DOCSLIB.ORG

Eesti Kinnisvaraturg 2012. Aastal

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

EESTI KINNISVARATURG 2012. AASTAL Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 ÜLDINE STATISTIKA 5 REGIONAALNE STATISTIKA 13 I ELAMUMAA 13 Hoonestamata elamumaa 13 Hoonestatud elamumaa 19 II MAATULUNDUSMAA 24 Hoonestamata maatulundusmaa 24 Põllumaa 30 Metsamaa (koos metsaga) 32 Hoonestatud maatulundusmaa 35 III ÄRIMAA 38 Hoonestamata ärimaa 38 Hoonestatud ärimaa 39 IV TOOTMISMAA 40 Hoonestamata tootmismaa 41 Hoonestatud tootmismaa 41 V KORTERIOMANDID 42 Korterid maakondades 43 Korterid suuremates asulates 44 Korterid Tallinna linnaosades 47 Korterid Tartu linnaosades 53 Korterid Pärnu linnaosades 54 KOKKUVÕTE 55 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 2 SISSEJUHATUS Käesolev ülevaade on järjekorralt Tehingu andmetele juurdepääs on piiratud, seitsmeteistkümnes Maa-ameti poolt andmebaasi andmetega võivad tutvuda ja koostatud aastakokkuvõte kinnisvara saada nendest väljavõtteid ainult maa võõrandamistehingutest. Analüüsi hindajad korralise ja erakorralise eesmärgiks on vaadelda üldiseid trende – hindamise läbiviimiseks. Maa hindajaks esitada kinnisvaraturul toimunut, mitte loetakse isikut, kellele on Vabariigi ennustada tulevikku. Valitsuse kehtestatud korras välja antud vastav tegevuslitsents. Tehingute andmebaas on maaregistri osa, mis tugineb maa hindamise seadusele ja Tehingute andmebaasi laekuvad tehingute maakatastriseadusele. Tehingute andme- õiendid 1996. aastast. Ajavahemikul baas on moodustatud maa korralise ja 01.01.2002-19.07.2003 laekusid vaid riigi erakorralise hindamise läbiviimiseks ning ostueesõigusega tehingud, mis asusid või maa väärtust kajastavate andmete ulatusid ehituskeeluvööndisse või kaitseala töötlemiseks. Tehingute andmeid esitavad piiresse ja kaitstava looduse üksikobjekti notarid, kes on kohustatud kümne päeva või I kategooria kaitsealuse liigi elupaika jooksul pärast kinnisasja või selle sisaldavad kinnisasjad. Sellest on tingitud mõttelise osa võõrandamise tehingu tehingute arvu madal tase neil aastatel. tõestamist esitama katastripidajale tehingu Samuti on oluline märkida, et 2003. aasta õiendi. Tehingu õiendid esitatakse teisest poolaastast hakati tehingute elektroonilisel teel. Tehingu andmed, mida andmebaasi edastama kõikide kinnisvara notar on kohustatud katastripidajale võõrandamistehingute andmeid s.h esitama on loetletud maakatastriseaduse § korteriomandite tehingud, mille andmeid 9 lõikes (22). varem ei kogutud. Kinnisvara tehingute arv tehingute andmebaasis 75 000 60 000 45 000 30 000 15 000 0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 3 Käesolevas ülevaates on mõiste kinnisvara Aruannetel on keskmise hinna/pindala all silmas peetud kõiki kinnistuid. Kinnistu arvutamise aluseks aritmeetiline keskmine. on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse kantud kinnisasi, hoonestusõigus, tunnuste kõikide väärtuste summa ja korteriomand või korterihoonestusõigus. objektide arvu jagatist. Oleme jätkanud senist ülevaadete Mediaan on arv, millest suuremaid ja koostamise põhimõtet, mille kohaselt on väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ülevaates vähem kirjeldavat osa ning ühepalju. Kui variatsioonireas on paaritu rohkem tähelepanu pööratud andmete arv liikmeid, siis