Väljaandja: Saksi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 145, 1488

Saksi valla arengukava

Vastu võetud 23.03.2005 nr 5

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 7 ja §-st 37, Saksi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Saksi valla arengukava 2004–2007 vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks: 2.1. Saksi Vallavolikogu 24. märtsi 1999. a määrus nr 5 «Saksi valla arengukava kinnitamine». 2.2. Saksi Vallavolikogu 12. juuli 2000. a määrus nr 13 Saksi valla arengukava muutmine». 2.3. Saksi Vallavolikogu 23. mai 2001. a määrus nr 5 «Saksi valla arengukava muutmine». 2.4. Saksi Vallavolikogu 19. juuni 2002. a määrus nr 11 «Saksi valla arengukava täiendamine». 3.Määrus jõustub 4. aprillil 2005. a.

Volikogu esimees Aivar OJAVERE

SAKSI VALLA ARENGUKAVA 2004–2007 Saksi vald kujunes välja 1938. aastaks, kuid 1938. aasta haldusreformi ja maakondade piiride muutmise tagajärjel tükeldati Saksi vald ning erinevad osad liideti Undla, ja Ambla valdadega. Antud sammu otstarbekuse hindamist segas Nõukogude okupatsioon. Kuid 1944. aastal moodustati taas Saksi vald ning 1949. aastal struktureeriti see ümber külanõukoguks endistes piirides. Saksi külanõukogu tegutses kuni 1982. aastani, mil külanõukogude ühendamise käigus Saksi külanõukogu kaotati. Pärast taasiseseisvumist kinnitati taas ka Saksi valla staatus 1. aprillil 1991. a, seejärel aga likvideeriti 1. novembril 1992. aastal. Praegusel kujul taastati Saksi vald taas 1. septembril 1993. aastal.

KAUGUSED SAKSI VALLAST, MOE KÜLAST Rakvere 24 KM 97 KM 125 KM Tapa 3 KM VALLAVALITSUSE AADRESS: Moe 1, 45105 Tapa tel/fax 32 25 516 e-mail: [email protected] VALLAVALITSUSE KOOSSEIS 2004 Vallavanem Arvi Palmsalu Abivallavanem Jaanus Annus Pearaamatupidaja Inge Müllerbeck Kristi Tamm Anne Viirmaa Einar Vulla VALLAVALITSUSE AMETNIKUD Juhid 3,5 kohta Vanemametnikud 7,9 kohta Nooremametnikud 1,25 kohta Abiteenistujad 0,5 kohta VALLAVOLIKOGU KOOSSEIS: Volikogu esimees Aivar Ojavere Volikogu aseesimees Olev Käsperson Liikmed: Marju Bugri

Saksi valla arengukava Leht 1 / 9 Karin Kalev Viivi Kallis Are Kivilo Illar Kruusmann Andres Mandre Hanno Rum Ilmar-Kaljo Tollmann Toivo Vaigurand

SAKSI VALLA ASEND, ASUSTUS

Taasloodud – 1. aprillil 1991. a. Saksi vald asub Lääne-Virumaa ja Järvamaa piiril 109,3 km2 pindalal. Vallal on oma lipp ja vapp, mis on kinnitatud 1998. aastal. Vallal on ühine piir Tapa linna, Kadrina valla, valla ja Järvamaaga. Aja jooksul väljakujunenud piirid, mida kinnitas Kadrina vald oma otsusega 1993. aastal, on jälgitavad nii looduses: järvede ja metsamassiivide, kui ka raudtee ja maanteede näol. Samas on Nõmmküla kolhoosi baasil moodustunud kogukond, kes identifitseerib end selle paikkonnaga, huvitatud valla majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Valla 14 külas elas seisuga 01.01.1993 – 1329 elanikku. Neist 569 on tööealised. Seisuga 01.12.2004 – 1266 elanikku, neist 671 tööealised. Elanikkond vallas oli noorenemas ja rahvaarv näitas vahepeal kasvu, kuid kahjuks on see tänaseks vähenenud (1990. aastal elas valla territooriumil 1202 elanikku), ajavahemikul aastast 1994 kuni 01.12.2004 on Saksi vallas sündinud 176 last, mis moodustab 14% kogu elanikkonnast. Rahvastiku vähenemise on tinginud väljaränne ja suremus. Rõõmustab noorte perede tulek maale elama, mis loob lootuse valla kiiremale arengule lähitulevikus.

