Pärnumaa Kutsehariduskeskus TIHEMETSA METSKOND
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Pärnumaa Kutsehariduskeskus TIHEMETSA METSKOND METSADE MAJANDAMISE KAVA SELETUSKIRI 2014 SISUKORD 1. Metskonna asukoht 3 2. Metskonna ajalugu 3 3. Metsakorraldamise metoodika 12 4. Tihemetsa metskonna ja lähiala loodusliku tingimused 14 5. Maakasutus 16 6. Metsavarud 19 7. Looduskaitse, metsade majandamise kitsendused, puhkemajandus 34 8. Metsade majandamine 37 8.1. Metsade majandamine eelmisel majandusperioodil 37 8.1.1. Lageraied 37 8.1.2. Harvendusraied 38 8.1.3. Sanitaarraied 39 8.1.4. Metsade uuendamine 40 8.1.5. Muud tööd 42 8.2. Kavandatud metsamajanduslikud tööd 43 8.2.1. Uuendusraied 43 8.2.2. Harvendusraied 49 8.2.3. Sanitaarraied 49 8.2.4. Valgustusraied 50 8.2.5. Aastakasutuse suurus ja raiete intensiivsus 50 8.2.6. Metsade uuendamine 51 Kokkuvõte 52 2 1. ASUKOHT JA PINDALA Kui 1896. a hakati ehitama Pärnu - Mõisaküla raudteed ja 1899. a valmis Pärnus Waldhofi tselluloositehas, hakkas mõis- Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa metskond asub nik neile oma metsast turustama liipreid, paberi- ja küttepuid. Pärnu maakonna kaguosas Saarde vallas. Metskonna suurus Seda tegi ta peamiselt Longi ja Saviaru vahtkonnast. Ka 1904. metsakorralduse andmete alusel on 5437,5 ha ja see koosneb a asutatud Punapargi lauatehas sai oma toormaterjali mõisa 28 lahustükist. Metskonna ulatus põhjast lõunasse on 14 km ja metsast. läänest itta 13 km. Metskonna kontor asub Kärsu külas. Esimene algmetsakorraldus viidi läbi 1866-1868 aastail maa- mõõtja Heinrichseni poolt ja esimene metsarevisjon 1906. a. 1913. a alustatud teine revisjon jäi järgmisel aastal puhkenud 2. METSKONNA AJALUGU sõja tõttu lõpetamata. Tihemetsa metskonna põhiosa koosneb endisest Voltveti mõisa 1920-1941 metsast. 1786. a omandas Voltveti mõisa Pärnu raehärralt Jacob von Dohrenilt ostu teel Bernhard von Stryck, kelle sugu- 1919. a oktoobris Asutava Kogu poolt vastu võetud maa- võsa kasutusse jäi see kuni riigistamiseni 1920. a. seaduse alusel mõisamaad 1920. a riigistati. Voltveti mõisa metsast moodustati 1. mail 1920. a iseseisev Voltveti mets- Voltveti mõis oli õieti metsamõis, kus põllumaad metsaga kond. Kõrboja ja Riimaru vahtkonnad liideti Kariste mets- võrreldes vähe. Tollest ajast on pärit kõnekäänd ideaalse mõisa konnaga ja sealne Vanausse vahtkond arvati omakorda Voltveti kohta: ”Kui oleks Viljandi põllud, Õisu heinamaad ja Voltveti koosseisu ning jagati naabervahtkondade vahel. 1923. a läbi metsad, saaks sellest maapealne paradiis.” viidud algmetsakorraldus fikseeris metskonna suuruseks 9867 ha. Voltveti mõisa mets, üldpinnaga 9895 ha, jagunes 12 vaht- konnaks: Alva, Kaagipõllu, Kutja, Kutsiku, Kõrboja, Kõrtsi, Kui 1925. a asutati kaheaastase õppeajaga Voltveti metsakool, Lipsu, Longi, Riimaru, Sanga, Saviaru, Umbsoo. Metsa valitses sai metskonnast katsemetskonna nime all selle praktikabaas. metsahärra, vahtkondi metsavahid. Koolil oli lubatud teaduslikul ja õppeotstarbel läbi viia raiumisi ilma raieloata, kusjuures kännud tembeldati metsakooli Kuni 1856. aastani raiuti Voltveti metsa vähe, peamiselt metsa- templikirvega ja raiumisest teatati metskonda. kuiva üksikpuudena. Voltveti Kalevivabriku valmimisega Allikukivil 1858. a. hakati raiuma umbes 12 000 rm aastas. Nii kestis see 1894. aastani, millal kalevivabrik tulekahjus hävis. 