Kallis Vallarahvas, Vaatame Veidike Tagasi! Taas Kord Oleme Tähistamas Eesti Vaba- Vabadus Ja Pole Vabandus Ega Õigustus
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Nr 2 (92) Teisipäev, 17. veebruar 2009 Hind 5 kr Kallis vallarahvas, Vaatame veidike tagasi! Taas kord oleme tähistamas Eesti Vaba- vabadus ja pole vabandus ega õigustus. riigi sünnipäeva. Kui läinud aastal oli Tuleb mõista, et vahendamine pole loo- Öeldakse küll, et kes vana asja meenutab, sel paragrahvidega. Mina arvan, et iga uue seadu- ümargune 90. aastapäev, palju pidusid mine, ja aru saada, et meil kõigil on vaja silm peast välja. Aga ka – kes minevikku ei mäle- sega suureneb segadus tunduvalt, mistõttu mõ- ning priiskamistki, siis käesoleval aas- leida eneses usku ja tahet oma elu pare- ta, elab tulevikuta. Ka – mineviku vigadest õpi- ne aja möödudes ei saa (või ei taha) keegi enam tal läheme vabariigi aastapäevale vas- mini korraldada. Uued mõtted tuleb si- takse – Kui? Ja kas üldse? Noored astugu püsti- millestki aru. tu teistmoodi. duda kogemuste ja vastutusega ning vä- päi tulevikku, neil pole seljataga palju. Keskea- Müürid lagunesid osaliselt ning pragudest Aasta on möödunud ja olukord on hem loota kaugetele ja suurtele poliitilis- lised ja vanemad, meil tasuks mõnikord meenu- vaatas välja Vabaduse kahvatu nägu. Tollal muutunud nii maailmas, Eestis kui ka tele lubadustele... tada kahekümne aasta tagust. ei julgenud veel keegi mõtelda iseseisvast rii- meie vallas. Selleks korraks on pidu Usun, et vallarahvas on minuga ühel Niisiis, mina vaatan oma päevikute põhjal gist ja vast ka mitte 16. novembril, kui ENSV lõppenud... meelel – Saarde vallas ei ole rahadega 1987-1992 aastate sündmusi. Ülemnõukogu kuulutas välja suveräänsuse Eestil ja eestlastel on olnud palju pal- priisatud. Kulutatud on küll palju, kuid 1987 oli Gorbatšovi ajastu. Meedia kõlises deklaratsiooni. ju raskemaid aegu. Oleme kuulnud prae- kõik on läinud asja ette ja ikka põhimõttel sõnadest uutmine, perestroika jne. Neid sõnu ei Enne jaani sai Kingissepast taas gu inimesi kõnelemas valitsevast suru- „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“. osatudki täpselt lahti mõtestada, kuid nende var- Kuressaare. tisest, neid haaranud masendusest, än- Valla eelarvega kergemeelset ümberkäi- jus võis nii mõndagi üritada ja Eestimaa hakkas Pärnu Postimees astus komparteist välja. gist. Kuid mis tunded peaksid valitsema mist ei ole me omale lubanud ning mõt- oma jonni näitama. Kogu see aasta ja mitu järg- Pealkirju mõnedest augustikuu vanemaid inimesi, kui nad meenutavad tetuid kulutusi pole me teinud. mist kõmises sõnadest IME, Isemajandav Eesti ajalehtedest: 40-ndaid aastaid? Ja kui praegu ollakse Sellest tulenevalt võin oma valla rah- ja päevakangelased Edgar Savisaar, Tiit Made, Isemajandava Eesti agraarprogramm; Põl- rahulolematud tarbimistaseme languse vale lubada, et vähemalt 2009. aastal tu- Siim Kallas ja Mikk Titma. Ilmusid ajalehtede lumajandus vajab uut kvaliteeti; Looduskaitse üle, siis mismoodi meenutatakse talon- leme toime – pakume kodanikele teenu- terveid lehekülgi haaravad selgitused, vaidlused kontseptsioon; Eestimaa Rahvarinde üldprog- ge 80-ndaist? seid ja majandame oma asutusi. poolt ja vastu, telesaated. ramm; Kirde-Eesti elukeskkond vajab abi. Kindlasti ei