mediaaniks on selle rea edastamisele. keskmine liige. Kui variatsioonireas on paarisarv liikmeid, siis mediaaniks on Üldise statistika osas on välja toodud kõigi andmerea keskpaigas asuvate liikmete kinnisvara võõrandamistehingute (ost- aritmeetiline keskmine. müük, kinkimine, vahetamine, muu tehing) andmed, regionaalse statistika osas on aga Standardhälve iseloomustab rea liikmete aluseks ainult ostu-müügitehingud. paiknevust keskväärtuse suhtes. Standardhälve on positiivne ruutjuur Regionaalse statistika osas tuuakse välja üksikväärtuste ja aritmeetilise keskmise kinnisvara tehingute keskmised näitajad vaheliste hälvete ruutude summast, mis on erinevate sihtotstarvete lõikes. Analüüsi on jagatud kas elementide arvuga n või ühe kaasatud kõik kinnisasjad, kus tehinguga võrra väiksema arvuga n-1 (olenevalt on võõrandatud terve kinnisasi ja kus valimi suurusest). analüüsitava sihtotstarbe osakaal Käesolevas aastaülevaates on kinnisvara moodustab kogu kinnisasjast 100%. tehingud esitatud seisuga 21.01.2013. Regionaalse statistika osas on esitatud kõik Andmetes võivad esineda ebatäpsused, piirkonnad, kus on toimunud vähemalt 5 mistõttu Maa-amet ei vastuta võimalike tehingut. kahjude eest, mis võivad tekkida käesolevas ülevaates avaldatud infot kasutades. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 4 ÜLDINE STATISTIKA Kinnisvara tehingute aktiivsus maakondade lõikes 2012. aastal Kinnisvara tehingute koguväärtuse osatähtsus maakondade lõikes 2012. aastal Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 5 Kinnisvara tehingud kuude lõikes Kuu Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) jaanuar 3 163 8 348 139 222 971 veebruar 3 064 8 564 128 532 764 märts 3 713 13 428 144 474 993 aprill 3 807 10 346 171 655 111 mai 4 342 14 140 160 711 278 juuni 3 893 10 337 153 416 673 juuli 4 214 13 664 197 993 332 august 4 319 11 619 176 927 295 september 3 918 8 459 170 470 449 oktoober 4 368 14 771 179 325 267 november 4 232 11 678 190 477 170 detsember 3 665 13 071 219 316 135 Kokku 46 698 138 425 2 032 523 437 Kõikide võõrandamistehingute arv kuude lõikes 2008 2009 2010 2011 2012 6 000 5 000 4 000 3 000 2 000 mai juuli aprill juuni märts august jaanuar oktoober veebruar november detsember september Kõikide võõrandamistehingute koguväärtus kuude lõikes (mln €) 2008 2009 2010 2011 2012 400 300 200 100 0 mai juuli aprill juuni märts august jaanuar oktoober veebruar november september detsember Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 6 Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus kuude lõikes 2012 Tehingute arv Tehingute koguväärtus (mln €) 5 000 300 ) € 250 4 000 200 3 000 150 2 000 100 Tehingute arv Tehingute 1 000 50 0 0 mai juuli aprill juuni märts Tehingute koguväärtus (mlnkoguväärtus Tehingute august jaanuar oktoober veebruar november detsember september Tehingud tehinguliikide järgi Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) Ost-müük 36 458 117 602 1 766 761 913 Kinkimine 7 093 14 679 129 034 502 Muu tehing 2 583 4 496 119 516 241 Vahetus 564 1 648 17 210 781 Kokku 46 698 138 425 2 032 523 437 Tehingute arv Tehingute koguväärtus 86,9% 78,1% 1,2% 5,5% 0,8% 15,2% 5,9% 6,4% Ost-müük Kinkimine Ost-müük Kinkimine Muu tehing Vahetus Muu tehing Vahetus Tehingud tehinguobjekti järgi Arv Koguväärtus (€) Kinnisasi 23 134 1 