DOCSLIB.ORG

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Xii Koosseisu 57

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Xii Koosseisu 57 EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 57. ISTUNGJÄRK 2.–5. detsember 1991 SISUKORD EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 57. ISTUNGJÄRK ESIMENE ISTUNG 2. detsember 1991.................................................................................................................................... 4 Istungjärgu päevakorra kinnitamine ........................................................................................................ 4 Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse" § 7 muutmise kohta" eelnõu esimene lugemine .................................................................................................................................. 11 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi muutmise ja täiendamise kohta .......................................... 23 Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi politseiseaduses" eelnõu kohta 26 EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 57. ISTUNGJÄRK TEINE ISTUNG 3. detsember 1991.................................................................................................................................. 27 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga infotund ................................................................................. 27 Prognoos Eesti majanduse kohta 1992. aastal ....................................................................................... 35 Eesti Vabariigi haridusseaduse eelnõu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi haridusseaduse rakendamise kohta" eelnõu esimene lugemine ............................................................. 48 EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 57. ISTUNGJÄRK KOLMAS ISTUNG 4. detsember 1991.................................................................................................................................. 54 Eesti Vabariigi seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" eelnõu esimene lugemine ............................................................................... 56 Ants Veetõusme kinnitamine Tartu linnapeaks ..................................................................................... 63 Ain Kalmaru kinnitamine Kohtla-Järve linnapeaks .............................................................................. 69 Anti Oidsalu ja Ants Tammlehe vabastamine maavanema ametist....................................................... 71 Mati Zernandi kinnitamine Harju maavanemaks .................................................................................. 72 Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV Ülemnõukogu valimisseaduse" § 7 muutmise kohta" eelnõu esimene lugemine .................................................................................................................................. 75 EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 57. ISTUNGJÄRK NELJAS ISTUNG 5. detsember 1991.................................................................................................................................. 94 Päevakorravälised avaldused ................................................................................................................. 94 Täiendavate vahendite eraldamise kohta talumajanduse arendamiseks .............................................. 105 Maa-keskerakonna saadikurühma arupärimine Eesti Vabariigi Valitsusele omandireformi aluste seaduse ja selle rakendusotsuse täitmise tagamise kohta .................................................................... 106 2 Põhiseaduse Assamblee edasisest tegevusest ...................................................................................... 117 Eesti Vabariigi seaduse "Vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta" eelnõu teine lugemine ......................................................................................... 122 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhatuse arupärimine rahvasaadikute töötingimuste kohta Toompea lossis .................................................................................................................................................... 