DOCSLIB.ORG

I \£J£Ju/Wrel Si S Ukord

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
I \£J£Ju/Wrel Si S Ukord «рщж гакшшI \£J£JU/WREL SI S UKORD N. Bassel. Sotsialistliku realismi tüpoloogilisi aspekte 65 H. Rajandi. Keel: protsess ja süsteem 75 В. Lukin. F. R. Kreutzwaldi muinasjutu kauge ränd 88 Nõiutud krevett. Prantslase Laboulaye nõiriustnuinas- jntt 97 L. Tük. Koguva külast ja Smuulidest 101 V. Pall. Nimeloolisi pudemeid 108 PÄEVATEEMADEL J. Sang. Keeleuuenduse teine noorus 113 RAAMATUTE KESKEL T. Lehtmets. Kui klaariks puhub 115 A. Lõhmus. Ikka veel eelmäng 116 H.-K. Hellat. Uhe kirjutise sünd 118 A. Langemets. ...ja õiend selle juurde .... 120 M. Laan. Saksa-eesti sõnaraamatu sihtjooni ... 121 T. Seilenthal. Karulaul ungari keeles 123 RINGVAADE O. Kruus. Leida Kibuvits [Nekroloog] .... 126 E. Teder. Agnes Taar [Nekroloog] 126 E. Niit. Murdevõistlus 1976 127 H. Kaal. Emakeele Seltsis 128 Toimetusele saabunud kirjandus 128 Kaanel: F. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (A. Adamson, 1926). (H. Joonuksi foto, 1976.) Kirjastus «Perioodika», «Keel ja Kirjandus» 1977 KOLLEEGIUM: P. Ariste, V. Hallap, A. Hint, E. Jansen, O. Jogi, A. Kask, R. Kull, V. Pall, H. Peep, E. Päll, P. Rummo, E. Sõgel, A. Tamm, Ü. Tedre, A. Vinkel. TOIMETUS: O. Jogi (peatoimetaja), E. Kindlam (vastutav sekretär), A. Langemets (kirjandus­ teooria ja •kriitika osakonna toimetaja), li. Niit (kirjanduse ajaloo ja rahvaluule osakonna toime­ taja), J. Sang (keeleteaduse osakonna toimetaja), A. Mandre (toimetaja), I. Pärnapuu (vanem- korrektor). Toimetuse aadress: Tallinn, Sakala 3, tel. 449-228, 449-126. Laduda antud 20. XII 1976. Trükkida antud 27. I 1977. Trükiarv 3450. Staicele Paberivabriku trükipaber nr. 1. 70x108/16. Trükipoognaid 4,25+2 kriittahvlit. Tingtrükipoognaid 6 3 Arvestus- poognaid 6,93. MB-00914. Tellimuse nr. 6609. Hans Heidemanni nim. trükikoda ' Tartu Oli kooli 17/19. II. Tellimishind aastaks rbl. 3.60, 6 kuuks rbl. 1.80, 3 kuuks 90 kop. Tellimusi võtavad vastu sideasu­ tused ja «Ajakirjanduslevi» osakonnad. «Кээль я кирьяндус» («Язык и литература»), журнал Академии наук Эстонской ССР и Союза писателей Эстонской ССР Выходит один раз в месяц Издательство «Периодика» Таллин На эстонском языке. • : KEE••••• • ' •'•••• •-- ::_L„ - ,M• •• •• KIRJANDU• •j----,-- -••-.,'- - •-.-• - __ • _ ^_ _: .• _ ' мS ••••• •. EESTI NSV EESTI NSV TEADUSTE j" KIRJANIKE AKADEEMIA L I I D U AJAKIRI Nr. 2 VEEBRUAR 1977 XX AASTAKÄIK Sotsialistliku realismi tüpoloogilisi aspekte NAFTOLI BASSEL iimasel ajal on nõukogude kirjandusteaduses aktualiseeru­ nud sotsialistliku realismi tüpoloogia küsimused. Üldteoree­ tiliseks lähtealuseks on seejuures juba 1930-ndate aastate Valgul NSVL Kirjanike Liidu põhikirjas fikseeritud seisu­ koht, et sotsialistliku realismi meetod «tagab kunstiloomingule erakord­ sed võimalused ilmutada loomingulist initsiatiivi, valida mitmekesiseid vorme, stiile ja žanre».1 Seda uue loomingumeetodi tunnusjoont käsit­ les teoreetiliselt juba A. Lunatšarski oma töödes, vaadeldes romantilise, fantastilise ja satiirilise osa sotsialistliku realismi esteetikas.2 «Sotsia­ listlik realism,» väidab ta, «on lai programm, temas on palju mitme­ suguseid meetodeid, mis meil juba on, ja sääraseid, mida me veel omandame»3 (meetodid on siin samastatud stiilidega, kunstilise üldis­ tuse erinevate vormidega). 1930-ndail aastail esineb ka A. Fa- dejev seisukohaga, et realism on mitmekülgne meetod, mis kätkeb eri­ nevaid stiile; sotsialistlikus realismis, arvab ta, «peab kõik oma olemu­ selt olema eluline, aga mitte kõik ei pea ilmtingimata elu sarnane olema. Paljude vormide hulgas võib olla ka tinglik vorm». «Meie elu ja meie homset päeva võib kujutada nii klassikaliste realistlike romaa­ nide vormis, see tähendab olustikulisel pinnal, kui ka «Fausti» või «Deemoniga» sarnases, see tähendab romantilises või muinasjutulises vormis_või ka tinglikus, ühesõnaga igasuguses vormis, mis võimaldab näha tõde.» 4 A. Fadejevi käsitluses on põhjendatud, et nõukogude kir- 1 Устав Союза советских писателей СССР. Москва, 1934, lk. б. 2 А. Lunatšarski, Sotsialistlik realism. Rmt.: Valitud artiklid. Tallinn, 1975, lk. 229—302. 