147 333 842 Korteriomand 23 237 840 557 445 Hoonestusõigus 189 33 523 240 Korterihoonestusõigus 138 11 108 910 Kokku 46 698 2 032 523 437 Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 7 Kõik võõrandamistehingud Ostu-müügitehingud 49,5% 49,2% 49,8% 50,1% 0,7% 0,8% Kinnisasi Kinnisasi Korteriomand Korteriomand Hoonestusõigus (s.h korterihoonestusõigus) Hoonestusõigus (s.h korterihoonestusõigus) Ostu-müügitehingute arv aastate lõikes Kinnisasi Korteriomand 40 000 35 000 30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 2008 2009 2010 2011 2012 Kinnisasja tehingud hoonestatuse järgi Kinnisasjadega toimunud kõik Kinnisasjadega toimunud kõik ostu- võõrandamistehingud müügitehingud 43,8% 37,0% 56,2% 63,0% Hoonestamata Hoonestatud Hoonestamata Hoonestatud Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 8 Kinnisasjadega toimunud ostu-müügitehingud aastate lõikes Hoonestamata Hoonestatud 12 000 10 000 8 000 6 000 4 000 2 000 0 2008 2009 2010 2011 2012 Kinnisasja tehingud sihtotstarvete järgi1 Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) maatulundusmaa 11 678 131 181 244 270 542 elamumaa 8 241 2 265 367 431 411 muu 1 152 1 336 74 745 926 tootmismaa 891 815 101 159 704 segamaa 660 2 286 174 390 773 ärimaa 512 193 185 335 486 Kokku 23 134 138 076 1 147 333 842 Tehingute arv Tehingute koguväärtus 7,8% 21,7% 35,6% 32,0% 50,5% 21,3% 2,2% 3,9% 16,2% 8,6% elamumaa ärimaa elamumaa ärimaa tootmismaa maatulundusmaa tootmismaa maatulundusmaa ülejäänud sihtotstarbed ülejäänud sihtotstarbed 1 Muu sihtotstarve – sihtotstarbeks on määratud üks ülejäänud üheksast sihtotstarbest (veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, riigikaitsemaa, kaitsealune maa, sihtotstarbeta maa, mäetööstusmaa, turbatööstusmaa, sotsiaalmaa) või sihtotstarve on määramata. Segamaa – ühegi sihtotstarbe osakaal ei ole 100% ning kinnistu koosneb mitmest sihtotstarbest. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 9 Tehingud müüjate järgi2 Müüja liik Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) Eraisik 27 184 71 240 836 895 527 Eraõiguslik juriidiline 12 236 51 057 958 189 287 Välismaalane 4 272 3 382 119 870 465 Riik 1 458 10 379 74 647 438 Mitu 839 1 983 29 412 561 Munitsipaal 709 384 13 508 159 Kokku 46 698 138 425 2 032 523 437 Tehingute arv Tehingute koguväärtus 58,2% 41,2% 47,1% 26,2% 6,4% 5,8% 9,2% 5,9% Eraisik Eraõiguslik juriidiline Eraisik Eraõiguslik juriidiline Välismaalane Muu Välismaalane Muu Tehingud ostjate järgi2 Ostja liik Arv Kogupind (ha) Koguväärtus (€) Eraisik 26 867 40 733 899 267 454 Eraõiguslik juriidiline 12 907 92 446 918 324 529 Välismaalane 4 533 1 919 129 461 010 Mitu 1 537 1 979 60 701 148 Munitsipaal 470 339 14 505 968 Riik 384 1 009 10 263 328 Kokku 46 698 138 425 2 032 523 437 2 Eraisik – Eesti Vabariigi kodakondsust omav eraisik. Välismaalane – Eesti Vabariigi kodakondsust mitteomav era – ja eraõiguslik-juriidiline isik (s.h kodakondsuseta või Venemaa kodakondsust omav alalise elamisloa omanik). Mitu – mitu erinevat müüjat (näiteks eraisik ja eraõiguslik-juriidiline isik koos). Maa-ameti kinnisvara hindamise osakond 10 Tehingute arv Tehingute koguväärtus 5,1% 4,2% 9,7% 6,4% 44,2% 27,7% 57,5% 45,2% Eraisik Eraõiguslik juriidiline Eraisik
Recommended publications
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation

    Abstract Evaluating Holocene Precipitation

    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
  • Kokku 46 Piirkonda, 159 Omavalitsust Üle 11 000 Elaniku: 13 Piirkonda

    Kokku 46 Piirkonda, 159 Omavalitsust Üle 11 000 Elaniku: 13 Piirkonda

    KOV-ide ühinemised 25.05.2017 Ühinemine kinnitatud VV-s: Kokku 46 piirkonda, 159 omavalitsust Üle 11 000 elaniku: 13 piirkonda Ühinevad omavalitsused Elanike arv 01.01.2017 Pindala (km2) Ühinenud KOV nimi Harjumaa 1. Saue vald, Saue linn, Kernu vald, Nissi vald Kokku 21 526 Kokku 627 km2 Saue vald. 2. Aegviidu vald, Anija vald Kokku 6340 Kokku 533 km2 Anija vald. Hiiumaa 3. Käina vald, Hiiu vald Kokku 6719 Kokku 570 km2 Hiiumaa vald. Ida-Virumaa 4. Vaivara vald, Narva-Jõesuu linn Kokku 4772 Kokku 409 km2 Narva-Jõesuu linn. 5. Kiviõli linn, Sonda vald Kokku 6210 Kokku 160 km2 Kiviõli vald. Toila vald. 2 6. Toila vald, Kohtla vald, Kohtla-Nõmme vald Kokku 4849 Kokku 267 km NB! Jääb alla sätestatud elanike arvu kriteeriumi. 7. Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna Kokku 3968 Kokku 922 km2 Alutaguse vald. vald Jõgevamaa ja Ida-Virumaa 8. Saare vald, Avinurme vald, Lohusuu vald, Kasepää Kokku 5738 2 Mustvee vald. vald, Mustvee linn, Torma valla Võtikvere küla Kokku 615 km Jõgevamaa 9. Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald, Pajusi vald, Puurmani vald ( - Puurmani valla Jõune, Pööra, Kokku 10 170 Kokku 949 km2 Põltsamaa vald. Saduküla ja Härjanurme küla - Pajusi valla Kaave küla) 10. Jõgeva vald, Jõgeva linn, Palamuse vald, Torma vald Kokku 13 772 Kokku 1028 km2 Jõgeva vald. Järvamaa 11. Paide linn, Paide vald, Roosna-Alliku vald Kokku 11 130 Kokku 442 km2 Paide linn. 12. Järva-Jaani vald, Albu vald, Ambla vald, Imavere Kokku 7114 Kokku 986 km2 Järva vald. vald, Kareda vald, Koigi vald Järvamaa ja Raplamaa 13.
  • Kultuurimälestiseks Tunnistamine

    Kultuurimälestiseks Tunnistamine

    Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2003 Avaldamismärge: RTL 2003, 78, 1155 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 26.06.2003 nr 116 «Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) § 12 lõike 1 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» (RT I 2002, 77, 454) §-le 4 käsin: 1.Tunnistada ajaloomälestiseks (järjekorranumber, nimetus, omavalitsusüksus, asukoht): Harju maakonnas 1) Vabadussõja Priske lahingu Anija vald Raudoja küla mälestussammas 2) Vabadussõja Voose lahingu Anija vald Voose küla mälestussammas 3) Vabadussõja Jõelähtme vald Jõelähtme küla mälestussammas 4) Vabadussõja mälestusmärk Keila linn Pargi tn 2 – Keila algkooli hoone 5) Vabadussõja Kose vald Kose alevik, mälestussammas Kose kalmistu 6) Vabadussõja Valkla lahingu Kuusalu vald Valkla küla mälestusmärk 7) Vabadussõja Ardu lahingu Kõue vald Ardu küla mälestussammas 8) Vabadussõja Nissi vald Riisipere alevik, Nissi mälestussammas kirikuaed 9) Vabadussõja Raasiku vald Raasiku alevik, Harju-Jaani mälestussammas kirikuaed 10) Vabadussõja Rae vald Jüri alevik, mälestussammas Jüri kirikuaed 11) Vabadussõja juhtide Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 12) Vabadusristi kavaleride Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 13) Vabadussõjas võidelnud Tallinn Kohtu tn 6 Balti pataljoni (Balten Regiment) mälestussammas Ida-Viru maakonnas
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
  • Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress

    Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress

    ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E.
  • Veriora Vald Asub Kagu-Eestis Põlva Maakonnas – Maakonnakeskusest Põlvast 25 Km Kaugusel Ja Pealinnast 255 Km Kaugusel

    Veriora Vald Asub Kagu-Eestis Põlva Maakonnas – Maakonnakeskusest Põlvast 25 Km Kaugusel Ja Pealinnast 255 Km Kaugusel

