DOCSLIB.ORG

ASULA Vald Eksvald Rahvaarv POLITSEI Arjassaare Küla Põhja-Sakala Vald Kõo Vald 26 Mari-Ly Proos Pilistvere Küla Põhja-Saka

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
ASULA Vald Eksvald Rahvaarv POLITSEI Arjassaare Küla Põhja-Sakala Vald Kõo Vald 26 Mari-Ly Proos Pilistvere Küla Põhja-Saka ASULA vald eksVALD Rahvaarv POLITSEI Arjassaare küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 26 Mari-Ly Proos Pilistvere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 118 Mari-Ly Proos Kirivere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 48 Mari-Ly Proos Arussaare küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 58 Mari-Ly Proos Kõo küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 260 Mari-Ly Proos Loopre küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 43 Mari-Ly Proos Saviaugu küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 29 Mari-Ly Proos Kangrussaare küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 31 Mari-Ly Proos Koksvere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 186 Mari-Ly Proos Soomevere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 110 Mari-Ly Proos Võhma linn Põhja-Sakala vald Linn 1333 Mari-Ly Proos Paaksima küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 33 Mari-Ly Proos Maalasti küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 9 Mari-Ly Proos Venevere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 53 Mari-Ly Proos Paenasti küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 26 Mari-Ly Proos Unakvere küla Põhja-Sakala vald Kõo vald 15 Mari-Ly Proos Kuhjavere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 61 Mari-Ly Proos Aimla küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 87 Mari-Ly Proos Ülde küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 160 Mari-Ly Proos Kurnuvere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 16 Mari-Ly Proos Sandra küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 35 Mari-Ly Proos Metsküla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 166 Mari-Ly Proos Tipu küla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Iia küla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Uia küla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Vanaveski küla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Laane küla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Seruküla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Supsi küla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Kuninga küla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Kõpu alevik Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Vastemõisa küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 401 Mari-Ly Proos Punaküla Põhja-Sakala vald Kõpu vald Mari-Ly Proos Suure-Jaani linn Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 1068 Silver Simuste Köidama küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 194 Silver Simuste Nuutre küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 61 Silver Simuste Tällevere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 71 Silver Simuste Kuiavere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 23 Silver Simuste Mudiste küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 45 Silver Simuste Mäeküla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 42 Silver Simuste Riiassaare küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 25 Silver Simuste Võivaku küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 101 Silver Simuste Tääksi küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 118 Silver Simuste Kerita küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 54 Silver Simuste Sürgavere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 347 Silver Simuste Munsi küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 37 Silver Simuste Kabila küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 63 Silver Simuste Kobruvere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 157 Silver Simuste Ivaski küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 67 Silver Simuste Lemmakõnnu küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 39 Silver Simuste Kildu küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 91 Silver Simuste Ilbaku küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 39 Silver Simuste Paelama küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 30 Silver Simuste Võlli küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 52 Silver Simuste Epra küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 71 Silver Simuste Arjadi küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 27 Silver Simuste Kibaru küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 7 Silver Simuste Karjasoo küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 5 Silver Simuste Kootsiküla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 63 Silver Simuste Ängi küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 77 Silver Simuste Rääka küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 15 Silver Simuste Päraküla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 106 Silver Simuste Põhjaka küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 66 Silver Simuste Vihiküla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 42 Silver Simuste Jälevere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 29 Silver Simuste Lõhavere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 158 Silver Simuste Lahmuse küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 78 Silver Simuste Taevere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 25 Silver Simuste Reegoldi küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 227 Silver Simuste Olustvere alevik Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 425 Silver Simuste Kärevere küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 49 Silver Simuste Jaska küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 89 Silver Simuste Navesti küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 90 Silver Simuste Võhmassaare küla Põhja-Sakala vald Suure-Jaani vald 44 Silver Simuste.
Load more

