«рщж

гакшшI \£J£JU/WREL SI S UKORD

N. Bassel. Sotsialistliku realismi tüpoloogilisi aspekte 65 H. Rajandi. Keel: protsess ja süsteem 75 В. Lukin. F. R. Kreutzwaldi muinasjutu kauge ränd 88 Nõiutud krevett. Prantslase Laboulaye nõiriustnuinas- jntt 97 L. Tük. Koguva külast ja Smuulidest 101 V. Pall. Nimeloolisi pudemeid 108 PÄEVATEEMADEL J. Sang. Keeleuuenduse teine noorus 113 RAAMATUTE KESKEL T. Lehtmets. Kui klaariks puhub 115 A. Lõhmus. Ikka veel eelmäng 116 H.-K. Hellat. Uhe kirjutise sünd 118 A. Langemets. ...ja õiend selle juurde .... 120 M. Laan. Saksa-eesti sõnaraamatu sihtjooni ... 121 T. Seilenthal. Karulaul ungari keeles 123 RINGVAADE O. Kruus. Leida Kibuvits [Nekroloog] .... 126 E. Teder. Agnes Taar [Nekroloog] 126 E. Niit. Murdevõistlus 1976 127 H. Kaal. Emakeele Seltsis 128 Toimetusele saabunud kirjandus 128

Kaanel: F. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (A. Adamson, 1926). (H. Joonuksi foto, 1976.)

Kirjastus «Perioodika», «Keel ja Kirjandus» 1977

KOLLEEGIUM: P. Ariste, V. Hallap, A. Hint, E. Jansen, O. Jogi, A. Kask, R. Kull, V. Pall, H. Peep, E. Päll, P. Rummo, E. Sõgel, A. Tamm, Ü. Tedre, A. Vinkel.

TOIMETUS: O. Jogi (peatoimetaja), E. Kindlam (vastutav sekretär), A. Langemets (kirjandus­ teooria ja •kriitika osakonna toimetaja), li. Niit (kirjanduse ajaloo ja rahvaluule osakonna toime­ taja), J. Sang (keeleteaduse osakonna toimetaja), A. Mandre (toimetaja), I. Pärnapuu (vanem- korrektor).

Toimetuse aadress: , Sakala 3, tel. 449-228, 449-126. Laduda antud 20. XII 1976. Trükkida antud 27. I 1977. Trükiarv 3450. Staicele Paberivabriku trükipaber nr. 1. 70x108/16. Trükipoognaid 4,25+2 kriittahvlit. Tingtrükipoognaid 6 3 Arvestus- poognaid 6,93. MB-00914. Tellimuse nr. 6609. Hans Heidemanni nim. trükikoda ' Oli kooli 17/19. II. Tellimishind aastaks rbl. 3.60, 6 kuuks rbl. 1.80, 3 kuuks 90 kop. Tellimusi võtavad vastu sideasu­ tused ja «Ajakirjanduslevi» osakonnad. «Кээль я кирьяндус» («Язык и литература»), журнал Академии наук Эстонской ССР и Союза писателей Эстонской ССР Выходит один раз в месяц Издательство «Периодика» Таллин На эстонском языке. •

: KEE••••• • ' •'•••• •-- ::_L„ - ,M• •• •• KIRJANDU• •j----,-- -••-.,'- - •-.-• - __ • _ ^_ _: .• _ ' мS ••••• •.

EESTI NSV EESTI NSV TEADUSTE j" KIRJANIKE AKADEEMIA L I I D U AJAKIRI

Nr. 2 VEEBRUAR 1977 XX AASTAKÄIK

Sotsialistliku realismi tüpoloogilisi aspekte

NAFTOLI BASSEL

iimasel ajal on nõukogude kirjandusteaduses aktualiseeru­ nud sotsialistliku realismi tüpoloogia küsimused. Üldteoree­ tiliseks lähtealuseks on seejuures juba 1930-ndate aastate Valgul NSVL Kirjanike Liidu põhikirjas fikseeritud seisu­ koht, et sotsialistliku realismi meetod «tagab kunstiloomingule erakord­ sed võimalused ilmutada loomingulist initsiatiivi, valida mitmekesiseid vorme, stiile ja žanre».1 Seda uue loomingumeetodi tunnusjoont käsit­ les teoreetiliselt juba A. Lunatšarski oma töödes, vaadeldes romantilise, fantastilise ja satiirilise osa sotsialistliku realismi esteetikas.2 «Sotsia­ listlik realism,» väidab ta, «on lai programm, temas on palju mitme­ suguseid meetodeid, mis meil juba on, ja sääraseid, mida me veel omandame»3 (meetodid on siin samastatud stiilidega, kunstilise üldis­ tuse erinevate vormidega). 1930-ndail aastail esineb ka A. Fa- dejev seisukohaga, et realism on mitmekülgne meetod, mis kätkeb eri­ nevaid stiile; sotsialistlikus realismis, arvab ta, «peab kõik oma olemu­ selt olema eluline, aga mitte kõik ei pea ilmtingimata elu sarnane olema. Paljude vormide hulgas võib olla ka tinglik vorm». «Meie elu ja meie homset päeva võib kujutada nii klassikaliste realistlike romaa­ nide vormis, see tähendab olustikulisel pinnal, kui ka «Fausti» või «Deemoniga» sarnases, see tähendab romantilises või muinasjutulises vormis_või ka tinglikus, ühesõnaga igasuguses vormis, mis võimaldab näha tõde.» 4 A. Fadejevi käsitluses on põhjendatud, et nõukogude kir-

1 Устав Союза советских писателей СССР. Москва, 1934, lk. б. 2 А. Lunatšarski, Sotsialistlik realism. Rmt.: Valitud artiklid. Tallinn, 1975, lk. 229—302. 3 A. Lunatšarski, Sotsialistlik realism, lk. 302. 4 А. Фадеев, За тридцать лет. Москва, 1957, lk. 661—682. 5 Keel ja Kirjandus nr. 2. 1977 65 janduse ühise loomingumeetodi baasil on võimalik eri stiilivoolude eksisteerimine. Vulgariseerijateks nimetab ta neid, kes arvavad, et sotsialistlik realism välistab sümboolsuse, tinglikkuse ja muinasjutu­ lisuse.5 Sotsialistliku realismi vormide, stiilide ja žanride mitmekesisuse kontseptsioon muutus uuesti aktuaalseks 1950-ndate aastate lõpul. 1957. a. diskussiooni sotsialistliku realismi päevaprobleemide üle täiendasid K. Zelinski ja L. Novitšenko rahvuslike kirjandusstiilide probleemistikuga. Toetudes eesti kirjanduse, eriti romaani arengukoge- mustele (kuid piirdudes paraku tol ajal tõlkeproduktsioonis domineeri­ nud eepiliste panoraamromaanidega), tegi K. Zelinski üldistusi ka eesti kirjanduse «rahvusliku stiili» kohta, selle kohta, missugune võib olla ühe kirjanduse «rahvuslik stiil».6 Taandanud seejuures kogu XX sajandi eesti kirjanduse väga mitmepalgelise stiililise arengu vaid ühele, kuigi väga tugevale ja 1950-ndate aastate romaanis kahtlemata domineeri­ nud stiilitraditsioonile (Vilde, Tammsaare, Metsanurk, Hint, Krusten, Sirge), üldistas uurija nimetatud traditsiooni eesti «rahvuslikuks stii­ liks». Viimast iseloomustab K- Zelinski alljärgnevalt: «Eesti klassikud töötasid välja omapärase eepilise jutustamise stiili, millesse on just nagu üle läinud .... kalduvus kirjeldada, .... taotlus rääkida vihjamisi või alltekstis, peamiselt aga — rohkem kirjel­ dada kui määratleda, rohkem konstateerida kui vaimustuda või pahan­ dada. Jutustuse subjektiivne element, realiseeritud mitte niivõrd tege­ laste dialoogides kui autorikõnes või publitsistlikes kõrvalepõigetes, peaaegu puudub. Niisuguse eepilise stiili üks tunnuseid on süžee aeglustatud kulg. Ekspositsioon on alati ulatuslik, kirjeldused üksikasjalikud, süžee aga jääb mõnikord otsekui seisma . . . .» 7 Pole tarvidust seda iseloomustust siin enam arvustama hakata: J. Semper ja H. Peep polemiseerisid omal ajal K. Zelinskiga küllaltki põhjendatult, hinnates küll tema katseid eesti kirjanduse spetsiifikasse süveneda, kuid juhtides kriitiku tähelepanu ühekülgsusele ja liialdus­ tele mõtteavaldustes.8 Viljakam tundub olevat L. Novitšenko kontsept­ sioon rahvuslikest stiilidest (mitmuses!) ühes või teises rahvuskirjan­ duses.9 Kuigi ka tema kontseptsioon polnud liialdustest täiesti vaba, osutus see ometi mitte ainult lähemaks rahvuskirjanduste tegelikule olukorrale, vaid ka metodoloogiliselt viljakamaks ning ajendas uurijaid otsima ja võrdlema sarnaseid või erinevaid stiile rahvuskirjandustes. I960.—1970-ndail aastail on L. Novitšenko metodoloogilist kontsept­ siooni edasi arendanud J. Surovtsev. Tema uurimuses «Stiilivooludest ja «rahvuslikest stiilidest» nõukogude paljurahvuselises kirjanduses» 10 on antud senistest ehk kõige põhjalikum ja üksikasjalikum ülevaade probleemi uurimise historiograafiast ja metodoloogiast ning tehtud pal­ jurahvuselise nõukogude nüüdiskirjanduse tähtsamate stiilivoolude tüpologiseerimise katse. Stiili mõistet lahti mõtestades lähtub J. Surovt-

6 А. Фадеев, За тридцать лет, lk. 663. 6 К. Зелинский, Октябрь и национальные литературы. Москва, 1967, lk. 279^280. 7 К. Зелинский, Октябрь и национальные литературы, lk. 279. 8 Vt. И.'Сем п ер, Немаловажные вопросы. «Литературная газета» 22. V 1959; Н. Peep, Kirjanduse rahvuslikust spetsiifikast. «Looming» 1960, nr. '112, lk. 1899. 9 Vt. Л. Новиченко, Многообразие художественных форм и стилей в лите­ ратуре социалистического реализма. Kogumikus: Проблемы социалистического реа­ лизма. Москва, 1961, lk. в1'—140. 10 Ю. Сур ов,ц e в, О стилевых течениях и «национальных стилях» в совет­ ской многонациональной литературе. Kogumikus: Единство. Сборник статей о мно­ гонациональной советской литературе. Москва, 1972, lk. 31—70.

66 sev A. Lunatšarski seisukohast: «Kahtlemata tähendab sõna «stiil» kunstiteose kontseptsiooni (s. t. tema ideede, kujundite) ja tema vormi iseärasuste kogumit, mis ühendab teda mingite teiste teostega, järeli­ kult teatava kunstiteoste grupi iseloomulikumate ja ühendavate oma­ duste kogumit, mida me peame kuuluvaks ühe ja sama stiili juurde.» u Niisugune kontseptsioon vastandub nii formaalsele, teoste sisulisi ise­ ärasusi elimineerivale stiiliteooriale kui ka käsitlustele, mis kasutavad seda kategooriat vaid kirjaniku individuaalse stiili tähenduses (viimase kordumatus ei võimaldavat üldse kirjanikke ja nende teoseid stiilivoo­ ludesse grupeerida). Rahvusliku stiili mõiste tekib J. Surovtsevi arvates paratamatult siis, kui stiilivoolude käsitlus lõikub kirjanduse rahvusliku omapära uurimisega. «Rahvuslikuks,» arvab J. Surovtsev, шаи- tub stiihvool sus, kui tema rüpes luuakse teoseid, mis nii või teisiti avaldavad mõju rahvusliku kunsti mingi sfääri kogu stiilistruktuurile teatava ajaloojärgul» 12 Kuid rahvuslikuks muutunud stiilivoolude iga ja tähtsus võivad ületada nii selle ajaloojärgu kui ka rahva rah- vuskunst,piirid, ühes (või paralleelselt mitmes) rahvuskirjanduses tek­ kinud stiihvool võib oma ideeliste ja esteetiliste väärtuste läbi saada nitm ™ п }• V 6 8t»hvpolu maine (näiteks prantsuse impressio­ nism maalikunstis), mõjutades niiviisi teiste rahvaste kunsti Kirian- 1яКЖ PfJuwhvuselises nõukogude kirjanduses, on rahvusliku imiTvoXdnL\tdilUUnmiSel SUUr ™Шо^™ tähtsus, seda ka Võib nõustuda J. Surovtseviga, et «tänapäeva nõukogude kirjan­ duses on stiihvastavused, -ühendused ning lõppude lõpuks stiilivoo­ lude tajutavad tunduvasti reljeefsemalt kirjandusloomingu kõige erine­ vamatest sfäärides (liigilistes, žanrilistes jms.)».i3 Paljurahvuselise nõukogude kirjanduse ühtsus ja mitmekesisus, internatsionaalse ja rah­ vusliku seos on nüüdisajal tõepoolest palju ilmekam kui varasematel aegadel. Küsitavusi tekitab aga J. Surovtsevi tüpologiseerimiskatse Nõukogude rahvaste nüüdisproosas eristab uurija kolme suuremat stii­ livoolu: esiteks «suure eepika» stiilivoolu teiseks «stiilivool, milles üksikasjade eepi ist täiust on vaid niipalju, kui see on vajalik «teise a miSeks S S is val ustab kon ÄrT '.,T + i š tegelaskujusid erilise kunstilise kontsentratsiooni, uldistatuse, peaaegu et sümboolse tüüpilisuse kiir­ tega» «j kolmandaks stiihvool, «mille domineeriv tendents on kõlbeline dramatism . . . .» 16. Pole kahtlust, et niisugused arengutendentsid nõukogude nüüdis- kirjanduses toepoolest esinevad, iseasi, kas neid võib kvalifitseerida st 11 li vooludeks rangemas tähenduses. Samuti selgub, et ühe või teise vaga üldise ühisnimetaja alla on paigutatud eri stiilivooludesse kuu­ luvad teosed. Näiteks «suure eepika» all leiame kõrvuti K Fedini ja G. Markovi, K. Simonovi ja S. Borodini, G. Konovalovi ja A. Ivanovi, J. Avyžiuse ja J. Baltušise jpt. panoraamromaane, millest osa esindab selle romaanitüübi n.-ö. eilset struktuurimudelit, teised aga nüüdis­ aegset, kus ajalugu kujutatakse mõne keeruka inimsaatuse kaudu. Veelgi rohkem küsitavusi tekitab teine rühmitus, kus jällegi ühise katuse alla on paigutatud stiilitraditsioonilt väga erinevad nähtu­ sed — I. Drutse ja O. Gontšar, T. Aitmatov ja V. Belov, kui piirduda

11 А. В. Луначарский, Собрание сочинений в 8 томах. Т. VIII. Москва, 1967, lk. 319. 18 Ю. Суровцев, О стилевых течениях, lk. >49. 13 Ю. Суровцев, О стилевых течениях, lk. 70. 14 Ю. Суровцев, О стилевых течениях, lk. 70. 15 Ю. Суровцев, О стилевых течениях, lk. 71. 18 Ю. Суровцев, О стилевых течениях, lk. 71.

5* 67 vaid eesti lugejale rohkem tuntud nimedega. Kolmandas rühmas on ehk voolu ühtsuse printsiip paremini välja peetud — siit leiame stiililt ja struktuurilt lähedasemaid «psühholoogilise dramatismi proosa» näi­ teid, nagu V. Tendrjakovi, V. Bõkavi, V. Astafjevi, M. Birze, E. Vete­ maa jt. jutustused. Kuid asi pole mitte ainult konkreetsete kirjanike ja teoste seostamises ühe või teise stiilivooluga. Ka mitte selles, kui laia levikuga on J. Surovtsevi poolt määratletud stiilivoolud. Asi on eelkõige kirjandusnähtuste tüpologiseerimise lähtealuses. Taotle­ takse ju rühmitamist stiilivoolude kaupa, libisetakse aga märkamatult üldise žanritüpoloogia («suur eepika»), liigisisese tüpoloogia («kõlbe­ lise dramatismi jutustus») või siis hoopis kunstilise üldistuse vormide tüpoloogia pinnale (sümboolse peategelasega romaan). Niisiis, lähtu­ takse erinevatelt alustelt ja asendatakse stiilivoolu kriteeriumid märka­ matult laiematega, žanri või kunstilise üldistuse vormitunnustega. «Rahvustevaheliste stiilivoolude otsinguil aetakse meil veel küllaltki tihti segi temaatiline, žanriline ja tõeliselt stiililine lähenemine,» 17 märgib õigustatult J. Surovtsev. Siit ka liiga ennatlike üldistuste põhjus. Ilm­ selt ei suutnud vältida neid karisid ka kriitik ise. Viimasel ajal on nõukogude kirjandusteaduses ilmunud mitmeid spetsiaalselt sotsialistliku realismi stiilitüpoloogiat käsitlevaid töid. Nende autorid ei piirdu ainult katsetega stiilivoolusid mõne ajaloo­ järgu või kirjandusliigi raames tüpologiseerida, vaid pakuvad välja laiemaidki tüpoloogilise jaotuse skeeme sotsialistliku realismi kohta üldse (toetudes, tõsi küll, enamjaolt vaid vene nõukogude kirjanduse kogemustele). Probleemi niisugune rõhutatult teoreetiline asetus on juba iseenesest huvitav. See arvestab n.-ö. põhimõttelisi stiililise arengu võimalusi, mida pakub sotsialistliku realismi meetod. Ühe niisuguse skeemi esitab näiteks S. Assadullajev. Ta jaotab sotsialistliku realismi järgmisteks loomingutüüpideks (stiilivooludeks): 1) realistlik sõna otseses tähenduses; 2) romantiline; 3) satiiriline; 4) teaduslik-fan- tastiline; 5) lüüriline.18 A. Ovtšarenko eraldab sotsialistlikus realismis kolme põhilist stiilivoolu, nimelt realistlik-konkreetset, romantilist ja tinglik-metafoorset 19, I. Voikov nelja loomingutüüpi, kuid hoopis kan­ gelaslikku, dramaatilist, romantilist ja kriitilist20. Veelgi laiem on N. Nikulina klassifikatsioon: romantilise jia heroilise kõrval eristab ta ka lüürilist, psühholoogilist, filosoofilist jia publitsistlikku stiilivoolu.21 Uuemas kirjandusteoreetilises literatuuris leiame teisigi katseid sotsia­ listlikku realismi tüpologiseerida.22 Oma huvitavusele vaatamata kannatavad kõik need klassifikatsioo­ nid seesmise liigenduse tinglikkuse ja metodoloogilise ebajärjekind­ luse all ning on üsna heaks märklauaks kriitikale.23 Rõhutatagu veel kord, et me ei eita sugugi niisuguste tüpologisee- rimiskatsete vajalikkust ja tulemuslikkustki stiilide, vormide ja žanride mitmekesisuse uurimisel. Kuid, nagu M. Parhomenko õigesti

17 Ю. Суровцев, О стилевых течениях, lk. 67. 18 С. Г. Асадуллаев, Историзм, теория и типология социалистического реализма. Баку, 1969, lk. 2012'. ,^^'9 л- Овчар енко, Основные типы социалистического реализма «Москва» |1973, пг. 9, lk. 199—012. 20,Е'-Ф,; Волко,в. Партийность искусства и социалистический реализм. Мо­ сква, 1974, lk. 136—»ISO. 21 H. И. Никулина, Метод и стиль. Rmt.: Курс лекций, по теории социали­ стического реализма. Москва, 1973, lk. Г96—1211. 22 Vt. näiteks: Л. П. Егорова, Проблемы типологии социалистического реа­ лизма. Ставрополь, 1971, jt. 23 Vt. M. П а р х о м e н к о, Рубежи познания. Актуальные проблемы типологии социалистического реализма. «Новый мир» 1975, nr. 10, lk. '203-^240.

68 märgib, «stiilivoolude tüpoloogia on vaid üks sotsialistliku realismi tüpoloogia tahke»,24 vaid üks võimalikke võrdlustasandeid. Seejuures on tegemist kirjandusteadusliku abstraktsiooni ühe kõrgema tasan­ diga. Lähtutakse tavaliselt marksistlik-leninlikus esteetikas väljakuju­ nenud kategooriate hierarhiast: loomingumeetod («tegelikkusesse loova suhtumise, s. t. ka selle ümberloomise üldine print­ siip»25) ->- kirjandussuund [«kirjandusliku protsessi teataval staadiu­ mil tekkiv juhtivate sisuliste ja esteetiliste printsiipide kogusus, mis haarab paljude kirjanike (gruppide, koolkondade) loomingut»26] -> stiilivool («vormi loovate printsiipide kogusus» 27, mis haarab kitsamat kirjanike rühma n.-ö. individuaalsest tasandist kõrgemal). Ainekäsitlus on enamasti puhtdeduktiivne. See meetod sunnib uurijat paratamatult näiteid teeside juurde sobitama, mitte aga konkreetsete nähtuste võrd­ lemisest üldistusi tegema. Pole siis ime, et säärase menetluse abil konstrueeritud stiilivoolude skeem kannatab liigse abstraktsuse, näh­ tuste ligikaudse sobitamise, tasandite lõikumise jms. puuduste all. Stiilivoolude tüpoloogiliseks uurimiseks on ka teisi teid. Kui uurija kasutab induktiivset meetodit ja lähtub konkreetse ajajärgu konkreetsest kirjanduspildist ning tuletab stiilivoolud ajajärgu ilmet kujundavate kirjanike individuaalsete stiilide tüpoloogilise võrd­ lemise najal, siis saame teaduslikult usaldatava pildi sellest, mis­ sugune on olnud stiilivoolude tüpoloogia kirjanduse vastaval arengu­ etapil. Niisugust menetlust on tulemusrikkalt kasutanud näiteks A. Elia- ševitš28 ja D. Markov29. Stiilivoolulise kõrval on siiski ka teisi tüpoloogilisi tasandeid, mille osatähtsust ei maksa alahinnata. I. Neupokojeva poolt uurimis- praktikasse toodud üldisel tüpoloogilise 1 real kui kirjan­ duse võrdleva uurimise põhikategoorial30 on suur variaablus, «kusjuu­ res uurimisüksuste suurendusaste .... ei ole universaalne, ta on liikuv. Selle astme muutused sõltuvad uurimise vahetust ülesandest — kas see nõuab tähelepanu uuritava protsessi mikro- või makrosuurustele».31 Tulemusrikkaks võib osutuda ka üksikteoste struktuuri võrdlev analüüs. Meid huvitava probleemi, s. t. sotsialistliku realismi tüpoloogilise uurimise puhul on eri rahvuskirjanduste ž a n r i tüpoloogilisel võrdle­ misel oluline koht. Ja mitte ainult omaette väärtusena, vaid ka nii­ suguse võrdlustasandina, mis ühendab endas kirjandusteoste sisu- ja vormitunnuseid ning suhestatuna stiilitüpoloogilise «läbilõikega» loob kindlama ja ühtlasi ka reljeefsema aluse sotsialistliku realismi tüpo- loogiliste ühis- ja erijoonte väljatoomiseks. Sellega ühenduses pakuvad head metodoloogilist eeskuju D. Markovi, T. Motõljova, I. Bernšteini, J. Barabaši jt. hiljuti ilmunud tööd,32 mis käsitlevad võrdlevalt Euroopa sotsialismimaade nüüdiskirjandust. Jälgitakse ear­

s'4 M. Пархоменко, Рубежи познания, lk. 230. 25 Краткая литературная энциклопедия. Т. IV. Москва, 1967, vg. 801. 28 Краткая литературная энциклопедия. Т. VII. Москва, 1972, vg. 4817. 27 Краткая литературная энциклопедия. Т. VII, vg. 196. 28 А. Э л ь я ш e в и ч, Лиризм. Экспрессия. Гротеск. О стилевых течениях в литературе социалистического реализма. Ленинград, 1975. 29 Д. Ф. Марков, Генезис социалистического реализма. Из опыта южносла­ вянских и западнославянских литератур. Москва, 1970. 30 И. Г. Неупокоева, История всемирной литературы. Проблемы систем­ ного и сравнительного анализа. Москва, 1976, lk. !1'54—170. 31 И. Г. Неупокоева, История всемирной литературы, lk. 160'. 132 Vt. Д. Ф. Маркой, Проблемы теории социалистического реализма. Москва, 1975; Т. Мотылева, Всматриваясь в новое. «Вопросы литературы» 1972, nr. 5, lk. 20—59; И. Бернштейн, Жанровая структура современного романа. «Вопросы литературы» 1976, nr. 2, lk. 133—163; Ю. Б а р а б а ш, Социалистические литера­ туры: общее и особенное. «Литературная газета» 5. XI 1975, nr. 45.

69 naselt orienteeritud nähtusi eri rahvuskirjandustes. T. Motõljova toob ära olulisemad, mitmes sotsialistlikus, sealhulgas nõukogude nüüdis- kirjanduses esinevad žanritüübid, nagu «ajaloolise murrangu epopöa», sotsialistlikku tööd käsitlev romaan, sõjaromaan Teisest maailmasõjast, «ajaloo sünnitusvalusid» käsitlev romaan (Ida-Euroopa sotsialismi­ maadele iseloomulik romaanitüüp, mis käsitleb kriisiperioode sotsia­ lismi ülesehituses, näiteks J. Darvasi «Purjus vihm» või A. Seghersi «Usaldus»), «kõlbelise enesekontrolli romaan» («Lapeteuse» tüüpi romaanid, nagu leedulase A. Bieliauskase «Kaunase romaan», poolaka J. Stawiriski «Tipptund», bulgaarlase B. Rainovi «Teed eikuhugi») jmt. romaanitüübid.33 Tõsi küll, T. Motõljova ei käsitle selles artiklis kõrge­ maid võrdlustasandeid, vaid piirdub nimetatud romaanitüüpide kind­ laksmääramisega. Väljaspool kahtlust on aga tema artikli metodoloo­ giline tähtsus. Arvestagem sedagi, et T. Motõljova artikkel ilmus ajakirjas «Vop- rossõ Literaturõ» diskussiooni alustuseks. See diskussioon sotsialistliku realismi uute nähtuste ja arengutendentside üle kestab siiani. Diskus­ sioonist osavõtjate tähelepanekud, et ühine loomingumeetod on täna­ päeval saanud uued arengujooned, on kooskõlas D. Markovi kontsept­ siooniga sotsialistliku realismi kui niisuguse esteetilise süsteemi kohta, mis oma kindlate maailmavaateliste ja tunnetusfilosoofiliste aluste juu­ res on printsipiaalselt lahtise iseloomuga uute otsingute, stiilide, vormide ja žanride suhtes.34 Tähelepanust ja huvist uue vastu Euroopa sotsialismimaade nüüdis- kirjanduses ja selle tüpoloogilisest lähedusest nõukogude kirjandusele on kantud I. Bernšteini artikkel «Nüüdisaegse romaani žanristruk- tuur».35 Artikkel väärib tähelepanu ka sellepärast, et siin jõutakse zanntupoloogilise võrdluse tasandilt kõrgemale, jälgitakse sedagi, kui­ das ühised žanri arengutendentsid avalduvad eri rahvuskirjanduste erisugustes stiililaadides. Jälgides romaani žanritüpoloogia muutusi sotsialismimaade kirjan­ duses I960.—1970-ndail aastail, täheldab I. Bernštein kõigepealt epo- pöaromaani traditsioonilise struktuuri teisenemist, uute romaanitüüpide esilekerkimist, nagu näiteks poola mikroromaan, eesti lühiromaan, leedu sisemonoloogile rajatud romaan jt. Omaette žanrimodifikatsioon on eetilis-filosoofilise probleemistikuga «mudelromaan», milles «era­ kordselt teravad piirsituatsioonid, mida on tekitanud sõjaolukord (jutt on Teisest maailmasõjast — N. В.), muutuvad tihtilugu omapäraseks mudeliks kaasaja kõlbeliste probleemide lahendamisel».36 Niisuguses romaanitüübis tõuseb tegelaste moraalse vastutuse määr maksimumini, «probleem lahendatakse filosoofilisel tasandil, elu ja surma piiril. Veelgi enam, filosoofilised ideed ise omandavad dramaatilisuse, nende tõesust kontrollitakse tegelase käitumise kaudu. Nii tekib eriline suhe moraalse valiku, teo ja sageli üsna traagiliste sündmuste ahela vahel».37 Selle romaanitüübi näidetena on toodud Jugoslaavia kirjaniku M. Lalici «Haarang», poola kirjaniku A. Brauni «Tühjus» ja valgevene kirjaniku V. Bõkavi «Obelisk». Samasse tüpoloogilisse ritta kuulub meie arvates ka E. Vetemaa «Väike reekviem suupillile». Pöörates peatähele­ panu käsitletavate teoste žanristruktuuri ühisjoontele, vaatleb I. Bern­ štein iga romaani iseärasusi — probleemistikku, konflikti lahendus-

33 Т. Мотылева, Всматриваясь в новое, lk. '29—60. 34 Vt. Д. Ф. Марков, Проблемы теории социалистического реализма, lk. 273-^40. 35 И. Бернштейн, Жанровая структура современного романа, lk. 133—168. 36 И. Бернштейн, Жанровая структура современного романа, lk. 144. 37 И. Бернштейн, Жанровая структура современного романа, lk. 144. 70 viisi, kompositsiooni ja stiili. Samasugust menetlust kasutab autor ka minavormis kirjutatud nüüdisromaanide võrdlemisel, asetades kesk­ punkti jutustaja probleemi ja selle, missugusel viisil on eri autorite (ungarlase J. Darvasi, poolaka J. Broszkiewiczi, tšehhi J. Kolarovä, bulgaarlase B. Dimitrova) minaromaanides transleeritud peategelase jutustuse kaudu rahva ajaloolist arengukäiku. Veel üks uudne romaani­ tüüp, mida I. Bernstein nimetab «kokkuvõtete tegemise romaaniks», on sotsialismimaade nüüdiskirjanduses üsnagi ulatuslikult esindatud. Tõsi küll, võttes tüpologiseerimise aluseks vaid kõige üldisema komposit­ sioonilise ülesehituse printsiibi (valikusituatsiooni sattunud kangelane vaatleb käidud eluteed enesekriitiliselt ning teeb sellest «esialgseid kokkuvõtteid»), asetab I. Bernstein ühte tüpoloogilisse ritta üsnagi erineva probleemiasetusega romaanid, nagu B. Rainovi «Teed ei- kuhugi», E. Vetemaa «Munad hiina moodi», J. Stawinski «Tipptund» ja J.Trifonovi «Esialgsed kokkuvõtted», samuti H. Kanti «Impressum» ja mõned teised Saksa DV kirjanike teosed.38 T. Motõljova, I. Bernšteini jt. Euroopa sotsialismimaade nüüdiskir- jandust võrdlev-tüpoloogiliselt käsitlevate uurijate kogemused on meto­ doloogilises mõttes kasulikud ka eesti nõukogude kirjanduse, eeskätt eesti nüüdisproosa lülitamisel sotsialistliku realismi tüpoloogilisse vaatlusse. Induktiivse käsitluse puhul oleks vaja eeltööna teha üsna põhjalik stiilitüpoloogiline uurimus eesti nõukogude kirjanduse enese kohta (mida meil seni veel pole, ka üksikute liikide ja žanride kohta mitte) ning selgi korral sõltuks uurimise edasine käik analoogilise töö olukorrast ja tasemest teistes vabariikides, mis suurelt jaolt on samuti tuleviku asi. Palju viljakam ja reaalsem on tänapäeval tee, mida pakuvad oma žanritüpoloogiliste võrdlevate uurimus­ tega T. Motõljova, I. Bernstein jt. nimetatud autorid. Nad näitavad ilmekalt, kuidas, võttes tüpoloogilise võrdlemise «üksuseks» romaani teatava žanristruktuurilise tüübi, võib jälgida selle erinevaid modifi­ katsioone ühes või teises rahvuskirjanduses, iga rahva ajaloolis-sot- siaalsetele ja kultuurilis-esteetilistele arenguiseärasustele vastavalt (kaasa arvatud erinevad stiilitraditsioonid). Võrdlemise käigus on kasulik arvestada mitut tüpoloogilist «para­ meetrit» ja suhestada neid omavahel, et mitte ainult žanristruktuuri tüüp kui niisugune, vaid ka probleemiasetuse ja konflikti omapära (mida I. Bernstein «kokkuvõtete tegemise» romaani puhul pole kül­ laldaselt arvestanud), samuti võrreldavate teoste stiililine omapära oleks nähtav. Ilmselt on kasulik ka žanristruktuuri tüüpide ühenda­ mine suurteks temaatilisteks rühmadeks, kontsentri- teks ning samal ajal ka selle jälgimine, kuidas ühed ja samad struk­ tuuritüübid eri kontsentrites korduvad ja varieeruvad. Kui näiteks paigutaksime ühte lahtrisse niisugused eesti nüüdis­ proosa suuremad temaatilised rühmad (kontsentrid) nagu revolut­ siooni- ja ajalooline romaan, Isamaasõja-aineline romaan, kaasaja­ aineline romaan ja jutustus, siis teises lahtris (žanristruktuuri tüü­ bid) oleksid panoraamromaan, sotsiaal-psühholoogiline probleem- ja karakterromaan, filosoofilis-eetiline lühiromaan jt. Kolmas lahter võiks täpsustada probleemiasetust ja konflikti omapära kõigi žanristruktuuri tüüpide puhul. Neljas kajastaks teoste stiililist ilmet (nagu näiteks publitsistlik romaan, impressionistlik romaan, lüüriline reisikirjel­ dus, groteskne jutustus jne.). Püüame seda tüpoloogilise vaatluse metoodikat mõne näite abil konkretiseerida. J. Krossi ajaloolise proosa puhul, mis rahvusliku ajaloo najal käsit­ se И. Бернштейн, Жанровая структура современного романа, lk. 1'57—168. 71 leb üldinimliku tähtsusega eetilisi probleeme, tekib paratamatult küsi­ mus, milline on selle tüpoloogMine suihe teiste nõukogude raihvaste nüü- diskirjanduse ajaloolise žanriga. Stiililt väga omanäolise eesti kirjaniku paikapanemine mõne aprioorselt konstrueeritud stiilivoolude skeemi mis tahes lahtrisse oleks kunstlik, retušeeriks kirjaniku individuaalse stiili omapära, vähendaks tüpoloogiliste suhete rikkust. Õigem on vaa­ delda J. Krossi teoseid neile probleemidelt lähedaste ajalooaineliste teoste taustal (nagu J. Marcinkeviciuse «Mindaugas», J. Trifonovi «Kan­ natamatus», B. Okudžava «Vaene Avrossimov» vmt.). Kõiki nimetatud teoseid ühendab seejuures filosoofilise, üldinimliku sisuga kõlbeliste kol­ lisioonide uurimine mineviku silmapaistva ajaloo- või kultuuritegelase elukäigu kunstilise kujutamise kaudu. Kollisioonid ise võivad ju olla erineva sisuga (nagu kompromiss ja selle hind J. Krossil, eesmärgi ja selle saavutamise abinõude vastavus J. Marcinkeviciusel, revolut­ sioonilise «kannatamatuse» mõte ja hind J. Trifonovil jne.), tähtsam on põhimõtteline tüpoloogiline sarnasus selles, milleks ja kuidas ajaloolist ainestikku kasutatakse ning missugune suhe tekib vaadeldavais teoseis minevikumudeli ja nüüdisaegse kõlbelise probleemistiku vahel. Järgmi­ sel võrdlustasandil selgitame välja ühis- ja erijooned vaadeldavate teoste žanristruktuuris. Siis selgub, et žanritüpoloogiliselt on J. Kros­ sile kõige lähedasemad B. Okudžava ja I. Drutse. Eraldab ju V. Os- kotski nõukogude rahvaste nüüdisaegses ajalooainelises proosas mit­ meid žanrilise arengu suundi — «analüütilis-sotsiaalsest romaanist, mis kaldub suure ajaloopanoraami loomisele (P. Zagrebelnõi, G. Aba- šidze), transformeeritud psühholoogilise romaanini (või jutustuseni), mis on avardanud oma eepilisi piire (K Kulijev, I. Drutse); oma poee­ tikalt pihtimuslikule lüürilisele proosale lähedasest mõtisklusromaa- nist või -jutustusest (A. Alimžanovi «Suveniir Otrarist») laiahaarde­ lise «olustikku kirjeldava» romaani või jutustuseni (D. Balašov, H. Ujar)».39 Selle liigenduse raames esindab J. Kross filosoofilise aja­ looromaani (või -jutustuse) suunda, «mis kätkeb sotsiaalset satiiri, groteski elemente, mida kannab lugejani irooniline, aforistlik jutusta- mismaneer».40 Viimase iseloomustamiseks, pidades silmas «Nelja mono­ loogi» ning «Michelsoni immatrikuleerimist», kasutab V. Oskotski koguni terminit роман-притча. Süžee transleerimine stiliseeritud sisemonoloo­ gide abil ning baroklik, ajajärgu reaale, tegelase filosoofilisi mõtte­ käike ja võõrkeelseid sententse kätkev sisekõne kuuluvad juba J. Krossi individuaalse stiili juurde (millele eespool nimetatud kirjanikelt leiame mõningaid paralleele vaid B. Okudžaval). Vaadeldes J. Krossi indi­ viduaalset stiili ajaloolise proosa žanritüpoloogilise liigenduse taustal, saame veel ühe tüpoloogilise koordinaadi. Selge peaks aga olema see, et J. Krossi ajaloolise proosa koht paljurahvuselises nõukogude kir­ janduses on määratav vaid kõigi tüpoloogiliste koordinaatide omavahe­ lise suhestamise teel, kusjuures neist kõige olulisem paistab olevat aja­ loolise jutustuse žanrimodifikatsioon tema loomingus. Analoogilist menetlust kasutame ka siis, kui vaatleme Ü. Tuuliku romaani «Sõja jalus» teiste rahvaste nüüdiskirjanduses talle problee­ mistikult, žanrilt ja stiililt lähedaste sõjiaiaineliste teoste ' kõrval (A. Adamovitši «Hatõni jutustus», A. Adamovitši, J. Brõli, V. Kalesniku «Olen leegitsevast külast»). Kuulub ju U. Tuuliku raamat nende sõja- teemaliste dokumentaalteoste hulka, mis t*oovad päevavalgele uusi dokumentaaltõestusi saksa fašistide metsikuste kohta, ning ühtlasi