RAHVASTIKU KOOSSEIS VANUSELINE KOOSSEIS 1. detsember 2004 Üldarv 1266 0–6 aastani 8,8% Mehi 627 7–18 25,9% Naisi 639 19–35 22,2% 36–64 30,9% 65 ja rohkem 12,2%

Olemasolevast valla keskusest Moe külast asuvad , Nõmmküla, , Karkuse, Näo ja külad 2–6 km kaugusel; Kiku, Pariisi, Saksi, , , Lokuta, Salda külad 0,5–8 km kaugusel. 2002. aastal toimusid külavanemate valimised vastavalt volikogu kinnitatud kuuele külavanema piirkonnale. SAKSI VALLA RESSURSID SAKSI valla peamiseks loodusressursiks on põllumajanduslik haritav maa, mida on kokku 5250,1 ha. Üha arvestatavamaks ressursiks tuleb pidada ka metsa 2122 ha, vett ja veekogusid ning kohalikku ehitusmaterjali – liiva ja kruusa. Põhilised maakasutajad Saksi vallas on talunikud 2373,9 ha; ajutised maakasutajad 1483,9 ha; põllumajandusühistu Ülevainu 414,2 ha; OÜ FARM R.T. 157,5 ha; muud kasutajad 766 ha. Looduslikku rohumaad on 744,1 ha põhilised kasutajad on talupidajad ja põllumajandusühistud. Mullad on lõimiselt liivsavi ja saviliivmullad, kuuluvad valdavalt Kesk-Eesti leostunud ja leetjate kamarkarbonaatmuldade valdkonda. Haritavate maade viljakus on üle vabariigi keskmise, hindepunkt 46. Metsamaad hõlmavad valla territooriumist 27%. Korraldatud metsa on 2122 ha, millest esimese grupi mets 410 ha, teise grupi mets 1885 ha. Puuliikide järgi valitsevad kuusikud 74%, hall-lepikud 10%, kaasikud 9%. Põhiliseks on III vanuseklassi puistud, keskmise vanusega 43 aastat. Keskmine hektari puidutagavara on 157 tm. Keskmine aasta raiemaht on olnud 9 ha. Teostatud on lageraiet, lisaks sanitaar- ja hooldusraiet. Tarbepuud on üles töötatud ca 1350 tm, küttepuitu 1110 tm. Igal aastal on rajatud uusi metsaistikuid 12 hektaril. Saksi metsad on rikkad ulukite ja lindude poolest. Saksis tegutseb 48-liikmeline jahisektsioon. Arvestatavaks tululiigiks võiks kujuneda jahiturism.

Valla veekogude pindala on 65 ha. Kagust loodesse voolab Valgejõgi ca3,7 km pikkuselt läbi valla maa- ala. Vahakulmus on jõele ehitatud tamm ja veehoidla pindalaga ca4 ha. Vee mahutavus 68 tuhat kuupmeetrit. Saksi külas asub Saksi järv pindalagaca5–10 ha olenevalt aastaajast. Valla ettevõtete tarbimisvajadus on ca110 000 kuupmeetrit vett aastas.

Valla territooriumil paiknevad viis liiva ja kruusakarjääri koguvaruga üle 60 tuhande m3, kaks väetisturba raba projekteeritud mahtudega 310 000 kuupmeetrit.

Leht 2 / 9 Saksi valla arengukava Saksi vald asub väljaarenenud transpordisõlme (Tapa linn) vahetus läheduses ning seda läbivad Narva–Tallinna raudtee; Tartu–Tallinna raudtee, Rakvere–Pärnu; Tapa–Tallinna; Tamsalu–Ambla maantee. Transpordiühendusel on head perspektiivid. VALLA TERRITOORIUMIL TEGUTSEVAD ÄRIETTEVÔTTED SEISUGA 01.12.2004 1. OÜ Saksi Mets 2. AS Rakvere Piiritustehas 3. OÜ Iris Fiber 4. OK Neeruti AS 5. PMÜ Ülevainu 6. OÜ J. Pihlamägi TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

Jäätmemajandus Jäätmemajanduses teostab prügivedu OÜ Leegever lepingu alusel vastavalt:

Salda küla – 1 EURO konteiner 2,5 m3 Saiakopli küla – 4 konteinerit Näo küla – 3 konteinerit Kiku küla – 2 konteinerit Saksi küla – 2 konteinerit Moe küla – 4 konteinerit + eurokonteiner 4,0 m3 Vahakulmu küla – 1 konteiner + eurokonteiner 4,0 m3.