124 3 EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 57. ISTUNGJÄRK ESIMENE ISTUNG 2. detsember 1991 Istungjärgu päevakorra kinnitamine Juhataja (Ü. Nugis) Tere õhtust, kolleegid! Kas me võime alustada 57. istungjärgu tööd? Kontrollime kohalolekut. Kohal on 79 rahvasaadikut, puudub 24. Kolleegid, vastavalt reglemendile ja eelnevale kokkuleppele antakse täna meile nii valitsuse kui rahvasaadikute poolt üle mõnede seadusandlike aktide eelnõud. Paluksin kõigepealt kõnetooli valitsuse esindaja pr. Krista Kilveti. K. Kilvet Lugupeetud juhataja, austatud Ülemnõukogu liikmed! Eesti Vabariigi Valitsusel on täna teile üle anda õige mitmed otsuseprojektid ja seaduseelnõud. Kõigepealt esitab valitsus kiireloomulise küsimusena Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste kohta ENSV seaduses "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi valitsuse kohta"" eelnõu. Edasi esitatakse kiireloomuliste küsimustena põllumajandusministeeriumi poolt ettevalmistatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi 1991. aasta riigieelarve reservist raha eraldamise kohta" projekt ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi Haridusministeeriumile arvutite ja paljundustehnika ostmiseks raha eraldamise kohta" projekt. Veel on valitsusel üle anda töökaitseseaduse eelnõu, õiend Tšernobõli katastroofi tagajärgede kohta Eesti Vabariigi territooriumil, mis esitatakse vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19. juuni 1991. aasta otsuse "Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärjel kannatanute sotsiaalse kaitse kohta" punktile 3, ja põllumajandusministeeriumi poolt ette valmistatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Riigimajanditeks jäävate vabariikliku tähtsusega põllumajanduslike õppe-, katse- ja teadusasutuste ning majandite loetelu ja nende maakasutuse suuruse kinnitamise kohta" projekt. Ma tänan teid! 4 Juhataja Meil on vaja võtta seisukoht, milline komisjon määrata laekunud kiireloomulistes küsimustes juhtivkomisjoniks. Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste kohta Eesti NSV seaduses "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi valitsuse kohta"" eelnõu puhul peab tõenäoliselt juhtivkomisjon olema õiguskomisjon. Kas on niimoodi? Aktsepteeritud. Otsuse eelnõu, mis käsitleb Eesti Vabariigi 1991. aasta riigieelarve reservist raha eraldamist, kuulub ilmselt eelarve-majanduskomisjoni pädevusse. On nii? Aktsepteeritud. Mind on eelnevalt informeeritud, et ka reglemendikomisjon soovib üle anda ühe eelnõu. Ma paluksin kõnetooli härra J. Alliku. J. Allik Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ülemnõukogu reglemendikomisjoni nimel annan üle Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekti Ülemnõukogu reglemendi muutmise ja täiendamise kohta ning teen ettepaneku võtta see käesoleva istungjärgu päevakorda kiireloomulise küsimusena reglemendi § 15 alusel. Aitäh! Juhatajа Kolleegid, siin ei ole vist kahtlust, et juhtivkomisjon on reglemendikomisjon ise. Või võtab õiguskomisjon asja oma peale? Reglemendikomisjon. Sellisel juhul on oodata, et reglemendikomisjon teeb võimalikult ruttu ka päevakorra täiendamise ettepaneku. Ka hr. Anton on mind eelnevalt informeerinud, et ta soovib Põhiseaduse Assamblee nimel üle anda ühe otsuse, võib-olla ka seaduse eelnõu. Palun, hr. Anton! T. Anton Kui Põhiseaduse Assamblee esitas informatsiooni oma tegevusest, oli Ülemnõukogu seisukohal, et assamblee peaks Ülemnõukogule esitama sellekohase otsuse projekti. Soovin täna anda hr. Ülo Nugisele üle otsuseprojekti Põhiseaduse Assamblee edasisest tegevusest. Tänan! Juhataja Kas ma võin oletada, et juhtivkomisjon on õiguskomisjon? Aktsepteeritud. Juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Kolleegid, asugem päevakorda läbi vaatama ja kinnitama. Teie käes on projekt, kus on esitatud väga pikk nimekiri juhatusele saabunud seaduseelnõudest ja muudest aktidest, ning 5 ka mõnede menetluses olevate punktide kohta tuleb teha uus otsus. Kas te olete nõus, et kui me asume juhatuse otsuseid ümber hääletama, siis me ei loe kõike täies mahus ette, vaid paneme hääletusele punktid 1, 2, 3 jne., kui ei ole küsimusi. Tiit Made. T. Made Austatud eesistuja, ma ei tea, kas nüüd on sobiv moment, aga väliskomisjon arutas ja leidis, et 1. päevakorrapunktile on liiga vähe aega planeeritud. Selle küsimuse arutamiseks, ettekande