DOCSLIB.ORG

Vallasiseste Linnade, Alevite, Alevike Ja Külade Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vallasiseste Linnade, Alevite, Alevike Ja Külade Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2003 Avaldamismärge: Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine Vastu võetud 18.12.1997 nr 244 RT I 1997, 95, 1577 jõustumine 01.01.1998 Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 23. 12. 1997 nr 248 (RT I 1997, 99, 1604) 1. 01. 1998 11. 06. 1998 nr 133 (RT I 1998, 56, 842) 19. 06. 1998 30. 06. 1998 nr 139 (RT I 1998, 60, 955) 7. 07. 1998 22. 10. 1998 nr 235 (RT I 1998, 96, 1516) 30. 10. 1998 16. 12. 1998 nr 283 (RT I 1998, 112, 1853) 1. 01. 1999 23. 02. 1999 nr 69 (RT I 1999, 22, 345) 6. 03. 1999 17. 03. 1999 nr 100 (RT I 1999, 31, 427) jõustus Otepää Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 13. 05. 1999 nr 151 (RT I 1999, 45, 522) jõustus Lihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 180 (RT I 1999, 52, 564) jõustus Vihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 184 (RT I 1999, 52, 568) jõustus Karksi Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 15. 06. 1999 nr 195 (RT I 1999, 53, 579) jõustus Kaarma Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 29. 06. 1999 nr 208 (RT I 1999, 57, 606) jõustus Antsla Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 30. 11. 2000 nr 396 (RT I 2000, 91, 596) 1. 01. 2001 19. 12. 2001 nr 421 (RT I 2001, 100, 652) 1. 01. 2002 19. 12. 2001 nr 422 (RT I 2001, 100, 653) 1. 01. 2002 11. 07. 2002 nr 227 (RT I 2002, 62, 385) 25. 10. 2002 11. 07. 2002 nr 224 (RT I 2002, 62, 382) 26. 10. 2002 11. 07. 2002 nr 225 (RT I 2002, 62, 383) 26. 10. 2002 11. 07. 2002 nr 226 (RT I 2002, 62, 384) 26. 10. 2002 11. 07. 2002 nr 228 (RT I 2002, 62, 386) 29. 10. 2002 17. 12. 2002 nr 387 (RT I 2002, 105, 620) 1. 01. 2003 Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808) paragrahvi 6 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu (juurde lisatud). 2. Määrata asustusüksuste lahkmejoonteks valdade rahvaloenduskaartidele (mõõtkava 1:50 000) kantud vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade lahkmejooned. Nimetatud kaartidega saab tutvuda vastavas vallavalitsuses või Siseministeeriumis. 3. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1998. a. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrusega nr 244 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Leht 1 / 155 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu HARJU MAAKOND AEGVIIDU vald Alevid Aegviidu ANIJA vald Vallasisesed linnad Kehra Külad Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Leht 2 / 155 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald Alevikud Harku Tabasalu Külad Adra Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Leht 3 / 155 JÕELÄHTME vald Alevikud Kostivere Loo Külad Aruaru Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Uusküla Leht 4 / 155 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Vandjala Võerdla Ülgase KEILA vald Alevikud Karjaküla Keila-Joa Klooga Külad Illurma Keelva Kersalu Kloogaranna Kulna Käesalu Laoküla Laulasmaa Lehola Lohusalu Maeru Meremõisa Nahkjala Niitvälja Ohtu Põllküla Tuulna Tõmmiku Valkse KERNU vald Külad Allika Haiba Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Leht 5 / 155 Hingu Kaasiku Kabila Kernu Kibuna