Suur-Tapa on Osa Ühtsest Lääne-Virumaast Tapa Ühinemispiirkonna – Tapa Lin- Valt Lähialadelt
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
ÜHINEMISE TAPA PIIRKONNA SÕNUMED ÜHISLEHT NR 4/6 OKTOOBER 2004 TASUTA Suur-Tapa on osa ühtsest Lääne-Virumaast Tapa ühinemispiirkonna – Tapa lin- valt lähialadelt. na, Saksi ja Lehtse valla ning Kadrina Tänane elu kulgeb reaalajas, olevi- valla Ridaküla rahvast ootab ees rah- kus. Seetõttu on otstarbekas jääda tä- vaküsitlus. Kas ühineda või mitte? Ot- nasesse päeva ja mõelda tulevikule, sustamisel on oluline ka uue omava- millised suundumused ja mõjud on litsuse nn Suur-Tapa edasine maa- meil sellega seoses. Minevik aitab kondlik kuuluvus, kas Lääne-Viru-, meid siin vähe. Harju- või Järvamaale. Seda toimuval Pealegi oleme me kõik oma kodu, rahvaküsitlusel küll ei küsita, kuid tee- oma piirkonna ja seega ka oma maa- ma huvitab paljusid, eelkõige aga ühi- konna patrioodid. Me teame, millised nemispiirkonna elanikke. on meie kombed, kultuur, sidemed Olen seisukohal, et otsustamise jne. Seda sama on meil raskem öelda aluseks ei saa olla vastutustundetu lä- Järva- ja Harjumaa kohta. Järvamaa on henemine kuulujutu tasandilt. Otsus- juba ajalooliselt üks Eesti väiksemaid tamine peab tuginema argumentidel ja killustunud asulastikuga maakondi. (olen artiklis kasutanud muuhulgas ka Kuuluvust Harjumaale takistab eral- majandusgeograaf Garri Raagmaa dus Kõrvemaaga. Lisaks pole pers- seisukohti). Ma ei pea õigeks suuren- pektiivne olla Harjumaa ääremaa. dada Järvamaad tema säilitamise ni- Suur-Tapa majandusgeograafiline mel Lääne-Virumaa arvelt. kuuluvus Kuid enne veel, kui asuda nn Suur- Tapa kaugust suurematest keskus- Tapa teema kallale, tasuks tõsiselt test on Paidesse 57 km, Rakverre 27 mõelda sellelegi, et just Lääne-Virumaa km, Tallinnasse 90 km. Keskuse tõm- kompaktsus, hea infrastruktuur ja nii be- ja teenuste pakkumise võime on geograafiline kui turgude lähedus on Paidel 10 000, Rakverel 20 000, Tal- olnud ning on edaspidi Lääne-Virumaa linnal 400 000 elanikku. Tapa (6 900 edu aluseks ja trumpideks. Maakonna elanikku) ei ole eriti palju väiksem Pai- servade murendamine ei arenda mu- dest (7 000). Tapa piirkonna ühinemist kavatsevate omavalitsuste juhte võõrustas 30. augustil Lääne-Viru maavanem Urmas rendatavaid (ühinevate piirkondi). Lää- Demograafilise potentsiaali ja turu Tamm ja maakonnakeskust tutvustas linnapea Andres Jaadla Foto Heiki Vuntus ne-Virumaa on Eesti mastaapides pa- suuruse poolest on Rakvere (17 600) raja suurusega maakond ilma kellega- kolm korda suurem kui Paide, kuna Unustada ei tohiks ka Tapa regioo- Rakverre päästeamet, teedevalitsus ja tiliselt olematud Paidesse. gi liitumata. Rakvere tagamaa on suurem. Tõsi, ni ettevõtjaid, kellest sõltub eelkõige maaparandusbüroo, tollipunkt. Näi- Asendigeograafiliselt ja poliitiliselt Suur-Tapa kultuurilis-asendiline Paide-Türi on kaksiklinn, mis kokku kogu piirkonna, aga ka maakonna teks ettevõtjad jt, kel tuleb rohkem ei ole mõistlik Harjumaaga liituda, kuuluvus annab maakonnalinna mõõdu isegi areng. Majandusgeograafiliselt kuulub kokku puutuda maksu- ja tolliameti- kuna Kõrvemaa taguse paigana ei Suur-Tapa piirkond asub ajalooli- välja, kuid see on tekitanud siiski kil- kogu Lääne-Virumaa, sh