3 A. Lunatšarski, Sotsialistlik realism, lk. 302. 4 А. Фадеев, За тридцать лет. Москва, 1957, lk. 661—682. 5 Keel ja Kirjandus nr. 2. 1977 65 janduse ühise loomingumeetodi baasil on võimalik eri stiilivoolude eksisteerimine. Vulgariseerijateks nimetab ta neid, kes arvavad, et sotsialistlik realism välistab sümboolsuse, tinglikkuse ja muinasjutu­ lisuse.5 Sotsialistliku realismi vormide, stiilide ja žanride mitmekesisuse kontseptsioon muutus uuesti aktuaalseks 1950-ndate aastate lõpul. 1957. a. diskussiooni sotsialistliku realismi päevaprobleemide üle täiendasid K. Zelinski ja L. Novitšenko rahvuslike kirjandusstiilide probleemistikuga. Toetudes eesti kirjanduse, eriti romaani arengukoge- mustele (kuid piirdudes paraku tol ajal tõlkeproduktsioonis domineeri­ nud eepiliste panoraamromaanidega), tegi K. Zelinski üldistusi ka eesti kirjanduse «rahvusliku stiili» kohta, selle kohta, missugune võib olla ühe kirjanduse «rahvuslik stiil».6 Taandanud seejuures kogu XX sajandi eesti kirjanduse väga mitmepalgelise stiililise arengu vaid ühele, kuigi väga tugevale ja 1950-ndate aastate romaanis kahtlemata domineeri­ nud stiilitraditsioonile (Vilde, Tammsaare, Metsanurk, Hint, Krusten, Sirge), üldistas uurija nimetatud traditsiooni eesti «rahvuslikuks stii­ liks». Viimast iseloomustab K- Zelinski alljärgnevalt: «Eesti klassikud töötasid välja omapärase eepilise jutustamise stiili, millesse on just nagu üle läinud .... kalduvus kirjeldada, .... taotlus rääkida vihjamisi või alltekstis, peamiselt aga — rohkem kirjel­ dada kui määratleda, rohkem konstateerida kui vaimustuda või pahan­ dada. Jutustuse subjektiivne element, realiseeritud mitte niivõrd tege­ laste dialoogides kui autorikõnes või publitsistlikes kõrvalepõigetes, peaaegu puudub. Niisuguse eepilise stiili üks tunnuseid on süžee aeglustatud kulg. Ekspositsioon on alati ulatuslik, kirjeldused üksikasjalikud, süžee aga jääb mõnikord otsekui seisma . .» 7 Pole tarvidust seda iseloomustust siin enam arvustama hakata: J. Semper ja H. Peep polemiseerisid omal ajal K. Zelinskiga küllaltki põhjendatult, hinnates küll tema katseid eesti kirjanduse spetsiifikasse süveneda, kuid juhtides kriitiku tähelepanu ühekülgsusele ja liialdus­ tele mõtteavaldustes.8 Viljakam tundub olevat L. Novitšenko kontsept­ sioon rahvuslikest stiilidest (mitmuses!) ühes või teises rahvuskirjan­ duses.9 Kuigi ka tema kontseptsioon polnud liialdustest täiesti vaba, osutus see ometi mitte ainult lähemaks rahvuskirjanduste tegelikule olukorrale, vaid ka metodoloogiliselt viljakamaks ning ajendas uurijaid otsima ja võrdlema sarnaseid või erinevaid stiile rahvuskirjandustes. I960.—1970-ndail aastail on L. Novitšenko metodoloogilist kontsept­ siooni edasi arendanud J. Surovtsev. Tema uurimuses «Stiilivooludest ja «rahvuslikest stiilidest» nõukogude paljurahvuselises kirjanduses» 10 on antud senistest ehk kõige põhjalikum ja üksikasjalikum ülevaade probleemi uurimise historiograafiast ja metodoloogiast ning tehtud pal­ jurahvuselise nõukogude nüüdiskirjanduse tähtsamate stiilivoolude tüpologiseerimise katse. Stiili mõistet lahti mõtestades lähtub J. Surovt- 6 А. Фадеев, За тридцать лет, lk. 663. 6 К. Зелинский, Октябрь и национальные литературы. Москва, 1967, lk. 279^280. 7 К. Зелинский, Октябрь и национальные литературы, lk. 279. 8 Vt. И.'Сем п ер, Немаловажные вопросы. «Литературная газета» 22. V 1959; Н. Peep, Kirjanduse rahvuslikust spetsiifikast. «Looming» 1960, nr. '112, lk. 1899. 9 Vt. Л. Новиченко, Многообразие художественных форм и стилей в лите­ ратуре социалистического реализма. Kogumikus: Проблемы социалистического реа­ лизма. Москва, 1961, lk. в1'—140. 