ISSN 0134-5656 *

■f ; t f ' \ -•’! V «те ' лрЩ т Ж ^ЛШ ■Wlhx .,,■У^а/^Я^Л, х>г5клмИ^а 40 AASTAT TAGASI

3. veebruariks oli lõppenud Nõukogude armee suurimaid pealetungioperatsioone Suures Isa­ maasõjas, s. o. Visla—Oderi operatsioon. Punaarmee jõudmisega Oderi vasakule kaldale ning Ber­ liini lähistele oli katkenud vaenlase strateegiline kaitse, üksikute väegrupeeringute vaheline koostöö ja julgestus oli raskendatud. Lisaks sakslaste Kuramaa grupeeringule oli hitlerlaste maa- vägedest isoleeritud armeedegrupp «Nord». Jaanuarikaotused sundisid Berliini suunal tegutsevat vaenlast kiires korras taganema Oderi taha ja Lõuna-Pommerisse. Kolmel korral ettevõetud peale­ tung Budapesti deblokeerimiseks ei toonud meie vastasele edu. Veebruari alguseks oli Wehrmachti ülemjuhatus ammendanud peaaegu kõik reservid. Olid vaid 12 formeerimisel ja korrastamisel ole­ vat diviisi ning läänest toodud 6. SS tankiarmee 4 diviisi. Vaenlane püüdis palavikuliselt kindlustuda Oderi taga ning maksimaalselt kasutada armeade- gruppe «Kurland» ja «Nord», Ida-Preisimaal ja Poolas sissepiiratud garnisone, sidumaks maksi­ maalselt meie diviise. Sellega taheti takistada meie väekoondiste kasutamist Berliini suunal. Ida- Pommeris ja Sileesias valmistus vaenlane andma tiiblööke Oderi äärde jõudnud Nõukogude armeele. Punaarmee olukord rinnetel oli mitmeti erinev ja seda arvestaski Kõrgema Ülemjuhatuse Pea­ korter edasise tegevuse planeerimisel. Nimetagem seda, et hiiglasliku kiiluna Saksamaa territooriu­ mile tunginud 1. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed olid pealetungil ja ajutisel kaitsel mitmesaja kilomeetri ulatuses. Vaenlase löökide puhul Ida-Pommerist ja Sileesiast oleksid meie väed olnud ebasoodsas olukorras. Hitlerlastel oli Balti merel veel võimalik kontrollida merekommunikatsioone, kasutada suuri sadamaid (Danzig, Stettin jt.). Lisagem, et 1. Valgevene ja 1. Ukraina rinde hoogsa pealetungi järel olid ajutiselt nõrgenenud ning maha jäänud tagalaüksused ja asutused. Mõningatele raskustele vaatamata olid Punaarmee põhiaktsioonid 1945. a. veebruaris ja märtsis suunatud vastase grupeeringute vastu Ida-Pommeri, Alam- ja Ülem-Sileesia ning Ida-Preisimaa territooriumil. Jätkusid lahingud Oderi läänekaldal hõivatud platsdarmide hoidmiseks ja laienda­ miseks. Osa meie vägesid jõudis Neisse (Lääne-Neisse) jõe äärde. Peakorter vabastas 2. Valgevene rinde lahingutegevusest Ida-Preisimaal ja tegi selle rinde väge­ dele ülesandeks purustada vaenlase Ida-Pommeri grupeering, kus hitlerlastel oli 2 armeed armeede- grupi «Weichsel» koosseisust. 10. veebruaril alanud 2. ja 1. Valgevene rinde Ida-Pommeri operatsioon (kestis 4. aprillini) arenes algul visalt, ent uuesti pealetungile minnes andsid Nõukogude väed 2 võimsat lööki: ühe 24. veebrua­ ril 2. Valgevene rinde jõududega Linde piirkonnast Kosiini suunas, teise 1. märtsil 1. Valgevene rinde jõududega Stargardist kagu poolt Kolbergi suunas. Vaenlase grupeering killustati, meie väed jõud­ sid mere äärde. Veel enne seda, 23. veebruaril olid 1. Valgevene rinde väed Poola patriootide abiga likvideerinud ümberpiiratud vaenlase väeüksuse Poznanis ja vabastasid linna. Samal ajal lahingutega Pommeris käisid lahingud Alam- ja Ülem-Sileesias. 1. Ukraina rinde väed pidid purustama Sileesia grupeeringu, jõudma Lääne-Neisse jõe äärde ning hõivama soodsamad lähtepositsioonid järgnevateks löökideks Berliini ja Dresdeni suunas. Sama rinde väed pidid põhja poolt ümber haarama Tšehhoslovakkias tegutsevad vaenlase väed. Rinde vastas oli vaenlasel 18 jala­ väe-, 4 tanki- ja 2 motoriseeritud diviisi ning 10 muud väekoondist ja väeosa. 8. veebruaril alustasid 1. Ukraina rinde parema tiiva väed (3. kaardiväearmee, 13. ja 52. armee ning 4. ja 3. kaardiväe-tankiarmee) Breslaust põhja pool asuvalt platsdarmilt Alam-Sileesia operatsiooni (rinde vasema tiiva väed alustasid Ülem-Sileesia operatsiooni 15. märtsil). Giogau»t lõuna pool anti löögid Gottbusi ja Penzigi suunas. Vaenlase kaitsest murti läbi juba esimestel pealetungipäevadel. 24. veebruariks olid meie armeed 100—120 km edasi liikunud ja jõudnud Neisse äärde 100 km pikkuses lõigus. Julge manöövriga piirati sisse Breslau kindluse ligi 40 000-meheline ja Glogau ligi 18 000-meheline garnison. Nendes piirkondades oli sakslaste kait­ sest Oderi ääres läbi murtud. Punaarmee pealetungi ajal tegid komandörid ja poliittöötajad vabastatud piirkondade elanike hulgas suurt selgitustööd. Peeti meeles V. I. Lenini sõnu 5. mail 1920. a. läänerindele mineva­ tele punaarmeelastele: «Tõestagu seal teie käitumine poolakate suhtes, et te olete tööliste ja talu­ poegade vabariigi sõdurid, et te ei lähe nende juurde kui rõhujad, vaid kui vabastajad.» Eriti tähtis oli Nõukogude armee vabastustegevust selgitada natsliku propaganda poolt mürgitatud Saksamaa elanikele. Viimased veendusid varsti, et Punaarmee ei pea sõda saksa rahva hävitamiseks, vaid tahab likvideerida fašistlikku armeed, hitlerlikku valitsust ning rahvaste poolt vihatud nn. uut korda Euroopas. Veebruari alguseks olid 2. ja 3. Valgevene rinde väed Balti mere äärde jõudnud, vastase Ida- Preisimaa grupeering oli lõhutud kolmeks osaks, kuid mitte veel purustatud. 9. veebruaril andis peakorter 3. Valgevene rindele (2. Valgevene rinne tegutses Ida-Pom- meris) käsu hävitada Königsbergist lõuna pool asuv vaenlane hiljemalt 20.—25. veebruariks. Balti laevastik pidi andma oma lennuväega hoope Liepaja, Pillau (Baltiiski) ja Danzigi sadamale, igati takistama Kuramaa ja Ida-Preisimaa grupeeringu varustamist. Rinde peamised jõud koondati Königsbergist edela pool tegutseva tugeva Heilsbergi grupeeringu hävitamiseks. Heilsbergi kind- (Järg 56. lk.) T 3

MEIE

LAINE LINNUS, Eesti NSV Noorte PARTEI OTSUSED ELLU Turistide Maja direktori asetäitja. 4 K. LUTS Koolireform, klassi- ja kooliväline töö ® Lõpetanud Tallinna 8 M. SÕRMUS Koolivälised lasteasutused ja nende üles­ anded ф i õpetajate Instituudi aas- I tal 1953 ja E. Vilde 9 Saagem tuttavaks: noortejuhendaja Peeter Lorents ® j nim. Tallinna Pedagoo­ gilise Instituudi ajaloo- 11 T. HAIMRE 30 aastat Eesti NSV Noorte Turistide Maja ® 13 L. LINNUS Üleliiduline pioneeride ja koolinoorte ekspeditsioon keeleteaduskonna aja- «Minu kodumaa NSV Li ii» ja kooli kodu-uurimine ® loo-osakonna 1956. Töö­ 16 V. MILLER Kodu-uurimine ja matkamine kasvatusvahendina ф tanud 1955. aastast Eesti 17 J. LASSUR Komsomoli- ja pioneeriorganisatsiooni ajaloo uurimisest NSV Noorte Turistide koolis ф Majas, algul metoo­ 18 V. TARMISTO õpilaste kodu-uurimistööde kogumikud aastail 1972—1984 ф dikuna, hiljem osa­ 21 A. VALGMA Traditsiooniliste matkade eesmärke ф konnajuhatajana, nüüd direktori asetäitjana. 23 U. ROOSIMAA Eesmärk on loodusearmastuse ja loodushoiu kas­ vatamine ® On kodu-uurimise 25 Saagem tuttavaks: noortejuhendaja Vello Denks ф eestvõtjaid Eesti NSV-s, 26 T. MELTSAS 25 ENSV Noorte Meremeeste Klubi tegevus­ TA Kodu-uurimise aastat ® Komisjoni liige. 1980. 28 D. TEDER Huvialaks tehnika ф aastal autasustatud rinnamärgiga «Haridus­ 31 V. RAAGMETS Pioneeripalee eile, täna, homme ф 32 I. STANOVAJA Iga päev ja igas koolis ® töö eesrindlane». 33 V. BASOVA Rahvaste sõpruse klubi pioneerimajas ф 35 M. ULP Vaid ühistöö tagab edu ф 38 M. SALK õppetund pioneerikuulsuse muuseumis ® 39 V. ETVERK Haapsalu rajooni pioneeriajaloo lehekülgedelt ф /

KOOLIEELNE KASVATUS

41 R. REINASTE Talvemängud ®

AJALOO LEHEKÜLGEDELT

44 H. PIIRIMÄE Eeldused talurahvakoolide asutamiseks ja B. G. Forseliuse tegevus

KOOLIMUUSIKA

49 H. KALJUSTE Nõuandeid 3. klassi uue lauliku puhul ® 52 I. RANNAP «Kukulinnust» ® ,

KROONIKA

53 300 aastat Forseliuse seminarist ®

© Kirjastus «Periodilta» «Nõukogude Kool» 198$ AUTOREID

EESTI NSV HARIDUSMINISTEERIUMI PEDAGOOGILINE AJAKIRI XLIII AASTAKÄIK

TOIMETUSE KOLLEEGIUM: A. EGLON, V. EKSTA (toimetaja asetäitja), F. KUPP (vastutav sekretär), E. LAANVEE, L. LIIVA, O. NILSON, J. ORN, V. RATASSEPP, H. RAUK, K. REl, H. ROOTS (toimetaja asetäitja), J. SEPP (toimetaja), I. UNT Keeletoimetaja M. RÄNDE Kunstiline toimetaja M. OLEP Tehniline toimetaja O. LEIDMAA

UUDO ROOSIMAA, РЕШЕНИЯ ПАРТИИ — В ЖИЗНЬ Eesti NSV Noorte Loodusesõprade Maja 4 К. ЛУТС. Школьная реформа, внеклассная и внешкольная ра­ direktor. Lõpetanud бота ф Türi keskkooli 1955., TRÜ 8 М. СЫР МУ С. Внешкольные детские учреждения и их задачи ф bioloogia osakonna 9 Будьте знакомы; наставник молодежи Пеэтер Лорентс ф zooloogina 1960. aastal. Töötanud muuseumi- 11 Т. ХАИМРЕ. 30 лет деятельности Республиканского дома юных туристов ф teadurina Viljandi 13 Л. ЛИННУС. Всесоюзная экспедиция пионеров и школьников Koduloomuuseumis ja «Моя родина — СССР» и школьное краеведение ф ENSV Riiklikus Loodus­ 16 В. МИЛЛЕР. Краеведение и походы как средство воспитания ф muuseumis. Aastatel 17 Е. ЛАССУР. Об исследовании истории комсомольской и пио­ нерской организации в школах Эстонской ССР ф 1964—1977 ENE 18 В. ТАРМИСТО. Сборник краеведческих работ учащихся bioloogiaosakonna 1972—1984 гг. ф teadustoimetaja, 1977— 21 А. ВАЛГМА. Цели традиционных походов ф —1981 ajakirja «Horisont» biolioogia- 23 У. РООЗИМАА. Цель — воспитание любви к природе и береж­ ного отношения к ней ф osakonna toimetaja. 25 Будьте знакомы: наставник молодежи Велло Денкс ф Jaanuarist 1981 26 Т. МЕЛЬТСАС. 25 лет деятельности Клуба юных моряков ф praegusel töökohal. 28 Д. ТЕДЕР. Интерес молодежи к технике ф Haridusministeeriumi bioloogiakomisjoni liige, 31 В. РААГМЕТС. Дворец пионеров вчера, сегодня, завтра ф 32 И. СТАНОВАЯ. Клуб интернациональной дружбы в каждой школе võistluse «Kaitseme Таллина ф v- loodust» vabariikliku 33 В. БАСОВА. Клуб интернациональной дружбы в Доме пионе­ komisjoni aseesimees. ров ф 35 М. УЛЬП. Только совместный труд гарантирует успех ф 38 М. САЛК. Урок в Музее пионерской славы ф 39 В. ЭТВЕРК. По страницам истории пионерской организации Хаапсалуского района ф

ДОШКОЛЬНОЕ ВОСПИТАНИЕ

41 Р. РЕЙНАСТЕ. Зимние игры ф

СТРАНИЦЫ ИСТОРИИ

44 X. ПИЙРИМЯЭ. Предпосылки создания крестьянских школ и деятельность Б. Г. Форселиуса ф

ШКОЛЬНАЯ МУЗЫКА

49 X. КАЛЬЮСТЕ. Советы учителю по работе с песенником для III класса ф 52 И. РАННАП. Об ансамбле «Кукулинд» ф

53 ХРОНИКА

Värvifotod TÕNU KALLE reetsele koolile lisaks veel paljudest kooli- välistest laste- jm. asutustest ning organisat­ sioonidest, samuti massikommunikatsiooni PARTEI OTSUSED ELLU vahendusel. Juba nõukogude võimu algaasta- test peale pidasid meie partei- ja riigijuhid, revolutsiooniliikumise silmapaistvad tegela­ sed äärmiselt tähtsaks luua koolide kõrvale ka koolivälised lasteasutused. N. Krupskaja on kirjutanud oma töös «Hoolitseda laste iga­ külgse arengu eest» (venekeelsed koguteosed 5. k., lk. 591), et kooliväline töö on äärmi­ Koolireform, selt tähtis, sest see võib aidata kaasa laste klassi- ja õigele kasvatamisele, luua tingimused nende igakülgseks arenguks. kooliväline Nõukogudemaa esimene hariduse rahva­ komissar A. Lunatšarski käsitles koolivälise töö hariduse küsimusi pikemalt artiklis «Mis on haridus?» (vt. teos «О vospitanii i obrazova- nii», M., 1976. lk. 361 — 362). A. Lunatšarski arvates seisneb kooliväline haridus niisuguste KALJU LUTS, kultuurikeskuste loomises ja kasutamises, mis ENSV haridusministri asetäitja aitavad inimestel teha oma elu lihtsast olelus-, ajakulutamisprotsessist eesmärgistatud tege­ vuseks. Selles seisnebki ja sellele püüdlevadki NLKP Keskkomitee hüüdlausetes Suure Sot­ Lunatšarski arvates kooliväline haridus, muu­ sialistliku Oktoobrirevolutsiooni 67. aasta­ seumid, raamatukogud, teatrid, rahvaülikoo­ päevaks on öeldud: «Haridustöötajad! Täius- lid, kursused, võimlemisühingud jms. Lunat­ tage sirguva põlvkonna õpetamist ja kommu­ šarski arvates tuleb see kõik teha rahvale nistlikku kasvatamist! õpetage koolinoori kättesaadavaks, tõmmata rahvas kõige selle armastama ühiskasulikku tööd! Osalege ak­ juurde, et tal oleks võimalik õppida ja teada saada, kuidas peab õppima, et ta võiks anda tiivselt üldharidus- ja kutsekooli reformi ellu­ oma hinge, kõik väärtusliku üldisse vara­ viimises! » musse. Lunatšarski lisab, et teaduslike tead­ Tõepoolest, haridustöötajaile, kogu meie miste ja kunsti populariseerimine, sotsiaal­ rahvale on lähematel aastatel üks kõige täht­ poliitiline propaganda on koolivälise hariduse samaid ülesandeid viia koolireform ellu moo­ ülesanded. nutusteta. Oma töös «Pahempoolsuse laste­ haigus kommunismis» kirjutas V. I. Lenin, et Muidugi pidas Lunatšarski koolivälisest noorsoo kasvatamisse, õpetamisse, iga­ kasvatusest rääkides silmas elanikkonna kogu külgselt arenenud ja etteval­ kontingenti, sest too aeg nõudis seda eriti. mistatud inimese kujundamisse tuleb suh­ Oli ju sisuliselt vaja panna enamik rahvast tuda kui inimeste ettevalmistamisse, kes kiiresti mõistma kultuuri väärtust ja kultuuri oskavad kõike teha (autori sõrendus). omandamise vajalikkust teatud tasemel. Eri­ Tänase kooli ülesanne on lasta oma seinte line osa oli aga siis ja on antud ka praegu vahelt välja igakülgselt haritud inimesi, kes noorsoole. Tema peab teadlikuks töömeheks on saanud hea kommunistliku kasvatuse. Ja saamise ajaks olema läbi teinud igakülgse aren- kuigi me arvame teadvat, mida need mõisted guperioodi ja saama lapsena kätte kõik selle, tähendavad, ei ole siiski ülearune ikka ja millest revolutsioonieelsel ajal enamik täis­ jälle rõhutada, et haridus on teadmised, osku­ kasvanuid oli ilma jäänud. Sellepärast nõu­ sed ja vilumused. Kommunistliku kasvatuse kogude võimu esimestel aastatel loodigi suur mõõdupuu aga ei saa olla midagi muud, kui osa koolivälise kasvatuse asutusi kõigi jaoks. kõik kommunistliku kasvatuse komponendid: Ja muidugi, kõik kultuuriasutused on kõigi poliitiline ja esteetiline kasvatus, intellek­ jaoks tänagi, aga juba mõneti teistel alustel. tuaalne ja töökasvatus, kehaline kasvatus, Enam ei ole vaja hästikasvatatud (-õppinud mida kõiki läbib kõlblus kasvatuse nõuete­ ja -õpetatud) täiskasvanule selgitada kul­ kohasest korraldusest kujundatud kodaniku- tuuri algmõisteid. Seetõttu saavad üha suu­ tunne. Nende suurte ülesannete täitmisel on rema osatähtsuse spetsiaalselt lastele loodud koolile tõhusaks abiliseks kooliväliste asu­ koolivälise kasvatuse asutused. Seda aga, et tuste süsteem. Nüüdisajal tuleb kooli vaadelda laste jaoks on tingimata vaja ka eraldi kooli­ nii konkreetse ühetähendusliku kui ka üld­ välise kasvatuse asutusi, mõisteti Suure Sot­ mõistena. Kooli üldmõiste on hariduse süste­ sialistliku Oktoobrirevolutsiooni järel samuti maatiline omandamine, kusjuures tänapäeval üsna pea. Moskvas, Sokolnikis asutati juba saadakse süstemaatiline haridus sageli konk­ 1918. aastal noorte naturalistide jaam, Lenin­ gradis Putilovi tehaste tööliste poolt 1918. aastal laste kunstistuudio. Neile järgnesid peagi laialt integreeritud kommunistliku kasvatusega pioneerimajad, lasteraamatu­ siooni. Siia kuuluvad õpilasringid, pikapäeva- kogud. Kõik see on ajalugu, aga niisugune õpe koolides, õpilas- ja las te ringid ametiühin- ajalugu, millele on rajatud tänane päev ja mis guklubides, majavalitsuste juures, ALMAVÜ on homse alus. jt. organisatsioonide juures ning majandites Ajalooliselt oli asi nii, et kool üksinda ei ja ettevõtetes. Põhimõtteliselt samasse süs­ olnud veel suuteline pakkuma kõigile noortele teemi kuuluvad ka laste muusika-, kunsti- igakülgset haridust ja kasvatust. Nõukogude ning spordikoolid. Täielikult erinevad eespool võimu algusest peale on olnud noorsoo õpetus - nimetatutest oma komplekssete funktsioo­ ja kasvatusideaaliks igakülgne haridus, kom­ nide poolest pioneerimajad ja -paleed. Kui re­ munistlik kasvatus selle sõna kõige täieliku­ volutsioonijärgsetel aastatel loodi pioneeri­ mas mõttes. Oktoobrirevolutsiooni järgsed tin­ majad laste igakülgse arengu ja poliitilise gimused võimaldasid aga anda kõigile hari­ kasvatuse huvides, korvamaks kooli tookord­ duse vaid kõige üldisemas mõttes. Ei saa ka seid tagasihoidlikke võimalusi, siis praegu unustada vajadust kiiresti haarata noori tuleb näha pioneerimajades oma rajooni (piir­ rah vam aj andusse. Selle kiirustamise vastu konna) kasvatusasutuste integraatorit, suu­ pidi sõna võtma isegi Lenin, hoiatades noorte najat ja koordinaatorit, kes ei asenda, vaid liiga varase spetsialiseerimise eest. Sealjuures täiendab kooli ning muude kasvatusasutuste tuleb mõistagi rõhutada, et Lenin toetas kind­ tegevust. Seda funktsiooni tuleb näha kõige lalt polütehnilist ja ka õigeaegset noorte kut- laiemal kujul. Pioneerimajade-paleede kõrval seharidust. Täienduseks niisugusele rõhuta­ on eriline koht klassi- ja koolivälises kasva­ tult praktilisele haridusele rajatigi hulk kooli­ tustöös ka mitmesugustel keskmajadel (uue väliseid lasteasutusi, kus töö ja tegevuse põhi­ nomenklatuuri järgi vabariiklikel majadel), rõhk oli noorte niisuguste annete väljaaren­ nagu ENSV Noorte Loodusesõprade Maja, damisel nagu muusika, kujutav kunst, bio­ ENSV Noorte Turistide Maja, ENSV Noorte loogia, kirjandus jne, jne. Seda kõike muidugi Tehnikute Maja ja ENSV Noorte Meremeeste läbi ja kõrvuti poliitilise õppe, laste- ja noorte­ Klubi. Milles seisab õieti selle koha erilisus? organisatsioonide tegevuse korralduse õppi­ Lühidalt öeldes on pioneerini aj a väikeses misega. keskuses või rajooni pioneerimajana see kas­ vatusasutus, kus kõige täielikumal kujul juhi­ Kõige selle tulemusena ei läinud korda takse piirkonna laste ja noorte igakülgset revolutsiooni vaenlaste salasoovid, et huk­ haridust. Õige töökorralduse ja materiaal­ kuks kultuur ja kunst, et hääbuksid anded, sete võimaluste korral ei ole pionee rimaja et jääks välja arendamata meie noorsugu kõrvale väiksemates linnades vaja ei kunsti- igakülgselt haritud töölisklassi, talurahva ja ega muusikakoolu Meie vabariigi eespool intelligentsina. Koolivälistesse lasteasutus­ nimetatud majad (keskmajad) on aga erilised tesse olid õppejõududena koondatud silma­ paistvate võimetega spetsialistid ja pedagoo­ selle poolest, et nad juhivad mingeid töölõike gid. See oli kaadri ainuõige kasutamise tee kogu vabariigi ulatuses, olles samal ajal nende tookordsetes väga kitsastes oludes. töölõikude n-.ö. näidis keskused. Kool ei suutnud üldjuhul vastata kõigile Enne aga, kui asuda käsitlema keskmajade vajadustele, koos kooliväliste lasteasutustega töid ja ülesandeid, peatun siiski kogu klassi- aga tuldi edukalt toime kõige mitmekülgse­ ja koolivälisel süsteemil lähemalt. mate annete väljaarendamisega. Maailma­ EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõu­ kuulsad teatriinimesed Galina Ulanova ja kogu määrus 8. 05. 84. a. nr. 269 teeb Eesti Nikolai Tšerkassov, helilooja Dmitri Sostako- NSV Haridusministeeriumile ülesandeks ra­ vitš ning teadlased Andrei Kolmogorov ja kendada koos Eesti NSV Kultuuriministee­ Igor Kurtšatov olid kõik revolutsioonijärgse­ riumi, Heliloojate Liidu, Kunstnike Liidu, Kir­ tel aastatel eas, mil olnuks kerge saada liht­ janike Liidu ja Kinoliiduga abinõusid klassi­ salt heaks lukksepaks, selle asemel et viia hil­ välise töö parandamiseks muusika, kirjandus- jem nõukogude teadus ja kultuur maailma ja kunstiloomingus ning filmikunsti alal. tipptasemele. Meie partei ja revolutsiooni Sama määrusega kohustatakse Eesti NSV juhid mõistsid õigesti, kui oluline on annete Haridusministeeriumi ja kohalikke haridus­ igakülgne väljaarendamine. Ja on väga hea, organeid laiendama pikapäevakoolide ja -rüh­ et juba sellest ajast on kooli kõrvale kindlalt made võrku ning parandama nende tegevust, asunud kooliväline lasteasutus, täitmaks tagades, et lapsed tegeleksid seal süstemaa­ suurt ühiskondlikku tellimust — kindlustada tiliselt tehnika ja kunstiloominguga, põllu­ meie noorsoole igakülgne areng ja annete majanduslike katsetuste, spordi ja turismiga, varajane avastamine ning ande kui suurima võtaksid osa kodulooringide tööst ning har­ ühiskondliku rikkuse väljaarendamine. Seda rastaksid muid huvialasid. kõike kõrvuti organisatsioonilise ülesandega anda noortele keskused, kus nad varakult Määrus kohustab Eesti NSV Haridusminis­ õpiksid valitsemise (omavalitsuse), organi­ teeriumi ja Eesti NSV Kultuuriministeeriumi seerimistöö ja inimestega tehtava töö kunsti, rakendama meetmeid laste ja noorukite kooli­ sõnaga kunsti olla juht ja aktivist. välise kasvatustöö täiustamiseks. Samuti on Täna kujutab klassi- ja koolivälise töö süs­ vaja linnade ja rajoonide täitevkomiteedel teem endast põhimõtteliselt ühtset organisat­ parandada õpilastega tehtavat elukohajärgset tööd. Pöörata erilist tähelepanu huviklubide, loomulik kriteerium see, kui tema juurde tahe­ tehnika- ja kunstiringide ning spordisektsioo­ takse ootusrikkalt tulla ka pärast tunde, tea­ nide arvu suurendamisele. des, et niiviisi muututakse rikkamaks. See määrus kavandab kooliga koos kooli­ Eelöeldul rajanebki koostöö koolide ja kooli­ reformi elluviimise, mille üks põhiseisukohti väliste lasteasutuste vaheL Iga kooli lähim on, nagu varem korduvalt oleme rõhutanud, kooliväline lasteasutus on rajooni (linna) pio­ kompleksne kasvatus, s.o. kommunistlik kas­ neerimaja. Koostöö aluseks on ühine hool laste vatus kõigis tema komponentides. (noorukite) igakülgse kasvatamise eest. Pio­ Mida siis praegu tehakse, mida tuleb paran­ neeri- ja komsomolitöö on ju kogu töö vastava­ dada ja millest alustada? Klassiväline töö ealise õpilaskontingendiga, millele lisandub koolis kujutab endast väga erineval tasemel organisatsiooni spetsiifika. Viimast tuleb õp­ tegevust. Meil on suurepäraseid koole, kus pida ja kooli abistab selles pioneerimaja. See­ klassiväline tegevus on mitmekülgne ja huvi­ ga on täiesti loomulik, et iga kool suunab tav. Nimetades neist mõningaid, nagu Rak­ oma aktiivi väljaõppele ja täiendust saama vere 1., Valga 1., Pärnu 1., Tartu 2., Tallinna pioneerimaja juurde. Aga pioneerimaja kor­ 20., Põltsamaa ja Räpina keskkool, rõhutan raldab õpilaste annete edasiarendamist ka nende koolide klassivälise tegevuse mitme­ oma tippkollektiivide kaudu, seepärast saa­ külgsust. Eraldi tahan aga peatuda Nõo kesk­ dab iga kool oma parimad muusikud ja tant­ koolil, kus klassivälist tegevust korraldades sijad, lauljad ja kunstiharrastajad pioneeri­ peetakse silmas eesmärke, millest õieti igas maja juurde. Seal saadud oskused kuluvad koolis peaks juhinduma. Esimene neist on, kooli juures marjaks ära. Näiteks meie koo­ et klassivälise tegevusega avardatakse ja lide kujundus võiks olla suuresti pioneeri- süvendatakse õppeainetes omandatavat ning majade juures õpitu teokstegemine. Aga pio­ võimaldatakse huve rahuldada. Selle pinnal neerimaja peab võimaldama ka seda, mida iga töötavad koolis väga hästi nii reaal- kui huma- kool ei suuda. Kui mitte mujal, siis vähemalt nitaaraineringid. Kuigi Nõo on matemaatika- pioneerimaja juures peab laps saama rahul­ füüsikakool, on väga hästi korraldatud töö ka dada oma tehnikahuvi. Pioneerimaja avab ühiskonnateaduste ringides ja lisaks olüm- oma uksed koostöös koolidega ka nendele, piaadiedule reaalainetes võidetakse ka keele-, keda n.-ö. rasketeks; peetakse ja kellega õieti muusika- ja komsomolikonkursse. Kõik see keegi tegemist teha ei taha. on väga hea, selle eest väärib tänu kool ja Seega pioneerimaja kui klassi- ja koolivälise tema direktor Enn Liba. Kool on rõhutatult töö juhtiv keskus saab oma kontingendi koo­ intellektuaalne, kuigi ka töös tugev. Õpilased list ning suunab oma teadmised-oskused kas­ ei otsi iseseisvalt seltskondlikku suhtlemist, vandike kaudu kooli tagasi. Sellepärast on sellepärast korraldab kool kõigile soovitata­ tingimusteta tarvis, et pioneerimaja oma rin­ vaid peotantsukursusi. Tulemuseks on õpilaste gid, klubid ja sektsioonid komplekteeriks pea­ kõrge käitumis- ja suhtlemiskultuur ning miselt koolide suunamise alusel Koolid on lisaks töisele ja intellektuaalsele ka rõõmus- kohustatud seda tegema. Kontaktide tugev­ tavalt emotsionaalne kollektiiv. damiseks on pioneerimajad kui koolivälise õigesti mõistetakse selles koolis ka rajooni kasvatustöö juhtivad keskused omakorda ko­ pioneerimaja rolli, õpilasi suunatakse ringi­ hustatud kooli aktiivi õpetama ja juhendama. desse ja ollakse pioneerimajaga pidevas kon­ See käib muidugi eelkõige õpilasaktiivi, aga taktis. Nii kujunebki klassi- ja koolivälise ka pedagoogide ning koolide juhtkondade töö süsteem ning niisugune peaks see olema kohta. Me kõik teame, et õpetajagi vajab igas koolis, vähemalt keskkoolis. õpetamist, ja mitte ainult aines, mida ta õpe­ Koolis peavad olema õpilasringid, mis aita­ tab ja mida ta kõige rohkem oskab. vad tagada õppeainete süvendatud omanda­ Omapärased lülid kooli- ja klassivälise kas­ mist. Peavad olema poliitilise kallakuga rin­ vatustöö süsteemis on keskmajad: ENSV gid, eri vanuseastmetele erinevad, tehnika- Noorte Loodusesõprade Maja, ENSV Noorte ja esteetikaringid oma paljudes vormides, töö Tehnikute Maja ning ENSV Noorte Mere­ õppimise ja töötegemise ringid ning spordi­ meeste Klubi. Nende asutuste ülesanne on ringid, ökoloogiaringid selle mõiste kõige laie­ eelkõige kogu meie vabariigis vastavasisu­ mas tähenduses. Kõik see peab olema suures lise töö suunamine. Näiteks on Noorte Turis­ koolis, kus on piisav potentsiaal rmgitegevuse tide Maja aastate jooksul suurepäraselt juhti­ korraldamiseks, võttes appi pikapäevarühma nud kodu-uurimistööd noorte hulgas. Hästi ja lastevanemate kulul töötavate mitmesu­ on korraldatud matkajate väljaõpet ja tööd guste klasside võimalused. Seda sellepärast, noorgeoloogidega. Need majad täidavad et lapsed ja noorukid oleksid jäägitult haara­ otseselt Haridusministeeriumi juhtkonnalt tud huvitava, arendava ja kasuliku tegevu­ saadud ülesandeid ja suunavad operatiivselt sega, et kool tõepoolest saadaks välja inimesi, vajalikke tegevusi Nii näiteks tegi Noorte kes Lenini määratluse järgi « .., oskavad Turistide Maja suurt tööd ENSV vabasta­ kõike teha». Iga õpetaja peab olema lisaks mise 40. aastapäevaks valmistumisel Noorte põhitegevusele aineõpetajana tunnis tegev ka Loodusesõprade Maja on aastate jooksul juh­ klassivälist tööd korraldades. On ju pedagoogi tinud haridusasutuste maa-alade kujundust, edukuse ja aineõpetaja edukuse esimene looduskasutuse probleemide lahendust ja noorte metsameeste kasvatamist. Nende ma­ plaanidesse ning -programmidesse võtta jade teine põhifunktsioon on organiseerida klassi- ja kooliväliseks tööks oskuste andmine. õpilasringide tööd oma maja juures, et Heal Üheksandaks tuleb meie täienduskoolitus tasemel anda noortele täiendav väljaõpe ala­ korraldada nii, et iga pedagoog mõistaks del ja ainetes, mida koolis vähe on ja millega vajadust arendada oma kasvandikke ka klassi- ka pioneerini aj ade juures üldjuhul ei tegelda. ja koolivälise tegevuse kaudu, selleks oman­ Seetõttu on mõistetav, miks õpilasringide liik­ dada vastavad oskused. mete arv nende majade juures on suur. Kümnendaks ja võib-olla kõige tähtsa­ Mida tuleb teha edaspidi, et täiustada klassi- maks: viia iga pedagoog, iga lapsevanem ja koolivälise töö süsteemi, noori paremini veendumuseni, et konstitutsiooniline nõue kasvatada ja niiviisi realiseerida koolireformi vanematele — kasvatada häid nõukogude ülesanded? kodanikke — ja koolireformi nõue — tõsta Esiteks on tarvis organisatsioonilist selgust. hariduse kvaliteeti ning otsustavalt paran­ Iga rajooni (linna) hariduse koordineerimise dada töökasvatust — on saavutatav ainult komisjoni klassi- ja koolivälise kasvatuse ala- juhul, kui me ühendame kogu kasvatustöö komisjon peab vaatama läbi koolides planee­ kodus, koolis ja väljaspool kooli ning korral­ ritu ja täiendama seda kõigis koolivälistee dame iga noore kasvatamise tõepoolest kom­ lasteasutustes, eelkõige pioneerimaj ades ka­ munistliku kasvatuse kõiki komponente vandatuga, et tõepoolest tagada noorte mitme­ arvestades. külgne arendamine. Seda tuleb teha haridus­ Meil seisab koolireformi elluviimisel ees osakonna klassi- ja koolivälise töö metoodiku suur töö, aga optimismiks on põhjust, sest ning pioneerimaja direktori suunamisel (mitte me teame, mida on vaja teha. Koolireform unustada ka laste muusika-, kunsti- ja spordi­ saavutab oma lõppeesmärgi alles XIII viis­ koole ning õppe-tootmiskombinaate). aastakul ja on täiesti kindel, et kõik eespool Teiseks on vaja kõigile koolivälistele laste­ öeldugi selleks ajaks realiseerub, kinnitamaks asutustele määrata head šeff ette võtted ja soo­ koolivälise kasvatuse kindlat kohta meie vitatavalt ka mõni funktsionäär rajooni üldises kasvatussüsteemis. (linna) juhtkonna hulgast. Kolmandaks on vaja kõikjal kavandada kooliväliste lasteasutuste materiaalbaasi tu­ gevdamine rajooni (linna) hariduse arengu viisaastakuplaanis. Neljandaks tuleb kõigil koolivälistel laste­ asutustel sõlmida lepingulised kontaktid loo­ minguliste liitudega, ATK, ALMAVÜ ja teiste organite ning asutustega. Täiesti loo­ mulik, et kõrvale ei saa jätta teatreid ega Raamatusõprade Ühingut, õpetades tööd ja andes oskusi, peame igal juhul kaasa andma lapsele nii koolist kui koolivälisest lasteasu­ tusest loomingulise mõtlemise ja töö lõpp­ tulemuste kavandamise oskuse. Viiendaks on vaja hoolikalt valida kooli­ väliste lasteasutuste kaadrit ja saavutada olukord, et hea spetsialist saab lastega tööta­ mise eest vastava tasu. See on võimalik ainult kontaktide kaudu direktorite nõukogudega, ATK rajooniorganitega ja mõnel juhul ka otse ettevõtte või majandiga. Selle vastas­ tikuse kasulikkuse põhjendus on olemas. See on tõeline kutsevalik ja kutsesuunitlus. Just nii saaks iga ametkond, ettevõte ja majand tõepoolest varakult hoolitseda oma tulevase hea kaadri eest. Kuuendaks tuleb tunduvalt tõsta koolivä­ liste lasteasutuste õppe-kasvatustöö taset, viia see programmide kindlale alusele, nii et me lasteasutuses õppinud noorukile saak­ sime anda peale oskuste kaasa ka veel neid oskusi tõendava dokumendi. Seitsmendaks tuleb eelmisest lähtuvalt asuda kiiresti välja andma kirjandust klassi- ja kooliväliseks tööks. Praegu on seda vähe. Kaheksandaks tuleb õpetajaid ettevalmis­ tavate kõrg- ja keskeriõppe asutus te õppe­ poolt X viisaastaku alguses esitatud nõude, et igas linnas/rajoonis peab olema vähe­ malt 3 koolivälist lasteasutust. Paremini on haridussüsteemi kooliväliste Koolivälised lasteasutustega kindlustatud Tallinn. Siin paikneb neid 13, lisaks veel 3 Kultuurimi­ lasteasutused nisteeriumi oma, nende töös osaleb 30,3 % Tallinna koolide õpilastest. Kooliti on aga ja nende õpilaste haavatus koolivälistesse lasteasutus­ tesse suuresti erinev, mis viitab asjaolule, ülesanded et mitte kõikide Tallinna koolide pedagoogid ei tee sihipärast tööd noorte suunamisel nen­ desse. Parem on olukord Oktoobri rajoonis. Kuigi olemasolevate kooliväliste lasteasu­ MARJO SÕRMUS, tuste materiaalbaasi parandamiseks on tehtud ENSV Haridusministeeriumi klassi- mõndagi, leidub siin veel kitsaskohti küllaga. ja koolivälise töö osakonna juhataja Mõned täitevkomiteed ei ole piisavalt tähele­ panu osutanud pioneerini aj ade tööks vajalike normaalsete tingimuste loomisele (raskusi on Täitmaks Eesti NSV haridusseadust, pööras eriti katuste remondiga, majades paiknevad meie vabariigi Haridusministeerium X ja XI ka teised asutused, kuigi ruume on vaja las­ viisaastakul suurt tähelepanu kooliväliste las­ tele). Lootus on, et koolireformi elluviimisel teasutuste arvu suurendamisele. Selle tulemu­ saame tõepoolest jagu ka nendest muredest. sena saame käesoleval ajal rääkida enam­ Ehitusplaanide täitmise venitamise tõttu on vähem väljakujunenud kooliväliste lasteasu­ tänini ehitamata hulk kooliväliseid laste­ tuste võrgust. asutusi (Võru pioneerimaja, Tallinna Pioneeri­ 1983/84. õppeaastal töötas Haridusminis­ de Palee saalidekorpus, Oktoobri ja Kalini­ teeriumi süsteemis 65 koolivälist lasteasutust, ni rajooni spordikool jt.). hõlmates üle 51 000 üldhariduskoolide õpi­ Uute kooliväliste lasteasutuste avamine lase. peaks parandama ka töötingimusi, kuigi see Tabel annab ülevaate õpilaste haavatusest alati nii ei ole. 15-1 laste ja noorte spordi­ koolivälistesse lasteasutustesse. koolil ei ole arvestatavaid treeningubaase Lisaks Haridusministeeriumi kooliväliste le õppetöö korraldamiseks. Kasutatakse üldhari­ lasteasutustele tegutseb meie vabariigi Kul­ duskoolide võimlaid (see aga takistab koolide tuuriministeeriumi süsteemis 40 lastemuusi­ klassivälist tööd) ning teiste spordiühingute kakooli ning 7 lastekunstikooli kokku umbes ja asutus te-ettevõtete baase (küllalt kõrge 7700 õpilasega. üüri eest). Mitmel spordikoolil ning enami­ Nii olemegi täitnud (1985. a. avavad oma kul pioneerini aj adest puuduvad statsionaarsed pioneerimajad ka Pärnu rajoon ja Oktoobri suvebaasid. Koolimajade kasutamine selleks rajoon) Haridusministeeeriumi juhtkonna otstarbeks on vaid hädaabinõu.

