Kaubamärgileht K 2009
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Rmk Annual Report 2014
RMK ANNUAL REPORT 2014 ANNUAL REPORT 2014 3 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 32-39 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION GROWING FOREST BENEFITS 3 POSSIBILITIES FOR MOVING IN NATURE 34 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 NATURE EDUCATION 36 SAGADI FOREST CENTRE 37 6-11 ABOUT THE ORGANISATION ELISTVERE ANIMAL PARK 38 NATURE CAMERA 38 ALL OVER ESTONIA 8 CHRISTMAS TREES 39 EMPLOYEES 9 HERITAGE CULTURE 39 ACKNOWLEDGEMENTS 10 COOPERATION PROJECTS 11 40-45 RESEARCH WORK 12-23 FOREST MANAGEMENT APPLIED RESEARCH PROJECTS 42 USE OF RESEARCH RESULTS 44 FOREST LAND OVERVIEW 14 SCHOLARSHIPS 45 CUTTING WORKS 15 FOREST RENEWAL 16 AFFORESTATION OF QUARRIES 18 46-51 FINANCIAL SUMMARY TIMBER MARKETING 18 FOREST IMPROVEMENT 20 BALANCE SHEET 48 WASTE COLLECTION 22 INCOME STATEMENT 50 FOREST FIRES 22 AUDITOR’S REPORT 51 HUNTING 23 24-31 NATURE PROTECTION DIVISION OF STATE FOREST 26 PROTECTED AREAS 26 SPECIES UNDER PROTECTION 27 KEY BIOTOPES 28 BIODIVERSITY 28 NATURE PROTECTION WORKS 29 PÕLULA FISH FARM 31 2 Address by the Chairman of the Board GROWING FOREST BENEFITS Aigar Kallas Chairman of the Management Board of RMK The RMK Development Plan 2015-2020 was laid be certain that Estonia’s only renewable natural down in 2014. The overall idea of the six strategic resource would be used wisely for the benefit of goals established with the Development Plan is the society of both today and tomorrow, and that that the forest, land and diverse natural values natural diversity would be preserved, both in the entrusted to RMK must bring greater and more di- protected as well as the managed forest. -
Pihtla Vallavolikogu Määruse Nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete
Pihtla Vallavolikogu määruse nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva-Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44) -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA -
*L£) Aastat Valtata Pumailkinq^Ut
*L£) aastat Valtata PUmailkinq^ut 6eö6C6 stw. Koostanud O. Mäeniit ja Q. Lember Valjala Piimaühingu väljaanne 1937. tÄ>77/a/ IZ25 aaäät Valida tyimaükinqut 6ec6e6 Ucdiaia üidacenquqa Tallinna Linna ?CKR^to^kraamatukogu '*fc ARHIIV- c: AU1f. 5 RAAMATUKOGU £ Koostanud O. Mäen . Lember Valjala Piimaühingu väljaanne 1937. %*AAA> .& J. Treufeldfi & A. Kall»'e trükk Kureittarei 1937. kmvi- c.] RAAMATUKOGU *j Saateks. # .Aastaid 25 on läinud seljataha ajast, mil asutati Val jala Ühispiimatalitus. Ajavahemikule tagasi vaadates võiks küsida, et kas teati sel ajal arvata, kui tähtis on see tööala praegu ja kui tähtsaid numbreid temast tehakse. Samuti on teadmata laiemale hulgale praegu, missugused olud olid 25 a. tagasi piimaühingu ellukutsumiseks ja käimapane- miseks. Teada saab seda asutajailt ja selleaegseüt tegelasilt, kes kõik on alles haa tervise juures. Nad jutustavad huviga, sest tulemus on olnud haa. Nad on oskanud meile luua nii vajaliku. Meil on austavaks kohuseks tähtpäeval seda meeletuletada. Oli sel ajal üksik majapidamise-juht, kes tundis vaja dust selle majapidamise ala järele, kellel oli huvi — saada raha, saada sellega tugevamaks eluvõitluses, et tallata puudus ja häda. Arvati siin leidvat tee — ja see leiti. On laienenud see vajadus ka mitmele teisele naabrile ja haa rab tänapäeval kogu ümbrust, kui hädatarvilik. On kidu- nev majapidamine, kes ei haara sellest kui ainsast pääste rõngast, ehk tõrkub tööraskusest. Meil on käima pandud tööstus. Tuleb teostada seda tulukalt. Tuleb hästi toita karja ja saata väärtuslik piim meiereisse, siis on kindel säält saadav raha. Ennesõjaaegne töötamisaeg oli liiga üürike — just nagu sissejuhatavaks õppetööks suuremale tööle. Rublad kaota sid hiljem väärtuse. Kuid Eesti ajal üksinda on piimaühing Valjala ümbruskonnale toonud sadamiljonit (100.000.000) senti. -
