Randy Rhoads 06.09.1956 - 19.03.1982 Koostaja Kaur Maran 8b 1 Eddie Van Halen : Randy Rhoads was one guitarist who was honest and very good. I feel so sorry for him, but you never know--he might be up there right now, jammin' with John Bonham and everyone else. 2 Algus, varasemad aastad Randall William Rhoads sündis kuuendal septembril 1956. aastal St.Johni haiglas Santa Monicas, Kalifornias. Tal oli vanem vend Doug ja õde Kathy, Randy oli noorim. Isa William Arthur Rhoads, kes oli koolis muusikaõpetaja, jättis pere maha kui Randy oli ainult 18 kuud vana. Ema Delores Rhoads pidi lapsi üksinda kasvatama. Hiljem isa abiellus uuesti ja sündisid Randy poolvennad Dan ja Paul. Randy oli umbes kuue või seitsme aasta vanune kui ta hakkas õppima kitarrimängu Põhja-Hollywoodi Musonia nimelises muusikakoolis, mis oli tema ema oma. Randy esimene kitarr oli akustiline Gibson, mis oli kuulunud tema ema isale, Randy vanaisale. Randy ja ta õde Kathy hakkasid võtma folk-kitarri tunde ja Randy ka klaveritunde (seda viimast nõudis tema ema, kes tahtis, et poiss õpiks nooti lugema. Klaveritunnid ei kestnud väga kaua. 12-aastaselt tekkis temas huvi rock-kitarri vastu. Delores Rhoadsil oli olemas vana Harmony Rocket poolakustiline kitarr, mis oli sel ajal peaaegu sama suur kui poiss ise. Peaaegu aasta õpetas Randyt Scott Shelly, Randy ema kooli kitarriõpetaja. Lõpuks läks mees rääkima oma õpilase emaga ja ütles, et ta ei saa poissi edasi õpetada kuna too teadis juba niigi kõike, mida õpetaja. 11 aasta vanuselt kohtus Rhoads oma parima sõbra Kelly Garniga. Randy oli alati teistest erinev, ta kandis erinevaid rõivaid jne. Kelly mäletab, et Randy oli alati väga artistliku välimusega, ja ka ebasportlikuga. Ja ta oli kasvult väga väike. See tõmbaski Kelly talle ligi. Kaks poissi hakkasid hästi läbi saama ja varsti käis Kelly peaaegu iga päev Randyl külas. Sel ajal õppis teadis too juba akorde ja õppis soolosid. Oli ka selgelt näha, et terve pere oli väga musikaalne. Ka Randy ema Delores Rhoads mäletab seda, et nad olid parimad sõbrad, nad käisid samas klassis ja olid üldse kogu aeg koos. Ühel päeval ütles Randy Kellyle :”Ma tahaksin, et mul oleks bassimängija, kellega koos mängida. Ma õpetan sind basskitarri mängima.”. Randy õpetas Kellyle bassimängu selgeks. Poisid olid selle järel veelgi lahutatumad. Nüüd esinesid nad tihti pidudel ja tihti aeti need peod ka politseid poolt laiali. Lõpuks suutsid nad sõlmida lepingu Randy ema kooliga, mille järgi võisid nad mängida kooli ruumides tingimusel, et nad toetavad kooli bändi nimega “The Six Musonians”. Sellesse gruppi kuulusid Delorese parimad õpilased. Kollektiiv kasutas igat trummarid, kelle nad suutsid nõusse rääkida, aga lauljat kasutati väga harva. Natuke mängisid nad ka laulja Smokey bändis, mis läks lõpuks laiali. Randy oli umbes 14 aastat vana kui ta lõi bändi nimega Violet Fox. Violet oli tema ema teine eesnimi. Randy mängis kitarril saadet ja tema vend Doug trummi. Violet Fox kestis vaid 4-5 kuud, pärast seda osales Randy mitmes bändis nagu näiteks The Katzenjammer Kids ja Mildred Pierce. Ta mängis ka paljudel pidudel. 1976. aastal lõi ta koos Kelly Garniga Quiet Rioti. 