Kallis Vallarahvas, Vaatame Veidike Tagasi! Taas Kord Oleme Tähistamas Eesti Vaba- Vabadus Ja Pole Vabandus Ega Õigustus

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kallis Vallarahvas, Vaatame Veidike Tagasi! Taas Kord Oleme Tähistamas Eesti Vaba- Vabadus Ja Pole Vabandus Ega Õigustus Nr 2 (92) Teisipäev, 17. veebruar 2009 Hind 5 kr Kallis vallarahvas, Vaatame veidike tagasi! Taas kord oleme tähistamas Eesti Vaba- vabadus ja pole vabandus ega õigustus. riigi sünnipäeva. Kui läinud aastal oli Tuleb mõista, et vahendamine pole loo- Öeldakse küll, et kes vana asja meenutab, sel paragrahvidega. Mina arvan, et iga uue seadu- ümargune 90. aastapäev, palju pidusid mine, ja aru saada, et meil kõigil on vaja silm peast välja. Aga ka – kes minevikku ei mäle- sega suureneb segadus tunduvalt, mistõttu mõ- ning priiskamistki, siis käesoleval aas- leida eneses usku ja tahet oma elu pare- ta, elab tulevikuta. Ka – mineviku vigadest õpi- ne aja möödudes ei saa (või ei taha) keegi enam tal läheme vabariigi aastapäevale vas- mini korraldada. Uued mõtted tuleb si- takse – Kui? Ja kas üldse? Noored astugu püsti- millestki aru. tu teistmoodi. duda kogemuste ja vastutusega ning vä- päi tulevikku, neil pole seljataga palju. Keskea- Müürid lagunesid osaliselt ning pragudest Aasta on möödunud ja olukord on hem loota kaugetele ja suurtele poliitilis- lised ja vanemad, meil tasuks mõnikord meenu- vaatas välja Vabaduse kahvatu nägu. Tollal muutunud nii maailmas, Eestis kui ka tele lubadustele... tada kahekümne aasta tagust. ei julgenud veel keegi mõtelda iseseisvast rii- meie vallas. Selleks korraks on pidu Usun, et vallarahvas on minuga ühel Niisiis, mina vaatan oma päevikute põhjal gist ja vast ka mitte 16. novembril, kui ENSV lõppenud... meelel – Saarde vallas ei ole rahadega 1987-1992 aastate sündmusi. Ülemnõukogu kuulutas välja suveräänsuse Eestil ja eestlastel on olnud palju pal- priisatud. Kulutatud on küll palju, kuid 1987 oli Gorbatšovi ajastu. Meedia kõlises deklaratsiooni. ju raskemaid aegu. Oleme kuulnud prae- kõik on läinud asja ette ja ikka põhimõttel sõnadest uutmine, perestroika jne. Neid sõnu ei Enne jaani sai Kingissepast taas gu inimesi kõnelemas valitsevast suru- „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“. osatudki täpselt lahti mõtestada, kuid nende var- Kuressaare. tisest, neid haaranud masendusest, än- Valla eelarvega kergemeelset ümberkäi- jus võis nii mõndagi üritada ja Eestimaa hakkas Pärnu Postimees astus komparteist välja. gist. Kuid mis tunded peaksid valitsema mist ei ole me omale lubanud ning mõt- oma jonni näitama. Kogu see aasta ja mitu järg- Pealkirju mõnedest augustikuu vanemaid inimesi, kui nad meenutavad tetuid kulutusi pole me teinud. mist kõmises sõnadest IME, Isemajandav Eesti ajalehtedest: 40-ndaid aastaid? Ja kui praegu ollakse Sellest tulenevalt võin oma valla rah- ja päevakangelased Edgar Savisaar, Tiit Made, Isemajandava Eesti agraarprogramm; Põl- rahulolematud tarbimistaseme languse vale lubada, et vähemalt 2009. aastal tu- Siim Kallas ja Mikk Titma. Ilmusid ajalehtede lumajandus vajab uut kvaliteeti; Looduskaitse üle, siis mismoodi meenutatakse talon- leme toime – pakume kodanikele teenu- terveid lehekülgi haaravad selgitused, vaidlused kontseptsioon; Eestimaa Rahvarinde üldprog- ge 80-ndaist? seid ja majandame oma asutusi. poolt ja