MAI 2019 NR 5 (138) „Sinule, Eesti – Sinule, Põlvamaa!” 18

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

MAI 2019 NR 5 (138) „Sinule, Eesti – Sinule, Põlvamaa!” 18 Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht MAI 2019 NR 5 (138) „Sinule, Eesti – Sinule, Põlvamaa!” 18. juunil on laulu- VALLAVANEMA VEERG ja tantsupeo Aprillikuu on meie vallale olnud suur Põlvamaa laulu- ja tantsupidu „Minu arm” muutuste kuu. Hinges usk, et oma valla esindaja suures poliitikas saab ka meie 2. juunil kell 18:00 Intsikurmus tuli Kanepi vallas kodukandi heaks midagi korda saata, saatsime tänu ja lootustega Riigikokku „XXVII laulu- ja XX tantsupeo tule tulemine vallavanem Andrus Seeme. on avamäng juubelipeole, kandes endaga koostegemise rõõmu. laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Elu vallas aga liigub hoogsalt edasi. Kanepi Hea Kanepi valla rahvas! Olete väga Eestimaa nurka. 2019. aastal saab tuletulemise aleviku kandis liikleja võib märgata, et Kanepi jäätmejaama ehitusel käib aktiivne oodatud 2. juunil algusega kell 18:00 Põlva traditsioon 50-aastaseks – esimest korda toimus üle-eestiline tule tulemine 1969. töö. Krootuse hooldekodu renoveerimine Intsikurmu lauluväljakule maakondlikule hakkab lõpusirgele jõudma. Vallavalitsuse laulupeole „Sinule, Eesti – Sinule, Põlvamaa!”. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga”, praegu üheks suuremaks, kiiret selgitavad tuletoojad ning laulu- ja tantsupeo Kohtumiseni! lahendamist vaja-vaks probleemiks on peakorraldajad. teede remont, talvekahjude likvideerimine. Riivo Jõgi Laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kaudu on Üsna pea alustatakse ka tolmutõrjega. „Sinule, Eesti – Sinule, Põlvamaa!” üldjuht maakondadel, valdadel ja küladel võimalus Tolmutõrjet tehakse sel kevadel rohkem oma kodupaiga kultuurilugu jutustada, tuua kui eelmisel aastal, lisandunud on nii Peole eelneb laulu- ja tantsupeo rongkäik esile nii eilseid kui ka tänaseid kultuuriloolisi mõnedki uued teelõigud. algusega 17:30 Põlva järve äärest marsruudil: isikuid ja kohalikke eestvedajaid, neid meeles Kanepi alevikus on terased silmad Kalda tn – Kesk tn – Piiri tn – Intsikurmu. pidada ja märgata. Maakonnast-maakonda märganud värskelt renoveeritud liikudes, tekib väga paljudel inimestel võimalus kirikumüüri lagunemist. Kahjuks selgus Riivo Jõgi 2017.a noorte laulu- ja tantsupeol Kindlasti on soovituslik peopaika hakata liikuma aegsasti, sest ajavahemikul 17:30- tuletulemisest isiklikult osa saada, soovi korral tõsiasi, et müüri parandamiseks kasutatud On jäänud veel loetud päevad maakonna võtta endalegi leek laulupeo tuletõrvikust ja segu on ilmselt meie ilmastikutingimustesse 18:00 on kesklinna liiklus peoliste rongkäiguks sobimatu. Ehitaja on parandustöödega laulu- ja tantsupeo toimumiseni Intsikurmus. see koju kaasa viia. Tule teekond saab 1. juunil suletud. Palume jälgida ajutisi liiklusmärke alguse Tartust, kus „Minu arm“peo kunstilised juba alustanud. Lisaks parandustöödele Peost osa võtvad 96 kollektiivi ligikaudu 1700 Põlva ringteedel ja sissesõitudel linna, sh saab suve jooksul korda ka müüri teine osa. osalejaga viivad läbi viimaseid proove ning toimkonnad keskpäeval laulu- ja tantsupeo suunaviitasid, kuidas Intsikurmu pääseda. Sarnane olukord on ka Kanepi bussijaama teevad ettevalmistusi esinemiseks. Käesolevat tule ERM-i pargis süütavad. Järgnevad 33 uue seinaga. Kanepibetoonist sein ise on päeva on aga tuli maakondade hoida, liikudes aastat on Eestis nimetatud “Laulupidu 150. 