3 Quiet Rioti aastad: Kelly Garni mäletab asja järgmiselt: Ta istus Randyga ühe tüduku juures, kelle nimi oli Hillary, ja ta rääkis telefoni teel oma sõbrannaga lauljast, kelle nimi oli Kevin. See tõmbas kohe tähelepanu ja Kelly hakkas asja lähemalt uurima. Ega tüdruk ka palju rohkem midagi ei teadnud, aga sai siiski anda tolle Kevini telefoninumbri. Seega helistasid Randy ja Kelly Kevinile ja leppisid kokkusaamise. Kui nad lõpuks kokku said, nägi Kevin esmapilgul välja väga ebasobiv, nohiklik. Randy ja Kelly pööritasid silmi ja hakkasid otsima viisi, kuidas sealt välja pääseda. Kuid Kevin muudkui helistas neile ja käis peale seni kuni teised nõustusid ja ta bändi võtsid. Alguses oli Kevini laulmine päris jube kuid pärast mõningaid näpunäiteid hakkas asi ja jumet võtma. Lõpuks oli Kevin DuBrow juba päris hea laulja ja sellega kindlustas ta endale ka koha bändis. Kui see juba tehtud, võttis ta kõik ohjad enda kätte. Randy ja Kelly ei olnud siiski eriti selle vastu kuna seni olid nemad kõike ise pidanud tegema. Aga Kevinist nad niipea lahti ei saanud. Trummariks võtsid nad Drew Forsythi, kellega Randy ja Kelly ennegi töötanud olid. Kui temagi bändis kindel olija oli, oli Quiet Riot koos ja valmis esinema. Kevin kuulis bändile nime Quiet Riot Status Quo liikmelt. Algselt oli sama kollektiivi nimi Little Woman. Kevin ise mäletab, et ta oli suure Humble Pie austajana läinud kontserdile San Diegos Kalifornias. Kontsert jäi ära ja tagasi jõudes ütles automaatvastaja talle, et Randy Smokey bändist on talle helistanud. Nad arutasid Randyga tema olukorda. Randy ja Kelly olid ühe laulja Smokey bändist, mis esines klubis nimega ‘Rodney’s English Disco’, lahkunud ja otsisid nüüd omale uusi kaaslasi. Randy ja Kevin hakkasid rääkima ja tuli välja, et Randy mängib kitarri ja et neil on väga palju ühist. Siis said nad kokku ja Randy mängis kitarril juba lugusid, mis olid ka Quiet Rioti esimesel albumil. Seda tegi ta vaid ühe väikese võimendi ja Gibson SG kitarriga. Juba siis näis Randy olevat ülimalt hea kitarrist. Nad hakkasid proove tegema Randy ema garaažis, aga peagi tekkisid esimesed erimeelsused. Randy ja Kelly olid Alice Cooperi austajad ja tahtsid teha temaga sarnast muusikat, aga Kevinile Cooperi muusika nii väga ei meeldinud. Ja ka Randy tollasel tüdruksõbral oli suur mõju muusikale, mis ei meeldinud Kevinile. See hakkas segama bändi. Kevin tõi bändi ka ärilise mõtlemise, mis Randyl ja Kellyl puudus. Kevini hiljematel väidetel olid Randy ja Kelly sel ajal ainult lapsed, tema sai aga neile selgeks teha majandusliku mõtlemise vajaduse. Aga kokkuvõttes sisemised arusaamatused rahunesid ja kõik sai hästi organiseeritud. 4 Quiet Riot esines esimest korda Kelly ja Randy kooli lõpupeol, aga algselt ei saavutanud nad suurt populaarsust, seda väidetavalt nende välimuse pärast. Hiljem tõusid nad aga päris ausse ja nende elu läks paremaks. Teine kontsert toimus Burbankis Halloweenipeol ja siis ka tšillitoitude valmistamise festivalil. Quiet Rioti liikmed ostsid Randyle ka Gibson Les Paul kitarri, mis on näha all pildil. Kelly, Kevin, Drew ja Randy(Randyl on käes Gibson Les Paul kitarr, Drew on taga trummidel) Pärast seda sai Quiet Riotist üpriski tuntud bänd, klubides suutis ta pakkuda konkurentsi isegi sellistele bändidele nagu Van Halen. Samal ajal õpetas Randy oma ema koolis kitarri ja öösiti mängis bändis. Nende mänedžer sundis neile peale suhteliselt glamuurse välimuse ja sellest tuli ka üks Randy kaubamärke : must, valgete täppidega kikilips. Bänd sõlmis ka lepingu plaadifirmaga Casablanca, mis enne esimese plaadi väljatulekut lepingu katkestas. Ka teine plaadifirma oli ebaõnnestunud valik – Buddah Records läks samuti vaid veidi aega enne