vastu, telesaated. ramm; Kirde-Eesti elukeskkond vajab abi. Kindlasti ei saa nõustuda nendega, Koduvald on meie kõigi oma ja kõik Läppunud õhk hakkas liikuma. Eerika Salumäe võitis 24. augustil Söuli kes näevad vaid halba, räägivad vaid ma- me vastutame selle hea käekäigu eest. Tartu vaprad fosforiidisõdalased torma- olümpiamängudel trekisõidus kuldmedali. janduskriisist ning ootaksid justkui suurt Tark on teha otsuseid ja valikuid aegsasti sid müüridele, Juhan Aarest sai armastatud 11. septembril Lauluväljakul kõige meelde- õnnetust või maailma lõppu. Ei, rahul ei ning vastutustundlikult. Olen kindel, et telestaar. jäävam sündmus – Eestimaa Laul – 200 000 ini- saa olla halamise, ainult halva otsimise anname uuele, selle aasta oktoobris töö- Müüridesse tekkisid silmnähtavad praod. mest koos nagu üks süda ja üks hing. Ja Heinz ega ebaõnne ootustega. le asuvale juhtkonnale üle heal ja tuge- !988 ja muinsuskaitsjad tõid välja sinimust- Valk „Ükskord me võidame niiikuinii!“ Eestil ja eestlastel on omast käest võt- val alusel oleva koduvalla. valged ning rääkisid Vabadussõja mälestusmär- 13. oktoobril avaldasid ajalehed meie ühis- ta kogemusi, kuidas elada üle aegu, mi- Soovin siiralt Teile kõigile jõudu, aru- kide taastamisest. konnategelaste edetabeli: Edgar Savisaar, Juhan da ei saa pidupäevadeks pidada. Just ras- kust ja tahet muutunud olukorras toime Süda jättis erutusest löögi vahele – nutsin Aare, Tiit Made, Vaino Väljas, Marju Lauristin, ketel aegadel on eestlased rohkem kok- tulemiseks. Pidupäevi jääme aga ikka- rõõmust ja samas kartsin tagajärgede pärast. Enn Põldroos, Heinz Valk, Mikk Mikiver, Mih- ku hoidnud ning üksteist toetanud. Ole- gi tähistama, sest laulgi ütleb: “Üks väi- Aasta 1988 tõi niipalju vapustavaid sündmu- hail Bronštein, Siim Kallas … me tähelepanelikumad, aitame lahke- ke rõõm las olla igas päevas…”, mis siis si kaasa, et imesta vaid, kuidas nad kõik nendes- Üle 56 aasta toimus 12. novembril Miss Es- malt, suhtleme sõbralikumalt, mitte kõi- veel rääkida pidupäevadest! se päevadesse ära mahtusid. tonia valimine – Heli Mets, Sigrid Sepp (Kilin- ke ei saa mõõta rahas ning sageli on sõ- Palju õnne, head sõbrad! 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 70. sünnipäe- gi-Nõmmelt) ja Eha Urbla. nast või naeratusestki abi! Saarde vallavanem val, korraldas ERSP koosoleku Tammsaare mo- Aga 16. novembril Ülemnõukogu XI koossei- Vaja on olla igapäevaselt arukam. KALLE SONG numendi juures. Kui kommunistid püüdsid neid su kaheksas istungjärk, mida juhatas Vaino Väl- Tuleb mõista, et laenamine on olnud segada, mindi rongkäigus läbi Viru tänava Raa- jas. Mõni minut enne südaööd võeti vastu dek- tuse platsi ja sealt Hirveparki. laratsioon Eesti NSV suveräänsusest. Rahvas pidas hinge kinni ja ootas reagee- Muidugi Rüütel ja Almann kohe Moskvas- Muuseum tuleb kooli! ringuid. Need tulid sõimu ja poripildumisega, se aru andma ja häbiposti. Suurvene šovinism arreteeriti Lagle Parek, Tiit Madisson jt (pea- märatses, pildus poriga, keelas ära ja tunnistas Rändnäitus ,,EESTI VAPP” 3. - 13. gi vabastati). kehtetuks. Huvitav, huvitav, aga NSVL konsti- märtsil Tihemetsa Põhikooli Aja toas Väga populaarne oli telesaade „Mõtleme tutsioonis polnud mingit paragrahvi kehtetuks veel“ – saatejuhid Hagi Šein, Felix Undusk ja tunnistamise kohta. Rüütel ja Väljas jäid sirge- Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikant- Rein