Gottfried Wilhelm Leibniz

GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ

Madis Kõiv

Leidsin, et enamikul sektidest on paljuski õigus selles, mida nad väidavad, kuid mitte niivõrd selles, mida nad eitavad. Kiri Remond’ile, Viin, 10.1.1714. (Tlk Ü. Siirak.)

ELULUGU

Sünd; 1. juuli 1646, Leipzig. Isa: Friedrich Leibniz, moraalifilo- soofia professor Leipzigiülikoolis. Ema, Friedrichikolmas naine (R. Ariew), sünd. Catharina Schmuck, õigusteaduste professori tütar. Isa suri 1652 (Leibniz oli kuueaastane). Läks kooli seitsmeselt; kui õppis küllalt selgeks ladina keele (7–8), siis lubati lugema isa raamatukokku. Luges peamiselt klassikat — poeete, oraatoreid, ajaloolasi, juriste, filosoofe, matemaatikuid ja teolooge (Livius, Cicero, Seneca, Herodotos, Platon, kirikuisad — et mõnda nimetada). Erihuvi — ajalugu, poeesia, loogika (G1 VII 516). Leib- nizi varajasest ja mõõdutult laiast lugemusest on tehtud mõnikord järeldusi tema hilisemate huvide võrreldamatust (isegi tolle aja kohta) huvide laiusest ning leitud, et Leibnizi looming on nii heterogeenne, et ei ole võimalik teda käsitleda mingit lineaarset juhtlõnga silmas pidades, kuid see väide on tühi: esiteks järeldus võib olla ka ümber pööratud, teiseks, lähem vaatlus näitab, et isegi nii (näiliselt) kauged Leibnizi huvialad nagu praktiline poliitika (katoliiklike ja protestantlike võimude lepitamine!) ja me- tafüüsika loogilised alused o n tema puhul üksteisega mõtteliselt seotud (mis puutub raskustesse käsitluse lineaarse printsiibiga,

1G. W. Leibniz. Die philosophischen Schriften. Hrsg. v. C. I. Ger- hardt. Berlin: Weidmann, 1875–1890. Toim.

1923 Gottfried Wilhelm Leibniz Madis Kõiv siis võib siin väitjatel ka õigus olla, kuid need on seotud oluli- 4) Hannoveri periood (reisidega Itaaliasse ja Viini), Hannoveri selt Leibnizi kirjutiste dateerimisprobleemidega). — Sellest hil- vürstide teenistuses. Traditsioonilise nimega “küpse filosoofia” jem pikemalt (R. Ariew2 soovitab vaadata Dutensi3 väljaannet, väljakujunemine — Discours de métaphysique (1686), Leibnizi- et saada ülevaadet Leibnizi huvide kirevusest (Ariew’ väljaanne Arnauld’ kirjavahetus (1686–1690), “Generales Inquisitiones de näitab seda palju põhjalikumalt)). analysi notionum et veritatum” (1686), “Principes de la nature Tava jagada Leibnizi elukäik nelja suurde perioodi, mis vas- et de la grâce, fondés en raison” (1714),6 Principes de la philo- tab välistele asjaoludele tema elukäigus (elukoht, ta soosijad ja sophie ou Monadologie (1714), Noveaux Essais (1704), Leibnizi- toetajad). Clarke’i kirjavahetus (1715–1716), Essais de Théodicée sur la 1) Leipzigi periood, millele liitub lühiajaline viibimine Jenas bontéde Dieu, la libertéde l’homme et l’origine du mal (1710). (täiendab end matemaatikas, mis Leipzigis nõrk) ja perioodi lõpul (Edaspidi vastavalt DM; kirjav L-A; GI; PNG; Mon; NE; kirjav Nürnbergis (ja selle lähistel), 1646–1667 — õpingud (loogika, L-C; Thd.) jurisprudents) ja akadeemiliste kraadide omandamine. Viimast perioodi on tavaks jagada omakorda alaperioodideks, 2) Mainzi ja Frankfurti periood — astumine kuurvürsti tee- vastavalt Hannoveri valitsejatele (vürstidele): a) Johann Friedrichi nistusse — poliitika (ka teoloogia ja filosoofia — see, mida võib alluvuses (1676–1679), b) Ernst Augusti alluvuses(1680–1687), kokkuleppeliselt nimetada Leibnizi noorpõlvefilosoofiaks. Vt Ka- c) reis Itaaliasse ja Viini (1687–1690), d) kuurvürst Ernst Augusti bitz ja Jagodinski,4 mina ise,5 skolastika mõjud — mis jäävad ja alluvuses (1690–1698), e) kuurvürst Georg Ludwigi (hilisem Ing- mida pole põhjust halvustada), 1667 – märts 1672. lise kuningas George I — aitas ajada Leibnizi vahekorrad inglise teadlastega täiesti sassi) alluvuses (1698–1716). 3) Pariisi periood (lühiajalised käigud Inglismaal ja Hollan- dis) — esialgne eesmärk poliitiline missioon (Prantsuse agres- siooni suunamine Euroopast (Hollandist) Türgile) ebaõnnestus, LÜHIDALT PERIOODIDEST hiljem matemaatika (diferentsiaalarvutuse loomine). Tutvumine Euroopa uuema filosoofiaga, 1672 – november 1676. Leipzigi periood

2 Ilmselt on silmas peetud väljaannet: G. W. Leibniz. Philosophical Leibniz astus Leipzigi ülikooli 14-aastaselt ja õppis seal 1661– Essays. Ed. & tr. by R. Ariew, D. Garber. Indianapolis: Hackett, 1989. 1666 — viibides vahepeal lühiajaliselt Jena ülikoolis. Õpingud Toim. 3 olid suunatud õigusteadusele ja (selle kõrval ja sissejuhatuseks) Leibniz. Opera omnia. Studio L. Dutens. Genevae: Fratres de filosoofiale. 1661. aastal esitas ta kaitsmiseks filosoofia bakalau- Tournes, 1768. Toim. reuse teesid teemal Disputatio metaphysica de principio individui 4Willy Kabitz. Die Philosophie des jungen Leibniz: Untersuchungen zur Entwicklungsgeschichte seines Systems. Heidelberg: Carl Winter, (publ. 1663) ja aastal 1664 magistriteesid filosoofiast Specimen 1909; Ivan Jagodinski. Leibniziana: Elementa philosophiae arcanae. quaestionum philosophicarum ex Jure collectarum (publ. 1664). De summa rerum. Kasan, 1913. Toim. Viimases püsitatakse esmakordselt mõned olulised modaalse loo- 5Leibnizi filosoofia aspektide kohta on Kõiv aastail 1983–1991 aval- gika probleemid — Leibnizi varajasi õigusteadusealaseid traktaate danud kaheksa, enamasti saksa- ja venekeelset artiklit ja arvustust (osa võib vaadata esialgse sissejuhatusena 20. sajandil deontilise loo- neist koos Peeter Müürsepaga). Vt eriti: Madis Kõiv, Peeter Müürsepp. gika nime saanud distsipliinile. Alates aastast 1664 töötab ta Dis- “Leibnizi tagasivaade tema varasematele filosoofilistele kirjutistele dife- sertatio de arte combinatoria esialgse variandi kallal (publ. 1666). rentsiaalarvutusest lähtuvalt.” — M. Kõiv. Luhta-minek. Koost. A. Pilv. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 43–50; tlk A. Lääts (algselt ilmunud 1990 saksa 6Eesti k: “Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal.” Tlk k). Toim. V. Parve. — Akadeemia, 1990, nr 6, lk 1207–1217. Toim.

1924 1925 Gottfried Wilhelm Leibniz Madis Kõiv

Viimane on töö, milles mitmes mõttes antakse suund Leibnizi kogu Frankfurt – Mainzi periood edasisele filosoofilisele tegevusele. Doktoriteese, mis olid Leibnizi õpingute lõppeesmärk, Leipzi- Astunud Mainzi kuurvürsti teenistusse, siirdub Leibniz oma soo- gis kaitsta ei õnnestunud, põhjustena on nimetatud ettekäändeks sija parun Boineburgi lähedusse Frankfurti. Vastavalt oma uuele toodud Leibnizi noorust, ka intriige õigusteaduskonnas (Leibnizi staatusele satub nüüd Leibniz pärastsõjaaegse Saksamaa komplit- enda hilisemad vihjed), kuid midagi päris kindlat on raske ütelda. seeritud poliitiliste probleemide (intriigide) mõjuringi. Leibniz siirdub siis Nürnbergi alluvusse kuuluvasse Altdorfi Põhiküsimus: kuidas on võimalik väikestel Saksamaa vürs- ülikooli, kus doktoriteesid võetakse vastu, ja ta kaitseb nad tiriikidel (osalt protestantlikel, osalt katoliiklikel) ära elada tu- pealkirja all De casibus perplexis in Jure [publ. 1666], ilmselt gevate ja võimukate naabrite (katoliiklik Prantsusmaa peamiselt, tähelepanuväärse eduga, sest saab kohe ettepaneku jääda ülikooli algul ka protestantlik Rootsi, hiljem õigeusklik Venemaa, Inglis- juurde. Leibniz ometi loobub professuuriväljavaadetest jaüldse maa jt) ambitsioonide piirkonnas? Esimene praktiline küsimus, akadeemilisestkarjäärist, põhjustel, mida tagantjärele võib leida, millega Leibniz kokku puutub ja mille püüab “in modo geomet- kuid mis samahästi võivad põhineda legendidel. rico” lahendada, on küsimus Poola kroonist. Kui Johann Ca- Leibniz Leipzigi siiski tagasi ei pöördu ja jääb Nürnbergi, “tut- simir loobub 1668 troonist, tekib Saksamaa idaservas kardetav vuma silmapaistvate inimeste ja seltskonnaeluga”, satub siin muu- võimuvaakum. Saksamaa Reini piirkonna vürstiriikide huvides on hulgas roosiristlastest alkeemikute vaatevälja ja astub nende (sa- valida võimalike kuningakandidaatide hulgast välja Pfalzi prints lajase?) seltsi liikmeks, koguni sekretärina. Asjaolud Leibnizi Philip Wilhelm von Neuburg, just selle kandidaadi kaitseks kirja roosiristlastest müstikute vahekorra kohta on samuti hämarad jutab Leibniz oma esimese poliitilise traktaadi. Traktaat aval- ja andmed nende kohta põhinevad peamiselt Leibnizi enda hi- dab Mainzi õukonnas tähelepanu oma uudse, loogikal põhineva lisematel kirjutistel, kus ta “pöörab asja naljaks”, nii et ka see lähenemisega ja Leibnizi maine (ehkki projekt ise ebaõnnestub) intrigeeriv periood Leibnizi elus peab siinkohal jääma lähema vürsti lähemas ringkonnas kasvab, viimast kindlustab ka samal analüüstita. Oleks muidugi põhjust küsida, milline on al- aastal vürstile pühendatud traktaat jurisprudentsi õpetamisest ja keemilise müstika mõju Leibnizi hilisematele vaadetele (New- õppimisest Nova methodus discendae docendaeque jurispruden- tonigravitatsiooniteooria sünnile näiteks, nagu väidavad asjas- tiae7, millele Leibniz lisab veel mõned õigussuhteid korralda- sesüvenenud, on alkeemiline müstika avaldanud kõige otsesemat vatele küsimustele pühendatud artiklid. Milline poleks nende ja olulisemat mõju), kuid jääks asjalike andmete puudusel parata- kirjutiste olulisus tolleaegsele õigussüsteemile, meid huvitavad matult tühjaks spekulatsiooniks. neis praegu peamiselt seal rakendatavad uued loogilised (modaal- Kohtumine parun Johann Christian von Boineburgiga Nürn- sed) süsteemid (ometi ei saa ma jätta nimetamata teravmeelset bergis (millistel asjaoludel, jääb samuti legendide tasemele), on (ja arvestades tolleagsete tõendusmaterjalide kogumise meeto- aga Leibnizi edaspidisele tegevusele igas mõttes otsustav. Paruni dite küündimatusega, tarka) põhjendust füüsilise mõjutamise (pii- vahekord Mainzi kuurvürsti Philipp von Schönborniga on väga namise) vajalikkuse kohta kriminaalprotsssis: kui on kaebealuse vaheldusrikas (langus ministriseisusest täielikku ebasoosingusse kahjuks kogutud süüdistusmaterjal kaaluga, mis tsiviilprotsessis ja uus tõus usaldusmeheks), kuid Leibnizi viib ta kuurvürstiga lubaks langetada temale ebasoodsa kohtuotsuse, peab jääma kri- kontakti ja sellest peale algab Leibnizi elu lõpuni kestev teenistus minaalprotsessis kaebealusele õigus nõuda, et rakendatakse tema mitmesuguste Saksamaa vürstide kantseleides ja õukondades. vastu füüsilist piinamist, mille tulemusena võib kohtuotsus muutuda tema kasuks).

7Ilmus siiski juba 1667. Toim.

1926 1927 Gottfried Wilhelm Leibniz Madis Kõiv

Puhtfilosoofilistest kirjutistest sellel perioodil tuleks nimetada Pariisi periood (1672–1676) 1670. aastal publitseeritud eessõna 1553. aastal kirjutatud (kuid 17. sajandil unustatud) Marius Nizolius da Bersello traktaadile De Plaan muidugi luhtub, kuid Leibniz oma argumenteerimisosku- veris principiis, et vera ratione philosophandi contra pseudophi- sega äratab tähelepanu, pealegi esitab ta seal oma täiendatud ar- losophos, kus nimetatud autor ründab vana skolastilist meetodit vutusmasina mudeli koos teiste leiutistega, mis tol ajal tundu- filosoofias ja Aristotelest kui nende autoriteeti. vad küll kurioossetena, mis samuti köidavad võimuvaldajaid, ning Eessõnas ja sellele lisatud kirjas Thomasiusele tulevad ilm- Leibnizile võimaldatakse rahaline toetus Pariisis end täiendada ja siks mõned üldised Leibnizi hoiakud, millest (kuigi töö ise on teaduslikke sidemeid luua. tüüpiline “noore Leibnizi” produkt) ta kunagi ei loobu — sko- Pärastsõjaaegne Saksamaa (Leipzig) on teaduslikus ja moodsa lastilise pärandi reserveeritud hindamine (milles see seisab, sel- filosoofia mõttes sõna kõige otsesemas mõttes tagamaa, ja Leibnizi lest hiljem põhjalikult) ja Aristotelese filosoofia kaitse. Nizoliuse tutvus uuema mõttega algab alles siin (Pariisis). enda nominalistlik hoiak annab Leibnizile ettekäände mõnede oma Sellega sulgub mingis mõttes (kuigi sulgumine ei ole täielik) seisukohtade esitamiseks (universaalide loomus, reegel: entiteete see, mida nimetasime Leibnizi noorusfilosoofiaks oma ideede ja ilma vajaduseta ei tohi suurendada — sisuliselt Ockhami habeme- naiivsustega (lähevad kaduma siiski mõned ideed, millel olnuks noa variant). väärtust omaette — vt minu enda artiklid8). Ka füüsika poole pöördub Leibniz sel perioodil: 1671 Hypothe- Olulisim uus tutvus Pariisis on võib-olla Huygens: sis Physica Nova kahes osas, Theoria motus abstracti ja Theoria motus concreti. Esimene neist on pühendatud Pariisi teaduste Lõpetanud triviumi, sattusin ma modernistidele, ma mäletan, et akadeemiale, teine Londoni kuninglikule seltsile. Ka need tööd kui jalutasin viieteistkümneaastaselt Leipzigi lähedases Rosentali- on tüüpilised noorele Leibnizile, kuid neis leiduvad hilisema jaoks nimelises metsatukas ja mõtisklesin, kas jääda substantsiaalse vormi mõned olulised seisukohad. Algab sõda Descartes’i mateeria- ja juurde või mitte, pani Mehaanika end lõpuks maksma ja viis mind liikumisekäsitluse vastu. (Ka sellest hiljem põhjalikumalt.) matemaatika juurde. On tõsi, et ma ei jõudnud asja sügavusteni enne Filosoofia jaoks on aga olulised ka (näiliselt) puhtteoloogili- jutuajamisi Huygensiga Pariisis. (Kiri Remondile, 10.1.1714, G III 606.) sed — isegi religioonirituaalidele pühendatud tööd aastast 1669, ja täiesti erilisel põhjusel: “Eucharist’i” (“Transsubstantiation’i”) Aristoteleselt päritud ja skolastikute poolt üle võetud subsant- probleem — vaatame seda lähemalt seoses Leibnizi-Arnauld’ kir- siaalne vorm ei kao aga Leibnizi mõttemudelitest kuhugi. Leibniz javahetusega. annab talle uue, loogilise põhjenduse. Mainzi periood lõpeb poliitilise demarˇsiga, mille kava Leib- Huygens viib Leibnizi kiiresti kurssi kõige uuemate suunda- niz oma soosija Boineburgi kaudu kuurvürstile esitab ja mis viib dega teaduses, aga ka filosoofias (mis 17. sajandil ei ole teineteisest ta viimase saadikuna Pariisi Louis XIV õukonda. Käigu mõte kuigi selgelt eraldatud). Leibniz tutvub talle varem tundmatute, oli ära hoida Prantsusmaa sõjakäiku Madalmaade vastu ja Saksa ka avaldamata Pascali ja Descartes’i teostega, ta otsib vahekorda vürstiriikide sidumist sellega, suunata Prantsusmaa selle asemel kuulsustega, nagu Malebranche ja Arnauld, ta õpib lugema (tema “Euroopa ühise vaenlase” Türgi vastu ning korraldada sõjakäik oma tunnistuse järgi S. Foucher’ile, G I 367–374) raskelt kirju- Egiptusesse. tatud raamatuid, mida ta üldiselt lugeda ei armasta (sest aeglane Vaevalt kuurvürst sellise võimaluse reaalsusega arvestas, kuid veerimine ei soodusta omaenda ideede sündi), kuid mis mõnede Leibniz igal juhul Pariisi õukonda oma plaani tutvustama saadetakse ja niiviisi algab Leibnizi nn Pariisi periood. 8Vt viidet märkuses 5. Toim.

1928 1929 Gottfried Wilhelm Leibniz Madis Kõiv autorite puhul — ta nimetab Platonit ja Aristotelest vanadest ning Välja arvatud mõned pikemad reisid Austriasse ja Itaaliasse, Galileid ja Descartes’i uutest — on siiski hädavajalik. jääbki Hannoveri õukond nüüdsest peale tema alaliseks asuko- Pariisi perioodi kuulub ka 1673. a jaanuaris oluline käik Lon- haks. Siin luuakse ka see, mida nimetame Leibnizi “küpseks filo- donisse, kus sõlmib edasiseks olulise tutvuse Kuningliku Seltsi soofiaks” — kuigi publitseeritud kujul ei ole see veel tänapäevani sekretäri H. Oldenburgiga. Kuninglikult Seltsilt saab sellele täielikku avaldamist leidnud, on see filosoofilisele avalikkusele pühendatud traktaat Theoria motus concreti üsna segase vastuvõtu, oluliselt kättesaadav üle-eelmise aastasaja lõpust, eelmise esime- kuid (nagu Pariisiski) avaldab mõju Leibnizi täiendatud arvu- sest poolest alates. tusmasin. 1673 valitakse ta seltsi liikmeks. Pariisi Akadeemia “Küpse filosoofia” vastuvõtu asjaolud 18. sajandil ja 19. sajandi täisliikmeks (koos pensioniga) saamist takistab vaid asjaolu, et esimesel poolel ei ole eriti soodsad; vastupidiselt “noore Leibnizi” Leibniz keeldub pöördumast katolitsismi. filosoofiale ei tule see Leibnizi eluajal ega ka lähemal ajal pärast Pariisi perioodil paneb Leibniz aluse oma diferentsiaaalarvu- seda kuigi olulisel kujul avalikkuse ette. tusele, ka nn “küpse Leibnizi” filosoofia algust tuleb otsida siit. Kuid enne, kui sellest pikemalt räägime, lühidalt Hannoveri Jumala eksistentsi võimalikkuse tõestus, millega Leibniz just perioodi eluolulistest ja teeninduslikest seikadest: nelja juba ni- neil aastail tegeleb, loob olulise seose Leibnizi metafüüsika ja metatud vürsti alluvuses täitis Leibnizväga mitmesuguseid üles- loogika vahele. Me vaatame seda küsimust hiljem põhjalikumalt. andeid, pole võimalik ega vajalik kõiki neid siin üles lugeda — laias laastus võiksime teda nimetada õukonna nõuandjaks (juriidi- liseks — kuid see ei ammenda asja ega ole võib-olla ka peamine). Hannoveri periood Esmane ülesanne Hannoverisse saabumisel (see ülesanne jääb ka edaspidiseks) on korraldada residentsi raamatukogu, kuid samas 1676 siirdub Leibniz pärast uut reisi Inglismaale Hollandi kaudu peab ta nõustama ka tehnilistes küsimustes ja on näiteks Harzi Saksamaale tagasi. hõbedakaevanduste inspektoriks. Ta teeb hulgaliselt tehnilisi et- Hollandis kohtub Leibniz Spinoza, Swammerdami ja Leeuwen- tepanekuid ja esitab leiutisi ning plaane, millest teadaolevalt ükski hoekiga, eriti viimase leiutatud mikroskoop avaldab talle suurt ei lähe praktiliselt käiku. muljet. Jutuajamistes Swammerdamiga puudutatakse muu hul- Ka diplomaatiat puudutab ta tegevus, filosoofiliste implikat- gas eespool mainitud, Leibnizit painanud ontoloogilise juma- sioonide tõttu on meil siin oluline märkida ka nimetatud katset latõestuse probleemi. Tal on võimalik näha ka mõnda Swam- korraldada vahekorrad katoliku ja protestantliku kiriku vahel — merdami varjatud teksti. nüüd vähemalt Saksamaa ulatuses. Selle tegevuse juuri tuleb ot- Probleem, mis jääb püsima kogu Leibnizi edaspidise tege- sida juba ta vahekorrast oma nüüdseks kadunud soosija, katoliik- vuse käigus — kuidas luua selge vahe oma ja Swammerdami lusse üle läinud parun Boineburgiga, kelle vahendus aitab kaasa (fatalistlik-panteistliku) süsteemi vahel —, teadvustub ja tema- Leibnizi hilisemale kirjavahetusele jansenist Arnauld’ga. Ka ees- tiseerub just seoses selle käiguga (kuidas on võimalikud kontin- pool nimetatud teoloogiliste oopuste sünni juures ei puudu paruni gentsed tõed üleüldse (Swammerdami järgi ei olegi) — ka seda ja nüüd tema kohale asunud Hannoveri hertsogi Johann Friedrichi vaatame hiljem lähemalt). mõju. 1679. aastal esitab ta viimasele kava kirjutada raamatu Asjaolude välises situatsioonis on toimunud järgmine muutus: Demonstrationes Catholicae (selle raamatu esialgsetest skitsidest on surnud nii Leibnizi soosija parun Boineburg kui ka Mainzi on käsikirjadena mõndagi säilinud), mis peaks esitama loomuliku kuurvürst. Leibniz peab leidma omale uued leivaisad. Ta asub teoloogia alusena nii katoliiklusele kui protestantlikele usutunnis- tööle Hannoveri õukonda. tustele. Küsimus on delikaatne, sest miski ei tohi siin vastuollu minna (kuri?)kuulsa Trento konsiiliumi otsustega, mis omakorda

1930 1931 Gottfried Wilhelm Leibniz Madis Kõiv esines vastureformatsiooni sõjariistana. Et asjal (diplomaatilises hiljem (kuri?)kuulsaks saanud termin “monaad” — mis peamiselt plaanis) olnuks mõtet, tuli otsida kavale toetust Roomast. Kava populaarses maneeris (poolharitud valitsejatele — pühendatud Sa- (diplomaatiline pool) jäigi takerduma, osaliselt nähtavasti toetaja voia printsile Eugene’ile — lugemiseks) kirjutatud Monadoloogia vürsti surma tõttu 1679. Et Leibniz oma kava ei jätnud, näitab tõttu tekitab suurt segadust — (Russelli iseloomustus käesoleva see, et kirjavahetus — nüüd uue vahendaja, Ernst von Hessen- [20.] sajandi algusest: fantastiline ehitis, mille mõttest ilma taga- Rheinfelsi kaudu — Arnauld’ga (kui katoliikliku ideoloogia asja- plaaniloogikat tundmata pole võimalik aru saada). 1695 ilmub tundjaga — et Arnauld on jansenist, siis sünnib ka sellest asjast, essee Leibnizi füüsika lausetest — “Specimen Dynamicum”. kui viimane vool satub Louis XIV juures ebasoosingusse, hiljem Reis Itaaliasse. Reisi otsene eesmärk koguda materjali oma komplikatsioone) siiski sünnib, et ka see millegi “praktiliseni” ei leivaisade Brunswickide perekonnaloo kohta, hilisema suurema vii, näitab asjaolu, et kirjavahetus “jääb pooleli” ses lihtsas mõttes, uurimuse tarvis. Vastav teos, mida Leibniz hiljem alustab, et Arnauld, kes ei näe kava praktilise läbiviimise võimalust, selle jääbkilõpetamata, võib-olla sellepärast, et võetakse ette äärmise katkestab. põhjalikkusega, valmib sissejuhatus perekonnaajaloole nimega Kuidas asja diplomaatilise poolega olekski, puhtfilosoofilisest Protogea — see on teos geoloogiast ja loodusloost (natural his- seisukohast on aga tulemused ettearvamatult kaugeleulatuvad ja tory) — mis aga (nagu kaugelt suurem jagu küpse Leibnizi loo- jõuavad oma oluliste mõjudega välja (vähemalt) käesoleva [20.] mingust) jääb eluajal avaldamata — osa tema materjalidest on sajandi teise pooleni (võimalike maailmade semantika). siiski avaldatud 1710. aastal ilmunud Thd-s; avaldatud kujul on ta Paljud diplomaatilised käigud, millest Leibniz osa võtab, avaldanud suur mõju geoloogia kui teaduse arengule. jäävad siin märkimata, sest ma ei näe nende olulist seost meie 1690 pöördub Leibniz Hannoverisse tagasi, kaasas päratu vaadeldavate filosoofiaküsimustega. materjal Brunswickide perekonnaajaloo ja muu kohta. Sellest Järgmise valitseja, vürst Ernst Augusti valitsusaja lõpupoolel “muust” paneb Leibniz kokku traktaadi diplomaatia ajaloo kohta, kirjavahetus Arnauld’ga algab, selle sissejuhatuseks on juba ees- mille esimene köide ilmub 1692 pealkirja all Codex Juris Gen- pool nimetatud teos DM (1686), milles Leibniz esitab oma fi- tium Diplomaticus, eessõna sellele on spekulatiivset laadi, ja üldisi losoofilised lähtepunktid ja mille saadab Arnauld’le seisukoha mõtteid ajaloo kohta, jagades viimase kaheks — avalikuks ja sa- võtmiseks. Umbes samal ajal kirjutab Leibniz ka GI, mil- lajaseks — ja püstitades nende kirjutamiseks reeglid vastavalt: les omakorda esitatakse filosoofiliste lähtepunktide loogilised “hoiduda ütlemast midagi väära” ja “mitte hoiduda sellest, mis lähtepunktid (mõlemad teosed jäävad kaasaegsele ja 18. sajandi on tõene”, omaenda esitatud dokumentide kohta väidab ta, et avalikkusele tundmatuiks, sest ilmuvad trükis alles 19. sajandil — need on tõelised ajaloo allikad, kuid siiski vaid selle määrani, GI alles päris sajandi lõpus, nii et tema mõju algab alles 20. sajan- kui neile üldse võib lähedale pääseda, sest ajaloo mõte jääb meile dil). Esimene avalik tutvustus küpse Leibnizi metafüüsika alustest kättesaamatuks, kuna avalikud teod sünnivad infinitesimaalsete, ilmub aastal 1695 (juba kuurvürst Ernst Augusti aegadel) ajakirjas varjatud, kuid seejuures võimaste vedrude mõjul, tihti tundma- Journal des Savants pealkirja all “Système nouveau de la nature tud neilegi, kes nende mõjul tegutsevad ja disproportsioonis oma et de la communication des substances, aussi bien que de l’union mõjudega. (Selle arutluse taga tuleb silmas pidada loodud dife- qu’il y a entre l’ame et le corps” — edaspidi SN, millele järgneb rentsiaalarvutust tüüpiliselt leibnizlikus kujus, mis põhimõtteliselt aastal 1698 Acta Eruditorum’is “De ipsa natura” — edaspidi DiN erineb Newtoni omast, mida kuni viimase ajani on peetud korrekt- (olgu märgitud siinkohal, et alates Pariisi perioodist muutub prant- semaks, kuna on lähem hilisematele Cauchy ja Weierstrassi range suse keel ladina keele kõrval Leibnizi peamiseks kirjakeeleks — analüüsi skeemidele. Alles 20. sajandi keskel näitas A. Robinson kuigi, nagu väidavad asjatundjad, jääb ta väljendusoskus ladina oma suurt tähelepanu äratanud töödes, et Leibnizi analüüs eriliste keeles alati paremaks). Viimases töös esineb esmakordselt ka infinitesimaalsete suuruste baasil on loogiliselt täiesti koherentne

1932 1933 Gottfried Wilhelm Leibniz Madis Kõiv ja korrektne ning seepärast ka kaugelt täiuslikum ja rangem New- teid kahe mõjuka naisega — kuurvürst Ernst Augusti abikaasa So- toni “füüsikalisest” lähenemisviisist. Peame silmas ka Leibnizi fie ja tema tütre, hilisema Preisi-Brandenburgi Friedrich I abikaasa psühholoogiast pärit ideed “petites perceptiones” kohta, mis sa- Sofie Charlottega, kellele hariduse andmisest Leibniz otseselt osa muti ei jõua inimese pealisteadvuseni.) võttis. Viimase toetusel saab Leibnizist äsja asutatud (11. juu- Alles kuurvürst Georg Ludwigi ajal (1707) jõuab Leibniz lil 1700) Preisi Akadeemia esimene president. Sofie Charlotte niikaugele, et hakkab ilmutama materjale, mis otseselt on seo- varajane surm aastal 1705 jätab vana Leibnizi ilma nendest soo- tud Brunswickide perekonnaajalooga, üldse ilmus sellest poo- jendavatest vahekordadest. 1710 ilmunud Thd pühendab Leibniz lelijäänud tööst kolm köidet. Seoses selle ettevõtmisega võiks Sofie Charlotte mälestusele. meid huvitada asjaolu, et kaevudes perekonnaajaloo sügavustesse, Võiks veel rääkida Leibnizi suhetest Venemaa Peeter I-ga ja näitab Leibniz üles erilist huvi rahvaste ja nende keelte päritolu tema soovitustest asutada ka Venemaale teaduste akadeemia, kuid kohta. Juba Leibnizile kuulub hüpotees, et eestlased koos laplas- see on liialt äraräägitud teema. tega ja soomlastega moodustavad erilise keelerühma, mis on su- Olen näinud 18. sajandi lõpu ajakirjanduses (kõmu?)kirjutisi guluses kaugel lõuna pool asuvatete ungarlastega, ja kogu selle Leibnizi võimalikust pojast, kuid ma ei mõista midagi ütelda nende grupi algkodu asetab ta kuhugi Uuralite ümbrusse itta. kuulduste tõepära kohta. Võiks veel nimetada Leibnizi erilist huvi hiina teoloogia ja filosoofia vastu ja tema viidet, et tema poolt ettepandud arvude kahendsüsteem (kaasaegse arvutiteaduse alussüsteem) on tuntud * juba vanas Hiinas (osutus Muutuste raamatu märksüsteemidele). Elu lõpupoole langeb Londoni Kuningliku Seltsi (ja võib-olla Newtoni poolt isiklikult) alustatud pretsedenditult vääritu vaidlus ASJA enda — Leibnizi “küpse filosoofia” juurde minnes tuleks infinitesimaalarvutuse prioriteedi üle. ehk anda ülevaade teaduse ja filosoofia üldisest seisust, mille konteksti see mõtte-sünnitis langeb, ent meil pole selleks siinkohal Kuid ka see asi ei saa puudutada Leibnizit, ilma et ta tooks ruumi, nii et konteksti peavad valgustama lühipõiked Leibnizi loo- kaasa geniaalseid järeldusi: kaitstes inglaste vastu oma süsteemi, mingu esitamise käigus. sünnib sellest kuulus Leibnizi-Clarki vaidlus, milles Leibniz for- muleerib oma üle sajandite mõjuvõimsa relatsionistliku ruumi- ja Millest alustada? (Noorusefilosoofia, kui kahju sellest ka ei ajakäsitluse (mis järgneb küll loomulikult Leibnizi filosoofia loo- ole, jätame samuti ruumipuudusel välja.) Loomulik printsiip gilistest alustest enestest, ja Newtoni osa kogu loos on ainult see, et võiks olla käesoleva [20.] sajandi algusest käibele läinud seisu- idee formuleeritakse Leibnizi poolt sellises efektses vormis, nagu koht (Louis Couturat’ ja Bertrand Russelli poolt ägedalt kaitstud): ta nimetatud kirjavahetuses esineb). Vaidlus rikub Leibnizi va- Leibnizi filosoofia on esmajoones loogika ja loogikast tuleks alus- hekorrad kuurvürstiga täielikult, ja pärast Inglismaa troonile as- tada. tumist ei võta viimane teda oma õukonda kaasa. Leibniz jääb See printsiip ei ole halb — kuigi Couturat’ ja Russelli seisu- praktiliselt hüljatu ja haigena (podagra — kuigi kaasaegsete and- koht on ilmselgelt ahas — Leibnizi filosoofia e i mahu sellesse metel oli Leibniz varem üldiselt tugeva tervisega ning erakordse skeemi —, ja selle kasuks võib tuua palju argumente, kuid va- töövõimega inimene) maha Hannoverisse. Ta sureb 14. novembril lin vastupidise — kaasajal ehk kõige ebapopulaarsema variandi: 1716, vallalisena. alustan suurejoonelisest, aga ka paljulaidetud ja palju eksiarvamisi Vallalisena on Leibnizil väga lähedasi vaimseid ja hingelisi sünnitanud “lõpust” — “valitsejatele” kirjutatud Monadoloogiast. (kas ainult vaimseid ja hingelisi, on muidugi võimatu ütelda) suh- Ma põhjendan seda valikut: ...

1934 1935 Gottfried Wilhelm Leibniz

MADIS KÕIV (1929–2014) oli füüsikateoreetik, filosoof ja kirjanik. Lõpetas 1953. a Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna füüsika erialal, füüsika-matemaatikakandidaat 1960. Töötas 1953–1960 Tal- MUUTUSED linna Polütehnilise Instituudi füüsikakateedri õpetaja ja vanemõpetajana, 1961–1986 Tartus ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika (ja Astronoomia) EESTI PERELOOMEKÄITUMISES Instituudi teoreetilise füüsika sektori vanemteadurina ja 1986–1991 juh- tivteadurina. Ta oli 1989–2002 Akadeemia kolleegiumi liige. 20. JA 21. SAJANDIL Akadeemias on temalt varem ilmunud “Õun” (1989, nr 9, lk 1816– 1828); “Meil aiaäärne tänavas: Analüüs” (1989, nr 9, lk 1829–1838); “Pikk õhtupoolik Artur Alliksaarega” (1990, nr 6, lk 1123–1137); “Kakssada aastat hiljem: Arutlusi Johann Gottlieb Fichte Inimese Mare Ainsaar, määratluse väljaande puhul 1988. aastal Tallinnas” (1991, nr 3, lk 543– 569; nr 4, lk 796–827); “Aga Liisule kippus aina nutt peale, (sest) nii- Kairi Kasearu, Kadri Rootalu sugused imelikud kosjad olid need. Ometi polnud sest ühti, sest nõnda oli ometi parem kui ilma kõigeta” (1993, nr 5, lk 983–989); “Genius loci” (1994, nr 4, lk 675–691); “Was ist des Esten Philosophie: Meta- filosoofiline mõtisklus” (1999, nr 11, lk 2449–2480; nr 12, lk 2673– 2704; 2000, nr 1, lk 193–222; nr 2, lk 417–446; nr 3, lk 639–670; nr 4, SISSEJUHATUS: lk 901–926); “Mis on aeg?” (koos Piret Kuusega; 2000, nr 1, lk 67– PEREKONNAKÄITUMINE NING VÄÄRTUSED, 87); “Aeg ja ” (koos Piret Kuusega; 2003, nr 5, lk 1000–1018); “Romaan h-mollis: Fragmente” (2003, nr 5, lk 1043–1057); “Ristikivi NORMID JA HOIAKUD ja Eco provokatiivne võrdlus” (2005, nr 6, lk 1123–1145); “Vana Ka- teeder: Meenutusi Tallinna Polütehnilise Instituudi füüsika kateedrist Perekonna olulisemateks funktsioonideks on peetud rahvastiku aastatel 1953–1961” (2007, nr 9, lk 1899–1947); “10.b” (2011, nr 11, taastootmist, individuaalset sotsialiseerimist, inimeste majandus- lk 2103–2141) ja “Minu õpetaja Paul Kard” (2013, nr 8, lk 1347–1367). liku ja emotsionaalse toimetuleku tagamist. Traditsiooniliselt on Siinse teksti kirjutas Madis Kõiv millalgi 1990. aastate keskel. See perekonna loomist tähistanud abiellumise rituaal. Tänapäeval saa- oli ilmselt mõeldud pikema Leibnizi filosoofiat käsitleva kirjatöö al- vad paljud pered alguse ilma selle rituaalita ning vabaabielus gusena. Leibniz oli Kõivule väga oluline filosoof (veel nt Kant, Frege, Husserl), kellest räägib ka ta üks näidend (Kokkusaamine, lav. 1991, ilm. inimeste ja nende järglaste õigusi tunnustatakse võrdselt amet- 1997). likus abielus olevate inimeste õigustega. Euroopa kultuuriruumis on viimase viiekümne aasta jooksul ametlikul abielul põhineva perekonna olulisus tunduvalt kahanenud, suurenenud on registreerimata kooselude arv, samuti on järjest rohkem abielusid ja kooselusid, mis lõpevad lahutuse või lahkuminekuga. Need ten- dentsid on iseloomulikud ka Eesti peredele. Siinses artiklis toome välja peamised suundumused Eesti elanike perekonnakäitumises 20.–21. sajandil ja analüüsime nende muutuste seost väärtuste, hoiakute ja normide teisenemisega. Normid, väärtused ja hoiakud on inimeste käitumise, sh pe- rekäitumise olulised mõjutajad (Ajzen 1988; Orthner 1995; Sur- kyn, Lesthaeghe 2004; Barber 2001). Väärtused on eesmärgid ja tõekspidamised ning normid sotsiaalsed standardid, mis juhivad

1936 2 1937 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu inimeste käitumist (Orthner 1995). Normide ja väärtustega on seo- PERELOOMEKÄITUMINE EESTIS tud ka hoiakud. Näiteks riikides, kus lahutusi on rohkem, on hoiak ENNE 20. SAJANDIT lahutuse suhtes sallivam ja lahutusel on individuaalsele heaolule nõrgem mõju kui riikides, kus lahutusi on vähe (Rootalu 2008). Kõige varasemate kooseluviiside ning kombestiku kohta Eesti alal Normid, hoiakud ja väärtused võivad muutuda käitumise või kesk- võib teha järeldusi rahvaluule põhjal. Seksuaalselt vabade pi- konna mõju tulemusena (Bumpass 1990; Rindfuss, Van den Heu- dukommete põhjal võib arvata, et monogaamia ei ole mitte alati vel 1990; Smock 2000; Surkyn, Lesthaeghe 2004; Fishbein, Ajzen meie esivanemate seas valitsev olnud. Arvatakse, et monogaamne 1975; Finch, Mason 1990; Thornton 1985; Axinn, Barber 1997) ja abielu hakkas Eestis sagenema koos ristiusu levikuga 13. sajan- hakata omakorda mõjutama käitumist. Nii võib kasvav lahutuste dil, aga veel 17. sajandist leidub viiteid eestlaste polügaamiale. arv suurendada inimeste valmidust aktsepteerida registreerimata 13. sajandi Eesti alade pereloomekäitumist arvatakse kujundanud kooselu või lahutusi, sest abielu ei ole püsiv ja abieluga seotud olevat juba kiriku kanooniline kord (Kala jt 2012). Kanooniline normid nõrgenevad. Normid muutuvad tavaliselt aeglasemalt kui norm nägi ette lapse sündi perekonda ning vallaslapsed ei olnud väärtused ja hoiakud (Orthner 1995; Thornton, Young-DeMarco kooskõlas sellega. Vallaslaste hukkamõist ei pruukinud Eesti alal 2001). olla siiski nii tugev kui Lääne-Euroopas. Lapse sünd ning abiel- Nii nagu normid ja väärtused on ka perekond pidevalt are- lumine olid tugevas ajalises seoses ning sünd ise paljudel juhtudel nev ning muutused individuaalsetes ja perekäitumise normides abielu sõlmimise ajendiks. 18. sajandi lõpul moodustasid abi- ning väärtustes mõjutavad kogu ühiskonda. Euroopa, sh Eesti eluvälised sünnid umbes 2% kõigist sündidest (Palli 2004). pere on 20.–21. sajandi jooksul teinud läbi palju muutusi: laste Erinevalt tänapäevast, kui abiellumisotsuse teevad tavaliselt arvu ja abiellumise vähenemine, lahutuste kasv, vaba kooselu ja noored ise, osalesid veel keskajal perekonna loomise otsusel tei- väljaspool abielu sündivate laste osatähtsuse kasv ning abiellumise sed pereliikmed ja mõisnikud. Abiellumine oli seotud ka nii aine- ja laste saamise nihkumine hilisemasse vanusesse. Mitmed uurin- lise ressursi kui ka sobiva ajaga. Näiteks mõjutas seda põllutööde gud kinnitavad, et abielu sümboolne väärtus on kõrge ka 21. saja toiduvaru sesoonsus, viljasaak, sõjad, epideemiate levik ja nek- jandil (Cherlin 2004; Byrd 2009), kuid abielu olulisus inimeste rutite võtmine. Seetõttu oli abiellumus väga kõikuv. Kõige soo- igapäevategevuses võib olla vähenenud (Meyer 1992; Beck, Beck- situmaks abiellumisajaks olid põllutöödest vabad ajad kevad ja Gernsheim 2002; Orthner 1995). Osa neist suundumustest võib talv (Vahtre 1973; Palli 1973). Eriti kehtis see esmaabielu kor- pidada üldise rahvastikukäitumise muutuse ehk nn teise demo- ral. Leskmehed abiellusid sageli ka kevadel ja suvel. Abiellumise graaﬁlise ülemineku osaks (Van de Kaa 1987; Lesthaeghe 1995). sesoonsust on eriti selgesti näha vaesemate maaeestlaste juures. Pereelu käsitlevas trükisõnas valitseb mõistete paljusus. Meie 18. ja 19. sajandil abiellusid nii mehed kui ka naised ena- käsitame abieluna ametlikult registreeritud kooselu ja vabaabi- masti 20–25-aastaselt (Ainsaar 1997: 22), mis oli sarnane paljude eluna inimeste kooselu, mis ei ole ametlikult registreeritud. Vaba- teiste Lääne-Euroopa riikide abiellumisvanusega ja erines oluliselt abielu sünonüümid on ka vaba kooselu ja registreerimata kooselu. Lõuna- ja Ida-Euroopast, kus abielluti enamasti juba 20-aastaselt Perekond ja pere on registreeritult või registreerimata kooselus (Sklar 1974). Üks mõjukamaid töid 19. sajandi lõpu ja 20. sa- elavad inimesed, kes ise peavad ennast pereks. jandi alguse Euroopa abiellumise kohta on John Hajnali (1982) uuring, kes jaotas Euroopa mööda Peterburi-Trieste piiri kaheks abiellumus- ja sündimustüübiks. Eesti ala jäi samasse rühma Lääne-Euroopa piirkondadega, millele oli iseloomulik, et abielluti hilja, suhteliselt enam oli abiellumata jätnuid ja kokkuvõttes oli üldine sündimuse kordaja madalam kui Lõuna- ja Ida Euroopas.

1938 1939 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu

18. sajandi lõpukümnenditel olid hinnangute järgi ainult ligi pooled Eesti ala abieluealistest meestest ja naistest abielus. Kuigi abi- elulahutusi peaaegu ei olnud, ei kestnud abielud siiski väga kaua ning lõppesid tavaliselt ühe abielupoole varase surmaga. Umbes pooltel juhtudel lõppes abielu veel naise fertiilses eas (Ainsaar 1997). Nii lõppes kolmandik abieludest esimese kümne abielu- aasta jooksul, mis on 21. sajandi Eesti näitajatest vaid mõnevõrra väiksem. Lapsed on läbi sajandite olnud pere oluline osa. Laste saamist ja üleskasvatamist on peetud oluliseks perekonna funktsioo- niks (Goode 1964). Väga vähe on teada sajandeid varem elanud inimeste laste arvu soovidest, kuid tänapäeva uuringud näitavad, et traditsioonilistes ühiskondades on soovitud laste arv väiksem kui tegelik arv (Bongaarts 2003), mis võis olla nii ka Eesti alal. Suur laste arv tulenes osalt võimetusest viljakust kontrollida, sest rasestumisvastaseid vahendeid ei tuntud ja lapsed olid seksuaalsuhete paratamatu tulemus. Et suuremal osal inimestest siiski olid lapsed, võib arvata, et laste olemasolu nõudis ka sotsiaalne norm. Joonis 1. Eri vanuses abielunaiste arv 1000 vastavas vanuses naise kohta 1897–2011. * — alates 1989. aastast on registreeritud abieludele liidetud ka vabaabielud. Andmed: Laas 1978; Statistikaamet. JÄRJEST NOOREMAD JA VABAMEELSEMAD PERED: PEREKÄITUMINE 20. SAJANDIL KUNI 1990. AASTANI

Nii abiellumine kui sündimus sõltusid ka 1920. aastate lõpul 1934. aastaks oli kõigis vanusrühmades vähenenud abielus põllumajanduslikust viljakusest (Reiman 1930). Mehed abiel- naiste osa (joonis 1), mõnevõrra hakkas suurenema lahutuste lusid enamasti 25–29 aasta ja naised 20–24 aasta vanuselt. Just arv (joonis 2). Lahutusprotseduur oli Eestis võrreldes teiste riiki- suhteliselt hilist abiellumist võib pidada madala sündimuse üheks dega küllaltki keeruline, kuid lahutumus oma aja kohta suur (Tom- põhjuseks Eestis (Ainsaar 1997). Eesti Vabariigi esimese rah- berg 1935). Enamik abielusid lõppes siiski ühe partneri surmaga. valoenduse andmetel oli 1922. aastal 15-aastaste ja vanemate Laste puudumine perekonnas võis olla üheks oluliseks abielu la- inimeste seas vallalisi 40%, abielus olijaid 49%, leski 11% ja gunemise põhjuseks. 1930. aastatel lahutatud abieludest olid 51% lahutatuid 0,2%. 1934. aastal oli lahutatud või lahku läinud lastetud, samas kui lasterikkad pered peaaegu üldse ei lahuta- juba 2,9% täiskasvanud linnarahvastikust ja 0,8% maarahvasti- nud (samas). Aastad 1934–1940 lahutuskäitumises olulisi muu- kust (Pullat 1978). Abiellumus oli linnades suurem, kuid abielluti tusi kaasa ei toonud, kuigi sõlmitud abielude arv kasvas. Osalt toi- hiljem ning piirduti vaid ühe-kahe lapsega. 27% abielus linna- mus see korduvabielude sagenemise tõttu (Laas 1978). Säilinud naistest olid lastetud (1930.–1934. a; Laas 1978). Suurenenud oli sündimuse sesoonne iseloom, kus sündimuse kõrgaeg oli aasta vallaslaste osatähtsuse tõttu kõigist sündidest (10%) peeti rah- lõpul (Silm 2009). Teine maailmasõda ja sellele järgnenud meeste vastiku arengu huvides näiteks oluliseks vallaslaste õigusliku ja ja naiste tasakaalu muutus vähendas ametlikku abiellumist ja suu- majandusliku olukorra kindlustamist (Reiman 1939). rendas abieluväliste sündide arvu (joonis 2 ja 3).

1940 1941 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu

Joonis 3. Vallas- ja vabaabielusündimus 1945–2012 (% kõigist sündi- dest). Andmed: Statistikaamet. Joonis 2. Abielud ja lahutused 1922–2012. Andmed: Statistikaamet. rimata raseduste ja abielude arvu, ja paljude sotsiaalsete hüvede 1960. ja 1970. aastatel oli Eestile iseloomulik võrdlemisi kõrge suunatust ainult abiellunutele. Näiteks oli abielupaaridel eeliseid abiellumus, kasvav lahutumus ja kahanev esmaabiellujate va- korteri saamisel, ning pärast õpinguid tööle suunamisel arvestati nus (joonis 2 ja 4). Suureneva lahutumuse tõttu kasvas esmaabi- abikaasa töökohta (Karu, Pall 2009). Abielude suur populaarsus elude kõrval kordusabielude osa (Tiit 2003). Märgatavalt suurenes ühiskonnas kajastus ka pereloomelistes ootustes. Aastail 1960– lahutuste hulk pärast 1965. aastat, mil kehtestati uus abielu- ja pe- 1970 kooli lõpetanud noorte hulgas korraldatud uuringud (Tiit rekonnakoodeks, mis lihtsustas lahutamist. Lahutumus linnas ja 2003) kinnitasid, et abiellumist peeti normiks ja perekonna loo- maal erines tunduvalt: näiteks 1980. aastal oli linnas lahutumus- mise peamine põhjus oli soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte kordaja 20,7 promilli, maal ainult 10 promilli. Nähtavasti soo- ametlikku vormistamist ei peetud kuigi tähtsaks ja koos elamine dustas maal abielu püsimist elulaad: tihedamad perekonnasisesed enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav. suhted, suurem laste arv, ühine hoolitsus majapidamise eest ning 1970. aastatel hakkas Põhjamaades vähenema registreeritud abikaasavaliku piiratus (Kuddo 1988). Aastail 1975–1976 korral- abielude arv ning asenduma vabaabielus elavate paaridega. Sa- datud lahutajateuuringu põhjal leidis Ene-Margit Tiit (1980), et masugune suundumus, esialgu küll mõnevõrra väiksemas mahus, peamised lahutuse motiivid olid seotud partnerite suhetega, usal- on jälgitav ka Eestis. Umbes pool paaridest elas Eestis sellel ajal duse, armastuse või õrnuse puudumisega abielus. Samuti märgiti registreeritud ja pool vabaabielus (Puur, Põldma, Sakkeus 2009). sageli lahutuse põhjuseks erinevusi partnerite vaba aja veetmise Mõnesuguse ettekujutuse vabaabielu osatähtsusest annab sellis- viisis ja truudusetust. Naised tõid lahutuse põhjusena esile ka abi- test ühendustest sündinud laste arv. Kuni 1970. aastateni sündis kaasa vägivaldsuse. Perekonnasündmuste varasemasse vanusesse keskmiselt 15%, kuid 1980. aastate lõpuks juba veerand Eesti las- nihkumise peamiste põhjustena nimetab Leeni Hansson (2000) test väljaspool registreeritud abielu (joonis 3). Laste sünnitamine kolme tegurit: idapoolsetest piirkondadest sisserännanute teistsu- väljaspool abielu oli rohkem levinud nooremate inimeste seas. gust perekäitumist, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse Vaba kooselu hakkas eriti kiiresti levima 1980. aastate tei- piiratust, mis puuduva seksuaalkasvatuse tõttu suurendas planee- sel poolel. Enamasti nähti vabaabielus registreeritud abielu eel-

1942 1943 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu perioodi (Katus jt 2007). Seega oli selline kooselu võrdlemisi lühiajaline ning ühiskonnas valitses sotsiaalne ootus, et vabaabi- elupaarid ikkagi abielluvad. Paljudel juhtudel oli abiellumise ajendiks perre sündiv laps: suur osa sellel perioodil sündinud laste vanematest olid lapse sünni hetkeks abielus olnud vähem kui üheksa kuud (Tiit 2003). Vabaabielu osakaalu suurenemist 1980. aastate teisel poolel on püütud seletada ka läänelike väärtuste üldise levikuga (Kasearu 2010). Samal ajal kui Lääne-Euroopa riikides viis suurem korteriva- liku võimalus üksikleibkondade hulga suurenemiseni, tõusis Ees- tis pidevalt mitme liikmega leibkonnas elavate inimeste osa (Ain- saar 1997). Põhjuseks oli eelkõige korterinappus, mis piiras noorte eraldumist vanemate perekonnast (Tepp 1994). Korteripuudust ja riiklikku eluaseme jagamissüsteemi, milles võeti arvesse vaid ametlikult abielus olevate inimeste taotlusi, on peetud ka vabaabielu levikut pidurdavaks asjaoluks (Vikat 1994). Lahutuste arv Joonis 4. Esmaabiellujate keskmine vanus. Andmed 1959–1991: Vikat 1980. aastatel stabiliseerus, kuid kuna ka abielusid sõlmiti selle 1994; 1992 ja hiljem: Statistikaamet. kümnendi lõpul vähem, kasvas järsult lahutuste suhtarv abielu- desse (joonis 2). enne abiellumist ühised lapsed. Kui 1994. aastal olid ühised lapsed 16%-l abiellunud paaridest, siis 2012. aastal oli neid juba 28%-l. EESTI PERED 1990–2011: 2006. aasta abiellunute analüüs (Valgma, Rootalu 2007) näitab, et PÜSIVAD VÄÄRTUSED, NORMIDE NÕRGENEMINE JA kõige sagedamini registreeriti abielu pärast kaheaastast kooselu, VABAABIELUDE KASV kuid vahel elati abiellumata koos isegi aastakümneid. Kõik see seletab abiellujate vanuse kiiret tõusu (joonis 4). Abiellumisva- 1990. aastatel vähenes Eestis ametlikult registreeritud kooselu osa- nuse tõus võib olla seotud ka asjaoluga, et tajutakse üha enam ris- kaal. See aitas kaasa abiellumise suvise sesoonsuse kujunemisele, kide (petetud saamine, lahkuminek jne) suurenemist partnerlussu- sest abiellujatel tekkis suurem võimalus endale sobiv peoaeg va- hetes, mis omakorda tähendab perekonna loomise muutumist üha lida. Suve eelistasid abiellumiseks just esmaabiellujad. Näiteks mõistuspärasemaks (Bulcroft jt 2000) ning millega võib kaasneda Ülle Valgma ja Kadri Rootalu (2007) andmetel sõlmiti 2005. ja viivitamine ehk laste saamise ja abiellumise edasilükkamine. 2006. aastal kolmel suvekuul 46% kõigist nende aastate esmaabi- Joonis 5 näitab abiellujate arvu muutust ja nende jaotust eel- eludest. neva kooselu ja ühiste laste olemasolu järgi aastail 1994–2012. Üldine abiellumisprotsent oli Eestis võrreldes teiste Euroopa Abiellumiste arvu ning abiellujate proﬁili vahel esineb teatav seos: riikidega siiski madal. Ka Eestis hakkas suurenema esmaabiel- kui abielusid on rohkem, on eelneva kooselukogemuse ja lastega lujate vanus (joonis 4), kuigi enne ametliku abielu registreerimist abiellujate osa väiksem, ja vastupidi. elati sageli juba koos. Ligi 64% paaridest, kes abiellusid 1994. aas- Abiellumise vähenemine kajastus ka rahvastiku perekonna- tal, olid varem pikemalt koos elanud (Eesti... 1998). Aasta- seisu muutuses. 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse vahel vähenes aastalt kasvas abiellujate hulgas ka nende paaride osa, kellel olid ametlikus abielus elavate inimeste osa. Kui 2000. aastal oli kõigist

1944 1945 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu

Joonis 5. Abiellujad eelneva kooselu ja ühiste laste olemasolu järgi 1994–2012. Andmed: Statistikaamet. Joonis 6. Vabas kooselus elavate inimeste osa kõigist paarisuhtes elava- 15-aastastest ja vanematest meestest 50% abielus, 34% vallali- test inimestest vanuse ja soo järgi. Andmed: Statistikaamet 2011, Rahva ja eluruumide loendus. sed, 10% lahutatud ja 3% lesed, siis 2011. aastal olid näitajad sellised: 42,5% abielus, 41% vallalised, 11,5% lahutatud ja 3% lesed (1,6% ametlik perekonnaseis oli teadmata). Nais- 2011. aastal oli 69% vabaabielus elavate inimeste jaoks va- test oli 2000. aastal abielus 42%, lahutatuid 13%, vallalisi 27%, baabielu esimeseks kooseluks, s.t nad ei olnud eelnevalt abielus leski 17%, ja nii nagu meeste puhulgi oli 2011. aastal vähenenud olnud, 24% oli lahutatud, 3,4% lesed ning 3,3% abielus inime- ka abielus naiste osa (36%) ja suurenenud vallaliste oma (32%). sed, kes elasid koos uue partneriga. Seega oli kolmandikul vabas Leskede (16%) ja lahutatud naiste (15%) hulk muutus vähem. kooselus inimestest eelnev abielukogemus ehk vaba kooselu asen- Mingil määral vähenes abielus olevate inimeste osa ka vabas das teistkordset abiellumist. kooselus elavate inimeste arvu suurenemise arvel. Üldiselt pee- Vahel on vabaabielu eripäraks peetud väiksemat laste arvu takse Eestis vaba kooselu olemuselt sarnaseks abieluga (Järviste, peres ja on arutletud selle üle, kas vabaabielu levik ühiskonnas Kasearu, Reinomägi 2008). Kui 2000. aasta rahva- ja eluruumide mõjutab sündimust. Registreeritud abielu ja vaba kooselus paa- loenduse andmeil elas 11% inimestest vabaabielus, siis 2011. aas- ride laste arvus ei ole Eestis suuri erinevusi. 2011. aasta rahvaloen- taks oli vabaabielus inimeste osa rahvastikus suurenenud 15,5%- duse andmeil oli 89% alla 44-aastaste abielunaiste ning 69% va- ni. Kõigis paarisuhtes elavatest inimestest oli 2000. aastal regist- bas kooselus olevate naiste perekonnas kasvamas lapsed. Kui reerimata kooselus 21,5% ja 2011. aastal 31%. Eriti kasvas vaba abielus lastega paaridest 39%-l oli kaks ja 13%-l kolm last, siis kooselu populaarsus kuni 49-aastaste inimestes seas. 2011. aasta vabas kooselus lastega paaride puhul olid need näitajad 35% ja 9%. rahva- ja eluruumide loenduse andmetel (joonis 6) elas 20–24- Kahe viimase rahvaloenduse võrdluses ilmneb ka selge vabaabi- aastastest paarisuhtes inimestest registreerimata kooselus 80%. elu populaarsuse kasv kõigi lastega peretüüpide seas (joonis 7). Ametlikult abielus olijate osa suurenes vanuse kasvades ning 30– Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti nooremaealistel vaba- 34-aastaste rühmas ületas see vabas kooselus elavate inimeste abielupaaridel üldse sagedamini peres kasvamas lapsed (Kasearu, arvu. Kutsar 2011).