saa nõustuda nendega, Koduvald on meie kõigi oma ja kõik Läppunud õhk hakkas liikuma. Eerika Salumäe võitis 24. augustil Söuli kes näevad vaid halba, räägivad vaid ma- me vastutame selle hea käekäigu eest. Tartu vaprad fosforiidisõdalased torma- olümpiamängudel trekisõidus kuldmedali. janduskriisist ning ootaksid justkui suurt Tark on teha otsuseid ja valikuid aegsasti sid müüridele, Juhan Aarest sai armastatud 11. septembril Lauluväljakul kõige meelde- õnnetust või maailma lõppu. Ei, rahul ei ning vastutustundlikult. Olen kindel, et telestaar. jäävam sündmus – Eestimaa Laul – 200 000 ini- saa olla halamise, ainult halva otsimise anname uuele, selle aasta oktoobris töö- Müüridesse tekkisid silmnähtavad praod. mest koos nagu üks süda ja üks hing. Ja Heinz ega ebaõnne ootustega. le asuvale juhtkonnale üle heal ja tuge- !988 ja muinsuskaitsjad tõid välja sinimust- Valk „Ükskord me võidame niiikuinii!“ Eestil ja eestlastel on omast käest võt- val alusel oleva koduvalla. valged ning rääkisid Vabadussõja mälestusmär- 13. oktoobril avaldasid ajalehed meie ühis- ta kogemusi, kuidas elada üle aegu, mi- Soovin siiralt Teile kõigile jõudu, aru- kide taastamisest. konnategelaste edetabeli: Edgar Savisaar, Juhan da ei saa pidupäevadeks pidada. Just ras- kust ja tahet muutunud olukorras toime Süda jättis erutusest löögi vahele – nutsin Aare, Tiit Made, Vaino Väljas, Marju Lauristin, ketel aegadel on eestlased rohkem kok- tulemiseks. Pidupäevi jääme aga ikka- rõõmust ja samas kartsin tagajärgede pärast. Enn Põldroos, Heinz Valk, Mikk Mikiver, Mih- ku hoidnud ning üksteist toetanud. Ole- gi tähistama, sest laulgi ütleb: “Üks väi- Aasta 1988 tõi niipalju vapustavaid sündmu- hail Bronštein, Siim Kallas … me tähelepanelikumad, aitame lahke- ke rõõm las olla igas päevas…”, mis siis si kaasa, et imesta vaid, kuidas nad kõik nendes- Üle 56 aasta toimus 12. novembril Miss Es- malt, suhtleme sõbralikumalt, mitte kõi- veel rääkida pidupäevadest! se päevadesse ära mahtusid. tonia valimine – Heli Mets, Sigrid Sepp (Kilin- ke ei saa mõõta rahas ning sageli on sõ- Palju õnne, head sõbrad! 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 70. sünnipäe- gi-Nõmmelt) ja Eha Urbla. nast või naeratusestki abi! Saarde vallavanem val, korraldas ERSP koosoleku Tammsaare mo- Aga 16. novembril Ülemnõukogu XI koossei- Vaja on olla igapäevaselt arukam. KALLE SONG numendi juures. Kui kommunistid püüdsid neid su kaheksas istungjärk, mida juhatas Vaino Väl- Tuleb mõista, et laenamine on olnud segada, mindi rongkäigus läbi Viru tänava Raa- jas. Mõni minut enne südaööd võeti vastu dek- tuse platsi ja sealt Hirveparki. laratsioon Eesti NSV suveräänsusest. Rahvas pidas hinge kinni ja ootas reagee- Muidugi Rüütel ja Almann kohe Moskvas- Muuseum tuleb kooli! ringuid. Need tulid sõimu ja poripildumisega, se aru andma ja häbiposti. Suurvene šovinism arreteeriti Lagle Parek, Tiit Madisson jt (pea- märatses, pildus poriga, keelas ära ja tunnistas Rändnäitus ,,EESTI VAPP” 3. - 13. gi vabastati). kehtetuks. Huvitav, huvitav, aga NSVL konsti- märtsil Tihemetsa Põhikooli Aja toas Väga populaarne oli telesaade „Mõtleme tutsioonis polnud mingit paragrahvi kehtetuks veel“ – saatejuhid Hagi Šein, Felix Undusk ja tunnistamise kohta. Rüütel ja Väljas jäid