Järlik. Selle seitsmendas saates 13. april- selgseks ega taganenud. selei koostööprojekti tulemusel on val- lil tegi Edgar Savisaar üleskutse moodustada Meie rahvas oli kui arust ära, kõik ajalehed minud rändnäitus, mis tutvustab Eesti Rahvarinne. loeti läbi, raadio mängis päeval kui öösel, istu- vapi sünni- ja kujunemislugu. Vastukaaluks Rahvarindele moodustasid ti pidevalt teleri ees. Kooliõpilastele suunatud Eesti riik- muulased vihast kobrutava Interrinde. Veel samal aastal võttis ülemnõukogu vas- likku sümboolikat tutvustav näitus val- 13. veebruaril alanud XV Calgary taliolüm- tu otsused: eesti keel riigikeeleks, mitte suuren- mis Ajaloomuuseumi haridusprogrammi piamängudel võitis Allar Levandi kahevõistlu- dada põlevkivi kaevandamist, mitte kaevanda- Muuseum tuleb kooli! raames ja on sa- ses pronksmedali. Me juubeldasime, sündis uus da fosforiiti, kuulutada stalinism inimsusevas- mas sarjas juba teine, esimene oli Eesti kangelane (ja neid me vajame). taseks kuriteoks. lipu teemaline näitus ( Tihemetsa Põhi- 16. juunil toimus Tallinnas EKP KK plee- 1989 – NSVL käriseb, idablokk iseseisvub. koolis oli see veebruaris 2008). num, kus vabastati EKP KK sekretäri kohus- 24. veebruaril heisati Pika Hermanni tor- Rändnäituse vahendusel antakse üle- Lisaks riigivapi kujunemise loole ju- tustest vihatud Karl Vaino ja valiti ühehäälselt ni Eesti lipp. vaade sellest, kuidas Taanist pärinev kol- tustab näitus ka vapi kasutamisest täna- asemele Vaino Väljas. Olime rahul, tundsime 24. juunil avati taas Tahkurannas Konstan- me lõviga vapp jõudis Eestisse, kehtis päeval. Retke läbi Eesti vapi ajaloo aita- end tugevamatena. tin Pätsi ausammas. siin sajandeid võõrvõimude sümbolina vad koolinoortel läbida robot-ajamasin 17. juunil toimus Lauluväljakul RR organi- 23. augustil Balti Kett MRP vastu. Vapustav ning võeti siis kasutusele eestlaste poolt AIKON ja tema sõber taksikoer TAKS. seeritud rahvakoosolek, kust saadeti sinimust- suursündmus, mis ei unune iial. ärkamisajal rahvuslikus liikumises. Lõ- Roboti ja Taksi autor on kunstnik-kari- valgete lippude lehvides teele EKP delegatsioo- Järgnes ähvardus – hävitada füüsiliselt Bal- vivapp muutus Eesti Vabariigi sümbo- katurist Andres Varustin. ni esindajad Moskvasse XIX parteikonverentsi- ti riigid. liks juba enne ametlikku riigivapiks kin- Olete oodatud tutvuma tööpäeviti. le. Kohal olid ja rahvale kõnelesid Indrek Too- Elasime nagu mingis vahedimensioonis. Kus nitamist ning erinevate okupatsioonide me, Enn Arno Sillari, Maie Rossmann, Juhan me oleme? Mis edasi? aastatel tähistas see koos sinimustvalge MARJU SEPP Aare, Tiit Vähi. Novembris märatsesid intrid Linnahalli juu- trikolooriga vastupanu võõrvõimudele. Tihemetsa PK ajalooõpetaja Tegelikult oli see meie laulva revolutsioo- res ja nõudsid Ida-Virumaale autonoomiat. ni algus. Pole midagi uut siin päikese all nagu Koguja Väljavõtteid Eesti lipu seadusest 7. juuli Maalehes arutles Mati Tamm „Ei piiblis kirjutab. Uus on unustatud vana. § 4. Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus ole õige anda maad niisama lihtsalt päriseks, Kesk-Euroopa raputas endalt kommunismia- (1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides käesoleva seaduse sätteid ja head tava. vaid ikka tingimusel,
Recommended publications
  • Kultuurimälestiseks Tunnistamine
    Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2003 Avaldamismärge: RTL 2003, 78, 1155 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 26.06.2003 nr 116 «Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) § 12 lõike 1 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» (RT I 2002, 77, 454) §-le 4 käsin: 1.Tunnistada ajaloomälestiseks (järjekorranumber, nimetus, omavalitsusüksus, asukoht): Harju maakonnas 1) Vabadussõja Priske lahingu Anija vald Raudoja küla mälestussammas 2) Vabadussõja Voose lahingu Anija vald Voose küla mälestussammas 3) Vabadussõja Jõelähtme vald Jõelähtme küla mälestussammas 4) Vabadussõja mälestusmärk Keila linn Pargi tn 2 – Keila algkooli hoone 5) Vabadussõja Kose vald Kose alevik, mälestussammas Kose kalmistu 6) Vabadussõja Valkla lahingu Kuusalu vald Valkla küla mälestusmärk 7) Vabadussõja Ardu lahingu Kõue vald Ardu küla mälestussammas 8) Vabadussõja Nissi vald Riisipere alevik, Nissi mälestussammas kirikuaed 9) Vabadussõja Raasiku vald Raasiku alevik, Harju-Jaani mälestussammas kirikuaed 10) Vabadussõja Rae vald Jüri alevik, mälestussammas Jüri kirikuaed 11) Vabadussõja juhtide Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 12) Vabadusristi kavaleride Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 13) Vabadussõjas võidelnud Tallinn Kohtu tn 6 Balti pataljoni (Balten Regiment) mälestussammas Ida-Viru maakonnas
    [Show full text]
  • Eesti Lipp SAARDE VALLA TUNNUSTUSE Omistamine Eesti Lipp, Me Au Ja Uhkus, Võttes Aluseks Saarde Vallavolikogu 13.09.2006.A
    Nr 3 (93) Teisipäev, 17. märts 2009 Hind 5 kr SAARDE VALLAVOLIKOGU OTSUS NR. 4 25. 02. 2009 Eesti lipp SAARDE VALLA TUNNUSTUSE omistamine Eesti lipp, me au ja uhkus, Võttes aluseks Saarde Vallavolikogu 13.09.2006.a. määruse nr. 28 “Saarde vapralt välja võideldud. Valla füüsiliste ja juriidiliste isikute tunnustamise statuudi kehtestamine” ja volikogu liikmete hääletamise tulemused Iga eestlane meil suhtub Saarde Vallavolikogu o t s u s t a b: trikoloori teenitult. 1. Anda Saarde valla Väike Vapimärk: 1.1. VIRVE MARTOJA´le Sinine me lipul särab, 1.2. KALLE SONG´ale. selget taevast tähistab. 2. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Saarde Vallavolikogule “Haldusmenetluse seaduses” Ei see meelest lähe ära- või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale vaba kodu taevakaar. “Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Must on mulgi kuue karva, 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. mullapind, mis haritud. Väino Lill Vallavolikogu esimees Rasket tööd ja kurja vaeva SAARDE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS NR. 1 25. 02. 2009 sel talupojad näinud on. Saarde valla arengukava kuni aastani 2028 uue redaktsiooni kinnitamine. Valge värv on rahu sümbol, Võttes aluseks “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” (RTI 1993,37,558; Usk, mis iial meelest läe. 2008,53,293) § 22 lg 1 p. 7 ja tehtud ettepanekud Saarde Vallavolikogu m ä ä r a b: Turvalised kodupaigad, § 1 Kinnitada Saarde valla arengukava aastani 2028 vastavalt lisale. kaunis isamaa me käes. § 2 Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Väino Lill Vallavolikogu esimees Kadri Rea Tihemetsa Põhikool 8. kl SAARDE VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS NR. 2 25.02.2009 Saarde valla arengukava kuni aastani 2028 tegevuskava kinnitamine.
