Lasnamäe Minevikus Ja Tänapäeval

Tallinna Laagna Gümnaasium

Norman Muinasmaa

8.A klass

LASNAMÄE MINEVIKUS JA TÄNAPÄEVAL

Uurimistöö

Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan

Tallinn 2017

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 3 1 LASNAMÄE PINNAEHITUSE KUJUNEMINE ...... 4 2 LASNAMÄE AJALUGU ...... 6 3 AJALOOLISED KOHAD JA OBJEKTID ...... 8 3.1 SÕJAMÄE ...... 8 3.2 Lasnamäe lennuväli...... 10 3.3 Tuletornid ...... 12 3.4 Sikupilli ...... 15 3.5 Dvigateli tehas ...... 17 4 LASNAMÄE TÄNAPÄEVAL ...... 20 4.1 Lasnamäe linnaosa ...... 20 4.2 Elamumajandus ...... 21 4.3 Kultuur, sport ja vaba aeg ...... 23 4.4 Ettevõtlus ...... 26 4.5 Haridusasutused ...... 29 KOKKUVÕTE ...... 32 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 33

SISSEJUHATUS

Tänapäeval teab enamus inimesi Lasnamäed Tallinna suurima linnaosana, mis on täis suuri korterelamuid ning kus majade vahel laiuvad tühermaad. Seda, mis Lasnamäel varem asus või milline on Lasnamäe ajalugu, teavad ilmselt vähesed. Leidub palju inimesi, kes ei tea ja ei ole huvitutud oma kodukoha ajaloost, olgu selleks siis Tallinn, Lasnamäe või muud linnad/külad. Oma kodukoha ajaloo teadmine peaks olema väga loomulik ja iga inimese kohus. Ajalooliselt on Lasnamäe lihtsalt olnud Tallinna kõrval asuval paekaldal suur vaba maa-ala, mida on kasutatud karjamaana ja kus siis ehitisi enamasti ei olnud. Vanimad inimtegevuse jäljed Lasnamäel on pärit Iru linnamäelt. Sealt on leitud keraamikat, mis pärineb III aastatuhande II poolest (4500 a tagasi) e.Kr.

Mina valisin uurimistöö teemaks ,,Lasnamäe minevikus ja tänapäeval”, sest ma olen kogu oma senise elu Lasnamäel elanud ja mulle pakuvad ajaloo teemad huvi. Sellepärast otsustasingi uurida Lasnamäe ajalugu ning siin asuvaid ajaloolisi kohti ja rajatisi. Lisaks uurida, missuguseid tehaseid, ettevõtteid ja vaba aja veetmise võimalusi siin on. Lasnamäe on aga väga suur linnaosa, pindalalt võrreldav Tartuga, mistõttu tegin kohtade ja sündmuste osas valiku.

Töö põhieesmärgiks on anda ülevaade Lasnamäe minevikust ja tänapäevast.

Esimeses uurimistöö pooles käsitlen ma Lasnamäe minevikus ehk vanu ja tähtsaid ehitisi ja sündmusi. Uurimistöö teises pooles käsitlen ma aga tänapäeva Lasnamäed.

Uurimistööd alustasin ma Lasnamäe tähtsate kohtade otsimisega, mis ma hiljem üles pildistasin. Järgmiseks hakkasin ma otsima vajalikku kirjandust ja materjali. Loodan, et tänu fotodele on ka minu uurimistööl ajalooline väärtus.

1 LASNAMÄE PINNAEHITUSE KUJUNEMINE

Lasnamäe piirkonna geoloogiline areng ulatub väga kaugesse minevikku. Miljonite aastate jooksul kestnud kulutuste tagajärjel moodustusid Põhja-Eesti lavamaa ning paekallas. Pärast mandrijää taandumist kattis siinset ala kohalike jääpaisjärvede ning hiljem Balti jääpaisjärve vesi. 10 000 a tagasi kerkisid lavamaa kõrgeimad kohad merepinnale, mis moodustasid Lasnamäe paelava ja Väo loopealsega väheldasi saari rannaäärses meres. Mandriala jäi siis saartest 5 km kaugusele lõunasse, sest siis kulges rannajoon Liiva- Kurna- Lagedi- Aruküla joonel. Praegune Tondiraba asus sel ajal saartevahelises laguunis, kuhu settis rohkesti rohevetikate jäänuseid. Pärast Joldiamere taandumist eksisteeris 9100-7800 aastat tagasi Tondi raba kohal järv. Peale järve kinnikasvamist hakkas tekkima vesine madal soo. Sellest ajast saadik on pärit sealne 0,7 meetri paksune tarnapilliroo turbakiht. Tollal oli Väo loopealne täielikult vee alt vabanenud. Tondi raba õietolmuanalüüs näitab, et veel laguuni ajal kasvas selle ümbruses rohkesti kaski. Esines ka mände, jalakaid ja tammi, hiljem levisid peamiselt kuused ja lepad. Hiljem, umbes 9500-4000 aastat tagasi, levis ka ohtralt laialehelisi puid, eriti jalakat, sarapuud ja pärna. Männi osatähtsus suurenes aga korraks 4000 aastat tagasi. Pirita jõe vasak kallas vabanes vee alt natuke hiljem kui Väo loopealne. Algselt liivane ja kivideta Pirita jõesäng muutus aegapidi sügavamaks, uhtudes ära liiva ning lõikudes liivade all asuvasse moreeni. Praeguseks voolab jõgi juba aluspõhjakivimiteni paljandunud sängis. Kunagi peale mandrijää taandumist asus jõe suue aga praeguse Iru vanadekodu ja maanteesilla piirkonnas, hiljem nihkus see järk- järgult põhja poole (Nerman 1998: 9-12).

