42/2020 Tarmo Jüristo PLANEERIMISEL TULEB VAADATA SUURT PILTI Lähiajal uueneb Eestis enamik kehtinud valdkondlikke strateegilisi arengukavasid. See pakub suurepärase võimaluse värskendada poliitikakujundamise eesmärke ja plaane, aga ka vaadata kriitilise ja uuendusmeelse pilguga www.riigikogu.ee/rito üle kogu raamistik, milles neid eesmärke ning plaane Fookus sõnastatakse.

Tea Danilov RIIGIVALITSEMISE PROOVIKIVI Koroonakriis kõigi MÕELDES oma ootamatustega on toonud kaasa olukorra, kus stsenaariumides sisalduvad arutluskäigud on tavapärasest kiiremini HOMSEST moraalselt vananenud. Meelis Kitsing HIINA – KAS OHT DIGITURULE? Pakkumaks alternatiivi EESTIST Hiina investeeringutele on võtmeteguriteks ELi koostöö ulatus ja võime Strateegia „Eesti 2035“ koondab arendada taristut, sealhulgas digitaristut kõige laiemas kaheaastases arvamuskorjes mõttes. kogutud 17 000 inimese mõtted, Ivo Suursoo „EESTI 2035“ milline peaks olema Eesti elu ON PIGEM VISIOON viieteistkümne aasta pärast KUI STRATEEGIA 15 aastat on riigile lühike ja kuidas selleni jõuda. aeg – selle aja jooksul ei saa kõike muuta, aga kõiges saab muutuda natuke paremaks, saavutamata seejuures üheski valdkonnas eesmärke.

www.riigikogu.ee/rito

Riigikogu Toimetised

RiTo 42/2020 RIIGIKOGU TOIMETISED Riigikogu Kantselei väljaanne Ilmub aastast 2000

Riigikogu Toimetised (RiTo) on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav perioodiline ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas – juunis ja detsembris. RiTo on ajakiri poliitikutele, teadlastele, õppejõududele, õpetajatele ja üliõpilastele, ametnikele, äri- ja mittetulundusühingute liikmetele ning kõigile poliitikahuvilistele. RiTo missioon on edendada dialoogi teadlaste ja riigitegelaste vahel. Uuringute ja arvamuste rubriigis avaldatakse ka eelretsenseeritud heatasemelisi teadusartikleid, mis käsitlevad nüüdisühiskonna,­ riigivalitsemise ja poliitika huvipakkuvaid probleeme. Eesmärk on sotsiaalteaduste originaalsete uurimistulemuste abil mõtestada teaduspõhiselt praktilist valitsemiskogemust. Oodatud on Eesti autorite välismaistes teadusajakirjades avaldatud artiklite eestindused.

The Riigikogu Toimetised (RiTo) = the Journal of the Estonian parliament is a forum for discussing the constitutional tasks of the Parliament and it is oriented towards politicians, scholars, teachers of universities, students, civil servants and representatives of business and non-profit associations, and everybody interested in politics. It also publishes peer reviewed research papers that deal with the issues of interest in modern society, governance and politics.

TOIMETUSKOLLEEGIUM: Maris Lauri – Riigikogu liige Enn Eesmaa – Riigikogu liige Raul Narits – Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Tiina Randma-Liiv – Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor, akadeemik Anu Toots – Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Kaire Põder – Estonian Business Schooli professor Ivo Juurvee – Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Priit Suve – Sisekaitseakadeemia professor Henry Kattago – Riigikantselei strateegiadirektor Kaido Jõgeva – Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna juhataja Rita Hillermaa – Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu juhtivspetsialist Tea Danilov – Arenguseire Keskuse juhataja

TOIMETUS: Peatoimetaja: Tiina Kaalep | [email protected] Tegevtoimetaja: Leeni Uba | [email protected] Keeletoimetaja: Kaidi Saavan Tõlkijad: Mari Ets, Helve Trumann, Mari Vihuri Kujundaja: Ahto Meri Nimeregistri koostaja: Kai Ellip Kirjastamise projektijuht: Piret Pärgma, Eesti Rahvusraamatukogu | [email protected] Küljendaja: Tarmo Rajamets Trükk: Print Best OÜ

Riigikogu Toimetiste aadress: Riigikogu Kantselei, Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, Eesti/Estonia Telefon +372 631 6382; faks +372 631 6354; e-post [email protected] Autoriõigus: Riigikogu Kantselei 2020 Riigikogu Toimetiste koduleht veebis: rito.riigikogu.ee

Fotod: Andro Mänd, Andrew Keymaster, Arenguseire Keskus, erakogud, Erik Peinar, Jelena Rudi, Linda Liis Eek, Raul Mee, Riina Varol, Mana Kaasik, Medium, Politsei- ja Piirivalveamet; Riigikantselei, Riigikogu Kantselei, Shutterstock, Tallinnfilm, Unsplash.com, Välisministeerium

ISSN 1406-5665

2 Riigikogu Toimetised 42/2020 Sisukord

Tiina Kaalep Mis meid lahutab, mis meid ühendab...... 5 RiTo vestlusring RiTo vestlusring Strateegia „Eesti 2035“ suurim väärtus on tema koostamise protsess...... 7 Fookuses Tarmo Jüristo Kuidas planeerida strateegiliselt? ...... 21 Henry Kattago „Eesti 2035“ ehk strateegiline tervikvaade riigi arengu suunamiseks...... 27 Sven Kirsipuu Riigi rahanduse väljakutsed ja valdkondlikud prioriteedid...... 39 Aune Valk Haridus aastal 2035 ...... 49 Magnus Piirits, Kaupo Koppel Eesti tervisekindlustussüsteemi valikud aastani 2035*...... 63 Kristina Reinsalu Koosloome võimalused ja õppetunnid ...... 73 Ivo Suursoo Digi- ja innovatsioonipöörde roll strateegias „Eesti 2035”...... 85 Andro Mänd, Katrin Koov Eesti linnade ruumilise arengu väljakutsed...... 95 Nele Nisu, Kristel Niidas Tehnoloogilised uuendused ja isikuandmete kaitse...... 105 Uku Varblane Eesti elanike liikuvusprofiilid globaalsete trendide taustal...... 119 Meelis Kitsing Hiina investeeringud Euroopa digiplatvormidesse: millised on alternatiivsed tulevikud? ...... 129 Tea Danilov Milliste stsenaariumide poole oleme teel?...... 139

* Eelretsenseeritav artikkel

Riigikogu Toimetised 42/2020 3 Poliitiline mõte Tunne Kelam Eesti teel muutuvasse Euroopasse...... 151 Uuringud Jaan Masso, Kadri Männasoo, Helery Tasane Euroopa Liidu ettevõtlus- ja innovatsioonitoetused panustavad tootlikkuse kasvu ning hõivesse...... 159 Diana Marnot Balti julgeolekupoliitika alused...... 165 Einar Värä Viiepallise hindamissüsteemi arengulugu Eesti koolihariduses* ...... 173 Silvia Kaugia Kuidas suhtuvad Eesti elanikud ja kohtunikud lähisuhtevägivalda...... 189 Varia Silva Kirsimägi Abipolitseiniku õiguslikust vastutusest ...... 201 Jaak Juske Toompea lossi Valges saalis on kujundatud Eesti ajalugu ...... 209 Rahvusvahelised parlamendiuudised Piret Viljamaa Parlamentaarsed uudised ...... 211 20 aastat Riigikogu Toimetisi Aare Kasemets Ajakirja Riigikogu Toimetised sihiseaded ja käimavedu ...... 228 Aivar Jarne Toimetamised rohelise RiToga...... 236 Helle Ruusing Traditsioon on sündinud, et jääda...... 237 Mart Raudsaar Minu seiklusrikkad kaksteist numbrit...... 241 Tiina Kaalep On juhus, et minust sai 2020 talvel RiTo toimetaja...... 245

Autoritest...... 247 Contents...... 254 Summaries...... 256 Nimeregister...... 276

* Eelretsenseeritav artikkel

4 Riigikogu Toimetised 42/2020 Peatoimetaja veerg

Mis meid lahutab, mis meid ühendab

kevadine referendum Eesti poliitilist kaarti lähitulevikus, näeme juba kohalikel valimistel. Ent sõltumata tulemuse kaldu- TIINA KAALEP misest ühele või teisele poole, on karta, et Riigikogu Toimetiste rahu majja see referendum ei too. peatoimetaja Selline on kontekst. Aga siit edasi läheb jutu toon palju optimistlikumaks, sest Ilmselt mäletame kõik võimlemistunni paradoksaalsel kombel on käesoleva RiTo alul kõlanud käsklust, kus paaritud arvud fookusteema vastupidiselt eelräägitule ühte ja paaris arvud teise ritta pidid mitte polariseeriv, vaid ühendav – rahvast, astuma. Nii tekkisid leerid algavaks lahin- poliitikuid ja loodetavasti ka poliitikaid. guks. Ühed teiste vastu. Muidu ei saanud Eesti tulevikku kujundav strateegia „Eesti sõda pidada, isegi mitte rahvastepallis. 2035“ pole mitte ühe erakonna ega isegi Mõnevõrra üllatav, et keset suurt koalitsiooni, vaid kogu Eesti arengudoku- meditsiinikriisi tuleb meid kaheks lugeda, ment, mis kirjeldab Eesti strateegilisi sihte kuigi 58 protsenti küsitletutest* arvab, ja näitab, mida nendeni jõudmiseks teha. et abielureferendumil kõlav küsimus ei On väga teretulnud, et ametis olev ole oluline riigieluline teema. Samas, kui valitsus võttis strateegia koostamise oma referendum toimuks, hääletaks 46 prot- tegevusprogrammi. Nii tekib Eestil lõpuks senti selle poolt, et abielu oleks Eestis vaid pikemaajaline plaan. See plaan peab mehe ja naise vaheline liit. Referendumi olema tuntavalt pikem kui üks valimis­ poliitiline loogika on arusaadav: kui era- tsükkel ning ta peab ideaalis moodustama kond on valijale lubaduse andnud, on just katusstrateegia lühema ajaperspektiivi valimiste eel tähtis end ses asjas näidata. ja kitsama teemapüstitustega riiklikele Ja me kõik oleme selles näitamises nüüd strateegiatele. Kitsamaid ja lühemaid meil tahes või tahtmata osalised. Samas on jätkub – väidetavalt on meil ligi 50 erine- meditsiinikriis kogu maailmas süvenemas vat poliitikadokumenti, mis hõlmavad 17 ja meilgi on haiglad kiirelt täitumas. poliitikavaldkonda ja omavad erinevaid Tänagi, kui neid ridu kirjutan, lisandus ajaraame. Tea Danilov kirjeldab oma Eestis 274 uut COVID-19 nakatunut. artiklis, millised on viimase aja olulisemad Me läheme neis kaheks loetud leerides arengustrateegiad ja mis neist on saanud. vastu presidendi-, siis kohalikele ja lõpuks Soovitan lugeda. Nagu ka teisi, strateegia Riigikogu valimistele. Mil moel mõjutab „Eesti 2035“ eri külgi käsitlevaid artikleid. Kui loete poliitikute vestlusringi, * Turu-uuringute AS, uuring avaldati 16. novembril 2020. näete, et erakondade esindajad suhtuvad

Riigikogu Toimetised 42/2020 5 Tiina Kaalep

eelmainitud strateegiasse mõõduka nurina, justkui poleks saadud valmistuda, optimismiga. Kes hindab protsessi, lugeda, arutada. Usun, et kui oleks kes vastavust põhiseadusele, kes näeb tahetud, oleks siiski saanud. Dokument konkreetsete teemade õigeid rõhuasetusi, oli veebis kuid, oodates lugejaid. Ja enne aga üldine tonaalsus on hea. Muidugi ei seda korraldati arvamuskorje, milles osales ole strateegias mingeid rabavaid üllatusi. 17 000 inimest kahe aasta jooksul. See on Ei saagi olla. Teame, kus oleme, nii oma võimas number, mille toel loodetavasti regionaalpoliitiliste hädade, julgeoleku- Riigikogu strateegia ka vastu võtab, probleemide, vananeva rahvastiku kui neelates alla mõru pilli, et saalis enam muuga. Strateegia maalib eri valdkonda- dokumenti muuta ei saa. dest andmete ja analüüsi toel realistliku Ja siit jõuame ringiga tagasi alguse pildi ja annab suuna, kuhupoole liikuda. juurde. Midagi revolutsioonilist strateegia Asjaolu, et koos Riigikantseleiga valmistas vastuvõtmine kaasa ei too, see on ilmselge. dokumenti ette Rahandusministeerium, Aga on siiski lootust andev, et kõige üldi- annab põhjust loota, et eesmärgid sem arusaam Eesti tulevikust ulatub üle seotakse ka ressursiga. Kui tahta olla erakondade ja valitsuste ja toob paariks kriitiline, võib ju norida konkreetsete loetud inimesed kasvõi korraks ühte ritta mõõdikute kallal, küsides, kas strateegia tagasi. numbrilised eesmärgid pole mitte liialt suured ja kättesaamatud? Aga teisalt – mis * * * mõtet on latile panna kõrgust, mille Riigikogu Toimetised on ilmunud 20 üleeile alistasid? aastat. Päris hea iga ühele ajakirjale. Seni Strateegia ise saabus valitsusest on seda koos käesolevaga vedanud viis Riigikokku justkui üleöö. Peaministri toimetajat. Numbri lõpust leiate ajaloo- pidulik saatesõna, mis oli pigem strateegia rubriigi, kus oma võitlusi sõnade ja tegude tähtsust rõhutav kui konkreetseid sihte rindel meenutavad Aare Kasemets, Aivar tutvustav, pälvis parlamendi rahutu Jarne, Helle Ruusing ja Mart Raudsaar.

6 Riigikogu Toimetised 42/2020 RiTo vestlusring

Strateegia „Eesti 2035“ suurim väärtus on tema koostamise protsess

iigikogu Toimetiste vestlus­ sinna meie ettepanekul ka sõnastati. Nii et ringis 14. oktoobril olid kui me räägime sellest, et Eesti inimeste Jaak Valge (EKRE), Riina arvukus peaks kasvama ja me teame, et Sikkut (SDE), Helir-Valdor seda saab teha ka migratsiooniga, siis meie RSeeder (Isamaa) ja Erki Savisaar selle poolt ei ole. Migratsioon loomulikult (Keskerakond)1. Diskuteeriti strateegia peab toimuma, see on selge, aga sissetu- „Eesti 2035“ teemal. Vestlusringi levate inimeste hulk ei tohi olla nii suur, juhatas Tiina Kaalep. et eestlaste kui põlisrahvuse esindajate osakaal kohapeal vähemusse jääb. TIINA KAALEP: Riigikogu Toimetiste Teine suur asi, mis meie ettepanekul seekordne number on pühendatud sinna sisse on läinud, puudutab kaasamist. strateegiale „Eesti 2035“. Toimetus on Sidusa ühiskonna toimimiseks Eestis ja tellinud strateegia erinevaid aspekte kodanike kaasamiseks otsuste tegemisse puudutavaid artikleid, uurimuste kokku- on vajalik rahvaalgatuste ja rahvahää- võtteid ja ülevaateid. Tänane poliitikute letuste hõlbustamine. Ja see on meie vestlusring on mõeldud ajakirja fookustee- ettepanekul nüüd strateegias kahes kohas mat sisse juhatama ja arutlema selle üle, sees. milline dokument strateegia „Eesti 2035“ TIINA KAALEP: Aga rahvaalgatuse õigupoolest on. võimalus on meil ju kogu aeg olemas Ja alustuseks küsimus teile kõigile: mis olnud. on selle dokumendi kõige olulisem idee JAAK VALGE: Vaat see on see, kuidas teie jaoks? me seda defineerime. Rahvaalgatuse JAAK VALGE: Meie vaadetest on sees mõiste on meil olnud natukene ära kaks tähtsat asja. Seal on sõnastatud ühe kaaperdatud. Rahvaalgatus praeguses olulise eesmärgina, et Eestis eesti keelt mõistes või nii nagu juristid sellest aru emakeelena kõnelevate inimeste arv ei saavad, on tegelikult petitsiooniõigus. peaks langema. See on väga oluline ja see See on nagu heale tsaarile kirjutada üks palvekiri, mida võib arvestada, aga võib ka 1 Reformierakonna esindajal ei olnud võimalik osaleda. mitte. Rahvaalgatus Eesti traditsioonilises

Riigikogu Toimetised 42/2020 7 mõistes tähendab ikkagi seda, et teataval isetekkeline, hästi kirju ja dokumendid hulgal kodanikel on õigus esile kutsuda olid erineva tugevusega, erinevaks rahvahääletusi, mille tulemusena sünnivad perioodiks ja erineva detailsusastmega siduvad poliitilised otsused. koostatud, siis nüüd see katusdokument RIINA SIKKUT: Minu meelest ei ole aastani 2035 tuleb palju ühtlasem. selle dokumendi väärtus konkreetses Eesti 2035 koostamise käigus on indikaatoris või käsitletud teemas, vaid maailmas toimuvatest muutustest ja selles, kuidas see peaks ühiskondliku suurtest trendidest, Eesti elu murekohta- kokkuleppena Eesti tulevikku suunama. dest ja kaasamise käigus kogutud mõtetest TIINA KAALEP: Kas see võiks olla Eesti filtreeritud välja strateegilised sihid ja ühiskondliku kokkuleppe raamdokument? vajalikud muutused valdkondadeüleselt RIINA SIKKUT: Arvestades, kui lai on ehk ei ole me jaoks harjumuspärast kaasamise ring olnud, näiteks ka maapiir- „ministeeriumite“ jaotust. Seni on paljusid kondade raamatukogudes ... valdkondi juhtinud poliitika põhialused, TIINA KAALEP: ... 14 000 inimest. mis on väärtuspõhised. Eesti 2035 haare RIINA SIKKUT: Kõik nad said, öelda, ei ole sama lai kui poliitika põhialustel. mis on nende jaoks tähtis ja mida nad Mina arvan, et seda [arengukavade] väärtuslikuks peavad. Selline kaasamine maastikku tuleks kindlasti korrastada ning on Eesti jaoks ikkagi harukordne. Ja ka tegevuste ja rahaga paremini siduda, teine on taotlus olla erakondadeülene, on see siis metsanduses, hariduses või kultuuri valdkonnas. Aga kiiresti tegemise käigus millegi ära kaotamise oht on meil olemas. TIINA KAALEP: Miks kiiresti tehes, seda on kaks aastat küpsetatud? RIINA SIKKUT: Täpselt, kaks aastat on küpsetatud, aga see ei ole olnud Riigikogu kook. Nüüd see justkui peaks olema Riigikogu oma ... TIINA KAALEP: Mitte ainult, lisad on ju valitsuse teema. RIINA SIKKUT: Siiski, see anti Riigikogule üle valmisdokumendina, ilma et oleksime saanud kaasa rääkida ülesande püstituse osas. Ma ei ütle, et see on vale või halb, aga see on midagi, mida me peame meeles pidama, kui meie Riigikogu liikmetena arutame, kuidas edasi minna. Tegelikult on see meie teadlik otsus, kuidas strateegilise planeerimisega edasi minna: Tiina Kaalep kas me nüüd usaldame, et Riigikogu roll Foto: Erik Peinar Eesti strateegilise arengu juures jääb kasvõi rahvastiku teemal või keeleõppe samaks või siis muutub, kas kahaneb või küsimustes. Need on Eesti tuleviku jaoks suureneb. Kui me vaatame presidendi kahtlemata sõlmteemad ja on siin nii sõnumit käesoleva istungjärgu avakõnes, probleemide kui ka arenguvajaduste osas siis peaks just Riigikogu pikemalt tule- lahti seletatud ja struktureeritud. vikku vaatama, et Eesti sihte seada. Aga ma tooksin välja ka selle, et kui TIINA KAALEP: Riigikogu suures saalis arengukavade maastik on seni olnud väga oli selle dokumendi üleandmisel üsnagi

8 Riigikogu Toimetised 42/2020 RiTo vestlusring

Tulevikustsenaariumi arutelul oli ka üks väike tuleviku tegija. Foto: Erik Peinar

ärritunud atmosfäär. Mis võis olla selle välja, aga üldiselt on ta väga üldsõnaline. põhjuseks? Minu jaoks on sel dokumendil kaks RIINA SIKKUT: Ärritus ei olnud üldse väärtust: esiteks see, et maailm ongi järjest seotud dokumendi ega selle sisuga, lihtsalt rohkem avatud ja integreeritud ning ka protseduuriga – miks peaminister ei dokumendid peavad olema integreeritud. soovinud vastata küsimustele, kas sellel Kui me teeme kitsaid valdkondlikke oli mingi põhjus. Ma üldse ei loeks sellest arengukavasid, nägemata, mis laiemalt midagi tugevamat välja. Eestis või maailmas toimub, siis need ei TIINA KAALEP: Helir-Valdor Seeder: ole realistlikud ega hakka toimima. Peab sama küsimus, mis selle strateegia kõige nägema kogu taustsüsteemi ja minu arust olulisem sõnum on? see strateegiline arengudokument peakski HELIR-VALDOR SEEDER: Mina ei oska olema selline, mis näeb tervikut ja mul on selle dokumendi tähtsust üle hinnata. Ma tunne, et seda on siin püütud taotluslikult ei taha sellega ka väljendada seda, et sellist saavutada. Mulle tundub, et teatud osas dokumenti ei oleks üldse vaja, kindlasti ongi saavutatud. Seal on vaadatud kõiki ongi vaja. Ma lugesin selle kaks korda läbi valdkondi, samuti väljaspool Eestit toimu- ja ma ei oska midagi esile tuua (nii nagu vaid arenguprotsesse. Eeldatud, et see, mis Jaak siin tõi esile üks või kaks detaili); see on viimastel aastatel toimunud – rahvus- on kõikehaarav dokument, mis valdkonda- vaheliste organisatsioonide tähenduse ja des jääb suhteliselt üldsõnaliseks. Mõned osakaalu vähenemine – seaks liikmesriigid asjad on seal toodud välja ka numbriliselt uue olukorra ette nii välis- kui julgeoleku- ... poliitika loomisel ja ka majanduses tekiks TIINA KAALEP: Lausa väga palju asju. potentsiaalne oht protektsionismi kasvule HELIR-VALDOR SEEDER: Ikkagi, kui riikides jne. Dokument vaatab laiemalt ja ma lisad kõrvale jätan. Ka 2035 osas on terviklikult kogu arengut, mis mõjutab ka mõned asjad toodud lausa protsendiliselt Eestit ning see on minu arvates väärtus.

Riigikogu Toimetised 42/2020 9 Erki Savisaar (Keskerakond) Foto: Erik Peinar Ja teiseks see, et oleks ka tasakaal on toimunud Euroopa Liidu tasemel või erinevate valdkondade ja prioriteetide ka meie riigi sees, rääkimata erinevatest vahel. Kui me räägime eesti keelest ja majanduskriisidest, mis on kapitaalselt rahvastikust, siis see sõltub väga paljudest mõjutanud küll riigieelarve baasseaduste asjaoludest väljaspool Eestit. See on seotud või riigieelarve koostamise põhimõtteid, migratsioonipoliitikaga, kõrghariduse ja kõiki muid asju, mida siin aeg-ajalt on teaduse tegemise poliitikaga, peaaegu mõeldud isegi põhiseaduse tasemel ära kõigega. Lisaks sellele, et dokument on fikseerida. Väga hea, et me ei ole seda kõikehaarav, on sel olemas ka tasakaal teinud, muidu me oleks väga jäigalt erinevate valdkondade vahel ja mulle kinni regulatsioonides. Nii et see on tundub, et vähemalt rahuldaval tasemel ikka arenduslik ja ettevaatav dokument, on see õnnestunud. mitte regulatiivne dokument. Eesti 2035 Kaasamisprotsessi puhul olen nõus, et on filosoofiline, ettevaatav strateegiline suur väärtus on see, et inimesed mõtlevad. dokument ja seda ülesannet ta minu Aga mina väga suurt tähendust sellele meelest ka täidab. dokumendile praktilise reguleeriva TIINA KAALEP: Mind üllatas tegelikult õigusaktina tõepoolest ei omista. Paraku selle strateegia elluviimise kava, mis näeb 15 aastaga muutub maailm tundmatuseni. ette igal aastal kalendaarselt, millal ja Mõtleme täna 15 aastat tagasi – kes oleks kuidas sidustatakse muid planeerivaid suutnud neid protsesse ette näha, mis dokumente 2035ga. Välja on töötatud

10 Riigikogu Toimetised 42/2020 RiTo vestlusring

esialgne kalendaarium, kuidas mitte mõned väga idealistlikud eesmärgid, kaotada suurt pilti, mida 2035 ette näeb. näiteks tervena elatud aastad – mis on Et kogu aeg meeles hoida ja vaadata, et natukene utoopiline. Praegu meil tervena nii riigieelarvestrateegia kui ka muud elatud aastate arv on isegi stagneerunud arengukavad oleksid strateegiaga seotud. ja ei ole alust arvata, et tavalise poliitikaga ERKI SAVISAAR: Üldiselt selline suure ta nii kõrgele tõuseks kui strateegias on pildiga dokument peab igal juhul olema. sõnastatud. Oleks tulnud inimeste käest Strateegiliste dokumentide suurim puudus küsida, et kui me soovime nii sedavõrd on see, et nad jäävad riiulile seisma ja kõrget tervena elatud aastate arvu, kas nendega heal juhul tegeldaks uuesti siis, oleme nõus ka mööndusi tegema, nt kui tähtaeg läbi saab. Ma arvan, et need alkoholipiiranguid ja muud sarnast. dokumendid võiksid olla pidevas muutu- Arvamusküsitlusi tegelikult ei ole ses, mitte et neid iga aasta läbi võtta, aga mingisuguse sammuga, nt viie aasta tagant – mis on läinud selle plaani järgi, mis on muutunud ning esitada uued eesmärgid. Üldiselt see visioon, kuhu minna, et Eesti See visioon, kuhu minna, oleks ühtsem, sidusam, tervem ja rikkam – need on minu meelest väga õiged et Eesti oleks ühtsem, eesmärgid. Ma arvan, et siin erakondade sidusam, tervem ja vahel mingisugust vaidlust ei ole. See ongi eesmärk, kuhu me kõik ju püüdleme. Jääb rikkam – need on minu loota, et me leiame ka tegevuskava, kuidas meelest väga õiged nende eesmärkideni jõuda. TIINA KAALEP: Miks mitte, siin ju eesmärgid. mainiti võimalust selleks, et see oleks erakondadeülene dokument. ERKI SAVISAAR JAAK VALGE: Eks ta ju kajastab sellise esindusdemokraatia poliitika vektoreid, kus kõik erakonnad on olnud arvamus- korje käigus ka üks osa kõigist 17 000st. tehtud sõlmküsimuste kohta. Kaasamine Hea kolleegi Riina poolt positiivselt hinna- on minu meelest siin natuke nagu tud 17 000 inimest – see põhimõtteliselt võltsdemokraatia. tundub suur arv, aga küsimus on selles, RIINA SIKKUT: Ega 14 000 inimese kuidas seda käsitleda. Vaadake, kui käest ei küsitud heakskiitu strateegiale. Nõukogude Liidu 1977. aasta konstitut- Küsiti, mis nende jaoks oluline on – kas siooni koostati, siis töökollektiividest näiteks looduskeskkond või kui palju tuli kindlasti märksa rohkem inimesi sotsiaalseid väärtusi hinnatakse. Viis kokku kui meie raamatukogude 14 000. prioriteeti tulevadki selle pealt, et mida Konstitutsiooni koostajad võtsid arvesse inimesed oluliseks peavad. Kuidas seda neid arvamusi, mis nendele meeldisid ja saavutada, kas tõhus on näiteks piirata teised lihtsalt lükkasid tagasi. alkoholi müüki või teha muud – neid Tulime [EKRE – toim] protsessi juba siis, valdkondlikke uuringuid peab tegema kui protsess käis ja meil ei olnud väga näiteks sotsiaalministeerium, et oma võimalust seda muuta. Meie arvates oleks tegevusi planeerida. olnud õigem nende sõlmküsimuste kohta HELIR-VALDOR SEEDER: Jättes selle siiski teha esindusliku valimiga uuringuid. konkreetse näite alkoholitarbimisega Kas me oleme valmis 2050. aastal kõrvale, saan aru, et see vaidlus on kliimaneutraalsuseks? Siin on sõnastatud olemuslik. Jaak soovib, et sisend oleks

Riigikogu Toimetised 42/2020 11 nii-öelda rohujuure tasemel – küsitlused, ning teine on lihtsalt lausaline, paljude rahva arvamused välja selgitatud. inimeste küsitlus, kes Eesti keskmist ei TIINA KAALEP: Jaak Valge oletus on esinda. Need on lihtsalt kaks eri asja. see, et on toimunud toimetamine, välja- ERKI SAVISAAR: Ega see dokument ei jätt, aga me ei tea, kas on toimunud või ei. pretendeeri sotsioloogilisele uurimusele. HELIR-VALDOR SEEDER: Dokumendi See on visioonidokument, kuhu on juurde koostajad on lähtunud esindusdemokraa- võetud natukene tunnetust rahva hulgast. tia mehhanismist, aga sina soovid seda HELIR-VALDOR SEEDER: Mina otse- ehk rahvademokraatia mehhanismi ei räägi rakendatavatest meetmetest, rohkem. mis on ka väga oluline. Kui me sellest JAAK VALGE: See on rahva arvamuse arengustrateegiast räägime, kuidas seda teadasaamine. ellu viia – ma toon ühe näite, et ega siin RIINA SIKKUT: Riigikantselei inimesed terviklikku süsteemi täna ei ole. Lihtsalt käisid meil fraktsioonis ja usun, et ju nad markeerin ühte valdkonda, millega eile käisid kõikides fraktsioonides. Rääkisid, natukene tegelesin. Meil on strateegia keda on kaasatud ja mida inimestelt küsiti. 2035, oletame, et see saab heakskiidu. Siis Need küsimused ei olnud sellise detail- on olemas ühes valdkonnas PÕKA ehk põllumajanduse-kalanduse arengukava aastani 2030, millel otsest vajadust ei ole ei riigisiseselt ega ei tule sinna ka Euroopa Liidu rahalisi vahendeid, aga selle oleme ise tekitanud ametkondlikult sinna vahele, Väärtusküsimuste puhul juhin tähelepanu, et aastani 2030. Siis ei ole poliitikud üldiselt tuleb praegu kehtiv MAK ehk maaelu arengukava ehk siis tulevikus majandus- targemad kui enamik strateegia, mis on mõeldud Euroopa Liidu kodanikke. finantsperioodi seitsmeaastase plaanina, mis on kohustuslik ja mille peab Euroopa JAAK VALGE Komisjon igale liikmesriigile heaks kiitma. See tuleb PÕKA juurde, kõrvale või alla, kuhu iganes. Siis tuleb nelja-aastane riigieelarve strateegia plaan ja siis tuleb iga-aastane riigieelarve. Ma küsin, kus see susastmega, nagu sa ette kujutad. Pigem süsteemsus on? Ega väga olegi. väärtused: kas te tähtsustate turvalisust, TIINA KAALEP: Me ju eeldame looduskeskkonda; hinnake 10-palli skaalal kodanikena, et nad on kõik seotud. ... HELIR-VALDOR SEEDER: Mingil JAAK VALGE: Mina tsiteerin strateegia määral ongi, aga kõik on erinevate koostajaid. Minu sellekohasele kriitikale suunitlusega. Mõned tulevad Euroopa vastasid nad niimoodi, et oli küll ülerii- Liidu rahade kasutamise vajadusest, mis giline küsitlus, milles osales ligi 14 000 on kohustuslikud ja millel on oma loogika inimest. Küsimustikule vastajaid oli pea sees. Aga kõik on erinevate aegade ja kõikides vanusegruppides, esindatud olid sisuliste eesmärkidega. Minu arvates siin kõik maakonnad. Aga see ei tähenda, et ei ole terviklikku lähenemist, siin ei ole see oleks olnud esinduslik valim. Üks asi süsteemset lähenemist ülemäära palju. on esindusliku valimiga tehtud küsitlus, ERKI SAVISAAR: Kahjuks ma olen kus me saame teada, mida eelistatakse Heliriga nõus. Olen metsanduse arenguka- ühes või teises vanusegrupis, kui suures vaga pidanud tegelema ja see vaidlus on proportsioonis midagi eelistatakse omadega metsas. Ei nähta metsast välja

12 Riigikogu Toimetised 42/2020 RiTo vestlusring

Jaak Valge (EKRE) Foto: Erik Peinar ega metsa väljastpoolt, rääkimata suurest on [kaldu] ühele või teisele poole. Kas pildist. Mingisugune dokument peaks me eelistame Euroopa Liidu föderali- selle suure pildi kokku panema, mis oleks seerumist või mitte? Dokumendis oli ülejäänutele sisendiks ja mis arvestaks esialgu selline sõnastus, et me eelistame nendega tulevikus. Euroopa Liidu föderaliseerumist, aga Teistpidi on küsimus selles, kas me meie ettepaneku kohaselt sõnastust pisut sellise dokumendiga püüame arengut suu- pehmendati. nata või püüame reageerida sellele, mida Väärtusküsimuste puhul ei ole polii- ühiskond arvab. Mingisugune suunamise tikud üldiselt targemad kui kodanike ja teavitamise funktsioon võiks olla. Me ei enamus. Taoliste strateegiate väärtused saa teha ainult seda, mida rahvas kuskil ei tohi põhimõtteliselt oluliselt erineda arvab. kodanikena tunnetatutest. Vastasel korral JAAK VALGE: Ma olen põhimõtteliselt jääb strateegia paberile, seda ei viida nõus sellega, et loomulikult nendes ellu. See peab tagasi kajama või kõlama dokumentides peab olema avangardist- kodanikkonna seas. Kodanikud peavad likku sihiseadet. Nende dokumentide selle omaks võtma. koostamisel ei saa poliitikud olla avaliku TIINA KAALEP: Mu taju on teie arvamuse järelkäru, aga ilmselgelt on tea- mõtete pealt, et see võiks olla just tavaid väärtusküsimusi, mille lahendus selline dokument. „Eesti 2035“ esindab

Riigikogu Toimetised 42/2020 13 olulistes väärtusküsimus enam-vähem Aga kaks asja. Esiteks, mõõdikud on kodanikkonna arvamust. kohati sellised, mille puhul on praegu RIINA SIKKUT: Ma unustasin väga raske uskuda, et me need saavutame. esimese küsimuse juures lisada, et mind Teiseks, selles tekstis on väga palju ilusat hämmastas, kui hästi on strateegia juttu. Ideaalset ilusat juttu – ühiskonna põhiseadusega kooskõlla viidud ja kokku sidususe alus on ühtne Eesti identiteet, kõlama pandud. See, mis puudutab eesti mis põhineb põhiseaduslike väärtuste keelt ja kultuuri, mis puudutab õigusriiki. jagamisel, ühtekuuluvustundel ja jagatud Tavaliselt hakkavad meil arengukavad kultuuriruumil, enese teadlikul määrat- kuidagi tühjast kohast või õhust peale, siin lemisel Eesti ühiskonna liikmena ning on tegelikult ring täis tehtud. Alustatakse ühiskonnas kehtivate normide ja seaduste põhiseadusest ja siis on sealt laiendatud austamisel jne, siin on pikalt räägitud, ja mindud edasi detailsemate teemade kuidas segregatsioon kaob meil ära. juurde, mille puhul minu meelest ei ole Ma mõtlen nüüd arengule, mis on konfliktseid väärtusküsimusi sisse toodud toimunud 30 aasta jooksul. Tunnistagem või lahendatud. ausalt, et me ei ole 30 aasta jooksul, kus Mulle väga meeldib Erki mõte, et mis on terve uus põlvkond peale kasvanud, juhtub, kui küsida inimestelt, kas nad suutnud lahendada suurel määral ei tahavad, et nende töö väga palju muutuks. haridusküsimusi ega ka poliitilist seg- Tuleb teile siin praeguse asemele digitaalne regatsiooni küsimust selles mõttes, et tööpink, inimene vastaks, et tal on prae- venekeelne elanikkond hääletab mitte gune selgeks õpitud, ei ole vaja. Tema enda maailmavaateliselt, vaid selgelt keele ehk tervise huvides oleks digitaalne pink, kus rahvuslikul printsiibil. on vähem mehaanilist jõudu vaja, parem. TIINA KAALEP: Aga halvemaks ei ole Aga ta ei taha õppida ja kardab muutust. ju ka läinud? Kas me peaks seda (Jaagu sõnul) arvestama JAAK VALGE: Kohati ka halvemaks, ja riik ei tohiks tööstuse digitaliseerimist ma julgen öelda. 1990. aastate keskel oli tagant tõugata? Tegelikult peaks ambit- venekeelsel elanikkonnal teatud ulatuses sioon olema suurem ja tulevikku näitama. valmisolek nii-öelda riigikeelsele õppele JAAK VALGE: Ma ei vastanda, ta peab või eestikeelsele õppele üleminekuks olema nii ühte kui teist. suurem, kui seda on praegu. Et järgmise TIINA KAALEP: Probleemseks võib 15 aastaga me astume niisuguse jõulise kujuneda selle strateegia vastuvõtmisel sammuga edasi, mina sellesse ausalt öelda just nimelt mõõdikute utoopilisus. Need ei usu, vaadates trende ka väljaspool, mis numbrid, mis on lisades toodud, kas teil toimub laias Euroopas. Aga küsimus ei on selle kohta kommentaare? Näiteks on ole minu usus, ma lihtsalt tahtsin sellele prognoositud väga suur oodatava eluea küsimusele kommentaarina öelda, et kasv. Ja mis mind üllatuma pani – doktori- mulle mitmed asjad tunduvad natukene kraadiga inimeste osakaal 25–64 aastaste teoreetilised, aga väga ilusad ja õiged ning inimeste seas – oodatav tõus on, ma ega see ei ole vale. Väga ilus ja õige, aga ütleksin, pöörane. nad ei ole kättesaadavad realistlikult selles HELIR-VALDOR SEEDER: Mina olen ajaraamistikus. nõus, minu arvates on ka mõned asjad ERKI SAVISAAR: Olen nõus, et ees- esitatud väga jõuliselt. Võib ju sellesse märk peab ambitsioonikas olema, sest kui dokumenti suhtuda nii, et eesmärgid ja seame nõrgad eesmärgid, siis see ei moti- ideaalid peavadki olema väga kõrged, et veeri, mingisugusel hetkel hüppame sealt kui me kätte ei saa, iseenesest ei ole suur üle. Siis me ei mõtlegi selle peale, kuidas õnnetus. Eesmärk on püstitatud ja selles võiks jõuda eesmärgini. Ma hariduse suunas tuleb liituda. vaidlusesse väga ei süveneks. Sellega on

14 Riigikogu Toimetised 42/2020 RiTo vestlusring

hakatud tegelema viimasel neljal aastal, peaks töötama Eesti ühiskonna huvides. aga need varasemad 26 aastat tegelikult ei Mitte üleharitute osakaal ei ole ühiskon- tegeletud sellega, vaid keskenduti vastan- nas kõrge, vaid möödaharitute oma. Me dumisele. Kui me nüüd need järgmised harime neid inimesi, kelle jaoks meil 15 aastat suudame keskenduda sellele, et tööturul ei ole kohta, kelle oskused muutuda sidusamaks ja integreerida, siis ettevõtjate arvamuse järgi ei vasta nende ma isegi ei näe probleemi, me võime jõuda vajadustele. Need on üleeuroopalised selle eesmärgini. uuringud ja Eestis möödaharimise osakaal Doktorikraadid on muidugi tore üks kõige suuremaid. Taoliste mõõdikute mõõdik. Minule meeldiks, kui doktoritööd seadmine nagu doktorite osakaal, on oleksid eesti keeles, mitte inglise keeles, natukene kaheldav. Erki juba tõi väga hästi aga see on tehniline detail. See on väga välja selle, et see võib tegelikult tähen- oluline keele arengule. dada, et me devalveerime haridustaset. Kui Ma ei välistaks, et doktorikraade võib plaanitakse minna üle üldisele keskharidu- nii palju tulla, sest teaduskraadide saa- sele või üldisele doktorikraadi saamisele, mine on läinud oluliselt lihtsamaks kui see siis mul on alati see küsimus, et kas need oli 15 või 20 aastat tagasi. Praegu enamik inimesed, kes seda planeerivad, näevad lõpetavad magistritasemel, mõningatel ette Eesti inimeste vaimse võimekuse tor- erialadel bakalaureust ei antagi, antakse milist kasvu lähemas tulevikus. Kui seda vaid magistrikraad. Nii et viie aastaga oled ette ei nähta, siis on tegelikult küsimus magister ja siis mõtled, kas lähed tööle lihtsalt haridustaseme devalveerimises. või õpid natuke veel ja oled doktor. Kui Üks oluline asi, mille puhul me tõesti inimene tahab õppida, siis ta teeb selle ettepaneku tegime, aga mis jäi arvesse kraadi ära. võtmata. Tervena elatud aastate puhul TIINA KAALEP: Pigem on küsimus on mõõdik meestel 63 ja naistel 64,5 selles, kas Eesti tööjõuturg on valmis aastat, see on täiesti selgelt kättesaa- doktorikraadiga inimeste rakendamiseks? matu. Rahvatervise arengukava aastaks ERKI SAVISAAR: Ma arvan, et 2009–2020 nägi 2020. aastaks ette meestel valmisolek on olemas, probleem on tervena elatud aastaid 60 ja naistel 65, rahastamismudelis, mille üle me tõenäoli- kuid tegelikult on see näitaja meil stagnee- selt kunagi vaidleme – kuidas magistri- ja runud või isegi alla läinud natukene. 2018 doktoriõpet peaks rahastama. Ma arvan, et oli meestel 53 ja naistel 56 tervena elatud erasektori panus peaks siin olema märksa aastat. Selleks, et seda eesmärki saavutada, suurem ja tulevased magistrid ja doktorid tuleks kasutada väga tugevaid meetmeid, peaksid töötama ettevõtete juures, aitama kaasa arvatud minu poolt mainitud ettevõtetel välja töötada uusi innovaatilisi alkoholipiirangud. lahendusi või lahendada nende ärilisi Aga ma olen eelkõnelejaga nõus, et probleeme. Kui me vaatame, kui palju teinekord peabki selliseid ilusaid eesmärke meil ettevõtetesse seda uut teadmist sõnastama. on vaja, arvestades kas või rohepöörde ERKI SAVISAAR: Vaimse võimekuse temaatikat, siis ma arvan, et vajadus sellise kohta tahaksin öelda, et doktoreid ei hulga tarkade inimeste järele on Eestis ole vähe mitte sellepärast, et eestlaste kindlasti olemas. Küsimus on selles, kas vaimne võimekus ei küüni doktoritööni, me suudame need inimesed leida omade, vaid küsimus on motivatsioonis. Miks ma eestlaste hulgast, või nad lihtsalt tulevad istun ülikoolis doktorikraadi nimel ja mis meile sisse. ma sellega peale hakkan, kas ma hakkan JAAK VALGE: Siin on olnud üks meie saama kuskil kõrgemat palka? Tööhõives oluline ettepanek, mida on strateegias meil tegelikult teaduskraade ei väärtustata arvesse võetud. Eesti haridussüsteem ja seetõttu ei ole ka motivatsiooni. Kui

Riigikogu Toimetised 42/2020 15 me saame neid inimesi rakendada nii, ja peret ära elatada. Kas see on õige või et nad reaalse töö eest saavad korralikku vale mehhanism, on tõsine arutelukoht. palka, sealhulgas tehes oma doktori- ja Ressurssi kulub sellele küll hästi palju. magistritööd, siis on motivatsioon kind- TIINA KAALEP: Me oleme kogu aeg lasti suurem ja ma näen, et doktorikraadid lähtunud sellest hoiakust, et inimestel on võivad tulla. õigus õppida, mida nad soovivad ja riik ei HELIR-VALDUR SEEDER: Jaak, sa tohi kasutada sundi valikute tegemisel. ütlesid, et hariduskorraldus ja haridus- HELIR-VALDUR SEEDER: Mina arvan, süsteem peaksid töötama ühiskonna et riik peab kaudselt ikkagi ühiskonna heaks. See on väga lai ja abstraktne, mida üldistes huvides protsessi mõjutama. tähendab ühiskonna jaoks? Strateegias on Kust see piir ja tasakaal läheb, on tõsine käsitletud ka üksikisikut – haridussüsteem vaidluste koht. peab olema ühelt poolt õpilase teenistuses On kaks asja, mida Eesti ühiskonnas või õppija jaoks ja teiselt poolt seotud töö­ on tõsiselt vaja: inseneriharidust senisest turuga. Need võivad olla täiesti vastandlike oluliselt rohkem tähtsustada, mõeldes ka huvidega asjad, aga ei pruugi olla. Kus sa tulevikule, sest tulevik on tehnoloogiate arengu päralt, midagi ei ole teha. Teiselt poolt, selle tasakaalustamiseks on vaja panustada rahvusteadustesse. Need kaks prioriteeti peaksid väga Inseneriharidust on vaja selgelt välja tulema. Mulle tundub veel, et arvestades Eesti ühiskonnas tõsiselt praegust Eesti majanduse struktuuri, senisest oluliselt rohkem siis ega Eesti tööjõuturg ei vaja niivõrd arendusinsenere, kuivõrd tootmisinsenere. tähtsustada ja panustada Kui me räägime teadus- ja arendusinnovat- sioonist, siis selle jaoks on Eesti tööjõutu- selle tasakaalustamiseks rul suhteliselt vähe nõudlust, küll aga on rahvusteadustesse. tootmisinseneride jaoks. Teaduspõhist tegevust tehakse ikkagi HELIR-VALDOR SEEDER suuremates ettevõtetes. Meie ettevõtted on väikesed ja keskmised, kus teadust väga ei tehta ning teadmispõhist innovatsiooni on väga vähe ning seetõttu tellimust ja ka ressurssi vähe. Erasektor paneb valiku teed? Kui sa annad inimesele tema teadus- ja arendustegevusse mingi 0,5 või enda huvidele ja võimetele vastava võima- 0,6 protsenti SKTst. Väga ambitsioonikas luse välja areneda, siis ta loob ise võib-olla eesmärk on jõuda kahe protsendini. endale töökoha, see on üks filosoofia. Neljakordistada erasektoris! Eesmärk Teine on see, et vaatad mehaaniliselt, muidugi on õige, aga meie majanduse milline on majanduse struktuur ja tööjõu struktuur ei soosi seda. vajadus. Kus see tasakaalu piir läheb? ERKI SAVISAAR: Ettevõtetel ei ole Ma olen ilmselgelt nõus, et me kooli- jõudu, et ise doktoreid palgata ja see ongi tame liiga palju mööda. Eesti on väike – erasektori ja riigi koostöö küsimus. ma näen mitmeid inimesi, kes omandavad JAAK VALGE: Ma reageerin Heliri noorema keskeani paar erinevat haridust püstitatud filosoofilisele küsimusele ja siis suunduvad praktilisse tegevusse üksikisiku ja ühiskonna huvi kohta väga ning täiendavad ja koolitavad ennast hea meelega. Julgen arvata, et vähemalt ümber vastavalt sellele vajadusele, et end pika sihikuga vaadates ei ole need

16 Riigikogu Toimetised 42/2020 RiTo vestlusring

Helir-Valdor Seeder (Isamaa) Foto: Erik Peinar omavahel vastuolus. Toon ühe näite. Kui Mina vaataks neid indikaatoreid ka selle me võtame mingit humanitaarteadust pilguga, et mõned asjad on sellised, mida õppima aastas 100 inimest ja teame, et riik seab prioriteediks ja neid on võimalik selle eriala inimesi on Eestil vaja tegelikult aastaks 2035 lahendada. Teised on sellised, 20 – riik ja ülikool siis natuke petavad, sest mis tähendavad inimese jaoks väga suurt tegelikult ei ole kohta, kus see kõrgprofes- käitumise muutust, näiteks erasektori sionaal tööd saaks. See on tegelikult ju ka panus teadus- ja arendustegevusse. Riik üksikisikule hea, et riik seda reguleerib. võib siin naba paigast ponnistada, aga RIINA SIKKUT: Tõesti, mõned indi- kuidas saada see kahele protsendile, kaatorid tunduvad väga ambitsioonikad. kui erasektor ei ole seda „ära ostnud“. Näiteks doktorantide arvu kasv on midagi Nad lihtsalt ei ole veendunud selles, et sellist, mida saab raha eest osta. Esiteks, kulutamine teadus- ja arendustegevusele need absoluutarvud ei ole nii utoopilised, tegelikult ka annab neile Eesti või korralik stipendiumide süsteem, huvitavad välisturul eelise. Või et neil on üldse uurimisteemad – eesti keeletehnoloogia võimalik kapitali kaasata, kulusid ette või siis Eesti tööstuste jaoks vajalikud teha, et pärast tulu suurendada. teemad. Kui väikeettevõttel endal ei ole TIINA KAALEP: Doktorite kaasamine võimalik teadus- ja arendustegevusse tähendab ilmselgelt kulude tõusu. panustada, saab seda teha doktorant, kes RIINA SIKKUT: Tervena elatud nende jaoks olulist küsimust lahendab. eluaastad on tõesti väga ambitsioonikas Teiselt poolt, näiteks kui me tahame Eesti eesmärk, aga kui me vaatame, kust tuleb inimesi saada prügi sorteerima, see on Eesti elanike tervisekaotus, mis meie hoopis keerulisem asi, mida lahendada. haigestumised ja surmad põhjustab, siis

Riigikogu Toimetised 42/2020 17 Riina Sikkut (SDE) Foto: Erik Peinar on see enamasti toitumise ja liikumise TIINA KAALEP: Mitte ainult, ta juhib küsimus. Me võiksime palju rohkem tähelepanu ikkagi täpsele sihtimisele. jala käia, mõistlikku füüsilist koormust JAAK VALGE: Kes ei leia oma omanda- endale nädala jooksul ette näha ja nud haridusele vastavalt rakendust, need tervislikumalt toituda, vähem soola, ju isiklikult ka kibestuvad. Me anname suhkrut, rasva. ülikoolides nendele ju sellise sõnumi, et TIINA KAALEP: See on väga ilus mõte, olete valmis profid. Aga nii ju ei ole. Ja aga protsess on aeglane. tulemus tekitab ühiskonnas frustratsiooni! RIINA SIKKUT: Jah, see on väga aeg- RIINA SIKKUT: Tasakaal ongi kuskil lane protsess. Kui me räägime seda tüüpi vahepeal. Tööturu vajadustele tuleb vas- dokumendist ja kuidas me filosoofiliselt tata, aga inimesel peab olema võimalik ka inimese ja riigi suhet mõtestame, siis hari- vabalt valida. Kui sa ikkagi ei ole insener, duse näitel illustreerin seda nii: kui ühes vaid muusikaõpetaja, siis sellised valikud skaala otsas on Marju Lepajõe, kes räägib, võiksid olla ning see tasakaal tuleks et haridus on püha ning igasugune haridus kuidagi sõnastada. on kasulik, isegi kui see tööturul väljundit Riigi suunavat rolli peab käsitlema ei oma, sest sa oled parem ja targem sarnaselt – mitte nii, et kui räägime hari- inimene, sul on kurrulisem aju ning teed dusest, siis riik peab suunama, et inimesed targemaid valikuid näiteks toidulauas; siis ei pettuks, aga tervistkahjustavate valikute teises otsas on Jaak Nigul, kes ütleb, et kui puhul ei pea suunama. tema makstud maksude eest koolitatakse See, milline on riik, on ikka mingitest inimesi, siis võiksid need olla inimesed, kes põhimõtetest lähtuv kokkulepe ja see tema ettevõttes tööd suudavad teha. põhimõte võiks olla valdkondadeülene.

18 Riigikogu Toimetised 42/2020 RiTo vestlusring

Kas see puudutab jäätmekäitlust, kuidas eelistusi ja ka parlamendis ei saa selle üle me paneme inimesed prügi sorteerima, diskuteerida. kas see on vaba valik või riik võib suunata; TIINA KAALEP: Mingil moel on see siis milliste instrumentidega ja kui tugevalt? usaldushääletus strateegiadokumentide TIINA KAALEP: Hakates kokku võtma koostajate suhtes. seda keskustelu: ma näen, et on väga head HELIR-VALDUR SEEDER: Mina olen eeldused, et suures saalis tuleb viljakas nõus sellega, et Riigikogul peaks niisu- arutelu ja see dokument võetakse vastu. guste dokumentide puhul olema sisulise Millised on teie prognoosid? Meie ajakiri menetlemise pädevus ja õigus muudatuste ilmub detsembri alguses ja tundub, et tegemiseks – siis on dokument sisulisem selleks ajaks on strateegia juba n-ö ära ja praktilisem, muidu jääb ta liiga filosoo- menetletud. filisele tasemele. Kas ja millal, see on meie HELIR-VALDUR SEEDER: Küllap see endi kätes. Peame arutama, et tulevikus dokument võetakse vastu. muuta Eesti seadusi nii, et parlamendil on ERKI SAVISAAR: Kas mõni arengu- kava on kunagi vastu võtmata jäänud? TIINA KAALEP: Meie ajakirja toime- tuskolleegiumi üks rahvaesindajast liige Tervena elatud eluaastad prognoosis jaanipäeva paiku, et suur saal ei võta seda arutuselegi, rääkimata on ambitsioonikas vastuvõtmisest. eesmärk, aga see, mis HELIR-VALDUR SEEDER: Mina arvan, et suur saal võtab selle vastu, kuigi meie haigestumisi ja mõni arvab, et see on täiesti mõttetu surma põhjustab, on dokument. Ma arvan siiski, et suurem väärtus ongi see protsess. Nagu ütlesin, enamasti toitumise ja ma ei tähtsustaks seda dokumenti dokumendina üle, kuivõrd seatud liikumise küsimus. eesmärgid pole praktiliselt kättesaadavad RIINA SIKKUT ja nii edasi. Aga see, et arutelu käigus tekib mõtlemine ühes suunas, otsitakse tasakaalu, vaieldakse nende mõõdikute üle ... Nagu ka tänane arutelu – see on endal võimalik strateegiaid sisulisemalt see suur väärtus. Asja mõte on tegelikult menetleda. aruteluruum, mitte niivõrd regulatiivne JAAK VALGE: See otsus on 2014. mõju ühiskonnale. aastast, et dokumente ja strateegiaid JAAK VALGE: Olen kolleeg Heliriga Riigikogus ei muudeta. Olen mitu artiklit nõus, et küllap ta vastu võetakse. Mulle sel teemal kirjutanud, et parlament peaks oleks meeldinud, kui me oleksime sisuliselt menetlema. täiskogus saanud ka ettepanekuid teha. RIINA SIKKUT: Mulle teeb muret, et Kõige suurem legitiimsus, ei saa ma n-ö nüüd saab sellest Riigikogu vastu võetud populistina lisamata jätta, oleks sellel dokument, aga Riigikogu võimalused dokumendil loomulikult siis, kui see protsessis kaasa rääkida või arenguid võetaks vastu rahvahääletusel. Kindlasti suunata on olnud väga väikesed. oleks diskussioonid hoopis viljakamad Kui koalitsioonierakondade esindajad ja sisulisemad, kui me oleksime selle ütlevad, et võetakse vastu, mis ma ikka esindusdemokraatia järjekindlalt läbi vaidlen. viinud. Antud juhul on häda selles, et Heliriga olen selles osas eri meelt, et me tegelikult ei tea täpselt ühiskonna oluline on filosoofiline pool, aga reaalset

Riigikogu Toimetised 42/2020 19 elu „Eesti 2035“ õieti mõjutama ei hakka. tõesti Riigikogu, valitsus, kõik valdkonnad Olen arvamusel, et kui see ei hakka reaalseid lähtuvad sellest oma plaanides. otsuseid mõjutama, siis ei ole seda vaja ja JAAK VALGE: Juhul kui ühiskond saaks lasta senise süsteemiga edasi. Kui laiemalt selle üle arutab ja sõlmküsimused tahame tegelikult seotud lähenemist ja suun- otsustab, siis ta ka jälgib selle dokumendi dade seadmist, on vaja katust, mis päriselt saatust. Toonitan uuesti: kodanike osavõtt töötab ja see võiks olla see katusdokument. ja kodanike enamuse otsused on selliste Strateegia aga hakkab tööle ainult siis, kui dokumentide puhul üliolulised.

20 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Kuidas planeerida strateegiliselt?

alates dokumentide nimedest ning õigus- likust staatusest, lõpetades nende sisulise ülesehituse ning suhestatusega riigieelar- TARMO JÜRISTO vesse. Lisaks mainitule on hetkel Riigikogu Poliitikauuringute Keskuse menetluses ka Eesti pikaajaline katusstra- Praxis juhatuse esimees teegia „Eesti 2035“, mille eesmärgiks on „koordineerida riigi pikaajalist strateegilist trateegilise planeerimise tule- planeerimist ja finantsjuhtimist, arvesta- vikukindluse tagavad parimad des riigi rahanduse võimalusi.“ (Seletuskiri teoreetilised teadmised ja 2020) kogemused ning laiem vaade Kuigi levinud tarkusetera järgi on ka Süle valdkondade piiride. halb plaan parem kui plaani puudumine, on praeguse riikliku strateegilise juhtimise Rääkides riigi tasandil strateegilisest polii- suhtes kriitilised sisuliselt kõik osapooled, tikakujundamisest – olgu siis Eestis või kavandajatest elluviijateni. Ei ole üllatav, mujal –, kerkib sellega seoses tüüpiliselt et peamisteks muredeks on kogu protsessi üles kaks peamist probleemi: valdkondlik killustatus ja vähene koordineeritus, killustatus (tuntud ka mõistete „silotornid“ vähene tõenduspõhisus ning sellest ja „silostumine“ all) ning valimistsüklist tulenevad probleemid tulemuste ning tulenev heitlikkus (tuntud ka mõiste rahakasutuse otstarbekuse hindamisel, „poliitika“ all). Kummastki pole päriselt juhtimissüsteemide ebaühtlus ja eri pääsu, kuid nende mõlema negatiivsete valdkondade puudulik koostöö – mis efektide leevendamiseks on võimalik kõik üheskoos viivad pahatihti selleni, ja vajalik seada poliitikakujundamisele et dokumendis kirjeldatu ja vastavas üldised suunad, mis ulatuks üle tsüklite valdkonnas tegelikkuses toimuv hakkavad ning looks samas eri valdkondade vahel kiirelt eri radu käima. Mõistetavalt kipub sidusust ja koordineeritust. selle tagajärjeks omakorda olema see, et Praegu suunab Eesti poliitikakujun- strateegiadokument jääb sahtlisse tolmu damist ja strateegilist arengut kokku ligi koguma, kuni see perioodi lõpul parata- viiskümmend riiklikku dokumenti, mis matult saabuva post-ex-mõjuhindamise käsitlevad rohkem kui17 poliitikavald- käigus välja võetakse ning kõigi osapoolte konda. Kuigi enamjaolt on tegu stratee- suureks meelehärmiks leitakse, et seatud giliste arengukavadega, võib nende seas eesmärgid on jäänud saavutamata. Paljud täheldada märkimisväärset variatiivsust, nimetatud hädad ei ole muidugi kuidagi

Riigikogu Toimetised 42/2020 21 Tarmo Jüristo

spetsiifiliselt arengukavandusega seotud, planeerigu (kõik aastani 2030) ning riigi- vaid peegeldavad selliseid avaliku sektori kaitse (2026) ja heaolu (2023) arengukavad. ning poliitikakujundamise kroonilisi Neist kahe viimase uuendamise protsessid muresid nagu silostumine, eesmärkide kil- käivituvad vastavates ministeeriumites lustatus, eri valdkondade lonkav koostöö, juba sel aastal. Tulemusena on oodata, konfliktsed huvid jne. et peale praeguse tsükli lõppemist jääb Kui vaadata ajas tagasi, siis võrreldes Vabariigi valitsuse tasandil strateegilist üle-eelmise planeerimisperioodiga on poliitikakujundamist raamistama 16–17 suund selgelt olnud arengukavade ja arengukava. strateegiadokumentide arvu vähenda- See olukord annab võimaluse Eestis misele – praeguse 46 strateegiadoku- sisuliselt ühekorraga märkimisväärselt mendiga võrreldes oli aastal 2005 neid värskendada kogu riikliku poliitikakujun- 119. Ootuste kohaselt see tendents damise strateegilise planeerimise raamis- jätkub ka tulevikus. Edaspidi saab tikku. Käesolev artikkel heidab senistele suurem rõhk olema horisontaalsetel kogemustele tuginedes pilgu mõningatele ning mitmeid eri poliitikavaldkondi võimalustele, mida võiks seejuures silmas lõimivatel arengustrateegiatel (näiteks pidada. on siin „Eesti teadus- ja arendustegevuse, SUUR PILT Oktoobris valitsuskabinetis heaks kiidetud ning Riigikogule aruteluks esitatud „Eesti Suuremat rõhku 2035“ katusstrateegia (millest räägib lähemalt Henry Kattago artikkel siinses hakatakse panema kogumikus, lk 27–38) üldine ülevaade horisontaalsetele ning on toodud joonisel 1. Siit nähtub eri planeerimistasandite spetsiifika ja seotus. eri poliitikavaldkondi Katusstrateegia dokument sätestab suured, üleriigilised prioriteedid, peamised lõimivatele strateegilised suunad ja eesmärgid ning arengustrateegiatele. kirjeldab ära fiskaalmõjud. Nendest lähtuvalt vormuvad valdkond- likud arengukavad, mille planeerimisvälp on neli kuni kümme aastat. Need oma- innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava korda hargnevad kuni nelja aasta kestu- 2021–2035“, mis seob endas Haridus- ja sega valdkondlikeks programmideks, mille Teadusministeeriumi ning Majandus- ja eesmärgid ja neil põhinevad tegevuskavad Kommunikatsiooniministeeriumi stratee- on sisendiks riikliku eelarvestrateegia gilisi eesmärke ning tegevusi), mis võiks formuleerimisel. Eelarvestrateegia seab ühelt poolt vähendada strateegiadokumen- omakorda raami iga-aastasele riigieelar- tide hulka ja teisalt aidata kaasa omavahel vele, samas kui strateegiaprotsessi kõik loomuldasa seotud poliitikavaldkondade etapid on sisendiks valitsuse nelja-aastase strateegilise juhtimise suuremale sidusu- tegevusplaani poliitikaeesmärkidele. sele ning sünergiale. Kogu strateegia ülesehitus toetub tege- Käesolev aasta märgib eelmise suurema vuspõhisele eelarvestamisele, mis lubab strateegilise planeerimise tsükli lõppu – (või vähemalt tegelikult rakendudes peaks tänavu saab läbi 21 kokku 27st kehtivast lubama) eelarve kulude ja investeeringute riiklikust arengukavast. Eelmisest atributeerimist tegevuste ja eesmärkide, perioodist jäävad kehtima kliima, põlev- mitte kululiigi põhjal. See võimaldab kivi, energiamajanduse ja üleriigilise omakorda koondada konkreetse eesmärgi

22 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Eesti 2035 Üleriigilised prioriteedid Peamised strateegilised suunad ja arengueesmärgid Fiskaalmõjud

Valdkondlikud arengukavad (4 kuni 10 aastat)

Programm Programm Programm (0 kuni 4 aastat) (0 kuni 4 aastat) (0 kuni 4 aastat)

Riiklik eelarvestrateegia (1+3 aastat) Valitsuse tegevusplaan (4 aastat)

Riigieelarve (1 aasta)

JOONIS 1. „Eesti 2035“ strateegiavaade. Allikas: Autori koostatud Riigikantselei materjalide põhjal saavutamiseks vajalikud tegevused prog- Sellele vaatamata on siiski võimalik tuua rammidesse, mis võivad olla nii valdkon- välja mõningaid suhteliselt üldisi print- nasisesed kui ka valdkondadevahelised. siipe, mille rakendamine võiks olla hea Selline struktuur on mõeldud olema mõte enamikel juhtudel. ühtaegu piisavalt üldine, et pidada vastu muutuvatele oludele, samas pakkudes VÄHEM ON ROHKEM paindlikkust konkreetsetes valdkonda- Väga üldine strateegilise planeerimise des, et kohaneda demokraatiale omase põhimõte võiks olla vana hea vähem-on- poliitilise konjunktuuri nihetega. rohkem-printsiip. Lahtiseletatult tähendab Kõige üldisemal tasandil tähendab stra- see keskendumist väikesele hulgale suure teegiline juhtimine kriitiliste eesmärkide potentsiaalse mõjuga eesmärkidele. Kõige seadmist, nende sidumist ressurssidega üldisemas plaanis on ettevaatavalt ideaa- ning tulemuse seiret kogu protsessi taga- liks olukord, kus arengukavu on vähem, sisidestamise eesmärgil. Protsessi esimese nad on pikemaajalised, omavahel tihedalt etapi võtmeküsimuseks on seega sõeluda seotud ning ühiselt eesmärgistatud. Selle välja õiged probleemid, mida lahendada; saavutamiseks on vaja esmalt valida teise etapi puhul leida olemasolevate res- väga hoolikalt strateegilised eesmärgid, sursside raames õiged lahendused neile kaaludes nende mõjukust; seejärel need olulistele probleemidele; kolmandas etapis eesmärgid konsolideerida ja liigendada. jälgida, et leitud lahendused tõepoolest Praktikas tähendab see poliitikakujun- aitaksid kaasa eesmärkide saavutamisele duses ja planeerimises vajadust panna (neid vajadusel korrigeerides ja täiendades) vastu kiusatusele (ja tihtipeale ka otsesele ning hinnata kogu protsessi edukust, survele) mahutada valdkonna arengu­ millest saab omakorda sisend järgmisele strateegia eesmärkidesse kõikide osaliste planeerimistsüklile. erinevad soovid ja nägemused. Selle Ilmselgelt ei saa sedalaadi protsessi paratamatu ebameeldiv tagajärg oleks läbiviimiseks olla ühte, kõikidesse olukor- fookuse kadu: kui kõik on prioriteetne, siis dadesse sobivat universaalset meetodit. ei ole seda miski. Fookuse hajumine toob

Riigikogu Toimetised 42/2020 23 Tarmo Jüristo

endaga ka pühendumise erosiooni – üks olema sedavõrd suuremad. Head strateegi- eesmärk paljude teiste seas minetab oma lised eesmärgid võiksid olla kõnekad ning tähtsuse ning selliselt on keeruline hoida mõõdetavad. tähelepanu ja mobiliseerida ressursse selle Kõnekuse all tuleb siin mõista seda, saavutamiseks. Kui aga see, et eesmärki- et eesmärk oleks sõnastatud moel, mis deni ei jõuta, saab tavapäraseks, mõjutab haarab konkreetse valdkonna või tegevuse see kogu strateegiat – ühele minnalaskmi- sisulist suunda ja taotlust, jäämata kinni sele järgneb sageli teine ja tasapisi saavad selle saavutamise moodustesse ja selleks algsetest strateegilistest eesmärkidest vajalikesse meetmetesse või tegevustesse lihtsalt osaliste „unistused“, mis võivad ning lähtuks sihtrühma vaatest. Näiteks täituda või siis mitte. ei ole hea mõte sõnastada strateegilise eesmärgina „tõsta pensione“ – selle asemel oleks parem variant „parandada eakate majanduslikku toimetulekut“. Kui esi- Ideaaliks on olukord, mene keskendub konkreetsele meetmele, kus arengukavu siis teine võtab käsile laiema probleemi ning jätab selle konkreetse lahenduse on vähem, nad on (ning selle pakkuja) avatuks. See lubab pikemaajalised, eesmärkide poole liikudes olla järjepidev nende saavutamisel, samas paindlik selles, omavahel tihedalt kuidas täpselt neid saavutada. Selline seotud ja ühiselt eesmärgipüstitus jätab rohkem ruumi, et kaasata eesmärgi täitmiseks vajalike eesmärgistatud. tegevuste elluviijatena mitmesuguseid huvigruppe, mis võimaldab omakorda jätta ruumi eksperimenteerimiseks ja innovatsiooniks. Nagu juba eespool mainitud, on Eesti Kõnekate eesmärkide püstitamisel strateegiline poliitikakujundamine on tähtis, et nende saavutamist oleks sellest printsiibist aastate jooksul juba ka võimalik hiljem üheselt mõistetavalt juhindunud – arengukavade ja muude hinnata. Seetõttu ei ole ühe eesmärgi jaoks strateegiliste dokumentide arv on ajas mitme mõõdiku kasutamine üldiselt hea vähenenud, arenguplaane on püütud kon- valik. Ühtlasi kipub mitme mõõdikuga solideerida ja liigendada. Vajadus tulevikus eesmärkide puhul nende fookus ka selles suunas edasi liikuda on teadvustatud sisuliselt hägustuma. Kui mitme mõõdiku nii keskselt Riigikantselei kui ka valdkond- kasutamine tundub vältimatu, siis tasub likult ministeeriumite ja ametkondade kaaluda võimalust püstitada ühe eesmärgi tasandil, probleemiks on siin pahatihti aga asemel mitu eesmärki, pidades seejuures praktiline poliitikakujundus. See viib meid jätkuvalt silmas, et need oleksid sihtrüh- järgmise punkti juurde. made jaoks kõnekad. Lisaks eeltoodule peavad eesmärgid muidugi vastama EESMÄRGISTAMINE vanadele headele SMART (Spetsiifiline, Kõige põhimõttelisemaks ja loomuliku- Mõõdetav, Ajastatud, Realistlik, Täpne) maks mooduseks erinevaid strateegilisi kriteeriumidele. tegevusi ühtlustada, konsolideerida ja liigendada, on allutada nad ühistele MISSIOONID üldistele eesmärkidele. Nagu juba eespool Ülalesitatud printsiipe järgides sõnastatud mainitud, võiks neid eesmärke olla pigem strateegilised eesmärgid lubavad neisse vähem – nende kaal ja tähtsus peaksid aga panustada eri moel ja osapooltel. Avaliku

24 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

sektori innovatsioonipoliitika kontekstis tavaliselt on domineerinud eelkõige on viimastel aastatel sellise mõtteviisiga reklaamibürood) võitis vaid kaks aastat tähelepanu pälvinud missioonipõhise tagasi Riigikantselei juurde loodud Avaliku poliitikakujunduse raamistik (Mazzucato Sektori Innovatsioonitiim auhinnad 2018a; Kattel, Mazzucato 2018; Mazzucato koguni kolmes kategoorias. 2018b), mida on samas võimalik raken- Toote- ja teenusedisaini käsitlusviiside dada ka laiemalt. Lühidalt kokku võttes ning tööriistade ületoomiseks avalikku oleks see 1) julge, inspireeriv ja laia poliitikakujundusse on mõistagi ohtralt ühiskondliku relevantsusega, 2) selgelt erisuguseid võimalusi. Kõige üldisem ja sihistatud, mõõdetav ja ajaliselt piiratud, põhjapanevam nihe on seejuures aga 3) ambitsioonikas, kuid realistlik, 4) kahtlemata juba eespool, eesmärgistamise interditsiplinaarne ja sektoriteülene ning juures mainitud poliitikakujundamine 5) paljusid erinevaid, alt-üles lahendusi sihtrühma perspektiivist. Disaini ülesanne hõlmav poliitikate (sekkumiste, meedete, on seejuures tagada, et n-ö kasutaja teenuste, toetuste jne) portfell (Mazzucato perspektiivist moodustaksid kõik erinevad 2018, 812). Sageli viidatud näiteks on probleemi lahendamiseks rakendatavad John F. Kennedy kuulsalt sõnastatud tööriistad – toetused, teenused, hüved jne missioon „saata inimene Kuule“. See oli – tervikliku kogemuse, mis oleks samas kõneka ja lihtsalt mõõdetava tulemusega, paindlik, vastaks konkreetse inimese või ambitsioonikas, kuid realistlik strateegi- sihtrühma konkreetse hetke vajadustele line eesmärk, mis eeldas õnnestumiseks ning teeks seda lihtsal, mõistetaval, innovatsiooni mitmes eri sektoris ning kättesaadaval ning efektiivsel moel. suure hulga osapoolte ühist pingutust. Hea praktilise näitena võiks siinkohal Nagu Kattel ja Mazzucato (2018) ise nimetada Sotsiaalministeeriumi algatatud rõhutavad, on sotsiaalsed missioonid „Heaolu arengukava 2030“ strateegilist üldjuhul märksa komplekssemad, kuna neid on keerulisem kitsalt piiritleda (ja seeläbi mõõta) ning nende edukus nõuab enamasti põhjalikke regulatiivseid ja/või Kõnekate eesmärkide käitumuslikke muutusi. Sellest hoolimata on missioonipõhine poliitikakujundamine püstitamisel on tähtis, huvitav ja paljulubav võimalus tekitada et nende saavutamist eri poliitikavaldkondade vahel suuremat sidusust ning seada ambitsioonikaid stra- oleks võimalik hiljem teegilisi sihte, millel oleks potentsiaalselt üheselt mõistetavalt suur mõju tervele ühiskonnale. Missioonipõhisust on võimalik raken- hinnata. dada ka strateegilise poliitikakujunduse madalamatel tasemetel – nii oleks võima- lik defineerida eesmärgistatud missioone lähtekohta, milleks on elukaare vaade. näiteks sotsiaal-, majandus-, kaitse- või „Heaolu“ ei tähenda erinevatele inimestele keskkonnapoliitikas jne. sama asja ning võib ka samale inimesele tähendada erinevaid asju sõltuvalt sellest, DISAINIVAADE millises rollis, olukorras või eluetapis Viimastel aastatel on Eesti avaliku sektori ta parasjagu on. Kui riigi jaoks koosneb poliitikakujunduses jõudsalt populaarsust heaolu pakkumine ja tagamine konkreet- kogunud disainmõtlemine. Seejuures setest meetmetest (pensionid, vajadus- on tähelepanuväärne, et 2020. aasta põhised toetused ja abirahad, üldised ja/ Eesti disainiauhindade konkursil (kus või spetsiifilised hüved, teenused nagu

Riigikogu Toimetised 42/2020 25 Tarmo Jüristo

ohvriabi või ümberõpe jne) erisugustele pilguga üle ka kogu raamistik, milles inimrühmadele, siis inimese jaoks on see neid eesmärke ning plaane sõnastatakse. üks katkestusteta tervik, mille sisu on Kindlasti ei ole siin praegu vajadust revo- ajas muutuv. Tervikliku heaolustrateegia lutsiooniliste muutuste järele ning paljus väljatöötamisel peaks tulemuseks olema on põhjust jätkata juba varem seatud see, et kogu inimese elukaar on kaetud suundades. Teisalt pakub praegune hetk ning et üleminekud oleksid sujuvad. võimaluse, mis võib uuesti saabuda alles kümnekonna aasta pärast. Seepärast oleks KOKKUVÕTTEKS tark püüda vaadata laiemalt ja kaugemale Käesoleval ja paaril lähemal aastal uueneb konkreetsete valdkondade piirest ning Eestis enamik selle kümnendi jooksul rakendada nii parimat teoreetilist teadmist kehtinud valdkondlikke strateegilisi kui ka meie ning teiste riikide senist arengukavasid. See pakub suurepärase praktilist kogemust – selleks, et muuta võimaluse mitte ainult värskendada polii- ka meie strateegiline planeerimine nii tikakujundamise eesmärke ning plaane, tulevikukindlaks, kui see meie heitlikus vaid vaadata kriitilise ja uuendusliku maailmas olla saab.

KASUTATUD ALLIKAD KATTEL, R., MAZZUCATO, M. (2018). Mission-Oriented Innovation Policy and Dynamic Capabilities in the Public Sector. – Industrial and Corporate Change, 27(5), 787–801. DOI: 10.1093/icc/dty032 MAZZUCATO, M. (2018a). Mission-Oriented Innovation Policies: Challenges and Opportunities. – Industrial and Corporate Change, 27(5), October, 803–815. MAZZUCATO, M. (2018b). Mission-Oriented Research & Innovation in the European Union. A problem-solving approach to fuel innovation-led growth. – https://www.obzor2020.hr/userfiles/Mazzucato%20Report%20Missions_2018.pdf SELETUSKIRI (2020). Seletuskiri „Eesti 2035“ strateegia eelnõu juurde, 2. – https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/eesti2035_seletuskiri_200612.pdf

26 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

„Eesti 2035“ ehk strateegiline tervikvaade riigi arengu suunamiseks

Näiteks energeetika-, hariduse- või transpordivaldkonnas võtavad olulised reformid ja investeeringud aega aastaid. HENRY KATTAGO See tähendab ka valitsuskoalitsioonide­ Riigikantselei üleseid kokkuleppeid ja suuna hoidmist. strateegiadirektor Siinkohal tuleb aga veidi peatuda riigi strateegilise planeerimise ja juhtimise esti ei vaja tingimata ambit- eripäral. Tihti arvatakse ekslikult, et sioonikaid tulemusnäitajaid, riikide puhul on kohaldatav erasektori vaid hoopis väärtuspõhiseid põhjal uuritud ja metoodiliselt kinnitatud strateegilisi sihte. strateegilise planeerimise ja juhtimise E lähenemisviis. Erasektor hakkas stra- 2018. aasta kevadel andis too- teegilisse planeerimisse teadlikumalt nane valitsus Riigikantseleile ja panustama eelmise sajandi teises pooles, Rahandusministeeriumile ülesande sest leiti, et läbiarutamine – mida, miks koostada riigi pikaajaline arengustrateegia ja kuidas me teeme – parandab ettevõtte „Eesti 2035“. Ka ametis olev valitsus on tulemuslikkust. Sarnasel põhjusel toetanud strateegia koostamist ning sätes- hakkasid ka riigid, kus strateegiline tanud selle valitsuse tegevusprogrammi planeerimine piirdus varem ennekõike ülesandena. Riigivalitsemise valdkonna militaarvaldkonnaga, suunama ressursse asjatundjad on korduvalt viidanud, et strateegilisse planeerimisse ja juhtimisse. Eestil on vaja pikemaajalist plaani, mis ula- Minnesota ülikooli professor John Bryson tuks kaugemale ühest valimistsüklist ning on koos kaasautoritega väitnud, et täna- pakuks riigi valitsemise ja arendamise päeval on riigi strateegiline planeerimine tervikliku visiooni. „Eesti 2035“ (2020) ja juhtimine pigem „strateegiline olemine“ ongi kavandatud seda ülesannet täitma. (being strategic) kui formaalne, funktsio- Riigid vajavad kaugemale vaatavaid naalne või operatsionaalne planeerimine. strateegiaid selleks, et hoida sihti silme Riigi strateegiline planeerimine ja juhti- ees ning kavandada ja valmistada aegsasti mine tähendab nende tõlgenduses kont- ette muudatusi, mis riiki arendavad septsioonide, tegevuste, protseduuride, ning ravivad ühiskonna valupunkte. kommete ja tavade kogu, mis erinevalt Eluvaldkondades, milles muutuste kombineerides võimaldavad mitmesu- tegemine on aeganõudev, on sellised guseid strateegilisi lähenemisi (Bryson et pikaajalised strateegiad paratamatud. al. 2017). Seega pole mõistlik oodata riigi

Riigikogu Toimetised 42/2020 27 Henry Kattago

strateegiliselt planeerimiselt erasektorile olnud kohta välis- ja julgeoleku- või ka omast lineaarsust, efektiivsust, täpsust ja maaelupoliitikale). Kuna „Eesti 2020“ rõhk ressursside jaotamist, sest demokraatlike on majanduspoliitilistel eesmärkidel, pole riikide puhul, kus poliitilised jõujooned see ka kujunenud riigi valdkondadeüleseks regulaarselt muutuvad, ei ole sellised pikaajaliseks arengustrateegiaks. ootused lihtsalt realistlikud. Erinevalt „Eesti 2020“ elluviimist saab strateegias ettevõtetest osalevad riigi strateegialoomes seatud eesmärkide piires hinnata siiski ja elluviimisel tavaliselt sajad kui mitte edukaks. Nii näiteks on seal planeeritud tuhanded inimesed ja huvigrupid. Riigi ning ellu viidud meetmete ja tegevuste strateegiad peavad arvestama lisaks tulemusena saavutatud mitmete näitajate huvirühmade soovidele, teaduspõhistele positiivne arengusuund: paranenud on eksperthinnangutele ja faktidele ka Eesti tootlikkus ja tööhõive, inimeste poliitiliste prioriteetidega, mida esindavad elukestvas õppes osalemine ja mitmed parasjagu ametis olev valitsuskoalitsioon teised näitajad. „Eesti 2035“ ambitsioon on ja/või parlament. Ei ole ju võimalik saada aga suurem: sellest peab kujunema riigi heakskiitu strateegiale, mille sisu on vas- pikaajaline arengustrateegia (mida on alati tuolus poliitiliste juhtide veendumustega. üks), mille elluviimisesse on kaasatud kõik Strateegia elluviimisega seotud ressursside valdkonnad ning Riigikogu ja Vabariigi täpne planeerimine terveks kehtivusajaks Valitsus oma otsustusprotsesside kaudu. oleks küll ideaal, kuid päriselus kipuvad Selline koostööd toetav strateegia on valitsejate eelarveprioriteete­ suunama hädavajalik riigi tasakaalustatud arengu mitte pikaajalised valdkondlikud arengu- ja konkurentsivõime tagamiseks. Kuna kavad, vaid koalitsiooni enda strateegia – tegu on uut laadi strateegilise lähenemise koalitsioonilepe, mille põhjal on koostatud ja arengudokumendiga, siis on vajalik valitsuse tegevusprogramm. selgitada nii „Eesti 2035“ kujunemise lugu, Nagu öeldud, „Eesti 2035“ kui riigi olemust kui ka sisu. pikaajalise arengustrateegia koostamine on Eestis esmakordne. Tõsi, varem on mit- VALDKONDADEÜLESUS, VÄHEM meid sarnase ambitsiooniga dokumente BÜROKRAATIAT JA SEOS RIIGI küll koostatud, kuid need on tihti jäänud EELARVESTRATEEGIAGA pelgalt visiooniks (nt „Säästev Eesti 21“), „Eesti 2035“ koostamisotsust tehes andis millel puudub rakenduslik osa või mis kes- valitsus suuniseks, et strateegias sisalduv kenduvad liigselt konkreetsele poliitika­ peab olema laiapindselt kokku lepitud, valdkonnale. „Eesti 2035“ mõtteliseks see peab vähendama bürokraatiat ega tohi eelkäijaks võib pidada Vabariigi Valitsuse jääda pärast valmimist riiulile. Kuna 2020. kinnitatud konkurentsivõime kava „Eesti aastal lõppevad Eestis paljud valdkonna 2020“ (Riigikantselei 2011), mis koosneb arengukavad, mis on kujundanud polii- nii üldpõhimõtetest kui ka tegevuskavast tikat viimasel 7–10 aastal, siis on just ja on olnud viimasel kümnel aastal nii riigi praegu hea võimalus mõelda ja mõtestada konkurentsivõimet suunavaks dokumen- uuesti läbi eesmärgid ja tegevussuunad diks kui ka Eesti vastuseks „Europe 2020“ riigi arendamiseks, kuid teha seda nii, et strateegiale (European Commission 2010), kujuneksid valdkondadeülesed eesmärgid. mis kiideti Euroopa Liidus heaks 2010. Selliste eesmärkide kokkuleppimine aastal. „Eesti 2020“ oluliseks puudujää- valdkondade vahel on olnud „Eesti 2035“ giks on aga see, et selle koostamisse ja strateegialoome põhisisu. Strateegilise elluviimisesse pole kuidagi kaasatud planeerimise mõttes tähendab see, et Riigikogu ning samuti pole see kunagi edaspidi tuleb täitevvõimu tasemel katnud kõiki olulisi poliitikavaldkondi strateegiadokumente tehes lähtuda just (näiteks ei ole selle strateegia koosseisus „Eesti 2035s“ kokku lepitud pikaajalistest

28 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Riigikogu liikmed arutasid 22. jaanuaril 2020 Riigikogus Johannes Tralla juhtimisel strateegias „Eesti 2035” kavandatavaid muutusi tervise ja hariduse vallas. Foto: Raul Mee strateegilistest sihtidest (lisaks kehtivatele vaesus, terrorism, ebavõrdsus ühiskonnas, regulatsioonidele, lepingutele, tavadele tervishoid, jäätmekäitlus jms. ja kõigele muule, mis riigi strateegilist Bürokraatia vähendamise vaatevink- juhtimist mõjutavad). Arusaadavalt võib list on „Eesti 2035“ loomine andnud aga tegevuskava sihtide saavutamiseks ajas võimaluse korrastada riigi strateegiliste muutuda. Tänapäeva maailm on keerukas arengudokumentide maastik. Riigieelarve ja kompleksne, mistõttu on oluline, seaduse tähenduses on strateegilis- et ühiskonna probleemide paremaks teks arengudokumentideks poliitika valitsemiseks tehakse valdkondadevahelist põhialused, valdkonna arengukavad ja -ülest koostööd. Aeg, kui ametniku iga- ja programmid. Viimase kümne aasta päevatöö eesmärk oli arendada ainult oma jooksul on õnnestunud märkimisväärselt kitsast valdkonda, olgu selleks siis loodus- vähendada valdkonna arengukavade ja kaitse, võrdsuspoliitikad, transpordiinves- teiste strateegiadokumentide hulka, mis teeringud või mistahes muu, võiks olla aastaid tagasi ulatus üle saja ühiku. Ka on möödas. Poliitika planeerimise kontekstis õnnestunud panna arengukavad rohkem räägitakse praegu nn nurjatutest (riuka- ühte jalga käima. On ebatõenäoline, et likest) probleemidest (wicked problems): selline strateegiate rägastik võimaldaks ühiskonna suured proovikivid, mis oma kellelgi riiki üldse strateegiliselt tervik­ keerukuselt on lahendamatud, kuid siiski likult juhtida. Ei ole võimalik ju ka valitsetavad (Rittel, Webber 1973). Sellistel lennujaamast lennata mitme eri sihtkoha mastaapsetel probleemidel on väga palju suunas korraga. „Eesti 2035“ koostamine erinevaid põhjusi, mille lahendamiseks on viinud selleni, et 2019. aasta sügisel ei ole õigeid vastuseid ning seetõttu pole otsustas Vabariigi Valitsus vähendada need ka lõplikult lahendatavad. Näiteks valdkonna arengukavade arvu alates 2021.

Riigikogu Toimetised 42/2020 29 Henry Kattago

Strateegia elluviimine Euroopa Komisjon avaldab Eesti riigiaruande strateegia arutelu partnerite ja huvirühmadega

Jaanuar Veebruar Märts Peaministri Strateegia arutelu ja ministrite juhtrühmas kohtumised (kantslerid)

Juuni Mai Aprill Euroopa Komisjon Strateegiapäev partnerite ja Riikliku reformikava avaldab huvirühmadega esitamine Euroopa riigipõhised Strateegia ülevaade Riigikogule Komisjonile soovitused Eestile Tulemusaruannete avaldamine Strateegia arutelu valitsuskabinetis Vabariigi Valitsuse September Oktoober Detsember tegevusprogrammi Strateegia ülevaade Peaministri Strateegia täitmise uuendamine Vabariigi Valitsusele ülevaade ülevaade koos Kevadine Majandusprognoosi Riigikogule Vabariigi Valitsuse majandusprognoos avaldamine ja vajadusel Strateegia arutelu tegevusprogrammi Riigi riigieelarve uuendamine juhtrühmas aruandega eelarvestrateegia Riigieelarve üleandmine (kantslerid) Riigieelarve ja riigieelarve Riigikogule vastuvõtmine koostamine

JOONIS 1. „Eesti 2035“ elluviimise protsess. Allikas: Eesti 2035 aastast 16 ühikuni. See on ligi kahekordne strateegia on alusdokument Euroopa Liidu vähendamine võrreldes perioodiga, mis struktuurivahendite kasutuselevõtuks käesoleval aastal lõpeb. Valitsuse taseme Eestis uuel eelarveperioodil, Euroopa arengukavade drastiline vähendamine poolaasta majanduskoordinatsiooniprot- toob endaga kaasa ka vastava töömahu sessi keskne dokument. Samuti ÜRO vähenemise ametkonnas ja suurendab säästva arengu eesmärkide elluviimisel valitsemisalade koostööd. Lisaks on „Eesti Eestis ning mitmel muul otstarbel, millega 2035“ kasutatav platvormina riigi mitme on kaasnenud vajadus luua eraldi koordi- teise planeerimisprotsessi tarbeks – see neerimis- või aruandlussüsteeme. „Eesti 2035“ toel on konsolideeritud eelkirjel- datud halduskoormus üheks tervikuks ning seeläbi väheneb märkimisväärselt töö maht, mida seni on sarnase eesmärgi nimel paralleelselt tehtud (nt riigi aruand- Strateegiate loomisse luskohustuse täitmine Euroopa Komisjoni pannakse suur energia, ja ÜRO ees). Strateegiate puhul kritiseeritakse, et kuid hiljem ei kasutata need jäävad tihti pärast koostamist riiulile neid oluliste otsuste seisma. Nende loomisesse pannakse suur energia, kuid hiljem ei kasutata stratee- tegemisel. giaid oluliste otsuste tegemisel. „Eesti

30 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

2035“ puhul on algusest peale loodud ka sisse ministrite Riigikogu ees peetavate mehhanismi selleks, et riigi pikaajaline ettekannete tava, et hoogustada Riigikogu arengustrateegia saaks Riigikogu ja liikmete ja valitsuse diskussiooni Eesti Vabariigi Valitsuse otsustusprotsesside ühiskonna põletavatel teemadel. Aastas osaks (vt joonis 1). See tähendab stra- vähemalt korra peab iga minister käima teegia sidumist riigi eelarvestrateegia Riigikogus tutvustamas oma tegevust ja riigieelarve koostamise protsessiga. ministrina ja vastutusvaldkondade juhina. Riikide strateegilises planeerimises Selle ülevaate käigus saavad Riigikogu liik- kasutatakse mitmetasandilist strateegia- loomet. Valdkonna strateegia võib olla funktsionaalse-ratsionaalse planeerimise tulem, sellest veel kitsamad programmid ja tegevuskavad on tihti operatsioo- Esimest korda niplaanid. Mitmele valdkonnale ühtseid koostati Eestis riiklik arengusihte seadev strateegia ei pruugi aga olla üksüheselt seotud ressurssidega. strateegiadokument Perspektiiv on pikk ja poliitilised priori- teedid ning meetodid seatud strateegiliste koosloomes sihtide saavutamiseks võivad ajas muutuda avalikkusega. ning tavaliselt ka muutuvad. Seetõttu ei ole mõistlik luua riigi juba olemasoleva eelarvestrateegia raamistikule lisaks eraldi pikaajalise arengustrateegia eelarvet, vaid pikaajalist strateegiat tuleks realiseerida med informatsiooni valitsuse prioriteeti- olemasoleva kaudu. dest konkreetses poliitikavaldkonnas, pildi Riigi pikaajalise plaani toomiseks valdkonna arendustegevuste elluviimisest, eelarvepilti täiendatakse riigi eelarvestra- võimalikest takistustest, aga ka meetme- teegia koostamise protsessi ülevaadetega test, mis otsivad lahendusi Eesti pikaaja- sellest, mis suunas riik liikumas on, kuidas listele arenguvajadustele ja strateegilistele on muutunud Eesti pikaajalised prooviki- sihtidele. Seni on ministrite sellised vid ning kuidas on viidud ellu poliitikad, ettekanded Riigikogu ees toimunud ainult meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mõnes valdkonnas (nt peaministri teadus- panustada riigi strateegiliste sihtide saavu- ja arendustegevuse ülevaade, välisministri tamisse. Selline ülevaade antakse Vabariigi välispoliitika ülevaade jms), mistõttu pole Valitsusele kevadel, kui alustatakse riigi head valdkondadeülest tervikpilti riigist eelarvestrateegia koostamisega, ning kujunenud. Riigikogule maikuus peaministri poolt. Tähelepanu väärib „Eesti 2035“ stra- Septembris analüüsib Vabariigi Valitsus teegialoome protsess iseenesest. Esimest riigieelarvet koostades, missugused võima- korda koostati Eestis riiklik strateegia- lused ja vajadused tagavad riigi pikaajalise dokument koosloomes avalikkusega. arengustrateegia elluviimise. Oktoobris on Seni oleme harjunud rääkima peamiselt kavas peaministri ettekanne Riigikogu ees, kaasamisest, kuid aastatega on kaasamine kus lisaks valitsuse tegevusprogrammi ja omandanud teatud negatiivse konnotat- riigieelarve prioriteetide tutvustamisele siooni – kaasatavad kogevad, et ametkond antakse infot selle kohta, kuidas arvestab käsitleb kaasamist formaalsusena ega riigieelarve eelnõu riigi pikaajalisi aren- arvesta sisuliselt ettepanekuid, mida guvajadusi ja sihte. Teretulnud on „Eesti partnerid ja huvirühmad on teinud. „Eesti 2035“ elluviimise regulaarsed arutelud 2035“ on pakkunud aga osalemisprotsessi Riigikogu komisjonides. Plaanitakse viia ehk põhimõtteliselt on strateegia teksti

Riigikogu Toimetised 42/2020 31 Henry Kattago

aidanud kirjutada ligi 17 000 inimest, mis analüüs üleilmsete suundumuste kaardis- on Eesti kontekstis tavapäratult suur hulk. tamiseks ning nende mõju hindamiseks See tähendab nii konkreetsete sõnade, nimetas Eestile kõige enam riske ja kontseptsioonide ja väljendite lisamist, võimalusi andvateks üheksa peamist aga ka osalemist interdistsiplinaarsetel trendi: tehnoloogia kiirenev muutumine, aruteluareenidel. Kõige laiapindsemalt on kliimamuutuste jätkumine ja keskkonna- kokku lepitud strateegilised sihid, mille seisundi halvenemine, loodusvarade vähe- peamised märksõnad lähtuvad arvamus- nemine, maailma rahvastiku vananemine korjel osalenud inimeste eelistustest. ja kasvamine (Euroopas kahanemine), Riigi pikaajalise strateegiana ei tööta rahvusvaheliste institutsioonide nõrge- tavaliselt visioonid, mis kõnetavad vaid nemine, Aasia osatähtsuse suurenemine kitsaid ühiskonnagruppe. Just seetõttu ja riikide jõujoonte ümberkujunemine, valisid strateegia koostajad algusest peale poliitiliste süsteemide ja riigivalitsemise keerulisema teekonna ning tõid ühise muutumine, rahvusvaheliste konfliktide laua taha Eesti tuleviku arutelusid pidama ja julgeolekuolukorra teisenemine, rände ametnikud, poliitikud, teadlased, organi- ja linnastumise kasvamine, ärimudelite ja satsioonid ja lihtsalt Eesti inimesed. Riigi töö olemuse muutumine (Riigikantselei, tavapärane praktika on olnud, et stratee- Rahandusministeerium 2020). giaid arutavad isekeskis sama valdkonna Üleilmsed suundumused pakuvad meile või eriala inimesed – teadlane teadlasega, edaspidi ilmselt vähe üllatusi. Suures poliitik poliitikuga jne. Taotluslik koosloo- plaanis on ju tegu arengutega, mis on meprotsess on aga „Eesti 2035“ protsessis meiega olnud viimased 10–20 aastat. Eesti toonud ühise laua taha kokku väga erineva kontekstis on vajalik aga mõista nende ettevalmistuse ja tulevikunägemusega trendide muutuvaid rõhuasetusi. Nii inimesed, kes arutelult lahkudes on näiteks tasub tehnoloogia kiiret muutu- omandanud kindlasti palju uusi teadmisi mist vaadelda laiemalt, sest see on juba ja mõistavad Eesti riiki paremini. Sellise mõjutanud märkimisväärselt inimeste käi- tervikpildi koosloome juurde on kuulunud tumist ja vaimset, aga ka füüsilist tervist. ka Eesti eri piirkondades tehtud töötoad ja Eestis võib see areng kujuneda inimeste arutelud ning rahvaküsitlus riigi stratee- tervisekäitumise lisariskiks – tõusuteel on giliste sihtide kompassi seadistamiseks. meeleolu- ja ärevushäirete esinemissage- Need kirjeldatud meetodid on Eesti stra- dus ning enesetapud moodustavad ligi 27 teegilise planeerimise kultuuris uudsed. protsenti vigastussurmadest. Tõsi, sellise lähenemise raskuseks on Soovides näha tehnoloogia kiires olnud kompromisside leidmine strateegia arengus aga võimalust, võib Eesti tule- sõnastustes, kuid vaeva kaaluvad üles just vikus lõigata kasu personaalmeditsiini leitud ühisosad. arendamisest ning miks mitte olla oma teaduskompetentsiga maailmas esirinnas ÜLEILMSED SUUNDUMUSED, tehnoloogiliste seadmete ergonoomika ARENGUVAJADUSED JA kujundamisel või inimeste vaimse tervise STRATEEGILISED SIHID probleemide ennetamisel. Sama moodi Riigi pikaajaline arengustrateegia ei ole tuleb riigi igapäevaseid strateegilisi tulevikuprognoos, vaid strateegiline valikuid tehes kaaluda väliskeskkonna tervikvaade riigi arengu suunamiseks. teiste trendide mõju meie tulevikule. Kui Eesti väliskeskkond määrab paljuski maailmas kahaneb rahvusvaheliste orga- selle, missuguseks kujunevad meie nisatsioonide mõjujõud, siis millele teeb riigisisesed peamised proovikivid järgmise Eesti väikeriigina oma panuse, et säilitada kümne-viiesteistkümne aasta jooksul. riigi mõjusus maailmas? Kui loodusvarasid „Eesti 2035“ koostamise käigus läbiviidud järjest napib ja looduslik mitmekesisus on

32 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

„Eesti 2035“ strateegia koostamisest ja seatud sihtidest rääkis Riigikogu liikmetele 22. jaanuaril 2020 Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago. Foto: Raul Mee ohus, siis kuidas säilitame Eesti elurikkuse looduskeskkonda, vähendada ühiskond- ja rohelisuse? Kuidas oleme valmis likke lõhesid, investeerida kvaliteetsesse kasvavaks rändesurveks, kui selle ignoree- taristusse ja avalikku ruumi ning valitseda rimine ei ole võimalik? Need ja mitmed koostöös rahvaga riiki. Need arenguva- teised küsimused peaksid tekkima kõigil jadused on omamoodi Eesti „nurjatud otsustajatel, kes riigi arengut päevast probleemid“ – küllaltki keerukad, et päeva tüürivad. oleks võimalik leida ainuvõimalikku ja Eesti pikaajalisi arenguvajadusi argu- kõikehõlmavat lahendust. Seetõttu on menteerib analüüs ja statistika. Seetõttu esmatähtis mõista nende omavahelisi ei ole siingi suuri üllatusi. On ju tihti neid seoseid. Nii näiteks, kui teame, et 2035. kontekstist väljarebitult käsitletud, kuid aastal on Statistikaameti 2019. aasta jäetud päevapoliitiliste sündmuste tõttu rahvastikuprognoosi järgi iga neljas eesti- murettekitavalt tagaplaanile. Eestil tuleb maalane 65aastane või vanem, tuleb võtta järgmistel aastatel kohaneda elanikkonna ette samme mitmes eluvaldkonnas, alates vananemisega, tagada riigi julgeolek ja tervishoiust ja sotsiaalsest kindlustusest, turvalisus, luua eeldused targaks majan- lõpetades avaliku ruumi ja elukeskkon- duskasvuks, parandada rahva kestlikkust, naga, aga miks mitte ka avalike e-teenuste inimeste tervist ja tervena elatud eluiga, disainiga. Soovime ju, et vananeva kujundada tänapäevaseid paindlikke elanikkonnaga riigis tuleksid elanikud õppimisvõimalusi, hoida mitmekesist tulevikus toime nii, et nende elukvaliteet

Riigikogu Toimetised 42/2020 33 Henry Kattago

Viis strateegilist sihti

Inimene Ühiskond Majandus Elukeskkond Riigivalitsemine Arukas, tegus ja Avatud, hooliv ja Tugev, Kõigi vajadusi Uuendusmeelne, tervist hoidev koostöömeelne uuendusmeelne ja arvestav, turvaline usaldusväärne ja vastutustundlik ja kvaliteetne inimesekeskne

Üleilmsed säästva arengu eesmärgid

Demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur

JOONIS 2. „Eesti 2035“ viis strateegilist sihti. Allikas: Eesti 2035

oluliselt ei halveneks. See hõlmab kindlasti veelgi, kas või seetõttu, et riigi ligipääsetavuse teema lahendamist majandust on üsna keeruline arendada avaliku ruumi ja taristuinvesteeringute nii, et sellega ei kaasneks teatud negatiiv- tegemisel, eeldab mõttemalli muutmist seid keskkonna- või julgeolekumõjusid. suhtumises vanemaealiste tööhõivesse Samal ajal pakuvad need probleemid ning tähendab täiendavaid kulusid Eestile ka märkimisväärselt võimalusi. sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile ning Elanikkonna vananedes on potentsiaali palju muud. Sama seis on ka kõigi teiste n-ö hõbemajanduse arendamiseks ehk eelnimetatud arenguvajadustega – selleks, investeerimiseks teenustesse, mille järele et parandada rahva tervist, ei piisa ainult on kasvav nõudlus. Riigi rohepöörde Sotsiaalministeeriumi ponnistustest, vaid tegemine pakub uusi võimalusi roheliste oma panuse peavad andma ka kõik teised tehnoloogiate arendamiseks, aga ka eluvaldkonnad. Selleks, et hoida mit- loodusvarade suuremaks väärindamiseks. mekesist looduskeskkonda ja samal ajal Eesti ressursitootlikkus on pikalt olnud arendada majandust, tuleb võtta arvesse tasemel umbes 0,5 eur/kg, mis on tegeli- ka riigi julgeolekuriske. Meil juba on kult ju väga madal. Mis oleks, kui kolme- näide, kuis kaalukausil on taastuvenergee- kordistaks selle juba järgmise kümne aasta tika areng ja riigi julgeolek, sest inves- jooksul? Selle plaani realiseerimine eeldab teeringuid teha sooviva ettevõtte taust märkimisväärset investeerimist teadus- ja kujutab ohtu riigi julgeolekule. Selliste arendustegevusse, mille vilju võiksid põhimõtteliste kaalukohtade arv kasvab lõigata ettevõtjad. Eesti pikas perspektiivis

34 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

on küsimused, kuidas leida lahendusi muude inimeste ja riigi vahelist suhtlust invasiivsete liikide takistamiseks või hõlbustavate lahenduste sündi. loodusressursi väärindamiseks majandusli- Inimesed soovivad elada avatud, hooli- kust aspektist võib-olla sama tähtsadki kui vas ja koostöömeelses ühiskonnas. Avatus arutelu selle üle, kui palju metsa raiutakse. ei tähenda siinkohal, et peaksime olema Kokkuvõtlikult tundub, et riigi ees seisvad vastuvõtlikud massiimmigratsioonile. probleemid on komplekssed ja keerukad, Avatus tähendab avatust uutele ideedele kuid neis tuleb näha eelkõige võimalusi ja arengule. Hoolivuse all mõeldakse seda, riigi arendamiseks. On ju Eesti tulevik et kedagi ei jäeta maha. Oodatakse, et meie endi kätes ning plaane, kuidas igaühel on võimalus eneseteostuseks terve proovikividega hakkama saada, ei tee elukaare ulatuses ning olemas selleks keegi teine meie eest. vajalik tugivõrk. Riigi strateegiliste sihtide sõelumiseks Eesti majandust soovitakse näha viidi 2019. aasta suvel läbi arvamuskorje, tugeva, uuendusmeelse ja vastutustund- milles osales ligi 14 000 inimest. Küsiti, millist riiki tulevikus näha soovitakse? Üldine järeldus on, et Eesti inimesed soo- vivad sisuliselt heaoluriiki. Ja kuidas teisiti see saakski olla? Etteheide, et riigi stratee- gilised sihid on liiga ilusad ja positiivsed, Investeeringud on tegelikult ju mõistetav – kes tahaks arendada riiki või elada siin, kui seaksime immateriaalsesse sihiks olukorra pideva halvenemise. Siht varasse on viimastel peab olema positiivne ja edasiviiv. „Eesti 2035“ raskuspunkt on Eesti inimene – me aastatel suurenenud, ehitame riiki selleks, et Eesti inimesed kuid on endiselt alla siin end hästi tunneksid ja tahaksid siin elada. Strateegialoome käigus on ELi keskmise. sõnastatud Eesti viis strateegilist sihti, mis toetavad Eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamist ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamist (joonis 2). Sihid on seostatud ÜRO säästva arengu eesmärkidega. likuna. Millised me siis täna oleme? Siht, et Eesti inimene peab olema Rahvusvaheliste edetabelite põhjal tundub arukas, tegus ja tervist hoidev, on kõik ju olevat enam-vähem hästi. Eesmärgi kahtlemata ambitsioonikas, sest meie ambitsioonikust peegeldab tegelikult kõige tervisekäitumine ei ole viimasel kümnel paremini vast Eesti ettevõtete tootlikkuse aastal toonud tervena elatud eluea näitaja. Viimase kümne aastaga on see pikenemist. Mida teistsugust võtta ette kasvanud umbes kümne protsendipunkti järgmistel aastatel, et see muutus esile võrra 78,6 protsendi tasemele ELi keskmi- kutsuda? Strateegias nähakse lahendusena sest. Rõhutan: keskmisest, sest keskmiseni personaalmeditsiini jõulist arendamist on veel pikk tee minna. Investeeringute – eeldused selleks paistavad head, kuid osakaal on pika aja jooksul olnud suurim kuidas saada tulemus? Praegu tundub, et ehituse ning masinate ja seadmete märkimisväärseks takistuseks on kuju- valdkonnas. Ehituse osakaal koguinvestee- nemas hoopis andmekaitse teemad. Neid ringutes on küll järk-järgult vähenenud, lahendamata (sh Euroopa Liidu tasandil) samas kui investeeringud masinatesse pole loota ka uute avalike e-teenuste või ja seadmetesse on suurenenud.

Riigikogu Toimetised 42/2020 35 Henry Kattago

Investeeringud immateriaalsesse varasse ja kultuur. See tähendab, et nii Riigikogu on viimastel aastatel suurenenud, kuid kui ka Vabariigi Valitsuse tasemel võiksid on endiselt alla ELi keskmise. Õnneks on need strateegilised sihid olla vähemalt investeeringute struktuur Eestis üha enam 2035. aastani püsivad, kuid meetodid suunatud tootlikkusele. Just investeerin- nende saavutamiseks võivad kindlasti gud tehnoloogia uuendamisse ja majan- muutuda. Kuidas neid sihte saavutada duse automatiseerimisse soodustavad – see ongi ju poliitikute ja ekspertide tootlikkuse kasvu. See on soodne pinnas mänguruum, sest ühte-teist eesmärki võib ka rohetehnoloogiatesse investeerimiseks. saavutada erinevate tegevuste tulemusel, Elukeskkonna kujundamisel tuleb mis lähtuvad poliitilisest maailmavaatest seada esikohale inimeste vajadustega ja kõige värskemast pädevusest. Eesti arvestamine ja lähtuda kvaliteetse ruumi pikaajalise arengustrateegia seisukohast põhialustest. Tagada tuleb ligipääsetavus on aga oluline, et lähtutaks väärtustest, nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis. mis riiki edasi viivad. Hinnatakse ohutust ja turvalisust ning „Eesti 2035“ strateegiasse on seega pla- elukeskkonna kvaliteeti – vananev elanik- neeritud paindlikkus – strateegiline agiil- kond peab end oma riigis hästi tundma sus. See tähendab, et arvestades kiiresti ning elukeskkond peab soodustama muutuvat välis- ja sisekeskkonda, tuleb sündimust ja pereloomet. olla valmis strateegia arenguvajaduste ja Riigilt oodatakse ka usaldusväärsust vajalike muutuste osa kohandamiseks, ja uuendusmeelsust. Riik peab lähtuma täiendamiseks ja ümberkujundamiseks. inimeste vajadustest, mitte vastupidi. Parimal viisil saab seda tagada strateegia Nüüdseks on Eesti jõudnud sinna, kus elluviimise protsessi kaudu. Selleks ongi meie kiirus ja paindlikkus võivad olla nähtud ette, et strateegia elluviimist enam mitte voorus, vaid risk. Paljud hinnatakse igal aastal, sellele annavad oma Eestile omased lahendused on sellised, hinnangu nii Riigikogu kui ka valitsuse mida ei tasu kergekäeliselt muutma liikmed ning tegevuskavas on võimalik tõtata. Eriti just ettevõtjad ootavad enam korrigeerida meetmeid ja tegevusi, mis stabiilsust selleks, et oleks võimalik teha strateegia sihte täita aitavad. Valmis tuleb pikemaajalisi ja mahukamaid investee- olla ka selleks, kui mõne aasta pärast ringuid. Uued investeeringud loovad aga tingivad uued teadmised ja muutunud töökohti, mis targalt juhtides võiksid keskkond strateegiadokumendi suurema- kujundada Eestist riigi, kus teadlasi ja mahulise ümbertegemise. Sellele ei saa insenere on märkimisväärselt rohkem kui kuidagi vastu olla, sest kaasaegses riigi- praegu. juhtimises on strateegiline planeerimine Sellised riigi strateegilised sihid võivad kujunenud strateegiliseks olemiseks, kus tunduda küll ootuspäraselt suurelised, strateegiad sarnanevad rohkem tegevus- kuid küsigem, kui tihti me nendega oma platvormile kui lineaarsele juhisele. „Eesti igapäevaseid valikuid tehes tegelikult 2035“ näol on meil olemas vundament arvestame. Mööndes, et tegu on eelkõige riigi pikaajalise strateegilise planeerimise väärtuspõhiste määratlustega, tuleb siiski kultuuri loomiseks. seista selle eest, et neist sihtidest saaks omamoodi prisma valitsejate otsustusprot- KOKKUVÕTE sessis. Ühtne parteideülene siht riigi ja „Eesti 2035“ on koostatud selleks, et ühiskonna kestmise ja arengu tagamiseks kavandada ja kujundada riigi ja ühiskonna ei piira poliitilist tahet, kuni see on pikaajalist tasakaalustatud arengut, kooskõlas põhiseaduse mõttega seista muutes strateegilise planeerimise kultuuri ühiselt demokraatliku ja turvalise riigi ja meetodeid. Mõtteviis, et pikki plaane eest, kus säilib ja edeneb eesti rahvus, keel pole vaja, sest homne on alati ebaselge,

36 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Paide Arvamusfestivalil 9. augustil 2019 vahetasid teemal „Aasta 2053“ Ivo Visaku modereerimisel mõtteid President Kersti Kaljulaid, Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago, OECD vanemnõu- nik Annika Uudelepp ning Praxise juht Tarmo Jüristo. Foto: Linda Liis Eek võiks jääda Eestis möödanikku. Oma suunata just väärtuspõhiste eesmärkide riigi ehitamist ei tasu kunagi võtta kaudu, sest need jõuavad iga Eesti enesestmõistetavana, veel vähem seada inimeseni ja annavad tõlgendamiseks sellele lõpptähtaega. Vahel tundub, et piisava otsustusvabaduse. Väga konkreet- otsitakse mingisugust tähtaegset visiooni selt seatud-sõnastatud tulemus ei pruugi või eesmärki, mis rahvast liidaks ja riiki kõigile inimestele omada laiemat tähen- edasi viiks. Arvestades aga Eesti praegust dust. Küll aga puudutavad tervis, töö, arengutaset, riigi suuremaid probleeme elukeskkond, julgeolek, riigivalitsemine ja muutusi meie ümber, ei vaja Eesti ja paljud teised nimetatud teemad meid tingimata ambitsioonikaid tulemus- kõiki iga päev. Seetõttu tasub meil kõigil näitajaid, vaid hoopis väärtuspõhiseid kaaluda oma valikuid, nii riigijuhtimisel, strateegilisi sihte. Milliseks riik kujuneb, päevapoliitikat tehes kui ka igapäevastes määrab ju iga inimene päevast päeva oma tegemistes, sest see kõik kujundab Eesti valikutega. Selliseid valikuid on mõistlik tulevikku.

KASUTATUD KIRJANDUS BRYSON, J. M., HAMILTON EDWARDS, L., VAN SLYKE, D. M. (2017). Getting Strategic about Strategic Planning Research, 15 Feb, 317–339. DOI: 10.1080/14719037.2017.1285111. – https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/14719037.2017.1285111?scroll=top&needAccess=true EESTI 2035. (2020). Strateegia „Eesti 2035“. Eelnõu. – https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035.