39 В. Оскоцкий, Связь времен. (Историческая тема в многонациональной советской прозе наших дней). Москва, 1974, lk. 62. 40 В. Оскоцкий, Связь времен, lk. 82—63, 72 mõtestavad traagilisi sõjamälestusi laiemas ajalooperspektiivis, lülita­ des nad orgaaniliselt tänapäeva inimese mõtisklustesse sõja ja rahu, inimlikkuse ja brutaalsuse, humanismi olemuse ja ajaloolise saatuse üle. Kui kolme valgevene kirjaniku dokumentaalteosega ühendab Ü. Tuulikut dokumentaalmaterjali valiku ja komponeerimise printsiip (s. t. faktid i s e kõnelevad enda eest) ning jutustuse põhitonaalsus, siis «Hatõni jutustusega» täheldame mitmeid põhimõttelist laadi ühi­ seid struktuurijooni, nagu kahe ajatasandi, mineviku ja oleviku suhe, dokumentaalse, belletristliku ja publitsistliku materjali vahekord ja autori publitsistliku «mina» avaldumine (Ü. Tuulikul autori publitsist­ likus mõtiskluses ja vaidluses iseendaga, A. Adamovitšil kahe tegelase Gaišuni ja Boki vaidluses rahu saatuse üle). Tüpoloogilise suguluse määrav koordinaat on jällegi žanritüpoloogiline (mitte lihtsalt doku­ mentaalteos Suurest Isamaasõjast, vaid tänapäeval endale üha enam eluõigusi võitev romaanitüüp, milles aegade dialektiline seos avaldub tegelase siseelu struktuuris). Kuid erinevalt P. Kuusbergi «Vihma­ piiskade» tüüpi romaanist langeb siin raskuspunkt ikkagi sõjale, mille ebainimlikkust ja põhimõttelist kokkusobimatust inimese terve loomu­ sega rangelt dokument a a 1 n e lugu sõjapäevade tragöödiast eriti rõhutab. Seda laadi teoste nagu «Sõja jalus» olulisi jooni on ka nende publitsistlikkus mitte ainult stiili-, vaid ka žanritüpoloogilise tunnu­ sena. Teiste nimetatud teostega kõrvutades paistab silma Ü. Tuuliku autorikõne lüüriline pihtimuslikkus, reisipäeviku vormi novaatorlik kasutamine jms. kirjaniku individuaalse stiilimaneeri omapära. Raa­ matu paigutamine tänapäeva nõukogude kirjanduse «publitsistlikku» või «dokumentaal-ilukirjanduslikku» stiilivoolu jääks paratamatult väheütlevaks; tema koha määramisel kogu nõukogude nüüdiskirjandu- ses tuleks arvestada jällegi kõiki nimetatud koordinaate. Zanritüpoloogiliselt tähistab Paul Kuusbergi romaan «Vihmapiisad» tänapäeval kujunevat uut romaanitüüpi, milles aegade dialektilist seost jälgitakse isiksuse vaimse elu sisestruktuuri kaudu (J. Surovtsevi mää­ ratluse järgi on see «kondenseeritud» romaan aegade seosest ja liiku­ misest41). Paralleelnähtustena teiste rahvaste kirjandusest võiks nime­ tada lätlase V. Lämsi romaani «Peiar ja nukk», poolaka J. Broszkie- wiczi romaani «Kaua ja õnnelikult», bulgaarlase A. Guljaški romaani «Meie elu seitse päeva», venelase J. Bondarevi romaani «Kallas». Koik nimetatud romaanid on sarnase kompositsioonilise ülesehitusega, pea­ tegelaseks on neis kõigis inimene, kes koondab endasse ajajärgu sõlm- probleemid, läbielatut kriitiliselt meenutades ja mõtestades. Igaühes neist on omajagu ühist «Vihmapiiskadega» ja temast erinevat — konkreetses probleemistikus, karakterites, stiilis jne. Näiteks dominee­ rib romaanis «Peiar ja nukk» probleemiasetus, mis on üsnagi sarnane «Vihmapiiskade» minevikudilemmaga (Jallak ja Tõnupärt Isamaasõja päevil). Minevikuga seotud probleemiasetus domineerib ka romaanis «Kaua ja õnnelikult», Kuusbergiga ühendab Broszkiewiczit aga püüe läbielatu najal välja selgitada omal ajal tehtud maailmavaatelise ja kõlbelise valiku õigsust (tervikuna on aga poola romaan ühelt poolt pihtimuslikum ja eneseiroonilisem, teiselt poolt kaleidoskoopilisem kui Kuusbergi oma). Võrdlemisel romaaniga «Meie elu seitse päeva» avas­ tame suurema sarnasuse peategelase karakteris, puudub aga mineviku­ line sõjaaine. Siiski selguvad üsna sarnased sotsiaalpsühholoogilised eeldused just niisuguse karakteritüübi väljakujunemiseks, nagu näeme Andreas Jallakus ja Emilian Kirovis, A. Guljaški romaani peategelases,

41 Ю. Суровцев, Социалистический образ жизни и литература. Статья вторая. «Литературная газета» 9. VI 1976, nr. '23. 73 ühisjooni leiame ka mõlema teose eetilises probleemistikus. Mõlemad kirjanikud asetavad peategelase kriitilisse piirsituatsiooni, mis sunnib neid mõttes läbi lehitsema tähtsamaid lehekülgi oma elust, mõlemad hindavad peategelase käitumist harmoonilise isiksuse kontseptsioonist lähtudes. Elu mõtte ja väärtuse probleem lähendab «Vihmapiisku» ka J. Bondarevi teosele «Kallas» (nende olulisi erinevusi välja arvates) ja moodustab nii Jallaku kui Nikitini mõtiskluste peatelje. Kuusbergi romaanis on minevikutasand aga rohkem seotud maailmavaatelise, sot­ siaalse valiku probleemiga, Bondarevil kerkivad enam esile nõu­ kogude sõjamehe kõlbeline käitumine Isamaasõjas, eetilised kolli­ sioonid n.-ö. omade vahel. Olevikutasandil jälgib ta rohkem kahe vas­ tandliku tsivilisatsioonitüübi — sotsialistliku ja kodanliku — suhteid, kuna Kuusberg käsitleb väärtuste probleemi arenenud sotsialistlikus ühiskonnas. Nikitini mõtisklused on rohkem kõlbelis-filosoofilist laadi, Jallaku omad on publitsistlikumad. Laiemas mõttes võib nähtavasti kõnelda uut tüüpi, «kondenseeri­ tud» ajajärguromaani kujunemisest. See sünteesib eri ajatasandeid uudseks kunstiliseks struktuuriks, on üheaegselt ideoloogiline, eetiline ja publitsistlik, kusjuures aegade seost on kujutatud ja mõtestatud isiksuse sisemaailma kaudu. Eesti kirjanduses on kõnesolev romaani­ tüüp («Vihmapiiskade» näol) esindatud omapärase sotsiaalse ja kõlbe- hse valiku probleemikeskmega (milles peegeldub Baltimaade aialoo- ise arengu spetsiifika 1940-ndate aastate algul ja millele leiame paral­ leeli ka V. Lamsi romaanis) ning selle valiku retrospektiivse hindami­ sega. Ideaali ja tegelikkuse vahekorrad on ka internatsionaalse haardega, kõiki sotsialistlikke rahvuskirjandusi nüüdisajal huvitav probleem. Kuusbergi teene on aga selle orgaaniline seostamine eespool mainitud minevikulise probleemistikuga. Teose rõhutatud publitsistlik- kus, peategelase eneseanalüüs ja sisemonoloogi poleemilisus kuuluvad juba Kuusbergi individuaalse stiili valdkonda. Milles võib näha kirjanduse võrdlev-tüpoloogilise uurimise eeli- seid? Kõige rohkem ehk selles, et võrdlemisel ei opereerita mingi ühe stiilitüpoloogilise kriteeriumiga, vaid žanritüpoloogiast kui toekamast lähtudes peetakse silmas paralleelselt mitmeid võrdlusnäitajaid. Zanri- tupoloogilise võrdlemise käigus on hõlpsamini täheldatav ka žanri arengu dünaamika — nii rahvuskirjanduslikul, regionaalsel kui ka internatsionaalsel tasemel (hea näide on siin A. Bucyse töö Baltimaade romaani arengu kohta sõjajärgsetel aastakümnetel, milles näidatakse, kuidas pärast panoraamromaani-etappi, mis oli ühine kõigile kolmele kirjandusele 1940.—1950-ndail aastail, algas 1960-ndail aastail žanri diferentseeritud arengu etapp, mis tõstis esiplaanile leedu psühholoo­ gilise sisevaatlusromaani, eesti lühiromaani, läti lüürilis-psühholoogi- lise romaani ja jutustuse42). Sotsialistliku realismi tüpoloogia on seega mitmes dimensioonis uuritav ning ei taandu kaugeltki ühemõõtmelistele skeemidele. Selle internatsionaalse loomingumeetodi uurimises muutub järjest olulisemaks võrdlev-tüpoloogiline meetod, mis võimaldab selgitada tüpoloogilise arengu ühisjooni eri rahvuslike vormide kaudu, selle arengu põhisuundi vormide, žanride ja stiilide reaalses mitmekesisuses. lOTo^iArt? У ЧИС' СовРеменный роман Прибалтики. Kogumikus: Единство. Москва,

74 Keel: protsess ja süsteem

HENNO RAJANDI

eeleline suhtlemine on mõtete ülekandmine häälikuliste sig­ naalide abil. See on protsess, mis kulgeb mitmes erinevas keskkonnas ja mida kannab mitu erinevat energiavormi. Keel on tähenduslike vastavuste süsteem, mida kommuni­ katsiooniprotsessiK s vähemalt kaks korda ja kahes erinevas suunas kasu­ tatakse. Süsteem seostab kõneleja teadvuses sündinud mõtet hääliku­ liste signaalidega ja viimaseid jälle kuulaja teadvusega. Häälikuliste signaalide mingil viisil salvestatud järjend on tekst. Keelelise kommunikatsiooni protsess, protsessis toimiv süsteem ja tekst on tihedalt seotud, ent erinevad kirjeldusobjektid. Nende lahus­ hoidmine on vajalik, et neid õigesti seostada. Teoorias on seda hõlp­ sam teha kui praktilises grammatikas. Sellegipoolest tuleb ka konkreet­ set keelt uurides ja kirjeldades taotleda selgust selles, mis kuhu kuulub, millised keelekirjelduse mõistetest ja väidetest käivad protsessi, milli­ sed süsteemi, millised teksti kohta. Käesolev kirjutis kujutab endast üht sammu niisuguse selguse taotlemisel. Meie peamiseks huviobjektiks on siin süsteem, tema olemus ja koht protsessis. Süsteemi ja teksti suhteid puudutame vaid niipalju, kui hädapärast vajalik. Alustame linnulennulise ülevaatega keelelise kommunikatsiooni prot­ sessist. 1. Protsess Kommunikatsiooniprotsessil on vähemalt viis põhietappi. Esimene kulgeb kõneleja kesknärvisüsteemis ja seda kannab närvirakkude ener­ gia. See etapp lõpeb närviimpulsside suunamisega kõneorganite lihas­ tesse, mis oma asendite ja liikumisega moodustavad kommunikatsioo- niprotsessi teise etapi. Energiavorm, mida teisel etapil kasutatakse, on lihaseenergia. Diskreetsed närvisignaalid transformeeritakse siin võrd­ lemisi sujuvalt muutuvateks suurusteks. Kolmas etapp on õhuvõnku- miste etapp, kus kõnelaine komponendid niisamuti võrdlemisi sujuvalt muutuvad. Kõnelaine füüsikaline energia toimib kuulaja kuulmisorga- neisse. Kõrva tegevus moodustab protsessi neljanda etapi. Protsessi viies etapp kulgeb jälle ainult närvisüsteemis. Kone taju, kuulaja oskus sujuvalt muutuvat kõnelainet analüüsida ja analüüsi tulemusi edasi töödelda on võimalik seetõttu, et inimese sensoorika tegelikkust kasu­ likul viisil moonutab. Kuulaja fikseerib kõnelaine muutumised järsema­ tena, teravamatena, suurematena, kui need füüsikaliselt on. Ühelt poolt närvirakkude adaptatsioonivõime, teiselt poolt kontrasti tugevdamise võime tulemusena registreeritakse suhteliselt sujuvad üleminekud võrd­ lemisi järskude hüpetena.1 Et see nii on, registreerivad lingvisti korv ja foneetiku aparatuur uuritavat kõnet mõnevõrra erinevalt. Kasulikul viisil moonutatult läheb auditoorne mulje edasisele töötlemisele. Tööt­ luse tulemuseks on muutused kuulaja närviseostes, tema teadvuse uued seisundid. Tähenduslikud vastavused kõneleja mõtte ja selle keeleliselt vormis- 1 К. П p и б p а м, Языки мозга. Москва, 1975, lk. 77. 75 tatud kuju vahel ning omakorda viimase ja kuulaja mõtte vahel, mida me oma teadmiste puudulikkuse tõttu võime kirjeldada ainult lingvis­ tika, mitte aga neuroloogia terminites, om keele süsteem. Seda süs­ teemi võib protsessist abstraheeritult kujutleda ka vastavuste suuna suhtes erapooletuna. Tegelikus kommunikatsiooniprotsessis on süsteem aga alati esindatud kaks korda, kahes suunas toimivana.

2. Süsteem Keele süsteemi kõige silmahakkavam omadus, mis peegeldab närvi­ süsteemi ülesehituse printsiipi, on mitmeastmelisus. Seda mitmeastme- lisust kajastab mingil määral iga tegelik grammatika. Keelt kirjelda­ takse ikka teatavate elementidena ja nende elementide suhetena. Pea­ mised suhted, mis moodustavad kõigi grammatikate kondikava, on koosnemise-sisaldamise, alistamise-sõltumise ja tähenduse-vormi suh­ ted. Niisugused suhted eeldavad vähemalt kaht mingis mõttes teinetei­ sele allutatud elementide tasandit. Tegelikult on tasandeid nii koos­ nemise, sõltumise kui ka tähendamise-vormistamise sfääris rohkem kui kaks. Koosnemis- või alistamissuhetes olevad elemendid nagu lause ja lause osad või põhisõna ja selle laiend korrastuvad seejuures hie­ rarhiateks tavalises mõttes, niisugusteks astmestikeks, mida on võimalik kujutada hargmikena, kus kõik astmeliselt seotud elemendid koonduvad lõpuks ühte, kõige suuremasse või suveräänsemasse elementi (või harg­ nevad sellest). Tähenduse-vormi suhetes olevad elemendid aga (näi­ teks foneem t ja osastav, osastav ja sihitis, sihitis ja tegevuse seman­ tiline objekt) ei taha sellisteks põhimõtteliselt koonduvateks hierarhia­ teks korrastuda, ehkki mitmeastmelisus avaldub ka siin. Sellegipoolest peame just tähenduse-vormi suhteid keeles põhiliseks. Sihitis ei tähenda lauset, laiend ei tähenda põhisõna, ent foneem t vähemalt mingis mõt­ tes tähendab osastavat, osastav tähendab sihitist, sihitis tähendab tegevuse semantilist objekti. Käesoleva kirjutise juht­ motiiviks õieti ongi veendumus, et sõnadega «tähendab», nagu ka sõnadega «esindab», «manifesteerib», «representeerib», «osutab», «aval­ dab», «näitab», «märgib» jne. kirjeldatakse üht ja sama tüüpi suhteid keeleelementide vahel. Allpool püüame sellele väitele veenvust lisada ja näidata, et elemendid, mille suhteid nende kirjude terminitega kirjel­ datakse, liituvad mitmeastmelisse, ent ehitusprintsiibilt ühtsesse süs­ teemi, mida me nimetame tähenduslike vastavuste süsteemiks. Tähen­ duslikud vastavused, vahetud seosed selle süsteemi elementide vahel, on keeles peamised, tähenduslike vastavuste funktsioneeriv süsteem tervikuna aga õieti see, m i s keel viimases instantsis üldse on.

2. 1. Tähenduslik-vormilised seosed Kui me nüüd hakkame sondeerima süsteemi ennast ja süsteemi asendit protsessis, jätame kõrvale kõik mittetähenduslikud suhted ja püüame selgusele jõuda nimelt tähenduslike vastavuste süsteemi põhiolemuses. Alles siis, kui see on tehtud, tasub uurida, mida peale hakata jäägiga — suhetega ja üksustega, mis sellesse süsteemi ei kuulu, ehkki on kommunikatsiooniprotsessi või teksti kirjeldamiseks vajalikud. Segaduse vältimiseks ütleme kohe, et kui me süsteemi käsit­ ledes kõneleme näiteks omastavast või osastavast, ei mõtle me sellega mingit omastavas või osastavas käändes olevat sõnavormi ega ka sel­ liste sõnavormide klassi, vaid käänet eraldi, omastavat või osastavat kui süsteemi elementi. Kõneldes alusest või sihitisest, ei mõtle me sel­ lega alust ja sihitist kui lauseliiget, aluse või sihitise funktsioonis ole-

76 vat sõnavormi tegelikus lauses ega lauseliikmete klassi, vaid süntakti­ list funktsiooni eraldi, «aluselisust» või «sihitiselisust» kui süsteemi elementi. Kõneldes süntaktilis-semantilistest aktantidest nagu agent, ei mõtle me sellega mitte mingit tegelikku sõnavormi mingis kindlas käändes, süntaktilises funktsioonis ja aktantses rollis, vaid agendi­ rolli eraldi kui süsteemi elementi. Sõnavormid, süsteemi kuuluva lek­ seemi konkreetsed muuted konkreetses süntaktilises funktsioonis ja aktantses rollis pole enam süsteemi elemendid, vaid juba teksti osad, mis on kirjeldatavad konnotatsioonide järgi süsteemi elementidega. Need konnotatsioonid on tekstil, mitte tekstis, ja lauseliige «sihitis» on tuvastatav vaid seetõttu, et on olemas süsteemi element «sihitis», «sihi- tislik funktsioon». Nagu lingvistika põline praktika tõendab ja nagu meie edaspidised järeldused seda ka põhjendavad, on tähenduslike vastavuste süsteem niisugune, mille uurimist võib alustada tema mis tahes elemendist. Va­ lime lähtepunktiks eesti keele foneemi i. Foneemiga i on samas süstee­ mis ja eespool kirjeldatud mõttes vahetult seotud lihtminevik. Nii­ sugune vahetu seos peegeldub näiteks sõnas pesi, kui see kuulub lau­ sesse Pille pesi mähkmeid. Lihtminevik ise on jälle süsteemi element. Lihtminevikuga on vahetult seotud enneminevik, nagu see peegeldub lauses Pille oli mähkmed ära pesnud. Enneminevik on jälle süsteemi element, ehkki selle vormistamisest võtavad peale lihtmineviku osa veel abiverbi olema tüvi ja põhiverbi partitsiibilõpp. Siin kooligrammatika peatub, kuid juba fikseeritud elementide astmestikku võib samatüübi­ liste suhete najal edasi arendada. Ühelt poolt iseseisvas lihtminevikus, niisuguses, mida ei "kasutata omakorda ennemineviku vormistamiseks, ja teiselt poolt enneminevikus endas vormistuvad suhtelised ajamomen- did, mida võiks provisoorselt ristida kui «pärast» ja «enne». Lauses Kui ema koju tuli, oli Pille mähkmed ära pesnud tähendab enneminevik ilmselt varasemat, lihtminevik hilisemat tegevust või sündmust. «Pärast» ja «enne» võiks jälle eesti keele tähenduslike vastavuste süs­ teemi elementideks võtta. See oleks seda põhjendatum, et «pärast» ja «enne» omakorda kombineeruvad kas semantilise minevikuga (nagu eelmises näitelauses) v õ i ka semantilise tulevikuga, nagu lauses Kui ema koju tuleb, on Pille mähkmed ära pesnud. «Semantiline minevik» ja «semantiline tulevik» on siis jälle süsteemi elemendid. Nagu meie näidetest selgub, võivad viimased koos elementidega «pärast» ja «enne» vormistuda vastavalt kas morfoloogilises liht- ja enneminevi­ kus või morfoloogilises olevikus ja täisminevikus. Viimased oma­ korda on ka süsteemi elemendid. Süsteemiväliseid, lihtsalt kirjelduse ülevaatlikkust taotlevaid klasse ja klassinimetusi kasutusele võttes võiks ka öelda, et «enne» ja «pärast», samuti «semantiline olevik, mine­ vik ja tulevik» on semantilised ajad, täis- ja enneminevik on süntakti­ lised ajad ning morfoloogiline olevik ja morfoloogiline minevik on mor­ foloogilised ajad. Semantiline olevik, minevik ja tulevik on seejuures kõnemomendi suhtes fikseeritud ajamomendid, «enne» ja «pärast» (nagu oletatavasti ka viimastega analoogiline «ühtaegu») aga oma­ korda semantilise oleviku, mineviku ja tuleviku suhtes fikseeritud aja­ momendid.2 Oleks hirmus ennatlik väita, et me oma pisteliste proovidega oleme uuritava ast­ mestiku ammendanud, et eesti keele süsteemis pole semantilisest olevikust, minevikust ja tulevikust ning elementidest «pärast» ja «enne» veel abstraktsemaid elemente või

2 Aegade süsteem, mida me siin näite korras kirjeldame, kordab lihtsustatud kujul seda, mida (generativistlikus vaimus) on soome keelele rakendanud K. Wii k, Suomen tempusten syvä- ja etärakentcistä. «Virittäjä» 1976, nr. 2, lk. 135 jj.

77 et nende kõrval või nende ja morfoloogiliste aegade vahel pole muid, seni fikseerimata elemente, mis astmestikku aina pikendavad ja sama astme tasandeid üha laiendavad. Nii näiteks on eesti keele semantiliste aegade süsteemis ilmselt veel element «immediatiivsus», mis on morfoloogiliste vahenditega väljendatav küll ainult koos semantilise tulevikuga, mitte aga semantilise minevikuga. Selle semantilise aja morfoloogiliseks vasteks on mas-vorm nagu lauses Pomm on plahvatamas, mis väl­ jendab eriti lähedast semantilist tulevikku. Pandagu ka tähele, et eespool väga liht­ sustatult kirjeldatud asjaoludega liituvad ja morfoloogiliste aegade tähenduste hulka sugenevad veel niisugused potentsiaalsed süsteemi elemendid nagu «perfektiivsus» ja «indirektsus», milledest viimasel pealtnäha nagu ajalisi konnotatsioone polegi. Näiteks ilma sõnakeseta ära, mis lauses .. . oli mähkmed ära pesnud veel täiendavalt perfek­ tiivsust vormistab, ja osasihitise tarvituselevõtu korral lakkab meie lause osutamast tegevuste ajalist järgnevust. Tegevuste ajalise järgnevuse asemele ilmub tegevuste samaaegsus ja enneminevik tikub tähenduslikult muutuma kaudse kõneviisi variandiks Lauset Kui ema koju tuli, oli Pilte mähkmeid pesnud võib juba tõlgendada enam- vähem niisamuti kui lauset Kui ema koju tuli, olevat (olla) Pille mähkmeid pesnud. Pealause informatsioon on neis liitlauseis vastandatud kõrvallause omale kui indi- rektne direktsele ja kõrvallause tegevus fikseeritud kui moment pealause kestva tege­ vuse vältel. Siit võiks vahest järeldada, et enneminevikul kui tähenduslike vastavuste süsteemi elemendil on alternatiivselt kas tähendus «pärast» v õ i tähendus «indi- rektne informatsioon». «Indirektne informatsioon» on arvatavasti jälle eesti keele tähenduslike vastavuste süsteemi element, millel on mitu alternatiivset vormistust ametliku kaudse kõneviisi minevik olevat pesnud ja ebaametlikud olla pesnud, oli pes­ nud ning lihtsalt pesnud. (Kaudse kõneviisi ametliku oleviku pesevat kõrval' on veel ebaametlik pesta.)

Süvenesime neisse mujal juba põhjalikumalt käsitletud asjaolu­ desse3 ainult selleks, et teha usutavamaks järgnevat oletust: niisugused tähenduslikult seotud elementide astmestikud, mida me i-st lähtudes uurime, ei lõpe ega koondu ühte elementi, vaid kaovad, teiste sama­ sugustega kokku joostes v o i neist taas h a r g n e d e s, tundma­ tuse pimedikku. Nii on see i-st läbi morfoloogia ja süntaksi seman­ tika poole liikudes. Ja nii on see õieti ka i-st tema artikulatoorse reali­ satsiooni poole suundudes. Võimalik, et ka foneem i on element, mida tuleb süsteemi detailsemas kirjelduses lasta hargneda veel elementaar­ semateks elementideks, foneemivariantideks või distinktiivtunnusteks. Tähenduslike vastavuste süsteem algab praegu õieti seal, kus me tema jälgimist alustame, ja lõpeb seal, kus me ta silmist kaotame. Ent meid ei huvitagi siin uuritava seosestiku hämaravõitu algus ja tabamatu lõpp, vaid tema paremini tuntud vahepealne osa. Kui seda osa jälgida meie näidete põhjal alates i-st, ilmneb selge astmelisus: i on vormili­ sem, lihtsam, konkreetsem lihtminevikust, lihtminevik enneminevikust, enneminevik relatiivsest ajamomendist «enne». Üldlevinud konvent­ siooni kasutades võime ka öelda, et need elemendid on seotud kui madalamad ja kõrgemad. Kui me distinktiivtunnuseid süsteemi ei lülita, siis võime öelda, et i on süsteemi madalaim element. Süsteemis endas pole tal siis enam laskuvaid seoseid. Ainult madalaimale elemendile vastab vahetu signaal väljaspool süsteemi, kommunikatsiooniprotsessi järgnevais etappides, kõneorganite asendites, kõnelaines, kõrva tegevu­ ses — ja ka tekstis. Oma tõusvates seostes on i aga samasugune süs­ teemi element kui kõik kõrgemad elemendid ega liigu ka funktsioneeri­ vast süsteemist kuhugi. Süsteemi kõrgemaid elemente ei saa protsessi kulgedes teisiti signaliseerida kui vaid madalamate elementide artiku­ latoorsete, akustiliste ja auditoorsete vastete kaudu. Lihaseliigutustes realiseeruv artikulatoorne i, kõnelaines realiseeruv akustiline i ja kõrva tegevuses realiseeruv auditoorne i ei vormista aga süsteemi elementi i enam nii, nagu süsteemi element i vormistab näiteks lihtminevikku.

Vt. M. H i n t, Eesti grammatikakirjanduse põhimõttelised ja konkreetsed prob­ leemid. «Keel ja Kirjandus» 1969, nr. 6, lk. 335; H. Rätsep, Kas kaudne kõneviis on kõneviis? Verbivormide situatsioonianalüüsi. Keel ja struktuur 5 Tartu 1971 lk. 45 jj.

78 Artikulatoorne, akustiline ja auditoorne i kordavad süsteemi ele­ menti i mitmes erinevas keskkonnas ja energiavormis, aga ei kujuta endast enam tähenduslikus astmestikus Me allutatud veel madalamaid elemente. Jätame i metamorfoosid väljaspool süsteemi foneetikute hooleks ja uurime tähenduslike vastavuste seosestikku ennast. Selleks on kasulik juba fikseeritud süsteemifragmendikest laiendada. Alustame taas t-st. On selge, et i on vahetutes tähenduslikes suhetes veel muude elementidega peale lihtmineviku. Sõnas pesi (nagu lauses Pille pesi mähkmeid) tähendab (ehk vormistab) i lihtminevikku, sõnas linnupesi (nagu lauses Lapsed otsisid linnupesi) aga tähendab ta hoo­ pis mitmuse osastavat — ja mitmuse osastav on siis jälle süsteemi ele­ ment. Ühesõnaga, i tähendab kas lihtminevikku või mitmuse osas­ tavat. Mitmuse osastav omakorda aga tähendab jälle mitmust j a osas­ tavat, mis on mõlemad ka omaette, teineteisest sõltumatult olemas ning sellistena jälle süsteemi elemendid ja/ simultaansed tähendused. Mitmus omakorda võib tähendada seda, et leksikaalse elemendiga tähistatavaid objekte on rohkem kui üks, aga ta võib tähendada sot­ siaalset konventsiooni, viisakust, millel pole objektide paljusega pist­ mist. «Rohkem kui üks» ja «viisakus» on siis jälle süsteemi elemendid ja morfoloogilise elemendi «mitmus» alternatiivsed tähendused. Verb lauses Te olete hull ühildub mitmusliku alusega, predikatiivi ainsus aga välistab tõlgendusvõimaluse «rohkem kui üks». Lause Te olete hullud tähendab seda, et kõnetatavaid on tõesti rohkem kui üks.4 Osastava haru juurde tagasi pöördudes nendime, et osastav kui süs­ teemi element tähendab omakorda jälle kas alust võ i sihitist, mis on siis samuti süsteemi elemendid. «Osaalus» ja «osasihitis» aga nähta­ vasti ei ole süsteemi elemendid, vaid sõnastuslikud variandid, mis tä­ hendavad sedasama mis «osastavas vormistuv alus» ja «osastavas vormistuv sihitis». Süsteemis on kaks elementi, alus ja osastav, termin «osaalus» ei lisa elemente juurde. Täissihitis seevastu on süsteemi oma­ ette element, õieti mitte osasihitise, vaid osastava paariline, mis peale lekseemi süntaktilise sihitisliku funktsiooni tähendab veel midagi — mida nimelt, see pole päris selge. Selge on, et need täissihitise muud, omavahel alternatiivsed või simultaansed hämaravõitu tähendused (pro­ visoorselt kas või «perfektiivsus», «resultatiivsus» vms.) tuleb jälle süsteemi elementidena fikseerida. Ja kui partikkel ära osutub näiteks täissihitise kõrval «perfektiivsuse» simultaanseks vormistajaks, tuleb seegi süsteemi elemendiks võtta ja talle jälle omakorda kinnistada tei­ sed, «perfektiivsusega» simultaansed või alternatiivsed tähendused, sealhulgas «eemalduv suund» vms. Aluse ja sihitise haru juurde tagasi pöördudes peab aga nentima, et neis vormistuvad (vahest veel muude, praegu päris tundmatute elemen­ tidega simultaanselt) situatsiooni osaliste aktantsed rollid. Need rollid pole traditsioonilises süntaksis keelesüsteemi elementidena fikseeritud, ent nende olemasolule vihjatakse sealgi selliste aluse tähenduste ise­ loomustustega nagu «tegevuse sooritaja», «olemises olija» või «see, kellele või millele tegevus on suunatud».5 Uuemas süntaksis püütakse neid aluse ja sihitise alternatiivseid aktantseid tähendusi süsteemi omaette elementidena, situatsiooni osaliste semantiliste rollidena fiksee-

4 T.-R. Viit so näide ja põhiliselt ka tema väide: Eesti muutkondade süsteemist. «Keel ja Kirjandus» 1976, nr. 3, lk. 158. 5 K. M i h к 1 a, L. Rannut, E. Riikoja, A. A d m a n n, Eesti keele lause­ õpetuse põhijooned I. Lihtlause. Tallinn, 1974, lk. 44 ja 141. 79 rida.6 Alus võib tähendada näiteks kas «agenti» nagu lauses Jäär it laskis parte või «kogejat» nagu Linnud kartsid pauku. Sihitis v .b tähendada kas «tegevuse semantilist objekti» nagu esimeses nä »- lauses või «mõjutegurit» nagu teises. «Mõjutegur» jälle võib pe ,e sihitise vormistuda veel kas aluses nagu Pauk hirmutas linde vdi ka näiteks seestütlevas nagu Linnud kohkusid paugust. Aktantscte rollide mitmesugustele süntaktilistele ja morfoloogilistele vormistustele vastavalt on keele süsteemis olemas mitmesuguste erinevate omadus­ tega verbe. «Mõjuteguri» rolli vormistamisel alusena on näiteks vaja kasutada verbi hirmutama, «kogejarolli» vormistamisel alusena on vaja kasutada verbi kartma; «kogejarolli» vormistamisel sihitisena on vaja kasutada verbi hirmutama, «mõjuteguri» rolli vormistamisel sihitisena on vaja kasutada verbi kartma; «kogejarolli» vormistamisel alusena võib kasutada kas verbi kartma voi verbi kohkuma, «mõjuteguri» vormistamisel seestütlevas võib kasutada ainult verbi kohkuma. Millal mida millena vormistada, seda ei kirjuta ette tähenduslikud, vaid tingi­ muslikud seosed.

Tingimuslike seoste juurde tuleme allpool. Siin märgime ainult, et tähenduslik- yormilised seosed näevad ette vaid «hirmu ja kartuse kogemuse» alternatiivse vormis­ tamise kas verbis hirmutama või verbis kartma või verbis kohkuma ja «mõju­ teguri» vormistamise kas aluses või sihitises või seestütlevas. Kumb siin kumba «regeerib» — kas verbi vormistus aktantide vormistust või aktantide vormistus verbi vormistust voi on see tingitus vastastikune või kord niipidine, kord naapidine — see vajab senisest sügavamat seletust. Siin tähendame vaid, et verbi hirmutama iga­ tahes yoib vaadelda kui tingivat elementi, mis reguleerib aktantscte rollide jaota­ mist aluse ja sihitise vahel ühtpidi, verbi kartma aga jälle kui tingivat elementi mis teeb seda teistpidi, kuigi pindmiselt on mõlemad ühesugused sihilised verbid Mõlema verbi leksikaalseks tähenduseks on üks ja seesama hirmu, kartuse ja pelguse kogc- Еым?ЙфЬ süsteemis (või süsteemi jaoks) võib pidada muidugi väga hüpoteetilist «hirmu ja kartuse semeemi». See semeem võiks jälle olla süsteemi element mis yormistub alternatiivsetes hirmu, kartuse, pelguse ja kohkumise juurtes ning sedakaudu neid juuri vormistavais verbides, kusjuures vähemalt pelgamise ja kohkumise verbidel on omakorda alternatiivsed kausatiivsed või refleksiivsed tüve­ variandid. Juured ja tüvevariandid on jälle süsteemi elemendid. Nende alternatiivne valik on grammatiliselt tingitud. Seepärast on ka laused Pardid hirmutasid pauku või Pauk kartis parte kas valed või mõttetud. Neis on kas grammatilisi tingimus rikutud vo> mõeldud mõtte ust. Nii üheks kui teiseks oleme kõik võimelised, enf need e r Va Pa tUd Кш k lee meeldib mõelda nL H T -h t - я f fi reheahjust kui emotsioone omavast H„?I , л и 3 "eda Vaba *. teha ja sellest ka Peieliselt korrektses vormis teistele kuulutada. Kcelesusteem e. kirjuta ette, mida mille kohta mõelda, järelikult ka seda mida mille kohta öelda. Keel on mõtete ülekandmise vahend, mõtete vildakuse või puudumise korral ka vale, rumaluse ja mõttetuse ülekandmise vahend. Keelesüsteem yoib vabalt tõotada tühikäigul, mida tuleb ette nii normis mõtlemise kui ka ajukah­ justuste korral Mottckomponentide valik, see, mida mille kohta öelda, on ajus endas okaliseentud hoopis mujal kui kõnekeskused. Näiteks laubasagara massiivse kahjus­ tuse korral võib säilida keelevõime, ent haigel pole millegi kohta midagi öelda (Pare­ makäelistel) võivad aga vasaku oimusagara teatud piirkondade kahjustused gramma­ tilistele ja foneetihstele hälvetele vaatamata aktiivse mõtlemisvõime täiesti kahjusta­ mata jätta. ' „ Keele niisugune iseendast huvitav ja uunimisvääme kasutus meite siinkohal eriti korda ei lähe. Selle asemel pöörame parem tähelepanu asjaolule, et äsjaste näidetega illustreeritud, aktantse ja süntaktilise tasandi elemendid hargnevad alla- ja ülespoole, tähenduslike vasta­ vuste süsteemi kõrgematesse või madalamatesse elementidesse just nii-

6 Uuemas eesti süntaksi- ja semantikauurimises on nn. käändegrammatika aja­ lugu ja perspektiive H. Rätsepa, R. Käsiku, H. Oimu ja M. Erelti töödes korduvalt arutatud. Viimati on seda küsimust käsitlenud H. Oim, Elementaartähendused eesti keele semantilises struktuuris. «Keel ja Kirjandus» 1976, nr. 10, lk. 604 jj Meile teada olevaist sellesuunalistest uurimustest eesti keeleteaduses on kõige põhjalikum M. E reit, Mõttealgeid lihtlause süntaksi kohta (käsikiri). Sellele on käesolevas artiklis ka mõnevõrra toetutud.

80 Tahvel V

Kaks vaadet «Kalevipoja» toast F. R. Kreutz­ waldi memoriaalmuuseumis Võrus, ülal: Lauluisa kirjutuslaud. All: Nurgake ekspo­ sitsioonist. (H. Joonaksi fotod, 1976). Tahvel VI

>l*r-v*' -^ VÄ

V Kk

iPÄ

*.•

Kalevipoja muistenditega seotud kohti

Ülal: Kalevipoja säng Kassinurmes (1976). A 1 1: Salumägi -- Kalevipoja hobuse sadul (1970). (H. Joomksi fotod.) samuti nagu meie eelmises näidete voorus tuvastatud morfoloogilised, süntaktilised ja semantilised ajad ning modaalsused. Simultaanne ühega aluse aktantsetest tähendustest on oletatavasti puhtkommunika- tiivne «teema», lausest lausesse vahelduv relatiivne element, mille alternatiivseteks või simultaanseteks tähendusteks on 'vana', 'juba tuntud', 'eelnevast tekstist teada olev', 'see, mille kohta järgnevalt midagi öeldakse'. Kui me ei vaatle lauseid Jääger laskis parte (1) ja Pardid kartsid pauku (2) enam isoleeritult, vaid teineteisele seotud tekstis järgnevama, siis võib just «teema» olla see, mis tegelikult eelis­ järjekorras paneb partidele lauses (2) kinni aluselise funktsiooni. «Tee­ mal» on kindlasti veel muid vormistusi, aga alus, «aluselisus» on näh­ tavasti üks olulisemaid. See, kuidas alus tähendab näiteks «teemat» j a «kogejarolli», pole printsiibilt põrmugi erinev sellest, kuidas mitmuse osastav tähendab mitmust j a osastavat. Ja selles, kuidas alus tähendab alternatiivselt kas «kogejarolli» või «mõjuteguri» rolli, pole midagi erinevat sellest, kuidas i tähendab kas lihtminevikku v õ i mitmuse osastavat. Nende süsteemi kõrgetelt tasanditelt kogutud näidetega ei püüa me lugejat veenda selles, et «teema», «kogeja», «mõjutegur» ja teised nen­ detaolised on süsteemi elementidena lõplikult tuvastatud. Püüame vaid näidata, et kui umbeski sellised elemendid on olemas, siis on nende tähenduslik-vormilised vastavusseosed tüübilt samasugused kui mujal. Tasandi mõiste enda kohta tuleb aga öelda, et see on suuresti ilustav lihtsustus. Keel pole hoone, kus ühesuguse konfiguratsiooniga korrused ilusti pealistikku asetsevad ja kõigil korrustel on ühepalju ruume. Ükski siin kirjeldatud tasand pole ise ühekorruseline: käänetel on alternatiivsed variandid (näiteks sisseütleval lühike ja pikk), sihi­ tise ja käänete vahel on veel element «täissihitis», mis pole kääne, vaid millel on käändelised vormialternatiivid; ka on aktantsete rollide tasand ilmselt samuti hierarhiline.7 Lauses Pauk hirmutas parte suhtuvad pauk ja partide hirm õigupoolest nagu põhjus ja tagajärg, ja alles tagajärg liigendub «kogemuseks» (mida vormistab verbitüvi) ja «koge­ jaks». «Mõjuteguri» roll on vähemalt järgu võrra üldisem kui «kogeja- roll». Muidugi võib süsteemi paljusid elemente kas alt- või ülaltpoolt lugedes samatasandilisteks nimetada. Ent nende ja neist hargnevate ning mingis suhtes jälle samatasandiliste elementide vahel võib olla erineval arvul vahepealseid tasandeid. Eespool nägime juba, et ülaltpoolt lugedes ilmselt samatasandilised elemendid «pärast» ja «enne» hargnevad morfoloogilistesse aegadesse erinevalt: «enne» läbi liit- aegade, s. o. läbi süntaktilise tasandi, «pärast» aga õtse. Umbes niisamuti võib ka näiteks «mõjutegur», mis on üks ühtne element, hargneda morfoloogiatasandile läbi aluse või sihitise nagu lausetes Pauk hirmutas linde ja Linnud kartsid pauku, aga ta võib sinna hargneda ka õtse nagu lauses Linnud kohkusid paugust. Alus, sihitis (ja täissihitis) on, nagu näha, tõesti eesti keelesüsteemi elementidena morfoloogia- tasandi ja aktantse tasandi vahel olemas. Ent «mõjuteguri» alternatiivne vormislu- mine seestütlevas mingeid aluse ja sihitisega analoogilisi vahepealseid sõlmi ei läbi, neid lihtsalt ei ole. «Mõjutegur» juba on seal, kuhu alus ja sihitis tõusvas suunas alles hargnevad. Traditsiooniline lingvistika, nagu öeldud, on aktantse tasandi olemasolu sisuliselt ammugi avastanud ja meie «mõjuteguri» kohta käib seal termin «põhjusmäärus», mida, tõsi küll, kasutatakse mitte ainult süsteemi elemendi, vaid ka lauseliikme kui teksti üksuse kohta, samuti lauseliikmete klassi nimetusena. Me võime «mõjutegurit» (süsteemi elemendina) ka põhjusmääruseks nimetada. See on siis terminoloogiline alternatiiv. Me võime talle veel muid alternatiivseid vormistusi kinnistada, nagu näiteks pärast, tõttu, ja see on siis süsteemi enda alternatiiv. Aga «mõjuteguri» ja seestütleva vahepealseid tasandeid, mis vastaksid alusele ja sihiti­ sele, me ei leia. Lingvistidel on kiusatus selliseid tühikuid täita ja süsteemi süm-

7 Oma olemuse poolest hierarhiline on muide ka näiteks J. Apresjani vastav süsteem. Vt. Ю. Д. Апресян, Лексическая семантика. Москва, 1974, lk. 78.