Laidevahe Looduskaitseala Ja Siiksaare-Oessaare Hoiuala Piirid
Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 4 1. ÕIGUSLIK ALUS .......................................................................................................... 5 2. KAITSEALA ISELOOMUSTUS .................................................................................. 7 2.1. ÜLDISELOOMUSTUS ........................................................................................ 7 2.1.1. Asukoht .............................................................................................................. 7 2.1.2. Maakasutus, kaitsekord ....................................................................................... 7 2.1.3. Infrastruktuur ...................................................................................................... 8 2.2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED ......................................................................... 8 2.2.1. Märgala .............................................................................................................. 8 2.2.2. Kliima ................................................................................................................ 9 2.2.3. Aluspõhi, pinnakate, mullastik ............................................................................ 9 2.2.4. Maastik ............................................................................................................. 10 2.2.5. -
Rüütel, Ingrid. Saaremaa Laule Ja Lugusid. Mis on Jäänud
INGRID RÜÜTEL Saaremaa laule ja lugusid MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE I Saaremaa laule ja lugusid Väljaanne tutvustab saarlaste lauluvara 20. sajandi alguses. Regilaulud olid taandumas, esiplaanile tõusis uuem rahva- laul: laulud ajaloosündmustest, sõduri- ja meremehelaulud, külalaulud, ringmängu- ja tantsulaulud, ballaadid ja armas- Saaremaa tuslaulud. Kajastades inimeste elukorraldust ja ühiskondlikke suhteid, tavasid ja arusaamu, väljendavad nad saarlaste isik- likku ja kogukondlikku identiteeti. Raamatus leidub ka jutus- laule ja lugusid tusi laulude autoritest, sündmustest ja prototüüpidest, laul- misolukordadest, uskumustest ja kommetest, pillimängust, tantsimisest jm. INGRID RÜÜTEL Päikeseloojang Tulitul / Ingrid Rüütli foto 2014 Esikaanel: Tulitu laht / Ingrid Rüütli foto 2007 INGRID RÜÜTEL Saaremaa laule ja lugusid Tuulikul. C. C. Bulla foto 1909. SM F 3761: 2016 MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE I Saaremaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2018 Raamatu koostas Ingrid Rüütel Toimetas Asta Niinemets Viisid noodistasid Ingrid Rüütel, Ludmilla Toon ja Edna Tuvi Viisid toimetasid Ingrid Rüütel ja Edna Tuvi Noodigraafika teostas Edna Tuvi Tekstid litereerisid Erna Tampere ja Ingrid Rüütel Murdekeelt toimetas Ester Kuusik Küljendas ja kujundas Krista Saare Resümee tõlkis Inna Feldbach 