Nr 2 (92) Teisipäev, 17. veebruar 2009 Hind 5 kr

Kallis vallarahvas, Vaatame veidike tagasi! Taas kord oleme tähistamas Eesti Vaba- vabadus ja pole vabandus ega õigustus. riigi sünnipäeva. Kui läinud aastal oli Tuleb mõista, et vahendamine pole loo- Öeldakse küll, et kes vana asja meenutab, sel paragrahvidega. Mina arvan, et iga uue seadu- ümargune 90. aastapäev, palju pidusid mine, ja aru saada, et meil kõigil on vaja silm peast välja. Aga ka – kes minevikku ei mäle- sega suureneb segadus tunduvalt, mistõttu mõ- ning priiskamistki, siis käesoleval aas- leida eneses usku ja tahet oma elu pare- ta, elab tulevikuta. Ka – mineviku vigadest õpi- ne aja möödudes ei saa (või ei taha) keegi enam tal läheme vabariigi aastapäevale vas- mini korraldada. Uued mõtted tuleb si- takse – Kui? Ja kas üldse? Noored astugu püsti- millestki aru. tu teistmoodi. duda kogemuste ja vastutusega ning vä- päi tulevikku, neil pole seljataga palju. Keskea- Müürid lagunesid osaliselt ning pragudest Aasta on möödunud ja olukord on hem loota kaugetele ja suurtele poliitilis- lised ja vanemad, meil tasuks mõnikord meenu- vaatas välja Vabaduse kahvatu nägu. Tollal muutunud nii maailmas, Eestis kui ka tele lubadustele... tada kahekümne aasta tagust. ei julgenud veel keegi mõtelda iseseisvast rii- meie vallas. Selleks korraks on pidu Usun, et vallarahvas on minuga ühel Niisiis, mina vaatan oma päevikute põhjal gist ja vast ka mitte 16. novembril, kui ENSV lõppenud... meelel – Saarde vallas ei ole rahadega 1987-1992 aastate sündmusi. Ülemnõukogu kuulutas välja suveräänsuse Eestil ja eestlastel on olnud palju pal- priisatud. Kulutatud on küll palju, kuid 1987 oli Gorbatšovi ajastu. Meedia kõlises deklaratsiooni. ju raskemaid aegu. Oleme kuulnud prae- kõik on läinud asja ette ja ikka põhimõttel sõnadest uutmine, perestroika jne. Neid sõnu ei Enne jaani sai Kingissepast taas gu inimesi kõnelemas valitsevast suru- „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“. osatudki täpselt lahti mõtestada, kuid nende var- Kuressaare. tisest, neid haaranud masendusest, än- Valla eelarvega kergemeelset ümberkäi- jus võis nii mõndagi üritada ja Eestimaa hakkas Pärnu Postimees astus komparteist välja. gist. Kuid mis tunded peaksid valitsema mist ei ole me omale lubanud ning mõt- oma jonni näitama. Kogu see aasta ja mitu järg- Pealkirju mõnedest augustikuu vanemaid inimesi, kui nad meenutavad tetuid kulutusi pole me teinud. mist kõmises sõnadest IME, Isemajandav Eesti ajalehtedest: 40-ndaid aastaid? Ja kui praegu ollakse Sellest tulenevalt võin oma valla rah- ja päevakangelased Edgar Savisaar, Tiit Made, Isemajandava Eesti agraarprogramm; Põl- rahulolematud tarbimistaseme languse vale lubada, et vähemalt 2009. aastal tu- Siim Kallas ja Mikk Titma. Ilmusid ajalehtede lumajandus vajab uut kvaliteeti; Looduskaitse üle, siis mismoodi meenutatakse talon- leme toime – pakume kodanikele teenu- terveid lehekülgi haaravad selgitused, vaidlused kontseptsioon; Eestimaa Rahvarinde üldprog- ge 80-ndaist? seid ja majandame oma asutusi. poolt ja vastu, telesaated. ramm; Kirde-Eesti elukeskkond vajab abi. Kindlasti ei saa nõustuda nendega, Koduvald on meie kõigi oma ja kõik Läppunud õhk hakkas liikuma. Eerika Salumäe võitis 24. augustil Söuli kes näevad vaid halba, räägivad vaid ma- me vastutame selle hea käekäigu eest. Tartu vaprad fosforiidisõdalased torma- olümpiamängudel trekisõidus kuldmedali. janduskriisist ning ootaksid justkui suurt Tark on teha otsuseid ja valikuid aegsasti sid müüridele, Juhan Aarest sai armastatud 11. septembril Lauluväljakul kõige meelde- õnnetust või maailma lõppu. Ei, rahul ei ning vastutustundlikult. Olen kindel, et telestaar. jäävam sündmus – Eestimaa Laul – 200 000 ini- saa olla halamise, ainult halva otsimise anname uuele, selle aasta oktoobris töö- Müüridesse tekkisid silmnähtavad praod. mest koos nagu üks süda ja üks hing. Ja Heinz ega ebaõnne ootustega. le asuvale juhtkonnale üle heal ja tuge- !988 ja muinsuskaitsjad tõid välja sinimust- Valk „Ükskord me võidame niiikuinii!“ Eestil ja eestlastel on omast käest võt- val alusel oleva koduvalla. valged ning rääkisid Vabadussõja mälestusmär- 13. oktoobril avaldasid ajalehed meie ühis- ta kogemusi, kuidas elada üle aegu, mi- Soovin siiralt Teile kõigile jõudu, aru- kide taastamisest. konnategelaste edetabeli: Edgar Savisaar, Juhan da ei saa pidupäevadeks pidada. Just ras- kust ja tahet muutunud olukorras toime Süda jättis erutusest löögi vahele – nutsin Aare, Tiit Made, Vaino Väljas, Marju Lauristin, ketel aegadel on eestlased rohkem kok- tulemiseks. Pidupäevi jääme aga ikka- rõõmust ja samas kartsin tagajärgede pärast. Enn Põldroos, Heinz Valk, Mikk Mikiver, Mih- ku hoidnud ning üksteist toetanud. Ole- gi tähistama, sest laulgi ütleb: “Üks väi- Aasta 1988 tõi niipalju vapustavaid sündmu- hail Bronštein, Siim Kallas … me tähelepanelikumad, aitame lahke- ke rõõm las olla igas päevas…”, mis siis si kaasa, et imesta vaid, kuidas nad kõik nendes- Üle 56 aasta toimus 12. novembril Miss Es- malt, suhtleme sõbralikumalt, mitte kõi- veel rääkida pidupäevadest! se päevadesse ära mahtusid. tonia valimine – Heli Mets, Sigrid Sepp (Kilin- ke ei saa mõõta rahas ning sageli on sõ- Palju õnne, head sõbrad! 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 70. sünnipäe- gi-Nõmmelt) ja Eha Urbla. nast või naeratusestki abi! Saarde vallavanem val, korraldas ERSP koosoleku Tammsaare mo- Aga 16. novembril Ülemnõukogu XI koossei- Vaja on olla igapäevaselt arukam. KALLE SONG numendi juures. Kui kommunistid püüdsid neid su kaheksas istungjärk, mida juhatas Vaino Väl- Tuleb mõista, et laenamine on olnud segada, mindi rongkäigus läbi Viru tänava Raa- jas. Mõni minut enne südaööd võeti vastu dek- tuse platsi ja sealt Hirveparki. laratsioon Eesti NSV suveräänsusest. Rahvas pidas hinge kinni ja ootas reagee- Muidugi Rüütel ja Almann kohe Moskvas- Muuseum tuleb kooli! ringuid. Need tulid sõimu ja poripildumisega, se aru andma ja häbiposti. Suurvene šovinism arreteeriti Lagle Parek, Tiit Madisson jt (pea- märatses, pildus poriga, keelas ära ja tunnistas Rändnäitus ,,EESTI VAPP” 3. - 13. gi vabastati). kehtetuks. Huvitav, huvitav, aga NSVL konsti- märtsil Põhikooli Aja toas Väga populaarne oli telesaade „Mõtleme tutsioonis polnud mingit paragrahvi kehtetuks veel“ – saatejuhid Hagi Šein, Felix Undusk ja tunnistamise kohta. Rüütel ja Väljas jäid sirge- Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikant- Rein Järlik. Selle seitsmendas saates 13. april- selgseks ega taganenud. selei koostööprojekti tulemusel on val- lil tegi Edgar Savisaar üleskutse moodustada Meie rahvas oli kui arust ära, kõik ajalehed minud rändnäitus, mis tutvustab Eesti Rahvarinne. loeti läbi, raadio mängis päeval kui öösel, istu- vapi sünni- ja kujunemislugu. Vastukaaluks Rahvarindele moodustasid ti pidevalt teleri ees. Kooliõpilastele suunatud Eesti riik- muulased vihast kobrutava Interrinde. Veel samal aastal võttis ülemnõukogu vas- likku sümboolikat tutvustav näitus val- 13. veebruaril alanud XV Calgary taliolüm- tu otsused: eesti keel riigikeeleks, mitte suuren- mis Ajaloomuuseumi haridusprogrammi piamängudel võitis Allar Levandi kahevõistlu- dada põlevkivi kaevandamist, mitte kaevanda- Muuseum tuleb kooli! raames ja on sa- ses pronksmedali. Me juubeldasime, sündis uus da fosforiiti, kuulutada stalinism inimsusevas- mas sarjas juba teine, esimene oli Eesti kangelane (ja neid me vajame). taseks kuriteoks. lipu teemaline näitus ( Tihemetsa Põhi- 16. juunil toimus Tallinnas EKP KK plee- 1989 – NSVL käriseb, idablokk iseseisvub. koolis oli see veebruaris 2008). num, kus vabastati EKP KK sekretäri kohus- 24. veebruaril heisati Pika Hermanni tor- Rändnäituse vahendusel antakse üle- Lisaks riigivapi kujunemise loole ju- tustest vihatud Karl Vaino ja valiti ühehäälselt ni Eesti lipp. vaade sellest, kuidas Taanist pärinev kol- tustab näitus ka vapi kasutamisest täna- asemele Vaino Väljas. Olime rahul, tundsime 24. juunil avati taas Tahkurannas Konstan- me lõviga vapp jõudis Eestisse, kehtis päeval. Retke läbi Eesti vapi ajaloo aita- end tugevamatena. tin Pätsi ausammas. siin sajandeid võõrvõimude sümbolina vad koolinoortel läbida robot-ajamasin 17. juunil toimus Lauluväljakul RR organi- 23. augustil Balti Kett MRP vastu. Vapustav ning võeti siis kasutusele eestlaste poolt AIKON ja tema sõber taksikoer TAKS. seeritud rahvakoosolek, kust saadeti sinimust- suursündmus, mis ei unune iial. ärkamisajal rahvuslikus liikumises. Lõ- Roboti ja Taksi autor on kunstnik-kari- valgete lippude lehvides teele EKP delegatsioo- Järgnes ähvardus – hävitada füüsiliselt Bal- vivapp muutus Eesti Vabariigi sümbo- katurist Andres Varustin. ni esindajad Moskvasse XIX parteikonverentsi- ti riigid. liks juba enne ametlikku riigivapiks kin- Olete oodatud tutvuma tööpäeviti. le. Kohal olid ja rahvale kõnelesid Indrek Too- Elasime nagu mingis vahedimensioonis. Kus nitamist ning erinevate okupatsioonide me, Enn Arno Sillari, Maie Rossmann, Juhan me oleme? Mis edasi? aastatel tähistas see koos sinimustvalge MARJU SEPP Aare, Tiit Vähi. Novembris märatsesid intrid Linnahalli juu- trikolooriga vastupanu võõrvõimudele. Tihemetsa PK ajalooõpetaja Tegelikult oli see meie laulva revolutsioo- res ja nõudsid Ida-Virumaale autonoomiat. ni algus. Pole midagi uut siin päikese all nagu Koguja Väljavõtteid Eesti lipu seadusest 7. juuli Maalehes arutles Mati Tamm „Ei piiblis kirjutab. Uus on unustatud vana. § 4. Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus ole õige anda maad niisama lihtsalt päriseks, Kesk-Euroopa raputas endalt kommunismia- (1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides käesoleva seaduse sätteid ja head tava. vaid ikka tingimusel, et maaomanik seda ka helad. See andis meilegi kindlust juurde. (2) Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel. ise harib“. Rumeenia sündmused olid verised ja ohv- § 7. Lipu heiskamise ja langetamise aeg Sellest alates tekkis arvamuste paljusus riterohked, aga esimesel jõulupühal lasti maha (1) Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikese loojangul, kuid maa ja maarahva kohta ja ikka on nad tul- Nikolai ja Jelena Ceausescu. mitte hiljem kui kell 22.00. nud kõrgelt, kaugelt, arusaamatute seaduste ja VALLI SEPP 2 Nr 2 (92) teisipäev, 17. veebruar 2009 Saarde valla kultuurimälestised Talvine tantsupidu Lodjas