10 Ю. Сур ов,ц e в, О стилевых течениях и «национальных стилях» в совет­ ской многонациональной литературе. Kogumikus: Единство. Сборник статей о мно­ гонациональной советской литературе. Москва, 1972, lk. 31—70. 66 sev A. Lunatšarski seisukohast: «Kahtlemata tähendab sõna «stiil» kunstiteose kontseptsiooni (s. t. tema ideede, kujundite) ja tema vormi iseärasuste kogumit, mis ühendab teda mingite teiste teostega, järeli­ kult teatava kunstiteoste grupi iseloomulikumate ja ühendavate oma­ duste kogumit, mida me peame kuuluvaks ühe ja sama stiili juurde.» u Niisugune kontseptsioon vastandub nii formaalsele, teoste sisulisi ise­ ärasusi elimineerivale stiiliteooriale kui ka käsitlustele, mis kasutavad seda kategooriat vaid kirjaniku individuaalse stiili tähenduses (viimase kordumatus ei võimaldavat üldse kirjanikke ja nende teoseid stiilivoo­ ludesse grupeerida). Rahvusliku stiili mõiste tekib J. Surovtsevi arvates paratamatult siis, kui stiilivoolude käsitlus lõikub kirjanduse rahvusliku omapära uurimisega. «Rahvuslikuks,» arvab J. Surovtsev, шаи- tub stiihvool sus, kui tema rüpes luuakse teoseid, mis nii või teisiti avaldavad mõju rahvusliku kunsti mingi sfääri kogu stiilistruktuurile teatava ajaloojärgul» 12 Kuid rahvuslikuks muutunud stiilivoolude iga ja tähtsus võivad ületada nii selle ajaloojärgu kui ka rahva rah- vuskunst,piirid, ühes (või paralleelselt mitmes) rahvuskirjanduses tek­ kinud stiihvool võib oma ideeliste ja esteetiliste väärtuste läbi saada nitm ™ п }• V 6 8t»hvpolu maine (näiteks prantsuse impressio­ nism maalikunstis), mõjutades niiviisi teiste rahvaste kunsti Kirian- 1яКЖ PfJuwhvuselises nõukogude kirjanduses, on rahvusliku imiTvoXdnL\tdilUUnmiSel SUUr ™Шо^™ tähtsus, seda ka Võib nõustuda J. Surovtseviga, et «tänapäeva nõukogude kirjan­ duses on stiihvastavused, -ühendused ning lõppude lõpuks stiilivoo­ lude tajutavad tunduvasti reljeefsemalt kirjandusloomingu kõige erine­
Load more

Recommended publications
  • TEA Publishers Catalogue 2018
    TEA TEA Publishers Catalogue 2018 Dictionaries Language Learning Reference www.tea.ee TEA Introduction TEA Publishers is one of the oldest publishing houses in Estonia. TEA started its business producing high quality language learning materials and dictionaries, and has remained faithful to its core business to this day. The portfolio expanded by launching children’s fi ction and non-fi ction titles. 10 years ago was launched the national online encyclopedia, which will be completed by 2018. This encyclopedia has been an important source for different kind of lexicons, smaller and bigger encyclopedias and various reference books. This catalogue provides the opportunity to see the wide range of languages covered by our dictionaries, and also showcases the ever expanding range of formats in which they are produced; from the handy pocket versions for travellers and the series of school dictionaries to the specialised, medium-sized and large dictionaries, most of which are accompanied by CD-ROMs. This catalogue also presents TEA’s most advanced language learning materials where traditional textbook materials and exercises are skilfully combined with audio-lessons, vocabulary training and multimedia clips, all supported by clear and concise teacher’s guides and self-study tips. We are proud to present our Estonian language textbook for beginners “Saame tuttavaks!” in 4 languages (English, German, Russian and Finnish), which is an absolute must for those who would like to give this language a good start. The book is accompanied by audio-CDs and a large range of cross-cultural texts and tests. Last but not least, TEA’s portfolio includes reference books, which are carefully selected from the catalogues of our chosen partners in Europe and beyond, and then professionally and carefully translated.