6 Keel ja Kirjandus nr. 2. 1977 81 meetriat suurendada, olematuid elemente välja mõeldes üksteisele allutatud tasandeid konfiguratsioonilt sarnasemaks muuta. Niisuguste ilustustena, nagu juba nägime, on käibel «täisalus», «osaalus» ja «osasihitis», mis püüavad täita tühikut tegelikult ole­ masoleva täissihitise kõrval. Samasuguse ilustusena on käibel «määrus», mida tuleb pidada ainult lauseliikmete klassi või süsteemi elementide klassi nimetuseks, mitte aga süsteemi enda elemendiks. Alust ja sihitist kui lauseliiget saab defineerida süsteemis olemasolevate elementide kaudu, määrust aga niimoodi defineerida ei saa. Kui mää­ ruse defineerimisega üldse on vaja vaeva näha, on parem määratleda teda negatiiv­ selt, s. t. niisuguse iseseisva mitteverbaalse lauseliikmena, mis ei ole alus ega sihitis.8 Kuigi aktantne, süntaktiline ja morfoloogiline tasand elementide arvult tugevasti erinevad, on nende talitluse põhimõte ometi täiesti analoogiline. Terminid «roll», «funktsioon» ja «kääne» on sisuliselt asendatavad. «Rolli» tähenduses ongi laialt käibel termin «süntaktilis- semantiline kääne». Terminoloogia ühtluse ja lihtsuse mõttes võiks kõnelda ka õtse semantilistest käänetest (rollid), süntaktilistest kääne­ test (alus ja sihitis) ning morfoloogilistest käänetest. Viimati nimeta­ tud tasandil võrdsustuvad siis käänded traditsioonilises mõttes ja kaas­ sõnad: näiteks seestütlev, pärast ja tõttu. Kääne on vaid mitmetähen­ duslikuni, tal on rohkem tähenduslikke alternatiive. Seestütleva sõna­ vormi (nagu paugust) ja põhisõnalt omastavat käänet nõudva kaas- sõnalise konstruktsiooni erinevus osutub junktuurierinevuseks. Sellest järeldub muide ka, et eesti keeles (ehkki näiteks mitte soome keeles) pole seestütleva vormiks mitte -st, vaid õieti omastav j a -st. Eesti kee­ les on «omastava tüvi» tüve üks alternatiiv, millel on iseseisvaid mor­ foloogilisi tähendusi, just nagu verbisüntaksis tüvevormil (näit. pese). Tüvi kana tähendab korraga meie teadmist kanast ja kas nimetavat v о i omastavat v o i osastavat. Semantilised käänded on universaalsed, vahest lausa universaalid, süntaktilised käänded on keeliti erinevamad, aga ikkagi veel võrdlemisi universaalsed, morfoloogilised käänded, nende arvuline proportsioon kaassõnadega ja käänete ning kaassõnade nomenklatuur on keelespet- siifilised. Need elemendid, mis laias mõttes «käänavad» (rollid, süntak­ tilised funktsioonid ja morfoloogilised käänded), on süsteemis oma­ vahel seotud paradigmaatiliselt. See, mis laias mõttes «käändub» (lek­ sikaalne element), ja see, mis «käänab», on omavahel ühendatud sün- tagmaatiliselt. Tüvi mingis aktantses rollis ja mingis süntaktilises funktsioonis ja mingis käändes on juba süntagmaatiline ühendus, mille taga enamasti seisab erinevate iseseisvate mõttekomponentide kombi­ natsioon. Süntagmaatiliste ühenduste kõige kõrgemaid osalisi, nagu öeldud, ei vali keelesüsteem, vaid need on juba etteantud mõttekompo- nendid, millega kõneleja keelesüsteemi paradigmaatilisi tähenduslik- vormilisi ahelaid aktiviseerib. Mõttekomponente on muidugi väga palju, ent keelesüsteemile antakse neid ette kvantitatiivselt piiratud portsjoni­ tena, mida süsteem tsükliliselt kodeerib. Kas meie semeemid ja rollid juba ongi keelesüsteemi kõrgeimad elemendid või koguni juba mõtte- komponendid, see pole praegu veel kaugeltki selge. Selge on siiski niipalju, et need elemendid, mida läbi kirjeldatud tasandite «käänatakse» — semeemid, juured ja tüved —, on omavahel jälle seotud paradigmaatiliselt. Meil jääb näidata, et semi tuvastatud tähenduslik-vormilised seosed on tuletuses oma tüübilt samasugused kui mujal. Selle tõestamiseks pole vaja süsteemi elemente, milles printsiibi toime avaldub, kuigi täpselt fikseerida, isegi mitte ristida. Piisab, kui suudame näidata nende olemasolu. Nagu juba nägime, on süsteemis tõenäoliselt olemas element, mis koondab ühte sõlme kogu meie üldistatud teadmise «hirmu ja kartuse 8 V. Hallapi väide. 82 kogemusest». Kust ja kuidas niisugune kogemus semeemi koondatakse" ja millest see koosneb, selle kohta me oletusi tegema ei hakka, vaid jälgime ainult semeemide laskuvaid seoseid. «Hirmu ja kartuse semeem» hargneb alternatiivselt hirmu, kartuse, pelguse ja kohkumise juurtesse. Semeemid vormistuvad juurtes, hargnevad neisse, ent ei koosne neist. Kujutlus keelesüsteemi elementidest kui liikuvaist, mani- puleeritavaist osakestest, mis mahulises mõttes üksteisest koosnevad, on hirmus visa ja kogu käesolev kirjutis on õieti katse sellest kujutlu­ sest vabaneda. Keelesüsteemi leksikaalne element, näiteks juur või tüvi, ei koosne foneemidest hoopiski nii, nagu sõna tekstis koosneb hääliku- märkidest. Semeemi ja temast hargnevate alternatiivsete juurte vahe­ kord on paradigmaatiline. Ja kui juurtesse koondub laskuvalt veel seo­ seid mingitest muudest semeemidest {kohkumise juuresse näiteks koon­ dub mujalt veel oletatav «inhoatiivsuse semeem»), siis on nendegi semeemide vahekord vastavate juurtega paradigmaatiline (ent «hirmu ja kartuse semeemiga» süntagmaatiline). Juured omakorda hargnevad igaüks omal viisil laskuvas suunas edasi. Hirmu juure üks laskuv seos jookseb kokku teise paradigmaatilise ahelaga, mis ise pärineb kuskilt kõrgest semantilisest hämarusest. Sel­ les teises ahelas on olemas element, mida ei oska iseloomustada teisiti kui lausega «Vastab küsimusele mis?». See «nimisõnalisuse semeem» jookseb hirmu juurega laskuvas suunas kokku, andes jälle süsteemi elemendi, nüüd aga juba nimisõnatüve hirm. «Nimisõnalisuse» seos nimisõnatüvega hirm on taas paradigmaatiline, tema ühendus «hirmu ja kartuse semeemiga» aga süntagmaatiline. Oma tõusvates seostes vaadatuna, oma tuletusliku päritolu poolest on nimisonatüvi hirm süntagmaatiline konstruktsioon, kujutab endast «hirmu ja kartuse semeemi» ja «nimisõnalisuse semeemi» ühendust, tähendab üht j a teist. Ent kord juba tuletatud, läheb see element süsteemis jälle käibele homogeense elemendina. Tuletus on keelesüs­ teemi alasüsteem, mis toodab süsteemi elemente, või M. Hindi tabavas formuleeringus see alasüsteem, kus keel toodab iseennast. Kuid tuletus­ süsteemi sees on hirmu juure j a «nimisõnalisuse» süntagmaatiline ühendatus, mida nimisonatüvi hirm nimetab, printsiibilt samasugune kui nimisõnatüve pauk süntagmaatiline ühendatus «mõjuteguri» rolliga voi süntaktilise funktsiooniga või käändega. Vahest mitte liiga kujund­ likult öeldes: nimisonatüvi hirm on juur, mida on tunnusetult kääna­ tud «nimisõnalisuse» käändes. «Nimisõnalisus» on jälle süsteemi ele­ ment. Tema laskuv seos õtse juuresse, tema tunnusetu vormistumine puhtas juures ei erine põhimõtte poolest näiteks osastava käände tun- nusetust vormistumisest puhtas nimisõnatüves nagu kana või elemendi «käsk» tunnusetust vormistumisest puhtas verbitüves pese. Koik keeled kubisevad niisugustest morfoloogiliste elementide tun- nusetutest vormistumistest, «nullmorfeemidest» ja «nullsufiksitest». Sõnaliigi vormistumine puhtas juures pole seoste tüübi poolest midagi erinevat juba nenditust. Selle resultaat, nimisonatüvi hirm, on siis süs­ teemi element, mis simultaanselt hargneb ülespoole «hirmu» juuresse j a elementi «nimisõnalisus», «sellesse, mille kohta saab küsida: mis?». Seesama viimati nimetatud element ise aga hargneb laskuvas suunas jälle alternatiivselt kas paljudesse puhastesse tüvedesse või näiteks «s-sufiksisse, nagu kartus. Sufiks -us, mida kohtame omadussõnatüves hirmus, ilmselt pärineb omakorda laskuva alternatiivina elemendist «omadussõnalisus» ehk «see, mille kohta saab küsida: missugune?». Omadussõnatüvi hirmus on siis juur, mida on tunnuslikult «käänatud omadussõnalisuse käändes». Juur hirm ise ei pruugi süsteemis üldse teenindada ainult «hirmu ja kartuse semeemi», vaid võib tõusvas suu-

6* 83 nas simultaanselt või alternatiivselt hargneda ka näiteks mingisse «näoituse, inetuse, koleduse semeemi» või (ailternaitiiivselt) hoopis sel­ lesse semeemi, kust teise laskuva alternatiivina hargneb näiteks määr­ sõna väga: vrd. hirmus ilus, väga Uus. Ja nii edasi. Ka tüvesid ja tuletuslikke elemente läbivad tähenduslik-vormilised seosed on printsiibilt samasugused kui need, mida me muudes keele­ süsteemi osades juba täheldasime, ega näita mingit põhimõttelise koon­ dumise või põhimõttelise hargnemise tendentsi. Siit võiks tööhüpotee­ siks võtta oletuse, et nende tähenduste koguarv, mis tuletussufiksitele vahetult, järgmise elementide korrusena tuleb kinnistada, pole mitte palju väiksem ega ka väga palju suurem kui tuletussufiksite endi kogu­ arv ja sufiksite vahetute tähenduste fikseerimine ei kujuta endast vähemalt mitte fikseeritavate elementide hulga poolest titaanlikku üles­ annet. Niisamuti võib oletada, et morfoloogiatasandi elementidega vahe­ tult seotud kõrgema tasandi elemendid osalt kattuvad tuletuslike ele­ mentide vahetute tähendustega. Näiteks «karitiivsus», «ilmaoleku või puudumise semeem» kui süsteemi element vististi hargneb laskuvalt nii /«-sufiksisse kui ka ilmaütlevasse käändesse. Ilmaütlev kääne tähendab karitnvsust ja veel midagi. Sufiks -tu tähendab karitiivsust ja veel midagi. Mis see «veel midagi» kummalgi juhul on, pole selge Karitiiv­ sus aga on vahest mõlemale ühine.9 Ja ilmaütlevas käändes /«-tuletis (õnnetuteta) pole imelikum kui eituse eitus (ei ote ebaviisakas) ehkki koigi selliste juhtumite seletamiseks, kus süsteemi ainukordne element ühes sõnas voi lauses korduvalt realiseerub, tuleb süsteem tsükliliselt toole panna Eelnevate kogemuste põhjal saame ka tuletussüsteemi puhul oletada, et kõrgemad elemendid võivad hargneda madalamaisse läbi mitme vahepealse tasandi või ka õtse ja et tuletussüsteemi «tasan­ did» pole korraparasemad kui need, mida me jälgisime süntaksi- ja morfoloogiapoolel. J Nüüd oleme oma süsteemifragmenti juba sel määral laiendanud et pisut kaugemale ulatuvaid järeldusi teha. Mis meile kõigepealt silma hakkab? See, et tähenduslik-vormiliselt seotud elementide vahel üldiselt puudub ühene vastavus. Mis tahes süsteemi element võib olla seotud mitme temast kõrgema elemendiga, ja kui ta pole ise madalaim element, siis ka mitme temast madalama elemendiga. Madalaimal elemendil on süsteemi sees ainult tõusvaid seoseid, kõigil muudel elementidel n i i tõusvaid к u i laskuvaid seo­ seid. Sun seni fikseeritud hüpoteetiliste elementide hulgas pole küll ühtki, mille kohta söandaks väita, et see on absoluutselt kõrgeim või absoluutselt madalaim. Nii tõusvaid kui laskuvaid seoseid on ainult kaht tuupi. Esiteks niisugused, kus ühele elemendile vastab ülal või all simultaanselt mitu teist elementi. Teiseks niisugused, kus ühele elemendile vastab ülal või all alternatiivselt mitu teist ele­ menti. Alternatiivsed ja simultaansed hargnemised muidugi ei välista teineteist. Oma lähtepunktis võib simultaanne seos olla üks alternatiiv teiste hulgas. Mõned alternatiivid enne järgmist elementi enam edasi ei hargne, teised aga hargnevad simultaanselt mitmesse järgnevasse ele­ menti. Nende kahe seosetüübiga oleme ammendanud kõik suhted, mis vahetus tähenduslik-vormilises vastavuses seisvate elementide vahel võimalikud on. Elementide endi arv fonoloogia-, morfoloogia-, süntaksi- ja semantikatasandil on erinev, ent seoste tüübid tasandist tasandisse ei muutu. Kui me kogu seosestikku või selle osakestki kõrgema-mada- lama konventsiooni kasutades graafiliselt kujutaksime ja vahetult seo-

9 S. Vare näide

84 tud elemendid kriipsukestega ühendaksime, saaksime ebakorrapärase, muutliku tihedusega võrgu. Simultaanseid ja alternatiivseid hargne- misi-koondumisi tuleks selles võrgus muidugi kuidagi lahus hoida. Vajadust mööda võiks graafilist notatsiooni mitut moodi rafineerida, võiks anda nii simultaansete kui alternatiivsete hargnemiste järjekor­ rale vasakult paremale lugedes kindla tõlgenduse, võiks tegelikke harg­ nemisi selgesti eristada juhuslikest ristumistest, mis paratamatult teki­ vad põhimõtteliselt ruumilise struktuuri projekteerimisel tasapinnale. Tüvede või tüvevariantide hargnemist foneemideks võiks kujutada ka järjestikuste binaarsete hargnemistena põhimõttel «algelement ja muud, teine element ja muud . . . eelviimane element ja viimane element». See «algelement ja muud» jne. ei pea tingimata esindama kohe foneeme, vaid võib kajastada ka näiteks teksti üksuse «silp» vasteid süsteemis. Nagu afaasiajuhtumite (ja lõpuks ka normaalse unustamise) analüüs tõendab, on teatava positsiooniga elementide, eriti just algsilpide ja alghäälikute püsivus meelespidamisel suurem kui teistel.10 Nende seo­ sed semeemidega on lühemad. Võimalikud rafineeringud ei ole meile praegu siiski olulised. Oluline on see, et kuidas me notatsiooni ka ei lihviks, võtab kogu kujutatud süsteem (või ka selle osad) ikka ebakorrapärase võrgu kuju, kus pole midagi peale elementide endi ja neist mõlemas suunas hargne­ vate alternatiivsete ja simultaansete seoste. Just viimane asjaolu on meie arvates see, mis mingil, muidugi väga naiivsel viisil peegeldab originaali, neuroloogiliselt realiseerunud süsteemi ehitusprintsiipi e^a ole paljalt graafiline vigur." Kui me tähenduslike vastavuste süsteemi grammatika tuumaks peame ja kui me selle süsteemi siin kirjeldatud ehitusprintsiipi tunnustame, siis tuleb meil loobuda nn. ainuema tin­ gimusest. «Ainuema tingimus» on generatiivse grammatika üks põhi­ printsiipe, mille kohaselt süvastruktuuri igast sõlmest võib ülespoole hargneda ainult üks seos ja fraasistruktuuri reeglite vasakul poolel võib seista_ainult üks sümbol. Sellest tingimusest loobumiseni on viimasel ajal jõudnud ka mõned generativistid 12, ehkki tähenduse-vormi, koos- nemise-sisaldamise ja klassi-klassikuuluvuse suhted esinevad neil endiselt läbisegi. Eespool visandatud kontseptsioon annab senisest mõnevõrra erineva mõõdupuu süsteemi elementide «tähenduslikkuse» või «vormilisuse» üle otsustamiseks. Nagu öeldud, kasutatakse traditsioonilises, deskrip­ tiivses ja generatiivseski lingvistikas fonoloogiliste, morfoloogiliste, süntaktiliste ja semantiliste elementide suhete kirjeldamiseks paljusid erinevaid termineid, ilma et seejuures siiski alati lahus hoitaks nimelt neid suhteid, mida meie kontseptsioonis tingimata on tarvis lahus hoida:

10 E. H. Винарская, Значение морфонологических обобщений в речевой и мыслительной деятельности. Нейролингвнстический анализ. Исследования по струк­ турной и прикладной лингвистике. Публикации отделения структурной и приклад­ ной лингвистики. Вып. 7. Москва, 1975, lk. 17 jj. 11 Keeleteaduse ja neuroloogia lähenemine on tendents, millesse tuleb suurest sissekukkumisohust hoolimata uskuda. Meie arvates ongi eeskätt see üks neist kahest peamisest arenguperspektiivist, mida lingvistikale ette näeb H. Oim, Keelelise inter­ aktsiooni sõnarühma semantiline analüüs. Keel ja struktuur 9. Tartu, 1976, lk. 17 jj. Lingvistiliselt meelestatud neuroloogiat esindab kõige autoriteetsemalt A. Lurija, kelle viljaka tegevuse värskeimaks kokkuvõtteks on А. Р. Л у p и я, Основные проблемы нейролингвистики. Москва, 1975. Neuroloogiliselt meelestatud lingvistika kirkaim esindaja aga on R. Jakobson, eriti oma klassikaliste artiklitega lastekeele ja afaa­ sia kohta: Child Language and Aphasia. The Hague, 1971. Afaasianähtuste vastu, mis seni on lingvistika ja (neuro) psühholoogia peamiseks konvergeerumisalaks, on eesti keeleteaduses püsivamat huvi tundnud ainult P. Ariste. 12 Vt. G. Sampson, The Single Mother Condition. «Journal of Linguists» 1975, vol. 11, nr. 1, lk. 1 jj.

85 tähenduslikke ja mittetähenduslikke, ning tähenduslike suhete piires alternatiivseid ja simultaanseid. Kui a on tähenduslike vastavuste^süs­ teemis kõrgem, b madalam element, siis väidetakse seda suhet sõnas­ tavas grammatikareeglis enamasti, et a väljendub, realiseerub, avaldub, manifesteerub b-s või et b osutab, näitab, väljendab, esindab, märgib, realiseerib, manifesteerib a-d või et a moodustatakse b abil. Veel öel­ dakse, et a on b tähendus (seda küll süsteemi suhteliselt kõrgetest ele­ mentidest rääkides), või jälle, et & on a vorm või a tunnus (seda jälle suhteliselt madalaist elementidest rääkides). Generatiivses grammati­ kas, niipalju kui see fraasistruktuuri reeglites peale koosnemise-sisalda- mise ja klassikuuluvuse suhete ka tähenduslik-vormilisi vastavussuh- teid kajastab, öeldakse ka lihtsalt, et a on b või et b tuleneb a-st. Et meie poolt seni visandatud süsteemis astuvad vahetult seotud elemen­ did nii tõusvas kui laskuvas suunas ainult kaht tüüpi suhetesse, ei lähe siin vaja rohkem kui nelja terminit. Me olemegi juba kõnelnud tõusvatest ja laskuvatest, simultaansetest ja alternatiivsetest seostest. Seni kui me kõneleja grammatikat kuulaja grammatikast rangelt ei erista ja süsteemi funktsioneerimise suuna suhtes seisukohta ei võta, seda protsessis toimivana ei vaatle, pole seo­ sed ise süsteemi elementidest lahutatuina ei tõusvad ega laskuvad, alternatiivsed ega simultaansed. Seesama seos, mis laskuva alterna­ tiivsena hargneb näiteks sihitisest, hargneb tõusva simultaansena täis­ sihitisest ja seesama seos, mis laskuva simultaansena hargneb fonee­ mist I, hargneb tõusva alternatiivsena distinktiivtunnusest «vokaalsus». Ka elemendid ise pole seostest lahutatuina ei alternatiivid ega simul­ taanid, vaid on seda ainult teiste elementide suhtes. Ja lõpuks pole süsteemi elemendid ka mingis absoluutses mõttes tähenduslikud või vormilised. Süsteemi mitmeastmelisuse tõttu on tähendus ja vorm suh­ telised mõisted, mis käivad vaid konkreetsete, vahetult seotud elemen­ tide kohta. Nagu öeldud, on praegugi kombeks süntaksi- ja semantika- tasandi elemente morfoloogiatasandi elementide tähenduseks nimetada. Räägitakse käänete tähendustest ja ka näiteks aluse tähendustest, aga enamasti ei öelda, et alus on nii- ja naasuguste aktantsete rollide vorm. Madalamatel tasanditel jälle räägitakse vormidest, aga enamasti ei öelda, et lihtminevik on foneemi i üks tähendus või üldse, et mor­ feem on oma allomorfi tähendus. Veel harjumatum on muidugi rääkida foneemidest kui allofoonide tähendustest või koguni allofoonidest kui distinktiivtunnuste tähendustest. Kui traditsiooni rikkumine on liiga hirmus, võib tarvitusele võtta mingi muu terminipaari, aga elementide staatuse suhtelisust tähenduslike vastavuste süsteemis pole võimalik ära kaotada. Nentisime juba, et ei süsteem ise ega ka lause tähenduslike vasta- vusseoste termineis esitatud struktuur ei saa kuidagi olla ühte elementi koonduv hargmik. Läbi kogu süsteemi, ülalt kuni alla toimib kaks vastandlikku, aga ometi koos töötavat printsiipi: hargnev, mis püüab süsteemi laiendada, ja koonduv, mis püüab seda taas ahendada. Koos teenivad mõlemad kommunikatsiooni töökindlust ja ökonoomiat ega ole lõppkokkuvõttes ilma teineteiseta mõttekad ega võimalikudki. Seni visandatud tähenduslike vastavuste süsteem on muidugi palju konkreetsem ja vähem ülevaatlik kui tema kirjeldus grammatikas, kus seostevõrk lõhutakse ja süsteemi ainukordseid elemente paljudes ristu­ vates klassifikatsioonides korratakse. Ülevaatlikke puhtkirjelduslikult kasulikke valmis klassifikatsioone (selliseid nagu näiteks foneemide ja käänete loendeid või sõnade loendeid sõnaliikide kaupa ega ka klasside nimetusi endid) süsteem oma elementidena ei sisalda. Ta sisaldab võrgu sõlmedena kõiki foneeme, kõiki käändeid, kõiki lekseeme koos

86 kõigi alternatiivsete või simultaansete tähenduslike ja vormiliste harg- nemistega. Kuid elemente «foneem», «kääne» või «nimisõna», «omadus­ sõna», mis vahetult hargneksid kõiki klassi liikmeid hõlmavaks loen­ diks, temas pole. Süsteemis pole ka leksikoni, mida võiks võrrelda sõnastikuga raa­ matulikus mõttes. Foneemid, milleks lekseemid hargnevad, on ise jälle süsteemi ainukordsed elemendid. Sellist kohta, kus lekseemid, tuletus­ liited või muutelõpud oleksid salvestatud või kuhu nad oleksid «trüki­ tud» foneemijärjenditena tekstilises mõttes nii, nagu me neid võrgu sõl­ mede juurde seletuseks lisada võime, süsteemis endas ei leidu. Koik semantilised, leksikaalsed ja grammatilised elemendid on siin olemas ainult hargnevate ja koonduvate seoste ahelates, mis lõpuks nimetavad fonoloogilisi elemente mingis järjekorras. Teksti häälikutega on aga süsteemi fonoloogilised elemendid vastavuses umbes nii, nagu kirjutus­ masina klahvid on vastavuses trükitud tähtedega. Tähenduslike vastavuste süsteem sellisena, nagu me teda seni kir­ jeldanud oleme, ei suuda veel lausungile täit struktuuri anda ega või ika protsessis funktsioneerida. Süsteemi väga paljud elemendid võimal­ davad alternatiivseid hargnemisi, millest ainult üks saab korraga rea­ liseeruda. Alternatiivide valik pole enamasti vaba, vaid tingitud min­ gitest samas struktuuris esinevatest muudest asjaoludest. Alternatii­ vide valikut kajastava grammatikareegli üldkuju, kui tähistada kõrge­ mat elementi a-ga, madalamat b-ga, on põhiliselt niisugune: «a-d väl­ jendatakse (realiseeritakse, moodustatakse jne.) b abil, k u i x», või hoopis harvemini ja udusemalt ka: «b väljendab (esindab, avaldab, tähendab, märgib jne.) a-d, к u i x». x on süsteemi mingi element või mingil kindlal viisil seotud elementide kompleks, mis peab esinema koos a ja ö-ga samas struktuuris või seal juba tuvastatud olema. Sellise tingimuse avastamine on lingvistilise uurimistöö kõige piina­ rikkam osa. Ometi on see tingimus midagi niisugust, milleta öko­ noomne ja töökindel keelesüsteem üldse võimalik pole. Alternatiivne hargnemine kui printsiip kaotaks ilma selleta mõtte ja tohutu vabade alternatiivide mass üksnes koormaks süsteemi. Kui aga alternatiivseid hargnemisi süsteemis üldse poleks, peaks igale elemendile vastama ainult üks, ainult temale kinnistatud element või elementide kombinat­ sioon. Simultaanne hargnemine kaotaks sel juhul aga samuti mõtte ja üksnes koormaks süsteemi. Ükski simultaanne kombinatsioon ei tohiks sisaldada elementi, mis leidub ka mingis teises kombinatsioonis, sest ühe elemendi esinemine mitmes erinevas kombinatsioonis ongi teistpidi vaadatuna selle elemendi alternatiivne hargnemine. Järelikult peaksid alternatiivitus süsteemis kõik sõnad koosnema erinevaist häälikuist ja erinevaid häälikuid peaks olema rohkem kui sõnu, või siis peaks keel koosnema üksikhäälikuist, millest igaühel oleks ainult üks tähendus. Niisugune keel on parimal juhul loomaliku, mitte inimliku kommuni­ katsiooni vahend. Ühesõnaga, tingimuslike alternatiivide puudumine viiks absurdini. (Järgneb)

87 F. R. Kreutzwaldi muinasjutu kauge ränd

BORISS LUKIN

uuba rahvusliku ärkamise ning vabadusliikumise juht Jose Marti on Ladina-Ameerika lastekirjanduse rajajaid, kes vähe­ nõudlikele sentimentaalseile mugandusile seadis vastu selges ning kujukas hispaania keeles kirjutatud huvitavad, kunsti­ väärtuslikudK , sisu- ja ideerikkad teosed.1 1889. a. andis ta New Yorgis välja Ladina-Ameerika lastele mõeldud kuukirja «La Edad de Oro».2 Marti seadis oma väljaandele novaatorliku eesmärgi «anda Ameerika lapse kätte raamat, mis teda kütkestaks ning lõbustaks, õpetaks väsi­ tamata, jutustaks värvikalt ning kokkuvõtlikult minevikust ja tänapäe­ vast, ergutaks last võrdsel määral rakendama oma vaimseid ja füüsilisi võimeid, armastama pigem tunnet kui tundelisust, eelistama haiglasele luulele ja praegugi veel moes olevale retoorikale teistsugust, tervet ning kasulikku kirjandust, mis sünnib maailma tunnetamisest; õpetaks last tundma eeskätt seda maad, selle seadusi, ühiskonnategelasi ja ajalugu, kus tal tuleb kord tööle hakata nii oma nime kuulsuseks kui ka ülalpidamise teenimiseks»3. Marti kavatses jutustada lastele popu­ laarsel viisil tähtsamaist teadusharudest ja sündmustest, reisidest ja avastustest, paljude rahvaste elust minevikus ja kaasajal. «Me räägime neile, kuidas maailm on ehitatud, jutustame kõigest, mida inimesed on tänini korda saatnud.»4 Marti eesmärk oli anda noorele lugejale «posi­ tiivseid teadmisi maailmast ja inimesest», mis ka N. Dobroljubovi arva­ tes pidid lasteraamatuis ja ajakirjades astuma abstraktsete moraali- sententside, odava fantastika ja mageda lullutamise asemele.5 Oma peamist ülesannet nägi Marti noorte ladinaameeriklaste põlvkonnas rahvusliku iseteadvuse, eesrindlike vabadusideaalide ja kunstimaitse kujundamises. Populaarteaduslikud artiklid vaheldusid ajakirjas muinasjuttude, valmide ja luuletustega, milles käsitleti üldinimlikke moraaliküsimusi. «La Edad de Oro» noor lugeja sai teada Uue Maailma indiaanlaste muistsetest tsivilisatsioonidest ja Pariisi maailmanäitusest, «liiasest» ja mitmete rahvaste elamutüüpidest, Ladina-Ameerika kolonialismivas­ tase võitluse kangelastest ja sellestki, et vene kalur oli Leena jõe kal­ dal leidnud jää seest mammuti.

1 Eestis seisab Jose Marti loomingu avastamine alles ees, küll on ajakirjanduses ilmunud tema tegevust tutvustavaid kirjutisi: K. Jaanson, Jose Marti (1853—1895). «Edasi» 27. I 1963; E. Teder, Jose Marti — Kuuba rahvuskangelane ja kirjanik «Edasi» 19. V 1965. J J • 2 Tõlkes «Kuldne Ajastu», mis on tagasiviidav antiikmüüdile viiest ajajärgust ehk inimpõlvest, nii nagu tunneme seda Hesiodose teosest «Tööd ja päevad» (Marti tõlkis seda kreeka keelest hispaania keelde, vt. J. Marti, Obras completes. Tomo 21. La Habana, 1965, lk. 94). Et la edad tähendab ka eluiga, vanust, siis võib kuukirja nime tolgendada «kuldse (lapse)polvena» või siis näha selles Marti püüet sisendada noorpõlvele uue «kuldse ajastu» inimese omadusi. Marti lasteajakirja kohta vt. ka: Э. Носова, «Быть полезным — намного лучше, чем быть принцем». «Детская литература» 1970, nr. 1, lk. 34—36; H. Almendros, A propõsito de «La Edad de Oro». La Habana, 1972. 3 J. Marti, Obras completas. T. 18. La Habana, 1964, lk. 295—296. 4 J. Marti, Obras completas. T. 18, lk. 301. 5 В. Г. Белинский, H. Г. Чернышевский, H, А. Добролюбов о детской литера­ туре. Москва, 1954, lk. 335, 88 Olud ei võimaldanud Martil ajakirja avaldada üle nelja numbri, tsensuur takistas selle levitamist Kuubas. Pärast Kuuba vabanemist Hispaania koloniaalikkest muutusid ilmunud eksemplarid seal väga loetavaks ja neid on korduvalt välja antud. Marti oli oma loomingu vastu nõudlik ega pidanud mitmeid teoseid uue trüki vääriliseks. Laste­ lugude kohta aga märkis ta 1. aprillil 1895 kirjutatud testamendis: ««La Edad de Oro» või vähemalt midagi sellest kõlbab uuesti trük­ kida.» 6 Jose Marti lasteraamatu muinasjuttudest äratab tähelepanu «Nõiu- x tud krevett» («El camarön encantado»). Loo süžee on olnud väga ammu tuntud Lääne-Euroopast kuni Indo-Hiinani. Folkloristid liigi­ tavad seda muinasjututüübi «Kalur ja tema naine» alla, mis kuulub suuremasse rühma «Loomad abilisteks».7 XX sajandil on see tüüp populaarne olnud ka Ladina-Ameerikas, eriti Kuubas ja Puertoriikos.8 Möödunud sajandil said rahvusvaheliselt tuntuks mitu selle muinas­ jututüübi töötlust, alates vendade Grimmide kuulsast teosest ning lõpe­ tades soomerootsi kirjaniku Z. Topeliuse «Ahti kingitusega». Siia kuu­ lub ka A. Puškini «Muinasjutt kalamehest ja kalakesest» (1833), mille süžee on pärit Grimmide kogu prantsuskeelsest adaptatsioonist.9 Vene rahvas võttis selle kohe «omaks» ja mitmel pool tekkis sellest rahvaluu- lelisi variante. Esialgu oligi Puškin kavatsenud jutu lokaliseerida «kuulsa Ilmeni järve kaldale».10 Lõplikus redaktsioonis see detail puu­ dub, mis muidugi ei takistanud tõlkijail juttu Venemaaga seostamast. Marti tundis Puškini nime, sest juba augustis 1880 oli ta avaldanud New Yorgi ajalehes «The Sun» kirjutise «Puškin. Mälestusmärk mehele, kes näitas teed Venemaa vabadusele» ll. «Muinasjuttu kala­ mehest ja kalakesest» tunti Euroopas 1840.—-1850-ndail aastail ilmu­ nud prantsuskeelsete tõlgete, samuti Friedrich von Bodenstedti ja Fer­ dinand Löwe saksanduste järgi. Siiski puuduvad andmed, et Marti oleks nendega tuttav olnud. «Nõiutud kreveti» avaldas ta märkusega: «Prantslase Laboulaye nõidusmuinasjutt». Konkreetsemaid andmeid üheski Marti teoste välja­ andes ei ole. Edouard Rene Lefebvre de Laboulaye (1811 — 1883) oli õigusteaduse professor, silmapaistev liberaalne publitsist ja poliitik, kes Teise keisririigi ajal arvustas valitsuse poliitikat, nõudes südametunnis­ tuse-, trüki- ja haridusevabadust. Laboulaye poliitiline ideaal oli Amee­ rika Ühendriigid. Tema satiirilisi teoseid, eriti neid, mille teravik oli suunatud Napoleon III vastu, tõlgiti paljudesse keeltesse; hispaania keelde tõlkis neid Argentiina kirjanik Juan Maria Gutierrez. Labou­ laye kirjutas eessõna tollal oma iseseisvuse eest võitleva Kuuba vaba­ riigi Pariisi saadiku Porfirio Valiente Cuevase raamatule «Reformid Kuuba ja Puertoriiko saarel»12. Erilise kuulsuse tõid Laboulaye'le mit-

6 J. Marti, Obras completas. T. 1. La Habana, 1963, lk. 25. 7 Vt H П Андреев, Указатель сказочных сюжетов по системе Аарне. Ленинград 1929, lk. 120 (nr. 555); S. Thompson, Motif-Index of Folk-Literature. Vol. I. Copenhagen, 1955, Ik. 429-430 (B375.1), Ik. 538 (C773.1). 8 T. L. Hansen, The Types of the Folktale in Cuba, Puerto Rico, the Domini­ can Republic, and South America. Berkeley and Los Angeles, 1957, Ik. 70—71. 9 M К Азадовский, Источники сказок Пушкина. Rmt.: Временник Пуш­ кинской комиссии. Т. I. Москва—Ленинград, 1936, lk. '138—143, 'Мв—149. On aval­ datud ka arvamist, et Puškin on võtnud selle süžee (V. Dahli vahendusel) vene rahvaluulest, vt.: В. В. Майков, «Сказка о рыбаке и рыбке» Пушкина и ее источники. СПб., 1892; Русская детская литература. Москва, 1972, lk. 93. 10 А. С. Пушкин, Полное собрание сочинений. Т. 3 (2). [Москва,] 1949, lk. '1080. 11 Pushkin. A Memorial to the Man Who Blazed the Pathway to Russian Liberty. Rmt: J. Marti, Obras completas. T. 15. La Habana, 1964, Ik. 409—415. 12 P. Valiente, Reformes dans les lies de Cuba et de Porto Rico. Paris, 1869. 89 mete rahvaste muinasjutud, mida ta avaldas ajalehes «Journal des Debats» ja omaette kogudena.13 Neid anti välja Pariisis, Londonis, New Yorgis ja Peterburis. Sealjuures kasutas Laboulaye peamiselt rahvajuttude võõrkeelseid kirjanduslikke töötlusi; ta huvitus ka vene folkloorist ja pidas Pariisis loenguid slaavi rahvalauludest.14 Marti alustab oma «Nõiutud krevetti» tegevuskoha kindlaksmäära­ misega: «Alla por un pueblo del mar Bältico, del lado de Rusia, vivia el pobre Loppi....» 15 Jutu algusread veenavad meid, et Laboulaye oli vaid täpne vahen­ daja Kuuba kirjaniku ja Euroopa rahvaste kirjanduse või folkloori vahel. Nii loeme: «. .. aga naise nimi oli Masicas, mis tähendab «haput maasikat».16 Ja Masicas oli tõepoolest hapu nagu metsmaasikas. On ikka nimi - - Masicas!» (432.) Ilmselt Laboulaye eeskujul on Marti otsustanud loo peategelasele nime anda ja minna veel kaugemalegi — anda sellele tähendus. Eesti sõna maasikas on ta ju enam-vähem õigesti seletanud. Laboulaye loomulikult ei tarvitsenud eesti keelt tunda, et jutu tege­ lasele säärast nime anda. Kuid talle piisas F. R. Kreutzwaldi «Eesti rahva ennemuistsete juttude» saksakeelsest tõlkest, mida ta kasutaski. Selle tõlkija oli Peterburi Teaduste Akadeemia endine raamatukogu­ hoidja Ferdinand Löwe. Väljaande 1881. a. trükitud teise köite 5. jutus «Die Pathe der Grottennymphen» (s. o. «Kivialuste ristitütar») esineb naispeategelane nimega Maasikas.17 Arvatakse, et Kreutzwald ise on selle jutu kirjutanud nende Lääne-Euroopa feejuttude eeskujul, milles räägitakse headest haldjatest.18 Marti jutus figureeriv mehenimi on võetud sama raamatu 4. jutust «Loppi und Lappi» 19. Lõpuks leidub mainitud saksakeelses väljaandes 11. numbri all ka jutt, mis oli Jose Marti kasutusse jõudnud Laboulaye töötluse aluseks: «Der zaubermächtige Krebs und das unersättliche Weib» (s. o. «Vägev vähk ja täitmatu naine»).20 Marti muinasjutu «Nõiutud krevett» ning Kreutzwaldi «Vägeva vähi ja täitmatu naise» kõrvutamisel ei jää kaht­ lust, et tegemist on ühe ja sama jutuga, kusjuures vahepealsed saksa ja prantsuse versioonid on olnud niivõrd lähedased, et Marti jutu sündmustikus peaaegu puuduvad kõrvalekaldumised eesti algupäran­ dist, kuigi kirjanik püüab jutustada kuubapäraselt, sest töötlus oli ju määratud Ladina-Ameerika noortele. Kuuba kirjaniku huvid olid laiahaardelised. Kogudes innukalt tea­ teid teiste maade rahvaluule kohta, sattus ta ka teisele Kreutzwaldi klassikalisele teosele. Marti viimase eluaasta päevikus leidub välja- kirjutus mingist prantsuskeelsest allikast «Kalevala» kohta, mida ta nimetab «omapäraseks soome «liiaseks»», ja samas ka märkus: ««Ka­ levipoeg», teise soome sugu rahva eestlaste eepos, jutustab pooljuma- r, -13 5 cR- L' de Laboulaye, Contes bleus. Paris, 1864; Nouveaux contes bleus Paris, 1868C . 4 e R L de 18' - - - Laboulaye, Les chansons populaires des peuples slaves. Paris, 15 J. Marti, Obras completas. T. 18, lk. 432. Marti muinasjutu järgnevas analüüsis on viited tema teostekogu 18. köite lehekülgedele antud sulgudes tsitaadi järel. — Muinasjutu eestikeelse tõlke leiab lugeja käesolevast «Keele ja Kirjanduse» numbrist, lk. 97—100. — Toim. 16 Marti tekstis fresa agria. Omadussõna agrio tähendab üldiselt 'hapu', aga inimese voi iseloomu kohta kasutatuna ka 'pahur, tige; terav'. Masicas hääldub hispaania keeles rõhuga eelviimasel silbil. 17 F. Kreutzwald, Estnische Märchen. Zweite Hälfte. Dorpat, 1881, lk. 29. 18 A. A n n i s t, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära iä kunsti­ line laad. Tallinn, 1966, lk. 410. 19 F. Kreutzwald, Estnische Märchen. Zweite Hälfte, lk 23—26 20 F. Kreutzwald, Estnische Märchen. Zweite Hälfte, lk. 81—88. 90 laist põlvneva Kalevi poja Kalevipoja kangelastegudest, kes on pühen­ dunud võitlusele kurjuse vastu.» 21 Meenutagem siinkohal Kreutzwaldi kirja Koidulale 15. märtsist 1870: «Võib-olla olete juba kuulnud, kui laialdast vastuvõtmist «Eesti rahva ennemuistesed jutud» Löwe ümberpaneku kaudu on leidnud? Saksa keelest on need prantsuse ja inglise keelde tõlgitud, inglise kee­ les otsaga Ameerikasse ulatanud ja praegu tõlgib neid keegi daam vene keelde. Sellepärast kirjutas mulle hiljuti keegi sõber naljatades: «Sinust saab varsti eestlaste muinasjutu-G r i m m, sest nõnda nagu tema saksa rahva ennemuistsed jutud läbi kogu haritud maailma rän­ davad, nõnda saavad ka sinu «Ennemuistesed» varsti ümber maailma reisima.»»22 Kreutzwaldi sõnad kaugetest reisidest osutusid ettenägeli­ keks, aga seda ei võinud ta küll aimata, et osa tema pärandist leiab tee Uude Maailma nii silmapaistva kirjaniku kaudu. Kohe pärast Kreutzwaldi muinasjuttude ilmumist saksa keeles hak­ kas Edouard Laboulaye Prantsusmaal tema vastu huvi tundma ja töötles mõningaid tema jutte. Üks neid prantsuse töötlusi tõlgiti vene keelde ning avaldati järgmise kommentaariga: «Laboulaye, kes viimasel ajal oma poliitiliste ja ilukirjanduslike muinasjuttudega suure kuulsuse on saavutanud, seda muidugi lisaks oma veelgi kindlamale juristi-, ajaloo­ lase- ja publitsistikuulsusele, avaldab igal aastal jõulupühadeks «Jour­ nal des Debate's» ühe oma imeilusaist muinasjuttudest, mis vormilt lastepärased, sügavamalt sisult aga filosoofilised. Nii ilmus temalt ka seekord nimetatud ajalehe 31. detsembri ja 1. jaanuari numbris tõeliselt kõrge kunstiväärtusega pala, mille ta oma sõnade järgi on laenanud raamatust «Ehstnische Maerchen», mis algul ilmus Kreutzwaldi koos- tatuna eesti keeles ja seejärel Löwe saksakeelse väljaandena Halles 1869. aastal.»23 Niipea kui Kreutzwaldi muinasjuttude saksakeelse väljaande teine osa oli ilmunud, avaldas Laboulaye sama ajalehe 1883. a. esimeses numbris uue tõlke. Baltisaksa ajakirjandus teatas sellest: «Ühe dr. Loewe saksa keelde tõlgitud jutu on Ed. Laboulaye hiljuti prantsuse keelde tõlkinud ja «Journal des Debats's» avaldanud.»24 Viimase ajani oli selgitamata, missuguse jutuga on tegemist.25 Nüüd on selge, et see oli just meid huvitav teos, mis ilmus pealkirja all «Vähk. Eesti jutt».26 Joonealuses märkuses viitab Laboulaye F. R. Kreutzwaldi muinasjut­ tude saksakeelse väljaande teisele osale. Prantsuse töötlus algab nõnda: «See on jutt, mis juba aastasadu lõbustab pikkadel videvikutundidel Balti mere kallaste elanikke. Kuigi ta sarnaneb rohkem meie fablioo- dega kui Põhjamaa haldjalugudega, pole ma seda ühestki prantsuse jutukogust leidnud.» Alles pärast Laboulaye surma ilmus tema viimane