    [Show full text]
  • Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia
    Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia February 2006 Table of Contents Preface . 3 3.4. Identifying impacts and proposing management activities . 36 List of partners . 4 3.5. Recommendations for coordinated nature Abbreviations . 5 management . 36 Executive summary . 6 4. Sookuninga, Nigula and Ziemelu Purvi as Transboundary Ramsar Site . 38 1. Background Information . 8 4.1. Relation between Ramsar Convention and 1.1. Introduction to the Master Plan . 8 EU Directives on Nature and Water . 38 1.2. North Livonia . 8 Water Bodies and their linkage to wetlands . 39 1.3. Physical Information. 10 4.2. Ramsar and EU management planning . 40 1.4. Biological Information . 10 Pilot River Basin Projects and Ramsar 1.5. Protection status of the biodiversity in Sites – an opportunity . 40 the project area . 13 4.3 Potential transboundary designation 1.6. Main factors influencing the biodiversity shared by Latvia and Estonia . 41 values in North Livonia . 14 4.4. Suggested procedure for achieving a transboundary designation of a 2. Management and Development of “North Livonia” Ramsar Site . 41 North Livonia . 16 4.5 Recommendations . 41 2.1. Protected areas management . 16 2.2. Hydrological management . 18 5. Recommendations for the future transboundary co-operation . 42 2.3. Forestry . 20 5.1. Importance of transboundary 2.4. Eco-tourism . 23 co-operation . 42 2.5. Cultural heritage . 26 5.2. Recommendations for the future transboundary co-operation . 43 2.6. Game management . 27 2.7. Agriculture. 29 References . 44 2.8. Estonian Native Cows.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • Rail Balticu Raudtee Trassi Koridori Asukoha Määramiseks Algatas Vabariigi 502 2086
    8KUULUTUSED| EKL | |Pärnu Pärnu Postimees Postimees 11.11. JUUNIJUUNI 20202020 Lae, loe ja kanna värsket kevadmoodi! Laadi alla Elu24 äpp ja võida Denim Dreami 100 € kinkekaart! Loe lähemalt elu24.ee/kevadmood Puhastame kraavid ja kinnistud VEOD, KOLIMINE, TÖÖMEHED. võsast tasuta! 5880 4028. Tel 5622 6895. ENNU POISID. Hekitaimed liguster 45 tk ja 2aasta- Puit- ja parkettpõrandate lihvimine, Suurte ja ohtlike puude langetami- sed pistoksad 20 tk. 5660 7009. viimistlus, taastamine. Tel 515 4056. ne. 517 5783. Hobuse kõdusõnnik. 5595 9144. Puksiiriteenus (5 t). Tel 5595 9144. Teeme ehitus-, remondi- ja vii- mistlustöid. Tel 504 3610. Rahandusministeerium teavitab Ostan MTZ ja lääne traktoreid. Puur- ja küttekaevude puurimine; 5609 6431. pumpade, rauaeraldusfiltrite ja Pärnu maakonnaplaneeringu «Rail Balticu raudtee septikute paigaldus; vee-, kaevu-, ST kanalisatsioonitööd. Tel 521 7415, trassi koridori asukoha määramine» ja keskkonnamõju www.baltipuurkaev.ee. strateegilise hindamise (KSH) menetluste uuendamisest 3 t tagaluuktõstukiga veok, vaja- dusel ka töömehed. 5595 9144. Elamute soojustamise ja ümberehitamise projektid. Pärnu maakonnaplaneeringu Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks algatas Vabariigi 502 2086. valitsus 12.04.2012 korraldusega nr 173 «Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. raudtee trassi koridori asukoha määramiseks». Pärnu maavanem algatas maakonnaplaneeringu KSH 23.04.2012 korraldusega nr 267. Riigihalduse minister kehtestas koostatud Pärnu maakonnaplaneeringu Kalmistute hooldus. 5886 4471. 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 «Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine». Rauakola äravedu (ka väike ko- gus). 5814 5151. Riigikohtu 19.05.2020 asjas nr 3-18-529 tehtud otsusega tühistati riigihalduse ministri 13.02.2018 Katuse-, fassaadi-, üldehitustööd. 5672 0603. käskkirjaga kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering «Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha Salvkaevude kaevamine, puhasta- määramine» trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas.
    [Show full text]
  • Diptera, Cecidomyiidae, Porricondylinae) from Estonia
    Latvijas Entomologs, 1998, 36: 21-26. 21 New species of gall midges (Diptera, Cecidomyiidae, Porricondylinae) from Estonia Voldemrs Spuis Faculty of Biology, University of Latvia, 4 Kronvalda Blvd., Riga, LV-1842, Latvia Abstract Spuis V. 1998. New species of gall midges (Diptera, Cecidomyiidae, Porricondylinae) from Estonia. – Latv. Entomol., 36: 21-26. Gall midges were investigated in Estonia mainly in 1987. 39 species of gall midges of the subfamily Porricondylinae were recorded from Estonia for the first time and 45 species totally. They represent species characteristic for the fauna of Baltic region. Key words: Cecidomyiidae, Porricondylinae, Estonia, fauna. Introduction Gall midges of the subfamily Porricondylinae inhabit soil and decaying wood, there they feed on fungal mycelium and bacterial films. Free living gall midges are poorly investigated, particularly in Estonia. V.Spungis (1992) has mentioned 6 species, namely Winnertzia globifera Mamaev, W. graduata Spungis, W. nigripennis Kieffer, W. solidaginis Felt, W. pravdini Mamaeva et Mamaev. P.Poldmaa and T.Heinrichson-Normet (1969) investigated midges on different rust fungi and recognized 2 species, belonging to the subfamily Ceidomyiinae. Any other data on free living gall midges present. Material and methods Gall midges were collected in 58 localities spread all over the territory of Estonia mainly during excursions in 1987 and few specimens in 1988. The July to September was selected for collecting because of the maximum flight period of gall midges (Spungis, 1998) As the Porricondylids are very common in forests opposite to meadows and other open biotopes the majority of specimens was collected in different forest habitats. Entomological net and aspirator were used to collect adults, few larvae were extracted from soil samples.
    [Show full text]
  • Saarde Valla Ühisveevärgi- Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019 – 2030
    Lisa nr 1 Saarde Vallavolikogu 23.01.2019.a määrus nr 2 SAARDE VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019 – 2030 EUROPOLIS OÜ Jaanuar 2019 Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. ÕIGUSLIK BAAS 8 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid 8 2.2 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015-2021 9 2.3 Omavalitsuse õigusaktid 11 2.4 Vee erikasutusload ja põhjavee varud 12 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlm 13 3 KESKKONNAÜLEVAADE 15 3.1 Maastik, pinnavormid 15 3.2 Ehitusgeoloogilised tingimused 15 3.3 Põhjavee kaitstus 15 3.4 Pinnavesi ja vooluveekogud 17 3.5 Looduskaitse 19 4 SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 22 4.1 Üldandmed 22 4.2 Elanikkonna tarbimise taustandmed 23 4.3 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni tarbijaskonna muutused olevikus ja lähitulevikus 26 4.4 Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele 27 4.5 Ettevõtete-asutuste veeteenuste tarbimine ja tarbimisprognoos 27 4.6 Ühiktarbimine 27 4.7 Kohalik omavalitsus 28 4.8 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutaja 30 5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD32 5.1 Kilingi-Nõmme linn 32 Ühisveevärgi objektid 32 5.1.1 Puurkaev – pumplad 32 5.1.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 37 5.1.3 Veetorustikud 41 5.1.4 Tuletõrjeveevõtt 42 Ühiskanalisatsiooni objektid 42 5.1.5 Reoveepuhastusseadmed 42 5.1.6 Kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja sademeveekanalisatsioon 55 5.2. Tihemetsa alevik 57 Ühisveevärgi objektid 57 5.2.1 Puurkaev – pumplad 57 5.2.2 Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 62 5.2.3 Veetorustikud 64 5.2.4 Tuletõrjeveevõtt 64 Ühiskanalisatsiooni objektid 64 5.2.5 Reoveepuhastusseadmed 64 5.2.6 Reoveetorustikud, reoveepumpla ja sadeveesüsteem 71 5.3.
    [Show full text]
  • Parandid Mõõdetud Joontele
    Parandid mõõdetud joontele Atmosfäärist tingitud joone parand Üheks mõõtmistulemuste moonutuste põhjustajaks on meteoroloogilised tingimused. Seepärast on oluline, et enne mõõtmisi mõõdetakse ettenähtud vahenditega õhurõhk ja temperatuur ning märgitakse need üles või sisestatakse elektrontahhümeetri mällu. Kuna aga õhurõhu ja temperatuuri mõju on erinevate instrumentide puhul erinevad, tuleb kasutada just neid parandusparameetreid, mis on määratud konkreetsele instrumendile. Maapinna kõrgusest tingitud joone parand Maapinnal mõõdetud joone horisontaalprojektsiooni Joone horisontaalprojektsioon pikkus ei ole võrdne joone pikkusega Lamberti Maapind projektsioonis. Erinevus tekib maapinna kõrgusest ja Ellipsoid projektsiooni moonutusest. Geodeetiliste põhi- võrkude ristkoordinaadid on kaardi projektsioonis. Projetsiooni tasapind Rajades teodoliitkäiku ühest kindelpunktist teise sisaldab käigu sulgemisviga alg- ja lõpppunkti koordinaatide projektsioonist ja maapinna kõrgusest tingitud moonutust. Et seda viga vältida, peab mõõdetud joontele sisse viima projektsiooni ja maapinna kõrguse parandi. Lamberti projektsioonist tingitud joone parand Joone pikkust ellipsoidil ja Lamberti projekt- Kohtla-Järve Tallinn 59°20' sioonis seob projektsiooni mõõtkava tegur. Kui Iisaku maapinnal mõõdetud joon asub lõike- Haapsalu Paide paralleelide (Eestis 58º ja 59º20’) vahel, siis Pärnu Tartu Kuressaare ellipsoidil on see pikem vastavast joonest 58°00' Lamberti projektsioonis, lõikeparalleelidest Valga väljaspool vastupidi. Parandeid mõõdetud joonele on
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Saarde Valla Jäätmekava 2018-2023“ Lisa
    Saarde Vallavolikogu 28.11.2018 määrus nr 32 „Saarde valla jäätmekava 2018-2023“ Lisa Saarde valla jäätmekava 2018-2023 2018 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Saarde valla üldiseloomustus ............................................................................................. 5 1.1. Asutused ja ettevõtted .................................................................................................. 8 2. Valla jäätmehoolduse ülevaade .......................................................................................... 9 2.1. Jäätmekäitluskohad .................................................................................................... 12 2.2. Jäätmeteke ................................................................................................................. 12 2.2.1. Olmejäätmed ...................................................................................................... 15 2.2.2. Pakend ja pakendijäätmed .................................................................................. 16 2.2.3. Biolagunevad jäätmed ........................................................................................ 20 2.2.4. Paber ja kartong .................................................................................................. 21 2.2.5. Tekstiilijäätmed .................................................................................................. 22 2.2.6. Suurjäätmed .......................................................................................................
    [Show full text]
  • EMF MOTOKROSS 2014 23-Jul
    EMF MOTOKROSS 2014 23-Jul Riigipüha/Public Holiday EKV - Eesti karikavõistluste arvestus; ENKV - Tridens Estonian Motocross Championship Eesti noorte karikavõistluste arvestus Youth Estonian MX EMF Championship EKV, ENKV Baltic Cup, LV , MM, EHKK, Kestvuskross, enduro 06-Apr Valga (Vilaski) kestvus 12-Apr Ehkk Kunda 13-Apr Kegums Balti I Kegums Baltic Sea Cup I 13-Apr MM ITA 18-Apr 19-Apr Viljandi Holstre Balti II Holstre Baltic Sea Cup II, Kaunas Baltic Cup I Q50, Q100/200 20-Apr Pärnu offroad (Potsepa) MM Sevlievo 26-Apr Läti MV I, Rootsi, ADAC 27-Apr Läti MV I, Rootsi, ADAC, UK 01-May Põlva K/V TOP200 I Superkauss Valmiera 02-May Tartu Ekstreemenduro 03-May Ehkk Maardu, Võrtsjärve enduro Freetime karikasari 50ccJun, 50cc, 04-May Mini Holstre-Nõmme 65cc, Mini MX KK Kiviõli, MM NED, Võrtsjärve enduro 85cc, MX2Jun, MX V (Veteran), 10-May I EMV TÜRI MX1, MX2, K/V Kegums, MM ESP Q Hobi, Q Amatöör, Q Q 50, Q 100/200, Q Open, 50cc, Veteran, Q Junm 11-May I EMV TÜRI 65cc, Mini MX Mini MX Hobby Kegums, MM ESP, UK 17-May TARTU superkauss enduro Paikuse, Ehkk Illuka, KK Aravete 18-May Ape, Paikuse, UK 24-May Ehkk Põlgaste, Enduro Maardu 25-May MM GBR 31-May Pärnu Kuningas TOP200 II MM FRA, Stelpe Baltic II Q50,100/200 01-Jun Aravete kestvus KK Tihemetsa Baltic I 07-Jun ADAC MX1, MX2, MX2Jun, Sen, K/V, Q 07-Jun II EMV NUIA Open Nuia Baltic I MX1, MX2, MX2Jun, Sen, K/V; Rootsi Q Hobi, Q Amatöör, Q Q50, Q100/200, 50cc, MinI MX Veteran, Q Jun, 08-Jun II EMV NUIA Mini MX Hobby Nuia Baltic I 65cc; superkauss, UK 14-Jun Ehkk Jõgeva 15-Jun Äksi Junior
    [Show full text]