Lasnamäe Minevikus Ja Tänapäeval
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Tallinna Laagna Gümnaasium Norman Muinasmaa 8.A klass LASNAMÄE MINEVIKUS JA TÄNAPÄEVAL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 1 LASNAMÄE PINNAEHITUSE KUJUNEMINE ........................................................... 4 2 LASNAMÄE AJALUGU ............................................................................................... 6 3 AJALOOLISED KOHAD JA OBJEKTID ...................................................................... 8 3.1 SÕJAMÄE ................................................................................................................... 8 3.2 Lasnamäe lennuväli.................................................................................................... 10 3.3 Tuletornid .................................................................................................................. 12 3.4 Sikupilli ..................................................................................................................... 15 3.5 Dvigateli tehas ........................................................................................................... 17 4 LASNAMÄE TÄNAPÄEVAL ..................................................................................... 20 4.1 Lasnamäe linnaosa ..................................................................................................... 20 4.2 Elamumajandus .......................................................................................................... 21 4.3 Kultuur, sport ja vaba aeg ........................................................................................... 23 4.4 Ettevõtlus ................................................................................................................... 26 4.5 Haridusasutused ......................................................................................................... 29 KOKKUVÕTE ................................................................................................................ 32 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................... 33 2 SISSEJUHATUS Tänapäeval teab enamus inimesi Lasnamäed Tallinna suurima linnaosana, mis on täis suuri korterelamuid ning kus majade vahel laiuvad tühermaad. Seda, mis Lasnamäel varem asus või milline on Lasnamäe ajalugu, teavad ilmselt vähesed. Leidub palju inimesi, kes ei tea ja ei ole huvitutud oma kodukoha ajaloost, olgu selleks siis Tallinn, Lasnamäe või muud linnad/külad. Oma kodukoha ajaloo teadmine peaks olema väga loomulik ja iga inimese kohus. Ajalooliselt on Lasnamäe lihtsalt olnud Tallinna kõrval asuval paekaldal suur vaba maa-ala, mida on kasutatud karjamaana ja kus siis ehitisi enamasti ei olnud. Vanimad inimtegevuse jäljed Lasnamäel on pärit Iru linnamäelt. Sealt on leitud keraamikat, mis pärineb III aastatuhande II poolest (4500 a tagasi) e.Kr. Mina valisin uurimistöö teemaks ,,Lasnamäe minevikus ja tänapäeval”, sest ma olen kogu oma senise elu Lasnamäel elanud ja mulle pakuvad ajaloo teemad huvi. Sellepärast otsustasingi uurida Lasnamäe ajalugu ning siin asuvaid ajaloolisi kohti ja rajatisi. Lisaks uurida, missuguseid tehaseid, ettevõtteid ja vaba aja veetmise võimalusi siin on. Lasnamäe on aga väga suur linnaosa, pindalalt võrreldav Tartuga, mistõttu tegin kohtade ja sündmuste osas valiku. Töö põhieesmärgiks on anda ülevaade Lasnamäe minevikust ja tänapäevast. Esimeses uurimistöö pooles käsitlen ma Lasnamäe minevikus ehk vanu ja tähtsaid ehitisi ja sündmusi. Uurimistöö teises pooles käsitlen ma aga tänapäeva Lasnamäed. Uurimistööd alustasin ma Lasnamäe tähtsate kohtade otsimisega, mis ma hiljem üles pildistasin. Järgmiseks hakkasin ma otsima vajalikku kirjandust ja materjali. Loodan, et tänu fotodele on ka minu uurimistööl ajalooline väärtus. 3 1 LASNAMÄE PINNAEHITUSE KUJUNEMINE Lasnamäe piirkonna geoloogiline areng ulatub väga kaugesse minevikku. Miljonite aastate jooksul kestnud kulutuste tagajärjel moodustusid Põhja-Eesti lavamaa ning paekallas. Pärast mandrijää taandumist kattis siinset ala kohalike jääpaisjärvede ning hiljem Balti jääpaisjärve vesi. 10 000 a tagasi kerkisid lavamaa kõrgeimad kohad merepinnale, mis moodustasid Lasnamäe paelava ja Väo loopealsega väheldasi saari rannaäärses meres. Mandriala jäi siis saartest 5 km kaugusele lõunasse, sest siis kulges rannajoon Liiva- Kurna- Lagedi- Aruküla joonel. Praegune Tondiraba asus sel ajal saartevahelises laguunis, kuhu settis rohkesti rohevetikate jäänuseid. Pärast Joldiamere taandumist eksisteeris 9100-7800 aastat tagasi Tondi raba kohal järv. Peale järve kinnikasvamist hakkas tekkima vesine madal soo. Sellest ajast saadik on pärit sealne 0,7 meetri paksune tarnapilliroo