I \£J£Ju/Wrel Si S Ukord
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
«рщж гакшшI \£J£JU/WREL SI S UKORD N. Bassel. Sotsialistliku realismi tüpoloogilisi aspekte 65 H. Rajandi. Keel: protsess ja süsteem 75 В. Lukin. F. R. Kreutzwaldi muinasjutu kauge ränd 88 Nõiutud krevett. Prantslase Laboulaye nõiriustnuinas- jntt 97 L. Tük. Koguva külast ja Smuulidest 101 V. Pall. Nimeloolisi pudemeid 108 PÄEVATEEMADEL J. Sang. Keeleuuenduse teine noorus 113 RAAMATUTE KESKEL T. Lehtmets. Kui klaariks puhub 115 A. Lõhmus. Ikka veel eelmäng 116 H.-K. Hellat. Uhe kirjutise sünd 118 A. Langemets. ...ja õiend selle juurde .... 120 M. Laan. Saksa-eesti sõnaraamatu sihtjooni ... 121 T. Seilenthal. Karulaul ungari keeles 123 RINGVAADE O. Kruus. Leida Kibuvits [Nekroloog] .... 126 E. Teder. Agnes Taar [Nekroloog] 126 E. Niit. Murdevõistlus 1976 127 H. Kaal. Emakeele Seltsis 128 Toimetusele saabunud kirjandus 128 Kaanel: F. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (A. Adamson, 1926). (H. Joonuksi foto, 1976.) Kirjastus «Perioodika», «Keel ja Kirjandus» 1977 KOLLEEGIUM: P. Ariste, V. Hallap, A. Hint, E. Jansen, O. Jogi, A. Kask, R. Kull, V. Pall, H. Peep, E. Päll, P. Rummo, E. Sõgel, A. Tamm, Ü. Tedre, A. Vinkel. TOIMETUS: O. Jogi (peatoimetaja), E. Kindlam (vastutav sekretär), A. Langemets (kirjandus teooria ja •kriitika osakonna toimetaja), li. Niit (kirjanduse ajaloo ja rahvaluule osakonna toime taja), J. Sang (keeleteaduse osakonna toimetaja), A. Mandre (toimetaja), I. Pärnapuu (vanem- korrektor). Toimetuse aadress: Tallinn, Sakala 3, tel. 449-228, 449-126. Laduda antud 20. XII 1976. Trükkida antud 27. I 1977. Trükiarv 3450. Staicele Paberivabriku trükipaber nr. 1. 70x108/16. Trükipoognaid 4,25+2 kriittahvlit. Tingtrükipoognaid 6 3 Arvestus- poognaid 6,93. MB-00914. Tellimuse nr. 6609. Hans Heidemanni nim. trükikoda ' Tartu Oli kooli 17/19. II. Tellimishind aastaks rbl. 3.60, 6 kuuks rbl. 1.80, 3 kuuks 90 kop. Tellimusi võtavad vastu sideasu tused ja «Ajakirjanduslevi» osakonnad. «Кээль я кирьяндус» («Язык и литература»), журнал Академии наук Эстонской ССР и Союза писателей Эстонской ССР Выходит один раз в месяц Издательство «Периодика» Таллин На эстонском языке. • : KEE••••• • ' •'•••• •-- ::_L„ - ,M• •• •• KIRJANDU• •j----,-- -••-.,'- - •-.-• - __ • _ ^_ _: .• _ ' мS ••••• •. EESTI NSV EESTI NSV TEADUSTE j" KIRJANIKE AKADEEMIA L I I D U AJAKIRI Nr. 2 VEEBRUAR 1977 XX AASTAKÄIK Sotsialistliku realismi tüpoloogilisi aspekte NAFTOLI BASSEL iimasel ajal on nõukogude kirjandusteaduses aktualiseeru nud sotsialistliku realismi tüpoloogia küsimused. Üldteoree tiliseks lähtealuseks on seejuures juba 1930-ndate aastate Valgul NSVL Kirjanike Liidu põhikirjas fikseeritud seisu koht, et sotsialistliku realismi meetod «tagab kunstiloomingule erakord sed võimalused ilmutada loomingulist initsiatiivi, valida mitmekesiseid vorme, stiile ja žanre».1 Seda uue loomingumeetodi tunnusjoont käsit les teoreetiliselt juba A. Lunatšarski oma töödes, vaadeldes romantilise, fantastilise ja satiirilise osa sotsialistliku realismi esteetikas.2 «Sotsia listlik realism,» väidab ta, «on lai programm, temas on palju mitme suguseid meetodeid, mis meil juba on, ja sääraseid, mida me veel omandame»3 (meetodid on siin samastatud stiilidega, kunstilise üldis tuse erinevate vormidega). 