Lõuna-Kiili Vaimne Keskus Tehti Korda Z Paekna Külas Asuv Vennastekoguduse Moodus- Nabala Palvemaja on Tasid Kohalikud Inimesed
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Kiili valla teedest Koolile osteti Eakaid kutsutakse ja tänavatest tahvelarvutid Tujutarega liituma LK 2 LK 3 LK 4 Kiili valla ajaleht Nr 9 (2332) 31. oktoober 2012 VENNASTEKOGUDUSE MÕJU ULATUB KA TÄNAPÄEVA Lõuna-Kiili vaimne keskus tehti korda z Paekna külas asuv Vennastekoguduse moodus- Nabala palvemaja on tasid kohalikud inimesed. Lii- Nabala palvemaja olnud juba ligi paar- kumist ei toetanud ei kohalik • Esimene palvemaja ehi- sada aastat Kiili valla mõisnik ega kirik. “Tegu polnud tati Paekna külla aastal organisatsiooni, vaid vaimse lii- 1828. Vennastekoguduse lõunaosa külade kumisega, mille eesotsas olid jaoks olulise tähen- liikumine jõudis piirkonda taluperemehed,” räägib Ots. varem. dusega. Vennaste- “Tegemist on Eesti oma krist- • Uus palvemaja ehitati kogudusele kuuluvas lusega, mida ei toetatud intsi- aastal 1926. Paar aastat majas on kohalikud tutsionaalselt ning mis ei olnud hiljem kinkis üks kohalik omal algatusel vai- seetõttu ülalt alla, vaid alt üles taluperemees palvemajale mu harinud kõigi rii- liikumine.” oreli, mis on töökorras gikordade ajal. Paekna külla ehitati esimene tänapäevani. palvemaja 1828. aastal. Pea • Nõukogude võim keelus- Sel suvel tehti palvemajale põh- sada aastat hiljem, aastal 1926, tas vennastekoguduse lii- jalik remont: vahetati katus, pandi püsti uus maja, mis seisab kumise. Nabala palvemaja parandati ja värviti välisvooder tänaseni. Palvemaja ehitati ko- tegutses siis Jüri kogudu- ning asendati alumist palgikor- halike poolt algusest lõpuni se abikirikuna. da. Raha saadi projekti korras oma jõududega. Jaane Lend • Kuigi vennastekoguduse Leader-programmist (kokku ku- räägib, et taluperemeeste vahel liikumine oli keelustatud, lus remondiks 43 811 eurot), oli ära jagatud, kes andis palgid, jätkus see nõukogude ajal omaosaluse lisas Kiili vald. kes palke vedas, kes ehitasid. Ka Nabala piirkonnas n-ö Majas sees viis kohalik rah- edaspidist tegevust vedasid ne- põrandaaluse liikumisena. vas juba varem talgukorras re- mad: Tanel Otsa sõnul tegelesid Kohalikud toetasid tol ajal monditöid läbi: pandi uus põ- kohalikud mehed ka ristimise ja ka Jüri kirikut. rand, lagi, seintele sisevooder, matmise toimingutega, tegid • Palju hullemini läks pal- uued küttekolded. Kõike tehti lastele-noortele pühapäevakooli judel palvemajadel üle palvemajas nii, nagu seda on ja õpetasid pille mängima. “Nad Eesti, mis nõukogude või- tehtud sealkandis viimasel paa- olid justkui väikesed kirikuõpe- mu poolt ära võeti ning risajal aastal: oma jõu ja mõis- tajad siin kohapeal,” märgib ta. on nüüdseks hävinud. tusega, et kohalik kooskäi- Kogu vennastekoguduse lii- Kaasajal on tegutsevaid miskoht säiliks veel aastaküm- kumine keelustati Eestis pärast palvemaju Eesti alles vaid neid. Teist maailmasõda. N-ö põran- kümmekond, kui veel 150 aastat tagasi oli neid Mis ühendab kohalikke ini- daaluses vormis tegevus siiski paarsada. mesi, et sealkandis nii kaua asju jätkus. Paljud palvemajad (neid • Peale vennastekoguduse koos tehtud ja otsustatud on? oli üle Eesti paarsada) võeti kasutab Nabala palvemaja EELK Jüri koguduse õpetaja nõukogude