Konteinerid on pärit n.ö eelmise korra päevilt ja mahutavad 0,75 m3. Tulevikus on kavas prügiveol täielikult üle minna keskkonna-sõbralikumate eurostandarditele vastavate konteinerite kasutamisele. Samas kasutusele võtta ohtlike jäätmete ja klaasi jaoks eraldi konteinerid. Veemajandus Saksi vallas on munitsipaalomandis 6 pumbajaama: Kiku, Salda, Moe, Saiakopli, Vahakulmu ja Näo. Pumbad on vene päritoluga, v.a Vahakulmu ja Moe pumbamajad. Kõik valla halduses olevad mitmepere elamud on varustatud elutarbelise külma veega, v.a Karkuse ja Vahakulmu nelja korteriga elamud. Valla munitsipaalomandisse kuuluvad ka vee- ja kanalisatsioonitrassid, mis teenindavad halduses olevaid elamuid. Veemajanduse arengusuunaks ja perspektiiviks on pumbamajad varustada kaasaegsete veetõsteseadmetega ja vanemate majade sisesed veetrassid välja vahetada plastiktorude vastu. Soojamajandus Saksi vallas on kuus töötavat katlamaja, millest munitsipaalomandis on kolm (asukohaga Vahakulmu, Moe ja Saiakopli külad):

Asukoht Haldaja Katla tüüp Kütuse liik Katla võimsus Kw Moe küla OÜ Moe Piiritustehas DE – 16 Põlevkiviõli 16000 DKUR – 6 Põlevkiviõli 6000 Moe küla Saksi Vallavalitsus SIME kergõli 240 Saiakopli küla IRIS FIBER OÜ Kiviõli kergõli Imastu küla Imastu Koolkodu Kiviõli – 80 Hakkepuit 1000 Vahakulmu küla Saksi Vallavalitsus PS – 840 Hakkepuit 840 Saiakopli küla Saksi Vallavalitsus Universal Tahke kütus 200

Elamumajandus

Näitaja Kokku 1-toalised 2-toalised 3-toalised 4-toalised Elamuid 22 17 91 66 30 Ridaelamud 3 8 12

Saksi valla arengukava Leht 3 / 9 Teised (2- ja 3- 19 17 91 58 18 korruselised)

Elamumajanduse põhiliseks probleemiks on korteriühistute moodustamine, mis korteriomanike passiivse suhtumise tõttu ei ole toimunud. Üürnikud ja korteriomanikud on osutatud kommunaalteenuste eest võlgu vallavalitsusele seisuga 01.12.2004 ligikaudu 231 000 krooni. Antud olukorra lahendamiseks on vallavalitsus võlgnike vastu algatanud 20 kohtuhagi ja 2004. a sõlmiti võlgade sissenõudmiseks leping Julianuse Inkasso Agentuur AS-ga. SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaalhoolekande eesmärgiks on sotsiaalhoolekandesüsteemi plaanikohane väljaarendamine. See peab tagama isiku/perekonna toimetulekuraskuste ennetamise, nende ilmnemisel leevendama või kõrvaldama tekkinud probleeme. Toimiv süsteem peab kindlustama sotsiaalse turvalisuse kogukonnale – nii tavakodanikule kui toimetulekuraskustes ning erivajadustega inimestele. Sotsiaalteenuste süsteemi arendamisel on eelissuundadeks sotsiaalnõustamine, avahooldus – koduteenuste osutamine (sh eluasemeteenused), hooldamine perekonnas jms. Arendada tuleb ka eestkoste-hoolduse rakendusi, seista hea vanemliku hoolitsuseta (või vähese hoolitsuse osaliseks) jäänud laste eest, toetada ja abistada puuetega inimesi. Sotsiaalhoolekande süsteem peab tagama vajalike toetuste ja riiklike abirahade õigeaegse ja jõudmise kõigi abivajajateni. Valla edasistes arengutes tuleb leida võimalusi päevakeskuste loomiseks-sisustamiseks, mis oleksid arvestatavad avahoolduse tugikeskustena (Moel, Saiakoplis, Karkusel jm), pöörata tähelepanu vajalike sotsiaalkorterite heakorrale ja valmidusele. KULTUURIKESKKOND

