GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ Madis Kõiv Leidsin, et enamikul sektidest on paljuski õigus selles, mida nad väidavad, kuid mitte niivõrd selles, mida nad eitavad. Kiri Remond’ile, Viin, 10.1.1714. (Tlk Ü. Siirak.) ELULUGU Sünd; 1. juuli 1646, Leipzig. Isa: Friedrich Leibniz, moraalifilo- soofia professor Leipzigiülikoolis. Ema, Friedrichikolmas naine (R. Ariew), sünd. Catharina Schmuck, õigusteaduste professori tütar. Isa suri 1652 (Leibniz oli kuueaastane). Läks kooli seitsmeselt; kui õppis küllalt selgeks ladina keele (7–8), siis lubati lugema isa raamatukokku. Luges peamiselt klassikat — poeete, oraatoreid, ajaloolasi, juriste, filosoofe, matemaatikuid ja teolooge (Livius, Cicero, Seneca, Herodotos, Platon, kirikuisad — et mõnda nime- tada). Erihuvi — ajalugu, poeesia, loogika (G1 VII 516). Leib- nizi varajasest ja mõõdutult laiast lugemusest on tehtud mõnikord järeldusi tema hilisemate huvide võrreldamatust (isegi tolle aja kohta) huvide laiusest ning leitud, et Leibnizi looming on nii heterogeenne, et ei ole võimalik teda käsitleda mingit lineaarset juhtlõnga silmas pidades, kuid see väide on tühi: esiteks järeldus võib olla ka ümber pööratud, teiseks, lähem vaatlus näitab, et isegi nii (näiliselt) kauged Leibnizi huvialad nagu praktiline po- liitika (katoliiklike ja protestantlike võimude lepitamine!) ja me- tafüüsika loogilised alused o n tema puhul üksteisega mõtteliselt seotud (mis puutub raskustesse käsitluse lineaarse printsiibiga, 1G. W. Leibniz. Die philosophischen Schriften. Hrsg. v. C. I. Ger- hardt. Berlin: Weidmann, 1875–1890. Toim. 1923 Gottfried Wilhelm Leibniz Madis Kõiv siis võib siin väitjatel ka õigus olla, kuid need on seotud oluli- 4) Hannoveri periood (reisidega Itaaliasse ja Viini), Hannoveri selt Leibnizi kirjutiste dateerimisprobleemidega). — Sellest hil- vürstide teenistuses. Traditsioonilise nimega “küpse filosoofia” jem pikemalt (R. Ariew2 soovitab vaadata Dutensi3 väljaannet, väljakujunemine — Discours de m´etaphysique (1686), Leibnizi- et saada ülevaadet Leibnizi huvide kirevusest (Ariew’ väljaanne Arnauld’ kirjavahetus (1686–1690), “Generales Inquisitiones de näitab seda palju põhjalikumalt)). analysi notionum et veritatum” (1686), “Principes de la nature Tava jagada Leibnizi elukäik nelja suurde perioodi, mis vas- et de la grˆace, fond´es en raison” (1714),6 Principes de la philo- tab välistele asjaoludele tema elukäigus (elukoht, ta soosijad ja sophie ou Monadologie (1714), Noveaux Essais (1704), Leibnizi- toetajad). Clarke’i kirjavahetus (1715–1716), Essais de Th´eodic´ee sur la 1) Leipzigi periood, millele liitub lühiajaline viibimine Jenas bont´ede Dieu, la libert´ede l’homme et l’origine du mal (1710). (täiendab end matemaatikas, mis Leipzigis nõrk) ja perioodi lõpul (Edaspidi vastavalt DM; kirjav L-A; GI; PNG; Mon; NE; kirjav Nürnbergis (ja selle lähistel), 1646–1667 — õpingud (loogika, L-C; Thd.) jurisprudents) ja akadeemiliste kraadide omandamine. Viimast perioodi on tavaks jagada omakorda alaperioodideks, 2) Mainzi ja Frankfurti periood — astumine kuurvürsti tee- vastavalt Hannoveri valitsejatele (vürstidele): a) Johann Friedrichi nistusse — poliitika (ka teoloogia ja filosoofia — see, mida võib alluvuses (1676–1679), b) Ernst Augusti alluvuses(1680–1687), kokkuleppeliselt nimetada Leibnizi noorpõlvefilosoofiaks. Vt Ka- c) reis Itaaliasse ja Viini (1687–1690), d) kuurvürst Ernst Augusti bitz ja Jagodinski,4 mina ise,5 skolastika mõjud — mis jäävad ja alluvuses (1690–1698), e) kuurvürst Georg Ludwigi (hilisem Ing- mida pole põhjust halvustada), 1667 – märts 1672. lise kuningas George I — aitas ajada Leibnizi vahekorrad inglise teadlastega täiesti sassi) alluvuses (1698–1716). 