DOCSLIB.ORG

Viljandi Muuseum 2004 Viljandi Muuseum 2004

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Viljandi Muuseum 2004 Viljandi Muuseum 2004 VILJANDI MUUSEUM 2004 VILJANDI MUUSEUM 2004 Töötajad seisuga 31.12.2004 Jaak Pihlak – direktor Ain Vislapuu – teadusdirektor Anne Jänes – peavarahoidja Tiina Jürgen – vanemteadur, etnoloog Tiina Parre – vanemteadur (foto- ja looduskogu) Heli Grosberg – vanemteadur (arhiivikogu ja giiditeenindus) Herki Helves – vanemteadur, konservaator, infotehnoloog Inga Ronk – vanemteadur (raamatukogu) Ebe-Triin Arros – teadur (raamatukogu) Arvi Haak – vanemteadur, arheoloog; näitustekorraldaja Tiina Kütt – raamatupidaja, sekretär Lea Maling – lugemissaali teenindaja, koristaja Evi Sarapson – kassapidaja-järelevaataja Maie Teng – järelevaataja Helle Kimmel – järelevaataja Edith Henn – järelevaataja Kalle Jaaniste – järelevaataja filiaalis Vello Kilusk – majahoidja Muuseumikogu Juurdekasv alakogude kaupa võrdluses 2003. aastaga 2003. a 2004. a Ajalugu 182 204 Etnograafia 28 75 Arheoloogia 6065 4547 Raamatukogu 301 56 Arhiiv 647 82 Kunst 75 10 Fotod 40 9 Numismaatika – 2 254 Viljandi Muuseum 2004 Külastajad ja uurijad Viljandi Muuseumi väljapanekud asusid neljas hoones – muuseumi näi- tusemajas, Vanas Veetornis, Mart Saare Majamuuseumis ja Kondase Keskuses. Kokku külastas väljapanekuid 17 243 inimest, neist näituse- maja 6030. Raamatukogu külastajaid ja uurijaid oli kokku 1063. Muuseumipedagoogilisi üritusi ja loenguid oli kokku 63. Muuseum viis 2004. aastal läbi 105 ekskursiooni. Muuseumi kodulehe 2004. aasta külastusandmed kuude lõikes: klikke külastusi Näitused Rõõmud lumel ja jääl. 1. jaanuarist – 15. veebruarini. (Narva Muu- seumis 27. septembrist – 31. detsembrini, seoses näituste festivaliga.) Arheoloogilisi avastusi 2003. 18. veebruarist – 14. märtsini Kadunud maastikud. Piimapukid. 17. märtsist – 11. aprillini Peakatted. Viljandimaa kooliõpilaste käsitöö. 13. aprillist – 9. maini Hansa Asi. Näitus hansaaegsest Viljandist. 12. maist – 20. juunini Ausamba sünd. Kindral Johan Laidoneri monumendi kavandid. 22. juunist – 18. juulini Torud ja viled. 21. juulist – 29. augustini Torupilli Kurt Lindblad. 21. juulist – 29. augustini Kile Kotti! 3. septembrist – 3. oktoobrini Meleski klaas. 6. oktoobrist – 12. detsembrini Jõulusokk. Maagümnaasiumi Kunstistuudio. 15. detsembrist – 31. det- sembrini 255 Viljandi Muuseum 2004 Viljandimaa koolinoorte kodu-uurimis-konverentsile esitatud tööd. Viljandi Muuseum 22. aprillil 2004 Valda Raua lapsepõlvest ja kooliaastatest Mari Koppel ja Helen Raadik, Raudna Põhikool, 7. klass Juhendaja Imbi-Sirje Torm Mälestustahvel koolitädi Klaara Elisaarele Kristiina Kuusik, Raudna Põhikool, 9. klass Juhendaja Imbi-Sirje Torm Meie Valuoja kool… Erik Mändmaa, Kadri Kivistik, Leila Röömel, Eva Kiil, Mark Netsajev, Toivo Varep, Mart Meo, Valuoja Põhikool, 7. klass Juhendaja Leili Närska Esimese armastuse lood Grete Reiss, Kirivere Põhikool, 8. klass Juhendaja Mare Mikolai Eesti rahva teener – Jüri Jaakson Sille Kase, Saarepeedi Põhikool, 9. klass Juhendaja Evi Eilonen Kirik ja kultuur Põltsamaal erinevate riigikordade ajal 13.