Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava 2012 - 2016

Põlvamaa 2012

Sisukord Sissejuhatus ...... 3 1. Põlvamaa üldine iseloomustus ...... 4 2. Valdade üldine iseloomustus...... 5 2.1. vald...... 5 2.2 Kõlleste vald...... 7 2.3 Laheda vald ...... 9 2.4 Valgjärve vald ...... 11 2.5 Vastse-Kuuste vald...... 13 3. Ülevaade „Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava 2007- 2011“ eesmärkide täitmisest...... 16 4. Õigusaktid ja jäätmemajandust mõjutavad strateegilised dokumendid ...... 20 4.1. Euroopa Liidu õigusaktid ...... 20 4.2 Riigi õigusaktid ...... 21 4.3 Muud seadused...... 24 4.4. Vabariigi Valitsuse määrused...... 26 4.5 Keskkonnaministri määrused ...... 27 4.6 Riigi jäätmekava...... 28 4.7 Muud strateegilised dokumendid ...... 29 4.8 Kohalike omavalitsuste strateegilised dokumendid ...... 30 4.9 Kohalike omavalitsuste jäätmekäitlusalased õigusaktid ...... 30 5. Korraldatud jäätmevedu ...... 32 5.1 Korraldatud jäätmeveo piirkond...... 32 5.2 Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus ...... 34 5.3 Jäätmeveolepingu sõlmimine ...... 34 5.4 Korraldatud jäätmeveost vabastamine...... 35 6. Jäätmetekke ülevaade 2008, 2009 ja 2010 a...... 35 6.1 Olmejäätmed ...... 41 6.2 Biolagunevad jäätmed ...... 42 6.3 Paber ja kartong...... 44 6.4 Pakendijäätmed ...... 44 6.5 Pandipakendi kogumissüsteem...... 46 6.6 Ohtlikud jäätmed ...... 46 6.7 Elektri- ja elektroonikaseadmed / probleemtooted...... 47 6.8 Tervishoiuasutuste jäätmed ...... 48 6.9 Ehitus- ja lammutusjäätmed ...... 49 7. Valdades tegutsevad jäätmekäitlejad...... 49 8. Jäätmekäitluse keskkonnamõju ja jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara mahu hinnang ning jäätmetekke prognoos...... 53 8.1. Endised saastunud jäätmekõrvaldamiskohad ...... 54 9. Jäätmehoolduse rahastamine ...... 55 10. Jäätmekäitluse probleemid ...... 55 11. Jäätmehoolduse arengusuunad ...... 57 11.1. Jäätmehoolduse süsteemi korrastamine...... 57 11.2. Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine ja haldamine ...... 59 11.3. Järelevalve ja jäätmehoolduse suunamine...... 62 Kasutatud kirjandus...... 63

2

Sissejuhatus

Käesoleva jäätmekava koostamise eesmärk on jäätmehoolduse ühine arendamine viies omavalitsuses, järgides keskkonnasäästlikku jäätmekäitlust, tarbimise vähendamist, optimaalset sorteerimist, jäätmete taaskasutust ning keskkonnateadlikkust. Jäätmekava otsene eesmärk on korrastada jäätmehooldust Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla haldusterritooriumil, st edendada keskkonnaohutumat ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitlust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja jäätmeseaduse kohaselt on jäätmehoolduse kavandamine ning korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Jäätmekava määrab jäätmekäitluse arengusuunad aastani 2016 ning on koostatud lähtudes „Riigi jäätmekavast 2008- 2013 ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmekava sisaldab jäätmemajanduse olukorra kirjeldust, ülevaadet eelmise jäätmekava täitmisest ja praegu kehtivatest õigusaktidest ning jäätmemajandusega seotud probleemidest. Lisaks määrab jäätmekava kindlaks jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2012-2016 ning esitab eesmärkide elluviimise tegevuskava ja jäätmemajanduse arendamise investeeringuvajaduse. Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena jäätmeseaduse mõistes. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu jäätmeseaduse kohaselt jäätmeseaduse reguleerimisalasse või on reguleeritud teiste seaduste ja määrustega: välisõhku heidetavad gaasilised heited ning maapõues säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud ning maapõues säilitatav süsinikdioksiid; ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastumata pinnas ja muu loodusomane materjal; radioaktiivsed jäätmed; lõhkematerjali jäätmed; loomade väljaheited, põhk ega muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest või metsandusest pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia tootmiseks menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist; veemajanduse ja veeteede majandamise, üleujutuste ärahoidmise, üleujutuste ja põudade mõju leevendamise või maaparanduse eesmärgil pinnavees ümber paigutatud setted; reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed ja loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemine. Jäätmeseadus ei sea kohaliku omavalitsuse jäätmekavale otsest kehtivusaega, mis tähendab, et jäätmekava tuleb üle vaadata ja ajakohastada, kui see on vajalik kava kehtivusperioodil. Samas peab tõdema, et pidevalt arenevas jäätmemajanduse tingimustes on võimatu teha 100% kindlaid otsuseid ning seetõttu on valdade ühise jäätmekava eesmärkide püstitamisel arvestatud viie aastase perspektiiviga. Kava realiseerimine sõltub lisaks Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse- Kuuste vallas toimuvale arengule üle-eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb siinset jäätmekava perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada.

3

1. Põlvamaa üldine iseloomustus Põlva maakond asub Kagu-Eestis, hõlmates varasema Võrumaa põhjaosa, Tartumaa kaguserva ja Petserimaa Saatse ja Värska ümbruse. Maakond ulatub Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Oma asendi tõttu külgneb Põlva maakond põhjast ja loodest Tartumaaga, kirdest Lämmi- ja Pihkva järvega, idast ja kagust Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga, lõunast ja edelast Võrumaaga, läänest Valgamaaga. Muistses Eestis kuulus praegune Põlvamaa Ugandi maakonda. Praegune Põlvamaa on olnud üks osa endisest Võrumaast, üks osa Tartumaast ja Petserimaast. Suurem osa kuulus aga siiski Võrumaa alla. Võrumaa moodustas keskajal Tartumaaga ühise valitsuskonna - Tartu piiskopkonna. Vene keisrinna Katariina II ajal töötati 1775.a. välja uus kubermangu või nn asehalduse korraldus. Üks uutest maakondadest oli Võrumaa, mis koosnes Urvaste, Kanepi, Karula, Hargla, Vastseliina, Põlva, Räpina ja Rõuge kihelkonnast. Esimesed kirjalikud ülestähendused Põlva kihelkonna kohta võime leida aastast 1452. Eesti Vabariigi perioodil kuulus Põlva kihelkond Võru maakonna koosseisu. Enne Eesti NSV rajoniseerimist kuulus valdav osa praegusest Põlvamaast Võrumaa koosseisu. Põlva rajoon moodustati 1950.a. tolleaegse Tartumaa Ahja ja Kiidjärve ning Võrumaa Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast. 1952 - 1953 kuulus Põlva rajoon Tartu oblasti koosseisu. 1959.aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (, Valgjärve ja Veski külanõukogud) ning 1961.aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa.

Tabel 1. Maakondade pindala ja rahvaarv 01.01.2011 seisuga. Pindala Maakond Rahvaarv Linnad Vallad Kokku (km 2) HARJU 4333 563 103 6 18 24 HIIUMAA 1023 10 176 1 4 5 IDA-VIRU 3364 164 093 6 16 22 JÕGEVA 2604 34 776 3 10 13 JÄRVA 2461 34 315 1 11 12 LÄÄNE 2383 27 270 1 11 12 LÄÄNE-VIRU 3627 66 465 2 13 15 PÕLVA 2164 30 839 1 13 14 PÄRNU 4806 89 701 2 18 20 RAPLA 2980 36 785 10 10 SAARE 2922 35 719 1 15 16 TARTU 2993 149 252 3 19 22 VALGA 2044 33 683 2 11 13 VILJANDI 3422 52 898 3 12 15 VÕRU 2305 37 388 1 12 13

Kokku 43432 1 365 463 33 193 226

4

Põlvamaa elanike arv on 01.01.2012 a. seisuga 30 446 ehk vähenemine võrreldes eelmise aastaga 393 inimest. Keskmine asustustihedus on 14,6 in/km². Maakonna keskus on Põlva linn. Maakond koosneb 14 omavalitsusüksusest: 13 vallast (Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Värska) ja ühest linnast (Põlva). Põlvamaal asub 232 küla, seitse alevikku ning kaks linna – Põlva ja Räpina.

Joonis1. Maakonna kaart

2. Valdade üldine iseloomustus 2.1. Kanepi vald

Kanepi vald asub Põlva maakonna lääneosas. Naabervaldadeks on Põlva, Laheda, Kõlleste ja Valgjärve vald Põlvamaal, Sõmerpalu ja Urvaste Võrumaal ja Otepää vald Valgamaal. Halduskeskuseks on Kanepi alevik. Kanepi vallas on 1 alevik ning 21 küla, milles elab 2011.a seisuga 2658 inimest. Kanepi valla suurus on 231,5 km².

5

Kanepi valla rahvas jaguneb statistikaameti andmetel järgmistesse asulatesse: 321, 39, Hino 40, 90, Jõgehara 63, Jõksi 53, 49, Kaagvere 70, Kanepi 689, 135, 73, Kooraste 91, Lauri 34, Magari 93, Närapää 51, Peetrimõisa 70, Piigandi 99, Põlgaste 372, Rebaste 45, 184, Sõreste 80, 42.

6

Tabel 2. Kanepi valla statistilised andmed 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Rahvaarv, 1. jaanuar 2 619 2 604 2 573 2 537 2 522 2 658 Elussünnid 31 28 28 30 19 ... Surmad 52 46 42 35 43 ... Sisseränne 52 67 58 64 70 ... Väljaränne 46 81 80 74 72 ... Ülalpeetavate määr 61,2 59,0 56,5 57,3 57,1 56,8 Demograafiline tööturusurveindeks 0,88 0,75 0,68 0,65 0,61 0,60

Kohalikud eelarved, tuhat eurot Tulud kokku 1 846,0 2 373,0 2 750,7 2 233,7 2 011,0 ... füüsilise isiku tulumaks 623,1 821,2 1 013,8 843,8 784,3 ... Kulud kokku 1 789,4 2 158,9 2 620,6 2 768,5 1 935,3 ... üldised valitsemissektori teenused 216,2 242,3 307,2 252,7 240,7 ... majandus 91,5 141,2 185,1 100,1 100,5 ... haridus 954,5 1 194,9 1 271,8 1 064,8 940,1 ... sotsiaalne kaitse 218,6 207,3 245,6 718,5 297,9 ...

Toimetulekutoetused, eurot 45 964,8 29 431,6 29 124,3 32 449,9 38 297,9 ...

Registreeritud töötud 22 38 47 102 121 ...

Äriühingud 34 44 53 48 ...... Müügitulu, miljonit eurot 5,55 5,44 6,46 3,53 ......

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 476,33 593,04 689,67 651,71 646,64 ... Brutotulu saajad keskmiselt kuus 878 930 924 824 783 ...

Üldhariduse päevaõpe Koolid 2 2 2 1 1 ... Õpilased 338 309 287 249 231 ...

2.2 Kõlleste vald

Kõlleste vald asub Põlva maakonna loodeosas. Naabervaldadeks on Põlva, Kanepi, Valgjärve. Vastse-Kuuste vald Põlvamaal ja Kambja vald Tartumaal. Halduskeskuseks on . Kõlleste vallas asub 12 küla ja valla asustustihedus on 7,5in/km². Kõlleste valla suurus on 150,1km².

7

Kõlleste valla rahvas jaguneb statistikaameti andmetel järgmistesse küladesse: Häätaru 25, 154, Karaski 32, Karilatsi 58, Krootuse 418, 27, 63, Prangli 110, Tuulemäe 45, Tõdu 45, Veski 65, 28.

8

Tabel 3. Kõlleste valla statistilised andmed 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Rahvaarv, 1. jaanuar 997 997 976 960 973 1022 Elussünnid 9 2 8 11 8 ... Surmad 21 17 21 12 11 ... Sisseränne 50 30 38 39 41 ... Väljaränne 40 36 42 25 27 ... Ülalpeetavate määr 54,1 52,9 51,8 49,8 52,7 52,8 Demograafiline tööturusurveindeks 0,75 0,69 0,64 0,62 0,66 0,57

Kohalikud eelarved, tuhat eurot Tulud kokku 799,9 1 096,8 1 340,9 940,8 912,7 ... füüsilise isiku tulumaks 265,6 368,9 466,0 385,2 369,2 ... Kulud kokku 790,4 1 089,9 1 225,0 945,3 1 008,5 ... üldised valitsemissektori teenused 122,4 153,3 174,1 160,7 160,8 ... majandus 69,4 192,1 217,7 89,4 121,6 ... haridus 359,9 477,8 447,5 403,0 373,5 ... sotsiaalne kaitse 110,4 116,5 136,2 146,5 160,3 ...

Toimetulekutoetused, eurot 10 575,1 6 829,5 3 854,4 7 340,1 10 639,8 ...

Registreeritud töötud 14 13 18 45 50 ...

Äriühingud 22 24 26 20 ...... Müügitulu, miljonit eurot 7,60 8,82 9,67 5,15 ......

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 507,84 642,38 750,64 705,52 715,03 ... Brutotulu saajad keskmiselt kuus 349 387 398 341 327 ...

Üldhariduse päevaõpe Koolid 1 1 1 1 1 ... Õpilased 89 77 68 67 70 ...

2.3 Laheda vald

Laheda vald asub Põlva maakonna lõunaosas. Naabervaldadeks on Põlva vald, Kanepi vald, Veriora vald Põlvamaal ja Lasva vald, Võru vald ja Sõmerpalu vald Võrumaal. Halduskeskuseks on Tilsi. Vallas on 11 küla ja valla asustustihedus on 17in/km². Laheda valla suurus on 91,5km².

9

Laheda valla elanikud jagunevad statistikaameti andmetel järgmistesse küladesse: Himma 143, Joosu 93, Lahe 109, Mustajõe 76, Naruski 59, Pragi 81, Roosi 71, Suurküla 100, Tilsi 430, Vana-Koiola 93, Vardja 131.

10

Tabel 4. Laheda valla statistilised andmed 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Rahvaarv, 1. jaanuar 1 333 1 312 1 268 1 228 1 204 1262 Elussünnid 11 13 14 8 15 ... Surmad 20 21 25 22 12 ... Sisseränne 33 27 26 25 25 ... Väljaränne 47 64 55 35 51 ... Ülalpeetavate määr 57,8 58,1 56,4 53,9 51,4 51,6 Demograafiline tööturusurveindeks 1,16 1,05 0,86 0,80 0,72 0,60

Kohalikud eelarved, tuhat eurot Tulud kokku 1 049,6 1 387,4 1 476,6 1 193,3 1 142,9 ... füüsilise isiku tulumaks 310,1 427,6 531,4 444,2 410,6 ... Kulud kokku 1 085,1 1 624,7 1 733,8 1 177,0 1 031,9 ... üldised valitsemissektori teenused 154,3 176,6 225,8 212,5 192,2 ... majandus 48,0 62,7 99,9 25,8 30,6 ... haridus 559,1 531,6 611,7 578,1 488,8 ... sotsiaalne kaitse 208,0 321,3 156,7 143,0 136,5 ...

Toimetulekutoetused, eurot 29 911,4 20 405,1 19 469,4 9 940,0 12 620,4 ...

Registreeritud töötud 12 14 14 46 66 ...

Äriühingud 13 12 15 15 ...... Müügitulu, miljonit eurot 3,52 4,77 5,27 4,11 ......

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 438,69 564,34 689,48 626,27 621,23 ... Brutotulu saajad keskmiselt kuus 484 508 506 449 423 ...

Üldhariduse päevaõpe Koolid 2 2 2 2 1 ... Õpilased 156 141 124 106 96 ...

2.4 Valgjärve vald

Valgjärve vald asub Põlva maakonna loodeosas. Naabervaldadeks on Põlva maakonna Kanepi ja Kõlleste vald, Valga maakonna Otepää ja Palupera vald ja Tartu maakonna Kambja vald. Halduskeskus asub Savernas. Vallas on 16 küla ja 1473 elaniku 2011 aasta seisuga. Valla pindala on 143,1km².

11

Valgjärve valla elanikud jagunevad statistikaameti andmetel järgmistesse küladesse: 62, 80, Hauka 35, 41, Krüüdneri 29, 170, Mügra 76, Pikajärve 66, 47, 53, 379, 73, 41, 78, Valgjärve 203, Vissi 47.

Tabel 5. Valgjärve valla statistilised andmed

12

2006 2007 2008 2009 2010 2011 Rahvaarv, 1. jaanuar 1 515 1 497 1 461 1 432 1 444 1473 Elussünnid 12 10 9 22 10 ... Surmad 15 24 22 12 19 ... Sisseränne 36 29 35 36 38 ... Väljaränne 51 51 53 34 39 ... Ülalpeetavate määr 59,1 58,9 55,6 53,8 56,1 55,2 Demograafiline tööturusurveindeks 1,04 0,98 0,85 0,73 0,73 0,66

Kohalikud eelarved, tuhat eurot Tulud kokku 1 073,9 1 456,8 1 423,5 1 171,0 1 160,2 ... füüsilise isiku tulumaks 336,6 443,2 550,8 469,5 458,1 ... Kulud kokku 1 068,9 1 339,1 1 615,6 1 158,0 1 092,0 ... üldised valitsemissektori teenused 141,0 178,6 217,2 178,2 158,5 ... majandus 39,3 63,1 97,1 40,8 32,9 ... haridus 607,3 622,7 678,2 562,0 534,4 ... sotsiaalne kaitse 137,1 168,6 178,5 219,3 192,9 ...

