Ja Asustusjaotuse Klassifikaatori (EHAK)

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Ja Asustusjaotuse Klassifikaatori (EHAK) Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4702 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 187 villages 4456 Changes as of 1 March 2021: Pursuant to Regulations No. 7 of the Minister of Public Administration (RT I, 26.02.2021, 2) In Põlva county in Kanepi rural municipality, the division lines between the villages of Erastvere (old code 1620) and Soodoma (old code 7696) are changed as follows: 1. the word “Soodoma” is deleted from the list of villages of Kanepi rural municipality of Põlva county; 2. Erastvere village is assigned the new code 1619 and the classification characteristics is 64 284 8. Changes as of 18 January 2021: Pursuant to Regulations No. 1 of the Minister of Public Administration (RT I, 15.01.2021, 2) In Pärnu county in Saarde rural municipality changed the division line in Kanaküla village (old code 2648) to restore the village of Reinse. Reinse village is assigned the code 6922. Kanaküla village is assigned the new code 2647. For villages the classification characteristics are 68 712 8. Changes as of 16 October 2020: Pursuant to Regulations No. 36 of the Minister of Public Administration (RT I, 13.10.2020, 6): In Viljandi county in Põhja-Sakala rural municipality changed the division line in Suure-Jaani city (without municipal status) (old code 7836) and in Päraküla village (old code 6596), in Lõhavere village (old code 4598), in Nuutre village (old code 5488). Suure_Jaani city is assigned the new code 7839, Päraküla village is assigned the new code 6597, Lõhavere village is assigned the new code 4599 and Nuutre village is assigned the new code 5489. For villages the classification characteristics are 84 615 8. Changes as of 1 September 2020: Pursuant to Regulations No. 29 of the Minister of Public Administration (RT I, 17.07.2020, 6): In Harju county and Rapla county changed the division line in Saue rural municipality (old code 0726) and Märjamaa rural municipality (old code 0503). Saue rural municipality is assigned the new code 0725 and Märjamaa rural municipality is assigned the new code 0502. In Saue rural municipality in Lehetu village (old code 4206, new code 4207) and in Märjamaa rural municipality in Kohatu küla (old code 3267, new code 3264) changed the division lines. Saue city (code 7453) is assigned the classification characteristic 37 725 5, the small towns in Saue rural municipality will get new classification characteristics 37 725 7 and the villages in Saue rural municipality are assigned the classification characteristics 37 725 8. Märjamaa town (code 5280) is assigned the classification characteristic 71 502 3, the villages in Märjamaa rural municipality will get new classification characteristics 71 502 8. Changes as of 8 May 2020: Pursuant to Regulations No. 16 of the Minister of Public Administration (RT I, 05.05.2020, 7): In Järva county in Türi rural municipality changed the division lines. Türi city (old code 8595) is assigned the new code 8594, the classification characteristics is 52 834 5. Käru small town (old code 3933, new code 3931), Särevere small town (old code 7935, new code 7931) and Väätsa small town (old code 9690, new code 9692) are assigned the new codes. The classification characteristics are 52 834 7. New codes are assigned to Kändliku village (old code 3875, new code 3874), Lauri village (old code 4157, new code 4155), Aasuvälja village (old code 1042, new code 1041), Ülejõe village (old code 9828, new code 9823), Lokuta village (old code 4475, new code 4477), Türi-Alliku village (old code 8596, new code 8597), Taikse village (old code 8080, new code 8078) and Vilita village (old code 9336, new code 9337). The classification characteristics are 52 834 8. Changes as of 13 December 2019: Pursuant to Regulations No. 59 of the Minister of Public Administration (RT I, 10.12.2019, 8): In Tartu county in Elva rural municipality Kureküla village (code 3633) will be erased and Lilleküla village will be added. Lilleküla village is assigned the new code 4376 and classification characteristics 79 171 8. Changes as of 18 October 2019: Pursuant to Regulations No. 48 of the Minister of Public Administration (RT I, 15.10.2019, 3): In Tartu county in Peipsiääre rural municipality changed the division line in Kodavere village (old code 3234). Kodavere village is assigned the new code 3233. Tedreküla village is reinstated (code 8176), the classification characteristics are 79 586 8. Pärsikivi village (code 6623) will be erased. Changes as of 22 July 2019: Pursuant to Regulations No. 32 of the Minister of Public Administration (RT I, 19.07.2019, 5) In Võru county in Võru rural municipality changed the