MAI 2019 NR 5 (138) „Sinule, Eesti – Sinule, Põlvamaa!” 18
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu -
Kanepi Valla Üldplaneering 3
Versioon 17 / 0 8 /2020 KANEPI VALLA /// TÖÖ NR 3198/18 ÜLDPLANEERING EELNÕU 2020 Kaanefoto: Veskimõisa järv, Uku-Kaarel Metspalu Kanepi valla üldplaneering 3 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ................................................................................ 6 1.1. Ruumilise arengu vajadused ................................................................................. 6 1.2. Valla väärtused ...................................................................................................... 7 1.3. Kanepi valla visioon ............................................................................................... 7 2. Kanepi valla ruumilise arengu põhimõtted .................................................................. 9 3. Kanepi maa- ja ruumikasutuse määramine ................................................................ 11 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................. 11 3.2. Tiheasustusega alad ............................................................................................ 12 4. Kavandatav maakasutus juhtotstarvete lõikes .......................................................... 13 4.1. Äri- ja teenindusettevõtte ning kaubanduse maa-ala (Ä) .................................... 13 4.2. Ühiskondliku hoone maa-ala (Ü) ......................................................................... 14 4.3. -
(Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust. -
5 Valla Yhine Jaatmekava 2012-2016
Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava 2012 - 2016 Põlvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................... 3 1. Põlvamaa üldine iseloomustus ........................................................................................................ 4 2. Valdade üldine iseloomustus........................................................................................................... 5 2.1. Kanepi vald............................................................................................................................. 5 2.2 Kõlleste vald............................................................................................................................ 7 2.3 Laheda vald ............................................................................................................................. 9 2.4 Valgjärve vald ....................................................................................................................... 11 2.5 Vastse-Kuuste vald................................................................................................................ 13 3. Ülevaade „Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava 2007- 2011“ eesmärkide täitmisest.............................................................................................................. 16 4. Õigusaktid ja jäätmemajandust mõjutavad strateegilised dokumendid ....................................... -
Puhkeala Kooraste Rattarada / Kiidjärve
Juhani lomp Piigaste oja Albre järv Palandsuu Himosuu Pilkuse AdralompKonnulomp Hilba jõgi Kondsi soo Mustjärve oja Mädäsuu Sirvaste oja Lakõsuu Sirvaste Vahimäe soo Mundilomp Perässaarõ kr Käpässuu Kiivläte Aaviksoo Laanõ soo Kunnajärv Vitsisuu Sirvaste oja Suukõpp Verevä lomp Heisri Ahijärve raba Hilba jõgi JänesialasuuMajaalunõ soo Sirvaste oja Ahijärv Kogrõjärv Tõlvasuu Hilbusuu Sirvaste oja Taki tiigid Turbahavvasuu Rakesoo Turbasoo Samblõsuu Kar'asuu Kovata järv Võhandu jõgi Mustjärv Seega oja Mädäjärv Piirisoo KOORASTE RATTARADA / KIIDJÄRVE-KOORASTE PUHKEALA Harramäe soo Kellä soo Marguse oja Sikasuu Aniklombi soo Kiinisuu Kiudusuu Põdrasuu Laugjärvesoo Muraksuu Mügra Seega oja Tobratiik Mätissuu Harksuu Otisoo Karste Piigandi järv Piigandi Sulõndu järv Kaagna Võhandu jõgi Kaagvere Juhkassuu Idusoo Jõksi Vähkjärv Nälgsuu Jõksi järv Mõtstarõ soo Nahijärv Latiksuu Juksi järv Loku oja Lohosuu Vanataresoo Ristsuu Valgi oja Lainassuu Soesuu Kuugjärve soo Perätsjärv Lauri Verioja Ahja jõgi Voki järv Vidrike Kokõ oja Kanepi Lambahanna järv Loku oja Vidrike järv Palojärv Truuta Erastvere järv Erastvere Nahajärv Hino Seega oja Tammissuu Pühäjõgi Magari Magari järv Lubjaahju järv Loku oja Liinu järv Mudsina järv Pikkjärv Koigu Pühäjõgi Kokõ oja Kooraste Kõvvõrjärv Erastvere kontor Vaaba järv Kurvitsa jv Võhandu jõgi Kelläsuu Linajärv Kivestü soo Truuta soo Kogrõjärv Hatsikõ järv Soodoma Suurjärv Pühäjõgi Aalupi Linnõjärv järv Alopi oja Tapusuu lump Otitiik Kaalukuasuu Jõgehara LEGEND: Koigu oja Tsõõriksuu Parisuu oja Laatrõjärv Uiakatsi järv -
Põlva Maakonnaplaneering Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise (KSH) Aruanne