Rahvatantsurahvas elab peo ootuses. Tantsu- kõik 12 naist õigeks ajaks õigesse kohta veda- laev on juba teel. Järjekorras 18. tantsupidu da. Nii lihtne see ongi. kannab pealkirja „Meri“ ja praeguseks on tea- Naised esitavad suurel peol veel Maire Ud- da, et kapteniks laevas on tantsujuht Ülo Luht. rase tantsu „Üits paigake“. See on jutustus iga- Kes pääsevad pardale? Seda veel ei tea. Tant- ühe kodust, sellest ainsast paigast, kust lahku- surühmad harjutavad hoolega. Esimene ülevaa- mine pisara silma toob. Lapsed lendavad kõik tus on seljataga, teine, otsustav, ees. laiali, üks paigake jääb ja sa võid olla väga õn- Harjutavad tantsurühmad ka Surjus ja Ki- nelik, kui ema sind seal ootamas on. lingi-Nõmmes. Ühel külmal talveõhtul said Kai Leete tants „Viire takka“ jutustab ees- SÕBRATARID ja Kilingi-Nõmme KI- ti naise igipõlisest ootamisest mere kaldal. Pilk LINGI kokku Lodjas. Trahteri õuele olid Sirje kaugusesse suunatud, mõtlik ja murelik, täis ja Ave kujundanud küünlavalgusega lava. Vä- ootust. Kahe tantsurühma muusikaline saatja likaminas põles tuli ja lumi krudises mõnusalt Õnnela küsis ühe proovi ajal, kas vallavanem tantsujalgade all. Taevane prožektor, täiskuu, Evi Kukk ja volikogu esimees Kadri-Aia Viik heitis naiste nägudele helkjat valgust. Tantsu- on taotluslikult SÕBRATARIDE paariskolon- platsi ääres uudistas emme tantsu üks väike ni ette pandud. Taotluslik või mitte, aga teised põnn isa süles. Trahteri külaliste jaoks oli kont- vallavanemad ja volikogud tehku järele! Tantsu sert ootamatu, ilm liiga külm ja natuke pime ka. õppimisel oli palju abi Uulu ÜLEJALA tantsi- Seepärast jäi aplaus kesiseks, mis ei tähenda, et jast Üllest, kes liikumist lihvis. Aitäh, Ülle! naiste tants südamest ei tulnud. Tüütu on lihvida 4 tantsu veelkord ja veel- Virve Köster koos Kukerpillidega lõi lahti kord. Seepärast oli pisike pidu lõbusa kingituse- laulu ja mõnusa õõtsega liuglesid tantsijad plat- ga sõbrale mõnus vahepala, mille eest KILIN- sile. Hiiumaa tantsujuhi Helle-Mare Kõmmuse GI Annele, Moonikale, Helvele, Evele, Lyle, loodud tants jutustab kajakatest, näkineidudest, Marele, Annele, Ritale suur tänu. Eriline tänu merest, mis on ja jääb ja olema peab. Esimesel Sirjele ja Avele, kes peale tantsimist pannkoo- ülevaatusel arvasid peo juhid, et ainult Pär- gid moosiga lauale kandsid. numaal on võimalik, et kõik rühmad esitavad Aitäh teile, SÕBRATARID! Maili, Kaidi, „Mere pidu“ loomuliku lusti ja vabadusega. Vilve, Aet, Marianne, Evi, Marina, Siiri, Liis, Folkloorsetest tantsudest on peo kavas Signe, Silja, Kadri imeliste tantsude ja kaasa- „Voortants“ ja „Targa rehealune“. See on nagu toodud maitsva tordi eest. loits oma pere, laste, kodu, valla kaitseks. Tant- Pessimistid ütlevad: pidu katku ajal. Opti- sud on äärmiselt lihtsad, aga õigesti tantsides mistid arvavad, et eestlane on alati imelistest on võimalik tajuda üheshingamist ja igas rüh- rahvariietest, oma tantsust ja laulust mures hin- mas tekib võimas sünergia: me teeme koos, me gele tuge saanud. suudame. Marianne mureks on selles tantsus MARI KARON

Tervitus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumile!