2. juuni peol esinevad Kanepi kollektiivid korras ja tugev, kuid katteks kasutatud Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta”. Selle läbi terve Eesti. Tule teekond lõpeb 4. juuli krohv ei pidanud talvisele niiskusele vastu. valguses tuuakse maakonna peol nimetusega Kanepi Gümnaasiumi lastekoor (juhendaja õhtul Tallinnas, Kalevi staadionil, kus kell Bussijaama sein saab remonditud ja ka „Sinule, Eesti – Sinule, Põlvamaa!” vaataja Edith Saks) 19.00 algab XX tantsupeo esimene etendus. Kanepi vapp kaunilt taastatud. Põlvamaal liigub laulu- ja tantsupeo tuli ette laulu- ja tantsupeo teekond läbi Eesti Kanepi Gümnaasiumi mudilaskoor Mai esimesed päevad on alati olnud ka aja- ja kultuuriloo. Kuulda ja näha saab alates 18.juuni kella 10-st, kui me naabritelt aktiivne talgute aeg. Väga meeldiv oli näha (juhendaja Edith Saks) Kärgulas tule üle võtame ja Kanepisse tiime, esitusi, mis on mõeldud kingitusena Eestile, Kanepi Lasteaia laulurühm (juhendaja maikuu esimesel nädalavahetusel tublide tänuavaldusena Põlvamaale ja tema inimestele. kuni 20.juuni kella 10ni kui Piirissaarel inimeste sagimist kodukandi parkides ja Lemme Kramp) On muusikapalu ning tantse, mis kõigile tule Tartumaale edasi anname. Tuli läbib platsidel ühise ilu ja heaolu heaks. Eriliselt teada-tuntud, kuid 2. juunil on Intsikurmus Kanepi Lasteaia mudilased tantsijad maakonnas 252 kilomeetrit ja teeb siin 28 tahan kiita Kooraste, Valgjärve ja Kanepi võimalus osa saada ka esmaettekannetest. (juhendaja Lemme Kramp) lühemat või pikemat peatust. Neis kõigis rahvast, kes talgud suuremalt ette võtsid ja „Sinule, Eesti – Sinule, Põlvamaa!” korral- Kanepi naisrühm Kanapää keerutajad on inimestel võimalik tulla kohapeale tuld tänuväärse töö ära tegid. dustoimkond tänab kõiki kollektiive, kes (juhendaja Tiina Ilves) tervitama ja sellest osa saama. Soojade kevadilmade saabumine innustab peost osa võtavad ning koos sellega maakonna Kanepi Segakoor (juhendaja Kalev Lindal) https://2019.laulupidu.ee/tuletulemine-2019/ inimesi taas õues toimetama ja kodu laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmisele Kanepi Seltsimaja memmede kaunistama. Kutsun teid kõiki üles ja meie kultuuri järjepidevusele tervikuna rahvatantsurühm Vunkratas (juhendaja Tuli külastab eelkõige neid kohti maakonnas, kaunitest kodudest vallavalitsusele teada kus on laulukoorid, tantsurühmad, andma, et tubli töö saaks ka tunnustatud. märkimisväärse panuse annavad. Tooksime Maarja Lattik) esile paljude kollektiivide juhendajaid ja pillimeestest kollektiivid; kus on laulu- ja Loodan, et agaratel aednikel jätkub Krootuse Lasteaed Pesapuu laulurühm dirigente, kes oma nõu, jõu ja pühendumusega tantsupidudega või Eesti kultuurieluga seotud loomistöö kõrvalt aega ka rajatud ilu on vundamendiks ja garantiiks, et toimuma (juhendaja Meeli Rammul) oluliste inimeste sünni- ja tegevuskohad. Tule nautimiseks. Krootuse Lasteaed Pesapuu mudilased saaks igati väärikas pidu. Täname kohalikke teekonna läbi tuukse esile