DOCSLIB.ORG

Regionaaltoetused Põlvamaal 2016

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Regionaaltoetused Põlvamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Põlva maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Põlvamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 5,2 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Põlvamaa Põlvamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 95 287 Arenduskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Liikluskasvatuse keskus ja autoajastu näitus Eesti Maanteeamet Maanteemuuseumi rekonstrueeritud masinahallis 1 657 177 Mittetulundusühing Traditsioonilise ehituse koolituskeskuse väljaehitamine Vanaajamaja Moostes 160 080 Mittetulundusühing Traditsioonilise ja ökoloogilise ehituse tootearendus- ja Eestimaaehitus koolituskeskus Eestimaaehitus 522 193 Põlva Vallavalitsus Põlva linna keskväljaku ja kontaktala arendamine 1 383 658 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Räpina, Mooste, Värska, Veriora, Ahja, Mikitamäe, Orava, Meeksi, Piirisaare valdade ühinemise Räpina Vallavalitsus koordineerimine 20 825 Põlva vallaga ühinevate valdadega uue Põlva Vallavalitsus omavalitsusüksuse moodustamine 11 602 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Põlvamaal kokku 3 850 825 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis suurendavad Euroopa äärealade, linnade, piirkondade ja regioonide vahelist koostööd ja sidusust. Projektide kaasabil suurendatakse ka üleeuroopalist tasakaalustatud sotsiaalmajanduslikku arengut. Euroopa territoriaalse koostöö programme rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (näiteks Eesti-Läti programm 2014-2020) ning osaliselt ka Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist (näiteks Eesti-Vene programm 2014-2020). EL fondide toetuse summa suurus Eestile sõltub projektipartnerite aktiivsusest ja heade projektitaotluste hulgast. 2016. aastal osalesid Eesti partnerid 95 koostööprojektis, kus Eesti partneritele eraldati toetusi üle 32 miljoni euro. 2 Riigieelarvelised toetused Rahandusministeeriumi haldusalas on ellu kutsutud kümmekond riigieelarvest rahastatavat toetusprogrammi. Lisaks toetatakse riigieelarvest maakondlike arenduskeskuste tegevust. Riigieelarveliste toetuste kogumaht aastal 2016 oli 11,2 miljonit eurot. Põlvamaa projektidele eraldati 2016. aastal riigieelarvelisi toetusi 1 391 570 eurot. 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm Värska Vallavalitsus Värska Muusikakooli osaline rekonstrueerimine 31 183 SA Veriora Noortekas Veriora Noorte Tehnikamaja ehitus 32 000 Kergliiklusteede toetus Vastse-Kuuste Vastse-Kuuste kergliiklustee 350 000 Vallavalitsus Põlva Vallavalitsus Põlva linna, Himmaste ja Eoste küla ühendava 400 000 kergliiklustee rajamine Räpina Vallavalitsus Räpina-Köstrimäe kergliiklustee rajamine 400 000 Hajaasustuse programm Põlvamaal toetati 47 veesüsteemi, 43 kanalisatsioonisüsteemi ja 7 juurdepääsutee 109 527 rajamist. Kohaliku omaalgatuse programm MTÜ Saatse Nulk Koolilaste kohtumised kodukülas 1 280 MTÜ Sõprus Sõpruse Perepäev 2016 1 054 MTÜ Liikumine Põlvamaa Kodukant Põlvamaa küladele kogemusi hankimas 1 927 MTÜ Vastse-Kuuste Kogukonna tugevdamine kodukoha identiteeti naisteklubi Kolmapäev arendades 1 739 MTÜ VÕHANDUVEERE Leevi kodukandipäev 2016 1 157 MTÜ Kiidjärve Küla Selts Ajaloopäev „Võidupüha Kiidjärve mõisapargis“ 1 355 MTÜ Karilatsi