Management Plan

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Management Plan Estonia-Latvia Programme 2007-2013 project „Tuned nature management in transboundary area of Estonia and Latvia” (“Green Corridor”) (LURSDV 5HƧLRQƗODLV )RQGV 3ƗUUREHåX VDGDUEƯEDV SURJUDPPD (LURSDV 6WUXNWnjUIRQGX PƝUƷD Ä(LURSDV WHULWRULƗOƗ VDGDUEƯED´ JDGDPLHWYDURV ,JDXQLMDV/DWYLMDVSURJUDPPD „Ä6DVNDƼRWDGDEDVWHULWRULMXDSVDLPQLHNRãDQD ,JDXQLMDVXQ/DWYLMDVSLHUREHåƗ´ =DƺDLVNRULGRUV $SVDLPQLHNRãDQDVUHNRPHQGƗFLMXSOƗQV 9}UX6LJXOGD MANAGEMENT PLAN Võru-Sigulda 2013 Content Introduction .......................................................................................................5 1. Description of the project area ...................................................................... 6 1.1. Landscape ....................................................................................................................6 1.2. Climate .........................................................................................................................6 1.3. Protected territories ......................................................................................................7 1.4. General Economical Backround ..................................................................................9 2. Tourism in the region ...................................................................................10 2.1. Development opportunities ........................................................................................10 3. Hunting impact for the nature values .......................................................... 11 4. Alien Species ..............................................................................................13 5. Protected species ......................................................................................... 15 5.1. Inverterbrates .............................................................................................................15 5.2. Birds ...........................................................................................................................19 5.3. Flying Squirrel (Pteromys volans) ...........................................................................21 6. Habitats ........................................................................................................22 6.1. Forests ........................................................................................................................22 6.2. Meadows ....................................................................................................................23 6.3. Rivers .........................................................................................................................25 7. Joint monitoring .......................................................................................... 29 7.1. Forests ........................................................................................................................30 7.2. Grasslands ..................................................................................................................30 7.3. Wooded meadows and wooded pastures ....................................................................30 7.4. Rivers .........................................................................................................................31 7.5. Great snipe ................................................................................................................31 7.6. Flying squirrel ...........................................................................................................32 7.7. Osprey .......................................................................................................................32 7.8. Capercaillie ...............................................................................................................32 8. Monitoring programmes and process ..........................................................34 8.1. Other monitorings ......................................................................................................35 3 8.2. Necessary monitorings in Project territory ................................................................35 8.3. Management monitoring ............................................................................................35 8.4. Voluntary monitoring .................................................................................................37 9. Management activities .................................................................................38 10. Strategic crossborder coopertion ...............................................................39 11. Management plans practices in the region ................................................ 