Toimetulekutoetused, eurot 17 166,2 16 566,1 11 699,7 21 440,9 31 219,0 ...

Registreeritud töötud 24 25 27 77 92 ...

Äriühingud 36 36 36 44 ...... Müügitulu, miljonit eurot 4,37 5,06 4,76 3,33 ......

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 462,27 579,81 685,84 648,77 653,31 ... Brutotulu saajad keskmiselt kuus 468 511 514 459 452 ...

Üldhariduse päevaõpe Koolid 2 2 2 2 2 ... Õpilased 125 130 108 95 83 ...

2.5 Vastse-Kuuste vald

Vastse- Kuuste Vald asub Põlva maakonna põhjapoolses osas. Naabervaldadeks on Põlva maakonna Kõlleste, Ahja ja Põlva vald ja Tartu maakonna Kambja, Haaslava ja Võnnu vald. Halduskeskuseks on Vastse-Kuuste alevik. Vallas on lisaks 1 alevikule ka 9 küla, milles 1266 elaniku 2011 aasta seisuga. Valla pindala on 123 km².

13

Vastse-Kuuste valla elanikud jagunevad statistikaameti andmetel järgmistesse asulatesse: Karilatsi 126, Kiidjärve 155, Koorvere 35, Leevijõe 102, Logina 50, Lootvina 125, Padari 49, Valgemetsa 43, Vastse-Kuuste 506, Vooreküla 69.

14

Tabel 6. Vastse-Kuuste valla statistilised andmed 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Rahvaarv, 1. jaanuar 1 223 1 232 1 238 1 236 1 210 1266 Elussünnid 10 15 10 11 4 ... Surmad 16 15 14 13 13 ... Sisseränne 55 41 31 25 54 ... Väljaränne 41 36 30 49 34 ... Ülalpeetavate määr 53,6 53,0 54,6 53,5 55,9 54,0 Demograafiline tööturusurveindeks 0,91 0,88 0,91 0,82 0,87 0,81

Kohalikud eelarved, tuhat eurot Tulud kokku 854,2 1 134,7 1 373,8 1 062,0 955,1 ... füüsilise isiku tulumaks 316,2 413,3 501,0 436,5 376,6 ... Kulud kokku 846,5 1 325,1 1 251,4 1 079,2 947,1 ... üldised valitsemissektori teenused 144,5 162,3 176,3 166,6 155,7 ... majandus 67,4 99,3 156,8 51,7 37,2 ... haridus 430,6 811,3 682,3 514,0 482,5 ... sotsiaalne kaitse 63,1 56,7 54,2 60,9 56,9 ...

Toimetulekutoetused, eurot 15 650,7 10 380,0 8 071,6 7 208,7 10 680,7 ...

Registreeritud töötud 19 11 21 66 77 ...

Äriühingud 38 39 36 35 ...... Müügitulu, miljonit eurot 9,98 12,15 12,58 2,08 ......

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 492,38 606,84 693,63 676,12 657,69 ... Brutotulu saajad keskmiselt kuus 423 454 464 403 386 ...

Üldhariduse päevaõpe Koolid 1 1 1 1 1 ... Õpilased 138 125 112 116 106 ...

15

3. Ülevaade „Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava 2007-2011“ eesmärkide täitmisest.

Valdkond Tegevuse/projekti nimetus Täitmine

1. Jäätmete koguste ja 1.1 Käideldavate segajäätmete koostise ja Täitmata koostise väljaselgitamine erikaalu uuring 1.2. Elanikkonna tarbimisharjumuste ning Täitmata jäätmetekke uuringu läbiviimine

1.3. Nõuda jäätmekava koostamist Täitmata ettevõtetelt 1.4. Jäätmetekitajate registri loomine Ülevaade jäätmetekitajatest valdade lõikes. Ühine register puudub. 2. Jäätmete sortimine 2.1. Vanapaberi konteinerite täiendav Täidetud kohapeal, edasist käitlust paigaldamine ja ladestamist nõudvate jäätmete koguste vähendamine 2.2. Pakendi ja pakendijäätmete Täidetud konteineripargi täiendamine 2.3. Taaskasutavate jäätmete lahuskogumine Osaliselt täidetud ettevõtetes

2.4. Elektri ja elektroonikajäätmete Täidetud lahuskogumise võimaluste loomine

2.5. Suuremõõtmeliste jäätmete Täidetud kogumine/kogumisringid 3. Ohtlike jäätmete 3.1. Ohtlike jäätmete kogumisringide Täidetud kogumine ja transport läbiviimine 3.2. Patareide ja akude lahuskogumine Täidetud

3.3. Ohtlike jäätmete nõuetekohane Täidetud kogumine ja üleandmine ettevõtetes

4. Ehitus- ja 4.1. Jäätmekäitlusnõuete sidumine Osaliselt täidetud lammutusjäätmed ehitusdokumentatsiooniga

4.2. Ehitusjäätmete käitlemisvõimaluste Osaliselt täidetud väljaarendamine

16

5. Biolagunevad jäätmed 5.1. Biojäätmete kompostimine tekkekohas Täitmata 5.2. Biojäätmete komposteerimise Täitmata propageerimine eramajadele; juhendmaterjali levitamine

5.3. Haljastusjäätmete kompostimisväljaku Täitmata rajamine valdadesse 5.4. Reoveesette töötlemisvõimaluste välja Täitmata selgitamine ning töötlemisrajatise rajamine

5.5. Biojäätmete lahuskogumine ja Täitmata / Kagu-Eesti suunamine edasiseks käitlemiseks Kagu- jäätmekeskus likvideeritud Eesti jäätmekeskusesse

6. Spetsiifilised 6.1. Tervishoiuteenuseid pakkuvate Täidetud tervishoiujäätmed ettevõtete/isikute tervishoiujäätmete käitlemise kontroll 7.1. Korraldatud olmejäätmeveo Täidetud rakendamine 7. Jäätmete kogumine ja 7.2. Jäätmekogumispunktide rajamine Täidetud transport valdades

8. Jäätmete kõrvaldamine 8.1. Jäätmete suunamine Kagu-Eesti Kagu-Eesti jäätmekeskus jäätmekeskusesse likvideeritud

9.1 Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja Osaliselt täidetud tegevuste kaasajastamine vastavalt täitmisele 9. Jäätmehoolduse 9.2. Konkreetsete projektide väljatöötamine Täidetud regulaarne kavandamine; ja rahastamistaotluste koostamine koolitus, korraldus 9.3. Selgitustöö ja ürituste korraldamine Osaliselt täidetud

9.4.Kontrollida ettevõtete nõuetekohast Osaliselt täidetud ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist

9.5. Jäätmekäitluseeskirjade ülevaatamine ja Osaliselt täidetud täiendamine 9.6. Omavalitsuste jäätmespetsialisti tööle Täitmata võtmine

17

Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekavas 2007-2011 püstitatud eesmärkidest on kõige paremini lahendatud jäätmete sortimisega seotud küsimused, kuna rahastuse on saanud jäätmete liigiti kogumise projektid ning jäätmejaamade võrgustik. Hetkel on jäätmejaamade näol piisavalt mugavad üleandmise võimalused kõikides valdades. Koostöös pakendiorganisatsioonidega on paigaldatud vastavalt seadusele avalikud pakendikonteinerid ning lisaks on paljud korteriühistud rentinud pakendikonteinerid vähendamaks olmejäätmete konteineri mahtu ja tühjendussagedust. Peamiselt tänu korraldatud olmejäätmete veole on paranenud ka eramajade jäätmekäitlus ning taaskasutatavate jäätmete üleandmine. Korraldatud jäätmeveo hange on andnud põhjuse jäätmevaldajate registri korrastamiseks ja tegelike jäätmetekitajate tuvastamiseks. Vastavalt varasema jäätmekava tegevustele oli üheks püstitatud eesmärgiks ka ühise jäätmevaldajate registri loomine, kuid praeguseks hetkeks on selgunud, et kohalikele omavalitsustele välja töötatud registrid erinevad oluliselt jäätmevedajate programmidest ning andmebaaside ühtlustamine nõuab suures osas käsitööd. Seetõttu pole olnud otstarbekas valdades eraldi registriprogramme soetada ning piisab Excel vms tabeli põhjal koostatud jäätmetekitajate andmebaasist. Ühise registri loomine oleks mõttekas kogu Põlvamaad hõlmava jäätmeveo hanke korral, kus andmete maht ja töötlemine selleks spetsiaalselt mõeldud programmiga oleks lihtsam. 2007-2011 kehtinud jäätmekava tegevuskava valdkond nr1 tegevusest olid kavandatud mitmete uuringute teostamine, kuid antud tegevuste elluviimine üksnes 5 valla lõikes oleks võimalik ainult rahastusprogrammide toel ning otsene kasu uuringu tulemustest oleks jäänud kasinaks. Samuti on jäänud täitmata ka ettevõtete jäätmekava nõudmine, kuna piirkonnas on suurte ettevõtete osakaal väike ning ettevõtetel, millel tekib jäätmeid suuremas koguses on vastavalt jäätmeseadusele vajalik jäätmeluba. Ettevõtete tõhusamat jäätmekäitlust aitaks pigem parandada regulaarne järelevalve/kontroll.

Tegevusvaldkond nr 2 „Jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguste vähendamine“ on täidetud paremini, kuna pakendiorganisatsioonid on vastavalt seadusele paigaldanud valdadesse pakendikonteinerid ning lisaks avalikele kogumispunktidele on rajatud ka jäätmejaamad. Taaskasutatavate jäätmete kogumine on paremini lahendatud tiheasustusaladel, kus jäätmejaamad ja kogumispunktid on majapidamistele lähemal ja jäätmete üleandmine seetõttu ka inimestele mugavam.

Tegevusvaldkond nr 3 „Ohtlike jäätmete kogumine ja transport“ on valdades täidetud kõige paremini. Tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele on saanud rahastuse ohtlike jäätmete kogumisringid ning ohtlikke jäätmeid kogutakse ka jäätmejaamades. Veelgi tõhusamat ohtlike jäätmete kogumist aitaks propageerida parem teavituskampaania ja jäätmejaamade pikem lahtiolekuaeg. Osades jäätmejaamades võetakse jäätmeid vastu ainult kahel päeval nädalas ning seeläbi võivad paljud ohtlikud jäätmed sattuda olmejäätmete konteinerisse (purunenud kraadiklaas, päevavalguslambid, värvipurgid jne).

18

Tegevusvaldkond nr 4 „Ehitus- ja lammutusjäätmed“ planeeritud eesmärgid on osaliselt täidetud tänu jäätmehoolduseeskirjade nõuetele. Valdade jäätmehoolduseeskirjades on sätestatud ehitus- lammutusjäätmete käitlemise kord, kuid ehitus-, kaeve jne lubade saamisel pole paljudel juhtudel see nõue kohustuslik. Samuti puudub piirkonnas suuremas koguses ehitus-lammutusjäätmete üleandmise võimalus (N: ametlikud pinnasetäitekohad). Paljudel juhtudel kasutatakse ehitusjäätmete lõppladestusena nn „isetekkelisi“ pinnasetäitekohti ja erateid. Probleemiks on selliste pinnasetäitevormide puhul olukord, kus lisaks betooni, keraamika, kipsi jne põhistele jäätmetele ladestatakse ka puidu ja pakendijäätmed ning muud ehituses kasutatavad materjalid.

Tegevusvaldkond nr 5 „Biolagunevad jäätmed“ täitmine on osaliselt seotud Kagu-Eesti jäätmekeskuse likvideerimisega. Aktsiaseltsi viimaste versioonide kohaselt oleks Kagu-Eesti prügila rajatud Kõlleste valda, mistõttu polnud otstarbekas kavandada ka mitmete rajatiste ehitamist 5 valla piirkonda. Üheks eesmärgiks oligi kompostimisväljakute rajamine ja biolagunevate jäätmete eraldi kogumine. Kaesolevaks ajaks on toimiv lahendus biolagunevate jäätmete eraldi kogumiseks Tallinna linnal, kus jäätmete edasine käitlemine toimub Tallinna prügila kompostimisplatsil. Eramajapidamiste kompostimislahenduste propageerimine sõltub eelkõige rahastusprojektidest ning seda on tehtud ülemaakondlike kampaaniate ja teavitustööga. Antud valdkonna arendamine peakski toimuma edaspidi maakondlikul tasandil, kuna 5 valla tekkivad jäätmete kogused on sedavõrd väikesed, et eraldi lahenduste välja töötamine on majanduslikult ebaotstarbekas.

Tegevusvaldkond nr 6 „Spetsiifilised tervishoiujäätmed“ on lahenduse leidnud tänu toimivale Tartu tervishoiu jäätmete käitluskeskusele. 5 valla piirkonnas on antud jäätmeliigi osakaal suhteliselt väike ning perearstikeskused on lepingutega korraldanud tervishoiujäätmete käitluse.

Tegevusvaldkond nr 7 „Jäätmete kogumine ja transport“ on kõige paremini täidetud jäätmekava valdkond. Läbi on viidud 5 valla ühishange korraldatud olmejäätmete veole ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantsabiga on rajatud valdade käidavamates kohtades kokkukandepunktid taaskasutatavatele jäätmetele.

Tegevusvaldkond nr 8 „Jäätmete kõrvaldamine“ on kõige suurem muutus tekkinud seoses Kagu- Eesti jäätmekeskuse tegevuse lõpetamisega ning aktsiaseltsi likvideerimisega. Piirkonda kavandatud jäätmekeskus oleks andnud olulise muutuse jäätmekäitluses, kuna antud jäätmekavas osalevad viis valda oleks olnud lähimateks piirkondadeks rajatud prügilale. Jäätmekavas ettenähtud tegevused on eelmiste aastate jooksul juba korrigeeritud vastavalt tekkinud olukorrale ning korraldatud olmejäätmete veo hanked on läbi viidud vabaturu tingimusi silmas pidades.

Tegevusvaldkond nr 9 „Jäätmehoolduse regulaarne kavandamine; koolitus, korraldus“. Tegevused on toimunud vastavalt rahastatud projektidele, kuid koostöömehhanismid pole käivitunud päris planeeritud kujul. Varasema jäätmekava tegevuste osas oli planeeritud ühise jäätmespetsialisti tööle võtmine, kuid majanduslanguse tulemusena pidid omavalitsused tegema kärpeid oma eelarvetest

19

ning täiendavate inimeste tööle palkamine lükkus määramata tulevikku. Eesmärke aitasid täita üleriigilised kampaaniad ja meedia täiendav tähelepanu jäätmekäitluses.

Kokkuvõtvalt on Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateabe Keskuse koostatud jäätmestatistika põhjal vähenenud ladestatavate segaolmejäätmete kogus. Kuigi praeguseks ei ole saavutatud olmejäätmete eesmärgiks seatud 40% taaskasutusmäära, on liigiti kogutud jäätmete hulk suurenenud. Segaolmejäätmete tekkekoguse suur langus 2008. aastal võrreldes 2006. ja 2007. aastaga on seotud nii sortimise laiema leviku kui ka majanduslangusega. 2009. aastal olid kokku kogutud segaolmejäätmete kogused siiski suuremad kui 2008. aastal. Täidetud on korraldatud jäätmeveo valdkonna eesmärgid. Korraldatud jäätmeveo hange on korraldatud ühiselt kõigis viies vallas ja alates jaanuarist 2012 hakkab jäätmeid vedama AS Veolia Keskkonnateenused. Jäätmevaldajate andmebaasi kaasajastamine 2011 a. sügisel ning korraldatud jäätmeveo toimimine on jäätmekäitlusalast järelevalvet oluliselt parandanud. Korraldatud olmejäätmete veo hanke tulemusena on hõlmatud eeldatavalt kõik eramajapidamised, kus reaalselt elatakse, kuid ettevõtete liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäänud usaldatavuse piiridesse, aga järelevalve käesoleval hetkel omavalitsuste tasandil puudub. Enamusel Põlvamaa omavalitsustes pole väärtegude menetlust toimunud (va keskkonnainspektsioon).

4. Õigusaktid ja jäätmemajandust mõjutavad strateegilised dokumendid

4.1. Euroopa Liidu õigusaktid

Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.07.1975). Täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986 (EÜT L 042, 12.02.1987);

Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181 04.07.1986);

Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991). Täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994).

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta. Direktiivi on hiljem täiendatud (2004/12/EÜ ja 2005/20/EÜ);

Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996);

20

Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999);

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes (EÜT L 037, 13.02.2003);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (EÜT L 037, 13.02.2003).

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/12/EÜ, 5. aprill 2006. jäätmete kohta;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66 EÜ, 6. september, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid;

Oluline jäätmekäitlust reguleeriv raamdirektiiv on „Reostuse komplekse vältimise ja kontrolli direktiiv” (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist.

4.2 Riigi õigusaktid

Jäätmemajandust Eestis reguleerib peamiselt jäätmeseadus (RTI, 26.02.2004, 9, 52), mis võeti Riigikogus vastu 28. jaanuaril 2004. aastal, mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist – Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991). Jäätmeseadus seletab lahti mõisted jäätmete valdkonnas, sätestab nõuded jäätmetekke ning nende edaspidise käitluse kohta. Lisaks eri liiki jäätmete käitlusnõuded ning järelevalve ja vastutuse piirid. Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse riigi ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi Valitsus võttis 29. mail 2008. a vastu „Riigi jäätmekava 2008-2013“, mis hõlmab kogu riigi territooriumi, käsitleb riikidevahelist jäätmekäitlust ning sisaldab ka eesmärke maakondade jäätmehoolduse kohta. „Riigi jäätmekava 2008-2013” põhieesmärk on jäätmete vältimine ja vähendamine ning jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine.