Tabel 1

1976 1980 1984

1. Pioneerimaju 18 22 25 neis õpilasi 18 376 21 502 25 150 2. Vabariiklikke maju 4 4 4 neis õpilasi 1 835 3 023 3 573 sealhulgas Noorte Turistide Majas 453 592 740 Noorte Loodussõprade Majas 822 1 260 1 500 Noorte Tehnikute Majas 200 420 336 Noorte Meremeeste klubis 360 746 997 3. Rajoonide tehnikute ja loodusesõprade maju 3 4 5 neis õpilasi 1 125 1 554 1 595 4. Laste ja noorte spordikoole 25 25 25 neis õpilasi 13 609 15 487 19 500 5. Lastestaadione 4 4 4 neis õpilasi 1 094 956 6. Matemaatika-füüsika kaugõppekoole 1 1 neis õpilasi ' « 480 450 7. Kooristuudioid 1 neis õpilasi 250

8 Vaatamata eespool nimetatud probleemidele saame rääkida koolivälistest lasteasutustest kui väga olulisest lülist kommunistliku kas­ vatuse korraldamisel. Kasvatussüsteem koolivälises lasteasutuses (nagu kooliski) peab tagama ideelis-poliitilise, kõlbelise, töö-, esteetilise ja kehalise kasva­ tuse ühtsuse ning looma võimalused õpi­ lastes aktiivse eluhoiaku kujunemiseks, aita­ ma kaasa õigele kutsevalikule. Sellest tule­ nevalt peab iga koolivälise lasteasutuse juht­ kond, iga metoodik ja ringijuht loo­ valt suhtuma õppe-kasvatustöösse. On ju õpi­ lase isiksuse mõjutamisel ning kasvatustöö efektiivsuse tõstmisel tervikuna oluline nii lasteasutuste kasvatustöö planeerimise süs­ teem kui ka läbimõeldud organisatsiooni­ line tegevus. Loomulikult lähtutakse kasvatustöö vor­ mide ja meetodite valikul eakohasusest ja arvestatakse õpilaste individuaalseid iseära­ susi. Eesmärgiseade aga tuleneb ringi tege­ vuse spetsiifikast, laskmata seejuures silmist lõppeesmärki — kindla marksistlik-leninliku maailmavaatega, õigete ühiskondlik-kõlbeliste ja käitumise väärtushinnangutega, tööd teha tahtva ja oskava nõukogude kodaniku kas­ vatamist. Selle ülesandega on tänaseni suhteliselt paremini toime tulnud Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve linna pioneerimaj a, Tallinna Pioneeride Palee, Mere-, Paide, Haapsalu, Võru rajooni ja Nõmme pioneerini aja. Vaba­ riiklikest majadest on silmapaistvaid tule­ musi saavutanud ENSV Noorte Turistide Ma­ ja, mille juurde on koondatud teadlastest ju­ hendajate ring. Viimasel on oma osa kultuuri­ looliselt ja internatsionalistliku kasvatuse Saagem tuttavaks: seisukohalt olulise õpilaste kodu-uurim is­ te gevuse suunamisel ekspeditsiooni «Minu noortejuhendaja kodumaa NSV Liit» raames. Tulemusrik­ kalt töötavad ka ENSV Noorte Loodusesõp­ Peeter Lorents rade Maja ja Pärnu Loodusesõprade Maja koolide looduskaitsetöö suunamisel. Küllap oleks aga kõikide meie kooliväliste 1980. a. novembrikuus rajatud Eesti NSV õpi­ lasteasutuste tegevus veelgi efektiivsem, kui laste Teaduslikus Ühingus töötab praegu 20 meie pedagoogikateadlased neid rohkem abis­ sektsiooni, liikmete arv on ületanud 200 piiri. taksid metoodiliste materjalide ja tänapäeva Mullu aprillikuus peeti juba 4. teaduskonve­ nõuetele vastavate ringitegevuse programmi­ rents. Küllalt suur on liikmete arv, kes on saa­ dega. Koolireformi elluviimisel küllap saadak­ nud ÕTÜ soovituse kõrgkooli teatud erialale se lahendus ka sellele murele. astumiseks. Üks edukamalt töötavaid on ma- temaatika-küberneetikasektsioon, mida juha­ Seni aga jätkavad meie kooliväliste laste­ tavad Peeter Lorents (TA Küberneetika Ins­ asutuste töötajad, entusiastid, noorte kommu­ tituut) ja Gennadi Olenev (TRÜ). nistlikku kasvatamist tulenevalt NLKP Kesk­ Palusime f üüsika-matemaatikakandidaat komitee 1984. a. aprillipleenumi suunistest P. Lorentsil vastata järgmistele küsimustele: ning NLKP Keskkomitee otsusest komsomoli parteilise juhtimise edasiarendamise kohta. 1. Kuidas laabub matemaatika- Kasvatustöös on vaja kirge ja kutsumust, küberneetikasektsiooni töö? pidevat eneseületamist ja kustumatut optimis­ 2. Mida võib loota ÕTÜ kasvan­ mi. Niisuguse suhtumisega inimesed töötavad­ dikest? ki meie vabariigi kõigis koolivälistee laste­ 3. Mida annab ÕTÜ juhendaja­ asutustes. tele? 9 1. 3. Matemaatika-küberneetikasektsioon on tööta­ Praegu on mul kaks juhendatavat — Tallinna nud ÕTÜ rajamisest peale, liikmeid on olnud 1. keskkooli abiturient Mati Pentus ja Tallinna veerandsada. Hetkel on neid 11, lisaks liik­ 44. keskkooli 9. klassi õpilane Tarmo Uustalu, meks pürgijad. Juhendajad on enamasti kellega võin kõnelda kui kolleegidega. Oma TRÜ-st (U. Kaljulaid, G. Olenev, J. Kaasik, valdkonnas on nad sedavõrd kompetentsed. U. Hämarik, L. Kivistik, M. Meriste) või Kü­ Teist aastat osalevad nad meie instituudi ma­ berneetika Instituudist (J. Vain, P. Lorents). temaatilise loogika loengutes, seminar-välja­ (Jälgides viimase kolme aasta teaduskonve­ sõitudes. 1985. a. maikuus toimub Kutaisis rentsi teeside kogumikke selgus, et viimane üleliiduline konverents teemal «Intellektu­ juhendas koguni 11 ÕTU liikme uurimust — aalse tegevuse semiootilised aspektid». Küber­ A. R.) neetika Instituudist läkitas ime sinna viie ÕTU on õpilaste vabatahtlik ühendus. Meile ettekande teesid, nende hulgas ka poiste omad. tulevad õpilased ise, omal soovil Siin ei nõuta Me ei kommenteerinud, et tegemist on kooli­ kõige kõrgemat tunnistusehinnet ega olüm- poiste uurimustega. Huvitav, kas töid peetakse piaadivõitu. Ka edasine osavõtt tööst on vaba. ettekandmise vääriliseks? Võib-olla pakun üle, Käib see, kes tunneb, et teisiti ei saa elada. aga arvan, et tööd on julgesti matemaatika- Esimeses vestluses püütakse välja selgitada tudengite diplomitöödega võrreldavad. õpilase huvi, kutsumus ja võimekus. Liikmeks Arvan, et minu jaoks on oluline olnud õppi­ saamiseks peab iga õpilane uurima kui tahes mine Nõo keskkoolis Valdo Väinaste käe all. lihtsat probleemi, midagi ise päris lõpuni tege­ Seal nägin, kuivõrd noori huvitavad kooli­ ma. Vähemalt veendume, et see valdkond õpi­ programmist laiemad teadmised. Ka kõrgkooli lasele ei sobi ja vahetame teemat. Ka 5. klassi vahetus (tulin TRÜ 3. kursuselt TPedl-sse) on õpilasele leiame jõukohase probleemi. Tõsi, vist asjale kasuks tulnud. Seal ja Valgjärve on neid, kes asja katki jätavad, lihtsalt kao­ 8-kl. koolis õpetamisel saadud pedagoogika- vad. Nendele püüame võimalikult vähem hai­ teadmised on marjaks ära kulunud. Praegu get teha. täidavad koolipoisid suurema osa mu vabast Teisel aastal on uurimused juba tõsisemat ajast ja olen võinud nende üle uhkust tunda. laadi. Põhitöö teevad õpilased iseseisvalt. Nei­ Arvan, et kaugel ei ole aeg, mil töötame tõe­ le antakse lugeda kõrgema matemaatika õpi­ liste kolleegidena. kuid, lahendada ülesandeid. Lisaks sobiv kir­ Vahendas jandus ja publikatsioonid uurimisteemal. Esi­ AIME RUUBEL otsa on kirjanduse leidmine juhendaja hool, hiljem teeb seda õpilane ise. Üsna pea harjub noor inimene erialakirjandust lugema vene, MEILT JA MUJALT aga ka inglise keeles. Kokkusaamistel (toimu­ gu need siis vastavalt kokkuleppele kord näda­ las või kuus) arutame loetut, tehtut, kavan­ ■ 17 aasta eest istutasid Volgogradi oblasti dame edaspidist. Nikolajevi 2. keskkooli õpilased ühisel jõul asu­ lasse esimesed oma puud ja põõsad. Nüüd on koolimetskonna «Paplike» maa-ala 535 ha suuru­ ne puiestik, sellest 60 ha harivad õpilased ise. 2. Kevaditi istutavad lapsed uusi taimi. Uue kooli ÕTÜ juhendajana loodan, et suudame anda õuel on neil taimeaed ja dendraarium. Taime- aias on koha leidnud vaher, sealsetes paika­ noortele teadustöö kogemusi, selekteerida po­ des harva esinev aprikoos, sõstar. Dendraarium tentsiaalseid kolleege. Ülikoolis õppijale ei ole aga kujutab endast tervet teaduslikku labora­ sugugi kerge ligi pääseda, sageli võib juhtuda, tooriumi. Seal kasvab lehtmänd (Volgogradi et siis on juba hilja teadlasele vajalike iseloo­ oblastis seda mujal ei esine) ja teisigi harul­ mujoonte kujundamiseks. dasi puuliike. Koolimetskonnas tegutseb praegu 78 õpilast, Eriti palju me oma sektsiooni liikmete arvu kõik vabatahtlikult. Neil on oma metsaülem ja suurendada ei saa. Siis võib-olla ei jätkuks metsatehnikud, kes õpivad tundma puuliike, entusiaste juhendajateks. Püüame leida loodu­ seemnekasvatust, taimehaigusi. Väiksemad lap­ se poolt andekad. Aga kas neid ongi rohkem ? sed hoolitsevad kevadel ja suvel I. Sivko nime­ Kõik meil edukalt töötanud pole olnud kau­ lises pargis puude eest, mida nad ise on istu­ tanud, rohivad ja kastavad taimi kahel seflus- geltki tipud, aga midagi on juurde saanud ne­ alusel tänaval. Samad lapsed koguvad ravim­ madki. Küll aga oli meeldiv ühel teadusse­ taimi, söödavad talvel linde. Töötatakse ka ra­ minaril tõdeda, et meil alustanud Ott Köstner jooni agrotööstuskoondise huvides: katsetatakse (TRÜ matemaatikateaduskonna 4. kursus) oli odrasorte, mis varem neis paigus pole kodu­ nenud. Nende katsetulemusi kasutatakse põllu­ võimeline teadlasi arvutiga suhtlemises ju­ majanduses. hendama. Ajakirjast «Narodnoje Obrazovartije» 10 Tõhustada õpilaste kasvatamist nõukogude patriotismi, sotsialistliku internatsio­ nalismi ja NSV Liidu rahvaste vennaliku sõpruse vaimus. Aktiviseerida poliit- klubide, muuseumide, ringide ja lektooriumide tegevust. Korraldada regulaarselt ekskursioone ja matku revolutsiooni-, töö- ja lahingukuulsuse paikadesse. (Üldharidus- ja kutsekooli reformi põhisuundadest.)

veteranidega, partei- ja nõukogude töötajatega, 30 aastat Eesti NSV majandite esindajatega. Nimetatud ja mitmed teisedki matkad on saanud traditsioonilisteks Noorte Turistide Maja ning nendel on oluline osa õpilaste ideelis- poliiti li sel, kõlbelisel, esteetilisel, töö- ja keha­ TIIT HA1MRE, lisel kasvatamisel. Eesti NSV Noorte Turistide Maja Suure väärtusega on sportlikud matkad. Nende direktor laialdaseks propageerimiseks on Noorte Turis­ tide Maja korraldanud matkakonkursse, kaug- matku ja alates 1978. aastast vabariiklikke Patriotismi kasvatamine algab kodumaa süven­ ühismatku ning turiaade, kus õpilased on täitnud datud tundmaõppimisest. raskuskategooria matkanõudeid ja spordijärke. M. KALININ Sportlike matkade korraldamisega on seotud mitmeid probleeme: vähe on õpetajaist entu­ Kolme aastakümnega on koolinoorte matka- siaste, kes võiksid olla matkajuhtideks, vaja on keskusest kujunenud omanäoline kooliväline tõhustada nende matka-alast ettevalmistust, ei lasteasutus, mille mitmepalgeline tegevus pakub jätku spetsiaalset matkavarustust. rohkesti analüüsi- ja üldistamisvõimalusi. Seda Kommunistliku Partei ja Nõukogude valitsuse eriti koolireformi põhisuundadest lähtudes, vaa- suuniste kohane kooli ümberkujundamine, mis gimaks, kuidas õpilaste harrastustegevus saab nõuab kogu üldsuse mõistvat kaaslust, peab ka kaasa aidata igakülgselt arenenud isiksuse kas­ matkategevuse, sealjuures sportlike matkade vatamisele. Põhjalikumalt on vaja ka mõelda, hoogustamisele koolis kaasama kohalikke sprodi- kuidas aktiviseerida komsomoli osa kooli matka­ organisatsioone, senisest aga veelgi enam lin­ ja kodu-uurimistegevuse juhendamisel ning or­ nade ja rajoonide turismiklubisid. Hea propa­ ganiseerimisel, lähtuvalt EKP Keskkomitee esi­ ganda on matkajate vabariiklikud kokkutulekud. mese sekretäri Karl Vaino ettekandest «Vaba­ 30 aasta jooksul on neid korraldatud 14. Kokku­ riigi parteiorganisatsioonide ülesannetest, mis tulekute parimad on saanud õiguse esineda üle­ tulenevad NLKP Keskkomitee otsusest «Kom­ liiduliste matkavõistluste finaalis. 1982. a. esi­ somoli parteilise juhtimise edasisest parandami­ nesid seal edukalt Jüri ja Kohtla-Järve 1. kesk­ sest ja tema osatähtsuse suurendamisest noor­ kooli noormatkajad, eeloleval suvel sõidavad soo kommunistlikul kasvatamisel»». Ukraina NSV-sse, kus toimub V üleliiduline mat­ Noorte Turistide Maja eri töölõikude eesmärk kavõistluste finaal, Luunja keskkooli ja Vastse- on oma kodukoha tundmaõppimise kaudu kas­ Kuuste 8-kl. kooli õpilased. vatada õpilastes kodumaa-armastust, nõukogude Märkimisväärne on paljude koolide koostöö patriotismi, Kodukoha tundmaõppimise mõttest kultuuri- ja teadusasutuste ning majanditega on kantud ka kogu koolinoorte matkategevus. kodu-uurimise valdkonnas. Selle töölõigu propa­ See algab nooremates klassides lühimatkadega, geerimiseks ja süvendamiseks on Noorte Turis­ jätkub kesk- ja vanemas astmes 2—3-päevaste tide Maja korraldanud konkursi «õpi tundma ning sportlike matkadega. Seejuures on kolme­ oma kodumaad» (1957—1959), suunanud koole kümne tegevusaasta jooksul mitmed matkaüri- osalema üleliidulistes ekspeditsioonides «Seitse- tused saanud õppe-kasvatustöö lahutamatuks aastaku radadel», «Lenini nõuandel», «Minu ko­ osaks. Alates 1955/56. õa. korraldatakse järje­ dumaa NSV Liit». kindlalt matku «Tere, sügis», «Jäljed lumel» ja Osavõtt üleliidulisest pioneeride ja koolinoor­ «Kohtumine kevadega» kodulooduse tundma­ te ekspeditsioonist «Minu kodumaa NSV Liit» on õppimiseks eri aastaaegadel. Ühtlasi tähistatakse kodu-uurimishaaret tublisti laiendanud. Sellest nende matkadega ka ühiskondlik-poliitilisi sünd­ on saanud oluline klassi- ja koolivälise töö lõik, musi, nagu võidupüha, Nõukogude armee ja mis aitab süvendada kodutunnetust, patriotismi sõjalaevastiku päev, kodukoha vabastamise täht­ ning suunab õpilasi iseseisvale tööle. päevad. Matkadel külastatakse neid sündmus- Selle töö tulemuslikkusest kõneleb ka õpilas­ paiku, kus korraldatakse kohtumisi sõja- ja töö­ tööde trükis avaldamine. Aastatel 1 972—1 984 on 11 ilmunud seitse kogumikku «Õpilaste kodu-uuri- siis, kui õpilased Eestiga põhjalikult tutvunud. mistöid», mis annavad ülevaate õpilaste kodu- Nende nõuetega ei taheta alati arvestada. Ka uurimisharrastusest, temaatikast ning tööde tase­ majutamisküsimused, eriti suuremates linnades, mest. teevad muret. Heaks lahenduseks on siin sõprus­ Nimetada tuleb ka teisi trükiväljaandeid: 1957 koolid, kes võimaldavad sügavamaid ning jär­ ja 1959 ilmunud «Koduümbruse uurimine matka­ jepidevamaid kontakte luua. del ja ekskursioonidel», «Õpilasekskursioonide Matkadel, ekskursioonidel ja kodu-uurimistöös korraldamisest» (1971), «Metoodilisi juhendeid kogutud materjale säilitatakse koolimuuseumides tööks koolimuuseumis» (1972), «Juhendmater­ ja koduloonurkades. 97 koolimuuseumis on arvel jale matkaalaseks tegevuseks koolis» (1973), «Ju­ üle 57 500 säilitusühiku. Koolimuuseumide te­ hendeid üleliiduliseks pioneeride ja koolinoorte gevus on suunatud õpilaste ideelis-poliitilisele ekspeditsiooniks «Minu kodumaa NSV Liit»» ning sõjalis-patriootilisele kasvatamisele, nende (1975, 1978, 1980, 1984) jt. metoodilisi materjale. teadmiste süvendamisele klassi- ja koolivälises Koostöös geoloogiliste matkade komisjoniga töös. suunab Noorte Turistide Maja ka noorgeoloogi- Matka- ja kodu-uuriraistöö suunamiseks on de huvitegevust. Tähelepanu on pööratud geo- Eesti NSV Haridusministeerium moodustanud loogiaringide tööle, koostatud ja avaldatud nen­ aktiivi, rajoonis, linnas ja koolis tegutseb õpe­ de tegevuse suunamiseks programme, korralda­ tajast matkaorganisaator. Seal, kus õpetaja oma tud aktiiviõppusi. Populaarsed on noorgeoloo- ühiskondlikku ülesandesse suhtub vastutustun­ gide kokkutulekud, kus tuntud teadlaste juhenda­ dega, on matka- ja kodu-uurimistegevus vajalikul misel toimuvad erialaõppused, ekskursioonid, tasemel. võistlused, kohtumised väljapaistvate geoloogi­ dega. Eeloleval suvel on plaanis neljas vabariik­ Matkaorganisaatorite, kodu-uurimis- ja kooli­ lik kokkutulek, mis korraldatakse Viljandi rajoo­ muuseumide tegevust juhendavate õpetajate nis. Spetsialistide heatahtlik abi aitas kaasa meie teadmiste täiendamiseks korraldab Noorte Tur- koolinoorte edukale esinemisele üleliidulisel ristide Maja koos VOT-iga seminare ja nõu­ noorgeoloogide kokkutulekul Irkutskis 1983. a. pidamisi. suvel, kus saavutati üldkokkuvõttes IV koht. Tõsist muret teeb aga noorte, tulevaste õpeta­ Noorte Turistide Maja ülesannete hulka kuulu­ jate ettevalmistus. Koos kõrgkoolidiplomiga vad ka õpilasekskursioonide korraldamise küsi­ peaks noor pedagoog kaasa saama ka teadmise mused: ekskursioonid koduvabariigis ja välja­ matkade kasvatusväärtusest ning oskuse olla poole Eesti NSV-d ning teistest liiduvabariikidest matkajuht. saabunud õpilasgruppide vastuvõtu organiseeri­ Koolireformi põhisuundades rõhutatakse õpi­ mine. Hästi ettevalmistatud ja heal tasemel eks­ lasringide töö osa ühiskondlikus kasvatuses. kursioonidel on suur õpetuslik ning kasvatuslik 1983/84. õa. töötas Eesti NSV koolides 134 väärtus. Kahjuks ei ole veel kõikides koolides matka- ja 155 kodu-uurimise ringi. Häid saavutusi vajalikku tähelepanu pööratud ekskursioonidele, matkaringide töös on Kohtla-Järve pioneerimajal, mis edukalt saaksid kaasa aidata nüüdisaegse Haapsalu pioneerimajas töötab tulemuslikult ko- tööstuse ja põllumajandusega tutvumiseks, kut­ du-uurimisring. Matkaringid on vaja tööle raken­ sealaseks ettevalmistuseks. Tõhustamist vajab dada igas pioneerimajas ning nende tööle kaasa­ ekskursioonide planeerimine, eesmärgistamine, ta vanema astme pioneere. marsruudi koostamine, ettevalmistamine, läbivii­ Ka Noorte Turistide Maja juures töötavad mine ning ka kaasatoodud materjalide kasutami­ ne õppe-kasvatustöös. Käesoleval õppeaastal õpilasringid. 1955/56. õa. alustati 10 matka- ringiga, käesoleval õppeaastal töötab 50 ringi peaksid tähelepanu keskmes olema temaatilised ekskursioonid «40 aastat võidust Suures Isamaa­ 10 erialal (jalgsi-, vee-, jalgratta- ja mägimatka- sõjas». jad, alpinistid, noorgeoloogid, kodu-uurijad, Paremat lahendamist vajavad majutamisküsi- ekskursioonijuhid, arheoloogid, matkajad-foto- mused. Teatavasti avatakse õppevalneaegadel graafid). Ringide tööd juhendavad tublid spet­ sialistid A. Allpere, K. Tarand, L. Gronimova, koolimajades õpilasekskursioonide vastuvõtuks E. Ilves, A. Kallavus, E. Ääro jt. Olulisel koha! ajutised turismibaasid, mis aga sageli ei vasta on ringide töös ühiskondlik-poliitiliste sündmus­ tänapäeva nõuetele: puudub majutamiseks vaja­ te tähistamine, selleks korraldatakse ühismatku, lik inventar, pesemise ja sooja söögi saamise võistlusi, ekskursioone, kohtumisi. võimalus. Baaskoolis peaks-olema välja pandud ümbruskonna vaatamisväärsusi tutvustav mater­ . Koolireformi põhinõudeid arvestades on plaa­ jal, õpperadade skeemid ja kirjeldused. Koos­ nis ringiprogrammide läbivaatamine ja õppebaa­ töös kohalike organitega tuleb otsustavalt paran­ si täiendamine. 1985. a. on plaani võetud suve­ dada õpilasgruppide vastuvõtutingimusi, asutada laagri korraldamine ning matkad Suures Isamaa­ turismibaase. sõjas saavutatud võidu 40. aastapäeva tähista­ Populaarsed on ekskursioonid vennasvabarii- miseks. kidesse. Nende puhul tuleb eriti esile tõsta sõp­ Kolm aastakümmet on Noorte Turistide Majas russidemete loomist, vene keele kui suhtlemis­ olnud tegevusrohked. Välja on kujunenud mit­ keele oskuse arendamist. Kuid siingi jätkub prob­ meid kasvatuslikult väärtuslikke traditsioone, leeme. Väljapoole koduvabariik! lubame õpilas- töökontakte, tubli ühiskondlik aktiiv. Olgu seni­ ekskursioone alates 8. klassist ning sedagi alles tehtu eest kõigile öeldud südamlikud tänusõnad. Matkatehnika võistlustel tuleb osata pakkida Eesti NSV Noorte Turistide Maja pedagoogide seljakotti. kollektiiv. AIN PÕLDVERE fotod