ka Tapa Tal- ga, saavad oma maksundusespetsiifi- kuula seal Suur-Tapa häält keegi. sel Ambla kihelkonna alal. Tänaseks lustatuse ja osakeskuste nõrkuse ning linna mõjualasse. Tapa piirkonna et- lisemaid probleeme ajada Jõhvis ning Ainus mõeldav maakondlik kuuluvus on kihelkonna mõju aga väike, kui Tapa nihutaks gravitatsioonikeskme tevõtete huvi on pigem Kunda ja Tal- tolliküsimused lahendada Rakveres. on Suur-Tapale Lääne-Virumaa. Kü- mitte olematu: Tapal on oma kirikud, veelgi kaugemale. linna sadamate suunas. Ka on töös- Kuuludes aga Järvamaa alla, peavad simus on pigem identiteedis, kultuu- kalmistud ja kogudused. Tapa piirkonna inimeste töörän- tuspotentsiaal Lääne-Virumaal oluli- nad (ja mitte ainult nemad) hakkama ris, suhetes ja toimivates arengutes Minevikku jääb ka Tapa lühiajali- ded toimuvad valdavalt Tallinna ja selt suurem valdavalt põllumajandus- käima Pärnu vahet, kuna Järvamaa ning suundumustes. ne kuuluvus Paide rajooni alla. Kas ja Rakvere suunal. Rakvere suunaline likust Järvamaast. kuulub toimealade mõistes Pärnu alla. Loodan, et rahvas kaalub enne ot- kui õige see otsus tookord oli, sest tihe transpordikorraldus ja hea tee Riigiasutuste koondamisest nelja Kokkuvõtteks sustamist siin esitatud argumente tõ- õige varsti liideti Tapa Rakvere rajoo- võimendavad seda suunda veelgi. Tal- toimealasse on räägitud peamiselt Suur-Tapa piirkonna kultuurilised siselt. ni ja Lääne-Virumaa koosseisu. linnasse viiva Piibe maantee olukord Jõhvist kui uuest halduskeskusest hai- sidemed Järvamaaga on nõrgad. Tapa Lääne-Virumaa tugevus oli ja on Selge on, et Tapa on alati asunud jääb küll alla riigi tähtsaimast Narva- gekassa, ja maksuameti kontekstis. on pigem maakondlik piirilinn, millel edaspidigi tema ühtsuses. Suure osa piiri peal. Pigem on olnud määravam Tallinn maanteest, kuid seda kaudu Pole aga mitte vähem oluline, et äri- on üleriigiline raudtee- ja sõjaväeasu- sellest ühtsusest moodustab ka Suur- Tapa kui transpordi- ja militaarkesku- Tallinna sõites ei lisandu eriti kilo- register kui ka maa-arhiiv asuvad Rak- koha tähtsus. Majanduslikud sidemed, Tapa piirkond. se staatus. Vähem tähtsad pole ka meetreid ning tee on Eesti olude koh- veres. Neid üksusi pole ei Ida-Viru- nagu töö, teenistus ja tööstus on Ta- Urmas Tamm, „põlistapalased”, kes pärinevad valda- ta väga hea. maal ega ka Järvamaal. Samuti jäävad pal Rakverre ja Tallinnasse, kuid prak- Lääne-Viru maavanem Järvamaa ootab Suur-Tapat oma koosseisu Järva maavalitsus on pidevalt jälginud inimestele ja omavalitsusele kasulik. korraldamist omavalitsuste kontrolli timisel. Tapa linna, Lehtse, Saksi ja Kadrina Uut omavalitsust ootab oma liik- all. See annab liikmetele võimaluse Järvamaa koosseisus jääks uuel valla ühe osa ühinemiseks tehtavat meks Järvamaa Omavalitsuste Liit, kes kokku hoida valdkonnale kuluvat raha. omavalitsusel võimalus edasiseks tu- eeltööd ja ka selles osalenud. Tööd on heas koostöös maavalitsusega on ol- * Järvamaa Ühistranspordi Kes- gevnemiseks. Asub ju piirkonnas veel tehtud palju ja nüüd peavad inimesed nud maakonna arengumootoriks. Juba kuse ülesandeks on tagada elanikele mitu tugevat valda kellega saaks ühi- rahvaküsitlusel otsustama, kas, kelle- kaheksa aastat on sõlmitud koostöö- soodsamad ja