59A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

59A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

59A buss sõiduplaan & liini kaart 59A Võhma - Kõo - Võhma - Viljandi Vaata Veebilehe Režiimis 59A buss liinil (Võhma - Kõo - Võhma - Viljandi) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jakobsoni Kool: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 59A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 59A buss saabub. Suund: Jakobsoni Kool 59A buss sõiduplaan 46 peatust Jakobsoni Kool marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Võhma 17 Tallinna, Võhma kolmapäev 6:15 Võhma Jaam neljapäev 6:15 2 Spordi Tänav, Võhma reede 6:15 Võhma Rist laupäev Ei sõida Soomevere pühapäev Ei sõida Koksvere Uduallika 59A buss info Arussaare Suund: Jakobsoni Kool Peatust: 46 Kirivere Kool Reisi kestus: 72 min Liini kokkuvõte: Võhma, Võhma Jaam, Võhma Rist, Kõo Soomevere, Koksvere, Uduallika, Arussaare, Kirivere Kool, Kõo, Kirivere Kool, Arussaare, Uduallika, Kauplus Kõo, Estonia Koksvere, Soomevere, Võhma Rist, Võhma Jaam, Kirivere Kool Võhma, Võhmassaare, Jälevere Tee, Lepiku, Navesti, Paala Kool, Papiorg, Olustvere, Koosu, Pelda, Risti, Mudiste, Võhmaküla, Auksi, Maala, Võistre, Kile, Arussaare Klaassepa, Aindu, Laboratooriumi, Tallinna, Musta Tee, Bussijaam, Turg, Valuoja Pst, Suur-Kaare, Uduallika Paalalinna Kool, Teatri, Reinu Tee, Jakobsoni Kool Koksvere Soomevere Võhma Rist Võhma Jaam 2 Spordi Tänav, Võhma Võhma 17 Tallinna, Võhma Võhmassaare Jälevere Tee Jaska — Võhma, Estonia Lepiku Navesti 2 Navesti Tee, Estonia Paala Kool 1 Keskuse Tänav, Estonia Papiorg Olustvere Jaamaküla tee, Estonia Koosu Pelda Risti Mudiste Võhmaküla Auksi Maala Võistre Kile Klaassepa Aindu Laboratooriumi Tallinna 97b Tallinna, Viljandi Musta Tee 55 Tallinna Tänav, Viljandi Bussijaam 1 Ilmarise Tänav, Viljandi Turg 3a Carl Robert Jakobsoni Tänav, Viljandi Valuoja Pst 2b Valuoja Puiestee, Viljandi Suur-Kaare 80 Suur-Kaare Tänav, Viljandi Paalalinna Kool 42 Paala Tee, Viljandi Teatri 7a Paala tee, Viljandi Reinu Tee 16a Riia mnt, Viljandi Jakobsoni Kool 99 Riia Maantee, Viljandi 59A buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Vaata live saabumisaegu Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.