Põlvamaa kohad ja Ilusat ja tegusat kevadet meile kõigile. kultuuri- ja seltsimajade töötajaid, tantsijad (juhendaja Meeli Rammul) tegevused, mille kaudu saab iseloomustada vallavalitsusi, koolide, lasteaedade ja seltside Krootuse Põhikooli lastekoor (juhendaja Aino maakonna kultuuri- ja vaatamisväärsusi. Piret Rammul eestvedajad – nende vaimne ja materiaalne Oviir) Laulupidude ja elu järjepidevuse mõttes on Kanepi vallavanema kohusetäitja tugi annab kollektiividele rahulikuma tunde Põlgaste Lasteaed Sinilill laulurühm kaasatakse teekonnal noori ja lapsi. tegeleda just loomingu sisulisema poolega. (juhendaja Kairit Kolpakov) Kava kohaselt on kahel päeval 7 sellist Loomulikult kuuluvad meie tänusõnad ka Põlgaste Lasteaed Sinilill mudilased tantsijad peatuspaika, kus igas peatuspaigas Kontakt: Asser Jaanimets 5331 0508 vanematele ja vanavanematele, kes oma (juhendaja Kairit Kolpakov) moodustatakse tantsurühmade, lauljate, võsukeste toimetamisele kaasa elavad ja pillimeeste või kohalik elamine abiga üks [email protected] Saverna Lasteaed Sipsik mudilased tantsijad mitmetpidi toeks on. Tõepoolest, tänavusel täht laulu- ja tantsupeo nimetusest ja kokku 5) 18.06 kell 13.00 SAVERNA lasteaed laulu- ja tantsupeol esineb ligikaudu seitsesada (juhendaja Meeli Rammul) tuleb teekonna lõpus sõnapaar „MINU ARM“. Lapsed laulavad ja tantsivad tule auks. last ja koolieelikut. Kannab ju ”Sinule, Eesti Saverna Lasteaed Sipsik lasteaialaste Kanepi vallas moodustatakse M- ja I tähed, Ühispildistamine. – Sinule, Põlvamaa!” lisaks maakonna ning laulurühm (juhendaja Meeli Rammul) milled moodustumist lmitakse ülalt drooniga. Kontaktid: Kerli Koor 553 7576 Eesti aja- ja kultuuriloo jutustamisele ka soovi Segarühm Kanepi Kanged (juhendajad Mari Kutsume Kanepi valla rahvast osalema laulu- [email protected] tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid ja Rüütli ja Maarja Lattik) ja tantsupeo tähtde kujundamisele! Lasteaed - direktor Inge Tamm 7998434 [email protected] Tule teekonna peatuspunktid Kanepi vallas 6) 18.06 läbi Piigaste kell 13.30 KROOTUSE 1) 18.06 kell 10.30 KANEPI KIRIK BUSSIJAAM Tule õnnistab koguduseõpetaja Margit Lail. Tule jagamine soovijatele. Kohapeal Koorilaul. Ühine jalutuskäik tõrvikuga malevlased korrastavad ja värvivad kiriku juurest Kanepi Seltsimaja juurde. bussijaama ootepaviljoni - Põlvamaa Ühispildistamine. läheb ilusamaks. Tuli külastab Krootuse Kontakt: Marju Jalas 5816 3636 marju. kultuurimaja. Ühispildistamine. [email protected] Kontakid: Kaisa Potter 53564803 2) 18.06 kell 10.45 KANEPI SELTSIMAJA [email protected] Tule võtab vastu Kanepi Laulu Seltsi esimees 7) 18.06 kell 14.30 KARILATSI Kalmer Lina. Esineb laulukoor. Pilli mängib Heino Tartes. Seltsimaja taga pargis M-tähe TALURAHVAMUUSEUM moodustamine. Esinevad tantsrühmad. Rahvamängude ja talurahvamuuseumi Ühispildistamine. Tule jagamine. tutvustamine. Lapsed õpivad ja mängivad Kontakt: Marju Jalas 5816 3636 veski kõrval muruplatsil lastele mõeldud [email protected] eesti rahvamänge. Auhinnamäng - aarde 3) 18.06 kell 12.00 PIKAJÄRVE, otsimine talurahvamuuseumi territooriumil. Laulu- ja tantsupeo rongkäik CANTERVILLLA LOSS I – tähe moodustamine läbi liikumise. kell 17.30 Laulu- ja tantsupeo tuli külastab ajaloolist Ühispildistamine. Põlva järv - Kalda tn - Kontakt: Reet Roop 521 0671 Kesk tn - Piiri tn- mõisahoonet ja kaunist looduspaika. Intsikurmu