Mälestustahvel Saarde kirikus. Sügisene koolivaheaeg ei möödunud selles koolis Ta organiseeris meid võimetekohaselt õppima ja te- rahus ja vaikuses, oli hoopis suur elevus ja palju sa- gutsema. Meie klassis olid näitetrupp, etlejad, rah- gimist. Tähistati kooli 60.aastapäeva. See pole mui- vatantsijad, akrobaadid, ansambel, maletajad, mat- dugi teab-mis pikk aeg aja voolus, kuid üks kool on kajad, orkester… Me korraldasime rahvamajades selle ajaga ometi küpsesse ikka jõudnud. Ja samas kaheosalise estraadikavaga piduõhtuid, mille sis- ikka igavesti nooreks jäänud, sest kõik, kes me sealt setulekud läksid ekskursioonifondi. Peale kümnen- nende kuuekümne aasta jooksul tuule tiibadesse ole- dat klassi käisime veoautoga Leningradis, klassiju- me saanud, kohtume koolis ikka poiste-tüdrukutena hataja samas autokastis. Lõpuklassis käisime koos (kas või vanavanavanemate seisuses). kolhoosis, sovhoosis sügistöödel, töötasu eest pea- Olin KNK, niisugust tähekombinatsiooni kan- le lõpetamist Moskvas. Meil oli oma klass, kool ja dis kool varem, 11.lennu lõpetaja ning aastail 1961- koolirõõm. 1969 samas õpetaja. Seega minu rõõm oli juubeli- Samasugune koolirõõm sai vilistlastele osaks üritusel mitmekordne – endised õpetajad, klassi- ja nüüdselgi juubeliõhtul. Praegused õpilased laulavad, koolikaaslased, kunagised kolleegid ning “oma lap- musitseerivad, õpilastega koos esineb nende õpetaja, sed”. Just nende terekäsi ning kallistusi ja häid sõnu nad tantsivad rahvatantsu, teevad aeroobikat, spor- annab kaua mäletada… dikuulsused mängivad nendega koos uhkes spordi- Aastapäeva tähistamine algas direktori piduli- majas korvpalli jne. ku vastuvõtuga. Selle au osaliseks said nii praegu- Missuguse kooli põhjal on tehtud see uuring, mis sed kui ka KÕIK ENDISED ÕPETAJAD, kes tulla lükkab Eesti laste koolirõõmu viimasele kohale maa- olid saanud. Südamlik tänu tähelepanu ja hoolimise ilmas? Millal tuleb aeg, kui koole ei panda enam edu- eest. Emotsioonid on sõnulseletamatud. kuse pingeritta ainult eksamitulemuste alusel? Meie klassil oli oma lennu 50.juubeliaasta pu- Eluaegse õpetajana ei pisenda ma üldse tead- hul koolile üle anda kingitus. Me õppisime ja lõpe- miste vajalikkust. Häid teadmisi saime me omal ajal tasime veel vanas punases majas. Ilus on küll laul – KNK-st. Meil piisas vaid kõrgkoolis vastata küsimu- on ju kõigil meil üks tänav, pink ja puu… Aga meie sele. “Kes oli matemaatikaõpetaja” - “Helmi Talts”. jaoks pole Kantsi tänaval enam midagi – maja ase- Häid teadmisi saavad KiNGi lapsed nüüdki, ega nad mel rusuhunnik, meie istutatud puud… Nüüdseks on muidu oleks maakonna olümpiaadidel edukad. Aga üks uus pink praeguse koolimaja ees, just selle mä- koolil peab olema see MISKI, mis aastakümnete ta- lestuskivi kõrval, mis märgib 300-aastast haridus- hagi veel südant soojendab. Seda MISKIT oli näha, elu Saarde kihelkonnas ja viitab 1687.aastal asuta- tunda ja annab mäletada ning hinges kanda järgmis- tud Saarde kihelkonnakoolile. te kohtumisteni. Meie pink on meie lennu väike mälestusavaldus. Üks palve praegusele kooliperele – oleks tore, Pingi idee on küll laenatud. Briti saartel, Euroopas kui edaspidi saaksid kõik “Puruvanakesed”, Kant- siin-seal on ülikoolide, kolledžite jne. parkides en- si kooli lõpetanud (1.-13.lend) praeguses koolimajas distele õppejõududele, professoritele tänulike tuden- ühe kindla klassiruumi pesapaigaks. Tunneksime en- gite pühendusega pinke. On ju tore tõtlikus ajas mõ- nast siis selleski majas omadena, teaksime, kust üks- nikord istuda, mõtiskleda, meenutada… teist leida ja kus meie mälestusi meenutada. Pingi kavand ja teostus on kohalikult meistrilt, Edu Kilingi-Nõmme Gümnaasiumile jätku- ammuselt klassivennalt. Aitäh, Rein! Ka meie pin- valt ja kaua. gil on pühendusega plaat – Klassijuhataja HILLAR P.S. Olgu selle Euroopasse-minekuga kuidas on, HANSSOO mälestuseks XI lennult. aga äkki tooks Euroopa kombeid hoopis siia ja prak- Kuigi Hanssoo oli ka meie ajal juba direk- tiseeriks mälestuspinkide kasutuselevõttu mõneski tor, on ta meie jaoks olulisem klassijuhatajana. Te- kooliõues, pargis? ma pedagoogimeisterlikkus liitis meid sõpruskon- Endine õpilane ja õpetaja Mälestustahvel Saarde kirikus. naks kogu eluks. Kuidas? Ta oli alati õpilaste seas. HELGI PIIR Nr 2 (92) teisipäev, 17. veebruar 2009 3 Kilingi-Nõmme konstaablijaoskonna 2008. a. töötulemustest 2008. a. jäi Kilingi-Nõmme kons- Ka isikuvastaste kuritegude rikkumist, riikliku järelevalve teos- 09. 01. 2009 on Saarde vallast koda- rikkumiste eest karistati 6 alaealist. taablijaoskonna töökoormus eel- üldarv püsib stabiilsena- 2007. a. 17, tamise takistamise eest 6 juhul. niku maakodust varastatud malm- Alkoholiseaduse vastu eksis 3 ko- miste aastatega võrreldes suhte- 2008. a. 12 fakti, kusjuures enami- Nagu eelolevast ülevaatest sel- vann ja sepa tehtud saeraam. danikku ning avaliku korra rikku- liselt samale tasemele. Kui 2007. kul juhtudel on olnud põhjuseks al- gub, on liikluses ikka veel väga 31. 01. 2009. a. murti Saarde val- mise eest karistati 2 isikut. a. registreeriti aasta jooksul 117, kohol ning aluseks peretüli. Alaea- palju kiiruseületajaid, kes ei hoo- las Tali külas sisse korterisse ning Selle aasta algusest taaskäivitas siis 2008. a. 104 kuriteosündmust. lised sattusid mõlemal aastal kan- li suurtest trahvidest ning riskivad varastati sealt rõduuks. Maanteeamet koos politseiga kam- Neist enam jäi Saarde valda (62), natajaks 3 korral. enda ja teiste elu ja tervisega. Kur- 03. 02. 2009. a. nõuti tundma- paania turvavöö ja lapse turvava- Surju valda 24 ja Kilingi-Nõmme Väärtegusid avastati 2008. a. vastavalt palju julgetakse alkoholi tute isikute poolt vägivallaga äh- rustuse kasutamisest. Kampaania 18 kuriteosündmust. 104 kuriteost 1419 (2007. a. 1225), neist alaeali- tarbimise järel rooli istuda, 2008. vardades ning pekstes kodani- eesmärk ei ole mitte karistada ja avastati 69, see teeb avastusprotsen- se suhtes 112 (2007 – 107). Suulisi a. tabatud juhtidest pea pooled te- kult konto avamist ja SMS laenu- trahvida, vaid tuletada liiklejatele diks 71,1. See on eelnevate aastate- hoiatusi rakendati 36 juhul, kiirme- gid seda teistkordselt. Aasta alguses de võtmist. meelde, et suures osas on turvali- ga võrreldes pisut tõusnud. netlust kasutati 963 korral (2007 – ja lõpus pöörati rohkem tähelepanu 09. 02-10. 02. 2009. a. on Saa- sus meie endi teha. Rohkem pandi piirkonnas toime 378), üldmenetlust 322 juhul. Liik- helkuri kasutamisele, sellest ka sel- rde vallas külas talumajast Loodame, et 2009. a. oskavad varavastaseid kuritegusid, 2007. a – lusseaduse vastu eksiti 696 korral. line protokollide hulk. Juhime tähe- varastatud antiikne puhvetkapp ja inimesed rohkem kontrollida oma 41, 2008 a – 46. Läbi aegade on va- Neist lubadeta sõideti 35 korral, üle- lepanu asjaolule, et tegemist on ai- smirgelkäi. käitumist liikluses ja tavaelus, et ravastaste tegude puhul olnud kaks vaatuseta 65 korral. Liiklusõnnetus nult Kilingi-Nõmme töötajate poolt Nagu näha, on mitmel juhul te- mitte anda politseile põhjust pro- sihtmärki, mets (2007. a. -3 ja 2008. põhjustati 10 juhul. Roolijoodikuid vormistatud õiguserikkumistega. gemist vargustega, mille arvatav al- tokollide vormistamiseks. Omalt a. -12 juhtu) ja metall (2007. a. -8, tabati 2008. a. kokku 26, neist 15 ju- Kõigile teadaolevalt käivad meie gusaeg jääb eelmisse aastasse. Te- poolt tahame teha kõik, et meie piir- 2008 -13 juhtu). Metsa puhul on hul oli tegemist korduvusega. Kii- piirkonnas tööd tegemas ka Pärnu gemist on paikadega, kus inimesed konnas oleks turvaline elada ning põhjuseks asjaolu, et ca 70% Saa- ruseületajaid tabati 360, neist 2. lõi- politseiosakonna teised patrullid ja ise aastaringselt sees ei ela, seetõt- kuritegude ja väärtegude arv tasa- rde ja Surju vallast katavad metsa- ke omasid 193 ja 3. omasid 18. Muid prefektuuri liikluspatrullid, nende tu saavadki vargused võimalikuks. haaval väheneks. massiivid ning kuna 2008. a. jäi rikkumisi avastati 116. Jalakäijad, koostatud protokollid lisanduvad Siit palve naabritele: kui märkate Tuletame veelkord meelde, et vähemaks metsa järelevalvega te- jalgratturid ja mopeedijuhid eksi- eelpool nimetatutele. naabruses toimumas midagi kaht- Kilingi-Nõmme konstaablijaos- gelevaid ametimehi, vähenes kont- sid seaduse vastu 23 korral. 2009. a. algas puiduvargusega last, kui teie arvates pererahvast ko- konna telefonid on 612 3520, 612 roll metsas toimuva üle. Metall on Alkoholiseaduse vastu eksiti Saarde vallas, kui omanikku va- dus ei ole, siis ei teeks halba minna 3521, 612 3542, töövälisel ajal he- aga alati olnud võimalus kiiresti ra- 103 korral, neist alaealistele koos- hetas 29 tm kasepakku. Ajavahe- vaatama, mis toimub, või informee- listage tel 110 või mobiiltelefo- ha saamiseks. Kui 2007. a. jäi meel- tati 26 protokolli (osale raskemas mikus mai 2008 kuni 15.12.2008 rida kahtlustest politseid. nil 52 73321 (komissar M. Lapp). de elektrimootorite vargustega kui- joobes alaealistele rakendati ka on Surju vallas sisse murtud sau- 2009. a. algusest alates on koos- Vana telefon numbriga 44 90 110 vatitest, alajaamadest trafode ning AS § 70). Tubakaseaduse rikkumi- na ja varastatud sealt erinevaid tatud kokku 85 väärteoprotokolli, enam ei tööta! raudteedetailide kadumisega üles- se eest karistati kokku 20 korral, esemeid. neist on enim jällegi kiiruse ületa- võetavalt Tallinn-Mõisaküla lii- neist tarbimise eest 13 ja omamise November 2008 kuni 10.01.2009 mise eest: 1. lõike järgi karistati 19 komissar nilt, siis 2008. a. jätkusid vargused eest 7 protokolli. Karistusseadusti- on ukseluku lõhkumise teel sisse ning 2. lõike kiiruse ületamise eest MAIDUR LAPP raudteelt, lisandusid vargused ette- ku eksimuste eest karistati 85 kor- murtud korterisse Kilingi-Nõm- 25 kodanikku. Tabati 1 joobes ja võtetest (4 juhtu), eraisikute õuedelt ral, neist avaliku korra rikkumise mes, kuid varastatud sealt mida- 1 lubadeta juht. Muude rikkumis- vanemkonstaabel (2) ja tee-ehituselt (kadus kokku 14 eest 70, väärteo eest varalise õigu- gi ei ole. te eest karistati 11 juhti, helkurita PILLE KAROTAMM liiklusmärki). se või väheväärtusliku asja vastu 7 Ajavahemikus 22. 09. 2008 kuni liikles 9 jalakäijat. Tubakaseaduse

Relvaloa vahetamisest Turvalisus on meie endi kätes

Kätte on jõudnud selline periood, mil paljudel relvaloa omanikel on Soovin pöörata inimeste tähele- isikud. Varavastaseid kuritegu- lõppu on inimeste harjumused ikka kätte jõudnud või peatselt saabumas aeg, mil tuleks luba välja vaheta- panu asjaolule, et raskel majan- sid pannakse toime peamiselt siis, vanad, kuid tõenäosus petetud saa- da. Võimalike ebameeldivuste ärahoidmiseks palume kõigil relvaval- duslikul perioodil hakkab kuri- kui objekt, mida varastada, on ker- da on oluliselt suurem. Ärge maks- dajatel üle vaadata oma relvaloa kehtivus. Vajadusel tuleb pöörduda tegevus suure tõenäosusega kas- ge vaevaga või ahvatlevalt kätte- ke kunagi sajaprotsendilist ette- elukohajärgsesse politseiasutusse ning teha vajalikud toimingud relva- vama. Kuid me saame ka ise ära saadav. Siinkohal panen südame- maksu, see ei ole mingist seadu- loa vahetamiseks. hoida olukordi, kus võime sattu- le kõigile – hoolitsege oma vara sest tulenev nõue ning samas võib Relvaseaduse (RelvS) alusel tuleb relvaloa vahetamiseks esitada da kuriteo ohvriks. Lihtsaim et- eest selliselt, et kellelgi ei tekiks see olla esimeseks märgiks n-ö elu- või asukohajärgsele politseiprefektuurile: tevaatusabinõu on jälgida, et ei teie vara vastu kriminaalset huvi. kahtlasest tehingust. Kõiki „väga kirjalik avaldus, milles näidatakse loa vahetamise põhjus; autos ega koduümbruses ei oleks Kogu materiaalse kõrval ärge jät- häid“ pakkumisi tasub hoolikalt isiklikud ja kallihinnalised ese- ke unarusse iseennast. Ärge muut- uurida – võttes pisut aega ja uuri- 1. vahetamisele kuuluv relvaluba; med liialt nähtaval ja laokil. Hoid- ke end tänaval kurjategija jaoks so- des tagamaid, võime oluliselt roh- ke silm peal oma asjadel ka kodu- bilikuks ohvriks: vältige võimalu- kem teada saada tegelike asjaolude 2. foto mõõtmetega 3x4 cm; seinte vahelt väljas viibides: kaup- sel öösel üksinda alkoholijoobes kohta. Kindlasti tuleks vältida ker- luses, koolis, lõbustusasutuses. Jä- tänaval liikumist, valige turvali- gekäelist raha kandmist, mis iganes 3. kehtiv tervisetõend relevalveta jäetud asjade puhul liht- sim teekond oma sihtkohta jõudmi- põhjusel (liba-töökuulutused, lae- Riigilõivuseaduse § 235 lg 3 alusel tuleb tasuda riigilõiv. salt on kehtimas loogika, et need seks ja see ei pea tähendama ala- nud, netikaubandus) kolmandate Vastavalt relvaseaduse § 41 lg 6 p 1 tuleb nimetatud dokumen- vahetavad kergemini omanikku. ti lühimat teed. Kasutage öisel ajal isikute pangakontodele ning kõik did politseiprefektuurile esitada vähemalt üks kuu enne kehtivuse Tundke huvi nende vastu, kes liikumiseks taksot või paluge end isiklikud turvakoodid on mõeldud lõppemist. elavad teie naabruses, pole täh- transportida sõpradel-lähedastel. teadmiseks vaid inimesele endale. Lisainfot on võimalik saada elukohajärgse maakonna relvalubade tis, kas elate eramupiirkonnas Praegusel ajal on suur tõenäo- Õigusrikkumistest teavitage inspektorilt. või kortermajas – heanaaberli- sus langeda ka mõne osava kelmi kindlasti politseid ning seda võima- kud suhted aitavad tagada turva- ohvriks, kes loob teile petliku ette- likult kiirelt – nii annate olulise pa- Pärnumaa kontaktid on järgmised: lisemat elukeskkonda. Korterela- kujutuse võimalusest midagi väga nuse rikkujate tabamisele. Heinart Rändvee, Pärnu politseiosakonna spetsialist, 444 6632, mud on enamjaolt saanud enda- odavalt saada. Tulemus võib olla MEHIS METS [email protected] le korralikud ja turvalised uksed, aga vastupidine – te ei saa midagi Lääne Politseiprefektuuri Kristina Sinimeri, Pärnu politseiosakonna spetsialist, 444 6623; neid sulgedes ja lukustades hoia- ja jääte võib-olla ilma ka olemas- Pärnu politseiosakonna [email protected] te eemale võõrad ja soovimatud olevast. Peale suure tarbimisbuumi ülemkomissar