Tänapäevase Lasnamäe loodusega seostuvad enamasti kõigile lagedad ja tasased loopealsed (vt foto 1) ning kõrge paekivist astang (vt foto 2).

Foto 1 Paevälja – selline nägi kunagi välja tõenäoliselt enamus Lasnamäest (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

Foto 2 Lasnamäe nõlv Maarjamäel (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

2 LASNAMÄE AJALUGU

Esimene inimasustus Lasnamäel tekkis 4500 aastat tagasi Iru linnamäel, mida tõendavad sama vanad keraamika leiud, mida on sealt leitud (Nermam 1998: 13).

8.-9. sajandil püsis Eestis vana kogukondlik kord, mida kinnitavad sellest ajast teada olevad tihedasti hoonestatud, kompaktsed asulad, nagu näiteks Iru. Seda tüüpi asulate elanikkond moodustas suhteliselt ühtse kogukondliku terviku (Nerman 1998: 21).

Aastal 1206 tungisid mõõgavennad koos lätlastega Ugandisse, millega algas eestlaste muistne vabadussõda. Selle jooksul toimus palju kokkupõrkeid Tallinna lähisel, nt aastal 1219 rävalaste ja harjulaste vaheline lahing ja Tallinna piiramine eestlaste poolt aastal 1221. Kõik need sündmused puudutasid ka Lasnamäel asuvaid külasid. Peale Saaremaa vallutamist aastal 1227 langes kogu Eesti välisvaenlaste kätte, muistne vabadussõda sai sellega läbi. Aga konfliktid jätkusid ka peale seda, nagu näiteks Jüriöö ülestõus aastal 1343, mille olulised sündmused leidsid aset Lasnamäel. Kõige tähtsam neist oli Sõjamäe lahing millest räägitakse lähemalt p 3.1 (Nerman 1998: 26-27).

Keskajal moodustasid Lasnamäest suure osa ümberkaudsete külade (Väo, Nehatu, Iru) kogukonnamaad. Lasnamäe läänepoolse osa areng on alates 14. sajandist tihedalt seotud Tallinna majandusliku tõusuga, kuna peaaegu kõikide hoonete ehituseks kasutati Lasnamäe paekivi. Põhiline paemurd asus Ülemiste mäel Härjapea jõe väljavoolu juures Kiviraiduriteks olid põhiliselt eestlased (Nerman 1998: 36-37).

Rootsi aja alguses toimunud Liivi sõjas (1570.-ndatel aastatel) oli Lasnamäe piirkond korduvalt võitluste tallermaa, mille käigus Vene väed piirasid Tallinna ning rüüstasid ümberkaudseid külasid. Rahu ajal arenesid aga jõudsalt talud (teada on nt Varsaallika talu) ja mõisad (Väo, Nehatu). 17. sajandi lõpuks oli linnal juba üle 10 paemurru, samuti oli rajatud Härjapea jõele esimesed tööstusettevõtted – paberiveski ja seemisnahaveski (Nerman 1998: 41-48).

Peale Põhjasõda langes Eestimaa ametlikult aastaks 1721 Vene tsaaririigile. Sõja tulemusena kahanes eestlaste rahvaarv 350 000-lt 130 000-le. Samuti andis sõda ka löögi Lasnamäele, sest tähtsamates asulates (Iru küla, Väo mõis) ei olnud aastaks 1726 järel ühtegi elanikku. Põhjasõja järgsel 18. sajandil Tallinna areng seiskus. Erandiks oli

Peetri maja ning Kadrioru lossi ja pargi rajamine. Sajandi lõpus rajati Lasnamäe nõlvale sõjaväelinnak, mida nimetati Uuslinnaks. Paraku oli linnaku ehituskvaliteet nii vilets, et see hüljati juba paarikümne aasta pärast ning hiljem lammutati (Nerman 1998: 49-54).

19. sajandiks paranes aga üldine olukord, Lasnamäel asus 19. sajandi lõpu poole juba Iru kõrts ja ka Nehatu koolimaja. 19. sajandil ehitati ka Lasnamäele tänu heale kõrgele paekaldale kaks tuletorni, alumine tuletorn 1806. ja ülemine tuletorn 1835. aastal. Tänaseni on säilinud Lasnamäe veerul paiknenud Eggersi lubjaahju müürid. Tähtsaks tööstuskeskuseks kujunes Ülemiste mäe piirkond. 1839. a käivitus seal uus paberivabrik, mille asemele rajati sajandi lõpus tselluloosivabrik. Tallinlased võtsid aga tollal ette retki Lasnamäele, et nautida Hundikuristiku loodust ja ka vaadet linnale (Nerman 1998: 55-65).

