Saksi Valla Arengukava
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Saksi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 145, 1488 Saksi valla arengukava Vastu võetud 23.03.2005 nr 5 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 7 ja §-st 37, Saksi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Saksi valla arengukava 2004–2007 vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks: 2.1. Saksi Vallavolikogu 24. märtsi 1999. a määrus nr 5 «Saksi valla arengukava kinnitamine». 2.2. Saksi Vallavolikogu 12. juuli 2000. a määrus nr 13 Saksi valla arengukava muutmine». 2.3. Saksi Vallavolikogu 23. mai 2001. a määrus nr 5 «Saksi valla arengukava muutmine». 2.4. Saksi Vallavolikogu 19. juuni 2002. a määrus nr 11 «Saksi valla arengukava täiendamine». 3.Määrus jõustub 4. aprillil 2005. a. Volikogu esimees Aivar OJAVERE SAKSI VALLA ARENGUKAVA 2004–2007 Saksi vald kujunes välja 1938. aastaks, kuid 1938. aasta haldusreformi ja maakondade piiride muutmise tagajärjel tükeldati Saksi vald ning erinevad osad liideti Undla, Assamalla ja Ambla valdadega. Antud sammu otstarbekuse hindamist segas Nõukogude okupatsioon. Kuid 1944. aastal moodustati taas Saksi vald ning 1949. aastal struktureeriti see ümber külanõukoguks endistes piirides. Saksi külanõukogu tegutses kuni 1982. aastani, mil külanõukogude ühendamise käigus Saksi külanõukogu kaotati. Pärast taasiseseisvumist kinnitati taas ka Saksi valla staatus 1. aprillil 1991. a, seejärel aga likvideeriti 1. novembril 1992. aastal. Praegusel kujul taastati Saksi vald taas 1. septembril 1993. aastal. KAUGUSED SAKSI VALLAST, MOE KÜLAST Rakvere 24 KM Tallinn 97 KM Tartu 125 KM Tapa 3 KM VALLAVALITSUSE AADRESS: Moe 1, 45105 Tapa tel/fax 32 25 516 e-mail: [email protected] VALLAVALITSUSE KOOSSEIS 2004 Vallavanem Arvi Palmsalu Abivallavanem Jaanus Annus Pearaamatupidaja Inge Müllerbeck Kristi Tamm Anne Viirmaa Einar Vulla VALLAVALITSUSE AMETNIKUD Juhid 3,5 kohta Vanemametnikud 7,9 kohta Nooremametnikud 1,25 kohta Abiteenistujad 0,5 kohta VALLAVOLIKOGU KOOSSEIS: Volikogu esimees Aivar Ojavere Volikogu aseesimees Olev Käsperson Liikmed: Marju Bugri Saksi valla arengukava Leht 1 / 9 Karin Kalev Viivi Kallis Are Kivilo Illar Kruusmann Andres Mandre Hanno Rum Ilmar-Kaljo Tollmann Toivo Vaigurand SAKSI VALLA ASEND, ASUSTUS Taasloodud – 1. aprillil 1991. a. Saksi vald asub Lääne-Virumaa ja Järvamaa piiril 109,3 km2 pindalal. Vallal on oma lipp ja vapp, mis on kinnitatud 1998. aastal. Vallal on ühine piir Tapa linna, Kadrina valla, Tamsalu valla ja Järvamaaga. Aja jooksul väljakujunenud piirid, mida kinnitas Kadrina vald oma otsusega 1993. aastal, on jälgitavad nii looduses: järvede ja metsamassiivide, kui ka raudtee ja maanteede näol. Samas on Nõmmküla kolhoosi baasil moodustunud kogukond, kes identifitseerib end selle paikkonnaga, huvitatud valla majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Valla 14 külas elas seisuga 01.01.1993 – 1329 elanikku. Neist 569 on tööealised. Seisuga 01.12.2004 – 1266 elanikku, neist 671 tööealised. Elanikkond vallas oli noorenemas ja rahvaarv näitas vahepeal kasvu, kuid kahjuks on see tänaseks vähenenud (1990. aastal elas valla territooriumil 1202 elanikku), ajavahemikul aastast 1994 kuni 01.12.2004 on