1946 1947 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu

vastupidine suundumus: selliste abielude osakaal Eestis 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alul pigem vähenes (joonis 8). Lahutuste arv, mis 1980. aastatel stabiliseerus, suurenes 1990. aastate keskel korraks järsult, et siis taas väheneda (joonis 2). Tõusu põhjuseks oli uue perekonnaseaduse vastuvõtmine 1994. aastal, mis arvestas ka varasematel aastatel kohtu kaudu lahutatud, kuid perekonnaseisuametis registreerimata abielulahutused järgmistesse aastatesse. Osalt oli lahutuste arvu langus 1990. aastate lõpul põhjustatud registreeritud abielude vähenemi- sest eelnenud aastatel, kuid osalt ka abielus inimeste väljarändest. Tegemist võis olla ka abiellujate selektiivsuse suurenemisega. Kuna registreeritud abieluni jõuti enamasti pärast eelnevat kooselu, teati abiellumise ajal partnerit juba üsnagi hästi ning vähem stabiilsed kooselud purunesid juba vabaabielu ajal. Abiellumise vähenemise tõttu oli ametlikult lahutanute seas järjest rohkem Joonis 7. Lapse vanus ja vanema(te) kooselu vorm 2001. ja 2011. aastal. üsnagi pikaaegsete (20 ja rohkem aastat kestnud) abielude la- Andmed: Statistikaamet, Rahva- ja eluruumide loendus 2011. hutusi (joonis 9). Abielu keskmine pikkus lahutuse ajaks siiski märkimisväärselt ei suurenenud. Kui 2002. aastal oli lahutatud abielu keskmine kestus 9,2 aastat, siis neli aastat hiljem oli see 9,7 aastat. Lahutuste arv elaniku kohta oli Eestis siiski endiselt üks Euroopa suuremaid. Samuti ei vähenenud lahutatavate abielude osa. Näiteks 2000. aastal abiellunutest oli seitsme aasta pärast lahutanud üle viiendiku, mis oli 5% rohkem kui 1994. aastal abiellunute puhul (Valgma, Rootalu 2007). Vabaabielude lagunemise tõenäosus oli suurem kui registreeritud abielude puhul (Rootalu 2010). Endiselt oli ühiste lastega peredes lahutuse tõenäolisus väik- sem (Rootalu 2010). See seaduspära kehtis nii registreeritud abielude kui ka vabaabielupaaride lahkumineku puhul. Registreeri- tud abielude lahutuste seas vähenes aja jooksul ühiste alaealiste lastega paaride lahutuste osakaal (joonis 10). Kui 1992. aastal oli lastega paaride osa lahutanute hulgas 64%, siis 2012. aastal oli see kümne protsendipunkti võrra väiksem. Joonis 8. Eri rahvusest partneritega abielupaaride osa vastaval aastal Üks tugevamaid lahutuse riskitegureid Eestis oli abiellumis- abiellujatest (%). Andmed: Statistikaamet. vanus: mida nooremalt abielluti, seda suurem oli ka abielu la- hutamise võimalus (Valgma, Rootalu 2007; Rootalu 2010). Kui Kuigi üleilmastuvas maailmas võib oodata eri rahvustest part- varasematel aastatel oli lahutumus kõrge eeskätt linnalistes asula- neritega perede hulga suurenemist, oli Eestile iseloomulik hoopis tes, siis 1990. aastatest alates hakkas lahutuste arv tasapisi tõusma

1948 1949 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu

lahutusriski meeste hulgas, kuid mitte naistel (Valgma, Rootalu 2007; Rootalu 2010). Lahutused suurendasid üksikvanemaga perede arvu (Sinisaar, Tammpuu 2009: 4) ja ema või isa uuesti abiellumisel kärgperede arvu. Kärgpere all mõistetakse perekondi, kus on kasvamas vähemalt ühe partneri laps(ed) eelnevast kooselust. 2011. aastal oli Eestis 21068 kärgperekonda, kõigist peredest 11%. Kärgpere- dest pooled olid perekonnad, kus olid kasvamas nii ühised kui mitteühised lapsed.

VÄÄRTUSED JA NORMID

Mitmete uuringute andmed (European Value Survey, World Va- lue Survey, Euroopa sotsiaaluuring, Eesti rahvastikuministri büroo Joonis 9. Abielus elatud aastate arv enne lahutamist. Andmed: Statisti- pereväärtuste uuring 2008) annavad ülevaate perekonnaga seo- kaamet. tud väärtuse muutumisest viimase kahe kümnendi jooksul Eestis. Võrreldes 1990. aastate algusega on perekonna tähtsus jäänud üsna samasuguseks (joonis 11). Ka 1990. aastate keskel, kui lahutuste arv oli suur, abielusid sõlmiti vähe ning sündimus oli madal, oli perekonda väga tähtsaks pidavate inimeste osa endiselt suur ning ei saa väita, et Eesti elanikud ei väärtustanuks perekonda, kuid perekonnakäitumise eri vormide suhtes kasvas tolerantsus ning mitmesugused vor- mid olid igapäevaelus ka esindatud. Koos perekäitumise ja perevormide mitmekesisemaks muutumisega on asjakohane küsida: mida mõistsid Eesti inimesed pere all? Sellele annab vastuse Mare Ainsaare ja Kaja Orase (2000) uuring, milles paluti 20–45-aastatel inimestel nimetada pere tunnuseid. Kõige enam väideti, et pere tähendab kodu, lapsi, ühist tulevikku ja pikka kooselu. Seega ei olnud oma perekonna registreerimine ehk abiellumine kõige olu- lisemate peretunnuste seas. 1990. aastatel muutus abiellumise tähendus eelkõige nooremate inimeste seas. Näiteks väitega, et abielu on iganenud insti- Joonis 10. Lahutanud paarid laste arvu järgi. Andmed: Statistikaamet. tutsioon, nõustus 1990. aastal 15% ja 2008. aastal 19% inimestest, aga 15–29-aastastest noortest 16% 1999. ja 2008. aastal 26%. Abi- ka maal. Rohkem oli lahutusi venelastest paaride seas, samas elu kui institutsiooni iganenud mainega nõustujate osa kasvas ka kui rahvuserinevus lahutusriski märkimisväärselt ei suurenda- 30–49-aastaste inimeste seas (1990 — 8%, 1999 — 17%, 2008 — nud (Valgma, Rootalu 2007). Kõrghariduse olemasolu vähendas 24%), samas kui 50-aastaste ja vanemate inimeste hinnang ei muu-

1950 1951 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu

Joonis 12. Vanus ja abielu eluaegsuse ning lahutusega nõustujate osa. Joonis 11. Perekonda oma elus väga oluliseks ja pigem oluliseks pi- Andmed: Rahvastikuministri büroo uurimus pereväärtustest 2008. davate inimeste osa vanuserühmiti 1990, 1996, 1999, 2008. Andmed: Euroopa väärtuste uuring 1990, 1999, 2008 ja maailma väärtuste uuring 1996. sejate käitumine ehk kõrge lahutumus mõjutab edaspidi hoiakuid ja käitumist (Nazio 2006; Kasearu 2009). Kuigi enamik inimesi soovis endale lapsi (Ainsaar, Oras 2000; tunud. Samuti iseloomustas 21. sajandi alul Eesti elanike pereloo- Tiit, Ainsaar 2002; Oras, Unt 2008; Katus, Puur, Põldma 2002) ja mehoiakuid teatav vastuolulisus: hinnati pikaajalist abielu, kuid lapsed olid oluline pere osa, väitis 53% Eesti inimestest, et naisel samas pooldati ka abielu lahutamist. Joonis 12 näitab selliste ini- peavad olema lapsed, ja 44%, et mehel peavad olema lapsed, et meste osa 2008. aastal, kes nõustusid korraga väidetega, et abielu ennast teostada. Laste olemasolu eneseteostusena oli olulisem tuleks sõlmida kogu eluks ning et “see on õige, kui õnnetus abielus vanematele inimestele ja venekeelsele elanikkonnale. olevad inimesed oma abielu lahutavad, isegi kui neil on lapsed”. Koos vabaabielu järjest suurema levikuga muutus see sotsiaal- Eluaegset abielu peeti oluliseks, kuid see ei välistanud lahu- selt üha vastuvõetavamaks. 2006. aasta Euroopa sotsiaaluuringu tamist. Kolm viiendikku inimestest nõustus väitega, et abielu tu- järgi oli üldine suhtumine vabaabielusse Eestis pigem neutraalne: leks sõlmida kogu eluks, kuid samas kolm neljandikku samadest ligi kolm viiendikku inimestest leidis, et nad ei kiida heaks ega inimestest leidis, et on õige, kui õnnetus abielus olevad inime- laida, kui elatakse koos partneriga ja ilma seda registreerimata. sed oma abielu lahutavad, isegi kui neil on lapsed. Seda vas- Sellega sarnanesid Eesti elanikud kõige enam Iirimaa ja Suurbri- tandlikkust võib seletada ideaalse ning tegeliku olukorra komp- tannia inimestega ning erinesid skandinaavlastest, kus hoaik oli romissina. Väärtustati küll elukestvat abielu, kuid probleemide tunduvalt vabameelsem. Vabaabielu toetasid rohkem nooremad ilmnemisel peetakse lahenduseks lahutust. Lahutusse suhtusid ja mitte kunagi abielus olnud inimesed. eri vanuses inimesed sarnaselt, aga abielu pikaajalisust toetasid Samasooliste paaride kooselusse suhtuti Eestis enamasti nega- rohkem vanemad inimesed. Suhteliselt pooldavat suhtumist lahu- tiivselt, samasooliste vaba kooselu tunnustamisega ei nõustunud tamisse võib seletada difusiooniprotsessiga, kus eelnevate tegut- 48% Eesti elanikest ning 21%-l puudus selge seisukoht (Järviste,

1952 3 1953 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu

Kasearu, Reinomägi 2008: 17; Kasearu 2009). Eesti tulemust ka lahutust. Perekonna loomine ei ole tänapäeval enam tajutav mõjutavad peale sooliste erinevuste ka venelaste traditsioonili- normina, pigem on tegemist vaba valiku ja otsusega (Thornton, semad hoiakud. Eestis olid naised võrreldes meestega kõigis Young-DeMarco 2001; Hagestad, Call 2007). Nii nagu teisteski pereloomeküsimustes pigem liberaalsema suhtumisega (Kasearu riikides (vt Cherlin 1988; Elzinga, Liefbroer 2007; Ravanera, Ra- 2009, 2011). julton, Burch 2004) muutub ka Eestis nooremate põlvkondade pe- resündmuste ajastus ning perestruktuur järjest mitmekesisemaks. Suurenenud individuaalne valikuvabadus viib selleni, et kuigi abi- KOKKUVÕTE: elu hinnatakse kõrgelt, ei tähenda see kõigi abiellumisega seotud EESTI PEREKONNA TULEVIK traditsioonide järgimist. Vabaabielu ja registreeritud abielu pii- rid on hägustunud, perekonnaks peetakse mõlemat kooseluvormi. Kui sajandeid peeti abielu laste saamise ja majandusliku toi- Segasemaks on muutunud seos ka seksuaalsuhete ja abielu va- metuleku kindlustamise institutsiooniks, on registreeritud abielu hel (Therborn 2004: 209) ning nõrgenenud on seos lapse saamise kõrvale tänapäeval tekkinud vabaabielu. Vabas kooselus elamist ja abielu vahel. Traditsiooniline peresündmuste järjekord — abi- taunivad normid on leevenenud, järjest rohkem paare elab vabas elu ning sellele järgnev lapse sünd — ei ole enam normiks. Pe- kooselus. Alla 30-aastaste inimeste hulgas on see Eestis eelista- rekonna alusena nähakse kooselu sõltumata selle juriidilisest vor- tuim kooselamise viis. Perekäitumist iseloomustab järjest suurem mist. Praegused uuringud lubavad ennustada, et perekonda pee- mitmekesisus ja konkreetsed pereloomekäitumisega seotud hoia- takse ka tulevikus lapse kasvatamiseks kõige paremaks keskkon- kud ja normid on muutunud peamiselt nooremates põlvkondades. naks. Samas võib kindla perekonnavormi normi kadumise tõttu Perekond on oluline, lapsi soovitakse, abielu peaks kestma kogu oodata abieluväliste sündide endiselt suurt osakaalu ning laste kas- elu, kuid normid, mis selliste väärtuste saavutamist toetavad, on vamist mitmesugust tüüpi perekondades. Pigem võivad liiga tra- nõrgenenud. See annab abiellujatele suurema vabaduse valida ditsioonilised normid olla kahjuks erinevatest peredest laste sot- viise ja aega abielu sõlmimiseks. Sajanditega ei ole kadunud abi- siaalsele positsioonile ja toimetulekule. elusõlmimise aastaringne sesoonsus. Kui sajandeid tagasi oli selle Vabaabielu levik Eestis võib osalt tingitud olla üsnagi väikestest põhjuseks eelkõige toidu ja ajakasutusega arvestamine, siis nüüd erinevustest registreeritud ja registreerimata kooselupaaride iga- on tegemist abiellujate sooviga valida abiellumispäevaks kõige päevaelu korralduses. Erinevused tulenevad peamiselt juriidilis- meeldivam aastaaeg. test aspektidest, mis puudutavad varasuhteid, pärimist ja ülalpida- Enamasti arvatakse, et vanemad inimesed on konservatiiv- miskohustust (Olm 2009). semad, tugevaid pereväärtusi pooldavad ja vähem altid uute Kui lähtuda sellest, et registreeritud abielu on järjest enam se- perevormide toetamisel. 21. sajandi alguse uuringud Eestis lektiivne ja järjest rohkem mõistuspäraselt kaalutud suhtevorm, näitavad, et põlvkondade arusaam perekonnaelust erineb, kuid mitte laste sünnile eelnev kohustuslikult läbitav formaalsus, siis mitte kõiges. Nooremad inimesed pooldavad rohkem meeste- võib arvata, et registreeritud abielude lahutumus järgnevatel aasta- naiste ja eri kooselutüüpide võrdsust ning laste olemasolu hinna- tel märkimisväärselt ei suurene. Teiselt poolt jälle pikendab järjest takse vähem oluliseks, kui seda teevad vanemaealised inimesed. kasvav eluiga lahutuse riskiperioodi ja ilmselt võib edaspidi näha Eestis on pereloomekäitumine ja väärtuste areng toimunud varasemast rohkem ka suhteliselt kaua kestnud abielude lahutusi. üsnagi sarnaselt Põhjamaadega, kus alates 1970. aastatest nõrge- Lahutumuse ja lahkuminekute arvu suurenemise riskiteguritena nesid abielu registreerimise normid ja suurenes vabaabielude osa. võib aga välja tuua asjaolu, et järjest rohkem pereloomiseas ole- Samas on perekond endiselt oluline ning toetus on olemas ka re- vaid noori on ise kasvanud lahutatud vanematega peres. On lei- gistreeritud abielule. Ühelt poolt toetatakse traditsioonilist abielu, tud, et sellistes peredes kasvanud inimesed ei ole enam valmis samas kui vaba kooselu on järjest enam levimas ning pooldatakse võimalike pereprobleemide korral oma isiklikku õnne perekonna

1954 1955 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu terviklikkusele ohvriks tooma (Wolfinger 2005) ning otsustavad Bulcroft, Richard, Kris Bulcroft, Karen Bradley, Carl sellises olukorras pigem lahkumineku kasuks. S i m p s o n 2000. The management and production of risk in ro- Eespool toodud arengujoonte alusel võib samuti eeldada, et mantic relationships: A postmodern paradox. — Journal of Family kärgperede arv lähitulevikus pigem suureneb kui väheneb. Seega History, Vol. 25, No. 1, pp. 63–92 on perekond kui institutsioon pidevas muutumises ning Eesti B u m p a s s , Larry L. 1990. What’s happening to the family?: Interac- ühiskonna puhul ei saa enam kinnitada abielul põhineva pere- tions between demographic and institutional change. — Demography, Vol. 27, No. 4, pp. 483–498 konna ainuvalitsemist. Pigem võib ennustada suuremat mitme- B y r d , Stephanie E. 2009. The social construction of marital commit- kesisust, mis eeldab suuremat tolerantsust ühiskonnas, seaduste ment. — Journal of Marriage and Family, Vol. 71, No. 2, pp. 318–336 täiendamist ning paneb proovile inimsuhted. Abielu kui juriidi- C h e r l i n , Andrew J. 1988. The Changing American Family and Pub- liselt määratletud kooseluvormi üha suurenev asendumine vaba lic Policy. (Changing Domestic Priorities Series.) Washington, D.C.: kooseluga tähendab järjest rohkemate selliste perede osakaalu, Urban Institute Press kus pereliikmete suhted on seadustega vähem raamistatud. Sa- C h e r l i n , Andrew J. 2004. The deinstitutionalization of American muti näitab suurenev kärgperede arv seda, et järjest olulisemaks marriage. — Journal of Marriage and Family, Vol. 66, No. 4, pp. 848– on muutumas pereliikmete omavaheline suhtlemine, kokkulepete 861 sõlmimine ning endale sobiva elukorralduse leidmine. E e s t i , Läti ja Leedu demograafiakogumik 1996 = Demographic Data Collection of Estonia, Latvia and Lithuania 1996. 1998. Tallinn: Töö on valminud ETF grandi 9355 toel. Statistikaamet E l z i n g a , Cees H., Aart C. L i e f b r o e r 2007. De-standardization of Kirjandus family-life trajectories of young adults: A cross-national comparison using sequence analysis. — European Journal of Population, Vol. 23, A i n s a a r , Mare 1997. Eesti rahvastik Taani Hindamisraamatust No. 3–4, pp. 225–250 tänapäevani = Estonian Population from Liber Census Daniae up F i n c h , Janet, Jennifer M a s o n 1990. Filial obligations and kin sup- to Nowadays . Tartu: Tartu ülikooli Kirjastus port for elderly people. — Ageing and Society, Vol. 10, No. 2, pp. 151– A i n s a a r , Mare, Kaja O r a s 2000. Laste arvu mõjutavad tegurid 175 Eestis. — Mare Ainsaar (koost. ja toim.). Laste- ja perepoliitika Fishbein, Martin, Icek Ajzen 1975. Belief, Attitude, Intention, Eestis ja Euroopas. Tartu: Rahvastikuministri Büroo, lk 112–133 and Behavior: An Introduction to Theory and Research. (Addison- A j z e n , Icek 1988. Attitudes, Personality, and Behaviour. (Mapping Wesley Series in Social Psychology.) Reading, MA: Addison Wesley Social Psychology.) Chicago, IL: Dorsey Press Goode, William J. 1964. The Family. (Prentice-Hall Foundations of A x i n n , William G., Jennifer S. B a r b e r 1997. Living arrangements Modern Sociology Series.) Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall and family formation attitudes in early adulthood. — Journal of Mar- H a g e s t a d , Gunhild O., Vaughn R. A. C a l l 2007. Pathways to riage and Family, Vol. 59, No. 3, pp. 595–611 childlessness: A life course perspective. — Journal of Family Issues, B a r b e r , Jennifer S. 2001. Ideational influences on the transition to Vol. 28, No. 10, pp. 1338–1361 parenthood: Attitudes toward childbearing and competing alterna- H a j n a l , John 1982. Two kinds of preindustrial household forma- tives. — Social Psychology Quarterly, Vol. 64, No. 2, pp. 101–127 tion system. — Population and Development Review, Vol. 8, No. 3, Beck, Ulrich,ElisabethBeck-Gernsheim 2002. Individualiza- pp. 449–494 tion: Institutionalized Individualism and its Social and Political Con- H a n s s o n , Leeni 2000. Muutuv perekond Eestis ja Euroopas. — sequences. (Theory, Culture & Society.) London; Thousand Oaks, Raivo Vetik (toim.). Eesti inimarengu aruanne. Tallinn: ÜRO Aren- Calif.: SAGE Publications guprogramm (UNDP) Eestis, lk 42–48 B o n g a a r t s , John 2003. Completing the fertility transition in the Järviste, Liina,KairiKasearu,AndraReinomägi 2008. Abi- developing world: The role of educational differences and fertility elu ja vaba kooselu: Trendid, regulatsioonid, hoiakud. (Sotsiaalmi- preferences. — Population Studies, Vol. 57, No. 3, pp. 321–335

1956 1957 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu

nisteeriumi toimetised. Poliitikaanalüüs; 2008, nr 4.) Tallinn: Sot- M e y e r , Thomas 1992. Modernisierung der Privatheit: Differenzie- siaalministeerium rungs- und Individualisierungsprozesse des familialen Zusammenle- Kala, Tiina, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, bens. (Studien zur Sozialwissenschaft, Bd. 110.) Opladen: West- Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki deutscher Verlag Russow,AntiSelart,MarekTamm,HeikiValk 2012. Eesti N a z i o , Tiziano 2006. Cohabitation, Family and Society: European ajalugu II. Eesti keskaeg. Tartu: Tartu Ülikool Experiences. (Routledge Advances in Sociology.) London: Rout- K a r u , Marre, Katre P a l l 2009. Estonia: From Soviet Union to ledge half way to the Nordic Countries. — Sheila B. Kamerman, Peter O l m , Andra 2009. Mitteabieluline kooselu ja selle õiguslik regulat- Moss (eds.). The Politics of Parental Leave Policies: Children, Par- sioon. Tallinn: Justiitsministeerium. Vt www.just.ee/orb.aw/class= enting, Gender and the Labour Market. Bristol, U.K.—Portland, OR: file/action=preview/id=44568/Mitteabieluline+kooselu+ja+selle+ Policy Press %F5iguslik+regulatsioon.pdf K a s e a r u , Kairi 2009. Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. O r a s , Kaja, Marge U n t 2008. Sündimust mõjutavad tegurid Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri Büroo Tallinn: Rahvastikuministri büroo. Vt www.rahvastikuminister.ee/ K a s e a r u , Kairi 2010. Structural Changes or Individual Prefer- public/Raport 19jaan.pdf (15.4.2009) ences?: A Study of Unmarried Cohabitation in Estonia. (Disser- O r t h n e r , Dennis 1995. Families in transition: Changing values and tationes sociologicae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Uni- norms. — Randal D. Day, Kathleen R. Gilbert, Barbara H. Settles, versity Press Wesley R. Burr (Eds). Research and Theory in Family Science. Pa- K a s e a r u , Kairi 2011. Individuaalne sooideoloogia — millest see cific Grove: Brooks/Cole Publishing Company, pp. 3–17 sõltub?. — Ariadne Lõng: Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1/2, P a l l i , Heldur 1973. Rahvastik ja ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat lk 3–14 P a l l i , Heldur 2004. Traditional Reproduction of the Population in K a s e a r u , Kairi, Dagmar K u t s a r 2011. Patterns behind unmarried Estonia in the 17th and 18th centuries. (RU. Series D; No. 4.) cohabitation trends in Europe. — European Societies, Vol. 13, No. 2, Tallinn: Argo pp. 307–325 P u l l a t , Raimo 1978. Linnad kodanlikus Eestis: Ajaloolis-demograa- Katus, Kalev,AllanPuur,AstaPõldma 2002. Eesti põlvkondlik filine käsitlus. Tallinn: Eesti Raamat rahvastikuareng = Cohort Population Development in Estonia. (Rah- P u u r , Allan, Asta P õ l d m a , Luule S a k k e u s 2009. Change and vastiku-uuringud. Seeria D; 2.) Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline continuity in partnership and childbearing patterns: Early evidence Demouuringute Keskus from the Estonian GGS. — Vlada Stank¯unien˙e, Domantas Jasilio- Katus, Kalev,AllanPuur,AstaPõldma,LuuleSakkeus 2007. nis (eds.). The Baltic Countries: Population, Family and Family Pol- First union formation in Estonia, Latvia and Lithuania: Patterns across icy. Vilnius: Institute for Social Research, pp. 126–152 countries and gender. — Demographic Research, Vol. 17, pp. 247– R a v a n e r a , Zenaida R., Fernando R a j u l t o n , Thomas K. B u r c h 300 2004. Patterns of age variability in life course transitions. — Cana- K u d d o , Arvo 1988. Rahvastikupoliitika põhisuunad maal. — Ivar dian Journal of Sociology, Vol. 29, No. 4, pp. 527–542 Raig (koost. ja toim.). Maaelu: Sotsiaalse arengu probleeme Eesti R e i m a n , Hugo 1930. Sündimus, suremus, abiellumus ja rahvaarv külas. Tallinn: Valgus, lk 60–67 1929. Tallinn: Eesti Statistika, lk 485–509 L a a s , Kaljo 1978. Rahvastikuprotsessidest Eestis. Tallinn: Eesti Raa- R e i m a n , Hugo 1939. Rahvastik. — Albert Pullerits, Eduard Laaman, mat Bernhard Linde, Valter Soo, Antoni Tooms (toim.). Eesti: 20 aastat L e s t h a e g h e , Ron 1995. The second demographic transition in iseseisvust sõnas ja pildis. Tallinn: Konjunktuuriinstituut, lk 224–228 Western countries: An interpretation. — Karen Oppenheim Mason, R i n d f u s s , Ronald R., Aaudrey V a n d e n H e u v e l 1990. Cohab- An-Magritt Jensen (eds.). Gender and Family Change in Industri- itation: A precursor to marriage or an alternative to being single? — alized Countries. (International Studies in Demography.) Oxford: Population and Development Review, Vol. 16, No. 4, pp. 703–726 Clarendon Press; New York: Oxford University Press, pp. 17–62 R o o t a l u , Kadri 2008. Abielulahutuste tagajärjed ja suhtumine lahu- tustesse Euroopas. — Mare Ainsaar, Dagmar Kutsar (toim.). Eesti

1958 1959 Muutused Eesti pereloomekäitumises Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu

Euroopa võrdlustes: Estonia in European Comparisons. (Sotsiaal- T i i t , Ene-Margit 2003. Eesti pere areng XX sajandi lõpus ja XXI sa- ministeeriumi toimetised. Artiklite kogumik; 2008, nr 3.) Tallinn: jandi alguses. — Dagmar Kutsar (toim.). Millist perekonnapoliitikat Sotsiaalministeerium, lk 35–48 me vajame? Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 12–26 R o o t a l u , Kadri 2010. The effect of education on divorce risk in T i i t , Ene-Margit, Mare A i n s a a r 2002. Kavandatav sündimuskäi- Estonia. — Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, tumine Eestis. — Dagmar Kutsar (toim.). Elutingimused Eestis viis Vol. 14, No. 1, pp. 21–33 aastat hiljem: NorBalt II. Tartu: Tartu Ülikool, lk 35–66 S i l m , Siiri 2009. The Seasonality of Social Phenomena in Estonia: T o m b e r g , A. 1935. Abielulahutused 1929–1933. — Eesti Statistika, The Location of the Population, Alcohol Consumption and Births. nr 5, lk 26–264 (Dissertationes geographicae Universitatis Tartuensis 40.) Tartu: V a h t r e , Sulev 1973. Eestimaa talurahvas hingeloenduste and- Tartu Univesrity Press meil (1782–1858): Ajaloolis-demograafiline uurimus. Tallinn: Eesti Sinisaar, Hede, Piia Tammpuu 2009. Ühe vanemaga pered: Raamat Probleemid, vajadused ja poliitikameetmed. (Sotsiaalministeeriumi V a l g m a , Ülle, Kadri R o o t a l u 2007. Abielud ja lahutused. — toimetised. Poliitikaanalüüs; 2009, nr 4.) Tallinn: Sotsiaalministee- Liis Haugas (toim.). Rahvastik 2005–2006: Aastakogumik. Tallinn: rium Statistikaamet, lk 35–59 S k l a r , June L. 1974. The role of marriage behaviour in the demo- V a n d e K a a , Dirk J. 1987. Europe’s second demographic transi- graphic transition: The case of Eastern Europe around 1900. — Pop- tion. — Population Bulletin, Vol. 42, No. 1, pp. 1–59 ulation Studies, Vol. 28, No. 2, pp. 231–247 V i k a t , Andres 1994. Family Formation in Estonia. (Suomen S m o c k , Pamela J. 2000. Cohabitation in the United States: An ap- Väestötieteen Yhdistyksen julkaisuja = Publications of the Finnish praisal of research, themes, findings and implications. — Annual Demographic Society 15.) Review of Sociology, Vol. 26, pp. 1–20 W o l f i n g e r , Nicholas H. 2005. Understanding the Divorce Cycle: S u r k y n , Johan, Ron L e s t a h a e g h e 2004. Value orientation and The Children of Divorce in their own Marriages. Cambridge— New the second demographic transition (SDT) in Northern, Western and York: Cambridge University Press Southern Europe: An update. — Demographic Research. Special collection 3, article 3. Vt www.demographic-research.org T e p p , Lembit 1994. Leibkonnad ja perekonnad Eestis rahvaloenduse MARE AINSAAR (sünd. 1966) on lõpetanud 1990. a Tartu Ülikooli andmetel. — Eesti Statistika Kuukiri, nr 3, lk 20–35 inimgeograafia eriala, geograafiamagister 1994 sealsamas, sotsiaaltea- T h e r b o r n , Göran 2004. Between Sex and Power: Family in the duste doktor 2004 (Turu Ülikool). TÜ ühiskonnateaduste instituudi va- World, 1900–2000. (International Library of Sociology.) London– nemteadur. Akadeemias varem avaldanud artiklid “Eluasemepoliitika New York: Routledge Eestis 1918–1995” (koos Jüri Kõre ja Margus Hendriksoniga; 1996, T h o r n t o n , Arland 1985. Changing attitudes toward separation and nr 10, lk 2133–2163) ning “Lapse saamise ajastamine ja laste arv: divorce: Causes and consequences. — American Journal of Sociol- Sündimustrendid Euroopas” (2011, nr 12, lk 2330–2351). ogy, Vol. 90, No. 4, pp. 856–872 Thornton, Arland, Linda Young-DeMarco 2001. Four KAIRI KASEARU (sünd. 1980) on lõpetanud Tartu Ülikoolis sotsioloo- decades of trends in attitudes toward family issues in the United gia erialal bakalaureuseõppe 2002 ja magistriõppe 2004, sotsioloogia- States: The 1960s through the 1990s. — Journal of Marriage and doktor sealsamas 2010. TÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia- Family, Vol. 63, No. 4, pp. 1009–1037 lektor ja teadur. T i i t , Ene-Margit 1980. Personality factors and breaking up of marriage. — Problemy stabilьnosti braka. (Problemy KADRI ROOTALU (sünd. 1979) on lõpetanud Tartu Ülikoolis sotsio- semьi 4.) Otv. red. З.-M. Ti˘it. Tartu: Tartuski˘i loogia erialal bakalaureuseõppe 2001 ja magistriõppe 2003, sotsioloogia gosudarstvenny˘iuniversitet, pp. 101–120 doktorant. TÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalse analüüsi meeto- dite lektor.

1960 1961 LUULET

Ants Paikre

NAINE

Olen vesi, tule ja kustuta janu. Talv on ligi, peagi tundetuks tardun.

ARMASTUS

algul keskhommiku valgus pimestav kuni sellega harjud õhtuneb päev vananeb valgus jäävad vaid varjud

VLADISLAV STANISEVSKIˇ (1973)

1963 Luulet Ants Paikre

*** MASENDUS

Miks tahad mäletada seda, mis on vale, Mõtted nagu ja halba meie armastuse loos? pääsukesed Sa olnud õnne poole pööra oma pale, enne sadu — need hetked elustagem üheskoos. mustad, Kui teadnuks siis, mil möödub kevadtunde hari, hääletud, mil ootamatult kaheks hargneb tee, maadligi. mil suvearmastusse lõikub sügisvari, kas oleks asja teiseks muutnud see? LAPSE ÜKSINDUS

Kurb küll, meist kumbki oma rada käia ihkas, Väike sõrm see ihk sai armastusest võimsamaks. joonistab rõsisele ruudule Kumb meist teist lõpuks armastas ja kumb meist vihkas, lille ja inimese ja auto ja tee, kes tagantjärgi enam öelda saaks? siis pühib kärsitu käsi Kuid see mu armastuse mälestust ei riku, kõik maha ta üksnes kaunimaks vaid muutub ajapikku. ja silmad jäävad aknast kaugusse vaatama. *** *** Nagu turvis kaitseb Sajab meid läbi elu mitmendat päeva. mälestus Kust küll esimesest armastusest. tuleb see vihm, millest see taeva lõputu ahastus, milline mure sünkmust nii suurt kergendust vajab?

1964 1965 Luulet Ants Paikre

*** ***

Imetlen vee Märkamatult on tarkust — lumi imbunud maasse, alati teab, valgest saanud must, kuhupoole mustast roheline. voolata. Aken on poikvel, linnu hääl, VIHMAVARJUS nagu luisataks vikatit.

Alguses krabistavad nad lehestikus, *** aga kui seisan endiselt liikumatult vastu tüve nõjatudes, Läbi metsa käib kahin koguvad julgust, laskuvad ja vakatab, kui lähenen. oksalt oksale ja lehelt lehele hüpates Astun liikumatuks tardunud ikka allapoole, tüvede vahele, rohelisse hämarusse, kuni üks suurest uudishimust tunnen kuklas puude pilke. tasakaalu kaotab, Tean, et nad pöörduvad mu nina peale potsatab mulle järele vaatama, ja ehmatusest tardub. pistavad pead kokku, ja jälle kuulen *** nende summutatud sosistamist. Sõnajalgade hiilivad sammud Öeldakse: mu kannul. emake maa. Ta ei kurda, kui tallame teda. Et meil oleks pehmem astuda, kasvatab rohu.

1966 1967 Luulet

***

Mihklikuu maastiku tuhkjashall valgus, RAHVALE VÕI RÜHMALE? udusse umbuvad teed, tinaja taevalae kahmetu kalgus, Eesti Üliõpilaste Seltsi XIV album varjude värvi on veed. toimetaja silma läbi Oksapraks, metslooma kiirustav aste tõttamas üle mu tee. Kuivanud kõrtel veel kilgendab kaste — Rein Taagepera piiskade pärlendav kee. Eluta metsale ilmekust annab Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene album ilmus 1889. aastal, ras- vahtrate värvikas lauk. kuspunktiga rahvaluule vääristamisel. Sajandivahetusel ilmus Ainuke hääl, mida õhk kõrvu kannab igal aastal uus album, kuni VII albumini 1902. Maht oli 97– on küla poolt koera hauk 232 lehekülge. See oli aeg, mil EÜS oli ainus täisealine eesti üliõpilaste ühing ja sellena lasusid tal suured rahvavalgustuse ko- seni, kui seegi kostmast lakkab. hustused. Hiljem tulid pikemad vahed, sedamööda kuidas lisandus Kõik, mis kord algas, lõppema hakkab. teisi rahvavalgustuse viise. VIII albumis (1910) arutati Darwini teooriat. Sõjaaegne rahvusküsimusi puudutav IX album (1915) piirdus 56 leheküljega. Ilmumissagedus langes veelgi. Iseseisvus- aastail 1918–1940 ilmus kõigest kaks albumit (X, 1934; XI, 1940), mis näitab, et polnud enam selge, milline on selliste albumite mõte ANTS PAIKRE (sünd. 1944) on luuletaja ja tõlkija. omariikluse ja arenenud rahvuskultuuri oludes. 1940. aastal ilmus Soomes ühiskogumik Soome sõpruslepinglastega, mis Eestisse enam ei jõudnudki. Pagulus lõi uue olukorra — arenenud rahvuskultuur kestis, ent ilma toimiva omariikluseta ja seetõttu avaldamisvõimalusega ainult välismaal. Ilmumissagedus kasvas mõneks ajaks taas: XII (1955), XIII (1960), XIV (1965) ja XV (1970), mille järel tuli seisak.1 Keskendun siin XIV albumile, mida toimetasin. Laiemaks küsimuseks on: millised on selliste organisatsiooniliste kogumike tugevused ja nõrkused võrreldes teiste avaldamisviisi- dega, nagu näiteks korrapäraselt ilmuvad ajakirjad või organisat- siooniga seostamatud kogumikud. Vaatlen seda oma toimetaja-

1Pärast seda on ilmunud veel neli EÜSi albumit: XVI (1990), XVII (1996), XVIII (2000) ja XIX (2009). Toim.

1968 4 1969 Rahvale või rühmale? Rein Taagepera tegevuse valguses, mida mõjutas paguluse eriolukord, ent ometi pidades Eesti riigi sünnihetkeks kella 16.25 18. novembril 1917. üldisemas raamistikus, mis kehtib seniajani. Selle kõrval saab siit Siis lõppes Maapäeva lühike koosolek, kus Maapäev kuulutas ettekujutust pagulasõhustiku ühest tahust. Esiteks aga annan üle- end kõrgeimaks võimuks Eestis. Mart Nurk (“Jooni Eesti ma- vaate eelmainitud vähetuntud soome-eesti ühiskogumikust, mis janduslikust arengust iseseisvuse kestel”) rõhutab, et tuliuue ma- ilmus 1940. aastal. jandussüsteemi kohta tuli Eesti vägagi edukalt välja maailma ma- janduskriisi tuleristseist ja parandab pidevalt veel esinevaid puu- dusi. “Jooni eesti kirjanduse arengust iseseisvuse kestel” esitab EMAJÕE KALDAILT JÄÄMERENI — Jaan Roos, “Välgatusi eesti muusikast” Richard Ritsing ja “Eesti JÄÄMERELTÄ EMAJOEN RANNOILLE kunsti arengust iseseisvuse kestel” kirjutab Rudolf Paris. “Hari- dustööst Eestis iseseisvuse ajal” teeb ülevaate Juhan Lang. Astusin EÜSi 1955. aastal Torontos ja veetsin 1960.–1961. aasta Ärkamisaegseid Eesti-Soome suhteid valgustab Hans Kruusi Helsingis EÜSi sõpruslepinglaste stipendiaadina — EÜSi sõp- ulatuslikult dokumenteeritud “C. R. Jakobson ja Soome”, näidates, rusorganisatsioonid Soomes on Pohjois-Pohjalainen ja Etelä- et Jakobson omistas hõimusuhteile sama suurt tähtsust kui Kreutz- Pohjalainen Osakunta. Elasin nende Ostrobotnia hoones. Sala- wald, Jannsen, Koidula ja Hurt. Juhan Kõpp käsitleb “Eesti duskatte all viidi mind Ostrobotnia keldrisse ja anti seal seismisest Üliõpilaste Seltsi osa eesti rahvuslikus ja kultuuripoliitilises laineliseks muutunud lehtedega raamat Jäämereltä Emajoen ran- võitluses” ja Artur Luha “EÜSi osa Vabadussõjas”. noille / Emajõe kaldailt Jäämereni (1940). Jah, 1940. aastal ulatus Soome-poolsed rõhuasetused käivad rööbiti: “Kümme aastat Soome Petsamo juures Jäämereni. See kogumik oli mõeldud EÜSi esimest Eesti-Soome üliõpilassõprusliitu” (Veikko Loppi), kirju- ja EPO ning PPO sõpruslepingu kümnendaks aastapäevaks (1938), tised soome rahva teest iseseisvusele (Arno Rafael Cederberg), ent toimetamine venis. Kui raamat 1940. aastal Helsingis lõpuks iseseisvusaegsest majandusest ja ühiskondlikust arengust (Kyösti trükiti — raskeis oludes vaid 100 eksemplari eesti- ning 200 soo- Haataja), Pohjanmaa piirkonna kirjanikest (Eino Railo), soome mekeelse kaane ja tiitellehega —, ei saanud seda enam Eestisse toi- vanemast muusikast (Heikki Klemetti) ja ühe Põhja-Soome rahva- metada. Sõjajärgses Soomes nõudsid Moskva raamatupõletajad riide kujunemisest (Kustaa Vilkuna). Etelä-Pohjanmaa elu iseloo- teose hävitamist. Kui palju seda haruldust pääses, pole teada. mustab Samuli Paulaharju ilukirjanduslik katke. Toivo Vuorela ja Tegevtoimetajaiks olid Villem Raam ja Ahti Salonen. Toi- Ilkka Kaakinen kirjeldavad EPO ja PPO “kodukohatööd” ja Rauno metusse kuulusid Jaan Kitzberg, Eduard Roone ja Gustav Ränk Gustaf Kallia üliõpilaste riigikaitseharrastust. ning Veikko Hauru, Sakari Vapaasalo ja Toivo Vuorela. (Haurut Oli omapärane tunne lugeda neid kirjutisi 1960. aastail, tea- ja Soome Kirjanduse Seltsi sekretäri Vuorelat kohtasin Helsingis des, mis hiljem juhtus Soome ja Eestiga — ja kuidas toimetajate- 20 aastat pärast kogumiku ilmumist.) Koguteose sihiks oli “en- autorite hilisemad teed hargnesid. Neid jätkus pideva Eestis ole- nekõike valgustada vennasrahvaste uuemaid saavutusi” ning Poh- mise kõrval nii pagulusse, sõjaaegsele Venemaale, Siberisse kui janmaa ja EÜSi tausta. Selleks on kõik soomekeelsed käsikirjad ka kättemaksu ohvriks. avaldatud eesti keeles ja vastupidi. Kokku on raamatus 238 le- hekülge. Mustal kaanel näeb Pohjanmaa ja EÜSi vapi visandit ning PPO, EÜSi ja EPO värvilinte. MIKS ALBUMI TOIMETAJAKS? Eesti-poolse sissejuhatuse “Aastakümne möödudes” teeb Alek- sander Peel (hiljem mu “akadeemiline ema” Torontos). Kogu- Soomest siirdusin 1961. aasta sügisel doktoritööd tegema USA ida- teose pikim kirjutis, Artur-Tõeleid Kliimanni “Eesti riigi sünd”, rannikule, abielludes samuti Soomes viibinud Mare Rüngaga. käsitleb 1917.–1919. aastate sündmusi juriidilisest vaatenurgast, Kirjutasin palju New Yorgis ilmuvas nädalalehes Vaba Eesti Sõna

1970 1971 Rahvale või rühmale? Rein Taagepera ja Rootsis trükitud vabameelses ajakirjas Vaba Eesti. EÜSi Eestis), Aleksander Warma (Eesti Vabariigi õiguslikest alustest ja 93. aastapäeval palus USA koondis mul pidada peakõne, mis ilmus välispoliitikast), Gustav Ränk (inimkultuurist üldiselt ja ärkamis- ka bülletäänis EÜS Paguluses (nr 33, mai 1963): “Praegune Tartu ajal) ja Aadu Lüüs (Eesti arstidest). XII albumis kirjutasid ka Karl Ülikool rahvuslikust aspektist vaadatuna”. Juba enne Teist maa- Aun, Andrus Saareste, August Torma, Herbert Salu jt, XIII albu- ilmasõda New Yorgis ilmuma hakanud väliseestlaste ajakiri Meie mis ka Teodor Künnapas, Konrad Veem, Johannes Sikkar, Madis Tee tõi selle hiljem ära (nr 3–4, 1964, “Tartu ülikool a.a. 1864 ja Üürike jt. Ei üllataks, kui praegusel lugejal mõned XII albumi 1964”). Kirjeldasin ülikooli struktuuri ja tudengielu, kriitiliselt nimedest oleksid tuttavad, XIII omadest aga mitte. Kas see oli ju- kasutades Tartus ilmunud Üliõpilase meelespead (1956, 1962). huslik võnge või pagulaselujõu pidev kahanemine? Seda pidime Andsin soodsa hinnangu Tartu teaduslikule tasemele (mida pagu- küsima ka Raag ja mina 1964. aastal. luses tihti maha tehti), välja arvatud ühiskondlikel aladel, ja tõin 1964. aasta juunis soovis Raag mu lõplikku otsust ja selle saa- näiteid üliõpilaste rahvuslikust hoiakust: des edastas mulle kaheksa käsikirjalubadust (Raag Taageperale Vaadeldes Eesti praegust olukorda näeme paljugi jooni, mis viivad 8.7.1964). Neist neli isikut ka tegelikult saatsid hiljem kaastöö, mõtted sajandi võrra tagasi. Mitmes aspektis võib praeguse korra aga ainult üks kesksel teemal. kohta ütelda: moodsema kassikullaga kaetud tsaarivalitsus ja teo- Saatsin kirja 44-le seltsi liikmele, kellest oktoobriks ei vasta- orjus. Ja eesti akadeemiline keskus — Tartu ülikool — on taas võõra nud 19, vastas eitavalt 11, kahtlevalt 4 ja jaatavalt 10. Teemadena võimu kantsiks. Kuid siin peitub ka lootuse idu. Ka saja aasta eest mainisin ka rahvus- ning maailmakultuurilisi küsimusi, erialaseid võis Tartu ülikool paista ülimalt ebasoodsa paigana iseteadliku eesti teemasid, pagulasprobleeme ja mälestusi. Keskse teema kohta haritlaskonna tekkimiseks. [---] andis Endel Kõpp Stockholmis karmi hinnangu: Kokkuvõttes võiks ütelda, et praegune Tartu ülikool on välisest võõrast survest hoolimata eesti ülikool õppekeele, üliõpilaste koos- Ma ei pea põhimõtteliselt õigustatuks S-i albumites avaldada juhus- seisu ja tõelise meelsuse poolest. likke artikleid, mis oma päevakajalise iseloomu tõttu õieti kuuluvad jooksvasse ajakirjandusse. Nende hulka kuuluvad kahtlemata Ettepaneku asuda toimetama EÜSi XIV albumit tegi mulle aja- ka artiklid “Eesti praegusest olukorrast”. Elavat elu ei saa läbi kirjanik Arno Raag, EÜSi vanematekogu kirjanduskomisjoni esi- “võtmeaugu” iialgi kirjutada nõnda, et see juba üsna pea ei kaotaks mees, kirjaga 1.9.1963. Käsikirjad pidid valmis olema 1965. a oma aktuaalsust ega muutuks varsti otse naeruväärseks. Andmed jaanuariks, nii et album saaks ilmuda EÜSi 95. aastapäevaks sama Eestist on ju juhuslikud, mitte kontrollitavad, läbi imbunud propa- aasta aprillis. Ma ei soovinud nii suurt uut koormust kaela võtta gandast jne ja meiepoolsed autorid on rohkem kui üks kord kirjutanud enne, kui doktoritöö on ühel pool, ja Raag lubas ise ära teha esi- nende põhjal jama (Kõpp Taageperale 11.10.1964). mese kaastöö küsimise ringi. Vastavat üldist üleskutset kaastööks Kui nüüd vaatan albumis Alfred Kurlentsi kirjutist “Nõukogude EÜSi bülletäänis siiski ei ilmunud. Keskseks teemaks seadsime Eesti kirjanduse muutlik pale” ja Teodor Künnapase ülevaadet dokumenteerida “praeguse okupandi kavakindlat Eesti venesta- “Tartu Riiklik Ülikool”, siis kõlbavad nad praegugi lugeda, nii mist”. nagu vana foto kõlbab vaadata. Hetkeolukorra kirjeldus ei ole pa- Mõõdupuuks olid kaks eelnevat paguluses välja antud albu- ratamatult “päevakajaline”. Muidugi ilmus paguluses Nõukogude mit: Torontos trükitud XII (1955, 156 lk, toimetaja Oskar Mänd) Eesti kohta ka jama, aga see olenes autorist. Arvamus, et paremini ja Stockholmis trükitud XIII (1960, 160 lk, 1200 eksemplari, teha ei saagi, ei aidanud taset tõsta. toimetajad Leo Urm ja Madis Üürike). Esimesel oli neutraalne Vastustes oli tunda pettumust eelnevate albumite tasemes. kaas, teisel Eerik Haameri kujundatud, eüslasest sõjainvaliidiga. Aleksander Peel, omaaegse EÜS-EPO-PPO kogumiku juhtautor, Mõlemas albumis kirjutasid Endel Krepp (olukorrast Nõukogude ütles selle lausa välja: “Mina ei poolda meie albumeis artikleid,

1972 1973 Rahvale või rühmale? Rein Taagepera millel pole teaduslikku analüüsilist [sic!] aluspõhja. Viimases VAIELDAVAD KÄSIKIRJAD ja eelviimases albumis oli üldsisulisi kirjutisi, kuid ma tundsin, et need olid võõrkehad” (Peel Taageperale 14.10.1964). Õigus- Käsikirjade kohandamisega oli tükk tööd ja ka vaidlusi. Vanemad tatult toodi esile lühikest tähtaega. “Sinu pessimism kaastöö vilistlased polnud harjunud teadusliku kirjanduse tavaga, et toi- osas on põhjendatud, kuna oman samu kogemusi Seltsi bülletääni metaja (tihti retsensentide nõudel) soovib ka muid kui keelelisi toimetamisest,” kirjutas Raag mulle 5. augustil 1964. Esime- muudatusi. Õnneks käisid kõige nõrgemad käsikirjad enne läbi sena saatsid käsikirja Gustav Ränk Rootsist (22.9.1964, “Sõna Arno Raagi käest, kes need ise juba peatas või neid kärpis. Teodor ja tegu”) ning Ants Pallop USAst (30.9.1964, “Meie rahvuslikust Künnapas võtis mu leheküljepikkused täiendusettepanekud Tartu välisvõitlusest”). ülikooli kohta tänuga vastu. Alfred Kurlents möönis, et kirjuta- Oktoobri lõpul paistis, et kokku saab ehk 15 autorit 75 le- des Nõukogude Eesti kirjandusest “[p]idin arvestama ka olukorda heküljega (võrreldes eelmiste albumite 160-ga), sest lubati vaid Kanadas, kus ise pidasin sõda ja kaotasin lahingu Laabani esine- lühikesi palasid. Soovitasin kaaluda, kas albumit mitte aasta võrra mise organiseerimises” (Kurlents Taageperale 22.2.1965). Root- edasi lükata, et vahepeal EÜSi bülletäänis albumi sihti arutada ja sis elanud Ilmar Laabani esinemisteks Kanadas oli raske saada kõiki liikmeid üles kutsuda kaastööd pakkuma. Laiemalt nenti- eesti organisatsioonide ruume, sest ta soosinuvat kommunismi. sin, et raske on Eestile olulisi küsimusi optimaalselt käsitleda, kui Endel Krepp pakkus saksakeelse ettekande eestikeelset al- mõeldavad autorid on piiratud ühe seltsi liikmeskonnaga. “Hak- gupärandit, “Das Baltikum — ein europäischer Vorposten”, kus kan nüüd mõistma, miks EÜS suutis välja anda nii palju albumeid see eelpost oli väidetavalt toiminud juba tuhande aasta eest. Pa- tsaariajal, iseseisvusajal aga kõigest kaks. [---] enne seda oli EÜS raku hõlmas tekst Leedut alles 19. sajandist alates ja vaatas mööda identne eesti haritlaskonnaga; EÜSi Album oli terve haritlaskonna sajandeid kestnud Balti vastupanust nii lääne- kui ka idakristlusele. raamat rahvale. Pärast oli see ainult ühe rühma album” (Taagepera Soovitasin vastavaid täiendusi (Taagepera Krepile 17.11.1964). Raagile 24.10.1964). Need jäid tulemata ja käsikiri albumist välja. Raag soovitas siiski juubeliga seotud tähtajast kinni pidada, Juhan Torgilt, mu endiselt ajalooõpetajalt Saksamaa põgenike- tulgu album kui kõhn tahes. Samal ajal oli isegi EÜSi bülletääni laagris, tuli Uus-Meremaalt artikkel “Pagulase uned ning mured ja ilmumine raskustes, sest Toronto koondis ei suutnud seda oma maailmakriis”. Juba Raag märkis ära sada rida, mille “võiks päris kanda võtta üpris pagulaslikul põhjusel: ajakirjanik Karl Eerme, rahuga maha tõmmata”, ilma et oleks vaja autoriga arutada (Raag kes oli olnud XII albumi tehniline toimetaja ja olnuks loogiline Taageperale 9.4.1965). Seda ma ei pidanud siiski korrektseks. bülletääni toimetaja, ei tulnud enam kõne alla. Miks mitte? Ta oli Kirjutasin Torgile, et üle ootuste saabunud rohke kaastöö tõttu lävinud Nõukogude Eestist saabunud turistidega, näiteks kirjanik peaksin ta teksti umbes 20% lühendama, sest see on pikim kirju- Rudolf Sirgega (Raag Taageperale 3.11.1964). tis (Taagepera Torgile 22.4.1965). Vastus: “Parem 4/5 munast kui Tuli loobumisi ja uusi lubadusi. Käsikirju tuli ka veel 1965. a tühi koor” (Tork Taageperale 3.6.1965). Olen dokumentatsiooniks märtsis, sest osa kaastööd oli minu teadmata lubatud Raagile New säilitanud Torgi teksti. Yorgis. Tema edastas need mulle Delaware’i osariiki. Sai juba ar- Karl Urmilt oli eelnevas albumis ilmunud kaine ülevaade vestada 160 leheküljega. Kui olin oma kohandused teinud (saanult USA eesti noorte kahaneva eesti keele tarvitamise kohta. Uue al- autori nõusoleku), saatsin käsikirjad riburada keeleliseks korrek- bumi jaoks saatis ta Raagile “Meie intelligentsi probleeme”. Selle tuuriks Alfred Kurlentsile, kes teenis leiba McGilli ülikooli ars- töötas Raag kõvasti ümber. Tema mure oli, et okupandid võiksid titeaduse raamatukogus Montrealis. Tema edastas need August ära kasutada Urmi kirjeldust, “kuidas pagulased endid ülehindavad Külmale, kelle Estoprint Torontos albumi trükkis. Tegijate haju- ja kodumaal olijaid alahindavad” (Raag Taageperale 22.4.1965). tatus üle kahe suure riigi põhjustas aeglast suhtlemist posti teel. Andsin teksti lugeda ka Herbert Valdsaarele, kes elas mu ligidal ja

1974 1975 Rahvale või rühmale? Rein Taagepera kellelt tuli albumisse artikkel “Isiklikud, ühiskondlikud ja rahvus- bülletääni toimetama, kui oli kohtunud Nõukogude Eestist tulnud likud väärtused”. Valdsaar soovitas kirjutise välja jätta: kui sealt Rudolf Sirgega. nõrgad argumendid eemaldada, ei jäävat midagi järele. Feliks Hallik saatis loo “Ühest erilisest seadusest” (ENSV pa- Urmil oli olnud samas küsimuses äge avalik poleemika kaas- rasiitluse seadus 1961) tingimusel, et see avaldatakse ainult tema eüslase Jüri Rausiga. Urm katsus näidata, et pagulaseestlasi on nime esitähtedega. Olenes olukorrast, kui palju keegi pagulas- Eestil vaja just eestlastena, mitte vaid antikommunistidena: “meie test muretses kättemaksu pärast omastele Nõukogude Eestis, kui primaarseks sihiks jääb ikkagi eestluse vabastamine. Kommu- tegi okupatsioonivastast häält. Avastasin liiga hilja, et Aleksander nismi hävitamine eestluse ohverdamise hinnaga — kui see nii Warma kirjutisest “On’s EV õiguslik kontinuiteet kaitstav ja po- võiks sündida — poleks meile vastuvõetav.” Pidasin seda mõtet liitiliselt vajalik?” oli 80% hiljuti ilmunud Tulimullas; Raagi soo- õigeks ja rõhutamisväärseks. Ometi soovitasin kirjutise välja jätta, vitusel jäi see tekst siiski sisse (Taagepera Kurlentsile 9.6.1965). sest muidu peaks hankima sinna juurde arvustava vastulause: “Sest Välja jäid lõpuks ainult Krepi ja Urmi pakutud tekstid. teadlasena ei saa ma sellist teadusliku meetodi karrikatuuri mitte Alles 21. märtsil 1965 sain Kurlentsile edastada esimesed ka- vaikides toimetada” (Taagepera Raagile 10.5.1965). Välja ta jäi, heksa lugu ja saata tema enda kirjutise otse Külmale, nii et la- kirjanduskomisjoni üksmeelsel arvamusel. Olen dokumentatsioo- dumine saaks alata. Veel viis teksti läksid teele 5. aprillil. Mu niks säilitanud Urmi teksti. hinnang tasemele oli mõõdukas: “Leidub küllaltki huvitavaid ar- Madis Üürikese “Eesti pagulaskultuuri osast läänekultuuris” tikleid, ja üldtase ja sisu on vist samalaadne mis eelnevail Albumeil töötasin ümber, suurte kahtlustega: “Kui arvad, et ma Üürikese paguluses — ei nõrgem, ei tugevam. [---] Kaaneillustratsiooni pa- kirjutist liiga armutult või vastupidi liiga armulikult olen kohel- raku seekord ei tule — mõlemad eüs-lasest kunstnikud, kellele nud, palun teata mulle, või tee ise muudatusi. Mina tõesti ei kirjutasin, ei vastanud mulle” (Taagepera Künnapasele 6.4.1965). tea, mida sellise stiili puhul sobib või peab muutma” (Taage- Raagi soov oli avaldada toimetuskolleegiumina kõigi kirjandus- pera Raagile 24.4.1965). Keelelise korrektorina luges kõik teks- komisjoni liikmete nimed (Raag Taageperale 9.5.1965), kuid ko- tid läbi ka Kurlents. Ta pidas allpool albumi taset olevaks Üüri- misjoni liige Jyri Kork teatas Raagile, et ta ei saavat kaasvastutust kese tööd ja veel kahte kirjutist: Egon Velleso “Meie haritlaskond kanda albumi sisu eest, ja palus oma nime kustutada. Nii jäi ja tänapäev” ning Oskar Männa “Koolipoisina eesti pöördelistel toimetuskolleegiumiks anonüümne “EÜSi Vanematekogu Kirjan- aegadel”. Ka pidas ta liiga “rahvavalgustuslikeks” kirjutisi “Ener- duskomisjon” (Raag Taageperale 28.7.1965), erinevalt eelmisest giaallikas, mis vormib ajalugu” (Ivar Paljak, naftast) ja “Kalend- kahest albumist. rireform ja tööprobleem” (Aleksander Raudsepp). Oma kirjas ta Oleksin tahtnud albumis näha ülevaadet hiljuti surnud Andrus arvas: “Üldpilt albumist on seesugune, et suurem osa eüslasi on Saareste tööst, kuid mitte-keeleteadlased ei pidanud end pädevaks oma vaateilt ainult ajast maha jäänud minevikuvarjud” (Kurlents kirjutama ja keeleteadlasi ei õnnestunud saada. Mõtlemapaneva Taageperale 3.6.1965). põhjenduse esitas Gustav Ränk: Vastasin, et õnneks on albumis ka Valdsaare, Ränga ja Kur- lentsi enda tekstid, samuti Künnapase oma, pärast ümbertöötamist. Iseküsimus on aga Saareste mälestusartikliga. Võtsin materjalid selle kirjutamiseks välja juba enne jõulu. Kuid enne koostamist tekkis üks “Olen skeptiline kõikide ainult pagulas-kultuuri, -võitlust ja -järel- põhimõtteline kahtlus: Minu teada ei ole Albumi veerge seni kunagi kasvu käsitlevate artiklite suhtes; nad on kõik vanade asjade kor- kasutatud sellelaadilisteks kirjutisteks ja kui meie seda nüüd teeme, damised, asjatud katsed väljapääsu leida olukorrast, millisel ei kas ei ole see siis üks pretsedent, mille tagajärgi me ei oska ette näha. ole muud väljapääsu kui see, millele ‘pagulasühiskonna liige’ ei Oleme siin üks “surev sugupõlv” ja kui tahta olla järjekindel, siis ei tohi mõeldagi” (Taagepera Kurlentsile 9.6.1965). Millele ei tohi- jää Albumites enam palju ruumi muule, kui nekroloogidele (Ränk tud mõelda? Meenutan, et Karl Eerme ei kõlvanud enam EÜSi Taageperale 3.1.1965).