Copy Link

Recommended publications

PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
[Show full text]
Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
[Show full text]
Põhja-Sakala Valla Hariduse Arengukava 2019-2025
14.02.2019 LISA Põhja-Sakala Vallavolikogu EELNÕULE nr 113 Põhja-Sakala valla hariduse arengukava 2019-2025 Suure-Jaani 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 I HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ............................................................................................ 4 ALUSHARIDUS .............................................................................................................................. 4 ÜLDHARIDUS ................................................................................................................................ 6 HUVIHARIDUS ............................................................................................................................. 10 TÄISKASVANUHARIDUS .............................................................................................................. 10 HARIDUSE KVALITEET ................................................................................................................ 10 HARIDUSKULUD ......................................................................................................................... 11 III EESMÄRGID JA TEGEVUSED ......................................................................................... 14 ALUSHARIDUS ....................................................................................................................... 14 ÜLDHARIDUS ........................................................................................................................
[Show full text]
37 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
37 buss sõiduplaan & liini kaart 37 Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi Vaata Veebilehe Režiimis 37 buss liinil (Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põltsamaa: 6:15 - 16:35 (2) Suure-Jaani: 18:55 (3) Viljandi Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 37 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 37 buss saabub. Suund: Põltsamaa 37 buss sõiduplaan 53 peatust Põltsamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 - 16:35 teisipäev 6:15 - 16:35 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:15 - 16:35 Tallinna neljapäev 6:15 - 16:35 72 Tallinna Tänav, Viljandi reede 6:15 - 16:35 Laboratooriumi laupäev Ei sõida Aindu pühapäev Ei sõida Klaassepa Marjasalu 37 buss info Tedre Suund: Põltsamaa Peatust: 53 Kavaku Reisi kestus: 55 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Tallinna, Pärsti Laboratooriumi, Aindu, Klaassepa, Marjasalu, Tedre, Kavaku, Pärsti, Karuse, Hussari, Suure-Kapsta, Vana-Jaama, Leederti, Sürgavere, Munsi, Raguni, Karuse Sürgavere Tee, Epra, Oja, Suure-Jaani, Männiku, Kõidama, Putku, Olustvere Raudteejaam, Olustvere, Hussari Papiorg, Paala Kool, Navesti, Lepiku, Jälevere Tee, Võhmassaare, Võhma, Võhma Jaam, Võhma Rist, Suure-Kapsta Soomevere, Koksvere, Uduallika, Arussaare, Kirivere Kool, Kõo, Kõo Tee, Pilistvere Hooldekodu, Pilistvere, Vana-Jaama Kalmistu, Silla, Vitsjärve, Kaigu, Esku, Sillaotsa, Kuningamäe, Lossi, Põltsamaa Leederti Sürgavere Sürgavere tee, Estonia Munsi 2 Munsi Tee, Estonia Raguni Sürgavere Tee Epra Oja 30 Johann Köleri,
[Show full text]
Viljandi Muuseum 2003
VILJANDI MUUSEUM 2003 Muuseumi veebilehtede kasutusest Herki Helves, muuseumi infotehnoloog 2003. aasta mais valmis muuseumi uus OK Interactive sisuhaldus- süsteemil Pyramid põhinev koduleht. Uuel süsteemil on senisest oluli- selt erinev ja rangem kasutusstatistika arvestus. Seetõttu pole varase- mate aastate vastavate andmetega võrdlemine otseselt võimalik. Kodulehe külastatavus oli 2003. aastal üsna ühtlane, alanedes mär- gatavalt vaid augustis. Kuu keskmine kasutajate arv oli poole tuhande ringis ja vaadati kokku enam kui kolm tuhat lehte (ekraanipilti). Peatükkidest on kõige enam huvi pakkunud “Näitus”, põhiliselt ajutine näitus – püsinäituse tutvustuse vaatajate arv on sellest kolm korda väiksem. Püsinäituse teemadest tõusevad külastatavuselt esile “Rekordhaug” ja “Lõhavere linnus”. Ajutise näituse teabe vaatajatest viiendik huvitub lisaks näitustele ka näituste kavadest ja toimunud näituste loendist. Toimunud näituste tutvustustest on selgelt popu- laarseim “Viljandimaa muistsed aardeleiud”. Külastatavuselt järgneb peatükk ”Kogud”, mille hulgast loetakse põ- hiliselt etnograaﬁa-, foto- ning arhiivkogu tutvustust. Kogudega võistleb külastajate arvult ametliku teabe osa. Kõige enam kasutatakse jaotust: muuseumi töötajad ja vastuvõtuajad, ning sellest poole vähem tuntakse uudishimu muuseumi palgamäärade vastu. Sellest omakorda poole väiksem on huvi muuseumi teenuste ja eelarve suhtes. Lugemisvara peatükis on põhiliselt loetud museoloogia aluste kur- suse tutvustust, järgneb õpilaste kodu-uurimistööde nimistu. “Muuseumi aastaraamatu”
[Show full text]
Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
[Show full text]
Sisukord 3/2014
SISUKORD 3/2014 Sisukord ESSEE Hasso Krull: Ajaloota sündmus 2 KÄSITLUSED Tiina Kala: Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal 7 Marten Seppel: 1601.–1603. aasta näljahäda Eestimaal II. Asustuse vähenemine, näljaabi ja kannibalism 25 Kersti Lust: Mulgi hädaoht ehk kuidas mulgid võõrsil talusid päriseks ostsid (kuni 1889) 44 Jaak Valge: Eesti ühiskonna käärimine ja marksismi leviku taust 1920. aastatel 64 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Enn Säde: Mõned leheküljed Peeter Ehrlichi eluloo päevikust 74 Argo Kuusik, Valdur Ohmann: EKP Keskkomitee I sekretäri Karl Säre saatus selgunud 85 Meelis Saueauk, Tõnu Tannberg: Kuidas võeti Kremlis vastu otsus ühise küüditamisoperatsiooni läbiviimiseks Balti liiduvabariikides 1949. aasta kevadel? 