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis
    [Show full text]
  • Ja „25 Kauneimat Raamatut“ 1956 – 2010“ Mille Juhendajad on Kurmo Konsa (Phd) Ja Tiit Hennoste (Phd)
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Infokorralduse õppekava Eesti raamatukonkursid „25 parimat raamatut“ ja „25 kauneimat raamatut“ 1956 – 2010 Magistritöö infokorralduse erialal Edith Hermann Juhendajad Tiit Hennoste, PhD Kurmo Konsa, PhD Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................4 Lühendid ...............................................................................................................................................6 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ..................................................................................................7 1.1. Raamat kui artefakt .......................................................................................................................7 1.2. Ilu ja kogemuse kontekst .............................................................................................................10 1.3. Eesmärk ja uurimisküsimused .....................................................................................................12 2. UURIMISTÖÖ EMPIIRILINE KÄSITLUS JA TEEMA VARASEMAD KÄSITLUSED. AJALOOLINE JA RAHVUSVAHELINE KONTEKST NING EESTI KONKURSSIDE EELLUGU13 2.1. Empiirilise uurimustöö käik ........................................................................................................13 2.2. Teema varasemad käsitlused .......................................................................................................17
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2016 XXII (49)
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXII (49) 2016 TA LLINN 2017 Editor in chief: Jaak Järv Editor: Anne Pöitel Translation: Ülle Rebo, Ants Pihlak Editorial team: Helle-Liis Help, Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama Maquette: Kaspar Ehlvest Layout: Erje Hakman Photos: Reti Kokk: pp. 57, 58; Maris Krünvald: p. 77; Hanna Odras: pp. 74, 78, 80; Anni Õnneleid/Ekspress Meedia: pp. 75, 76; photograph collection of the Estonian Academy of Sciences. Thanks to all authors for their contributions: Jaak Aaviksoo, Madis Arukask, Toomas Asser, Arvi Freiberg, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Jelena Kallas, Maarja Kalmet, Tarmo Kiik, Meelis Kitsing, Andres Kollist, Mati Koppel, Kerri Kotta, Ants Kurg, Maarja Kõiv, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Marju Luts-Sootak, Olga Mazina, Andres Metspalu, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Ivar Ojaste, Anne Ostrak, Killu Paldrok, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Pille Runnel, Tarmo Soomere, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Jaan Undusk, Marja Unt, Tiit Vaasma, Urmas Varblane, Eero Vasar, Richard Villems. Printed in Printing House Paar ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS FOREWORD ......................................................................................................... 5 CHRONICLE 2016 ................................................................................................ 8 MEMBERSHIP OF THE ACADEMY ..............................................................19
    [Show full text]
  • Hannes Kaljujärv