3 1941-1949 nõuetega. Metskond oli praktikabaasiks nii metsamajanduse kui ka metsatööstuse eriala õpilastele. 1941. a toimus järjekordne metsarevisjon. Metskonna pind- alaks arvutati 9 896 ha. Metskond koosnes kolmest jaoskonnast 1959-1968 ja 10 vahtkonnast: Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu ja Eesti NSV Põllu- I jaoskond: Longi, Kutja ja Kaagipõllu vahtkond majandusministeeriumi 15. juuni 1959. a määrusega nr 340/446 II jaoskond: Alva, Lipsu ja Kutsiku vahtkond Tihemetsa Metsatehniline Tehnikum likvideeriti ja 1. juulil III jaoskond: Kõrtsi, Saviaru, Sanga ja Umbsoo vahtkond. 1959. a alustas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi baasil tegevust Tihemetsa Põllu- ja Metsa- Muutus ka metskonna nimi – Voltvetist sai Tihemetsa. majandustehnikum. Kooskõlas Eesti NSV Ministrite Nõukogu Selle revisjoni metsamajanduslikud kavad aga jäid sõja tõttu 1. septembri 1961. a määrusega nr 389 reorganiseeriti tehni- ellu viimata. kum Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehni- kumiks. Kui 1947. a moodustati Eestis NSV Liidu mallist lähtudes Tehnikumi praktikabaasina kaotas metskond oma tähtsuse. metsamajandid, läks Tihemetsa metskond Kilingi-Nõmme Metskonnaga liideti ka tehnikumi põllumajanduslik maa ja metsamajandi alluvusse. Samaaegselt arvati Kutja ja Longi nimetati õppemajandiks. Metskonna senine struktuur ja vahtkond Massi ning Saviaru ja Umbsoo vahtkond Mõisaküla isikuline koosseis säilis, ainult metsaülem nimetati õppe- metskonna koosseisu. Tihemetsa metskond jäi kaks jaoskonda: majandi juhatajaks. Metskonna töötajatele eesotsas juhatajaga I jaoskond – Alva, Kutsiku ja Lipsu vahtkond (metsaülemaga) säilis vormikandmise õigus ja metskonna II jaoskond – Kaagipõllu, Kõrtsi ja Sanga vahtkond. töötajatele ette nähtud lisapuhkused. Õppemajandile anti iga-aastane raieplaan. Metsa realiseerimine 1949-1959 toimus Riikliku Plaanikomitee jaotuskava alusel. Raiumisel peeti rangelt kinni metsaraie kavadest. Tihemetsa Metsatehnilise Tehnikumi õppebaasi tugevdamise eesmärgil anti Tihemetsa metskond NSVL Metsamajanduse 1968-1993 ministri ja NSVL Metsa- ja Paberitööstuse ministri ühise käskkirjaga 15/16. veebruarist 1949. a Kilingi-Nõmme Metsa- Kooskõlas Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1968. a majandilt üle tehnikumile ja nimetati õppekatsemetskonnaks. korraldusega nr. 218K moodustati Eesti NSV põllumajanduse 1951/52. a toimus järjekordne metsarevisjon ja metsa- ministri 22. märtsi 1968. a käskkirjaga nr 67 Tihemetsa Põllu- majanduse kava viidi kooskõlla õppemetskonnas kehtivate majanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, „Esimese Mai“ 4 kolhoosi ja Tõlla sovhoosi ühendamise teel Tihemetsa Sov- hoostehnikum. Metskonnast sai sovhoostehnikumi metsa- METSAÜLEMAD osakond, mille koosseisu arvati III jaoskonna kolhoosi ja sovhoosi metsad. Metsaülematena on töötanud: 1980. a toimus järjekordne metsarevisjon. Metsa raie ja realiseerimine toimus vastavalt kõrgemalt antud plaanile ja Ernst Feyerabend 1920 – 1928 jaotuskavale. Jaan Luik 1928 – 1928 Paul Reim, Dr.rer.for. 1929 – 1934 1993 Mihkel Visnapuu 1934 – 1936 Kaarel Salev, Mg.rer.for. 1936 – 1939 1993. aastast