41 References .......................................................................................................45 4 Introduction The Nature Conservation Agency and the WR WKH FDSHUFDLOOLH JUHDW VQLSH À\LQJ VTXLUUHO Estonian Environmental Board Põlva-Valga- Osmoderma eremita , river pearl oyster, a variety Võru region administration on November RIEXWWHUÀLHVDQGGUDJRQÀLHV6XPPDUL]HGWKH 1, 2011, launched the project “Tuned nature available information on the protected habitats management in the transboundary area of and species in project area - Latvian project Estonia and Latvia” (abbreviated as “Green EMERALD inventory questionnaire, the current Corridor”). Funding was allocated according to Natura 2000 mapping, researchers persons infor- the Estonian-Latvian bordercooperation program. mation (for Osmoderma eremita À\LQJVTXLUUHO The project is carried out in Southern Estonia Great snipe), the conservation plans and habitat and Northern Vidzeme border region NATURA data mapping, forest inventory data and natural 2000 sites. Project area embraces Ape district, forest habitat information. Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge, Taheva, Varstu Although initially it was planned to establish a rural districts (including 17 N2000) in Estonia. common methodology for conducting the inven - Nature is our common value, also the species tory, the project implementation has shown that knows no boundaries, especially in terms of it is problematic, as in both countries in cases of migration. In border regions have remained inventory of protected habitats are already being little affected ecosystem complexes, which play XVHGVSHFL¿FPHWKRGVDQGIRUPVZKLFKDUHWKHQ an important role in the Baltic biological and used in a national level, gathering information on landscape diversity conservation and develop - habitats. While preparing project application, this ment as well as strengthening ecological integrity. forms were not yet implemented in practice, so Therefore the need for a common understanding it was included in the application as a common of the environment and current trends, joint methodology development. When inventories research and concerted action becomes more started, it was clear that it would be unneces - pressing. Without the common understanding sary resource consumption - the data collection in the nearest future nature values in the border through yet another method or form. It was DUHDV PD\ GLVDSSHDU RU EH VLJQL¿FDQWO\ WKUHDW - therefore decided to use national methodologies, ened. Therefore the main objectives are to create however, during seminars there was gained an a common database for environmental values understanding of the partners methodology and that will help in responsible decision- making, data collection forms, as far as possible using the as well as to develop a mutually agreed manage- ¿QGLQJVWRREWDLQWKHGHWDLOVRISUDFWLFDOZRUN ment and habitat management, monitoring and The following summarize the species and habitat development activities in the cross-border area. inventory methods applied in the project area, in 2QH RI WKH PDLQ WDVNV ZDV WKH LGHQWL¿ - some places showing differences of interpreta- cation of protected habitats and species, tion between countries (habitats). compilation of existing information and produc- tion of the new data. Particular attention was paid 5 1. Description of the project area 1.1. Landscape depression, which has a more varied relief and LV VLJQL¿FDQWO\ ODUJHU LQ WKH HDVW ,Q WKH ODWWHU In Estonia, the project area includes two VWRQ\VDQG\ORDPDQGORDPÀDWODQGVYDU\ZLWK landscape regions – Võru - Hargla Depression VZDPSDQGPHVRWURSKLFPLUHÀDWODQGV5HOLHILV and Haanja Upland. In Latvia the project area more restless towards Haanja-Ruusmäe hillocks, includes Talava Depression and Aluksne Upland. ÀDWODQGVDUHUHSODFHGE\KLJKHUDQGKLJKHUKLOOV The most characteristic elements of Võru-Hargla and ridges both in east and west. Depression are Koiva and Mustjõe valleys. The absolute heights of Haanja Upland are in 0RVWO\ ZDWHU VHGLPHQWDU\ VDQG ÀDWODQGV DQG majority part of the upland area 200 m above sandy hillocks and mounds of different origin sea level. The highest absolute heights of the are common on their banks. There are progla- project area are up to 250 m. The highest peak of FLDOÀDWODQGVZLWKPRUHGLI¿FXOWWH[WXUHIRUPHG Haanja-Ruusmäe Upland, which remains in the as a result of recession of continental glacier, in project area, is Paabumägi with its 254 m. Karisöödi and Mõniste. The altitude varies in Võru-Hargla Depression between 60-90 m above 7KH HDVWHUQ SDUW LV LQ$OnjNVQH SODWHDX ZKLFK sea level (Arold 2005). as a the large-scale relief occurred at the end of the last icing in terms of different intensities of The western part of the territory - a protected active glacier ice conditions, in the formation landscape area “Veclaicene” area of geograph-
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Rõuge Valla 2019. Aasta Eelarve Seletuskiri