division line in Kahkva village (old code 2514), Pääväkese village (old code 6633) and Rõssa village (old code 7173). Kahkva village is assigned the new code 2511, Pääväkese village is assigned the new code 6632 and Rõssa village is assigned the new code 7172. The classification characteristics are 87 917 8. Changes as of 01 July 2019: Pursuant to Regulations No. 30 of the Minister of Public Administration (RT I, 11.06.2019, 1) In Harju county changed the division line in Saku rural municipality (old code 0718) and Kiili rural municipality (old code 0304). Saku rural municipality is assigned the new code 0719 and Kiili rural municipality is assigned the new code 0305. In Saku rural municipality changed the division line in Männiku village (old code 5261), Saustinõmme village (old code 7469) and Tagadi village (old code 8033). Männiku village is assigned the new code 5260, Saustinõmme village is assigned the new code 7467 and Tagadi village is assigned the new code 8034. The classification characteristics are 37 719 8. Tammejärve village (code 8096) will be erased. In Saku rural municipality Saue village (code 2652), Kirdalu village (code 3119), Lokuti village (code 4481), Kasemetsa village (code 2794), Sookaera-Metsanurga village (code 7704), Tammemäe village (code 8098), Tänassilma village (code 8572), Juuliku village (code 2220), Üksnurme village (code 9820), Rahula village (code 6739), Tõdva village (code 8472), Metsanurme village (code 4912), Jälgimäe village (code 2307), Kurtna village (code 3697), Kajamaa village (code 2552) and Roobuka village (code 7056) are assigned the classification characteristics 37 719 8. Kiisa small town (code 3048) and Saku small town (code 7361) are assigned the classification characteristics 37 719 7. In Kiili rural municipality changed the division line in Kangru small town (old code 2671) and Luige small town (old code 4550). Kangru small town is assigned the new code 2673 and Luige small town is assigned the new code 4549. In Kiili rural municipality Sookaera village (code 7701), Metsanurga village (code 4902), Piissoo village (code 6198), Lähtse village (code 4633), Paekna village (code 4633), Mõisaküla (code 5125), Sõmeru village (code 7894), Sõgula village (code 7880), Arusta village (code 1388), Vaela village (code 8824) and Nabala village (code 5329) are assigned the classification characteristics 37 305 8. Kiili town (code 3039) is assigned a classification characteristic 37 305 3. Changes as of 22 June 2019: Pursuant to Regulations No. 30 of the Minister of Public Administration (RT I, 19.06.2019, 13) In Võru county in Antsla rural municipality changed the division line in Luhametsa village (old code 4543) and Roosiku village (old code 7073). Luhametsa village is assigned the new code 4542 and Roosiku is assigned the new code 7074. The classification characteristics are 87 142 8. Changes as of 10 June 2019: Pursuant to Regulations No. 27 of the Minister of Public Administration (RT I, 07.06.2019, 3): In Ida-Viru county in Alutaguse rural municipality Tudulinna small town (code 8393) is changed into village, with the classification characteristics 45 130 8. Changes as of 06 May 2019: Pursuant to Regulations No. 21 of the Minister of Public Administration (RT I, 03.05.2019): In Saare county in Saaremaa rural municipality changed the division line in Sandla village (old code 7413) and Väljamõisa village (old code 9660). Sandla village is assigned the new code 7414 and Väljamõisa is assigned the new code 9662. The classification characteristics are 74 714 8. Changes as of 15 Apr 2019: Pursuant to Regulations No. 17 of the Minister of Public Administration (RT I, 12.04.2019): In Harju county in Lääne-Harju rural municipality changed the division line in Keila-Joa small town (old code 2930). Merenuka village is reinstated (code 4878), the classification characteristics is 37 431 8. Keila-Joa small town is assigned the new code 2931. The classification characteristics is 37 431 7. Changes as of 18 Feb 2019: Pursuant to Regulations No. 8 of the Minister of Public Administration (RT I, 15.02.2019): In Põlva county in Räpina rural municipality changed the division line in Meerapalu village (old code 4854). Pedaspää village is reinstated (code 6066). Meerapalu village is assigned the new code 4854. The classification characteristics are 64 708 8. Changes as of 12 Nov 2018: Pursuant to Regulations No. 44 of the Minister of Public Administration (RT I, 09.11.2018): In Võru county in Setomaa rural municipality changed the division line in Toomasmäe village (old code 8300). Käre village is reinstated (code 3898). Toomasmäe village is assigned the new code 8301. The classification characteristics are 87 732 8. Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village.
Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Ristipuud Lõuna-Eesti Matusekombestikus
    Mäetagused 1&2 1996 Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus Marju Kõivupuu 1. Traditsiooniline Lõuna-Eesti matus Võrumaa Hargla, Karula, Kanepi, Urvaste, Põlva, Rõuge ja Räpina kihelkonna ning Tartumaa Sangaste, Kambja ja Võnnu kihelkonna traditsioonilisse matusekombestikku kuulub iseloomuliku rituaalina risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust (või ärasaatmispaigast) kalmistule. Seda, et Põhja-Eesti matusekombestikuga võrreldes on ajaloolise Võrumaa matusekombestik tunduvalt rituaaliderohkem, on täheldanud ka Võrumaa inimesed ise: Lõuna- Eestin edimene asi - süümä! Meheveli oll Põltsamaa kandin, sääl es ole üldse midagi. Ku surnut vällä tõstetas - siin andas torti ja viina. Sääl tull rahvas täpselt, kotoh mingisugust üritust es olõq, lugija muiduki oll, aga säänest süümist ja juumist nigu siin... Nüüd nakas veidü lihtsamas minemä, rahval ei olõ raha ka nipallo käen. - MK: Kas valvman ka õks viil käüdäs? - Viimätsel aol ei olõ inämb käünüq, mõni aasta autoga kävvemi õks, sääl sis laulti, olti vaiksõlt, pakuti pits ja... (80- aastane S. Mõksi M. Kõivupuule < Rõuge khk., 1995) Põhja-Eestis võeti matustele kaasa lillekimp või pärg, Lõuna-Eestis kindlasti tort, küpsetis, kook või midagi magusat söödavat. Lilled muidugi ka või pärg. (RKM II 467, 207/8< E. ja H. Mändmäe, Rõuge khk., 1994) Ristilõikamise tava on ainult üks osa traditsioonilisest Lõuna-Eesti matusest. Iseloomulik on veel toidu pakkumine vähemalt neli või viis korda. Üldjoontes näeb kogu kombetalitus välja niisugune. 3-7 päeva jooksul jõuab korraldada asjaomased formaalsused. Peres kehtib vaikusenõue, peeglid- aknad kaetakse kinni. Mõnel pool Võrumaal (Rõuge, Hargla khk.) käivad tänapäevani sõbrad ja tuttavad (eelkõige naisterahvad) öösiti surnut valvamas ja laulmas. Lauldakse nii vaimulikke kui ilmalikke laule, sageli ka lahkunu lemmiklaule. Viimane öö enne matuseid oli/on lähimate omaste päralt.
    [Show full text]
  • RMK Pärnu-Viljandi Külastusala Külastusobjektid Paiknevad Valdavalt Riigimetsamaal (Tabel 4)
    RMK Pärnu-Viljandi külastusala Külastuskorralduskava 2020-2029 2. tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 11 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 20 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 20 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 21 3.3. Külastusobjektide seisundi seire .................................................................. 22 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 22 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 25 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 29 6. Loodusteadlikkuse edendamine ja teabe jagamine .................................... 30 7. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
    KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis.
    [Show full text]
  • Alade Protokoll (Pdf)
    LASKMINE Koht Võisteja Omavalitsus Amet S.a. V.kl. Tulemus Punktid 1 Andrus Seeme Kõlleste vald vallavanem 8.11.1969 M 88 50 p. 2 Konstantin Kaus Mäetaguse vald vallavanem 1953 M45 87 48 p. 3 Eerik Lumiste Laekvere vald volikogu esimees 29.10.1969 M 85 46 p. 4 Alo Aasma Paide linn linnapea 15.01.1986 M 81 45 p. 5 Lennart Liba Vastse-Kuuste vallavanem 21.04.1968 M45 76 44 p. 6 Margus Jaanson Juuru vald vallavanem 19.05.1968 M45 73 43 p. 7 Priit Lomp Haaslava vald vallavanem 9.07.1984 M 71 42 p. 8 Kalevi Kaur Kolga-Jaani vald vallavanem 10.08.1961 M45 70 41 p. 9 Jüri Ellram Imavere vald vallavanem 12.10.1955 M45 69 40 p. 10 Juri Gotmans Haanja vald vallavanem 4.05.1973 M 68 39 p. 11 Aarne Laas Laekvere vald vallavanem 17.10.1959 M45 67 38 p. 12 Rait Pihelgas Ambla vald vallavanem 29.04.1985 M 65 37 p. 13 Valdis Toomast Saue linn volikogu esimees 5.03.1969 M 62 36 p. 14 Veljo Kingsepp Mäetaguse vald volikogu esimees 14.10.1950 M45 60 35 p. 15 Arto Saar Järva - Jaani vald vallavanem 13.12.1982 M 58 34 p. 16 Urmas Hallap Kanepi vald vallavanem 1.06.1961 M45 56 33 p. 17 Georg Ruuda Võru vald vallavanem 26.11.1959 M45 55 32 p. 18 Toomas Järveoja Elva linn linnapea 23.04.1961 M45 53 31 p. 19 Toomas Uudeberg Tamsalu vald vallavanem 16.01.1960 M45 35 30 p.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • (22.09.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu
    Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (22.09.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 53, lisaks 7 piiride muutmise ettepanekut Üle 11 000 elaniku: 17 (sh kattuvad ettepanekud) Läbirääkimistega nõustunud, ettepaneku teinud või saanud omavalitsuste arv: 185 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.09.2016 Harjumaa Saue vald 10 530, Saue vald 4 km2, Saue linn 5837, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2049, Kernu 175 km2, Kernu vald, Nissi Ühinemistaotlus VV-s kinnitatud. Nissi 2890 Nissi 265 km2 vald Kokku 21 306 Kokku 639 km2 Aegviidu 707, Aegviidu 12 km2, 2. Aegviidu vald, Anija Anija 5630 Anija 521 km2 Ühinemisleping avalikustatud, vald kommentaarid kuni 9.okt. Kokku 6337 Kokku 533 km2 Kuusalu vald tegi ettepaneku juuni 2016. Kuusalu 6589, Kuusalu 708 km2, Loksa linn ei vastanud tähtaegselt. 3. Kuusalu vald, Loksa Loksa 2730 Loksa 4 km2 linn Loksa moodustas komisjoni ja saatis Kokku 9319 Kokku 712 km2 kutse läbirääkimiste alustamiseks, kuid ei ole nõustunud läbirääkimistega. Harjumaa ja Läänemaa Keila vald 4873, Keila vald 179 km2, Paldiski 3806, Paldiski 60 km2, 4. Keila vald, Paldiski Vasalemma 2510, Vasalemma 39 km2, linn, Vasalemma Ühinemislepingu projekt avalikustatud Nõva on nõustunud Lääne-Nigula Padise 1730, Padise 367 km2, vald, Padise vald, kuni 2.okt. ettepanekuga. Nõva 365 Nõva 130 km2 Nõva vald Kokku 13 284 Kokku 774 km2 Hiiumaa Käina 2109, Käina 186 km2, Emmaste 1235, Emmaste 197 km2, 5. Käina vald, Emmaste Pühalepa 1582 Pühalepa 255 km2 vald, Pühalepa vald Kokku 4926 Kokku 639 km2 Käina vald tegi ettepaneku 24.08.2016.
    [Show full text]
  • Loodi Looduspargi Järved
    Lisa 6 (1). LOODI LOODUSPARGI JÄRVED Pirmastu järv (Tillijärv) Pirmastu järv (Tillijärv) on 2,4 ha suurune ja kuni 16,3 m sügavune järv. Tegemist on avaliku veekoguga. Sügavaim koht on lääne-ida suunas pikliku järve lääneotsas. Järv paikneb 64,5 m kõrgusel merepinnast. Kaldad on kõrged ja võrdlemisi lagedad, neil asuvad põllud, talud ja heinamaad. Põhjakaldal kasvab sisemaal sellisel pindalal üsna haruldane kadastik (Tilli kadastik). Järve piirab 10-20 m laiune õõtsik. Põhi on pehme, kaetud süsimusta sapropeeliga. (Mäemets 1977) Pirmastu järv on väga nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavist, väljavool loodenurgast Rõikajärve. Järves leidub palju allikaid. Vesi on väga tugevasti kihistunud. Vesi on pruunika tooniga rohekaskollane ja hästi läbipaistev (3,6 m), aluselise reaktsiooniga (pH 7,6-8,0), väga rikas mineraalainetest, kuid vaene orgaanilistest ainetest. Taimestik on keskmise liigirikkusega (19 liiki). Õõtsiku serval esineb peamiselt ahtalehine hundinui, veepinnal kollane vesikupp ja ujuv penikeel. Domineerib veesisene taimestik, kus leidub rohkesti männas-vesikuuske, vesikatku, mändvetikat ja kardheina. Taimede vartel on näha pruune järvekäsni. Fütoplankton ja zooplankton on vaesed. Kalastikust esineb roosärge, latikat, särge, ahvenat, korke, haugi ja viidikat. Varem leidus järves jõevähki. Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv lubjatoiteliste joontega. Rõikajärv (Rõikjärv) Rõikajärv (Rõikjärv) asub Holstrest umbes 3 km põhja-loode pool. Järv on väljavooluga Järve pindala on 2,0 ha, sügavus 13 meetrit (sügavaim koht on järve lõunaosas). Kaldad on kõrged, põldude ja karjamaadega, küngastel kasvavad kuusetukad. Vahetult ümbritseb järve lepik. Järve kaldavööde on väga kitsas, vesi süveneb järsult. Põhja katab must sapropeel. (Mäemets 1977) Rõikajärv on nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavi kaudu kagust Pirmastu järvest, väljavool Verilaske oja kaudu Härma jõkke.
    [Show full text]