Saksi vallas sündinud 176 last, mis moodustab 14% kogu elanikkonnast. Rahvastiku vähenemise on tinginud väljaränne ja suremus. Rõõmustab noorte perede tulek maale elama, mis loob lootuse valla kiiremale arengule lähitulevikus. RAHVASTIKU KOOSSEIS VANUSELINE KOOSSEIS 1. detsember 2004 Üldarv 1266 0–6 aastani 8,8% Mehi 627 7–18 25,9% Naisi 639 19–35 22,2% 36–64 30,9% 65 ja rohkem 12,2% Olemasolevast valla keskusest Moe külast asuvad Saiakopli, Nõmmküla, Piilu, Karkuse, Näo ja Vahakulmu külad 2–6 km kaugusel; Kiku, Pariisi, Saksi, Imastu, Loksu, Lokuta, Salda külad 0,5–8 km kaugusel. 2002. aastal toimusid külavanemate valimised vastavalt volikogu kinnitatud kuuele külavanema piirkonnale. SAKSI VALLA RESSURSID SAKSI valla peamiseks loodusressursiks on põllumajanduslik haritav maa, mida on kokku 5250,1 ha. Üha arvestatavamaks ressursiks tuleb pidada ka metsa 2122 ha, vett ja veekogusid ning kohalikku ehitusmaterjali – liiva ja kruusa. Põhilised maakasutajad Saksi vallas on talunikud 2373,9 ha; ajutised maakasutajad 1483,9 ha; põllumajandusühistu Ülevainu 414,2 ha; OÜ FARM R.T. 157,5 ha; muud kasutajad 766 ha. Looduslikku rohumaad on 744,1 ha põhilised kasutajad on talupidajad ja põllumajandusühistud. Mullad on lõimiselt liivsavi ja saviliivmullad, kuuluvad valdavalt Kesk-Eesti leostunud ja leetjate kamarkarbonaatmuldade valdkonda. Haritavate maade viljakus on üle vabariigi keskmise, hindepunkt 46. Metsamaad hõlmavad valla territooriumist 27%. Korraldatud metsa on 2122 ha, millest esimese grupi mets 410 ha, teise grupi mets 1885 ha. Puuliikide järgi valitsevad kuusikud 74%, hall-lepikud 10%, kaasikud 9%. Põhiliseks on III vanuseklassi puistud, keskmise vanusega 43 aastat. Keskmine hektari puidutagavara on 157 tm. Keskmine aasta raiemaht on olnud 9 ha. Teostatud on lageraiet, lisaks sanitaar- ja hooldusraiet. Tarbepuud on üles töötatud ca 1350 tm, küttepuitu 1110 tm. Igal aastal on rajatud uusi metsaistikuid 12 hektaril. Saksi metsad on rikkad ulukite ja lindude poolest. Saksis tegutseb 48-liikmeline jahisektsioon. Arvestatavaks tululiigiks võiks kujuneda jahiturism. Valla veekogude pindala on 65 ha. Kagust loodesse voolab Valgejõgi ca3,7 km pikkuselt läbi valla maa- ala. Vahakulmus on jõele ehitatud tamm ja veehoidla pindalaga ca4 ha. Vee mahutavus 68 tuhat kuupmeetrit. Saksi külas asub Saksi järv pindalagaca5–10 ha olenevalt aastaajast. Valla ettevõtete tarbimisvajadus on ca110 000 kuupmeetrit vett aastas. Valla territooriumil paiknevad viis liiva ja kruusakarjääri koguvaruga üle 60 tuhande m3, kaks väetisturba raba projekteeritud mahtudega 310 000 kuupmeetrit. Leht 2 / 9 Saksi valla arengukava Saksi vald asub väljaarenenud transpordisõlme (Tapa linn) vahetus läheduses ning seda läbivad Narva–Tallinna raudtee; Tartu–Tallinna raudtee, Rakvere–Pärnu; Tapa–Tallinna; Tamsalu–Ambla maantee. Transpordiühendusel on head perspektiivid. VALLA TERRITOORIUMIL TEGUTSEVAD ÄRIETTEVÔTTED SEISUGA 01.12.2004 1. OÜ Saksi Mets 2. AS Rakvere Piiritustehas 3. OÜ Iris Fiber 4. OK Neeruti AS 5. PMÜ Ülevainu 6. OÜ J. Pihlamägi TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Jäätmemajandus Jäätmemajanduses teostab prügivedu OÜ Leegever lepingu alusel vastavalt: Salda küla – 1 EURO konteiner 2,5 m3 Saiakopli küla – 4 konteinerit Näo küla – 3 konteinerit Kiku küla – 2 konteinerit Saksi küla – 2 konteinerit Moe küla – 4 konteinerit + eurokonteiner 4,0 m3 Vahakulmu küla – 1 konteiner + eurokonteiner 4,0 m3. Konteinerid on pärit n.