Saksi vallas on üheks kultuurielu keskuseks Saiakopli mõisahoone. Tänu suurele ca 120 inimest mahutavale saalile on olnud võimalik korraldada seal ülevallalisi üritusi. Aset on leidnud laste ja vanurite jõulupeod, käsitöönäitused, oksjonid, koosolekud, kontserdid jm üritused. Alates käesoleva aasta 6. jaanuarist on mõisas tegev kirikutuba, kus teenib Algur Kaerma. Plaanis on rajada mõisa Saksi muuseum, milleks on kaks sobilikku ruumi välja vaadatud. Saksi vallas on 15 aastat ilmunud oma leht. Algatajaks oli tollane Nõmmküla kolhoos. Hiljem Saksi valla tekkimisega võttis vald initsiatiivi kirjasõna ja informatsiooni edastamise eest enda kanda. Traditsiooniliseks on saanud ülevallalise vastlapäeva, emadepäeva ja lastekaitsepäeva tähistamine, aabitsapidu; suvine telklaager mõnes Eesti paigas; sügisandide ja käsitöö näitus-müük. Jaaniõhtuid on korraldatud Pariisis, Saksis ja Moel. 1999. aastal rajati Moe parki üritustepaik vabaõhulavaga, mis võimaldab veelgi elavdada suvist kultuurielu. Moe raamatukogus korraldatakse väiksearvulisema osalejaskonnaga üritusi. Samas käib iga kuu koos eakate klubi «Meelespea». Klubi on korraldanud luuleõhtuid. Käidud on ekskursioonidel, teatrietendustel, külastatud Tallinna loomaaeda, lõbustusparki. Piiritustehase pika (algus täpselt dateerimata, esimene teadaolev märge Moe viinaköögist pärineb 1794. a) ajaloo tutvustamiseks on tehase juures muuseum, mis on suureks huviväärsuseks turistidele. Talude taasasutamislaine ajal oli tegev taluselts, mis paraku on tänaseks aktiivsest tegevusest tagasi tõmbunud. Seoses ülemaailmse vanurite aastaga oli vallavanema vastuvõtul 90-ne ja vanemate vallaelanike esindus, keda on ühtekokku kuus vanurit. Üritust on plaanis jätkata ka järgmistel aastatel. Vallas on sisse seatud külalisteraamat ja pidevalt täiendatav valla sündmusi peegeldav fotokogu. Tulevasi põlvi silmas pidades on vallast tehtud ka kaks videofilmi. Valla kultuurielu on toetanud ka valla ettevõtted, eesotsas piiritustehasega. SAKSI RAAMATUKOGU Saksi raamatukogu asutati 1918. aastal Saksi külas, olles seega üks vanemaid Lääne-Virumaal (Eesti Rahvusraamatukogu teatmik, 1997). Raamatukogu hoone on hävinud II maailmasõjasõja päevil ja hiljem tulekahjus 1962. aastal. Pärast viimast õnnetust, mil hävis tules ka valdav osa raamatufondist ja dokumentatsioon, on kogu pidevalt kasvanud. Täiendust on saadud mitmest likvideeritud kogust: Malla (1964), Saksi 8-kl kooli (1965), Udriku küla (1968) raamatukogudest. 1967. a oli raamatuid arvel 6607 eksemplari. Vastavalt raamatufondi suurenemisele on raamatukogu vajanud järjest suuremaid ruume. 1977. a koliti ühe katuse alla külanõukoguga. Seal pakuti laenutusteenuseid 12 aasta vältel Saksi külanõukogu elanikele ja Saksi

Leht 4 / 9 Saksi valla arengukava Eriinternaatkooli õpilastele. 1989. a koliti Moe külla, kus saadi oma käsutusse kaks korterit. 1996. aasta suvel alustati kapitaalremondiga, mille käigus renoveeriti kolm ruumi ja esik. Käesoleva aasta alguses lõpetati remont ka ülejäänud ruumides. 2001. aasta alguses tehti raamatukogus inventuur, mille tulemusena võib öelda, et kogu suuruseks on 9815 eksemplari, kogusummas 174 000 krooni. Neile on igal aastal lisandunud keskmiselt ca450 uut raamatut. Samuti on tellitud 10 erinevat väljaannet ajakirju ja ajalehti. Eelmisel aastal soetati kirjandust kokku 32 700 krooni eest. Finantseeringud on saadud riiklikest vahenditest ja kohalikult omavalitsuselt. Lugejaid on selle aasta seisuga 348. Eelmisel aastal küündis külastajate hulk ühtekokku 1416 inimeseni. Koostöö. Samuti kasutab raamatukogu ruume ürituste korraldamiseks 1994. a asutatud eakate klubi «Meelespea», klubi koosviibimised toimuvad igakuuliselt. Traditsiooniks on saanud korraldada emadepäeva-, sügise alguse ja jõulupidusid. Tihedad sidemed on sõlmitud Saksi valla lasteaiaga SINILILL. Laste joonistustel on kindel koht raamatukogu eksponaatide hulgas. Lisaks mitmesugused näitused ja väljapanekud, mis kuuluvad raamatukogu töö hulka. Plaanid. Raamatukogu vajaks korrastatud ruumide sisustamiseks uut inventari: mööblit, toole. Muusika kuulamiseks muusikakeskust. VAATAMISVÄÄRSUSED SAKSI MÕIS IMASTU MÕISA PEAHOONE NÕMMKÜLA MÕIS MOE MÕISA VIINAKÖÖK KARKUSE KÜLA HIIEMÄGI KARKUSE KIVIKALME «TOOMAMÄGI» MOE KÜLA KIVIKALMED MOE OHVRIKIVI SAIAKOPLI MÕIS LOODUSKAITSEOBJEKTID IMASTU SINIALLIKAD SAKSI PARK JA KARSTIJÄRVED MOE PARGI PÕLISPUUD KONNAVERE ALLIKAD IMASTU PARK JA PARKMETS KARKUSE JALAKAS SAKSI VALLA LASTEAED SINILILL Vahakulmus asuv lasteaed avati 6. märtsil 1990. a toonase Nõmmküla kolhoosi aktivistide eestvedamisel. Alustati ühe segarühmaga 3–7 aastastest lastest, kelle eest hoolitses kolmeliikmeline personal. Laste arv esimesel õppeaastal piirdus keskmiselt kuuega. 1990–1993 kestnud suur määramatus omavalitsuse ümber peegeldus ka lasteaia kui lisafinantseerimist vajava asutuse arengus. Pöördeline oli 1993. a, kui KOV pidas lasteaia olemasolu vallale oluliseks ja lõppesid arutelud võimaliku sulgemise ümber. Leiti vahendeid õppe- ja metoodikamaterjalide muretsemiseks. 1996. a. detsembris avati teine liitrühm, kuhu arvati 5–7 aastased; esimesse jäid 3–4 aastased. 97/98. õppeaastaks oli laste arv kahe rühma peale tõusnud 30-ni ja käesoleval õppeaaastal on see 28.