21 Tõenäoliselt kasutas Marti A. Dido artiklit, milles tutvustati prantslastele «Kalevipoega» (1894). Napid andmed Kreutzwaldi loomingu kohta jõudsid Kuubasse alles oma seitsekümmend aastat hiljem, nimelt maailmakirjanduse ajaloo tolkeliste kursuste kaudu. vt. näit.: P. Van Tieghem, Historia de la literatura universal. [La Habana, 1969,] lk. 393. 22 Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus V. Tallinn, 1962, lk. 379. 23 Ночь Св. Марка. Новая сказка Лабулэ. Эстонская легенда. «Всемирный труд» 1870, nr. 1, lk. 57. Prantsuse tõlge: Ё. R. L. de Laboulaye, La nuit de Saint-Marc (conte esthonien). «Journal des Debats» 31. XII 1869, lk. 1—2, ja 1. I 1870, lk. 1—2. See on pikem vaba töötlus «Kuuvalgel vihtlejatest neitsitest», mida uuri­ jad siiani ei tundnud. Seni leituist osutub see varaseimaks Kreutzwaldi muinasjutu tõl­ keks vene keelde ja võiks olla eriuurimuse teema. 24 «Revalsche Zeitung» 30. XII 1882 (12. I 1883), nr. 303. 25 Vt. A. Annist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad, lk. 398. 26 Ё R. L. de L a b о u 1 а у e, L'ecrevisse. Conte esthonien. «Journal des Debats» 1. I 1883, Ik. 1—3. 91 jutukogu illustreerituna Henri Manesse'i 14 ofordiga, mis olid tehtud Shakespeare'i, Cervantese, Musset' ja Hugo teoste illustreerijana tuntud Charles Henri Pille' joonistuste järgi.27 Seda väljaannet kasutas ka Marti, nii et Kreutzwaldi ahnitsemisloo tee Ameerikasse polnud keeru­ lisem kui «Kuuvalgel vihtlejate neitsite» jõudmine vene lugeja kätte. Kogu elu oli Kreutzwald seotud eesti rahvakunsti loojate ning kand­ jatega. ««Eesti rahva ennemuistesed jutud», mis Helsingis välja anti,» kirjutas ta Schultz-Bertramile, «pärinevad algusest kuni lõpuni eesti rahva suust, kusjuures nimelt enamik peaaegu sõna-sõnalt nõnda üles on kirjutatud, nagu neid parajasti mõni jutustaja edasi andis Mina panin iseäralist rõhku sellele, et midagi omapärast kaotsi ei läheks sest vaga huvitav on just see viis ja laad, kuidas iga rahvas oma muinas- jutu-aineid umber töötab.»28 Seda mõtet rõhutas Kreutzwald ka saate­ sõnas muinasjutule «Tänulik kuningapoeg»: «Ma tahan muinasjutu nõnda jutustada, nagu ta rahvasuus elab; sellepärast annan ma jutus­ tuse ilustamatult edasi kogu tema laiuses ja lihtsuses, vältimata isegi sagedasi kordusi, mis nagu rahvalauludes, nii ka juttudes iseloomusta­ vad just eesti rahvaluule olulist, rahvuslikku külge»29 Kreutzwald kasutas ka kirjanduslikke allikaid, kust ta ammutas mitmeid ülemaailmseid muinasjutusüžeesid. Tema töötluses omandasid need uue, rahvusliku värvingu ning läksid edaspidi eesti rahvatradit­ siooni. Ta tundis ka Grimmi muinasjutte, mis olid talle metodoloogi­ liseks eeskujuks, muu hulgas «Kalamees ja tema naine».»» Kreutzwald vois teäda ka Puškini «Muinasjuttu kalamehest ja kalakesest», kuigi ta vene kee t ja kirjandust halvasti tundis. 1840-ndaist aastaist õpiti Bal­ timaade koolides selle järgi vene keelt. Tartu ülikooli vene keele lektor V ma Vene k6eIe ja klrJandUSe Õ iku tdse tri!tZtla :Sl^ ° P Märkimisväärne on seegi, et Puškini «Muinasjutu kalamehest ja kalakesest» ning Kreutzwaldi «Vägeva vähi» tõlkis saksa keelde üks 18fiqa?33 Й 7,,W"and ATT** FsimeSe tõl^e ilmus trükis i»H»A Л t kaksteist aastat hiljem avaldas Kreutzwaldi muinas- C f, *°Ike' meenutas ta seda järgmise märkusega: «Grimmide kogus leiduvate analoogiliste saksa muinasjuttude kõrval vrd sama jrSakeSb.»a34akteerSet käsitlust Puškini «Muinasjutus kalamehest Oletus, et Kreutzwald võis Puškini muinasjutuga kaudselt tuttav olla ei sea üldsegi kahtluse alla vägeva vähi ja täitmatu naise loo UH T1 i 6e [ahvatraditsiooni See süžee, mida toetas kunstmuinas­ juttude olemasolu, oli Baltimaade folklooris ammust aega laialt levi­ es 27 -^i\ L' de f-aboulaye, Derniers contes bleus. Paris 1884 lk 97— 13S Edasise võrdleva analüüsi puhul on viidatud sellele väljaandele ( eheküijenumbrid on sulgudes vahetult tsitaadi järel). Jutukogust ilmus 1901. a. Pariisis teine trükk (Si™ esitatud tsitaadi faksumiletekst ja illustratsioonide näidised on tahvlil VIII - Toim) 28 Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus IV. Tallinn, 1959, lk 185 ' 29 Verh. GEG II, 3 (1850), lk. 74. n ,3oAVtii 4,T°,hver' Kreutzwaldi väliskirjanduslikust eruditsioonist. Tartu 1932 11 J;, L, Nlrk' Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus. Tallinn, 1968' IK, o4, obo. ' i • M. L,oiinWM0W,sky' Russische Sprachlehre für Deutsche. 2. Auflage. Mitau und Leipzig, 1843, lk. 217-0Й1. Vt. ka С. Г. Исаков, Русский язык и литература •в учебных заведениях Эстонии XVIII—XIX столетий. Вып. I. Тарту 1973 lk 92—93 17- • A ^n koht?:„L' Anvelt, Ferdinand Löwe, Kreutzwaldi tõlkija. «Keel ja Kirjandus» 1973, nr. 4, lk. 213—222. J r. 3i!iA; ?;• PuschkilJ, Das Märchen vom Fischer und dem Fischlein. Rmt.: Puschkins Dichtungen. Hildburghausen, 1869, lk. 119—126. Vt. ka Fr R Kreutzwaldi kirjavahetus III. Tallinn, 1953, lk. 443. 34 F. Kreutzwald, Estnische Märchen. Zweite Hälfte, lk. 81. 92 nud. Hurdal on sellest 16 teisendit, muis kogudes veel vähemalt küm­ mekond, mida säilitatakse Kirjandusmuuseumis.35 Praegu tuntakse Eestis selle muinasjututüübi kolme redaktsiooni, milles «imejõulise abistaja» osas esinevad kala, vähk või kõnelev puu. Esimene on levi­ nud eeskätt setu alal, teine Kesk-Eestis, kolmas kogu Eestis.36 Peale «Vägeva vähi» on Kreutzwald töödelnud ka kõneleva puu redaktsiooni muinasjutus «Helde puuraiuja», mis leidub 1881. a. saksa­ keelses väljaandes nr. 16 all («Der mildherzige Holzhacker»).37 See toob muu hulgas esile rahva säästliku suhtumise loodusesse ning on Eestis laialt levinud. Laboulaye põimis oma töötlusse Kreutzwaldi teiste muinasjuttude elemente. Kui originaalis ei märgita tegevuspaika ning tegelasteks on lihtsalt mees ja naine, siis prantsuskeelses «Vähis» toimuvad sündmu­ sed Tallinna ümbruses, tegelastele on antud eesti nimed, mehest on saanud «vaene puuraiuja». Seega on Martile eeskujuks olnud teksti autor, kes oli tutvunud terve saksakeelse koguga, andnud rohkem eesti reaale, tahtnud lugu teistest Kreutzwaldi muinasjuttudest võetud reaalidega kirevamaks muuta. Laboulaye on Kreutzwaldi muinasjutu sündmustiku säilitanud, kuid omalt poolt seda täiendanud. Ta näiteks täpsustab vähi esimest kingi­ tust, Loppi kotti sattunud kalu (havi, karpkala, kaks linaskit). Vähk pole tal nõiutud inimene, vaid haldjas. Prantsuskeelses tekstis on lauanõudeks raudlusikad ja tinakruusid, toitudeks hanepraad õuntega, ploomipuding jne. Dialoogidesse on Laboulaye põiminud literatuurseid võrdlusi, usulisi ja moraliseerivad kõnekäände. Peamine on aga see, et ta on muutnud mehe karakterit ja lõpplahendust. Alandlik, arg ning armetu talupoeg muutub tal eeskujulikuks, truuks ning pikameelseks abielumeheks. Koik hüved kaotanud, püüab Masicas jutu lõpul oma meest kägistada, kuid sureb ise suurest vihast. Loppi jääb tema hauale kurtma, kiidab «parimat kõigist naistest» ja sureb peagi ise kurvastuse ja üksilduse kätte. Kui Kreutzwaldi muinasjutt lõpeb tuntud vana­ sõnaga «Suur tükk ajab suu lõhki», mis võtab kokku loo sisu ja moraali, siis Laboulaye «Vähk» lõpeb hauakirjaga, mille naise hauale kirjutab «kõige lohutamatum mees». Jose Marti, kes originaali ei tundnud, lähendas intuitiivselt oma tõlget just sellele, jättes välja mõningaid prantsuse jutukirjaniku üle­ aruseid «parandusi». Muinasjutu Kuuba redaktsioonis on Loppi pea­ miseks iseloomujooneks argus: ta on naise arutu ahnuse suhtes liiga järeleandlik ja hukkub koos naisega. Kreutzwaldil paiskab vähk mõle­ mad sealauta, Laboulaye'1 koeratalli, Marti krevett hüüab mehele: «Tagasi oma nurka, loll, oma nurka!» (439.) Marti jätab välja piiritu truuduse motiivi, mille Laboulaye oli sisse toonud. Tema Loppi on lihtsalt pehme, nõrgaloomuline mees, kuid ta armastab oma isemeelset naist niisama arutult nagu Laboulaye'lgi. Tal pole erilist soovi naise tujusid täita, ja kui teda selleks sunnitakse, nuriseb ta omaette. Marti puhastab muinasjutu raamatulikest ning piibellikest väljendi­ test. Laboulaye Loppi on näiteks «vaene nagu Hiiob», teisal meenuta­ takse Aleksander Suurt ja Caesarit. Marti tõlkes puuduvad ka väljen­ did «tänu jumalale» või «jumala pärast». Nagu terna ajastu eesrindli­ kud pedagoogid, ei pooldanud ta lasteraamatutes teoloogilist kasuisti­ kat. Ajakirja sulgemise põhjuseks oligi see, et Marti ei tahtnud lastele 35 A. Annist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kuns­ tiline laad, lk. 185. 36 Eesti muinasjutud. Tallinn, 1967, lk. 506; vt. ka lk. 265—269. 37 F. Kreutzwald, Estnische Märchen. Zweite Hälfte, lk. 123—127. 93 jumalakartust meelde tuletada. Marti jutustatud loos pole raskepärast õpetlikkust ega sentimentaalset magusust. Võrdleme kinnipüütud vähi palvet Laboulaye ja Marti redaktsioonis. Prantsuse keeles lausub vähk: «Mis sa hakkaksid minu vana kerega peale? Huntki murraks oma hambad. Ära kasuta kurjasti juhust, mis mind sinu kätte andis. Mõtle sellele, et mina olen nagu sinagi armsa jumala loodud. Halasta minu peale, kui sa tahad, et ükskord ka sinu peale halastataks» (100). Kuuba versioonis ütleb krevett: «Mis sa teed nii kõva koorikuga? Ole minu vastu hea, kui tahad, et sinu vastu hea oldaks» (433). Marti põlgab ülespuhutust ning tundelisust, ta püüab muinasjuttu esitada tavalises kuubapärases kõnekeeles, mis ilmneb kas või järgmise lause tõlkes. Laboulaye'1 on: «Et, prenant 1'ecrevisse ä la t a i 1 1 e, il la remit doucement dans Геаи, ой elle plongea et disparut» (105- «Ja võtnud vähil pihast kinni, pani ta selle hellalt tagasi vette kuhu' see sukeldus ning kadus»). Marti versioon kõlab sootu teisiti: '«. . v pu so e n la yerba con mucho cuidado ei camarõn milagroso que s "e mJ i..,,?11 ?alt0 en el agua>> <433; «•••J'a Pani imekreveti väga ettevaatlikult rohule, kust see ühe hüppega vette kargas»). Prantsuse tekstis sorendatu on välja jäänud, kõrgstiili asemel kasutab Marti kõige tavalisemaid rahvakeelseid väljendeid (need on samuti sõrendatud) Laboulayele on iseloomulik lause: «Loppi se perdit en remercie- ments, et voulut ä toute force baiser la patte de son amie» (115- «Lopp, tanamistel ei tahtnud lõppu tulla ja ta püüdis kõigest väest oma sõbranna kapale suud anda»). Mõeldud on muidugi sõrga, vähk aga on prantsuse keeles naissoost. Marti, kes ilmselt vaatas ka illustrat­ siooni (vt tahvel VI I) kuubapärastas kogu stseeni.*» Kuubas on kom­ beks na jatades vasaku kaega teretada, kusjuures lisatakse et see asub südamele ahemal. Nii ütleb ka Marti jutus Loppi: «Lubage et ma Se vasakule kapakesele suud annan, sellele, mi? asub südame pool!»

^ Prantsuskeelse lause («elle ferait un tapage qu'on entenderait d'ici a Reveb; 100) milles on juttu Tallinnast [«ta (Masicas) tõstaks nii­ sugust kara et see kostaks siit Tallinna»], asendab Marti kuubaliku ütlusega «esta noche se yo a lo que suena un palo de escoba cuando se lo rompe su mujer a uno en las costillas» (433; «saan täna õhtul teadaLmis haalt teeb luuavars, kui naine selle su turjal puruks lööb») Mõnikord iseloomustavad Marti tõlget omalaadsed täpsustused Kui Masicas, tudinud olemast kuninganna, kaebab Laboulaye jutus õukond- laste lolluse ule, sus hispaania tekstis räägib ta nende valelikkusest ja teesklusest: «Olen tüdinud kõigist neist inimestest, kes mind meelita­ vad ja kummardavad» (438). Mehhiko luuletaja Manuel Gutierrez Näjera, Marti kaasaegne on kirjutanud: «Marti, kelle võlustiilis me aeg-ajalt ära eksime nagu Rinaldo Armida aias voi vapper rändaja neitsilikus selvas, Marti lak­ kas «La Edad de Oro's» olemast jogi ja muutus vaikse, läbipaistva nmg puhta veega järveks. Ühesõnaga — ta muutus lapseks , lap­ seks, kes teab niisama palju, kui teavad targad, aga kes räägib nii nagu räägivad lapsed!»39 Suur Kuuba luuletaja ise on ütelnud, et «mehe elu on siis kaunis, kui ta tunneb end mõnikord lapsena» 40' Marti jutustab oma muinasjuttu imetlusväärselt selges ning kõlavas,

•- -и,T°e näoliselt mõjustasid just Henri Pille' illustratsioonid Martid asendama joevahkii (hispu . cangrejo, Kuubas on nad teistsugused) krevetiga (hisp. camarõn) n r Gutlerrez Naiera' La Edad de Oro, de Jose Marti. «Revoluciõn у cultura». La Habana, mai 1972, lk. 7. y 40 J Marti, Obras completas. T. 24. La Habana, 1965, lk. 16. 94 lastele arusaadavas keeles, tehes seda, nagu juba märgitud, väga kuu- bapäraselt. Iseloomulik deminutiivide kasutamine ei tulene mitte ainult sellest, et jutt on määratud lastele, vaid ka sellest, et autor on kuuba­ lane (camaroncito, lenadorcito, mujercita, gansito, pastelitos 'kreveti- kene, puuraiujakene, naisukene, hanekene, koogikesed'). Muinasjutus leidub rohkesti Kuuba rahvakeelt, näiteks estar buscapleitos 'riiakas olema', saber mucho 'kaval olema', por gusto 'niisama, naljaviluks', hacer fiestas 'meeldima', dar brincos 'kargama', dejar sia pelo 'tublisti naha peale andma', matar a algo 'millegagi liiga toitma'. Colorado 'värviline' esineb ladinaameerikalikus tähenduses 'punane': peces Colo­ rados 'punased kalad', colorado de la ira 'vihast punane', ojos Colora­ dos 'silmad (nutust) punased'. Enamasti polegi need ainult Kuuba rahvakeelele iseloomulikud väljendid, vaid arusaadavad igale ladina- ameeriklasele ja hispaanlasele. Marti võrdlused ja epiteedid on lühikesed, lihtsad ja väljendusrikkad. Enamasti pole nad võetud Laboulaye'lt, vaid Kuuba kõnekeelest, näi­ teks Iba como la plutna 'läks (kergel sammul) nagu sulg', una sopa que no la come el rey 'supp, missugust kunrngaslki ei saa maitsta', ei pobre Loppi volviõ al charco, como con piernas postizas 'vaene Loppi läks jälle lombi äärde nagu võõrastel (järeletehtud) jalgadel' (Laboulaye'1 «värisevi jalu»). Rahvalikud on ka Marti metonüümiad (era de irse a los bosques por no oirla 'mine või metsa, et teda mitte kuulda', las manos le bailaban a Loppi del asombro 'Loppi käed tõid hirmust tantsu'), samuti hüperboolid (los punos alzados de Masicas le pare- cieron uh ganso cada uno 'Maisicase tõstetud rusikad tundusid taJle kahe hanena'). Marti stiil on omalaadne ja voolav, see on tõeline muinasjutustiil, milles jutustus ning dialoog on hästi tasakaalustatud, kuid puudub tema publitsistikale ja kriitikale iseloomulik kujundite kuhjamine. Lakooniliste ning dünaamiliste lausetega juhatab ta lugeja juttu sisse ja tutvustab teda vaese puuraiujaga. Õnnestunult ja kuubapäraselt on tõlgitud nõiasõnad, millega Loppi krevetti kutsub. Kreutzwaldi Vähk vennike urkast! Must mees kõrkjast! kõlab Löwe tõlkes sõna-sõnalt: Brüderchen Krebs, aus der Höhle! Schwarzer Mann, aus dem Schlupfloch! Laboulaye on selle «väljakutse» uuesti riimi seadnud: Ecrevisse, mon amie, A mon secours, je t'en supplie. (Vähk, mu sõbranna, endale appi palun ma sind.) Marti säilitab riimi, kuid kas juhuslikult või intuitiivselt läheneb tema vägagi kuubapäraselt kõlav lause Kreutzwaldi algtekstile, sisal­ dades vihje looma väliskujule, küll mitte mustale värvile, vaid kooriku kõvadusele: Camaroncito duro, Säcame del apuro. (Krevetike kõva, päästa mind hädast.) Marti on ka tegelaste kõnet individualiseerinud, et nende iseloomu paremini esile tuua. Tahtejõuetu Loppi lausa kokutab, kui ta krevetiga rääkides samu sõnu kordab: «Pära mi, nada; nada pära mi» (434; «Minule mitte midagi, mitte midagi minule»); «Probare, senora maga, probare» (434; «Luban, nõiaproua, luban»); «Voy, mi reina, voy» (438; «Lähen, kuninganna, lähen»); «Perdon, senora, perdon» (439; «Andke andeks, proua, andke andeks»). Psühholoogiliselt tõepäraselt kolavad 95 Loppi sõnad, kui ta peab krevetilt naise jaoks lössi paluma ja palve suurust mõistes alguses nagu väiksemast peale hakkab: «Pues una casa, senora maga, un castillito, un castillo» (437; «Nüüd maja, nõia- proua, õieti lossikest, päris lossi kohe»). Masicase meelitussõnu oma mehele «Mon mari, mon cher mari, mon amour de mari» (106; «Mu mees, mu kallis mees, mu armas mees») esitab Marti lühemalt, nii nagu võiks öelda kuubalanna: «lenadorcito mio» (434; «minu puuraiujakene») ja «Loppi de mi corazön» (435; «mu südame Loppi»). Niisama rahvuslikuks jääb Masicas ka vihas, kui ta lausub: «j Mai marido, mai hombre, mai com- panero!» [434—435; «Paha (abielu)mees, paha mees (inimene), paha abikaasa»]. Companero ('kaaslane, seltsimees') tähendab Kuubas ja mõnel Ladina-Ameerika maal ka elukaaslast. Kuigi Marti viitab muinasjutu alguses Laboulaye'le, ei saa tema teksti võtta tõlkena, liiati kaudtõlkena, küll aga hea näitena suure Kuuba kirjaniku ja ühiskonnategelase proosast, lahutamatu osana teo­ sest, mis kujunes Kuuba ja kogu Ladina-Ameerika lastekirjanduse nur­ gakiviks. Kirjandusteadlase G. Diaz Plaja sõnade järgi on Marti ka lastekirjanikuna «hispaaniakeelsete kirjanduste esimene loov prosaist», loomuliku, nõtke ning kõlava rahvusliku proosa looja, kes on aidanud proosat kui kunstiväärtust esiplaanile tõsta.41 Marti lasteajakirja muinasjutud on mõeldud noortele lugejatele meelelahutuseks, kui nad tõsisemast osast väsivad. Kuid ka ajaviiteline osa on tal niisama läbi mõeldud kui põhimaterjalgi. Lihtsate näidete varal esitab Marti igavesi probleeme, mis puudutavad inimsuhteid, iseloomu kujunemist, inimese parimate omaduste arendamist, pere­ konda, mehe ja naise võrdõiguslikkust. Heldus, mitte ahnus; vastasti­ kune usaldus, siirus ja üksteise abistamine, mitte silmakirjalikkus ja egoism; julgus ja oskus enda eest seista, mitte närune argus — neid ideaale lugejaile sisendades tutvustas Marti neile ühtaegu kauge rahva loomingut väga heas kirjanduslikus töötluses. See ajendaski Martid tõlkima, õigemini küll ümber jutustama eesti muinasjuttu. Vähe sellest. Pärast eesti muinasjuttu leiame samast «La Edad de Oro» numbrist Marti enda lasteluuletuse «Roosad kingakesed» («Los zapaticos de rosa»), mille väike kangelanna Pilar kingib suuremeel­ selt oma roosad kingad haigele tütarlapsele. Numbri lõpus on toime­ taja lehekulg, kus Marti küsib noortelt lugejatelt, kumb on nende meelest parem, kas Masicas või Pilar.42 Juba 1870. a. kirjutas Kreutzwald Koidulale: «Võõrast keelest midagi tõlkida ja hästi t õ 1 k i d a on kaks iseasja, mis teineteisest nõnda kaugelt lahku lähevad nagu taevas ja maa. Hea ümberpanek peab originaali vaimu ja mõtet nii tõetruult kui iganes võimalik edasi andma, ühtlasi aga ka nõndasama ladusasti loetav olema nagu mõni emakeeles loodud luulesünnitus.» 43 Ülima vastutustundega suhtus ilukirjanduse tõlkimisse ka Marti, kes arvas, et tõlkija töö peab jääma märkamatuks. «Tõlkimine ei ole enda näitamine autori arvel, vaid kogu autori ümberpanek oma keelde nii, et hetkekski poleks sinu enda isikut näha.» 44 Tõlkija peab olema uurija ning kunstnik, sest «tõlkimine on uurimine, analüüsimine, süve­ nemine», mitte ümberkirjutamine, vaid «ümbermõtlemine» 45.

41 X. Маринелъо, Хосе Марти — испаноамерикаиский писатель. (Марти и модернизм.) Москва, 1964, lk. 156. 42 J. Mart i, Obras completas. Т. 18, lk. 455. 43 Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus V, lk. 393. 44 J. Marti, Obras completas. T. 24. La Habana, 1965, lk. 40. 45 J. Marti, Obras completas. T. 24, lk. 16. 96 Tahvel VII

Kolm illustratsiooni «Nõiutud kre­ vetile» väljapaistvalt Kuuba kunstnikult Alberto Mestrelt koos Jose Marti portreega (raamatust: J. Marti, La Edad de Oro. La Habana, 1962). tahvel VIII

L'£«',IU;VI>SF,

,T i* > *••;?-

. л

!*$щц, \

Charles Henri Pille' illustratsioone F. R. Kreutzwaldi «Vägeva vähi ja täitmatu naise» prantsuskeelsele adap­ tatsioonile Ё. R. L. de Laboulaye raamatust «Derniers contes bleus» (Pariis, Xi. Kreutzwaldi muinasjutt on tänu Marti heale tõlkele teinud tõepoo­ lest ümbermaailmareisi ja pöördunud Euroopasse tagasi, sest «La Edad de Oro» on tõlgitud mitmesse keelde.46 Leningrad

46 Vt. näit X. Марти, Омагьосаният рак. Rmt.: X. M а p т и, Златна възраст. София, 1965, lk. 39—49. Muinasjutu on hispaania keelest bulgaaria keelde tõlkinud Valentina Rafailova.

NÕIUTUD KREVETT Prantslase Laboulaye nõidusmuinasjutt

augel maal Balti mere ääres Venemaa kandis elas vaene Loppi vanas hurtsi­ kus, seltsilisteks ainult kirves ja naine. Olgu kirvega kuidas on, aga naise nimi oli Masicas, mis tähendab haput maasikat. Ja Masicas oli tõepoolest hapu K nagu metsmaasikas. On ikka nimi — Masicas! Ei ta vihastanud kunagi, kui kõik oli tema meele järgi ja keegi talle vastu ei rääkinud; aga kui ta oma tahtmist ei saanud, siis mine või metsa, et teda mitte kuulda. Ta pidi hommikust õhtuni vait olema ja end riidlemiseks ette valmistama, sellal kui Loppi kirvega ringi kõndis, raius, mida raiuda andis, ja leiba teenis; aga kui Loppi koju jõudis, siis käis üksainus pahandus õhtust hommikuni. Küllap sellepärast, et nad väga vaesed olid, sest kui ini­ mesed pole head, teeb vaesus meele pahaks. Loppi maja oli tõepoolest vaene: ämbli­ kud ei kudunud nurkadesse võrke, sest polnud kärbseid, mida püüda, ja kaks sinna eksinud rotti surid nälga. Ühel päeval oli Masicas riiakam kui tavaliselt, nii et tubli puuraiuja kõndis ohates kodunt minema, tühi kott õlal; kaelakott oli nahast, sees leivakannikas, kapsa­ pea või mõned kartulid, mis talle armu poolest oli antud. Oli päris varane hommik, ja kui ta ühest lombist mööda läks, nägi ta niiskel rohul midagi, mis näis talle mingi haruldase musta mitme louaga loomana, kes oli surnud või magas. Loom oli tõesti suur: see oli hiiglakrevett. «Krevett kotti! Niisuguse õhtusöögiga panen sellele iga­ vesti näljasele Masicasele aru pähe. Kes teab, mis ta veel näljasest peast ütleb?» Ja ta pistis kreveti kotti. Aga mis Loppil nüüd viga on, et ta tagasi kargab, et tal habe värisema lööb ja nägu kahvatuks tõmbub? Koti põhjast kostab väga kurb hääl, krevett ütleb: «Pea nüüd pea, sõber, ja lase mul minna. Mina olen kõigist krevettidest kõige vanem, olen üle saja aasta vana. Mis sa teed nii kõva koorikuga? Ole minu vastu hea, kui tahad, et sinu vastu hea oldaks.» «Anna mulle andeks, krevetikene, ma laseksin sul minna, aga mu naine ootab õhtusööki, ja kui ma talle ütlen, et leidsin maailma suurima kreveti ja lasksin selle lahti, siis saan juba täna õhtul teada, mis tunne on, kui naine luuavarre su turjal puruks lööb.» «Aga miks sa peaksid seda oma naisele ütlema?» «Ah krevetikene! Sina võid mulle nõnda rääkida, sest sa ei tunne minu Masicast. Masicas on kange naine, kes teeb minuga, mis iganes tahab, ilma et mina sinna midagi parata saaksin. Masicas pöörab mu pahupidi ja raputab kõik välja, mis mul südame peäl on. Masicas on väga kaval.» «Tead mis, puuraiuja, mina ei olegi krevett, nagu sulle paistab, vaid vägev nõid, ja kui sa mind kuulad, jääb ka su naine rahule, aga kui sa ei kuula mind, siis sa veel kahetsed.» «Sina tee nii, et Masicas rahule jääks, ja mina lasen su lahti, sest mulle ei meeldi kellelegi halba teha.» «Ütle, mis kala su naine kõige rohkem armastab.» «Ikka niisugust, krevetikene, mida vaesed inimesed ei saa. Tee ainult nii, et ma ei peaks tühja kotiga koju minema.» «Pane mind rohu peale, pista lahtine kott lompi ja ütle: «Kalad kotti!»» Ja kalu tuli nii palju, et kott oleks Loppil peaaegu maha kukkunud. Loppi käed lõid ehmatusest tantsu. «Näed nüüd, puuraiuja,» ütles krevett, «et ma pole tänamatu. Tule siia igal hommikul, ja nii kui sa ütled: «Kalad kotti!», on su kott punaseid, hõbedasi ja kolla­ seid kalu täis. Aga kui sa veel midagi tahad, tule ja lausu: «Krevetike, kõva mees, aita mind sa häda sees!» Siis ma tulen välja ja vaatan, mis ma sinu heaks teha saan. Aga ole mõistlik ja ära oma naisele sellest midagi räägi, mis täna juhtus.»