ärakuulamiseks ja loomulikult ka ettekandjale küsimuste esitamiseks peab olema vähemalt tund. Aitäh! Juhataja Praegu on kõige õigem aeg neid asju arutada. Kolleegid, kuidas te suhtute sellesse, kui me tuleksime selle teema juurde uuesti tagasi siis, kui kiireloomulised küsimused on läbi vaadatud? Seda muidugi ainult sel eeldusel, kui Ülemnõukogu täiskogu kõiki kiireloomulisi küsimusi aktsepteerib. Lugu on nimelt niisugune, et iga pakutud päevakorra ajagraafiku muutmine lööb sisuliselt kogu rütmi sassi. Samas, tutvunud põgusalt Jaak Alliku esitatud kiireloomulise küsimuse sisuga, võin öelda, et see lubab teha mõningaid mööndusi. Kui Ülemnõukogu peaks seda küsimust aktsepteerima, siis on meil õigus omavahelisel kokkuleppel teatud päevakorrapunkte pikendada või lühendada. Sellisel juhul võiks Tiit Made ettepanek uue reglemendisätte alusel kohe realiseeruda. Kas Tiit Made on nõus, et me tuleme selle küsimuse juurde tagasi siis, kui kiireloomulised küsimused on läbi vaadatud, sest need tulevad ju kohe päevakorda, kui Ülemnõukogu seda kinnitab. T. Made Kas me siis täna ei hakkagi planeeritud küsimusi arutama, vaid ootame kõigepealt ära, kuni kiireloomulised küsimused on päevakorda lülitatud? Ma saan nii aru, et me peame kohe esimese
Load more

Recommended publications
  • Download Download
    Ajalooline Ajakiri, 2016, 3/4 (157/158), 477–511 Historical consciousness, personal life experiences and the orientation of Estonian foreign policy toward the West, 1988–1991 Kaarel Piirimäe and Pertti Grönholm ABSTRACT The years 1988 to 1991 were a critical juncture in the history of Estonia. Crucial steps were taken during this time to assure that Estonian foreign policy would not be directed toward the East but primarily toward the integration with the West. In times of uncertainty and institutional flux, strong individuals with ideational power matter the most. This article examines the influence of For- eign Minister Lennart Meri’s and Prime Minister Edgar Savisaar’s experienc- es and historical consciousness on their visions of Estonia’s future position in international affairs. Life stories help understand differences in their horizons of expectation, and their choices in conducting Estonian diplomacy. Keywords: historical imagination, critical junctures, foreign policy analysis, So- viet Union, Baltic states, Lennart Meri Much has been written about the Baltic states’ success in breaking away from Eastern Europe after the collapse of the Soviet Union in 1991, and their decisive “return to the West”1 via radical economic, social and politi- Research for this article was supported by the “Reimagining Futures in the European North at the End of the Cold War” project which was financed by the Academy of Finland. Funding was also obtained from the “Estonia, the Baltic states and the Collapse of the Soviet Union: New Perspectives on the End of the Cold War” project, financed by the Estonian Research Council, and the “Myths, Cultural Tools and Functions – Historical Narratives in Constructing and Consolidating National Identity in 20th and 21st Century Estonia” project, which was financed by the Turku Institute for Advanced Studies (TIAS, University of Turku).
    [Show full text]
  • Ex Injuria Jus Non Oritur
    Ex injuria jus non oritur Periaatteet ja käytäntö Viron tasavallan palauttamisessa Veikko Johannes Jarmala Helsingin yliopisto Valtiotieteellinen tiedekunta Poliittinen historia Pro gradu -tutkielma toukokuu 2017 Tiedekunta/Osasto – Fakultet/Sektion – Faculty Laitos – Institution – Department Valtiotieteellinen tiedekunta Politiikan ja talouden tutkimuksen laitos Tekijä – Författare – Author Veikko Jarmala Työn nimi – Arbetets titel – Title Ex injuria jus non oritur – Periaatteet ja käytäntö Viron tasavallan palauttamisessa Oppiaine – Läroämne – Subject Poliittinen historia Työn laji – Arbetets art – Level Aika – Datum – Month and year Sivumäärä – Sidoantal – Number of pages pro gradu-tutkielma toukokuu 2017 136 Tiivistelmä – Referat – Abstract Oikeudellinen jatkuvuus (vir. õiguslik järjepidevus) on Viron tasavallan valtioidentiteetin perusta. Vuodesta 1944 lähtien pakolaisyhteisö oli haaveillut Viron vapauttamisesta ja tasavallan palauttamisesta. Se piti yllä pakolaistoiminnassaan oikeudellista jatkuvuutta, vaikkakin sen määrittelyprosessi ei ollut lainkaan sovinnollista pakolaisuuden alkuvuosina. Ulko-Viro ja koti-Viro olivat etäällä toisistaan aina 1980-luvun loppuun asti, jolloin Neuvostoliiton uudistuspolitiikka avasi mahdollisuuden yhteydenpitoon. Perestroika nosti ensin vaatimukset Eestin SNT:n suuremmasta itsehallinnosta, jota alkoi ajaa perestroikan tueksi perustettu Viron kansanrintama johtajanaan Edgar Savisaar. IME-ohjelman (Isemajandav Eesti) tuli pelastaa neuvosto-Eesti, mutta kansanrintaman vastustajaksi perustettu Interliike