21

Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuse ülesanne. Tulenevalt seadusest on omavalitsuste õigused ja kohustused järgmised:

1. korraldada oma haldusterritooriumil jäätmehoolduse arendamist (§ 12 lg 2); 2. korraldada jäätmete sortimist, sh jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31); 3. korraldama vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav (§31 lg 3 – jõustub 01.01.2015); 4. jäätmehoolduse arendamiseks koostada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (§ 39). Kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsusüksuse arengukava osa, milles on käsitletud valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsusüksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse riigi jäätmekavas sätestatut (§ 42); 5. ajakohastada kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava. Jäätmekava tuleb ajakohastada ühe aasta jooksul riigi jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lg 3); 6. nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§ 44 lg 4); 7. korraldada oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, v.a probleemtoodete puhul, kus toimib tootja vastutus (§ 65 lg 2); 8. korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumist ja vedu. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik jäätmeseaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi (§ 66 lg 2); 9. korraldada iseseisvalt või koostöös teiste kohalike omavalitsuse üksustega korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessiooni riigihangete seaduses sätestatu kohaselt (§ 67 lg 1); 10. korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni korraldamisel koostada hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduses sätestatust. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides nähakse muu hulgas ette järgmised tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskoht, hankelepingu kestus, veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused, toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu, veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes (§ 67 lg 3);

22

11. jäätmete veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna miinimumsuurus tagaks jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga või piirkonna elanike arv ei oleks üldjuhul suurem kui 30 000 (§ 67 lg 5); 12. informeerida kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga (§ 69 lg 1 1; 13. kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest (§ 69 lg 4); 14. korraldada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist (§ 70); 15. kehtestada kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri (§ 71 lg 1); 16. asutada määrusega jäätmevaldajate register ning kehtestada registri pidamise korra (71 1 lg 1); 17. õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt jäätmeseaduse § 71 1 lg 1 nimetatud registri andmete kohta. 18. menetleda kohtuväliselt jäätmeseaduse rikkumistest tulenevaid väärtegusid (§ 127 lõige 2 punkt 3); 19. kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub (§ 128 lg 4); 20. kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole oma haldusterritooriumil sisse seadnud korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli see kohustus, või jäätmeseaduse §-s 71 1 sätestatud registri andmetel on üle 2 protsendi jäätmevaldajatest väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi, kannab see kohaliku omavalitsuse üksus tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kulud. Jäätmeseadus sätestab lisaks eeltoodule ka täiendavaid nõudeid jäätmemajanduse korraldamisel: • taaskasutada jäätmed, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; • eelistada jäätmete energiakasutusele jäätmete ringlussevõttu toorme või materjalina; • rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat ja sellist tehnoloogiat, milles jäätmeid võimalikult suures ulatuses taaskasutataks; • taaskasutada või kõrvaldada jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas;

23

• järgida jäätmeseaduse nõuet, mille kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid: üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. • Tootja on kohustatud tema valmistatud, edasimüüdud või imporditud probleemtootest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Probleemtoodeteks on patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ning rehvid. Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja.

4.3 Muud seadused

• Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2). • Alates 2009. aasta 1. jaanuarist tuleb pakendijäätmeid taaskasutada järgmiselt (§ 36): 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60% kalendriaastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 55% ja mitte rohkem kui 80% kalendriaastas. • Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet tegevate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve tegijatest (§ 3 lg 1). Kohalik omavalitsusüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse, maa-arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3). • Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512) sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe (§ 1 lg

24

1). Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid (§ 14 lg 1).

• Keskkonnaministri 29. aprilli 2004 a. määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” (RTL 2004, 56, 938; 108, 1720) kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Ravimisseadusest lähtuvalt tuleb kõlbmatud ravimid kui ohtlikud jäätmed hävitada ettevõttes, millel on ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lisaks isikule, kellele on jäätmeseaduse alusel antud jäätmeluba, peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek (veterinaarravimitega tegeleb veterinaarapteek).

• „Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus“ lähtuvalt esitab käitise asukoha järgne kohaliku omavalitsuse organ kuu aja jooksul pärast kompleksloa taotluse saamist loa andjale kirjalikult oma seisukoha.

• „Säästva arengu seadus“ - Omavalitsusüksuse arengukava kinnitamisel ja ettevõtluse korraldamisel peab kohalik omavalitsus arvestama välislepingutest tulenevaid kohustusi ja nende täitmiseks kinnitatud riiklikke programme (§ 4 lg 2).

• „Planeerimisseadus“ ja „Ehitusseadus“ - reguleerivad erinevate võimutasandite rolle ja suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitise kasutamisel. Oluline aspekt on jäätmekäitlusrajatiste asukoha fikseerimine planeeringutes.

• „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“ - kehtestab keskkonnamõju (ja strateegilise) hindamise korra ja põhimõtted. Reguleerib jäätmekäitluskohtade rajamisega seotud keskkonnamõju hindamist.

• „Veeseadus“ - veekogusse võib uputada või põhjavette paigutada vaid selliseid jäätmeid, milles toimuvad muutused või mille mõjutamine vee poolt ei suurenda keskkonna reostust või kahju tervisele (§ 25 lg 1). Jäätmete uputamiseks veekogusse või põhjaveekihti annab kohaliku omavalitsuse nõusolekul, kui veekogu on eraomandis, ka veekogu omaniku nõusolekul, loa Keskkonnaamet (§ 25 lg 2). Veekogu jääkatet ei tohi reostada ega risustada naftasaaduste, kemikaalide, jäätmete ja muude reoainetega (§ 27 lg 1).

• „Välisõhu kaitse seadus“ - sätestab nõuded jäätmete põletamiseks. Vajalik on erisaasteloa taotlemine jäätmepõletuseks.

• „Keskkonnajärelevalve seadus“ - Käesolev seadus määratleb keskkonnajärelevalve olemuse ja kehtestab keskkonnajärelevalvet teostavate, samuti keskkonnajärelevalvele allutatud isikute ning asutuste õigused ja kohustused ning järelevalvetoimingute korra (§ 1 lg 1). Käsitleb jäätmete keskkonda viimise järelevalvet. Keskkonnajärelevalvet teostavad

25

Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus (§ 3 lg 1). Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja - kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus (§ 6 lg 1).

• „Looduskaitseseadus“ - seaduse eesmärgiks on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;

4.4. Vabariigi Valitsuse määrused

• 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu 1”; • 6. aprilli 2004. a määrus nr 103 „Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord”; • 26. aprilli 2004. a määrus nr 121 „Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm”; • 26. aprilli 2004. a määrus nr 122 „Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta”; • 26. novembri 2004. a määrus nr 346 „Riikliku pakendiregistri põhimäärus”; • 29. mai 2008. a korraldus nr 234 „Riigi jäätmekava 2008-2013 heakskiitmine; • 7. augusti 2008. a määrus nr 124 „Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad 1”; • 20. aprilli 2009. a määruse nr 65 „.Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad 1“; • 23. juuli 2009. a määrus nr 135 „Probleemtooteregistri põhimäärus”; • 17. juuni 2010. a määrus nr 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad”; • 17. juuni 2010. a määrus nr 80 „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord”. • 8. detsembri 2011. a määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud 1”;

26

4.5 Keskkonnaministri määrused

• 5. aprilli 2004. a määrus nr 17 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“; • 20. aprilli 2004. a määrus nr 18 „Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi vormid“; • 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete , mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“; • 22. aprilli 2004. a määrusega nr 25 „Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“; • 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm“; • 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“; • 29. aprilli 2004. a määrus nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“; • 4. juuni 2004. a määrus nr 66 „Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“; • 9. veebruari 2005. a määrus nr 8 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad“; • 15. veebruari 2005. a määrus nr 10 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“; • 20. jaanuari 2006. a määrus nr 6 „Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid“; • 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“; • 2. juuli 2007. a määrus nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu“; • 10. jaanuari 2008. a määrus nr 5 „Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded“; • 25. septembri 2008. a määrus nr 41 „Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“; • 27. aprilli 2009. a määrus nr 21 „Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord“; • 18. augusti 2009. a määrus nr 50 „Pakendiregistri registrikaardi vormid“; • 15. jaanuari 2010. a määrus nr 1 „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord“; • 9. septembri 2010. a määrus nr 47 „Mootorsõiduki osade märgistamise viis ja kord“;

27

• 9. novembri 2010. a määrus nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“; • 16. veebruari 2011. a määrus nr 12 „Probleemtooteregistri registrikaardi vormid“. • 16. juuni 2011. a määrus nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded 1”;

4.6 Riigi jäätmekava

Riigi jäätmekava riiklikku jäätmekäitlust korraldav ja suunav strateegiline dokument. „Riigi jäätmekava 2008-2013“ on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29.mai 2008.a. korraldusega nr 234 (RTL 05.06.2008, 45, 627) ning mille põhieesmärk on jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Riigi jäätmekava on kohalike omavalitsuste jäätmekava koostamise aluseks ning käsitleb kogu Eesti territooriumi. Jäätmekava ajakohastamine toimub iga viie aasta tagant ning peale selle vastuvõtmist tuleb aasta jooksul ajakohastada ka kohalike omavalitsuste jäätmekavad. Riikliku jäätmekava suurimaks eesmärgiks on jäätmetekke vältimine. Jäätmeteket tuleb vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada (sh korduvkasutada ehk ringlusse võtta) ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Jäätmekava hõlmab need jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed.

Riigi jäätmekavas on kajastatud ka jäätmemajanduse otsest seost ka muude kohalikule omavalitsusele pandud ülesannetega nagu heakord, veemajandus jne. Paljusid ülesandeid pole võimalik ühe valla lõikes lahendada ning tulevikus muutub järjest olulisemaks koostööstruktuuride loomine. Antud jäätmekava kehtivusajal võiks koostööstruktuur laieneda viia valla koostöölt kogu maakonda hõlmavaks süsteemiks. Maakonnapõhiste süsteemide eelised on järgmised:

1) Majanduslikult kasulikum st. optimaalsed jäätmekeskused ja kogumispunktid. Halduskulud on madalad, ühistes jäätmeveopiirkondades on teenuse hind ühtlane, ühiselt korraldatud taaskastutatavate jäätmete kogumissüsteem on tõhusam.

2) Mugav ja arusaadav elanikkonnale - prügiveo ja jäätmete sortimise üldpõhimõtted on üle Eesti ühesugused, korraldatud jäätmevedu ja jäätmejaamade võrk ulatub ka hajaasustuspiirkondadesse. Jäätmete kogumise ja edaspidise käitlemise süsteem teenib elanikkonna huve ning on üles ehitatud selliselt, et kohalikel elanikel oleks võimalikult mugav jäätmeid üle anda (tagatakse elanikkonna rahulolu ja maksimaalne sorteerimine ning taaskasutus).

3) Professionaalsem lähenemine. Puudub otsene vajadus igas vallas eraldi jäätmespetsialisti järele. Piirkonna jäätmemajanduse küsimused lahendatakse kompleksselt ning õigusaktid ja

28

muud dokumendid (jäätmekava, jäätmehoolduseeskiri, korraldatud jäätmeveo hanked jms) töötatakse välja ühiselt koostoos kõigi piirkonna KOV-dega.

Riigi jäätmekava eesmärkide püstitamisel on tähtsal kohal katkestada seos keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel. Jäätmekava kontekstis tähendab see seose katkestamist ressursikasutuse, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel. See põhimõte on esitatud ELi kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis. Keskkonna- ning kitsamalt jäätmepoliitika elluviimine eeldab tegevuste planeerimist, mille eesmärgiks on säästev tootmine ja tarbimine, integreeritud tootearendus, tootja vastutus, toote jälgimine kogu olelustsükli vältel ning keskkonnasäästlik riigihange.

Lisaks on riigi jäätmekavas toodud välja jäätmekäitluse lõppladestuskohtade alternatiive prügilale. Selliseks lahenduseks on jäätmepõletustehaste teke. Käesolevaks ajaks pole veel Eestis ühtegi jäätmepõletustehast käivitunud. Sõltumata jäätmepõletustehaste või jäätmekütusetootmiste olemasolust, mis mõlemad võimaldaks saavutada orgaaniliste jäätmete prügilasse ladestamise sihtarve, peavad omavalitsused sellegipoolest rakendama biolagunevate jäätmete liigiti kogumist ning arendama välja vastava käitlussüsteemi. Jäätmevaldajal peab olema võimalus ära anda lahku sorditud ohtlike jäätmeid, pakendijäätmeid, biolagunevad jäätmed ning vanapaberit ja pappi. Tekkinud olmejäätmed oleks tulnud lähtuvalt riigi jäätmekavast ladestada Kagu-Eesti regionaalprügilasse. Vastavalt Riigi jäätmekavale 2008-2013 jäeti Põlvamaa koos Võru-, Tartu- ja Valgamaaga Kagu-Eesti regionaalprügila teeninduspiirkonda. Kuna Kagu-Eestisse regionaalprügila rajamise plaanist on loobutud, siis ladestatakse Põlvamaa jäätmed hetkel valdavalt Väätsa ja Torma prügilasse, kus toimub tavajäätmete ladestamine ja kogumine, ehitus- ja lammutusjäätmete käitlus ning liigiti kogutud jäätmete sorteerimine.

4.7 Muud strateegilised dokumendid

Strateegilised dokumendid on valdkonna dokumendid, mis mõjutavad jäätmehooldust ja -käitlust. Jäätmekava koostamisel ja eesmärkide püstitamisel on arvestatud järgnevaid riiklike arengukavasid ning strateegiaid. Nimetatud dokumente on omakorda arvestatud ka riigi jäätmekava koostamisel: • „Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21““ (RT I 2005, 50, 396) - üldised suundumused; • „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ (RT I 2007, 19,96) - kaugemad suundumused ja eesmärgid; • „Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013“ (RTL 2007, 20, 349) - tegevussuunad ja tegevused koos maksumustega; • „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ (RTL 2007, 7, 123) - suunab ERF ja ÜF vahendite kasutamist keskkonnakaitse, energeetika, kohaliku ja regionaalse arengu,

29

hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiu ja hoolekande arendamise valdkonnas, muu hulgas käsitletakse ka jäätmesektoris kasutatavaid vahendeid, toodud on eesmärgid ning indikaatorid nende saavutamise hindamiseks; • „Biomassi- ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2012“ (RTL 2007, 10, 164) - haakub võimalusega jäätmetest energiat toota; • „Transpordi arengukava 2006-2013“ (RT I 2007, 11, 54) – on seotud jäätmekäitluse infrastruktuuri ja jäätmeveo arendamisega; • „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava 2005-2015“ (RTL 2006, 7, 134) - elektri tootmise kava, taastuvate energiaallikate kasutamine, sh jäätmete energiakasutus.

4.8 Kohalike omavalitsuste strateegilised dokumendid

Lisaks käesolevale jäätmekavale mõjutavad ka jäätmemajanduse arendamist kohalike omavalitsuste arengudokumendid. Kohalikes arengukavades on kajastatud jäätmemajanduse arengut erinevalt, kuid vastavalt seadusele on jäätmekava arengukava üheks osaks. • Kanepi valla arengukava aastatel 2007-2015 – Kinnitatud Kanepi Vallavolikogu 24. mai.2004. a määrusega nr 9, muudetud 18.10.2007. a määrusega nr 25 • Valgjärve valla arengukava 2008-2017 – muudetud Valgjärve Vallavolikogu 20.09.2011. a määrusega nr. 1-1.1-5; • Laheda valla arengukava 2005-2016 – muudetud Laheda Vallavolikogu määrusega 27.09.2011. a; • Kõlleste valla arengukava aastateks 2007-2013 – uuendatud Kõlleste Vallavolikogu 2011. a määrusega; • Vastse-Kuuste valla arengukava 2007-2017 – Kinnitatud Vastse-Kuuste Vallavolikogu 31. jaanuari 2007.a. määrusega nr 1

4.9 Kohalike omavalitsuste jäätmekäitlusalased õigusaktid

• „Jäätmevaldajate registri asutamine ja pidamise kord“ - Vastu võetud Kanepi Vallavolikogu 24.01.2008 määrusega nr 8; • „Kanepi valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine“ - Vastu võetud Kanepi Vallavolikogu 21.02.2008 määrusega nr 11, muudetud 23.10.2008 määrusega nr 26 • „Kanepi valla korraldatud jäätmeveo tingimused ja kord“ - Vastu võetud Kanepi Vallavolikogu 24.01.2008 määrusega nr 7; muudetud 23.03.2008 määrusega nr 13

30

• „Kõlleste valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine“ - Vastu võetud Kõlleste Vallavolikogu 29.12.2005 määrusega nr 9; • „Laheda valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine“ - Vastu võetud Laheda Vallavolikogu 25.11.2004 määrusega nr 14; • „Laheda valla korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend“ - Vastu võetud 28.12.2005 määrusega nr 19; • „Laheda valla korraldatud jäätmeveo tingimused ja kord“ - Vastu võetud Laheda Vallavolikogu 31.01.2008 määrusega nr 2; • „Laheda valla jäätmevaldajate registri asutamine ja jäätmevaldajate registri pidamise põhimääruse kinnitamine“ - Vastu võetud Laheda Vallavolikogu 31.01.2008 määrusega nr 3; • „Valgjärve valla jäätmehoolduse eeskirja kinnitamine“ – Vastu võetud Valgjärve Vallavolikogu 27. jaanuari 2005. a määrusega nr 1-1-1-1; • ”Vastse-Kuuste valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine” - Vastu võetud Vastse-Kuuste Vallavolikogu 27.05.2003 määrusega nr 16;

31

5. Korraldatud jäätmevedu

Jäätmeseaduse § 66 järgi on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse valitud ettevõtja poolt. Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul. Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik jäätmeseaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega. Korraldatud olmejäätmete kogumise ja veo all mõeldakse korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliikide laadimist jäätmetekitaja poolt kogutud jäätmemahutitest (konteineritest) jäätmete transpordiks mõeldud spetsiaalsele prügiautole ning jäätmete vedamist ja edasist suunamist taaskasutusse või kõrvaldamisele.