3) Pariisi periood (lühiajalised käigud Inglismaal ja Hollan- dis) — esialgne eesmärk poliitiline missioon (Prantsuse agres- siooni suunamine Euroopast (Hollandist) Türgile) ebaõnnestus, LÜHIDALT PERIOODIDEST hiljem matemaatika (diferentsiaalarvutuse loomine). Tutvumine Euroopa uuema filosoofiaga, 1672 – november 1676. Leipzigi periood 2 Ilmselt on silmas peetud väljaannet: G. W. Leibniz. Philosophical Leibniz astus Leipzigi ülikooli 14-aastaselt ja õppis seal 1661– Essays. Ed. & tr. by R. Ariew, D. Garber. Indianapolis: Hackett, 1989. 1666 — viibides vahepeal lühiajaliselt Jena ülikoolis. Õpingud Toim. 3 olid suunatud õigusteadusele ja (selle kõrval ja sissejuhatuseks) Leibniz. Opera omnia. Studio L. Dutens. Genevae: Fratres de filosoofiale. 1661. aastal esitas ta kaitsmiseks filosoofia bakalau- Tournes, 1768. Toim. reuse teesid teemal Disputatio metaphysica de principio individui 4Willy Kabitz. Die Philosophie des jungen Leibniz: Untersuchungen zur Entwicklungsgeschichte seines Systems. Heidelberg: Carl Winter, (publ. 1663) ja aastal 1664 magistriteesid filosoofiast Specimen 1909; Ivan Jagodinski. Leibniziana: Elementa philosophiae arcanae. quaestionum philosophicarum ex Jure collectarum (publ. 1664). De summa rerum. Kasan, 1913. Toim. Viimases püsitatakse esmakordselt mõned olulised modaalse loo- 5Leibnizi filosoofia aspektide kohta on Kõiv aastail 1983–1991 aval- gika probleemid — Leibnizi varajasi õigusteadusealaseid traktaate danud kaheksa, enamasti saksa- ja venekeelset artiklit ja arvustust (osa võib vaadata esialgse sissejuhatusena 20. sajandil deontilise loo- neist koos Peeter Müürsepaga). Vt eriti: Madis Kõiv, Peeter Müürsepp. gika nime saanud distsipliinile. Alates aastast 1664 töötab ta Dis- “Leibnizi tagasivaade tema varasematele filosoofilistele kirjutistele dife- sertatio de arte combinatoria esialgse variandi kallal (publ. 1666). rentsiaalarvutusest lähtuvalt.” — M. Kõiv. Luhta-minek. Koost. A. Pilv. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 43–50; tlk A. Lääts (algselt ilmunud 1990 saksa 6Eesti k: “Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal.” Tlk k). Toim. V. Parve. — Akadeemia, 1990, nr 6, lk 1207–1217. Toim. 1924 1925 Gottfried Wilhelm Leibniz Madis Kõiv Viimane on töö, milles mitmes mõttes antakse suund Leibnizi kogu Frankfurt – Mainzi periood edasisele filosoofilisele tegevusele. Doktoriteese, mis olid Leibnizi õpingute lõppeesmärk, Leipzi- Astunud Mainzi kuurvürsti teenistusse, siirdub Leibniz oma soo- gis kaitsta ei õnnestunud, põhjustena on nimetatud ettekäändeks sija parun Boineburgi lähedusse Frankfurti. Vastavalt oma uuele toodud Leibnizi noorust, ka intriige õigusteaduskonnas (Leibnizi staatusele satub nüüd Leibniz pärastsõjaaegse Saksamaa komplit- enda