Personal. 1996. aastal kehtestati täiskohaga lasteaia juhataja ametikoht, peale kelle töötavad lasteaias viimaste aastaste seisuga kasvatajad ja abipersonal, kokku seitse inimest. Plaanis: 1. vajalik lasteaiale oma maja ehitamine 2. käivitada lasteaias ringide tegevus SAKSI VALLA KÜLAD MOE KÜLA on Saksi valla suurim küla, 249 elanikuga, mis on kujunenud valla keskuseks. Külavanem – Tiina Neerot. Kahe- ja kolmekordsetes paneelelamutes elab enamus inimesi. Korterelamute korteritest on erastatud ligemale 95%, korteriühistuid aga moodustatud ei ole. Piiritustehase territooriumil paikneb ka Moe Piiritusmuuseum. Moe külas asub 1996. aastal avatud, remonditud ja heakorrastatud territooriumiga vallamaja, milles töötab ka kohalik raamatukogu. Vahetult vallamaja juurest saab alguse Moe mõisapark, kuhu

Saksi valla arengukava Leht 5 / 9 on võimalik kavandada korralikke puhke- ja mängukohti (laste mänguväljakud jne.) Moe külas asusid ka endise kolhoosi remonditöökojad, kuhu on erastamisprotsessi käigus tekkinud korralik bensiinitankla, remondiboksid autodele, OÜ Saksi Mets kontor ja puidutöökoda. Moe külaga on liidetud Moe asundus, mis asub teisel pool Rakvere–Tapa maanteed, ning kus elavad põhiliselt talunikud ning endise Tõuloomade varumiskontori töötajad. Tõuloomade varumiskontor on tegevuse lõpetanud ja hooned on erastatud. Tegutseb pensionäride klubi «Meelespea». ARENGUPLAANID 1. Moe mõisapargi korrastamine 2. Valgejõe kaldaalade korrastamine, reostuskollete (loomapidamise tagajärg) likvideerimine.

3. Võtta kasutusele endised kolhoosi nn nuumabaasi hooned. 4. Rajatud on (1998) asfaltkattega spordi-, mänguplats (võrkpall, korvpall jne) 5. Monofunktsionaalsuse (sõltuvus piiritustehasest) vähendamine. 6. Korteriühistute moodustamisele kaasa aitamine IMASTU KÜLA on elanike suuruselt vallas kolmas küla 207 elanikuga, neist 113 Koolkodu kasvandikku. Külavanem Ilmar-Kaljo Tollmann. Külas elavad peamiselt Imastu Koolkodu töötajad. Imastu Koolkodu on Saksi vallas II kohal tööandjana ja külaelu on väga tihedalt seotud koolkodu tegevusega. Aastast 1998 on Imastu Koolkodu EV Sotsiaalministeeriumi ja Lääne-Viru Maavalitsuse hallata.