2015. aastal ilmunud trükise veebiväljaanne Raamatu väljaandmist toetasid: Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Saaremaa ekspertgrupp Programm „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” Eesti Muusikanõukogu toetusprogramm „Muusikatrükised” Väljaanne on seotud HTM institutsionaalse uurimistoetusega IUT 22-4 ISBN 978-9949-586-63-9 (pdf) © EKM Teaduskirjastus © Ingrid Rüütel SaaTEKS 15 SaaRLASTE LAULuvaRA 20. SAJANDI ALGusES 19 1. Kogumise olukorrad ja eesmärgid 19 2. Regivärsilised rahvalaulud 23 3. Uuemad rahvalaulud 34 4. Trükised laulutraditsiooni mõjutajana 39 4.1. Noodiraamatud 39 4.2. Tekstiraamatud 48 4.3. Raamatulaulude ainevaldkonnast, stiilist ning suhetest suulise traditsiooniga 61 5. -
Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust. -
Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre -
Laidevahe Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse määruse „Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitsekorda ja laiendatakse kaitstavat ala Siiksaare-Oessaare hoiuala arvelt. Laidevahe looduskaitseala (edaspidi kaitseala) asub Saare maakonnas Rannaküla, Nässuma, Sandla, Iilaste, Tõlluste, Metsaküla, Matsiranna, Väljaküla, Väljamõisa, Oessaare, Siiksaare, ja Turja külas. Laidevahe looduskaitseala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a määrusega nr 334 „Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Laidevahe loodukaitseala kaitse- eeskiri”, ning Siiksaare-Oessaare hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni kehtestatakse looduskaitseseaduse alusel uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitseala piirneva hoiuala võrra, muudetakse tsoneeringut, korrigeeritakse piire ning kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva looduskaitseala kaitsekorda, laiendatakse kaitstavat ala eelkõige -
Ralliraadio 90,5/98,6 Mhz
Võhma Aru Nihatu Aruste Ninase Viira Angla Tareste Linnaka Arju Kun Kugalepa Mätja Tõre Paatsa Karja Kopli Tagavere Undva Pärsama Salu Neeme Purtsa Pamma Täätsi Vaigu- Järise Rannaküla Merise Tuiu Nava Tutku Koig Linnuse Tiitsuotsa Külma 9.10.2020Imavere Tohku Metsaääre TC LocationKaisa SS Liaison Total Target 1st car Lätiniidi SS 2 Vanakubja Küdema Kalmu SS 1 SS dist. dist. dist. time Vaigu Lõpi Koikla Kõruse- RZ Refuel Selja Ratla Metsaküla Kuralase Kiruma 0 Distance to next Refuel 18.10 81.18 99.28 Tagamõisa Veeremäe Mustjala SS 3/6 Sepise Rahtla Tõrise 0Service OUTLuulupe 17:30 Lussu Tyre Marking / GPS Control Räägi 0A Ceremonial Start 3.12 3.12Väkra 0:30 18:00 Kõruse Abula Jauni Silla 1 Järise 26.11 26.11 0:35 18:35 Kõriska Selgase SS1 Järise / Frank Kutter 7.95 18:38 Tõru Kõnnu Koksi Kuiste 2 Rahtla 11.76 19.71 0:25 19:03 Ohtja Section 1 Tammese Jööri Vilidu Pidula KaubiSS2 Rahtla / Silveston 10.15 19:06 Männiku Kehila Kallaste Koidula Haeska Rahu 2A Overnight Service IN (early check-in allowed) 40.19 50.34 1:00Veeriku 20:06 Piila Lööne Valjala-Kogu Keskvere Jõelepa Kurevere Pidula-Kuusiku Valjala Eikla 10.10.2020 Kõõru Karujärve Odalätsi ÕhaTC Location SS Liaison Total Target 1stKalju car Läägi Hübja SS dist. dist. dist. time Tõnija Valjala-Ariste Vilsandi Vendise 2B Service OUT 7:30 Oju Sauvere Hakjala Kalli Kuumi Aula-Vintri RZ Tyre marking / Refuel Zone Kuremetsa Nõmpa Reeküla Võrsna Jursi 1 Distance toLiiva-Putla next Refuel Kaali- Eiste21.42 57.71 79.13 Abaja Virita Haamse Liiva Varkja SS 9 Anepesa 3 UndvaSaue-Putla 1 49.01