Üleliiduline õppusi õpilastele, tutvustatud parimate töö­ kogemusi. pioneeride ja Alates II üleliidulisest pioneeride ja kooli­ noorte ekspeditsioonist, mis korraldati aastail koolinoorte 1958—1961, on meie vabariigi koolinoorte mat­ kamine ja kodu-uurimine toimunud üleliiduliste ekspeditsioon suuniste alusel. Ulatuslikuma haarde, organisatsiooni, ürituste «Minu kodumaa süsteemi, temaatika ning metoodilised juhendid NSV Liit» ja kooli andis selleks üleliiduline pioneeride ja kooli­ noorte ekspeditsioon «Minu kodumaaa NSV kodu-uurimine Liit». Käesolev kirjutis käsitleb ekspeditsiooni üht töölõiku — kodu-uurimist. Ekspeditsioon, mis on pühendatud Nõuko­ LAINE LINNUS, gude riigi ja rahva ühiskondi i k-poli iti li stele Eesti NSV Noorte Turistide Maja direk­ tähtsündmustele, toimub etappide kaupa. V tori asetäitja etapiga (1984—1986) tähistatakse Suures Isa­ maasõjas saavutatud võidu 40. aastapäeva. Kodu-uurimine meie koolides on läbinud pika Ekspeditsioon seab eesmärgiks «kasvatada ak­ arengutee ning omandanud kaaluka koha nüüdis- tiivseid kommunismiehitajaid, igakülgselt arene­ koolis, et kasvatada igakülgselt arenenud ini­ nud, kehaliselt tugevaid noori, kes on valmis mest. kaitsma oma sotsialistlikku kodumaad, säilitama Eesti NSV Noorte Turistide Maja on tegevuse ja suurendama selle materiaalseid ning vaimseid algaastatest peale, lähtudes kodukoha komp­ väärtusi, hoidma ning kaitsma loodust» (2). leksse tundmaõppimise printsiibist, pööranud Ekspeditsiooni ülesannetes räägitakse vajadu­ tähelepanu klassi- ja koolivälise kodu-uurimise sest tundma õppida kodukohta ja täita üles­ propageerimisele. Selleks on välja antud metoo­ andeid, mida õpilastele annavad riiklikud, tea­ dilist kirjandust, korraldatud konkursse, temaati­ duslikud ja ühiskondlikud asutused ning orga­ lisi matku, näitusi, seminare õpetajatele, aktiivi- nisatsioonid, ekspeditsiooni staabid, kohalikud 13 ettevõtted, kolhoosid ja sovhoosid. See on otse­ 1984. a. korraldati kohalikke kodu-uurimis- seoses koolireformi põhisuundadega, kus soo­ päevi 16 rajoonis ja linnas. Neist osavõturoh- vitatakse õpilastega tehtavasse töösse «tõm­ kemad olid Põlvas, Võrus, Haapsalus, Raplas, mata kaasa lastevanemaid, üldsust ja töökol­ Rakveres, Pärnus jm. Märkimisväärne on täis­ lektiive, esmajoones tootmiskollektiive». Meie kasvanute huvi. õpilasüritustes on osalenud koolide kodu-uurimistöö korraldus näitab, et partei- ja komsomolitöötajad, haridusjuhid, koha­ üldsuse kaasamine on selle üksikute koolide likud kodu-uurijad, majandite esindajad, teadus­ harrastuslikust klassivälisest kultuuritööst muut­ töötajad, ajakirjanikud jt. See on lisanud õpi­ nud laiaulatuslikuks kodukoha tundmaõppi­ laste ettevõtmistele kaalu. Nende osa võiks miseks, millel on oluline tähtsus nõukogude veelgi suurendada ning srin on probleem, kui­ patriotismi kasvatamisel. Ekspeditsiooni elluviimiseks on moodustatud das õpilasüritustele tõmmata kaasa lastevane­ keskstaap Moskvas, kohtadel vabariiklikud, maid, aga ka kohalike kutseharidussüsteemi rajooni/linna ja koolistaabid. Staapide töösse koolide õpilasi. on kaasatud haridus-, kultuuri- ja teadusasutuste Kodu-uurimispäevadel ettekantud töödest saa­ ning komsomoli esindajaid. detakse paremik vabariikliku konverentsi žüriile. Eesti NSV-s juhib vabariikliku staabi tööd Selle tööd juhib alates 1971. a. suurte kodu- haridusministri asetäitja Kalju Luts, kohtadel uurimiskogemustega ajaloolane Voldemar Mil­ haridusosakondade töötajad. Koolistaap on õpi­ ler. laste omavalitsusorgan. Tallinna saadetud tööd antakse retsenseeri­ Kodupaiga tundmaõppimiseks soovitatakse kuut töösuunda: kodukoha revolutsiooniline miseks vastava ala teadlastele, teistele spetsia­ minevik, majandus, Suur Isamaasõda, pioneeri- listidele, kodu-uurijatele, kes annavad õpilas­ ja komsomoli ajalugu, loodus, kultuurilugu. tööde kohta kirjaliku arvamuse. Sageli ei piirdu see lihtsalt arvamusega, vaid retsensendid näita­ Nendest töösuundadest valib ekspeditsiooni- vad võimalusi teema jätkamiseks, jagavad sel­ rühm (pioneerirühmi, aine-, kodu-uurimis-, mat- leks konkreetseid juhendusi. Mitmel puhul on karing) huvikohase uurimisteema ning asub ko­ sellest kujunenud sügavam ja pidevam kon­ guma materjali. Kogutud andmed süstematisee­ takt õpilaste, juhendavate õpetajate ning ret­ ritakse ja vormistatakse kodu-uurimistööna. sensentide vahel. Tulu on sellest olnud mõle­ Kõik see suunab õpilasi iseseisvale tööle ning mapoolne. õpilaste kogutud andmed, fotod, kir­ aitab kaasa koolireformi põhisuundades rõhuta­ jandus jm. koduloolised materjalid on huvi pak­ tud mõtete «suunata õpilasi töötama raamatu kunud teadustöötajatele, neid on säilitamiseks ja muude teadmisallikatega ning aidata neil välja üle antud arhiivi- ja muuseumifondi. kujundada iseseisvat mõtlemist» elluviimisele. Hea koostöö on Taebla, Pärnu 4., Pärnu- Ekspeditsioonijuhendites peetakse oluliseks Jaagupi, Otepää, Iisaku jpt. koolidel EKP Kesk­ tutvustada töötulemusi võimalikult laiale kuula­ komitee Partei Ajaloo Instituudi teadurite Jeka­ jaskonnale, kaasõpilastele, ülesandeid andnud terina Lassuri ja Rein Orasega, ENSV Teaduste asutustele ja organisatsioonidele. Akadeemia Kodu-uurimise Komisjoni teadus­ See on hoogustanud meie koolinoorte kodu- sekretäri Eva Maaringuga, TA Ajaloo Instituudi uurimispäevade ja konverentside korraldamist, rahvaharidussektori juhataja Endel Lauluga, TA andnud varasematele, üksikute entusiastide kor­ Majanduse Instituudi teadurite Alfred Kasepalu, raldatud üritustele laiema ja sügavama kõla­ Arvo Kuddo, Rita Erlichi ja teistega. See on õpi­ pinna. laste tegevust innustanud ning tõstnud nende Tore on, et ülerajoonilistest ja -linnalistest töö teaduslikku väärtust, aidanud kaasa allikate kodu-uurimispäevadest on saanud osavõturoh- õigele näitamisele, oskusele viidata kasutatud ked ning sisutihedad õpilaskogunemised. Need materjalile. Vajalik oleks tihedam koostöö ka pakuvad õppuritele esinemiskogemusi, kuulaja­ kohalike keskraamatukogudega. tele uusi teadmisi oma kodupaigast, võimalusi Vabariiklikke koolinoorte kodu-uurimiskonve- tutvuda väljapanekutega koolimuuseumides, rentse korraldatakse alates 1969. a. Esimene külastada vaatamisväärsusi, kohtuda sõja-ja töö­ neist toimus Tartus, kus kanti ette 19 õpilas- veteranidega, jälgida isetegevusettekandeid. tööd. Mitmetes rajoonides on nende ürituste läbi tek­ Praeguseks on korraldatud 16 vabariiklikku kinud kasvatuslikult väärtuslikke traditsioone. konverentsi, kus on tutvustatud 1283 õpilastööd. Harju rajoonis on korraldatud kümme ülerajoo- XVI konverents peeti 1984. a. Harju rajoonis nilist kodu-uurimispäeva. Need on toimunud Jüri keskkoolis. Seitsmes sektsioonis kuulati 150 iga kord eri koolis, olnud hästi ette valmistatud. ettekannet. Eelnevalt luges ja hindas noorte Kodu-uurimispäevi on ilmestanud mitmed tradit­ töid üle 60 täiskasvanu. Trükisena ilmus konve­ sioonid, lillede panek Suure Isamaasõja mäies- rentsi ettekannete nimestik ning kogumik «Õpi­ tuspaikades, Harju rajooni noorte kodu-uurijate laste kodu-uurimistöid» 7. omaloomingulise laulu ühislaulmine, sümbool­ 16. konverentsile esitatud õpilastööd, nagu ne kodu-uurimistule edasiandmine koolile, varasematelgi aastatel, äratasid üldsuse tähele­ kes järgmisena ülerajoonilise ürituse organi­ panu. See ilmnes õpilaste autasustamisel, kus seerib jne. Traditsioonide väljakujunemisel ja tubli töö eest jagasid tunnustust Haridusminis­ edasiarendamisel on tänuväärselt tegutsenud teerium, Kultuuriministeerium, Nõukogude Sõja­ Elle Amor, Helga Vaino, Sirje Luide, Luule veteranide Komitee Eesti sektsioonid, Heliloojate Org, Menda Kirsmaa jt. Liit, TA Kodu-uurimise Komisjon, TPI Teadus­ lik Raamatukogu, Vabariiklik Turismiklubi, mit­ toopol jt. Suure Isamaasõja mälestuspaigad. med muuseumid ning üksikisikud. Ka raadio, Kodu-uurimisaspekte on käsitletud ka matkaor- televisioon ja ajakirjandus avaldasid konve­ ganisaatorite seminaridel, et anda matkadele rentsi tööst ülevaateid. («Nõukogude Õpetaja» suuremat õpetlikku ja kasvatuslikku väärtust. 19. mail, «Noorte Hääl» 31. mail, «Kultuur ja Innustavalt on mõjunud osalemised üleliidu- Elu» septembris 1984, samuti mitmed rajooni- listes parimate ekspeditsioonirühmade kokku­ lehed). tulekutes, kus on võimalus oma tööd võrrelda Hinnangud õpilastöödele on olnud kiitvad. vennasvabariikide õpilaste tegevusega. Majanduskandidaat Alfred Kasepalu, kes konve­ Viimati, 1983. a. lõpul, korraldati taoline üle­ rentsidel on juhtinud majandussektsiooni tööd, liiduline kokkutulek pioneerilaagris «Artek». kirjutas: «Lugedes viimasel kümnel aastal õpi­ Meie tublimad Värska, Taebla, Iisaku, Elva ja laste kodu-uurimistöid, võib öelda, et nende Mustla keskkooli ning Viru-Jaagupi 8-kl. kooli autorid on hakanud paremini lahti mõtestama esindajad veetsid seal terve vahetuse. Kaasa majandi või ettevõtte kohta kogutud arvand­ toodi auhindu, töökogemusi, saadi uusi sõpru meid, leides olulisema ja tuues välja loogilised ning tublit lisa vene keele oskusele. seosed. (. . .) Osavõtt üleliidulisest pioneeride ja kooli­ Märgatav on majandite ja ettevõtete juhtide noorte ekspeditsioonist «Minu kodumaa NSV ning spetsialistide usalduslik suhtumine õpi­ Liit» on kaasa aidanud õpilaste individuaalsuse laste kodu-uurimise püüdlustesse.» (3.) väljaarendamisele, kujundanud õiget suhtumist Õpilaste kodu-uurimisharrastusele on tunnus­ õpingutesse, töösse, ellu tervikuna. Koostatud tust avaldanud mitmed erinevad väljaanded. kodu-uurimistööl on suur väärtus kõrgkooli Juba 1974. a. märkis tolleaegne TA Kodu-uuri­ astuja jaoks, kodumajandi või ettevõtte uuri­ mise Komisjoni esimees Hans Kruus: «On tähe­ muslik tundmaõppimine võib töö tegijale anda lepanuväärne, et käesolevaks ajaks on oma küp­ teadmise vajadusest töötada tulevikus just selles semate töödega jõudnud kodu-uurijate rida­ kodupaiga ettevõttes. Omalt poolt peaksid desse ka paljud õpilased.» (4.) majandite ja asutuste juhid, lähtudes NLKP Kesk­ Ajaloolane ja kodu-uurija Heino Gustavson, komitee otsusest «Eesti NSV juhtiva kaadri osa­ kes suure huviga on jälginud ja toetanud õpi­ võtust töötajate hulgas tehtavast poliitilisest kas­ laste kodu-uurimisharrastust, kirjutas: «Aastaid vatustööst», nägema õpilaste tegevuses ka tule­ on Eesti NSV Noorte Turistide Maja innustanud vase kaadri ettevalmistust, võimalust tihendada kooliõpilasi osalema kodu-uurimises. On korral­ sidemeid kooliga. Senisest enam on vaja õpi­ datud huvitavaid koosolekuid, piirkondlikke laste kodu-uurimistegevusele kaasata täiskasva­ kokkutulekuid, ekspeditsioone ning ülevaba- nuid, lapsevanemaid. Selle tulemuslikkusest riigilisi koolinoorte kodu-uurimise konverentse. kõnelevad mitmed emotsionaalsed õpilastööd, (. . .) Kohalik terviselugu ilmus õpilastööde milles räägitakse oma vanavanemate või vane­ temaatikasse alles 1977. aastal.» (4.) Artikli autor mate võitlusest Suure Isamaasõja päevil, nende annab ülevaate vastavateemalistest õpilastöödest töömeheteest. ning nende autasustamisest Eesti NSV Tervis­ Tõhustamist vajab koostöö rajoonide ja linnade hoiuministeeriumi poolt. täitevkomiteede juurde moodustatud kodu-uuri- EKP Kohtla-Järve Rajoonikomitee instruktor misnõukogude ning kohalike looduskaitseorga­ Reet Mammon, rääkides koolide osast kodu­ nitega. Nende esindajad peaksid kuuluma koha­ uurimises, märkis: «Viimastel aastatel on teadla­ like staapide koosseisu, et koordineerida kodu- sed hinnanud õpilaste osa kodu-uurimistegevu- uurimistegevust, abistada õpilasi uurimisteemade ses küllaltki kõrgelt, õpetajate juhendamisel valikul, juhendada nende ettevõtmisi. kogutud andmed ja koostatud tööd on märkimis­ Üks seni ühtselt lahendamata probleeme on väärseks panuseks rajooni aja- ja kultuurilukku.» ekspeditsiooni ajal valminud kodu-uurimistööde (5.) sälitamine. Enamikul õpilastöödel on püsiväärtus, Ekspeditsiooni ajal tehtava kodu-uurimistöö seda eriti kodukoha ajaloo ja tänapäeva jaoks. juhendamiseks on kirjastatud metoodilisi mater­ Aga ka koolis, kus neid kasutatakse näitlike jale, kus teadlased ja teised spetsialistid anna­ vahenditena õppetundides, pioneeritöös, klassi- vad õpilastele ülesandeid ning soovitusi. Need ja koolivälises tegevuses. Huvipakkuvat võrdlus­ on ilmunud suurtes tiraažides ning kättesaadavad materjali annavad kodupaiga ülevaatetööd, kui kõigile asjahuvilistele. Välja on kujunenud ka neid teatud ajavahemiku järel uuesti teha. õppuste süsteem: õpilastele aktiivipäevad, õpe­ Võrdlusandmetes ilmnevad kõige selgemalt tajatest juhendajatele seminar-ekskursioonid, kodukoha areng, selle perspektiivid. preemiasõidud. Kodu-uurimistööde säilitamise ja kättesaada­ Omamoodi traditsiooniks on saanud seminar- vaks tegemise eesmärgil on oma rajooni õpi­ ekskursioonid. Nende korraldamiskohaks on vali­ lastööde dublikaate asunud koguma Paide ja tud omapärased saared (Ruhnu, Hobulaid, Vorm­ Pärnu koduloomuuseumid; Pärnu Linna Raamatu­ si, Kihnu, Abruka, Saarnaki, Hiiumaa, Vilsandi, kogus on linna ja rajooni õpilaste koostatud Prangli, Muhumaa), kus lektoritena on esine­ tööd bibliografeeritud; Pärnu-Jaagupi keskkoo­ nud teadlased, kultuuri- ja ühiskonnategelased. lis on majandeid käsitlevad tööd koostatud kahes Preemiasõitude eesmärk on olnud õpilaste ja eksemplaris, milledest üks on kooli kodu-uurimis- õpetajate silmaringi laiendamine, sihiks Volgo­ päeval pidulikult majandi esindajale üle antud. grad, Ulianovsk, Novorossiisk, Murmansk, Sevas­ Ühtse nõudena on ette nähtud õpilaste kodu- uurimistööde säilitamine koolis: koolimuuseumis, ke hta, töökohta, ettevõtet, majandit, asu­ koduloonurgas, kooli raamatukogus. Seal tuleb tust ja selle osa kohalikus, vabariiklikus, üle­ need arvele võtta ning teha kättesaadavaks asja­ liidulises majanduses ning kultuuris. huvilistele. Poliitiline, sotsiaalne kui ka kultuuriline tead­ Ülevaate üleliidulise pioneeride ja kooli­ likkus on tänapäeval muutunud majanduslikuks noorte ekspeditsiooni «Minu kodumaa NSV Liit» faktoriks, tootmisjõuks. Ilma selleta ei saa kol­ raames koostatud õpilaste kodu-uurimistöödest lektiiv õigesti kaasa rääkida töö juhtimisel ja annavad kogumikes «Õpilaste kodu-uurimistöid» organiseerimisel. Uue suhtumise kujundamine (1—7, Tallinn 1972—1984) avaldatud nimestikud. peab algama koolis. Juba kooli kodu-uurimise Kodu-uurimine on koolides leidnud hea kõla­ see osa, mis õpib tundma oma kooli, komso­ pinna, see on kujunenud õppe-kasvatustöö moli, pioneeriorganisatsiooni, õpetajaid, lõpeta­ arvestatavaks osaks. Võimalusi selle tegevuse jaid jne., on uue suhtumise ja suurema tead­ laiendamiseks on mitmeid. Üks teid on kõigi likkuse kasvataja, sest sellest tuleneval oma kooli koolide kaasamine üleliidulise pioneeride ja koo­ tundel on suur distsiplineeriv ja kasvatav jõud. linoorte ekspeditsiooni «Minu kodumaa NSV Ja selle «oma tunde» viib õpilane edaspidi Liit» ülesannete täitmisele. kaasa ka oma töökohta — ettevõttesse, majan­ disse, asutusse. Nii tekib peremehetunne. Kirjandus Seoses toitlusprogrammiga saab ikka selge­ maks ka oma kodukohatunde tähtsus. Maa, põl­ 1. Juhendeid üleliiduliseks pioneeride ja kooli­ lumajandus vajab eriti püsivat kaadrit, ini­ noorte ekspeditsiooniks' «Minu kodumaa NSV mesi, kes mõistavad maad ja maatööd, oska­ Liit». Tln., 1984. 2. Gustavson, H. — «Nõukogude Eesti vad selles näha mitte ainult raskusi, vaid ka Tervishoid», 1981, nr. 4, lk. 311. rõõmuallikat ja eneseteostamise võimalust. 3. K a s e p а I u, A. Noorte kodu-uurijate kok­ Teadlikkust ei saa kasvatada ainult sõnadega. kutulek — «Noorte Hääl» 1984, 31. mai. 4. Kruus, H. Meie kodu-uurimine möödaniku Sügavate veendumuste kujundajaid on koge­ ja tuleviku vahel. Harju rajoonis. Kodu-uurijate mused. Niisugune kogemus saadakse, kui seminar-kokkutulek 11.—14. juulini 1974. Tln., õpitakse uurivalt tundma oma eelkäijate, esi­ 1974. vanemate, vanemate töökaaslaste elu ja tööd. Siis 5. Mammon, R. Koolide osa kodu-uurimises Kohtla-Järve rajoonis. Kodu-uurijate seminar- nähakse, et järjekindel, ettenägelik töö on iga kokkutulek 18.—21. aug. 1983. Tln., 1983. edu ja edasimineku alus. Siit uus teadlikum suh­ tumine töösse, sagedasti ka kodukoha vaja­ dusi arvestav kutsevalik. Kodu-uurimine ja Samal ajal on kodukoha ja tema arengu tundmaõppimine üks vahendeid marksistliku matkamine maailmavaate kujundamisel. Kodukoha ja tema inimeste arengu ning töö uuriv tundmaõppi­ kasvatusvahendina mine teeb selgesti tajutavaks kogu maailma, looduse ja inimühiskonna, ühiskonna ja üksik­ VOLDEMAR MILLER, isiku, mineviku, oleviku ning tuleviku dialek­ Tallinna linna kodu-uurimise ringi esi­ tilised seosed, kujundab veendumuse, et iga mees üksiku heaolu sõltub üldsuse, kogu kodumaa heaolust ja iga üksiku töö ning tegevus aitab «Käesoleval etapil nõuavad majanduse ja kul­ kaasa ühiskonna üldise heaolu kujunemisele tuuri kiire ja harmooniline arendamine, sotsiaal­ ja tõusule. sete suhete ja sotsiaalse pealisehituse täiusta­ Suure Isamaasõja sündmuste uurimine, mäles­ mise ning inimese enda kui peamise tootliku tuspaikade väljaselgitamine ja hooldamine kas­ jõu ja ühiskonna kõrgeima väärtuse täiusta­ vatavad nõukogude patriotismi, valmisolekut mise huvid uut, laiahaardelisemat lähenemist kodumaa ning sotsialismi saavutuste kaitseks. sirguva põlvkonna õpetamisele ja kasvatamise­ Väga suurt osa võib etendada kohaliku le,» öeldakse koolireformi põhisuundades. kultuuriloo ja kohalike kultuuritegelaste uuriv See vajadus on otseselt tingitud partei ja tundmaõppimine, sest see loob kultuuri arengu- valitsuse viimaste aastate otsustest, alates juba pidevuse tunnetuse. Noor inimene jõuab järk­ toitlusprogrammiga ja töökollektiivide seadu­ järgult arusaamisele, et kultuur on pideva sega. Kõigi nendega taotletakse nõukogude arengu tulemus. Siit ka kultuuriväärtuste säili­ inimeste ainelise heaolu ja kultuuritaseme tõst­ tamise ning kaitsmise vajaduse mõistmine, mist, Nõukogude Liidu majandusliku ja kaitse- milleta pole võimalik täita kõigi Nõukogude võimsuse kasvu. Selle saavutamise abinõu on kodanike kohust nende kaitsmisel. tööviljakuse, ühtlasi aga ka töö ja toodangu kva­ Nõnda on kodu-uurimist ja sellega seotud liteedi kasv. Viimase saavutamise üks peamisi matkategevust võimalik seostada kasvatusüles- vahendeid tootmise tehnilise taseme tõstmise annetega. Seejuures on kodu-uurimisel üks kõrval on töötajate, kõigi inimeste teadlikkuse eelis teiste klassivälise töö vormide ees — ta kasv. ei vaja erilisi ruume. Ka on võimalik sellega Selle teadlikkuse kasvatamise üks võimalusi haarata õpilasi, kel ei ole eeldusi kunstiliseks ongi kodu-uurimine, mille kaudu inimesed õpi­ isetegevuseks või spordiks, kellel aga on kaldu­ vad täielikult ja igakülgselt tundma oma kodu­ vusi intellektuaalseks tööks. oodil, komsomoliorganisatsiooni tegevust aastail Komsomoli- ja 1951 —1958, kogutud andmeid 1941. a. juulis mõrvatud Otepää komsomoliorganisatsiooni pioneeri­ sekretäri Edgar Tiruli ja teiste komsomoli- organisatsiooni aktivistide kohta. Ja kõige tähtsam — on ole­ mas ülevaade ka oma kooli komsomoliorga­ ajaloo uurimisest nisatsiooni tegevusest kuni tänapäevani. Ulatuslikum on komsomoli- ja pioneeriorga­ koolides nisatsiooni ajaloo teemade valik Haapsalu, Kin­ gissepa, Kohtla-Järve, Paide, Põlva, Rakvere, Rapla, Pärnu, Viljandi ja Võru rajooni koolides. Nii on valminud tööd komsomoliorganisatsioo­ JEKATERINA LASSUR, nide loomise ja kommunistlike noorte tegevuse ELKNÜ ajaloo vabariikliku komisjoni kohta aastail 1940—1941 Elva ja Taebla kesk­ sekretär koolis, Kaali, Palupera ja Suislepa 8-kl. koolis. Elva kodu-uurijad kogusid väärtuslikku fakti­ list materjali ja panid kirja palju uusi andmeid Elva kommunistlike noorte tegevuse kohta aas­ Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu aja­ tail 1940—1941. Õnnestunuks võib lugeda ka lugu on iga tema liikme tegevuse ajalugu. Möö­ Taebla keskkooli kodu-uurijate töötulemusi, nad dunud aasta detsembris tähistas ELKNO oma kogusid väärtuslikke andmeid Taebla valla esi­ 64. aastapäeva. Need 64 aastat tähendavad mese komsorgi Arnold Eilmaa kohta. Palupera ELKNO ajaloos organisatsiooni kujunemist, 8-kl. kooli pioneeride kodu-uurimistöö on suu­ selle ideelist ja organisatsioonilist tugevne­ natud Aakre valla esimeste kommunistlike noorte mist, noorsoo kangelaslikku võitlust nõuko­ Elmar Vaheri ja Felix Vaardi eluloole. Suis­ gude võimu eest Eestis, meie kodumaa vaba­ lepa 8-kl. kooli kodu-uurijad pakkusid välja duse ja majandusliku taseme tõusu eest. Eel­ huvitava ja veenva ülevaate Suislepa valla ja käijate traditsioone jätkavad kommunistlikud Suislepa kolhoosi komsomolisekretäridest alates noored oma töös ka tänapäeval. 1940. aastast kuni tänapäevani. Väga ulatus­ Tähtis samm Eesti komsomoli ajaloo teadus­ liku töö koostasid Kaali 8-kl. kooli pioneerid, liku läbitöötamise teel oli ELKNÜ ajaloo vaba­ kogudes andmeid esimese komsomoliorganisat­ riikliku komisjoni moodustamine 1966. aastal. siooni loomisest Kaalis, kommunistlike noorte Selle ülesanne on komsomoliajaloo allikbaasi tegevuse ja nende edaspidise saatuse kohta. täiendamine, dokumentide, mälestuste ja foto­ Nimetatud tööde väärtust tõstab see, et need materjalide kogumine. pakuvad huvi peale oma kooli pioneerimaleva Viimastel aastatel on ELKNÜ ajaloo allik­ ja komsomoliorganisatsiooni ka kogu meie baasi täiendamisse aktiivselt lülitunud meie vabariigi komsomoliorganisatsiooni ajaloo uuri­ vabariigi koolide noored kodu-uurijad. Üle­ jatele. liidulise pioneeride ja koolinoorte ekspedit­ Vajalik uurimistöö on valminud Aseri keskkoo­ siooni «Minu kodumaa NSV Liit» põhiülesan­ lis. Selles käsitletakse komsomoli tegevust nete hulka kuulub ka Leninliku Komsomoli ja Suures Isamaasõjas. Käru ja Tori endises 8-kl. V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Pioneerior­ koolis on kirja pandud Käru valla komso­ ganisatsiooni ajaloo, pioneeride, kommunistlike moliorganisatsiooni tegevus aastail 1940—1950 noorte ja noorte lahingu- ning töökangelas- ja Tori valla kommunistlike noorte tegevus likkuse tundmaõppimine, komsomoli ja pionee­ 1949. aastal. Mustla keskkoolis uuriti «Vambola» riorganisatsioonide kroonikate koostamine. Pal­ kolhoosi komsomoliorganisatsiooni tööd X viis­ jude koolide kodu-uurijad pööravad järjest aastakul. suuremat tähelepanu oma kooli komsomoli- ja Hindamatu väärtus on komsomoli- ja pioneeri­ pioneeriorganisatsiooni ajaloo tundmaõppimi­ organisatsioonide kroonikail. Kroonikate koosta­ sele, kroonikate koostamisele. Uuritavad teemad mine peaks toimuma eranditult kõikides kom­ on mitmekesised, õpitakse tundma oma kodu­ somoliorganisatsioonides, sest koosolekute pro­ koha majandi, valla, rajooni või linna komso­ tokollides ei kajastu ju kõik komsomolielu moliorganisatsiooni ajalugu, kogutakse materjali sündmused, kogu see töö, mida tehakse ühes Suures Isamaasõjas või sõjajärgsel perioodil organisatsioonis. Näiteks võib tuua mitmeid bandiitide käe läbi hukkunud kommunistlike õnnestunud kroonikaid, nende hulgas Uulu noorte ja pioneeride kohta jne. Omaette uuri­ 8-kl. kooli komsomoliorganisatsiooni kroonika. misteema moodustavad pioneerimalevate nimi- Selle koostamisest võtsid osa 8. klassi õpila­ kangelased, paljud neist on komsomolikasvan- sed õpetaja Aino Peeli juhendamisel. Töö an­ dikud. nab hea ülevaate komsomoliorganisatsiooni Kõrge hinnangu on pälvinud Otepää kesk­ sisulisest tegevusest alates 1949/50. õppeaas­ kooli kodu-uurijad (juhendaja H. Mägi), kes tast. Jäädvustatud on siseorganisatsioonilist tööd, on andnud komsomoliajaloo kohta hulga sisu­ traditsioone, õppetööd, matku, ekskursioone, kaid uurimistöid, kogunud mälestusi, fotomater­ kohtumisi huvitavate inimestega jne. Palju huvi­ jale. Uuritud on Otepää kommunistlike noorte tavat pakkus Paide 3. keskkooli komsomoli­ tegevust aastatel 1940—1941, sõjajärgsel peri­ organisatsiooni kroonika. 17 Rikkalikult fakte sisaldavad Märjamaa, Iisaku Kohila, Pärnu-Jaagupi, Türi, Vastseliina ja Õpilaste kodu- Vändra keskkooli komsomoliorganisatsioonide uurimistööde kroonikad ning ülevaated. Nimetatud töödes esitatud materjal on sisutihe ja annab hea pildi kogumikud komsomolielu peamistest sündmustest. Ka lisa­ tud mälestused näitavad, et aktiivne komsomoli­ aastail 1972—1984 töö koolides andis noortele väga palju, aitas kaasa maailmavaate väljakujundamisele ning tekitas valmisoleku aktiivseks osavõtuks ühis- kasulikust tööst ka järgnevatel aastatel. VELLO TARMISTO, Huvitavat materjali pakuvad õpetaja E. Lilien- Eesti NSV TA korrespondentliige, thali juhendamisel valminud «Käru 8-kl. kooli TA Kodu-uurimise Komisjoni esimees, pioneerimaleva kroonika (1940—1980)» ning Tü­ professor ri keskkooli kommunistlike noorte kollektiivne töö «Türi Keskkooli komsomoliorganisatsiooni sekretärid (1940—1980)», Mõlema kroonika Oheks meie ühiskonnaelu häirivaks probleemiks koostamisel lähtuti pioneerijuhtide ja komsomoli­ on kujunenud inimese võõrandumine sellest organisatsiooni sekretäride tööst nende krono­ keskkonnast, mida me nimetame kodu- ja töö­ loogilises järjekorras. Mõlemad tööd valmisid paigaks. Sellele vastuseismine nõuab ühelt paljude endiste pioneerijuhtide, komsomolisek­ poolt materiaalset alust nii elu-, töö- kui ka retäride, kommunistlike noorte kaasabil Väga olmetingimustena, samuti vahendeid kultuuri- ja vajalikku tööd alustasid Haapsalu pioneerimaja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Teiselt kodu-uurijad V. Etverki juhtimisel. Kollektiivne poolt saame võõrandumisele vastu astuda kodu­ töö «Haapsalu rajooni vanempioneerijuhtide tunde süvendamisega. kaader 1944—1982. aastail» on tänuväärne pa­ Selle ülesande täitmisel on tähtis koht koo­ nus Haapsalu rajooni pioneeriorganisatsiooni lidel, sest just sealt peavad noored saama esi­ ajalukku. mese tõuke selleks, et neil tekiks kokkukuulu­ Uurimistööga kogutud pioneeri- ja komsomo- vustunne mingi kindla koha, kindla paigaga. liajaloo materjalid-mälestused, fotod ning doku­ Alles siis tekivad tuhanded niidid, mis loovad mendid on sageli unikaalsed ja peaksid kuu­ kodutunde. See laieneb teatud mõttes ka töö­ luma säilitamisele muuseumides või EKP Kesk­ kohale, muutudes peremehetundeks. Nii kodu- komitee Partei Ajaloo Instituudi juures töötavas kui ka peremehetunne põhinevad austusel oma ELKNÜ ajaloo vabariiklikus komisjonis ja edas­ kodu- ja tööpaiga, oma vanemate ja töökaas­ pidi juba Eesti Komsomolimuuseumis. Siit ka laste vastu. Sellest kujuneb välja nõukogude pat­ nõue suhtuda väga hoolikalt nende säilita- riotism, armastus oma sotsialistliku kodumaa misse koolides. vastu. Komsomoli- ja pioneeriorganisatsioonide aja­ Koolidel on nende tunnete ja nõukogude loo uurimine kujutab endast õppe-kasvatus- patriotismi kasvatamisel abiks mitmeid liitlasi. töö üht koostisosa. Selle kaudu on suude­ Üks nendest on kodu-uurimine, mis oskusli­ tud palju teha õpilaste kasvatamisel Kom­ kes kätes, tänu oma haardeulatusele ja prakti­ munistliku Partei, nõukogude rahva revolut­ liselt ammendamatutele tegevusaladele (loodu­ siooni-, lahingu- ja töökuulsuse. Leninliku sest kuni sotsiaalse sfäärini), on võimeline pak­ Komsomoli ja pioneeriorganisatsiooni tradit­ kuma igale inimesele, eriti aga noorele, pii­ sioonide eeskujul. ramatuid võimalus: eneseteostuseks. Seoses sel­ Ootame ka edaspidi alktiivset osalemist lega on heameel öelda, et viimastel aastatel selles tänuväärses töös! paljud meie rajoonide, ettevõtete ja majandite juhid mõistavad kultuuritööd, sealhulgas kodu­ uurimist, meie elulaadi ja majanduselu lahuta­ matu osana. Ühe või teise paikkonna kultuuri­ pildi rikastamisest ja mitmekesistamisest kõ­ neldes märgitakse õigustatult, et kultuuritase saab alguse lapsepõlvest, kodust ja koolist. Seetõttu tuleb igati ühineda EKP Rakvere Rajoonikomitee esimese sekretäri Ülo Niisukese seisukohtadega, mis kõnelevad sellest, et partei­ organisatsioonid peaksid tundma oma kodu- majandi või -ettevõtte ajalugu, teadma, kes re­ volutsiooni- ja Suure Isamaasõja veteranidest töötavad või on pärit nende kollektiivist, tunnek­ sid kõdurajooni kultuuritegelasi jne. See käib allakirjutanu arvates täiel määral ka koolide kohta. Siit koolide kodu-uurimise üks põhiüles­ andeid: korraldada oma töö selliselt, et noo­ 18 red saaksid kujundada oma kodupaiga kohta objektiivseid väärtushinnanguid. Nende abil saa­ Kogumikus avaldatud tööde temaatika struk­ vad noored veenduda oma kodupaiga väärtus­ tuur vastab seega kõigiti nõuetele. Selles on, tes, kõiges selles, mis, alates looduse ja asu­ nagu öeldud, oluline koht töödel, mis aitavad laga ning lõpetades töökollektiivides tegutse­ kaasa õpilaste maailmavaate kujundamisele, vate inimestega, moodustab selle kodu- ja töö­ nende ideelisele ja esteetilisele kasvatusele. keskkonna, kus inimene elab ja töötab. See Küllalt palju õpilastöid käsitleb tänapäeva- kõik on vajalik noorte ettevalmistamisel loo­ probleeme ning seda mitte üksnes majanduse vaks tegevuseks, selleks et nad saaksid oman­ valdkonnas, vaid ka looduse kasutamise ja dada eelnenud põlvkondade elu- ja töökoge­ kaitse, haridus- ja kultuuriasutuste ning -tegelas­ musi ning viia edasi oma eelkäijate tööd. te iseloomustamisel jne. Hea on ka see, et Meie vabariigi nagu teistegi vennasvabarii­ ligemale pooled vaadeldavates kogumikes aval­ kide koolinoorte kodu-uurimistegevus toimub val­ datud töödest on kollektiivsed, kas suurema davas osas ekspeditsiooni «Minu kodumaa arvu või vähemalt kahe õpilase ühislooming. NSV Liit» kaudu. Kokkuvõtete tegemiseks kor­ Seda võiks rohkemgi praktiseerida, arvestades, raldatakse koolides, rajoonides ning linnades et nii praktilises elus kui ka teadustegevuses kodu-uuriimispäevi ja konverentse, kus kuula­ sünnivad parimad saavutused ikkagi kollektiivse takse ära sadu kodu-uurimisteemalisi õpilas- osavõtu tulemusel. töid. Parimad nendest kantakse ette vabariik­ Tore on, et noored kodu-uurijad on põhi­ likel õpilaste kodu-uurimiskonverentsidel, mis liselt leidnud oma töö teema kodumailt. Seda toimuvad järjepidevalt juba üle kümne aasta. tuleb ka edaspidi soovitada ning töö hinda­ Õpilaste kodu-uurimuslike tööde paremik on misel oluliseks pidada. Rõõmustav on seegi, et tunduvas osas avaldatud ka trükis. Siinkohal enamikus noorte töödes on pärast nende trükki püütaksegi kokkuvõtlikult analüüsida ja iseloo­ toimetamist rohkemal või vähemal määral säili­ mustada ajavahemikul 1972—1984 ilmunud seit­ nud nende õpilaspärasus. See on tajutav mater­ set kogumikku «Õpilaste kodu-uurimistöid», jali käsitlemises, esitamisviisis, stiilis, hinnangu­ mis on saanud teoks Eesti NSV Haridusminis­ tes ja järelduste tegemisel. Oleks hea, kui redi­ teeriumi ja Eesti NSV Noorte Turistide Maja geerijad ja muud tööde läbivaatajad ei püüaks eestvõtmisel. töid liialt suurte inimeste harjumustele ja kroo- Valiku tegemine kogumikesse ei ole kerge, nukeelele omaselt ringi teha. sest näiteks viimase, seitsmenda kogumiku jaoks õpilastööde kogumikud sisaldavad mahu oli tarvis läbi vaadata ja hinnata üle 280 14. ja (ca 6,5 arvestuspoognat) piiratuse tõttu kõigest 15. vabariiklikul kodu-uurimiskonverentsil ette­ 9—11 uurimust (varasematel aastatel sama mahu kantud õpilastöö. Tööde hindamisel on silmas juures 15—19). Tööde arvu vähenemise põhju­ peetud õpilaste valitud teema aktuaalsust, seks pole hoopiski vääriliste uurimuste nappus, ainestiku uudsust, selle seost õppe-kasvatus- vaid see, et on suurenenud nõudlikkus tööde tööga, koolide kodu-uurimistöö eri valdkondade suhtes ja teiselt poolt noorte materjalide kogu­ kajastamist, kodu-uurimise komplekssust jne. Et mise, analüüsimise ning ka kirjapanemise osku­ kogumikes on ära trükitud ka kõigil vabariiklikel sed. Selle eest on seisnud head asjatundlikud konverentsidel ettekantud tööde nimestik, või­ juhendajad ning retsensendid, oma eriala spet­ maldab see saada hea ettekujutuse õpilaste sialistid kohapeal kui ka vabariigi paljudest kodu-uurimishuvidest ja temaatikast üldse. keskasutustest, nende hulgas TA Kodu-uurimise Ilmneb, et noorte huvid ja nende tööde temaa­ Komisjonistki. Selle tulemuseks on õpilastööde tika on kodu-uurimisele omaselt mitmekesine ja kvaliteedi tunduv tõus süvauurimise suunas. paljutahuline. Uurimise objektiks on kohalik See annab omakorda tunnistust ka sellest, et loodus ja selle isepära, tööstus- ja põlluma­ kodu-uurimise ideelis-poliitilisi eesmärke, tema jandusettevõtete tegevus, kohaliku ajaloo sünd­ metodoloogilisi aluseid ning uurimismetoodika muste kirjeldamine, aga ka episoodid oma kooli arsenali tuntakse õpetajaskonna hulgas põhja­ ajaloost. Käsitlemist leiavad kultuurielu ja kul­ likumalt kui varem. Seetõttu suureneb järjepi­ tuuritegelased, folkloor, etnograafia, kodumurre devalt niisuguste kodu-uurimistööde arv, mis jne. Eriti tuleb esile tõsta kodukoha revolut- ikka enam vastavad uurimistööde nõuetele sioonivõitluse ja Suure Isamaasõja sündmuste teema ja faktide valiku, andmete usaldusväär­ uurimist, samuti ka komsomoli- ja pioneeriorga­ suse, analüüsi sügavuse, järelduste argumentee­ nisatsioonide ajaloo tundmaõppimist. See kodu- rituse, algallikatele viitamise ning teiste uuri­ uurimislõik, millele koolides pööratakse suurt mistöödele omaste elementide poolest. tähelepanu, on erilise tähtsusega õpilastes nõu­ Vaadeldavatesse kogumikesse pääsenud õpi- kogude patriotismi ja sotsialistliku internatsio­ lastööd (kokku 90) jagunevad meie vabariigi nalismi kasvatamise seisukohalt. rajoonide ja koolide lõikes järgmiselt. Kõige roh­ Väärib märkimist majandusuurimuste tänu­ kem töid (12) on Rakvere, Valga (11) ja Rapla väärselt suur arv. Seda on põhjustanud kodu­ rajooni (10 tööd) koolidest. Seitsme tööga on majandite huvi ja toetus ning vastavate and­ esindatud Kingissepa ja Võru rajoon. Enamik mete kasutada lubamine. Sellistest kodu-uurimist meie vabariigi rajoone ja vabariikliku alluvu­ abistavatest majanditest olgu nimetatud «Edasi» sega linnu on pääsenud kogumikesse 2—5 ja Halinga kolhoos Pärnu rajoonist, Ed. Vilde õpilastööga. Kahjuks ei ole ühtki Kohtla-Järve nim. kolhoos ja Vinni näidissovhoostehnikurn linna ja Hiiumaa rajooni esindavat tööd. See Rakvere rajoonist jt muidugi ei tähenda, et seal kodu-uurimistööd Q Talv kutsub suusamatkale.

ei tehtaks, kuid ilmne on, et selle töö tase­ vääriliselt tunnustust jagada nende tööde avalda­ mele on vähe tähelepanu osutatud. Veelgi mise läbi on kahjuks endiseks jäänud. See puu­ enam käib see Tallinna kohta, kust koolide suu­ dujääk on seda valusam, et üldhariduskoo­ rele arvule vaatamata on kogumikes avalda­ lide koguarv, kus tegeldakse kodu-uurimisega, tud vaid kaks tööd (I). Nimetatud olukorra on küllaltki suur. TA Kodu-uurimise Komis­ eest Tallinna ja Kohtla-Järve linnas ning Hiiu­ joni ligikaudsetel andmetel on meil 350 aktiiv­ maa rajoonis vastutavad ka endised kodu-uuri- selt kodu-uurimist harrastavat kooli. Nende mistoimkonnad (praegused kodu-uurimisnõu- hulgas on ka need koolid, kelle õpilased on kogud). esinenud ettekannetega üleliidulise pioneeride Koolidest on kogumikes avaldatud 11 tööga ja koolinoorte ekspeditsiooni «Minu kodumaa teistest kaugel ees Otepää keskkool, järgne­ NSV Liit» vabariiklikel õpilaste kodu-uurimiskon- vad 7 tööga Antsla, 6 tööga Märjamaa ja Pärnu- verentsidel. Jaagupi keskkool ning 3 tööga Ruila 8-kl. kool Kokku võttes tuleb õpilaste kodu-uurimise ja Kohila keskkool. Viis kooli (Jõgeva, Hääde­ teadusharrastusele anda kõrge hinnang, sest meeste, Pärnu 4. ja Värska keskkool ning asjatundlikult kogutud, analüüsitud ja vajalike Oru 8-kl. kool) on esindatud igaüks kahe tööga. andmetega varustatud kohalikud materjalid Käsitletavates kogumikes on üldse töid 49 koo­ ning nende põhjal tehtud uurimistööd rikas­ list, seega ülejäänud 36 kooli on pääsenud tavad omal viisil teadust, on panused nii kogumikesse igaüks ühe õpilastöõga. See nagu kohaliku ajaloo teadmistesse kui ka kultuuri­ annaks tunnistust sellest, et meie vabariigis on vaimusse. Ning mis vahest kõige tähtsam — kujunenud välja ühelt poolt suhteliselt väike kodu-uurimine on üks neid tegevusi, mille kaudu arv kodu-uurimises silmapaistval tasemel seisvaid luuakse noorele inimesele eeldused ja võima­ ja teiselt poolt küllaltki palju selliseid koole, lused kujuneda NLKP 1983. aasta juuniplee- millede kodu-uurimusliku tegevuse tulemused ei numil öeldud sõnadega ideeliselt veendunud, võimalda neil tõusta keskmisest kõrgemale tase­ harmooniliselt arenenud ja vaimselt rikkaks isik­ mele. Muidugi on siin omajagu tõtt, kuid õnneks suseks, kes ehitab elu sotsiaalse õigluse ja ei ole siiski päriselt nii. Asi seisab tegelikult mõistuse ning teaduse ja ilu nimel. ikkagi selles, et õpilaste kodu-uurimistöid sisal­ Ühtlasi tahab autor tänuga ära märkida davate kogumike maht on lootusetult väike, et seda suurt, tulemusrikast ning eeskujuandvat ära mahutada kas või murdosagi kõigist tööd, mida Eesti NSV Haridusministeerium, avaldamist väärivatest õpilastöödest. Siit järel­ konkreetselt aga Eesti NSV Noorte Turistide dus, et kooli kodu-uurimine nagu kodu-uuri- Maja on direktori asetäitja Laine Linnuse väsi­ mine Eestis tervikuna on pikkade sammudega matul osavõtul ja juhtimisel teinud kooli kodu­ edasi läinud, kuid võimalused luua stiimuleid uurimise edendamisel, eriti aga õpilaste kodu- õpilastele kodu-uurimises kaasa lüüa ning neile uurimisföö tulemuste trükis avaldamisel. list kaalu. Intellektuaalselt, emotsionaalselt ja Traditsiooniliste kehaliselt hästiarenenud aktiivsete noorte kasva­ matkade eesmärke tamine vastavalt koolitöö nüüdiseesmärkidele võib resultatiivselt toimuda üksnes protsessis, milles sulatatakse sisuliselt kokku kõikides õppe­ kasvatustöö Tülides organiseeritavad tegevused. AINO VALGMA, Tähelepanekud, mis pikema aja vältel on PTÜI nooremteadur tehtud tutvumisel traditsiooniliste matkade kor­ raldamisega koolis, ning nende käiku ja tule­ musi iseloomustavate materjalide analüüs näita­ vad, et matkade efektiivsus õppe-kasvatustöös sõltub otsustavalt eesmärgiasetusest. Eesmärkide konkretiseerimine eeldab kõige­ Meie vabariigis viimastel aastakümnetel üld­ pealt selget ettekujutust üldeesmärkidest, sel­ hariduskooli õpilastele organiseeritavate tege­ lest, mida ühe võr teise ürituse korraldamisega vuste seast kerkib oma traditsioonilisuse ja osa- taotletakse. Traditsiooniliste matkade organi­ võkjrohkuse tõttu esile Eesti NSV Noorte Turis­ seerimisega kooliväliselt taotletakse üheaeg­ tide Maja korraldatav matkatsükkel «Tere, sü­ selt nii õpilaste kehalist karastumist kui nende gis», «Jäljed lumel» ja «Kohtumine kevadega». kodukohateadmiste täiendamist. Vastavalt mat­ Kõnesolevaid matku korraldatakse enamikus kade nimetuses «Tere, sügis», «Jäljed lumel» Eesti NSV üldhariduskoolides. Igast matkast ja «Kohtumine kevadega» peegelduvale põhi­ võtab osa keskmiselt kuni 90 000 õpilast. Kuna ideele tuleb kooli õppe-kasvatustöö seisuko­ osavõtjate arv on kujunenud käesolevaks ajaks halt käsitleda neid sisuliselt õppekäikudena küllaltki stabiilseks, võib siinkohal keskmiste näi­ koduümbruse loodusesse selle iseärasuste tund­ tajatena esitada 1982/83. õa. kõnesolevatest mat­ maõppimiseks eri aastaaegadel. kadest osa võtnud õpilaste arvu: «Tere, sügis» — Ülalnimetatud üldeesmärgid on konkreetse 87 939, «Jäljed lumel» — 94 392 ja «Kohtu­ matka või üksiktegevuse tasandilt vaadeldavad mine kevadega»— 89 704 õpilast. Taolise arvuka aga üksnes tegevusvaldkonda määratlevate õpilaspere regulaarne hõlmamine koolivälise orientiiridena. Selleks et iga matk teeniks kogu töö korras organiseeritava tegevusega osutab koolitöö ette seatud isiksuse mitmekülgse aren­ kõnesoleva töölõigu tõsiselt arvestatavale rol­ damise eesmärki kõige tulemusrikkamalt, on tar­ lile koolinoorsoo kasvatamisel. vilik kogu matkakorraldus iga tegevuseni õpe- Lähtuvalt õppe-kasvatustöö tänastest taotlus­ tuskkult ja kasvatuslikult täpselt eesmärgistada, test, peavad klassi- ja kooliväliselt korralda­ seades mitmeid peaeesmärki konkretiseerivaid tavad tegevused omandama üha suuremat sisu­ vahe-eesmärke. 21 Kokku võttes rajaneb kogu organisatsiooni­ seotud töölõikude eesmärgid. Eelnimetatud line ja sisuline töö traditsiooniliste matkadega süsteemi põhilülidest annab ülevaatlikuma ku­ eesmärkide terviklikul süsteemil, mille välja­ jutluse alljärgnev skeem. töötamisel on sisuliselt ühitatud kõik matkadega

ÜLDHARIDUSKOOLI PEAEESMÄRK igakülgseltja harmooniliselt arenenud isiksuse kujundamine

Õppetöö eesmärgid Klassi-ja koolivälise töö Ühiskasuliku töö (loodusteaduslike õppe­ eesmärgid eesmärgid ainete eesmärgid)

Matkade (õppekäikude), ekskursioonide eesmärgid

Konkreetse matka Tere, sügis", .Jäljed lumel", .Kohtuminekevadega"eesmärgid

Nagu skeemilt nähtub, moodustavad peaees­ □ praktilise töö kogemuste ja harjumuste märgile järgneva tasandi kolme omavahel tihe­ kujundamine ühiskasulikus töös; dalt põimuva põhilise koolitöölõigu — õppe-, □ ühiskondlikult hinnatavate isiksuseomaduste klassi- ja koolivälise töö ning ühiskasuliku töö arendamine, suhtumiste ja suhtlemisoskuste ku­ eesmärgid. jundamine; Koolipraktikast selgub, et matkade eesmär­ □ ühiskondlikele käitumisnormidele vastava gistamisel tekitab raskusi orienteerumine klassi­ käitumiskogemuse ja -harjumuse kujundamine. välise töö eesmärkides. Seda põhjustavad mit­ Esitatud eesmärkide sisust ilmneb üsnagi sel­ med asjaolud. Klassi- ja koolivälise tegevuse gelt, kui tihedalt seostuvad klassi- ja kooli­ sfäär on ulatuslik, oma sisult ja töövormidelt välise töö eesmärgid õppetöö ja ühiskasuliku mitmekesine. Võrreldes õppetööga on klassi- töö eesmärkidega Mõistagi saab ka klassi­ ja koolivälisele tööke seni tunduvalt vähem välises töös kesksele kohale asetuv teadmiste sisulist tähelepanu pööratud. Vastavates juhend­ andmine olla edukas vaid siis, kui see tugineb materjalides antakse enamasti vaid töö üldsuu- õppetundides tehtavale tööle. Traditsiooniliste nad, milles eesmärgid ja ülesanded väljendu­ matkade tegevuste põhisisuks peaksid olema vad väga üldisel kujitl. Nii kerkibki iga konkreet­ loodusevaatlused sügisel, kevadel ja talvel. se matka eesmärkide väljatöötamisel õpetaja Kuna need kujutavad otsest jätku looduslike ette küsimus, mida tuleks matka korraldamisel õppeainete, eeskätt bioloogia ja geograafia silmas pidada. õppimisel nõutavate vaatluste sooritamisele, on Eeltoodut arvestades püütakse käesolevas matka eesmärkide konkretiseerimisel sisuliseks artiklis esitada lühiülevaade klassivälise töö lähtealuseks nimetatud õppeainete õpetuslikud eesmärkidest, mis autori arvates peaksid andma ja kasvatuslikud taotlused ning veelgi konkreet­ lähenemissuuna matkadel korraldatavate tege­ semalt loodusevaatluste eesmärgid. Et saavu­ vuste täpsemaks eesmärgistamiseks. tada eesmärke, on matkadel tarvis korraldada Klassivälises töös, samuti nagu õppetööski, süsteemaatiliselt praktilisi töid. Mitmekesine on eesmärkide süsteemi teljeks õpilaste varus­ praktiline tegevus matkadel looduskeskkonnas tamine eluks ja tööks vajalike teadmiste ja oskus­ on õpilastele meelepärane, see ergutab neid tega. Kui õppetundides langeb pearõhk prog- osalema ka ühiskasulikus töös. Regulaarsel ja rammikohaste teadmiste süsteemi omandami­ sihipärasel tööl koduümbruses matkates on suur sele, siis klassivälises töös asetub see eelnimeta­ väärtus õpilaste tahteomaduste kasvatamisel tud süsteemi täiustamisele. ning vastavate käitumisharjumuste kujundamisel. Pidades seega klassivälise töö taotlustes Arvestades erinevate töövormide spetsiifikat, keskseimaks teadmiste täiustamist, peaksid kõik tuleb rõhutada eriti matka korras organiseeri­ töövormid, kaasa arvatud matkad, selles töölõi­ tava tegevuse märkimisväärset tähtsust õpilaste gus kaasa aitama järgmiste eesmärkide saavuta­ huvide ja aktiivse ellusuhtumise kujundamisel. misele: Kokku võttes iga tegevuse tulemus sõltub □ õpilaste maailmapildi täiustamine nende sil­ selle eesmärgistusest. Mida konkreetsem see on, maringi avardamise teel programmiväliste seda efektiivsem on töö. Ka traditsiooni­ teadmiste ja oskustega; liste matkade «Tere, sügis», «Jäljed lumel» ning □ teadmiste iseseisva täiendamise ja nende «Kohtumine kevadega» korraldamist tuleb alus­ loova rakendamise oskuse arendamine; tada eesmäkide väljatöötamisest. Kooliväliste lasteasutuste — pioneeride paleede ja majade, noorte tehnikute, loodusesõprade ja turistide majade — tegevus on igakülgselt arenenud isiksuse kujundamise teenistuses.