Kõige esimene tiheda asustusega piirkond Lasnamäel oli Sikupilli, kus 1930.-el aastatel oli palju puidust paarikorruselisi eramaju. Sinna lasi ka tsaar Nikolai II rajada aastal 1897 vaguniehitustehase Dvigatel, mis nõukogude ajal muudeti sõjatehaseks. Ka Eesti lennunduse ajalugu on tihedalt seotud Lasnamäega, kuhu rajati tsaariarmee lennuväli. Suurem Lasnamäe asustamine algas Nõukogude Liidu ajal aastal 1980, kui tahetigi teha Lasnamäest linnaosa ja alustati massilist kortermajade ehitamist (Nerman 1998: 49- 361).

3 AJALOOLISED KOHAD JA OBJEKTID

3.1 Sõjamäe

Aastal 1343 toimunud Jüriöö ülestõusu tähtsaim lahing (Sõjamäe lahing) leidis aset Lasnamäel, praegusel Sõjamäel, kuhu on muistsete eestlaste mälestuseks rajatud Jüriöö park. Kõik meie teadmised selle sündmuse kohta pärinevad tollal kirjutatud kroonikatest ja ka arheoloogilistest leidudest.

Jüriöö ülestõus algas 23. aprillil 1343. aastal Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. On teada, et ülestõus oli korralikult kavandatud, sest ordu väed olid sel hetkel maalt väljas Irboskat piiramas. Kohe asusid ülestõusnud Tallinna piirama, mille lähistel saadi võitu rüütlitest. Ordu rüütlid aga jõudsid oodatust kiiremini Tallinnani, tappes Paides läbirääkimiste ajal neli ülestõusu juhti. Ordu jõudis peale Kämbla ja Kanavere lahingut 14. mail 1343. aastal Tallinna lähistele, jäädes laagrisse Lasnamäele Mõigu külla. Eestlaste laager asus Sõjamäe kõrgendikul, kust vajaduse korral oleks olnud hea rappa taganeda. Selle tee lõikas aga ordu läbirääkimiste kattel ära, mis otsustas lahingu käigu. Sõjamäe lahingus hukkus 10 000 eestlasest 3000, sakslaste andmed puudusid. On teada, et eestlased võitlesid raevukalt, jätkates vastupanu ka hiljem Saaremaal. Ülestõusu mahasurumine võttis palju aega, kannatada sai lahingu käigus ka Lasnamäe piirkond ja kulus aastakümneid enne, kui taastati ülestõusu eelne majanduslik olukord (Nerman 1998: 28-29)

Endisel lahinguväljal asuva Jüriöö pargi rajamist alustati Sõjamäe Kaunistamise Komitee algatusel juba 1935. aastal. Algne idee oli luua parki 130 meetrine tuletorn ,,Tulia”, aga plaan jäi pooleli II maailmasõja tõttu (vt foto 3). 1960ndatel alustas ala korrastamist Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ring, mille käigus ala puhastati ja istutati puid. Tänu kodu-uurijatele hoiti ära tollal kavandatud tööstuse laienemine pargi alale. Tänaseks on pargis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal rajatud kolm monumenti: Jüriöö ülestõusu, Vabadussõjas võitlejate ja II maailmasõjas võidelnud eestlaste auks (vt foto 4) (Tallinn. Jüriöö park, 2017).

Foto 3: Postkaart: Sõjamäe Hiie mudel. Arhitekt Johann Ostrat, 1934 (2017)

Foto 4 Jüriöö park Sõjamäel (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

3.2 Lasnamäe lennuväli

Lasnamäe lennuvälja rajamist alustati vahetult enne I maailmasõda, kus valmides paiknesid Vene tsaariarmee lennukid. Sõja lõpu poole põgenesid sõjast tüdinud venelased, jättes lennukid maha. Peatselt saabusid sakslased, kes võtsid eestlastele jäänud lennujaama üle, saades endale 24 venelaste lennukit.

Peale Vabadussõda kujunes Lasnamäe lennuväljast Eesti lennuväe peabaas (vt foto 5), mis pidi 1921 aastaks loovutama ühe angaari Eesti eralennuseltsile ,,Aeronaut”, mis hiljem 1926 aastal pankrotti läks. Lasnamäe lennuvälja arendamine jätkus, kui sinna ehitati ruumikas töökoda, mis võimaldas remontida 10 lennukit nädalas; saadi helgiheitja koos elektrijõujaamaga öiste lendude jaoks; hiljem valmisid ka üleajateenijate elamud ja ruumid, raudbetoonist angaar ja raadiojaama hoone.

Punaarmee sissetulekuga aastal 1940 okupeeriti Eesti ja võeti endale kasutuseks Lasnamäe lennuväli.

Kui sakslased 1941. aasta augustis Tallinna vallutasid, asusid nende remonditöökojad ning lennuüksused peamiselt Lasnamäe lennuväljal. Seal paiknevates õhuväe üksustes teenisid ka Eesti lennuväe vabatahtlikud. Lennuvälja kasutasid sakslased kuni 1944 aastani, kui lahkuti Eestist.

Pärast Teist maailmasõda jätkas Lasnamäe lennuväli nõukogude armee sõjaväelennuväljana tööd kuni lõpliku sulgemiseni 1970. aastatel. Veel tänagi on alles sealsete hoonete varemed ja rohtu kasvanud lennurajad. (Jaak Juske blogi, 2017)

Viimastel aastatel on ehitatud kunagise lennuvälja piirkonda mitmeid uusi korterelamuid (vt foto 6).