turbakiht. Tollal oli Väo loopealne täielikult vee alt vabanenud. Tondi raba õietolmuanalüüs näitab, et veel laguuni ajal kasvas selle ümbruses rohkesti kaski. Esines ka mände, jalakaid ja tammi, hiljem levisid peamiselt kuused ja lepad. Hiljem, umbes 9500-4000 aastat tagasi, levis ka ohtralt laialehelisi puid, eriti jalakat, sarapuud ja pärna. Männi osatähtsus suurenes aga korraks 4000 aastat tagasi. Pirita jõe vasak kallas vabanes vee alt natuke hiljem kui Väo loopealne. Algselt liivane ja kivideta Pirita jõesäng muutus aegapidi sügavamaks, uhtudes ära liiva ning lõikudes liivade all asuvasse moreeni. Praeguseks voolab jõgi juba aluspõhjakivimiteni paljandunud sängis. Kunagi peale mandrijää taandumist asus jõe suue aga praeguse Iru vanadekodu ja maanteesilla piirkonnas, hiljem nihkus see järk- järgult põhja poole (Nerman 1998: 9-12). Tänapäevase Lasnamäe loodusega seostuvad enamasti kõigile lagedad ja tasased loopealsed (vt foto 1) ning kõrge paekivist astang (vt foto 2). 4 Foto 1 Paevälja – selline nägi kunagi välja tõenäoliselt enamus Lasnamäest (aprill 2017, Norman Muinasmaa) Foto 2 Lasnamäe nõlv Maarjamäel (aprill 2017, Norman Muinasmaa) 5 2 LASNAMÄE AJALUGU Esimene inimasustus Lasnamäel tekkis 4500 aastat tagasi Iru linnamäel, mida tõendavad sama vanad keraamika leiud, mida on sealt leitud (Nermam 1998: 13). 8.-9. sajandil püsis Eestis vana kogukondlik kord, mida kinnitavad sellest ajast teada olevad tihedasti hoonestatud, kompaktsed asulad, nagu näiteks Iru. Seda tüüpi asulate elanikkond moodustas suhteliselt ühtse kogukondliku terviku (Nerman 1998: 21). Aastal 1206 tungisid mõõgavennad koos lätlastega Ugandisse, millega algas eestlaste muistne vabadussõda. Selle jooksul toimus palju kokkupõrkeid Tallinna lähisel, nt aastal 1219 rävalaste ja harjulaste vaheline lahing ja Tallinna piiramine eestlaste poolt aastal 1221. Kõik need sündmused puudutasid ka Lasnamäel asuvaid külasid. Peale Saaremaa vallutamist aastal 1227 langes kogu Eesti välisvaenlaste kätte, muistne vabadussõda sai sellega läbi. Aga konfliktid jätkusid ka peale seda, nagu näiteks Jüriöö ülestõus aastal 1343, mille olulised sündmused leidsid aset Lasnamäel. Kõige tähtsam neist oli Sõjamäe lahing millest räägitakse lähemalt p 3.1 (Nerman 1998: 26-27). Keskajal moodustasid Lasnamäest suure osa ümberkaudsete külade (Väo, Nehatu, Iru) kogukonnamaad. Lasnamäe läänepoolse osa areng on alates 14. sajandist tihedalt seotud Tallinna majandusliku tõusuga, kuna peaaegu kõikide hoonete ehituseks kasutati Lasnamäe paekivi. Põhiline paemurd asus Ülemiste mäel Härjapea jõe väljavoolu juures Kiviraiduriteks olid põhiliselt eestlased (Nerman 1998: 36-37). Rootsi aja alguses toimunud Liivi sõjas (1570.-ndatel aastatel) oli Lasnamäe piirkond korduvalt võitluste tallermaa, mille käigus Vene väed piirasid Tallinna ning rüüstasid ümberkaudseid külasid. Rahu ajal arenesid aga jõudsalt talud (teada on nt Varsaallika talu) ja mõisad (Väo, Nehatu). 17. sajandi lõpuks oli linnal juba üle 10 paemurru, samuti oli rajatud Härjapea jõele esimesed tööstusettevõtted – paberiveski ja seemisnahaveski (Nerman 1998: 41-48). Peale Põhjasõda langes Eestimaa ametlikult aastaks 1721 Vene tsaaririigile. Sõja tulemusena kahanes eestlaste rahvaarv 350 000-lt 130 000-le. Samuti andis sõda ka löögi Lasnamäele, sest tähtsamates asulates (Iru küla, Väo mõis) ei olnud aastaks 1726 järel ühtegi elanikku. Põhjasõja järgsel 18. sajandil Tallinna areng seiskus. Erandiks oli 6 Peetri maja ning Kadrioru lossi ja pargi rajamine. Sajandi lõpus rajati Lasnamäe nõlvale sõjaväelinnak, mida nimetati Uuslinnaks. Paraku oli linnaku ehituskvaliteet nii vilets, et see hüljati juba paarikümne aasta pärast ning hiljem lammutati (Nerman 1998: 49-54). 19. sajandiks paranes aga üldine olukord, Lasnamäel asus 19. sajandi lõpu poole juba Iru kõrts ja ka Nehatu koolimaja. 19. sajandil ehitati ka Lasnamäele tänu heale kõrgele paekaldale kaks tuletorni, alumine tuletorn 1806. ja ülemine tuletorn 1835. aastal. Tänaseni on säilinud Lasnamäe veerul paiknenud Eggersi lubjaahju müürid. Tähtsaks tööstuskeskuseks kujunes Ülemiste mäe piirkond. 1839. a käivitus seal uus paberivabrik, mille asemele rajati sajandi lõpus tselluloosivabrik. Tallinlased võtsid aga tollal ette retki Lasnamäele, et nautida Hundikuristiku loodust ja ka vaadet linnale (Nerman 1998: 55-65). Kõige esimene tiheda asustusega piirkond Lasnamäel oli Sikupilli, kus 1930.-el aastatel oli palju puidust paarikorruselisi eramaju. Sinna lasi ka tsaar Nikolai II rajada aastal 1897 vaguniehitustehase Dvigatel, mis nõukogude ajal muudeti sõjatehaseks. Ka Eesti lennunduse ajalugu on tihedalt seotud Lasnamäega, kuhu rajati tsaariarmee lennuväli. Suurem Lasnamäe asustamine algas Nõukogude Liidu ajal aastal 1980, kui tahetigi