DOCSLIB.ORG

Gerli Padar & the Moon

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Gerli Padar & the Moon lk 2Kus käivad koolis Vao pagulaskeskuse lapsed? lk 6-7 Töökuulutused Nüüd ka 6 kohaline! 1300HELISTA tel. 515 0068 Nr. 29 (870) 14. august 2015 tasuta OSTUOO 14. AUGUST 20.00-24.00 GERLI PADAR & THE MOON Võlutrikke teeb mustkunstnik Meelis Kubo Avatud on uus ja põnev Rahva Raamat ning lastele vinge batuudikeskus Vähemalt 20-eurose ostu sooritanute vahel loosime välja 1000 € väärtuses Põhjakeskuse kinkekaarte! Kell 24.00 tasuta buss Rakvere kesklinna! www.pohjakeskus.ee Kampaania kehtib 27.07-31.08.2015 mudelitele Nordic, Arctic, Arctic Design + ÕHKSOOJUSPUMBAGA ULTRAHELI KAASA ÕHUNIISUTAJA Jaama pst 5, Rakvere•• Tel: 5586 786, e-mail: [email protected] Koduleht: www.küttesalong.ee Tubli majaomanik, „Süstime seinad soojaks“? Soojale talvele võib järgneda ka KÄRE KÜLM! 2 Arvamus Kuulutaja reede, 14. august 2015 JUHTKIRI Riik, anna politseipatrullid tagasi! Kus käivad koolis Vao Tartumaal juhtunud raske liiklusõnnetuse valguses on rahvas taas nõudma hakanud, et riik tõhustaks politsei(patrullide) pagulaskeskuse lapsed? tööd. Selle aasta alguses hakkas Politsei- ja Piirivalveametis kehti- Pagulasteema on Eesti ma reformitud töökorraldus, mis vähendas n-ö külakonsta- ablite arvu, kuid pidi suurendama patrullide hulka. Ma ei tea, meedias üles kergitanud võib-olla see ongi nii, aga reaalses elus on neid ikka vähe. järgmise loogilise küsimu- „Vabakasvatus“, ka joodikute osas, ei toimi! Heaga võib rääki- se: kus ja kuidas hakkavad da kui palju tahes, aga ikka tehakse. Seda on muide tun- pagulaste lapsed koolis nistanud ka kõrged politseiametnikud ise. käima. Kuulutaja uuris Ja kui heaga ei saa, siis tuleb seda teha karmilt. Patrulle on Väike-Maarja vallavane- juurde vaja nii maanteedele kui linnatänavatele. Jotasid teisi- ti ohjes ei hoia, kui ainult piitsaga: kes istub purjuspäi auto- malt Indrek Keskülalt, rooli, see ka vahele jäägu ja kinnimajja saadetagu, sama kuidas seni on talitatud – kehtib ka linnas räuskavate „parmude“ kohta. Vao pagulaskeskusega on Neist viimased on täiesti tavalised nähtused Rakvere prome- ju kogemus juba olemas. naadil. Politsei „ressursside“ kohta selliste inimestega tegele- misel sobib hästi kolmapäeval nähtud lugu. Aivar Ojaperv Joodikud lärmasid juba ennelõunal, kuid õhtupoolikuks oli kellelgi neist villand saanud ja politsei oli välja kutsutud (või Alguseks tuleb täpsustada, et Vao pagulaskeskus. siis juhtus patrullauto ise kesklinna). Seltskond oli selleks Vao pagulaskeskuse elanikud Foto: internet ajaks ära kustunud või laiali läinud – vaid üks pani prome- ja ametliku pagulasstaatuse sellest välja tuleb, pole esial- malikult kiiresti keele oman- Väljaandja: naadipingil und. saanud isikud on siiski kaks gu selge. Kohalikku kooli saa- dada. „Lapsed õpivad ju rut- AveC Kirjastuse OÜ Politseipatrull koosnes aga vaid ühest naispolitseinikust, kes erinevat asja. Vao keskuses me võtta lapsi, kes on Eestis tu,“ tähendas ta. „Ja muidugi Vilde 6a, Rakvere, 44310 üritas magajat äratada – pika peale see õnnestuski. Ära viia Telefon 322 5090 elavad inimesed, kes alles pikemalt viibinud ja kes suu- tuleks luua teatud jätkupidev [email protected] politseinik joodikut ei suutnud või ei tahtnud, peagi sõitis ta taotlevad pagulasstaatust ja davad eesti keeles suhelda.“ süsteem. Kui pagulase laps [email protected] autoga minema ja joodik keeras uuesti magama. kes seega on seal ajutised ela- Kesküla sõnul maksab riik käib eestikeelses lasteaias, www.kuulutaja.ee Eemal teadsid pisut napsised mehed aga targutada: seda pa- nikud; need paarsada, kelle küll selliste laste koolitami- siis on tal hiljem ka koolis Peatoimetaja trulli pole vaja karta, sest ta on autos üksi ja reeglite järgi ei Eesti lubab lähiajal pagulase- seks täiendavat pearaha, kuid lihtsam.