5.1 Korraldatud jäätmeveo piirkond

Korraldatud jäätmeveo piirkonnad on omavalitsuste volikogude määratud omavalitsuse territooriumid, kus korraldatakse regulaarne korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks konkursi korras välja valitud ja ning veoks ainuõigust omav jäätmekäitlusettevõte. Viie valla ühishankel kuuluvad kõik omavalitsused ühtsesse piirkonda, mida iseloomustavad järgmised näitajad:

Kanepi valla haldusterritoorium Jäätmeveo piirkonnaks on kogu Kanepi valla haldusterritoorium. Kanepi vallas on 21 küla. Elanike arv jäätmeveo piirkonnas on ligikaudu 2700 Majapidamiste arv: 700, sellest Kahepereelamute arv: - 3 kuni 10 korteriga elamute arv: 14 11 ja enama korteriga elamute arv: 15 Ridaelamute arv: - Hetkel jäätmeveoga liitunuid: 360 jäätmevaldajat

32

Kohaliku omavalitsuse korralduse alusel mitteliitunuks loetud kinnistuid: - Muu: korterelamutest on liitunud korraldatud jäätmeveoga 2 korteriühistut (2 x 24 korterit), ülejäänud kortermajad on liitunud ühise mahuti kasutamise kokkuleppe alusel.

Kõlleste valla haldusterritoorium Jäätmeveo piirkonnaks on kogu Kõlleste valla haldusterritoorium. Kõlleste valla territooriumil on 12 küla. Elanike arv jäätmeveo piirkonnas on ligikaudu 1018 Ühepereelamute arv: 190 Kahepereelamute arv: - 3 kuni 12 korteriga elamute arv: 13 10. ja enam korteriga elamute arv: - Ridaelamute arv: - Hetkel jäätmeveoga liitunuid: 174 Kohaliku omavalitsuse korralduse alusel mitteliitunuks loetud kinnistuid: 5

Laheda valla haldusterritoorium Jäätmeveo piirkonnaks on kogu Laheda valla haldusterritoorium. Vallas on 11 küla. Elanike arv jäätmeveo piirkonnas on ligikaudu 1250 Ühepereelamute arv: 250 (elatakse püsivalt sees) Kahepereelamute arv: 0 3 kuni 10 korteriga elamute arv: 3 10. ja enam korteriga elamute arv: 5 Ridaelamute arv: - Hetkel jäätmeveoga liitunuid: 99 kinnistut Kohaliku omavalitsuse korralduse alusel mitteliitunuks loetud kinnistuid: -

Valgjärve valla haldusterritoorium Jäätmeveo piirkonnaks on kogu Valgjärve valla haldusterritoorium. Valgjärve vallas on 16 küla. Elanike arv jäätmeveo piirkonnas on ligikaudu 1473 Ühepereelamute arv: 330 Kahepereelamute arv: 3 3 kuni 10 korteriga elamute arv: 13 10. ja enam korteriga elamute arv: 11 Ridaelamute arv: - Hetkel jäätmeveoga liitunuid: 311 kinnistut Kohaliku omavalitsuse korralduse alusel mitteliitunuks loetud kinnistuid: 8

33

Vastse-Kuuste valla haldusterritoorium Jäätmeveo piirkonnaks on kogu Vastse-Kuuste valla haldusterritoorium. Valla territooriumil on tiheasustusega alaks Vastse-Kuuste alevik ning vallas on üheksa küla. Elanike arv jäätmeveo piirkonnas on ligikaudu 1266. Ühepereelamute arv: 330 Kahepereelamute arv: 2 3 kuni 10 korteriga elamute arv: 6 10. ja enam korteriga elamute arv: 5 Ridaelamute arv: -

5.2 Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

Jäätmevaldaja loetakse Jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldaja jäätmekava tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

5.3 Jäätmeveolepingu sõlmimine

Jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vaheline kokkulepe. Lepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevaldajad, jäätmevedaja ning kohalik omavalitsus vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel jäätmeseadusest, omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjast ning omavalitsuste vastavast määrusest ning riigihanke hankedokumentidest. Jäätmeveoleping on kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte või asutuse ja jäätmevaldaja vahel. Jäätmekäitluslepingus sätestatakse lisaks üldtingimustele, jäätmete kogumise tehnilised tingimused (kogumismahuti suurus, vajadusel kogumismahuti üüritasu, kogumismahuti tühjendamissagedus, jäätmete kogumisteenuse eest tasumise tingimused).

34

5.4 Korraldatud jäätmeveost vabastamine

Kohalik omavalitsus võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui omavalitsus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldajad, kelle vallavalitsus on määratud tähtajaks lugenud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, korraldavad jäätmekäitlust ise kuni vallavalitsuse määratud tähtaja lõpuni. Taotluses märgitakse: 1) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda erandkorras vabastamist teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest; 2) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja enda erandkorras vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumisest; 3) kuidas kavatseb jäätmevaldaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda.

6. Jäätmetekke ülevaade 2008, 2009 ja 2010 a.

Valdade jäätmetekke ülevaade on esitatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateabe Keskus andmetele. Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste jäätmevoogude summaarsed andmed on toodud 2008-2010. a. kohta. Jäätmekava koostamise ajaks polnud veel esitatud andmeid 2011 aasta kohta. Ülevaates on esmalt toodud jäätmetekke Põlvamaa kogumahud koondtabelitena ning järgnevates tabelites peamiste jäätmeliikide kogused omavalitsuste kaupa. Jäätmeliikide ülevaade on koostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu”.

Tabel 7. Jäätmete teke Põlvamaal kokku jäätmealamgruppide lõikes 2008 - 2010 a jäätmearuannete andmetel. Jäätmete 2008 2009 2010 alamgrupp Jäätmete alamgrupi nimi (tonni) (tonni) (tonni) Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, 02 01 jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed 1111,482 548,239 4426,751 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel 02 02 ja töötlemisel tekkinud jäätmed 206,4 0 0 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel 02 03 ja kääritamisel tekkinud jäätmed 780 78 0 02 05 Piimatööstusjäätmed 9803,358 13938,81 3626,546 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud 02 07 kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed 0 0 0 03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 9405,472 6065,635 7307,399 Hapete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel 06 01 ja kasutamisel tekkinud jäätmed 0,448 0 0 Värvide ja lakkide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel 08 01 ja kasutamisel ning ärastamisel tekkinud jäätmed 0 0,392 0,173 Trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel 08 03 ja kasutamisel tekkinud jäätmed 0 0,036 0,047

35

Liimide ja hermeetikute (sealhulgas veekindlust tõstvate ainete) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja 08 04 kasutamisel tekkinud jäätmed 0 0,063 0 09 01 Fotograafiajäätmed 0,249 0,335 0,231 Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed 10 01 (välja arvatud jaotises 19 nimetatud jäätmed ) 21,313 21,3 12,1 Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel 12 01 ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed 0 15,604 16,136 13 01 Hüdraulikaõlijäätmed 1,192 13 02 Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 8,058 4,444 2,373 13 07 Vedelkütusejäätmed 0,45 3,712 15 01 Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) 797,651 599 826,89 15 02 Absorbendid, filtermaterjalid, puhastuskaltsud ja kaitseriietus 0,56 58,017 1,233 Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel 16 01 ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed 439,948 141,647 1415,437 Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete 16 02 ja aparaatide jäätmed 7,85 5,409 16,615 16 03 Praaktootepartiid ja kasutamata tooted 1,01 0,004 0,111 16 05 Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid 0 0,012 0,047 16 06 Patareid ja akud 25,092 26,693 33,855 Veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusjäätmed 16 07 (jaotistes 05 ja 12 nimetatud jäätmed välja arvatud) 0,472 249,38 32,32 17 01 Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 37963,16 9582,14 1358,72 17 02 Puit, klaas ja plast 0,5 5,5 118,82 Bituumenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv 17 03 ja tõrvasaadused 899,48 200 521,2 17 04 Metallid (sealhulgas sulamid) 3416,698 2501,136 5026,446 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), 17 05 kivid ja süvenduspinnas 153,14 978,091 453,66 17 06 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 19,93 79,367 52,64 17 09 Muu ehitus- ja lammutuspraht 595,975 368,196 392,152 Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, 18 01 ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed 256,213 4,526 4,716 Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või 18 02 ärahoidmisel tekkinud jäätmed 0,025 0,118 0,158 Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel (nt kroomi- ja 19 02 tsüaniidiärastusel, neutraliseerimisel) tekkinud jäätmed 0 30,76 0 19 08 Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed 16896,333 9411,923 11003,28 Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või 19 12 granuleerimisjäätmed 0,28 0 0 Olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmed 20 01 (v. a alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 626,132 311,936 423,41 20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed) 311 305,5 320,59 20 03 Muud olmejäätmed 5058,308 4970,569 4314,965 KOKKU (tonni) 88 808,2 50 506,5 41 709,0

Kolme viimase aasta andmed näitavad töötleva tööstuse jäätmetekke üldist vähenemist, kuigi statistilisi andmeid mõjutab jäätmete üleandmise hetk kalendriaastal. Piimatööstus kui ka puidujäätmete taaskasutamise osa suureneb aasta-aastalt ning tulenevalt sellest väheneb ka

36

koguteke. Ülejäänud jäätmeliikide osas esineb sama statistiline kõikumine ning väiksemate jäätmete koguste puhul võib protsentuaalne muutus olla mitmekordne, aga kogu jäätmete hulgas see märkimisväärset erinevust esile ei too. Parema ülevaate saab olmejäätmete, kalmistujäätmete ja pakendijäätmete osas. Kalmistujäätmete teke on aastate lõikes jäänud samaks ning see on eelkõige tingitud regulaarsest jäätmete äraveost valdade kalmistutel ja Põlva linna kalmistu kompostimisplatsi normaalsest toimimisest. Olmejäätmete osakaal on iga aasta langenud, mis annab tunnistust paremast jäätmete sortimisest ning pakendijäätmete eraldikogumise tõhususest. Samuti põhjustab olmejäätmete langust ka tarbimise üldine vähenemine masu tingimustes. Metallijäätmete kogumist on jäätmekäitlejatel omavalitsuse täpsusega raske määratleda, kuna üldjuhul puudub metallimüüjatel teave, kust vanametallid pärit on (osadel juhtudel ei soovita seda lihtsalt öelda). Lähiaastate jäätmeteket on äärmiselt keeruline prognoosida, arvestades Eesti majanduse hetkeseisu. Oluliselt on kasvanud tööpuudus, langenud on sissetulekud ning samuti on stabiliseerunud tarbimismahud. Jäätmetekke mahud jäävad siiski sõltuvusse tarbimismahtudega ning võivad kohati langeda, kuna jäätmekogumisrajatiste võrgu arenguga (valdade jäätmejaamad) seoses on elanikel olnud võimalus aastate jooksul kogutud jäätmetest lahti saada (puudutab just eriliigilisi ja suuremõõtmelisi jäätmeid). Jäätmetekke maht sõltub eelkõige inimtegevusest ning tarbimisharjumustest, samuti tootjatest, kes tegelevad kaupade valmistamise ja pakendamisega. Raske on prognoosida, kuidas reaalne jäätmetekke maht kajastub läbi jäätmearuannete riiklikus jäätmestatistikas, kuna jäätmestatistika on ainus alus, mille järgi plaane teha.

Tabel 8. Omavalitsustes tekkivate jäätmete koguhulk perioodil 2008-2010.

2008 2009 2010 Omavalitsus (t/a) osakaal (t/a) osakaal (t/a) osakaal Kanepi vald 772,191 25,02 645,688 36,33 870,489 34,67 Kõlleste vald 401,567 13,01 228,928 12,88 281,315 11,20 Laheda vald 399,971 12,96 226,02 12,72 336,107 13,39 Valgjärve vald 749,318 24,28 471,046 26,51 405,484 16,15 Vastse-Kuuste vald 763,116 24,73 205,486 11,56 617,292 24,59 KOKKU 3086,163 100% 1777,168 100% 2510,687 100%

Tabeli koostamisel on eemaldatud statistilised kõikumised, mis viiksid tekkinud jäätmete osakaalu ebaloomulikult suureks. Sellisteks ühekordseteks statistiliste andmete muutusteks olid: • 2009 aastal tekkis Valgjärve vallas ca 1000 tonni puidujäätmeid rohkem kui teistel aastatel; • 2010 aasta Vastse-Kuuste vallas tekkinud põllumajandusjäätmete koguse suurenemine oli ca 3800 tonni.

Peamiseks probleemiks jäätmestatistika täpsustamisel võib pidada ebaseaduslikul ja isetegevuslikul viisil kõrvaldatud jäätmete hulka. Ri ikl ikust jäätmestatistikast on välja jäänud korraldatud olmejäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad, illegaalselt ladestatavad jäätmed (sh. isetekkelised ladestuspaigad), te kk ekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed. Nimetatud probleemid on

37

suureks probleemiks maapiirkondade jäätmekäitluse korraldamisel, kuna puudub täpne ülevaade reaalsetest jäätmekogustest.

Tabel 9. Kanepi valla jäätmeteke jäätmete alamgruppide lõikes 2008 - 2010 a jäätmearuannete andmetel

Jäätmete 2008 2009 2010 alamgrupp Jäätmete alamgrupi nimi (tonni) (tonni) (tonni) Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja 02 01 kalapüügil tekkinud jäätmed 77,904 36,543 47,661 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel 02 02 tekkinud jäätmed 206,4 0 0 02 05 Piimatööstusjäätmed 0 0 0 03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 20 43,2 97,4 15 01 Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) 16,176 10,26 39,666 15 02 Absorbendid, filtermaterjalid, puhastuskaltsud ja kaitseriietus 0,002 0 0 Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel 16 01 ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed 13,2 30,063 73,024 Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide 16 02 jäätmed 0 0 0,638 16 05 Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid 0 0,012 16 06 Patareid ja akud 0,009 0,013 1,282 Veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusjäätmed (jaotistes 05 ja 12 16 07 nimetatud jäätmed välja arvatud) 0 0 32,32 17 01 Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 0 7,16 41,72 17 02 Puit, klaas ja plast 0 2,5 0 Bituumenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv 17 03 ja tõrvasaadused 10,7 0 21,2 17 04 Metallid (sealhulgas sulamid) 20,09 1,112 87,682 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja 17 05 süvenduspinnas 70,4 84,06 38,34 17 06 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 2,1 14,493 20,26 17 09 Muu ehitus- ja lammutuspraht 17,59 48,904 15,07 Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või 18 01 ärahoidmisel tekkinud jäätmed 0 0,021 0 Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel 18 02 tekkinud jäätmed 0,025 0,085 0,029 Olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmed (v. a 20 01 alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 6,975 11,321 18,559 20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed) 67,99 20 03 Muud olmejäätmed 310,62 355,941 267,648 KOKKU (tonni) 772,2 645,7 870,5

38

Tabel 10. Kõlleste valla jäätmeteke jäätmete alamgruppide lõikes 2008 - 2010 a jäätmearuannete andmetel Jäätmete alam- 2008 2009 2010 grupp Jäätmete alamgrupi nimi (tonni) (tonni) (tonni) Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja 02 01 kalapüügil tekkinud jäätmed 19,232 70,726 87,708 Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel 12 01 ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed 0 0 0 13 02 Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,05 0 0 15 01 Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) 7,885 5,082 24,132 Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel 16 01 ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed 1,044 3,218 2,96 16 06 Patareid ja akud 0,27 0,151 0,344 17 01 Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 36840 9550 845 17 03 Bituumenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv ja tõrvasaadused 240 0 0 17 04 Metallid (sealhulgas sulamid) 12,513 0,455 34,325 17 06 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 0 8,46 9,965 17 09 Muu ehitus- ja lammutuspraht 19,525 17,23 12,17 Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel 18 02 tekkinud jäätmed 0 0,023 0,039 Olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmed (v. a 20 01 alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 15,079 6,252 5,096 20 03 Muud olmejäätmed 85,969 117,331 104,576 KOKKU (tonni) 37 241,6 9 778,9 1 126,3

Tabel 11. Laheda valla jäätmeteke jäätmete alamgruppide lõikes 2008 - 2010 a jäätmearuannete andmetel