    SELETUSKIRI Rõuge valla 2019. aasta eelarve juurde Eelarve eelnõu menetlemine Eelarve I lugemine toimus 18. detsembri volikogu istungil. I lugemise järgselt oli volikogu ja komisjonide liikmetel kuni 14. jaanuarini võimalik esitada oma parandusettepanekuid, mida arutati 23. jaanuari majanduskomisjoni koosolekul. II lugemise ajaks on täpsustatud tulusid ja kulusid - lisatud toetusfondiga eraldatud üldhariduskoolide toetused, korrigeeritud teisi toetusfondiga eraldatavaid toetusi. Kulude poole pealt on eelarve tasakaalustamiseks vähendatud reservfondi vahendeid ning vallavalitsuse ja hallatavate asutuste majandamiskulusid. Eelarve struktuur Rõuge valla 2019. aasta eelarve on koostatud arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, riigieelarve seadusest tulenevaid muudatusi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendit. Eelarve koostatakse üheks aastaks, mis algab 01.01.2019 ja lõpeb 31.12.2019. Eelarve on koostatud eurodes. 2019. aasta eelarve on esmakordselt koostatud tekkepõhiselt. 2018. aasta võrdlusandmed on kassapõhised. Tekkepõhises eelarveprojektis on nõuete/kohustuste muutuse real kajastatud eelmisel aastal lõppenud projektide toetuste lõppmaksed, mis laekuvad kassapõhiselt ka sel aastal, kuid ei ole tekkepõhiselt selle aasta tulu. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele koosneb eelarve viiest osast: PÕHITEGEVUSE TULUD Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused Muud tegevustulud PÕHITEGEVUSE KULUD Antavad toetused Muud tegevuskulud INVESTEERIMISTEGEVUS
    [Show full text]
  • Tours and Experiences
    • HIGHLIGHTS OF THE BALTIC STATES IN 8 DAYS. An agenda of local best hits to spend a week in Baltic countries. Ask for 2020 guaranteed departure dates! • BALTICS AND SCANDINAVIA IN 10 DAYS. Discover the facinating diversity of the Baltics and Scandinavia. • BALTICS AND BELARUS IN DAYS. Get an insider’s view to all three Baltic states of Lithuania, Latvia and Estonia and spice up your travel experience with a visit to Belarus Baltics is an ideal place for soft adventure or walking holidays. You can really get a good sense of the diversity of natural beauty in our countries. You can walk the shoreline, wander through river valleys and forests, or just watch the landscape. The landscape is full of nature. There are wonderful paths in national parks and other areas that are under environmental protection. Allow yourself 8-14 days to walk and bus/train in between from Vilnius to Tallinn. NATIONAL PARKS & CITIES. Combination of National parks and Cities. Bike, Hike, Kayak, Walk and Taste Baltic States in this 13 day adventure. Day1. Vilnius. Arrival day. Day2. Vilnius walking tour. Day3. Hiking and kayaking in Aukštaitijos National Park. Day4. Free time in a homestead (sauna, bikes, walks and relax time). Day5. Road till Klaipėda port town. Walking in the city & Brewery visiting. Day6. Curonian Spit visiting (or biking half way). Day7. Rundale palace on a way to Riga. Day8. Riga day tour. Day9. Gauja National Park half-day walking trip. Day 10. Visiting Parnu on a way to Tallinn. Day 11. Tallinn walking tour. Day 12. Lahemaa bog shoes trekking tour with a picnic.
    [Show full text]
  • Turaida. Turaida Ravines and Caves
    6 km TURAIDA. TURAIDA RAVINES AND CAVES Gūtmaņala Cave Tracks in Gauja valley Photo: Baltic Pictures and the Archive of Sigulda TIC Turaida Castle Description Distance Starting point/ destination For travellers interested in the nature ~ 6 km. Parking lot at the Gūtmaņala Cave and culture monuments located on Visitor Centre. 24.84699, 57.17633 the banks of the old Gauja valley. The Route reason why fortified settlements by Gūtmaņala Cave Visitor Centre – Way marking Livs later followed by monolith stone Vikmeste Valley – Mounds Taurētāju None on site. castles erected by Germans were and Rata – Mound Kārļa – Turaida established here are the natural – Turaida Museum Reserve – Dainu Distance to Riga conditions and geologic processes kalns or the Hill of Folksongs – stairs 55 km. over the last 10,000–15,000 years and leading down from Dainu kalns to the consequences thereof — complicated River Gauja – Turaidas Street (Igauņu Public transportation terrain, steep ravines and rock Ravine) – Gūtmaņala Cave Visitor The train Riga-Sigulda operates 8-9 pillars on banks in the places of their Centre. times per day; Turaida is reached by interactions, onto which castles were bus (buses going to Krimulda or In- erected. Were the primeval valley not Duration ciems), bus stop “Turaida”, electric formed by the glacier, the nature and Half-day or a full day route. car, or on foot (5 km). culture landscape of Sigulda would be completely different! Difficulty level Worth knowing! Moderate. Some sections — banks Suitable trekking footwear and a Best time to go of the primeval valley of the River map of Turaida is needed.