1976 1977 Rahvale või rühmale? Rein Taagepera

Mainisin siis isiklikku kokkupuudet Saarestega oma sissejuha- Kas saanuks kaasaegset olukorda Eestis ulatuslikumalt käsit- tuses “Laaste toimetaja laualt”. See sissejuhatus oli lühike. Üldi- leda? See võinuks anda ka kasulikku materjali ingliskeelse sel- semat arutlust EÜSi albumite kohta täiendas ülevaade eelmainitud gitustöö jaoks üle maailma. Selleks olnuks aga vaja kahte eel- EÜSi ja tema Soome sõprusliitlaste 1940. aasta ühiskogumikust. tingimust. Esiteks laiendada kaastööliste ringi väljapoole EÜSi Tehnilised viperused ladumise ajal tõid pikema kolmepoolse liikmeskonda, sest talenti polnud jalaga segada. Teiseks lii- kirjavahetuse Raagi, Külma ja minu vahel. Käsikirjade korrek- kuda venestamise ja muude nähtuste puhul Nõukogude Eestis tuurist oli läbi libisenud mõni “sh” ja “zh” soovitud “ˇs” ja “ˇz” süüdistava hoiaku juurest vaatleva-analüüsiva õpetlase hoiaku asemel. Ladumisel oli kursiiv asendatud rasvase kirjaga ja ptiikiri poole. Seda suunda hakkas arendama alles kolm aastat hiljem loo- tavalise suurusega. Selles andsin järele, sest pidin Külmalt paluma dud AABS (Balti Uurimuste Edendamise Ühing) ja küllaldaseks uut teenet. Aadu Lüüsilt oli albumis koguni kaks kirjutist: “Eesti kandepinnaks oli vaja kõigi kolme Balti riigi pagulaskonna õpet- arstide rahvusvaheline teadusepanus” ja “Arstid Tartu eesti üli- laste koostööd. koolis 1918–1944”. Ühes neist leidsin juba pärast ladumist mitu EÜSi pagulasalbumite tähelepanu määr Nõukogude Eesti suh- lehekülge, mis olid samased XII albumis ilmunuga (Taagepera tes kulges järgmist rada: 1955. aasta albumis oli üks kirjutis (rah- Külmale 10.8.1965). Arvan, et kärpisime need välja. vaarvust), 1960. a oli neid kolm (ülevaatlik, kirik ja kultuurielu), ja mitte ühtegi hilisemas XV albumis (1970), kui andmeid okupeeritud kodumaast oli kergem leida. Sellel taustal oli kolm eelmainitud XIV ALBUMI ÜLDPILT JA VASTUVÕTT kirjutist 1965. a albumis hea saak. Albumi esimese eksemplari saatis Külm mulle välja Kuigi alul oli muret, et album tuleb liiga õhuke, tuli see hoo- 25. augustil 1965, neli kuud pärast juubeliaktust. Trükiarv pis eelmistest paksemgi — 200 lehekülge täpselt täis. Kokku oli 1200. Enamik eüslasi sai oma eksemplari septembris. Seda 20 kirjutist — eelmainituile lisaks veel Joosep Tiitso “Eesti ühis- silmas pidades soovitasin järgmise albumi ilmumisajaks rihtida konna arengujooni Rootsis”, Henno Jänese “Eesti keelsusest ja neli kuud enne juubelipäeva (Taagepera Raagile 12.9.1965). meelsusest paguluses” ja Artur Taska “Lippudest eesti õigu- Albumi hilinemisest tulenes kattumine ühe teise üritusega. Just ses” ning “Enesemääramisõigusest rahvusmõrvani — Nõukogude neil augusti lõpupäevil läks teele Arno Raagi poja Helmo ja minu Liidu sõnad ja teod Eesti Vabariigi ja rahva suhtes”. allkirjaga memorandum USA valitsusisikuile, et nad katsuksid Kavatsetud peateema (Eesti venestamine) jäi peaaegu kajasta- Balti riike Nõukogude Liidust välja kaubelda Ungariga sarnane- mata. Kui ka hõlmata kõiki kirjutisi kaasaegse Nõukogude Eesti vasse olukorda. Olen seda katset pikemalt kirjeldanud 2010. aastal kohta, saab kokku vaid kolm autorit — Kurlents, Künnapas ja Akadeemias.2 Niisiis toimus albumi laialisaat EÜSi liikmeile me- Hallik, heal juhul ka veel Tork, kes kirjutas lühidalt venestamisest morandumist tuleneva pagulaskära taustal. Oli kuulda, et mõned ja pikemalt pagulastest ja maailmamuredest. Warma ja mõlemad liikmed Torontos nõudsid minu artikli ja minu nimega tiitellehe Taska kirjutised käsitlevad Eesti Vabariigi õiguslikke küsimusi pi- väljalõikamist, enne kui album läheb laiemale müügile. Biblio- gem tagasivaatavalt. Tegelikeks keskmeiks osutusid pagulasprob- ﬁilina olevat sellisele raamatu vigastamise katsele reageerinud vi- leemid (viis lugu — Velleso, Tiitso, Jänes, Üürike, Pallop) ning haselt mu akadeemiline isa Richard Antik, kuigi ta taunis Helmo ajalugu ja mälestused (samuti viis — Taagepera, Ränk, Lüüs I ja II, Mänd). Rahvus- ning maailmakultuurilist esindab Valdsaar (ja osalt Üürike ning Tork) ning erialaseid teemasid Paljak ja Raud- 2Vt “Balti “Ungari tee” taotlus 1965” (2010, nr 10, lk 1739–1786) sepp. Minevik Eestis, olevik välismaal ja äralõigatus okupeeritud ning täiendavalt Rein Taagepera. Mare ja mina: Mälestusi 1960–1970 kodumaast — eks see peegeldanud paguluse tegelikkust. (Tartu: Ilmamaa, 2014), lk 169 jj. Toim.

1978 1979 Rahvale või rühmale? Rein Taagepera ja minu üritust ning kuuldavasti pooldas mu EÜSist väljaheitmist, Oleme tagasi omariikluse olukorras, kus vajadus EÜSi albumi mis 1966. a märtsis sündiski. laadi väljaannete järele näis varakult kahanevat. Oma tavapärases Huvitav oli Kurlentsi viimane kiri mulle, pärast kõigi albumi vormis jäävad nad kahe sihiasetuse vahepeale. Üks on sisetar- tekstide lugemist, kuid enne memorandumikära: bimiseks mõeldud kogumik, mis kirjeldab ainult organisatsiooni enese tegevust ja tausta. Teine on laiemale üldsusele mõeldu. Aeg oleks selgeks teha ka me “marurahvuslastele”, et ka sealpool Sel puhul on mõtet pakkuda selge keskse teemaga kogumikku — piiri on rahvuslasi isegi parteiliikmete hulgas ja rohkem kui siinpool, ja et seda teemat parimal viisil käsitleda, on vaja hõlmata pa- kes muretsevad tõsiselt eesti rahva väljasuretamisohu pärast (sel- rimad võimalikud jõud ka väljastpoolt organisatsiooni liikmes- lest rääkis ka Sirge Eermele). Me oleksime pidanud varem kontakti võtma selle albumi suhtes ja siis oleksime ehk maha saanud, konda. Organisatsioonile jääb vaid kogumiku teostaja töö ja olu- kas Sina või mina, seesuguse artiklipommiga, mis oleks meie vesi- lise teema esiletooja maine. võsadesse [sic!] kasvanud pseudorahvuslusele uusi sihte selgitanud. Sellise formaadi näidiseks üliõpilasorganisatsioonidelt on Õieti öeldes, ma ootasingi Sinult midagi selletaolist ja mitmed tei- korp! Filiae Patriae toimetatud Eestlaste küüditamine: Mineviku sed minu mõtteosalised EÜS-is ootasid ka, sest sul oli juba niisugune varjud tänases päevas (2004), kus analüütiliste artiklite autorid kuulsus (Kurlents Taageperale 17.6.1965). on kõik väljastpoolt organisatsiooni ja ka kuuest näidiseluloost Ei, toimetajana pidasin oma kohuseks koostada EÜSi hetke- vaid kaks on Filiae Patriae liikmete omad. Menu oli selline, et seisu kajastav album, mitte kaaperdada seda enda vaadete tugevaks ilmus ingliskeelnegi kohandus (Soviet Deportations in Estonia: esiletoomiseks. Pagulastele pommina mõjuv projekt käis omaette Impact and Legacy, 2007) — ja see kogumik paistis olevat ainus rada. Kui see plahvatas, ei kuulnud ma Kurlentsilt enam midagi. mõõduka paksusega raamat küüditamiste kohta, mis oli saadaval Europarlamendis levitamiseks. Milline oli mu isiklik suhe albumi kaastöölistega üldisemalt? Suurest osast ei teadnud ma enne albumi toimetamist midagi — oli Minu toimetatud EÜSi album esindas vahepealset vormi, mille ju EÜSi liikmeskond laiali üle mitme mandri. Isiklikult tundsin puhul soovitakse levikut ka väljaspool organisatsiooni liikmes- hästi ainult Valdsaart ning kooliajast Torki, olin korduvalt koha- konda, ent puudub keskne teema ja kaastööd otsitakse vaid liik- nud Paljakut, Raudseppa ning Pallopit ja vaid korra Taskat ning mete hulgast. Võiks öelda, et niimoodi näitab kogumik üldsusele, Jänest. Kirjavahetus teistega algas ja lõppes albumi toimetami- millist talenti leidub organisatsiooni ridades. Paraku on tulemus sega. Sateliitsusmemorandum suhteid ei muutnud, ainult Lüüs laialivalguv ega tõmba lugema väljasseisjaid (ega isegi organisat- väljendas erakirjas mu sammu üle masendust ja Warma avaldas siooni liikmeid!). Seda teades ei hakka võimekad liikmed oma rahulikult nii kriitikat kui ka tunnustust. parimaid saavutusi uputama sellisesse üllitisse, vaid plagieerivad selles omaenda juba mujal avaldatud töid (nii nagu minu jaoks tegi Warma). Sama tehakse ka juubilaridele pühendatud Fest- schrift’ides, kuid seal pakub vähemalt juubilari isik keskse teema. ORGANISATSIOONIDE KOGUMIKUD — Kokkuvõttes on ehk parim tee tarvitada küüditamiskogumiku KELLELE JA KUIDAS? malli, nii organisatsiooni maine kui ka üldkasulikkuse seisukohast.

Tagasivaates olen tänulik kõigile, kes albumile kaastööd pak- Sel ajal minu elus juhtunust pakub laiemat tausta: Rein Taagepera. Mare kusid, ja eriti Arno Raagile toimetamisabi eest. Vaadates teisi ja mina: Mälestusi 1960–1970 (Tartu: Ilmamaa, 2014). Artiklis kasuta- üliõpilasorganisatsioonide üllitisi paguluses või ka vabanenud tud materjalide kaust on üle antud Tartu Ülikooli Raamatukogule. Eestis on see album keskmine. Aga mida võiks öelda selliste kogumike kohta üldisemalt?

1980 1981 Rahvale või rühmale?

REIN TAAGEPERA (sünd. 1933) on Tartu ülikooli ja California ülikooli Irvine’i haru politoloogia professor emeritus. Filosooﬁadoktori kraad füüsikas (University of Delaware, 1965). Akadeemias avaldanud artik- RICHARD MAACK — lid “Ivar Ivask mõõdupuuna” (1992, nr 11, lk 2399–2401), “Soome-ugri vabariikide tulevik Venemaa ja maailma raamistikus” (1996, nr 11–12, SAAREMAAL SIRGUNUD lk 2245–2275, 2523–2538), “Suurriikide kasv ja kadu — taust Vene- SIBERI-UURIJA maa jaoks” (1997, nr 11, lk 2259–2282), “Kuidas valimissüsteemid mõjutavad demokratiseerimist” (1998, nr 11, lk 2300–2333), “Saksa sahtlid ja ameerika redelid” (2000, nr 7, lk 1462–1471), “Peaks Vene- maa tükelduma” (2001, nr 5, lk 916–931), “Siinai veelahe valitsemise Aadu Must ajaloos” (2002, nr 9, lk 1803–1808), “Baltimaades valitsevad hoiakud ja korruptsioon maailma kontekstis” (2003, nr 3, lk 601–620), “Julgus olla nõrk” (2005, nr 1, lk 3–11), “Heitlus Balti ajaloo pärast” (2008, nr 12, lk 2605–2623), “Erakondade suuruse ennustamine: Skytte au- Üks kireva elukäiguga, Eestist pärit kõrge riigiametnik ja õpetlane, hinnaloeng” (2009, nr 10, lk 1827–1839), “Balti “Ungari tee” taotlus kes on Siberi ajalukku arvestatava jälje jätnud, on Richard Maack. 1965” (2010, nr 10, lk 1739–1786) ning “Albert, Martin ja Peeter kah: Hoolimata sellest et eelmise sajandi ajalookirjandus on baltisaks- Nende osa eesti ja läti rahvuse loomisel” (2012, nr 2, lk 259–281). lastest teadusemeestesse küllaltki halvasti suhtunud — suur osa neist on ajalookirjandusest lihtsalt välja roogitud —, on Maackil üsna hästi läinud. Ta pole ka Eesti lugejale tundmatu: teatmikud ja mitmed artiklid räägivad tema tulemusrikastest teadusekspedit- sioonidest ning tema auks ristitud taime- ja loomaliikidest. Selles on suuri teeneid meie teadusloo uurijatel.1 Kuressaares räägitakse uhkusega selle mehe Saaremaa päritolust ja tema suurtest tegudest ning näidatakse kodulinna parki, mida tänini Maagi aiaks kutsu- takse. Samas on Richard Maacki elulugu nõukoguliku kontseptsiooni järgi jõuliselt “paremaks” kohandatud, tema tegevuse ühiskondlik taust sobivasse ideoloogilisse pakendisse pandud ja Maacki vastu suunatud intriigid ja rünnakud ning tema katsumused ja tagasi- löögid lihtsalt unustatud. Ja ega neid väga lihtne uurida ju olegi. Tegemist on Eesti ja eestlaste ajaloo allikate üldtuntud problee- miga: kodumaa arhiivides säilitatavad materjalid annavad impeeriumi mõõtu tegelastest vähe ja üsna ühekülgset teavet. Käesoleva

1Tuleb tunnustada Eesti teadusloolaste tegevust (Vello Kaavere, Erki Tammiksaar, Lea Leppik), kes on teinud tõsist sisulist tööd baltisakslastest teadlaste tegevuse uurimisel, tänu millele neid ka vääriliselt hinnatakse. Oluline osa sellesuunalise uurimistöö hoogustamisel oli Tartu ülikooli 350. aastapäeval ning sellega seoses ilmunud publikatsioonidel.

1982 1983 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must artikli põhiallikaks on Venemaa Ajalooarhiivis rahvahariduse mi- enamasti von Tollide suguvõsast?” küsib uurija (Laane 2010). nisteeriumi fondis säilitatavad materjalid.2 Raehärra Maacki perre sündis 13 last: neli tüdrukut ja üheksa Maacki eluloo oluliste nüansside ülevaatamine väljub kitsama poissi. 1825. aastal sündinud Richard Otto oli neist vanuselt teadusajaloo käsitluse raamidest. Loodan, et see artikkel võimal- teine. Perekonna pesamuna, kõige noorema õe Jenny Alide sünni dab mõneti uue nurga alt näha silmapaistvate baltisaksa päritolu ajaks oli 25-aastane noormees Richard juba tudengiseisuses. Ri- inimeste saatust ja positsiooni Vene tsaaririigis ajal, mil impee- chard Maacki isa, Carl Gottlieb Maack suri Kuressaares 19. jaa- riumi teenimisele pühendunud privilegeeritud baltisaksa ringkon- nuaril 1869 ja on maetud Kudjape kalmistule. Gottliebi kõrvale dadele vastandusid Vene rahvuslikult meelestatud eliidi ja amet- on 1883. aastal maetud ka tema abikaasa Julie Caroline Elisa- nikkonna jõulised emantsipeerumispüüdlused. beth. Richard Maack õppis algul Kuressaare kreiskoolis, hiljem Richard Otto Maack sündis 23. augustil (ukj 4. septembril) Peterburi gümnaasiumis. Irkutski ajaloolane Galina Oglezneva, 1825. aastal Kuressaares.3 Tema teenistusleht teatab lakooniliselt: kelle kodulinna arhiivis Maacki teenistuslehed asuvad, täpsustab, 4 et ta õppis konkreetselt Peterburi Larini gümnaasiumis (Oglez- Kuressaare maksuvabade hulgast. Luterliku koguduse meetri- 5 karaamat iseloomustab ka perekonna suhtlusringi: Richard Otto neva s.a). Vaatasin läbi selle kooli juubelialbumi ja leidsingi vaderitena on kirja pandud Kuressaare ja kogu Saaremaa koman- kirje, mille kohaselt Richard Maack oli aastatel 1839–1844 kooli ... dant kahurväeohvitser Wilhelm von Nottbeck, titulaarnõunikust õpilaste nimekirjas (Pjatidesjatiletie 1886a: 47). Aga gümnaa- ... tolliülem Johann von Grubbe, parun Georg Schilling, Meedla siumi lõpetajate nimekirjas teda ei ole (Pjatidesjatiletie 1886b: mõisnik kahurväeleitnant Balthasar Christian von Poll jt. Ki- 9–11). Kus ta gümnaasiumi lõpueksamid sooritas, jääb kuni tema rikukirjadest leiame andmed ka tulevase teadusemehe vanemate tudengitoimiku läbivaatamiseni ebaselgeks. Seejärel lõpetas Ri- chard Maack Peterburi ülikooli täieliku kursuse loodusteaduste päritolu kohta. Richard Maacki isa Carl Gottlieb Maack oli sün- 6 dinud 30. märtsil 1792. aastal Hamburgis ja tulnud 1818. aasta alal kandidaadikraadiga. novembris 26-aastase mehena Saaremaale, kus ta sai Kuressaare Impeeriumi pealinn oli Maackide perekonnale tugevaks mag- politseiülemaks ja raehärraks. Siin abiellus ta endast umbes 13 netiks. Peale Richardi jätkasid oma haridus- ja karjääriteed Pe- aastat noorema Julie Caroline Elisabeth Jordaniga, kelle isa oli terburis ka mitu tema nooremat ning samuti vaieldamatult ande- Kuressaare kooliinspektor Johann Georg Daniel Jordan (1764– kat venda. Naljaga pooleks võib väita, et tema targa isa taktika 1824). Seega, nagu hiljem näeme, jätkas Richard Maack hiljem, karjäärimarsruudil läänest itta liikuda elas edasi ta lastes. Ilm- ehkki kaugel Siberis, oma vanaisa tööd. Richardi emaema oli selt oli isa rännusuundadest suuremaks mõjuriks siiski vanema aga Christina Renate von Toll (1773–1826), kelle kaudu, nagu venna eeskuju ja soodne võimalus talle järele kolida. Peterburi näitab Mati Laane, võib Richard Maacki pidada hõimlaseks mitme viis elutee ka Richardist järgmise, 1827. a sündinud venna James Eestimaalt pärit maadeavastaja-looduseuurijaga. “Kas võime ehk Eduardi, tosin aastat noorema Harry Oscari, 18 aastat noorema arvata, et maadeavastamise kihk on inimesele geenidega kaasa George Eduardi ja 21 aastat noorema Alexander Theodor Arnold antud ja see “geen” pärines Eestist pärit maadeuurijate puhul 5Peterburi (4.) Larini gümnaasium avati 1836. aastal tollase haridus- 2RGIA 733-120-415. ministri krahv Uvarovi algatusel, kelle arvates Peterburile jäi kolmest 3EAA 3151.1.39, L 259p. gümnaasiumist väheks. Gümnaasiumi nimi tuli kaupmees Larinilt, kelle 4RGIA 733-120-415. L 1p: iz Arenburgskih зksemtov. annetuste najal gümnaasium ehitati. Gümnaasiumi juures avati ka pan- 1910. aastal välja antud Tˇsudinovi sõnaraamatu kohaselt tähistati Vene- sionaat. Uuenduseks oli see, et kui teistesse gümnaasiumidesse pääsesid maal sõnaga зksemt segaseisuslasi (Raznoqinec; v ostzeisk. krae vaid aadlike ja ametnike lapsed, siis Larini omasse võeti ka kaupmeeste lico, ne plat wee podati i ne pripisavxees ni k odnomu võsusid. iz soslovii). 6RGIA 733-120-415. L 7p.

1984 5 1985 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must

Carl Augusti. Kõige tihedamini põimusid Venemaal Richardi ja ümber koondunud baltisakslastest teadusemeeste tugeva innustu- ta venna Alexander Nikolai7 eluteed. Too lõpetas 1857. aastal sega. Just äsja, 1851. aasta novembris oli Irkutskis kindralkuber- Tartu ülikooli ja sõitis pärast paariaastast apteekriameti pidamist ner Muravjovi eestvõttel asutatud Vene Geograafia Seltsi Siberi keisririigi pealinnas vanema venna juurde Irkutskisse, asus seal osakond. Selle asutajaliikmeteks olid Irkutski kuberner kindral- tööle proviisorina ning sai apteegi juhatajaks ja omanikuks. Ala- major Karl von Wentzel, Irkutski gümnaasiumi direktor, Pärnus tes 1870. aastatest (mil Richard pidi intriigide tõttu ja “huvide sirgunud Julius Stubendorff ja Ida-Siberi peavalitsuse liige, kuulsa konfliktis” süüdistatuna oma kullakaevandustest loobuma) tegut- Tartu astronoomiaprofessori poeg Bernhard von Struve, samuti ses ta kullatööstuses, valitsedes kaevandusi Kjahta piirkonnas. Ka tulevane Ida-Siberi kindralkuberner Mihhail SemjonovitˇsKorsa- teised vennad olid targad ja võimekad mehed, mida tõestab nende kov.11 edukas karjäär.8 Taskus admiral Ferdinand von Wrangelli ja akadeemik Alexan- Richard Maacki elu Siberi-periood algas 1852. aastal, mil ta der von Middendorffi soovituskirjad, lootis noor teadusemees määrati tsaari käsuga tsiviilliinis kolleegiumisekretäri auastmes9 kohe lülituda seltsi kavandatud uurimistöösse. Aastatel 1851– teenistusse Ida-Siberi peavalitsuse juurde ning ta asus tööle Ir- 1853 oli Vene Geograafia Seltsi Siberi osakonna valitseja Pärnust kutski gümnaasiumi loodusteaduste õpetajana.10 Tegemist ei ol- pärit teadlane ja kõrge ametnik Julius Stubendorff. Tema ettepa- nud siiski stipendiaadi teenistusse saatmisega käsu korras, vaid as- nekul valitigi Richard Maack seltsi liikmeks-kaastööliseks. Juba jaosalise enda suure teadusliku huviga ning Vene Geograafia Seltsi oma Siberisse saabumise aastal, 1852, läks Richard Maack esimesele ekspeditsioonile Jenissei kullakaevanduste piirkonda. Paraku 7Venekeelsetes dokumentides Nikolai KarlovitˇsMaak. lõppes see ettevõtmine õnnetult: tagasiteel jäi noor teadlane Suur- 81846. a sündinud Alexander Theodor Arnold Maack (Aleksandr Piti jõe kärestikul kõigist ekspeditsiooni käigus kogutud materja- Karlovitˇs) asus 1867. a Tartu ülikoolis filoloogiat õppima, ent sõitis paari lidest ilma (Laane 2010). Nii sai Maack oma esimesed karmid aasta pärast vanema venna Richardi kutsel Peterburi ja jätkas õpinguid Siberi ekspeditsioonide tuleristsed. sealses ülikoolis. 1873. aastast töötas ta gümnaasiumis klassikaliste ja võõrkeelte õpetajana. Ta olevat täiuslikult vallanud kaheksat võõrkeelt. Just see asjaolu aitas tal karjääri teha, kuid seda siiski mitte koolis. Tun- EKSPEDITSIOONID nustatud polüglotina asus ta tööle Peterburi postkontori “musta kabi- netti” ja jälgis püüdlikult kirjadesse peidetud teavet, teenides nii välja Täiesti väär oleks jagada arvamust, nagu olnuks Vene Geograa- tõelise riiginõuniku kõrge auastme. 1906. aastal asus ta elama Tallinna fia Seltsi puhul tegemist eelkõige teadlaste vaimse ühendusega lähedale Sõjamäe suvemõisa, 1912. a siirdus aga koos naise Paulinega või sügavalt akadeemilisi traditsioone austava, riigivõimust lahus Prantsusmaale ja suri perepärimuse kohaselt 1923. a Cannes’is. Ivan tegutseva vabameelsete uurijate seltskonnaga. Üks asutajaliik- KarlovitˇsMaak töötas arstina Kroonlinna mereväehospidalis. Oskar KarlovitˇsMaak oli Vologdas reaalkooli direktor ja riiginõunik (Pamjat- metest, Bernhard von Struve, kirjutas otse ja avameelselt: selts naja. . . 1893: 32–36). tundis, et oma olemuselt ei pea see olema mitte lihtsalt geog- 9Venemaal kehtestati Peeter I ajal 14-klassiline auastmete tabel, mis raafiaselts, vaid nimelt Vene selts, mitte lihtsalt teadusselts, vaid kehtis nii tsiviil-, armee-, laevastiku- kui ka õukonnateenistuses. Ma- teaduslik-patriootlik selts (Struve 1889: 115). Oldi ühel meelel, et dalaim ehk noorim oli 14. klass, kuhu kuulusid kolleegiumiregistraator selts peab igas oma tegevuses püüdlikult lähtuma kindralkuberneri tsiviilametis ja praporˇstˇsik armeeteenistuses, kõrgeim aga 1. klass, kuhu juhtnööridest. Kindralkuberneri enda avakõne oli aga kantud Ve- kuulusid kantsler ja tõeline salanõunik tsiviilteenistuses ning kindral- nemaale kuuluva Siberi laiendamise ja vältimatult läheneva, seni feldmarssal armeeteenistuses. Kolleegiumisekretäri auaste tsiviilteenis- veel Hiinale kuuluva Amuurimaa hõivamise vaimust. Just Vene tuses oli 10. klassi auaste ja vastas staabikapteni auastmele armees. 10RGIA 733-120-415. L 1, 7p. 11GAIO 293-1-1. L 23-24. Vt ka Weiss 2007: 76–77.

1986 1987 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must

Geograafia Seltsi kaudu pidid ka teadlased saama selles “pühas nis ta Ida-Siberi kindralkuberneri eriülesannetega ametnikuna ja ürituses” kaasa lüüa nagu “üks malev ühisest väest” (Struve 1889: jõudis osaleda mitmel uurimisekspeditsioonil, nt Amuuri ekspe- 116). Seltsis valitses selge käsuliin: Siberi osakond allus otse- ditsioonil ja retkel Vaikse Ookeani äärde (Ajan; AA 352:4777). selt ja vahetult Vene Geograafia Seltsile, oli selle allasutus, mitte Teadustöödest on tuntud tema uurimused vähilistest, ta on esi- mingi iseseisev organisatsioon (Pimenova 2009: 51). mesena kirjeldanud paljusid kirpvähke, sh Richard Maacki auks Üheks Vene Geograafia Seltsi Siberi osakonna esimeseks nimetatud Gammarus maackii’d (Laane 2010), ning avaldanud suureks ettevõtmiseks sai ekspeditsioon Jakuutiasse Viljui jõgi- uurimuse Euroopa jõevähkidest. konda aastatel 1853–1855. Ekspeditsiooni juhtisid loodustead- Ekspeditsiooni korraldamiseks leidis selts ka eraettevõtjatest lane Richard Maack ja topograaf Alexander Sondhagen (1827– toetajaid. Nimelt olid kullatöösturid S. Solovjov ja A. Gromov 1856) (Weiss 2007: 79). 1853. aasta maikuus asusid esimes- annetanud Vene Geograafia Seltsi Siberi osakonnale just Viljui tena teele Sondhagen ja Mihkel Fuhrmann,12 et piirkonda kaar- jõgikonna uurimiseks pool puuda kulda. Muidugi võisid ka kulla- distada ja eelluuret teha. Ametliku lähetuskorralduse järgi oli kaevanduste omanikud omast vabast tahtest teaduslikku uurimis- Richard Maack sellel ekspeditsioonil 24. veebruarist 1854 kuni tööd teha, kuid tavaliselt oli selline tegevus siiski seotud nende 20. veebruarini 1855.13 majandushuvidega. Nii ka seekord. Jakuutia kullakaevanduse Ekspeditsioonil osales veel üks Pärnumaalt pärit teadlane, arendamine oli ülimalt keerukas, kuna varustusteed kulla leiupiir- mees, kelle sünniandmed on sama koguduse meetrikaraamatus kondadesse kulgesid läbi väga raskesti läbitava taiga ja Jakuutia kus Julius Stubendorffi omad. Tegu on Georg Gerstfeldtiga. Tema soode. Hoopis lihtsam võinuks olla juurdepääs lõunast, Lõuna- lapsepõlvekoduks oli Kilingi mõis Pärnumaal Saarde kihelkonnas, Baikali steppidest, kustkaudu saanuks ehk kohale vedada varustust kus ta isa teenis mõisavalitsejana. Kirikumeetrika raamatud jutus- ning ajada ka kariloomi. Just sellise võimaluse leidmist ettevõt- tavad perekonna suhtlusringist.14 1845.–1849. a õppis Gerstfeldt jad maadeuurijatelt ootasid ja just sel eesmärgil Vene Geograafia Tartu ülikoolis loodusteadusi, 1850–1851 täiendas end Berliinis, Seltsi poole pöördusid (Semjonov 1896: 228; Romanova 2005: Viinis ja Pariisis ning 1853 omandas magistrikraadi. Seejärel tee- 67). Viljui ekspeditsioon toimus väga keerulistes tingimustes. Mis seal salata — ka ettevalmistustöödes oli tõsiseid lünki. 1854. aasta 12Mihkel Fuhrmann oli sündinud 15. märtsil 1823 Middendorffidele kuulunud Pööravere mõisa metsavahitares (Tammiksaar 1999; vt ka Tiik märtsis teele asudes loodeti koju tagasi jõuda juba sama aasta no- 1977). Ta oli Middendorffi kolmemehelisele Siberi-ekspeditsioonile vembris. Aga nagu täiesti tundmatutele aladele suunduva uurimis- läinud teenrina, kuid juba retke ajal sai temast Siberi ilmastiku ja igi- retkega ikka juhtub, ei olnud seda kuidagi võimalik ettenähtud aja keltsa uurija ning põhjalik taime- ja loomakoguja. Fuhrmannil puudus jooksul lõpetada. Takistuseks said hiigelsuured vahemaad, pikk loodusteaduslik haridus ja arvatavasti üldse igasugune haridus — ta oli ja kestev pakane, läbimatud lumeväljad, põhjapõtrade kurnatus ja kõiges andekas iseõppija. haigused. Varasema tagasijõudmisega arvestades oli talvevarustus 13RGIA 733-120-415. L 7p. maha jäetud, lootes ühtlasi, et ekspeditsiooni venimise korral saab 14Vaderite tabeli põhjal võib järeldada, et Gerstfeldtid olid tihedates seda kohalikelt elanikelt osta. Paraku see lootus luhtus. Talveks sidemetes Tahkuranna kroonumõisa valitsejaga, see omakorda naabruses kehvasti ettevalmistatud uurijad pidid läbi elama tõsiseid kanna- elavate Stael von Holsteinidega. Too perekond oli läbi põimunud tule- tusi, sest Irkutskisse tagasi jõuti alles 1855. a märtsis. Jakuutia vase Siberi-uurija, admirali ja Vene tsaaririigi transpordiministri Kons- talved on aga teadagi karmid. Seda tõestas ka ekspeditsioon, lei- tantin von Possieti perekonnaga, väga tihedas läbikäimises Vändra Dit- des üles ja määrates ära “Jakuutia külmapooluse”. maritega, tulevase Kamtˇsatka-uurija Carl von Ditmari perekonnaga, ning Pärnus elavate Stubendorffidega (tuntud Siberi-uurija ja Jakuutia esime- Ekspeditsiooni trükitud aruannete järgi olid Viljui retke üles- se kuberneri Julius Stubendorffi perekond). anded jagatud nii, et Georg Gerstfeldt uuris ja kogus taimi ning

1988 1989 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must etnograafilisi andmeid ja esemeid, Maack ise tegeles loomariigi ja Mul ei õnnestunud leida andmeid selle kohta, kui palju jäi Ir- meteoroloogiaga. Tollase teaduselu tavade kohaselt polnud tea- kutski gümnaasiumi loodusteaduste õpetajal aega oma teadmisi dusekspeditsioonide liikmete spetsialiseerumine siiski liiga kit- õpilastele edasi anda. Igatahes vähem kui poolteist kuud pärast sas. Teadlased püüdsid üksteist aidata, olid võimelised üksteist Viljui ekspeditsiooni lõppemist, 1. aprillil 1855 lähetati Maack ja asendama ja naabervaldkondades orienteeruma ning ühtegi huvi- tema kaaslased, nende hulgas astronoom E. Schwartz, eestlasest pakkuvat leidu ei jäetud sellepärast kogumata, et see võis kel- uurija Mihkel Fuhrmann ja zooloog Georg Gerstfeld juba uuele legi teise “profiil” olla. Mati Laane, kes on põhjalikult uuri- ekspeditsioonile ülesandega uurida ja kirjeldada Amuuri kaldaid. nud Maacki teaduslikku, eriti botaanikaalast pärandit, märgib, et Välja sõideti 6. aprillil. See ekspeditsioon kestis 1856. aasta Richard Maack osales ka taimede kirjeldamisel ja määramisel. 16. jaanuarini.17 Üksinda kirjeldatud uusi liike on tal siiski vähe, enamasti jäi ta Tegelikult oli see suur sõjalis-topograafiline luureretk, milles- kaasautoriks. Mõned Eesti uurijad on arvanud, et enamiku tai- se oli kaasatud ka väike rühm loodusteadlasi. Maack ise ei teinud mede tegelik koguja võis olla hoopis eestlane Mihkel Fuhrmann, ekspeditsiooni iseloomust samuti mingit saladust. “Üsna tõsiselt kuid tava kohaselt kirjutati kogujaks ekspeditsiooni juht. Ekspe- segas ekspeditsiooni teadustööd asjaolu, et me [---] polnud oma te- ditsiooni tulemused olid vaatamata kõigile läbielatud raskustele gevuses päris sõltumatud; peaaegu kogu 1855. aasta juuni sõitsime siiski muljet avaldavad. Kolmeteistkümne kuuga läbiti 8000 kilo- koos salga sõjaväelastega [---], olime otsekui selle salga osa ja pi- meetrit, koostati tundmatute alade topograafiline kaart, kirjeldati dime kõigis oma tegevustes selle liikumistega sulanduma. On piirkonna reljeefi, geoloogilist ehitust, pruunsöe, soola ja mõnede ju selge, et niisuguses olukorras pidid teaduse huvid iga kord, haruldaste mineraalide leiukohti. Tehti paleontoloogilisi avastusi, kui neil tuli põrkuda sõjaliste kaalutlustega, taganema” (Maack koguti rikas etnoloogiline kollektsioon ja avati ka mitu meteo- 1859: VII). Oma Amuuri-ekspeditsiooni käsitleva raamatu sisse- roloogiajaama.15 Herbaariumid sisaldasid 350 taimeliiki (Laane juhatuses toonitab Maack Amuurimaa vallutamise suurt ajaloolist 2010). Maacki kaasaegseid vapustas ekspeditsiooni geograafi- tähtsust — seda loomulikult Vene riigi poolt vaadatuna. Maack line haare. Populaarse võrdlusena toonitati, et kui panna kõrvuti ei väsi rõhutamast Amuurimaa “rahumeelse vallutamise” suurt Arhangelski, Vologda, Permi, Orenburgi, Vjatka ja Novgorodi ku- strateegilist tähtsust Vene impeeriumile. Hiinalt ülevõetud terri- bermang, ei kataks need pooltki Viljui alast. Keegi peale Maacki tooriumid olid seni teadusmaailmale sama hästi kui tundmatud. polnud seda ala teaduslikult uurinud! Viljui ekspeditsiooni eest Nii võis Maackile tuginedes pidada selle piirkonna hõlvamist tea- sai sõjaväetopograaf Sondhagen podporutˇsiku auastme (Pimenova dusele väga vajalikuks aktsiooniks. “Nüüd võime kindlad olla, 2009: 112) ja Maack 1856. aastal titulaarnõuniku auastme.16 et [---] Hiina keisririigi kõige kirdepoolsemate alade allutamine Pärast ekspeditsiooni oli Maack füüsiliselt ja moraalselt nii Vene ülemvõimule avas rändajatele kõik Amuuri-äärsed alad, ja kurnatud, et küsimusele, kas ta sooviks veel mõnele uurimis- pole mingit kahtlust, et uurijad need alad kõige lähemal ajal läbi retkele minna, vastanuks ta enda sõnutsi tõenäoliselt eitavalt. Ent uurivad” (Maack 1859: V–VI). 6. märtsiks 1855 oli ta siiski juba sel määral toibunud, et kui kind- Amuuri mööda laskuti kuni jõe alamjooksul asuva Mariinski ralkuberner pakkus osalemisvõimalust Amuurimaa ekspeditsioo- linnani, seal mindi kaldale ja hakati jala tagasi tulema. 30. det- nil, oli ta üsna innukalt nõus (Maack 1859: 1). sembril jõuti Ust-Strelkasse. Maack ei häbenenud sel puhul kirju-

15 tada “nendest magusatest tunnetest, mis täitsid meie rinda, as- Samasugustes jaamades oli varem töötanud ka näiteks eestlasest tudes Venemaa pinnale” (Maack 1859: 316). Rõõmu suuren- uurija Mihkel Fuhrmann, kes Theodor von Middendorfﬁ ja Karl Ernst das teade, et üle Baikali saab juba jääteed mööda. Mitmel kor- von Baeri juhtnööride järgi vaatlusi tegi. 16RGIA 733-120-415. L 7p. Titulaarnõuniku auaste vastas kapteni auastmele armees. 17RGIA 733-120-415. L 7p.

1990 1991 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must ral tuli ületada lahvandusi ja isegi eluga riskida, kuid 16. jaa- Schrenck.20 Maximowicz ja Schrenck olid paar aastat varem ka nuaril 1856 naasis Maack kodusesse Irkutskisse (Maack 1859: ise Amuuri retkel käinud. 1859. a ilmus Amuuri ekspeditsioonist 320). Sondhagen koostas Amuuri detailse kaardi. Maack ko- raamat Teekond Amuurile (Maack 1859). gus botaanilisi ja zooloogilisi näidiseid. Kollektsiooni 101 ek- Oopiumisõdade käigus Inglise ja Prantsuse vägede poolt alan- semplari hulgas oli 31 seni tundmatut taime. Umbes sama pal- datud ja nõrgestatud Hiina valduste arvel Vene impeerium aina jude liiginimetustega täiendati loomastiku nimekirja. Leiti mitu laienes. 1858. aastal liideti Venemaaga Ussuurimaa. Koos vä- seni tundmatut kilpkonna ja triitonit, mõned vähilised ja mol- gedega saabusid nagu ikka ka teadlased. 1859. aasta veebruaris luskid (nt kolmküüniskilpkonlane Pelodiscus maackii, Maacki komandeeriti Maack koos arst Brõlkiniga ekspeditsioonile uurima pääsusaba (Papilio maackii), Maacki lehemesilane (Megachile Ussuuri jõgikonda. Juuni algul jõudsid nad Ussuuri suudmesse. maackii) jt). Koostati ka nende levikukaardid, samuti Amuuri- Ekspeditsioon lõppes kavandatust mõnevõrra varem, sest augusti maa geoloogiline kaart. lõpul Maack haigestus ja uurimistöö tuli selleks korraks katki jätta. Retk oli olnud väga raske. Sondhageni juba varem kanna- Ka Ussuuri ekspeditsiooni kohta ilmus 1861. a trükis Reis mööda tada saanud tervis murdus lõplikult 1856. aasta juunis pärast Ussuuri jõe orgu ja 1862. a Ussuurimaa floora ülevaade, milles on naasmist Irkutskisse ja noor võimekas mees suri (Maack 1859: nimetatud 618 liiki. Taimi määrasid Carl Maximowicz ja Eduard VI). Raske ekspeditsioon laastas ka Georg Gerstfeldti tervise. von Regel (Laane 2010). 1860. aastal katkestati — nagu hiljem 1856. aastal, kõigest 29-aastase mehena, läks ta erru ning naa- selgus, ajutiselt — Maacki koolmeistriteenistus: pidevalt teadus- sis Baltikumi, kus töötas Jelgava (Miitavi) reaalkoolis õpetajana ekspeditsioonidel ja lähetustes viibiv ülemõpetaja Maack viidi üle ja Riia reaalgümnaasiumis ülemõpetajana.18 Ta suri noorelt, juba Ida-Siberi peavalitsuse mäeasjade osakonda eriülesannetega amet- 1862. aasta 4. juunil (vkj).19 nikuks.21 Üsna varsti pärast ekspeditsiooni lõppu, 1856. aasta mais asu- Lühikese ajaga oli Maack suutnud võita üsna suure tunnustuse sid Maack ja Fuhrmann teele Peterburi poole, et esitada aruanded ja tähelepanu. 1857. a saatis Keiserlik Vene Geograafia Selts∗ Ir- ning korrastada ja läbi vaadata kogutud materjalid. See sõit oli kutskisse teate, et Irkutski kubermangugümnaasiumi vanemõpe- hädavajalik, sest Irkutskis polnud kuidagi võimalik kõrgetaseme- tajale Richard Maackile, kes armastusest teaduse vastu on soo- list uurimistööd teha: leiumaterjali ei saanud õigesse konteksti ritanud kaks keerukat ja ohtlikku teadusekspeditsiooni — Viljui asetada ega kindlaks teha, mis oli leidudes uut ja seni tundma- orgu ja Amuurile —, on tsaari poolt antud Vladimiri IV järgu tut, mis ja kuidas sobitus naaberalade või ka laiemalt levinud orden ning määratud eluaegne pension 300 rubla aastas. Fuhr- looduse taime- ja loomariigiga. Irkutskis puudus sellealane kir- mannile anti hõbemedal Anna lindiga. Juba järgmisel aastal tuli jandus, hädavajalikud võrdlusmaterjalid ja pädevad spetsialistid, uus kõrge tunnustus: keiser autasustas Maacki Püha Stanislavi or- kelle kogemusele toetuda. Peterburis oli see kõik aga olemas. deniga “Amuurimaa valduste Venemaale tagastamises osalemise Kolme aasta jooksul aitasid Maackil ekspeditsiooni materjale eest”.22 Juunis 1859 määrati palgalisa teenistuse eest Siberis ta- läbi töötada mitme ala teadlased. Botaanikakollektsioone uurisid 20 Tartu ülikooli lõpetanud maailmakuulus süstemaatik Carl Johann Leopold von Schrenck (1826–1894) lõpetas 1850. aastal magistri- Maximowicz ja Franz Ruprecht, zooloogiakogusid Leopold von kraadiga Tartu ülikooli. Temast kujunes silmapaistev Siberi loomastiku uurija, Peterburi Teaduste Akadeemia tegevliige. Ta on maetud Kure- maale (Laane 2010). 21RGIA 733-120-415. L 7p. ∗Seltsi ametlik nimi oli aastatel 1845–1850 Vene Geograafia Selts ja 18Gerstfeldt teenis välja kolleegiumiassessori auastme. 1850–1917 Keiserlik Vene Geograafia Selts. Toim. 19AA 352:4777. 22GAIO 24-1-k1457/63, 113p.

1992 1993 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must gasiulatuvalt 1857. aasta detsembrist. Maack sai tuntuks ka im- teaduslikke tunnustusi: 1867. a sai Maack Vene Entomoloogia peeriumi pealinna botaanikute ringkonnas. Aprillis 1860 valiti ta Seltsi korrespondentliikmeks.28 Peterburi aiandusseltsi tegevliikmeks (ta oli toonud seltsile kin- Muutusid Maacki auastmed ja ametinimetused. 1864. aasta al- gituseks üle 70 uue kauni taimesordi seemneid) ning teda au- gul määrati ta teenistusse statistika keskkomitee ametkonda, kuhu tasustati ühtlasi seltsi kuldmedaliga.23 12. juunist 1860 oli tal koondati ridamisi impeeriumi võimekamaid analüütikuid. Sama kolleegiumiassessori auaste.24 Juunis 1860 autasustati teda bril- aasta juunis sai ta õuenõuniku auastme.29 Aasta hiljem, 12. juunil jantsõrmusega.25 1865 naasis Maack pedagoogilisele tööle, nüüd juba Irkutski ku- Maacki nimi jõudis juba lääne kirjandusse: oma kuulsas rei- bermangu koolide direktori ametikohale. 24. märtsil 1867 andis sikirjas kiidab Henry Lansdell Ida-Siberi koolide inspektorit hr keiser korralduse lugeda kogu Maacki teenistus Ida-Siberi pea- Maacki, ühe luteri usu pastori soovitatud meest, kellest kujune- valitsuses aastatel 1857–1864 sõltumata tema formaalsetest või nud viljakas sidemees Inglise misjonäri ja Siberi teadusringkon- tegelikest ametikohtadest pedagoogiliseks staaˇziks.30 See oli et- dade vahel (Lansdell 1882: 11). tevalmistuseks järgmisele edutamisele: 1868. aasta jaanuaris sai Richard Maackist Ida-Siberi koolide peainspektor — kõigi Ida- Siberi koolide juht. 12. juunil 1868 anti talle kolleegiuminõuniku auaste.31 Ka selles ametis oli Maacki suurimaks kireks teaduslik 1860. AASTATE ARGIPÄEV uurimistöö. Nüüd lisandus senistele suundadele jõuliselt etnoloo- gia. Ida-Siberi valitsemises toimunud muutused ei puudutanud esialgu Ida-Siberi kindralkuberner Korsakov soovis 1870. aastal Pe- Richard Maacki elu ega tegevust. Pärast krahv Nikolai Muravjov- terburis Amuurimaa näitust korraldada. Selle vastu valitses juba Amurski lahkumist kindralkuberneri ametist läks see tähtis ame- ette suur huvi. Pealinna erutas ülevaade vaid kümmekond aas- tikoht üle Mihhail SemjonovitˇsKorsakovile, kindralile eelmise tat impeeriumi koosseisu kuulunud alade loodusest ja arengust. kindralkuberneri meeskonnast. Ta oli osalenud Amuurimaa hõi- Ida-Siberi suurte ülemuste eesmärk omakorda oli samuti lihtne vamisel, teeninud aastaid Ida-Siberis, oli Vene Geograaﬁa Seltsi 26 ja selge: näitus pidi ajalukku raiuma kindralkuberner Muravjov- Siberi osakonna asutajaliige ning Maacki hea tuttav. Ida-Siberi Amurski ja tema järglase Korsakovi juhtimisel tehtud suured teod. kindralkuberneri ametis oli ta 1862.–1870. a ning selle aja jook- Näituse ettevalmistamiseks moodustas kindralkuberner 1866. aas- sul kulges Richard Maacki teenistus kenasti. Seda näitavad üha tal komisjoni, mille etteotsa määras ta Maacki. Kindralkuberneri uued märkused teenistuslehe autasude lahtris: Ussuuri-reisi raa- tahtel jäid teised Ida-Siberi piirkonnad Maacki tegevuses mõneks matu eest autasustati teda 1862. a juba teise briljantsõrmusega ja 27 ajaks tagaplaanile, sest Amuurimaa näitus oli tähtsam. Maack kindralkuberner laskis Maackile ka rahalist preemiat maksta. Li- koostas ringkirja, mille eesmärk oli kokku koguda võimalikult sandus mitu ordenit — 1867. a jaanuaris Anna II (“Anna kaelas”) mitmekesine ja esinduslik ekspositsioon. Ringkiri trükiti ära ja ning 1869. aastal Vladimiri III ja Preisi krooniorden III — ning saadeti laiali Amuurimaa eri paikades teenivatele ametnikele ole-

23RGIA 733-120-415. L 7p. 28RGIA 733-120-415. L 12p. 24See vastas majori auastmele armees. 29RGIA 733-120-415. L 9p. Õuenõuniku auaste vastas alampolkov- 25RGIA 733-120-415. L 7p. niku auastmele armees. 26Mihhail Korsakov oli Vene Geograaﬁa Seltsi Siberi osakonna liik- 30RGIA 733-120-415. L 12p. mete nimekirja kantud numbri all 1 (Pimenova 2009: 70). 31RGIA 733-120-415. L 10p. Kolleegiuminõuniku auaste vastas 27RGIA 733-120-415. L 10p. polkovniku auastmele armees.

1994 1995 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must nemata sellest, mis valdkonnas nad parasjagu tegutsesid. Sa- ja korruptsiooniga. Kindralkuberner olnud vaeste talupoegade mal aastal lähetati Maack ise Amuurimaale, ametlikult sealseid kaitsja ja nende elujärje tõhus parandaja ning talurahvakoolide koole üle vaatama. Sellest sõidust kujunes tegelikult viljakas rajaja. Kõik need hinnangud pärinevad uurijatele kõige kättesaa- kogumis- ja uurimisreis. Irkutskisse naastes olid Maackil kaasas davamast allikast — Sinelnikovi enda mitte just liiga haritud, oh- hiigelsuured kollektsioonid. Suurema osa esemetest olid kogu- vitseri ennastimetlevas stiilis kirjutatud memuaaridest (Sinelnikov nud Maackilt ringkirja saanud korrespondendid, sh Nikolajevski 1895). Irkutskis peab Sinelnikov ise ja peavad ka tema apologee- progümnaasiumi (mida Maack ju inspekteerima sõitis) õpetajad.32 did kindralkuberneri suureks teeneks lastekodu, avaliku pargi ja Kindralkuberner oli Maackiga väga rahul ja Irkutskis valitses pidu- teatri rajamist. 1874. aasta esimestel päevadel pakkis Sinelnikov lik ootusärevus — Amuurimaa näituse kordaminekuks olid loodud Irkutskis oma asjad ja sõitis tagasi Peterburi. Tagasikutsumist kau- väga head eeldused! nistas senaatori uhke tiitel, millega ei kaasnenud kohustust üheski tegevuses praktiliselt osaleda. 1875. a nimetati ta Irkutski auko- danikuks. Apostliku õigeusu kiriku hegemoonia eest võidelnud KINDRALKUBERNER SINELNIKOVI kindralkuberner on maetud Peterburi luterlikule Smolenski kal- PÜHA SÕDA RICHARD MAACKI VASTU mistule, kuhu pool sajandit varem oli sängitatud tema luterlannast naine Sofia, neiuna Varnek. Tõsised probleemid kerkisid Richard Maacki ette 1870. aastal, mil Juba 2. detsembril 1871 haridusminister krahv Dmitri And- Korsakov lahkus kindralkuberneri ametist. Uue kindralkuberneri rejevitˇsTolstoile saadetud kirjas räägib Maack oma vastuoludest Nikolai Sinelnikovi ametisseastumisega asendus Maackile seni Sinelnikoviga: “Minu ja uue Ida-Siberi kindralkuberneri Nikolai osaks saanud ülemuse sõbralik-kollegiaalne heatahtlikkus ja soo- Sinelnikovi vahel on tekkinud kummaline vastasseis. Kindralku- sing tagakiusamisega. Sinelnikov oli tsaari asemikuks Ida-Siberis berner on minu suhtes rõhutatult rahulolematu, ent selle rahul- küll vaid kolm aastat (1871–1874), kuid suutis selle aja jooksul olematuse põhjus on ebaselge.”33 Mõned etteheited olid siiski Maacki elu päris põrguks teha. Kohe pärast Irkutskisse saabumist enam-vähem selged. Üks asjaolu, mis ülemust pahandas, aga võttis uus kindralkuberner oma kontrolli alla kogu Vene Geograa- võib-olla lihtsalt kadedaks tegi, oli Maacki korduv, pikaajaline ja fia Seltsi tegevuse. Selles ei olnud iseenesest midagi erilist — kindralkuberneri arvates tarbetu viibimine Peterburis. Kindralist täpselt samuti oli see olnud eelmistegi kindralkuberneride ajal (Pi- administraatori pahameel on inimlikult mõistetav: kõik alluvad menova 2009: 72). Probleem oli aga selles, et uue kindralkuber- peaksid igal ajal suurel ülemusel käepärast võtta olema, mitte aga neri ja kohalike koolide ülemuse Richard Maacki maailmavaated iseseisvalt kusagil võimukoridorides ringi uitama. olid väga erinevad. Konkreetselt avaldusid kahe ametimehe vastuolud nn usutülis. Sinelnikovi biograafia järgi oli uus kindralkuberner tuntud Maack seisis vastu kindralkuberneri püüdlusele kohustada kõiki energilise, karmikäelise ja äraostmatu tegutsejana korruptsiooni õpilasi usutunnistusest olenemata apostliku õigeusu tundides käi- väljajuurimisel. Ta suutnud tema valitseda antud piirkondade ma. Jutt oli kohalikest põlisrahvastest “ja teistest”, kelle alla näh- heaks väga palju ära teha, eriti mis puudutas välist heakorda. tavasti mahtusid ka luterlased. Kindralkuberner käskis Maackil Kõikjal rajatud avalikke parke, teatreid, sildu ja mälestusmärke, li- anda korralduse, et ükski õpilane ei tohi apostliku õigeusu usu- saks olnud ta mõisnike omavoli taltsutaja. Ida-Siberisse saabudes õpetuse tundidest puududa. Kindralkuberneri arvates oli selline olevat Sinelnikov alustanud karmi võitlust mustade sundkoormis- tundidest äralubamine preestrist õpetajat alavääristav. Võimalik, tega, mida Siberi ametnikud kippusid tsaaririigi alamatele peale et venelastest ametnikud olid oma laste nördimust ettekannetega panema. Äraseletatult tähendas see võitlust altkäemaksuvõtmise

32RGIA 733-120-415. L 153. 33RGIA 733-120-415. L 100.