ARENGUPLAANID 1. Turisminduse arendamine kalatiikide baasil

LOKSU KÜLA 38 elanikuga, külavanem Ilmar-Kaljo Tollmann, ühendas endisi ja taastekkinud talusid Loksu ja Lokuta külades. Tänaseks on Lokuta küla iseseisvunud. Loksu küla liikus taandarengu teed. Aastatel 1990 kuni 1993 küla elanike arv vähenes, vähenes ka töövõimeliste elanike arv (tabelid 1 ja 2). Loksus asus talu pidama neli peret. SALDA KÜLA 117 elanikku, elanike arv on aastatel 1990 kuni 2004 kasvanud, külla on asunud elama peamiselt noored pered, mis on tingitud uute ridaelamute (4 tk.) ehitamisest selles külas. Majad on asustatud, korterid erastatud kuid korteriühistud moodustamata. Külas on jõudsalt arenenud talupidamine ning eraettevõtlus. Külavanem Olev Käsperson. KIKU KÜLA elanike arv 115, kolhoosi endise osakonna keskusena oli välja kujunenud seltsielu keskuseks, mis 1998. aastaks oli oma tähtsuse minetanud. Külavanem Olev Käsperson. Külas on 24 talu, üks põllumajandusühistu. Sööklahoone ja töökojad on erastatud. Ühistus (moodustatud vana lauda baasil) töötab 3– 4 inimest. ARENGUPLAANID 1. Joogivee kvaliteedi parandamine 2. Polli küla nime taastamine, st Kiku külast eraldamine 3. Kanalisatsioonitrassi renoveerimine. PARIISI KÜLA elanike arv 41, külavanem Olev Käsperson, mis vaatamata oma nimele, oli aastaid vaikne ja mahajäetud. Arvata võib, et kui ühiskonnas ei oleks toimunud viimaste aastate muudatusi oleks see küla lõpetanud oma tegevuse. Kuid tänu ettevõtlikele külaelanikele on külas hoogu võtmas talupidamine ja muu ettevõtlus (üheksa talu, üks põllumajandusühistu, Neeruti spordikeskus). Neeruti erastatud suusaspordi ja kultuurikeskus on viimasel ajal suutnud kohale meelitada nii turiste kui vabariigis kõlapinda leidnud üritusi, mis kindlasti annab lootust edasisele küla arengule. Külasse on oma suvekodu rajanud ka mitmed linnaelanikud. Külas tegutseb mingil määral talunike selts, mis hõlmab endasse Pariisi, Saksi, Kiku ja Salda talunikke. ARENGUPLAANID 1. Pariisi ürituste jätkamine 2. Neeruti osatähtsuse suurendamine (uued matka- ja suusarajad, puhkeüritused) SAKSI KÜLA elanike arv 69, asub valla geograafilises keskmes. Selles külas asus kuulus ja rikas mõis, millest omal ajal sai nime ka vald. Paraku on käesolevaks ajaks mõis varemeis, samas on selle taastamise projektid olemas. Saksi mõis on ostetud erakapitali poolt, mõisale on pandud uus katus. Saksi mõisakompleksi taastamisest oleneb palju ka küla edasine areng. Saksi külas on palju uustalunikke. Külavanem Jaan Puhasmets.

Leht 6 / 9 Saksi valla arengukava ARENGUPLAANID 1. Saksi mõisakompleksi taastamine ja sellele rakenduse leidmine VAHAKULMU KÜLA elanike arv 110. Hoonestus – paneelelamud, lisaks viis ühepereelamut. Töötab erastatud (omanik Enni Rebane) viljakuivati, OÜ Saksi Mets saekaater. Vahakulmu külas on lasteaed, mille kõik kohad on täidetud. Oma kauni paisjärvega võib küla kujuneda arvestatavaks turistide lemmikpaigaks. Külavanem Jaan Puhasmets. ARENGUPLAANID 1. Ujumiskohtade rajamine paisjärve kaldale

2. Kalaspordiklubi 3. Bussipaviljoni rajamine SAIAKOPLI KÜLA elanike arv 97, asub Nõmmküla kolhoosi keskuses, kuid sellele vaatamata on küla infrastruktuur nõrgalt välja arenenud. Külas on uus- ja endisi talunike, üks põllumajanduslik osaühing, Iris Fiberi eksporttoodangu valmistamise tsehh, mille tegevust laiendatakse. Endisest mõisahoonest (vana karjamõis), mis oli Nõmmküla kolhoosi keskuseks, võib tulevikus välja kujuneda kohaliku paikkonna seltsielu keskus, 1998 avati seal kirikutuba (Tapa Jakobi kogudus – Algur Kaerma). Mõisahoones toimuvad kontserdid ja näitused. Talunikel on ühendus maakonna talunike seltsitegevusega. Külavanem Aivar Mägi. ARENGUPLAANID

1. Seltsi ja kultuurielu keskuse väljaarendamine 2. Mõisahoonele leida rohkem kasutamisvõimalusi 3. Mõisahoone kapitaalremont või võõrandamine PIILU KÜLAS elab 10 elanikku. Praktiliselt kõik peale kahe olid 1991. aastal pensioniealised ning vajasid suurendatud tähelepanu. Küla võis päästa uustalude teke, sideprobleemide lahendamine, teeolud on rahuldavad. Piilu talu ettevõtmisel korraldatakse eesti keele õpetamist Ida-Virumaa lastele – hea algatus keelelaagrite pidamiseks, mida tuleb igati toetada. Külavanem Aivar Mägi. ARENGUPLAANID 1. Laste keelelaagri toetamine NÕMMKÜLA KÜLA elanike arv 38, on olnud küll kolhoosile ja paikkonnale nime andjaks, kuid ka kolhoosi ääremaana ei ole selle küla arengule piisavalt tähelepanu pööratud. Külas asub Saksi valla ainuke raudteejaam. Viimasel ajal on sellesse külla asunud elama noori peresid, kes on otsustanud alustada talupidamisega, mis annab lootust küla taasarengule. Külas on vana meierei. Küla perspektiiv peitub ka Tamsalu–Tapa– Ambla ristmikus, mis on tiheda liiklemisega koht. Nõmmküla mõis erastati ebaõnnestunult, pankrotijärgselt läheb uuesti müüki – lootus rikka ja ettevõtliku omaniku tulekule, kes suudaks käivitada ettevõtluse, säilib. Külavanem Aivar Mägi. ARENGUPLAANID 1. Koostöö Saiakopli ja Karkuse küladega KARKUSE KÜLA elanike arv 70, külavanem Tõnu Juhanson, külas asus endise kolhoosi osakonna keskus. Külas on arvukalt taastatud uusi talusid. Külas asuv endine tehnohooldejaam on erastatud. Töötab saekaater, mis annab tööd 3–4 inimesele. ARENGUPLAANID 1. Renoveerida Karkuse Rahvamaja (klubi) Seltsimajana, avaliku Interneti-punkti ja külakeskusena, samuti sotsiaalse avahoolduse tugikeskusena, raamatukogu laenutuspunktina. NÄO KÜLA elanike arv 88, külavanem Tõnu Juhanson. Külas oli kaks uusettevõtet (kommivabrik ja põllumajandusühistu, mis olid ka suurimateks tööandjateks külas). Kommivabrik on lõpetanud töö, nendesse ruumidesse on võimalik pärast pankrotiprotsessi paigutada uus ettevõte. Näo suurfarmi ehitused on säilinud seal arendatakse põllumajanduslikku tootmist. Näo külas on tühi kaheksa korteriga kivist elamu. Näo külast on eraldumas (taastumas) taluderohke Niidu küla.

Saksi valla arengukava Leht 7 / 9 ARENGUPLAANID 1. Uusomanike sissetoomine 2. 8-korterilisele elamule leida rakendus või võõrandada LOKUTA KÜLA elanike arv 17, külavanem Jaan Puhasmets. Küla nimi taastati 1998. aastal. Külasse on asunud elama noori inimesi, taastatud elamuid suvekodudeks. ARENGUPLAANID 1. Soodus koht suvekodude rajamiseks

SAKSI VALLA SWOT-ANALÜÜS

Tugevused Nõrkused – Piiritusetehas – Valla väiksus (kallis teenus) – Rahvastiku noorenemine – Monofunktsionaalsus (suur sõltuvus Piiritustehasest) – Kohalikud huviväärsused (Pariisi küla) – Väike eelarve maht – Kaunis maastik – Väikeettevõtluse vähene osakaal – Väljakujunenud teedevõrk – Spetsialistide vähesus – Valgejõgi – Töökohtade vähesus – Viljakas muld – Kohalik liiv ja kruus – Raudtee Võimalused Ohud – Asukoht Tapa, Tamsalu, Kadrina suhtes – Põllumajandust mittesoosiv riiklik poliitika – Sõprusvald Nõva – «Ühise keele» probleem