–21. sa- jandil Kadi Kuivits, Viljandi Maagümnaasium, 9. klass Juhendaja Liivi Vislapuu Pioneeriorganisatsioonist Viljandi II Keskkoolis Evelin Müller, Svea Seidla, Viljandi Maagümnaasium Juhendaja Tiiu Luik Õpetajate teatrifestival “Sillad” Gerda Hermann ja Marlis Pauk, Viljandi Maagümnaasium, 9. klass Juhendaja Tiiu Luik 256 Viljandi Muuseum 2004 Riina Trumm – olemisest rõõmu Kadri Noormets, Viljandi Maagümnaasium, 9. klass Juhendaja Tiiu Luik Näitlikud ettekanded Raudna Põhikooli õpilastelt: Minu isa Vladimir Maarjakõivu kaks aastat Nõukogude armees Maarja Maarjakõiv 6. klass Ühe eesti naise – Hilda Kibe eluteest Liis Varik 6. klass Gustav Mootse – eesti vanema põlve kunstnik ja tunnustatud kunstiõpetaja Ave Jänes, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium, 12. klass Juhendaja Epp Jõhve Viljandi linna purskkaevud ja skulptuuridega haljasalad Kaia Malberg, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium, 12 klass Juhendaja Epp Jõhve 1992. aasta rahareform Eestis Martin Teras, Viljandi Maagümnaasium, 11. klass Juhendaja Riina Helinurm Kooliraadio J. Köleri nim Viljandi IV Keskkoolis Kaia Maasing, Kristiina Kibe, Viljandi Maagümnaasium, 11. klass Juhendaja Tiiu Luik Põlvkonnalt põlvkonnale Marianne Rohulaid, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium, 11. klass Juhendaja Erika Rummel 257 Viljandi Muuseum 2004 Viljandi linna ja Viljandimaa kihelkondade muuseumid ja erakollektsioonid seisuga 31.12.2004 Viljandi Muuseum, asutatud 1878, riiklik, Kindral Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi, direktor Jaak Pihlak, tel 433 3663, 433 3664, 433 3316, meil: [email protected], kodulehekülg: www.muuseum. viljandimaa.ee. Mart Saare Majamuuseum, asutatud 1965, Viljandi Muuseumi filiaal, riiklik, Hüpassaare talu, Vihi küla, 71402 Suure-Jaani vald, järelevaataja Kalle Jaaniste, tel 435 7141, info ka Viljandi Muuseumi tel 433 3316. Heliloojate Kappide Majamuuseum, asutatud 1973 Viljandi Muu- seumi filiaalina, munitsipaal (1996), Tallinna 30, 71502 Suure-Jaani, järelevaataja Laine Teemus, tel 437 1190, 437 1486, linnavalitsuse kon- taktisik Aave Toomsalu, tel 437 1145. Mõisaküla Muuseum, asutatud 1970 ametkondlikuna, munitsipaal (1992), J. Sihveri 4, 69303 Mõisaküla, juhataja Maile Kreevs, tel 436 4121, 435 5607. August Kitzbergi Tubamuuseum, asutatud 1983, alates 1998 era- omanduses, Maie talu, Leeli, 69104 Karksi vald, järelevaataja Asta Jaaksoo, tel 433 1116. Olustvere Muuseum, asutatud 1960, ametkondlik, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, 70401 Olustvere vald, juhataja Oskar Mölder, tel 437 4280, Olustvere TMMK sekretär tel 437 4290, faks 437 1610. Memme-Taadi kamber, asutatud 1984, munitsipaal (eksponaadid era- omanduses), Karksi Külamaja, Karksi, kontaktisik Enna-Helle Vallas, tel 433 1302. Heimtali Koduloomuuseum, asutatud 1988, eraomand, Raudna, Heimtali, 71102 Pärsti vald, tel 439 8126, omanik Anu Raud, Kääriku talu, Pärsti vald, tel 439 8228. 