Jäätmete alam- 2008 2009 2010 grupp Jäätmete alamgrupi nimi (tonni) (tonni) (tonni) Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja 02 01 kalapüügil tekkinud jäätmed 52,43 22,28 11,695 03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 0 18 101,47 Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (välja arvatud 10 01 jaotises 19 nimetatud jäätmed ) 15,62 14,8 5 Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel 12 01 ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed 0 1,676 0 15 01 Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) 104,577 62,768 40,211 Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel 16 01 ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed 0 1,796 24,01 16 02 Elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide jäätmed 0 0 0,009 16 06 Patareid ja akud 0 0 0,866 17 01 Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 23,16 14,44 0 17 03 Bituumenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv ja tõrvasaadused 0,78 0 0 17 04 Metallid (sealhulgas sulamid) 36,92 0 56,006 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja 17 05 süvenduspinnas 4,38 11,36 0 17 06 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 0 3,92 8,002

39

17 09 Muu ehitus- ja lammutuspraht 4,89 2,83 3,82 Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või 18 01 ärahoidmisel tekkinud jäätmed 0 0 0,195 Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel 18 02 tekkinud jäätmed 0 0 0,003 Olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmed (v. a 20 01 alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 2,397 0,754 13,562 20 03 Muud olmejäätmed 154,817 71,396 71,258 KOKKU (tonni) 400,0 226,0 336,1

Tabel 12 Valgjärve valla jäätmeteke jäätmete alamgruppide lõikes 2008 - 2010 a jäätmearuannete andmetel

Jäätmete alam- 2008 2009 2010 grupp Jäätmete alamgrupi nimi (tonni) (tonni) (tonni) Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja 02 01 kalapüügil tekkinud jäätmed 40,166 34,46 35,879 02 05 Piimatööstusjäätmed 0 0 0 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) 02 07 tootmisjäätmed 0 0 0 03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 357,292 1256,855 12,139 15 01 Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) 15,648 22,619 37,188 Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel 16 01 ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed 2,191 2,678 45,871 16 06 Patareid ja akud 1,346 0 0,588 17 01 Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted 0 0 98 17 04 Metallid (sealhulgas sulamid) 70,84 0 53,997 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja 17 05 süvenduspinnas 0 0,46 0 17 06 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 0 16,693 0 17 09 Muu ehitus- ja lammutuspraht 116,655 18,971 3,73 Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või 18 01 ärahoidmisel tekkinud jäätmed 0,003 0,031 0,007 Olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmed (v. a 20 01 alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 7,949 6,829 12,763 20 03 Muud olmejäätmed 137,228 111,45 105,322 KOKKU (tonni) 749,3 1 471,0 405,5

Tabel 13. Vastse-Kuuste valla jäätmeteke jäätmete alamgruppide lõikes 2008 - 2010 a jäätmearuannete andmetel

Jäätmete alam- 2008 2009 2010 grupp Jäätmete alamgrupi nimi (tonni) (tonni) (tonni) Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja 02 01 kalapüügil tekkinud jäätmed 501,131 12,275 3892,062 02 05 Piimatööstusjäätmed 0 0 0 13 02 Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,19 0 0 15 01 Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed) 31,209 10,949 68,695

40

Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel 16 01 ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed 0,051 0,008 7,166 Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide 16 02 jäätmed 0 0 0,88 16 06 Patareid ja akud 0,336 0 0 17 02 Puit, klaas ja plast 0,5 0 0 17 04 Metallid (sealhulgas sulamid) 0 48 283,284 Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja 17 05 süvenduspinnas 14,96 0 0 17 06 Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 0 4,053 1,1 17 09 Muu ehitus- ja lammutuspraht 8,6 17,994 24,575 Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või 18 01 ärahoidmisel tekkinud jäätmed 0,018 0 0,005 Olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmed (v. a 20 01 alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 29,202 7,328 35,218 20 03 Muud olmejäätmed 176,919 104,879 196,307 KOKKU (tonni) 763,1 205,5 4 509,3

Kokku kogutud segaolmejäätmete kogused on vähenenud ka valdade lõikes. Samal ajal on oluliselt suurenenud liigiti kogutud jäätmete hulk. Eesti keskmine segaolmejäätmete teke elaniku kohta aastas on hinnanguliselt 400 kg (Keskkonnaministeerium, 2008). Riikliku jäätmestatistika puhul tuleb arvestada, et selles võib esineda ebatäpsusi. Paljud jäätmevedajad teenindavad ka naaberomavalitsusi ja maakondi ning jäätmed satuvad jäätmekäitluskohta koos, ilma et oleks täpselt eristatud, kui palju jäätmeid kogutakse konkreetsest vallast. Samuti põhjustab ebatäpsust asjaolu, et ettevõtted ja prügilad on esitanud erinevaid andmeid prügilas vastu võetud jäätmekoguste kohta. Ka elanikud võivad ise oma jäätmed otse jäätmejaamadesse üle anda ning enamasti ei täpsustata seejuures jäätmete päritolu.

6.1 Olmejäätmed

Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmete seas võib olla tavajäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmed tekivad inimeste igapäevase elutegevuse käigus ning on oma

olemuselt heterogeensed ja muutliku koostisega. Koguseliselt tekib enim segaolmejäätmeid Kanepi vallas. Kõige rohkem segaolmejäätmeid inimese kohta tekib aga Vastse-Kuuste vallas (vt. tabel). 2010. a. tekkis ühe elaniku kohta segaolmejäätmeid Vastse-Kuuste vallas 155,06 kg ning Laheda vallas 57,01 kg. Vastavalt kehtivale riigi jäätmekavale tekib Eestis aastas ühe elaniku kohta 200-300 kg. Statistika põhjal on võimalik järeldada, et jäätmetest vabanetakse eri viisil ning tihtilugu ebaseaduslikult. Samuti annab valdadest erineva statistilise keskmise korraldatud olmejäätmetega liitunute kinnistute arv.

41

Tabel 14. Omavalitsustes tekkivate segaolmejäätmete kogus elaniku kohta 2008-2010. a.

elanike kg/inimese Omavalitsus 2008 2009 2010 arv kohta Kanepi 310,62 355,94 267,65 2 700 99,13 Kõlleste 85,97 117,33 104,58 1 018 102,73 Laheda 154,82 71,40 71,26 1 250 57,01 Valgjärve 137,23 111,45 105,32 1 473 71,50 Vastse-Kuuste 176,92 104,88 196,31 1 266 155,06

6.2 Biolagunevad jäätmed

Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja pargijäätmed, puit, reoveesete ning loomaväljaheited. Eramajapidamistes aiajäätmed kompostitakse või söödetakse loomadele. Üldkasutataval haljastusaladel, parkides ja kalmistutel tekkivad jäätmed on valdavalt orgaanilised jäätmed, mis sisaldavad teataval määral ka muid jäätmeid. Biolagunevate köögijäätmete iseloom on teistest biolagunevatest jäätmetest erinev (nt suuremad lõhnaprobleemid), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete kogumiskonteinereid tühjendada vähemalt kord nädalas. Aia- ja haljastujäätmete puhul on tegemist hooajaliselt tekkivate jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või viia need spetsiaalsele biolagunevate jäätmete kompostimisplatsile. Tulenevalt ELi õigusaktidest on oluline vähendada prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka. Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid: 1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; 2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; 3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

Hetkel puudub Põlvamaal biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalus (toidujäätmed). Aia, haljastus ning pargijäätmete kompostimist võimaldab Põlva linna kalmistu juurde rajatud kompostimisplats, aga sinna ei viida toidujäätmeid. Sellest tulenevalt ei korraldatud hanget ka biolagunevate jäätmete kogumiseks. Loodetavasti lähiajal tekivad piirkonnas lahendused ka toidujäätmete kompostimiseks ning järgmise korraldatud olmejäätmete veo hanke raames on võimalik ka kortermajade ja ettevõtete juurest biolagunevaid jäätmeid koguda. Hajaasustuses on eramajapidamistel selleks loodud kompostimisvõimalused ning viies vallas sellega probleeme ei ole. Peale hetkel kehtiva korraldatud olmejäätmete veo hanke perioodi lõppu on vajalik biolagunevaid jäätmeid eraldi koguda, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit. Väikeelamutes tuleb köögijäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Haljastusjäätmete osa suurendab ka kohalike kalmistute biolagunevad jäätmed, mis osadel kalmistutel kompostitakse ning

42

seetõttu ei kajastu jäätmestatistikas. Näiteks Kanepi vallas on kalmistu külastajatele on jäätmete liigiti kogumiseks paigutatud eraldi kogumismahuteid.

Joonis 2. Valdades olevad kalmistud ja suuremad pargid.

43

6.3 Paber ja kartong

Suur osa paberist ja -kartongist on materjalina taaskasutatav juhul, kui see kogutakse kokku kuiva ja puhtana. Paberi ja kartongi kogumine pole hetkel hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, kuna valdades on loodud selleks avalikud kogumispunktid koos konteinerpargiga. Arvestades valdade tiheasustusalade suurusi, siis jäävad sellised kogumiskohad kõigile jäätmetekitajaile mõistlikku kaugusesse. Peale hetkel kehtiva korraldatud olmejäätmete veo hanke perioodi lõppu on mõistlik paberit ja pappi eraldi koguda kortermajades, kus on 10 ja enam korterit. Vähem kui kümne korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale või -käitlejale. Taaskasutusorganisatsioonide andmetel pandi paberpakendi kogumiskonteineritesse märkimisväärses kogused vanu ajalehti ja ajakirju (hinnanguliselt 50-75% kogu materjalikogusest), mille kogumine pole taaskasutusorganisatsioonide ülesanne. Paber, papp ja kartong moodustavad segaolmejäätmetest 17,3% (SEI, 2008). Seejuures on ahikütte või kaminaga elamutes paberi osakaal väiksem ja kaugküttega elamutes suurem. Prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas on paberi osa oluliselt väiksem, sest palju paberijäätmeid põletatakse. Suur osa vanapaberist on taaskasutatav uue paberi tootmiseks, kui materjal puhta ja kui vana kokku koguda.

6.4 Pakendijäätmed

Vastavalt Pakendiseadusele loetakse pakendiks mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Pakendite liigid vastavalt pakendiseadusele: • Müügipakend ehk esmane pakend - lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa; • Rühmapakend ehk teisene pakend - mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata; • Veopakend ehk kolmandane pakend - mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid. Alates 2004. a. 1. maist toimib Eestis tootjavastusel põhinev pakendikogumissüsteem. Tootjavastutuse rakendamiseks on Eestis loodud neli pakendijäätmete kogumisega tegelevat pakendiorganisatsiooni: MTÜ Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, kes tegelevad segapakendi (metall, plast, klaas, paber-papp jne)

44

kogumisega ning MTÜ Eesti Pandipakend tegeleb pandiga koormatud joogipakendi kogumise ja taaskasutamisega. Vastavalt riiklikule jäätmestatistikale moodustavad pakendijäätmed 0,72% jäätmete kogumassist. Pakendikonteinereid korterelamutele pakuvad taaskasutusorganisatsioonid koostöös jäätmevedajatega vastavalt kehtivale hinnakirjale. Jäätmevedajate andmetel on korteriühistutelt ja eramajaomanikelt kokku kogutud pakendijäätmete kvaliteet tunduvalt parem kui avalikes pakendikonteinerites. Üheks põhjuseks on asjaolu, et kortermajades teeb pakendikonteineri sisu üle järelevalvet korteriühistu iseseisvalt. Juhul kui konteineri sisu on rikutud, tuleb ühistul jäätmevedajale maksta segaolmejäätmete vedamise tasu. Samuti asub pakendikonteineri kõrval alati segaolmejäätmete konteiner, mistõttu tuleb harvem ette pahatahtlikku risustamist. Avalike konteinerite puhul on üks peamisi probleeme konteinerite ümbruse puhtus. Korteriühistu pakendikonteinerite puhul seda probleemi ei ole, sest kojamees hoolitseb maja ja selle ümbruse puhtuse eest.

Pakendijäätmete liigiline koostis on tiheasustusalal ja hajaasustuses suhteliselt erinev. Sarnaseid jooni on võimalik leida metallpakendite ja muude jäätmete hulgas (osakaal väga väike). Suurim erinevus on paberi- ja kartongpakendite ning klaaspakendite osakaaludes. Kui tiheasustuses moodustavad paberi- ja kartongpakendid ligikaudu poole pakendite massist, siis hajaasustuses ca 15%. Statistika viitab paberi ja papi rohkele põletamisele valdavalt individuaalelamutega maapiirkondades. Erinevused on ka klaaspakendite osakaaludes: hajaasustuses ca 30%, ülejäänud vallas ca 60%.

Joonis 3. Pakendite liigiline koostis Eestis - tiheasustuses (massiprotsentides).

45

Joonis 4. Pakendite liigiline koostis Eestis - hajaasustuses. (massiprotsentides).

6.5 Pandipakendi kogumissüsteem

Pandipakendi tagasivõtmiste kohustus on pakendiseaduse § 20 kohaselt kõigil pakendatud kauba müüjail, kelle müügikoha suurus on 200 m2 või rohkem. Pakendi tagasivõtmine peab olema korraldatud müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal. Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib sellise pandipakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

6.6 Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed moodustavad alla 1% jäätmete kogumassist, kuid vaatamata väiksele hulgale on nende kogumine eraldiseisvalt äärmiselt oluline, kuna sisaldavad ohtlikke aineid inimesele ja keskkonnale. Ohtlikke jäätmete alla kuuluvaid alaliike on äärmiselt palju, kuid laias laastus kuuluvad ohtlike jäätmete alla õlid, lakid, värvid, lambid, happed, kütused, pestitsiidid, ravimid, lahustid, asbesti ja muid ohtlikke kemikaale sisaldavad ained ja materjalid. Käesolevas jäätmekavas on ohtlike jäätmete all käsitletud ka probleemtoodete jäätmeid nagu akud ja patareid. Ohtlike jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlike jäätmeid. Ohtlikke jäätmeid saavad valdade elanikud anda üle jäätmejaamades, mis on olemas kõigis 5 vallas (Kanepi valla jäätmejaam, Krootuse jäätmejaam, Tilsi jäätmejaam, Valgjärve jäätmejaam, Vastse-Kuuste jäätmejaam). Jäätmete üleandmine on tasuta ning lisaks jäätmejaamadele kogutakse jäätmeid ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse

46

toel ka ohtlike jäätmete kogumisringi raames. Keskkonnakaitse seisukohalt on väga oluline koguda ohtlikke jäätmeid eraldi, sest loodusesse sattudes neis sisalduvad mürgid või muud kahjulikud ained reostada suuri maa-alasid või veekogusid. Suuri ohtlike jäätmete koguseid tekitavaid tööstusettevõtteid valdades pole. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed sarnanevad majapidamistes tekkivatega: vanaõlid ning muud õlidega seonduvad jäätmed, vanad akud ning patareid ja elavhõbedalambid. Valdades on ohtlike jäätmete kogumisringe regulaarselt korraldatud juba 2000. aastast ning nende kogumisega on tegelenud AS Epler & Lorenz.

6.7 Elektri- ja elektroonikaseadmed / probleemtooted

Jäätmeseaduse § 25 kohaselt kuuluvad elektri- ja elektroonikajäätmed probleemtoodete hulka, mis võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu kuna võivad sisaldada eri liiki ohtlikke jäätmeid. Elektroonikaseadmed võivad sisaldada näiteks raskemetalle, halogeenitud ühendeid ja asbesti. Vanad kodumasinad – näiteks külmikud võivad sisaldada osoonikihti lagundavaid freoone. Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta kehtib üks ühe vastu printsiip - Tootja on kohustatud turustaja müügikohtade kaudu tarbijalt tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. Tootja oli kohustatud elektri- ja elektroonikaseadmete tarbijale müügikohtade kaudu tegema kättesaadavaks teabe elektroonikaromude tagastamiskohtade kohta (asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast teavet) ning teave nimetatud võimaluse kohta tuua elektroonikaromu tagasi müügikohta. Elektri- ja elektroonikaseadmete tarbijad saavad oma elektroonikaromud kogumispunktidesse ära anda tasuta. Kõik kogumispunktides kokkukogutavad elektroonikaromud suunatakse edasisse käitlusesse ning taaskasutusse vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. Kogumispunktides tasuta vastuvõetavate seadmete nimekirja kuuluvad: • suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms); • väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms); • kodused IT & telekomseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms); • tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms); • luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid; • elektritööriistad (va. tööstuslikud); • elektrilised mänguasjad; • seire ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms) Seoses 26. septembril 2008. aastal jõustunud Vabariigi Valitsuse määruse nr 124 “Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise

47

nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad” nõuetega on kõikides müügikohtades, kus müüakse patareisid, võimalik neid ära anda.

Elektri- ja elektroonikajäätmete kogumist Eestis korraldavad tootjavastusorganisatsioonid MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu. Vabariigi Valitsuse määruse „Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad” § 10 lõike 5 punkti 1 kohaselt on tootja kohustatud turustaja müügikohtade kaudu tarbijalt tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. Seega on ka kauplused kohustatud uue elektroonikaseadme müümisel vana samalaadse seadme tagasi võtma. Jäätmeseadus käsitleb probleemtoodetena tooteid, millele laieneb tootja vastutuse põhimõte. Tootja vastutusega kaetud tootjad ja maaletoojad on kohustatud tagama neist toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja nende nõuetekohase käitlemise korraldamise, kattes samas kõik sellega seotud kulud.