92 Peeter Kaasik: Põrandaalune organisatsioon „Kotkas” – näide paberil peetud partisanisõjast Teise maailmasõja ajal 98 Eesti Filmiarhiiv, Kadi Sikka: Jaan Riet 105 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Vello Paatsi: Tsensor Jaan Jõgeveri päevaraamatud 112 Tsensuuri ja muid küsimusi Jaan Jõgeveri päevikutes 115 ARVUSTUSED Lea Kõiv: Eesti ajalugu Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani 128 Ivar Leimus: Exegi monumentum 133 Andreas Ventsel: Karikatuurne vaenlane 135 VARIA Jaanus Arukaevu: „Nii mõnigi arhiivinduse püha lehm on hinge vaakumas.“ Intervjuu riigiarhivaar Priit Pirskoga 138 Priit Raudkivi: Rasked valikud tehtud! Ajalookirjanduse aasta- ja Tuna artiklipreemia 2014 144 Tiina-Mall Kreem: Esemeliste allikate potentsiaal 146 Maris Saagpak, Triin Tark, Anne Untera: Mare Balticumi kultuuripäevad 2013 Darmstadtis 148 Peep Pillak: Märtsi suurpommitamisest 70 aastat 150 Mari-Leen Tammela: Eesti Ajaloomuuseumi seminar Kolmanda Riigi poliitikast 154 Summary 156 Tuna 3/2014 1 ESSEE Ajaloota sündmus Hasso Krull 1 Ajaloost saab rääkida vähemalt kahes tähenduses. Võime rääkida mõne paiga, perekonna, hoone, isiku, eseme või koosluse ajaloost, mõeldes selle all teatavat põhjuslike elementide pundart: need elemendid seletavad, miks on asi just selline, nagu ta on, miks käitub ini- mene nõnda, nagu ta käitub, miks me näeme ruumis teatavat sattumuslikku asetust jne.
[Show full text]
Viljandi Linnaraamatukogu Viljandi Maakonna Rahvaraamatukogude
Viljandi Linnaraamatukogu Viljandi maakonna rahvaraamatukogude 2017. aasta aruanne Viljandi, 2018 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad ............................................................................................................... 4 2. Juhtimine ........................................................................................................................................ 5 2.1. Raamatukoguvõrgu struktuur ja nõukogud ............................................................................ 5 2.2. Eelarve ......................................................................................................................................... 5 2.3. Projektid ...................................................................................................................................... 6 2.4. Personali koosseis, juhtimine ja areng...................................................................................... 8 2.4.1. Ülevaade täienduskoolitustes ........................................................................................ 8 2.4.2. Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ....................................................... 9 2.4.3. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................. 11 2.4.4. Erialahariduse omandamine ...................................................................................... 11 2.4.5. Töötajate tunnustamine .............................................................................................. 11 2.5.
[Show full text]
Kõo Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava
KÕO VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2017–2030 Kõo 2017 SISUKORD I OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................................................... 4 1. Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed ........................................... 5 1.2 Kõo valla 2015-2025 arengukava ...................................................................... 8 1.3 Planeeringud ................................................................................................... 9 1.4 Muud andmed ............................................................................................... 10 1.4.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ........................................................... 10 1.4.2 Tehnovõrkude joonised .................................................................................... 11 1.4.4 Vee erikasutusluba .......................................................................................... 12 2. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad ......................................................... 13 2.1 Keskkond ..................................................................................................... 13 2.1.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ............................................................... 13 2.1.2 Põhjavee varud ............................................................................................... 13 2.1.3 Põhjavee kaitstus ............................................................................................
[Show full text]
Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
[Show full text]
Kasutatud Allikad
809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
[Show full text]
Põhja-Sakala Valla Hariduse Arengukava 2020–2025
PÕHJA-SAKALA VALLA HARIDUSE ARENGUKAVA 2020–2025 I. SISSEJUHATUS 1. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada haridusasutuste toimimine ja pakkuda elanikele kvaliteetset haridusteenust. 2. Arengukavas käsitletakse alusharidust, põhiharidust, üldkeskharidust, kutseharidust, huviharidust ja täiskasvanuharidust. Põhitähelepanu on suunatud haridusasutustele, mille pidajaks on Põhja-Sakala vald (edaspidi vald). Haridusvaldkonna arendamine toimub vastavalt valla hariduse arengukavale. 3. Arengukava lähtub riiklikest ülesannetest, sh Eesti Vabariigi haridusseaduse § 2 lg 3 kohaselt on hariduse liigist ja tasemest olenemata hariduse eesmärk: • luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks; • kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; • luua igaühele eeldused pidevõppeks. 4. Hariduse sisu, korralduse ja kvaliteedi hindamisel lähtutakse nüüdisaegsest õpikäsitusest. St et õppimine on õppijakeskne ja koostöine, suunatud iga õppija võimestamisele ja toetamisele, tema eneseteostusele ja toimetulekule eri rollides. Olulised märksõnad on õppimise tähenduslikkus, õppija ja õpetaja autonoomia, tihe koostöö ning teadlik ja süsteemne tagasisidestamine kõigi õppeprotsessi osaliste vahel. Senisest enam on väärtustatud koolirõõm – õppijate ja õpetajate subjektiivne heaolu õppeprotsessis. 5. Arengukava koostamisel on lähtutud valla kehtivast arengukavast. Läbi on viidud arutelud 8 paikkonnas, haridusjuhtide, volikogu komisjonide jt osapooltega.
[Show full text]