“ Katrin Kivi 322 5090 tohi ta autost eriti välja tullagi, rääkimata kellegi kaasa viimi- na vastu võtta, on aga juba selle suurus on naeruväärselt [email protected] sest. staatuse saanud ja jäävad väike – 400 eurot. „See pole Pagulase laps ajab tun- Tegevtoimetaja Vot sellise „tõhususeni“ on meie riik oma pidevate kärbetega konkreetsesse elukohta pike- sisuliselt mitte midagi,“ leidis niplaani sassi Aivar Ojaperv 322 5092 jõudnud. maks ajaks. Kesküla. Kui aga riik hakkab pagulaste [email protected] Palju suurem probleem on peresid hajutama maapiir- Müügikonsultant Aivar Ojaperv Ukraina lapsed käisid Vao pagulaslastega aga see, et kondadesse, kus laps peab Kairi Kreis Tapal koolis 322 5091 nende siinviibimine, ja seega minema väikesesse kooli, siis [email protected] „Paari Vaos koos vanematega ka kooliskäik, on episoodili- selles näeb Kesküla suurt Kujundus/küljendus peatunud lapse osas on meil ne. „Tihti peatub mõni pere- probleemi. „Kujutame nüüd Renee Koit MEMENTO ANNAB TEADA kogemus olemas,“ rääkis Ind- kond Vaos vaid kuu-pool- ette kooli, kus on liitklassid, Marimai Kesküla Memento mälestuspäev Pilistveres toimub 22. augustil kella rek Kesküla. „Ukrainast pärit teist,“ rääkis vallavanem. koos on näiteks I-III. Õpetaja [email protected] perekonna lapsed käisid koo- Kuulutaja ilmub reedeti. 11-15. „Saavad näiteks oma taotlu- peab tegelema niigi erineva Trükk: Printall AS Memento Rakvere Ühingu liikmed saavad mälestuspäevale lis Tapa Vene Gümnaasiumis sele eitava vastuse ja lähevad õppeprogrammi alusel ja kui Trükiarv 15 000 bussiga, mis väljub Tapa keskväljakult kell 8.30, Rakvere ja neil keelega probleemi pol- jälle minema. Kuidas nende nüüd seltskonda lisandub pa- Toimetus avatud E-R 9.00-17.00 Tsentrumi taguselt platsilt kell 9 ja Väike-Maarja keskvälja- nud. Üks laps on õppinud ka lapsi koolitada? See on kui tu- gulase laps, kes keeleproblee- Kuulutusi saab toimetusse edastada ka meie valla Kiltsi koolis, kuid telefonil 322 5091 või e-postiga kult kell 9.20. Sõita soovijatel palutakse registreerida end te- le kustutamine. Laps hakkab mi tõttu on sisuliselt erivaja- [email protected]. temal olid eesti keel teatud lefonil 3227231. Üritus on tasuta, päevakava jagatakse bus- alles kohanema, kui jälle mi- dusega laps, siis läheb asi ju- Kuulutuste eest on võimalik tasuda sis. määral suus. Kiltsi kooli di- nek. Õpetajatel on sellises ba väga käest. Ning nurisema pangaülekandega. Kuulutus ilmub rektori sõnul on tema poole reedeses lehes, kui ülekanne on jõud- Memento üldkoosolek toimub 7. septembril Pensioniameti olukorras ka väga raske.“ hakkavad ka ülejäänud laste nud Kuulutaja pangaarvele neljapäeva saalis kell 11. Päevakavas on juhatuse liikmete määramine, pöördunud veel kahe pagu- Kesküla hinnangul peab riik vanemad, sest õpetamise kella 11.00 2016. aasta eelarve ja tegevuskava kinnitamine ning koha- laslapse vanemad, kes taha- pagulaslastele leidma tugiisi- kvaliteet ja aeg väheneb ju Kuulutaja toimetus ei vastuta kuulutuste sisu eest. peal üleskerkinud küsimused. Võimalus tasuda liikmemak- vad oma lapsed sel sügisel kud, kes aitaksid neil võõras paratamatult.“ su. Kiltsi kooli panna, aga mis keskkonnas kohaneda ja või- Õnnitlen sind austatud LEIDA LIIVAMÄE kui väga vastutulelikku heasüdamlikku endist Rakvere Haigla kaadrite osakonna juhatajat sünnipäeval ! Õnne ja tervist sulle ! Lilli Jõepere Kuulutaja reede, 14. august 2015 Uudised 3 MÕNE REAGA Pühapäeval toimub Palmse mõisas Rakverlastel tuleb jahikoerapäev Pühapäeval, 16. augustil kell 11.30 algab Palmse mõisas jahi- koerapäev, mille eesmärgiks on tutvustada ja populariseerida jahikoeri kui pereloomi. Koerapäeval on tähelepanu keskmes lennukimüraga leppida jahikoertega tehtavad tööd ning väljasuremisohus Eesti hagi- jas. Viimasel ajal on sagenenud Jahikoerad on inimeste kaaslased olnud aastatuhandeid, ent päevad, mil Rakvere kohal tänapäeval on teadlikkus jahikoertest ja nende pidamisest kostab taevast üsna häiri- vähene. Koerapäeva eesmärgiks on tutvustada jahikoeri ning vat lennukimüra. Ilmsel- nende igapäevatööd. Kohapeal annavad nõu asjatundjad, toimuvad praktilised töötoad ja seminar, kuulata saab loen- gelt on tegemist sõjalennu- guid jahikoertest ning koerapidamisest. kitega, mis mitte lihtsalt ei Koerapäeva kulminatsiooniks on Eesti hagijate kokkutulek. lenda linna kohalt üle, Meie oma koeratõug ja mitme koeraorganisatsiooni vapi- vaid teevad manöövreid ja loom Eesti hagijas on väljasuremisohus, mistõttu üritusel teinekord kuuleb reaktiiv- arutletakse ka Eesti hagija aretusprogrammi üle. mootorite müra 15-20 mi- „Jaht ilma koerata on nagu pulm ilma muusikata. Koerapäe- val