Meenutusi lasteaia töömailt Sel kevadel saab Kilingi-Nõmme lasteaed „Krõll“ käisid emad töö juurest toitmas. Enamus ema- Ja nii võiski juhtuda, et mõni lapsevanem ei saa- lõuna paiku koju, aga tavaliselt tuli lasteaias vee- 30-aastaseks. Selle aja jooksul on meie lasteaiast sid töötas metsamajandis, trükikojas, leivakom- nud mingil põhjusel lapsele õigel ajal järele tul- ta pikk päev. läbi käinud 107 töötajat ja vilistlasi on 1234. binaadis jm. la ja sellest teatada. Mõnikord tuligi laps endale Sõimelaste tähtsamad peod olid sel ajal naiste- Ühel toredal jaanuarikuu pühapäeval läksime Sõimes oli viis rühma, valitses suur ruumikit- koju kaasa võtta. päevapidu, nääripidu, maipidu, oktoobripidu, mis külla endisele kolleegile Juta Päärmannile. Siin sikus. Osa lapsi magas lahtitõmmatavatel raami- 1979. aastal tulin uude Nõmme sohvoosi las- toimusid ilma vanemateta. Isegi naljakas on mee- mõningaid noppeid Juta meenutustest... del. 1,5- ja 2- aastased lapsed magasid rõdu peal,- teaeda „Krõll“. Töötingimused olid siin palju pa- nutada neid pidude nimetusi. „Minu esimene töökoht oli lasteko- ka talvel, kui oli 5 kraadi külma. Lastel määriti siis remad. Enne laste sissevõtmist pidime rühmaruu- Töölt lahkusin 1991. aastal ja pean nüüd rahu- du, kus olin pioneerijuht, peale seda töötasin Ki- põsed ja nina vaseliiniga kokku, et pakane neid ei mid korda tegema. Panime voodeid kokku, pesi- likku pensionipõlve. kepera koolis õpetajana. Aga seal tuli raketibaas näpistaks. Tänu sellisele karastusele oli selle rüh- me aknaid jne. Lapsevanemad aitasid laste voo- Soovin tänastele lasteaia töötajatele naeru- sisse, mistõttu kool kaotati ära. ma lastel väga hea tervis. Rühmatoas oli maneež, dipesu õmmelda. Maikuust tulid lapsed lasteae- suiseid ja terveid lapsi. Head töölusti ja kohtumi- Kilingi- Nõmme tulin 1966. aastal. Siis oli kus lapsed said sees roomata ja mängida. da. Sõime võeti lapsi alates esimesest eluaastast, seni lasteaia juubelil“ Kilingi-Nõmme lastesõimes kolm maja. Alguses Ühes lastesõime majas ei olnud vett. Vesi too- mõned isegi ei kõndinud veel. Meie aga täname omalt poolt Jutat huvitava töötasin poole kohaga metoodikuna ja poole ko- di ämbritega kaevust, pesuvett soojendati gaasi- Lasteaia ümber ei olnud veel korraliku haljas- õhtupooliku eest! haga sõime kasvatajana. Sel ajal võeti sõime lap- pliidil. Ma nüüd täpselt ei mäleta, aga lastesõim tust, seetõttu käisime mujal õues mängimas. Selle õppeaasta sõimerühma õpetajad si juba alates teisest elukuust. Sõimelastele vaja- töötas umbes 7.30 – 19.30-ni. Siis ei olnud veel lapse harjutamist lasteaiaga. RAILI ja ANU lik toit toodi üle tänava teisest majast. Rinnalapsi Sel ajal olid telefonid väga vähestel inimestel. Laps tuli hommikul lasteaeda, heal juhul viidi ta 4 Nr 2 (92) teisipäev, 17. veebruar 2009

Valmis teemaplaneering “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur” (algus eelmises numbris)

Kanaküla kant esmatarbekaupade kättesaadavus (kaup- (kehv teedevõrk). rekonstrueerimine. Teenused, mille kättesaadavus võib lus), pangateenus, perearst, postiteenus, põ- Perearst - puudub, lähim Kilingi-Nõmmel Jäärja halveneda: hiharidus, päevakeskus, raamatukogu, ra- (kehv teedevõrk). 13 km K-Nõmme Ühistranspordiühenduse halvenemise vimimüük, spordisaal/võimla, spordiväl- Postiteenus – kohalik asutus kaob. 56 km Pärnu korral Kilingi-Nõmme suunal – pangatee- jak, staadion, vallavalitsus, ühistransport, Päevakeskus - puudub, lähim Kilin- Ravimimüügi teenuse loomine. nus, perearst, postiteenus, põhiharidus, päe- üldkeskharidus. gi-Nõmmel ja Tihemetsas (mitterahuldav Maakonna ühistranspordivõrku vakeskus, raamatukogu, ravimimüük, seltsi- Saarde kant ühistranspordiühendus). haaramine. maja, spordisaal/võimla, spordiväljak, staa- Saarde küla, Kalita küla, Leipste küla Raamatukogu - puudub, lähim Kilingi- Kilingi-Nõmme–Jäärja–Ramata tee dion, vallavalitsus, üldkeskharidus. Kandi tüüp: maaline kant (MK) Nõmmel ja Tihemetsas. mustkatte alla viimine. Kilingi-Nõmme kant Rahvaarv 2000.aastal – 657 elanikku Rahvamaja - puudub, (kehv teedevõrk). Kanaküla Kilingi-Nõmme linn Rahvastiku vanusstruktuur seisuga Ravimimüük - puudub, lähim Kilingi- 17 km K-Nõmme Kandi tüüp: maaline keskuskant (MKK) 07.11.2006.aastal – 439 elanikku Nõmmel kehv teedevõrk). 60 km Pärnu Rahvaarv 2000.aastal – 2223 elanikku Vanus 0-5 6-15 65+ Spordisaal/võimla - puudub, lähim Tihe- Ühistranspordiliinide optimeerimise käi- Rahvastiku vanusstruktuur seisuga Elanikud 28 69 80 metsas (kehv teedevõrk). gus võimalus, et kohalikes peatustes pea- 07.11.2006.aastal – 2251 elanikku % 6 16 18 Spordiväljak - puudub, lähim Tihemetsas tuksid vajadusel kaugliinide bussid. Vanus 0-5 6-15 65+ Eeldatav rahvaarv 2015.aastal - 400, prog- (kehv teedevõrk). Kilingi-Nõmme Elanikud 110 380 461 noos: stabiilne Staadion – puudub. 43 km Pärnu % 5 17 20 Probleemsed teenused: - Üldkeskharidus - puudub, lähim Kilingi- Kilingi-Nõmme staadioni rekonstrueeri- Eeldatav rahvaarv 2015.aastal – 1774, Teenuse tagamise meetmed kandis: - Nõmmel (kehv teedevõrk). mine ja spordihoone rajamine. prognoos: kahanev Teenused, mille kättesaadavus võib Teenuse tagamise meetmed kandis: Ühistranspordiliin Pärnu–Kilingi-Nõm- Probleemsed teenused: - halveneda: Alusharidus – parandada ühistranspor- me suunal algusega peale tööpäeva lõppu. Teenuse tagamise meetmed kandis: - Ühistranspordiühenduse halvenemise diühendust Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa Ühistranspordiühenduse paindlikumaks Teenused, mille kättesaadavus võib korral Kilingi-Nõmme suunal – algharidus, suunal. muutmine Abja ja Mõisaküla suunalt Kilin- halveneda: põhiharidus. Esmatarbekaupade kättesaadavus gi-Nõmme hommikuti ja õhtuti. Rahvamaja – investeeringute vähesu- Tali kant (kauplus) - parandada ühistranspordiühen- Raudteekoridori säilitamine . se tõttu. Tali küla, küla, Marina küla, dust Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa suunal Laiksaare kant küla, Reinu küla, küla, Vii- (kauplusauto). 12 km Häädemeeste Laiksaare küla sireiu küla Pangateenus – pangabuss, parandada 25 km K-Nõmme Kandi tüüp: ääremaa kant (ÄK) Kandi tüüp: maaline keskuskant (MKK) ühistranspordiühenduset Tihemetsa suunal. 53 km Pärnu Rahvaarv 2000.aastal – 75 elanikku Rahvaarv 2000.aastal – 555 elanikku Perearst - parandada ühistranspordiühen- Ravimimüügi teenuse loomine. Rahvastiku vanusstruktuur seisuga Rahvastiku vanusstruktuur seisuga dust Kilingi-Nõmme suunal. Ühistranspordiliikluse tihendamine Laik- 07.11.2006.aastal – 82 elanikku 07.11.2006.aastal – 500 elanikku Postiteenus – postibuss / parandada ühis- saare kaupluseni. Vanus 0-5 6-15 65+ Vanus 0-5 6-15 65+ transpordiühendust Kilingi-Nõmme ja Tihe- Lodja Elanikud 8 7 20 Elanikud 36 97 74 metsa suunal. 5 K-Nõmme % 10 9 24 % 7 19 15 Päevakeskus - parandada ühistranspor- 37 Pärnu Eeldatav rahvaarv 2015.aastal - 50, prog- Eeldatav rahvaarv 2015.aastal – 420, diühendust Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa Saarde noos: kahanev prognoos: pigem kahanev suunal. 6 km K-Nõmme Probleemsed teenused: Probleemsed teenused: - Raamatukogu - parandada ühistrans- 49 km Pärnu Päevakeskus – puudub, lähimad Hääde- Teenuse tagamise meetmed kandis: - pordiühendust Kilingi-Nõmme ja Tihemet- Tali meestel ja Kilingi-Nõmmel. Teenused, mille kättesaadavus võib sa suunal. 18 km K-Nõmme Seltsimaja – puudub, kasutatakse Ta- halveneda: Rahvamaja - parandada ühistranspordi- 56 km Pärnu li rahvamaja, kuid ühistranspordiühendus Ühistranspordiühenduse halvenemise korraldust Tihemetsa suunal. Tali rahvamaja renoveerimine (seltsi(de) mitterahuldav. korral Kilingi-Nõmme suunal – pangatee- Ravimimüük - parandada ühistranspordi- kasutusse andmine). Staadion – puudub, lähimad Häädemees- nus, päevakeskus, rahvamaja, ravimimüük, ühendust Kilingi-Nõmme suunal. Tali spordiväljaku rajamine. tel ja Kilingi-Nõmmel. staadion, üldkeskharidus. Spordisaal/võimla - parandada ühistrans- Ühistranspordiliikluse paindlikumaks Teenuse tagamise meetmed kandis: Tihemetsa kant pordiühendust Tihemetsa suunal. muutmine Lanksaare suunal – sõidud teos- Päevakeskus – parandada ühistranspor- Tihemetsa alevik ja Kärsu küla, Spordiväljak - parandada ühistranspordi- tatakse klientide märguande korral. diühendust Häädemeeste ja Kilingi-Nõm- küla, Väljaküla küla ühendust Tihemetsa suunal. Tali põhikooli lasteaed-algkooliks me suunal. Kandi tüüp: maaline keskuskant (MKK) Staadion - parandada ühistranspordiühen- reorganiseerimine. Seltsimaja – parandada ühistranspordi- Rahvaarv 2000.aastal – 1036 elanikku dust Tihemetsa suunal. Tihemetsa ühendust Tali suunal. Rahvastiku vanusstruktuur seisuga Üldkeskharidus – parandada ühistrans- 7 km K-Nõmme Staadion - parandada ühistranspordi- 07.11.2006.aastal – 1055 elanikku pordiühendust Kilingi-Nõmme suunal. 49 km Pärnu ühendust Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme Vanus 0-5 6-15 65+ Veelikse kant Ravimimüügi teenuse loomine. ning Tali suunal. Elanikud 53 166 162 Veelikse küla Tihemetsa spordihoone ja ujula Teenused, mille kättesaadavus võib % 5 16 15 Kandi tüüp: erandolukorras ääremaa säilitamine. halveneda: Eeldatav rahvaarv 2015.aastal - 980, prog- kant (ÄK) Tihemetsa põhikooli algkooliks Esmatarbekaupade kättesaadavus (kaup- noos: stabiilne Rahvaarv 2000.aastal – 144 elanikku reorganiseerimine. lus) – sulgemine mittetasuvuse tõttu; ühis- Probleemsed teenused: Rahvastiku vanusstruktuur seisuga Tõlla transpordiühenduse halvenemise korral Hää- Rahvamaja – investeeringute vähesu- 07.11.2006.aastal – 128 elanikku 6 km Tihemetsa demeeste suunal – algharidus, alusharidus, se tõttu. Vanus 0-5 6-15 65+ 13 km K-Nõmme pangateenus, perearst, postiteenus, Teenuse tagamise meetmed kandis: Elanikud 14 21 26 55 km Pärnu põhiharidus, raamatukogu, ravimi- Rahvamaja – renoveerida. % 11 16 20 Veelikse müük, üldkeskharidus, Tali suunal – pere- Teenused, mille kättesaadavus võib Eeldatav rahvaarv 2015.aastal - 110, prog- 7 km Tali arst, raamatukogu, rahvamaja, spordisaal/ halveneda: noos: pigem kahanev 15 km K-Nõmme võimla, spordiväljak, Kilingi-Nõmme suu- Ühistranspordiühenduse halvenemise Probleemsed teenused: 63 km Pärnu nal – vallavalitsus. korral Kilingi-Nõmme suunal – pangatee- Päevakeskus - puudub Veelikse külakeskuse ehituse Lodja kant nus, perearst, rahvamaja, ravimimüük, staa- Teenuse tagamise meetmed kandis: lõpetamine Lodja küla, Marana küla, küla dion, vallavalitsus. Päevakeskus – pakkuda teenust rajatavas Millised ettepanekud on sotsiaalse inf- Kandi tüüp: maaline kant (MK) Tõlla kant Veelikse külakeskuses. rastruktuuri planeeringus tehtud? Rahvaarv 2000.aastal – 295 elanikku Tõlla küla Teenused, mille kättesaadavus võib Ülevaade teemadest mis puudutavad Saa- Rahvastiku vanusstruktuur seisuga Kandi tüüp: ääremaa kant (ÄK) halveneda: rde valda 07.11.2006.aastal – 316 elanikku Rahvaarv 2000.aastal – 109 elanikku Ühistranspordiühenduse halvenemi- Ettepanekud kehtiva reeglistiku Vanus 0-5 6-15 65+ Rahvastiku vanusstruktuur seisuga se korral Tali suunal – algharidus, alushari- muutmiseks. Elanikud 20 39 53 07.11.2006.aastal – 95 elanikku dus, esmatarbekaubad (kauplus), pangatee- Ettepanek perearstiteenuse tagamise % 6 12 17 Vanus 0-5 6-15 65+ nus, perearst, postiteenus, põhiharidus, raa- parandamiseks Eeldatav rahvaarv 2015.aastal - 290, prog- Elanikud 7 22 15 matukogu, rahvamaja, ravimimüük, spordi- Pakkuda riigi toel ametikorteri kasu- noos: pigem kahanev % 7 23 16 saal/võimla, spordiväljak, vallavalitsus, ühis- tamise võimalust kõrgharidusega spetsia- Probleemsed teenused: Eeldatav rahvaarv 2015.aastal - 80, prog- transport, üldkeskharidus. listide – perearsti, medõe jt oluliste tervis- Seltsimaja – puudub. noos: pigem kahanev hoiuspetsialistide meelitamiseks kohalikku Teenuse tagamise meetmed kandis: Probleemsed teenused: Milliseid teenuseid ja tegevusi nähakse omavalitsusse. Seltsimaja – rajada. Alusharidus – lasteaed puudub, lä- Saarde vallas maakonna tasandilt? Ettepanek vanurite hoolekande tagamise Teenused, mille kättesaadavus võib him Kilingi-Nõmmel ja Tihemetsas (kehv Saarde vald parandamiseks halveneda: teedevõrk). Kilingi-Nõmme gümnaasiumihoone Teha kohalike omavalitsuste vahel koos- Ühistranspordiühenduse halvenemi- Esmatarbekaubad (kauplus) – kauplus kui renoveerimine. tööd dementsete vanurite hoolduse korralda- se korral Kilingi-Nõmme suunal järgmis- ka kauplusauto puuduvad. Tali põhikool-lasteaia renoveerimine. misel, rahastada (kasvõi osaliselt) riigieelar- te teenuste osas – algharidus, alusharidus, Pangateenus - puudub, lähim Tihemetsas Kilingi-Nõmme staadioni vest. ( järgneb 5. lk.) Nr 2 (92) teisipäev, 17. veebruar 2009 5