Probleemtooted on ka mootorsõidukid ja nende osad (sh rehvid) Probleemtoodete kogumis- ja taaskasutussüsteem toimub läbi probleemtooteregistri (edaspidi PROTO), kuhu tootja peab ennast registreerima ja regulaarselt andmeid esitama. Üldjuhul on tootjale kehtestatud kohustus probleemtooteid vastavalt märgistada ning samuti teavitada avalikkust, sh lõppkasutajaid, probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise toimimisest. Tootja võib valida, kas ta täidab eespool nimetatud kohustused individuaalselt või annab oma kohustused üle tootjate ühendusele ehk tootjavastutusorganisatsioonile (TVO) kirjaliku lepingu alusel või TVO-ga ühinedes. Vanarehvide kogumist reguleerib lisaks Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määrus nr 80 „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord“. Nimetatud määruse § 5 kohaselt on tootjad kohustatud vanarehvid tasuta tagasi võtma piiramata koguses: rehvide kasutajalt, mootorsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt (v.a hooldustöökojalt, kes tegeleb ka romusõidukite töötlemisega), kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt. Piiramatus koguses rehve saab üle anda ka jäätmejaamades. Samuti võtab vanarehve vastu suur osa rehvide müügiga tegelevaid ettevõtteid, kui samast ettevõttest ostetakse uued rehvid.

6.8 Tervishoiuasutuste jäätmed

Tervishoiuasutustes tekib lisaks olmejäätmetele rohkesti mitmesuguseid spetsiifilisi jäätmeid. Tervishoiuasutustes tuleb rakendada jäätmete liigiti kogumist – kõik ohtlikud jäätmed tuleb nakkusohu vältimiseks koguda ja kõrvaldada nõuetekohaselt ning vältida nende sattumist prügilatesse. Tervishoiuasutustes jäätmete käitlemise korra omavalitsuse territooriumil sätestatakse vastava omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjadega.

48

6.9 Ehitus- ja lammutusjäätmed

Igasugune ehitus- ja lammutustegevus toob kaasa jäätmete tekke. Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvijäägid). Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamine ning vanade renoveerimine ja lammutamine. Potentsiaalselt võivad ehitusjäätmed sisaldada ka ohtlikke aineid nagu asbest, keemiliselt töödeldud puit jne. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist reguleerivad omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad. Ehitusjäätmete käitlemise küsimused tuleb lahendada juba ehitise projekteerimise etapis. Ehitise vastuvõtmisel tuleb muude dokumentide hulgas esitada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Hinnanguliselt tekib väikelinnades/valdades ehitus- ja lammutusjäätmeid 150-300 kg/a elaniku kohta (Jäätmekava koostamise juhend, Sihtasutus REC , 2003). Võib eeldada, et tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete kogus on olulisel määral suurem kui ametlikus statistikas kajastub, kuna suur osa neist käideldakse segaolmejäätmetena või taaskasutatakse kohapeal. Tegelikkuses tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste kohta puudub põhjalik ülevaade, omavalitsustes ehitusega tegelevad ettevõtted jäätmearuandeid valdavalt ei esita.

7. Valdades tegutsevad jäätmekäitlejad

Seoses korraldatud olmejäätmete veo teenuse kontsessiooni hankega on käesoleva jäätmekava koostamise ajal muutunud olmejäätmete vedaja ning sellega kaasneva teenuse pakkumine. Hetkel kogub valdades segaolmejäätmeid AS Ragn-Sellsi asemel AS Veolia Keskkonnateenused. Ohtlikke jäätmeid kogub AS Epler & Lorenz. Antud ettevõte on siiamaani läbi viinud iga-aastaseid ohtlike jäätmete ja vanade kodumasinate kogumisringe valdades. AS Epler & Lorenz kogub ja käitleb eelkõige ohtlike jäätmete kogumispunktidest pärit ning kogumisringidel kogutud ohtlikke ja taaskasutatavaid jäätmeid. Samuti tegutsevad valdades pakendiorganisatsioonid ja neid esindavad jäätmevedajad. Teiste jäätmeliikide kogumine on olnud suhteliselt marginaalne ning neid koguvad ettevõtted on toodud alljärgnevas tabelis.

49

Tabel 14. Valdades jäätmevedu teostavad ettevõtted ja kogutavad jäätmeliigid

Jäätmete Omavalitsus Registrikood Ettevõtte nimi alamgrupp 2008 2009 2010 Kanepi vald 10005406 TOMAS KOKK 20 01 * 10076062 VP Autolammutus, OÜ 16 01 * 10136864 Epler & Lorenz, AS 15 01 * * * 15 02 * 16 01 * * 16 06 * * 20 01 * * * 20 03 * * 10167439 Kuusakoski AS 16 01 * 16 02 * 16 06 * 20 01 * 10253245 Semako Romulad OÜ 16 01 * 10254782 JÕGEVA ELAMU, AS 15 01 * * 10306958 Ragn-Sells AS 15 01 * * * 20 01 * * 20 02 * 20 03 * * * AARDLA AUTOLAMMUTUS, 10802924 OÜ 16 01 * 10814608 Veolia Keskkonnateenused, AS 15 01 * * 20 01 * * 20 03 * * * 10945262 PKM Grupp OÜ 20 03 * * 11074510 RaKa Kaevandused OÜ 16 01 * * * 11083514 Eesti Pandipakend, OÜ 15 01 * * * 11406030 OMELMET OÜ 16 01 *

Kõlleste vald 10005406 TOMAS KOKK 16 01 * 20 01 * 10136864 Epler & Lorenz, AS 15 01 * * * 16 01 * * 16 06 * * * 20 01 * * * 20 03 * * 10149813 Räpina Paberivabrik, AS 20 01 * 10167439 Kuusakoski AS 16 06 * * 10254782 JÕGEVA ELAMU, AS 15 01 * * 10306958 Ragn-Sells AS 15 01 * * * 20 03 * * * 10697462 AMESTOP, OÜ 20 03 * AARDLA AUTOLAMMUTUS, 10802924 OÜ 16 01 * 10814608 Veolia Keskkonnateenused, AS 15 01 * * * 20 03 * * 10945262 PKM Grupp OÜ 20 03 * * 11083514 Eesti Pandipakend, OÜ 15 01 * * *

50

Laheda vald 10136864 Epler & Lorenz, AS 15 01 * 16 01 * * 16 02 * 20 01 * 10149813 Räpina Paberivabrik, AS 15 01 * 10167439 Kuusakoski AS 15 01 * 16 01 * 16 06 * 20 01 * 10254782 JÕGEVA ELAMU, AS 15 01 * * 10306958 Ragn-Sells AS 15 01 * * * 20 01 * * * 20 03 * * * 10767754 VALLESBURG, OÜ 20 01 * 10814608 Veolia Keskkonnateenused, AS 15 01 * * * 20 01 * * * 20 03 * 10945262 PKM Grupp OÜ 20 03 * * 11074510 RaKa Kaevandused OÜ 16 01 * 11083514 Eesti Pandipakend, OÜ 15 01 * * * 11203114 Santerman OÜ 15 01 * * * 11439259 Eesti Vanapaber OÜ 15 01 * 20 01 * Eesti Vanapaber OÜ 15 01 * 20 01 *

Valgjärve vald 10136864 Epler & Lorenz, AS 15 01 * * * 16 01 * * * 16 06 * 20 01 * * * 20 03 * 10167439 Kuusakoski AS 16 01 * 16 06 * * 20 01 * 10254782 JÕGEVA ELAMU, AS 15 01 * * 10306958 Ragn-Sells AS 15 01 * * * 20 01 * 20 03 * * * 10665189 Selmet Invest, OÜ 16 01 * 10814608 Veolia Keskkonnateenused, AS 15 01 * * * 20 01 * * 20 03 * * * 10945262 PKM Grupp OÜ 20 03 * * 11074510 RaKa Kaevandused OÜ 16 01 * 11083514 Eesti Pandipakend, OÜ 15 01 * * * 11406030 OMELMET OÜ 16 01 *

Vastse-Kuuste vald 10005406 TOMAS KOKK 20 01 * 10136864 Epler & Lorenz, AS 15 01 * * 16 01 * * 20 01 * * 20 03 * 10167439 Kuusakoski AS 16 01 *

51

16 02 * 16 06 * 20 01 * 10254782 JÕGEVA ELAMU, AS 15 01 * * 10306958 Ragn-Sells AS 15 01 * * * 16 01 * 20 01 * * * 20 03 * * * 10605715 Eesti Metall OÜ 16 02 * 10814608 Veolia Keskkonnateenused, AS 15 01 * * * 20 03 * * * 10945262 PKM Grupp OÜ 20 03 * * 11071782 Utileek Lõuna OÜ 20 01 * 11083514 Eesti Pandipakend, OÜ 15 01 * * *

Tabel 15. Jäätmearuande esitanud jäätmetekitajad Põlvamaa viies vallas ja nende poolt tekitatud jäätmed aastatel 2008 – 2010 Aasta / tonni Registri- Omavalitsus kood Ettevõtte nimi Tegevuskoha nimi 2008 2009 2010 ARKE Kanepi vald 10080997 LIHATÖÖSTUS, AS Põlgaste tootmistsehh 267,4 10085931 EKSO FARM OÜ Vapa laudakompleks 50,193 Kanepi Kanepi Põllumajanduslik Põllumajanduslik OÜ OÜ 50,516 28,685 10191840 Kaska-Luiga talu Uiburindu farm 7 15,404 55,396 324,916 44,089 105,589 Kõlleste vald 10034112 Krootuse Agro AS Krootuse Agro AS 14,215 69,557 Tõmmoja farm 71,705 10666645 AAV Teenused, OÜ 9550 14,215 9619,56 71,705 Laheda vald 10081873 Madesaare UÜ Tilsi katlamaja 15,62 14,8 10081904 SUWEM, AS 1,47 15,62 14,8 1,47 Valgjärve vald 10084788 Saverna Teenus, OÜ Saverna katlamaja 26,81 10564146 Atria Farmid OÜ Kula (Saverna) seafarm 12,36 Kula sigala 23,2 Carmex Invest, OÜ Kula sigala 30 56,81 23,2 12,36 Vastse- Vastse-Kuuste Kuuste vald 10252062 Lihatööstus, AS Vastse-Kuuste lihatööstus 579,277 VASTSE-KUUSTE PÕLLUMAJANDUSE 10253920 OÜ Vastse-Kuuste suurfarm 7,016 12,042 3900,554 586,293 12,042 3900,55

52

8. Jäätmekäitluse keskkonnamõju ja jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara mahu hinnang ning jäätmetekke prognoos

Vastavalt jäätmeseaduse § 13 on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus. Jäätmekäitluse keskkonnamõju tuleb hinnata jäätmete käitlemisel, tekitamisel, kogumisel ning veol. Jäätmekäitluse otsene mõju kaasneb näiteks inimeste tervise ja heaolu kahjustamisega ning looduskeskkonna reostamisega. Kaudne mõju võib tuleneda jäätmekäitlusobjektide ümbruse maa hinna langusest, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kuludest jne. Jäätmete kogumise keskkonnamõju avaldub põhiliselt nende (ajutisel) ladustamisel. Ohtlike jäätmete hoiustamine võib mõjutada eeskätt töötajate tervist ja tööohutust ning ümbritsevat keskkonda. Kanepi, Laheda, Kõlleste, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valdades on jäätmejaamades ohtlike jäätmete kogumine korraldatud keskkonnanõuete kohaselt ja seega on võimalikke negatiivseid mõjusid olulisel määral vähendatud. Jäätmete kogumisel on oluline jäätmed koguda liigiti. Jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas taaskasutamise soodustamiseks. See loob eelduse jäätmete kordus- ja taaskasutamiseks ning ohtlike jäätmete eraldamiseks ning seega jäätmete käitlemisest tuleneva keskkonnamõju vähendamiseks. Probleemiks on tagada jäätmete liigiti kogumine nii ettevõtetes kui ka kodumajapidamistes.

Jäätmete veo keskkonnamõju on seotud jäätmete või neis sisalduva materjali võimaliku levikuga keskkonda veo ajal ja transpordivahendi keskkonnamõjuga. Jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti. Jäätmeveo keskkonnamõju aitab vähendada korraldatud jäätmevedu, mis võimaldab veokitel koorma kogumiseks läbida vähem kilomeetreid. Tulevikus on ette näha tekkivate olmejäätmete hulga kasvu. Seda eelkõige pakendijäätmete arvelt, mille hulka olmejäätmetes suurendab tarbimise kasv ja elanikkonna ostujõu tõus. Lõppladestamisele suunatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui järjest rohkem jäätmeid suunatakse taaskasutusse. Selleks annab võimalusi pakendijäätmete kogumissüsteemi rakendumine ja teiste jäätmeliikide liigitikogumise arendamine. Hoolimata masu tingimustest võib jäätmestatistika lähiaastatel näidata oluliselt suuremat olmejäätmetekke kasvu. Sarnaselt olmejäätmete koguse kasvuga on ennustatav ka paralleelselt majanduskasvuga tööstusjäätmete ja ehitusjäätmete koguste kasv ~5% aastas.

Loodusvarasid kasutatakse suuremas koguses jäätmekäitlusobjektide (kogumispunktid, kompostimisplatsid, jäätmejaamad, pinnasetäitekohad jne) rajamisel. Jäätmeseaduses on jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara all mõeldud vee, turba, savi ja pinnase kasutamise mahu hinnangut. Vähesel määral võivad erinevad loodusvarad leida kasutust jääkreostuste likvideerimisel. Vaja mineva loodusvarade maht selgub juba konkreetsete tegevuste kavandamise ning projekteerimise käigus.

53

Jäätmekavaga planeeritav tegevus seisneb peamiselt jäätmete kogumise korraldamises ning liigiti kogumise tõhustamises. Jäätmekava rõhutab, et jäätmekäitluse edasist arengut plaanides on vajalik lähtuda eelkõige jäätmehierarhiast. Seega, olenemata jäätmekäitluse võimalikest alternatiividest, tuleb jäätmete liigiti kogumist igal juhul jätkata. See aitab kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele, samuti väheneb taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõju. Kui täita jäätmekavas esitatud eesmärgid, nagu suurendada jäätmete liigitikogumist, luua elanikele võimalusi eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks ja motiveerida elanike keskkonnateadlikkuse tõusu, majanduslikku kasu ning järelevalve tõhustamise kaudu, väheneb ka jäätmete tekkest ja kogumisest põhjustatud keskkonnamõju.

Riigikogu „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses” (RT I 2005, 15, 87) ei nimetata tegevust, mille puhul pole keskkonnamõju vaja hinnata. Selle seaduse § 6 lõikes 2 on öeldud, et lisaks lõikes 1 sätestatule on otsustaja kohustatud lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel analüüsima, kas lõikes 2 loetletud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Jäätmekäitlus on nimetatud seaduse § 6 lg 2 p-s 11. Tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõjude hindamise korraldamist, on esitatud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu 1”. Nimetatud määruse §-s 10 on loetelu, milliste tegevuste juures tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust.

8.1. Endised saastunud jäätmekõrvaldamiskohad

Jäätmemajanduse keskkonnamõju mõjutavad lisaks eelpooltoodule ka endised kohalikud prügilad. Prügilate rajamise juures oli üldjuhul arvestatud ainult visuaalse reostuse tekkimisega. Muude keskkonnanõuete täitmine polnud sel ajal kohustuslik ning prügilasse ladestati ka hulganisti sinna mittesobivaid jäätmeid. Kanepi vallas asus Lajavangu prügila, Kõllestes Ihamaru, Lahedal Soehaudu, Valgjärvel Sulaoja ja Valgjärve ning Vastse-Kuustes Hernejärve prügila. Praeguseks ajaks on valdades endised prügilad kõik suletud ning paljudes kohtades ka võsastunud. Kuna antud prügilates ladestati jäätmeid suhteliselt väikeses mahus, siis on kaesolevaks ajaks oht atmosfäärile prügilagaasi või põhjaveele nõrgvee nöol minimaalne. Täiendavaid meetmed endiste prügilate korrastamiseks pole kava koostaja hinnangul vajalikud.

54

9. Jäätmehoolduse rahastamine

Jäätmehooldust rahastatakse jäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust, võimaluse korral ka muudest investeeringutest ja fondidest. Saastetasu peab toetama omavalitsuse tehtavaid investeeringud jäätmemajanduse edendamiseks ning katma rajatud infrastruktuuri ülapidamiskulusid. Vastavalt Keskkonnatasude seaduse § 15 kantakse seaduse § 21 lõike 1 punktis 1 sätestatud 2009. aastal kehtinud saastetasumäära järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks ja 25 protsenti riigieelarvesse. Vastavalt Keskkonnatasude seaduse § 21-le lõike 1 alusel on saastetasu tavajäätmete prügilasse ladestamisel – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 14,38 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 17,25 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 20,77 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 24,86 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 29,84 eurot. Kuigi keskkonnatasude seaduse § 21 alusel järgnevatel aastatel saastetasud jätkuvalt suurenevad, jäävad valdade eelarvesse laekuvad saastetasud tulevikus väiksemaks kui nad siiani on olnud. Põhjuseid leiab sortimise tõhustumisest, jäätmetekke üldisest vähenemisest ning jäätmekäitlejate poolt taaskasutatava osa suurenemisest. Samuti väheneksid oluliselt eelarvesse laekuvad saastetasud, juhul kui rakendub jäätmete masspõletus ja/või mehaaniline-bioloogiline töötlus. Praegu taaskasutatud jäätmete, sh jäätmetes sisalduva energia kasutamise eest, saastetasusid ei maksta. Tagamaks edaspidi jätkusuutliku jäätmekäitluse rahastamist on vajalik leida lahendused uue süsteemi loomiseks Üheks selliseks võimaluseks on jäätmemaks, mida on ühel omavalitsusel või isegi omavalitsusühendustel äärmiselt keeruline rakendada ning seetõttu oleks otstarbekas see lahendada riiklikul tasandil. Samuti on vajalik laiendada tootjavastutust jäätmeliikidele nagu ajalehed ja ajakirjad, kange alkoholi pakend jne.