    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2013/2014 2013/2014 VANEMUISE HOOAJAKIRI VANEMUISE RAMP ÜRGSARMIKAS Hannes Kaljujärv Balletilegend Elena Poznjak – “Ma ei saa elada ilma tööta” • Jaan Willem Sibula erakordne tee lavale Margus Tammemägi trummilööja saatusest • Nukkude emand Eva Kõiv • “Täiesti tavalised” lavalapsed BALLETIPOISTEGA LÄBI VÄIKSE TARTU LINNA • VÄRSKE REPERTUAARIÜLEVAADE VANEMUISE TEATRIBUSS toob mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse! TEATRIBUSS SÕIDAB: 29.09.2013 KALENDRITÜDRUKUD Jõgeva-Palamuse-Luua-Tabivere-Lähte Teatripaketi hind 15 € 23.10.2013 THRILLER Pärnu-Viljandi-Puhja Teatripaketi hind 22 € 17.11.2013 MUSTA PORI NÄKKU Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu Teatripaketi hind 15 € 22.11.2013 THRILLER Valga-Puka-Rõngu-Elva Teatripaketi hind 22 € 26.01.2014 PÄHKLIPUREJA Pala-Kallaste-Koosa-Vara Teatripaketi hind 11 € 08.02.2014 HELISEV MUUSIKA Valga-Puka-Rõngu-Elva Aadress: Teatripaketi hind 16 € Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu 21.02.2014 JEVGENI ONEGIN Tallinn Piletid: Teatripaketi hind 22 € 744 0165 [email protected] 02.03.2014 CABARET Piletimaailm Võru-Kanepi-Saverna-Kambja Piletilevi Ticketpro Teatripaketi hind 22 € www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit. Infot teatripaketi ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Kaanefoto: Alan Proosa Vanemuise teatri kassast [email protected] või telefonil 744 0165 Kujundus: Aide Eendra Eestlased on teatrirahvas – nähtav tervik mind täielikult kaasa ei haara. Kui aga haarab, aastal 2012 külastasid Eesti siis valdab mind seesama tunne – kohtumine erakordsega. elanikud teatrit 1 142 918 Ka seekordse Rambi kaanekuju, Hannes Kaljujärv, koh- korda. Pöörane number, aga tus teatriga enda mäletuste kohaselt mitte teatrisaalis, siiski ainult number, mis vaid umbes kolmeaastaselt, leides kodus sahtlist katkise ei ütle midagi selle kohta, Buratino-nuku.
    [Show full text]
  • Eesti Teatristatistika 2009 2 2009
    EEsti tEatristatistika 2009 2 2009 SiSukord 4 SiSSEJuHATuSEkS 6 Teater Eestis / TheaTre in esTonia 7 Statistikas osalEvAd teatrid / TheaTres parTicipaTing in sTaTisTics 8 TEGEVUSÜlEvAATED / overviews of acTiviTies 16 I peatükk RepErTuaaristatistika / chapTer I reperToire StaTisTics 17 Repertuaar aastal 2009 / repertoire in 2009 18 Lavastuste arv lavastusliikide järgi / number of productions by type 19 Uuslavastuste arv ja nende osakaal 2009. aasta repertuaaris / number of new productions by type 19 Sõnalavastuste arv žanrite järgi / number of drama productions by genre 20 Eesti- ja välisnäitekirjanduse ning eesti ja väliskirjanduse dramatiseeringute arv sõnalavastuste hulgas / number of dramatisations of estonian and foreign dramatic literature and of estonian and foreign literature among drama productions (plays) 20 Muusikalavastuste arv žanrite lõikes / number of music productions by genre 21 Tantsulavastuste arv žanrite järgi / number of dance productions by genre 21 Lastelavastuste arv lavastusliikide kaupa number of productions for children type of production 22 Eesti ja välisautorite tekstid lastelavastuste repertuaaris / relation between estonian and foreign authors in the repertoire of productions for children 22 Lavastuste arv sihtgruppide järgi / number of productions by target group 23 II peatükk / chapTer II 23 Etendustegevuse ja külastajate statistika / statistics of performing activities and visitors 24 Muutused etenduste arvus ja piletimüügis 2008-2009 / changes in the numbers of performances and tickets sold, 2008-2009
    [Show full text]
  • Eestikeelne Laste- Ja Noortekirjandus 2017 Sisukord