Recommended publications
  • 14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu
    [Show full text]
  • Kanepi Valla Üldplaneering 3
    Versioon 17 / 0 8 /2020 KANEPI VALLA /// TÖÖ NR 3198/18 ÜLDPLANEERING EELNÕU 2020 Kaanefoto: Veskimõisa järv, Uku-Kaarel Metspalu Kanepi valla üldplaneering 3 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ................................................................................ 6 1.1. Ruumilise arengu vajadused ................................................................................. 6 1.2. Valla väärtused ...................................................................................................... 7 1.3. Kanepi valla visioon ............................................................................................... 7 2. Kanepi valla ruumilise arengu põhimõtted .................................................................. 9 3. Kanepi maa- ja ruumikasutuse määramine ................................................................ 11 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................. 11 3.2. Tiheasustusega alad ............................................................................................ 12 4. Kavandatav maakasutus juhtotstarvete lõikes .......................................................... 13 4.1. Äri- ja teenindusettevõtte ning kaubanduse maa-ala (Ä) .................................... 13 4.2. Ühiskondliku hoone maa-ala (Ü) ......................................................................... 14 4.3.
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • 5 Valla Yhine Jaatmekava 2012-2016
    Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava 2012 - 2016 Põlvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................... 3 1. Põlvamaa üldine iseloomustus ........................................................................................................ 4 2. Valdade üldine iseloomustus........................................................................................................... 5 2.1. Kanepi vald............................................................................................................................. 5 2.2 Kõlleste vald............................................................................................................................ 7 2.3 Laheda vald ............................................................................................................................. 9 2.4 Valgjärve vald ....................................................................................................................... 11 2.5 Vastse-Kuuste vald................................................................................................................ 13 3. Ülevaade „Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava 2007- 2011“ eesmärkide täitmisest.............................................................................................................. 16 4. Õigusaktid ja jäätmemajandust mõjutavad strateegilised dokumendid .......................................
