ÜHINEMISE TAPA PIIRKONNA SÕNUMED ÜHISLEHT NR 4/6 OKTOOBER 2004 TASUTA Suur-Tapa on osa ühtsest Lääne-Virumaast Tapa ühinemispiirkonna – Tapa lin- valt lähialadelt. na, Saksi ja Lehtse valla ning Kadrina Tänane elu kulgeb reaalajas, olevi- valla Ridaküla rahvast ootab ees rah- kus. Seetõttu on otstarbekas jääda tä- vaküsitlus. Kas ühineda või mitte? Ot- nasesse päeva ja mõelda tulevikule, sustamisel on oluline ka uue omava- millised suundumused ja mõjud on litsuse nn Suur-Tapa edasine maa- meil sellega seoses. Minevik aitab kondlik kuuluvus, kas Lääne-Viru-, meid siin vähe. Harju- või Järvamaale. Seda toimuval Pealegi oleme me kõik oma kodu, rahvaküsitlusel küll ei küsita, kuid tee- oma piirkonna ja seega ka oma maa- ma huvitab paljusid, eelkõige aga ühi- konna patrioodid. Me teame, millised nemispiirkonna elanikke. on meie kombed, kultuur, sidemed Olen seisukohal, et otsustamise jne. Seda sama on meil raskem öelda aluseks ei saa olla vastutustundetu lä- Järva- ja Harjumaa kohta. Järvamaa on henemine kuulujutu tasandilt. Otsus- juba ajalooliselt üks Eesti väiksemaid tamine peab tuginema argumentidel ja killustunud asulastikuga maakondi. (olen artiklis kasutanud muuhulgas ka Kuuluvust Harjumaale takistab eral- majandusgeograaf Garri Raagmaa dus Kõrvemaaga. Lisaks pole pers- seisukohti). Ma ei pea õigeks suuren- pektiivne olla Harjumaa ääremaa. dada Järvamaad tema säilitamise ni- Suur-Tapa majandusgeograafiline mel Lääne-Virumaa arvelt. kuuluvus Kuid enne veel, kui asuda nn Suur- Tapa kaugust suurematest keskus- Tapa teema kallale, tasuks tõsiselt test on Paidesse 57 km, Rakverre 27 mõelda sellelegi, et just Lääne-Virumaa km, Tallinnasse 90 km. Keskuse tõm- kompaktsus, hea infrastruktuur ja nii be- ja teenuste pakkumise võime on geograafiline kui turgude lähedus on Paidel 10 000, Rakverel 20 000, Tal- olnud ning on edaspidi Lääne-Virumaa linnal 400 000 elanikku. Tapa (6 900 edu aluseks ja trumpideks. Maakonna elanikku) ei ole eriti palju väiksem Pai- servade murendamine ei arenda mu- dest (7 000). Tapa piirkonna ühinemist kavatsevate omavalitsuste juhte võõrustas 30. augustil Lääne-Viru maavanem Urmas rendatavaid (ühinevate piirkondi). Lää- Demograafilise potentsiaali ja turu Tamm ja maakonnakeskust tutvustas linnapea Andres Jaadla Foto Heiki Vuntus ne-Virumaa on Eesti mastaapides pa- suuruse poolest on Rakvere (17 600) raja suurusega maakond ilma kellega- kolm korda suurem kui Paide, kuna Unustada ei tohiks ka Tapa regioo- Rakverre päästeamet, teedevalitsus ja tiliselt olematud Paidesse. gi liitumata. Rakvere tagamaa on suurem. Tõsi, ni ettevõtjaid, kellest sõltub eelkõige maaparandusbüroo, tollipunkt. Näi- Asendigeograafiliselt ja poliitiliselt Suur-Tapa kultuurilis-asendiline Paide-Türi on kaksiklinn, mis kokku kogu piirkonna, aga ka maakonna teks ettevõtjad jt, kel tuleb rohkem ei ole mõistlik Harjumaaga liituda, kuuluvus annab maakonnalinna mõõdu isegi areng. Majandusgeograafiliselt kuulub kokku puutuda maksu- ja tolliameti- kuna Kõrvemaa taguse paigana ei Suur-Tapa piirkond asub ajalooli- välja, kuid see on tekitanud siiski kil- kogu Lääne-Virumaa, sh ka Tapa Tal- ga, saavad oma maksundusespetsiifi- kuula seal Suur-Tapa häält keegi. sel Ambla kihelkonna alal. Tänaseks lustatuse ja osakeskuste nõrkuse ning linna mõjualasse. Tapa piirkonna et- lisemaid probleeme ajada Jõhvis ning Ainus mõeldav maakondlik kuuluvus on kihelkonna mõju aga väike, kui Tapa nihutaks gravitatsioonikeskme tevõtete huvi on pigem Kunda ja Tal- tolliküsimused lahendada Rakveres. on Suur-Tapale Lääne-Virumaa. Kü- mitte olematu: Tapal on oma kirikud, veelgi kaugemale. linna sadamate suunas. Ka on töös- Kuuludes aga Järvamaa alla, peavad simus on pigem identiteedis, kultuu- kalmistud ja kogudused. Tapa piirkonna inimeste töörän- tuspotentsiaal Lääne-Virumaal oluli- nad (ja mitte ainult nemad) hakkama ris, suhetes ja toimivates arengutes Minevikku jääb ka Tapa lühiajali- ded toimuvad valdavalt Tallinna ja selt suurem valdavalt põllumajandus- käima Pärnu vahet, kuna Järvamaa ning suundumustes. ne kuuluvus Paide rajooni alla. Kas ja Rakvere suunal. Rakvere suunaline likust Järvamaast. kuulub toimealade mõistes Pärnu alla. Loodan, et rahvas kaalub enne ot- kui õige see otsus tookord oli, sest tihe transpordikorraldus ja hea tee Riigiasutuste koondamisest nelja Kokkuvõtteks sustamist siin esitatud argumente tõ- õige varsti liideti Tapa Rakvere rajoo- võimendavad seda suunda veelgi. Tal- toimealasse on räägitud peamiselt Suur-Tapa piirkonna kultuurilised siselt. ni ja Lääne-Virumaa koosseisu. linnasse viiva Piibe maantee olukord Jõhvist kui uuest halduskeskusest hai- sidemed Järvamaaga on nõrgad. Tapa Lääne-Virumaa tugevus oli ja on Selge on, et Tapa on alati asunud jääb küll alla riigi tähtsaimast Narva- gekassa, ja maksuameti kontekstis. on pigem maakondlik piirilinn, millel edaspidigi tema ühtsuses. Suure osa piiri peal. Pigem on olnud määravam Tallinn maanteest, kuid seda kaudu Pole aga mitte vähem oluline, et äri- on üleriigiline raudtee- ja sõjaväeasu- sellest ühtsusest moodustab ka Suur- Tapa kui transpordi- ja militaarkesku- Tallinna sõites ei lisandu eriti kilo- register kui ka maa-arhiiv asuvad Rak- koha tähtsus. Majanduslikud sidemed, Tapa piirkond. se staatus. Vähem tähtsad pole ka meetreid ning tee on Eesti olude koh- veres. Neid üksusi pole ei Ida-Viru- nagu töö, teenistus ja tööstus on Ta- Urmas Tamm, „põlistapalased”, kes pärinevad valda- ta väga hea. maal ega ka Järvamaal. Samuti jäävad pal Rakverre ja Tallinnasse, kuid prak- Lääne-Viru maavanem