(4. lk. järg)

Ettepanekud ravimimüügiteenuse kättesaa- ravimimüük, avalik internetipunkt). Polü- Toetada ettevõtjaid, kes pakuvad teenust ää- haige koju pöördumiseks. davuse parandamiseks funktsionaalsete keskuste loomisel toetada remaakantides ja erandolukorras olevates Toetada kohalikke omavalitsusi perearsti Parandada hõreasustusega piirkonda- erasektorit projektipõhiselt kantides autokauplusega. Kaaluda vastava vastuvõturuumi ülalpidamiskulude, perears- de elanikele ravimimüügi teenuse kättesaa- Moodustada seltsimajade juurde teenuste regionaalpoliitilise meetme loomist. ti transpordikulude ja vajaliku tehnika soeta- davust apteegibussi kasutades. Muuta sea- ühildamise tulemusena polüfunktsionaalsed Ühistransport. Toetada ühistranspor- miskulude katmisel. dusandlust ravimite kättesaadavuse taga- keskused (seltsimaja, avalik internetipunkt, di parandamise lahendusvariante, kus tee- Üldarstiabi teenuse kättesaadavuse taga- miseks – st lubada apteekide ja ravimite noortekeskus, päevakeskus). Polüfunktsio- nust tagatakse kombineeritult (valla trans- miseks, eriti maapiirkonnas, ning perearsti- müügipunktide naalsete keskuste loomisel toetada erasek- pordi sidumine avaliku liiniveoga, linnalii- de ja –õdede koormuse normaliseerimiseks rajamist senistest kriteeriumitest vaba- torit projektipõhiselt. nid linna lähedastesse kantidesse) ja tehnili- töötada välja meedikute tööleasumise moti- malt (regionaalpoliitilistel kaalutlustel) ning Luua audiovisuaalse jäädvustamise ja fil- selt uuel viisil. vatsioonisüsteem (analoogiliselt õpetajatega), toetada paindlikumaid ravimimüügi vorme. mide vaatamise võimalused kõikidesse kanti- Toetada neid ettevõtteid ja kohalikke oma- mis hõlmab nii rahalise stipendiumi andmist Ettepanek haridusteenuste kättesaadavu- desse seltsimajade (või rahvamajade) baasil. valitsusi, kes pakuvad teenust ääremaakanti- kui ka õppeasutuse lõpetanud spetsialisti le- se parandamiseks Ühistransport des ja erandolukorras olevates kantides. pingulist kohustust töötada teatud aja jook- Luua maakoolide õpetajatele sotsiaalsete Maalistes kantides parandatakse ühis- Parandada teede olukorda esmajärjekor- sul riigis õpitud erialal. tagatiste süsteem (munitsipaalkorter, mak- transpordiühendust valla transpordiga, hoides ras teelõikudel, mida kasutatakse kandisise- Vanurite hoolekanne. Toetada dementsete susoodustused, transpordi kompenseerimi- õpilasliini osalise graafikuga käigus ka koo- selt või kandis puuduvate teenuste tagami- vanurite hoolekannet kui väga ressursimahu- ne jms). livaheaegadel ja suvekuudel. Kohalike oma- seks avaliku transpordiga. kat ja spetsiifilist teenust riigieelarvest. Ettepanek avaliku kohaliku liiniveo valitsuste täiendavaid kulutusi ühistranspor- Suurendada toetust nii riigi poolt doteeri- Ettepanekud teedevõrgu osas: mustkat- teenindustaseme soovituslike normide dile katta riigieelarvest. tavale avalikule liinivõrgule kui ka vallasise- te ehitamine kruusateedele täiendamiseks Ettepanekud toetada teatud tüüpi tee- sele transpordile elanikkonnale vastuvõetava Äärealade parema kättesaadavuse ta- Igast kandist peab saama ühistranspordi- nuste tagamist. hinna tagamiseks. gamiseks teelõikudel, kus plaanitakse ga vallakeskusesse ja maakonnakeskusesse Lastehoid. Toetada avaliku sektori poolt Ettepanekud muuta rahastamissüsteemi. ühistransporti ning tagasi vähemalt 2 korda päevas mõistli- lapsehoiuteenuse pakkujaid ruumide ren- Lastehoid. Toetada lapsehoiuteenuse pak- Kilingi-Nõmme – teel Kilingi- ku ajaintervalliga, kombineerida koolitrans- di, sisustamise ja hooldamise osas eelis- kujaid sama rahastamisskeemi alusel kui las- Nõmme – Jäärja lõik 12 km port avaliku riikliku liinivõrguga järjekorras halva teenuse kättesaadavuse- teaedasid. Erivajadustega lasteaiaealistele Ettepanekud ühistranspordi osas. Ettepanekud teenuse kättesaadavuse ga kantides. lastele luua eraldi rahastamisskeem. Mõningates ääreala kantides puudub bus- uuel viisil tagamiseks. Haridusteenus. Kindlustada kõigis koha- Haridusteenus. Suurendada õpilaskodu- siliin üldse (Jäärja). Haarata maakonna bus- Haridusteenused likes omavalitsustes erivajadustega lastele ja des riiklikult finantseeritavate õpilaskohta- siliinidega Jäärja kant. Õpilaskodu rajamine Pärnu linna Tar- noortele eripedagoogiline ning psühholoogi- de pearaha, kuna osa õpilasi vajab õpilasko- Bussiliinide optimeerimise käigus: tu Ülikooli Pärnu kolledži (TÜPK) tudengi- line nõustamine. Soodustada kohalike oma- du teenust ka nädalalõppudel ja õppeperioo- a) vaadata üle võimalused Kanaküla kan- te, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste valitsuste koostööd selles valdkonnas. di koolivaheaegadel. Kaotada tasaarveldus- dis, kus peatused olemas, kuid ühegi läbi- ja maapiirkondadest pärit gümnaasiumiõpi- Vaatamata seniste rahvastikutrendide ne- süsteem põhikooli ulatuses. Taastada riikli- va kaugliini buss ei peatu (Kalmetu, Riima- laste teenindamiseks. gatiivsetele ilmingutele tuleb Pärnumaa kon- ke investeeringute programm (RIP). Suuren- ru, Kerema); Täiend- ja ümberõppevõimaluste laienda- tekstis käsitleda erandina Tõstamaa ja Hää- dada maavanemate otsustusõigust koolide re- b) tihendada bussiliiklust Laiksaare kaup- mine TÜPK baasil. demeeste keskkoole säilimise seisukohalt; gionaalse rahastamise üle. Koolide rahasta- luseni (Saarde valla Laiksaare kant), vähen- Gümnaasiumiastme põhikoolist eralda- Kergu, Kihnu, Koonga, Lõpe, Tali, ja mine peab toimuma vastavalt maakonna hari- dada liine, mis läbivad Lanksaaret (varahom- mise toetamine: sellest lähtuvalt nn klassika- Varbla koole tavakoolide säilimise osas. Toe- duse arengukavas kinnitatud pingereale. Eri- mikune - sõitjateta). liste gümnaasiumide rajamine Pärnusse. tada nende kui regionaalpoliitiliselt oluliste vajadustega õpilastele (rehabilitatsiooniplaani c) avada bussiliin Pärnu - Kilingi-Nõm- Ravimimüük koolide säilimist. olemasolul) luua eraldi rahastamisskeem. me pärast tööpäeva lõppu. Maalistes keskuskantides korraldada ra- Säilitada maakonda teenindav õpilasko- Perearst. Perearstide rahastamisel kor- d) lahendust vajavad Viljandimaalt Mõi- vimimüügi teenuse (retseptiravimid ja käsi- dude võrk (Kilingi-Nõmme, Tõstamaa, Vii- rastada koefitsientide süsteem – koefitsien- saküla ja Abja kandist Kilingi-Nõmme tööle- müügiravimid) pakkumise võimalus pere- ra, Vändra). did hajaasustuse tingimustes (kaugus maa- ning koolisõitjad hommikul ja õhtul. arsti vastuvõtupunktis ja käsimüügiravimite Esmatarbekaubad konnakeskusest, praksis mitmes kohali- Kasutatud materjal pärineb Pärnu Maava- müügi võimalus kohalikes kauplustes. Toetada avaliku sektori poolt väikeseid kus omavalitsuses, praksis koolis jms) ja litsuse arengu- ja planeeringuosakonnast. Esmatarbekaubad maakauplusi eelisjärjekorras halva teenuse saarekoefitsient. Kogu sotsiaalse infrastruktuuri teemapla- Moodustada suure turutõrkega piirkon- kättesaadavusega kantides. Toetada suure tu- Kohalike omavalitsusi doteerida sihtots- neering on aadressil: dades kaupluste juurde polüfunktsionaal- rutõrkega maakauplusi halva kättesaadavuse- tarbeliselt hõreasustusega piirkondades trans- http://mv.parnu.ee/index.php?id=122 sed keskused teenuste ühildamise tulemu- ga kantides, kus maapoodi on suudetud kom- pordi korraldamiseks perearsti juurde pää- sena (nt kauplus, pangateenus, postiteenus, bineerida erinevate teenuste osutamisega. semiseks ning kiirabiga keskusesse viidud ERLI AASAMETS