lised keskused, kelle ülesandeks sai abi osu­ Eesmärk on tamine meie vabariigi koolidele. 21 aastat tegut­ loodusearmastuse ja seti Tõnismäel, kus alustati paarisaja lapsega ning jõuti poolteisetuhandelise õpilaspereni. loodushoiu Suur tähtsus looduse tundmaõppimisel ja töö­ oskuste omandamisel oli tegevusel aias, kasvu­ kasvatamine hoones ja elavnurgas. Vahepeal töötasid ringid majas olnud tulekahju tõttu linna koolide ja UUDO ROOSIMAA, majavalitsuste juures. 1978. aasta sügisest tegut­ Eesti NSV Noorte Loodusesõprade setakse oma uutes ruumides Tallinna Pionee­ Maja direktor ride Paleega ühise katuse all. Viimasel ajal püsib ringiliikmete arv 1500 Eesti NSV Noorte Loodusesõprade Maja (edas­ ümber, tegevust jätkub 3.—11. klassini. Kõige pidi NLM) tegutseb juba 33. aastat. NLM-i arvukamalt (60 %) töötab õpilasi noorte looduse­ üks põhieesmärke on kasvatada õpilastest öko­ sõprade ringis (3,—6. klass). Tegutsetakse öko­ loogiliselt õigesti mõtlejaid ja innukaid looduse loogil is-aastaaj ali se programmi järgi. Õpitakse kaitsjaid. Seda saame teha põhiliselt kahel tundma looma- ja taimeliike, looduses valitse­ viisil: 1) ringitegevuses otseselt lastega suhel­ vaid nähtusi. Suurt rõhku pannakse loodushoiu- des, 2) vabariikliku metoodilise keskusena. mõtetele, õpitakse tundma looduskaitse alla Noorte loodusesõprade tegevus sai Eesti kuuluvaid taimi ja loomi, looduskaitseobjekte ja NSV-s hoo sisse juba enne Suurt Isamaasõda. -alasid. Eriline tähtsus on õppekäikudel Tallinna 1940. aasta lõpul asutati Tallinna Noorte Natu­ lähimasse ümbrusse, sealhulgas Keila-Joale, ralistide ja Tehnikute Jaam. Kahjuks lõpetas Muugale, Jägalasse, Kostivere ja Kata karstiala­ sõda selle töö. Pärast vabastamist hakkasid dele, Harku rappa. Meeliskohad on looma­ koolides uuesti tekkima ringid ning ELKNÜ aed, loodusmuuseum ja botaanikaaed, bussi- Keskkomitee suunamisel loodi naturalistide ringe või rongiteed viivad Tartusse. kõige hoolsamalt 1940. aastate lõpul ja 1950- Loodusesõprade ringides saadud teadmiste, ndate algul. Loodusesõprade tegevust juhti­ n.-ö. hariduse taseme mõõdupuuks peame pio- sid ning korraldasid suurüritusi Vabariiklik neeriinstruktori «Noor loodusesõber» nõuete Õpetajate Täiendusinstituut ja Tallinna Õpe­ omandamist. Aegade pikku on teadmiste and­ tajate Instituut. Näitena nimetagem esimest mise tase ringides olnud erisugune. Tegut­ vabariiklikku noorte naturalistide kokkutule­ senud on ka erirühmad pioneeri instruktori- kut (1950) ja ülevabariigilist omavalmistatud nõuete täitmiseks. Peame seda võimalikuks bioloogia õppevahendite näitust (1951). Nime­ edaspidigi. Meie majas saavad õpilased kooli­ tatud aastatel ei räägitud veel koolides loo­ programmist laiema teadmiste põhivara. Loodu­ duskaitsest. Inimene pidi looduselt ainult võtma. sesõprade ringi võime lugeda lõpetatuks ja Tänapäeval kurdetakse sageli, et vanemapool­ selle programmi omandatuks, kui õpilane täi­ setel ja keskealiste põlvkonna paljudel toot­ dab pioneeriinstruktori nõuded. misjuhtide! ja ka pedagoogidel (pärastsõja­ Üldisele programmile lisaks õpetame ringi­ aegsed õpilased) jääb vajaka keskkonnahoiu juhi eriala. Noored õpetajad alustavad tööd teadmistest ja tahtestki. Ringitöö viis otse­ põhiliselt loodusesõprade ringidega ja hiljem sesse kokkupuutesse loodusega, mis tõi ka loo­ leiavad ka erialaringi kasvatades olulise osa dusearmastuse ning loodusesuhete õige mõist­ selle koosseisust ise. Enamik põhikohaga ringi- mise. Nimetagem tuntud nimesid sellest juhte on noored. Väljakujunenud huvidega generatsioonist: Harry Ling, Erast Parmasto, lapsi jätkub ka erialaringide, nagu akvaristika, Hans Trass, Arvo Rõõmusoks Tallinnast, Viktor zooloogia, entomoloogia jt. noorematesse rüh­ Masing Tartust, Jaan Eilart ja Arvi Järvekülg madesse. Türilt. 7.—11. klassi õpilased käivad kindlasti eri- 1950. aastate teisest poolest koos loodus­ alaringides, mida juhendavad nii põhikohaga kaitseliikumise arenguga sugenesid erialaringide töötajad kui ka kohakaaslastest loodusteadlased. töösse üha enam loodushoiuideed ning prak­ Probleeme tekitab see, et spetsialistidest juhen­ tiline tegevus looduse heaks. dajate liikuvuse tõttu tuleb ka muuta ringide Tallinnas töötasid naturalistide ringi mitme­ nomenklatuuri: lõpetada ringi tegevus, mis võiks sugused erialarühmad Vabariikliku Pioneeride püsiv olla, või mõne aja pärast see taas avada. Palee juures, mille baasil (Tõnismäel, Veetorni t. Pole siis ime, et kolme aastakümne jooksul on 3) avatigi 14. novembril 1952 Eesti NSV Vaba­ NLM-is tegutsenud ringe umbes 40 eri nime­ riiklik Noorte Naturalistide Jaam (NLM-i tollane tuse all. 1985. aasta alguses jaguneb sadakond nimetus). Aasta pärast rajati samasugused jaa­ rühma 17 erinimelise ringi vahel. Huvitavaim mad Tartus ja Pärnus. Ringitöö kõrval on need tegevus toimub ökoloogia, zooloogia, ento­ olnud algpäevadest peale instruktiiv-metoodi- moloogia, ornitoloogia, botaanika ja mitmes muus ringis. Mitmekesine on tegevus lille­ loodusesõber», linnuviktoriin 3. klasside õpi­ seade, akvaristika ja loodusfoto ringis. lastele ning Looduskaitse Seltsiga koos orga­ Meie ringidele on sageli ette heidetud aka­ niseeritav looduskaitseviktoriin. Looduskaitse deemilisust. Julgen arvata, et see on ühekülgne rahvaülikooli tegevust nimetasime juba varem. arusaam. Kahtlemata on noorele inimesele vaja Teise vooruna (esimene on koolisisene) ligi otsest kokkupuudet maaga, eriti tööõhkkonnas. kolmesaja osavõtjaga toimuv ühisjoonistamine Pärast aia rajamist rikastub NLM-i tegevus vaja­ kohapeal teatatud teemale on nagu suur kunsti- like töölõikudega, millest praegu tõsist puudust pidu. Aastaid juhib žürii tegevust ENSV Riik­ tunneme. Ent kõige parem loodusearmastuse liku Kunstiinstituudi professor Märt Bormeister, kujundamise alus on otsene kokkupuude loo­ teemad vahelduvad pidevalt. Noorimad (1.—4. dusega: taime- ja loomaliikide ning koosluste kl.) joonistavad tavaliselt oma sõpru loomi ja ja nende seaduspärasuste tundmaõppimine. nende abistamist. 5.—7. klassi õpilaste teemade­ See on vundament edaspidisele. NLM-is töö­ ring haarab enamasti laste tegevust looduse tab tavaliselt 3—6 looduskaitseringi rühma ning heaks. Vanemad lahendavad harilikult plakati- peale spetsiaalringi on ka kitsamaid tegevus­ vormis juba tõsisemaid probleeme. Võistlus- võimalusi, näiteks osavõtt Eesti Looduskaitse joonised näitavad õpilaste looduskaitseteadmis- Seltsiga kahasse organiseeritavast noorte loo­ tes viimaste! aastatel nihkumist paremuse ja duskaitse rahvaülikoolist või Lahemaa klubist. üldistatumate arusaamade poole. Mõned aastad Eriti linnalaps vajab looduses viibimist. Kahjuks tagasi domineeris suitsevate korstnate, solgi­ ei suuda me seda küllaldasel määral võimal­ torude ja prügimägede kujutamine. Nende dada. Oleme olnud sidemetes Läti ja Leedu kõrval tehti palju magusaid ilupilte. See aeg on ning Leningradi ja Minski loodusesõprade maja­ möödas. Rohkem on näha inimese ja looduse dega. Võrreldes nendega oleme lapsi suutnud vahekordade mõistmist, Sel aastal on taas suu­ siiski rohkem loodusesse viia. rem rõhk klassikalisel looduskaitsel, tähistatakse Teine NLM-i omapära, mille poolest oleme 75-aastast looduskaitsetegevust Eesti NSV-s ainulaadsed NSV Liidu loodusesõprade majade seoses Vilsandi kaitseala samaväärse juube­ peres, on õpilasteaduse massiline viljelemine. liga. Hea on seda teha Suure Isamaasõja võidu Juba varakult õpetame lapsi looduskiijandust 40. aastal. Looduskaitsekuu deviis «Kaitsealused lugema ja kasutama. Nooremale vanuseastmele territooriumid kordal» pöörab tähelepanu korraldame traditsiooniliselt mitmevoorulisi aja­ maastikukaitsele. Võistumaalimisel jäädvustasid kirjandus- või loodusviktoriine. Nende läbi noored oma sõpra loodust, keskmine vanuse­ omandatakse ajakirjade, ajalehtede või raama­ rühm (teemad: «Kaitseme maad, kus elame tute teabeallikana kasutamise kunsti. Kõige rahus» ja «Mälestusi looduskaitsealalt») tõi to­ rohkem loetakse «Eesti Loodust», millest leitakse redaid maastikupilte, Vanemate õpilaste töö­ vastus enamikule küsimustele. Loetu põhjal des oli astutud eelmiste aastatega võrreldes koostatakse referaate või loodusobjektide kir­ samm edasi, valmisid looduskaitseobjekte tutvus­ jeldusi. Suure populaarsuse on võitnud ülemaja- tavad või teisi loodushoiuprobleeme käsitle­ lised viktoriinid. Osavõtjate arv ulatub vahel vad plakatid (teemad: «Me kaitseme neid» (s. t. üle saja. Võitjad pääsevad kaugematele eks­ looduskaitseobjekte) ja «Kas inimene on loo­ peditsioonidele. duse kuningas?»). Võistlus läks igati korda. Nagu Traditsioonilised on majasisesed bioloogia­ varemgi, on parimatest töödest meie majas väl­ olümpiaadid kesk- ja vanemale vanuseast­ jas näitus. Sellele lisaks eksponeerime võistlus­ mele, uurimuste koostamine. Parimad tööd saa­ töid kinode fuajeedes ja mujalgi. dame edasi vabariiklikule etapile. Et see on Vabariiklikud bioloogiaolümpiaadid ja bio- viljakas tegevus, näitab pidevalt auhinnaliste­ loogiauurimuste konkursid toimuvad üle aasta. le kohtadele jõudmine vabariiklikel olümpiaa­ Nende võitjad kutsutakse igal suvel koos teiste didel ja uurimistööde konkurssidel. Moskva tublimate noortega kokkutulekuile, kus õpitakse Riiklik Ülikool korraldab igal aastal üleliidu­ tundma kohalikku taimestikku ja loomastikku, lise bioloogiaolümpiaadi. Meie vabariigi võist­ ollakse vahetult looduses. kond on tulnud mitmel aastal võitjaks. 1984. NLM-i suunatavaist üritustest tähtsaim on koo­ aastal jõudsid 12-liikmelisest võistkonnast au­ lidevaheline võistlus «Kaitseme loodust». See hinnaliste kohtadeni kaheksa. Nendest viis olid võistlus on tegudele suunav ja ühtlasi loodus­ NLM-i ringide liikmed. kaitsetegevust kokkuvõttev üritus. Alguse sai ta Loodushoiumõtte seeme peab idanema juba juba 1966. aastal. Võistluses arvestatakse kogu varases eas, kui loodustunnetusele ollakse kõige kooli looduskaitsepropagandat, sellekohaste vastuvõtlikum. Siis jõuab see kunagi kõikidesse teadmiste omandamist, praktilisi ettevõtmisi tootmis- ja elusfääridesse. Oma maja kasvan­ looduse heaks kooli maa-alal, metsatöödel või dikke suuname esimestest ringitöö päevadest ulukite eest hoolitsemisel ja palju muud. peale. Rõõm on tõdeda, et NLM-i direktori ase­ Tallinna koolidele korraldatakse ülelinnalist täitja õppealal /Aaris Laja, osakonnajuhataja Külli üritusi, mille eesmärk on looduskaitsepõhimõ- Kerge, põhikohaga ringijuhid Sirje Aher, Anne tete tutvustamine. Aastaid toimuvad loodusetee- Kivinukk ja Reet Kristian ning metsanduse ringi maline joonistusvõistlus ja kirjandivõistlus (mõle­ juhendaja Urve Tiilen on meie oma maja ringi­ mad kahevoorulised, haarates laialdasi õpilas- des tegutsenud ja seal saadud sädet nüüd uuele hulki), konkurss pioneeriinstruktoreile «Noor põlvkonnale edasi andmas. Eesti Looduskaitse Seltsi Varstu osakond juba mitu aastat eri külades korraldab. Enamsti on need sügisel ja seotud sügiseste metsapäe- vadega. Metsakorrastustööde jätkuks aetakse juttu küla eilsest ja tänasest, korraldatakse matkamäng või tehakse muud põnevat. Nen­ delt metsapäevadelt ei puudu ka raamatud, mida jätkub müügiks, näituseks ja autasusta­ miseks. Samamoodi — töö, õppimine ja mõnus puhkus käsikäes — mööduvad ka kevadised metsapäevad. Neist võtavad agaralt osa nii Krabi kui ka teiste ümbruskonna koolide õpi­ lased. Nii oli jutt metsaülema töödelt veerenud te­ ma laialdasele ühiskondlikule tegevusele. Vello Denks on ELKS Varstu osakonna esimees, Varstu Küla Rahvasaadikute Nõukogu saadik, rajooni raamatuühingu parima maa-algorga- nisatsiooni esimees, Krabi 8-kL kooli laste­ vanemate komitee liige ... Ja kellena neist ta oma asju ajab — on see üldse tähtis? Õnnelikul kombel on temas kohustus, huvid, hool ja ar­ mastus oma kodupaiga vastu üheks tervikuks sulanud. Ta ise on siitkandist pärit, sünnikodu asub Lüütsepa külas. Kui Vello Denks 1961. aastal Roosa mets­ konda abimetsaülemaks tuli, lõi ta kohe side­ Saagem tuttavaks: med kohaliku kooliga. Hiljaaegu oma isiklikku arhiivi korrastades leidis Vello Denks järgmise noortejuhendaja ülestähenduse: 1961. aastal istutasid Krabi koolilapsed — tookord õppis neid siin üle Vello Denks saja — Krabi vahtkonnas metsakultuuri, mis jäi edaspidiseks nende hoole alla. Siit tasukski otsida koolimetskonna algust. Kuigi nimetus tuli hiljem (1967. a.), tegelik töö juba käis. 1964. aastal, kui Krabil oli pioneerijuhina «See on väike, vaikne ja kõrvaline maanurk asunud tööle Siimo Uibo, sai tegevus uut hoo­ Eestimaa lõunarajal. See on kaunite künklike gu. Paganamaa maalilisse maastikku tähistati maastike ala, põline visade põllumeeste kodu- esimene matkarada. Korraldati matkajuhtide paik ...» Nende sõnadega algab Vello Denksi kursus. Tehti heakorrastust Krabi pargis, lai­ kirjutatud raamat Paganamaast. Sinnakan­ endati kooli parki. Rajati kodulootuba. Toimus ti — Pähnile — me sõidamegL On novembri­ esimene koolidevaheline (Krabi, Varstu, Mõ­ kuu lõpp. Esimesed lumekülvid looduses on niste, Lepistu) looduskaitsepäev. Alates 1970. tehtud, aga õiget talve veel pole. Kõige erksam aastast on koolimetskonna hoole all kogu Pa­ ses valkjas hallikas ümbruses on heleroheline ganamaa maastikukaitseala. Väljaehitatud ja Roosa metskonna silt. Jõuame metsaülem Vel­ trükitud prospektiga varustatud looduse õppe­ lo Denksi juurde parajasti siis, kui tal pikk- rada valmis 1972. aastal. pikk ametijutt metsamajandiga pooleli. Uudis­ tad riiulitele laotud metsarikkusi ja vanu Selles töös on palju omanäolist. Nagu ELKS metsatööriistu — kodulugu on Vello Denksi Varstu osakonna laualeht «Kungla», mis igal üks meelisalasid. Paratamatult saad osa jutu­ aastal 1. septembril Krabi ja paljundatuna ajamisest. Kõneleja ees on kaart, selle nurgal teistesse lähikondsetesse koolidesse — Mõnis­ tekst: Võru Metsamajandi Roosa metskonna te, Lepistu ja Rõuge 8-kL kooli ning Varstu projekteeritud tööde plaan. Kõrvaltvaatajale ja Misso keskkooli — jõuab. Kaante vahel on ei ütle kaardi värvid, jooned ja muud märgid kokkuvõte suvistest töödest ja ülesanded kooli­ midagi. Vello Denks näeb nende taga eeskätt ajaks. Või loodus teemaline kirjandusvõistlus. inimesi, sealsete külade elanike eluolu paran­ Vello Denks, ise sorava sõnaseadmisega sule­ damist (jutt käib uue tee ehitusest). Ta soovib, mees, õhutas esialgu vaid Krabi ja Varstu et noort rahvast siiakanti rohkem elama lapsi kirjatööle. Nüüd on see võistlus mõnda asuks — ääremaad tikuvad tühjaks jääma. aega ülerajooniline. Ja olgu kindlasti nimeta­ Mitmel korral jäi kõrvu kohanimi Sadrametsa. tud looduse suvekool, teadaolevalt ainulaadne Suvel tuli praegusi ja endisi sadrametsalasi kogu meie vabariigis. Suvekool kasvas välja kokku kolmsada inimest. Tähistati küla taas­ omaaegsetest koolimets konna laagritest. Sel asustamise 75. aastapäeva (tuhandeaastane suvel oli «Pähni koolis», siinsamas metskonna kivikalme räägib hoopis kaugemast ajaloost). vastas looduse-õppekeskuses, huvilisi õpilasi See oli üks nendest kodukandipäevadest, mida mõneteistkümnest Võru rajooni koolist ja mu­ jaltki Eestist. Oli neli nädalast laagrivahetust. või haljasala), vähemalt üks õpetaja ja vähe­ Metskonna töötajate käe all hooldasid õpilased malt üks metsatöötaja, kes koolimetskonna metsataimlat, tegid sööda- ja saunavihtu, hei­ mured aastaiks järjekindlalt ja entusiastlikult na, kogusid ravimtaimi, käisid Paganamaa enda kanda võtaksid. maastikukaitseala ja õpperadu korrastamas Selle arvamuse juures on Vello Denks ka ning metsasihte puhastamas. Ülejäänud osa praegu. Seda mõtet toetab aastatepikkune päevast kulus loodusteadmiste täiendamisele. kogemus. Kõige lähemal on Vello Denks iie Esmakordselt tehti seda programmi järgi. seisnud Krabi kooli praegune direktor Programmi koostas Vello Denks. Kokku on 22 Siimo Uibo. Tasub meenutada vaid seda suurt kõige mitmekesisemat metsandus- ja loodus- tööd, mis Siimo Uibo on teinud õppe keskusse kaitseteemalist küsimust. Vello Denks arvas, õppeklassi sisustamisel ja kujundamisel. Ja et kui pooled neist selgeks saavad, on tõhus tagantjärele on raske täpselt öeldagi, kes ku­ tükk looduseharidust saadud . . . Õpetajaiks on nas mingi väärt mõtte välja ütles — kas Vello pedagoogid, teadlased ja tuntud looduskaitse- Denks või Siimo Uibo. Kolmandana on liitu­ aktivistid — nimetagem Georg Aherit, Märt nud abimetsaülem Oove Mitt. Neil kolmel me­ Kruusi, Hendrik Relvet, Oivo Rahusood. Ühte hel oli kanda ka suvise töö korraldamine. Kol­ laagrivahetusse tahab Vello Denks edaspidi mekesi moodustavad nad õppekeskuse nõuko­ kutsuda neid õpilasi, keda metsatöö huvitab. gu, Siimo Uibo Krabi koolimetskonna ja Oove Krabi kooli lõpetajatest on peaaegu igal aastal Mitt Varstu koolimetskonna juhendajana. keegi Kaare perre edasi õppima läinud. Üks Õppekeskuses oli selle kooliaasta sügisel laste­ lõpetanutest on kolleeg, abimetsaülem Oove vanemate koosolek, kõne all koolireform. Ei Mitt, kes omal ajal Krabi koolipoisina sama ole vist palju öelda, et praeguse koolireformi ametit koolimetskonnas pidas. Küllap on mine­ esimesed sammud astuti Krabil ligemale vee­ jaid ka edaspidi Vello Denksi omad pojad randsada aastat tagasi. Eelöeldu põhjal võib Taivo ja Tarmo on lubanud samuti... Ent kinnitada: tänaseks on loodud tugev organi­ koolimetskonnas tehtava töö eesmärki näeb satsioon ja baas. Vello Denks hoopis laiemalt. Häid tööinimesi «Miks nii on läinud? See on kooli teene kõi­ on igale poole vaja. Paljudes Krabi kooli endis­ gepealt. Ilma kooli, lastevanemate toetuseta tes õpilastes on kodupaigatruudust — neid on poleks midagi olnud,» sõnas Vello Denks. põllul, farmis ja kultuuritööl. . . Kodumajandi Aga rahvatarkus ütleb sedagi: kuidas metsa Varstu sovhoosi noorte mehhanisaatorite kaa­ hüüad, nõnda mets vastab. der selle kooli kasvandikest koosnebki Võist­ luse «Kaitseme loodust» rajoonikomisjoni esi­ LIINA VALPER mees, Krabi koolimetskonna auliige pedagoog Eevi Müür on sõnanud: «Vello Denks kasva­ tab koolimetskonna kaudu tulevast põlve Pa­ ganamaa jaoks.» 25 ENSV Noorte Esimesed istutatud puud on elujõuliseks Meremeeste Klubi sirgunud, istutajad ammu täis inimesed. Uus põlv koolilapsi on asemele astunud. Tänased tegevusaastat õpilased nagu toonasedki koguvad seemneid, käbisid ja tõrusid, rajavad metsakultuuri, TÕNU MELTSAS, kasvatavad metsa; kõpsivad uusi ning korras­ ENSV Noorte Meremeeste Klubi tavad vanu söödasõimi ja pesakaste; hoolitse­ direktor vad kasulike ulukite ja lindude eest; õpivad tundma, hoidma ning kaitsma oma kodupaiga 1959. aasta septembris kogunes grupp õpilasi loodust. .. Ilma kära ja kampaaniata, seda Tallinna Pioneeride Palee keldrikorrusele, et koolitöö lahutamatuks osaks pidades. Nagu asuda meretarkusi õppima. Esimesed õppused looduses, nii ka looduskaitsealases jadoodusha- olidki teoreetilist laadi, sest puudus igasugune riduslikus töös ei ole vaheaegu. Mitte nii, et te­ varustus praktiliseks tegevuseks, õppuste mit­ hakse vaid võistluse esimesest päevast viima­ mekesistamiseks hangiti lastevanemate abiga ka seni. Võistlus peaks kajastama koolilaste sisu­ vajalikud materjalid, nagu köied, õppevahendid lise töö võimalikult suurt mitmekülgsust, mit­ ja 6-aerused söudepaadid. Talvine aeg kulus te suuri töömahte üksikutel aladel. Sellest põ­ nüüd sõudepaadi materiaalosa ja kasutamise himõttest lähtus Vello Denks, kui seitse aastat tundmaõppimisele, sest vastu oli võetud tõsine tagasi koos Siimo Uiboga vabariikliku võistlu­ otsus: suvel sooritada kolme sõudepaadiga se «Kaitseme loodust» juhendi välja töötas. paadiretk mööda Eesti NSV siseveekogusid. Väike Krabi kool, kus praegu on 36 õpilast, Märtsikuus oli esimene nn. teadmiste ja oskuste ei ole loovutanud oma esikohta selles võistlu­ kontrollkatse — iga ringi liige punus jalamati ses. Parima koolimetskonna vimpel püsib kra- ning kinkis selle naistepäeval emale. bilaste käes. Pärast jääminekut asuti Pirita jõel ka sõudmise «Nõukogude Kooli» 1978. aasta maikuu ja navigeerimise praktilisi oskusi õppima ning numbris kirjutas Vello Denks eeldustest, mis juunis-juulis sooritasid kolme 6-aeruse sõude­ tagavad koolimetskonna tegevuse kordamine­ paadiga 38 noorte meremeeste ringi liiget paa­ ku. Peavad olema mets (võivad olla ka park diretke Oiult kuni Narvani. Noored meremehed olid retke kestel täielikul iseteenindamisel: val­ omal jõul ehitama paikset kaldalaagrit Muhu mistasid toitu, püstitasid ajutisi telklaagreid vee­ saarel. Endise Siimiste koolimaja ruumidesse kogude kallastel, korrastasid nii paatide kui ka ehitati köögiblokk, paigaldati sisseseaded toidu­ oma isiklikku varustust ning pidasid vahiteenis- valmistamiseks ja nõudepesuks, sisustati söögi­ tust. Siit saigi alguse Pioneeride Palee esimene saal ning «laatsarett». Suviti püstitati ka telk- laager ning noorte meremeeste traditsioon lõpe­ laager, mis hiljem asendati puitmajakeste ja tada talvised õppused suvelaagriga. magalaga mere ääres. Poiste-tüdrukute ja klubi töötajate jõul rajati ka väikeujuvvahendite sadam 1963. aasta sügisel moodustati paadijuhtidele koos kivist kaitsemuuliga. Laagripaiga välja­ lisaks veel motoristide ja signalistide eriala- ehitamine ja täiustamine võimaldab suvelaagri ringid ning koliti palee keldrikorruselt Pirita põhitegevuse — merepraktika, ujumise, ama- jõel seisvasse baaslaeva. Baaslaeva olemasolu töör-kalapüügi, kolhoositöö — kõrval lapsi ra­ võimaldas märksa huvitavamalt korraldada õppe- kendada jõukohastele majandustöödele, anda tugevust, sest kõik laevaseadmed ja kogu sisus­ praktilisi ehitusoskusi. Ühteaegu kaldalaagri raja­ tus olid ju praktiliselt õppevahendid. Ka baas­ misega asutati ka «laevastik», mis koosneb 50 laeva korrashoiuks võisid nüüd noorte mere­ väikeujuvvahendist («Kadetid», «Optimistid», meeste klubi liikmed rakendada oma energiat «KO-d», sõude- ja mootorpaadid) ning kolmest ning saada praktilisi kogemusi värvimis-, remont- õppelaevast, mis ehitati ümber endistest kala­ ja teistel laeva hooldustöödel. laevadest. õppelaevade suurusjärgu valimisel 1964. a. saadi oma kasutusse endine hülge- ja ümberehitamisel arvestati klubi töö seniseid püügikuunar, mis klubinõukogu üksmeelse ot­ kogemusi. suse alusel ristiti «Jungaks». Nüüd võis laevale 1980.a. kinkis Eesti Merelaevandus klubile asuda korraga 43 klubi liiget ning sooritada Tallinna-Helsingi liinil sõitnud reisilaeva «Tal­ tõelisi õppesõite merel. Suviti õppesõitude ajal linn», mis võimaldas likvideerida klubi Tallinnas osalesid klubiliikmed laeva juhtimises, mehhanis­ oleva baasi mahajäämuse tegelikest vajadustest. mide teenindamises, raadiosides ning ka köögi- Nii ehitati klubi töötajate ja õpilaste ühisjõul ja majandustoimkonnas täiskasvanuist meeskon­ lühikese ajaga laevaruumid ringi õppetöö vaja­ naliikmete juhendamisel. Talviti kasutati «Jun- dusteks: sisustati töökojad, klassid, laboratoo­ gat» baaslaevana. Mõned ruumid olid klubi riumid, kujundati 3500 ruutmeetrit põranda­ jõududega ümber ehitatud klassiruumideks ning pinda õppetöö vajadusteks. Kõik laeva seadmed, laeva trümmis toimusid ka vist esimesed diskod mehhanismid, agregaadid on õppetöö näitlikud Eestis, vähemalt vee peal. vahendid, kadus vajadus kuivade plakatite, skee­ Eesti Merelaevanduse ja teiste asutuste tähe­ mide kasutamiseks. lepanu klubi tegevusele võimaldas täiustada Kogu senine majandustegevus, õppebaasi ja Noorte Meremeeste Klubi materiaalbaasi. Mere­ -laevade ümberehitused ning remonttööd on laevanduselt saadud endisel kaubalaeval sisus­ olnud tihedalt seotud õppetööga. Klubi liikmete tati omal jõul laevamehhanismide ja seadmetega kaasahaaramine laeva- ja majandustöödele an­ õppeklassid, töökojad, laevamudelilaboratoo- nab nendele töökogemusi ja -oskusi, kujundab rium ning teised õppetegevuseks vajalikud ruu­ säästlikku suhtumist ainelistesse väärtustesse, mid, et maksimaalselt lähendada õppetegevust süvendab abivalmidust ja vastutustunnet. Prakti­ laevamehe tegelikele töödele ja tegemistele. line tegevus võimaldab märgatavalt paremini Mitu aastat kasutati 120-kohalist reisilaeva klubi ja lihtsamalt selgeks teha tihti arusaamatut teoo­ liikmete merepraktikaks ja Pioneeride Palee akti­ riat. Klubi töötajate ja õpilaste ühisjõul rajatud vistide suveürituste korraldamiseks, õppesõite materiaalbaas on loonud eeldusi õpilaskontin­ tehti Balti merel ja isegi Laadoga järvel. gendi suurendamiseks 90-lt (tegevuse algaas­ Meresõitude kõrval praktiseeriti ka kalda- tail) tuhande ringi, õppegruppide suurene­ laagreid, mis võimaldas esimese õppeaasta pois- mise 6-lt 76-le ning andnud võimaluse laien­ tel-tüdrukutel õppida käsitsema purjejahte «Op­ dada õpetatavaid erialasid 1-lt 8-le. Nii on loo­ timist» ja «Kadett», mootor- ja sõudepaate. dud võimalused madruste, motoristide, radis­ Koolinoorte praktiline meremehetegevus muu­ tide, veemoto, allveespordi, laevamudeli-, kino- tus omanäoliseks ja populaarseks kogu meie foto- ja merebioloogiaringide tegevusele. vabariigis ning mitmes mereäärses linnas tekki­ Küllaldane tehniline baas on loonud soodsad sid sõsarklubid ja -ringid. Kasvas ka vajadus võimalused ka sporditegevuse arendamiseks ja kohaliku kaedri suunamiseks merele nii kauba- klubi liikmete kehaliseks karastamiseks. Juht­ kui ka kala*aevastikku. Ja 1972. aastal otsustas positsioonil on veemoto ja laevamudeliring. meie vabariigi valitsus luua Tallinna Pioneeride Võidetud on kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid nii Palee mereklubi baasil 'Noorte Meremeeste meie vabariigi kui ka üleliidulistel võistlustel, Keskklubi (hilisem Eesti NSV Noorte Mere­ püstitatud mitmeid rekordeid ja isegi maailma­ meeste Klubi), et laiendada kooliväliste laste­ asutuste võrku, tõhustada merenduselukutse rekord. propageerimist ning juhendada meie vabariigis Mitmekülgne tegevus klubis on õppuritele tegutsevate noorte meremeeste klubide ja rin­ abiks ka elukutsevalikul. Paljud on suundunud gide tööd. merekoolidesse ja tööle laevastikku. Pole harul­ Uue koolivälise lasteasutuse rajamine tingis ka dane seegi, et pärast kooli lõpetamist asutakse vajaduse täiustada klubi tehnilist baasi. Nii asuti tööle klubi õppelaevadele või töökodadesse. TÕNU KALLE foto