7 Keel ja Kirjandus nr. 2. 1977 97 «Tõotan, nõiaproua, tõotan,» ütles puuraiuja ja pani imekreveti väga ettevaatli­ kult rohule, kust see ühe hüppega vette kargas. Loppi lendas nagu sulg koju. Ei ta tundnud koti raskust, kuid pani selle enne väravat maha, sest uudishimu oli juba nii suur. Kohe hakkasid kalad kargama, kõige­ pealt küünrapikkune havi, siis kullakarva karpkala, siis kaks forelli ja ilmatu hulk huulkalu. Masicas muudkui kallistas Loppit ja hüüdis teda oma «puuraiujakeseks». «Näed nüüd, kas sa näed, Loppi, kui hästi meil läks, et sa oma naise sõna kuula­ sid ja vara hommikul hea õnne peale välja läksid. Mine kohe aeda ja too mulle küüslauku ja sibulat ja mõni seen kah. Mine aga mine kohe metsa, puuraiujakene, mina aga keedan sulle niisuguse supi, mida kuningaski poole saanud. Ja karpkala praeme ära: ükski raehärra pole ealeski paremat söönud kui meie.» Ja söök sai kindlasti väga hea, sest Masicas tegi ainult seda, mida Loppi tahtis, ja Loppi mõtles, et kui ta oma naisukest tundma sai, oli see kui kõige kaunim roos, ega rääkinud talle oma hirmust. Aga teisel päeval ei kiitnud Masicas enam nii väga kotitäit kalu. Ja järgmisel hakkas juba omaette kõnelema. Ja laupäeval laskis muud­ kui keelel käia, niipea kui Loppit tulemas nägi. Aga pühapäeval, kui Loppi jälle tuli, kalakott kaenlas, hüppas ta mehele peale: «Paha mees, paha inimene, paha abikaasa! Kas sa tahad mind nende kaladega surnuks sööta? Süda läheb pahaks, kui ma sind selle kotiga näen!» «Mis sa siis tahad, et ma sulle tooksin?» küsis vaene Loppi. «Seda, mida kõigi ausate puuraiujate naised söövad: head suppi ja seapekki!» «Vahest on noiamoor nõus ja täidab sellegi soovi,» mõtles Loppi. Teisel päeval läkski mees varahommikul lombi äärde ja hakkas lausuma: «Krevetike, kõva mees, aita mind sa häda sees!» Vesi liikuski ja must lõug hakkas paistma, siis teine, lõpuks pea ja suured sära­ vad silmad. «Mis sa tahad, puuraiuja?» «Ei minul ole midagi vaja, mitte kui midagi, krevetikene. Mis minul tahta? Aga naine on mul kalast tüdinud ja tahab nüüd suppi ja seapekki.» «Saagu su naine, mida tahab,» kostis krevett. «Kui sa täna õhtul lauda istud, koputa väikese sõrmega kolm korda ja ütle iga kord: «Saagu supp, saagu pekk!» Küll sa näed, et nad ilmuvadki, aga ole ettevaatlik, puuraiuja: kui su naine hakkab üks­ kord paluma, ei siis enam loppu tule.» «Tõotan, nõiaproua, tõotan,» ütles Loppi ohates. Teisel päeval oli Masicas nagu oravake, nagu tuvike, nagu talleke, kui ta lauda istus ja kaks korda suppi ja kolm korda seapekki sõi, pärast aga Loppit kallistas ja teda oma südame Loppiks hüüdis. Kui aga nädal täis sai ja laual aiva seapekk ja supp oli, läks tal nägu vihast punaseks ja ta ütles Loppile, endal rusikad püsti: «Kui kaua sa mind piinad, sa paha mees, paha abikaasa ja paha inimenei Kas siis minusugune naine peab ainult leemest ja rasvast elama?» «Aga mida sa tahad, armas naine, mida sa tahad?» «Tahan head sööki, sa paha mees, hanepraadi ja magustoiduks kooke.» Terve öö ei saanud Loppi silma kinni, mõeldes hommikule ja Masicase rusikatele, millest kumbki tundus talle hanesuurunc. Ja varavalges läks ta vankuval sammul nagu surmatõbine lombi äärde. Hääl, mis tal suust tuli, oli kurb ja peenike nagu niit, kui ta ütles: «Krevetike, kõva mees, aita mind sa häda sees!» «Mis sa tahad, puuraiuja?» «Ei minul ole midagi vaja. Mis minul tahta? Aga minu naine on juba seapekist ja supist tüdinud. Mina küll ära ei tüdiks, nõiaproua. Aga naine on mul tüdinenud ja tahab midagi lahedamat, nii umbes praetud hane ja koogikesi magusaks peäle.» «Mine siis koju, puuraiuja, ja sul pole tarvis iga kord siia tulla, kui su naine midagi muud süüa tahab, vaid palu laua käest, millel ma käskisin teda teenida.» Kiiresti tegi Loppi minekut, aiva naeris teed käies ja lehvitas kübaraga. Kui ta koju jõudis, oli laud juba roogadega kaetud, sinna juurde veel rauast lusikad ja kol- meharulised kahvlid, seal oli isegi üks tinakruus, hani kartulitega ja puding ploomi­ dega. Isegi suur pudel aniisiviina seisis laual õlgedest punutud korvis. Masicas aga oli mõttesse vajunud. Kes küll Loppile kõike seda andis? Ta pidi seda teada saama. «Ütle mulle, Loppi?» Ja Loppi rääkiski, kui aniisiviinast polnud muud järel kui tühi pudel õlgedest punutud korvis, Masicas aga oli veelgi mahedam kui aniisiviin. Naine tõotas, et ei räägi kellelegi mitte midagi — ei elanud ju ümber­ ringi kaheteistkümne penikoorma kaugusel ainsatki naabrinaist. Paari päeva pärast, kui Masicas oli olnud mesimagus ja Loppile igasugust juttu rääkinud, ütles ta ühel õhtul lõpuks: «Aga Loppi, sa ei hooli ju üldse oma naisest. Mis söögisse puutub, siis sööb ta sul küll paremini kui kuninganna, aga samal ajal peab sinu naisukene käima kaltsu- 98 des nagu sandieit. Mine aga mine, Loppi, noiamoor seda pahaks ei pane, et sa tahad õrna naist korralikult riidesse panna.» Loppile näis, et Masicasel on tuline õigus: ei kõlvanud ju nii vaese riidega nii uhke söömalaua taga istuda. Aga tema hääl tõrkus, kui ta hommikul nõiutud krevetti hüüdis: «Krevetike, kõva mees, aita mind sa häda sees!» Krevett ajas terve oma kere veest välja. «Mis sa tahad, puuraiuja?» «Ei minul ole midagi vaja. Mis minul tahta? Aga naine on mul kurb, nõia- proua, s_est tal on nii kehvad riided seljas, ja ta tahab, et teie kõrgeausus annaks mulle võimu teda proua moodi riidesse panna.» Krevett hakkas naerma, ja kui oli natuke aega naernud, ütles Loppile: «Mine koju, puuraiuja, ja su naine saab, mida soovib.» «Oi krevetihärra! Oi noiaproua! Lubage, et ma teie vasakule käpakesele suud annan, sellele, mis asub südame pool! Lubage mul teie käpale suud anda!» Ja ta kondis_kodu poole ning laulis laulu, mida oli kuulnud kuldse linnu käest kes umber roosipoosa lendas. Kui ta oma majja astus, nägi ta seal üht kaunist eman­ dat ja kummardas tema ees maani, emand aga hakkas naerma, sest temap see Masi­ kas, tema magus Masicas oligi, kaunis kui päikene. Ja nad võtsid teineteisel käest kinni, tantsisid ja kargasid ringi. Mõne päeva pärast jäi Masicas kahvatuks, nagu ei saaks ta öösel magada endal silmad otsekui suurest nutust punased peas. «ütle mulle Loppi,» küsis ta kord' õhtul pitsratik kaes, «mis kasu mul sellest on, et ma nii hästi riides käin, kui mul pole peeglit, et ennast naha, ei naabrinaist, kellele ennast näidata, ega paremat maja kui see hurtsik siin? Mine õige, Loppi, ja ütle oma nõiamoorile, et niimoodi ei kõlba » Ja Masicas nuttis ja kuivatas siis pitsrätikuga pisarad ära ja ütles: «Ütle talle Loppi ütle sellele nõiamoorile, et ta annaks mulle ilusa lossi, rohkem ma temalt enam midagi ei palu.» «Oled sa hull või, Masicas! Kui liiga kõvasti puhud, ajad pilli lõhki. Lepi sellega mis sul on, naine, muidu nõid karistab sind uhkuse tagaajamise eest » ..... «Sina, Loppi, jääd igavesti hädavareseks! Kes kardab küsida, sel soovid jäävad täitmata! Mine raagi oma noiamooriga nagu oige mees kunagi. Mine ütle talle et mina olen kõigeks valmis.» Ja vaene Loppi läks jälle lombi äärde, nagu poleks tal enam oma jalgu all Ta varises ülem Viimati on krevett nii paljust palumisest tüdinud ja kaob kohe, kui ta fuumti teeb? Ja kuidas siis Masicas teda kolgib, kui ta ilma lossita koju tuleb' Ta huudis üsna arglikult: «Krevetike, kõva mees, aita mind sa häda sees!» «Mis sa tahad, puuraiuja?» küsis krevett ning ajas enda vähehaaval veest välja «El minul ole midagi vaja. Mis minul tahta? Aga naine pole mul rahul ja punab mind, kulla noiaproua, igasuguste soovidega.» «Mida su proua siis tahab ja miks tal tahtmine õtsa ei lõpe'» «Nuud tahab ta maja, noiaproua, õieti lossikest, päris lossi kohe. Ta tahab olla printsess oma lossis, aga enam ei tule ma midagi paluma.» «Puuraiuja,» kostis krevett niisuguse häälega, mäherdust Loppi ei olnud veel tema suust kuulnud, «sinu naine saab, mis ta tahab.» Selle peale kadus krevett kohe vette. Loppil oli tublisti tegu, et koju jõuda, sest kogu maa oli muutunud endise võsa asemel olid nüüd karjamaad ja viljapõllud, nende keskel aga uhke häärber suure lilleaiaga. Üks printsess tuli trepist alla teda aiaväravale tervitama, hõbedaga tikitud rüü seljas. Printsess ulatas talle käe. Temap see Masicas oligi, kes ütles: «Küll ma olen nuud õnnelik, Loppi. Sa oled nii hea, Loppi. Ja nõid on ka väga hea.» Selle peale hakkas Loppi rõõmust nutma. Nõnda siis elaski Masicas täies hiilguses oma lossis. Koik parunid ja paruni­ prouad austasid teda üksteise võidu külaskäikudega, kuberner ei andnud ühtki käsu­ kirja välja, ilma et oleks tema arvamist küsinud; terves riigis polnud rikkamat lossi, olgu siis kullatud tõldade või toredate täkkude poolest. Tema lehmad olid inglise tõugu ja koerad bernhardiinid, kanad olid Guineast, faasanid Teheranist ja kitsed Sveitsist toodud. «Mis Masicasel veel puudub, et ta aiva nii muremõtetes ringi käib?» mõtles endamisi Loppi, kui naine oma peakese ta õlale toetas. Masicas tahtis veel midagi. Ta tahtis olla kuninganna Masicas. «Kas sa siis ei näe, et ma olen kunin­ gannaks sündinud? Kas sa ei näe, kallis Loppi, et sina ise ka annad alati minule õiguse, kuigi sa oled hobueeslistki jonnakam. Ma ei või enam kauem oodata, Loppi! Mine ütle nõiale, et ma tahan olla kuninganna.» Loppi ei tahtnud kuningaks saada. Tubli hommikusöök, veelgi parem lõuna, mis sa, inimene, veel nouad? Aga kui Masicas käskis midagi, siis ei aidanud miski, pidi 7* 99 aga jälle minema lombi äärde. Ta jõudis sinna, kui paike toüstria hakkas, pühkis õtsa eest higi, endal veri hirmust tardunud. Nagu jõudis, nõnda hüüdis: «Krevetike, kõva mees, aita mind sa häda sees!» Ta nägi kahte musta lõuga veest kerkimas, kuulis, kuidas talt küsiti: «Mis sa tahad, puuraiuja?», aga tal polnud jõudu teadet edasi anda. Lõpuks ta pobises: «Ei minul ole midagi vaja. Mis minul tahta? Aga naisel on printsessipõlvest isu täis.» «Kelleks siis puuraiuja naine nüüd tahab saada?» «Oh noiaproual Kuningannaks tahab saada.» «Kas ainult kuningannaks? Sina päästsid mu elu, saagu su naine, mida tahab. Elagu kuninganna mees!» Kui Loppi koju jõudis, seisis lossi asemel palee ja Masicasel oli kroon peas Kuninganna Masicase kannul kõndisid teenrid, paažid ja kammerhärrad siidsukad jalas, uhked_kuued seljas, ja kandsid tema vedikut. Loppi soi rõõmsa meelega hommikusi ja jõi nikerdatud karikast kõige peenemat amisiviina, ise kindel, et Masicas on nüüd kõik saanud, mida tahtnud. Kaks kuud järjest soi ta faasanirinda ja jõi lõhnavaid veine, jalutas aias, nirginahka mantel seljas ja sulega müts peas. Siis ühel ilusal päeval tuli karmiinpunases topaasnööpi- dega kuues kammerhärra talle teatama, et kuninganna, kes istub kullast troonil tahab teda näha. «Olen tüdinud olemast kuninganna, Loppi. Olen tüdinud kõigist neist inimestest kes mind meelitavad ja kummardavad. Tahan valitseda vabade inimeste üle Mine viimast korda nõia juurde. Mine ja ütle talle, mis ma tahan » «Mida sa, õnnetu, veel tahad? Kas tahad valitseda taevas, kus on päike ia tähed tahad saada terve ilma käskijaks?» ., «j^a и.и,еп sulle> et mine Ja ütle nõiale: ma tahan valitseda taevas ja saada terve ilma käskijaks.» «Aga mina ütlen sulle, et niisuguse hullu jutuga ma küll nõia juurde ei lähe» «Mina olen sinu kuninganna, Loppi, ja sa lähed nõia juurde või ma käsin sul pea mana raiuda.» e «Lähen kuninganna, lähen,» ütles Loppi, viskas nirginahka mantli käele ja jooksis lab aia, sulgedega muts peas. Ta jooksis, nagu oleks teda taga aetud, ringutas käsi agUS S,k ateg VaS t U kirj ut ortid k^vPtfm^nn\itri -t? T ?- t - -J ' P° ega kuube. «Võib-olla halastab kõll»-na™i oigamine: S №' J" ^ '^ ""* niisušuse häälega. ™s «Krevetike, kõva mees, aita mind sa häda sees!»

naguKnuuksumTnetanUd' ^^ Ш * WkUnUd' Ta hÜÜdis Uuesti ja ta hääl k51as «Mis sa tahad, puuraiuja?» küsis hirmuäratav hääl «Ei minul ole midagi vaja. Mis minul tahta? Aga kuninganna, minu naine tahab et ma ütleksin noiaprouale tema viimse soovi, tõepoolest viimse, nõiaproua » «Mida siis puuraiuja naine nüüd tahab?» Hirmunud Loppi langes põlvili. ... «Andeks, proua, andke andeks! Ta tahab taevas valitseda, tahab saada terve ilma K3SK1J3KS.» Krevett tegi üheainsa keeru, nii et vesi lõi vahutama, ja kargas kõigi oma avatud lõugadega Loppi poole: • *Ta£asJ °ma nurka' loiL oma nurka! Arad mehed lasevad oma naistel hulluks minna! Kadugu palee, kadugu loss, kadugu kroon! Koos oma naisega tagasi vanasse hurtsikusse, arg mees! Oma hurtsikusse ja tühja kaelakoti juurde!» Loppi kukkus nagu välgust rabatu rohu sisse pikali. Kui ta end üles ajas ei olnud tal enam sulgedega kübarat, ei nirginahka mantlit ega kirevate poortid'e

Artikli venekeelsest käsikirjast ja muinasjutu hispaania keelest (rmt.: J. Mart i, La Edad de Oro. Habana, 1962) tõlkinud Ott Ojamaa

100 Koguva külast ja Smuulidest

LEO TIIK

uhan Smuuli 50. sünniaastapäeva puhul ilmus ajaloodoktor Enn Tärveli artikkel «Koguva vabaduskiri», milles on toodud kirja alamsaksakeelne tekst, eestikeelne tõlge ja ka originaali foto (vt. «Keel ja Kirjandus» 1972, nr. 2, lk. 109—112 ja tah­ veJl VIII). Tolle vabaduskirja andis ordumeister Wolter von Pletten- berg Volmari lossis 2. märtsil 1532 Muhu talupojale Hanskele (kirjas gen. Hannskenn, järelikult nom. Hannske, mis on deminutiiv nimest Hanns või Hans), Juhan Smuuli kaugele esiisale. Selles kirjas on kaks lõiku, mis pälvivad lähemat käsitlemist. Neist esimene (. . . vorlenenn Hannskenn deme oldestenn vnnd alle synenn Rechten waren Eruenn derdehaluenn hakenn lanndes ann deme cleinenn Sünde alse dat.... bys her besettenn vnnd gebruickt hefft. . . .) annab tõlkes: «. . . läänistame Hanskenile, vanemale, ja kõigile tema õigetele, l tõelistele pärijatele poolkolmat atra maad [= 2 /2 adramaad] Väikese väina ääres, nagu ta ... . seni on vallanud ja kasutanud . . . .» Siit nähtub esmalt, et Hanske polnud just päris tavaline talupoeg, vaid «vanem» (oldeste). Tiitli täpset sisu pole võimalik määratleda, kuid umbes 30 aastat hiljem on Saaremaa ja Muhu dokumentides selle all mõistetud nii kupjaid kui ka vakuvanemaid, kes oma ametiaja kes­ tel olid vabastatud tavalistest kohustustest, kuid vakupidude puhul pidid kohale tooma erilisi andameid ning erandjuhtudel olid kohusta­ tud kostitama mõningaid ametiisikuid. Ja teiseks on selge, et too tava­ lisest suurem talu Väikese väina ääres oli Hanske valduses juba enne 1532. aastat. Tähelepanu väärib ka see lõik, mis kõneleb Hanske kohustustest (Je doch mit dissem vnnderscheide dat he einem vägede off vorweser des Amptes tho Szoneborck Jarlickes sall doenn eine plegeratie vnnd geuenn sees marck ann gelde Dar tho sall he einn guedt herperdt vnnd wur Id deme hernn vägede tho wegewardt thovorschlckenn vann noe- denn synn wiil tho holdenn verpllchted synn ....): «Siiski selle vahega, et ta Maasilinna ametkonna foogtile ehk haldurile peab iga aasta tegema ühe kostituse ning andma kuus marka rahas. Peäle selle peab ta olema kohustatud pidama üht head sõjaratsut härra foogtile vaja­ likul juhul teele välja läkitada . . . .» Järelikult langes Hanskele ja tema järglastele kolm erinevat kohus­ tust. Neist kostitamiskohustus on hiljem veel näiteks ordule kuulunud Kihelkonna piirkonna mõnel vanemal ning Hanske suhtes võis see keh­ tida ka varemini, pidades silmas Maasi ja Muhu ühendusolusid, kus­ juures kõige soodsamaks randumiskohaks oli Koguva paadisadam. Nii võiks kostitamiskohustuse mainimist vabaduskirjas lugeda ka põlise tava fikseerimiseks dokumendis. Seevastu 6 marka rahas oli ilmselt uudne nõue, millega osaliselt korvati vabastamine talupoja tavalistest kohustustest mõisa vastu (naturaalandamid ja teopäevad). Vanemad olid neist kohustustest vabastatud ainult oma ametiaja jooksul, kuid too kiri vabastas nii Hanske kui ka tema järglased selleks, et need suu­ daksid korralikult täita uusi ülesandeid. Uueks ja ilmselt peamiseks kohustuseks tuleb arvata hea sõjaratsu pidamist foogti jaoks, et seda

101 vajalikele teekondadele saata. Järelikult pidi Hanske omal kulul ülal pidama hea hobuse ja mehe, et need kasu korral kiiresti valmis oleksid, ning see põhjustas küllaltki kulusid. Koguteoses «Saaremaa» (Tartu, 1934, lk. 644) on E. Blumfeldt juhtinud tähelepanu ka Muhu teisele vabatalule, mis asus Kuivastu vakuses Võikülas. See oli V/2 adramaa suurune talu, mille omanik maksis 5 marka rahas ning pidi tarbe korral andma ratsakäskjala sõnumite edasitoimetamiseks. Kahjuks pole selle vabaduskiri säilinud ja pole teada, kes, kunas ning milliste kohustustega selle andis. Kuid Koguva Hanske elas Väikese väina ääres, Võiküla vabatalunik aga saart läbiva tee teisel otsal, Suure väina ääres. Sealt suundus vana talitee üle väina Piivarootsi randa ning edasi Pärnu. Kui selle tee äärest õnnestuks leida veel mõni vabatalu, siis võiks oletada, et ordu­ meister organiseeris need oma residentsi ja perifeersete valduste vahel sideteenistuse parandamiseks. Ja ühenduses sellega võiksime loobuda arvamusest, et Hanskele antud vabaduskiri oli tänuavaldus vanade teenete eest. Pigemini oli see «töövõtuleping», millega soodsal kohal elunevale jõukale talupojale kindlustati ajakohane tasu regulaarse side­ teenistuse eest. Seetõttu on Koguva vabatalunikke järgmistel sajanditel nimetatud postitalunikeks ja postipoisteks (vastavalt Post-Bauern, Postkerle) ning sellistena ka kasutatud. Nende ülesannete täitmine võis mõnikord olla küllaltki ohtlik. Muide, koguteoses «Saaremaa» (lk. 644) on E. Blumfeldt maininud ka Muhu kolmandat vabatalu, mis asus Kesselaiul ning mille vabadus oli esijoones tingitud talule raskesti juurde- ja samuti sealt väljapää­ semisest, nagu on tähendatud ka Kõinastu laiul asunud kahe talu suh­ tes (lk. 478). Vabaduskirju neil talupoegadel ei olnud ja maaraamatuis puudub neil lisamärkus frey. Kuid ühendus laidudega sõltus mere sei­ sundist ja seetõttu tuli loobuda laiuelanike regulaarsest kasutamisest mõisateol. Nende koormiste kogusummad arvestati ümber kas rahasse või hõlpsasti realiseeritavatesse artiklitesse. Näiteks Kesselaiul elanud Ronny Pert andis 5 marka rahas ja Kõinastu kaks talu kokku andsid 25 vakka rukist, 15 vakka otra ning kaks nuumsiga aastas; nende näi­ line vabadus oli põhjustatud ainult elukohast üksikul laiul, kust mõisa- võimud võisid neid ümber paigutada mõnda külasse ja allutada takis­ tamatult kõigile tavalistele koormistele. Muidugi leidub Saaremaal samal ajal vabadeks (frey) nimetatud talupoegi, kellel polnud vabadus- kirja, kuid kes näiteks iga-aastase rahasumma või suurendatud vilja­ koguse andmisega oma talul lasuva teokohustuse või ka osa muudest andamitest tasusid, kuid olude muutumisel taas vana üldsüsteemi peale viidi. Nende «vabadus» oli kokkuleppeline, laiuelanike oma sõltus elu­ kohast, kuid Hanske ja Võiküla vabatalu omaniku vabadust tagas dokument, mis kehtis läbi sajandite. Nüüdseks on ilmunud ka Endel Priideli pikem artikkel «Põlised Smuulid» (vt. «Keel ja Kirjandus» 1975, nr. 9, lk. 526—539), milles muu hulgas esitatakse väljavõtteid arhiividokumentidest Smuulide perekonna põlvnemise kohta. Et neile leidub lisa Tartus RAKA fondi­ des ja siinkirjutaja on saanud täienduseks veel mõne fotokoopia Taani Riigiarhiivist sealse ülemarhivaari dr. phil. V. Helgi lahkel vahendusel ningi Lundi ülikooli raamatukogust Oleg Roslavlevi kaas­ abil, siis on võimalik E. Priideli andmeid mõnevõrra tihendada. Esmalt märgime ajaloolise tausta kohta niipalju, et orduajal allus Muhu Maasilinna foogtile. Viimane sealne foogt Heinrich von Luding- hausen-Wulff lõi teatavasti lahku ordumeister Kettlerist, kui see Poo­ laga liitus, ning jäi pärast seda paariks aastaks teistest sõltumatuks maahärraks. Kuid 1563. aasta septembris hõivasid rootslased Taani 102 / vastu sõdides terve Hiiumaa, mille läänepoolmik oli küll kuulunud hertsog Magnusele, kuid idapoolmik Maasilinna foogtile, kelle õigusi rootslased sel juhul ei respekteerinud. Seejärel müüski foogt 1564. aastal oma valdused Taanile, saades peale muude hüvituste ka Taani kuninga Frederik II asehalduriks Saaremaal. Asehalduri funktsioonis on ta Maasilinnas 24. detsembril 1565 väl­ jastanud üriku (koopia Lundi ülikooli raamatukogus), milles märgib, et sõjakäigul moskoviidi vastu ja käsilolevas sõjas Taani ning Rootsi kuninga vahel on Koggo Afimufi ennast ja oma poega lasknud võima­ luste järgi truusüdamlikult kasutada. Saksa ordu on juba tema vane­ matele andnud teenetekohase viabaduskirjia, mille põhjal ta igal aastal pidi tegema Maasilinna käskijale ning selle jäägritele ühe kosu­ tuse. Tasuks tema truuduse eest ning temale vaenlase poolt tekitatud kahju korvamiseks vabastab asehaldur nad kuninga ja hertsog Mag- nuse nimel enda ja oma (ameti) järglaste kostitamisest ning palub oma lubadusest Asmuse ja tema poja vastu kinni pidada ning seda luba­ dust edaspidigi kinnitada ja jõus hoida. Et siit ei nähtu Asmuse ja tema poja otsest osavõttu sõjalistest operatsioonidest, siis võisid nende teened piirduda kiireloomuliste teadete edasitoimetamisega. Ei ole ka teada, et kuni 1565. a. lõpuni oleks mõni sõjaretk Muhusse ulatunud, ja see lubab arvata, et Asmus või tema poeg mõnel käsukohasel tee­ konnal paljaks riisuti, kuid siiski elusana koju pääses. Ometi hindas asehaldur seda niivõrd, et vabastas Hanske järglased kostitamiskohus- tusest. Järgnevalt jäi aga Muhu korduvalt sõjakäikudele jalgu. Pärnut edu­ tult piiranud Henrik Klasson Horn pöördus 1566. a. paastu ajaks Muhu kaudu Saaremaale ning tuli sealt tagasi suure saagiga, millest Virtsu lähedal osa poolakatele pidi jätma. Sõja kestes siirdus Claus Kursell 1568. a. juuli lõpul laevastikuga Tallinnast Maasilinna alla ja vallutas selle 14. augustil. Kohapeal sõlmitud relvarahuga langes rootslaste kätte Maasilinnale allunud Ida-Saaremaa koos Muhuga. Viimane anti taanlastele tagasi 1573. ning Maasilinn alles järgmisel aastal. Juba 1575. a. talvel tegi üks Vene väeosa retke Muhu kaudu Saaremaale ning sama aasta sügisel vallutas Rootsi teenistuses olnud Saksi- Lauenburgi hertsog Magnus Maasilinna ja seejärel ka Muhu, kuid tõmbus peatselt tagasi. 1576. a. talvel tegi tatarlaste väeosa uue ja põhjalikuma retke saartele. Kuivõrd suuresti Muhumaad laastas näljahädale järgnenud 1603. aasta katk, ei ole teada, kuid haavad polnud veel paranenud, kui puh­ kes Kalmari soda (1611 — 1613). Juba 1611. a. juunis tungis ooberst Hans Maydell oma mõisameestega mandrilt Muhusse, mida tollal nimetati Saaremaa viljaaidaks, ja tegi «puhta töö». Sama aasta sügisel tungis Rootsi teenistuses olnud šotlane Patrick Leermond Muhu kaudu Saaremaale ja jäi Poidele talvitama. Koos 1612. a. jaanuaris saabunud Hans Maydelli peaväega laastas ta Saaremaa kuni Sõrve tipuni. Peale muu saagi viisid nad kaasa ka suure hulga talurahvast sõdadest laas­ tatud Läänemaa talude taasasustamiseks. Koik need sõjakäigud kulgesid üle Muhu, ja kes sealseist kõigile raskustele vaatamata veel ellu jäid ning suutsid oma kodukohta uuesti korrastama hakata, võisid ennast loomulikult eriti õnnelike hulka lugeda. Kuigi 1618. a. andmeil oli Muhus kolmandik talumaid arvel tühjadena, oli vähemalt osa vabatalunik Hanske järglasi elusatena kohale jäänud. 1565. a. ürikus oli mainitud Koggo Afimufi ja selle täisealine poeg. 1592. a. maaraamatus esineb vabatalunik Koggi Afimufi ning sama nime leiame ka 1617/18. ja 1618/19. a. maaraamatus. Seejuures 103 peab jääma lahtiseks, kas on tõesti tegemist samanimelise mehega või ainult talu nimega. 1627. a. maaraamatus on Rotzeuer'\-nime\ises vakuses Kockwa küla nelja adramaaga, kus IV2 adramaa suuruses Keneste Berendti talus on mainitud kaks peremeest (Keneste Jan ja : Sommer Tönnis), ning teises, 2 /2 adramaa suuruses Koggi Afimufie talus on peremeheks Kerstigk, kes 6-margase aastamaksu eest on vaba (gibt an Gelde 6 Mk., damit ist er frey). 1630/31. a. raamatus on Koggi Ajimujie talu kohta märgitud, et see annab 6 marka aastas ja on sellega vaba teotööst ning muudest kohustustest, kuid peab laskma ennast kasutada reiside sooritamiseks (das ehr sich in Verschickunge muji gebrauchen lajien). Kui rootslased 1645. a. Saaremaa ja Muhu taanlastelt üle võtsid ja oktoobris revisjoni korraldasid, siis oli Kogguwa küla eelmainitud vabatalus nähtavasti Kerstiku kaks poega, keda kaitsesid vabaduskirjad (Kerstigk Jürgen und Tönniefi — haben uhralte Freybriefe). Kuid 1648/49. a. vakuraamatu järgi on Koguva vabatalus juba kolm peremeest (Wabbatmeh Andreji Jürgen undt Matz — diese 3 sein Freypauren undt zalen nichtes alp die 6 Mk. Gelt) ning maa kogu- suuruseks poolteist adramaad. E. Priideli artiklile lisatud 1674. aas­ tast pärinevas fotokoopias on talu suurus taas 2V2 adramaad ning selle peremeesteks Wabbanicke Jürgen, Wabbanicke Andrufi ja Wabbanicke Käsper. Olgu märgitud, et Saaremaal ja Muhus tähendas tollal wab- batmeh(P) vabadikku ehk popsi ning wabbanick tavaliselt vaba- talunikku, kuigi dokumentides ilmneb juba ebakindlust nende sõnade kasutamises, nagu nähtub 1648/49. aasta vakuraamatust. Suure vaba­ talu tükeldamine Hanske järglaste vahel on alanud enne 1645. aastat ning 1648. ja 1674. a. on selle asemel juba kolm talu, mille omanike sugulusaste Hanskega pole enam selge. Hanske järglased elasid üle ka Põhjasõjale järgnenud 1710 — 1711. a. katku ning 1713. ja 1715. a. andmeil on Koguvas juba neli vabatalu: Wabbanicko Tönniji, Wabbanicko Andruji, Hanso Andruji ja Casperi Cäsper. Neid nimetatakse postitalunikeks (Post-Bauern) ja juurde on lisatud märkus, et neile neljale postimehele (Postkerl) arva­ takse postiveo eest ühe adramaa koormised tasutuks, kuid ülejäänud osa pealt tuleb kanda tavalisi koormisi. Et tookord adramaid arvestati tööealiste inimeste põhjal ning neid oli vähe, siis saadi kogusummaks \XU adramaad, nii et ühiseid kohustusi mõisa vastu oli ainult veerand adramaa ulatuses. Maade ümberjaotamise teel on 1731. aastaks juurde siginenud veel kaks talu: Hanso Andruse perest eraldus Hanso Thomas ja Kespri Kesperi talust Kespri Jürgen. Ka 1758. a. oli seal 6 vabatalu, mis posti­ veo eest olid juba ammu teotööst ja andamitest vabastatud (von Alters wegen Führung der Post von alter Arbeit undt Zinsen frey). Seitsmes talu moodustati ajavahemikus 1758—1782 ning kaheksas alles pärast 1858. aastat. Juhan Smuuli esivanemate selgitamisel on E. Priidel ära toonud ulatusliku materjali, mida järgnevas püüame mõnevõrra täiendada ja korrigeerida. Juhan Smuul pärineb Koguva küla sellest talust, mille peremeheks 1713. a. oli Wabbanicko Andruji. Peres oli tookord kaks meest, üks naine ja üks alaealine tütar. 1715. a. oli pere koosseis sama, kuid 1731. aastaks oli teine mees perest kadunud, peremeheks oli endi­ selt Andrus, siis veel kaks naist (arvatavasti naine ja tööealine tütar) ning alaealised poeg ja tütar. 1738. a. on peremeheks veel Andrus, kuid ilmselt üle 60-aastaste lahtrisse märgitud; peale selle on peres veel kaks tööealist meest ja kolm naist, alaealisi ei ole. 1744. aastaks on seal peremeheks Wabbanicko Andrusse Thomas ja peresse kuuluvad

104 veel üks tööealine naine (arvatavasti Tooma naine), kaks alaealist tütart ning vana naine, kes võis olla Tooma ema. Vanameest enam talus ei ole, järelikult oli vanaperemees Andrus juba surnud. 1750. aas­ taks on perekond suurenenud kahe alaealise poja võrra. 1758. a. nime­ tatakse talu küll Wabbanicko Thoma järgi, kuid peremees on ilmselt juba surnud, sest peres on ainult kaks tööealist naist (arvatavasti Tooma naine ja tütar) ning neli alaealist (kolm poega ja üks tütar). Nende andmete põhjal võib väita, et Wabbanicko Andrus oli sündi­ nud enne 1678. aastat, abiellunud enne 1713. ja surnud enne 1744. aas­ tat; tema lesk suri enne 1758. aastat. Andruse poeg Toomas sündis varsti pärast 1715. aastat, abiellus enne 1738. aastat ja oli 1758. aas­ taks juba surnud. Järele jäi lesk kolme poja ja kahe tütrega, kellest ainult üks tütar oli tööealine. Järgmise ülevaate perekonnast annab 24 aastat hiljem, 22. veebr. 1782 koostatud Muhu-Suuremõisa hingeloend. Kogowa küla talus nr. 3, mille peremeheks on Wabaniko Toma J uhri, on arvele võetud 2 mees- ja 6 naishinge. Peremehe ema, Wabaniko Tooma lesk Riste, Hanso Surno tütar, oli sel puhul 67-aastane. Ta suri 21. III 1798 ning kirikuraama- tusse on nimi jäänud märkimata, kuid kauaaegse lesepõlve ja umb­ kaudse vanuse (90-aastane) lisamise tõttu osutub identifitseerimine võimalikuks. Edasi koosnes perekond: Tooma ja Riste poeg Jüri pere­ mehena, tema naine, Tooma Mihkli tütar Made koos kolme alaealise tütrega, veel peremehe vend ja ühtlasi sulane Ado oma naise, Anso Ado tütre Ristega. Et eriti 1782. a. hingeloendis inimeste kohta antud vanused on sageli ebatäpsed, siis toetume edasises peamiselt Muhu kirikuraama- tute andmetele, mis algavad alles 1759. aastaga ja jätavad samuti palju soovida. Ometi leiame, et 1767. a. novembris on abiellunud Koguva Tooma poeg Jüri ja Tooma Jüri Mihkli tütar Made. Aastail 1769—1787 sündis selles perekonnas üks poeg Andrus (sünd. 20. X 1771, surn. 14. I 1772) ja viis tütart: Mare (surn. 29. VII 1773), Eed, Kadri (surn. 30. VII 1789), Made ja Mare (surn. 22. VII 1789). Peremees Koguva Tooma Jüri oli pikemat aega haige ja suri umbes 60-aastasena 12. X 1809 ning tema lesk Made 1817. a. detsemb­ ris (kuupäevata!) 64-aastasena. Et nad 1767. a. abiellusid, siis pole ka need vanuseandmed õiged. Peremees oli surnud ilma meesjärglaseta ja seetõttu läks talu noo­ remale vennale Adole (ka Ad, Aad), keda hingeloendis on nimetatud ka sulaseks. See Koguva Tooma poeg Aad oli 1780. a. detsembri algul abiellunud Hanso Ado tütre Ristega ning sellest abielust sündis aastail 1782—1794 neli poega ja kolm tütart. Poegadest Aad (sünd. 6. III 1786) võeti 1805. a. nekrutiks, poeg Tõnis ja tütred Kadri, Riste ning Eed surid imikuina. Viimasena 15. IV 1794 sündinud Eed suri juba 8-päevasena, seega 23. aprillil, kuid sel puhul on kirikuraamatus tema nimeks kirjutatud ekslikult Kadri. Laste ema Riste suri pärast poole­ aastast haigust 40-aastasena 10. XI 1798. Koguva Tooma talu peremees Ado, kes 1816. a. hingeloendi järgi oli juba 73-aastane, suri pärast pikka haigust 19. III 1821 ning kirikuraamatu järgi 70-aastasena, nii et ta sünniaasta võis olla 1750. Kuid 1782. a. hingeloendis oli ta vanu­ seks 263A aastat, mille järgi ta sünniaasta oleks 1755. Surres oli ta seitsmest lapsest elus ainult kaks poega, kellest peremeheks sai loomu­ likult vanem, 3. VI 1782 sündinud Jaan (Jaen). See abiellus 1806. a. novembris Lepiku Mihkli Jaani tütre Marega (sünd. 1. VI 1785) ning aastail 1808—1821 sündis perekonnas viis last, tütred Reet ja Mare, siis 13. IV 1814 ainus poeg Jüri ja jälle kaks tütart, Riste ja Eed. Pärast isa surma sai Jaan olla peremeheks ainult kolm suve ning suri 105 16. VIII 1823 41-aastasena, kui lapsed olid veel kõik alaealised. Mare elas lesena veel 31 aastat ja suri 20. II 1855. Seetõttu tuli nüüd peremeheülesannetesse asuda Jaani vennal Too­ mal (sünd. 20. III 1790). Tooma Jüri Ado poeg Toomas oli 1809. a. novembris abiellunud Koguva Käspri Ado tütre Reedaga (sünd. 28. IX 1783, surn. 14. VIII 1855) ning aastail 1811 — 1827 sündis neil kuus last: Mihkel, Kadri, Toomas, Madis, Riste ja Aad. Mihkel suri 10-aasta- sena, Kadri 32-aastase vallalisena, Riste 3-aastasena ning 18. VII 1827 sündinud Aad võeti 1855. a. nekrutiks. 13. XII 1817 sündinud poeg Toomas suudeti 1840. a. nekrutiks minekust vabaks osta. Ta abiellus 1842. a. lõpul Koguva Hanso Andruse tütre Kadri Muuliga (sünd. 25. IX 1823) ning 1843—1858 sündis neil kuust last: Riste, Mare. Kadri, Eed, Ingel ja Madis. Neist Kadri ja Ingel surid imikuina. Ainus poeg, 24. X 1858 sündinud Madis jäi isa juurde. 1823. a. peremeheülesannetesse asunud Tooma (sünd. 20. III 1790) ja Reeda poeg Madis (sünd. 6. II 1821) abiellus 1843. a. lõpul Koguva Tõnise Andruse tütre Reet Muuliga (sünd. 15. IX 1823) ja läks kodu­ väina Koguva Tõnisele, kus suri juba 3. XII 1856, jättes maha lese ja neli last (Jüri, Mare, Jaen ja Mihkel). Ei ole teada, kui kaua Toomas peremehekohuseid täitis, kuid 1823. a. peremehena surnud venna Jaani poeg Jüri (sünd. 13. IV 1814) abi­ ellus juba 1835. a. lõpul Koguva Andruse Jaani tütre Ingel Muuliga (sünd. 16. X 1813, surn. 22. VIII 1855) ja ilmselt hakkas ka peatselt peremeheks. Aastail 1837—1848 sündis neil viis tütart: Mare, Ingel, Eed, Reet ja Riste. Lesena abiellus Jüri 14. IV 1857 Koguva Hanso Tooma Mihkli tütre Ingel Muuliga (sünd. 15. X 1824). Sellest abielust sundis 16. VI 1858 Kadri, 23. I 1861 Ingel (surn. 11. VI 1862) ja 6 IV 1863 poeg Jüri, kes isa surres 1876. aastal oli alles 13-aastane. Nuud vajati talus järjekordselt meest peremeheülesannetesse ja sel­ leks sai surnud peremehe onupoja Tooma (sünd. 1817, nekrutist vabaks ostetud 1840) ning tema naise Kadri 24. X 1858 sündinud poeg Madis kes oh juba jõudnud töömeheikka. Meeste puudusel tuli rõhuv osa talutöid loomulikult naistel teha, kuid seda oli juhtunud varemgi ning kõigega tuldi toime, kuni noor Jüri meheks sirgus ja 1886. a Ingel Metsnnduga abiellus. Sellest abielust sündis kaks poega ja neli tütart Parast lesestumist abiellus Jüri 1911. a. veel Ruudu Tuulikuga ning neil sundis viis tütart ja üks poeg, nimelt Johannes, hilisem kirjanik Juhan Smuul. Juhan Smuuli otseste eellaste suhtes on perekonnanime Shmul näh­ tavasti esmakordselt kasutatud 1826. a. hingeloendis, kuid selles on see nimi ühine juba kõigi Koguva vabatalude perekondadele, kuigi samas erandlikult figureerib ka Schmul. Ometi leidub juba 17. VIII 1811 koos­ tatud Koguva küla hingeloendis (lk. 1 p.) talu nr. 6 all, kus peremeheks oli Hanso Ado Andrus, tolle Andruse vennapoja Ado kaks poega pere­ konnanimega: 1799. a. sündinud Joseph Smuhl ja 1802. a. sündinud Hans StnuhL Ja 18.JI 1816 koostatud hingeloendis on neile kahele ning veel mõlemale õele lisatud märkus, et need on 1815. a. surnud Ado Stnuhli lapsed. Kolmandaks leidub 1811. a. hingeloendi kaustas 12. VII 1822 dateeritud lehel kolme Koguva talu inimesi perekonna­ nimega Smul. Kirikuraamatuisse jõuab nimi hiljem ja seal pääseb domineerima Muul, kuigi leidub ka teisi variante. Seega on tolle perekonnanime varasemad vormid Smuhl ja Smul, mis on ilmselt kirja pandud Kuressaares töötanud ametniku kolleegiu- miregistraator (madalaim tsiviilteenistuse aste) Ludwig Seelandi poolt. Arvatavasti polnud see nimi siiski tema leiutatud, vaid pärineb vara­ semast ajast. Väärib märkimist, et tegemist võib olla taanikeelse 106 -

sõnaga, mida kasutatakse väljendites nagu smult vatid ('vaikne vesi') ja smul s0 ('vaikne meri'). Et Väikeses väinas ning Koguva küla all meri sageli vaikne on, siis võisid Koguva küla mehed seesugust ütle­ mist juba varakult taanlastest ülemuste käest kuulda ja ka ise kasu­ tada. Koguva vabatalunike seisund oli Muhus pikka aega mitmeti erand­ lik. Mõisateost vabad, olid nad ka teistest talupoegadest mõnevõrra eraldatud. Postivedu koondas tähelepanu endale, nõudis organiseeri­ mist ja hoolt, kuid tihendas kollektiivi ja avardas silmaringi. Koostöö ja vastastikune abistamine kujunesid vältimatuks. Korduvalt tuli ka elu kaalule panna ja mitte kõik teekonnale läinud mehed ei jõudnud elusalt tagasi. Nii näiteks on Muhus 13. juulil 1781 maetud Koguva Ado, kes postiveol uppus Suurde väina ja alles kaheksa kuud hiljem laibana randa jõudis. Ning see polnud kaugeltki ainus hukkunu. Nagu näitavad kasutatud hingeloendid ja kirikuraamatud, on Koguvas tavaliselt alati mehi vähem olnud kui naisi. Varasematel sajanditel pole ilmselt ükski mees külast lahkunud, et mujale elama asuda. Mehed võisid alati oma külast leida abiellumisealisi tüdrukuid, kuid meestepuudus tegi tüdru­ kute olukorra raskeks. Abiellumine väljapoole tõi kaasa privilegeeritud seisundi kaotamise ning langemise mõisa käsualuseks. Küllap oli see peamisi põhjusi, mispärast paljud Koguva tüdrukud jäid vallalisteks ning küla naisterikkaks läbi mitme sajandi.

Kasutatud allikad H. S. Falk, A. Torp, Norwegisch-Dänisches etymologisches Wörterbuch. 2. Auf- lage. Oslo & Bergen, 1960; E. Priidel, Põlised Smuulid. «Keel ja Kirjandus» 1975, nr. 9, lk. 526—539; E. Tarve 1, Koguva vabaduskiri. «Keel ja Kirjandus» 1972, nr. 2, lk 109—112 ja tahvel VIII. Arhiivimaterjalid: RAKA, F 1, nim. 2, s.-ü. 936 (1592), s.-ü. 947 (1645); F 310, nim. 1, s.-ü. 513 (1713 ja 1715); F 311, nim. 1, s-ü 89 (1731), s.-ü. 90 (1738), s.-ü. 91 (1744), s.-ü. 92 (1750), s.-ü. 93 (1758); F 1865, nim. 4, s.-ü. 334:7 (1782), s.-ü. 334:18 (1811), s.-ü. 335:6 (1816), s.-ü. 336:6 (1826) s.-ü. 337:6 (1834), s.-ü. 338:3 (1850), s.-ü. 339:7 (1858); F 1292, nim. 2, s-ü 1 (1759—1793), s.-ü. 2 (1794—1824), s.-ü. 3 (1825—1833); F 1292, nim. 1, s.-ü. 77 (1833—1840), s.-ü. 78 (1841 — 1850), s.-ü. 79 (1851 — 1860), s.-ü. 80 (1861 — 1870); Taani Riigiarhiiv, Kopenhaagen: Saaremaa maaraamatud aastaist 1617/18, 1618/19, 1627, 1630/31 (kserokoopiad); Lundi ülikooli raamatukogu, Lund: Wackenbuch vnd Heitten Register der Insull Mohne pro Anno 1648 den 10 Marty biB Anno 1649 d. 10 Marty (kserokoopia).