Järvamaa ootab Suur-Tapat oma koosseisu Järva maavalitsus on pidevalt jälginud inimestele ja omavalitsusele kasulik. korraldamist omavalitsuste kontrolli timisel. Tapa linna, Lehtse, Saksi ja Kadrina Uut omavalitsust ootab oma liik- all. See annab liikmetele võimaluse Järvamaa koosseisus jääks uuel valla ühe osa ühinemiseks tehtavat meks Järvamaa Omavalitsuste Liit, kes kokku hoida valdkonnale kuluvat raha. omavalitsusel võimalus edasiseks tu- eeltööd ja ka selles osalenud. Tööd on heas koostöös maavalitsusega on ol- * Järvamaa Ühistranspordi Kes- gevnemiseks. Asub ju piirkonnas veel tehtud palju ja nüüd peavad inimesed nud maakonna arengumootoriks. Juba kuse ülesandeks on tagada elanikele mitu tugevat valda kellega saaks ühi- rahvaküsitlusel otsustama, kas, kelle- kaheksa aastat on sõlmitud koostöö- soodsamad ja majanduslikult tõhusa- nemise osas läbi rääkida. ga ja mis tingimustel ühineda. Kui ot- lepinguid maakonna ja omavalitsuste mad ühistransporditeenused. Kesku- Arvan, et Lääne-Virumaa jaoks ei sustatakse toetada vallajuhtide kava ja arengu jaoks oluliste küsimuste lahen- se arengukava näeb juba täna ette laie- oleks kaotus suur. Elanike arv veidi tekib Suur-Tapa omavalitsus, siis ker- damiseks. Sellest koostööst on sün- nemisvõimalust. Aastatega saadud küll väheneks, aga maakond jääks Jär- kib paljusid erutav küsimus – missu- dinud mitmed ühisasutused, mille kogemus võimaldab valutult rahulda- vamaast siiski oluliselt suuremaks. guse maakonna koosseisu uus oma- töös osalemine aitaks uut omavalitsust da uue omavalitsuse ühistranspordi- Samuti on võimalik Lääne- ja Ida-Vi- valitsus kuuluma hakkab? Kas Lääne- oluliste küsimuste lahendamisel: alased probleemid. rumaa ühinemine, mille tulemusena Viru neelab alla Lehtse valla või tule- * AS Väätsa Prügila näol on te- * Kesk-Eesti Noortekeskus on moodustuks Eesti tugevaim maa- vad Järvamaa koosseisu meiega aja- gemist Eesti esimese euronõuetele Järvamaa noorsootöö keskus omava- kond. Tulevikku silmas pidades tuleb looliste sidemetega seotud Tapa linn vastava prügilaga, mis aastate jooksul litsusi haarava koostöövõrgustikuga. sellega kindlasti arvestada. ja selle ümbrus? Järva maavalitsuse ja on muutunud kaasaegseks jäätmekäit- Euroopa Liidu fondide toel muutub Oleme maavalitsuses juba täna ar- Üllar Vahtramäe omavalitsuste toel välja antud Järva- lusettevõtteks. Ta suudab lahendada keskus lähiajal noorte nõustamis-ja vestanud Tapa piirkonna inimeste va- Foto Ants Leppoja maa legendide raamatus „Arad veed kõik omavalitsuse, ettevõtete ja ini- koolituskeskuseks ja tema roll noor- jadustega ja taotleme jätkuvalt Tapa- otsustab Vabariigi Valitsus. Loodeta- ja salateed“ on mitu legendi selle koh- meste ette selles valdkonnas kerkivad sootöö ning noorte nõustamise alal Lehtse-Jäneda maanteele ning Perila- vasti küsitakse nõu ka maavanematelt. ta, kuidas Tapa endale nime sai. Üks probleemid. kasvab veelgi. Jäneda maantee Järvamaal asuva osa- Minu vastus on täna – uuel omavalit- neist kõneleb, et Põhjasõja ajal olevat * Kesk-Eesti Jäätmehooldus- * Omavalitsuste liidu poolt on loo- le tolmuvaba katte ehitamist. See susel on kasulik kuuluda Järvamaa seal suuri lahinguid peetud ning palju keskus peab lahendama omavalitsus- dud Järvamaa Arenduskeskus, mis looks inimestele head tingimused jõu- koosseisu. Riigi seiskohalt on see sa- inimesi ära tapetud. Usun, et maakon- te jäätmehoolduse kavandamise ja lisaks EAS-i teenuste pakkumisele la- da kõige otsemat teed pidi Tallinna, muti otstarbekas. na valikul lahinguks ei lähe ja otsus korraldamisega seotud küsimused hendab ka omavalitsuste vajadused piirkonna ühisesse tõmbekeskusesse. Üllar Vahtramäe, tehakse Järvamaa kasuks, sest see on ning hoidma kogu jäätmehoolduse projektide koostamisel ja nende juh- Maakondliku kuuluvuse küsimuse Järva maavanem LK 2 TAPA PIIRKONNA ÜHISLEHT OKTOOBER 2004 Suuremal vallal on Veel maakondlikust kuuluvusest suurem mõjujõud Suur-Tapa maakondlik kuuluvus On loomulik, et omavalitsuse ühine- ratud koostöösse millel on ka EL di- jääb igal juhul riigi otsustada juba mist kaaluvate kodanike põhitähele- mensioon, on Saaremaa ja Hiiumaa, sellepärast, et seda näeb ette sea- panu on pööratud eelkõige kodulähe- mis kuuluvad Läänemere seitsme saa- dus. Kehtiva Eesti territooriumi dastele küsimustele – milliseid võima- re ühendusse. Ühendusel on alates haldusjaotuse seaduse alusel on see lusi suurem vald pakub, kuhu tuleb 1996. aastast ühine esindus Brüsselis, Vabariigi Valitsuse pädevuses. minna vajalike asjatoimetuste korda- mis on edukalt suutnud saarte huvisid Tapa piirkonna omavalitsusük- ajamiseks ning kas ühe suurvalla sees EL tasandil kaitsta ning nende priori- suste ühinemisläbirääkimiste ühis- ei teki ohtu, et kodaniku enda kodu- teete oma partneritele selgitada. komisjonis ei ole keegi vaidlusta- vald muutub märkamatuks. Samas Nagu ikka, märgatakse suuri roh- nud rahva arvamuse selgitamise toob Tapa, Saksi, Kadrina ja Lehtse kem kui väikeseid, ning see kehtib ka vajadust maakondliku kuuluvuse omavalitsuse ühinemine endaga kaa- EL-is. Ligi 10 000 elanikuga Suur-Tapa küsimuses. Vaidluse sisuks on ol- sa laiemaid tagajärgi ning loob uusi vald on kindlasti märksa atraktiivsem nud millal, kes ja kuidas seda kor- võimalusi ka Euroopa Liidu konteks- partner teiste liikmesriikide omavalit- raldab. tis. Liitumise plusse ja miinuseid vaa- sustele koostöösidemete sõlmimiseks. Ühiskomisjonis kehtib põhi- gides, ei tohi ka neid mõjureid kõrva- Tapa linnal on juba sidemed omavalit- mõte, et otsus võetakse vastu, kui le jätta. sustega Soomes ja Rootsis. kõik