    [Show full text]
  • Puhkeala Kooraste Rattarada / Kiidjärve
    Juhani lomp Piigaste oja Albre järv Palandsuu Himosuu Pilkuse AdralompKonnulomp Hilba jõgi Kondsi soo Mustjärve oja Mädäsuu Sirvaste oja Lakõsuu Sirvaste Vahimäe soo Mundilomp Perässaarõ kr Käpässuu Kiivläte Aaviksoo Laanõ soo Kunnajärv Vitsisuu Sirvaste oja Suukõpp Verevä lomp Heisri Ahijärve raba Hilba jõgi JänesialasuuMajaalunõ soo Sirvaste oja Ahijärv Kogrõjärv Tõlvasuu Hilbusuu Sirvaste oja Taki tiigid Turbahavvasuu Rakesoo Turbasoo Samblõsuu Kar'asuu Kovata järv Võhandu jõgi Mustjärv Seega oja Mädäjärv Piirisoo KOORASTE RATTARADA / KIIDJÄRVE-KOORASTE PUHKEALA Harramäe soo Kellä soo Marguse oja Sikasuu Aniklombi soo Kiinisuu Kiudusuu Põdrasuu Laugjärvesoo Muraksuu Mügra Seega oja Tobratiik Mätissuu Harksuu Otisoo Karste Piigandi järv Piigandi Sulõndu järv Kaagna Võhandu jõgi Kaagvere Juhkassuu Idusoo Jõksi Vähkjärv Nälgsuu Jõksi järv Mõtstarõ soo Nahijärv Latiksuu Juksi järv Loku oja Lohosuu Vanataresoo Ristsuu Valgi oja Lainassuu Soesuu Kuugjärve soo Perätsjärv Lauri Verioja Ahja jõgi Voki järv Vidrike Kokõ oja Kanepi Lambahanna järv Loku oja Vidrike järv Palojärv Truuta Erastvere järv Erastvere Nahajärv Hino Seega oja Tammissuu Pühäjõgi Magari Magari järv Lubjaahju järv Loku oja Liinu järv Mudsina järv Pikkjärv Koigu Pühäjõgi Kokõ oja Kooraste Kõvvõrjärv Erastvere kontor Vaaba järv Kurvitsa jv Võhandu jõgi Kelläsuu Linajärv Kivestü soo Truuta soo Kogrõjärv Hatsikõ järv Soodoma Suurjärv Pühäjõgi Aalupi Linnõjärv järv Alopi oja Tapusuu lump Otitiik Kaalukuasuu Jõgehara LEGEND: Koigu oja Tsõõriksuu Parisuu oja Laatrõjärv Uiakatsi järv
    [Show full text]
  • Põlva Maakonnaplaneering Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise (KSH) Aruanne
    Töö number 2013-0204 Tellija Põlva Maavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim AS Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Märts MTR registreeringu 2016 number: EEP000894 Põlva maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Põlva maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Versioon: 3 (heakskiitmisele) Kuupäev: 5/04/2016 Koostatud: Eike Riis, Raimo Pajula, Kristiina Ehapalu, Kersti Ritsberg, Triin Kaal Töö nr: 2013-0204 Esikaane foto: Põlvamaa turismiportaal http://visitpolva.ee/parismaaline-elulaad SKEPAST&PUHKIM AS Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee Põlva maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Sisukord KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 6 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 13 2. MAAKONNAPLANEERINGU SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS . 14 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 17 3.1. Paiknemine, administratiivne jaotus ja asustus ...................................................... 17 3.2. Looduskeskkond ................................................................................................ 18 3.2.1. Reljeef ja geoloogia ............................................................................................ 18 3.2.2.
    [Show full text]
  • Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust
    Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – jõust. 22.03.