Ka armeeteenistus kulgeb endistel klubi liikme­ tel edukalt, sest on saadud algteadmised erialal Huvialaks tehnika ning ollakse harjunud kohustuste, õiguste ja distsipliiniga. DEA TEDER, Noorte meremeeste tegevuse laiendamine ENSV Noorte Tehnikute Maja majavalitsuste ja koolide juures pole andnud osakonnajuhataja tulemusi, sest sisukate õppuste korraldamiseks ef piisa üksi ruumist, vaid vajatakse erialast varus­ ENSV Noorte Tehnikute Maja (NTM) tegeleb tust ja sisustust. Selle hankimine 1—2 õppegrupi noorte tehnikahuviliste vaba aja sisustamisega. tarvis koolides pole ratsionaalne. Erilist tähelepanu pöörame töökasvatusele ja Edukalt tegutsevad aga noorte meremeeste kutsesuunitlusele. Koolireformi valguses tuleb ringid ja klubid mitmes mereäärses linnas kas töökasvatust võtta kui isiksuse kujundamise olu­ kalurikolhooside või pioneerimajade baasil. list faktorit ning kui vahendit rahvamajanduse Nendega teeme ühisüritusi, laagreid, võistlusi, tööjõuressursside vajaduse rahuldamiseks. Sel­ vahetame kogemusi. lest tulenevalt on meie põhisuunad järgmised: Järgides klubis õpilaste kehalist arengut, nen­ D õpilaste poliitilise silmaringi pidev arenda­ de teadmiste taset ning praktilisi oskusi, torkab mine tänapäeva tehniliste saavutuste näidete silma paljude kehtivate reeglite ja tegeliku elu varal; vastuolu. Nii ei või nooruk tõsta veeämbrit, teha □ tööliselukutsete propageerimine, iseseisvaks koristustöid, osaleda nõudepesus jne. Kõik see tööks vajalike tööoskuste, -armastuse ja -vaja­ on vastuolus kehtivate ohutustehnika ja sanitaar­ duse kasvatamine; eeskirjadega. Ometi nõuab elu juba lühikese □ organisatsioonilis-metoodilise töö laienda­ aja pärast noorukilt täit tööpinget ja maksimaal­ mine, süsteemi NTM —rajooni/linna pioneeri- set kehalist koormust. Selleks aga peab nooruk maja — kooliring väljatöötamine; olema varakult etfe valmistatud. Tundub, et hoia­ □ koostöö laiendamine šeffettevõtetega; me noori liialt «vati sees» Meremehe elukutse Majas töötab 10 erinevat ringi kokku 31 valikul on see kindlalt vastunäidustatud ja varem grupiga: auto-motoringid, kartauto-, moto- ja või hiljem tuleb reeglid kooskõlla viia tegeliku NLI gruppidega nWg raketimodellismi, lennu- eluga. modellismi, tehnilise modelleerimise, automo- Mitmepalgeline õppetegevus noorte mere­ dellismi, foto-kino, raadio^teletehnika ja raken- meeste klubides karastab koolinoori vaimselt, dusküberneetika ringid. kehaliselt, annab kogemusi praktiliseks tööks NTM ringid töötavad 7 kohas. Peahoones, nii kodus, koolis kui ka ringis, kasvatab kollek- Endla t. 59 käib tänaseni kapitaalremont. Siit tiivsustunnet ning distsipliini, annab ettekujutuse tuleneb probleem nr. 1: eeskujuliku materiaal­ võimalikust tulevasest elukutsest. tehnilise baasi väljaarendamise perspektiivis Noored automodellistid mudeleid reguleerimas. TÕNIS SIMMULI foto

pole ette näha tänapäevast uut rajatist NTM Liidu sisemudeilennu absoluutse rekordi püsti­ jaoks, seega jääb väljapääsuks ainult olemas­ tamine. Põhialadel sisemudellennus ja raadio olevale hoonele juurdeehitise tegemine. teel juhitavate mudelitega on võidetud praegu­ Suur on ringidest väljalangevus. Pooled sügi­ seks kõik NSVL sportlasele võimalikud tiitlid. sel tulnuist lahkuvad juba esimesel poolaastal. Nende aastate jooksul on püstitatud üle 10 Arvan, et isegi siis, kui meie töötingimused NSVL rekordi ja võidetud auhinnalisi kohti oleksid ideaalsed, ei muutuks väga palju, sest NSVL karika- ja meistrivõistlustel 15 korral. lapsed ei ole harjunud millegi saamiseks palju Viimaste aastate parim on olnud Märt Allik- aega kulutama ja lapsevanemad näevad parema mäe, kes 1982. au, 1983. a. NSVL noortemeist­ meelega, et nende lapsed tegelevad mõne rina ja 1984. a. juba täiskasvanute seas tuli mittetehnilise harrastusega. Nõukogudemaa karikavõitjaks raadio teel juhi­ Teine õpilaste vaba aja sisustamise vorm on tavate mudelitega. 1984. a. koolinoorte meistri­ mitmesugused üritused õpilastele. Enamik üri­ võistlustel saavutasid NTM õpilased 5 ENSV tustest on võistlused tehnilistel spordialadel. koolinoorte meistritiitlit. NTM organiseerib meie vabariigi koolinoorte Automodellismi ring töötab 1974. aastast. meistrivõistlused, samuti tähistab kosmonautika­ ENSV koolinoorte ja täiskasvanute meistrivõist­ päeva traditsioonilise raketimudelite võistlu­ lustel on saavutatud mitmeid auhinnakohti. sega jne, kokku 16 võistlust, mis on jaotatud Parim on automodellismis olnud Virko Prits, kes nii, et igas kuus oleks vähemalt üks. Koolivahe­ 1982. aastal saavutas Balti tšempionaadil II koha aegadel on võimalus õpilastele rohkem tegevust ja NSVL koolinoorte meistrivõistlustel tuli meist­ pakkuda. riks raadio teel juhitavate mudelitega. ENSV Viimastel aastatel on õpilaste osavõtt võist­ automudelispordi 1984. a. meistrivõistlustel saa­ lustest suurenenud. Näiteks kardispordis oli vutas NTM võistkondliku I koha, individuaal­ 1977. a. koolinoorte meistrivõistlustel osalejaid selt neli I kohta ja kaks II kohta. 23, 1984. a. aga juba 106. NTM sportlased Rakelimodellismi saavutused on jäänud tagasi­ kardispordis on osalenud kalenderplaani alusel hoidlikeks (1984. a. koolinoorte meistrivõistlus­ kõikides NSV Liidu võistlustes. Saavutatud cn tel üks 11 ja III koht). üle kümne MSK, I ja 11 spordijärgu, 4 korda Foto-kinoringi õpilased võtavad osa fotonäi­ esimese kolme hulgas oldud NSV Liidu meistri­ tustest. Rakendusliku küberneetika ring on edu­ võistlustel. Noortejärke ja III spordijärku on kalt esinenud. Näiteks 5 õpilast võtsid osa ENSV saadud üle 50. esinduses 1983. a. novembris Batumis XV noorte Üleliidulisele tasemele lennumodellismis jõud­ matemaatikute festivalist ja 2 õpilast esinesid mise tähis oli 1974. aastal Viljo Kallase esikoht Alma-Atas 1984. a. jaanuaris üleliidulisel noorte NSVL sisemudellennu karikavõistlustel ja NSV teaduse ja tehnika nädalal. Kõik ettekanded Mudellendur MÄRT ALLFKMÄE, 1982. ja 1983. a. Automodellist VIRKO PRITS, 1983. a, NSV Liidu raadio teel juhitavate mudelite NSV Liidu noor­ noortemeister. temeister. ALFRED PRITSI foto TÕNIS SIMMULI foto

autasustati aukirjade ja diplomitega. hulka. Kuidas seda on saavutatud? Sellele küsi­ Võistlusperioodil võtavad NTM ringide õpi­ musele annab vastuse meie kauaaegne ringi­ lased osa ka teiste organisatsioonide võistlus­ juht, meistriametit pidav Harry Neemelaid: test vastavalt kalenderplaanile. Juhendame õpi­ maast-madalast tuleb õpetada tehnikahuvilistele lastega tehtavat tööd üle meie vabariigi ka poistele armastust töö vastu, küll siis järgnevad metoodiliselt. Eelmisel õppeaastal ilmus metoo­ ka tulemused. dilise sisuga trükise «Näidisprogrammid tehni­ Eespool räägitud maja killustatuses on põhjus, listele ringidele» I osa. Koostatud on materjal miks seni pole välja kujunenud maja traditsioone, automodellismi ringidele «Võidusõiduauto mu­ oma maja tunnet. delid» trassimudelite ehitamiseks ja lennumodel- Suur osa NTM-i ringijuhte on kohakaaslas- lismi ringidele «Mudellennukite tüübid». Oleme test tunniandjad Põhikohaga töötajate enamik abistanud tehnikaringide tegevust (kardiringe on staažikad ja oma ala fanaatikud. Paljud ringi­ Jõgeva RM, Otepää kk., Paide 3. kk. ja Tartu juhid on ka endised ja praegused vastava teh­ raj. RM juures) ja anname konsultatsioone teiste nilise spordiala sportlased. Tänastest ringijuhti- samalaadsete ringide juhendajatele. dest võib esile tõsta kardiõpetuse meistrit Harry Pärast kapitaalremondi lõpetamist õppehoo­ Neemelaidi, kino-fotoringi juhendajat Tõnis nes on kavas sisustada alatine tehnikanäitus, Simmulit, automodellismi hinge Priit Tederit ning kus eksponeerime õpilaste töid, tutvustamaks lennumodellismi rrngijuhendajaid Jüri Laidnat nende paremaid saavutusi tehnikavallas. Prae­ ja Richard Sellerit. Märkimata ei saa jätta toime­ gune õpilastööde näituse tehnilise omaloomingu kat, alati vastutulelikku majandusjuhatajat Olvi osa, mis on avatud kord kahe aasta järel suve­ Kuzinskit. kuudel, seda hästi ei võimalda. Koolireformi põhisuundades räägitakse vaja­ Probleem on seegi, et modeilistidel puudu­ dusest täielikult rahuldada üldhariduskoolide, vad harjutusväljakud. Ei ole ka spetsiaalset kor- kutsekoolide, keskeriõppeasutuste, koolieel­ dodroomi, kus saaks nii treenida kui ka üle- sete ja kooliväliste lasteasutuste vajadus peda­ vabariigilisi võistlusi korraldada. Tallinna ja googide, kasvatajate ja tootmisõpetuse meistrite kogu meie vabariigi ainuke automodellismi järele ning arendada insener-pedagoogilist ha­ rada on Nõmme PM-is, mis pealegi amortisee­ ridust. Ka meid puudutab see probleem tera­ runud. Samad probleemid on auto-motoringi- valt. Tunneme puudust tootmisõpetuse meist­ dega. Igal sügisel on kõige suurem tung nen­ ritest ja pedagoogilise haridusega ringijuhti- desse ringidesse, aga kahjuks ei saa me rahul­ dest. Meist peab saama ülevabariigilise täht­ dada kõikide soove. On imetlusväärt, kuidas susega kooliväline lasteasutus, mis koos ENSV üldse sellistes ruumides töötades suudetakse Haridusministeeriumi ning ELKNÜ Keskkomitee­ võita võistlustel meeskondlikke esikohti ja tulla ga koordineeriks, organiseeriks ja propagee­ 30 Nõukogudemaa esivõistlustel esimese kolme riks koolinoorte tehnikaalast tegevust. ioiteerimajad peavad kujunema pioneeritöö ja tunnivälise tegevuse metoo­ dikakeskusteks rajoonides.

kunstiloomingu propageerimisel teeb meie Laste Pioneeripalee eile, Loomingu Maja. Kõik algab pedagoogist-juhendajast. Meil täna, homme on, kelle üle uhke olla. Heino Kaljuste, Tiia Loitme, Anneli Mäeots, Tiina Ergma, Arvo Saar, VEIKKO RAAGMETS, Natalja Kuzina, Ene Jakobson, Toivo Luhats, Tallinna Pioneeride Palee direktor Arne Haasma, Peep Sarapik, Aino Johanson, Kalju Reitel, Ruth Heidok, Aino Arumäe, Maret 44 aastat on möödunud ajast, mil avati Tallinna Oomer jt. — need nimed on tuntud nii spet­ Pioneeride Palee. Päris alguses töötati '"lühikest sialistide ringkondades kui ka laiema avalikkuse aega Pioneeride Maja nimetuse all, siis sundis hulgas. sõda uksed sulgema. Alles 1945. a. suvel võis Ega meie maja tehnikaringidki taha oma saa­ taas alustada. Kui meie maja 1946. aasta jaanua­ vutuste poolest taidlejatele naljalt alla jääda. ris hakkas kandma palee nimetust, töötas 19 Raadiojaam lööb kaasa kuni rahvusvaheliste ringi, huvialast tegevust pakuti 600 lapsele. võistlusteni välja ning nopib alatasa diplomeid. Tänane Tallinna Pioneeride Palee on ENSV Viimase koolinoorte spartakiaadi pronksmedal üldharidussüsteemi suurim kooliväline lasteasu­ raadiospordis oli eeskätt meie palee õpetajate tus. Oma lasteks võime pidada enam kui ja õpilaste teene, motosportlased tavaliselt ilma 5000 koolinoori kõikidest Tallinna ja mitmest medaliteta võistlustelt tagasi ei tule, saavutu­ Harju rajooni koolist. sed hakkavad tulema ka mudeliehitajatel, kino- Millised on meie saavutused, milliseid üles­ ring lõikab loorbereid juba liiduvabariikide- andeid enda ees näeme, milliste sihtideni loo­ vahelistel konkurssidel. dame jõuda? Sellest tuleb juttu allpool. Mainimist väärib ka kabeklubi ning peotantsu- Lähtudes uue koolireformi suunistest, loeme klubi «Polonees» sisukas tegevus. oma tähtsaimaks ülesandeks tulemuslikult osale­ Suurt tööd teeb rahvaste sõpruse klubi «Gloo­ da noorsoo kommunistlikus kasvatustöös huvi­ bus». Rahuüritused, poliitilise plakati konkursid, alade kaudu. solidaarsusloteriid, allkirjade kogumine, kontser­ On päris selge, et koolivälise lasteasutuse did rahufondi heaks, suveniiride valmistamine, võimalused noore inimese hoiakute ja väärtus­ oma saavutuste tutvustamine pea iga nädal pa­ hinnangute kujundamiseks on suured, sest tuleb leed külastavatele välisdelegatsioonidele — see ju laps meie majja vabatahtlikult, tegelema oma On meie laste panus rahuliikumisse. Suur tun­ meelisalega, tuleb tema poolt hinnatud peda­ nustus oli meile Ülemaailmse Demokraatliku googi juurde. Eriti viimases näeme oma süsteemi Noorsooföderatsiooni peasekretäri V. Tšerveni suurt eelist: meil on võimalus kaadrit valida, tervituskiri. meil saab töötada ainult hea pedagoog, sest Hinnatava panuse annab meie palee sõja li s- kehva ringijuhi juures lapsed lihtsalt ei hakka patriootilise töö korraldamise Tallinnas, eriti käima. posti nr. 1 kaudu. Tänaseks on Tõnismäel iga­ Siit ka järeldus, et peame oma maja poole- vese tule juures auvalves seisnud tuhanded 1 teistsajani küündiva pedagoogipere kohuseks koolinoored. laulu, tantsu ja kardisõidu oskuse õpetamise Kaks viimati mainitud töösuunda on Suures kõrval inimese, kodaniku kasvatamist. Isamaasõjas saavutatud võidu 40. aastapäeva Kõik aga algab võimaluste pakkumisest, et ning Moskvas toimuva XII ülemaailmse noor­ lapsed meile tuleksid. soo- ja üliõpilasfestivali tõttu sel õppeaastal Tulenevalt Tallinna kooliväliste lasteasutuste eriti aktuaalsed. struktuurist on meie maja juhtivaks suunaks kuju­ Ühtekokku on meie majas võimalik leida huvi­ nenud kunstiline (esteetiline) kasvatus. Palee kohast tegevust ning oma võimeid arendada lastekollektiivid on ennast tuntuks esinenud ligemale 70 erialal. See on meie panus rahvus­ nii meie vabariigis kui ka kaugel väljaspool. kultuuri ning tehnilise mõtte taastootmisel, täis­ Eesti NSV teeneline lastekoor «Ellerhein», näi- väärtusliku ühiskonnaliikme kasvatamisel. diskollektiivid «Söleke» ja «Piibar», lastekoor Väga tõsised ülesanded kerkisid palee ette «Raduga», Tallinna Koolinoorte Segakoor, puhk­ metoodikaosakonna muutumisega ülevabariigili­ pilliorkester ja instrumentaalansambel, pionee­ seks. Kui seni tegelesid metoodikud põhili­ ride teater ei vaja vist enamikule lugejaist selt Tallinna linna pioneerimalevate juhendami­ lähemat tutvustamist. sega, siis nüüd peab osakond kujunema pionee­ Kehvemad pole ka meie noored kujutava ritöö metoodilise mõtte keskuseks kogu vaba­ kunsti meistrid. Rohked auhinnad kodumaistel riigi pioneeritööle. Selle saavutamiseks liigume ja rahvusvahelistel konkurssidel, medalid NSV praegu järgmistes suundades: kõigepealt orga­ Liidu Rahvamajandusnäituselt räägivad enda niseerime koostöös Vabariikliku Õpetajate Täien­ eest. Nii mõnigi külastaja, kes meie laste tööde dusinstituudiga vanempioneerijuhtide, pioneeri- näituselt tuleb, kahtleb, kas siin pole mitte majade metoodikute ja direktorite, teiste ha­ «Uku» meistrite käsi mängus. Suurt tööd laste ridustöötajate ning pioneeriaktiivi väljaõpet ja 31 täienduskoolitust. Püüame siin leida optimaal­ set sagedust, täiustada õppeprogramme; võtta Iga päev ja igas kasutusele nüüdisaegseid õppemeetodeid :}ing koolis teadmiste kontrollimise süsteeme. Teiseks planeerime süstematiseerida meie va­ IRINA STANOVAJA, bariigis väljaantavaid pioneeritööteemalisi me­ Tallinna Pioneeride Palee metoodik toodilisi kirjutisi, levitada neist väärtuslikumaid, samuti koguda teistes liiduvabariikides välja N. Krupskaja õpetas meid, et internatsionalist­ antud metoodilisi töid. Kõige tähtsam aga on lik kasvatus peab kujunema igapäevases kasva­ leida järgimist väärivat kogemust kõigis pionee- tustöös ega piirdu vaid miitingute ja sõprus- rimalevates, seda üldistada ning levitada, selle pidude korraldamisega. Selle juhtmõtte täitmi­ põhjal metoodilisi soovitusi välja töötada, viia sel aitavad meid rahvaste sõpruse klubid, mis neid koolideni ning kontrollida soovituste kasu­ töötavad peaagu kõigis Tallinna koolides. Koo­ tegurit. lide sõprusklubide töö suunaja ning metoodiline Kõikidel elualadel on jõutud selguseni, et juhendaja on omakorda Tallinna Pioneeride ainult hästi väljakoglitatud kaader võib tagada Palee RSK «Gloobus», kelle kanda jääb peale edu ning arengu. Seega on meie panus kodu­ selle veel ülelinnaliste sõprusürituste korralda­ vabariigi pioneeriorganisatsiooni tegevuse kor­ mine. Mitmeid neist võib pidada traditsiooni­ raldamise suure tähtsusega. listeks. Nimetagem siinkohal iga-aastast noorte Tallinna Pioneeride Palee üks ülesandeid on internatsionalistide kokkutulekut, poliitplakatite osaleda õpilastele korraldatud massiürituste, konkurssi, millest ainuüksi mullu võttis osa üle eeskätt ideoloogilis-poliitilise sisuga ürituste 400 koolinoore, töödessante, mille tasu kantakse organiseerimises. Olelinnalised, aga ka mitmed Rahufondi, rahumiitinguid ja manifestatsioone. ülevabariigilised pioneeriüritused — ülevaatu­ Möödunud aasta oli pealinna koolide noor­ sed, konkursid, kokkutulekud, paraadid jne. — tele internatsionalistidele tegus. Rahufondi saavad teoks meie töötajate aktiivsel osavõtul. kanti 45 000 rubla. Ainuüksi mullu septembris Mida toovad Tallinna Pioneeride Paleele lä­ korraldatud rahunädalal kogusid pealinna õpila­ hemad aastad? sed rahu toetuseks linnaelanikel üle 60 000 Praegu kasutada oleva palgafondi piires rin­ allkirja, Rahufondi kanti majandeis sügisestelt gide arvu suurendamist ette võtta pole võimalik, koristustöödelt teenitud 1500 rubla, Moskvas töötame ülemise piiri peal, kuigi iga nädal käib toimuva XII ülemaailmse noorsoo- ja üfiõpilas- keegi ennast tööle pakkumas. Teid arenguks festivali fondi 1000 rbl. Aktiivselt kulges rahu- näeme eeskätt ringide struktuuri ning ringijuh­ nädal Tallinna 33., 39., 31., 9., 4., 1., 12., 51., tide koormuse korrigeerimises, ringitöö kvali­ 58., 5. ja 50. keskkoolis, üle 300 rahuteemalise teedi tõstmises. Kaugeltki mitte kõik meie rin­ joonistuse saatsid meie õpilased «Pionerskaja gid pole veel kooliringidele kohased näidiseks, Pravda» toimetusele. kuigi sellise nõude oleme endale seadnud. Igal aastal teeme kokkuvõtteid RSK tööst. Kõigile on selge, et ilma tugeva materiaal- Mullu tunnistati linna parimateks Maardu, 6., baasita asju edasi nihutada on raske, sageli 33., 17., 53. ja 12. keskkooli sõprusklubid. Läi­ lausa võimatu. Praegu töötame oma perega mit­ nud suvel korraldati Artekis I üleliiduline RSK-de me huvitava programmi kallal. Ehitame omal aktiivi kokkutulek, milles osalesid ka meie tub­ jõul metoodikakabinetti, mis tehnilise külje poo­ limad. lest ei tohi alla jääda meie vabariigi parimatele Internatsionalistlik kasvatustöö algab armas­ kabinettidele. Püüame anda oma õppeklassi­ tuse ja austuse kasvatamisest oma kodu, kodu­ dele konkreetse kollektiivi tegevust kajastavat koha, kodumaa vastu. Seega muudame tunne­ sisekujundust. Tõsised plaanid on koostööks tatava õpilastele mõistetavaks ja lähedaseks. Volga Autotehase Tallinna Vabariikliku Kesku­ Meie vabariigi tingimustes tuleks alustada eesti sega, kes pakkus oma abi palee automoto- ja vene õppekeelega koolide sõprustööst. Roh­ klubi ruumide väljaehitamisel ja sisustamisel. kesti kogemusi selletaolisest koostööst on Tallin­ Meie suurim ühine ettevõtmine on praegu na 24. ja 33. keskkoolil, kus kahasse peetakse Karepal asuv palee laager, millest 5—6 aastaga Eesti NSV nädal, korraldatakse ühismatku ELKNÜ peab kujunema nüüdisaegselt väljaehitatud ajalooga seotud paikadesse. 49. ja 37. keskkool ning sisustatud õppelaager nii palee lastele see-eest aga teevad kõik suuremad RSK-de kui ka Tallinna ja ülevabariigiliiste seminaride üritused koos Tallinna 31. keskkooli sõprus- tarbeks. Maksumuseks on planeeritud ligemale klubiga. 12. ja 13. keskkooli õpilased töötavad miljon rubla. suvel koos EÖM-is. Koolides korraldatakse sage­ Loodame, et palee ammu oodatud ja palju li sõprusfestivale, kus õpilased esitavad vennas­ räägitud saalikorpus lähematel aastatel ker­ rahvaste laule, luuletusi ja tantse. Ent veel vähe kima hakkab. Oma kontserdi-, teatri- ja massi­ tuntakse teiste liiduvabariikide pioneeri- ja kom­ ürituste saalid annaksid meie sisulisele tööle somoliorganisatsiooni ajalugu, pinnapealsed on väga palju juurde ning muudaksid Tallinna Pio­ teadmised vennasrahva majandusest, teadus- ja neeride Palee laste hulgas veelgi populaarse­ kultuurisaavutustest. maks. Usun, et ühiste pingutuste viljana võime Ja veel ühest probleemist. Igal RSK-I on kuue aasta pärast, palee 50. juubelil, rääkida oma kirjasõprade sektsioon, kus õpitakse tundma tublist sammust paremuse poole. teiste liiduvabariikide ning sotsialismimaade pioneeride töid ja tegemisi, tutvustatakse oma kooli, ko-duvabariiki, kogu Nõukogudemaad. Ent Rahvaste sõpruse praktika on näidanud, et pahatihti lapsed ei tea, klubi pioneerimajas millest kirjutada, ei oska kirja korralikult vormis­ tada. Need kukuvad välja kohmakad, üldsõna- lised ja sagedasti vigaste lausetega. Juhtub se­ VALENTINA BASOVA, dagi, et mõnes RSK-s ei peeta kirjade üle arves­ Mererajooni pioneerimaja direktor tust, nii mõnigi jääb unarusse ja vastus saat­ mata. Palee RSK «Gloobus» poole on mitmete koo­ Mererajooni pioneerimaja rahvaste sõpruse lide sõprusklubi pöördunud palvega saamaks klubi on rajooni internatsionalistliku kasvatustöö vennasmaade koolisõprade aadresse. Sageli instruktiiv-metoodiline keskus. Eesmärk on abis­ peetakse internatsionalistliku kasvatustöö vaata tada ja suunata koolide rahvaste sõpruse klu­ et ainuväljendajaks kirjavahetust. Kahtlemata on bisid, anda nendele igakülgset metoodilist abi see vajalik, ent ei maksaks seda töölõiku üle­ internatsionalistliku kasvatustöö aktiviseerimiseks hinnata. ning olla oma pioneerimajas intertöö keskuseks. RSK ülesannete hulka peaks kuuluma näitlik Mererajooni pioneerimaja rahvaste sõpruse agitatsioon. Omal kohal on seinalehed «Täna klubi (RSK) töö toimub 4 sektsioonis: 4. ja 5. maailmas» või «Planeedi pulss», kus valgus­ klasside õpilastele «Minu kodumaa NSV Liit», tatakse tähtsündmusi meie maal ja raja taga. «Kirjasöprus», 6. ja 7. klasside õpilastele «Värvi­ Aga tihti võime taolisi seinalehti koolides näha liste kaelarättide maailmas» ning huvitavate kuu või paari vanuste materjalidega. See muidu­ kohtumiste sektsioon. Õpetatakse välja pionee- gi ei anna tunnistust RSK elujõust. riinstruktoreid «koduloolane» ja «kirjasaatja». Igal endast ning oma tööst lugupidaval RSK-I Sektsioonides õpilased tutvuvad nii NSV Liidu olgu oma kroonika, mis järeltulevatele põlvedele teiste vennasvabariikide kui ka välismaa prog­ jutustaks sõnas ja pildis sõprusklubi läbikäidud ressiivsete laste- ja noorsoo-organisatsioonide teest. tööga, rahvusvaheliste organisatsioonidega, na­ Käesolev aasta kujuneb RSK-del tegevusroh- gu CIMEA, CJDNF, Ülemaailmne Rahunõukogu keks. Peatselt tähistame Suures Isamaasõjas jne., saavad oskusi, kuidas töötada ajalehtede ja saavutatud võidu 40. aastapäeva, suvel peetakse ajakirjadega, korraldada poliitinformatsioone, Moskvas XII ülemaailmne noorsoo- ja üliõpilas- miitinguid, konverentse, allkirjade kogumist rahu festival. kaitseks. Valmistatakse ette ja viiakse läbi Meie vabariigi pioneerimalevad ja sõprus- ülerajoonilisi üritusi, näiteks miiting noore kan­ klubid on aktiivselt lülitunud rahvusvahelisse gelase päeva tähistamiseks, poliitiliste plaka­ pioneeriliikumisse deviisi all «Saluut, rahu!», tite konkurss jt. osalevad pioneeriaktsioonides «Nõukogudemaa Üle kahe aasta korraldatakse pioneerimajas pioneeridelt festivalile!» ja «Festival Moskvas, rajooni interaktiivi kokkutulek, kus tehakse festival kõikjal!», osaletakse suveniiride kon­ kokkuvõtteid tehtust ja koolide RSK-de ülevaatu­ kursis, mille parimad meened leiavad omanikud sest, antakse start uutele tegudele. I Merera­ festivalikülaliste hulgast. jooni noorte internatsionalistide kokkutulek peeti Mitmekesine ja tegevusrohke on festivalieelne detsembris 1982. a. Kokkutuleku lõpul võeti aeg pioneerimalevates ning RSK-s. vastu otsus, mille täitmine sai koolide rahvaste Mitmed koolid Tallinnas on Sõprusühingu Eesti sõpruse klubide üheks töösuunaks. Et kergen­ osakonna kollektiivsed liikmed: NSV Liit—Unga­ dada ja aktiviseerida nende tööd, töötas rajooni klubi välja konkreetsed ülesanded ja metoo­ ri RV 7. ja 44. keskkool, NSV Liit — Tšehhoslo­ dilised soovitused otsuse iga punkti kohta. Näi­ vakkia SV 2. ja 21. keskkool, NSV Liit — teks: «Valmistuda vääriliselt tähistama Suures Poola RV 32. keskkool, NSV Liit — Saksa DV Isamaasõjas saavutatud võidu 40. aastapäeva», 2., 31., 42., 44., 46., 53. keskkool, NSV Liit — Soome 16., 22. keskkool, NSV Liit — Prantsus­ selleks: 1. Pöörata erilist tähelepanu Suure Isamaasõja maa 1. keskkool. Loomulikult peegeldub see kogu pioneerimaleva, eriti aga RSK tegevuses veteranidele, teada saada, kes neist võttis osa vabastamislahingutest Lääne-Euroopas. festivaliks valmistumise eel. Tallinna koolide sõprusklubide tegevus pole 2. Korraldada pressikonverentse Suure Isamaa­ jäänud tunnustuseta. Mulluse rahunädala raporti sõja veteranidega, koguda ja lindistada nende saatsime Ülemaailmse Demokraatliku Noorsoo mälestusi. Föderatsiooni peakorterisse ja saime vastu tänu­ 3. Tähistada sotsialismimaade fašistlikust ikkest sõnad, millele oli alla kirjutanud ÜDNF-i pea­ vabastamist deviisi all «Saluut, rahu!». sekretär, kes oma läkituses soovis meie pea­ 4. Uurida vabastusliikumist Lääne-Euroopas ja linna koolinoortele edu festivaliks valmistumi­ rahvuslike vägede tegevust sõjarinnetel. sel, mis kannab deviisi «Imperialismivastase 11 Mererajooni noorte internatsionalistide solidaarsuse, rahu ja sõpruse eest!». Omalt kokkutulekul aprillis 1985. a. teeme kokkuvõt­ poolt soovis peasekretär meie õppureile edu teid I kokkutuleku otsuste täitmisest, tööst sõp­ õpinguis ja sõprustöös kogu maailma lastega. ruslinnadega, XII Moskvs toimuva ülemaailmse Iga pioneerimaleva, iga RSK ülesanne on noorsoo- ja üliõpilasfestivali ettevalmistamisest väärida seda usaldust iga päev, igas koolis. pioneerimalevates, osavõtust aktsioonist «Sa- luut, festival!», suveniiride valmistamise konkur­ mub individuaalne töö koolides RSK õpetaja sist, plakatite ja joonistuste võistlusest, festivali- ja õpilastega, antakse soovitusi RSK ruumi õie viktoriinist. sisustamiseks, metoodilise nurga rajamiseks, Möödunud aasta maikuus korraldas pioneeri- ürituste ettevalmistamiseks. Tihedad sidemed maja RSK sõprusfestivali, kuhu tuli külalisi ja on rajooni eesti ja vene. õppekeelega koolide kirjasõpru üle kogu Nõukogude Liidu. Nelja vahel (42. kk. ja 11. kk., 13. kk. ja 12. kk., päeva jooksul tutvustati meie kodulinna, oli 6. kk. ja 21. kk. 16. kk. ja 25. kk.). Pioneerimaja huvitavaid kohtumisi, konverents, kogemuste on aidanud neil korraldada mitmeid ühisüritusi, vahetamine, solidaarsusloterii, mille raha kanti näiteks 5. klasside pidulik koondus «15 võrdset» Rahufondi ja XII ülemaailmse noorsoo- ja üli- 42. kk. ja 11. kk. vahel, 16. kk. ja 25. kk. vane­ õpilasfestivali fondi. Festivalil sõlmiti sõprus­ mate klasside õpilastele «õhtu S. Jessenini leping metoodiliste materjalide ja stsenaariu­ luulega». mide vahetamiseks ning viktoriini korraldami­ Klassi- ja koolivälise töö organisaatoril peaks seks kirja teel. olema kogu kooli internatsionalistliku kasvatuse RSK liikmete silmaringi laiendamiseks ning tööplaan konkreetsete ülesannetega rahvaste isiklike kontaktide saamiseks on pioneerimaja sõpruse klubile, klassijuhatajatele, komsomoli- korraldanud mitmeid õppeekskursioone ja kü­ komiteele, malevanõukogule. Kogemuste saami­ laskäike. Oleme käinud Pärnu, Tartu ja Rapla seks toimus sel alal Tallinna ühe parima kooli, pioneerimajades, kaugemad sõidud on olnud Maardu keskkooli baasil klassi- ja koolivälise Leningradi, Bresti, Moskvasse. Sagedased küla­ töö organisaatoritele ja koolide RSK juhenda­ lised on meie klubi liikmed Sõprusühingus. jatele seminar teemal «Internatsionalistlik kas­ Mererajooni pioneerimaja RSK on ka oma vatustöö õpilasorganisatsioonides». Seminaril maja ringide õpilaste kasvatustöö keskus. Suve­ tegi ettekande Maardu keskkooli klassi- ja kooli­ niiri-, käsitöö-, kunsti- ja tantsuringi õpilased välise töö organisaator Ljudmila Strepetova. on RSK üritustes aktiivsed kaasalööjad. Tradit­ Ta rääkis, et internatsionalistlik kasvatustöö on siooniliselt korraldame ringidevahelisi viktoriine, nende koolis parteibüroo, juhtkonna, komsomo- eestvedajalks RSK õpilased. likomitee ja malevanõukogu tähelepanu kesk­ NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevale punktis. Kõik üritused saavad teoks koostöös pühendati viktoriin «Kas tunned oma kodu­ vastavalt kooli interkasvatuse plaanile, mis maad?». 1984. a. 22. septembril toimus vikto­ kinnitatakse komsomoli koosolekul. Üldiselt on riin «40 aastat Tallinna vabastamisest fašistli- kooli komsomoli кlassialgorganisatsioonid pio­ kust ikkest». Igal ringil oli vastavalt oma ringi neerirühmade kollektiivsed rühmajuhid, aita­ spetsiifikale ette valmistada 3—5-minutine esine­ vad korraldada põli iti nformatsioone, pioneeri- mine sõjal i s-patriooti I i se I teemal (tants, laul, koondusi jne. Maardu keskkooli RSK juhendaja- joonistus, luuletus, fotostend). õpetaja Dina Maljukova jagas oma töökogemusi. Populaarsed on RSK korraldatud huvitavate Seminari lõpul korraldasid RSK õpilased miitingu, kohtumiste õhtud, kus on olnud mitmeid küla­ mis oli pühendatud ÜRO desarmeerimisnäda- lisi: Toomas Sildam rääkis reisist sõprus rongiga lale. Klassi- ja koolivälise töö organisaatorid Saksa DV-sse, Mati Jänes komsomoli ees seis­ ja RSK õpetajad nägid miitingute organiseeri­ vatest probleemidest. Külas käisid TPI Interklubi mise metoodikat, milliseid erinevaid vorme võib liikmed, Kalatööstusliku Merekooli kursandid, kasutada. kelle kodumaa on Aafrika ja Vietnam, Sõprus­ Juba aastaid on ülelinnalisel rahvaste sõpruse ühingu esindajad, Konservatooriumi üliõpila­ klubide ülevaatusel tunnistatud parimaiks Maar­ sed jpt. Plaanis on kohtuda eelmistest noor­ du, 6. ja 12. keskkooli RSK-d. Kuid kahjuks soo- ja üliõpilasfestivalidest osavõtnutega. on koole, kus internatsionalistlik kasvatustöö Suurt tähelepanu osutab pioneerimaja RSK on jäänud teisejärguliseks. Ei ole loodud oma koolide rahvaste sõpruse klubide tööle, aitab RSK klubi ega ringi, mis aitaks aktiviseerida korraldada erialaseid õppusi, abistab pioneeri- intertööd (16. kk., 25. kk., 56. kk.). Paljudes malevaid marsruudil «Ustavus, sõprus, vendlus», koolides on kogu RSK töö juhendamine määra­ aitab koole stsenaariumidega suuremate ürituste tud ühele õpetajale-klassijuhatajale, kellele see läbiviimisel. Koolidele on jaotatud metoodilist töö sageli on üle jõu käiv. materjali rahutunni korraldamiseks, välismaa lasteorganisatsioonidest, antud rahvusvaheline Et internatsionalistlik kasvatustöö oleks süga­ noorsookalender, poliitiliste terminite seletusi, vam ja sisukam, tuleks tõsta koolide rahvaste soovitusi erialasektsioonide tööks jne. Pioneeri­ sõpruse klubide osatähtsust. Oleks vaja, et maja RSK õpetajaist juhendajad külastavad kord RSK juhendaja-õpetaja, tingimusel, et ta ei ole õppeveerandis rajooni kõiki koole saamaks klassijuhataja, tegeleks ainult klubi nõukoguga ülevaadet, kuidas on metoodilisi soovitusi kooli­ ja aitaks metoodiliselt õigesti organiseerida suu­ elus praktikasse rakendatud. Eesrindlike koge­ remaid üritusi, miitinguid, kohtumisi jne. Iga muste väljaselgitamiseks analüüsitakse kõikide sektsiooni töö eest peaks vastutama üks aine­ koolide rahvaste sõpruse klubide tööd õppe­ õpetaja. aasta lõpus. Kord kuus peetakse pioneerimajas Hea oleks, kui iga kooli juhtkond leiaks või­ RSK nõukogude esimeestele seminar, kolma­ maluse oma rahvaste sõpruse klubi õpetajaist päeviti antakse metooodilist nõu õpetaja­ juhendajaid autasustada, sest tehtav töö on tele ja vanempioneerij ühti dele. Peale selle toi­ vajalik ja tänuväärt. Stitts ** ' ЖР mmmi

W ' 4 ? '"~'r ■iil/ я ■ jLpy*?' I j. Дву f ЛI тШ immJm шЦ у f tfJF* ‘Xfffl i"!ШИВ Щ mf rjf «У i 1

ELKNÜ preemia laureaat, rahvakoori nime kandev Tartu Poistekoor vastuvõtul Raekojas. Juhatab ENSV teeneline kunstitegelane UNO UIGA. REIN TREIERI foto

□ abistada ja suunata noori elukutse valikul; Vaid ühistöö □ iga õppetunni ja ürituse eesmärk on õpe­ tada õpilasi lugu pidama lihtsast tööst, tagab edu austama vanemaid inimesi ja nende tööd, ku­ jundada õpilasi selles suunas, et nad ei peaks MARET ULP, tööd ebameeldivaks koormuseks, vaid hindak­ Tartu pioneerimaja direktor sid seda kui eneseteostuse võimalust, kus tuleb raskusi ületada ning täita ka neid üles­ andeid, mis alati ei ole meeldivad; Käesoleval õppeaastal töötab Tartu Linna Pio­ □ kindlustada, et iga tund ja üritus tagaks õpi­ neeride Majas 25 ringi 1311 õpilasega, neist laste ideelis-poliitilist, esteetilist, kõlbelist ja poisse — 720, tüdrukuid — 591. tööalast kasvatamist. Mida pioneerimaja ruumikitsikusele vaatama­ Pioneerimaja pedagoogid on kasutanud nende ta Tartu õpilastele pakkuda suudab? eesmärkide realiseerimiseks järgmisi vorme: Tehniika-soordiringid: lennumodellism, raketi- õppetund, vestlused, üritused, näitlik agitat­ modellism, automodellism, laevamodellism, vee- sioon, side lastevanemate ja üldusega. moto-, kartauto-, foto-, raadioring, purjetajad, Kui kõik need komponendid oskuslikult orienteerumine. Kunstiringid; võistlustants, pois­ ühendada, iga tund ja õpilastega ettevõtmine tekoor, rahvatants, liikumisrühm, kunitkeraamika, põhjalikult ette valmistada ning vajalikul tase­ suveniiride ring. Aktiiviringid: Rahvaste Sõpruse mel läbi viia (arvestades õpilaste vanuselisi ise­ Klubi, mängusõbrad, ekskursioonijuhid, oktoob­ ärasusi), leida igapäevases töös alati võima­ rilaste juhid, esperanto, saksa keel, eesti ja lusi õpilaste kiitmiseks, tunnustamiseks, nõuda vene õppekeelega aktiiviringid. iga alustatud töö lõpuleviimist — s i i s on posi­ Pioneerimaja põhiülesanne on aktiivsete, tiivsed tulemused koolivälises töös üsna kii­ positiivse eluhoiakuga kultuursete inimeste resti märgatavad. kasvatamine, kes oleksid võimelised ja vääri­ Aastatepikkune töö pioneerimajas on näidav lised meie rahvamajandust ja vaimuellu edlasi nud, et edu õpetamisel ja kasvatamisel, sõltub viima. eelkõige õpetaja isiksusest ja tema töössesuh­ Pioneerimaja õppe-kasvatustöö plaan seab tumisest. Meie majas on töötanud ja töötab õpetajate ette ülesanded: 10 endist ringikasvandikku — loeme seda oma D igapäevase ringitöö kaudu kasvatada õpi­ kutsevalikutöö heaks näitajaks. Näiteks lennu- lastes armastust ja huvi töö, teadmiste, teaduse, raketimudeliõpetaja Jüri Raid, meistersportlane tehnika, kunsti ja spordi vastu; mudellennus, pioneerimajas õpetanud 28 aastat, □ kujundada harjumusi iseseisvaks tööks; on endine ringiliige. 35 Tublisid raketiehitajaid juhendab õpetaja meistersportlane JÜRI RAID, kes on 28 aastat töötanud

Automudeliringi õpetajaks on olnud üle 10 tublid pioneeri- ja komsomolitöö aktivistid aasta meistersportlane Ülo Liimask, kes ise (õpetajad Ljudmila Margulis, Helle Aarsalu); osales pioneerimaja ringides kõik 11 kooli- D meie ringide õpilastel on kujunenud püsiv aastat. huvi oma eriala vastu, nad jätkavad õpinguid Õppe-kasvatustöö edukusele on kaasa aida­ erialal, mis oli huviala pioneerimajas. nud ka see, et meie õpetajad on suure peda­ Õpinguid jätkatakse kunstikoolis, kunstiinsti­ googilise ja pioneerimajas töötamise staažiga. tuudis, merekoolis, Moskva Avioinstituudis, 28 õpetajast on üle 25 aasta pioneerimajas pedagoogilistes ja kutsekoolides. töötanud 3 õpetajat, 15—20 aastat 9 õpeta­ Trotsides kõiki raskusi ja vaatamata palju­ jat ja üle 10 aasta 7 õpetajat. dele luhtunud lubadustele avaramate töötingi­ Ringitöö tulemustele aitab kindlasti kaasa muste võimaldamiseks on meie kollektiiv säili­ seegi, et tööd juhendavad oma ala spetsia­ tanud optimistliku meele ning tunneb heameelt listid, meistersportlased (lennu-raketimodel- sellest, et lism, vee-moto, kartauto, orienteerumine, võist­ D rahvakoori nimetusega Tartu Poistekoor, lustants, rahvatants, kunstiring, suveniiride ülelinnaline poistekollektiiv, on järjekindla töö­ ring). ga saavutanud kõrge kunstilise taseme ja suure Õpetajate isikliku eeskuju, tõsise töössesuhtu­ töö eest õpilaste internatsionalistlikul kasvata­ mise ja järjekindlate nõudmiste saavutuseks pea­ misel saanud 1984. a. ELKNÜ preemia; me, et D meie majast on koduvabariigi esimene rah­ D pioneerimaja ringide õpilased esinevad vusvahelise klassi tantsupaar koolinoorte hul­ edukalt ülevabariigilistel ja üleliidulistel võist­ gas ja meie võistlustantsijad on edukalt esi­ lustel (õpetajad Hele ja Jaan Siilak, Jüri nenud vabariiklikel võistlustel ning sõprus- Raid, Tiit Tali, Ülo Liimask, Toivo Uibokand, kohtumistel teistes liiduvabariikides; Mart Taniel, Valdeko Säre, Eija Avarlaid, Vaike □ koolinoorte üleliidulisel spartakiaadil Tašken- Raude, Meeme Liivak, Eda Rätsepp); dis saavutas meie kardiringi õpilane Madis ü pioneerimaja õpilaste tööd on leidnud tun­ Pettäi (pioneerimaja kauaaegne ringiliige) 10. nustust õpilastööde näitustel (õpetajad Reet keskkooli abiturient, «Aio» klubi president, Nuust, Virve Valtmann, Milvi Puis, Tõnu Soo- ENSV koolinoorte meister kergejõustikus, klassi r> z> Palu); komsomolisekretär) individuaalselt ja võistkond­ 30 □ pioneerimaja aktiiviringist on välja kasvanud likult hinnatava 3. koha; MADIS PETTÄI (vasakul) tegi esimesed sõidud Tartu pioneerimaja kardiringis 6 aastat tagasi vend Toomatse [praegu EPA üliõpilane) innustusel ja isa toetusel. REIN TREI ERI fotod