võimu poolt ära ka Kiili vald, mis rendib Tanel Ots ja Nabala palvemajas ning neid on praegu tegutseva- ruume kohaliku kunsti- tegevust juhtiv Jaane Lend vii- tena alles vaid kümmekond. ringi tarbeks. vad vastuse andmiseks ajakir- “Nabalas tegutseti palvema- janiku paarisaja aasta taha, kui jas ka nõukogude võimu ajal Nabalasse jõudis vennasteko- edasi. Maja hoiti korras, näiteks Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots (paremal) ja Nabala palvemajas igapäevaselt toimetav Jaane guduse liikumine. vahetati ära katus,” räägib Ta- Lend seisavad palvemaja väikses saalis, mis on remondi juba läbi teinud. Suur saal veel ootab nel Ots. “See on üks paremini uuendustöid. 3x Marko Tooming Meie oma kristlus hoitud palvemaju Eestis. Inime- Ajalooliselt on vennasteko- sed hoolitsesid selle maja eest, gudus luteri kiriku sisene ära- kuigi see oli tol ajal ohtlik.” tusliikumine, mis Eestisse jõudis Ka Jüri kirikus olid just Naba- 18. sajandi esimeses pooles la inimesed need, kes suure osa ning levis plahvatuslikult kii- kirikulistest moodustasid, ja nii resti. Jüri kihelkonnas märgiti on see tänapäevani. Palvemaja peale remonti. esimene koguduse palvemaja “Nõukogude ajal olid Naba- väljaspool Tallinnat 1738. aas- last juhatuse esimehed, need “Inimeste usuvajadus pole tal. Ka Nabalasse jõudis ven- julged mehed, kes Jüri kiriku kuhugi kadunud,” nendib Jaane nastekoguduse liikumine va- majandusasju ajasid,” märgib Lend. “Aja möödudes on haka- rem, kui esimene palvemaja Ots. “Et riik üritas kõiksugu tud lihtsalt teisi asju uskuma – 1828. aastal rajati. maksudega kirikut välja sure- horoskoope, selgeltnägijaid. “Nad olid nagu sool, mis on tada, siis need vaprad mehed Aga see ei toida.” nüüdseks supi sisse hajunud maksid oma taskust kõik kinni Tanel Otsa sõnul tullakse ka ning mida pole enam võimalik ja säilitasid nii pühakojad.” Na- tänapäeval palvemajja vaba- välja võtta ja öelda, et see tegi balas säilis tema sõnul ka sel tahtlikult ning uksed on kõigile supi maitsvaks,” toob Tanel Ots ajal soosiv suhtumine kiriku ja avatud. “Meil pole kaasajal pal- võrdluse vennastekoguduse ristiusu suhtes. ju võimalusi, kus tulla kokku olulisuse ilmestamiseks eest- kohalikega, et sõnastada enda laste jaoks. Ta läheb veel kauge- Uus aeg jaoks olulist ja tekkinud küsi- male ja väidab, et poleks toimu- Nüüd, mil kohalik palvemaja musi. Võib-olla vaid baaris pur- nud ei esimest üldlaulupidu ega taas korda tehtud, käib Lõuna- jus peaga,” ütleb ta. “Mulle olnud ärkamisaega, kui vennas- Kiili rahvas endiselt majas. meeldib, kuidas toonased talu- tekoguduse palvemajades po- Reedeti kohtutakse, et arutada mehed tundsid selle ära ja ehi- leks välja arenenud mitmehääl- mõne Piiblist võetud teema üle tasid need palvemajad. See oli ne koorilaul ja tekkinud pasuna- ning sõnastada oma mured ja õppimine ja harjutamine, kui- ning keelpillikoorid. “Väikestes rõõmud. Ja kogunevad just noo- das iseseisvalt, ilma kiriku ja külades oli tänu neile uskuma- remad inimesed. Iga kuu nel- mõisa abita, olla ja maailma tult paks kultuurikiht,” märgib jandal pühapäeval kogunetakse enda jaoks mõtestada.” Uus palvemaja õnnistati 1926. aasta septembris. Pildi oleva pühenduse autor on Jüri koguduse õpetaja Ots. palvemaja väikses saalis. MARKO TOOMING Tanel Otsa vanaema. 