107 Nimeloolisi pudemeid

VALDEK PALL

1 esti loodusnimed on valdavas enamikus liitnimed. Nende tei­ seks komponendiks on objekti märkiv determinant (liigiter- min) ja esikomponendiks selle atribuut, mis eristab nime E teistest sama liiki objektide nimedest, näit. Konnaoja Kalm­ oja, Mustoja. Tavaliselt koosnevad sellised liitnimed kahest substan­ tiivist {konn, põder, mets, soo + oja). Nende ühe alaliigina võiks vaadelda nimesid, kus on liidetud kaks looduseseme, loodusesemete kogumi, pinnavormi jne. nimetust, s. o. kaks sõna, mis mõlemad saa­ vad märkida nimeobjekti, näit, Jõemets, Järvemännik, Väljamägi Neid nimesid võiks iseloomustada ka asjaolu, et komponentide ümbervahe­ tamisel saab uue usutava nime, näit Jõemets — Mets(a)jõgi Järve• männik — Männikjärv, Väljamägi — Mäeväli. Nagu juba märgitud kannab sama determinandiga nimedes eristavat funktsiooni üksnes atribuut, mis nime moodustamisel on valitud iseloomustama mõnd nimetatava objekti omadust (kuju, asukohta, kuuluvust jne.), mis eris­ tab teda teistest sama liiki objektidest. Niisiis on nime tekkimisel olu­ line olnud atnbuudi (laiemail: võttes ka üldse kohanime) tähendus­ sisu.1 Nime funktsioneerimise seisukohalt ei ole esikomponendi tähen­ dus enam oluline, nagu osutavad nimed, mille esikomponendi apella- tiryyasted on keelest kadunud, näit. Loksoja, Laksumets, Saadjärv Võrtsjärv, Leedikmägi, Võnnassaar jne. Nime tekke seisukohalt peaks olema ootuspärane, et atribuudina ei kasutata determinandile tähenduselt lähedast sõna, rääkimata süno­ nüümist ja determinandina kasutatavast sõnast endast. Ei paku ju nimed magi + mägi -> Mäemägl, järv + järv -> Järvejärv suuremaid enstamisvoimalusi kui terminnimed Mägi, Järv. Ometi leidub koha- nimekogudes üksikute seda laadi liitnimede kirjapanekuid, näit Jaa Kai, Rei Joejogi, Emm Küla k., iness. külaaülas, Pit Mäemägi Ris Magedemägi, Rak Mägidemägi, PJg, Tor Ojaoja. Mitmel sedelil on andmed nn puudulikud, et nende abil on raske jõuda selgusele kuidas nimi on kujunenud. Osal juhtudel on aga märgitud, et liitnime esi­ komponendiks on pärisnimi, näit. Mägidemägi ^- Mägide t 4- mäei Maemagi ч- Mäe t. 4- mägi, Ojaoja t Oja t + oja Kullalt palju leidub kohanimekartoteegis kaheosalisi nimesid (ena­ masti sekundaarnimesid), mille liittüveline atribuut sisaldab sama sõna, mis on determinandikski. Näiteid2: Kaa Jõejaanijõgi Jõe Jõe- lahtmejogi, Kad Jõeperejõgi, Kuu, Rei, HMd Jõesuujõgi, Jõh Jõetaguse- jogi, LNg Joeväljajõgi, Rei, Kül Jõeäärejõgi, Kül Jõgisoojõgi;

McJ„Yrd4J' KnT?-en,^ ,Pber die synchronische Toponomastik. Sowjetische Namenforschung Berlin 1975 lk. 76; T. Witkowski, Zu einigen Problemen der BedeutungserschheBung bei Namen. Onoma XVIII (1974) 3 lk 319 Näited kirjutatakse siin ühes sõnas, kuigi kohanimede 'kokku- ja lahkukirjuta­ mise reeglite järgi tuleks enamik neist tõenäoliselt lahku kirjutada (samuti nagu eel­ nevalt esitatudjAagidemagi Mäemägi ja Ojaoja). Kuna kohanimekartoteegis aga pole andmed nn taielikud, et iga nime puhul selguks, kas esikomponendiks on päris­ nimi voi mitte on praegusi reegleid arvestades kokku- ja lahkukirjutamise täpse piiri määramine võimatu. v v 108 Kär Järumetsajärv, Jaa, Krj Järvekülajärv, Kül, Saa, Nis Järveotsa* järv, Se Järvepääjärv; JMd Mäeantsumägi, Lai Mäealusemägi, Mär Mäemardimägi, Nis Mäejürimägi, VII, Kan Mäemõisamägi, Koe Mäenimägi, Phl Mäenlldl- mägi, Pöi Mäenõmmemägl, Rap Mäepõlmamägi, Kad Mäeotsamägi, Kei Mäetagunemägi, Jõh Mäetagusemägl, Saa Mäetoamägi, HJn TWäe- vahemägi, Trm Mägedevahemägi, Pöi Mägitaomägi, Kei Mäglnlldi- mägi, Jõh, HJn Mägipõllumägi; Rõn О j aar uo ja, Kuu Ojakaldaoja, TMr Ojakülaoja, Kei Ü leo j ao ja; Rõu Sooalusesoo, Rap Sooalusiesoo, Muh Soondasoo, Kan Soopaa- busoo, Han Sooperesoo, Vas Soosaaresoo, Lai Soosillasoo. Samasugusteks võib pidada üheosalisi liittüvelisi asustusnimesid, kus determinant õn fakultatiivne, nagu Emm Kulamaa k., Mus, Ksi Külaotsa k., Muh Külasema k. Nagu näeme, on nendes nimedes sageli imingi objekti nimetus või­ nud olla ühe kohanime lähtekohaks, saanud liitnime atribuudiks. Vas­ tav objekt ise on aga oma nime atribuudiks saanud omaenda nimetusest lähtunud pärisnime. Ilmekas näide võiks olla Saaremaa Karujärv, mille nimetusest on lähtunud kohanimi Järumets, sellest aga oma­ korda Karujärve paralleelnimi Järumetsajärv. Muidugi pole nimeobjekti nimetus kõikide toodud näidete liittüvelisse esikomponenti sattunud pärisnime vahendusel. Esikomponendiks võib olla ka väljaspool päris- nimelist tarvitust kasutatav liitsõna või sõnaühend, näit. Jõesuujõgi, Soosaaresoo, Soosillasoo. Mõnikord on korduv termin -tähistanud ka kaht erinevat denotaati, näit. Kei Mäetagunemägi, vrd. Jõh Mäetaguse• mägl -<- Mäetaguse k., Trm Mägedevahemägi. Lai Mäealusemägi kohta on märgitud, et see on suure mäe kõrval asuva väiksema mäe nimi. Lõpetuseks olgu veel kord esile toodud, et enamik siin esitatud nimesid osutab, et sõna tähendust arvestatakse ainult pärisnime tekki­ misel. Proopriumi koosseisu kuuluva apellatiivi tähendussisu pole olu­ line. Õieti võiks öelda nii, et sõna tähenduseks (õigupoolest funktsioo­ niks) on kujunenud pärisnimeks olemine. Peamiselt see võimaldabki Ojaoja- ja Mäenõmmemägl-tüüpi nimede tekkimise. Ühtlasi võiksid sellised nimed nagu Mäenlidtmägi ja Jõeväljajõgi osutada objektide tähtsuse järjekorda nimeandja seisukohalt. Esmajärjekorras sai nime niit, mille tunnuseks peeti mäe olemasolu. Niidul oleva mäe eristamine nimega ei olnud nimeandjale nii tähtis. Küllap on selliseid nimeahe- laid nagu Karujärv -> Järumets ->• Järumetsajärv rohkemgi, kui koha- nimekogudes kirja pandud. On muidugi selge, et mõned nimcahela lülid on tänapäevaks kadunud ja nii seisavad praegu nimemaastikus isoleeritud nimed.

2 Kahekümnendate aastate alguses, eriti aga kolmekümnendail aas­ tail, arutati üsna elavalt, kas meie pealinna nime aluskäändeks oleks kirjakeeles õige fikseerida Tallinna või Tallinn. Et A. Kask on andnud arutelust piisava ülevaate3, mainitagu siin ainult mõnda momenti. Omastavalise Tallinna pooldajad motiveerisid oma seisukohta sellega, et nime ei tajutavat liitsõnana, mille põhisõnaks on Unn, eriti kuna esiosa Tal ei olevat iseseisev sõna. Nominatiivne Tallinn ei sobivat ka kokku muude eesti kohanimedega, sest need olevat genitiivsed, vokaal-

3 Vt. A. Kask, J. V. Veski ja Eesti kohanimede ortograafia fikseerimine. Rmt.: Centum. Tallinn, 1974, lk. 57—58, 65—66. 109 lõpulised. Ka A. Kask peab kuju Tallinna põhjendatuks, kuid mainib, et õige nimekuju fikseerimisega olevat hiljaks jäädud. Tänapäeval me vahest enam ei väida, et eesti kohanimede aluskään- deks on ainult genitiiv. Determinanti sisaldavad kaheosalised koha­ nimed on nominatiivsed (Pikkjärv, Metsküla). Erandiks on Tallinn eesti kohanimede hulgas tõepoolest, sest see on tekkinud liittüvelise linnanimena (determinant Unn) ja linna nimena jäänudki püsima. Teised Eesti linnade nimed on kas elliptilised (Pärnu, Tartu, Võru) voi liittüvelised sekundaarnimed (Mustvee, Kuressaare). Tüüpilise külanime topoformandiga on praegu üks linnanimi — Rakvere. Teise komponendina sisaldavad sõna Unn küll mõned nimed (Tsirguliina, Vastseliina), kuid need on taas erinevad selle poolest, et denotaadiks ei ole siin linn. Niisiis kujunemisloo seisukohalt on nominatiivne Tal­ linn seaduspärane, aga genitiivne Tallinna mitte. Kujunemisloo poolelt vaadates pole ka erilist kaalu väitel, et esikomponent pole iseseisev sõna. Nimedes Mõhküla ja Raikküla ~ Raiküla ei ole esikomponendid samuti iseseisvad sõnad. Siiski võiks arvata, et nii mõnigi tajub neid liitnimedena ja küllap käänabki nagu sõna küla. Nimedes nagu keele muudeski sfäärides on võimalikud analoogia- moodustised, siirdumised ühest sarjast teise. On võimalik, et Tallinn onsuulises tarvituses (kõnekeeles) siirdunud elliptiliste nimede rühma (tallinna ~ tallina — tallinna ~ tallina jne.). Häälikuloolist ja nimede häälikulist muutumist silmas pidades oleksid sel juhul kõige ootuspärasemad kujud taina ja talina. Kirjakuju Tallinna põhjendamiseks on viidatud suulisele tarvitu­ sele, milles puuduvat nominatiivne kuju. Kahjuks pole teada, millistele andmetele selline väide_ toetub. Emakeele Seltsi normimistegevuse ajast on pärit põhimõte kirjutada kohanimi nii, nagu kohalik elanikkond seda tarvitab.4 Milline aga on nime Tallinn kohalik tarvi- tajaskond? Kas selleks on tallinlased, linna lähema ümbruse elanikud, Pohja-Eesti asukad voi kogu eesti keele kõnelejaskond? Kui arvesse tuleb viimane, siis oli vähemalt maaelanikkonna hääldus 1930-ndate aastate paiku üsna kirev. KKI kohanimekartoteegis leidub neist aas­ taist hulgaliselt üleskirjutusi (vähemalt üks fikseering peaaegu igast kihelkonnast). Nominatiivse Tallinn (tallin, tallin, tallin, tallin) levila on Põhja-Eestis, Matsalu—Mustvee joonest põhja pool. Seal on nominatiivne nimekuju kirja pandud peaaegu igast kihelkonnast, see­ juures tallin — tallin Harju- ja Järvamaalt ning Virumaa lääneosast, rannikumurde idaosast kujul tallin; Rap, Avi, Trm tallin, tallin. Ka kolmest võru murde kihelkonnast on kirja pandud nimi norainatffivis: Urv, Har, Rõu tallin. Kompaktsema levilata on nimekuju talin (Jäm Kaa, LNg, Kir, Var, Hää, Saa, HMd, Rap, Lai, Nõo, Von). Samuti ei moodusta ühtlast Jevilat genitiivsed Я-iga nimekujud: Vig, Sini, Jõh tallinna, JJn tallinna; Jõe, Jõh, Vai, Kod tallina, Aud, MMg tallina lin; Kad, MMg, Ksi, Krl, Plv, Se tallina; Plv, Se, Lut tallina lin. Genitiivne /-iga kuju talina on kasutusel laial alal, põhiliselt Mat­ salu—Mustvee joonest lõuna pool. Levila ulatub ka mulgi ja tartu murde alale. Viimased koos mõnede naaberkihelkondadega on taina levilad. Näeme siis, et mida kaugemale Tallinnast, seda kaugemale nominatiivsest nimekujust Tallinn. Raske oleks uskuda, et kolmeküm­ nendail aastail oli nn. ühiskeel või linnade kõnekeel või haritlaste või

1 Vt. A. Kask, J. V. Veski ja Eesti kohanimede ortograafia fikseerimine, lk. 57. 110 mõne muu sotsiaalse rühma 'kõne sel määral ühtlustunud, et neist poleks leitud tõendeid kuju taliin, taliin häälduspärasuse kohta. Seitsmekümnendate aastate alguses väidab M. Hint5, et kohanimi Tallinn on kaotanud liitsõna rõhumudeli. Normaalses häälduses pole­ vat nimi liitsõna ja kuuluvat muutmisviisi poolest ühte sõnaga kallim, mitte aga sõnaga Unn ja /ши-lõpuliste nimedega. Seetõttu olevat ortoeepilise normingu muutmine paratamatu. Rahvuslik ja rahvusvahe­ line traditsioon olevat hääldusele ja sõna moriofonoloogilisele struk­ tuurile mittevastava ortograafia lõplikult kinnistanud. M. Hint peab siiski sallitavaks süsteemi seisukohast erandlikku «n-ilist hääldust. See on hea, sest võib-olla leidub Harju-, Järva- või Virumaal veel mõni, kelle vanemad tarvitasid nime liitnimena. Vahest tarvitab mõni seda nime veel praegugi liitnimena, olgu siis kas või ainult illatiivis, sest illatiiv on mõnel muulgi juhul säilitanud vanu jooni.6 Tuleb arvestada, et suurte linnade ümbruse elanikkond tarvitab sageli linna nime asemel lihtsalt sõna Unn. Seegi võiks, vähemalt illatiivis, toetada liitnime Tallinn säilimist. Kahjuks pole nende ridade kirjutajal and­ meid, kui palju ja millised eesti keele kõnelejad hääldavad pealinna nime liitnimena. Ta võib aga öelda, et tema keeletarvituses on nimi tallin ja ta sõidab tallinna. Kas see on nüüd juhus või keelelise hari­ matuse vili, aga samal kujul on kolmekümnendail aastail nimi kirja pandud idamurde ääremailt, kust kirjutajagi pärit on. Küll aga tahaks juhuslikuks pidada asjaolu, et saavat ütelda ka Tallinna Unn, millega J. V. Veski põhjendas genitiivse kuju õigsust7, ning Maarja-Magda- leenast kirjapandud nimekujusid talina, taina, tattina ja tallina lin.

3 Liittüveliste eesti kohanimede esikomponent on enamasti genitiivis (Jõemetsa, Kaseoja, Mäeküla, Tikanõmm). Genitiiv on aluskäändeks ka liitnimedest lähtunud elliptilistel nimedel (Kose, Rebaste, Väida). Topo- formant -vere on seni üksmeelselt tuletatud liittüvelise nime teisest komponendist. Eri arvamusel on oldud, kas vere-nimede esikomponen­ did on enamasti genitiivis või valdavalt nominatiivis või esindavad nad hoopis pelka ('-pluurali tüve.8 Segatüübina on esitatud perekonnanimi Jõgever ja külanimi Lembevere, kus nominatiivi tugev aste kombinee­ ruvat genitiivi vokaaliga.9 Kohanimekogudest on silma hakanud sama laadi kohanimesid ka teiste järelkomponentidega, näit.: Mus Mägeniit, Phl Mägeotsa t., Kod Jõgesoo, Ote Jõgessaar (hm.), Kan Jägera veski (1839 Jöggearru), Jõgehara t. Võib-olla ei saa päris võimatuks pidada oletust, et nende nimede esikomponendid polegi mingid kontaminatsioonilised moodustised, vaid e-mitmuse vormid. Häälikuliselt on mainitud kohanimed väga läheda­ sed sellistele Soome kohanimedele nagu jokenhära (*jokeõen-), mäke-n- kallio jne.10 Peab küll ütlema, et apellatiividest jogi ja mägi ei tunta

5 Vt. M. Hint, Eesti keele sõnafonoloogia I. Tallinn, 1973, lk. 104. 6 Vt. V. Pal 1, Eesti kohanimede normimine. «Keel ja Kirjandus» 1976, nr. 9, lk. 538 jj. 7 Vt. A. Kas k, J. V. Veski ja Eesti kohanimede ortograafia fikseerimine, lk. 66. 8 Vt. P. Alvre, Veelgi uere-lõpuliste kohanimede käsitlemisest. «Keel ja Kirjan­ dus» 1965, nr. 6, lk. 353—355; P. A r i s t e, Pandivere, Pandja ja Pandju. ESA 3. Tallinn, 1957, lk. 132; V. Pall, Eesti kohanimede struktuurist. «Keel ja Kirjandus» 1968, nr. 3, lk. 150—153. 9 Vt. P. Alvre, Veelgi uere-lopuliste kohanimede käsitlemisest, lk. 355; V. Pall, Eesti kohanimede struktuurist, lk. 152. 10 Vt. H. Paunonen, Monikon genetiivin muodustus suomen kielessä. I. Hel­ sinki (1974), lk. 149—150. 111 e-pluurali vorme. Enamikus murretes ei olekski nad ootuspärased, sest häälikuloo üldiselt tunnustatud seisukoha järgi rõhutu silbi järel kin­ nises silbis *(J> D, kui esimene silp oli lühike, näit. sõgeda < *sokeöan padade < *pataõen, valada < *valaõak,n vrd. aga Jäm, VII, Rei söae; gen. söae; Kjk, Kan, Plv sekke, gen. sekke; Har seaeheš; pl. gen. Urv, Krl, Rõu, Vas paitu, makki; Von Jekki; San, Plv, Krl, Har munne; da-inl Urv, Plv, Наг, Se valla?. Siinkohal oleks kohane viidata H. Paunoneni väitele, et kohanime­ des on häälikuseaduslik areng võinud olla järjekindlam ja minna kau­ gemale, sest kohanimed on vabanenud paradigma ühtsust säilitavast kontrollist, mis mõningate vormide osas võib häälikuseadusliku arengu peatada või asendada häälikuseadusliku vormi paradigmasse paremini sobiva analoogiavormiga.12 Genitiivsuse probleem tekib ka talunimede Jogi ja Mägi puhul Neid nimesid on rohkesti kirja pandud mitmetest eri kohtadest. Enamasti eiame nimesedelilt märkuse, et talu nimi on lähtunud omaniku pere­ konnanimest. See võiks osutada, et perekonnanimesid ei käänata meil alati nn nagu vastavaid üldnimesid. Keerukamalt formuleerides on jogi-, magi-tüüpi kohanimed tõendiks, et pärisnime tasandilt lähtuval edasituletisel (käesoleval juhul perekonnanimi -> talunimi) ei ole lähte- apellatuyi muutmismall enam obligatoorne, samuti nagu ei ole mõtte­ kas otsida nime motiveeritust lähteapellatiivi tähendust aluseks võttes. Tänapäeva keeletunde järgi nominatiivseid esikomponente jõgi- magi- leidub ka mitmetes liittüvelistes nimedes. KKI kohanimekarto- teegist olen avastanud järgmised: Kül, Amb Jõgisoo k., Kül, Ris Hag Kos Jõgisoo t., Trm Jõgiaru hm., Vas Jõginiit, Jäm Mäginiidi t Mägi- polluaf, Mus.Magiküla, Mägipõllud, Mägitagune põld, Pha Mägilaid, VII Magipollud, Emm Mägipõld, Rei Mägibe k„ Tõs Mägimurd Saa Magipollu t., Kei Mäginiidimägi, Mäginiit, HJn Mägipõllu t, Kad Magiküla, Jõh Mägipõllu, Trv Mägipõld, Pst Mägipõld, Mägipõllu t, San Mägimõisa t, Krl Mägimetsaniit, Har Mägialuse kolk, Vas Mägi- alusejärv, Mägialuseniit, Räp Mägiotsa k., Se Mägipõllanurm, Mägi- põllasoo. Tänapäeva keelekujust ja keeletajust lähtudes tuleks nende nimede esikomponentide vormi interpreteerimisel muidugi kõigepealt kaaluda võimalust, et esikomponent on nominatiivis. Arvestades aga asjaolu, et kohati (tartu ja võru ning rannikumurdes) on säilinud tugevaastme­ line J-mitmus 13, võiks vähemalt neil aladel tulla /-mitmus arvesse ka kohanimedes (tartu ja võru murdes apellatiivides küll gemineerunud makki ja Jekki). Pole võimatu, et kohanimedes on г'-mitmus üldse levi­ num kui apellatiivides, vrd. Kod Lindmetsa — 1758 Lindometsa; Särg• järv ы — 1758 Särgejärw (= ? Särgejärv resp. Särgijärv). Eelkõige läänemurde lõunaosa silmas pidades tuleb kolmanda või­ malusena arvesse, et esikomponendid jogi- ja mägi- on ainsuse geni­ tiivis, vrd. Vän nom., gen., part. jeai, mäoi.

" Vt' A' Kask' Eesti keele aJalooline grammatika. Häälikulugu. Tartu, 1967, 12 Vt. H. Paunonen, Monikon genetiivin muodustus suomen kielessä, lk 34— 35, 141, 146, 151. 13 Vt. P. Alvre, Tugevaastmelise i-mitmuse probleeme. ESA 13. Tallinn, 1968, lk. 23—24. 14 V. P а 11, Põhja-Tartumaa kohanimed I. Tallinn, 1969, lk. 230 ekslikult märk­ sõnaks Särgijärv.

112 PÄEVÄTEEMADEE

Keeleuuenduse teine noorus

Teadlik keelekorraldus on kahtlemata ku kultuuri jäänustega ajaloo prügikasti tarvilik ja normaalne nähtus. Ei saa just kui üks estetistlik värk (vt. Eesti kirjan­ väita, et keel ilma spetsiaalse harimiseta duse ajalugu II. Tallinn, 1956, lk. 16), oma arengus päris kängu jääks, keel are­ seda enam et kuskil mujal nii põhjalikest neb omasoodu, ent selline iseareng võib uuendustest midagi ei teatud. Pealegi võtta tihtipeale soovimatu ja ettenägema­ tundusid uued nähtused nii enneolema­ tu suuna. Eriti sõnavara osas on keel tud, et esimeses kohmetuses ei osatud aldis ka rumalatele võõrmõjudele. Keele­ muud kui kogu vastav sõnavara täht- hoole hoiab keele puhta, samal ajal kui tähelt eesti keelde ümber panna. Pärast keelekorraldus mõtleb, kuidas teda veel aga oli juba hilja mingeid kardinaalseid puhtamaks teha. Ja mitte ainult seda. muudatusi ette võtta. Nõnda risustus keel Mõnel pool, näiteks Itaalias ja Saksa kõiksugu stampide, russismide ja muu riikides, on keelekorraldusel auväärt iga halbusega. ja põlised traditsioonid. Otsustavad sõna­ Praegune keelevääristus on oma alg­ lahingud on juba löödud, suunad võetud, tõuke saanud just sellest ajast, ent käi­ sihid seatud. Talitades tasa ja targu, ma läks ta alles 1960-ndate aastate lõpul. avardab ning täiendab keelekorraldus seal Seega on ta otsekui neim kunagise keele- sõnavara pidevalt uute tuletiste või liit­ nüristamise eest, niisiis oma lähtekohta­ sõnadega, teeb väikest viisi naabritelt delt omamoodi anakronistlik, ja teda tii­ laenu jne. Sellest üldiselt piisab, et üht vustab viha kõige kroonuliku vastu. Eri­ kultuurkeelt vormis hoida. nevalt Aaviku keeleuuendusest, mis piir­ Eesti keel sai endale kultuurkeele vo­ dus peaasjalikult intellektuaalse sõnavara­ litused üleöö ja polnud sajandi teisel ga, asub keelevääristus õtse üldkeele kal­ kümnendil veel kaugeltki küps ajama in­ lale Uute sõnade loomisel ei juhindu ta tellektuaalseid asju. Siin ei aidanud ei mitte tungivast vajadusest, vaid pagan tarkus ega tasadus. Kuigi keelekorraldus teab millest, küllap kõige rohkem pelgast hakkas Eestis juba jalgu alla saama, tuli negativismist ning iseäratsemistarbest. Nii sellegipoolest otsida radikaalsemaid vahen­ on pakutud raamatu asemele neologismi deid, kuis maarahva keelt Euroopa vana­ raat: raada, tuues põhjenduseks, et raa­ de kultuurkeelte tasemele tõsta. Parajal mat on vene laen ja et oma sõna on alati ajal astus platsi keeleuuendus oma noo­ etem. rusliku trotsi ja ohjeldamatu fantaasiaga. 1950-ndate aastate lõpul hakkas keele «Uuendagem pööraselt! Ärgem kartkem seis pisitasa paranema. Keelekorraldus, sel teel minna liig kaugele!» õhutas J. mis vahepeal oli soiku jäänud, võttis taas Aavik. «Võiks soetada isegi sarnane kir­ käsile terminoloogia ja õigekeelsuse ning jakeel alguses, mida on raske õppimata jõudis peatselt ka ajalehtede uususeni. moista,» pakkus H. Visnapuu. Kasutades 1960-ndaiks aastaiks oli üldine keelepruuk ära ka senised laenu- ja tuletusmehha- juba võrdlemisi talutav ja keele harimine nismid, asus keeleuuendus eesotsas Aavi­ täies hoos. Küllap siin ongi seletus, miks kuga sigitama sõnu igal mõeldaval ja nooremad sugupõlved praegu keele asjus mõeldamatul viisil. Sõnalooming kuulutati mingit konstruktiivset raevu ei ilmuta: priiks, sõna vabastati etümoloogia ja kee­ nad ei ole pidanud keele maotuse all nii leajaloo eestkoste alt. Ainsaks valikukri­ palju kannatama nagu nende isad. Sel teeriumiks seati uudiskeelendi häälikuline kombel on osad vahetunud: noorus jääb sobivus. Keeleuuendus oli noorte meeste sedapuhku üsna leigeks, isegi tõrjuvaks, ettevõte ja läks suurelt jaolt just oma samal ajal kui kuldne keskiga võidukalt hulljulguse tõttu läbi. keelt renoveerib, püüdes tasa teha seda, Käimasolev keelevääristus on teine, mis omal ajal tegemata jäi. Keel ei ole laugem laine, on keeleuuenduse teine noo­ aga jäänud enam selleks, mis ta omal rus. Praegust keele-elevust hoiab ülal ajal oli, ülekohtune on tema peäle oma põlvkond, kelle noorusaastad möödusid viha välja valada. sõjajärgsetes kitsides oludes. Õigupoolest oleks pidanud keeleuuenduse järjekordne Et keelevääristuskampaania eesotsas voor tulema õtse pärast sõda, mil eesti pole mitte mingid tuulepead, vaid vääri­ keel äkitselt rikka nõukoguliku atribuutika kad teenetega kodanikud, siis saab kogu ees abituks osutus. Suurpuhastuse tuhinas liikumine noorte silmis väheke autoritaar­ heideti aga keeleuuenduski koos kodanli­ se varjundi. Oma õnnistuse on andnud 8 Kee! ja Kirjandus nr. 2. 1977 113 mitmetele uudissõnadele autoriteetne ETA, alla ajakirjanduse, siis on neil üsna liht­ kes nad siis ka linna- ja rajoonilehtede ne oma tahtmist üldsuses läbi viia. kaudu laiali laotab. Uudissõnad ilmuvad Nii vastumeelne kui mõni uudiskeelend otsekui dekreedid ja lähevad kohe libe­ rahvale ka on, võib selle visa pressimi­ dasti läbi, ilma et neid alati seletatakski sega peaaegu alati keelde sisse suruda. Näiteks «Keelevoos 73/74» esitab sada­ Seepärast oleks iga kord vaja mingit ta­ kond uudissõna, mõned üpris kum­ gatist, et sõna keele loomu pärane on. malised, nende staatust pole aga vaevu­ Viimasel ajal on ebasoosingusse sat­ tud kommenteerima. Häda on selles, et tunud võõrsõnad, neid püütakse usinasti meie kirjausklik lugeja võtab kõike trü­ omasõnadega asendada, kusjuures tavali­ kitut puhta kullana. selt lastakse sel puhul käiku mingi uudis­ See, et keelevääristus pole mitte aate­ sõna või uustuletis. Sisaldades võõrhääli- kaaslaste, vaid laialivalguva põlvkonna kuid ja raskeid konsonantühendeid, on liikumine, määrab ka tema iseloomu. Üld­ võõrsõna igapäevases pruugis tõepoolest tunnustatud juhte pole, tänasest päevast mõnevõrra tülikas. On aga teinegi tee, kaugemale ulatuvat programmi pole. See­ kuidas võõrsõnadest vabaneda: tuleb neid vastu on küllaga isetegevust ja -äratse- julgemalt mugandada. Kui XV ja XVI mist. Paljude meelest samastub sõnavaba­ sajandil oleks laenamisel täpselt silmas dus vabadusega teha sõnu ja selles nä­ peetud sõna algupärast kuju ja kõiki hää­ hakse kõige hõlpsamat teed trükki pääse­ likulisi seiku, siis oleks meil praegugi miseks. Kuuldavasti on «Sirbi ja Vasara» väävli asemel svefel ja määrde asemel toimetuses kõikvõimalikke sõnapakkumisi smeer. Keele ajaloost õppust võttes võime lausa lademes. Tõepoolest, siin avaneb ju suupäraseks seada mitmed võõrsõnad, ainulaadne võimalus end üheainsama mille õigekirja ja hääldamisega me prae­ sõna läbi eesti kultuuriloos põlistada. Loo­ gu kurja vaeva näeme. Sel kombel saak­ tusetu on nii suurt hulka taidlejaid ilma sime börsist porsi, žanrist saanri jne. vastava organita suunata ja õpetada. Va­ Teine võimalus on teha laen kirjapil­ hest oleks otstarbekas asutada Rahvaloo­ dist, mitte hääldusest lähtudes. Sellist mingu Maja juurde keelering, mis koon­ menetlust on soovitanud H. Saari (vt. daks tuhanded asjahuvilised, ja palgata «Keelehääling», lk. 129) ja eriti tulusaks pädev instruktor-lektor lugema eesti leksi­ osutub see inglise keele puhul. Kirjapilt koloogia kursust ning ajama niisama üld­ on juba iseenesest olnud aluseks mitmete arendavat juttu. Mine tea, ehk annaks argoosõnade saamisel, mis on alaväärtus­ sõnaloomingut hiljem lülitada ka taidlus- likud üksnes seetõttu, et kirjakeel neid festivalide kavva. ei tunnusta. Nüüd on õnneks ots lahti Keelevääristus käib ja kohub, ent siia­ tehtud: «Väike inglise-eesti-vene arvuti­ ni puudub tal õige opositsioon, mis keele sõnastik» on rehabiliteerinud jobi. Argoost tasakaalu huvides lausa hädavajalik oleks. ja kõnekeelest on saadaval veel terve hulk Siin-seal on küll mõni üritanud häält ilusaid sõnu, näiteks jats ~ jäts (= tõsta (vt. näit. M. Hint, Lubatagu ka­ džäss), stipp, trenn jpt. Juba ongi läbi helda. «Looming» 1972, nr. 4), ent see on läinud makk, seks ja popp. Selliste sõna­ nimme kõrvust mööda lastud ja juba ette de stiiliväärtus on ehk esialgu madala­ suuremeelselt andeks antud. Kui üldse võitu, ent peagi labane kõla kaob ja nad mingit arutelu on, siis keelevääristajate on niisama head kui iga põline eesti endi leeris, kus vaidlus käib umbes sel sõna. Võrreldes sulevarrest väljaimetud tasemel, kumb on kenam, kas ruja või uudissõnadega on neil üks oluline eelis: ulme. Soliidsemad keelemehed suhtuvad nad on ilma välise sunnita käibele tulnud asjasse paraja üleolekuga ega viitsi tühja ja rahva poolt juba õigeks mõistetud. Sel­ pärast suud kulutada. Keelevääristus oma line reform eesti kirjakeeles oleks igati äärmustes on muidugi narrus, ent üsna demokraatlik ja lubaks koondada sõna- ohtlik narrus. Rahvas on otsustajaks üks­ loojail oma jõud oskuskeelte täiendami­ nes keele spontaanse arengu järgus, kui sele, kus uusi sõnu tõesti tarvis. aga uuendusmeelsed saavad enda mõju JOEL SANG

114 RAAMATUTE KESKEL

KUI KLAARIKS PUHUB

Jüri Tuulik. Meretagune asi. Külajutud. Kirjastus «Eesti Raamat», Tallinn, 1976. 215 lk. Hind 49 kop.

«Tegevuspaik — Abruka. arenemis- ja muutumisvõimeline, tema Kus siis veel?» tulevast loomingulaadi on niisama hea Nende sõnadega algab Jüri Tuuliku kui talle matusekelli helistada: näe, nii viimane ja kõige pikem jutt uues kogus maiselt väeti ta ongi — oskab ainult «Meretagune asi». Valisin nad välja, sest nalja visata! neist kõlaks nagu terve raamatu ühis- J. Tuuliku huumor on mitmekihiline ja toon: kõik neliteist lugu pajatavad Abru- nüansirikas. Üsna karusele situatsiooni­ kast, sellest looduse ja, kui «Meretagust koomikale, mida raamatus omajagu, väli­ asja» uskuda, ka inimeste poolest väga sele karakterikoomikale (paljud tegelased omapärasest saarest. (Kriitik pole seal on juba oma kõnepruugilt naljakad^) li­ käinud, sest kardab merehaigust ja viss- sanduvad abruklaste humoorikad mõtted, siledat jääd, millel võid nagu aprillipõr- arupidamised elu üle ja teravmeelsed säh­ sas lendu minna.) Aga veel rohkematki vatused selle pihta, mis ümberringi nuri­ näikse autor nende sõnadega ütlevat: pole pidi tahab minna. Siin avaldab autor end paika päikese all, millest ei kõlba ega vaimukalt ühe või teise tegelase suu läbi. anna kirjutada, kuid kõige kindlam ja Heatahtliku mõnuga laseb kirjanik ka mõ­ tulukam on kirjutada paigast, mida tun­ nel enda meelest surmtõsiselt tegutseval ned ja armastad lapsest saadik. Tihti­ ja mõtleval abruklasel ikkagi naljakana peale need kaks — tundmine ja armas­ paista — küllap veendumusest, et nali on tamine — kirjanikutöös kogu asja otsus- elu sool ja et suur inimene mõistab nalja. tavadki. Sügavamas kihis pole ju küll midagi Jutukogus köidavad kõigepealt inime­ naljakat «Meretaguse asja» minategelase, sed, need kanged abruklased, kellesse vana Abruka naise sõidus tütre juurde, autor on kiindunud. Jäägu tema saladu­ tema sekeldamises villakotiga, restoranis seks, kui ta vana abruklasena ja seega käimises, kummikusabas trügimises, aga juba sünnilt fantaseerimisvõimelise isi­ me muigame kõigi teiste ja hoopis naeru­ kuna osa neid teisi kenasid abruklasi koos väärsemate tüüpide kõrval vaikselt tema­ nende naljakate juhtumistega ise välja on gi üle, pisaraga pooleks, Gogoli kombel. mõelnud — mis kirjanik ta muidu oleks­ Sest tõesti, asjad võivad nõnda olla siin- ki?! —, olulisem on märkida, et autor või sealpool merd, ükskõik. Aga eakal vaatab kõike läbi huumoriprisma. Huumor inimesel, kes elanud looduslähedast ja annabki kogule põhivärvi ning tõstab karsket elu, kelle mõtteviiski terve, läheb selle ka omaette kohale meie ikkagi kau­ paratamatult aina raskemaks ja raske­ nis naljavaeses jutukirjanduses. maks neid asju mõista. Ta võib paljutki Näib, et Tuulikul on, kui korrata ta enda ümber kentsakaks, narriks, albiks juttudes ehk küll juba üleliiagi pruugitud arvata, talle võib paljugi vastu hakata, ütlust, oma laadi leidmisel midagi klaa­ mis kentsakas ja alp ongi, aga ta pole ju riks puhunud. Juba vahest huumori tõttu ise võimeline midagi muutma ega oskaks­ on see kogu terviklikum kui eelmine. Aga ki seda. Paraku mõjub mõnikord nalja­ koos huumoriga oleks nagu valitsema kalt seegi, kes juba kas või moest maha pääsenud ka lihtsam, lakoonilisem, rahva­ jääb. päraseni väljendusviis ja elutugevam as­ Nalja ja naeru on vist alati meie küla­ jade nägemine, mille kõrval mõne vara­ juttude žanritunnuseks peetud, vähem sema, eriti üliõpilaspõlves kirjutatud ju­ sügavat mõtestatust. Ei oska küll sellegi tustuse või novelli lüüriliselt nukker laad kogu niisugustest_ paladest nagu «Juku­ ja venitatus tundub ülepingutusena. Ome­ ga tursal» või «Sober Jaagupi Tervitus!» ti olen kaugel ennustamisest, et naljajutte paugupealt suuri filosoofilisi tagamaid J. Tuulikult nüüd oodata tulebki. Kitz­ leida, ent neid palu on mõnus lugeda ja berg kirjutas külajutte ja ajalehe piibu- tuju nad tõstavad ka. Vahel aitab sellest­ jutte, aga ka meie kõige tõsisemad draa­ ki. Vastukaaluks on nimijutustuses «Me­ mad. Juhan Liiv pani paberile «Pildikese retagune asi», «Külatraagikus» ja mones Peipsi rannalt», kuid «Varjugi». Ennus­ teiseski loos mõttel ulatust kaugeltroh- tada enesekindlalt kirjanikule, kes on ikka kem, kui külajutu puhul tavaks nouda. 115 «Külatraagikus» on koguni kaks filosoofi põrgulikult suur. Ja Tuulik oskab seda teineteist täiendamas — koer Nässu ja rahva eluvaimu väga hästi kujutada. Nii tema Vana. Mõlema mõtted-meenutused et on nalja ja mõtet. ulatuvad õnnetust koerapulmast ja pük­ sata viina järel käimisest kaugemale ning Kui žanrimääratlust siiski lõpuks täht­ kõrgemale ja kogu juttu läbib tööka, saks pidada, võib väita, et Jüri Tuulik on ausa, oma Abrukasse kiindunud mehe op­ koguga «Meretagune asi» meie külajutu timistliku tooniga elufilosoofia nagu kar­ taset tõstnud ja seda mõnetigi uuenda­ ge tuul läbi viinavinguse külavahe. nud. Oma huumoriga, filosoofiaga, psüh­ holoogiaga. Ta karakterid on selgesti ta­ Timmu Lakaluugi, triivmeistri mono­ jutavad ka siis, kui neile on monoloogiks loogis viskab kirjaniku humoristitalent vaid mõni lehekülg ruumi antud. Kes lausa kukerpalle. Meenutagem kas või kahtleks, et Benjamin Dleaiakargaja kes Aigu Oskari vee all magamist või tema «elu ja kunsti keerulised vahekorrad» ühe päästmist. Seda lugu võiks, kui nimi täh­ ropsuga selgeks teeb, ei lähe kogu elust tis, oma vahva puändi tõttu külanovel- läbi nagu soe nuga võist?! letiks või veelgi peenemalt nimetada. Lugeja naerab, kuni alles lõppreas saab Pannes sedapuhku kõrvale raamatu teada, et tegu oli Lepa-Mamma matuste­ mis mahlakalt ja ladusasti kõneleb meid ga, ja naerab veel ühe pahvaku, sest kõiki puudutavatest asjadest, jääb arvus­ vanainimese surm on siiski nii loomulik tajal kirjaniku enese kohta korrata vaid ja igapäevane asi, et jupp head nalja «Sakkuspea «Hamleedi»» lõppsõnu: «See ei voi kuidagi vähem tähtis olla. Võib­ nii kena vaata, kui noorel mehel pea olla alles seejärel tabab lugeja end mõt­ püsti. Mine, mine!» telt, et rahva elujõud, elulust on siiski Tõnis Lehtmets

IKKA VEEL EELMÄNG Kalju Saaber. Raske vesi. Romaan. Kirja us «Eesti Raamat», Tallinn, 1976. 224 lk. Hind 64 kop.