    [Show full text]
  • Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII Koosseis 29.03.1990–29.09.1992
    Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992 Statistikat ja ülevaateid Riigikogu Kantselei Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn 2013 Peatoimetaja Aaro Mõttus Koostajad Gerli Eero, Rita Hillermaa, Arne Koitmäe, Margit Muul, Aaro Mõttus, Mihkel Pilving, Lii Suurpalu, Piret Viljamaa Konsultant Rein Järlik Keeletoimetaja Inna Saaret Küljendaja Anu Ristmets ISBN 978-9949-413-44-7 Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2013, Eesti Rahvusraamatukogu 2013 Trükkinud Print Best OÜ trükikoda Sisukord Peatoimetaja saatesõna / Aaro Mõttus 5 Ülemnõukogu ajaloolisest rollist 1990–1992 / Marju Lauristin 7 1. Ülemnõukogu valimised 9 1.1. Valimised arvudes 9 1.2. Valimistulemused ringkonniti 11 1.3. Ülemnõukogu valimise seadus 55 1.4. Seadlus valimisringkondade moodustamise kohta 69 2. Ülemnõukogu koosseis 74 2.1. Ülemnõukogu liikmed arvudes 74 2.2. Ülemnõukogu liikmed 29.03.1990 – 29.09.1992 75 3. Ülemnõukogu organisatsioon 93 3.1. Ülemnõukogu esimees, juhatus, Presiidium, vanematekogu 93 3.1.1. Ülemnõukogu esimees 93 3.1.2. Ülemnõukogu juhataja ja juhataja asetäitjad, Ülemnõukogu juhatus 93 3.1.3. Ülemnõukogu Presiidium 94 3.1.4. Ülemnõukogu vanematekogu 96 3.1.5. Eesti Vabariigi Erakorraline Kaitsenõukogu 96 3.2. Alatised komisjonid 97 3.2.1. Alatised komisjonid 97 3.2.2. Alatise komisjoni moodustamise ettepanek 106 3.3. Muud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.1. Eri- ja probleemkomisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.2. Eelnõude väljatöötamiseks loodud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 110 3.3.3. Eelnõude redaktsiooni- või kooskõlastuskomisjonid 111 3.3.4. Häältelugemis- ja valimiskomisjonid 115 3.3.5. Muude komisjonide ja töögruppide moodustamise ettepanekud 116 3.4. Saadikurühmad 117 3.4.1.
    [Show full text]
  • Rein Taagepera, University of California, Irvine, and Tartu University
    ESTONIA'S CONSTITUTIONAL ASSEMBLY, 1991-1992 Rein Taagepera, University of California, Irvine, and Tartu University "Surprisingly little has been written about the general subject of constitution-writing," Harry Eckstein observed when organizing a conference on the design of constitutions (1993). The final products, the texts of the constitutions, have been the object of extended analysis, but the process by which they are born remains obscure. "Little has been written about the selection and nature of members of constitutional assemblies" (Eckstein 1993). The present article casts some light on how the Estonian Constitution of 1992 came about. Some of the details presented are secondary or tertiary from the viewpoint of Estonian history but may be of interest to the comparativist who tries to address Eckstein's concerns. Estonia's resolution on the resumption of independence (20 August 1991) also called for a Constitutional Assembly (henceforth referred to as CA) and for a popular referendum on the resulting draft. On 28 June 1992, the referendum took place and the Estonian Constitution was approved, 91.2 to 8.8%. Participation was 66.3% of those eligible. In September 1992, parliamentary and presidential elections took place (see Taagepera 1993c), and in October the first prime minister was appointed in accordance with the stipulations of the new constitution. With these steps, the first half of the introduction of constitutional rule was completed. It remained to wait for the second half of the process to take place: developing reverence for the constitution, and weaving a fabric of interpretations, precedents and traditions around it. This article describes the origins and workings of the CA, August 1991 to June 1992, with emphasis on the early phase which set the tone and established the general framework.