Foto 5 Lasnamäe lennuväli 1933. aastal (2017)

Foto 6 Lasnamäe lennuvälja piirkond 2016. aastal (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

3.3 Tuletornid

1805. aastal otsustas Admiraliteedi Departemang ehitada tuletorni, et muuta ohutumaks Tallinna sadama reidile jõudmist. Tuletorn ehitati Kadrioru pargi tagusele kõrgele paeastangule aastal 1806, mil see oli kahekorruseline nelinurkse põhiplaaniga krohvitud paekivihoone. Aastal 1839 ehitati alumise tuletorni põhjapoolse osa kohale puidust, plekiga kaetud ja roheliseks värvitud kooniline kaheksatahuline tornikiiver (vt foto7). See aitas tuletorni päevasel ajal teistest ehitistest eristada ja koos ülemise tuletorniga määratleda ohutut sihti Tallinna lahte sisenemiseks. Tornikiivri rajamisega saavutatud 18-meetrine kõrgus on samaks jäänud tänapäevani (vt foto 8).

(Eesti Tuletorni Selts. Tallinna sihi alumine tuletorn, 2017).

1832. aastal kavandati ülemise tuletorni ehitamist alumisest lõunasse Lasnamäele, praeguse Peterburi tee ja Pae tänava vahel, sest kaptenite sõnul oli alumine tuletorn merelt raskesti loetav ega taganud põhja poolt turvalist sissesõitu Tallinna lahte. 1835. aastal ehitati puidust ja ajutisena kaheksatahulise tüvipüramiidi kujuline ülemine tuletorn, mida punase värvi pärast hakati kutsuma punaseks tuletorniks. 1896. aastal valmis uus paekivist ja krohvitud 40 m kõrgune ümara põhiplaaniga tuletorn, mis värviti taas punaseks (vt foto 9).

(Eesti Tuletorni Selts. Tallinna sihi ülemine tuletorn, 2017).

Foto 7 Tallinna alumine tuletorn 1880 a. (2017)

Foto 8 Tallinna alumine tuletorn (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

Foto 9 Tallinna ülemine tuletorn (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

3.4 Sikupilli

Sikupilli on tänapäeval paljudele tuntud, kui suur kaubanduskeskus, kuid tegelikult on tegemist vana Tallinna asumiga. Sikupilli on oma nime saanud sealkandis asunud karjamaa järgi. Sikupilli vanim hoone on 1830. aastatel ehitatud sõjaväe vangimaja, mis on tänane Harju maakohtu hoone.

Elumaju hakati sinna ehitama 20. sajandi alguses, kuhu asusid elama ka tänu odavale maale vaesemad pered. Esmalt hoonestati Kivimurru ja Katusepapi tänavad. Sellel ajal moodustasid Sikupilli elanikest enamuse Dvigateli töölised.

1930. aastatel oli Sikupilli tiheda hoonestusega linnajagu, kus elas valdav osa Lasnamäe elanikest. Neil aastail asus Sikupillis 210 maja, mis enamasti olid ühe- ja kahekorruselised puitmajad. Ainukeseks kolmekorruseliseks majaks oli Herbert Johansoni projekteeritud paekivist Lasnamäe algkooli hoone.

Teises maailmasõjas sai Sikupilli rängalt kannatada, sest mitmed tänavad põlesid peaaegu lagedaks. Peale sõda asus Sikupillis peale Lasnamäe vanglale ka Saksa sõjavangide laager. Majaka, Sikupilli, Kivimurru ja Peterburi maanteede vahelisele alale asusid nii Dvigatel ja teised ettevõtted ehitama oma töölistele uusi kivimaju (vt foto 10 ja 11).

Viimase kahekümne aasta jooksul on rajatud Sikupilli mitmeid uusi suuri ärihooneid, millest tuntuim on Sikupilli kaubanduskeskus.

100 aasta jooksul on Sikupilli palju muutunud, sest nüüd on seal ülekaalus kivimajad ja suured kortermajad, kuid õnneks on Kivimurru, Paekivi ja Katusepapi tänava ääres säilinud ka rohkelt vanu Lenderi-stiilis puitmaju. (Nerman 1998: 162-180; Jaak Juske blogi, 2017).

Foto 10 Tramm 1955. aastal Majaka ja toonase Leningradi maantee nurgal (Filmiarhiivi foto) (2017).

Foto 11 Eelmise pildiga sama vaade (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

3.5 Dvigateli tehas

1897. aasta 25. oktoobril kinnitas Venemaa viimane tsaar Nikolai II uue ettevõtte (aktsiaselts Dvigateli) põhikirja. Tehas käivitus 1899. aasta 9. mail ning selle põhitegevuseks oli planeeritud raudtee teenindamine, eelkõige vagunite tootmine ja vedurite hooldamine ning remontimine. Sellel ajal töötas tehases 4000 töötajat, kellest 70 olid insenerid. Sel ajal oli tegu Euroopa suurima raudteevagunite tootjaga (vt foto 12). 1918. aastani valmistati tehases kokku 19 673 kauba- ja 2042 reisivagunit.