näete jahimehe parimaid sõpru tööhoos. Uskuge või mit- nutit järjest. te, aga iga jahikoer naudib seda, mida ta teeb,“ ütles Andres Lillemäe Eesti Jahimeeste Seltsist. Aivar Ojaperv Palmse mõisakompleksi on oodatud nii suured kui väikesed koerahuvilised, tegevusi jätkub kõigile igas vanuses. Koera- Millega on tegemist? Kas liit- päeva avab kõigi jahikoeratõugude väärikate koerte esitlus, lasvägede hävituslennukid seejärel saab kaasa elada maailma kiireimatele hurtadele, kes käivad üle Rakvere võimalik- võistlevad hurtade jooksus. ke piiririkkujaid püüdmas või Üritusel saab näha, kuidas tegutsevad linnukoerad faasani- on neil siin mõni muu asi aja- Foto: internet ja pardijahil, millised on verekoerte, hagijate ja laikade vere- da? Selliseid „mürapooltun- jäljekatsed ning takside ja terjerite saagijahtimised tehisurus. de“ kuuleb pea igal tööpäeval „Rakvere linn jääb harjutus- tüütav, jääb see Laatsi kinni- endas ka mõningast ohtu? Lapsi rõõmustab Gerli Padar, kes astub üles kuulsa koeratüd- ja mõni kord mitu korda päe- alasse EETSA1 ning seetõttu tusel lubatud normi piiresse. „Meie lendude puhul on ohu- ruk Lottena, ning kõrvu paitab jahisarvede orkester. vas. selles harjutusalas lennates „Harjutusalal
Load more

Recommended publications
  • Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030
    Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 Avalikustamisele suunatud versioon 6.12.2018 Peipsimaa 2018 Peipsimaa arengustrateegia 2019 – 2030 SISUKORD Sisukord ...........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................................3 1. Lühiülevaade Peipsimaast .........................................................................................................................................5 1.1. Piirkonna lühiiseloomustus ...............................................................................................................................5 1.2. Piirkonna arengueeldused ja väljakutsed ...........................................................................................................5 2. Peipsimaa strateegia ..................................................................................................................................................8 2.1. Väärtused .........................................................................................................................................................8 2.2. Arengufookused ja visioon ...............................................................................................................................8 2.3. Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................................................9
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsus otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart. Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: 1 • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere piirkond (elupaigad,
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Siim Antso ETNODIALEKTOLOOGILINE UURIMUS EESTI MURDEALADEST Magistritöö Juhendajad professor Karl Pajusalu ja vanemteadur Kadri Koreinik TARTU 2015 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Etnodialektoloogia mõiste ............................................................................................ 6 1.1 Kujutluskaartide meetod ....................................................................................... 7 1.2 GIS ja etnodialektoloogia .................................................................................... 10 2. Keelevälised tegurid varasemates murdeliigendustes ................................................ 12 3. 2011. aasta rahvaloenduse murdeküsimuse analüüs .................................................. 18 3.1 Murded ................................................................................................................ 19 3.2 Murrakud ja muud kohalikud keelekujud ........................................................... 23 4. Etnodialektoloogiline murdealade analüüs ................................................................ 30 4.1 Kuressaare vastused ............................................................................................ 30 4.2 Jõhvi vastused ..................................................................................................... 34 4.3 Pärnu-Jaagupi vastused
    [Show full text]
  • Tartu Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 3 Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 1 7 .0 6 . 201 9 /// TÖÖ NR 18003218 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 18003218 Tartu 2019 Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht Martin Ruul KSH projektijuht Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ......................................... 5 2.1. Tartu valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .................................................... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ........................................................... 5 2.3. Väärtustepõhine lähenemine valla üldplaneeringu koostamisel .............................. 9 2.4. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ................................................................... 9 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................................... 10 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .................................. 10 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja KSH käigus käsitletavad keskkonnamõjud ..... 10 3.2.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................... 10 3.2.2. Rahvastik ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Tartu Valla Koolilaste Tajukaardi Uuring
    Versioon 10.12.2019 / / / Töö nr 3 218 Tartu valla koolilaste tajukaardi uuring Töö nr 3218 Tartu 2019 Ann Ideon Projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Tartu valla koolilaste tajukaardi uuring Sisukord 1. UURINGU EESMÄRK JA METOODIKA ................................................................. 5 2. KAARDISTAMISE TULEMUSED ............................................................................ 6 2.1. Laeva piirkond ..........................................................................................................................6 2.2. Kõrveküla – Tammistu piirkond ................................................................................................8 2.3. Lähte piirkond ........................................................................................................................ 10 2.4. Tabivere piirkond ................................................................................................................... 13 2.5. Maarja-Magdaleena piirkond ................................................................................................. 14 3. LASTE ARVAMUSED PIIRKONNA ARENGU KOHTA ........................................ 16 4. KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 16 LISA 1. LASTE ETTEPANEKUD PIIRKONNITI ....................................................... 18 Tartu valla koolilaste tajukaardi
    [Show full text]
  • ESTLAND Energieeffizienz in Der Industrie
    ESTLAND Energieeffizienz in der Industrie Zielmarktanalyse 2018 mit Profilen der Marktakteure www.german-energy-solutions.de ESTLAND Energieeffizienz in der Industrie Zielmarktanalyse 2018 mit Profilen der Marktakteure www.german-energy-solutions.de Impressum Herausgeber: Deutsch-Baltische Handelskammer in Estland, Lettland, Litauen Suurtüki 4b, 10133 Tallinn, Estland Tel. +372 6276 940 Fax +372 6276 950 E-Mail [email protected] Internetadresse www.ahk-balt.org Stand: Juni 2018 Gestaltung und Produktion: Deutsch-Baltische Handelskammer in Estland, Lettland, Litauen Redaktion: Karen Voolaid, Dr. Lars Gutheil Titelbild: © J. Spreter - Fotolia.com Disclaimer: Das Werk einschließlich aller seiner Teile ist urheberrechtlich geschützt. Jede Verwertung, die nicht ausdrücklich vom Urheberrechtsgesetz zugelassen ist, bedarf der vorherigen Zustimmung des Herausgebers. Sämtliche Inhalte wurden mit größtmöglicher Sorgfalt und nach bestem Wissen erstellt. Der Herausgeber übernimmt keine Gewähr für die Aktualität, Richtigkeit, Vollständigkeit oder Qualität der bereitgestellten Informationen. Für Schäden materieller oder immaterieller Art, die durch die Nutzung oder Nichtnutzung der dargebotenen Informationen unmittelbar oder mittelbar verursacht werden, haftet der Herausgeber nicht, sofern ihm nicht nachweislich vorsätzliches oder grob fahrlässiges Verschulden zur Last gelegt werden kann. INHALTSVERZEICHNIS INHALTSVERZEICHNIS ...................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tartu Valla Haridusteenuse Nõudluse Ja Pakkumise Analüüs