    [Show full text]
  • The Baltics After „Dark“: Way to the European Union
    CHARLES UNIVERSITY IN PRAGUE FACULTY OF SOCIAL SCIENCES INTERNATIONAL ECONOMIC AND POLITICAL STUDIES MASTER'S THESIS THE BALTICS AFTER „DARK“: WAY TO THE EUROPEAN UNION Author Ana Vachadze Subject: IEPS Academic Year: 2010/2011 Supervisor: PhDr. Iivi Zajedova Ph.D. Date Submitted: 13.05.2011 2 Contents Introduction……………………………………………………………………………………….3 Chapter I: Conceptual Part 1.1. The Theory of Modernization……………………………………………………………..3 1.2. Modernization in the Baltic States………………………………………………………...5 Chapter II: Economic Transition 2.1. Shock Therapy vs. Gradualism ……………………………………………………………..8 2.2. Shock Therapy in the Baltic States: How Did They Perform? .............................................12 Chapter III: Political Transition 3.1. Common Heritage: Link for the Future Cooperation……………………………………….28 3.2. Nation-building Process …………………………………………………………………….29 3.3. State-building Process ………………………………………………………………………37 3.4. Society-building Process ……………………………………………………………………43 Chapter IV: Social Transition 4.1. Traditions and Changes……………………………………………………………………...48 4.2. Labor Market Developments …………………………………………………………….....49 4.3. Pension System Reforms …………………………………………………………………...56 (i) Estonia……………………………………………………………………………………57 (ii) Latvia……………………………………………………………………………………61 (iii) Lithuania………………………………………………………………………………..63 Chapter V: 5.1. Cultural Trauma of Social Change………………………………………………………….67 Conclusion……………………………………………………………………………………….71 References………………………………………………………………………………………..73 3 Introduction The Baltic States set extremely ambitious
    [Show full text]
  • Articles Fission and Fusion of Parties in Estonia, 1987-1999
    ARTICLES FISSION AND FUSION OF PARTIES IN ESTONIA, 1987-1999 Bemard Grofman, University of Califomia, Irvine* Evald Mikkel, Aarhus Universily, Denmark, and Tartu University, Estonia Rein Taagepera, University of Califomia, Irvine and Tartu University, Estonia ABSTRACT. We provide a schematic history of contemporary Estonian political parties, 1987-99, in which we specify dates of party origin and subsequent fissions and fusions of some fifty movements and parties, and we briefly discuss some important factors and features in party formation. Our analysis begins with the seminal 1987-94 period that marked the rebirth of Estonian democracy, with an extension to two subsequent parliamentary elections (1995 and 1999). We argue that the early phase of Estonian party competition generally exemplifies what we call "kaleidoscopic parties": parties that form around leaders rather than durable issues and lack any organizational permanency or any real voter attachment. However, the rate of formation of new groups has decreased, and the major parties may be becoming more stable than in the past. While there is some evidence of a left-right patterning now emerging in the political debate in Estonia, the parties have not aligned themselves along such a left-right continuum. 'istorically, party systems in western democracies have been H.organized along one or more of a number of basic axes of cleavage, such as left-right, or clerical-anticlerical, or urban-rural, and/or on the basis of regional or ethnic or religious cleavage lines (Lipset and Rokkan, Lijphart). We may think of such lines of division as "foci" for party organization. When parties organize along such cleavage lines, then the structure of political competition is relatively easy to make sense of, and the predictability of the policies likely to be implemented by governing parties/coalitions is apt to be reasonably high.
    [Show full text]
  • Please Scroll Down for Article
    This article was downloaded by: [University of California Irvine] On: 6 November 2008 Access details: Access Details: [subscription number 793893765] Publisher Routledge Informa Ltd Registered in England and Wales Registered Number: 1072954 Registered office: Mortimer House, 37-41 Mortimer Street, London W1T 3JH, UK Journal of Baltic Studies Publication details, including instructions for authors and subscription information: http://www.informaworld.com/smpp/title~content=t759156371 Fission and fusion of parties in Estonia, 1987-1999 Bernard Grofman a; Evald Mikkel bc; Rein Taagepera ac a University of California, Irvine b Aarhus University, Denmark c Tartu University, Estonia Online Publication Date: 01 December 2000 To cite this Article Grofman, Bernard, Mikkel, Evald and Taagepera, Rein(2000)'Fission and fusion of parties in Estonia, 1987- 1999',Journal of Baltic Studies,31:4,329 — 357 To link to this Article: DOI: 10.1080/01629770000000141 URL: http://dx.doi.org/10.1080/01629770000000141 PLEASE SCROLL DOWN FOR ARTICLE Full terms and conditions of use: http://www.informaworld.com/terms-and-conditions-of-access.pdf This article may be used for research, teaching and private study purposes. Any substantial or systematic reproduction, re-distribution, re-selling, loan or sub-licensing, systematic supply or distribution in any form to anyone is expressly forbidden. The publisher does not give any warranty express or implied or make any representation that the contents will be complete or accurate or up to date. The accuracy of any instructions, formulae and drug doses should be independently verified with primary sources. The publisher shall not be liable for any loss, actions, claims, proceedings, demand or costs or damages whatsoever or howsoever caused arising directly or indirectly in connection with or arising out of the use of this material.