kohalolevad komisjoni liik- Kohalikel omavalitsustel on EL- Teise teemana mainisin toetusi, med on nõus, teisisõnu konsensus iga suheldes kaks peamist huvi. Kui- mida omavalitsustel on läbi Euroopa või eestipäraselt – ühehäälsus. das mõjutada otsustusprotsesse ning Liidu programmide võimalik taotle- 3. septembril jõudis ühiskomis- Artikli autor Toomas Kaukvere (vasakult teine) on Jäneda Õppe- ja Nõu- kuidas saada rohkem toetusi. Esime- da. Siin on jällegi kaks aspekti. Esi- jon ühisele seisukohale, et maa- andekeskuse direktori asetäitja Foto Heiki Vuntus se huvi tingib EL seadusandlus, mis mene puudutab koostööd, kuna mit- kondliku kuuluvuse küsimuses ela- tihtipeale paneb vastuvõtud meetmete med programmid eeldavad tihtipeale nike arvamuse väljaselgitamise tajale liiga keeruline, vaid need on eri- meste eluviisi liikuvamaks muutumi- rakendamiskohustuse just regionaal- seda, et toetust taotleksid mitme riigi võiks korraldada asjaomased maa- nevad asjad ja kokkupandult üks mõ- ne, järjest avarduv reaalajas vahekau- sete- ja kohalike omavalitsuste õlga- omavalitsused koos. Teine aspekt vanemad. Maavanemad olid ühis- jutab teist. Hr H. Sõrme poolt paku- gusest sõltumatu suhtlemisvõimalus ja dele. Seega on omavalitsuste huvides puudutab omafinantseerimist. Eesti komisjonis selle seisukohaga nõus. tud küsitlusvariantide käsitlus (VT avalike teenuste efektiivsuse tõstmise mõjutada protsesse selliselt, et otsus- omavalitsuste suurim häda on selles, Miks ma ühiskomisjoni liik- 21.09.2004) on liialt lihtsakoeline – vajadus „lõhuvad piire“ ning toetavad tetegijad nende seisukohti teadvustak- et nende napp eelarve ei võimalda neil mena pooldan, et seda korral- näiteks Jäneda piirkonna küsitlusloo- maakondade arvu vähendamist. Aru- sid ja nendega arvestaksid. Selleks on täita neid minimaalseid kaasfinantsee- daksid riigi esindajad? gikast lähtuvalt tuleks maakonna osas saadavalt on riigi huvides, et maakond- kaks teed. Ühelt poolt kaitseb oma- rimisnõudeid, mis EL toetuse saami- Minu loogika rajaneb arusaa- küsida ka Harjumaa kohta. liku halduskorralduse muutumisel Vi- valitsuste huve riik. Teiselt poolt on seks on kehtestatud. Suurem omava- mal, et: Riigi esindajatele ei saa ega tohi rus oleks riigi kohalolek, s.t maakond- omavalitsustel ka endal olemas esin- litsus tähendab ka suuremat eelarvet 1) riigi esindajad küsivad rahva ar- ette kirjutada, mis vormis arvamuse lik keskus, Eesti idapiirile lähemal. duskogu Regioonide Komitee näol, ja suurenevaid võimalusi EL toetuste vamust ja otsustajad arvestavad selgitamine toimub. Maakonna temaa- Milline võiks sellisel arengul olla Tapa mis nende huve EL tasandil kaitseb. taotlemiseks. sellega; tikas on rohkem nüansse ja tahkusid piirkonna kui omavalitsusüksuse jaoks Seisukohtade mõjutamine, kuid ka Seega on Suur-Tapa ühendvalla 2) riigi esindajad omavad vastava- kui elanike enamuse eelistus – muidu „parim“ maakond? Kas ja millised on informatsiooni saamine sellest mis moodustamine kindlasti liituvate val- sisulise küsitluse (arvamuse uurin- me poleks “hiilivas haldusreformis”, üldse alternatiivsed võimalused? Soo- toimumas, eeldab aga eelkõige oma- dade elanike huvides. Suurem vald gu) ettevalmistamiseks omavalitse- kus harukondlik ja territoriaalne juh- viksin enne arvamuse avaldamist maa- valitsustevahelise suhtlusvõrgustiku tähendab suuremat mõjujõudu ning jatest rohkem informatsiooni, mis timine riigis kuidagi “kokku ei saa”. kondliku kuuluvuse osas nendes kü- olemasolu. Parimatel juhtudel on võr- rohkem võimalusi parandada valla arvestab riikliku haldusjaotuse või- simustes võimalikult avatud arutelu, gustik piiriülene, s.t võrgustikus osa- infrastruktuuri ja seeläbi edendada malikku arengut; Praegu on mul piirkonna elanikuna lii- milles osaleksid ka riigi esindajad ja levad mitme erineva liikmesriigi oma- valla ettevõtlust ja elanike heaolu. 3) maakondliku halduskorralduse ga vähe informatsiooni, et avaldada teadlased. Sellise avaliku arutelu tek- valitsused, kuna nii on neil laiem kan- Juhan Lepassaar, Riigikantselei otsustamisel tuleb lähtuda eelkõi- teadlikult arvamust maakondliku kuu- kimise tõenäosus on minu arust suu- depind. Suurepärane näide Eestist, Euroopa Liidu sekretariaadi ge riiklikest huvidest. luvuse kohta. Saan seda teha ainult rem siis, kui riigi esindajad protsessi kus omavalitsused on aktiivselt haa- üld- ja välisküsimuste nõunik Olen seisukohal, et küsitlusvor- lähtuvalt oma harjumustest ja isikli- veavad. Muidugi eeldusel, et riik on mis, nagu Tapa piirkonnas on kok- kest seostest ehk teisisõnu emotsio- arutelust ja arvamuse väljaselgitami- ku lepitud, ei tohi liitumise ja maa- naalselt. Ühiskonnas toimuvate prot- sest huvitatud. kondliku kuuluvuse küsimust kok- sesside taustal julgen oletada, et maa- Toomas Kaukvere, ku panna. Probleem ei ole niivõrd konna staatus ja suurus (maakonda- Lehtse vallavolikogu esimees, Suur-Tapaga seotu põhi- selles, et koos vastamine oleks vas- ühiskomisjoni liige otsustajaks olgu rahvas de arv) on lähemal ajal muutumas. Ini-