258 Viljandi Muuseum 2004 Mulgi Külamuuseum, asutatud 1993, munitsipaal, Kosksilla Algkool, Mulgi küla, Uue-Kariste, 69504 Halliste vald, juhataja Hilja Sakk, kon- taktisik Eda Niin, tel 435 9156. Johann Köleri Muuseum, asutatud 1996, eraomand, Johann Köleri Muuseumi Ühing, Lubjassaare talu, Ivaski küla, 71301 Vastemõisa vald, omanik Linda Köhler, tel 435 8513. Viljandi Maagümnaasiumi Muuseum, asutatud 1993, ametkondlik, Uueveski tee 1, 71004 Viljandi, juhataja Tiiu Luik, tel 434 7679. Kommunismituba Viha ja Viisnurk, asutatud 1995, eraomand, Suur- Kaare 32, 71014 Viljandi, omanik Helir-Valdor Seeder, tel 434 4152. Väike-Männiku Talumuuseum, Iia küla, 71211 Kõpu vald, Edu Kuill tel 510 5314, Helgi Rattas tel 439 6642, 435 9315. Õisu Mõisa Sepikoda, eraomand, omanik Urmas Tuuleveski, tel 511 8697, meil: [email protected] Viljandimaa Päästeteenistuse Mustla Komando Muuseum, asuta- tud 1993, eraomand, Mustla alev, Tuletõrjedepoo, omanik Aare Mikk, tel 436 6112, 436 6101 Viljandi Muuseumi tegevuspiirkonnas asuvad muuseumid Helme Koduloomuuseum, asutatud 1972, omavalitsuste ühisomand, Kirikuküla küla, 68608 Helme vald, Valgamaa, juhataja Valev Elerand, varahoidja Hilma Karu, tel 767 9455, 763 3445 vallamaja tel 763 3250. Põltsamaa Muuseum, asutatud 1997, omavalitsuste ühisomand, Lossi 1b, 48103 Põltsamaa, juhataja Rutt Tänav, tel 529 3307, i-punk- ti tel 775 1390, meil: [email protected], kodulehekülg: www.hot.ee/poltsamaamuuseum. 259.
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Lisa 3 Tuletõrje Veevõtukohad
    1 Lisa 3 Tuletõrje veevõtukohad Linn_Küla Aadressi_t Y X VVK_liik Ahimäe küla Ahimäe karjäär 6454030,9 595044,8 Järv Aidu küla Aidu järv 6456700,5 594280,7 Oja Aidu küla Saimre talu 6457040,1 595135,9 Tiik Aidu küla Aidu järve voolav oja 6457535,9 594266,7 Oja Aidu küla Animäe farmi laudad 6459382,1 595709,1 Mahuti Aidu küla Animäe farmi laudad II hoidla 6459405,8 595940,1 Tiik Auksi küla Auksi järv 6481216,2 592842,8 Järv Hendrikumõisa küla Hendriku laudakompleks 6461347,4 594353,3 Tiik Holstre küla Holstre järv 6460770,7 599235,3 Järv Holstre küla Liivi-Eliisi veehoidla 6461344,7 600065,2 Veehoidla Karula küla Karula Puit tiik 6474853 595331,5 Tiik Karula küla Karula järv 6474620,2 593586,5 Järv Karula küla Karula lihatööstus 6474814,9 594256,6 Tiik Karula küla Karula koolkodu veehoidla 6474841,9 593849,6 Veehoidla Kiini küla 6465315,89 579855,1819 Kookla küla 6476685,518 590666,3995 Kuudeküla küla Tänassilma jõe sild Kuudekülas 6474052,9 599619,1 Jõgi Loodi küla Loodi oja Karksi-Nuia teel 6461274 592932,7 Oja Loodi küla 6461687,712 590788,5414 Loodi küla Loodi mõisa paisjärv 6460100,7 593331,3 Järv Luiga küla Mõnnaste tee Ärma jõe sild 6462158,1 605204,8 Jõgi Matapera küla Raudna jõe sild Orikal 6466744,3 592239,3 Jõgi Moori küla Moori lautade tiik 6478511,5 601836,6 Tiik Mäeltküla EKSEKO pumbajaama veehoidla 6467603 596841,8 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO põrsatootmiskompleksis 6467287,8 596903,3 Veehoidla Mäeltküla EKSEKO sisehoovis veehoidla 6467442,9 596817,6 Veehoidla Oiu küla Tänassilma jõgi Oiul 6474836,3 615487,1 Jõgi Paistu küla
    [Show full text]
  • Ii Köide. Pärsti Valla Üldplaneering