1930-ndail aastail esineb ka A. Fa- dejev seisukohaga, et realism on mitmekülgne meetod, mis kätkeb eri nevaid stiile; sotsialistlikus realismis, arvab ta, «peab kõik oma olemu selt olema eluline, aga mitte kõik ei pea ilmtingimata elu sarnane olema. Paljude vormide hulgas võib olla ka tinglik vorm». «Meie elu ja meie homset päeva võib kujutada nii klassikaliste realistlike romaa nide vormis, see tähendab olustikulisel pinnal, kui ka «Fausti» või «Deemoniga» sarnases, see tähendab romantilises või muinasjutulises vormis_või ka tinglikus, ühesõnaga igasuguses vormis, mis võimaldab näha tõde.» 4 A. Fadejevi käsitluses on põhjendatud, et nõukogude kir- 1 Устав Союза советских писателей СССР. Москва, 1934, lk. б. 2 А. Lunatšarski, Sotsialistlik realism. Rmt.: Valitud artiklid. Tallinn, 1975, lk. 229—302. 3 A. Lunatšarski, Sotsialistlik realism, lk. 302. 4 А. Фадеев, За тридцать лет. Москва, 1957, lk. 661—682. 5 Keel ja Kirjandus nr. 2. 1977 65 janduse ühise loomingumeetodi baasil on võimalik eri stiilivoolude eksisteerimine. Vulgariseerijateks nimetab ta neid, kes arvavad, et sotsialistlik realism välistab sümboolsuse, tinglikkuse ja muinasjutu lisuse.5 Sotsialistliku realismi vormide, stiilide ja žanride mitmekesisuse kontseptsioon muutus uuesti aktuaalseks 1950-ndate aastate lõpul. 1957. a. diskussiooni sotsialistliku realismi päevaprobleemide üle täiendasid K. Zelinski ja L. Novitšenko rahvuslike kirjandusstiilide probleemistikuga. Toetudes eesti kirjanduse, eriti romaani arengukoge- mustele (kuid piirdudes paraku tol ajal tõlkeproduktsioonis domineeri nud eepiliste panoraamromaanidega), tegi K. Zelinski üldistusi ka eesti kirjanduse «rahvusliku stiili» kohta, selle kohta, missugune võib olla ühe kirjanduse «rahvuslik stiil».6 Taandanud seejuures kogu XX sajandi eesti kirjanduse väga mitmepalgelise stiililise arengu vaid ühele, kuigi väga tugevale ja 1950-ndate aastate romaanis kahtlemata domineeri nud stiilitraditsioonile (Vilde, Tammsaare, Metsanurk, Hint, Krusten, Sirge), üldistas uurija nimetatud traditsiooni eesti «rahvuslikuks stii liks». Viimast iseloomustab K- Zelinski alljärgnevalt: «Eesti klassikud töötasid välja omapärase eepilise jutustamise stiili, millesse on just nagu üle läinud .... kalduvus kirjeldada, .... taotlus rääkida vihjamisi või alltekstis, peamiselt aga — rohkem kirjel dada kui määratleda, rohkem konstateerida kui vaimustuda või pahan dada. Jutustuse subjektiivne element, realiseeritud mitte niivõrd tege laste dialoogides kui autorikõnes või publitsistlikes kõrvalepõigetes, peaaegu puudub. Niisuguse eepilise stiili üks tunnuseid on süžee aeglustatud kulg. Ekspositsioon on alati ulatuslik, kirjeldused üksikasjalikud, süžee aga jääb mõnikord otsekui seisma . .» 7 Pole tarvidust seda iseloomustust siin enam arvustama hakata: J. Semper ja H. Peep polemiseerisid omal ajal K. Zelinskiga küllaltki põhjendatult, hinnates küll tema katseid eesti kirjanduse spetsiifikasse süveneda, kuid juhtides kriitiku tähelepanu ühekülgsusele ja liialdus tele mõtteavaldustes.8 Viljakam tundub olevat L. Novitšenko kontsept sioon rahvuslikest stiilidest (mitmuses!) ühes või teises rahvuskirjan duses.9 Kuigi ka tema kontseptsioon polnud liialdustest täiesti vaba, osutus see ometi mitte ainult lähemaks rahvuskirjanduste tegelikule olukorrale, vaid ka metodoloogiliselt viljakamaks ning ajendas uurijaid otsima ja võrdlema sarnaseid või erinevaid stiile rahvuskirjandustes. I960.