D koolinoorte vabariiklikel meistrivõistlustel □ tänu sellele, et koolireformi paremaks ellu­ kuulus enamik medaleid meie orienteeruja­ viimiseks on kooliväline töö arutlusel olnud tele, kelle hulgas on 3 meistrikandidaat ja Tartu Linna RSN Täitevkomitee istungjärgul, 5 I järgu sportlast; ELKNÜ Tartu Linnakomitee pleenumil ja ajalehe □ tehnilisel spordialal raketimodellismis on «Edasi» veergudel, suhtub enamik kodulinna meil 4 meistrikandidaat ja 2 I järgu poissi, asutusi ja ettevõtteid mõistvalt ning abivalmilt kes edukalt esinevad ülevabariigilistel ja üle­ meie palvetesse, lisades juurde rõõmsaks tegeva liidulistel jõukatsumistel; lause «Lapsed peavad ikka saama». D kunsti-, käsitöö- ja suveniiride ringis valmib Meie, pedagoogid, ei tohi hetkekski unus­ laste kätetööna hulk nägusaid esemeid, mida tada, et lapsed vajavad tuge, tunnustust ja on saadetud näitustele ja konkurssidele Unga­ sõbralikku toetust, taihavad eakaaslastega või­ risse, Tšehhoslovakkiasse, Soome, Portugali, ent meid võrrelda, vajavad riski ja hasarti — ning samuti meie suure kodumaa vennasvabariiki- seda kõike pakuvad suuremal või vähemal mää­ desse; ral koolivälised asutused. Kooliväline töö köi­ □ ikka rohkem ja rohkem on neid lapsevane­ dab ka neid, keda taveJine koolidistsipliin ohjes maid, kes aktiivselt toetavad oma ja teiste laste ei suuda hoida. Tegutsemine huviringis pakub huvitegevust. Poistekoor, võistlustantsijad ja pur­ lapsele võimaluse terve kooliaasta jooksul õpe­ jetajad on tööle rakendanud oma lastevanema­ tajate toetusel ja innustusel ning isiklikul ees­ te komiteed. Kõik ringid saadavad lastevane­ kujul ennast proovile panna, käia koormaval matele kutseid ekskursioonidest ja suurema­ treeningul, tunnetada kollektiivi toetust ja pin­ test ringiiüritustest osavõtuks, õpilaste töömeele­ gutada ühise eesmärgi nimel. olule mõjub väga positiivselt, kui emad-isad Kui koolireformi elluviimisel kujuneb terves osalevad ringisisestes ühisettevõtmistes, töö- ja Tartus ühisrinne, meeldiv üksteisemõistmine puhkelaagrites, ühistes väljasõitudes; mõttega «Kõik laste heaks, s. t. tulevase tart- D aastate jooksul on kujunenud meeldivad töö- lase-tööinimese kasvatamiseks», mis lubab meil sidemed kõigi kodulinna koolide juhtkondade töötada mitte võimaluste piires, vaid vastavalt ja vanempioneerijuhtidega. Kooliväliste ringide vajadustele, lähludes partei ja valitsuse asutamisest oma kooli baasil ja ühisürituste läbi­ otsustest meie noorsoo kommunistlikul kasvata­ viimisest on eriti huvitatud 5., 10.,. 14., 1. kesk­ misel, siis ei jää linna koolivälistes lasteasu­ kool; tustes ka tööedu tulemata. 37 ne rajooniajalehe toimetaja asetäitja Ethel Aes- õppetund pioneeri- ma. Sõja-aastad pikendasid äraolekut kodust kuulsuse muuseumis 3,5 aastani. Ethel Aesma poolt muuseumile üleantud materjalidega tutvumine (fotod, kirjad kodustele, brošüürid) loob ettekujutuse peatselt MALLE SALK, 60-aastaseks saavast «Artekist». «Artekist», kus Paide pioneerimaja direktor ühe sõna sees väljendub imeilus pioneerimaa, ainult tublide pioneeride foorum, suure nõuko­ gude rahva ühtsuse ja internatsionalismitunne. Üldharidus- ja kutsekooli reformi põhisuun­ Kui külastaja silmis peegeldub huvi ja on tek­ dades on rõhutatud muuseumide tegevuse kinud küsimusedki, siis on ekskursioonijuht aktiviseerimise vajalikkust. Püüan allpool tuuA oma ülesande täitnud. Materjalide kogumine lugejani mõningaid kasvatustöö momente pio­ ja talletamine, lähitulevikus organiseeritav oma neerimaja pioneerikuulsuse toa kaudu. rajooni arteklaste kokkutulek peaks andma «Rajooni pioneerinõukogu büroo otsusega võimaluse seda ajajärku veel põhjalikumalt avati 21. mail 1982. aastal pioneerimajas pio­ tutvustada. neerikuulsuse tuba.» Nii alustab järjekordset Venekeelne tekst vaheldub eestikeelsega. pioneerikoondust pioneerikuulsuse toas giid, Kuulajad muutuvad tähelepanelikumaks, kuid Paide 3. keskkooli õpilane Eve Kendla. See­ hästi jälgides on need jutustused arusaada­ kord on muuseumi külalisteks vene õppekeelega vad. Koolis õpitakse eesti keelt 2 tundi nädalas, Paide 2. keskkooli 5-a klassi õpilased. ka vaba aeg möödub paljudel koos eesti las­ Muuseumi juures tegutseb pioneeristaabi tega ja siin, muuseumis tutvustatavast lõigust üks_ sektoritest — muuseumi nõukogu oma arusaamine on keelepraktikakski. Tutvustatav giididega. Nõukogu esimeheks on 2. keskkooli teema räägib meie rajooni pioneerimalevate 8. klassi õpilane Ireen Vassiljeva. Kahe ja poole nimikangelastest. Jana Nurmik vestleb pioneeri­ tegevusaasta vältel on meil käinud palju küla­ dega: «Kas teate, et meie rajoonist pärinev lisi oma rajooni koolidest, pioneerimalevatest, kodusõjakangelane Johannes Raudmets juhtis teistestki rajoonidest. Palju kordi on toa mater­ 1920. aastal Krimmis Inseni diviisi ja vabastas jale tutvustatud seminaridel ja teiste liiduvaba­ Perekopi.maakitsuse? Kelle malev kannab tema riikide esindajatele (Läti, Leedu, Ukraina, Armee­ nime? Kas kõik funnevad-teavad kommunist­ nia, Kasahhi jt.). Elevust on tekitanud Saksa likke noori — kangelasi Zoja Kosmodemjans- Demokraatliku Vabariigi pioneeride külaskäigud. kajat ja Aleksandr Matrossovit?» Iga pioneeri- Sõprussidemed SDV Lübzi ja Güstrow' pio- malev tunneb oma kangelast, korraldatakse neerimajadega on pikemaajalised: tervitused, koondusi, miitinguid. Nüüd vesteldakse meie kirjavahetus, suveniiride vahetamine. Kohtumi­ rajooni nimelistest pioneerimalevatest. sed eakaaslastega süvendavad veelgi internat- Raskem on olnud vestluste sisse põimida sionalismitunnet. Giidid on püüdlikult tutvusta­ külastajate endi etteasteid. Sõna on rühma- nud muuseumi materjalide kaudu nõukogude nõukogu esimehel. Ta räägib oma maleva nimi­ pioneeride tegevust, pioneeriorganisatsiooni kangelasest Zojast, sellest, kuidas Zoja sünni­ ajalugu, oma rajooni, pioneerimaja. päeva tähistatakse, räägib auvalvest portree Pioneeri laulu «Väike trummilööja» helide saa­ juures, lillekompositsioonide konkursist, tradit­ tel istuvad lapsed vaikselt, pilgud suunatud sioonilistest kohtumistes! Sargvere 8-ki. kooli Zo­ esimesele stendile. ja Kosmodemjanskaja nimelise pioneerimaleva- Aastaarv 1922. Esimeste pioneerirühmade loo­ ga, kirjavahetusest teiste sama nime kand­ mine, esimesed ajalehe «Pionerskaja Pravda» vate pioneerimalevatega. Koolidest laekunud numbrid, esimesed koondused . . . Nendest materjalide põhjal on muuseumi giidid val­ jutustab Sveta Panova. Tema ülesanne on tut­ mistanud iga kangelase kohta kogumiku vustada pioneeriorganisatsiooni algaastaio. Kes­ Giid Heli Aun tutvustab vitriini «Võit 40», kendumiseks ja tähelepanu koondamiseks on tunni lõpuks välja kuulutatud viktoriin nähtu- sõjaveteranide ankeete, kangelaslinnu ja aumär­ kuuldu kohta. ke. Pikemalt tutvutakse sõjaveteranide ankeeti­ Aastad lähevad. Valusa lõhe pioneeritöösse, dega. Rajooni sõjaveteranide nõukogu eesot­ nõukogude inimeste ellu toovad Suure Isa­ sas esimehe Eduard Aesmaga tutvus kogutud maasõja aastad. materjalidega. Valminud ankeedid on lähte­ Üksik õis vaasis. Stendil vaprate pioneeride alus, nüüd tuleb ka mälestuste kogumine päeva­ fotod. Neli nendest saanud Nõukogude Liidu korrale võtta. Järgneb jutustus endise Järva­ kangelaseks. Üksik õis vaasis, nii nagu igake­ maa esimestest komsomolisekretäridest Arved vadine üksik tulp pioneerist kangelase Juta Vildist ja Aleksander Pajustest, siis tulevad Bondarovskaja haual lisakus, Ireen Vassiljeva küsimused pioneeriajaloost, kõdurajoonist, pio- oma jutustusega kangelastest püüab kuulajaile neerimalevast, nähtust-kuuldust. See on vikto­ neid karme päevi lähemale tuua, tutvustada riin. Kokkuvõtte teevad kohe ka tunni läbi­ sõja-aastate pioneere. Nende aastate karmust viijad ja parimad saavad autasud. rõhutab veel jutustus arteklastest. Kui meie Igakuuliste aktiivõppuste kõrval on muuseumi pioneerikuulsuse tuba avati, oli esimene küla­ nõukogul plaanis käesoleva õppeaasta kevadel line ja autogrammi andja meie rajooni endine korraldada 3. klasside õpilastele, peatsetele pioneer, esimesi eestlasest arteklasi, praegu­ pioneeridele, pioneerikuulsuse tunde. Seejärel tutvustavad giidid värvikat ja väga mitmekesist väljapanekut. Need on kirjad, Haapsalu rajooni suveniirid ja kingitused sõpradelt. Muuseumi pioneeriajaloo giidid ja RSK liikmed räägivad kirjasõpradest. Neid on 37 pioneerimajas ja koolis üle NSV lehekülgedelt Liidu. Kirjasõprade ringi hoolikalt kataloogi­ tud kirjakastis on sõprade kirjad, kaardid, õnnesoovid. Tihe kirjavahetus, mitmed korres­ pondentsvõistlused (joonistusvõistlus «Мы за VIIVE ETVERK, мир», suveniiride konkurss, plakatite konkurss Haapsalu pioneerimaja metoodik «Дети против войны») on lähendanud eri rahvustest õpilasi. Kõige enam leitakse sõpru festivalidel ja foorumitel. Kõik hea algab sõp­ Kui alustasime ettevalmistusi V. I. Lenini nime­ rusest. Värsked muljed on möödunudkevadi- lise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 60. sest rahvaste sõpruse klubide foorumist, kui aastapäeva tähistamiseks, leidis grupp rajooni kohale olid jõudnud NSVL 17 eri paiga klu­ pioneeritöötajaid, et viimane aeg on hakata bide liikmed, neist kaugeimad Armeenia ja koondama rajooni pioneeriorganisatsiooni ajaloo Kasahhi NSV-st. Meenutamaks sõprusüritusi on kohta käivat materjali. Tookord ei mõelnud fotod rahvarõivasterikkast linnapildist, ekskur­ me niivõrd esemete kogumisele, kuivõrd just sioonidest ja kontsertidest ettevõtetes, vastuvõ­ sisulisele küljele, s. o. malevates ja rajoonis tust komsomoli- ja parteitöötajate poolt, miitin­ tehtule läbi aegade. gust, poliitlaulude konkursist, solidaarsuslote- Rajooni pioneeriorganisatsiooni nõukogu bü­ riist. Väljapanekute seas on linik traditsiooni­ roo võttis vastu otsuse pioneerimalevate lise soola-leivaga Harkovist, rahvarõivastes nukk kroonikate ülevaatuse kohta ja andis maleva­ Lätist, «Matrjonad» ja kangelaslinna Leningradi tele ülesande selgitada välja koolis töötanud vaated, keraamilised kausid Leedust, sepised vanempioneerijuhid ja malevanõukogu esime­ Ukraina kasakatest jne. Festivalimaterjalidest hed. Ülevaatus näitas, et mitmeski malevas ei aukohal on läkitus eakaaslastele, alla kirju­ ole kroonikat koostatud vastavalt esitatud nõue­ tanud osavõtnud RSK klubide presidendid: tele või pole seda tegema hakatudki. Aasta «Мир всему, пусть победит язык дружбы! hiljem selgus sama koolikroonikate kohta. Счастливое детство всем детям земли!». Vanempioneerijuhtide osalise arvelevõtuga tuli Üldharidus- ja kutsekooli reformi põhisuun­ toime 8 malevat. Rajooni pioneeriorganisat­ siooni ajaloo uurimise seisukohalt nimetatud alli­ dades on rõhutatud õpilaste kasvatamise tõhus­ katest saadud informatsioon ei rahuldanud tamist nõukogude patriotismi, sotsialistliku mõtte algatajaid kuigivõrd. Tuli leida teisi teid, internatsionalismi ja NSV Liidu rahvaste ven­ et tagada uurimistöö süsteemsus ja täpsus. naliku sõpruse vaimus. Konkreetsete ja emot­ Kaks aastat tagasi moodustati Haapsalu pio­ sionaalsete ürituste korraldamisega suudame neerimaja juurde kodu-uurijate ring allakir­ põhisuundades kavandatu ellu viia. Eri rahvu­ jutanu juhendamisel. Kaugemaks eesmärgiks sest laste koosveedetud aeg tekitab lugupida­ seadsime rajooni pioneeriorganisatsiooni aja­ vat suhtumist üksteisesse ja suurendab vastas­ loo muuseumi sisustamise. Miks just kauge­ tikust kaasabi sõprusürituste korraldamisel. maks? Tutvunud pioneerimajas säilinud mater­ Peatselt läheb teele karbike Eesti mullaga jalidega, selgus, et ainuüksi fotode dateerimine Ukrainasse, lilleseemned Kasahstani lillepeen- ja nendel kujutatud isikute ning sündmuste rale «Sõpruslilled rahu heaks», suveniirid XII kindlakstegemine on tohutu töö, muust rääki­ ülemaailmse noorsoo- ja üliõpilasfestivali küla­ mata. Aga kui juba muuseum, siis peavad ole­ listele, seame kokku delegatsioone osa võtma ma ka fondid. sõprusfestivalidest, valmistume kevadiseks rah­ Meil olid olemas kaheksas koolis töötanud vaste sõpruse klubide foorumiks. vanempioneerijuhtide nimed, aga ühe pioneeri- Kuidas materjalikogumikku muuseumis hoida, maleva töö edukus sõltub väga palju just ju­ kuidas tutvustada külalistele, seda on juhen­ hist. Leidsime, et tulevase muuseumi kaalukaim danud Paide Koduloomuuseum. Muuseumi eksponaat peaks olema nende inimeste nimekiri, ruumikus ja pidulikkus lubab organiseerida kes läbi aegade on töötanud praeguse Haap­ mitmeid ühiskondlik-poliitilisi üritusi. On vastu salu rajooni koolides. Väga vajalikuna tundus võetud uusi pioneere, antud soovitusi ÜLKNÜ- taolise töö koostamine veel sellepärast, et -sse astumiseks, korraldatud pioneeriinstruk- praeguse 17 pioneerimaleva asemel oli neid ra­ tori eksameid, kohtumisõhtuid, pidulikke pio- joonis kunagi 51. Koolivõrgu mitmekordsete neeristaabi ja pioneerinõukogu büroo istungeid, reorganiseerimiste tulemusena olid kadunud pressikonverentse, seminare, pioneerikuulsuse koolide vanempioneerijuhid praktiliselt unus­ tunde. tatud. Ajaloo seisukohalt ei saa me sellega lep­ 1984. aasta sügisel sisustati sõjaveteranide pida. Meie uurimistöö tegi lihtsaks asjaolu, et juhendamisel lahingukuulsuse tuba. Eestvedajaks kokkuleppel rajooni arhiiviga hoitakse haridus­ nõukogu esimees Eduard Aesma. Pioneerikuul- osakonna juhatajate käskkirju ja õpetajate isik­ sus ja lahingukuulsus on üsna lähedased mõisted. likke toimikuid rajooni haridusosakonna arhii­ Need kaks Paides olevat ühiskondlikku muuseu­ vis, kust me neid kergema vaevaga kasutada mi teenivad üht eesmärki. saime. Ringi liikmed (4. ja 5. klassi õpilased) uuri­ sid läbi kõik olemasolevad kaadrialased käsk­ kirjad alates 1944. aasta oktoobrist kuni 1982. aasta maini. Leitud vanempioneerijuhtide säilitada nende ürituste algmaterjale ja see, nimed kanti tabelitesse olemasolevate andmete mis olemas, on äärmiselt lünklik, kohati lausa järgi: perekonna-, ees- ja isanimi, kool, tööle pealiskaudne. Ka malevate ja koolide kroo­ võtmise ja töölt vabastamise aeg. Juhul kui käsk­ nikates on sageli mööda mindud pioneeride kirjadest selgus veel midagi huvitavat või seda kokkutulekutest, seal saavutatust ning osavõtja­ isikut puudutavat, kanti see märkuste jaotisse. test. Üks põhjusi võib olla seegi, et kokkutule­ Tuleb ausalt tunnistada, et nii noortele õpi­ kud toimuvad suvel, mille kohta sügisel unus­ lastele säärane töö esialgu eriti lõbus ei ole. tati teha kroonikasse märge. Ka pioneerima- Vaheldust pakkus töö vimplite, embleemide, levate päevikud jooksva aasta kohta ei kajasta märkide sorteerimisel, nende eksponeerimiseks väga sageli suvist tööd. Igast kokkutulekust ei ettevalmistamisel, ekskursioonidel käimine. ole kirjutatud ka rajooni ajalehes. Mida rohkem nimesid kogunes, seda hasartse­ Paralleelselt pioneerimaja kodu-uurijate ringi malt töö kulges. Kui lõpuks nimekirjade kokku­ liikmete uurimistööga selgitavad pioneerimale- panemiseni ja kooliti väljakirjutamiseni jõud­ vad sellel õppeaastal välja oma kooli kunagisi sime, olid rahul lapsed ja juhendaja. Nimekir­ arteklasi ning koostavad nende kohta lühi­ jad näitasid väga suuri erinevusi. Mõnes koolis kesi iseloomustusi. Selle ülesande andis male­ oli see üsna pikk, teises ainult paar nime. Sellest vatele rajooni pioneeristaap. lähtuvalt tegime kindlaks rajooni arhiivist saa­ dud materjalide alusel tegeliku koolivõrgu Samal ajal uurimistööga käib ka olemasoleva aastate kaupa. Et osa koole praeguse rajooni materjali (ülerajoonilised üritused, rajooni plee­ territooriumil kuulus vahepeal Lihula, Märjamaa numite materjalid, tööplaanid, fotod jne.) ja Harju rajooni, mille kohta meil andmed puudu­ süstematiseerimine, arvelevõtt ning eksponeeri­ sid, siis jäi veel lünki, mida kunagi loodame miseks ettevalmistamine. täita. Rajooni pioneeriorganisatsiooni ajaloo uurimi­ ne (nagu iga teinegi ajaloo uurimise valdkond) Et iga nime taga seisvast inimesest midagi nõuab tõsiseid jõupingutusi, kohati koguni en­ enamat teada, võtsime järgmise etapina uurimise nastsalgavast mitte ainult tööd tegevatelt õpilas­ alla pedagoogide kaadri isiklikud toimikud. telt, vaid ka tööd juhendavatelt täiskasvanu­ Neist kirjutasime välja ankeetandmed, elulood, iseloomustused. telt. Ainuüksi mitmesugustest allikatest kogutud Töö käigus selgitasime välja 337 vanempio- informatsiooni trükkimine vajaks eraldi masina­ neerijuhi nimed. Üllatavalt vähe leidsime neid kirjutaja ametikohta. Praegu tuleb kogu töö teha vanempioneerijuhte, kelle staaž on kolm ja juhendajal lihtsalt kohusetundest. enam aastat — 71 inimest. Huvitav avastus oli Töö läbi oleme selgusele jõudnud, et vähe­ meile seegi, et just praegused rajooni pioneeri- malt esialgu ei ürita me kokku seada tervet töötajad Helve Viilmaa, Tiia Tamm, Sirja Lints, rajooni pioneeriorganisatsiooni kroonikat, vaid Viive Palmits, Rita Tammela ja allakirjutanu kuu­ koostame uurimistööd kindla temaatika järgi. luvad staažikamate hulka. 337 vanempioneeri- Praeguste plaanide kohaselt tuleks meie rajooni juhi hulgas on olnud ainult 42 noormeest, seal­ tingimustes koostada uurimistööd järgmise te­ juures sõjajärgsetel aastatel oli noormeeste maatikaga: «Traditsioonilised üritused rajoonis», osakaal tunduvalt suurem. Viimati töötas noor­ millesse peaks koonduma rahvaste sõpruse mees rajoonis vanempioneerijuhina 1972/73. peod, pioneeriinstruktorite võistlused, nimeliste õppeaastal. Osaliselt suutsime selgeks teha sel­ malevate ja rühmade kokkutulekud, ülerajooni­ legi, kus ja kellena töötavad meie kunagised lised pioneerikoondused ja -paraadid, «Oktoob­ vanempioneerijuhid praegu. Paljudest on saanud rilaste peod», «Rajooni pioneeriorganisatsiooni õpetajad, koolijuhid, lasteaednikud, komsomoli- nõukogu esimehed», «Arteklased», «Pioneeri- ja parteitöötajad, nende hulgas on kaubandus- suvi», «Malevad eesrindlased», «Rajooni pio­ ja põllumajandustöötajaid, vähemalt üks rahva- neeriorganisatsiooni statistika läbi aegade» jne. kohtunik, ajakirjanikke jt. Omaette uurimisvaldkond on veel pioneeri­ Edaspidi loodame täiendavat materjali vanem­ rühmade tegevus aastail 1940—1941, tolla­ pioneerijuhtide kohta saada kohtumistelt endiste sed pioneerid ja vanempioneerijuhid. pioneeritöötajatega ning koolide pioneerimale- Iga pioneerimaleva ajalugu peab jääma mui­ vate ajaloo uurijatelt. dugi malevasse, rajooni muuseumis säilitama Esimesed meile suhteliselt kergesti kätte­ materjali malevate kohta ajalehtede väljalõi­ saadavad allikad on läbi uuritud. Töö jätkub getena 1978. aastast, varasema perioodi kohta järgmistega. Käesoleval õppeaastal uurib iga kas väljakirjutustena kroonikatest või ajakir­ ringi liige üht rajooni ajalehe «Töörahva Lipp» jandusest. aastakäiku ja koostab uurimistöö teemal «Rajooni Kui kõik läheb nii, nagu plaanitud, siis ava­ pioneeriorganisatsiooni tegevuse kajastamine me rajooni pioneeriorganisatsiooni ajaloo rajooni ajalehe veergudel». Kaks ringi liiget muuseumi Haapsalu pioneerimajas Eesti NSV proovivad kokku seada uurimistööd rajooni pioneeriorganisatsiooni 45. aastapäevaks. pioneeride kokkutulekutest ning osavõtu kohta ülevabariigilistest kokkutulekutest. See on juba tunduvalt raskem, sest omal ajal ei ole osatud emotsionaalne tegevus, mis arendab neid ke­ haliselt, annab palju positiivseid emotsioone, ei nõua suuri ainelisi kulutusi — kelgud on odavad ja kõikjal kauplustes müügil. Kelgu­ tamiseks sobiva künka leiab igal pool, sõita saab mitmesugustes lumeoludes (vähe lund, siledaks ja kõvaks sõidetud lumi, sula lumi). Kelgusõit võimaldab üheaegselt tegevust pal­ judele lastele. Suur tervistav väärtus on mäkketõusul ja kelgu vedamisel, lükkamisel ning tõukamisel lauskmaal. See soodustab õige rühi kujune­ mist, arendab hingamis- ja vereringeorganeid, tõstab ainevahetust. Kelgutamine karastab organismi, avaldab soodsat mõju närvisüs­ teemile, rahuldab laste liikumisvajadust. Kel­ gutamine arendab julgust (mäesõit), otsusta­ vust, organiseeritust, teadlikku liiklusdistsip- liini, kollektiivsust. Kelgutamiseks vajame loodusliku või kunst­ KOOLIEELNE KdSI/flTUS liku künka nõlva. Meie lastepäevakodu asub väikelinnas, mille vahetus läheduses on olemas kena looduslik küngas. Noorematele lastele Talvemängud valmistasime kunstliku künka lastepäevakodu õuealale. Lumerohkel talvel oleme palunud mõnda lapsevanemat lükata buldooseriga lumi kokku ning nii oleme sellest kasvatajate, laste RUTT HEINASTE, ja pioneeride abiga liumäe kujundanud. Loo­ Tõrva sovhoosi lastepäevakodu dusliku künka nõlva kontrollivad kasvatajad juhataja enne külmade tulekut üle, et seal ei oleks kände ega kive, mis lapsi kelgutamisel ohustaksid. Kasutame nii «Salvo» plastmasskelkusid Liikumine värskes õhus karastab ja tugevdab kui ka metalljalastega kelkusid. Viimased so­ laste tervist. Ka talvel on neil vaja viibida bivad sõiduks kõval lumel. «Salvo» kelguga väljas vähemalt 3—4 tundi päevas, kuid pea­ saab edukalt laskuda ka kinnitampimata lu­ me jälgima, et lapsed oleksid riietatud küllalt mega nõlvadest. «Salvo» kelgu ümberminek soojalt, sealjuures kergelt ja mugavalt, nii et on peaaegu võimatu, sest laps istub madalal riietus ei takistaks liigutust Seda on vaja sel­ (ainult mõni sentimeeter lumepinnast kõrge­ gitada lastevanematele, sest mõnigi neist ta­ mal). Nimetatud kelgutüübil on omad puudu­ hab last ülearu soojalt riietada. Tegevused sed: plastmass muutub külmaga rabedaks, ja­ õues peavad pakkuma lastele huvi. lased kuluvad küllaltki kiiresti Oleme jälgi­ Talvisteks tegevusteks oleme muretsenud nud, et laps ei istuks kelgul liiga kaua (näiteks kelke, suuski, lumelabidaid, luudasid jm. Män­ lauskmaasõidul), sest ta võib külmetuda, on guväli aku kujundame talvel lumeskulptuuri- ju kelgu põhi otse vastu lund. de, värvilise jää ja väikeste kuuskedega. Pä­ rast nääripidu oleme alati viinud kuused õue, Sõimerühmast alates on kasvatajad tutvus­ kus neid saab edaspidi mängudes kasutada. tanud lastele lauskmaasõidu tehnikat, mis on Oleme püüdnud õuesviibimist korraldada nii, küll äärmiselt lihtne, kuid pisikestel lastel nõuab siiski harjutamist. Alustame tühja kel­ et lastele jääks aega mängida ja töötada. Lu- gu vedamisega, s. o. kelgu tõmbamine enda merikkal talvel oleme püüdnud voolida mitme­ suguseid lumeskulptuure. Kogemused on näi­ järel veorihmast. Aiarühmas õpime juba kaas­ danud, et lumekujudega õuealal leiavad lap­ lase vedamist kahekesi ja kaaslase vedamist sed huvitavamaid mänguideid. Oma tööd osa­ üksi. Teine sõiduviis, mida õpetame, on lükka­ mine. Lükkamisviise on kolm. Tühja kelgu takse hoida ja hinnata. Laste üks armastatumaid tegevusi talvel lükkamine lumel, toetudes kelgu isteliistudele, on kelgutamine. Kehalise kasvatuse eesmärgil kelgul istuva kaaslase lükkamine kahekesi õl­ kelgutamise võib jaotada mäe- ja lauskmaa- gadest või isteliistudest hoides. Õlgadest lük­ sõiduks. Mõlemal neil on oma tehnika, mis kamisel toetab kelgul istuja kätega põlvedele lubab korraldada mänge ja võistlusi. Nende või isteliistudele. Kolmas lükkamisviis on kel­ tehnikate põhjalik omandamine ei ole muidugi gul istuva kaaslase lükkamine üksi õlgadest lasteaialaste ülesanne. Meie lapsed õpivad kõi­ või isteliistudest. ge lihtsamaid võtteid, et kelke juhtida. Õpetanud oleme ka kelgu tõukamist ühe ja­ Kelgutamine on lastele jõukohane haarav laga toengpõlvituses. Teise jalaga tõugatakse kelku kõrvalt nagu tõukeratast. Kätega hoi­ takse kelgu isteliistudest või juhtrihmast. Laekumistest oleme õpetanud otselaskumist. 41 Pärast starti haarab laps mõlema käega veo- Mäest allaliuglemiseks võib anda lastele ka rihmast või enda tagant is te li istudest. Jalad vineerist aluseid. asetsevad veidi kõverdatult kelgu servadel Teine huvitav tegevus on suusatamine. Suu­ («Salvo» kelk) või is te liistude kõrval ees (me­ repäraseid elamusi pakub suuskadel liuglemi­ talli alastega kelk). Mängudest on kasvatajad ne lumises pargis. Suusatamine mõjub tugev- õpetanud nii rahva- kui ka teisi mänge, millest davalt muskulatuurile ning karastavalt üle­ siin mõned näited. mistele hingamisteedele (esineb ju ülemiste V õidukelgutamine. hingamisteede haigusi lastel väga sageli). Pea­ Ettevalmistus mänguks. Mängijad legi on lastel koolis palju kergem, kui nad on rivistatakse ühte viirgu ühise stardijoone ta­ juba lasteaias õppinud suusatamise aluseid. ha. Kelgud asuvad mängijate selja taga. Veo- Oleme selgitanud lastevanematele suusatamise rihmad on mängijate käes. Vahemaa 1 meeter. vajalikkust ja nad on suhtunud sellesse mõist­ Stardist 30—50 meetri kaugusel tähistatakse valt. Lastel peab olema võimalus ka kodus finišijoon. suusatada. Stendile oleme välja pannud artik­ Mäng. Mängu algussignaali järel jookse­ leid suusatama õpetamisest, samuti fotosid vad mängijad kelkusid vedades finišijoone suuskadel lastest. Suusatama õppimine val­ suunas. Kes esimesena ületab finišijoone, on mistab lastele palju nalja. Eelkõige õpetame võitja ja saab ühe punkti. Mängu võidab kõige last suuskadel seisma, s. t. suusaninasid rohkem punkte kogunud mängija. paralleelselt hoidma. Edasi tuleb õppida Reeglid: 1. Kaasmängijate tõukamine suuskadel käimist. Algul me ei ole keppe jooksu ajal on keelatud. 2. Jooksul kelgu ma­ kasutanud. Kui aga lapsed juba oskavad hajätmine on keelatud. 3. Reeglite rikkumine libistada, liigutada käsi ja jalgu vastavas annab süüdlasele kaotuse. 4. Mängu võib kor­ taktis, leida õige rütmi, siis oleme andnud rata mitu korda. kätte ka suusakepid. Suusatama õppimisel Variandid: 1. Võidukelgutamine paarides. on kukkumine vältimatu, seepärast tuleb lap­ Sama mis põhivariant, kuid paariline istub si õpetada kukkuma küljele, mitte ettepoole kelgul. Kordamisel vahetavad kaaslased ega selili. Oleme õpetanud neile ka väikestest kohad. 2. Võidulükkamine. Mängijad lükka­ küngastest laskumist ilma keppideta, et nad vad kelku enda ees, hoides pidevalt is te liis­ õpiksid paremini kehahoidu ja suuskadega tudest. Pärast hoovõttu on lubatud kelgule tüürimist, kükkasendis allalaskumist. Kõr­ hüpata, kuid edasine tõukamine on keelatud. vuti laskumisega tuleb õpetada ka mäkke Tõukekelgutamine. Mängija on kelgul ronimist. Kes lastest on sellised võtted toengpõlvituses ja tõukab kelku kõrvalt ühe juba omandanud, sellel lubatakse ka keppide­ jalaga. Sõidul on jalavahetus lubatud (või ga künkast laskuda. keelatud). Viimasel juhul tõugatakse kelku Sõnalise seletuse kõrval tuleb lastele suusa­ mängu kordamisel teise jalaga. tamist ette näidata. Kiirust me pole lastelt Vähkide võidusõit. Mängijad istuvad kelgul suusatamisel nõudnud. Tähtis on raja korras­ toengistes seljaga sõidu suunas. Kelku tõuga­ olek. Laskumiseks sobivad laugjad künkad takse tagant jalgadega. ja neid meil on. Suusatamise kestus oleneb J oonteate kelgutamine. Mängijad veavad lapse vanusest, tema kehalisest arengust, il­ (lükkavad, tõukavad) kelke järjekorras ümber mast ja suusaraja seisukorrast. Üle 35—40 tähise. Järgmine mängija võib ületada stardi­ minuti me korraga suusatanud ei ole (vane­ joone alles siis, kui tema ees seisnud mängija ma rühmaga), vahepeal on siis ka puhatud. on ülesande täitmiselt tagasi, olles puuduta­ Puhatakse suuskadel seistes, jalad veidi laiali nud järgmise mängija ettesirutatud kätt (kui sirutatud. Enne suuskade kuuri asetamist tu­ igal võistkonnal on kelke rohkem kui üks) või leb need korralikult puhastada lumest ja lapi­ üle andnud kelgu veorihma. Võidab võistkond, ga kuivatada. kelle viimane mängija ülesande täitmiselt Suusamängudest on kasvatajad kasutanud naasmisel ületab esimesena stardijoone. järgmist J oonteatekelgutam ine lipukestega. Tingi­ Libisemise võistlus. mused on samad mis eelmiselgi, kuid ühed Ettevalmistus mänguks. Mängijad mängijad panevad oma võistkonna tähise jaotatakse 5—8-liikmelisteks võrdarvulisteks juurde maha lipukese, teised toovad need sealt võistkondadeks ja rivistatakse eraldi kolonni­ jälle ära jne. Ümber tähise ei sõideta. Variante desse ühise stardijoone taha. Iga võistkond võib veel teisigi juurde mõtelda. Näiteks pen- sõidab sisse 30—50 m raja. Mängitakse lausk­ delteatekelgutamine jne. maal. Mänge mäel. Mäng. Algussignaali järel sooritavad kõi­ Haara lint. Kahele poole laskumisrada on kide võistkondade esimesed mängijad keppi­ pistetud lumme lindid. Laskumise ajal püüab deta sõidu 5 sammu ulatuses mööda suusarada iga võistleja haarata lindikesi. Võidab see, ja libisevad edasi, kuni jäävad seisma. Saa­ kellel õnnestus rohkem linte haarata. panina juurde pannakse püsti tähis (suusa- Sõit distantsi pikkusele. Mäe alla märgi­ kepp vms.). Nüüd stardivad tähiste juurest takse finišijoon. See tähistatakse lipukestega. ühise signaali järel järgmised mängijad jne. Jälgitakse võistlejate sõitu. Kes sõidab joonest Võidab võistkond, kelle viimane mängija jäi kaugemale, need saavad endale ühe lipukese. stardijoonest kõige kaugemale seisma. Reegel «Varastanud» võistkonda võit­ raldada ka õues. Näiteks pakub lastele suurt jaks ei loeta. Pärast viiendat suus as ammu lõbu hüpata, jalad koos, ühest jäljest teise. toimuva libisemise ajal ei tohi mängijad soori­ Mida sügavam on lumi, seda rohkem peavad tada enam ühtegi lisaliigutust, mis soodus­ lapsed pingutama ja seda raskem on tasakaa­ taks edasiliikumist. Süüdlase võistkond lan­ lu hoida. Lõbu on sealjuures palju. Kõik selli­ geb võistlusest välja. sed harjutused mõjuvad organismi tugevda- Sajajalgsed. valt. Põnev on hüpelda ringis ümber lipukes­ Ettevalmistus mänguks. Osavõt­ te, ilma neid maha ajamata, või joosta kaheke­ jaid võib olla kuni 30. Mängijad jaotatakse si ümber lipu, kusjuures sisemine jooksja peab hästi juhtima, et väljaspool jooksja sammu 2—3 võrdarvuliseks võistkonnaks ja rivista­ takse suuskadel ühise stardijoone taha eraldi peaks. Kepikestega lumele joonistamine on samuti kolonnideks ühekaupa. Kolonnides seisvad väga põnev ja uudne tegevus. Kasvataja kor­ mängijad ühendavad kõik suusakepid üheks raldas isegi võistluse, kes teeb kõige huvita­ pikaks «köieks» ja hoiavad sellest parema vama kujutise. Pikaks ajaks selle tegevuse (vasaku) käega kinni Stardijoonest 60—100 juurde lapsi ei saa jätta, sest paigal seistes m kaugusel tähistatakse lipukestega finiši- võivad neil jalad külmetama hakata. joon. Lisaks mängudele töötavad lapsed jõudu­ Mäng. Pärast stardikäsklust hakkavad mööda õueala korrastamisel. Ühe osa teest «sajajalgsed» liikuma finiši poole mööda sis- maja ümber oleme jätnud täiesti vanema rüh­ seaetud (või ajamata) rada. Võidab see, kelle ma korras hoida, et kasvaks vastutustunne viimane mängija esimesena ületab finišijoone. tehtud töö suhtes. Võib korraldada mitu sõitu. Sõidu võitmise eest saab võistkond punkti. Üldvõidu saab Veel üks lapsi haarav tegevus talvel on uisu­ rohkem punkte kogunud võistkond. tamine. Kahjuks ei ole meie lasteasutusel sobi­ Ree ge L Kui «köis» sõidu ajal katkeb, tu­ vat liuvälja kohta ja nii on see spordiala jää­ leb see parandada ja seejärel võib võistkond nud viljelemata. suusatamist jätkata. Vastasel korral sõit tü­ Huvitavat tegevust pakub talvel lumetee. histatakse. Lumetee külgedele ehitatakse lumevallid. Lu­ Saagi korjamine. metee laiuseks peaks olema vähemalt 1 m. Ettevalmistus mänguks. Osavõt­ Lumevalle oleme ehitanud sula ilmaga laste jaid võib olla kuni 30. Mängijaid jao­ poolt veeretatud pallidest ja vahed täitnud tatakse 2—3 võrdarvuliseks võistkonnaks. Män­ lumega. Võib aga ka lumelabidatega lund gitakse enne mängu algust mängujuhi teata­ kokku ajada. Selles töös on lapsed alati vir­ tud maastikuosal. Sinna on enne mängu algust gad abilised. Vallide kõrguseks sobib kuni laiali asetatud mitmevärvilist lipukesi. Kõiki­ 0,5 m ja laiuseks kuni 0,3 m. Lumevallidel dele võistkondadele on eri värvusega lipukesi saavad lapsed ühes suunas liikuda ja see pa­ võrdne arv. Mäng. Pärast algussignaali suu­ kub neile palju lõbu. Lumeteel aga kelgutatak- satavad mängijad mängualale ja püüavad üles se ja joostakse. korjata ning kaasa tuua kõik oma võistkonna Oleme rajanud jääteid keskmise ja vanema värvusega lipud (8—15 tk.). Võidab see võist­ rühma lastele. Keskmise rühma lastele võib kond, kes tuleb sellega esimesena toime ja saa­ jäätee ehitada pikkusega 1 m, laiusega 0,25— bub siis täies koosseisus lähtekohta tagasi 0,30 m, vanema rühma lastele 1,5 m pikk ja Võib mängida ka aja peale. Siis võidab 0,3—0,4 m lal Tee algab lumise hoovõtura­ võistkond, kes mänguaja lõpuks on toonud läh­ jaga (pikkus 1 —1,5 m), millele järgneb 1,5 m tekohta rohkem oma võistkonna lippe. pikkune jäätee. Nii vaheldub jäätee lumeteega. Reegel Vastasvõistkonna lipukeste Kui ehitada jääteid mitu, saab neid kasutada peitmine on keelatud. korraga suurem rühm lapsi Üleliigne lumi Kui lastele jäävad suusatamisest algusest tuleb teelt eemaldada. Jääteed kastetakse vee­ peale meeldivad elamused, püsib soov suusa­ ga nii kaua, kuni kujuneb tugev jää koorik. tada kuni kõrge vanuseni Ei ole tõesti talvel Jääteed kasutatakse liulaskmiseks ja mängu­ toredamat ja tervisele kasulikumat vaba aja deks. Hoogu võtavad lapsed lumiselt teeosalt. veetmise moodust kui suusatamine. Lume roh­ Tuleb jälgida, et kokkupõrgete vältimiseks kel talvel ei ole metsas võimalik jalutada. laseksid lapsed liugu ühes suunas. Suuskadel võime aga vabalt liikuda puude Peamiselt on nüüd juttu olnud vanema rüh­ vahel ja vaadata, millised on suvised mängu- ma laste tegevusest. Kaks korda päevas viibi­ paigad. Pingid on pargis nagu künkad lumega vad meil õues ka noorema rühma lapsed. Jõu­ kaetud. Puud on vaevalt tuntavad. Need on dumööda käivad nad jalutuskäikudel ning kel­ suurepärased muljed, mis aitavad laste sise­ gutamas. Nad võtavad osa ka eakohastest maailma rikastada. Metsas on alati näha mit­ mängudest, teevad koos vanemate lastega mesuguste loomade jälgi, mida on tore mõista­ sulalumest kujusid. tada. Lapsed teevad ka ise jälgi värskele lume­ Ühised õues viibimised arendavad kollektiiv­ le. Katsume astuda täpselt eelkäija jälgedesse. sust ja liidavad lapsed ühtseks sõbralikuks Mõnikord joostakse pikas reas jalg jalga ning pereks, kus kõik tunnetavad oma võimekust jäljed reedavad, kui keegi on kõrvale astunud. sportmängudes edasi areneda. Lapsed tunne­ Lihtsaid ja huvitavaid liikumisi võib kor­ vad uhkust selle üle, sealjuures paraneb nende enesetunne, eriti neil, kellel alguses on olnud ■ raskusi. Talispordimängud on ühtlasi ettevalmistus spordipeole, mille oleme korraldanud vastla­ AJALOO LEHEKÜLGEDELT päeval. See on oodatud päev, sest lisaks spordi­ mängudele ning liulaskmisele kuulub üllatu­ sena siia ka reesõit hobusega kuljuste helinal. Sõidust tulijaid ootavad kuum tee ning vastla- Eeldused kuklid. Õhtul aga toimub peoliste autasusta­ mine. Kui on õnnestunud saada seajalgu, ole­ talurahvakoolide me neid pakkunud vastlapäeval kas herneste või ubadega. asutamiseks ja Arvan, et meie tänapäeva maailmas on vaja B. G. Forseliuse püüda anda lastele võimalikult rohkem elamu­ si, mis mõjutaksid mitte ainult kehalist aren­ tegevus* gut, vaid puudutaksid inimhinge õrnemaid keeli, sisendaksid armastust ning õrnust elava looduse ja selle kaudu oma kaasinimeste vastu. HELMUT PIIRIMÄE, Veel tahan mainida üht talvist elamus­ TRÜ professor, ajaloodoktor, rikast sündmust. Uuel aastal pärast nääri­ Upsala ülikooli audoktor pidu on kasvatajad korraldanud lastega jalu­ tuskäigu metsa. Kaasa on võetud küünlad koos alustega ning metsloomadele toitu. Va­ rem kasvatajate poolt väljavalitud kenas ko­ Eelduste kujunemise Liivi- ja Eestimaal has asetatakse küünlad ühele väikesele kuusele ja süüdatakse. Lapsed laulavad mõne nääri- laulu ja loevad luuletusi («Metsa nääripidu» Koolide asutamise vajalikkus on Baltimail olnud või «Nääripidu metsas»). See on nääripuu kor­ kõne all paralleelselt koöliolude korraldamisega raldamine oma metsasõpradele. Jalutuskäi­ Rootsis. Kuid kõik jutud koolidest 16. saj. lõpul gust võtab osa ka muusikakasvataja. Nääri- ja 17. sajandi algul ei puudutanud tegelikult talu­ kingitusteks on kaasa võetud toidumoon, mis rahvakooli. Kui näiteks 1582. a. seati Eestimaal asetatakse sõime. Lastele on selline jalutus­ kirikupastoriks D. Dubberch, kuulus tema kohus­ käik pikaks ajaks meeldejääv, sest kujutluses tuste hulka manitseda lastevanemaid, et nad oma püsib see, kuidas jänku piilus põõsa tagant lapsi virgalt kooli saadaksid,*1 * kuid * ilmselt ei käi ning oravapoiss kuulas puu otsas, kõrvad see talurahva kohta. Kästakse hoopis küsida, kas kikkis, meie ilusaid laule ning kuidas loomad talurahva seas ei ole andekaid poisse Tallinna pärast laste lahkumist tulevad ümber kuuse Toomkooli või Haapsalu linnakooli saatmiseks. tantsima ja sõime juurde kingitusi maitsma. Mitmesugustes kootides, mis tegutsesid linnades, Usun, et igas lasteasutuses on omad tradit­ õppis ka eestlasi. sioonid ja ettevõtmised, millega sisustada ja Nii nagu Rootsis, pandi ka Liivimaal rahva muuta huvitavaks meie põhjapoolkera külma, õpetamisel esialgu lootusi sellele, et probleem kuid siiski ilusat ja omapärast talve. Jääb on lahendatav köstrite ametisse võtmisega. Liivi- ainult soovida, et meil, kasvatajatel, jätkuks maa Rüütelkonna Konvent tegi 1645. aastal otsu­ tahtmist ja vaimuerksust sportlike mängude se, et köstri palgaks annab iga mõis ühe vaka ja kaudu säilitada pikkadeks aastateks noo­ iga talupoeg ühe külimitu vilja. 1650. aastal tegi ruslik reipus, et hoida endas hõõgvel hea­ Liivimaa Ülemkonsistoorium Liivimaa maapäeva­ duse ja südamlikkuse säde ning püüda anda le ettepaneku, et iga kiriku juures olgu oma see edasi oma väikestele hoolealustele. Usun, köster, kes oskab nii talupoegade kui ka saksa et kui me seda suudame, siis küll inimene keelt. Kogu asi takerdus aga eelkõige selle taha, inimestes otsa ei saa! et ei olnud leida mehi, kellel oleks olnud köstri- ameti jaoks piisavalt haridust ja kes lisaks sellele oleksid osanud ka maarahva keelt. 1680. aastal Liivimaa Eesti osas ametis olnud 11 köstrist oskas 8 meest lugeda ja kirjutada, üks mees ka arvuta­ da, kaks oskasid «natuke lugeda» ja ainult Maarja koguduse Soomest pärit köstri kohta anti hin­ nang, et ta on võimeline kooli pidama.