majanduslikult tõhusa- nemise osas läbi rääkida. ga ja mis tingimustel ühineda. Kui ot- lepinguid maakonna ja omavalitsuste mad ühistransporditeenused. Kesku- Arvan, et Lääne-Virumaa jaoks ei sustatakse toetada vallajuhtide kava ja arengu jaoks oluliste küsimuste lahen- se arengukava näeb juba täna ette laie- oleks kaotus suur. Elanike arv veidi tekib Suur-Tapa omavalitsus, siis ker- damiseks. Sellest koostööst on sün- nemisvõimalust. Aastatega saadud küll väheneks, aga maakond jääks Jär- kib paljusid erutav küsimus – missu- dinud mitmed ühisasutused, mille kogemus võimaldab valutult rahulda- vamaast siiski oluliselt suuremaks. guse maakonna koosseisu uus oma- töös osalemine aitaks uut omavalitsust da uue omavalitsuse ühistranspordi- Samuti on võimalik Lääne- ja Ida-Vi- valitsus kuuluma hakkab? Kas Lääne- oluliste küsimuste lahendamisel: alased probleemid. rumaa ühinemine, mille tulemusena Viru neelab alla Lehtse valla või tule- * AS Väätsa Prügila näol on te- * Kesk-Eesti Noortekeskus on moodustuks Eesti tugevaim maa- vad Järvamaa koosseisu meiega aja- gemist Eesti esimese euronõuetele Järvamaa noorsootöö keskus omava- kond. Tulevikku silmas pidades tuleb looliste sidemetega seotud Tapa linn vastava prügilaga, mis aastate jooksul litsusi haarava koostöövõrgustikuga. sellega kindlasti arvestada. ja selle ümbrus? Järva maavalitsuse ja on muutunud kaasaegseks jäätmekäit- Euroopa Liidu fondide toel muutub Oleme maavalitsuses juba täna ar- Üllar Vahtramäe omavalitsuste toel välja antud Järva- lusettevõtteks. Ta suudab lahendada keskus lähiajal noorte nõustamis-ja vestanud Tapa piirkonna inimeste va- Foto Ants Leppoja maa legendide raamatus „Arad veed kõik omavalitsuse, ettevõtete ja ini- koolituskeskuseks ja tema roll noor- jadustega ja taotleme jätkuvalt Tapa- otsustab Vabariigi Valitsus. Loodeta- ja salateed“ on mitu legendi selle koh- meste ette selles valdkonnas kerkivad sootöö ning noorte nõustamise alal Lehtse-Jäneda maanteele ning Perila- vasti küsitakse nõu ka maavanematelt. ta, kuidas Tapa endale nime sai. Üks probleemid. kasvab veelgi. Jäneda maantee Järvamaal asuva osa- Minu vastus on täna – uuel omavalit- neist kõneleb, et Põhjasõja ajal olevat * Kesk-Eesti Jäätmehooldus- * Omavalitsuste liidu poolt on loo- le tolmuvaba katte ehitamist. See susel on kasulik kuuluda Järvamaa seal suuri lahinguid peetud ning palju keskus peab lahendama omavalitsus- dud Järvamaa Arenduskeskus, mis looks inimestele head tingimused jõu- koosseisu. Riigi seiskohalt on see sa- inimesi ära tapetud. Usun, et maakon- te jäätmehoolduse kavandamise ja lisaks EAS-i teenuste pakkumisele la- da kõige otsemat teed pidi Tallinna, muti otstarbekas. na valikul lahinguks ei lähe ja otsus korraldamisega seotud küsimused hendab ka omavalitsuste vajadused piirkonna ühisesse tõmbekeskusesse. Üllar Vahtramäe, tehakse Järvamaa kasuks, sest see on ning hoidma kogu jäätmehoolduse projektide koostamisel ja nende juh- Maakondliku kuuluvuse küsimuse Järva maavanem LK 2 TAPA PIIRKONNA ÜHISLEHT OKTOOBER 2004 Suuremal vallal on Veel maakondlikust kuuluvusest suurem mõjujõud Suur-Tapa maakondlik kuuluvus On loomulik, et omavalitsuse ühine- ratud koostöösse millel on ka EL di- jääb igal juhul riigi otsustada juba mist kaaluvate kodanike