Riigikogu Toimetised 42/2020 37 Henry Kattago

EUROPEAN COMMISSION. (2010). Europe 2020. A European Strategy for Smart, Sustainable and Inclusive Growth. – https://ec.europa.eu/eu2020/pdf/COMPLET%20EN%20BARROSO%20%20%20007%20-%20Europe%202020%20-%20 EN%20version.pdf RIIGIKANTSELEI. (2011). Eesti 2020. – https://www.riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020 RIIGIKANTSELEI, RAHANDUSMINISTEERIUM. (2020). Maailm aastal 2035. – https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/Maailm%20aastal%202035%20 %E2%80%93%20globaalsete%20trendide%20kaardistus.pdf RITTEL, H. W. J., WEBBER, M. M. (1973). Dilemmas in a General Theory of Planning. – Policy Sciences 4, 155–169. – DOI: 10.1007/BF01405730

38 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Riigi rahanduse väljakutsed ja valdkondlikud prioriteedid

teenuste mahuga. Lisaks võib paljudele jääda arusaamatuks, mida tähendab väide, et riigil ei ole raha ja kuhu siis kaob see SVEN KIRSIPUU raha, mis igal aastal riigieelarvesse juurde Rahandusministeeriumi laekub. Mitmed nimetatud teemad saavad eelarvepoliitika asekantsler järgnevalt veidi põhjalikumalt käsitletud ja välja kooruvad ka Eesti senised vald- elarvepoliitiliste valikute kondlikud prioriteedid, kui võrrelda riigi tegemisel on õige-vale skaala kulude taset teiste Euroopa riikidega. üldjuhul liiga lihtsustatud. Oluline on hinnata riske, EELARVEPOLIITIKA EESMÄRGID Emõista kõrvalekaldeid soovitud Kõige laiemalt on eelarvepoliitika eesmär- eesmärkidest, näha otsuste mõju. giks tasakaalustada majandusarengut ja teha seda kestlikul viisil. See tähendab Eelarvepoliitikat ja riigi rahandust majanduslanguse ajal eelarvepuudu- on ajalooliselt ümbritsenud paljud jäägiga kasvu stimuleerimist ja headel keerulisena kõlavad kontseptsioonid, aegadel defitsiidi katteks võetud laenu müüdid ja ebatäpsed tõlgendused. Kui tagasimaksmist või reservide kogumist. majandusarengute puhul on üsna selge, Seetõttu ei saa ka väita, et eelarvepuudu- et neljaprotsendiline kasv on parem kui jääk või võlakoormuse kasv on tingimata kaheprotsendiline, siis eelarvepuudujäägi negatiivne. Majanduse toetamise kaudu ja riigi võlakoormuse puhul on hea-halb hoitakse rohkem inimesi tööturul skaala ebapiisav ja üldjuhul sõltub vastus ja säilitatakse majanduse vereringes kontekstist ja konkreetsest majandus- tarbimistaset näiteks suurenevate töötus- olukorrast. Seetõttu levivad avalikkuses kindlustushüvitistega või lisakulutuste ja ka üksteisele vastukäivad arvamused -investeeringutega. Samas, nagu öeldakse, võlakoormuse ja eelarvetasakaalu kohta, ei ole majandus pesumasin, millel on aga näiteks ka kontekstivälised hinnangud kasutusjuhend ja mille nuppe keerates optimaalse maksukoormuse kohta, vaa- teame täpselt, mida teeme ja mis on selle dates tihti mööda seosest riigi pakutavate tulemus. Seetõttu võib olla põhjendatud

Riigikogu Toimetised 42/2020 39 Sven Kirsipuu

% SKPst KÕRGE RISK 6

5

4 KESKMINE RISK 3

2

1

0

-1

-2

-3

Läti Eesti Taani EU-28Poola Itaalia Malta Belgia Küpros Leedu Rootsi AustriaSoome Iirimaa TšehhiUngari Portugal Holland Horvaatia SaksamaaBulgaaria HispaaniaSlovakkia SloveeniaRumeenia Prantsusmaa Luksemburg Ühendkuningriik Algne eelarvepositsioon Pensionid Tervishoid Pikaajaline hooldus Muu Fiskaalne jätkusuutlikkus

JOONIS 1. Eelarve jätkusuutlikkus Euroopa Liidus Allikas: Euroopa Komisjon ka hoiak, et majanduse struktuuri survest tervishoiu- ja pensionikuludele. muutmisse tuleks uute meetmetega Seega määrab riskitaseme riikliku pen- võimalikult vähe sekkuda ja lasta auto- sionisüsteemi heldus, tervishoiuteenuste maatsetel stabilisaatoritel (sh vähenevad maht ja tööealise elanikkonna vähenemise maksutulud ja suurenevad töötutoetused) ning rahvastiku vananemise määr. Samas töötada. Toimub n-ö isepuhastumine ja ei räägi finantsiline jätkusuutlikkus ümberstruktureerumine, mistõttu kriisist loomulikult midagi sotsiaalsest jätku- väljutakse paremate majanduslike funda- suutlikkusest. Saksa ökonomisti järgi mentaalnäitajatega. COVID-19 viirusest nime saanud Wagneri seadus nimelt põhjustatud kriis ei ole siiski makroma- viitab, et riikide elatustaseme kasvades janduslike tekkepõhjustega ja ebaproport- suureneb ka ühiskonna soov paremate ja sionaalselt pihta saanud sektorite ajutine kvaliteetsemate avalike teenuste järele. toetamine on erinevalt üldprintsiibist Nii kasvab muuhulgas surve pensioni- ja kontseptuaalselt põhjendatud. Oluline on tervishoiukulude kasvuks. Arvestades Eesti riigi rahanduse jätkusuutlikule kursile sotsiaalkulutuste suhteliselt madalat taset tagasi jõudmine pärast kriisi möödumist Euroopa Liidu keskmisega võrreldes, võib ja see viitab kas võetud meetmete ajuti- ka fiskaalsete riskide hinnangus tulevikus susele, riigi muude kulude kärpimisele korrektiive tulla, kui Wagneri seadus või maksukoormuse suurenemisele. peaks rakenduma. Viirusepuhangule eelnenud fis­kaal­se Osaks riskianalüüsist on ka eelarvepo- jätkusuutlikkuse võrdlused näitasid, et sitsioon, mis kriisi ajal võib anda muidugi Eesti kuulub pigem madala riskiga riikide ebaadekvaatse lähtekoha, kuid mõõdetuna hulka. Nagu jooniselt 1 näha, sõltub tavapärase majandusolukorra juures jätkusuutlikkus eelkõige demograafilisest viitab riigi laenuvajadusele ja seeläbi

40 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

JOONIS 2. Võlgade pikaajalised trendid Allikas: Euroopa Komisjon, Almeco potentsiaalselt kasvavatele intressikulu- kasulikud. Nüansse eelarvepoliitikas dele. Viimaste suurenemine koos laenu- on aga väga palju ja seetõttu vajab iga koormusega võib kaasa tuua võlaspiraali. konkreetne kaasus või risk hinnangute See on olukord, kus kasvav võlg tekitab andmiseks põhjalikumat analüüsi ning turgudes intressimäärasid kergitavat vastuseid päris paljudele detailsetele ebakindlust, mis tõstab intressikulusid küsimustele. ja suurendab seetõttu defitsiiti ning see omakorda suurendab võlakoormust EUROOPA LIIDU KOGEMUS VÕLATASEME JUHTIMISEL Tihti kõlab avalikkuses küsimus, kas riigid peavad võetud laene ka kunagi tagasi maksma. Teoreetiliselt on muidugi võimalik, et võlakohustuse lunastamise Finantsiline hetkel emiteerivad riigid uued võlakirjad ja võlg ei vähenegi. Praktikas esineb lisaks jätkusuutlikkus ei palju näiteid, kus võlakoormus pikema räägi loomulikult aja jooksul mitte ainult ei püsi samal kohal, vaid aina kasvab. Siiski on enamiku midagi sotsiaalsest Euroopa riikide puhul siiski näha püüdu teatud aja jooksul võlga vähendada, kuid jätkusuutlikkusest. tihti saab positiivne majandustsükkel enne läbi, kui võlakoormus piisavalt madalale tagasi langeb. Joonisel 2 on toodud näitena Soome võla dünaamika pikema aja jooksul ja seda on võrreldud Itaalia, Hispaania, jne. Kokkuvõttes tuleb eelarvepoliitika Rootsi ning Hollandi vastava näitajaga. eesmärkide täitmiseks jälgida nii hetke Soome puhul on näha, et vaatamata võla majanduskonjunktuuri kui ka pikaajalisi vähenemisele 1990. aastate keskpaigast (demograafilisi) trende. Seetõttu on oluline 2009. aasta finantskriisini, on võlatase mitmeaastase eelarvestrateegia olemasolu praeguseks suurem kui lama kõrgfaasis. ja kaugemale vaatavad prognoosid, mis Hispaania ja Itaalia trend on Soomega võivad olla küll ebatäpsed, kuid siiski väga sarnane, kuid alguspunkt on oluliselt

Riigikogu Toimetised 42/2020 41 Sven Kirsipuu

kõrgemal ja seetõttu on need riigid n-ö läks võlakoormuse kasv mittetootlikku teises liigas. Rootsi on oma 1990. aastate mullistusse, millele järgnes paratamatu alguse kriisi kõrgtaset märkimisväärselt kõva kukkumine. Kui aastal 2007 oli suutnud vähendada, mis on teadliku Kreeka SKP per capita ostujõudu arvestades struktuurse eelarveülejäägi hoidmise 95 protsenti ELi keskmisest, siis praegu- poliitika tulemus. Hollandi võladünaamika seks on see kukkunud 68 portsendini on erinevalt teistest riikidest väga suurte ja võlakoormus on stabiliseerunud väga kõikumistega lühikese perioodi vältel, kõrge 180 protsendi juures SKPst. Iga mis viitab agressiivsele eelarvestamisele hinna eest ennast „rikkaks laenata“ on ehk kiirele ja tugevale reageerimisele nii kindlasti ebamõistlik ja vastutustundetu, kriisides kui ka kriisist väljumisel pöördu- kuid riigi laenu abil ajutiselt suurte turutõrgete vähendamine või potentsiaali avamine ei ole arusaadavalt midagi enne- kuulmatut ega eos valet. Iseasi on see, kui kindlad me saame olla nende konkreetsete valikute mõjus SKPle. Samuti ei ole laenul Võlakoormuse ülemine üldjuhul silti küljes ja esialgsed kavatsused piir on aegade jooksul võivad muutuste tuules ajaga hägustuda, mistõttu mingil hetkel ei suuda enam muutuv ja olukord, keegi öelda eelarvepuudujäägi ja võlakoor- mis mingil hetkel muse kasvu põhjusi. Ettevaatavalt kasvavad 2020. aasta kriisi tundub väga äärmuslik, tingimustes nii joonistel toodud kui ka pal- jude teiste Euroopa riikide võlakoormused on järgmisel hetkel väga kiiresti 10–20 protsendipunkti võrra paratamatus. SKPst. Selle põhjuseks on lisaks SKP (ehk murru nimetaja) vähenemisele ka eelarve­ puudujääkide paisumine. Vähenevad maksutulud ja lisastiimulit andvad meetmed viivad Euroopa Liidu keskmise maks tagasi jätkusuutlikule rajale. Ka selle võlataseme tõenäoliselt üle 100 protsendi väikese riikide valimi puhul joonistuvad SKPst, mis (taas)tekitab arutelu selle üle, välja üsna erinevad eelarvepoliitilised kas võlakoormusel on ka mingi ülemine valikud, kuid loomulikult oleks liiga piir, mis ei ole enam jätkusuutlik. Ajalugu lihtsustatud üheselt öelda, milline poliitika on näidanud, et see piir on aegade jooksul on õige ja milline vale. See sõltub eelkõige muutuv ja olukord, mis mingil hetkel sellest, mida eelarvepuudujäägi ja võla tundub väga äärmuslik, on järgmisel suurenemisega on riigis majanduslikult hetkel paratamatus, millega turuosalised saavutatud ja kas puudujäägiga majandus- tunduvad leppivat. Ka Eesti võlakoormus kasvu stimuleerimine on kaasa toonud kasvab lähiaastatel samamoodi nagu SKP kasvu (või languse vähenemise), mis Euroopa trendid ligi 20 protsenti SKPst, kompenseerib suurenenud intressimaksed ulatudes septembris heaks kiidetud või on tegemist mitteproduktiivsete inves- riigi eelarvestrateegia plaanide kohaselt teeringutega, mis majanduspotentsiaali umbes 31 protsendini SKPst aastaks 2024. tulevikus hoopis vähendavad. See analüüs Tulenevalt soodsast intressikeskkonnast vajaks aga eraldi diskursust, milleks kasvavad riigi intressikulud kõigest 0,1 käesolevas artiklis ruumi ei jagu. protsenti SKPst ehk ca 20 miljoni euro Hoiatav näide Kreeka näol on samas võrra aasta kohta, kuid kindlasti esineb kõigil meeles – pikkade aastate jooksul risk, et võla refinantseerimisel tulevikus

42 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

100% Jaapan 95% Tšehhi 90%

Eesti 85%

80%

75%

70% Kreeka 65%

60% 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 2060 2065 2070

JOONIS 3. Eesti konvergents Euroopa Liiduga võivad kehtida juba kõrgemad intressi- Seetõttu on oluline mitte ära unustada, et määrad. Juhul kui eelarvepuudujääk peaks kuigi eelarvepoliitika on suunatud majan- jääma pikemalt kestma, lisab see survet dusarengute kestlikule tasakaalustamisele, maksukoormuse tõusule, et intressikulusid on selle kõrgem eesmärk ikkagi heaolu katta. kasv seda loovate valdkonnapoliitikate jät- kusuutliku rahastamise ning võimaluste ja SKP EI PRUUGI NÄIDATA HEAOLU riskide peegeldamise kaudu, mitte olles asi Eespool on juttu olnud eelarvepoliitika ja majanduskasvu vahelistest seostest, kuid oluline on mõista, et kuigi SKPd võrdsusta- takse tihti heaoluga, siis selle jaoks ei ole ta kõige parem näitaja. Erinevalt tavainimese Eelarvepoliitika jaoks abstraktseks jäävast SKPst, püütakse heaolu hinnata erinevate indeksite abil, kõrgem eesmärk on millest levinuim on ehk rahvusvahelist heaolu kasv, mitte võrdlust võimaldav ja OECD avaldatav heaolu indeks – Better-Life-Index (OECD poliitika kui 2020). Näiteks Jaapani ja Itaalia SKP per asi iseeneses. capita on ostujõuga korrigeerides Eestist oluliselt kõrgem, ulatudes vastavalt 93 protsendini ja 95 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Samas viidatud heaolu edetabe- lis on mõlemad Eestist tagapool – hinnates iseeneses. SKP ja heaolu vahel on kindlasti turvalisuse ja hariduse taset, eluaseme tugev korrelatsioon, kuid kujutage ette kättesaadavust, tervishoiu tulemusnäita- olukorda, kus näeme järgmised kümme jaid, töö- ja puhkeaja tasakaalu, ühiskonna aastat vaeva, et Euroopa Liidu keskmisele turvavõrku jms näitajaid, on Eesti olnud SKP tasemele läheneda, aga avastame edukam. Noorematest demokraatiatest ühel hetkel, et meie heaolu on hoopis edestab meid veel vaid Sloveenia, kes on vähenenud. Erinevaid riike võrreldes ei ole edetabelis vahetult meie ees, kuid OECD see kindlasti välistatud stsenaarium. Lisaks kõigi riikide seas oleme siiski keskmikud. heaolu loovate valdkondade väljakutsetele

Riigikogu Toimetised 42/2020 43 Sven Kirsipuu

RE TULUDE KASV 606 mln €

KOVi tulumaks 83 mln € Sh välisvahendid 101 mln € SM ravikindlustuseks 92 mln €

Edasiantavad tulud Muud 33 mln € 208 mln € Pensionid 135 mln € Vanemahüvitis 23 mln € RE kasutatavad tulud Muud sotsiaalkulud 16 mln € 297 mln € Muud arvestuslikud kulud 18 mln € Kaitsekulud (2% SKPst) 28 mln € TA (0,75% SKPst) 11 mln € Kaasfin8 mln € VABAD VAHENDID 58 mln €

JOONIS 4. Riigieelarve tulude automaatne jagunemine Allikas: Rahandusministeerium

takistab Eesti SKP konvergeerumist aastaga ligikaudu 600 miljoni euro võrra. Euroopa Liiduga meie demograafia. Arusaadavalt tekib küsimus, miks on Viimaste prognooside järgi vähendab Eesti iga-aastased eelarveläbirääkimised nii rahvastiku kahanemine ja vananemine pingelised ja otsustusruumi tundub nende majanduskasvu potentsiaali sedavõrd, et sadadesse miljonitesse ulatuvate kasvude meie lagi saabub enne, kui saavutame ja miljardiliste tasemete sees olevat väga Euroopa Liidu keskmise taseme (joonis vähe. Rahalised võimalused määrab 3). Välja arvatud juhul, kui leiame mõne eelarvepositsiooni eesmärk, mille miini- ebatavalise tootlikkust järsult tõstva või- mumnõuded sätestab riigieelarve seadus, maluse või niši, mis demograafilisi trende ja riigi tulude prognoos. Kui eeldada, et kompenseerivad, või pöördub tööealise eelarvetasakaalu ei tule parandada, siis elanikkonna arv tõusule. Tootlikkuse tõusu jääb üle analüüsida, mis toimub samal nimel tasub loomulikult vaeva näha ja ajal riigieelarve kuludega. Teadupärast seda riigi poolt toetada, sest isegi kui SKP sisaldab riigieelarve erinevaid indeksee­ ja heaolu ei ole üksüheses seoses, sõltub ritud kulusid (näiteks pensionid ja sissetuleku komponent heaolu indeksis kaitsekulud), mitmed kululiigid kasvavad valdavalt majandusarengu tasemest. automaatselt üldise majanduskasvuga Majanduskasvu kaudu vähendame abso- kooskõlas (näiteks vanemahüvitis), teatud luutset ja palgavaesust, kuid arusaadavalt tulud kantakse otse teistele asutustele ei muuda see suhtelist vaesust ega tähenda (näiteks ravikindlustuse sotsiaalmaks automaatselt kvaliteeditõusu kõigis heaolu Haigekassale) ja välisvahenditega seotud tõstvates valdkondades. tulude kasv on juba ette ära seotud konkreetsete valdkondlike projektidega. EELARVE PAINDLIKKUS ON MADAL Kuigi viimaste puhul on kindlasti otsus- Kõik viidatud heaolu loovad poliitikad tusruumi, on see siiski sildistatud raha vajavad rahastust, aga kui suur on üldse ja jääb allpool kirjeldatud arvestuses riigieelarve miljardite sees valikuvabadus? väljapoole täielikult vabu vahendeid. Käesoleva aasta riigieelarves esialgu Joonisel 4 on kirjeldatud Riigieelarve prognoositud tulude maht oli 11,8 kulude kasvu 2020. aastal ja seda, kuhu miljardit eurot, kasvades võrreldes 2019. see tulu jaguneb. Toodud näite puhul jääb

44 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

% SKPst vs EL keskmine

Sotsiaalne kaitse 13,0 -5,8 Haridus 6,2 TOP 4 1,6 Tervishoid 5,1 -1,9 Majandus 4,0 -0,1 Üldised valitsussektori teenused 3,8 -2,0 Riigikaitse 2,0 TOP 2-3 0,7 Vaba aeg, kultuur ja religioon 2,0 TOP 2 0.9 Avalik kord ja julgeolek 1,9 0,2 Keskkonnakaitse 0,7 -0,1 Elamu- ja kommunaalmajandus 0,3 -0,3

0 5 10 15

JOONIS 5. Eesti riigi kulude tase ja võrdlus ELi keskmisega Allikas: Eurostat vabu vahendeid ligikaudu 600 miljonist järele vaid 58 miljonit. Kui eelarvereeglid nõuaksid veel liikumist puudujäägist tasakaalus eelarve poole, siis see järele jääv 58 miljonit ehk ca 0,2 protsenti Baaseelarves SKPst võib osutuda isegi liiga väikeseks sammuks ja tuleb teha ebapopulaarseid tõstetakse harva otsuseid kärbete või maksutõusude näol. prioriteete ümber Kokkuvõttes on eelarve vähene paind- likkus kindlasti väljakutse, kuid samas kelleltki raha ära võttes, on võimalik kehtivaid indekseerimisi ja seosesid alati vähendada, sest nii mõnigi pigem käib debatt uute automaatselt kasvav kulu on kas kokku- tuluallikate leidmise leppeline või õigusaktidega muudetav. Kuna baaseelarve sees prioriteetide või eelarvetasakaalu ümbertõstmist kelleltki raha ära võtmise teemadel. kaudu kohtab harva, siis kujuneb eelarve- läbirääkimiste käigus peamiseks debatiks uute tuluallikate leidmine või arutelu eelarvetasakaalu eesmärkide teemadel. Viimane loob paraku eeldused pidevaks riigieelarve baasseaduse muutmiseks, sest VALDKONDADE RAHASTAMINE Eestis hetkel kehtivad reeglid on Euroopa KONKUREERIB JÄRJEST VÄHENEVALE tasandil tehtud kokkulepetest konserva- TULUBAASILE tiivsemad ja selles on võimalik näha vabu Eesti maksukoormus langeb prog- vahendeid poliitikate realiseerimiseks. noosi kohaselt viimaste aastate 33 Samas võib Eesti trendina langeva mak- protsendi lähistelt SKPst aastaks 2024 sukoormuse taustal küsida ka maksude alla 32 protsendi taseme. Kindlasti on optimaalse taseme kohta, finantseerimaks madalal maksukoormusel positiivne soovitud poliitikamuudatusi. mõju majanduskasvu potentsiaalile ja

Riigikogu Toimetised 42/2020 45 Sven Kirsipuu

% SKPst 1,2 Taani

1 Rootsi

Soome Austria 2011 (1) Belgia Eesti 0,8 2011 (1) Prantsusmaa Euroala Tšehhi 2014 (2) 2015 (3) Portugal EL28 2018 (4) Holland 2017 (9) Saksamaa 0,6 2016 (3) Läti Leedu Sloveenia Luksemburg Hispaania Poola 0,4 Ungari Kreeka Horvaatia Slovakkia Malta Küpros 0,2 Iirimaa Rumeenia Bulgaaria 0 0,4 0,6 0,8 1 1,2 1,4 1,6 1,8 2 2,0 % VS kuludest

JOONIS 6. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine Euroopas Allikas: Eurostat

konkurentsivõimele. Teisalt olles taseme protsendiga SKPst ehk toonases vääringus poolest alumises veerandis Euroopa ligi 1,4 miljardiga. Samas ei ütle see fakt Liidu riikide seas, ei maksa imestada, et loomulikult seda, kas tegemist on õige panustades hariduse, kaitse ja kultuuri- või vale tasakaaluga eelarve sees. Tuleb lihtsalt mõista, et madala maksukoormuse juures ja teatud valdkondi Euroopa tipu tasemel rahastades (joonis 5), ei saa eeldada, et ka teised valdkonnad maksu- maksja raha eest võrreldavalt tähelepanu Eurostati andmetel saavad. Prioriseerimine suhteliselt olid 2018. aastal väikesemahulise eelarve sees võtab lisaks võrdluses teistega reljeefsemad jooned Eesti valitsussektori kui muidu. Eurostati andmetel olid 2018. aastal Eesti valitsussektori kulutused kulutused vabale ajale, vabale ajale, kultuurile ja religioonile kultuurile ja religioonile Euroopa Liidus teisel kohal, jäädes alla vaid Ungarile. Kaitsekulude puhul jaga- Euroopa Liidus sime teist ja hariduskulude taseme poolest teisel kohal. kolmandat kohta. Tuntavamalt keskmisele alla jäime lisaks sotsiaalsele kaitsele ka tervishoiu rahastamises. Teadus- ja arendustegevuse rahasta- misest on palju juttu olnud ja vastavalt kokkulepetele 2021. aasta eelarve sees valdkonna kulutustes protsendina SKPst tõuseb riigipoolne rahastus ühe protsen- Euroopa Liidu tipu lähedal, jäi näiteks dini SKPst. Siiski on ehk huvitav teada, sotsiaalse kaitse valdkonna rahastus et arvestades meie valitsussektori kulude 2018. aastal Euroopa keskmisele alla 5,8 taset, on teadus- ja arendustegevuse

46 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

% SKPst 60

50 43,0 40 33,8

30

20

10

0

Läti Belgia TaaniItaalia Poola EestiMalta Soome AustriaRootsi KreekaUngari TšehhiKüpros LeeduIirimaa Portugal Holland HorvaatiaSaksamaaSloveeniaHispaania Slovakkia BulgaariaRumeenia Prantsusmaa Euroopa Liit Luksemburg Ühendkuningriik

JOONIS 7. Riigi avalike teenuste maht (kulud ilma investeeringuteta) Allikas: Eurostat kulud olnud Eesti jaoks juba aastaid hulka kuuluvad Balti naabrid koos prioriseerimise poolest Euroopa riikide Bulgaaria ja Rumeeniaga ning Malta. tipus või selle lähedal. Suhtena eelarve kogukuludesse panustas aastatel TULEB NÄHA TERVIKUT 2011–2013 Eesti teadus- ja arendustege- Eelarvepoliitika väljakutsed on tihti seotud vusse Eurostati andmetel Euroopas kõige terviku nägemise keerukuse ja pikaajalise rohkem ja 2018. aastal olime neljandal vaatega, mida ei ole lihtne hoomata ega kohal (joonis 6). Seega näiteks kõrgemal selgitada. See tekitab erimeelsusi eelarve- kui Soome, kuigi nende ligikaudu 10 aruteludes nii riigi sektori sees kui ka ava- protsenti SKPst kõrgem maksukoormus likkuses ning arusaadavalt saadab debatte võimaldas neil suhtena SKPsse siiski maailmavaateline argumentatsioon. Nagu rohkem vahendeid eraldada – ligi üks artikli põhjal võib järeldada, on õige-vale protsent SKPst. Kui vaadata Eesti riigi skaala üldjuhul liiga lihtsustatud selleks, et kogukulude taset, siis see on kooskõlas eelarvepoliitilistele valikutele hinnanguid suhteliselt madala maksukoormusega ja anda, kui äärmused välja jätta. Tihti tuleb toetatud olulisel määral Euroopa Liidu järelduste tegemiseks analüüsida mitmeid vahenditest. Paistame silma selle poolest, tegureid ja otsuste koosmõju, mida on et Eesti investeeringute osakaal koguku- keeruline nii selgitada kui kõrvaltvaatajal ludes pikemaajalise keskmisena on kõige mõista. Oluline on hinnata riske, näha kõrgem ELis. Seega kui vaatame kulutusi kõrvalekaldeid soovitud eesmärkidest, muudele tegevustele peale investeerin- mõista erinevate otsuste mõju nii gute, siis on Eesti riik avalike teenuste makromajanduslikult kui ka ettevõtte või mahu poolest pigem n-ö õhuke, jäädes üksikisiku tasandil ning piiratud ressurs- riikide võrdluses alumisse veerandisse side tingimustes piisavalt prioriseerida. (joonis 7). Kuigi Iirimaa paistab silma Loodetavasti aitas see artikkel mõne eelar- väga madala kulutasemega, on see pigem vepoliitikat puudutava teema tausta avada, nende SKP eripärast tingitud moonutus anda kellelegi uusi teadmisi ja peegeldada ja meist veel väiksemate kuludega riikide erinevate eelarveliste valikute tagajärgi.

Riigikogu Toimetised 42/2020 47 Sven Kirsipuu

KASUTATUD ALLIKAD EUROOPA KOMISJON. – https://ec.europa.eu/info/index_et EUROSTAT. EUROPEAN COMMISSION. – https://ec.europa.eu/eurostat OECD. (2020). Better-Life-Index. – http://www.oecdbetterlifeindex.org/#/11111111111 RAHANDUSMINISTEERIUM. – https://www.rahandusministeerium.ee/et

48 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Haridus aastal 2035

panustatakse läbivalt paljude valdkondade kaudu. Inimesed, kes 15 aasta pärast kujunda- vad meie tulevikku selle sajandi keskpai- AUNE VALK gaks ja pärast seda, käivad praegu koolis. Tartu Ülikooli õppeprorektor Üks olulisemaid osi nende haridusest – väikelapseaastad kodus ja lasteaed – on aid väga hea haridusega juba möödas. On väga turvaline mõelda, saab riik olla uuendus- et Eestis on alusharidus, mis enamikule meelne, usaldusväärne ja olulistele oskustele ülikooliharidusega inimesekeskne. õpetajate toel aluse paneb, väga suures V mahus avaliku rahastusega. See tagab Haridus, sealhulgas nii see, mis oman- võrdse ligipääsu alusharidusele ning datud koolis, aga ka laiem haritus, mis võimaldab kaasata enamikku lastest. Ilma saadud lastetoaga kodust, sõpradega selleta ei oleks mõtet rääkida ka oskuste ja suheldes, muuseumis käies või filme tööturu paremast seostamisest aastal 2035. vaadates jne, on olulisim tingimus kõigi Ehkki käesolev artikkel keskendub meie tulevikuunistuste täitumiseks. Head lähtuvalt strateegia sihiseadest hariduse haridust on vaja selleks, et luua hooliv, ja tööturu seostele, tuleb taustal meeles koostöömeelne ja avatud ühiskond, pidada, et sellest ei piisa. Esiteks, kitsalt turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning tööoskuste koolitamine pole hariduse ees- tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik märk, kaugel sellest. Riikide ja tööandjate majandus. Vaid väga hea haridusega saab ootus, et ülikoolid koolitaksid (utreeritult) riik olla uuendusmeelne, usaldusväärne massidele tööturuoskusi, on läinud paljude ja inimesekeskne. Need nimetatud ilusad meelest selgelt liiga kaugele (van der eesmärgid on strateegia „Eesti 2035“ Zwaan 2017). (2020) sihid. Teisalt, ka oskused, mis esimese hooga Kuigi haridusele seatud sihid strateegias tööga ei seostu, võivad olla tuleviku töö- on oskuste- ja tööturukesksed, siis ülal turul, kus tehnoloogia meie eest enamiku loetletud eesmärgid näitavad, et haridus lihtsamaid asju ära teeb, võtmetähtsusega. peab toetama ka inimeseks ja kodanikuks Nii näiteks on muusika- ja kunstiharidu- olemist – hoolivuse ja avatuse, keskkonna- sega, mis arendab laste kognitiivset ja teadlikkuse ja vastutustunde kasvu. Kuigi metakognitiivset võimekust viisil, mis nende ülesannete rõhutamine hariduse ühegi teise tegevusega pole võrreldavalt eesmärgina pole strateegias eraldi tehtav (Winner et al. 2013). Kunsti ja tähelepanu saanud, tuleb loota, et neisse muusikaga tegelemine ning just nende

Riigikogu Toimetised 42/2020 49 Aune Valk tegevuste füüsiline aspekt parandavad Tulevikus tähelepanu, püsivust, kujutlusvõimet. Analoogne mõju on ka spordil, mis lisaks saavad hariduse eluliselt olulisele vaimse ja füüsilise tervise normaalseks osaks toetamisele õpetab ka ennast kokku võtma, minema oma mugavustsoonist lühikesed õppekavad välja, samuti arvestama teistega. ehk mikrokraadid, Lisaks, suur osa haridusest keerleb üld- ja ülekantavate oskuste ümber, olgu need VÕTA ja siis nt digioskused või suhtlemisoskused, mis võivad osutuda töö leidmise või õpianalüütika. tegemise seisukohast olulisemaks kui spetsiifilised kutseoskused. Seega ei tohi hariduse ja tööturu seoseid vaadata kindlasti kitsalt. Selle klausliga võtan järgnevalt ette strateegia „Eesti individuaalsemat ja paindlikumat 2035“ eelnõus (8.10.2020) oskuste ja lähenemist, mis praeguses süsteemis on tööturu1 vallas kavandatud kuus suuremat raskendatud. muutuste suunda ning analüüsin nende Õppija vaates on siin minu hinnangul praegust seisu ja tulevikuvaateid, peami- kolm tegevusliini, mis mingil kujul selt rõhuga kõrgharidusel. Need suunad toimivad ka praegu, aga saavad eelda- on: tavasti tulevikus normaalseks hariduse TT Muudame haridussüsteemi õppijast osaks. Need on: lühikesed õppekavad lähtuvaks ja paindlikuks ehk nn mikrokraadid, VÕTA (varasemate TT Viime inimeste teadmised, oskused ja õpingute ja töökogemuse arvestamine) hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ja õpianalüütika. Ehk õppida peab ning majanduse struktuurimuutustega saama õppija jaoks sobivate ja vajadusel TT Valmistume tulevikutööks lühemate tsüklite kaupa; eri kohtades, sh TT Parandame kõrghariduse kvaliteeti ja arvestades töö käigus õpitut, ning õppe tõhustame selle rahastamist kohta kogutud andmed võiksid suunata TT Loome talendisõbraliku keskkonna õppijat talle sobiva õpiraja leidmisel. TT Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ja Mikrokraadid tööturul Kui veel 20 aastat tagasi valiti eriala kogu eluks ning elu jagati kordumatuteks MUUDAME HARIDUSSÜSTEEMI osadeks, kus õpingutele järgnes tööelu ja ÕPPIJAST LÄHTUVAKS JA sellele pensionipõlv, siis tulevikuvisioonid PAINDLIKUKS näevad ette, et õppimine, töötamine ja Eesti 2035 strateegia eelnõu näeb ette pikemad puhkused võiksid vahelduda mitmesuguseid hariduskorralduslikke mitu korda. 10–15 aastat töötamist meetmeid (nt koolivõrgu korrastamine võiks anda inimesele võimaluse võtta ning üldkesk- ja kutsekeskhariduse aastaks-paariks aeg maha ning puhata ja lõimimine), mis eeldatavalt muudavad end täiendada või omandada uus eriala. meie süsteemi efektiivsemaks, kvaliteet- Euroopa kõrghariduse tulevikuaruteludes semaks ja kättesaadavamaks, et pakkuda on üheks märksõnaks saanud mikro- kraadid (microcredentials). Meie ülikoolid 1 On kindlasti märgilise tähtsusega, et haridusega seo- räägivad neist praegu üheaastaste tud muutused on koondatud „oskuste ja tööturu“ peal- magistriõppekavadena, mida uus kõrg- kirja alla, andes selge vihje, millist haridust oodatakse. haridusseadus lubab omandada ka vaid

50 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

kolmeaastase bakalaureuseõppe baasil. või väärilist palka, kuna neil puudus nende Ehk varasema 3+2 või 4+1 kõrghariduse teadmiste ja oskuste omandamist kinnitav kõrvale on tulnud 3+1 mudel. Kuna paber. Nii loodi süsteem, mis võimaldas eri üheaastasele magistriõppele peab aga teel omandatud oskusi ja teadmisi hinnata. eelnema mitmeaastane erialane tööko- Eestis käsitleti VÕTAt esimest korda gemus, siis ongi see tee mitteametlikult Ülikooliseaduses 2003. aastal. VÕTAt saab varasema töökogemuse arvestamise, rakendada õppekava täitmise osana, kuid paindlikkuse ja õppijast lähtumise suunas. paljudes riikides toimiv VÕTA kasutamine Mikrokraadid, mis võivad olla ka oluliselt sisseastumisel on Eestis ikka veel võimatu. lühemad ja paindlikumad kui ülal viidatu, Selle võimalikkust arutati tõsiselt viis on kindlasti hea lahendus inimestele, aastat tagasi (vt Pärismaa 2016), kui töötati kel on juba kõrgharidus ja töökogemus välja uut haridusseadust, kuid see debatt ja kes tahavad ennast täiendada uuel jäi eelnõu tasandile. Miks ei võiks nt erialal, omandada lisaoskusi, uuendada neljaaastased bakalaureuseõpingud pooleli senist haridust. Euroopa aruteludes on jätnutele anda võimalust õppida magistri- mikrokraadide vaade aga oluliselt laiem, õppes? See on ju ainult võimalus õppeks, neid võiks pakkuda ka juba pärast keskha- mitte diplom? On märgiline, et ligi 20 ridust. Ohuna nähakse seejuures kõrgha- aastat hiljem on VÕTA endiselt teema, riduse devalveerumist ning ebavõrdsuse mida tuleb strateegias rõhutada. kasvu. Tekib n-ö täiskõrgharidus ja poolik haridus. Samuti võib juhtuda, et kui laia Õpianalüütika seevastu on tõsisemalt baasharidust ei omandatagi, siis tekib meil päevakorda tulnud viimasel kümnel palju eriteadmiste ja oskustega spetsialiste, aastal, kui eri andmestikud õppimise kes ei näe aga laiemat pilti ega suuda kohta on kasvanud. Õpianalüütika kõige suhestuda teiste erialadega. traditsioonilisem kasutus on katkestamis- ohu märkamine ning selle vähendamine VÕTA – varasemate õpingute ja tööko- ennetustegevuste kaudu. Õpianalüütikat gemuse arvestamine on Eesti hariduses saab aga kasutada ka palju laiemalt: ja eriti kõrghariduses vana teema (Valk õppija õpiteede ja -strateegiate kavanda- 2009). Pole sisulisi põhjusi, miks mujal miseks, personaliseeritud ja õigeaegse õpingute või töö käigus omandatud oskusi tagasiside andmiseks, õppes läbiviidud ei peaks saama arvestada formaalõpingute muutuste tulemuslikkuse hindamiseks, osana juba praegu oluliselt suuremas õppijate enesereflektsiooni toetamiseks mahus, küll aga on selleks hoiakulisi ja (SOLAR 2020). Üks suuremaid küsimusi bürokraatlikke takistusi. Ikka püütakse õpianalüütika laialdasema kasutuse juures näpuga järge ajada, mida keegi kuskil on eri andmesüsteemide ühendamine täpselt õppis, mitte ei vaadata, kas ta on ning isikuandmete kaitse. Oleme ka omandanud vajalikud õpiväljundid. Ohuna Tartu Ülikoolis arendamas õpianalüütika nähakse diplomite müüki ja hariduse lahendust, mis aitaks üles leida katkesta- devalveerimist, kuid riigid, kes seni VÕTAt misriskis üliõpilasi, et neile parimat tuge oluliselt laiemalt rakendanud, ütlevad, et pakkuda. Väljakutseks seejuures pole VÕTA pole lahendus massidele, vaid pigem mitte töötava analüüsimudeli leidmine, väga tugevatele eranditele, kes hariduse vaid pigem see, kuidas leida üles tegelikud väärtuslikkust hoopis tõstavad. Selgelt põhjused ning neid lahendada. Lisaks reguleeritud tööturgudega suurte riikide individuaalse lähenemise toetamisele (ÜK, Prantsusmaa) kõrghariduses muutus aitab õpianalüütika kindlasti kaasa ka VÕTA oluliseks teemaks 1980. aastatel. haridussüsteemi parendamisele ja paind- Palju oli inimesi, kes ei saanud oma oskus- likkuse suurendamisele ehk võimaldab test ja teadmistest sõltumata sobivat tööd üles leida nõrku ja tugevaid kohti, olgu

Riigikogu Toimetised 42/2020 51 Aune Valk

siis institutsioone, õppekavu või protsesse. õpetamises. Nii on OECD oskuste stratee- Ka süsteemi tasandil on võtmeküsimus, gia (OECD 2019a) keskmes kolm teemat: kuidas analüütikat kasutatakse. Haridus- ja õigete oskuste arendamine, oskuste efek- Teadusministeeriumil (HTM) on mitme- tiivne kasutamine ja oskustega inimeste aastane kogemus koolidele andmete kaasamine nii laiema hõive kui ka rände kättesaadavaks tegemisega tulemusnäi- abil. OECD strateegia põhisuunad, mida tajate ja koolikaardi märksõnade all (vt liikmesriikidele soovitatakse, on inimeste Haridussilm), kuid analüütika toimimise kaasatuse kasv hõivesse terviseedenduse võti on ikkagi inimeses, kes seda kasutab. ja kodanikuaktiivsuse kaudu, töö tulemus- Algav kümnend toob kaasa kindlasti likkuse suurendamine, hõive kasvatamine mitmeid uudseid õpianalüütika kasuta- headel töökohtadel, oskuste arendamise mise projekte eri haridustasemetel. Olles toetamine koos selge vastutuse jaotusega ning oskuste nõudlust ja pakkumist käsitlev info otsustajatele. Küsimused, mis siit selgelt üles kerkivad on: mis on Avatud hoiak, õiged ehk tulevikus vajaminevad oskused, kuidas olemasolevaid oskusi efektiivsemalt keelteoskus ja teadmised kasutada ning kuidas kaasata uusi inimesi rahvusvahelise tööturule, olgu siis laiema hõive või läbimõeldud rändepoliitika kaudu. majanduse toimimisest Õiged ehk kasvava vajadusega annavad meile oskused teistsuguse vaate OECD õppimiskompass 2030 (OECD 2020a) kirjeldab teadmiste, oskuste ja hoiakute tulevikule. arengutrende järgneval kümnendil, rõhutades nende omavahelist seotust. Teadmiste omandamiseks on vajalikud teatud kognitiivsed oskused, ning samas küll ise andmete ja analüüside usku, siis on teadmisi, sealjuures rõhutatult ka olen veendunud, et suurem probleem distsiplinaarseid teadmisi, vaja oskuste kui andmete ühilduvus ja keerukad omandamiseks. Hoiakud ja väärtused analüüsimudelid on küsimus inimeste loovad aluse sellele, milline on meie moti- (õppijate, õpetajate ja kõigi teiste) oskuses vatsioon uute teadmiste ja oskuste oman- ja tahtmises andmetest tuleneva teabe damiseks ning milleks neid üldse vaja on vastuvõtmisel. Ilma inimese otsuseta ei – milline on meie arusaam heaolust, heaks juhtu aga ka midagi, sest ilmselt ei soovi kodanikuks ja inimeseks olemisest (Haste me, et õpianalüütika alusel hakkaksid 2018). Näiteks, kui meil on avatud hoiak, masinad otsustama, kes, mida, kuidas või keelteoskus ja teadmised rahvusvahelise millal õpib. majanduse toimimisest, on meil ilmselgelt teistsugune vaade ja ootused tulevikule, VIIME INIMESTE TEADMISED, kui ilma nende eeldusteta. OSKUSED JA HOIAKUD Haridusstrateegia ettevalmistavas KOOSKÕLLA TÖÖTURU visiooniloomes sõnastasime tulevikuos- VAJADUSTE NING MAJANDUSE kuste arendamise väljakutse haridusele STRUKTUURIMUUTUSTEGA lühidalt nii: „Tuleviku haridussüsteem Rääkides oskuste strateegilisest arendami- peab „tootma“ tehnoloogiliselt kirjaos- sest, pole küsimus vaid olemasolevatele kajaid inimesi, kes rakendavad ja loovad inimestele paremate või uute oskuste uusi võimalusi ühiskonna arenguks ning

52 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

tunnevad nüüdisaegseid andmekogumise ses uuringus maailmas esirinnas, siis ja -analüüsi meetodeid. Kõigil haridus- nende hoiak valimistel osalemise suhtes tasemetel on olulised kohanemis- ja oli üks madalamaid ja samuti osales enesejuhtimisvõime, sotsiaalsed oskused, väga vähe noori kodanikuühiskonna kriitilise mõtlemise oskus ning loovus, organisatsioonides. Uuringu tegijad peavad ettevõtlik eluhoiak ja visadus, kuna üheks põhjuseks õpetamise metoodikat keskkond muutub üha kiiremas tempos. ning pakuvad, et õpetamine tuleks viia Nende oskuste omandamiseks on oluline sagedamini kooliseinte vahelt välja. Koolis muuta õpetamismeetodeid ja -keskkondi omandatud oskuste pärisellu ülekande ning leida võimalused oskuste hindami- olulisust rõhutatakse ka mitmes uuringus seks. Kasvav ebakindlus ja sellega seotud (vt nt Abuzour et al. 2018; Benander vaimse tervise probleemide risk toob kaasa 2018). Lihtsalt öeldes on selleks, et õpitud vajaduse arendada eneseregulatsiooni, oskused paremini rakenduksid, vaja pingetaluvust jms enesekohaseid oskusi.“ praktikat õpingute ajal ning mentorlust (Valk 2018) tööelu alustades.

Oskuste parem kasutamine Heade oskustega inimeste kaasamine Vaadates meie praeguseid haridustule- Suurema arvu inimeste kaasamine musi, pole tuleviku põhiküsimus vahest tööturule tähendab, et praegu kasuta- see, kas õpime veel veidi rohkem mate- mata oskused leiavad rakendust, mis maatikat, vaid kuidas tagada, et koolis omakorda tähendab, et nende inimeste omandatud teadmisi ja oskusi suudetakse oskused arenevad edasi, mitte ei kao. ka kasutada? Rahvusvaheline täiskasva- Eestis tähendaks see praegu alahõivatud nute oskuste uuring PIAAC (Halapuu, rühmade, sh noorte, vanemaealiste, Valk 2013) tõi välja, et meie täiskasvanute erivajadustega inimeste ja venekeelsete infotöötlusoskused on rahvusvahelises hõive kasvu. RITA-rände projektis pakku- võrdluses selgelt paremad kui nende sid Puur jt (2018) välja viis stsenaariumi, oskuste kasutamine. Ka PISA uuringu kuidas rohkem inimesi tööturule kaasata puhul on sageli küsitud, miks ei kajastu ning kombineerisid neis erinevaid mõju- meie laste maailma tipptasemel oskused tegureid. Nad arvestasid, et lõimumine analoogsetes tööturu näitajates ehk oluli- ja pensioniea tõus suurendaksid 2035. selt kõrgemates palkades? Mõlema näite aastaks hõivemäära vastavalt 1,6 ja 1,7 puhul võib süüdistada teadmistepõhise protsendipunkti võrra. Euroopa parimad majanduse nõrkust, mis on ka laiemalt praktikad tööturumeetmetes omakorda strateegia „Eesti 2035“ fookuses, ehk 4,8 protsendipunkti võrra. puudus on keerukamast tööst. Inimeste Teine viis tööturuvajadusi ja oskuste oskused lubaksid teha rohkem, kui tööturg pakkumist kiiresti kooskõlla viia on kujun- nõuab ja nii pole rahul ei inimesed, kes dada sobiv rändepoliitika. Täna on kõige oskavad vahest „liiga“ hästi lugeda ja häälekamad välistööjõu eest seisjad põllu- arvutada, ega tööandjad, kel oleks vaja mehed, kuid kriitilise tähtsusega on välis- hoopis paremate keevitamis- või teeninda- tööjõud ka nt kõrghariduses ja IT-sektoris. misoskustega töötajaid. Kuid tõenäoliselt Rändepoliitika, täpsemalt suhtumine ei tohi kõiki kive ka tööturu kapsaaeda töörändesse Euroopas, oli ka üks kahest visata. Rahvusvahelise kaheksandate võtmetegurist Riigikogu Arenguseire klasside õpilaste kodanikuteadmiste ja Keskuse (Vallistu, Danilov 2018) tööturu- oskuste uuringu ICCS (Toots 2017) üheks uuringu lõppraportis, mis pakkus Eestile põhijärelduseks on küsimus, kuidas siduda välja neli tulevikustsenaariumi. Meie head teadmised aktiivse osalusega. Kui oskuste poliitika tulevik sõltub sellest, meie õpilaste kodanikuteadmised olid kuidas oleme valmis rändevõimalusi ära

Riigikogu Toimetised 42/2020 53 Aune Valk

kasutama. Kui rändedebattides peetakse keskmisi oskusi nõudvatel ametikohtadel enamasti silmas reaalset füüsilist rännet, ligi 60 protsenti, keerukamate oskustega siis aina jõulisemalt on esile kerkimas – ametikohtadel veerandit tööülesannetest. ning koroonakriis on seda ainult võimen- Seega, isegi kui ametinimetus on 10 või 15 danud – ka globaalne virtuaalne tööturg aasta pärast sama, mis praegu, on tehtava ja platvormimajandus, mis suurendab töö sisu märgatavalt muutunud. Bakhshi ja vajadust töötada mitmekeelsetes ja ta kaasautorite (2017) tulevikuoskuste ana- -kultuurilistes virtuaalsetes meeskondades lüüs, mis võtab arvesse eri trendide mõju, ja arendada selleks vajalikke oskusi. See aga vaatab seda Ameerika Ühendriikide on ka tulevikus ebavõrdsuse ja polariseeru- ja Ühendkuningriigi kontekstis, väidab, mise allikas. et 10 protsenti töökohtadest on sellised, mille järele vajadus aastaks 2030 kasvab ning ligi 20 protsenti sellised, mille järele vajadus kahaneb. Samas tervikuna Ehkki tööandjad arvatakse eri analüüsides (Frey, Osborne 2017; McKinsey 2017b), et täielikult kaob kurdavad vaid 5–10 protsenti töökohti, kuid paljudel kutseharidusega inimeste töökohtadel on muutused ja ebakindlus, mis neist saab. puudust, on tööturul Eesti konteksti arvestades annab kõige võrdselt nõutud nii täpsema pildi lähima kümnendi muutus- test OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja kutse- kui ka homme 2019–2027“. Selle järgi „kasvab kõrgharidusega kõrgharidusega spetsialistide töökohtade arv ning väheneb rutiinsemat tööd eelda- töötajad. vate ametite arv. Kasvab vajadus nutikate töötajate järele, kes oskavad tehnoloogiat erinevatel elualadel kasutusele võtta, arendada, hooldada ja hallata. Samuti on VALMISTUME TULEVIKUTÖÖKS juurde vaja töötajaid, kes osutavad inimes- Trendid, mis lähikümnenditel tööturgu tele teenuseid. Vähemaks jääb ametikohti, kujundavad, on lisaks kõige sagedamini kus täidetakse rutiinseid tööülesandeid, nimetatud tehnoloogilisele arengule mida on lihtne tehnoloogiaga asendada.“ ka globaliseerumine, elanikkonna (OSKA 2020, 5) Kasvab andmeanalüüsi vananemine, linnastumine ning oskusi, aga ka empaatiavõimet ja loovust rohemajanduse kasv, samuti ebavõrdsuse eeldavate ametikohtade arv. OSKA ennus- kasv ja poliitiline ebakindlus (Bakhshi et al. tab lähikümnendiks noorte arvu vähene- 2017). mise tõttu kutse- ja eriti kõrgharidusega McKinsey instituudis avaldatud töötajate puudujääki. Kui kutsehariduses tulevikutöö­ aruande (McKinsey 2017a) on aastas puudu ligi 500 lõpetajat, siis järgi, mis peamiselt vaatas tehnoloogiast kõrghariduses ennustatakse iga-aastaseks tulenevate muutuste mõju, aga tegi seda lõpetajate defitsiidiks ligi 2200, mis on eraldi Eesti jaoks, pole ligi kümmet prot- umbes pool kavandatud lõpetajate arvust senti 2030. aastal vajalikest töökohtadest (3800). OSKA hinnangul on koolilõpetajate praegu veel olemas, mistõttu ei saa nen- puudus eriti suur tehnika, tootmise ja deks veel ka otseselt valmistuda. Ligi pool ehituse, loodus- ja täppisteaduste, hariduse kogu tööst, mida me paar aastat tagasi veel ning põllumajanduse õppevaldkondades, tegime, on Eestis aastaks 2030 automa- täpsemalt vaadates ka arvutiteaduse ning tiseeritav. See puudutab lihtsamaid ja juhtimise ja halduse õppekavarühmas.

54 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

2200 90% Vasakul teljel palk (eurodes) ja 2043 paremal teljel hõive (%) aastal 2018 1974 1889 Palk aasta peale lõpetamist Palk 1–13 aastat peale lõpetamist 1748 1762 1698 84% 83% Hõive aasta peale lõpetamist 1625 1650 83% Hõive 1–13 aastat peale lõpetamist 82% 82% 83% 1433 1453 1398 79% 78% 77% 1160 75% 76% 77% 1100 74% 1046 1056 76% 76% 75% 981 74% 940 72% 1050 876 844 72%

637

550 68%

0 60%

56%

52% 51% Põhi­ Kutsekesk­­ Kesk­ Rakendus­ Baka­ Baka­ Integ­ Magistri- Doktori­ Ilma hariduse  haridus hariduse  kõrg­ laureuse­laureuse­ reeritud­ õpe õpe baasita  baasil  baasil  haridus­­õpe õpe  õpe  õpe kutseõpe kutseõpe kutseõpe (3+2) (4+2)

JOONIS 1. Keskmine palk eurodes ja hõive protsentides eri haridustasemel lõpetanute kaupa  2018. aastal: 1 aasta peale lõpetamist ehk 2017. a lõpetanutel ning 1–13 aastat peale lõpetamist  ehk 2005.–2017. a lõpetanutel Allikas: Edukus tööturul andmestik, Haridussilm; autori arvutused

Kuid probleeme on peaaegu kõigis 1500eurose palgaga ning kõrghariduse II– õppevaldkondades. III astme lõpetajad ca 2000eurose palgaga. Ka praegune hõive ja palga pilt näitab, Kiirelt muutuvas ja ebakindlas tule- et ehkki tööandjad kurdavad enim vikus aitavad inimestel tööturul ümber kutseharidusega inimeste puudust, siis orienteeruda laialdased n-ö ülekantavad tööturul on võrdselt nõutud nii kutse- kui pädevused, näiteks keeleoskus või prog- ka kõrgharidusega töötajad. Kui hõive- rammeerimisoskus, mida on võimalik määrades võime rääkida kahest rühmast rakendada väga erinevates ametites. – kutsehariduse ja kõrghariduse I astme Samal ajal on vaja mõnes valdkonnas ka lõpetajad vs. magistri- ja doktoriõppe süvitsi minekut, et erialast tööd saada lõpetanud –, siis palgas eristub kolm (T-tarkuse mudel, kus T-tähe katus tähistab rühma: kutseharitud ligikaudu 1000eurose valdkondadevahelisi oskusi ja püstkriips palgaga, kõrghariduse I astme lõpetajad ca süvateadmisi). Tuleviku eripära on pigem

Riigikogu Toimetised 42/2020 55 Aune Valk

see, et süvateadmisi oleks vaja omandada hiljuti kõrghariduse lõpetanute oskusi mitmes valdkonnas, sest selliseid ameteid, teiste OECD riikide lõpetanute omadega, mis kestavad eriala omandamisest kuni selgub et oleme OECD keskmisest pare- pensionini välja, tulevikus enam ei ole või mad. Meist paremad oskused on viie riigi on neid väga vähe. Elu lihtsalt muutub lõpetanutel, mille hulka kuuluvad kolm nii kiiresti, et suure tõenäosusega tuleb Põhjamaad, Belgia ja Jaapan. Vt joonis 2. elukaare jooksul mitu korda ametit vahe- PIAACi andmed on küll piiratud – mõõdeti tada, juurde või ümber õppida (Eamets vaid üldisi infotöötlusoskusi, mitte erine- 2018). Hariduses tähendab see, et kitsast vaid erialaseid oskusi, mida kõrgharidus kutsele orienteeritud haridusest ei piisa. annab (Valk, Silm 2015). Samuti hakkavad Juba praegu võib näha, et kui vahetult PIAAC-uuringu andmed vananema pärast lõpetamist on hõive ja palk kõrgem (kogutud Eestis aastatel 2011–2012), spetsiifilisema haridusega inimestel (kut- kuid uusi analoogseid tuleb veel ligi neli sekeskharidus ja rakenduskõrgharidus), aastat oodata. Samas paremat objektiivset siis umbes viie aastaga see vahe tasandub võrdlusbaasi kõrghariduse lõpetanute ja hiljem on vastavalt üldkeskhariduse oskuste kohta pole kuskilt võtta. ja bakalaureusekraadiga inimeste palgad Kui puudutada põgusalt kõrghariduse isegi kõrgemad (vt joonis 1 ja Leppik 2017). rahastamise teemat, siis riigid, kus kõrghariduse kvaliteet on tipus, eristuvad PARANDAME KÕRGHARIDUSE selgelt ka rahastamises. Soomes, Rootsis KVALITEETI JA TÕHUSTAME ning Norras on kõrgharidus tasuta ning RAHASTUST riik panustab seal ca 1,5 protsenti SKPst Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse kõrgharidusse. Belgias on riigi panus 1,2 Kvaliteediagentuuri analüüsidele protsenti SKPst, millele lisandub eraisiku- (Mattisen 2019) tuginedes võib väita, et telt 0,2 protsenti. Jaapanis on kõrgharidus kõrghariduse kvaliteet Eestis on hea. suuresti tasuline ning eraisikute panus on Väliseksperdid kiidavad aruannetes umbes üks protsent SKPst, millele lisan- ajakohast taristut, kõrgkoolide strateegilist dub riigilt pool protsenti (OECD 2020b). juhtimist, õppejõudude kvalifikatsiooni Seega võib üldistatult öelda, et kvaliteetse ja pühendumist ning teadustöö taset. kõrghariduse pakkumiseks kulub umbes Õppekavad on tasemel, õppemeetodid 1,5 protsenti SKPst. Eestis oli kõrghariduse mitmekesised ning üliõpilaste nõustamise riigipoolne rahastamine sellisel tasemel süsteemid välja arendatud. Esile tõstetakse aastal 2011 (HTM 2020). Kui rääkida kõrgkoolide koostööd tööandjatega ja tõsiselt kvaliteetsest kõrgharidusest, siis lõpetajate konkurentsivõimet. Miinused on riigil kaks valikut: kas leida puuduvad on õppe dubleerimine eri asutustes ja 75 miljonit, mis aitaks katta lõhet ühe ja välisõppejõudude nappus, üliõpilaste pooleteise protsendi vahel ja jätkata tasuta ja õppejõudude vähene õpiränne. kõrgharidusega või töötada välja mudel, Üldpädevuste, sh praktiliste oskuste kujun- kus riigiraha kasv on väiksem, kuid sellele damisele pööratakse vähe tähelepanu, lisanduks korraliku laenusüsteemi abiga probleeme on hindamises ja õppekoor- üliõpilaste panus ehk Belgia või Hollandi muse planeerimises, väljalangevus on väga mudel. suur. Viimase viie aasta saavutuseks võib lugeda loodus-, täppis- ja tehnikateaduste LOOME TALENDISÕBRALIKU sisseastujate ja lõpetajate osakaalu kasvu, KESKKONNA seda ennekõike IKT-õppijate tõttu. Kiiresti Tuleviku hariduse ja tööturu ülevaadetes on kasvanud välisüliõpilaste osakaal. joonistub välja võistlus talentide pärast. Kõrghariduse konkurentsivõimelisust „Globaalne talentide trendi ülevaade“ näitab ka PIAAC-uuring. Võrreldes meie (Mercer 2019), mis igal aastal kirjeldab

56 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

15a (PISA 2018) ja kuni 35a bakalaureuseõppe lõpetanute (PIAAC 2012) funktsionaalne lugemisoskus OECD riikides 35a kõrgharitud (vasak skaala) 15a põhihariduses (parem skaala) 330 530

318 472,5

305 415

293 357,5

280 300

USA Taani Poola Eesti Itaalia Korea Rootsi NorraJaapanSoome Küpros Iirimaa HollandKanada Austria Belgia* Hispaania Slovakkia Keskmine SaksamaaAustraalia Suurbritannia Tšehhi Vabariik

JOONIS 2. Eesti noorte funktsionaalne lugemisoskus 15aastaselt põhikoolis (PISA 2018) ja kuni 35aastaselt pärast bakalaureuseõppe lõppu (PIAAC 2012) rahvusvahelises võrdluses OECD riikidega. Märkus: Kahe uuringu skoorid pole omavahel võrreldavad, küll aga saab võrrelda riike ühe uuringu sees. PIAAC uuringu skaalal on keskmine ca 270 punkti ja standardhälve 48 punkti; PISA uuringus on keskmine tulemus 500 ja standardhälve 100. Allikas: Autori koostatud uuringute PISA 2018 ja PIAAC 2012 alusel tuleviku töö stsenaariume ning nende talente teistest riikidest, integreerides neid mõju inimestele, ettevõtetele ja ühiskon- Eesti tööturule.“ Kui soovime näha struk- dadele, pidas 2019. aasta suurimaks ette- tuurset muutust majanduses ja liikumist võtteid mõjutavaks sotsiaalmajanduslikuks keerukamate töökohtade suunas, tuleb muutuseks võrreldes varasemaga talentide tööjõu oskusi ja teadmisi mõnda aega rännet. Maailma rahvastik vananeb, ette arendada, kasvatades sellega oskuste töökohad muutuvad nii tehnoloogiaaren- mittevastavust tööturu hetkevajadustele. gute kui ka töösuhete tõttu, ränne kasvab. Suur küsimus on muidugi, kes on See kõik tähendab, et spetsiifilisi oskusi talendid. Küsimusele võib vastata nii laialt nõudvatele, kiiresti muutuvatele töödele kui ka kitsalt. Mäletame ju kõik suurt otsitakse inimesi üle kogu ilma ning kära, mis tekkis projekti „Talendid koju!“ inimesed otsivad kohta, kus oma annetele ümber. Kas kõik eestlased, kes elavad parimat rakendust leida. välismaal, on talendid? Ja kas selline suh- Ka strateegia „Eesti 2035“ alusmaterja- tumine tähendab omakorda, et kodumaal lid näevad ühe Eesti arenguvõimalusena olijad seda pole? Või on kõik inimesed, atraktiivse talendikeskuse loomist, „mis kes oma eripäraste annetega ühiskonda aitab ennetada nii talentide lahkumist panustavad, Eesti jaoks talendid. Eesti- Eestist kui ka meelitada siia rohkem suguses riigis on iga inimese väärtus ja

Riigikogu Toimetised 42/2020 57 Aune Valk

tema panus ühiskonda nii statistiliselt kui Teisalt individuaalsete erinevuste, sh soo tunnetuslikult palju suurem kui suurtes ja koduse keele panus palgaerinevuste riikides. Talent, hea hariduse ja oskustega seletamisel on suur. See näitab, et tööturul aktiivne inimene tegutseb Eestis enamasti on barjäärid, mis takistavad oskuste mitmel rindel ja nii on ta siin märksa kasutuselevõttu ehk keskkonda saab väärtuslikum kui oleks mujal. muuta talendisõbralikumaks. 2014. aastal ilmus PIAAC uuringu and- Üks kiire ja väga efektiivne viis tuua mete baasil ülevaade „Infotöötlusoskuste paremate oskuste ja kõrgema haridusega tipud ja mahajääjad Eestis“ (Masso inimesi tööturule on rahvusvaheline et al. 2014), mis defineeris tipuna eri kõrgharidus. 2019. aasta andmetel (SA 2019) jääb Eestisse pärast lõpetamist tööle 51 protsenti välisüliõpilastest, kõrgematel haridusastmetel enamgi: magistriõppe Muutusteks majanduses lõpetanutest töötab Eestis 57 protsenti ja doktoriõppe lõpetanutest 65 protsenti. tuleb tööjõu oskusi ja Enim on Eestisse tööle jääjaid IT valdkonna teadmisi arendada lõpetajate hulgas. Oleme arvutanud, et kui ülikool maksab riigi rahaga kaheaastase mõnda aega ette, isegi õppe kinni, siis IT-sektorisse läinud töötaja, kui need ei vasta tööturu kelle palk on umbes 2000 eurot kuus, teenib selle maksudena riigile tagasi hetkevajadustele. ligikaudu ühe aastaga, iga järgneva aasta maksud on puhas kasu riigile. Keskmise palga korral võtab see mõne kuu kauem aega. Sellele lisandub kasu, mida saavad infotöötlusoskustes heade või väga heade ettevõtted. Riik pole pidanud investeerima oskustega inimesed. Analüüsi järgi oli nende inimeste alus-, põhi- ega keskha- Eestis nii infotöötlusoskuste tippe kui ka ridusse ning enamasti ka mitte esimese mahajääjaid veidi vähem kui uuringus astme kõrgharidusse, kuna enamik välisü- osalenud peamiselt OECD riikides keskmi- liõpilastest õpib magistrantuuris. Andekate selt. Sarnane oli toona ka õpilaste oskuste välisnoorte toomise üks tingimus on olnud pilt PISA uuringus, mille järgi Eestis oli (ja anda neile tasuta õppimise võimalus. Tartu on) väga vähe mahajääjaid, kuid rahvus- Ülikool on sellist võimalust seni pakkunud vahelises võrdluses oli pigem vähe ka ligikaudu pooltele välisüliõpilastele ning tippsooritajaid. Õpilaste hulgas on tippude liigume selles suunas, et kolme aasta pärast osakaal paranenud, samal ajal pole palju saaks tasuta koha umbes iga neljas välisü- muutunud väga madalate oskustega liõpilane. See oleks piisav müügiargument, õpilaste osakaal. Masso ja ta kaasautorite et meelitada siia andekaid välisnoori, (2014) analüüsist ilmnes, et meie praegune mitte vaid neid, kes jaksavad maksta. Seda tööturg tipuks olemist ei väärtusta. Ka süsteemi tahab riik ära kaotada. On see rahvusvahelises võrdluses ilmneb, et talendisõbraliku keskkonna loomine? Eesti tööturg väärtustab üldse teadmisi Teistpidi on küsimus selles, kuidas ja kogemusi pigem vähe: paremate suudame oma andekaid noori Eestis hoida. oskuste, kõrgema hariduse ning pikema Kui OECD andmetel õpib Eesti päritolu üli- töökogemuse panus palgaerinevuste õpilastest ligi 8 protsenti teistes OECD rii- ennustamisel on väike. Kui Singapuris kides, siis rahvusvahelistel olümpiaadidel seletavad need kolm tegurit palgaerinevus- osalenutest pole Eestis ülikooli astunud 22 test ligi 50 protsenti, Soomes 36 protsenti, protsenti. Võib eeldada, et enamik neist on siis Eestis vaid 15 protsenti (joonis 3). laias maailmas. Kindlasti ei hoia me oma

58 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Singapur Holland Soome Prantsusmaa Eri tegurite mõju Flandria (Belgia) palgale (tegurite Uus-Meremaa panus tunnipalga Põhja-Iirimaa (UK) variatsioonile (R2) Sloveenia Poola Oskused (lugemine  Kanada ja matemaatika) Norra Ungari Haridus Küpros Töökogemus Austraalia Õppevaldkond Inglismaa (UK) Austria Individuaalsed omadused USA Taani Saksamaa Iirimaa Hispaania Kreeka JOONIS 3. Oskuste, hari- Itaalia duse jt tegurite panus Tšiili palga variatsioonile, % OECD keskmine Märkus: oskused tähis- Iisrael tavad funktsionaalse Rootsi lugemisoskuse ja mate- Jaapan maatilise kirjaoskuse Türgi koondskoori; haridus Leedu on arvestatud nomi- Peruu naalsetes õppeaastates Korea vastavalt haridustase- Mehhiko mele; töökogemus on Ekvador hinnatud aastates, indi- Tšehhi viduaalsete omaduste all Slovakkia on sugu, perekonnaseis, Eesti migratsioonitaust ning Kasahstan kodune keel. Venemaa Allikas: OECD 2019b võimekaid noori kinni siin vaid argumen- 2012. aastal abiturientidelt küsis, kas diga, et Eestis saab eesti keeles õppida. Kui eelistatakse Eesti või välisülikooli, siis oli see õpe pole nende annete arendamiseks just loodus- ja täppisteaduse kallakuga piisavalt atraktiivne, väljakutseid pakkuv õppe läbinute seas rohkem neid, kes eelis- või tuleviku jaoks uksi avav, siis valitakse tasid välisülikooli ja seda mitte seetõttu, mõni ülikool, mis on Tartu Ülikoolist 100 et siinne õpe poleks nende hinnangul või 200 koha võrra pingereas eespool. olnud hea, vaid seepärast, et oma tuleviku Põhjus, miks välismaale minna, ei tulene tööd nähti Eestist väljas ja taheti selleks ka ainult hariduse kvaliteedist. Kui Praxis valmistuda välismaal.

Riigikogu Toimetised 42/2020 59 Aune Valk

SUURENDAME ÜHISKONDLIKKU peamiseks lahenduseks eri emakeelega SIDUSUST JA VÕRDSEID VÕIMALUSI noorte ebavõrdsuse kaotamisele on ühtne HARIDUSES JA TÖÖTURUL Eesti kool: kool, kus kõik lapsed saavad Riigikontroll (2019) järeldas oma 2019. selgeks eesti keele ja ühtlasi loovad ka aasta auditis, mis koostati kahjuks vaid omavahelisi suhteid, mis on ülioluline väga piiratud andmetel, et võrreldes hilisemates õpingutes ja tööl. reformieelse olukorraga pole võrdne Üheks ebavõrdsuse teemaks hariduses ligipääs kõrgharidusele oluliselt muu- on Eestis kindlasti sugu. See paistab tunud. Sama teemat on käsitlenud ka ühelt poolt meeste väiksema osaluse ja regulaarselt läbiviidav üleeuroopaline lõpetamisena kesk- ja kõrghariduses. kõrghariduse sotsiaalsetele küsimustele Teisalt aga sooliselt kallutatud keskenduv üliõpilaste uuring Eurostudent erialavalikutes, kus erialadel, mida (Koppel et al. 2020). Nii nagu mujal nii lõpetavad naised, makstakse väiksemat ka Eestis on üliõpilaste vanemad rahvas- palka (Valk 2016; 2020). Kõige rohkem tiku keskmisega võrreldes haritumad. on kõrghariduses naiste suunas kaldu Positiivne on see, et kolme aastaga on hariduse ja tervise valdkond, kus ligikaudu 90 protsenti lõpetajatest on naised. Kutsehariduses on vastupidi kallutatud valdkonnad energeetika, mehhaanika ja Esimene ja peamine metallitööstus ning transporditehnika, nimetades vaid üksikuid suuremaid õppe- lahendus eri emakeelega kavarühmi, kus üle 95 protsendi õppijatest on mehed. Sooliste lõhede kaotamiseks noorte ebavõrdsuse ühte võluvitsa kahjuks pole, aga abi on kaotamiseks on ühtne ka lihtsalt teavitusprogrammidest ning eeskuju näitamisest. Eesti kool. Pigem väike probleem on PISA uuringu järgi linna ja maa vaheline ebavõrdsus. Linnas õppivate õpilaste keskmine tulemus loodusteadustes oli viimases PISA mõnevõrra suurenenud nende üliõpilaste uuringus vaid viie punkti võrra kõrgem osakaal, kelle kummalgi vanemal ei ole kui maaõpilaste tulemus. Kui neli suure- kõrgharidust, see trend puudutab aga vaid mat linna (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva) eesti emakeelega noori. Üheks olulisemaks välja arvata, siis ülejäänud linnades oli aga teemaks võrdsete võimaluste tagamisel tulemus hoopis 14 punkti võrra maakooli- ongi venekeelsete noorte alaesindatus dest madalam. kõrghariduses. „Aastatel 2005–2020 õppis kolmandas kooliastmes vene õppekeeles KOKKUVÕTE 19 protsenti õpilastest, lisaks veel 4 prot- Eesti 2035 strateegia seab hariduse põhi- senti eesti keelekümbluses (Haridussilm küsimuseks järgmisel 15 aastal tööturu ja 2020), ent tudengkonnas moodustavad oskuste vastavuse teema. Kindlasti ei tohi vene keeles põhihariduse omandanud seda teemat kitsana võtta, sellest kaotaksid õppijad kõigest 9 protsenti. /.../ Erinevalt kõik teised Eesti arengu väljakutsed, aga eesti emakeelega noortest kalduvad vene- ka tööturg. keelse taustaga õppijad piirduma esimese Haridussüsteemi paindlikkuse suuren- astme kõrgharidusega ning magistriõp- damiseks tuleks ära lahendada mõned pesse lähevad neist õppima väga vähesed“ vanad poolelijäänud ülesanded (VÕTA) ja (Koppel et al. 2020, 9), moodustades vaid ette võtta mõned uued teemad (mikrokraa- 5 protsenti magistrantidest. Esimeseks ja did ja õpianalüütika). Minu hinnangul on

60 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

siin arengusuunad ennekõike hoiakute, hariduses ega tööturul olnud talendisõbra- mitte suure raha taga. lik. Tuleme hästi toime tublide keskmiste Tulevikutöö ja tulevikuoskuste võtmes koolitamisega ning saame üsna hästi on meie seniseid tulemusi vaadates prob- hakkama nõrkade järeleaitamisega. Tippe leem pigem õpitu paremas rakendamises aga on vähe ning paremaid oskusi ei ja uute inimeste kaasamises tööturule nii sooliste, keeleliste, vanuseliste kui ka tervi- sega seotud barjääride ületamise ja nutika rändepoliitika kaudu. Kuidas hoiame oma Eestist paremates talente siin, kui nende jaoks atraktiivsed töökohad on mujal, ja kuidas loome kõrgharidussüsteemides keskkonna, et just parimad pead mujalt pannakse kõrgharidusse tahaksid Eestisse tulla, on võtmetähtsusega küsimused. Üks võti lahendamaks kasvavat ligi 1,5 protsenti SKPst puudujääki kõrgharidusega töötajate järele ehk 50 protsenti rohkem on valitud võimekate (ja rõhutan just seda) välisüliõpilaste Eestisse õppima toomine kui Eestis. ja nende Eestisse tööle jäämise toetamine. Need lahendused on aga paljuski väljaspool hariduspoliitikat nagu OECD oma oskuste hinnata ka tööturul, kus palgavahe/-lõhe strateegias ka rõhutab. tuleneb pigem soost ja kodusest keelest Kõrghariduse kvaliteedi ja rahasta- kui paremast haridusest ja oskustest. mise kohta võib joonistada keerukaid Kardetavasti pole siis ühte lihtsat lahen- kulumudeleid, kuid lihtne pilt ütleb, et dust, kuigi seda kindlasti otsitakse. Eestist paremates kõrgharidussüsteemides Ka võrdsete võimaluste loomise põhi- pannakse kas ainult riigi- või era- ja fookuseks peaksid olema soolised ning riigiraha kombineeritult kõrgharidusse kodusest keelest tulenevad klaaslaed, kuna ligikaudu 1,5 protsenti SKPst ehk 50 just neist erinevustest tulenevad suurimad protsenti rohkem kui Eestis. Kas selles ebavõrdsused meie haridussüsteemis. mahus rahastus tuleb ainult riigilt või Ühtne Eesti kool oleks siin kindlasti kõige riigi ja erasektori koostöös, on poliitiliste jõulisem lahendus, mis lähiaastatel ette valikute küsimus. tuleks võtta, et saaksime 2035. aastaks Numbrid näitavad, et Eesti pole ei mingeid muutusi näha.

KASUTATUD ALLIKAD ABUZOUR, A., LEWIS, P., TULLY, M. (2018). Practice Makes Perfect: A Systematic Review of the Expertise Development of Pharmacist and Nurse Independent Prescribers in the United Kingdom. –  Research in Social and Administrative Pharmacy, 14(1), 6–17. DOI:10.1016/J.SAPHARM.2017.02.002. VALLISTU, J., DANILOV, T. (2018). Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja -stsenaariumid. Tallinn: Arenguseire Keskus. –  https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_ stsenaariumid_A4_veeb.pdf BAKHSHI, H., DOWNING, J., OSBORNE, M., SCHNEIDER, P. (2017). The Future of Skills: Employment in 2030.  London: Pearson and Nesta. – http://www.oecd.org/education/2030-project/about/documents. BENANDER, R. (2018). A Literature Summary for Research on the Transfer of Learning. OECD. –  http://www.oecd.org/education/2030-project/about/documents EAMETS, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? – Riigikogu Toimetised, 37, 31–42. EESTI 2035. (2020). Strateegia. Eelnõu 8. oktoober. –  https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-2035/materjalid FREY, C. B., OSBORNE, M. A. (2017). The future of employment: how susceptible are jobs to computerisation? –  Technological Forecasting and Social Change 114, 254–280.

Riigikogu Toimetised 42/2020 61 Aune Valk

HALAPUU, V., VALK, A. (2013). Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas: PIAAC uuringu esmased tulemused.  Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. HASTE, H. (2018). Attitudes and Values and the OECD Learning Framework 2030: A Critical Review of Definitions, Concepts and Data. OECD – http://www.oecd.org/education/2030/. HARIDUSSILM. [2020]. Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Hariduse Infosüsteemi veebiportaal. – www.haridussilm.ee HTM (2020). Valitsussektori hariduskulude osakaal % SKPst haridusliikide lõikes. – https://www.haridussilm.ee/ KOPPEL, K., HAUGAS, S., MÄGI, E. (2020). EUROSTUDENT VII: Eesti lühiülevaade. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. KRUSELL, S., ROSENBLAD, Y., MICHELSON, L., SA KUTSEKODA, LAMBING, M. (2020).  Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027. Uuringu lühiaruanne. SA OSKA. LEPPIK, M. (2017). Kutse- ja kõrghariduse 2005. – 2014. aastal lõpetanute edukus tööturul aastal 2015.  Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. – https://www.hm.ee/sites/default/files/edukus_tooturul.pdf MASSO, M., JÄRVE, J., KASKA, M. (2014). Infotöötlusoskuste tipud ja mahajääjad Eestis. Tartu: Haridus- ja  Teadusministeerium. – http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/45126/tipud_ja_mahajaajad.pdf?sequence=1 MATTISEN, H. (2019). Kõrgharidus: praegune olukord ja väljakutsed. Haridusstrateegia 2035 väärtuste ja vastutuse ekspertrühma töömaterjal. –  https://ekka.edu.ee/wp-content/uploads/K%c3%b5rgharidus_praegune-olukord-ja-v%c3%a4ljakutsed_2019.pdf MCKINSEY (2017a). Shaping the future of work in Europe’s digital front-runners. McKinsey&Company. MCKINSEY (2017b). A future that works: Automation, employment and productivity. McKinsey&Company. MERCER (2019). Global talent trends 2019. –  www.mmc.com/content/dam/mmc-web/insights/publications/2019/feb/gl-2019-global-talent-trends-study.pdf OECD (2019a). OECD Skills Strategy 2019: Skills to Shape a Better Future.  Paris: OECD Publishing. DOI: 10.1787/9789264313835-en OECD (2019b). Skills Matter: Additional Results from the Survey of Adult Skills, OECD Skills Studies,  Paris: OECD Publishing. DOI: 10.1787/1f029d8f-en. OECD (2020a). OECD Future of Education and Skills 2030. – http://www.oecd.org/education/2030-project/ OECD (2020b). Public Spending on Education (indicator). DOI: 10.1787/f99b45d0-en PUUR, A., PIIRITS, M., SAKKEUS, L., KLESMENT, M., EAMETS, R. (2018). Hõivatud hõivestsenaariumide ja  EIA rahvastikuprognoosi taustal. – http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/02/rita_hoive_ja_rahvastik.pdf PÄRISMAA, S. (2016). Töökogemus võib hakata pabereid asendama. – Õpetajate Leht, 29. jaanuar. –  https://opleht.ee/2016/01/tookogemus-voib-hakata-pabereid-asendama/ RIIGIKONTROLL (2019). Kõrgharidusreform ja tööjõuvajadused. –  https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2489/language/et-EE/Default.aspx SA (2019). Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile? – Statistikablogi. Statistikaameti ajaveeb. –  https://statistikaamet.wordpress.com/2019/12/11/kui-suurt-kasu-toovad-valisuliopilased-eestile/ SOLAR [2020]. What is Learning Analytics? Society for Learning Analytics Research. –  https://www.solaresearch.org/about/what-is-learning-analytics/#:~:text=LEARNING%20ANALYTICS%20is%20the%20mea- surement,even%20as%20the%20field%20has TOOTS, A. (toim).(2017). Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas.  Eesti tulemused IEA Rahvusvahelises Kodanikuhariduse Uuringus (ICCS 2016). Tallinn, Tartu: TLU, HTM. VALK, A. (2009). Recognition of Prior and Experiential Learning in European Universities. –  Assessment in Education: Principles, Policy and Practice, 16(1), 83–95. DOI: 10.1080/09695940802704146 VALK, A., SILM, G. (2015). Haridus ja oskused: PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 6. Tartu: Haridus- ja Teadusministee- rium. – http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/46963/PIAAC6aruanne_haridus_oskused.pdf?sequence=1 VALK, A. (2016). Soolised lõhed hariduses. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. –  https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusmin_soolised_lohed_hariduses.pdf VALK, A. (koost). (2018). Tark ja tegus Eesti 2035. Kolme ekspertrühma visioonidokumentide kokkuvõte.  Haridus- ja Teadusministeerium. – https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_kokkuvote_eestik_a4_veebi.pdf VALK, A. (2020). Kõrgeima palgaga ülikoolilõpetajad. – Postimees, 22. juuli. –  https://leht.postimees.ee/7000823/aune-valk-korgeima-palgaga-ulikoolilopetajad VAN DER ZWAAN, B. (2017). Higher Education In 2040. A Global Approach. Amsterdam University Press. WINNER, E., GOLDSTEIN, T., VINCENT-LANCRIN, S. (2013). Art for Art’s Sake?: The Impact of Arts Education.  Educational Research and Innovation. Paris: OECD Publishing. DOI: 10.1787/9789264180789-en.

62 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Eesti tervisekindlustus­ süsteemi valikud aastani 2035**

inimeste tööturul osalemist kui ka riigi tervishoiukulude kasvu. Pikemalt tervena elamine võimaldab pikemat tööelu, suuremat panust MAGNUS PIIRITS maksusüsteemi ja sealhulgas tervishoiu- Arenguseire Keskuse ekspert tuludesse ning vähem tervishoiukulusid. Samuti on tervena elatud aastatega seotud teenusepaketi valik, mida ter- visekindlustusest hüvitatakse. Näiteks, kas keskendumine ennetusele võiks pikemas perspektiivis tulusid suurendada KAUPO KOPPEL ja kulusid vähendada kauem tervena mõttekoja Praxis analüütik elatud aja tõttu? Seetõttu on ka riiklikud tervisestrateegiad ja rahvusvahelised tervisepoliitika dokumendid seadnud iikliku tervisestrateegia üheks keskseks eesmärgiks tervena peaeesmärke on inimeste ter­ elatud aastate arvu kasvatamise. vena elatud aja pikendamine, Ka tervisekindlustussüsteemi eesmärk võimalused leida lisaraha on parandada rahva tervist. Nii peab Rtervisekindlustusse on olemas. tervisekindlustuse­ muutustega seotud mõjutegurite analüüs juhinduma Viimasel kümnel aastal on eeldatav eluiga põhimõttest, kuidas tagada elanikele Eestis kasvanud kiiremini kui ELis keskmi- võimalikult hea tervis ja heaolu. Millised selt. Samas on tervena elatud aastate arvu on tervisekindlustussüsteemi arengut kasv pidurdunud ning erinevus meeste enim mõjutavad tegurid ning milline on ja naiste vahel on suur – Eesti mees elab nende mõju tervena elatud aastatele? tervena keskmiselt 53 ja naine 55 aastat Järgnevalt käsitleme olulisemaid tegureid, (Eurostat 2020). Seega elavad inimesed mis mõjutavad Eesti tervisekindlustuse küll kauem, kuid haiguste ja tervisest katvust, sügavust ja teenusepaketti. tulenevate piirangutega, mis mõjutab nii Samuti analüüsime, millised on võimali- kud võtmeteguritega seotud arengusuunad * Eelretsenseeritud artikkel Eesti jaoks ning mida võivad need

Riigikogu Toimetised 42/2020 63 Magnus Piirits, Kaupo Koppel

tähendada tervisekindlustuse kulude, võimaldab ennetada haigusi, säilitada tulude, teenuste valiku ja kättesaadavuse inimeste tervist ja pikendada eluiga (Kruus jaoks. 2013). Nii võimaldavad IKT-vahendid tuua tervishoiu lähemale inimestele, kel seni TERVISEKINDLUSTUST MÕJUTAVAD on olnud keeruline neile teenustele ligi TEGURID pääseda. Samas tuleb arvestada, et tehno- Tervisekindlustussüsteemi mõjutavad loogia on ka üks peamisi meditsiinikulude tegurid saab jaotada kaheks – need, mille tõusu põhjuseid (Võrk, Habicht 2018). areng mõjutab riiklikul või globaalsel Arvestades esialgsete investeeringute tasandil tervisekindlustust, ent mida suurust, tuleb seega laiendada tervishoiu tervisekindlustussüsteem ise mõjutada rahastuse tulubaase, et avalikul sektoril ei saa vs. tegurid, mida saab muuta oleks võimalik finantseerida tehnoloo- tervisekindlustussüsteemi muutmisega. gilisi arenguid või digitaristu loomist ka Lihtsustatult võib neid siin käsitleda ka kui tulevikus. sisend- ja väljundtegureid. Artiklis antakse Teiste teguritega on läbi põimunud esmalt ülevaade olulisematest ning tööturu areng ja töövormide muutu­ keskendutakse seejärel eraldi kolmele mine. Eesti tervisekindlustuse süsteem tervisekindlustuse tulevikuga enim seotud tugineb eelkõige traditsioonilise töötami- võtmetegurile. sega seotud palgapõhisele sotsiaalmaksule Keskne Eesti tervisekindlustussüsteemi ning disainiti algselt eelkõige tööealisele mõjutav tegur on rahvastiku vananemine elanikkonnale mõeldes. Seevastu 2020. ja vähenemine, mis mõjutab üheaegselt aastal kuuluvad umbes pooled ravikind- nii süsteemi kulusid kui ka tulusid. lustatutest „kindlustatud inimestega võrdustatute“ rühma ning see osakaal on aasta-aastalt suurenemas. Samal ajal jätab katkendlik ja ebastabiiline töösuhe osa inimesi kindlustuskaitsest ilma ning Rahvastiku reguleerimata töövormide hoogustuv levik tähendab maksutulude vähenemist vananemine ja (Erikson, Rosin 2018). vähenemine mõjutavad Töömaailma muutumise ja uute tehno- loogiate arengu kontekstis on tervisekind- üheaegselt nii lustussüsteemi mõjur ka elukestev õpe, mis on seatud eesmärgiks nii Euroopa tervisekindlustus-­ tasandil (Euroopa Komisjon 2020) kui ka süsteemi kulusid Eestis (HTM 2014). Eestis on elukestvas õppes osalevate inimeste arv viimase kui ka tulusid. kümne aasta jooksul Statistikaameti andmeil (tabel TT160) tõusnud kaks korda (10%-lt 20%ni). Kuivõrd elukestvas õppes osalemine suurendab inimeste Rahvastiku vananemine Eestis suurendab võimalusi tööturul ja seeläbi suurendab nõudlust mitmesuguste tervishoiuteenuste tööjõumaksude laekumisest oleneva järele (Sotsiaalministeerium 2015, Kalda et tervisesüsteemi tulusid, siis on eluline al. 2015) ning survestab tervishoiusüsteemi selle trendi jätkumine. Samas tõstatab finantsilist jätkusuutlikkust (Mets, Veldre see küsimuse, kuidas tagada õppivate 2017). inimeste kindlustuskaitse ka väljaspool Kiire areng personaalmeditsiinis, formaalharidussüsteemi ning kuidas geenitehnoloogias ja biotehnoloogias tagada süsteemi jätkusuutlikkus, kui

64 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

töötamise asemel ajutiselt õppes osalevate plaanis nende tervishoiukulusid (FRA inimeste osakaal suureneb. 2015); samuti tagab hea tervis selle, et ka pagulased saavad panustada ühiskonda ja HOOGUSTUV LINNASTUMINE suurendada seeläbi riigi ja tervisekindlus- (Siseministeerium 2014) seab kahtluse tuse tulusid (Hagen-Zanker 2017). alla tervishoiuteenuste kättesaadavuse Peamine tegur riigis uute meetmete tõmbepiirkondadest väljaspool elavatele kehtestamisel või süsteemide arendamisel inimestele. Tervishoiuteenuste kättesaa- on poliitiline valik. Olenevalt poliitilistest davust mõjutab nii teenuste koondamine vaadetest võivad ootused süsteemi regionaalhaiglatesse kui ka perearstide universaalsusele, eraisikute panusele või ja apteekide nappus maapiirkondades. paindlikkusele olla erinevad. Samuti on Maapiirkondades teenuste kättesaadavuse erinevaid valikukohti rahastusallikate parandamiseks tuleb suurendada või leidmisel – näiteks tööjõu-, kapitali- või suunata ümber kulusid, näiteks pakkuda tarbimismaksude osakaal. patsiendile transporditeenust või võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid. Neid MILLISEID TEGUREID SAAB meetmeid on nähtud lahendusena ka uues TERVISHOIUSÜSTEEM MÕJUTADA? rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 Alljärgnevalt on välja toodud need tegurid, (2020). mis on tervishoiusüsteemi muutustega Ülemaailmseid kriise iseloomustab mõjutatavad ja millega saab otseselt või kiire levik ja väga suur personaalne ja kaudsemalt mõjutada ka tervena elatud riiklikul tasandil mõju. Nakkushaiguste eluaastate arvu. leviku kasv põhjustab olukorra, kus Tervisekindlustussüsteemi disain mõju- tervishoiuteenuste kasutamine suureneb, tab otseselt ravikindlustuse katvuse kuid tervishoiutulud vähenevad, mistõttu määra. Eesti kuulub riikide hulka, kus kõik kogu tervishoiusüsteem saab tugeva löögi. elanikud ei ole ravikindlustusega kaetud. Seetõttu tuleb tuleviku tervisekindlustus- Samas mõjutab ravikindlustuse olemasolu süsteemi disainimisel arvestada potent- tugevalt tervena elatud eluaastaid, aitab siaalsete kriisidega juba ennetavalt (OECD ennetada tõsisemaid haigusi ning võimal- 2018). COVID-19 tervise- ja majanduskriis dab varakult sekkuda. Süsteemi disainiga iseloomustab hästi riikide üldist võimekust sarnaselt mõjutatav tegur on ka inimeste ja tervisesüsteemide suutlikkust uute hai- omaosalus tervishoiu kogukuludes. guste levimisel tekkivate kriisidega toime Praegune keskmine omaosaluse määr 23,6 tulla. Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse protsenti on jõudnud rahvastiku tervise seisukohalt on tarvis tagada loodava arengukavas seatud maksimaalse piiri COVID-vaktsiini suur vaktsineerimismäär lähedale (25%). Süsteemi valikutega on riskirühmades. mõjutatav teenuste integreerituse tase 2035. aasta vaates võib oluline mõjur – nii aitab tervishoiusüsteemi eri tasandite olla rändekriis, mis Euroopas viimasel (eriarstiabi, esmatasandi arstiabi, EMO, kümnendil hoogustus (OECD 2018). õendusteenused) omavahelise koostöö Suur osa pagulasi on kehvas tervislikus tõhustamine parandada nii arstiabi kva- seisundis, mistõttu nad vajavad tervis- liteeti kui ka kättesaadavust. Sealhulgas hoiusüsteemi tuge, samal ajal ise tervis- vajavad omavahelist integreerimist laste hoiusüsteemi tuludesse panustamata. Kuid ja noorte tervishoiu-, sotsiaal- ja hariduse lisaks rahvusvahelise õiguse nõuetele on tugiteenused. tervishoiuteenuste tagamine pagulastele Süsteemi valikutega saab mõjutada ka pikas perspektiivis kasulik kogu ühis- teenuste ja ravimite kättesaadavust. konnale. Näiteks on leitud, et ennetav ja Näiteks puuduvad Eestis usaldusväärsed pikaajaline pagulaste ravi vähendab suures hinnangud, kuivõrd on kaetud vaimse

Riigikogu Toimetised 42/2020 65 Magnus Piirits, Kaupo Koppel

tervise ravivajadus. Rahvusvaheliste (Sotsiaalministeerium 2018). Seevastu kui hinnangute järgi võib arvata, et vähemalt aastane kaotatud eluaastate arv väheneks iga teine ravi vajaja jääb abita. 40 000 eluaasta peale, võidaks riik sellest ligikaudu 700 miljonit eurot (Kallaste et al. EESTI TERVISEKINDLUSTUSSÜSTEEMI 2015). Võrdluseks – kõikidele inimestele KOLM VÕTMETRENDI AASTAL 2035 ravikindlustuse pakkumine tähendaks Teistest eristuvad kolm trendi, mis haigekassale kulude suurenemist 80 mõjutavad tervisekindlustuse lähitule- miljonit (Koppel et al. 2018). vikku kõige rohkem: tervisekäitumine ja väärtushinnangute muutumine; tervishoiu Tervishoiu rahastamine mõjutab rahastamine; tervisetehnoloogia ja otseselt Eesti Haigekassa pakutavaid digitaristu areng ning kasutuselevõtt. teenuseid ja juba lähiaastatel on ennusta- tav suur eelarvedefitsiit. Eesti tervishoiu- kulud moodustavad 6,5 protsenti SKPst, mis on väiksem Euroopa keskmisest. Ka inimese kohta on tervishoiukulud ligikaudu pool Euroopa keskmisest. Praegu toetub tervisekindlustuse rahastamine Rahvusvaheliste väga suurel määral sihtotstarbelisele hinnangute järgi sotsiaalmaksule, mis on omakorda seotud töötamisega. See ei ole demograafiliste võib arvata, muutuste ega uute töövormide taustal jätkusuutlik ning kuigi 2018. aastal lisatud et vähemalt iga teine eraldised mittetöötavate pensionäride eest vaimse tervise teenuse on vajalik muutus, tuleb eraldiste mahtu järjest rohkem kasvatada. Haigekassa vajaja jääb abita. eelarve on tasakaalus kuni 2024. aastani, sealt edasi ületavad kulud kiiresti tulusid. Kui ei muudeta praegust eelarvemudelit, on Praxise pikaajalise ravikindlustuse prognoosimudeli põhjal haigekassa eelarve Tervisekäitumine on viimastel aastatel puudujääk 2035. aastal ligi 900 miljonit muutunud kahes suunas. Ülekaaluliste eurot aastas. ja rasvunud inimeste osakaalult on Eesti nüüdseks Euroopas kolmas (OECD 2019). Tervisetehnoloogia ja digitaristu areng Vaktsineerimismäärad on viimase kümne ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on aasta jooksul ühtlaselt langenud, olles tõhusaks vahendiks haiguste ennetamisel jõudnud allapoole WHO soovituslikku ning varasel märkamisel. Samas on uued taset (OECD 2019). Need on suurimad tehnoloogiad üks meditsiinikulude tõusu riskid rahvatervisele terves Euroopas. keskseid põhjusi. Selle toovad kaasa Samas on vähenenud episoodiline investeeringud uutesse seadmetesse, alkoholitarvitamine ja suitsetamine teadmistesse ja teadlikkusse. Ehkki Eesti ning üle 150 000 inimesele on koostatud on e-teenuste kasutamisel ja loomisel geenikaart. Seejuures tähendab parem pigem eesrindlik, ei jõua digiteerimine, tervisekäitumine lisaks individuaalse geenitehnoloogia ja e-tervise lahendused tasandi heaolu tõusule ka rahalist võitu kõigi sihtrühmadeni ühtlaselt. Koondades – 2016. aastal kaotati Eestis alkoholist teenuste disainis tähelepanu n-ö põhjustatud enneaegse suremuse ja keskmisele elanikule, võivad praegune haigestumuse tõttu ligi 51 300 eluaastat ebavõrdsus ja digilõhed veelgi suureneda.

66 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Ka geeniandmete kasutamine ei ole veel peamiselt põhjustavad pikad ooteajad, mis väljendunud rahvatervise näitajates. on omakorda põhjustatud ravi vähesest Nii on paljud ennetatavate haiguste koordineeritusest ja järjepidevusest. Seega haigestumisnäitajad 100 000 elaniku kohta oleks üks võimalusi kindlustamata isikute viimase kümne aastaga jäänud samaks või arvu vähendamiseks kindlustatud ini- suurenenud. Samas on personaalmeditsiini mestega võrdsustatud gruppide loomine. järjest laialdasemal kasutamisel lähiajal Selline lahendus muudaks aga süsteemi oodata selle trendi muutust. keerukamaks, sest kindlustamise aluseid on juba üle 50 (ibid.). KUIDAS TERVISEKINDLUSTUS­ SÜSTEEM AITAB KAUEM TERVENA Muuta perearstiteenus kõigile ela­ ELADA? nikele kättesaadavaks. Üks võimalusi McGinnis ja ta kaasautorid (2002) on terviseprobleemide varaseks tuvastamiseks leidnud, et tervist mõjutab 40 protsenti oleks arstiabi esmatasandi tasuta kätte- inimeste enda käitumine ja elustiil, 30 saadavus kõigile Eesti elanikele. Ehkki protsenti geneetika, 20 protsenti üldine esmatasandi teenuste nimekirja on juba ja sotsiaalne keskkond ja 10 protsenti hakatud laiendama, saaks seda teha veelgi, tervishoid. Kuigi tervishoiu enda roll et tegeleda kasvavate probleemidega nagu tundub väike, tuleb täheldada, et ka teiste rasvumine ja vaimse tervise küsimused. aspektide juures on oluline, kui kiiresti ja Selline lahendus kindlustaks kõigile millistele teenustele inimene ligi pääseb. esmatasanditeenused, aga tekitaks kindlus- Tervisekindlustuse süsteem on miski, mida tamata isikutel ikkagi tõrkeid edasise saab tervise sektoris poliitiliste valikutega ravi saamisel. Autorite arvutustel Praxise 1 muuta** 2. Üheks keskseks küsimuseks ravikindlustuse pikaajalise prognoosi- on, kuidas tervisekindlustussüsteem mudeli põhjal tähendaks universaalse võiks toetada tervena elatud aastaid. kaetusega esmatasandi pakkumine riigile Tervisekindlustuse süsteemi võib muuta esimestel aastatel ligikaudu 11–15 miljoni mitmeti, aga tervise edendamise võimalu- võrra suuremaid kulusid. sed on: TT jätkata olemasoleva süsteemiga ja teha Universaalse ravikaitse kehtestamine. uusi kindlustusliike; Selline lahendus tagaks riiklikult pakuta- TT laiendada perearstiteenust ja muuta vad tervishoiuteenused kõigile alalistele see universaalseks (kõikidele ini- elanikele. Kuna edaspidi oleks tervishoiu- mestele kättesaadavaks), aga teised teenuste tarbijaid enam, siis ka kulud teenused jääksid ravikindlustatutele; suureneksid – esimestel aastatel ca 80 mil- TT muuta kogu tervisekindlustus jonit aastas ja aastaks 2035 oleksid kulud universaalseks. ligikaudu 150 miljonit suuremad (Praxise ravikindlustuse prognoosimudel, 2019. Jätkata sama süsteemiga ja võrdsus­ aasta kulude andmed). Pikemaajaliselt tada uusi gruppe kindlustatutega. võiks selline lahendus hoida paremini 2020. aastal kehtivas tervisekindlustussüs- Eesti inimeste tervist ja tagada suuremad teemis on Eesti kindlustamata inimeste maksulaekumised parema tervise ning osakaal üks ELi suurimaid (Koppel et pikema ja produktiivsema tööturul al. 2018). Samuti on Eestis ELi suurim osalemise tõttu. rahuldamata vajadus arstiabi järele, mida MILLINE RAHASTUSVIIS TOETAB

1 2 ** Kuna tervisekindlustusel on tervishoius suur osa täita, TERVIST PARIMAL VIISIL? siis edaspidi on kirjeldatud tervisekindlustussüsteemi Eesti tervishoiukulud on võrreldes teiste võimalikud valikukohad. ELi riikidega madalad – 1560 eurot

Riigikogu Toimetised 42/2020 67 Magnus Piirits, Kaupo Koppel

inimese kohta aastas, mis on ligikaudu Liidu keskmisest omaosalusest (15,8%) on pool ELi keskmisest ja moodustab Eesti omaosalus kaheksa protsendipunkti 6,4 protsenti SKPst (TAI 2019). Eesti suurem ning on jõudnud ka tervise aren- kulutuste tase on sarnasel tasemel teiste gukavas sätestatud 25 protsendi ülempiiri Balti riikidega, aga peaaegu kaks korda lähedale. (OECD 2019). madalam kui näiteks Rootsis – kulud on Kuna Eesti rahvastik on vähenev ja kolm protsendipunkti madalamad kui vananev ning töövormid muutuvad nii, et Soomes, viis protsendipunkti madalamad mitmetel juhtudel ei pea sotsiaalmaksu kui Rootsis (vt joonis 1). Kuna Eesti maksma, siis on tervisekindlustuse sotsiaalkaitsesüsteem sarnaneb enim tulude pool tugeva surve all. Kulusid liberaalse sotsiaalkaitsesüsteemiga, mida mõjutab eelkõige rahvastiku vananemine, iseloomustavad vähene ümberjagamine, mille tulemusena kasvavad vajadused osamakselised sotsiaalkindlustussüstee- ja suurenevad tervishoiukulud. Aastaks mid ja eesmärk soodustada töötamist 2035 on prognoositud haigekassa eelarve (Masso et al. 2018), siis seni on tervi- defitsiidiks 700–900 miljonit eurot, kui maksusüsteemi ei muudeta ja uusi eraldisi ei tehta (Laurimäe et al. 2020). Seega olenemata tervisekindlustussüsteemi muutmisest on vaja tegeleda tervisekind- lustuse rahastamise probleemidega juba Eesti tervishoiukulud – praegu, sest lähiaastatel on haigekassa kulud ületamas tulusid. 1560 eurot inimese Rahastamise muutmiseks on mitmeid teid, aga lähtuvalt Eesti senisest maksusüs- kohta aastas – on teemist on olemas järgmised võimalused: ligikaudu pool TT teha uusi eraldisi, näiteks ühiskonna­ gruppide eest, kellel on tervisekindlus- ELi keskmisest. tus tagatud – alla 19aastased; TT sotsiaalmaksu maksmine jagada edaspidi töötaja ja tööandja vahel (Masso et al. 2018); TT sotsiaalmaksu maksta edaspidi ka muude tulude pealt sama sekindlustuse rahastamine tuginenud maksumääraga; kitsale tulubaasile ehk üksnes palga­ TT sotsiaalmaksu maksta edaspidi põhistele maksetele, mistõttu on süsteem ka muude tulude pealt erineva tundlik majanduslangustele ja rahvastiku maksumääraga; vananemisele. TT ravikindlustuse sotsiaalmaks kaotada Peamiselt rahastatakse tervishoiukulu- ja edaspidi rahastada tervishoidu sid sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga läbi riigieelarve, aga sel juhul teised (13%), millele lisanduvad riigi eelarvest maksud suurenevad. eraldised ja omaosalus. Viimane suurem Iga variant muudab tervisekindlustuse muudatus tehti 2018. aastal, kui tulubaasi rahastust vähemal või suuremal määral, laiendati riigi maksetega mittetöötavate muudab töötamise motivatsioone ja pensionäride eest. Teise osa maksavad üldse inimeste käitumist. Alljärgnevalt on inimesed ise tervishoiuteenuse oma- kirjeldatud iga variandi võimalikud mõjud. osalusena. Omaosalus katab veerandi kuludest (24,5%) ja põhiline omaosalus Tehakse uusi eraldisi. Lühiajaliselt kulub ravimitele ja hambaravile. Euroopa katab see rahastuse puuduolevad kohad

68 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

12%

9%

6%

3% Saksamaa Rootsi Suurbritannia Läti Euroala Soome Eesti Leedu

0% 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

JOONIS 1. Valitud riikide ja euroala tervishoiukulud SKPst 1995–2014 Allikas: Maailmapank

ära, aga ei pruugi pikaajaliselt olla puudujäägi leevendamisele puudub. jätkusuutlik lahendus, sest ei suuda Mõne riigi kogemuse kohaselt ei mõjuta tegeleda juurprobleemiga (vananev selline lahendus tööhõivet, aga suurendab rahvastik ja muutuv tööturg). Eraldised palgakasvu. (Masso et al. 2018). on riigieelarve rahastuse vahend, aga eraldise ülesehitus määrab, kas see Sotsiaalmaksu makstakse edaspidi ka aitab pikaajaliselt lahendada rahastuse muude tulude pealt sama maksumää­ probleemi. Üldiselt eraldised töötamise raga. Pikemaajaliselt leevendaks töövor- motivatsioonile mõju ei avalda. Näiteks mide muutumise probleemi, sest edaspidi 2018. aastast eraldis vanaduspensionäride peaks kõikidelt tuludelt (ravikindlustuse) eest tõi haigekassale raha juurde (sealjuu- sotsiaalmaksu maksma sama maksumää- res suurendati ka kohustusi ehk kulupoolt) raga. Kindlasti mõjutaks see inimeste 92 miljonit eurot, mis moodustas kõikidest käitumist, sest töövormide maksude tuludest seitse protsenti. 2035. aastaks tase ühtlustub, aga ka pakutav ravikaitse suureneb eraldise osakaal kogutuludest laieneb suuremale osale ühiskonnast. 13,8 protsendini ehk 350 miljonini. Rahaliselt suurendaks see sotsiaalmaksu Vanaduspensionäride eest makstav eraldis ravikindlustuse osa laekumist 190 miljoni aitab leevendada vananemisest tekkivat euro võrra 2020. aastal. 2035. aastaks rahastuse auku, aga pikaajalisest ainuüksi võiks lisanduv tulu olla võrdne vanadus- sellest ühest eraldisest haigekassa defitsiidi pensionäride eraldisega ehk umbes 350 katmiseks ei piisa. Et katta 2035. aasta miljonit eurot. Kui kasutada erinevaid defitsiiti, peaks eraldise summa olema maksumäärasid, siis võimaldab see riigil kolm korda suurem. paremini sihitada ja jälgida inimeste käitumist. Sotsiaalmaksu makse jagatakse edaspidi töötaja ja tööandja vahel. Tervisekindlustust rahastatakse Lahendus tööjõukulusid ja maksukoormist riigieelarvest. Senimaani on nii Eesti sot- tervikuna laialdaselt ei mõjuta, aga siaalkaitse laiemalt kui ka kitsamalt tervi- muudab tööturu käitumist. Mõju eelarve sekindlustuse rahastus püsinud Bismarcki

Riigikogu Toimetised 42/2020 69 Magnus Piirits, Kaupo Koppel

rahastamise mudelil ehk sissemaksetel digitaalsete teenuste maks vms. (Masso et tugineval sotsiaalkindlustussüsteemil, kus al. 2018). hüvitis on tugevalt seotud sissemaksega või sissemakse suurusega. Kui tervise- KUIDAS KUJUNDADA kindlustuse rahastus muutuks riigieelar- TERVISLIKKU ELUSTIILI veliseks, siis süsteem liiguks Beveridge’i Tervisekindlustussüsteem on vaid üks mudeli poole. Beveridge’i süsteem püüdleb tegur, millega mõjutada tervena elatud elanikkonna universaalse katvuse ja aastaid. Millise süsteemi aga peaksime solidaarsuse poole ehk tervisekindlustus ei praeguste trendide taustal looma, kui ole seotud enam töötamise, vaid elanikuks soovime toetada tervemat elu? olemisega. Pikaajaliselt saavutataks sellega Valikute keskmes peab olema tervisekäi- haigekassa tulude ja kulude tasakaal, aga tumise ja -teadlikkuse jätkuv parandamine. süsteem suurendab poliitiliste otsuste täht- Riigi rolliks saab sisuliselt olla keskkonna loomine, mille sees saab kodanik teha teadlikke valikuid. Sotsiaalmajanduslikke tegureid tuleb vaadata terviklikult. Tervisepoliitikat ei peaks kujundama vaid kitsa eraldiseisva üksusena, sest parema tulemuse tagab tervisega seotud küsimuste lõimitus teiste poliitikatega. Kuivõrd arvestame Terviseteemade suurema integreerituseni sotsiaal-, haridus- või jõudmine teistes valdkondades vajab üheaegselt nii esialgset terviseteadlikkuse keskkonnapoliitikas ja nõudlikkuse tõusu rahva seas kui ka praegu tervisega ja poliitikakujundajate konsensuslikku val- misolekut selle süsteemseks elluviimiseks. kas saaksime Kuivõrd arvestame sotsiaal-, haridus- või keskkonnapoliitikas tehtavates valikutes sellega rohkem praegu nende mõjuga tervisele ja kui palju arvestada? rohkem saaksime seda teha? Vaieldamatult tähendab selline valik paradigma muutust ning muudaks ka poliitika kujundamise ja rakendamise keerukamaks – tervisliku elustiili kujundamiseks on vaja mõjutada keerukat tegurite süsteemi. Aga tervisega tegelemine ei peagi lihtne olema. sust. Samas võib oluliselt muuta inimeste Sõltumata valitud mudelist on vaja maksukäitumist, sest enam ei sõltuks kohe käsile võtta tervishoiu rahastus. Ka igapäevane tervisekindlustus vähemalt praeguse süsteemi jätkumine tähendab minimaalse sotsiaalmaksu maksmisest. juba lähiaastatel kiiresti süvenevat tervise­ Selline mõtteviis eeldaks teiste maksude kindlustuse eelarve defitsiiti. Rääkimata suurenemist või uute maksude kehtes- siis uute teenuste või tehnoloogiate tamist. Eesti maksusüsteemis on suur lisamisest riiklikusse kindlustuspaketti. tähtsus tööjõumaksudel ja väiksem osa Teisisõnu – kui me ei soovi teha valikut varamaksudel. Üheks lahenduseks oleks loobuda mõnest praegu pakutavast laiendada varamakse või kehtestada täiesti raviteenusest, pakkuda väiksemale uued maksud, näiteks keskkonnaga seotud arvule inimestest tervisekindlustust või maksud, tehnoloogiaga seotud maksud, leppida tekkiva mahajäämusega nutika nt robotite maksustamine, piiriüleste tehnoloogia kaasamisel, on vaja senine

70 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

rahastusmudel ümber korraldada või on vananev, ent samas on tulupoolelt täiendada. Teiste riikide näitel on võima- tegemist paljuski vaid töötamisega seotud lused lisaraha leidmiseks olemas. Eesti rahastusega. See ei ole jätkusuutlik tervishoiukulud inimese kohta on mada- kombinatsioon, olukorra muutmiseks on lamad kui Euroopas keskmiselt, rahvastik tarvis poliitilist tahet.

KASUTATUD ALLIKAD ERIKSON M., ROSIN, A. (2018). Tuleviku töötegija õiguslik staatus. Tallinn: Arenguseire Keskus. EUROOPA KOMISJON. (2020). Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet. Euroopa sotsiaalõiguste sammas annab  kodanikele uued ja tõhusamad õigused. – https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-econo- mic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et EUROSTAT. (2020). Healthy life years by sex (from 2004 onwards). –  https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/hlth_hlye/default/table?lang=en FRA. (2015). Cost of Exclusion from Healthcare – The Case of Migrants in an Irregular Situation. –  https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2015-cost-healthcare_en.pdf HAGEN-ZANKER, J. (2017). Migration and the 2030 Agenda for Sustainable Development. –  https://www.researchgate.net/publication/321268472_Migration_and_the_2030_Agenda_for_Sustainable_Development HTM. (2014). Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Haridus- ja Teadusministeerium. –  https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020 KALLASTE, E., LUUK, E., JÄRVE, J., KASKA, M., RÄIS, M. (2015). Vägivallakuritegude hind.  Tapmise, vägistamise ja röövimisega kaasnevad kulud Eesti ühiskonnale. –  https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/03/vagivallakuritegude_hind_centar_loplik.pdf KALDA, R., KATHIRESAN, S., KIIVET, R-A., LOTMAN, E-M., PADRIK, P., REPPO, I., SARETOK, M., SUND, R., VIIGIMAA,  M., VOLKE, V., THEMAS, A., THEMAS, E. (2015). Feasibility Study for Personalised Medicine in Estonia: Clinical Approach. Tartu University. – https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Personaalmeditsiin/ feasibility_study_for_personalised_medicine_in_estonia.pdf KOPPEL, K., PIIRITS, M., MASSO, M., AABEN, L., VAINRE, M., PAAT-AHI, G., et al. (2018). Ravikindlustus valitutele või ravikait- se kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?. Poliitikauuringute Keskus Praxis. –  http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2017/09/Ravikindlustus.pdf KRUUS, P. (2013). Developing an Evaluation Framework for the Country-wide Electronic Prescribing System in Estonia. Tallinna Tehnikaülikool. LAURIMÄE, M., KOPPEL, K., ARRAK, K. (2020). Eesti tervishoid tulevikus – kvantitatiivne mudel.  Poliitikauuringute Keskus Praxis. MASSO, M., JÄRVE, J., LAURIMÄE, M., PIIRITS, M., KOPPEL, K., ANSPAL S., KIVI, L. (2018).  Tööga seotud sotsiaalkaitsemudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengute korral Eestis.  Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, Rakendusuuringute Keskus Centar. –  http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/02/tooga_seotud_sotsiaalkaitsemudelid_raport_.pdf MCGINNIS, J. M., WILLIAMS-RUSSO, P., KNICKMAN, J. R., (2002).  The Case For More Active Policy Attention to Health Promotion. – Health Affairs, 21(2). DOI: 10.1377/hlthaff.21.2.78. – https://www.healthaffairs.org/doi/full/10.1377/hlthaff.21.2.78 METS, U., VELDRE, V. (2017). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid.  Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. Tallinn: SA Kutsekoda. –  https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf OECD. (2018). International Migration Outlook 2018. DOI: 10.1787/1999124x. –  https://www.oecd-ilibrary.org/content/publication/migr_outlook-2018-en OECD. (2019). Eesti: riigi terviseprofiil 2019. DOI: 10.1787/1efa7683-et. – https://www.oecd-ilibrary.org/docser- ver/1efa7683-et.pdf?expires=1600929043&id=id&accname=guest&checksum=01689F1282FF1611F4D5237DBB18BF7A PRAXISE RAVIKINDLUSTUSE PROGNOOSIMUDEL. 2019. aasta tervishoiuteenuste kulude andmed. –  http://www.praxis.ee/tood/hk-prognoosimudel/ SISEMINISTEERIUM. (2014). Eesti Regionaalarengu strateegia 2014–2020. –  https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf SOTSIAALMINISTEERIUM. (2018). Milline on meie tervis ja eluviisid. – https://www.sotsiaalministeerium.ee/sites/default/ files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/meie_tervis_ja_eluviisid_kristina_kohler_16.08.pdf SOTSIAALMINISTEERIUM. (2015). Personaalmeditsiini juhtprojekti eeluuring. –  https://www.sm.ee/et/personaalmeditsiini-juhtprojekti-eeluuring

Riigikogu Toimetised 42/2020 71 Magnus Piirits, Kaupo Koppel

SOTSIAALMINISTEERIUM. (2018). Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. Eelnõu. –  https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/rta_2020-2030.pdf ja  https://www.riigikogu.ee/ tegevus/dokumendiregister/dokument/74ac2981-2360-412a-b586-caf667e66191 TAI. (2019). KK05: Tervishoiukulude näitajad. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. –  https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__10Tervishoiukulud/KK05.px/table/table- ViewLayout2/ VÕRK, A., HABICHT, T. (2018). Can People Afford to Pay for Health Care? New Evidence on Financial Protection in Estonia. World Health Organization. –https://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0004/373576/Can-people-afford-to-pay-for- health-careEstonia-WHO-FP-004.pdf

72 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Koosloome võimalused ja õppetunnid

probleemide lahendamisel ning poliitika­ kujundamisel osaleda. Samuti võtan fookusesse tehnoloogia rolli koosloomelise KRISTINA REINSALU poliitikakujundamise võimendajana. E-Riigi Akadeemia Vaatlen maailmatrende, millest Eestiski e-demokraatia valdkonna juht õppida võiks. Vältimaks abstraktseks jäämist, annan ka soovitusi. aasamise peamine iva on see, et otsuse tegemisse on KOGUKOND EESTIS – kaasatud need, keda see EES, JÄREL, KAASAS? otsus vahetult puudutab. Kogukonna rolle ja olukorda Eestis uuri­ K nud Vihma ja Lippus (Vihma, Lippus 2014) Koosloomeline valitsemine näib hetkel viitavad, et kui varem käsitleti kogukonda keerukam kui kunagi varem. Riukalikke kui pigem millegi vana ja traditsiooni­ probleeme (wicked problems) on selles lise hoidjat, siis praegu – kindlasti ka muserdavas ja maailma muutvas kriisis kodanikeühenduste­ tegevuse tulemusena mustmiljon ja kõigi ootused on kõrged. – esindab kogukondlik liikumine pigem Ootame, et meie omavalitsus käituks arengu ja muutuste soovi. Samas tuleb kriisis tarmukalt ja samal ajal ressursse kindlasti arvestada taustsüsteemiga. säästvalt. Et valitsus hoiaks piirid ja koolid Poliitiline, kultuuriline ning sotsiaalne lahti ning samas uue laine kontrolli all. kontekst mõjutab kogukonda ja kodaniku­ Et Euroopa Komisjon seljataks viiruse kultuuri tugevalt. tõhusalt, säilitades aga vaba liikumise. Poola kodanikuühiskonna uurija Seda kõike olukorras, kus usaldus ja usk Pietrzyk (Pietrzyk 2003) on õigusega sellesse, et viidatud insitutsioonid sellega pidanud kodanikuühiskonna arengut edukalt hakkama saavad ja häid lahendusi üheks võtmeteguriks poliitilise stabiilsuse leiavad, on madalam kui kunagi varem. saavutamisel. Eesti kodanikukultuuris Artiklis arutlen, milline roll on kogu­ ning kogukonna kiires arengus on ühiseid konnal keerulistele hetkeprobleemidele jooni teiste Ida-Euroopa riikidega, ent ka lahenduste otsimisel või pikemaajaliste mitmeid eripärasid. plaanide ja poliitikate kujundamisel ning Nii nagu teisedki saatusekaaslased mis on Eesti kogukondlikku koosloomet võisime demokraatliku riigikorra taas­ võimendanud ja pidurdanud. Mõtisklen, tamise järel täheldada ülikiiret esimeste kuidas saab kogukond ühiskonna arengufaaside, eriti eufoorilise faasi

Riigikogu Toimetised 42/2020 73 Kristina Reinsalu

läbimist ja jõudmist nn post-revolutsioo­ teine tähendus kui Läänes, mis kindlasti nilisse võõrandumise faasi (Lauristin, ei tulnud kasuks kodanikuühiskonna Vihalemm 2008; Rychard, Wnuk-Lipinski püüdlustele. Veel pikka aega pärast režiimi 2002; Smolar 1996, Reinsalu 2009). kokkukukkumist nähti Ida-Euroopas „Demokraatia aken“ (Crouch 2020), kui kodanikuühiskonda ikka kui totalitaarriigi poliitilised liidrid kaotavad kontrolli vastase võitluse vedajat, mitte kui üht olukorra üle ja erinevatel kogukondadel tugevat ühiskonna alustala lisaks tarmu­ avaneb võimalus poliitikat kujundada, kale valitsusele ja turumajandusele, mis sulgus taas. Esindusdemokraatia arenes viimaseid ka tasakaalustab. mühinal, olles kantud ambitsioonikatest See ei ole ainult kriitika võimu pihta. eesmärkidest (liitumine ELi ja NATOga), Pietrzyki väitel on kodanikuühiskond mille tähtsust ei saa kahtluse alla seada. Ida-Euroopas ise enda identiteedi ja Turbokiirusel eesmärkide poole liikumise kuvandi antipoliitiliseks või apoliitiliseks karuteene oli aga, et see viis debati liiga kujundanud ja end mõnes mõttes nurka kiiresti rahvuslikult tasandilt rahvusvahe­ mänginud (Pietrzyk 2003). lisele. Avalik debatt on aga demokraatia Eesti on olnud – nagu paljudes asjades alustala (Pietrzyk 2003, Habermas [1962] – tublim kui mitmed saatusekaaslased. Nii 1989, Dahlgren 2001, Fuchs 2008, Held ka pärast iseseisvumist toimunud kiires 1992). esindus- ja osalusdemokraatia teineteisele lähenemises ja põimumiseski. Kurb on tõdeda, et mingis mõttes oleme nüüd liikumas tagasi sinna, kust alguses jõuliselt eemale liikusime. Seisu, kus kodanikuühis­ Kui esindusdemokraatia­ kond oli by default riigi vastu. Nagu ütleb tabavalt Alari Rammo oma arvamusartiklis mudeleid saab ERRi portaalis: „Demokraatiat tuleb nüüd naabritelt maha kaitsta valitsejate endi eest, olgugi nad vormiliselt demokraatlikult valitud.“ viksida, siis poliitiline (Rammo 2020). Kui see, loodetavasti siiski mitte liiga kaua kestev ja süvitsi minev ja kodanikukultuur on praktika suuremast arengumustrist kontekstist mõjutatud. eemaldada, on Eesti riigina olnud üsna edukas kodanike ja kogukondade energia ärakasutamisel ja koosloomel. Võim ja kogukonnad on loonud edukaid partner­ lusi. Selles ei tohiks kindlasti alahinnata ka Kui esindusdemokraatia mudeleid saab tehnoloogia rolli koosloomelise riigivalit­ ka naabritelt maha viksida ja sobivamaks semise abistajana. kohandada, siis poliitiline ja kodaniku­ kutuur on ajaloolisest, kultuurilisest ja TEHNOLOOGIA TARBIJA­ sotsiaalsest kontekstist nii mõjutatud, DEMOKRAATIA TEENISTUSES et seda on keerulisem suunata. Avaliku Samaaegselt kodanikukultuuri arenguga arutelu puudumise tõttu polnud pikema­ algas Eestis tehnoloogia kiire kasu­ ajalised riigi eesmärgid kodanikele hästi tuselevõtt. Kas ja kuidas on see kaasa mõistetavad. „Demokraatia akna“ ava­ aidanud kogukonna võimestamisele ja misele ei aidanud kaasa ka meie üldine, koosloomelisele poliitikajundamisele? samuti teiste Ida-Euroopa saatusekaas­ Rahvusvaheliselt tuntud Eesti e-riigi lastega ühine joon – post-kommunistlikus kuvand püstitab eelduse, et Eestis on palju riigis oli kodanikuühiskonna mõistel veidi põnevaid viise e-osaluseks, mis leiavad

74 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

E-Eesti mäng Foto: Jelena Rudi aktiivset kasutust. Äsjane ÜRO e-osaluse järgi ei olnud kodanikud mitte tarbijad raport „E-Government Survey“ (United või hääletajad, vaid partnerid poliitikate Nations 2020) paigutas Eesti esikohale, ja koosloomes ja ametnikud kaasatöötajad üht-teist on kindlasti ette näidata. Väidan, ja võimestajad (Su 2018). Eestis aga et head eeldused (kõrge usaldus digisse, oldi siis alles ametis eelmise mudeli hea infrastruktuur) ei ole meid digitaalses rakendamisega. osaluses ja koosloomes siiski teistest Eestis kulgesid arenenud demokraatiates kaugemale lennutanud. Oleme katsetanud üksteise järel rahulikus tempos liikuvad üsna samade asjadega, on õnnestumisi protsessid suurtel kiirustel ja üheaegselt. ja altminekuid nagu kõikjal mujalgi. Kiire tehnoloogiline areng sai väljundi Et mõista, miks nii on, tuleb heita pilk mugavusteenuste näol (riigile kui arengule ja kujunenud kontekstile. teenuste pakkujale). Ei saa kuidagi väita, Eesti osaluskultuuri ja selle rakendamist et e-valitsemise rakendamine ja sellest tehnoloogia abil on tugevalt mõjutanud omale võimsa kaubamärgi loomine oleks usin NPMi (New Public Management) väiksele riigile kasutu. Aga kuna fookuses järgimine (Reinsalu 2009), mille sihiks oli on hetkel kogukond ja koosloomeline tarbijakeskne valitsemine, kus kodanikud valitsemine, siis tuleb möönda, et on teenust tarbivad kliendid. See suund saime e-kujul tarbijademokraatia, mitte sai Läänes eriti suure hoo just 1990. tehnoloogia poolt võimendatud avatud aastatel, kui avalikku sektorisse imbusid osaluskultuuri. Tarbija-kliendi fookusega mõõdikute süsteem ja teised efektiivsust uus valitsemine takistas tajumast energiat prioriteediks seadvad elemendid (Su 2018). ja potentsiaali, mis oli arenevas kodaniku­ Läänes tekkis kiirelt ka uus mudel – New ühiskonnas koosloomeks varjul. Kui Public Governance, kuna ilmsiks tuli eelmise veel 10–15 aastat tagasi võis eeldada, et mudeli pahupool (usalduse vähenemine see, mida olen nimetanud ka interneti valitsuse vastu jms). Uue lähenemise kliendidemokraatiaks või veebipõhiseks

Riigikogu Toimetised 42/2020 75 Kristina Reinsalu

tarbijademokraatiaks (Reinsalu 2009), tegevused, mis on tänapäevaste parimate on vajalik ja vältimatu faas teel osalus­ koosloomeplatvormide (sh Rahvakogu demokraatia poole, siis praegu võib väita, ja sellest välja­kasvanud koosloomeplat­ et see ei ole viinud meid tegelikus vormid) tunnus. Ehkki kriitikud on ka e-osaluses (v.a edetabelites) ei kaugemale viimaste tulemuse kahtluse alla seadnud, ega lähemale kui paljusid teisi riike. on need igal juhul andnud müksu järgmisteks algatusteks. MIDA OLEME ÕPPINUD? Rahvakogu (2013), mida on palju Ka tehnoloogia rakendamisel ja analüüsitud ja rahvusvaheliselt heaks infoühiskonna arendamisel polnud koosloomenäiteks toodud, ei vaja pikka ülemäära avalikku debatti. Esimesed tutvustust. Vaatamata kriitikute etteheide­ e-osalusdemokraatia katsetused olid küll tele oli sel koosloomel mitmed reaalseid revolutsioonilised, näiteks portaal TOM tulemusi: kollektiivsete pöördumiste (Täna Otsustan Mina), kuid siiagi jagus õigus ehk parlamendi kohustus arutada rohkem välist sära kui sisulist muutust. vähemalt tuhande allkirjaga pöördumisi, Näiteks TOM oli sisult rohkem e-esindus­ poole väiksem hulk erakonna asutamiseks demokraatia kui e-osaluse nägu, sest lõplik vajalikke liikmeid jne. otsustamine ei jäänud mitte kodanikele, Avalikus analüüsis on olnud vähem vaid ideede lõpliku pädevuse üle otsustasid juttu Rahvakogu veebikommuunist kui ministeeriumid ja ametnikud. Ehkki TOM kogukonnast. 2013. aastal pärast veebis leidis alguses rahvusvahelise tähelepanu toimunud ideekorjet ja enne arutelupäeva kõrval ka aktiivset osavõttu, hääbus see analüüsisime1 Tartu Ülikooli kommunikat­ sioonitudengitega veebiplatvormi posti­ tusi, kommentaatorite profiile, aktiivsust sotsiaalmeediakanalites. Selgus, et Eesti parimad rahvakogulased kui kommuun oli killuke näited kodaniku­ aktiivseid, enamasti vaikivaid hääletajaid. Enda ideed ei reklaamitud, lisaselgitusi initsiatiivist on eriti ei jagatud – kui, siis vahest teistes sündinud kogukondade sotsiaalmeediakanalites. Kuigi keskkond iseenesest lõi kõik eeldused aktiivseks ja omavalitsuste aruteluks, siis seda ei tekkinud. Hämmastavaim analüüsitulemus koostöös. koosloome seisukohast oli, et hoolimata seatud eesmärgist, et Rahvakogu aitab „meie-nemad“ lõhet lappida, käsitlesid mõne aja möödudes. Ka uuest platvormist „rahvakogulased“ Riigikogu liikmete osale.ee ei kujunenud aktiivse osalusega ettepanekuid palju negatiivsemalt kui koosloomeplatvormi. tavakodanike omi. Näiteks hurjutati TOMi peamine häda oli lihtsalt, et see ettepanekuid kommenteerinud Riigikogu oli oma ajast eest. Uus äge asi, koosloome liikmeid, et mida need „professionaalsed mõttes täiesti revolutsiooniline, ent ei poliitikud siin teevad!“, „populistid“ jne. vastanud ei riigi ega kogukonna aren­ Ehkki platvorm ei kujunenud selliseks gule. Osalejad olid tulemuses pettunud: koosloomeplatsiks, nagu loodetud, kaasaja asjatundmatu sisendi pärast, panustas protsess siiski märkimisväärselt osaleja demotiveerivas tagasisides koosloomelisse seadusandlusse. Seni oli ja tulemuste puudumises. Mudelist puudusid nii eksperdid, kodanikuühen­ 1 Analüüs ei ole avalik, see koosnes tudengite mitmesu- dused modereerijana kui ka toestavad gustest kodutöödest.