—1970-ndail aastail on L. Novitšenko metodoloogilist kontsept siooni edasi arendanud J. Surovtsev. Tema uurimuses «Stiilivooludest ja «rahvuslikest stiilidest» nõukogude paljurahvuselises kirjanduses» 10 on antud senistest ehk kõige põhjalikum ja üksikasjalikum ülevaade probleemi uurimise historiograafiast ja metodoloogiast ning tehtud pal jurahvuselise nõukogude nüüdiskirjanduse tähtsamate stiilivoolude tüpologiseerimise katse. Stiili mõistet lahti mõtestades lähtub J. Surovt- 6 А. Фадеев, За тридцать лет, lk. 663. 6 К. Зелинский, Октябрь и национальные литературы. Москва, 1967, lk. 279^280. 7 К. Зелинский, Октябрь и национальные литературы, lk. 279. 8 Vt. И.'Сем п ер, Немаловажные вопросы. «Литературная газета» 22. V 1959; Н. Peep, Kirjanduse rahvuslikust spetsiifikast. «Looming» 1960, nr. '112, lk. 1899. 9 Vt. Л. Новиченко, Многообразие художественных форм и стилей в лите ратуре социалистического реализма. Kogumikus: Проблемы социалистического реа лизма. Москва, 1961, lk. в1'—140. 10 Ю. Сур ов,ц e в, О стилевых течениях и «национальных стилях» в совет ской многонациональной литературе. Kogumikus: Единство. Сборник статей о мно гонациональной советской литературе. Москва, 1972, lk. 31—70. 66 sev A. Lunatšarski seisukohast: «Kahtlemata tähendab sõna «stiil» kunstiteose kontseptsiooni (s. t. tema ideede, kujundite) ja tema vormi iseärasuste kogumit, mis ühendab teda mingite teiste teostega, järeli kult teatava kunstiteoste grupi iseloomulikumate ja ühendavate oma duste kogumit, mida me peame kuuluvaks ühe ja sama stiili juurde.» u Niisugune kontseptsioon vastandub nii formaalsele, teoste sisulisi ise ärasusi elimineerivale stiiliteooriale kui ka käsitlustele, mis kasutavad seda kategooriat vaid kirjaniku individuaalse stiili tähenduses (viimase kordumatus ei võimaldavat üldse kirjanikke ja nende teoseid stiilivoo ludesse grupeerida). Rahvusliku stiili mõiste tekib J. Surovtsevi arvates paratamatult siis, kui stiilivoolude käsitlus lõikub kirjanduse rahvusliku omapära uurimisega. «Rahvuslikuks,» arvab J. Surovtsev, шаи- tub stiihvool sus, kui tema rüpes luuakse teoseid, mis nii või teisiti avaldavad mõju rahvusliku kunsti mingi sfääri kogu stiilistruktuurile teatava ajaloojärgul» 12 Kuid rahvuslikuks muutunud stiilivoolude iga ja tähtsus võivad ületada nii selle ajaloojärgu kui ka rahva rah- vuskunst,piirid, ühes (või paralleelselt mitmes) rahvuskirjanduses tek kinud stiihvool võib oma ideeliste ja esteetiliste väärtuste läbi saada nitm ™ п }• V 6 8t»hvpolu maine (näiteks prantsuse impressio nism maalikunstis), mõjutades niiviisi teiste rahvaste kunsti Kirian- 1яКЖ PfJuwhvuselises nõukogude kirjanduses, on rahvusliku imiTvoXdnL\tdilUUnmiSel SUUr ™Шо^™ tähtsus, seda ka Võib nõustuda J. Surovtseviga, et «tänapäeva nõukogude kirjan duses on stiihvastavused, -ühendused ning lõppude lõpuks stiilivoo lude tajutavad tunduvasti reljeefsemalt kirjandusloomingu kõige erine