20. sajandi alguses Venemaad tabanud majanduskriis mõjus ka raskelt Dvigateli tehasele, sest nii nõudlus kui ka toodangu maht langesid oluliselt. I maailmasõja ajal toodeti tehases kolme- ja kuuetolliseid suurtükimürske. Pärast Tartu rahu sõlmimist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel katkesid aga majandussidemed lähinaabritega ning koheselt vähenes toodangu maht ja samuti ka töötajate arv 90% võrra. Dvigateli ähvardas järgneva 10 aasta jooksul pidevalt pankrot, kuni 1931. aastal läkski tehas pankrotti. Ka tehase ostnud uued omanikud ei suutnud tehast ainult siseturule tootes edukaks teha, kuigi toodang suurenes 1930-ndatel, kui toodeti eri tüüpi reisi– ja transpordilennukeid.

II maailmasõja algul muutis Eesti okupeerinud Nõukogude Liit tehase nime ,,Riiklikuks vaguniehitusetehaseks Dvigatel”. Sõja ajal toodeti seal tarbekaupu.

Peale II maailmasõda 1947. aastal otsustati tehas anda NSVLi Ministrite Nõukogu käsutusse ja Dvigatelist sai enamjaolt sõjatehas, kus 1980-ndatel aastatel hakkas tehas tootma suures mahus aatomienergeetika seadmeid ning tehti ettevalmistusi kosmose raketikilbi süsteemi väljatöötamiseks.

Peale Eesti taasiseseisvumist moodustati 1991 aastal riiklik aktsiaselts Dvigatel, mille 1996 aastal erastas Dvigateli selleks spetsiaalselt loodud AS Diamark. 2005. aastal otsustati täielikult ümber profileeruda. Seoses kinnisvara hindade tõusu ja linnaehituse arenguga oli praegune Ülemiste City ala muutunud atraktiivseks kinnisvara arendamise piirkonnaks, kus täna asub endise Dvigateli 36-hektarilisel maa-alal mitmekülgne ja tulevikule suunatud Targa äri linn - Ülemiste City (vt fotod 13, 14, 21) (Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Dvigatel, 2017; Ülemiste City. Piirkonna ajalugu, 2017).

Foto 12 Vaade Dvigateli tehasele 20. sajandi alguses (2017). Punasega märgitud veetorn.

Foto 13 Vaade Dvigateli tehase veetornile (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

Foto 14 Indrek Haasi teos "Ülemiste tüdruk", mis on Baltimaade suurim tänavakunsti teos (1780 m 2), endise Dvigateli tehasehoone seinal (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

4 LASNAMÄE TÄNAPÄEVAL

4.1 Lasnamäe linnaosa

Alates 1. oktoobrist 1993 on Tallinn jagatud kaheksaks linnaosaks, millest üks on Lasnamäe, mis asub Tallinna idaosas. Piirideks on Lasnamäel põhjas Pirita linnaosa, lõunas Rae vald, idas Jõelähtme vald ja läänes Kesklinna linnaosa. Lasnamäe moodustab Tallinna pindalast 17,2% (27,47 km²). Linnaosa ise jaguneb 16 asumiks: Väo, Sõjamäe, Ülemiste, Sikupilli, Uuslinna, Pae, Kurepõllu, Paevälja, Laagna, Loopealse, Katleri, Tondiraba, Kuristiku, Priisle, Mustakivi ja Seli asum. Kõik asumid peale Ülemiste, Sõjamäe ja Väo (need on tööstusalad) on elamualad.

Lasnamäel asub 650 kortermaja, mille ehitamist alustati katseliselt 1960ndatel ja plaanipäraselt 1970ndate lõpus (vt fotod 15 ja 16). Korruselamute rajamisele oli heaks eelduseks tugev paepealne ehituspinnas, kuid kõiki plaanitud rajoone ei jõutud täis ehitada, mistõttu on Lasnamäel palju tühje maaalasid. Viimastel aastatel aga on hakatud ka nendele aladele uusi kortermaju rajama (vt foto 17).

Kuigi Nõukogude aja lõpus jäi haljastamine pooleli on Lasnamäe linnaosas on kokku 770,8 ha haljas- ja rohealasid, mis moodustavad 28,1% linnaosa pindalast. Lasnamäe linnaosas on kokku seitse parki kogupindalaga 47,45 ha: Jüriöö park (2,4 ha), Tondiloo park (11,4 ha), Tuulte plats (2,7 ha), Vormsi park (3,9 ha), Asunduse park (2,3 ha), Pae park (21,65 ha) ja Koorti haljasala (3,1 ha).

Elanikke elas 1. jaanuaril aastal 2015 Lasnamäel rahvastikuregistri andmetel 118437, kellest 55,2% olid naised ja 44,8% mehed. Elanike koguarvult on Lasnamäe Tallinna kõige suurem linnaosa, kus elab 27,2% Tallinna elanikest (Tallinn. Lasnamäe linnaosa arengukava 2015-2020, 2017).

4.2 Elamumajandus

Lasnamäel elas 1. jaanuaril aastal 2015 rahvastikuregistri järgi 118 437 elanikku, kes elavad siin asuvates ~800 elamus. Linnaosavalitsuse andmetel on Lasnamäel 67 väikeelamut 94 korteriga; 438 5-korruselist korterelamut 18082 korteriga; 249 6-9- korruselist korterelamut 29407 korteriga ja 38 10-korruselist ja kõrgemat korterelamut.

Korterelamutele osutavad kommunaalteenuseid enamasti monopoolses seisundis ettevõtted, nagu Tallinna Vesi, Tallinna Küte ja Eesti Energia. Oma katlamaja on väga vähestel hoonetel.

Lasnamäe munitsipaalelamufondi kuulub 32 elamut 2710 korteriga, mis moodustab 5,3 % linnaosa korterite üldarvust. 32 elamust 19 on ehitatud koostöös erasektoriga. Eeltoodud elamute hulgas on ka 405 korteriga 5 sotsiaalelamut, kus osutatakse puuetega inimestele sotsiaalseid teenuseid.

Lisaks on linnaosas üksikkorteritena 15 sotsiaal- ja 63 munitsipaalkorterit. Suur- Sõjamäe tänaval asub rehabilitatsioonikeskus, kus lisaks osutatakse majutusteenust kodututele ja vanglast vabanenutele. Samuti toimub varjupaiga teenuse kodututele ja vanglast vabanenutele osutamine ühes Mahtra tänaval asuvas elamus.

Tallinna teise elamuehitusprogrammi raames on kavas jätkata uute munitsipaalkortermajade ehitamist. Neist esimesed on kavas rajada Lasnamäele Uuslinna tänavale eesmärgiga võimaldada munitsipaalkortereid noortele õpetajatele (Tallinn. Lasnamäe linnaosa arengukava 2015-2020, 2017).

Foto 15 Lasnamäe elamurajoon 1980ndate algus (2017). Vaade piki ehitamisjärgus kanalit, taamal praegune Miina Härma sild.

Foto 16 Eelmise pildiga sama vaade (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

Foto 17 Uued korterelamud Lasnamäel Pae pargis (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

4.3 Kultuur, sport ja vaba aeg

Kultuuri jaoks on rajatud Lasnamäele üks Tallinna paremini sisustatud ja nüüdisaegsemaid kultuurikeskusi - Lindakivi Kultuurikeskus. Seal toimub aastaringselt palju üritusi, näiteks kontserte ja festivale. Samuti korraldavad Lasnamäe Linnaosa Valitsus (vt foto 18) ja Lindakivi Kultuurikeskus koostöös linnaosa traditsioonilisi kultuuriüritusi. Olulisimad neist on Lasnamäe päevad, mida on peetud rohkem, kui 20 aastat. Üritustel osalejate arv on kasvanud iga aastaga järjest suuremaks. Peale kultuurikeskuse on Lasnamäel ka kaks Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu: Laagna raamatukogu ja Paepealse raamatukogu.

Tänu rohketele spordirajatistele (spordisaalid, staadionid, basseinid, välispalliväljakud, jäähallid, jõusaalid, tennisekeskused, sulgpallihallid ja kergejõustikuhall (vt foto 20) on Lasnamäel võimalik tegeleda mitmesuguste spordialadega.

Tondiraba Jäähall on esimene ehitis suures Tondiraba Spordikeskuse kompleksis (vt foto 19). Jäähall koosneb 5840 istekohaga peaareenist ja kolmest harjutusväljakust. Peaareeni on võimalik kasutada iluuisutamise, jäähoki, võrkpalli, käsipalli, iluvõimlemise kui ka teiste spordialade treeninguteks ning võistlusteks. Esinduslik peaareen sobib suurepäraselt ka kontsertite korraldamiseks, sest erilist tähelepanu on pööratud nauditava heliakustilise efekti saavutamiseks (Tondiraba jäähall, 2017).

Samuti leidub Lasnamäel tervisespordiradadega parke, näiteks Pae park, mis on üks populaarsemaid parke siin linnaosas.

Vaba aja veetmiseks on Lasnamäel peale parkide ja spordirajatiste ka kaubanduskeskusi, näiteks Ülemiste keskus, Sikupilli keskus, Lasnamäe Centrum ja Idakeskus, kus viimasel ajal eelistavad noored meelsasti aega veeta. Veel väiksemate jaoks on Lasnamäele rajatud ohtralt mänguväljakuid, mille arv on 10 aasta jooksul mitmekordistunud. Laste ja nende vanemate seas on need väga populaarsed ja neid kasutatakse aktiivselt (Tallinn. Lasnamäe linnaosa arengukava 2015-2020, 2017).

Foto 18 Lasnamäe linnaosa valitsuse hoone (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

Foto 19 Tondiraba jäähall (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

Foto 20 Lasnamäe kergejõustikuhall (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

4.4 Ettevõtlus

Lasnamäel leidub palju mitmekesiseid ettevõtteid, nii väikeseid jaekaubandus- ja toitlustusettevõtteid, kui ka suuri mitmesaja töötajaga tootmisettevõtteid. Kokku on registreeritud 2014. aasta seisu järgi Lasnamäel 3340 ettevõtet, millest kõige suurema töötajate arvuga on AS Eesti Post, kus töötab 2356 töötajat. Samuti on suured tööandjad Ericsson Eesti AS (vt foto 22), Kulinaaria OÜ ja AS E-Profiil.