Kirikla Kohatu Kustja Laitse Metsanurga Muusika Mõnuste Pohla Ruila Vansi KIILI vald Alevikud Kiili Külad Arusta Kangru Kurevere Luige Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela Leht 6 / 155 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... KOSE vald Alevikud Kose Kose-Uuemõisa Ravila Külad Ahisilla Kanavere Karla Kata Kolu Krei Kuivajõe Liiva Nõmbra Nõrava Oru Palvere Raveliku Saula Sõmeru Tade Tammiku Tuhala Vardja Vilama Viskla Võlle KUUSALU vald Alevikud Kuusalu Külad Allika Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Leht 7 / 155 Andineeme Aru Haavakannu Hirvli Ilmastalu Kaberla Kahala Kiiu Kodasoo Koitjärve Kolga Kolgu Kosu Kupu Kursi Kuusalu Külmaallika Liiapeksi Mustametsa Muuksi Mäepea Pala Pudisoo Põhja Rehatse Rummu Salmistu Saunja Sigula Soorinna Suru Sõitme Tsitre Tõreska Uuri Vahastu Leht 8 / 155 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Valkla KÕUE vald Külad Aela Alansi Ardu Habaja Harmi Kadja Kantküla Katsina Kirivalla Kiruvere Kukepala Kõrvenurga Kõue Laane Leistu Lutsu Lööra Marguse Nutu Nõmmeri Ojasoo Pala Paunaste Paunküla Puusepa Rava Riidamäe Rõõsa Saarnakõrve Sae Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Leht 9 / 155 Silmsi Sääsküla Triigi Uueveski Vahetüki Vanamõisa Virla Äksi LOKSA vald Külad Hara Joaveski Juminda Kalme Kasispea Kemba Kiiu-Aabla Kolga-Aabla Kolgaküla Kotka Kõnnu Leesi Loksa Murksi Nõmmeveski Parksi Pedaspea Pärispea Suurpea Tammispea Tammistu Tapurla Turbuneeme Valgejõe Vanaküla Leht 10 / 155 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Vihasoo Viinistu Virve NISSI vald Alevikud Riisipere Turba Külad Aude Ellamaa Jaanika Kivitammi Lehetu Lepaste Madila Munalaskme Mustu Nurme Odulemma Rehemäe Siimika Tabara Vilumäe Viruküla Ürjaste PADISE vald Külad Alliklepa Altküla Audevälja Harju-Risti Hatu Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Leht 11 / 155 Karilepa Kasepere Keibu Kobru Kurkse Kõmmaste Laane Langa Madise Metslõugu Määra Padise Pae Pedase Suurküla Vihterpalu Vilivalla Vintse Änglema RAASIKU vald Alevikud Aruküla Raasiku Külad Härma Igavere Järsi Kalesi Kiviloo Kulli Kurgla Mallavere Peningi Perila Pikavere Leht 12 / 155 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Rätla Tõhelgi RAE vald Alevikud Assaku Jüri Lagedi Vaida Külad Aaviku Aruvalla Järveküla Kadaka Karla Kautjala Kopli Kurna Lehmja Limu Pajupea Patika Peetri Pildiküla Rae Salu Seli Soodevahe Suuresta Suursoo Tuulevälja Urvaste Vaidasoo Vaskjala Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Leht 13 / 155 Veneküla Veskitaguse Ülejõe SAKU vald Alevikud Kiisa Saku Külad Juuliku Jälgimäe Kajamaa Kanama Kasemetsa Kirdalu Kurtna Lokuti Metsanurme Männiku Rahula Roobuka Saustinõmme Tagadi Tammejärve Tammemäe Tõdva Tänassilma Üksnurme SAUE vald Alevikud Laagri Külad Aila Alliku Hüüru Leht 14 / 155 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Jõgisoo Kiia Koppelmaa Maidla Pällu Pärinurme Püha Tagametsa Tuula Valingu Vanamõisa Vatsla Ääsmäe VASALEMMA vald Alevikud Rummu Vasalemma Ämari Külad Lemmaru Veskiküla VIIMSI vald Alevikud Haabneeme Viimsi Külad Idaotsa Kelnase Kelvingi Laiaküla Leppneeme Lubja Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Leht 15 / 155 Lääneotsa Metsakasti Miiduranna Muuga Naissaare Pringi Pärnamäe Püünsi Randvere Rohuneeme Tammneeme Äigrumäe HIIU MAAKOND EMMASTE vald Külad Emmaste Haldi Haldreka Harju Hindu Härma Jausa Kabuna Kaderna Kitsa Kurisu Kuusiku Kõmmusselja Külaküla Külama Laartsa Lassi Leisu Lepiku Metsalauka Leht 16 / 155 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Metsapere Muda Mänspe Nurste Ole Prassi Prähnu Pärna Rannaküla Reheselja Riidaküla Selja Sepaste Sinima Sõru Tilga Tohvri Tärkma Ulja Valgu Vanamõisa Viiri Õngu KÕRGESSAARE vald Alevikud Kõrgessaare Külad Heigi Heiste Heistesoo Hirmuste Hüti Isabella Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Leht 17 / 155 Jõeranna Jõesuu Kalana Kaleste Kanapeeksi Kauste Kidaste Kiduspe Kiivera Kodeste Koidma Kopa Kurisu Kõpu Laasi Lauka Lehtma Leigri Lilbi Luidja Malvaste Mangu Mardihansu Meelste Metsaküla Mudaste Mägipe Napi Nõmme Ogandi Ojaküla Otste Palli Paope Pihla Poama Leht 18 / 155 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Puski Reigi Risti Rootsi Sigala Suurepsi Suureranna Sülluste Tahkuna Tammistu Tiharu Viita Viitasoo Vilima Villamaa Ülendi KÄINA vald Alevikud Käina Külad Aadma Allika Esiküla Jõeküla Kaasiku Kaigutsi Kassari Kleemu Kogri Kolga Kuriste Laheküla Lelu Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Leht 19 / 155 Ligema Luguse Moka Mäeküla Mäeltse Männamaa Nasva Niidiküla Nõmme Nõmmerga Orjaku Putkaste Pärnselja Ristivälja Selja Taguküla Taterma Utu Vaemla Villemi Ühtri PÜHALEPA vald Külad Ala Aruküla Hagaste Harju Hausma Hellamaa Heltermaa Hiiessaare Hilleste Kalgi Kerema Kukka Leht 20 / 155 Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nen... Kuri Kõlunõmme Leerimetsa Linnumäe Loja Lõbembe Lõpe Määvli Nõmba Nõmme Palade Paluküla Partsi Pilpaküla
Load more

Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Misso Valla Põhimäärus
    Väljaandja: Misso Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.04.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 04.03.2014 Avaldamismärge: RT IV, 16.04.2013, 56 Misso valla põhimäärus Vastu võetud 16.06.2011 nr 11 RT IV, 29.01.2013, 101 jõustumine 01.07.2011 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.03.2013 RT IV, 16.04.2013, 1 19.04.2013 Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse reguleerimisala Valla põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus; 3) valla ametiasutuse moodustamise kord; 4) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 5) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 6) valla sümbolid ja nende kasutamise kord. § 2. Omavalitsusorganid (1) Misso valla omavalitsuse esinduskoguks on Misso Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Misso valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Misso valla omavalitsuse täitevorganiks on Misso Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt. § 3. Valla elanik Misso valla elanik on isik, kellel Eesti
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskirja Lisa 2