Töö number 2013-0204 Tellija Põlva Maavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim AS Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Märts MTR registreeringu 2016 number: EEP000894 Põlva maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Põlva maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Versioon: 3 (heakskiitmisele) Kuupäev: 5/04/2016 Koostatud: Eike Riis, Raimo Pajula, Kristiina Ehapalu, Kersti Ritsberg, Triin Kaal Töö nr: 2013-0204 Esikaane foto: Põlvamaa turismiportaal http://visitpolva.ee/parismaaline-elulaad SKEPAST&PUHKIM AS Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee Põlva maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Sisukord KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 6 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 13 2. MAAKONNAPLANEERINGU SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS . 14 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 17 3.1. Paiknemine, administratiivne jaotus ja asustus ...................................................... 17 3.2. Looduskeskkond ................................................................................................ 18 3.2.1. Reljeef ja geoloogia ............................................................................................ 18 3.2.2. -
Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust
Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – jõust. 22.03. -
Lisaks Eelnevatele Punktidele Peab Jäätmeseaduse § 42 Lg 2 Tulenevalt Jäätmekava Käsitlema
Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava 2016 - 2020 Põlvamaa 2015 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................4 1. Põlva maakonna üldine iseloomustus ...........................................................................................6 2. Omavalitsuste üldine iseloomustus ...............................................................................................8 2.1. Kanepi vald ...........................................................................................................................8 2.2. Kõlleste vald ........................................................................................................................10 2.3. Laheda vald .........................................................................................................................12 2.4. Valgjärve vald .....................................................................................................................14 2.5. Vastse-Kuuste vald ..............................................................................................................16 3. Jäätmemajandust mõjutavad õigusaktid ...................................................................................18 3.1. Riigi õigusaktid ...................................................................................................................18 3.2. Muud seadused ....................................................................................................................21 -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Ahja Mooste Alaküla Vastse-Kuuste Ihamaru Põlva Räpina Valgjärve PÕLVA Mikitamäe Kanepi Veriora Mustajõe Värska Suuremetsa Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 20 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Põlvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Põlvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-67-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. -
Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid Külastas Kanepi Valda VALLAVANEMA VEERG
Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht SEPTEMBER 2019 NR 9 (142) Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid külastas Kanepi valda VALLAVANEMA VEERG Ettevõttes AS Cista. Foto FB Põlvamaa Foto FB Kersti Kaljulaid President Heino Tartese pillitöökojas. Foto FB Põlvamaa August on eestlastele kuu, Eesti Vabariigi President president edasi Valgjärvele pulsil hoitakse aga silm peal märksa parem. Samuti oli tore, kus tunda uhkust iseenda Kersti Kaljulaid viibis oma ja külastas pärastlõunal ja tootearendusest ei pääse. et õnnestus laulda koos pika ja eestlaseks olemise üle. Kagu-Eesti töönädala raames veel Savernas elavat Lõuna- Eriti meeldis mulle nende ajalooga Kanepi Segakooriga. Kanepis on kaunis traditsioon tähistada isamaalisi sündmusi Kanepi vallas 28. augustil. Eesti lõõtsameistrit Heino välja töötatud biolagunev, Ja kui seda kõike veel Eesti lipu heiskamise ja pärgade Kanepi valla ettevõtetest Tartest, kelle kuulus lõõts sai sooja hoidev toidukarp. Käes vanimas seltsimajas kogeda asetamisega ausambaplatsil. külastas president AS Cistat, presidendilt ka omapoolse mõnusam, loodusele vähem saab, on ju veelgi