On juba ammu teada, et nii nagu ena- maakondliku kuuluvuse eelistuse osas ka mik eesti rahvast ei usalda oma valitsust, neil, kes ühinemise vastu hääletavad. ilmutab ka viimane usaldamatuse ilmin- Igaüks suudab ju mõttes seada end olu- Elanike arvamus annab signaali guid rahva suhtes. Et aga ka kohalike korda, kummas maakonnas ta eelistaks omavalitsuste juhtivad jõud ei soostu elada, kui liitumine siiski toimub. Riik ei tee mingisuguseid piiran- lub omavalitsuste volikogude kompe- tavale infole. Inimestele tuleb selgita- oma rahvast usaldama, ei ole just eriti Arvamusuuringul poleks mõtet guid n-ö Suur-Tapa piirkonna ühi- tentsi. da igal võimalikul moel ühinemise sage nähtus. Ent midagi niisugust võis Kui teist küsimust otsustaksid vaid nemisel üheks omavalitsusüksu- Kuigi elanike arvamus ei ole kesk- mõjusid, et võtta maha hirme ja pin- kogeda igaüks, kes luges 4. septembri ühinemise poolt hääletajad, võiks juh- seks ega sekku ka läbirääkimiste valitsusele edasiste otsuste langetami- geid, mis selliste ümberkorraldustega VT-st artiklit “Suur-Tapa maakondlik tuda, et ühinemise poolt oleks näiteks käiku. Omavalitsuste ühinemise sel siduv, sest valitsus peab lähtuma paratamatult kaasnevad. kuuluvus jääb riigi otsustada”. 60% aktsioonis osalenuist, neist oma- puhul on tähtis omavalitsuste ühi- maakonna piiride muutmisel ka riigi Näiteks tuleb selgitada, et elaniku Selles pealkirjas toodud mõtte ajen- korda 60% eelistaks Lääne-Virumaa nemisleping ning väga oluline on kui terviku huvidest, annab elanike jaoks ei too selline muudatus kaasa diks on ilmselgelt asjaolu, et Tapa piir- koosseisu jääda. See annaks Lääne-Vi- küsida kohalike elanike arvamust. arvamuse ärakuulamine valitsusele mingisuguseid täiendavaid kulutusi, konna haldusreformi ühiskomisjon ei rumaa koosseisu jääda soovijate prot- Vastavalt Eesti territooriumi kindla signaali kas või sellest, milline sest kõik registrite kanded muudetak- jõudnud vastava rahvaküsitluse korral- sendiks 36, mis on autoriteetse otsuse haldusjaotuse seadusele otsustab on elanike suhtumine oma või naaber- se automaatselt ja elanikud ei pea sel- damises omavahelisele kokkuleppele. langetamiseks siiski liiga väike arv. maakondliku kuuluvuse keskvalit- maakonda. leks oma kukrut kergendama. Aga miks? Tõenäoliselt veelgi kitsama ringi sus, kuid kohalikud omavalitsused Et oma arvamuse omavalitsuste Ka ei takista säärane ühinemine Teeme ikka rahvaküsitluse inimeste arvamusega tuleks aga arves- peavad omavalitsuste liitumise kü- ühinemise kohta peavad lisama ka inimestel endiselt külastamast ühte või Artiklis on kirjas komisjonis pre- tada siis, kui tõepoolest tellitakse eraldi sitluses elanike arvamust küsima maavanemad, on väga oluline, et nad teist maakonnakeskust, kust nad seni valeerima jäänud arvamus, “et kahele arvamusuuring, mille kohta ühisko- kindlasti ka maakondliku kuuluvu- käituksid kogu selles protsessis väga on harjunud oma sisseoste tegema või küsimusele (kas ühineda teiste oma- misjon olevat kompromissina kokku se asjus. avatult ja riigimehelikult. arsti juures käima. valitsustega ja kumma maakonnaga leppinud, milleks aga kuluks seni tead- Ühinemisega seonduvate arva- Kindlasti peab elanikel olema juur- Jaan Õunapuu, regionaalminister edaspidi liituda) koos vastamine on mata kust saadavat lisaraha. musküsitluste korraldamine kuu- depääs igasugusele ühinemist puudu- 21.09.2004 VT inimestele liiga keeruline”. Nii et sellel küsitlusel poleks küll Kas see pole järjekordne lihtini- mingit asjalikku mõtet. Pealegi võiks meste lollideks tembeldamise katse? mõne uuringufirma eeskujul tehtav Seevaldi kandidaatideks tunnistatuil ju pisteline küsitlus tekitada rahva hul- minu teada valimisõigust pole, neid on gas hoopis meelepahahõngulist kää- Paika tuleb panna prioriteedid mitme omavalitsuse peale kokku ehk rimist: miks küsiti mõne naabri, mitte ainult mõni üksik, kui sedagi. aga minu eelistust? Kui lugeda valdade ühinemise kohta teedid. Mis on meie kõige suuremad ma kasvavale põlvkonnale, sest nõu- Midagi keerulist (erand tuleks teha Kui asja kohta annavad oma arva- kirjutatut jääb mulje, et see kõik on probleemid, mille kõrvaldamisele asu- kogude ajast pärit haridusmallid kas- ehk kolmele Saksi valla külale, kes muse hääletamisel kõik ja hääled ja- äärmiselt nõrgalt seotud reaalsusega. da, kui võimalus avaneb. Mulle jäi seni vatavad kosmopolitismi – moja rodina Kadrinaga ühineda soovivad, samuti gunevad maakondade vahel enam-vä- Paistab tegemist olevat mingi unelma- avaldatut lugedes mulje, et väga suu- Sovetskij Sojuz. Parem ei ole ka – minu Jäneda piirkonnale) poleks ju vist näi- hem pooleks, võiks ehk tõepoolest te maaga, kus kõik on võimalik. reks puuduseks loetakse teede halba kodumaa on Euroopa Liit (muidugi teks esitatavate küsimuste ligikaudselt anda lõppotsuse tegemise riigile. Püüdkem vaadelda asja kainelt. olukorda. Et ikka ei saa veel viie minu- inglise keeles) Kooliprogrammides sellises sõnastuses: “Kas pooldate ka- Kui aga rahva enamus kahest või- Ühinemisega püütakse ilmselt saa- tiga kihutada ühest Eestimaa otsast tei- puudub minu teada patriootiline kas- vandatavat mitme omavalitsuse liitu- malikust emba-kumba eelistab, tuleks vutada piirkonna paremat finant- se. Kas see on kõige suurem puudus? vatus, ei tunta oma rahva kombeid ega mist, jah või ei ? otsus langetada kohapeal rahva ena- seeritust. Siin on esimene kari. Är- Kas kogu kihutamine on ikka sihipära- usundit. Praegune olukord on oma Kui omavalitsused liidetakse, milli- muse tahtele vastavalt. Valitsus on ju gem unustagem, et raha on vahend, ne? Järsku on olemas tähtsamaid asju? identiteedi tajumise mõttes küllaltki se maakonna alla te eelistaksite jääda, viimasel ajal üsna mitmeidki asju unt- mitte eesmärk. Kas elu läheb pa- Minu arvates on eesti rahva täht- masendav. Kui diskuteeritakse, kas kas Lääne-Virumaa või Järvamaa?” Ja su keeranud, seda kohalike elanike remaks, sõltub sellest, kuhu me saim eesmärk praegu, Euroopa Liidus meie omariikluse üks alussambaid kõik. Peaks ju olema igaühele selgesti soove ja huve arvestamata. saadud raha paneme, kuidas seda olles, jääda iseendaks, mitte hävida kindral Laidoner “väärib” ausammast arusaadav. Mõlemale küsimusele tuleks Heino Sõrm, pensionär Kadrina vallast kasutame. Et raha pole piiramatult, rahvusena. Mida siis ette võtta, et seda või mitte, on olukord lähedane katast- vastata (kasti rist teha) igal hääletajal, sh 21.09.2004 VT tuleks välja selgitada, mis on priori- saavutada? Kõigepealt peame mõtle- roofile. Järgneb lk 3 OKTOOBER 2004 TAPA PIIRKONNA ÜHISLEHT LK 3