1996 1997 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must võimendanud: see, et nende lapsed peavad tunnis konutama, samal like raskustega võideldes ja vaid ustavatelt sõpradelt saadud abiga ajal kui muu-usulised vabadust naudivad, tundus muidugi ülekoh- oma teadustööd tegi. Eks raskused ja sõprade abi kuulusid kah tusena. Maack ei jaganud kindralkuberneri seisukohta ning hoia- asja juurde, ent vaesusejuttude juures tasub meeles pidada, et see tas “laamade ja teiste mitteristiusuliste” vastutöö eest. Ta mär- võis nõukogude ajal olla “riigilõivuks”, mida tuli maksta selle eest, kis, et sunniviisiline võõra religiooni usuõpetuse tundide peale- et tsaariaegsest teadlasest üldse rääkida tohtis. surumine toob kaasa soovitule vastupidise tulemuse, nimelt koo- Õiendis on must valgel kirjas, et polnud see Maack nii vaene lide tühjenemise.34 Kuna kindralkuberneri iseloomu teades oli ühti: tema nimel oli kolm tulusat kullakaevandust, ja avalik arva- oodata inetut ja alandavat arveteklaarimist, palus Maack ennast mus, vähemalt kindralkuberneri väitel, ei kiitvat Maacki laia ma- erru saata. Esialgu läkitati ta puhkusele Venemaa Euroopa-ossa. jandustegevust heaks, kuna tegemist on administratsioonis väga Maack ise kirjutas, et talle anti võimalus enne ametist lahtilask- kõrget positsiooni hoidva mehega. Nagu pealinna ülemustele se- mist seni väljavõtmata puhkus ära kasutada. Vallandamine oli kin- letati, oli Maack 1865. a võtnud endale loa kullamaardla eksplua- del, ka Sinelnikovi arvates, kes ei viivitanud Maacki asemele uue teerimiseks. Möödaminnes pandi kahtluse alla ka tema ärieetika. Ida-Siberi koolijuhi ametissemääramisega. Selleks sai õigeusk- Maack oli teinud alltöövõtulepingu ühe teise ettevõtjaga ja piir- lik õuenõunik Ivan Smirnov. Kohe pärast “usutüli” anti Maackile dunud esialgu vaid 100 rublaga igalt toodetud kullapuudalt. Aga Preisi krooni orden. Tõsi — pärast seda ei tähenda küll alati selle see oli vaid algus. Pärast seda kui esimene allrentnik oli tootmise pärast, kuid nii või teisiti oli see autasu Maackile rasketel aegadel käima saanud, oli Maack maardla juba hoopis soolasema hinna moraalseks toeks.35 eest järgmisele soovijale edasi rentinud. Asi näis meie teaduse- Maacki lõplik vallandamine siiski venis, sest auväärsel amet- mehele hoopis halva pöörde võtvat, kui ka mäeinspektsioon lei- nikul oli võimsa vaenlase kõrval ka rohkesti mõjukaid sõpru. dis, et Maack on tõepoolest rikkunud mäeasjanduse põhimääruse 1871. aastal, kui Maack Peterburis oli, kirjutas rahvahariduse mi- paragrahvi 2432, mille kohaselt samas kubermangu- või ring- nister Ida-Siberi kindralkubernerile, et jätab Maacki “teenistus- konnavalitsuses ametis olevad ametnikud ei tohi kullatootmisega like vajaduste tõttu” veel mõneks ajaks pealinna.36 Kindralkuber- tegelda.38 Otsisin üles ka osundatud seaduse ja vastava parag- neri ja Maacki vastasseis sellega siiski ei hääbunud, vaid teravnes rahvi ning see osutus viidatust isegi resoluutsemaks. Seaduses veelgi. 1872. aasta aprillist on säilinud salajane kirjavahetus ja on sõnaselgelt öeldud, et ametnikel, kes on teenistuses Siberis või ˇsifreeritud (!) telegrammid, mis puudutasid Maacki saatust. Kind- Peterburis mäeametkonnas, samuti nende naistel ja perekonnaliik- ralkuberner on ministeeriumile saatnud mitmesuguseid materjale. metel on keelatud osaleda kullatootmises mis tahes Siberi piirkon- Osa neist on ootuspärased, näiteks Vene Geograaﬁa Seltsi Siberi nas (Svod... 1857: 419, § 2432). Maacki õnneks rahandusminis- osakonna (pahatahtlik) õiend Maacki Viljui ekspeditsiooni kohta, ter küll ei toetanud tema karistamise ettepanekut, kuid kirjutas Peterburi Amuurimaa-näituse korraldamise kohta jm. Mõneti oo- Maackile ette, et too peab kõik kolm tema naise nimele kirjutatud tamatu on aga õiend Maacki juriidilises mõttes küsitavast osa- kullakaevandust seaduses ettenähtud aja jooksul üle andma teis- lemisest kullatootmises.37 Nõukogudeaegses kirjanduses loodud tele isikutele, kellel on õigus kullatootmisega tegelda. Muide — kuvandi kohaselt oli Maack vaene teadlane, kes suurte majandus- nende kolme kaevanduse hulgas olnud ka talle endale eriti armas, tema eesnime järgi nimetatud “Ritˇsardovski” kullaleiukoht.39 Aga 34RGIA 733-120-415. L 100–100p. 35RGIA 733-120-415. L 101, 104, 118, 136. 36RGIA 733-120-415. L 87. õigus: just samal ajal loobus Richard Maacki apteekrist vend Irkutskis 37See oli väga suureks üllatuseks isegi Maacki elu ja töö väga heale oma proviisoriametist ja pühendus kullatööstusele. tundjale Erki Tammiksaarele, kes soovitas mul kontrollida, kas kulla- 38RGIA 733-120-415. L 140, 140p, 146. tööstur polnud mitte üks teine Maacki-nimeline mees. Osalt oligi tal 39RGIA 733-120-415. L 146p–147.

1998 1999 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must sellega rünnakud ei lõppenud. Kindralkuberneril jagus kriitikat Akadeemiaga tipneva süsteemi osa. Just seda ilmavaadet olid ja- ka Maacki põhitöö kohta. Ta rõhutab, et Maacki huvitanud küll ganud ka teised seltsi Siberi-osakonna asutajad, hilisemad juhid ja Amuurimaal ringi sõitmine, kuid Krasnojarski gümnaasium, mis liikmed. Nende arvates oli seltsi eesmärk teenida impeeriumi ja hädasti inspekteerimist vajanuks, samuti hiljuti avatud Jakutski selle teadust, mitte aga kohalikke varalisi võimalusi jahtida. Nii progümnaasium, olevat tema poolt täiesti tähelepanuta jäänud. seltsi Siberi-osakonna asutajad kui ka Richard Maack olid olnud Maack langes klassikalise intriigi lõksu. Olukorras, kus aeti impeeriumimehed. Nähtavasti just sel põhjusel oli neil tugev selja- oma ülemuse, kindralkuberner Korsakoviga ühist asja, vaadati nii tagune Peterburis. Maacki toetamise tegid aga võimalikuks tema mõnelegi reeglile heatahtlikult läbi sõrmede. Isegi juhul, kui Kor- teaduslik võimekus ja pikaajaline tubli töö Siberis. Maack tea- sakov saatis Maacki Amuurimaale “koole kontrollima” eelkõige tas Lütkele, et viis ekspeditsioonide käigus kogutud eksponaatide selleks, et näituseks esinduslikku kollektsiooni koguda, polnud dubletid Vene Geograafia Seltsi muuseumisse Peterburis. Paraku seda võimalik uuele ja pigem vaenulikule kindralkubernerile sel- ei soovinud muuseum endale kõiki neile pakutud esemeid, vaid gitada ega dokumentaalselt tõestada. Küllap olnuks olukord teist- võttis vastu ainult etnograafilise ja arheoloogilise väärtusega masugune, kui Korsakov jätkanuks Peterburis mõjuka Riiginõukogu terjalid ning soovitas ülejäänutega õnnelikuks teha kellegi teise, liikmena oma teenistust. Paraku suri ta üsna pea pärast Siberist kelle tegevuse profiilile see rohkem sobib. Seda, seletas Maack, lahkumist. Selge on ka see, et Maacki mis tahes patte hakati oli ta ka tõepoolest teinud. Suure osa ekspeditsioonide saagist otsima siis, kui ta sattus uue kindralkuberneriga konflikti. See olevat saanud Teaduste Akadeemia ja Mineraloogia Selts. Maack võis tõepoolest tekkida koolide venestamise ja usuõpetuse pinnal, palus Peterburis üle kontrollida, et on materjalid tõepoolest üle kuid ootuspäraselt leidus põlu alla sattunud teadlasest ametnikul andnud, ja palus ühtlasi oma käitumisest ja selle seaduspärasusest kadestajaid ka nii Vene Geograafia Seltsi Siberi osakonnas kui ka Vene Geograafia Seltsi Siberi osakonda teavitada.40 ka administratsioonis: Maacki lahkumine võinuks ju tekitada ta- Seltsi Siberi-osakonna uus juhtkond asus üsna kiivalt Maacki vapärase “karjääri ahelreaktsiooni” ja vabastada neist nii mõnelegi ründama. Kõike, mida Maack oma esialgses aruandes esile oli karjääritrepi järgmise astme. Nii järgnesidki — nagu kõigest ülal- tõstnud, kasutati nüüd tema vastu. Esmalt väitis selts lihtsalt ja nimetatust veel vähe oleks — rünnakud, mille sihtmärgiks olid selgelt, et kõik Viljui ekspeditsiooni materjalid on Vene Geo- Maackile hiljem suurt au ja kuulsust toonud Viljui ekspeditsioon ja graafia Seltsi Siberi osakonna omand. Viljui ekspeditsioonile Amuurimaa näituse korraldamine. Kindralkuberner jättis põhilise kulutatud 2655 rbl ja 43,5 kopikat oli ju seltsi raamatupidami- musta töö Vene Geograafia Seltsi Siberi osakonna uute juhtide sest läbi käinud.41 Maack oli oma esialgses aruandes teatanud, et teha. Seltsi asutajad olid ammugi lahkunud ja eesotsas olid nüüd ekspeditsiooni “saak” oli rikkalik ja mitmekesine: koostati üldi- teaduslikus mõttes mitte kuigi õpetatud ja võimekad, kuid seda sed marsruudikaardid, linnade ja asulate plaanid, reisipäevikud, auahnemad tegelased. Ja nagu öeldud, allus selts täielikult kind- meteoroloogiliste vaatluste portokollid, samuti koguti hulk geo- ralkubernerile. graafilisi, statistilisi jm andmed. Veel oli Maack uhkustanud, et Maacki kirjadest Vene Geograafia Seltsi tegevjuhile krahv oli joonistanud hulga pilte küll maastikutüüpidest, küll etnograa- Lütkele hakkab kooruma ka Viljui ekspeditsiooni kohta esitatud fia valdkonnast, lisaks kogunud veel “geognostilise”, botaanilise süüdistuste sisu. Tüli lähtepunktiks oli Maacki arusaam, et koguja zooloogilise kollektsiooni. Just nendelesamadele andmetele tud materjalid peavad teenima teadust ja leidma kasutamist impee- tuginedes nõudis selts omaniku õigusega, et Maack kiiresti ja riumi hüvanguks, mitte aga vedelema seal, kus puudub pädevus tõrkumata rikkalikud teaduslikud ja kultuurivarad omanikule ta- nende uurimiseks ja kasutamiseks. Kogude omandiõigus polnud tema meelest mingi probleem ja geograafiaseltsi kohalik osakond 40RGIA 733-120-415. L 150–150p. pidanuks olema vaid suure, Vene Geograafia Seltsi ja Teaduste 41RGIA 733-120-415. L 172.

2000 6 2001 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must gasi annaks. Maacki vastu kasutati teisigi tema enda sõnu. Eks- Viljui ekspeditsiooni materjalide publitseerimist. Neid tingimusi peditsioonidest kokkuvõtet tehes oli Maack öelnud, et “kahe nii peeti seltsile alandavaks.45 Veel oli selts andmeid kogudes teada suure ekspeditsiooni korraldamise järel on seltsi auasjaks ka nende saanud, et näiteks Viljui ekspeditsiooni herbaariumid kokku 352 käigus kogutud rikkalike kollektsioonide korrastamine”.42 Maack liiki taimedega oli Maack üle andnud Teaduste Akadeemiale ja oli seda öeldes küll taotlenud, et selts talle vastavate tööde kulud et kellegi Meinshauseni46 läbitöötatuna olid tulemused pealkirja hüvitaks. Ega ta siis muidu lisanud, et seda süstematiseerimistööd all “Viljui piirkond ja tema taimkate” ka publitseeritud. Selts saab teha vaid Peterburis, kus on vajalik teabematerjal ja kir- oli sügavalt solvunud, et keegi on neile kuuluvad materjalid läbi jandus. Nii maksiski seltsi Ida-Siberi osakond Maackile tema töötanud. Meinshauseni töös olevat ära trükitud ka Viljui piir- töö eest Amuuri ekspeditsiooni ajal kokkuhoitud 2000 hõberub- konna kaart ja selts oli veendunud, et millekski muuks kui nende last välja veel 1709 kogude korrastamiseks, neist 525 töötasuks, tagant varastamiseks ei saa seda küll nimetada.47 613 sõidurahaks, 100 ettenägematuteks kuludeks jne. Koos selle Maacki-vastaste rünnakute haare laienes oluliselt, kui Vene- raha väljamaksmisega oli koostatud (tõenäoliselt küll Maacki enda maa Geograaﬁa Seltsi Siberi osakond avaldas 1871. aastal oma poolt) ka nõuetekohane tööde tegemise instruktsioon.43 Nüüd ta- eelmise tegevusaasta aruande. See ei toimunud kindralkuber- heti Maackilt tagasi nii kollektsioone kui ka raha, et selts saaks neri toeta. Seltsi Siberi-osakonna ajalugu uurinud Irina Pime- asuda “oma aukohust täitma ja materjale korrastama”. Seltsi va- nova märgib, kuidas trükiasjade peavalitsus (tsensuur) keela- rade valitsejaks tõusnud tuntud Siberi ajaloo uurija Sgibnev (vt nud seltsil “varasemate ekspeditsioonide materjalide” publitsee- Must 2012: 112–118) käskis Maackil ekspeditsiooni kogud, ka rimise ning ainult “kindralkuberner N. P. Sinelnikovi energi- Peterburi viidud, seltsile tagasi anda, sest need on seltsi omad. line kaasabi võimaldas Venemaa Geograaﬁa Seltsi Siberi osa- Maack püüdis rünnakuid pareerida ja vastas, et tal ei ole võimalik konna valitsejal kohaliku tsensuuri kaudu läbi pääseda” (Pime- Peterburis mitmele teadusseltsile üleantud esemeid tagasi võtta. nova 2009: 72). Selles kogumikus avaldati Viljui ekspeditsioo- Oma joonistuste kohta üritas Maack seletada, et suur osa neist nil osalenud Pavlovski ülevaade uurimisretkest. Väljaande koos- on tegelikult siiski vaid kiired visandid, millest ainult tema ise taja Ussoltsev toonitab, et kuna Maack on aruannet ainult lu- päriselt aru saab, teiste jaoks olevat need pigem väärtusetud. Ai- banud, aga seda ikka ei ole, siis on Pavlovski ülevaade kui nult tema kirjatöödes ja isikliku mälestusega rikastatult olevat neil ainuke tõsiseltvõetav eriti väärtuslik (Pavlovski 1871: 26). See teaduslikku väärtust.44 “väärtuslik” ülevaade oli Maacki suhtes kõike muud kui sõbralik Maacki süüdistati üsna otseselt seltsi varade omastamises, ja või lugupidav. Pavlovski sõnade kohaselt hävitasid Viljui ekspe- vähe sellest, ka nende kasu saamise eesmärgil mahaparseldamises. ditsiooni hiigelsuureks aetud maht ja täiesti asjatundmatult koosta- Üks seltsi liige olevat teada saanud, et Maack pakkunud Peterburi tud marsruut juba eos poole ekspeditsiooni “võimalikest tulemus- entomoloogiaseltsile müüa putukate kollektsiooni hinnaga 6000 test”. Ida-Siberi lühike suvi teinud aga täpselt sedasama ekspedit- rubla ja müünud ka Euroopa teadusseltsidele “mitte just vähe” siooni “võimalike tulemuste” teise poolega. Pavlovskil oli siiski putukaid ja lindude topiseid. Seega tulevat alustada uurimist, mis väidetavalt kõigest sellest hoolimata õnnestunud koguda teaduse õigusega on Maack ikkagi omandanud need suured kogud, mida jaoks täiesti uusi andmeid Viljui jõgikonna kohta, näiteks teateid ta on müünud või mida ta ikka veel Peterburis uurib. Selts vaidlus- kustunud vulkaani kraatrist Tˇsona jõe paremal kaldal 70 versta tas ka varasemad Maackiga sõlmitud kokkulepped, mis käsitlesid kaugusel selle suudmest. Ühtlasi korrigeeris Pavlovski “kellegi

42RGIA 733-120-415. L 172–175. 45RGIA 733-120-415. L 153, 176–176p. 43RGIA 733-120-415. L 172–175. 46Karl Friedrich Meinshausen (1819–1899) oli tuntud Saksa botaanik. 44RGIA 733-120-415. L 176–177. 47RGIA 733-120-415. L 179–179p.

2002 2003 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must

Middendorfﬁ” seisukohti, nagu oleks selles piirkonnas suhteliselt seega 5050 rubla aastas.50 1874. aastal sai Maack tõelise rii- vähe teadusele huvipakkuvaid kivistisi. Pavlovski arvates oli neid ginõuniku auastme ja kaks aastat hiljem 1400 rubla palgalisa.51 palju (samas: 26, 30). 1875. aastal arvas kindralkuberner parun Frederiks, et Maack on Ebasõbralikkust või õigemini küll halvasti varjatud vaenu- auga ära teeninud pooleaastase puhkuse kusagil sooja mere ääres, likkust Maacki vastu leiame sellest aruandest veelgi. Juttu on sinna juurde ka ametipalga vastava aja eest ning puhkusetoetuse, Amuuri näituse korraldamisest, mille kordaminekus selts teadis ja pöördus sellesisulise esildisega rahvahariduse ministri poole. endal suuri teeneid olevat. Maacki, kes korralduskomiteed juhtis, Järgnes keisri luba saata Maack pooleks aastaks välismaale sooja isegi ei mainita (samas: 42). Tõsi — teisal, kus näituseks val- mere äärde tervist parandama, säilitades tal selleks ajaks ameti- mistumisest pikemalt juttu, vilksab lõpuks ühel korral ka tema palga.52 1877. aastal ilmus lõpuks Maacki Viljui ekspeditsiooni nimi, seda lõigus, kus on juttu botaanilise osa instruktsiooni koos- kajastava raamatu esimene köide (Maack 1877). Raamat oli auto- tamisest. Veel on kirjas seltsi otsus nõuda R. Maackilt välja täie- rile tõeliseks triumﬁks, tema vastu intrigeerinud tegelastele aga lik aruanne oma ekspeditsiooni käigus kogutud kollektsioonide väga ebameeldiv üllatus. Nende süüdistustel kadus pind jalge alt. kohta. Samade kaante vahel juhib seltsi revisjonikomisjon tähe- Tundus, et igaveseks. Aga võib-olla ka mitte.53 lepanu Maacki tegemata töödele (samas: 45, 46, 48). Tänu seltsi Maacki eluloos on mitmeid üllatusi. 1877. aastal ilmus tema püüdlustele, nii vähemalt usuti, oli Maack lõplikult häbiposti pan- teenistuslehele uus ja ootamatu ametinimetus — Irkutski vang- dud ja ka teadlasena kompromiteeritud. Siin ei saanud teda enam late komitee direktor.54 Töötades Irkutski arhiivis eestlastest van- aidata isegi kõikvõimalikud mõjukad eestkostjad, kolleegid ega gide saatust kajastavate materjalidega, kohtasin ka tema nime mõttekaaslased Peterburis. Kindralkuberner Sinelnikov resümee- ja allkirja, kuid kahjuks ei pööranud ma tollal sellele erilist ris ilmse rahuloluga: nii Viljui ekspeditsiooniga kui ka Amuu- tähelepanu — ma ei uskunud, et tegu on sellesama teaduseme- rimaa näitusega seotud tegevus on Maacki sedavõrd häbistanud, hega. Ent meenutades tema isa ameteid, kumab kusagilt siiski ka et tema Siberisse ametisse jätmine on mõeldamatu.48 Elu näitas, mingi perekonnatraditsiooni jätkamine. Just selles vanglate komi- et see oli siiski mõeldav. Tõsi, enne seda nimetas keiser Alek- tee direktori ametis sai Richard Maack 1878. aastal kõrge autasu — sander II 1873. aastal Ida-Siberi kindralkuberneriks Läänemere Stanislavi I järgu ordeni.55 1878. aasta detsembris jättis rahvaha- kallastelt pärit paruni Platon Frederiksi (1828–1888), kes oli sel- riduse minister Maacki järjekordselt “seoses ametiülesannetega” les ametis 1879. aastani. pikemalt Peterburi pidama.56 1879. aasta oli Irkutski ajaloos must

50RGIA 733-120-415. L 248p–249p. ELUSÜGIS: SAAK SAAB SALVE 51RGIA 733-120-415. L 18p. Tõelise riiginõuniku auaste vastas kindralmajori auastmele armees. Nüüd võtsid Richard Maacki asjad täiesti uue suuna. Uus Ida- 52RGIA 733-120-415. L 269–271. Siberi kindralkuberner saatis rahvahariduse ministrile kirja, mil- 53Uuemas Vene ajalookirjanduses on taas üles leitud Maacki oma- les teatas, et Richard Maack on oma pensioni küll auga välja tee- aegne halvustamine ja kritiseeritud Vene Geograaﬁa Seltsi selle eest, ninud, kuid Irkutskis ja Ida-Siberis vajatakse endiselt tema tee- et see rahastas Richard Maacki (raamatus küll “Makk”) ekspeditsiooni, neid.49 Maackile arvestati välja tema tulud: eluaegne pension 300 mille tulemuseks olnud ainult mingi konna ja mingi rohu avastamine, rubla, ametipalk 1400, lauaraha 600, korteriraha 700, sõiduraha mis saanud “Makki” nime (Kopelev 2010: 60). 1000, 15-aastase Siberis teenimise eest lisatasu 1050 rubla, kokku 54Direktor Irkutskago Popeqitelьskago o Trmah ko- miteta. 48RGIA 733-120-415. L 141p. 55RGIA 733-120-415. L 18p. 49RGIA 733-120-415. L 247. 56RGIA 733-120-415. L 302.

2004 2005 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must aasta: suur tulekahju hävitas suurema osa linnast, sh kohaliku geoloogiat, rahvastikulugu, kirjeldas pruunsöe jt maavarade leiu- muuseumi koos selle kogudega (vt ka Must 2012: 39). Samal kohti. Tal oli teeneid Lääne-Euroopa ja Siberi teadlaste vaheliste aastal kolis Irkutskist jäädavalt Peterburi kaks selle piirkonna elus kontaktide loojana. tähtsat osa etendanud meest. Üks neist oli kindralkuberner parun Laiemas ajaloolises plaanis on Richard Maacki elu ja teadustöö Platon Frederiks ja teine — tõeline riiginõunik Richard Maack. huvitavaks ja ilmekaks näiteks võimeka baltisakslasest teadlase Samal ajal suurendati Maacki pensioni 1680 rublani. Ent vaid 54- elust, kes jõudis kaugele, teenides tões ja vaimus Vene impee- aastaselt pensionile jäämisest oli asi kaugel. 1879. a septembris riumi, kelle kogu elu ja tegevus oli allutatud impeeriumi laien- määrati Maack haridusministri nõukogu liikmeks, kus ta oli ema- damise plaanidele. Ta oli andekas teadlane ja impeeriumimees, keele õpikute komitee eesistujaks lisatasuga 3000 rubla aastas.57 kelle jaoks impeeriumi ja teaduse huvid olid lahutamatud, nagu 1881. a sai ta salanõunikuks.58 1883. aasta märtsis sai Maackile see oli ka Venemaa Geograaﬁa Seltsi asutajate üldise idee ko- osaks suur au — isiklik audients juba uue keisri, Aleksander III haselt olnud. Samas oli ta baltisakslane ja luterlane, kes just juures. Pärast seda taotles ta jälle kolmekuist terviseparandus- nimelt sellisena jäi jalgu marurahvuslusest ja keisriusust toetust puhkust nii Venemaa Euroopa-osas kui ka välismaal koos raha- ammutavale, “impeeriumi ühtlustamise” poole püüdlevale vene- lise toetusega.59 1886. aastal ilmus Maacki suurteose teine köide. lastest ametnikkonna emantsipeerumispoliitikale, nende võimu- Viimane, kolmas osa ilmus juba pärast autori surma 1887. aastal. ja rikastumispüüdlustele. Ent nagu näitas Maacki elu, oli tol- Richard Maack suri 13. novembril 1886 (vkj) Peterburis. lal valitseva hapra tasakaalu tingimustes siiski võimalik töökuse, andekuse ja mõjukate sõprade toel ennast kaitsta, ellu jääda ja edukas olla. Maack oli üks nendest sadadest baltisaksa teadlastest KOKKUVÕTTEKS ja ametnikest, kelle töö ja tegevus peaks väärima sundunustusest väljatoomist ja asjalikku hindamist. Maacki teaduslikku pärandit uurinud Mati Laane ütleb, et väideta- valt kogus Maack oma ekspeditsioonidelt kokku 1160 liiki taimi. Hilisemate Lääne-Euroopa teadlaste andmetel on herbaariumides kindlaks tehtud umbes 700 liiki. Maacki ekspeditsioonidel leitud, teadusele uute puu- ja põõsaliikide näidetena on Mati Laane Kirjandus nimetanud amuuri korgipuud, amuuri toomingat, amuuri viinapuud, ussuuri pirnipuud, pärnvahtrat, ginnala vahtrat, mandˇzuuria K o p e l e v 2010 = Kopelev, Dmitrii. Na sluжbe Imperii. saart, mandˇzuuria pärna, mandˇzuuria araaliat ehk kuradipuud ja Nemcy i Rossiiskiiflot v pervoipolovine XIX veka. mandˇzuuria pähklipuud. Nüüdisajal on kõik need nii Eestis kui Sankt-Peterburg ka mujal maailmas hästi tuntud ja laialt levinud ilutaimed. Maack L a a n e , Mati 2010. Richard Maack ja tema päritolu. — Eesti Loodus, on jätnud ereda jälje teaduslukku Siberi taimestiku uurijana. Ent nr 11, lk 12–15 nagu tollased laia proﬁiliga teadlased ikka uuris ta tulemuslikult ka L a n s d e l l , Henry 1882. Through Siberia. Third edition. London: Sampson Low, Marston, Searle, and Rivington M a a c k 1859 = Maak, Riqard Karloviq. Putexestvie na 57 RGIA 733-120-415. L 20p. Mingiks võrdluseks võiks sobida Amur, soverxennoe po raspor жeni Sibirskogo otdela teadmine, et Siberis teeninud luterlike pastorite ametipalk oli samal ajal Imperatorskogo russkogo geografiqeskogo obwestva v 1855 600 rubla aastas. g. R. K. Maakom. Sankt-Peterburg 58RGIA 733-120-415. L 21p. Salanõuniku auaste tsiviilteenistuses M a a c k 1877 = Maakъ. Vilisk iokrugъ kutskoiOblasti. on 3. klassi auaste ja vastab kindralleitnandi sõjaväelisele auastmele. Sankt-Peterburg: Tipograf i hromolitograf 59RGIA. 733-120-415. L 375. A. Tranxel

2006 2007 Richard Maack — Saaremaal sirgunud Siberi-uurija Aadu Must

M a a c k 1886 = Maakъ. Vilisk iokrugъ kutskoiOblasti. Sinelnikov 1895= Sinelьnikov, NikolaiPetroviq. Za- Qastь II. Izdan e pervoe. Sankt-Peterburg: Tipograf piski. — Istoriqeskiivestnik, t. 59, }1–3; t. 60, } 4– i hromolitograf A. Tranxel 6; t. 61, } 7 M a a c k 1887 = Maakъ. Vilisk iokrugъ kutskoiOblasti. S t r u v e 1889 = Struve, B. V. Vospominani o Sibiri: 1848– Qastь III. Izdan e pervoe. Sankt-Peterburg: Tipograf 1854 gg. Sankt-Peterburg: Tipografi Tovariwestva i hromolitograf A. Tranxel “Obwestvenna polьza” M u s t , Aadu 2012. Eesti ja Siber: Jalaraua kõlin. Tartu: Tartu Ülikooli Svod . . . 1857 = Svod zakonov Rossiiskoiimperii, izdani Kirjastus, viited lk 112–118 1857 goda. Tom sedьmoi. Ustavy monetnyi, gornyi, Oglezneva,G.V. s.a. Http://library.ikz.ru/georg-steller/aus-sibirien- i o soli. Sankt-Peterburg: V Tipografii Vtorago 2013-2009/oglezneva-t.-n.-issledovatel-vostochnoi-sibiri-i Otdeleni SobstvennoiEgo Imperatorskago Veliqest- Pamjatnaja . . . 1893. Pam tna kniжka Vologodskoiguber- va Kancel rii nii na 1893 i 1894 g.g. Vologda: Tipograf Vologods- T a m m i k s a a r , Erki 1999. Maadeuurija Mikk ehk Mihkel Furman kago Gubernskago Pravlen Baeri kirjades. — Eesti Loodus, nr 50(2/3), lk 82 Pavlovski 1871= Pavlovskii, G. Estestvenno-istoriqes- T i i k , Leo 1977. Mihkel Fuhrmann ja tema osa Siberi uurimisel.— ki izyskani v Viliskom krae. Otqet Sibirskago Eesti Loodus, nr 1, lk 29–34 otdela imperatorskago Russkago Geografiqeskago Ob- T ˇsu d i n o v 1910 = Qudinov, A. N. Slovarь inostrannyh westva za 1870 god. Sostavlen pravitelem del otdela slov, voxedxih v sostav russkogo zyka. Moskva A. F. Usolьcevym. Irkutsk W e i s s , Claudia 2007. Wie Sibirien “unsere” wurde: Die Russische Pimenova 2009= Pimenova, Irina Aleksandrovna. Or- Geographische Gesellschaft und ihr Einfluss auf die Bilder und Vor- ganizaci i de telьnostь Vostoqno-Sibirskogo otdela stellungen von Sibirien im 19. Jahrhundert. Göttingen: Verlag V&R Russkogo Geografiqeskogo Obwestva (1851–1918 gg.). Unipress Dissertaci na soiskanie uqenoistepeni kandidata istoriqeskih nauk. Irkutsk Pjatidesjatiletie . . . 1886a = P tides tiletie S.-Peter- AADU MUST (sünd. 1951) on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo osa- burgskoiLarinskoigimnazii 1836–1886. Sankt-Peter- burg: Tipografi M. M. Stasleviqa, Vas. Ostr., konna (1976) ja kaitsnud samas kandidaadiväitekirja (1986). Töötanud 2 l., 7. Priloжenie III 1976. a-st TÜ õppejõuna: 1976–1987 üldajaloo kateedri vanemõpetaja, Pjatidesjatiletie . . . 1886b = P tides tiletie S.-Peter- 1987–1993 dotsent, 1993–1997 filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna burgskoiLarinskoigimnazii 1836–1886. Sankt-Peter- professori kt, alates 1997 professor, 2004–2006 ajaloo osakonna ju- burg: Tipografi M. M. Stasleviqa, Vas. Ostr., hataja. Ta on ajakirja Kleio (alates 1998 Ajalooline Ajakiri) taas- 2 l., 7. Priloжenie II asutaja (1988–2003 peatoimetaja), Akadeemilise Ajalooseltsi taas- Romanova 2005= Romanova, Olьga Sergeevna. Istori asutaja (1999–2000 esimees), Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Arhivaaride kartografirovani kutii. (XVII – naqalo XX v.) Dis- Ühingu, Arhiivinõukogu, Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu (2007– sertaci na soiskanie uqenoistepeni kandidata geo- 2009) ja Tartu Ülikooli Kirjastuse juhatuse liige; Tartu Linnavolikogu grafiqeskih nauk. Moskva liige (1989–1993, 1999–2007, 2009–2011, 2013–) ja esimees (2001– Semjonov 1896= Istori poluvekovoide telьnosti Im- 2007, 2009–2011, 2013–), Riigikogu XI (2007–2009) ja XII koosseisu peratorskago Russkago Geografiqeskago Obwestva 1845- 1895. Sostavil po poruqeni soveta Imperatorskago liige (2011–2013). Avaldanud raamatud Sindi linn ja 1. Detsembri ni- Russkago Geografiqeskago Obwestva vice-predsedatelь meline Vabrik 1833–1983 (Tallinn, 1985), Eestlaste perekonnaloo al- obwestva P. P. Semenov, pri sodeistvii deistvitelьna- likad (Tartu, 2000), Põrgu värk: ajalootuulest ja põrguluulest (Tartu, go qlena A. A. Dostoevskago. Qastь I- . Otdely I, II i 2005) ja Siber ja Eesti: Jalaraua kõlin (Tartu, 2012) ning koostanud ja III. Sankt-Peterburg toimetanud ajalooväljaandeid.

2008 2009 ANTROPOLOOGIA “ESIMESE FILOSOOFIANA”

Ernst Tugendhat Tolkinud˜ Uku Tooming

Tahaksin siinses kirjutises täpsustada ja süvendada teesi, mille püstitasin ühes varasemas artiklis: et filosoofiline antropoloogia peaks praegusel ajal hõivama metafüüsika asemel philosophia prima koha,1 et küsimus “Mis me inimestena oleme?” on kõigi teiste filosoofiliste küsimuste ja distsipliinide aluseks. See tees seab meie ette mitu küsimust. Esiteks: mis on filosoofia? Teiseks: mis on metafüüsika ja kuivõrd on seda võimalik näha eri filosoofiliste distsipliinide alusena? Kolmandaks: kas üldse vajavad eri filosoofilised distsipliinid mingit ühtset alust? Neljandaks: mis tähendab näha antropoloogiat metafüüsika asemel selle alusena? Viiendaks — ja see on kõige olulisem — kuidas mõista filosoofilist antropoloogiat ennast? Kas sellel on omakorda alusküsimus ja kuidas mõista selle meetodit? Kuidas see eristub empiirilisest antropoloogiast, niisiis etnoloogiast? Veel üheks oluliseks küsimuseks on, kuidas antropoloogiline lähenemine meie olemusele eristub ajaloolisest, kuna nagu metafüüsikagi paistab antropoloogia lähenevat inimeseks olemisele ajatult ja mitteaja- looliselt vaatekohalt. Tuleb ka küsida: mis mõttes on antropoloo-

Anthropologie als “Erste Philosophie”. — Deutsche Zeitschrift für Philosophie, Bd. 55(1), 2007, S. 5–16. c 2007 De Gruyter Avaldame kirjastuse De Gruyter loal. VLADISLAV STANISEVSKIˇ (1973) 1Võrdle selle ideega ka H. Fahrenbachi publikatsioone filosoofilise antropoloogia teemal, ennekõike tema artiklit Fahrenbach 2000.

2011 Antropoloogia “esimese filosoofiana” Ernst Tugendhat gia mitteajalooline ja mis mõttes mitte? Kas on olemas erinevaid netusteoreetiline “Mida mul on võimalik teada?”, eetiline “Mida võimalusi ajaloolisuse mõistmiseks? ma pean tegema?” ja religioosne “Mida ma võin loota?”, viitavad Ma alustan küsimusest, kas filosoofilised distsipliinid üldse kõik antropoloogiale, küsimusele “Mis on inimene?”. See kirja- peavad olema seotud ühtse küsimusega. Mida arvata mõttest, et koht sisaldab samal ajal ka olulist viidet antropoloogia meetodile. metafüüsika on kõigi filosoofiliste distsipliinide aluseks? Praegu Kuidas mõista seda, et Kant esitab kolm küsimust subjektiivsel räägitakse ja on juba tükk aega räägitud metafüüsika lõpust. Alati kujul, esimeses isikus, ning neljanda, esimesele kolmele aluseks ei ole aga selge, mida selle sõnaga silmas peetakse. Juba Aristo- oleva küsimuse, objektiivsel kujul? Ma arvan, et mõlemat aspekti, teles, kes veel seda sõna ei kasutanud, vaid rääkis “esimesest subjektiivset ja objektiivset, tuleb vaadata koos. Kant oleks kind- filosoofiast”, kõhkles kahe ettekujutuse vahel, kas pidada esi- lasti nõustunud sellega, et me ei väljendaks subjektiivset aspekti mese filosoofia all ühelt poolt silmas küsimust olemise järele, “mina” vormis, nagu tema seda tegi, vaid “meie” vormis. Esimese ontoloogiat, või teiselt poolt küsimust meelteülese ja jumaliku isiku kasutus polnud iseloomulik pelgalt Kantile, vaid ka palju- järele, teoloogiat. Ukskõik¨ kummal viisil aga seda mõista, selline dele temaaegsetele filosoofilistele tekstidele, ning isegi distsiplii- metafüüsikakäsitus ei sisalda tegelikult mingit ühendavat vaate- nides, mis polnud otseselt antropoloogilised, näiteks teoteoorias punkti, et mingit filosoofiliste distsipliinide ühtsust välja saaks ja eetikas, oli “meie” vorm tavaline. Seega eristub antropoloogia tuua. Aristoteleselt säärast ühendavat vaatepunkti igal juhul ei põhimõtteliselt analoogsetest küsimustest, mis puudutaksid teisi leia, pigem tõmbas ta terava eraldusjoone praktilise ja teoreetilise liike, nagu võiks olemas olla näiteks hipoloogia või küsimus pri- filosoofia vahele, ning tegu on eristusega, mida on, ehkki teises maatide olemise kohta. Ainult antropoloogias küsitakse, kuidas tähenduses, võimalik taas leida Kantilt ning mis on tänapäevalgi inimene mõistab ennast ja oma maailma. Teiste liikide puhul tun- tavaline, kus eristatakse kaht küsimust, millest üks käib selle dub meile kummaline rääkida enesemõistmisest mingil viisil, ning kohta, mis on, ja teine selle kohta, mis peaks olema. isegi kui me siinkohal midagi ette kujutada võimegi, ei ole meil Aga nii jutt sellest, mis on, kui ka sellest, mis peaks olema, sellele mingit ligipääsu, me suudame teisi liike vaid väljastpoolt paistab viitavat meie mõistmisvõimele [Verstehen]. Seega võib kirjeldada. Me võime küll ka inimesi väljaspoolt kirjeldada, aga küsida (ja peamegi küsima), kuidas need kaks mõõdet meie niivõrd, kui antropoloogia on teiste filosoofiliste distsipliinide alu- mõistmisvõime juurde kuuluvad, ja kui seepeale küsitakse, mida seks, puutub asjasse ilmselgelt ainult mõistmisvõime. “meie” mõistmisvõime all on silmas peetud, on igal juhul väga loo- Ma arvan, et see antropoloogiale omane refleksiivne aspekt mulik öelda, et see seostub meie kui inimestega. Tollele meie kui tuleb paremini esile, kui kasutada “meie” vormi “mina” asemel. inimeste mõistmisvõimele me aga viitame ka ontoloogia kaudu — Kui ma kõigest enda üle mõtlen, võib seda ka autobiograafiliselt sest olemine on midagi, mille me ainult oma mõistmisvõimest mõista, nagu näiteks toimitakse psühhoanalüüsis. Ka “meie” võib leiame — ja kui näha teoloogiat vaatekohalt, mille järgi see tege- muidugi olla eksitav. Ta seab meid kohe küsimuse ette: mis on leb inimlike vajadustega, viitab ka see inimese mõistmisvõimele “meie” ulatus? Keda kõiki ma selle all silmas pean? Võib-olla ja olemisele. Ilma et peaks antropoloogiat metafüüsika vastu ära kõiki sakslasi või näiteks kõiki kristlasi või äkki kõiki neid, kes sot- kasutama, leidub ka otsene tee inimese mõistmisvõime kui loo- siaalselt või rahvuslikult mingi moel kokku kuuluvad või mingit muliku alguspunkti juurde ning see kehtib kõigi filosoofiliste dist- kindlat traditsiooni esindavad? Taas tundub selge olevat järgnev: sipliinide, nagu näiteks loogika, esteetika või teoteooria puhul. kui me mõistame “meid” nii, et see, mis on refleksiooni objek- Utlemata¨ raske tundub olevat leida filosoofilist distsipliini, mis ei tiks, on ühtlasi teiste filosoofiliste distsipliinide aluseks, saab seda viiks tagasi inimese mõistmisvõime juurde. üksnes väga laialt mõista, nimelt tähenduses “meie kui inimesed”. Kanti Loogikas on kuulus koht (WW, IX kd, 25), kus ta seletab, Just selle toob Kant välja, kui ta alusküsimust enam esime- et need, mis on tema meelest kolm filosoofia alusküsimust, tun- ses isikus ei formuleeri; ta ei ütle “Kes me oleme, kuidas me

2012 2013 Antropoloogia “esimese filosoofiana” Ernst Tugendhat end mõistame?”, vaid “Mis on inimene?”. Küsimuse objektiiv- Siit on aga leitav dünaamika, mis kordub ühistes arusaamistes, set, hõlmavamat tähendust saab väljendada ka subjektiivses vor- näiteks siis, kui me leiame end vastamisi teiste keelte ja kultuuri- mis, küsides: “Kuidas me ennast kui inimesi mõistame?”. See dega. Siin näeme midagi, mida omakorda tuleb näha spetsiifilise tähendab, et tegelikult mõistab Kant oma algseid küsimusi, mida ta antropoloogilise omadusena, nimelt et igasugune mõistmisvõime, väljendab mina-küsimustena, juba selles kõige laiemas mõeldavas küsides oma aluste järele, võib vaidlustada oma objektiivsust. tähenduses; ta mõistab küsimust “Mida me peaksime tegema?” See paistab olevat tunnusjoon, millega me peame veel tegelema algusest peale erinevana küsimusest “Mida me peaksime te- ning mis iseloomustab igasugust inimlikku tunnetust ja arusaa- gema, niivõrd kui me kuulume kunatisse, näiteks kristlikku tra- mist, pinge subjektiivse vaatekoha ja objektiivse aluse vahel; just ditsiooni?”. See aga tähendab, et Kanti järgi pole antropoloogia see sunnib meid valgustusele ja teeb vältimatuks näha kogu ene- ainult formaalne distsipliin, mis asuks n-ökõrgemal eri kultuu- semõistmist viimaks sellelt kõige laiemalt horisondilt, kuidas me ritraditsioonidest, nii nagu seda mõistis 1920. aastate filosoofi- ennast inimestena mõistame. Selles dünaamikas paistab igasu- line antropoloogia; Kanti jaoks on see traditsioonide mõistmisele gune “ma näen seda nii ja nii” viitavat “meiele” ning “meie” sellele orienteeritud küsimus. Kant mõistab ennast valgustajana: tema kõige laiemale arusaamisele meist kui inimestest. küsimuseasetus paistab kaasa toovat selle, et me ei tohiks oma Me ei kohta niisiis antropoloogiat mitte üksnes distsipliinina, mõõdupuid võtta spetsiifilisest kultuuritraditsioonist, vaid sellest, kuhu kõik teised filosoofilised distsipliinid juhatavad, vaid te- mis me oleme inimestena. Ma mainisin juba, et antropoloogia maatikana, millele viitab kogu piiratum enesemõistmine oma ise- mõiste paistab kaasa toovat ajalootu positsiooni, ning peame veel moodi vaidlustamisdünaamikas. Mõlemad perspektiivid koon- vaatama, kuivõrd kujutab see endast pelka ajaloolisuse eitamist. duvad niivõrd, kui nad seostuvad inimolu tuumaga, milleks on Võidakse aga küsida: mis siis õigustab seda hüpet kitsalt meie- mõistmisvõime. See on intersubjektiivne ala, milles me pole mõistmiselt nõnda laia meie-mõistmiseni? Kanti formuleeringuis mitte ainult teistega võrdsed (nii on lood ka teiste liikide pu- me leiame pinge subjektiivse ja objektiivse väljenduse vahel ning hul), vaid milles me võime ja peame aktiivselt otsima üheskoos seda pinget saab lahendada ühtse formuleeringu abil “Mis olen jagatud, intersubjektiivset ja objektiivset mõistmist juba kirjel- mina, mis oleme meie inimestena?”. Kui aga keegi ütleb ainult datud dünaamikas. Seda antropoloogilise valdkonna tuumala, seda või ka väljendub nii, nagu mina seda äsja tegin, et Kant mõistmisvõimet, võime eristada teistest aspektidest, mida me mõistab end just valgustajana, siis näikse see pelga teesina; ta- saame samamoodi kirjeldada väliselt oma liigile iseloomulikuna, hetakse aga teada, miks me ennast siis valgustajatena mõistma nagu me võime teha ka teiste liikide puhul, näiteks et me oleme ka- peaksime või miks peaks enesemõistmise küsimust võtma selles hejalgsed, ilma karvkatteta, kindla ajuraskusega jms, ühesõnaga kõige laiemas tähenduses: kuidas me ennast inimestena mõistame. need aspektid, mis kuuluvad nõndanimetatud füüsilisse antropo- Ma arvan, et see küsimus juhib meid punkti, kus subjektiivset ja loogiasse. Sellele antropoloogilisele tuumalale on iseloomulik, et objektiivset formuleeringut ei ole mitte ainult et võimalik näha see, mida võib nimetada objektiivseks, ei ole pelgalt konstateeri- koos (küsides “Kuidas me ennast inimestena mõistame?”), vaid tav, vaid selleni on jõutud sammhaaval. et eksisteerib ka dünaamika (varem oleks seda võib-olla kutsu- Kui aga mõista antropoloogiat distsipliinina, mille teemaks tud dialektikaks) nende kahe poole vahel. See ei olnud juhus, et on too inimolu tuumala, mõistmisvõime, ja kui võtta seda fi- üleminek “minalt” “meieni” oli nõnda hõlbus — ka see oli juba losoofilise alusdistsipliinina, kerkib küsimus, kas tal on oma- samm subjektiivselt objektiivse poole. Juba siis kui laps keelt korda mingi alusküsimus. Kui antropoloogia peab olema fi- õpib, isegi juba siis, kui ta osaleb keele-eelses kommunikatsioonis, losoofiliseks alusdistsipliiniks, peab selline alusküsimus kind- püüab ta vallata ühist mõistmist, vastanduses sellega, mida võib lasti olema identne või tihedalt seotud sellega, mida tuleb pi- kutsuda ta subjektivismideks, ta subjektiivseteks vaatekohtadeks. dada filosoofia alusküsimuseks. Oeldu¨ põhjal peaks nüüd olema

2014 2015 Antropoloogia “esimese filosoofiana” Ernst Tugendhat ilmne, et oma tuumalale taandatud antropoloogia alusküsimuseks seks aluseks mütoloogiliste vastuste puhul või esitatud eksplitsiit- peab olema: milles seisneb meie mõistmisvõime või selle ini- selt, nagu näiteks Hiinas, kus ainsaks huvitavaks küsimuseks oli mese mõistmisvõime struktuur? Oma raamatus keeleanalüütili- küsimus dao’st, ning “dao” tähendab kulgu. See hiinlaste küsimus se filosoofia kohta (Tugendhat 1994) püüdsin ma näidata, et me- on identne platoonilise Sokratese omaga: Me küsime, milline näeb tafüüsika alusküsimus, kui metafüüsikat mõista ontoloogiana — välja tee, mida mööda me oma elus peaksime käima. On ka selge, seega küsimus olemisest — viitab tegelikult tagasi küsimusele et sel alusküsimusel on kaks külge, mida ma eespool rõhutasin: “Milles seisneb inimese mõistmisvõime struktuur?”. Küsimust, et see on küsimus esimeses isikus, küsimus, mida igaüks endale mida peab nägema filosoofia alusküsimusena, ei saa aga mõista esitab, ja samas on see küsimus, mida me üksteisele vastastikku vaid suhtes sellega, mida on seni mõistetud “esimese filosoofiana”, esitame, küsimus, mis apelleerib objektiivsusele, intersubjektiivse vaid kaalul seisab siin filosoofia mõiste ise ning me tahame lähtuda põhjenduse tähenduses. Arvan, et peaksime seda koos Platoniga küsimusest, mida on omakorda võimalik näha alusküsimusena ini- nägema ühtlasi filosoofilise alusküsimusena, kuigi on vähe mõtet mese jaoks. tahta seda teesi omalt poolt põhjendada või ümber lükata, sest Platoni Riigi esimeses raamatus (352d) ütleb Sokrates vest- see sõltub sellest, kuidas me omakorda sõna “filosoofia” definee- luses Thrasymachosega: “Meil pole siin ilmselgelt tegemist mil- rime. Filosoofia defineerimisel nii, et ta lähtub sellest küsimusest, legi meelevaldsega, vaid küsimusega, kuidas me peaksime elama.” on see eelis, et vastatud on motivatsiooniline küsimus “Milleks Sõna “peaksime” ei mõista Platon spetsiifiliselt moraalses tähen- filosofeerida?”, kuna hea elu kohta käiva küsimuse aluseks olev duses; selmet küsida, kuidas me peaksime elama, kasutab Platon motivatsioon on ilmne. Kui filosoofia on selline, et ta (nagu juba mujal ka sõnastust “Kuidas on hea elada?” ning seejuures jääb Platoni puhul) nõuab küsimust mõistmisvõime struktuurist, on ka täitsa lahtiseks, kuidas seda “head” mõista. Platon usub kõigest, sellel küsimusel motivatsiooniline põhjendus. et ta tohib eeldada (ja ma arvan, et tal on õigus), et igal inimesel Meie järgmine samm peab seisnema küsimises, kas meil on on põhihuviks hästi elada (vrd Riik, 505d). See küsimus kuu- olemas juhtnöörid, mis aitaksid selgitada meie mõistmisvõime lub kokku juba eespool osutatuga, nimelt et igasuguse inimliku struktuuri. Siin tahan ma veel kord lähtuda ühest klassikalise mõistmisvõime juurde kuulub selle avatus, selle vaidlustamise teksti tsitaadist. (Säärased tsitaadid ei tohi muidugi asendada argu- võimalus. Nagu ka tänapäeval öeldakse, ei ole meie erinevalt mente.) Poliitika teises peatükis, kus selgitatakse inimühiskonna teistest liikidest “juhtme küljes kinni”: igasugune inimlik viis asju struktuuri, lähtub Aristoteles võrdlusest inimkeele ja teiste sot- mõista on selline, et seda saab kahtluse alla seada, ning sama kehtib siaalsete liikide, näiteks mesilaste primitiivsete keelte vahel. Seal- ka küsimuse kohta, kuidas elada. Niisiis, kui Platon antud kirjako- juures täheldab ta inimkeele juures spetsiifilisena seda, mida ta has ütleb, et see küsimus pole meelevaldne, on see loomulikult un- nimetab logos’eks, ja mida võib nimetada inimkeele predikatiiv- derstatement; ta peab silmas, et see on meie jaoks põhimõttelisim. seks või propositsiooniliseks struktuuriks. Kui teiste loomade Platoni jaoks oli tegelikult too küsimus hüve kohta see, mis juhtis sotsiaalsed suhted on määratud — nagu tänapäeval öeldakse — ta hüve ülemeelelise, metafüüsilise mõiste juurde. See on veen- nende instinktide või geneetilise süsteemi poolt, siis viis, kuidas vam vastus küsimusele, kuidas mõista metafüüsikat, kui Aristo- inimesed sotsiaalsetes suhetes osalevad, põhineb Aristotelese järgi telese oma. Praegu me võime öelda, et metafüüsika põhineb arusaamisel sellest, mida enese jaoks heaks peetakse, ja see toob omakorda kindlal ettekujutusel selle kohta, mille poole juhatab ühtlasi kaasa arusaamise õiglusest. Aristoteles eristab siin tunne- küsimus, kuidas on hea elada. Metafüüsika, mitte aga talle alu- test arusaamist — milleks on võimelised ka loomad — ning hüve seks olev küsimus, võib olla Platoni ja temast lähtuva filosoo- mõistmist, mis on võimalik vaid predikatiivsete lausete abil, kuna fiatraditsiooni eripära. Vastupidi, me leiame sellesama küsimuse ta eeldab otsustust, et miski on hea. Seos hüve ja seega ka hüvest kui alusküsimuse kõikidest kultuuridest, olgu see siis implitsiit- arusaamisega eeldab seega propositsioonilist keelt.