    II KÖIDE. PÄRSTI VALLA ÜLDPLANEERING. Pärsti valla üldplaneering 2 SISUKORD 2 VI RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTETE KUJUNDAMINE 12 Maa- ja veealade üldiste kasutamis-ja ehitustingimuste määramine. 4 12.1 Planeeringute koostamine 4 12.2 Planeerimise, projekteerimise ja ehitamise põhimõtted. 4 12.2.1 Üldised põhimõtted 4 12.2.2 Hajaasustusega alad 6 12.2.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud 6 12.3 Keskkonnahoiu ja jäätmemajanduse arendamise põhimõtted. 11 12.3.1 Haljastus ja heakord 11 12.3.2 Veekaitse 11 12.3.3 Loodusobjektide ja kultuurimälestiste kaitse 12 12.3.4 Miljööväärtusega alad. Väärtuslike põllumaade ja looduskoosluste määramine 12 12.3.5 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. 21 12.3.6 Jäätmekäitlus ja prügilate keskkonnamõju vältimise ja vähendamise põhimõtted 23 12.3.7 Maavarade kasutamine 23 12.4 Tehniliste infrastruktuuride arendamise põhimõtted. 24 12.5 Liikluskorralduse arendamise põhimõtted. 25 12.5.1 Avaliku huvi määramine eraõigusliku isiku maal. 26 12.6 Ettevõtluse arendamise põhimõtted 26 12.7 Maakasutuse põhikasutusotstarbed ja võimalikud kõrvalotstarbed. Maade reserveerimine ehk uute maakasutusotstarvete kavandamine. 27 12.7.1 Elamuehituse otstarbel maade reserveerimine. 29 12.7.2 Ettevõtlusotstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.3 Üldiste huvide otstarbel maade reserveerimine. 30 12.7.4 Veekogude maa reserveerimine 30 12.7.5 Transpordimaa reserveerimine. 31 13 Üldplaneeringu elluviimine 31 13.1 Strateegilise keskkonnamõju hindamine. 31 13.2 Planeeringuga kavandatavate tegevuste mõjud ja võimalike negatiivsete mõjude leevendamine. 32 13.3 Territoriaalsed huvid 35 Pärsti Vallavalitsus 2004-2006 Pärsti valla üldplaneering 3 13.3.1 Maa taotlemine munitsipaalomandisse 35 13.3.2 Maa jätmine riigi omandisse 35 13.4 Asustusüksuste lahkmejoonte täpsustamine 36 13.5 Kuritegevuse ennetamine.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Hariduse Arengukava 2019-2025
    14.02.2019 LISA Põhja-Sakala Vallavolikogu EELNÕULE nr 113 Põhja-Sakala valla hariduse arengukava 2019-2025 Suure-Jaani 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 I HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ............................................................................................ 4 ALUSHARIDUS .............................................................................................................................. 4 ÜLDHARIDUS ................................................................................................................................ 6 HUVIHARIDUS ............................................................................................................................. 10 TÄISKASVANUHARIDUS .............................................................................................................. 10 HARIDUSE KVALITEET ................................................................................................................ 10 HARIDUSKULUD ......................................................................................................................... 11 III EESMÄRGID JA TEGEVUSED ......................................................................................... 14 ALUSHARIDUS ....................................................................................................................... 14 ÜLDHARIDUS ........................................................................................................................