Recommended publications
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvastik
    SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla
    [Show full text]
  • Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California
    Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California State University, Fullerton [email protected] MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET Consolidating the Past, Initiating the Future Vance D. Wolverton art Saar (1882-1963) was one of the most important Estonian Mcomposers of art music, espe- cially choral music, of the late nineteenth to mid-twentieth century. He lived and composed through a period of exponential political changes in Estonia—not altogether unlike the upheaval accompanying the collapse of the Soviet Union in 1990/91—including the fi rst period of independence (1918-1939), the fi rst period of Soviet occupation (1939-1941), the Nazi occupation (1941-1944), and nearly half of the second period of Soviet occupation (1944- 1991). It is common knowledge that the Soviets strongly discouraged participation in religious observations and activities, including the com- position of sacred music. It is also clear that such signifi cant disruptions to the political fabric of the nation were bound to infl uence all aspects of society, including music. Mart Saar lived and composed through these momentous times, and his compositions are refl ective of them. CHORAL JOURNAL Volume 57 Number 5 41 MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET The Musical and Poetic Voice organist. He also edited the music journal “Muusikaleht.” of a Generation From 1943 to 1956, Saar was a professor of composition Along with his contemporary, Cyrillus Kreek (1889- at the Tallinn Conservatory. 1962), Mart Saar is considered one of the founders of Estonian professional music and its national style, espe- cially in the fi eld of choral music.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Vastemõisa Raamatukogude Ajalugu
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond Raamatukogunduse ja infoteaduse eriala Tiina Torim VASTEMÕISA RAAMATUKOGUDE AJALUGU Lõputöö Juhendaja: lektor Ilmar Vaaro Viljandi 2008 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. VASTEMÕISA VALLA AJALUGU ........................................................................................ 5 2. VASTEMÕISA VALLA RAAMATUKOGUDE ASUTAMINE, ARENG JA TEGEVUS .... 11 2.1. Vastemõisa raamatukogu 1910-1970 ................................................................................. 11 2.1.1. Vastemõisa Noorsoo Seltsi raamatukogu asutamine ............................................... 11 2.1.2. Vastemõisa raamatukogu Eesti Vabariigi ajal (1918-1940) .................................... 12 2.1.3. Vastemõisa raamatukogu aastatel 1940-1970 .......................................................... 14 2.2. Metsküla ja Kildu raamatukogud ........................................................................................ 18 2.2.1. Metsküla raamatukogu aastatel 1908-1968 ............................................................. 18 2.2.2. Kildu raamatukogu aastani
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Hariduse Arengukava 2019-2025
    14.02.2019 LISA Põhja-Sakala Vallavolikogu EELNÕULE nr 113 Põhja-Sakala valla hariduse arengukava 2019-2025 Suure-Jaani 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 I HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ............................................................................................ 4 ALUSHARIDUS .............................................................................................................................. 4 ÜLDHARIDUS ................................................................................................................................ 6 HUVIHARIDUS ............................................................................................................................. 10 TÄISKASVANUHARIDUS .............................................................................................................. 10 HARIDUSE KVALITEET ................................................................................................................ 10 HARIDUSKULUD ......................................................................................................................... 11 III EESMÄRGID JA TEGEVUSED ......................................................................................... 14 ALUSHARIDUS ....................................................................................................................... 14 ÜLDHARIDUS ........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
    [Show full text]
  • Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika
    muusade templid ajaloolisel viljandimaal Hea lugeja! Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendab muusade asupaika. Muusad olid kunstide, teaduste ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Muusadele pühendatud templites toi- musid näitused, kunstnike ja rahva kohtumised. Peale asjade hoitaksegi muuseumis vaimseid väärtusi. Käesolev trükis annab põgusa ülevaate ajaloolisel Viljandimaal asuvatest muuseumidest ja paikadest, mis avavad võimalusi inspireerivateks kohtumisteks ajaloo ja loominguga ning loodetavasti ilmub seal teie ette ka kohavaim. Kohtumisteni muusa puudutusega paikades! Viljandi muuseum MMXII Viljandimaa ajaloolised kihelkonnad Ajalooline Viljandimaa koosneb Mulgimaast ning ��������� Põhja-Viljandimaast, mis ���������� paikneb Põhja- ja Lõuna- Eesti üleminekuvööndis. ����������� ������ ����� �������� ���� ������ �������� �������� ������ ����� Piirkonna keskne muuseum on Viljandi muuseum, mis korraldab museoloo- gilist tegevust nii tänapäevases Viljandi maakonnas kui ka muuseumi kogumis- piirkonda jäävas Helme ja Põltsamaa kihelkonnas. 2 Viljandi linn ja kihelkond Viljandi on hansalinn, mille õigusi ja kodanikke on esimest korda mainitud 1283. aastal. Eesti kultuuriloos on see linnake oluline ja omanäoline – üks eesti rahvusliku liikumise keskusi ja ärkamisaja tugipunkte. See on olnud Eesti tiku- tööstuse keskus ja tänapäeval asub siin Tartu ülikooli kultuuriakadeemia. Siin toimub pärimusmuusika festival, mis on Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Viljandi muuseumid ja galeriid kaardil Viljandi muuseum, Johan Laidoneri pl 10 Vana veetorn ning kaalude ja mõõtude püsinäitus, Johan Laidoneri pl 5 Kondase keskus, Pikk t 8 Viljandi ordulinnuse kapiteelid Eesti pärimusmuusika keskuse väikeses saalis, Tasuja pst 6. Jaan Lattiku muuseumituba Viljandi Pauluse kirikus, Kiriku t 3 Linnagalerii Viljandi linnaraamatukogus, Tallinna t 11/1 3 Viljandi muuseum Näitusemaja on avatud maist augusti- ni E–P 11–18; septembrist detsembrini ja aprillis T–L 10–17; jaanuarist märtsi- ni on sissepääs eelneval kokkuleppel.
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-007 Asukoht (L-Est’97) X 6489881 Y 585667 Põhja-Sakala valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Objekti aadress: VILJANDIMAA, PÕHJA-SAKALA VALD Tellija: PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf-planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA Mai 2020 TARTU Põhja-Sakala valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Põhja-Sakala valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Viljandimaa, Põhja-Sakala vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Viljandimaa Põhja-Sakala vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Põhja-Sakala Vallavalitsus Lembitu pst 42, Suure-Jaani 71502 Põhja-Sakala vald Viljandi maakond Kontaktisik: Kaja Notta Planeeringuspetsialist Tel 435 5431 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-007
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Semiootika Osakond Auli Kütt Pyhade Puude Ja Puistutega
    Tartu Ülikool Semiootika osakond Auli Kütt Pyhade puude ja puistutega seotud käitumisnormid pärimustekstides Bakalaureusetöö Juhendaja: Kalevi Kull Tartu 2004 S ISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. MATERJAL, MEETOD JA MÕISTED................................................................ 6 1.1. MATERJALIST JA MEETODIST...................................................................................... 6 1.2. MÕISTED................................................................................................................. 7 1.3.1. Pyha............................................................................................................. 7 1.3.2. Hiis...............................................................................................................9 2. TYPOLOOGIA.......................................................................................................12 2.1. PAIGATYYBI JÄRGI.................................................................................................. 12 2.2. NIMETUSE JÄRGI.................................................................................................... 14 2.3. LEVIKUALA JÄRGI...................................................................................................16 3. PYHADE PUUDE JA PUISTUTEGA SEOTUD KÄITUMISNORMID......... 17 3.1.
    [Show full text]