2016 7 2017 Antropoloogia “esimese ﬁlosooﬁana” Ernst Tugendhat

Ma arvan, et see mõtteidu, mis jäi Aristotelese juures pi- oskab kaalutleda. Mõistus ei ole, nagu seda on nähtud ühes osas gem kõrvaliseks, oli geniaalne ning pakub ainest edasiarenda- meie traditsioonist (nii Aristotelese kui ka Kanti puhul), omaette miseks. Võib öelda, nii nagu ma olen näidanud oma raama- võime, vaid see seisneb lihtsalt võimes küsida aluste järele, ja see tus keeleanalüütilise filosoofia kohta (vrd samas), et predikatiiv- võime on propositsioonilise keele vahetuks tulemiks. Veel tuleneb propositsiooniline keel põhineb sellel, et ta teeb nõndanimetatud sellest, nagu Aristoteles ütleb tolles Poliitika kirjakohas, et ini- singulaarterminite abil võimalikuks mittekohalolevatele sisudele mene on poliitiline loom, või nagu võidakse lisada, kultuuritradit- viitamise; seeläbi saavad kõnelemine ja mõistmine sõltumatuks siooni kuuluv loom. Propositsioonilisest keelest ja kultuurist lei- konkreetsest olukorrast, erinevalt loomade keelest. Selmet pel- dis bioloogiline evolutsioon uue muutuste ülekandemehhanismi. galt reageerida, saab kuulaja kõneleja öeldule vastata “jah” või Nagu tänapäeval sotsiobioloogias üldiselt tunnistatakse, on see “ei” või millegi vahepealsega, nagu näiteks kahtlus või küsimus, geneetilisest ülekandest võrreldamatult kiirem ning toimib loo- ning niimoodi omandab keel funktsiooni, mis ei ole sõltumatu mulikult edaspidi alusmehhanismina. pelgalt konkreetsest olukorrast, vaid ka kommunikatsioonist;2 Säärasel lähenemisel keele propositsioonilisele struktuurile ja siit tuleneb see, mida me nimetame mõtlemiseks, ning kui ini- sellel põhinevale ratsionaalsusele on see eelis, et ta on vahetult mene mõtleb, saab ta kahtluse alla seada isegi selle, mis on seotud funktsioonidega, mis on kohastunud ellujäämisele ja tee- mõtlemise objektiks. Siit tuleneb inimestele nõnda iseloomulik vad nõnda mõistetavaks, kuidas antud liik bioloogiliselt areneda nähtus, kaalutlemine [Uberlegung].¨ Kaks tegurit, mida muude võis. Võime küsida aluste järele, mis on keele propositsiooni- loomade käitumine sisaldab üksnes kombineeritult, arvamine ja lise struktuuri vahetuks tulemuseks, toob endaga kaasa uue kog- soovimine, eralduvad nüüd teineteisest kaheks keeleliseks vor- nitiivse taseme: nii instrumentaalses kui ka sotsiaalses mõtlemises miks, väiteks ja imperatiiv-optatiivseks vormiks, ning selle tule- tähendab see võime suuremat paindlikkust muutuvas keskkonnas. museks on see, et ühelt poolt on meil teoreetiline kaalutlemine, mis Peale selle tegi inimkeel võimalikuks uue ülekandemehhanismi, seostub tõesusega, ja teiselt poolt praktiline kaalutlemine, mille mis lubab teadmise akumuleerimist üle põlvkondade, ajaloolise eesmärgiks on see, mis on hea või parem. Kes kaalutleb, küsib ja kultuurilise ülekande. Kui keegi tahab võtta mingi teise keskse aluste järele, mis tema öeldut või mõeldut toetavad või sellele antropoloogilise aspekti lähtekohaks, nagu näiteks vahel paku- vastu räägivad, ning seda võimet aluste (rationes) järele pärida ja tud vabadus või eneseteadvus, siis ei saa vahetult mõista el- nende põhjal toimida nimetatakse ratsionaalsuseks. Toimimine lujäämisfunktsiooni. ei sõltu enam pelgalt sellest, mida vahetult tahetakse, vaid sellest, Kui aga alustada nii, nagu mina välja pakun, siis sugeneb mida peetakse tõeseks ja heaks või paremaks; see eeldab jällegi, küsimus, kas ja kuidas on seeläbi võimalik mõista teisi aspekte, et ollakse võimeline vahetute soovide rahuldamist edasi lükkama, mida me samamoodi inimkäitumisele iseloomulikuks peame. Lei- säärast võimet nimetatakse vastutuseks või tahtevabaduseks. dub inimese mõistmisvõime struktuure, mis paistavad olevat Oeldut¨ kokku võttes saab ütelda, et koos keele propositsiooni- lähedalt seotud keelega, näiteks ajateadvus ja inimlike afektide lise struktuuriga ilmnevad mitmed fundamentaalsed antropoloo- spetsiifiline iseloom, ent leidub teisigi, nagu näiteks muusika ja gilised struktuurid, mis on üksteisega sisemises seoses: küsimine, kujutava kunsti mõistmine, mille puhul see seos nõnda selge pole. kaalutlemine, ratsionaalsus, vastutus. Inimest on nimetatud ratsio- Võib mõelda ka sellistele nähtustele nagu ˇzestid, naeratus, naer ja naalseks loomaks, sama hästi võib teda nimetada ka loomaks, kes nutt. Ka siis, kui me hoiame end antropoloogia nõndanimetatud

2 “tuumala” piiridesse, milleks on mõistmisvõime, ei saa seda ilm- Tänapäeval leidub autoreid, kes rõhutavad inimkeele olemuslikku selgelt keelelisele mõistmisele taandada. Minu tees on kõigest, kommunikatiivsust. Kõikide loomade keeled mängivad aga kommuni- et propositsiooniline keel mängib inimese mõistmisvõimes kesk- katiivset rolli ning inimkeele eripära seisneb just selles, et ta ei ole enam pelgalt kommunikatiivne. set rolli ja et tasub järele uurida, mis inimliku enesemõistmise

2018 2019 Antropoloogia “esimese filosoofiana” Ernst Tugendhat struktuuris sellega suhestub. Ma olen aga kaugel sellest, et püstitavad eeldusi, mille tunnen ära alusetuna, nagu näiteks usk vallata inimese mõistmisvõime süstemaatilist mõistet tervikuna. jumalatesse või ainult traditsioonilisele autoriteedile tuginev mo- On märkimisväärne, kui vähe on tänapäeva filosoofias selle raal, võivad need küll suurendada minu teadmisi inimese kohta küsimusega tegeldud. kolmandas ja võib-olla teises isikus, heidetakse aga kõrvale, kui Tahaksin nüüd rääkida filosoofilise ja empiirilise antropoloo- küsimuse all on minu ja meie enesemõistmise laiendamine esime- gia vahekorrast, enne kui asun käsitlema juba korduvalt puuduta- ses isikus. tud antropoloogilise käsitluse mitteajaloolist aspekti. Empiirilise Kuna filosoofiline antropoloogia pole aprioorse iseloomuga, antropoloogia all pean ma silmas seda, mida inglise keeles ni- vaid olemuslikult refleksiivne, otsib ta juhatust etnoloogialt; kuna metatakse cultural anthropology’ks. Sellele vastukaaluks võib ta aga peab kinni hoidma oma refleksiivsest iseloomust, võtab filosoofiliseks antropoloogiaks nimetada seda, mis on loomuli- ta omaks kolmanda isiku vaatekohalt toimivate antropoloogide kult samuti empiiriline, aga see ei toimu mitte kolmandas isikus, jaoks hämmastava inimlike struktuuride jaotuse nendeks, mis saa- mingite kultuuride kirjeldamisest lähtudes, vaid alustab esimese vad meie jaoks olla veel olulised, ning nendeks, mis seda enam isiku mitmuses järelemõtlemisest oma olemise ja mõistmise struk- pole. “Meie” väljendis “meie jaoks” ei tähista meie traditsiooni, tuuride üle, ja sedavõrd, kui teisi kultuure tundma õpitakse, toi- vaid meid kui ratsionaalseid reflekteerijaid, kes oma traditsiooni mub ka see ikkagi esimeses või teises isikus. See tähendab, et niisama kriitiliselt vaatlevad kui võõraid kultuure. Tegu ei ole kul- inimene laiendab oma silmapiiri. Cultural anthropology, s.t et- tuuridevahelise vastasseisuga, vaid vastasseisuga end ratsionaal- noloogia alustab mingis mõttes teisest otsast, aga see, et ta es- selt mõistvate refleksiivsete antropoloogide ja nii oma kultuuri kui majoones kirjakeele-eelsete kogukondadega tegeleb, on filosoo- ka võõraste kultuuride vahel. filisele antropoloogiale vastupidine ühekülgsus, mis tänapäeval See problemaatika intensiivistub, kui filosoofiline antropoloo- ilmselt väheneb. Oigupoolest˜ saab erinevust filosoofilise ja em- gia ei tegele enam struktuuridega, vaid pöördub lähteküsimuse piirilise antropoloogia vahel kirjeldada nii, et neil on alati erinev poole, milleks oli sokraatiline küsimus, mida teha või kuidas olla, rõhuasetus, kuigi nad peavad teineteisega koordineeruma, kui nad nii et see meie kui inimeste jaoks hea on. Tegu on küsimusega, ennast õigesti mõistavad. Filosoofilise antropoloogia rõhuasetust millel loomulikult on tähendus vaid esimese isiku ainsuses ja mit- iseloomustab see, et ta teostub esimeses isikus ning lähtub ref- muses, ning mis eksisteerib seetõttu empiiriliste antropoloogide leksioonist üldiste struktuuride üle. Sellest, et seal lähtutakse jaoks vaid küsimusena, mida esitavad tema uuritavad kultuurid. iseendast, tuleneb ühekülgsus, mistõttu tuleb ennast harida lasta Seda küsimust on võimalik vältida, seni kui seletada, et antro- empiirilise antropoloogia laiahaardelisemate teadmiste poolt, aga poloogia tegeleb struktuuridega. Mida kutsuda antropoloogiaks, isegi kui tähelepanu juhitakse senitundmatutele struktuuriaspek- on muidugi kokkuvõttes definitsiooni küsimus. Ma aga arvan, et tidele, ei taheta neid samas kirjeldada pelgalt kolmandas isikus, selle küsimuse ees, kuidas on hea elada, me seisame igal juhul, vaid nähakse neid teises isikus, seega kujuteldavas dialoogis, kus ning ta kõnetab meid tänapäeval, täpselt nagu kunagi Sokratest nähakse teiste kultuuride struktuure potentsiaalselt enda omana. ja siis Kanti, viisil, nagu ta on ainult siis tähendusega, kui me Sellest tuleneb too alguses kirjeldatud dünaamika oma subjek- esitame seda endile kui inimestele ja mitte kui mingisse kind- tiivse vaatekoha ning hõlmavas intersubjektiivsuses seisneva ob- lasse traditsiooni kuuluvatele isikutele, ja seda põhjusel, et pel- jektiivsuse vahel. Teiste kultuuride eluviisi nähakse võimaliku gast tõsiasjast, et me sellesse ja sellesse traditsiooni kuulume, ei enda omana. See tähendab, et võõrad kultuurid nagu enda tra- piisa põhjendamaks, kuidas on hea elada. Apelleerimisel inime- ditsioongi allutatakse ratsionaalsele kriitikale: kujuteldav dialoog seksolemisele ja seeläbi antropoloogilisele oli nii Kreeka kui ka on ratsionaalne, mitte pelk vestlus, nagu Gadamer seda ette kuju- uusaegses valgustuses just see tähendus, et me viime küsimuse, tas, ja see tähendab, et kui võõrad kultuurid (või meie enda oma) kuidas on hea elada, pelkadest traditsioonilistest ja seeläbi autori-

2020 2021 Antropoloogia “esimese filosoofiana” Ernst Tugendhat taarsetest õigustustest tagasi meie endani, see tähendab meie kui Mulle tundub, et tänapäeval ei olda üldiselt õiges suhtes ajaloo- inimesteni. lisega. Loomulikult me elame alati kindlas ajaloolises olukorras Loomulikult pole enam piisav näha antropoloogiat vastan- ning peame sellega tegelema, kuid mõõdupuud, mille järgi me duses metafüüsikaga. Metafüüsika oli nimelt esimene mõiste, toimime, ei ole sellega põhjendatavad. On mõistusevastane tahta mille Platon visandas selleks, et oleks võimalik vabaneda tra- põhjendada traditsiooniga seda, et miski hea on, nagu on sama- ditsioonide poole vaatamisest praktilisele alusküsimusele vasta- moodi mõistusevastane tahta seda põhjendada sellega, et selleks misel. Antropoloogiliselt esimeses isikus reflekteerivale isikule on aeg küps. Mida praegu heaks peetakse ning mida varem heaks ei ole seega kaalukaimaks vastaseks metafüüsika, vaid orientee- peeti, on pelgad faktid; ning nüüd kerkib küsimus, kas see on hea, rumine traditsioonile ning ajalooliselt etteantule. Siinkohal on va- mille juurde ajaindeks ei kuulu. hest mõttekas silmas pidada, mis määral varasemad ühiskonnad See oli küsimus, mille eest leidsid end antropoloogilised suhtusid küsimusse, kuidas peaks elama, autoriteedile ja minevi- valgustajad, nagu Sokrates ja Kant, ja siit on lihtne jõuda kule suunatult: mõtelgem keskajale või islamile või Vana-Hiinale, selleni, et kui too küsimus pole traditsiooniga seotud, pole rääkimata kirjakeele-eelsetest kultuuridest. See on ise antropoloo- isegi metafüüsiline, tuleb sellele vastamiseks tugineda millelegi giline asjaolu, s.t on võimalik uurida, miks inimeste elus erinevalt ülemeelelisele. Seda tegi veel Kant, kui ta arvas, et inimese teistest loomadest pole vastus küsimusele “kuidas” geneetiliselt mõistusvõimel on ülemeeleline tuum, mis meile ütleb, kuidas ette määratud, vaid on tingitud alustest, ja miks neid aluseid, mille peaks käituma. Kant arvas niisiis, et antropoloogilise struk- põhjal õigesti elada, on otsitud esiisadelt, traditsioonilt ning vii- tuurimomendi üle reflekteerimine võib viia vahetult vastuseni maks jumalikult ilmutuselt; ent selle asjaoluga me saame suhes- küsimusele hüve kohta. Kant ei olnud seega lihtsalt metafüüsik, tuda vaid kolmandas isikus. Me võime mõista, miks üldiselt nii oli, esmalt oli ta antropoloog, kuid ta uskus, et antropoloogia juhib aga me võime ka endale selgeks teha, et meie jaoks nii enam olla meid inimolemise ülemeelelise tuumani. Kui pidada sellist eel- ei saa, sest kuigi inimolu pole mõeldav väljaspool traditsioone, dust ülemeelelise tuuma kohta alusetuks ning sellist moraali tule- pole see, et miski on traditsiooniliselt nii- või naamoodi olnud, tamist võimatuks, siis tuleb näha teisiti seda viisi, kuidas mõista alus seda õigeks pidada. On kerge selgeks teha, et nii traditsioo- küsimust heast elust seoses inimelu struktuuriga. Kuigi ma ei tea nile kui ka religioonile toetuvas põhjenduses on midagi absurd- siin jällegi süstemaatiliselt rahuldavat vastust, usun, et igal juhul set. Kui keegi ütleb, et selline-ja-selline elu on hea sellepärast, on tarvilikud kaks sammu. et nii elasid esiisad, siis kerkib kohe küsimus: ja miks arvasid Esimene neist seisneb selles, et tuleb jätta kõrvale idee ka- esiisad, et nõnda elamine hea on? Või kui keegi ütleb, et pean tegoorilisest imperatiivist, see tähendab, absoluutsest, mittehüpo- nii-ja-niimoodi elama, kuna jumal tahab seda, seisame küsimuse teetilisest kohustusest. Pean sellega silmas, et on võimalik selgeks ees: kas see on hea sellepärast, et jumal seda tahab, või tahab teha, et säärasel tingimatul imperatiivil esiteks pole tähendust ja jumal seda sellepärast, et see on hea, nii et alati jõuame tagasi teiseks saab seda seletada vaid derivaadina religioossest kujut- küsimuseni, miks see on hea. Tegelikult me jõuame alles siin lusest jumala käsu kohta. Kui aga pole absoluutset imperatiivi, ei kohani, kus saame mõista, miks on spetsiifiliselt antropoloogiline saa küsimust heast elust mõista küsimusena käsust, vaid kõigest refleksioon vältimatu. Et ajaloolised või religioossed põhjendused küsimusena nõuandest. Küsimus ei saa taotleda midagi praktili- pole rahuldavad, tuleb meil pöörduda antropoloogia poole. Ini- selt paratamatut, vaid seostub üksnes võimalikkusega ja selle jaoks mese mõistmisvõimega tegelemine ei ole pelgalt filosoofiasisene heade aluste leidmisega. vajadus, nii nagu artikli alguses võis mulje jääda, vaid selle tulem, Teine samm seisneb selles, et on vaja eristada praktilise et hüve põhjendamine traditsiooniga on ebapiisav. küsimuse sees kitsamat ja laiemat valdkonda. Esimene neist on moraalivaldkond, mida iseloomustab see, et ta seisneb vastasti-

2022 2023 Antropoloogia “esimese filosoofiana” Ernst Tugendhat kustes nõudmistes ning seetõttu teatud viisi paratamatuses, mis olen ma seda enda jaoks läbi mänginud, ja sellest on ehk mi- on ometi hüpoteetiline. Näha ennast moraalikogukonna liikmena, dagi võimalik üldistada. Kõik spetsiifiliselt religioosne langeb mis ei põhine traditsioonil ega metafüüsikal, vaid sümmeetrilisel ära, kuna usk jumalasse implitseerib eksistentsilause, mis pole kontraktualismil,∗ on omakorda vaid võimalus, milleks on head põhjendatav ning võib olla lihtsalt tähenduseta. See vastab kõige alused. Olen sellest kirjutanud ega saa seda siin pikemalt sele- selle tagasilükkamisele, mis on ette antud ainult traditsiooni või tada. See on aga temaatika, mis surub end kõigist traditsioonidest autoriteedi kaudu. Seevastu müstika selles tähenduses, nagu sõltumatult peale meile kui inimestele, kes tahavad üksteisega mina seda sõna mõistan, on inimlik hoiak, mis ei ole mingis koos elada. Head alused sellesse kogukonda kuulumiseks, mis suhtes üleloomulikuga; ta seisneb hoidumuses [Gesammeltsein], saavad olla vaid mõistuspärased [prudentiell], tulenevad seega ref- nii et inimene on seotud ülejäänud maailmaga selle immanent- leksioonist meie antropoloogilise struktuuri üle. suses, olles samal ajal teadlik oma tähtsusetusest. Seda hoia- Praktilise hüve teine valdkond on see, mille puhul on küsimu- kut, nii nagu ma proovisin näidata oma raamatus Egotsentrili- seks vaid, millised on head alused sellele, kuidas elada hästi või sus ja müstika (Tugendhat 2003), saab mõista, kui viia ta ta- paremini, ilma vastastikuste nõudmiste tegurita, ning vastandina gasi antropoloogilise struktuurini, nii nagu see tuleneb proposit- moraalile võib seda nimetada laiemaks eetika valdkonnaks. See on sioonilisel keelel põhinevast lähenemisest, aga loomulikult vaid loomulikult vaid kunstlik terminoloogia ning toetub eetika ja mo- võimalikkuse, mitte paratamatusena. Et see pole mitte meele- raali eristusele, nagu seda praegu teisedki teevad (näiteks Haber- valdne, vaid põhjendatud hea elu võimalikkus, näeme esiteks sel- mas). Algselt oli muidugi “moraal” lihtsalt ladinakeelne väljend lest, et seda kogetakse teistest paremana (selles “tuntakse” end selle kohta, mida kreeklased “eetikaks” nimetasid. Küsimus pole paremini), ja teiseks sellest, et too võimalikkus on üleajaline, seda neis sõnades, vaid selles, et me vajame praegusel ajal mingeid saab alal hoida erinevates välistes tingimustes, ja ta on iseenesest sõnu eristuse jaoks, mida traditsioonilistes kultuurides ei pida- seotud elutervikuga. Mõlemad vaatekohad põhinevad antropoloo- nud tegema, kuna neis olid kõik väärtused põhjendatud autori- gilisel struktuuril, mille kaudu me end teistest liikidest eristame, teediga, nii et kogu eetika taandus moraalile, seisnes käskudes. nii kaalutletud “paremusvõrdlus” (ka siis, kui kriteeriumiks on Kui me aga traditsionalistlikud hüve põhjendused kõrvale jätame, vaid tunne) kui ka ajaülese tähtsus. kahaneb moraal, nõudmiste valdkond, mida ei saa enam mõista Selline hoiak ei ole aga veel ühetähenduslikult kirjelda- autoritaarselt ega metafüüsiliselt, vaid ainult intersubjektiivselt, tud. Müstikat on eri kultuurides erinevalt mõistetud. Selle kitsaks valdkonnaks, ja see, kuidas igaüks kujundab oma elu, järelmiks on, et ma ei saa jääda pelgalt püsima oma esialgse nõndanimetatud mõistuspärane hüve, on tema enda heade aluste müstikakujutluse juurde ja pean proovima astuda kujutelda- asi, seni kui nad talle selgust pakuvad. See on hea nõuande vasse dialoogi mitmesuguste ajalooliste kontseptsioonidega. Sel- küsimus (nõuanne on sama mis kaalutlus, ainult teises isikus). line dialoog, seoses konkreetse võimalusega vastata küsimusele “Küll sa näed,” ütleme teisele, “et sa elaksid nõnda paremini, aga hüvest, toimub sarnaselt teiste kultuuridega peetava kujutel- see on su enda otsus.” dava dialoogiga, millele ma eelnevalt viitasin seoses küsimusega Kuidas aga näevad need head alused välja? Siin pean ma kol- mõistmisvõime struktuurist. Erinevate kultuuride müstikud näitli- mandat korda tunnistama, et mul ei ole selleks üldist teooriat. kustavad seda, kuidas on võimalik müstikat (või üldisemalt väljen- Ainult religioonide ja müstika puhul, mis mind eriti huvitavad, dudes, inimelu hüvet) teisiti mõista, teiselt poolt on mul võimalik kritiseerida põhjendusi, mida nad pakuvad, ning mis esitavad tava-

∗ liselt palju tugevama nõude, kui mulle näib põhjendatud (näiteks Kontraktualism on vaade, mille järgi moraal toetub lepingule või ütlevad nad: see on ainus tõeline elu). kokkuleppele. Kitsamas tähenduses mõeldakse selle all T. Scanloni konkreetset positsiooni. Toim.

2024 2025 Antropoloogia “esimese ﬁlosooﬁana” Ernst Tugendhat

Siinjuures on hea elu kohta käiva küsimuse juures märgata tundub aga, et kui üldse esitada praktiline küsimus, nagu Sokra- kahte aspekti, mida saab üldistada: tes seda mõistis, on tal see ratsionaalne tähendus, mis igasuguse autoriteedi ja traditsiooni kaudu põhjendamise välistab, ja see viib 1. Tähendus, mis on hea elu kohta käiva küsimuse juures tun- ideeni antropoloogiast, nii nagu ma seda esitasin, nõnda et seda del ja eksemplaarsetel näidetel. Selle küsimuse juures las- ei pea nägema ainult vastanduses metafüüsikaga, vaid ka vastan- takse end määrata sellest, mida peetakse muude aktualiseeritud duses pöördumisega ajaloo poole. võimalikkuste hulgast imeteldavaks ja jäljendamisväärseks. Ses mõttes ei tohi võtta juttu põhjendamisest alati sõna-sõnalt. Küsimus hea elu kohta, mis puudutab viimseid kriteeriume, Kirjandus pole sugugi nii erinev küsimusest parima veini või parema F a h r e n b a c h , Helmut 2000. Philosophische Anthropologie — muusikapala kohta. Ethik — Gesellschaftstheorie. — R. Brunner, P. Kelbel (Hg.), Anth- 2. Sellises dialoogis tõuseb olulisena esile seos ajalooga, mis on ropologie, Ethik und Gesellschaft. Frankfurt am Main, S. 182–234 hoopis teine kui see, mille ma varem “ajaloolise” all tagasi Tugendhat,Ernst1994. Vorlesungen zur Einführung in die sprach- lükkasin: et me peame nimelt asetuma nii küsimuses heast analytische Philosophie. 2. Aufl. Frankfurt am Main: Suhrkamp elust kui ka küsimuses inimese mõistmisvõime struktuurist aja- Tugendhat,Ernst2003. Egozentrizität und Mystik: Eine anthropo- looliste vormide paljususse. Siin ei tähenda ajalugu enam seda, logische Studie. München: C. H. Beck mis seisab traditsiooniga diakroonilises seoses, vaid lihtsalt inimlike ja kultuuriliste võimaluste empiirilist paljusust. Sel- lelt vaatekohalt saavad teiste kultuuride nähtused meie jaoks sama oluliseks kui meie endi omad, ning meie endi omad ei ERNST TUGENDHAT (sünd. 1930 Brnos) on Saksa filosoof. Oppinud˜ saa meile tähtsaks seetõttu, et nad kuuluvad ühtsesse ajalisse ja Stanfordi ja Freiburgi ülikoolis, viimasest doktorikraad (1956). Habili- põhjuslikku seosesse. Ma pean oluliseks, et me paneme tähele tatsioon Tübingenis (1966). Töötanud Münsteris, Tübingenis, profes- seda ajaloost kõnelemise kahetähenduslikkust. Mis puutub sorina Heidelbergis (1966–1975), Starnbergis (1975–1980) ja Berliini ajaloolisse teadmisse põhjuslike seoste teadmise tähenduses, Vabas Ulikoolis¨ (1980–1992); seejärel emeriitprofessor. siis siin pole tegemist selle väärtuse põhjendamisega, vas- Teoseid: Der Wahrheitsbegriff bei Husserl und Heidegger (1967); tupidi: me näitame selle suhtelisust pelgalt ajaloolisena, see Vorlesungen zur Einführung in die sprachanalytische Philosophie (1975); Selbstbewußtsein und Selbstbestimmung (1979); Probleme der Ethik tähendab, põhjuslikult tingituna. (1984); Philosophische Aufsätze (1992); Vorlesungen über Ethik (1993); Egozentrizität und Mystik: Eine anthropologische Studie (2003) ja Anth- Kui mult keegi küsiks, miks ma arvan, et ennast on selles ku- ropologie statt Metaphysik (2007). juteldavas dialoogis vaja mõista ratsionaalsena, ning miks ma nõnda kiirelt lükkan tagasi kultuurilised võimalused, mis mulle põhjendamatuid eeldusi kaasa toovad ning mida ma näen vaid kolmandas isikus, siis ma ei tea, kas sellele küsimusele on midagi rohkemat võimalik vastata kui seda, mida Aristoteles arvas nende kohta, kes küsisid põhjendust vasturääkivusseadusele: et selles küsimuses eeldavad nad seda, milles ise kahtlevad. Umberpöördult¨ ei saa ma muidugi kellelegi teisele peale suruda küsimust põhjendamise kohta. Keegi ei ole sunnitud sellesse dialoogi astuma. Ma ei tea, mida selline “sund” tähendaks. Mulle

2026 2027 TÕSILOOD 1914 Valik anekdoote

Guillaume Apollinaire Tolkinud˜ Andres Raudsepp

1. jaanuar RÕIVASTUSE UUENDAJAD Tuleb minna kas neljapäeval või reedel Bullier’ tantsusaali vaatama maalikunstnikke hr ja pr Robert Delaunay’d, kes seal praegu kostüümireformi teevad. Simultaanne orﬁsm1 on tootnud rõivauudiseid, mida ei tohi

Tõlgitud teosest Guillaume Apollinaire. Anecdotiques (Paris: Gallimard, 1955). Vt originaalteksti ka: gallica.bnf.fr/ark:/12148/ cb34427363f/date1914. Saatesõna anekdootlikele lugudele leidub Akadeemia 2011. aasta 10. numbris (lk 1857–1858). 11912. aastal hakkas Apollinaire eristama teaduslikku kubismi ja or- filist kubismi, milles peitub ka viide tema luuletusele “Orpheus” (1908). Orfiline kubism sai alguse analüütilisest kubismist. Peamisteks ra- kendajateks visuaalsetes kunstides olid Robert ja Sonia Delaunay, kes kuulusid ka simultanismiks kutsustud kunstivoolu. Põhineb (simul- taanse ehk üheaegse) värvikontrasti kasutamisel maali- ja tekstiilikuns- tis, rõivamoes ning dekoratsioonide loomisel. Esimesed simultaan- sed kleidid ilmusid samal ajal Sonia Delaunay kuulsa pildimaterjaliga Blaise Cendrars’i luuleraamatusse Siberi ekspressi ja väikese Jehanne de France’i proosa (1913), mida samuti nimetatakse simultaanseks raa- matuks. Simultanismi kui termini esmakasutaja au nõudlesid paljud kunstnikud, näiteks luules Tristan Tzara, Henri-Martin Barzun ja Guil- VLADISLAV STANISEVSKIˇ (1973) laume Apollinaire. Simultanismi ja orfismi võib pidada sünonüümideks. Siin ja edaspidi tõlkija märkused.

2029 Tõsilood Guillaume Apollinaire

ära põlata. Nendest uudisasjadest saanuks Carlyle huvitava kust nad ilma halvakspanuta silmitsevad tantsivate meeste ja peatüki Sartor Resartus’esse.2 naiste üksluist rõivastust. Hr ja pr Delaunay on novaatorid. Nad ei tee endale tüli vanade moodide jäljendamisega, kuid soovides püsida meie 16. jaanuar ajas, ei püüa nad uuendada rõivalõikeid ning järgivad siin päevamoodi. Ent nad püüavad pääseda mõjule uudse mater• DR OTTO GROSSI KADUMINE jalikasutusega, kus koloriit on lõputult mitmekesine. Vaat niisugune on üks hr Robert Delaunay ülikond: lilla Suure jahmatusega saadi Pariisis teada kuulsa Austria psühho• kuub, beezˇ vest, neegripüksid. Või teine kostüüm: sinise loogi ja arsti dr Otto Grossi kadumisest, tema salajasest arre• kraega punane mantel, punased sokid, kahevärvilised, kollase teerimisest ja kiirest paigutamisest hullumajja. ja mustaga, jalanõud, mustad püksid, roheline kuub, taevasi• Dr Otto Gross on esimene, kes arendas ja rakendas prak• nine vest, tilluke punane lips. tikas psühhoanalüüsi looja Freudi teooriaid. Mõned dr Otto Siin on ühe pr Sonia Delaunay Tercki simultaankleidi kir• Grossi ravikuurid õnnestusid palju paremini, kui võis oodata. jeldus: lilla kostüüm, pikk lilla ja roheline vöö ja jaki all pihik, Ta oli ka üks esimesi, kes kaitses Otto Weiningeri, kellest ta mida elavad värvid koos õrnade või luitunud värvidega jaga• kirjutas rohkeid vaidlusi tekitanud brosüüri.ˇ Ühtlasi aval• vad vöönditeks, kus läbisegi on vanaroosa, kärts apelsinipu• das ta palju sugestiivseid artikleid hariduse, poliitika, kunsti, nane, Nattier’ sinine,3 sarlakpunane jne, ilmudes erinevatel alateadliku loomingu jt küsimuste kohta. Need kirjutised materjalidel, nagu drapp, taft, tüll, parh, ja kus kokku on põhinesid alati psühhoanalüüsil või isiksuse teadvustamata pandud muaree ja paks matt siid. liigutustel. Niisugune mitmekesisus, mis lisab elegantsile fantaasiat, Ta oli asunud Berliini, et võtta kokku kümne tööaasta tu• ei ole jäänud tähelepanuta. lemused, mida ta kavatses avaldada teoses pealkirjaga Uus Ja kui te Bullier’sse minnes neid kohe ei märka, siis teadke, eetika, kui ta arreteerisid ühe Austria eraagentuuri nuhid, et rõivastuse uuendajad hoiavad enamasti orkestri lähedale, kellelt, nagu räägitakse, oli abi palunud tema isa. Käsikirjad võeti ära. Ei osata arvatagi, kuhu ta viidi. 2Sartor Resartus — Thomas Carlyle’i romaan, mille avaldamis- Teatakse vaid, et kuni Austria piirini, kus tema jäljed kao• lugu algas 1831. aastal ajakirjades, kuid raamatuna ilmus esimest korda vad, hoiti teda kinni kaubavagunis. Niisugused erakordsed 1836. aastal Bostonis ja alles 1838. aastal Londonis. Romaani peal- tõsiasjad tõstsid jalule avaliku arvamuse Saksa• ja isegi Prant• kiri võiks ladina keelest tõlgituna olla Juurdelõigatud rätsep. Tegemist susmaal, kus kadunul oli hulgaliselt sõpru. on kommentaaridega väljamõeldud Saksa filosoofi Diogenes Teufels- Isa on Grazi ülikooli kuulus kriminoloog ja kohtu•uurijate• drökhi (Jumalasünnitatud Kuradisitt) elule ja mõtetele. Teufelsdrökhi le mõeldud, niisamuti psühhoanalüüsil põhineva, käesoleval rõivafilosoofiast saab lugeja teada tema teosest Rõivastus: Tekkimine ja mõju, mis on seega romaan romaanis. Selgub, et ühiskond rajaneb ajal Austria, Saksamaa, Inglismaa ja Põhjamaade juriidili• rõivastusel ja rõivastus on ajaloos muutuv fenomen. Carlyle’i teos paro- ses rutiinis revolutsiooni tegeva käsiraamatu autor professor deerib Hegeli filosoofiat ja saksa idealismi. Romaanis on läbisegi faktid Hans Gross ise. ja väljamõeldised, leidub satiiri ja eneseirooniat; seda teost peetakse Kogu afääri põhjuseks peetakse neuropaatia komplitsee• kuuluvaks Laurence Sterne’i Tristram Shandy traditsiooni. ritud pärimise küsimust. See aga ei õigusta salajast arre• 3Meresinise ja kuningliku sinise vahepealne; saanud nime Prantsuse teerimist, mis katkestas ülemaailmselt tunnustatud teadlase maalikunstniku Jean-Marc Nattier’ (1685–1766) järgi, kes seda tooni tähtsa ja kannatamatult oodatava töö. palju kasutas.

2030 2031 Tõsilood Guillaume Apollinaire

Mõned vaatajad arvasid The´atreˆ de l’Œuvre’is etendatud FRITEERITULT, lamedateks lõikudeks lõigatuna, asendab ba• Läänemaise veiderdaja kohta, et poja sooritatud isatapuga nii taat hästi kartulit. ohjeldamatu naljaviskamine on ebamoraalne. Ehk arvavad Keedetuna ja pudruks tehtuna saab neist suurepäraseid keedu• nad sama kahetsusväärseks isade ründed poegade vastu, nagu seid. need on Fragsoni koomiline afäär Pariisis ja dr Grossi juhtum Lõpuks, mu daamid, teie, kellele meeldivad täidisega küpsised, Berliinis. teie võite kindlad olla, et enamik neist on tehtud vaid bataadipüreega, mis asendab täiuslikult KASTANIPÜREED... 1. mai Selle prospekti stiil on elliptiline, kuid isuäratav. Brillat• Savarin ei oleks ehk seda heaks kiitnud, kuid Grimod BATAAT de La Reyniere` oleks kirjutise pähe õppinud.

Juba mitu aastat nähakse vaeva uute aed• ja puuviljade ka• LIIGUTAV KIRI sutusele võtmisega Pariisis, kuna maapirn, pihlakamarjad ja Hiina artisokidˇ olid peaaegu täielikult kadunud. Nüüd käib Üks arst edastas mulle liigutava kirja, millele ta ei saa• suur apteegitilli, Hiina artisokiˇ jm söömine ja neid tarbitakse nud vastata, ehkki ta oli seda palju aastaid süüme• ja kui uusi aedvilju, ning banaani, greipfruuti ja litsiˇ tarbitakse psühholoogiaalase dokumendina hoolikalt hoidnud ja kordu• kui uusi puuvilju. valt lugenud. Et avalikkust nende uudisasjadega harjutada, võtsid kaup• mehed pähe neid vilju ülistada reklaamitrükistes, mis kuulu• Pariis, 23. jaanuaril 1905 vad tänapäeva rahvaliku kunsti kõige eriskummalisema too• dangu hulka. Härra doktor, taotlen teie heatahtlikkuselt mõne hetke tähelepanu. Alljärgnev tekst pärineb ühest käesoleval aastal laialt le• vitatud prospektist, mis peab harjutama pariislasi bataati Olen 35•aastane apteeker, kümme aastat tagasi nakatusin sugu• haigusesse, seaduse silmis olen vallaline ja seetõttu soovin abielluda. sööma. Otsin naist, kes on suguhaige nagu minagi. BATAAT Niisugune võib leiduda leskede, lahutatute, aga ka korralikust perekonnast pärit neidude hulgas. Ja selline lastetu abielu oleks MAGUSKARTUL pärineb Indiast ning seda kasvatatakse edukalt kõige lihtsam lahendus. Põhja•Aafrikas. Maguskartul, mis toidab Pariisi turgu, tuleb Alziiriˇ Ent kui see ei ole võimalik, siis kosiksin ma ükskõik missuguse provintsist. teise naise, kellel on mingi nähtamatu füüsiline puue, mis niisamuti Õnnetuseks ei ole see juurvili küllaldaselt levinud ja kui BRILLAT• ei ole lubanud tal abielluda. SAVARIN oleks maguskartulit tundnud, oleks ta kindlasti soovita• Soovin, et ta mängiks mingit muusikainstrumenti, oleks umbes nud kasutada seda oma talleraguu valmistamisel, mis kartulitele 30 aastat vana ja mõningase varandusega. lisatuna muudab need maitsvamaks. Kui te, härra doktor, teate kedagi, keda see kiri võiks huvitada, Maguskartuleid võib küpsetada tervena praeahjus, kandes hoolt siis oleksin teile lõputult tänulik, kui te selle sisu temale teatavaks selle eest, et neid kooritaks alles serveerimisel. teeksite. Rasvapirukatena naudivad maguskartulit kõige nõudlikumad Eesmärk on austusväärne, mistõttu ma võtangi vabaduse teilt maiasmokad ja nõnda on maguskartul oivaline vahepala. abi paluda.

2032 8 2033 Tõsilood Guillaume Apollinaire

Teid ette tänades lugege ühe Bostoni linna tuntuima vääriskivide hindamise eksperdi palun teid vastu võtta, härra doktor, minu kõige sügavam lugu• kapten Walter I. Randi tähelepanuväärset lugu. pidamine Kapten Walter I. Rand sündis 7. augustil 1854 farmis nelja miili kaugusel Portsmouthist, N. H. XX. Pariis, 23. jaanuaril 1905 Kapten Rand põlvneb otseselt Franc¸ois Randist, kelle kapten John Mason saatis Ameerikas 1631. aastal kompanii koosseisus Alates sellest kuupäevast ühe kuu jooksul kirjutada aadressil: Piscataqua jõe naabruses asuvat piirkonda alistama. Ta asus Ports• Härra LATOUR mouthi, N. H., ning talle anti maad linna selles osas, mida nüüd Letter•Box tuntakse Rye nime all. Franc¸ois’ tapsid indiaanlsed 29. septembril 6, rue de Seze,` Paris 1691. aastal. Tema naise olid nad tapnud pisut varem, kui naine Palun edastada oma ametivendadele. veskile läks. Ta oli veel noor, kui kapten Randi vanemad kolisid farmist linna, Kiri ei olnud kirjutatud käsitsi, vaid masinal trükitud. et lapsed saaksid parema hariduse. Kas apteeker leidis oma unistuste kaasa? Ma ei tea. Pa• Poisieas sai ta õpetust munitsipaalkoolides ja vahetundidele raku ei tee sedavõrd ebanormaalne omakasupüüdmatus minu määratud aja veetis ta Piscataqua jõe või ookeani kaldal, püüdes südant soojaks ja mulle tundub, et selle melanhoolse tsirku• purjekast kala, käies ujumas ja tehes värskes õhus kehalisi harju• laari võinuks kirjutada Homais,4 kui ta olnuks suguhaige. tusi, mis annavad vastupidava ja tugeva kehaehituse, mis hiljem võimaldas tal palju tõkkeid ületada. Osa oma ajast veetis ta sa• damakaide kandis, et kuulata vanade meremeeste mõnikord pisut 1. juuni liialdavaid lugusid, mis äratasid temas kirgliku seiklushimu ja viisid REKLAAM ta mõttele ühel päeval maailma tähtsamaid kohti külastada. 14 aasta vanuses lasi ta ennast värvata ühele Ameerika Ühendrii• kide rannavalvelaevale kapten Hull Adamsi, pärit Quincyst (Mass.), Reklaam muutub päris kirjanduslikuks. Ma sain väikese raa• juhtimise all, ja jäi selle kapteniga kokku kuni vallandamiseni. matu, mille ülesanne on ebausu tekitamine. Tegemist on õnne• Seejärel tuli ta koju tagasi ja leidis koha vürtspoes. Kuid peagi muu• toovate kivide müügiga. Kaupmees, taibukas inimene, lasi tus elu maismaal talle liiga üheülbaliseks ning seikluse• ja reisiiha ostjate huvi äratamiseks kataloogis hinnakirja ette paigutada oli nii suur, et ta jättis töökoha, läks New Yorki ja asus laevale, mis jutustuse oma elust, mis on nagu väike romaan. Tegemist suundus Parasse´ Lõuna•Ameerikas. Järgnenud kümme aastat rei• on kireva ja lõbusa elulooga, mille peajooned on siin. Lausa sis ta ümber maailma, kõikjale, kuhu tuju teda viis. Kui meil oleks Robinson Crusoe peatükk! küllaldaselt ruumi, siis võiksime jutustada tema seiklustest nii maal kui merel. IMEVÄÄRNE LUGU Tulnud tagasi Bostonisse, asus ta tegelema kaubandusega vana KUIDAS BOSTONI KAUPMEES WALTER I. RAND Boylston Marketi ülaosas Washington Streetil. Sel perioodil hakkas VARANDUSE TEENIS ta huvi tundma vääriskivide vastu ning uurima geoloogiat ja minera• Kas te ihaldate õitsvat tulevikku? Kas soovite teada oma head õnne loogiat. Selle ainevaldkonna praktiliste õppetundide pika ja sügava kogu eluks, oma edu ja tulevikku rahalisest vaatepunktist? Kas te uurimise järel ja kui ta oli omandanud vääriskividega ümberkäimise soovite, et kõik läheks teil nagu lepase reega? Kui asi on nii, siis kunsti, sai temast üks tuntumaid ehtekivide eksperte. Kuid tema vana reisikihk ja merearmastus paisusid taas nii suureks, et ta müüs oma äri ning alustas 1. augustil 1889. aastal 4 Apteeker Gustave Flaubert’i romaanis Madame Bovary, väliselt ümbermaailmareisi. Ta reisis ringi Idas ning läks maale Tseiloni progressiusku ateist, kuid olemuselt omakasupüüdlik ja tundetu lurjus.

2034 2035 Tõsilood Guillaume Apollinaire saarel Indias, ise rahata, haige ja sõpradeta. Just siis, kui ta oli tule• Mitte üheski maailma osas, välja arvatud Tseilonil Indias, neid viku pärast meelt heitmas, andis üks vana indialane talle õnnetoova kive ei leidu. Neid leitakse kitsastest, miljoneid aastaid tagasi kivi. Kapten Rand naeris ja pilkas seda, kuid indialane kuulutas, vulkaanilisel väel kerkinud suursuguste kaljude lõhedest, kohta• et see muudab tema saatust, mis juhtuski kakskümmend neli tundi dest, mis on peaaegu ligipääsmatud, sest tiheda ja tapva dzungliˇ hiljem. Signaliseeriti Inglise laevast, mille reisisiht oli Colombo ja läbimiseks jätkub julgust vaid väga vähestel. Pärast kivide leidmist nii mõnigi ümberilmareisi tegev bostonlane pardal oli kapten Randi kaevandustest tahuvad ja lihvivad neid kive naised ja lapsed ning sõber. Ta juhtis neid saare sisemusse, andes nõu ehiskivide ost• siis saadetakse need müügiks Colombosse ja Point of Gauli. misel. Bostonlased teadsid, et Rand on asjatundja. Heade teenete Nende või teiste hinnaliste kivide otsingule siirdunuist tulevad eest andsid kaupmehed talle tubli vahendustasu ning ta paigutas tagasi väga vähesed. Paljud surevad kobramao hammustusse, sest raha saarel väga kasulikult. Ta ostis siis suure hulga vääriskive arstimit ei ole (ainuüksi kogu Indias sureb hinnangute järgi nende pärismaalastelt, kes leidsid neid kaevandustest ja tahusid mägedes, madude hammustusest igal aastal rohkem kui 30 000 inimest). Tei• ning nõnda omandas ta vääriskivid niisama madala hinnaga nagu sed söövad ära verejanulised kiskjad ja kõiki tabab suuremal või Colombo pärismaalastest kaupmehed. väiksemal määral kohutav dzunglipalavik,ˇ millest harva tervene• Lahkunud Tseilonilt, läks ta Pariisi ning müüs kolmekümne takse. päevaga vääriskive 12 000 frangi eest. Läinud edasi Londonisse (Ing• See lugu on kõikides üksikasjades tõsi ja tegemist on ainsa tõelise lismaa), peatus ta seal kaks nädalat ja teenis ühe silmapilguga õnnetoova kiviga, mis on kunagi Ameerikasse toodud. 40 000 franki. Praegu on kapten Rand vääriskivikaupmees ning suur kulla ja Jõudnud Bostonisse tagasi, avas ta poe Tremont Streetil vana hõbeda kui materjali kokkuostja. Evans House’i all ja hakkas erakordse eduga vääriskive müüma. Veel Tema kauplus asub XXX, kus ta on õnnelik kohates kõiki, kes kuus aastat tagasi kestis see, kui Huntington Avenue’lt Hemenway teda külastada soovivad. Eelnenud loole, mis tegelikult on kõige Streetile kolides kaotas kapten Rand oma õnnetoova kivi. Alul ei tähelepanuväärsem lugu, mida on jutustatud ühe kõikides maailma• omistanud ta sellele mitte mingisugust tähtsust, kuid ebaõnn näitas jagudes elanud bostonlase kohta, annab ta kirjaliku kinnituse. ennast peagi. Ta tegi halbu äritehinguid ning näis, et kõik lähebki halvasti. Kaotused, mida tal tuli kanda, neelasid kogutud varanduse Mina jätsin ära vaid nutika kaupmehe aadressi, et mind ei ning kolme aasta jooksul ei õnnestunud tal miski. süüdistataks ebausu levitamises. Ühel päeval, kui ta oma kaotusi kokku arvutas ja halva õnne üle juurdles, võrdles ta oma olukorda nüüd ja Indias, kui vana indialane oli talle andnud õnnetoova kivi. Ta hakkas kivi kõikjalt otsima, kuid ALBERT SAVINIO edutult, ise kivi kadumise pärast meeleheitel. Hiljem ühel päeval, kui ta otsis vanu rõivaid, et asuda tööle vasekaevuri krundil Arizonas, Üks noor muusik kutsus mind oma muusikat kuulama. Ta on leidis ta kivi reisikohvriga keldrisse ära pandud vesti taskust. hästi kasvatatud ja andekas inimene. Tema nimi on Albert Mitte keegi ei suuda ette kujutada rõõmu, mida kivi tagasisaa• Savinio ning kujutan ette, et temast me veel kuuleme. mine talle valmistas. Aga tema antud väike kontsert5 võlus ja samas üllatas Hetkest, mil ta kivi üles leidis, muutus tema saatus. Jälle tee• mind, sest ta kohtles muusikariista nii halvasti, et pärast iga nis ta raha ja kõik pöördus paremuse poole. Ka sai ta teada, et pala korjati ära pianiino tükid — oli ta ju selle purustanud —, mõned tema maalapid Arizonas on väga vaserikkad. Varem oli ta ja toodi uus, mille ta sedamaid purustas. Minu hinnangul pu• neid väärtusetuks pidanud. rustab ta kahe aastaga kõik Pariisis leiduvad klaverid, ning Kui kapten Rand mõistis, et kivil on tohutu väärtus, ja meenutas tähelepanuväärseid lugusid, mida pärismaalased olid kivi väe kohta jutustanud, varus ta endale mõned niisugused. 5Mainitud kontsert toimus 24. mail 1914 Raspail’ bulvaril majas nr 278.

2036 2037 Tõsilood Guillaume Apollinaire seejärel võib ta minna maailma ja purustada kõik klaverid ESIMENE OSA universumis. Võib tekkida suur kolikamber. Pierre Louys:¨ Johannes Teise hauale Jean Royere:` Threnos 1. juuli Henri Aime:´ Õhtuharf HR WHISTLERI JUUKSESALK TEINE OSA Gustave Kahn: Head naised Hr Joussein, Senati habemeajaja, kellel oli juhus teha soeng Henri Hertz: Jalutuskäik Jumalaga Inglise maalikunstnikule Whistlerile, kõneles mulle sellest. Andre´ Spire: Alastus Whistler, kellel toona olid valged juuksed, lasi neid värvida ning selleks, et veel nooruslikum välja näha, tahtis ta, et ei KOLMAS OSA lõigataks juuksesalku laubalt, mis pidi jäämagi valgeks. Andre´ Fontainas: Detsember Teen astronoomidele ettepaneku, et nii nagu Berenike Paul Fort: Härgade hääl Juuksed6 arvataks tähtkujude hulka ka hr Whistleri Kihar. Guillaume Apollinaire: Mirabeau silla all8 ja Marie NELJAS OSA KÕNEARHIIV Maurice de Faramond: Ester Ahasveeruse ees ´ Kõnearhiiv7 kõneles 27. mail kell 17 esimest korda. Te• Emile Verhaeren: Tuul gemist oli luuletajate enda esitatud ja arhiivis salvestatud Väljendit sümbolistlikud luuletused kohati äärmuseni laien• sümbolistlikkude luuletuste kuulamisega. dades õnnestus Jean Royere’il` luuletajaid nagu Rene´ Ghil, Sündmus leidis aset aadressil Sorbonne, V saal, Saint• Andre´ Spire, Henri Hertz ja mina ühendada näiteks Pierre ` Jacques’i trepp, 3. korrus. Kuulamisele eelnes Jean Royere’i Louysiga.¨ Tühja kah! Pidu oli läbinisti intiimne. Saalis loeng, misjärel kuulati luuletusi. Operaatorina tegutses ma märkasin selliseid isikuid nagu Henri Hertz, Andre´ Spire, Kõnearhiivi teadlasest direktor hr Ferdinand Brunot. Siin Rene´ Ghil, Maurice de Faramond, Andre´ Billy, Andre´ Arny• on selle seansi kava: velde, Barzun, Albert Mockel, pr Henriette Sauret, pr Louise Faure•Favier ja pr Stella Croissant. 6Berenike Juuksed (lad Coma Berenices) on tähtkuju põhjataevas. Pierre Louysi¨ hääl oli nii tuhm, et me vaevu kuulsime, Ta on nime saanud Egiptuse kuninga Ptolemaios III naise Berenike II mida kõneles tema aleksandriinide pikk meloodia. Royere’i` ja järgi. Henri Aime´ olid arusaadavamad. 7Tööstur Emile´ Pathéja teiste metseenide abiga asutatud Les Ar- Esimene, keda me tõeliselt kuulsime, oli Gustave Kahn. chives de la Parole oli mõeldud esimese sammuna Foneetika Instituudi Päris hästi ei mõistnud me Henri Hertzi, sest ta punastas loomise teel. Ferdinand Brunot kuulutas arhiivi avatuks 3. juunil 1911, sellesse kuulsasse habemesse, mis algab tal nina otsast, ning ˇ 1928. aastal saab arhiivist Musée de la Parole et du Geste — Kõne ja Zesti mis Andre´ Spire’i puutub, siis oli ta nagu Gustave Kahn ning Muuseum. Kõnearhiivi hindamatud varad on kättesaadavad internetis teda me mõistsime täielikult. Prantsuse Rahvusraamatukogu (BNF) digiraamatukogus: /gallica.bnf.fr. Lisagem, et äriühing PathéFrères, mille tööstur Charles Pathékoos oma venna Emile’iga´ asutas 1896. aastal, hakkas samal aastal tegelema tööstusliku helisalvestamisega. 8Luuletuse lõplik pealkiri on “Mirabeau sild”.

2038 2039 Tõsilood Guillaume Apollinaire

Seda, mida kõneles Fontainas, tabasime palju paremini kui MAALIKUNSTNIK L•D juures Pierre Louysi¨ öeldut, kuid lõpuks on mõlemal nii tuhm hääl, et nendest saime kõige vähem aru. Stseen toimub maalikunstnik L•D11 juures, kelle taiesed on Paul Fort’i luuletus jättis sügava mulje. Kahetsesime tema Rahvusgaleriis üleval. Sellel kunstnikul on hullus katta ko• puudumist. dusolevaid asju. Ta oli just visandanud pr de R•i portree. Kui proua ühel päeval ateljeed külastas, peatus ta suure katte ees, Kuulsin väga hästi oma kahte luuletust,9 kuid ma ei tea, mis näis varjavat maali, millest vaid väheke raami välja pais• kas teised kuulajad mõistsid sama hästi kui mina. tis. Tundsin veel kord üllatust, mida olin kogenud tol päeval, – Mis on selle katte varjus? küsib pr de R. — Vean kihla, mil pr Ferdinand Brunot mu kõnet salvestas. et jälle mingi sigadus. Pärast salvestamist olin lasknud mängida aparaadil oma Selle peale tõmbab maalikunstnik katte maha ning daam luuletusi ega tundnud üldse oma häält ära. avastab iseenda. Muide, oma luuletusi loon ma lauldes neid sõber Max Jacobi noodistatud rütmis, mistõttu ma pidanuks neid ka esitama lauldes nagu Rene´ Ghil, kes koos Verhaereniga olid 16. juuli seansi tõelised triumfaatorid. Rene´ Ghili peadpööritava laulu FANTOOM kohta võinuks öelda, et tuulekandled võnguvad mõnes Itaalia aias või et Aurora puudutas Memnoni kuju10 ja eriti, et tege• Pierre Souvestre’i ja Marcel Allaini Fantoomi lugemine on mist on telegraafihümniga, mida traadid ja postid piki suuri praegusel ajal väga moes paljudes kunsti• ja kirjandusring• teid aina edasi kannavad. kondades. Pärast õhumuusikat, mis nii hästi ruumis võnkus, laulis See erakordne romaan täis elu ja kujutlust, kirjutatud lo• Maurice de Faramond’i guturaalne aktsent juudi printsessi hakalt, kuid värvikalt, sai hoogu juurde kinolt ja leidis haritud saatusest Pärsia kuninga juures veelgi tuhmimalt, kuid Ver• publiku, kes kirglikult elab kaasa politseinik Juve’i, ajakirja• haereni vibreeriv hääl selges ja nooruslikus kõnes paiskus nik Fandori, Lady Belthami jt seiklustele. õhku nagu kuke rõõmus laul. Rahvalike ulme• ja seiklusromaanide lugemine on ülimalt huvitav poeetiline tegevus. Mina olen sattunud neid lu• gema juhuslikult, kuid lugenud siis põhjalikult, kaheksa, isegi kümme päeva ühtejutti. Usun, et need on isegi enam•vähem ainsad raamatud, mida ma olen korralikult lugenud, ja mul on olnud rõõm kohata suurt hulka tarku inimesi, kellel on samasugune maitse nagu minulgi. ´ 9Tegelikult salvestas Apollinaire kolm luuletust (kogumikust Suur Elemir´ Bourges, kes suure osa oma elust on pühen• Alcools): “Mirabeau sild”, “Marie” ja “Reisija” (Le Voyageur). danud kõige tõsisemate, raskemini ja vähem loetavate raa• 10Memnoni kujusid oli antiikmaailmas kaks. Teebas asunud kuju matute lugemisele, puhkab mõnikord ulmeromaani lugedes. läks rikki ja hakkas ilma muutudes vilistama. Kuju hakati kutsuma laulvaks kujuks ning ta tegi seda rohkem kui 200 aastat. Laulev Memnoni 11Võib-olla Lucien Lévy-Dhurmer, kodanikunimega Lucien Lévy kuju parandati juba antiikajal. Mainitud kujule osutavad nii Strabon kui (1865–1953), Prantsuse sümbolistlik maalikunstnik, skulptor ja keraa- ka Carlyle, kusjuures viimase väitel laulis kuju päikesetõusul. mik. Maalis palju tellimusportreesid.