Maamaksust Aadresside muutmisest Saarde vallas Vastavalt looduskaitseseaduse § 24 13. juulil 2007. a. jõustus Vabariigi Valit- Siit tulenevalt on vallavalitsusel ko- Männiku tee ja Tankla tees algav , Tera väljastab Keskkonnaministeerium suse 28. juuni 2007. a määrus 184 “Aad- hustus määrata nõuetele vastavad lä- kinnistut läbiv ning Kalda teeni ulatuv maaomanikele kaitsekohustuse teati- ressiandmete süsteemi kehtestamine”, hiaadressid Saarde valla tiheasustuste liikluspind nimetada Veski teeks. Järve se, milles on märgitud, millise objek- edaspidi ADS määrus. Määruse keh- piirkondades. tänava pikendust käsitletakse vastavalt tiga (püsielupaik, looduskaitseala) on testamise eesmärgiks on keskne aad- ADS süsteemi nõudmistele vastab varasemale määratlusele Meose teena. tegemist, milline on kaitse-eesmärk, ressiandmete süsteemi rakendamine ja enamus Kilingi-Nõmme vallasisese lin- Vallast on üritatud eelnevalt teedele kaitse-eeskirjast tulenevad kohustu- reeglite rakendamine koha-aadresside na aadresse ja esimesena on viidud vas- nimede määramist ja ADS süsteemi ra- sed ja kitsendused. Vastavalt kaitseko- määramiseks. tavusse Tihemetsa aleviku lähiaadressid. kendamist arutada kohalikega, kahjuks hustuse teatisele on võimalik saada ka Inimesel ja juriidilisel isikul saab olla Korrastamisele tulevad Tali külas kesku- on koosolekutest osavõtt olnud tagasi- maamaksusoodustust. ainult selline elukoha- või asukoha-aad- se, Veelikse külas keskuse ja Saarde kü- hoidlik ning seetõttu on hilinenud pre- Sellest tulenevalt ka minu palve ress, mis on olemas aadressobjektil. Aad- las Kilingi-Nõmmega piirnevate katast- tensioonide rahuldamine raskendatud. maaomanikele, kes on saanud kait- ressobjekt on maaga seotud objekt, mil- riüksuste lähiaadressid. Virk lugeja aga jõuab avaldada arva- sekohustuse teatise, aga pole saanud lele on määratud aadress (haldusüksus, Talil on kavas lisaks Pärna ja Seltsi- must maakorraldajate telefonil 4490137 maamaksusoodustust. tee, hoone, hoone osana korter, rajatis, maja teele omistada Jäärja poole suundu- või 4490139. Palun esitage Saarde Vallavalitsuse- maaüksus jne). va maantee majadevahelisele lõigule Pih- Vallavalitsuse korralduse alusel kor- le teile saadetud kaitsekohustuse teatis. Tiheasustuses või detailplaneeringu laka tee nimi, vallamaja ning töökoja va- rastatakse lähiaadressid maakatastris Keskkonnaministeerium paraku saadab kohustusega alal asuvad maaüksused, helisele Laiksaare maantee lõigule Kase ning muudetud andmed kantakse auto- nimetatud teatise ainult maaomanikele, elamud, eluruume sisaldavad hooned jne tee nimi ning koolimajaesisele teelõigu- maatselt üle kinnistusraamatusse. mitte aga kohalikule omavalitsusele. nõuavad unikaalaadressi, unikaalaadress le Pargi tee nimi. Katastriüksuse uus õiend väljastatak- Kohalik omavalitsus aga peab vor- on koha-aadress, mille tekstilis-numbrili- Veelikse keskuses lisanduks Ridaela- se omanikule maakorraldaja vahendu- mistama maamaksusoodustuse, tead- ne kirje on unikaalne (ainulaadne) teiste mu teele Kargoja teelt kuni kartulihoid- sel. Elukoha muudatus uue aadressi ko- mata, millistel maaüksustel on kaitse- samaliigiliste aadressobjektide lõikes. lani viiv tee Keldrimäe tee nime all ning haselt elanike registris on võimalik val- kohustus. Muudatusi maamaksu osas Koha-aadressi komponendid on: Jäärja maantee majadevahelist lõiku la vahendusel, paraku on vallas andmed viiakse sisse kaks korda aastas. Kui maakonna nimi; võiks nimetada Järve tee. ainult kinnistu omaniku kohta, teistest muudatus tehakse enne 1. juulit, siis omavalitsuse nimi; Saarde külas omistatakse numbrid seal elavatest kodanikest on vaja omava- hakkab see kehtima 1. juulist. Kui aga asustusüksuse (alevik, küla, vallasi- Saarde tänavaäärsetele kruntidele, Kantsi litsust teavitada (4490163). Sildid teede muudatus toimub peale 1. juulit, siis sene linn) nimi; tänava pikendust kuni Sillaotsa teeni on nimedega ja aadressinumbrid paigalda- hakkab see kehtima uuest aastast, s.t lähiaadress, mis koosneb aadressiob- kavas nimetada Kalda teeks, Humalaste takse valla poolt. 1. jaanuarist. jekt nimest (talu, katastriüksuse või kin- ojaäärsed elamud jääksid Kingu tee äär- TIIU KARU nistu nimi) või liikluspinna (tee) nimest de, Jõe tänava pikendusele kuni Männiku Saarde Vallavalitsus peamaakorraldaja ja erilisandist (aadressinumbrist). maaüksuseni on ettepanek panna nimeks 6 Nr 2 (92) teisipäev, 17. veebruar 2009