10. Jäätmekäitluse probleemid

Valdade jäätmekäitluse probleemid tulenevad üldises plaanis Eesti kui terviku probleemidest. Aasta-aastalt peab vähenema prügilasse ladestatava taaskasutatava materjali ja biolagunevate jäätmete maht ning samuti peavad kasvama taaskasutuse määrad. Jäätmekäitluse muudab hetkel kalliks ümberlaadimisjaama puudumine Põlva maakonnas ja varasemalt planeeritud Kagu-Eesti regionaalprügila ja jäätmekäitluskeskuse rajamise nurjumine. Hetkel tuleb jäätmed transportida ka Väätsa või Torma prügilasse. Kogu Eesti omavalitsusi vaevavateks probleemideks on hetkel: • saastetasude põhine jäätmekäitluse rahastamine ei täida oma eesmärki. Jäätmehulga vähendamise tõttu laekub omavalitsustele vähem raha investeeringuteks; • korraldatud olmejäätmete veo hangete vaidlustamised ja erinev hinnapoliitika; • järelevalve jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ei toimi – puuduvad vastavad spetsialistid / tegemist kohalike elanikega;

55

• puudub täpne jäätmevaldajate register; • jäätmekäitlus sõltub liialt palju poliitilisest tahtest ning võimuvahetuse korral on oht ebasobivate muutuste tekkimiseks (koostööst loobumine erinevate omavalitsuste vahel, ühiste eesmärkide sõnastamine); • riiklik jäätmestatistika ei ole piisavalt adekvaatne; • lauspõletamine kodumajapidamistes. Tegevus on ohtlik ja keskkonnakahjulik, kuna jäätmetes leidub ka ohtlikke aineid ning materjale, mille põlemisel tekivad ohtlikud ühendid. Levinud on kõigi materjalide põletamine, mis tuld võtavad; • elanike madal keskkonnateadlikkus ning vähene informeeritus jäätmevaldkonnas toimuvatest muutustest. Inimesed ei ole harjunud käituma ja mõtlema keskkonnasäästlikult; • valdades reeglina ei toimi settekaevude ja kuivkäimlate setete eraldi käitlust vaid need ladestatakse lähedalasuvale maa-alale; • vajalik on luua rajatiste ja kogumiskohtade ühtses stiilis tähistus; • puuduvad võimalused biolagunevaid jäätmeid eraldi sorteerida (köögijäätmed) ning komposteerida (köögi-, haljastus- ja kalmistujäätmed); • pakendikonteinerite ületäitumine; • ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine. Puuduvad võimalused purustamiseks ja ladestamiseks; • korraldatud olmejäätmeveo puhul on osad teed suurele prügiautole läbimatud ning ei pääse kõikidele majapidamistele ligi; • ajalehtede ja ajakirjade tagasivõtmiskohustuse/tootjavastutuse puudumine; • puudub spetsialist, kes teaks jäätmemajanduse üksikasju ning tegeleks jäätmevaldajate registriga; • pakendikonteinerite võrk on ebapiisav; • korraldatud olmejäätmete vedu ei motiveeri sorteerima; • rasked teeolud eriti niisketel aastaaegadel (sügis, kevad). Suurtel jäätmeautodel keeruline kitsastel ja keerulise reljeefiga külateedel liigelda – massipiirangud; • „suvilad“, mille teenindamisega kaasnevad hooajalised probleemid (korraldatud jäätmeveost vabastused, teede hooldamise küsimused: halb seisukord, prügiauto ei mahu ümber keerama jms); • puuduvad lahendused ehitus-lammutusjäätmete ja biolagunevate jäätmete üleandmiseks. Hetkel täidetakse auke ja madalamaid kohti; • olmejäätmete veo arengu peatumine, tingituna asjaolust, et jäätmeveo õigus antakse kolmeks aastaks (max 5 aastat) ning jäätmevedajal ei ole motivatsiooni teha pikaajalisi investeeringuid. • monopolide tekkimise risk

56

11. Jäätmehoolduse arengusuunad

Jäätmehoolduse planeerimisel ja jäätmekava tegevuste elluviimisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest, riiklikest arengudokumentidest ja seatud eesmärkidest. Lisaks tuleb lähtuda „Riigi jäätmekava 2008–2013” eesmärkidest vältida ja vähendada jäätmeteket ning suurendada taaskasutamisse suunamist ja vähendada tekkivate jäätmete ohtlikkust. Jäätmekavaga määratakse kindlaks pika- kui ka lühiajalised arengusuunad ja seatakse eesmärgid. Pikemas perspektiivis on valdade jäätmehoolduse eesmärgid järgnevad: • naaberomavalitsustega pikaajalise koostöö arendamine; • elanike keskkonnateadlikusse suurenemine; keskkonnaprojektide rakendamine kõigis jäätmekäitluse valdkondades; • jäätmete sorteerimise ja taaskasutatavate jäätmete kogumisvõrgustiku arendamine; • kokku kogutud jäätmete võimalikult suures osas taaskasutamine; • järelevalve tõhustamine; • biolagunevate jäätmete sisalduse vahendamine ladestatavate jäätmete hulgas;

Jäätmekava konkreetsetest ja lühiajalistest eesmärkidest saab välja tuua peamiselt kolm põhivaldkonda, milleks on jäätmehoolduse süsteemi korrastamine, infrastruktuuri arendamine ja haldamine ning järelevalve ja jäätmehoolduse suunamine. Peamised rahalised kulutused on seotud infrastruktuuri arendamisega ja jäätmekäitluse igapäevase haldamiskuluga. Kogu jäätmemajanduse arenduse eesmärgiks on edaspidi kulude kokkuhoid ja läbi koostöömehhanismide süsteemi optimeerimine. Paljude valikute puhul on eelduseks kogu maakonnapõhine koostöö ja poliitiline kokkulepe peamiselt „pehmete“ tegevuste osas. Jäätmekava antud peatükk pakubki välja konkreetsed tegevused ja väljundi, mille elluviimine otsustatakse ühisvajaduse tekkimisel. Jäätmekava perioodi 2012-2016 tegevusteks on:

11.1. Jäätmehoolduse süsteemi korrastamine. 11.1.1. Seadustega on kohalikule omavalitsusele pandud kohustuseks jäätmekäitluse korraldamine ning seda reguleerivad vastava valdkonna seadused ning määrused. Samade tegevustega peavad tegelema kõik Põlvamaa omavalitsused ning vastavaid õigusakte, hankeid, projekte jms tegevusi viivad ellu valdades töötavad spetsialistid. Vältimaks pidevat töö dubleerimist, oleks mõistlik nimetatud tegevuste elluviimiseks palgata ühtne spetsialist või moodustada eraldi organisatsioon (N: mittetulundusühing). Läbi selle isiku või organisatsiooni suureneb koostöö ja paraneb jäätmehoolduse ühine korraldamine. Samuti muutub valdkonna tundmine professionaalsemaks ning valdades hetkel olemasolevad spetsialistid saavad keskenduda teistele valdkondadele. Tulemuseks on jäätmehooldusega seotud tegevuste ja kohustuste ülevõtmine omavalitsustelt ning omavalitsuste töökoormuse vähendamine.

57

11.1.2. Käesoleval hetkel on läbi viidud riigihange „Teenuse kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste vallas“, mille lähteandmed on saadud valdades peetavate jäätmevaldajate registri põhjal. Teenuse kontsessioon on antud vedajale kolmeks aastaks ning järgmise hanke võiks juba läbi viia maakonnapõhine spetsialist või organisatsioon. Sellega tagatakse ühtne jäätmekäitlus kogu Põlvamaa territooriumil ning madalamad hinnad jäätmetekitajatele. Sellele eelnevalt on vajalik ka ühise jäätmevaldajate registri loomine. Ligipääs on igal omavalitsusel ainult enda omavalitsust puudutavatele andmetele. 11.1.3. Ühise spetsialisti ametikoha või organisatsiooni loomise tulemusena viiakse läbi Põlva maakonna ühishange. 11.1.4. Tagamaks maakonnas või käesoleva jäätmekavaga hõlmatud valdades kogu jäätmemajanduse edukat ja arusaadavat toimimist on vajalik läbi viia keskkonnateadlikkuse kampaaniaid. Kampaania raames töötatakse välja ühtne jäätmekäitluse tunnusmärk/lause, jäätmekäitlusobjektid ja rajatised peavad olema ühesuguse värvilahendusega ning info- ja juhendmaterjalid samasisulise informatsiooniga. Õppeasutustes viiakse läbi regulaarseid jäätmekäitluse alaseid loenguid ning rahastusfondide abiga on vajalik soetada esitlustehnika (projektsiooniaparaat, välitelk jne.). 11.1.5. Senini on jäätmeinformatsiooni levitatud peamiselt kohalike s ajalehtedes ning üleriigiliste kampaaniate käigus. Tihtilugu tekivad inimestel jäätmed aga ootamatult ning ta soovib neist vabaneda kiiremas korras. Vältimaks jäätmete sattumist selleks mitte ettenähtud kohtadesse on vajalik paigaldada korteriühistute trepikodadesse statsionaarsed stendid jäätmekäitlus infoga ning vajalike kontaktidega. Info peaks olema võimalikult minimaalne kuid illustratiivne, sest reeglina ei suudeta trepikodades vms. kohas lugeda pikki juhendmaterjale. 11.1.6. Lisaks korterelamutele on vajalik propageerida sorteerimisharjumusi ka eramajapidamistes, valdade allasutustes ja teenindusettevõtetes. Viimastes nimetatud hoonetes on vajalik ka hoonesisese jäätmemahutite soetamine ja materjalipõhine sildistamine (patareid, klaaspakend, paber, olmejäätmed jne). Selline ulatuslik sorteerimise propageerimine aitaks saavutada ka üleriigilisi eesmärke prügilasse ladestatavate jäätmete osakaalu vähendamise osas. 11.1.7. Vajaduspõhise informatsiooni väljaselgitamiseks on vajalik viia valdades läbi jäätmealane uuring, mille käigus saadakse ülevaade inimeste tarbimisharjumustest ning kaardistatakse probleemid. 11.1.8. Jäätmehoolduse osakaalu tõstmiseks meie igapäevaelus on vajalik jälgida jäätmekavas ettenähtud tegevuskava. Omavalitsuste arengukava sh jäätmekava täitmisest on vajalik regulaarse ülevaate saamine. Informatsiooni või aruande täitmisest koostaksid vastava valdkonna spetsialist või maakonnas tegutsev organisatsioon. 11.1.9. Käesoleva jäätmekava kehtivuse perioodil muutuvad kindlasti jäätmekäitluse lahendused ja vajadused ning 2013 aastal uuendatakse ka riigi jäätmekava. Sellest tulenevalt on vajalik ka jäätmekava ajakohastamine.

58

11.1.10. Jätkuvalt on vajalik koostöö ja info vahetamine naaberomavalitsustega ühiste projektide elluviimisel ja järelevalve korraldamisel. Koostöö kaudu teiste omavalitsustega suureneb jäätmemajanduse probleemide lahendamise efektiivsus.

11.2. Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine ja haldamine 11.2.1. Pakendiseaduse alusel on kohustus tootjal või seda esindaval tootjavastutusorganisatsioonil koguda elanikkonnalt tagasi pakendeid. Hetkel tegutseb Eestis 3 pakendiorganisatsiooni, kellel on kohustus taaskasutada pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60% kalendriaastas. Kuna kogumisvõrgustiku loomine on seotud suurte kulutustega, siis on pakendiorganisatsioonid paigaldanud konteinerid omavalitsustes minimaalsete nõuete järgi, tagamaks seaduse täitmist. Probleem on eelkõige hajaasustuses, kus pakendikonteinerid jäävad majapidamistest kaugele ning seetõttu toimub pakendite märkimisväärne põletamine küttekolletes või avamaal. Samas on pakendiseaduse kohaselt omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Iga-aastaselt on vajalik suurendada pakendikonteinerite võrgustikku läbi korraldatud olmejäätmete veo, pannes vedajale kohustuse kortermajade juurest tasuta ära viia vanapaber ja papp ning pakendijäätmed. Konteinerite paigalduskohustus ja tühjendussagedus määratakse jäätmehoolduseeskirjas. Selle tulemusena vabanevad kortermajade lähedusse paigaldatud avalikud pakendikonteinerid, mida saab paigaldada hajaasustusega piirkonda. Lisaks tasub kaaluda ka kaubandusettevõtetele kohustust panna pakendijäätmete konteiner avalikult ligipääsetavasse kohta. Hetkel on lähtuvalt pakendiseadusest küll kohustus kauplusel pakendijäätmed koguda, kuid paljudel juhtudel suunatakse tarbijad lähimasse avalikku kogumiskohta või on konteiner paigaldatud kaubandusettevõtte kinnisele territooriumile. 11.2.2. Teenuse kontsessioon on antud korraldatud jäätmeveoks Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste vallas kolmeks aastaks. Kuni uue hankeni tuleb parandada pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Koostöös pakendiorganisatsioonidega jätkatakse kortermajadele pakendikonteineri tellimise võimaluse pakkumist, mis suurendab pakendite taaskasutuse osakaalu ning vähendab kulutusi olmejäätmete üleandmisel. 11.2.3. Samalaadselt kortermajadega on vajalik laiendada ka paberi- ja kartongijäätmete üleandmisvõimalusi väikeelamute piirkondades. Läbi keskkonnaprojektide tuleb leida vahendeid avalike paberi ja kartongijäätmete konteinerite soetamiseks, tagamaks üleandmisvõimalused kõigi elamuliikide juures. Arvestades, et tänapäeval sõltub igapäevane elu kaupluse vms avaliku objekti olemasolust, siis on vajalik paigutada erinevat liiki konteinerid selliste objektide vahetusse lähedusse. Kõigis 5 vallas on ehitatud jäätmejaamad ning seal võetakse vastu eelpoolnimetatud jäätmeid, kuid jäätmejaamad ei asu kas igapäevastel liikumisteedel või on nad avatud osadel päevadel nädalas. 11.2.4. Jäätmemajanduse iga-aastaste tegevuste hulka peab kuuluma ka ohtlike jäätmete ning elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisringide jätkamine. Eestis on läbi viidud palju

59

uuringuid ohtlike jäätmete ja probleemtoodete osas ning tulemused näitavad, et selliste jäätmeliikide üleandmine toimub reeglina mitme aasta pärast peale nende tekkimist. Näiteks patareide keskmiseks üleandmise ajaks peale nende tühjenemist on 7 aastat. Ligilähedane on olukord ka teiste ohtlike jäätmete ja probleemtoodete osas. Kodumajapidamistes tekkinud jäätmed (päevavalguslambid, värvid, vanaõli, kraadiklaasid, kemikaalid, külmkapid jne.) viiakse enamjaolt keldrisse, garaazi või kuuri mõttega, et lähiajal viiakse need edasi jäätmejaama. Tihtilugu jäävad sellised jäätmed aastateks riiulile seisma ning võivad kaudselt kujutada ohtu inimese tervisele. Seetõttu on vajalik vähemalt kord aastas viia läbi korraliku reklaamkampaaniaga ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumisringe, et motiveerida inimesi üle andma jäätmeid selleks luba omavale isikule ning vältides nende sattumist olmejäätmete hulgas keskkonda. 11.2.5. Jäätmekavaga planeeritud tegevuste osas üheks olulisemaks on jäätmejaamade haldamise jätkamine. Praegusel hetkel on kulude kokkuhoiu eesmärgil osad jäätmejaamad avatud 2 päeval nädalas ning seeläbi kannatab jäätmete üleandmise efektiivsus. Antud jäätmekava on koostatud 5 valla ühiskavana ning valdade arv annab hea võimaluse koostöövormide toimimiseks viiel päeval nädalas. Võimalus on palgata 2 jäätmejaama operaatorit ühiselt 5 valla peale, et jätkata jäätmejaama lahtioleku graafikuga kahel päeval nädalas ning operaatori puhkuse või haigestumise korral on võimalus kergema vaevaga leida asendus inimesele. Jäätmejaamade puhul vajab edaspidist arengut ka nende täiustamine vastuvõetavate jäätmeliikide ja taaskasutamise osas ning täiustamist vajab ka jäätmejaamade visuaalne pool (hooldatud ja puhastatud territoorium, asfalteeritud platsid, korrastatud haljastus, aedik jne). Igapäevaselt üha enam on inimestele oluline selliste objektide visuaalne pool, mis sarnaneks pigem ilusale korrastatud koduaiale kui nõukogudeaegsele prügilale. 11.2.6. Lisaks visuaalse poole parendamisele on vajalik ka soetada täiendav inventar ja seadmed jäätmejaama laitmatuks toimimiseks. Iga-aastaselt suurenevad saastetasud panevad omavalitsuse valiku ette, kas võtta elanikkonnalt jäätmeid tasuta vastu või kehtestada nendele vastuvõtuhind. Paljudel juhtudel on juba selleni jõutud ning siis on vajalik jäätmete kaalumine. Raha eest vastuvõetavate jäätmete kaalumisel on nõutav ka taadeldud kaal, mida reeglina omavalitsustel pakkuda ei ole. Rahastusprojektide abiga on võimalik soetada platvormkaalud jäätmete kaalumiseks, riiulid korduvkasutatavate jäätmete vastuvõtuks (lambid, kodumasinad, toidunõud jne), konteinerid ohtlike jäätmete kogumiseks ning paberipress suurema hulga vanapaberi mahu vähendamiseks. Samuti on olulisel kohal pakkuda inimestele jäätmete üleandmise teenust, kas olemasoleva munitsipaalauto näol või rahastusprojektide abiga soetatud järelkäru tasuta rentimise võimalusega. Paljudel eraisikutel on küll kärukonksuga auto, kuid puudub järelkäru jäätmete veoks. Sellisel juhul saab ta näiteks jäätmejaamast üheks tunniks tasuta laenutada järelkäru, et tuua külmkapp või vana mööbel jäätmejaama. Vältimaks järelkäru pahatahtlikku kasutamist muudel transporditöödel tuleb pikema aja laenutuse korral kehtestada renditasu ja vajadusel ka tagatisraha. 11.2.7. Iga aasta suurenevad kulud jäätmete transpordile ja ladestamiseks. Nende vähendamiseks on vajalik piirkonnas tagada jäätmete taaskasutus. Üheks selliseks jäätmeliigiks on