    [Show full text]
  • Forschungen Zur Baltischen Geschichte 9 / 2014
    FORSCHUNGEN ZUR BALTISCHEN GESCHICHTE 9 2014 Herausgegeben von Mati Laur und Karsten Brüggemann unter Mitwirkung von Anti Selart, Andris Levans und Ulrike Plath in Verbindung mit Detlef Henning (Lüneburg), Carsten Jahnke (Kopenhagen), Juhan Kreem (Tallinn), Enn Küng (Tartu), Mārīte Jakovļeva (Riga), Ilgvars Misāns (Riga), Evgenija Nazarova (Moskau), Gvido Straube (Riga), Tõnu Tannberg (Tartu), Ülle Tarkiainen (Tartu), Matthias Thumser (Berlin), Rita Regina Trimonienė (Šiauliai), Ralph Tuchtenhagen (Berlin), Horst Wernicke (Greifswald), Seppo Zetterberg (Jyväskylä) Akadeemiline Ajalooselts Forschungen zur baltischen Geschichte - Bd. 9 hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2014 Redaktion und Drucklegung wurden gefördert durch die Wissenschaftsförderung der Republik Estland ETF (Eesti Teadusfond) 9164, ETF 8209, SF (Sihtfi nantseerimine) 0130038s09 und SF 0180006s11 die Akademische Historische Gesellschaft (Tartu) die Baltische Historische Kommission e.V. das Historische Institut der Universität Tallinn und den Forschungsfonds der Universität Tallinn das Institut für Geschichte und Archäologie der Universität Tartu das Institut für Kultur und Geschichte der Deutschen in Nordosteuropa e.V. an der Universität Hamburg (Nordost-Institut) und von der Beauftragten der Bundesregierung für Kultur und Medien aufgrund eines Beschlusses des Deutschen Bundestages Redaktion: Institut für Geschichte und Archäologie der Universität Tartu Ülikooli 18, Tartu, Estland, EE-50090 [email protected]; http://www.fzbg.ut.ee/ Manuskripte
    [Show full text]
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Summary of the Development Vision 2030 for Tourism and Transport Corridor of the VIA Hanseatica Route
    Summary of the development vision 2030 for tourism and transport corridor of the VIA Hanseatica route VIA Hanseatica is a historically ancient tourism route connecting Russia, Estonia and Latvia. This route is based on historic transport and trade routes from St. Petersburg through Tartu to Riga and further to Western Europe. VIA Hanseatica and its adjacent area serve as an important tourism development corridor, however, one of the limiting factors for achieving its full potential is the availability and quality of transport services. Both local and foreign tourists, looking for an alternative means of transport for personal road transport, face the fragmentation of the proposed transport solutions, the lack of digitally available information, as well as the inconvenience of public transport use and the incompatibility of scheduling times, which hampers convenient movement between several tourism sites in the vicinity of the transport corridor. Also when choosing personal road transport, tourists face different barriers, such as the quality of infrastructure (road condition, lack of road signs). Picture No 1: Area of the tourist route VIA Hanseatica and its external reach On the tourism route VIA Hanseatica, the transport flow in the Vidzeme planning region is moving along the country's main road A3 Incukalns – Valmiera – Estonian border (Valka), the railway line Riga – Lugaji – the state border, as well as the functionally linked section of the road A2 Incukalns – Drabesi and section of the road P20 Drabesi – Cesis – Valmiera, including the direction of Smiltene - Valka. The vision of VIA Hanseatica for 2030 highlights its connecting function and its mobility: VIA Hanseatica tourism corridor is the connecting wire between the most demanding destinations – Riga, Gauja National Park and Tartu, which provides extensive, convenient, efficient and environmentally friendly mobility opportunities.