109 Tihemetsa 2. rajooni konstaabliks või äärmisel juhul rendile anda. sai senine Vana Kariste konstaa- Küsida August Kuningas Jäärja bel August Ungru. Saarde 1. rajoo- agentuur.” ni (senise Kilingi) konstaabliks kin- “Korralik karske kautsjonivõi- 1939. a. nitati Hans Raud. Saarde 3. rajoo- meline autojuht soovib kohta sõi- 13.-20. märtsini korraldasid Saarde Kanaküla jaoskond, esinaiseks valiti juhatas veterinaararst dr Randal. ni (senine Jäärja) konstaabliks mää- du või kergeveoautole, olen lõpeta- põllumajanduslik konvent ja koha- Marie Põder. Naiskodukaitse Pärnu- Hoone lõhuti maha peale sõda. rati Aleksander Saarepera. Kilingi- nud Noorte Meeste Kristliku Ühin- likud põllumeeste seltsid Jäärjas, maa ringkonna poolt korraldati kor- Märtsi keskel oli hakanud kehti- Nõmme rajooni konstaabliks mää- gu autokooli ja omandasin diplo- Veeliksel, Talil, Kikeperas ja Ris- jandus, et muretseda sanitaar- ja gaa- ma Kilingi-Nõmme linna lihajä- rati senine Viljandi linna 3. rajooni mi ning 6 kuu praktika. Kirjad: tikülas loengu “Viljasaakide tõst- sikaitse varustust. Raha saadi Jäär- relevaatuse määrus, mille koha- konstaabel Eduard Muhk. Kuid Po- Kilingi-Nõmme, Kamali pk 45. mise võimalustest ning umbrohu- ja jsk 8,95 kr, Tali jsk 61,53 kr, Volt- selt piirkonnas turustatav liha tu- litseivalitsuse direktori käskkirjaga Järvela.” tõrjest”. Kõneles maatulunduskon- veti jsk 34,64 kr ja Saarde jaoskon- li kontrollida ja tembeldada. Kui kohale määratud Eduard Muhk esi- “Müüa täitsa töökorras 6 hobu- sulent J. Martinson. nalt 132,01 kr. politsei leidis müügis tembeldama- tas enne kohale asumist lahkumis- sejõuline Ameerika Internatsionaal Siseministri käskkirjaga määrati 25. märtsil toimus Voltveti valla- ta ja kontrollimata liha, tehti seda palve, mis rahuldati, ja omal soo- mootor. Aadress: Massiaru postiag. Vallaseaduse põhjal kuni vallavo- majas avalik enampakkumine, mil- sundkorras omaniku kulul ja oma- vil lahkunud mehe asemele mää- Karl Tomson.” nikku ootas krimi- rati Kilingi-Nõmme konstaabliks “Soovin osta traktorit. Pakku- naalseadustiku alu- Armin Ingermaa. Tema oli lõpe- mised saata ühes hinnaga Kilingi sel karistus. Sealiha tanud politseikooli ja töötas se- vallamajja. H. Ilves”. 30 kg kontroll mak- nini Viljandi-Pärnu prefektuuris “Odavasti müüa – “MUNKT” sis 60 senti, üle 200 kantseleiteenistuses. 24 tolline masin, 10 hj pooldiisel kg aga 3 kr, veise- Ajakirjanduses ilmub hulk kuu- mootor. 1930. a mudel. Laastuma- liha 40 kg kontroll lutusi Saardest ja Kilingi-Nõmmest sin. Kõik töökorras. Vastuse jaoks maksis 30 senti, se- ning mõned neist: mark. Teated A. Rohtla. Sigaste ag. asingi 1 kg kontroll “Müüa korras lahtine sõiduauto, Karula.” 20 senti ja lamba- firma “Oldsmobile”, headel kum- “Müüa 80 riia vakamaad, sün- singi 1 kg kontroll midel, sünnis ümber ehitada põl- nis uudismaa ülesharimiseks. Krun- 5 senti. lumajapidamiseks või kergekauba- dil on ka noort metsa. Kaugus Volt- Tuletõrje saa- autoks. Hind 350 kr. Samas müüa veti jaamast 1 km, Kilingi-Nõm- lis toimusid kuuel või vahetada “Indian” külgkorvi- me linnast 3 km. Kaupa teeb R. päeval usuteema- ga mootorratas. Kirjutada – Volt- Ruusmann, Kiinoja talus, end. Pa- lised kõned, tee- veti postkast 18.” ti vallas.” maks “Patuinime- “Noormehed üle Eesti! 20-30.a. 13. aprillil kinnitati Noorkot- ne ja ärarikkumata Sulestage pühiks kahele noorele tü- kaste Saarde – Kilingi-Nõmme pe- poeg”. Kõnesid sel- tarlapsele abiellumiseks, soovitav sakotkasteks Ain Kuusik, Eduard Lastekodu „Liivia“ 6-klassiline algkool Tihemetsas. gitati valguspiltide- riigiteenijad. Kirjad fotoga. Eve Pärnpuu, Elmar Pärnpuu. ga, müüdi usukir- 19, Ede 22. Kirjad Kilingi-Nõmme, 15. aprillil sooritasid noorkot- likogude järjekordsete valimisteni jandust, kasutusel Otstaveli raamatukauplus.” kad Jaak Gross ja Ain Kuusk eri- valdade vallavanemateks ja nende le käigus müüdi maha olid laululehed, osavõtt vaba. “Hallo jahimehed! Müüa 2,5 katsed ja said endale eriala – esma- abideks: Laiksaare vallavanemaks südames asuv maakoht nr 48 koos Ilmus tööbörside tegevuspiir- aastane kolmevärvi kirju isane ha- abi andja. Aleksander Tiitus, vallavanema hoonete ja vallasvaraga. Koha suu- kondade määrus. Kilingi-Nõm- gijas. Jäärja postiagentuur, postkast 23. aprillil määrati Kaitseliidu abideks Joann Sakkeus ja Valentin ruseks oli 4,855 ha ja hinnaks kuju- me ja ümbruskonna vallad jäid 44, telefon Jäärja 1.” malevkonna pealiku abiks Saarde Kuura; Saarde vallavanemaks Au- nes 3250 kr. Pärnu linnavalitsuse tööbörsi “Müüa 10 hobujõuline väike malevkonnas Ants Toompere ase- gust Pukk, vallavanema abideks Märtsis pakkus A/S “Kapsi ja tegevuspiirkonda. traktor või vahetada 20 hj trakto- mele Theodor Kuri. Peeti malev- Hendrik Kuri, Johannes Kosenkra- Co” linnavalitsusele kinoprojektorit Ajalehes “Maa Hääl” kuulutas ri vastu. Saarde vallamaja post- konna esindajate kogu korraline nius ja August Roosmaa; Tali valla- “Bauer”, et see kitsasfilmiaparaat os- Ristiküla mees August Siiberg, et kast 3.” koosolek Kilingi-Nõmme Saarde vanemaks Aleksander Lepik, valla- tetaks 590 kr eest koolile. müüb üheaastaseid pookimata ta- “Neiu! Kui soovid saada talupe- Põllumeeste Seltsi saalis. Päevakor- vanema abideks Mihkel Ots ja Jaan 1. aprillil määrati Kaitseliidu Väl- lisortidest õunapuid. Puud 25-75 renaiseks ja omad veidi kaasavara, ras 1938/39. aasta aruanne, 1939/40 Kivilaan; Tihemetsa vallavanemaks jaküla rühma 2. jao pealiku abiks cm kõrged ja neid olla 1500 tük- sulesta pikakasvulisele karskele 20. eelarve ja valimised. Johann Looper, vallavanema abi- Peeter Graff. ki. Hind 6 kr, kusjuures veoku- a. noorperemehele. Foto ja eluloo- 27. aprillil suri 72 aasta vanu- deks Juhan Noop ja Hans Jõõts. 1. aprilliks viidi lõpule valdade lud olid kaasa arvatud ning vaja- kirjeldus soovitav. Kirjad kuni 1. sena Kilingi-Nõmme esimene kut- ühendamine. 365-st vallast jäi järele dusel istutas mees puud kohapeal maini Talli postkontor, tunnistuse seline fotograaf ja trükikoja oma- 17. märtsi Saarde Põllumeeste 248 valda. Pärnumaal oli 22 valda, maha ka. nr 680 ettenäitajale nõudmiseni.” nik Mihkel Otstavel. Esimesed fo- üldkoosolekul tõdeti, et ümbrus- neist jäid Saarde kihelkonda Laik- Ühenduses valdade reformi- “Müüa uudismaad 40 riia va- tod Kilingi-Nõmmest ja ümbrusest konda on vaja asutada veel veeühin- saare, Saarde, Tali ja Tihemetsa. ga tuli teha ka muudatusi Pärnu- kamaad, Saarde vallas, Ristikü- on nüüdseks tõelised rariteedid ja guid, et kuivendada maad liigveest. Aprillis alustas tegevust linna maa konstaablite tegevuspiirkon- la jaamast 1 km. Peedi talu oma- osadest neist on trükitud tsaariajal Arvati, et on vaja kaevata veel 10- lihajärelvalve asutus, mis asus tu- dades. Tihemetsa 1. rajooni kons- nik J. Kurm.” ka suurepäraseid postkaarte. 15 suuremat peakraavi. ruplatsil kaevumaja ja Pärnu tn va- taabliks määrati senine Kilingi- “Soodsa hinnaga müüa raud- Jääb pooleli 20. märtsil asutati Naiskodukaitse hel olevas punases telliskivimajas, Nõmme konstaabel Paul Hõimoja, saekaater ja veetav aurukatel, OLEV PAUKSON

Ilmast ja põllust

Palju õnne sünnipäevaks, Eestimaa! vabaks Eesti meri, jää vabaks Ees- ajalise kasutusvõimalusega, stratee- Eelmise sajandi teises pooles oli 24-28 cm-ni; tasasel põllul kuni 33 Hallpead austa, kulupead kummar- ti pind…” oleks kohane kasutada ka giline maavara. Vist enne kui nälg mäletamist mööda alati maa val- cm. Maapinda kattis ligi 10 cm pak- da, ütleb eesti vanasõna. 90 aas- majandussõdades. käes, ei osata tema väärtust hin- ge novembri lõpust märtsi viima- sune lumekiht. Seevastu väga vähe- tat vastupidamist on saavutus, mis Kodutanumale tagasi: „Ei hõ- nata. Enam-vähem soodne kliima se veerandini. Nüüd vaheldub ilm se lumega Pärnu Ilmajaamas mõõ- väärib enamat lugupidamist ja tä- bedat, kulda ei leidu me maal, kuid koos hea mullaviljakusega on loo- lumesajust lörtsi või vihmani, mõ- deti kohati 45 cm, Kuusikul 40 cm nutunnet, kui su lapsed seda Sul- viljakandvat mulda on laialt igal dusressursina paljudes maailmaja- ni päev külma ja sama rida pidi ot- külmumissügavuseks. le nüüd jagavad. Väike maalapi- pool.” Meie asukoht ja ilmaseisud: gudes vaid unistuseks. Meie raiska- sast peale. Libedus ja veeloigud va- Talvede omavaheliseks võrdle- ke, kolmest küljest veega piiratud, sademed, õhusoojus ja mullastik on me seda süüdimatult, niisama hoo- heldumisi. Talvised sulad, lume- miseks on kasutamisel negatiivse- aastaringselt tuulte ja tormide rä- põllupidamiseks kui loodud. Seda letult kui riigi rahasidki. Ehk jõua- ta pakased, eriti jaanuaris, teevad te õhutemperatuuride summa (kõi- sida, kord põuas, kord lausvihmas tabasid muistsed asukadki, kes juba me millalgi tõdemiseni, et edukat muret paljudele. Jõgeva agrometeo- gi külmapäevade kohta kokkulii- kannatamas, oled kõigest hoolima- enne meie ajaarvamist hooldasid ro- riiki ei saavuta süsteemitult, eeskätt roloogid hoiavad ilmakäigul silma detult). Keskmise külmaga talvel ta suutnud oma lastele kodupaika humaid karjapidamise tarbeks. Põl- erahuvidele tugineva, projektipõ- peal. Sinna lähevad kogu vabariigi on see -400o , tänavu veebruari alles hoida. Ärge siis nüüd, kui va- lupidamine laienes raua-aja kesk- hise asjaajamisega „ikka üks päev ilmavaatluspostide (ka Tihemetsa) keskpaigaks oli kogunenud - 190o badust volilt käes, kasuhimus teda paiku. Mereteed ärgitasid kaubava- korraga” ja „küll see ASI (?!) ISE andmed kokku. Arvud võrreldak- . Möödunud 2007/2008 a talve ko- tükkideks lõhkuge, maha müüge, hetust. Meie toiduained olid nõutud paika loksub.” Et riiki ei vii eda- se, kantakse arvutisse kasutamiseks gusumma oligi ainult – 190o. loodusvaradest tühjaks tassige. Et nii läänes kui idas. Kahjuks oleme si käputäis poliitikuid – entusias- vabariigi ilmateenistuse jaoks Tal- Hoolimata külmadest ilma- kokkukantud miljonite asemel mõ- kehvad müügimehed, tänapäevalgi te, vaid võimalikult paljude eriala- linnasse. Igapäeva ilmaennustustes dest püsis taliviljapõldudel mulla- nikord vaid hunnik lepalehti hoiul, alistume teiste riikide kaubakettide, de teadjamehed koostöös prakti- neid andmeid ei avaldata, küll aga temperatuur võrsumissõlme süga- sai tänavu siililegi selgeks. Kratite- selgelt nende kasumihuvidest läh- kutega. Rohkem mõtestatud tegu- koostatakse nende järgi lume või sa- vusel -0,2o . Peale 17 jaanuari pa- gudes süüdlaste otsimine on tulu- tuvatele ettekirjutustele. sid ühise eesmärgi nimel – soovi- demete kaarte, analüüsitakse ilma- kast langes see -3,0o -ni ja kestab tu. Nende ring on rahvusvaheline Tuleviku kliimamuutused või- me Sulle, Eestimaa! perioodide kaupa näiteks põllukul- seniajani samades piirides. Põldu- ja pikk nagu Balti kett. Kaassüüd- vad viia olukorrani, kus Lääne- Nüüd oma mätta otsast. Küün- tuuride kasvutingimusi jpm. Täna- del, kus õhukenegi lumi peal, on lasteks: nii kõigega rahulolevad kui meremaade õlule jääb suurema osa lakuu ilmad näitavad, et õnneks po- vu oli mulla külmumissügavus Jõ- oraste seisund üldiselt rahuldav. pahaselt käsilaiutavad pealtnägijad Euroopa toitmine. Selleks tuleb val- le talveaeg veel unustuse hõlma ka- geva andmetel jaanuari lõpuks 20 Head vabariigi aastapäeva kõigile! – igaüks meist ise. Ununenud „Jää mis olla. Põllumullad on kui pika- dunud. Lumega on kehvem lugu. cm ringis, veebruari keskpaigaks SVEA RANDMAA Nr 2 (92) teisipäev, 17. veebruar 2009 7 Teade Tule reisile meie valda Saarde Vallavalitsus kuulutab välja vähempakkumise Kitsas tänav 2 ja telli giid siit: (ehituskrunt 33D) asuvate hoonete lammutamiseks. Peep Kaljuste tel. 56454580 Osalejate suhtes puuduvad igasugused piirangud. Tööd tuleb teostada 2-3 tundi Kilingi-Nõmme - Saarde vald vastavalt Saarde valla heakorra eeskirjale ja Saarde vallas kehtivale „Ehi- päevane reis 10.00-16.00 - Tali - Nigula Looduskaitseala - Veelikse tus- ja lammutusjäätmete käitlemise korrale“. Tiina Kuum tel. 58131606 Kirjalikud pakkumised saata või tuua isiklikult Saarde 3 tundi , Kilingi-Nõmme - Saarde kihelkond, Allikukivi - Punapargi - Tihemetsa vallavalitsusse aadressil Nõmme 22, Kilingi-Nõmme. Erna Gross tel. 53414426 Voltveti mõis ja Tihemetsa - 1,5 ...3 tundi (vastavalt soovile). SAARDE VALLAVALITSUS Voltveti mõis ja mõisa park - 1,5 ...4 tundi (vastavalt soovile, võimalus kaasata dendro- loogia õpetaja Kaja Hiie) Allikukivi, Punapargi, Tihemetsa 3... 4 tundi, Kärsu metsanduslik õpperada. Info - Vaiga Lill 55 615 508, sellele rajale on ka eral- di giidid. NB! Tihemetsas olemasolevad lisavõimalused: saame pakkuda kohvi, pirukaid, sooja lõunat, kokkuleppel täidame piknikukorvid (näi- teks metsarajale kaasa), saab öömaja uues õpilaskodus (eriti just kevadest sügiseni), meil on ujumiskohaga järv ja võimla kasutamise võimalus. koos ekskursioonidega võimalus pakkuda ka koolitust erinevatel teemadel (aiandus, pargindus, dendroloogia, taimed, ravimtaimed, mullateadus, etikett, tervisepakett, orienteerumine).

AS SEBE Eesti-sisestel kaugbussiliinidel alates 01.02.2009.a. sõidusoodustus „vanust 60+ / -60 % pilet TKN“ Kellel vanust üle 60, saavad AS SEBE Eesti-sisestel kaugbussiliinidel alates 01.veeb- ruarist 2009.a. teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval sõidusoodustust - 60 % täispileti hinnast. Esmaspäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval on üle 60-aastastel isikutel jät- kuvalt -10 %-lise hinnaalandusega sooduspiletid. Täpsem info internetist www.sebe.ee ja www.bussireisid.ee Lammutamisele kuuluv hoone Kitsas tn 2.

LP. NOORED KILINGI-NÕMME PÄEVAKESKUS OOTAB TEID NOORTEKLUBISSE MIS HAKKAB TOIMUMA TEISIPÄEVITI ja NELJAPÄEVITI KELL 17.00 NOORTEKLUBI MOODUSTAMISE EESMÄRGIKS on: Pakkuda teile erinevaid tegevusi • Matkamine • Loengud • Käeline tegevus • Heategevuslikud üritused • Stiilipeod • Ja muud huvitavat

22. veebruaril kell 12.00 toimub Saarde Katariina koguduse täiskogu koosolek Saarde kiriku käärkambris. 24. veebruaril kell 10.00 Eesti Vabariigi aastapäeva oikumeeniline Lauamängud jumalateenistus 1. veebruaril 2009. a. toimus Tihemetsa spordihoones individuaal- KILINGI- NÕMME MARTAD TOETAVAD võistkondlik lauamängude mitmevõistlus „Saarde karikas 2009“. Saarde kirikus. Osales 11 noort ja 11 täiskasvanud mängijat. Neidude seas võitis ka- ÜLE-EESTILIST ETTEVÕTMIST rika Pille-Riin Saarpere ja 2. koha sai Mailiis Ollino. Noormeeste VABARIIGI AASTAPÄEVAL karika võitis Timo Tamm, 2. kohale tuli Aare Kartau ja 3. koha sai Saarde vallamajas Mikk Meeras. Naistest oli parim Helina Kasela. Meeste seas võitis LOODUSESSE LIIKUMA karika Sten Kasela, 2. koha sai Arne Kartau ja 3. koha Enn Pruul. päevakeskuse Perede karika võitsid Aare ja Arne Kartau, 2. koha said Hendrik ja kunstiringi KUTSUME TAAS KÕIKI KOOS MEIEGA Arvi Tamm Pärnust ja 3. kohale tulid Kristo ja Olev Lehemets. “SPEKTER” RMK KILINGI- NÕMME MATKARAJALE EIKI LEHEMETS uus maalide 24. VEEBRUARIL 11.00- 15.00. näitus Algus ja lõpp metsamaja juures (seene taga). Maleuudised Võimalus valida 1,5 km või 5 km matkarada. 4. -8. veebruaril 2009. a. toimusid Jõhvis Eesti juunioride meistri- välja on pandud : võistlused males. Osales 10 selle vanuseklassi tugevamat maletajat. • akrüül Meie tähendame üles teie läbitud km, Kindla esikoha sai Aleksander Volodin, 2.-3. kohta jagasid Uku Val- • õli saadame õhtul www.terviserajad.ee , ner ja Sten Kasela, koefitsient andis pronksmedali Stenile. kus loetakse Eestis läbitud km kokku. EIKI LEHEMETS • pastellmaalid 8 Nr 2 (92) teisipäev, 17. veebruar 2009

Reedel, 20. 02. klubis kell 19 INDREK VABRIT 16.01.2009 Klubi Eakas pidu LOVIISA LUIK 28.01.2009 Pühapäeval, 22. 02. klubis kell 12 LAURA-LIZET PÄRTEL 02.02.2009 Vabariiklik mälumäng ELLA PAHK 94 Pühapäeval, 22. 02. Kilingi-Nõmme Päevakeskuses kell 18 PEET KANNUS 93 Klubi “Aken endasse”. Film “Indigo evolution” ELLEN KALDOJA 90 LEIDA GLÜCK 88 MARIA KUUSK Teisipäeval, 24. 02. Saarde kirikus kell 10 ESTER MITT 85 Oikumeeniline jumalateenistus 22.11.1932 - 08.01.2009 ANNA-MARIA ELLERMAA 85 LINDA ATTIM 85 Teisipäeval, 24. 02. Lipuväljakul kell 12 ALBERT HANSON MALVINA DANIEL 85 Mälestusminutid MEINHARD PENDIS 85 22.11.1929 - 18.01.2009 OLGA KUHI 84

Teisipäeval, 24. 02 matkarajal kell 11-15 VALENTINA ORMISSON 83 RMK Kilingi-Nõmme matkarada HELLE RAALISTE HARALD OLDE 82 16.03.1952 - 19.01.2009 EEVI-HELENE ARRO 82 Teisipäeval, 24. 02. klubis kell 13 NAIMA KUUSK 82 Estraadietendus Meri ja Orav ELLA SPRENK 82 ENDEL LANKSAAR ELLI PAUKSON 82 07.08.1939 - 17.01.2009 Teisipäeval, 24. 02. klubis kell ?? VIRVE MARTOJA 80 Spordipidu ja tantsuõhtu AGNES SUTT 80 ENNO KIVISELG ALBERT JAAMRI 80 Neljapäeval, 26. 02. muusikakooli saalis kell 17 15.11.1958 - 02.02.2009 TOONI SOON 75 Kontsert “Klaveriga vastlaliug” VALLI TISLER 75 HILDA SONG 75 LEHTA KNUUT Kolmapäeval, 11. 03. muusikakooli saalis kell 17 ELVI TAMSON 75 Kontsert “Meie mehed” 18.07.1924 - 01.02.2009 HELJA VASAR 70 Laupäeval, 7. 03. ööklubis GIA kell 22 naistepäeva eriüritus ILMAR KASE 70 ELMU EVERT 70 Rõõmsameelne tuur Eesti Asi, 100% eesti muusikat DJ Märt Ran- AINO BERG namäe ja DJ Bill Young. Pilet 75.-, naistele südaööni tasuta, lisaks 03.06.1928 - 11. o2. 2009 magus üllatus. www.gia.ee Annely Padernik! Avaldame Teile oma lugupidamist – ausus ei Kilingi-nõmme päevakeskuses Esmaspäeviti olegi tänapäeval alati iseenesest mõistetav. 17.00 Käsitööring kudumis- ja heegeldamishuvilistele Seda enam on rõõm tänada suure pere noort Teostame järgmisi ehitustöid: Teisipäeviti ema meie kaotatud väärtpaberite tagastamise 10.00 Kunstiring eakatele 17.00 Noorteklubi eest. Aitäh! 17.30 Kunstiring töötavatele huvilistele • Siseviimistlus Kolmapäeviti Perekonnad Luha ja Sutt 11.00 Arvuti algõpe täiskasvanutele. Eelregistreerimine, 10 kr. tund 16.00 Meisterdamine • Plaatimistööd 16.30 Dj koolitus 2x kuus 12. ja 25.veebr. Neljapäeviti • 11.00 „Kodu kauniks“ täiskasvanud käsitöötegijate kokkusaamine Pottsepatööd Katuste paigaldus 16.00 Meisterdamine 17.00 Noorteklubi Pliidid, ahjud, kaminad • Fassaadid • ehitus ja remont Üldehitus Kontakt: 55 66 84 94 Tel. 55 506 605 Hannes Aimar e-mail [email protected]

Teostame igasugust võsalõikust ja raiet Teeme ( kraavid, sihid, põlluääred jne.) metsa Meie tasuks raiutav võsa! Samas pakume teenust ka tm koos ja/ või tunni hinnaga. Meeskond Tule ja küsi lähemalt – Stora Enso Pärnu metsakontorist 2-8- liikmeline. Tel. 5280731, mail Niidu 17, Pärnu Tel 445 5490 Faks 445 5481 Ostujuht: Mando Kadarik tel 517 8910 [email protected] www.metsatulu.ee