Käibe ja kasumi poolest läheb paljudel Lasnamäe ettevõtetel ka üsna hästi, sest aastal 2013 oli 60 suurima Lasnamäe ettevõtte kogukäive 2 095 842 925 eurot ja kasum 239 295 705 eurot. Käibelt suurim Lasnamäe ettevõte on Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal, mille käive 2013. aastal oli ligemale 303 miljonit eurot. Sellele järgnesid ALSTOM Estonia AS 147 miljoni ja If P&C Insurance AS 117 miljoni euro suuruse käibega.

Lasnamäe ettevõtluse üks kõige tähtsamaid kohti nii ajalooliselt, kui ka praegu on kindlasti Dvigateli tehas, mis 1897 aastal Nikolai II poolt rajati ja mis tegeles siis vagunite tootmistega ja hiljem muu toodanguga. Tänapäeval on see tuntud kui Targa äri linn ehk Ülemiste City, mis on täis palju erinevaid ettevõtteid, mis asuvad moodsates ja tänapäevastes suurtes hoonetes (vt foto 21). Tähtis on see tänapäeval ka selle poolest, et 2007. aastast on Ülemiste City’is avatud Ülemiste ettevõtlusinkubaator. Selle eesmärgiks on ettevõtete stardi- ja arenguriskide vähendamine ning nende konkurentsivõime tõstmine. Selleks pakub inkubaator alustavatele ettevõtjatele ärialustus-, äriarendus- ja äriruumiteenuseid.

Tulevikus võib tänu Lasnamäe soodsale ja logistilisele asukohale magistraalide, lennujaama ja raudtee suhtes kasvavateks tegevusvaldkondadeks pidada veondust, laondust ning hulgi- ja vahenduskaubandust. (Tallinn. Lasnamäe linnaosa arengukava 2015 - 2020, 2017; Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Dvigatel, 2017; Ülemiste City. Piirkonna ajalugu, 2017).

Foto 21 Moodne büroohoone Ülemiste City’is (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

Foto 22 Ericssoni tehas (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

Laagna tee (rahvasuus ka Lasnamäe kanal) on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Sikupilli, Uuslinna, Pae, Kurepõllu, Laagna, Tondiraba, Mustakivi ja Seli asumis (vt foto 23). Laagna tee kulgeb Kesklinnast Lasnamäe linnaosa tagumisse ossa ning on esimene Tallinna kahetasandiline sõidutee, mis võimaldab kiirelt ja turvaliselt jõuda Lasnamäe lõppu. Laagna tee kohal on üheksa silda, mis ühendavad Lasnamäe erinevaid asumeid. Laagna tee anti käiku 1995. Aastal (Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Laagna tee, 2017).

Foto 23 Laagna tee ühendab Lasnamäed kesklinnaga (oktoober 2016, Norman Muinasmaa)

4.5 Haridusasutused

Kõige esimene kool valmis Lasnamäel Majaka tänaval aastal 1935 (vt foto 24). Koolihoone projekteeris arhitekt Herbert Johanson ning valminud hoonest sai moodsaim koolimaja Eestis. Seal hakkas tegutsema 10. algkool, mille direktoriks määrati Aleksander Mõru. Peale sõda, kui Lasnamäele saabus suur hulk venelasi, said nende lapsed samuti seal koolis hariduse. 1955. aastal aga valmis Lasnamäele Pae tänavale esimene venekeelne kool, kus edaspidi hakkasid õppima venelased (vt foto 25). Nõukogude ajal sai 16. keskkooliks nimetatud Sikupilli kool (endine 10. algkool) endale uue hoone Kivimurru tänavasse. Hiljem kandis kool Sikupilli Gümnaasiumi nime, kuni ta Saksa Gümnaasiumiga ühendati. Täna tegutseb kaasaegse juurdeehituse saanud Majaka tänava hoones Tallinna teeninduskool. (Nerman 1998: 174-176; Tallinn. Hariduse koduleht, 2017).

Praegune Tallinna Laagna Gümnaasium avas uksed 1980. aastal olles esimeseks eesti õppekeelega kooliks Uus-Lasnamäe elurajoonis. 1980-1996. a kandis kool Tallinna 13. Keskkooli, 1996 -2000 a. Laagna Gümnaasiumi ja alates 29. novembrist 2000. a kannab kool nime Tallinna Laagna Gümnaasium (vt foto 26) (Tallinna Laagna Gümnaasium, 2017).

Tänu Lasnamäe suurele rahvaarvule leidub siin tänapäeval palju lasteaedasid ja koole. Lasnamäel asub praeguse seisuga kokku 33 lasteaeda, millest 28 on munitsipaalomandid ja 5 Eesti eraomandid. Täiesti eestikeelseid lasteaedasid on Lasnamäel 11, eesti- ja venekeelseid 3 ja ainult vene-keelseid 17. Ülejäänud 2 on osalise keelekümblusega eralasteaiad.

Koole on Lasnamäel hetkel kokku 15, millest 12 on munitsipaalomandid ja 3 Eesti eraomandid. Eestikeelseid koole on kokku 5, eesti- ja venekeelseid koole samuti 5, ainult venekeelseid koole 4 ja inglisekeelseid koole 1 (Tallinn. Hariduse koduleht, 2017).