    [Show full text]
  • 1 Paistu Valla, Pärsti Valla, Saarepeedi Valla Ja Viiratsi Valla
    Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemisleping Käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping) sõlmivad Paistu Vallavalitsus (registrikood 75009295, aadress Raamatukogu tee 2, Paistu küla Viljandimaa), Pärsti Vallavalitsus (registrikood 75005564, aadress Jämejala küla, Pärsti vald, Viljandimaa), Saarepeedi vald (registrikood 75023792, aadress Saarepeedi küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa) ja Viiratsi vald (registrikood 75024981, Sakala 1, Viiratsi, Viljandimaa), keda edaspidi nimetatakse Lepingus ühiselt ka Pooled või Ühinevad omavalitsused. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga sätestavad Pooled nelja omavalitsusüksuse – Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla alusel uue omavalitsusüksuse moodustamise aja ja eesmärgid, nime, sümboolika ja staatuse ning tegevuse põhisuunad, Ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, omavalitsusüksuste töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise ning haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate organisatsiooniliste, eelarveliste ja teiste varaliste kohustuste ning õigustega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted, samuti muude vajalikuks peetavate küsimuste lahendamise. 1.2. Uue haldusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust. 2. Ühinemise aeg ja volikogu valimised 2.1. Poolte ühinemise ja uue omavalitsusüksuse
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • 37 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    37 buss sõiduplaan & liini kaart 37 Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi Vaata Veebilehe Režiimis 37 buss liinil (Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põltsamaa: 6:15 - 16:35 (2) Suure-Jaani: 18:55 (3) Viljandi Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 37 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 37 buss saabub. Suund: Põltsamaa 37 buss sõiduplaan 53 peatust Põltsamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 - 16:35 teisipäev 6:15 - 16:35 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:15 - 16:35 Tallinna neljapäev 6:15 - 16:35 72 Tallinna Tänav, Viljandi reede 6:15 - 16:35 Laboratooriumi laupäev Ei sõida Aindu pühapäev Ei sõida Klaassepa Marjasalu 37 buss info Tedre Suund: Põltsamaa Peatust: 53 Kavaku Reisi kestus: 55 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Tallinna, Pärsti Laboratooriumi, Aindu, Klaassepa, Marjasalu, Tedre, Kavaku, Pärsti, Karuse, Hussari, Suure-Kapsta, Vana-Jaama, Leederti, Sürgavere, Munsi, Raguni, Karuse Sürgavere Tee, Epra, Oja, Suure-Jaani, Männiku, Kõidama, Putku, Olustvere Raudteejaam, Olustvere, Hussari Papiorg, Paala Kool, Navesti, Lepiku, Jälevere Tee, Võhmassaare, Võhma, Võhma Jaam, Võhma Rist, Suure-Kapsta Soomevere, Koksvere, Uduallika, Arussaare, Kirivere Kool, Kõo, Kõo Tee, Pilistvere Hooldekodu, Pilistvere, Vana-Jaama Kalmistu, Silla, Vitsjärve, Kaigu, Esku, Sillaotsa, Kuningamäe, Lossi, Põltsamaa Leederti Sürgavere Sürgavere tee, Estonia Munsi 2 Munsi Tee, Estonia Raguni Sürgavere Tee Epra Oja 30 Johann Köleri,
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Kilde Viljandi Meditsiini Ajaloost Koostaja: Heiki Raudla