    Eesti Lastekirjanduse Keskus EEeessttiikkeeeellnnee llaassttee-- jjaa nnoooorrtteekkiirrjjaanndduuss 22001177 Kirjandusnimestik Koostanud Ülle Väljataga Tallinn 2018 Eestikeelne laste- ja noortekirjandus 2017 Sisukord 1. Rahvaluule . 3 2. Luule A. Eesti kirjandus . 3 B. Väliskirjandus . 7 3. Proosa A. Eesti kirjandus . 7 B. Väliskirjandus . 20 4. Mitmesuguse sisuga kogumikud . 41 5. Näidendid . 43 6. Koomiksid . 44 7. Aime- ja rakendusliku sisuga kirjandus A. Eesti kirjandus . 45 B. Väliskirjandus . 49 8. Ususisuga väljaanded . 85 9. Võõrkeelne kirjandus . 85 10. Laste omalooming. Õpilasväljaanded . 89 11. Jätkväljaanded ja ajakirjad . 91 Lastekirjanduse statistika 2017 . 94 Allikad: Eesti Lastekirjanduse Keskuse e-kataloog RIKSWEB, Eesti Rahvusbibliograafia andmebaas ERB, e-kataloog ESTER, e-kataloog URRAM, raamatukauplused Rahva Raamat ja Apollo 2 Laste- ja noortekirjandus 2017 1. Rahvaluule Ennemuistsed lood > vt. nr. 197 Kauneid muinasjutte kogu maailmast > vt. nr. 213 Kaunid jutud huntidest ja väikestest lastest > vt. nr. 214 Kaval-Ants ja Vanapagan > vt. nr. 389 Kolozsvári Grandpierre, Emil. Imeflööt: ungari muinasjutte > vt. nr. 223 Kuidas loomad endale sabad said > vt. nr. 225 Kunder, Juhan. Vaeslaps ja talutütar > vt. nr. 54 Maailma muinasjuttude kuldraamat > vt. nr. 241 Petrone, Epp. Võlusõnad: ühe minuti muinasjutud > vt. nr. 89 Piir, Milvi Martina. Uppunud mets: austria muinasjutud > vt. nr. 90 Pisike puu > vt. nr. 363 Vilbaste, Kristel. Meremängud: 63 lustakat rahvapärimuslikku õuemängu > vt. nr. 421 2. Luule A. Eesti kirjandus
    [Show full text]
  • 2010 Sisukord
    Eesti Lastekirjanduse Keskus EEeessttiikkeeeellnnee llaassttee-- jjaa nnoooorrtteekkiirrjjaanndduuss 22001100 Kirjandusnimestik Koostanud Ülle Väljataga Tallinn 2012 Eestikeelne laste- ja noortekirjandus 2010 Sisukord 1. Rahvaluule . 3 2. Luule A. Eesti kirjandus . 4 B. Väliskirjandus . 7 3. Proosa A. Eesti kirjandus . 7 B. Väliskirjandus . 20 4. Mitmesuguse sisuga kogumikud . 31 5. Näidendid . 35 6. Koomiksid . 36 7. Aime- ja rakendusliku sisuga kirjandus A. Eesti kirjandus . 37 B. Väliskirjandus . 44 8. Ususisuga väljaanded . 61 9. Võõrkeelne kirjandus . 61 10. Laste omalooming. Õpilasväljaanded . 65 11. Jätkväljaanded ja ajakirjad . 68 Lastekirjanduse statistika 2010 . 71 2 Eestikeelne laste- ja noorsookirjandus 2010 1. Rahvaluule Bretooni muinasjutud ja muistendid > vt. nr. 167 Eesti muistendite kuldraamat > vt. nr. 271 Eisen, Matthias Johann. Kolm kuningatütart > vt. nr. 33 Eisen, Matthias Johann. Kuningapoeg ja kuningatütar > vt. nr. 34 Eisen, Matthias Johann. Seenekuningas > vt. nr. 35 Grimm, vennad. Grimmi muinasjutud [ümberjutustus] > vt. nr. 188 Jakobson August. Hundijutud > vt. nr. 44 Jakobson, August. Hiirejutud > vt. nr. 43 Jakobson, August. Jänesejutud > vt. nr. 45 Jakobson, August. Konn > vt. nr. 46 Juku juntsüklopeedia: XXI sajandi alguse koolinalju... > vt. nr. 272 Juku naljad: 1600 anekdooti > vt. nr. 273 Jänes hüppab kitse: loomamõistatused sõnas ja pildis > vt. nr. 274 Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Kuidas kuningatütar seitse aastat oli maganud > vt. nr. 60 Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Munast sündinud kuningatütar > vt. nr. 61 Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Vägev vähk ja täitmatu naine > vt. nr. 62 Kunder, Juhan. Ahjualune > vt. nr. 74 Kunder, Juhan. Imelik peegel > vt. nr. 75 Kus sõnu, seal mõnu: valimik vanasõnu noortele > vt. nr. 275 Kõige armsamad muinasjutud > vt. nr. 211 Kükitav mannatera ja teisi Eesti laste nalju > vt. nr.