Lõppes nimekonkurss uuele ÜKS PILT loodavale omavalitsusele Uue loodava omavalitsuse nimekonkursil osales näiteks “Nurme-kund” asus praeguses Lõuna- kokku 17 inimest ning pakuti 37 võimalikku nime. Järvamaa piirkonnas. Järgnevalt tutvustame pakutud variante koos põh- On ettepanek, et Tapa linn, Moe küla, Lehtse jendustega, mis oli ka üks konkursi tingimusi. alevik, Ridaküla küla ning teised praeguste Saksi Üks esimesi pakutavaid variante oli ja Lehtse valla asulad võiksid ühinemise tulemu- LOPPEKUNNA vald, LOPEKUNNA vald, sel saada LEPPE VALLA asulateks. Üks ettepa- LÕPPEKUNNA vald. Põhjenduseks oli, et üks nekutest oli uue omavalitsuse nimeks panna neist variantidest oleks kõige sobilikum lähtu- TAPA-LEHTSE LINNVALD. Põhjendus on des ajaloolisest tagasivaatest. Samas see nimi ei lühidalt järgmine:” sõnaühendit “linnvald”, mis puudutaks erapoolikusega ühegi senise valla ini- on varemgi kõlanud ajakirjanduse vahendusel, mest. Pakutud oli ka SALEPA vald ja SALETA oleks väga lihtne keeleliselt kasutusele võtta. Võõ- vald (tuletatud silpidest Saksi, Lehtse, Tapa). ritimõistmist või keeleväänamist ei eksisteeri. Vaja Kahel korral on pakutud nimeks TAPA vald, on pakutud sõnaühend ka KOKS-i sisse kirjuta- kuna Tapa nimi on tuntud kogu Eestis. da. Iseenesest mõistetav oleks seejuures ka lin- Üks osaleja on pakkunud järgmisi variante: napea nimetuse säilimine. See arvestaks käesole- KÕRVE-TAPSI vald, kuna osa loodavast val- vat linnade liidu liikmelisust, oleks vastavuses te- last on Kõrvemaa osa ja võetaks kasutusele en- gelikule situatsioonile ja linna ajaloolise järjepi- dise Tapsi küla nimi; KÕRVE-VIRU vald, sest devuse säilimisele...”. Tapa linn, Saksi vald ja Ridaküla küla on Viru- Üks Tapa linna elanik on pakkunud uue valla maa osad; KÕRVE-VALGEJÕE vald; VAL- nimeks TAPAMETSA vald või TAPALAANE Ka integratsiooni käsitleva telesaate Dilemma salvestusel Tapa raamatukogus räägiti pal- GEJÕE vald (oli üldse kokku pakutud kolmel vald. Üheks põhjenduseks on Tapat iseloomus- ju piirkonna haldusreformist. Saade on ETV eetris 14. oktoobril kell 18.15 korral); TAPSI vald. tavad aegade hämarusest põlismetsad ja laaned. Foto Heiki Vuntus Üks pakutavatest variantidest oli TAPA Ka käesoleval ajal on ühineval territooriumil LINNOVALD põhjendusega, et kogu see piir- palju metsa. Samuti on selline nimi lühike, liht- kond oleks linnulennult hästi näha. Loodava ne ja lööv. TAPA HALDUSPIIRKONNA valla nimeks on pakutud ka SANGLEPA vald, Ettepanek on tulnud nimetada uus omava- AJALOOLINE ÜLEVAADE põhjenduseks on see, et suurel hulgal ümbrit- litsus nimega TAPA ÜHISVALD. Samalt pak- seb Tapa linna ja selle ümbrust mets, kus on kujalt on tulnud veel võimalikud nimed nagu ülekaalus kuused ja lepad ja kus esineb ka sang- ÜHISTAPA, ÜHENDTAPA, KOGUTAPA Pakito-Sorgi kn. – Nagala-Leikude, Soo- lanõukogude arvu 641-lt 320-le. Tapa rajooni leppa. Sõna “sang” nagu ühendaks need piir- vald. Aga samuti ka SAKALE TAPA vald (tule- taguse, Saari, Telliskopli, Pakito-Sorgi, Väl- 17 külanõukogust jäi alles 10 külanõukogu. Aeg- konnad ühtseks tervikuks. Sõna “sanglepa” si- tatud ühinevate valdade nimede esisilpidest). jataguse, Põima-Ridaküla, Kääbaste, Vana- viidu senistes piirides; Albu, mis koosnes Jär- saldab silpe ja tähti kõikidest ühinevatest valda- Veel on tehtud ettepanekud anda nimeks mõisa, Koplimetsa. Udriku-Tuha kn. – va-Madise ja Peedu külanõukogust; Ambla, mis dest ja linnast. Üks Järvamaa elanik on pakku- TAPSALE vald, TAPVERE vald, TASASE Kiku, Udriku-Salla, Männiku, Kõrbse-Ora- koosnes Roosna ning osast Ambla ja Tapa kü- nud koguni seitse varianti: KÕRVEKUNNA vald, TAPASTU vald, TASALERI vald ning pere, Udriku-Tuha, Polli, Nõmme, Tokolopi, lanõukogust; Aravete senistes piirides; Jäneda, SUURVALD, KÕRVEKUNNA ÜHISVALD, TAPAMAA vald. Viimase ettepaneku põhjen- Pankase, Mäo. mis koosnes Jäneda ja Aru ning osast Ambla KÕRVEKUNNA KESKVALD, TAPA duseks on nime arusaadavus haldusterritooriu- 1949. aasta alguses (veebr) haldusjaotuse külanõukogust; Kadrina, mis koosnes Kruusi- KESKVALD, TAPA ÜHISVALD, TAPA mi paiknemisest ja asukohast. Selgituseks on muudatuste käigus moodustati Virumaa ida- mäe-Kadapiku ja Neeruti külanõukogust; Leht- SUURVALD, TAPSI ÜHISVALD. Enamike seegi, et kui on olemas näiteks Pärnumaa, Jõge- osast Jõhvi maakond ning samas suurendati se, mis koosnes Lehtse ning osast Ambla ja Tapa pakutavate nimede põhjenduseks oli Tapa piir- vamaa jt – miks mitte TAPAMAA? allesjäänud Viru maakonda läänepiiril asuva- külanõukogust; Põima, mis koosnes Udriku- konna asumine kolme maakonna – Harjumaa, Nimekomisjoni nimel tänan kõiki konkursil te Harju ja Järva maakonna osadega. Harju- Tuha ja Pakito-Sorgi külanõukogust; Saksi kü- Virumaa ja Järvamaa kokkupuute alas. Kuna osalejaid. Komisjonil seisab ees tõsine töö so- maast liideti Kolga ja Kõnnu vallad ning Lok- lanõukogu senistes piirides; Vohnja, mis koos- erinevaid mõjusid on palju, siis võikski kasuta- bivate variantide väljaselgitamiseks. Kindlasti sa alev. Järvamaast liideti Tapa linn ning Leht- nes Vohnja ja Arbavere külanõukogust (end da uue valla nimeks piirkondade