    [Show full text]
  • Lisaks Eelnevatele Punktidele Peab Jäätmeseaduse § 42 Lg 2 Tulenevalt Jäätmekava Käsitlema
    Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmekava 2016 - 2020 Põlvamaa 2015 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................4 1. Põlva maakonna üldine iseloomustus ...........................................................................................6 2. Omavalitsuste üldine iseloomustus ...............................................................................................8 2.1. Kanepi vald ...........................................................................................................................8 2.2. Kõlleste vald ........................................................................................................................10 2.3. Laheda vald .........................................................................................................................12 2.4. Valgjärve vald .....................................................................................................................14 2.5. Vastse-Kuuste vald ..............................................................................................................16 3. Jäätmemajandust mõjutavad õigusaktid ...................................................................................18 3.1. Riigi õigusaktid ...................................................................................................................18 3.2. Muud seadused ....................................................................................................................21
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Ahja Mooste Alaküla Vastse-Kuuste Ihamaru Põlva Räpina Valgjärve PÕLVA Mikitamäe Kanepi Veriora Mustajõe Värska Suuremetsa Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 20 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Põlvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Põlvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-67-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid Külastas Kanepi Valda VALLAVANEMA VEERG
    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht SEPTEMBER 2019 NR 9 (142) Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid külastas Kanepi valda VALLAVANEMA VEERG Ettevõttes AS Cista. Foto FB Põlvamaa Foto FB Kersti Kaljulaid President Heino Tartese pillitöökojas. Foto FB Põlvamaa August on eestlastele kuu, Eesti Vabariigi President president edasi Valgjärvele pulsil hoitakse aga silm peal märksa parem. Samuti oli tore, kus tunda uhkust iseenda Kersti Kaljulaid viibis oma ja külastas pärastlõunal ja tootearendusest ei pääse. et õnnestus laulda koos pika ja eestlaseks olemise üle. Kagu-Eesti töönädala raames veel Savernas elavat Lõuna- Eriti meeldis mulle nende ajalooga Kanepi Segakooriga. Kanepis on kaunis traditsioon tähistada isamaalisi sündmusi Kanepi vallas 28. augustil. Eesti lõõtsameistrit Heino välja töötatud biolagunev, Ja kui seda kõike veel Eesti lipu heiskamise ja pärgade Kanepi valla ettevõtetest Tartest, kelle kuulus lõõts sai sooja hoidev toidukarp. Käes vanimas seltsimajas kogeda asetamisega ausambaplatsil. külastas president AS Cistat, presidendilt ka omapoolse mõnusam, loodusele vähem saab, on ju veelgi toredam. Kanepi Aiandit ja Siidrikoda. täienduse. President kinnitas kuri. Tundub igati praktiline. Nõnda ka 20. augustil Eesti Heino Tartese kogu elu on Kanepi vallamajas vestles EV100 juubelipilli külge kaks Kanepi aiand on tubli taas-iseseisvumispäeval. Suur pühendatud Eesti lõõtspillidele Kersti Kaljulaid Kanepi metallplaati, millel ühel seisab perefirma, mis lisaks taime- rõõm oli näha, et suur hulk Vallavolikogu esimehe ja kiri „Kersti Kaljulaid“ ja sortide müügile tegeleb - kannab ta lõõtsakultuuri kohalikke inimesi oli pidulikku vallavanemaga ning kohtus teisel „EV President“. Kõigis ka arendusega. Koostöös edendamise eest juba sündmust tähistama tulnud. volikogu ja vallavalitsusega. paikades tehti ühispilte. Visiit Maaülikooliga töötavad 2012. aastast ka Valgetähe Need pidulikud sündmused Ühiselt jalutati kõik möödus positiivsel noodil.