    [Show full text]
  • Download [Pdf]
    This project is co-funded by the Seventh Framework Programme for Research and Technological Development of the European Union EU Grant Agreement number: 290529 Project acronym: ANTICORRP Project title: Anti-Corruption Policies Revisited Work Package: WP3, Corruption and governance improvement in global and continental perspectives Title of deliverable: D3.3.3 Process-tracing study report on Estonia Due date of deliverable: 31 May 2015 Actual submission date: 28 May 2015 Editor: Alina Mungiu-Pippidi Authors: Valts Kalniņš Organization name of lead beneficiary for this deliverable: Hertie School of Governance Project co-funded by the European Commission within the Seventh Framework Programme Dissemination Level PU Public X PP Restricted to other programme participants (including the Commission Services) RE Restricted to a group specified by the consortium (including the Commission Services) Co Confidential, only for members of the consortium (including the Commission Services) Process-tracing study report on Estonia Valts Kalniņš, Centre for Public Policy PROVIDUS. [email protected] 28 May 2015 ABSTRACT In controlling corruption, Estonia is an obvious top-achiever in comparison with the rest of the post-socialist area countries. Some historical legacies apparently facilitated this state of affairs – Estonia was by and large the wealthiest republic of the Soviet Union with the most developed elements of autonomous civil society and considerable exposure to Western information. The strong anti-communist and nationalist mood of Estonians appear to be a key driving force behind the drastic replacement of the ruling elite, which culminated in the 1992 parliamentary elections. This report explores the replacement of the old Communist nomenclature, provides insights into some of the reforms undertaken and the roles of their proponents.
    [Show full text]
  • UC Irvine UC Irvine Previously Published Works
    UC Irvine UC Irvine Previously Published Works Title Fission and fusion of parties in Estonia, 1987-1999 Permalink https://escholarship.org/uc/item/5n25208d Journal Journal of Baltic Studies, 31(4) ISSN 0162-9778 Authors Grofman, B Mikkel, E Taagepera, R Publication Date 2000 DOI 10.1080/01629770000000141 Peer reviewed eScholarship.org Powered by the California Digital Library University of California ARTICLES FISSION AND FUSION OF PARTIES IN ESTONIA, 1987-1999 Bemard Grofman, University of Califomia, Irvine* Evald Mikkel, Aarhus Universily, Denmark, and Tartu University, Estonia Rein Taagepera, University of Califomia, Irvine and Tartu University, Estonia ABSTRACT. We provide a schematic history of contemporary Estonian political parties, 1987-99, in which we specify dates of party origin and subsequent fissions and fusions of some fifty movements and parties, and we briefly discuss some important factors and features in party formation. Our analysis begins with the seminal 1987-94 period that marked the rebirth of Estonian democracy, with an extension to two subsequent parliamentary elections (1995 and 1999). We argue that the early phase of Estonian party competition generally exemplifies what we call "kaleidoscopic parties": parties that form around leaders rather than durable issues and lack any organizational permanency or any real voter attachment. However, the rate of formation of new groups has decreased, and the major parties may be becoming more stable than in the past. While there is some evidence of a left-right patterning now emerging in the political debate in Estonia, the parties have not aligned themselves along such a left-right continuum. 'istorically, party systems in western democracies have been H.organized along one or more of a number of basic axes of cleavage, such as left-right, or clerical-anticlerical, or urban-rural, and/or on the basis of regional or ethnic or religious cleavage lines (Lipset and Rokkan, Lijphart).
    [Show full text]
  • EU Grant Agreement Number: 290529 Project Acronym: ANTICORRP
    This project is co-funded by the Seventh Framework Programme for Research and Technological Development of the European Union EU Grant Agreement number: 290529 Project acronym: ANTICORRP Project title: Anti-Corruption Policies Revisited Work Package: WP3, Corruption and governance improvement in global and continental perspectives Title of deliverable: D3.3) Nine process tracing case study reports on selected countries Process-tracing case study report on Estonia Due date of deliverable: 31 May 2015 Actual submission date of the first draft: 31 May 2015 Editor: Alina Mungiu-Pippidi Author: Valts Kalniņš (Centre for Public Policy PROVIDUS) With input by Aare Kasemets (Estonian Academy of Security Sciences) Organization name of lead beneficiary for this deliverable: Centre for Public Policy PROVIDUS Project co-funded by the European Commission within the Seventh Framework Programme Dissemination Level PU Public X PP Restricted to other programme participants (including the Commission Services) RE Restricted to a group specified by the consortium (including the Commission Services) Co Confidential, only for members of the consortium (including the Commission Services) The information and views set out in this publication are those of the author(s) only and do not reflect any collective opinion of the ANTICORRP consortium, nor do they reflect the official opinion of the European Commission. Neither the European Commission nor any person acting on behalf of the European Commission is responsible for the use which might be made of the following information. 1 Process-tracing case study report on Estonia Valts Kalniņš Centre for Public Policy (PROVIDUS) [email protected] KEYWORDS Corruption, Anti-Corruption, Particularism, Reforms, Universalism, Estonia \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\ © 2015 GIGA German Institute of Global and Area Studies.
    [Show full text]
  • Party System Institutionalisation in New Democracies of Latin America, Europe and Asia
    Party System Institutionalisation in New Democracies of Latin America, Europe and Asia A thesis submitted to the University of Manchester for the degree of Doctor of Philosophy in the Faculty of Humanities 2015 Eduardo Olivares Concha School of Social Sciences 2 Contents List of Tables, Figures and Images _______________________________________________ 9 Abstract ___________________________________________________________________ 13 Declaration ________________________________________________________________ 15 Copyright Statement _________________________________________________________ 17 Dedication _________________________________________________________________ 19 Acknowledgments ___________________________________________________________ 19 The Author _________________________________________________________________ 21 List of Abbreviations _________________________________________________________ 23 Chapter One │ Introducing Party System Institutionalisation _________________________ 27 1.1 BACKGROUND ___________________________________________________________ 27 1.2 KEY CONCEPTS FOR THE STUDY OF PARTY SYSTEM CONSOLIDATION ________________________ 30 1.2.1 PARTIES ______________________________________________________________ 30 1.2.2 PARTY SYSTEMS _________________________________________________________ 31 1.2.3 COMPARING PARTY SYSTEMS ________________________________________________ 31 1.2.4 INSTITUTIONALISATION OF PARTIES AND PARTY SYSTEMS ______________________________ 34 1.3 THEORY OF PARTY SYSTEM INSTITUTIONALISATION __________________________________
    [Show full text]
  • Repnbkc of Estonia an Assessment of the Election to the Riigikogu and the Presidency September 16-24,1992
    IFES International Foundation for Electoral Systems 1620 I STREET N W . SUITE611 . WASHINGTON, D C 20006 . (202) 828-8507 . FAX (202) 452-0804 RepnbKc of Estonia An Assessment of the Election to the Riigikogu and the Presidency September 16-24,1992 Christophal- 8. Siddall Paul Wilder Dr. Peter Schramm IFES Electoral Reform Society John M. Ashbrook Center Washington, D.C. London, England Ashland, Ohio BOARD OF F Clifton White Patricia Hutar James M Cannon Jean-Pierre Kmgsley Randal C Teague DIRECTORS Chairman Secretary Counsel Richard M Scammon Joseph Napolitan Charles Manatt David Jones Richard W Soudnette Vice Chairman Treasurer Robert C Walker Soma Pica do S Director TABLE OF CONTENTS I. EXECUTIVE SUMMARY 1 II. INTRODUCTION 2 The Historical Context A Leader Among Former Soviet Republics Overview of Recent Events Citizenship III. ELECTION PREPARATION 7 The Election Calendar IV. ADMINISTRATIVE AUTHORITY 8 Formation of the National Election Committee Responsibilities of the National Election Committee Formation of the National Election Committees Responsibilities of the National Election Committees Formation of the Polling Station District Committees Responsibilities of the Polling Station District Committees Responsibilities of the Ministry of Foreign Affairs Legal Department V. LAW ON ELECTIONS FOR THE RIIGIKOGU AND THE PRESIDENCY 11 Former Election Law New Election Law The Campaign Preliminary Voting Allocation of Seats in the Riigikogu Election of the President Status of Election Observers The Electoral Registry VI. PROCEDURES AT THE POLLS 18 Polling Stations Voting Procedures Counting of Ballots and Reporting of Returns VII. ELECTION OBSERVERS 21 VIIL VOTER AND CIVIC EDUCATION 22 Voter Education Civic Education IX. VOTER AND CIVIC EDUCATION TARGET GROUPS 23 Youth Women Russian-speaking Non-citizens X.
    [Show full text]