    [Show full text]
  • Mõniste Valla Ühisveevärgi Ja - Kanalisatsiooni Arendamise Kava Kinnitamine
    Väljaandja: Mõniste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2009, 35, 493 Mõniste valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Vastu võetud 11.11.2008 nr 11 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ning «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 4 lõike 1 ja lõike 2 alusel. § 1. Kinnitada Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2008–2020 vastavalt lisale. § 2. Tunnistada kehtetuks Mõniste Vallavolikogu 28. aprilli 2005. a. määrus nr 7 «Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2005–2016 kinnitamine.» § 3. Määrus jõustub 15. novembril 2008. Volikogu esimees Tõnis–Koit PIHU Kinnitatud Mõniste Vallavolikogu 11. novembri 2008 määrusega nr 1-1.5/11 Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava SISSEJUHATUS Mõniste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valdkonna arengut järgneva 12 aasta jooksul. Käesoleva kava keskmes on soov parandada üksikisiku, perekonna ja vahetu elukeskkonna elukvaliteeti. Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud ja lähtuma alljärgnevatest aspektidest: · Mõjutab majanduslikku kasvu ja edukust ning ei koorma omanikke asjatute tegevuskuludega. Samuti tuleb garanteerida, et loodud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemid jätkavad oma toimimist pärast fondidest rahastamise lõppu. · Valla ressursside jätkusuutlik kasutamine keskkonnavaldkonnas. · Paraneb elukvaliteet ning tagatakse projekti tulemite
    [Show full text]
  • 09 Mägede Hääl 04-07 2019.Pdf
    Nr 9 04. JUULI 2019 Rõuge vald on turismipärleid täis! nõudmised. Peale igapäevase planeerimise, aga tõepoolest avastan end sageli tööalase hooldamise ja rekonstrueerimise tegeleme pilguga ringi vaatamas: mida saaks ühes või me ka erinevate seiretega (külastusmaht, teises kohas ehk paremini teha. Nii et tööst koormustaluvus, ressurss), mis annavad täielikult välja lülituda naljalt ei õnnestugi.“ meie planeerimisse olulise sisendi,“ räägib Denks. Kui suureks hindad kohalike inimeste huvi Rõuge valla alale jääb 25 RMK külastus- RMK külastuskohtade vastu? Miks peaks korraldusosakonna majandatavat objekti, üks keskmine eluaeg maal ja loodusega nende seas erinevad paigad alustades koos elanud inimene oma kodumetsast Pullijärve metsamajast, Luhasoo, Paganamaa mujale, RMK radadele, lõkke-, suplus- ja ja Rõuge matkaradadest ning lõpetades muudesse kohtadesse minema? Pähni külastuskeskuse ning kõlakodadega. „Inimestel on alati huvi ilusate kohtade Rõuge valda läbib pikalt ka RMK matkatee vastu. Mida lihtsamini neile ligi pääseb, Peraküla–Aegviidu–Ähijärve haru, mis on seda rohkem külastajaid on. Eks siin samuti külastajate seas populaarne ning looduse keskel elavad inimesed on samuti selle kasutajateks on ka väga palju erinevate uudishimulikud teiste kohtade suhtes, kuigi välisriikide matkahuvilisi. nende teadmised loodusest on võrreldes Mis külastuskorralduse osakonna juhile kaugemalt tulnutega oluliselt paremad ning oma töös enim rõõmu valmistab ja mis ümbritseva looduse kogemine ja tajumine Nii kohalike kui külaliste poolt väga armas- ei suutnud oma kohustusi täita ning seetõttu muret? on igapäevased.“ tatud ja sageli külastatav rekonstrueeritud tuli kolme hanke asemel teha kokku viis. „Eks kõige rohkem rõõmu teeb ikka Millised on viimased trendid loodus- RMK Luhasoo matkarada valiti Rõuge valla Ajaliselt tähendas see projekti pikenemist külastajate teadlik käitumine, samas kõige turismis ja külastuskohtade arendamises? 2018.
    [Show full text]
  • Haanja Valla, Misso Valla, Mõniste Valla, Rõuge Valla Ja Varstu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Võru maakonnas, mille käigus moodustub viie Võru maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Võru maakonda üks linn ja 12 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda üks linn ja kaheksa valda. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb nelja omavalitsuse võrra 209-le, kokku 179 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Haanja vald (pindala 170,5 km2 ja rahvaarv 1099), 2) Misso vald (pindala 189,4 km2 ja rahvaarv 630), 3) Mõniste vald (pindala 176,5 km2 ja rahvaarv 854), 4) Rõuge vald (pindala 263,7 km2 ja rahvaarv 2201), 5) Varstu vald (pindala 170,6 km2 ja rahvaarv 1035). Eelnõuga rahuldatakse sisuliselt Haanja valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge valla ja Varstu valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel uus haldusüksus nimega Võhandu vald (kogupindala 970,7 km2, rahvaarv 58194).
    [Show full text]