iseloomulikke saab üks teist ristivanemaks uuele loodavale se valla Saksi ja Tapa külanõukogud, mis ar- Vohnja vald). Tervikuna liideti teistega Järva- looduslik-ajaloolisi nimetusi. Sõna “kund”, mis omavalitsusele. vati vastavalt Assamalla ja Undla valda. Madise, Peedu, Roosna, Aru, Kruusimäe- peaks tähendama piirkonda, haldusüksust, on Arvi Palmsalu, 1950. aasta läheb Eesti haldusjaotuse aja- Kadapiku, Neeruti, Udriku-Tuha, Pakito-Sorgi laenatud muinas-eesti regioonide nimedest, kus nimekomisjoni esimees lukku suurima muudatuse aastana. Reformi ja Arbavere, jagati Tapa külanõukogu. Uutena käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Ees- loodi Albu, Kadrina ja Põima külanõukogud. ti jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõu- 1957. aastast algas rajoonide liitmine. Suur kogud rajooninõukogudele alluvateks esime- rajoonide reform toimus 1959. aastal. 24. jaa- se astme haldusüksusteks. 16. septembri nuaril likvideeriti 37 rajoonist 13. Tapa rajoon Nimed ja paigad ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse- jäi alles. Suur külanõukogude arvu vähendami- ga jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus ne toimus 1960. aastal. Likvideeriti kokku 64 Haldusreformiprotsess Tapa piirkonnas on keelset nime „Soonurme“. Omaniku nimest on kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvuse- külanõukogu ja muudeti paljude külanõukogu- jõudnud põnevaima ja intrigeerivaima hetke- tulnud ka Pruuna mõisa nimi (alamsaksakeelne ga linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 ra- de piire. Tapa rajoonis jagati Põima külanõuko- ni – valitakse uue omavalitsusüksuse nime. Siin- eesnimi Brun). Imastu saksakeelne nimi aga tu- joonilise alluvusega linnast, 22 alevis ja 641 gu Vohnja, Saksi ja Kadrina külanõukogude va- kohal on ajakohane heita lühipilk paikkonna ni- leneb vanast kohanimest „Männikõrve“. Samas külanõukogust. hel. medele. on Aru, Linnape, Nõmmküla, Rägavere, Tamsa- Tapa rajooni koosseisu kuulusid – kes- Märtsist 1962 kuni jaanuarini 1963 kestis vii- Kõigepealt tuleb ära märkida tõsiasja, mida lu, ilmselt ka Lehtse eestikeelne nimi olnud alu- kus Tapa linn, Ambla ja Aegviidu alev, Amb- mane suur haldusjaotuse muutmine. 28. märtsi praegu enam tihtipeale ei mäletatagi, kuid vähem seks saksakeelselegi nimele. Kuid Saiakopli sak- la, Jäneda, Roosna, Aegviidu, Aru, Lehtse, 1962 seadlusega likvideeriti 1. aprillist Keila, kui sada aastat tagasi oli osa igapäevaelust – aja- sakeelne nimi pajatab meile hoopis, et tegemist Tapa, Aravete, Järva-Madise, Peedu, Kruusi- Väike-Maarja ja Tapa rajoon. Tapa rajoon: Tapa looliselt on kõigil vanematel asumitel Eestis kaks on „uue mõisaga“ (Neuhof = Uusmõis). mäe-Kadapiku, Neeruti, Pakito-Sorgi, linn, Aegviidu alev, Aegviidu kn, Albu kn, Ambla nimekuju – saksa- ja eestikeelne. Ametlikku sak- Kahjuks ei suuda aga keegi enam paljude ni- Udriku-Tuha, Arbavere, Vohnja ja Saksi kü- kn, Aravete kn, Jäneda kn, Kadrina kn, Lehtse sakeelset nime tarvitati ka ametliku venekeelse mede puhul täpselt välja selgitada, milline selle lanõukogu. Elanikke 20 468 – neist Tapal kn, Saksi kn, Vohnja kn arvati Paide rajooni nimena kuni Eesti iseseisvumiseni 1918. aastal. algkuju võis olla. Selliste nimede hulka kuulub 4872 el, Amblas 683 el, Aegviidus 889 el. Üle koosseisu. Samas Teise maailmasõja järel võeti vene keeles ka Tapa. Kuna Tapa mõisat on esmakordselt 1000 elanikuga külanõukogusid oli 6, alla 500 1. jaanuarist 1963 korrigeeriti olemasolevate kasutusele eestikeelsed nimekujud. Nõnda, nagu mainitud alles 1629. aastal, siis eeldatavalt on elanikuga 3. Territoorium 1278,2 km2. rajoonide piire. Muude muudatuste hulgas viidi Tallinn oli saksa keeles Reval, Tartu Dorpat, külanimi mõisanimest vanem, mis omakorda ei 1952. aastal moodustati ENSV Ülemnõu- Paide rajoonist Rakvere rajooni Kadrina, Saksi Rakvere Wesenberg ja Paide Weissenstein, kan- anna aga alust eeldada, et küla nimi eestlaste suus kogu seadlusega Eestisse Tallinna, Taru ja ja Vohnja külanõukogud ning Harju rajooni dis Tapa saksa keeles nime Taps. Selle nime all kujul „Taps“ kõlas. Samuti ei saa me kunagi tea- Pärnu oblastid. Tallinna oblastisse kuulusid Aegviidu alev ja Aegviidu külanõukogu. 8. det- tunti küla ja mõisa, sest alevi ja linna tekkimise da, kas nime „Tapa“ algupära tapatalgute või Harju, Keila, Kose, Rapla, Loksa, Paide, sembril 1964 liideti Rakvere rajooniga Tapa linn. ajal saksakeelset nime enam üheski keeles ei tar- tapmisega seotud on, sest iidsete sõnade täna- Tapa, Türi, Rakvere, Väike-Maarja, Kiviõli 1965. aasta alguseks oli Eestis 15 rajooni, 6 vitatud. päevane kõla võib teinekord päris petlik olla. ja Jõhvi rajoonid ning Kohtla-Järve ja Narva vabariikliku alluvusega linna ja 26 rajoonilise al- Olgu siin esitatud valik paralleelnimesid: Meenutagem, et Wiedemanni sõnaraamatus on linnad. Eestis likvideeriti oblastid 25. aprill luvusega linna, 22 alevit ning 238 külanõukogu. Aegviidu – Charlottenhof, Ambla – Ampel, 111 aastat tagasi esitatud ka sõna „tapp“ (omas- 1953. aastal. Järgneb Aru – Arrohof, Imastu – Mönnikorb, Jootme – tav „tapu“) (= humal) ja „tapp“ (omastav “tapi“) Seadlusega 17. juunist 1954 vähendati kü- Aivar Ojavere Jotma, Jäneda – Jendel, Kadrina – St. Katha- (= palkide ühendamise viis). rinen/Tristfer, Karkuse – Karkus, Kuru – Muutusi on toimunud ka kahe vana kihel- Kurro, Lehtse – Lechts, Linnape – Linnapäh, konnakeskuse nimes, mille aladel ühinevad oma- Moe – Muddis, Nõmmküla – Nömküll, Pruuna – valitsused asuvad. Ambla kihelkond kandis va- Paika tuleb panna ... lik ja hea, ta ei pea seda