* Vt. ka H. Piirimäe artiklit NK nr. 12, 1984. 1 R. W i n к I e r. Der ehstländische Landesvisi- Kasutatud mängude kirjeldused: Endel tator David Dubberch und seine Zeit. Reval, Is op «Kelgutamine lastele», Endel Isop 1909, S. 7. ja Aita Ventsel «Algklasside kehalise л л kasvatuse metoodika», ajakiri «Neue Erzie- 44 hung im Kindergarten». seda, kui 1631. aastal oli käiku läinud Tartu üli­ kooli ja 1634. aastal Tallinna gümnaasiumi trüki­ koda.4 5Tähtsaimaks * * * * trükikojaks lõuna-eestimurde- • Vahetult В. G. Forseliuse Tartu koolitegevu- liste raamatute jaoks oli aga 1675. aastal kuninga sele eelnenud 1683. a. leidus Liivimaa Eesti osas privileegi alusel asutatud J. Fischer! eratrükiko- kõigest 6 lugeda oskavat köstrit. Sama probleem da.1 Tekkis eestikeelne trükisõna, milles kesksel kerkis kohe ka Eestimaal, kus provintsi sinod kohal oli H. Stahli «Kodu- ja käsiraamat» (1632— 1655. a. valis Liivimaaga võrreldes veelgi radi­ 41, tr. 1655—1656). Tolle aja koolis kohustuslik kaalsema tee: igasse kihelkonda otsustati ametis­ kirikulaulu õppimine ei oleks olnud mõeldav, se võtta koolmeister.2 Nii kujunes eesti keelt ilma et oleks olnud kasutusel «Uus eesti laulu­ oskavate ja laste õpetamiseks võimeliste köstrite raamat» (1656). Oli alanud piibli tõlkimine eesti või koolmeistrite ettevalmistamine võtmeprob­ keelde ja ilmunud aabitsaid. Olid koostatud leemiks. Vastava kooli järele oli tekkinud ühis­ Stahli, J. Gutslaffi ja E. Schomeruse eesti keele kondlik tellimus. õpikud.1’ Eestikeelse juhuluule eksootikasse kal­ Heade kavatsuste elluviimist rahva õpetami­ duv viljelemine kõneleb huvist mõisnikest põla­ sel takistasid otseselt sõjad, mida suurriigiks tõus­ tud maarahva vastu. Tõsi küll, eesti kirjakeel oli nud Rootsi pidas oma naabritega valitsemise veel puudulik ning teda pigistas vägivaldselt eest Läänemerel. Sõdade periood 1650. aastate saksa keele grammatika, mistõttu see osutus vas­ teisel poolel (Rootsi-Poola sõda 1655—1660, tuvõtmatuks hästi keelt valdavale B. G. Forseliu- Vene-Rootsi sõda 1656—1661, Rootsi-Taani sõ­ sele. Ometi ei tulnud tal alustada tühjalt kohalt jad 1657—1658 ja 1658—1660) ei jätnud mingeid ja mingisugune emakeelne lugemisvara oli ole­ võimalusi tegelda riigimeeste arvates nii kõrva­ mas ka enne tema koostatud aabitsa ilmumist. liste asjadega, nagu seda oli talurahva haridus, seda enam, et ka Liivi- ja Eestimaa jäid sõjataller­ maaks. Uus situatsioon Eesti rahvakooli mõtte tõstis esimesena päeva­ korrale Johannes Gezelius. Riigivõimude üles­ andel koostas ta 1668. a. Liivimaa kirikuseaduse majanduslikus ja poliitilises elus kujunes välja ptojekti,3 milles kõrvuti akadeemia ja triviaal- 1680. aastate algul. Pärast 1679. aastal sõlmitud kooli käsitlusega on eraldi peatükk «Paedago- rahu algas majanduslik elavnemine. Vahendaja giis». Võib oletada, et tal oli mõttes midagi ana­ roll Ida ja Lääne vahel suurendas oluliselt meie loogilist hiljem Turus trükituga. Kõige olulisem sadamalinnade kaubakäivet. 1680. aastal kehtes­ on J. Gezeliuse mõte, et igas kihelkonnas tuleb tas Karl XI absolutistliku valitsemisviisi. Seoses asutada koo!. sellega vähenes aadli mõju ning vähegi tähtsais 1670. aastad osutusid aga jälle äärmiselt eba­ asjus oli otsustav sõna kuningal ja ta ametnikel. soodsateks, sest Rootsi riik oli järjekordselt su­ Rootsis algas 1680. aastal juba suur redukt­ keldunud sõdadesse, seekord Brandenburgi sioon — maade tagasivõtmine riigile. suurvürstiriigi ja Taaniga. Sõda mõjus äärmiselt Liivimaal tõi reduktsioon kaasa suure konflikti ruineerivalt riigi finantsidele. Rahapuudusel kat­ kohaliku aadli ja kuningavõimu vahel. Murdmaks kesid ka ehitustööd, mida tehti Tartu ülikooli Liivimaa aadli vastupanu, määras Karl XI 1686. taasavamiseks. I aastal Liivimaa kuberneriks, järgmisel aastal aga Ometi võib öelda, et B. G. Forseliuse aktiivsele kindralkuberneriks Jakob Johan Hastferi. Viimase koolitegevusele eelnenud aastakümnete jooksul positiivsest suhtumisest olenes väga suurel mää­ valmisid eeldused, milleta rahvakoolide asuta­ ral lahenduste otsimine rahvakooli probleemi­ mine sajandi viimastel aastakümnetel oleks olnud dele. Ei ole kahtlust, et talurahva laste kooliskäi­ vaevalt mõeldav. mise suhtes kindlalt vastasrinnas oleva baltisaksa Nende eelduste hulka kuulub kohapealsete aadli mõju nõrgendamine oli soodustav faktor trükikodade asutamine. Baltimaade esimene trü­ rahvakoolide võrgu loomisel. kikoda rajati Riias küll 1588. a., kuid 16. sajandi lõpul — 17. sajandi algul trükiti eestikeelsed raamatud siiski Vilniuses ja Braunsbergis. Oma Abilised ja toetajad aja nõudeid rahuldav trükitegevus algas pärast

Oma innukas koolitegevuses ei olnud B. G. For- 2 O. L i i v. Lisandid eesti rahvakooli ajaloole 17. selius üksi, vaid ta võis toetuda ringkondadele, sajandi lõpul. — Eesti Kirjandus, 1934, nr. 5, lk. 226. 3 Rootsikeelsest projektist on trükis ilmunud vaid saksa keelde tõlgitud sisukord (Sammlung der 4 V. Miller. Raamat Rootsi koloniaalvõimu Gesetze, welche das heutige livländische Land- perioodil (esimeste trükikodade asutamisest kuni recht enthalteo, kritisch bearbeitet v. G. J. v. Eesti ala liitmiseni Venemaaga 1710. a.). Eesti Buddenbrock. Bd. II. Abteilung. Riga 1821, S. raamat 1525—1975. Ajalooline ülevaade. Tallinn, 1628—1631). A. Lehtonen. Die livländische 1938, lk. 32—51. Kirchenordnung des Johannes Gezelius. Hel­ 5 А. В u c h h о I t z. Geschichte der Buchdruc- sinki, 1931, S. 326—327. kerkunst in Riga 1588—1888. Riga, 1890, S. 151, 352—354. P. Ari st e. Ühest avastamist ootavast eesti trr keele õpikust. — «Edasi», 6. aug. 1967. a. 4ö kes lõid suureks ettevõtmiseks soodsa keskkon­ mait 50 poissi." õpetajaks selles koolis oli na. Suur osa kujuneval koolimehe eluloos oli Saksamaalt ülikoolist tagasi tulnud B. G. Forse­ kahtlemata ta kodul. Isa, Johannes (Johan) Ha- lius, kes just siin sai esimesed kogemused eesti quinuse p. Forselius, oli pärit Soomest. Ta õppis laste õpetamisel. B. G. Forseliusele 21. juunil Upsala ülikoolis (esines disputatsiooniga 1626. saadetud kirjas, mille saaja lülitas piiskop aastal ja teda on mainitud ka veel 1629. aastal).7 J. H. Gerthile saadetud kirja teksti, meenutab 5. septembril 1636. aastal immatrikuleeriti ta G. Herlin: «See on kogu maale teada, kuidas Tartu ülikooli, mais 1637. a. esineb juba magist- siis minu majas on algust tehtud kooliasjandu- rina.8 Ilmselt oli ta selleks ajaks ülikoolist juba sega Eestimaa eesti noorsoo jaoks».13 Kirja järg­ lahkunud ja abiellunud, sest 1637. a. oli tal sündi­ nevast tekstist nähtub, et oma majaks loeb ta nud poeg Andreas, kes pärast õpinguid Tartu ilmselt Risti pastoraati, kuigi Risti pastori ame­ (aastast 1652), Greifswaldi (aastast 1656) ja Ros­ tisse pühitseti ta 7. okt. 1688. a.14 Ta kirjutab, et tocki (aastast 1658) ülikoolides oli aastail 1661 — seal on hulk neid, kes oskavad lugeda peale 1678 Põltsamaa pastor. nende 50 ja 25, keda on õpetatud tema tundi­ Alates 1639. aastast oli Johan Forselius Tallinna des. Kuna samas kirjas esitab G. Herlin arvulisi Toomkooli õpetaja, 1641. aastast kuni surmani andmeid ka Harju-Madise kooliolude kohta, võib (1684) oli ta Harju-Madise kihelkonna pastor, järeldada, et kirja autor tegeles selle kihelkonna kes täitis neid kohustusi ilmselt ka Risti kihelkon­ kooliasjandusega. nas. Alates 1677. aastast oli ta ka Eestimaa Ka pärast Tartusse asumist on Risti ja Harju- Konsistooriumi assessor. Oma aja kohta laiast Madise jäänud B. G. Forseliusele eriti südame- silmaringist ja sõbralikust suhtumisest maarah- lähedastesks. On iseloomulik, et kui ta 1686. vasse kõneleb see, et Johan Forselius tundis aastal sõitis kahe oma koolipoisiga Stockholmi huvi rahva uskumuste ja kommete vastu. Ta koos­ hankimaks piiskop J. H. Gerthi kaudu Rootsi tas kogutud materjali alusel käsikirja, mille pärast kuningalt toetust oma koolitegevusele, saavutas autori surma avaldas oma nime all Kuusalu pastor ta 31. detsembrist 1686. a. Karl XI käsu asehaldur J. W. Boeder pealkirjaga «Lihtsate eestlaste eba- Tungelile, et see laseks nendes kahes kihel­ usukombed, viisid ja harjumused».9 Andmed on konnas talupoegadel ehitada koolimaja.15 *Muidu kirja pandud ebausuwastase võitluse eesmärgil, väga kitsi kuningas määras kogu riigi sissetule­ kuid Eestimaa Konsistoorium pidas siiski vaja­ kutest 50 hõbetaalrit nende koolide ülalpida­ likuks see keelustada.10 *Johan * Forseliust on üldi­ miseks. Ei ole teada, et sama reis Stockholmi selt peetud rootslaseks. Ei ole aga välistatud oleks andnud mingisuguse riikliku akti Tartus võimalus, et Forseliused olid päritolult soom­ tegutseva seminari põhistamiseks. lased, sest tolle aja haridust saanud soomlased Teine õemees, Laiuse pastor Reiner Broocman kasutasid rootsi keelt ja võtsid endale rootsi­ pidas kooli juba 1670. aastast. Hiljem on ta Tar­ pärased perekonnanimed." Igal juhul on kindel, tumaa põhja pool Emajõge asuvate kihelkon­ et Bengt Gottfried Forseliuse kavandatud eesti dade praostina väsimatult hoolitsenud koolide kirjakeele ortograafia reformi aluseks oli tolle asutamise ja nende õppetegevuse eest. Laiuse aja rootsi keele õigekirjutus, eriti pika vokaali kohta kirjutab ta 1692. aastal, et 20-aastase kooli- märkimisel kahekordse tähega Juba V. Reiman pidamise tulemusena on terves kihelkonnas igal juhtis tähelepanu sellele, et H. Göseken kasutas pool inimesi, kes lugeda ja laulda oskavad. sama ortograafiat 1660. aastal. Sugcilussidemete kaudu oli B. G. Forseliusega Teerajajateks eesti talurahvakoolide asutamisel seotud ka Põltsamaa kihelkond, kus 1661 —1678 olid B. G. Forseliuse õemehed Gabriel Herlenius oli pastoriks ta vanem vend Andreas, Tartu, (Herlin) ja Reiner Broocman (Brockman). Neist Greifswaldi ja Rostocki ülikoolides õppinud esimene pärines Kalmanist, oli Ristil köstriks mees. Pärast Andrease surma tuli Põltsamaale (diakoniks), aastal 1683, ilmselt seoses Johan pastoriks Heinrich Böckelmann, kes abiellus oma Forseliuse vanaduse ja haigusega, sai temast vii­ eelkäija lesega, nii et ta võis Kolga-Jaani pasto­ mase järglane Harju-Madise pastori ametis. 1683. rit Johan Forseliust nimetada oma võõraspojaks.17 aastal asutas G. Herlin kohalike talulaste Peale nende, kes olid B. G. Forseliusega seo­ jaoks kooli, kus 1683/84. a. talvel õppis vähe- tud perekondlike sidemetega, toetas teda talu­ rahvakoolide rajamisel ja õigekirjutuse reformi­ misel hulk teisi Liivimaa pastoreid. Agaramaid nende seas olid Puhja pastor Adrian Virginius,18

G. W i e s e I g r e n. B. G. Forselius und die A. T e r i n g. Album academicum, nr. 203, lk. 164. Grundlegung der estnischen Volksschule. Urkun­ ne" und Kommentar. Lund, 1943. S. 93. M. S a i n i o. Dissertationen und Orationen der Samas, lk. 116. Unh/ersität Dorpat 1632—1656. Stockholm, 1978, H. R. P a n c k e r. Estlands Geistlichkeit. Re­ vel, 1849, S. 108, 112. ,,J. W. В o e с I e r. Der einfaltige Ehsten aberg- i,. ^ VV I e s e I g r e n. B. G. Forselius, S. 93. läubische Gebräuche. Weisen und Gewohnhei- ten. 17 A Terin g. Album academicum. V Reiman. Bengt Gottfried Forselius. __ Eesti kirjanduse ajalugu. I 6. Toimetanud Eesti Üliõpilaste Seltsi album, III. Tartus 1895 A. Vinkel. Tallinn, 1965, Ik. 153. lk. 11. ' ' Põhjendust esitamata ja allikat viitamata, ilm- 8 ,Vt‘ õiteks Adrian Virginiuse kirjad B. G. For- Л Z> oletamisi on teda kirjanduses nimetatud seliuisele: G. W i e s e I g r e n. B. G. Forse­ soomlaseks. lius, S. 120—124. Kambja pastor Andreas Verginius, Saarde pastor suunas Forselius oma aruanded, mis valgustasid Johann Victorianus Boretius (G. Wieselgrenil: rahvakoolide olukorda rohkem Liivi- kui Eesti­ Borelius) jt. maal. Just tema abil pääses B. G. Forselius 1686. Väga olulist osa Liivimaa kultuuriloos, seal­ aastal koos Ignati Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga hulgas ka talurahvakoolide toetajana, etendas kuninga juurde audientsile ning kindlasti aitas Johannes (Johann) Fischer, kelle Karl XI 12. Gerth B. G. Forseliust ka ta viimasel käigul veebruaril 1673. a. määras Liivimaa superinten- riigi pealinna 1688. a. dendiks (asus kohale 1674) ja 1675. aastal kind- Talurahvakoolide võrgu loomiseks ei piisanud ralsuperintendendiks. 1675. a. sai ta loa Riia siiski üksikute meeste entusiasmist. Kui varem Lütseumi asutamiseks, järgmisel aastal alustas oli puudus meestest, kes võiksid eesti keeles see tegevust. 1675. a. tegi ta kuningale ette­ lapsi õpetada, siis pärast Forseliuse kooli käiku­ paneku köstrite ja maakooliõpetajate ettevalmis­ minekut võis varsti tõusta probleem, kuidas kas­ tamiseks asutada kõikides linnades vaestekoolid, vandikke kasutada, isegi eeldusel, et Forseliuse kus õpiksid vaeste sõdurite ja vaeslapsed, et kavatsuste kohaselt pidi köstrite ja koolmeist­ siis asuda tööle köstrite ja kooliõpetajatena.19 20 ritena ametisse minema ainult osa poisse. On teada, et J. Fischer toetas B. G. Forseliuse 1680. aastate teisel poolel on riigivõimud koolitegevust. On väga tõenäoline, et ta oli ka astunud samme rahvakoolide võrgu loomiseks. seminari asutamise toetaja või selleks koguni 1686. a. anti korraldus, et iga kiriku juures tuleb suunaandja. anda neljandiku adramaa suurune maatükk kool­ Allikate puudulikkuse tõttu me ei tea, kuidas meistri ülalpidamiseks. Seda korraldust ei suu­ B. G. Forselius Tartusse sattus. Tartu valik tule­ detud aga tegelikult ellu viia, suurelt osalt kas vase kooli asukohaks ei ole aga kindlasti mitte või sellepärast, et ei määratud kindlaks, kes vas­ juhuslik, sest pärast ülikooli esimest tegevus- tava maa peab andma. 1694. a. kurtis J. Fischer perioodi oli ta kultuurikeskusena juba laiemalt kirjas kuningale, et enamikus kihelkondades ei tuntuks saanud. On võimalik, et J. Fischeri, ole veel koolimaad määratud ja kus seda on teh­ R. Broocmani, C. Rauscherti jt. aktiivne tegevus tud, on enamasti antud kõlbmatu maa. talurahva hariduse heaks lõi Eestimaaga võrrel­ 1687. aastal võttis Liivimaa maapäev kõva käe­ des soodsama keskkonna, mida B. G. Forselius ga kindralkuberneri J. J. Hastferi esitusel vastu otsustas kasutada. On aga ka võimalik, et ta otsuse, et igas kihelkonnas tuleb asutada kool.24 kutsuti õpetajaks kooli, mille asutamisel juhtiv osa Kui väga kasulik ja vajalik koolide ehitus siiski oli Tartu Maarja kiriku pastoril C. Rauschertil. kohe ei alanud, pöördus kindralkuberner 27. Just Rauschert andis kooli jaoks Papimõisa (hili­ aprillil 1689. a. kõigi mõisaomanike ja rentnike sema nimega Piiskopimõis), mis oli ette nähtud poole plakatiga, milles anti korraldus eeloleval Tartu Maarja kiriku pastorite211 ülalpidamiseks. talvel vajalik materjal kohale tuua ning varus­ Võib oletada, et Papimõisa sissetulekutest kaeti tada ehitus vajaliku tööjõuga.2' Tõrkujaid ja ve­ ka kooli ülalpidamiskulud, sest arhiiviandmed nitajaid ähvardati karistusega. Samal aastal andis Tartu kroonumagasini väljaminekute kohta21 ei Rootsi kuningas piiskop J. H. Gerthi taotlusel kinnita V. Reimani väidet, et kroonumagasinist Eestimaa kindralkuberner Axel Julius De la Gar- anti nii palju vilja, kui palju leiva peale kulus.22 die kaudu rüütelkonnale korralduse, et koolide Kui C. Rauschert 1685. a. lahkus Tartust, et asuda alal tehtaks nagu Liivimaal.26 1690. aastal tegigi Sangaste-Laatre kihelkonna pastori ja Lõuna- maapäev vastava otsuse. Liivimaa maapäevadel Tartumaa praosti kohale, tuli ka Forseliuse koolil 1690. ja 1692 nõudis J. J. Hastfer järjekordselt Papimõisast ära kolida. Kes andis koolile ulualust kooliolude parandamist. Kuigi asjad ei läinud Tartu eeslinnas nn. Ewerdi aias asuvas suures kaugeltki mitte ladusalt, kujunes olukord, et majas23, ei ole teada. mõisnike vastuseisule ja venitamisele talurahva­ B. G. Forseliuse koolitegevuse tähtsaks toe­ koolide asutamisel võis vastu seada riigivõimude tajaks oli Eestimaa piiskop Johann Heinrich surve. Gerth. Ta oli Stockholmi saksa koguduse pastor J. J. Hastferi sellesuunalist tegevust jätkas ka ning hingekarjasena ametis ka leskkuninganna järgmine kindralkuberner Erik Dahlberg. Saarde Hedwig Eleonora juures. Olles määratud 1685. pastor Boratiuse (Boreliuse) kirjast B. G. Forse- a. Eestimaa piiskopiks, elas ta jätkuvalt Rootsi liusele 21. aprillist selgub, et E. Dahlberg on käi­ pealinnas, viibis ainult 1690. aastal mõned kuud nud isiklikult Häädemeeste koolis, lasknud mõ­ Eestis, kuid tegeles siiski innukalt piiskopkonna nedel lastel endale ette lugeda ning seejärel asjadega. Veelgi enam, ilmselt huvitus Gerth andnud koolmeistrile ja lastele veidi raha. ka Liivimaa kooliasjandusest, sest just temale Järgmine samm oli juba koolisundus. Karl XI resolutsioonis 30. aprillist 1694, mis oli vastuseks J. Fischeri memoriaalile, nõuti, et mõisarentnikud

19 G. W i e s e I g r e n. Johann Fischer. Liv- lands nye apostel. XVII. Särtryck, s. 29. 20 Kuna kirikuteenistust tuli pidada mitmes kee­ les, oli Maarja kirikul sel ajal kaks pastorit (kõr­ 24 O. Liiv. Lisandeid ... — Eesti Kirjandus, vuti C. Rauschertiga ka Forselius). 1934, nr. 5, lk. 221. 21 ENSV RAKA, f. 278, nim. 1, s. XXII —103, 25 Sammlung der Gesetze. v. Buddenbrock, BD. I. 406—493; s. XXII—104, I. 385—465. II, 1. Abt., Riga, 1881, S. 1092—1094. 22 V. Reiman. Op. eit., lk. 29. 26 O. Liiv. Lisandeid, lk. 226. G. Wieselgren, 23 Samas, lk. 29. B. G. Forselius, S. 71. saadaksid oma inimesi ja talupojad oma lapsi Selletõttu osutus koolipidamine enamasti või­ kooli. matuks. Nii näiteks kurtis Suure-Jaani pastor Veidi enne kui Rootsis jõuti Baltimail arusaa­ Magnus de Moulin kirjas praostile 23. septemb­ misele, et on vaja köstrite kõrval ka eraldi kool­ rist 1696, et kui varem oli ta lasknud anda kolm meistreid. Sellekohane otsus võeti vastu Eesti­ aastat järjest õpetust 16—20 lapsele, siis viima­ maa vaimulike sinodil Tallinnas 1695. aastal. sel kahel aastal pole koolis käinud enam ühtegi.10 On märkimisväärne, et ka B. G. Forselius ise Põltsamaa pastor Johann Andreas Dorsch kirju­ ei piirdunud pedagoogilise tegevusega Papi- tab, et ei leidu talupoega, kes oleks nõus oma mõisas, aabitsa väljaandmise, uue lugemismee- lapsele kodust väljapoole leiba kaasa andma. todi juurutamise ja võitlusega uue kirjaviisi eest, Kui mõni ehk suudakski, peaks ta kartma, et vaid on ka ise koolioludega tutvumiseks maal üldises näljahädas lapselt leib ära võetakse. ringi sõitnud. Tema viimase Rootsi-reisi tulemu­ Dorschi kavatsus oli koguda kooli kokku kasu­ seks oli uue kõrge ametikoha loomine: 17. lapsed, kes nälja ajal esimesena kodust välja septembril 1688. a. anti talle Stockholmis välja tõugati, ning leida võimalusi nende toitmiseks volitus asumiseks Eesti- ja Liivimaa koolide ins­ ja koolitamiseks. Vaevalt sellest siiski midagi väl­ pektori ametikohale.2' Inspektori õiguseks ja ja tuli, sest Rootsi valitsus tegi äärmiselt vähe seega ka tema kui riigiametniku ülesandeks pidi nälgijate abistamiseks. olema koolide asutamine. Talle määrati riik­ Tõsiseks takistuseks talurahva laste koolita­ lik palk ja kõigil kästi osutada talle vajalikku abi. misel oli ka kehtiv pärisorjus ja mõisnike vastu­ Koolid ise pidid jääma kiriku kontrolli alla. Pä­ seis. Lõpliku hoobi andis aga Põhjasõda. rast B. G. Forseliuse hukkumist kipper Korthi laevaga ei jäänud see ametikoht täitmata, vaid sellele asus ta ülikoolikaaslane Wittenbergi päe­ Hinnates Bengt Gottfried Forseliuse tööd eesti vilt Johann Hornung. Nagu selgub B. G. Forse- rahvakooli loomisel, võib öelda, et ta oli mees, liusele antud volitustest, oli amet mõeldud aju­ kes täie innuga asus täitma ülesandeid, mis tisena — seega eeskätt koolivõrgu loomiseks. olid üles kerkinud ühiskonna arengu keerulises Pärast 3-aastase tähtaja lõppu 1696. aastal pa- ja vastuolulises protsessis. Koolmeistrite-köstrite luski kindralsuperintendent kuningat ttornungi ettevalmistamine oli kujunenud võtmeküsimu­ ametiaega veel 2 aasta võrra pikendada. Ilmselt seks, mille lahendamiseta polnud mõeldav ema­ saigi see teoks. Hiljem tunnistas Liivimaa kindral­ keelse rahvakooli loomine. Oma koolitegevuses superintendent, et J. Hornung on eesti koolide polnud Forselius üksi, vaid ta võis toetuda ülevaatajana töötanud usinasti ja hoolsasti. haritlaste ringile, kes püüdsid rasketes oludes õpetada eesti talulastele kirjatarkust.

Kuidas asi pooleli jäi!

80 O. Liiv. Suur näljaaeg Eestis, lk. 254. B. G. Forseliuse hukkumise otsene tagajärg oli Tartu seminari seismajäämine. Kuidas kooli tege­ vus lõppes, sellest teame sama vähe kui kogu ta tegevusest. On vaevalt usutav, et poleks leidu­ nud kedagi, kes oleks võinud asuda ta kohale, sest tegemist oli ikkagi algastme kooliga. Võib MEILT JA MUJALT oletada, et kooli tegevuse lõpp oli seotud ma­ teriaalse toetuse puudumisega Rootsi riigivõi­ mude poolt ja ebakindla seisundiga. Eesti rahva­ ■ Tšetšeeni-I nguši ANSV kauges mägikülas ni­ kool arenes igal juhul edasi ka 17. saj. viimase mega Turtõ-hutor paikneb väike kool, kus on vaid 183 õpilast ja 16 õpetajat. Töötatakse üks­ aastakümne alul. Enamikus Liivimaa kihelkonda­ meelselt ning loominguliselt. Kooli pioneerima- des rajati koolid 1692. aasta lõpuks.211 Masendava lev on juba 5 aastat lipukandja. Ehkki elatakse tagasilöögi rahvakooli arengule andis 1695— kaugel kõigist kultuurikeskustest, ollakse hästi 1697. a. suur näljahäda. Siis suri näga 70 000— informeeritud. Koolis on suurepärane näitagi- 75 000 inimest — umbes 20% rahvast29.* 28 tatsioon. Nii täiskasvanud kui ka lapsed elavad kaasa oma riiki ja kogu maailma erutavatele sündmustele. Iga! aastal töötab 40 koolilast õpilaste toot- misbrigaadis. Pärast kooli lõptamist brigaadi G. W i e s e I g r e n. B. G. Forselius, s. 127— kasvandikud üldjuhul kas asuvad kohe tööle 128. mehhanisaatoritena, looma- või tubakakasva- 28 O. Liiv. Lisandeid, lk. 221. tajatena, või siis lähevad õppima põllumajan­ 21 O. Liiv. Suur näljaaeg Eestis 1695—1697. duskoolidesse, tehnikumidesse, instituutidesse. Lisa: Valimik dokumente suurest näljaajast. Tar­ Pärast õpinguid pöördutakse tagasi kodupaika. tu, 1938, lk. 78. Ajakirjast «Narodnoje Obrazovanije» 48 lide 3. klasside tööd jälgides TRK õppepraktika ajal, aga ka oma isiklike kogemuste põhjal töös Tallinna 21. keskkooli 3-b klassiga, jätsin vanast laulurepertuaarist välja 6 laulu ja asemele sai 11 uut laulu. Juhin muusikaõpetajate tähelepanu sellele, et kogu õppematerjal (muusikateadmised ja -osku­ sed, laulud, muusikakuulamispalad) on paiguta­ tud laulikusse kindla järgnevusega, arvestades nii riiklikke kui ka rahvakalendrilisi tähtpäevi ning muusikateadmiste ja -oskuste õpetamise didak­ tilisi printsiipe. Seda kõike tuleb muusikaõpetajal tööplaani koostamisel arvestada. Teiste sõnade­ ga — tuleb välistada muusikamaterjali juhuslikku valikut, selle otsimist ja kasutamist kord siit, kord sealt. Nagu laulikutes ikka, on ka siin laulumaterjali rohkem, kui jõuame aasta jooksul õpetada. Nagu 1. ja 2. klassi laulikutes, võib ka siin jaotada lau­ lud kahte suurde rühma: 1) muusikateadmisi ja -oskusi õpetavad ja kinnis­ Nõuandeid tavad, nn. mudellaulud; 2) laulud, mida nende raskusastme tõttu tuleb 3. klassi õpetada kuulmise järgi või osalise noodipildi (näit. rütmipildi) jälgimisega. uue Lastele noodikirja õpetades tuleb seda teha mudellaulude abil. Millise laulu õpetaja selleks lauliku valib, on juba maitse küsimus. Ühel aastal võib puhul õpetaja kasutada üht laulu, teisel aastal teist. Mu- dellaule kui suhteliselt väiksema «emotsionaalse laenguga» laule ei tohi mingil juhul tööplaanist välja jätta, kui tahetakse tõeliselt tegelda muusi- kaalase kirjaoskuse arendamisega ja sel alal ka tulemusi saavutada. Mis puutub teise rühma lauludesse, siis leidub neid siin nii klassi muusikatunni kui ka klassivä­ lise musitseerimise tarvis. Enamik laule on too­ HEINO KALJUSTE, dud uues laulikus 2-häälsena. TRK professor Hääleulatuselt ja meloodialt nõudlikumaid laule tuleb planeerida kahele tunnile. Lühemaid (eriti mudellaule) õpetame lastele selgeks ühe tunniga, korrates neid aeg-ajalt õpitavate uute laulude vahel. Muusikaõpetajale jääb kohustuseks selgeks õpetada kõik programmis ettenähtud teadmiste 1984/85. õppeaastal said 3. klasside õpilased -oskuste komponendid (rütmid, astmed, muusika­ täiendatud ja ümbertöötatud klassilauliku. vormid jne.). Teatavasti vaatas Haridusministeeriumi muu- Muusikaõpetaja peab ka kogu muusikakuula- sikakomisjon juba ülemöödunud aastal läbi alg­ misega seotud programmi täitma. See tähendab, klasside muusikaõpetuse uue programmi. Prog­ et teema käsitlus («Muusika arenemine pala rammi oluliselt täiendatud muusikatunni lõike oli vältel». «Muusikažanrid» jne.) on õpetajale sea­ muusikakuulamine. duseks. Milliste paladega ta teemat illustreerib, Lauliku uues väljaandes on muusikakuulamise jääb juba õpetaja enda valida. Ühe ja sama uus temaatika. Kuna senistes 1.—3. klassi lauliku­ teema jaoks on laulikus mitu eri võimalust. tes muusikakuulamiskomponent hoopiski puu­ Lauliku koostamisel juhinduti põhimõttest, et dus, nõudis selle sissevõtt lauliku tunduvat kogu muusikakuulamiseks soovitatav repertuaar ümbertöötamist. tehakse muusikaõpetajale kättesaadavaks heli­ Arvestades senise 3. klassi laulurepertuaari kassettide abil. Loodame, et see idee realiseerub kasutamise tähelepanekuid, mis on saadud koo­ kõige lähemas tulevikus. 49 Järgnevalt esitatud 3. klassi muusikaõpetuse repertuaari lligitelu. See on ainult üks paljudest näidistööplaanis tahan anda 3. klassi lauliku võimalustest, mille eeskujul peab õpetaja tege­ rakendamisel ühe praktilise soovitusvõimaluse. ma oma tööplaani eelöeldut arvestades. Ma ei ole püüdnud siinkohal tuua kogu laulu­

3. KLASSI MUUSIKAÕPETUSE NÄI Dl STÖOPLAAN

1. veerand

_ ...... Muusikaalased teadmised Muusikakuulamine õppenädal. Laulud ja oskused

1. «Laste marss»++ (traditsioo- Lauljate paigutamine hääle- niline tunni alustamise laul) rühmadesse (I — II)

Taktimõõt — -i- -j- takt, rütm Г '

2. «Vana sokk» (kuulmise järgi) Ilmekuse märgid: p, mf„ f Teema: muusika arenemine pala «Kägu» (noodist) ~____=» vältel. «Hommikumeeleolu»

3. «Mäel-nla taadi talu» Alumine RA, ja SO, (kord.) «Mäekuninga koopas» «Trilla-traila tantsulaul» (noo­ dist)

4. «Rong juba saabub» Olemine JO' (uus aste) Kaugeneva rongi hääl. Honegger Pasific 231 (katk.)