    Kilde Viljandi meditsiini ajaloost Koostaja: Heiki Raudla Toimetaja: Krista Valdvee Fotod: Viljandi Muuseumi arhiiv ja eraarhiivid Küljendus ja trükk: OÜ Vali Press © Heiki Raudla ja SA Viljandi Haigla ISBN 978-9949-30-323-6 Saateks Et 2012. aastal möödub 185 aastat ajast, mil Viljandis avati esimene haigla Das Fel- linche Stadt-Militar Krankenhaus (linna kaitseväe haigla), täitub 115 aastat Jämejala haigla rajamisest ja 10 aastat SA Viljandi Haigla algusest, pöördus sihtasutuse juha- tuse esimees Ülle Lumi ligi kolm aastat tagasi minu poole ettepanekuga koostada nende sündmuste tähistamiseks ülevaade Viljandi haigla tegevusest. Üsna pea sai selgeks, et raamatu pealkiri saab olema „Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks on kõik meditsiinivaldkonnad omavahel tihedalt seotud ja teiseks on materjali ainult haigla raamatu koostamiseks ebaühtlaselt. Et aga kõigest ja kõigist väga põhjalikult kirjutada, tulnuks koostada mitu raamatut. Allikmaterjalina on peamiselt kasutatud Eesti Riigiarhiivi, Ajalooarhiivi ja Filmi- arhiivi ning Viljandi Muuseumi materjale, ajalehtedes Sakala (Tee Kommunismile), Oma Maa ja Viljandi Uudised avaldatud artikleid ning raamatuid, milles kirjutatak- se Viljandi arstidest ja haiglatest. Neid viimaseid on suhteliselt vähe. Seal, kus on vajalik ja ajale iseloomulik, on tsiteerimisel kasutatud tolleaegset kirjaviisi. Lisaks on raamatu koostamisel kasutatud tervishoiutöötajate mälestusi, fotosid ja meenutusi. Suureks abiks olid Tiina Parre ja Herki Helves Viljandi muuseumist ning kümned haigla endised ja praegused töötajad: Asta Sims, Elvi Gabriel, Eva Ganitše- va, Tiina Väre, Benno Abram, Eduard Viira, Felix Keel, Jaan Kõiv, Ülle Lumi, Riina Jents, Andres Tiit, Mari-Ann Kõrgesaar, Linda Pedanik, Aivi Saharov, Malle Laur- soo, Salme Murd, Hildegard Hensen, Eva Mäemets, Ilme Tropp, Asta Rosenfeldt. Samuti Sirje Tamm ja Heli Toomla Viljandi maavalitsuse rahvastiku toimingute ta- litusest ning Kiti Põld.
    [Show full text]
  • Viljandi Castle of Teutonic Order, L
    DOS AND DON’TS FOR VISITORS ● You can move about on private land from sunrise to sunset unless you do damage to the landowner. In case the private land is fenced or marked, you will need the landowner’s permission for passing. ● Drive your motor vehicle and cycle your bike only on the provided roads and park it only in the car park. ● Put up your tent and make a fire only in the prepared and marked places. ● At the time of fire risk it is forbidden to make an open fire, even on special grounds. ● You can pick berries, mushrooms and other forest goods in the pro- tected area. ● The use of watercraft is allowed. The use of motorised watercraft is allowed in accordance with the procedures established by the county Photo: Viljandi Castle of Teutonic Order, L. Michelson governor. ● Keep your dog on the leash while moving about in the nature. (Jynx torquilla) have their habitats. The Castle Park is also ● Try to act without leaving traces in the nature. a favoured habitat for bats – nine species of bats have been identified here, the most common of whom are the When you see damage done to the nature or visiting objects, inform the northern bat (Eptesicus nilssoni) and the brown long-eared Environmental Inspectorate by phone 1313. bat (Plecotus auritus). VILJANDI CASTLE PARK AND CASTLE OF TEUTONIC ORDER The protection area encompasses the ruins of the Castle Viljandi of the Teutonic Order and the adjacent Castle Park, which Landscape are the best-known tourist attractions of Viljandi. The ruins Protection cover eight hectares of the 18.5-hectare-large park.
    [Show full text]