hilisemad vihjed), kuid midagi päris kindlat on raske ütelda. seeritud poliitiliste probleemide (intriigide) mõjuringi. Leibniz siirdub siis Nürnbergi alluvusse kuuluvasse Altdorfi Põhiküsimus: kuidas on võimalik väikestel Saksamaa vürs- ülikooli, kus doktoriteesid võetakse vastu, ja ta kaitseb nad tiriikidel (osalt protestantlikel, osalt katoliiklikel) ära elada tu- pealkirja all De casibus perplexis in Jure [publ. 1666], ilmselt gevate ja võimukate naabrite (katoliiklik Prantsusmaa peamiselt, tähelepanuväärse eduga, sest saab kohe ettepaneku jääda ülikooli algul ka protestantlik Rootsi, hiljem õigeusklik Venemaa, Inglis- juurde. Leibniz ometi loobub professuuriväljavaadetest jaüldse maa jt) ambitsioonide piirkonnas? Esimene praktiline küsimus, akadeemilisestkarjäärist, põhjustel, mida tagantjärele võib leida, millega Leibniz kokku puutub ja mille püüab “in modo geomet- kuid mis samahästi võivad põhineda legendidel. rico” lahendada, on küsimus Poola kroonist. Kui Johann Ca- Leibniz Leipzigi siiski tagasi ei pöördu ja jääb Nürnbergi, “tut- simir loobub 1668 troonist, tekib Saksamaa idaservas kardetav vuma silmapaistvate inimeste ja seltskonnaeluga”, satub siin muu- võimuvaakum. Saksamaa Reini piirkonna vürstiriikide huvides on hulgas roosiristlastest alkeemikute vaatevälja ja astub nende (sa- valida võimalike kuningakandidaatide hulgast välja Pfalzi prints lajase?) seltsi liikmeks, koguni sekretärina. Asjaolud Leibnizi Philip Wilhelm von Neuburg, just selle kandidaadi kaitseks kir- ja roosiristlastest müstikute vahekorra kohta on samuti hämarad jutab Leibniz oma esimese poliitilise traktaadi. Traktaat aval- ja andmed nende kohta põhinevad peamiselt Leibnizi enda hi- dab Mainzi õukonnas tähelepanu oma uudse, loogikal põhineva lisematel kirjutistel, kus ta “pöörab asja naljaks”, nii et ka see lähenemisega ja Leibnizi maine (ehkki projekt ise ebaõnnestub) intrigeeriv periood Leibnizi elus peab siinkohal jääma lähema vürsti lähemas ringkonnas kasvab, viimast kindlustab ka samal analüüstita. Oleks muidugi põhjust küsida, milline on al- aastal vürstile pühendatud traktaat jurisprudentsi õpetamisest ja keemilise müstika mõju Leibnizi hilisematele vaadetele (New- õppimisest Nova methodus discendae docendaeque jurispruden- tonigravitatsiooniteooria sünnile näiteks, nagu väidavad asjas- tiae7, millele Leibniz lisab veel mõned õigussuhteid korralda- sesüvenenud, on alkeemiline müstika avaldanud kõige otsesemat vatele küsimustele pühendatud artiklid. Milline poleks nende ja olulisemat mõju), kuid jääks asjalike andmete puudusel parata- kirjutiste olulisus tolleaegsele õigussüsteemile, meid huvitavad matult tühjaks spekulatsiooniks. neis praegu peamiselt seal rakendatavad uued loogilised (modaal- Kohtumine parun Johann Christian von Boineburgiga Nürn- sed) süsteemid (ometi ei saa ma jätta nimetamata teravmeelset bergis (millistel asjaoludel, jääb samuti legendide tasemele), on (ja arvestades tolleagsete tõendusmaterjalide kogumise meeto- aga Leibnizi edaspidisele tegevusele igas mõttes otsustav. Paruni dite küündimatusega, tarka) põhjendust füüsilise mõjutamise (pii- vahekord Mainzi kuurvürsti Philipp von Schönborniga on väga namise) vajalikkuse kohta kriminaalprotsssis: kui on kaebealuse