Kalju Saaber on nüüd avaldanud kolm süüvivaid märkusi» (lk. 18). Tegevustiku raamatut, kokku seitsmesaja lehekülje umber. «Raske vesi» on tema esimene alguseks on ta «tõusnud arvestatavaks romaan ja autoriteetne kultuurileht kuu­ sidemeheks» ning lubanud «meeskonnas lutas selle välja üliopilasromaanina, ära­ püsida». Lisaks kirjandusele harrastab tades nii teose vastu kohe suurt huvi. Klaas sukeldumist ja allveeujumist mis on talle muutunud ääretult tähtsaks. Su­ Romaani tegevus on mõningate vihje­ keldumine on tema jaoks elu võrdpilt te järgi dateeritav ajavahemikku 1964 isegi nii ilmselt, et selle toel lubab ta aasta sügisest 1969. aasta suveni ja toi­ endal elus aina pealispinda mööda libi­ mub põhiliselt Tartus, sekka põhjaranni­ seda. Inimsuhetes Klaas sügavamale ei kul, Saadjärvel, Kuremäe kloostris ja Peipsi ääres. Viimased viis peatükki Ia- tungi, ka armastuses mitte, ja nii jäävad vastuvad Endla rabas ja järvel, andes tema jutustuse kaudu esitatud teised tege­ nõnda küllap teadlik-tahtliku allusiooni lased lihast ja verest ilma. Tiina, Sola ja Faehlmanni muistendile Endla järvest ja Jutagi on pigem Klaas Arguse materia- Jutast. Dliõpilaskeskkond romaanis pea­ liseerunud kujutelmad, kel peaaegu puu­ aegu puudub. dub iseseisev mõtte-, tahte- ja tundeelu Eriti kehtib see Sola kohta, kes jääbki Tegelasi on vähe nagu minavormilises hõljuma nende Saadjärve põhjas toimu­ teoses ikka, põhiliinideks on minakange­ nud kohtumisstseeni astraalsusse. Tiina lase Klaas Arguse ja kolme tüdruku — on pisut elavam oma haiguses, töölistüd- Tiina, Sola ning Juta — suhted, üle­ rukulikkuses ja pahelisuses, ka pöörab jäänud tegelastel — neil vähestel, keda Klaas talle kui oma esimesele armastusele nimepidi tutvustatakse, või nimetutel sta­ rohkem tähelepanu, seda samuti seoses tistidel — on vaid episoodiline roll. õilsa missiooniga naine õigele teele juh­ Veidi rohkem on juttu veel soouurijaist tida. Unistuslikuks ja sümboolseks armas­ Joonatanist ja Staarist, Sola klassiven­ tuse objektiks jääb Juta, Margot seevastu nast Hillar Vilust ja Klaasi kursuseõest kehastab Klaas Argusele kõike põlastus­ Margotist. väärset, mid_a ülikoolis ja «korralikus Klaas Argus on ülikooliga konflikti elus» leida võib. sattunud üliõpilane, kes hiljem kogu üli­ Et kõik teised tegelased on romaanis koolist mäletab «õigupoolest vaid ühiseid antud minakangelase mälestuste kaudu, saunapäevi sõpradega, hirnumist leiliruu- peab põhjus, miks neist suurt midagi jä­ mis, diskussioone, õllekaste laval, tühiseid rele ei jää, peituma Klaas Arguses. Nii kaaluvahesid, mis tõid kaasa intiimellu ongi. Klaas esitab ennast terve maailma 116 keskpunktina, päikesena, mis armulikult enamasti iseloomustatavalt detaililt (võrd­ teiste peale paistab. Koik tiirleb tema üm­ luse subjektilt) objektile, millega võrrel­ ber, teda vaadatakse, tema sõbraks saa­ dakse, või isegi viimase täiendile (tüüp dakse, teda armastatakse. Talle andutak­ «... kuigi hingeldasin alles nagu auruka­ se vaid sellepärast, et talle see meeldib, tel, mis käis saksa ajal meil vilja masin- kunagi ei tee ta probleemi sellest, kas see damas, kui kütteõli ei olnud»). Ülisage- ka partnerile meeldiks. Põhiargumendiks dasti leidub samuti literatuurseid ja ma­ on ikka tema, Klaas Argus, õigustuseks neerlikke võrdlusi ning viiteid («Siis istu­ «sõnad, sõnad, sõnad», suur eruditsioon, sin maas ja mõtlesin, et huvitav, kas ta Hegel, Camus, Weininger jms. Ettekuju­ esiisa oli son of the sea nagu valge kas- tus endast kui kirjanikust ja kirjanikust tiillane, keda armastas iiri mereröövlite kui teatavas mõttes Ubermensch'ist lubab emand» või «Aga ta oli pühak nagu Roc- tal südametunnistuse piinadeta inimesi co Visconti neorealistlikus filmis» või aina enda huvides ära kasutada, neile «Hemingway külmunud leopardi nimel, enamasti midagi vastu andmata. kes on igavesti Kilimandžaaro lumisel Romaani struktuuri järgi võiks arva­ tipunõlval» jne. jne.). Katkeb niigi nõrk ta, et Tiina, Sola ja Juta tähistavad seos detailide ja motiivide vahel, tekib Klaas Arguse arenguetappe. Tuge saame kujundite, võrdluste ja raskepäraste, ori­ sellele arvamusele Klaasilt endalt, kes ginaalitsevate mõttekäikude labürint. Juta üsa ees põlvitades usub neid peagi Kui lugeda ainult «Rasket vett», võib «avanevaid väravaid» viivat end «täisküp- jõuda arvamusele, et see kõik peab ise­ susele» ning väljendab veendumust, et loomustama Klaas Argust kui kaunikesti sellega on ta elus üks ring täis saanud. ennasttäis filoloogiaüliõpilast ja kirjani­ Paraku ei arene Klaas teose jooksul inim­ kuks pürgijat. Peaaegu kõigi eespool esi­ likus mõttes karvavõrdki. Täpselt niisa­ tatud stiilipretensioonidega võib aga ro­ ma egoistlik, egotsentriline ja üleolev maani autorigi poole pöörduda, sest tea­ nagu algul («ah, see töölisplika», «see taval määral on keskendamatus ja «üli- tolgus», «see lurjus», «see kretiin», «see võrdlused», eriti aga literatuursus ning rohmakas primitiiv»), on ta ülevaist noo­ maneerlikkus, iseloomulikud kogu Kalju tidest hoolimata ka teose lõpul («Oli öö Saaberi loomingule. Autoripoolseteks puu­ ja tüdruk ootas, et ma tema juurde lähek­ dujääkideks tuleb romaanis pidada ka ise­ sin]»). Ja niisama kiretu. Klaas Argus ei enesest huvitava ja kohati olulisegi ma­ mõtle kellelegi ega armasta kedagi pea­ terjali organiseerimatust, samuti suutma­ le iseenda, ta lihtsalt kajab võõrastele tust veenvalt kujutada inimest ning ka­ mõtetele ja tunnetele vastu, kui need talle rakteri psüühilist arengut. Täisküpsus annetuseks tuuakse. Teisest inimesest või elus tähendab vahest midagi enamat kui omaenda suhtumisest teise inimesse ei tee uue seelikupandla lahtitegemist ja paljas ta kunagi tõelist küsimust. Ta väidab ütlemine ei veena kedagi selles, et mina­ endal küll olevat huvi «inimesi tundma tegelasel on elus ring täis saanud. õppida, kuigi neil puudub pahatihti kind- Romaani kui terviku kohta käivat mit­ lusetunne, kultuur, elujanu» (lk. 36), ome­ te eriti positiivset hinnangut pehmendab tigi põlgab ta inimesi sügavalt ja arvab, üksikute lõikude ja stseenide ehedus, et võib kirjanikuna neid sundida endast realistlikkus ja emotsionaalsus. Tinglikult aru saama: «Peavad saama, kui ma nen­ on omaette täiesti arvestatavad näiteks de südametunnistusele koputan, neile viimased viis peatükki ja ka lapsepõlve­ vastu pead tõmban» (lk. 141). Niisugu­ mälestused. sed seisukohaavaldused muudavad vähe Jälgides Kalju Saaberi senist loomin­ usutavaks Klaasi kui kirjaniku arengu, gut selgub, et peaaegu oma kirjanikutee sest kui ei suudeta enda kõrval teisi algusest peale on autor harrastanud ümb­ mõista, jääb kirjaniku nimi vaid preten­ ritseva reaalelu ja reaalsete sündmuste sioonikaks eneseupitamiseks. kõrvutamist ning võrdlemist sündmuste Nii käibki Klaas Argus oma meenutus­ ja nähtustega, millest tal parimal juhul tes partneritega ümber ükskõikselt nagu võib olla vaid mingisugune kujutlus, iga­ malenuppudega: Tiina saadetakse tbc-ga sugune isiklik kogemus aga puudub (ala sanatooriumi, Sola uputatakse, misjärel «hõbedaste pintslikirjadega toatuhvlid, senine pisike ettur Juta ootamatult lipuks mis meenutasid kultuurirevolutsiooni Hii­ saab — küllap vaid sellepärast, et lipu nas» või «Olime kauemaks kinni külmu­ koht hetkekski tühjaks ei tohi jääda... tatud kui Inglismaal palgad»). Niisugu­ Ülejäänud nupud ilmuvad sageli lauale sest stiilist on kerge jõuda kujuteldava vaid üheks segaseks käiguks, mille mõte sündmustiku asetamiseni kujuteldavasse ei selgu terve mängu kestel (klaasimeis- olustikku, millesarnasele on saadud pilku ter, saksofonist, plekkmantlis mees, veski­ heita vaid ühe või teise kirjaniku teoste poisid, vana daam Kuremäe kloostris, kaudu. Ja mis seal parata, kui nii mõnigi dressis noormees Tähe tänaval, lehenee­ tegelane hakkab siis rääkima peaaegu ger kaevu juures jt.). õtse tolle kirjaniku sõnadega. Jutustajana ei ole Klaas samuti suu­ See või siis konkreetseile sündmustele rem asi. Peale väsitava egotsentrismi ka­ meelevaldse, kujuteldava värvingu and­ sutab ta oma keskendamata mälestustes mine ongi too Saaberi puhul korduvalt ohtralt nõrgendavaid laiendatud võrdlusi, mainitud «teine reaalsus» (või «ilus mille puhul kujundi raskuspunkt nihkub vale»). «Raske vesi» tõestab, et tehnika 117 on viidud täiuseni: omaenda tõelisigi lä• salates kõike, millega «suured» tegelevad: bielamisi ei osata enam teistmoodi väl­ armastust, seksi, sõda, tapmist ja surma? jendada kui literatuurselt. Kui nõnda, siis on nii Mati Undi pika Allakirjutanu näeb Kalju Saaberi fe­ pealkirjaga lugu «Sirbis ja Vasaras» nomeni teoreetiliseks seletamiseks nelja (1976, nr. 8) kui ka eelkirjutatu ülekohus eri võimalust. Esiteks, ta on küll võime­ Kalju Saaberi vastu. Sest sel juhul ei line elu õigetes värvides ja proportsioo­ peagi tema toodangut tõsiselt võtma ja nides nägema ning edasi andma, ent siin­ tingimata püüdma mõista, «mis selle taga ne ja praegune olustik ei kanna ideid ja peitub». Koik on vaid mäng, ettevalmis­ mõtteid, mida Saaber väljendada tahaks. tus täiskasvanuks saamiseks. Jääb ära Munamäe varal on ju raske edasi anda alternatiiv, kas Saaber on väga peen või võimsust ja ülevust, mida Alpid nii ke­ väga labane kirjanik, ja kui Paul-Eerik nasti väljendaksid. Paraku ei ole Alpid, Rummo on möönnud, et kirjutamine ise s. o. teistsugune aeg ja olustik, kogemus­ on Saaberile meetod elamiseks («Noorus» likult kättesaadav mujalt kui väga napilt 1969, nr. 6), siis kas mäng ei ole lapsele mõne kirjaniku mõnest teosest. Nii te­ meetod elamiseks? Veel rohkem, mäng on kibki jäljenduslik Alpide kirjeldus või lapsele terve elu. Ja terve elu on mäng. siis omandab Munamägi «teise reaalsuse» Aga ainult lapsele ... groteskse varjundi. Nii nagu matkiv laps kasutab jäme­ Teine võimalus on, et Kalju Saaber daid ja groteskseid täiskasvanulikke de­ näeb küll elu õigesti, ent on seni kirju­ taile — paneb jalga-selga-pähe ema või tama sattunud ikka tugevasti mõne äsja isa kingad-riided-kübarad —, nii kasutab loetud teose mõju all olles, mistõttu ta ka Saaber kõikvõimalikke päriskirjandust poolkogemata omistab kirjutatavale loetu meenutavaid võtteid, küll tsitaate, otse­ atmosfääri. seid ja kaudseid vihjeid, literatuurseid Kolmas võimalus: Kalju Saaber näeb võrdlusi jne. Mängult oskab ta juba elu ja sündmusi ainult raamatulikult, lite­ kõike, mis täiskasvanul tarvis läheb: ratuurselt, just nii, nagu ta neid edasi armastada ja tappa, rahu pidada ja sõdi­ annab, ning ei suudagi elukogemust kir­ da, mäletada ja unustada. janduskogemusest lahus hoida. See või­ Oleks pagana kahju, kui nii oskusliku malus on kurvim: ka parima tahtmise ja paljutõotava mängu järel täiskasva­ korral ei näe siit väljapääsu. nuks ei saadagi, kui Kalju Saaberi sule Neljandale võimalusele viitab Kalju alt tulevad ikka vaid literatuuri, män- Saaberi lemmikmotiiv, mida peaaegu gult-kirjanduse leheküljed. Sest õigupoo­ igast ta jutust mingil kujul leida võib: lest ainus, mida kirjutatavasse sisse initsiatsioon. Kas ei laiene see mo­ mängida ei saa, on selle ehe tunne­ tiiv kogu ta loomingu omamoodi võt­ tuslik ja kunstiline väärtus. Omal ajal meks? Kas pole kõik ta senised seitse­ alles tupiku ees seistes laskis Kalju Saa­ sada lehekülge mitte kirjanduse jäljenda­ ber endast ka selles mõttes päris palju mine just nii, nagu initsiatsiooni ootavad loota ... murdeeas poisid jäljendavad ennast maha Aivo Lõhmus

ÜHE KIRJUTISE SÜND

Teose sünd. Koostanud Endel Priidel. Kirjastus «Eesti Raamat», Tallinn, 1976. 364 lk. Hind 1 rbl. 28 kop.

See koguteos on koostatud nii, et teda on mõttes välja arendatud küllaltki jäik- on mõttetu tavapäraselt arvustada. Jõud­ korrektne arvustuse skeem ... nud niisugusele äratundmisele päeval, mil Eks sedagi, kuid põhjus on veel kee­ retsensioon peaks olema juba ammu kir­ rulisem. «Teose sünni» kohta on raske jas ja unustatud, tahaksingi piirduda sel­ kellelegi midagi ette heita, või siis ehk le ainsa lausega. neile, kelle pihtimust kogumiku kaante vahel pole. Selline etteheide aga eeldaks Miks ma siis seda ei tee? Kõigepealt olulise kriitikaprintsiibi eiramist. Et ikka sellepärast, et niisuguste lauseleidu- loomingulooliste lühipihtimuste (või ka de näilikku tarkust ei usalda hästi ise käsitluste) kogumik on genereerinud soo­ ega saa siis ka teistelt kirjatundjatee vi reageerida pilguheiduga ka arvustaja suuremat usaldust nõuda. Ehk räägib mi­ töö olemusse, siis miks mitte seda kohe, nus lihtsalt tülpimus, liiga hilja virgunud aktiivselt, enne tõsiste kõhkluste vastu­ enesetalitsemistung ütleb nõnda pärast lööki realiseerida? Pealegi saab niiviisi seda, kui olen kohusetundlikult märkuste natuke teisiti kui tavaliselt, võib-olla sün­ ja väljakirjutustega täitnud ligi kaks­ nib kirjutise näilisest kergusest koguni kümmend helesinisest paberist lipikut, kui erilaadne teabeväärtus. Eks ole siin mingi 118 järelkaja kunagi ammustel päevadel kor­ Selle poole tuleks igatahes pürgida, ehk duvalt heietatud arutlusestki, et kõige viib siis mõnigi kriitiline vaimuponnistus õigem on kritiseerida luuletust luuletu­ pulgavõrra oma pealaest kõrgemale. sega, maali maaliga ja helindit helin­ «Teose sünni» arvustaja muutis valv­ diga . . . kuigi ma pole iialgi kuigi tõsi­ saks kõikvõimalike, küllalt hõlpsaid ja selt uskunud, et see tõepoolest õige või efektseid tulemusi tõotavate taktikate üli­ võimalik oleks. küllus. Raamatut on võimalik nii ja tei­ Võtsin «Teose sünni» retsenseerida siti refereerida, esile tõsta fakte, saab mõni päev pärast raamatu ilmumist. Te­ uurida mitmeid süsteeme ja süsteemsust gin seda entusiastlikult, tulvil head tahet üldse. Väga paeluv ja omapärane tundus toreda ürituse kordaminekule kiitust laul­ näiteks graafilise referaadi võimalus: da. Olin raamatu õhinal, pealiskaudselt konstrueerida telg (või teljed) loomingu- läbi lugenud ja sellest rõõmu saanud. psühholoogiliste etappide gradatsiooniga Miks mitte võtta kohustust, kui see tõo­ ja siis grupeerida autorkirjanikud selle tab põnevat analüüsimöllu tervelt 58 kir­ järgi, millist etappi nad oma kirjutises janiku väga ja väga erilaadsete loomin- esindavad. Üldse olidki tüpologiseerimis- gupihtimuste keskel! Kas ei tunne arvus­ taotlused ehk kõige suuremad, nii et ääre­ taja siin ennast peaaegu nagu kohtunik pealt oleksin kurikavalalt mööda lugenud Nürnbergi protsessil. .. Heino Puhveli lakoonilisest hoiatusest: Ei, ei tunne. Ja üldse on praegu, «Vaevalt aimatakse, kui erinevad võivad umbes neli kuud hiljem, ajad muutunud olla ühe ja sellesama kirjaniku eri raa­ ning tuju teine. Olengi viimasel ajal mit­ matute saamislood» (lk. 209). mete arvustamislubadustega lubamatult Hoiatus on siiski olemas ja äärmiselt viivitanud, mõne täitmatagi jätnud. Ma tõsiselt võetav. «Teose sünd» on ainu­ pole endaga rahul (selles staadiumis laadne ja siiani meie ainuke selline teos, pole ma vist küll kunagi olnud), istun valdav enamik autoreid on tõepoolest õela kriitikuna iseenda — arvustaja kukil, rääkinud ainult ühe oma teose sünnist, puistan tarretuma hakanud arusaamasid, seega katse olulisemaid üldistusi teha, liiga kaua püsinud veendumusi, otsin väl­ mingit muud süsteemi luua peale koosta­ jenduslaadist stampi ja see keel, see ala­ japoolse tähestikulise järjestuse poleks line murelaps keel, mis võiks olla ilus, korrektne. aga on lihtlabaselt kohmakas, vahel Ja ega H. Pühvel selle teose kaante ainult iseendale arusaadav, sest koosneb vahel üksi ole! Lisagem kas või Rostis- niisama pikkadest lausetest nagu prae­ lav Titovi väide leheküljelt 312: «Kirjan­ gune. duslik loomeprotsess on keeruline, siin ei Olen retsenseeritavat teost vahepeal­ ole retsepti.» (Samalaadseid truisme setel kuudel korduvalt siit-sealt lugenud, muide on raamatus fikseeritud terve tro­ sellele päris sageli mõelnud, mitmel kor­ bikond. Kas oleks koostaja-toimetaja ehk ral tsiteerimiseks ainet otsinud, seda üli­ pidanud nad kirjanike tekstidest välja külluses leidnud ja mõnel pool juba ka rookima?) Järgmise pala autor Mati Unt tsiteerinud. Nii et mulle on «Teose sün­ on aga leidnud pealkirja «Iga teos sün­ nist» puhtutilitaarset kasu tulnud, vaim­ nib isemoodi». setest rõõmudest rääkimata. See, lubata­ Pean möönma, et pisut tuli ka võidel­ gu kriitiliselt nentida, muudab arvustaja da kiusatusega rajada retsensioon vas­ suhtumise subjektiivsemaks ja kallutab tandustele, nii et tekiks mulje meie kir­ soosivusele. Kuid võib arvata, et 8000- janikkonnas käivast ägedast loomingu­ lisest tiraažist valdav osa läks ligilähe­ psühholoogilisest diskussioonist, mille kat­ daste erihuvidega lugejaskonna kätte, last ongi õngitsetud «Teose sünni» klimp. kelle hoiakuga võiks nenditud subjektiiv­ Miks mitte nentida natuuride vastandlik­ ne seadumus kokku kõlada. kust Mai Talvestil, kes oma loos kirjutab: Möödas on ka tore ning pingeline «Isiklikult arvan, et niisugust materjali- «analüüsimöll», millest jäänud tõendi ja kogumist võib endale lubada vaid kord saagina varem nimetatud^ helesinised se­ elus» (lk. 304), ja Jaan Krossil, kes alus­ delid. Sellele järgnes kõige kriitilisem tab põnevat intellektuaalset uurimisseik- etapp arvustamistegevuses — arvusta- lust von Bocki jälgedes sõnadega: «Kir­ mistaktika ja kompositsioonivõttestiku va­ janike köögipooleasjust võivad teinekord lik. Pean seda väga vastutusrikkaks see­ huvi pakkuda ka haagid, mida materjali tõttu, et küllaltki sageli sõnavotva ja jälil kõndimine paratamatult kaasa toob seejuures mitte kaugeltki professionaalse ja mis võivad olla põnevad nagu episoo­ arvustajana tajun ikka ja alati varitsevat did kriminaalromaanidest. Olgu nad va­ pealispinnalise käsitlusviisiga rahulejää- hel ka sellised, et mõni romaan just mise või koguni maneeritsemisse lange­ nende tõttu kirjutamata jääb» (lk. 135). mise ohtu. Nigel on arvustaja, kes piir­ Veel tõsisemalt satuvad konflikti või ja­ dub metodoloogiliselt korrektselt vormis­ gelevad tähestikulised üleaiamehed ja ka tatud konfrontatsioonisuhtega arvustata­ muidu päris üksmeelsed Ain Kaalep ning vasse teosesse, kuigi just see on ikka ja Jaan Kaplinski. Esimene: «Pean pihtima, alati meie pealiskaudsusele eriti ahvatlev. et sõna «rahvuslik» ei kuulu nende sõna­ Teine, ideaalne äärmus on muidugi jõuda de hulka, millel minu jaoks oleks emot­ ajastu vaimsuse edendaja ja reguleerija sionaalset kaalu. «Isamaaline» küll — see rolli, seda vähemalt rahvuskultuuri piires. on nimelt natuke naeruväärne mu kõr- 119 vus» (lk. 101). Kaplinski tõepoolest nagu kena, kui ma homme umbes samuti mõt­ vaidleks vastu: «Kodumaa ja rahvas on leksin. Ülehomse eest enam vastutada ei nabanöör, mille kaudu me hingame, mille julge.» läbi maailm hingab meis. Ja kui lõiga­ H.-K. Hellat takse läbi see nabanöör, lämbume» (lk. 112). Olen nüüd pikalt tsiteerinud — aitab. ...JA ÕIEND SELLE JUURDE Nagu aitab sellisest manipulatiivsest vastandamisest. Võiks ju veel ajada Kap­ linski tülli Erni Hiirega, Raimond Kaug­ Toimetus on H.-K- Hellatile tänulik veri Liidia Kompusega, Viivi Luige kel­ nii lubaduse täitmise kui ka selle tüütu lega tahes ... Kuid meie pisikeses kultuu­ tegevuse põneva kirjelduse eest. Kuid rikeskkonnas tuleks vaielda ikkagi näost «Ühe kirjutise sünd» oleks võinud pre­ näkku ja omal algatusel, mitte kolman­ tendeerida ka «Teose sündi» lõpetama ja daate tegelinskite mahitust ja ässitamist puänteerima küll oma meetodi, küll soo­ tõsiselt võttes. siva ja reklaamiva hoiaku poolest. Nõnda oskas konfrontatsioonihoiakust loobunud Arvustajakogemus on õppinud diktee­ kriitik end arvustatava teose hulka poe­ rima mingit iga ajakirja või ka ajalehe tada ning arvustuse toimetamist kom- jaoks optimaalset retsensiooni pikkust menteerimisparatamatusega kimbutada ning «Keele ja Kirjanduse» tavakohane Sellest siis alljärgnevad märkused. moot hakkabki täis saama. Kuid tahaksin «Teose sünni» idee ja algatuse eest siiski «olla inimene» ja sedastada oma tuleb E. Priidelile kahtlemata täit tun­ emotsionaalset suhtumist raamatusse, mis nustust jagada. Ilmselt ei olnud koostajal nii ju jäigi arvustamata. Mulle meeldib kerge oma kavatsust nii paljudele autori­ väga, et «Teose sünd» on viimaks sündi­ tele meeldivaks rääkida, veel vähem aga nud. Nentigem kirjanike suurt vabadust tervet hulka kirjutisi kokku koguda. Võib­ ja asjalikkust nii harjumatu tegevuse pu­ olla just seepärast on raske ühineda hul nagu oma loominguloo kirjeldamine. H.-K. Hellati rõõmsa lootusega «Teose Paeluv on täiendav valgus, mida need sünni» järje suhtes, aga niisamuti möö­ kirjapanekud heidavad autorite tuttava­ da vaadata kõnesoleva kogumiku puudu­ matele voi ka hoopis võõrastele isiksus­ jääkidest. Ja neid siiski on, enamik ette­ tele. See avaldub juba lähenemisnurgas võtte uudsusest, koostamispõhimõtte eba­ ja käsitluslaadis: leidub «teemast möö- määrasusest või ka kirjandusliku situat­ dakirjutajaid» (Erni Hiir), ranget klassi­ siooni paratamatusest sündinud. kalist kirjandusloolist analüüsi (V. Adams, N. Andresen, L. Anvelt), tugevat Kõigepealt ei ole tõesti väga paljud teooriat (H. Pühvel) ning vürtsiks ka kirjanikud «Teose sünnis» sõna võtnud, pesuehtsat emotsionaalsust (V. Luik, A. sealhulgas mitmed, kes on tänase eesti Suuman). Kõike leidub! kirjanduse üldpildis ja lugejate huvirin­ gis olulisel kohal. Aga nii see tahes-taht- Minu kasutamata jäänud märkmepabe­ mata pidigi juhtuma, sest koostamistin- rite all on mõned nimedega täidetud le­ gimused ei aktsepteerinud mitte ainult hed. Sinna kirjutasin välja need Kirjani­ kunstiliselt kõrgetasemeliste teoste sünni- ke Liidu liikmed (1971. aasta seisuga), lugusid, vaid enamasti ikka ühe või teise kes «Teose sünnis» sõna pole võtnud. Kirjanike Liidu liikme literatuurse tege­ Tsiteeriksin nimekirja algust (välja on vuse kirjeldusi. Seega võib öelda, et ühest jäetud mõni nimi): Villem Gross, Lehte küljest pole «Teose sünd» kirjanduslooli­ Hainsalu, Väino Ilus, Sergei Issakov, ses mõttes sugugi meie kirjanduse pare­ Boris Kabur, Teet Kallas, Leida Kibu­ mikku esindav, teisest küljest on ta aga vits, Heino Kiik, Paul Kuusberg, Uno ometi ka mingis mõttes representatiivne, Laht, Uno Leies, Eha Lättemäe, Einar näidates praeguse kirjandussituatsiooni Maasik, . .. Loend on märksa ebaühtlust kogu selle alastuses. Ainult pikem kui 58 nime. Kas ei tuleks juba väike osa kirjutisi võiks tulevikus kirjan­ seetõttu, juba kohe hakata mõtlema dusloolasele abimaterjaliks saada kirjani­ «Teose sünni» uuele köitele, kas ei peaks ku loominguloo jälgimisel, teine osa ar­ see kujunema õige sageli ilmuvaks kogu­ tikleid aga, mis suuresõnaliselt pajata­ teoseks alalise toimetaja või toimetuskol­ vad kehva teose sünnikeerukustest, õien­ leegiumiga, kes ei väsi kirjanikele peale davad arveid kriitikaga või lobisevad nii­ käimast, et need oma loominguplaanidest sama kirjaniku töö tähtsusest, võiks küll söakamalt ja sagedamini aru annaksid? ka huvi pakkuda, aga pigem psühholoo­ Nii saaksime aja jooksul hindamatu loo- gile kui loomingupsühholoogiale. Mõni mingupsühholoogiliste eritluste varamu, vaos hoidmata edevus või tahtmatu ene­ jõuaksime ehk mõne algtõeni, koguneks sepaljastus suurejoonelisis kavatsusis on materjali üldistusteks ning lõpuks äkki küllap mujalgi kasulik — kriitikuil hea kritiseerimisekski. teadmiseks võtta ja tsiteerida. Kahtlemata oleks koostajal olnud ääre­ Sellega lubatagugi otsad kokku tõm­ tult piinlik osa kaastöid tagasi lükata ja mata, lõpplauseid Mati Undi eeskujul, oma niisugust tegu põhjendada. Seepä­ ainult pisut teises sõnastuses kirja pan­ rast olekski mõistlikum olnud lähtuda nes: «See on kirjutatud 15. VI 76. Oleks juba alguses teostest ja mitte Kirjanike 120 Liidu nimekirjast. Nii oleks ka saanud Kahju niisiis, et hea ja raskesti teos­ piirduda ainult ilukirjanduslike teoste tatav idee on taotluste segasuse tõttu sünnilugudega. Praegu pole seda kitsen- osalt tühja jooksnud. Siiski on kogumi­ dust seatud, ning on täiesti mõistetamatu, kus ka väga huvitavaid, siiraid ja olulisi miks siis tõlkijad ja kriitikudki oma loo- kirjutisi, mis raamatu ilmumist õigusta­ mevaevadest «Teose sünnis» ei kõnele. Et vad, näiteks D. Vaarandi, B. Alveri, A. see mõeldav on, näitab ju ülaltoodud ar- Ehini, J. Kaplinski, K. Merilaasi, A. Suu- vustuski. Või tuli nüüd ikkagi meelde, et mani, M. Undi vmt. sulest. tõlkijad ja kriitikud n.-ö. teoseid ei loo? A. Langemets

SAKSA-EESTI SÕNARAAMATU SIHTJOON!

E. Kibbermann, S. Kirotar, P. Koppel. Saksa-eesti sõnaraamat Kirjastus «Valgus», Tallinn, 1975. 1048 lk. Hind 3 rbl. 53 kop.

Vaatlusele tuleb esimene mahukam juhtudel täidavad korduva täiendsõnaga sõjajärgne saksa-eesti sõnaraamat. G. liitumid peaaegu terve lehekülje. Nende Tuksami sõnaraamat, millega käesolevat rühmitamisel paari-kolme märküksusse mahu ja haarde poolest saab võrrelda olnuks ruumi sääst vähemalt kahekordne. — 60 000 sõna uue 70 000 vastu —, ilmus Põhjalikumat vaagimist vajab meetod, 1939. aastal. Seetõttu oli ta juba kohati mida autorid on kasutanud nimisõnade iganenud ja puudulik. grammatilise süsteemi markeerimiseks. Kohe pärast ilmumist, s. o. 1976. aas­ Senises saksa-eesti ja saksa-vene leksiko­ ta kevadsemestril, võtsid uue sõnaraa­ graafias on vahetult nimisõna juures matu oma igapäevases töös kasutusele antud tema grammatiline sugu, ainsuse TPedI saksa keele kateedri õppejõud ja genitiivi ja mitmuse sufiksid. Meie sõna­ püüdsid ajada ühiste arupidamiste käigus raamatus seisavad pärast nimisõna soo- tohutusse keelevaramusse mõningaid siht- märgendit (m. — maskuliin; f. — femi­ jooni, mis on ka järgnevate mõtete alu­ niin; n. — neutrum) araabia numbrid seks. ning tähed, mis viitavad tüüpsõnale raa­ Materjal on esitatud alfabeetiliselt matu lõppu asetatud käänamistabelis. järjestatud märküksustena, mille struktuu­ Samasugust süsteemi on rakendatud 1964. rist autorid järjekindlalt kinni peavad. a. Leipzigis väljaantud saksa-inglise sõ­ Nii algab märküksus adjektiivide puhul naraamatus, mis kuulub autorite poolt nende atributiivse kasutusega, millele kasutatud teoste nimistusse ja mille ees­ järgneb adverbiaalne kuju. Tähenduselt sõnas väidetakse: «Niisugune süsteem on lähedased vasted on mõlema süntaktilise sisse viidud välismaalaste ja keeleõppijate funktsiooni puhul eraldatud komadega, huvides.» kaugemad tähendused aga semikooloniga. Selline talitusviis tähendab seisukoha­ Sageli osutatakse sõna või väljendi ees võttu diskussioonis, kas tänapäeva saksa selle kasutamisalale (ped., gramm., agr., keeles on käänamine ja mitmuse moodus­ anat., geogr., med. jm.). Süntaktilistele tamine teineteisest eraldatavad. Sõnaraa­ variantidele järgnevad kõnekeelsed ja pilt­ matu autorid on vastanud kindlalt ei, likud tähendused, kusjuures fraseologisme käänamist ja mitmuse moodustamist märgivad ruudukesed (•)• Verbide 2. vaatlevad nad ühe tervikliku küsimusena. partitsiipide puhul, mis adverbiaalses või See aga teeb asja äärmiselt komplitseeri­ adjektiivses funktsioonis on iseseisvate tuks. Nimisõna käänamiseks on läinud sõnadena juurdunud keelepruuki, osuta­ tarvis 60 tüüpsõna. Neist kuulub masku­ takse alusverbi infinitiivile, näit. angc- liinile 24 tüüpsõna 11 käänamismalliga, wiesen —>- anweisen. feminiinile 14 tüüpsõna 8 käänamismal­ Märküksustes, mis sisaldavad põhisõ­ liga ja neutrumile 22 tüüpsõna 8 malliga. na, kinnisühendeid ja fraseologisme, on Ometi ei piisa ka sellest ning autorid jä­ trükipinnaga säästlikult ümber käidud. tavad endile sõnaraamatu kasutamise ju­ Ratsionaalne paigutusviis ei laiene aga hendis (lk. 6) lahti taganemistee: «Üksi­ liitnimisõnadele. Tavaks on saanud koon­ kute nimisõnade käänamine on erinev sõ­ dada ühte märküksusse kas kõik või mit­ naraamatus antud tüüpidest. Niisugusel med sama täiendsõnaga liitumid, kus­ juhtumil märgitakse ainsuse nominatiivis juures korduva eesosise kohta täidab oleva nimisõna järele sugu ja ainsuse ge­ asendusmärk ~. Käesolevas sõnaraama­ nitiiv ning mitmuse nominatiiv.» Nii an­ tus moodustab aga iga liitsõna omaette takse traditsioonilisel viisil paljude võõr­ märküksuse. Nii näiteks paiknevad rida­ sõnade mitmused, näit. Juwelen, Kiimata, misi ülalt alla 65 liitsubstantiivi täiend­ Kommata, Kurse, Maxima, Präzedenzien, sõnaga Kinder-, 56 liitsubstantiivi täiend­ Razzien, Rouletts, Streiks, Transitiva. Sõ­ sõnaga Schul- jne. Ka mitmetel teistel naraamatu detailne käänamissüsteem ei 121 vasta meil juurdunud tavale, kus ainsuse 400 000-st, mida peetakse tänapäeva sak­ käändevormide järgi eristatakse nimisõ­ sa keele sõnavara piirarvuks. Sõnavaliku nade kolme peamist käändkonda, mitmuse põhikriteeriumiks on esinemissagedus ja moodustamist käsitletakse aga omaette temaatilisus. Sagedussõnastikest oli alla­ peatükis. kirjutanule kättesaadav üksnes 4000 sõ­ Nimisõna käänamissüsteemide erinevus naga kooli-miinimumsõnastik, millele uus meie koolipraktikas ja vaadeldavas sõna­ sõnaraamat^ pakub täielikku katet. Saksa raamatus toob kaasa mitmeidki raskusi. keele põhisõnavara mitmeaspektiline esita­ Keskmisel võõrkeele õppijal pole nii kõr­ mine on kahtlemata sõnaraamatu tugeva­ get filoloogilist kultuuri, nagu eeldavad maid külgi. Sama kehtib ka vastenduste autorid. On kahtlane, kas sõnastiku kasu­ kohta, mis on põhjalikud ja sõnuti leidli­ taja suudab moodustada viidete m.lc ja kult varieeruvad. m.2c põhjal sõnast General õiged mitmu­ Temaatilist valikut pole lähemalt põh­ sevormid; esimene viitab tüüpsõnale jendatud. Eessõnas väidetakse, et sõna­ Abende — Generate ja teine tüüpsõnale raamat hõlmab niihästi igapäevase, ilu­ Kanale — Generate. Veelgi raskemini kirjandusliku kui ka ühiskondlik-poliitilise hoomatavad on sarnasused-erinevused leksika ja püüab esitada uusimat sõna­ märksõna Mund kolme mitmusevormi ja vara teaduse, tehnika, kunsti, majanduse, selle tüüpsõnade vahel: m.lb Berge — spordi jt. aladelt. Sõnaraamatu eesmär­ Munde; m.2b Stühle — Münde; m.3a giks seatakse saksa keele õppijate ning Wälder — Münder. keelehuviliste abistamine ilukirjanduse, Koik see muudab vaevaliseks ka sõna­ tänapäeva publitsistika ja populaartea­ raamatu käsitsemise. Tuleb ju nimisõna duslike kirjutiste lugemisel. põhilist karakteristikat — tema tähendust Toetudes neile üldistele lähtekohtadele ja käänamisparadigmat — otsida kahest vaatleme järgnevalt, millisel määral ka­ eri paigast. Kuuldavast^ loobuvat seetõttu tab sõnaraamat populaarteaduslikul ta­ paljud üliõpilased ja õppejõud sõnaraa­ sandil mõningaid konkreetseid teemasid matu lappamisest ja otsivad grammatika ja erialasid. küsimustele vastust kompaktsemast õige­ Teadustest valiksime filoloogia, sest keelsussõnaraamatust «Der GroBe Du- meie arvukas keeleteadlaste pere vajab den». ammugi adekvaatseid eestikeelseid vas­ Verbi põhivormide tabel on üles ehi­ teid mitmetele terminitele. Paraku ei leia tatud heas mõttes traditsiooniliselt: kol­ filoloog sõnaraamatust aga grammatika mele tavapärasele põhivormile on lisatud põhimõisteid Wortfamilie, -feld, -gruppe, keeleõppijale üpris vajalik ainsuse 3. Vor-, Naeh-, Satzfeld. Samuti puuduvad pööre. Eesliitega verbide põhivorme tuleb stilistika põhimõisted Stilfärbung, SUI- — kooskõlas kasutamisjuhendiga — otsi­ mittel, Stilelement. Sõna Stilblüte kasu­ da lihtverbide alt. Seepärast ei leia me tatakse halva stiili iseloomustamiseks, sel­ tabelis näit. verbide bcraten, geraten, le kõrval võinuks Stilschwulst tähistada empfangen, empfinden, entscheiden, er- paisutatult vohavat keelekasutust. Mui­ löschen, zerreifien, vernehmen, verschaf- dugi ei tohi loetletud ja teistelegi termi­ fen jt. põhivorme. Selline esitusviis eel­ nitele vastete otsimine piirduda sõnasõna­ dab oskust liigendada saksa keele verbe lise või kirjeldava tõlkega, vaid eeldaks morfoloogiliselt, mida aga igal sõnaraa­ kooskõlastamist vastava ala spetsialisti­ matu kasutajal ei tarvitse olla. Samas dega. võinuks ruumi säästa nüüdiskeeles harul­ Lünklikult on esitatud sporditermino- daste verbide erkiesen, klimmen, küren, loogia. Nii puudub sõnaraamatu lehekül­ spleijien jt. väljajätmisega. gedel juba kehakultuuriga tegelemise alg­ Verbi osas leidub üksikuid möödalask­ vormi tähistav Ausgleichsgymnastik 'vir- misi abiverbide sein ja haben kasutuse gutusvoimlemine', samuti Amateursport, selgitamisel. Nii on antud tanzen ver­ Leistungssport 'amatöörsport; tippsport', bina, mis pöördub üksnes abiverbiga ha­ mispärast pole jõutud ka finaali ega fi- ben. Tegelikult on võimalik ka sein («Sie nišini (mõlemad internatsionalismid das hat jede Woche getanzt» ja «Sie ist durch Finale ja das Finish on spordikeeles juur­ den Saal getanzt»). Samuti on verb pad- dunud). Ka ei saa me teada, mis on La- deln antud ainult abiverbiga haben, kuigi genschwimmen, ega ka seda, et allvee- on võimalik ka sein. Nagu öeldud, pole sport on saksa keeles Tauchsport ning et selletaolisi eksimusi kuigi palju. selle harrastajad kasutavad akvalangi Tõlkevastete leidmisel on autorid ol­ (Sauerstoffgerät) ja ujumislcsti (Flos- nud asjatundlikud ning järginud täpselt sen). Üldkasutatavad spordialased vasted eri sisunüansse ja stiilivarjundeid. Oluli­ puuduvad ka nimisõnal Aufgabe 'palling', sel määral on sõnaraamatut täiendatud Vergleich 'võistlus' ning verbil drüeken tänapäeva leksikaga, kusjuures kõrvale 'suruma'. pole heidetud ka keeles juba ammu kin­ Põhjalikumalt on läbi töötatud ühis- nistunud sõnaühendeid. Ometi ei tohi sõ­ kondlik-poliitilised teemad. Sellealane sõ­ naraamatu lai haare ja küllaltki suur navara on igati tänapäevane ning kee­ maht anda alust pretensiooniks, nagu lendid nagu Aufrüstung, Abrüstung, peaksime leidma sealt kõik kirjanduses Wettrüsten, Entspannung, Einheitsfront, ettetulevad sõnad. Sest 70 000 sõna pee­ Meinungsaustausch, Helfenshclfer, Kriegs- geldab autorite valikut võimalikust verbrecher jt. tagavad arusaamise aktuaal- 122 setest sündmustest nii ajaleheveergudel kenake kogu uusi teatmeteoseid. Nende kui ka mujal. hulgas ka G. Helbigi «Deutsche Gram­ Ekskurss piki temaatilisi sihtjooni vii­ matik» ja E. Materi «Deutsche Verben», tab vajadusele unifitseerida mõningaid millele toetudes oleks ilmselt välditud tõlke- ja teooriaküsimusi ka teiste ger­ mitmeidki ülalloetletud ebatäpsusi. Olgu manistide osavõtul. Hädavajalik olnuks öeldud, et viis aastat lahutas ka G. Tuk- ühine arupidamine nimisõnade markeeri- sami saksa-eesti sõnaraamatu 1. vihikut missüsteemi puhul. Paljutki oleks tasan­ (1934) terviku (1939) ilmumisest. Ei ta­ danud sõnaraamatu kiirem avaldamine: haks arvata, et selline venimine meie 1975. aasta detsembrikuus ilmunud sõna­ kapitaalsete sõnaraamatute kirjastamisel raamat anti laduda juba 1971. aasta on seaduspärane või koguni paratamatu. veebruaris. Selle ajavahemiku vältel jõu­ dis aga iga germanisti raamaturiiulile Maimu Laan

KARULAUL UNGARI KEELES

Medveenek. A keleti finnugor nepek irodalmänak kistükre. Europa könyvkfadõ, Budapest, 1975. 927 lk. + 32 kleebist.