    Tartu valla haridusteenuse nõudluse ja pakkumise analüüs Tellija: Tartu vald HeiVäl ConsultingTM / HeiVäl OÜ Lai 30, 51005 Tartu Teostaja: HeiVäl OÜ Kollane 8-7, 10147 Tallinn GSM: +372 528 0270 Skype: kaidovaljaots 15. november 2019 e-mail: [email protected] http://www.heival.ee Sisukord Sissejuhatus Lasteaiateenuse pakkumise ja nõudluse analüüs 1.-3. kooliastme pakkumise ja nõudluse analüüs Gümnaasiumiteenuse pakkumise ja nõudluse analüüs Kokkuvõte ja soovitused 2 Projekti eesmärgid ja lähteülesandes püstitatud küsimused Tartu vald vajab haridusteenuse nõudluse analüüsi, mis sisaldab vastuseid järgmistele küsimustele: • milline on optimaalne klassikomplektide/rühmade arv/kooliastmete arv haridusasutuste kaupa kahanevate või stabiilse elanikkonnaga piirkondade lasteaedades ja koolides tulevikus; • milline on vajadus uute lasteaia- ja koolikohtade järele olemasolevates haridusasutustes kasvavates piirkondades; • milliseid uusi asutusi luua? 3 Projekti taust ja info allikad Allikas Info Periood EHIS Õpilaste ränne, st õpilaste elukoha 2009-2018 (Eesti Hariduse Infosüsteem) ja õppeasutuse info klassi täpsusega Rahvastikuregister Elanike arv asula täpsusega 2009-2019 Tartu vald Lasteaialaste arv vanuse järgi ja 2009-2019 õppekohtade arv lasteaias kokku; õpilaste ja õppekohtade arv klassi täpsusega Ehitusregister Ehitusload, ehitusteatised 01.01.2019 - 03.09.2019 • Uuritavaid haridusasutusi on Tartu vallas kokku 12, millest – 7 on lasteaiad/lastehoiud; – 4 on põhikoolid; – 1 on gümnaasium. • Projektis on arvesse võetud kõik omavalitsused, mis kuuluvad Tartu valda pärast haldusreformi. 4 Antud uuringus kasutatud mõisted • Alusharidus – lasteaias käivad lapsed • 1. kooliaste – põhikooli 1. kuni 3. klassi õpilased • 2. kooliaste – põhikooli 4. kuni 6. klassi õpilased • 3. kooliaste – põhikooli 7. kuni 9. klassi õpilased • Gümnaasium – gümnaasiumi 10. kuni 12. klassi õpilased • 1,75- …. eluaastat – arvutustes oleme kaasanud ka 25% 1-aastaseid lapsi, sest hinnanguliselt 25% 1-aastastest lastest kasutavad lasteaia teenust.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • The Use of Woody Plants in Estonian and Livonian Manor Ensembles During the Second Half of the 17Th Century
    Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused, Vol. 72, Pages 75–90 Research paper The use of woody plants in Estonian and Livonian manor ensembles during the second half of the 17th century Sulev Nurme Nurme, S. 2020. The use of woody plants in Estonian and Livonian manor ensembles during the second half of the 17th century. – Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused 72, 75–90, ISSN 1406-9954. Journal homepage: http://mi.emu.ee/forestry.studies Abstract. Not much is known about the 17th-century Estonian and Livonian landscape archi- tecture. Most of the information is based on the descriptions found in historical archival and literary sources and on some of the well-known engravings. According to these, a common idea of that era’s landscape architecture is that it was humble in scale and design, and was similar to the practice of late-medieval times when there was no space or ambition to grow woody plants in small gardens of castles. But when diving into the Swedish manor plans dating back to the last decades of the 17th century, it can be noted that the layouts of manorial hearts are inherent to the spatial design of early baroque, which is characterized by a land- scape that has strongly been redesigned and includes a decorative garden, kitchen garden and a park. This article focuses on the spatial composition of Estonian and Livonian manor parks of the second half of the 17th century and observes the role of trees and their use in these landscapes. This article is based on the results of a study about the planning of baroque manor hearts Understanding the Role of 18th Century Estonian Manor Ensembles in Contemporary Planning and Conservation (Eesti 18.
    [Show full text]
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
    [Show full text]
  • Avaliku Raudteeinfrastruktuuri Arendamist Suunav Tegevuskava Aastateks 2019–2024 Sissejuhatus
    Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024 Sissejuhatus Vabariigi Valitsus kinnitab käesoleva avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2019–2024 raudteeseaduse § 492 lõike 2 alusel. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava eesmärk on tulevaste liikumisvajaduste rahuldamiseks vajaliku infrastruktuuri hooldamise, uuendamise ja arendamise jätkusuutlik rahastamine. Eests on kaks avaliku raudtee majandajat – riigile kuuluv AS Eest Raudtee ja eraomanduses olev Edelaraudtee Infrastruktuuri AS. Lähtudes tegevuskeskkonnast ning peamistest suundadest on riigi ootused avaliku raudtee majandajale järgmised: - tagada kvaliteetne avalik teenus ja kõikidele turuosalistele võrdne juurdepääs raudteeinfrastruktuurile; - avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast ja käesolevast tegevuskavast; - äriliste eesmärkide täitmisel peab jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine, s.t muu äritegevus ei halvendaks raudteeinfrastruktuuri-etevõtja fnantsseisu. Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskavaga antakse ülevaade raudteeinfrastruktuuri hetkeseisust, määratakse kindlaks kvaliteeditaseme säilitamiseks vajalikud investeeringud ja kvaliteedi parendamisele suunatud arendusprojektd ning nähakse ete raudteeinfrastruktuuri-etevõtjate jätkusuutlik rahastamine. Tegevuskava lähtub Transpordi arengukava 2014-2020 läbivast põhimõtest, milleks on ühendusvõimaluste tagamine üle Eest ning
    [Show full text]
  • Kodumajandus Eestis
    141 KODUMAJANDUS EESTIS J. Kuum Iga päev kirjutatakse ajalehtedes noorte kuritegevusest, vargustest, kohusetunde puudu- misest, ebaseaduslikest erastamistest jne. Suurel määral on see põhjustatud elu- ja kasvamis- keskkonna halvast olukorrast ja möödunud aastakümnetel maakodudele tehtud ülekohtust, mille käigus paljud tublid pered küüditati või lahutati ning nende eeskujulikud kodud võõrandati või lausa hävitati. Kodukultuuri tase langes tunduvalt. Kodul on tähtis osa iga üksiku inimese kui ka kogu rahva elus. Juba varases nooruses õpitakse kodus tundma ja kasutama oma meeli, hakatakse tunnetama võõrast ja kummalist maailma. Kodust saab alguse iseloomu kujunemine, siit saame eluks vajalikud eetilised alused ja tõekspidamised. Lapse jaoks algab kodust kõik – nii hea kui halb. Kui kodu ei paku turvatunnet, läheb laps väljapoole (tänavale, maanteele, külasse jm.) seiklusi otsima. Just kodu peaks andma jõudu iga uue päeva ülesannete täitmiseks. Meie noorpõlve, riigi ja rahva õiglasema ning kaunima tuleviku nimel peame pühendama hoopis suuremat tähelepanu kodudele, nende puhtusele, turvalisusele, kaunidusele ning kodukultuurile kõige laiemas mõttes. Praegu peame tegema kõik selleks, et eesti kodu kujuneks jälle tõeliseks hälliks, nagu see oli kunagi Eesti Vabariigi ajal. Kodust võrsugu taas rohkearvuline, aus ja teotahteline noor pere, kelle kätetöö ja vaimne looming kannab eesti rahva ilusamatesse aegadesse. Kodukultuur tähendab kultuurinõuetele vastava kodu olemasolu või rajamist. Siin tuleb mõista kodu kõige laiemas mõttes kogu oma üksikosadega – elamu (toad, köök, sahver jms.), kõrvalhooned (ait, laut, kelder, kuur jm.), nende paigutus ja sisustus, aed (selles köögivilja, põõsaste ja puude ning teede ja veesilma või tiigi paigutus jm.), õu, tarad, käimla, lipuvarras, põllud, kodumets jm. Siia kuulub ka töö- ja piduriietus, tööriistade paigutus, korrasolek jne. Need kõik peavad vastama puhtuse, otstarbekuse ja ilu nõuetele.
    [Show full text]