76 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Aparaaditehase Taskupark Tartus, 2016. aasta kaasava eelarve võidutöö Foto: Riina Varol

Eestis reguleeritud üksikisikute pöördu­ joonel – kogukond ja koosloome on ruumi misele vastamise kord ja rahvahääletus, nägu. kuid puudus vahelüli – niinimetatud Hoolimata kriitikast, et Eesti avaliku kollektiivse pöördumise ehk petitsiooni ruumi loome on olnud süsteemitu ja regulatsioon (Teder 2014). killustunud (Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud 2020), pärineb mitmeid OMAVALITSUSED ON KOOSLOOME häid näited koosloomelisest otsustamisest VEDURID Eestis samuti avaliku ruumi loomest. Põnevam ja kiirem areng avaliku võimu Möönan, et ruumiekspertide hinnang ja kogukonna vahelises koosloomes leiab tulemusele võib kaasamiseksperdi omast aset kohalikul tasandil. Omavalitsused erineda ja tulemuseks ei ole alati saadud on „demokraatia mänguväljakud“, ehk nii kvaliteetset avalikku ruumi, kui „testlaborid“ (Hale et al. 1999, 97; Criado, sooviti. Ent paljude ruumiloome protses­ Ramilo 2003), kus muutusteprotsess side abil on kaasamisele ja osalemisele ja demokraatia olemus on hõlpsamini antud mõlema osapoole jaoks reaalne, jälgitav, koosloome tulemused konk­ käegakatsutav ja silmaga nähtav tulemus. reetsed ning käegakatsutavad ja poolte Vahel võib arglik katsetus ja algatus osalusmotivatsioon kõrge. Ka Eesti džinni pudelist välja lasta ja omavalitsusel parimad näited kodanikuinitsiatiivist on või riigiasutusel on seda õnneks keeruline sündinud kogukondade ja omavalitsuste tagasi pudelisse toppida. Heaks näiteks on koostöös. Heaks näiteks koosloomelisest siin Tartu linn, kus koosloomet katsetati poliitikakujundamisest on kaasav eelarve, juba 2010, kui koosloodi busside visuaalne mille edu tugineb ka ühel iseloomulikul kujundus (Kuul 2016; Saar 2016). Nüüd

Riigikogu Toimetised 42/2020 77 Kristina Reinsalu

2020. aasta Tartu kaasava eelarve ideede väljapanek Kaarsillal Foto: Mana Kaasik tehakse üha rohkem otsuseid linlastega odavaks häälte püüdmiseks, näitab koosloomes (bussivõrgu ümberkujun­ selle lai levik üle maailma, et tegu damine, rattaringluse võrgu kujundamine, on osapooltele sobiva koosloomega. üldplaneeringu koostamine ning kultuuri­ Kaasavat eelarvet rakendab juba pealinn 2024 programmi koostamine). üle mitme tuhande omavalitsuse maailmas ja arv kasvab (Su 2017, KAASAV EELARVE KUI HEA Swaner 2017 jt). Keeruline on leida STARDIPAKK teist koosloomeprotsessi, kus osaleks Suurima müksu kaasamise ja koosloome nii palju hääleõiguslikke elanikke. käegakatsutavaks muutmisele on andnud Reykjavíkis osaleb protsessis näiteks ligi kaasav eelarve, mille kohaselt inimesed 40 protsenti hääleõiguslikest elanikest, saavad otsustada osa üle omavalitsuse eel­ Pariisis 8 protsenti. Tartu oma 2019. aasta arvest. See 1990. aastatel Brasiiliast alguse osalusmääraga 9,3 protsenti on väga tubli saanud pratika on hea näide koosloomest, tegija, eriti arvestades otsustatava summa kus tuginedes olemasolevale teadmusele mikroskoopilisust, võrreldes teiste ja koostöös kogukonnaga pakutakse ideid mainitud linnadega, kus jagatakse sel valupunktide lahenduseks, arutletakse viisil miljoneid. USAs on uuritud ka seost prioriteetide üle, saadakse lisateadamist, kaasava eelarve protsessi ja valimistel mille pinnalt tehakse teadlik valik, mille osalemise vahel. Väidetavalt suurendab omavalisus ellu viib (Su 2018). esimeses osalemine tõenäosust osaleda Ehkki kriitikud on kaasavat eelarvet ka valimistel seitsme protsendi võrra nimetanud ka demokraatia mängimiseks, (Participatory… 2020).

78 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Targad linnad – ja siin mitte teh­ aktiivsust. Erinevad tagasiside andmise noloogia mõttes, mida targa linna kont­ või konsultatsiooniplatvormid seevastu septsioon tavaliselt kätkeb, vaid targalt aktiveerivad vaid neid, kes on juba niigi juhitud linnad – kombineerivad protsessi poliitiliselt aktiivsed ja võimestatud lahendustega, mis lubavad koosloomes (Cantijoch et al. 2016). kaugemale minna. Teha nii igapäevaseid investeeringuotsuseid (nt Better Reikjavík) NELI SOOVITUST kui ka kujundada pikemaajalisi strateegi­ CrowdLaw avalikus kataloogis (The aid ja kohalikke poliitikaid (Decide Madrid CrowdLaw Catalog 2020) on mitmesu­ platvorm Madridis). Näiteks võib tuua guseid näiteid riikide koosloomest, mis ka Barcelona Decidim, kus koosloomes tõestavad, et suurte jõupingutustega luuakse linna tegevuskava. Enamus neist koosloomenäidetest toimivad sarnasel põhimõttel Rahvakoguga: on ideekorje, Enamiku kaasava ekspertteadmised, arutelu, lõpliku valiku teeb kogukond. eelarve mudelite Kui laiendada kaasva eelarve kogemust keskmeks on arutelu, koosloomele laiemalt, siis enamikus kaasava eelarve mudelites on keskmeks mis sünnib erinevate, arutelu, mis sünnib erinevate, ka vastand­ like vaadete koosmõjus. Just seda on ka vastandlike vaadete juba aegade algusest peetud demokraatia koosmõjus. alustalaks (Dahlgren 2001). Kui mitme avaliku ruumi koosloome­ protsessi algatajateks on olnud kodaniku­ aktivistid ja need koondavad sarnaselt mõtlevaid inimesi, siis kaasava eelarve lisaväärtus (nii nagu ka Rahvakogul) on, et see toob kokku üksikute inimeste arvamuse, harjutab neid hakkama saama arvamuste paljususega. Õpetab lisaks isikli­ kule aktiivsusele isiklikku kaasvastutust (vastutan ka ise, mitte minu asumiselts vms). Üksikisiku osaluse suurendamine ja koosloomele motiveerimine on oluline. See on justui naasmine kunagisele TOMi arvamusplatsile, aga pakkudes küpsenud kogukonnakultuuri, ekspertteadmist ja modereeritud arutelu. Tartu linna kaasava eelarve 2020. aasta Uuringud väidavad siiski, et kollektiiv­ võiduidee „Raadi rohelise jalgpallipargi sel kaasamisel on osalusaktiivsuse püsival tribüünihoone” esitlus Emajõe Lodjakojas tõstmisel suurem roll (Cantijoch et al. Foto: Mana Kaasik 2016). Eriti suure mõjuga on just ruumi­ on jõutud vaid väga üksikutel juhtudel loomest saadav kogemus – tunne, et saad seaduse jõustumiseni. On selge, et mõjutada ruumi, milles elad. Ühekordsed abstraktsed koosloomealgatused, mille õhinapõhised kaasamisvälgatused ei eesmärk ja eeldatavad tulemused on aita palju. Ainult need, kes regulaarselt ebaselged, ajastus halb, protsess keeruline kasutavad erinevaid osalusplatvorme, ning teavitus puudulik, on ette nur­ suurendavad tervikuna oma kogukonna jumisele määratud.

Riigikogu Toimetised 42/2020 79 Kristina Reinsalu

Mõned soovitused ja näited koosloome erakondadele võrdset võimalust oma planeerimiseks ja elluviimiseks: seisukohti esitada.

TT Protsess olgu arusaadav ja läbi­ TT Vajame nõudlikke osalejaid. paistev. Tulemus on oluline, aga Koosloome tulemus on ainult siis mitte ainutähtis. Koosloomelise väärtuslik, kui osaleja on informee­ poliitika üheks eeltingimuseks on ritud ja nõudlik. Kommunikatsiooni poolte ühine arusaam algavast prot­ kehv kvaliteet torkab silma väga sessist ja tulemustest, kaasaja tahe, erinevatel tasanditel ja mitmete huvi ja valmisolek kaasamise tulemus otsuste juures. Vaatasin hiljuti paljude vastavalt eelnevale kokkuleppele maailma linnade infoesitlust, kuidas ellu viia. Kõige paremini ilmestavad selgitatakse linlastele eelarvevalikuid antud soovutusi nii kaasava eelarve, ja jagatakse infot. Ehkki Eesti oli aga ka Rahvakogu näited, kus kõigil viimases ÜRO e-valitsemise raportis osalejatel on algusest peale selge, (UN e-Government Survey 2020) millised on teemad või kriteeriumid ülikõrgel kolmandal kohal, e-osaluses oodatavateks ettepanekuteks, millised suisa esimene ja Tallinn on maailma on koosloome etapid, kuidas selgub linnade arvestuses kolmas, siis seda tulemus ja mis sellega edasi tehakse. ilmselt eduka interneti teenusdemo­ See tagab osalusmotivatsiooni. Samas kraatia ehk erinevate e-teenuste on osalejatele ülioluline ka kogu rakendamise tõttu. Leidub palju linnu, protsessi disain, mitte ainult lõpptu­ kus veebide kasutajaloogika, -sõbra­ likkus ja inforohkus näiteks linna eelarvevalikute kohta on võrreldama­ tult parem ning ka visuaalselt naudi­ tavam. Heaks näiteks läbipaistvuse ja Inimestele on oluline linlaste osalusvõimalustest on Madridi linna veeb (Open Budgets… 2020) (vt arutelu sisukus ja see, näidet linna aruandlusest kodanikele et kõik erakonnad eelarvekulutuste kohta) või näiteks see, kuidas eelarvetsükkel on kuvatud saavad parlamendis Helsinki linna kodulehel (12-Month… võimaluse oma 2017). seisukohti esitada. TT Rohkem õigeaegseid mükse. Kriitilise, huvitatud osaleja motivee­ rimiseks tuleb teda lisaks õigeaegsele ja läbimõeldud infojagamisele ka n-ö müksata. Info esitamine, ehkki lemus. Hiljutine Ühendkuningriigi väga oluline, ei ole tihti piisav e-petitsioonide süsteemi üle peetud osalusele motiveerimiseks. Nii Twitteri-vestluste uuring (UN e-Go­ nagu seda ei ole ka osalusplatvormi vernment Survey 2020) toob välja, olemasolu. E-osaluse indeksis saime et üldsuse arusaama parlamendist küll lisapunkte, aga tegelik kasutus võib mõjutada rohkem protsess ise, on madal isegi teemades, mis peaks selle disain ja kommunikatsioon kui aktiivseid inimesi kõnetama. Näiteks petitsiooni lõpptulemus. Inimestele valitsuse eelnõude infosüsteemis EIS on oluline arutelu sisukus ja see, kas (Riigikantselei) ei ole ühtegi avalikku menetlus parlamendis pakub kõigile kommentaari laekunud äsja avalikul

80 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

konsultatsioonil ja kooskõlastamisel hea viis rakendada teadmistepõhist olnud „Eesti avatud valitsemise õigusloomet. partnerluse tegevuskava 2020–2022“ Müksamise efektiivsus on kinnitust eelnõule. Väidetavalt on laekunud leidnud ka Eestis, kus julgustavaid küll üks kommentaar juunis-juulis katsetusi on tehtud nii inimeste kommenteerimiseks olnud Eesti maksu- kui ka liikluskäitumise mõju­ pikaajalisele arengustrateegiale „Eesti tamiseks. Eestis on vahva näide Rõuge 2035“ ning EISis on juures märge, vallast, kus mõjutati samuti elanike et laekunud on üks kommentaar ka tervisekäitumist, kombineerides keskkonnas osale.ee. Ent tunnistan, et kaasavast eelarvest saadud kogemust minul jääb digipädevusest puudu, et seda kommentaari sealt leida. Tundub, et vabaühenduste liidu huvikaitsejuhil Alari Rammol on õigus väites, et ametnikud ei leia ise ka sellest infosüs­ Vahva näide on teemist enda laetud dokumente üles (Liimets 2018). Kui plaanitud EISi Rõuge vallast, kus uuendus teoks saab, peaks inimeste osaluse motiveerimiseks neid kindlasti mõjutati elanike ka nutikalt nügima. tervisekäitumist, Nügimine, müksamine (nudging) on hea õigusloome vallas üha olulise­ kombineerides maks muutuv teema. Lühidalt on see kaasavast eelarvest inimeste suunamine tegema midagi, mis on müksaja hinnangul kasulikum saadud kogemust ja inimesele endale ja ühtlasi ka riigile tehnoloogiat. valdkonnapoliitikate elluviimiseks (tervishoius, maksude teemal, kor­ rakaitses ja mujal (Thaler, Sunstein 2008, Mont et al. 2014). Põhimõtteliselt on kõik müksamise peamised taktikad hea valitsuskommunikatsiooni ja tehnoloogiat. Elanikud said tunnus. Ka oskuslik info jagamine hääletada erinevate terviseobjektide on müks (Ölander et al. 2014). vahel, aga selle valiku (tenniseväljaku) Koroonaaegki annab riikidele hea realiseerimiseks pidid nad kõigepealt võimaluse müksutehnika abil muuta koguma ja märkima üles teatud arvu inimeste käitumist turvalisemaks. aktiivsusetunde. Nii kujundati ühiselt Müksamise manipuleeriva, ka valla tervishoiu-, kultuuripoliitikat. paternalistliku (Marteau et al.2011) Lühidalt, inimeste osalusmo­ versus demokraatliku (Ölander et tivatsioonid võivadki olla väga al. 2014) iseloomu üle vaieldakse, erinevad – mõni osaleb, kuna lihtsalt ent müksamist võib näha kui testi meeldib probleeme lahendada, teised enne tegelikku poliitikamuutmist, soovivad õppida uusi asju-oskusi, nn värava avajat (Mont et al. 2014). omada positiivset mõju teiste üle või Suurim kasu on müksamisest aga just olla osa kogukonnast. Muidugi on inimeste teadlikkuse suurendamisel, ka neid, kelle ainus motivatsioon on sest müksamistaktika eksperimendid võita mingit auhinnaraha või saada tuginevad enamasti uuringutele, karjääriedu (Acar 2019). Selge ja tabav mõju analüüsile. Seega on see ka kommunikatsioon, tulemustest ja

Riigikogu Toimetised 42/2020 81 Kristina Reinsalu

mõjust teavitamine on siiski suur Eksperimendid ja nügimised on samm edu poole. igati hea tee kodanikuvastutuse suurendamiseks, mida avalik sektor TT Mängulisusega jõuab kaugemale. võiks julgemalt kasutada. Avaliku Koosloomelises poliitikakujundamises sektori asutus või linnavalitsus ei ole võiks eksperimenteerida innovaatiliste küll iduettevõte, aga ka neil peaks ja mänguliste meetoditega. Mänguline olema lubatud oma seniste otsustus- ja kaasamine on põnev teema, kus tegevusmallide muutmiseks teatud Eestis on palju arenguruumi nii määral riskida, katsetada ja isegi ruumiloomes kui ka poliitikakujunda­ eksida. misel. Eespool viidatud Barcelona ja Madridi osalusplatvormid rakendavad KOROONAKRIIS AVAB UUED lihtsaid elemente, et anda inimestele VÕIMALUSED osaluspunkte. Isegi kui viimastega COVID-19 pandeemiast ajendatud kriis on uus võimalus. Kuna inimesi abstrakt­ selt kaasata ei ole eriti tulemuslik, siis koroonakriisis on võimalus ja vajadus uuendada loetletud koosloome eeldusi Avaliku sektori asutus ja rakendada võimalusi. Näiteks avatud aruteluga koroonameetmete ja priori­ või linnavalitsus pole teetide üle (distantsõpe koolides versus küll iduettevõte, karmim ööklubipoliitika), otsuste mõju ja tingimuste selgitusega käskude ning aga neilgi peaks olema ähvarduste asemel. Koroonaajal on just Eestil uus võimalus lubatud teatud määral olla suunanäitajaks, kuidas paljukiidetud riskida, katsetada digilahendused ühiskondi raputava šoki teenistusse panna ning pakkuda ja isegi eksida. riukalikele probleemidele tehnoloogia toel ja koosloomes nutikaid lahendusi, mis suunaks ka edasisi poliitikaid. Tulles tagasi artiklis esitatud heade praktikate juurde, nõustun Tarandiga, kes soovitab ei ole midagi praktilist peale hakta, ka riikliku tähtsusega kultuuriehitiste lisavad need kodanikuuhkust. Sgueo rahastamisotsused avatumalt ja (Sgueo 2018) hoiatab küll minemast koosloomelisemalt teha, võttes selleks punktijagamisega liiga kaugele, tuues näiteks õppust kaasavast eelarvest. äärmuslikke näiteid kodanike punkti­ Esindusvõimu juurde nõuandjaks kutsutud süsteemist Hiinas, kus väidetavalt on rahvakogud võtavad oma tööd tõsisemalt Suiningi provintsis testitud süsteemi, ja on konsensuse leidmisele altimad kui mille alusel pannakse igale kodanikule rivaalitsevad erakonnad, viitab ta (Tarand n-ö väärtuslipik külge. Hoolitsesid 2020). Just see ongi kaasamise peamine sureva ema eest? Saad 50 punkti, iva, et otsuse tegemisse on kaasatud see, kirjeldab Sgueo. Punktide alusel saab keda see otsus vahetult puudutab. inimene vastavalt A, B, C jne kodaniku Me ei tea veel, kuidas praegune kriis märgistuse. A-märgistusega kodanikud mõjutab ühiskondade dünaamikat, saavad arstijärjekorras ette, esimesena võimusuhteid, otsustusmehhanisme, aga vaktsiini, D-märgiga isikud ei saa selge on, et „see, mis tõi meid siia, ei vii avalikke teenuseid (Sgueo 2018). meid enam edasi“.

82 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

KASUTATUD ALLIKAD ACAR, O. A. (2019). Why Crowdsourcing Often Leads to Bad Ideas. Harward Business Review. – https://hbr.org/2019/12/why-crowdsourcing-often-leads-to-bad-ideas BETTER REIKJAVÍK. – https://reykjavik.is/en/better-reykjavik-0 CANTIJOCH, M., GALANDINI, S., GIBSON, R. (2016). It’s Not about Me, It’s about My Community: A Mixed-method Study of Civic Websites and Community Efficacy. – New Media and Society, 18(9), 1896–1915. DOI: 10.1177/1461444815616225 CRIADO, I. J., RAMILO, M. C. (2003). E-government in Practice. An Analysis of Web Site Orientation to the Citizens in Spanish Municipalities. – The International Journal of Public Sector Management, 16(3), 191–218. CROUCH, C. (2020). Post-Democracy After the Crises. Polity. CROWDLAW CATALOG. [2020]. The Governance Lab at the NYU Tandon School of Engineering. – https://catalog.crowd.law/ DAHLGREN, P. (2001). The transformation of Democracy. – B. Axford, R. Huggins (Ed-s). New Media and Politics. London: Sage. DOI: 10.4135/9781446218846.n3 DECIDE MADRID. – https://decide.madrid.es/ FUCHS, C. (2008). Internet and Society. Social Theory in the Information Age. New York: Routledge. HABERMAS, J. ([1962], 1989). The Structural Transformation of the Public Sphere. Boston: MIT Press. HALE, M., MUSSO, J., WEARE, CH. (1999). Developing Digital Democracy: Evidence from Californian Municipal Web Pages. – B. N. Hague, B. D. Loader. Digital Democracy, 96–115. London, New York: Routledge. HELD, D. (1992). Democracy: From City-states to a Cosmopolitan Order? – Political Studies, XL, Special Issue, 10–39. KUUL, M. (toim). (2016). Linn kutsub tartlasi valima uut bussikujundust. – ERR, uudised, 01.02. – https://www.err.ee/553533/linn-kutsub-tartlasi-valima-uut-bussikujundust LAURISTIN, M., VIHALEMM, P. (2008). Eesti siirdeaeg tagasivaates: periodiseering ja arengutegurid. – Eesti Vabariik 90. Pärnu 27.–28. august 2008. Konverentsi kogumik. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, 97–101. LIIMETS, A. (2018). Üle kivide ja kändude avatud valitsemise poole. – Hea Kodanik. Vabaühenduste Liit. – https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2018/02/Hea-Kodanik-72.pdf LINNASTUNUD ÜHISKONNA RUUMILISED VALIKUD. (2020). Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. H. Sooväli-Sepping (toim). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. – https://inimareng.ee/ MARTEAU, T. M., D. OGILVIE, M. ROLAND, M. SUHRCKE, M. P. KELLY. (2011). Judging Nudging: Can Nudging Improve Population Health? – British Medical Journal, 342, d228. MONT, O., LEHNER, M., HEISKANEN, E. (2014). Nudging. A Tool for Sustainable Behavior? Swedish Environmental Protection Agency. ÖLANDER, F., THØGERSEN, J. (2014). Informing Versus Nudging in Environmental Policy. – Journal of Consumer Policy, 37, 341–356 ? 1–16. DOI: 10.1007/s10603-014-9256-2 OPEN BUDGETS OF THE MADRID CITY GOVERNMENT. (2020) – https://presupuestosabiertos.madrid.es/es/politicas#view=functional&year=2020 PARTICIPATORY BUDGETING PROJECT. (2020). – https://www.participatorybudgeting.org/impacts/ PIETRZYK, D. I. (2003). Democracy or Civil Society? – Politics, 23(1), 38–45. DOI: 10.1111/1467-9256.00178 RAHVAKOGU. (2013). – https://rahvakogu.ee/2013-rahvakogu/ RAMMO, A. (2020). Huvikaitsja seitse õppetundi. – ERR uudised, 16.08. – https://www.err.ee/1124028/alari-rammo-huvikaitsja-seitse-oppetundi REINSALU, K. (2009). The Implementation of Internet Democracy in Estonian Local Governments. Tartu Ülikooli Kirjastus. RIIGIKANTSELEI. Eelnõude infosüsteem (EIS). – https://eelnoud.valitsus.ee/main#cvwbCBuw RYCHARD, A., WNUK-LIPINSKI, E. (2002). Legitimation, Obedience and Beyond: Sources of Political Stability and Instability in Poland. – W. Adamski, P. Machonin, W. Zapf (eds). Structural Change and Modernization in Post-Socialist Societies. Hamburg: Krämer. SAAR, J. (2016). Tartu bussid saavad uue kujunduse. – Tartu Postimees, 31. jaanuar. – https://tartu.postimees.ee/3521639/tartu-bussid-saavad-uue-kujunduse SGUEO, G. (2018). Governments are using games to engage citizens – but beware before you play. – https://apolitical.co/en/solution_article/governments-are-using-games-to-engage-citizens-but-beware-before-you-play SMOLAR, A. (1996). Civil Society after Communism: From Opposition to Atomization. – Journal of Democracy, 7(1), 24–41. SU, C. (2017) From Porto Alegre to New York City: Participatory Budgeting and Democracy. – New Political Science, 39(1), 67–75. DOI: 10.1080/07393148.2017.1278854 SU, C. (2018). Managed Participation: City Agencies and Micropolitics in Participatory Budgeting. – Nonprofit and Voluntary Sector Quarterly, 1–21. DOI: 10.1177/0899764018757029

Riigikogu Toimetised 42/2020 83 Kristina Reinsalu

SWANER, R. (2017). Trust Matters: Enhancing Government Legitimacy through Participatory Budgeting. – New Political Science, 39(1), 95–108. DOI: 10.1080/07393148.2017.1278856 TARAND, K. (2020). Petetud lootuste trikoovoor. – Sirp, 4. september. TEDER, M. (2014). Aastaga sai seaduseks kolm rahvakogu ettepanekut. – Postimees, 6. aprill. – https://www.postimees.ee/2752498/aastaga-sai-seaduseks-kolm-rahvakogu-ettepanekut THALER, R. H., SUNSTEIN, C. R. (2008). Nudge: Improving Decisions about Health, Wealth, and Happiness. New Haven, CT.: Yale University Press. UNITED NATIONS. (2020). E-Government Survey 2020. New York. – https://publicadministration.un.org/egovkb/Portals/ egovkb/Documents/un/2020-Survey/2020%20UN%20E-Government%20Survey%20(Full%20Report).pdf VIHMA, P., LIPPUS, M. (2014). Eesti kogukondade hetkeseis. Uuringuraport. Tallinn: Linnalabor ja Eesti Külaliikumine Kodukant. 12-MONTH TIMELINE FOR FINANCIAL PLANNING AND CONTROL. (2017). – https://www.hel.fi/static/kanslia/Julkaisut/2017/12_month_timeline_for_financial_planning.pdf

84 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Digi- ja innovatsiooni­ pöörde roll strateegias „Eesti 2035“

Selleks, et saada visioonist strateegia, tuleb teha valikuid. Franklin Covey IVO SUURSOO (2012) on kirjeldanud oma uuringutele rahvusvahelise tehnoloogia- tuginedes, et mistahes grupi korral kuni konsultatsiooniettevõtte kolme suure eesmärgi poole liikudes on Columbus juht Balti regioonis väga tõenäoline saavutada 2–3 eesmärgi täitmine. Kui eesmärke on seatud 4–10, isioon „Eesti 2035“ on hea siis suure tõenäosusega saavutatakse neist stardikoht. Selleks, et 15 1–2, samas üle 10 eesmärgi korral suure aasta pärast tunda saavutus­ tõenäosusega ei saavutata mitte ühtegi test rõõmu, on vaja julgust seatud eesmärkidest. (Joonis 1) tehaV valikuid ning need missiooni­ 15 aastat on riigile lühike aeg – selle põhiselt ellu viia. aja jooksul ei saa kõike muuta, aga kõiges saab muutuda natuke paremaks, „Eesti 2035“ (2020) on lugu meie seejuures saavutamata üheski valdkonnas väljakutsetest ja nende lahendusteedest. eesmärke. Katse saavutada kõigis soovitud Väga mahuka kaasamisprotsessi läbinud muutuse valdkondades hüppeline areng dokumendil on arvestatavaid tugevusi, on määratud läbi kukkuma. aga kindlasti ka mõned nõrkused. Avan Kokkuvõtvalt võiks öelda, et „Eesti seda visioonidokumenti neljast aspektist: 2035“ on hea visioon, kuid selleks, et strateegia elluviidavus, digipöörde roll, saada visioonist strateegia, tuleb teha innovatsioonipöörde roll „Eesti 2035“ kon­ järgnevaks 15 aastaks valikuid. tekstis ning kodaniku ootused Riigikogule.

KAS „EESTI 2035“ ON VISIOON VÕI STRATEEGIA? Eesmärkide arv 2–3 4–10 11–20 Üks hea visioon kirjeldab selgesõnaliselt unistuste sihtpunkti ja seda rolli „Eesti 2035“ suurepäraselt ka täidab. Võiks arvata, et strateegilised sihid on tasakaalus Edukalt saavutatud 2–3 1–2 0 kogu Eesti ootustega inimese, ühiskonna, eesmärkide arv majanduse, elukeskkonna ja riigivalit­ semise suhtes. JOONIS 1. Eesmärkide saavutatavus Mis aga teeb visioonist strateegia? Allikas: Covey 2012

Riigikogu Toimetised 42/2020 85 Ivo Suursoo

VALIKUTE TEGEMISE EHK Seega loogiline tundub alustada STRATEEGIA ELLUVIIMISE MUDEL valikutest, mis käivitavad majanduse Valikute tegemiseks on head eeldused lisandväärtuse ja konkurentsivõime olemas. Arenguvajadused ei ole koonddoku­ kasvu ja seeläbi aitavad toota vahendeid mendis selgelt kirjas, kui neid lugedes jääb käivitamaks muid, sotsiaalsemaid vald­ mõnes osas kahtlusi, kui tekib küsimus, kondi. Oluline on rõhutada, et eelisjärjekor­ mis on kõige olulisem arenguvajadus. ras tehtavate muutuste valimine ei tähenda, Strateegias on plokk „Vajalikud muutused“, et me tavapärast arengut mujal peatame. mis on piisavalt hea alus strateegia elluvii­ Kindlasti mitte. Eelisarendamine tähendab, miseks. Vajalikke muutusi on kirjeldatud et suuname oma piiratud riigieelarvest viie teemagrupina: oskused ja tööturg; arendustegevuseks mingi osa eelisarendata­ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse; vatesse valdkondadesse. majandus ja kliima; ruum ja liikuvus; riigi­ valitsemine. Igaühes neist on 4–8 soovitud Missioonid kui elluviimise praktika muutust, kokku 27 vajalikku muutust. Missioonidena käsitleme siin julgeid, inspireerivaid ja laia ühiskondliku mõjuga Nelja-aastased lubadused eesmärke, mis seavad selge suuna. Nende Eesmärgistamise perioodi valides tuleks mõju on sihitud ja mõõdetav ning nende paratamatult lähtuda koalitsioonilepete täitmine eeldab kõrget innovaatilisust. või Riigikogu tsüklitest, sest kuigi võib Olles „Eesti 2035“ raames valinud välja unistada, et „Eesti 2035“ on poliitika­ soovitud muutused, on õige aeg pöörduda ülene rahva hääl, on reaalsus siiski tagasi huvigruppide poole ning soovitud see, et strateegia elluviimise tsükkel muutuste põhjal sõnastada laiapõhjalise on nelja-aastane valimistsükkel, mille diskussiooni tulemusena missioonid jooksul täidetakse elluviimise plaani ehk täpsemalt. Missioonipõhine uuenduste koalitsioonilepingut. juhtimine on parim viis püstitada ja täita valdkondadeüleseid eesmärke. Klassikaline 27 muna-või-kana-otsust näide: projekti „Apollo“ missioon oli Eelkirjeldatud nelja-aastaseid tsükleid inimese viimine kuule ning selle täit­ mahub aastani 2035 kolm. Seega liht­ miseks kaasati tehnoloogia, meditsiin, sustatult tuleks igas järgnevas Riigikogu materjalitööstus jt valdkonnad. valimistsüklis käivitada üheksa eesmärgi Võtame näiteks „Eesti 2035“ soovitud poole liikumine, et käivitada kõik 27 muutuse „Lõimime personaalmeditsiini muutust. Kuigi üheksa suurt eesmärki ei ole lahendused tervishoiusüsteemi igapäe­ juhtimise parim tava, ideaal oleks kolm, siis vategevustesse“. See sisu kirjelduses üsna on raske uskuda, et alla üheksa eesmärgi hästi defineeritud ülesanne sobiks otse suudaksimegi välja valida, sest huvigruppide missiooniks. Selle missiooni täitmisse surve on igal hetkel valida kõik 27. saaks konsortsiumina kaasata mitmesu­ Loomulikult võib väita, et ellu ei pea gused tervishoiuvaldkonna huvigrupid, sh viima kogu muutust, vaid konkreetseid teadlased ning teised tervisetehnoloogiaga samme eesmärgi suunas. Järgmises artikli tegelejad. Konsortsium koostaks missioo­ osas „missioonid“, selgitan, miks on tark nile tegevusplaani ning asuks tööle. Just vaadata soovitud muutust tervikuna. terviklik missioonipõhine lähenemine Aga kuidas teha valik 27 vajaliku loob eeldused, et jõutakse ihaldatud muutuse hulgast? Tegu on raskete otsustega tulemuseni soovitud aja ja eelarvega. ja sageli n-ö muna-või-kana-tüüpi valikutega. Katsed kompleksset probleemi lahendada Kuid ettevõtjana tundub mulle, et kõik need samm-sammuliste projektidena, ilma tervi­ 27 valikut vajavad muutuste käivitamiseks kut vaatamata, võivad viia soovitud suure raha. Raha tuleb Eesti majanduse edukusest. muutuseni vaid parimal juhul ja väga pika

86 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

väljakutse kliimamuutus

Süsinikneutraalne linnapiirkond 2038. aastaks

missioon Süsinikneutraalne eluviis Suur-Manchesteri majanduspiirkonnas 2038. aastaks

Tootmine ja materjalid Ehitus Tervis Haridus valdkonnad Digitaal- ja meedia Transport Energia Keskkond

projektid

Süsinik­- Kodanikele Käimiseks ja neutraalne suunatud rattasõiduks mõeldud ümberehitamine ja ringmajanduse ja demograafiapõhised uusehitised elanikele jagamis­majanduse keskkonnasõbralikud ja tööstustele algatused liiklusühendused

Käitumise Kliimale vastupidav muutmine süsiniku- avalik ruum vaba elu nimel

21. sajandi energiavarustus

JOONIS 2. NÄIDE. Missioonipõhine mõtteviis Ühendkuningriigi NÄIDE. Ühendkuningriigi Manchesteri regiooni süsinikneutraalsuse eesmärgi täitmiseks missioonipõhise tööstus- aastaks 2038 strateegia aruanne Allikas: McPh 2019 Foto: Medium aja jooksul. Missioon on raamistik fookuse kutsutud Eesti teadus- ja arendustegevuse, hoidmiseks, terviku juhtimiseks ja rahasta­ innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava mise otsustamisel. 2021–2035 (TAIE arengukava 2020) Missioonipõhine innovatsiooni­ fookusvaldkondade ekspertkogu septembris juhtimine on mudel, mille laiemat 2020. Ühendkuningriigi Manchesteri regioo­ rakendamist soovitas Haridus- ja ­ni süsinikneutraalsuse eesmärgi täitmiseks Teadusministeeriumi ning Majandus- ja aastaks 2038 on koostatud missioonipõhise Kommunikatsiooniministeeriumi kokku mõtteviisi skeem (joonis 2).

Riigikogu Toimetised 42/2020 87 Ivo Suursoo

150

140

130

120

110

100

90

80

70

Märkus: lisandväärtus võrreldavates mahtudes

Info ja telekommunikatsioon Tööstus Ehitus Hulgikaubandus, transport, Põllumajandus, majutus ja toitlustus metsatööstus ja kalandus

JOONIS 3. Euroopa Liidu 27 riigi kogulisandväärtuse muutus, 2009–2019 Allikas: Eurostat Statistics Explained

Fotol on Ühendkuningriigi missiooni­ DESI komponendid Eesti põhise tööstusstrateegia väljaanne, mis on positsioon kättesaadav ka trükisena (Medium 2019). 28 ELi riigi hulgas DIGIPÖÖRDE ROLL „EESTI 2035“ 1. Ühenduvus e kiire 14. ELLUVIIMISEL internetiühenduste areng Digipööre on info- ja telekommunikat­ 2. Inimkapital e digioskused 3. sioonitehnoloogiate (IKT) rakendamine ühiskonnas, mille abil muutub väärtuse 3. Interneti teenuste kasuta- 7. tavus kodanike hulgas loomine kättesaadavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. 4. Digitehnoloogiate kasutu- 14. IKT mõju väärtuse kasvule iseloomustab selevõtt erasektoris kõige paremini Eurostati sektorite lisand­ 5. Avalikud digiteenused 1. väärtuse kasv 2010–2019, kus on näha, et e digiriik IKT lisandväärtuse kasv teiste sektoritega TABEL 1. Eesti positsioon DESI riikide edukuse võrreldes on 1,5 korda kiirem. Aga IKT viie komponendi põhjal sektor on vaid väike osa digipöörde Allikas: European Commission [2020] tegelikust mõjust, tegelik mõju on IKT Indeks defineerib riikide edukust viie abil teiste sektorite lisandväärtuse kas­ komponendi kaudu (tabel 1). vatamine, sest digitehnoloogiad on siiski DESI terviku jaotus ELi riikide kaupa on eelkõige töövahendid. (Joonis 3). esitatud joonisel 4. DESI üldindeks, arvuta­ Kõige lihtsam on digipöörde erinevaid tud kaalutud keskmisena põhidimensioo­ komponente tajuda Euroopa Liidu nide kaupa on järgmine: ühenduvus – 25 digimajanduse ja -ühiskonna indeksi protsenti, inimkapital – 25 protsenti, (DESI) komponentide kaudu. DESI (Digital interneti kasutatavus – 15 protsenti, Economy and Society Index) 2020 tabelis on digitehnoloogiate kasutus erasektoris – 20 Eesti kohal nr 7, mis on soliidne tulemus protsenti ja avalikud digiteenused – 15 28 riigi hulgas. protsenti.

88 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

80

70

60

50

40

30

20

10

0

Läti Eesti Taani Malta Belgia Poola SoomeRootsi Iirimaa AustriaLeedu Tšehhi Ungari KüprosItaalia Kreeka Holland Portugal HispaaniaSaksamaa Sloveenia Horvaatia Slovakkia Rumeenia Bulgaaria Euroopa Liit Luksemburg Prantsusmaa Ühendkuningriik

Ühenduvus Interneti kasutus Digitaalsed Inimkapital Digitehnoloogiate kasutus erasektoris avalikud teenused

JOONIS 4. Digitaalse majanduse ja infoühiskonna indeks DESI põhidimensioonide kaupa Allikas: European Commission, Digital Scoreboard

DIGIPÖÖRDE SAAVUTUSED järgneva 5–10 aasta jooksul – need saavad Tabel 1 põhjal on Eesti tugevused endiselt olema üheks Eesti majanduse ja regionaalse­ seotud meie avaliku sektori teenuste arengu Achilleuse kannaks. ja digioskustega ning digivõimekate Lisaks kahele digivõlale on mitmed kodanike internetiteenuste kasutusega. Eesti digiriigi suured lahendused jõud­ Just avaliku sektori eduka digiriigi kuvandi nud või jõudmas moraalse vananemise tõttu on Eesti aastaid rahvusvahelist lävele ning seeläbi tiksub meie uhke e-riigi tähelepanu nautinud. keldrites kriitilises seisus digipomm. Kuna enamik lahendusi on arendatud Euroopa EESTI DIGIPÖÖRDE KAKS rahadega, siis puudub meil eelarves PUUDUJÄÄKI JA TIKSUV DIGIPOMM harjumus neid valdkondi finantseerida. Meie digivõlg on aastaid olnud erasektori madalas digiteerituses, kus meie positsioon RIIGI ROLL JA RAHAKOTT on kaks kohta alla Euroopa keskmise ning DIGIPOSITSIOONI PARANDAMISEL, aastast aastasse halveneb meie positsioon LÄHTUDES PRIORITEETIDEST kiire internetiühenduse kategoorias. Ja mis Riigi esmane roll on korraldada, et infra­ kõige hullem, mõlemas kategoorias puudub struktuuri investeeringuid oleks võimalik Eestil veenev plaan. Me ei tegutse teadlikult teha. Halb näide on sügisest 2020, kus erasektori digiteerimise suunas ning oleme Eesti riik on kujunenud 5G-tehnoloogia sabassörkijad lairibaühenduste investee­ rakendamisele käsipiduriks. Teine roll ringutes ning ka uue 5G-tehnoloogia on tagada kiirete ühenduste regionaalne kasutuselevõtus. Eesti erasektori ja kiirete teke kohtades, kus turg seda ise ei teeks – ühenduste digivõlg maksavad meile kätte juba räägitud mure DESI juures. Kolmas

Riigikogu Toimetised 42/2020 89 Ivo Suursoo

5.0 Järgmise põlvkonna ühiskond Ühiskond 1.0 Küttide-korilaste ühiskond Ülekoormatud Korraldatud Piiratud Võimestatud

Digiteerimine 2.0 Agraarühiskond

3.0 Industriaalühiskond 4.0 Infoühiskond Eraldatud Ühendatud Kõik ise Võrgustunult

JOONIS 5. NÄIDE. Jaapani ühiskond 5.0 mudel Allikas: The Government of Japan 2020

roll on stimuleerida kiiremat arengut. katseprojektid 2019. aastal, kuid kriisis on Majanduslikust loogikast lähtuvalt on valitsus kahjuks käed rüppe lasknud. erasektori digiteerimine erasektori asi, kus Veel üheks näiteks on rahva tervise ja riik peaks sekkuma vaid turutõrke korral sotsiaalkaitse muutuste juures terviseteh­ – edukates digiriikides on riik mänginud noloogiate kriitiline roll. Hea eeskuju stimuleerija rolli. Näiteks Leedu, posit­ on siinkohal Jaapan, kes on oma riikliku sioneerudes erasektori digiteerimisel Eestist arengustrateegia peaeesmärgiks seadnud neli kohta ees, investeeris tööstuse digitee­ inimesekeskse tehnoloogia rakendamise rimisse aastal 2019 ligi 40 miljonit, kui Eesti programmi „Jaapani ühiskond 5.0“ riigipoolne panus oli vaid 2 miljonit. Seega („Japan Society 5.0“) elluviimise. „Jaapani riigi roll on olla stimuleerija, tõmmata ühiskond 5.0“ on üles ehitatud vananeva kaasa erasektor ja käivitada efektiivne ühiskonna paremaks teenindamiseks digipööre. Võib kõhklusteta öelda, et „Eesti rakendatava tehnoloogia arenduse 2035“ kõigi 27 vajaliku muutuse juures toetamisele (joonis 5). mängib digipööre olulist rolli. Üks enim räägitud valdkondi „Eesti 2035“ INNOVATSIOONIPÖÖRDE kontekstis on kategooriasse „tark ja vastutu­ OLEMUS JA ROLL stundlik ettevõtlus“ jääv tööstuse digiteeri­ Innovatsioonipöördeni jõudmiseks tuleb mise hoogustamine. Ekspertide hinnangul alustada Eesti tööjõu tootlikkusest. Eurostati tasub iga tööstuse digiteerimisse pandud andmetel oleme suutnud tõusta tasemele euro end riigile ära ekspordi ja tootlikkuse 78,7 protsenti ELi keskmisest, parandades kasvu kaudu maksimaalselt 12 kuuga. Aga positsiooni 1–2 protsendipunkti aastas. miks siis ikkagi erasektor ise ei investeeri? Tööjõu tootlikkuse arengut kajastab Vähene julgus ja teadmiste puudus ning tabel 2. vahendite nappus on võtmeküsimused ja Samas tempos jätkates suudame „Eesti siin saab riik olla edukas stimuleerija. Selle 2035-s“ käsitletud 15 aastaga jõuda parimal testimiseks on tehtud ka Eestis edukad juhul Euroopa keskmikuks.

2015 2016 2017 2018 2019 Eesti tase EL keskmisest, % 72,4 73,8 74,4 76,8 78,7

TABEL 2. Tööjõu tootlikkuse areng, % ELi keskmisest Allikas: Eurostat, Table: Nominal labour productivity per person employed

90 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Firmasisesed Firmavälised tegurid tegurid

Juhtimispraktikad Tootlikkuse välismõjud Firma struktuuri- alased otsused Konkurents Töö käigus TOOTLIKKUS õppimine Pädev Turusisene regulatsioon Kõrgema kvaliteediga Rahvus- tööjõu- ja vaheline kapitalisisendid Paindlikud tootmissisendite turud Tooteinnovatsioon

sealhulgas infotehnoloogia ning teadus- ja arendustegevus

JOONIS 6. Tootlikkuse kasvutegurid. Allikas: Männasoo et al. 2018, Syversoni (2011) põhjal Kus on siis väljapääs? Riigikogu kui kümme töötajat, seega suurem Arenguseire Keskus avaldas 2018 uuringu osa Eestis registreeritud ettevõtetest „Kas ettevõtete investeeringud jõuavad (mikroettevõtted) ei kuulunud valimisse. tootlikkuseni“. Tööst võib järeldada, Vaid pooled (49,4%) ettevõtetest on uuen­ et firmasisestest teguritest on suurima danud toodet, ülejäänud on uuendanud potentsiaaliga allikad tootlikkuse kasvata­ protsesse. Ka protsessiuuendused on miseks tooteinnovatsioon ning teadus- ja vajalikud, kuid kõrgema lisandväärtusega arendustegevus koos IKTga. majanduseks jõuame eelkõige innovaatil­ Riigikogu Arenguseire Keskuse tellitud iste toodetega. Täpsemalt vaadates näeme, uuringu tulemustest annab pildi joonis 6. et täieliku tooteuuendusega on tegelenud Tooteinnovatsiooni potentsiaali ärakasuta­ vaid 15 protsenti ja pidevalt tegeleb mist tootlikkuse kasvatamiseks nimetamegi teadus- ja arendustööga vaid 8 protsenti innovatsioonipöördeks. Innovatsioonipöörde ettevõtetest. Innovatsiooni kuludest eesmärk on, et kõik ettevõtted tegeleksid moodustavad sisseostetud teadus- ja teadus- ja arendustegevusega oma toodete arendustegevuse kulud vaid 5 protsenti ja teenuste innovatsiooniks. „Eesti 2035“ kulude baasist. räägibki sama lugu: tark majandus eeldab Eelnev näitab, et ettevõtted tege­ teadusmahuka, kõrge innovaatilisuse levad innovatsiooniga ise, ei kasuta tasemega toodete ja teenuste osakaalu kasvu. teadlasi ja tegutsevad pigem lihtsama protsessiinnovatsiooniga. KUI KAUGEL ME OLEME INNO­ Eesti ettevõtete uuenduskulutuste VATSIOONIPÕHISEST MAJANDUSEST? jaotus 2018. aastal on toodud joonisel 7. Võtame appi Statistikaameti mais 2020 Eelneva põhjal saab järeldada, et avaldatud uuringu tulemused, mis suures 2018. aastal raporteerid teadus- ja aren­ pildis ütlevad, et 73 protsenti ettevõtetest dustegevusi vaid ligikaudu 240 ettevõtet on innovaatilised. Kõlab uhkelt, aga ja eeldatav erasektori panus teadus- ja vaatame lähemalt. Esmalt – uuring arendustegevusse on 0,6–0,7 protsenti katab vaid ettevõtteid, kus on rohkem SKPst. Edukatel riikidel on teadus- ja

Riigikogu Toimetised 42/2020 91 Ivo Suursoo

Muud kulutused Sisseostetud 4% teadus- ja arendustegevus 5%

Töötajate osalemine Põhivara uuendustegevuses 6% soetamine uuendusteks Materjalide/ 54% seadmete soetamine uuendusteks 10%

Ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus 21%

JOONIS 7. Ettevõtete uuenduskulutuste jaotus, 2018 Allikas: Eesti Statistika 2020 arendustegevuse investeeringud erasekto­ ja otsustes on tõsta TAI tähtsust, ris vähemalt 2 protsenti SKPst ning avaliku selleks tagada selge arusaam ja ja erasektori koondnumber on kokku sammud majanduse digi-, rohe- ja suurem kui 2,5 protsenti. innovatsiooni­pöörde elluviimiseks. OECD andmed siseriikliku era- ja avaliku TT Luua keskne innovatsiooni teenus­ sektori teadus- ja arendustegevuse investee­ keskus (Innovatsiooniagentuur), ringute kohta on kujutatud joonisel 8. mis lihtsustab nii innovatsiooniga Selleks, et Eestis hakkaks kasvama alustamist kui ka Euroopa fondidest tööjõutootlikkus, peab erasektor aastaid innovatsioonitoetuste kättesaamist. panustama teadus- ja arendustegevusse. TT Korrastada TAI mõõtmine nii erasek­ Kahe- kuni kolmekordses mahus kasv tori statistika lihtsustamise suunas kui erasektoris (0,7%-lt 2%-le SKPst) ei toimu ka võimalusel luua metoodika, mis iseenesest, „Eesti 2035“ programmidel kirjeldaks avaliku sektori TAI investee­ on siin määrav mõju. Selline muudatus ringute mõju reaalmajandusele. eeldab, et innovatsiooni lisandub 250–300 TT Mõelda läbi rakendusuuringute miljonit eurot lisaks praegusele 150 miljo­ töökorraldus, luua juurde nile. Sellises mahus erasektori innovatsioo­ toetusmeetmed ja leppida kokku nipöördeks on vaja mitmekülgset riigi ja fookusvaldkonnad. teadusasutuste ühistööd ja tuge. Erasektori Sellest, kuidas suudame innovatsiooni ootused riigile on koondanud Tööandjate käivitada, oleneb, kas meie majandus jääb Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoda madala tootlikkusega majanduseks või (TIKK) järgmiselt (Aron 2020). tõuseme kõrge innovaatilisuse tasemega TT Tuleb kasvatada teadus- ja aren­ riikide hulka. dustegevuse ja innovatsiooni (TAI) inimressurssi, et oleks inimesi, kes MIDA SAAB TEHA RIIGIKOGU erasektoris teadmusmahukat innovat­ Riigikogul on oluline roll täidesaatva siooni teeksid. võimu kontrollil ja suunamisel. Järgnevad TT Riigi investeeringute plaanides soovitused Riigikogule.

92 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

4,0 Rootsi Taani 3,5

3,0 USA Šveits

2,5

2,0 Rootsi 1,5

Eesti 1,0

0,5

0 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018

JOONIS 8. OECD andmed siseriikliku era- ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse investeerin- gute kohta Allikas: OECD 2020

Seada Eesti strateegilise juhtimise Väärtustada digipööret ühiskondliku mudelile kõrgemad ootused heaolu kasvatamiseks TT Meie riigi edu ei sõltu strateegiatest, Nagu ülal kirjeldatud, loob horisontaalselt vaid nende elluviimise mudelist, ühiskonda läbiv digipööre lisaväärtust hari­ visioon „Eesti 2035“ on hea proo­ dusest terviseni ning majandusest sotsiaal­ vikivi. Esimene ohumärk on, et hoolekandeni. Selle töövahendi väärtust teadaolev kokkulepitud strateegilise mõistes ja seda väärtustades loome soodad juhtimise mudel näeb ette teha Eesti tingimused elukvaliteedi kasvule. strateegia juurde valdkondlikud Prioriseerida innovatsioonipöörde arengukavad. Strateegiadokumendi lõplik vajadus „Eesti 2035“ Lisa 1 kirjeldab rea TT Eesti majanduse lisandväärtuse tegevusi, kuid seost valdkondlike otsustavat kasvu ilma innovatsiooni­ arengukavadega ei ole näha. Ei saa ka pöördeta ei ole võimalik saavutada. väita, kas need seosed eksisteerivad Innovatsioonipööre toimub siis, kui või mitte, sest neid ei ole välja toodud. kõik ettevõtted tegelevad koos tea­ See näitab, et strateegilise juhtimise dusmaailmaga järjepidevalt toote- ja mudel üheselt mõistetavalt ei toimi. teenuseinnovatsiooniga. Loomulikult „Eesti 2035“ seire on see visioon, aga aitab mõista TT „Eesti 2035“ loob tugeva eelduse, ulatuslikku mõttemaailma muutmise mille abil Riigikogu saab tulla rahvale vajadust. lähemale, täites strateegia elluviimisel Mõista ja levitada arusaama seire- ja kontrollifunktsiooni täitevvõimu missiooni­põhisest innovatsioonist tegevuse üle. Laiapõhjalisele­ kaasamisele TT Meie ühiskonna ees seisvate suurte tuginedes võib väita, et „Eesti 2035“ on muutuste elluviimine üksikute rahva tahe, mida võim peab ellu viima. killustatud sammudena ei ole piisavalt Riigikogu aktiivne roll elluviimise­ seires tõhus, seda on näidanud maailmaprak­ näitab rahva tahte täitmist. tika ja selle kinnituseks on Euroopa

Riigikogu Toimetised 42/2020 93 Ivo Suursoo

Liidu majanduse missioonipõhine ning ettevõtluse ühist arengukava edendamine juba aastast 2013–2014. (TAIE 2020). Erasektori hea näide on TT Missioonipõhine vaatenurk, kus suure Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni väljakutse lahendamiseks kaastakse Käivituskoja (TIKK) asutamine eesmär­ kõik seotud osalised ja tehakse giga hoogustada erasektori panust fokusseeritud tööd suure väljakutse innovatsioonis. Eesti teadus on maa­ ehk missiooni elluviimiseks, on viinud ilmatasemel, kuid suurim väljakuste inimese Kuule ja saab viia ka Eesti on selle sidumine ettevõtlusega ja arenguvajaduste lahendamiseni. seeläbi veelgi suurema kasu toomine Viia teaduse ja innovatsiooni Eesti majandusele. Oleks loogiline, et temaatika kultuurikomisjonist teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse majanduskomisjoni teema oleks majanduskomisjoni üks TT Teadus on pikka aega olnud Riigikogu kõrgemaid prioriteete. kultuurikomisjoni teema, samal ajal on täidesaatval tasemel ja ettevõtlusmaas­ LÕPETUSEKS tikul toimumas hulga initsiatiive, Visioon „Eesti 2035“ on hea stardikoht. mille eesmärk on tuua Eesti teadus ja Selleks, et 15 aasta pärast tunda saavutustest ettevõtlus üksteisele lähemale ning rõõmu, on vaja julgust teha valikuid ning üheskoos käivitada innovatsioonipööre. need missioonipõhiselt ellu viia. Missiooni Avaliku sektori näitena võiks nimetada elluviimine loob Eesti teadusele ja ettevõtlu­ MKMi ja HTMi koostatud Eesti teadus- sele võimalusi innovaatilisteks rakendusteks ja arendustegevuse ja innovatsiooni ja nende turustamiseks maailmas.

KASUTATUD ALLIKAD: ARON, R. (2020). Innovatsiooni käivituskoda. – Tööandjad. – https://www.employers.ee/meie-tegevused/innovatsioon/ COVEY, F. (2012). The 4 Disciplines of Execution.– https://www.franklincovey.com/the-4-disciplines.html EESTI 2035. (2020). Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. Eelnõu. – https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-2035/materjalid EESTI STATISTIKA 2020. – https://www.stat.ee/et/uudised/2020/05/25/eesti-ettevotetest-ligi-kolmveerand-on-innovaatilised EUROSTAT (2020). Table: Nominal Labour Productivity per Person Employed. – https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&plugin=1&language=en&pcode=tec00116 EUROSTAT STATITICS EXPLAINED. (2020). – Developments for real gross value added. Online data code: nama_10_a10. – https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=File:Developments_for_real_gross_value_added,_EU- 27,_2009-2019_(2010_%3D_100).png EUROPEAN COMMISSION. [2020]. Digital Economy and Society Index. – Digital Scoreboard. – https://digital-agenda-data.eu/datasets/desi MCPH, M. (2019). Mission-Oriented Approaches in Practice: Greater Manchester’s 2038 Carbon Neutral Challenge. Medium. UCL Institute for Innovation and Public Purpose. – https://medium.com/iipp-blog/mission-oriented-approaches- in-practice-greater-manchesters-2038-carbon-neutral-challenge-a28e3d00cbc MEDIUM. (2019). A Mission-Oriented UK Industrial Strategy. – https://medium.com/iipp-blog/what-next-for-the-governments-industrial-strategy-7e306f8090c5 MÄNNASOO, K., RUNGI, M., HEIN, H., HAZAK, A., TASANE, H. (2018). Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni. Tallinna Tehnikaülikool. Tallinn: Riigikogu Arenguseire Keskus, 8. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/up- loads/2017/09/Uuringuaruanne_Tootlikkus_ja_investeeringud_30052018.pdf OECD (2020). Gross Domestic Spending on R&D (indicator). DOI: 10.1787/d8b068b4-en. – https://data.oecd.org/rd/gross-domestic-spending-on-r-d.htm SYVERSON, C. (2011). What Determines Productivity? Journal of Economic Literature, 49(2), 326–365. TAIE. (2020). Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Eelnõu. – http://eelnoud.valitsus.ee/main#KwaGs5vC THE GOVERNMENT OF JAPAN. (2020). Abenomics. – https://www.japan.go.jp/abenomics/

94 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Eesti linnade ruumilise arengu väljakutsed

suudame olla riigina edukamad, sh paremini konkureerida elu- ja töökohtade ANDRO MÄND asukohana, samuti turismi sihtkohana. Eesti Arhitektide Liidu Ruumi senisest teadlikum ja läbimõeldum president arendamine aitab parandada Eestis elukvaliteeti ja suurendada elanike heaolu nii praegu kui ka pikema aja jooksul.“ (Ruumiloome ekspertrühm 2018, 26) Ruumiloome ekspertrühm tõi välja, et kvaliteetne ruum ei ole olnud riigi huvina KATRIN KOOV esiplaanil ja ruumilise arengu eesmärgid arhitekt, Eesti Arhitektide on arengudokumentides sõnastamata. Liidu asepresident Kohaliku omavalitsuse üksused on jäetud üksi vastutama ruumikvaliteedi eest, samas puudub kohapeal selleks tihtipeale innaruumi analüüsi ja ruumi- pädevus. Nii riigi kui ka kohalike omava- loomesse tuleks märksa enam litsuste üksikotsuste laiemat ruumimõju ja läbimõeldumalt panustada, ei ole otsuse tegijad sageli teadvustanud ja selle juures oleks abi riigi teistpidi – ruumiotsuste ruumikvaliteeti Lruumiloome kompetentsikeskusest. pole kontrollitud. Seadused ja õigusaktid omakorda ei sätesta ruumiloome ees- Sissejuhatuseks on sobiv tsiteerida märke. Riigi ja omavalitsuse tasandil ei kaks aastat tagasi tehtud kokkuvõtet ole piisavalt rakendatud ruumiharidusega Riigikantselei juures koos käinud ruumi- spetsialiste, kes probleemidele osundada ja loome ekspertrühma tööst: „Hea ruum neid lahendada oskaksid. Lõpuks, ruumi­ on Eesti riigile ja siin elavatele inimestele andmetes valitseb üle riigi suur segadus, kasulik nii majanduslikult kui ka kuna neid ei ole keegi koondanud. sotsiaalse võrdsuse, demokraatia, rände, Kvaliteetse ruumi tekkimise eelduseks investeeringute tegemise ja elukohavaliku on, et see on sõnastatud riigi huvina ja tel- seisukohalt. Seega on oluline iga riigi limusena. Ekspertrühma soovitusel peab tasandi otsus, mis selle saavutamisele ruumimõjuga arvestama kõigi arengu­ kaasa aitab, ning iga samm, mis ruumi kavade koostamisel, ruumikvaliteet peab parandamise suunas astutakse. Eesti ruumi olema otsuste langetamisel esiplaanil, eri- väärtusi hoides ja kvaliteeti parandades nevaid rahastusmeetmeid tuleb kasutada

Riigikogu Toimetised 42/2020 95 Andro Mänd, Katrin Koov

senisest enam kvaliteetse elukeskkonna ja äärelinnadesse või naabervaldadesse. Need regionaalarengu edendamiseks, õigusak- rahvastiku ja linnasiseste tõmbekeskuste tides tuleb luua senisest selgemad alused ümberpaiknemise protsessid, lisaks parema elukeskkonna loomiseks, tuleb töökohtade ja töö iseloomu muutusele, ka ruumiandmeid koondada ja juhendeid on Eesti linnade ühed suurimad elu- täiendada. Kõige tähtsama komponendina keskkonna ja füüsilise ruumi mõjutajad. nägid ekspertrühmas osalenud arhitektid Omavalitsustes eelistatakse aga pigem aga ruumiloome meeskonna moodusta- igapäevaste jooksvate probleemidega tege- mist selleks, et parandada riigi keskvalit- leda kui pikemaajalist visiooni kavandada, suse tasandil ruumipädevust ja koostööd kvaliteetsest ruumiloomest rääkimata. ning saavutada riigi tasandi ruumiotsuste Nõnda ei tegeleta ka muutunud olukorra parem kvaliteet. ümberhindamisega ning oma linnastruk- Miks on oluline seda dokumenti uuesti tuuri jõulisema kohandamisega muutunud esile tõsta? Mõned põhjused alljärgnevalt. oludele. Samas on kasulik endale aru anda, Viimase kolmekümne aasta jooksul on et strateegiline mõtlemine ning mõistlikud Eesti linnade (v.a Tallinn ja Tartu) rahvaarv ümberkorraldused ruumis on konkurent- järjepidevalt kahanenud. Seda tõsiasja sieeliseks nii teiste Eesti linnade suhtes pole omavalitsuste tasandil teadvustatud kui ka kogu Baltikumis, sest samasugused ning veelgi vähem on selle aja jooksul protsessid leiavad aset ka Lätis ja Leedus. kahanemise põhjuste ning tagajärgedega Eelkirjeldatu kehtib ka omavalitsustesse tegeletud, uue arenguvisiooni väljakäimi- tehtavate riigi investeeringute kohta. sest rääkimata. Üldjuhul ei analüüsita riigi tehtavate linnaruumi mõjutavate investeeringute puhul selle mõju kohalikule elukeskkon- nale, veelgi vähem analüüsitakse, kas Ajalooliste selle investeeringu kaudu muudetakse kohalikke kogukondi jätkusuutlikumaks. linnasüdamete Omavalitsustel endal puudub tihti selleks pädevus ning riigil pole institutsiooni, mis elujõule on ministeeriumite üleselt sellise analüüsi laastavalt mõjunud ning omavalitsuste toetamisega tegeleks. Riik ise ehitab samuti ilma laiema visioo- planeeringulised nita: iga ministeerium tellib hooneid Riigi otsused, mille pikaajalisi Kinnisvara ASi (RKAS) kaudu vastavalt oma nägemusele ja vajadusele. Haridus- ja tagajärgi pole Teadusministeerium ehitab uusi koole, Siseministeerium uusi politsei- ja pääste- eelnevalt piisavalt hooneid kitsalt oma valdkondlike arengu- analüüsitud. kavade alusel. Samas oleks kasulik vaadata riigi tasandil, kuidas need investeeringud koos toimivad ning kas need aitavad kohalikku kogukonda ja linnastruktuuri Lisaks rahvaarvu vähenemisele saab tugevdada. Lisaks on tekkinud olukord, välja tuua veel teise pikaajalise suundu- kus iga uue ehitatud hoone kõrvale tekib muse – maakonnakeskuste suuremate piltlikult öeldes „vana maja vari“ ehk linnade rahvastiku väljavalgumine neid tühjalt seisma jäetud üsna korralik hoone, ümbritsevatesse valdadesse. Sama on millele aastate viisi ei leita uut omanikku juhtunud kaubandusega, mis on liikunud ega kasutust. Selline näiliselt otstarbekas linnade ajaloolistest tuumikaladest ja efektiivne ehitustegevus on suures pildis

96 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Kuressaare Rakvere Haapsalu

JOONIS 1. Linnade piiridel paiknevad kaubanduskeskused, mis halvendavad ajalooliste linnasüda- mete elujõulisust. Allikas: Eesti Arhitektide Liit pigem ebamõistlik ja jätkusuutmatu, kuna vilju. Küsimus on selles, kas ja kui kaua ei analüüsita tegevuse kogumõju keskkon- peaksime samamoodi jätkama? nale ja kogukulu riigile. Ruumilised otsused on vahetult seotud LINNARUUMI TIHENDAMINE NING riigi ja kohaliku omavalitsuse poliitikaga, KOMPAKTSEMAKS MUUTMINE mistõttu pole vähetähtis ette näha erine- Võrreldes teiste Euroopa linnadega on vate otsuste ruumilist mõju. Kui meil on Eesti linnad hoolimata mitmest ehitus- poliitiline tahe, et linnad oleksid tihedad, buumist endiselt võrdlemisi hõredad. hästi ühendatud, tervislikud, inimsõbrali- Teises maailmasõjas hävinud hoonestuse kud ja sotsiaalse energiaga täidetud, ning asemele ei ehitatud paljudes kohtades uusi teistpidi, kui me soovime vältida äärelin- maju. Tihti muudeti need alad ajutiselt nastumisest ja autostumisest tulenevaid parkideks ning aastakümnete jooksul on keskkonnaprobleeme, siis tuleb neid põhi- need ajutised lahendused muutunud juba mõtteid ka otsuste tasandil rakendada. Kui püsiolukorraks (näiteks Tartu kesklinnas). me teame, et sotsiaalne stabiilsus eeldab Lisaks on aja jooksul tühjaks jäänud elujõulisi kogukondi, kus eri põlvkonnad tulekahjudes ja muudel põhjustel hävinud ja erineva tausta ja sissetulekuga inimesed hoonete asemed. 1960.–1980. aastatel saavad rahumeelselt koos elada, kus olid eelistatud modernistliku linnapla- lastel on turvaline iseseisvalt koolis käia neerimise põhimõtete järgi rajatavad ning eakatel ja erivajadustega inimestel uued vabaplaneeringulised linnaosad. on võimalik iseseisvalt ligi pääseda eluks Viimase paari aastakümne jooksul on vajalikesse kohtadesse nii hoonetes kui suuremates linnades siiski ka tühimikke ka avalikus ruumis, tuleb hoolitseda täitma asutud, kuid see on olnud eelkõige selle eest, et ehitatud keskkond kõike kasumist lähtuva turumajanduse, mitte seda võimaldaks. Tegelikkuses näeme aga kohaliku linnavõimu tasakaalustatud paraku teistsugust pilti, kus kogukonnad ja koordineeritud tegevuse tulemus ning eralduvad järjest selgemini nii sissetuleku, elukeskkonna kvaliteet ja avalik huvi vanuse kui ka rahvuse alusel. Eesti pealinn nendes protsessides on jäänud pigem segregeerub jõudsalt, samuti toimub tagaplaanile. segregatsioon regionaaltasandil. Põhjused Ajalooliste linnasüdamete elujõulisu- peituvad poliitilistes valikutes ja otsustes, sele on laastavalt mõjunud ka mitmed mitte planeerimises ja arhitektuuris, sest planeeringulised otsused, mille pikaajalisi planeerimine viib ellu kehtivat poliitikat, tagajärgi pole eelnevalt piisavalt analüü- mitte vastupidi. Praegu maitseme oma situd. Kõige ilmekam näide on suurte linnades 1990. aastatel tehtud otsuste kaubanduskeskuste rajamise lubamine

Riigikogu Toimetised 42/2020 97 Andro Mänd, Katrin Koov

JOONIS 2. Asustustiheduse muutumine, eemaldudes linnasüdamest 500meetrise sammuga, 2000–2011. Rahvastikutihenduse muutus, % (2000 = 100) < 95 95–115 115 < Allikas: Statistikaamet; skeem: Eesti Arhitektide Liit linnade servadesse. Taoline lahendus Sama puudutab ka inimeste liikumist soodustab autostumist, kuna poed on ajaloolistelt tuumikaladelt nn rasvaringi- viidud elukoha juurest kaugemale ning desse, mis asuvad linnade piiride taga ning lisaks suretab see välja ajaloolisi linnade kuhu kolib jõukam keskklass. Linnadel on tuumikuid, kus reeglina asuvad ajalooliselt väga raske takistada uuselamupiirkondade väärtuslikud hoonestused, mida on ühis- rajamist oma piiride taha. Samas nende konnal keeruline ja kulukas üleval pidada, uuselamupiirkondade elanikud hakkavad kui elu kandub linnade servadesse. Antud otsest mõju avaldama linnade haridus-, probleemi üks põhjustajaid on ka see, et ühistranspordi- ning teedevõrgule (vt ka linnadel puudub kontroll enda piiri taga Anni, Oja 2016). toimuva üle. Mitmete Eesti väikelinnade Peale hiljutist haldusreformi on mitmed linnad saanud kontrolli ümbritseva maa üle (näiteks Kuressaare ja Haapsalu). Omavalitsuste ruumilise planeerimise pädevus on aga väga paljudes omavalitsus- Meie linnaruumi tes nõrk, seega ei pruugi ümbritseva maa üle kontrolli saavutamine suurt muutust arengut määrab endiselt linna arengu kujundamises tuua. Paraku mõtteviis, kus turg on puudub riigis ka institutsioon, kuhu omavalitsused saaksid oma ruumilise linnaplaneerimises arengu planeerimise asjus pöörduda. Sageli toovad omavalitsused linna­ ainuotsustaja rollis. ruumi kujundamise tegevusetuse põhjen- See on tõhus vaid duseks ka selle, et munitsipaalomandis on väga vähe maad ning sellestki moo- lühiajaliselt. dustavad enamiku teed ja tänavad. 1990. aastatel korraldatud omandireform jättis Eesti linnad maa osas keerulisse seisu, kuid samas ei ole ka linnad ise näinud võimalust enda kätte jäänud maade pika- elujõulisust halvendavad kaubanduskes- ajaliseks arendamiseks, vaid on eelistatud kused on rajatud teiste omavalitsuste täita nende maatükkide müügiga lühi- territooriumitele, seega linnadel on olnud ajaliselt linna eelarvet. Mingil põhjusel ääretult keeruline nende rajamist takis- suhtutakse ühiskonnas ka munitsipaal­ tada või suunata. omandisse maaostu kui tabusse. Veelgi

98 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Põhja-Tallinn

Lasnamäe

JOONIS 3. Tallinna Väike- asumid, mille Õismäe palgatöötajate kuu keskmine brutotulu Mustamäe oli 2018. aastal alla Tallinna keskmist brutotulu. Allikas: Statistikaamet; skeem: Eesti Arhitektide Liit Männiku

suurema kriitikaga suhtutakse sellesse, tähendab kasvavat vajadust paindlikkuse kui avalik sektor ise asub arendaja rolli. ja kohanemisvõime järele. Vastukaaluks võib tuua positiivse näite sellest, kuidas linn oma territooriumil LINNADE TEADLIK toimuvasse arendustegevusse tasakaa- KOKKUTÕMBAMINE lustava jõuna sekkub: Helsingi linn Eesti mõistes pretsedenditu on olnud Valga jälgib hoolsalt, et uusarendustes oleks linna viimaste aastate teadlik tegutsemine tagatud mitmekesine ja kvaliteetne oma linnaruumi koondamisel. 2020. aastal füüsiline keskkond ning avalik ruum, Rahandusministeeriumi korraldatud aga ka elanikkonna sotsiaalne tasakaal Valga valla korterelamute uuring ja nende ja ligipääsetavus kõigile. Kallite korterite jätkusuutlikkuse analüüs Valga valla kõrval tuleb tagada ka kindel hulk tasku- üldplaneeringu koostamiseks tõi välja, et kohaseid elamispindu. Selliste mõistlike Valgas olevast 5515 korterist 1303 ehk 24 tingimustega teenivad ka põhjanaabritest protsenti on asustamata (Tartu Regiooni arendajad ometi kasumit. Meie linna­ Energiaagentuur 2020, 31). Valga on aja- ruumi arengut määrab paraku endiselt looliste arengute tõttu kahanemisprotsessi mõtteviis, kus turg on linnaplaneerimises kiiruse ja ulatuse osas Eesti linnade seas ainuotsustaja rollis. Selline süsteem on äärmuslik, kuid analoogne tühjenemine tõhus vaid lühiajaliselt. Peale taasise- on toimumas ka teistes väiksemates seisvumist andis see kogu riigi arengule Eesti linnades, eriti Ida-Virumaal, kus vajaliku tõuke, kuid kodanikuühiskond ka suuremad linnad kiiresti tühjenevad. ja selle linnad peavad õppima rohkem Pooltühjade hoonetega kummituslinnad dialoogi pidama, ühiskonna nõrgematele võimendavad allesjäänud inimeste liikmetele tähelepanu pöörama, käsitlema jõuetust piirkonna arengusse panustamisel eluruumi iga inimese põhiõigusena, mitte ning kiirendavad nende lahkumist. Valga teenuse või tootena. Lisaks on ühiskond on asunud oma linna ruumilise kokkutõm- järjest kiirenevas muutumises, mis bamise alal teerajaja rolli — lammutanud

Riigikogu Toimetised 42/2020 99 Andro Mänd, Katrin Koov

alustuseks seitse tühja või pooltühja van Ham, Musterd 2015) toob välja, kortermaja ning kolinud nende elanikud et Tallinn on Euroopa üks kiiremini linna tuumikalale ümber. Sama skeemi segregeeruvaid pealinnu. (Joonis 3). on mõistlik järgida paljudes teisteski Eesti Paraku puuduvad analoogsed uuringud omavalitsustes, kuid kuna nende tulubaas Tartu ja Pärnu kohta, kuid vaadates neis on tihti väike, vajavad nad selleks riigi abi. toimuvaid arenguid, võib väita, et sarna- Kõigepealt tuleks aga kohalikel omava- sed protsessid on toimumas ka nendes litsustel endil tunnistada kahanemist kui linnades, kus väiksema sissetulekuga tõsiasja ja vajadust sellega kohanemiseks. inimesed on jäänud pidama paneelmajade Linnade tuumikalade tihendamine ning piirkondadesse ning jõukam keskklass äärealade kokkutõmbamine aitab muuta kolib linna ümbritsevatesse uusaren- dustesse. Kaduma hakkab erinevatest inimestest läbipõimunud tihe ja elurikas linn ning asemele astub homogeensetest Linnade tuumikalade enklaavidest koosnev hõre ja eluvõõras linn. See on otsene tulem sellest, et linn tihendamine ei sekku otsustavalt linnaplaneerimisse ning ehitustegevusse. Kahjuks või õnneks ning äärealade me linnaruumis ruumilist eraldatust nii kokkutõmbamine teravalt veel ei taju, seega ei ole meedias, poliitikute ega ka tavainimeste seas see aitab muuta linnu teema olulist kõlapinda leidnud. Samas on efektiivsemaks. segregeerumise protsess muutunud väga kiireks ning kui sellega kohe tegelema ei hakata, siis lähima 10–20 aasta pärast muudab see oluliselt linnade, eelkõige aga linnu efektiivsemaks. Vähenevad linnade Tallinna linnapilti. kulutused tänavavalgustusele, tänavate Muu maailma linnade näitel hooldusele, transpordile, haljastusele jne. (Metropolitan Planning Council 2017) Kui linnad on kompaktsemad, siis väheneb võib öelda, et arengus maha jäävates vajadus auto kasutamiseks ning sellega piirkondades kahaneb omavalitsusele koos parkimiskohtade arv, samuti on ja riigile laekuv maksutulu, kasvavad vähem müra ja õhusaastet. Tulemusena kulutused sotsiaalhoolekandele, politseile paraneb elukeskkonna kvaliteet tervikuna: ja päästeametile. Turvalisuse vähenemine tänavatele ilmuvad inimesed ja sellega kahandab ka investeeringuid ja tulu. koos sotsiaalne elu; turvaliseks muutub Kinnisvaraarendus käib alla ning ärid jalgrattaga sõitmine ja jala käimine; para- liiguvad mujale. Suureks probleemiks neb inimeste tervis, meeleolu ja teovõime; muutub kooliharidus piirkondlike tuntakse end oma linnaga positiivselt koolide süsteemis. Nii võivad kehvemate seotuna ja tajutakse linna oma identiteedi piirkondade lapsed jääda nõiaringi, kust osana. neil on raske välja murda. Kokkuvõttes kasvab segregeeruvate piirkondade kulu SEGREGATSIOON SUUREMATES ühiskonnale tunduvalt suuremaks kui turu LINNADES juhitavast linnaarengust saadav tulu. Hädavajalik on muuta paradigmat, kus Eesti ühiskonnas valitseb siiani nõu- üksnes turg reguleerib linnade arengut. kogude perioodist saadud tugev trauma. Üleeuroopaline uuring „Socio-Economic Nõnda on viimased paarkümmend aastat Segregation in European Capital Cities: valitsenud mõtteviis jõuliselt tõrjunud East Meets West“ (Tammaru, Marcińczak, ning alavääristanud munitsipaalüürimaju.

100 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Tallinnas ehitatud linnaüürimajad Graniidi tn 24, Ristiku tn 17, Maisi tn 6 Fotod: A. Mänd

Riigikogu Toimetised 42/2020 101 Andro Mänd, Katrin Koov

Samas on see paljudes Lääne-Euroopa sissetulekuga inimesed ja leibkonnad linnades täiesti tavaline vahend kogukon- (üliõpilased, noored pered, lasteaiakas- dade tugevdamiseks ja sotsiaalse sidususe vatajad, meditsiiniõed, üksikvanemad parandamiseks. See on olnud loomulik jne), sest ühiskonna toimimiseks on nad osa ka meie oma linnakultuurist. Kahe ääretult olulised ning neid äärealadele maailmasõja vahelisel perioodil ehitas surudes antakse mõista just vastupidist. Tallinn väga jõudsalt linnaüürimaju ning Ka linna ja riigi investeeringud on kasulik neid projekteerisid oma aja tipparhitektid. suunata eelisjärjekorras probleemsetesse Mõned head näited on Graniidi tn 24, Raua piirkondadesse ning kõigi vahenditega tn 4, Maisi tn 6, Mulla tn 2. mitmekesistada sealset elukeskkonda. Eesti väikeses ühiskonnas on eriti olu- Riigi rajatavad uued tugevad riigigümnaa- line, et erinevad sotsiaalsed grupid oleksid siumid peaksid tulema esimestena just nendesse piirkondadesse. Uusarendustega ei ole mõistlik lisada Lasnamäele uut „lasnamäge“ ehk sama tüüpi monotoonse Kokkuvõttes kasvab arhitektuuriga monofunktsionaalseid segregeeruvate asumeid, mis tulevikus hakkavad täpselt samu probleeme tootma. piirkondade kulu KOOL KUI LINNA KATALÜSAATOR ühiskonnale tunduvalt Väiksemate linnade arengus on väga suuremaks kui turu tähtsad kohalikud haridusasutused. Õpetajad, õpilased ning nende vanemad juhitavast linnaarengust on väikelinnades oluliseks linnakeskuse saadav tulu. arengu mootoriks, sest nad toovad lin- naruumi aktiivsust ja sotsiaalset energiat. Lisaks tänavatel ja platsidel liikumisele ja linnaruumi laiendatud õppetööle külas- linnas läbi põimitud ja riskirühmad haju- tavad nad ka ümberkaudseid kohvikuid tatud, et ei tekiks teatud piirkondade alla- ja kauplusi ehk hoiavad kohalikke ärisid käiku ning säiliks suhtlus erineva taustaga elus. Me elame arenevas kodanikuühis- ühiskonnaliikmete vahel. Tuleb kindlasti konnas, kus kogukondlikud algatused vältida ka uusimmigrantide koondumist omavad järjest suuremat kaalu ning nende konkreetsetesse piirkondadesse ning siin eestvedajateks on tihti just koolinoored. on väga suur roll just omavalitsusel ning See kõik on ajalooliste linnasüdamete nende pakutavatel teenustel, mille üks osa elus hoidmiseks väga tähtis. Hea Avaliku on taskukohane elamispind. Ruumi arhitektuuriprogrammi raames Paljudes riikides on mindud seda teed, uuendatavad linnaväljakud on tähelepa- et eraarendajatele on pakutud teatud nuväärne algatus, kuid lisaks tuleb teha soodustusi, kui nende arendustes on kõik selleks, et ka igapäevane elu tuleks teatud arv fikseeritud madalama üürihin- nendele keskväljakutele tagasi. naga kortereid. Sellisel juhul võib arendaja Eesti linnade ruumilise arengu mõistes näiteks väiksema arvu parkimiskohti välja võib edulooks pidada riigigümnaasiumite ehitada, teatud protsendi võrra suuren- programmi, mille raames riik rajab maa- dada lubatud ehitusalust pinda või lisada konnakeskustesse ning Tallinna ümbruse hoonele kõrgust. valdadesse uued riigigümnaasiumid. Strateegiliselt mõtlevad linnad peak- Enamasti on need rajatud linnade keskus- sid tegema kõik selleks, et kesklinna tesse ning sedakaudu aitavad tugevdada piirkonnas saaksid elada ka madalama linnade tuumikalasid. Paraku võib siin

102 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

JOONIS 4. Pärnu riigigümnaasiumi kaugus JOONIS 5. Tallinna Endla tänava ümbruse kesklinnast. liiklusummikud õhtusel tipptunnil. Allikas: Eesti Arhitektide Liit Allikas: Eesti Arhitektide Liit

tuua negatiivse näitena Pärnu, mis hooli- valminud avalike arhitektuurivõistluste mata sellest, et tegu on kahaneva linnaga, põhjal. Selle tulemusena on koolihooned rajas oma uue riigigümnaasiumi kesklin- kvaliteetse arhitektuuriga ning arvestavad nast kolme ja poole kilomeetri kaugusele tänapäevase õpikäsitusega. Paraku ei (joonis 4). Linna toimimise seisukohast saa sama öelda kõigi omavalitsuste läbimõtlematu on ka otsus Tallinna üks rajatavate haridusasutuste kohta. Suur riigigümnaasiumitest ehitada Endla täna- osa neist valmivad läbi odavhangete, vale (joonis 5). Planeeritud asukohast ühe kus eesmärgiks ei ole linnaruumiliselt ja kilomeetri raadiuse ringi sisse jääb mit- õpikeskkonnalt parim lahendus, vaid mää- meid koole (Tallinna Prantsuse Lütseum, ravaks on odavus. Omavalitsused võiksid Jakob Westholmi Gümnaasium, Tallinna siinkohal riigist eeskuju võtta ja lähtuda Reaalkool, Tallinna Ühisgümnaasium, põhimõttest, et haridusasutuse rajamisse Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Tallinna raha paigutamine on investeering, mitte Humanitaargümnaasium jt), seega ei ole kulutus. Kõige tähtsam sellise investee- linnal sinna piirkonda uut kooli kindlasti ringu puhul on nüüdisaegne õpikäsitus vaja. Antud asukoht on ümbritsetud ka suurte magistraalide ja ristmikega, mis on tipptundidel umbes, seega antakse uue kooli rajamisega kesklinna autostumisele veel hoogu juurde. Pärnu ja Tallinn on Arenevas kodaniku­ näited, kus riigi investeering ei arvesta linna eripäraga ega toeta selle arengut. ühiskonnas on Hoolimata paarist altminekust on kogukondlikud algatused riigigümnaasiumite programm siiski ees- kujulik ja teedrajav. Haridusministeeriumi üha olulisemad ning ja RKASi tuleb tunnustada kaasaegset nende initsiaatorid on kooliruumi väärtustava lähenemise eest. Enamik uusi gümnaasiumihooneid on tihti koolinoored.

Riigikogu Toimetised 42/2020 103 Andro Mänd, Katrin Koov

ja sellele vastava ruumilise lahenduse juurde vaja tööle võtta palju kogenud ja leidmine. Selleks omakorda on parim viis häid arhitekte ja linnaplaneerijaid. korraldada avatud ja aus arhitektuurivõist- lus. Probleemiks on paljude omavalitsuste KOKKUVÕTE linnaplaneerimise ja arhitektuurialase Eesti linnade ruumiline areng on alates kompetentsi puudumine. See on ka mõis- 1990. aastatest kulgenud üsna juhitamatult tetav, kuna paljudes omavalitsustes on ning ilma suurema visioonita. Seetõttu on ehitustegevust vähe ning avalikke hooneid linnad muutunud ebaefektiivsemaks ning langenud on nende ruumiline kvaliteet. Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused peavad investeeringute puhul jälgima, et need aitaksid kaasa kahaneva rahvastikuga Raha paigutamine asulate kompaktsemaks muutmisele. haridusasutuse Strateegiliselt oluline on kavandada sot- siaalselt sidusat ja tasakaalustatud, ruumili- rajamisse on selt mitmekesist elukeskkonda. Kvaliteetne linnaruum ja elukeskkond tervikuna investeering, on oluline faktor kodu määratlemisel, mitte kulutus. sealhulgas talentide kojunaasmisel, ning nõnda on see ka konkurentsieelis teiste linnade ning teiste lähipiirkonna riikide ees. Eesti ühiskond on jõudsalt liikunud arenenud riikide sekka. Kõrgepalgaliste ehitatakse väga harva. Samas puudub tippspetsialistide Eestisse saamisel on kva- ka riigil vastav institutsioon, mis saaks liteetne elukeskkond määrava tähtsusega. taolistes olukordades omavalitsustele appi Seega tuleb ruumiloomesse märksa enam tulla ning viia läbi vajalikud linnaruumi ja läbimõeldumalt panustada. analüüsid ning nõustada neid ka avalike Kõige selle tegemisel oleks suur abi arhitektuuri- või planeeringuvõistluste ruumiloome kompetentsikeskusest riigi läbiviimisel. Kuigi RKAS on pürgimas sel- tasandil. Vanamoodi jätkamine ei vii meid liseks kompetentsikeskuseks, pakkumaks parema elukeskkonnani. Ruumiloome eks- oma kogemust ja kompetentsi, siis selle pertrühma põhjalikku tööd aluseks võttes ülesande sisuliseks täitmiseks on sinna tegutsema asudes on meil aga lootust.

KASUTATUD ALLIKAD ANNI, K., OJA. T, (2016). Laienevate linnade piirimuudatustest. – Riigikogu Toimetised (33), 125–140. – https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-33/laienevate-linnade-piirimuudatustest-haldusreformi-kontekstis/ METROPOLITAN PLANNING COUNCIL. (2017). The Steep Costs All of Us in the Chicago Region Pay by Living So Separately from Each Other. – The Cost of Segregation. Chicago: Metropolitan Planning Council. – https://www.metroplanning.org/uploads/cms/documents/cost-of-segregation.pdf RUUMILOOME EKSPERTRÜHM. (2018). Ruumiloome ekspertrühm. Lõpparuanne. Tallinn: Riigikantselei. – https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ruumiloome_lopparuanne_.pdf TAMMARU, T., MARCIŃCZAK, S., VAN HAM, M., MUSTERD, S. (2015). Socio-Economic Segregation in European Capital Cities: East Meets West. Routledge. TARTU REGIOONI ENERGIAAGENTUUR. (2020). Valga valla korterelamute uuring ja nende jätkusuutlikkuse analüüs Valga valla üldplaneeringu koostamiseks. Tartu-Valga: Valga vald. – https://www.valga.ee/documents/17893995/20451401/ Valga+korterelamute+uuring.+28.04.2020+TREA_kaust.pdf/73197a26-c7b3-4fbb-aef0-5df2bde79dd3

104 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Tehnoloogilised uuendused ja isikuandmete kaitse

vähem kui 20 minutiga (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2020b), mugav digiretsept või avaliku sektori NELE NISU pakutavad proaktiivsed teenused (teatud Sotsiaalministeeriumi tingimustel toetuste maksmine). Suurem õigusnõunik mugavus saavutatakse enamasti teaduse ja tehnoloogiliste uuenduste kaasabil, mis võimaldavad andmeid üha kiiremini ja mugavamalt ühildada. Andmetöötlus toimub peamiselt teenuse taustal ja inimese jaoks märkamatult. Siit kerkib KRISTEL NIIDAS omakorda küsimus, kas uued tehnoloogiad Sotsiaalministeeriumi nõunik tekitavad suurema eraelu riive või on võimalik neid edusamme riive kaitseks asvab arusaam isikuandmete hoopis ära kasutada? Loodame, et käesolev ühildamise vajadusest ning kirjatükk annab sellele vastuse. teadmine, kuidas seda teha turvaliselt ja mugavalt. ÜHILDATUD ANDMED – K PAREM TEADMINE! Nii riik kui ka erasektor teevad pingutusi Sissejuhatuseks olgu toodud, et konkreet- selle nimel, et pakkuda üha mugava- sele isikule teenuseid pakkudes räägime maid teenuseid. Rahuolu taotletakse alati tema kohta käivate andmete töötle- eelkõige üksikindiviidi tasandil, kuid misest ehk isikuandmetest (Isikuandmete selle taga võib näha e-riigi kuvandit kaitse üldmäärus 2016, art 4(1)). Sotsiaal- ja laiemalt. Riik on tellinud rea uuringuid tervishoiuvaldkonna teenuste pakku­ infotehnoloogia kasutusest (Majandus- ja miseks räägime lisaks ka tundlikest ehk Kommunikatsiooniministeerium 2020a) eriliigilistest andmetest (ibid., art 9(l)). Olgu ning kokkuvõttes on Eesti e-valitsuse ja kavandatud teenuseks kas pingutused e-teenuste areng olnud märkimisväärne. sotsiaal- ja tervisevaldkonna andmete Ainulaadne elektroonne ID teeb integreerimisel või sama valdkonna võimalikuks paberivaba asjaajamise, andmete sihitatum kasutamine (näiteks muutes paljud igapäeva toimingud personaalmeditsiin) – mõlemal juhul paindlikumaks ja kiiremaks. Olgu tuleb eri osapoolte andmed ühildada, et selleks siis ettevõtte loomine kõikjalt saavutada senisest parem tulemus. Lihtsa

Riigikogu Toimetised 42/2020 105 Nele Nisu, Kristel Niidas

näitena võib tuua sõiduõiguse kontrolli- suurendada tervishoiuteenuste vajadust, misprotsessi ühistranspordis, eesmärgiga samas ebapiisav ennetus ravis tingib tuvastada sõiduõiguse olemasolu (tasuta haiguste suurenemise ning see omakorda sõiduõiguse või soodustuse kontrolli hooldusvajaduse kasvu. Seetõttu on ühistranspordis pakub näiteks Ridango AS integreeritud hooldusteenuste osutamine oma elektroonse piletisüsteemi lahenduse väga oluline, liiatigi vananevas ühiskon- kaudu) (Ridango AS). Teenuse tarbijana nas, nagu sedastas Maailmapanga uuring on eelviidatud teenuse puhul tegemist (Somanathan et al. 2017, 75). väga mugava lahendusega, kuid selleks, Tõhusamale andmekasutusele on et õigetele isikugruppidele tasuta sõidu- erilist rõhku pööratud ka Euroopa Liidu õigus tagada, tuleb vahetada erinevate (EL) tasandil. Euroopa Komisjoni teatises osapoolte andmeid. Nii tuleb kindla linna „Euroopa andmestrateegia“ tuuakse välja, elanikele tasuta sõiduõiguse tagamiseks et andmepõhise majanduse järgmiste kontrollida teenuse osutajal isikustatud kümnendite konkurentsivõime alused sõidukaardi kasutaja elukohaandmeid määratakse kindlaks just praegu. EL rahvastikuregistris. peaks seetõttu olulisemalt tegutsema, et Võib ju eeldada, et nii nagu me tun- saavutada tasakaal andmete liikumise ja neme rõõmu mugavast kaardisüsteemist, laialdase kasutamise ning rangete eraelu tunneksime rõõmu personaalsetest puutumatuse, julgeoleku-, turvalisuse- ja teenustest sotsiaal- või tervishoiuvaldkon- eetikanormide vahel. Komisjon on veendu- nas. Andmete ühildamisel saame luua uusi nud, et ELi ettevõtteid ja avalikku sektorit ja individualiseeritud teenuseid ka neis saab tugevdada, kui nad saavad kasutada valdkondades. Seda arusaama toetavad andmeid selleks, et teha paremaid otsu- nii heaolu arengukava 2016–2023, seid. Komisjon rõhutab, et andmepõhine eeskätt alaeesmärk 3, mis toetab innovatsioon toob lõppastmes suurt kasu lahenduste leidmist hoolduskoormuse kodanikele endile, märkides ühe väljun- probleemile, sealhulgas eri valdkondade dina personaalmeditsiini. Selle aluseks teenuste ja toetuste koostoime paran- on asjaolu, et maailmas toodetakse üha damist (Sotsiaalministeerium 2019a) rohkem andmeid ning andmemaht kasvab kui ka rahvastiku tervise arengukava 2018. aasta 33 zettabaidilt eeldatavasti 2020–2030, eeskätt alaeesmärk 8.2.3 2025. aastaks 175 zettabaidini (Euroopa (Sotsiaalministeerium 2019b). Mõlemad Komisjon 2020, 1–4). Näiteks võrdub üks taotlevad teenuste mudeli ümberkujun- zettabait (zettabyte­ ) IBMi asepresidendi damist ning koostööd ja koordineerimist Bijan Davari sõnul 36 miljoni aasta sektorite sees ja vahel. Tervisesüsteemid jagu HD-kvaliteedis salvestatud videoga peavad lähtuma terviklikust käsitlusest, (Kullasepp 2013). Andmestrateegias rõhu- mis hõlmab nii tervise edendamist, tatakse, et andmed on majandusarengu haiguste ennetamist, integreeritud ravi kui alus, mille põhjal saab luua uusi tooteid ka teenusepakkumise korraldust tervis- ja teenuseid ning andmed võimaldavad hoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös (ibid., teenuseid personaliseerida. Andmed tuleb 35). E-tervise visiooni 2025 ning e-tervise teha rohkem kättesaadavaks ja parandada strateegilise arenguplaani 2020 eesmärgiks nende kasutamisviise. Nii saaks lahendada on saavutada andmete taaskasutusest mitmeid ühiskondlikke probleeme, tulenev ressursisääst (Eesti e-tervise sealhulgas muuta ühiskond jõukamaks ja strateegiline arenguplaan 2020 (2015), tervemaks (Euroopa Komisjon 2020, 1–3). 14). Isegi Maailmapank on soovitanud Samas tõdetakse, et kuigi isikuandmete Eesti tervishoiu- ja hoolekandesüsteemid kaitse üldmäärus on tekitanud võrdsed süsteemsemalt kokku tuua. Ebapiisav tingimused terviseandmete kasutamiseks, sotsiaalhooldusteenuste maht võib on varieeruvus nii liikmesriikide sees

106 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

kui ka nende vahel suur, samuti valitseb seisneb selles, et üksnes andmete andmetele juurdepääsu tagamisel mude- vahetamisest ei piisa, kuna üks ega teine lite paljusus (ibid., 31). Strateegias ei jää spetsialist ei oskaks hinnata isiku tege- märkimata asjaolu, et kuigi üksikisikud likke vajadusi teise valdkonna spetsialisti väärtustavad isikuandmete kaitse üldmää- teabele tuginedes (tervisealase hinnangu ruses tagatud kaitse kõrget taset, puudu- saab anda siiski arst, mitte sotsiaaltöötaja). vad neil sobivad tehnilised vahendid, mis Olukorda on võimalik lahendada abista- muudaks nende õiguste kasutamise liht- vate tõenduspõhiste hindamisvahenditega saks ja mugavaks (ibid., 10). Viimast muret või võimaldada otsustustoe lahendust üritavad autorid selgitada andmejälgija ja (Sotsiaalministeerium 2019d). InterRAI hea õigusloome näidete kaudu. Kindlasti ei aluseks võeti senised praktikad Kanadas, kajasta käesolev artikkel kõiki võimalikke Belgias ja Soomes, kusjuures eakatepolii- lahendusi, mida teadus ja sellega kaasuv tikat puudutavate arengudokumentide innovatsioon pakuvad, kuid lugeja saab väljatöötamises kuulub Kanada maailma aimu andmete ühildamise eesmärkidest ja juhtriikide hulka (Kõre et al. 2011, 6). Kuigi vajadustest ning mõningatest probleem- saame kasutada nende parimaid teadmisi, kohtadest, mis tahes-tahtmata tehnoloogia arenedes üles kerkivad.

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna Praegu puudub integreerituse positiivne mõju Eelneva valguses on integreerimise heaks standardne meetod ja näiteks aastail 2018–2019 katsetatud tehniline keskkond, et InterRAI (Resident Assessment Instrument) kontakthindamise instrument, mis leidis saada teise valdkonna käsitlemist hoolduskoordinatsiooni projekti raames. See osutus sobivaks asjatundjalt abi inimese just valdkondadeülese ukseavajana. seisundi hindamisel. Katseprojekti eesmärk oli tagada suure ja keerulise hooldusvajadusega inimes- tele sotsiaal- ja tervisevaldkonnaülene koordineeritud abi. Projekti tulemustest erinevad spetsiifilised tingimused nagu oli näha, et InterRAI kontakthindamise standardiseeritud andmed, nende kvaliteet andmed võivad olla olulised nii perearstile, ja infosüsteemide koostalitlusvõime, riigiti sotsiaaltöötajale kohalikus omavalitsuses suuresti. Õnneks on Eestil kui tuntud kui ka haiglas, koduõele, aga ka mitmele e-riigil andmete mugavaks ühildamiseks teisele osapoolele. Hindamise eesmärgiks võimalusi küllaga: Eestis saab andmeid tur- on kasutada ja jagada osaliste andmeid, valiselt vahetada üle x-tee ning olemas on mille koondamiseks vajatakse mugavat ka valdkonnapõhiselt ja keskselt kogutud infotehnoloogilist lahendust (vt ka andmed, mida vahetada osapooltega. Sotsiaalministeerium 2019d, Riigikantselei Seega sõltub konkreetse riigi saavutatav 2017). eesmärk ka mitmest teisest näitajast, kuid Praegu puudub standardiseeritud lähtekohaks saame võtta teiste parimad meetod ja tehniline keskkond teise praktikad. valdkonna asjatundjalt abi saamiseks, InterRAI kogemuste varal koondaks mistõttu võivad tekkida vead inimese kavandatav hindamisvahendite keskkond seisundi hindamisel: inimene suunatakse spetsialistide väljatöötatud küsimustikke, ebavajalikku teenust saama või ei jõua mille põhjal saadud tulemused pakuvad vajalik abi inimeseni õigel ajal. Keerukus teenuseosutajale tuge otsuse tegemisel

Riigikogu Toimetised 42/2020 107 Nele Nisu, Kristel Niidas

– millist teenust või abi inimene kõige Otsustustoe kui tööriista lahendust on enam vajaks. Kuna kavandatavas hin- asutud kasutama ka valdkonnasiseselt, damisvahendite keskkonnas kogutakse näiteks terviseandmete töötlemisel. Uus hindamiste tulemusi ja need on ajas tulemus saavutatakse tervishoiutöötaja ja võrreldavad, saab isiku vajadusi hinnata riikliku andmekogu andmeid ühildades dünaamikas. Näiteks võib koduhooldajale näiteks tervise infosüsteemis (Tervise silma jäänud kukkumiste sagenemine infosüsteemi põhimäärus 2016 § 131). olla oluline sisend arstile, kes saab välja Lahendust ei pea kasutama aga sugugi selgitada kukkumiste põhjuse – halvene- üksnes keskselt ning sellist tehnoloogiat nud tasakaal võib tuleneda raviskeemi saab rakendada ükskõik mis muus lisandunud ravimi kõrvaltoimest. valdkonnas ja valdkonnaüleselt. Sellistest Muutunud tervislik olukord võib olla sama tehnilistest abimeestest ei ole tulevikus tähtis ka omavalitsuse sotsiaaltöötajale, pääsu, sest töödeldavate andmete maht et ümber hinnata osutatava koduteenuse suureneb pidevalt. Inimesel ei ole maht. Selliseid abimehi on vaja aga mitme võimalik kogutud mahtu ilma tehniliste hindamisinstrumendi mugavamaks abivahenditeta läbi töötada või kui ta seda käivitamiseks, nagu esmasesse psühhoosi teekski, kuluks selleks ebamõistlikult pikk aeg. Ilmselt ei kujutaks me oma elu enam ettegi olukorras, kus mitmelehekül- jelise materjali läbitöötamisel puuduks Eesti on ainus riik otsimiskäsk „Ctrl+F“. Selliseid tõhustatud maailmas, kus töötlusprotsesse pakuvad näitlikult uued tehnoloogiad ka teistes valdkondades. geenidoonorite toel Tehnoloogilised abimehed aitavad seega on olemas teave ligi kaasa seatud eesmärgi saavutamisele ning õigusruum saab valitud eesmärki viiendiku riigi elanike või soovitud piiranguid toetada. Seega ei tuleks tehnoloogiat peljata ega suhtuda geeniandmetest. sellesse tõrksalt. Seda tuleks kasutada meile sobival moel ja kontrollitult, et saavutada soovitud eesmärke tehnoloogia haigestumise küsimustik, astma kontroll, abil lihtsalt mugavamalt (nagu mugavat operatsiooniootejärjekorra hindamine sõiduõiguse kontrolli ühistranspordis). või näiteks sünnitusjärgne sõeluuring. Küsimustikud koos otsustustoega on Tervise-, sealhulgas geeniandmete tehnilised tööriistad, mis võimaldavad sihitatud kasutamine tervishoius andmeid eesmärgipäraselt ja minimaalselt Personaalse meditsiini kontseptsioon töödelda (Isikuandmete kaitse üldmäärus sai alguse juba mitusada aastat tagasi, 2016, art 5(1)(b)(c)). Tehnilises mõttes koon- kuid teaduse (sh keemia, histokeemia ja daks andmekoondur vajalikud andmed mikroskoopia) areng ei võimaldanud enne ettemääratud mustrite alusel ning kuvaks 19. sajandit teadlastel mõista paljude hai- need otsustustoe vaates valdkonna spet- guste algpõhjusi. Teaduse ja tehnoloogia sialistile. Otsustustugi kuvab riskinäitajad arenedes on tervisega seotud otsused üha ehk annab spetsialistile indikatsiooni, mil- detailsemad ja täpsemad ning koos ravimi- lele tuleks konkreetsel juhul tähelepanu ja meditsiiniseadmete tööstuse arenguga pöörata. Tasub mainida, et antud juhul 20. sajandil suurenes geneetika, pilditööt- ei ole tegemist siiski automaatotsusega luse ja andmekaeve osakaal meditsiinis isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 veelgi. Personaalmeditsiini (personalised mõttes, kuna arsti otsustus vahelt ei kao. medicine) mõiste ilmus teaduskirjandusse

108 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

juba 1971. aastal. Siis arutleti perearsti ravida suurt hulka patsiente, kelle puhul muutuva rolli üle kaasaegses maailmas, see ravim ei toimi. Edaspidi saaks kes- kus tervishoiuteenuste pakkujatena kenduda üksikisikutele või rühmadele ja nähti kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide kohandada just nende jaoks konkreetsed meeskondi. Personaalmeditsiini mõiste ennetus- ja ravistrateegiad, välistades seni- määratlus teadusartiklites on väga variee- sed nn katse-eksitusmeetodid (European ruv ja ajas muutuv, ulatudes väga laiast Commission 2020b). Näiteks on Euroopa väga kitsani (Sotsiaalministeerium 2015, Komisjon vaatlejaks rahvusvahelise perso- 1–2). Eestis on riikliku personaalmeditsiini naalmeditsiini konsortsiumis ICPerMed, programmi raames seatud eesmärgiks et seda valdkonda igati toetada. Viimane arendada välja uus personaalmeditsiini tunnustab ka häid tulemusi saavutanud teenusemudel ja metoodikad ning laien- praktikaid personaalmeditsiini vallas dada seda järk-järgult tervele tervishoiu­ (European Commission 2020b; ICPerMed süsteemile (Sotsiaalministeerium 2017b). 2020). Kui eeltoodu tundub eesmärgi- Sotsiaalministeeriumi e-teenuste pärane ja mõistlik, tuleb välja pakkuda arengu ja innovatsiooni asekantsler on võimalused andmete ühildamiseks ja meditsiiniajakirja toimetajale 2015. aastal taaskasutamiseks. Eestil on siin teatud personaalmeditsiini olemust väga lihtsalt moel isegi eesrindlik roll, seda nii e-riigi selgitanud: tegemist on haiguste ennetuse kuvandi kui ka geenidoonorite esindusliku ja ravi uut tüüpi käsitlusega, mis võtab andmehulga tõttu. arvesse inimese individuaalseid erinevusi. Eesti on ainus riik maailmas, kus Personaalmeditsiini praktiline väljund on geenidoonorite abiga olemas teave arstile on tehniline tööriist – otsustustugi. ligi 20 protsendi riigi täisealiste elanike Viimane võimaldab kasutada kõiki geeniandmetest. See võimaldab lisada patsiendi tervise- ja geeniandmeid ja suurele hulgale inimestele täpsemaks süstemaatiliselt neid infotehnoloogia abil riski hindamiseks ka geneetilise kom- analüüsida. Ka siin kasvas tehnoloogilise ponendi (Tervise Arengu Instituut 2020). lahenduse vajadus välja sellest, et andmete Praegu on geeniandmeid eraldi kogutud hulk on kasvanud niivõrd suureks ning geenidoonori nõusolekul, kooskõlas ilma sellise otsustustoeta käiks nende inimgeeniuuringute seaduses sätestatuga. läbimõeldud kasutamine lihtsalt üle Viimane reguleerib olulised geenidoonori jõu. Veel lihtsamalt öeldes on perso- õigused ja kohustused, samuti Tartu naalmeditsiini eesmärgiks püüd hoida Ülikooli vastutusalas oleva geenivaramu ära tulevikusündmusi, mitte tegeleda pidamist. Geenivaramu andmete alusel on tagajärgedega (Filippov 2015, 259). Näiteks tehtud tänuväärset teadustööd, edendatud on meile teada fakt, et teatud ravimi geeniuuringute arengut ja rakendatud koostisained mingile isikule lihtsalt ei sobi geeniuuringute tulemusi rahva tervise või ei mõju. Ilma (tervise-, geeni)andmeid parandamiseks (Inimgeeniuuringute ühildamata ei ole teenus piisavalt täpne seadus, § 3 lg 1). Samas on võimalik saavu- ning arstil jääb vajalik info teadmata. tada veel suuremat lisandväärtust. Uued Euroopa Komisjon toob isegi välja, et teadmised teadusmaailmast võiksid olla edukaks raviks võimaldab geneetiline integreeritud mugavalt arsti tööaluale nii, teave farmakogeneetikas määrata õige et see oleks kasutatav tema igapäevatöös, toimeaine ja annuse ning teha seda õigel näiteks sihitatud teenustena rinnavähi või ajal, tõstes soovitud tulemuste tõenäosust südame-veresoonkonna haiguste enne- tervishoius veelgi (European Commission tamisel (Sotsiaalministeerium 2017) või 2013, 5). Komisjon rõhutab, et isikupäras- farmakogeneetiliste hoiatustena vastavalt tatud meditsiin lahendab probleemi, kus riskifaktoritele (Personaalmeditsiini ühtede ja samade ravimitega soovitakse rakendamine Eestis 2019, 2). Sõltuvalt

Riigikogu Toimetised 42/2020 109 Nele Nisu, Kristel Niidas

inimese terviseseisundist võib n-ö õigeks ühildatakse ja töödeldakse küll tervis- ravimiks osutuda ka ennetustegevus kui hoiuteenuste pakkumiseks, kuid muudel tervisekäitumise muutmine iseenesest. juhtudel neid kolmandale osapoolele Kroonilise haiguse elutsükkel võimaldab ei väljastata (või tehakse seda sarnaselt riski tuvastamisel haigust varakult praeguse praktikaga üksnes teadusuurin- ennetada ning haiguse arengut õigete guteks). See ei ole aga ainus koht, mida ravimite kasutuselevõtuga aeglustada. Just tulevikku silmas pidades tuleks kaaluda. kroonilised haigused ja inimese käitumise Teisena võiks tuua, et samavõrra oluline mõju tema haigusriskile on tänapäeva on ka ühildatavate andmete endi kvaliteet, tervisevaldkonna suurimad probleemid, mille alusel langetada järgmisi tervise­ seda nii globaalselt kui ka Eestis (ibid., 4). alaseid otsuseid (andmete õigsus). Kuna geeniandmeid on võimalik saada erineva- test allikatest (geenivaramu, müüdavad testid, tervishoiuteenuse osana jne), eri materjalidest (terve kude, vähikude) ja Personaalmeditsiini erinevate meetoditega (sekveneerimine, positiivne mõju väljendub genotüpiseerimine jne), varieerub ka gee- niandmete kvaliteet (Personaalmeditsiini nii personaalses rakendamine Eestis 2019, 7). Siin saavad lähenemises üksikisikule appi tulla kokkulepitud standardid ning kvaliteedisüsteem, mis aitavad kaasnevaid kui ka ühiskonnale riske andmete tervishoius kasutamiseks laiemalt – hoiab kokku maandada. Kolmandana võib lisada aga mõttekoha, tervishoiukulusid. et kooskõlas Oviedo konventsiooni põhimõtetega ei tohiks ära unustada, et niivõrd tundlike andmete voog ühelt and- metöötlejalt teisele (nt ühest andmekogust Personaalmeditsiini projekti raames teise) ei toimuks päris ilma isiku osaluseta on teemakohaste arutelude juures üles kogu otsustusprotsessis. Nimelt sätestab kerkinud küsimused, mida eelviidatud „Inimõiguste ja biomeditsiini konvent- andmevahetuse reguleerimisel tuleks sioon: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse kaaluda. Esiteks võib küsida, kas geeniand- bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel“ med on terviseandmetest tundlikumad ehk nn Oviedo konventsioon, mitu olulist andmed, mis vajaksid senisest veel õigust (Inimõiguste ja biomeditsiini paremat kaitset? Küsimused on tõusnud konventsioon 1997). Selle alusel on just sellest, et võrreldes muude tervise­ igaühel õigus, et tema tervisealast teavet andmetega on geeniandmetel mitmeid käsitletakse eraelu puutumatuse põhi- iseärasusi – näiteks on teadmata kogu mõtteid järgides (ibid., art 10(1)), samuti selle info väärkasutamise ohud, pole on igaühel õigus saada teavet tema kohta lõpuni teada, millist infot DNAs peidus on kogutud terviseandmetest ning igal isikul (Personaalmeditsiini rakendamine Eestis on õigus seda teavet ka mitte teada (ibid., 2019, 7). Vähem oluline pole seegi, et art 10(2)). Ühelt poolt on arstil kohustus saadud tulemused võivad viidata ka teiste saada isikult tervishoiuteenuse osuta- isikute terviseprobleemidele, näiteks teha miseks informeeritud nõusolek, teisalt järeldusi ka isiku pereliikmete ja nende on isikul õigus haigusest mitte teada. järglaste kohta (Council of Europe 1997, Viimase kasutamisel on oluline mõju isiku 13, p 80). Viimase kaitseks saab kaaluda raviotsustele. Küsimus on seda olulisem eesmärkide täitmist moel, et andmed olukorras, kus testid ennustavad selliseid

110 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

1 + 2 + 3 + 4 + 5 + 6 = PERSONAALMEDITSIIN

1 Tervise- ja raviandmed 2 Geeni- ja molekulaarandmed

ANALÜÜS JA TEGUTSEMINE PROBLEEM/ INFO OTSUSTAMINE (ENNETUS, TULEMUSE ILMING KOGUMINE (VALIKU DIAGNOSTIKA, MÕÕTMINE TEGEMINE) RAVI)

3 Seoste mustrid 4 Tõenäosustel põhinev otsusetugi 5 Riskide kommunikatsioon 6 Riskide juhtimine

JOONIS 1. Personaalmeditsiini rakendamise protsess Allikas: Sotsiaalministeerium geneetilisi haigusi, millel puudub veel sellega tegelda, vaid otsustada tuleks, tõhus ravi. Seega tuleb personaalmeditsiini kuidas seda teha. projekti raames kaaluda kahe vastanduva õiguse rakendamist – arsti kohustus Proaktiivsed teenused ehk uued infomeerida oma patsienti versus patsiendi tehnoloogiad haldusmenetluses õigus mitte teada riskidest (Council of Paljude lihtsate menetluste läbiviimine Europe 1997, 11, p 69). Millised saavad on võimalik usaldada tehnoloogiale, olema konkreetsed väljakutsed geeni- ja ilmestamaks veelkord tehnoloogilisi terviseandmete ühildamisel, sõltub võimalusi. Sellisel juhul peab algoritmi sisulistest aruteludest, mis ootavad Eestit välja töötama viisil, kus infosüsteem veel ees. kontrollib põhimõtteliselt jah/ei vastuseid. Sõltumata lõppotsustest on ilmselt Läbipaistva andmetöötluse hea näide selge, et personaalmeditsiinil on sotsiaalvaldkonnas on üksi elava pensio- positiivne mõju, mis väljendub otseselt näri toetus, mida makstakse sotsiaalhoole- personaalses lähenemises üksikisikule. kande seaduse alusel. Kogu protsess peab Samas on sel positiive mõju ka laiemalt, olema toetatud seadustes kirjeldatud viisil, sealhulgas varajase vähi avastamisel, kus infosüsteem kontrollib ettenähtud mis hoiab kokku tervishoiukulusid, või põhimõtteid ja teeb makse, ehk viib kogu farmakogeneetika pinnalt, et ennetada haldusmenetlusprotsessi lõpuni. Selleks ja ära hoida võimalikke kõrvaltoimeid. on kirjeldatud seaduses nii õigustatud Personaalmeditsiini positiivne mõju nii isik (Sotsiaalhoolekande seadus, § 1391), üksikisikule kui ka ühiskonnale laiemalt kontrollija ehk andmete töötleja, kontrolli seisneb kasvõi selleski, et selle tulemusel võimaldamiseks lubatud andmekogud, väheneb isiku haiglas veedetud päevade töödeldavad andmed ja teavitamise arv (European Commission 2013, 6). kord (ibid., § 1392) ning toetuse suurus, Kuna sellest võidab nii isik kui ühiskond määramine ja maksmine (ibid., § 1393). tervikuna, on selge, et maailm liigub Teatud automatiseeritud näiteid võib individualiseeritud teenuste suunas. tuua ka tervishoiuvaldkonnast – näiteks Seega ei ole küsimuseks enam, kas ravikindlustuskaitse tekkimine sõltuvalt