Foto 24 Tallinna Teeninduskool, endine 10. algkool (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

Foto 25 Tallinna Pae Gümnaasium, esimene venekeelne kool Lasnamäel (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

Foto 26 Tallinna Laagna Gümnaasium (aprill 2017, Norman Muinasmaa)

KOKKUVÕTE

Lasnamäed võib pidada üheks ajalooliselt eriliseks ümbruskonnaks, sest viimaste aastatuhandete jooksul on siin toimunud väga palju muutusi. Näiteks sai kunagisest merepõhjast taimkattega paekallas, kus esimene asustus tekkis Iru linnamäel 4500 aastat tagasi eKr. Sellest ajast saadik on Lasnamäele elama asunud väiksemaid kogukondi ning hiljem on eksisteerinud Lasnamäe alal erinevaid külasid. See aeg sai läbi 20. sajandil, kui sai alguse ka suurem Lasnamäe asustamine ja rohke kortermajade rajamine.

Tänapäevaks on Lasnamäest saanud nii pindalalt, kui ka rahvaarvult Tallinna suurim linnaosa, mis on ilmselt tulevikus veelgi suurem.

Praeguse Lasnamäe arengukava järgi soovitakse, et tulevikus oleks tegu veelgi paremate tingimustega linnaosaga, kus paarikümne aasta pärast oleks: atraktiivsete töökohtadega ettevõtlus; laialdased õppimis- ja enesearendusvõimalused; mitmekesised vaba aja veetmise võimalused; turvaline elukeskkond; aktiivne ja linnaosa elukohana väärtustav elanikkond; hubane, inspireeriv ja keskkonnasäästlik linnaruum. Samuti soovitakse ka, et tulevikus oleks Lasnamäe mainekas elu-, töö- ja vaba aja veetmise koht, loodetakse parandada ka haridusvõrku. Nagu ka linnavalitsus, loodavad ka siinsed elanikud (kaasaarvatud mina), et tuleviku Lasnamäe oleks täpselt selline, kuidas me seda ette kujutame.

Kõige lõpuks loodan ma, et minu uurimistööd saaks kuskil veel ajaloo õppematerjalina kasutada, sest on tulekul Eesti Vabariigi 100. sünnipäev ning ilmselt tuleb siis üle Eesti paljudes koolides juttu erinevate paikade ajaloost.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Eesti Tuletorni Selts. Tallinna sihi alumine tuletorn. http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/pohja-eesti/251-tallinna-sihi- alumine-tuletorn (04.02.2017) 2. Eesti Tuletorni Selts. Tallinna sihi ülemine tuletorn. http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/pohja-eesti/252-tallinna-sihi- ulemine-tuletorn (04.02.2017) 3. Jaak Juske blogi. http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud- sojavaelennuvalja.html (28.01.2017) 4. Jaak Juske blogi. http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2012/11/sikupilli-lasnamae- vanalinn.html ) (11.02.2017) 5. Lasnamäe elamurajoon 1980ndate algus. Eesti Arhitektuurimuuseum; Faili nimi:FK10791A1.jpg [Foto]. (http://www.muis.ee/museaalview/2640069 ) (01.04.2017) 6. Lasnamäe lennuväli 1933. aastal. [Foto]. (https://et.wikipedia.org/wiki/Lasnam%C3%A4e_lennuv%C3%A4li ) (28.01.2017) 7. Nerman, Robert (1998). Lasnamäe ajalugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia kirjastus 8. Sõjamäe Hiie mudel. Arhitekt Johann Ostrat, 1934 [Postkaart]. http://junganalyys.ee/?p=995 (04.04.2017) 9. Tallinna alumine tuletorn 1880 a. (AM F 30693:18); Eesti Ajaloomuuseum; Faili nimi:f30693_18.jpg [Foto]. (http://muis.ee/museaalview/2041162 ) (04.02.2017) 10. Tallinn. Jüriöö park. http://www.tallinn.ee/est/Jurioo-park (27.01.2017) 11. Tallinn. Hariduse koduleht. https://info.haridus.ee/Asutused/Kool (01.04.2017) 12. Tallinn. Hariduse koduleht. (http://www.tallinn.ee/est/haridus/Uudis-Lasnamae- esimene-kool-tahistab-oma-80.-sunnipaeva ) (01.04.2017) 13. Tallinna Laagna Gümnaasium. ( http://laagna.tln.edu.ee/?page_id=135 ) (01.04.2017) 14. Tallinn. Lasnamäe linnaosa arengukava 2015-2020. http://www.tallinn.ee/est/lasnamae/Lasnamae-linnaosa-arengukava-2015-2020 (11.03.2017) 15. Tondiraba jäähall. http://www.tondirabaicehall.ee/kulastajale (03.04.2017)

16. Tramm 1955. aastal Majaka ja toonase Leningradi maantee nurgal (Filmiarhiivi foto) [Foto]. http://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud- eestit-avastamas-sikupilli-lasnamae-vanalinna-lugu?id=76323537 (01.04.2017) 17. Vaade Dvigateli tehasele 20. sajandi alguses. [Foto]. (http://www.dvigatel.ee/index.php?page=64 ) (18.03.2017) 18. Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Dvigatel. https://et.wikipedia.org/wiki/Dvigatel ) (11.03.2017) 19. Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Laagna tee. https://et.wikipedia.org/wiki/Laagna_tee (12.03.2017) 20. Ülemiste City. Piirkonna ajalugu. http://ulemistecity.ee/innovators/piirkonna- ajalugu (11.03.2017)