alates eksisteerib taas Tihemetsa metskond, mis August Michelson 1939 – 1941 kuulub Eesti Vabariigi Põllumajanduse Ministeeriumi 29. Juhan Maiste 1941 – 1942 septembri 1992 käskkirjaga nr. 176 moodustatud Tihemetsa Hans Kosenkranius 1942 – 1944 Põllumajandustehnikumi koosseisu. Samal aastal toimus taas Arnold Matsalu 1944 – 1948 ka metsarevisjon. Olev Kirsel 1948 – 1948 Heino Vahtramäe 1948 – 1949 2001 Aleksander Salumets 1949 – 1949 Vassili Lill 1949 – 1985 01. jaanuarist kaotatakse metsavahtide ametikohad. Väino Lill alates 1985 2003 Kõikidel metsaülematel on olnud kõrgharidus. Aastatel 1925- Rahandusministeerium teatab, et Tihemetsa Põllumajandus- 1944 oli metsaülem metsakooli ja metsatehnikumi põhikirja tehnikum on kantud 1. septembril 2003. a riigi- ja kohaliku kohaselt ühtlasi ka abiõppejõud. omavalitsuse asutuste riikliku registri arhiivi seoses tema tegevuse lõpetamisega 01.09.2003. Kui metskond 1949. a arvati tehnikumi koosseisu, hakati (Alus: Vabariigi Valitsuse korraldus 11. veebruar 2003. a nr metsaülemat taas kuni metsatehnikumi likvideerimiseni 1959. a 139-K ”Pärnu Kutseõppekeskuse, Sindi Kergetööstuskooli ja kasutama tunniandjana pedagoogilisel tööl. Tihemetsa Põllumajandustehnikumi ümberkorraldamine”. 5 Paul Reim (1901 – 1942) tehnikumi direktoriks. 1944. a lahkus Saksamaale, kus korraldas eestikeelse metsandusajakirja ”Eesti Metsamees lõpetas Tartu Ülikooli metsaosakonna 1924. a. Aastatel 1926- Eksiilis” esimeste numbrite (1, 2) välja andmise. 1949. a siir- 1928 täiendas end stipendiaadina Helsingis. Oli esimene Tartu dus USA-sse. 1954 - 1976 töötas teede, sildade, lennuväljade Ülikooli metsaosakonna lõpetaja, kes kaitses metsanduse alal ehitamisel juhtiva mullainsenerina USA-s, Tais, Saudi- magistri ja seejärel doktorikraadi. Võtnud õpilasena vaba- Araabias, Jeemenis. 1993. a viibis Eestis ja külastas ka tahtlikult osa Vabadussõjast, kuulus ta ka Vabadussõdalaste Tihemetsa metskonda. Liitu ja see oli tema ootamatu vallandamise põhjuseks metsa- ülema kohalt 1934. a märtsis. 1939. a määrati ta vastavatud Vassili Lill (1912 – 1989) Tihemetsa metsatehnikumi direktoriks, küüditati 14. juunil 1941. a Venemaale ja lasti 1942. a nn troika otsusega maha. lõpetas 1949. a. Tihemetsa Metsatehnilise Tehnikumi ja Saarde surnuaiale on talle perekonna poolt paigaldatud väike määrati samast aastast õppemetskonna metsaülemaks. mälestuskivi. Kõrghariduse omandas kaugõppe teel. 1950. a alustas fenoloogiliste vaatlustega ja oli üks Eesti teenekamaid Kaarel Salev (1905 – 1941) fenolooge. Ta on Tihemetsa metsaülematest staažikaim: 1949- 1985 – kokku 36 aastat. oli samuti Tartu Ülikooli kasvandik, metsandusmagister. Aastatel 1932-1936 töötas Voltveti metsakoolis õpetajana ja Väino Lill (1962) 1936-1939 metsaülemana. 1941. a mobiliseeriti Punaarmeesse, langes samal suvel Porhovi all. lõpetas 1985. a Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsan- dusteaduskonna ja vahetas samal aastal metsaülema kohal välja August Michelson (1897 – 1993) oma isa. Kõige muu kõrval jätkab ka isa poolt alustatud fenoloogilisi vaatlusi, mis on kestnud juba üle 50 aasta. 2015. a oli metsaülemaks 1939-1941. Pärast sõda töötas õppejõuna täitub 30 aastat metsaülema ametis. Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskonnas,