TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

Tapa Vallavalitsus OÜ Entec Eesti 2018

1

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

TÖÖ NUMBER: 1152/18

TELLIJA: Tapa Vallavalitsus Pikk 15, Tapa linn 45106, Tapa vald, Lääne-Virumaa, [email protected]

KONSULTANT: OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn, [email protected]

ALGATATUD: Tapa Vallavolikogu 27.12.2017 otsus nr 18

KUUPÄEV: 5. oktoober 2018

2

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

SISUKORD

SISUKORD ...... 3

SISSEJUHATUS ...... 4

1 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ...... 5

2 ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED ...... 6

3 TAPA VALLA ÜLDANDMED ...... 10

4 ÜLDPLANEERINGU ALUSEKS OLEVAD STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID JA LÄHTEKOHAD TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGULE ...... 10

4.1 LÄÄNE -VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ TULENEVAD RUUMILISE ARENGU LÄHTEKOHAD TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS ...... 12 4.1.2 Arengukoridorid ...... 12 4.1.3 Toimetulekupiirkonnad ja keskused ...... 12 4.1.4 Raudtee ja maantee areng ...... 13 4.1.5 Energeetika ...... 14 4.1.6 Riigikaitse ...... 14 5 TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE AJAKAVA ...... 15

6 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD ...... 16

7 ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISSE KAASATAVAD ISIKUD ...... 16

8 ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS ...... 19

Lisa 1. Esitatud ettepanekute koondtabel ja koopiad kirjadest

3

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

SISSEJUHATUS

Tapa valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine on algatatud Tapa Vallavolikogu 27.detsembri 2017. aasta otsusega nr 18.

Üldplaneeringut menetletakse 01.07.2015. a kehtima hakanud planeerimis- seaduse alusel.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi lühend KSH), mille aruanne on üld- planeeringu koosseisuline dokument. KSH koostamise käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ja määratakse vajadusel leevendusmeetmed.

Praegustes piirides Tapa vald on tekkinud mitmete ühinemiste tulemusena. 2005. aastal ühinesid Tapa linn, vald ja Saksi vald (v.a Kiku, Salda ja Pariisi küla) Tapa vallaks ning linn ja Tamsalu vald Tamsalu vallaks. Teine ühinemine leidis aset 2017. aastal, mil ühinesid Tapa vald ja Tamsalu vald.

Tapa valla haldusterritooriumil kehtib Tapa linna generaalplaan, mis on Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna. Tapa valla üldplaneering võeti vastu Tapa Vallavolikogu 26.01.2017 otsusega nr 200, kuid ei kehtestatud. Endise Tamsalu valla territooriumi osas kehtib Tamsalu valla üldplaneering (kehtestatud Tamsalu Vallavolikogu 19.05.2010. a määrusega nr 6).

Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Tapa Vallavalitsus. Planeeringu koostamisel konsulteerib valda OÜ Entec Eesti. Keskkonnamõju strateegilise hindamist viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ).

Koostatud lähteseisukohti ei saa pidada lõplikuks dokumendiks, need võivad muutuda ja täieneda üldplaneeringu koostamise faasis kuna lähteseisukohad koostati üldplaneeringu protsessi alguses ning hilisema protsessi jooksul võib osutada vajalikuks lisada nt koostatavate ülesannete loetellu veel mõni käsitlemist vajav teema või kaasata üldplaneeringu koostamisse mainimata huvitatud isik (st keda pole mainitud tabelis 3).

4

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koosta- mise eesmärgiks on Tapa valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine kooskõlas Tapa vallas kehtivate strateegiliste dokumentidega ning ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta järgmise 10-15 aasta perspektiivis. Valla üldplaneeringu eesmärgiks on üle vaadata Tapa vallas ja Tamsalu vallas varem kehtestatud üldplaneeringud, teemaplaneeringud ja detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule. Vajaduse korral tehakse ettepanekud üldplaneeringule mittevastava detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ning kehtestatud üldplaneeringu või teema- planeeringu integreerimiseks valla üldplaneeringusse.

Koos üldplaneeringu koostamisega viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille eesmärgiks on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid mõjusid üldplaneeringu koostamisel ja hinnata üldplaneeringu elluviimisel kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid.

Skeem 1. Tapa vald (väljavõte Maa-ameti geoportaalist)

Tapa valla arengukavast tulenev üldplaneeringu eesmärkidega seonduv VISIOON aastaks 2025 on sätestatud järgmiselt:

Tapa vallas on meeldiv elukeskkond. Siit leiab endale kodu nii loodus- lähedust hindav kui linnakeskkonda eelistav inimene. Avalik ruum on korrastatud ja puhas, tehniline infrastruktuur on kaasaegne, vald on kaetud kiire interneti- ja transpordivõrgustikuga. Head ühendused võimaldavad siin

5

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

elada ja vajadusel kaugemal tööl käia või vastupidi. Multikultuurset elanikkonda seob ühine identiteet ja tugev kogukonnatunne.

Tapa vald on kaitse- ja liitlasvägede silmis hinnatud partner.

Siinne ettevõtlus on oma vormilt ja iseloomult mitmekesine ning sidus. Ettevõtluskeskkond on atraktiivne.

2 ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED Tapa valla üldplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduses §75 määratud ülesanded, mis on Tapa valla arengu seisukohalt olulised ja asjakohased ning tuginevad valla ruumilistele eesmärkidele ja vajadustele. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.

Üldplaneeringu koostamisel on lähtudes Planeerimisseadus § 75 lg 1 järgmised ülesanded: 1. Tuginedes Tapa valda käsitlevatele strateegilistele dokumentidele määrata valla ruumilise arengu üldised põhimõtted; 2. Siduda valla üldplaneering maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega; 3. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 4. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 5. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 6. Kaugküttepiirkonna määramine; 7. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine; 8. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; 9. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; 10. Supelranna ala määramine; 11. Tänava kaitsevööndi laiendamine. Liikluse ja transpordi arendamisega seotud ehitiste kitsenduste määramine, sh tänava kaitsevööndi laiendamise vajaduse hindamine; 12. Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; 13. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; 14. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; 15. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 16. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 17. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;

6

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

18. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine; 19. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 20. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine; 21. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projek- teerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine; 22. Tööstus- ja ettevõtlusalade maakasutus- ja ehitustingimuste määramine, mis toetaks ettevõtluse arengut; 23. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonna- planeeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 24. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 25. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine; 26. Müra normtasemete kategooriate määramine; 27. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Kergliiklusteede asu- koha ja arendamise põhimõtete määramine; 28. Krundi minimaalsuuruse määramine; 29. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detail- planeeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; 30. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; 31. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 32. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 33. Eelnimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 34. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 35. Muud eelnimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus.

Üldised põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel: • Asustuse planeerimisel lähtutakse uute tööstusalade planeerimise vajadusest. Tootmisaladele hoonete planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada, et reserveeritud alale mahuks ka tootmisest tulenev mõjuala (sh kaitsehaljastus). Juhul kui tootmistegevusega võib kaasneda negatiivne keskkonnamõju, tuleb planeeringus sätestada keskkonnatingimused negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks, ennetamiseks ja vältimiseks.

7

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

• Tulenevalt rahvastiku üldisest kahanemis- ja vananemistrendist Eestis ja käsitletavas Tapa vallas, võib pikemas perspektiivis oodata rahvastiku kasvu aeglustumist või peatumist, mistõttu elamualade reserveerimisel lähtutakse olemasolevate elamualade kompaktsemaks muutmisest (arendamine toimub eelkõige olemasoleva asustus- struktuuri tihendamise ja laiendamise, ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu), mis võimaldaks atraktiivset avalikku ruumi, multifunktsionaalset keskkonda ja ka jalgsikäidavaid vahemaid. • Tapa valla üldplaneeringu lahenduse koostamisel on prioriteediks kõrge elukvaliteedi loomine, kus vallaelanikele oleks tagatud puhkealade olemasolu, jalakäijate- ja jalgrattateed (ning kvaliteetse ühistranspordi võimalused), valla keskustes oleks planeeritud mitmekesist ja väikesemahulist hoonestust koos hästi integreeritud rohealadega ning säiliksid ka hajaasustusega alad koos iseloomuliku külastruktuuri, põllu- ja metsamajanduse edendamise võimalustega. • Planeeringuga nähakse ette säilitada kultuurmaastikke, s.h olemasolevat metsa- ja põllumajandusmaad. Väärtustatakse ja säilitatakse ökosüsteemi terviklikkust hajaasustuses. • Parandatakse rohevõrgustiku sidusust, arendades sealjuures inimesele suunatud puhkeotstarbelisi liikumisvõimalusi. • Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel lähtutakse sellest, et tagatud oleks hea juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse infrastruktuuri osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga. • Asustuse areng on eelistatud olemasolevatel tiheasustusega aladel, mis aga ei tähenda ehituskeeldu mujal, küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud aladel. • Tiheasustusala arendamisel lähtutakse eesmärgist luua või hoida ruumiliselt terviklikku elukeskkonda ning tagada selle ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, eristuv iseloom ja ühendatus. • Maakasutus- ja ehitustingimuste väljatöötamisel hajaasustuses lähtu- takse sellest, et kavandatav ehitustegevus peab tagama tiheasustusest hajusama keskkonna. • Planeerimisseadusega on kohalikule omavalitsusele antud võimalus määratleda üldplaneeringus lisaks seaduses sätestatule veel ka kohalikest kaalutlustest lähtuvalt detailplaneeringu kohustusi, seda nii aladena kui ka juhtumitena. • Hajaasustusalana mõistetakse eelkõige traditsioonilist külamaastikku. Hajaasustuses moodustub majapidamine (talu) eluhoonest ja selle kõrvalhoonetest. Hajaasustuses on elamumaade arendamisel eesmärgiks olemasoleva külatüübi ja ruumilise struktuuri säilitamine. • Üldkasutatavate maade - koolide ja lasteaedade ehitamiseks - lähtutakse kehtivast Tapa Valla arengukavast.

8

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

• Sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks on vajalike alade ja nende kasutustingimuste määramine (tervishoiu-, haridusasutused ning spordiehitised jms). Pikemas perspektiivis peab aga arvestama, et rahvastiku vananemise ja vähenemise kontekstis võivad olemasolevad asumid muutuda vanema elanikkonnaga piirkonnaks, mis tõstab vajadust sotsiaalteenuste järele. Perioodil 2013-2017 on Tapa valla ja Lääne-Viru maakonna elanikkond kahanenud keskmiselt 1,5% aastas, Eesti elanikkond tervikuna 0,1% aastas. Taoline muutus ilmneb tõenäoliselt koostatava üldplaneeringu rakendamise ajaperspektiivis, mis näitab, et vajadus üldkasutatavate alade reserveerimiseks/säilitamiseks püsib. • Puhkealaks loetakse Tapa valla üldplaneeringuga nii looduslikku kui rajatud haljastust sh parke, haljasalasid, kallasradu. Üldplaneeringus eristatakse hoonete ehitamise õigusega ja õiguseta puhkealasid. Puhkealadena käsitleb Tapa vald ka riigimetsa alasid, mida tuleb suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Metsadesse on juba rajatud ja kavatsetakse rajada uusi matkaradasid (sh tervisespordiradasid). Põhirõhk rekreatiivsete teenuste pakkumisel on vaja asetada keskkonnasõbralikule turismile ja puhketegevusele. Määrata valla terviseradade võrgustiku sidumiseks radade paiknemise koridorid. • Lahendamist vajab kergliiklusteede ja jalgrattateede võrgustiku koostamine. Uusi jalgratta- ja jalgteid planeeritakse eesmärgiga muuta paremini juurdepääsetavaks ühistranspordipeatused, puhke- alad, äri- ja üldkasutatavate hoonetega alad jne. Tiheasumite avalik ruum (tänav) peab olema võrdselt mugav jalakäijale, ratturile ja mootorsõiduki juhile. Kaalutakse jalakäijate tänavate planeerimist, kus on lubatud vaid jalakäijate (ja teenindava transpordi, päästesõidukite liiklus). • Tehnilise taristu planeerimisel (elektri-, side-, vee-, reovee-, sooja- ja gaasivarustus) asukohtade ja kasutustingimuste määramine. • Transpordivõrgustiku planeerimine. Raudtee ja raudtee taristuga seotud ehitiste arengupõhimõtete määramine. Üldplaneeringu lahenduse koostamisel on oluline planeerida teed võrgustiku põhi- mõttel, seetõttu kajastatakse võimalusel naaberomavalitsuste üld- planeeringutes planeeritud teid/ jalg- ja jalgrattateid üldplaneeringu joonistel valla piiri läheduses. • Riigikatseliste ehitiste asukohtade ja üldiste tingimuste määramine.

Üldplaneeringu koostamise käigus võib selguda vajadus käsitleda eelpool nimetamata põhimõtteid, sellisel juhul lisatakse need käsitlemist vajavate teemade hulka.

Tapa valla üldplaneeringus määratakse, lähtudes planeerimisseaduse kohastest ülesannetest maakasutus- ja ehitustingimusi, mis oma koosmõjus annavad suunised nii detailplaneeringute koostamisele, projekteerimis- tingimuste välja andmisele kui ka vabale ehitustegevusele.

Üldplaneeringus toodud maakasutus- ja ehitusreeglid ei puuduta varem kehtestatud teemaplaneeringus ja detailplaneeringutes määratud ehitusõigust.

9

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Üldplaneeringu kehtestamisega läbi maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise soovitakse viia ellu valla arengukavaga kehtestatud strateegilisi eesmärke ja tagada üldiste huvide ja eesmärkide arvesse võtmine.

3 TAPA VALLA ÜLDANDMED

Valla pindala 481,3 km² Asukoht Lääne-Viru maakonnas, Pandivere kõrgustikul Naaberomavalitsused Piirneb Kuusalu, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike-Maarja, Järva, Anija valdadega Rahvaarv 11252 elanikku 1. Tabel 1. Tapa valla üldandmed

Tapa vallas asub kaks linna Tapa ja Tamsalu. Vallakeskuseks on Tapa linn. Valla piirkondlikud keskused on Jäneda, Lehtse, Moe, , ja . Vallas asub kaks linna: Tapa ja Tamsalu; 2 alevikku: Lehtse ja Sääse; 53 küla: Kõrveküla, Jäneda, , Läpi, Patika, , Läste, Tõõrakõrve, Rägavere, , , Räsna, Jootme, Kuru, Karkuse, Näo, Moe, Ilmastu, , Lokuta, , , Nõmmküla, , Saksi, , Kadapiku, Naistevälja, , , Kursi, , Vajangu, Võhmuta, Türje, Järsi, Aavere, , , Põdrangu, Loksa, Sauvälja, Uudeküla, , Järvajõe, Porkuni, Võhmetu, Lemmküla, Vadiküla, Assamalla, , Koiduküla, .

4 ÜLDPLANEERINGU ALUSEKS OLEVAD STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID JA LÄHTEKOHAD TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGULE Tapa valla üldplaneeringu koostamise võetakse arvesse järgmisi valla ruumilist arengut mõjutavaid strateegilisi arengudokumente: • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+ (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. aasta korraldusega nr 368). Planeeringu eesmärgiks on riigi tasakaalustatud ruumiline areng, mille saavutamine tagab inimeste põhivajaduste rahuldamise igas Eesti paigas. „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on saavutada otstarbekas ruumikasutus Eesti kui terviku mastaabis ning seada keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taritu ja regionaalarengu kujundamiseks. Üleriigilise planeeringu üheks põhisuunaks on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng - olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine. Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ tehtavad ruumikasutuse otsused on seotud riigi

1 Rahvastikuregistri andmetel 01.01.2018.

10

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

kaitsevõimega aspektides nagu energiajulgeolek ja asustuse säilimine äärealadel, ruumikasutus puudutab ka kaitseväe harjutusalasid (– eelkõige merekeskkonnaga seonduvalt). • Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (vastuvõetud Lääne-Viru maavanema 12.09.2016 korraldusega nr 1-1/16-792, vt täpsemalt ptk 4.1). Maakonnaplaneeringu eesmärk on kogu maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. • Tapa linna generaalplaan (kehtestatud Tapa Linnavolikogu 09.11.1995. a otsusega nr 71). Hetkel on kehtiv üldplaneeringuna Tapa linna osas. • Tamsalu valla üldplaneering (kehtestatud Tamsalu Vallavolikogu 19.05.2010. a määrusega nr 6). Üldplaneeringu eesmärgiks oli kaalutleda, millised alad on sobilikud elamuehituse, tootmise, puhke- majanduse ja ärialase ettevõtluse jms jaoks ning määrata ehitus- ja maakasutusreeglid. • Porkuni järve puhkeala teemaplaneering (kehtestatud Tamsalu Vallavolikogu 19.12.2007. a otsusega nr 81). Teemaplaneeringu eesmärgiks oli koostada tulevikuvisioon ja ruumiline plaan ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Porkuni, kui puhke- ja turismipiirkonna arenguvõimalustest. • Tapa vallas kehtivad detailplaneeringud . • Tapa valla arengukava 2018-2025 (vastu võetud Tapa Vallavolikogu 29.08.2018 määrusega nr 31). • Tapa linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2014-2026 (vastu võetud Tapa Vallavolikogu 25.09.2014 määrusega nr 23). • Tapa valla Tapa linna haljastuse arengukava aastateks 2014-2023 (vastu võetud Tapa Vallavolikogu 27.03.2014. a määrusega nr 9). • Tapa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2024 (vastu võetud Tapa Vallavolikogu 27.12.2013. a määrusega nr 2). • Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2017- 2020-2029 (vastu võetud Tamsalu Vallavolikogu 24.05.2017. a määrusega nr 6). • Tamsalu valla ja Tapa valla ühinemisleping (kehtestatud Tapa Vallavolikogu 12.12.2016 otsus nr 193). Ühinemislepingu üheks eesmärgiks oli, et valla ettevõtluskeskkonna arendamisel soodus- tatakse kodulähedaste töökohtade lisandumist ning ettevõtlusele soodsa arenguruumi tekkimist. Lepingu arendamise strateegias on kirjas et Tapal ja Tamsalus soodustatakse linna identiteedi hoidmist ja kujundamist koos linnalise elukeskkonna arendamisega, säilitades ja laiendades looduslähedust.

11

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

4.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ tulenevad ruumilise arengu lähtekohad Tapa valla üldplaneeringu koostamiseks

4.1.2 Arengukoridorid

Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on toodud: parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga. Põhjakoridori moodustab arengukoridor suunal Kotka - Kunda – Rakvere – Tapa (vt Skeem 2). Regulaarse reisilaevaühenduse loomine Kunda sadama baasil ning logistikakeskuste arendamine Kunda ja Tapa linnades võimaldavad parandada Põhja-Eesti regiooni konkurentsivõimet ja luua täiendavaid töökohti maakonnas.

Olemasoleva Kunda sadama arendamine võimaldab täita maa- konnaplaneeringu ruumilise arengu eesmärki - tagada Põhjakoridori (Kotka - Kunda – Rakvere – Tapa suund, vt p 3.2.3) kaudu parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga.

Skeem 2. Väljavõte Lääne-Viru maakonna planeeringus toodud põhjakoridorist suunal Kotka - Kunda – Rakvere – Tapa

4.1.3 Toimetulekupiirkonnad ja keskused

Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga määratakse kaks tugi-toime- piirkonda – Kunda ning Tapa – Rakvere toimepiirkonna sees. Tapa tugitoimepiirkond moodustub peamiselt Tapa vallast, ulatudes Järva maakonna kirdeosani (Ambla, Järva-Jaani). Tapa tugipiirkonda kuuluvad peamiselt Tapa, Tamsalu ja osaliselt Kadrina valla külad.

Tallinna ja Rakvere toimepiirkondade mõjualal asuva Tapa tugi- toimepiirkonna eesmärgiks on: • asustusstruktuuri tugevdamine ja teenuste parem kättesaadavus; • Tapa linna parem integratsioon tema loomuliku tagamaaga üle tänaste maakondlike piiride; • Tapa linna kui olulise logistikakeskuse eelduste arendamisele kaasa aitamine.

Tapa tugitoimepiirkonna sees olulisemad keskused, mis peavad olema Tapa linnaga ühenduses on Jäneda ja Lehtse. Tööpendelliikumise aspektist on olulised Tapa linna ühendused piirkondlike keskuste

12

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Tamsalu (piirkondlik keskus koos Väike-Maarjaga) ning Kadrinaga, kuna viimane asub Tapa ning Rakvere vahelisel liikumisteel, siis on tagatud ühendus maakondlik keskus - tugi-toimepiirkonna keskus tasemel.

4.1.4 Raudtee ja maantee areng

Maakonna kõige olulisemaks raudteesõlmeks on kahtlemata Tapa raudteejaam, kus on võimalik liikuda nii Tallinna, Narva kui Tartu suunal. Sellega tuleb arvestada maakonna (bussi-) ühistranspordi- süsteemi edasisel arendamisel kui ka Tapa linna ruumilisel arendamisel (nt kahetasandiline raudteeületus, sidusus kesklinna äri- ja teenindusasutustega, sidusus raudtee ja bussijaama vahel, sõida- pargi võimalused).

Võttes aluseks ruumilise eesmärgi Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna suuremaks ruumiliseks integratsiooniks ning arvestades asjaolu, et Tapa tugi-toimepiirkond on ka käesoleval ajal mõjutatud tugevasti Tallinna tõmbekeskuse poolt, siis on vajalik pikendada Tallinna toimepiirkonna sisese Aegviidu suunalised rongiliinid lähemas perspektiivis Tapani, kaugemas Rakvereni.

Arvestades maantee- ja raudteetranspordiühendusi, tööjõu olemasolu ning liikumisvõimalusi, võimalusi ettevõtluse laiendamiseks ning alade tehnilise taristuga tagamiseks potentsiaalsed ettevõtluse arengualad maakonnas on üheks ettevõtlusalaks Tapa ettevõtluse arenguala, ala Tapa linna edelaosas.

Maakondliku tähtsusega puhkealadeks Tapa vallas on määratud Porkuni, Tamsalu, Aegviidu-Jäneda ja Metsamõisa.

Maakonnaplaneeringus on käsitletud järgmist maantee ümbersõitu: Tapa linna ümbersõit Pärnu-Narva suunalise transiidi ümber- suunamiseks Tapa linna elamupiirkonnast. Arvestades, et põhi- maantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru seob omavahel maakondlikku keskust Rakvere, tugi-toimepiirkonna keskust Tapa ning piir- kondlikku keskust Kadrina, siis on oluline teelõikude rekonstrueerimisel arvestada üha suureneva liikluskoormusega ning kaaluda võimalusi tingimuste loomiseks ohutuks liiklemiseks kergliiklusvahenditega nimetatud keskuste vahel.

Kuna olemasolev raudteetaristu võimaldab praegusega võrreldes oluliselt suuremate kaubamahtude teenindamist, siis kuni puuduvad raudtee läbilaskevõime ammendumise riskid, uusi arendusprojekte kuni 2020. aastani ette ei nähta. Vaatamata sellel võimaldab olemasolev Tapa-Narva raudteekoridor vajadusel teise rööpapaari paigaldamist. Seega puudub vajadus täiendava raudteekoridori määra- miseks maakonnaplaneeringuga. Elektriraudtee arendamine, maa- konnaplaneeringu ajaperioodi raames vähemalt Tapa raudteejaamani, annaks Lääne-Viru maakonnale täiendava arengupotentsiaali ning

13

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

selle keskkonnamõjud on positiivsemad võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega raudteetranspordis.

Lääne-Viru maakonda läbiv (Tallinn)Tapa-Tartu-Valga(Koidula) raudtee arenguvajadused on seotud põhja-lõuna (kagu-) suunalise rahvusvahelise transiitliikluse arenemisega ning reisijateveo mahuga Tallinna ning Tartu vahel. Tapa ja Tartu vahelise raudteelõigu arendamine peab lähtuma kui ühe terviku arendamisest.

Eeldades reisirongiliikluse tihenemist ja kiirenemist tõuseb aga päevakorda ka raudteeületuskohtade ohutuse kindlustamine. Olulised on selle kontekstis eelkõige Rakvere ja Tapa linnades raudtee- ületuskohtade ohutu väljaarendamine (eritasandilised ristumised), kuid ka teistes raudteeületuskohtades tuleb turvalisusele enam tähelepanu pöörata (hoiatussüsteemid jms).

4.1.5 Energeetika

Vastavalt elektriettevõtte Elering AS´is valminud Eesti elektri- süsteemi arengukavale on Lääne-Viru maakonna elektrivõrgus aastani 2030 ja edasi planeeritud elektrivõrgu ümberehitamine Aruküla-Tapa vahel. Välja valitud ühiskondlike miinimumkuludega variandi järgi demonteeritakse olemasolev 110 kV liin Tapa ja Aruküla alajaamade vahel. Demonteeritava liini asendamiseks ehitatakse uus 110 kV liin trassil Kehra-Aegviidu-Tapa.

Tapa Vallavalitsuse hinnangul pole tuuleparkide planeerimine Tapa valla territooriumile otstarbekas ja põhjendatud, mistõttu ei nähta nende planeerimist koostatava üldplaneeringu ülesandena. Juhul, kui üldplaneeringu koostamise menetlusprotsessi vältel esitatakse vastavasisuline ettepanek, siis seda kaalutletakse ning käsitletakse vastavalt tekkivale vajadusele üldplaneeringu koostamisel ja selle keskkonnamõju strateegilisel hindamisel. Seejuures arvestatakse tuuleparkide võimaliku keskkonnamõjuga, s.h võimaliku vallapiire ületava mõjuga, mistõttu lähtutakse eeltingimustena järgnevast: tuulepark peab asuma elamutest vähemalt 500 m, soovitavalt 1 km, kaugusel; selle vahetusse mõjualasse ei või jääda linnustiku või muude tundlike liikide kaitseks rajatud kaitsealasid ega asjakohaste riigikaitseliste piirangutega alasid jms.

4.1.6 Riigikaitse

Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. Tapa vallas asub Tapa linnak, mille piirangu- vööndi ulatus kuni 2000 m ja Tapa lähiharjutusala koos perspektiivse laiendusalaga Jootme, Näo ja Karkuse külades, mille piiranguvööndi ulatus kuni 2000 m. Perspektiivse laiendusala ja selle piiranguvööndi täpsemad piirid määratakse Tapa valla üldplaneeringuga.

14

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Lähiharjutusala maakasutus-ja ehitustingimused määratakse Tapa valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga täpsustatakse Tapa lähi- harjutusala perspektiivset laiendusala piiri ja piiranguvööni ulatust. Kasutustingimusena tuleb tagada lähiharjutusalal paiknevatele ja alaliselt elukohana kasutavatele majapidamistele igal ajahetkel juurdepääs.

5 TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE AJAKAVA Järgnevas Tabelis 2 on välja toodud üldplaneeringu ja KSH koostamise esialgne eeldatav ajakava. Ajakava koostamise aluseks on kehtivad seadused (PanS, KeHJS ja HMS). Esitatud ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi menetlusprotsessi jooksul. Ajakava täiendatakse vastavalt toimunud protsessi kestvusest.

Tapa valla üldplaneering (ÜP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Eeldatav (KSH) koostamise etapp toimumisaeg Planeeringu ja KSH algatamine 27. detsembri 2017 ÜP ja KSH koostamise alustamine, ÜP aluseks olevate lähtematerjalide Märts 2018 koondamine, töö algus Algandmete kogumine. Ametkondadelt info küsimine. Lähteseisukohtade Aprill - mai 2018 täpsustamine ja koostamine. KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta Juuni – september ettepanekute küsimine 2 2018 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta esitatud September 2018 ettepanekute läbivaatamine ja sisseviimine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Tapa Oktoober 2018 Vallavalitsuse veebilehel ÜP eskiislahenduse väljatöötamine (maakasutuse November 2018– ja ehitustingimuste läbi töötamine töörühmades; märts 2019 maa-alade reserveerimise üle vaatamine; kaardi ÜP ja KSH aruande koostamine) eelnõu koostamine November 2018 – KSH aruande eelnõu koostamine märts 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek 3 Aprill - mai 2019 ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku Juuni – august 2019 tulemuste avalik arutelu 4 ÜP ja KSH aruande ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt menetlemine avalikustamise tulemustest ja tulemuste ülevaate Juuni - august 2019 avaldamine. Tutvustamine volikogu komisjonides. ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja September 2019 - arvamuse andmine märts 2020

ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine Aprill 2020

2 Asjakohastel asustustel (PlanS §76 lg 1, 2) on ettepanekute esitamiseks aega vastata 30 päeva (PlanS §81 lg1) 3 Kestab vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse §76 lg 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. 4 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS §83 lg 1).

15

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Tapa valla üldplaneering (ÜP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Eeldatav (KSH) koostamise etapp toimumisaeg

ÜP avalik väljapanek 5 Mai - juuni 2020

ÜP avalikustamine Ettepanekute läbitöötamine ja vastuste koostamine Juuli - august 2020

ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 6 September 2020 ÜP avaliku arutelu tulemiste arvestamine ja Oktoober 2020 informatsiooni avaldamine 7 Üldplaneering esitamine heakskiitmiseks Rahandusministrile 8 Üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna eest vastutav November 2020 – minister kontrollib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja veebruar 2021 planeeringu vastavust õigusaktidele

Heakskiidetud ÜP esitamine kehtestamiseks. ÜP kehtestamine Märts 2021

Tabel 2. Tapa valla ÜP ja KSH koostamise ajakava

6 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise käigus koostatakse alljärgnevad analüüsid, uuringud ja küsitlused: • Keskkonnamõjude strateegiline hindamine, sh majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna mõjude hindamine; • Tapa linna ja Tamsalu linna ning valla asustatud piirkondade (Jäneda, Lehtse, Moe, Vajangu, Assamalla, Porkuni) asumite hoonestus- ja ehitustingimuste määramine koostöös erinevate kohalike ettevõtetega, külaseltsidega ja/või elanikegruppidega (mittetulundusühingud, ühistud, eakad, jne); • Rahvastikuprognoos asumite lõikes, mis võimaldab planeerida eluaseme ja taristute vajadust; • Ettevõtjatele suunatud küsitlus.

Üldplaneeringu koostamise käigus võib selguda vajadus täiendavate uuringute koostamiseks.

7 ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISSE KAASATAVAD ISIKUD Planeerimismenetlus on avalik. Üldplaneeringuga seonduvat teavitatakse planeerimismenetlusest Tapa valla ajalehes Sõnumed (eestikeelne) ja Tapaskije Vesti (venekeelne) ning Tapa valla koduleheküljel.

5 Kestab vähemalt 30 päeva väljapaneku algusest avalikustatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust (PlanS §87). 6 Korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist (PlanS §88 lg 1). 7 Avaldatakse informatsioon 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast avates (PlanS §89). 8 Minister kiidab ÜP heaks või keeldub ÜP heakskiitmisest 60 päeva jooksul (PlanS §90 lg 2).

16

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, seal- hulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organi- satsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mitte- tulundusühingud ja sihtasutused.

Jrk Asutus või isik Tegelemise valdkond või huvi nr 1. Rahandusministeerium Planeerimisalase tegevuse korraldaja ja arengu Lääne-Viru talitus suunaja maakonna tasandil 2. Majandus- ja Transpordisüsteem ja energiavarustusega seotud Kommunikatsiooni- tegevuste korraldamine ministeerium 3. Kaitseministeerium Riigikaitsega seotud tegevuste korraldamine 4. Kaitsevägi Riigikaitse valmisoleku tagamine ja territooriumi järelevalve 5. Kaitseliit Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Riigi iseseisvuse kaitsmine. 6. Riigi Kaitseinvestee- Kaitseotstarbeliste hangete korraldamine; ringute Keskus riigikaitselise taristu arendamine ja selle korrashoiu tagamine 7. Keskkonnaamet Keskkonna- ja looduskaitse tagamine ja järelevalve 8. Muinsuskaitseamet Riikliku järelvalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle 9. Terviseamet Tervisekaitse valdkonna järelevalve 10. Maa-amet Riigimaade valitsemine ja nendel planeerimise korraldamine 11. Päästeamet Turvalise elukeskkonna kujundamine 12. Maanteeamet Riikliku teedevõrgu järelevalve korraldamine 13. Tehnilise Järelevalve Riigi majanduspoliitika rakendamine, arendamine Amet ja ohutusalane järelevalve 14. Põllumajandusamet Põllumajanduse valdkonnas riikliku järelvalve teostaja 15. AS Eesti Raudtee Raudteetaristu arendamine, korrashoid ja ohutuse tagamine 16. Kuusalu Vallavalitsus Naaberomavalitsus 17. Kadrina Vallavalitsus, Naaberomavalitsus 18. Rakvere Vallavalitsus Naaberomavalitsus 19. Vinni Vallavalitsus Naaberomavalitsus 20. Väike-Maarja Naaberomavalitsus Vallavalitsus 21. Järva Vallavalitsus Naaberomavalitsus 22. Anija Vallavalitsus Naaberomavalitsus 23. RMK Riigile kuuluva metsa hoidja, kaitsja ja majandaja 24. Tapa Vesi OÜ ÜVK teenust osutav ettevõte 25. Tamsalu Vesi AS ÜVK teenust osutav ettevõte

17

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

26. Tamsalu-Sääse kaugküttepiirkonnas kaugkütte- Tamsalu Kalor AS teenust korraldav ettevõte 27. Tapa linnas kaugkütteteenust osutav ettevõte ning N.R.Energy OÜ tegevuse korraldaja 28. AS Telia Eesti Sidevõrgu arendamise korraldamine

29. Eesti Lairiba Arenduse Fiiberoptilisel kaablivõrgu rajamine ja arendamine SA

30. AS Eesti Gaas Maagaasivõrgu teenust korraldav ettevõte

31. Elektrilevi OÜ Elektrivõrgu teenust korraldav ettevõte 32. Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- MTÜ Moe Külaselts ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 33. Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- MTÜ Kodukant Porkuni ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 34. MTÜ Vajangu Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- Noorsootöö Keskus ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 35. Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- Lehtse Talunike Selts ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 36. Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- Linnape Küla Selts ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 37. Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- MTÜ Jäneda Muuseum ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine 38. MTÜ Männikumägi Piirkonna sporditegevuse arengu kaasaaitamine

39. Tapa Liikumispuudega Piirkonna sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine inimeste ühing

40. Jäneda Külaelu Piirkonna külade kultuuri,- hariduse,- majanduse,- arendamise selts ja sotsiaaltegevuse arengu kaasaaitamine

41. E-Betoonelement Piirkonna ettevõtlus Tamsalu tehas

42. OÜ Leventek Piirkonna ettevõtlus

43. Tamsalu EPT AS Piirkonna ettevõtlus

44. JK Otsa talu Piirkonna põllumajandusettevõtlus 45. Piirkonna ettevõtlus EVR Cargo AS 46. Piirkonna ettevõtlus Segers Eesti OÜ

47. Tapa Mill AS Piirkonna ettevõtlus

48. Universal Industries Piirkonna ettevõtlus OÜ Tabel 3. ÜP ja KSH protsessi kaasatavad asutused ja isikud

18

TAPA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Üldplaneeringu koostamise käigus võib ilmneda vajadus kaasata veel mõni puudutatud isik, asutus või organisatsioon. Sellisel juhul kaasatakse see isik, asutus või organisatsioon planeeringu koostamise protsessi.

8 ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS Tapa valla üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, milles toodu on kehtestatava planeeringu kui haldusakti osad. Lisaks koostatakse üldplaneeringu seletuskirja lisad, mida ei kehtestata. Üldplaneeringu joonistel tuuakse õigusaktidega kindlaks määratud maa- ja veealade kasutamise piirangud, mida pole üldplaneeringuga leevendatud või täiendavalt piiratud. Kehtivate piirangutega arvestatakse maa-alade juhtotstarvete määramisel.

Üldplaneeringu algetapis koostatakse kõigepealt analüüsijoonis, mis võetakse põhilahenduse koostamise aluseks.

Üldplaneeringu põhilahendusena koostatakse järgnevad joonised: 1. Maakasutuskaart; 2. Väärtuslike alade ja piirangute kaart; 3. Tehnilise infrastruktuuri kaart; 4. Väljavõtted Tapa valla tiheasustusalasest.

Üldplaneeringu koostamise käigus võib ilmneda vajadus koostada veel mõnda teemat käsitlev joonis. Lõplik jooniste arv selgub planeeringu koostamise protsessi käigus.

19