SAKSI VALLA ARENDUSPROJEKTID 2004–2007 AASTAKS • Saksi valla interneti kodulehekülje integreerimine Tapa linna IN koduleheküljega koostöös Tapa Linnavalitsusega tähtaeg: 2005. a II–III kvartal täitja: vallavalitsus rahastamine: eelarve • Saksi valla külade ning ettevõtete tähistamine vajalike siltidega ajavahemik: 2004–2005 täitja: vallavalitsus koostöös maakonna teedevalitsuse ja vallas tegutsevate ettevõtetega rahastamine: eelarve, riiklikud vahendid, valla ettevõtjad • Saksi valla Vahakulmu külas Moe–Nõmmküla maanteel asuvasse bussipeatusse ootepaviljoni ehitamine. tähtaeg: III kv 2005 täitja: vallavalitsus rahastamine: vallaeelarve. • Karkuse ja Nõmmküla vahelise tee (Karkuse külast kuni Moe–Nõmmküla «Metsa» bussipeatuse ristmikuni) remont – viimine tolmuvaba katte alla tähtaeg: III kv 2005 täitja: vallavalitsus • Moe Raamatukogu töökorralduse kaasajastamine. Kaasaegse arvutitehnoloogia kasutuselevõtt elektroonilise kataloogi ja laenutussüsteemi rakenduste juurutamiseks. Raamatukogu inventari uuendamine (riiulid, töölaud ja kohtvalgustus). Raamatukogu nn «väljasõidu» laenutuspunktide süsteemi laiendamine (Imastu, Saiakopli, Karkuse). ajavahemik: 2004–2007 täitja: vallavalitsus rahastamine: eelarve ja projektid. • Avalike Interneti-punktide väljaehitamine ja vajaliku riist- ning tarkvaraga varustamine lisaks Moele ka Karkuse rekonstrueeritavasse seltsimajasse. tähtaeg: 2004–2007 täitja: vallavalitsus rahastamine: eelarve ja rahastamisprojektid • Karkuse rahvamaja (klubi) rekonstrueerimisprojekti algatamine (projektirahade taotlus, omafinantseerimisvõimaluste selgitamine, koostöö külaliikumisega). tähtaeg: 2005 – 2006 täitja: vallavalitsus

Leht 8 / 9 Saksi valla arengukava • Valla kultuuri- ja looduskaitseobjektide ning turiste ja matkajaid teenindavate ettevõtete juurde suunduvate marsruutide koostamine. Nende integreerimine maakonna turismisüsteemi. ajavahemik: 2004–2007 täitja: vallavalitsus koostöös kohalike ettevõtjatega rahastamine: eelarve ja rahastamisprojektid • Keskkonna järelevalve. Olemasoleva joogiveevarustuse ja heitvete kogumis-, ärajuhtimis- ja puhastamissüsteemi monitooring. Kogutud informatsiooni alusel vajalike keskkonnakaitseliste projektide algatamine. ajavahemik: 2004–2007 täitja: vallavalitsus koos maakonna keskkonnaametiga rahastamine: eelarve ja rahastamisprojektid

• Vallasisese teedevõrgu monitooring. Teede remondiprojektide koostamine ja ellurakendamine. Koostöö erateede valdajatega. tähtaeg: 2004–2007 täitja: vallavalitsus rahastamine: eelarve ja rahastamisprojektid • Elektrienergiaga varustamise süsteemi kaasajastamine ja korrastamine vallale kuuluvais hoonetes, seni veel energiavõrku lülitamata taludele kaasabi osutamine (nõustamine) läbirääkimistel energia müüjaga vajalike võrkude väljaehitamiseks. ajavahemik: 2004–2007 täitja: vallavalitsus rahastamine: eelarve

• Sotsiaalhooldussüsteemi täiustamine, avahoolduse rakendamine abivajavate vanurite hoolduse korraldamisel. ajavahemik: 2004–2007 täitja: vallavalitsus rahastamine: eelarve • Laste mänguväljakute rajamine ja korrastamine Vahakulmu, Moe ja Imastu külades. ajavahemik: 2004–2005 täitja: vallavalitsus rahastamine: eelarve • Laste puhke- ja koolivaheajalaagrite korraldamine (Pariisi, Piilu, Nõva jm). ajavahemik: igal aastal täitja: vallavalitsus rahastamine: eelarve • Moe mõisapargi vabaõhukeskuse moderniseerimine ja korrashoid ajavahemik: 2004–2007 täitja: vallavalitsus rahastamine: eelarve • Muuseumitoa rajamine Saiakoplisse ja/või Moele (Karkusele). ajavahemik: 2005–2007 täitja: vallavalitsus rahastamine: eelarve ja projektid • Haldus-territoriaalse reformi – valla, Tapa linna ja Saksi valla liitumisprotsessi edukas lõpuleviimine. ajavahemik: 2004–16.10.2005. täitjad: vallavolikogu ja vallavalitsus rahastamine: eelarve ja riiklikud vahendid.

Saksi valla arengukava Leht 9 / 9