Muuseumisõprade Selts Karilatsi küla nähtavaks "Postitee Pillerkaarel" 161 MTÜ Seto Talumuuseumi Sõprade Selts Trükis Seto naiste peakatmise traditsioonidest 1 231 3 MTÜ Alle-Saija Teatritalu Kanepi Teatrisuvi 2016 Alle-Saija Teatritalus 2 000 MTÜ Orava Kultuur II Kodukohapäev "Orava, minu kodu ja juured" 1 166 MTÜ Tegus Veriora Noored tegijaks 1 572 MTÜ EELK Räpina Miikaeli Kogudus Pargihooldustalgud Räpinas 580 Leevaku kandi külade lastega perede silmaringi ja MTÜ Leevakk huvitegevuse laiendamine: „Kõik lapsed on võrdsed“ 945 MTÜ Taevaskoja Saviehitus ja kaev korda 1 999 MTÜ Alle-Saija Teatritalu Alle-Saija Teatritalu siseala rajamine, II etapp 2 000 MTÜ KULTUURISELTS VIRUSKUNDRA Kogukonna käsitöötoa veevärgi ehitus 2 000 „Lootvina külakeskuse varjualuse ehitus“ I etapp- MTÜ Kodukant Lootvina kivimüür ja välikamin 849 MTÜ Orava Esivanemate radadel 940 Raamatu „Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust“ Kooraste Külaselts MTÜ väljaandmine 2 000 MTÜ Karilatsi Küla Selts Vabaühenduste koostöö ja areng Vastse-Kuuste vallas 164 MTÜ Maaritsa Maaritsa laste ja noorte lauamänguring 512 Põlva valla kogukonnale autismialane koolitus ja MTÜ Emili Elu infopäev 1 060 Põlvamaa Kutsehaigete Ühing MTÜ Põlvamaa Kutsehaigete Ühingu arengukava koostamine 1 824 Põlvamaa Liikumine Kodukant MTÜ Väärtustame külavanemaid 1 985 Setomaa Rahvahariduse Selts MTÜ Mina mäletan - meie inimesed 2 000 Rahvamuusikatöötluste festivali „Moisekatsi Elohelü“ tarbeks infomaterjalide loomine/levitamine, et seeläbi Folgisellide Selts MTÜ tihedamalt kaasta kohalikku kogukonda 1 799 Nedsaja Küla Selts MTÜ Külamaja elektriga varustamine 2 000 Karilatsi Küla Selts MTÜ Valgus päästab pimedusest 1 929 MTÜ Kodukant Lootvina „Lootvina käsitöökamber“- renoveerimine 1 680 MTÜ Lahedalt Lendama Sirmid teatritegevuseks ja ühisürituste korraldamiseks 528 4 Alle-Saija Teatritalu küttesüsteemi jaoks elektriühenduse MTÜ Alle-Saija Teatritalu loomine 2 000 MTÜ Taevaskoja Vajalikud varjualused 1 180 Jalgpalliklubi „Lootos“ MTÜ Kogukonnateenuse arendamine ja laiendamine 1 330 Vanaküla-Holvandi Külaselts MTÜ Külaseltsi peotelk 625 MTÜ Emili Elu MTÜ Emili Elu nõustamis- ja koolitusteenuse tagamine 1 350 MTÜ Tegus Mikitamäe Õunad mahlaks! 1 069 Kanepi Jahiselts MTÜ Köök 870 Maakondlike tugistruktuuride toetamine 2016. aastal toetati regionaalarengulisi tegevusi kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühenduste suunal Põlvamaa Arenduskeskuses 19 000 euroga. 5 Ülevaade toetustest teistes maakondades Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Võrumaal, kõige väiksem Harjumaal ja Hiiumaal. Toetuse absoluutmahtu arvestades said enim toetust Harjumaa ja Ida-Virumaa. Kõige rohkem projekte 1000 elaniku kohta toetati Hiiumaal. Regionaalvaldkonna toetuste statistika maakondade lõikes: Projektide arv sh siseriiklikud Toetus ühe elaniku Maakond Kokku sh välistoetused toetused kohta (EUR) 277 22 255 24,53 Harju 96 1 95 24,33 Hiiu 158 12 146 93,26 Ida-Viru 136 6 130 147,54 Jõgeva 118 6 112 147,75 Järva 97 4 93 179,56 Lääne 162 9 153 114,35 Lääne-Viru 146 7 139 183,90 Põlva 236 17 219 85,16 Pärnu 95 5 90 120,01 Rapla 172 4 168 194,29 Saare 192 11 181 53,40 Tartu 111 5 106 176,67 Valga 163 6 157 78,41 Viljandi 165 7 158 210,21 Võru 6 Toetus ühe elaniku kohta/EUR 250,00 200,00 150,00 100,00 50,00 0,00 7 .
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri

    Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri

    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
  • Veriora Vald Asub Kagu-Eestis Põlva Maakonnas – Maakonnakeskusest Põlvast 25 Km Kaugusel Ja Pealinnast 255 Km Kaugusel

    Veriora Vald Asub Kagu-Eestis Põlva Maakonnas – Maakonnakeskusest Põlvast 25 Km Kaugusel Ja Pealinnast 255 Km Kaugusel

    VERIORA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2015 - 2020 VERIORA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED………………………………………………………………………...4 VALLA RAHVASTIK………………………………………………………………...4 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED………………………….9 MAJANDUS……………………………………………………………………….…10 TOIMETULEK………………………………………………………………….……14 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE……………………………...……20 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG…………………22 HARIDUS……………………………………………………………………….……22 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS………………………………………….……25 LASTEAED…………………………………………………………………..………26 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND…………………………….………28 5. TERVISLIK ELUVIIS……………………………………………………….………30 6. TERVISETEENUSED……………………………………………………….………30 7. KOKKUVÕTE……………………………………………………………….………32 TERVISEPROFIILI TEGEVUSKAVA 2015 – 2020…………………………….….33 2 SISSEJUHATUS Igal omavalitsusel on tema halduspiirkonnas elavate inimeste tervise hoidmisel ja parandamisel oluline roll. Seda põhjusel, et kohalikul tasandil kavandatakse ja viiakse ellu just selle keskkonna prioriteetseid suundi. Samas on terve elanikkond omavalitsuse üheks suuremaks rikkuseks. Teades oma paikkonna olulisemaid terviseriske ja muid tervisega seonduvaid näitajaid, saab pöörata tähelepanu nendele teguritele, mis vajavad parandamist. Probleemide lahendamine saab alguse sellest kui teatakse rohkem probleemi olemasolust, seda nii inimese kui kohaliku omavalitsuse tasemel. Käesolev dokument on esimene Veriora valla terviseprofiil. Terviseprofiilis esitatakse ülevaade olulisematest inimeste tervist nii otseselt kui kaudselt mõjutavatest
  • Päästeameti Tulekahjusündmuste Ajalis-Ruumiline Muster Perioodil 2009-2013

    Päästeameti Tulekahjusündmuste Ajalis-Ruumiline Muster Perioodil 2009-2013

    TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Ilona Vares PÄÄSTEAMETI TULEKAHJUSÜNDMUSTE AJALIS-RUUMILINE MUSTER PERIOODIL 2009-2013 Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias Juhendajad: PhD Raivo Aunap MSc Tanel Tamm Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2014 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Tulekahju ning seda soodustavad peamised faktorid ................................................ 4 1.1. Tulekahju olemus ............................................................................................... 4 1.2. Tulekahju peamised tekkepõhjused .................................................................... 6 1.3. Tulekahju peamised mõjufaktorid ...................................................................... 7 2. Geokodeerimine ....................................................................................................... 12 3. Andmed ja metoodika .............................................................................................. 15 3.1. Uuritavate piirkondade valik ............................................................................ 15 3.2. Andmed ............................................................................................................ 17 3.3. Andmete kontroll ja geokodeerimine ............................................................... 18 3.4. Andmeanalüüs .................................................................................................
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio

    Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio

    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog

    Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog

    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
  • 1 Ahja Valla, Laheda Valla, Mooste Valla, Põlva Valla Ja Vastse-Kuuste Valla Ühinemislepingu Lisa 1 SELETUSKIRI 1. SISSEJUHAT

    1 Ahja Valla, Laheda Valla, Mooste Valla, Põlva Valla Ja Vastse-Kuuste Valla Ühinemislepingu Lisa 1 SELETUSKIRI 1. SISSEJUHAT

    Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste valla ühinemislepingu Lisa 1 SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS Ühinemisleping on koostatud Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse- Kuuste valla ühinemisläbirääkimiste tulemusel. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (edaspidi ETHS) § 91 lõike 2 punktile 1 lisatakse ühinemislepingule seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus, territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv. ETHS § 7 lõike 1 alusel lisatakse maavanemale esitatavale haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlusele seletuskiri, mis peab sisaldama ajaloolist põhjendatust, mõju elanike elutingimustele, elanike ühtekuuluvustunnet, mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile, mõju haldussuutlikkusele, mõju demograafilisele situatsioonile, mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele, mõju ettevõtluskeskkonnale, mõju hariduslikule olukorrale ja omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimist. Käesolev seletuskiri on kooskõlas ETHS § 91 lõike 2 punktis 1 ja § 7 lõikes 1 sätestatud nõuetega ning on ühtlasi nii ühinemislepingu seletuskiri kui ka haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlusele lisatav seletuskiri. 2. ÜHINEMISLÄBIRÄÄKIMISTE KORRALDUS Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste valla ühinemise algatas Põlva vald. Põlva Vallavolikogu 13.01.2016 otsusega nr 1-3/8 "Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ning ettepaneku tegemine läbirääkimiste
  • Põlvamaa Elanike Sportimisvõimalused Ja -Eelistused

    Põlvamaa Elanike Sportimisvõimalused Ja -Eelistused

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Andero Lusbo PÕLVAMAA ELANIKE SPORTIMISVÕIMALUSED JA -EELISTUSED Lõputöö Juhendaja: Velda Buldas Kaasjuhendaja: Margus Kõomägi, MA Pärnu 2017 Soovitan suunata kaitsmisele ............................................................ (juhendaja allkiri) ............................................................ (kaasjuhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud “...“.............................. ............. a. TÜ Pärnu kolledži ettevõtluse osakonna juhataja ............................................................... (osakonna juhataja nimi ja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ............................................................... (töö autori allkiri) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Sportimisvõimalusi mõjutavad tegurid ......................................................................... 5 1.1. Konkurents ning huvigrupid sporditurgudel .......................................................... 5 1.2. Ressursisõltuvuse teooria ja kliendirahulolu ........................................................ 11 1.3. Spordi infrastruktuuri ja sportimisvõimaluste mõju spordis osalemisel .............. 16 2. Sportimisvõimalused ja nende arendamisvajadused Põlvamaal ................................. 22 2.1. Põlvamaa sportimisvõimaluste
  • Eesti ANK Liikmed

    Eesti ANK Liikmed

    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

    Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÕ-03 Kauksi, JAH1000245 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Põlva Jahiselts 1.2. Registrikood 80081633 1.3. Aadress Mammaste, Põlva vald, 63211, Põlvamaa 1.4. Esindaja nimi Aare Veetsmann 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 799 5391 Faksi number 799 5391 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364, 5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Aare Veetsmann Ametinimetus Põlva Jahiseltsi juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti nimetus/ valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist). piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Kauksi kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis on inimeste viibimine keelatud 15. märtsist kuni 31. augustini. Täpne nimetus/ elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.