toredam. Kanepi Aiandit ja Siidrikoda. täienduse. President kinnitas kuri. Tundub igati praktiline. Nõnda ka 20. augustil Eesti Heino Tartese kogu elu on Kanepi vallamajas vestles EV100 juubelipilli külge kaks Kanepi aiand on tubli taas-iseseisvumispäeval. Suur pühendatud Eesti lõõtspillidele Kersti Kaljulaid Kanepi metallplaati, millel ühel seisab perefirma, mis lisaks taime- rõõm oli näha, et suur hulk Vallavolikogu esimehe ja kiri „Kersti Kaljulaid“ ja sortide müügile tegeleb - kannab ta lõõtsakultuuri kohalikke inimesi oli pidulikku vallavanemaga ning kohtus teisel „EV President“. Kõigis ka arendusega. Koostöös edendamise eest juba sündmust tähistama tulnud. volikogu ja vallavalitsusega. paikades tehti ühispilte. Visiit Maaülikooliga töötavad 2012. aastast ka Valgetähe Need pidulikud sündmused Ühiselt jalutati kõik möödus positiivsel noodil. -
Püha Võhandu Rahvausus Ja Pärimuses
Püha Võhandu rahvausus ja pärimuses Heiki Valk Võhandu jõgi, mis voolab läbi Otepää, Urvaste, Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna, on Eesti usundiloos erilisel kohal. Selle on kultuurilukku talletanud Urvaste kirikuõpetaja Johann Gutslaffi raamat Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda... (1644), mille ajendiks oli kaks aastat varem Osulas toimunud nn Pühajõe sõda (Gutslaff 1644: 30–42; vt ka Valk 2015). 1642. aasta 8. juuli öösel kogunes Osulasse ligi 80 talu- poega Kirumpää, Kasaritsa, Räpina ja Vastseliina mõisapiirkonda- dest, koos mõnede Venemaalt kutsututega. Kokkutulnud rüüstasid ja süütasid sealse uue vesiveski ning purustasid veskitammi. Vilja- ja saeveski hävitamise põhjuseks oli teadmine, et Võhandu jõgi on püha, kuna seal on pikse elukoht, ja et jõe voolu ei tohi seetõttu takistada – vastasel korral põhjustab jõgi kurja ilma ja põlluvilja ikaldust. 1641. aastal halvaks muutunud ilmade põhjuseks peeti Sõmerpalu mõisniku käsul jõele ehitatud uut veskit. Esimest korda oli veski hävitamiseks kogunetud juba sama aasta 1. mai hommikul. Siis tuli kokku 60 talupoega Koigu, Otepää, Valgjärve, Kaagvere ja Kõlleste mõisast, kuid need õnnestus mõisaproual ja appi kutsutud Tartu raehärral Claus Russel „hea sõnaga“ laiali saata. Käesoleva ülevaate eesmärk on võtta kokku jõe pühadusele viitav andmestik ning ühtlasi anda vastus küsimusele, kuidas ja kuivõrd kajastub nii Gutslaffi teadetes kui ka Pühajõe nimes peegelduv teadmine jõe pühadusest suulises pärimuses, eeskätt Eesti Kirjan- dusmuuseumi talletatud rahvaluulekogudes. 9 Heiki Valk Jõgi ja selle nimed Ametlikel andmetel on Võhandu jõgi Eesti pikim, 162 km, ja algab Saverna küla maadel, külasüdamest pool kilomeetrit edela pool (EJOKN 1986: 8; Eesti jõed 2001: 244–255). Tegelikult on siinkir- jutaja jaoks teadmata asjaoludel Eesti maateadusesse nähtavasti 1930. -
Pühast Võhandust, Pühalättest Ja Ohvrijärvest Otepää Lähistel
Ajalooline Ajakiri, 2015, 1/2 (151/152), 3–37 Pühast Võhandust, Pühalättest ja ohvrijärvest Otepää lähistel Heiki Valk Tähtis allikas usuolude kohta varauusaegses Lõuna-Eestis on Urvaste kiri- kuõpetaja Johann Gutslaffi raamat “Kurtzer Bericht …” ehk “Lühike teade ja õpetus vääralt pühaks nimetatud Võhandu jõest Liivimaal...” (1644)1, mis räägib Võhandu jõe pühakspidamisest. Raamat tutvustab 1642. aasta sündmusi Osulas: talupojad hävitasid pühale jõele ehitatud vastse vesi- veski, mida peeti ligi aasta kestnud halbade ilmade põhjustajaks. Tänu Gutslaffi raamatule on Võhandu jõgi Eesti usundiloos tuntuim veekogu. Pärast teose ilmumist pikaks ajaks unustusse jäänud sündmuste lühike ümberjutustus ilmus taas kirjandusse alles ligi poolteist sajandit hiljem.2 Ajani, mil kaks peatükki Gutslaffi raamatust eestikeelse lugejani jõudsid, läks omakorda veel sajand.3 Siit edasi on veski hävitamise lugu olnud eesti lugeja jaoks pidevalt teadvustatud. Seda on ajalooteadvusse võimendanud arvukad lühikesed ümberjutustused, samuti Aino Kallase 1930. aastal val- minud novell “Püha jõe kättemaks”, mis eestikeelses tõlkes ilmus 1931., kor- dustrükina ja omaette raamatuna 2002. aastal. Gutslaffi raamat, selle autor ja ilmumiskontekst on teaduslikku tähelepanu pälvinud alates 1990. aastatest – seda eeskätt mõtte- ja ideedeajaloo vaatenurgast.4 Viimasega pole lähenemisvõimalused siiski Uurimistööd on toetanud Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuri- teooria tippkeskus), institutsionaalne uurimistoetus IUT-20-7 ja Eesti Teadusfondi grant 8510. Autor tänab kõiki Kolju, Kaurutootsi, Tõutsi, Ilmjärve ja Vidrike küla inimesi, kes oma teadmisi Võhandu alguse ja Pühalätte kohta jagasid. 1 Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda. Daraus die Unchristliche Abbrennunge der Sommerpahlschen Mühlen gesche- hen ist. Aus Christlichem Eyfer, wegen des Unchristlichen und Heydnischen Aberglaubens gegeben Von Johanne Gutslaff, Pomer.