2 Kiili Leht ARVAMUS 31. oktoober 2012 Parimate kategooriad VIHMANE SUVI TEGI LAASTAMISTÖÖD • Aasta ettevõtja – kõrgeima tunnustuse saab ettevõtja, kes on sellel ja eelmisel aastal kaasa aidanud oma piirkonna ja/või maakonna Teede ja tänavate ehitusest ja arendamisele. • Aasta kodanikeühendus – tunnustuse saab seltsing või MTÜ, kes on sellel ja eelmi- sel aastal silmapaistnud ko- remondist Kiili vallas haliku ja/või maakondliku elu edendamisega, olnud kogukonnale toeks. teatud tänavate liiklusinten- • Aasta toetaja – tunnus- siivsus kasvab oluliselt. Seetõttu tatakse inimest, ettevõtet, läheb renoveerimisele näiteks ühendust või omavalitsust, Küttimi tee, mis on olnud prob- kes on läbi selle ja eelmise leemne juba aastaid. aasta silma paistnud erilise toetustegevusega kodani- Vihm rikkus teid kuühiskonnale. Vald on püüdnud paljudele • Aasta tegu – omistatakse teede seisukorda puudutavatele ettevõtmisele, mis on sellel VALERI KUKK ettepanekutele ja elanikelt ja eelmisel aastal Harju- VALLAVANEM laekunud palvetele reageerida maal positiivselt silma võimalikult operatiivselt. Eriti paistnud, omab pikaajalist Läbi ajaloo on olnud liikumis- viimasel ajal on olnud palju mõju ja parandab kas koha- marsruudid erinevate punktide telefonikõnesid ja e-kirju, kus like või kogu maakonna ini- vahel ja võimalikud ühendus- kohalikud elanikud kurdavad ja meste elukvaliteeti. teed üheks olulisemaks inimesi tunnevad muret teede kehva • Aasta sädeinimene – tun- puudutavaks küsimuseks. Sama olukorra pärast ja teed on tõe- nustatakse inimest, kes kehtib ka tänapäeval, meie oma poolest hullus seisus. Erakord- oma tegevusega on kaasa valla teede ja tänavate puhul, selt vihmane suvi ja sügis on aidanud maa- ja külaelu mille üldisele seisukorrale on kahjuks aidanud kaasa kruu- positiivsele arengule. väga raske keskmist hinnet pan- sateede kiirele lagunemisele na – on palju lõike, mida võib ning tehnoloogiliselt ei ole hinnata suurepäraseks ja on pa- märjal ajal võimalik nende pa- Harjumaa parimate raku ka selliseid, mille seisund randamiseks midagi väga tõ- on teatud perioodidel aastast, husat ette võtta. konkurss nagu kevadine teedelagune- Ehkki lõviosas on mureks Harju maavalitsus, Harjumaa misaeg või hilissügis, otsesõnu liigne vihm, siis esineb suvel ka Omavalitsuste Liit, SA Harju mitterahuldav. tolmuprobleemi. Vihmane suvi Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Kuna valla rahalised võima- võimaldas pisut hoida kokku ning MTÜ Kodukant Harjumaa lused ei luba mitte kuidagi ko- tolmutõrje pealt, mille peale koostöös kohalike LEADER hemaid igale poole korraga jõu- küll mõned elanikud pahan- gruppidega selgitavad tradit- da, otsustasime alustada algu- dasid, kuid kokkuhoitud summa siooniliselt Harju aasta tegijad. sest ning tellisime valla teede eest ja väikse lisarahastusega Need on ettevõtted, organi- seisukorra ja liiklusintensiivsuse kaeti freesipuruga Rätsepa ela- satsioonid ja inimesed, kes on analüüsi, mis valmis selle aasta murajoonis tervelt 1 km ulatu- aasta jooksul silma jäänud tub- kevadel. ses kaks teelõiku. Tolmutõrje lide tulemuste või maakonna Selle põhjal on vallavalitsus maksumus on paraku suhteliselt (ja ka riigi) mastaabis tegudega, jaotanud teede renoveerimise kõrge ja selle mõju väga lühiaja- mis väärivad