    [Show full text]
  • Eesti Teatristatistika 
    2007 EESTI TEATRISTATISTIKA SISUKORD TEATER EESTIS THEATRE IN ESTONIA TEGEVUSÜLEVAATED OVERVIEWS OF ACTIVITIES 6 Harrastusteater Eestis Amateur theatre in Estonia 9 Statistikas osalevad teatrid Theatres participating in statistics 18 Näitemänguagentuuri tegevusest The Estonian Drama Agency I PEATÜKK REPERTUAARISTATISTIKA CHAPTER I REPERTOIRE STATISTICS 1 Lavastuste arv lavastusliikide järgi Productions by type Sõnalavastuste arv žanrite järgi Drama productions by genre Eesti- ja välisnäitekirjandus sõnalavastuste hulgas Proportion of Estonian and foreign drama literature among drama productions 3 Muusikalavastused žanrite lõikes Music productions by genre 3 Tantsulavastustused žanrite järgi Dance productions by genre 4 Lastealavastuste arv lavastusliikide kaupa Productions for children by type production 4 Eesti ja välisautorite suhe lastelavastuste repertuaaris Proportion of Estonian and foreign authors in the repertoire of productions for children 5 Lavastused sihtgruppide järgi Productions by target groups II PEATÜKK ETENDUSTEGEVUSE JA KÜLASTAJATE STATISTIKA CHAPTER II STATISTICS OF PERFORMING ACTIVITIES AND VISITORS 7 Muutused etenduste arvus ja piletimüügis 006-007 Changes in the number of performances and tickets sold 8 Istekohtade arv statsionaarsetes saalides Number of places in the stationary venues 30 Etenduspaigad 007 31 Etenduste ja külastajate arv statsionaaris ja väljaspool Performances and visitors in stationary venues and outside 3 Etendused ja külastajad maakondades ja teatrilinnades Performances and visitors in counties
    [Show full text]
  • 75 Aastat Rahvast Valgustamas
    75 aastat rahvast valgustamas Saku raamatukogu 1932- 2007 Saku 2008 Saateks Kalju-Olev Veskimägi, suur raamatukogu guru, on öelnud: „Raamatukogu teenib kahte jumalat. Üks on peajumal Zeus, kelle paljude ülesannete hulgas on ka igasugust kogumist ja rohkendamist kaitsta, teine on tarkusejumalanna Athena, kes võtab mõnikord öökulli kuju. Kuigi 20. sajandil hakkas kogu maailmas tarkuse taganõudmine raamatukogu kaudu pisitasa asenduma ajaviite otsimisega (selle jaoks kreeklastel- roomlastel jumalat ei olnudki), ei muuda see põhiülesannete vasturääkivust: kas koguda ja säilitada või kogutut kättesaadavaks teha”. Ei ole juhus, et esimesed raamatukogud tekkisid koolide ja seltside juurde. Õpetus nõudis ka kinnitust. Raamatukogu ajalugu on suurel määral kohaliku hariduse- ja kultuuri- ajalugu. Raamatukogu ajalugu ei saa kirjutada poliitikasse põikamata, kuigi raamatukogu hoidjad ei ole erilised poliitilised figuurid, rohkem ikka teadmiste levitajad. Poliitika ise tuleb raamatukogusse sisse, küsimata, kas ta on oodatud või mitte. Poliitiline olukord maailmas, riigis, kohalikul tasandil, mängib raamatukogu arengus tänapäeval tohutut rolli. On igal ajal mänginud. Eestikeelse kirjandusega raamatukogud algasid rahvaraamatukogudest. Raamatukapp klassinurgas, milles paarsada õhukest raamatut, neid korrastamas ja lugejatele välja andmas kooliõpetaja- rahvavalgustaja, selline oli rahvaraamatukogu algus Eestis ja ka Sakus. Kooliõpetaja Martin Ludvig, eestistatud nimega Loonde, võttis südameasjaks luua Sakku Heategeva Seltsi raamatukogu. Seltsi poolt olid ruumid, ka raamatuid aitas selts muretseda, palka tõsi küll ei makstud, kuid rahvavalgustajad on ennegi töötanud palgata. Saku raamatukogu kroonika (ajaloo) koostamisel on koostaja pööranud suurt tähelepanu poliitilisele olukorrale riigis ja isegi maailmas. Miks? Aga sellepärast, et raamatukogu töö on olnud ja on praegugi olulises sõltuvuses poliitilisest olukorrast. Nõukogude ajal kasutasid ideoloogid raamatukogu osavalt ära kommunistlike ideede propageerimiseks. Näitlik agitatsioon, loosungid, võttis lugejat juba uksel vastu.