häbenema. Väga oluline Tois, Põriki – Porrik, Raka – Rackamois, Räga- rem nime Suur-Maarja (Gross-St. Marien, hil- on rahvuslike pühade väärtustamine. Kui me vere – Reggafer, Räsna – Resna, Saiakopli – jem Ampel), mille naaber omakorda on Väike- Algus lk 2 mõtleme ainult, kuidas välismaale saada, siin on Neuhof, Saksi – Saximois, Tamsalu – Tamsal, Maarja (Klein-St. Marien, ka Neukirch ehk tõl- Rahvalt on võetud eneseusk ja ideaalid. kõik nii kehv, on midagi korrast ära. Tapa – Taps ja Tõõrakõrve – Annenhof. kes „Uuskirik“). Kadrina (St. Katharinen) on Ideaalideta rahvas ei suuda püsida ajaloo kee- Materiaalne olukord on oluline, kuid mitte Kumb neist nimekujudest on „õigem“ ja va- aga varem kandnud hoopis Torvestavere nime ristormides. Kui me kõhkleme, kas meenu- esmatähtis. Kiire kihutamine autodel ja vali pau- nem, seda on praegu võimatu öelda. Iga nime- (saksa keeles „Tristfer“). Nii Kadrina (= Kata- tada Võidupühal meie vabaduse eest lange- gutamine aastalõpul ei taga veel meie kestma jää- kuju on arenenud omatahtsi ning peegeldab ise- riina) kui Maarja tulenevad kirikute kaitsepüha- nuid ja unustame, et nende hauaplats kalmis- mist rahvusena. seisvaid arenguid. Selge on aga see, et eesti kee- kuist. tul on koristamata, oleme kaotanud oma Niisiis tuleb paika panna prioriteedid ranges les saksakeelseid kohanimesid kunagi tarvitatud Nimed peegeldavad meie maa arengulugu identiteedi vaba eestlasena. kooskõlas rahaliste võimalustega. Vajadusel kaa- pole, kuigi võib-olla see saksakeelne nimi pee- ning seetõttu peab uuele omavalitusele nime Minu unistus teemal “omavalitsused ühi- sata vanemaid inimesi, näiteks endiseid geldabki just vanimat eestikeelset nime. Olgu siin valides tegutsema tasa ja targu, et tulevased põl- nevad” sisaldab pilti, kus heatasemelistes linnapeasid, kes on näinud kunagist Tapa rajoo- näiteks toodud Roosna mõis praeguses Ambla ved meid pentsikuse, saksikuse või veidruste koolides on olulisel kohal oma maa kultuuri, ni. Soovin asjas osalejaile külma verd. Vaadates vallas, mille eestikeelne nimi „mäletab“ pikaaeg- pärast välja ei naeraks ning aastatuhandeid vana kombeid, usundit õpetavad ained ja patrioo- homsesse, elagem tänases ja mõelgem, mida juba set omanikuperet von Rosenit, kuid saksakeelne paikkondlik nimetraditsioon säiliks ja areneks. tiline kasvatus. Laps peab kasvama keskkon- praegu saaks paremini teha. „Sonorm“ peegeldab tõenäolist vanemat eesti- Teet Koitjärv nas, kus talle eestlaseks olemine on loomu- Linda Metsjärv LK 4 TAPA PIIRKONNA ÜHISLEHT OKTOOBER 2004 Rahvaküsitluse korraldamisest KAKS PILTI Tapa linna, Saksi ja Lehtse valla hal- Tapa linnavalitsuse I korrusel 3. Jäneda piirkond (Jäneda, dusreformi ühiskomisjoni rahvaküsit- (Pikk tn 15), Tapa linnaraamatuko- Raudla, Läpi, Kõrveküla ja Patika luse läbiviimise komisjon soovitas gus (Kooli tn 6), OG Elektra Kau- külad) liitub Aegviidu vallaga. korraldada Tapa linna, Saksi ja Leht- banduskeskuses (Jaama tn 1) ja Vastamiseks tuleb teha teie eelis- se valdades elavate inimeste arvamus- kaupluses „Kaseke“ (Ülesõidu tn 8). tatava variandi numbrile ring ümber te väljaselgitamiseks rahvaküsitluse. Lehed tuleb toimetada kastidesse ja panna küsitlusleht „Makstud vas- Küsitlus on vajalik, et omavalitsu- hiljemalt 21. oktoobril 2004. a. tus“ ümbrikusse ning postitada hil- se volinikud teaksid kuidas hääleta- Lehtse vallas saadetakse kõigile jemalt 21. oktoobril. da, kui tuleb otsustada liitumise poolt valijatele postiga koju küsitlusleht Lehtse piirkonna küsitluslehel on või vastu. koos „Makstud vastus“ ümbrikuga. üks küsimus „Kas olete nõus, et Kuidas toimub rahvahääletus? Lehtse vallas on kaks erinevate küsi- Lehtse vald, Tapa linn, Saksi vald Tapa linnas ja Lehtse vallas toimub mustega piirkonda. ja Kadrina valla Ridaküla liitu- küsitlus ajavahemikul 14.–21. oktoo- Jäneda piirkonda kuuluvad Kõr- vad“. ber 2004. aastal. veküla, Jäneda, Raudla, Läpi ja Patika Vastamiseks on pakutud kaks va- Tapa linnas saadetakse kõigile va- külad. rianti kas „JAH“ või „EI“. Esmakordselt jõudis "Laulge kaasa" meeskond Tapa linna. Külakostiks lijatele postiga koju küsitlusleht, mil- Lehtse piirkonda kuuluvad Vastamiseks tuleb teha teie eelis- tõid tegijad kaasa suurepärase Silvi Vraidi ja Rakvere teatri näitleja lel on ainult üks küsimus „Kas olete Läste, Tõõrakõrve, Rabasaare, Pruu- tatava vastuse variandi all olevasse Toomas Suumanni. Ühislaulmist juhtis Reet Linna. Saade on ETV-s kavas nõus, et Lehtse vald, Tapa linn, na, Linnape, Rägavere, Jootme, Kuru, kastikesse rist ja panna küsitlusleht 2. oktoobril kell 20.30, kordus 9. oktoobril Saksi vald ja Kadrina valla Rida- Räsna külad ja Lehtse alevik. „Makstud vastus“ ümbrikusse ning küla liituvad“. Jäneda piirkonna küsitluslehel on postitada hiljemalt 21. oktoobril. Vastamiseks on pakutud kaks va- kolm küsimust: Küsitlustulemused selguvad hilje- rianti k=as „JAH“ või „EI“. 1. Lehtse vald tervikuna, Tapa malt 27.oktoobril 2004. a. Vastamiseks tuleb teil teha eelis- linn, Saksi vald ja Kadrina valla Alari Kirt, tatava vastuse variandi all olevasse Ridaküla küla liituvad. haldusreformi ühiskomisjoni kastikesse rist ja toimetada küsitlus- 2. Lehtse vald jätkab olemas- rahvaküsitluse läbiviimise leht hääletuskasti. Kastid asuvad oleval kujul. komisjoni esimees