sirge- Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikant- Rein Järlik. Selle seitsmendas saates 13. april- selgseks ega taganenud. selei koostööprojekti tulemusel on val- lil tegi Edgar Savisaar üleskutse moodustada Meie rahvas oli kui arust ära, kõik ajalehed minud rändnäitus, mis tutvustab Eesti Rahvarinne. loeti läbi, raadio mängis päeval kui öösel, istu- vapi sünni- ja kujunemislugu. Vastukaaluks Rahvarindele moodustasid ti pidevalt teleri ees. Kooliõpilastele suunatud Eesti riik- muulased vihast kobrutava Interrinde. Veel samal aastal võttis ülemnõukogu vas- likku sümboolikat tutvustav näitus val- 13. veebruaril alanud XV Calgary taliolüm- tu otsused: eesti keel riigikeeleks, mitte suuren- mis Ajaloomuuseumi haridusprogrammi piamängudel võitis Allar Levandi kahevõistlu- dada põlevkivi kaevandamist, mitte kaevanda- Muuseum tuleb kooli! raames ja on sa- ses pronksmedali. Me juubeldasime, sündis uus da fosforiiti, kuulutada stalinism inimsusevas- mas sarjas juba teine, esimene oli Eesti kangelane (ja neid me vajame). taseks kuriteoks. lipu teemaline näitus ( Tihemetsa Põhi- 16. juunil toimus Tallinnas EKP KK plee- 1989 – NSVL käriseb, idablokk iseseisvub. koolis oli see veebruaris 2008). num, kus vabastati EKP KK sekretäri kohus- 24. veebruaril heisati Pika Hermanni tor- Rändnäituse vahendusel antakse üle- Lisaks riigivapi kujunemise loole ju- tustest vihatud Karl Vaino ja valiti ühehäälselt ni Eesti lipp. vaade sellest, kuidas Taanist pärinev kol- tustab näitus ka vapi kasutamisest täna- asemele Vaino Väljas. Olime rahul, tundsime 24. juunil avati taas Tahkurannas Konstan- me lõviga vapp jõudis Eestisse, kehtis päeval. Retke läbi Eesti vapi ajaloo aita- end tugevamatena. tin Pätsi ausammas. siin sajandeid võõrvõimude sümbolina vad koolinoortel läbida robot-ajamasin 17. juunil toimus Lauluväljakul RR organi- 23. augustil Balti Kett MRP vastu. Vapustav ning võeti siis kasutusele eestlaste poolt AIKON ja tema sõber taksikoer TAKS. seeritud rahvakoosolek, kust saadeti sinimust- suursündmus, mis ei unune iial. ärkamisajal rahvuslikus liikumises. Lõ- Roboti ja Taksi autor on kunstnik-kari- valgete lippude lehvides teele EKP delegatsioo- Järgnes ähvardus – hävitada füüsiliselt Bal- vivapp muutus Eesti Vabariigi sümbo- katurist Andres Varustin. ni esindajad Moskvasse XIX parteikonverentsi- ti riigid. liks juba enne ametlikku riigivapiks kin- Olete oodatud tutvuma tööpäeviti. le. Kohal olid ja rahvale kõnelesid Indrek Too- Elasime nagu mingis vahedimensioonis. Kus nitamist ning erinevate okupatsioonide me, Enn Arno Sillari, Maie Rossmann, Juhan me oleme? Mis edasi? aastatel tähistas see koos sinimustvalge MARJU SEPP Aare, Tiit Vähi. Novembris märatsesid intrid Linnahalli juu- trikolooriga vastupanu võõrvõimudele. Tihemetsa PK ajalooõpetaja Tegelikult oli see meie laulva revolutsioo- res ja nõudsid Ida-Virumaale autonoomiat. ni algus. Pole midagi uut siin päikese all nagu Koguja Väljavõtteid Eesti lipu seadusest 7. juuli Maalehes arutles Mati Tamm „Ei piiblis kirjutab. Uus on unustatud vana. § 4. Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus ole õige anda maad niisama lihtsalt päriseks, Kesk-Euroopa raputas endalt kommunismia- (1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides käesoleva seaduse sätteid ja head tava. vaid ikka tingimusel,