Riigikogu Toimetised 42/2020 111 Nele Nisu, Kristel Niidas

isikust ning töötamise registri kannetest edasine töötlus toimub avalikes huvides või täiendava ravimihüvitise maksmine. läbiviidava teadusuuringu või statistilisel Toodud näidete alusel on võimalik tagada eesmärgil. Kuigi tundlike ehk eriliigiliste andmekaitse põhimõtete – seaduslikkuse, andmete töötlemine on isikuandmete läbipaistvuse, eesmärgipärasuse ja kaitse üldmääruse kohaselt lubatud pigem minimaalsuse – järgimine, mida toetab piiratud juhtudel, toetatakse selliste and- lõimitud ja vaikimisi andmekaitse mete töötlust eelviidatud eesmärkidel. See (Isikuandmete kaitse üldmäärus 2016, art peab tuginema ELi või liikmesriigi õigusel, olema saavutatava eesmärgiga proportsio- naalne ning austama isikuandmete kaitset ja tagama andmesubjekti põhiõiguste ja Kiire tehnoloogiline huvide kaitseks piisavad meetmed (ibid., art 9 (2)(j)). Liikmesriigi õiguses on selles areng võimaldab osas keskne koht isikuandmete kaitse seadusel (§ 6). luua uusi teenuseid ja Loomulikult võib eeldada, et suured rakendusi, mis põhinevad andmemahud on avalikul sektoril ning suurem huvi võib olla uuringute andmete kasutamisel, läbiviimiseks just riiklike andmekogude koondamisel ja andmete põhjal. Avaliku teabe seaduse § 31 sätestab, et teave, millel pole juurdepää- kombineerimisel. supiiranguid, peaks olema taaskasutatav. Avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise uuesti sõnas- tatud direktiivis (Euroopa Parlament, EL Nõukogu, 2019) on toodud, et avaliku 5(1)(a)(b)(c)), art 25). Üksi elava pensionäri sektori teave kujutab harukordset andme- toetuse näite puhul tagavad õigusnormid allikat, aitab kaasa siseturu tugevdamisele töötlemise seaduslikkuse (kes, mida ja ning tarbijate ja juriidiliste isikute jaoks miks), kuid elektroonilist haldusmenetlust uute rakenduste väljaarendamisele (ibid., toetavad lisaks sotsiaalseadustiku üldosa pp 9). Kiire tehnoloogiline areng võimal- seaduse normid. Andmesubjektile on dab luua uusi teenuseid ja uusi rakendusi, tagatud piisav läbipaistvus ning küsimus mis põhinevad andmete kasutamisel, on tema jaoks vaid tehniline – kas makse koondamisel ja kombineerimisel. Senised aluseid kontrollis inimene või infosüs- normid ei ole suutnud aga nende kiirete teem. Seega on võimalik rakendada tehno- muutustega sammu pidada, mistõttu on loogiat viisil, et andmekaitse põhimõtted olemas oht, et avalike andmete taaska- oleksid järgitud, mille tulemusel tõuseb sutamise pakutavaid majanduslikke ja töötlemise läbipaistvus (mida näiteks riik sotsiaalseid võimalusi ei kasutata ära (ibid., andmetega teeb) ning usaldus tehnoloogia pp 10). Seega on andmete taaskasutamise õiguspärase rakendamise vastu. surve eelkõige avalikul sektoril (suureneb väljastatavate andmete maht või tuleb MIS VAJAB VEEL SELGINEMIST teabevaldajal luua sobivad keskkonnad Kas esmane või teisene töötlus ja turvalise andmetöötluse võimaldamiseks). kuidas? Juurdepääsupiiranguga avalikku teavet Isikuandmete kaitse üldmääruse (2016, art (sealhulgas isiku- ja tema terviseandmed) 5(1)(b), 89) kohaselt ei loeta isikuandmete saab töödelda (avaldada, edastada vms), töötlemist esmase eesmärgiga (miks kui selleks on õiguslik alus. Nii on neid algselt koguti) vastuolus olevaks, kui võimalik eetikakomitee ja Andmekaitse

112 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Inspektsiooni loal kasutada innovatsiooni hindamisalus, kas isiku nõusolekuta üldse saavutamiseks ka tervishoiu- ja sotsiaal- isikuandmete töötlemist lubada või mitte. valdkonna andmeid. Selle kontseptsiooni Kui andmeid kasutatakse ilma isiku nõus- toetamiseks rõhutab andmekaitse olekuta, tuleks andmeid töödelda eelkõige üldmäärus, et registritest saadava teabe pseudonüümitult või samaväärset and- sidumise teel võivad teadlased saada mekaitset võimaldaval kujul. Isikustatud uusi väärtuslikke teadmisi, sealhulgas andmeid võib töödelda selle seaduse terviseseisundite kohta. Registrite kohaselt üksnes juhul, kui eesmärki ei ole andmeid peetakse usaldusväärseks, et võimalik muul moel saavutada, töötlemi- saadud uuringutulemused annaksid seks eksisteerib ülekaalukas avalik huvi usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi. ning andmetöötluse põhjal ei kahjustata Uusi teadmisi saab aluseks võtta teadmise- isiku õigusi (Isikuandmete kaitse seadus, põhise poliitika sõnastamisel ja rakenda- § 6 lg 1, 3). Samas ei ole kehtestatud misel, inimeste elukvaliteedi tõstmiseks ja lisameetmeid selleks, et isikute riivet sotsiaalteenuste tõhususe suurendamiseks. veelgi enam vähendada. Teadusuuringute hõlbustamiseks võib Olgu kohe mainitud, et kindlasti ei isikuandmeid töödelda teadusuuringute ole kohane arusaam, et teadus saakski eesmärgil, kuid kohaldada tuleks ka toimuda üksnes isiku nõusoleku alusel – asjakohaseid tingimusi ja kaitsemeetmeid, suurem osa inimesi ei huvitu sellest ega mis on sätestatud ELi või liikmesriigi annakski nõusolekut, samuti ei ole alati õiguses (Isikuandmete kaitse üldmäärus võimalik ette teada, kellelt nõusolekut 2016, pp 157). On oluline mainida, et üldse küsida. Seega tuleb isikuandmeid teadusuuringuna tuleks käsitleda isiku- andmete kaitse üldmääruse kontekstis ka isikuandmete töötlemist, mis hõlmaks teh- noloogiaarendust (ibid., pp 159). Viimane on oluline punkt just käesoleva artikli valguses, sest tehnoloogiate väljatööta- Tehnoloogia võib miseks või valideerimiseks ongi erisus suurendada riski eraelu vajalik, see toetab uute teadmiste teket ja innovatsiooni. Uudseid tehnoloogiaid riivele, kuid teisalt saab reaalsesse ellu rakendada seejärel, võimaldab riske ka kui nende paikapidavust on kontrollitud ja analüüsitud. Näiteks meditsiiniseadmete maandada. korral on see ülioluline, et väljatöötatud lahendus ei tekitaks tarbijale tervisekahju (Meditsiiniseadme seadus, § 20). Just seetõttu on vaja uurida kogutud andmeid, seada hüpoteese ja kontrollida järeldusi. töödelda juba selleks, et moodustada Seega, kuigi ühelt poolt tuleb and- registrite pinnalt sobiv valim (rahvasti- metöötlust küll hoogustada ja andmete kuregistri ja näiteks sotsiaalteenuste ja taaskasutamist võimaldada aktiivsemalt, toetuste andmeregistri alusel teatud seg- tuleb teiselt poolt tagada ka isikute eraelu mendi valik, kuid sobiva valiku leidmiseks kaitse. Andmeid on võimalik ühildada võib vahel olla vajalik kümnete registrite mitmel moel, kuid see sõltub iga vastutava andmestik). Puuduvad ka miinimumnõu- töötleja teadmistest ja võimalustest. Võib ded mida peaks alati järgima parimate teh- küsida, kas isikuandmete kaitse seadu- noloogiate rakendamiseks (Isikuandmete sest leiab tingimused, mis moodustaks kaitse üldmäärus 2016, art 25(1)). Milline sobiva kaitsemeetmestiku? Selleks on tehnoloogia vastab viimastele arengutele

Riigikogu Toimetised 42/2020 113 Nele Nisu, Kristel Niidas

või kes peaks selle heaks kiitma. Eraldi jaoks loodi omaette seadus. See annab arutlemist väärib ka uuringute suuna alused ja loob raamistiku sotsiaal- ja muutus tehnoloogia vallas. Sealjuures ei tervishoiuteenuste osutamisel kogutud ole tulevikus võimalik ette määrata, mis isikuandmete ning nende sektorite juhti- andmeid täpselt uuringuks vajatakse nagu mise, järelevalve, teadustöö ja statistika see praegu taotluse alusel käib, sest „kratt“ eesmärkidel kogutud isikuandmete asub kogu andmekogu andmetest ise seo- tõhusaks ja turvaliseks töötlemiseks. See seid otsima ja leiab huvitavaid iseärasusi, võimaldab kombineerida kogutud isiku- mida inimene võikski jääda hüpoteesina andmeid Soome Sotsiaalkindlustusameti, püstitama. Seega muutub oluliselt see, Statistikaameti, rahvastikuregistri kuidas kirjeldada töötlemise eesmärki. ja Pensionikeskuse valduses olevate Kindlasti on tulevikus üha suurem isikuandmetega (Laki sosiaali- ja terveys- roll ka eetikutel, seda eriti „krattide“ tietojen toissijaisesta käytöstä, § 1). Ka kasutuselevõtuga. Kuigi ühelt poolt tuleks meil võib määrata kohustuse koondada kujundada paremini eetikakomiteede avaliku sektori andmed turvalises sisulised ja ühtsed põhimõtted (hinda- keskkonnas kokku ilma, et neid tuleks misalused, sõltumatuse tagamine jms), teadusuuringuks väljastada isikustatult. saaks tegelikult nendel lasuvat koormust Olukorras, kus neid andmeid soovitakse vähendada ka teisiti. Näiteks võime kokku liita omakorda täiendavate andmetega, on leppida, et teatud juhul tuleb eriliigilised võimalik kasutada turvalisi keskkondi ja isikuandmed enne ühildada ja isikusta- määrata osapoolte õigused ja kohustused tuna neid kolmandale osapoolele teatud (aluseks võib võtta isegi Statistikaameti tööprotsesse ja meetodeid). See oleks aga juba kontrollitud protsess, mille kohta võib kuvada ka isikule täiendavad logid. Otsustada tuleks vaid, et kuidas edasi. Kas Andmejälgija teenuse Eesti vajaks selleks lausa eraldi seadust, kaudu on isikutel on pigem kaheldav, kuid teatud erisused on võimalik kehtestada kas isikuandmete võimalik teada saada, kaitse seaduses, avaliku teabe seaduses või soovi korral mõlemas. kes ja millisel eesmärgil Selle teema aktuaalsust näitab seegi, et on nende andmeid käesoleva aasta alguses toimusid töötoad, mille raames kohtusid liikmesriikide töödelnud. eksperdid ja Euroopa Komisjon, et arutada tervisesektori andmete töötlemise teemadel. Eesmärgiks oli välja selgitada erisused liikmesriikide juhtudel välja ei antagi. Kui tegelikult saab andmetöötluspraktikates. Töötoad on eraelu kaitsta veel paremini, tuleks seda aluseks õiguslikule uuringule, mis igal juhul kaaluda. omakorda annab sisendi tulevase Näiteks seadis Soome eesmärgiks ühtse Euroopa terviseandmete ruumi lõpetada erinevad ja paralleelselt toi- (European Health Data Space) loomiseks munud loamenetlused ning vähendada (European Commission 2020a). Kas neist nendega seotud halduskoormust, muuta kerkib ühtseid ja häid ettepanekuid ka andmete ühendamise protsess sujuvamaks teisese töötlemise kohta, näitab vaid aeg. ja kiiremaks ning tagada isiku usaldus ja Arvestades liikmesriikide liialt erinevaid kaitse. Soome sotsiaal- ja tervishoiuvald- arusaamu ja üksteise veenmiseks kuluvat konna andmete teisese andmekasutuse aega, tuleks endi ootusi teisese kasutuse

114 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

osas mõlgutada meil juba nüüd, sest kliendisõbralikult disainitud teenust. tehnoloogia areng ei oota. Loomulikult mõistavad autorid, et see nõuab aega ja raha, kuid vastu võiks Kas ja keda kohustada andmejälgijat küsida, et kas ilma nendeta üks e-tee- kasutama? nustega e-riik hakkama saakski. Sama Selleks, et isikud teaksid, kes nende innukalt nagu luuakse e-teenuseid, tuleb kohta riiklikest andmekogudest andmeid luua ka vastumeetmeid töötlemisprotses- pärib, tuleks tagada inimestele võimalus side kontrolliks. Need kaks peaksid käima selles ise ja otse veenduda. Ka see on käsikäes. üks meede, millega läbipaistvust tõsta ja luua usaldus andmetöötlusprotsesside Kuidas saavutada eesmärke vastu. Just isikutele mõeldud meetmed tehnoloogia toel oma õiguste rakendamiseks, on koht, Just tehnoloogia võib suurendada riski mille nõrkust heidetakse ette ka Euroopa eraelu riivele (suurandmete töötlusest andmekaitsestrateegias. tulenev üha suurenev võime seoseid Osaliselt on avalikus sektoris selle leida), kuid võimaldab teisalt riske ülesande enda kanda võtnud Riigi ka maandada (juurdepääsupiirangud Infosüsteemi Amet, pakkudes andmejäl- ja kontrollid vms). Selliste meetmete gija lahendust. Andmejälgija eesmärk on aktiivset kasutuselevõttu peaks soo- eesti.ee teabevärava kaudu muuta isiku- dustama nn „vaikimisi ja lõimitud“ andmete töötlemine läbipaistvaks, paran- andmekaitse, sisaldudes nii isikuandmete dades kodanike informeeritust ja aidates kaitse üldmääruses (2016, artikkel asutustel selgitada isikuandmete päringuid 25) kui ka õigusasutustele kohalduvas (Riigi Infosüsteemi Amet 2018). Samas direktiivis (Isikuandmete kaitse seadus, ei ole meie e-riik saavutanud seda, mida § 33). Lõimitud ja vaikimisi andmekaitse ühiskond ilmselt ootas. Nimelt on selles väljundiks võivad olla uued tehnoloogiad kuvatav info veel tagasihoidlik, kuid ka – näiteks privaatsustehnoloogiad. Need rakendatud juhtudel väheinformatiivne. võimaldavad anonüümsete andmete Suurele päringute arvule viitab töötlemist, millele isikuandmete Andmekaitse Inspektsioon ühistranspordi kaitse töötlemise põhimõtted ei kehti sõidupileti kontrolli näitel, märkides: „… (Isikuandmete kaitse üldmäärus 2016, kes on siis see salapärane Ridango AS ja pp 26). See on hea uudis teadurile, keda miks ta meie rahvastikuregistri andmeid säästetakse dokumentide ja lubade koos- pidevalt vaatab? Ridango AS pakub kõlastamistest, kuid see on hea uudis ka ühistranspordis elektroonse piletisüsteemi andmesubjektile endale, sest võimaldab lahendust. Seega, iga kord, kui me oma tema andmeid töödelda innovatsiooni rohelist kaarti ühistranspordis piiksutame, hüvanguks ilma isikut tuvastamata. kontrollib nende süsteem meie registri- Anonüümsete andmete töötlemise järgset elukohta.“ (Kerge 2020). näiteks on tehnoloogiline lahendus Andmejälgija lahenduse ülalnimetatud Sharemind (Bogdanov, Siil 2018a; eesmärk on igati tervitatav, kuid praegu 2018b), milles toimuv andmete töötlus tugineb see avaliku sektori olemasoleva- on üles ehitatud selliselt, et osalistel ei tele logidele ega ole seetõttu lõpptarbijat ole võimalik andmeid tagasi isikustatud silmas pidades saavutatav. Infosüsteemid kujule viia. Samuti ei tea ükski osapool, on loodud ajal, kui logidele suurt tähtust millised andmed täpselt keegi sisestas ja ei omistatud. Sihile jõudmiseks tuleks seda ei ole võimalik tuletada ka töötluse kokku leppida üldistes põhimõtetes, samas tulemusel saadud vastusest. Tegemist on ei tohi tarbijat kuhjata üle ulatuslike tehnoloogiaga, mis võimaldab osalistel logimahtudega ning vaja on hoopis ühendada tundlikke andmekomplekte

Riigikogu Toimetised 42/2020 115 Nele Nisu, Kristel Niidas

ilma, et peaks usaldama kedagi kol- saavad inimesed kasu mitmesugustest mandat andmeid ühildama (Spindler, teenustest, mis võimaldavad saavutada Schmechel 2016, p 2.2.3.4). uue teadmise (andmete ühildamine), või Tasub aga märkida, et anonüümsete jõutakse tulemuseni kiiremini ja mugavalt andmete olemust käsitletakse ka mitmeti. (andmete ühildamine, toetuse maksmine). Eksisteerib grupp inimesi, kes on seisuko- Kasvab arusaam, et andmete kasutamiseks hal, et olukorras, kus kasvõi ühel inimesel on neid vaja ühildada turvaliselt, mugavalt on juurdepääs andmete lahtikrüpteerimise ja õiguspäraselt. Kindlasti tuleb kogu „võtmele“, ei ole anonüümseid andmeid protsessi vältel tagada, et inimeste põhiõi- olemas. Vastukaaluks neile leiavad teised, gused oleksid kaitstud. Autorid on eespool et kui andmete vastutav töötleja annab toonud üksnes mõned näited, kuidas krüpteeritud andmed kolmandale osapoo- saavutada kasu ja mis on tehnoloogia roll. lele töötlemiseks ning krüpteerimisvõtit Igal juhul käib nii era- kui ka avalikus talle kaasa ei anna, siis selle kolmanda osa- sektoris töö selle nimel, et andmetes poole jaoks on tegemist siiski anonüüm- peituvaid võimalusi kasutada üha enam ja sete andmetega (Spindler, Schmechel enam. 2016, p 2.1.1). Küsimus taandub pigem Tehnoloogia saab andmetöötluses sellele, kelle vaatest me hinnangu anname aidata nii andmekaitse nõudeid järgida ja kas väljastatud andmed olid ikka kui ka kontrollida nende nõuete täitmist. anonüümsed ehk piisava üldistusastmega. Kindlasti tuleb erinevate andmete Kui riikliku andmekogu pidaja on näiteks ühildamisel ja kasutamisel rõhku panna teadusuuringu läbiviijale riiklikust andmete töötlemise kontrollile, näiteks andmekogust väljastanud andmed, mis on arendada logisüsteeme ning logide eelnevalt ühildatud, kodeeritud ning mille seiretehnoloogiaid, mis aitavad tuvastada juures on kaotatud kõikvõimalikud isikuga võimalikke väärkasutusi. Seega avardab seostatavad ainulaadsed tunnused, siis tehnoloogia võimalusi küll mahukamaks on teadusuuringu läbiviijale väljastatud andmetöötluseks, mis võib suurendada andmed anonüümsed (isikustamata). eraelu riivet, kuid teiste tehnoloogiate Andmekogu pidaja täidaks kohustust abil aitab ka riiveid vähendada (piirangud, juurdepääsupiiranguta andmed väljastada. hoiatussüsteemid jms). Mida rohkem Rolli ei tohiks mängida seega asjaolu, et tehnoloogia areneb, seda tõhusamalt riikliku andmekogu pidaja ise andmeid on võimalik andmeid töödelda, tagades väljastades sel hetkel teadis, millised ja seejuures ka isikute põhiõiguste piisava kelle andmed tuli tema andmekogus kaitse. Näiteks andmejälgija teenuse ühildada (teatud vanuses, teatud kritee- kaudu on isikutel võimalik teada saada, riumid vms). Vastasel korral läheksime kes ja millisel eesmärgil on nende and- vastuollu isikuandmete kaitse üldmääruse meid töödelnud. enda nõuetega ja mitmed sätted kaotaksid Eesmärgipärasuse ja minimaalsuse sisulise mõtte. Ohtu satuks teadustöö põhimõtete rakendamiseks tuleb iseenesest, sest lõpptulemus peab olema õigusruum kujundada selliselt, et oleks statistiline üldistus, mille tarvis on alati määratletud, mida võib mingil eesmärgil keegi mingid andmed väljastanud. töödelda (näiteks geeniandmeid tervis- hoiuteenuse osutamiseks) ja milliseid LÕPETUSEKS – piiranguid võiks ette näha (kellele MILLEGA ARVESTADA? geeniandmeid ei väljastata), kuid norm Nii Eestis kui ka Euroopas kasvab arusaam, ise ei hakka kunagi kajastama selle et valdkonniti kogutavad andmed on taga olevat tehnoloogiat, nii nagu ei ole väga heaks sisendiks tehnoloogia aren- kunagi defineeritud haldusmenetluse gule ja innovatsioonile. Selle tulemusel seaduses seda, millise tarkvaraga võib

116 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

haldusakti koostada. Viimases on tähtsad proportsionaalsust saab hinnata siiski pigem sisuelemendid (õige haldusorgan, inimene. haldusakti andmise õige alus, vaidlus- Kokkuvõtteks võib tõdeda, et andmeid tamisviid jne). Normi loomise kunst ei on vaja ning nende suure mahu tõttu muutu. Näiteks ei suuda me veel ehitada on tarvis mitmesuguseid tehnoloogiaid, selliseid teenuseid, kus infosüsteemi nende väljatöötamiseks aga tuleb algoritm sarnaneks inimmõistusega ja omakorda läbi viia uuringuid. Kuidas hindaks proportsionaalsust või kaaluks seda Eestis kõige vähem riivavamal moel ja hindaks väärtusi. Kõik eeltoodud ja tulevikus võimaldada, väärib teisese and- rakendatavad näited põhinevad kontrolli- mekasutamise osas kindlasti arutlemist. tavatel alusandmetel. Isikute põhiõiguste Selle eesmärgi nimel pingutavad ühiselt ka kaitset ning kasutatavate meetmete Euroopa Liidu liikmesriigid.

KASUTATUD ALLIKAD AVALIKU TEABE SEADUS. – RT I, 15.03.2019, 11. – https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019011 BOGDANOV, D., SIIL, T. (2018a). Anonymisation 2.0: Sharemind as a Tool for De-Identifying Personal Data – Part 1: Definitions. Cybernetica. 17. august. – https://sharemind.cyber.ee/anonymisation-2_0-part-1-definitions/ BOGDANOV, D., SIIL, T. (2018b). Anonymisation 2.0: Sharemind as a Tool for De-Identifying Personal Data – Part 2: Sharemind and Anonymisation. Cybernetica, 04. September. – https://sharemind.cyber.ee/anonymisa- tion-2_0-part-2-sharemind/ COUNCIL OF EUROPE. (1997). Explanatory Report to the Convention for the Protection of Human Rights and Dignity of the Human Being with regard to the Application of Biology and Medicine: Convention on Human Rights and Biomedicine. European Treaty Series, 164. Oviedo 4.04. – https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=09000016800ccde5 EESTI E-TERVISE STRATEEGIA. (2015). E-tervise visioon 2020. E-tervise strateegiline arenguplaan. – https://www.sm.ee/ sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-tervise_strateegia_2020.pdf EUROOPA KOMISJON. (2020). Euroopa andmestrateegia. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitele ning regioonide komiteele. Brüssel, 19.02. – https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2020/ET/COM-2020-66-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF EUROOPA PARLAMENT, EL NÕUKOGU. (2019). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta. EU 2019/1024. – Euroopa Liidu Teataja, L172/56, 26.06. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L1024&from=ET EUROPEAN COMMISSION. (2013). Use of ‘-omics’ Technologies in the Development of Personalised Medicine. Comission Staff Working Document 25.10. – http://ec.europa.eu/research/health/pdf/2013-10_personalised_medicine_en.pdf EUROPEAN COMMISSION. (2020a). Member States Meet with the European Commission to Discuss Protection of Personal data in the Health Sector. News Article, 30. January. – https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/ member-states-meet-european-commission-discuss-protection-personal-data-health-sector EUROPEAN COMMISSION WEBSITE. [2020b]. Personalised Medicine. Background, Conference Reports, Publications and Links Related to Personalised Medicine. Brüssel. – https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/ health-research-and-innovation/personalised-medicine_en#what-personalised-medicine-means FILIPPOV, M. (2015). Aaviksoo: Personaalmeditsiin annab täpsemad otsused. – Eesti Arst 94(5), 259–260. – https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/11988/7098 ICPERMED. (2020). ICPerMed Recognition 2020 – Winners Chosen. – https://www.icpermed.eu/en/ICPerMed-Recognition-2020-winners-chosen.php INIMGEENIUURINGUTE SEADUS. – RT I, 13.03.2019, 64. INIMÕIGUSTE JA BIOMEDITSIINI KONVENTSIOON… (1997). Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel. [Oviedo konventsioon].– RT II 2002, 1, 2. ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS. – RT I, 04.01.2019, 11. ISIKUANDMETE KAITSE ÜLDMÄÄRUS. (2016). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679. – Euroopa Liidu Teataja L119/1, 4.05. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET KERGE, S., (2020). Signe Kerge: Miks minu andmeid on vaadatud? – Äripäev, 21. jaanuar. – https://www.aki.ee/et/uudised/miks-minu-andmeid-vaadatud

Riigikogu Toimetised 42/2020 117 Nele Nisu, Kristel Niidas

KULLASEPP, K., (2013). Mõtlev arvuti on reaalsus. – Postimees, 1. oktoober. – https://majandus24.postimees.ee/2093208/motlev-arvuti-on-reaalsus KÕRE, J., SIROTKINA, R., ESPENBERG, S., TISLER, M., SULTSMANN, M-K., ILP, A., ETVERK, J., OLJU, M., KOOV, A. (2011). InterRAI tarkvara kasutuselevõtmise võimaluste analüüs. Lõppraport. Tartu: Tartu Ülikool. – https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/ interrai_tarkvara_kasutuselevotmise_voimaluste_analyys.pdf LAKI SOSIAALI- JA TERVEYSTIETOJEN TOISSIJAISESTA KÄYTÖSTÄ. – 552/2019. https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2019/20190552 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM. (2020a). Analüüsid ja uuringud. – https://mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud#ylduuring MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM. (2020b). Infoühiskond. – https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond MEDITSIINISEADME SEADUS. – RT I, 17.05.2020, 5. PERSONAALMEDITSIINI RAKENDAMINE EESTIS. (2019). Sotsiaalministeerium. Ministri üldkäskkiri 08.03. nr 20. RIDANGO AS. Korduma kippuvad küsimused. – https://www.pilet.ee/cgi-bin/splususer/splususer.cgi?op=info&file=uldinfo_uhiskaardist_kkk.html#q2 RIIGI INFOSÜSTEEMI AMET. (2018). Andmejälgija. – https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/x-tee/andmejalgija.html RIIGIKANTSELEI. (2017). Hooliva riigi poole. Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pere- liikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne. – https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/hoolduskoormuse_rakkeruh- ma_lopparuanne.pdf SOMANATHAN, A., SINNOTT, E., THIEBAUD, A., KUDDO, A., FINKEL, E., IRINA MOZHAEVA, I., YANG, J. (2017). Reducing the Burden of Care in Estonia World Bank Group; Ministry of Social Affairs, Government Office, Republic of Estonia. – https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf SOTSIAALHOOLEKANDE SEADUS. – RT I, 21.04.2020, 38 SOTSIAALMINISTEERIUM. (2015). Ülevaade personaalmeditsiini mõiste arengust teaduskirjanduses. – https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Personaalmeditsiin/personmed_mois- te_arengud_5juuni2015.pdf SOTSIAALMINISTEERIUM. (2017). Personaalmeditsiin ja kliinilised projektid. – https://www.sm.ee/et/kliinilised-juhtprojektid SOTSIAALMINISTEERIUM. (2019a). Heaolu arengukava 2016–2023. – https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 SOTSIAALMINISTEERIUM. (2019b). Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. – https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 SOTSIAALMINISTEERIUM. (2019d). Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/20cd9158-14ab-4672-9f30-a1250ba54af1 SPINDLER, G., SCHMECHEL, P. (2016). Personal Data and Encryption in the European General Data Protection Regulation. – Journal of Intellectual Property, Information Technology and E-Commerce Law, 163(7). – https://www.jipitec.eu/issues/jipitec-7-2-2016/4440 TERVISE ARENGU INSTITUUT. (2020). Personaalmeditsiin. [Tallinn]. – https://www.tai.ee/et/tegevused/personaalmeditsiin TERVISE INFOSÜSTEEMI PÕHIMÄÄRUS. – RT I, 18.07.2020, 9.

118 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Eesti elanike liikuvusprofiilid globaalsete trendide taustal

järjest suurem tähelepanu inimesepõhisel lähenemisel. Käesoleva kirjatöö eesmärgiks on koostada Eesti elanike liikuvusmustrite UKU VARBLANE ja liikuvusega seotud hoiakute alusel Arenguseire Keskuse ekspert liikuvusprofiilid ning selgitada nende seoseid ja kooskõla liikuvuse globaalsete õiki inimesi pole võimalik trendidega, eelkõige vajadusega liikuda suunata kasutama ühis­ keskkonnahoidlikuma transpordi suunas. transporti või tõuke- ja Eestis on tehtud mitmeid piirkondlikke jalgrattaid, küll aga näitavad liikuvusuuringuid – nii maakonnapõhiseid Kuuringud, kuhu paigutada energiat ja (Tallinna lähipiirkonna… 2018) kui ka ühe raha, et säästvamalt liikuda. linna (Tartu linna… 2018) või omavalitsuse raames, kuid hoiakute ja personaalsete Ühiskondlikud muutused viimase tegurite võtmes ei ole Eesti elanikkonna paarikümne aasta jooksul on oluliselt liikuvusprofiile varem koostatud. Käesolev mõjutanud seda, kuidas ja miks me lii- töö pakub liikuvusprofiilide kaardistamise gume ning kasutame transpordisüsteemi. kaudu üldpilti Eesti elanikkonna liikuvus- Järgnevatel kümnenditel eesseisvad ja käitumise mõjutamise võimaluste kohta. liikuvust mõjutavad muutused on tõenäo- Kirjatöö tugineb Arenguseire Keskuse Eesti liselt veelgi suuremad – nii kliimamuu- inimeste riigisisese ja piiriülese uuri- tuste leevendamisega seotud arengute, mussuuna raames koostatud tööle „Eesti tehnoloogiliste uuenduste, rahvastiku elanike liikuvusprofiilid“ (Ojala et al. 2020). vananemise aga ka Y-põlvkonna senisest Artikli algusosas on lühidalt kirjel- erinevate tarbimis- ja liikumisharjumuste datud peamisi kasutatud trende ning tõttu. Peamisteks väljakutseteks Eestis andmestikke ja töö metoodikat. Artikli on autost sõltuvuse kasv, koolilaste ja teises pooles esitatakse liikuvusprofiilide eakate iseseisva liikuvuse vähenemine kirjeldused globaalsete liikuvuse trendide ning transpordi negatiivsed tervisemõjud. võtmes ning sellest tulenevad põhilised Liikuvuse planeerimisel ja suunamisel on järeldused.

Riigikogu Toimetised 42/2020 119 Uku Varblane

60 Autoga Töötab kodus Ühissõidukiga Jalgratta, mopeedi, mootorrattaga Jalgsi

45

30

15

0 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018

JOONIS 1. Eesti hõivatute peamine kodu-töö liikumisviis, %, 2000–2019 Allikas: Eesti Statistikaamet, Tööjõu-uuring (tabel TT230)

LIIKUVUSE TRENDID JA milles transporti ja liikuvust tuleb VÄLJAKUTSED tõenäoliselt kujundada. Nendest trendi- Järgmiste kümnendite peamised glo- dest nähtub, et liikuvuse üheks peamiseks baalsed väljakutsed seonduvad piiratud väljakutseks on muutuda säästvamaks ja loodusressurssidega, kasvava survega keskkonnahoidlikumaks. ökosüsteemidele ning kliimamuutuste Selle taustal on seniseks trendiks tagajärgede intensiivistumisega ehk Eestis olnud autokasutuse suurenemine lühidalt kokku võttes – keskkonnaga ühistranspordi ja jalgsi liikumise arvelt (ITF 2019; KPMG 2019). Lisaks on ning liikuvusvaesuse kasv ehk olukord, jätkuvalt süvenemas linnastumine ning kus isikliku sõiduautoga liikumine on sellega seotud väljakutsed. Lisades siia ainuke alternatiiv. Suureks väljakutseks ka kiirenevad tehnoloogiamuutused, on koolilaste ja eakate iseseisva liikumise sh digiteerimine ja automatiseerimine, vähenemine, eriti mõeldes meie vananeva saame raamida üldise tegevuskeskkonna, ühiskonna peale. Tekkinud on omamoodi nõiaring, kus demograafiliste protsesside ja väljaspool linnu elavate inimeste arvu kahanemise tõttu vähenevad liikumis- võimalused maal ning süveneb autost sõltumine (joonis 1). See on regionaal­ arengu võtmes üks peamisi väljakutseid Eestis on senine trend lisaks kohalike töökohtade vähenemisele. olnud autokasutuse Tallinnas seevastu kasvavad ummikud, suureneb liikuvusega seotud ajakulu ning suurenemine ebakindlus. (Sarv, Jüssi 2019). Samuti on Eesti transport väga saas- ühistranspordi ja jalgsi tav – transpordisektor moodustas 2018. liikumise arvelt. aastal 12 protsenti Eesti koguheitest

120 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

2500 Maanteetransport Raudteetransport Sisevete transport 2000

1500

1000

500

0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

JOONIS 2. Kasvuhoonegaaside heitkogused Eesti transpordisektoris 1990–2019, kt CO2 ekvivalenti Allikas: Keskkonnaministeerium, Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriaruanne (2020).

(energeetikasektori kui peamise kasvuhoo- 38 protsendi võrra vähenemise võrreldes negaaside allika heited vähenesid seoses 2018. aasta tasemega. tootmismahtude kahanemisega 2019. Teiseks oluliseks rõhuasetuseks saab aastal oluliselt, mistõttu on transpordi eelnevalt kirjeldatud trendide valguses osakaal märgatavalt kasvanud) ning see teenuste kättesaadavuse, mugavuse ja heide tekib valdavalt, 2018. aastal isegi 98 tõhususe suurendamine, kasutades ära protsendi ulatuses, maanteetranspordist digiteerimise võimalusi ja tehnoloogilise (Ministry of the Environment 2020). Pärast arenguga tärkavaid uusi lahendusi. Üks majanduskriisist taastumist, alates 2014. arengusuund on tervikliku teekonnatasu aastast on maanteetranspordi kasvuhoo- loomise ja kasutamise võimaluse ehk negaaside heide igal aastal järk-järgult liikuvusteenuse (MaaS – Mobility as a Service) suurenenud. (Joonis 2.) tüüpi lahenduste arendamine (Wong et al. Kirjeldatud trende arvesse võttes on üks 2020). Eraldi kasutatava rongi, trammi, peamisi suundi transpordipoliitika kujun- bussi, takso ning isikliku sõiduautoga damisel järgmistel kümnenditel keskkon- liiklemise asemel pakutakse teekonna alg- nahoidlik transport. Selline rõhuasetus ja lõpp-punkti sisestamisel välja erinevaid on ka peagi valmivas Transpordi ja võimalusi, mille eest tasumine on seotud liikuvuse arengukavas (Majandus- ja üheks tervikuks. Kommunikatsiooniministeerium 2020) Vähem on räägitud transpordi tervise- aastateks 2021–2035, kus läbivalt tooni- mõjudest, mille probleemistik on üsna tatakse vajadust viia ellu olulisi muutusi mitmetahuline. Ühelt poolt koguneb vähendamaks märgatavalt transpordi järjest enam tõendeid seni veel valdavalt negatiivset keskkonnamõju energiasäästu fossiilkütustel põhineva transpordiga ja kasvuhoonegaasi heite vähendamise kaasneva õhusaaste negatiivsetest mõju- kaudu. Arengukava seab transpordisektori dest (World Health Organisation 2005). 2035. aasta koguheite sihttasemeks Sarnaselt õhusaastega ohustab inimeste ambitsioonika 1350 kilotonni CO2 ehk tervist ka sisepõlemismootoritega kaasnev

Riigikogu Toimetised 42/2020 121 Uku Varblane

kõrge müratase, mille vähendamine on liikumisviise ja harjumusi ning lähi- jäänud õhusaastega võrreldes rohkem tuleviku liikumiseelistusi (viie aasta tagaplaanile. Negatiivsete kaasmõjude perspektiivis) käsitlev küsimuste plokk. kõrval võib igapäevast liikuvust näha see- Sel viisil kujunes analüüsi aluseks vastu ka kui üht rahvatervise edendamise mahukas andmebaas, mis sisaldab võimalust. Liikuvuskäitumise suunamine teavet liikumise, aga ka taustatunnuste või „nügimine“ säästvamate ja aktiivse- ning inimeste üleüldise ellusuhtumise, mate liikumisviiside suunas saab ühelt tarbimiseelistuste, käitumise ja hoiakute poolt vähendada eelnevalt kirjeldatud õhu- kohta. K-keskmiste klasterdamise meetodit saastest ja mürast põhjustatud negatiivseid (Everitt 2011) kasutades moodustati Eesti mõjusid ning teisalt kaasnevad ka muud, elanikkonna liikuvusprofiilid, mis said mitte vähem olulised positiivsed mõjud, sisendiks järgmisele etapile – kvalitatiiv- nagu paranenud füüsiline vorm ja vaimne sele uuringule. Kvalitatiivuuringu käigus tervis (Kahlmeier et al. 2020). Leitud on, viidi läbi üheksa süvaintervjuud iga et kõiki mõjusid arvesse võttes võib klastri tüüpesindajatega. Süvaintervjuude ühistranspordi ja aktiivsete liikumisviiside eesmärk oli rikastada klasteranalüüsi arendamine olla üks tasuvamaid viise tulemusi kvalitatiivsete andmetega ehk rahvatervise eesmärkide saavutamiseks. anda profiilidele „elu“ intervjuude kaudu (Litman 2020) tüüpiliste sihtrühmade esindajatega. Kasutades k-keskmiste klasterdamise meetodit, moodustus esmalt kümme klast- rit, millest neli sisaldasid vaid üksikuid Igapäevast liikuvust vastajaid. Edasiseks analüüsiks jäi vaatluse võib näha kui alla kuus liikuvusklastrit (tabel 1). Võttes arvesse sotsiaaldemograafilisi üht rahvatervise tunnuseid (soo, vanuse, koduse keele, edendamise leibkonna koosseisu), elukohta (nii regiooni kui ka asula- ja eluaseme tüüpi) võimalust. ning nende staatusele kõige iseloomuli- kumaid liikumisviise ja käitumismotiive, jagati suuremad klastrid mitmeks ning ühendati väiksemaid liikumisklastreid. LIIKUVUSPROFIILIDE ANDMESTIK Lõpptulemusena rühmitati inimesed JA METOODIKA üheksasse liikuvusprofiili (joonis 3). Eesti liikuvusprofiilide loomisel on Profiilidele anti iseloomustavad nimed aluseks võetud Kantar Emori iga-aastase ning profiilide kirjeldamisel kasutati trendiuuringu Kompass 2020 (endise Kompass 2020 küsitluses sisalduvat nimetusega TNSAtlas) andmed. Kompass rikkalikku taustainfot inimeste hoiakute, 2020 uuringu üldkogumiks on 15–74aas- harjumuste, käitumisviiside, aga ka hobide tased Eesti alalised elanikud. Ankeet ja vaba aja tegevuste kohta. on jagatud kokku kuueks osaks, mida vastajad umbes nädalase vahega täitsid. LIIKUVUSPROFIILID TRENDIDE Lõppandmestikku kaasati nende vastused, VÕTMES kes on täitnud kõik kuus etappi korrekt- Järgnevalt on liikuvusprofiilide kaupa selt. Küsitlusperiood jäi ajavahemikku selgitatud, mis võimalused on erinevate 5. märts – 20. mai 2020 ning 2020. aasta sihtgruppide liikuvuskäitumist „nügida“ andmestikus on 1719 vastajat. säästlikumate ja tervislikumate valikute Liikuvusuuringu eesmärke silmas suunas ning missuguste eeltingimuste pidades lisati trendiuuringusse inimeste täidetust see nõuab.

122 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Klaster Osakaal Kirjeldus Cl 1 51% Sõidavad valdavalt sõiduautoga, ühistransporti kasutavad väga harva või üldse mitte

Cl 2 34% Liiguvad peamiselt jalgsi, kasutavad sageli ka linna või maakonna ühistransporti Cl 3 5% Kasutavad sageli isiklikku sõiduautot (teistest klastritest suurem kaasreisi- jate osakaal), paljud liiguvad tööandja poolt korraldatud transpordiga Cl 4 4% Liiguvad sageli jalgsi või linna ühistranspordiga, kuid märkimisväärne on ka jalgratta kasutus ning võrreldes teiste klastritega on rohkem sõidujagamis- teenuse või laenujalgrataste kasutajaid Cl 5 2% Jala käivad harva, peamiselt isikliku sõiduauto roolis, kuid eristub mootor- ratturite suurem osakaal Cl 6 3% Mitmekülgse liikumisviisiga, avatud erinevatele jagamisteenustele

TABEL 1 Liikuvusklastrid Allikas: Ojala et al. 2020

2A „Kerttu“ 15%

7 „Muu“ 34% 2B „Svetlana“ 14%

6 „Hendrik“ 2% 4 „Marek“ 1A „Tiiu“ 2% 10% 3 „Kuldar“ 2% 1B „Eino“ 5 „Katrin“ 1C „Andrei“ 5% 6% 10% JOONIS 3. Liikuvusprofiilid Allikas: Ojala et al. 2020

Esimene profiil ehk „Tiiu“, mis hõlmab ühistranspordis sobivat alternatiivi enda 10 protsenti kogu elanikkonnast, elab jaoks, elades hõreda asustusega maapiir- Põhja- või Lääne-Eestis maa-asulas, ta konnas. Muutuse võiks tuua bussigraafik, on sagedamini eesti rahvusest ning üle mis oleks piisavalt sage ja paindlik, et 50 aasta vanune. Enamasti on tegemist saaks soovitud ajal vajalikku sihtkohta, pensionäri või töötava pensionäriga. Talle ilma et peaks väga palju aega kulutama meeldib majapidamises ja aias toimetada ootamisele ja ümberistumistele. Käsud, ning sisseoste tehes eelistab kodumaist. keelud, maksud ja piirangud ei ajendaks Liikumiseks kasutab ta peamiselt isiklikku Tiiut autot vähem kasutama. Kui kehtiks sõiduautot. Tiiu kasutab autot mitte näiteks automaks või kütus oleks oluliselt selle pärast, et ühistransport talle ei kallim, sõidaks Tiiu ikkagi autoga nii meeldiks, vaid ta lihtsalt ei näe praegu palju, kui vaja, sest asjatoimetused vajavad

Riigikogu Toimetised 42/2020 123 Uku Varblane

ajamist endist viisi ja maakohas elades on meelestatud, kui ta näeks, et ühistransport auto Tiiu sõnul hädavajalik tarbeese. on puhas ja seal ei sõidaks/magaks pinki- del kodutuid, nagu ta praegu on kogenud. Profiil „Eino“, mis hõlmab 5 protsenti Käsud, keelud, maksud ja piirangud elanikkonnast, elab Lõuna-Eestis või Tartu (ummikutsoonid, diiselautode tõrjumine piirkonnas maa-asulas, ta on sagedamini südalinnast vm) ei ajendaks Andreid oma eestlane ning vanuses 50–64 eluaastat. käitumist muutma. Muutust võiks Andrei Sissetulek pereliikme kohta jääb tema leib- arvates ajendada see, kui soovitud sihtko- konnas üldjuhul allapoole 1000 euro piiri. has on autoga liiklemine väga ebamugav Eino eelistab liikuda isikliku sõiduautoga (pole parkimiskohti, kallis parkimine) ning ning järgmise viie aasta jooksul näeb end samas on pakkuda kiire, puhas ja mugav kasutamas sisepõlemismootoriga autot või alternatiiv. gaasiautot. Kuna Eino elab maal väikeses kohas, millel puudub transpordiühendus, „Kerttu“, mis hõlmab 15 protsenti siis on auto tema jaoks ainuke mõeldav lii- elanikkonnast, elab samuti sagedamini kumisvahend. Kuigi peamised igapäevased suuremas linnas nagu Tallinn või Tartu. Ta sihtkohad asuvad vaid viie-kuue kilomeetri on sagedamini eestlane ning peres kasvab kaugusel, siis vanusest ja kehvemast ka lapsi. Ta on keskmisest keskkonna- tervisest tulenevalt ei ole ka jalgratas teadlikum, on mures autode põhjustatud tema ja tema abikaasa puhul mõeldav. saastatuse ja ummikute pärast ning Samuti ei ole kohalike külateede seisukord püüab keskkonnasäästu pidada silmas ka kiita, puudub asfaltteekate ning teed on oma liikumisviise valides. Kerttu liigub sageli porised – teiste külaelanikega on jalgsi, linna ühistranspordiga, maakonna arutatud, et ka parima tahtmise korral või valla ühistranspordiga, rongiga, oleks seal jalgrattaga liikumine keeruline. kaugliinibussiga, sõidujagamisteenust Eino loodabki, et ehk kunagi tehakse teed kasutades, jalgrattaga, sõiduautoga korda, siis on ka autoga kergem liigelda. kaasreisijana. Järgmise viie aasta jooksul Keskkonnasõbralikumatest liikumisvahen- näeb end kasutamas tõukeratast (sh ditest eelistaks Eino elektriautot. Mõne elektrilist), jalgratast, elektriautot, Bolti ja maal elava pere puhul oleks ehk riiklikest Uberit, isesõitvaid autosid, ühistransporti, toetustest elektriauto ostuks kasu, kuid tasakaaluliikurit. Kerttu on veendunud, Eino mõistab, et tema sissetulekute puhul et paljudel temavanustel ja noorematel ei ole see mingil juhul mõeldav. inimestel, kes elavad linnas, ei ole enam soovi ja vajadust endale isiklikku autot „Andrei“, mis hõlmab 10 protsenti soetada. Kui varem oli auto selgelt staatuse elanikkonnast, elab Tallinnas kortermajas sümbol, siis nüüd mõeldakse rohkem ning kuulub vanusegruppi 35–55 elu- ka keskkonnale. Kerttu sõidab ka palju aastat. Ta on kõrgharidusega spetsialist jalgrattaga ning kasutaks seda liikumisviisi ning sagedamini muust rahvusest. Tema veelgi rohkem, kui linnas oleks jalgrattu- peamine liikumisviis on sõiduauto. Oluline ritele loodud paremad tingimused ning tegur auto valikul on madal kütusekulu, juba tehtud jalgrattateed oleksid veelgi seetõttu on ta avatud ka alternatiivsetele paremini läbimõeldud – näiteks keset teed kütustele (hübriid, elekter, gaas). Andrei ei oleks poste – siis saaks ta ka julgemalt on huvitatud ka alternatiivsetest liikumis- oma tütrele jalgrattasõitu õpetada. viisidesse ehk avatud muutma on liikumis- Väljasõitudeks eelistaks ta hea meelega viise tulevikus. Praegu on ta siiski tugevalt rongi, kuhu ta saaks oma jalgrattaga tulla, oma isikliku (või tööauto) kasutamises selleks peaks aga rongides olema rohkem kinni, sest see on mugavam ja paindlikum. kohti ka jalgratastele, kas või lisavagun Ühistranspordi suhtes oleks positiivsemalt ainult jalgratastele.

124 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Profiili „Svetlana“, mis hõlmab 14 saab lahkuda kohe pärast tööpäeva lõppu. protsenti elanikkonnast, kuuluvad Ühistranspordi ajad tema vajadustega seda- inimesed, kes on naissoost, vanuses võrd hästi ei klapi ja Kuldarile ei meeldi 50–74 eluaastat ja elavad sagedamini sõltuda bussigraafikutest. üksinda ning suuremas linnas (Tallinnas). Sagedamini on nad muust rahvusest ning Profiil „Marek“, mis hõlmab 2 protsenti nende sissetulek leibkonnaliikme kohta elanikkonnast, esindab sihtgruppi, kuhu jääb vahemikku 500–1000 eurot. Nende kuuluvad Tartu või Tartumaa noored vanu- jaoks on oluline austada traditsioone ja ses 25–34. Nad on sagedasti üliõpilased, uskumusi. Kuigi Svetlana peab tervislikku aga käivad tõenäoliselt lisaks õpingutele eluviisi, sh jalutamist, väga oluliseks, ka tööl. Neile meeldib elu, mis on täis siis kuna vahemaad on Tallinnas siiski väljakutseid ja uusi asju. Peamine liiku- piisavalt suured, liigub Sveta peamiselt misviis on isikliku jalgrattaga. Kui antud ühistranspordiga ja on üldiselt sellega rühma kuuluv inimene sõidab ka isikliku rahul, sest peamistesse sihtkohtadesse sõiduautoga, motiveerivad teda autot jõuab ta kenasti. Probleemid ühistranspor- vähem kasutama paremad jalgrattateed ja diga tekivad siis, kui Sveta soovib reisida jalgrattarenditeenuste olemasolu. Marek kaugematesse linnaosadesse, mis ei ole on muutustele avatud mõttelaadiga ja ühistranspordiga nii hästi kaetud, ühes pigem rohelise mõtlemisega. Ta näeb enda tunnis on vähe väljumisi või ei ole piisa- peamise liikumisvahendina ka edaspidi valt peatusi. Kuna Svetlana on iseseisev jalgratast, sest see on kiire, mugav ja naine ning vanust on ka juba omajagu, soodne transpordivahend. Marek soovib, on tema jaoks ka tulevikus ühistransport et jalgrattateid ja eraldatud sõiduridu peamiseks liikumisvahendiks. oleks jalgratturitele rohkem. Selleks, et ta kasutaks praegusest veel vähem autot, Profiil „Kuldar“, mis hõlmab 2 protsenti võib peamine ajend olla parkimiskohtade elanikkonnast, koondab enamasti mehi nappus ja kulukus ning üleüldiselt kütuse vanuses 35–49 eluaastat, kes elavad kallinemine. Põhja-Eestis või Virumaal linnas, kuid mitte suurlinnas. Nad on sagedamini „Katrin“, mis hõlmab 6 protsenti ela- palgatöötajad, täpsemalt kas oskustöölised nikkonnast, esindab inimesi, kes elavad (nt seadmeoperaator, autojuht vm) või Põhja-Eestis või Tartu piirkonna maa- keskastmejuhid ning kasutavad töösõitu- asulas. Nad on vanuses 35–49 eluaastat deks tööandja transpordivahendit. Nad on ning töötavad inimesed. Nende pere on enamasti pereinimesed ja perekonnas on vähemalt kolmeliikmeline ja sagedamini lapsi. Kuldari meelest on isiklik sõiduauto on peres alla 16aastasi lapsi. Peamiseks väikeste lastega peres kõige mugavam liikumisviisiks on isiklik sõiduauto ning liiklemisvahend ja ta näeb, et kasutab ka seda eelkõige autojuhina. Kuna Katrini edaspidi autot peresõitudeks. Kui raha pere elab linna lähedal ja peres on ka väik- oleks rohkem, ostaks Kuldar gaasi- või semaid lapsi, keda tuleb kooli sõidutada, elektriauto ning elektrilise tõukeratta. Ta siis teiste liikumisvahendite kasutamine on avatud seega muutma oma autovalikut ei ole hetkel tema jaoks piisavalt mugav. rohelisemaks, kuid peamiseks takistuseks Katrin väidab, et laste iseseisvudes võiks selle muutuse tegemiseks on raha. ta kaaluda ka alternatiivseid liikumisva- Tööandja transpordivahendiga on Kuldar hendeid (rong, buss), eeldusel, et graafikud väga rahul ja kasutab seda hea meelega ja peatused on sobivad. Sõidujagamine ka tulevikus: see on mugav, tasuta ja nii naabritega ei toimi ja tekitab pigem jõuab ta tööle täpselt õigeks ajaks ning mõttetuid omavahelisi pingeid. Samas

Riigikogu Toimetised 42/2020 125 Uku Varblane

tuleb arvestada, et Katrini puhul on tegu liikumisviiside suunas „nügimine“ staažika autojuhiga, kelle puhul mugavus eeldab üsna paindlikku lähenemist. kaalub üles autole tehtavad kulutused Profiilide kirjeldustest jookseb läbi selge ning kahtlemata on vanadest harjumustest vanuseline lõhe säästlikkuse tähtsusta- keeruline lahti lasta. Tulevikus kasutaks mises liikumisviiside valikul – nooremad Katrin hea meelega elektriautot, kuid ühiskonnaliikmed, eelkõige nn Y-põlvkond sel juhul peaksid elektriautode hinnad peavad liikumisega kaasnevat väikest kesk- olema mõistlikud – ideaalis riigipoolse konnajalajälge keskmisest olulisemaks. dotatsiooniga. See grupp ei ole esialgu veel väga suur, kuid on pidevalt kasvav. Keskkonnasäästu „Hendrik“, mis hõlmab 2 protsenti ja inimsuhteid tähtsustava uuskogukond- elanikkonnast, on noori, 25–34aastasi liku klastri suurenemist ajas kinnitas ka koondav profiil, mis sisaldab keskmisest Arenguseire Keskuse uurimisprojekt Eesti enam mehi, kõrgharidusega ja töötavaid elanike väärtushinnangute muutumisest inimesi, kes elavad sagedamini Tallinnas. (Ainsaar, Strenze 2019). Nende tarbimis- Ta on seiklushimuline, ambitsioonikas harjumused on erinevad ning samuti ka ja tahab jõuda karjääriredelil päris tippu. liikumisviiside eelistused – auto omamise Talle meeldib elu, mis on täis väljakutseid, asemel rentimine, ühistransport ja uusi asju ja muutusi. Hendrik on mitme- jalgratas.­ Profiilide kaupa on erinev ka val- külgse liikumisviisiga ja avatud erinevatele misolek praeguste liikumisviiside asemel jagamisteenustele. Ta liigub sageli jalgsi võtta kasutusele säästvamaid alternatiive ning trammiga. Aeg-ajalt võib teda näha – ka siin jookseb lõhe vanusegrupiti, aga ka rulaga sõitmas, nii meelelahutuslikul ka teiste tunnuste alusel. eesmärgil kui ka punktist A punkti B Autokesksed profiilid peegeldavad, jõudmiseks. Hendrik võiks enda sõnul ka et hõreasutusega maapiirkondades ei jalgrattaga sõita, kuid kuuris ei ole ratast paku ühistransport enamasti isiklikule mugav hoiustada ning korteris ei ole sõiduautole alternatiivi ei kiiruse ega ruumi. Tema puhul saaks ratta kasutamist kasutusmugavuse poolest ning võttes suurendada ratta hoiutingimuste arvesse ka eakamate ühiskonnaliikmete parandamisega, nt kaasaegsete väljakujunenud harjumusi, võib olla rattaparklate rajamisega kodu lähedale. keeruline edendada ühistranspordi või Tõukerataste rent võiks olla Hendriku kergliikurite (micromobility) ja (elektri) jaoks huvipakkuv, kuid nii kaua kui Eestis jalgrataste kasutamist. Selliste gruppide ei ole veel turvalist tõukeratta kultuuri, puhul võib ühistranspordi kättesaadavuse siis seniks Hendrik pigem väldib sellega arendamise kõrval olla üheks võimaluseks liikumist ning tellib pigem Bolti takso. pakkuda sihistatud toetusi vähemsaasta- Hendrik on väga liikuv inimene ning vate sõidukite soetamiseks või rentimiseks Eestimaal ringi reisimiseks või pikemateks ning nõudluspõhise transpordi lahendusi. linnasisesteks sõitudeks rendib ta meeleldi Ehk võib lahendusi näha ka isejuhtivate autot. Kuna hetkel on Hendrikul vaja sõidukite kasutuselevõtus, kuid see ei rahuldada vaid isiklikke liikumisvajadusi, juhtu Eesti kliimas tõenäoliselt veel siis ei näe ta põhjust auto omamiseks, kuid lähitulevikus. laste tulekuga on auto soetamine tema Linnasisese liikuvuse kohalt viitavad hinnangul möödapääsmatu. profiilid, et puhas, kiire ja mugav ühis­ transport oleks mitmete sihtgruppide Inimeste liikumisvalikuid kirjeldavad jaoks tugev alternatiiv igapäevasele profiilid pakuvad elulisi selgitusi ja näiteid autokasutusele. Eriti, kui suuremate ning annavad tunnistust, et säästvamate linnade planeeringutes sellega senisest

126 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

enam arvestatakse. Kui ühistranspordi suurimat väljakutset ehk keskkonnasääst- kvaliteedi paranemisega kaasneb teadlik likumat liikuvust saavutada, tagades samas autoliiklusest loobumine, võib ühissõi- ka teenuste kättesaadavuse ja kasutades dukite kasutajate ring tõepoolet kasvada. liikuvust rahvatervise edendamise tööriis- Samas ilmestavad profiilid ka multimo- tana. Profiilidest nähtub, et paratamatult daalsuse arendamisega kerkivaid uusi ei ole kõiki ühiskonnaliikmeid võimalik väljakutseid – näiteks, kuidas ühendada suunata kasutama ühistransporti või ratta- ja rongikasutus,­ seda eriti linna jalgrattaid ja kergliikureid. Küll aga toovad lähipiirkondadesse liikumisel. profiilid esile erinevaid sihtgruppe ja Suuremate linnade elanikke kirjeldava- test profiilidest nähtub, et parkimispolii- tika võiks olla väga tõhus tööriist inimeste liikumisvalikute suunamisel. See ei pea tingimata tähendama parkimiskohtade Kõiki ühiskonnaliikmeid vähendamist ja hindade tõstmist, vaid võib ei ole võimalik suunata leida aset ka hoopis soodustuste näol – nt tööandja pakutav preemia neile, kes kasutama ühistransporti parkimiskohta ei vaja ega kasuta. Ühistranspordi ja mikromobiilsuse või jalgrattaid ja lahenduste juurde on ilmselt üsna kergliikureid. keeruline suunata väiksemates linnades ning suuremate linnade valglinnastunud aladel elavaid lastega pereinimesi. Muutmaks nende liikumisviise vähem- saastavaks, võiks abi olla lisaks väiksema võimalusi, kuidas ja kuhu energiat ja raha saastega kütuseid (biogaas, elekter, tule- paigutades saaks säästvama liikuvuse vikus vesinik) kasutavatele sõidukitele ka eesmärgi suunas liikuda. Samuti annab spetsiifilistest sõidujagamise lahendustest. analüüs kinnitust üldistele võimalustele – ühistranspordi arendamine linnades, KOKKUVÕTE rohkem ja mugavamad jalgrattateed ning Artiklis kirjeldati Eesti elanike liikuvus- säästlikum sõidukipark maapiirkondades. mustrite ja liikuvusega seotud hoiakute Lisaks näitavad profiilide juures toodud alusel kujunevaid liikuvusprofiile ning elulised kirjeldused, et vaja on väga nende seoseid üleüldise vajadusega liikuda paindlikku lähenemist ning liikuvuse keskkonnahoidlikuma transpordi suunas. suunamisel on seetõttu tähtis roll kohaliku Inimesekeskne lähenemine võimaldab omavalitsuse tegevusel nii elamupiirkon- tajuda inimeste liikumisviiside valikuid dade, teenuste ja kaubanduse planeerimi- suunavaid elulisi kogemusi ning pakub sel kui ka kohalike teenuste ruumilisel ideid, kuidas järgmise kümnendi ühte korraldamisel.

KASUTATUD ALLIKAD AINSAAR, M., STRENZE, T. (toim). (2019). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. EESTI STATISTIKAAMET. (2020). Tabel TT230: Hõivatud soo ja töölkäimise viisi järgi. EVERITT, B. S., LANDAU, S., LEESE, M., STAHL, D. (2011). Cluster analysis (5th ed.). Boston, MA: Arnold. ITF. (2019). ITF Transport Outlook 2019. Paris: OECD Publishing . DOI: 10.1787/transp_outlook-en-2019-ne KAHLMEIER, S., RACIOPPI, F., GÖTSCHI, T., CASTRO, A., CAVILL, N. (2020). The WHO Health Economic Assessment Tool for Walking and Cycling: How to Quantify Impacts of Active Mobility. In Advances in Transportation and Health. Elsevier, 329–342.

Riigikogu Toimetised 42/2020 127 Uku Varblane

KPMG. (2019). Mobility 2030: Transforming the Mobility Landscape. – https://assets.kpmg/content/dam/kpmg/xx/pdf/2019/02/mobility-2030-transforming-the-mobility-landscape.pdf KRZYZANOWSKI, M., KUNA-DIBBERT, B., SCHNEIDER, J. (2005). Health Effects of Transport-Related Air Pollution. World Health Organisation. – https://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0006/74715/E86650.pdf LITMAN, T. (2020). Evaluating Public Transportation Health Benefits. Victoria Transport Policy Institute. – https://www.vtpi.org/tran_health.pdf MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM. (2020). Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Tallinn. – https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2021–2035_en.pdf MINISTRY OF THE ENVIRONMENT. (2020). Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990–2018 National Inventory Report. Estonia. – https://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_1990-2018_15.03.2020.pdf OJALA, T., KRUUSE, K., SCHULTZ, A. (2020). Eesti elanike liikuvusprofiilid. Arenguseire Keskus, Emor. SARV, K., JÜSSI, M. (2019). Liikuvus ja üldplaneeringud. Ettekanne – https://planeerimine.ee/static/sites/2/kaur-sarv-ja-mari-jyssi-ettekanne.pdf TALLINNA LÄHIPIIRKONNA – HARJUMAA NING KOHILA JA RAPLA VALDADE ELANIKE LIIKUMISVIISIDE UURING. (2018). Kantar Emor. – https://www.mnt.ee/sites/default/files/harjuliikuvusuuringu2017_aruanne2018.pdf TARTU LINNA JA LÄHIÜMBRUSE LIIKUVUSUURING. (2018). Skepast & Puhkim OÜ, Psience OÜ. – http://www.tartu.ee/sites/default/files/research_import/2018-12/Tartu_LU_aruanne.pdf WONG, Y. Z., HENSHER, D. A., MULLEY, C. (2020). Mobility as a Service (MaaS): Charting a Future Context. – Transportation Research Part A: Policy and Practice, 131, 5–19. DOI: 10.1016/j.tra.2019.09.030

128 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Hiina investeeringud Euroopa digiplatvormi­­ desse: millised on alternatiivsed tulevikud?

asümmeetriast, mis n-ö kasutajaid lukus- tades võimaldab suurendada turukont- sentratsiooni. Võimalike tulevikuarengute MEELIS KITSING kaardistamiseks on parim viis lähtuda Estonian Business Schooli stsenaariumide planeerimisest, mis toob rektor, professor poliitikakujundajate jaoks esile erinevate valikute plussid ja miinused. Käesolevas iina investeeringud ELi digi- artiklis on Hiina investeeringute võimalike taristusse kätkevad endas tulevikustsenaariumide läbimängimisel poliitilisi ja sotsiaalseid võetud aluseks Arenguseire Keskuse loodud riske, seetõttu tuleb mõelda globaalsete jõujoonte stsenaariumid. Halternatiivsetele lahendustele. HIINA OTSEINVESTEERINGUD Hiina tähtsuse kasv maailma majan- Eelmise finantskriisi tulemusel on Hiina duses ja poliitikas on tugevalt seotud investeeringud Euroopas viimasel küm- tehnoloogiaplatvormide arendamisega. nendil olnud ligi 50 protsenti suuremad Seda kajastavad Ameerika Ühendriikide kui Ameerika Ühendriikide investeerin- valulised reaktsioonid nii digitaristu gud. Euroopa Liidu (EL) otseinvesteeringud ettevõtte Huawei kui ka sotsiaalmeedia- Hiinasse ületasid aastatel 2008–2016 Hiina rakenduse TikTok puhul. Üha rohkem otseinvesteeringuid ELi, kuid viimastel tuleb tähelepanu pöörata Hiina investee- aastatel on areng muutunud vastupidiseks ringutele Euroopa digiplatvormidesse ja (World Bank 2019). Hiina investeeringud laiemalt platvormi-tüüpi ettevõtetesse. keskenduvad peamiselt ELi suurtele riiki- Neid investeeringuid ei saa käsitleda kui dele nagu Ühendkuningriik, Prantsusmaa lihtsaid majandustehinguid, sest platvormi ja Saksamaa. loogikal põhinevad ärimudelid lõikavad Kui seni on EL olnud Hiina investee- kasu võrgustiku efektist ja informatsiooni ringutele avatud, siis mõttekoja Bruegel

Riigikogu Toimetised 42/2020 129 Meelis Kitsing

raporti järgi Euroopa Parlamendi rahvusva- Majandussektor Osakaal, Maht, helise kaubanduse komiteele kurdavad ELi % miljonit investorid Hiina puhul puuduliku investo- USD rite kaitse, turule ebavõrdse ligipääsu ning Transport 20 78 630 paljudes sektorites ühisfirmade loomise Energeetika 17 66 020 nõude üle (Bruegel 2020). Lisaks on aastatel 2010–2015 kaks Põllumajandus 15 59 180 kolmandikku Hiina investeeringutest Rahandus 10 39 420 Euroopasse teinud Hiina riigifirmad. Tehnoloogia 8 31 270 Viimastel aastatel on Hiina riigifirmade osakaal langenud alla poole, kuid ka nn Kinnisvara 7 27 710 Hiina erafirmad tegutsevad tihtipeale kas Meelelahutus 6 23 940 otseselt riigi käepikendusena või vähemalt Logistika 5 18 790 riigi vaiksel heakskiidul. Teised 12 50 850 Heaks näiteks on siin erafirma Huawei ümber tekkinud riikidevahelised pinged TABEL 1. Hiina otseinvesteeringute osakaal ning Huawei otsene koostöö Hiinaga nn (ümardatud) ja maht ELi majandussektorite uue tsentraliseeritud internetiprotokolli kaupa aastatel 2005–2019 väljatöötamisel ja rahvusvahelistes orga- Allikas: Autori koostatud American Enterprise Institute’i (2019) andmete põhjal nisatsioonides pealesurumisel (Murgia, Gross 2020). Samuti on Hiina juhtiva digiplatvormi Alibaba asutaja Jack Ma meediakontserni Axel Springer tegev- Hiina Kommunistliku Partei „uhke“ liige. juhiga (Döpfner 2020; Cerulus 2020). 2020. aasta septembri keskel teatas Hiina Mõttekoda European Council on Foreign Relations on rõhutanud, et senist vaoshoi- tud käitumisstiili ei ole enam võimalik jätkata ning Euroopa valitsused peavad käsitlema Hiinat kui „süsteemset rivaali“ (ECFR 2020). Hiina n-ö mõjujõu ostmine Hiina erafirmad ELis ning Hiina jalajälg Kesk- ja Ida- tegutsevad tihti Euroopas on suurenenud (Karindi 2020; CHOICE 2020). kas otseselt riigi American Enterprise Institute’i (2019) käepikendusena või loodud andmebaasi järgi, mis jälgib suuremaid investeeringuid kui 100 vähemalt riigi vaiksel miljonit eurot, on 70 protsenti Hiina välisinvesteeringutest aastatel 2005–2019 heakskiidul. läinud peamiselt viide sektorisse: transport (20%), energeetika (17%), põllumajandus (15%), rahandus (10%) ja tehnoloogia (8%), mille osakaalu ja mahud toob välja tabel 1. Nende andmete põhjal on tehnoloo- president Xi Jinping 100 uuest meetmest, giasektori investeeringute osakaal trans- kuidas riik hakkab kontrollima erafirma- pordi- ja energeetikasektoriga võrreldes sid (Gill 2020). tagasihoidlik. Kuid oluline on meeles Sellises kontekstis ei ole üllatav, et pidada, et andmete aegrida ulatub aastasse üha enam kerkib ELis esile Hiina inves- 2005, kui paljud digiplatvormid olid veel teeringute kriitikuid alates Prantsuse lapsekingades. Näiteks oli Facebook just rahandusministrist ja lõpetades Saksa loodud ja Google’ist oli mõni aasta varem

130 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

saanud börsiettevõte. Hiina investeerin- näiteks Internet+, Made in China 2025 ja gud tehnoloogiaettevõtetesse hakkasid China Standards 2035. kasvama alates 2013. aastast. Platvormistumise tähtsust on vajalik mõista just digitaalsete ökosüsteemide PLATVORMISTUMINE kontekstis, mis on olnud meie ümber juba Veelgi olulisem on mõista, et platvormi 1990. aastatest. Esialgu rõhutati interneti loogikal põhinevad ärimudelid ei hajutatust kui eelist, mida kutsuti „ruma- piirdu ainult tehnoloogiasektoriga. Üha laks võrguks“ (Isenberg 1998). enam mõjutab digiteerimine erinevaid Viimastel kümnenditel on digitaalsed sektoreid ja peaaegu kõik edukad ette- võtted on teatud ulatuses digiettevõtted. Platvormistumine on paratamatult trend energeetikas, transpordis, rahanduses ja isegi põllumajanduses. Tehnoloogia kasu- tamine võimendab nimetatud sektorites domineerivate platvormide loomist, mis suurendavad oluliselt turukontsentrat- Platvormi loogikal siooni. Võrguefekt ja võitja-võtab-kõik-äri- põhinevad ärimudelid mudel võimaldavad kontrollida turgu platvormi loodud reeglite abil. ei piirdu ainult Uutes oludes segunevad kategooriad nagu transport ja tehnoloogia. Näiteks Bolt tehnoloogiasektoriga. on nii transpordi- kui ka tehnoloogiaette- võte, kuhu Hiina digiplatvorm on investee- rinud (Bolt 2017). Samuti Transferwise, mis on nii rahandus- kui ka tehnoloogiaplat- vorm. Ka Omniva koostöö Hiina platvor- midega puudutab nii tehnoloogiat kui ka logistikat, kusjuures iroonilisel kombel on võrgustikud muutunud tsentraliseeritu- Eesti riigifirma teinud turule laienemise maks ja nutikamaks. Ökosüsteemides on Hiina firmadele soodsamaks kui teistele toimunud nn platvormiseerumine, mis platvormidele (Omniva 2016; Larcon 2017; Nobeli majanduspreemia laureaadi Jean Palgi 2020). Tirole’i uurimustöö järgi võimaldab luua Hiina plaanib digiplatvormidel põhi- kahe- või mitmepoolseid turge, kus teatud nevate majandussektorite arendamist, tegevuse kasumi arvelt subsideeritakse millesse panustavad ka Saksa ettevõtted teisi tegevusi, et saavutada turul valitse- Siemens, Bosch ja SAP (Mercator Institute mine (Rochet, Tirole 2003). Heaks näiteks for China Studies 2020). Lisaks juba glo- on siin Google, mis reklaamimüügi tulu baalselt domineerivatele tarbijaplatvormi- abil pakub nn tasuta otsingut. dele nagu Tencent ja Baidu, mis väärtuse Samuti on teadlased toonud esile järgi on maailma kümne suurima börsi- platvormistumisega kaasnevaid teisi ettevõtte hulgas, loob Hiina platvorme domineerimisele kaasa aitavaid aspekte: erinevates tööstusharudes, näiteks INDICS kasutajate lukustamine, ühendatuse sõjatööstuses ja Haier elektroonikatöös- kultuur, piirressursid, nn pika sabaga tuses. Mercatori hinnangul on kolmandik turud ja platvormist sõltuv ettevõtlus tööstusliku asjade interneti ühendustest (Arthur 1989; Katz, Shapiro 1994; Evans 2025. aastaks Hiinas. Uute tehnoloogiate 2003; Noe, Parker 2005; van Alstyne, enda huvides standardimiseks on Hiina Brynjolfsson 2005; Brynjolfsson et al. loonud mitmesuguseid poliitikameetmeid, 2006; Parker, van Alstyne 2005; van Dijck

Riigikogu Toimetised 42/2020 131 Meelis Kitsing

2013; Cutolo, Kenney 2019). Kuid just maailmakorralduses olla Vestfaali süsteemi ökosüsteemide käsitlus on esmatähtis riikide asendajad (Foroohar 2019). mõistmaks digiplatvormide olemustäiust; Selles kontekstis ei saa vaadata Hiina see on platvormimajandusest oluliselt platvormide investeeringuid kui ainult avaram mõiste, mida on viimasel ajal majandustehinguid, vaid tuleb läheneda digiplatvormide esiletõusu kirjeldamisel neile terviklikult ning vaadata kõiki palju kasutatud (Cusumano, Yoffie 1999; kaasnevaid muutusi väärtusahelates. Gawer, Cusumano 2002; Ghazawneh, Nendes väärtusahelates luuakse väärtust Henfridsson 2013; Kenney, Zysman 2016; ja antakse edasi väärtusi. Arcesati (2020) Jacobides et al. 2018). on kaardistanud, kuidas ainult tehingute Nimetatud platvormid ei ole ainult põhine lähenemine digivaldkonnas on äritehingute vahendajad, vaid ka neis paljude Euroopa firmade ja riikide puhul osalejad, valvurid ja digitaalse turuplatsi viinud soovimatutele tagajärgedele. reeglite loojad. Asümmeetrilise info ja huvide konfliktide oskuslik (ära)kasuta- ALTERNATIIVSED TULEVIKUD mine võib viia nii usalduse kaotamiseni Hiina investeeringute tuleviku kohta ei spetsiifiliste turgude vastu kui ka vähen- ole mõistlik välja pakkuda ainult ühte dada majanduse ja ühiskonna toimimiseks nägemust või prognoosi, vaid erinevate vajalike institutsioonide legitiimsust. tõlgenduste arvesse võtmiseks on mõist- likum luua alternatiivseid stsenaariume. Kuna tulevikuarenguid iseloomustab kõrge määramatuse ja komplekssuse tase, tuleb luua alternatiivsed, erinevate võtmetegu- rite koosmõjul põhinevad stsenaariumid (Schwartz 1991; Shoemaker 2004; Ramirez, Wilkinson 2016). Paljud arengu­ Platvormid pole seireüksused üle maailma on loonud ainult äritehingute stsenaariume, mille põhjal saab kirjeldada alternatiivseid tulevikke digiplatvormide vahendajad, vaid ka arengu kohta. neis osalejad, valvurid Kokkuvõtvalt kerkib esile kolm stsenaa- riumide kogumikku: digitaalsed ökosüs- ja digitaalse turuplatsi teemid, kus domineerivad eraplatvormid; digitaalsed ökosüsteemid, kus dominee- reeglite loojad. rivad riigid ning hajutatud ökosüsteemid (Kitsing, Vallistu 2020). Kuna sellised kirjanduse ülevaate põhjal loodud stsenaariumide kogumikud võivad jääda spetsiifilises poliitika kontekstis liiga abstraktseks, on Arenguseire Keskus kirjanduse ülevaadete põhjal, veebise- Samuti on sellised suured platvormid minaridel osalenute arvamuste alusel sarnased süsteemselt oluliste pankadega, ja ekspertarutelude käigus ühisloome luues majanduse jaoks kriitiliselt olulise tulemusel loonud neli globaalsete jõu- taristu. Sellega seoses pakuvad platvormid joonte muutumise stsenaariumi aastani poolavalikke kaupu ning muutuvad liiga 2035 (Arenguseire Keskus 2020). Need suureks, et kokku kukkuda (Kitsing 2018). toovad esile globaalsete jõujoonte muu- Mõned asjatundjad on isegi viidanud, et tuste tähenduse ELi ja Eesti arengule ning tehnoloogiaplatvormid võiksid muutuvas nende abil saab kujundada erisuguseid

132 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Tihenenud EL koostöö

S1: S1: Kompass Euroopa Euroopa kui kindlus

Uuenduslik Mahajäänud taristu taristu

S1: S3: Tehnoloogia- Ummamuudu hunt kõnõtraat

Hõrenenud EL koostöö

JOONIS 1. Võtmetegurid ja stsenaariumid Allikas: autori koostatud

tulevikukäsitlusi Hiina investeeringute koostööle. Joonis 1 toob välja, kuidas kahe kohta ELi digiplatvormidesse. võtmeteguri kombinatsioonis tekib neli Ekspertarutelu käigus tuvastati kaks alternatiivset stsenaariumi. peamist võtmetegurit, milleks on ELi Taristu on üha enam muutunud geopo- toimimine ja taristu areng. ELi-sisene liitiliseks instrumendiks, mille kasutamise koostöö võib järgmise 15 aasta jooksul tõhusus tuleneb otseselt eespool kirjelda- kas tiheneda või hõreneda. Näiteks kui tud platvormistumisest. Keskne küsimus ELi riigid teevad omavahel tugevamat koostööd, loob see ka eelduse tugevamaks koostööks Ameerika Ühendriikidega Hiina suunal, mille puudulikkus on aidanud kaasa Hiina mõjujõu kasvule (Godement 2020). Joe Bideni valimine USA presiden- diks 2020. aasta sügisel tugevdab seda potentsiaali ELi ja USA koostööks (Asia Ekspertarutelu käigus Society 2020). tuvastati kaks peamist Millisel viisil ELi riikide vaheline koos- töö tugevneb, on samas lahtine – rohkem võtmetegurit, milleks rõhku võidakse panna majandusliku konkurentsivõime kasvatamisele, sotsiaal- on ELi toimimine ja poliitikale või välispoliitikat puudutavale taristu areng.

Riigikogu Toimetised 42/2020 133 Meelis Kitsing

Stsenaarium/olemus Iseloomujooned Tähendus Hiina investeeringute ja tähendus jaoks S1: Kompass Euroopa kui suunanäitaja Regulatsioonid takistavad Hiina Euroopa maailmas. Strateegilised investee- investeeringuid. Parimal juhul ringud energeetika-, transpordi- ja vähemusosalus on lubatud digitaristusse. mittestrateegilistes firmades. ELi platvormid konkureerivad Hiinaga maailmas. S2: Euroopa kui Euroopa koostöö tiheneb sotsiaal- EL kaitseb turgu Hiina investeerin- kindlus ses ja regulatiivses valdkonnas. gute eest. Hiina ja USA platvormid Ettevõtete konkurentsivõime ja domineerivad väljaspool ELi, mille taristuinvesteeringud vähenevad. platvormid ei suuda konkureerida ja vananevad. S3: Ummamuudu Euroopa koostöö hõreneb ning Vähene huvi ja riiklike regulat- kõnõtraat tehnoloogiline mahajäämus sioonide poolt balkaniseeritud ELi kasvab. Olulisi taristuarendusi ei turg teeb Hiina investeeringute tehta ning maailma huvi Euroopa sissevoolu keeruliseks. Samas osas vastu väheneb. riikides on neil võimalusi laieneda. S4: Tehnoloogiahunt Euroopa koostöö keskendub Hiina investeeringutel on hea ühisturu toimimisele. USA ja ligipääs teatud ELi piirkondades. Hiina majandushuvide kasv, kes Teistes domineerib USA. EL panustavad ka taristu arenda- muutub Hiina ja USA platvormide misse. Erasektori ja linnade roll lahinguväljaks. suureneb. TABEL 2. Stsenaariumide olemus ja tähendus Hiina investeeringute jaoks Euroopa digiplatvormidesse Allikas: autori koostatud järgmise 15 aasta jooksul on, kuivõrd võtab EL juhtrolli digi-, energeetika- ja transpordisektori arendamisel või panusta- vad Euroopa taristu arendamisse peamiselt erasektor, suurlinnad, Hiina või Ameerika Ühendriigid. Taristu areng sõltub ka inimeste hoiakutest, mis võivad Euroopas piirkonniti oluliselt varieeruda. Stsenaariumide iseloomujooned ja tähendus Hiina investeeringute jaoks on esitatud tabelis 2. Foto: Shutterstock

Stsenaarium „Kompass Euroopa“ taristuinvesteeringuid, et tugevdada oma tähendab rohkem Euroopat suuna- positsiooni maailmas. näitajana nii maailmas kui ka Eestis ELi standardid, nii tehnoloogilised ning uuenduslikku taristut. ELi kui ka näiteks andmekaitse standardid, liikmesriikide koostöö tiheneb ning EL juurduvad tasapisi ka ELi-välistes riikides on oluline energeetika-, transpordi- ja ja piirkondades. See tähendab ELi ja Hiina digitaristusse investeerija. Tihe koostöö platvormide üha tugevamat konkurentsi annab tunnistust sellest, et EL on üle maailma. Hiina investeeringute oluline jõud maailmamajanduses ja tegemine ELi platvormidesse ei ole enam -poliitikas ning suudetakse teha vajalikke võimalik ning lisaks püüab EL suurendada

134 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

enda platvormide haaret väljaspool ELi, kus ELi koostöö on hõrenenud, mis on mis kindlasti tekitab pingeid. viinud ka tema tähtsuse olulise vähene- miseni maailmamajanduses ja -poliitikas. Selles stsenaariumis ei ole Euroopa ka teiste suurvõimude jaoks esimene valik, kuna nad keskenduvad pigem võimalus- tele Aasias ja Aafrikas. Mahajäänud Euroopal endal ei ole vahendeid ja teistel pole huvi siinses piirkonnas digiplatvormidesse piisavalt investeerida. Euroopa turg balkaniseerub ning riikide poliitika seab takistusi plat- vormistumisele, mis põhineb mastaabi­ efektil. Hiina platvormid võivad olla ühel või teisel kujul saadaval ja esindatud Foto: Shutterstock sõltuvalt ELi riikide regulatsioonidest, Stsenaarium „Euroopa kui kindlus“ kuid põhihuvi investeeringute puhul on tähendab rohkem Euroopat, kuid maha- väljaspool ELi. jäänud taristut. Selles stsenaariumis on Euroopa koostöö küll tihenenud, kuid konkurentsivõime soodustamise asemel keskendutakse (üle)reguleerimisele ja sot- siaalse kindluse tagamisele. EL on oluline jõud maailmas, kuid Euroopa ettevõtete võime konkureerida maailmaturul on kahanemas. EL on võtnud pigem kaitsepo- sitsiooni kui suunanäitaja rolli. EL võtab Euroopa digiplatvormidesse tehtavate Hiina investeeringute suhtes kaitsepositsiooni, tõrjudes neid siseturult ning proovides leida alternatiive avaliku Foto: Shutterstock sektori investeeringute ja eraettevõtete Stsenaarium „Tehnoloogiahunt“ toetamise abil. Samas on ELi suutlikkus tähendab vähem Euroopat, kuid uuendus- Hiina platvormidega konkureerida kesine. likku taristut. ELi koostöö on hõrenenud, keskendudes ainult ühisturu toimimisele, mis on tihtipeale samuti piiratud. Hiina ja USA huvid ning võimalused Euroopa turul on suurenenud. Osa ELi riike eelistab majanduskoostööd Hiinaga ja teised USAga. Põhjala majandused kasvavad palju kiiremini kui Lõuna-Euroopa omad ning nad on üha enam integreeritud Põhja- Ameerika turuga. Kuna riigid on kaotanud legitiimsust, on olulise rolli võtnud suurlinnad ja ettevõtted. Foto: Shutterstock Osa Euroopa piirkondi, sealhulgas Eesti, Stsenaarium „Ummamuudu on muutunud suurte USA platvormide kõnõtraat“ tähendab vähem Euroopat ja uute lahenduste testimise kohaks, kus vananenud taristut. See kirjeldab maailma, taristu arendamisel ongi peamiselt

Riigikogu Toimetised 42/2020 135 Meelis Kitsing

keskendutud digilahenduste loomisele. arendada taristut, sealhulgas digitaristut, See pakub tugevat konkurentsi Hiina kõige laiemas mõttes. investeeringutele digiplatvormidesse, mis Stsenaariumid näevad peamiselt ette, domineerivad teistes Euroopa piirkonda- et Hiina investeeringute tegemine ELi des. Sisuliselt on EL Hiina ja USA tehnoloo- platvormidesse muutub raskemaks, kuid giaplatvormide lahinguväli. seda erinevatel põhjustel, varieerudes ELi positsiooni paranemisest kuni mahajää- KOKKUVÕTE miseni maailmas. Ainult ühe stsenaariumi Hiina investeeringud ELi keskenduvad puhul võib rääkida Hiina investeeringute peamiselt sektoritele, mida iseloomustab jõulisest jätkumisest järgmise 15 aasta platvormistumine. Sellega kaasnevad perspektiivis, kuid seda ainult teatud ELi võrgustiku efektid ja võitja-võtab-kõik-äri- piirkondades, mis ei tee tugevat koostööd mudel ei loo ainult eeldusi tugeva turu- USAga. kontsentratsiooni tekkeks, vaid kätkevad Selle põhjal võib järeldada, et Hiina endas olulisi poliitilisi ja sotsiaalseid riske. investeeringuid ELi digiplatvormidesse Seetõttu on vajalik mõelda alternatiivsete mõjutavad tulevikus peamiselt struk- lahenduste peale. tuursed tegurid, mitte päevapoliitilised Kasutades Arenguseire Keskuse loodud otsused. Kui see eeldus ei pea paika, globaalsete jõujoonte stsenaariume, ei ole käesolev käsitlus suutnud pii- toodi välja neli erinevat alternatiivi Hiina savalt hoomata võimalikult paljusid investeeringute jaoks tulevikus. Nende alternatiivseid tulevikuarenguid, mis stsenaariumide puhul on peamisteks võt- mõjutavad Hiina investeeringuid Euroopa meteguriteks ELi koostöö ulatus ja võime digiplatvormidesse.

KASUTATUD ALLIKAD AMERICAN ENTERPRISE INSTITUTE. (2019). China Global Investment Tracker. – https://www.aei.org/china-global-investment-tracker/ ARENGUSEIRE KESKUS. (2020). Globaalsed jõujooned 2035. Stsenaariumid ja tähendus Eesti jaoks. Tallinn, Estonia. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/02/2020_globaalsed-joujooned_aruanne-1.pdf ARCESATI, R. (2020). Competing with China in the Digital Age. – Merics Report. Papers on China 15.09. – https://merics.org/en/report/towards-principled-competition-europes-china-policy/3-competing-china-digital-age ARTHUR, W. B. (1989). Competing Technologies, Increasing Returns, and Lock-in by Historical Events. – The Economic Journal, 99(394), 116–131. ASIA SOCIETY. (2020). Dealing with the Dragon: China as a Transatlantic Challenge. June. – https://asiasociety.org/center-us-china-relations/dealing-dragon-china-transatlantic-challenge BOLT. (2017). Taxify Partnering with Didi Chuxing. – https://blog.bolt.eu/en/taxify-partnering-with-didi-chuxing/ BRUEGEL. (2020). EU-China Trade and Investment Relations in Challenging Times. Report for the Committee on International Trade of European Parliament. – https://www.bruegel.org/wp-content/uploads/2020/06/EU-China-trade-and-investment-in-challenging-times.pdf BRYNJOLFSSON, E., HU, Y., SMITH, M. D. (2006). From Niches to Riches: The Anatomy of the Long Tail. – MIT Sloan Management Review, 47(4). CERULUS, L. (2020). Coronavirus Forces Europe to Confront China Dependency. – Politico. March 6. – https://www.politico.eu/article/coronavirus-emboldens-europes-supply-chain-security-hawks/ CHOICE. (2020). Empty Shell No More: China’s Growing Footprint in Central and Eastern Europe. April 7. – https://chinaobservers.eu/new-publication-empty-shell-no-more-chinas-growing-footprint-in-central-and-eastern-europe/ CUSUMANO, M. A., YOFFIE, D. B. (1999). What Netscape Learned from Cross-Platform Software Development. – Communications of the ACM, 42(10), 72–78. CUTOLO, D., KENNEY, M. (2019). The Emergence of Platform-dependent Entrepreneurs: Power Asymmetries, Risks and Uncertainty. April 15. – https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3372560 DÖPFNER, M. (2020). Wir müssen uns entscheiden. – Die Welt. May 3. – https://www.welt.de/debatte/kommentare/ plus207687477/Mathias-Doepfner-Wir-muessen-uns-zwischen-Amerika-und-China-entscheiden.html

136 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

EVANS, D. S. (2003). The Antitrust Economics of Multi-Sided Platform Markets. – Yale Journal of Regulation, 20(2), 325–381. ECFR. (2020). The Meaning of Systemic Rivalry: Europe and China Beyond the Pandemic. June 26. – https://www.ecfr.eu/publications/summary/the_meaning_of_systemic_rivalry_europe_and_china_beyond_the_pandemic FOROOHAR, R. (2019). Fracturing the Global Economic Consensus. – Financial Times. July 7. – https://www.ft.com/content/7f4c362e-9e73-11e9-b8ce-8b459ed04726 GAWER, A., CUSUMANO, M. A. (2002). Platform Leadership. How Intel, Microsoft and Cisco Drive Industry Innovation. Boston, MA: Harvard Business Review Press. GILL, C. (2020). CCP Announces a Plan to Take Control of China’s Private Sector. Asia Times Financial. 17.09. – https://www.asiatimesfinancial.com/ccp-announces-plan-to-take-control-of-chinas-private-sector?fbclid= IwAR3ENi6MhrtkIcUrksYgkti3cbUkH8cFlPs4A1Sz9KJbxC5WBHeUeRb2teI GHAZAWNEH, A., HENFRIDSSON, O. (2013). Balancing Platform Control and External Contribution in Third-Party Development: The Boundary Resources Model. – Information Systems Journal, 23(2), 173–192. DOI:10.1111/j.1365- 2575.2012.00406.x GODEMENT, F. (2020). Europe’s Pushback on China. Institut Montaigne. Policy Paper. June. – https://www.institutmontaigne.org/en/publications/europes-pushback-china ISENBERG, D. (1998). The Dawn of the Stupid Network. – ACM Networker, 2(1), 24–31. JACOBIDES, M. G., CENNAMO, C., GAWER, A. (2018). Towards a Theory of Ecosystems. – Strategic Management Journal, 39(8), 2255–2276. DOI: 10.1002/smj.2904 KARINDI, L. (2020). How China is Buying Influence in Europe. – CHOICE. July 7. – https://chinaobservers.eu/how-china-is-buying-influence-in-europe/ KATZ, M. L., SHAPIRO, C. (1994). Systems Competition and Network Effects. – Journal of Economic Perspectives, 8(2), 93–115. KENNEY, M., ZYSMAN, J. (2016). The Rise of Platform Economy. – Issues in Science and Technology, 32 (3). – https://issues.org/the-rise-of-the-platform-economy/ KITSING, M., VALLISTU, J. (2020). Future of Governance for Digital Platform Ecosystems. – X.-S. Yang, Sherratt, S., Dey, N., Joshi, A. (Eds.). Fifth International Congress on Information and Communication Technolo- gy: ICICT London, February 20–21. Springer Nature. KITSING, M. (2018). Regulation of Digital Platform in Europe: a Building Bloc or a Stumbling Bloc? – Baltic Rim Economies, 2, 53. LARCON, J. P. (2017). The New Silk Road. China Meets Europe in the Baltic Sea Region. A Business Perspective. Singapore: World Scientific. MERCATOR INSTITUTE FOR CHINA STUDIES. (2020). China’s Digital Platform Economy: Assessing Developments Towards Industry 4.0. Challenges and Opportunities for German Actors. May 29. – https://merics.org/en/report/chinas-digital-platform-economy-assessing-developments-towards-industry-40 MURGIA, M., GROSS, A. (2020). Inside China’s Controversial Mission to Reinvent the Internet. – FT Magazine. Technology Section. March 27. – https://www.ft.com/content/ba94c2bc-6e27-11ea-9bca-bf503995cd6f?fbc- lid=IwAR1fqpOgvwPmLh0e4kRQaAHmt0d--N1oCyo31M8Xz2bp1R34U5R5t0VGUx0 NOE, T. H., PARKER, G. G. (2005). Winner Take All: Competition, Strategy and Structure in the Internet Economy. – Journal of Economics and Management Strategy, 14(1), 141–164. OMNIVA. (2016). Omniva is a part of explosive growth of Chinese e-commerce. Omniva website. October 27. – https://www.omniva.ee/index.php?article_id=533&page=888&action=article& PALGI, G. (2020). Valus ninanips tarbijatele: Hiina odavpakkide eest peab edaspidi tunduvalt rohkem maksma. – Delfi Ärileht. 29. jaanuar. – https://arileht.delfi.ee/news/uudised/valus-ninanips-tarbijatele-hiina-odavpakki- de-eest-peab-edaspidi-tunduvalt-rohkem-maksma?id=88789133 PARKER, G. G., VAN ALSTYNE, M. W. (2005). Two-Sided Network Effects: A Theory of Information Product Design. – Management Science, 51(10), 1449–1592. RAMIREZ, R., WILKINSON, A. (2016). Strategic Reframing. The Oxford Scenario Planning Approach. Oxford: Oxford University Press. ROCHET, J. C., TIROLE, J. (2003). Platform Competition in Two-Sided Markets. – Journal of European Economic Association, 1(4), 990–1029. SHI-KUPFER, K., OHLBERG, M. (2019). China’s Digital Rise: Challenges for Europe. Berlin: Mercator Institute for China Studies. SCHWARTZ, P. (1991). The Art of Long View: Planning for the Future in an Uncertain World. New York: Doubleday. SHOEMAKER, P. J. (2004). Forecasting and Scenario Planning: The Challenges of Uncertainty and Complexity. – D. J. Koehler, N. Harvey Eds.). Blackwell Handbook of Judgement and Decision Making. Oxford: Blackwell Publishing. SPOTIFY TECHNOLOGY S.A. (2020). Form 13G/A 2019. – https://www.sec.gov/edgar.shtml

Riigikogu Toimetised 42/2020 137 Meelis Kitsing

VAN ALSTYNE, M., BRYNJOLFSSON, E. (2005). Global Village or Cyberbalkans: Modeling and Measuring Electronic Communities. – Management Science, 51(6), 851–1013. DOI: 10.1287/mnsc.1050.0363 VAN DIJCK, J. (2013). The Culture of Connectivity. A Critical History of Social Media. Oxford, UK: Oxford University Press. WORLD BANK. (2019). TCdata360. Foreign Direct Investment. – https://tcdata360.worldbank.org/

138 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Milliste stsenaariumide poole oleme teel?

Stsenaariumianalüüs on meetod aren- guvõimaluste spektrist kõige olulisemate mõjutegurite tuvastamiseks ning tegurite ja nende erinevate olekute kombinatsioo- TEA DANILOV nides tekkida võivate olukordade kirjel- Arenguseire Keskuse juhataja damiseks. Stsenaariumides esile kerkivad võimalused ja riskid aitavad koostada oroonakriis on riigivalitse- tulevikukindlamaid tegevusplaane – misele paras proovikivi – see näiteks selliseid, kus ükski oluline risk võib aidata näha valikuvõi- mistahes stsenaariumis ei jääks katteta ega malusi avarama pilguga ja saaks tabada meid ootamatult. Kseada neist kokku parima võimaliku Stsenaariumid pole kasulikud loomu- portfelli. likult mitte ainult koroonakriisis, vaid ka rahulikumail aegadel. Eesti Riigikogu Analüütikud ja andmeteadlased üle võttis 2016. aastal vastu arenguseire maailma on hädas, sest mudelid ei tööta. seaduse, mis sedastab, et Eestis tuleb läbi Ettevõtete ja inimeste käitumine on viia arenguseiret. Seaduse järgi on aren- koroonakriisis nii drastiliselt muutunud, guseire Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute et harjumuspäraste käitumismustrite tuvastamine ja analüüs ning nende põhjal aren- alusel koostatud prognoosimudelid või ka gustsenaariumite koostamine koos ühiskonnale näiteks anomaaliate tuvastamise mudelid avanevate võimaluste ja ohtude eristamisega, ei anna praegu usaldusväärseid tulemusi. arengustsenaariumite realiseerumise jälgimine Kulub mõni aeg, enne kui käitumismust- ning vajaduse korral arengustsenaariumite ja rid niipalju stabiliseeruvad, et nende alusel nende järelmite korrigeerimine. Arenguseiret koostatud algoritme võib jälle usaldama viiakse läbi arenguseire tegevuskava hakata. alusel, milles sisalduvad teemad kinnitab Prognoosimudelite kasutuks muutu- igal aastal arenguseire nõukoda. mise üks ilminguid on see, et ühtäkki Aastail 2017–2020 on Arenguseire räägitakse igal pool vajadusest stsenaa- Keskus loonud kuus komplekti stsenaa- riumide järele, et valitsevat suurt määra- riume: riigivalitsemise ja e-riigi, tööturu, matust kuidagi vähendada ja seeditavaks tootlikkuse, regionaalse majanduse, pen- muuta. Kui me ei saa arvestada ühe kõige sioni ja globaalsete jõujoonte teemadel. tõenäolisema arenguga, peame arvestama Stsenaariumide ajahorisont on ulatunud terve arenguvõimaluste spektriga. aastast 2030 (riigivalitsemise ja e-riigi

Riigikogu Toimetised 42/2020 139 Tea Danilov

stsenaariumid) aastani 2050 (pensionistse- näiteks toidublogijatele, juutuuberitele, naariumid), kuid muudel juhtudel lange- sõidujagajatele või andmepuhastajatele. nud kenasti kokku käesoleva Riigikogu Eestile prognoositi, et aastaks 2030 kaob Toimetiste numbri ajahorisondiga ehk Eestis küll 13 protsenti töökohtadest, kuid aastaga 2035. Käesolev kirjatöö analüüsib, juurde luuakse 5 protsenti digivaldkonna mida neist stsenaariumikomplektidest töid ja 10 protsenti teisi töid, mis tähendab praeguseks hetkeks arvata – kas saame kokkuvõttes 1,6 protsendi suurust töökoh- juba öelda, kust kuhu oleme liikumas? tade arvu kasvu. Vaatluse alla on pigem mõtet võtta McKinsey jättis siiski endale võimaluse aastail 2017–2018 tehtud töid, millest on olukorrast puhaste paberitega välja praeguseks kaks aastat möödunud, kui tulla ka juhul, kui see prognoos ei täitu, neid, mis said punkti alles eelmisel sügisel lisades juurde reservatsiooni, et prognoosi või sel kevadel. Seega keskendub käesolev täitumine eeldab oluliste „hõõrdumiste“ kirjatöö tööturu, tootlikkuse ning riigiva- (frictions) puudumist tööturul. Mõeldes selle litsemise ja e-riigi stsenaariumidele. all inimeste oskuste ja teadmiste piisavat Koroonakriis kõigi oma ootamatustega sobivust uute tekkivate töövõimalustega. on toonud kaasa, et stsenaariumides Tööhõivevaenulikuma tehnoloogilise sisalduvad arutluskäigud on tavapärasest arengu korral tuleb uusi töökohti töö­ kiiremini moraalselt vananenud. Mõned turule juurde vähem ja aeglasemas veel aasta-paar tagasi kujutletud põhjused, tempos, kui tehnoloogia neid kaotab. miks võiksime jõuda ühte või teise Üldiselt on just see olnud mitmete viimase stsenaariumisse, tunduvad hädised selle kümnendi uuringute keskne narratiiv, näi- mootori kõrval, mille on tööle pannud teks Frey ja Osbourne’i 2013. aastal palju viirusekriis. Kuid isegi kui lahenduskäigud kõlapinda leidnud uuring (Frey, Osborne on valed, võivad vastused olla õiged – 2013; 2017), kus nad leidsid, et USAs on mitmed stsenaariumid on muutunud ohus tervelt 47 protsenti töökohtadest. üleöö tublisti tõenäolisemaks. Järgnevalt See apokalüptilisus hoogustas maailmas antakse ülevaade Arenguseire Keskuses debatti kodanikupalga teemal, aga pani ka aastail 2017–2018 loodud stsenaariumidest mitmeid teisi analüüsikeskusi kalkulaa- ja sellest, kas ja mida on juba võimalik torit ja sulge haarama. Teema edasiaren- öelda nende realiseerumise kohta. dusena tuli OECD välja analüüsiga (OECD 2018b), mis ütleb, et tervete töökohtade TÖÖTURG asemel tuleb vaadelda erinevaid ülesan- Stsenaariumides „Tööturg 2035“ on deid, millest töö ühel töökohal koosneb. peamiste mõjuteguritena analüüsi käigus Juhtub, et masin võtab küll ulatuslikult sõelale jäänud tehnoloogia ja ränne. töökoha ülesandeid üle – näiteks iseteenin- Täpsemalt, kas tehnoloogia edasine areng duskassad – aga müüjad peavad edaspidi on tööhõivesõbralik või tööhõivevaenulik hoopis aitama kliente kassadega toime ning kas Euroopa Liit on töörändele pigem tulla. Seega osa töökohti jääb alles, kuigi suletud või pigem avatud. Tööturu stsenaa- nende iseloom muutub. riumidest on Riigikogu Toimetistes nr 38 Kui seni on uued töökohad teenustes kirjutanud ka Johanna Vallistu (2018). osaliselt kompenseerinud töökohtade Konsultatsioonifirma McKinsey leidis kadu tööstuses, siis tasahaaval jõuab 2017. aastal (McKinsey and Company automatiseerimine ka teenustesse. 2017), et kuigi loomulikult võtab teh- Juturobotid asendavad kõnekeskuste noloogia üle palju funktsioone, mida töötajaid, automatiseeritud otsustus- varem tegid tööturul inimesed, avab protsessid ja nutilepingud vähendavad tehnoloogia areng ka ukse paljudele inimtööjõu vajadust lihtsamates finants- ja täiesti uutele töövõimalustele. Mõelge juriidilise valdkonna ülesannetes. Need

140 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

arengud on vähem silmatorkavad kui vastupidist olukorda: tööränne kolmanda- automatiseerimine tööstuses, sest need test riikidest on varasemast keerulisem. reeglina ei jõua leheveergudele – korraga Stsenaariume koostades ei tundunud ei kaota tööd 500 inimest. Vaid eilse 500 mõistlik eeldada, et ränne võiks olla töötaja asemel on täna 495 ning veel mõne seadusjõuga takistatud ka Euroopa Liidu aja pärast 480 jne. Inimtööjõu vähenemine sees. Reaalelulisi takistusi muidugi esineb, mitmetes teenussektorites on hiiliv ja näiteks on jätkuvalt probleeme kutsekva- vargne protsess. lifikatsioonide tunnustamisega, turukaitse Eraldi mõõde diskussioonis, kuidas mõne muu väljendusvormiga või lihtsalt tehnoloogia kaotab töökohti, on seotud taunivate hoiakutega „teistmoodi“ või oskustasemetega. On leitud (Green 2019), „mujalt“ inimeste suhtes. Kuid vähe- et suurima löögi all on keskmise oskus- malt paberil kehtib ELis inimeste vaba tasemega töötajad. Uute tehnoloogiate liikumine. arendamine ja rakendamine tähendab suu- renevat vajadust kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele, seega selles segmendis tuleb töövõimalusi juurde. Kui kõrgema palga teenijaid lisandub, kasvab nõudlus erinevate isiku-, mugavus- ja meelelahutus- Tööturg polariseerub: teenuste järele – need uued töövõimalused keskklassi ehk ligikaudu tekivad madala oskustasemega tööturu segmendis. Keskmisel oskustasemel keskmise palga teenijaid pole töökohtade loomise efekti märgata, jääb vähemaks. vastupidi, tehisintellekti rakendused ulatuvad selles segmendis kaugemale kui varasem automatiseerimine. Kuna kesk- mist oskustaset nõudvat tööd on vähem, töötavad sellised inimesed järjest rohkem kohtadel, kus piisab üsna madalast kvalifi- Ootamatult osutus aga tegelik elu katsioonist. See tähendab väiksemat palka, tublisti värvikamaks kui mõttelend – rohkem tähtajalisi töölepinguid ja osaajaga koroonakriis ei sulgenud piire mitte tööd, samuti keskmisest lühiajalisemat üksnes kolmandatele riikidele, vaid ühes kohas töötamist. Tulemusena tööturg esimese ehmatusega ka palju sisepiire. polariseerub: keskklassi ehk ligikaudu Käesoleva artikli koostamise ajal on Ungari keskmise palga teenijaid jääb vähemaks. äsja sulgenud piiri kõigile, kes pole Ungari Eelöeldut arvestades võib öelda, et ühte kodanikud ning pole teada, kuidas asjad selget vastust ei ole. Tehnoloogia edasine viiruskriisi sügislaine ajal edasi arenevad. areng võib teatud tüüpi hõivet soosida Tööturustsenaariumid koostati ning teatud tüüpi hõivet vähendada, ühis- aastal 2018 ehk paar-kolm aastat pärast kondlik saldo sõltub paljudest asjaoludest. rändekriisi haripunkti. Pinged olid küll Tööturustsenaariumide teine keskne leevenenud, kuid toonud siiski kaasa mõõde on tööränne – selle lihtsus või põhimõttelisi muutusi suhtumises keerukus ja iseloom. Kuna Euroopa Liidus kolmandatest riikides pärit välitööjõu kehtib inimeste vaba liikumine, ehitati kasutamisse, millest ka Eesti ei ole stsenaariumid üles eelkõige töörändele jäänud puutumata. Kuid pagulaste ja kolmandatest riikidest. „Töörändele lihttööjõu tõrjumise taustal hoogustasid avatum“ tähendab seda, et tööränne paljud ELi riigid pingutusi kvalifitseeritud kolmandatest riikidest on varasemast tööjõu riiki meelitamiseks. Näiteks asuti lihtsam. „Töörändele suletum“ tähendab Saksamaal välja töötama uut oskustööjõu

Riigikogu Toimetised 42/2020 141 Tea Danilov

Tööhõivesõbralikum tehnoloogiline areng

Isearenev Eesti Talendikeskus Piirav Tallinn Liberaalne suhtumine suhtumine migratsiooni migratsiooni ELis Rändajate ELis Uus tööilm maailmaküla

Tööhõivevaenulikum tehnoloogiline areng

JOONIS 1. Stsenaariumid „Tööturg 2035“ Allikas: Tööturg 2035. 2019 sisserände seadust, mis jõustus käesoleva lihtne. Kui piirid on kinni, kipuvad eriti aasta märtsis (Information on the Skilled madala kvalifikatsiooniga töörändajad Immigration Act 2019). Seega, stsenaa- pigem sihtriiki paikseks jääma, sest kui riumides kasutatud „avatum tööränne“ mõneks ajaks koju lähed, pole kindel, et ja „suletum tööränne“ on tegelikkuses tagasi saad tulla (Lauren 2018). kompleksne näitaja, kus ränne võib olla Siiski ei ole see läbini positiivne suletud teatud gruppidele, aga avatud stsenaarium. Areng koondub Tallinna, teistele. vähemal määral Tartusse, teiste piirkon- Kirjeldatud trendianalüüsi tulemusena dade mahajäämus süveneb. Süveneb ka loodud stsenaariume esitab joonis 1. töö tasustamise ebavõrdsus ning tööturu polariseerumine, kasvavad pinged koha- Stsenaarium „Talendikeskus Tallinn“, like ja võõraste vahel. kus leiab aset kiire tehnoloogiline areng, piirid on lahti ning Tallinnast kujuneb oluline tõmbekeskus Põhja-Balti regioonis, sai kiiresti enamiku konverentsidel, arute- ludel ja töötubades osalenute lemmikuks. Me pole liikunud Arusaadavalt, sest sel on enim ühisosi Eestis seni viljeletud innovatsiooni- ja „Talendikeskus Tallinna“ majandusarengu poliitikaga, eelkõige pingutustega meelitada Eestisse kõrge kva- poole, vaid sellest lifikatsiooniga töötajaid ja iduettevõtjaid, jõudsalt eemale. mida esindavad näiteks algatused Startup Estonia ja Work in Estonia. Nagu eespool käsitletud, lisandub kõrge keskmise palga ja innovatsiooniga seotud töökohtadega ka töövõimalusi madalas oskuste segmendis. Kui vaadata, kuhu elu meid paari Selles stsenaariumis ka rännatakse aastaga on viinud, saab selgeks, et me palju, seejuures maksab tähele panna, et pole liikunud „Talendikeskus Tallinna“ ränne on ringlev – hooajatöölised lähevad, poole, vaid sellest jõudsalt eemale. Seda tulevad ja lähevad jälle, samuti ka talendi- just rände mõõtmes, kuna koroonakriis kad rahvusvahelised töötajad ja ettevõtjad. ja sellele järgnenud otsused on sisuliselt Miks nii? Vastus on lihtne – lahtised piirid seisanud inimeste piiriülese liikumise. ei sunni inimesi ümber asuma, sest kodu- Kuigi selline seisak on tõenäoliselt ajutine, kohta naasta ja sealt taas Eestisse tulla on pole sugugi selge, milliseks kujuneb

142 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

rändealane olukord edaspidi ning kriiseel- staatuse ümbermõtestamine nii, et selle sest olukorrast avatumat tulevikku pole keskmes ei ole enam töö ja töökoht ning niipea põhjust loota. Ka tööpuudus on sellest lähtuv tarbimistase. koroonakriisis järsult kasvanud, hakates Eelöelduga ei soovi ma väita, et Eesti meenutama stsenaariume, mis asuvad praegune tegelikkus juba vastaks selle „tööhõivevaenulikes“ segmentides. stsenaariumi lõpplahendusele, kaugel Praeguse olukorraga on üsna rabavalt sellest. Küll aga on kohane märkida, et sarnane stsenaarium „Uus tööilm“, mis vaid paari aastaga oleme stsenaariumide kirjeldab kõrget ja pikaajalist tööpuudust raamistikus liikunud allapoole (kahanev kombinatsioonis kinniste piiridega. Seal tööhõive, kasvav tööpuudus) ning vasakule kehtivad eeldused, et ränne kolmandatest (varasemast oluliselt piiratum ränne). riikidest on takistatud ning automati- seerimise ja digitaliseerimise tulemusel kaob majanduses rohkem töökohti kui juurde tuleb. Koroonakriisi kaasatoodud tööpuudus on küll hoopis teise iseloomuga Rahvusvahelised ja loodetavasti ülekaalukalt lühiajaline. väärtusahelad on Kuid kriisiga kaasnev kiirendatud kurss automatiseerimisele ja äritegevuse lühenemas ja ümber internetti kolimisele tähendab seda, et kujunemas. tööpuudus võib jääda ka pikaajaliselt kõrgemaks kriisieelsest tasemest ning muutub vajatavate oskuste komplekt. Stsenaarium „Uus tööilm“ jätkub tõdemusega, et hakkamasaamiseks TOOTLIKKUS tuleb paljudel ümber õppida, et leida Aastatel 2017–2018 läbiviidud tootlikkuse töövõimalus uuel elualal või leida stsenaariumianalüüsis otsisime rahvusva- muid viise elatise teenimiseks, näiteks helise majanduskeskkonna võtmetegureid, platvormitöö. Kuid platvormide mis enim mõjutavad Eesti ettevõtete vahendusel töötamine sageli ei võimalda äriedu. ravikindlustust, rääkimata pensionist ja Eesti majanduse edu sõltub ekspordist. tasustatud puhkusest. Välismaale tööle Stsenaariumianalüüsi raames läbiviidud minna on väga keeruline, nagu ka inimesi ettevõtete tarnevõrgustike analüüs tõi teistest riikidest Eestisse saada. Ülepiiriline esile, et kuigi eksportööre on Eesti ettevõ- virtuaaltöö võib saada päästerõngaks tete seas 20 protsenti, on 80 protsenti Eesti neile, kel piisavalt rahvusvahelist ettevõtetest mitte rohkem kui ühe sammu läbilöögivõimet. Hulk ettevõtteid, kes kaugusel ekspordist (Unt et al. 2018). Ehk peavad tulema toime ilma välistööjõuta, kes ei ekspordi ise, need müüvad oma lõpetavad tegevuse või automatiseerivad tooteid-teenuseid kellelegi, kes ekspordib. hoogsalt. Talendipõud õõnestab Mitmed uuringud (Männasoo et al. 2018) innovatsioonivõimet. on tõdenud, et ettevõtete tootlikkuse Kõigist koostatud tööturustsenaa- olulisim määraja on ettevõtte positsioon riumidest oli see kõige selgem juhtum lisandväärtuse loomise ahelas (edaspidi: kodanikupalgaks, kuigi paradoksaalselt väärtusahel). Seejuures eksportivad on just selles stsenaariumis ka riigil kõige ettevõtted tegutsevad rahvusvahelistes vähem raha selle maksmiseks. Kuid on väärtusahelates. Kuna enamik Eesti mõeldav, et just selles kõige süngemas ettevõtteid on omakorda vahetult stsenaariumis on võimalik see, mis muidu seotud eksportööridega, saab selgeks, et ei juhtuks, nimelt inimeste ühiskondliku rahvusvahelistel väärtusahelatel ja nende

Riigikogu Toimetised 42/2020 143 Tea Danilov

võimalikul muutumisel on Eesti majandu- seega küsimus, kas maailmas taastuvad sele väga oluline mõju. püüdlused liberaalse kaubandusrežiimi Juba aastail 2017 ja 2018, kui tootlik- poole ning vahe- ja lõpptoodete tarne kuse stsenaariume koostasime, oli tähel- toimub suures ulatuses riikide ja regioo- datav, et rahvusvahelised väärtusahelad on nide piire ületavates pikkades globaalsetes lühenemas ja ümber kujunemas. Viimasel väärtusahelates? Või levib riikidevahelistes paaril kümnendil valitsenud muster, kus kaubandustingimustes edaspidi protekt- pooltooted toodeti Kagu-Aasia vabrikutes, sionism, mis koos teiste väärtusahelate seejärel transporditi Ida-Euroopa kooste- lühenemist toetavate arengusuundumus- tehastesse ning sealt edasi sihtturgudele tega koondab tarneahelaid üha enam Lääne-Euroopas ja USAs, on vaikselt, aga kindlatesse piirkondadesse? Lühidalt kindlalt pinda kaotanud. sõnastades, kas maailmamajandus jätkab Üheks põhjuseks on tööstusrobotite globaliseerumist või regionaliseerub? hinnalangus ning järjest laialdasem Teise võtmetegurina käsitlesime kasutuselevõtt. See tähendab, et palgakulu muutusi tarbijanõudluses ehk teisisõnu tähtsus ettevõtte kulubaasis väheneb seda, kui kiiresti muutuvad tarbijate oluliselt ning koos sellega ka motivatsioon ootused sellele, mida ja kuidas toodetakse. otsida tootmiseks madalama palgaga Sellega on väga otseselt seotud Eesti ette- asukohti. OECD 2018. aastal läbiviidud võtete praeguste ärimudelite pikaajaline analüüs (De Backer 2018) näitab, et jätkusuutlikkus. tootmisüksuste koduriigist väljaviimise Lihtsuse huvides ristisime tarbijanõud- maht on märgatavalt langenud. luse ühe võimaliku oleku „vana tüüpi Oluline tegur on ka kiire ostujõu kasv nõudluseks“, mis tähistab harjumuspärast ja tööstuslik areng mitmes riigis, eelkõige masstootmist ja -tarbimist. Maailma Hiinas. Kui varem see, mis toodeti Hiinas, mastaabis toidab seda eelkõige Aasia ja tarbiti mujal maailmas, siis üha enam Ladina-Ameerika kasvav keskklass, kes see, mis toodetakse Hiinas, ka tarbitakse soovib jõuda samale tarbimis- ja mugava Hiinas. McKinsey (Mc Kinsey Global elu tasemele nagu rikkad riigid enne Institute 2019) toob välja, et 2016. aastal neid. „Uut tüüpi nõudlus“ tähistab tervet müüdi Hiinas 40 protsenti rohkem autosid komplekti erinevaid trende nagu näiteks kui Euroopas. Luksuskaupade turumahust toodete ja teenuste üha kasvav persona- annab Hiina tervelt kolmandiku. Hiina liseerimine ja toote elutsükli keskkon- tööstus on pooltoodete importimise namõju vähendamine. Varasemast enam asemel nüüd suuteline neid ise tootma, loevad kaupade ja teenustega seonduvad mis on kaubavahetusmahtusid märgata- emotsionaalsed väärtused, sotsiaalne valt vähendanud. staatus ja kuuluvus. Kasvavad ootused Lisaks, 2018. aasta varasuvel rabas kvaliteedile ja mugavusele. USA president maailma kaubandussõja Kirjeldatud tegurianalüüsi tulemusena alustamisega Hiina vastu ning päris loodud stsenaariume esitab joonis 2. puutumata pole jäänud ka Euroopa Liit. Vähemalt Donald Trumpi ametiajaks on Stsenaarium „Maailm on globaalne maha maetud mõte Euroopa Liidu ja USA turuplats“ jätkas mõtteliselt eelnevatel vahelisest kaubandus- ja investeerimis­ kümnenditel valitsenud trende, mil partnerluse lepingust (TTIP 2019). rahvusvahelise kaubanduse arhitektuuris Siiski oli toona veel ebaselge, kas kõiki domineeris suund reeglite lihtsustamisele ülalnimetatud arenguid saab pidada püsi- ja tariifide alandamisele ning rahvusva- vat mõju avaldavaks või on tegu üksnes helise kaubanduse kasvutempo ületas ajutise hälbimisega pikaajalisest trendist. kahekordselt globaalset majanduskasvu. Stsenaariumide üheks keskseks teljeks sai Kui Hiinas elujärg paranes ja palgatase

144 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Maailmakaubanduses taastub Maailmakaubanduses suund vabakaubandusele levib protektsionism ning domineerivad pikad ning väärtusahelad globaalsed väärtusahelad regionaliseeruvad

Valdav on mass­ toodangut eelistav nõudlus Stsenaarium 1 Stsenaarium 3 Maailm on globaalne Euroopa(sse) kapseldumine turuplats ehk „paksem klaaslagi”

Valdav on perso­ naliseeritud toodet ja teenust eelistav Stsenaarium 2 Stsenaarium 3 nõudlus Targa tarbija Euroopa maailmamajandus Metsik Lääs

JOONIS 2. Stsenaariumid „Tootlikkus 2035“ Allikas: Tootlikkuse arengustsenaariumid 2018 tõusis, kerkisid mujal esile uued madalate lahtisidumisest ja kapitali päritolu järgi kuludega tootjad, näiteks Vietnam või üksteisest eraldamisest. Sellele on järg- Bangladesh. Globaalselt järjest avarduvat nenud Hiina sotsiaalmeediaplatvormide tegutsemist soosis kommunikatsiooniteh- WeChat ja TikTok keelustamine USA turul, noloogia areng ja sellega seotud kulude viimase puhul on võimalikuks päästerõn- vähenemine, samuti teenusvaliku avardu- gaks üksnes USA filiaali müümine USA mine transpordis ja logistikas. kapitalile. Praeguseks on selge, et oleme sellest Huawei juhtum ei räägi üksnes tarne­ veel mõne aasta eest nii harjumuspära- ahelate lahtisidumisest, vaid ka sellest, et sest reaalsusest silmanähtavalt eemale 5G-võrkudega seotud tehnilised standardid liikumas. võivad kujuneda maailma eri piirkondades USA kaubandussõda Hiinaga kogub erinevaks, tuues kaasa peavalu põhjusta- tuure ega piirdu enam tariifide kehtesta- vaid ühildumisprobleeme ja raskendades misega Hiinast USAsse tulevale kaubale. ettevõtete pääsu välisturgudele. Sest kuigi Hiina telekomiettevõtte Huawei juhtum, USA püüab veenda mitmeid liitlasriike kus sel 5G-võrgutehnoloogiat pakkuval Huawei teenetest loobuma, on Huawei ettevõttel mitte üksnes ei lubata USA turul tehnoloogiale samal ajal tee lahti suures tegutseda, vaid USA ettevõtetel ei lubata osas maailmast. ka Huaweile midagi tarnida, on päris Hiina omalt poolt ei jäta kasutamata oluline näide rahvusvaheliste tarneahelate võimalusi omaenda majanduslikku

Riigikogu Toimetised 42/2020 145 Tea Danilov

mõjusfääri luua. Hiina ei luba USA suuri varuosade, mänguasjade, jalanõude ja internetifirmasid oma turule ning kõigile meditsiinitarvikute tootmise valdkonnas. olulisematele USA veebiplatvormidele on Viimasena ei saa mainimata jätta loodud Hiina analoogid. Hiina internetifir- COVID-19 kriisi, mis on pannud paljud mad tegutsevad järjest kasvavalt väljaspool maailma analüütikud ühtäkki regionali- Hiinat, sealhulgas Aafrika riikides, kus seerumisest ja killustumisest (fractioning) Hiina ka poliitiliste vahenditega sihipära- rääkima. Rahvusvaheliste tarneahelate selt loob uusi turge oma tehnoloogiaette- viimseni efektiivseks tegemine on võtetele. Seniste arengute jätkudes valitseb osutunud riskantseks strateegiaks. Kriis tulevikus suures osas Aasias ja Aafrikas on toonud kaasa väga ulatuslikke häireid Hiina loodud ja juhitud internet. tootmises ja transpordis, sundides ettevõt- teid oma tarneahelaid ümber kujundama ja lühendama. Ümber kujundama, kuna on vaja leida alternatiivseid (puhver)tarne partnereid. Lühendama, kuna kodule lähemal on riske eeldatavasti lihtsam hallata. Oleme mõne Eelöeldu valguses saab selgeks, et aastaga teinud stsenaariumide raamistikus oleme vaid mõne aastaga teinud päris suure sammu päris suure sammu vasakult paremale ehk maailmamajanduse killustumise suunas. maailmamajanduse Kui vaadata paremal poolel paiknevaid killustumise suunas. stsenaariume, siis kas meile terendab stsenaarium „Euroopa(sse) kapseldumine ehk paksem klaaslagi“ või „Euroopa Metsik Lääs“?