Rahvaküsitlus Saksis Fotod Heiki Vuntus MÄÄRUS Tapa piirkonna ühinemisplaanid toovad linna tihti nii maakonna kui ka Lisa 1 vabariikliku tähtsusega prominente (U. Tamm ja M. Pomerants) Moe Saksi vallavolikogu 15. septembri 2004. a määrusele nr 6 15. september 2004. a nr 6 Rahvaküsitluse läbiviimine Küsitluslehe vorm 5. oktoobril kell 18 Lehtse kultuurimaja saalis Saksi valla Imastu, Loksu, Lokuta, Piilu, Näo, Moe, Nõmmküla, Saia- Rahvakoosolek teemal Aluseks võttes Eesti territooriu- kopli, Karkuse, Vahakulmu, Saksi küla mi haldusjaotuse seaduse (RT I “TAPA PIIRKONNA HALDUSREFORM JA RAHVAKÜSITLUS” 1995,29,356; 1996,42,808; 1999,93,833; Käesoleva küsitluse eesmärk on välja selgitada Lehtse ja Saksi val- Osalevad: 2002,34,207; 2004,56,399) § 7 lõike 7 la, Kadrina valla Ridaküla küla ning Tapa linna elanike eelistused Toomas Kaukvere, Lehtse vallavolikogu esimees ja Tapa piirkonna haldusterritoriaal- võimaliku haldusterritoriaalse reformi läbiviimise osas. Palun mär- Alari Kirt, Lehtse vallavanem se korralduse muutmise (HTKM) kige ära millist varianti eelistate, tõmmates Teie poolt eelistatava- Algur Kaerma, Tapa linnavolikogu esimees ühiskomisjoni 03.09.2004. a koosole- le vastusevariandile ring ümber! Arvi Palmsalu, Saksi vallavanem ku protokolli nr 15 punkti 2 otsuse, Üllar Vahtramäe, Järva maavanem 1. Kas olete nõus, et Lehtse vald, Tapa linn, Saksi vald ja Kadrina valla Tähve Milt, Järva asemaavanem Saksi vallavolikogu määrab: Ridaküla küla liituvad. Ootame rohket osavõttu! 1. Korraldada Saksi vallas ajava- jah ei hemikul 14.–16. oktoober 2004. a küsitlus Tapa linna, Lehtse valla, Saksi valla ja Kadrina valla Ridaküla ühi- 6. oktoobril kell 18 Jäneda põhikoolis nemise küsimuses elanike arvamuse Rahvakoosolek teemal väljaselgitamiseks. Põhiküsitluspäe- “TAPA PIIRKONNA HALDUSREFORM JA RAHVAKÜSITLUS” vaks on 16. oktoober 2004. a. Eelkü- Lisa 2 Osalevad: sitlus päevadeks on 14.–15. oktoo- Saksi vallavolikogu 15. septembri 2004. a määrusele nr 6 Toomas Kaukvere, Lehtse vallavolikogu esimees ber 2004. a. Küsitluslehe vorm Alari Kirt, Lehtse vallavanem Kuno Rooba, Tapa linnapea 2. Moodustada Saksi valla elanike Saksi valla Kiku, Salda ja Pariisi küla arvamuse väljaselgitamiseks 8-liikme- Arvi Palmsalu, Saksi vallavanem Teet Koitjärv, Kadrina vallavalitsuse liige Käesoleva küsitluse eesmärk on välja selgitada Lehtse ja Saksi val- line komisjon järgmises koosseisus: Urmas Tamm, Lääne-Viru maavanem la, Kadrina valla Ridaküla küla ning Tapa linna elanike eelistused Tiina Neerot, Viivi Kallis, Arvi Tiina Vilu, Lääne-Viru maavalitsuse juhtiv spetsialist võimaliku haldusterritoriaalse reformi läbiviimise osas. Palun mär- Palmsalu, Jaanus Annus, Külli Üllar Vahtramäe, Järva maavanem kige ära millist varianti eelistate, tõmmates Teie poolt eelistatava Rosental, Olev Käsperson, Karin Tähve Milt, Järva asemaavanem variandi ees olevale numbrile ringi ümber! Kalev, Illar Kruusmann. Ootame rohket osavõttu! 3. Rahvaküsitluse läbiviimiseks VARIANDID moodustada kaks jaoskonda: 1. jaos- 1. Kiku, Pariisi ja Salda külad liituvad Kadrina vallaga. kond asukohaga Moe külas (rahva- 7. oktoobril kell 18 Tapa kultuurikojas küsitluspiirkonnaga Imastu, Loksu, 2. Saksi vald jätkab olemasoleval kujul. Rahvakoosolek teemal Lokuta, Piilu, Näo, Moe, Nõmmkü- 3. Saksi vald tervikuna, Tapa linn, Lehtse vald ja Kadrina valla “TAPA PIIRKONNA HALDUSREFORM JA RAHVAKÜSITLUS” la, Saiakopli, Karkuse, Vahakulmu, Ridaküla küla liituvad. Osalevad: Saksi küla), 2. jaoskond Pariisi külas Algur Kaerma, Tapa linnavolikogu esimees (rahvaküsitluspiirkonnaga Kiku, Kuno Rooba, Tapa linnapea Salda ja Pariisi). Jaoskonnad on ava- Toomas Kaukvere, Lehtse vallavolikogu esimees tud küsitluse päevadel kell 10–18. Näo, Moe, Nõmmküla, Saiakopli, selgitamise päevaks saanud 18-aasta- Alari Kirt, Lehtse vallavanem Eelküsitluse kohaks on Moe külas Karkuse, Vahakulmu, Saksi küla) ja seks. Arvi Palmsalu, Saksi vallavanem asuv raamatukogu. lisale 2 (küsitluslehe vorm Saksi val- 6. Komisjonil koostada küsitluse Urmas Tamm, Lääne-Viru maavanem 4. Kinnitada Tapa linna, Lehtse la Kiku, Salda ja Pariisi küla). läbiviimiseks eelarve. Tiina Vilu, Lääne-Viru maavalitsuse juhtiv spetsialist Üllar Vahtramäe, Järva maavanem valla, Saksi valla, ja Kadrina valla Ri- 5. Elanike arvamuse väljaselgita- 7. Määrus jõustub 20. septembril daküla ühinemise küsitlusleht vasta- Tähve Milt, Järva maavanema abi misest on õigus osa võtta kõigil Sak- 2004. a. Jaan Stern, Kadrina vallavolikogu esimees valt lisale 1 (küsitluslehe vorm Saksi si valla elanike registrisse kantud isi- Aivar Ojavere, Teet Koitjärv, Kadrina vallavalitsuse liige valla Imastu, Loksu, Lokuta, Piilu, kutel, kes on elanike arvamuse välja- vallavolikogu esimees NB! Ridaküla elanike koosolekust osavõtu kindlustab transpordiga Kadrina vallavalitsus. Ootame rohket osavõttu!

KUTSUME ANNAME TEADA! Tapa piirkonna ühisleht ÜHINEMISE SÕNUMED Kiku, Salda, Pariisi, Udriku, Võduvere, Neeruti ja Jõepere rahvast Aadress: Arenduskoda, Roheline 19, Tapa RIDAKÜLA KÜLA ÜHISELE KÜLAKOOSOLEKULE, tel/faks 322 0026, [email protected] RAHVAKÜSITLUS mis toimub esmaspäeval, 4. oktoobril algusega kell 18.30 Peatoimetaja: Heiki Vuntus - 322 0026, 5648 5208, Neeruti Puhkebaasis (Pariisi külas). TOIMUB [email protected]

Arutleme järgmistel teemadel: Toimetus: Andres Mandre - 325 2328, 504 0408, · Piirkonna külaelanike mured 10. oktoobril 2004. a [email protected] · Naabrid omaette või koos kella 10 kuni 13. Enn Mälgand - 325 1845, 5341 8330, · Külade koostöö ja üheskoos toimimine [email protected] · Kadrina vallas olemise kogemused Küsitlusbuss on Ridaküla Küljendaja: Liina Kald - 322 0021. Ootame rohket osavõttu! külas ridaelamute juures. Trükitud AS Trükikoda Trükis. Jaan Stern , Ain Suurkaev, Teet Koitjärv ja Olev Käsperson. Trükiarv 4500. Ühisleht ilmub 2004. aastal 6 korda.