5. Kordamine

6. «Lähnrfe lauldes» (noodist) Improvisatsioon eesti rah­- Näiteid eesti vana rahvalaulu ette­ valaulu alusel kandest (eeslaulja ja koor)

7. «Mööda mägiteid ja orge» Improvisatsioon (järg.) L Knipper — «Põld, põlluke» (kuulmise järgi)

8. «Mööda mägiteid , . .» (jätkuv Veerandi teadmiste, oskus- - S. Aturov «Mööda mägiteid ja or­ õppimine) kuste kordamine ge» (A. Aleksandrovi ansambli esituses)

9. ÕPPEVEERANDI MATERJALI KORD AM I NE

2. veerand

1. 2. 3. 4.

1. «Mardilaul» (kuulmise järgi) П rütm (täi-ri) Teema: muusikažanrid — polka Improvisatsioon plrüt- L. Auster — «Pulmapolka» (või miga R. Tobias — «Poika»)

2. «Äiu, äiu» (noodi järgi) Alumise SO, kordamine. S. Rahmaninov «Itaalia polka» (või Improvisatsioon SO, ja RA,- M. Glinka «Lastepolka») да

3. «Labajalavalss» (kuulmise järgi) T taktimõõt (kordamine). Valss Improvisatsioon 3-osal. tak- J. Strauss «Ilusal sinisel Doonaul» timõõdus.

4. «Labajalavalss» (jätkuv õppi- Kordamine H. Jürisalu — «Labajalg» mine) P. Tšaikovski «Lillede valss» («Pähklipureja»)

5. «Marsilaul» taktimõõt (kordumine) Marss ja kordav kõrvu- E. Kapp «Pioneeride marss» («Tel­ t nmine. Improvisatsioon 2- linna pildid») P. Tšaikovski — osalises taktimõõdus Marss («Pähklipureja»)

6. «Läbi lume sahiseva» Veerandi teadmiste, oskus- J. Strauss (sen.) Radetzky-marss te kordamine

7. ÕPPEVEERANDI MATERJALI KORDAMINE

Hääleharjutused valikuliselt (lk. 90—92) seoses õpitavate lauludega. r r Kõik muusikaõpetuse tunnid algavad R. Pätsi «Laste marsiga» 3. veerand

1. 2. 3. 4.

1. ABDE (noodi järgi) NA-astme õppimine. 1-osaline Näiteid 1-osalise muusikavormi muusikavorm kohta (õpitud laulude põhjal). Teema: muusika ülesehitus (muu­ sikavorm)

2. «JO-LE, hakka pähe!» (noo- NA-astme kinnistamine impro- F. Schubert «Ekossees» op. 18 dist) visats. abil, 2-osaline muusika- (R. Päts «Muusikaline kasvatus üld- vorm hariduskoolis», lk. 205)

3. «Sääsk» (noodist) Dl-astme õppimine. Heliastmik F. Schubert «Ekossees» op. 67, (pool- ja tervetoon) (samas, lk. 275)

4. «Vastlad» (noodist) Dl-astme kinnistamine improvi- R. Tobias — «Poika», R. Päts — satsiooni abil «Pulmalust» (samas, lk. 206)

5. «Meie sangarid» Dl-astme kinnistamine. Improv. S. Rahmaninov — «Itaalia polka» JO — JÕ'-ni. 3-osaline muusi- (kord.) F. Chopin — «Minutivalss» kavorm

6. Kordamine

7. «Ema sünnipäev» (kuulmise Improvisats. RA, — RA-ni. Teema: kes esitavad muusikat? järgi) «Laula, laula, latseke» Laulja — vokalist Itaalia rl. — «Oo, mu päike» (sop­ (noodist) ran) J. Strauss — «Lood Viini metsadest» (koloratuursopran) Ü. Vinter — «Luuletus» (metso­ sopran)

8. «Ema sünnipäev» (jätkuv Kordamine G. Puccini — Rodolfo aaria oop. õppimine) «Boheem» (tenor), F. Schubert — «Metshaldjas» (bariton), neegri rl. «Joe Hill» (bass)

9. Laulude kordamine Pillimängija — instrumentalist. P. Tšaikovski — Klaverikontsert Klahvpillid — klaver, orel nr. 1. (katk.), J. S. Bach — Toccata- d moll (katk.)

10. ÕPPEVEERANDI MATERJALI KORDAMINE

4. veerand

1. 2. 3. 4.

1. «Tantsulaul» (noodist) Duur-moll helilaadid. Improvi- W. A. Mozart — «Väike öömuusi- satsioonid duuris ja mollis+ ka» (katk. 1. osa) Keelpillid — poogenpillid (viiul, vioola, tšello, kontrabass)

2. «Konnakaanon» (noodist) Keelpillid-näppepillid (harf, ki- P. Tšaikovski — Sissejuhatus «Lille- tarr, mandoliin, balalaika) de valsile» (harf). Näiteid kitarri-, mandoliini- ja balalaikamängust

3. «Ruutööhste laul» (kuulmise Puupuhkpillid — plokkflööt, J. S. Bach — Brandenburgi konsert järgi) flööt, oboe, klarnet, fagott nr. 4 (1. osa — kaks plokkflööti). Näited puupuhkpillidest

4. «Laul suurest Leninist» (noo- Vaskpuhkpillid — trompet, P. Tšaikovski — «Naapoli tants» dist) metsasarv, tromboon, tuuba, (trompet), R. Wagner — Avamäng 4-löögiline takt oop. «Tannhäuser» (katk.)

5. «Laul suurest Leninist» (jät­ Löökpillid — häälestatavad ja L. Mozart—Lastesümfoonia (1-osa kuv õppimine), «Vihma sa­ häälestamatud katk.). Löökpillide näiteid jab» (noodist)

6. «Lindude kevad» (noodist) Keelpilliorkester. Puhkpillior- H. Eller — «Põhjamaine viis» kester R. Kull — «Kodumaa»

7. «Kolm kihulast» (kuulmise Laulukoorid (liikide kaupa: К. A. Hermann—«Lauljate teretus» järgi) laste-, poiste-, nais-, mees- ja (l.koor), M. Saar — «Leelo» (m. segakoorid) koor), M. Härma — «Ei saa mitte vaiki olla» (n. koor), G. Ernesaks «Mai tuli»

8. ÕPPEAASTA MATERJALI KOKKUVÕTE

Improvisatsioonid õppeveerandi vältel duur- ja moll- helilaadides. 51 Viimane kontsert veenis, et kümmekonnast «Kukulinnust» kandlest piisab, saavutamaks ümarat, vajaduse! küllaltki jõulist kõfa ja tämbrilist värvikust. Kaht­ lemata üllatas enesestmõistetavus, millega esi­ tati nii originaalset kui seatud kunstmuusikat. Vaja oli vaid unustada eelarvamus kandlest Mu ees on kopsakas külalisraamat, millest loen: kui piiratud võimalustega rahvapillist, tõdemaks «Me suomalaiset olemme aina kuvitelleet osaa­ Els Roode ambitsioonide õigsust ja paikapida­ vamme soitta kannelta. Toteamme että kannelta vust. Mulle jäi enim meelde G. Tanieli «Tule» todella soitetaan Eestissä . . .»; «/our music (J. Kupala tekst) Veera Taleši tundeküllases is beautiful. It gave me a feeling and esituses ansambli äärmiselt musikaalsel saatel. happiness.»; «Ihr kleines Konzert hat uns sehr «Ringtantsu» G. Podelski viimasest komposit­ gefallen»; «Bravo et merd!»; «Grazie per il sioonist Kandlekontsertiinost seaks pingerea beliissimo concerto e per la parole di amici- teisele astmele ja kolmas oli kindlasti A. Sõbra zio . . .» ja veel hulganisti sooje tänusõnu «Mõtisklus» muusikakooli III kursuse õpilase «Kukulinnule», kellega juba viiendat aastat Tuule Kanni kuulama panevas ettekandes. Täiesti kohtuvad hotelli «Kungla» saalis Tallinna välis­ omalaadse elamuse pakkus Tõnu Tamme loe­ külalised. Prantslased, austraallased, lõuna­ tud A. H. Tammsaare «ööbik ja lilled», mille ameeriklased, hispaanlased, poolakad, alžeer- lased, korealased — lühidalt igast ilmakaarest, taustaks improviseerides lummas Els Roode ka Nõukogude Liidu paljudest linnadest pärit kuulajaid imeliselt õhulise keeltepuudutusega. turistid on üksmeelselt vaimustunud noorte Kes siis kuuluvad «Kukulindu»? Arvestades kanneldajate siirast musitseerimisrõõmust, eesti nende valmisolekut töötada regulaarselt vähima­ rahvaviiside mõnusast lihtsusest, Els Roode gi hüvituseta, oleks justkui tegu õpilastega. lustakaist kommentaaridest. Ainuüksi möödunud Kuid pillimängukindlus ja musitseerimisküpsus aasta jooksul on «Kungla» saalis mängitud viitab siiski täisealisusele. Nii see ka on. Els veerandsada korda ümmarguselt kolmele tu­ Roode esimene suurem lend 1975. a. panigi handele kuulajale. ansamblile aluse. Algkoosseisust on alles 5 Kuna «Kukulinnu» hing ja juht Els Roode kanneldajat, kolm neist jõudnud juba emasei- jõudis hiljaaegu oma esimese juubelini ning susse. Esimestel aastatel mängiti oma lõbuks ja korraldas sel puhul Teatri- ja Muusikamuuseumi otsiti varmalt esinemisvõimalusi küll Lastemuu­ saalis paar toredat kontserti, tahaks tema väärt- sikakooli kontsertidel koos tollaste õpilastega, tegudest veidi valjuhäälsemalt pajatada. küll lastevanemate töökohtade pidulikel sünd­ Els Roode on meie ainus kõrgema haridu­ mustel. Pikkamööda saadi teatuks, leiti rakendust, sega kanneldaja. Diplom pärineb Riia Konser­ jõuti väljapoole koduvabariikigi, näiteks esinema vatooriumist, sest mejl on lood kandleõppi- Riia Konservatooriumi saali. misega esialgu kehvapoolsed. Tõsi küll, 1950. Els Roode ettevõtlikkus on sümpaatne. Ime­ aastatel saatis G. Otsa nim. Tallinna Muusika­ liku kiindumus- kandlesse on meid kõiki «Ke­ kool Els Roode kõrval ellu üsna mitu professio­ vade» lugemise aegu liigutanud, kas pole tore, naalset kanneldajat, kuid oma pillile truuks et tänapäevalgi on kandlest lugupidavaid «ime­ jäid neist vähesed. Nüüd on koolis tänu Els Roo- likke», kes soovivad tõsta eesti rahvapilli teiste dele taas kandleõpilasi, Tallinna Lastemuusika­ instrumentidega võrdväärsele kõrgusele. Leian, koolis on tema klassi lõpetanuid juba üle kolme­ et Els Roode püüdlustesse tuleks suhtuda tähele­ kümne. Ometi on asi alles lapsekingades ja panelikumalt. Entusiasm on tore asi, aga vaja­ küllap jääb sinna seniks, kuni leidub kord ini­ like stiimuliteta kipub see mõnikord väsima. mene, kes tõelise meisterlikkuse nimel harju­ Hoitagu «Kukulindu» odraokka eest, mis ta tab kannelt 4—5 tundi päevas. Võib ju iga pilli toredatele lugudele äkki lõpu võiks teha! sandisti käsitseda — pill pole selles süüdi, Els Roode usub aga kindlalt kandlemängu tule­ INES RANNAP vikku ja on veendunud, et varem-hiljem haka­ takse seda arvestama kui meie kultuuripildile iseloomulikku nähtust. Lõikuvate keeltega kromaatiline kannel on al­ les kolmekümneaastane ja sündis Valga pilli­ meistri V. Maala käte vahelt Tallinna Klaveri­ vabrikus. Praegu valmistab neid samas R. Püvi. Ta on jõudnud üsna heade kõlaliste tulemus­ teni. Ootab ju kannel nagu teisedki keelpillid oma tegijailt osavaid, tundlikke ja kogemus­ tega käsi, ka sobivat materjali, kvaliteetseid keeli. Siin on veel arenguruumi. Kuid ka tä­ naste pillidega on Els Roode kandletüdrukud jõudnud üllatavate tulemusteni. Kui väliskülalis­ tele pakutakse peamiselt n.-ö. kolme-bassi- lugusid, siis muudel kontsertidel viib Els Roode ellu oma ideed kandlest kui tõelisest muusika­ instrumendist. Meie heliloojate A. Sõbra, H. Ot­ sa, G. Podelski, U. Naissoo ja G. Tanieli poolt ansamblile loodu kõrvale seab Els Roode J. S. Bachi, A. Corelli, G. F. Händeli, F. Men- delssohni, A. Ljadovi jt. väikevorme. Praegu jääb veel puudu bassikõlast — kontrabassi ra­ kendamine on materiaalsetel põhjustel välista­ tud, tuleb ära oodata plaanis olev basskannel. ajajärk talurahvakoolide asutamisel algas Liivi- ja Eestimaal 1680. aastail. Ülevaatlikult käsit­ les sama ajavahemiku hariduselusid Rootsis ja Eestis TRÜ üldajaloo kateedri professor H. Piiri­ mäe. TPedl pedagoogikakateedri professori L. Andreseni ettekandes vaadeldi Forseliuse seminari tegevust ja ühtlasi eesti rahvakoolide algust. Forseliuse kaasaegsest, teenekast talu­ rahvakoolide rajajast, Sangaste pastorist Chi­ lian Rauschertist, tema osatähtsusest meie hari­ dusloos kõneles TRÜ NSV Liidu ajaloo kateedri professor S. Vahtre. Kuulati teisigi ettekandeid. Ettekannetele järgnes mõttetihe diskussioon (vt. NÕ nr. 48, 1984). 7. detsembril 1984. a. toimus TPedl-s kon­ verents teemal «300 aastat pedagoogikahari- dust Eestis». See oli arvult neljas kooli ja peda­ googilise mõtte ajaloo konverents. Esimene tao­ line oli 1968. a. novembris Tartus, organiseeri­ KROOM M jaks TRÜ pedagoogikakateeder. Neljanda konverentsi organiseerijad olid ENSV Haridusministeerium, PTÜI ja VÖT, ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium koos kõrgkoolidega ja ENSV TA Ajaloo Insti­ tuudi rahvahariduse ajaloo sektor. 300 aastat Esitati 12 ettekannet, milles vaadeldi peda- googikahariduse eri etappe, rahvusliku intelli­ Forseliuse gentsi kujunemist, õpetajate ettevalmistamist Eesti NSV-s (vt. NO nr. 51, 1984). Esinesid seminarist H. Piirimäe, ENSV haridusministri asetäitja A. Tükk, TRÜ dotsent A. Elango, TPedl rek­ tor R. Virkus, TPedl professor O. Kuuli ja dot­ sent F. Eisen, Ajaloo Instituudi rahvahariduse sektori juhataja E. Laul ja sama sektori vanem­ 1983. a. möödus 300 aastat Bengt Gottfried teadurid A. Kennik ja V. Sirk, TRK dotsent Forseliuse juhitud koolmeistrite seminari asuta­ H. Rannap, ENSV Pedagoogikamuuseumi direk­ misest Tartu lähedal Papimõisas. Selle täht­ tor E. Pirn ja Ajaloo Instituudi sotsioloogia päeva puhul toimus mitu ülevabariigilist üritust. osakonna teadur I. Pauts. 300 aastat ja mõni kuu tagasi oli Forseliuse Avasõnad ütles ENSV TA akadeemik J. Kahk. seminar ainuke selletaoline Rootsi riigis ja Põhja- Konverentsil viibisid EKP Keskkomitee teaduse Euroopas. Peterburis avati õpetajate seminar ja õppeasutuste osakonna juhataja asetäitja 1786, s. o. 102 aastat pärast Tartu seminari. V. Rajangu ja ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Forseliuse seminari tegutsemise ajal asutati kooli­ ministri asetäitja H. Peremees. õpetajate seminare ka Lääne-Euroopas, näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal 1670.—1690. aastail, ent nende mõju Eestis on kaheldav. Forseliuse ajast sai alguse eesti rahvakool ja kirjaoskuse levik talurahva hulgas. Möödunud aasta 16. juunil oli Harju-Madi- sel ja Padisel Eesti Looduskaitse Seltsi ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi korraldusel kultuuri­ MEILT JA MUJALT mälestiste kaitse päev. Forseliuse sünnikohas Harju-Madisel avati mälestuskivi. Harju rajooni juhtkond, «Koidula» kolhoos ja Padise 8-kl. kool on viimasel ajal palju teinud Forseliuse ■ 4 aastat tagasi avati Krasnodari 19. keskkoolis sünnikoha korrastamiseks, tema mälestuse jääd­ N. A. Ostrovski muuseum. Kohtumised kuul­ vustamiseks. Pärast mälestuskivi avamist ja sat kirjanikku tundnud inimestega, kirjavahetus ümbrusega tutvumist sõideti «Koidula» kolhoosi samanimeliste muuseumidega, väsimatu võitleja keskusesse Padisel. Kuulati 4 ettekannet, millest elu ja tegevusega sotud ainese tundmaõppi­ 3 olid otseselt seotud Forseliuse ajastu, tema mine avab ajaloo uusi lehekülgi. Huvi N. Ostrovs­ isiku ja esimese koolmeistritekooli asutamise ki eluloo ja tema teoste vastu on väga elav. Vii­ ning tegevusega, emakeelse kirjakeele reformi­ masel ajal on külastanud muuseumi delegat­ misega (TRÜ professor H. Piirimäe, TPedl sioonid Saksa DV-st, Vietnamist, Rumeeniast, professor L. Andresen ja TRÜ professor P. Alvre). Liibüast, samuti paikkonna teiste koolide õpi­ 15. novembril oli Tartu Linnamuuseumis loen- lased, Belgorod! oblasti turismiklubi «Sünnimaa» gupäev teemal «Rahvaharidus Eestis XVII sajan­ liikmed jpt. Lvovi elanik, 1920. aastate kommu­ di lõpul», millega tähistati esimese (köster) nistlik noor F. Tolotško andis muuseumi külas­ koolmeistrite seminari siinmail asutamise 300. tades kingitusteks hulga fotosid Vilija külast, aastapäeva. Loengupäeva organiseerijad olid kus revolutsionäärist kirjanik oli sündinud. nimetatud muuseum ja TRÜ NSV Liidu ajaloo Kooli pioneerimaleva auliikmeks on N. Ost­ kateeder. Kuulati 8 ettekannet. rovski vennapoeg Grigori Dmitrijevitš Ostrovski, ENSV TA Ajaloo Instituudi teadur J. Naber Krasnodari elanik. Ta on pioneeride sagedane käsitles rahvahariduse arengutingimusi Eestis külaline. XVII sajandil maal ja linnas. Murranguline Ajakirjast «Narodnoje Obrazovanije» 53 Л. ЛИННУС. Всесоюзная экспедиция пионеров и школьников «Моя родина — СССР» и школьное краеведение. Статья рассматривает одну сторону работы экспедиции «Моя родина — СССР» — крае­ ведческую деятельность. Для ознакомления с родным краем предлагается 6 направлений работы: революционное прошлое, экономи­ ка, Великая Отечественная война, история пионерской и комсомольской организаций, природа, история культуры родного края. В Эстонии стало популярным представлять Настоящий номер журнала знакомит чита­ результаты исследования на районные или телей с системой и проблемами вне школь­ городские Дни краеведения, республикан­ ной работы в Эстонской ССР. ские краеведческие конференции. Краевед­ К. ЛУТС. Школьная реформа, внеклассная и ческая деятельность учащихся получила от внешкольная работа. специалистов и общественности похвальные Образование — это знания, умения и навыки. отзывы. Наряду со школой их дают и внешкольные детские учреждения, большое значение кото­ В. МИЛЛЕР. Краеведение и походы как сред­ рых подчеркивали еще Н. К. Крупская и А. В. ство воспитания. Луначарский. Внешкольную воспитательную Автор подчеркивает идеологическое значе­ работу проводят в Эстонии Дома пионеров, ние краеведческой работы учащихся (фор­ Дом юных натуралистов, Дом юных туристов, мирование марксистского мировоззрения, Дом юны>£, техников, Клуб юных моряков, а более сознательное отношение к работе, вы­ также детские художественные и музыкаль­ бор профессии в соответствии с потребностя­ ные школы. Хорошо организована внекласс­ ми родного края, лучшее понимание разви­ ная работа во многих школах, особенно в тия культуры и пр.). Ныоской средней школе. Проведение школь­ ной реформы требует укрепление связей Е. ЛАССУР. Об исследовании истории ком­ школ и внешкольных детских учреждений. сомольской и пионерской организации в шко­ В конце статьи говорится о том, что следует лах Эстонской ССР. делать в дальнейшем для укрепления систе­ Молодые краеведы школ республики активно мы внеклассной и внешкольной работы. включились в изучение истории ЛКСМ Эсто­ нии. Статья знакомит с направлениями этой М. СЫР МУС. Внешкольные детские учреж­ исследовательской работы. дения и их задачи. В 1983/84 учебном году деятельностью вне­ В. ТАРМИСТО. Сборники краеведческих ра­ школьных детских учреждений было охвачено бот учащихся, изданные в 1972—1984 гг. 26% учащихся ( в системе Министерства про­ Краеведение является большим подспорьем свещения). Кроме того, в детских учрежде­ в деле воспитания у учащихся чувства патрио­ ниях, которые подчиняются Министерству тизма. Краеведческая деятельность нашей культуры, занимается примерно 7700 учащих­ школьной молодежи (участвует 350 школ) ся. Большинство внешкольных детских учреж­ протекает в основном через экспедицию дений системы Министерства просвещения «Моя родина — СССР». В 1 972—1 984 гг. было находится в Таллине. Система воспитания во издано 7 сборников «Краеведческие работы внешкольном детском учреждении должна учащихся». Тематика работ разнообразна: гарантировать единство идейно-политическо­ природа родного края, деятельность его про­ го, нравственного, трудового, эстетического мышленных и сельскохозяйственных пред­ и физического воспитания и создавать воз­ приятий, исторические события и пр. Из года можности для формирования активной жиз­ в год улучшается качество работ. ненной позиции учащихся, способствовать правильному выбору профессии. А. ВАЛГМА. Цели традиционных походов. Автор статьи дает методические советы по Будьте знакомы: наставник молодежи Пеэтер конкретизации целей цикла походов, орга­ Лорентс. низуемых Домом юных туристов Эстонской П. Лорентс является одним из руководителей ССР («Здравствуй, осень!», «Следы на снегу», секции математики и кибернетики Научного «Встреча с весной»), поскольку результат лю­ общества учащихся. Секция успешно работает бой деятельности зависит от целеполагания. с самого начала своей деятельности. Работа Цели внеклассной и внешкольной деятельно­ в секции дает молодежи опыт научной работы сти должны быть тесно связаны с направле­ и более широкие знания, помогает выявлять ниями учебной работы и общественно полез­ потенциальных научных работников. ного труда.

Т. ХАЙМРЕ. 30 лет деятельности Республи­ У. РООЗИМАА. Цель — воспитание любви к канского дома юных туристов. природе и бережного отношения к ней. Автор, директор Дома юных туристов, зна­ Дом юных натуралистов ЭССР работает уже комит читателей с разнообразной деятель­ 33 года. Автор статьи знакомит читателей ностью этого внешкольного детского учреж­ с его деятельностью, в которой принимает дения, которому исполнилось 30 лет. В дея­ участие 1500 учащихся III—XI классов. 60% тельность ДЮТ-а входит в основном органи­ учащихся работает в кружке юных натура­ зация походов по Эстонии с целью кравед- листов. Основной целью ДЮН-а является ческого исследования и за ее пределы. ДЮТ воспитание любви и бережного отношения руководит также деятельностью юных гео­ к природе через различные интересные для логов и принимает ученические группы из учащихся мероприятия (викторины, учебные других союзных республик. Материалы, соб­ походы, конкурсы рисунков и сочинений, ранные в походах, на экскурсиях и в ходе олимпиады и пр.). краеведческой работы, хранятся в школьных музеях и краеведческих уголках. В настоящее Будьте знакомы: наставник молодежи Велло ри л время при ДЮТ работает 50 ученических Денкс. 04 кружков по 10 специальностям. Велло Денкс является лесничим Розаского лесничества Выруского лесного хозяйства, инструктивно-методический центр интерна­ который еще в 1960-ые годы основал Краби- ционалистической воспитательной работы, ское школьное лесничество и является его целью которого является помогать и мето­ руководителем до настоящего времени. Над дически руководить КИД-ами школ. Работа всей охраняемой территорией Паганамаа с проходит в четырех секциях. 1970 года шефствует Крабиское школьное лесничество. Оно имеет вымпел лучшего М. УЛЬП. Только совместный труд гарантиру­ школьного лесничества. Сменяющие друг ет успех. друга поколения учащихся учатся понимать Статья представляет собой обзор деятельно­ и охранять природу своего родного края под сти Дома пионеров г. Тарту, где работает 25 руководством Велло Денкса. кружков с 1311 учащимися. Успеху работы способствует работа учителей, бывших вос­ Т. МЕЛЬТСАС. 25 лет деятельности Клуба питанников Дома пионеров. Несмотря на ог­ юных моряков. раниченное количество помещений, по мно­ Директор Клуба юных моряков знакомит с гим специальностям достигнуто всесоюзное деятельностью молодежи этого клуба, кото­ признание. Имеются хорошие рабочие кон­ рому исполнилось 25 лет. Целью КЮМ-а яв­ такты со многими школами, деятельность ляется, наряду с интересной деятельностью, Дома пионеров поддерживают также учреж­ популяризировать среди учащихся профес­ дения и предприятия города. сии, связанные с мореплаванием, и руково­ дить деятельностью клубов и кружков юных М. САЛК. Урок в Музее пионерской славы. моряков Эстонской ССР. Клуб имеет хоро­ Статья рассказывает о традициях Музея пио­ шую материальную базу, которая способст­ нерской славы Дома пионеров г. Пайде. вует достижению хороших результатов ра­ Учащиеся-гиды знакомят с экспонатами музея боты кружков, духовному и физическому за­ многочисленных посетителей как из Пайде- каливанию молодежи. ского района, так и из других республик. Здесь проводятся викторины, учения актива, Д. ТЕДЕР. Интерес молодежи к технике. уроки пионерской славы и пр. В музее нахо­ Статья знакомит с основными направлениями дятся письма, сувениры и подарки от 35 До­ деятельности Дома юных техников Эстонской мов пионеров и школ Советского Союза. ССР, в котором работает 10 различных круж­ ков с 31 группой. На всесоюзных конкурсах В. ЭТВЕРК. По страницам истории пионерской молодые техники ДЮТ-а добились значитель­ организации Хаапсалуского района. ных результатов. Несмотря на то, что не хва­ Два года тому назад при Доме пионеров тает помещений для занятий, учителя остают­ г. Хаапсалу был организован кружок краеве­ ся энтузиастами своего дела. дения, целью которого было организовать музей истории пионерской организации райо­ В. РААГМЕТС. Дворец пионеров вчера, сего­ на. Был начат сбор данных о старших пио­ дня, завтра. нервожатых, работавших в школах района в Статья знакомит с деятельностью Таллинско­ 1944—1982 гг. С течением времени тематика го Дворца пионеров. В настоящее врем я в нем поисковой работы расширилась. Музей пла­ работает более 5000 школьников под руко­ нируется открыть к 45-летию рождения пио­ водством почти 150 педагогов. Действуют нерской организации Эстонской ССР. кружки художественной самодеятельности, искусства и техники, которые добились зна­ Р. РЕЙНАСТЕ. Зимние игры. чительных успехов. Идейно-политической вос­ Статья предназначена воспитателям детских питательной работе способствует деятель­ садов-яслей. Более подробно говорится о ка­ ность Клуба интернациональной дружбы тании на санках как о посильной и захваты­ «Глобус» и пост № 1 у вечного огня на Ты- вающей зимней деятельности детей, которая нисмяги. Во Дворце пионеров школьники мо­ позволяет проводить различные игры и со­ гут заниматься по 70 специальностям. Ме­ ревнования. Автор знакомит с играми на лы­ тодический отдел руководит работой пионе­ жах и другими интересными подвижными ров по всей Эстонии. В ближайшие годы сле­ играми во дворе и в лесу. В основном гово­ дует повысить качество кружковой работы, рится о зимних играх детей старшей группы. а также значительно улучшить материальную базу. Х.ПИЙРИМЯЭ. Предпосылки создания кресть­ янских школ и деятельность Б. Г. Форселиуса. И. СТАНОВАЯ. Клуб интернациональной В конце XVI и начале XVII в. появился со­ дружбы в каждой школе Таллина. циальный заказ по подготовке кистеров и учи­ Почти во всех школах г. Таллина работают телей, знающих эстонский язык и способных Клубы интернациона льной дружбы, которыми к обучению детей (см. также статью X. Пийр- руководит клуб «Глобус» Таллинского Дворца мяэ в «Ныукогуде кооль» № 12 за 1984 г.). пионеров. В прошлом году деятельность В статье говорится о происхождении и педа­ КИД-ов была плодотворной: на неделе мира гогической деятельности Б. Г. Форселиуса. В был проведен сбор подписей и денег в фонд педагогической работе он не был одинок: он мира; средства, заработанные школьниками, мог опираться на круг интеллигентов, кото­ перечислены в фонд XII Всемирного фести­ рые в трудных условиях старались обучать валя молодежи и студентов. Дружеские связи крестьянских детей грамоте. поддерживаются между школами с эстонским и русским языками обучения, ведется пере­ X. КАЛЬЮСТЕ. Советы учителю по работе писка с пионерами других союзных республик с песенником для III класса. и социалистических государств. Деятельность Статья методического содержания для учите­ КИД-ов таллинских школ была высоко оцене­ лей музыки. Автор обращает внимание на на Всемирной демократической федерацией построение песенника. Приводится образцо­ молодежи вый план работы.

В. БАСОВА. Клуб интернациональной дружбы Об ансамбле «Кукулинд». в Доме пионеров. Речь идет о деятельности ансамбля «Куку- Статья знакомит с деятельностью Клуба ин­ линд», которым руководит Эльс Рооде. тернациональной дружбы в Доме пионеров Морского района г. Таллина. Этот клуб — 40 AASTAT TAGASI

(1. lk järg.) lustatud rajoonis oli vaenlasel üle 900 raudbetoonist tulepesa, palju kaitserajatisi. Seal lootsid saks­ lased siduda suuri Nõukogude väekoondisi ja takistada nende paiskamist Berliini suunda. Eriti tähtsaks peeti Königsbergi kindluse mereväebaasi ja suure sadama ning selle eelsadama Pillau kaitsmist. Heilsbergi grupeeringu likvideerimine algas 10. veebruaril. Vaenlane pani ägedalt vastu, kasutades osavalt kindlustatud rajooni kaitseehitisi. Vaatamata alanud sulale ning pikaajalisest pealetungist tekkinud väsimusele, liikusid meie väed pikkamisi edasi: 10.—20. veebruarini kesk- lõigus ligi 60 km, tiibadel 10—15 km. Ühel ajal eduka pealetungiga Poolas ja Ida-Preisimaal jätkus 2. ja 3. Ukraina rinde sihipärane sõjategevus Ungari läänepiirkondades. Pärast Budapesti grupeeringu likvideerimist tegi Kõrgem Ülemjuhatus veebruari keskel nimetatud rinnetele ülesandeks purustada vaenlase armeedegrupi «Süd» peajõud ja vallutada Bratislava—Brno—Viini—Nagykanizca piirkond. 2. ja 3. Ukraina rinde väed pidid vabastama Tšehhoslovakkia lõunapiirkonnad ja vallutama Viini tööstuspiirkonna, kus toodeti lennukeid, tanke, laskemoona. Ungaris ja Austrias olid naftaleiukohad. Need olid viimased naftatootmise rajoonid, mida Saksamaa sai veel kasutada. Meie vägede pealetung pidi algama märtsi keskel. Hiljem selgus, et ka vaenlane valmistus pealetungiks, sest pidas nimetatud piirkondi majanduslikult ja strateegiliselt väga tähtsaiks. Kavatsetud pealetungiga taotles Hitler ka poliiti­ lisi eesmärke. Ta lootis, et kui ta meie pealetungi Ungaris ja Jugoslaavias pidurdab, annab Saksa armee sellega võimaluse Inglise vägedele Balkanil (Inglise väed olid okupeerinud Kreeka) kindlus- tuda ja «venelastega tülli minna». Fašistliku kliki arvestused liitlaskoalitsiooni lõhenemisest luhtusid. Ent vaenlane läks siiski esialgu pealetungile, andes 17. veebruaril vastulöögi 2. Ukraina rinde 7. kaardiväearmeele. See oli eelmänguks kavatsetavale vastupealetungile 3. Ukraina rinde vastu. Teinud kindlaks vaenlase kavatsuse, andis peakorter 3. Ukraina rinde vägedele käsu ajutiselt kait­ sele asuda.

4.—11. veebruarini toimus Krimmis (Jalta lähedal Livadia palees) NSV Liidu, Ameerika Ühend­ riikide ja Inglismaa valitsusjuhtide konverents. Kavandati itašistliku Saksamaa lõpliku purustamise plaanid, kooskõlastati maailma sõjajärgse korralduse põhiprintsiibid, kinnitati kokkulepped Sak­ samaa okupatsioonitsoonide (otsustati ka Prantsusmaale anda oma tsoon), Berliini haldamise ja Saksamaal kehtestatava kontrollsüsteemi kohta. Saavutati kokkulepe Saksamaalt nõutavate repa­ ratsioonide ja Kaug-lda küsimuses. Kolme suurriigi juhid leppisid kokku, et kaks-kolm kuud pärast Saksamaa kapituleerumist ja sõja lõppemist Euroopas astub Nõukogude Liit sõtta Jaapani vastu tingimusel, et (vt. Teheran, Jalta, Potsdam. Dokumentide kogumik. Tln., 1975, lk. 1978—180) 1. Säilitatakse status quo Välis-Mongoolias (Mongoolia Rahvavabariik); 2. Taastatakse Venemaale kuulunud õigused, mis on rikutud Jaapani sõnamurdliku kallaletungiga 1904. aastal, . . . 3. Nõukogude Liidule antakse üle Kuriili saared. Lepiti kokku, et Nõukogude Liidu pretensioonid tuleb tingimata rahuldada pärast võitu Jaapani üle.

Ofsetpaber nr. 1 60X70/8.

Toimetuse aadress: 200 110 Tallinn, Pikk t. 40. Telefonid: 60 14 47, 60 13 18, 60 17 27, 60 12 53, 60 13 63. Väljaandja: Kirjastus «Perioodika», 200 090 Tallinn, Pärnu mnt. 8, te!. 44 57 67. EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikoda. 200 090 Tallinn, Pärnu mnt. 67-a. Ladumisele antud 02. 01. 1985. Trükkimisele antud 28. 01. 1985. Trükiarv 4300. Fotoladu. Kiri školnaja. Trükipoognaid 7,0. Tingtrükipoognaid 5,46. Arvestuspoognaid 7,3. MB-00461. Tellimise Tvllimishind aastaks — rbl. 3.60, 6 kuuks — rbl. 1.80, 3 kuuks — 90 kop. Üksiknumbri hind 30 kop. Орган мин. проев. ЭССР. На эстонском языке. Выходит один раз в месяц. «Ыыукогуде кооль» («Советская школа»). Paide pioneerimaja võib pidada rajooni pio­ neeritöö metoodiliseks keskuseks. Maja uhku­ seks on pioneerikuulsuse tuba. Nägusalt kujun­ datud stendid 'jutustavad V. I. Lenini nim. Üleliidulise ja Eesti NSV Pioneeriorganisat­ siooni ajaloo tähtsündmustest, kajastavad ra­ jooni pioneerielu eilset ja tänast päeva. Kõr­ valoleval alumisel fotol seavad rajooni pio- neeristaabi liikmed sõpradelt saadud kingitusi vaatamiseks. Pioneerimaja metoodikakabinet pakub abi pio- neeriaktivistidele. Kabineti seinal annab pio- neerielust hea ülevaate pilkupüüdev kalender­ plaan. Pioneerimaja metoodik Maili Roosme jagab parajasti näpunäiteid Paide 1. keskkooli malevanõukogu esimehele Angela Kokale ja 2. keskkooli pioneerimaleva eesotsas seisvale Svetlana Golotnikovale (kõrval keskel). Olemisel fotol paeluvad pilku pioneerimaja õpetaja Vilve Vadi käe all harjutavad tantsu­ ringi «Kõpsking» sofistid. Majas töötab vee­ randsada ringi rajooni 410 õpilasega. Ometi ei mahuta ruumid kõiki asjahuvilisi. Seepärast saadakse abi koolidestki. Esikaane sisekülje foto­ dele jäänud noored tehnkahuvilised peavad ringiõppusi Türil. Ülemisele fotole jäid noored raketimeistrid, keda juhendab endine Türi kesk­ kooli tööõpetuse õpetaja, nüüd pensionär Endel Renke. Maja staaiikaim ringijuht on direktor Malle Salga sõnade järgi Türi NST autojuht Kalju Käi, kes tonditosin aastaid kohalikele poistele len- nukimudelite ehitamise saladusi õpetanud (esi­ kaane sisekülje alumisel fotol). Nimekaid ja menukaid ringe on majas hulga­ nisti. 15 aastat juhib muusikaringe õpetaja Mare Nugis. Huvilisi jätkub õmblus- ja joonistus- ringidesse. Rajoonile on kuulsust toonud matka- ring, mis ühendab Karimu 8-kl. kooli noori matka- mehi. Maja noorim ring on nukunäitering. Ajakirja tagakaane fotol on rajjooni teeninduskombinaa- di kunstnik Aili Sakjas (ringijuht) väikeste näitle­ jatega, kellel juba selged kaks nukumängu «Tare-tareke» ja «Memme musi». Paide pioneerimaja ühest omapärasemast ette­ võtmisest, Rahvaste Sõpruse Klubide Liidust kirjutab käesolevas ajakirjanumbris maja direk­ tor Malle Salk. Paide pioneerimajas on veel palju, millest teistel eeskuju võtta.

ÜLO TIKU tekst TÕNU KALLE fotod 30 kop. 78189