2040 2041 Tõsilood Guillaume Apollinaire

Imeline Dumas•isa, luuleline Paul Feval,´ kelle ootamatud ja pettumuse ja selle muutmine kohustuslikuks karistuse ähvar• liigutavad laulud on nagu laulud, mille on meie jaoks alles dusel on kuritegu. hoidnud rikas Bretooni rahvaluule või Ameerika rahvalikud Ka Saksamaast, Taanist, Itaaliast jt on saanud nüüd ägeda 12 13 epopöad Nick Carter ja Buffalo Bill, mis mõlemad on ülis• vaktsineerimisevastase võitluse tallermaa. tuslaulud energiale, mille vastu teatud moralistid asjata üles ... Tundsin üht draamakirjanikku, kellest korraks kõneldi tõusevad, kuid milles ei ole Fevali´ jaoks saladusi seoses ühe näidendiga, mis käsitles vanadust (olen unusta• Bismarck luges Gaboriau’d, Vincent Muselli loeb William nud pealkirja).15 Tema nimi on Auguste Achaume. Ta oli suur 14 Tharpsi. rännumees ja enne temaga tutvumist kohtasin teda mitmel Fantoom on üks kujutlusele kõige enam pakkuv teos, mis korral linnades, mida külastasin... üldse olemas on. Selle kirjeldused on peaaegu alati täpsed Pariisis toppis too näitekirjanik kõigile kaua üht vaktsii• ning tulevikus muutub see meie aja argoo pärast hindamatute nivastast näidendit, kuid ükski teater ei soovinud seda vastu dokumentide kaevanduseks. võtta. Näidend oli ometi härdaks tegev ja oleks vaatajaid ülla• tanud. VÕITLUS VAKTSINEERIMISE VASTU 1. august Kas vaktsineerimine on kasulik või ohtlik? See küsimus vae• vab paljusid inimesi paljudes riikides, kuid mitte Prantsus• ADRIEN BLANDIGNERE` maal, kus minu arvates ei ole veel tehtud kampaaniat vakt• siini vastu. Viimati kõnelesin oma sõbra Toussaint Lucaga nendest kum• Seevastu Inglismaal tekitas vaktsineerimisevastane võitlus malistest kujudest, keda olime lastena Lõunas kohanud. Sel terve kirjanduse, milles on esindatud kõik zanridˇ romaanist kohtumisel ta ütleski, et korraks oli päevakorda tõusnud lorilauluni, jutlusest banketijärgse kõneni. mälestusmärgi püstitamine luuletaja Adrien Blandignere’ile,` 16 Kõige kuulsam selleteemaline Inglise teos pärineb Wal• kes elas ühes La Turbie kommuuni osas nimega Carnier, mis lace’ilt, kes on Darwini kaasaegne ja jätkaja. Töö ilmus nüüd on liidetud uue, Beausoleil’ kommuuniga. 1898. aastal ja kannab pealkirja Vaktsineerimine valmistab 15Marcel Adéma koostatud Anecdotique viitab pealkirjale Suri- jad (Les Moribonds). 16Koolivennad Ange Touissant Luca ja Apollinaire suhtlesid ka õpin- 12Nick Carter, kriminaalromaanide eradetektiiv, kes ilmub inglis- gute lõpetamise järel ning Toussaint Luca kirjutas raamatu Guillaume keelsetesse ajakirjadesse 19. sajandi lõpul. Apollinaire: Souvenirs d’un ami (Guillaume Apollinaire: Ühe sõbra 13William Frederic Cody, hüüdnimega Buffalo Bill (1846–1917). mälestused; 1920), kus mainitakse ka Adrien Blandign[i]ère’i. — Adrien Metsiku Lääne legendaarne vallutaja, piisonikütt ja teatridirektor. Asu- Blandignière’i kohta kirjutatakse Lyonis 4. mail 1902 ilmunud ajalehes tas Buffalo Bill Cody linna, mis asub Yellowstone’i rahvuspargi lähedal. Le Passe-Temps et le Parterre Pierre Bataille’ allkirja kandvas pike- Korraldas nii Ameerikas kui ka Euroopas suurejoonelisi etendusi Met- mas kirjutises “Ulmelised kandidaadid” (Candidats fantaisistes), mis oli siku Lääne vallutamisest, kuhu olid kaasatud nii loomad kui ka indiaan- pühendatud saabuvale valimisperioodile: “Marseille sai näha vältimatu lased, vallutajatest kõnelemata. Adrien Blandignière’i väljailmumist, kes on “ideaalne kandidaat, uut 14Tõenäoliselt on tegemist Georges Meirsi (1874–1962) loodud te- elujõudu andev luuletaja, kellele Prantsuse Akadeemia ja Nobeli Aka- gelaskuju William Tharpsiga, kuulsa Inglise detektiiviga. Samal autoril deemia on nõus andma auhinna Ülemaailmse Rahu Eest, nii nagu ka on ka selline tegelane nagu advokaat William Thorpe. mitmesugused piljardiakadeemiad”. ”

2042 2043 Tõsilood Guillaume Apollinaire

Ta elas kasinalt sellest, mida tõid talle sisse akrostihhonid, aegu jäljendasid edukalt Inglise uued kunstnikud ja luuletajad mida ta koostas kohvikutes. Ta riimis ka komplimente kõikide oma kvartalikirja Blast esimeses numbris. Jõmpsikakoorile ametlike sündmuste puhul ja adresseeris neid küll ministri• karjus teenijanaine midagi, mis kõlas nagu “Plandrong!”, mis• tele, küll presidendile endale. Seejärel lasi ta komplimendid peale nad vakatasid, samas kui naine pöördus Adrien Blan• trükkida ning jagas oma väiketrükiseid nendele, kes temalt dignere’i` poole, kes oli puust lobudiku pisikesele palkonile akrostihhone tellisid. ilmunud, endal ööpott käes. Naine kummardas eputavalt: Ta tituleeris ennast püsikandidaadiks Prantsuse Akadee• “Bonzuurˇ musjöö!”, seejärele lähemale astudes: “Ah, musjöö, miasse. Usun, et ta tahtis üksnes hr Renani tooli, ning alati, teie ei tea. Teate, kuskil on minu mees, kes jalga lasi.” Ja kui ta välja läks, kattis tema rinda konstellatsioon, mille moo• naine nuuksus: “O•i•i•e•e! Mina arvasin, et ta on nii tubli. dustas lõputu hulk igat sorti ja karva välismaiseid ordeneid. Ah, musjöö!”, ning seda öeldes väljendas ta ilme meelehei• Hoidsin alles mõned tema värsid, nimelt Prantsuse•Vene det, mis tähistab vaid pealispindset valu, ja seejärel eemaldus liidule pühendatud poeemid. Need olid oma kullakaalu väärt. ta kätega vehkides, samal ajal kui jõnglased, kes olid tema Kahjuks ma kaotasin need ära. juures tagasi, muudkui laulsid: “Madama Biffabrenn, ma• dama Biffabrenn!” Aga meie jäime mõtlikult vaatama, kuidas Meenub, kuidas me ühel hommikul jalutasime Toussaint iseäralik vanamees, seljas redingot ja pea katmata, aegamisi Lucaga Carnier’ räpases Piemonte linnaosas ja täpsemalt selle trepist alla tuleb ja hoiab ettevaatlikult käes suurt ööpotti, linnaosa nurgakeses, mida oli hakatud Tonkingiks kutsuma. ainsat valget asja sellel tellistega sillutatud jõledalt räpaste Tänaval piiras kari jõnglasi, poisse ja tüdrukuid, teenijan• majadega tänaval. nat Apollonie’d, kes ei olnud küll enam noor, kuid endiselt ilus, tõmmu ja kauni kehaehitusega. Jõnglastel, kes tundsid Vastas laius Vahemeri, kohati rahulik ja sinine, vee alt teda hästi ja nägid naist iga päev möödumas, tekkis komme paistmas otsekui tohutu suured saﬁirid. Merest tungis välja Apollonie’d nöökida. Naine oli tõmmu ja kasimata, seepärast Monaco kalju, massiivne ja kõrge, kandes imelisi rippuvaid nad kutsusid teda Biffabrenn, mis Piemonte keeles tähendab aedu ning tollal veel lõpuni ehitamata katedraali, mille portaal enam•vähem räpakolli. Seal oli päris väikeseid jõnglasi, kes avaneb mere poole. Püstloodsetel mäekülgedel rippusid sinna karjusid kõige kõvemini ja metskitse väledusega sääred tegid, klammerdunud, nii õisi kui vilju kandvad kaktused, metsikud kui vana teenijanna üritas neile äiata. Oli ka suuremaid. Üks granaadipuud, tiheda lehestikuga viigipuud, punaste kimpu• plika käis alles kolmeteistkümnendat, endal kätel imik. Ühed dega geraaniumid ja roosade õitega metsistunud viinapuud. olid paljajalu, teistel olid ainult jalavarjud, suurel tüdrukul Tagapool kerkisid mäed, mis jätsid vaid kitsukese riba vaba olid sukad ja nöörsaapad. Nad laulsid: “Madama Biffa• maad enda ja mere vahele, La Teteˆ de Chien, Koerapea, mis brenn, madama Biffabrenn!” Äkitselt pöördus nende solvava• päris hästi jäljendab puhkavat dogi, kuigi selle nimi tuleb se• test hüüetest ärritunud teenijanna ümber nii, et see peletas gadusest laagripealiku asukoha, milleks oli see mägi, ja sõna lastekarja eemale, ning karjus neile Cambronne’i sõna.17 Ot• can vahel, mis kohalikes murretes tähendab koera, seejärel semaid vastas koor: “Merda•rosa, merd’a ti ros’a mi.”18 Sellest La Turbie oma Augustuse torniga, Justitia mägi, kus kivi• unustamatust stseenist kasutasin hiljem mõnda elementi oma murru tõttu näivad alt vaadates olevat varemed, olgugi et Milano•manifestis “Futuristlik antitraditsioon”,19 mida hilja• jumalanna templist ei ole enam jälgegi, Ageli mägi, mis piir• konna kohal kõrgub, ja kõik teised mäed, mis poolringikuju• 17Sitt ehk pask. liste lainetena Itaaliasse kulgevad. 18Umbkaudu: “Sitt ja roos, sitt sulle, roos mulle”. Adrien Blandignere` jõudis alla, möödus meist ja tervitas 19Tol ajal suhtus Apollinaire futurismi veel poolehoiuga. armastusväärselt.

2044 2045 Tõsilood Guillaume Apollinaire

– Tervist, härrad, tegin eile topeltakrostihhoni Felix´ Faure Mõni külanimi on ka eriline. ja Nikolai I. Olen väga rahul ja loodan, et seekord antakse On olemas isegi väike küla, mida veel hiljaaegu kutsuti mulle Akadeemilised Palmioksad. Sitalinnaks ja millel nüüd lubati ennast Halvasti Nimetatud Linnaks nimetada. SULASELAAT

Selsamal päeval jutustas mulle sulaselaadast seesama Tous• saint Luca, kes on Vienne’i prefekti kabinetiülem. TEKSTIS NIMETATUD ISIKUID Armsa Prantsusmaa mõned provintsid on hardalt hoidnud Henri Aimé, Prantsuse arst ja luuletaja, 1912. aasta maist kuni sõja oma vanu kombeid ja traditsioone. puhkemiseni ajakirja La Phalange direktor. Üks neist traditsioonidest on väga omapärane ja maaelu• Paul Marie Edmond Marcel Allain (1885–1969), Prantsuse kirjanik. line. See on sulaselaat, mida juuli algul peetakse Tours’imaal, Lõi koos Pierre Souvestre’iga Fantoomi tegelaskuju. Pärast Souvestre’i Poitou’s ja Berrys. surma jätkas ning kirjutas rohkem kui 400 igat liiki rahvaromaani. Tema Omal ajal oli Chateauroux’ˆ sulaselaat üpris värvikas vaa• kirjutamisviis äratas sürrealistides huvi. Huvitus autoasjandusest, tal oli temäng. Kohal oli sadu talusulaseid, põllutöölisi ja tüdrukuid oma garaaˇz. renditaludest, kes oma mahlakates murretes juttu puhudes AndréArnyvelde (1881–1942), Prantsuse ajakirjanik, kirjutanud ro- kannatlikult aastapalgale võtmist ootasid. maani ja draamateose. Elavas keskustelus vahetasid peremehed ja teenijarah• Auguste Achaume, Prantsuse näitekirjanik. Toim. vas pakkumisi ja nõudmisi. Täheldasin ka, et teenijarahva Maurice Barrès (1862–1923), Prantsuse luuletaja, ajakirjanik ja polii- nõudmised aina kasvasid, nii palga kui ka toidu ja majutus• tikategelane. Prantsuse natsionalismi käilakuju. Prantsuse Akadeemia tingimuste poolest. liige. Mõned hinnad olid huvitavad üles märkida. Ülemkarjus Henri-Martin Barzun (1881–1973), Prantsuse luuletaja, kirjanik ja teenib 750–850 franki, naiskarjus 350–420 franki, lehmakar• kunstiteoreetik. Üks simultanismi rajajaid ja teoreetikuid. 1917. aas- jus 250–400 franki, lapskarjus 200–230 franki, keetjanaine tal lähetati diplomaadina USAsse, kuhu jäi elu lõpuni, õpetas prant- 400–500 franki, tüdruk 500 franki, käsi• ja näputöötegijad suse keelt ja kirjandust ning propageeris avangardi. Tema peateost 300–400 franki, künnisulane 800–1000 franki. L’Orphéide ou L’Universel Poème ei ole kunagi täielikult avaldatud. Barzun on nii sonoorse kunsti kui ka visuaalse luule oluline esindaja. Ütlematagi selge, et palgalisele antakse põllumajanduses 1912. aastal asutas koos Apollinaire’i ja teistega Passy kunstiklubi, mil- toit ja peavari. Ja palk läheb suures osas hoiukassasse. lest arenes Kunsti ja Tegevuse Laboratoorium. H.-M. Barzuni poeg Ta lisas: Jacques Barzun (1907–2012) oli särav ajaloolane ja ülikooliõppejõud USAs. Nägin niisugust sulaselaata veel mõnes Vivarais’ maakohas, AndréBilly (1882–1971), viljakas Prantsuse kirjamees. Apollinaire’i sealhulgas Saint•Agreve’is` (Ardeche’is).` hea tuttav. Saadan sulle neil päevil loetelu üpris veidrate perekonna• Otto Eduard Leopold von Bismarck (1815–1898), Saksa poliitik, esi- nimedega, mis hoopis vähem luuleliselt meenutavad perekon• mene Saksamaa riigikantsler, Saksamaa ühendaja. Toim. nanimesid, mida loetles meile Loti. Elémir´ Bourges (1852–1925), Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik. Suur Nõnda ma avastasin sellised nimed nagu härra Mees Bon• edu saatis tema romaani Jumalate hämarik (Le Crépuscule des Dieux; nega, härra Mees Hea naisega.

2046 2047 Tõsilood Guillaume Apollinaire

1884), mida on nimetatud wagnerlikuks romaaniks. 1900. aastast 1922 töötas Pariisi linna maksukogujana, mis tagas literaadile majandus- Goncourt’i Akadeemia liige. likult rahuliku elu. Jean Anthelme Brillat-Savarin (1755–1826), Prantsuse jurist, kes Paul Fort (1872–1960), Prantsuse sümbolistlik luuletaja ja näitekirja- saavutas suure kuulsuse raamatuga Maitse füsioloogia, mis trükiti nik. Toim. 1825. aasta lõpupoole ilma autorit nimetamata ja mille ilmumisaastaks Harry Fragson on lavanimi, tema kodanikunimi on Léon Philippe märgiti 1826. Pot (1869–1913). Laululooja ning esitaja. Kabareetäht Prantsusmaal Ferdinand-Eugène-Jean-Baptiste Brunot (1860–1938), Prantsuse kee- ja Inglismaal. Inglismaalt tõi ta Prantsusmaale ragtime’i. Tema laule leajaloolane, foneetika teerajaja, õppejõud ja omavalitsustegelane. tuntakse ka tänapäeval ja edukusest kõneleb kas või see, et ta oli Panama kanali suurim aktsionär. Vaidluse käigus lasi isa talle kuuli pähe. Pool- Thomas Carlyle (1795–1881), Soti-Britiˇ filosoof, kirjanik, esseist ja vend oma perega tahtis saada pärijaks, kuid protseduuri aegluse tõttu ajaloolane. läks vara riigile. Charles Robert Darwin (1809–1882), Inglise looduseuurija, evolut- Sigmund Freud (1856–1939), Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi siooniteooria rajaja. Toim. teooria ja meetodi rajaja. Toim. Robert Delaunay (1885–1941). Avangardistlik kunstnik, keda enne ´ Esimest maailmasõda peeti koos Picassoga kõige mõjukamateks maali- Emile Gaboriau (1832–1873), Prantsuse kirjanik ja politseiromaani isa. kunstnikuteks. Sõja järel sõbrustas sürrealistidega, kuid ei võtnud omaks Teda mõjutas Edgar Allan Poe; tema tegelane uurija Lecoq mõjutas oma- nende seisukohti. Eriti lähedaseks sai ta Tristan Tzaraga. korda Conan Doyle’i Sherlock Holmesi kuju loomisel. Gaboriau looming on andnud innustust nii Maurice Leblanc’ile kui ka Georges Si- Sonia Delaunay, sündinud Sara Iljinitˇsna Stern, ka Sarah Sophie Stern menonile. Töötas Paul Févali sekretärina. Gaboriau teoseid on tõlgitud Terk, emapoolne onu Henri Terk adopteeris ta, sealt ka perekonnanimi ka eesti keelde. Terk (Terck) (1885–1979), sündis Vene impeeriumis praegusel Ukraina territooriumil ja suri Pariisis. Mitmekülgne avangardistlik kunstnik. RenéGhil, kodanikunimega RenéFran¸cois Ghilbert (1862–1925), Bel- giast pärit luuletaja ning poeetilise keele teoreetik, tegeles instrumentat- Alexandre Dumas vanem, kodanikunimega Alexandre Dumas Davy de siooni ja teadusliku luule loomisega. la Pailleterie (1802–1870), Prantsuse romaani- ja näitekirjanik, tuntud seiklusromaanide autor. Toim. Hans Gustav Adolf Gross (1847–1915), mõjukas Austria kohtuamet- nik, kriminoloogia rajajaid. Maurice de Faramond de Montels (1862–1923), Prantsuse luuletaja Otto Hans Adolf Gross (1877–1920), kireva elulooga Austria arst, tok- ja draamakirjanik. sikomaan ja anarhist. Freudi õpilane, kelle teed ja tööd viisid hiljem Félix Fran¸cois Faure (1841–1899), Prantsusmaa president 1895. aastast õpetajast lahku. Jõudis kirjutada päris palju, uuris peamiselt inimese kuni surmani. Toim. psühhoseksuaalsust, teoreetiku ja praktikuna võitles inimese seksuaalse Louise Faure-Favier (1870–1961), Prantsuse romaanikirjanik, üks len- vabaduse eest, tal oli palju partnereid ja lapsi. Niisamuti pahandusi, nukirjanduse rajajaid, Apollinaire’i lähedane sõber. Toim. näiteks vähemalt kahe patsiendi enesetapule kaasaaitamise pärast. Ar- Paul Henry Corentin Féval (1816–1887), Prantsuse kirjanik, rohkem reteeriti anarhist Franz Jungi korteris 1913. aasta novembris isa alga- kui 200 raamatu autor. Tema loomingusse kuuluvad järjejutuna avalda- tusel ja mitte esimest korda (seevastu Carl Gustav Jung üritas tema tud rahvaromaanid. Eluajal saatnud edu poolest võis võistelda Honoré toksikomaaniat psühhoanalüüsiga ravida, kuid Gross põgenes). Tun- de Balzaci ja Alexandre Dumas’ga. nistati Austrias süüdimatuks ja paigutati psühhiaatriakliinikusse kui “vaimuhäiretega anarhist”. Haritlaskonnas tekkinud liikumine, kuhu AndréFontainas (1865–1948), Belgia luuletaja ja kriitik. Lütseumis kuulus ka Apollinaire, võitles ajakirjanduses Hans Grossi vastu ja oli tema inglise keele õpetajaks Stephane Mallarmé. Ta oli 1937. aastal väljapaistva psühholoogi vabastamise eest. Otto Gross mõjutas Ber- rajatud MallarméAkadeemia asutajaliige. Töötas Mercure de France’is liini dadaiste ja tema suure ja suuresti ka tänapäevalgi tuntud inimestest kriitikuna, ühendades Belgia ja Prantsusmaa sümboliste. Aastatel 1892–

2048 9 2049 Tõsilood Guillaume Apollinaire koosnenud tutvusringkonda kuulus näiteks Franz Kafka. Väidetavalt on Henriette Sauret-Arnyvelde (1890–1976), Prantsuse luuletaja; oli abi- Otto Gross loonud freudomarksismi alusteooriad. elus AndréArnyvelde’iga. Toim. Henri Hertz (1859–1966), Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik. Aktiivne Alberto Savinio, tegelikult Andrea Francesco Alberto de Chi- tegelane üleilmses juudiliikumises. 1928. aastal omistati talle Mallarmé rico (1891–1852), alates 1914. aastast Savinio, Itaalia kirjanik, maa- auhind kogu loomingu eest. likunstnik ja helilooja. Giorgio de Chirico vend. Pierre Wilhel Daniel Souvestre (1874–1914), Prantsuse advokaat, aja- Max Jacob (1876–1944), esinenud ka nimedega Léon David ja Mor- kirjanik ja kirjanik. Lõi 1911. aastal koos oma kirjandusliku abilise ven le Gaëlique, Prantsuse luuletaja, proosakirjanik ja maalikunstnik. Marcel Allainiga (1885–1969) maskeeritud kurjategija Fantoomi kuju. Juudina sündinud ja Drancy koonduslaagris kurnatusse surnud Max Üks esimesi autoasjanduse historiograafe. Jacobi toaseinal ilmutas Jeesus Kristus ennast 22. septembril 1909. Jacob pöördus katolitsismi ja tema ristiisaks 1915. aastal oli Pablo Ruiz AndréSpire (1868–1966), Prantsuse kirjanik ja luuletaja, sionistlik ak- Picasso. Tõlkinud katalaani keelest prantsuse keelde. Temaga käib tivist. kaasas legend, otsekui oleks tema elu liikunud kinnises tsüklis: ränk Ange Touissant Luca (1879–1932), Apollinaire’i koolivend, kellest sai alkoholism, mille harrastamiseks vajaminevat raha teenis ta muu hul- advokaat ja ametnik. gas horoskoopide kirjutamisega naisteajakirjadele; homoseksualism, ja kui miski enam ei aidanud, siis sügav katoliiklus. Ometi on tegemist Emile´ Verhaeren (1855–1916), Belgia kirjanik. tänapäevalgi Prantsusmaal hinnatud luuletajaga. Alfred Russel Wallace (1823–1913), Inglise loodusteadlane, geograaf Gustave Kahn (1859–1936), mitmekülgne Prantsuse kirjamees, tuntud ja antropoloog. Toim. peamiselt sümbolistliku luuletajana. Kasutas ka varjunimesid Cabrun, Otto Weininger (1880–1903), Austria filosoof ja kirjanik. Õppis M. H. Walter Linden, Pip ja Hixe. Harrastas vabavärssi ja oli vabavärsi psühholoogiat, filosoofiat ja keeli. Tema Sugu ja iseloom (Geschlecht teoreetik. und Charakter, 1903) on teos, mida süüdistatakse seksismis ja antisemi- Pierre Loti, kodanikunimega Louis Marie Julien Viaud (1850–1923), tismis. Prantsuse kirjanik ja mereväeohvitser. Toim. James Abbott McNeill Whistler (1834–1903), Ameerika päritolu maa- Pierre Louÿs (1870–1925), Prantsuse luuletaja ning proosakirjanik. likunstnik, graafik ja kirjanik, kolis 1855. a Prantsumaale, elas peamiselt Tuntud ka nimede all Pierre Louis, Chrysis, Peter Lewis ja Pibrac. Pariisis ja Londonis, l’art pour l’art’i suuna esindaja. Toim.

Albert Mockel (1866–1945), Belgia sümbolistlik luuletaja ja kirjanik. Tõlkija tänab Janika Pälli, Katre Talvistet ja Enriko Talvistut. Prantsuse Keele ja Prantsuskeelse Kirjanduse Kuningliku Akadeemia liige. Valloonimaa autonoomia eestvõitleja. Vincent Muselli (1879–1956), Prantsuse neoklassitsistlik luuletaja. Nikolai I (1796–1855), Venemaa keiser 1825–1855. Toim. GUILLAUME APOLLINAIRE (1880 Rooma – 1918 Pariis), tege- Ernest Renan (1823–1892), Prantsuse ajaloolane, filosoof ja orientalist. likult Wilhelm Albert Włodzimierz Apolinary de W¸a˙z-Kostrowicki, Prantsuse Akadeemia liige 1878. aastast. Toim. poola päritolu Prantsuse kirjanik, sürrealismi teerajajaid. Akadee- Alexandre Balthazar Laurent Grimod de La Reynière (1758–1838), mias on temalt Andres Raudsepa tõlkes ilmunud “Tõsilood 1911: Va- advokaat ja literaat, kes armastas müstifikatsioone ja gastronoomiat. lik anekdoote” (2011, nr 10, lk 1834–1858), “Tõsilood 1912: Valik Tema kirjatööde hulka kuulub ka seitse köidet Gurmaanide alma- anekdoote” (2012, nr 11, lk 2012–2043), “Tõsilood 1913: Valik anek- nahhi (Almanach des Gourmands; 1803–1810). doote” (2013, nr 11, lk 2004–2036) ning “Vöönd” (2012, nr 1, lk 19–24, Jean Royère (1871–1956), Prantsuse luuletaja. tlk Paul-Eerik Rummo).

2050 2051 HUMANITAAR- JA LOODUSTEADUSTE ERINEVUSE VOTMEKS˜ ON NORMATIIVSUS

Wolfgang Spohn Tolkinud˜ Bruno Molder¨

Mõistan siin artiklis humanitaarteaduste all psühholoogiat, ühis- konna-, majandus- ja poliitikateadusi, arheoloogiat, ajalugu, et- noloogiat, keeleteadust, filoloogiaid, kirjandus- ja kultuuritea- dusi ning muid valdkondi, mis on esile kerkinud nende vahele ja kõrvale. Niisiis uurivad humanitaarteadused inimvaimu indivi- duaalseid ja kollektiivseid ilmnemisviise ja tulemusi. Pärast seda kui termini “vaimuteadused” (Geisteswissenschaften) tähendus on kitsenenud, tundub termin “humanitaarteadused” (Humanwissen- schaften) kohasem. Loodusteadused seevastu hõlmavad kõiki teisi empiirilisi uurimisvaldkondi: füüsikat, astronoomiat, kee- miat, bioloogiat, geoloogiat, inseneriteadust jne. Tahaksin selles artiklis ajakohastada ning vaadata värske pilguga pikaajalist tulist küsimust, kas humanitaar- ja loodusteaduste vahel on põhimõttelist erinevust või mitte.

Normativity is the Key to the Difference Between the Human and the Natural Sciences. — Dennis Dieks, Wenceslao J. Gonzalez, Stephan Hartmann, Thomas Uebel, Marcel Weber (eds.). Expla- nation, Prediction, and Conﬁrmation . (The Philosophy of Science in a European Perspective; Vol. 2.) Dordrecht etc.: Springer, 2011, pp. 241–251. VLADISLAV STANISEVSKIˇ (1973) c Springer Science+Business Media B.V. 2011 Avaldame autori ja kirjastuse Springer n˜ousolekul.

2053 Humanitaar- ja loodusteaduste erinevuse votmeks˜ on normatiivsus Wolfgang Spohn

1. MILLES EI SEISNE ERINEVUS HUMANITAAR- JA vad ning uurivad hoolikalt üksiknähtusi, üksiksündmusi väikeses LOODUSTEADUSTE VAHEL ja suures mõõtkavas, kordumatuid protsesse, nagu on omane aja- loole. Teema, mida ma hakkan arutama, saab alguse ammu enne eri- Kindlasti esineb empiiriliste teadlaste seas mõlemat lähene- teaduste teket, nimelt koos dualistliku maailmapildi mõjuka al- misviisi. Siiski esitasid juba loogilised empiristid vastuväite, gatusega Descartes’i poolt, ühes tema eristusega res extensa kui et see eristus ei tõmba sobivat eraldusjoont loodus- ja humani- füüsikaliste teaduste objekti ja res cogitans’i kui vaimu-uuringute taarteaduste vahele. Uksiksündmusi¨ uuritakse kõikjal, nii ast- objekti vahel. Me näeme tema dualismi järelmõjusid ikka veel ronoomias kui geoloogias ja mujal, samuti ajaloo- ja majandus- kõikjal. Sellegipoolest on filosoofidel olnud alati raske aktseptee- uurimustes, ning üldistada üritatakse samuti igal pool; kindlasti rida sellist ontoloogilist jaotust, ja seda mitte viimases järjekorras on olemas majandusseadused ning võib-olla isegi ajalooseadu- suurte raskuste tõttu füüsikaliste ja vaimsete nähtuste vaheliste sed. Võidakse väita, et asjassepuutuvad seadused on eri tüüpi. ilmselgete põhjuslike suhete käsitlemisel; need põhjuslikud suh- Tõepoolest, praegu toimub suur vaidlus niinimetatud “ceteris ted paistavad vajavat ühtsemat maailmapilti. Praegu võib vana paribus”-seaduste üle (vt nt Schrenk 2007). Ainult alusteadus ontoloogilist dualismi pidada samahästi kui iganenuks. sõnastab tõeliselt üldisi, ilma tingimusteta seadusi ning kõik eri- Ometi leidub tänapäeva filosoofilises vaidluses teadvuse üle teadused pakuvad parimal juhul välja seadusi, mida kitsendavad vana dualismi jäänukeid. Võiksime seletada humanitaarteadust ceteris paribus-klauslid. Aga isegi seda seisukohta on kritisee- kui midagi, mis tegeleb inimteadvuse ilmingutega. Seega leiduks ritud; võib-olla ulatuvad ceteris paribus-tingimused sügavamale. nende teaduste tuum tänapäeva teadvuseuuringutes. Siiski ei ole Ning seegi teeb parimal juhul vahet alus- ja eriteadustel, mitte dualism siin üldsegi võimalus. Kui vaadelda fenomenilist tead- loodus- ja humanitaarteadustel. vust, teadvuse kõige ilmsemat vormi, leiame eest katse seletada See varajane vaidlus seaduspärasuse iseloomu üle eri teadus- kvaale või fenomenilisi sisusid funktsionaalselt, integreerides nad harudes oli aga kõigest eelmäng palju tõsisemale ning ulatusliku- seega üldisesse põhjuslikku koesse. Või kui see peaks luhtuma, male vaidlusele, mille algatasid Dilthey (1883) ja hermeneutiline nagu arvavad paljud, mina nende hulgas, siis tundub, et ainsaks al- filosoofia; selle mõju oli püsivam. Mõte oli selles, et humani- ternatiiviks oleks püüda mõista fenomenilist teadvust otseselt bio- taarteadused püüdlevad mõistmisele ning see saavutatakse erilise, loogilise nähtusena. Igasugune substantsidualism muudaks tead- s.t hermeneutilise meetodiga, mis lahendab spetsiifilisi epistemo- vuse edasise teadusliku uurimise võimatuks. Siit ei leia me seega loogilisi probleeme või hermeneutilisi ringe. Neid probleeme ja mingit kinnitust põhimõtteliseks vaheteoks empiiriliste uurimis- seda meetodit peeti hoopis erinevaks kõigest sellest, mida leiame valdkondade seas. loodusteadustest. Vaatame niisiis veidi laiemalt teema ajalukku. Kui see teema Praegu pole mõtet üksikasjalikku arutelu alustada. Sellegi- tõusis päevakorda pärast eriteaduste teket 18. ja 19. sajandil, poolest tunnistan, et hermeneutika keskne väide on mulle alati siis kahtlustati pigem, et loodus- ja humanitaarteaduste vahel tundunud ebausutav. Kindlasti on iidse teksti deˇsifreerimine ja on põhimõtteline metodoloogiline erinevus. Sellise mõtte käis tõlgendamine väga erinev näiteks sellisest tegevusest nagu rak- jõuliselt välja Windelband (1884). Ta leidis, et on põhimõtteline kude vaatlemine mikroskoobi all. Kus on aga põhimõtteline me- erinevus nomoteetiliste ja ideograafiliste teadusharude vahel, nagu todoloogiline erinevus? Tavakeele vaatepunktist on mõistmise ta neid nimetas. Füüsikaliste teaduste lähenemine on nomotee- vastandamine seletamisele kahetsusväärne samm, kuna sellist vas- tiline: nad püüavad paigutada nähtusi üldiste seaduste alla ning tandust lihtsalt pole olemas. Asjassepuutuvates kontekstides on sedakaudu neid seletada, nagu on omane füüsikale. Seevastu hu- need kaks terminit tihti teineteisega asendatavad. Loodusteadused manitaarteaduste lähenemine on ideograafiline: nemad kirjelda- püüdlevad looduse mõistmisele täpselt niisamuti, nagu humani-

2054 2055 Humanitaar- ja loodusteaduste erinevuse votmeks˜ on normatiivsus Wolfgang Spohn taarteadus püüdleb inimese mõistmisele; rakud pole objektid, mis on põhjusliku seletuse üks liike ning inimese tegudel on põhjused vajaksid vähem mõistmist kui tekstid. nagu muudelgi sündmustel. Minu meelest võib kindlalt öelda, et Mõistagi pole see märkus päris õiglane; vastanduses seletusele kausalistid jäid peale; nende seisukoht on nüüdseks üldiselt omaks eeldati mõistmist kitsamas tähenduses. Hermeneutiline filosoofia võetud. Von Wright 1971, mis oli omal ajal tugevaim vastulause keskendus kindlasti keelelisele mõistmisele või hakkamasaamisele kausalistidele, tundub lihtsalt veider, kui see praeguse pilguga üle keelega, selle unikaalse ning ülekaalukalt vägeva inimvõimega. lugeda. Selline tulemus inimtegude seletamise ümber lahvata- Vanade või võõrkeelsete tekstide mõistmine lahus kontekstist on nud vaidlusele on mulle alati tundunud tugevaima argumendina kindlasti üks kõige keerulisemaid keelelisi ülesandeid, millega teaduse ühtsuse kasuks ning loodus- ja humanitaarteaduste meto- me tegelikult silmitsi seisame. Ometi ma leian, et põhjapanev doloogilise lahususe vastu. hermeneutiline probleem tõstatati pigem analüütilises keelefilo- Niiviisi oleksin ma esitanud seda teemat 10 aastat tagasi ning soofias radikaaltõlke kaudu ning Quine’i (1960) osutuse taba- nüüdki tundub see mulle arutluse praeguse seisu õiglane, ehkki matuse ning tõlke määramatuse õppetunnid ja Davidsoni (1984) erapoolik kirjeldus. Siiski muutsin ma mõne aasta eest meelt või katse murda sisse uskumuse ja tähenduse põhilisse hermeneuti- pigem mõistsin, et selle muutuse tingisid mu kaalutlused artikli- lisse ringi oma heausksusprintsiibi abil olid filosoofiliselt palju tes Spohn 1993 ja 2007. Loodus- ja humanitaarteaduste vahel on radikaalsemad lähenemisviisid. Mõnele võib tunduda Quine’i põhimõtteline metodoloogiline erinevus. Peamine asi on selles, rangelt biheivioristlik lähenemine (stiimul)tähendusele liiga kit- et erinevalt loodusteadustest on humanitaarteadused taanduma- sas ning Davidsoni käitumuslik alus tähenduste tuletamiseks liiga tul kombel põimunud läbi normatiivsetest kaalutlustest. Tahaksin kasin. Siiski ei leidu nende töödes märkigi sellest, nagu järgiks seda mõtet artikli ülejäänud osas seletada. tähenduste uurimine, sedavõrd kui see on võimalik, fundamen- taalselt teistsugust metodoloogiat. See tuleb veel selgemalt välja Grice’i (1957) paljutõotavas semantika naturaliseerimise prog- 2. NORMATIIVSUS VALISEST¨ JA rammis. See programm täpsustas viise, kuidas tuletada semantikat SISEMISEST VAATENURGAST psühholoogiast ja psühholoogiat käitumisest, ning ükski tuletus- samm ei väljendanud erilisi tunnuseid, mis oleksid põhimõtteliselt Normatiivsus ilmneb mitmel keelelisel kujul; põhiline kuju ka- erinevad nendest, mida kasutavad teised empiirilised uurimisvald- sutab siiski abiväljendit “peaks” [should]. Normatiivne küsimus konnad. Seega ei tundunud keel ja keeleline mõistmine nende pärib ning normatiivne väide ütleb, mida mina peaksin või meie valdkondadena, mis aitaksid eristada humanitaarteadusi. peaksime tegema või kuidas peaksid asjad olema. Harilikult ja- Selle tulemusena tõugati teema tagasi alustasemele, kuhu ta gatakse normatiivsuse sfäär kaheks osaks, mis on mõistagi oma- kuulubki, s.t küsimuse juurde, kuidas mõista inimeste tegusid. Ei vahel seotud. Uks¨ osa puudutab meie tegusid: mida peaksime leidu põhilisemat taset, kust võiks esile kerkida põhimõtteline eri- tegema? Teine osa puudutab meie uskumusi: mida peaksime us- nevus loodus- ja humanitaarteaduste vahel, ning ümberpöördult, kuma? Seega jaguneb normatiivse sfäär põhiliselt teoreetilisteks kui see eristus pole juba seal nähtav, siis on tõenäoliselt tegu lootu- ning praktilisteks küsimusteks. setu ettevõtmisega. Paraku just sel tasemel sai metodoloogilistele Oluline on eristada kahte vaatenurka normatiivsetele küsimus- dualistidele osaks nende kõige dramaatilisem lüüasaamine. Alg- tele; selle eristuse omandasin ma Hartilt (1961: 54 jj). On väline selt pakkus Ryle (1949) välja, et dispositsiooniline seletus erineb kolmanda isiku vaatenurk ning on sisemine esimese isiku vaate- põhjuslikust seletusest ning et see erinevus on otsustav inimese te- nurk. Välisest vaatenurgast vaatleme ning sõnastame neid norme, gude mõistmiseks. Hempel (1961/62) ja Davidson (1963) võtsid mis inimene on omaks võtnud, ning neid norme, mis antud rühmas omaks vastupidise seisukoha, nimelt et dispositsiooniline seletus või kogukonnas tegelikult kehtivad. Reegel on enamat kui kor-

2056 2057 Humanitaar- ja loodusteaduste erinevuse votmeks˜ on normatiivsus Wolfgang Spohn rapära, norm ei ole üksnes normaalsus. Seda jääki võib analüüsida Standardsele otsustusteooriale leidub arvukalt alternatiive ning mitmel viisil. Võidakse öelda, et norm jõustatakse sanktsiooni- seal esineb mitmeid paradokse, mis osutavad puudustele meie dega, mille on otsesõnu kehtestanud asjakohased institutsioonid üldtunnustatud ettekujutuses praktilisest ratsionaalsusest. Jällegi või mida rakendatakse varjatult kogukonnas. Reegel võib aga olla leiame eest äärmiselt elava ja harunenud normatiivse vaidluse tava [convention] Lewise (1969) tähenduses: käitumiskorrapära, nende üldiste printsiipide üle. Ning igapäevaelus arutleme pi- mida toetab soovide ning vastastikuste uskumuste muster. Mil- devalt selle üle, mis on mingisuguses olukorras mõistlik. line sobiv analüüs ka oleks, on selge, et välisest vaatenurgast pole Silmatorkavamad kui kõik sellised ratsionaalsuse normid on normatiivsed tõsiasjad muud kui empiirilised tõsiasjad; läheb vaja sisukamad eetikanormid selle kohta, kuidas elada head ja voorus- pelgalt empiirilist uuringut, et teha kindlaks, millised normid te- likku elu, ning õigluse, erapooletuse ja rahuliku kooselu moraali- gelikult kogukonnas kehtivad. normid, mis võivad sisalduda õiguskoodeksites või mida võidakse Sisemisest vaatenurgast paistavad asjad siiski teistsugused. kasutada kriitiliste näidetena positiivse õiguse vastu. Moraaliarut- Erinevus ilmneb juba selles veidras mitmemõttelisuses, mis on luse tähtsust pole tarvis rohkem rõhutada. See, kas moraaliprint- omane normi nimetamisele kehtivaks. See võib tähendada, et siibid taanduvad ratsionaalsusprintsiipidele, on vana filosoofiline norm on empiiriliselt kehtiv, et ta kehtib antud kogukonnas või on küsimus. Me ei pea selles asjas siiski seisukohta võtma. Isegi kui selle poolt tunnustatud. Või see võib tähendada, et ta on normatiiv- leidub kahte liiki printsiipe, on nad mõlemad normatiivsed. selt kehtiv, et seda tuleb tunnustada. Viimast väidet ei saa empiiri- Kas leidub normatiivset tõde? Ma võin sel teemal vaikida. liselt kinnitada ega ümber lükata; ta allub normatiivsele arutlusele, Kui seda leidub, siis ei ole ta sama mis vastavus. See oleks pi- mille käigus võib ta saada heaks kiidetud või tagasi lükatud. Nor- gem pragmaatilise tõe moodi. Just nagu pragmaatilist tõde saab matiivne arutlus on esimese isiku vaatenurga olemuslik osa; osa uduselt seletada kui midagi, mis leiab kinnitust igasuguse empii- vaatenurgast, mis on omane meile inimestele ning millest me ei rilise uurimistöölõpus, nii saab normatiivset tõde mõista mille- pääse. Ukskõik¨ mis me ka teeksime, alati on õigustatud küsimus, nagi, mida tunnustatakse igasuguse normatiivse uurimistöölõpus. kas me peaksime või oleksime pidanud seda tegema; meil tu- Me ei pea siiski eeldama, et kõik normatiivsed küsimused otsusta- leb võtta normatiivne hoiak, ning hoiaku võtmisest loobumine on takse uurimise viimses punktis; ehk on mõned neist lahendamatud. omal kombel samuti hoiak. Oluline on see, et normatiivne arutlus ei ole pelgalt pihtimuslik, Lubage mul veidi jätkata normatiivse arutelu kõikehõlmavuse see allub (sageli kummutatavaile) põhjendustele, on eksiv ning teemal. Leidub mitmeid teoreetilise ratsionaalsuse norme. Oleme avatud; kindlad veendumused on vastuvõetavad, kuid dogmaati- näinud elavaid normatiivseid vaidlusi heade ning halbade induk- lisus mitte. Kõigis neis punktides sarnaneb normatiivne arutlus tiivsete järelduste üle, parima seletuse järeldamise teemal, ristent- suuresti empiirilise arutlusega, ning tasuks lähemalt uurida nor- roopia minimeerimise printsiibi üle ja nii edasi. Statistika aluseid matiivse argumendi reegleid ja malle. Ometi on empiirilised ja ei saa pidada veel paikapanduks. Tundub, et deterministlikud ning normatiivsed argumendid erinevad, ainuüksi oma järelduste tõttu. tõenäosuslikud teadused lahknevad metodoloogiliselt. Ning me ei Erinevus on ilmne isegi minutaolistele, kes ei arva, et iga (kum- vaidle mitte üksnes üldiste epistemoloogiliste printsiipide üle, vaid mutatav) järeldus on’ilt peaks olema’le peab olema eksijäreldus selliseid vaidlusi leidub igas empiirilises eriteaduses. Siis on meil (vrd Schurz 1997). muidugi veel praktilise ratsionaalsuse printsiibid. Tingimusliku Niisiis, välisest vaatenurgast on normatiivsus kokkuvõttes pel- eeldatava kasu maksimeerimise printsiip on ehk kõige põhilisem galt üks empiiriline nähtus, mida saab uurida nagu teisigi empii- ja üldisem, kuid ta on avatud tõlgendustele, vastunäidetele ning rilisi nähtusi. Meie sisemisest vaatenurgast seevastu erineb norma- täiendustele. Kahtlemata on mänguteooria samuti normatiivne tiivne empiirilisest täielikult, ehkki nad on seotud. Rangelt välise teooria, ehkki ta esitab mõningaid intuitsioonivastaseid soovitusi.

2058 2059 Humanitaar- ja loodusteaduste erinevuse votmeks˜ on normatiivsus Wolfgang Spohn vaatenurgaga piirdudes ei saaks me kunagi mõista, mida kogu see Ma ütlesin, et humanitaarteadused tegelevad empiiriliselt iga- normatiivne värk sisemise vaatenurga sees endast kujutab. suguste normatiivsete nähtustega ning mitte üksnes nendega, mis neid endid puudutavad, sest nad tegelevad empiiriliselt inimkon- naga, mida on haaranud kõiksugused normatiivsed teemad. Ot- 3. HUMANITAAR- JA LOODUSTEADUSED ERINEVAD sustav küsimus on nüüd järgmine: kas humanitaarteadustel on NORMATIIVSUSE MA¨ ARA¨ POOLEST võimalik piirduda üksnes välise vaatenurgaga, kust, nagu öeldud, paistavad normatiivsed nähtused empiiriliste nähtuste alaliigina ning mida saab vastavalt uurida? Otsustav vastus on: ei, ei ole Aga mis puutub see kõik teadusharude väidetavasse põhimõttelisse ¨ erinevusse? See ei ole ilmne. Asi pole lihtsalt selles, nagu mõni võimalik. Uksnes selleks, et oma empiirilisi uuringuid õigesti teadusharu tegeleks normatiivsete teemadega ning teised mitte. korraldada, tuleb neil aktiivselt tegelda normatiivse teoretiseeri- Selline väide oleks väga ebatäpne. Tegelikult on selge, et kõik misega sisemisest vaatenurgast (või võtta kuulda neid, kes sellega teadusharud tegelevad normatiivsete teemadega. Iga teadlane ja aktiivselt tegelevad). See tähendab, nad peavad tegema midagi, teaduskorraldaja peab endalt küsima, milliseid teemasid uurida mida ei pea tegema ükski loodusteadus; nimelt jätma maha oma ning kuidas ressursse jaotada. Kui võrdleme vähi allutamisse in- empiirilise kodu ning liikuma võõrale pinnale, s.t normatiivsesse vesteeritud rahahulka sellega, mis on investeeritud malaaria ra- arutlusse, selleks et oma koduvaldkonda õigesti harida. visse, siis kas see on õiglane? Praktilisi normatiivseid küsimusi Milleks on see tarvilik? Peapõhjus on selles, et inimeste te- on täis kõik teadusharud. gude seletuses leidub põhjapanev asümmeetria. Kui nad pole just Isegi kui kuulutame sellised küsimused teaduse suhtes mingit ebamäärased, ütlevad normid meile, mis on õige ja mis on vale, viisi väliseks — nad pole teaduslike meetoditega vastatavad tea- mis on korrektne ja mis on ebakorrektne. Meie, inimesed, oleme duslikud küsimused —, jääb ikkagi alles piisaval määral norma- normatiivsetele kaalutlustele vastuvõtlikud; seda tähendabki si- tiivsust. Iga uuringu ees seisavad metodoloogilised küsimused, semise normatiivse vaatenurga omamine. See vaatenurk ei seisa mis on teoreetiliselt normatiivsed. Kuidas oleks seda uuringut jõude; ta suunab meid. Niisiis, kui ma küsin, miks Mary midagi kõige parem korraldada? Milline eksperiment on kõige eristavam, tegi, siis annab vastus “sest see oli õige” esimese seletusvisandi, milline küsitlus kõige paljastavam? Mida peaksime nendest and- samas kui alternatiivne vastus “sest see oli vale” seda ei annaks. metest järeldama? Milline hüpotees on kõige usutavam või kõige Kui Mary käitus valesti, nõuab selle seletamine lisaseletust nor- seletuslikum? Ja nii edasi. Kõik need on normatiivsed, s.t metodo- mist hälbimise osas, ent kui Mary käitus õigesti, piisab esimese loogilised küsimused ning me leiame neid kõigist teadusharudest. sammuna sellest, kui osutada normi järgimisele. Mõistagi võib Enamikule neist vastatakse käigu pealt, ehkki mõnevõrra rohkem mõlemal juhul seletust oluliselt detailsemaks muuta; paljugi jääb ettevaatust ei teeks teadlastele kahju. Igal juhul räägivad need veel selgitada (ehkki mitte tingimata filosoofide poolt). Ometi kaalutlused pigem vastu igasugusele põhimõttelisele erinevusele jääb äsja sõnastatud asümmeetria püsima; väärtegude korral on teadusharude vahel. alati tarvis seletada ühte asja rohkem kui õigete tegude korral. Sama mõtet teisel moel väljendades: normatiivsel teoretisee- Tõepoolest on kõik teadusharud nakatunud teatavast norma- ¨ tiivsusest. Kuid asi on selles, et ainult humanitaarteadused on rimisel on omapärane kahetine roll. Uhest küljest ongi ta see normatiivsusest läbi põimunud nõnda erilisel ja sügaval kombel, miski, mis kerkib esile sisemisest vaatenurgast peetud norma- kuna üksnes humanitaarteadused tegelevad objektidega, kel on si- tiivse arutluse käigus. Teisest küljest täidab normatiivne teore- semine normatiivne vaatenurk, nimelt meie, inimestega. See mõte tiseerimine ka empiirilise teooria rolli, just seetõttu, et inimene on tuttav ega ole sugugi uudne. Ma soovin üksnes haarata seda on normidele vastuvõtlik. Muidugi ei paku ta empiiriliselt täiesti nii täpselt kui suudan. Seega, lubage mul täpsustada: adekvaatset teooriat; harilikult teeme muid asju või rohkem asju

2060 2061 Humanitaar- ja loodusteaduste erinevuse votmeks˜ on normatiivsus Wolfgang Spohn kui normide täiuslik rakendamine. Ometi täidab ta vähemasti mõõdupuude leidmise ning jõustamise eest. Mõistagi peegeldu- idealiseeritud empiirilise teooria rolli. Ideaalis me rakendaksime vad need suurejoonelised ajaloolised näited igale kohalikule ja norme, ehkki tegelikult oleme ebatäiuslikud. Nagu iga idealisee- individuaalsele tasandile. ritud teooria puhul on meil lisaks tarvis veateooriaid, mis idea- Seega, toetumine üksnes praegustele normatiivsetele käsitus- liseeritud teooriat korrigeeriksid ning muudaksid ta empiiriliselt tele, mis on vaadeldavad välisest vaatenurgast, annab tulemu- adekvaatsemaks, seletades ühtlasi lahknevusi ideaalist. Seetõttu seks liiga nõrga idealiseeritud teooria; me peame võtma ideaa- on meil tegu ülalmainitud asümmeetrilise seletusliku olukorraga. liks täieliku normatiivse teooria, et esitada normatiivsete käsituste Võidakse vastu väita, et selle idealiseeritud teooriani jõudmi- tegelikku dünaamikat kui vigade ja ideaalile lähenemiste aja- seks piisab välise vaatleja vaatenurgast. Sellest vaatenurgast saab lugu. Ning selline esitus on kättesaadav üksnes sisemisest, mitte oletada, et normid kehtivad vaatlusaluses kogukonnas tegelikult. välisest vaatenurgast. Lühidalt, kuna me peame ideaalse teooria Siis on selge, et need oletatavad normid ei ole raudsed reeglid, ning mudelit rakendama ning pakkuma täiendavaid veateooriaid ka tekib jällegi vajadus täiendavate veateooriate järele. Nõnda kin- dünaamilisest vaatenurgast, ei saa kasutatav ideaalne teooria vii- nitab vastuväide, et puhtalt välise vaatenurga sees on võimalik ar- data mingile hetkeseisule, vaid peab võtma ideaalse hoiaku kogu vesse võtta seda põhimõttelist ideed, mida ma püüdsin väljendada. evolutsiooni suhtes, mis saab seisneda üksnes selle evolutsiooni Parimal juhul, võib vastuväitja möönda, on väljastpoolt palju ras- lõpp-punktis. Mõistagi on see lõpp-punkt üksnes normatiivne fikt- kem oletada, millised on tegelikult kehtivad normid, võrreldes olu- sioon, kuhu tegelikult ealeski ei jõuta; inimkond sureb enne välja. korraga, kus ollakse tuttav sisemise normatiivse arutlusega. Ent Me saame igal ajal üksnes oletada, milline see lõpp-punkt võib kergus ja raskus on kindlasti määra, mitte põhimõtte küsimus. välja näha. Siiski saame teha oletusi üksnes ettevaatavast nor- Ma leian, et see vastuväide ei taba sisemise normatiivse vaa- matiivsest vaatepunktist ning mitte kunagi järeljooksvast välisest tenurga täit jõudu. Idealiseeritud teooria, mida rakendab ning vaatepunktist. See on minu argument, miks peavad humanitaar- täiendab empiiriline uurimistöö, ei pea üksnes koondama kõike teadused ning üksnes humanitaarteadused tegelema normatiivse seda, mida kogukond praegu õigeks peab; ta peab ütlema, mis on teoretiseerimisega sisemisest vaatenurgast, millegagi, mida hari- õige, ja see on miski, mida saab uurida üksnes sisemisest vaatenur- likult ei peeta teaduslikuks tegevuseks. Ometi, kui mul on õigus, gast, ehkki üksnes normatiivse uurimise piir on lõplik. Miks peaks tuleb neil sellega tegelda isegi üksnes nende empiiriliste huvide meie empiiriline uurimistöötoetuma idealiseeritud teooriale nii tõttu. See eristabki neid põhimõtteliselt loodusteadustest. tugevas tähenduses? Sest muidu ei saaks me mõista ega seletada Kas see aspekt suudab seletada ka varasemaid arusaamu oma normatiivsete käsituste dünaamikat. Teataval määral on ko- humanitaar- ja loodusteaduste eristusest? Kindlasti mitte no- gukonnas omaksvõetud normid moeküsimus ning siis on võimalik moteetilise/ideograafilise eristust, kuid see sai niikuinii kõrvale teha oletusi moodide dünaamika kohta. Teataval määral on nad jäetud. Kindlasti, mis puutub inimtegevuse seletamisse. Asja iva ajalooliselt sattumuslikud; üksnes ajalooliselt on võimalik sele- pole siin seletuse ja mõistmise ähmane eristus. Asi on pigem sel- tada seda, miks mõnes riigis sõidetakse paremal ja mitte vasakul les, et tegude seletus toetub praktilise ratsionaalsuse ja isegi mo- või miks on valimissüsteem proportsionaalne, mitte majoritaarne. raali mõõdupuudele, mida saab omandada üksnes normatiivses Teataval määral saab meie normatiivsete arusaamade dünaamikat arutluses. Ainult selles osas on tegude seletus tõepoolest teist- siiski mõista üksnes meie jõupingutuste varal selgitada välja ja moodi. teha, mis on õige. Valgustusliikumist ning teaduse arengut saab Kuidas on keele ja keelelise mõistmisega? Ma pole kindel. üksnes mõista võitlusena ühtlasi episteemilise ratsionaalsuse eest, Viimastel aastatel on kõvasti rõhutatud, et keeleline tähendus on ükskõik millised selle viimsed mõõdupuud ka oleksid. Uhiskonna¨ läbini nakatunud normatiivsusest; näiteks üldjoontes on Bran- muutuvaid vorme saab üksnes mõista kui võitlust õigete moraali- domi (1994) peamine õppetund, et tähenduse moodustab aluste

2062 2063 Humanitaar- ja loodusteaduste erinevuse votmeks˜ on normatiivsus Wolfgang Spohn

[reasons] esitamine ja nendega nõustumine kogukondlikus prak- poole me kaldume. Ta paistab olevat epistemoloogiliselt täiusliku tikas. Tõepoolest, igasuguse järeldusliku rolli semantika järgi on välise vaatenurga kehastus ning selles täiuses puudub koht norma- tähenduse ruumil ja aluste ruumil vähemalt lähedane suhe. Ning tiivsele vaatenurgale. mõistagi avab aluste ruum kõik teoreetilise ratsionaalsuse ja epis- Ometi on see tõsiselt petlik ettekujutus. Peame mõistma, kui teemilise normatiivsuse mõõtmed. Sellised lähenemised semanti- metsikult ebainimlik selline deemon on. Asi pole mitte selles, et kale on väga paeluvad; seetõttu tunnen nende suhtes poolehoidu. meie indeterministlikus universumis ei jõuaks isegi deemon kuigi Kuid nad on konstruktiivses plaanis vaesed; seetõttu ei ole ma kin- kaugele. Ontoloogiliselt võime arutluse huvides tunnistada ranget del, mis suhtes on omavahel minu argumentatsioon ning keelest determinismi. Asi on pigem selles, et ei meie ega deemon ole lähtuv argumentatsioon. võimelised määratlema kaasumissuhet, mille olemasolu väidavad üksnes meie ontoloogilised tõotused, ning sellel suutmatusel on meie ja deemoni jaoks väga erinevad, ehkki üksteisele lähenevad 4. KAS METODOLOOGILINE DUALISM ON UHITATAV¨ põhjused. ONTOLOOGILISE MONISMIGA? Meile ei ole probleemiks mitte niivõrd täielik teadmine füüsika alusseadustest; võib-olla asume selle veerel. Meie jaoks on asi pi- Artikli alguses lükkasin tagasi ontoloogilisel alusel põhineva gem deemoni täielikus teadmises üksikutest füüsikalistest tõsias- humanitaar- ja loodusteaduste eristuse. Ometi, kui meie onto- jadest (antud ajal) ning tema täiuslikus arvutusvõimes. Meie jaoks loogiliseks valikuks on monism, kas ei väära see siis minu arut- on mõlemad täiesti fiktiivsed. Võib kindlalt ennustada, et me ei luskäiku põhimõttelise eristuse kaitseks? Arvan, et mitte. Ma suuda kunagi kvantmehaaniliselt täpselt välja arvutada keerukaid lõpetaksin oma artikli selgitades, miks see nii on. molekule ning vaatamata neuroteadlaste julgetele väljaütlemistele Võime tunnistada vaimse kaasumist füüsikalisele. See si- ei saavuta me kunagi enamat jämedakoelisest ettekujutusest kee- saldab kõigi meie tegelike normatiivsete käsituste kaasumist rukate vaimsete protsesside füsioloogilisest kaasumisalusest. füüsikalisele; kui need oleksid teistsugused, siis peaks leiduma Konkreetsemalt tuleb meil oma tegude puhul lähtuda kausa- ka mingi füüsikaline erinevus. Kui leidub normatiivseid tõsiasju, listide algelistest seletustest, mis viitavad praktilise ratsionaalsuse neid, mis määratakse kindlaks normatiivse uurimise lõpuks, siis printsiipidele ning mis on ainus kooskõlaline seletus meie nor- võidakse isegi tunnistada, et ka need kaasuvad füüsikalisele. Siiski matiivse vaatenurgaga; ning me võime täpsustada ja peaksimegi on see nõnda triviaalselt, kuna nagu ka matemaatilised tõed ei sõltu täpsustama, piiritlema ning täiendama seda visandit mitmekesi- nad üldse füüsikalisest. sel moel. Nagu rõhutatud, me arendame ka oma normatiivset Mõte on nüüd selles, et seesugused ontoloogilised mööndused vaatepunkti; me otsime üha paremaid ning täielikumaid vastuseid ei määra meie epistemoloogilist kolmanda isiku vaatenurka. Nad oma normatiivsetele küsimustele. Ning nagu seletatud, me eden- ei kõnele empiirilise vaatepunkti esmasuse poolt normatiivse suh- dame seeläbi oma empiirilist vaatenurka; meie normatiivne käsitus tes ega ka teise ebaolulisusest esimese jaoks. Miks? täidab samahästi meie empiirilise ideaali ülesannet. Iga empiiri- On üks väga kuulus filosoofiline manööver, mis pöörab on- line teooria, mis lihtsalt eirab meie normatiivset vaatepunkti, on toloogilised kaalutlused epistemoloogiliseks Laplace’i deemoni paratamatult ebatäielik ning ebasobiv. abil. Teades meie maailma täielikku ontoloogilist nimekirja, ma- Deemonil on sellega paralleelne probleem. Või mitte tingi- teeria jaotust (antud hetkel) ning füüsika alusseadusi, mis seda mata, deemon võib ka olla eliminativist ning seega mitte hoolida valitsevad, saab deemon nähtavasti teada kõike, mis on olemas, kaasumisest. Siiski pean eliminativistlikku ennustust, et meie in- ning nähtavasti saab ta seletada kõiki möödunud tegusid ning en- tentsionaalne sõnavara viimaks ära kaob, lihtsalt uskumatuks. Kui nustada iga tulevast tegu ja isegi iga normatiivset käsitust, mille nõnda, siis ei piisa deemonil sellest, et ta teab kõike teadaolevat

2064 10 2065 Humanitaar- ja loodusteaduste erinevuse votmeks˜ on normatiivsus Wolfgang Spohn füüsika ontoloogilisel alustasemel. Ta on ikkagi täielikus teadma- H a r t , Herbert L. A. 1961. The Concept of Law. Oxford: Oxford tuses kõigist olulistest kaasumissuhetest. Kui ta tahab teada, mis University Press on vesi, siis ta peab esiteks teadma meie vee mõistet; siis on tal H e m p e l , Carl Gustav 1961/62. Rational Action. — Proceedings and Addresses of the APA, vol. 35, pp. 5–23 muidugi lihtne kindlaks teha, et vesi on H2O. Kui ta soovib ennustada, kas ma olen homme õnnelik, peab ta ühtlasi teadma, kuidas L e w i s , David 1969. Convention: A Philosophical Study. Cambridge, kaasub õnn kogu füüsikale, mida ta tunneb, ning selle teadmiseks MA: Harvard University Press Q u i n e , Willard V. O. 1960. Sõna ja objekt. Tlk A. Unt. Tartu: TU¨ peab ta esmalt omandama õnne keeruka mõiste. Sama kehtib meie Kirjastus, 2005 kõigi teiste vaimsete mõistete kohta. Iseäranis on tal endal vaja R y l e , Gilbert 1949. The Concept of Mind. London: Hutchinson omada ning rakendada normatiivset vaatenurka; vastasel korral ei S c h r e n k , Markus 2007. The Metaphysics of Ceteris Paribus Laws. suudaks ta kunagi oimata, mida kujutab endast meie normatiivne Frankfurt a.M.: Ontos arutlus. S c h u r z , Gerhard 1997. The Is-Ought Problem: A Study in Philoso- Mõlemast küljest jõuame seega samale järeldusele. Deemon phical Logic. Dordrecht: Kluwer vajab normatiivset vaatenurka, isegi kui tema ainus eesmärk on S p o h n , Wolfgang 1993. Wie kann die Theorie der Rationalität norma- omandada täielik empiiriline pilt. Meil on normatiivne vaate- tiv und empirisch zugleich sein? — Ethik und Empirie: Zum Zusam- nurk ning me peame tunnistama seda empiirilise ideaalina, kui menspiel von begrifflicher Analyse und erfahrungswissenschaftlicher Forschung in der Ethik. Hg. von L. Eckensberger, U. Gähde. Frank- uurime inimest empiiriliselt. Seega, isegi empiirilisest kolmanda furt a.M.: Suhrkamp, S. 151–196 isiku vaatenurgast ollakse seotud normatiivse esimese isiku vaa- S p o h n , Wolfgang 2007. The Core of Free Will. — Thinking tenurgaga. Esimene ei anna tulemusi, kui teisega ei tegeleta; About Causes: From Greek Philosophy to Modern Physics. Ed. by ei ole võimalik esitada täielikku empiirilist psühholoogiat ning P. K. Machamer, G. Wolters. Pittsburgh: Pittsburgh University Press, seega ka teisi humanitaarteadusi normatiivseid kaalutlusi arvesse pp. 297–309 võtmata — see on midagi sellist, mida loodusteadustel vaja ei Windelband, Wilhelm 1884. Aufsätze und Reden zur Einführung lähe. Nõnda ei välista ontoloogiline ühtsus sobivate kaasumissu- in die Philosophie. Freiburg hete mõttes põhimõttelise metodoloogilise erinevuse olemasolu. W r i g h t , Georg Henrik von 1971. Explanation and Understanding. Ithaca: Cornell University Press

Kirjandus WOLFGANG SPOHN (sünd. 1950) on tunnustatud Saksa teadusfilo- B r a n d o m , Robert 1994. Making It Explicit. Cambridge, MA: Har- soof. Oppinud˜ Müncheni ülikoolis filosoofiat, loogikat, teadusfilosoo- vard University Press fiat ja matemaatikat ning kaitsnud seal doktorikraadi 1976. aastal, habi- D a v i d s o n , Donald 1963. Teod, alused ja põhjused. — D. Davidson. litatsioon samas 1984. Peale Müncheni on ta töötanud Regensburgi ja Põhjuslikkus, tõlgendus ja teadmine: Valitud filosoofilised artiklid. Bielefeldi ülikoolis. 1996. aastast on ta filosoofia ja teadusteooria pro- Toim. J. Kangilaski, B. Mölder. Tallinn: Varrak, 2012, lk 21–46; tlk fessor Konstanzi ülikoolis; Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina B. Mölder liige. 1988–2001 oli Spohn ajakirja Erkenntnis peatoimetaja. Teoseid: D a v i d s o n , Donald 1984. Inquiries into Truth and Interpretation. Grundlagen der Entscheidungstheorie (1978); Causation, Coherence, Oxford: Clarendon Press and Concepts: A Collection of Essays (2008) ja The Laws of Belief: D i l t h e y , Wilhelm 1883. Einleitung in die Geisteswissenschaften. Ranking Theory and its Philosophical Applications (2012). Spohn pidas Leipzig 25.–27. juunil 2013 TU¨ filosoofia osakonnas Gottlob Fregele pühendatud G r i c e , H. Paul 1957. Tähendus. — Tähendus, tõde, meetod: Tekste loenguid teoreetilisest filosoofiast. analüütilisest filosoofiast I. Toim. J. Kangilaski, M. Laasberg. Tartu: Tõlkija TU¨ Kirjastus, 1999, lk 220–231; tlk E.-R. Soovik

2066 2067 ARVUSTUS

EESTI ÜLEMINEKUAASTAD — VAADE SOOME LAHE PÕHJAKALDALT

Heikki Rausmaa. “Kyllä kulttuurin nimissä voi harrastella aika paljon”: Suomen ja Viron poliittiset suhteet keväästä 1988 diplomaattisuhteiden solmimiseen elokuussa 1991. (Historial- lisia tutkimuksia Helsingin yliopistosta 30. Helsingin yliopiston historian laitoksen julkaisuja.) Helsinki: Helsingin yliopis- to, 2013. 255 s.

Heikki Rausmaa väitekirja “Kultuuri katte all võib teha ju päris palju”: Soome ja Eesti poliitilised suhted kevadest 1988 kuni diplomaatiliste suhete sõlmimiseni augustis 1991 üks juhtmõte on, et Soome on Eestit iseseisvumisvõitluses aidanud märksa rohkem, kui avalikult tunnistatakse. Eestis on juba jõutud avalikel koosolekutelgi väita, et Rausmaa väitekirja eesmärk on president Mauno Koivisto maine puhastamine Ees- ti iseseisvumisvõitluse toetamise või mittetoetamise puhul. Nii see aga ei ole: Koivistot kritiseeritakse selles raamatus kõvasti. Rausmaa ei var- ja ega kaunista Koivisto Gorbatˇsovi-meelsust ja ülimat ettevaatlikkust Balti küsimuses. Teoses ei ole märgata eelarvamuslikku suhtumist ühessegi osutatud Eesti poliitikusse. Edgar Savisaare, Lennart Mere ja Mart Laari mälestusi ning kirjutisi kasutatakse peaaegu samal määral nagu näiteks president Mauno Koivisto ja suursaadik Jaakko Blombergi mälestusi. Rausmaa allikmaterjalid on dokumentaalsed, aga osa olulistest arhiividest on Soo- meski veel suletud.

SOOME-POOLNE PILK EESTI ISESEISVUSE TAASTAMISELE Soome polnud de jure tunnustanud Balti riikide liitmist Nõukogude Lii- duga, aga “kui Nõukogude Liit oleks palunud Soomelt de jure tunnustust — oleks see kahtlemata antud” (lk 20; siin ja edaspidi arvustaja tõlge). Soome poliitikas ei olnud Balti riikide kuulumine Nõukogude VLADISLAV STANISEVSKIˇ (1973)

2069 Arvustus Arvustus

Liitu vaieldav. Ametliku Soome poliitika ei märganud Eesti venestamist Mõne leheküljega (lk 23–27) annab Rausmaa Eesti poliitilisest aren- 1970. aastate lõpust alates, rääkimata selle vastu protesteerimisest. gust ülevaatliku pildi. Ühes lauses nimetatakse ka Eesti Kongressi kui 1987.–1988. aastal hakkas Eesti poliitiliselt elavnema. Seda tähistavad ülemnõukoguga võistlevat radikaalsemat rahvaesindust, rohkem selles fosforiidisõda, IME (Isemajandav Eesti), loomeliitude ühispleenum, raamatus Eesti Kongressi ei nimetata. Sellest võib järeldada, et organi- Rahvarinne, Eesti Muinsuskaitse Seltsi poliitilised taotlused, öölaulu- satsiooni tasemel Eesti Kongress ja Eesti Komitee suhtlemisel Soomega peod, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomine 1988. a augustis, esile ei tõusnud, mis kergitab küsimuse Eesti Komitee rahvusvahelis- Rahvarinde jt suurmeeleavaldused, eesti keelele riigikeele staatuse sea- test ametlikest suhetest üldisemaltki. Seevastu Rahvarinne oli Soomeski dustamine, muudatused ENSV poliitilises ladvikus (Karl Vaino/Vaino saanud tuntuks ja kodanikuühendustes tunnustatuks ning väitekiri kajas- Väljas, Bruno Saul/Indrek Toome), ülemnõukogu suveräänsusdeklarat- tabki seda. sioon 16. novembril 1988, sinimustvalge ja 24. veebruari seadustamine Eesti ja Balti riikide taasiseseisvusvõitluse taust oli üpris kurjakuulu- 1989. aastal. tav. George Bush ja Mihhail Gorbatˇsov olid 18. detsembril 1989 Maltal 1989. aasta augustis korraldati Rahvarinde algatusel Balti kett. kokku leppinud, et USA ei toeta aktiivselt Baltimaade iseseisvumispo- Pärast seda kinnitas Vaino Väljas telefonikõnes Mihhail Gorbatˇsovile, liitikat ja Nõukogude Liit omakorda ei kasuta neis vägivalda (lk 39). et eestlaste eesmärgiks pole Nõukogude Liidust lahkulöömine. Tõde USA-l oli Gorbatˇsoviga ühishuvi — rahvusvahelise olukorra stabiilsus. oli teistsugune: “Juba 1989. aasta kevadel oli Rahvarinne distantsee- Neid eesmärke jagasid kõik Lääne-Euroopa suurriigid ning Moskva- runud EKPst [---] — Rahvarinne seadis eesmärgiks täieliku iseseisvu- ga erisuhetes olnud Soome poliitika järgis riiklikul tasandil seda üldist se” (lk 27). Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete Balti Assambleel Tallinnas mõtteviisi. Balti riikide jäämine NSV Liidu koosseisu Gorbatˇsovi pa- 13.–14. mail 1989 kinnitasid kolme rahvarinde volikogud sama eesmärki kutud eristaatuses oli läänele vastuvõetav. Lääs oli valmis Balti riikide otsesõnu. Kõigi tasandite rahvasaadikute suurkoosolekut Tallinna Lin- iseseisvuse taas kord ohvriks tooma. nahallis 2. veebruaril 1990 peab Rausmaa väga tähtsaks: Gorbatˇsovi pakutud Balti riikide eristaatus Nõukogude Liidus aga Eestit enam ei rahuldanud. Liidulepingu alternatiivist kasvati kiiresti Tallinnas korraldati 2. veebruaril 1990 suurkoosolek, kuhu kutsu- välja. ti kõikide eri valitsemistasandite esindajad, kokku üle 3000 ini- Poliitilisi konﬂikte Moskva ja Eesti (Baltimaade) vahel tekkis mese. Koosolek seadis eesmärgiks Eesti riikliku iseseisvuse taas- nüüd pidevalt nii rahvusvahelistel foorumitel (Balti välisministrite tamise [---]. — Koosolek oli seisukohal, et Eesti pole kunagi lii- väljaajamine Pariisis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöö konve- tunud Nõukogude Liiduga, mistõttu Nõukogude Liidust eraldumine rentsilt 1990. a novembris) kui ka Eestis, Lätis ja Leedus. Kriisi tipuks riigi konstitutsiooni järgides ei tule küsimusse, vaid läbi saab rääkida olid veresaunad Vilniuses 13. ja Riias 20. jaanuaril 1991 ning Vilniuse ainult Nõukogude okupatsiooni lõpetamise üle. sündmustest ajendatud president Boriss Jeltsini kiirvisiit Tallinna 13. jaa- Selle suurkoosolekuga seoses oleksid väärinud mainimist Ülo Nugise ja nuaril. Endel Lippmaa nimed. 3. märtsil 1991 toimus Eestis lääne vaatlejate pilgu all ülemnõukogu korraldatud iseseisvusreferendum. Baltimaade referendumite tulemused Esimesed praktiliselt vabad ülemnõukogu valimised korraldati veensid läänt oma laveerimispoliitikat revideerima (lk 184). 1990. a märtsis ja valimistel toetasid eestlased iseseisvust taot- levaid jõude. EKP sai hävitavalt lüüa ja valimiste suurim võitja SOOME POLIITIKA — oli Rahvarinne. Selle juhist Edgar Savisaarest sai peaminister ja PERESTROIKA TOETAMINE EESTIS mitteametlikuks riigipeaks valiti Arnold Rüütel. Eesti rahvusradi- kaalid pidasid ülemnõukogu okupatsioonivõimude organiks ja lõid Süvem Eesti-teadvus sündis Soomes esmalt estoﬁilide hulgas. 1982. aas- võistlevaks rahvaesinduseks Eesti Kongressi [---]. — Valitsusvõim tal loodud Tuglase Selts, mis propageeris Eestit ja Eesti kultuuri, muutus oli siiski ülemnõukogu ja Savisaare valitsuse käes. Kõigepealt kuu- nüüd ka poliitiliseks, kuigi mitte väga avalikult. lutas ülemnõukogu Nõukogude võimu Eestis ebaseaduslikuks ja ise- Soomes suunab välispoliitikat president, ja aastail 1982–1994 selles seisvuse taastamise üleminekuperioodi alanuks. ametis olnud Mauno Koivisto hoidis riigi välispoliitikat üpris raudses haardes. Samas tuleb meeles pidada, et kui Koivisto sai presidendiks, oli

2070 2071 Arvustus Arvustus

Soome Urho Kaleva Kekkose valitsemisajal 1956–1981 juba soometu- liiduvabariigi omaga! Kohtumine toimus, aga selle korraldas Eesti sõber nud. Veel 1991. a aprillis nõudis Koivisto, et Soome ei püriks avalikult pangajuhataja Esko Ollila.) Tegelikult oli see juba möödunud talve lu- Euroopa Liidu liikmeks, sest Moskva ei vaataks sellele hea pilguga. Soo- mi. Paari-kolme järgmise kuu jooksul asus ka Rahvarinne selgesõnaliselt me esitas Euroopa Liiduga liitumise avalduse alles 1992. aasta märtsis, riikliku iseseisvuse kursile. kui Nõukogude Liitu enam polnud. Vaino Väljasega kohtus Koivisto Gorbatˇsovi Soome-visiidi ajal Koivisto poliitika tähtsaim juhtmõte oli “Kõik Gorbatˇsovi toetu- 1989. a oktoobris, kui Väljas kuulus Gorbatˇsovi delegatsiooni koosseisu. seks”. See jättis Baltimaade iseseisvumistaotlused üsna külma kätte. Koivisto sõnum oli ikka seesama: Soome järgib suhetes Eestiga Moskva Ametliku poliitika jaoks oli Eesti ja Balti riikide areng Nõukogude Liidu seatud piire (lk 59). Soomet käsitasid nii Gorbatˇsov kui ka Koivisto ise siseasi. Moskva pidas Soomet nii lühikese lõa otsas, et Koivistoga sai Eesti arengu ohjajana. kohtuda Nõukogude saatkonnas resideeriv KGB ohvitser, kuidmitteBal- Väljase võttis Koivisto vastu ka 1990. aasta jaanuaris. Siis oli ju- ti riikide ülemnõukogude presiidiumide esimehed. Koivisto jälgis Bal- ba üldiselt selge, et kõik Eesti liikumised ja parteid (peale Interrinde) timaades ja eriti Eestis toimuvat pigem mure kui osavõtlikkusega. tegutsevad riikliku iseseisvuse saavutamiseks. On tähelepanuväärne, et Soome suhtumine Eesti iseseisvustaotlustesse oli kahetine: 1) amet- Koivisto kohtus Eesti kommunistliku partei juhtidega, aga mitte Eesti liku Soome ning eriti presidendi Moskvaga arvestav liin — riigi tasandil peaministriga, teistest poliitikutest rääkimata. Võib-olla oli sellise vali- Eestit poliitiliselt ei toetata; 2) Eestit (Baltimaid) toetav liin valitsusest ku aluseks soov tõsta EKP autoriteeti, mis omakorda oli Moskva taotlus. madalamatel tasanditel ja kodanikualgatustena — praktilist majandus- Koivisto ei pidanud Eesti iseseisvust tollal võimalikuks (lk 73). Soome likku ja koolitusabi antakse rikkalikult. Presidendi ja valitsuse tasandi toetust Eestile esitati perestroika toetamisena — nii olid suhted Mosk- Soome oli reserveeritud kõiges, mida ta kodanikualgatustena tegelikult vaga kõige vähem ohus. sallis. Et neid kaht vastakat liini suudeti edukalt ajada kolm ja pool aas- Lennart Meri oli juba 1988. aasta novembris Helsingis Eesti sõpradele tat (1998–1991), on (ilma irooniata) soometumispoliitika saavutus, mille kõneldes ütelnud, et pikema aja eesmärgiks on Eesti iseseisvus (Meri oli puhul lambad jäid alles ja hunt uskus, et tema kontrollib olukorda. sellal Rahvarinde volikogu liige). Soome välispoliitika ühe kardinalina 1989. aasta uusaastakõnes ütles Koivisto, et riigipiiride revideerimi- ei toetanud Max Jakobson Lennart Mere kavatsust luua Soomes Eesti ne Euroopas ei ole usutav. Et olla Soome ja Koivisto vastu õiglane, tuleb iseseisvuse toetamiseks sillapea. ütelda, et samasugune suhtumine valitses enamiku lääneriikide poliitiliste juhtide hulgas, kes küll lootsid Saksamaa ühendamist. SOOME JA EESTI ERAKONDADE SUHTED Eestis oli selleks ajaks isegi Vaino Väljase juhitud Eestimaa Kom- munistlik Partei näo rahva poole pööranud: enne 11. septembril 1988 Aastail 1989–1991 oli Eestis erakondade rajamise kõrgaeg. Uued era- Lauluväljakul korraldatud “Eestimaa laulu” toetati EKP Keskkomi- konnad otsisid sidemeid samasuguse ideoloogiaga parteidega välismaal, tee istungil nii loomeliitude aprillipleenumi (1988) kui ka Rahvarin- ka Soomes. Eestlastele pakkusid huvi eeskätt sellised, mis olid valmis de nõudmisi (lk 40). Takistusi välismaaga suhtlemisel leevendati juba Eesti iseseisvustaotlusi toetama. Nõukogude Liidu Helsingi saatkonnast 1988. aastal ja veel enam 1989. aastal. püüti Soome parteisid mõjutada, et nad ei looks suhteid Eesti omadega. Heikki Rausmaa kirjutab muu hulgas ka Koivisto mälestustele Kak- On paradoksaalne, et Eesti õigust enesemääramisele ja iseseisvusele si kautta viidates (II, Helsinki: Kirjayhtymä, 1995), et Moskva soovis toetas selgete sõnadega vasakpoolne SKDL (Soome Rahva Demokraat- Koivistot ära kasutada Eesti radikaalsete taotluste pidurdamiseks. Sellise lik Liit, hiljem Vasakliidu tuumikpartei). Moskva-meelseks Eesti iseseis- diplomaatia ühe osana võttis Koivisto 1. veebruaril 1989 kolmeks tunniks vuse vastaseks jäi lõpuni Soome Kommunistliku Partei lõhenemise järel vastu EKP ideoloogiasekretäri Mikk Titma. Titmal õnnestus Koivistot tekkinud stalinistlik nn taistolaste partei, kes Eestis suhtles Interrindega. rahustada: olukord Eestis on täielikult EKP kontrolli all (lk 45). (See Kuid ka SKDLi puhul on Rausmaa väitel võimalik arvata, et nii oli esimene kord, mil Soome välispoliitika juht kõneles Eesti NSV tipp- nagu Soome pidi riiklikul tasandil olema Moskva käsi Eesti poliitilise poliitikuga. Võrdluseks: peaminister Harri Holkeri ei võtnud 1989. aasta juhtkonna suunamisel, nii pidi SKDL Moskva käsul soovitama Rah- augustis ametlikult vastu Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeest Indrek varindele mõõdukust ning Rahvarinde ja EKP koostööd. SKDL soovis Toomet — Soome peaminister kohtub NSV Liidu peaministriga, mitte ära hoida Rahvarinde radikaliseerumise ja EKPst eemaldumise. Selleks

2072 2073 Arvustus Arvustus võttis SKDL 1988/1989. aasta vahetusel ühendust Rahvarinde kommu- tesegamispoliitikast, aga rohelistel polnud Soomes kuigi suurt tähtsust. nistlikku parteisse kuuluvate juhtide Rein Veidemanni ja Marju Lauris- Vilniuse veresauna järel süüdistasid rohelised nii läänt üldiselt kui ka tiniga (lk 77–79). Kasutati ka trikitamist: kui Marju Lauristin ja Klara Soomet, et pigem oli Nõukogude Liitu julgustatud kasutama Baltimaa- Hallik kuulusid SKDLi külastanud Mikk Titma juhitud EKP delegat- des vägivalda. siooni, esitasid Soome vasaklehed seda kui EKP ja Rahvarinde ühisde- Soome Kristliku Liidu (SKL) tänavameeleavaldusel 30. augustil legatsiooni. Seda peab Rausmaa Moskvast suunatud hämaks. Sellistest 1990 Helsingis Kolme Sepa juures nõudsid Mart Laar ja Trivimi Velliste trikkidest ei ole Rahvarindes oldud kuigi laialt teadlik. Rausmaa arvates ühesugust suhtumist Eesti ja Kuveidi okupeerimisse (lk 104). Üldiselt polnud Lauristinil ja Hallikul volitusi esindada Rahvarinnet. Kui SKDL oli SKL söakas ning toetas Eesti iseseisvumispüüdlusi senikaua, kuni ta sai suunised Moskvast, oli see päris kaval imbumispoliitika. 1991. aasta kevadel sai ise valitsusparteiks. Rahvarinde ja SKDLi koostööst ei tulnud midagi välja. Oli juba hil- Suurparteid, eriti valitsusparteid, tahtsid Baltimaadest rääkida palju ja: 13.–14. mail 1989 deklareerisid Eesti, Läti ja Leedu rahvarinded vähem. Tallinnas Balti Assambleel ühiselt, et nende avalikuks sihiks on riiklik Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) toetas Eesti iseseisvumis- iseseisvus. Sellele suurkogunemisele SKDL oma ametlikku esindajat ei taotlusi aastatel 1990–1991, aga valitsusparteina hoiti selles küsimuses saatnud, küll oli kohal nende ajalehe Kansan Uutiset toimetaja. Tallinnas madalat proﬁili. SDP möönis Balti riikide õigust iseseisvuse taastamise- olid sel ajal ka Soome taistolaskommunistid, kes aga otsisid ühendust le läbirääkimiste teel (suvel 1990); sellise formulatsioonini jõudmisel oli hoopis Interrindega. Kahjuks ei tähtsusta Rausmaa rahvarinnete Balti suure valgustustöö teinud Marju Lauristin, näiteks Eduskunna sotsiaal- Assambleed määral, mida see vääris. Sellest alates oli Rahvarinde ja demokraatide ees 22. märtsil 1990 kõneldes. EKP vastasseis päevselge. Eesti sotsiaaldemokraadid said Soome sõsarparteilt arvestatavat Soomes 1990. aasta aprilli lõpul ühinemiste kaudu loodud Vasak- ainelist ja rahaabi. SDP-l olid otsesidemed NLKPga, mistõttu partei liit tunnustas Baltimaade enesemääramisõigust ja Kansan Uutiset esi- olukord oli keeruline: SDP pidi toetama perestroikat, kuid mitte Eesti tas Moskva ja Eesti konﬂikti üldiselt Eesti vaatekohast, sh ka Koivistot iseseisvumist (lk 108). Sidemed Eesti ja Läti pagulassotsiaaldemokraa- kritiseerides. Täiesti vastupidine oli taistolaskommunistide ja nende aja- tidega oli SDP katkestanud juba 1964. aastal, president Kekkose mitte- lehe Tiedonantaja suhtumine — nad oli otseselt Moskva hääletoruks, ametliku külaskäigu järel Eestisse. SDP mõjukad liikmed Erkki Tuomi- mõistmata hukka isegi Vilniuse veresauna. 1989. aastal, Molotovi- oja ja Paavo Lipponen toetasid Balti riikide iseseisvumispüüdlusi, kuid Ribbentropi pakti 50. aastapäeva puhul tekkis kahe vasaklehe, iseseisva- SDP juhtkonna suhtumine Baltimaade iseseisvumisse jäi kuni Vilniuse ma Kansan Uutiset ja stalinistliku Tiedonantaja vahel äge vaidlus selle veresaunani jahedaks. Vilniuse veresauna mõistis SDP ajaleht Demari üle, kuidas Baltimaad liideti Nõukogude Liiduga. Kansan Uutiset eitas hukka. vabatahtlikku ühinemist. President Koivisto oli veel 1991. aasta jaanuaris, vahetult Vilniuse Eesti iseseisvusreferendumi mõistsid Soome taistolaskommunistid veresauna eel, toonitanud, et Soome on tunnustanud Balti riikide liitmist hukka, nagu ka Eesti Interrinne ja Eesti Komitee, viimane küll tühistas Nõukogude Liiduga, mis küll mõne juriidilise tõlgenduse järgi ei olnud lõpuks oma boikotiotsuse. Ka 1991. aasta augustiputˇsi mõistis Vasakliit päris nii. Koivisto ei mõistnud hukka Vilniuse veresauna, vaid süüdistas kohe hukka: taistolasi kurvastas see kahju, mida putˇsvõis põhjustada vägivalla puhkemises koguni kohapealseid provokaatoreid (lk 123). Nõukogude Liidu koospüsimisele. Koondpartei (Kokoomus) ei olnud suhtumises Eestisse üksmeelne. Vasakliidu toetus Baltimaade iseseisvusele jäi sõnatasandile, aga oli Kokoomus on umbes nagu kunagine Eesti Koonderakond, kuid ilma siiski nii järjekindel, et ärritas president Koivistot. Mõlemat mõjutas kommunistideta. Vaba Eesti (EKP eestimeelne tiib) soovis koostöösuhteid Moskva, aga näib, et Koivisto arvestas Moskvaga isegi rohkem kui Kokoomusega, kuid millegi kindlani ei jõutud. Rausmaa kirjutab paaris Moskva toetatud Vasakliit (lk 83). Soome riik ei toetanud Balti riikide kohas, et Eduskunna Eesti-sõprusühing loodi Kokoomuse rahvaesindaja iseseisvumist sõnades, aga soodustas iseseisvumist praktilist abi andes; Kaarina Drombergi algatusel pärast Rahvarinde parempoolse tiiva esin- Vasakliit toetas Eestit sõnades, praktilist abistajat temast polnud. daja Mati Hindi kõnet Kokoomuse parlamendifraktsioonis 1990. aasta Soome rohelised toetasid sõnades Baltimaade iseseisvumispüüdlusi märtsis (nt lk 127). Aasta lõpul oli Eesti toetusrühmas juba 42 liiget. ja ütlesid lahti Soome ametlikust Nõukogude Liidu siseasjadesse mit-

2074 2075 Arvustus Arvustus

Rausmaa kirjutab siin Rahvarinde propagandareisist Soome 19.– nal; kui küsiti, siis esitati Balti riikide küsimuses Moskva seisukohti. 24. märtsini 1990, mille organiseeris Tuglas-Seura, korraldajaiks eeskätt Siiski oli erakonnas suurigi seisukohtade lahknevusi: hilisem kõrge Eu- Eva Lille ja Tapio Mäkeläinen. Minu reisipäevikus on Eduskunnas esi- roopa Liidu poliitik Olli Rehn toetas Eestit juba tollal (hiljem ka Euroopa nemisest kirjutatud: Nõukogus), Eestit ja Baltimaid julgesid toetada ka peaminister Esko Aho ja parteilehe Suomenmaa toimetaja Lauri Kontro. Aho kohtus 1990. aasta N 22. märts: Soome TV päevauudistes oli pikalt Rahvarindest, mi- suvel Helsingis Eesti valitsusjuhi Edgar Savisaarega ja võttis vastu Bal- nul oli suurem osa rootsikeelsetes päevauudistes. Ateneumis. Edus- timaade ülemnõukogude presiidiumide esimehed. Kuid parteis oli ka kunna restoranis oli meil pidulik lõunasöök Eduskunna perestroi- võimalik avaldada arvamust, et Soomele oleks kasulik, kui Nõukogude kaklubi liikmetega (väga suur seltskond), ringkäik Eduskunna raa- Liit lööks Baltimaades korra majja (lk 142)! matukogus (seal on näiteks täiskomplekt Eesti Vabariigi seaduste- Liberaalne Rahvapartei ei olnud valitsuspartei. Ta aitas küll Eesti kogusid ja Riigi Teatajat). Siis kõnelesin Eduskunna Kokoomuse liberaale, kuid jäi Eesti-poliitikas kõrvaliseks. rühmale (53 rahvasaadikut). Oli üldine imestus, millest ja milliste argumentidega kõneldakse Eestis. Mina valgustasin kokku umbes Rootsi Rahvapartei jäi Baltimaade küsimuses mitte millekski ko- 130 rahvasaadikut, aga teised delegatsiooni liikmed töötasid samu- hustavate moraalsete seisukohtade esitamise tasemele: põhimõtteliselt ti kogu aja! Eduskund pidi saama põhjaliku valgustuse. Järgmine toetati kõigi rahvaste enesemääramisõigust. Eesti iseseisvusreferendu- kõnekoosolek oli Porthanis: 100 inimest! Kõnelesid Veidemann, mil 1991. aastal olid vaatlejatena kohal Eva Biaudet ja Folke Sjölund. Hint, Lauristin. See oli väga tõhus päev. Mäletan, et Eestile avaldas sümpaatiat Henrik Lax. Soome Maapartei (Maaseudunpuolue) seisukohad Balti küsimuses Kokoomuse kohalike organisatsioonide külalisteks olid näiteks ka kõikusid ühest äärmusest teise, neid ei saanud suures poliitikas tõsiselt Trivimi Velliste ja Tunne Kelam, kes selgete sõnadega nõudsid Eesti oku- võtta. peerimise lõpetamist ja tekitasid valitsusparteile sellega peavalu (lk 127). Kokoomuse loomulikud partnerid Eestis olid Eesti Töökollektiivide EDUSKUND JA VALITSUS Liit ja Vabariiklik Koonderakond (Ülo Nugis ja Endel Lippmaa). Kokoo- mus oli küllaltki skisofreeniline nähtus: maailmavaatelt parempoone, Eduskunnas hoiti Eesti küsimuses üldiselt varju, kuid Rausmaa ülevaa- kuid otsesuhetes NLKPga, noorteorganisatsioon ka ÜLKNÜga. Kokoo- tes tõusevad esile rahvaesindajad, kes ka teistes seostes on silma paist- muse juhtkond oli Balti riikide toetamisel palju ettevaatlikum kui tema nud Eesti-sõbralikkusega: Jouni Särkijärvi, Kaarina Dromberg, Riitta mõnedki rahvaesindajad, näiteks Kaarina Dromberg. Uosukainen, Paavo Lipponen. Iseseisvusreferendumil 1991. aastal olid vaatlejatena kohal mõned Eduskunna liikmed, kuid mitte Eduskunna Rausmaale võib lisada, et 1990. aasta kevadkuudel tegi Rahvarinne ametliku esindusena. mitu propagandareisi Soome, kõnelejateks Mati Hint, Marju Lauristin, Vello Saatpalu, Andres Tarand, Rein Veidemann ja Peeter Vihalemm. Eduskund suhtles vaid piiratult ülemnõukoguga ja Rausmaa raama- Kõnekoosolekutel kerkis mõnigi kord küsimus, kas Eestis mõistetakse tu põhjal võib arvata, et Eesti Komiteega mitte üldse. Eduskunna ja Soome poliitikat. Ühe sellise reisi järel ilmunud ajalehekirjutise pealkir- ülemnõukogu suhtlemist ei peetud Moskvas soovitatavaks (lk 167). jas öeldakse, et Eestis mõistetakse Soome mõõdukust (“Kansanrintaman Savisaare valitsus ja ülemnõukogu pingutasid selle nimel, et muu- puheenjohtaja Mati Hint: Virossa ymmärretään Suomen pidättyvyys.” — ta Balti küsimus rahvusvaheliseks. Lääneriikide valitsusjuhtidelt selleks Keski-Uusimaa, 30. IV 1990). toetust saada polnud lootust (eranditeks Island ja Taani, mingil määral Ka Ülo Nugis keeldus arvustamast Soome poliitikat (lk 160). Kuid ka Rootsi). Soomes keeldus president Koivisto veel 1990. aasta kevadel, muidugi leidus ka käremeelseid, kes nõudsid Soomelt suuremat poliitilist kui Leedu märtsis kuulutas välja iseseisvuse, kategooriliselt Baltimaa- toetust. dele poliitilise toetuse andmisest: Soome ei ühine Nõukogude Liidule surve avaldamisega ühelgi juhul, toimugu Leedus mis tahes. Ainutähtis Kokoomusest veelgi ettevaatlikum oli Keskpartei (Keskusta), mis oli suhe Moskvaga. Rausmaa lisab: seda võib tõlgendada avaliku toetu- 1991. aasta aprillini oli opositsioonis, seejärel aga peaministripartei (Es- sena kas või vägivalla kasutamiseks (lk 173). Rausmaa väitekiri ei ole ko Aho). Ka Keskusta oli otsesuhetes NLKP ja ÜLKNÜga. Keskusta tõepoolest Koivisto mainepuhastamise teenistuses. hoidis Baltimaade küsimuses tagaplaanile ja püsis ametliku Soome suu-

2076 2077 Arvustus Arvustus

Siiski hakkas just 1990. aasta suvel Soome poliitika ettevaatli- oli tema arvamus, et Baltimaade iseseisvumine on võimalik, aga tähtsam kult muutuma. Soome ühiskonna tahet Eestit aidata tuli arvesse võtta. on toetada Moskva püüdlusi riigis korda tagada (lk 181–182). Hilisem Soome suursaadik Eestis Jaakko Blomberg, tollal Soome Soome üliettevaatlik Balti-poliitika hakkas tekitama pingeid Põhja- välisministeeriumi osakonnajuhataja, esitas tol suvel Soome välispoliitika maade Nõukogus, kus eriti Taani ja ka Rootsi tahtsid anda poliitilist uued põhimõtted: 1) hoida häid suhteid Moskvaga; 2) toetada Baltimaa- tuge Baltimaadele. Soome oli järjekindlalt selle vastu, isegi kui mõni de taotlusi; 3) vältida nende suundade kokkupõrget (lk 174). valitsuse liige, näiteks Holkeri valitsuse justiitsminister Tarja Halonen, Kuigi see programm oli teostamatu, tõi ta kaasa mõningase muu- oleks soovinud Põhja- ja Baltimaade suuremat koostööd. 1991. aasta tuse ametliku Soome sõnakasutuses. Ka Arnold Rüütli külaskäigu ajal veebruari lõpul esines Kopenhaagenis Põhjamaade Nõukogu külalisena Soome 1990. aasta augustis keeldus Koivisto Soome toetusest Eesti Arnold Rüütel sama tungivalt kui Savisaar aasta alul Soomes: vaja on, iseseisvumisele, aga seekord sõnas president, et ta pooldab Eesti ise- et Moskva soostuks pidama tõelisi läbirääkimisi. seisvust, kuid hankigu Eesti see endale Moskvast ise, ilma teiste abi- 1991. aasta aprilli lõpul ametisse astunud uue valitsuse peaminis- ta (lk 175–176, 188). Siiski: Koivisto ja Rüütel vähemalt kohtusid, ter Esko Aho (Keskpartei) suhtus Balti ja eriti Eesti küsimusse märksa kuigi vastastikust mõistmist ei sündinud. Pariisis Euroopa julgeoleku- söakamalt kui eelmine peaminister Harri Holkeri. ja koostöökonverentsil 1990. aasta novembris oli Koivisto kõne üks Ometi olevat Mauno Koivisto juba Eesti iseseisvuse tunnustamise sõnumeid, et Balti riigid peaksid oma nõudmistes olema tagasihoidli- järel ütelnud, et Eestis ei teata, mida kõike Soome on Eesti rahva heaks kumad. teinud. See ongi tõsi, Koivisto pidurdamistaotlustest hoolimata. Kriisi tipu eel 1991. aasta jaanuari algul tõuseb esile peaminister Eesti sõbrad erakondade või pankade tagatubades ning kõrgetes rii- Edgar Savisaare aktiivsus, ka Soomes, kus ta kohtus peaministri Harri giametites jäid tollal üsnagi varju, kuid mõjutasid suhtlemist:EskoOllila, Holkeriga ning kaubandus- ja tööstusministri Ilkka Suomisega. Savisaar Paavo Lipponen, Erkki Tuomioja, Jaakko Numminen, Kalevi Siikala ja taotles Soomelt välispoliitilist toetust Moskvaga läbirääkimiste eden- paljud teised. damiseks. Poliitilist toetust Eestile Holkeri ei lubanud, ka ei pidanud ta võimalikuks, et Soome mingiski vormis hoiataks Moskvat Baltimaa- SOOME ABI des sõjalise jõu kasutamise eest (lk 177). Koivisto Savisaart vastu ei võtnud. Rausmaa arvab koguni, et kui Koivisto 10. jaanuaril 1991, pärast Soome Eesti-poliitika hakkas muutuma 1990. aastal. Eesti ministreid Savisaare Soome-visiiti tehtud kirjalikus avalduses kordas, et Soome hakati vastu võtma ministritena, näiteks kultuuriminister Jaak Kaar- tunnustab Balti riikide kuulumist Nõukogude Liitu ja toetab eelkõige mat veebruaris. Et Eestit külastab Soome minister või kõrge riigiamet- Nõukogude Liidu ühtsust, baltlasi aga manitses loobuma toetajate otsi- nik (Tarja Halonen, Jaakko Kaurinkoski), polnud enam imeasi. misest välisriikidest, pidi ta Moskvast olema teada saanud, et Baltimaade Rausmaa kirjeldab üksikasjaliselt, millist praktilist abi Soome Ees- korralekutsumine algab lähipäevadel (lk 178). Järgneski Pärsia lahe sõja tile andis: tehnika ja materjalid, raha, haldus- ja majanduskoolitus, Eesti algusse ajastatud veresaun Vilniuses 13. jaanuaril ja seejärel Riias, mis esindajate toetamine rahvusvahelisel suhtlemisel. tipnes 20. jaanuaril. Soomlastele oli selge, et Eestis on hakatud Savisaare valitsuse ajal Koivisto ei mõistnud vägivalla kasutamist hukka isegi pärast Vil- Nõukogude liiduvabariigi sisse ehitama nõukogude struktuuridest eri- niuse tapatalguid ja palju parem polnud ka Soome valitsus: Riia sur- nevat riiki (lk 56). Juba 1989. aastal koolitati Soomes Eesti ametnikke maohvrite järel avaldati lootust, et vägivald lõpeb, aga ei öeldud, kes ja omavalitsusjuhte, õpetati lääne vaimus haldust ja seadusandlust. Eesti vägivallatses (lk 180). Kuni 1991. aasta jaanuarini oli Koivisto püüdnud arstid ja õed hakkasid praktiseerima Soomes. Soome õppeasutustes õppis pidurdada Eesti iseseisvumispüüdlusi, rõhutades Nõukogude Liidu jul- Soome rahalisel toetusel sadu õppureid, hiljem koguni paar tuhat. Eesti geolekuhuve Baltimaades (lk 188). politseid ja piirivalvet hakati välja õpetama ja ümber korraldama Soome Ametlik Soome nihkus reaalpoliitikalt moraalipoliitika suunas väga eeskujul. Selle eelduseks oli nn Savisaare-Bakatini leping 1990. aas- aeglaselt: 24. jaanuaril 1991 tunnistas Koivisto esimest korda, et Balti ta sügisel, millega Eesti siseministeerium viidi välja Nõukogude Liidu riigid ei liitunud Nõukogude Liiduga vabatahtlikult. Paar päeva hiljem siseministeeriumi alluvusest (lk 201).

2078 2079 Arvustus Arvustus

Soomes koguti Eesti abistamiseks kasutatud põllumajandus- ja kon- Raamat ei ole parimal viisil komponeeritud: tekstis on palju kordusi, toritehnikat, Eesti kõrgametnikele kingiti mobiiltelefone ja et need ühtesid ja samu sündmusi kirjeldatakse eri seostes mitu korda; krono- Põhja-Eestis toimiksid, tõsteti Soome lõunaranniku mobiilitugijaamade loogia on hüplev, aga sündmuste kronoloogiline tabel puudub. võimsust! Perestroika tegi võimalikuks rahvusvaheliste ühisettevõtete Seda laadi poliitilistes kirjeldustes on informatiivne seegi, kui palju rajamise: 1990. aasta lõpuks oli Eestis 117 Eesti-Soome ühisettevõtet, leheküljeviiteid üks või teine poliitik saab. Eesti poliitikute pingerida on veidi üle poole kõigist sellistest. Kiiresti laienes Soome ja Eesti inimes- Rausmaa teoses selline: Vaino Väljas (21), Edgar Savisaar ja Lennart te suhtlemine: 1990. aastal tegid soomlased üle miljoni Eesti-külastuse, Meri (20), Marju Lauristin (15), Mikk Titma ja Indrek Toome (10), eestlasi käis Soomes umbes sada tuhat (lk 206–207). Arnold Rüütel (7), Ülo Nugis (3). Rüütli tegelik osa on aga raamatu 1991. aastal alustas Tuglas-Seura tiiva all tegutsemist Eesti kultuu- tekstis sellest numbrist palju suurem. ripunkt, mis sisuliselt oli Eesti välisesindus. Kirjanduse nimestikus on lünki ja vigu, eestikeelsetes viidetes on Tuglas-Seuras sooritaski Savisaare valitsuse välisminister Lennart palju keelelisi (mitte sisulisi) eksimusi, vigu on isegi soome (ja inglise) Meri ühe oma hiilgerollidest. Moskva augustiputˇsi ajal olid Savisaar, kes keeles. pöördus Rootsist Helsingi kaudu kodumaale tagasi, ja Helsingis viibinud Väitekirjaraamatut täiendab ka laserplaadile salvestatud dokumen- Meri otsustanud, et kuidas ka putˇslõpeks, Eesti peab välja kuulutama ise- taalfilm Mitteametlik liin (Epävirallinen linja; Jaakko Ilkka Produc- seisvuse. Savisaar tuli Eestisse tagasi, Tallinnas võttis ülemnõukogu vas- tions Oy, 2013. 56 minutit). Heikki Rausmaa materjali põhjal on selle tu iseseisvuskuulutuse, Meri sõitis iseseisvusele tunnustuse saamiseks stsenaariumi, reˇzii ja montaaˇzi teinud Arto Koskinen. Filmis keskendu- Helsingis läbi lääneriikide saatkonnad (kulud maksis Soome). takse Tuglas-Seura tegevusele Eesti iseseisvumisvõitluse ja iseseisvuse Võib-olla vähem tuntud on Soome kaitsepolitsei (Suojelupoliisi ehk vormistamise ajal, peategelasteks Eeva Lille ja teised Eesti toetajad Soo- Supo) mure Lennart Meri tegevuse pärast Helsingis: kui Meri teatas, et tal mes, Lennart Meri, Edgar Savisaar, Kulle Raig, Indrek Tarand jt. Eesti on volitused asutada vajaduse korral Eesti pagulasvalitsus, kaaluti koguni Televisioonis linastus film 20. augustil 2014. a. Meri väljasaatmist Soomest. Juba 22. augustil tegi Soome kaitsepolitsei Heikki Rausmaa väitekiri on teretulnud pilk Eesti iseseisvuse taas- aga täispöörde ning hakkas Merit käsitama naaberriigi riiklikul visiidil tamisele meile kõige lähemalt välismaalt. Olgu tervitatud ka sellele oleva välisministrina (lk 219–220)! Tuglas-Seura tegevjuhi Eva Lille järgnevad uued välismaised Eesti hilisajaloo käsitlused, mis põhinevad mälestused oleksid väga oodatud lisa nende sündmuste kohta esitatud faktidel, mitte mütoloogial. faktidele ja mütoloogiale. Mati Hint Päris armetu abisaaja rollis Eesti siiski polnud: rahavõlg Soomele maksti tagasi ja Tallinnas hakati Soome patsientidele soodsalt tegema südameoperatsioone. Et Soome abi kujunes ühtlasi turu sissesöötmiseks, MATI HINT (sünd. 1937) on lõpetanud Tartu Ülikooli filoloogiateadus- on juba kapitalismi ja turumajanduse loogika. konna soome-ugri keelte eriharu 1963, filoloogiakandidaat 1971 (Ees- ti NSV Teaduste Akadeemia), filosoofiadoktor 1997 (Helsingi Üli- LÕPETUSEKS kool). Töötanud Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi teadurina Heikki Rausmaa kirjeldab Soome riigi, ametkondade ning kodaniku- 1966–1975; E. Vilde nim Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Pedagoogi- ühenduste ja kodanike tasandi Soome suhtlemist Eestiga ja eestlastega kaülikooli, Tallinna Ülikooli) eesti keele ja kirjanduse kateedri dotsen- aastatel 1987–1991. Seepärast ei ole väitekirjast põhjust oodata näiteks di kt, teadur ja vanemteadur 1975–1980, dotsent 1980–1992, eesti keele Eesti keele-, valimis- või erastamisseaduse analüüsi, kuigi ka neid tollal õppetooli kaasprofessor 1992–1993 ja professor 1993–2002, õppetooli Soome ajakirjanduses päris sageli käsitleti. Analüüsitakse avaldusi ja juhataja 1995–2000; 2002. aastast emeriitprofessor. Akadeemias avalda- nende väljaütlejaid, tegijaid ja tegusid, nii nagu nad Soome, Eesti ja nud artiklid “Vene keele mõjud eesti keeles” (1990, nr 7, lk 1383–1404) muude allikate põhjal paistsid ja paistavad. Rausmaa väitekiri erineb ja “Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt” (2014, nr 4, lk 668– poliitilises protsessis osalenute mälestustest, ta on kuivem, aga see-eest 687; nr 5, lk 868–890) ning kõne “Wiedemanni keeleauhinnas peegeldub on objektiivsus taotluslik. Eesti ühiskond ja vaimuelu” (2010, nr 7, lk 1208–1218).

2080 11 2081 Abstracts

in the emergence and development of the movement promot- ing the South Estonian Võru dialect and mentality. His prose ABSTRACTS writings and essays have inspired many researchers and other writers. Therefore, Madis Kõiv’s long-time interest in Leibniz might be considered a distant reverberation of kindred spirits. (Edit.)

MADIS KÕIV. Gottfried Wilhelm Leibniz MARE AINSAAR, KAIRI KASEARU, KADRI ROOTALU. Changes in family formation behaviour in Estonia in the The text written by Madis Kõiv in the mid-1990s was meant 20th and 21st centuries to be the beginning of a longer piece of writing on Leibniz’s philosophy. Kõiv divides Leibniz’s life into four large peri- The article describes the main trends in family behaviour of the ods that correspond to the external circumstances of his life: inhabitants of Estonia in the 20th–21st centuries and analyses residence, patrons and supporters. After studies at Leipzig the connections of changes with shifts in values, attitudes and University (1661–1666) which he began at the age of 14 and norms from 1990–2010. a short stay at Jena University, Leibniz acquires his academic In the 20th–21st centuries, the Estonian family has under- degrees at the end of this period in Nuremberg. The follow- gone many changes: decrease in the number of children and ing stages in his life — the periods of Mainz and Frankfurt, marriages; increase in the number of divorces; growth in the Paris and Hannover — have traditionally been defined as his proportion of free cohabitation and children born out of mar- life-long service at the offices and courts of various German riage, shift of marriages and childbirth to an older age. The princes. family formation behaviour and development of values in Es- Leibniz’ immensely broad scope of reading since his early tonia has been relatively similar to that in the Nordic countries age has sometimes led to conclusions about the incomparable where, since the 1970s, the norms for registration of marriages breadth of his interests (even for his time). Therefore, Leib- have weakened and the proportion of free cohabitations has niz’s creation has been found to be so heterogeneous that it is grown. Nonetheless, the family continues to be an essential impossible to discuss it following a certain linear thread. In institution for the people of Estonia, and support for registered Madis Kõiv’s opinion, this allegation does not hold, as closer marriage still exists. Nowadays, formation of a family is no observation shows that even so (seemingly) distant interests more perceived as a norm but free choice and decision. The like practical politics (conciliation of Catholic and Protestant foundation of the family is considered cohabitation, regardless powers) and logical foundations of metaphysics are mentally of its legal form. The borders between cohabitation and regis- connected in his case. tered marriage have become fuzzy, and the norms denouncing The field of thought of the author, the recently deceased free cohabitation have weakened. Among up to 30-year-olds great Estonian intellectual Madis Kõiv (1929–2014), also had in Estonia, free cohabitation is the preferred mode of living broad roots. His activities as a scientist, philosopher and together. The spread of free cohabitation can be partly due writer covered such a broad field with so deep experience and to relatively small differences in everyday life arrangements deliberation that no one can embrace all his areas of inter- of registered and unregistered couples living together. Thus, est as a whole yet. Madis Kõiv was a leading scientist in the timing of family events and family structure of the younger quantum physics. As the initiator of the seminar of analytical generations in Estonia has become increasingly diverse. The philosophy, he laid the foundation to a whole school in Esto- family is considered essential; people wish to have children; nian philosophy (not to mention his erudition in other trends marriage should last for the whole life, but norms that sup- of philosophy). Staging of his plays has been significant for port gaining such values have weakened. Such a situation the recent history of the Estonian theatre; he has great merits gives people greater freedom to choose the way and time for

2082 2083 Abstracts Abstracts

the symbolic act of conclusion of marriage. Surprisingly, the ror. Shortly after publication of the volume, the EÜS expelled annual seasonality of weddings has not disappeared over cen- the editor, for an unrelated action deemed pro-communist. Re- turies. turning to the broad issue, the author suggests that the orga- The increasing replacement of marriage as a legally de- nization and the public are best served when a narrow focus fined form of cohabitation with free cohabitation means an is chosen and contributors are not restricted to members. The increase in the share of families where the relations between organization merely serves as an initiator and technical ex- family members are not so strongly defined by law. The in- ecutor, gaining visibility when raising a timely issue. (Auth.) creasing number of blended families also shows that communication between family members, conclusion of agreements AADU MUST. Richard Maack — an explorer of Siberia and finding a suitable life arrangement is becoming increas- from Saaremaa ingly important. Richard Maack (1825–1886), a Baltic German who grew up The common opinion is that older people are more con- on the Estonian island of Saaremaa, was one of the best- servative, support strong family values and are less prone to known 19th-century naturalists who explored Siberia. Henry support new family forms. Studies carried out in Estonia in Lansdell called him a bridge builder between himself and the the early 21st century show that the generations’ vision of Siberian scientific circles. In Soviet historiography, Baltic family life is different but not in all of its aspects. Younger Germans had mostly a negative image, and most of them were people are more likely to support the equality between men left “out of history”. History has been relatively kind towards and women and different types of cohabitation, and children Maack — he is known and remembered. However, to be in- are considered less essential for self-actualisation than older cluded in historical literature, a Baltic German scientist had people think. (Auth.) to meet certain parameters: he should preferably be poor, (al- most) expelled from the class of exploiters, a fanatical and ANTS PAIKRE. Poetry needy researcher. Attempts were made to create this kind of image of Maack as well. REIN TAAGEPERA. For the nation or for the group?: Its Richard Maack was closely related to the Siberian De- editor’s take on the 14th Album of the Estonian Students partment of the Russian Geographical Society (from 1877, its Society East-Siberian Department) and led several expeditions to the Publications by organizations may hesitate between two po- unexplored areas in Siberia and the Far East (including the tential readerships: their own membership and the public at territories that had previously belonged to China). His herbar- large. The edited volumes (Albums) of the Estonian quasi- iums contained at least 700 plant species hitherto unknown to fraternity Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) initially (1889) clearly science. The Russian Geographical Society and its Siberian addressed the entire nation, but further volumes seemed to lose Department strongly promoted the spirit of Russian colonial relevance once Estonia achieved independence in 1918. Upon expansion, and their activities were closely intertwined with Soviet occupation, the EÜS revived the tradition in western ex- those of the East-Siberian Administration. Maack’s research ile. Its four edited volumes (1955–1970) aimed at the general work was also closely connected with this career as an official. exile public but invited contributions only by its members and Maack’s fate synchronised with the struggle between the alumni. As editor of the 1965 issue, the author documents Baltic German circles who were extremely powerful in Tsarist the specific technical and ideological constraints of the time. Russia and the emerging Russian nationalist forces. In the This volume was edited in Delaware but printed in Toronto, present case, one side was represented by Maack, a hard- with authors dispersed from Sweden to New Zealand. It aimed working, talented and ambitious Lutheran Baltic German who at some academic standing in the midst of an anti-communist was dedicated to the development of the colonial expansion of community traumatized by previous experience of Stalinist ter- the Russian Empire. His antipode, Governor General Sinel-

2084 2085 Abstracts Abstracts

nikov, had a provincial way of thinking, remote from education Likewise, it is unreasonable to try to substantiate something and science, and represented the specifically Russian politi- by saying that the time is ripe for it. What is considered good cal trend that glorified Apostolic Orthodoxy. In this conflict, today and was considered good earlier are mere facts. Maack was accused of corruption, official inefficiency and And the first answer to the question about good life in re- scientific incompetence. According to those accusations, it lation to the structure of human life is that the idea of the could have been predicted that Maack as a politician and high categorical imperative has to be abandoned. However, when civil servant would be defeated. However, Maack was victo- there is no absolute imperative, the question about good life rious in this struggle because of the support of St Petersburg cannot be understood through order but only as a question scientific and political circles (greatly with a Baltic German about advice. The question cannot be based on something background) and the publication of the materials of his sci- inevitable in practice but is only related to the possibility of entific triumph — the Vilyuy expedition. The article is based speaking about good reasons. on the sources of the Russian State Historical Archives, which The following step involves the need to differentiate between shows that the sources reflecting the “policies”, the mecha- a narrower and a broader field within a practical problem. The nisms of their implementation, official secrets and intrigues first of them is the field of morals. One of its characteristics are hidden in the archives of the Empire. They give a qualita- is that it consists in reciprocal demands and, therefore, in a tively different picture of many personalities and events than certain necessity, which is still hypothetical. In the case of the the information published in the literature or stored in local other field of practical good, the question is on which basis archives. (Auth.) living should be considered good or better without the factor of reciprocal demands, and as an opposite to morals, this can ERNST TUGENDHAT. Anthropology as the “first philoso- be called the broader field of ethics. This is the question of phy” good advice (advice is the same as consideration, only in the second person). “You see,” we tell one another, “this way you The author specifies and develops his earlier thesis: instead of would live better, but this is your own decision.” (Edit.) metaphysics, philosophical anthropology should take the po- sition of philosophia prima nowadays. Although we can also describe the exterior of people, anthropology is the basis for GUILLAUME APOLLINAIRE. True stories 1914: A selec- other philosophical disciplines, only understanding is really tion of anecdotes significant. The structure of understanding relies on the cir- cumstance that, on the one hand, one of our characteristics On 1 April 1911 Mercure de France, then a literary journal, is theoretical consideration, which is related to truth, on the published a new column — La Vie anecdotique —inits Review other hand, practical consideration, which is directed at what of Two Weeks (Revue de Quinzaine). It was signed by someone is good or better. Who deliberates asks for the reasons that unknown — Montade. The publication of the column was in- support what he has said or thought or contradict it, and this terrupted for a few months, but when it resumed, the author had ability to ask about the reasons and act according to them is replaced the pen-name Montade with Apollinaire, which was called rationality. Reason is not, as part of our tradition (both not his real name either. When World War I broke out, the pub- Aristotle and Kant) has seen it, a special ability but just con- lication of Mercure de France was interrupted but continued sists in the ability to ask about the reasons, and this ability is soon as a monthly publication. The voluntary artillerist, later an immediate result of propositional language. infantryman Wilhelm Albert Włodzimierz Apolinary de W¸a˙z- One essential emphasis in Tugendhat’s account is that the Kostrowicki alias Guillaume Apollinaire also continued his concept of anthropology seems to imply a non-historical po- work on the column. La Vie anecdotique came out irregu- sition. If one asks, like Socrates, what good life is, it is unrea- larly, the obstacle being the author’s service in the army and sonable to use tradition to substantiate that something is good. getting wounded. On 17 March 1916 Appollinaire was hit by

2086 2087 Abstracts Abstracts

shrapnel just at the moment when he was reading Mercure de Thus, referring only to the current normative conceptions France in a trench. observable from the external perspective yields a too weak Appollinaire collected the best of Vie anecdotique into the idealised theory; we have to invoke the full normative theory as booklet Flâneur des deux rives (Roamer on Both Riverbanks). an ideal in order to represent the actual dynamics of normative Appollinaire also used the anecdotal chronicle material else- conceptions as a history of errors and of approximations to the where in his literary creation, for example in his unfinished ideal. This representation is available only from the internal novel La femme assise (The Sitting Woman). His last anec- and not from the external perspective. (Edit.) dotique was published on 1 November 1918. The column was filled by a medley of everything and everyone. (Edit.) Review MATI HINT. The transition years in Estonia — a view from the northern shore of the Gulf of Finland WOLFGANG SPOHN. Normativity is the key to the difference between the human and the natural sciences Heikki Rausmaa. “Kyllä kulttuurin nimissä voi harrastella aika paljon”: Suomen ja Viron poliittiset suhteet keväästä The author argues that there is a principled methodological 1988 diplomaattisuhteiden solmimiseen elokuussa 1991. (His- difference between natural and human sciences. The basic toriallisia tutkimuksia Helsingin yliopistosta 30. Helsingin point is that human sciences are shot through with normative yliopiston historian laitoksen julkaisuja.) Helsinki: Helsin- considerations in an irreducible way in which natural sciences gin yliopisto, 2013. 255 s. are not. It is essential to distinguish two perspectives on normative Serial issues. In the external perspective, we observe and state which “All kinds of rumours are going around. . . ”: Reports norms a person has adopted and which norms actually hold in about the situation in Estonia in 1943–1945. Part XXXIX a given group or community. From the external perspective, normative facts are nothing but empirical facts. We publish information summaries about the situation in Es- tonia in the last years of the German occupation, the begin- From the internal perspective, a peculiar ambiguity is re- ning of the second Soviet occupation, and about the fate of vealed in calling a norm valid. This may mean that the norm Estonian refugees. The reports meant for Estonian diplo- is empirically valid, that it holds in or is accepted by a given matic representatives in Finland and Sweden (in 1943–1944 community. It may also mean that it is normatively valid; also for the Finnish General Staff) were mainly compiled that it is to be accepted. The latter claim cannot be empir- by journalist Voldemar Kures (1893–1987). He interviewed ically confirmed or disconfirmed; it is subject to normative refugees, monitored letters from Estonia, newspapers, radio discourse where it may be approved or disapproved. programmes, etc. (Edit.) The author emphasises that the human sciences cannot re- strict themselves only to the external perspective from which normative phenomena seem as a variety of empirical phenomena that may be studied accordingly. The basic reason is that AUTHORS there is a fundamental asymmetry in the explanation of human activities. Ideally, we would implement the norms, though ac- MARE AINSAAR PhD (b. 1966), senior research fellow at tually we are imperfect. As with any idealised theory, we need the Institute of Social Studies, University of Tartu additional error theories correcting the idealised theory and making it empirically more adequate, thus also explaining de- GUILLAUME APOLLINAIRE (1880–1918), French poet, viations from the ideal. writer and art critic

2088 2089 Abstracts

MATI HINT PhD (b. 1937), linguist, professor emeritus of Tallinn University “MITMESUGUSEID KUULDUSI KAIRI KASEARU PhD (b. 1980), lecturer in sociology and research fellow at the Institute of Social Studies, University of LIIGUB... ” Tartu MADIS KÕIV PhD (1929–2014), theoretical physicist, philosopher and writer Teateid olukorra kohta Eestis AADU MUST PhD (b. 1951), member of the 12th Plenary 1943–1945 Assembly of the Estonian Parliament, chairman of the Tartu Town Council, professor of archival studies at the Institute of History and Archaeology, University of Tartu ANTS PAIKRE (b. 1944), Estonian poet and translator KADRI ROOTALU MA (b. 1979), assistant lecturer in meth- ods of social analysis at the Institute of Social Studies, Uni- versity of Tartu WOLFGANG SPOHN PhD (b. 1950) professor of philosophy and theory of science at the University of Konstanz VLADISLAV STANISHEVSKI (1947–2011), Estonian graphic artist and book designer REIN TAAGEPERA PhD (b. 1933), professor emeritus of political science at the University of Tartu and the University of XXXIX California Irvine ERNST TUGENDHAT PhD (b. 1930) professor emeritus of philosophy at the Free University of Berlin

Algus 2011. aasta 1. numbris.