    Koonga valla üldplaneeringu seletuskirja Lisa 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA LÜHIKIRJELDUS 1. Asend Koonga vald paikneb Lääne-Eesti madalikul. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb Lihula, Vigala, Halinga, Hanila, Audru, Tõstamaa ja Varbla vallaga. Valla territooriumi suurus on 438 km 2, sellest põllumajandusmaad ca 19 % ja metsamaad ca 35 %. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad Koonga valda riiklikud teed Pärnu – Lihula, Pärnu-Jaagupi – Kalli, Kalli – Karuse, Kalli – Tõstamaa – Värati ja Vanamõisa – Koonga - Ahaste maanteed. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. Valla keskus asub Koonga külas. 2. Looduskeskkond 2.1 Pinnaehitus ja –vormid Koonga vald paikneb Pärnu maakonna loodeosas ning kuulub Lääne–Eesti madaliku maastikurajooni. Reljeef on valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas – lamedad paest kõrgendikud ja moreentasandikud vahelduvad soostunud sette– ja sootasandikega. Vaheldust reljeefi toovad rannavallid ja –astangud. Maapinna absoluutne kõrgus on vahelduvalt 13–30 m vahemikus. Maapinna kõrgus on tõusev ida suunas, aga valdav osa alast jääb 0–10 m vahemikku. See on seotud suurte soomassiivide paiknemisega valla territooriumil (Avaste soo absoluutne kõrgus jääb 0–10 m vahemikku). Paekõrgendike servad ja sellel olevate künniste nõlvad langevad kohati astangutena Avaste soo ja Kõima raba suunas. Kohati kerkib soosaari. Silmapaistvaim neist on Avaste soos maalinna künnis, mis kerkib 10 m ümbritseva soo pinnast kõrgemale. Astangutega kaasnevad madalad rannavallid (10–15 m laiuse ahelikuna Avaste soo ja Kõima raba serv). Paekõrgendike nõgudes levivad ulatuslikud sood ja rabad. Pinnavormide loojateks olid mannerjää ja muistne meri. Aluspõhja reljeefi kujunemine on toimunud juba enne jääaega. Mannerjää kulutas paese aluspõhja lainjaks, kuid liikuv jää voolis aluspõhja jää liikumise suunaga rööbiti – nii tekkisid voored (salumäed).
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
    [Show full text]
  • Ruusmäe Rahvamaja Põhimääruse Kinnitamine
    Väljaandja: Haanja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2000, 53, 805 Ruusmäe rahvamaja põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 19.05.2000 nr 12 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34, Haanja Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Ruusmäe rahvamaja põhimäärus (lisatud). 2.Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3.Määrus jõustub 25. mail 2000. a. Volikogu esimees Vahur ZUPPUR Kinnitatud Haanja Vallavolikogu 19. mai 2000. a määrusega nr 12 RUUSMÄE RAHVAMAJA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.Ruusmäe rahvamaja on kohaliku omavalitsuse hallatav asutus ja tema ametlik nimetus on Ruusmäe rahvamaja. Ruusmäe rahvamaja dokumendid kannavad tema ametlikku nimetust. 2.Ruusmäe rahvamaja postiaadress on Ruusmäe Ruusmäe sjk, 65102 Võrumaa. 3.Ruusmäe rahvamaja kõrgemalseisev organ on Haanja Vallavalitsus. 4.Ruusmäe rahvamaja juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, vallavolikogu määrustest, otsustest, korraldustest ning käesolevast põhimäärusest. 5.Ruusmäe rahvamaja ei taotle oma tegevusega majanduslikku tulu, ta kasutab oma tulusid üksnes põhimääruses toodud eesmärkide saavutamiseks. 6.Rahvamaja teeninduspiirkonna moodustavad Ala-Palo, Ala-Suhka, Ala-Tilga, Andsumäe, Haanja, Haavistu, Hanija, Hulaku, Hurda, Holdi, Horoski, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Kaaratautsa, Kaldemäe, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kilomani, Kirbu, Kotka, Kriguli, Kuiandi, Kuklase, Kuura, Käänu, Kääraku, Külma, Kõomäe, Leoski,
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem
    DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 VÕRU KIRJAKEELE SÕNAMUUTMISSÜSTEEM SULEV IVA Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 20. novembril 2007. Juhendajad: professor Karl Pajusalu, emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso Retsensendid: professor Riho Grünthal (Helsingi ülikool) professor Jüri Viikberg (Tallinna ülikool) Kaitsmine toimub 18. detsembril 2007 kell 15.45 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–11–791–8 (trükis) ISBN 978–9949–11–792–5 (PDF) Autoriõigus Sulev Iva, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 512 EESSÕNA Oma emakeele, võru keele probleemidega olen tegelnud eelmise kümnendi algusest saadik. Kogu selle aja on mul võimalik olnud jälgida võru kirjakeele arengut, sellele ka ise kaasa aidates. 1980. aastate lõpus avaldatud esimesed võru kirjakeele põhimõtted arenesid edasi võrukeelsetes suveülikoolides, mille keeletoimkondade liikmeks mul on olnud au olla. Ühise keeletöö tulemusena ilmus esimene võru kirjakeele praktiline grammatika (Jüvä 1994), mille sünnile andsid suure panuse Enn Kasak ja Toomas Help, kes innustasid mind ka võru kirjakeelega edasi tegelema. Edasi on mul olnud hea võimalus võru kirjakeelega tegelda juba igapäeva- tööna Võru Instituudis, alates selle asutamisest 1995. aastal. Töös sain innustust instituudi
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Teataja Detsember 2017 Eesti
    DETSEMBER 2017 VIRU-NIGULA VALD Kunda linn, Viru-Nigula alevik ja Aseri alevik ning 43 Head vallaelanikud! küla. Ühinenud valla elanike arv 01.11.2017 seisuga on minu isiklikud. Mulle läheb- põhieesmärkidele ega taker- olen valmis selle eest võit- 5899, sh mehi 2862 ja naisi 3037. ki sügavalt korda iga siinne duks detailidesse, näeksime lema. Miks mitte luua uus probleem ja inimene kitsaskohtades lahendusi tehnopark, ettevõtlusinku- Kontakt: Teisalt on mulle pandud ja probleemides võimalusi. baator või ränilinnak just Aadress: Kasemäe 19, 44107 Kunda ootused aga kohustavad Seda mitte ainult omavalit- Viru-Nigulasse?! Uued ini- Üldtelefon: +372 325 5960 ning alati oodatakse uutelt suse, vaid kogu valla ela- mesed toovad juurde uusi Facebook: /virunigulavald juhtidelt paremaid, suure- nike tasandil. Soovin väga, ettevõtteid, arendajaid ja maid ja kiiremaid tulemusi. et ka Toompealt hakataks oskustöölisi ning seega ka Riho Kutsar, vallavolikogu esimees, Palun selles osas kannatlik- Viru-Nigulat nägema või- peresid. e-post: [email protected] kust ja mõistmist! Valdade malusena, mida infrastruk- Minu eesmärgid eesseis- Koit Oras, vallavolikogu aseesimees, ühinemine on meile kõigile tuurselt arendada- kuhu vaks perioodiks on lihtsad: e-post: [email protected] EINAR VALLBAUM veel harjumatu olukord, mis luua töökohti ning tuua sisse et meie vald muutuks mär- VIRU-NIGULA VALLAVANEM eeldab uut strateegiat ja vi- spordi- või kultuuriüritusi. gatavaks, arvestatavaks ja siooni. Ettevõtjana pean ülitäht- nähtavaks üleriiklikult. Soo- VALLAVALITSUSE HARIDUSKOMISJON Valmised on selleks kor- Piirkonna arenemine tä- saks ettevõtluse arendamist, vin, et siin oleks igaühel hea LIIKMED Kaido Veski raks möödas. Olen südamest hendab järjepidevat tööd ettevõtjate ja välisinvesto- elada, töötada ja elust rõõ- Einar Vallbaum Ljudmilla Botško tänulik igale kodanikule, ning üleöö ei saa vald muu- rite huvi valla vastu ja uute mu tunda! Raido Tetto Ave Ojasalu kes usaldas mulle oma hääle tuda rikkamaks, ilusamaks töökohtade teket.
    [Show full text]