    [Show full text]
  • Püha Võhandu Rahvausus Ja Pärimuses
    Püha Võhandu rahvausus ja pärimuses Heiki Valk Võhandu jõgi, mis voolab läbi Otepää, Urvaste, Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna, on Eesti usundiloos erilisel kohal. Selle on kultuurilukku talletanud Urvaste kirikuõpetaja Johann Gutslaffi raamat Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda... (1644), mille ajendiks oli kaks aastat varem Osulas toimunud nn Pühajõe sõda (Gutslaff 1644: 30–42; vt ka Valk 2015). 1642. aasta 8. juuli öösel kogunes Osulasse ligi 80 talu- poega Kirumpää, Kasaritsa, Räpina ja Vastseliina mõisapiirkonda- dest, koos mõnede Venemaalt kutsututega. Kokkutulnud rüüstasid ja süütasid sealse uue vesiveski ning purustasid veskitammi. Vilja- ja saeveski hävitamise põhjuseks oli teadmine, et Võhandu jõgi on püha, kuna seal on pikse elukoht, ja et jõe voolu ei tohi seetõttu takistada – vastasel korral põhjustab jõgi kurja ilma ja põlluvilja ikaldust. 1641. aastal halvaks muutunud ilmade põhjuseks peeti Sõmerpalu mõisniku käsul jõele ehitatud uut veskit. Esimest korda oli veski hävitamiseks kogunetud juba sama aasta 1. mai hommikul. Siis tuli kokku 60 talupoega Koigu, Otepää, Valgjärve, Kaagvere ja Kõlleste mõisast, kuid need õnnestus mõisaproual ja appi kutsutud Tartu raehärral Claus Russel „hea sõnaga“ laiali saata. Käesoleva ülevaate eesmärk on võtta kokku jõe pühadusele viitav andmestik ning ühtlasi anda vastus küsimusele, kuidas ja kuivõrd kajastub nii Gutslaffi teadetes kui ka Pühajõe nimes peegelduv teadmine jõe pühadusest suulises pärimuses, eeskätt Eesti Kirjan- dusmuuseumi talletatud rahvaluulekogudes. 9 Heiki Valk Jõgi ja selle nimed Ametlikel andmetel on Võhandu jõgi Eesti pikim, 162 km, ja algab Saverna küla maadel, külasüdamest pool kilomeetrit edela pool (EJOKN 1986: 8; Eesti jõed 2001: 244–255). Tegelikult on siinkir- jutaja jaoks teadmata asjaoludel Eesti maateadusesse nähtavasti 1930.
    [Show full text]
  • Pühast Võhandust, Pühalättest Ja Ohvrijärvest Otepää Lähistel
    Ajalooline Ajakiri, 2015, 1/2 (151/152), 3–37 Pühast Võhandust, Pühalättest ja ohvrijärvest Otepää lähistel Heiki Valk Tähtis allikas usuolude kohta varauusaegses Lõuna-Eestis on Urvaste kiri- kuõpetaja Johann Gutslaffi raamat “Kurtzer Bericht …” ehk “Lühike teade ja õpetus vääralt pühaks nimetatud Võhandu jõest Liivimaal...” (1644)1, mis räägib Võhandu jõe pühakspidamisest. Raamat tutvustab 1642. aasta sündmusi Osulas: talupojad hävitasid pühale jõele ehitatud vastse vesi- veski, mida peeti ligi aasta kestnud halbade ilmade põhjustajaks. Tänu Gutslaffi raamatule on Võhandu jõgi Eesti usundiloos tuntuim veekogu. Pärast teose ilmumist pikaks ajaks unustusse jäänud sündmuste lühike ümberjutustus ilmus taas kirjandusse alles ligi poolteist sajandit hiljem.2 Ajani, mil kaks peatükki Gutslaffi raamatust eestikeelse lugejani jõudsid, läks omakorda veel sajand.3 Siit edasi on veski hävitamise lugu olnud eesti lugeja jaoks pidevalt teadvustatud. Seda on ajalooteadvusse võimendanud arvukad lühikesed ümberjutustused, samuti Aino Kallase 1930. aastal val- minud novell “Püha jõe kättemaks”, mis eestikeelses tõlkes ilmus 1931., kor- dustrükina ja omaette raamatuna 2002. aastal. Gutslaffi raamat, selle autor ja ilmumiskontekst on teaduslikku tähelepanu pälvinud alates 1990. aastatest – seda eeskätt mõtte- ja ideedeajaloo vaatenurgast.4 Viimasega pole lähenemisvõimalused siiski Uurimistööd on toetanud Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuri- teooria tippkeskus), institutsionaalne uurimistoetus IUT-20-7 ja Eesti Teadusfondi grant 8510. Autor tänab kõiki Kolju, Kaurutootsi, Tõutsi, Ilmjärve ja Vidrike küla inimesi, kes oma teadmisi Võhandu alguse ja Pühalätte kohta jagasid. 1 Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda. Daraus die Unchristliche Abbrennunge der Sommerpahlschen Mühlen gesche- hen ist. Aus Christlichem Eyfer, wegen des Unchristlichen und Heydnischen Aberglaubens gegeben Von Johanne Gutslaff, Pomer.
    [Show full text]