    VERIORA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2015 - 2020 VERIORA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED………………………………………………………………………...4 VALLA RAHVASTIK………………………………………………………………...4 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED………………………….9 MAJANDUS……………………………………………………………………….…10 TOIMETULEK………………………………………………………………….……14 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE……………………………...……20 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG…………………22 HARIDUS……………………………………………………………………….……22 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS………………………………………….……25 LASTEAED…………………………………………………………………..………26 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND…………………………….………28 5. TERVISLIK ELUVIIS……………………………………………………….………30 6. TERVISETEENUSED……………………………………………………….………30 7. KOKKUVÕTE……………………………………………………………….………32 TERVISEPROFIILI TEGEVUSKAVA 2015 – 2020…………………………….….33 2 SISSEJUHATUS Igal omavalitsusel on tema halduspiirkonnas elavate inimeste tervise hoidmisel ja parandamisel oluline roll. Seda põhjusel, et kohalikul tasandil kavandatakse ja viiakse ellu just selle keskkonna prioriteetseid suundi. Samas on terve elanikkond omavalitsuse üheks suuremaks rikkuseks. Teades oma paikkonna olulisemaid terviseriske ja muid tervisega seonduvaid näitajaid, saab pöörata tähelepanu nendele teguritele, mis vajavad parandamist. Probleemide lahendamine saab alguse sellest kui teatakse rohkem probleemi olemasolust, seda nii inimese kui kohaliku omavalitsuse tasemel. Käesolev dokument on esimene Veriora valla terviseprofiil. Terviseprofiilis esitatakse ülevaade olulisematest inimeste tervist nii otseselt kui kaudselt mõjutavatest
  • Võru Valla Kaugkütte Piirkondade Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2015–2025

    Võru Valla Kaugkütte Piirkondade Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2015–2025

    Töö nr ENE1513 Võru valla kaugkütte piirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2015–2025 Tallinn 2015 Meie oskused on Teie edu !™ Võru Vallavalitsus ÅF-Consulting AS Võrumõisa tee 4a Väike-Paala 1 65605 Võru 11415 Tallinn Tel. 782 1576 Tel. 605 3150 www.voruvald.ee www.estivo.ee Võru valla kaugkütte piirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2015–2025 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Eessõna ...................................................................................................................................... 6 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 7 1. Võru valla üldiseloomustus ja sotsiaalmajanduslik areng ............................................... 12 2. Parksepa aleviku kaugküttepiirkond ................................................................................ 16 2.1. Parksepa aleviku soojusvarustussüsteemide iseloomustus ....................................... 16 2.1.1. Parksepa aleviku kaugkütte katlamaja ............................................................... 16 2.1.2. Parksepa aleviku kaugküttevõrk ........................................................................ 18 2.2. Parksepa aleviku soojuse tarbijad ............................................................................. 20 2.2.1. Soojuse tarbijad .................................................................................................
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)

    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
  • Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel

    Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel

    Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas lisatabel Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksustes 2016. aastal pakutud sotsiaalteenuste arv kogutud statistika loetelust (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, pakutav hooldus, perekonnas hooldamine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus)1 Maakond KOV nimi/ KOVid ja ühinenud KOVid Teenuste KOV nimi arv pärast ühinemist Anija vald Aegviidu vald ja Anija vald 6 Harku vald Harku vald 8 Jõelähtme Jõelähtme vald 8 vald Keila linn Keila linn 8 Kiili vald Kiili vald 6 Kose vald Kose vald 9 Kuusalu vald Kuusalu vald 7 Loksa linn Loksa linn 2 Harju Lääne-Harju Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise 8 vald vald Maardu linn Maardu linn 6 Raasiku vald Raasiku vald 6 Rae vald Rae vald 5 Saku vald Saku vald 6 Saue vald Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald (- Nissi 9 valla Rehemäe küla) Tallinn Tallinn 9 Viimsi vald Viimsi vald 7 Hiiu Hiiumaa vald Käina vald, Hiiu vald, Emmaste vald ja Pühalepa vald 6 1 Lisatud on teenuste pakkumine ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorus rahastatud projektide raames. 1 Alutaguse Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna 7 vald vald ja Illuka vald Jõhvi vald Jõhvi vald 8 Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) 6 linn
  • Uurimistöö Teemad KUNST EHITISED