ö eelmise korra päevilt ja mahutavad 0,75 m3. Tulevikus on kavas prügiveol täielikult üle minna keskkonna-sõbralikumate eurostandarditele vastavate konteinerite kasutamisele. Samas kasutusele võtta ohtlike jäätmete ja klaasi jaoks eraldi konteinerid. Veemajandus Saksi vallas on munitsipaalomandis 6 pumbajaama: Kiku, Salda, Moe, Saiakopli, Vahakulmu ja Näo. Pumbad on vene päritoluga, v.a Vahakulmu ja Moe pumbamajad. Kõik valla halduses olevad mitmepere elamud on varustatud elutarbelise külma veega, v.a Karkuse ja Vahakulmu nelja korteriga elamud. Valla munitsipaalomandisse kuuluvad ka vee- ja kanalisatsioonitrassid, mis teenindavad halduses olevaid elamuid. Veemajanduse arengusuunaks ja perspektiiviks on pumbamajad varustada kaasaegsete veetõsteseadmetega ja vanemate majade sisesed veetrassid välja vahetada plastiktorude vastu. Soojamajandus Saksi vallas on kuus töötavat katlamaja, millest munitsipaalomandis on kolm (asukohaga Vahakulmu, Moe ja Saiakopli külad): Asukoht Haldaja Katla tüüp Kütuse liik Katla võimsus Kw Moe küla OÜ Moe Piiritustehas DE – 16 Põlevkiviõli 16000 DKUR – 6 Põlevkiviõli 6000 Moe küla Saksi Vallavalitsus SIME kergõli 240 Saiakopli küla IRIS FIBER OÜ Kiviõli kergõli Imastu küla Imastu Koolkodu Kiviõli – 80 Hakkepuit 1000 Vahakulmu küla Saksi Vallavalitsus PS – 840 Hakkepuit 840 Saiakopli küla Saksi Vallavalitsus Universal Tahke kütus 200 Elamumajandus Näitaja Kokku 1-toalised 2-toalised 3-toalised 4-toalised Elamuid 22 17 91 66 30 Ridaelamud 3 8 12 Saksi valla arengukava Leht 3 / 9 Teised (2- ja 3- 19 17 91 58 18 korruselised) Elamumajanduse põhiliseks probleemiks on korteriühistute moodustamine, mis korteriomanike passiivse suhtumise tõttu ei ole toimunud. Üürnikud ja korteriomanikud on osutatud kommunaalteenuste eest võlgu vallavalitsusele seisuga 01.12.2004 ligikaudu 231 000 krooni. Antud olukorra lahendamiseks on vallavalitsus võlgnike vastu algatanud 20 kohtuhagi ja 2004. a sõlmiti võlgade sissenõudmiseks leping Julianuse Inkasso Agentuur AS-ga. SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaalhoolekande eesmärgiks on sotsiaalhoolekandesüsteemi plaanikohane väljaarendamine. See peab tagama isiku/perekonna toimetulekuraskuste ennetamise, nende ilmnemisel leevendama või kõrvaldama tekkinud probleeme. Toimiv süsteem peab kindlustama sotsiaalse turvalisuse kogukonnale – nii tavakodanikule kui toimetulekuraskustes ning erivajadustega inimestele. Sotsiaalteenuste süsteemi arendamisel on eelissuundadeks sotsiaalnõustamine, avahooldus – koduteenuste osutamine (sh eluasemeteenused), hooldamine perekonnas jms. Arendada tuleb ka eestkoste-hoolduse rakendusi, seista hea vanemliku hoolitsuseta (või vähese hoolitsuse osaliseks) jäänud laste eest, toetada ja abistada puuetega inimesi. Sotsiaalhoolekande süsteem peab tagama vajalike toetuste ja riiklike abirahade õigeaegse ja jõudmise kõigi abivajajateni. Valla edasistes arengutes tuleb leida võimalusi päevakeskuste loomiseks-sisustamiseks, mis oleksid arvestatavad avahoolduse tugikeskustena (Moel,