Rahvusvaheliste soome-ugri kongres­ gumike koostamisel võiks peale kone all side üks meeldivaid kaasnähtusi on mit­ oleva «Karulaulu» eeskujuks olla ka Geza mete üldsusele huvitavate teoste ilmu­ Kepesi «Napfõl es Ejfel» («Keskpäev — mine korraldaval maal. Nii oli see 1970. kesköö»), valimik aastakümnete jooksul aastal Eestis toimunud III rahvusvahelise valminud tõlkeid soome-ugri rahvalaulu­ FU-kongressi puhul, nii ka seoses IV dest, ja Anna Bede koostatud Siberi rah­ kongressiga 1975. a. Budapestis. Kaht vii­ vaste rahvaluule kogumik «Sämandobok, mase kongressi aegu ilmunud teoste hul­ szõljatok» («Samaanitrummid, põrisege»). gast, XX sajandi eesti luule antoloogiat «Sest algupärased tekstid, õigemini rea­ ja ajakirja «Szovjet Irodalom» erinumb­ alused tõlked,» nagu P. Domokos «Karu­ rit, on hiljuti tutvustanud L. _Veskis.' laulu» eessõnas kirjutab, «on tõesti ras­ Autori kasutatud pealkiri — «Võlg, mis kesti loetavad ja nauditavad. Vähesed ootab tasumist» — sobiks ka käesoleva innustuvad õppima eksootilisi väikekeeli tutvustuse pealkirjaks. Nimelt on järgne­ — kuigi need on sugulaskeeled —, krigi­ valt vaatluse all sarjas «Kirjanduse väi- sevad sõnasõnalised ümberpanekud pele­ kepeegel» ilmunud teos «Karulauk Ida­ tavad eemale isegi asjahuvilisi.» poolsete soome-ugri rahvaste kirjanduse Kõne all olev valimik on pealkirja väikepeegel». Valimiku on koostanud ja saanud hantide ja manside karukultusest toimetanud, samuti eessõna ja üksikuid ning vastavate laulude rohkusest nende kirjandusi tutvustavad lõigud kirjutanud rahvaste folklooris. Lisaks handi ja man­ Peter Domokos, soome-ugri rahvaste kir­ si kirjandusele sisaldab valimik samo- janduse tuntud uurija, kes muu hulgas jeedi, lapi, komi, udmurdi, mari ja mord­ loeb juba palju aastaid Budapesti ja Sze­ va rahvaste kirjandust. Ehkki teos kuu­ gedi ülikoolis soome-ugri rahvaste kirjan­ lub kirjandus valimike hulka, tähen­ duse erikursust. dab sõna kirjandus selles väljaandes rah­ Sarjas «Kirjanduse väikepeegel» on valuule ja kirjanduse lahutamatut üht­ Ungaris paarikümne teise valimiku hul­ sust, nagu see on iseloomulik kõigile gas varem ilmunud ka «Eesti kirjanduse uurali kirjandustele. Lisaks rahvaluulele väikepeegel»2 ja toimetamisel on analoo­ ja proosale-poeesiale on valimikus veel giline valimik soome kirjandusest (koos- esseid, humanitaaralaseid uurimusi, kirja- tajaiks Hannu Launonen ja Endre Gom- vahetusnäiteid jm. bär). Nii et meie võlg lugejate ees seis­ Nende kaheksa rahva kirjanduste aren­ neb mitte ainult ungari, vaid ka koigi gus on loomulikult palju ühist. Üldjoon­ ülejäänud soome-ugri rahvaste kirjandus­ tes jagunevad need rahvad siiski kaheks. te väheses tutvustamises. «Leegajused»3, Esimesse rühma kuuluvad handid, man­ mis äratas suurt tähelepanu ja rikastas sid, samojeedid ja laplased. Arvukuselt mitmete rahvalauluhuviliste repertuaari, on nad ülejäänud neljaga võrreldes tõe­ on paraku jäänud järjeta. Selliste laiema­ lised väikerahvad, kirjaoskusel rajanev le publikule mõeldud mitteteaduslike ko- haridus, niisiis ka kirjandus on väga noor. Teise rühma kuuluvad komid, ud­ murdid, marid ja mordvalased. Nende 1 L. Veskis, Võlg, mis ootab tasumist. «Keel ja Kirjandus» 1976, nr. 5. lk. 306-309. elulaad on euroopalikum, vene kultuuri 2 Az eszt irodalom kistükre. Europa könyv- mõju sügav ja vanad traditsioonid tuh­ kiadõ. Budapest, 1969. munud, kuid siiski veel elavad. Nn. ühe- 3 Leegajused. Soome-Ugri rahvaste laule. ««Loomingu» Raamatukogu» 1970, nr. 29/30. mehekirjandus on eakam, samal ajal aga 123 suurte kirjanduste mallidega enam koha­ Viimast esindab valimikus J. Turi, kelle nenud ja rahvuslik omapära vähem ere. loomingut on varem tõlgitud ka rootsi, Kuigi uurali rahvaste kirjanduse juu­ taani, inglise ja saksa keelde. Rootsilapi red on folklooris, võtsid kirjanikud kir­ kirjanduse tutvustaja on valimikus A. janduse tekkimise ajal enda peale selli­ Labba, kelle rootsikeelne «Anta ja Mari» sed ülesanded, mille keerukust nad ehk oli 1969. a. Rootsi raamatuturu üks sen­ ise ei aimanudki. Rahvuskeelel põhinev satsioone. Soomelapi kirjandust esindavad kultuur, mis teistel rahvastel kujunes P. Jalvi ja N.-A. Valkeapää. Viimane aastasadade jooksul, tuli luua ühelainsal neist on Soomes avaldanud satiirilist põlvkonnal. 1920-ndad aastad oli see kan­ proosat ja kogumiku pamflette ning köit­ gelaslik aeg, mil komi Ulja Vass (V. Lõt- valt laulnud plaatidele lapi joigusid. kin), udmurdid Kedra Mitrei ja Kuzebai Et komi kirjandus (sõna traditsiooni­ Gerd, mari Üpö-Mari (Vassiljev), S. Tša- lises tähenduses) on suhteliselt vana ja vain ning mordvalased M. Jevsevjev ja rikkalik, on valimikus komi rahvaluulet Z. Dorofejev tegid kord luuletajatena, esitatud napimalt kui teiste rahvaste pu­ kord folkloristidena, ajakirjanike või koo­ hul. See-eest on rohkem ruumi ilukirjan­ liõpetajatena ära paljude põlvkondade dusel. Korni kirjanduse «isa» I. Kuratovi töö. Ilma selle tohutu tööta ei saaks (1839—1875) loomingu saatus tuletab tänapäeval rääkida meie keelesugulaste meelde К J. Petersoni oma: vihikud tema kirjanduse olemasolust. Loomulikult oli värssidega leiti hulk aega pärast autori see võimalik ainult leninliku rahvuspolii­ surma ühe tema sugulase heinalakast. tika tõttu. Elades väljasaadetuna Turkestanis, ajen­ Tugevaim ajalooline mulje, millest das teda, nagu meie L. Koidulat Kroon­ need kirjanikud ka tänapäeval lähtuvad, linnas, luuletama igatsus sünnimaa järele. on Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsi­ Lisaks I. Kuratovile tutvustab valimik oon. Üldistatult võib öelda, et nad on veel mitmeid huvitavaid komi kirjanikke: huvitatud rohkem tegevuse kui meditatsi­ K. Zakovit, I. Vassi jt. ooni kujutamisest. Nad on enamasti opti­ Järgnevas udmurdi kirjanduse osas on mistid, kelle usk elusse ja inimestesse on tunda materjali veelgi suuremat südame- teataval määral naiivnegi, kuid puhas ja lähedust koostajale — on ju P. Domokos siiras. Avastusi pakub neile kogu ümbrit­ kaitsnud udmurdi kirjanduse ajaloo tee­ sev maailm, eeskätt aga loodus, mis lää­ mal väitekirja, mis hiljuti Budapestis nepoolsetel ametikaaslastel on tähelepanu monograafiana ka ilmus. Tutvustatava­ ääremaadele jäänud. test autoritest paistavad kõige enam sil­ 25-leheküljelisele teoreetilist laadi ees­ ma K. Gerd ja Ašaltši Oki. sõnale järgneb valimikus kõigepealt man­ si kirjanduse ülevaade. Selles (ja kõigis Et mari kirjandus on õitsele puhkenud järgmistes) on kokkuvõtlikult, kuid väga üsna lühikese ajaga, jääb mulje põlvkon­ tabavalt iseloomustatud ajaloolis-etno- dade omavahelisest suurest sobivusest. graafilist tausta, järgnevad kirjakeele tek­ 1930-ndail aastail loodud mari kirjandust kelugu, rahvaluule ja kirjanduse üldise­ peab P. Domokos valimikus esindatud loomustus, aga samuti täpsemad andmed väikerahvaste kirjanduste seas kõige tä­ valimikus esindatud autorite kohta. Man­ helepanuväärsemaks. Kõrge hinnangu an­ si rahvaluule ilmekaima näitena on too­ nab ta ka kuus korda aastas ilmuvale dud «Karulaul». Üles kirjutatud B. Mun- kirjandusajakirjale «Ontšõko», mis on käesi poolt 1888.—1889. aastal, pärineb teiste kone all olevate rahvaste perioodi­ see laul ungari lingvisti rikkalikest kogu­ liste kirjandusväljaannetega võrreldes dest. Kirjanduse näidetest kõige mahuka­ kõige nõudlikumalt ning parima maitsega ma osa moodustab Juvan Sestalovi luu­ kirjutatud ja toimetatud. Tutvume S. Tša- le. Selle mehe tähtsus, nagu rõhutab vaini ajaloolise draamaga «Akpatõr», mis P. Domokos, ulatub üle rahvuskirjanduse 1935. aastal äratas Joškar-Olas käinud piiride. vene nõukogude kirjanike tähelepanu. Mordva kirjandus ei puhkenud pärast Handi kirjandusest esitatakse lisaks revolutsiooni nii rikkalikult õitsele kui rahvaluulele mitme luuletaja värsse, mille maride oma. Põhjusi tuleb näha kahe eri­ hulgas kõige omapärasemalt mõjub V. neva keele (ersa ja mokša) olemasolus Voldini ja P. Saltõkovi looming. ning autonoomia puudumises (polnud Samojeedi folkloori ja kirjandust esin­ administratiivkeskust, oma kirjastust jm.). dab peale neenetsi sõnaloomingu üks Mitmed tolleaegsed anded, näiteks S. Jes- kamassi itk, mille Esimese maailma­ senini sõber D. Morskoi (1897—1956), kir­ sõja ajal on jäädvustanud soome uurija jutasid vene keeles. D. Morskoi oleks Kai Donner. See on väljasureva väike­ olnud mordvakeelse kirjanduse väljapaist­ rahva ühe viimase liikme improviseeritud vaim lüürik, kuid ka venekeelsete värssi­ luigelaul oma rahvale ja iseendale, jäl­ dega tutvustas ta oma sünnimaad meel­ jendamatult tihe ja plastiline hüvastijätt. dejäävalt. Neenetsi ilukirjandus, mis Põhja väike­ «Karulaul» on ligi 1000-leheküljeline rahvaste omadest üks elujõulisemaid, on kaunilt kujundatud raamat. Rikkaliku il­ eelkõige V. Ledkovi ja L. Laptsui nime lustreeriva ainese (fotoportreed, kunsti- kaudu tuntud ka vene lugejale. teoste_ reproduktsioonid, etnograafilised Lapi kirjandus areneb kolme riigi ter­ ülesvõtted, raamatute tiitellehtede fotod) ritooriumil: Soomes, Rootsis ja Norras. on samuti valinud teose koostaja. Aus- 124 tust väärib P. Domokosi hiiglatöö mater­ hulgas on parimaid tänapäeva ungari jali kogumisel. 1920-ndail ja 1930-ndail luuletajaid: Gyula Illyes, Laszlo Nagy, aastail kohalikes väikekirjastustes ilmu­ Sandor Weöres jt. Hulgaliselt tõlkeid nud väljaannete kättesaamine on juba pärineb noorematelt luuletajatelt Istvän meilgi, Nõukogude Liidus, äärmiselt ras­ Kormosilt, Dezsö Tandorilt ja Istvän Si­ ke, ammugi siis teisel maal. Kahju ainult, monilt, samuti tõlkijailt, kes on juba va­ et valimikus on jäetud märkimata rahva­ rem Soome-Ugri rahvaste loomingut palju loomingu leiukohad (kohati on vaid mai­ vahendanud: Anna Bede, Ferenc Buda, nitud, kelle kogust üleskirjutus pärineb), Geza Kepes, Zsuzsa Rab jt. samuti kirjandusteoste originaalpealkir­ jad ning väljaanded, kus need on Nõu­ Seega on ungari lugejal olemas rep­ kogude Liidus ilmunud (koos kirjastuse resentatiivne valimik idapoolsete Soome- ja ilmumisaastaga). Ugri rahvaste rahvaluulest ja kirjandu­ sest. Eesti fennougristid saavad ise käia Tõlkijateks on valimiku koostaja pa­ uurimis- ja kogumisreisidel soome-ugri lunud lingviste, vastavate keelte parimaid rahvaste juures — oleks ju meiegi kohus tundjaid Ungaris, näiteks Gäbor Bereczki, luua ühistöö tulemusena analoogiline Bela Kalman ja Käroly Redei, lisaks hul­ valimik. galiselt nooremaid. Erilise osa teose õn- nestumisse on andnud aga see, et nende T. Seilenthal

125 RIN GVAADE

tarmuka iseloomuga võitis «Tuljak ja Tups» (1948), Leida Kibuvits lugejate poolehoiu ning mis rikastasid sõjajärgset 1957. a. avaldas autor kasinat lastekirjandust. «Soomustüdruku» uuesti — Nagu L. Kibuvitsa kan­ täielikul kujul ja stiililiselt gelased, nii oli ka kirjanik viimistletuna. ise sirgjooneline ja tempe­ Humoristliku ja impres­ ramentne isiksus, tema elu­ sionistlikult värvika jutus­ tee oli rahutu ja kurviline. tamisviisiga võitis L. Kibu­ Sulg väsis ta käes liiga vits 1930-ndail aastail tun­ vara, kuid ta jõudis siiski nustuse nii romanisti kui meile pärandada kümme ka novellistina. Eeskätt ar­ raamatut, mis jäävad luge­ mastas ta kujutada sirg- miseks ja ülelugemiseks. joonelisi, iseendile truuks Oskar Kruus jäävaid naiskangelasi. Kui me mõtleme L. Kibuvitsa loomingule, siis kerkivadki silme ette kõigepealt kolm Agnes Taar omanäolist naistüüpi: mus­ tajuukseline ja sõnakas «soomustüdruk» Loona im ни it. 2 Tuisk esikromaanist, klee­ nuke punapäine ja vaevu sõna suust saav raudtee­ Pärast pikka heitlust hai­ vahi naine Eege Praakli gusega suri 5. detsembril romaanist «Rahusõit» 1976 Leida Kibuvits. (1933), esinduslik ja suure­ Kirjanik (neiuna Leida jooneline, ent saatuse poolt Kupits) sündis 18. oktoob­ ülekohtuselt koheldud vana­ ril 1907 Emajõe ääres nev näitlejanna Eeva Orst Haaslava vallas Kurepalu romaanist «Paradiisi päris- seltsimajas. Saanud haridu­ perenaine» (1934). se A. Salomoni erakoolis, Romaaniks seostatud no- Tartu Tütarlaste Gümnaa­ vellitsüklis «Kass arvab, siumis ja kunstikoolis «Pal­ et...» (1936), novellikogu­ las», teenis ta esialgu leiba des «Rist ja Rõõm» (1938) trükitöölise ja masinakirju­ ning «Sipelgaõli» (1941) 7. detsembril 1976 vari­ tajana. Abielu sõjaväelase­ on terava pilguga nähtud ses Tartus manalasse Ag­ ga viis L. Kibuvitsa Ema­ agulielanike vaevarikast elu nes Taar-Kajara. jõelinnast Pärnu ja Vil­ ja hingelist traagikat ko­ jandisse, 1944. aasta sügi­ Agnes Taar, 1930-ndate sel asus ta Tallinna. Aas­ danlikus ühiskonnas. Vahel aastate mitmekülgne ja vil­ tail 1944—1946 töötas ta jõuavad nood nukrate agu­ jakas kirjanik, sündis 17. «Rahva Hääle» toimetuses lite elanikud protestimõte- sept. 1897 Pärnumaal Ma­ kunsti- ja kirjandusosa­ teni, nagu auhinnatud no­ ru koolimajas, kus ta isa konna juhatajana. Kuulu­ velli «Väike kivi» peatege­ Ado Thar oli poolsada aas­ des 1945. aastast ENSV lane Peeter Vihalemm, kes tat koolmeistriks. Ka Agnes Kirjanike Liitu, elas ta hil­ õhutab vastuhakuvaimu tu­ Taar valis pedagoogiameti, jem vabakutselise kirjani­ ruplatsil sagivate vaeste omandas Pärnus 1917 õpe­ kuna Tallinnas. Peale algu­ inimeste seas. tajakutse ja töötas kümme­ pärase loomingu on ta ka L. Kibuvitsa viimane raa­ kond aastat mitmes algkoo­ tõlkinud (J. W. Goethe ja mat «Elagu inimene!» lis õpetajana ning juhata­ S. Zweigi proosat). (1962) väljendab autorile jana. Huvi kirjanduse ja iseloomulikku optimistlikku laste vastu tõi A. Taari Leida Kibuvitsa nimi sai elutunnet ning pakub li­ Tartusse, kus ta toimetas tuntuks 1932. aastal, kui saks sõjaeelse elu piltidele 1931 —1933 ajakirja «Eesti kirjastus «Loodus» avaldas ka nõukogude inimeste Naine» populaarset mudi- kärbitud kujul tema võist­ portreteeringuid. Noortele laslisa «Väikeste Sõber». lusromaani «Soomustüd- lugejatele on määratud raa­ Alates 1933. aastast tegut­ ruk». Selle teose agulitüd- matud «Kaks meest ikka ses ta Tartus vabakutselise rukust peategelane oma kaks meest» (1947) ning kirjanikuna. 126 Esmajoones äratas A. tuslikku täiendust laekus (Nõo, 837 sed.). Nendes Taar tähelepanu lastekir­ eriti murdesõnavarakogudc- töödes on väärtuslik just janikuna. Ta esikraamatust, le, aga ka kohanime- ja murdesõnade esitus, illust­ värsikogust «Kiu, kiu ...» tekstikogudele. Võistlusele reerimiseks toodud laused (1928) sai mitu luuletust saabus 26 tööd 26 murra­ pakuvad vähem. Tallinna üldtuntuks. Mitmele ta las­ kust, kokku 19 823 sõnase- Pedagoogilise Instituudi II telaulule on viisi loonud delit ja 363 lehekülge. kursuse eesti filoloogia üli­ abikaasa Valmar Kajara. Enamik autoreid on meie õpilased astusid ette esi­ Läbilõike tema uuemaist ja teenekad korrespondendid. mest korda ja nende ühis­ varasemaist lastevärssidest Rõõmustav on, et nendega töö «Murdesõnu Jamajast» annab valimik «Kuldnokk liitusid kaks õpilast ja üli­ (2259 sed.) sai II auhinna. naasis» (1970). 1930-ndate õpilased TPedl-st. Kogu sisaldab rohkesti aastate algul mängiti «Va­ Murdesõnavara uudset ainest, mis on kirja nemuises» ja Tallinna Draa­ esitati 20 töös. Esimese au­ pandud teaduslikus tran­ mateatris ta muinasjutulisi hinna sai jällegi Arnold skriptsioonis. Et tegemist on lastenäidendeid «Kuri Killi Tiits Tallinnast sisutiheda kollektiivse tööga, tuleb ko­ loomade kohtus» ja «Viiu ja eeskujulikult vormista­ hati ette materjali dubleeri­ sõit kevaderiiki». Lastenäi­ tud töö eest «Murdesõnu mist. II auhinna vääriline dendeid «Mure ja Rõõmu Mõnistest» (926 sed.). Au­ on samuti Õilme Aasmaa lossis», «Külmataat ja lu­ tor on usin jälgima peeni «Murdesõnu ja väljendeid mememm», «Tige Tõnu» jt. keelenüansse, sõnaseletused Pärispealt» (Kuusalu, 887 on mängitud tänapäevalgi. on detailsed ja sõnade sed.). Elorada Sillavee 1930-ndail aastail olid grammatiline vormistik või­ Võru rajoonist osales võist­ «Vanemuises», väiketeatreis malikult täielik. I auhind lusel koguga «Sõnavara ja ja maalavadel menukad A. määrati ka Hilda Jõulmale kujukaid väljendeid» (Rõu­ Taari näidendid «Emake Tallinnast kogu eest «Mur­ ge, 660 sed.), mis tuli II maamuld», (1931), «Kõrge- desõnu Iisakust» (1561 auhinnale. Murrak on kirja mäe noored» (1932), «Nais- sed.). Sama autor pälvis pandud korralikus tran­ vallavanem» (1933), «Kes veel II auhinna tööga skriptsioonis, haruldaste sõ­ on süüdi?» (1934) jt. Ise- «Rahvalikke väljendeid» nade kõrval on ka tavalise­ tegevuslavadel on neid kor­ (Iisaku, 1016 sed.). Mater­ maid. Mahult väiksem töö duvalt etendatud hiljemgi. jal on täpselt kirja pandud «Murdesõnu Hiiumaalt» Olgu märgitud, et näiden­ ja sõnavalik hea. (Reigi, 576 sed.) saabus dis «Emake maamuld» män­ Aleksander Matt Kingis­ Eili Küttimilt Hiiumaalt gis autor «Vanemuises» kü­ sepa rajoonist esines kahe ja_ pälvis II auhinna. lalisena peaosas. «Vane­ mahuka tööga. I auhind Sonavarakogu sisaldab lin- muise» tellimusel kirjutas sai osaks kogule «Murde­ nunimetusi ja inimese keha­ ta A. Virkhausi opereti sõnu Randverest» (Kaarma, osade nimetusi ning rahva­ «Veskineid» libreto (1932). 1271 sed.), II auhind tööle likke väljendeid. Kohati «Kõnekäände ja rahvalikke võib leida ebajärjekindlust Prosaistina pälvis A. märkimisviisis. Oskar Sur­ Taar tähelepanu memuaari­ ütlemisi Kaarma kihelkon­ na lääneservalt» (1257 va Rakverest saatis võist­ lise romaaniga «Mari-Ann lusele töö «Sõnavara Iisa­ õpetajatütar» (1938) ning sed.). Autor on suutnud pakkuda rikkalikku murde- ku kihelkonnast ja Rakve­ selle järjega «Hulkumas ja rest» (527 sed.), mis sai põgenemas» (1940); triloo­ ainest, mille hulgas on pal­ ju haruldusi ja esmaesine- III auhinna. Töö tõi meile gia kolmas osa «Keskpäev» hinnatavaid sadulsepa- ja jäi lõpetamata. musi. Rahvalikud ütlemised on ehtkaarmalikud. Tahaks kingsepatöö oskussõnu. Sõja järel ilmus A. Taa­ loota, et edaspidistes töö­ Soovida jätavad sõnasele­ rilt ajakirjanduses luuletusi des täpsustuks märkimis­ tused ja vormistus. Ergu- ja kaasajatecmalisi jutustu­ viis (õ pro ö). II auhinna tusauhind määrati töödele: si. Viimastel aastatel kirju­ vääriliseks tunnistati Ida «Murdesõnu, rahvalikke üt­ tas ta lapscpõlveainelist ju­ Avekuke «Saksa laensõnu lusi jm. materjali» (Karula, tustust «Väike Kai». Hanila murrakus» (1188 742 sed. ja 72 lk.) — Anna Oma loominguga aitas sed.). Ulatuslik materjal Pärsimärgi Tartust; «Mur­ Agnes Taar mitmekesistada on täpselt vormistatud, va­ desõnu, koha- ja koduloo- meie lastekirjanduse ja rustatud sõnaseletuste ja manimesid» (Jüri, 660 sed.) dramaturgia üldpilti. lausenäidetega. Kohati on — Eha Leek Harju rajoo­ Eerik Teder välja toodud ebaolulisigi nist; «Murdesõnu, kohani­ vorme. Töös leidub uusi või mesid jm. Saaremaalt Sepi­ väga harva kasutatavaid se külast» (Kihelkonna, 176 sõnu. Alma Kivi, kes juba sed. ja 6 lk.) — Linda MurdevÕistlus 1976 kaua aega on väsimatult Mardi Kingissepast; «Mur­ oma kodukeelt talletanud, desõnu, väljendeid ja koha­ Emakeele Seltsi poolt osales tänavu võistlusel 3 nimesid» (Paistu, 297 sed.) 1976. a. kevadel väljakuulu­ koguga, mis kõik said II — Anna Rannik Valgast; tatud murdeainese kogumi­ auhinna: «Murdesõnu» «Murdesõnu, -tekste ja ko­ se võistlus on lõppenud ja (Nõo, 1028 sed.), «Murde- hanimesid» (Helme, 152 auhinnad välja jagatud. pärast sõnavara Nõost» sed. ja 12 lk.) — Emmi Aasta oli saagirohke: väär­ (845 sed.) ja «Murdesõnu» Unt Valgast; «Murdesõnu

127 Kihnust» (73 sed.) — (VIII ja VII klassist) olid Järgnevalt said sõna Theodor Saar Kihnust. oma kogu «Lõunaeesti ko­ praegused II kursuse üli­ Need kogud on väiksemad hanimesid» (702 sed.) väga õpilased, kes rääkisid mul­ ja pudemelised. Mõnes tu­ korralikult vormistanud lusuvisest murdepraktikast leb ette vormistusvigu ja ning said samuti kolmanda Saaremaal Sõrve poolsaa­ ebajärjekindlust märkimis­ auhinna. Juba kaua aastaid rel. Toivo Lind kõneles viisis. Huvipakkuv sõnava­ pole kooliõpilased nii tuge­ kasutatud kogumismetoo­ lik lubab aga loota, et va tööga esinenud. Näpu­ dikast ning oma tähelepa­ järgmised kogud saavad täis kohanimesid leidus ka nekuist merendussõnavara juba täielikumad. neljas ergutusauhinna saa­ talletamisel. Olle Kalso Murdetekste laekus nud töös. peatus sõrulaste uskumus­ võistlusele kaks. Mõlemad Ellen Niit tel ja Merce Antson täht­ tööd said I auhinna. Aadu päevadega seotud pärimus­ Toomessalu murdetekstiköi- tel. Mare Marving esitas de «Linnud» (Pöide, 165 Emakeele Seltsis kokkuvõtte murdepraktika lk.) andis jälle tunnistust muljeist ja tulemusist. autori asjatundlikkusest 21. XI 1976 Tartus toi­ H. Kaal keelejuhtide valimisel. munud ES-i koosolekul oli Evald Lindström Harju ra­ esinemisjärg esmakordselt joonist esitas murdetruu Tallinna Pedagoogilise Ins­ tekstikogu «Murdejutte tituudi üliõpilaste käes. Kuusalu Kolgarannast» III kursuse eesti keele Toimetusele saabunud (108 lk.). Tema jutud ja eriharu üliõpilane Toomas kirjandus naljandid on terviklikud Haug rääkis lugemisõpetu­ ning köitvad. Lühemaid se metoodika arengujoon­ A Select Bibliography of murdejutte ja tckstikatkeid Contrastive Analysis. Edited test. Ta iseloomustas lähe­ by Kari Sajavaara and Jaakko on ka ergutusauhinnale malt meil kasutusel olnud Lehtonen. Jyväskylä Contras­ tulnud töödes. ja praegu rakendatavaid tive S'tudies 1. Jyväskylä, 1975. Kohanimetöid lae­ lugemisõpetuse meetodeid K. Suomi, English Voce- kus võistlusele neli. Tuntud ning toi esile nende head less and Voiced Stops as Pro­ heäl tasemel_ on Väike- duced by Native and Finnish ja halvad küljed. Ta aval­ Speakers. Jyväskylä Contras­ Maarja kooliõpetaja Edu­ das arvamust, et õpetamist tive Studies 2. Jyväskylä, 197S. ard Leppiku töö «Kohani­ sõnameetodil, mis praegu mesid Simuna kihelkonna R. Moisio, E. V a 1 e n t о, on käibel põhiliselt inglis­ Testing Finnish Schoolchild- keskosast» (1037 sed.), mis keelses maailmas, peaks ka ren's Learning of English pälvis I auhinna. Kogemus­ meil korra katsetama. Consonants. Jyväskylä Cont­ tega kaasalööjad on Eesti rastive Studies 3. Jyväskylä, TPedI vilistlane, praegu­ 1976. Maaviljeluse ja Maaparan­ ne Turba Keskkooli eesti duse Teadusliku Uurimise keele õpetaja Ingrid Bären- «Virittäjä» 1976, nr. 1. Instituudi vanemökonomist «Virittäjä» 1976, nr. 2. Johannes Jalak ja pensio­ klau käsitles sõnavara õpe­ när Vanda Sardma Rakve­ tamist V ja VI klassis. «Virittäjä» 1976, nr. 3'4. Esitatu oli lühiülevaade «Sananjalka» 17 (1975). rest. Esimene teenis III diplomitööna valminud auhinna võistlustööga «Ko­ Linguistic Bibliography for hanimesid Avinurmest» põhjalikumast uurimusest. the Year 1973. Utrecht-Ant­ (664 sed.) ja teine koguga I. Bärenklau tutvustas mõ­ werp, 1976. ningaid töövõtteid ning ko­ «Rakvere kihelkonna Nur­ Estonian Papers in Phone­ me ja Sooaluse küla koha­ dusel teel valmistatud tics. Academy of Sciences of õppevahendeid ja kinnitas, the Estonian S. S. R. Institute nimesid» (482 sed.). Kõrge­ of Language and Literature. mat kohta takistas andmast et sõnavaraõpetus köitvat Tallinn, 1976. ainult kogude väiksus. õpilasi väga, kui õpetajal on käepärast mitmesugu­ Studia metrica et poetica I. Võistlus tõi endaga kaasa Tartu Riikliku Ülikooli toimeti­ ka meeldiva üllatuse. Tar­ seid näitlikustamisvahen- sed, vihik 396. Tartu, 1976. tu II Keskkooli õpilased deid. Viimastest aga tun­ Towards a Monographical Hille Aaloe ja Inge Aaloe takse koolis alalõpmata Analysis of Some Folk-song puudust. Arrangements. Preprint KKI-6 Tallinn, 1976.

128 СОДЕРЖАНИЕ

Н. Бассель. Некоторые типологические аспекты социалистичес­ кого реализма 65 X. Раянди. Язык, его процесс и система 75 Б. Лукин. Путешествия одной сказки Ф. Р. Крейцвальда . . 88 Заколдованная креветка. Сказка француза Лабулэ .... 97 Л. Тийк. Деревня Когува и семейство Смуулов 101 В. Палль. Историко-топоннмнческие заметки 108 НА ТЕМЫ ДНЯ й. Санг. Обновление языка во своей второй молодости . . . 113 СРЕДИ КНИГ Т. Лехтметс. Когда погода проясняется (Юрн Туулик. Замор­ ское дело. Таллин, 1976) 115 А. Лыхмус. Все еще предлюдия (Калью Саабер. Тяжелая вода. Таллин, 1976) 116 Х.-К. Хеллат. Рождение одной, статьи (Рождение произведения. Сост. Э. Прийдель. Таллин, 1976) 118 А. Лангеметс. ... и по поводу предыдущего 120 М. Лаан. Целеустановки немецко-эстонского словаря (Э. Киб- берман, С. Киротар, П. Коппель. Немецко-эстонский словарь. Таллин, 1975) 121 Т. Сейленталь. Медвежья песнь на венгерском языке. (Medve- enek. A keleti finnugor nepek irodalmänak kistükre. Budapest, 1975) 123 ОБОЗРЕНИЕ 126

I N HALTSVERZ EICHN I S

N. Bassel. Typologische Aspekte des sozialistischen Realismus . . 65 H. Rajandi. Die Sprache: ihr ProzeB und System 75 B. Lukin. Die weite Wanderung eines Märchens von F. R. Kreutz­ wald 88 Die verzauberte Krevette. Ein Zaubermärchen des Franzosen Labou- laye 97 L. Tük. Das Dorf Koguva und die Familie Smuul 101 V. Pall. Namengeschichtliche Brocken 108 IM BLICKPUNKT J. Sang. Die Zweite Jugend der Spracherneuerung 113 REZENSIONEN T. Lehtmets. Wenn es sich aufklärt (Jüri Tuulik. Eine überseeische Sache. Tallinn, 1976) 115 A. Lõhmus. Immer noch ein Vorspiel (Kalju Saaber. Schweres Wasser. Tallinn, 1976) 116 H.-K. Hellat. Der Werdegang eines Werkes (Die Geburt des Lite- raturwerkes. Hrsg. von E. Priidel. Tallinn, 1976) 118 A. Langemets. ...und eine Berichtigung dazu 120 M. Laan. Die Richtlinien des deutsch-estnischen Wörterbuches (E. Kibbermann, S. Kirotar, P. Koppel. Deutsch-estnisches Wörter- buch. Tallinn, 1975) 121 T. Seilenthal. Das Bärenlied in der ungarischen Sprache (Med- veenek. A keleti finnugor nepek irodalmänak kistükre. Budapest, 1975) 123 RUNDSCHAU 126 30 кор. 78167

TEKSTIS SELETAMATA LÜHENDID ESA = Emakeele Seltsi aastaraamat; F = fond; gen. = genitiiv; hm. = heinamaa; iness. = inessiiv; k. = küla; KK1 = Keele ja Kirjanduse Instituut; I. = leht; nim. = nimistu; nom. = nominatiiv; part. — partitiiv; pl. = pluural; RAKA = Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv; s.-ü. = säilitusüksus; t. = talu; vg. = veerg; VerhGEG = Verhandlungen der Gelehrten Estnischcn Gesellschaft; СПБ. = Сакт-петербург. Murrakud: Ambla; Audru; Avinurme; Emmaste; Hageri; Hanila; Hargla; HJn = Harju-Jaani; HMd - Harju-Madise; Häädemeeste; Iisaku; Jaani; JJn = Järva- Jaani; JMd =-- Järva-Madise; Jõelähtme; Jõhvi; Jämaja; Kaarma; Kadrina; Kanepi; Keila; Kirbla; Kodavere; Keeru; Kose; Krj = Karja; Krk = Karksi; Krl = Karula; Ksi = Kursi; Kullamaa; Kuusalu; Käina; Karla; Laiuse; LNg = Lääne-Nigula; Lutsi; MMg = Maarja- Magdaleena; Muhu; Mustjala; Märjamaa; Nissi; Otepää; Pha = Püha; Phl = Pühalepa; PJg = Pärnu-Jaagupi; Pit = Põltsamaa; Plv == Põlva; Pst == Paistu; Pöide; Rakvere; Rapla; Reigi; Risti; Rõngu; Rõuge; Räpina; Saarde; Sangaste; Setumaa; Simuna; TMr = Tartu- Maarja; Tori; Trm = Tõrma; Trv = Tarvastu; Tõsta­ maa; Urvaste; Varbla; Vastseliina; Vigala; VII == Val­ jala; Võnnu; Vändra.

„KEEL ja KIRJANDUS" MÄRTSIS:

• Uue ÕS-i ilmumise puhul • Veel keele protsessist ja süsteemist • Kuidas ilmus J. Sütiste esimene luuletuskogu • M. J. Eiseni suhteid soome teaduse ja kultuu­ riga • Episood noore Jakob Tamme elust • Mõtteid seoses K. J. Petersoni luule taasavaldamisega • Eesti keele pöördsõ- nastik • Soome keele-elust

Kas olete juba tellinud „KEELE ja KIRJANDUSE" 1977. aasta lõpuni? Kui ei, tehke seda veel täna: ainult siis võite olla kindlad täieliku aasta- komplekti omandamises.

77 - \ЪО*