Stsenaarium „Euroopa(sse) kapseldu- Päevakajaliste arengute kõrval osundab mine ehk paksem klaaslagi“ näeb ette maailmamajanduse kasvavale regionali- suuri ümberkorraldusi rahvusvahelistes seerumisele ka tootmistehnoloogia arvatav tarneahelates, pidades selle põhjuseks edasine areng. Kasvab universaalsus ja kaubandussõdu. (Kuid nagu oleme paindlikkus: üks seadmebaas võimaldab nüüd näinud, on koroonakriis täiendav järjest laiemat tootevalikut. Väikepartiid mootor, mis sunnib suurettevõtteid oma ja tarbijapõhiselt kohandatud (customized) tarnepartnerite ringi mitmekesistama tooted muutuvad senisest kasumliku- ning otsima kodulähedasemaid alter- maks ning majanduslikult elujõuliseks. natiive.) Aasias tootmine muutub selles 3D-printimisest võib mitmetes tööstussek- stsenaariumis kallimaks, mistõttu võib torites kujuneda murranguline tegur: toote Ida-Euroopast kõrgete tööjõukulude tõttu saab ühekorraga ja tervikuna välja printida juba lahkunud Skandinaavia ja Lääne- tarbija lähedal. Pole vaja ei pooltooteid Euroopa allhange osaliselt naasta. See ega komplekteerimist, tarneahel piirdub on üheltpoolt hea uudis, teisalt võib see üksnes toorainega. Siiski, enamik eksperte edasi lükata Eesti ettevõtete investeerin- leiab, et see ei juhtu lähema kümne guid automatiseerimisse ja tarkadesse aasta jooksul; selleks on 3D-printerite tootmislahendustesse, kuna seniste võimsus ja tulemuse kvaliteet veel liialt ärimudelite „parim enne“ pikeneb. Siit ka piiratud ning hind kõrge. Kuid juba „paksema klaaslae“ kõnekujund – Eesti praegu kogub nende kasutamine hoogu ettevõtete positsioon väärtusahelates ei

146 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

pruugi paraneda, seega ka tootlikkuse Majanduskriis toob juurde toimetuleku- kasv on piiratud. raskusi. Kuni keskkonnasõbralik toode on Koroonakriisi tegelikkus kahjuks teistest kallim, ei pruugi tegelik tarbimis- või õnneks päris selline ei ole. See kriis muster niipea muutuda. tõenäoliselt hoopis kiirendab automati- Kokkuvõttes saab avaldada õrna lootust, seerimist ja digilahenduste kasutamist et „paksema klaaslae“ stsenaariumist tööstuses ning digikanalitesse kolimist õnnestub ehk Eesti majandusel mööda teeninduses, sest ühtäkki selgus, et seilata. „Euroopa Metsik Lääs“ aga pole inimeste olemasolu vajadus tehastes, veel kätte jõudnud. ladudes või pangakontorites võib olla riskitegur. Majanduskriisiga kaasnev (välis) RIIGIVALITSEMINE nõudluse nõrkus ja vajadus ellu jääda 2018. aasta suvel valmisid riigivalitsemise sunnib investeerima kulusäästlikesse ja e-riigi stsenaariumid aastani 2030, lahendustesse. Normiks saanud kaugtöö millest on Riigikogu Toimetiste 2019. aasta vajab nutikaid lahendusi töökorralduses juunikuu numbris ülevaate andnud Meelis ja tööaja arvestuses. Ja nii edasi – tõepõhi Kitsing (Kitsing 2019). Erinevalt tööturust on all sotsiaalmeedias levival meemil, ja tootlikkusest ei ole siin kandvateks mis küsib, kes teeb digipöörde Sinu konstruktsioonideks välised asjaolud ja organisatsioonis: CEO (peadirektor), CTO sõltumatud arengud, vaid Eesti riigi enese (tehnoloogiajuht) või COVID-19? valikute ruum riigivalitsemises. Eesmärk oli neid valikuid süstematiseerida, veel Ka stsenaariumi „Euroopa Metsik Lääs“ enam, pöörata tähelepanu mitte ainult väärtusahelad regionaliseeruvad ning valikutele, mis on tehtud ja mida poliitili- tootmis- ja tarnefunktsioonid turgudel sed jõud ja huvigrupid peamiselt soovivad jaotuvad ümber, tootmine kolib tarbijale teha, vaid ka nendele valikutele, mis ei ole lähemale. Lisaks areneb kiiresti uut tüüpi olnud arutlusel. nõudlus, mida soodustavad uued tehnoloo- giad ning tarbijate hoiakute muutumine suurema tervise- ja keskkonnateadlikkuse kasuks. Ettevõtteid seni toitnud tarne­ ahelad lagunevad ja uute moodustumist Seda, millise tempo dikteerib juba oluliselt muutunud nõud- ja jõuga tulid 2019 luskeskkond; seega pole seniste äristratee- giatega võimalik jätkata. rambivalgusse Seda kahe aasta tagust mõtteharjutust kliimapoliitilised teemad, praegu vaadates tuleb tõdeda, et elu on taas üllatanud. Seda, millise tempo ja jõu- ei osanud aasta varem lisusega tulid 2019. aastal rambivalgusse kliimapoliitilised teemad, ei osanud aasta keegi oodata. varem veel keegi oodata. Greta Thunberg käsikäes 2019. aasta lõpul ametisse astunud Euroopa Komisjoniga, kes tegi roheleppest oma suurima eesmärgi ning Stsenaariumide keskseid mõõtmeid oli pole seda hüljanud ka koroonakriisis, on selles analüüsis kolm. Esiteks, eelarvesurve avalikesse debattidesse keskkonnameel- ehk vajadus lühiajaliselt kärpida või soov sust suurtes annustes juurde toonud. saada pikaajaliselt hakkama madalate eel- Siiski pole poliitilised kliimaneutraal- arvekulude juures. Teiseks, otsustusprot- suse saavutamise eesmärgid ja avalik sesside kiirus. Ja kolmandaks, valitsemise debatt veel sama, mis tarbimiskäitumine. tsentraliseerituse määr. Stsenaariumide

Riigikogu Toimetised 42/2020 147 Tea Danilov

koostamise käigus tõdeti, et valitsussek- Erinevate valikute kokku kombineeri- tori konsolideerimine, näiteks ametite misel saadud stsenaariume esitab joonis 3. ja kohalike omavalitsuste liitmine on Vaadates neid stsenaariume kahe aasta suurendanud valitsemise tõhusust, seda ja ühe koroonakriisi võrra hiljem, torkab nii kulude kokkuhoiu kui avalike teenuste eelkõige silma, et eelarvesurve kui oluline parema osutamise tähenduses. Eesti riigi valikuid määrav tegur on kaotanud uuendusmeelset kuvandit on toetanud eks- tähendust. Riigivõlg ei ole enam tabu. perimenteeriv poliitika, mille aluseks on Siin on teeneid eelkõige riigivõlakirjade kiirete otsuste langetamise võimalikkus. negatiivsetel intressidel ja väljavaatel, Teisalt võib tsentraliseeritud valitse- et need kestavad veel mitmeid aastaid, mismudel ja kiire otsustamine tuua kaasa samuti sellel, et kõik riigid on läinud kodanike riigist võõrandumist ning panna majanduse ulatusliku toetamise teed, küsimuse alla otsuste legitiimsuse. Eesti sellest on (vähemalt ajutiselt) saanud kontekstis sobib siinkohal näiteks paari peavoolupoliitika. Seega minimalistliku riigi idee ehk stse- naarium „Öövaht-riik“ on hetkel pausile pandud, kuid ennatlik oleks öelda, et see jääb niimoodi aastani 2030. Kas praeguste Eelarvesurve kui ülekulude tõttu tuleb aastate pärast rihma riigi valikuid määrav pingutada ja riigi funktsioone koomale tõmmata? Vastus sõltub olulisel määral tegur on kaotanud sellest, kui hästi majandus edaspidi kasvab ning kui kaua püsivad nullilähedased ja tähendust. Riigivõlg negatiivsed intressid. Rusikareegel ütleb, ei ole enam tabu. et kui riigi majanduse kasvumäär piisavalt pikka aega ületab tema võla teenindamise kulusid, siis on võimalik võlgadest ka „välja kasvada“. aasta tagune tselluloositehase juhtum, kus Teatud liikumist võib koroonakriisi riigi kehtestatud eriplaneering tuli hiljem tulemusel (võimalik, et üksnes ajutiselt) tühistada. Kuid veel olulisem on küsida, täheldada stsenaariumi „Ettevõtlik riik“ kas arvestades sotsiaalmeedia ajastut, suunas, milles riik püüab käituda suur­ digitehnoloogia võimalusi ja kasvavat ettevõtjana, investeerides ja eelisarendades kodanikuaktiivsust, me kogemata ei jäta teatud valdkondi. Elava arutelu objektiks kasutamata häid ideid, ressursse ja eest- on saanud küsimused, milliseid ettevõt- vedamist, mida võiks ellu äratada vähem teid ja kuidas kriisis aidata, kas selleks tsentraliseeritud valitsemismudel? tuleks luua riigipank? Või veel olulisem Valitsemise alases akadeemilises küsimus, kust saaks tulla uus, soovitavalt kirjanduses on esile kerkinud võrgustunud kontaktivaba, roheline ja võimalikult vähe valitsemise (networked governance) ideed välistööjõudu vajav majanduskasv? Kuidas (Kitsing 2019). Pakutakse välja, et avalikke saaks riik seda kiiresti stimuleerida? teenuseid on võimalik kaastoota või kaasluua kodanike, valitsuse, erasektori „Hoolekandja riigi“ stsenaariumis ja teiste osapoolte koostöös. See vähendab paraneb elanike sotsiaalne turvavõrk ja pingeid rõhuasetuse seadmisel tõhususe tagatised, kuid ühtlasi kasvab riigi sekku- ja osalusdemokraatia vahele. Teisalt mine inimeste ellu, ennetades ja maksus- võib tulemuseks olla piirkonniti ja/või tades pahesid ja kaitstes inimesi nende kogukonniti erinev avalike teenuste valik endi potentsiaalselt kahjulike otsuste eest. ja kvaliteet. Kui taas hetkeolukorrale mõelda, saab

148 Riigikogu Toimetised 42/2020 Fookuses

Öövaht-riik Hoolekandja riik

Hoogtööriik Ettevõtlik riik Võrgustunud riik

JOONIS 3. Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumid Allikas: Autori koostatud Valitsemine 2030. (2018) alusel selge paralleeli tõmmata inimeste kaitsmi- ja avatud valitsemisele. Seejuures mitte sega viiruse eest – kui karme piiranguid niivõrd protestina, kuivõrd riigijuhtide endi kehtestada või mil määral toetuda ini- tunnetatud kreeni vajumise ja püüdlusena meste endi võimele olukorda adekvaatselt parema tasakaalu poole. hinnata ja end kaitsta? Kokkuvõttes on seljataha jäänud kaks Pandeemia on muutnud varasemast lühikest aastat toonud kaasa märkimis- teravamaks üldise ravikindlustuse ja/või väärseid raputusi. Ettevõtted otsivad platvormitöötajate sotsiaalsete tagatiste kiirkorras uusi ärimudeleid ning riik uue teema. Kui näiteks sõidujagamisplatvormil kasvu allikaid, piiranguteks raskused tegutsev taksojuht jääb haigeks, aga tal välistööjõu kaasamisega ja teravnevad ei ole võimalik saada haigushüvitist, on sotsiaalsed probleemid. ühiskonna jaoks suur risk, et ta jätkab On üldteada, et just kriisidel on haigena töötamist, sest ei saa endale potentsiaali muuta valitsevaid poliitilisi tasustamata haiguspäevi lubada. paradigmasid. Kuigi koroonakriis on Covid-19 pandeemia pidurdamisel suure- riigivalitsemisele paras proovikivi, võib see nes enamikus riikides täitevvõimukesksus. aidata välja murda rajasõltuvusest ning (Conversations… 2020). Teisalt sai valitsuste vaadata valikuvõimalusi avarama pilguga, käsijuhtimine kohati nii ilmseks, et see võib kombineerides neist kokku parima omakorda anda jõudu kodanikuühiskonnale võimaliku portfelli.

KASUTATUD ALLIKAD CONVERSATIONS ON A POST-CORONA WORLD …. DEMOCRACY. (2020). FlorenceLive, European University Institute. Webinar, 18.05. – https://www.facebook.com/EuropeanUniversityInstitute/videos/856147888224558/ DE BACKER, K. (2018). The Future of Global Value Chains (GVCs) – Insights from Recent OECD Work. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/10/Backer_Presentation-Tallinn-20-November.pdf FREY, C. B., OSBORNE, M. A. (2013). The Future of Employment: How Susceptible Are Jobs To Computerisation. – https://www.oxfordmartin.ox.ac.uk/downloads/academic/The_Future_of_Employment.pdf; https://www.oxfordmartin.ox.ac.uk/downloads/academic/future-of-employment.pdf

Riigikogu Toimetised 42/2020 149 Tea Danilov

GREEN, A. (2019). What is Happening to Middle Skill Workers? OECD Social, Employment and Migration Working Papers, 230. OECD Publishing, Paris. DOI: 10.1787/a934f8fa-en INFORMATION ON THE SKILLED IMMIGRATION ACT. (2019). The Federal Government. – Vt https://www.make-it-in-germany.com/en/visa/skilled-immigration-act/ KITSING, M. (2019). Võrgustunud riik – käimata jäänud tee. Riigikogu Toimetised, 39, 41–51. – https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-39/vorgustunud-riik-kaimata-jaanud-tee/ LAUREN, A. (2018). Rahvusvaheline mobiilsus ja töö. Mitmekesistunud liikumismustrid uue töö maailmas. Arenguseire Keskus. MCKINSEY AND COMPANY. (2017). Digitally Enabled Automation and Artificial Intelligence: Shaping the Future of Work in Europe’s Digital Front-Runners. Country Appendix: Estonia. – https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tooelu/country_annex_estonia.pdf MCKINSEY GLOBAL INSTITUTE. (2019). Globalization in Transition: The Future of Trade and Value Chains. – https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/innovation/globalization%20in%20transition%20 the%20future%20of%20trade%20and%20value%20chains/mgi-globalization%20in%20transition-the-future-of-trade-and- value-chains-full-report.ashx MÄNNASOO, K., HEIN, H., RUNGI, M., HAZAK, A., TASANE, H. (2018). Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni? Tallinna Tehnikaülikool. Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2017/09/ Uuringuaruanne_Tootlikkus_ja_investeeringud_30052018.pdf OECD. (2018). Putting Faces to the Jobs at the Risk of Automation. Policy Brief on the Future of Work, OECD Publishing, Paris. VALITSEMINE 2030. RIIGIVALITSEMISE JA E-RIIGI STSENAARIUMID. (2018). Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2017/09/arenguseire_keskus_riigivalitsemise_raport_2018.pdf TOOTLIKKUSE ARENGUSTSENAARIUMID 2035. (2018). Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/08/tootlikkuse_arengustsenaariumid_2035_A4_veeb.pdf TTIP. (2019). – Transatlantic Trade and Investment Partnership. – https://ec.europa.eu/trade/policy/in-focus/ttip/ TÖÖTURG 2035. (2018). Tööturu tulevikusuunad ja -stsenaariumid. Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/ wpcms/wp-content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_A4_veeb.pdf UNT, T., VARBLANE, U., VÕRK, A. (2018). Eesti ettevõtete osalemine ja positsioon lokaalsetes ja globaalsetes väärtusahelates. Tartu Ülikool. Arenguseire Keskus. VALLISTU, J. (2018). Tööturg 2013.Tööturu tulevikusuunad ja stsenaariumid. – Riigikogu Toimetised, 38, 143–152.

150 Riigikogu Toimetised 42/2020 Poliitiline mõte

Eesti teel muutuvasse Euroopasse

võimalik. Polnud kahtlust, et nõukoguliku taagaga kusagile vahetsooni jäädes närt- TUNNE KELAM sinuks meie värskelt võidetud iseseisvus Euroopa Parlamendi liige õige pea. Seati kaks strateegilist eesmärki: 2004–2019, astumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Ainult VII, VIII, IX, X Riigikogu liige nende rahvusvaheliste ühenduste liikme- lisus võis meile kindlustada turvalisuse, esti Euroopa Liiduga ühine- majanduslik-poliitilise stabiilsuse, aga ka mise ettevalmistuste edukus põhjapanevate reformide läbiviimiseks rajanes rahvuslikule sihikind- vajaliku stiimuli. Eesti elanikud pidasid lusele ja koosmeelele. seejuures kõige olulisemaks iseseisvuse E kindlustamist, milleks ainsa usutava või- 1990. aastate lõpul ja käesoleva sajandi maluse pakkus NATO. Selles osas valitses esimestel aastatel korraldas Riigikogu 1990. aastate keskel suurim konsensus. Euroopa Liidu asjade komisjon (EAK) Erinevalt ELi pürgimisest ei tekitanud ridamisi rahvusvahelisi konverentse, NATO-suunalised taotlused Eestis mingit mille motoks oli „Eesti teel muutuvasse debatti – seda peeti endastmõistetavalt Euroopasse“. Sellise Euroopa all peeti vajalikuks. Ometi, NATO täisliikmeks silmas Euroopa Liitu (EL). Tõsi, Lennart saamine tundus veel 1990. aastate keskel Meri oli 1990. aastail korduvalt rõhu- pigem soovmõtlemisena. Venemaa tanud, et Euroopasse pole meil vaja vastuseis äsjaste Balti kolooniate liitumi- minna – oleme ju olnud üle tuhande aasta sele Lääne võimsaima kaitseühendusega Euroopas ajalooliselt ja kultuuriliselt. oli tugev ja süsteemne. Moskvas mõisteti Probleem oli lihtsalt selles, et sellest hästi, et NATO liikmelisus tähendaks Balti Euroopast oli meid viimased pool sajandit riikide lõplikku väljumist Vene mõjusfää- vägivaldselt isoleeritud. Pealegi EL, rist, seega reaalset iseseisvumist. Samas kuhu oma riigis ümberkorraldusi tehes oldi Lääne-Euroopa pealinnades ettevaat- pürgisime, oli ka ise muutumas. Küsimus likud, et Moskvat, kelles nähti kasvava oli liikuva sihi tabamises ja seda ajaliselt potentsiaaliga idapartnerit, mitte liigselt karmilt piiratud perioodi vältel. ärritada. Eestit vaadeldi selles kontekstis pigem riigina, kes on väike, nõrga kaitse­ KAKS SUURT EESMÄRKI võimega ja potentsiaalne probleemide 1991. aastal iseseisvuse taastanud Eesti allikas, kuivõrd kolmandik elanikest sel- liidrite esmane terve instinkt oli üritada gelt NATO suunda ei toetanud, Venemaal jõuda ühinenud Euroopasse nii kiiresti kui olid aga arvestatavad võimalused NATO

Riigikogu Toimetised 42/2020 151 Tunne Kelam

vastaste kaasabil konflikte provotseerida. KOOSMEELE TOEL EUROOPA LIITU Igal juhul sai 1990. aastate teisel poolel Sellisel taustal keskendusid Balti riikide täiesti ilmseks, et kui Eestil mingeid liitumispüüded ELile. Muidugi ei tähenda- NATOsse saamise võimalusi on, siis on nud selline sihiasetus, et NATO-suunalised selle eelduseks ELi liikmelisus. ettevalmistused oleksid nõrgenenud. Ajaloolises kontekstis ei ole Euroopa ELiga sõlmisid kolm Balti riiki 12. majanduslik koostöö ning ühine kaitse juunil 1995 assotsiatsioonilepingud. Kahe vastunäidustatud. Need kuuluvad kokku. ja poole aasta pärast – 13. detsembril Vastuseks neile, kes ühisele kaitsele 1997 – otsustas ELi Nõukogu alustada vähem tähtsust omistavad, on kasulik Eestiga liitumisläbirääkimisi. Need kestsid meenutada ühinenud Euroopa idee 20. viis aastat ja jõudsid eduka lõpuni 13. sajandi kõige tuntuma esindaja Richard detsembril 2002. Järgnesid liitumislepingu von Coudenhove-Kalergi algset moti- ametlik allkirjastamine 16. aprillil 2003, vatsiooni. Oma 1923. aasta Pan-Euroopa rahvahääletus 14. septembril 2003 ning manifestis nägi ta Euroopa ühinemises tegelik ELi liikmeks saamine 1. mail 2004. ainsat võimalust seista vastu „Vene Ajalooline paradoks seisnes tõigas, et Eesti maailmahegemoonia ohule“. Esimesest edu liitumisläbirääkimistel Brüsseliga ning maailmasõjast traumeeritud Euroopat rahvusvahelise olukorra muutumine viis võrdles Kalergi Antiik-Kreeka linnriiki- selleni, et saime NATO liikmeks enne ELi dega, kes pidevate omavaheliste sõdadega astumist – 29. märtsil 2004. Kuid eeltin- üksteist vastastikku nõrgestasid. Samal ajal gimus – vastuvõtmine ELi oli seejuures tugevnes põhjas barbaarne Makedoonia täidetud. Niihästi EL kui NATO otsustasid ning kehtestas peatselt killunenud linn- aastaks 2004 niinimetatud „Suure paugu“ riikide üle oma hegemoonia. 1920. aastail kasuks, see tähendas võtta vastu terve nägi Pan-Euroopa autor Makedoonia rollis grupp kandidaate. Koos Eestiga astusid kommunistlikku Venemaad. On huvitav, et NATOsse Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, samal, 1923. aastal reageeris Pan-Euroopa Sloveenia, Slovakkia; need riigid järgnesid üleskutsele viivitamatult Leo Trotski, viis aastat varem vastu võetud Poolale, pakkudes välja „Nõukogude Euroopa Tšehhile ja Ungarile. Ühendriikide“ loomise. Vahetult enne uue Eeltoodud edusammude ja neid maailmasõja vallandumist, aastal 1938, märgistavate daatumite rida võib tekitada esitas Kalergi kolm lähituleviku stsenaa- illusiooni, nagu oleks kõik nii pidanudki riumi. Esimeseks – Euroopa ühendamine toimuma. Ometi, võimalus, et areng Nõukogude Liiduga sotsiaalse revolutsiooni võinuks kulgeda negatiivse tähe all või tulemusena. Teiseks – Hitleri Kolmanda hoopiski katkeda, oli vähemasti samavõrra Riigi laienemine üle Euroopa sõja või suur. Seepärast on põhjust teadvustada sõjaga ähvardamise teel. Kolmandaks – ja hinnata Eesti ametkondade ja parla- Euroopa vabatahtlik ühinemine vabade ja mendi neid pingutusi, mis viisid vähem võrdsete rahvaste ühenduseks. Seejuures kui kolmteist aastat pärast iseseisvuse on tähelepandav, et Kalergi välistas taastamist eelmainitud kahe strateegilise Euroopa ühinemise iga hinna eest. See põhieesmärgi saavutamisele. Meie suur ei pidanud toimuma rahvaste vabaduse eelis oli rahvuslik koosmeel, mis püsis ja kultuuri ohverdamise arvel. Euroopa ELi ja NATO suunas hoolimata valitsuste pidi kõigi jõududega taotlema rahu, kuid ja parlamentide loomupärasest vaheldu- ainult sellist rahu, mis rajaneb rahvuste misest. Võisin seda koosmeele õhkkonda võrdsusel ja euroopalikul kultuuril. Iga tunnetada, olles aastatel 1997 kuni 2003 muu ühinemise ja rahu kehtestamise Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni stsenaarium võrdus Kalergi silmis mitte esimees. EAK peatähelepanu oli 1990. Euroopa päästmise, vaid enesetapuga. aastate lõpus ja uue sajandi esimestel

152 Riigikogu Toimetised 42/2020 Poliitiline mõte

aastatel suunatud liitumisläbirääkimiste kodupublikust, sealhulgas omavalitsused protsessi kontrollimisele, kõneluste hetke­ ja MTÜd. Toon siinjuures näitena 7. konve- olukorra hindamisele ning parlamendi rentsi „Eesti teel muutuvasse Euroopasse“ seisukohtade kujundamisele konkreetsete 2. novembril 2000. Rahvusraamatukogu läbirääkimispeatükkide osas. EAK kujunes suures saalis viibis külalisi 27 riigist, seal- parlamendi tasemel Eesti seadusandluse hulgas parlamendiliikmeid 14 maalt ning harmoneerimise vedajaks ja koordinaato- kaks Euroopa Parlamendi liiget. Tervitasid riks. Eesti seadusandluse ühtlustamisel ELi Rootsi, Soome ja Austria parlamentide õigustikuga (acquis) oli sõlmküsimuseks spiikrid ning Prantsuse Rahvusassamblee tempo ja kvaliteedi vahekord. Parlament Euroopa Liidu Asjade Komisjoni esimees ei tohtinud muutuda harmoneerimis- Alain Barrau. Mitte vähem tähtis oli Eesti protsessi pudelikaelaks, samas pidas EAK maavanemate, teadusasutuste, riigiamet- vajalikuks mitte kahjustada tempo arvel nike ja kodanikualgatuste osalemine. seaduste kvaliteeti. EAK kohtus vähemalt Sõnum oli selge – Euroopa Liitu pürgimine kaks korda aastas peaministriga, vastavate ja selle protsessi kujundamine on meie ministritega ning Eesti pealäbirääkija Alar Streimanniga. EAK hakkas andma oma hinnanguid ja nõusolekut Eesti seisukohtadele enne nende esitamist ELile. Rahvuslik koosmeel Saavutati töökorraldus, mille kohaselt valitsuse positsioonide muutmine tuli püsis meie eelisena kooskõlastada EAKga, ehkki parlament hoidus jäiga liini võtmisest, võimaldamaks ELi ja NATO suunas läbirääkijaile suhtelist paindlikkust. hoolimata valitsuste Tavaliselt pandi valitsuse seisukohad komisjonis hääletusele, nagu ka muuda- ja parlamentide tused valitsuse positsioonides. Tulemused vaheldumisest. olid valdavalt konsensuslikud, mis kajastas hääletusele eelnenud sisulisi konsultat- sioone ja Eesti riiklike huvide arvestamist. Sellisena kujutas EAK endast omamoodi „miniparlamenti“, mida Riigikogu suurest ühine asi, igaühe arvamusi oldi valmis saalist oluliselt eristas koosmeel lähenemi- ära kuulama ja arvesse võtma. Teemadeks sel rahvuslikele eesmärkidele. Komisjoni olid Euroopa institutsionaalne tulevik liikmed tunnetasid peaaegu eranditeta ja rahvuslik seadusandlus ning Euroopa vajadust saata Eestist meie partnereile ajalooline pärand kui alus 21. sajandi koos- võimalikult tugev ja üksmeelne sõnum. tööks. Rõhutasin oma avaettekandes, et 4. juunil 1998 peeti Riigikogus esimene Eesti jaoks on eriti oluline üks Maastrichti debatt Eesti eurointegratsiooni teemal. lepingu artikkel. Selle kohaselt tugineb Eesti algatas 1994. aastast iga-aastaste EL Euroopa ühisele kultuuripärandile, rahvusvaheliste ELi-teemaliste konve- mis moodustab kõigi osalejate ühisvara. rentside korraldamise Tallinnas. Nende Selleks vajasime ühist arutelu, kuidas see eestvedajaks sai aastast 1997 EAK; aastast kultuuripärand mõjutab meie koostööd ja 1999 toetasid konverentsi Soome ja Rootsi ELi kujundamist tulevikus. Juhtisin samuti parlamendid. Kõnealused konverentsid tähelepanu ohule mattuda bürokraatiasse, tõid kokku ühelt poolt Euroopa diplo- liigsesse jäikusesse, kaugenedes nii maate ja ametnikke, Europarlamendi Euroopa kodanikest, kes moodustavad liikmeid, kandidaatriikide rahvaesindajaid Euroopa Liidu tegevuse põhilise eesmärgi. ning teiselt poolt laia esinduse Eesti Osundasin Winston Churchilli, kes juba

Riigikogu Toimetised 42/2020 153 Tunne Kelam

Euroopa ühinemise algul hoiatas: kui teil osalejate pealinnades. Selline tegevus on 10 000 regulatsiooni, siis selle tulemu- aitas ületada võõrandumist, koordineerida sena hävineb igasugune lugupidamine jõupingutusi, vahetada informatsiooni seaduse vastu. ning tugevdada isiklikke kontakte. „5+1“ kohtumised tekitasid positiivse võistluse KANDIDAATRIIKIDE PARLAMENTIDE õhkkonna, andsid väärtusliku võimaluse KOOSTÖÖ oma riigi seisundit võrrelda teiste kandi- Siinjuures ei saa unustada kandidaatriikide daatide omaga ning vahetada eurointegrat- parlamentide omavahelist koostööd alates sioonialaseid kogemusi. Üldjuhul tegid neil aastast 1997. Teatavasti tegi Eesti oma kohtumistel ettekandeid võõrustava riigi ettevalmistusi ELi suunas pingelise konku- valitsuse pealäbirääkija ja teised spetsia- rentsi õhkkonnas. Esimeste taotlusaastate listid. Iga delegatsioon esines omapoolse üldise arusaama põhjal oli Brüssel valmis ülevaatega ELiga ühinemise seisust. alustama Kesk-Euroopale lähedasematest Iga kohtumise järel avaldasime ühise ning väidetavalt vähem probleemsetest deklaratsiooni, mis saatis sõnumi, et kandidaatidest – Tšehhist, Poolast, kandidaatriigid on omavahel organisee- Ungarist ja Slovakkiast, nn Visegrádi runud ning et nende kunstlik eraldamine nelikust. Meie ülesanne oli üritada mitte Brüsseli ja vanade liikmesriikide poolt on jääda liitujate teise gruppi, kelle ELiga muutumas järjest küsitavamaks. Jõudsime ühinemise tähtaega poleks keegi osanud lähedale arusaamale, et kandidaate tuleb prognoosida. Karta oli, et pärast esimese hinnata üksnes nende tehtud konkreetsete edusammude põhjal. Lisaväärtuseks võib pidada asjaolu, et Visegrádi kolleegid võtsid Eesti, Sloveenia ja Küprose järjest rohkem omaks – narratiiv kandidaa- tide „eliitgrupist“ hakkas vähehaaval EL tugineb Euroopa haihtuma. Meenub oktoobris 2000 aset ühisele kultuuripärandile, leidnud kohtumine Tallinnas, mille väljundina saadeti ühisdeklaratsioon mis moodustab kõigi eesistujariigi Prantsusmaa presidendile ja osalejate ühisvara. euroministrile, samuti Euroopa Komisjoni presidendile.

EUROOPA PARLAMENDI TOETUS Veelgi olulisemaks meie lähenemisele ELile kujunesid regulaarsed kontaktid nelja kandidaadi liikmekssaamist tekib Euroopa Parlamendiga (EP). EPs moo- määramata ajaks paus. Eesti jaoks olnuks dustati 29. jaanuaril 1997 spetsiaalne selline olukord riskantne, arvestades Riigikogu ja EP ühiskomitee (Joint Moskva kasvavat survet ning võimalust, et Parliamentary Committee – JPC), milles konkreetse Euroopa-perspektiivi ähmastu- EP delegatsiooni juhtis Kirsi Piha. 21.–22. des võib hakata murenema siseriiklik kon- maini 1997 toimus Brüsselis esimene sensus. Aega ei tohtinud kaotada. Selleks kohtumine EP Eesti delegatsiooni ning astusime kontakti teiste kandidaatriikide EAK baasil moodustatud Riigikogu dele- parlamentide EAK-dega. Nendeks olid gatsiooni vahel. Ametlikud kohtumised mäletamist mööda Poola, Tšehhi, Ungari, leidsid aset kaks korda aastas – Tallinnas Sloveenia ja Küpros. Hakkasime korral- ja Brüsselis. Iga JPC kohtumise tulemusena dama regulaarseid EAK-de delegatsioonide võeti vastu dokument „Soovitused ELi kohtumisi, mida peeti kaks korda aastas institutsioonidele ja Eesti valitsusele“.

154 Riigikogu Toimetised 42/2020 Poliitiline mõte

Parlamentaarse koostöö peamisteks teretulnud. Tookord oli Stenmarcki pakutu arutlusteemadeks kujunesid ELi ja Eesti ELi juhtidele liiga optimistlik tähtaeg. koostööpartnerluse strateegia, Eesti õigus- Lähitulevik osutas, et Stenmarckil oli õigus aktide harmoneerimine ELi õigustikuga, – Eesti liitumine lükkus vaid neli kuud Eesti valitsuse tegevuskavad ELi õigustiku tema pakutud tähtajast edasi, kuid 2004. ülevõtmisel ning jooksvad arengud Eestis aasta Europarlamendi valimistel osales ja ELis. Eesti koos üheksa muu uue liitujaga. EAK delegatsioon valmistus nendeks Eesti liitumisetapi lõpulejõudmist kohtumisteks väga põhjalikult – jagasime tähistanud Kopenhaageni Ülemkogu omavahel temaatilised ettekanded, detsembris 2002 langes sobivalt kokku konsulteerisime Eesti valitsusasutustega Brüsselis toimunud Riigikogu ja Euroopa ning kooskõlastasime taktikalised eesmär- Parlamendi ühiskomitee istungiga. See gid. Tagantjärele võib nentida, et Euroopa andis EAK liikmeile võimaluse jooksvalt Parlamendi kolleegid – vähesed kahtlejad nõu pidada Eesti valitsusjuhi, välisministri välja arvatud – osutasid Eestile kõigist ja pealäbirääkijaga, mille tulemusena ELi institutsioonidest kõige paremat andis Eesti parlamendi esindus oma arusaamist ning selgeimat tuge. Tähtis nõusoleku kiita heaks läbirääkimiste oli saavutada seda, et ametlikku ühisaval- lõppkokkulepe. dusse, milles hinnati Eesti olukorda ja taot- lusi, lülitada Eesti läbirääkimispositsioone ISIKLIKUD KONTAKTID toetavaid seisukohti. Enamasti õnnestus Tähtsaks rahvusvaheliseks väljundiks see hästi ja ühiskomitee seisukohtadel ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide oli arvestatav mõju Euroopa Komisjonile, parlamentaarses koostöös olid COSACi kelle pealäbirääkija ning erialased esinda- konverentsid (ELi liikmesriikide parlamen- jad delegatsioonide kohtumistel osalesid. tide Euroopa asjadega tegelevate erikomis- Sellist toetust väljendas südantsoojenda- jonide kokkutulekud kaks korda aastas, valt ühiskomitee rootslasest kaasesimehe ELi eesistujariigi pealinnas). Võtsin EAK Per Stenmarcki pöördumine 2001. aasta esimehena esimest korda COSACist osa kevadel ELi eesistuja, Rootsi valitsuse Luksemburgi eesistumise ajal detsembris poole. Stenmarck ütles, et kuna Rootsi 1997. See tulenes ELi Ülemkogu otsusest üks prioriteete on ELi laienemisprotsess, alustada Eestiga liitumisläbirääkimisi; siis tuleks valitsusel Göteborgi Euroopa liitumisettevalmistustes edukamatel Ülemkogu juuniistungil oma kavatsuste kandidaatriikidel võimaldas Ülemkogu tõsidust tõendada. Ta sõnas, et Eesti ja tugevdatud koostööd ELiga. Järgnevalt Küpros on riigid, kes on läbirääkimiste muutusid regulaarsed COSACi konve- peatükkide sulgemise osas jõudnud rentsid tähtsaks võimaluseks lülituda ELi kandidaatidest kõige kaugemale. Eesti liikmesriikide parlamentaarsesse suhtle- peab sammu teekaardiga, olles seadnud misse, esitada seal Eestile olulisi seisukohti sihiks saada ELi liikmeks 1. jaanuariks ja taotleda neile tuge. COSACi kohtumised 2004. See olevat realistlik daatum ning soodustasid tugevalt Eesti erakondade teeks Eestist ELi täisliikme just õigel sidemeid ja koostööd üleeuroopaliste ajal, osalemaks uue Euroopa Parlamendi parteidega. Tekkis vajadus end Euroopa valimistel. Stenmarck rõhutas, kui skaalal poliitiliselt määratleda ning luua tähtis on kinni pidada liitumisprotsessi püsisuhted teiste riikide vastavate sõsar- tempost ning et ELi jaoks on õige aeg see parteide ja nende Euroopa katusorgani- otsustav daatum (1. jaanuar 2004) kindlaks satsioonidega, nagu Euroopa Rahvapartei, määrata ning deklareerida, et sedavõrd, Euroopa Sotsialistlik Internatsionaal, kuidas kandidaat täidab liikmekssaamise Euroopa liberaalid jne. Tegelikult algas kriteeriumi, on ta nimetatud daatumiks sidemete loomine ELi suurte poliitiliste

Riigikogu Toimetised 42/2020 155 Tunne Kelam

rühmitustega juba Euroopa Nõukogu staažiga EP liige; kui Eesti võeti ELi ning Parlamentaarses Assamblees, mille mina osutusin 2004. aastal valituks EPsse, täisliikmeks Eesti sai aastast 1993. Eesti oli Pöttering Euroopa Rahvapartei grupi parlamentaarse delegatsiooni liikmed juht ning järgnevalt aastail 2007–2009 seisid seal loomuliku vajaduse ees siduda Euroopa Parlamendi president. Aastal end ühe või teise fraktsiooniga. Minu 1990 polnud EP-l Strasbourgis veel oma esimene poliitiline grupp oli Euroopa hoonet. Plenaaristungiteks renditi Euroopa konservatiivid; pärast ERSP ja Isamaa Nõukogu istungisaali ja tööruume. liitumist aga Euroopa Rahvapartei. Oli Juhtusin jälgima Alexander Dubčekile EP ka Eesti erakondi, kes juba varem, enne Sahharovi auhinna üleandmise tseremoo- iseseisvuse taastamist hakkasid arendama niat. Ta oli kolmas isik, kes selle EP 1988. üleeuroopalisi poliitilisi kontakte. aastal asutatud auhinna pälvis. Mäletan, Esindades Eesti Rahvusliku Sõltumatuse kui seisime Trivimi Vellistega esindusliku Parteid, olin kontaktis Soome Kokoomuse, hoone ees, kus lehvisid Euroopa Nõukogu Rootsi Moderaatide, Briti konservatiivide ja liikmesriikide lipud ning arutasime, kas Saksa kristlike demokraatidega ning USA ja millal võiks tulla aeg, mil teiste hulgas vabariiklastega. Eesti Kongressi esimest võib siin näha ka Eesti lippu. See aeg istungit märtsis 1990 saabusid tervitama saabus varem, kui oleksime ehk oodanud. Moderaatide juht, tulevane Rootsi Pisut üle kolme aasta hiljem – mais peaminister Carl Bildt ja Kokoomuse 1993 – olime Trivimiga taas Strasbourgis, delegatsioon. Eesti Kongressist valmistus et osaleda Eesti Vabariigi vastuvõtmisel osa võtma ka mõjukas USA senaator Slade Euroopa Nõukogu liikmeks: Velliste EV Gorton, kellele aga Moskva keeldus viisat välisministrina ning mina Riigikogu andmast. delegatsiooni juhina. Euroopa Nõukogu Euroopa Parlamendiga tekkis isiklik täisliikmeks saamine toimus algusest otsekontakt tänu Saksa CDU poliitikute peale Vene Föderatsiooni rünnakute ja külaskäikudele Eestisse. Jaanuaris 1990 desinformatsiooni vastutuules, kuid seda kutsus EP Euroopa Rahvapartei frakt- enam võis tulemust hinnata (Läti jäi siooni esimees Egon Klepsch (hilisem EP kahjuks veel aastani 1995 kandidaatriigi president) Strasbourgi Eesti uute parem- staatusse). Tegelikult andis Eesti aastaks konservatiivsete erakondade esindajad. 1993 Strasbourgis oma esimese õigus- Meid oli neli – Trivimi Velliste, Karin Jaani, riikluse alase küpsuseksami. See eksam Hillar Hallaste ning siinkirjutaja. Vastuvõtt oli eeltingimus ELi kandideerimisel. oli ootamatult väärikas – meid paigutati Viimasesse pole vastu võetud ühtegi riiki, Hiltoni hotelli, võõrustaja Klepsch pakkus kes poleks eelnevalt suutnud pääseda õhtusöögi restoranis Au Crocodile. Kuid Euroopa Nõukokku. oluline oli sisuline pool. Saime võimaluse 1990. aastatel oli Euroopa Nõukogu – esineda Euroopa Rahvapartei grupile, kuid sõjajärgse Euroopa esimene demokraatlike lisaks tutvustas võõrustaja meid ka teistele riikide ühendus – tuntud kui õigusriik- fraktsioonidele. Põhisõnumiks oli vajadus likku kvaliteeti kehastav organisatsioon. taastada Eesti iseseisvus. Lõpuks korraldas Nõukogude Liidu kontrolli all olevatel Klepsch meile pressikonverentsi, mida ta riikidel polnud sinna asja. Muidugi esines ise juhatas. Selle visiidi ajal kutsus mind ka siis küsimusi demokraatia kvaliteedis – enda kabinetti pikemale jutuajamisele näiteks Türgi osas. Senise olukorra muutis CDU liige Hans-Gert Pöttering, kes oli Ida-Euroopa vabanemislaine, mis oli juba EPsse valitud esimestel otsevalimistel minu esimese visiidi ajal alanud. Uute 1979. Tema huvi Eesti vastu kujunes Ida-Euroopa riikide pürgimine Euroopa siiraks ja toetus meie iseseisvuse taastami- Nõukokku tekitas vajaduse avardada sele püsivaks. Pötteringist sai 35-aastase Euroopa poliitilis-geograafilist mõistet,

156 Riigikogu Toimetised 42/2020 Poliitiline mõte

mida laiendati Uurali mägedeni ning ning liidu struktuurireformide vahel, Taga-Kaukaasiani. Armeenia ja Gruusia mis pidanuksid võimaldama kümne uue Euroopasse kuulumise otsustas nende väga liikmesriigi integreerimise ning tagama vana kristlik identiteet; Aserbaidžaani ELi töökindluse. ei saanud antud kontekstis ignoreerida. Ebamäärasust ja hõõrumisi tekitas Suurimaid vaidlusi tekitas 1990. aastate Konvendi volituste määratlemine. esimesel poolel Vene Föderatsiooni Valitsused ja Euroopa Komisjon kaldusid liikmelisus. Seda pärssis iseäranis Esimene nägema tulevikukonvendis ajutrusti, mis Tšetšeenia sõda (1994–1996). Ida-Euroopa valmistab ette seisukohti ELi reformimist liikmete positsioon väljendus neil aastail käsitleva Ülemkogu jaoks – st Konvent valemis festina lente (ld ’kiirusta aeglaselt’). pidanuks piirduma nõuandva rolliga. Seevastu vanemad liikmesriigid olid Parlamendiliikmete seas domineeris märksa optimistlikumad ning tuginesid loominguline õhin, mis avaldus töögrup- arusaamale „parem sees kui väljas“. pides, kus arutati konkreetseid teemasid. Euroopa Nõukogu liikmelisus pidi aitama Töögrupid esitasid oma seisukohad kaasa Moskva muutumisele eurokõlbli- plenaaristungile, mida juhatas kolmik – kuks õigusriigiks. Tegelikkus on viimase endine Prantsuse president Valéry Giscard veerand sajandi vältel tõestanud vastupi- dist – mitte Euroopa Nõukogu pole muut- nud Venemaad, vaid Venemaa on oluliselt nõrgestanud Euroopa Nõukogu ja selle põhimõtteid. Viimane on kvaliteetorgani- Mitte Euroopa Nõukogu satsioonist muutunud pigem regionaalseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniks. pole muutnud Venemaad,

EUROOPA TULEVIKUKONVENT vaid Venemaa on Detsembris 2001 otsustas ELi Nõukogu, oluliselt nõrgestanud et peatselt laieneva ELi jaoks on vaja luua kindlam ja kestvam alusraamistik. Euroopa Nõukogu Selle koostamisele kutsuti ettenägelikult ja selle põhimõtteid. ja demokraatlikult ka kandidaatriikide esindajad. Uus organ kandis nime Euroopa Tulevikukonvent. Iga riik saatis sinna kolm esindajat – kaks parlamendist ja ühe valitsusest. Lisaks kuulus Konvendi koos- d’Estaing, endine Belgia peaminister Jean- seisu EP ning Euroopa Komisjoni esindus. Luc Dehaene ja endine Itaalia peaminister 102-liikmeline Konvent tuli esmakordselt Giuliano Amato. Peasekretäri mõjuvõimsa kokku veebruaris 2002 Brüsselis EP ruu- positsiooni kindlustasid endile britid – mides ning jõudis oma tööga lõpule juulis selleks sai endine Briti suursaadik ELi 2003. EAK esimehena toetasin Toomas- juures John Kerr. Eesti seisukohast oli üks Hendrik Ilvese kandidatuuri, kuid sellele Konvendi põhilisi veelahkmeid see, kas EL seisis kategooriliselt vastu Rahvaliit. Minu jääb rahvusriikide ühenduseks või liigub osas vastuväiteid ei olnud, seega võtsin suuremat võimu Brüsselisse koondava konvendi tööst osa koos Lia Hänniga. föderaalriigi suunas. Selles suhtes oli Võimalus oli erakordne – elada koos tähelepandav diskussioon Euroopa Liidu vanade liikmetega sisse ELi põhialustesse nime osas. Konvendi presidendi sümpaatia ja visandada ühiselt Euroopa tulevikku. kaldus selgelt föderaalriigi suunas. 2002. Täiesti selge oli aga vajadus leida konstruk- aasta oktoobri plenaaristungil esitas ta tiivne tasakaal ELi peatse suure laienemise kolm valikut – olemasolev „Euroopa Liit“,

Riigikogu Toimetised 42/2020 157 Tunne Kelam

„Euroopa Ühendriigid“ või „Ühinenud iga demokraatlik vabatahtlik organisat- Euroopa“ (l’Europe Unie). Informeerituile oli sioon eeldab liikmete võimalust sealt teada, et Giscard d’Estaingi lemmikuks on soovi korral ka lahkuda. Poole eelneva viimane – Ühinenud Euroopa. Siinkirjutaja sajandi vältel käsitati väljaastumist isikliku mulje põhjal säilitasid rahvusrii- vaikimisi tabuterminina. Seda võis kide toetajad konvendis üsna selge ena- mõista, kuna esmakordselt ajaloos muse. Briti parlamenti esindav Peter Hain saavutatud rahu ja koostöö Euroopa ironiseeris, et termin Euroopa Ühendriigid rahvaste vahel kujutas endast niivõrd osutab superriigi loomisele ning Ühinenud unikaalset väärtust, et selle lagunemi- Euroopa nimetust võiks kanda pigem sest isegi idee vormis hoiduti valjusti jalgpalliklubi. Edasine arutelu muutus kõnelemast – justnagu püüdes vana- mõttetuks – jäädi Euroopa Liidu juurde. kurja nimetamist vältides ära hoida Rahvusriikide säilitamise soov kajastus ka tema tagasitulekut. Konvendi produkti nimetuses – mitte ELi Põhiseadus, vaid Põhiseaduse Leping. SIHIKINDLALT, KARISID VÄLTIDES Küll aga andis tõsiselt hoiatava sig- EUROOPA PÕHISEADUSE LEPING naali eelseisvatest karidest Euroopa Põhiseaduse lepingu üheks silmapaistva- Põhiseaduse Lepingu ratifitseerimise maks tulemuseks võis pidada konkreetset protsess. Selles kajastusid ootamatu pädevuse jaotust ELi ja liikmesriikide dramatismiga vanade liikmesriikide vahel, teisisõnu määratleti selgemalt, hirmud uniooni suure ajaloolise laiene- mida teeb EL ja mida liikmesriigid. Leping mise ees. Viimane puudutas teravalt seda sätestas üheselt, et ELi volitused tulene- närvi, mida ametlikul tasandil ei sobinud vad liikmesriikidelt ja mitte vastupidi. teadvustada. Puudutas ebakindlust võimes Esimest korda öeldi ka selgesti välja, integreerida ühendusse edukalt kümme et need volitused, mida pole otsesõnu uut liiget. Seda ebakindlust ilmutasid ELile üle antud, kuuluvad liikmesriikide primitiivsemas mõtteviisis müüdid nn kompetentsi. Samas pakuti aluslepingusse poola torumehest, kes ELi sisenedes hak- esmakordselt ELi õiguse ülimuslikkuse kavat ebaausalt konkureerima prantsuse põhimõte ning seati eesmärgiks muuta või hollandi kolleegidega. Tagajärjeks oli Ülemkogu ühehäälsuse reegel pigem Tulevikukonvendi koostatud dokumendi erandiks, hakates laiemalt rakendama kva- tagasilükkamine Prantsuse ja Hollandi lifitseeritud enamuse süsteemi. Konvendis kodanike poolt. Ja ehkki viimase 16 aasta kavandati ka Ülemkogu alalise eesistuja vältel räägitakse kõigil ametlikel tasan- ametikoht (seni juhiti valitsuste istungeid ditel laienemise positiivsest mõjust nii rotatsiooni korras). Veelgi olulisem oli ehk „vanale“ kui ka „uuele“ Euroopale (win-win ELi „välisministri“ ja teda toetava Euroopa situation), on ilmne, et „vanal“ Euroopal Välisaktsioonide Teenistuse (European on tänini raskusi 2004–2013 lisandunud External Action Service) ellukutsumine. 13 uue liikme seedimisega. Siiski on Mõlema ameti kestus määratleti Euroopa tulemus parem, kui oleks ehk võinud Parlamendi valimistsükliga. oodata. Eesti tegi hästi, keskendudes Veel on oluline meeles pidada, et negatiivsetest prognoosidest hoolimata Brexit sai teoreetilise alguse Euroopa kõigi jõududega kodutööle, liikmelisuse Tulevikukonvendist. Kõnealune kokku- tingimuste täitmisele, vältides mis tahes tulek pakkus võimaluse korraks pea- ettekäändeid protsessi viivitamiseks. Meie tuda ja analüüsida rahulikult Euroopa ettevalmistuste edukus rajanes rahvusli- Liidu olemust. Tulime järeldusele, et kule sihikindlusele ja koosmeelele.

158 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

Euroopa Liidu ettevõtlus- ja innovatsioonitoetused­ panustavad tootlikkuse kasvu ning hõivesse

JAAN MASSO HELERY TASANE Tartu Ülikooli Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna majandusanalüüsi ja rakendusökonomeetria rahanduse instituudi vanemteadur doktorant-nooremteadur

KADRI MÄNNASOO Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor

uroopa Liidu ühtekuulu- tingitud ebavõrdsust liikmesriikide vahel. vuspoliitika 2014–2020 Ühtekuuluvuspoliitika struktuuritoetused struktuuri­toetused tõid koondavad viit erinevat toetusfondi, Eestile ligi 4,4 miljardit eurot mis moodustavad ligi kolmandiku kogu Eja kasvatasid toetatud ettevõtete Euroopa Liidu eelarvest. Eesti 2014–2020 tootlikkust pea poole võrra. perioodi struktuuritoetuste eelarve on 4,4 miljardit eurot ning ühe elaniku kohta Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa Liidu on Eesti kõige kõrgema struktuurifondide üks peamisi investeerimispoliitikaid, mille rahastusega Euroopa Liidu liikmesriik eesmärgiks on tõsta majanduse konku­ (joonis 1). rentsivõimet innovatsiooni ning teadmus­ 2019. aasta Euroopa riikide poolaasta­ mahukuse, tootlikkuse ja tööhõive aruanne toob välja, et Eesti peamine kasvu abil ning vähendada seeläbi kasvuprobleem on ebapiisav tööjõu sotsiaalset, majanduslikku ja asukohast tootlikkuse kasv, mis ei kompenseeri

Riigikogu Toimetised 42/2020 159 Jaan Masso, Kadri Männasoo, Helery Tasane

Soome

Eurot elaniku Norra kohta Rootsi Eesti 3000

2000 Ühend- Läti kuningriik Taani 1000 Leedu

Iirimaa Madalmaad Poola Saksamaa Belgia Tšehhi Slovakkia Prantsusmaa Austria Šveits Ungari Sloveenia Rumeenia Itaalia Horvaatia Bulgaaria

Hispaania Portugal Kreeka

JOONIS 1. Ühtekuuluvuspoliitika struktuuritoetuste ELi eelarve elaniku kohta Allikas: autorite arvutused, tuginedes Euroopa Komisjoni andmestikule „ESIF 2014–2020 finances planned details“ ja Eurostati andmestikule „Population change – Demographic balance and crude rates at national level [demo_gind]“ demograafilistest muutustest tingitud abil ellu viidavateks arenguperspektiivi­ tööjõuealise elanikkonna kahanemist deks investeeringud automatiseerimisse ja (European Commission 2019). Positiivne digitaliseerimisse ning tööjõu koolitusse. netosisseränne (alates 2015. aastast), valdavalt kolmandatest riikidest, ei TOETUSTE TULEMUSLIKKUSE ole seljatanud kvalifitseeritud tööjõu MEHHANISMID. Ühtekuuluvuspoliitika põuda ega pidurdanud kiiret palgakasvu. ettevõtlus- ja innovatsioonitoetused panus­ Majanduspoliitiline debatt on tõstatanud tavad ettevõtete arengusse ühekordsete ühe peamise meetmena eeskätt inves­ võimenduste kaudu, suunates ettevõtteid teeringud teadus- ja arendustegevusesse, investeerima ja leevendades rahaliste et võidelda majanduskasvu pärssivate toetuste abil ettevõtete laenu- ja omaka­ demograafiliste suundumustega. pitali vajakut (Meuleman, De Maeseneire Samamoodi on konkurentsikava „Eesti 2012). Hoolimata uuringute arvukusest 2020“ (2019) olulisteks struktuuritoetuste või just selle tõttu puudub ühtne arusaam

160 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

Tegevuse nr Meetme tegevuse nimetus 4.2.4 riigi rahastatavad koostööstruktuurid (klastrid/TAKid) 4.4.1 arenguvajaduste väljaselgitamine ja ettevõtete arendustegevused 5.1.1 nõustamine maakondlikes arenduskeskustes 5.1.3 ekspordi arendamise tegevused 5.1.4 ettevõtlusteadlikkus 5.1.6 turismitoodete arenduse juhtimine 5.3.1 loomemajanduse inkubatsiooni arendamine 5.3.2 loomemajanduse tugistruktuuride arendamine 5.3.3 loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete ekspordivõime arendamine 5.3.5 loomemajanduse sidumine teiste sektoritega 5.3.6 loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 5.4.1 KOMP ehk regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine 5.4.2 PATEE ehk piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks 5.4.3 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud töökohtade loomiseks

TABEL 1. Ühtekuuluvuspoliitika meetmed, millele viidi läbi mõjuhindamine Allikas: Rahandusministeerium (2014) ja hinnang ühtekuuluvuspoliitika hajuvus liikmesriigiti on kõrge. toetusmeetmete tulemuslikkuse kohta. Bachtrögleri ja ta kaasautorite (2020) Bachtrögler koos kaasautoritega (2020) läbiviidud riikide võrdlev analüüs on välja toonud, et olulised erinevused ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikku­ mõjuhinnangutes on valdavalt tingitud sest leidis, et kuigi toetuste mõju oli piirkondlikest eripäradest ja erinevate enamikus piirkondades positiivne, siis toetusmeetmete lahknevatest eesmärki­ kõige kõrgem oli toetuste tulemuslikkus dest ja rakendustest. kasvava majandusega Kesk- ja Ida-Euroopa Ühtekuuluvuspoliitika toetusskeemide riikides. Kirjanduses on erinevusi mitmekesisusest tulenevalt on ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuses meetmetegevustel mõneti erinevad selgitatud majanduskeskkonna teguritega eesmärgid, sihtgrupid ja väljundnäitajad, nagu näiteks kapitali kättesaadavus, aga ka mis teeb meetmete tulemuslikkuse ettevõtluse ökosüsteem (Becker et al. 2013; hinnangute üks-ühese kõrvutamise Beugelsdijk, Eijffinger 2005; Bachtrögler keeruliseks (Potluka et al. 2010). Erinevate et al. 2020). meetmetegevuste võrdluses on siiski leitud, et tulemuslikumad on valdavalt STRUKTUURITOETUSED PANUSTAVAD need toetustegevused, mis on suunatud NII TOOTLIKKUSE KASVU KUI KA kõrge lisandväärtusega teadus-, arendus- ja HÕIVESSE. Ühtekuuluvuspoliitika innovatsioonitegevustesse (TAI) ning meetmete tulemuslikkuse hindamine panustavad inimkapitali kasvu (Rodríguez- (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Pose, Fratesi 2004; Fattorini et al. 2020). 2020) tugineb seitsmel andmeallikal põhi­ Teadusuuringud, mis on keskendunud neval koondandmestikul. Koondandmestik ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse sisaldab peamiselt ettevõtete registriand­ hindamisele regionaalsel tasandil, on meid, aga hõlmab ka mitmesuguseid tõdenud, et toetuspoliitika tulemuslikkuse rakendusüksuste andmestikke, mis

Riigikogu Toimetised 42/2020 161 Jaan Masso, Kadri Männasoo, Helery Tasane

JOONIS 2. Struktuuritoetuste mõjuhinnangud keskmisele 5.3.1 (***; ’) lisandväärtuse protsentkasvule 4.2.4 (***; ’) töötaja kohta ja keskmisele 50% 5.4.3 (***; ’) 4.4.2 (***; ***) hõive protsentkasvule. 5.1.3 (***; ’) Märkus: Keskmiste kasvumäärade 5.3.3 (**; ’) hinnangud meetmetegevuste 25% 5.1.4 (***; **) kaupa, horisontaalteljel mõju hõi- 5.4.2 (*; ’) vele, vertikaalteljel lisandväärtus 5.3.5 (***; ’) 5.1.1 (**; ***) töötaja kohta. Punkthinnangute 0% statistiline olulisus on toodud 5.3.6 (**; ***) 5.4.1 (’; ’) sulgudes vastavalt tootlikkuse ja 5.3.2 (’; ’) 5.1.6 (’; ***)

Keskmine lisandväärtuse -25% hõive näitajatele ning on tähista- tud sümbolitega: *** (p-väärtus protsentkasv töötaja kohta (%) -10% 0% 10% 20% < 0,01), ** (p-väärtus < 0,05 =, Keskmine hõive protsentkasv (%) *( p-väärtus < 0,1), ‘ p-väärtus > 0,1. Parema visualiseerimise 4.2 TAI 5.3 Loomemajandus eesmärgil on tegevuse 5.3.1 puhul 4.4 Arenguplaan 5.4 Piirkondlik areng 5.1 Ettevõtlus tootlikkuse kasvuprotsent läbi jagatud 25ga ning tegevuse 5.3.5 puhul on tootlikkuse kasvuprot- sent läbi jagatud 10ga. Allikas: Autorite arvutused sisaldavad toetusinfot nii jooksva kui ka Ühtekuuluvuspoliitika meetme­ varasema Euroopa investeerimisprog­ tegevuste mõjuhinnangu koondvaatest rammi toetusperioodi kohta ning Eesti ilmneb, et enamik struktuurivahenditest riigi toetuste kohta. Väljundnäitajatena rahastatud ettevõtlustoetustest avaldavad hinnati struktuurivahenditest rahastatud üheaegselt positiivset mõju nii töövil­ toetuse mõju hõivele ning tootlikkusele jakuse kui ka hõive kasvule. Seejuures (defineeritud kui lisandväärtus töötaja varieerub mõjuhinnangute ulatus märki­ kohta). misväärselt erinevate meetmetegevuste Toetus- ja kontrollrühma eristamisel kaupa. Näiteks kui loomemajandusalase lähtuti toetuse rakendusüksustega koos­ teadlikkuse tõstmise toetusel (5.3.6) kõlastatud põhimõtetest, toetustegevusega puudus statistiliselt oluline mõju nii seotud määrustes toodud abikõlblikkuse hõive kui ka tööviljakuse kasvule, siis kriteeriumitest ja toetuste väljastamise loomemajanduse inkubatsiooni arenda­ registri andmestikust. Mõjuhindamise mine (5.3.1) panustas toetatud ettevõtete läbiviimisel rakendati ökonomeetrilist lisandväärtuse kasvu kuni 150 protsendi hindamistehnikat, mille abil loodi 12–14 ulatuses ning turismitoodete arenduse kontrolltunnuse alusel olukord, kus juhtimine panustas 19 protsendi hõive meetme toetusi saanud ettevõtete ning kasvu toetatud ettevõtete seas. kontrollgrupi ettevõtete tulemuslikkuse Üldistatult saab välja tuua, et tööjõu toot­ näitajate statistilised jaotused on võr­ likkusse ja lisandväärtuse kasvu panustavad reldavad. Kokku võimaldasid andmed enam TAI ja nutika spetsialiseerumise (4.2) statistilist üldistust ning mõju hindamist ning loomemajanduse arendamisega (5.3) 14 erineva meetmetegevuse (tabel 1) seotud tegevused. Seevastu tööhõive kasvu kohta, mille koondtulemused on toodud mõjutavad enim ettevõtlikkust ja ettevõtlus­ joonisel 2. keskkonda (5.1) edendavad meetmed, mis

162 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

4.2.4*** 5.4.3*** 5.4.3 4.2.4 50% 5.4.2* 4.4.2*** 20% 5.4.2 4.4.2 *** 25% 5.4.1 5.1.1 ** 0% 5.4.1 5.1.1 *** 0%

-25% 5.3.6** 5.1.3 *** -20% 5.3.6 *** 5.1.3

5.3.5*** 5.1.4 *** 5.3.5 5.1.4 ***

5.3.3** 5.1.6 5.3.3 5.1.6 *** 5.3.2 5.3.1*** 5.3.2 5.3.1

4.2 TAI 4.2 TAI 4.4 Arenguplaan 4.4 Arenguplaan 5.1 Ettevõtlus 5.1 Ettevõtlus 5.3 Loomemajandus 5.3 Loomemajandus 5.4 Piirkondlik areng 5.4 Piirkondlik areng

JOONIS 3. Keskmine lisandväärtuse protsent- JOONIS 4. Keskmine tööhõive protsentkasv kasv töötaja kohta Märkus: Keskmiste kasvumäärade hinnangud Märkus: Keskmiste kasvumäärade hinnangud meetme tegevuste kaupa. Hinnangute statistiline meetmetegevuste kaupa. Hinnangute statistiline olulisus on näidatud sümbolitega: *** (p-väärtus olulisus on näidatud sümbolitega: *** (p-väärtus < 0,01), ** (p-väärtus < 0,05 =, *( p-väärtus < 0,1). < 0,01), ** (p-väärtus < 0,05 =, *( p-väärtus < 0,1). Punane joon ringi keskel tähistab nullpiiri, ehk Parema visualiseerimise eesmärgil on tegevuse tühimõju. 5.3.1 puhul tootlikkuse kasvuprotsent läbi jagatud Allikas: Autorite arvutused 25ga ning tegevuse 5.3.5 puhul on tootlikkuse kasvuprotsent läbi jagatud 10ga. Punane joon ringi keskel tähistab nullpiiri ehk tühimõju. Allikas: Autorite arvutused töökohtade arvu kasvu kaudu panustavad (joonisel 4) enim turismitoodete arenduse majanduslikku kaasatusse. juhtimise (5.1.6) meetme tegevus, mille Meetme tegevustest avaldavad puhul tõusis töötajate arv ligikaudu 18 lisandväärtuse kasvule (joonisel 3) kõige protsenti. Töökohtade loomisesse aitasid tugevamat mõju loomemajanduse inku­ kaasa ka teadus- ja arendustegevuse osaku batsiooni arendamise toetuse tegevused (4.4.2) ja piirkondlike ettevõtjate maa­ (5.3.1), millest tingitud lisandväärtuse kasv kondlikes arenduskeskustes nõustamise töötaja kohta oli keskmiselt 2,8-kordne. ja arendamise (5.1.1) meetme tegevused. Veel avaldasid märkimisväärset mõju Esimese puhul kasvas töötajate arv lisandväärtuse kasvule riigi rahastatavate keskmiselt 12,5 protsenti ning teise puhul koostööstruktuuride (klastrid ja TAKid, üle 6,5 protsendi. 4.2.4) ja loomemajanduse lõimumise Regionaalarengule suunatud meetme (5.3.5) meetme tegevused, mis on eeskätt tegevuste (5.4) mõju tööhõivele ei osutu­ suunatud majandustegevuse ressursitõ­ nud üldiselt statistiliselt oluliseks, kuid hususe tõusu ning toodete ja teenuste see hinnang on saadud kvalifitseeritud lisandväärtuse kasvu. tööjõu äärmiselt piiratud regionaalse Struktuurifondidest rahastatud ette­ kättesaadavuse kontekstis, mida on võtlustoetustest panustas tööhõive kasvu omakorda võimendanud hindamisperioodi

Riigikogu Toimetised 42/2020 163 Jaan Masso, Kadri Männasoo, Helery Tasane

iseloomustav madala tööpuuduse kesk­ Euroopa Liidu struktuuritoetusi ühe elaniku kond, mis raskendas lisatööjõu palkamist kohta. Kvantitatiivsed mõjuhinnangud ka kasvupotentsiaaliga ettevõtetes. annavad tunnistust ühtekuuluvuspoliitika Regionaalset konkurentsivõimet edenda­ toetuste tulemuslikkusest Eestis. Perioodil vate meetmete (5.4.2 ja 5.4.3) positiivne 2015–2018 tõstsid TAI ja loomemajanduse mõju tootlikkusele mõjutab omakorda toetused kasusaanud ettevõtete tootlikkust positiivselt hõivet, kuid seda teatud viita­ kuni poole võrra ning ettevõtluskeskkonna jaga ning eeldusel, et töötajad on vajalikul ja loomemajanduse edendamise toetused määral mobiilsed ning valmis liikuma panustasid hõive kasvu kuni 20 protsenti. kõrgema tootlikkusega ettevõtetesse, Nimetatud mõjuhinnangud kajastavad mis omakorda loob võimendumisefekti toetuste tulemuslikkust tugeva ja stabiilse tulemusena uusi töökohti. majanduskasvu perioodil, mida ilmestas tööjõunappus, kiire palgakasv ning KOKKUVÕTE. Euroopa Liidu ettevõtjate soov tugevdada konkurentsi­ ühtekuuluvuspoliitika struktuuritoetuste võimet eeskätt tootlikkuse tõstmise teel. eesmärgiks on panustada liikmesriikide Käesolevaks hetkeks COVID-19 nakkuskriisi majandusarengusse ja liikmesriikide­ mõjul oluliselt muutunud majanduskliima vahelise majandusliku ning sotsiaalse ei tee olematuks toetuste abil juba saavuta­ ebavõrdsuse vähendamisse. 2014–2020 tut, mis aitab ettevõtetel majandussurutise toetusperioodil on Eesti saanud enim väljakutsetega paremini toime tulla.

KASUTATUD ALLIKAD EESTI 2020. (2019). Konkurentsivõime kava. – https://www.riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020 EUROPEAN COMMISSION. (2019). 2019 European Semester: Country Report – Estonia. https://ec.europa.eu/info/publications/2019-european-semester-country-reports_en BACHTRÖGLER, J., FRATESI, U., PERUCCA, G. (2020). The Influence of the Local Context on the Implementation and Impact of EU Cohesion Policy. – Regional Studies 54(1): 21–34. DOI: 10.1080/00343404.2018.1551615. BECKER, S., EGGER, P., VON EHRLICH, M. (2013). Absorptive Capacity and the Growth and Investment Effects of Regional Transfers: Regression Discontinuity Design with Heterogeneous Treatment Effects, Competitive Advantage in the Global Economy (CAGE). – American Economic Journal: Economic Policy, 5(4), 29–77. DOI: 10.1257/pol.5.4.29 BEUGELSDIJK, S., EIJFFINGER, S. (2005). The Effectiveness of Structural Policy in the European Union: An Empirical Analysis for the EU-15 in 1995–2001. Tilburg University, School of Economics and Management. – JCMS: Journal of Common Mar- ket Studies. Mar; 43(1), 37–51. DOI: 10.1111/j.0021-9886.2005.00545.x FATTORINI, L., GHODSI M. M., RUNGI, A. (2020). Cohesion Policy Meets Heterogeneous Firms, IMT Institute for Advanced Studies Lucca. – JCMS: Journal of Common Market Studies, 58(4), 803–817. DOI: 10.1111/jcms.12989 MEULEMAN, M., DE MAESENEIRE, W. (2012). Do R&D Subsidies Affect SMEs’ Access to External Financing? – Research Policy, 41, 580–591. DOI:10.1016/j.respol.2012.01.001 POTLUKA O., ET AL. (2010). Impact of EU Cohesion Policy in Central Europe. Leipzig: Leipziger Universitätsverlag. RODRÍGUEZ-POSE, A., FRATESI, U. (2004). Between Development and Social Policies: The Impact of European Structural Funds in Objective 1 Regions. – Regional Studies 38(1), 97–113. DOI: 10.1080/00343400310001632226 TARTU ÜLIKOOL, TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. (2020) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus-ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine. Lõpparuanne. – https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/lopparuanne.pdf RAHANDUSMINISTEERIUM. (2014). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020. – https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/ukp_rakenduskava_2014-2020.pdf

164 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

Balti julgeolekupoliitika alused

algusest rõhutanud kolme riigi koostöö olulisust. 2020. aasta Balti Assamblee eesistuja on olnud Eesti ja selle perioodi prioriteediks on seatud julgeoleku- ja DIANA MARNOT kaitsekoostöö. Nii on igati kohane, et meie Sisekaitseakadeemia teadur riik näitab üles initsiatiivi, otsides enam võimalusi ühtsetele huvidele toetuva õiksime kaaluda mõningate tuleviku loomiseks. Sellest eesmärgist Läti ja Leedu julgeoleku­ innustatuna tehti Sisekaitseakadeemias poliitikas leiduvate suun­ Eesti, Läti ja Leedu julgeolekupoliitika dade ülekandmist Eesti dokumentide võrdlus.1 Analüüsis selgitati julgeolekupõhimõtetesse.V kategooriate kaupa välja kolme riigi hoiakud, kaardistati probleemid ja nende Balti riigid moodustavad maailma silmis lahenduseks ette nähtud meetmed. terviku. Oma erinevustest ja sarnasustest Eesmärgiks oli võrdluse teel tuvastada oleme kõige enam teadlikud vaid me ühtsed joondumised ja võimalikud omava- ise. Möödunud sajandi kogemused liitsid helised õppimiskohad. Leitule tuginedes Balti riike ohtude tajumise kontekstis on Balti riikide erinevate sektorite esinda- rohkem kui sellele eelnenud ajaperioodid. jatel tulevikus lihtsam leida valdkondade Taasiseseisvumise esimene kümnend kaupa võimalusi koostööks. Käesolev möödus meil valdavalt oma riikide ülesehi- kirjatöö toob eelkirjeldatud raportist esile tamise hoos, teisel kümnendil valmistu- olulisemad mõttekohad ja annab ülevaate sime liituma Euroopa Liidu ja NATOga ning iga riigi eri perioodides tuvastatud siis tegelesime sisseelamisega. Mõne aasta julgeolekut ohustavatest teguritest. pärast on neis organisatsioonides oldud Kõige rohkem iseloomustavad kolme juba 20 aastat. Selle aja jooksul on olnud riiki sarnased eluliselt tähtsad huvid ja võimalus ise kohaneda ja ka teistele liikme- väärtused: suveräänsus ja territoriaalne tele oma suutlikkust tõendada. Küsimus on terviklikkus, demokraatial põhinev selles, kuidas edasi? Baltikumi kontekstis põhiseaduslik kord, tsiviilühiskond, võiks mõelda – kas koos või üksi? Kolme riigi parlamentide koostöövorm 1 Artikli aluseks olevat täpsemat ja pikemat raportit saab Balti Assamblee on alates oma tegevuse lugeda Sisekaitseakadeemia digiriiulist (Marnot 2020)

Riigikogu Toimetised 42/2020 165 Diana Marnot

inimõigused, kodanike eneseväljenduse suunata väliseid tingimusi endale sobilikus õigused ning rahu ja riiklik heaolu. suunas ja maandada riigi jaoks olulisi (Saeima 2008; Saeima 2019; Riigikogu julgeolekuohte. 2010). Kõigi eelnimetatud väärtuste kaitsmine ja järgimine tagab iga riigi enda BALTI REGIOONI JULGEOLEKU TAJU hinnangul mõistliku julgeolekutaseme, Võrreldes Baltikumi julgeoleku dokumente ühiskonna püsiva arengu ja edendab sai selgelt eristada ühiselt tajutud ohte, ka riikide rahvusvahelist positsiooni. milleks on läbi aastate valdavalt olnud: Kuna paljud julgeolekuohud nagu organiseeritud kuritegevus, korruptsioon, näiteks terrorism, massihävitusrelvade terrorism, massihävitusrelvade levik levik, keskkonnaohud, organiseeritud ja võõrriikide eriteenistuste luure. kuritegevus jm on rahvusvahelise Enamiku ohtude puhul tuleb silmas iseloomuga, siis väärtustatakse pidada nende rahvusvahelist iseloomu ja väikeriikidena piirideülest koostööd geopoliitilisi sündmusi. Islamiäärmuslust suurriikidest ehk enamgi. on kardetud juba kümneid aastaid. 1972. Alates taasiseseisvumisest on Eesti, Läti aasta suveolümpiamängudel võtsid ja Leedu diplomaatilised eesmärgid olnud Palestiina terroristid pantvangi ja tapsid sarnased ning riikide julgeoleku tagamisel üksteist Iisraeli sportlast. Kuid tervet on nähtud suurt rolli riikidevahelisel läänemaailma tugevalt mõjutavaks koostööl ja rahvusvahelistel organisat­ sündmuseks sai 2001. aasta 11. septemb­ sioonidel. Euro-Atlandi koostööd peetakse ril toimunud kaksiktornide rünnak. tähtsaks nii sõjalise kui ka majandusliku Samas peab meeles pidama, et näiteks kindluse garanteerimisel. Kuigi üldine Ameerika Ühendriikides on enim just paremäärmuslikke terroriste. Nad on kõige vägivaldsemad, nende tegevuste tagajärjel on enim hukkunuid ja nad on ka kriminaalselt aktiivseimad (Braniff 2019). Seega on kohane märkida, et Baltikumi Euro-Atlandi koostööd dokumentides on käsitletud terrorismi n-ö neutraalselt – eristamata vasak-, parem-, peetakse tähtsaks ja usuäärmustlaste tegevusi. Igal juhul nii sõjalise kui ka kasutavad igasugused äärmuslikult polari­ seerunud ründajad sunnimeetodeid oma majandusliku kindluse poliitiliste või ideoloogiliste eesmärkide saavutamiseks. Eesmärkideks võivad garanteerimisel. olla nii sotsiaalsed konfliktid, etniliste ebakõlade ja rahutuste õhutamine kui ka üldine võimu saavutamine. Euroopa ja terrorismi kontekstis annab lisaks kaksitornide rünnakule kaalu veel eesmärk on olnud kõikidel sarnane, siis viimasel kümnendil, 2010. aastal alguse riigiti on valitud koostööks erinevaid saanud araabia kevad. Sellele järgnenud suundi. Näiteks Euroopa Liidu ja NATOga sündmuste käigus hukati Liibüa juht ühinemisel seadis Läti selge eesmärgi Mu‘ammar al-Qadhdhāfī, kukutati osaleda võimalikult aktiivselt ja võrdsetel Egiptuse president Ḩusnī Mubārak alustel rahvusvaheliste organisatsioonide ning algas kodusõda Liibüas, Süürias ja julgeolekupoliitika väljakujundamisel Jeemenis. Kõige selle taustal polnud veel (Saeima 2008). Selline taktika on andnud lõppenud sõda ei Iraagis ega Afganistanis. Lätile märgatavalt rohkem võimalusi Kõik nimetatud konfliktid on põhjustanud

166 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

põgenikelaineid, mis on võimaldanud tehakse koostööd võõrriikide luureamet- kõikvõimalikel kuriteoliikidel ja nike ja terroristlike rühmitustega (Seimas julgeolekuohtudel võimenduda. Lähtudes 2017). Kuna Euroopa Liitu astumine tõi terrorismiohust, on tähelepanelikkuseks kaasa inimeste vabama liikumise, siis ka alust, sest nagu Läti dokumendis on selle tagajärjel võitlus organiseeritud toodi välja, siis alates Iraagi ja Süüria kuritegevusega vajanud suuremat sõja algusest on Euroopast lahkunud nendesse piirkondadesse võitlema vähemalt 4000–6000 isikut (Saeima 2019). Islamistlike rühmitustega liitujate puhul on põhiline mure tingitud asjaolust, et Kõik Balti riigid on need inimesed saavad treeninglaagrites praktilist ja ideoloogilist koolitust ning pidanud aastaid neid oskusi ja teadmisi saab kasutada ka terrorirünnaku kavandamiseks Euroopa julgeolekupoliitikas riikides, kust need isikud on pärit. Nii tähtsaks võitlust on terrorismisvastased meetmed ühed olulisemad julgeoleku tagatised. Näiteks organiseeritud püüab Eesti ennetada radikaliseerumist, kuritegevusega. tõkestada terrorismi rahastamist ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainetega kaasneda võivat terrorismiohtu ning kaitseb suure rün- nakuriskiga isikuid ja objekte (Riigikogu tähelepanu. Eesti nentis juba 2004. 2004). Lätis on toonitatud ka, et terrorismi- aasta julgeolekupoliitika alustes, et kui vastases võitluses on oluline saata NATO ühiskonnas peaks kasvama rahvusvahelise ja Euroopa Liidu kaudu kriisipiirkon- organiseeritud kuritegevuse mõjuvõim, dadesse esindajaid, kes saaksid tutvuda ohustab see kogu riigi julgeolekut. Sellega kohapealsete vastumeetmetega (Saeima kaasneb korruptsioon ja kuritegevuse 2019). Oluliseks peetakse ka regionaalset imbumine poliitikasse, riigiametitesse koostööd, et ühtlustada terroriohu korral ja majandusse. Lisaks ilmselgele kahjule tegevuskavad. majanduses, finantssektoris ja poliitilises Araabia kevade järel Euroopasse elus ohustab see otseselt avalikku pagenud inimtraagikast tulvil põgenikud julgeolekut ning mõjutab negatiivselt ka on olnud soodus pinnas organiseeritud riigi rahvusvahelist mainet. Praegu on kuritegevuse sissetulekute suurendamisel. üks ilmekamaid näiteid rahvusvahelise Nii on kõikidel Balti riikidel läbi aastate organiseeritud kuritegevuse põhjustatud olnud julgeolekupoliitika oluliseks üleeuroopalisest mainekahjust Eestile suunaks võitlemine organiseeritud Danske Banki rahapesu afäär. kuritegevusega. Rahvusvahelise mõõtmega organiseeritud kuritegevuse peamisteks ELUKESKKOND JA TEADLIKUD tegevusaladeks on: inimkaubandus (sh ELANIKUD inimorganitega kaubitsemine), salakauba­ Siseturvalisuse mõttes on oluline meeles vedu, uimasti- ja relvakaubandus, hangel- pidada, et elanikele ja ühiskonnale ei damine strateegiliste kaupadega, rahapesu, kujuta ohtu üksnes retsidiivsed isikud ja illegaalne immigratsioon, küberkuriteod kuritegelikult organiseerunud ühendused. ja muud taolised kuriteoliigid.­ Leedu on Julgeoleku tagamiseks on samavõrd tähtis ka välja toonud, et organiseeritud kurite- tegeleda turvalise elukeskkonnaga, ja gevust tuleb pidada riiklikuks ohuks, kui selle tagamise määravaks teguriks peab

Riigikogu Toimetised 42/2020 167 Diana Marnot

Eesti sotsiaalmajanduslike probleemide poliitiliste süsteemide vastu ning kutsuda lahendamist. Juba 2004. aastal vastu esile poliitilist ekstremismi, kuritegevust võetud dokumendis „Eesti Vabariigi või ka sotsiaalseid rahutusi. Nii on Leedu julgeolekupoliitika alused (2004)“ sedas- eesmärk parandada sotsiaalset sidusust tati, et oluline on tegeleda tööturuga, ja demograafilist olukorda. Oluline on mis hõlmab majanduskasvu jätkamiseks parandada ka sotsiaaltoetuste ja teenuste vajaliku kvalifitseeritud tööjõu ettevalmis­ kättesaadavust, mis aitaks vähendada tamist ja riskigruppidele aktiivse sot- sotsiaalset tõrjutust. siaalkindlustussüsteemi tagamist. Leedu Kõik Balti riigid on seisukohal, et puhta 2002. aasta strateegia kirjeldas, et nende elukeskkonna tagamiseks on lisaks riigi elukeskkonda mõjutasid enim tööstusega tugisüsteemidele ja seadusloomele tarvis seotud õnnetused, loodusõnnetused, tõsta ka elanike omavastutust. Üheks epideemiad ja keskkonnaohud. Viimaste näiteks on Läti seisukoht, et ühiskond- suurimaks põhjustajaks on transpordi-, likku turvalisust tugevdab kogukondlik energia- ja tööstussektori reostus. sidusus, mistõttu kaasatakse turvalisuse Eelnimetatud valdkondadest tulenevate tagamiseks üha enam kogukonnaliikmeid (Saeima 2008). Näiteks julgustatakse ühiskonda uimastite ja psühhotroopsete ainetega seotud seaduserikkumistele kindlalt vastu seisma, sest uimastite UNESCO: levitamisega tegeleb just organiseeritud kultuuripärandi kadu kuritegevus. Teiseks näiteks saab tuua terrorismi- ja äärmusluse vastast võitlust mõjutab otseselt ka nii Eestis kui ka Lätis. Eesti seisukoht on, et radikaliseerumise ennetamiseks sotsiaalmajanduslikke tuleb suurendada ja tugevdada ühiskonna tingimusi. ühtsust. Peamised meetmed selleks on lõimumine, kohanemine, kaasamine, strateegiline kommunikatsioon ja elanik- konna psühholoogiline kaitse (Riigikogu 2017). Niisugusele järeldusele on jõutud ohtude maandamiseks rakendatakse ka Lätis, kus üheks oluliseks riigisiseseks mitmesuguseid meetmeid: vähendatakse terrorismivastase võitluse elemendiks reostust transpordisektoris, suurendatakse peetakse jõupingutusi oma ühiskonnas. energiasäästlikkust ja taastuvenergia Nii peetakse nende julgeolekupoliitikas kasutuselevõttu, arendatakse eesrindlikke radikaliseerumisohu vähendamisel tehnoloogiaid reostuse kõrvaldamiseks tähtsaks ühiskonna harimist – edendada ja reoainete ümbertöötlemiseks. mõistmist, et äärmuslus on tõsine oht Elukeskkonna kindlust vähendavad lisaks kodanikuühiskonnale ja selle ühtsusele, ka tagasihoidlik regionaalne areng ja aga ka riigi julgeolekule üldiselt. (Saeima vaesus. Sellele lisandub demograafiline 2019) kriis, mis on tingitud Leedu elanikkonna Kui riik eeldab ja ootab oma elanikelt vähenemisest madala sündivuse, vanane- teadlikkust ja pühendumist julgeolekule, mise ja emigreerumise tõttu. Ebaühtlane siis on institutsioonidel kohane tegeleda sotsiaalmajanduslik areng võib tingida nende usalduse võitmisega. Mõnes sotsiaalsete rühmade elatustaseme mõttes tundub iseenesestmõistetav või püsivaid või suurenevaid erinevusi. See isegi tautoloogiline tõik, et riik peab omakorda võib soodustada umbusaldust oma elanikkonnaga aktiivselt tegelema. riiklike institutsioonide ja demokraatlike Kuid riigiasutuste usalduse mõttes on

168 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

Baltikumi elanike turvalisust saab tagada tugevam partnerlus Eesti, Läti ja Leedu vahel. Foto: Raul Mee küllalt tähendusrikas Läti eesmärk tagada säilitaksid oma identiteedi, poliitilised, politsei usaldusväärsus: politsei ja ühis- majanduslikud ja kultuurilised sidemed konna vahelise koostöö tähtsus tuleneb Leeduga. vajadusest tagada politseiametnikele ohu korral juurdepääs kõikidele Läti elanikele JAGATUD MURED JA ÜHISED (Saeima 2019). Seda tuleb arvestada just SUUNAD demograafilises mõttes, sest lätlased Igal Balti riigil on üksteisest erinevaid moodustavad riigi rahvastikust natukene kogemusi ja arusaamu. Eesti peab üle 60 protsendi ning enamik ülejäänutest oluliseks küsimusi, mis Lätis ja Leedus on venekeelsed elanikud – ohu korral peab on tagaplaanile jäetud. Siinkohal toob abi jõudma riigi kõigi elanikeni, hoolimata autor välja mõned Lätile ja Leedule kellegi poliitilistest või ideoloogilistest olulised suunad, mille ülekandmist Eesti veendumustest. Teine viis rõhutada julgeolekupõhimõtetesse võiks kaaluda. oma elanike ja riigi väärtust on järgida Näiteks see, kuidas Läti otsustas NATO Leedut, kes on kultuuripärandi säilita- ja Euroopa Liiduga liitumisel seada mise määratlenud riikliku julgeoleku eesmärgiks osaleda võimalikult aktiivselt küsimuseks (Seimas 2017; Seimas 2002). rahusvaheliste organisatsioonide töös. Lähtutakse UNESCO maailmapärandi Seeläbi on Läti nimetatud organisatsioo­ kaitse konventsioonist, mille järgi mõjutab nides tõusnud edukalt positsioonidele, kultuuripärandi kadu lisaks traditsioonide mis on taganud parema võimaluse rääkida kadumisele ka otseselt sotsiaalmajandus- suurriikide esindajatega kaasa julgeoleku likke tingimusi. Nii püüab Leedu hoida küsimustes. Nii kompenseeritakse riigi tihedat kontakti emigrantidega, et nad väiksust ja ollakse võimeline osalema oma

Riigikogu Toimetised 42/2020 169 Diana Marnot

riigi jaoks oluliste julgeolekupoliitiliste Valgevene valimistega alguse saanud otsuste langetamisel. Lisaks on Läti riiklik kriis veel järgnevateks aastateks ainsana Balti riikidest pidanud oluliseks tervele regioonile julgeoleku- ja turvalisus­ hoida elanike väga häid suhteid korrakait- probleeme. Arvestades, et Valgevene on seametnikega, et tagada kriisiolukordades peale Venemaa nii Eesti kui ka Läti jaoks vastastikune sujuv suhtlus. Nad on ka oma kõige lähem mitteläänelik riik, peaks tema julgeolekupoliitika suundi kirjeldavas tegevus ja sealse arengu toetamine ka meil dokumendis selgesõnaliselt kirja pannud rohkem tähelepanu pälvima. Leedust saaks oma toetuse Ukrainale, pidades oluliseks esile tõsta majandusjulgeoleku strateegia, sealse kriisi stabiliseerimist ja aidates kus piiratakse ühe riigisisese või välisinves- arendada demokraatlikke väärtusi. Veel tori domineerimist strateegilise tähtsusega tasub tõsta Lätit esile selle eest, et ta on majandussektoris. pidanud tähtsaks investeerida kvaliteetse Leedu eeskujul võiks Eesti oma julge­ tööjõu koolitamisse. Eesti 2004. aasta olekupoliitika kujundamisel arvestada julgeolekupoliitika arengukava mainis riikliku julgeoleku osaks kultuuripärandi säilitamise. Kogu Baltikumis on elanikke vähe2, mistõttu võiksime kõik julgustada oma kodanikke riiki tagasi pöörduma. Eestis oli küll 2010. aasta Kaubandus- ja Tööstuskoja algatatud projekt „Talendid koju“, kuid taolisi ettevõtmisi saaks viia läbi korrakindlalt ja tugisüsteemide Tööjõu pidevat loomisega saavutada rohkem edu. ajakohast arendamist „Välispoliitika arengukava 2030“ küll viitab sellele, kuid julgeoleku kontekstis võib pidada osaks riigi on tähtsad ka kodanike arv ja kultuuri julgeolekupoliitikast. säilitamine, mistõttu võiksid need olla kirjas ka meie julgeolekupoliitika alustes. Samas ei taga riigi julgeolekut ega siseturvalisust ainuüksi kohalikele elanikele keskendumine. Selles küsimuses võiks esile tõsta Läti, kes on oma poliiti­ lises dokumendis väljendanud selget küll tööjõu koolituse olulisust, kuid toetust Ukrainale. Kuigi Ukraina kriis sai hilisemates dokumentides on see teema alguse juba 2013. aastal, on nii Eesti kui puudu. Ka Leedu dokumentides ei ole seda ka Leedu 2017. aasta strateegiates jäetud teemat esitatud. Arvestades, et sotsiaalne see suurema tähelepanuta. Kuna Venemaa stabiilsus ja jätkusuutlikkus on iga riigi tegevus Ukrainas ja Euroopa reaktsioon jaoks oluline, võib tööjõu pidevat ajako- sellele on olulised ka Eestile, teeb autor hast arendamist pidada isegi osaks riigi ettepaneku pidada sealse kriisi stabili- julgeolekupoliitikast. seerimist ka meile riiklikult oluliseks ja Geograafilise asendi tõttu on Leedu võimalusel leida viise, mis aitaksid sealset ainsana pidanud vajalikuks pöörata olukorda stabiliseerida või lahendada. tähelepanu ka Valgevenele. Varem on Arvestades kuivõrd toetuvad Balti riigid Leedul olnud temaga seoses kokkupuuteid oma liitlastele, toonitades ja rõhutades selliste probleemidega nagu salakauba­ seda igas oma dokumendis, võiks sell- vedu ning sotsiaalmajanduslik ja evõrra näidata ka oma dokumentides üles keskkondlik ebastabiilsus. Lisaks tekitab suure tõenäosusega 2020. aasta augusti 2 Eestis ∼1,33 mln, Lätis ∼1,92 mln, Leedus ∼2,8 mln.

170 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

2020. aasta suve ja sügise sündmused Valgevenes on näidanud, et jõutasakaalud võivad kiiresti muutuda. Foto: Andrew Keymaster / Unsplash.com solidaarsust ja püsivat tuge nii Ukrainale Liikumisvõimalused, mida pakub kui ka Valgevenele. Mõistlikum oleks Schengeni viisaruum, ja Balti riikide mitte alluda külmutatud konfliktide sarnased ohutajud võiksid tingida loogikale ja oodata, kuni rahvusvaheline olukorra, kus oleks otstarbekas arendada kogukond nendest teemadest väsib või julgeolekualast koostööd, lähtudes tüdineb. regionaalsetest huvidest. 2020. aasta suve ja sügise sündmused Valgevenes on näidanud selgelt, et meie enda regioonis võivad jõutasakaalud muutuda mõne kuuga nii palju, et ka ilma otsese Valgevene sündmused sõjalise konfliktita võib nende mõju meie on muutnud regioonis tunda veel aastaid. Esile võivad kerkida ohud, mis ühel või teisel moel jõutasakaalu mõne ja erineva intensiivsusega mõjutavad kuuga nii, et sõjalise siiski kogu Baltikumi. Oleme seotud nii regionaalselt, maailma silmis kui ka sar- konfliktitagi on nende naste julgeolekuohtude läbi. Sellepärast saab Baltikumi elanikkonna turvalisust mõju regioonis tunda piiriüleses Euroopas tagada veel tugevam veel aastaid. partnerlus Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Riigikogu Toimetised 42/2020 171 Diana Marnot

KASUTATUD ALLIKAD BRANIFF, W. (2019). Homeland Security and Governmental Affairs Committee: Countering Domestic Terrorism:  Examining the Evolving Threat. US. Senate Committee on Homeland Security and Governmental Affairs. –  https://www.hsgac.senate.gov/imo/media/doc/Testimony-Braniff-2019-09-25.pdf MARNOT, D. (2020). Baltikumi julgeolekupoliitika dokumentide võrdlus. Sisekaitseakadeemia. –  https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2538?locale-attribute=ru RIIGIKOGU. (2004). Eesti Julgeolekupoliitika alused. – https://www.riigiteataja.ee/akt/773389 RIIGIKOGU. (2010). Julgeolekupoliitika alused. – https://vm.ee/sites/default/files/content-editors/JPA_2010.pdf RIIGIKOGU. (2017). Julgeolekupoliitika alused. –  https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/2017.05.31_jpa_riigikogu.pdf SAEIMA. (2008). National Security Concept. – https://www.mod.gov.lv/sites/mod/files/document/2008_nd_en.pdf SAEIMA. (2019). The National Security Concept. – https://www.mod.gov.lv/sites/mod/files/document/NDK_ENG_final.pdf SEIMAS. (2002). National Security Strategy. – https://www.files.ethz.ch/isn/156885/LithuaniaNationalSecurity-2002.pdf SEIMAS. (2017). National Security Strategy. – https://kam.lt/download/57457/2017-nacsaugstrategijaen.pdf

172 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

Viiepallise hindamissüsteemi arengulugu Eesti koolihariduses*

hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama EINAR VÄRÄ viiepallisüsteemis hindeskaalasse“ Haridus- ja Noorteameti (Abipolitseiniku… 2020). Kas soovimatus rahvusvahelistumise sellises olukorras numbrilist hindamist osakonna nõunik kasutada näitab, et sellega on midagi tõsi- selt valesti? Kas on asi nii, et meie üldha- eie üldhariduskool vajab riduses ametlikult kasutatav kahe mitte- uut hindamissüsteemi, rahuldava hindega hindamissüsteem on mis ei mõõdaks peaasja- eelkõige karistav, mitte õppijat innustav likult puudujääke, vaid ega tema arengut toetav, mistõttu ei olnud Mtoetaks ja peegeldaks õpilase arengut. selle rakendamine eriolukorra tingimustes mõistlik? Et vastata nendele küsimustele, Õpitulemuste hindamise arenguloo juured on muu hulgas tarvis vaadelda Eesti ulatuvad kaugesse minevikku. Paljude põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sajandite jooksul on hindamisega seonduv seadustatud viiepallisüsteemi arengulugu kütnud hulgaliselt kirgi. Ka Eestis on see alates selle tekkest kuni tänapäevani. teema olnud üle kahesaja aasta üleval Siinvaadeldav hindamissüsteem võeti ega ole tänaseni kaotanud teravust. 2020. esmakordselt kasutusele rohkem kui 180 aasta märtsis välja kuulutatud eriolukorra aastat tagasi Vene keisririigis (mille osaks tingimustes läksid kõik Eesti koolid üle olid tollal ka Eesti alad) ning muutus distantsõppele.­ Paar päeva hiljem kutsus ajapikku valitsevaks hindamisviisiks Haridus- ja Teadusministeerium õpetajaid nii Vene impeeriumi kui hiljem ka vähemalt esimesel kahel nädalal üldha- Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud riduskoolide õpilasi numbriliselt mitte maades. Seetõttu hõlmab käesolev hindama (Koik 2020). Hiljem lisati põhi- artikkel lisaks Eestile ka meie n-ö kooli- ja gümnaasiumiseadusse põhimõte, saatusekaaslasi ehk riike, kus on olnud et „eriolukorra algusest kuni õppeaasta või on senini kasutusel sisuliselt tsaari- lõpuni võib põhikoolis ja gümnaasiumis ajast pärit viiepalline hindamissüsteem. kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist Taoline lähenemine võimaldab saada selgema ettekujutuse sellest, kuivõrd * Eelretsenseeritud artikkel aja- ja asjakohane on meil üldhariduses

Riigikogu Toimetised 42/2020 173 Einar Värä

kasutatav kahe mitterahuldava hindega varjupoolena on nähtud seda, et see viiepalline skaala. kasvatab noortes auahnust (Põld 1918, Piiratud mahu tõttu on käesolevas 17). Jesuiitide haridussüsteemi 1599. artiklis piirdutud üldharidusega, mis aastal esmakordselt ilmavalgust näinud tähendab, et Eesti kutsehariduses ja alusdokumendis Ratio Atque Institutio kõrghariduses kasutusel olnud ja olevaid Studiorum Societatis Jesu sisaldusid reeglid hindamissüsteeme ei käsitleta. Mõisteid kooli alamastme*1 õpetajatele (Regulae „hindamissüsteem“, „hindamisskaala“ ja communes professoribus classium inferiorum). „hindamisviis“ käsitletakse antud konteks- Muu hulgas kirjeldati punktis 38 ka tis sünonüümidena. õpilaste hindamist klassis. Õpetaja pidi eristama klassi õpilasi, kasutades järgmisi NUMBRILISE HINDAMISE hindeastmeid: parim (optimos), hea (bonos), TEKKIMISEST keskmine (mediocres), küsitav (dubios), võib Vajadus õpetada ja kasvatada noort põlv- õpinguid jätkata (retinendos), väljaarvami- konda on eksisteerinud nii kaua, kui on sele kuuluv (rejiciendos) (Ratio Studiorum eksisteerinud inimkond, ning õpetamine 1635, 115). Hindeastmeid võis tähistada ka ja selle tulemuslikkuse hindamine on numbritega 1, 2, 3, 4, 5, 6. Sarnast hinda- ühel või teisel kujul käinud alati käsikäes. misskaalat ühest kuueni, kus parim hinne Formaalne hindamine sai samuti alguse on üks, kasutatakse praegu nt Saksamaal tuhandeid aastaid tagasi Hiinas seoses (Eurydice 2020, Germany). riigiaparaadi tekkimisega ja vajadusega Ratio Studiorumis kirjeldatud hinnata tulevaste ametnike sobivust hindamine oli mõeldud eeskätt klassi­ ametikohale. Laste ja noorte harimiseks siseseks kasutamiseks. Lähtuvalt sellest mõeldud antiikaja koolides toimis õppijate määrati näiteks õpilase istekoht klassis teadmiste hindamine kas suulise tagasi- (Kvale 1995, 13). Õpilaste paigutamist sidena või hooletute õpilaste karistamise klassiruumis vastavalt õppeedukusele ja hoolsate kiitmise/autasutamise kujul. rakendati hiljem laialt ka Vene keisririigis, Samamoodi hinnati õpilaste teadmisi ka sealhulgas Eestis. Näiteks kasutati seda 19. keskaja koolides, kusjuures teadmiseks sajandi algul praegu Tallinna Gustav Adolfi loeti peamiselt püha- ja muude tähtsate gümnaasiumi nime all tuntud Tallinna tekstide tundmist peast (Wilbrink 1997, kubermangugümnaasiumis (Laul, Tamm 32). 2006, 58). Säilis selline käsitlus ka 20. Varauusajal alanud ühiskonna hari- sajandil, mille tõttu nt sõna „Kamtšatka“ dusnõudluse kiire kasv tõi kaasa vajaduse omandas vene keeles lisatähenduse: nii kooliharidust (sealhulgas ka hindamist) hakati nimetama klassiruumis tagapinke, rohkemal määral struktureerida ja kus istusid viletsamad õpilased (Ušakov formaliseerida. Renessansiajastu humanis- 2012). tid kritiseerisid teravalt õpilaste hindamist 18. sajandil alanud ja 19. sajandil karistustega ning pakkusid asemele noorte jätkunud ühiskonna bürokratiseerumine motiveerimist konkurentsi ja ergutuse mõjutas ka haridusvaldkonda. Vajadus (näiteks notae ehk punktide) abil. Punkte laiendada hariduse kättesaadavust kõigile saaks nende arvates nii teenida nt hea käi- ühiskonnakihtidele tingis haridussüsteemi tumisega kui ka kaotada nt akadeemilise formaliseerumise ja standardiseerumise mahajäämuse või halva käitumise korral ning esirinnas oli siin Preisimaa, kus (Wilbrink 1997, 38). Õppijate numbrilise hindamise algust 1 Jesuiitide kool oli kaheastmeline: studia inferiora (alam­ on seostatud aga eelkõige jesuiitidega. aste), kus omandati gümnaasiumiharidus, ja studia superiora (ülemaste), mis andis kõrghariduse. Studia Nende haridussüsteemi selgrooks oli inferiora jagunes kolmeks klassiks ehk grammatika-, õpilastevaheline konkurents, mille humaniora- ja retoorikaklassiks.

174 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

üldine koolikohustus kehtestati 1760. haridussüsteemiga, mis ei sallinud isegi aastatel. Tolle aja eesrindlikemaks peetud väiksemaid kõrvalekaldeid. preisi haridussüsteem oli eeskujuks 4. Alates 1991. aastast tänapäevani ehk mitmele riigile, sealhulgas ka Vene hindamissüsteemide reformide periood impeeriumile. Standardiseerima hakati pärast NSV Liidu lagunemist tekkinud õppekavasid, õppematerjale (õpikud), aga riikides. Erinevalt sõdadevahelisest perioo- ka eksamite ja hindamise süsteeme. dist tekkis endise Nõukogude impeeriumi aladel tunduvalt rohkem iseseisvaid riike, VIIEPALLISE HINDAMISSÜSTEEMI mis muu hulgas põhjustas ka hindamissüs- ARENGULUGU teemide paljususe. Koolipoisi number ikka kolm, väidab eesti vanasõna staatusesse tõusnud ütlus Hindamine koolis kuni 1917. aastani (vt Krikmann). Aga miks just kolm? Kuigi Esimesi katseid rakendada õpilaste õppe­ mõnikord on väidetud, et Eesti Vabariigi edukuse, hoolsuse ja käitumise hindamist üldhariduskoolides ametlikult kehtiv tehti Vene keisririigis juba 18. sajandil hindamissüsteem ühest viieni, kus alles kolm on rahuldav hinne (põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 29 lg 2), kuulub nõukogulike jäänukite hulka (vt nt Jõulu 1994), ei ole see kaugeltki nii. Vaadeldav hindamisskaala pärineb 19. sajandi Viiepalline esimese poole Vene keisririigist, kuid 20. sajandi esimesel poolel olid just Baltimaad hindamisskaala tsaariaegse viieastmelise/-pallise hindamise pärineb 19. sajandi (taas)juurutamise esirinnas, edestades ka Nõukogude Liitu. esimese poole Viiepallise/-astmelise hindamissüsteemi ajalugu võib jagada neljaks etapiks, mida Vene keisririigist. on selgelt määranud murrangulised ajaloosündmused: 1. Kuni 1917. aastani ehk alates numbrilise hindamise tekkimisest Vene keisririigis kuni impeeriumi lagunemiseni. (Bolotova 2015, 59–60; Kazakova 2011, Vaatamata regionaalsetele erisustele olid 153; Põlnev 2017). Samasse aega ulatuvad arengud sel ajal nii Venemaal kui ka esimesed andmed õppijate teadmiste Baltimaades üsna sarnased ning põhinesid kindlaksmääramise kohta ka Eesti aladel enam-vähem ühtsel seadusandlikul alusel (Andresen 2002, 284). Üleriigilise (numb- (eriti viimastel aastakümnetel). rilise) hinnete süsteemi rakendumine 2. Aastad 1918–1940 ehk sõdadevahe- tsaaririigis jäi aga 19. sajandisse. line periood. Kuigi Nõukogude Venemaa / 1802. aastal loodi Vene impeeriumis NSV Liidu ja kolme Balti riigi haridussüs- keiser Aleksander I korraldusega rahvaha- teemid liikusid tol ajal igaüks oma teed, ridusministeerium ning Katariina II ajal jõudsid hindamisviisid perioodi lõpuks alanud haridusvaldkonna süstematiseeri- üsna sarnasele tulemusele. mine ja bürokratiseerimine sai sisse uue 3. Aastad 1940–1991 ehk ühtlase hoo. 5. novembril (17. novembril ukj) 1804. viiepallise hindamissüsteemi rakendamine aastal kinnitas tsaar ülikoolidele alluvate NSV Liidus ja sellesse inkorporeeritud õppeasutuste seaduse (Polnoje sobranije Baltimaades. Sel perioodil oli tegemist zakonov 1830, 626–644). Seadusega loodi äärmiselt unifitseeritud nõukogude esmakordselt Venemaal kesk- ja algkoolide

Riigikogu Toimetised 42/2020 175 Einar Värä

ühtne süsteem (Ustav utšebnyh zavedenij). (slabõje); 2 – „kasin“ (posredstvennõje); 3 – Esimese astme moodustasid kihelkonna- „piisav“ (dostatotšnõje); 4 – „hea“ (horošije) koolid, teise – kreis- ehk maakonnakoolid ja 5 – „väga hea“ (otlitšnõje). Samade ning kolmanda gümnaasiumid. Kehtestati numbritega tuli hinnata ka hoolsust ja ka järjepidevuse põhimõte, st madalama käitumist (Žurnal Ministerstva narodnogo astme kooli esmane ülesanne oli valmis- prosveštšenija 1837, xxx–xxxvii). tada õpilasi ette edasiõppimiseks kõrgema 1837. aastal kehtestatud süsteem oli astme koolis. Muu hulgas piiritles seadus nii mõneski mõttes meie tänapäevasest ka iga-aastaste avalike katsete korralda- süsteemist asjakohasem. Esiteks oli järg- mise ja numbrilise hindamise põhimõtted. misesse klassi üleviimise ja lõputunnistuse Erinevalt jesuiitide rakendatud n-ö saamise aluseks kõigi ainete keskmine reitinguskaalast, kus hinded väljendasid koondhinne, mis pidi olema vähemalt õppurite paremusjärjestust, hakati Vene 3. Ehk siis õpilaselt ei oodatud võrdset keisririigis riiklikult juurutama n-ö vahe- võimekust kõigis õppeainetes: mõnes neist mikskaalat, kus „mõõtühikuks“ oli pall võis ta saada ka mitterahuldava keskmise (tollal vene keeles šar). Seaduse kohaselt hinde. Tõsi, gümnaasiumis vajas õppija kehtestas hindamisskaala kooli direktor. lõputunnistuse saamiseks vähemalt hinnet Järgnevatel aastatel kasutati Vene 3 usuõpetuses, vene, ladina ja kreeka keisririigis ning sealhulgas ka Eestis keeles ning rehkendamises ja geomeetrias. mitmesuguseid hindamisviise. Näiteks Teiseks oli ka selge erinevus hinde 1 Tartu õpperingkonna gümnaasiumides ja hinde 2 vahel. Kreiskoolis ei saanud ja kreiskoolides rakendati kümnepallist tunnistust ega pääsenud järgmisesse klassi süsteemi, kus 10 oli ülihea hinne ning õpilane, kelle keskmine koondhinne oli 0–1 nõrk (Andresen 2002, 284). küll vähemalt 3, kuid kes sai usuõpetuses, Esimene katse rakendada Vene vene keeles ja rehkendamises „ühe“. keisririigi gümnaasiumides ja kõrge- Gümnaasiumis ei antud lõputunnistust mates õppeasutustes ühtne üleriigiline ega viidud järgmisesse klassi õpilast, kellel hindamissüsteem tehti 1818. aastal, oli vähemalt ühes aines hindeks „nõrk“ kui tsaari määrusega kehtestati katsete ehk 1 (Žurnal Ministerstva narodnogo läbiviimise reeglid ametiauastet andvatele prosveštšenija 1837, xxxiv–xxxvii). õppeasutustele (Sbornik postanovlenij Lõplikult kinnitati viiepallisüsteem 1875, 1139–1145). Dokumendiga viidi ametlikult kasutamiseks Vene keisririigi sisse neljapalline õppija edukuse hinda- kreiskoolides ja gümnaasiumides 1846. misskaala, kusjuures siinkohal tähistas aastal (Žurnal Ministerstva narodnogo palli sõna šar asemel juba sõna ball, mis on prosveštšenija 1846, 134). Eesti aladel tänaseni vene keeles kasutusel. tegutsevate gümnaasiumide õppekava- See keiserlik ukaas täiel määral ei desse hakati samuti viiepallist hindamist rakendunudki, kuna õppeasutuste arvates sisse viima. Näiteks, Tallinna kubermangu­ jäi neljast hindest väheks ning nad üritasid gümnaasiumi (tänapäeval Gustav Adolfi kehtestada keerukamaid asutusesiseseid Gümnaasium) 1843. aasta õppeplaani hindamissüsteeme. alusel viidi järgmisse klassi üle õpilased, 29. jaanuaril (10. veebruaril ukj) 1837. kelle hinnete keskmine oli vähemalt aastal saatis Venemaa rahvaharidusminis- rahuldav, kuid vene keele hinne vähemalt teerium alluvuses olevatele kreiskoolidele hea (Laul, Tamm 2006, 62). Nimetatud ja gümnaasiumidele laiali ringkirja, millega kooli 1849. aasta õppekavaga kinnistus neile kehtestati katsete läbiviimise reeglid. seal viiepalline hindamine (Gustav Adolfi Ringkirjas sisaldus ettepanek viia katse Gümnaasiumi ajalugu 2014, 14). korras neljaks aastaks sisse viiepalline Praktikas oli Vene keisririigi kreiskoo- õppeedukuse hindamissüsteem: 1 – „nõrk“ lides ja gümnaasiumides sageli kasutusel

176 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

kuuepalline hindamisskaala, ehk õpetajad on viimasel ajal väga paha mõju koolide lisasid omal algatusel veel ka „nulli“ kasvandikkude elu peale avaldanud“: 78 tähistamaks teadmiste täielikku puudu- neist üritasid endalt elu võtta, 136 õpilast mist. Kui õpilane sai korduvalt 0, võis teda sooritasid enesetapu, 290 õpilast lõpetasid oodata ka kehaline karistus (Ušinski 1861, oma õppimise jne (Eksamid keskkoolides 7). Lisaks sellele kasutati laialdaselt ka 1907). Sarnane kriitika jätkus ka järgne- plusse ja miinuseid (nt 3+ või 5–) ning isegi vatel aastatel: „Praegu iga veerandaasta segaarve (nt 3½ või 4½) (Põlnev 2017). lõpul meile ajalehe veergudelt terve rida Vene keisririigi kihelkonnakoolides, noorte inimeste nimesid silma puutub, kes eragümnaasiumides, sõjakoolides jne koolist saadud halva numbri tagajärjel siit hinnati õppurite õppeedukust mitmesu- maailmaga arved ära õiendasivad, mis juba guste süsteemide alusel. Mõnes (tütarlaste) ükskord küll mõjuv põhjus selleks peaks eragümnaasiumis piirduti kahe hindega olema, et numbrite-süsteem kõlbmatuks ehk jõuab / ei jõua edasi. Oli õppeasutusi, peaks tunnistatama ja kolikambrisse kus rakendati kolmepallist skaalat, kus heidetama. Kuid, nagu näha, ei arvata sarnaselt saksa süsteemile oli parimaks pedagoogikailmas enesetapmistki veel hindeks 1 (üsna rahuloldav), sellele küllalt mõjuvaks argumendiks“ (Aumann järgnesid 2 (rahuloldav) ja 3 (mitterahulol- 1911, 1). dav). Sõja- ja kadettide koolides, kinnistes Esimese maailmasõja aastail algatas tütarlaste õppeasutustes jne tohtis kasutu- Venemaa haridusministeerium muutusi sel olla ka 12-palline skaala (Põlnev 2017). koolipoliitikas. 21.–26. aprillil (4.–9. mail Eestis võis koolides kohata samuti väga ukj) 1915. aastal toimus haridusminister mitmesuguseid hindamisviise (Andresen krahv Ignatjevi juhtimisel nõupida- 2002, 284–289). Sarnane olukord oli ka mine keskkooli uuendamise teemal. Läti ja Leedu aladel (vt nt Pivoriūnaitė Nõupidamine mõistis hukka õpilaste 2006, 22). numbrilise hindamise ja eksamid õppe- Sajandivahetuseks oli viiepallisüstee- aasta lõpul (Hariduseministeeriumi tööd mist saanud kindlalt valitsev hindamisviis keskkooli uuendamise alal 1915). Sellele vähemalt Vene keisririigi haridusmi- järgnes 28. septembri (11. oktoobri ukj) nisteeriumile alluvates keskkoolides, 1915. aasta rahvaharidusministeeriumi kusjuures 1850. aastatest alates hakkas see ringkiri koolidele sõnumiga, et „kooli- üha rohkem muutuma meile tuttavaks õpilaste teadmiste kuiva kontrolli asemel kahe mitterahuldava hindega skaalaks, praegu valitseva numbrisüsteemi abil kus aritmeetiline keskmine jäi „ainult tuleb õiglasemat hindamiseviisi tarvitusele paremusjärjestuse ja klassis istuma jätmise võtta, mis selle peal põhjeneb, et kõiki aluseks. Üleviimiseks oli kõikides ainetes muljeid arvesse võetakse, mis iga üksiku vaja ikkagi rahuldavaid hindeid.“ (Laul, kooliõpilase individuaalsete omaduste Tamm 2006, 62). Nõnda hakkaski kinnis- kõigekülgse tundmaõppimise tagajärjel tuma rahvatarkus, et „koolipoisi number saadakse“ (Žurnal Ministerstva narodnogo ikka kolm“. prosveštšenija 1915, 15; Uus kurss kooli- 19. sajandi viimasel kolmandikul ja 20. poliitikas 1915). Koolidel soovitati kaaluda sajandi algul sattusid keskkoolide eksamid õpilaste teadmiste numbrilise hindamise ja numbriline hindamine Venemaal terava otstarbekust ning vajadusel töötada kriitikatule alla. 1907. aasta detsembris välja oma hindamissüsteem (Žurnal arutas küsimust Venemaa rahvahari- Ministerstva narodnogo prosveštšenija dusministeeriumi nõukogu. Koosolekul 1915, 15). näitas tollane rahvahariduse minister 1916. aastal esitas tollane haridusmi- P. Kaufmann dokumente, mis tõestasid, nister valitsusele üld- ja kohustusliku et „eksamid ja numbripanemise süsteem alghariduse seaduse eelnõu, mis nägi ette

Riigikogu Toimetised 42/2020 177 Einar Värä

üsna põhjaliku Vene keisririigi hariduselu nagu ennemalt ühel. Uuel korraldusel on ümberkorraldamise, muu hulgas ka numbritel järgmine tähendus: 1 – väga hindamises pallisüsteemist loobumise. hea; 2 – hea; 3 – rahuloldav; 4 – halb; 5 – Tsaarivalitsus piirdus aga vaid haridus- väga halb.“ (Numbri-süsstami koolides on süsteemi osalise reformimisega, mis ei muudetud 1918; Uus numbri-süstem kooli- muutnud selle olemust, sisu ega struktuuri des 1918). See skaala siiski ei rakendunud. (Bolotova 2015, 61). 1917. aastal alanud 1918. aasta novembris alistus Saksamaa pöördelised sündmused põhjustasid Vene esimeses maailmasõjas Antandi riikidele, keisririigis tsaarivõimu kokkuvarisemise, misjärel Saksa okupatsioon Eestis lõppes. impeeriumi lagunemise ning uute riikide 22. mail 1919. aastal otsustas haridusmi- (sh Eesti Vabariigi) sünni. Sellega kaasnesid nisteerium tulla tagasi „senini tarvitusel sügavad muutused hariduselus. olnud numbri (Vene) süsteemi järele või sõnadega – „väga hea“ või „rahuloldav“. Lõputunnistused anti sel kevadel välja kõigile lõpetajatele ilma eksamita, sest „möödaläinud kooliaasta loetakse õppeaas- taks sellepeale vaatamata, et ta sõjaoludest sai takistatud.“ (Martinson 1919, 2). Johannes Käis pidas Haridus- ja sotsiaalministeeriumi 1919. aasta 17. oktoobri ringkirjaga nr 7179 kolmejärgulist sõnalist kehtestati aga Eesti alg-, kesk- ja erikooli- hindamissüsteemi des uus hindamissüsteem: „Edasijõudmist tähendatakse tunnistustes sõnadega: viiepallisest lihtsamaks, „hea“, „rahuldav“, „nõrk“. Kõik teised arusaadavamaks ja tähendamisviisid ja lisamärkused ei ole tunnistuses lubatavad.“ Märkimisväärne pedagoogiliselt õigemaks. oli ka selle ringkirja punktis 3 sõnastatud hindamise põhimõte: „Tööde hindamisel tuleb aluseks võtta töö väärtuslisi külgi, aga mitte niipalju puudusi ja vigade rohkust.“ (Kaiv, Kurvits 1932, 237). See määrus langes kohe kriitikatule Aastad 1918–1940 alla (vt Riigikoolinõuniku eeskiri õpilaste Eesti Vabariik teadmiste hindamise kohta 1919) ning 24. veebruaril 1918. aastal iseseisvuse kriitika jätkus ka järgmistel aastatel. välja kuulutanud Eesti Vabariik sattus Vaatamata sellele, et ringkiri ei rääkinud kohe Saksa okupatsiooni alla. Sama midagi hindenumbritest, nähti sõnade aasta augustis allkirjastasid Nõukogude „hea“, rahuldav“ ja „nõrk“ taga sageli Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu varasemast tuttavaid 4, 3 ja 2 (vt nt Aavik lisaprotokolli, millega Venemaa loobus 1925, 2). Johannes Aaviku arvates ei oma ülemvõimust Eesti aladel. Sakslased võimaldanud kolmejärguline hindamis- hakkasid siduma Eestit Saksa keisririigiga, süsteem „peenemate vahede tegemist“. Ta sekkudes ka haridusellu. Muu hulgas kutsus üles võtma taas tarvitusele hinde väljendus see katses kehtestada Eestis „viis“ (Aavik 1925, 2; Eesti keele õpetajate saksapärane hindamissüsteem. 1918. aasta kongress 1931). Tugev oli ka surve taastada sügisel teatasid Eesti ajalehed, et numb- tsaariaegne viiepalline numbrisüsteem, risüsteemi koolides on muudetud: „Nüüd mida suur osa õpetajaid pidas paremaks ei igatse ükski kooliõpilane enam mitte (vt nt Valga õpetajate ühingu koosoleku viit, sest viiel on praegu samane tähendus otsus 1934).

178 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

Tööde hindamisel tuleb aluseks võtta töö väärtuslisi külgi, aga mitte niipalju puudusi ja vigade rohkust. (Kaiv, Kurvits 1932, 237). Kaader filmist „Kevade“. Tallinnfilm.

Samas oli ka kolmejärgulisel sõnalisel Õpilaste hindamisest 1931; Jälle eksamid hindamissüsteemil kaitsjaid. Johannes ja numbrisüsteem 1933), kuid 1933. aasta Käis pidas seda viiepallisest numbrisüs- lõpus saatis HSM koolivalitsustele seisu- teemist „lihtsamaks, arusaadavamaks ja koha võtmiseks hindamismääruse eelnõu pedagoogiliselt õigemaks“ (Käis 1928, 133). viiejärgulise hindamisskaala sisseviimise Ta kahtles, et viiepalline süsteem asja kohta (Kas õpilasi 10 numbriga hinnata? paremaks teeb: „… need samad õpetajad, 1933). 1934. aasta 10. veebruaril allkirjas- kellele ei jätku kolmeastmelisest hinda- taski minister N. Kann määruse, millega misest, esimestena võtavad tarvitusele avalikele õppeasutustele ja erakoolidele ka viieastmelises süsteemis miinused, ning eksamikomisjonidele kehtestati plussid, veerandid ja pooled! Nii see oligi „viiejärguline hindamisviis: väga hea, siis, kui maksev oli hindamisviis 1–5: oli hea, rahuldav, puudulik ja nõrk“ (Õpilaste küllalt teravmõttelisi „hindajaid“, kes hindamise ning klassi ja koolikursuse… tarvitasid 1 kahe miinusega või koguni 1934). Määrus nägi ette, et tunnistustel ja 0+ j. m“ (Käis 1931, 2). Tollase Tallinna protokolliraamatutes märgitakse õpilaste linnanõuniku Jakob Kentsi arvates olid hinnangud määruses nimetatud täissõ- tsaariaegse hindeskaala pooldajateks vana- nadega. Algkooli 1.–5. klassi õpilane viidi ja venemeelsed õpetajad, kes unistasid järgmisesse klassi üle, kui tema õppetöö võimalusest „poisiklutile, kes sind oma oli hinnatud vähemalt rahuldavaks kõigis vastusega või mitteteadmisega vihastas, õppeainetes või puudulikuks mitte enam suure žestiga „palotška“ välja panna…“ kui ühes aines. Vanematel õpilastel pidid (Kents 1931, 2). kõik hinded olema vähemalt rahuldavad. 1930. aastate algul asus haridus- ja Kuigi riiklikult polnud numbritega sotsiaalministeerium ette valmistama hindamine ette nähtud, hakkasid paljud hindamissüsteemi reformi. 1931. aastal koolid seda koolisiseselt kasutama ning saatis HSM koolidesse ringkirja, küsides sõnaliste hinnete taga nähti varasemast „Kas kolmeliigiline hindamissüsteem on tuttavaid numbreid ühest viieni (vt nt küllaldane?“ viitega mitmelt poolt tulnud „5“ jälle õpilaste tunnistusele 1940). kriitikale (Õpilaste hindamiseviis võetakse Omamoodi tunnistus sellele leidub ka revideerimisele 1931). Lisaks viiepallisele ajakirja Eesti Kool 1938. aasta augusti- skaalale kaaluti ka teisi variante (vt nt numbris. Leisi algkooli juhataja Albert

Riigikogu Toimetised 42/2020 179 Einar Värä

Seppel, kes osales Palangas toimunud tulemustele (Ustav jedinoi trudovoi školõ algkooli võimlemisõpetajate suvelaagris 1923). 1930. aastate alguseni kasutati ning kirjeldas Leedu kooliolusid, märkis Nõukogude Liidus mitmekesiseid õpilaste seal muu hulgas, et Leedus „kehtiv (numb- teadmiste arvestamise süsteeme. Muu riline – E. V.) hindamissüsteem sarnaneb hulgas rakendati laialdaselt rühmapõhist meie omale“ (Seppel 1938, 423). hindamist, mis sageli tähendas, et hinnati Asi päädis sellega, et 1940. aasta ühte konkreetset õpilast ning tema hinne veebruaris avaldas haridusministeerium pandi kogu rühmale (Bolotova 2015, 63). hindamismääruse, mis sõnalistele hinne- Järgmine põhjalik hindamissüsteemi tele lisas ka numbrilised: väga hea ehk 5, muutmine algas NSV Liidus 1930. aastatel, hea ehk 4, rahuldav ehk 3, puudulik ehk kui ilmusid sellekohased valitseva kom- 2 ja nõrk ehk 1. Koolisiseselt (klassipäevi- munistliku partei keskkomitee määrused. kutes ja -tunnistustel) tuli kasutada vaid Jõudu koguv stalinism vajas lihtsat ja numbreid, lõputunnistustel aga sõnadega ühtsustatud hindamisviisi, mis toetaks ja sulgudes numbritega (Nõudeid õpilasilt totalitaarse režiimi haridusmehhanismi. kursuse lõpetamisel 1940; Täna vabanevad 1932. aasta määrusega keelati ära keeru- õpilased 1940). lised hindamissüsteemid (Postanovlenija CK VKP(b) 1936, 25) ning 1935. aasta RNK Nõukogude Venemaa ja ÜK(b)P otsusega kehtestati viieastmelise Venemaa koolisüsteemi põhjalik ning kahe mitterahuldava hindega skaala ümberkorraldamine algas enamlaste (KPSS v rezoljutsijah… 1985, 266), mis võimuletulekuga 1917. aasta hilissügisel. üsnagi sarnanes tsaariaegse ning Eestis Järgmise aasta mais ilmus Nõukogude aasta varem taaskehtestatud hindamissüs- Venemaa hariduse rahvakomissari ehk teemiga. Hinded olid sõnalised ehk „väga haridusministri A. Lunatšarski määrus nõrk“, „nõrk“, „rahuldav“, „hea“ ning „Hinnete tühistamisest“, mis koosnes „väga hea“ ning need kehtisid kuni 1944. kahest paragrahvist: aastani. §1. Pallisüsteemi kasutamine õpilaste teadmiste ja käitumise hindamiseks Läti ja Leedu tühistatakse eranditult kõigil koolipraktika 1918. aasta novembris iseseisvunud juhtudel. Läti Vabariigis oli algselt kasutusel mitu § 2. Klassist klassi üleviimine ja erinevat hindamissüsteemi. Kasutati tunnistuste väljastamine toimub õpilaste kaheastmelist mitteeristavat hindamist edukuse alusel, lähtudes õppenõukogu (nesekmigi ehk ebaõnnestunud vs. sekmigi arvamusest akadeemilise töö tulemuslik- ehk edukas), kolmeastmelist hindamist kuse kohta (Sobranije … 1942, 531). (nt eelmisele kahele hindele lisandus loti 1922. aasta hariduse rahvakomissariaadi sekmigi ehk väga edukas), kuid enamikus juhendis märgiti, et hinnetest loobumine koolides rakendati numbrilist skaalat. 10. oli reaktsiooniks vana kooli jäledatele märtsil 1920. aastal andis haridusminister (vene keeles urodlivõje) kontrollimis- K. Kasparsons välja määruse, mille koha- viisidele, kuid sisaldas ka üleskutset selt tuli Läti koolides rakendada neljaast- töötada välja uus hindamise süsteem, melist hindamissüsteemi ehk ebapiisav, mis arvestaks õpilase psühholoogiat ja rahuldav, täiesti piisav, hea ning ruumi pedagoogilise protsessi olemust (Boiko kokkuhoiu eesmärgil oli lubatud need 2012, 141; Bolotova 2015, 62). 1923. aasta sõnalised hinded asendada numbritega 2, valitsuse dekreediga kinnitati ühtse töö- 3, 4, 5 (Valdības Vēstnesis 1920, nr 58, 1). kooli põhikiri, millega seadustati õpilaste Tegelikkuses domineerisidki hindamises ühest õpperühmast teise üleviimine numbrid, mille tõestuseks on 1935. aasta koolinõukogu otsusega vastavalt õppetöö Läti haridusministri algkoolidele suunatud

180 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

määrus, milles hinnete sõnastused olid eksamikomisjonides tarvitada viiejärgulist mõnevõrra teistsugused võrreldes 1920. hindamisviisi järgmiste tähendustega: aasta määrusega, kuid esikohal olid väga hea – 5, hea – 4, rahuldav – 3, numbrilised hinded 2st 5ni (Izglītības puudulik – 2 ja nõrk – 1“ (Õpilaste Ministrijas Mēnešraksts 1935, 657). hindamise juhend 1940, 152–153; Õpilaste Selline hindamissüsteem jäi kehtima hindamine ja klassitunnistuste andmine 1940. aastani. 1940. aasta juulis teatas 1940). Tegemist oli juhendiga, mis lähtus Läti haridusministeerium, et kavatseb veel „kodanliku Eesti“ seadusandlusest, 1941. aasta kevadeks välja töötada uue kuid juba sama aasta detsembris avaldas hindamissüsteemi, mis suudaks põhjali- ajakiri Nõukogude Kool E. Oissare mahuka kumalt peegeldada õpilaste omadusi ning artikli „Õpilase töö hindamisest“, kus Eesti aidata noortel leida ühiskonnas oma koht, õpetajatele tutvustati üsna põhjalikult lähtudes riigi majanduslikest huvidest. vene keele, aritmeetika ja matemaatika Samas tunnistas haridusministeerium, et hindamisnorme, mis lähtusid eelpool noorte võimekuse hindamine on keeruline mainitud NSV Liidus 1935. aastal vas- ja vastutustundlik asi, mistõttu sooviti tuvõetud otsusest: „Kuna need normid sellele läheneda ettevaatlikult (Brīvā Zeme ka meie koolides kehtima hakkavad ja 1940; Brīvā Jaunatne 1940, ). Järgnenud meie õpetajad peavad neid arvestama, Läti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu on otstarbekohane nende normidega ja tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. nende rakendamisega tutvuda.“ (Oissar 16. veebruaril 1918. aastal iseseisvuse 1940, 265–266). 1941. aasta jaanuaris ilmus välja kuulutanud Leedu Vabariigi üldha- Nõukogude Õpetaja kahes numbris J. Käisi riduskoolide hindamissüsteem kehtestati kirjutis „ÜK(b) Partei otsuseid kooli ja 30. augustil 1919. aastal haridusministri kasvatusküsimustes“. Artiklis oli öeldud, Juosas Tūbelise allkirjastatud määrusega et nõukogude õpetaja peab „tundma partei „Keskkoolide ühtlustatud tööreeglid“. otsuseid kooli- ja kasvatusküsimustes ja Dokument nägi ette, et õpetajad peavad neid oma tegevuses alati silmas pidama“ neli korda aastas tähistama klassipäevikus (Käis 1941). Muu hulgas puudutas see õpilaste teadmiste taset numbritega 1, 2, hindamist. Sama aasta aprillis avaldas 3, 4 ja 5, kusjuures rahuldavat miinimumi Nõukogude Õpetaja juhendi õpilaste edu- tuli märkida numbriga 3 (Švietimo darbas kuse hindamisest nõukogude pedagoogika 1920). Teisisõnu, Leedu rakendas jätkuvalt alusel, kus nt numbreid enam ei mainitud tsaariaegset hindamisskaalat, millele (Valgma 1941). Sellest võib järeldada, et õpetajad lisasid ka plusse ja miinuseid Eesti hariduse (sealhulgas ka hindamis- (miinuseid võis olla isegi kuni kaks, nt 3=). süsteemi) täielik allutamine Nõukogude See muutis hindamisskaala sisuliselt seits- seadustele jäi 1941. aastal toimumata vaid meteistastmeliseks (hindele 1 plusse või juunis puhkenud sõja tõttu. miinuseid ei lisatud) (vt nt Radzevičienė Läti NSV hariduse rahvakomissari 2010, 1). määrus viiejärgulise hindamisskaala sisseviimisest endise neljajärgulise asemel Aastad 1940–1991 ilmus 1940. aasta detsembris (LPSP AP 1940. aasta augusti esimesel nädalal Prezidija ziņotājs 1940, nr 86). Hariduse inkorporeeriti kolm Balti riiki NSV Liidu sovetiseerimine algas ka Leedus, kuid ka koosseisu. Eesti, Läti ja Leedu kaotasid siin, nagu ka Lätis, katkestas selle protsessi iseseisvuse ning algas nende kiire alluta- teine maailmasõda. mine nõukogude korrale, sealhulgas ka Sõja päevil sattusid kolm Baltimaad hariduse valdkonnas. Eesti NSV hariduse Natsi-Saksamaa okupatsiooni alla, kuid rahvakomissari 1940. aasta 25. oktoobri erinevalt 1918. aastast ei hakanud Saksa juhendi kohaselt tuli „õppeasutistes ja võimud seekord ise kohe kohalikku

Riigikogu Toimetised 42/2020 181 Einar Värä

haridust korraldama. Koolisüsteem 1944. aasta hindamismäärus kehtis kehtestati üldjoontes sellisena, nagu see 1950. aastate lõpuni, kui seoses ülemi- oli enne 1934. aastat, mis ei tähendanud nekuga kohustuslikule kaheksaklassi- aga, et hariduses poleks üldse läbi viidud lisele haridusele NSV Liidus avaldasid saksameelseid ümberkorraldusi (vt liiduvabariikide haridusministeeriumid Ühtluskool jälle ausse 1941). Saksapärast kaheksaklassilise kooli põhimääruse, mis hindamisskaalat okupeeritud aladel numbrilistele hinnetele lisas taas ka sõna- seekord ei rakendatud (vt nt Tähtsaid lised: 5 (väga hea), 4 (hea), 3 (rahuldav), ümberkorraldusi Läti koolides 1943). 2 (puudulik), 1 (nõrk) (Kaheksaklassilise Mis aga puudutab Nõukogude Liitu, kooli põhimääruse projekt 1959). 1970. siis NSVLi rahvakomissaride nõukogu aastal sai see skaala uuesti kinnitatud NSV 1944. aasta 10. jaanuari määrusega nr 35 Liidu valitsuse määrusega heaks kiidetud tühistati algkoolides, seitsmeklassilistes üldharidusliku keskkooli põhimääruses koolides ja keskkoolides sõnalised hinded (Üldharidusliku keskkooli põhimäärus – need asendati numbriliste hinnetega 1970) ning jäi kehtima kõikjal NSV Liidus kuni selle lagunemiseni.

Pärast 1991. aastat Pärast Nõukogude impeeriumi kokkuva- Läti ja Leedu loobusid risemist iseseisvunud riigid asusid hari- duselu, sh ka hindamissüsteeme, ümber viiepallisest süsteemist korraldama. Eestis jätkati kahe mitterahuldava hin- üheaegselt. 1992/1993. dega viiepallise hindamisskaala kasutamist aastal läksid nad ning seda vaatamata Eesti Koolijuhtide Ühenduse vastuseisule (Rebane 2000, 10). üle kümnepallisele 1993. aastal vastu võetud põhikooli- ja süsteemile. gümnaasiumiseadus (1993) seadustas hin- damisskaala, mis oli praktiliselt identne varem kehtinud süsteemiga. Seadus lubas siiski 1. ja 2. klassis sõnaliste hinnangute kasutamist. Hetkel kehtivad põhikooli ühest viieni (Seilental 1947). Samal päeval riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik ilmus ka VNFSV RKNi samasisuline määrus õppekava lubavad koolil kasutada viiepal- nr 18 (O vvedenii tsifrovoi pjatiballnoi lisüsteemi asemel koolisiseselt teistsugust sistemõ otsenki… 1944; Postanovlenije hindesüsteemi (uuringut Eesti koolides SNK RSFSR). kasutusel olevate hindamissüsteemide Teise maailmasõja lõpuks olid kohta vt Aksen jt 2018). Õpilase koolist Baltimaad taas nõukogude võimu all ning lahkumisel tuleb õppeaasta kokkuvõtvad nende haridussüsteemid allutati NSV Liidu hinded ja käimasoleva õppeveerandi seadustele, mis puudutas ka hindamist jooksul saadud hinded ikkagi teisendada üldhariduskoolides. Eesti aladel hakati viiepallisüsteemi (Põhikooli riiklik õppe- lähtuma eelmainitud NSV Liidu valitsuse kava 2020; Gümnaasiumi riiklik õppekava hindamismäärusest ning 1947. aastal 2020). ilmus ENSV haridusministeeriumi juhend Venemaa on läinud paljuski Eestiga numbrilise viiepallise hindamissüsteemi sarnast teed. 2012. aastal vastu võetud rakendamiseks (Seilental 1947), mis haridusseaduse § 59 (Federalnõi zakon… sõna-sõnalt kordas Vene NFSV hariduse 2012) annab koolidele autonoomia rahvakomissari juhendit. õppeedukuse kokkuvõtval hindamisel,

182 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

kuid Vene Föderatsiooni haridusministri hindeks 0 (O vnesenii izmenenij… 2009). 2018. aasta käskkirja nõudel tuleb põhi- Kümnepalline hindamisskaala kehtib ka kooli kokkuvõtvad hinded ning keskkooli Moldovas, kus mitterahuldavaid hindeid riiklike lõpueksamite tulemused konver- on neli ( Regulamentului privind eva- teerida viiepallisüsteemi (Ob utverždenii luarea… 2020). Porjadka… osnovnogo obštšego obrazo- Ukraina loobus 1993. aastal hindest vanija 2018; Ob utverždenii Porjadka 1 ning 2000. aastani kasutas neljapallist srednego obštšego obrazovanija 2018). skaalat, millele õpetajad lisasid plusse ja Seetõttu on Venemaa üldhariduskoolides miinuseid. Järgnevalt seadustati seal nel- valdavalt kasutusel varasemast tuttav jaastmeline ja kaheteistpalline hindamis- viiepalliskaala, mis on paljudel juhtudel süsteem. Pallid 1–3 on hinnete madalaim muutunud neljapalliseks, sest hinnet aste (vastavad endise skaala hinnetele 2-, 2 1 praktiliselt ei kasutata (vt nt Sistema ja 2+), 4–6 keskmine (vastavalt 3-, 3 ja 3+), ocenivanija v škole 2018). 7–9 piisav (vastavalt 4-, 4 ja 4+) ning 10–12 19. sajandil alguse saanud viiepalline on kõrgtaseme hinded (endise skaala 5-, 5 hindamissüsteem on tänase päeva ja 5+) (ENIC UKRAINE). seisuga ametlikult kasutusel lisaks Eestile Armeenia üldhariduskoolides on kasu- ja Venemaale veel Turkmenistanis, tusel hindamisviis, kus 20 palli on jagatud Tadžikistanis, Kõrgõzstanis, Aserbaidžaanis nelja astmesse: 18–20 ehk suurepärane, ja Usbekistanis, kuigi hinnet 1 seal samuti 13–17 ehk hea, 8–12 ehk rahuldav ning praktikas peaaegu ei kasutata. Kasahstan 1–7 ehk mitterahuldav (Grading System aga loobus ametlikult hindest 1 ning and Accrediting Agencies in Armenia). kasutab seega neljapallist süsteemi, Enamikus eelmainitud riikides ei kuid seal rakendatakse üsna keerulist hinnata numbriliselt õpilasi kas 1. klassis kriteeriumipõhist kokkuvõtvate hinnete või ka kogu algkooli ulatuses. Selle asemel arvutamise süsteemi (vt nt Možajeva et al. kasutatakse sõnalisi hinnanguid. 2017, 38–41). Viiepallist hindamisskaalat kasutavad Läti ja Leedu loobusid viiepallisest ka mõned Euroopa riigid, mis ei ole olnud süsteemist üheaegselt. 1992/1993. aastal Venemaa võimu all (nt Ungari, Balkani läksid nad üle kümnepallisele süsteemile riigid, Portugal), kuid nendes (välja arvatud ning hinded on jagatud neljaks astmeks: Portugal) on ainult üks mitterahuldav 9–10 ehk väga hea tase, 6–8 ehk hea tase, hinne ning „2“ on juba rahuldav hinne (vt 4–5 ehk rahuldav tase ning mitterahul- Eurydice). davad on hinded 1–3 (Izglītojamā mācību Mis puudutab teisi Euroopa riike, siis, 2014; Vertinimo skalės). kui uskuda Eurydice andmebaasi, võib Kümnepallist skaalat on rakenda- siin täheldada üsna erinevaid mõtteviise. nud mitmed NSV Liidu lagunemise Mõnedes riikides (nt Madalmaad, Belgia) järel iseseisvunud riigid. Gruusias on on hindamises koolil või õpetajal väga lai üldhariduskoolide riikliku õppekavaga autonoomia. Teistes riikides taas kehtivad kehtestatud kümnepalline skaala jagatuna üsna konkreetsed hindamissüsteemid, viieks tasemeks: suurepärane (9–10), olgu see neljast kümneni (Albaania, üle keskmise (7–8), keskmine (5–6), alla Soome), ühest kuueni (Šveits, Norra, keskmise (3–4), madal (1–2). Rahuldavaks Poola), kahest kuueni (Bulgaaria) jne. Üks loetakse keskmist taset ehk alates hindest omapärasemaid hindeskaalasid on kasu- 5 (Student Assessment System). Sarnane tusel Taani keskkoolides, kus 2007. aasta süsteem on alates 2002. aastast ka reformi käigus muudeti endine 13palline Valgevenes, kuid seal algavad rahuldavad hindamisskaala selliselt, et nüüd on seal hinded kolmest ning õpitulemuste täieliku seitse hinnet ehk 12, 10, 7, 4, 02 ning kaks puudumise korral võib õpilasele panna mitterahuldavat 00 ja -3. Island ja Rootsi

Riigikogu Toimetised 42/2020 183 Einar Värä

kasutavad tähelisi hindeid (vastavalt A–D ühes või teises suunas on olnud seotud ja A–F). Mõned riigid rakendavad sõnalisi pigem sellega, millise hindamisfilosoofia hindeid (Prantsusmaa, Rumeenia). Paraku esindajad on (haridusministeeriumis) kõiki neid hindamissüsteeme ühendab võimul. ühe või isegi rohkema mitterahuldava Eestis on kahe mitterahuldava hindega hinde olemasolu. Erandiks võib siin pidada viiepallist hindamissüsteemi teravalt Kreekat, kus hindeastmeid on neli: „suu- kritiseeritud. 2018. aasta uuringus „Eesti repärane“, „väga hea“, „hea“, „peaaegu üldhariduskoolides kasutatavad hinda- hea“. Käesoleva artikli maht ega teema missüsteemid“ on välja toodud kolm ei võimalda pikemalt peatuda erinevate koolide nimetatud puuduste kategooriat: hindamissüsteemide võrdlemisel, kuid 1) on arusaamatu ja mitteinformatiivne; 2) soosib negatiivse hinnangu andmist, 3) ei motiveeri õpilast piisavalt (Aksen et al. 2018, 51). Ehk teisisõnu, meil üldhariduses kasutatav kokkuvõtva hindamise viis mõõdab mitte õppija arengut, vaid pea- asjalikult puudujääke (vigade arvu) ehk, Meil üldhariduses kasutades Leonardo da Vinci väljendit, kasutatav kokkuvõtva „ebaõnnestumise sügavust“ (la profondità del fallimento). Sellele osutavad ka Haridus- hindamise viis mõõdab ja Teadusministeeriumi otsused hindamise mitte õppija arengut, kohta eriolukorra ajal. See aga tõestab, et me vajame hädasti kokkuvõtva hindamise vaid peaasjalikult süsteemi uuendamist, ning siin ei piisa lihtsalt ühe hindamissüsteemi asendami- puudujääke. sest mõne teisega. Me vajame hindamist, mis toetab ja peegeldab õpilase arengut, ning see ei ole ainuüksi kujundava hindamise ülesanne. Meil sageli korratakse ütlust „Mida mõõdad, seda saad“, aga võib- olla oleks siin asjakohasem tsiteerida ühte kindlasti oleks vaja nendega põhjalikumalt omal ajal ajalehes The Guardian avaldatud tutvuda ja leida ideid, mis sobiksid ka artikli pealkirja – „The rule is simple: be meie oludesse. careful what you measure“ (’Reegel on lihtne: vaata ette, mida sa mõõdad’). LÕPETUSEKS 95 aastat tagasi kirjutas Richard Janno, Õppijate õpitulemuste kokkuvõtva nõudes õppeedukuse hindamisviisi hindamisega seonduv on juba aastasadu reformimist: „Muidu õpitakse meil olnud teravaks aruteluteemaks mitte hammastekiristamisega 11 aastat kõiki ainult pedagoogidele, vaid ka haritlastele asju, mis üldse inimvaim loonud, ülikooli ja avaliku elu tegelastele laiemalt. Viimase mehed aga kurdavad: keskkoolid saadavad pooleteise sajandi jooksul on aruteludesse arenematuid inimesi. Õpetaja kargab lülitunud ka teised ühiskonnarühmad nahast välja, aga tagajärg nii pisikene, ja spetsialistid – lastevanemad, õppurid, et häbi kõrvalt vaadata! Kunas tuleb see psühholoogid jne. Nagu näitab ajalugu, Messia, kes õppimise koolis loob loomu- võivad hindamise üle toimuvad vaidlused likuks, paneb sisu inimarengu tõsisesse olla lõpmatud ning vastaspooled jäävad teenistusse?“ (Kuulbärk-Luigetee 1925, 4). oma argumentidele kindlaks. Muutused Tuleb ju tuttav ette?

184 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

KASUTATUD ALLIKAD AAVIK, J. (1925). Õpilaste teadmiste hindamisest: 5 tuleks jälle tarvitusele võtta. – Päewaleht, 9. juuli, 2. ABIPOLITSEINIKU SEADUSE JA TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed). – RT I, 06.05.2020, 1. AKSEN, M., JÜRIMÄE, M., NÕMMELA, K., SAARSEN, K., SILLAK, S., ESKOR, J., VOOL, E., URMANN, H. (2018). Eesti üldhariduskoolides kasutatavad hindamissüsteemid. Lõpparuanne. Tartu: Tartu Ülikool. – https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/hindamine_lopparuanne_15.okt_loplik.pdf ANDRESEN, L. (2002). Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III. Koolireformid ja venestamine (1803–1918). Tallinn: Avita. AUMANN, J. (1911). Koolilaste karistamisest algkoolides. Tallinna Teataja, 5. august, 1. BOIKO, A. (2012). Suštšestvujuštšije sistemõ kontrolja znanij, ispolzujemõje v vuzah. – Vestnik Moskovskogo universiteta MVD, 7, 141. – https://cyberleninka.ru/article/n/suschestvuyuschie-sistemy-kontrolya-znaniy-ispolzuemye-v-vuzah/viewer BOLOTOVA, J. (2015). Osobennosti pravovogo statusa utšastnikov obrazovatelnyh otnošenij. Moskva–Berliin, 59–60. BRĪVĀ JAUNATNE (1940), 17.07. – http://periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html?lang=fr#panel:­ pa|issue:/p_001_brja1940n11|article:DIVL43|query:sekmju%20nov%C4%93rt%C4%93%C5%A1anas%20un%20 liec%C4%ABbas%20un|issueType:P. BRĪVĀ ZEME (1940). 17.07.nr 159. – http://periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html?lang=fr#panel:pa|is­ sue:/p_001_brze1940n159|article:DIVL226|query:sekmju%20sekmju%20nov%C4%93rt%C4%93%C5%A1anas%20un%20 liec%C4%ABbas|issueType:P EESTI KEELE ÕPETAJATE KONGRESS 22.–24. august. (1931). – Kasvatus. Eesti Õpetajate Liidu häälekandja, 10, 476. EKSAMID KESKKOOLIDES. (1907). Päewaleht, 18. detsember, 3. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paeva­ lehtew19071218.2.11&srpos=1&e=10-11-1907-20-12-1907--et-25-paevalehtew-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA- eksamid------ENIC UKRAINE. [2020]. National Information Centre of Academic Mobility. – http://enic.in.ua/index.php/en/educationl-system/secondary-education/knowledge-assessment-system EURYDICE [2020]. National Education Systems. – https://eacea.ec.europa.eu/national-policies/eurydice/national-description_en FEDERALNÕI ZAKON (2012). Ob obrazovanii v Rossijskoi Federacii. Federalnõi zakon ot 29.12.2012. – https://zakonbase.ru/zakony/ob-obrazovanii/ GRADING SYSTEM AND ACCREDITING AGENCIES IN ARMENIA. [2020]. – Armeniaeducation.info. – https://www.armeniaeducation.info/education-system/grading-system-and-accrediting-agencies.html GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI AJALUGU. (2014). – https://gag.ee/wp-content/uploads/2018/12/GAG-ajalugu_13.12.2014.pdf GÜMNAASIUMI RIIKLIK ÕPPEKAVA. – RTI, 28.07.2020, 13. – https://www.riigiteataja.ee/akt/128072020013 HARIDUSEMINISTEERIUMI TÖÖD KESKKOOLI UUENDAMISE ALAL. (1915). Postimees, 27. oktoober, 1–2. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19151027.2.21&srpos=1&e=01-10-1915-31-10-1915--et-25-posti­ meesew-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-keskkooli------IZGLĪTĪBAS MINISTRIJAS MĒNEŠRAKSTS 01.12. (1935). 657. – http://periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html?lang=fr#panel:pa|issue:/p_001_izmm1935n12|article:DIV­ L284|query:R%C4%ABkojums%20par%20sekmju%20nov%C4%93rt%C4%93%C5%A1anu%20sekmes|issueType:P IZGLĪTOJAMĀ MĀCĪBU SASNIEGUMU VĒRTĒŠANA 10 BALLU SKALĀ. (2014). Ministru kabineta. 12. augusta noteikumiem nr 468. – https://likumi.lv/ta/id/268342#piel23 JÕULU, K. (1994). Hindamine plusside ja miinustega on igati õiglasem. – Õpetajate Leht, 11. märts, 5. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht19940311.1.5 JÄLLE EKSAMID JA NUMBRISÜSTEEM. (1933). – Maa Hääl. Maarahva ajaleht, 6. detsember, 1. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19331206.2.4&srpos=2&e=01-01-1919-01-01-1940--et-25--1--txt- txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-n%c3%b5rk+puudulik+%c3%b5pilaste------KAHEKSAKLASSILISE KOOLI PÕHIMÄÄRUSE PROJEKT. (1959). – Nõukogude Õpetaja, 4. aprill, 4. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19590404.1.4 KAIV, J., KURVITS, A. (koost). (1932). Hariduseala korraldus. Seadused ja määrused haridusealal ühes Hariduse- ja sotsiaal­ ministeeriumi ringkirjade ja juhtnööridega ning Riigikohtu otsustest võetud seletustega, 237. KAS ÕPILASI 10 NUMBRIGA HINDAMA? (1933). – Postimees, 21. detsember, 4. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19331221.2.20&srpos=54&e=01-01-1919-01-01-1940--et-25--51--txt- txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-n%c3%b5rk+puudulik------KAZAKOVA, I. (2011). Sistema otsenivanija v istoritšeskom aspekte. – Võsšeje obrazovanije v Rossii, 6, 153.

Riigikogu Toimetised 42/2020 185 Einar Värä

KENTS, J. (1931). Veel sõnake õpilaste hindamisviisist. – Õpetajate Leht, 4. detsember, 2. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajatelehtew19311204.1.2 KOIK, A. (2020). Haridus- ja Teadusministeerium soovitab vähemalt esimesel kahel nädalal hoiduda õpilaste numbrilisest hindamisest. – Haridus- ja Teadusministeerium, uudised, 18.03. – https://www.hm.ee/et/uudised/parandatud-teade-hari­ dus-ja-teadusministeerium-soovitab-vahemalt-esimesel-kahel-nadalal-0 KPSS v rezoljutsijah i rešenijah sjezdov, konferentsij i plenumov CK 1898–1986 (1985). Tom 6-i. Moskva. KRIKMANN, A. (koost). Eesti vanasõnad. Andmebaas otsingumootoriga. – http://www.folklore.ee/rl/date/robotid/leht1.html KVALE, S. (1995). Evaluation as Construction of Knowledge. Paper presented at the Annual Meeting of the American Educational Research Association. San Francisco, April 18–22. KUULBÄRK-LUIGETEE, E. (1925). Pedagoogi mõtelused. – Postimees, 18. november, 4. KÄIS, J. (1928). Õpilaste hindamisest, katsetest ja koolitunnistustest. – Kasvatus. Eesti Õpetajate Liidu häälekandja, 3, 129–138. KÄIS, J. (1931). Õpilaste hindamisviis vajab uuendusi. – Õpetajate Leht, 23. oktoober, 2. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajatelehtew19311023.1.2 KÄIS, J. (1941). ÜK(b) Partei otsuseid kooli ja kasvatusküsimustes. – Nõukogude Õpetaja, 31. jaanuar, 3 ja 7. veebruar, 2. LAUL. E., TAMM, J. (koost). (2006). Gustav Adolfi Gümnaasium 375. Eesti Entsüklopeediakirjastus. LPSP AP PREZIDIJA ZIŅOTĀJS (1940), nr 86. – http://periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html?lang=fr#panel:pa|issue:/p_003_vpvs1940n086|article:DIV­ L175|query:sekmju%20nov%C4%93rt%C4%93%C5%A1anu%20un%20liec%C4%ABbu%20sekmju|issueType:P MARTINSON, E. (1919). Keskkoolide lõputunnistuste vorm. – Sotsialdemokrat: Eestimaa Sotsialdemokratlise Ühenduse häälekandja, 30. mai, 2.– https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sotsialdemokratesu19190530.1.2 MOŽAJEVA, O., ŠILIBEKOVA, A., ZIJEDENOVA, D. (2017). Rukovodstvo po kriterialnomu ocenivaniju dlja utšitelei osnovnoi i obštšei srednei škol. Astana: AOO „Nazarbajev Intellektualnõje školõ“. NUMBRI-SÜSSTAMI KOOLIDES ON MUUDETUD. (1918). – Tallinna Päewaleht, 4. september, 2. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tlnpaevaleht19180904.1.2 NÕUDEID ÕPILASILT KURSUSE LÕPETAMISEL. (1940). – Päewaleht, 21. veebruar, 7. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19400221.2.40 OB UTVERŽDENII PORJADKA PROVEDENIJA GOSUDARSTVENNOI ITOGOVOI ATTESTATSII PO OBRAZOVATELNÕM PROGRAMMAM OSNOVNOGO OBŠTŠEGO OBRAZOVANIJA. (2018). Ministerstvo prosveštšenija Rossiiskoi Federatsii. Prikaz No 189/15/13. – http://docs.cntd.ru/document/542637892 OB UTVERŽDENII PORJADKA PROVEDENIJA GOSUDARSTVENNOI ITOGOVOI ATTESTATSII PO OBRAZOVATELNÕM PROGRAMMAM SREDNEGO OBŠTŠEGO OBRAZOVANIJA. (2018). Ministerstvo prosveštšenija Rossiiskoi Federatsii. Prikaz No 190/1512(2018). – http://www.ege.edu.ru/common/upload/docs_new/Poryadok_GIA-11.pdf OISSAR, E. (1940). Õpilase töö hindamisest. – Nõukogude Kool, 4, 265–276. – O VNESENII IZMENENIJ I DOPOLNENIJ V PRIKAZ MINISTERSTVA OBRAZOVANIJA RESPUBLIKI BELARUS (2009). – https://www.adu.by/wp-content/uploads/2014/normpravo/normy_ocenki_obscheobrazovatelnye/ izmenenija_v_prikaz_minobr.pdf O VVEDENII TSIFROVOI PJATIBALLNOI SISTEMÕ OTSENKI USPEVAJEMOSTI I POVEDENIJA UTŠAŠTŠIHSJA NATŠALNOI, SEMILETNEI I SREDNEI SKOLÕ (1944). – Sobranije postanovlenij i rasporjaženij Pravitelstva RSFSR, 4, 58. PIVORIŪNAITĖ, A. (2006). Žinių tikrinimo ir vertinimo įtaka mokinių ir mokytojų santykiams: sociologinis aspektas. Magistro baigiamasis darbas. Vilnius: Vytautas Magnus University. https://vb.vdu.lt/object/elaba:1963221/ POLNOJE SOBRANIJE ZAKONOV ROSSIJSKOI IMPERII. (1830). –Sobranije 1, t. 28 (1804–1805), 21501, 626–644. POSTANOVLENIJA CK VKP(b) i SNK SSSR o škole. (1936). Moskva: Partizdat CK VKP(b). PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMISEADUS. (1993). – RT I, 15.09.1993, 63, 892. PÕHIKOOLI RIIKLIK ÕPPEKAVA. – RT I, 14.07.2020, 24. PÕLD, P. (1918). Õpilaste koolitöö hindamisest numbritega. – Kasvatus ja Haridus. Kasvatusteadline kuukiri, 1, 17–24. – https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105560 PÕLNEV, J. (2017). Iz istorii školnõh otsenok. – Vestnik detsko-junošeskogo turizma i otdõha. – https://tour-vestnik.ru/yu-v-pylnev-iz-istorii-shkolnykh-otsenok. RADZEVIČIENĖ, D. (2010). Atlikimo vertinimų kriterijų motyvuojantis vaidmuo meno mokykloje. Magistro darbas. eLABa – Lithuanian Academic Electronic Library – gs.elaba.lt/object/elaba:1810228 RATIO ATQUE INSTITUTIO STUDIORUM SOCIETATIS JESU. (1635). Auctoritate Septime Congregationis generalis aucta. Antwerpiae, apud Johannem Meursium.

186 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

REBANE, R. (2000). Liigne ettekirjutamine tapab loovuse. – Õpetajate Leht, 4. veebruar, 10. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20000204.1.10&srpos=1&e=03-02-2000-05-02-2000--et-25-opetaja­ teleht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-rebane------REGULAMENTULUI PRIVIND EVALUAREA SI NOTAREA REZULTATELOR. (2020). Ministerul Educaţiei, Culturii şi Cercetării al Republicii Moldova. – https://mecc.gov.md/sites/default/files/ordin_modificare_regulament_evaluare.pdf RIIGIKOOLINÕUNIKU EESKIRI ÕPILASTE TEADMISTE HINDAMISE KOHTA. (1919). – Päewaleht, 30. oktoober, 2. SBORNIK POSTANOVLENIJ PO MINISTERSTVU NARODNOGO PROSVEŠTŠENIJA. (1875). Tom 1-j. Tsarstvovanije imperatora Aleksandra I, 1802 – 1825. Izdanije vtoroje, st. 388. – http://elib.shpl.ru/ru/no­ des/8586-t-1-tsarstvovanie-imperatora-aleksandra-i-1802-1825-god-1875#mode/inspect/page/576/zoom/4. SEILENTAL, J. (1947). Juhend algkooli, seitsmeklassilise kooli ja keskkooli õpilaste õppeedukuse ja käitumise viieballilise hindamissüsteemi rakendamiseks. – Nõukogude Õpetaja, 14. märts, 1. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19470314.1.2 SEPPEL, A. (1938). Koolioludest Leedus. – Eesti Kool. Pedagoogiline ajakiri, 6, 420–426. SISTEMA OTSENIVANIJA V ŠKOLE. (2018). – http://in-formatio.ru/publikaczii/145-sistema-oczenivaniya-v-shkole SOBRANIJE UZAKONENIJ I RASPORJAŽENIJ PRAVITELSTVA ZA 1917–1918 GG. (1942). – Upravlenije delami Sovnarkoma SSSR, 531. STUDENT ASSESSMENT SYSTEM. [2020]. The Portal of National Curriculum (Georgia). – http://ncp.ge/en/curriculum/general-part/general-part/chapter-iv-student-assessment-system ŠVIETIMO DARBAS (1920). 8–9, 10. – https://www.epaveldas.lt/vbspi/biRecord.do?biExemplarId=149964&biRecordId=26168 ŽURNAL MINISTERSTVA NARODNOGO PROSVEŠTŠENIJA. (1837). Fevral II, xxiv–xxxvii. ŽURNAL MINISTERSTVA NARODNOGO PROSVEŠTŠENIJA. (1846). Tšast L, 134. ŽURNAL MINISTERSTVA NARODNOGO PROSVEŠTŠENIJA. (1915). Novaja serija, tšast LX, 15. TÄHTSAID ÜMBERKORRALDUSI LÄTI KOOLIDES. (1943). – Postimees, 29. aprill, 2. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19430429.2.14&srpos=1&e=28-04-1943-30-04-1943--et-25-posti­ meesew-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-l%c3%a4tis------TÄNA VABANEVAD ÕPILASED. (1940). – Postimees, 16. märts, 6. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19400316.2.56 USTAV JEDINOI TRUDOVOI ŠKOLÕ. (1923). Dekret Soveta narodnõh komissarov ot 18 dekabrja. – http://www.libussr.ru/doc_ussr/ussr_1900.htm USTAV UTŠEBNÕH ZAVEDENIJ, PODVEDOMSTVENNÕH UNIVERSITETAM OT 1804 GODA. – http://museumreforms.ru/node/13661 UŠAKOV, D. (2012). Tolkovõi slovar russkogo jazõka. – https://slovar.cc/rus/ushakov/404714.html UŠINSKI, K. (1861). Neskolko slov ob utšilištšnõh otmetkah (ballah), upotrebljajemõh i v naše vremja po vsei Rossii. Žurnal Ministerstva narodnogo prosveštšenija. Tšast CIX, Fevral, 7, 1–47. UUS KURSS KOOLIPOLIITIKAS. (1915). – Päewaleht, 30. september, 2. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19150930.2.8&srpos=1&e=01-01-1915-31-12-1915--et-25-paevaleh­ tew-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-koolipolitikas------UUS NUMBRI-SÜSTEM KOOLIDES. (1918). – Maaliit: Eesti Maarahva Liidu häälekandja 6. september, 2. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maaliit19180906.2.34&srpos=1&e=01-01-1918-31-12-1918--et-25-maaliit-1--txt- txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-rahuloldav------VALDĪBAS VĒSTNESIS (1920). Nr 58, 1. – http://periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html?lang=fr#panel:pa|is­ sue:/p_001_wawe1920n058|article:DIVL35|query:%C5%9Fekmigi%20sekmigi%20sekmigi|issueType:P VALGA ÕPETAJATE ÜHINGU ÜLDKOOSOLEK. (1934). – Õpetajate Leht, 23. oktoober, 2. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajatelehtew19311023.1.2 VALGMA, J. (1941). Õpilaste edukuse hindamisest nõukogude pedagoogika alusel. – Nõukogude Õpetaja, 4. aprill, 3 ja 11. aprill, 3. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19410411.1.3 VERTINIMO SKALĖS BENDRAJAME UGDYME. (2013). – https://www.smm.lt/uploads/documents/ugdymo-planai/vertinimo%20skale.pdf WILBRINK, B. (1997). Assessment in Historical Perspective. – Studies In Educational Evaluation 23(1), 32. ÕPILASTE HINDAMINE JA KLASSITUNNISTUSTE ANDMINE. (1940). – Nõukogude Õpetaja 1. november, 3. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19401101.1.3 ÕPILASTE HINDAMISE JUHEND. (1940). – Hariduse Rahvakomissariaadi Teataja, 12, 152–153. ÕPILASTE HINDAMISE NING KLASSI- JA KOOLIKURSUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS – RT, 20.02.1934, 14, 91.

Riigikogu Toimetised 42/2020 187 Einar Värä

ÕPILASTE HINDAMISEST. (1931). Kuidas seda teha aasta- ja lõputunnistustel. – Postimees, 16. november, 2. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19311116.2.22 ÕPILASTE HINDAMISEVIIS VÕETAKSE REVIDEERIMISELE. (1931). – Õpetajate Leht, 9. oktoober, 6. ÜHTLUSKOOL JÄLLE AUSSE. (1941). – Postimees 11. oktoober, 1. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19411011.2.4&srpos=1&e=11-10-1941-12-10-1941--et-25-postimee­ sew-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-kool------ÜLDHARIDUSLIKU KESKKOOLI PÕHIMÄÄRUS. (1970). – Õpetajate Leht 26. oktoober, 1–2. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19700926.1.1 „5“ JÄLLE ÕPILASTE TUNNISTUSTELE. (1940). – Järva Teataja 21. veebruar, 7. – https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19400221.2.77

188 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

Kuidas suhtuvad Eesti elanikud ja kohtunikud lähisuhtevägivalda

Eesti õigusallikates (nt Justiits­ ministeeriumi kodulehelt: Eesti astub järgmise olulise sammu naistevastase vägi­ SILVIA KAUGIA vallaga võitlemiseks; Karistusseadustiku Tartu Ülikooli võrdleva muudatused; Perevägivalla vastu: õigusteaduse lektor ennetamise ja karistamisega) kasutatakse mõisteid perevägivald ja lähisuhtevägivald, uhteliselt suur osa uuringus aga ka paarisuhtevägivald paralleelselt osalenutest ei tunneta vägival- sünonüümidena, mis ei muuda nende lategude vägivaldsust. sisulist tähendust. Siinkirjutaja hinnangul on mõiste lähisuhtevägivald siiski täpsem, S kuna mõistest perevägivald võib jääda Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) mulje, et hõlmatud on vaid perekond hinnangul hõlmab lähisuhtevägivald1 klassikalises mõttes. Tegelikult on vald­ igasugust vägivaldset agressiooni, kond laiem ja lähisuhtevägivalla all on psühholoogilist mõjutamist, sunnitud hõlmatud ka näiteks endised abikaasad ja seksuaalvahekorda ja teisi sunnitud elukaaslased, kellega enam koos ei elata. seksuaalse alatooniga akte, samuti Istanbuli konventsiooni keskseks sotsiaalset kontrolli, mille tulemusel üks mõisteks on naistevastane vägivald. isikutest on isoleeritud muust maailmast, Naistevastane vägivald tähendab kõiki sh oma perest. Istanbuli konventsioon soolise vägivalla tegusid, mille tulemusena kasutab mõistet perevägivald, mille tekitatakse või võidakse tekitada naisele defineerib järgmiselt: igasugused füüsilise, füüsilisi, seksuaalseid, psühholoogilisi või seksuaalse, psüühilise ja majandusliku majanduslikke kahjusid või kannatusi, vägivalla aktid, mis leiavad aset pere­ sh selliste tegudega ähvardamist, sundi konnas või koduseinte vahel või endiste või omavolilist vabadusest ilmajätmist, või praeguste abikaasade või partnerite olenemata sellest, kas see juhtub avalikult vahel, sõltumata sellest, kas vägivallaakti või eraelus. (Naistevastase vägivalla ja toimepanija elab või on elanud ohvriga perevägivalla ennetamise ja tõkestamise samas elukohas. Euroopa Nõukogu konventsioon 2017, preambul). 1 Lähisuhtevägivalla teemal on Riigikogu Toimetiste Vägivalda rakendav peremudel veergudel varem ilmunud nt Iris Pettai, Silvia Kaugia ja omandatakse lapsepõlves ja see võib Raul Naritsa artiklid (Pettai et al. 2015; 2018). korduda põlvest põlve (Gustafsson et al.

Riigikogu Toimetised 42/2020 189 Silvia Kaugia

2013). Vägivalla ohvriks võivad sattuda all mõistetakse „püsivat, stereotüüpset inimesed olenemata nende sotsiaalsest valmisolekut või eelsoodumust reageerida ja kultuurilisest taustast või vanusest. teatud kindlal viisil. Hoiak võib endast Vägivalla levik ja tagajärjed erinevad kujutada teatud häälestatust, ootust, vägivalla liigi ja soo järgi. Näiteks suhtumiste süsteemi, mis kujuneb inimese registreeritud perevägivallakuritegude eelneva sotsiaalse ja/või praktilise koge­ puhul on suur osa ohvritest naised – iga muse mõjul“. (Bachmann, Maruste 2008, kaheksas ohver kümnest. Perevägivalla, 79). Inimese suhtumine teatavasse hüvesse seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse (nt elu ja tervis, võõras vara, avalik kord puhul on naistele osaks saanud vägivald jne) avaldub tema vastavas hoiakus. sageli raskem ja tagajärjed rängemad. Käesolevas artiklis tuginetakse aastal Seetõttu on oluline pöörata vägivalla 2014 läbiviidud projekti raames ülerii­ ennetamise strateegias tähelepanu gilise õiguspraktikute eksperdiküsitluse naistevastasele vägivallale. (Vägivalla (Perevägivald Eestis 2017) ja sama uuringu ennetamise strateegia 2015–-2020). 2017. aastal läbiviidud kordusuuringu andmetele. Lisaks käsitletakse Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi (EAÜI) ja Tartu Ülikooli (TÜ) õigusteaduskonna Eesti elanikkonna 2019. aasta uuringu andmeid Nende vastanute hulk, (Pettai et al. 2019) ning 2020. aastal analüü­ situd kohtutoimikute materjale. kelle hinnangul ei ole 2014. aasta uuringu metoodika töö­ tasid välja EAÜI (Ivi Proos ja Iris Pettai) ei füüsiline ega koostöös TÜ avaliku õiguse instituudiga seksuaalne vägivald (Silvia Kaugia, Raul Narits, Jüri Saar), konsultandina aitas kaasa Kati Arumäe tõsiseks probleemiks, Politsei- ja Piirivalveametist. 2017. aasta on suurenenud. uuringu metoodika töötas välja EAÜI (Iris Pettai) koostöös TÜ õigusteaduskonnaga (Silvia Kaugia ja Raul Narits). Mõlema uuringu veebiankeedid olid suunatud prokuröridele, kohtunikele, advokaatidele Lähisuhtevägivald on mitmetahuline ja teistele õigusspetsialistidele, samuti nähtus, mis hõlmab sotsiaalset, psühho­ Eesti politseiuurijatele, kes suuremal või loogilist, meditsiinilist ning kahtlemata ka vähemal määral puutuvad kokku perevä­ juriidilist sfääri. Viimati nimetatul on täita givalla ohvritega. Uuringus osalemine oli kaalukas roll: olenevalt olemasolevatest vabatahtlik ning anonüümne. 2014. aastal õiguslikest raamidest on just juristidel või­ osales uuringus 203 ja 2017. aastal 158 malus ja lausa kohustus abistada ja kaitsta spetsialisti. ohvrit ning kohaldada erinevaid mõjutus­ vahendeid vägivallatseja suhtes. Nimetatud KUI TÕSISEKS PROBLEEMIKS LÄHI- ülesande täitmisel aitab juristi lisaks SUHTEVÄGIVALDA PEETAKSE? seadusele ka tema enda (tegevusvaldkon­ Eelnimetatud uuringutes konstrueeriti nast tulenev) arusaam lähisuhtevägivalla ankeediküsimus lähisuhtevägivalla ohtlikkusest ja selle erinevate avaldumis­ tõsiduse kohta selliselt, et oleks võimalik vormide tõsidusest ning valmidus leida ja saada vastajate hinnangut just naistevas­ rakendada meetmeid lähisuhtevägivalla tase vägivalla kui probleemi kohta. ohvri kaitseks. Olulisteks märksõnadeks Alljärgneva eksperdiküsitluste on siin suhtumine ja hoiakud. Hoiaku tulemuste analüüsimisel tuleb kindlasti

190 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

Hinnangud Vaimne vägivald Füüsiline vägivald Seksuaalne vägivald

Juristid Politsei- Juristid Politsei- Juristid Politsei- uurijad uurijad uurijad

2014 2017 2014 2017 2014 2017 2014 2017 2014 2017 2014 2017 Väga tõsine 44 32 49 41 39 38 42 32 19 14 20 16 Küllaltki tõsine 42 54 37 55 53 50 52 61 32 33 33 39 Mitte eriti tõsine 6 2 5 4 1 0 2 7 2 7 7 11 Ei oska öelda 8 12 9 0 7 12 4 0 47 46 40 34

TABEL 1. Kuivõrd on naistevastane vägivald Eestis Teie arvates probleem?, % Allikas: EAÜI, 2014; EAÜI, TÜ õigusteaduskond 2017 teadvustada, et küsitletud juristid ei seksuaalne vägivald tõsiseks probleemiks. hinnanud perevägivalda mitte isiklikust Mõlema uuringu ühise joonena saab vaatepunktist, vaid püüdsid siduda nimetada asjaolu, et märkimisväärne osa oma kutsetöö aluseks oleva õigusliku vastanutest ei oma seisukohta erinevate raamistiku probleemide lahendamise vägivallavormide tõsiduse osas, kusjuures tulemuslikkusega. Samas on kindlasti väga see tendents näitab kordusuuringus positiivne see, et respondendid ei alahinda tõusu: kui 2014. aasta uuringus ei naistevastast vägivalda, vaid peavad seda omanud vaimse vägivalla tõsiduse osas tõsiseks probleemiks kõigi vägivallaliikide seisukohta 8 protsenti juristidest, siis puhul (tabel 1). 2017. aasta uuringus oli neid 12 prot­ Mõlema uuringu andmeil peetakse senti, hinnangutes füüsilise vägivalla vaimset ja füüsilist vägivalda tõsise­ osas on need protsendid vastavalt 7 ja mateks probleemideks kui seksuaalset 12; mõnevõrra on vähenenud nende vägivalda. Kordusuuring (2017) kinnitab hulk, kes ei oma seisukohta seksuaalse aga, et vastanute hinnangul on kõik vägivalla osas – seda nii juristide kui nimetatud vägivallavormid küllaltki tõsi­ ka politseiuurijate hulgas. (Tabel 1). Kui seks probleemiks; samas on vähenenud eespool sai positiivsena nimetada asjaolu, kõigi vägivallavormide lõikes seisukoht, et seksuaalset vägivalda küllaltki tõsise et tegemist on väga tõsise probleemiga. probleemina hindavate õiguskaitsetöö­ Suurimaks probleemiks on mõlema tajate hulk on suurenenud, on samas uuringu vastanute hinnangul vaimne tähelepanuväärne, et kasvutrendis on vägivald, mida küllaltki tõsiseks hindab seisukoht, et seksuaalne vägivald ei ole 2014. aasta uuringus 37–42 protsenti, tõsine probleem (juristidest 2014. aastal 2017. aasta uuringus aga 54–55 protsenti. arvas nii 2%, 2017. aastal 7%; politseitöö­ Tõsiduselt järgmine on füüsiline vägivald, tajatest 2014. aastal 7%, 2017. aastal 11%). küllaltki tõsiseks hindab seda 2014. Nimetatud tendentsi põhjuseks võib olla aastal 52–53 protsenti, kordusuuringus asjaolu, et selliste juhtumitega kokku­ aga 50–61 protsenti. Seksuaalse vägivalla puuteid on õiguspraktikutel harvem, olukorra hindamisel on toimunud oluline ning ka see, et seksuaalne vägivald on nihe: kui 2014. aastal hindas seda küllalti varjatum vägivald, millest spetsialistidel tõsiseks 32–33 protsenti, siis 2017. aastal puudub adekvaatne ülevaade. 33–39 protsenti. Samas on märkimis­ 2019. aasta Eesti elanikkonna uurin­ väärne, et kordusuuringu tulemustel gust, kus igale analüüsitavale küsimusele on suurenenud vastanute hulk, kelle vastas 1003 inimest, nähtub, et veidi hinnangul ei ole ei füüsiline ega üle poolte vastanute hinnangul on

Riigikogu Toimetised 42/2020 191 Silvia Kaugia

VAIMNE VÄGIVALD Vastused kokku mees naine eestlane venelane muu vanus skaalapunktidele rahvus 20–29 Väga tõsine +küllaltki 61 44 76 64 57 49 75 tõsine probleem FÜÜSILINE VÄGIVALD Vastused kokku mees naine eestlane venelane muu vanus skaalapunktidele rahvus 15–19 Väga tõsine +küllaltki 59 47 70 62 54 56 76 tõsine probleem SEKSUAALNE VÄGIVALD Vastused kokku mees naine eestlane venelane muu vanus skaalapunktidele rahvus 15–19 Väga tõsine +küllaltki 50 38 61 51 50 43 66 tõsine probleem

TABEL 2. Kuivõrd on naistevastane vägivald Teie arvates probleem? Jaotused soo, vanuse ja rahvuse alusel, % Allikas: EAÜI, TÜ õigusteaduskond 2019

naistevastase vägivalla erinevad vormid 38 protsenti. Kõigist vanusegruppidest Eestis probleemiks (tabel 2). (15–19; 20–29; 30–39; 40–49; 50–59; 6074; Vaimset ja füüsilist vägivalda 75+) ei osanud sellele küsimusele vastata peavad Eesti elanikud tõsisemateks üle 30 protsendi vastanutest, kusjuures probleemideks kui seksuaalset vägivalda: 15–19 aasta vanustest valis vastusevariandi 61 protsenti vastanutest peab vaimset ja „ei oska öelda“ koguni 47 protsenti. 59 protsenti füüsilist vägivalda väga või Lähisuhtevägivald on korduv ja süs­ küllaltki tõsiseks probleemiks. Naised temaatiline teise pereliikme allutamine peavad kõiki vägivallaliike tõsisemaks enda tahtele. Selleks võib vägivallatseja probleemiks kui mehed, eestlased tõsise­ kasutada füüsilist, vaimset, majanduslikku maks kui Eestis elavad teistest rahvustest ja seksuaalset vägivalda, millel kõigil on inimesed. Tabelist 2 nähtub ka, et vägi­ rida erinevaid avaldumisvorme. valda peavad väga tõsiseks või küllaltki tõsiseks probleemiks valdavalt noored KUIVÕRD ON VÄGIVALD inimesed: vaimset vägivalda hindab väga ÄRATUNTAV? või küllaltki tõsiseks probleemiks Eestis 2019. aasta Eesti elanikkonna uuring 75 protsenti 20–29aastastest inimestest; lubab väita, et vägivalda ei ole alati füüsilist vägivalda 76 protsenti 15–19aas­ lihtne ära tunda. Uuringus osalenute tastest ja seksuaalvägivalda 66 protsenti vastused küsimusele, milliseid vägivalla 15–19aastastest noortest. avaldumisvorme peetakse vägivallaks, Suur osa vastajatest tunnistab aga, et olid üllatavad kahes mõttes. Esiteks ei oska anda hinnangut sellele, kuivõrd üllatas positiivselt, et kõik meie poolt on vaimne vägivald Eestis probleemiks. lähisuhtevägivallana käsitletavad käitu­ Vastusevariandi „ei oska öelda“ valis 27 misvormid – (abikaasa (elukaaslase) ränk protsenti kõigist vastanutest. Meestest solvamine või alandamine, abikaasal vastas nii 37 protsenti, naistest 18 prot­ (elukaaslasel) tööl käimise keelamine, senti; eestlastest 24 protsenti, venelastest abikaasal (elukaaslasel) sõprade/sugulas­ 32 protsenti, muust rahvusest inimestest tega suhtlemise piiramine või keelamine,

192 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

abikaasalt (elukaaslaselt) tema isikliku et suhteliselt suur protsent vastanutest ei raha äravõtmine, abikaasa (elukaaslase) osanud öelda, kas nimetatud vägivallategu vara enda nimele kirjutamine, elatisraha on vägivald. maksmata jätmine, abikaasa (elukaaslase) Väljatoodud vägivallategude hindamine hirmutamine vägivallaga, kui ta ei allu vägivallaks või mittevägivallaks osutub korraldustele, füüsilise jõu kasutamine raskemaks inimeste vanuse kasvades – abikaasa (elukaaslase) vastu, abikaasa vastusevariandi „ei oska öelda“ valis enam (elukaaslase) lemmiklooma piinamine, vanusegrupp 75+. Rahvuselises lõikes seksuaalvahekord vastu abikaasa (elukaas­ valisid eestlased selle vastusevariandi lase) tahtmist, füüsilise jõu rakendamine, teiste rahvustega võrreldes vähem. Sooline et sundida abikaasat (elukaaslast) seksuaal­ võrdlus näitab meeste suuremat nõustu­ vahekorda) – on seda enamuse vastanute mist, et nimetatud teod ei ole käsitletavad hinnangul samuti. Väitega, et nimetatud vägivallana või ei oska nad seda tegu teod kujutavad endast vägivalda, nõustuti vägivaldsuse aspektist hinnata. järgmiselt: kõige vähem peetakse kõigi vastajate poolt vägivallaks elatisraha maksmata jätmist (51%), ränka solvamist, alandamist (57%) ja tööl käimise keelamist (58%); enim seksuaalvahekorda vastu Lähisuhtevägivald abikaasa (elukaaslase) tahtmist (80%), füüsilise jõu kasutamist (löömist) ja füüsi­ on korduv ja lise jõu kasutamist sundimaks abikaasat (elukaaslast) seksuaalvahekorda. Kõiki süstemaatiline teise küsimustikus nimetatud vägivallavorme pereliikme allutamine käsitlevad naised meestega võrreldes rohkem vägivallana – seda koguni 10–20 enda tahtele. protsendipunkti võrra. Teine üllatus on seotud asjaoluga, et suhteliselt suur osa vastanutest ei tunneta vägivallategude vägivaldust. Näiteks leiab 8 protsenti vastanutest, et abikaasalt (elu­ Olulisem kui teadmine, kas ja millise kaaslaselt) tema isikliku raha äravõtmine, hinnangu annavad kehtivad seadused 11 protsenti, et abikaasal (elukaaslasel) uuringus väljatoodud vägivallategudele tööl käimise keelamine, 8 protsenti, et on see, kas inimesed tunnetavad neid abikaasa (elukaaslase) vara enda nimele käitumisakte vägivallana või mitte. Ohver kirjutamine ei ole vägivallana käsitletavad pöördub politsei poole abi saamiseks teod. Murettekitav on ka asjaolu, et nelja juhul, kui tema enda hinnangul on tema protsendi vastanute hinnangul ei ole suhtes toimuv käitumine vägivald, mida ta vägivald abikaasa (elukaaslase) vägivallaga ei pea taluma ega kannatama. See „tead­ hirmutamine, kolme protsenti arvates mine“ võimaldab ohvril jätta kõrvale enda füüsilise jõu kasutamine abikaasa (elukaas­ süüdistamise vägivallas ja üritada vägi­ lase) suhtes või füüsilise jõu rakendamine vallaringist välja murda. Vägivalda mitte sundimaks abikaasat (elukaaslast) sek­ ära tundes on raske selle vastu astuda, suaalvahekorda, samuti seksuaalvahekord ennetamisest ja tõkestamisest rääkimata. vastu abikaasa (elukaaslase) tahtmist. Seda seisukohta on väljendanud nii mehed ELANIKKONNA HINNANGUD kui naised, vastajad igast vanusegrupist KOHTUTE TEGEVUSELE vahemikus 15–75+ aastat ja erinevatest Vägivalla teadvustamine ja ohvrite rahvustest vastanud. Kõnekas on seegi, julgustamine pöörduma abi saamiseks

Riigikogu Toimetised 42/2020 193 Silvia Kaugia

Ei oska Ei, see pole Pigem see Pigem on Jah, see on hinnata üldse nii ei ole nii see nii kindlasti nii Põhjalikkus ja tõsine huvi 42 5 16 31 6 juhtumitega tegeleda Viisakus ja tähelepanelik suhtumine 43 3 13 34 7 Korrektne asjaajamine 43 3 11 33 9 Kliendikeskne lähenemisviis, 47 5 16 26 6 leiab aega kohtuda nii kannatanu kui ka süüalusega Õiglased tegutsemisreeglid 44 4 13 30 9 Kõrge efektiivsus ja tulemuslikkus 49 8 21 18 4 perevägivalla ohjeldamisel Kõiki juhtumitega seotud inimgruppe 47 4 11 31 7 sõltumata rahvusest, soost, vanusest jne koheldakse võrdselt TABEL 3. Kuidas hindate kohtute tegevust alljärgnevate tunnuste alusel?, % Allikas: EAÜI, TÜ õigusteaduskond 2019 politseisse ning esitama kaebust vägi­ võimalik anda esitatud küsimusele vastus vallatseja vastu toob lähisuhtevägivalla kindlas kõneviisis, st nad vastavad oma osapooled lõppastmes kohtusse. Eelmisel kindla teadmise (veendumuse) pinnalt. aastal läbiviidud elanikkonna uuringus Nende tabeliveergude kõrvutamine näitab, tundsime muuhulgas huvi ka selle vastu, et enam on leitud, et kohtud tegutsevad millise hinnangu annavad inimesed viisakalt, korrektselt, kliendikeskselt, kohtute tegevusele. õiglaselt, põhjalikult ja kliente võrdselt koheldes. Kõige skeptilisemad on vastanud küsimuses kohtute võimes ohjeldada efektiivselt ja tulemuslikult perevägivalda. Vastanute hinnang nimetatud kriteeriu­ Vägivalda mitte mide suhtes jääb samaks ka juhul, kui ära tundes on raske liidame skaalapunktid „pigem see on nii“ ja „jah, see on kindlasti nii“ ning „pigem selle vastu astuda, see ei ole nii“ ja „ei, see pole üldse nii“. ennetamisest ja KOKKULEPPEMENETLUS LÄHISUHTE- tõkestamisest VÄGIVALLA JUHTUMITES Hetkel käimasoleva projekti „Soostereo­ rääkimata. tüüpideta ja efektiivse õiguskaitsesüsteemi kujundamine soolise vägivalla tõkestami­ seks“ (2019–2021) raames analüüsisime projekti esimeses etapis kohtutoimikuid, Tabelis 3 esitatud küsitluse tulemused mis vastasid järgmistele kriteeriumidele: näitavad, et ligi pooled vastanutest ei kriminaalkohtu kokkuleppemenetluse osanud kohtute tegevust hinnata. Ilmselt lahendid, KarS § 121 (analüüsi objektiks puuduvad neil vastanutel kohtute tööga lähisuhtes oleva isiku kehaline väär­ isiklikud kogemused. Vastused skaalapun­ kohtlemine), lahendi liik – kohtuotsus. tidele „ei, see pole üldse nii“ ja „jah, see Analüüsiti 303 toimikut. Kohtutoimikute on kindlasti nii“ eeldavad, et vastanutel on analüüs hõlmas lähisuhtevägivalla liigi,

194 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

4% 9 9% 25 11% 2 23 18% 5

24% 31 6% 196

5% 14

23%

ühel päeval mitu vahe ca 1 kuu põrutused, valu, lahtised haavad korda vahe mitu kuud hematoomid teadvuse kaotus mitu päeva järjest vahe aasta ja kauem ajuvapustus, andmed puuduvad vahe 1 nädal süstemaatiline koljusisene vigastus lõike- ja torkehaavad vahe 2–3 nädalat vägivald hulgivigastused luumurrud

JOONIS 1. Toimepandud vägivalla sagedus JOONIS 2. Vigastuste iseloom (absoluutarvudes) Allikas: autori koostatud Allikas: autori koostatud süüdistatava profiili, kaasuste menetlus­ vastaseid süütegusid (hetkel kehtivad likud aspektid ning lähisuhtevägivalla § 141. Vägistamine; § 1411. Tahtevastane juhtumi riskihindamise teostamise. sugulise iseloomuga tegu; § 143. Analüüsitavad lahendid jaotusid aastaile Suguühtele või muule sugulise iseloomuga 2012–2018. Aastail 2019–2020 tehtud teole sundimine; § 1432. Suguühe või muu lahendite hulgas antud analüüsi kriteeriu­ sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasu­ midele vastavaid lahendeid Riigi Teatajas tades; § 144. Suguühe järeltulijaga; § 145. ei leitud. Suguühe või muu sugulise iseloomuga Paragrahv 121 on karistusseadustiku tegu lapseealisega; § 1451. Alaealiselt seksi ainus säte, kus sisaldub viide lähisuhtevä­ ostmine), mis lähisuhtevägivalla konteks­ givallale. 2015. aasta 1. jaanuaril kehtima tis on käsitletavad seksuaalse vägivallana. hakanud karistusseadustiku muudatused Füüsiline, vaimne ja seksuaalne vägivald (§ 121 lg 2 p 2) näevad ette karmima kajastus ka analüüsitud kohtutoimikute karistusmäära kehalise väärkohtlemise materjalides. Kõigil juhtudel (303) oli vägi­ eest, mis pannakse toime lähi- või vallatseja kasutanud ohvri suhtes füüsilist sõltuvussuhtes. vägivalda; 33 juhul lisandus füüsilisele Peamised lähisuhtevägivallakuriteo vägivallale vaimne ja kahel juhul esines koosseisud sisalduvad karistusseadustiku füüsiline vägivald koos seksuaalse vägival­ 2. jaotises (vägivallateod), kus hetkel on laga. Majandusliku vägivalla juhtumeid kaks sätet: § 120 – ähvardamine ja § 121 vaadeldud kaasustes ei esinenud. Juhtudel, – kehaline väärkohtlemine. Seostatult kui vägivald oli toime pandud ka varem vägivalla liikidega käsitleb § 121 füüsilist (olenemata, kas vägivallatseja oli selle eest ja § 120 vaimset vägivalda. KarS 9. ptk varem kohtulikult karistatud või mitte) „Isikuvastased süüteod“ käsitleb muu­ on täheldatav erinevate vägivallaliikide hulgas ka seksuaalse enesemääramise esinemine kirjeldatud proportsioonis.

Riigikogu Toimetised 42/2020 195 Silvia Kaugia

Hinnang % 7% Karistused on äärmiselt leebed 30 Karistused on pigem leebed 41 10% Karistused on parajad 5 Karistused on pigem ranged 1 Karistused on liiga ranged 0 14% Ei oska öelda 24

TABEL 4. Kuidas hindate praegu Eestis 69% mõistetavaid karistusi perevägivallatsejatele, kes ründavad oma pere liikmeid, tekitades traumasid ja vigastusi, % vastustest Allikas: EAÜI, TÜ õigusteaduskond 2019

Toimepandud vägivalla sagedust saab fikseerida korduvate juhtumite puhul. Vabadusekaotus tingimisi Nende andmete fikseerimise muudab kee­ ÜKT rukaks asjaolu, et rünnakute intervallid Reaalne vangistus ei ole reeglina korrapärased, varieerudes Rahaline karistus ka konkreetsetes kaasustes ühest päevast JOONIS 3. Määratud karistused mitme aastani: harvad ei ole juhud, kus Allikas: autori koostatud esimene vägivallaakt leidis aset mõni aasta tagasi, kuid aktiveerus nüüd ning toimus konkreetseid tegusid on ilmne, et ohver paaripäevaste vahedega. Tendentsinäitava sai üsna tõsiseid vigastusi ja toimikus ülevaate vägivallaaktide intervallist pelgalt valu fikseerimine ei pruugi olla analüüsitavatest toimikutest siiski saab. adekvaatne ega ammendav. Koondame tulemused joonisele 1, kus Ühelgi juhul ei olnud toimepandud kajastuvad kõigi 303 toimiku andmed. vägivalda hinnatud eluohtlikuks. Ligi 90 Domineerivaks intervalliks vägivalla­ protsendil juhtudest on vägivalla tõsidus aktide vahel on kuu või mitu kuud, ent hindamata, üheksal juhul (2,9%) puuduvad suhteliselt palju (18%) esineb juhtumeid, toimikus andmed nii vägivallatseja isiku kui kus agressor vägivallatseb mitu päeva ka asetleidnud vägivalla iseloomu kohta. järjest. Vägivalla sagedusega seondub Nendel juhtudel on vägivallatseja teole ja lahutamatult küsimus vigastuste tõsiduse ohvri võimalike vigastuste kohta võimalik kohta. Kokkuvõte vigastuste iseloomust anda hinnangut üksnes toimikus sisaldu­ nähtub jooniselt 2. vate eluliste asjaolude kirjelduse kaudu. Nagu toimepandud vägivalla sageduse, nii ka vigastuste iseloomu fikseerimine KOHTUOTSUS LÄHISUHTE­VÄGIVALLA on üsna problemaatiline. Toimikutes on ASJADES kõige sagedasemaks vigastuste iseloomu 2019. aasta elanikkonna uuringus esita­ hinnanguks valu. Juhtudel, mil on fiksee­ sime vastajatele küsimuse selle kohta, ritud konkreetsed vigastused, kaasneb kuidas nad hindavad perevägivallatsejatele ka valu. Reeglina saab ohver korraga mõistetavaid karistusi. Vastused kajastuvad mitmeid vigastusi. Esineb juhtumeid, tabelis 4. kus ohvri vigastused ei ole konkreetset Kohtutoimikute analüüsist nähtub, et kajastamist leidnud – sel juhul piirdutakse KarS § 121 alusel langetatud kohtuotsused väljendiga tervisekahjustus. Seda esineb ka nende rakendamise sageduse järjekorras juhtudel, kus võttes arvesse vägivallatseja on: vabadusekaotus tingimisi – 208;

196 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

ÜKT – 42; reaalne vangistus – 31; rahaline valvele, kui ta on selleks eelnevalt karistus – 22. (Vt joonis 3). Lähenemiskeeld nõusoleku andnud; 10) alluma alkoholi määrati neljal korral. tarvitamise keelu täitmist kontrolliva Jooniselt 3 nähtub, et üle poole elektroonilise seadme valvele, kui ta on juhtudest on lõppenud vabadusekaotuse selleks eelnevalt nõusoleku andnud. rakendamisega tingimisi (KarS § 73). Vaieldamatult on nimetatud nõuded Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, igati asjakohased, ent võttes arvesse ei pöörata mõistetud karistust täielikult lähisuhtevägivalla olemust ja eripära, või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei on neist mõnede (eelkõige kohustus pane kohtu määratud katseajal toime uut elada kohtu määratud alalises elukohas) tahtlikku kuritegu ja täidab talle katse­ efektiivsus ohvri kaitse aspektist vaada­ ajaks kooskõlas karistusseadustiku §-ga 75 tuna küsitav. Ka on oluline küsida, mis lg 1 pandud kontrollnõudeid ja kohus­ tingimustel ei oleks retsidiivse või eriti tusi: 1) elama kohtu määratud alalises julma süüdlase suhtes võimalik rakendada elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja mittevabaduskaotuslikku karistust. määratud ajavahemike järel kriminaal­ hooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahen­ dite kohta; 4) saama kriminaalhooldusa­ Üle poole juhtudest metnikult eelneva loa elukohast lahkumi­ seks Eesti territooriumi piires kauemaks on lõppenud kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama vabadusekaotuse kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; rakendamisega 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahku­ tingimisi. miseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 sätestab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et Analüüsitud toimikutest nähtub, et kokku­ süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohus­ leppemenetlus on osutunud võimalikuks tatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud 75 vägivallatseja suhtes, kes on varem kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte (s.h ka mitmeid kordi) kriminaalkorras tarvitama alkoholi; 21) mitte omama või karistatud KarS § 121 järgi. tarvitama narkootilisi või psühhotroop­ Istanbuli konventsiooni artikkel 46 seid aineid; 3) mitte omama, kandma sätestab: „Konventsiooniosalised võtavad ja kasutama relva; 4) otsima endale vajalikke seadusandlikke või muid töökoha, omandama üldhariduse või meetmeid tagamaks, et järgmisi asjaolusid eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma võiks ulatuses, mil need ei ole veel süüteo ettenähtud ravile, kui ta on selleks koosseisu tunnuseks, võtta riigisisese eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma õiguse vastavate sätete kohaselt arvesse ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima raskendavate asjaoludena konventsioonis kohtu määratud paikades ega suhtlema sätestatud süütegusid puudutavate kohtu määratud isikutega; 8) osalema kohtuotsuste langetamisel: /…/ süüteo sotsiaalprogrammis; (Karistusseadustiku toimepanija on varem mõistetud süüdi muutmise…); 9) alluma elektroonilisele sarnastes süütegudes“.

Riigikogu Toimetised 42/2020 197 Silvia Kaugia

Konventsiooni artikkel 46 toob välja ka märkimata ühel korral. Vägivalda laste teisi asjaolusid, mida konventsiooniosa­ vastu2 kasutas 65 süüalust. lised peaksid perevägivalda puudutavate Varasemat kriminaalkaristust omas kohtuotsuse langetamisel arvestama 158 vägivallatsejat, sh § 121–75; andmed raskendavatena: karistatuse kohta puuduvad – 24; karis­ TT süütegu pandi toime riigisisese õiguse tamata – 121 isikut. Lähenemiskeeldu kohaselt tunnustatud endise või rikuti ühel korral ning vägivallategu pandi praeguse abikaasa või partneri vastu toime katseajal viiel korral. Kahel juhul oli pereliikme, ohvriga koos elava isiku kannatanuks rase naine. või isiku poolt, kes kuritarvitas oma 105 korral kasutas süüdistatav relva või võimu; ähvardas sellega. Relvana käsitleti nii tuli- TT süütegu või seotud süüteod pandi kui külmrelva, aga ka esemeid, millega toime korduvalt; vägivallatseja tegi ohvrile haiget, vigastas TT süütegu pandi toime isiku vastu, kes või ähvardas teda. 16 korral kasutas vägi­ oli asetatud haavatavasse seisundisse vallatseja korraga enam kui ühte relvana konkreetsete asjaolude tõttu; käsitletavat eset.

LÕPETUSEKS Lähisuhtevägivald on üha enam avalikus­ tuv nähtus, mis on tulemas n-ö põranda Valdavalt on alt välja. On otsitud ja otsitakse meetmeid, mis võimaldaksid senisest enam ohvrit lähisuhtevägivalla- kaitsta ja lähisuhtes toimepandud vägi­ teod­ lahendatud vallategusid ohjata. Oluline roll nende meetmete otsimisel ja leidmisel on kokkuleppe-­ elanike ja õiguse rakendajate suhtumisel menetluses. lähisuhtevägivalda. Läbiviidud uuringud lubavad väita, et lähisuhtevägivalda peetakse Eestis probleemiks, seda kõigi meie uuringutes osalenute hinnangul. Huvitav on tõsiasi, et vastanud peavad vaimset ja füüsilist vägivalda tõsisemateks TT süütegu pandi toime lapse vastu või probleemideks kui seksuaalset vägivalda. juuresolekul; Juristide kordusuuring (2017) kinnitab, et TT süütegu pandi toime kahe või enama kõik vägivallavormid on hinnatud küllaltki koos tegutseva isiku poolt; tõsiseks probleemiks; samas on vähenenud TT süüteole eelnes või sellega kaasnes kõigi vägivallavormide lõikes seisukoht, et äärmuslik vägivald; tegemist on väga tõsise probleemiga. 2019. TT süütegu pandi toime relva kasutami­ aasta Eesti elanikkonna uuringu andmeil sega või ähvardusel; peab veidi üle poolte vastanutest naiste­ TT süütegu tekitas ohvrile tõsiseid vastase vägivalla erinevaid vorme Eestis füüsilisi või psüühilisi kannatusi; probleemiks. Murettekitav on aga asjaolu, TT süüteo toimepanija on varem mõiste­ et suhteliselt suur osa elanikkonna uurin­ tud süüdi sarnastes süütegudes. gus osalenutest ei tunneta vägivallategude Analüüsitud kohtutoimikutest ilmnes, vägivaldust. See võib olla üks põhjusi, et praeguse või endise partneri vastu toi­ mepandud vägivalla episoodid jagunevad 2 Istanbuli konventsiooni kohaselt on lapsed pere- järgmiselt: üks episood 171, mitu episoodi vägivalla ohvriks ka juhul, kui nad on perevägivalla pealtnägijad. 131 korral. Episoodide arv oli toimikus

198 Riigikogu Toimetised 42/2020 Uuringud

miks ohvrid sageli ei otsi abi politseist ega konventsiooniga on märgatavad muutused suuda vägivallaringist väljuda. ka kohtute töös, kui seada selle väite Elanikkonna hinnang kohtute tegevu­ aluseks tõsiasi, et aastail 2019–2020 tehtud sele on suuresti positiivne: enam on leitud, lahendeid analüüsides uuringukriteeriumi­ et kohtud tegutsevad viisakalt, korrektselt, kliendikeskselt, õiglaselt, põhjalikult ja kliente võrdselt koheldes. Kõige skeptili­ semad on vastused küsimusele kohtute võimest ohjeldada efektiivselt ja tulemus­ Kõige skeptilisemad on likult perevägivalda. Samas ligi pooled vastused küsimusele vastanutest ei osanud kohtute tegevust hinnata. Ilmselt puuduvad neil vastanutel kohtute võimest kohtute tööga isiklikud kogemused. Kohtutoimikute analüüsi põhjal saab ohjeldada efektiivselt järeldada, et valdavalt on lähisuhtevägival­ ja tulemuslikult lateod lahendatud kokkuleppemenetluses, seda ka juhul, kui tegu pandi toime perevägivalda. süstemaatiliselt, relva kasutades või sellega ähvardades või kui ohvrile tekitati vigastusi, mis nende kirjelduse kohaselt olid tõsised, kui mitte eluohtlikud. dele vastavaid lahendeid Riigi Teatajas ei Siinkirjutaja avaldab lootust, et leitud. Ka möönab autor, et siinkäsitletud kohtunike suhtumine lähisuhtevägivalda teema seondub veel mitmete problee­ ja eriti selle ohvritesse on muutumas midega, mis jäävad järgmiste kirjutiste – seoses Eesti ühinemisega Istanbuli objektiks.

KASUTATUD ALLIKAD BACHMANN, T., MARUSTE, R. (2008). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. EESTI ASTUB JÄRGMISE OLULISE SAMMU NAISTEVASTASE VÄGIVALLAGA VÕITLEMISEKS. (2017). Justiitsministeerium. –  https://www.just.ee/et/uudised/eesti-astub-jargmise-olulise-sammu-naistevastase-vagivallaga-voitlemiseks GUSTAFSSON, H. C., COFFMAN, J. L., HARRIS, L. S., LANGLEY, H. A., ORNSTEIN, P. A., COX, M. J. (2013).  Intimate Partner Violence and Children’s Memory. – Journal of Family Psycology, 27(6). KARISTUSSEADUSTIKU MUUDATUSED. –  https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/kriminaalpoliitika/karistusoiguse-revisjon/karistusseadustiku-muudatused KARISTUSSEADUSTIKU MUUTMISE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS. –  RT I, 12.07.2014; jõustunud 01.01.2015 NAISTEVASTASE VÄGIVALLA JA PEREVÄGIVALLA ENNETAMISE JA TÕKESTAMISE EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON. (2017). – RT II, 26.09., 2. – https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002 ÜHTSE SÜSTEEMI ÜLESEHITAMINE LÄHISUHTEVÄGIVALLA TÕKESTAMISEKS EESTIS. Projekt SOIAO14004. 01.01.2014– 01.12.2015. Tartu Ülikool, Raul Narits, Jüri Saar, Silvia Kaugia. [EAÜI, TÜ õigusteaduskond 2017]. PEREVÄGIVALD EESTIS. (2017). Eesti Avatud Ühiskonna Instituut;  Tartu Ülikooli õigusteaduskond. PEREVÄGIVALLA VASTU: ENNETAMISE JA KARISTAMISEGA. –  https://www.just.ee/et/uudised/perevagivalla-vastu-ennetamise-ja-karistamisega [EAÜI 2014]. PETTAI, I., KASE, H. (2014). Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhtevägivalla tõkestamiseks Eestis.  Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. PETTAI, I., KAUGIA, S., NARITS, R. (2015). Perevägivald nõuab jõulisemat juriidilist sekkumist. – Riigikogu Toimetised, 31, 155–167. – https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-31/perevagivald-nouab-joulisemat-juriidilist-sekkumist/ PETTAI, I., KAUGIA, S., NARITS, R. (2018). Õigusloomes on Eestil arenguruumi. – Riigikogu Toimetised, 38, 193–206. –  https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-38/oigusloomes-on-eestil-arenguruumi/

Riigikogu Toimetised 42/2020 199 Silvia Kaugia

[EAÜI, TÜ õigusteaduskond 2019]. PETTAI, I., NARITS, R., KAUGIA, S. (2019). Eesti elanikkonna 2019. aasta uuring.  Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, Tartu Ülikooli õigusteaduskond. SOOSTEREOTÜÜPIDETA JA EFEKTIIVSE ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI KUJUNDAMINE SOOLISE VÄGIVALLA TÕKESTAMISEKS.  Rahvusvaheline projekt SSVOI19685, 01.12.2019–31.05.2021. Tartu Ülikool, Narits, R., Kaugia, S. VÄGIVALLA ENNETAMISE STRATEEGIA AASTATEKS 2015–2020. (2015). – https://valitsus.ee/sites/default/files/ content-editors/arengukavad/vagivalla_ennetamise_strateegia_2015-2020_kodulehele.pdf

200 Riigikogu Toimetised 42/2020 Varia

Abipolitseiniku õiguslikust vastutusest

haldusabilised, ei muutu nad iseseisvaks haldusülesannete täitmisel, vaid täidavad halduse tellimusel ja korraldusel abistava SILVA KIRSIMÄGI iseloomuga toiminguid (Maurer 2004, 404). Sisekaitseakadeemia Nii sätestab abipolitseiniku seaduse § 2 korrakaitse õppetooli lektor lg 3¹, et politsei tegevuses osalemise ajal, sealhulgas siis, kui abipolitseinik rakendab ehtiv õigus ei määratle meetmeid või kohaldab vahetut sundi, abipolitseiniku staatusest tegutseb ta Politsei- ja Piirivalveameti vabastamist kooskõlas nimel. Haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 õigusselguse põhimõttega. tähenduses on abipolitseiniku puhul K õiguslikult tegemist haldusorganiga, kes Meist igaühest sõltub Eesti püsimine, oma kohustub haldusülesannete täitmisel riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks järgima haldusmenetluse seaduse põhi- eraldi, on öelnud president Lennart Meri. mõtteid, nagu näiteks isikute põhiõiguste Iseseisev ja turvaline riik on väärtus, mida ja vabaduste austamine, tegutsemine aitavad hoida lisaks julgeoleku tagamisega eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vältides tegelevatele asutustele ka neid abistavad üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi riigi turvalisusega tegelevad vabatahtlikud. isikutele. Olulise panuse riigi avaliku korra kaitsesse Käesoleval hetkel on Eestis üle 1100 annavad abipolitseinikud, kes täidavad abipolitseiniku ja nende arv suureneb vabatahtlikkuse alusel politseilisi ülesan- pidevalt. Abipolitseinikud on politsei deid. Abipolitseinik on politsei tegevuses abilistena tegutsenud alates 1994. aastast, osalemise ajal riigivõimu esindaja, kelle mil kinnitati esimene abipolitseinike seaduslikud korraldused on täitmiseks kaasamise juhend, anti välja esimesed kohustuslikud (abipolitseiniku seadus § 2 abipolitseiniku tunnistused ning kehtes- lg 3). tati käelint ja rinnamärk (Abipolitseinik Politseiliste ülesannete täitmisel tegut- 2020). Enamik ülesannetest, milles politsei sevad abipolitseinikud politsei abilistena, abipolitseinikke kaasab, on osalemine mitte iseseisva korrakaitseorganina.1 Olles patrulltegevuses, ennetuses, piirkondlikus politseitöös ja piirivalvelistes tegevustes 1 Korrakaitseorganiteks on korrakaitseseaduse eelnõu (Abipolitseinik 2020). kohaselt ainult riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku organid. Sellest tuleneb, et eraõiguslik isik või tema struktuuriüksus ei saa olla ABIPOLITSEINIKU PÄDEVUS korrakaitseorganiks isegi juhul, kui talle on seadusega Abipolitseinikele lubatud meetmete hulk pandud avaliku korra kaitsmise funktsioon (nt abipolit- seinik abipolitseiniku seaduse tähenduses). (Korrakait- on hetkel kehtivas abipolitseiniku seaduses seseaduse eelnõu seletuskiri 2010, 25) võrreldes 20. aprilli 1994. aastal jõustunud

Riigikogu Toimetised 42/2020 201 Silva Kirsimägi

Abipolitseinikud tegevuses. Foto: Politsei- ja Piirivalveamet seadusega laienenud. Abipolitseiniku väljaõppest. Esimese astme õppe läbinud pädevuses on aidata politseil ennetada, abipolitseinik võib täita politseilisi üles- välja selgitada ja tõrjuda avalikku korda andeid üksnes koos politseiametnikuga. ähvardavat ohtu ning avaliku korra Teise astme õppe läbinud abipolitseinik rikkumisi (abipolitseiniku seadus § 3 lg võib politsei ülesandel teostada iseseisvalt 1). Politseiliste ülesannete täitmisel võib järelevalvet liikluses ja avalikus kohas abipolitseinik kasutada abipolitseiniku käitumise nõuete järgimise üle ning seaduses lubatud korrakaitselisi üld- ja täita iseseisvalt ülesannet avalikku korda erimeetmeid ning rakendada politseiamet- ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõr- niku korraldusel vahetut sundi, kui see on jumiseks (abipolitseiniku seadus § 3 lg 2). vältimatult vajalik. Samuti lubab seadus Nii politseiametnikuga koos kui ka politsei eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal ülesandel iseseisvalt tegutsev abipolitsei- rakendada abipolitseinikule täiendavaid nik võib korrakaitseliste meetmetena teha erimeetmeid (abipolitseiniku seadus §161 lg 11). Näiteks võib eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal abipolitseinik sundpeatada sõidukit või kohaldada Abipolitseinik aitab viibimiskeeldu. Korrakaitseliste meetmete rakendamisel on abipolitseinikul kohustus politseil ennetada, järgida korrakaitseseaduse põhimõtteid välja selgitada ja nagu proportsionaalsus, otstarbekus, õiguste kaitse ja inimväärikuse tagamine tõrjuda avalikku korda (korrakaitseseadus §-d 7 kuni 9). ähvardavat ohtu ja Abipolitseiniku õigus rakendada korrakaitselisi meetmeid sõltub tema korrarikkumisi.

202 Riigikogu Toimetised 42/2020 Varia

ettekirjutusi koos sunniraha hoiatusega, kannatanu rakendama nimetatud esma- küsitleda ning nõuda dokumente, tuvas- seid õiguskaitsevahendeid. Näiteks, kui tada isikusamasust, kontrollida indikaator- abipolitseinik teeb avaliku korra eest mitte vahendiga alkoholijoovet, peatada sõiduki, vastutavale isikule õigusvastaselt kirjaliku pidada kinni isiku, teha turvakontrolli, ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega, isiku ja vallasasja läbivaatust ning võtta võib ettekirjutuse saaja pöörduda vaidega hoiule vallasasja (abipolitseiniku seadus Politsei- ja Piirivalveameti poole või kaebu- § 16 lg 1 ja 2). sega halduskohtusse ja nõuda ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist. Kui kahju on juba VÕIMALIK KAHJU tekkinud ja seda ei ole muul viisil võimalik Arvestades, et abipolitseinikule on lubatud kõrvaldada, tekib isikul õigus nõuda kahju sekkuda isikute põhiõigustesse, kerkib hüvitamist. Näiteks, kui isik on toimetatud küsimus, kas kehtiv õigus tagab ühese õigusvastaselt kainenema ja tema suhtes ja õigusselge regulatsiooni juhtudeks, rakendati ülemäärast jõudu, millega piirati kui abipolitseinik põhjustab politseiliste tema vabadust ja alandati inimväärikust, ülesannete täitmisel oma tegevusega on kannatanul õigus nõuda mittevaralise isikule kahju. kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse Põhiseadus tagab igaühele ükskõik kelle § 9 lg 1 alusel. poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise õiguse (PS VASTUTUS § 25). Kui isiku põhiõigustesse on seadus- Õiguslikult ei ole abipolitseinike vastutust vastaselt sekkutud, peab isikul olema õigus reguleerivad menetluslikud normid nõuda riigipoolse sekkumise lõpetamist, üheselt selged. Kehtiv õigus ei reguleeri, sõltumata sellest, kas sekkujaks on seadus- kuidas toimub kahju hüvitamine, kui andlik, täidesaatev või kohtuvõim (Annus politseiliste ülesannete täitmisel põhjustab 2006, 233). Vastutuse tekkimiseks peab kannatanule õigusvastase tegevusega esinema eksimine õiguskorrast tuleneva varalise või moraalse kahju abipolitseinik. käsu või keelu vastu, mille eesmärk on Küsimus ei ole selles, kas kannatanul on kaitsta kahjustatud õigushüve (Pilving õigus abipolitseiniku vastu kahjunõuet 1998, 278). esitada. Abipolitseinik on politseilisi Kui avalik võim on oma tegevusega ülesandeid täites avaliku võimu kandja rikkunud isiku õigusi, siis riigivastutuse ja kui ta rikub isiku subjektiivseid õigusi, seaduse § 7 lg 1 sätestab õigusvastase mille tagajärjel tekkis isikul kahju ja haldustegevusega tekitatud kahju ning selle õigusvastase teo ja kahju vahel on § 9 lg 1 täiendavalt mittevaralise kahju põhjuslik seos ning kui isik on eelnevalt hüvitamise eeldused. Kehtiva riigivastu- proovinud kahju ära hoida või vältida tuse seaduse § 7 lg 1 järgi võib kannatanu esmaste õiguskaitsevahendite rakendami- nõuda avaliku võimu kandjalt, kes sega, on tingimus kahju hüvitamise nõude õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus esitamiseks täidetud. suhtes rikkus tema õigusi, tekitatud kahju Politseilised ülesanded on oma olemu- hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik selt avalik-õiguslikud (haldusõiguslikud). vältida ega kõrvaldada riigivastutuse sea- Kannatanul on õigus esitada kahju duse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse kaitsmise või taastamisega (riigivastutuse § 7 lg 1 alusel abipolitseiniku vastu, kuna seadus § 7 lg 1). Kui kahju on võimalik abipolitseinik on avaliku võimu kandja, vältida või kõrvaldada haldusakti kehte- kes täidab avaliku võimu ülesandeid. tuks tunnistamise, toimingu lõpetamise Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 p 5 järgi või haldusakti andmise või toimingu võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse sooritamise nõude esitamisega, siis peab üksuselt, muult avalik-õiguslikult

Riigikogu Toimetised 42/2020 203 Silva Kirsimägi

juriidiliselt isikult või muult avalikke kohustab abipolitseinikku kasutama isiku ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljas- suhtes ebaproportsionaalselt füüsilist pool alluvussuhet teostavalt isikult nõuda jõudu või annab korralduse tulirelva kahju hüvitamist. Riigikohus on leidnud, kasutamiseks, mille tagajärjel tekib isikule et kahju hüvitamise kaebuse esitamisel ei tervisekahjustus, kas sel juhul abipolitsei- ole nõutav, et kaebuse esitaja määratleks nik vastutab kannatanu ees analoogselt iseseisvalt konkreetse haldusorgani, kes politseiametnikuga. Kuna välistus puudub, tuleks tema arvates kohtumenetlusse siis saab vastata jaatavalt. kaasata, vaid piisab ära näitamisest, Kui politseiliste ülesannete täitmisel millise avaliku võimu kandja tegevusega tekitatakse kahju, siis riigivastutuse seadus kahju tekitati. Õige vastustaja kindlaks- ei erista, kas avalikke ülesandeid täites määramine on halduskohtu ülesanne. tekitas kahju ametnik, üksikkorralduse (Riigikohtu halduskolleegium 2007, p 16). täitja (näiteks korrakaitsesse kaasatud isik) Abipolitseinik tegutseb politsei tegevuses või muul alusel tegutseja. Riigivastutus osalemise ajal Politsei- ja Piirivalveameti näeb ette segavastutuse, mille kohaselt ei nimel, sealhulgas siis, kui ta rakendab vastuta ametnik kannatanu ees vahetult, korrakaitselisi meetmeid või kohaldab vaid kannatanu õiguste kaitseks on vahetut sundi. Autor on seisukohal, et kohustatud kannatanule kahju hüvitama üheselt ei ole selge, kas abipolitseinik avaliku võimu kandja. vastutab kannatanu ees analoogselt polit- Riigivastutuse seaduse § 12 lg 1 järgi seiametnikuga. Abipolitseiniku seaduse vastutab esmalt kannatanu ees riik, kelle § 39 sätestab küll võimalused, kuidas avalik-õigusliku tegevusega kahju tekitati. toimub vastutus juhul, kui abipolitseiniku Politseilise õigusvastase tegevuse tõttu ülesande täitmise tõttu abipolitseinikule tekkinud kahju puhul kohustuks kanna- või tema perekonnaliikmele tekitati tanule kahju hüvitama seega vastustajana kahju, kuid abipolitseinike poolt kahju Politsei- ja Piirivalveamet, kel tekib hiljem õigus esitada regressinõue kahju tekitaja vastu. On selgusetu, kas kahju tekkimise ees vastutavaks saab lugeda abipolit- seinikku, kes täidab politseiametniku Abipolitseinike õigusvastast korraldust ja kelle vastu võib vastutust reguleerivad esitada regressinõude. Politseiliste üles- annete täitmisel koos politseiametnikuga menetluslikud normid tegutsev abipolitseinik on kohustatud jär- gima politseiametniku korraldusi a priori, ei ole õiguslikult kuna ilma vastava politseiametniku üheselt selged. korralduseta ei ole abipolitseinikul õigus rakendada riikliku järelevalve meetmeid. Abipolitseiniku seaduse § 16 lg 1 järgi võib abipolitseinik riikliku järelevalve meetmeid rakendada, kui ta on kaasatud tekitamine on reguleerimata. Selgusetu meedet kohaldama politseiametniku on, kas abipolitseinik, kes osaleb korra- korraldusel. Autor on seisukohal, et kaitseliste juhtumite lahendamisel koos seadusega on vajalik sätestada abipolitsei- politseiametnikuga või täidab politseilisi niku õigus keelduda täitmast korraldust, ülesandeid iseseisvalt, vastutab kannatanu mis võib olla ohtlik kas tema enda või ees võrdselt politseiametnikuga juhul, kui teiste isikute elule, tervisele või varale. nad täidavad politseiametniku õigusvastast Seda eesmärgil, et abipolitseinik saaks korraldust. Näiteks, kui politseiametnik rakendada kaalutlusõiguse põhimõtet,

204 Riigikogu Toimetised 42/2020 Varia

nii nagu seda on kohustatud kasutama kandja ülesandeid täitnud füüsilise iga haldusülesandeid täitev haldusorgan isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, otsuste tegemisel. Abipolitseinikule on sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti seadusega lubatud politseiliste ülesannete teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse täitmisel sekkuda isikute põhiõigustesse, või muul alusel ning riigivastutuse seaduse näiteks piirata liikumisvabadust ja riivata § 12 lg 3 järgi vastutab riik füüsilisest kehalist puutumatust. Sellest tulenevalt isikust avaliku võimu kandja tekitatud on vaja isikute põhiõiguste kaitseks sätestada riigivõimu esindajale – abipolit- seinikule – kaalutlusõiguse rakendamise võimalus, et hinnata politseiametniku antud korralduse otstarbekust ning Seaduses on vaja arvestada sündmuse lahendamisel sätestada abipolitseiniku kõikide oluliste asjaoludega ning ülesande eesmärgiga. Kuna kehtiv õigus ei võimalda õigus keelduda täitmast abipolitseinikul keelduda korralduse täitmisest, vastutab ta riigi ees võrdselt tema enda või teiste politseiametnikuga, kui nad on oma isikute elule, tervisele tegevusega süüliselt kahju põhjustanud. Kui riik on kannatanule kahju hüvitanud, või varale ohtlikku siis ametnikele kohaldatakse regressi korraldust. erijuhuna riigivastutuse seaduse § 21 lg-st 1 tulenevalt avaliku teenistuse seadust. Riigivastutuse seaduse § 19 lg 3 järgi on ametnik kohustatud kahju hüvitama üksnes siis, kui ta on süüliselt kahju eest. Abipolitseiniku tegevus on teenistuskohustusi rikkunud. Tulles tagasi omistatav politsei tegevusele ja seetõttu korralduse täitmise kohustuse juurde, siis vastutab tema õigusvastase käitumise erinevalt abipolitseinikust on politseia- korral kannatanu ees riik, täpsemalt metnikul kui avalikul teenistujal õigus Politsei- ja Piirivalveamet. Kui Politsei- ja keelduda seaduses sätestatud juhtudel Piirivalveamet on kannatanule õigusvas- juhi antud korraldustest. Avaliku teenis- tase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju tuse seaduse järgi on ametnik kohustatud hüvitanud, tekib ametil õigus riigivastu- mitte täitma korraldusi, mis on vastuolus tuse seaduse § 19 lg 1 järgi esitada regressi­ Eesti Vabariigi põhiseaduse või muude nõue nii ametniku kui ka abipolitseiniku õigusaktidega (avaliku teenistuse seaduse vastu, kui nende õigusvastase tegevuse § 54 lg 1) ja tal on õigus mitte täita neid tõttu tekkis kannatanule kahju. korraldusi, mis on talle tervise tõttu vas- Riigivastutuse seaduse § 19 lg 3 sätestab tunäidustatud või eeldab sellist haridust expressis verbis, et ametnik vastutab üksnes ja töökogemust, teadmisi ja oskusi, mida süüliselt kahju põhjustamisel ja tema ei ole ametnikult seadusest või seaduse süü tõendamiseks viiakse läbi distsip- alusel antud õigusaktist või ametijuhen- linaarmenetlus. Abipolitseinik on küll dist tulenevalt nõutud (avaliku teenistuse politseisüsteemi lahutamatu osa, kuid ta seaduse § 54 lg 2). ei ole politseiametnik ehk riigiteenistuja, Abipolitseinikku võib lugeda kahju kelle suhtes saaks kohaldada ametniku hüvitamiseks kohustatud isikuks, kuivõrd vastutust reguleerivaid norme. Kuna riigivastutuse seaduse § 12 lg 2 järgi abipolitseinikule ei kohaldu avaliku tee- loetakse avaliku võimu kandja tekitatud nistuse seadus, siis kahju hüvitamise osas kahjuks igasugune selle avaliku võimu tulevad kohaldamisele võlaõigusseaduses

Riigikogu Toimetised 42/2020 205 Silva Kirsimägi

lepinguvälist kahju hüvitamist regulee- saladuse rikkumise, au või hea nime rivad normid. Abipolitseinik vastutab teotamise korral. politseiliste ülesannete täitmisel tekkinud kahju puhul nii nagu ametnik üksnes siis, JÄRELEVALVE kui ta on kahju tekitamises süüdi (võla­ Kui abipolitseinik on käitunud õigusvasta- õigusseadus § 1043). Sama moodi vastutab selt, siis vastavalt abipolitseiniku seaduse kahju tekkimise eest ka see abipolitseinik, § 42 punktile 3, vabastatakse abipolitsei- kes täidab politseilisi ülesandeid iseseis- nik abipolitseiniku staatusest. Tulenevalt valt. Iseseisva pädevusega abipolitseinik eeltoodust tekib küsimus, kuidas toimub otsustab isikute põhiõigustesse sekkumise, järelevalve abipolitseiniku tegevuse üle. selle ulatuse ja intensiivsuse üle politsei­ Kehtivas õiguses puuduvad menetluslikud ametniku vastava korralduseta. normid järelevalve teostamise kohta. Kannatanul on õigus nõuda nii varalise Abipolitseiniku suhe riigiga on avalik- kahju kui ka moraalse kahju hüvitamist. õiguslik, mis algab tema nimetamisega Mittevaraline kahju väljendub füüsilise abipolitseinikuks. Järelevalve reguleeri- isiku puhul füüsilistes, aga ka hingelistes mine teenib mitmeid õiguslikke eesmärke. kannatustes, nagu alandus, hirm või Esiteks loob see õiguslikku kindlust, kuna stress. Riigiorganid peavad kaitsma kontrolli läbiviimine võimaldab Politsei- ja isikute põhiseaduslikke väärtusi: kõige Piirivalveametil saada informatsiooni abipolitseinike tegevuse õiguspärasuse kohta või siis teavet sellest, milline tegevus on olnud õigusvastane. Teiseks Abipolitseinik on kaitseb ühene seaduslik regulatsioon ka abipolitseinikke riigi võimaliku omavoli küll politseisüsteemi eest, mis võib seisneda tema alusetus lahutamatu osa, kuid ta abipolitseiniku staatusest vabastamises. Teatud kontrolli vormiks võib lugeda ei ole politseiametnik ehk Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori riigiteenistuja. ülevaadet siseministrile abipolitseinike tegevusest (abipolitseiniku seaduse § 15), kuid seda ei saa lugeda teenistusliku järelevalve teostamiseks abipolitseinike laiemas mõttes inimväärikust, selle üle. Seda põhjusel, et teenistuslikku komponente au ja head nime, aga ka järelevalvet saab läbi viia kõrgemal inimväärikusel rajanevaid põhiõigusi, seisev ametiisik oma alluvate ametnike nagu era- ja perekonnaelu puutumatust, tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse tervist ning isikuvabadust (Kanger 2008, suhtes. Abipolitseinik ei ole Politsei- ja 20). Riigikohus on oma lahendis leidnud, Piirivalveameti koosseisus ei töötajana et füüsilise jõu õigusvastase kasutamisega ega ka ametnikuna. Tema üle teostatav kaasnevad adressaadile paratamatult kontroll vajab eraldi reguleerimist. kannatused ja ebamugavused ning sellega Isikud, kes tegutsevad abipolitseini- tekitatud mittevaralist kahju ei ole vaja kuna, realiseerivad oma põhiseadus- eraldi tõendada (Riigikohus 2012, p 22). likku õigust vabale eneseteostusele. Sama kinnitab ka riigivastutuse seaduse Abipolitseiniku tegevus lõpeb tema regulatsioon, mille § 9 lg 1 järgi võib füüsi- staatusest vabastamisega Politsei- ja line isik nõuda mittevaralise kahju rahalist Piirivalveameti peadirektori poolt. Üheks hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, abipolitseiniku staatusest vabastamise tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, aluseks on abipolitseiniku sobimatu käi- kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi tumine, sealhulgas see, kui abipolitseinik

206 Riigikogu Toimetised 42/2020 Varia

Abipolitseiniku ametiga saavad suurepäraselt hakkama ka naised. Foto: Politsei- ja Piirivalveamet rikub avalikus kohas käitumise nõudeid proportsionaalsuse põhimõtteid ning või käitub muul viisil õigusvastaselt rakendada kaalutlusõigust. Kehtiv õigus (abipolitseiniku seaduse § 42 punkt 3). ei sätesta Politsei- ja Piirivalveametile luba rakendada abipolitseiniku staatusest VAJAKAJÄÄMISED ÕIGUSSELGUSES vabastamise menetluses kaalutlusõigust, Autor on seisukohal, et kehtiv õigus ei mille kohaldamisel on vaja arvestada ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega õiguse üldpõhimõtetega ning kaaluda osas, mis seondub abipolitseiniku staa- kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud tusest vabastamisega. Põhiseaduse § 13 huve. Abipolitseiniku seaduse § 42 punkt 3 lg-st 2 tuleneb õigusselguse põhimõte, sätestab imperatiivselt, et abipolitseinik mille järgi peavad õigusnormid olema vabastatakse abipolitseiniku staatusest piisavalt arusaadavad, et üksikisikul oleks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või võimalik avaliku võimu organi käitumist tema volitatud ametniku otsusega, kui ta teatava tõenäosusega ette näha ja oma rikub avalikus kohas käitumise nõudeid käitumist sellekohaselt reguleerida. või käitub muul viisil õigusvastaselt. Abipolitseinikuna tegutseva isiku põhi- Sõnastus „muul viisil õigusvastaselt“ seaduslike õiguste kaitse seisukohalt peab lubab õiguse rakendajal väga laialdast vabastamine olema üheselt selge, põh- tõlgendusruumi ning arvestades, et de jendatud ja arusaadav. Kui abipolitseinik lege lata puuduvad abipolitseiniku järe- käitub õigusvastaselt, siis õigusvastase teo levalve menetlust reguleerivad normid, kindlakstegemiseks on tarvis õigusselguse on autor seisukohal, et abipolitseiniku põhimõttest tulenevalt selgeid menetlus- staatusest vabastamine võib rikkuda ka likke reegleid, et tagada menetlusaluse võrdse kohtlemise põhimõtet. Välistada isiku ärakuulamisõigus, järgida uurimis- ja ei saa, et politseiliste ülesannete täitmisel

Riigikogu Toimetised 42/2020 207 Silva Kirsimägi koos tegutsevad ja sama õigusrikkumise Abipolitseiniku (näiteks ülemäärase jõu kasutamine) toime pannud politseiametniku ja abi- staatusest vabastamine politseiniku suhtes tehtavad õiguslikud võib rikkuda võrdse otsused on erinevad. Kui politseiametniku puhul määratakse distsiplinaarkaristus kohtlemise põhimõtet. sõltuvalt süü vormist, siis abipolitseiniku puhul tuleb ta abipolitseiniku staatusest vabastada õigusvastase käitumise korral ehk siis igasuguse õigusvastase käitumise korral. On selge, et abipolitseinik peab vabastamist reguleerivaid menetluslikke olema seaduskuulekas, aga kas saab norme pole sätestatud. Õigusriigis ei ole lugeda põhjendatuks, et iga rikkumisega kohta salahaldusele, kus õiguse rakendaja peab kaasnema staatusest vabastamine, ei saa otsuste tegemisel teha kaalutletud ja liiatigi veel, kui abipolitseiniku staatusest põhjendatud otsuseid.

KASUTATUD ALLIKAD ABIPOLITSEINIK. (2020). – https://www.abipolitseinik.ee ABIPOLITSEINIKE SEADUS. – RT I, 06.05.2020, 2. ANNUS, T. (2006). Riigiõigus. Tallinn: Juura. AVALIKU TEENISTUSE SEADUS. – RT I, 13.03.2019, 37. EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. (1992). – RT I, 15.05.2015, 2. HALDUSMENETLUSE SEADUS. – RT I, 13.03.2019, 55. KANGER, L. (2008). Kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel. Kohtupraktika analüüs. –  https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2008/analyys_riigivastutusl_kanger.pdf KORRAKAITSESEADUS. – RT I, 06.05.2020, 13. KORRAKAITSESEADUSE EELNÕU 16.05.2007, nr 49 SE seletuskiri . –  https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-bd9e11a940c4 MAURER, H. (2004). Haldusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. PILVING, I. (1998). Halduse vastutus kahju tekitamise eest. – Juridica, 8, 274–278. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUM. (2007). Otsus asjas nr 3-3-1-91-06: J. K. kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes. – https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-91-06 RIIGIKOHUS. (2012). Üldkogu kohtuotsus asjas nr 3-3-1-75-11: järelevalvetoimingud vs. väärteotoimingud. –  https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-75-11 RIIGIVASTUTUSE SEADUS. – RT I, 17.12.2015, 76. VÕLAÕIGUSSEADUS. – RT I, 08.01.2020, 10.

208 Riigikogu Toimetised 42/2020 Varia

Toompea lossi Valges saalis on kujundatud Eesti ajalugu

sajandi jooksul on Valge saal olnud Eesti omariikluse ajaloos väga oluline paik. Siin on sündinud palju ajalugu muutnud JAAK JUSKE otsuseid. Riigikogu liige, 28. (15. vkj) novembril 1917 võttis Sotsiaaldemokraatlik erakond Valges saalis kogunenud Maanõukogu (rahvasuus Maapäev) oma ajaloolisel Katariina II valitsusajal 250 aasta eest istungil vastu otsuse, millega kuulutas ehitatud Eestimaa kubermanguvalitsuse end kõrgema võimu kandjaks kuni Eesti hoone ehk Toompea lossi esindussaaliks tulevase riigikorra määramiseni valitava oli praegune Valge saal. Oma nüüdse ilme Asutava Kogu poolt. See otsus sillutas ja nime sai see 1935. aastal toimunud tee lõplikule iseseisvumisele kolm kuud ümberehituste käigus. Rohkem kui hiljem.

28. (15. vkj) novembril 1917 toimus siin Maapäeva ajalooline istung. Foto: Erik Peinar

Riigikogu Toimetised 42/2020 209 Jaak Juske

Toompea lossi valgest saalist on saanud Riigikogu esindusruum. Foto: Erik Peinar 1919. aasta aprillis Estonia kontserdi- Riigikogu hoone ja täiskogu istungite saal saalis kokku tulnud Asutav Kogu jätkas olid toona veel ehitusjärgus, valmides alles oma istungitega Valges saalis, kus võeti 1922. aasta sügisel. sama aasta 10. oktoobril vastu maaseadus, Nii enne Teist maailmasõda kui ka mis lõpetas mõisaaja Eestis. 120-liikmelise pärast iseseisvuse taastamist pidas Valges Asutava Kogu peamine ülesanne oli aga saalis istungeid täidesaatev võim, Vabariigi noorele Eesti riigile tema esimese põhisea- Valitsus. Viimane valitsuse istung Toompea duse koostamine. See kiideti heaks Valges lossis oli peaminister Mart Laari juhtimisel saalis 15. juunil 1920. Asutav Kogu lõpetas 1. augustil 2000. Siis koliti vastremonditud sama aasta detsembris oma töö, andes Stenbocki majja. teatepulga üle Riigikogu I koosseisule. Valitsuse ärakolimisega sai Valgest Alates 1921. aasta 4. jaanuarist pidaski saalist Riigikogu esindusruum, millena Riigikogu oma istungeid Valges saalis. kasutatakse seda ka praegu.

210 Riigikogu Toimetised 42/2020 Rahvusvahelised parlamendiuudised Parlamentaarsed uudised

parlamendivalimistel eelise valitsevale PIRET VILJAMAA Sotsialistlikule Parteile. Eesti Rahvusraamatukogu Albanian Parliament, 23.07.2020, „Kuvendi mblidhet në sotsiaalia ja seancë plenare“; „Projektligj „Për disa ndryshime [---]“. – https://tinyurl.com/yxr5xpfw ; parlamendiraamatukogu https://tinyurl.com/y3ulqqty infospetsialist European Western Balkans, 23.07.2020, „Albanian par- liament adopts June 5 agreement on electoral reform“. – älisriikide parlamentide https://tinyurl.com/yyebdfxz uudiseid 2020. aasta aprillist European Western Balkans, 31.07.2020, „Albanian Par- liament changes Constitution, adopts reform of electoral oktoobri keskpaigani. system“. – https://tinyurl.com/y6am7swv Uudistest valiku tegemisel Albanian Daily News, 07.09.2020, „Speaker Ruci calls for onV kasutatud BNSi, teiste uudistea- establishment of commission to elect CEC members“. – gentuuride ja meediaväljaannete https://tinyurl.com/yysepomm ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale. ALŽEERIA. Aprillis võttis parlament osana karistusseadustiku reformist vastu seaduse, ALBAANIA. Juulis võttis parlament mis kriminaliseerib avalikku korda või riigi vastu valimisseaduse muudatused, milles julgeolekut ja rahvuslikku ühtsust kah- opositsioon ja koalitsioon olid rahvusva- justada võivate „valeuudiste“ edastamise. heliste vahendajate osalusel enne kokku Valeuudiste mõistet täpsustamata võib leppinud. Seadus, mis peaks demokraat- nende levitamise eest olenevalt olukorrast like institutsioonide ja inimõiguste büroo määrata ühe- kuni kuueaastase vangistuse. (OSCE/ODIHR) soovituste kohaselt suuren- Meeleavaldajate ja inimõigusaktivistide dama valimiste läbipaistvust, sai 99 poolt- kriitika pälvinud seaduse arutamise ajal ja 6 vastuhäält. Näiteks luuakse poliitiliselt oli istungitesaal seoses koroonaviiruse tasakaalustatud parlamendikomisjon, mis pandeemia ja sotsiaalse distantsi meet- määrab valimiskomisjoni liikmed. metega pooltühi. Samal istungil võeti Eraldi seadusega muutis parlament lühikese debati järel vastu ka seadus, mis põhiseadust, näiteks kehtestatakse määrab karistused diskrimineerimise ja valimistel avatud nimekirjad ja kee- vihakõne eest. Alžeerias on suurenenud latakse parteide valimisliitude moo- repressioonid opositsiooni ja meedia vastu. dustamine. Neid muudatusi ei lepitud Vabaühenduse Piirideta Reporterid meedia- enne opositsiooniga kokku. Seaduse vabaduse indeksi kohaselt on Alžeeria 180 kriitikute sõnul annab see järgmistel riigi hulgas 146. kohal.

Riigikogu Toimetised 42/2020 211 Piret Viljamaa

Al Jazeera, 22.04.2020, „Algeria criminalises ‘fake news’ to Politico, 07.05.2020, „Senate fails to overturn Trump’s Iran protect ‘state security’“. – https://tinyurl.com/y34vcxbb war powers veto“. – https://tinyurl.com/yc84tnbh AFP-BNS, 23.04.2020, „Alžeeria kriminaliseeris julgeolekut kahjustavate uudiste edastamise“; RSF, 23.04.2020, „“Fake news” bill will tighten gag on press ARMEENIA. Juulis võttis freedom in Algeria“. – https://tinyurl.com/y2hpmg9d Rahvusassamblee vastu audiovisuaalmee- dia seaduse, mis piirab välismaiste, sh AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Mais Venemaa riiklike telejaamade programmi keeldusid Kongressi Esindajatekoja edastamist. Edaspidi vajab välismaise demokraadist spiiker Nancy Pelosi ja telekanali eetrisseminek riikidevahelise Senati vabariiklastest enamuse liider Mitch lepingu sõlmimist. Seadus ei reguleeri McConnell ühisavalduses president Donald kaabeltelevisiooni. Armeenia teleraadio­ Trumpi pakutud COVID-19 kiirtestidest. komitee esimees Tigran Akopjan on President teatas Twitteri vahendusel, et varem öelnud, et välismaise ringhäälingu senaatoritele võimaldatakse „tohutut ülekaalukus eetri- ja kaablilevis ohustab testimisvõimekust“ ning sama kehtib ka riigi teabe- ja keelejulgeolekut. Esindajatekojale. Testimisküsimus kerkis Interfax-BNS, 05.08.2020, „Armeenia piiras välistelejaama- seoses Kongressi liikmete tööle naasmi- de edastamist“; sega. Pelosi ja McConnelli haruldaselt üks- Ukraine Today, 06.08.2020, „Armenia restricts broadcas- ting of Russian TV channels“. – meelses vastuses avaldati soovi saata testid https://tinyurl.com/ycdxsxjw hoopis nn „rindejoone“ asutustesse. Pelosi leidis ühtlasi, et Esindajatekoja liikmed ei Septembris, kui Aserbaidžaan Mägi- peaks veel Kongressi naasma, mis pälvis Karabahhi võimude teatel rindejoone pom- presidendilt säutsu, et Esindajatekoda mitamist alustas, võttis Rahvusassamblee „peaks naasma, kuid ei naase hullu Nancy 118 poolthäälega vastu avalduse, millega P. tõttu“. Senati 100 liiget, neist paljud mõisteti Aserbaidžaani sõjategevus kõrges vanuses, aga jätkasid pärast pea hukka. Rahvusvahelist üldsust kutsuti kahekuulist pausi tööd. üles Aserbaidžaani ja ta liitlast Türgit Politico, 02.05.2020, „McConnell, Pelosi decline administ- mõjutama agressiooni lõpetama. Valitsus ration offer to Congress for rapid testing“. – kuulutas välja sõjaseisukorra ja üldmobi- https://tinyurl.com/y8xdygxq lisatsiooni. Aserbaidžaani president Ilham AP-AFP-BNS, 03.05.2020, „USA Kongressi liidrid lükkasid tagasi koroonaviiruse kiirtesti“. Alijev süüdistas omakorda lahingutegevuse alustamises Armeenia üksusi. Mais pani president Donald Trump veto ERR Uudised, 27.09.2020, „Armeenia kuulutas välja Kongressi eelnõule, millega sooviti piirata sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni“. – https://tinyurl.com/y65znom6 riigipea sõjalisi volitusi Iraani ründamisel. Armenpress, 28.09.2020, „Armenian Parliament adopts Kongress lähtus kartusest, et president statement condemning Azerbaijani military aggression võiks Iraanile sõja kuulutada. Otsuse against Artsakh“. – https://tinyurl.com/y3cwsmhm eelnõus öeldi, et president ei saa sundida USA vägesid vaenutegevusele Iraani vastu BELGIA. Juulis rünnati parlamendihoonet ilma Kongressi selge loata. Trumpi sõnul süütepudelitega. 36-aastane mees tabati oli Kongressi otsus „äärmiselt solvav“ ning hoone juurest isetehtud süütepommiga, tugines „väärarusaamadele faktide ja sea- keegi viga ei saanud. Teo ajendiks oli duste kohta“. Senati katse veto tühistada protest poliitikute tegevuse vastu koroona- kukkus läbi: otsuse eelnõu poolt oli 49, viiruse kriisis. Mees põhjendas oma tegu selle vastu 44 senaatorit (veto tühistamine sellega, et valitsusringkonnad on tervise­ nõudnuks kahekolmandikulist enamust). kriisi halvasti lahendanud. AFP-BNS, 07.05.2020, „Trump vetostas tema sõjalisi AFP-BNS, 28.07.2020, „Belgia parlamenti rünnanud mees volitusi Iraani puhul piirava määruse“; protestis koroonameetmete vastu“; The Brussels Times, 28.07.2020, „Molotov attack on

212 Riigikogu Toimetised 42/2020 Rahvusvahelised parlamendiuudised

Belgian parliament was ‘retaliation’ for coronavirus res- ponse“. – https://tinyurl.com/yyqcrj4f kartust, et peaminister kasutab muudatusi järgmiste valimiste tulemuste võltsimiseks ning et kahe hääletusvõimaluse kooska- BULGAARIA. Juulist sügiseni toimusid sutamine tekitab kaose. President Rumen meeleavaldused, millega rahvas nõudis Radev pani seadusele veto, sest ei pidanud valitsuse tagasiastumist. Vägivaldseks topeltsüsteemi mõistlikuks ning lisaks on muutunud protestid on toimunud mh tema hinnangul järgmised valimised liialt parlamendihoone juures, pahameel on lähedal, et praegu muudatusi teha. 2017. tabanud ka spiikrit Tsveta Karajantševat aastast ametis olev president Radev on ning protestijaid kritiseerinud asespiikrit vetoõigust ohtralt kasutanud, kokku juba Valeri Simeonovit. Peaministri Bojko 24 korral. Borisovi valitsust süüdistatakse korrupt- Novinite, 17.09.2020, „Decided: Bulgaria will vote by both sioonis ja prokuratuuri kasutamises machine and paper ballot“. – https://tinyurl.com/y2e5ncpn poliitiliste vastaste vaigistamiseks. Borisov Balkan Insight, 17.09.2020, „Bulgarian President vetoes on aga korduvalt öelnud, et lahkub alles reforms to voting process“. – https://tinyurl.com/yyfnyugz pärast praeguse ametiaja lõppu 2021. aasta The Sofia Globe, 28.09.2020, „Bulgarian President Radev märtsis. Juulis toimunud umbusaldushää- vetoes Electoral Code amendments“. – letusel toetas valitsust 124 parlamendilii- https://tinyurl.com/y2psllpe get, 102 oli umbusaldamise poolt. Septembrist kolis parlament oma EGIPTUS. Parlament on korduvalt senisest asukohast Kommunistliku Partei nõustunud president Abdel Fattah al-Sisi endisse hoonesse ning ajakirjanike sooviga pikendada üleriigilist eriolukorda. pahameeleks ei saa nad seal vabalt liikuda: Viimati pikendati eriolukorda kolmeks kui varem said nad ka pressikonverentside kuuks 27. juulil, arvestades nii tervishoidu väliselt parlamendiliikmeid küsitleda, siis kui ka julgeolekut. Aprillis võttis parla- uues hoones on nende liikumisvabadust ment vastu eriolukorra seaduse paran- piiratud. dused, mis laiendasid presidendi võimu National Assembly of the Republic of Bulgaria, koroonaviirusega võitlemisel: presidendile 21.07.2020, „By 124 votes against to 102 in favour [---]“. – anti õigus sulgeda koole, peatada avaliku https://tinyurl.com/y3hqckyp sektori töö, piirata rahvakogunemisi, Novinite, 01.09.2020, „Bulgarian parliament in a new building – the renovated former party house“. – suunata riiki saabunud reisijad karantiini https://tinyurl.com/y4jemqmt ning käskida erameditsiiniasutustel aidata AFP-STT-BNS, 03.09.2020, „Bulgaaria politsei ja meeleaval- riiklikku tervishoidu. Politseid ja relva- dajad kähmlesid parlamendi ees“; jõude volitati „võtma kasutusele tarvilikud EURACTIV, 17.09.2020, „New rules in Bulgaria’s parliament meetmed, et võidelda terrorismi ja selle building: journalists cry foul“. – https://tinyurl.com/y58wq24r rahastamisega“. Juulis kiitis parlament Novinite, 18.09.2020, „Protests in Bulgaria, day 71: pro- heaks ka seaduse, millega kehtestati kõigi testers demand the resignation of Tsveta Karayancheva töötajate palkadele üheprotsendiline maks – speaker of the National Assembly“. – koroonaviiruse majandusmõjude leevenda- https://tinyurl.com/y6lyxybx miseks. Riiklikud pensionid maksustati 0,5 Novinite, 30.09.2020, „Anti-government protests in Bulga- ria, day 83“. – https://tinyurl.com/y5x2dm4q protsendi ulatuses. Egiptus kehtestas eriolukorra Septembris võttis parlament vastu vali- 2017. aastal seoses äärmusrühmituse misseaduse muudatused, millega lubatakse Islamiriik poolehoidjate korraldatud nii paberil kui ka elektroonilise hääletus- kirikurünnakuga. masina vahendusel hääletamist – algselt AFP-BNS, 28.04.2020, „Egiptus pikendab eriolukorda veel oli arutatud, kas minna täielikult üle kolme kuu võrra“; elektroonilisele hääletusele. Parlamendis ERR Uudised, 22.05.2020, „Egiptus kavandab koroona- maksu“. – https://tinyurl.com/y57jqlus toimus pikk debatt, milles mh avaldati

Riigikogu Toimetised 42/2020 213 Piret Viljamaa

Egypt Today, 20.07.2020, „Egyptian Parliament approves extending state of emergency, deducting 1% of salaries in põhjendati koroonaviiruse teise laine face of coronavirus“. – https://tinyurl.com/y4su88vr võimalikkusega. Augustis kiitis parlament heaks Agenda.ge, 22.05.2020, „UPDATED: parliament passes bill valitsuse algatatud kriminaalseadustiku allowing gov’t to impose restrictions without its consent“. – https://tinyurl.com/y6pxjkzg muudatused, millega lisati seadusesse Agenda.ge, 14.07.2020, „Gov’t allowed to impose corona- kiusamise definitsioon ning kehtestati virus restrictions without parliament’s consent for entire karistuseks sellise teo eest vähemalt poole­ year“. – https://tinyurl.com/y5wmd95z aastane vangistus ja/või 10 000–30 000 Egiptuse naela (540–1600 euro) suurune Mais keelas parlament välja anda trahv. Karistused on rangemad, kui kiusa- maakaarte, mis kujutavad Gruusiat mine on grupiviisiline või kui kiusajal on okupeeritud piirkondade Abhaasia ja kiusatava üle kontroll. Viimasel ajal on Lõuna-Osseetiata. Alates juulist võib selliste sagenenud sotsiaalmeedias levitatud kiu- kaartide tootmise, transpordi, reklaami- samisjuhtumid, mis on pälvinud üldsuse mise ja kasutamise eest määrata eraisikule tähelepanu. Parlamendiliikmed leidsid 150 Gruusia lari (40 euro) suuruse trahvi samas, et karistamine üksi ei aita, vaid on või kaheaastase vanglakaristuse ning vaja välja töötada laiahaardeline strateegia, organisatsioonidele topeltsuure trahvi. mis süvendaks ühiskonnaliikmete vastasti- Agenda.ge, 22.05.2020, „Parliament outlaws production kust lugupidamist. of maps violating Georgia’s territorial integrity“. – https://tinyurl.com/y5qlg48o Egypt Today, 20.07.2020, „Egypt’s parliament calls for setting strategy to address bullying“. – Juunis võttis parlament 117 poolthää- https://tinyurl.com/y3qfhnjy lega vastu valimissüsteemi puudutavad Egypt Today, 24.08.2020, „All details you need to know on Egypt’s 1st ‘bullying’ law“. – https://tinyurl.com/y5jdgg3w põhiseadusemuudatused. Sätestati, et juba sel aastal toimuvatel parlamendiva- Augustis kiitis parlament heaks ka limistel valitakse 120 saadikut proport- jäätmekäitluse seaduse, mille kohaselt sionaalselt vastavalt parteinimekirjadele tootjad vastutavad oma toodangu ning 30 majoritaarse süsteemi alusel. ümbertöötlemise eest. Kahe aasta jooksul Valimiskünnis on 1%. Vastavalt põhiseadu- on kavas sulgeda kõik ebaseaduslikud prü- sele minnakse 2024. aastast üle proportsio- gilad. Sätestati ka karistused, nt Egiptuse naalsele valimissüsteemile. Eelmisel aastal territoriaalmerre või majandusvööndisse nõudis rahvas laiaulatuslike protestidega ohtlike jäätmete või materjalide heitmise mh valimisreformi, kuid 2019. aasta või ladestamise eest karistatakse eluaegse novembris ei õnnestunud parlamendil vangistuse ja vähemalt 5 miljoni Egiptuse seadust vastu võtta. Opositsiooni- ja koa- krooni (270 000 euro) suuruse trahviga. litsiooniparteid sõlmisid valmissüsteemi Egypt Today, 24.08.2020, „Egypt’s Houses approves bill muutmise kokkuleppe 2020. aasta märtsis. regulates waste management; Minister of Environment Kokkuleppest tulenevalt andis president welcomes“. – https://tinyurl.com/y6a9dlpk Salome Zurabišvili armu kahele Ühtse Rahvusliku Liikumise ametnikule. GRUUSIA. Mais võttis parlament koalit- Juulis võttis parlament 94 poolthäälega sioonisaadikute toetusel vastu seaduse, vastu võimupartei Gruusia Unistus liik- millega anti valitsusele juuli keskpaigani mete algatatud valimisseaduse muudatu- õigus eriolukorda välja kuulutamata sed, millega sooviti seadus viia vastavusse ning parlamendi nõusolekuta kehtestada demokraatlike institutsioonide ja inimõi- riigis liikumis-, tööalaseid, majanduslikke guste büroo (OSCE/ODIHR) soovitustega. jm piiranguid. Opositsioon boikottis Vastuhääli anti üks, opositsiooniparteide hääletust, nimetades muudatusi „dik- Ühtne Rahvuslik Liikumine ja Euroopalik taatorlikeks“. Juulis pikendas parlament Gruusia liikmed boikottisid hääletust. valitsuse õigust aasta lõpuni. Muudatusi Näiteks kehtestati muudatustega 2028.

214 Riigikogu Toimetised 42/2020 Rahvusvahelised parlamendiuudised aastani 25%-lised sookvoodid: vähemalt võtta. Karistused küündivad eluaegse neljandik parteide proportsionaalsetes vangistuseni. Eelmisel aastal toimusid kandidaatide nimekirjades tuleb reservee- Hongkongi tänavatel kuude kaupa massi- rida vastassugupoolele, 2032. aastast aga meeleavaldused Hiina võimu suurenemise kolmandik. 60 päeva enne valimisi ei tohi ja erihalduspiirkonna elanike vabaduste valitsusasutused ja kohalikud omavalitsu- piiramise vastu. Jõustunud seaduse koha- sed oma tööplaane reklaamida. selt võib terrorismina tõlgendada näiteks Agenda.ge, 12.03.2020, „Electoral reform agreement bill linnatranspordi ulatuslikku takistamist, tabled – what’s in it?“. – https://tinyurl.com/w8hgaud mida nende protestide vältel korduvalt Agenda.ge, 22.06.2020, „US, EU say passing election bill tehti. USA on teatanud, et ei klassifitseeri in 1st reading is ‘important step towards parliamentary pluralism’“. – https://tinyurl.com/y24n8d7f Hongkongi enam Hiina keskvõimust EURACTIV, 22.06.2020, „Electoral reform – the good news autonoomse piirkonnana. we missed from Georgia“. – https://tinyurl.com/yygzzwvk AFP-BNS, 28.05.2020, „Hiina parlament kiitis heaks vastu- Parliament of Georgia, 29.06.2020, „Parliament endorsing olulise Hongkongi julgeolekuseaduse“; draft Constitutional Changes by 117 votes with III rea- Xinhuanet, 30.06.2020, „China’s top legislature adopts law ding“. – https://tinyurl.com/y4v78tj6 on safeguarding national security in Hong Kong, adds it to Civil.ge, 03.07.2020, „Georgian parliament endorses Basic Law annex“. – https://tinyurl.com/yy6ncqco changes to Electoral Code in final reading“. – Time, 01.07.2020, „‘It is a lot more severe than people https://tinyurl.com/y2nd7k52 expected.’ China passes National Security Law to quell protests in Hong Kong“. – https://tinyurl.com/yxlgu5n9 Septembris võttis parlament 74 poolt- häälega vastu seadusemuudatused, millega HORVAATIA. Juulis toimusid 151-koha- karmistatakse Schengeni viisaruumi lise parlamendi ennetähtaegsed valimised. reisimise reegleid. Opositsioon hääletuses Algselt sügisesse kavandatud valimised ei osalenud. Muudatustes sätestatakse, et korraldati suvel koroonaviiruse teise laine Schengeni riikidesse välisreisile suunduval kartuses. Peaminister Andrej Plenkovići kodanikul peab olema biomeetriline pass, Horvaatia Demokraatliku Liidu (HDZ) mis kehtib veel kolm kuud pärast kodu- juhitud valimisliit võitis 66 mandaati maale naasmist, ostetud või reserveeritud (enne 61). Analüütikute hinnangul tagasisõidupilet, reserveeritud hotellituba pidasid valijad ilmselt endist eurosaadikut või teada öömaja täpne aadress, kehtiv Plenkovićit, kel on tuntav Brüsseli toetus, tervisekindlustus, kaasas piisav rahako- tervishoiukriisis turvaliseks valikuks. gus. Varem nõuti vastavaid dokumente Sotsiaaldemokraatide vasaktsentristlik Schengeni alasse sisenemisel, nüüd enne valimisliit sai 41 mandaati (enne 54). Gruusiast lahkumist. Uute meetmete Parempoolne Kodumaa Liikumise põhjuseks on Euroopa Liidus varjupaika valimisliit sai 16, konservatiivne Most taotlevate Gruusia kodanike arvu kasv. ja vasakroheline liit vastavalt 8 ja 7 Civil.ge, 02.09.2020, „Georgia tightens exit rules for trave- mandaati. Parlamenti pääses 8 nimekirja. lers to EU“. – https://tinyurl.com/yxngae8y Naissaadikute arv kasvas 19-lt 35-le. Interfax-BNS, 03.09.2020, „Gruusia karmistas oma kodani- Valimisaktiivsus oli 46,9%. ke Euroopasse reisimise reegleid“. Juulis moodustas Andrej Plenković valitsuse, koalitsiooni kuuluvad lisaks HDZ HIINA. Juunis kiitis Rahvakongress heaks juhitud valimisliidule kaks parlamendis Hongkongis riikliku julgeoleku tagamise ühe mandaadi saanud valimisliitu ning seaduse, mis näeb ette karistused terro- kaheksa etnilise vähemuse esindajat. rismi, setsessionismi ja õõnestustegevuse AFP-BNS, 06.07.2020, „Euroopa Komisjoni juht astus üles ning Hiina riiklikku julgeolekut ohustava Horvaatia kampaaniavideos“; tegevuse eest, mis toimub koostöös AFP-BNS, 16.07.2020 „Horvaatia president tegi Plenkovići- le ülesandeks valitsus moodustada“; välisagendi või -riigiga. Hongkongis pole Inter-Parliamentary Union, „Croatia“. – vastavat seadust seni õnnestunud vastu https://tinyurl.com/y6cum9be

Riigikogu Toimetised 42/2020 215 Piret Viljamaa

clause“ allowing parliament to overturn High Court IISRAEL. Mais vannutas Knesset 73 decisions“. – https://tinyurl.com/yxvfdr3f poolt- ja 46 vastuhäälega kolmeks aastaks Knesset, 13.08.2020, „Bill that would bar any individual ametisse ühtsusvalitsuse, mida juhivad under indictment from forming a government is rejected peaminister Benjamin Netanyahu ja tema in its preliminary reading“. – https://tinyurl.com/y24kwlst endine rivaal Benny Gantz. See lõpetas Knesset, 10.09.2020, „Knesset votes down bill that would bar anyone under criminal indictment from running for 17 kuud väldanud poliitilise ummikseisu, president“. – https://tinyurl.com/y5hvyw5d mille vältel toimusid kolmed selge võitjata parlamendivalimised. Alusseaduste Juulis pikendas Knesset kohustuslike muutmist vajanud koalitsioonileppe koha- pakkumiste seaduse kehtivust. Senist selt on järgmised 18 kuud peaminister kodumaise tekstiilitööstuse eelistamise Netanyahu, kellel lasub aga korruptsioo- ajutist regulatsiooni pikendati kolme aasta nisüüdistus. Gantz täidab sel ajal asepea- võrra. Valitsust kohustatakse välja töötama ministri ja kaitseministri rolli, seejärel määrusi, et turvasektorile ja avaliku vahetavad nad kohad. Valitsuskabinetti on julgeoleku ministeeriumile tekstiilitoodete kaasatud esindajaid kogu poliitilise spektri hankimisel eelistataks kodumaist toodan- ulatuses: esindatud on Tööpartei, Sinivalge gut. Seletuskirjas märgitakse, et kohalik Allianss, Likud ning ultraortodoksse tekstiilitööstus on kokkuvarisemise äärel juudipartei liidrid. Enne hääletust parla- ning riiklikud tellimused aitavad neid mendi poole pöördudes tõotas Netanyahu, oluliselt. Meede pole rahvusvaheliste et annekteerib suure osa okupeeritud lepetega vastuolus ning aitab riigil töötute Läänekaldast. ülalpidamiskulusid kokku hoida. Vastuoluline koalitsioonilepe kutsus Knesset, 15.07.2020, „Knesset gives final approval to bill esile meeleavaldused, mais tulid tuhanded extending preference for Israeli-made textile products“. – https://tinyurl.com/yyqlz3v4 inimesed Tel Avivi tänavatele protestima korruptsioonis süüdistatud Netanyahu valitsusjuhina jätkamise vastu. Asja kaalus ISLAND. Mais võttis Alþingi vastu järgmi- ka ülemkohus, kes otsustas, et puudub sea- sest aastast jõustuva seaduse, millega riigis duslik alus takistada Netanyahul valitsust esmakordselt sätestatakse nn vilepuhujate moodustada. Parlamendiopositsioon on kaitse. Nii era- kui ka riigitöötajaid, kes järgnevalt algatanud eelnõusid, et takis- heas usus annavad infot oma tööandja tada Netanyahul võimu juures püsimist. seaduserikkumiste kohta, ei saa võtta vas- Augustis hääletati menetlusest välja tutusele lojaalsuskohustuse rikkumise ega eelnõu, millega taheti anda Knessetile ametisaladuste lekitamise eest. Eeldatakse, õigus ülemkohtu otsuseid tühistada ja et töötaja teatab rikkumistest esmalt oma eelnõu, mis oleks keelanud kriminaalsüü- organisatsiooni sees, v.a kriminaalsete distuse saanud isikul valitsust moodustada, rikkumiste ja väga suurt avalikku huvi septembris eelnõu, millega sooviti keelata tekitavate juhtude puhul. kriminaalsüüdistuse saanud isikul presi- Iceland Review, 13.05.2020, „Legislation protecting whist- dendiks kandideerida. leblowers passed in Iceland“. – https://tinyurl.com/yxpzxpw4 AP-BNS, 02.05.2020, „Tuhanded avaldasid meelt Iisraeli vastuolulise koalitsioonileppe üle“; Juunis võttis Alþingi ühehäälselt vastu AFP-AP-BNS, 07.05.2020, „Iisraeli ülemkohus lubab süü- märgilise seaduse, millega sätestati, et distustega peaministril valitsust luua“; edaspidi katab üldine tervisekindlustus AFP-BNS, 17.05.2020, „Iisraeli parlament kinnitas uue ühtsusvalitsuse ametisse“; ka psühhoteraapia teenuse osutamise. Seaduseelnõu algatasid 23 parlamendilii- Knesset, 17.05.2020, „Knesset approves establishment of Israel’s 35th government; Prime Minister Netanyahu: get kõigist parlamendis esindatud partei- “Unity government costs much less than fourth election“. dest. Kolmandik riigi elanikest ei jõua oma – https://tinyurl.com/y4dzwo67 sõnul vaimse tervisega seotud teenuste Knesset, 06.08.2020, „Knesset votes down “override eest maksta.

216 Riigikogu Toimetised 42/2020 Rahvusvahelised parlamendiuudised

Iceland Review, 30.06.2020, „Landmark bill includes psychotherapy under Icelandic health insurance“. – KREEKA. Augustis ratifitseeris parlament https://tinyurl.com/yxjgyykf 178 poolthäälega merepiiri kokkuleppe Juulis vastu võetud seaduses sätestati, Egiptusega, kellel oli see juba ratifitseeri- et üks isik (või omavahel seotud isikud) tud. Sarnane lepe ratifitseeriti ka Itaaliaga. või organisatsioonid ei tohi Islandil omada Leppe kohaselt võivad Egiptus ja Kreeka üle 10 000 hektari maad. Need, kel juba maksimaalselt kasutada erimajandus­ on lubatud kogus maad või üle selle, ei või tsoonis asuvaid ressursse, sh nafta- ja seda juurde osta, v.a põllumajandusministri gaasivarusid. Kreeka-Egiptuse kokkulepet eriloal. Kavas on ka luua maaomanike peetakse vastukäiguks eelmisel aastal register, kust saaks nende kohta tasuta allkirjastatud Türgi-Liibüa leppele, mis infot. Seaduse vastuvõtmise põhjustasid võimaldab Türgile ligipääsu Vahemere viimasel ajal sagenenud üleskutsed maa idaosas asuvatele gaasimaardlatele. Türgi- omamist rangemalt reguleerida, seda eriti Kreeka suhted pingestusid Egiptusega välismaalaste osas. Piiranguid on kritiseeri- sõlmitud leppe järel veelgi. Türgi laevade nud Suurbritannia miljardär Jim Ratcliffe, eemalepeletamiseks saatis Kreeka kohale üks Islandi suurimatest maaomanikest, oma sõjalaevad ning konflikti lahendami- kelle omanduses on riigis tunduvalt üle sega tegelenud Saksamaa kantsler Angela 10 000 hektari maad. Merkel vihjas Bundestagis esinedes, et RÚV, 11.02.2020, „PM to recommend stricter land purcha- sõjaline konflikt oli väga lähedal. se conditions“. – https://tinyurl.com/y4ugnv5r Kathimerini, 18.08.2020, „Egypt’s lawmakers approve ma- Iceland Review, 06.07.2020, „New laws restrict land ritime deal with Greece“. – https://tinyurl.com/yxgl642n ownership to maximum 10,000 hectares“. – Egypt Today, 27.08.2020, „Greek parliament approves https://tinyurl.com/y2vh2mq4 maritime demarcation agreement with Egypt“. – https://tinyurl.com/y3kkmqzr Juulis võttis Alþingi vastu seaduse­ Kathimerini, 27.08.2020, „Greek Parliament ratifies deal muudatused, millega aasta pärast with Egypt on maritime boundaries“. – keelustatakse ühekordsete plastnõude https://tinyurl.com/y35qdh44 müük. Keelustatakse näiteks ühekordsed Kathimerini, 30.09.2020, „Merkel suggests Greece and Turkey came close to war“. – https://tinyurl.com/y5fyt5hw vatipulgad, plastist söögiriistad ja nõud, kõrred ning vahtpolüstüreenist topsid ja Septembris ratifitseeris parlament ühe- toidukarbid. häälselt Kreeka-Hiina filminduslepingu, Iceland Review, 06.07.2020, „Iceland bans single-use plas- mis sõlmiti 2017. aastal. Leppe eesmärk tics starting in 2021“. – https://tinyurl.com/y6nnbzup on tihendada kahe riigi suhteid filmide tootmisel ja levitamisel ning süvendada ITAALIA. Septembris toimunud kultuuri- ja tehnoloogilisi sidemeid. referendumil toetas 69,6% hääletanuist Kathimerini, 05.09.2020, „Parliament approves Sino-Greek parlamendi mõlema koja liikmete arvu agreement on film production“. – https://tinyurl.com/y52bf7hf vähendamist. Saadikute arv langeb 945-lt 600-le – alamkojas 630-lt 400-le ja Senatis Oktoobris võttis parlament vastu 315-lt 200-le. Ajalooline reform, mis raken- seaduse, millega järgmise aasta maikuust dub järgmistel parlamendivalimistel, oli asendatakse senised suulised kodakond- Viie Tähe Liikumise valimislubadus, mille suseksamid kirjalikega. Kodakondsuse parlamendi mõlemad kojad kiitsid heaks taotleja peab tõestama, et oskab piisavalt eelmise aasta sügisel, kuid põhiseaduse riigikeelt ning tunneb maa ajalugu, muutmine vajas ka rahva toetust. geograafiat, kultuurielu ja poliitikat. ANSA, 22.09.2020, „Italians back cutting no of MPs, regio- Seadusemuudatuse põhieesmärk on prot- nal votes end in tie“. – https://tinyurl.com/yy2g9xln sessi kiirendada, sest siiani pole suudetud BBC News, 08.10.2019, „Italy reduces size of parliament läbi viia u 30 000 taotluse menetlemiseks ‘to save €1bn in a decade’“. – https://tinyurl.com/yy24k7mg vajalikke intervjuusid. Kathimerini, 01.10.2020, „Written exams for Greek

Riigikogu Toimetised 42/2020 217 Piret Viljamaa

citizenship to require B1 language proficiency“. – https://tinyurl.com/yxmlw6h6 Thandi Modise kohta. Modise sõnul oli Kathimerini, 10.10.2020, „Citizenship exams for foreign teda varem hoiatatud konverentsiplat- nationals from May“. – https://tinyurl.com/y6qwk4ks vormi Zoom kasutamise eest. AP-BNS, 07.05.2020, „LAV-i parlamendi videokonverents KÕRGÕZSTAN. Oktoobris toimunud külvati pornograafiaga üle“; parlamendi (Žogorku Keneš ehk Forbes, 11.05.2020, „South Africa’s parliamentarians Zoombombed with porn images“. – Ülemnõukogu) valimiste tulemusel pääses https://tinyurl.com/y7k8y5g7 parlamenti neli parteid. Valimistulemuste vastu protestinud inimeste laialiajamiseks LEEDU. Seimi kevadistungjärgu töö kasutas politsei veekahureid ja pisargaasi, keskendus koroonapandeemia mõjudele, mis muutis protestid vägivaldseks. vastu võeti 450 seadusakti. Näiteks Pealinnas Biškekis süüdati parlamendi- pikendas Seim patsientide kohtuotsuseta hoone. Pärast seda suundus osa meele- sunniviisilise hospitaliseerimise lubatud avaldajatest riikliku julgeolekukomitee aega, tõstis karantiinipiirangute rikkumise hoone juurde ning vabastas korruptsioonis eest ette nähtud trahve, lubas valitsusel, süüdi mõistetud ekspresident Almazbek Seimil ja omavalitsuste volikogudel pidada Atambajevi, ekspeaminister Sapar Isakovi kaugistungeid, muutis valimisseadust, et ning teisi poliitvange. Opositsioon lubas valimised saaks toimuda eriolukorra tin- võimu üle võtta. Keskvalimiskomisjon gimustes, võttis vastu majandusolukorra kuulutas valimistulemused „pingete muutusega toimetuleku meetmeid jne. vältimiseks“ kehtetuks. Ametisolev Lietuvos Respublikos Seimas, 10.07.2020, „Seimas spring president Sooronbai Žeenbekov nimetas session mainly focused on managing the consequences of the coronavirus“. – https://tinyurl.com/y5lkl6dz toimuvat riigipöördeks, kuid ei andnud käsku protestijaid tulistada. Peaminister Seim on reageerinud hetkepoliitikale Kubatbek Boronov astus tagasi ja parla- ja vastu võtnud arvukalt avaldusi. Juunis ment valis peaministriks protestijate poolt mõisteti hukka Venemaa Riigiduuma vanglast vabastatud rahvusmeelse poliitiku soov tühistada Molotovi-Ribbentropi Sadõr Džaparovi; seejärel astus tagasi ka pakti ja selle salaprotokolli hukkamõistev president. resolutsioon (sel teemal tegid ühisavalduse 24.kg, 06.10.2020, „Кандидатуру Мыктыбека ka Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamentide Абдылдаева одобрили на пост спикера Жогорку väliskomisjonide esimehed). Augustis Кенеша“. – https://tinyurl.com/yy5fplkh mõistis Seim hukka Valgevene võimude ERR Uudised, 06.10.2020, „Protestijad süütasid Biškekis Kõrgõzstani parlamendihoone“. – https://tinyurl.com/ vägivalla demonstrantide vastu ning y2kuuzt7 kutsus üles korraldama uusi, demokraat- ERR Uudised, 06.10.2020, „Kõrgõzstani opositsioon teatas likke presidendi- ja parlamendivalimisi. võimu ülevõtmisest“. – https://tinyurl.com/yyfh38n5 Septembris juhtis Seim tähelepanu ERR Uudised, 10.10.2020, „Kõrgõzstani parlament kinnitas Valgevene Astravetsi tuumajaama ohtlik- laupäeval Sadõr Džaparovi riigi uueks peaministriks“. – https://tinyurl.com/yykbuej9 kusele. Samal kuul rõhutas Seim seoses ERR Uudised, 15.10.2020, „Kõrgõzstani president lahkub Aleksei Navalnõi mürgitamisega vajadust ametist“. – https://tinyurl.com/yx9orbv2 peatada Nord Stream 2 rajamine. Lietuvos Respublikos Seimas, 18.06.2020, „Seimas con- LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK. Mais, kui demned attempts by the Russian Federation to rewrite history“. – https://tinyurl.com/y5h793vw parlament oli koroonapandeemia tõttu Lietuvos Respublikos Seimas, 18.08.2020, „Resolution of suletud ja kõiki kohtumisi peeti videosilla the Seimas calls for an end to the use of violence against vahendusel, ründasid häkkerid nende peaceful demonstrators and for transparent elections in sidet. Seadusandjate videokonverents Belarus“. – https://tinyurl.com/y3s55aqr külvati üle pornograafiaga, edastati ka Lietuvos Respublikos Seimas, 23.09.2020, „Seimas adopted a Resolution on the threat posed by the events rassistlikke ja seksistlikke kommentaare in Belarus to Europe’s nuclear safety“. – kohtumise juhi, Rahvusassamblee spiikri https://tinyurl.com/y3zo6oys

218 Riigikogu Toimetised 42/2020 Rahvusvahelised parlamendiuudised

Lietuvos Respublikos Seimas, 24.09.2020, „Seimas adop- AFP-STT-BNS, 14.08.2020, „Liibanoni pealinnas kuulutati ted a Resolution on the Poisoning of Alexei Navalny and välja kahenädalane eriolukord“; Nord Stream 2“. – https://tinyurl.com/y2qv6bsw The National, 01.10.2020, „Lebanon passes ‘historic’ Oktoobris võttis Seim 69 poolthäälega anti-corruption law amid public outcry for transparency“. vastu seaduse, millega laiendatakse suit- – https://tinyurl.com/yyktulcn setamisele seatud piiranguid. Vastuhääli LÄTI. Mais võttis Seim vastu haridus- anti neli. Näiteks keelatakse rõdul suitse- seaduse muudatused, mis kohustavad tamine, kui kasvõi üks samas kortermajas alates 2021. aasta septembrist koolieelseid elav inimene on selle vastu. Suitsetamine haridusasutusi tagama läti keele tunnid keelatakse ka õues asuvate spordirajatiste neile lastele, kes seda vajavad, sh neile, territooriumil, bussipeatustes, laste kelle emakeel ei ole läti keel, ja abi keele mänguväljakutel ning välikohvikutes. omandamisel ka erivajadustega lastele. Rõdul suitsemise keeld on tekitanud palju Latvijas Republikas Saeima, 14.05.2020, „Saeima: mu- diskussioone, Seimis on seda korduvalt nicipalities required to ensure opportunity of receiving education in Latvian language in all preschools“. – arutatud juba 2014. aastast. Seadus jõustub https://tinyurl.com/yyweklmq järgmisel aastal. ERR Uudised, 01.10.2020, „Leedu keelab rõdul suitsetami- Juunis võttis Seim vastu haldusreformi se“. – https://tinyurl.com/y6bbzsff seaduse, milles sätestatakse, et 2021. aasta Lietuvos Respublikos Seimas, 01.10.2020, „Balcony kohalike omavalitsuste valimistega kaha- smoking in multi-apartment buildings shall be prohibited where opposed by at least one resident“. – neb omavalitsuste arv seniselt 119-lt 42-le. https://tinyurl.com/y2cwhsrz Eelnõu poolt oli 58 seimiliiget, vastu 12 ning erapooletuks jäi 20. Haldusreformiga LIIBANON. Augustis kuulutas parlament jaotatakse linnad ja külad riigilinnadeks pealinnas Beirutis välja kahenädalase ning regionaallinnadeks ja -küladeks. eriolukorra. Beiruti sadamas toimus 4. Riigilinna staatuse said kohe Daugavpils, augustil ohvriterohke plahvatus, mille Jelgava, Jēkabpils, Jūrmala, Liepāja, Ogre, põhjustas tulekahju sadama laohoones, Rēzekne, Riia, Valmiera ja Ventspils. kus ladustati suures koguses ammoo- Haldus-territoriaalse reformi komisjoni niumnitraati. Ajaloo ühes suurimas juhi Artūrs Toms Plešsi sõnul analüüsisid plahvatuses hukkus vähemalt 200, nad 120 tunniga 800 parandusettepane- viga sai u 6500 ja kodutuks jäi 300 000 kut ning märgilisena toimus see kriisi inimest. Õnnetuse järel puhkesid Beirutis tingimustes, seega komisjon tõestas, et vägivaldsed rahvarahutused, võimulolijaid suudab ka kaugtööl langetada tähtsaid süüdistati ebapädevuses ja korruptsioonis. otsuseid. Teisalt oli reformi läbiviimiseks Valitsus astus tagasi, samuti lahkus mitu viimane aeg, sest võimalike uute kriiside parlamendiliiget. tingimustes on tugevad omavalitsused Õnnetus ja halb majandusolukord väga olulised. on toonud teravdatud tähelepanu alla Latvijas Republikas Saeima, 25.05.2020, „The Latvian vastutuse küsimuse. Septembris võttis par- Parliament ready for work using the e-Saeima platform“. – https://tinyurl.com/yxc7nxuw lament vastu seadusemuudatused, millega BNS, 10.06.2020, „Läti Seim kiitis haldusreformi seaduse lihtsustati poliitikutele, sh ministritele viimasel lugemisel heaks“; ja parlamendiliikmetele ebaseadusliku Latvijas Republikas Saeima, 10.06.2020, „Saeima adopts rikastumise eest süüdistuse esitamist. administrative-territorial reform“. – Seadusemuudatustest loodetakse abi https://tinyurl.com/y2j6c5bh korruptsioonvastase võitluse tõhustamisel. Augustis võttis Seim vastu Valgevene AFP-BNS, 08.08.2020, „Liibanoni parlamendiliikmed astu- presidendivalimisi käsitleva avalduse, vad Beiruti plahvatuse tõttu tagasi“; milles kutsuti üles korraldama rahvusva- Al Jazeera, 13.08.2020, „Lebanon parliament approves helistele standarditele vastavaid valimisi sweeping powers for the army“. – https://tinyurl.com/y23c6683 ja lõpetama protestijatevastast vägivalda. Oktoobri algul tegi Seim avalduse, milles

Riigikogu Toimetised 42/2020 219 Piret Viljamaa

ei tunnistata Aljaksandr Lukašenkat Valge 4 mandaati. Tööd alustanud koos- legitiimseks presidendiks, sest presidendi- seisu üks põhieesmärke on parlamentaarse valimised polnud ei vabad ega ausad. kontrolli tõhustamine. Valimisaktiivsus oli Latvijas Republikas Saeima, 18.08.2020, „The Saeima 76,6%. adopts Statement on the presidential election in Belarus“. Valimiskampaania keskendus – https://tinyurl.com/y3kdmxfv Đukanovići vastasseisule Serbia õigeusu Latvijas Republikas Saeima, 01.10.2020, „Saeima adopts a statement on the refusal to recognise Alexander Lukas- kirikuga. Konflikt tekkis 2019. aasta henko as the legitimate president of Belarus“. – lõpus, kui võeti vastu seadus, millega riik https://tinyurl.com/y4mcrzg5 võiks võtta kirikule kuuluvad hooned oma valitsemise alla. Esmakordselt ei LÕUNA-KOREA. Lõuna-Korea oli üks ole DPS valitsuses, vaid napi enamusega esimesi riike, kus pärast koroonaviiruse koalitsiooni (41 kohta) moodustasid kolm pandeemia algust korraldati valimised. senist opositsioonijõudu, kuhu kuuluvad Aprillis toimunud 300-liikmelise 20 erinäolist parteid. Rahvusassamblee valimistel saavutas ena- AFP-BNS, 30.08.2020, „Montenegros valitakse muse president Moon Jae-ini demokraatlik parlamenti“; partei (Minjoo partei, sai 163 mandaati), ECFR, 15.09.2020, „What Montenegro’s future govern- ment means for the Western Balkans“. – kelle toetus kasvas tunduvalt tänu https://tinyurl.com/y2vbt98e haigusepuhangu­ edukale mahasurumisele. European Western Balkans, 17.09.2020, „Constitutive Opositsiooniline Ühendatud Tulevikupartei session of the Assembly of Montenegro to take place on sai 84 mandaati, partei ridades sai ring- 23 September“. – https://tinyurl.com/y6mlygrb konnamandaadi ja pääses parlamenti ka Skupština Crne Gore, 03.10.2020, „Mr Bečić – Mr Ata- nasovski: strengthening Parliament’s control role is new Põhja-Koreast põgenenud endine Londoni leadership’s priority“. – https://tinyurl.com/y4xtydru saatkonna diplomaat Thae Yong-ho (nüüd Inter-Parliamentary Union, „Montenegro“. – Thae Gu-min), kes tänas valijaid, et nad https://tinyurl.com/y39onxwd ta esimese Põhja-Korea ülejooksikuna parlamenti valisid. Valituks osutus teinegi NORRA. Augustis teatati, et häkkerid Põhja-Korea ülejooksik. Parlamenti sai tungisid Stortingi e-kirjade süsteemi ja seitse parteid ja viis üksikkandidaati. pääsesid ligi mõnede seadusandjate ja Valimisaktiivsus oli 66,2%, suurim pärast ametnike sõnumitele, pangaandmetele 1992. aastat. ja muule isiklikule infole. Oktoobris AP-BNS, 16.04.2020, „Põhja-Korea ülejooksik sai koha süüdistas Norra valitsus selles Venemaad. Lõuna-Korea parlamendis“; Venemaaga seostatud häkkereid on The Guardian, 16.04.2020, „South Korea’s ruling party süüdistatud varemgi; kevadel avaldati, et wins election landslide amid coronavirus outbreak“. – https://tinyurl.com/y78b5s5t 2015. aastal Saksa parlamendi infosüstee- Inter-Parliamentary Union, „Republic of Korea“. – midesse häkkides sai Vene sõjaväeluure https://tinyurl.com/y5va9jp5 oma valdusesse kantsler Angela Merkeli büroo e-kirju; suvel avaldas Suurbritannia MONTENEGRO. Augusti lõpul toimusid parlament raporti Venemaa sekkumisest 81-kohalise parlamendi ennetähtaegsed riigi sisepoliitikasse. Venemaa eitab kõiki valimised. Parlamenti pääses üheksa süüdistusi, Vene luureeksperdi sõnul poliitilist jõudu, suurima esindatuse (30 oleks Norra parlamendiliikmete andmetes mandaati, eelmises koosseisus 36) võitis sobramine „ebahuvitav ja mõttetu“. Montenegro presidendi Milo Đukanovići AFP-BNS, 13.05.2020, „Merkelil on tõendeid Venemaa Demokraatlik Sotsialistide Partei (DPS), häkkimisest“; mis on alati kogunud suure häältesaagi Newsinenglish.no, 01.09.2020, „Hackers roared into Par- liament’s email“. – https://tinyurl.com/y4mwknap ning püsinud võimul juba ligi 30 aastat. ERR Uudised, 14.10.2020, „Norra süüdistas Venemaad Valimisliit Montenegro Tuleviku Nimel sai küberrünnakus parlamendi vastu“. – 27, Meie Rahvus On Rahu 10 ning Must Ja https://tinyurl.com/y4zg955f

220 Riigikogu Toimetised 42/2020 Rahvusvahelised parlamendiuudised

Newsinenglish.no, 14.10.2020, „‘Historic’ reaction to Rus- sian hacking“. – https://tinyurl.com/y43jk8sm karusnaha pärast ning peatab tulevikus halal- ja koššerliha ekspordi. Muudetud versiooni peab veelkord heaks kiitma POOLA. Mais, vahetult enne presidendi­ Seim. Poola on Hiina ja Taani järel suu- valimiste planeeritud tähtaega, kiitis ruselt kolmas karusnahatootja maailmas Seim 236 poolt- ja 213 vastuhäälega heaks ning varustab koššerlihaga Iisraeli ja eelnõu, mis lubanuks presidendivalimisi Euroopa juudi kogukondi. läbi viia posti teel. Valimiste kuupäeva Septembri lõpul sõlmisid PiS ja tema aga jättis Seim muutmata. Kuna Senatis väiksemad partnerid Ühinenud Poola ja oli eelnõu menetlemisega viivitatud, ei Leping siiski uue koalitsioonilepingu. olnud valitsusel aega valimisi uutmoodi AP-AFP-BNS, 18.09.2020, „PiS-i ametnik: Poola võimukoa- korraldada. Nii jõutigi valimispäevaks litsioon on lagunenud“; olukorda, et presidendivalimisi ei lükatud EURACTIV, 28.09.2020, „Poland’s ruling nationalists ce- ment new coalition deal“. – https://tinyurl.com/yxu8ldck ametlikult edasi ega tühistatud, aga läbi Polish News, 14.10.2020, „High five for animals. The viia neid ka ei saanud. Valimised, mis ei Senate introduced amendments to the law“. – toimunudki, tunnistati kehtetuks. Juuni https://tinyurl.com/y2jndqot algul kiitis Senat 94 poolthäälega (vastu Septembris ratifitseeris Seim 363 poolt- oli üks senaator) heaks seaduse, mis lubas häälega kaitsekoostöö kokkuleppe USA-ga, hääletada nii posti teel kui ka jaoskonda- mis sõlmiti ligi kuu varem. Vastuhääli des ning muudatustega võttis selle kohe anti 14. USA sõjaväelaste arvu Poolas on seejärel vastu ka Seim. Juulis valis rahvas vastavalt lepingule kavas suurendada teiseks ametiajaks presidendiks Andrzej vähemalt tuhande võrra, st 5500-ni. Duda, teda toetas napp enamus (51,03% Samuti võib julgeolekuohu kasvades tuua valimistel osalenutest). riiki täiendavalt USA vägesid, kokku kuni AFP-BNS, 07.05.2020, „Poola parlament kiitis posti teel 20 000 sõdurit. valimised heaks“; The First News, 18.09.2020, „Parliament passes ratifica- AFP-BNS, 10.05.2020, „Poola presidendivalimistel ei anta tion bill for Polish-US military cooperation“. – ühtki häält“; https://tinyurl.com/y5ync97f Reuters, 02.06.2020, „Polish Senate passes election bill, setting stage for June vote“. – https://tinyurl.com/y4qv829o PRANTSUSMAA. Mais kiitis The First News, 06.08.2020, „Duda says Poles have the Rahvusassamblee heaks eelnõu, millega right to decide who is their president“. – keelustati sotsiaalmeedias vihakõned, https://tinyurl.com/yyoeufd7 seaduse vastased nimetasid meedet Septembris lagunes parempoolne tsensuuriks. Parempoolsed parteid kolmeparteiline koalitsioon, kui hääletasid vastu, sotsialistid jäid valdavalt loomaõiguste eelnõu hääletusel Seimis erapooletuks. Senat kiitis eelnõu heaks keeldusid kaks väiksemat koalitsiooni­ veebruaris, kuid senaatorid avaldasid partnerit eelnõu poolt hääletamast. vastuseisu nn 24 tunni nõudele. Seadus Eelnõu esitanud Seaduse ja Õigluse partei kohustaks platvorme ja otsingumootoreid (PiS) esimees Jarosław Kaczyński, kes on eemaldama solvava sisu (vihkamise või tuntud kassisõbrana, ähvardas seepeale vägivalla õhutamise ning rassistliku või koalitsioonipartnerid valitsusest välja usulise vägivalla) 24 tunni jooksul või heita. Pinged tekkisid juba varem, sest PiS riskima trahviga kuni 1,25 miljonit eurot. ähvardas kärpida partnerite ministrikohti. See oli koroonapandeemia algusest saadik Loomaõiguste seadus võeti vastu liberaalse esimene parlamendis vastu võetud seadus, opositsiooni toel, selle poolt hääletas 356 mis polnud tervisekriisiga seotud. Eelnõu seimisaadikut. Eelnõu, mille oktoobris algatas valitseva partei République En kiitis muudatustega heaks ka Senat, Marche! (Vabariik, edasi!) liige Laetitia Avia keelab 2023. aastast loomade kasvatamise rohkem kui aasta tagasi.

Riigikogu Toimetised 42/2020 221 Piret Viljamaa

Juunis otsustas Konstitutsioonikohus, Seadusandjate palka korrigeeritakse igal et seadus rikub sõnavabadust ega anna piisa- aastal vastavalt üleriigilistele palganäita- valt aega sobimatute postituste eemaldami- jatele. Sel aastal oleks palk juulis tõusnud seks. See on tagasilöök president Emmanuel 2,6% võrra. Bundestagi liikme brutopalk Macronile, kes on lubanud võidelda on 10 830 eurot kuus. internetis leviva rassismi ja antisemitismiga. Deutsche Welle, 07.05.2020, „Coronavirus latest: ‹We communicate with Germany,› Trump says“. – AFP-BNS, 13.05.2020, „Prantsuse parlament kiitis heaks https://tinyurl.com/y8atkyq2 vastuolulise veebi vihakõne seaduse“; AP-AFP-BNS, 08.05.2020, „Saksa seadusandjad loobusid Euronews, 19.06.2020, „French Constitutional Court selleaastasest palgatõusust“. blocks large portion of online hate speech law“. – https://tinyurl.com/ydgf3yuz Juunis võttis Bundestag vastu seadu- semuudatused, millega kohustati sot- PÕHJA-MAKEDOONIA. Juulis toimusid siaalmeediaplatvorme kriminaalpolitseid 123-kohalise parlamendi ennetähtaegsed proaktiivselt vihakõnepostitustest teavi- valimised. Eelmine parlamendikoosseis tama ja andma nende postitajate kohta läks laiali juba veebruaris, kui valitsus astus infot, varem tuli need lihtsalt kustutada. tagasi, sest ühinemiskõnelusi Euroopa 2017. aastal vastu võetud interneti järele- Liiduga ei õnnestunud alustada. Algselt valveseadus (NetzDG) on üks rangemaid olid valimised kavandatud aprilliks, kuid omataolisi lääne kultuuriruumis, kuid plaani nurjas koroonaviiruse pandeemia. eelmisel aastal lubas kantsler Angela Peaminister Zoran Zaevi sotsiaaldemokraa- Merkeli valitsus reegleid veelgi karmis- tide (SDSM) juhitud valimisliit Me Suudame tada. Seaduseelnõu kriitikute sõnul rikub sai 46 mandaati (enne 49), VMRO-DPMNE see inimeste privaatsust ning võimaldab valimisliit 44 (enne 51), Demokraatlik ebavajalikke andmeid koguda. Seaduse Integratsiooni Liit (DUI) 15 mandaati (enne kiitis heaks ka Bundesrat, kuid tavatult 10). Valimisaktiivsus oli 51,3%. jättis president Frank-Walter Steinmeier Augusti lõpul toetas kaks päeva seaduse välja kuulutamata, pidades seda väldanud tulise debati järel 62 seadus- põhiseadusele mittevastavaks. NetzDG ees- andjat Zoran Zaevi koalitsiooni kahe kujul on oma seadusandlust kujundanud etnilisi albaanlasi esindava parteiga. autoritaarsed riigid, teiste hulgas Türgi. Parlamendidebatis süüdistas opositsioon Politico, 18.06.2020, „German parliament moves to sotsiaaldemokraate korruptsioonis ja toughen online hate speech rules“. – https://tinyurl.com/yyduduyg saamatuses pandeemia ohjeldamisel ning EURACTIV, 23.07.2020, „German online hate speech majanduse juhtimisel, samuti riigi identi­ reform criticised for allowing ‘backdoor’ data collection“. – teedi ohverdamises Kreekaga sõlmitud https://tinyurl.com/y3kcquzr leppe tõttu. Zaev tõotas võidelda pandee- CPJ, 07.10.2020, „Germany revisits influential internet law mia ja selle majandusmõjudega ning teha as amendment raises privacy implications“. – https://tinyurl.com/y64dxg9o edusamme liitumiskõnelustel ELiga. ERR Uudised, 31.08.2020, „Põhja-Makedoonias sai võimu- Juulis kiitsid nii Bundestag kui le tagasi läänemeelne Zoran Zaev“. – https://tinyurl.com/ ka Bundesrat heaks seadused, mis y6gzfpow võimaldavad järk-järgult kivisöest kui Kathimerini, 31.08.2020, „Pro-western leader Zaev returns to power in North Macedonia“. – https://tinyurl.com/ energiaallikast loobuda. Kivisöe kasuta- y4tum658 mine plaanitakse lõpetada 2038. aastaks. Inter-Parliamentary Union, „North Macedonia“. – Ülemineku tõttu kannatavate piirkondade https://tinyurl.com/y66lvrb2 toetuseks on ette nähtud 40 miljardit eurot. Keskkonnaühendused leiavad aga, SAKSAMAA. Mais hääletasid parlamendi­ et plaan ei ole küllalt ambitsioonikas. saadikud koroonaviiruse kriisi tõttu AP-BNS, 03.07.2020, „Saksamaa valmistub söeenergiast ühehäälselt palgatõusust loobumise poolt. loobuma“;

222 Riigikogu Toimetised 42/2020 Rahvusvahelised parlamendiuudised

Deutsche Welle, 03.07.2020, „Germany approves coal phaseout by 2038“. – https://tinyurl.com/y886pbcq 188 mandaati. Nende traditsioonilise koalitsioonipartneri Sotsialistliku Partei Nagu mitmel pool mujalgi, toimusid ka valimisliit sai 32 mandaati ning ainus Saksamaal meeleavaldused koroonaviiruse valimistel osalenud opositsioonipartei tõkestamiseks kehtestatud piirangute Serbia Patriootlik Allianss (SPAS) 11 vastu. Augustis üritas mitusada inimest mandaati. Ülejäänud 19 kohta võitsid meeleavalduse ajal pääseda Reichstagi väiksed rahvusvähemuste parteid, kes hoonesse. Politsei hinnangul protestis on traditsiooniliselt toetanud valitsevat Berliinis koroonapiirangute vastu u 38 000 koalitsiooni. Peamised opositsiooniparteid inimest. Parlamendi ründamine kutsus boikoteerisid valimisi, süüdistades Vučićit esile laialdase pahameele ja diskussiooni, järjest autokraatsemaks muutuvas valitse- kas koroonaviiruse piirangute vastased misstiilis. Valimisaktiivsus oli 48,9%. meeleavaldused tuleks keelata. Varsti pärast valimisi keelas president AFP-BNS, 31.08.2020, „Merkel taunis parlamendi „häbi- pealinnas rohkem kui kümne inimese väärset“ ründamist“; osavõtuga kogunemised, otsus kutsus esile Deutsche Welle, 31.08.2020, „Berlin coronavirus protests uued meeleavaldused. 8. juulil tungisid trigger debate on basic rights in Germany“. – https://tinyurl.com/yxb27yf4 protestijad parlamenti, mõni päev hiljem püüti seda korrata, kuid politsei tõrjus Oktoobris otsustas Bundestagi spiiker nad pisargaasiga tagasi. Meeleavaldajad Wolfgang Schäuble, et koroonaviiruse pildusid parlamendihoonet valvavate pandeemia on jätkuvalt nii ohtlik, et politseinike suunas pudeleid, kive ja muud parlamendis tuleb kõikjal kanda maski. kättejuhtuvat ning nõudsid mh presidendi Istungisaalis pooleteistmeetrise vahega ametist lahkumist. istudes ning kõnet pidades võib maski European Western Balkans, 05.05.2020, „Citizens of Ser- siiski eest võtta. Kohustus kehtestati bia continue with protests while counter-protests target opposition leader“. – https://tinyurl.com/y228xwm6 esialgu järgmise aasta jaanuari keskpaigani AP-AFP-STT-BNS, 09.07.2020, „Serbia liider loobus protesti ning nõuet eiravad parlamendiliikmed tõttu plaanist liikumiskeeld kehtestada“; võivad saada kuni 5000-eurose trahvi. AP-Interfax-BNS, 11.07.2020, „Sajad meeleavaldajad Ühiskonnaelus koroonaviiruse levikuga püüdsid taas Serbia parlamenti tungida“; toimetulekuks on vastu võetud terve hulk Inter-Parliamentary Union, „Serbia“. – seadusi, mis on koondatud veebilehele https://tinyurl.com/y6y2joz2 LexCorona. Deutsche Welle, 06.10.2020, „Germany: masks mandatory SLOVEENIA. Nagu teisteski riikides, in Bundestag as Berlin coronavirus cases rise“. – sundis koroonaviiruse pandeemia parla- https://tinyurl.com/y28lsnpt menti vastu võtma seadusi sellega toime- LexCorona, „Rechtsakte des Bundes“. – https://tinyurl.com/yx9vmttg tulekuks. Aprillis võeti vastu kaks seadust, mis nägid ette abimeetmed hättasattunud SERBIA. Märtsi keskel kehtestati riigis eraisikutele ja ettevõtetele. Näiteks kohus- eriolukord ning aprillis toimuma pidanud tus riik maksma viiruse tõttu töölt eemal parlamendi- ja kohalikud valimised lükati viibivatele inimestele abiraha, mis vastas koroonaviiruse pandeemia tõttu juunisse. 80%-le senisest palgast ning tasuma nende Kevadiste liikumispiirangute ajal protestee- sotsiaalkindlustusmaksed. Kolmanda meet- risid inimesed võimude poliitika vastu öise mete paketiga sätestas Rahvusassamblee, lärmi tekitamisega oma kodudes. Toimusid et iga täiskasvanud kodanik saab riigilt ka valitsuse pooldajate vastuaktsioonid. 200 euro ja alla 18-aastased 50 euro väär- Presidendi Aleksandar Vučići konser- tuses vautšeri kodumaal reisimiseks, et vatiivse Serbia Progressiivse Partei (SNS) vähendada koroonaviiruse kriisi ajal sõite juhitud valimisliit Meie Laste Nimel välismaale. Vautšereid, mida idee autori, sai 250-kohalises Rahvusassamblees majandusminister Zdravko Počivalšeki

Riigikogu Toimetised 42/2020 223 Piret Viljamaa

järgi kutsuti Poči-vautšeriteks, sai kasutada Eelmisel aastal mõistis sõjaväekohus majutuse ja muude turismiteenuste eest president Dési Bouterse sõjaväediktatuuri tasumisel. ajal toimunud hukkamiste pärast 20 Oktoobri keskel võttis Rahvusassamblee aastaks vangi. 1980. aasta riigipöördega vastu juba viienda meetmete paketi, mille võimu haaranud Bouterse lasi 1982. aastal põhitähelepanu oli tervishoiusektori väidetavalt hukata 15 poliitilist oponenti, abistamisel kriisiga toimetulekul, näiteks Bouterse on kohtuotsuse edasi kaevanud. määrati 30%-line lisatasu neile tervis- „Detsembritapmistena“ tuntud sündmusi hoiutöötajatele, kes tegelevad COVID-19 on uurinud tema praegune poliitiline haigusesse nakatunud või selle kahtlusega põhirivaal Chandrikapersad Santokhi. patsientidega. Järgmise aasta algusest ei AFP-BNS, 25.05.2020, „Suriname valijad otsustavad mõr- või riigitööl olevad arstid selle kõrvalt vas süüdi mõistetud presidendi saatuse“; töötada üle 8 tunni nädalas erapraksises. BBC News, 14.07.2020, „Suriname election: convicted murderer Dési Bouterse is replaced by ex-police chief“. – The Slovenia Times, 24.05.2020, „Over EUR 6bn pledged https://tinyurl.com/y2njdbr9 for anti-coronavirus measures“. – https://tinyurl.com/y5mgcwzv SUURBRITANNIA. Pärast ligi kuu kest- The Slovenia Times, 21.07.2020, „Tourism vouchers worth EUR 20 million redeemed in a month“. – nud pausi naasis parlament aprillis tööle https://tinyurl.com/yykaew7k virtuaalselt, et tegeleda koroonaviiruse The Slovenia Times, 17.10.2020, „Parliament passes fifth kriisiga, mis selleks ajaks oli riigis nõud- anti-corona package“. – https://tinyurl.com/y2u6fwro nud üle 16 500 inimese elu. Alamkoja spii- ker Lindsay Hoyle juhtis istungeid peaaegu SRI LANKA. Septembris vannutati tühja saali ees, kohal oli maksimaalselt 50 esimese süüdimõistetuna parlamendiliik- seadusandjat 650-st. Teised parlamendiliik- meks mõrva eest surma mõistetud poliitik, med said küsimusi esitada videoplatvormi Sri Lanka Podujana Peramuna Partei liige Zoom kaudu. Juunis lõpetati virtuaaltöö Premalal Jayasekara. Ta mõisteti augustis ning seadusandjad naasid istungitesaali. süüdi opositsiooniaktivisti tapmises 2015. Üks esimesi vaidlusaluseid teemasid oli aasta valimiskoosolekul, kus ta tule avas. valitsuse plaan suunata kõik välismaalt Kuna aga kohtuotsus langetati pärast Suurbritanniasse saabuvad inimesed 14 valimisi, sai ta kandideerida ja asus par- päevaks karantiini. Meede tekitas paljudes lamendikohale. Seadusandja on ta olnud parlamendiliikmetes kõhklusi, sest seda juba alates 2001. aastast. Jayasekara ei ole peeti hilinenuks ning valitsust süüdistati ainus, keda vanglast parlamendihoonesse ülereageerimises. toimetatakse, istungitel osaleb ka esma- Koroonaviiruse pandeemiaga seotud kordselt parlamenti valitud Sivanesathurai (sh Lordide Koja COVID-19 erikomisjoni) Chandrakanthan, kes alles ootab kohtu- materjalid, on kogutud parlamendi mõistmist tapmises süüdistatuna. kodulehele. Seadusega pahuksisse minek Sri Lankal seadusandja AP-BNS, 21.04.2020, „Briti parlament naaseb tööle tööle takistuseks ei ole. virtuaalselt“; AFP-BNS, 08.09.2020, „Mõrva eest surma mõistetud Sri AFP-BNS, 02.06.2020, „Briti parlamendiliikmed naasevad Lanka poliitikust sai parlamendiliige“; tööle arutama karantiiniküsimust“; The Guardian, 08.09.2020, „Murderer on death row sworn BBC News, 03.06.2020, „Coronavirus: UK quarantine in as Sri Lankan MP“. – https://tinyurl.com/y6apgw96 plans and £1,000 penalties confirmed“; – https://tinyurl.com/y6bd2xfp SURINAME. Juulis valis hiljuti kokku UK Parliament, „Coronavirus pandemic (COVID-19)“. – tulnud Rahvusassamblee uus koosseis https://tinyurl.com/y5qwttgv presidendiks endise politseijuhi Septembris kiitis parlamendi alamkoda Chandrikapersad („Chan“) Santokhi, heaks seaduseelnõu, mis reguleerib riigi sise- lõpetades sellega riigi poliitikas pikalt turgu pärast Brexitit ning millega muude- domineerinud Dési Bouterse valitsemisaja. takse läinud aastal Euroopa Liiduga sõlmitud

224 Riigikogu Toimetised 42/2020 Rahvusvahelised parlamendiuudised lahkumislepet. Seaduseelnõu, mis annaks ning nimetas end taiwanlaseks, tuginedes Suurbritanniale õiguse ühe­poolselt Põhja- USA kunagise presidendi John F. Kennedy Iirimaal kaubandust ja riigiabi reguleerida, kuulsale külma sõja aegsele väljendile. kiideti heaks 340 poolt- ja 256 vastuhäälega. Kõne viimase fraasi („ma olen taiwanlane“) Peaminister Boris Johnsoni sõnul luuakse esitas ta mandariini keeles ja saareriigi sellega turvavõrk ELi väidetava katse eest seadusandjad võtsid selle vastu püstijalu kehtestada tollid Suurbritannia-sisesele aplodeerides. Vystrčiliga koos käis kaubandusele ja peatada toidukaupade liiku- Taiwanis 90-liikmeline delegatsioon, kus mine Põhja-Iirimaa ja ülejäänud riigi vahel. oli nii poliitikuid, ettevõtjaid, teadlasi Valitsus on seejuures tunnistanud, et seadus kui ka ajakirjanikke. Hiina mõistis visiidi läheb vastuollu rahvusvahelise õigusega. hukka. Tšehhi valitsus tunnustab Pekingi Eelnõu järgi antakse valitsusele vetoõigus „ühe Hiina“ poliitikat ega saada saareriiki kaubandus­reeglite üle neljas nn koduriigis, ametlikke delegatsioone, Vystrčil kuulub sh Põhja-Iirimaal. Euroopa Komisjon saatis aga parempoolsesse opositsiooni ja talle Suurbritanniale märgukirja Brexiti lepingust diplomaatiline protokoll ei laiene. Tšehhi tulenevate kohustuste rikkumise kohta. president Miloš Zeman nimetas Vystrčili Eelnõu menetlemine jätkub Lordide Kojas. visiiti „poisikese provokatsiooniks“, BBC News, 29.09.2020, „Brexit: government plan gets Taiwani parlamendi liider Yu Shyi-kun MPs’ final backing“. – https://tinyurl.com/y3kurrdg aga Taiwani jaoks diplomaatiliseks ERR Uudised, 29.09.2020, „Briti parlament kiitis heaks nn läbimurdeks. siseturuseaduse“. – https://tinyurl.com/y6frj9az AFP-BNS, 01.09.2020, „Tšehhi senatispiiker: „ma olen ERR Uudised, 01.10.2020, „Komisjon saatis Brexiti lepingu taiwanlane““; rikkumise tõttu Suurbritanniale märgukirja“. – https://tinyurl.com/y3enxfhw Prague Morning, 07.09.2020, „Czech President slams Senate leader for ‘boyish provocation’ on Taiwan trip“. – BBC News, 19.10.2020, „What is the row over UK ‹internal https://tinyurl.com/yxzl54uq markets› all about?“. – https://tinyurl.com/y26vsq56 UK Parliament, „United Kingdom Internal Market Bill“. – TÜRGI. Juunis võttis parlament vastu https://tinyurl.com/y6xysv9t seaduse, mis annab kogukondlikele naab- rivalve patrullidele senisest suuremad voli- TAANI. Oktoobris pidi Taani parlamendi tused. Kriitikute sõnul püüab autoritaarne välispoliitikakomisjon virtuaalistungil president Recep Tayyip Erdoğan luua osalema Valgevene opositsioonikandidaat seeläbi endale lojaalset omakaitseväge. Svjatlana Tsihhanovskaja. Valgevene Eelnõu arutelu parlamendis kulges tuliste rahutuste teemalisel istungil osaleski isik, mõttevahetuste ning isegi kähmlusega. Nn kes väitis end olevat Tsihhanovskaja. Tema öövahtidele, kes patrullivad tänavail öösiti sõnul oli ta meeskonnal arvuti kaame- murdvarguste ja muude korrarikkumiste raga probleeme, mistõttu polnud teda märkamiseks, anti politseiga peaaegu võimalik näha, kuid parlamendiliikmed võrdsed õigused. Nüüdsest on neil lubatud mõistsid, et midagi on valesti. Hiljem võeti kanda tulirelva, neil on õigus inimesi kinni Tsihhanovskaja meeskonnaga ühendust pidada ja läbi otsida. Siseministeeriumi ja ilmneski, et nad olid rääkinud petisega. haldusalasse kuuluv öövahtide institut- Asja uuritakse, tegemist oli esmakordse sioon on u sada aastat vana ning pärast sellise juhtumiga. 2016. aasta nurjunud putšikatset on see ERR Uudised, 08.10.2020, „Taani seadusandjad rääkisid uuesti laienenud (liikmeid u 28 000). virtuaalistungil vale-Tsihhanovskajaga“. – AFP-BNS, 11.06.2020, „Türgi parlament võttis vastu vastu- https://tinyurl.com/y4fcwllv olulise öövahtide seaduse“; Eurozine, 16.09.2020, „Watching the watchmen“. – https://tinyurl.com/y6xo7fso TŠEHHI. Septembris külastas Tšehhi Senati spiiker Miloš Vystrčil Taiwani. Juulis võttis parlament vastu sotsiaal- Muuhulgas pidas ta parlamendis kõne meedia kontrolli tugevdava seaduse.

Riigikogu Toimetised 42/2020 225 Piret Viljamaa

Edaspidi peavad päevas üle miljoni korra kaupa; eelnõu viimane lugemine toimuski külastatavatel sotsiaalmeediahiidudel lihtsustatud protseduurireeglite alusel. (nt Facebook ja Twitter), olema Türgis Ukraine Today, 16.04.2020, „Parliament passes essential esindajad ning nende serverid kohalike legislation, paves way for adopting anti-Kolomoisky bill“. – https://tinyurl.com/yxk9qr7f kasutajate andmetega peavad paiknema bne IntelliNews, 13.05.2020, „Ukraine parliament adopts Türgis. Samuti tuleb neil kohtu käsul IMF-demanded banking law“. – https://tinyurl.com/y4t- kõrvaldada ebasobiv sisu. Reeglite eiramise tvp6c korral on ette nähtud suur rahatrahv (1,3 Ukraine Today, 13.05.2020, „Ukraine approves crucial miljonit dollarit novembris, 3,8 miljonit anti-oligarch banking law“. – https://tinyurl.com/y4m6zht8 detsembris) ja hiljem muud piirangud. Verkhovna Rada of Ukraine, 13.05.2020, „Today’s enact- ments in few“. – https://tinyurl.com/y6yzh72l Seaduseelnõu esitasid president Recep Tayyip Erdoğani Õigluse ja Arengu Partei ja selle liitlane Rahvusliku Liikumise UNGARI. Mais kiitis parlament heaks Partei. Juunis langes Erdoğani tütar Esra Budapesti-Belgradi raudtee kaasajastamise pärast oma neljanda lapse sündi solvavate projekti ning Ungari-Hiina lepingu selle kommentaaride ohvriks ning Erdoğan rajamiseks ja rahastamiseks. Lepingu lubas valitsuse kontrolli sotsiaalmeedia üksikasjad salastati kümneks aastaks. üle karmistada. Seadust on kritiseerinud Projekti on nimetatud Ungari kõigi aegade inimõiguslased, kes näevad selles katset suurimaks taristuinvesteeringuks. Hiina internetti tsenseerida. katab 85 ja Ungari 15 protsenti kuludest, AFP-BNS, 29.07.2020, „Türgi suurendas uue seadusega mis on hinnanguliselt u kaks miljardit kontrolli sotsiaalmeedia üle“; dollarit. Projekt peaks valmima 2025. Al-Monitor, 06.10.2020, „Facebook rebuffs Turkey’s aastaks. Kiirrongiliin on kavandatud ühe controversial social media law“. – https://tinyurl.com/y5kn7pea osana koridorist, mille kaudu toimuvad kaubaveod Hiinast Euroopasse Pireuse UKRAINA. Mais võttis Ülemraada vastu sadamasse Kreekas. Investeering on päl- pangandust reguleerivate seaduste vinud kriitikat 350-kilomeetrise raudtee- muudatused, mis olid Rahvusvahelise lõigu võimaliku kasumlikkuse, Hiina mõju Valuutafondi (IMF) uue laenukokkuleppe kasvu ja korruptsiooniriskide tõttu. sõlmimise viimaseks eeltingimuseks. Nn Daily News Hungary, 19.05.2020, „Secret for 10 years: anti-Kolomoiskõi eelnõud, mis mh takistab parliament passes law on Budapest-Belgrade railway line upgrade“. – https://tinyurl.com/y5eax7qa u 100 riigistatud panga, sh PrivatBanki AFP-BNS, 20.05.2020, „Ungari salastas Hiina rahastatava endistele omanikele tagastamist või kom- raudteeprojekti üksikasjad“. penseerimist, toetas 270 saadikut (vaja oli vähemalt 226 poolthäält). Valitseva partei Juunis tühistas parlament valitsusele Rahva Teener liikmed polnud hääletusel koroonaviirusega võitlemiseks antud üksmeelsed, sest mitukümmend neist erivolitused, selle poolt oli 190 liiget, on lojaalsed oligarh Igor Kolomoiskõile. vastuhääli ei antud. Samas võttis parla- 2016. aastal riigistas Ukraina valitsus ment vastu eelnõu, mis annab valitsusele Kolomoiskõile kuuluva PrivatBanki, sest võimaluse vajadusel jälle meditsiinikriisi pangast oli kadunud üle viie miljardi välja kuulutada ja dekreetidega valitseda. dollari. Teiseks lugemiseks esitasid Märtsis tõi valitsuse erivolituste kehtesta- Kolomoiskõiga seotud parlamendiliikmed mine kaasa terava rahvusvahelise kriitika eelnõule üle 16 500 muudatusettepaneku, ja kartuse, et peaminister Viktor Orbán millest juhtivkomisjon tegi ettepaneku püüab oma võimu suurendada. võtta täielikult arvesse 186. Ülemraada AFP-BNS, 16.06.2020, „Ungari parlament lõpetas valitsuse võttis aprillis just selleks vastu reeglid, mis koroonaperioodi erivolitused“; võimaldavad juhul, kui muudatusettepane- BBC News, 16.06.2020, „Coronavirus: Hungary votes to end Viktor Orban emergency powers“. – kuid on üle 500, hääletada neid gruppide https://tinyurl.com/y3goysma

226 Riigikogu Toimetised 42/2020 Rahvusvahelised parlamendiuudised

AFP-Interfax-STT-BNS, 02.07.2020, „Venelased toetasid VENEMAA. Juulis kiitsid nii Riigiduuma Putini võimu pikendavaid reforme“; kui ka Föderatsiooninõukogu heaks Interfax-BNS, 22.07.2020, „Duuma võrdsustas Venemaa seaduse, millega järgmisest aastast territooriumi osa loovutamise ekstremismiga“; kehtestatakse välismaalastele ühekordne President of Russia, 31.07.2020, „Legal definition of extre- 16-päevane e-viisa lühiajaliseks Venemaal mism specified“. – https://tinyurl.com/y48g47q7 viibimiseks turistina, külalisena või Государственная Дума Федерального Собрания, 22.09.2020, „Поддержаны поправки об humanitaareesmärgil. E-viisa on omaette ответственности за призывы к отчуждению viisaliik kõrvuti diplomaatilise, teenistus-, территорий РФ“. – tava-, transiit- ja ajutise elamisviisaga. https://tinyurl.com/y4bm7q3v Sellise viisaga pääseb Venemaale vaid Septembris teatas Riigiduuma välis- valitsuse määratud piiripunktide kaudu. komisjoni aseesimees Aleksei Tšepa, Interfax-BNS, 24.07.2020, „Vene Föderatsiooninõukogu et Venemaa ei saa anda Keemiarelvade kiitis heaks 16-päevase e-viisa seaduse“; Keelustamise Organisatsioonile (OPCW) President of Russia, 31.07.2020, „Law on electronic single üle teavet mürkaine Novitšok kohta, sest entry visas to Russia“. – https://tinyurl.com/y4gug7la ei tooda seda. Riigiduuma kaitsekomisjoni Juulis kiitsid parlamendi mõlemad aseesimehe Juri Švõtkini sõnul on kõik kojad heaks seadusemuudatused, millega Venemaa kohta käivad süüdistused seoses võrdsustatakse Venemaa territooriumi osa opositsionäär Aleksei Navalnõi mürgi- loovutamine ja sellekohased üleskutsed tamisega tõendamata. Augustis, lennul ekstremismiga, korduv üleskutse toob rik- Tomskist Moskvasse, kaotas Navalnõi kujale kaasa kriminaalsüüdistuse ja kuni teadvuse, ta toimetati Omski haiglasse ja nelja-aastase vangistuse. Muudatustega sealt omakorda Berliini ravile. viidi ekstremismi ennetamise seadus Venemaa siseasjadesse välismaise vastavusse põhiseaduse uute sätetega, mille sekkumise juhtumite uurimise komisjoni parlament märtsis ning rahvas juuli algul esimees Vassili Piskarev pakkus Saksa par- referendumil heaks kiitsid. Viimane refe- lamendile koostööd, et uurida, mis juhtus rendumipäev kuulutati riigipühaks ja hää- Aleksei Navalnõi tervisega Saksamaal, letajaid meelitati ahvatlevate auhindade, Saksa pool aga keeldus. sh autode ja korteritega. Põhiseadusreform Interfax-BNS, 04.09.2020, „Vene Riigiduuma lükkas NATO annab president Vladimir Putinile võima- teabenõude Novitšoki kohta tagasi“; luse elu lõpuni võimule jääda. Putini sõnul Государственная Дума Федерального Собрания, 22.09.2020, „В Комиссии ГД предложили немецким on muudatusi vaja stabiilsuse tagamiseks парламентариям провести совместное расследование ja ohtlike lääne mõjudega silmitsi sattunud ситуации с Алексеем Навальным“. – venelike väärtuste kindlustamiseks. https://tinyurl.com/y3bhhl9q

Riigikogu Toimetised 42/2020 227 Aare Kasemets

Ajakirja Riigikogu Toimetised sihiseaded ja käimavedu

varustamist ja nõustamist, Riigikogu tööga seotud sotsioloogiliste uuringute kavandamist,2 Riigikogule esitatud minis- AARE KASEMETS teeriumide seaduseelnõude ja analüüside Riigikogu Toimetiste kvaliteedi hindamist, parlamendiuu- esimene peatoimetaja ringute alast koostööd ülikoolidega, osalemist maailma parlamentide iTo missioon on siduda teabeteenistuste võrgustikes (IFLA.org; eestikeelsed teadusuuringud ECPRD.org), mitmesuguseid teaduskon- kavakindlalt Riigikogu teabe­ verentse jpm. RiTo idee esitamise ajaks keskkonnaga ja mõtestada olin lugenud lugematul hulgal teiste Rolulisi poliitikaanalüüse põhiseaduse parlamentide teabeteenistuste tööga preambuli vaimus. seotud artikleid, ajakirju ja raamatuid. Näiteks üks inspiratsiooniallikaid oli USA Me võime 1990. aastaid nimetada Eesti Kongressi uurimisteenistuse kvartaliaja- Vabariigi nii nähtavate kui ka nähtama- kiri Knowledge, Power and the Congress tute institutsioonide1 ehituse ajaks, ja (1991), mille põhikoostaja Bill Robinson 2000. aastal alustanud ajakiri Riigikogu sai mu mentoriks (Robinson 2003). RiTo Toimetised (RiTo) oli-on selles ajas üks vajaduse mõtestamisel mängis rolli ka Riigikogu kui kodanike esinduskogu minu kogemus Riigikogu majandusko- põhiseaduslike ülesannete teostamist misjoni nõunikuna (1993–1995), kus toetav algatus. nägin, kui erinevate teadmistega võivad Olin RiTo idee koosloomes kujundaja, olla Riigikogu liikmed ning kui lai läbirääkija ja käimavedaja rollides, sh võib olla kuristik Riigikogu komisjoni RiTo esimene peatoimetaja (2000–2001). arutelu ja reguleeritava valdkonna Tegin seda Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna (MSI) juhtimise 2 Riigikogu põhiseaduslike ülesannetega seotud sotsio­ (1995–2003) kõrvalt, mis lisaks RiTole loogiliste ja avaliku arvamuse uuringute tellimisel (1996–2002) oli üks eesmärke rahva „vaikiva enamuse“ hõlmas Riigikogu liikmete teabega erinevate rühmade murede, informeerituse, ootuste, võimaluste, poliitikaeelistuste (sh riigieelarve prioritee- did) ja muutusteks valmisoleku peilimine. Sõnum poliiti- 1 Institutsioonidena käsitletakse sotsiaalteadustes teatud kutele oli-on lihtne: kui koalitsioonipoliitikute (valitsuse) eluvaldkondades ja organisatsioonides valdavaid väär- seadusandlikud ja riigieelarvelised eelistused (nt NATO tusi, norme, sõnastatud mõisteid, reeglid, autoriteedi- 2%) erinevad tunduvalt rahva demokraatliku enamuse süsteeme, artefakte ning mõtlemis- ja käitumisrutiine eelistustest, siis seda enam tuleb selgitada ja põhjenda- (Kasemets 2016; 2018). da valitsuse eelistust (Kasemets 2003; 2018).

228 Riigikogu Toimetised 42/2020 20 aastat Riigikogu Toimetisi

Hetk Riigikogu Toimetiste (RiTo) nr 1 esitluselt aastal 2000 ja kolmnurk, kelleta RiTo väljaandmine poleks käivitunud: vasakul Riigikogu esimees Toomas Savi, keskel mina RiTo peatoimetaja ning Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna juhataja rollis, ja paremal Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul. Mul on näitena käes punaste kaantega Saksa Bundestagi ajakiri Zeitschrift für Parlamentsfragen. Heiki ees virnas on trükivärvi järgi lõhnavad 335-leheküljelised RiTo esimese numbri eksemplarid. Foto: Riigikogu Kantselei arhiiv / A. Kasemets, erakogu teadusuuringute vahel. Üldistades – RiTo huvitav ja kasulik ajakiri – selline ajakiri, võimatu missioon oli ja on aidata kujun- kus poliitikud ja ametnikud kohtuvad dada teadmistepõhise ja vastutustundliku teadlaste ning ettevõtete ja vabaühen- (moraalse) poliitika- ja õigusloome duste esindajate tekstidega ja vastupidi. arutelu eeldusi meie riigis, sest seadused Kolleegid Euroopa Parlamendiuuringute mõjutavad meie inimeste vaimset ja ja Dokumendikeskuse (ECPRD) füüsilist elukeskkonda, elurõõmu jpm võrgustikus olid vahel rõõmsalt kadedad (Kasemets 2000b,159–164; 2018, 17–18). nii Riigikogu tööga seotud sotsioloogiliste 1990. aastate lõpuks oli meil maailma rahvaküsitluste kui ka neid avalikusta- rikastest riikidest hulk häid näiteid vate kogumike, sh RiTo pärast (Kasemets parlamendipoliitika, õigusloome jm et al. 1999; 2002). Mitmed teadmusühis- ajakirjadest, kuid Eesti poliitilise kultuuri konna algatused, mis teistes riikides kontekstis (vt ka Taagepera 2000; Arjakas tundusid võimatud, olid Eestis võimali- 2000; Gräzin 2000; Lauristin 2001; kud. Kui minult on küsitud, miks, siis üks Sirendi 2001, Lukas 2001) oli mõte uus. vastuseid oli-on: oleme väike ühiskond, Sai kõvasti nuputatud, kuidas arvult meie esimese põlvkonna poliitikud väikese rahva esinduskogu sees ja ümber ja ametnikud olid riigi ülesehitusele keerlevaid infovooge kasutades teha pühendunud ja uued võimule tulnud

Riigikogu Toimetised 42/2020 229 Aare Kasemets

erakonnad ei olnud veel võimuvõitluses kujuneda foorum, kus arutletakse koloniseerinud Riigikogu autonoomiaga Eesti riigi veelgi inimkesksemaks, seotud otsustuskanaleid (Kasemets 2018, õiglasemaks, rikkamaks ja konkurent- 14–18, 75). sivõimelisemaks muutmise võimalusi. Tagasivaates võib tunduda, et RiTo alga- TT RiTo tulevikukontseptsioonis on meie tamise otsuseni jõudmine oli suhteliselt jaoks väga oluline, et ühtede kaante lihtne: mina veensin RiTo idee headuses vahele jõuavad nii Riigikogu ja teiste Riigikogu Kantselei sellast direktorit Heiki põhiseaduslike institutsioonide kui Sibulat ja seejärel veensime koos Heikiga ka Eesti ülikoolide, riigiasutuste ning Riigikogu esimeest Toomas Savi (meie aktiivsemate äriühingute ja mittetu- kolme töösuhete kontekstist olen põgusalt lundusorganisatsioonide esindajate kirjutanud: Kasemets 2014). Riigikogu seisukohad. esimehe jah-sõna väljendus Riigikogu TT Loodame, et RiTo aitab kaasa koostöö Kantseleilt 1999. aastal valitsusele esitatud tugevdamisele avaliku, era- ja mittetu- riigieelarve ettepanekus. lundussektori vahel, mis on eelduseks 20 aastat kulges kiiresti. Kui RiTo ka seadusandluse kvaliteedi paran- lugejal on soov teada, millised olid damisel. Kodanikeühiskonna mõtte käivitusaja ideed RiTo sihtidest, sihtrüh- kohaselt vastutame me kõik mingil madest, mõjudest jne, siis võib avada RiTo määral ühiskonda ja õigust loovate esimese numbri. Omas ajas ajalooliselt väärtuste hoidmise eest. Riigikogu mõeldes sai kõik kirja pandud ridadesse seadusandlik tegevus puudutab kõiki ja ridade vahele (sh Kasemets 2000a; olulisemaid ühiskonna alasüsteeme ja 2000b). Minu ja Ülo Siivelti esimese RiTo kuna õiguslik regulatsioon on kultuu- numbri toimetajate tagaveeru artiklisse rilise, majandusliku ja administratiivse „Uus parlamentaarne foorum – mis, regulatsiooni kõrval üks paljudest, miks, kellele ja kuidas edasi?“ (2000), siis on ehk võhikulegi selge, et riigi Toomas Savi avaartiklisse (2000) ja Heiki juhtimine seaduste kaudu on ideaalis Sibula eessõnasse (2000) sai kirja RiTo interdistsiplinaarse koostöö valdkond, esimene teekaart, mis tundus 2000. mida Eesti põhiseaduse väärtustest aastal ambitsioonikana, kuid osutus (tänu lähtudes ei tohiks üksnes poliitikute ja kõigi toimetajate pingutustele) praeguseks juristide meelevalda jätta. kätte jõudnud tulevikus üsna realistlikuks. TT Nii õigussüsteem kui ka õigus on Meenutan mõningaid RiTo käivitusaja viimaseid kantse, kuhu uue elektroo- ideid ja laiendatud sihte. nilise meedia ja üha globaliseeruva majandus- ja poliitikaelu mõjud alles RIIGIKOGU TOIMETISTE hakkavad jõudma. Muutuv ühiskond KÄIMAVEDAMISE SIHID 2000+ muudab ka parlamendi ning õigus- TT RiTo püüab hõlmata nii poliitilise kui süsteemi käitumist, mis on sunnitud ka akadeemilise suunitlusega tekste. järele andma üha jõulisemale uuele Uurides teiste riikide parlamentaarseid meediale ja kodanikuühiskonnale, väljaandeid ja mõeldes Eesti demo- otsima võimalusi uute ühiskondlike kraatia, infoturu ning Riigikogu põhi- kokkulepete sõlmimiseks jne. Kuis seaduslike ülesannete peale, tekkis see muutuste ahel mõjutab Riigikogu, esimene visioon RiTo kontseptsioonist näitab lähitulevik. ja sihtidest. Arvestades asjaolu, et Eesti TT RiTo peaks kujunema foorumiks, ühiskond ja võimalik lugejaskond on kus arutletakse Eesti ühiskonna ja arvult suhteliselt väike, pole otstarbe- riikluse jätkusuutlikumaks muutmise kas luua kitsalt õigusele või poliitikale võimalusi sellisel viisil, et nad jõuavad keskenduvat väljaannet. RiTost võiks avaliku ja parlamentaarse arutelu järel

230 Riigikogu Toimetised 42/2020 20 aastat Riigikogu Toimetisi

ka valitsuskabineti ja ministeeriumide veendumused selgelt (Kasemets 2001, 9). otsustesse.3 Meie üks olulisi RiTo kui Eesti poliitika TT Luues Eesti esimeste parlamentaarsete ja õiguse mõjutuskanali läbipaistvust toimetiste traditsiooni, toetume vanale edendavaid ja võimalikke huvide konflikte ühistegevuse põhimõttele – kus viga valgustavaid kokkuleppeid oli RiTo näed laita, seal tule ja aita! (Kasemets, autorite n-ö kes-on-kes ehk lühielulugude Siivelt 2000, 305–307). lisamine RiTo numbrite lõppu. Esimesed numbrid olid mulle ja toime- RIIGIKOGU KOALITSIOONI- JA tuskolleegiumile proovikiviks, kus mitmed OPOSITSIOONIERAKONDADE mõttetalgutel väljakäidud ideed ei leidnud ESINDATUS: TASAKAALU OTSING kohe rakendust. Näiteks rubriik „Riigikogu Omaette olemuslikuks probleemiks oli ja kõned“. Arvasin Suurbritannia Parlamendi on RiTo toimetuskolleegiumile võistlevate Alamkoja raamatukogus nähtule mõeldes, poliitiliste erakondade esindatuse küsimus. et igas RiTo numbris võiks olla mõni Koalitsiooni ja opositsiooni rollide erista- kultuurilist tähendust omav Riigikogus mine on parlamentarismist vanem nähtus peetud kõne, mida julgeme tuua tulevas- ning eks see meenuta Eesti valijatele tele põlvedele Eesti riigimeeste ja naiste vahel A. H. Tammsaare Vargamäe tege- poliitilise retoorika eeskujudeks. laste jõukatsumisi. Teiste parlamentide väljaannete uuring näitab, et mahuliselt RITO SIHTRÜHMADE, SH domineerib valitsuskoalitsioon. Arutasime KAASAUTORITE ETTEKUJUTAMINE neid küsimusi, lähtudes tugevama argu- Kuna RiTo püüdis algusest peale olla avatud mendi printsiibist, teiste riikide näidetest ja foorum, mis avaldab tasakaalustatud viisil esimestest pretsedentidest. Opositsiooni- Riigikogu põhiseaduslike ülesannetega koalitsiooni esindatuse jälgimine oli RiTo seotud seisukohti, uuringuid ning ettepa- esimeses toimetuskolleegiumis Riigikogu nekuid ja kajastab jõudumööda nii suuri liikmete Anti Liivi ja Ivar Tallo ülesandeid muutusi kui ka riigi igapäevaelus arutelu (Kasemets, Siivelt 2000). Kolleegiumiga vajavaid probleeme, siis lugesime RiTo siht- hiljem liitunud Igor Gräzin võttis selgi rühmadeks kõiki Riigikogu tööga seotud teemal reljeefselt sõna: „RiTo on elitaar- põhiseaduslike institutsioonide, Eesti setele massidele kättesaadav ajakiri, sh riikluse ja ühiskonna arenguga tegelevate on kunstiline kujundus maailmaklass.“ kõrgkoolide õppetoolide ning huvitatud Teiseks, „idee õigsust ei määra selle poolt äri- ja mittetulundusühingute esindajad. hääletavate inimeste hulk ja seega puudub Eraldi sihtrühmana nägime teisi parla- sisuline vastuolu koalitsiooni ning opo- mente, samuti välisriikide saatkondi Eestis sitsiooni vahel“. Ta leidis, et „poliitiliste – seda RiTo esikaanelt algava ingliskeelse huvide esindamine on vajalik – huvideta summary kaudu. ECPRD koostöövõrgus (47 pole huvitav“, kuid ausa mängu reeglid Euroopa parlamendikoda ja USA Kongress) eeldavad, et autor esitab oma poliitilised oli siis kokkulepe, et summary’te põhjal saab iga riik ise huvi korral tõlkimist 3 2020. a paistab, et Riigikogu arutelu- ja valitsuse kaaluda (Kasemets, Siivelt 2000). mõjutusvõimalusi on ahendatud. Näiteks, koostades RiTo tulevikuvisiooni arutelul 2001. 2020. a oktoobris maaeluministri kirja kavandit Riigikogu maaelukomisjoni esimehele seoses Vabariigi Valitsuses aastal rõhutas toimetuskolleegiumi liige kinnitatava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Anu Toots, et RiTo esimene missioon on arengukava aastani 2030“ eelnõu aruteluga Riigikogus, tuli mulle üllatusena, et õiguslikult on Riigikogu liikmete „eestikeelse ühiskonnateaduse edenda- kirjalike ettepanekute esitamise protseduur Vabariigi mine (riigiteadus ei tohi olla igav ega aru- Valitsuse valdkonnaarengukavadele reguleerimata nii saamatu!),“ ja teine, olla „postindustriaalse Riigikogu kodukorraseaduses, riigieelarveseaduses kui ka viimasest lähtuvas Vabariigi Valitsuse strateegiliste vaimu kandja ja osalusdemokraatia eden- arengukavade määruses. daja, kus „võimu aluseks on oskusteave

Riigikogu Toimetised 42/2020 231 Aare Kasemets

ja mõjukas on see poliitik, kes teab“. Riigikontrolli ja Riigikogu peale tuli kokku Suureneb avalikkuse teadlikkus, poliitika vaevalt 1/5 ning lisasin pealkirja „teel läbipaistvus ning osalemise võimalus. RiTo teadmistepõhisema poliitika, õigusloome avaneb enamasti elitaarsele seltskonnale ja ja avaliku halduse poole“ (Kasemets 2002, eliidi avardamine on Eestile väga oluline.“ 107). (Kasemets 2001, 9). See ei ole RiTos uudis, et poliitika on pigem kokkuleppimise kunst kui POLIITIKAGA SEOTUD teadus ja parlamendis teadus pole seadus TEADUSUURINGUTE ja seadus pole teadus, sh „RiTos esitatud AVALIKUSTAMINE JA KASULIK sotsiaaluuringute ülesandeks on ehitada TAASKASUTUS AVALIKES HUVIDES sild Riigikogu valikute ja ühiskonna Tunnistan, et mulle õigusloome­ muutuvate probleemide seostamiseks (vt sotsioloogina oli ja on eestikeelsete rubriiki „Uuringud ja arvamused“), kuid teadusuuringute süsteemsem sidumine palun ärge imestage, kui vahel hakkavad Riigikogu teabekeskkonnaga ning oluliste uuringute andmed RiTo-s elama oma elu.“ analüüside suuremale hulgale kasutajatele (Kasemets 2000c, 8). Teise RiTo numbri kättesaadavaks tegemine RiTo tähtsaim peatoimetaja veerus ma pidasin seejuures missioon. Teadsin ette, et algusaastatel ei silmas (aga ei kirjutanud) eelkõige saa RiTo ühiskondlik kasutegur olla suur. poliitikute ja huvirühmade juhtide Aga, palun kujutage ette seda ministee- artikleid. Nad kipuvad sageli valima oma riumidest, ülikoolidest, riigikontrollist, väite toetuseks endale sobivate uuringute pankadest, uuringufirmadest, teistest tulemusi ja vaikivad suurest pildist. See on parlamentidest, ÜROst jm Riigikogu parlamentide poliitilises interaktsioonis komisjonidele ja osakondadele (sh MSI) loomulik, see mõte jäi ka Toomas Savi edastatud tohutut uurimisraportite, RiTo esimese numbri avaartikli peatükki analüüside, aruannete jm teabeallikate „1. Demokraatia ega riik ei saa kunagi hulka kuust-kuusse, mis sageli liikus laualt valmis“: „/…/ Parlamenti seostatakse otse prügikasti, heal juhul 1-2-3-4 inimese eelkõige õigusloomega, mis on oma sahtlisse, raamatukokku või arhiivi. Mida olemuselt ju ühiskonna mitmesuguste te oleksite seda nädalast-nädalasse nähes poliitiliste, sotsiaalsete, majanduslike või tundunud? Mul oli sellest rahvusliku res- kultuuriliste ühenduste kompromisside ja sursi kasutusest (st mittekasutusest) kahju, mõjude montaaž /…/ Riigikogu arutelusid mõeldes nii riigikogusisesele kui ka teiste mõjutavad paljud infoallikad /…/ Tihti on riigiasutuste ja ülikoolidega infovahetusele. parlamendil rohkem infot, kui ta suudab Eriti kaks viimast, sest juba kolmanda kasutada /…/ Rahvusvaheline kogemus RiTo numbri ilmumise järel rääkis RiTo näitab, et üldjuhul suudavad poliitikud veebiversiooni kasutajate statistika selget info ülekülluse olukorras tegutseda keelt: arvuliselt oli kõige rohkem lugejaid ratsionaalselt, kui nad võtavad arvesse ministeeriumidest ja ülikoolidest. erakondade ja komisjonide nõunikke ning RiTos avaldamise võimalus tõstis teiste ekspertide nõuandeid“ (Savi 2000, mõnikord motivatsiooni ka kiirel tööajal. 11–12). Teaduse kasutamine riigi kodanike Üks tänu RiTole algatatud uuring keskendus usaldust, heaolu, lojaalsust jm taastootvas riigi tellitud rakendusuuringute ja ana- õigusloomes on vaadeldav protsessina lüüside kaardistamisele ning küsimusele, nagu minu-sinu-tema-meie elukestev õpe. kuivõrd neid maksumaksja rahaga tellitud Kuidas kujundada keskkond, kus poliitiku- uuringuid on kasutatud elanikkonna tel, ametnikel jt on kasulik kasutada Eesti heaolu mõjutavate arengukavade, poliitika- ja õigusloomes Eesti parimate õigusaktide ja projektide mõjude hinda- käitumis- ja sotsiaalteadlaste teavet, see mises. Riigikantselei, ministeeriumide, on üks mu uurimistööde võtmeküsimusi

232 Riigikogu Toimetised 42/2020 20 aastat Riigikogu Toimetisi

Fotod näituse „101 Eesti polii- tilist karikatuuri 2003“ avamiselt Rahvus­raamatu­ kogus. Näitus kajastas hästi 2003. aasta tähtsündmusi, sh Eesti Euroopa Liiduga ühinemise kampaaniat. Foto: Riigikogu Kantselei fotoarhiiv 2004

alates RiTo avanumbrist (nt Kasemets näituse ja võistluse eest aastatel 1999–2000 2000b, 159; 2002; 2009; 2016; 2018).4 ja 2003–2004, täiendades minu Tartu Ülikooli ajakirjandusõpingute (1988–1993) 101 EESTI POLIITILIST KARIKATUURI aegse õppejõu Harald Peebu koomiliste Rõhutasime, et kõik RiTo lugejad võivad žanrite kursuse metoodikat karikatuuride saada RiTo kaasautoriteks, samuti et kangusastmete hindamiseks. Peebul oli oodatud on teksti ilmestavad joonised, moto: „Huumor öeldakse olevat väga tabelid, graafikud ja asjakohased fotod või demokraatlik. Naerma sundida ei saa. karikatuurid. Hoolitsesin ise Eesti päeva- ja Naeru ära keelata ka mitte.“ (Kasemets nädalalehtede poliitiliste karikatuuride 2000a, 286; Kasemets, Berg 2004, 177). Sellist poliitiliste karikatuuride aasta- 4 Idealismi, lootuse ja teadmiste väge mul jätkus tänu üliõpi- näitust ja -võistlust võiks korrata, sest laspõlve õppejõududele (sh Asser Murutar, Marju Lauristin, tänapäeval on autorite ja ajalehtedega Peeter Vihalemm, Henn Käärik, Ülo Vooglaid; Andrus Saar jpt) ning töökaaslastele. Ikka selle nimel, et seal, kus kokkuleppel digitaalse karikatuurinäituse võimalik, luua eeldusi parima teabe kasutamiseks inimeste tegemine ning eestlaste kui naljarahva elu mõjutavate strateegiate, seaduste jm otsuste tegemisel. Tasub uskuda, loota ja tahta, et Eesti juhtide väärtused ja e-hääletuse teel eelmise aasta 101 parima mõtlemisrutiinid lähevad ajas paremaks nagu nt Otepää poliitilise karikatuuri valimine oluliselt kõrgustiku lõunanõlvadelt kogutud viinamarjade vein. lihtsam.

Riigikogu Toimetised 42/2020 233 Aare Kasemets

TAGASI RIIGIKOGU PÕHISEADUS­ poliitilisel teel ja sotsiaalse dialoogi LIKE ÜLESANNETE JUURDE: PÕHI­ toetamine. SEADUS KUI PEEGLIKE SEINA PEAL Riigikogu ülesandeid võib käsitleda Pühendasin põhiseadusele RiTo teise numbri ka kommunikatsiooni juhtimisena – kui peatoimetajaveeru, alustades ühest koolipoisi parlamendile omase info hankimise, pildist, mis kujutab demokraatiat suure mõtes­tamise, töötlemise ning levitamise keha, miljoni peaaju, viipavate-valivate protsesse. Millist infot ja millal vajavad kätepaaride ja kahe jalaga, mis astuvad Riigikogu liikmed otsustamiseks ja millist kordamööda valimistest valimisteni. Ja edasi infot ootavad valijate erinevad rühmad läks nii: „Riigikogu vaatab rohkem homsesse Riigikogult? Riigikogu avaliku teenusena ning tegeleb seadusandlikke pretsedente käsitletavad infotooted (seadused, kõned, luues Eesti tuleviku kujundamisega. Selles stenogrammid jpm) konkureerivad infoturul ühistöös püüavad rahva valitud poliitikuid inimeste tähelepanu ning tunnustuse võit- aidata ning mõjutada paljud – ka RiTo miseks. Seetõttu muutuvad aina olulisemaks autorid. Minult on küsitud, mida mõtleme Riigikogu kui õigussüsteemi kujundamise RiTo sihiseadega „Riigikogu Toimetiste südame maine ning teenuste kvaliteet. eesmärgid lähtuvad Riigikogu põhiseadus- Riigikogu suhtekorraldusprobleem on, et likest ülesannetest.“ Need ülesanded on lisaks Riigikogu liikmetele, ametnikele, kirjas põhiseaduse peatükkides „Riigikogu“ teadlastele ja ajakirjanikele kujundavad ning „Seadusandlus“ /…/ „Põhiõigused, Riigikogu ja seaduste mainet kaude kõik vabadused ja kohustused“ ja „Rahvas“ riigiga (seadusega) politseis, omavalitsuses, sätetes, sest Riigikogu on selle maa rahva ministeeriumis või kohtus kohtuvad esinduskogu. Võib ka küsida: milline on meie inimesed. Tean sotsioloogina juhtumeid, noore põhiseaduse vaim ja mõju riigi(kogu) kus omavalitsuse ametnik on inimese käitumisele? Vahel teeb teiste parlamentide probleemi käsitledes kogu süü pannud halva uurimine küsimuse kergemaks. Võib ju seaduse ehk Riigikogu arvele… Õigusloome rahvahääletusega 1992. aastal valitud kvaliteedi ja ühiskonna ootuste uurimine on riigiõiguslikul rajal eeldada, et demokraatlike RiTo üheks sihiks, sest Riigikogu missiooniks parlamentide kuus klassikalist ülesannet on ju õigusriigi taotlemine. Taevariigi sobivad Riigikogule. Need RiTo sihiseade ja taotlemine eneses võib olla lihtsamgi kui põhiteemadega seotud ülesanded on: õigusriigi taotlemine kogu ühiskonnas, sest TT seadusandlus, sh seaduseelnõude õigusriikluse eelduseks on riigi usaldusväär- õigusliku, majandusliku, sotsiaalse sed institutsioonid ja poliitiline kultuur, jms mõju hindamine; kus kõik võimukandjad, sh parlament ja TT valijate ja samuti oma parlamendi kirik, peavad oma kohustuste täitmisel juhinduma esindamine sise- või välispoliitilistel seadustest, mis on kohaldatavad erapooletult kõi- aruteludel; gile, kes kohaldamisulatusse satuvad. (Kasemets TT täitevvõimu seadustega määratud 2000c, 7–8). Kordamine võib olla tarkuse tegevuse ja riigieelarve kasutamise ema, aga arusaamine tuleb aastatega. kontrollimine; TT poliitiline dialoog, soovituste ning RIIGIKOGU PEEGELDUSED otsuste andmine valitsusele (sh AJAKIRJANDUSES riiklikud programmid); Mulle on alati teinud tuska, kui meediasse TT avalikkuse informeerime seaduste lipsavad süüdistused Riigikogu kui eesmärkidest, põhjustest ja võimali- institutsiooni aadressil. Kui ajakirjanik kest kõrvalmõjudest, samuti huvirüh- või mõne huvirühma esindaja ei viita made esindusühenduste kaasamine poliitilise otsustuse juures isiklikule ega seadusloomesse; erakondlikule tasandile, stenogrammile või TT sotsiaalsete konfliktide maandamine hääletusstatistikale, siis on see avalikkuse

234 Riigikogu Toimetised 42/2020 20 aastat Riigikogu Toimetisi

juhtimine valejälgedele. Teisalt, täitevvõimu See Vabadussõjas 1918-1920 ja Laulva turvamine on parlamendienamuse ülesanne, revolutsiooniga 1987-1992 tagasi võidetud kuid meediatule sage suunamine ministrite riik on minu-sinu-tema elukeskkond, mida asemel 101-liikmelise Riigikogu pihta, et see saame õigusriiki ning kodanikuühiskonda täidaks poliitilise pinge maandaja rolli, on taotledes üheskoos hoida ja ka palju kahe teraga mõõk. 2000/2001 seondus pinge rohkem mõjutada kui globaalselt sooje- ministeeriumide kiirkäigulise seadusloome nevat kliimat või palavikuliste börside ning Eesti Raudtee erastamise kavaga, majanduskõveraid.“ (Kasemets 2001, 10). samuti „Riigikogu ebapiisava informeeri- Ajas tagasi mõeldes on paljud RiTo kaasau- mise ja tagatipuks asja ametkondliku või torid mu mõtet mõjutanud – peatoimetajana poliitilise õigustamisega viisil, mis kahjustab sageli öötundidel meie tarkade inimeste Riigikogu kui seadusandliku institutsiooni tekste lugedes ja Eesti Kunstnike Liidu legitiimsust üldiselt.“ (Kasemets 2001, 7). esindajate valitud kunstiteoseid vaadates tundsin end tihti justkui vaimse varakambri „TAGASI ALGUSE JUURDE: hoidjana, meie ilusa inimeste maa teenistuses, 1918. a kuulutati välja Eesti Wabariik. meie rahva vaikiva enamuse teenistuses.

KASUTATUD ALLIKAD ARJAKAS, K. (2000). Meie parlamentaarsest suhtlemiskultuurist, aga teisest vaatevinklist. – Riigikogu Toimetised 2. GRÄZIN, I. (2000). Eesti poliitilise kultuuri apologeetika. – Riigikogu Toimetised 2. KASEMETS, A. (2000a). Eesti poliitiline karikatuur: heatahtlikust huumorist salvava satiirini. – Riigikogu Toimetised 1, 286−298. KASEMETS, A. (2000b). Seaduseelnõude seletuskirjade informatiivsus sotsiaal-majanduslike mõjude, eurointegratsiooni ja osalusdemokraatia valdkonnas. – Riigikogu Toimetised 1, 159−183. KASEMETS, A. (2000c). Peatoimetaja veerg. – Riigikogu Toimetised 2, 7–9. KASEMETS, A. (2001). Peatoimetaja veerg. – Riigikogu Toimetised 3, 7–10. KASEMETS, A. (2002). Rakendusuuringute ja analüüside tellimine valitsusasutustes 1999–2001: teel teadmistepõhisema poliitika, õigusloome ja avaliku halduse poole. – Riigikogu Toimetised 6, 107−117. KASEMETS, A. (2003). Sotsioloogilised uuringud kui peegeldus parlamendile, turule ja kodanikuühiskonnale. – Riigikogu Toimetised 8, 134−144. KASEMETS, A. (2009). Lõhe õigusloome normide ja faktide vahel 1998–2009 mõjude hindamise ja kaasamise teabe esitamisel. – Riigikogu Toimetised 19, 104−115. KASEMETS, A. (2014). Amet annab avastamisrõõmu. – T. Kaljumäe (koost). Parlamendi parem käsi. Arhiivinoppeid ja mälestuskilde Riigikogu Kantselei ajaloost. Eesti Rahvusraamatukogu, 202−206. KASEMETS, A. (2016). Teadmistepõhise poliitika ja õigusloome kaksteist institutsionaalset eeldust. – Riigikogu Toimetised 34, 149−162. KASEMETS, A. (2018). Institutionalisation of Knowledge-Based Policy Design and Better Regulation Principles in Estonian Draft Legislation. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). University of Tartu Press – hdl.handle.net/10062/62643 KASEMETS, A., BERG, E. (2004). Sada ja üks Eesti poliitilist karikatuuri. – Riigikogu Toimetised 9, 177−182. KASEMETS, A., HAMMER, K., HAAV, K., KIRCH, M., MÄNGEL, T. (toim). (1999). Society, Parliament & Legislation. The Role of Socio-Economic Studies and Parliamentary Information and Research Services in Legislation. Tallinn: Riigikogu Kantselei. KASEMETS, A., SIIVELT, Ü. (2000). Uus parlamentaarne foorum – mis, miks, kellele ja kuidas edasi? – Riigikogu Toimetised 1, 305−307. LAURISTIN, M. (2001). Kas oskame ja tahame kasutada uue meedia võimalusi demokraatia edendamiseks? – Riigikogu Toimetised 3. LUKAS, T. (2001). Jakob Hurdast teadmistepõhise Eestini. – Riigikogu Toimetised 3. ROBINSON, W. H. (2003). Teadmus ja võim – uuringute ja demokraatliku seadusloome olemuslik side. – Riigikogu Toimetised 7, 189–199. ROBINSON, H. W., WELLBORN, C. H. (Eds.) (1991). Knowledge, Power and the Congress. Congressional Quarterly. SAVI, T. (2000). Toimetisi teele saates. Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest. – Riigikogu Toimetised 1, 10–18. SIBUL, H. (2000). Eessõna. – Riigikogu Toimetised 1, 6–7. SIRENDI, A. (2001). Parlamendi side rahvaga meedia kaudu ja läbi meedia prisma. – Riigikogu Toimetised 3. TAAGEPERA, R. (2000). Parlamentaarne kultuur üldise suhtlemiskultuuri taustal. – Riigikogu Toimetised 2.

Riigikogu Toimetised 42/2020 235 Aivar Jarne

Toimetamised rohelise RiToga

autoril, kellelt kaastöö telliti, pidi olema lugejaile midagi väärtuslikku öelda, seejuures argumenteeritult. Ka loodetud AIVAR JARNE diskussioonid tähtsate teemade üle on Riigikogu Toimetiste nr 3–10 olnud Toimetiste üks osa. Meenub, et läbi peatoimetaja mitme numbri pidasid professorid Ülo Vooglaid ja Mikko Lagerspetz maha tulise iTo toimetamine selle sajandi arutelu sotsiaalteaduste olukorra kohta algul oli üks huvitav ja Eestis. Veelgi laiem oli Euroopa Liidu intellektuaalset väljakutset olemuse ning Eesti ja Euroopa Liidu suhete pakkuv tegevus. See ajakiri igakülgne käsitlemine. Eesti liitus just neil Ron jäänud minu lugemislauale aastatel Euroopa Liiduga. Majanduse ja praeguseni. hariduselu teadmistepõhise juhtimise ning teadmusühiskonna teema jätkus samuti RiTo avastasin endale siis, kui selle mitmes numbris. väljaande idee autor ja esimene peatoime- Ajakirja sisuga täitmisel oli juba taja Aare Kasemets hakkas uut toimetajat varasemast abiks tubli toimetuse kol- otsima. Sellest huvitudes pakuti mulle leegium, kes arutas tihti pikki tunde nii samal ajal tööd ka Riigikogu Kantseleis teadmistepõhise riigivalitsemise kui ka ning nõnda saigi kaks põnevat väljakutset näiteks kollaste ajakirjandusväljaannete ühendatud. Hakkasin pihta ajakirja üle. Aktiivsemad kolleegiumi liikmed olid neljanda numbriga. Minu ülesandeks sai Anu Toots, Raul Narits, Ülo Kaevats, Urmas kõigepealt teha nendest ligi 400 lehekülge Varblane. Riigikogu liikmetest andsid oma paksudest „tellistest“ õhemad ja lugeja- parima panuse Igor Gräzin, Mart Meri, sõbralikumad väljaanded. See tähendas Olav Aarna, Küllo Arjakas. Muidugi ka nii lühemaid kaastöid kui ka illustreeriva Riigikogu Kantselei ja Rahvusraamatukogu materjali läbimõeldumat kasutamist. inimesed, kes toimetamisel kaasa lõid. Rääkimata sellest, et asjale pidi lähenema Sain oma (pea)toimetamised RiTos senisest enam ajakirjanduslikus võtmes – kokku võtta, kui ETV tegi saadet parla- huvitavamad pealkirjad, vahepealkirjad, mendist, kuhu siis ka toonase rohelise väljavõtted, pildid. ajakirja tegemised sisse mahtusid. RiTo on Samas jäi RiTo nii akadeemiliste kui saanud 20aastaseks ning jätkab ilmu- ka arvamusartiklite avaldamise kohaks. mist. Värv on vahepeal küll muutunud, Selle lehekülgedel oli ruumi nii akadee- rohelisest siniseks, aga tuumakas sisu mikutele, tudengitele kui mõistetavalt on jäänud. Vahedat sulge ka praegustele ka poliitikutele. Tähtis oli eelkõige see, et toimetajatele!

236 Riigikogu Toimetised 42/2020 20 aastat Riigikogu Toimetisi

Traditsioon on sündinud, et jääda

parimast teadmisest otsuste langetami- seks, oli kahtlemata vajalik ja õige. Parim tõestus sellele on ajakirja vastupidamine HELLE RUUSING 20 aastat. Ehk vaid kord või paar on Riigikogu Toimetiste nr 11–28 jätkamine sellisel kujul olnud küsimärgi peatoimetaja all. Võimalik, et valitud nimetus Riigikogu Toimetised polnud kõige õnnestunum, aga iTo dilemma oli avaldada eks see ole oma aja märk. Olen mitmelgi teadusel põhinevaid artikleid korral pidanud selgitama, et tegemist ei ja olla tasakaalustatud, ole Riigikogu tööd kajastava väljaandega. teisalt konkureerida avalikus Seda, tõsi küll, pigem pärast minu lahku- Rmeediaruumis, kus avaldatu on mist Riigikogu Kantseleist. pealiskaudsem ja kiirem. Aga tagasi aastatesse 2005. Nagu öeldud, väljaandmise struktuur oli minu Ausalt öeldes polnud Riigikogu Toimetiste eelkäijate loodud. Tegevtoimetaja Marje (RiTo) peatoimetaja koht kunagi midagi Jõeste ja toimetajad Viime Laanpere ning sellist, mida ma oma karjääris ette Ivar Kostabi moodustasid õlitatult töötava kujutasin. Ometi kujunes see üheksa meeskonna, Rahvusraamatukogu aitas aastat kestnud ja mind inimesena väga tehniliste küsimuste lahendamisega. Kõik, palju mõjutanud tööks. Ma olin olnud RiTo kes on avaliku sektori asutustes midagi loomise juures ja kolleegiumi liikmena kirjastanud, teavad, kui keeruline ja kohati jälginud selle käekäiku. Ma usun mäle- kilplaslikult jäik see on. Õnn oli, et RiTo ei tavat, et puhkesin homeeriliselt naerma, maksnud reeglina autoritele honorare, sest kui tolleaegne otsene ülemus tegi mulle selle korraldamine olnuks väga koormav. ettepaneku peatoimetajana tööle asuda. Valitses usk, et RiTosse kirjutamine on Ilmselt vastasin esialgu ei. Peatoimetaja auasi. Ju oligi. Tegelikult kuulsin pea igal koha vastuvõtmine oli tegelikult väikest- aastal soovitust tellida kogu kirjastamine viisi avantüür, sest mul puudus igasugune hankega mõnelt kirjastuselt, mis juriidili- kogemus sel alal. Õnneks oli selleks ajaks selt olnuks lihtne lahendus, aga sisuliselt RiTo väljaandmise õhinapõhisusest saanud poleks olnud võimalik hoida stabiilselt toimiv struktuur, millele sain toetuda. Eks meeskonda, kes on kvaliteedi alus. ma kasvasin peatoimetajana iga numbriga. Peatoimetaja roll oli meeskonda, millest Otsus, et parlament hakkab välja osa asus Riigikogu Kantseleis, osa oli andma ajakirja, mis toob ühtede kaante vabakutselisi ja osa Rahvusraamatukogu vahele erinevad ühiskonnaelu teemad palgal, koos hoida ja innustada. Tõeline ja annab parlamendile kontsentraadi horisontaalse juhtimise kool, mis viisteist

Riigikogu Toimetised 42/2020 237 Helle Ruusing

Rito 20. numbri pidulik vastuvõtt Kalevipoja saalis 12.01.2010. Vasakult: RiTo kolleegiumi kauaaegne liige Raul Narits, keeletoimetaja Viime Laanpere, kolleegiumi liige Rita Hillermaa, kujundaja Kadri Possul ja Riigikogu esimees Ene Ergma. Foto: Riigikogu fotoarhiiv aastat tagasi polnud nii tavapärane kui Aga eks see on tavapärane iga väljaande praegu. juures. Samuti ei arvanud keegi, et RiTo Riigikogu Toimetiste sisu võib laias pole piisavalt hea koht kirjutamiseks. laastus jagada kaheks: poliitika ja teadus. Vastupidi, vahel sain eriti poliitikutelt Mõistete kõige laiemas tähenduses. vastuseks, et ajakiri on piisavalt nõudlikus Autorite leidmine polnud alati lihtne, aga stiilis ja ei tahaks midagi pealiskaudset kirjutada. „Tule ja tee minuga intervjuu,“ kõlas nii mõnigi kord palve. Eks oma rolli mängis see, et parlamendiliikmed tegeli- Peatoimetaja roll kult peavadki abide puudumisel ise oma kirjatükid valmis kirjutama. Muidugi eelis- oli meeskonda koos tasime ajakirjas ise ikka ja alati inimese hoida ja innustada – enda kirjutatud lugusid. Poliitikateemade debati tihendamiseks sai ellu kutsutud uus tõeline horisontaalse rubriik – vestlusring. Pidasime kinni aja- juhtimise kool. kirja üldisest põhimõttest, ühe laua taha kogunevad nii poliitikud kui ka poliitika- välised asjatundjad. Vist ainsal korral, kui oli juttu Riigikogu enda rollist, olid vestlus- ma ei mäleta, et see oleks olnud ülemäära ringis sisekaemuse korras ainult Riigikogu keeruline. Igatahes polnud kordagi liikmed. Vestlusringi teema püüdsime olukorda, et ajakiri ei oleks ilmunud õigel valida alati aktuaalse, seda ei saanud kuid ajal, st istungjärgu viimasel päeval. Ikka varem kokku leppida. Teema sai lõplikult tuli ette, et kokkulepitud autor taganes paika umbes kuu enne ajakirja ilmumist. lubatud kaastööst ja tuli leida kiiresti uus. Mulle endale olid need vestlusringid väga

238 Riigikogu Toimetised 42/2020 20 aastat Riigikogu Toimetisi

piirdunud üksnes laekunud kaastööde ja teemade ülevaatamise ning kinnitamisega, vaid nad olid ka ise aktiivsed teemade väljapakkujad ja autorite kaasajad. Samuti kirjutajad. Meenutan tänulikult, et alati, kui nende kaasabi vajasin, seda ka sain. Samas jätsid nad peatoimetajale piisava vabaduse otsustada – mis oli kahtlemata oluline. Kui rääkida teaduse poolest ajakirjas, siis RiTo oli ja on üks väheseid väljaan- deid, kus eesti keeles on võimalus oma teadustulemustest kirjutada. Autorite ja ülikoolidega seotud kolleegiumi liikmete soovil alustasime igas numbris paari eelret- senseeritud artikli avaldamisega. Oma roll ja kahjuks mitte positiivne, oli loomulikult Rito 20. numbri pidulik vastuvõtt Kalevipoja tõsiasjal, et teaduses hinnati järjest saalis 12.01.2010. Pildil Triin Soone vähem eesti keeles ilmunut. Nähtus, mis Rahvusraamatukogust, RiTo peatoimetajad süvenes aasta-aastalt ja autorite oskus end Helle Ruusing ja Aivar Jarne. eesti keeles selgelt väljendada käis alla. Foto: Riigikogu fotoarhiiv Muidugi mitte kõigil ja absoluutselt. Meie harivad, sest eeldasid mahukat eel- ja järeltööd. Enamasti teemadel, millega ma varem sügavuti kokku polnud puutunud. Lihtsate küsimuste küsimiseks pead palju Kolleegiumi liikmed teadma. Väga palju sõltus, kui õnnestunult olid ka ise aktiivsed olin osalejaid valinud, kas nad hakkasid üksteist diskusiooni käigus täiendama. teemade väljapakkujad Pooleteise tunniga jõuab paljutki rääkida ja autorite kaasajad, ja mitte kõik ei jõudnud artiklisse, umbes pool tekstist tuli välja toimetada. samuti kirjutajad. Järgnes teksti ülevaatus autorite poolt ja parandused. Oli inimesi, kes oma suulist kõnet kirja panduna nähes olid tõeliselt toimetajad nägid kaastööde arusaadavasse endas pettunud ja valmis kõike ümber sõnastusse panemisega palju vaeva, aga kirjutama. Seda muidugi lubada ei saanud. autorid võtsid muudatused enamasti hästi Autori vaatevinklist ajakulukam ja vastu. Toimetatud tekst käis alati autori nõudlikum rubriik oli essee. Selle kir- laualt läbi, vahel mitu korda, enne kui jutamine oli üks väheseid kaastöid, mis hästi loetav tekst sündis. Oli autoreid, kes üsna algusest peale oli autorile makstud. aastatega omandasid oskuse keerulistest Essee teemad ja autorid said kokkulepitud asjadest lihtsalt rääkida. See on vaieldama- kolleegiumis. Vahel oli olulisem teema, tult üks asi, mis mind ennast alati rõõmus- vahel autor. Mõnikord võttis aega, kuni tas. Ehk on RiTol läbi aastate olnud oma soovitud kirjutajal oli võimalik kaastöö osa selles, et teadustulemused jätkuvalt ka kirjutada. Mäletan, et päris kaua kulus eesti keeles ilmuvad. Usutavasti on aastal aega akadeemik Mart Saarmalt ja kirjanik 2020 eesti teaduskeelega lood paremad. Jaan Kaplinskilt kaastöö saamiseks. Oma teadustöö populaarsemas vormis Kolleegiumi tollaste liikmete roll ei esitamine on teaduse huvides ja on hulk

Riigikogu Toimetised 42/2020 239 Helle Ruusing

teadusalasid, mis vajavad ellujäämiseks ennast see mõnikord kindlasti kammitses. omakeelseid lugejaid. Peatoimetajatel pärast mind on olnud Riigikogu Toimetiste puhul oli mitu ses mõttes palju vabamad käed. Teisalt, dilemmat: ühelt poolt avaldada teadusel ma tundsin poliitikat ja poliitikuid üsna põhinevaid artikleid ja olla tasakaalus- lähedalt, mis võis olla ka pluss. tatud, teisalt konkureerida avalikus Mida öelda kokkuvõtteks? See oli hariv meediaruumis, kus avaldatu on teadagi ja põnev aeg. See õpetas meeskonnatööd. pealiskaudsem ja kiirem. Mõistliku See õpetas lugupidamist autori kirjapandu tasakaalu leidmine polnud muidugi kerge. vastu. Ükskõik, kui palju tuleb tekstiga Avaldasime kokkuleppel osa artikleid vaeva näha, peab autor oma teksti pärast Postimehes ja kohandasime RiTos aval- toimetamist ära tundma. See õpetas julgus- datut koostöös autoritega Delfi tarbeks. tama uusi kirjutajaid ja viisakalt kaastöid Õnneks on RiTo olnud esimestest numb- tagasi lükkama. Kõige rohkem õpetas see ritest alates veebis täismahus kättesaadav. otsustama, mis jääb ja mis ei jää. Oi, kui Lugejate hulga suurendamine on loomuli- palju sellest on elus kasu olnud. See aeg kult iga väljaande huvides. Teine dilemma viis kokku paljude inimestega – kui mitte oli seotud asjaoluga, RiTo väljaandja on silmast silma, siis kirja teel. Riigikogu parlament, täpsemalt selle kantselei. Ma ei Toimetised on paarikümne aastaga aval- mäleta, et Riigikogu liikmed või kantselei danud suure hulga huvitavaid, vajalikke oleks kordagi sekkunud artiklite sisusse, ja harivaid tekste. Nende hulgas on palju aga oma nähtamatud piirid see asjaolu neid, mille väärtus ajaga kasvab. Mul on seadis. RiTo esimesed kolm peatoimetajat tõeliselt hea meel, et sain olla üks lüli juba olid Riigikogu Kantselei ametnikud. Ma ei kakskümmend aastat ilmunud väljaande saa rääkida ülejäänud kahe eest, aga mind kujundamisel. Jaksu edasikestmisel!

240 Riigikogu Toimetised 42/2020 20 aastat Riigikogu Toimetisi

Minu seiklusrikkad kaksteist numbrit

üksikasjadesse, kulus esimene aasta sisseelamiseks, erinevate takistuste ületamiseks ja kontseptsiooni MART RAUDSAAR küpsetamiseks. Ma olin ja olen Riigikogu Toimetiste veendunud, et Riigikogu Toimetiste näol nr 29–40 peatoimetaja on tegemist unikaalse väljaandega, mis peaks riiklikult tähtsates küsimustes inu lähtekohad ajakirja aitama analüüside ja fookuskirjutistega uuendamisel olid: igale Riigikogu liikmeid, kellel meie numbrile fookusteema, parlamentarismi iseärasuse tõttu pole ajakiri peab olema popu­ personaalseid abisid. Asjadest arusaamine Mlaarteaduslik, osalt eelretsenseeritav, on aga peamine garant, et meie parlament nägema välja esteetiline ja moodne. ei muutuks kummitempliks valitsuse kõrval, kelle käsutuses on Riigikantselei Kuidagi on juhtunud nõnda, et kui ma tippekspertiis. Ma ei ole vahepealsete kusagil tööd juba alustan, jätkub seda aastate jooksul kuulnud, et ühelgi teisel kauaks ning kauemaks, kui plaanitud. maailma parlamendil oleks võrreldav oma Nõnda sündis ka Riigikogu Toimetiste ajakiri. Avaldatakse küll klantspiltidega peatoimetaja töös, kuhu kandideerisin aastaraamatuid, kuid mitte midagi sellist, Riigikogu Kantselei avalike suhete nagu on kaks korda aastas ilmuv Riigikogu osakonna juhi Anu Adra-Entsiku kutsel Toimetised. 2013. aasta lõpus ning kuhu jäin 2019. Pean tänama Anu usalduse eest, et aasta lõpuni – kokku kuueks aastaks ehk ta andis mulle ajakirja kontseptsiooni kaheteistkümneks ajakirja numbriks. tegemisel üsna vabad käed, kuigi enne Esialgu arvasin end tegutsevat seal heal viljana realiseerumist pidi see läbima juhul kaks aastat. Anu lootis, et mul vägagi aeganõudva arutelude ja kooskõ- õnnestub ajakiri viia uuele tasemele, lastuste kadalipu. Mu lähtekohad ajakirja parandades selle loetavust, säilitades samal reformimisel olid järgmised: esmalt, igal ajal teadusajakirja kvaliteedistandardid. ajakirjal peaks olema konkreetne fookus- See tähendab, et vähemalt osa Riigikogu teema, mida kaasautorid võiksid käsitleda Toimetistest peaks olema eelretsenseeritav erinevatest aspektidest; teiseks, ajakiri teadusajakiri, kui mitte kogu ajakiri. peab olema pigem populaarteaduslik, et Ülesanne ei olnud lihtne. Laskumata inimesed seda ikkagi lugeda suudaksid;

Riigikogu Toimetised 42/2020 241 Mart Raudsaar

kolmandaks, osa – kuid mitte terve – mitmeid sisu koostamise uuenduslikke ajakiri võiks olla siiski eelretsenseeritav, põhimõtteid juba 2014. aasta lõpus, kuid millega saaks motiveerida teadlastest täielikult pääsesid need maksvusele kaasautoreid; neljandaks, ajakiri peab välja uue kujundusega 2015. aasta algusest. nägema esteetiline ja moodne. Raamaturiiulis tähistab seda kohta hetk, Pean möönma, et väljaande vana kui ajakirja seljad värvusid rohelisest makett oli kohutav. Kui olin avaldanud siniseks – seda värvi on ka teised Riigikogu professor Urmas Varblase suurepärase trükised ja parlamendi istungitesaali seinad. Ka sisuloome hakkas paremini edenema peale meeskonna loomist, kellega tegutse- sin üldjoontes läbi kõigi aastate. Need olid RiTo on unikaalne tegevtoimetaja Leeni Uba ja küljendaja väljaanne, mis peaks Merike Kaseorg. Enamiku ajast toimetas ajakirja keelt Viime Laanpere, rahu tema riiklikult tähtsates põrmule. Külastasin teda haiglas veidi küsimustes aitama enne ta lahkumist ning mul on hea meel, et Riigikogu Kantselei direktor Riigikogu liikmeid Peep Jahilo nõustus teda meeles pidama analüüside ja elutööpreemiaga, mille Viime jõudis kätte saada veel eluajal. fookuskirjutistega. Koostöös Anuga mõtlesime välja uudse ajakirja tutvustusformaadi, mille keskmes oli lühike arutelupaneel, mille kolm külalist (kõik RiTo värske numbri „nutika spetsialiseerumise“ artikli joonised kaasautorid) arutlesid ajakirja kesksel mustvalgena, otsustasin, et ei kunagi fookusteemal ning mida kanti üle kas enam, sest peaaegu kogu iva hävis hallis Delfis, Postimehes või ERRis. Aeg-ajalt trükis. Kuna kõigi kuue aasta jooksul õnnestus mõningaid kaastöid pakkuda ka oli ajakirja jaoks raha pigem vähem kui nimetatud väljaannete veebiportaalidele, rohkem, siis pidin suutma kujundust mis aitas parandada Riigikogu Toimetiste muuta olemasoleva eelarve raames. ühiskondlikku tuntust ja kandepinda Võtsin numbrid ette ning süvenesin pisut. – ning kahtlemata meeldis ka meie Märkasin üllatusega, et ajakirja trükkimise kaasautoritele. muutsid kulukaks kunstitahvlid. Need See oli väga oluline, sest kõige keeruli- trükiti erakordselt kvaliteetsele paberile sem oli mul leida häid kaasautoreid, seda ning pandi trükikojas käsitsi õigetesse eriti ajakirja tegemise esimestel aastatel. kohtadesse vahele ja mõistagi maksti Probleem seisnes selles, et mul oli väga autoritele autoritasu, nii nagu peab. väike honorarifond ning kaasautoritele Ehkki olen kunstisõber, ei ole Riigikogu polnud võimalik maksta seda, mida nad Toimetised kunstialmanahh – jätsime tegelikult väärinuks. Kaasautoreid tuli need ära ning peale konkurssi ning sobiva paluda, meelitada, motiveerida – kuid trükikoja ja paberi valimist õnnestus õnnetul kombel oli igas numbris neid, kes ajakirja välja anda enam-vähem sama vaatamata lubadusele alt vedasid. Väga maksumusega nagu varem, kuid täies kahetsusväärne, kuid varasema kirjastus- ulatuses värvitrükisena. kogemuse põhjal oli mul alati väike paari Siinjuures ütlen erilised tänusõnad Ahto artikli suurune reserv, mida hädas oli Merile ajakirja uuele kontseptsioonile uue võimalik käiku lasta. ja sobiliku maketi tegemise eest. Kasutasin Siinjuures tahan meenutada veel kahte

242 Riigikogu Toimetised 42/2020 20 aastat Riigikogu Toimetisi

Riigikogu Toimetiste nr 34 esitlus 14. detsembril 2016 Toompea lossi kunstisaalis. Fookusteemana eesti kultuurile keskendunud uut numbrit tutvustavas vestluspaneelis osalesid Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja Tammsaare muuseumi direktor Maarja Vaino. Paneeli juhtis RiTo peatoimetaja Mart Raudsaar Foto: Riigikogu fotoarhiiv, Erik Peinar toredat inimest, keda paraku meie seas taguse Tommi Grilli seinal, kus ta tavatses enam ei ole, kuid kes kuulusid Riigikogu sageli istuda. Toimetiste fännklubisse. Need olid Andres Riigikogu liikmed ei kirjutanud ajakirja Ammas ning iseäranis Mart Nutt. Mul väga tihti, kuid iga kaastöö üle võis on meeles nende põlemine ja nende abi. tunda rõõmu. Praegu meenuvad Marko Andres Ammas lahkus ööl enne Riigikogu Mihkelson, Ants Laaneots, Jüri Adams, Toimetiste vestlusringi, kus ta pidi osa- Andres Herkel. RiTo võitis sõpru muidugi lema – ning see on ainus vestlusring, mis rohkem ning igast fraktsioonist. minu ajal ilmus ilma ühe osalejata. Mart Nutiga kõnelesime telefonitsi pikalt enne veidi järjekordset RiTo esitlust – kuhu ta pidi tulema, ja ta ei jätnud neist peaaegu ühtegi vahele –, arutlesime ajakirja arendamise teemal. Paraku tuli paar päeva hiljem kurb sõnum. Ma loodan, et ükski Uuendasime Riigikogu Riigikogu endine ega praegune liige ei Toimetiste kodulehte pahanda, kui nimetan Marti Riigikogu raudvaraks, Eesti parlamentarismi suureks rito.riigikogu.ee, kust on praktikuks, keda mul oli au tunda ning leitavad kõigi numbrite keda meenutan alati helgel tundel, vaada- tes tema portreed vana ajakirjandusmaja tekstid ja otsingumootor.

Riigikogu Toimetised 42/2020 243 Mart Raudsaar

Üks asi veel. Koostöös Riigikogu Minu kuus aastat RiTo juures olid Kantselei vapustavate inimestega vaheldusrikkad ning läksid kiiresti. Julgen uuendasime ka Riigikogu Toimetiste pidada enda saavutuseks, et kui enne kodulehte rito.riigikogu.ee, kust on leitavad mu tulekut kõneldi kuluaarides ajakirja kõigi numbrite tekstid alates ajakirja võimalikust sulgemisest, siis nüüd sellest esimesest numbrist aastast 2000. Ning – vist enam väga ei räägita. Mul oli rõõm tähelepanu! – üle kogu tekstimassiivi on anda korras majapidamine üle uuele võimalik otsida mistahes märksõnu. See peatoimetajale Tiina Kaalepile, kelle osas on üks väheseid Eesti väljaannete otsingu- on mu süda rahul – tean, et ta suudab aren- mootoreid, mis tõepoolest hästi töötab. dada ajakirja edasi uutesse kõrgustesse.

244 Riigikogu Toimetised 42/2020 20 aastat Riigikogu Toimetisi

On juhus, et minust sai 2020 talvel RiTo toimetaja

TIINA KAALEP Riigikogu Toimetiste peatoimetaja

oliitika on RiTo sisu säsi. Olla abistav instrument poliitikate kujundamisel, pakkudes tausta ja värsket argumentatsiooni – Psee võiks olla tähtsaim RiTo ülesanne.

Riigikogu Toimetistest kui väljaandest oli mul aimu, sest minu abikaasa oli ajakirja kolleegiumi liige ja tõi teinekord RiTo koju kaasa. Lehitsesin ja leidsin sealt ka lugemisväärset, aga kindlat seisukohta, mis väljaanne see ikkagi on, mul ei kujunenud. Sügistalvel 2019/2020 toimunud kaelamurdvalt ajamahuka ettevõtmisega. liikumine, mis sai alguse Postimehe Nojah, võib-olla tema jaoks nii oligi. peatoimetaja lahkumisest, jõudis küllalt Praegu, oma teist numbrit koostades, lühikest ahelat pidi minuni. Kohtusin olen kindlasti veel õppiv praktik. Aga palju paari inimesega Riigikogu Kantseleist, kes olulisem peatoimetaja enesetundest on see, kutsusid mind kandideerima. Olen pikalt kellele ajakirja tehakse, kas üliõpilastele, töötanud raamatukirjastuses ja päris oma poliitikahuvilistele, poliitikutele, riigiamet- erialasest, ajakirjanduslikust tegevusest, nikele või juhulugejatele. Mulle tundub, puudust tundnud – see tegi mu kutsele et RiTo põhiline lugejagrupp on praegu vastuvõtlikuks. Seda enam, et eelmine üliõpilased, kes saavad eriti just uuringuid peatoimetaja suutis mind veenda, et puudutavaid artikleid ja ülevaateid oma sissetöötatud mudel toimib ja tegu ei ole õpingutes kasutada. Küllap leiab ajakiri

Riigikogu Toimetised 42/2020 245 Tiina Kaalep

Riigikogu Toimetiste 41. numbri esitlus 10.06.2020 Toompea lossi kunstisaalis. RiTo peatoimetaja Tiina Kaalep ja Riigikogu liige, RiTo kolleegiumi liige Enn Eesmaa Foto: Erik Peinar kasutust ka riigiametnike hulgas, nagu ma Ka ajastus on oluline. Mida enam tul- aru olen saanud. Poliitikute osas söandan lakse tekstidega ilmumispäevale lähemale olla skeptiline, ma ei ole märganud suurt ehk ollakse värsked ja ajakirjanduslikud, huvi ei vestlusringides osalemise ega ilmu- seda parem. Elu muutub kiiresti, vana info nud materjalidele vastukaja andmise vastu. on kasutu. Siin on arenguruumi küll. Ja poliitikahuvi- Mis puudutab autorkonda, siis oleks lisi kõige laiemas plaanis, neid pole meie ju tore, kui just poliitikakujundajad ajakiri tegelikult üles leidnudki. Seega on suudaksid oma valdkondadest kirjutada uue toimetaja töö neid õue otsima minna, põhjendatud ja argumenteeritud artikleid. sest ise nad meie juurde ei tule. Nii Riigikogu liikmed, omavalitsustöö- Teadusartiklite avaldamine on ja tajad, riigiametnikud kui ka erasektori minu vaates ka jääb RiTo osaks. Ehkki mõjukad, kõik nad peaksid meie veergudel retsensioonide tellimine, teinekord lausa sõna võtma tihedamini, kui nad seda nurumine, ei ole lihtne tegevus ja on praegu teevad. Just seda ma loengi oma sarnaseid väljaandeid, kes ongi ülesandele ülesandeks – muuta autorkond dünaamili- alla vandunud, hoiavad teadusartiklid semaks, otsustele lähemal olevaks. RiTo head uurimuslikku taset ja toovad Helle Ruusing oma meenutustes autoreid, kes pürgivad kõrgemale. nendib, et alul pakutud väljaande nimi, Teine keskne teema, poliitika, on RiTo Riigikogu Toimetised, võib mõjuda eksita- sisu säsi. Olla abistav instrument poliiti- valt, pannes arvama, et tegu on Riigikogu kate kujundamisel, pakkudes tausta ja tööd kajastava ajakirjaga. Olen nõus, seda värsket argumentatsiooni – see võiks olla arvamust kuulen ka mina alatasa. Siiski tähtsaim RiTo ülesanne, ja ma ei mõtle pole peale 20 tegutsemisaastat mõtet siin üksnes poliitikuid parlamendi tase- ajakirja ümber nimetada – on ta ju oma mel, vaid ka omavalitsustes ja ministeeriu- koha leidnud just selle nimega. mides. Otsused peavad millelegi tuginema Tänan Raul Naritsat, kes ütles välja ja see peaks olema teadmine, mitte tunne. mõtte, et Riigikogu Toimetiste ümmargust Teisedki peatoimetajad on osundanud, et numbrit võiks tähele panna. Panime. Riigikogu liikmetel pole kahetsusväärsel Loodetavasti tehakse seda ka RiTo 40. ja moel abilisi sisuliste nõunike näol. Loetagu 100. ilmumisaastal. RiTot, seegi abiks.

246 Riigikogu Toimetised 42/2020 Autoritest

TEA DANILOV Arenguseire Keskuse juhataja Sündinud 1978. aastal Haapsalus. Haridus: BA (majandusteooria ja ökonomeetria) 2000; Euro Faculty stipendiaat 2000– 2001; MA (majandusteadus) 2002, Tartu Ülikool. Töö: Majandusministeeriumi peaspetsialist 2000–2001, ekspert 2001–2004; Eesti Panga külalisuurija 2002; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia ja innovat- siooni talituse juhataja 2005–2006, majandusarengu osakonna juhataja 2007–2012, siseturu osakonna juhataja 2013–2014; KredEx Krediidikindlustuse nõukogu liige 2012–2015; Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse juhatuse liige alates 2013; EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor 2015–2016; Arenguseire Keskuse juhataja alates 2017–. Ühendused: Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoolekogu liige 2016–.

AIVAR JARNE Riigikogu Toimetiste nr 4–10 peatoimetaja Sündinud 1965. aastal Antslas. Haridus: ajalugu 1991, Tartu Ülikool. Töö: Postimehe ajakirjanik; Riigikohtu pressiesindaja; Riigikogu Kantselei pressitalituse juhataja ja pressinõunik; Riigikogu Toimetiste peatoimetaja 2001–2005; Kesknädala tegevtoimetaja.

JAAK JUSKE Riigikogu liige Sündinud 1976. aastal Tartus. Haridus: usuteadus 2005, Tartu Usuteaduste Akadeemia ja EELK Usuteaduse Instituut; 1999–2003 külalisüliõpilane Tartu Ülikoolis; ajalugu 2009, Tallinna Ülikool. Töö: Postimehe reporter 1994; Parempoolsete Erakonna ja Rahvaerakonna pressiesindaja 1997–1998; Tallinna Linnavolikogu Rahvaerakonna Mõõdukad fraktsiooni nõunik 1999–2002; Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni nõunik 2002–2003; NATO ühingu projekti- juht 2003–2004; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) pressiesindaja ja kampaaniajuht 2004–2005; Tallinna Linnavolikogu SDE fraktsiooni nõunik 2005–2009; SDE Tallinna piirkonna esimees 2004–2010; Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning usundiloo õpetaja 2013–; usundilooõpetaja Tallinna Reaalkoolis 2017–; Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige 2019–. Avaldanud ajaloolisi ja ilukirjanduslikke teoseid. Ühendused: Erakonna Parempoolsed liige 1997–1999; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige 1999–; Eesti Üliõpilaste Seltsi liige 2000–; Kaitseliidu liige; AS Tallinna Tööstuspargid nõukogu liige 2009–2011; Põhja-Tallinna halduskogu aseesimees ja ettevõtluskomisjoni esimees, Tallinna Linnavolikogu linnavarakomisjoni esimees 2009–2013.

Riigikogu Toimetised 42/2020 247 TARMO JÜRISTO Sündinud 1971. aastal Tallinnas. Haridus: MA (rahandus ja krediit) 1993, Tartu Ülikool; doktoriõpe (kultuuride uuringud) 2007–2017, Tallinna Ülikool. Töö: Hansapanga rahaturgude osakonna juht 1992–1994; Hansa Asset Management tegevdirektor 1994–1995; Trigon Capital direktor 1995–1999; investeerimispanga GILD Bankers partner 1999–2009; SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse esimees 2016–. Ühendused: Tallinna Börsi nõukogu liige 1998–2000; Heateo Sihtasutuse nõukogu liige 2006–2017.

TIINA KAALEP Riigikogu Toimetiste peatoimetaja Sündinud 1964. aastal Vana-Vigalas. Haridus: ajakirjandus 1987, Tartu Ülikool. Täienduskoolitused Raadio Vaba Euroopa (RFE/ RL) juures 1992, uuriva ajakirjanduse metoodika alal USAs 1996. Töö: Eesti Raadio Tartu stuudio reporter 1987–1992, teadus- ja folkloorisaate juht 1990– 1992; Raadio 2 Tartu toimetuse juht ja saatejuht 1992–1994; ajalehe Postimees uudiste­ toimetuse juhataja 1994–1998; ajalehe Eesti Ekspress A-osa juht ja peatoimetaja asetäitja 1998–2002, peatoimetaja 2002–2006; AS Eesti Ekspressi Kirjastus juhatuse liige 2002–2006; lähetusel Portugalis 2006–2009; ERRi juhatuse liige: ERRi portaalid, programmide uudiste- ja poliitikasaated, Vikerraadio ja Raadio 4, 2009–2012; Ekspress Grupi raamatukirjastuse Hea Lugu juhatuse liige ja peatoimetaja 2012–; Riigikogu Toimetised peatoimetaja 2020. Ühendused: Pressinõukogu liige ja esimees 2003–2005; MTÜ EH Fond nõukogu liige 2006–; toimetanud ja kirjutanud raamatuid, filmi- ja teleprojekte; ERRi juhatuse liikmena ERRi esindaja EBU raadiokogunemistel 2009–2012.

AARE KASEMETS Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna nõunik Riigikogu Toimetiste esimene peatoimetaja Sündinud: 1963. aastal Pärnus. Haridus: agronoomia1988, Eesti Põllumajanduse Akadeemia; BA (ajakirjandus) 1995, MA (sotsioloogia) 2001 Tartu Ülikool; osaajaline välisõpe Oxfordi Ülikoolis 2004–2005, PhD (sotsioloogia) 2018, Tartu Ülikool. Töö: Riigikogu majanduskomisjoni nõunik 1993–1995, Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna juhataja 1995–2003, nõunik 2003–2004, ajakirja Riigikogu Toimetised peatoimetaja 2000–2001; Keskkonnaministeeriumi nõunik ja strateegiabüroo juhataja 2004–2008; Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži asedirektor ja programmijuht 2008–2010; Sisekaitseakadeemia teadur 2010–2016; Hertie School of Governance vanem- teadur 2012–2015; Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna mõjude hindamise ja kaasamise nõunik 2016–. Ühendused: Eesti Sotsioloogide Liidu liige, ÜS Liivika jt kodanikuühendused.

HENRY KATTAGO Riigikantselei strateegiadirektor Sündinud 1982. aastal Raplas. Haridus: BA (avalik haldus) 2005, MA (sotsiaalteadused, rahvusvaheline ärijuhtimine, spetsialiseerumine: juhtimine ja turundus) 2007, Estonian Business School. Töö: OÜ B SMS Baltic Sales Marketing Service, logistik 2001–2002, projektijuht 2003– 2005; OÜ Treko BTL, projektijuht 2002–2003; OÜ Mendali/SIA Mendali, müügidirektor

248 Riigikogu Toimetised 42/2020 Autoritest

2005–2009; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse talituse juhataja 2009–2011; Riigikantselei strateegiabüroo nõunik (mh TANi sekretariaadi roll) 2011–2015, strateegiadirektori asetäitja 2015–2017, strateegiadirektor 2017–. Ühendused: SPIN ökoinnovatsiooni programmi nõuandva kogu liige 2009–2011; Teaduspoliitika komisjoni liige, Innovatsioonipoliitika komisjoni liige 2011–; Open Government Partnership, Eesti esindaja ja liitumise ettevalmistaja 2012–2013; Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee liige 2014–; OECD Government Foresight Community, Eesti esindaja 2015–; Riigieelarve revisjonikomisjoni liige 2020–.

SILVIA KAUGIA Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse lektor Sündinud 1963. aastal Tartus. Haridus: õigusteadus 1988, MA (sotsioloogia) 1994, doctor iuris 2011, Tartu Ülikool. Töö: Tartu Ülikoolis: õigusteaduskonna vanemlaborant 1988–1991, õigusteaduskonna võrdleva õigusteaduse lektor 1993–. Ühendused: Rahvusvahelise Õigus- ja Sotsiaalfilosoofia Ühingu Eesti sektsiooni asutajaliige; õiguspsühholoogide ja sotsioloogide Tartu ühingu (ÕPS) asutajaliige; B. G. Forseliuse Seltsi liige; Saksa-Eesti juristide ühingu liige; kriminalistika ja kriminoloogia uurimisgrupi liige (SKA).

TUNNE KELAM Sündinud 1936. aastal Tallinnas. Haridus: ajalugu 1959, Tartu Ülikool. Töö: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia vanemteadustoimetaja 1965–1975; Kreutzwaldi- nim ENSV Riikliku Raamatukogu vanembibliograaf 1976–1979; ajakirja Akadeemia esindaja Tallinnas, toimetaja 1988–1990; Eesti Komitee esimees 1990–1992; VII, VIII, IX ja X Riigikogu liige, aseesimees 1992–2003; Euroopa Parlamendi liige 2004–2019. Ühendused: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) rajajaid 1988, esimees 1993–1995; Eesti Kongressi liige 1990–1992; Põhiseaduse Assamblee liige 1991–1992; Eesti Skautide Ühingu peavanem 1996–2008; Isamaaliidu esimees 2002–2005; erakonna Isamaa auesimees 2019–.

SILVA KIRSIMÄGI Sisekaitseakadeemia korrakaitse õppetooli lektor Sündinud 1973. aastal Paides. Haridus: õigusteadus, magister iuris 2010, Tartu Ülikool. Töö: Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik 2004–2008; Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik 2009–2010; Sisekaitseakadeemias: õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektor 2011–2018, Politsei- ja Piirivalvekolledži lektor 2018–.

SVEN KIRSIPUU Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sündinud 1979. aastal Tallinnas. Haridus: BA (majandusteadus) 2005, Tallinna Tehnikaülikool; MSc (IT) 2018, Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledž. Töö: Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist 1997–2006; majan- dusanalüüsi osakonna analüütik 2006–2008; riigi rahanduse üksuse juhataja 2008–2015; peaministri rahandusnõunik 2015–2016; rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osa- konna juhataja 2016–2019; eelarvepoliitika asekantsler 2019–. Ühendused: Statistikanõukogu liige.

Riigikogu Toimetised 42/2020 249 MEELIS KITSING Estonian Business Schooli rektor, professor Sündinud 1973. aastal Tartus. Haridus: BA (ajalugu) 1998, Tartu Ülikool; MSc (maailma majanduse poliitika) 2001, London School of Economics (UK); MALD (rahvusvaheline majandus ja majandusõigus) 2004, Fletcher School, Tufts University (USA); PhD (poliitikateadused) 2015, Massachusettsi Ülikool (USA). Töö: praktikant USAs: Leadership Institute 1993, Cato Institute 1994; BNSi majandusuu- diste reporter 1995–1996; DDB Needham projektijuht 1996–1998; Mercuri International konsultant 1998–1999; ettevõtja ja konsultant 1999–2010; õppejõud ja teadur mitmes Euroopa ning USA ülikoolis 1998–2016; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juht 2011–2015; Riigikantselei strateegiabüroo nõunik 2015–2017; Estonian Business Schooli dotsent 2016–2018, professor 2018–, rektor 2020–; Arenguseire Keskuse uuringute juht 2017–2020. Ühendused: Eesti Majandusteaduse Seltsi president 2016–2019; Estonian Business Schooli Senati liige 2014–; Vaba Majandusmõtte Keskuse juhataja 2013–2020; Ameerika Poliitikateaduste Ühingu infotehnoloogia ja poliitika sektsiooni juhtkomitee liige 2008–2009.

KATRIN KOOV arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu asepresident Sündinud 1973. aastal Pärnus. Haridus: arhitektuur 1997, Eesti Kunstiakadeemia; täiendkoolitus Hollandis Larensteini kõrgkoolis 1998; noorte õppejõudude programmis Londonis 2001. Töö: Arhitektuuribüroo Eek & Mutso arhitekt 1997–1999; Coo Arhitektid arhitekt 1999– 2003; Kavakava arhitektuuribüroo arhitekt ja partner 2002–2013; Eesti Kunstiakadeemias: õppejõud 2005–, maastikuarhitektuuri õppesuuna juht 2013–, Arhitektuurikooli õpetaja 2013–; arhitektuuriajakirja MAJA peatoimetaja 2014–2017; Eesti Arhitektide Liidu president 2016–2020.

KAUPO KOPPEL Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik Sündinud: 1991. aastal Tartus. Haridus: BA (matemaatiline statistika) 2015; MA (matemaatiline majandusteadus) 2017, Tartu Ülikool. Töö: Poliitikauuringute keskus Praxis majandus ja sotsiaalvaldkonna analüütik 2016–.

DIANA MARNOT Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teadur Sündinud: 1987. aastal Tallinnas. Haridus: BA (usuteadus) 2009, MA (religiooniantropoloogia) 2011, Tartu Ülikool; MA (sisejulgeolek) 2015, Sisekaitseakadeemia; doktoriõpe (riigi- ja poliitikateadused) 2016–, Tallinna Ülikool. Töö: Kaitseliit: Naiskodukaitse instruktor 2012–2013; Sisekaitseakadeemia teadur 2016–.

JAAN MASSO Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rakendusökonomeetria vanemteadur Sündinud 1975 Tartus. Haridus: BA (majandusteadus) 1998, MA (majandusteadus) 2001, PhD (majandusteadus) 2005, Tartu Ülikool.

250 Riigikogu Toimetised 42/2020 Autoritest

Töö: Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ökonomeetria teadur, vanemteadur 2001–, õppetooli juhataja 2013–, matemaatilise majandusteaduse magistriõppe programmijuht 2014–. Uurimisteemad: töö-ökonoomika, ettevõtete innovaatiline tegevus, otsesed välisinves- teeringud; üldse indiviidi- ja ettevõtteandmete kombineerimine empiirilisteks uuringuteks. Ühendused: Eesti Majandusteadlaste Seltsi liige 2003–; Euroopa Töö-ökonomistide Assotsiatsiooni (European Association of Labour Economists) liige 2004–.

ANDRO MÄND arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu president Sündinud 1981. aastal Pärnus. Haridus: arhitektuur ja linnaplaneerimine 2008, Eesti Kunstiakadeemia; täiendõpe 2006, Bauhaus Universität Weimar (Saksamaa); 2004, Washington Alexandria Architecture Center (USA). Töö: arhitekt arhitektuuribüroodes 3+1 2006–2008; KavaKava 2008–2011; Salto 2011–; Gustav Adolfi Gümnaasiumi ruumilise projekteerimise õpetaja 2016–; Eesti Arhitektide Liidu asepresident 2018–2020; Eesti Arhitektide Liidu president 2020–.

KADRI MÄNNASOO Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor, professor Sündinud 1972. aastal Tallinnas. Haridus: BA (majandusteadus) 1995, Tartu Ülikool; MA (majandus ja ärijuhtimine) 1998, Stockholmi Ülikool, Rootsi; PhD (majandusteadus) 2008, Tartu Ülikool. Töö: Eesti Panga vanem- ja juhtivspetsialist, ökonomist 1998–2007; Tartu Ülikooli erakorraline teadur 2005–2008; Eesti Panga külalisuurija 2010–2011; Swedbanki kliendi­ analüütika valdkonna juht 2007–2013; Tallinna Tehnikaülikooli majanduse ja rahanduse instituudi vanemteadur, professor, direktor, majandusmatemaatika, statistika ja ökono- meetria õppetooli juhataja 2010–. Tema õppe- ja teadustöö keskendub rakenduslikule ökonomeetriale, viimased uuringud käsitlevad ettevõtete investeerimismustreid, ekspordi ja innovatsiooni seoseid, tootlikkust, ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkust. Ta on olnud Fulbrighti stipendiaat Ameerika Ühendriikides, IUPUI Ülikoolis ning külalisteadur Soome Pangas, Hamburgi Ülikoolis ja Eesti Pangas, juhtinud rahvusvahelisi uurimisprojekte.

KRISTEL NIIDAS Sündinud 1983. aastal Tallinnas. Haridus: BA (õigusteadus) 2010, MA (õigusteadus) 2012, Tartu Ülikool. Töö: Politsei- ja Piirivalveameti peaspetsialist ja isikuandmete kaitse eest vastutava isik 2010–2018; Sotsiaalministeeriumi nõunik 2018–.

NELE NISU Sündinud 1979. aastal Tartus. Haridus: BA (õigusteadus) 2014, MA (õigusteadus) 2017, Tartu Ülikool. Töö: erasektoris –2015; Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik 2015–.

MAGNUS PIIRITS Arenguseire Keskuse ekspert Sündinud 1987. aastal Kosel. Haridus: BA (majandusteadus) 2012, MA (majandusteadus) 2014, majandusteaduse doktoriõpe 2014–, Tartu Ülikool.

Riigikogu Toimetised 42/2020 251 Töö: Poliitikauuringute Keskuse Praxis nooremanalüütik 2014–2016; Eesti Panga külalis­ uurija 2016–2017; Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik 2016–2020; Arenguseire Keskuse ekspert 2020–.

MART RAUDSAAR Ajalehe Postimees peatoimetaja, Riigikogu Toimetiste nr 29–40 peatoimetaja Sündinud 1973. aastal Tartus. Haridus: BA (ajakirjandus) 1996, Tartu Ülikool; MPhil (meediauuringud) 2000, Oslo Ülikool. Töö: ajakirja Favoriit toimetaja 1993–1996; Elva Linnavolikogu liige 1993–2002; Tartu Ülikooli õppejõud 2001–2011; ajakirja Politseileht peatoimetaja 2005–2007; Tallinna Ülikooli õppejõud 2011–2017; Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor 2010–2019, Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevdirektor 2019–2020; ajalehe Postimees peatoimetaja 2020–. Ühendused: Eesti Meediaorganisatsioonide Liidu juhatuse liige 2011–; News Media Europe juhatuse liige 2016–.

KRISTINA REINSALU E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna juht Sündinud 1973. aastal Illukal. Haridus: BA (hispaania keel ja kirjandus) 1999, MPR (avalikkussuhted ja teabekorraldus) 2003, PhD (meedia ja kommunikatsioon) 2009, Tartu Ülikool. Töö: Ida-Viru maavalitsuse avalike suhete nõunik 2000–2003; Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni õppetooli projektijuht 2003–2006, teadur 2006–2015; E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna juht 2007–.

HELLE RUUSING Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei projektijuht, Riigikogu Toimetiste nr 11–28 peatoimetaja Sündinud 1966. aastal Viljandimaal. Haridus: ajalugu 1989 Tartu Ülikool; täiendusõpe Bundestagis (Saksamaa Liidupäeva rahvus- vaheline programm, Bundestagi saadiku büroo) ja Bonni ülikoolis (politoloogia) 1997–1998. Töö: Kehra keskkooli ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja 1990–1997; Riigikogu Kantselei pressi- ja infoosakonna infotalituse konsultant 1997–1998 ja infonõunik 1998–2013; Riigikogu Toimetiste peatoimetaja 2005–2013; Eesti Töötukassa meedianõunik 2015–2017; Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei projektijuht 2020–.

IVO SUURSOO Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees, ITLi asepresident, IT-ettevõtja Sündinud 1971. aastal Tallinnas. Haridus: Estonian Business School, rahvusvaheline ärijuhtimine ja Executive MBA lõpetamisel. Töö: OIXIO AS nõukogu esimees (IT) 1992–; Columbus Eesti AS juhatuse esimees (IT tarkvara) 1997–. Ühendused: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) asepresi- dent 2017–; Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees, Tööandjate Keskliidu Innovatsiooni Käivituskoja (TIKK) juht 2019–.

HELERY TASANE Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Sündinud 1992. aastal Pärnus.

252 Riigikogu Toimetised 42/2020 Autoritest

Haridus: MA (rakenduslik majandusteadus) 2017, doktoriõpe (majandusteooria) 2017–, Tallinna Tehnikaülikool. Töö: Janssen-Cilag Polska Sp.zo.o Eesti filiaali (Pharmaceutical Companies of Johnson & Johnson) äri- ja finantsassistent 2012–2014; HealthBook OÜ kaasasutaja 2012; Coca- Cola HBC Eesti AS Baltikumi nooremärianalüütik 2014–2015, investeerimisanalüütik 2015–2017; Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur 2017–. Uurimisteema: institutsionaalsete tegurite mõju teadmusmahuka ühiskonna saavutamisel.

AUNE VALK Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Sündinud 1972. aastal Tallinnas. Haridus: psühholoogia 1994, MSc (psühholoogia) 1997, PhD (psühholoogia) 2001, Tartu Ülikool; järeldoktorantuur 2004, Sussexi Ülikool (Suurbritannia) ja Clarki Ülikool (USA). Töö: Tartu Ülikoolis: erakorraline teadur 1994–1998, avatud ülikooli prorektori abi 1999–2001, avatud ülikooli direktor 2001–2004, õppeosakonna juhataja 2004–2005, avatud ülikooli keskuse juhataja 2008–2008; Eesti Kirjandusmuuseumi teadur 2008–2012; Tallinna Ülikooli vanemteadur 2013–2014; Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi koordinaator (PIAAC-Eesti; rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring) 2010–2015, analüüsiosakonna juhataja 2014–2018; Tartu Ülikooli õppeprorektor 2018–.

UKU VARBLANE Riigikogu Arenguseire Keskuse ekspert Sündinud 1986. aastal Kuressaares. Haridus: BA (majandusteadus) 2008, MA (majandusteadus) 2012, doktoriõpe (majandus- teadus), Tartu Ülikool. Töö: Tartu Ülikoolis: Euroopa Kolledži sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik 2010–2014, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja 2015–2019, Riigikogu Arenguseire Keskuse ekspert 2019–. Osalenud enam kui 70 kodumaise ja rahvusvahelise raken- dusliku teadusprojekti läbiviimisel eksperdi või töögrupi juhina. Uurimisteemad: globaalsed väärtusahelad, ettevõtete tootlikkuse tegurid, innovatsioon, otsesed välisinvesteeringud.

PIRET VILJAMAA Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist Sündinud 1971. aastal Tallinnas. Haridus: infotöötaja 1994, Tallinna Pedagoogikaülikool. Töö: Eesti Teaduste Akadeemia Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut 1994–2001; Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse, sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist 2001–.

EINAR VÄRÄ Haridus- ja Noorteameti rahvusvahelistumise osakonna nõunik Sündinud 1961. aastal Karjalas. Haridus: PhD (ajalugu) 2013, Tallinna Ülikool. Töö: Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert 2008–2013; Sihtasutuse Innove peaspet- sialist ja nõunik 2014–2020; Haridus- ja Noorteameti nõunik 2020–. Ühendused: TeaMe+ nõukoja liige 2020–.

Riigikogu Toimetised 42/2020 253 Contents

Editor-in-Chief’s Column Tiina Kaalep What Divides Us, What Unites Us...... 256 Conversation Circle Riigikogu Toimetised Panel Discussion Principal Value of the Strategy “Estonia 2035” Lies in Its Development Process. . . 256 Focus Tarmo Jüristo What Are the Best Options for Strategic Planning?...... 258 Henry Kattago “Estonia 2035”, Or a Strategic Comprehensive View for Steering the Development of the Country ...... 258 Sven Kirsipuu Challenges and Sectoral Priorities in Public Finances...... 259 Aune Valk Education in 2035...... 260 Magnus Piirits, Kaupo Koppel Choices for Estonia’s Health Insurance System Until 20351...... 261 Kristina Reinsalu Opportunities and Lessons of Co-Creation...... 262 Ivo Suursoo The Role of the Digital and Innovation Transition in the Strategy “Estonia 2035”. . 263 Andro Mänd, Katrin Koov Spatial Planning Challenges in Estonian Towns...... 264 Nele Nisu, Kristel Niidas, Technological Innovations and Protection of Personal Data...... 265 Uku Varblane Mobility Profiles of Estonian Residents Compared to the Global Trends ...... 266 Meelis Kitsing Chinese Investments into European Digital Platforms: What are the Future Alternatives?...... 266 Tea Danilov Which Scenarios Are We Heading For?...... 267

1 Peer reviewed articles.

254 Riigikogu Toimetised 42/2020 Contents

Politics Tunne Kelam Estonia on Its Way into a Changing Europe...... 268 Studies Jaan Masso, Kadri Männasoo, Helery Tasane EU Business and Innovation Support Instruments Contribute to Increased Productivity and Employment...... 269 Diana Marnot The Bases of Baltic Security Policies...... 270 Einar Värä Development of Five Point Grading Scale in Estonia’s Education System2 . . . . . 271 Silvia Kaugia Attitudes of Estonian Residents and Judges on Intimate Partner Violence. . . . . 271 Varia Silva Kirsimägi Legal Responsibility of Assistant Police Officer...... 272 Jaak Juske White Hall of Toompea Palace Shaping the History of Estonia...... 273 Aare Kasemets, Aivar Jarne, Helle Ruusing, Mart Raudsaar, Tiina Kaalep 20 Years of Riigikogu Toimetised...... 273

Summaries...... 256 Index of Names...... 276

2  Peer reviewed articles.

Riigikogu Toimetised 42/2020 255 Summaries

EDITOR-IN-CHIEF’S COLUMN regional policy troubles, security issues, ageing population and other problems. What Divides Us, Using data and analyses, the strategy What Unites Us paints a realistic picture of different sec- tors, and sets the direction for the future. TIINA KAALEP The fact that the Government Office Editor-in-Chief of Riigikogu Toimetised prepared the document in cooperation with the Ministry of Finance gives reason It is very welcome that the present gover- to expect that the objectives are linked to nment included preparing the strategy resources. If you want to be critical, you “Estonia 2035” into its action programme, can pick on specific indicators by asking so that Estonia will finally have a lon- whether the numerical targets of the stra- ger-term plan. This plan will need to reach tegy are not too high and unobtainable? far longer than one election cycle, and However, on the other hand, what is the ideally it should form an umbrella strategy point of setting the bar at the height you for national strategies with a shorter time jumped the day before yesterday? perspective and narrower topics. We have enough of narrower and shorter strategies; * * * reportedly, we have around 50 different Riigikogu Toimetised has been published policy documents that cover 17 policy for 20 years. It is a good age for a journal. fields and have different time frames. Up to the present, it has had five editors, In her article, Tea Danilov describes the who recall their fights on the front of most important development strategies words and deeds in the history section at of recent times and their results. I recom- the end of this issue. mend reading it. As well as other articles that discuss the different aspects of the strategy “Estonia 2035”. CONVERSATION CIRCLE If you read the discussion panel of politicians, you will see that the represen- Principal Value of the tatives of political parties approach the Strategy “Estonia 2035” strategy “Estonia 2035” with moderate Lies in Its Development optimism. Some assess the process, while others assess its conformity to Process the Constitution, and still others see the correct focuses of specific topics, but the Jaak Valge (Estonian Conservative People’s general attitude is positive. Of course, the Party), Riina Sikkut (Social Democratic strategy contains no staggering surprises. Party), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), and It cannot. We know where we are with our Erki Savisaar (Centre Party) discussed the

256 Riigikogu Toimetised 42/2020 Summaries

Estonia 2035 strategy in the panel of the of thin air, but this one has made a full Riigikogu Toimetised on 14 October. The circle. The Constitution has been taken as discussion was moderated by Tiina Kaalep. the starting point, and has been extended Representatives of the parliamentary and elaborated more in detail in certain parties came together in a RiTo panel to directions. I do not see that any controver- discuss whether the objectives set in the sial value issues have been introduced, or strategy document Estonia 2035 were too resolved. general, or showed an adequate level of ERKI SAVISAAR: Whatever the future generalisation. The participants agreed brings, we need this general document that the preparatory process of the stra- with a broad outlook. The major flaw of tegy benefitted from the involvement of a strategic documents is that they are left large portion of the Estonian population, gathering dust on a shelf and in the best setting a great example of participation. At case scenario are picked up again only the same time, not all the political parties when their term runs out. I believe that were confident that the authors of the these documents should be consistently final version considered all their proposals adapted; they do not need to be reviewed equally. yearly but regularly, e.g. every five years Critical remarks were directed at the – what has gone according to the plan, numerical objectives in the annex of the what has changed – and the objectives strategy, which seemed at least in part should be formulated again. The vision utopical. about what path to take to make Estonia JAAK VALGE: Two of our priorities more united, cohesive, healthier, and have been included. One important richer – I think that these are excellent objective formulated in the strategy is that general objectives. I do not see any cause the number of native Estonian speakers for conflict between the political parties must not decrease in Estonia. This is vital, in this. That is the objective we all strive and we insisted on its inclusion. So when towards. Our best hope is to find an action we talk about increasing Estonia’s popula- plan that would take us there. tion, which we know can be done through HELIR-VALDOR SEEDER: The docu- migration, we do not support that. Of ment has a twofold value for me: firstly, course, there must be migration – that the world continues towards openness goes without saying – but the newcomers and integration, and documents must also must not outnumber the Estonians and be integrated; and secondly, the different turn the native population into a minority. fields and priorities must be balanced. If Another priority that was entered at we draft narrow specialised development our proposal concerns involvement. For a plans without viewing the broader events cohesive society to function and citizens in Estonia and around the world, these to be involved in the decision making are not rooted in the reality and will process in Estonia, public initiatives and never work. We need to see the whole referendums must be simplified. And the background system and I think a strategic strategy now includes that in two sections development document must view the at our proposal. whole, and I feel that this has been the RIINA SIKKUT: I was amazed at how intention here. I think some of that has well the strategy has been brought into been achieved. It looks at all the fields, as conformity with the Constitution, and well as the development processes outside harmonised with it: the sections on the Estonia. It makes sense to expect that Estonian language and culture, and on the events of the last years – the possible the rule of law. Usually, our development diminishing significance and weight of plans tend to spring from nothing or out international organisations – in turn

Riigikogu Toimetised 42/2020 257 force the Member States to face a new “Estonia 2035”, situation in shaping both the foreign and Or a Strategic the security policy; in economy, there is Comprehensive View also a potential risk of increased protec- tionism in countries, etc. The document for Steering the encompasses in a broader and more Development of the comprehensive way the development that Country also affects Estonia, and I think that this is invaluable. HENRY KATTAGO Strategy Director of the Government Office

FOCUS The Government of the Republic initiated preparation of the strategy “Estonia What Are the Best 2035” on 8 March 2018. The General Part Options for Strategic of “Estonia 2035” constitutes a strategic Planning? development document that pursuant to Article 20(1) of the State Budget Act has TARMO JÜRISTO to be approved by the Riigikogu. “Estonia Centre for Policy Studies Praxis, 2035” is a strategy supporting the coope- Chairman of the Management Board ration between the Riigikogu and the Government of the Republic in achieving In Estonia, nearly fifty documents direct the long-term objectives of Estonia. The policy shaping and strategic development Bill is ready to be sent to the Riigikogu. at the government level in more than 17 Preparation of the strategy took place fields. The offshoot of this profusion of under the leadership of the Government development plans and strategy docu- Office and the Ministry of Finance. ments is the sectoral fragmentation of “Estonia 2035” has been completed as the whole process, lack of coordination the result of a comprehensive co-creation and evidence base, inconsistency of process. All actors who wished to have a management systems, and inadequate say in shaping the future of Estonia had cooperation between fields. The govern- the possibility to participate in prepa- ment has clearly intended to reduce the ration of the strategy. For that, several number of development plans and stra- nationwide discussions and workshops tegy documents in its planning process. were held, striving to ensure possibilities To achieve this, the future emphasis will for participation to people living in be on horizontal development strategies different places in Estonia. that integrate several policy fields. At the According to scientists, the long-term end of the current planning cycle, the planning and governance of the country 27 government level strategy documents involves a collection of conceptions, acti- of today will fall to 16–17 development vities, procedures, customs and practices plans on policy shaping. This is, to all that can be combined in various ways intents and purposes, an opportunity to to enable different strategic approaches. significantly refresh the entire national The long-term development strategy of policy shaping strategic planning the country is not a future forecast, but a framework at once. This article draws strategic comprehensive view for steering on the current experiences to highlight the development of the country. One certain opportunities that are worth should not expect linearity, effectiveness, keeping in mind. accuracy and detailed distribution of resources from the strategic planning of

258 Riigikogu Toimetised 42/2020 Summaries the state, because in democratic countries, Challenges and Sectoral where the lines of power regularly change, Priorities in Public such expectations simply are not realistic. Finances Besides that, the Constitution says that the state authority is exercised solely pursuant SVEN KIRSIPUU to the Constitution and laws which are in Deputy Secretary-General for Fiscal Policy, conformity therewith, and not through Ministry of Finance strategic development documents. Considering the present level of Historically, fiscal policy and public development of Estonia, the greatest chal- finances have been surrounded by many lenges faced by the state and the changes sophisticated concepts, myths and around us, Estonia does not necessarily inaccurate interpretations. In the case of need ambitious indicators of result, economic developments, it is fairly clear but values-based strategic objectives. A that four-percent growth is better than democratic and safe country that is based two-percent growth, while in the case of on freedom, justice and legality, respects budget deficit and national debt burden the principles of rule of law and social the good-bad scale is insufficient and the state, and where the Estonian nation, answer generally depends on the par- language and culture live and develop, ticular situation. In the broadest terms, the is the foundation for reaching the objec- aim of fiscal policy is to balance economic tives. In the course of preparation of the development and to do so sustainably. strategy, Estonia’s long-term strategic aims The fiscal sustainability comparisons and policies were formulated, proceeding made before the virus outbreak showed from future trends, development needs that Estonia belonged among lower-risk and possibilities of the state. The countries countries and this depends in particular on need forward-looking strategies in order demographic pressure on healthcare and to keep the objectives in mind, and plan pension costs. At the same time, financial and prepare in time for the changes that sustainability of course tells nothing contribute to the development of the about social sustainability. According to country and resolve the problem issues of the forecast, Estonia’s tax burden will fall society. from the nearly 33 per cent of GDP of the The strategy creates the framework and recent years to below the level of 32 per conditions for better organisation of the cent by 2024. Low tax burden definitely strategic and performance management of has a positive impact on the potential of the state, including reducing the number economic growth and competitiveness. of strategy documents and bureaucracy, On the other hand, as Estonia belongs in participating in the economic coordination the lower quarter among European Union process of the European Semester and countries, there is no need to wonder central integration of the UN sustainable that if it contributes nearly the highest development goals into the development percentage of GDP in the European documents of the country. In order to Union to education, defence and culture implement “Estonia 2035”, amendments expenditure, its social protection sector in the decision-making processes of the funding fell short of the European average Riigikogu and the Government of the by 5.8 per cent of GDP in 2018, that is, by Republic are necessary with the aim of nearly 1.4 billion in the then currency. connecting them more with the prospects Often the question is asked in public of public finances and long-term develop- if the countries will ever actually have ment of Estonia. to repay the loans they have taken. In practice, there are many examples where

Riigikogu Toimetised 42/2020 259 the debt burden not only stays in place Education in 2035 but also keeps growing over a longer AUNE VALK period of time. Nevertheless, in the case University of Tartu, Vice Rector for Academic of the majority of European countries, Affairs an attempt to reduce the debt within a certain period of time can be seen, but The strategy “Estonia 2035” gives the often the positive economic cycle is over priority over the next 15 years to the before the debt burden can fall sufficiently compatibility between the labour market low. There are indeed links between fiscal and people’s skills. We must definitely policy and economic growth, but it is avoid a narrow view of the topic, as this important to understand that although would be a loss to all other Estonia’s deve- GDP is often equalised with welfare, it is lopmental challenges, as well as the labour not the best indicator for it. Differently to market. A good education starts with the GDP, which remains abstract for ordinary kindergarten, and its main objective next people, there are attempts to evaluate to (or rather, “ahead” of) developing the welfare with the help of various indexes, skills that satisfy the labour market is the most widespread of which is perhaps everyone’s individual self-realisation and the welfare index enabling international the shaping of a caring, cooperative, and comparison and published by the OECD open society. The strategy sets out six (Better-Life-Index). For example, the directions to introduce change in order to per capita GDP of Japan and Italy is improve the compatibility between the significantly higher than in Estonia when skills and the labour market; the article adjusted with purchasing power, amoun- analyses their current state and ongoing ting to 93 per cent and 95 per cent of the developments. These are: European Union average, respectively. TT Let’s base the education system on the At the same time, they both rank behind students and make it flexible Estonia in the welfare ranking referred to TT Let’s make the know-how, skills, and above. attitudes of people compatible with Fiscal policy challenges are often linked the needs of the labour market and with the difficulty to see the whole and the structural changes in the economy the long-term perspective, which is not TT Let’s get ready for future work easy to grasp or explain. This creates diffe- TT Let’s improve the quality of higher rences of opinion in budgetary debates education and enhance its funding both within the state sector and in the TT Let’s create a talent friendly public, and understandably such debates environment involve arguments relating to world view. TT Let’s improve social cohesion and The right-wrong scale is generally too equal opportunities in education and simplified for giving assessments to fiscal labour market policy choices, extremities excluded. It is To enhance the flexibility of the educa- important to assess risks, to see deviations tion system, we should solve some old from the desired goals, to understand the unfinished tasks (further developing the impact of different decisions both in terms prior studies and work experience system of macroeconomics and at the level of a so that these would be taken into account business or an individual and to prioritise during the admission process in excep- sufficiently in the circumstances of limited tional cases) and tackle some new ones resources. (micro-degrees and learning analytics). In addition to this, a number of structural reforms are planned to increase flexibility, but these are not analysed in this article.

260 Riigikogu Toimetised 42/2020 Summaries

From the point of view of future work Choices for Estonia’s and future skills, our results suggest that Health Insurance the real problems involve the inability System Until 2035 to better apply the learned skills and to involve new people on the labour market MAGNUS PIIRITS by overcoming the gender, language, age, Foresight Centre and health barriers, as well as a smart KAUPO KOPPEL migration policy. The key questions are Think Tank Praxis how can we keep our talents here if the attractive jobs are elsewhere, and how Over the last decade, life expectancy in do we shape an environment that would Estonia has grown faster than the EU attract the sharpest minds from elsewhere average. At the same time, the increase to Estonia. in healthy life years has ground to a halt. The comparative data on the quality This means that although people live and funding of education in the OECD longer, illnesses and health related causes countries indicates that the higher educa- limit their participation on the labour tion in Estonia today gives the graduates market and increase the health care costs skills that exceed the OECD average. In the for the state. Developments that are out higher education systems that are more of our hands and yet affect health care successful than ours, 1.5 percent of the include the ageing and decreasing of the GDP worth of only public or combined population, the rapid development of private and public funds are poured into personalised medicine, gene technology higher education, which is 50 percent and biotechnology, developments on the more than in Estonia. It is a matter of labour market and change in the forms political choices whether the funding in of work, lifelong learning, accelerating this volume comes solely from the state or urbanisation, and global crises. The health in a cooperation between the public and care system allows us to influence the private sectors. health insurance coverage, the level of The numbers show that Estonia is not integration of services, and the access to talent friendly in either the education services and medicines. or the labour market. We are doing very The health insurance system is only well in educating the competent average, one of the factors that have an impact on and all right in helping those with lesser healthy life years. What kind of system abilities. However, there are very few top should we create against the backdrop performers, and better skills are also not of current trends if we hope to support valued on the labour market where the a healthier life? 1) Continue with the pay gap depends more on the gender and existing system and create new forms of native tongue than on better education insurance. This would provide insurance and skills. to new small groups while complicating Even in the area of equal opportunities, the overall system. 2) Make the GP service the key problems concern the gender universally accessible and extend it and native language divides. A uniform further, while the other services remain Estonian school would definitely be the accessible to those covered by a health boldest solution to attempt in the near insurance. This would cost us around future, so that we would have a hope of 11–15 million during the first years. 3) seeing any kind of change by 2035. Make the health insurance universal. The cost of this would be ca 80 million a year during the first years. This could turn out to be an excellent long-term solution

Riigikogu Toimetised 42/2020 261 that benefits the health of the Estonian What has empowered or hindered com- population and ensures larger tax reve- munity co-creation in Estonia? What is the nues through improved health as well as a role of technology in co-creative policyma- longer and more productive participation king? In my article, I discuss these issues, on the labour market. look for inspiring examples from across Estonia’s health care expenses are low the world and give recommendations. compared to the other EU countries – 6.4 The citizen culture and rapid percent of the GDP in 2017. So far, the development of society in Estonia health insurance funding has been based have common features with other East on a narrow revenue base, i.e. exclusively European countries, and also differences. on salary based payments, which makes Like our companions in fate, after the the system sensitive to economic down- restoration of democratic government we turns and the ageing of the population. A quickly reached the stage of alienation. certain percentage of health care service Representative democracy developed in costs is covered by the beneficiaries them- full swing, carried by ambitious objectives, selves by cost-sharing (24.5%). Forecasts but political and civic culture that is predict a EUR 700–900 million deficit for influenced by historical, cultural and social the Health Insurance Fund in 2035, unless context needed more time for maturing. the tax system is changed and new alloca- The concept of civil society as the driving tions made. So regardless of any changes force of fighting against the government, in the health insurance system, we need to and not the strong foundation of society, tackle health insurance funding problems lingered in East Europe for a long today because the Fund’s expenses will time, and this did not contribute to the exceed its revenues in the very near future. development. Unless we are willing to give up some of Estonia has still done well in brin- the medical treatments currently on offer, ging representative and participatory provide health insurance for a smaller democracy closer to each other and number of people, or resign ourselves to intertwining them. And although we are falling behind in the introduction of smart in the setback phase at the moment, there technology, we need to reorganise or are some good examples of co-creation enhance the current funding model. and using the energy of citizens and communities. I am of the opinion that the potential of technology is largely unused in co-creation, it is engaged more in Opportunities and consumer democracy. Lessons of Co-Creation The best examples of co-creation in Estonia have been born in the cooperation KRISTINA REINSALU of communities and local governments. Programme Director of e-Democracy, Cities that are smartly governed make Estonian e-Governance Academy daily investment decisions and shape long-term strategies and local policies in At present, co-creative governance seems co-creative way. I think it is important to to be more complicated than ever before. increase the participation of individual The crisis that is changing the world citizen and motivate them for co-creation. contains a billion intricate problems, but It is like returning to the “I Decide Today” there is a lack of trust. opinion portal, but with matured com- What is the role of community in munity culture, expert knowledge and finding solutions to complicated problems moderated discussion. and shaping long-term plans and policies? Some recommendations and examples

262 Riigikogu Toimetised 42/2020 Summaries

for planning and implementation of At the same time, fifteen years is a co-creation process: short time for a country. “Estonia 2035” is TT The process must be understan- a good vision, but for the vision to become dable and transparent. Result a strategy, choices need to be made for the is important, but not the only coming fifteen years. important thing. People also need The strategy contains a block “The quality of discussion and equal oppor- changes needed”, where the necessary tunities for presenting their positions. changes are presented in five thematic TT We need demanding participants. groups, each containing four to eight The result of co-creation is valuable desired changes; in total, there are 27 only if the participants are informed changes needed. For all of them to be and demanding. launched, it would be necessary to begin TT More timely nudges. In order to move towards nine goals during every to motivate critical and interested following four-year election cycle of the participants, they have to be nudged Riigikogu. Once the desired changes have in addition to timely and well-conside- been selected within the framework of red sharing of information. Giving of “Estonia 2035”, it is the right time to turn information is often not sufficient for to stakeholders again and to formulate motivating to participate. missions in more detail as a result of a TT Playfulness is of help. Playful broad-based discussion. Under missions, methods could be experimented with we have in mind bold, inspiring goals in co-creative policy making. with a wide social impact that set a clear Corona times have given Estonia a new direction. They have a targeted and mea- opportunity to show the way in making surable impact, and high innovativeness is the much-praised digital solutions serve required to accomplish them. the shock that has shaken societies, and Digital transition means the implemen- use co-creation to solve complicated tation of information and telecommunica- problems by providing smart solutions tions technologies in society, making the that would also shape future policies. creation of value more available, faster and simpler. The lag in Estonia’s digital transition is most felt in two directions: the low digitalisation of the private sector The Role of the Digital and the backwardness in fast Internet and Innovation connections. In addition to two digital Transition in the debts, several large solutions of Estonia’s digital governance have reached or are Strategy “Estonia 2035” reaching the brink of becoming morally IVO SUURSOO outdated and thereby a digital bomb in a Manager in the Baltic region, International critical state is ticking in the basements of Technology and Consulting Company Columbus our fine-looking electronic governance. Making use of the potential of product In my article, I assess the vision document innovation to increase productivity is “Estonia 2035” (2020) from four aspects: what we call innovation transition. Our the feasibility of the strategy, the role aim is that all companies were engaged of the digital transition, the role of the in research and development to innovate innovation within the context of “Estonia their products and services. Whether we 2035” and citizens’ expectations to the will continue with a low-productivity Riigikogu. “Estonia 2035” expressly economy or rise among the countries describes the dream destination. with a high innovativeness level and high

Riigikogu Toimetised 42/2020 263 added value will depend on how we will that the society will finds difficult and be able to launch innovation. expensive to maintain when the daily life What can the Riigikogu do? The article shifts to the suburbs. One of the reasons makes five recommendations to the behind this problem is that towns are not Riigikogu, because the Riigikogu indeed in control over what goes on beyond their plays an important role in the control and boundaries. The shopping centres that are direction of the executive power. First, jeopardising the vitality of many small higher goals should be set for the strategic Estonian towns have been built on the management model and, to conclude, it land owned by other local governments, is recommended to transfer the research which has made it extremely difficult and innovation issues from the Cultural for towns to block or manage their Affairs Committee to the Economic Affairs development. Committee. Studies have shown that a rapid segregation process has started in Tallinn, and is likely to take off in Tartu and Pärnu as well. In Tallinn, lower income groups Spatial Planning are being pushed out of the centre and the Challenges in seaside areas. So far, the process is not yet Estonian Towns obvious in the urban space, which is why it has not been recognised as a problem ANDRO MÄND yet by the society as a whole. However, Estonian Association of Architects, President within two decades it will become a KATRIN KOOV strong obstacle on the path of urban Architect; Estonian Association of Architects, Vice development. President Studies show without any doubt that the social cost of segregation will strongly Spatial planning in Estonian towns has outweigh the revenue brought in by followed a fairly unruly path since the market-led urban development. Towns 1990s, with no broader vision to guide it. must be much more assertive concerning This has made the towns more inefficient planning on their territories. If we want and lowered the quality of their spaces. our towns to be more competitive, they The urban population numbers have been must become compact and heterogeneous. declining steadily over the past couple Both the state as well as the local govern- of decades (except in Tallinn and Tartu). ments must assess investments from the Sadly, most of the towns have not yet even point of view of making settlements, with recognised this problem, much less dealt their ever decreasing population, more with it. compact. From the strategic point of view, The vitality of historical town centres it is important to plan a socially coherent has been harmed by a number of planning and balanced, spatially varied living decisions whose long-term consequences environment. have not been sufficiently analysed Estonian local governments often lack beforehand. The most poignant example the competence to achieve this. Sadly, the is allowing large shopping centres to be state is also not in a position to offer them constructed at the edge of towns. This help because it itself lacks a competence promotes the proliferation of cars because centre to manage developments on the shops have been removed from residential national scale or offer support to the local areas; in addition, this deals a death blow governments. We hope that the different to the historical town nuclei which gene- political and bureaucratic forces manage rally hold historically valuable buildings to come to an agreement eventually, and

264 Riigikogu Toimetised 42/2020 Summaries

that we would finally see the setting up of instruments could collect the question- the Land and Spatial Development Agency naires prepared by specialists, use the (Maa- ja Ruumiamet, MARU), which would have results of assessments and compare them. spatial planning competence. The results would give support to service providers in deciding which service or assistance the person needed the most. Another example is the decision support Technological instrument introduced at the beginning of Innovations and 2020. By fusing the data from the health Protection of professionals and the national data base, it enables to provide better treatment Personal Data recommendations and instructions to NELE NISU patients. The next step from here is using Legal Adviser at Ministry of Social Affairs the gene data in health care, which would KRISTEL NIIDAS allow to use all health and gene data of Adviser at Ministry of Social Affairs a patient together. In this way, there will be more possibilities for offering a new The development of technology and kind of approach for prevention and innovation usually go hand in hand. If treatment of diseases, taking into account we want both the government and the the individual differences of people. Such private sector to provide better services an innovative approach should also be to the public, it is necessary to find good accompanied by a legal space, so that it and safe solutions for data processing. In could be verified how and to what extent the course of data processing, the question the data need to be processed in order to of how well the private lives of people obtain the best result. Although Estonia are protected inevitably arises. A simple has been quite progressive in this regard, example of data processing is the verifica- the transparency of processing has to be tion process of the right to be carried in improved in processing the increasing public transport, the purpose of which is amount of data. to ascertain the existence of the right to be As mentioned above, both Estonia carried. Such a service can work when it is and the European Union are striving for possible to exchange data between parties, innovation that is supported by re-use and often it takes place in information sys- (secondary use) of data. Secondary using tems unnoticeably for people. Data-based of data is allowed on certain conditions innovation can create new opportunities by the General Data Protection Regulation in health care and also across sectors. Both and the Personal Data Protection Act. in Estonia and at the European Union However, it involves fundamental issues level, attention is paid to more effective that still need to be discussed. For use of data by trying to find better data example, the arguments on when the data processing practices, and balance between can be regarded as identifying a person or the use of data and respect for privacy. whether there are anonymous data at all. Assistance for persons with complicated Modern technologies enable totally new care needs coordinated between social type of data processing, where a person and health care sectors, which was tested is not identified, so that there will be no in 2018–2019 within the framework of risk of breach of privacy and no need for the InterRai Project, is a good point of implementing complicated data protection use of data fusion. On the basis of the regulations. Technology makes it possible experience acquired from the project, to process even more data, and at the the planned environment of assessment same time create better technologies for

Riigikogu Toimetised 42/2020 265 the protection of privacy. How to imple- young members of the society, especially ment it in Estonia in the future in the least the so-called Y-generation, feel that the intrusive way has to be discussed in regard importance of a smaller environmental to secondary use of data. footprint of mobility is above average. Their consumer choices are different as are their preferences for forms of transport– renting instead of owning a car, Mobility Profiles of public transport, and bicycle. Car-centric Estonian Residents profiles show that in low-density rural Compared to the areas, public transport does not generally provide an alternative to a private car in Global Trends either speed or comfortability for users. UKU VARBLANE For these groups, another option next Expert of the Foresight Centre to developing the accessibility of public transport is to offer targeted benefits Over the next decades, personal mobility for acquiring or renting less polluting is facing huge changes: because of deve- vehicles, and to provide demand-based lopments in mitigating climate change, transport solutions. technological innovation, ageing of the Inevitably, it is not possible to direct population, but also the consumer and all members of the society to use public mobility habits of the Y-generation. The transport, or bicycles and personal trans- main challenges are linked to the more porters. However, the profiles highlight sustainable and environmental nature of various target groups and options about mobility. The importance of daily mobility how and where to invest energy and funds as a tool for promoting public health is to contribute to the more sustainable also increasing – more active mobility mobility goal. The analysis also confirms options also lead to better physical and the general options – developing public mental health, and reduced air pollution. transport in urban areas, more numerous However, for a number of reasons, Estonia and comfortable bicycle roads and a more has so far followed the trend of increased sustainable vehicle fleet in rural areas. use of cars at the expense of public The profiles also demonstrate that the transport and walking. local government plays an important One way to summarise the mobility role in directing mobility while planning behaviour of the Estonian population and residential areas, services and retail trade, ways to direct it is by creating mobility as well as during the spatial planning of profiles. Cluster analysis of mobility local services. patterns and habits results in nine main mobility profiles. The profiles were created by using the data from the annual Kantar Emor trend survey Kompass 2020, which Chinese Investments included not only means of mobility, into European Digital socio-demographic features and places of Platforms: What are the residence, but also attitudes and mobility preferences in the near future. Future Alternatives? The profiles offer real life explanations MEELIS KITSING and examples, and prove that “nudging” Professor, Rector of the Estonian Business School towards more sustainable modes of trans- port calls for a fairly flexible approach. The increase of the importance of China For example, these demonstrate that in global economy and politics is strongly

266 Riigikogu Toimetised 42/2020 Summaries

connected with developing of digital the platformisation described above. The platforms. This is reflected in the painful key question during the next 15 years is: reactions of the United States in regard to to what extent the EU will assume the the digital infrastructure company Huawei leading role in developing the digital, and the social media application TikTok. energy and transport sectors, or if mainly It is necessary to pay more attention to the private sector, the cities, China or China’s investments into the European the United States will contribute to the digital platforms and into platform-type development of European infrastructure. companies in the wider sense. The scenarios mostly predict that it These investments cannot be treated will become more difficult for China to as simple economic transactions, because invest into the EU platforms, but there the business models based on platform will be different reasons for that, from the logic make profit from the network effect improvement of the EU’s position to its and asymmetry of information, which lagging behind globally. Only in the case enables to increase market concentration of one scenario, it was possible to speak by “locking up” the users. The article of the strong continuation of Chinese points out that China’s investments in the investments during the next 15 years, but EU mainly focus on the energy, transport, this took place only in certain regions of finance and technology sectors, which the EU that do not have strong coopera- are characterised by platformisation. tion with the USA. Platform-type business models not only It may be concluded from this that create preconditions for the emergence China’s investments in the digital platforms of strong market concentration, but also of the EU will in the future be mostly contain serious political and social risks. influenced by structural factors, and not Therefore, it is necessary to think of current political decisions. If that assump- alternative solutions. tion does not hold true, this treatment has The best way for future mapping of not managed to adequately perceive the possible alternatives is to proceed from numerous possible future developments planning of scenarios, which brings out that influence China’s investments into the positive and negative aspects of diffe- European digital platforms. rent choices for policy makers. This article uses the global lines of power scenarios prepared by the Foresight Centre as the basis for simulating the possible future Which Scenarios scenarios of China’s investments. Are We Heading For? Using the global lines of power scena- rios prepared by the Foresight Centre, four TEA DANILOV different alternatives for Chinese invest- Head of Foresight Centre ments in the future were described. In these scenarios, the main key factors are In 2017–2018, the Foresight Centre created the extent of cooperation in the EU and three sets of scenarios: on governance and the capability to develop infrastructure, e-governance, labour market, and produc- including the digital infrastructure, in the tivity. What could we conclude from these widest sense. The cooperation within the sets today – can we already see where we EU may become closer or weaker in the are coming from, and where we are going? next 15 years. Two years and one corona crisis later, Infrastructure is increasingly becoming we have moved far from the Talent Centre a geopolitical instrument and the effec- Tallinn scenario of rapid technological tiveness of its use directly proceeds from development, open borders, and Tallinn

Riigikogu Toimetised 42/2020 267 becoming an important attraction centre State and Caretaker State. In the first one, in the Northern Baltic region. The corona the state behaves like a large company, crisis and the decisions made in its wake making investments and prioritising have practically stopped the cross-border the development of certain fields. The movement of people. Although this is second one includes an improved social probably only a temporary interruption, safety net for the population but also the future of migration is by far not clear. increases government intervention into Unemployment has also skyrocketed with the lives of the citizens, preventing and the corona crisis. taxing vices, and protecting people from The current situation is strikingly their own potentially harmful decisions. similar to the New World of Labour, which We can draw a clear parallel here with describes high and long-term unemploy- protecting the people from the virus – ment in combination with closed borders. how strict should the restrictions be, or Immigration from third countries is to what extent could the state rely on the blocked, and automation and digitisation individuals’ ability to adequately assess the eliminate more jobs than are created. situation and protect themselves? However, the unemployment caused by It is general knowledge that crises have the corona crisis is different in nature and the potential to change the ruling political hopefully for the most part short term. But paradigms. Although the corona crisis is the accelerated course towards automation quite a testing stone for governance, it and the transfer of business activities into could help to break out of path depen- the internet as a result of the crisis means dence and look at the options with more that unemployment could stay above the openness, combining these into the best pre-crisis level in the long term, and the possible portfolio. desirable skill sets change. In the productivity scenario analysis from 2017–2018, one of the crucial ques- POLITICS tion was whether global economy would continue globalising, or would it become Estonia on Its Way into regionalised. With the escalating trade a Changing Europe wars, disconnecting of global supply chains based on the origin of the capital (the cases TUNNE KELAM of Huawei and TikTok), or also the possible Member of European Parliament 2004–2019; incompatibility of new digital technology Member of the 7th, 8th, 9th, and 10th Riigikogu standards around the world (such as 5G base technologies), it becomes clear that After Estonia restored its independence in only a few years we have taken quite a in 1991, the first instinct of the national big step towards a more fragmented and leaders was to join the united Europe as regionalised global economy. soon as possible. There was no doubt that Among the governance scenarios, the if we were to get stuck somewhere in the idea of a minimalist state, i.e. the Night mid-zone with our Soviet baggage, our Watchman State, has currently been put on freshly won independence would have hold, but it would be too early to say if it wilted in no time. Two strategic objectives would remain that way. Will the current involved the accession to the European overspending force us to tighten our belts Union and to NATO. Only membership in the future, and streamline the functions in these international organisations of the state? could ensure us safety, economic-political The corona crisis has taken us somew- stability, but also the necessary stimulus hat closer to the scenarios Entrepreneurial for carrying out fundamental reforms.

268 Riigikogu Toimetised 42/2020 Summaries

Estonia’s chain of successes might a constructive balance between the create an illusion that no other way imminent enlargement of the EU and the was possible. Yet the possibility that the structural reforms inside the Union. The development could have been blighted work of the Convent culminated with by negative influences or been cut short the EU Constitutional Treaty. We received altogether was at least equally as strong. a portent warning signal of the perils For this reason, we need to recognise and ahead from the EU Constitutional Treaty appreciate the efforts of Estonia’s institu- ratification process. This unexpectedly and tions and parliament that took us to our dramatically brought to light the fears of two main goals in less than thirteen years the “old” Member States when faced with after the restoration of our independence. a massive historical enlargement of the The European Affairs Committee (EAC) Union. This resulted in the French and was established in 1997 and developed Dutch citizens rejecting the document into the leader and coordinator in the drafted by the Convent on the Future. It harmonisation of Estonia’s legislation at has remained clear that the “old” Europe the parliamentary level. The key issue in continues to struggle to “take in” the 13 harmonising Estonia’s legislation with new members from 2004–2013. However, the EU acquis was the ratio between pace and the result is better than might perhaps quality. The results were mostly consensual. have been expected. Despite the negative Regular contacts with the European forecasts, Estonia did well to concentrate Parliament turned out to be an important all its efforts on homework, fulfilling the asset during our rapprochement with membership requirements, avoiding any the EU. A special Riigikogu and EP Joint excuses to hold back the process. Our Parliamentary Committee (JPC) was successful preparations were founded formed in the EP on 29 January 1997. on determination and consensus on the Official meetings took place twice a national level. year – in Tallinn and in Brussels. You can say that the majority of our colleagues in the European Parliament were the most STUDIES sympathetic and supportive of Estonia’s efforts, out of all the EU institutions. EU Business and COSAC conferences (Meeting of Innovation Support the Chairpersons of the Conference of Instruments Parliamentary Committees for Union Affairs of Parliaments of the European Contribute to Increased Union) were an important international Productivity and outlet in the parliamentary cooperation Employment of the EU Member States and candidate countries. The regular COSAC conferences JAAN MASSO allowed us to plug into the parliamentary University of Tartu, School of Economics and communication of the EU Member States, Business Administration, Senior Research Fellow present the positions that were important in Applied Econometrics for Estonia, and obtain support for these. KADRI MÄNNASOO Representatives of the Estonian Tallinn University of Technology, Department of parliament and government participated Economics and Finance, Professor in the work of the Convent on the Future HELERY TASANE of Europe, which had been established Tallinn University of Technology, Department of in December 2001 by a decision of the Economics and Finance, PhD student and Junior Council of Europe. The Convent sought Researcher

Riigikogu Toimetised 42/2020 269 This article analyses the effects of organised crime and corruption is mainly the European Union Cohesion Policy the task of the states, but every Baltic Structural Funds on the performance of country has highlighted the possibilities for Estonian companies in terms of produc- its citizens to stand against such types of tivity, job creation, and exports. In the crimes. Raising the awareness of the popu- period of 2014–2020, a total of EUR 4.4. bil- lation is one of the main national measures. lion was granted to Estonia, which was the For example, the Lithuanian security policy highest support allocation per capita in document emphasises that the people Europe; a significant share of that support oppose drugs and psychotropic substances was granted to activities that promoted because organised crime distributes them. the growth and competitiveness of small Estonia and Latvia also emphasise the and medium sized enterprises (SMEs). education of society. Estonia considers The study employed a rich dataset on the the awareness of the population the most sum total of Estonian companies as well efficient measure in the prevention of as detailed records on support allocations. radicalisation. At the same time, when The results over the years of 2015–2018, shaping the national security policy, the which were characterised by strong government cannot rely only on informing economic growth, showed that the grants the citizens. Both Latvia and Lithuania have increased the productivity of the suppor- underlined the importance of national ted businesses by nearly 50%. Although the regional development because the poverty COVID-19-induced crisis has dramatically of the population in its turn gives rise to changed the economic environment, new threats to internal security. it will not completely nullify what has The article highlights various activities already been achieved in business pro- of Latvia and Lithuania that are recom- ductivity and competitiveness, and that mended as worth considering transposing will help the companies to cope with the into the Estonian security policy. Among challenges of economic discomfort. the events of the summer and autumn of 2020, the elections in Belarus and the ensuing developments definitely take the centre stage. Taking into account the The Bases of Baltic country’s connection to Russia, the need Security Policies for the Baltics to support the Belarusian citizens is pointed out, because Belarus’ DIANA MARNOT falling totally in the Russian sphere of Research Fellow, Estonian Academy of Security influence is strategically very inconvenient Sciences for the Baltic countries. The ongoing conflict in Ukraine should also be taken The article gives an overview of the security into account. Only Latvia has stressed trends and national activity measures of the need to support the country in its the Baltic states. The paper is based on security policy document. It is important the analysis “A comparison of the Baltic to recognise that conflicts abroad can security policy documents” that the author become a serious concern for the internal carried out in the Estonian Academy of security of every country because of illegal Security Sciences. The article points out migration, organised crime or corruption the main security threats, and national brought about by them. Thereby the main attitudes to terrorism and organised crime message of the article is to develop further are described in more detail on the basis of the cooperation of the Baltic States in the documents of the Baltic States. Fighting order to ensure the general security and against such security threats like terrorism, safety of the three countries.

270 Riigikogu Toimetised 42/2020 Summaries

Development of Five point scale. After the Baltic states were Point Grading Scale in incorporated into the Soviet Union, the Estonia’s Education strongly centralised Soviet education system was forcibly applied in Estonia. This System also concerned grading. After World War EINAR VÄRÄ II, the USSR was using a numerical grading Adviser, Internationalisation Department, scale from one to five, where 1 and 2 were Education and Youth Authority failing grades. After a while, the numbers were again qualified by adjectives (weak, The article looks at the five point grading lacking, satisfactory, good, and very good). scale used in the Estonian general educa- The social changes of the end of the 1980s tion system, tracing its history from its brought the issue of grading back up for introduction in the first half of the 19th discussion. After the collapse of the Soviet century until today. The familiar five Union in 1991, the (again) independent point grading scale with its two failing countries started to shape their education grades was adopted by the Ministry of policies. Several countries gave up the five Education of the Russian Empire (which point grading scale and transferred to a then governed the Estonian territories) four (Kazakhstan), ten (Latvia, Lithuania, as an experiment in 1837. This was first Georgia, Moldova, Belarus), twelve applied in county schools and gymnasiums (Ukraine), or twenty (Armenia) point that were governed by the Ministry. It scale. The five point grading scale with its was ultimately confirmed nine years two failing grades is still used in Estonia, later. This system was also introduced in but also Russia, Kyrgyzstan, Uzbekistan, Estonia; for example, it was adopted along Tajikistan, Turkmenistan, and Azerbaijan. with the 1849 curriculum in the Tallinn A five point grading scale is also used in Governorate Gymnasium (now Gustav many countries that have never belonged Adolf Grammar School). By the end of the to the Russian Empire or the Soviet Union century, the five point grading scale had (e.g. the Balkans), but these include only become prevalent in the county schools one failing grade. Estonia would benefit and gymnasiums of the Russian Empire, from a grading system that would reflect though other types of schools also used the development of the student, instead of other grading scales. Questions about the the “depth of their failure” (la profondità need and usefulness of the numerical gra- del fallimento) to quote Leonardo da Vinci. ding system were raised in the second half of the 19th century. A three point grading scale was introduced for a period in the newly independent Republic of Estonia Attitudes of Estonian (unsatisfactory, satisfactory, good). The Residents and Judges system attracted strong criticism from the on Intimate Partner start. The familiar five point scale (weak, lacking, satisfactory, good, and very good) Violence of the Tsarist era was reintroduced in the SILVIA KAUGIA Republic of Estonia in 1934. The Bolshevik University of Tartu, Lecturer of Comparative Law Russia initially abandoned any kind of grading scales completely, but eventually A corner stone in protecting victims of the Tsarist era five point scale was restored intimate partner violence and controlling there as well in 1935. During the same violent acts in intimate relationships is period, Latvia was using a four point scale the attitude of the population and of the (from two to five), and Lithuania a five appliers of law.

Riigikogu Toimetised 42/2020 271 Studies suggest that intimate partner way. The respondents were the most violence is seen as a problem in Estonia sceptical about the ability of the courts to by all the respondents. The respondents effectively and efficiently control domestic (both legal professionals as well as violence. At the same time, nearly one in participants in the population study) two respondents could not rate the work of view psychological and physical violence the courts. Clearly, they have no personal as more serious problems than sexual experiences with the work of the courts. violence. The women see all forms of Analysis of court files shows that the violence as a bigger problem than the majority of intimate relationship violence men, and Estonians as a bigger problem cases have been resolved through settle- than the other ethnic communities in ment proceedings; this is true even in Estonia. Violence is seen as a very serious cases where the violence was systematic, or fairly serious problem by mostly the a weapon was used or threatened with, young people: psychological violence is or even when the victim had received considered a very serious or a fairly serious injuries that they themselves described as problem by 75% of 20–29 year old respon- serious or even life-threatening. dents in Estonia, physical violence by 75% The author hopes to see a change in of the 15–19 year olds, and sexual violence the attitude of judges towards intimate by 66% of the 15–19 year old age group. relationship violence and particularly What is worrying is the fact that a towards its victims. Estonia’s accession relatively large part of the population to the Istanbul Convention has brought study respondents seem blind to the along changes in the work of the courts, violence of violent acts. For example, as we can see from the fact that we could four percent of the respondents did not not find any judicial decisions in the Riigi consider it violence to threaten the spouse Teataja (the official journal) that corresponded (partner) with violence, three percent – to to the criteria of the analysis carried out on the use force against the spouse (partner) or judicial decisions made in 2019–2020. apply physical force to coerce the spouse (partner) to have sexual intercourse, or to have sexual intercourse without the VARIA consent of the spouse (partner). More important than knowing how Legal Responsibility of the valid legislation views the outlined Assistant Police Officer violent acts, if at all, is knowing whether the people perceive these acts as violence SILVA KIRSIMÄGI or not. The victim turns to the police only Lecturer, Chair of Law Enforcement, Estonian in cases where they see the behaviour they Academy of Security Sciences are subjected to as violence that they are not forced to endure or suffer. “Knowing” The article discusses the legal responsi- this would allow the victim to step out of bility of assistant police officer and the self-recriminations and try to break out of supervision exercised over their activities. the circle of violence. If we do not recog- During the time the assistant police officer nise violence, it is difficult to stand up to who performs police duties on a voluntary it, not to mention prevent or combat it. basis participates in police activities, they The population is largely positive about are a representative of state authority the work of the courts: most respondents whose legitimate orders are mandatory. commented that courts work politely, An assistant police officer is competent to correctly, fairly, thoroughly, treating all assist the police in preventing, ascertaining the clients equally and in a client oriented and countering a threat endangering public

272 Riigikogu Toimetised 42/2020 Summaries

order and in eliminating a breach of public Hall and adopted a resolution with which order. The author holds the position that it declared itself the highest authority in the issues relating to the responsibility of Estonia until the Constituent Assembly, an assistant police officer are not legally that was to be elected, decided the future intelligible. Assistant police officer is indeed government of Estonia. This paved way an integral part of the police system but he for the final declaration of independence or she is not a police officer, that is, state three months later. public servant with regard to whom the The Estonian Constituent Assembly provisions regulating an official’s liability convened in the Estonia Concert Hall could be applied. For example, in the cases in April 1919 and later held its sittings when an assistant police officer causes in the White Hall, where it passed the damage to a person with his or her activities Land Reform Act on10 October. This Act upon performance of his or her police duty ended the time of manors in Estonia. it cannot be said unambiguously whether The main task of the 120-member the assistant police officer is liable to the Constituent Assembly was drafting the victim in the same manner as the police first Constitution for the young Republic officer who gave the unlawful order as a of Estonia. The Constitution was adopted result of which the damage was caused. in the White Hall on 15 June 1920. The The article explores whether the regulation Constituent Assembly ended its work in concerning the supervision exercised over December that year, handing its functions the activities of assistant police officers is over to the first Riigikogu. legally clear and enables to check effectively From 4 January 1921, the Riigikogu the activities of assistant police officers in held its sittings in the White Hall. The the performance of police duty. Riigikogu Building and the Session Hall were still being built, they were completed in autumn 1922. Both before World War II and after the White Hall of Toompea restoration of independence, the executive Palace Shaping the power, the Government of the Republic, History of Estonia held its sittings in the White Hall. The last sitting of the Government in Toompea JAAK JUSKE Castle was held on 1 August 2000 and Member of the Riigikogu, Social Democratic chaired by Prime Minister Mart Laar. Then Party the Government moved to the newly renovated Stenbock House. The most important room in the After the Government moved out, the Government Building of the Province of White Hall became a place for holding the Estonia or Toompea Palace, which was formal events organised by the Riigikogu, built during the reign of Catherine II 250 and it is used as such today. years ago, is the White Hall. It got its present name and appearance during the reconstruction works in 1935. During the RIIGIKOGU TOIMETISED 20 last one hundred years, the White Hall has been a very important place for the 20 Years of Riigikogu statehood of Estonia. Several decisions that Toimetised changed history have been made here. On 28 November (O.S. 15 November) Riigikogu Toimetised (RiTo) has been 1917, the Estonian Provincial Assembly published now for 20 years. To mark the held its historical sitting in the White occasion, we asked its Editors-in-Chief to

Riigikogu Toimetised 42/2020 273 think back on their priorities while editing the European Union were discussed from the journal. every aspect in greater detail and for a longer time. It was in the years when AARE KASEMETS Estonia acceded to the European Union. Editor-in-Chief of Riigikogu Toimetised issues 1–3 By the end of the 1990s, we had a HELLE RUUSING wealth of good examples of journals on Editor-in-Chief of Riigikogu Toimetised parliamentary policy, legislative drafting issues 11–28 and other topics from around the world, Over these 20 years, a number of interes- but the idea was still novel in Estonia. ting, necessary and educational texts have We put our heads together to create an been published. Many of these will grow interesting and useful journal purely out in value over time. of the information flows circulating within Almost yearly, I heard the suggestion and around the representative body of that I should outsource the publishing our small nation, hoping that this would side to a publishing house. This would also serve as a foundation for improving have been a simple solution legally but the quality of legislation. It is critical would not have allowed to keep together that one edition presents the positions of a stable team, which is the foundation of representatives from the parliament and quality. The role of the Editor-in-Chief was other constitutional institutions as well to keep the team together and to inspire as Estonian universities, state authorities, them. Members of the editorial board did and more active businesses and NGOs. It not stop at reviewing and confirming the was important for us to ensure that both received contributions, but also took an the coalition and opposition parties were active role in proposing topics and invol- represented. I saw the mission of the ving authors, as well as writing articles. RiTo as building a permanent connection It is worth noting that RiTo was and has between Estonian-medium scientific remained one of the few publications that research and the Riigikogu information publishes research articles in the Estonian space, and defining important political language. We started by publishing a analyses in the spirit of the preamble of couple of peer-reviewed articles in every the Constitution. issue. RiTo faced the dilemma of, on the one hand, publishing research based AIVAR JARNE articles and remaining well-balanced, Editor-in-Chief of Riigikogu Toimetised and on the other, competing in a public issues 4–10 media space where the published material The authors from whom the contri- is obviously more superficial and of the butions were commissioned had to moment. have something valuable to say to the readers from the point of view of the MART RAUDSAAR criteria set by the journal, and they had Editor-in-Chief of Riigikogu Toimetised to present their ideas in a well-argued issues 29–40 way. Discussions on important topics have My objective was to take the journal to a also been a part of Riigikogu Toimetised. new level, improving its readability while I remember that the heated discussion maintaining the quality standards of a between Professors Ülo Vooglaid and research journal. RiTo is a unique publica- Mikko Lagerspetz on the situation of social tion that should help the members of the sciences in Estonia ran through several Riigikogu in issues of national importance issues. The essence of the European Union, by offering analyses and focus articles, as and the relations between Estonia and the MPs do not employ personal assistants

274 Riigikogu Toimetised 42/2020 Summaries

because of the particularity of our par- studies. The journal is probably also read by liamentarianism. I have not heard of any civil servants. There is room for improve- other national parliament having its own ment in attracting politicians to take part journal that could be compared to RiTo. in discussion panels and giving feedback My premises in reforming the journal on published materials. And followers of were the following: every issue should politics in the widest sense is a target group have a specific focus topic that the that our journal has not managed to reach. co-authors could study from different This means that the new editor must start aspects; the journal must be on the level chasing them down because they won’t of popular science to make it accessible come to us on their own. for readers; part of the journal could still Publishing research papers is part be peer-reviewed, which would help to of RiTo and will remain so, as I see it. motivate researchers to contribute; the Another central topic – politics – is the journal must be aesthetically pleasing and core of RiTo. The pivotal task of RiTo could up-to date. be the role of an assisting instrument in policy shaping, offering background and TIINA KAALEP fresh argumentation, and I’m not only Editor-in-Chief of Riigikogu Toimetised issues 41– thinking about politicians at the level of It is important to know the target group of the parliament, but also in local govern- the journal: university students, followers ments and ministries. And it would be nice of politics, politicians, civil servants, or if policy shapers could write thoughtful casual readers. I think that the current and well argued articles on their fields principal reader group of RiTo are university of expertise. By this I mean members of students, who are able to use particularly the Riigikogu, local governments, civil the research articles and summaries in their servants, and private sector leaders.

Riigikogu Toimetised 42/2020 275 Nimeregister

Aaben, Laura ...... 71 Bogdanov, Dan ...... 115–116 Aarna, Olav ...... 236 Boiko, A...... 180, 185 Aavik, Johannes ...... 178, 185 Bolotova, J ...... 175, 178, 180, 185 Aaviksoo, Ain ...... 117 Borisov, Bojko ...... 213 Abdel Fattah Al-Sisi ...... 213 Boronov, Kubatbek ...... 218 Abdõldajev, Mõkdõbek ...... 218 Bouterse, Dési ...... 224 Abuzour, Aseel S...... 53, 61 Braniff, William ...... 166, 172 Acar, Oguz A...... 81, 83 Brynjolfsson, Erik ...... 131, 136, 138 Adams, Jüri ...... 243 Bryson, John M...... 27, 37 Adamski, Władysław ...... 83 Cantijoch, Marta ...... 79, 83 Adra-Entsik, Anu ...... 241–242 Castro, Alberto ...... 127 Ainsaar, Mare ...... 126 Catherine II vt Katariina II Akopjan, Tigran ...... 212 Cavill, Nick ...... 127 Aksen, Merli ...... 182, 184–185 Cennamo, Carmelo ...... 137 Aleksander I, Venemaa keiser ...... 175 Cerulus, Laurens ...... 130, 136 Alijev, Ilham ...... 212 Chandrakanthan, Sivanesathurai . . . . .224 Amato, Giuliano ...... 157 Churchill, Winston ...... 154 Ammas, Andres ...... 243 Coffman, Jennifer L...... 199 Andresen, Lembit ...... 175–177, 185 Coudenhove-Kalergi, Richard von . . . . .152 Anni, Kertu ...... 98, 104 Covey, Franklin ...... 85 Annus, Taavi ...... 203, 208 Cox, Martha J...... 199 Anspal, Sten ...... 71 Criado, J. Ignacio ...... 77, 83 Arcesati, Rebecca ...... 132 Crouch, Colin ...... 74, 83 Arjakas, Küllo ...... 229, 235–236 Cusumano, Michael A...... 132, 136–137 Aron, Raul ...... 92, 94 Cutolo, Donato ...... 132, 136 Arrak, Kadri ...... 71 Dahlgren, Peter ...... 74, 79, 83 Arthur, W. Brian ...... 131 Danilov, Tea ...... 5, 53, 61, 139, 247, 256 Arumäe, Kati ...... 190 Davari, Bijan ...... 106 Atambajev, Almazbek ...... 218 De Backer, Koen ...... 144, 149 Atanasovski, Emil ...... 220 De Maeseneire, Wouter ...... 160, 164 Aumann, J...... 177, 185 Dehaene, Jean–Luc ...... 157 Axford, Barrie ...... 83 Downing, Jonathan M...... 61 Axford, Barrie ...... 83 Džaparov, Sadõr ...... 218 Bachmann, Talis ...... 190, 199 Dubček, Alexander ...... 156 Bachtrögler, Julia ...... 161, 164 Duda, Andrzej ...... 221 Bakhshi, Hasan ...... 54, 61 Đukanović, Milo ...... 220 Barrau, Alain ...... 153 Döpfner, Mathias ...... 130, 136 Bečić , Aleksa ...... 220 Eamets, Raul ...... 56, 61–62 Becker, Sascha O...... 161, 164 Eek, Linda Liis ...... 37 Benander, Ruth ...... 53, 61 Egger, Peter H...... 164 Berg, Eiki ...... 233, 235 Egon Klepsch ...... 156 Beugelsdijk, Maaike ...... 161, 164 Eijffinger, Sylvester ...... 161, 164 Beveridge, William ...... 70 Erdoğan, Esra ...... 226 Biden, Joe ...... 133 Erdoğan, Recep Tayyip ...... 225–226 Bildt, Carl ...... 156 Erikson, Merle ...... 64, 71

276 Riigikogu Toimetised 42/2020 Nimeregister

Eskor, Julia ...... 185 Hensher, David A...... 128 Espenberg, Siim ...... 117 Herkel, Andres ...... 243 Etverk, Jüri ...... 117 Hitler, Adolf ...... 152 Evans, David S...... 131, 137 Hoyle, Lindsay ...... 224 Everitt, Brian S...... 122, 127 Huggins, Richard ...... 83 Fattorini, Loredana ...... 161, 164 Ḩusnī Mubārak ...... 166 Filippov, Madis ...... 109, 117 Hänni, Lia ...... 157 Finkel, Elyssa ...... 117 Ilp, Anu ...... 117 Fletcher, Austin Barclay ...... 250 Ilves, Toomas–Hendrik ...... 157 Foroohar, Rana ...... 132, 137 Isakov, Sapar ...... 218 Forselius, Bengt Gottfried ...... 249 Isenberg, David ...... 131, 137 Fratesi, Ugo ...... 161, 164 Jaani, Karin ...... 156 Frey, Carl Benedikt ...... 54, 61, 140, 149 Jack Ma ...... 130 Fuchs, Christian ...... 74, 83 Jacobides, Michael G...... 132, 137 Fulbright, J. William ...... 251 Jahilo, Peep ...... 242 Galandini, Silvia ...... 83 Janno, Richard ...... 184 Gantz, Benny ...... 216 Jarne, Aivar ...... 236, 247, 274 Gawer, Annabelle ...... 132, 137 Jayasekara, Premalal ...... 224 Ghazawneh, Ahmad ...... 132, 137 John Kerr ...... 157 Ghodsi, Mohammad Mahdi ...... 164 Johnson, Boris ...... 225 Gibson, Rachel ...... 83 Juske, Jaak ...... 209, 247, 273 Gill, Chris ...... 130, 137 Jõeste, Marje ...... 237 Giscard d’Estaing, Valéry ...... 157 Jõulu, Kaleph ...... 175, 185 Godement, Françoise ...... 133, 137 Järve, Janno ...... 62, 71 Goldstein, Thalia R...... 62 Jürimäe, Maria ...... 185 Gorton, Slade ...... 156 Jüristo, Tarmo ...... 21, 37, 248, 258 Green, Andrew ...... 141, 150 Jüssi, Mari ...... 120, 128 Gross, Anna ...... 130, 137 Kaalep, Tiina . 5, 7–19, 244–245, 248, 256–257, 275 Gräzin, Igor ...... 229, 231, 235–236 Kaasik, Mana ...... 78–79 Gustafsson, Hanna C...... 189, 199 Kaczyński, Jarosław ...... 221 Gustav II Adolf, Rootsi kuningas . . .174, 176, Kaevats, Ülo ...... 236 ...... 185–186, 247, 251, 271 Kahlmeier, Sonja ...... 122, 127 Götschi, Thomas ...... 127 Kaiv, Johannes ...... 178–179, 185 Haav, Kaarel ...... 235 Kalda, Ruth ...... 64, 71 Habermas, Jürgen ...... 74, 83 Kaljulaid, Kersti ...... 37 Habicht, Triin ...... 64, 72 Kallaste, Epp ...... 66, 71 Hagen-Zanker, Jessica ...... 65, 71 Kanger, Liina ...... 206, 208 Hague, Barry N...... 83 Kann, Nikolai ...... 179 Hain, Peter ...... 157 Kaplinski, Jaan ...... 239 Halapuu, Vivika ...... 53, 62 Karajantševa, Tsveta ...... 213 Hale, Matthew ...... 77, 83 Karindi, Liisi ...... 130, 137 Hallaste, Hillar ...... 156 Kase, Helve ...... 199 Hamilton Edwards, Lauren ...... 37 Kasemets, Aare ...... 228–235 Hammer, Kati ...... 235 Kasemets, Aare . . . . . 6, 228–236, 248, 274 Harris, Latonya S...... 199 Kaseorg, Merike ...... 242 Harvey, Nigel ...... 137 Kaska, Mart ...... 62, 71 Haste, Helen ...... 52, 62 Kasparsons, Kārlis ...... 180 Hazak, Aaro ...... 94, 150 Kazakova, I...... 175, 185 Haugas, Sandra ...... 62 Katariina II, Venemaa keisrinna . . . .175, 273 Hein, Heili ...... 94, 150 Kathiresan, Sekar ...... 71 Heiskanen, Eva ...... 83 Katz, Michael L...... 131, 137 Held, David ...... 74, 83 Kattago, Henry . . . . 22, 27, 33, 37, 248, 258 Henfridsson, Ola ...... 132, 137 Kattel, Rainer ...... 25–26

Riigikogu Toimetised 42/2020 277 Kaufmann, Pjotr von ...... 177 Lauristin, Marju . . . . . 74, 83, 229, 233, 235 Kaugia, Silvia . . . 189–190, 199–200, 249, 271 Leese, Morven ...... 9 Kelam, Tunne ...... 151, 249, 268 Lehner, Matthias ...... 83 Kelly, Michael P...... 83 Leonardo da Vinci ...... 184, 271 Keneš, Žogorka ...... 218 Lepajõe, Marju ...... 18 Kennedy, John F ...... 25, 225 Leppik, Marianne ...... 56, 62 Kenney, Martin ...... 132, 136–137 Lewis, Penny J...... 61 Kents, J...... 179, 186 Liimets, Andrei ...... 81, 83 Kerge, Signe ...... 114, 117 Liiv, Anti ...... 231 Keymaster, Andrew ...... 171 Lippus, Madle ...... 73, 84 Kiivet, Allan ...... 71 Litman, Todd ...... 122, 128 Kirch, Marika ...... 235 Loader, Brian D...... 83 Kirsimägi, Silva ...... 201, 249, 272 Lotman, Eno–Martin ...... 71 Kirsipuu, Sven ...... 39, 249, 259 Lukas, Tõnis ...... 229, 235 Kitsing, Meelis . . . . .129, 132, 137, 147–148,  Łukašenka, Aljaksandr ...... 220 ...... 150, 250, 266 Lunatšarski, Anatoli ...... 180 Kivi, Laura ...... 71 Luuk, Erle ...... 71 Klesment, Martin ...... 62 Machonin, Pavel ...... 83 Knickman, James R...... 71 Macron, Emmanuel ...... 222 Koehler, Derek J...... 137 Marcińczak, Szymon ...... 100, 104 Koik, Aire ...... 173, 185 Marnot, Diana ...... 165, 172, 250, 270 Kolomoiskõi, Igor ...... 226 Marteau, Theresa M...... 81, 83 Koov, Aigar ...... 117 Martinson, Enn ...... 178, 186 Koov, Katrin ...... 95, 250, 264 Maruste, Rait ...... 190, 199 Koppel, Kaupo . .60, 62–63, 66–67, 71, 250, 261 Masso, Jaan ...... 159, 250, 269 Kostabi, Ivar ...... 237 Masso, Märt ...... 58, 62, 68–71 Kreutzwald, Friedrich Reinhold ...... 249 Mazzucato, Mariana ...... 25–26 Krikmann, Arvo ...... 175, 186 Mattisen, Heli ...... 56, 62 Krzyzanowski, Michal ...... 128 Maurer, Hartmut ...... 201, 208 Krusell, Siim ...... 62 McConnell, Mitch ...... 212 Kruus, Priit ...... 64, 71 McGinnis, J. Michael ...... 67, 71 Kruuse, K...... 128 McPh (McPherson), Martha ...... 87, 94 Kuddo, Arvo ...... 117 Mee, Raul ...... 29, 33, 169 Kullasepp, Kuldar ...... 106, 117 Meri, Ahto ...... 242 Kuna-Dibbert, Birgit ...... 128 Meri, Lennart ...... 151, 201 Kurvits, Aleksander ...... 178–179, 185 Meri, Mart ...... 236 Kuul, Marek ...... 77, 83 Merkel, Angela ...... 217, 220, 222–223 Kuulbärk-Luigetee, Eduard ...... 184, 186 Mets, Urve ...... 64, 71 Kvale, Steinar ...... 174, 186 Meuleman, Miguel ...... 160, 164 Kõre, Jüri ...... 107, 117 Michelson, Liina ...... 62 Käis, Johannes ...... 178–179, 181, 186 Mihkelson, Marko ...... 243 Käärik, Henn ...... 233 Modise, Thandi ...... 218 Laaneots, Ants ...... 243 Molotov, Vjatšeslav ...... 212, 218 Laanpere, Viime ...... 237, 242 Mont, Oksana ...... 81, 83 Laar, Mart ...... 210, 273 Moon Jae-in ...... 220 Lagerspetz, Mikko ...... 236 Mozhaeva, Irina ...... 117 Lambing, Mario ...... 62 Možajeva, O...... 183, 186 Landau, Sabine ...... 127 Mu‘ammar al–Qadhdhāfī ...... 166 Langley, Hillary A...... 199 Mulley, Corinne ...... 128 Larcon, Jean–Paul ...... 131, 137 Murgia, Madhumita ...... 130, 137 Laul, Endel ...... 174, 176–177, 186 Murutar, Asser ...... 233 Lauren, Ave ...... 142, 150 Musso, Juliet ...... 83 Laurimäe, Merilen ...... 68, 71 Musterd, Sako ...... 100, 104

278 Riigikogu Toimetised 42/2020 Nimeregister

Mägi, Eve ...... 62 Ratcliffe, Jim ...... 217 Mänd, Andro ...... 95, 101, 251, 264 Raudsaar, Mart ...... 6, 241, 252, 274 Mängel, Toivo ...... 235 Rebane, R...... 182, 186 Männasoo, Kadri . .91, 94, 143, 150, 159, 251, 269 Reinsalu, Kristina . . . . .73–77, 83, 252, 262 Narits, Raul . . . .189–190, 199–200, 236, 246 Reppo, Ingrid ...... 71 Navalnõi, Aleksei ...... 218–219, 227 Ribbentrop, Joachim von ...... 218 Netanyahu, Benjamin ...... 216 Rittel, Horst W. J...... 29, 38 Nigul, Jaak ...... 18 Robinson, William H. (Bill) ...... 228, 235 Niidas, Kristel ...... 105, 251, 265 Rochet, Jean-Charles ...... 131, 137 Nisu, Nele ...... 105, 251, 265 Rodríguez-Pose, Andrés ...... 161, 164 Noe, Thomas H...... 131, 137 Roland, Martin ...... 83 Nutt, Mart ...... 243 Rosenblad, Yngve ...... 62 Nõmmela, Kaidi ...... 185 Rosin, Annika ...... 64, 71 Ogilvie, David ...... 83 Ruçi, Gramoz ...... 211 Ohlberg, Mareike ...... 137 Rudi, Jelena ...... 75 Oissar, Edgar ...... 181, 186 Rungi, Armando ...... 164 Oja, Tõnu ...... 98, 104 Rungi, Mait ...... 150 Ojala, T...... 119, 5, 128 Rungi, Mait ...... 94 Olju, Moonika ...... 117 Ruusing, Helle ...... 6, 237, 246, 252, 274 Orbán, Viktor ...... 226–227 Räis, Mari Liis ...... 71 Ornstein, Peter A...... 199 Rychard, Andrzej ...... 74, 83 Osborne, Michael A...... 54, 61, 140, 149 Saar, Andrus ...... 233 Paat-Ahi, Gerli ...... 71 Saar, Jüri ...... 77, 83, 190, 199 Padrik, Peeter ...... 71 Saarma, Mart ...... 239 Palgi, Greete ...... 131, 137 Saarsen, Kärt ...... 185 Parker, Geoffrey G...... 131–132, 137 Sahharov, Andrei ...... 156 Peep, Harald ...... 233 Sakkeus, Luule ...... 62 Peinar, Erik . . . . .8–10, 13, 17–18, 243, 245 Santokhi, Chandrikapersad („Chan“) . . . .224 Pelosi, Nancy ...... 212 Saretok, Mikk ...... 71 Perucca, Giovanni ...... 164 Sarv, Kaur ...... 120, 128 Pettai, Iris ...... 189–190, 199 Savi, Toomas ...... 229–230, 232, 235 Pietrzyk, Dorota I...... 73–74, 83 Savisaar, Erki . . .7, 10–12, 14–16, 19, 256–257 Piirits, Magnus ...... 62–63, 71, 251, 261 Schmechel, Philipp ...... 115, 118 Pilving, Ivo ...... 203, 208 Schneider, Jürgen ...... 128 Piskarev, Vassili ...... 227 Schneider, Philippe ...... 61 Pivoriūnaitė, Agnė ...... 177, 186 Schultz, A...... 128 Plenković, Andrej ...... 215 Schwartz, Peter ...... 132, 137 Plešs, Artūrs Toms ...... 219 Schäuble, Wolfgang ...... 223 Počivalšek, Zdravko ...... 223 Seeder, Helir-Valdor . . .7, 9, 11–12, 14, 16–17,  Potluka, Oto ...... 161, 164 ...... 19–20, 256–257 Proos, Ivi ...... 190 Seilental, Johannes ...... 182, 187 Putin, Vladimir ...... 227 Seppel, Albert ...... 179–180, 187 Puur, Allan ...... 53, 62 Sgueo, Gianluca ...... 82–83 Põld, Peeter ...... 174, 186 Shapiro, Carl ...... 131, 137 Põlnev, J...... 175, 177, 186 Shi-Kupfer, Kristin ...... 137 Pärismaa, Sirje ...... 51, 62 Shoemaker, Paul J. H...... 132, 137 Pöttering, Hans–Gert ...... 156 Sibul, Heiki ...... 229–230, 235 Racioppi, Francesca ...... 127 Siil, Triin ...... 115–116 Radev, Rumen ...... 213 Siivelt, Ülo ...... 230–231, 235 Radzevičienė, Daiva ...... 181, 186 Sikkut, Riina . . 7–9, 11–12, 14, 17–19, 256–257 Ramilo, M. Carmen ...... 77, 83 Sillak, Silver ...... 185 Ramirez, Rafael ...... 132, 137 Silm, Gerli ...... 56, 62 Rammo, Alari ...... 74, 81, 83 Simeonov, Valeri ...... 213

Riigikogu Toimetised 42/2020 279 Sinnott, Emily ...... 117 Tully, Mary P...... 61 Sirendi, Arvo ...... 229, 235 Uba, Leeni ...... 242 Sirotkina, Reeli ...... 117 Unt, Taavi ...... 143, 150 Smith, Michael D...... 136 Urmann, Helen ...... 31 Smolar, Aleksander ...... 74, 83 Ušakov, D...... 174, 187 Somanathan, Aparnaa ...... 106, 117 Ušinski, K...... 177, 187 Sooväli-Sepping, Helen ...... 83 Uudelepp, Annika ...... 37 Spindler, Gerald ...... 115, 118 Vainre, Maris ...... 71 Stahl, Daniel ...... 127 Valge, Jaak . . . . 7, 9, 11–16, 18–20, 256–257 Stenmarck, Per ...... 155 Valgma, Johannes ...... 181, 187 Streimann, Alar ...... 153 Valk, Aune . . . 49, 51, 53, 56, 60, 62, 253, 260 Strenze, Tarmo ...... 126 Vallistu, Johanna . . .53, 61, 132, 137, 140, 150 Su, Celina ...... 75, 78, 84 Van Alstyne, Marshall W. . . 131–132, 137–138 Suhrcke, Marc ...... 83 Van der Zwaan, Bert ...... 49, 62 Sultsmann, Miia-Kersti ...... 117 Van Dijck, Jose ...... 132, 138 Sund, Reijo ...... 71 Van Ham, Maarten ...... 100, 104 Sunstein, Cass R...... 81, 84 Van Slyke, David M...... 37 Suursoo, Ivo ...... 85, 252, 263 Varblane, Uku . . .119, 150, 236, 242, 253, 266 Swaner, Rachel ...... 78, 84 Varol, Riina ...... 77 Syverson, Chad ...... 91, 94 Veldre, Vootele ...... 64, 71 Šilibekova, A...... 186 Velliste, Trivimi ...... 156 Švõtkin, Juri ...... 227 Vihalemm, Peeter ...... 74, 83, 233 Zaev, Zoran ...... 222 Vihma, Peeter ...... 73, 84 Zapf, Wolfgang ...... 83 Viigimaa, Margus ...... 71 Zeman, Miloš ...... 225 Viljamaa, Piret ...... 211, 253 Zijedenova, D...... 186 Vincent-Lancrin, Stéphan ...... 62 Zurabišvili, Salome ...... 214 Visak, Ivo ...... 37 Zysman, John ...... 132, 137 Volke, Vallo ...... 71 Žeenbekov, Sooronbai ...... 218 Von Ehrlich, Maximilian ...... 164 Taagepera, Rein ...... 229, 235 Vooglaid, Ülo ...... 233, 236 Tallo, Ivar ...... 231 Vool, Ele ...... 185 Tamm, Jaan ...... 174, 176–177, 186 Vučić, Aleksandar ...... 223 Tammaru, Tiit ...... 100, 104 Võrk, Andres ...... 64, 72, 150 Tammsaare, A. H...... 231 Värä, Einar ...... 173, 253, 271 Tarand, Kaarel ...... 82, 84 Vystrč, Miloš ...... 225 Tasane, Helery . . . . .94, 150, 159, 253, 269 Wagner, Adolph ...... 40 Teder, Merike ...... 77, 84 Weare, Christopher ...... 83 Thae Gu-min ...... 220 Webber, Melvin M...... 29, 38 Thae Yong-ho vt Thae Gu-min Wellborn, Clay H...... 235 Thaler, Richard H...... 81, 84 Westholm, Jakob ...... 247 Themas, Aivi ...... 71 Wilbrink, Ben ...... 174, 187 Themas, Elvo ...... 71 Wilkinson, Angela ...... 132, 137 Thiebaud, Alessia ...... 117 Williams–Russo, Pamela ...... 71 Thøgersen, John ...... 83 Winner, Ellen ...... 49, 62 Thunberg, Greta ...... 147 Wnuk-Lipinski, Edmund ...... 74, 83 Tirole, Jean ...... 131, 137 Wong, Yale Z...... 121, 128 Tisler, Maarika ...... 117 Ölander, Folke ...... 81, 83 Toots, Anu ...... 53, 62, 231, 236 Xi Jinping ...... 130 Tralla, Johannes ...... 29 Yang, Judy ...... 117 Trotski, Leo ...... 152 Yoffie, David B...... 132, 136 Trump, Donald ...... 144, 212, 222 Yu „Jeffrey“ Hu ...... 136 Tsihhanovskaja, Svjatlana ...... 225 Yu Shyi-kun ...... 225 Tšepa, Aleksei ...... 227

280 Riigikogu Toimetised 42/2020