lepingut pankrotti. Nii otsisid Kelly, Kevin, Drew ja Randy plaadifirmat, kuid peaaegu igal pool keelduti lepingut sõlmimast. Lõpuks sattusid nad jaapani firma CBS/Sony’ga kokku ja nendega tegid nad kaks plaati: Quiet Riot 1 (1978) ja Quiet Riot 2 (1979) ja ka ühe singli. Ükski neist ei imunud USA’s. Jaapanis oli neil nüüd palju fänne. Nad pidid minema Jaapanisse tuurile, aga see jäi Kelly Garni lahkumise tõttu ära. Ta asendati Rudy Sarzo poolt. Bänd jätkas USA’s klubides ja koolipidudel mängimist. Viis kuud enne bändist lahkumist läks Randy Karl Sandovali juurde palvega valmistada talle spetsiaalne kitarr. Pärast mitut kohtumist ja joonisust otsustasid nad teha musta, valgete täppidega Flying V, millest sai üks Randy Rhoadsi sünonüüme. Kitarri sai Randy enda kätte 1979. aasta 22. septembril, ta maksis selle eest $738.00. 5 Randy oma Flying-V kitarriga, Quiet Riot(Randy on reas kolmas) Randy akustilisega, pilt on arvatavasti tehtud Delores Rhoadsi muusikakoolis Musonia 6 Ozzy Osbourne’i aastad: Blizzard Of Ozz: 1979. aastal läks Randy sõbra (Dana Strumi) soovitusel endise Black Sabbathi solisti Ozzy Osbourne’i juurde proovi. Ozzy pani nimelt kokku uut bändi. Ta oli proovinud peaaegu igat kitarristi Los Angeleses ja oli kaotamas lootust uue bändi jaoks. Sisse tuli Randy Rhoads. Randy ise ei näinud erilist põhjust Ozzyga ühineda kuna ta oli oma senise bändiga rahul. Randy esimese kohtumise kohta Ozzyga on mitu erinevat teooriat: • Randy läks Ozzy hotellituppa, pani oma Fenderi harjutusvõimendi seina ja hakkas kitarri häälestama. Seejärel tegi ta paar soojenduslugu ja sai 22-aastaselt Ozzy bändi sisse. • Ozzy tutvus Randyga baaris, kus keegi tutvustas teda Ozzyle kui selle järgmist kitarristi. Ozzy hakkas kokku panema ülejäänud bändi, mis lõpuks salvestas ta esimese sooloalbumi. Jällegi on mitu varianti sellest, kuidas bänd kokku tuli: • Bändis olid juba olemas Ozzy Osbourne, Randy Rhoads, bassimängija Dana Strum ja trummar Frankie Bannalli, nad tegid Los Angeleses proove ja kõik oli ilus. Aga kui nad pidid minema Inglismaale, kus albumit pidi lindistama, said plaadifirma ülemused alalise tööloa ainult ühele bändi liikmele... Randy Rhoadsile. • Lee Kerlake tegi proovi ära ja sai koha. Paar nädalat hiljem Inglismaal sai Ozzy kokku Bob Daisleyga ja veenis toda bändiga liituma. • Ozzyl olid juba mõned bändiliikmed kui ta kohtus Bob Dailsleyga (endine Uriah Heepi basskitarrist) , kelle ta ka ‘värbas’. Hiljem lisati veel Randy Rhoads ja Lee Kerslake(endine Uriah Heepi trummar) Randy lendas Inglismaale enne 1979. aasta tänupühi. Seal kirjutasid nad koos Ozzyga laule plaadile ‘The Blizzard of Ozz’. Nad harjutasid Londoni proovisaalis “John Henry’s”’is, aga ei andnud avalikke kontserte seni kuni nad mõne uue loo valmis said. Kui see juhtus, läksid nad kohalikku pubisse ja mängisid seal ükskõik kellele, kes parajasti kuulas. Üks selline lugu oli Crazy Train, mis mõjus publikule eriti. Hästi mõjus ka fakt, et bändi kuulusid Uriah Heepi liikmed Bob Daisley ja Lee Kerslake. Kui kõik lood valmis olid, läksid nad Ridge Farm Studios’esse ja lindistasid seal ligikaudu kuu aega oma plaati. 7 Algselt tegeles uue plaadi miksimisega Chris Tsangarides, kuid ta vallandati nädal aega hiljem kuna Ozzy tundis, et selle mehega ei tulnud töö nii hästi välja kui oleks pidanud. Chrisi tööd palgati jätkama Max Norman, Ridge Farm Studiose peainsener. Pärast The Blizzard Of Ozz’i lindistamist 1980.