    [Show full text]
  • Eesti Lastekirjandus" (P2NC.00.417) Materjalid
    Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse "Eesti lastekirjandus" (P2NC.00.417) materjalid Aine maht 3 EAP Maret Annuk (Tartu Ülikooli Narva kolledž), 2011 Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Esimesed eestikeelsed raamatud lastele Kuigi aabitsaga ei saa seostada lastekirjanduse algust, on aabits ja aabits-lugemik esimene raamat, mis oli mõeldud lastele. Esimesed eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul, ligikaudu samal ajal kui mujal Euroopas. Eestikeelse kirjasõna, sealhulgas aabitsa algus võlgneb palju luterlikule reformatsioonile, mis algas Wittenbergis 1517. Reformatsioon nõudis rahvakeelset kirikuteenistust ja lugemisoskust. Enne trükitud aabitsaid olid Lääne-Euroopas kasutusel laudsed aabitsad-puutahvlid, millesse oli sisse lõigatud, põletatud või peale kirjutatud tähestik. Laudseid aabitsaid tunti ka Eestis. 1575. aastast pärineb teade, et Tallinna linnakooli vaesele koolipoisile on ostetud laudne aabits (Treumann 1977: 30). Eesti esimese trükitud aabitsa avaldas piiskop J. Jhering aastal 1641, kuid see pole säilinud. Teadaolevalt pole ka säilinud ühtegi 1684. aastal Riias trükitud Bengt Gottfried Forseliuse eestikeelse aabitsa eksemplari. Vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad 17. sajandi lõpust ja need asuvad Lundi Ülikooli raamatukogus. Esimesed aabitsad sisaldavad tähestikku, 10 käsku, pisut vaimulikku teksti veerimiseks ja mõned palved. Aabitsate viimastel lehekülgedel on kuke pilt. Aabitsa kõrval kasutati lastele lugemise õpetamiseks ka vaimulikku raamatut, katekismust. Varasemad lapsi silmas pidavad vaimulikud raamatud on “Ehsti-Mah Wehhemb Laulo-Ramat” (1689), “Õnsa Luterusse katekismus Ehk Laste Oppus” (1690/91) . Üldiselt polnud varasematel aabitsatel ja vaimulikel raamatutel erilist vahet. Aabitsa lugemispaladeks olid veel 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses katekismus, palved ja vaimulikud laulud. Ainuke erinevus oli raamatute mahus ja selles, et aabitsas olid ka tähestik ja veerimissilbid, vahel ka korrutustabel. Sisust lähtudes võib selle perioodi laste esimest raamatut nimetada aabits-katekismuseks.
    [Show full text]
  • „Kohtume Raamatukogus“ 20.–30. Oktoobrini 2018
    Raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“ 20.–30. oktoobrini 2018 TALLINNA KESKRAAMATUKOGU Tallinna Keskraamatukogu eeskeelse kirjanduse osakond (Estonia pst 8) hp://keskraamatukogu.ee/raamatukogu/eko/ Raamatukogu Eelugemis- Kohtumisõhtud/ Tuntud inimene Raamatukogu- Ees raamatu päev Näitused päev hommikud, raamatukogus tunnid/ viktoriinid, Infokirjaoskuse päev ekskursioonid jms Eeskeelse 20.10 kl 13-14 27.10 kl 11.00-14.30 20.10 kl 13.00 Ketlin 22.10 kl 15.00 e- 23.10 kl 15.00 ees kirjanduse osakond digidisaini klubi Priilinn raamatukogude uuema „Avatud Uste Päev“ (ELLU, OverDrive, noortekirjanduse 25.10 kl 16.00 Ketlin RBdigital) tutvustus tutvustamine 25.10 kl 16.00 noorte Priilinn lugemisklubi 22.10 kl 15.00 23.10 kl 18.00-19.30 Graafikalaua töötuba üritus 26.10 kl 15.30 "Noortekirjanduse näitering 23.10 kl 13.30 roll ühiskonnas" nukoolitus 24.10 kl 13.00 Facebooki koolitus 24.10 kl 15.00 Korea keele vestlusring 24.10 kl 16.00 Rootsi keele vestlusring 25.10 kl 14.00 e- teenused ja ID-kaardi koolitus 25.10 kl 18.00 Keelekohvik (ees keel) Eeskeelse 23. oktooberkell kirjanduse osakonna 12.00–17.00 laste- ja Põgenemistuba noorteteenindus lasteosakonnas. Algus igal täistunnil. Eelregistreerimine [email protected] või 683 0914 Eeskeelse 24. oktoober kirjanduse osakonna kell 14.00 laste- ja Halloween’i- noorteteenindus teemaline filmiõhtu lastele muusikaosakonnas kell 15.00 Lauamänguõhtu lasteosakonnas kell 16.30 Halloween’i- teemaline filmiõhtu noortele muusikaosakonnas Eeskeelse 25. oktoober kirjanduse osakonna kell 14.00 laste- ja Kummituslik noorteteenindus jalutuskäik Tallinna vanalinnas. Kogunemine lasteosakonnas. kell 16.00 Noorte lugemisklubi rõdusaalis Eeskeelse 26. oktoober kell kirjanduse osakonna 15.30 Näitering.
    [Show full text]