2090 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

172. 27. II 1945 (Järg) Kõik Eestist ümberasujad kadakad, poolbaltlased ja ka päris sak• sad, mõned on saanud jälle eestlasteks. Loodavad, et vaenlane Saksamaa lõplikul ülerullimisel neid siis nii ei kohtle kui ehtsaid riigisakslasi. Eestlaste tuju on sant ja iga teine küsib, milleks ta Eestist ära tuli. Eriti kurvad on need, kelle omaksed on ka• dunud, abielupaarid, kelle üks pool on teadmata kuhu lahku läinud. Naised on õnnetud, kelle mehed Saksa tulles heitsid sõjaväelase mundri kõrvale ja keda tahetakse jälle sõjaväkke pista. Rootsi tahetakse minna, kuid kardetakse teiselt poolt venelastele väljaandmist — sakslaste propaganda järeldus. Rõhuv enamus sakslasist on teadlik sõja lõplikus kaotuses. Kuid terrori abil hoitakse püsti vastupanuvaimu. Hiljuti tuli kor• raldus, et kõigi vaenlase poole ülejooksjate perekonnad lastakse maha. Berliinis ega mujal ei näe palju enam käe demonstratiiv• set püstiajamist, peale sõjaväelaste, kel see sunduslik on. “Heil Hitler!” ei kuule pea kusagil enam, igal pool seda on asendanud tavaline tervitusviis. Opositsioonimeeleolu näib nüüd vabamini väljenduvat, kuigi see tuleb rohkem inimlikkudest hädadest, mitte põhimõtete tõttu. Kuuldub kõnelusi nagu: “Ootame, kuni Volkssturmile relvad kätte antakse, siis saab parteivõimu vastu välja astuda, et veel purustamistest alles jäänud Berliini•natukest säilitada.” Need on küll tühjad sõnad, kuid iseloomulik, et nii juba kõneldakse, va• remalt ei olevat selliseid jutte kuuldud. Berliinis võis nüüd ka Inglise raadiot kuulata, ilma et väga oleks karta tulnud nuuski• misi ja ülesandmisi. Eestlastesse suhtuti Saksas, objektiivselt öelda, rahuldavalt. Iga teine inimene Berliinis on võõrast rahvusest. Siin on nüüd rahvaste ja keelte paabel. Näed hindusid, jaapanlasi, itaallasi, venelasi, keda aga tahad, viimaseid õige rohkesti. Vlassovi mehed näisid ka jälle aktiivselt liikvel olevat. Nägin Vlassovi armee ohvitsere korralikkudes uutes mundrites, varru• katel Vene rahvusvärvid. Ka Vlassovi üksustesse komandeeritud sakslased kandsid samu rahvusmärke oma varrukatel, samuti

2093 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 nagu ka eesti SS•diviisis on ka sakslastel Eesti rahvusvärviline pilti vaadata, kui tuleb pimedus. Elektrivoolu katkestamised ei vapp käisel. toimu mitte kindlatel aegadel, vaid ebakorrapäraselt. Soe vesi Berliini Volkssturm oli mobiliseeritud rohkem härrasrahva majades on haruldane, seda ei ole üheski hotellis. Veevärk on hulgast, nagu mulle näis. Tavaline töötav mass on oma tavalises rikkis. Tuleb kvartalite viisi veesabas käia. Ma käisin näiteks tegevuses või rakendatud juba mujal tähtsamaks tööks. Need Schönebergis, kus ühes kohas oli arteesia kaev. Siin on jälle saba. olid vanemad härrasmehed, väljapommitatud pankurid ja tei• Kohalikke telefoniühendusi saab jaanuarist alates väga puuduli• sed sellised, kes, Volkssturmi lindid ümber käsivarre, kärutasid kult. 3. veebr. kuni 22. veebr. ei töötanud suur osa Berliini linna Berliini tänavatel ja platsidel rususid, raudtalade osi ja muud keskjaamadest. prahti materjaliks ehitatavatele barrikaadidele, tänavate ja sil• Berliinist väljasõidu lubasid raudteel annab Berliini kohta dade tõkkekindlustustele. Ega see töö ei käinud hoogsalt, in• ainult raudteede peavalitsus Birsi [?] jaama juures. Trammid tensiivselt. Ei oska seda hästi seletada neile, kes seda ise liiguvad kuni kella 10•ni õhtul, kuid pikkade, 20–30•minutiliste ei ole näinud. See ei olnud tõsine töö, vaid rohkem teat• vaheaegadega. Õhuraudtee ja allmaaraudtee viimased rongid rimäng. Vahitakse rohkem, käed püksitaskus, nokitsetakse ja väljuvad lähtekohtadest kell 10 õhtul. Eelalarmi ja Vorentwar• töötatakse ka vähehaaval. Tekkis mulje, et need inimesed olid nung’i837 ajal jätkavad tehased ja liiklemisvahendid tegevust. endid tõsise töö eest põgenemiseks lasknud värvata Volkssturmi. Kõige hädaohtlikumad on aegsütikutega pommid, mis võivad Tõkkekindlustusi ehitati peamiselt sildade juurde ja ka mujale rusude vahel lõhkeda mitu päeva hiljem. Päevade kaupa olid suurematesse läbikäigukohtadesse. Trammiteede kohad jäeti va• peale pommitamisi selliste lõhkemiste kartusel terved rajoonid baks. Kraave kaevati parkidesse, tavalised jooksukraavid. Vaata• suletud. Aegsütikutega pomme pandi otsima Berliinis näiteks sin, kuidas neid kindlustusi tehti. Asfaldile laoti ristamisi vana vangid ja kinnipeetavad kontsentratsioonilaagritest, peamiselt rauarusu, majade raudkonstruktsioonide osi, talade juppe, ja va• välismaalased. Neist moodustati komandod ühe sakslase•Feuer• hed täideti kivi• ja tsemendipuru ja •tükkidega, ka muude ese• werker’i838 juhtimisel. Vangid koukisid ja tuhnisid nii päevade metega. Kusagil silmasin naisterida — anti edasi käest kätte kaupa rusude vahel. Kui pomm kätte saadi, tegi sakslane selle telliskive, mis läksid barrikaadide täiteks. Ühes kohas topiti koos kahjutuks. Kõneldi, et neile vangidele, kes kaheksa korda käinud muu koluga lapsevanker raudsõrestiku vahele. Mõtlesin enda• sellistel otsimisretkedel, antavat karistuse kergendust. misi — kui tuleb tank, tõukab ta sellise kindlusevalli kergesti Minu teada eestlasi ei olnud kindlustustöödel. mööda asfalti kõrvale. Oli ka asjatundlikumaid ehitajaid, kes Ei ole kuulnud, et Saksas oleksid levinud masstaudid. Ei raudtellingute vahele tagusid raudkangi asfalt.836 kuulnud ka midagi, et oleks tehtud ettevalmistusi nende vastu. 22. veebruarist on Saksas sisse seatud uued toitlustamismar• Kuidas pommitamistel surma saanuid maeti, kas laipu põletati, gid, et iga kodanik saab päevas ainult üks kord sooja toitu. Need seda ei tea. toidunormid, mis olid lubatud, saadi kuni minu äratulekuni kõik Mäest ega Soodlast ei kuulnud midagi. Soodla ja tema staap kätte, välja arvatud nädal pärast suurt pommitamist, kus Berliinis pidid asuma kusagil Danzigi lähikonnas. oli võist ja leivast puudus. Linn põles, ei olnud järelvedu. Pärast 839 seda jagati jälle kõike täpselt. Läinud aastal sai Berliinis valmis Bahnhof•Zoo lähedal kaks hiigla punkermaja, millesse õhurünnakute ajal ka eraisi• Berliinis ei anta kolm korda päevas a` kaks tundi elektrivoolu. Kivisöe puudus on kohutav, kõik majad on külmad. Lähed sööma, äkki pool üks lõpeb vool, nüüd ei saa enne süüa kui 837S.t õhurünnakuseisukorra lõpetamisele eelneva signaali. kell pool kolm. Astud kinno, vaevalt oled saanud mõni minut 838S.t sõjaväe koosseisu kuuluv laskemoonaspetsialist, kelle ülesan- deks oli sellise moona leidmine ja kahjutuks tegemine. 836Nii tekstis. 839S.t Zoo raudteejaama.

2094 2095 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 kud võivad minna varju.840 Need on kaheksakordsed hiig• Alexanderplatzi juures asuv Berliini politseipresiidium on lakindlused, rauast ja betoonist tehtud, hiigelpaksude seinade terve, aknad küll puru. Kui viimase suure pommitamise ajal844 ja lagedega, mis olevat täiesti pommikindlad. Nende pun• siin varjendis olin ja lõpuks välja ronisime, oli iga sakslase esi• kermajade otsa on asetatud tugev õhutõrje. Hoonetes enestes mene kahjurõõmus hüüatus: politseipresiidium on pihta saanud, asub terve Flaki•diviis. Siin töötab ka kogu Saksamaa õhu• politseipresiidium põleb! Ei olnud saanud, mait! Eemalt ainult kaitsekeskus, kuhu tulevad kokku teated igast nurgast vaenlase paistis, et põleb; ainult aknad olid puru ja paberilipakad lendasid õhujõudude liikumise kohta. Siit lähevad välja hoiatussignaalid välja. ja vastuabinõude korraldused. Kummassegi hoonesse mahtu• Nüüd olen siis Rootsi pinnal. Raske teistel kujutleda, mida see vat kokku kuni 30 000 inimest. Alarmi korral päratu suurtest tähendab. Kui 24. veebruari õhtul Kopenhaageni jõudsin, toodi väravaavaustest voolab inimjõgi sisse. Siis äkki terasväravad mind autos rootsi koguduse õpetaja juurde, kus öö veetsin kuni hakkavad sulguma, kes jääb välja, see jääb välja. Alati jääb tu• edasisõiduni. Söök ja olemine kõik — nagu muinasjutus. See handeid terasväravate taha, kes peavad pommirahe vastu võtma oli esimene autosõit nelja aasta järel. Ei ole enam alarmikartust, lageda taeva all, pikali maas. Suuri pommivarjendeid ei jätku ei tagaotsimist ja sõjaväkke pressimist, saad korralikult süüa ja kogu Berliini elanikkonnale.841 närvid võivad puhata. Ainuke kartus lööb vahel läbi, kas meid Wittenbergi platsi juures asuv Berliini kaugtelefonikeskjaam viimati kommudele välja ei anta. Aga tulgu, mis tuleb, esialgu on seni terveks jäänud. Küll inglased on püüdnud seda tabada, olen rahu maal. Teie ei tea, mis suurte rünnakute ajal Berliinis kuid tagajärjetult. See on varemete vahele uuesti sisse ehitatud sünnib. Viimati Alexanderplatzi varjendis naine sünnitas porisel maja. põrandal, keegi ei hooli midagi, kõik jooksevad mööda, astuvad Gestapo peakeskus asuvat Berliner•Str. 120, ühes vähemas vil• kas või peale. See on ainult üks näide. Inimesed on muutunud las.842 Prl. Paulus, kes kaks nädalat tagasi Saksast Rootsi saabus, loomakarjaks. peaks sellest lähemalt teadma, ta olevat seal käinud. Berliinist lahkudes kinkisin ühele eesti sõjaväelasele ühe üli• Viimase kahe nädala jooksul Saksast Rootsi saabunute hulgas konna ja suvepalitu, ta oli ka saanud suure vaevaga Rootsi passi peavad olema: eelmainitud insener Einstein, pr. Ströhm, umbes hankida. Jäi veel Berliini, tal on perekond ka. Berliinis pakutakse 40. a., preili Paulus, perekond Kronström, insener Ivans (?), Prantsuse passe 2500 marga eest, kuid nendega ei ole midagi teha, Tarmet843 ja Valdin — neist kuulsin. peab hästi prantsuse keelt oskama ja tuleb jääda liitlasi ootama. Eesti põgenike seas on praegu parem. Siin tahan nüüd lehtedest hankida õigeid informatsioone, kuidas muus maailmas elatakse. 840Berliini loomaaia juures õhutõrjeks mõeldud hoonerühm (Flak- Nende järele on suur nälg. Jalta konverentsi845 järel sakslased turm Tiergarten), kus asusid ka tsiviilelanikele mõeldud varjend, haigla ja kunstivarade säilitamise ruumid. 841Nn õhutõrjetornidest Berliinis jm Saksamaal vt en.wikipedia.org/ Põllumajanduse Keskvalitsuse taimekaitse ja seemnekontrolli osakonna wiki/Flak tower. vaneminspektor 1941–1943, osakonnajuhataja abi 1943–1944. Põgenes 842Pankowis Berliner Straße 120 asus mõnda aega Riigi Julgeoleku 1944. a septembris Saksamaale, kust asus 1945. a ümber Rootsi, kuhu Peaameti (RSHA) riigivaenlastega tegeleva IV ameti (Geheime Staatspo- olid selleks ajaks põgenenud abikaasa ja lapsed. Töötas hõbesepana. litzei, Gestapo) üks osakond (IV F 5) — viisade keskasutus. 844Enne Maldus Maritsa lahkumist Berliinist 22. veebruaril tegid 843Artur Tarmet (Trubok; 1898 – 15. V 1998 Stockholm) lõpetas Inglise õhujõud suurrünnaku Berliinile 15.–16. veebruaril 1945. a. Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna 1935. Vabadussõjas 1918– 845Liitlasriikide NSVLi, USA ja Suurbritannia Jalta ehk Krimmi 1919, Rakvere II algkooli õpetaja 1919–1920, Asunike, Riigirent- konverents peeti 4.–11. veebruarini 1945 Livadia palees. Seal vastu nike ja Talupidajate Põllumajandusliidu konsulent Virumaal 1924–1928, võetud otsused olid mh aluseks Balti riikide taasokupeerimisele Nõuko- Põllutööministeeriumi kartuliekspordi kontrolör-revident 1928–1940, gude Liidu poolt.

2096 12 2097 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 muud ei kirjutanud, kui: mehed, teie perekonnad küüditatakse aega Eesti Pangas — oli vist juhatuse sekretär — küüditati. Oma Siberi, naised — teid ja teie lapsi ähvardatakse Siberi saata, kui vennast ei tea Paul Poom midagi. Mainib veel, et ta ei tea ka mi• vaenlane peaks võitma!” dagi adv. Susist,848 kes jäi Eestisse. ETKs849 teenis juhtival kohal Solba850 nimeline mees. Kui ma enamlaste ajal lühikest aega ETK P.S. Täna näidati mulle seda passi, mida Marits siia tulles kasutasjamis teenistuses seisin, oli Solba, nagu mäletan, seal keemikuna tegev. talle Berliinist Rootsi saatkonnast oli antud. See on jah — provisoorne pass, nagu pealkirjas seisab, rahvusest minnakse siin muidugi mööda, on ainult sünnikoht märgitud. Selle passi omanikust jääb mulje, ettaon rootslane. Mulle öeldi — selle passi anname siia tulekuks sellistele, kellel on pisut Rootsi päritolu, mõne esivanema kaudu kas või. Pass võetakse taja toimetuse liige. Pariisi saatkonna ataˇsee 1923, Eesti Panga sekretär sisse sõites ära. Järgnevad teised passdokumendid tavalise korra järele. ning statistika- ja konjunktuuriosakonna juhataja 1924–1941; Tallinna Tütarlaste Kaubanduskooli õpetaja 1924–1925, Kõrgema Sõjakooli ma- Malmö, 28. II 45 V. K. janduspoliitika ja riigimajanduse lektor a-st 1933. Vangistati 14. juunil 1941 Tallinnas, viidi Sevurallagi. 173. 848Arnold Susi (1896 – 29. V 1968 Tallinn) õppis Peterburi Ajaloo- 3. III 1945 ja Filoloogia Instituudis 1915–1916, lõpetas Tartu ülikooli õigustea- duskonna 1924, cand. jur.. Esimeses maailmasõjas 1916–1917 Pe- Paul Poomi846 nimeline eestlane, kes oktoobri lõpul või novembri terhofi 3. tagavarapolgu ja 492. Grjazovetski polgu ohvitser; 3. Eesti alul saabus Rootsi, kuuldavasti otseteed Eestist, kirjutas hiljuti polgus 1917–1918. Pärast sakslaste lahkumist Ajutise Valitsuse emis- Stockholmi ühele oma tuttavale mõnest uudisest, mis kodunt oli sar Järvamaal ja Noarootsis 1918. Vabadussõjas 1918–1920 vabatahtlik, Tallinna I kaitsepataljoni kooliõpetajate roodu 2. rühma ülem, kaasa toonud. Tema vend Viktor Poom,847 kes teenis kauemat Sõjaministeeriumi sekretär, kodifikatsiooniosakonna asjaajaja ja ju- riskonsuldi sekretär 1919–1920, alamkapten, VR I/3. Tallinnas vandead- 846Paul Poom (1900 – 10. II 1970 Göteborg) lõpetas Tartu üli- vokaadi August Peedi abi 1924–1930, vandeadvokaat 1930–1940; Tal- kooli õigusteaduskonna 1929. Võttis osa Vabadussõjast Tallinna kaitseks linna linnavolikogu liige a-st 1926 ja Harju maavolikogu liige a-st 1930. moodustatud kuulipildujaüksuses ja soomusrongil nr 5, pärast õpinguid Saksa okupatsiooni ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige 1944, Otto sõjakoolis siirdus 1919. a augustis rindele jalaväelasena, lipnik. AS Silva Tiefi valitsuse haridusminister alates 18. IX 1944. Vangistati 1944. a ok- ametnik, Rahaministeeriumi tollivalitsuse käsundusametnik 1925–1929, toobris Tallinnas, NSVL Ülemkohtu Sõjakolleegium mõistis ta 1945. a tollikontrolör 1929–1930, maksudevalitsuse tolliasjade juhataja 1930– juulis kaheksaks aastaks sunnitöölaagrisse ja viieks aastaks asumisele, 1936, direktori asetäitja tolli alal 1936–1940. Teises maailmasõjas viibis Peˇstˇsorlagis ja Kasahstanis poliitvangide erilaagris Spasskis, va- eesti 3. piirikaitserügemendis ja Eesti Diviisis, Obersturmbannführer. banes 1952. a oktoobris. Perekond oli küüditatud 1949. a märtsis, Susil Põgenes 1944. a Soome kaudu Rootsi. Töötas AB Mölnlycke’s. lubati 1954. a invaliidina asuda elama pere juurde Krasnojarski kraisse 847Viktor Poom (1896 – 19. VIII 1941 Sverdlovski oblast) õppis Riia Abakani. Pärast Eestisse naasmist elas Vasulas, Tartus ja Tallinnas. Polütehnikumi kaubandusosakonnas 1916–1919, Pariisi ülikooli õigus- 849S.t Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuses. teaduskonna vabakuulaja 1920–1923, lõpetas Marseilles’ kõrgema kau- 850Friedrich Solba (1895 – 2. III 1948 Eestis) õppis Tartu ülikooli ma- banduskooli merekaubanduse osakonna 1922. Võttis osa Esimesest maa- jandusteaduskonnas 1920–1927. Esimeses maailmasõjas 1916–1918, ilmasõjast 2. Tsaritsõni üliõpilaspataljonis, Eesti Sõjaväelaste Ülemko- Vabadussõjas 1918–1920, nooremleitnant. ETK ametnik 1923–1926, mitee liige a-st 1917, 1. Eesti polgu kirjutaja. Vabatahtlik Vabadussõjas Nissi Tarvitajate Ühisuse ja Tartu Tarvitajate Ühisuse Tulu ärijuht 1926– sõjalaeval Lembit, Merejõudude Staabi sõjaväeametniku asetäitja ja Tal- 1927, ETK keemiajaoskonna juhataja a-st 1927, ühtlasi keemiatehase ju- linna sadamatehaste valitsuse majandusosakonna ülema abi. Ajakirja hataja 1932–1934. Mobiliseeriti 1941. a augustis Punaarmeesse. Mae- Laevandus asutajaid ja tegevtoimetaja 1920, Päevalehe ja Tallinna Tea- tud Tallinna Metsakalmistule.

2098 2099 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

Ta on kirjanik Ernst Särgava•Petersoni851 väimees,852 mobiliseeriti tud komisjon paigutas vakantseile kohtadele asetäitjad•õpetajad punaväkke. P. Poom kirjutab oma kirjas: “Solba tuli Venest tagasi või usuteaduse üliõpilased. Komisjoni loal on ka naispastoreil ja on ETK•s juhtival kohal. ETK•lased olevat endid Venemaal or• õigus jumalateenistusi pidada. Siiski usuteadlaste puudus on ganiseerinud ja kogunenud ning neist tuleb palju tagasi.” Need suur, nii et paljudel pastoreil on käes kuni neli kogudust. Kõik on kõik olulisemad teated, mis kirjas leidusid. Vahepeal Stock• kirikuõpetajad ja köstrid•organistid on sõjaväeteenistusest va• holmis levinesid teated — ETK olevat jälle vanade tegelaste käes, bastatud. Eelmainitud komisjonile on tehtud ülesandeks regist• kes omal ajal küüditati ja nüüd olevat tagasi saabunud. Nagu reerida kõik usuteaduse üliõpilased ja moodustada nende jaoks näha, on need jutud aluse saanud eelmainitud informatsiooni• konsistooriumi juures õppejõudude kaader, kellelt saaksid juhi• dest. Esialgu ei ole küll teada ühtegi juhtivat ega ka vähemat seid õpinguiks ja kus nad võivad sooritada ka eksameid kuni tegelast küüditatute hulgas, kes oleksid nüüd Eestisse saabunud. järgmise aastani, mil jõutakse ellu kutsuda usuteaduse instituut. Allpool annan edasi mõned Tallinna raadio uudised ja lisan ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juurde on määratud usuas• neile mõned märkused. Jaanuari lõpul moodustati kolmeliikme• jade volinik. Piiskopi asetäitja ütles tema valimisel valitsusele line komisjon kiriku• ja usuküsimuste lahendamiseks.853 Valiti kiidusõnu. Nii palju raadiost. maalt lahkunud Ev. Luth. piiskopile asetäitja, kelleks sai pastor A. Pähn oli varem Järva praost ja viimati, sakslaste ajal, Tal• Aug. Pähn.854 Ligi pool pastoreist on maalt lahkunud. Nimeta• linnas Toomkoguduse vikaarõpetaja. Ta pressiti sinna just vap• side poolt vastukaaluks piiskop Kõpule. Tema oli ka see, kes 855 851 koos Uhkega Toomkirikus nüüd pool peidetult vapslikke pal• Ernst Särgava (Peterson; 1868 – 13. IV 1958 Kose) lõpetas 856 Tartu Õpetajate Seminari 1889. Kooliõpetaja Kadakal 1883–1886, veid esitas. A. Pähn oli kirikuõpetajate hulgast Viksi kõrval Vändra kihelkonnakoolis 1889–1891, Sindi ministeeriumikoolis 1891– 1893, Eesti Aleksandrikoolis 1893–1902, Kose-Uuemõisa ministee- hooldaja-õpetaja 1935–1938, Tallinna Toomkoguduse asetäitja-õpetaja riumikoolis 1902–1905, Rakvere algkoolis 1905–1906, Tallinna alg- 1942–1944, Tallinna Kaarli III pihtkonna õpetaja 1945–1949, piiskopi kt koolides 1906–1918. Tallinna I reaalkooli (poeglaste gümnaasiumi, 1945–1949; Riigivolikogu kandidaat 1938. Oli ka Noorte Kotkaste II gümnaasiumi) õpetaja ja inspektor 1919–1938, direktori kt 1933– Koeru malevkonna vanem a-st 1934, kuulus Kaitseliitu, 1941. a Oma- 1936; Tallinna koolinõunik 1918, Tallinna linnavolikogu liige 1907– kaitsesse. Vangistati 12. IV 1949 Tallinnas; 24. septembril 1949 mõistis 1918 ja 1930–1933. Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi õpetaja Erinõupidamine ta 25 aastaks vangilaagrisse. Pärast Steplagis ja Ozjor- 1940–1950. Eesti Haridusliidu abiesimees 1934–1936 ja esimees 1936– lagis viibimist vabanes 20. VII 1956. ETKVLi transporditööline, Võnnu 1940, Kaitseliidu propagandapealik 1927–1940, Isamaaliidu keskju- koguduse õpetaja 1957–1963. hatuse liige 1938–1940, Riigivolikogu I koosseisu liige a-st 1938. 855Rein Uhke (Reinhold U.; 1904 – 3. II 1966 Överkalix) lõpetas Eesti NSV rahvakirjanik 1957. Tartu ülikooli usuteaduskonna 1931. Tallinna Pauluse koguduse õpe- 852Friedrich Solba oli abielus Ernst Särgava-Petersoni vanema tütre taja 1932–1944, Tallinna Toomkoguduse ajutine õpetaja 1933, üht- Salmega (1896 – 18. VI 1978 Tallinn), kes oli hambaarst. lasi usuõpetaja Gustav Adolﬁ Gümnaasiumis ja Kaarli Gümnaasiumis 853Piiskopliku nõukogu sekretär August Pähn oli kutsunud kokku 1932–1934, Prantsuse Lütseumis 1933–1934 ja Tallinna Riiklikus Ing- Tallinna õpetajad, kes 29. novembril 1944 moodustasid kiriku ajutise lise Kolledˇzis 1933–1935. Kuulus Eesti Vabadussõjalaste Liitu, van- korraldava toimkonna (esimees Pähn, liikmed Peeteli koguduse õpetaja gistati 1934. a märtsis ning oli kolm kuud vanglas ja kümme kuud Adolf Horn ja Oleviste koguduse õpetaja Hugo Pärno). Laiendatud väljasaadetuna Läänemaal. Põgenes 1944. a sügisel Rootsi, Rootsi ki- piiskopliku nõukogu koosolekul 17. jaanuaril 1945 valiti piiskopi kt-ks riku teenistuses 1945–1964, sh Överkalixi koguduse õpetaja 1949–1966. August Pähn. 856Valter Viks (1895 – 10. VIII 1959 Chicago) lõpetas Tartu üli- 854August Pähn (1904 – 4. VI 1963 Tartu) lõpetas Tartu ülikooli usu- kooli usuteaduskonna 1921. Võttis osa Esimesest maailmasõjast. Lin- teaduskonna 1930. Koeru koguduse õpetaja 1931–1941, Järva praost- nade Liidu ametnik Tallinnas 1916–1918. Vabadussõjas vabatahtlik konna abipraost 1935–1940 ja praost 1940–1941, Rakke koguduse 1918–1920 (2. jalaväepolk, 2. raskesuurtükiväepatarei, sõjatsensuuri

2100 2101 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

üks silmapaistvamaid vapse. Nii nagu meeles, Pätsi reziimiˇ ajal ühelt sakslaselt soetanud lapse, mille järel ta kooliõpetaja kohalt teda pisut pigistati. Kui Mäe koos sakslastega Tallinna saabus ja pidanud lahkuma. Olevat nüüd samale kohale tagasi nimetatud. omavalitsust hakkas organiseerima, kutsus ta Pähna haridusdi• Esitatud faktid paistavad küll uskumatud olevat, aga kum• rektooriumi, kus ta alul kooliasju ajas. Siit läks Toomkirikusse. malgi kooliõpetajal näib punasest ajast olevat mingi soodustuse Edasi raadios nimetati Kadrina kooliõpetajat Elmar Kante• märk küljes. rit857 eesrindlikuks kooliõpetajaks. Raadioteateid jälgides paistab, et haritlasi nagu hoitakse pilpa Tunnen isiklikult Kanterit ühelt Kadrina käigult sakslaste ajal. peal. Neid on muidugi sinna vähe jäänud, kuid üldiselt on võetud Ta oli sinna okupatsioonipäevil ümber paigutatud mingi eksi• uus joon neid mitte puudutada, kui nende hulgas muidugi sel• muse pärast või roosaka värvi näitamise pärast punaste ajal. liseid ei leidu, keda NKVD ei saa jätta puuri panemata. See Kadrinas jäi küll kõigil Kanterist mulje, et ta on veendunud mõjub laiadele massidele hästi, näitab enamlaste “kultuurilist” rahvuslane. Siin Stockholmis kinnitas mulle üks haridustege• fassaadi, on meelituseks teistele ja mõjub ka võõrsil viibijaile, lane, soliidne isik, et Kanter on punaste reziimiˇ lõpul metsas keda juba on hakatud raadio kaudu tagasi kutsuma (arstid, üli• olnud ja et ta sakslaste ajal on reservohvitserina võidelnud rin• kooliõppejõud). Tagasikutsumisel öeldakse tagasikutsutavatele del 1. rügemendis.858 See pidi lõpu poole olema. Edasi sama meelitusi ja kiidetakse nende endist tegevust. Konservatooriu• isik kinnitas, ta on kuulnud raadios ühe naiskooliõpetaja nime, mis on 100 õpilast, õppejõudude kohti on määratud 86, enamasti kelle mees on küll sakslaste ajal maha lastud, kes aga oli hiljem kõik vakantsed, kuhu oodatakse, nagu öeldi raadios, endiseid, välismaal viibivaid õppejõudusid tagasi. Felix Moor859 ja Enn ülem Valgas). Ajalehe Rajalane toimetaja Valgas 1920–1921, Posti- Mandre, “Estonia” näitlejad, olid kogu okupatsiooniaja Tallinna mehe toimetuse sekretär 1921–1922, usuõpetaja Eesti Noorsoo Kasva- ringhäälingu teenistuses. Mandre kandis direktorina ette kõige tuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis Tartus 1921–1922. Rõuge kogu- vängemaid enamlastevastaseid propagandapalasid. Mõlemad duse õpetaja 1922–1936 (vallandati 1936. a märtsis siseministri nõudel on nüüd aktiivsetena tegevusse rakendatud Tallinna nõukogude ja saadeti Võrumaalt välja), Võru praost 1931, Väike-Maarja koguduse raadios. asetäitja-õpetaja 1936–1938, Ilumäe koguduse organiseerija ja õpetaja Kusagilt olen kuulnud, allikat ei mäleta, et Eestis viibiva• 1938–1941. Oli 1934 märtsist kuni juunini ja 1935. a detsembris van- tele punaväe üksustele on tehtud range korraldus olla elanik• gis, karistati aastase vabaduskaotusega tingimisi. Asus 1941. a ümber konna vastu viisakas ja et nüüd on punaarmeelaste sigatsemised Saksamaale. Teise maailmasõja ajal teenis 33. politseipataljonis ja vähemaks jäänud. Narva pataljonis, Tallinna Peetri koguduse õpetaja 1942–1944. Põgenes 1944. a septembris Saksamaale, eestlaste õpetaja ja koguduse organi- Selle näilise liberaalsuse juures haritlaskonna suhtes paistab, seerija Lüübekis 1944, Briti tsooni usuelu korraldaja 1945–1949. Asus et maal on teistsugused talitusviisid. Partei ja valitsusringkon• 1949. a ümber USAsse. Chicago I koguduse asutaja ja õpetaja 1949– dade tegelaste kõnedest, mis viimasel ajal raadio kaudu edasi 1959, Chicago praostkonna praost 1954–1959, samas linnas ka ajakirja antud, kostavad endiselt ähvardavad noodid maa “kulakluse” Usu Sõna toimetaja 1949–1951. vastu. See tulevat välja juurida, sellega tulevat nüüd lõpuarve 857Elmar Kanter (1911 – 2. XII 1987) lõpetas Läänemaa Õpetajate Seminari 1930, lõpetanud ka Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Peda- 859Felix Moor (1903 – 15. V 1955 Tallinn) lõpetas Draamastuu- googilise Instituudi. Mõisaküla algkooli õpetaja 1932–1937, Kilingi- dio teatrikooli 1924. Vabadussõjas vabatahtlik Tallinna kooliõpilaste Nõmme II algkooli juhataja 1937–1940, Vaivara lastekodu juhataja pataljonis 1918–1920. Draamastuudio teatri näitleja 1925–1927, Riigi 1940, Kadrina kooli juhataja ja direktor 1941–1961, Vaeküla internaat- Ringhäälingu teadustaja 1927–1944, Estonia näitleja, õppejõud Tallinna kooli direktor 1961–1971 ja õpetaja 1971–1977. Eesti NSV teeneline Konservatooriumi Riiklikus Lavakunstikoolis 1938–1941, Eesti NSV õpetaja 1968. Riiklikus Teatriinstituudis 1946–1950 ja Moskva Lunatˇsarski-nimelise 858S.t eesti 1. piirikaitserügemendis. Riikliku Teatriinstituudi eesti stuudio lavakõneõppejõud 1950–1953.

2102 2103 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 teha. Kusagile peab enamlise permanentse revolutsiooni terav ülikooli eesti keele lektoriks. H. Mark862 kinnitab, et ta [...?] ikka ots sihitud olema ja loomulikult see on pööratud maale, sest lin• olnud punakas [?].863 nas ei ole enam midagi teha — tööstused ja nende omanikud on Soomes olles kuulsime, et Oittis pressitakse kõigilt eestlasilt kas hävitatud või kadunud, on järele jäänud ainult “töölisklass”. altkäemaksu, muidu ei lasta välja tööle, kuigi töökohad on valmis Maal on aga veel midagi üle võtta ja kellegi vastu võidelda. Karo• vaadatud. Laagriülemaks oli Soome allohvitser Kiiski, kelle abi• tamm ütles oma kõnes jaanuaris, et punase reziimiˇ esimesel aastal line oligi Käosaar. Kiiski oli alkohoolik ja temale pidid eestlased on tehtud vigu — ei olevat pööratud suuremat võitlustähelepanu viina tassima. Soomest Rootsi tulnud eestlased, kes Oittist läbi maale ja oldud liiga pehmed “kulakute” vastu. Nüüd tulevat see käinud, kinnitavad, et rahaline altkäemaks või tasu toiduainetes viga parandada. on tulnud anda Käosaare kätte. Käosaarest olenes ka, kes eest• On päris loogiline, et nüüd katsutakse vanatalud ja meie lastest saadeti koonduslaagritesse sõjalistele sundtöödele Turgu põline põllumeeste seisus hävitada, mis on meie rahvuslikku ise• ja Siurasse [?]. Tema paigutas need, kellest kartis, et need võivad teadvust ja iseseisvat riiki kandnud. Maalt tulid Vabadussõja Rootsi põgeneda, sisemaale Siurasse [?], teised Turgu. Olnud võitlejad ja maa andis ka metsavendade kaadrid: võib sellepärast üldse suur siga ja joodik Kiiski truu abiline. Ega Oitti laagri abi• arvata, mis maal praegu sünnib. “Proletariaadi” ja “pursuide” juhiks korralikku inimest ei pandud. Nii et selliseid “haritlasi” vaheline võitlus on nüüd muutunud “demokraatide” ja “hitler• läheb ka Eestisse. laste” vaheliseks jõukatsumiseks. “Demokraatia” nimel võidakse meil nüüd pikkade aastate kestel “natsismi” hävitada, kuni meist ainult riismed on järel. Mag. Käosaar,860 “Veljesto”861 mees, kes koos oma perekon• naga Soomest Leningradi kaudu Eestisse tagasi läks, oli teatavasti Soomes olles Oitti põgenikelaagri ülema abi. Siin laagris peeti vii• 862Heinrich Mark (Margk; 1911 – 2. VIII 2004 Stockholm) lõpetas mati kinni eestlasi. Mag. Käosaar valiti läinud sügisel Helsingi Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1938, cand. iur. 1938, dr. iur. h. c. 1998. Õpetaja Tartu XV algkoolis 1933–1938 ning Tallinnas 1941– 1942; vandeadvokaat Peeter Sepa abi Tartus 1940, vandeadvokaadi abi Tallinnas 1943; Tartu linnavolikogu liige1939–1940, Jaan Tõnissoni usaldusmees-erasekretär 1938–1940, rahvuslike jõudude vastaskandi- 860Juhan Käosaar (Johan(n) K.; 1909 – 7. III 1986 Kääriku (Lükardi)) daat nn Riigivolikogu valimistel 1940. a juulis, kustutati nimekirjast lõpetas Tartu ülikooli ﬁlosooﬁateaduskonna 1937, mag. phil. 1937, ja kuulutati rahvavaenlaseks. Sunniti Saksa okupatsiooni alguses Tar- (cand. phil. 1946). Eesti keele õpetaja Hugo Treffneri Gümnaasiumis tust lahkuma. Eesti Ametiühingute Liidu juriidilise osakonna juhataja 1937–1940 ja soome keele õpetaja Tartu Õpetajate Seminaris 1939– 1943. Põgenes 1943. a aprillis Soome, kus oli Eesti Büroo tegevuse üks 1940, Tartu 1. keskkooli õppealajuhataja 1940–1941. Vangistati Saksa korraldajaid ning ajalehe Malevlane peatoimetaja abi. Põgenes 1944. a okupatsiooni alguses 1941, õpetaja Rakvere koolides 1942–1944. Põge- sügisel Soomest edasi Rootsi, kus oli Eesti Komitee koolitoimkonna esines 1944. a Soome, Helsingi ülikooli eesti keele lektor ja Soome Kirjan- mees 1945–1956, EK büroojuhataja ja abiesimees 1954–1975, esimees duse Seltsi teaduslik töötaja 1944–1945. Pöördus 1945. a Eestisse tagasi, 1975–1982; Eesti Rahvusnõukogu asutajaid ja peasekretär 1951–1979. TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri dotsent 1945–1958 ja Kirjan- Vabariigi Valitsuse eksiilis riigisekretär 1953–1971, peaministri asetäitja dusmuuseumi teadur 1945–1948, Tartu Õpetajate Seminari (Instituudi) 1971–1990, ka sõjaminister 1971–1973, peaminister presidendi ülesan- eesti keele ja kirjanduse kateedri juhataja 1948–1953, ENSV TA Keele netes 1990–1992. ja Kirjanduse Instituudi teadur 1961–1969. 863Vt ka Juhan Käosaare pöördumist “Kodumaa vajab oma poegi” 8611920. a asutatud Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto liige. Juhan väljaandes Uuesti kodumaal: Repatrieerunud Eesti NSV kodanike jutus- Käosaar kuulus selle liikmeskonda 1932. ja vilistlaskokku 1937. aastast. tusi ([Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1947], lk 84).

2104 2105 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

174. sist), oli ka elektritehnikuid, lukusseppi, insenerid peale tema 9. III 1945 kaks — Sepp ja Kontkar868. Eestlaste keskmine vanadus 40 a. Te• has ehitas allveelaevastikule signalisatsiooniaparaate. Oja lisas Johan Oja,864 sünd. 9. veebr. 1885, metallurgiainsener, on olnud kohe, et ta neist mitte midagi ei teadnud, oli tööriistade projek• Tallinnas “Ilmarise” tehase direktoriks 22 a., ka nüüd saks• teerijaks. Ta lisas veel: “Kuigi tehnikabüroo koosnes eestlasist, ei laste ajal. Poeg, ka insener või arhitekt, on elanud ja töötanud näinud ka teised midagi. Meile ei näidatud ühtegi üldprojekti, varem Rootsis ja on nüüd ka siin.865 Muretses temale Stock• vaid ainult osasid. Tööle rakendamist erialade järgi just ei olnud. holmi kaudu Rootsi sissesõidu viisumi. Temaga koos oli abi• Üks Tallinna sadamatehase meister töötas näiteks lihtlukusse• kaasa.866 Saksa•sõidul mõlemad tegid läbi “Nordsterni” huk• pana.” Oja abikaasa, kes 2 1/2 a. arhitektuuri studeerinud, olnud kumise Memeli juures. Oja ise päästeti meelemärkusetult, oli büroo joonestaja. Toitlustamine oli võrdlemisi hea, saadi palju raskelt haige. On praegu haiglane, nimesid palju unustanud, puu• ja aedvilja tsekkideta.ˇ Tasu oli umbes 400 marga ümber väljendub väga ettevaatlikult. kuus. Saksa jõudmise järel asus ins. Oja abikaasaga oktoobri keskel Gna• 25. jaan. nad said teada, et Rootsi•sõidu viisum on olemas. 867 Sõitsid Gnadenfreist esimeste eestlastena minema. Rinne oli siis denfreisse — külataoline 5000 elanikuga linnake 60 km lõuna• 869 lääne pool Breslaud. Siin asus selle tehase — Atlas•Werke — 80–100 km eemal. Nad ei sõitnud otse Berliini, vaid Teplitzi, osakond, mis okupatsiooni ajal töötas Tallinnas “Ilmarises”. Ta umbes 100 km lõuna pool Dresdenit, kus neil oli tuttavaid. Tegid puhkas paar nädalat ja asus tehase tehnikabüroosse tööle. Teha• seal väikese puhkuspeatuse, sest kole raske oli sõita, rongid sega• ses oli 54 hinge eestlasi, nende hulgas viis last. Eestlased olid mini, kõik kohad põgenikke täis. Eriti Breslaust oli palju sõitjaid. peamiselt bürooteenistuses (tehnikabüroo koosnes kõik eestla• Sõitsid seda teed, milleks harilikult kulub viis tundi, kaks ja pool päeva. 864Juhan (Johan) Oja (1885 – 12. X 1965 New York) lõpetas Pe- Teiste eestlaste saatuse kohta, kes Gnadenfreisse maha jäid, ei terburi mäeinstituudi metallurgiaosakonna 1914. AS Kahurväe Tehaste tea Oja midagi. Neid ei lastud tulema. Ka kinnitasid sakslased, et tehnilise büroo juhataja Peterburis 1912–1915 ja sama aktsiaseltsi Tsa- enamlased sinna ei tule. Kuulutati välja mobiliseerimine Volks• ritsõni tehases 1915–1918, Obuhhovi tehases 1916. Võttis osa Vaba- sturmi. Sakslased hakkasid oma perekondi ja naisi ära saatma. dussõjast. Raudteede valitsuse Tallinna peatehaste insener 1919–1921 Eestlasi ei mobiliseeritud, kuid sõjaväeline arstlik järelevaatus ja ülema abi 1921–1923, AS Ilmarise direktor 1923–1940, peainseneri tehti. Eestlaste perekonnad jäid ka kohale. “Kirjutasin Eesti toim• abi 1940–1941, peainsener 1941–1944. Oli ka AS Kemikaal, AS Puhk konnale Berliini ja küsisin järele,” jutustab Oja, “mida niisugune ja Pojad ning AS Näitus juhatuse liige. Põgenes 1944. a Saksamaale, järelevaatus tähendab. Kartsime sõjaväkke võtmist. Berliinist kust asus ümber Rootsi. Töötas A. Johansoni tehnikabüroos Väster˚asis, seejärel Hoganäs-Billesholmsi tehnikabüroos konstruktorina ahjude alal vastati, et iga riik võib tema piirides asuvaid välismaalasi arst• 1946–1953. Lahkus Rootsist 1958. a USAsse. likult järele vaadata, kuid mobilisatsiooniks ei ole aluseid ja ei 865Voldemar Oja (1916 – 15. X 1958 Mount Vernoni ja Chesteri va- ole tarvis enne ilmuda, kui rahvusvaheliselt tunnustatud alus on hel) õppis Grenoble’i tehnikaülikoolis. Tegutses elektriinsenerina Root- olemas. Tekkis mulje, et eestlasi ei lastud sellepärast minema, et sis, Eestis AS Elektrikeskuses, oli Püssi elektrijaama juhataja 1941– neid kavatseti rindele saata. 1944. Põgenes 1944. a Rootsi, kus töötas elektriinsenerina ASEA te- hastes. Asus 1952. a ümber USAsse, jäädes sama kompanii teenistusse. Hukkus autoõnnetuses. 868Ilmselt Olaf Kontkar (1923 – 11. IV 2005 Kanada), kes lõpetas 866Juhan Oja oli 1912. a-st abielus Niina Brutiga (Brouth). Tallinna Tehnikumi 1943. aastal. 867Endine Ober Peilau, 1928–1945 Gnadenfrei, poola k Piława 869Tˇsehhi k Teplice, kuni 1948 Teplice-Sanov;ˇ saksa k Teplitz-Schö- G´orna. nau.

2106 2107 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

Kui juba Berliinis olin, kuulsin Mäe mobilisatsioonikorraldu• pommitamisel — kestis kolm päeva — kannatas palju eestlasi.875 sest. Lugesin lehest, et see puudutas aastakäike 1904–1927.870 Siin kandis käidi inimestega halvasti ümber, toit laagrites oli halb. Kuulsin veel, et mobilisatsiooni teostamine pannakse SS•Ersatz• Siis, kui olime seal, ei hakatud veel ära sõitma. Dresdeni pommi• komando peale, kas see pidi eestlaste või sakslaste üksus olema, tamist siis veel ei olnud. Sakslased kihutavad nüüd lõuna poole, ei tea. Mobilisatsioonitähtpäeva ei olnud nimetatud, ei kuul• eriti Baierisse, arvavad, et Inglise ja Ameerika okupatsioon tuleb nud seda ka siis, kui Berliinist ja üldse Saksast lahkusin. On veel sinna õige pea, imestasid, kui kuulsid, et sõidan põhja poole. meelde jäänud, et viimane punkt sisaldas karistusähvardusi mitte 5. või 6. veebruaril jõudsin Berliini. Kogu aja, 25 päeva, ela• ilmujaile Eesti sõjaväeseadustiku §§ põhjal. Arvatavasti mob. oli sin Dahlemis, 25 km Berliinist. Eestlasi elab just ümbruskonnas, mõeldud nende põgenike kohta, kes Eestis olid sõjaväetööstustes kuid ka linnas endas. 25 päeva kestel oli 36 alarmi. Üks suur• tegutsejaina tookord mobist vabastatud. Tuju oli inimeste hulgas pommitus oli 19. veebruaril ja inglase raadio oli teatanud — seda selline, et juriidiline külg peab korras olema, muidu ei lähe.” saab nüüd ka Berliinis kuulda —, et 1250 tonni pomme oli alla (Märkus juurdelisatud “Eesti Sõnas” Eesti iseseisvuse tunnusta• visatud. Juhtusin just linnas olema. Pommitus algas kell 11 hom• mise kohta871 olevat leidunud ka Saksa lehtedes.) mikul, 2 1/2 tundi olin punkris. Berliini üldpilt on masendav, “Teplitzis olime nädal aega paigal. Elasime võõrastemajas, linna ei ole peagu olemas. Ühtegi tervet maja ei näinud. Kus päris korralikult saime süüa, kõik normid anti kätte. Katast• elatakse, neid on vähe kohendatud. Jalgsi liikumist on, imestad, rofaalset veel midagi ei olnud. Dresdeni juures oli eriti palju kus need inimesed kõik siin varemetes asuvad. Tsentrumis all• eestlasi. Kohe Dresdeni külje all oli eestlaste laager. Siis veel Rie• maaraudtee ei käinud, pealmaarongid liikusid. Toitlustamine on sengebirges oli eestlasi, need vist pääsenud terve nahaga, tankid nõrk. Inimesed on vaevatud ja näost valged. Allmaarongis näed, ei jõua siin mägimaastikus nii ruttu edasi. Siin oli mitu laagrit. et jäävad istudes kohe tukkuma. Dresdenis oli insener Kaal,872 Teplitzis insener Busch873 Tallin• Kurfürstenstrasse 58, kus on mingi Ost•Verlag, asub ka nast, Riesengebirges ins. Rünne.874 On karta, et Dresdeni raskel hr Markus, kes oma isikus on nn. Eesti rootslaste komitee. Passi sain Berliini saabudes viie•kuue päeva järel Rootsi saatkonnast 870 Tegelikult 1908–1927. kätte, kuid väljasõiduloa saamine Saksa politseist kestis. Kui selle 871 Arvatavasti sõnum “Balti riikide iseseisvus ja saksa välispoliitika” lõpuks märtsi alul kätte sain, seisis minu Rootsi provisoorsel pas• (Eesti Sõna, nr 13, 24. II 1945, lk 1), milles kirjutatakse: “Seoses Läti Va- sil, et väljasõiduluba on antud 1. märtsil. Passe tuli sakslaste käest baduskomitee asutamisega märgitakse Saksa informeeritud ringkonnis, tilkhaaval, mõnele rutem, mõnele aeglasemalt. Kõrgemad Saksa et Saksa välispoliitika jooneks on põhimõtteliselt Balti riikide iseseis- võimud asuvad 75–100 km Berliinist eemal, ainult väiksemad vuse ja sõltumatuse tunnustamine.” vennad on linnas. Kuni nendele paberid läbivaatamiseks ja ot• 872Konstantin Kaal (1889 – 29. X 1947 Uelzen) lõpetas Petrogradi sustamiseks kätte viiakse ja tagasi tuuakse, see võtab kõik aega. teedeinstituudi teedeinseneri kutsega 1917. Insener Venemaal 1917– 1921, opteerus Eestisse 1921, Raudteede valitsuse ehitusameti Tapa jaos- See võib üks aegluse põhjus olla. Enne oli sakslaste poolt roots• laste komitees parun Taube, nii kuulsin, nüüd on see sealt ära. konna juhataja abi ja juhataja, a-st 1938 ehitusameti tehnikatoimkonna 876 juhataja ja ühtlasi ehitusameti juhataja asetäitja; ajakirja T: Tehniliste Tema asemel oli nüüd Petersen, kes olevat olnud “Rev. Zei• tööde juhatajate, Teemeistrite ja Rühmajuhtide kutseühingute ajakiri raudtee ehituse alal ning selle järglase Raudtee: Populaar-tehnilise aja- 87513.–15. veebruarini 1945 tegid 722 Inglise ja 527 Ameerika len- kirja tegev- ja vastutav toimetaja 1933–1940. nukit Dresdenile neli pommirünnakut, mille käigus hukkus 22 700– 873Vladimir Busch (1909 – VII 1964), kes oli õppinud Tallinna Teh- 25 000 inimest. nikumis. Asus Saksamaalt ümber USAsse. 876Herbert Petersen (1902 – 3. VI 1981 Lüübek) õppis Tartu ülikooli 874Hendrik Rünne, kes 1950. a asus Prantsuse tsoonist Saksamaal õigusteaduskonna ja matemaatika-loodusteaduskonnas 1922–1932 ning koos abikaasa Juta ning poegade Juhani ja Andresega ümber USAsse. Hamburgi ülikoolis a-st 1928, õpingud jäid lõpetamata. Dorpater Zei-

2108 2109 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 tungi” peatoimetaja ja Kindralkomissariaadi ametnik (poliitilise mõnda. Vahetati paar sõna. Kuhugi nad sõitsid edasi. See oli osakonna juhataja. V. K.). See on närviline mees. Tema vist ajab juba Taanis. väljasõidulubade asja ja sekeldab komitee ja Saksa ametiasutuste Liiklusolud. Põhja poole oli veel päris kerge sõita, lõuna vahel. Markus arvab, et kokku umbes 200 eestlast pääseb nii poole väga raske. Palju põgenikke — sakslased sõidavad alla• tulema. poole. Lubasid ikka saab — mitmel alusel, kas arstitunnistuse Berliinis ehitati igale poole tänavakindlustusi, barrikaade. abil või haigete saatmise alusel. Eestlased saavad kergemini lube Neid tehti sildadele, sildade ette, tänavatele. Trammi• ja muud põgeniketunnistuste alusel. Sakslastel on see raskem. Rongid läbikäiguteed olid veel lahti. Tehti metallist sõrestikud, rammiti väljuvad veel enam•vähem täpselt, kuid päralejõudmine on ju• raudpostid tänavatesse ja laoti sinna vahele kive. Tööd sooritati huslik. Rong, mis meid Warnemündesse tõi, jõudis päris õigesti Todti organisatsiooni juhtimisel ja minu nägemisel ehitajateks pärale. olid Saksa keskmise ametkonna liikmed. Teie võite siis umbes Kui Königsbergist inimesi evakueeriti, on kaks laeva põhja arvata, mis väärtus neil töödel oli ja kui ruttu nad käivad. Saks• lastud. Nendel laevadel olevat sakslaste hulgas olnud ka eestlasi. lased ise iseloomustavad Berliini kindlustamise tööd järgmise Katsusin nimesid teada saada, kuid ei läinud korda. anekdoodiga: Üks sakslane küsib teiselt, kui kaua need kindlus• Oli kord juttu, et eestlasi on Saksas 85 000–150 000. Arvan, tused venelasele vastu peavad. Teine vastab — 11 minutit! “Aga et neid on rohkem kui 50 000. Registreerimine oli puudulik Ber• mikspärast just 11 minutit?” — “Sellepärast et venelane naerab liinis. “Eesti Sõna” ilmus edasi kuni viimase ajani, ainult ka• 10 minutit ja läheb ühe minutiga läbi.” heleheküljelisena nagu kõik Saksa lehed. Pitkast ei ole midagi Toiduratsioone vähendati. Viimasel nädalal, kui uue pe• kuulnud.” rioodi — nelja nädala — toidukaardid välja anti, oli kogu pe• rioodi peale vähendatud rasvaineid 125 grammi võrra, leiba ühe (Järgneb) kilo võrra ja kuivtoiduaineid ka, kui palju neid, ei mäleta. Ka saime viimasel nädalal või asemel margariini. Kuidas reziimˇ vastu peab ja vastupanu jätkub? Propaganda on ikkagi masendavalt suur, see sisendab tohutut enamluse kar• tust. Siis äärmine terror. Viimati lugesin igal pool Berliinis üles• pandud teadaandeid, et kolm sõjaväelast on maha lastud vas• tupanuvaimu saboteerimise ja nõrgendamise pärast. Selliseid terroriakte teostatakse nüüd tihti ja kõikjal. Berliinis olles kuulisn, et eesti sõjaväeosade tagavarapataljon asutatakse Taani. Kui Flensburgi kaudu Taani territooriumile jõudsime ja sealt edasi sõitsime kuni Nyborgini, kust tuleb lae• vaga üle kitsa väina sõita, tuli meile vastu üks eesti sõjaväeüksus, kus oli ka eesti ohvitsere. Meiega kaasas olev pr. Tilk tundis tungi toimetaja 1933–1934 ja Deutsche Zeitungi peatoimetaja 1934– 1939. Lahkus 1939. a Saksamaale, kust 1942. a pöördus Eestisse tagasi. Ajalehe Revaler Zeitung peatoimetaja, Eesti Kindralkomissariaadi poliitilise osakonna juhataja 1942–1944. Põgenes 1944. a Saksamaale, kust lahkus 1945. a Rootsi, naasis Saksamaale 1956.

2110 2111 VLADISLAV STANISEVSKIˇ (1973)