    Uurimistöö Teemad KUNST EHITISED

    Uurimistöö teemad NB! Koostöös juhendaja ning Muinsuskaitseametiga on võimalik väljapakutud teemade kitsendamine või täpsustamine seminari-, bakalaureuse-, magistri või doktoritöö nõuetele vastavaks KUNST Põlvamaa Tilsi mõisa peahoone baroksed sisedetailid ja hilisemad kihistused Mardikakahjustusega vallasesemed. Mardikatõrje- ja restaureerimisvõimalused 19–20. sajandi I poole tööstuslik tarbekunst. Eri töökodade (eriti just metallist tooted) toodang. Töökodade loomine, tooted, kataloogid, toodete levik jne. Laiemalt on seni uuritud väärismetallist toodete ala, ka suuremaid mööblitööstuseid Metallvalgustid (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid valgusteid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes need valmistas ning kus seda tehti Metallist sakraalesemed (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes neid valmistas ja kus seda tehti Metallist ja ka hõbedast valgustid ja sakraalesemed apostlik-õigeusukirikutes Eestimaal 18.–19. saj. Milliseid valgusteid ja sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kus neid valmistati ja kes seda tegi Hauatähiste restaureerimine Värviuuringute tegemise ajalugu ja hetkeolukord. Kõige tulemuslikuma/ efektiivsema metoodika väljatöötamine Mõisate ajaloolised interjöörid värviuuringute aruannete põhjal EHITISED Kirikute biokahjustused Maakondade kaupa kindla hoone liigi inventeerimine, s.h ajaloo
  • Elva Valla Koorid Laulsid Muusikute Mälestuse Auks

    Elva Valla Koorid Laulsid Muusikute Mälestuse Auks

    Elva päev Elvas Algatus puhtama toimub tehti koduvalla laululaval teatrit heaks LK 4 LK 6 LK 10 APRILL 2019, NR 49 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva valla koorid laulsid LÜHIDALT VOLIKOGU ALGATAS KUREKÜLA NIME muusikute mälestuse auks MUUTMISE Elva Vallavolikogu algatas Elva valla kooride 25. märtsi istungil Kure- küla küla (Ulila piirkond) kevadkontsert nime muutmise. Nime muutmise protsess on avalik toimus 30. märtsil ja kõik huvitatud isikud saa­ Elva Gümnaasiumi vad avaldada arvamust nime muutmise kohta. algkoolimaja aulas. 16. aprillil kell 17 toimub Kure küla elanikele Ulila Kes­ kuses (Pargi tn 1, Ulila) arut elu, KERLI METSALLIK mille eesmärk on külaelanike TOIMETAJA arvamuse välja selgitamine küla nime osas. Koha nime nõukogu on soo­ ontsert oli pühendatud vitanud Elva vallal algatada Elva muusikaellu märki­ küla nime muutmise, lisades misväärselt panustanud KONTSERDIL ESINENUD KOORIDE ÜHISPILT. Foto: Kayvo Kroon olemasolevale nimele harg­ Kalju Kenneri 90. sünni­ täiendi (näiteks Ulila­Kurekü­ Kaastapäevale ning Maimu Sireli ja dirigendid Ülle Kenner, Guido Ken­ 22 aastat Elva Muusikakooli direktori la või Väike­Kureküla). Võima­ Ants Söödi mälestusele. ner ja Kait Kenner. ja õpetajana, peale selle juhendas ta lik on ka uue nime määramine, Kontserdil esinesid Elva mees­ Esitamisele tulid teosed laulu­ Elva linna koore. Leelo Suidt rõhutas kui elanikud seda pooldavad. koor, Elva naiskoorid Kaja ja Ave, peo repertuaarist ning ka palad mälestustahvli avamisel, et inime­ Elva vallas on pärast oma­ Puhja naiskoor Läte, Konguta Kalju Kenneri heliloomingust. si, kes on panustanud kogukonna valitsuste ühinemist kaks sar­ sega­­koor, Elva Gümnaasiumi nei­ Kevad kontsert toimus Maimu Ken­ heaks tuleb mäletada, meenutada nase nimega asustusüksust: dudekoor ja õpetajate koor, Elva neri algatusel ja Leelo Suidti eest­ ja nende tööd jäädvustada.