60

biolagunevate jäätmete kogumine ja taaskasutus. Taaskasutada on võimalik neid kohalikul kompostimisplatsil, mis peab toimuma kinnisel territooriumil vältimaks seal isetekkelise prügimäe teket. Sellisteks kohtadeks sobilikud kohad on reoveepuhastite ning põllumajandusettevõtete vahetu lähedus. Käesoleval ajal puuduvad konkreetsed nõuded kompostimisplatsi rajamiseks ning lähtuda tuleks soovituslikest ja kogemuslikest lahedustest. Kompostimisplatsi rajamist ja komposteerimise temaatikat on põhjalikult käsitletud R. Kalle magistritöös „Kalmistujäätmete käitlemine Põlva maakonna näitel“. Kompostimisplatsi rajamisel tuleb näha ette ka võimalus alates 2015 a. majapidamistes ja toitlustusasutustes tekkivate toidujäätmete kompostimiseks. 11.2.8. Parkidest, kalmistutel ja kortermajade läheduses kogutavad jäätmed tuleb transportida kompostimisplatsile. Üheks odavamaks lahenduseks nende kogumisel on big-bag kottide kasutamine. Kottide hoidmiseks ja tühjendamiseks on vajalik metallraamide soetamine ja paigaldamine euroalustele. Sellist lahendust on võimalik rakendada üksnes kraanaga varustatud veoki olemasolul, millega saab haljastusjäätmetega täidetud big-bag kotid transportida kompostimisplatsile. Veok on mõistlik soetada mitme valla ühisprojektina koos kompostimisplatsi rajamisega. 11.2.9. Eelmises punktis kirjeldatud taristu olemasolu korral on vajalik teostada haljastujäätmete kogumisringide korraldamist sügis-ja kevadhooaegadel kohtades, kus on palju eramuid ning tekib rohkelt aia- ja haljastujäätmeid. Koolides, lasteaedades, parkides ja tiheasustusalal biolagunevate jäätmete kogumisaktsiooni korraldamine võiks peale kompostimisplatsi rajamist osutuda regulaarseks tegevuseks. 11.2.10. Jäätmemajanduse visuaalse pildi ja efektiivsema jäätmete sorteerimise eesmärgil on vajalik ka korteriühistu jäätmemajade propageerimine. Pilootprojekti raames rajatakse näidis jäätmemajad valdade avalike asutuste lähedusse, mis peaks andma tõuke ka korteriühistutele selliste lahenduste elluviimiseks. 11.2.11. Eramajapidamiste ja korraldatud olmejäätmete veoga mitteliitunud isikute jäätmekäitluse tõhustamiseks on vajalik rakendada nö „ettemaksuga kilekoti“ teenust“. Pakutakse võimalust valla jäätmejaamadest, kauplusest vms kohast osta juba jäätmekäitlustasu sisaldav spetsiaalne kilekott tagamaks teenuse näiteks suvilaomanike või turistide hulgas. Jäätmete üleandmine toimuks selleks ettenähtud kohtades ning puudub vajadus sularahaga arveldada (kui kilekott on ostetud koos muu kaubaga kauplusest). Lahendust saab rakendada üksnes toimiva järelevalve korral. 11.2.12. Järjest suureneva vajadusega ladestada ja taaskasutada ehitusjäätmeid on vajalik selleks ladestuskoha ja käitluskoha rajamine. Siiani on kasutatud ehitusjäätmete ladestamiseks kohalikke prügilaid ning täidetud ka halvas olukorras teid. Sellise omavolilise pinnasetäite korral ladestatakse ka päris suures koguses asbestijäätmeid, mis on ohuks inimese tervisele. Olukorra kontrolli alla saamiseks on vajalik luua võimalused kivipõhiste jäätmete ladestamiseks nö pinnasetäitekohta, mis oleks väravaga suletav ja lukustatav. Sobilikumad kohad selleks on endised karjäärid või tootmismaad, mis vajavad täitmist ning kus oleks võimalik ka betoonijäätmeid nende purustamise eesmärgil taaskasutada.

61

11.2.13. Alates 01.01.2015 jõustub jäätmeseaduse § 31 lõige 3, mis ütleb, et kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise, kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav. Enamus nimetatud jäätmeliikidel on taaskasutamisväärtus olemas ning nende eraldi kogumine ei too kaasa täiendavaid kulutusi. Alates jäätmekava rakendumisest oleks mõistlik jätkata nimetatud jäätmete kogumist jäätmejaamade juures, kus toimub jäätmete üleandmisel kontrollitud tegevus. Alates 2015. aastast on vajalik paigutada rahastusfondide abiga paberi ja papi konteinerid nn. kokkukandepunktidesse ja kortermajade lähedusse. 11.2.14. Põlva linna eestvedamisel alustati maakondliku jäätmekeskuse rajamist AS Põlva Vesi territooriumile. Jäätmekeskus kujutab endast prügipressiga ümberlaadimisjaama, kus transpordikulu vähendamiseks pressitakse jäätmeveokitega maakonnast kokku kogutud jäätmed suuremasse konteinerisse ning transporditakse mitme konteineriga juba lõppkäitluskohta. Lisaks jäätmete pressimisele on jaamas võimalik üle anda ka taaskasutatavaid ja suuremõõtmelisi jäätmeid ning teenust pakutakse kogu maakonna elanikele.

11.3. Järelevalve ja jäätmehoolduse suunamine 11.3.1. Jäätmetekitajate järelvalves omab olulist rolli registri pidamine ja regulaarne andmevahetus vedajaga. Regulaarselt uuendatud andmed võimaldavad operatiivselt kontrollida jäätmevaldajaid ning reageerida õigeaegselt korraldatud olmejäätmete veoga mitteliitunud isikute suhtes. 11.3.2. Jäätmekava tegevuste rakendamiseks, jäätmehoolduse suunamiseks ja järelevalve teostamiseks on vajalik pidev andmete kogumine ja süstematiseerimine. Kogutakse andmed jäätmejaamadest, korraldatud olmejäätmete veo vedajalt ning Keskkonnaministeeriumi keskkonnateabekeskuselt. 11.3.3. Naaberomavalitsustega koostöö parandamiseks ja jäätmekavas ettenähtud tegevuste elluviimiseks ning järelvalveks on lähiaastatel vajalik ühise väärteomenetleja palkamine. Väärteomenetleja võib olla ka isik, kes korraldab uue korraldatud olmejäätmete veo hanke, kui selleks ajaks ei ole loodud kogu Põlvamaad katvat ametikohta või organisatsiooni. Väärteomenetleja töö tulemusena prügistamine ja illegaalne jäätmekäitlus väheneb, tekivad uued nägemused jäätmehoolduse probleemide lahendamiseks ning viiakse läbi ühiseid tegevusi. Lähitulevikku silmas pidades on võimalik väärteomenetleja palkamine 0,2 kohaga igas vallas, mis tagab vahetu suhtlemise valla ametnike ka kodanikega ning isiku viibimise igas vallas vähemalt ühel päeval nädalas. Isiku töö hõlbustamiseks tuleb rahastusfondide abiga soetada ametnikule näiteks elektroonilise tahvelarvuti jäätmevaldajate registri kontrollimiseks ja probleemkohtade märgistamiseks (gps). 11.3.4. Jäätmekava üldiste eesmärkide saavutamiseks ja suunamiseks on vajalik ka taaskasutatava materjali kogumise tõhustamine. Kõige efektiivsem viis on seda edaspidi teostada korraldatud jäätmeveo raames hindade diferentseerimise läbi, et liigiti kogutud jäätmete üleandmine on oluliselt odavam.

62

Kasutatud kirjandus

1. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030;

2. Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013;

3. Keskkonnaministeerium. Riigi Jäätmekava 2008-2013, Tallinn;

4. Jäätmekava koostamise juhend. Tallinn: SA REC Estonia, 2003;

5. Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Põlvamaa maakonna ettevõtted tegevusalade kaupa;

6. Kalle, R. 2005. Kalmistujäätmete käitlemine Põlvamaa näitel. Tartu;

7. Keskkonnaministeerium, 2008. Jäätmevoldik. Tallinn;

8. Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateabe Keskuse keskkonnaregister, 2010;

9. Riigikontroll. 2010. Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus;

10. Säästva Eesti Instituut, 2008. Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguse analüüs. Keskkonnaministeerium, Tallinn;

11. Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste arengukavad;

12. Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava 2007 – 2011

63

Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste jäätmekava 2012-2016 tegevuskava

Nr Tegevus Selgitus või saavutatav Täitjad Rahastamis- 2012 2013 2014 2015 2016 tulemus allikad 1. Jäätmehoolduse süsteemi korrastamine 1.1. Ühisvajadusel Põlvamaa Põlvamaa omavalitsuste koostöö POL POL, OV x x x jäätmehooldust korraldava süvendamine ja jäätmehoolduse ühissüsteemi loomine: ühine korraldamine. Vastutava isiku palkamine Jäätmehooldusega seotud Põlvamaa Omavalitsuste tegevuste ja kohustuste Liidu juurde või eraldi ülevõtmine omavalitsustelt ning MTÜ loomine. omavalitsuste töökoormuse vähendamine.

1.2. Ühise jäätmevaldajate Vajalik on koostada ühine POL POL, OV x x x registri loomine: kõikide jäätmevaldajate register, mis Põlvamaa omavalitsuste sisaldab kõikide omavalitsuste ettevalmistamine andmeid. Ligipääs on igal korraldatud jäätmeveole omavalitsusel ainult enda üleminekuks 2015. a. Ühise omavalitsust puudutavatele tarkvara soetamise hanke andmetele. korraldamine.

1.3. Korraldatud jäätmeveo Teostatud võimalusel Põlva POL POL, OV x hanke korraldamine. maakonna ühishange

1.4. Keskkonnateadlikkuse Töötatakse välja ühtne OV F x x x x x kampaania ja tunnusmärgi jäätmekäitluse loomine. tunnusmärk/lause/infomaterjalid, soetatakse vajalik esitlustehnika (välitelk, projektsiooniaparaat), viiakse koolides ja lasteaedades läbi regulaarseid jäätmekäitluse alaseid loenguid/tunde.

1.5. Korteriühistute ja asutuste Infomaterjalide trükkimine OV F x x x x x kaasamine korteriühistute ja asutuste keskkonnateadlikku stendidele, kus kajastub kampaaniasse jäätmejaama puudutav informatsioon ja konteinerpargi asukohad. 1.6. Sorteerimisharjumuste Valdade allasutustes ja OV F, OV x x x x x propageerimine teenindusettevõtetes hoonesisese jäätmemahutite soetamine ja materjalipõhine sildistamine (patareid, klaaspakend, paber, olmejäätmed jne)

1.7. Jäätmealase uuringu Viies vallas viiakse läbi OV F x läbiviimine jäätmekäitlusalane uuring inimeste tarbimisharjumuste selgitamiseks ning probleemide kaardistamiseks. 1.8. Koostatakse ülevaade Vallavalitsusel ja volikogul on OV x x x x x jäätmekava täitmisest. ülevaade jäätmekava täitmise kohta

1.9. Jäätmekava Jäätmekava on ajakohastatud OV x x x x x ajakohastamine. vastavalt riiklikule jäätmekavale

1.10. Koostöö ja infovahetuse Koostöö kaudu teiste OV x x x x x jätkamine omavalitsustega suureneb naaberomavalitsustega jäätmemajanduse probleemide järelevalve korraldamisel. lahendamise efektiivsus.

1.11. Koostöö teiste Koostöö parenemine õigusaktide POL, x x x x x omavalitsustega ja projektide väljatöötamisel. OV jäätmehoolduse arendamisel.

65

2. Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine ja haldamine 2.1. Pakendipunktide Pakendijäätmed suunatakse OV, TVO x x x x x võrgustiku laiendamine. võimalikult suures ulatuses TVO taaskasutusse. Leitakse võimalused pakendikogumiskohtade paigutamiseks kergesti ligipääsetavatesse ning elanike liikumisteedele jäävatesse kohtadesse (nt kaupluste juurde).

2.2. Koostöös Suureneb pakendite taaskasutuse OV, TVO, x x x x x pakendiorganisatsioonidega osakaal ning vähenevad kulud TVO kortermajad jätkata kortermajadele olmejäätmete üleandmisel. pakendikonteineri tellimise võimaluse pakkumist.

2.3. Paberi- ja kartongijäätmete Soetatakse avalikud konteinerid OV F, OV x üleandmisvõimaluste paberi ja kartongijäätmete laiendamine väikeelamute kogumiseks, tagades piirkondades. üleandmisvõimalused kõigi elamuliikide juures. 2.4. Ohtlike jäätmete ning Valdades korraldatakse jäätmete OV, F x x x x x elektri- ja kogumisringe võimaluse korral 2 TVO elektroonikajäätmete korda aastas. kogumisringide jätkamine 2.5. Jäätmejaamade haldamine. Jätkatakse jäätmejaamade OV OV x x x x x haldamist koostöös naaberomavalitsustega 2.6. Jäätmejaamades vajaliku Soetatakse platvormkaalud OV F x inventari ja seadmete jäätmete kaalumiseks, riiulid soetamine taaskasutuskeskuse toimimiseks, konteinerid ohtlike jäätmete kogumiseks ning paberipress

66

2.7. Biolagunevate jäätmete Vähendamaks biolagunevate OV F x kompostimisplatsi rajamine jäätmete käitluskulusid ja prügilasse ladestamist rajatakse piirkonda kompostimisplats, kuhu on tulevikus võimalik ladestada ka toidujäätmeid. 2.8. Kalmistujäätmete Valmistatakse big-bag kottide OV F x käitlemiseks vajalik hoidmiseks vajalikud raamid ja inventari ja seadmete alused. Soetatakse madelveok hankimine. kraanaga kottide tühjendamiseks. 2.9. Haljastujäätmete Koolides, lasteaedades, parkides OV OV x x x x x kogumisringide ja tiheasustusalal biolagunevate korraldamine sügis-ja jäätmete kogumisaktsiooni kevadhooaegadel kohtades, korraldamine kus on palju eramuid ning tekib rohkelt aia- ja haljastujäätmeid.

2.10. Korteriühistu jäätmemajade Pilootprojekti raames rajatakse OV F x x propageerimine näidis jäätmemajad valdade avalike asutuste lähedusse propageerimaks antud rajatiste ehitamist ka korteriühistute juurde. 2.11. Ettemaksuga Pakutakse võimalust valla OV OV x x x x x kilekotiteenuse pakkumine jäätmejaamadest vms kohast osta juba jäätmekäitlustasu sisaldav spetsiaalne kilekott tagamaks teenust nn suvilaomanike hulgas. 2.12. Ehitus- ja Luuakse võimalused kivipõhiste OV F x lammutusjäätmete jäätmete ladestamiseks nö ladestuskoha rajamine pinnasetäitekohta, mis oleks väravaga suletav ja lukustatav.

67

2.13. Paberi-, papi-, metalli-, Luuakse võimalused jäätmete OV F x x plasti- ning klaasijäätmete eraldi kogumise tõhustamiseks liigiti kogumine jäätmejaamades ning kokkukandepunktides 2.14. Prügipressiga Jätkatakse SA KIK 2009 ja 2011 OV F x ümberlaadimisjaama aastal rahastatud projekti ühist rajamine elluviimist maakondlike jäätmekäitluskeskuse rajamisel 3. Järelevalve ja jäätmehoolduse suunamine 3.1. Jäätmevaldajate registri Regulaarselt uuendatud andmed OV x x x x x pidamine ja regulaarne võimaldavad operatiivselt andmevahetus vedajaga kontrollida jäätmevaldajaid

3.2. Andmete kogumine ja Kogutakse andmed OV x x x x x süstematiseerimine. jäätmejaamadest, korraldatud olmejäätmete veo vedajalt ning Keskkonnaministeeriumi keskkonnateabekeskuselt. 3.3. Ühise väärteomenetleja Väärteomenetleja töö OV OV, POL x palkamine tulemusena prügistamine ja illegaalne jäätmekäitlus väheneb. Väärteomenetleja palkamine 0,2 kohaga igas vallas. 3.4. Taaskasutatava materjali Korraldatud jäätmeveo raames OV x kogumise tõhustamine hindade diferentseerimine nii, et liigiti kogutud jäätmete üleandmine on oluliselt odavam.

Lühendid: OV - omavalitsus POL - Põlvamaa Omavalitsuste Liit F - rahastusfondid TVO - tootjavastutusorganistatsioon

68