REBEKKA LOTMAN Eesti Sonett

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

REBEKKA LOTMAN Eesti Sonett REBEKKA LOTMAN DISSERTATIONES LITTERARUM ET CONTEMPLATIONIS COMPAR ATIVAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 19 Eesti sonett REBEKKA LOTMAN Eesti sonett Tartu 2019 1 ISSN 1406-913X ISBN 978-9949-03-013-2 DISSERTATIONES LITTERARUM ET CONTEMPLATIONIS COMPARATIVAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 19 DISSERTATIONES LITTERARUM ET CONTEMPLATIONIS COMPARATIVAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 19 REBEKKA LOTMAN Eesti sonett Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Üli- kooli kultuuriteaduste instituudi nõukogu otsusega 13. märtsil 2019. Juhendaja: prof Jüri Talvet (Tartu Ülikool) Oponent: dr Satu Grünthal (Helsingi Ülikool) Kaitsmise koht: Tartu Ülikooli senati saal Kaitsmise aeg: 4. juuni 2019 kell 15.15 Ingliskeelse kokkuvõtte toimetaja: Daniel Warren ISSN 1406-913X ISBN 978-9949-03-013-2 (trükk) ISBN 978-9949-03-014-9 (pdf) Autoriõigus: Rebekka Lotman, 2019 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Isale ja Mariale Kenadest kunstidest kaunim ja lõbusam on luuletuskunst. Jaan Bergmann SISUKORD EESSÕNA ...................................................................................................... 15 MÕISTED ...................................................................................................... 17 I OSA. SISSEJUHATUS ............................................................................... 22 1. Eesmärk ............................................................................................... 22 2. Struktuur .............................................................................................. 24 3. Allikad ................................................................................................. 25 4. Teoreetilised lähtepunktid.................................................................... 27 4.1. Soneti tähendustasandid ............................................................... 27 4.2. Soneti piirid ................................................................................. 33 5. Sonetialane kirjandus Eestis ............................................................... 34 II OSA. SONETI SÜND JA LEVIK .............................................................. 40 6. Soneti leiutamine Sitsiilia koolkonnas ................................................. 40 7. Levik itaalia keeles: Toscana koolkond, uus mahe stiil ja Petrarca ..... 42 8. Edasine levik: üle keele piiride ............................................................ 44 III OSA. EESTI SONETI PANKROONILINE ÜLEVAADE ....................... 51 9. Eesti soneti vormimustrid .................................................................... 51 9.1. Eestikeelne sonett arvudes ........................................................... 51 9.2. Soneti populaarsus ....................................................................... 52 9.3. Värsimõõt 1881–2015: sünkrooniline vaade ............................... 53 9.4. Värsimõõt ja riimid: diakrooniline vaade .................................... 55 9.4.1. 1881–1908: 238 sonetti ..................................................... 55 9.4.2. 1909–1939: 932 sonetti ..................................................... 58 9.4.3. 1944–1961 Nõukogude Eestis: 124 sonetti ....................... 59 9.4.4. 1944–1986 Välis-Eestis: 517 sonetti ................................. 61 9.4.5. 1962–1986 Nõukogude Eestis: 812 sonetti ....................... 62 9.4.6. 1987–1999: 830 sonetti ..................................................... 63 9.4.7. 2000–2015: 1098 sonetti ................................................... 64 9.5. Autorkond .................................................................................... 65 9.6. Vahekokkuvõte ............................................................................ 66 IV EESTI SONETI DIAKROONILINE ÜLEVAADE ................................. 68 10. Eellugu: Brockmanni, Petersoni ja Kreutzwaldi saksakeelsed sonetid ............................................................................................... 68 11. Järelärkamisaegne sonett 1881–1908 ................................................ 73 11.1. Esimesed eestikeelsed sonetid: Eisen, Bergmann ja Koidula ... 73 11.2. Jakob Liiv ja Väike-Maarja parnass.......................................... 75 11.3. Varase eesti soneti teised autorid .............................................. 80 11.4. Pühendussonett: pimedus, ärkamine ja enesemadaldamine ...... 81 11.5. Lüüriline mina: loodus- ja lembesonetid .................................. 86 11.6. Hilisromantiline sonett: Juhan Liiv ........................................... 90 11.7. Vahekokkuvõte ......................................................................... 93 9 12. Modernistlik sonett 1909–1939 ......................................................... 95 12.1. Nooreestlaste ja Enno sonett .................................................... 95 12.1.1. Luuleuuendus ja sonetiteooria .................................... 95 12.1.2. Modernse subjekti sünd: Aavik ja Mudi ..................... 100 12.1.3. Igale sonetile oma helin: Enno „Uued luuletused“ ..... 102 12.1.4. Visnapuu ja Suits: sonett kui sonimus ........................ 104 12.1.5. Ridala meeleline loodussonett .................................... 106 12.1.6. Reimani sümbolistlik linna- ja loodussonett ............... 108 12.1.7. Järellugu: mäletades päevi häid .................................. 109 12.2. Siuru sonett ............................................................................. 110 12.2.1. Under: naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis .......... 111 12.2.2. Visnapuu ängistavad ja Semperi armuelamuslikud sonetid ........................................................................ 120 12.2.3. Alle looduslüüriline ja kultuurilooline sonett ............. 122 12.3. Sonett ja plahvatus: tung eri suundadesse ............................... 125 12.3.1 Pilkesonett: Hindrey ja Kitzberg ................................. 126 12.3.2. Meeleline armastussonett: Kärner jt ........................... 129 12.3.3. Platooniline armastus- ja seisundisonett: Reiman, Jaik ja Enno ................................................. 132 12.3.4. Ekspressionistlik ja futuristlik sotsiaalne sonett: töö, võim, sõda ........................................................... 139 12.3.4.1. Võitlev töölissonett: Sööt, Rannaleet, Lukin .......................................................... 142 12.3.4.2. Kärneri ja Nuki ajalaulud ............................ 144 12.3.4.3. Hiire avangardne ühiskonna- ja poliitkriitiline sonett ................................... 146 12.3.4.4. Esimene sonetipärg: Reimani futuristlik linnasonett .................................................. 150 12.3.5. Realistlik ja naturalistlik argisonett: Reiman ja Semper .................................................... 152 12.3.6. Jaigi rahvuslikud sõjasonetid ...................................... 154 12.3.7. Mart Raua dekadentlik sümbolism ............................. 156 12.3.8. Underi 1930. aastate sonett ......................................... 157 12.3.9. Murdesonett: Adson, Adamson, Aleksa ..................... 160 12.3.10. Jakob Liivi „väikesed sonetid“ ................................. 164 12.3.11. Barbaruse sonetisüsteemid ....................................... 164 12.4. Arbujate sonett ........................................................................ 169 12.4.1. Mart Raua kojujõudmine ............................................ 170 12.4.2. Talviku „Vana sepp“ .................................................. 171 12.4.3. Paul Viidingu tõeotsingud ja ühiskonnakriitika ......... 172 12.4.4. Merilaasi „Selged tunnid“ .......................................... 173 12.4.5. Religioossed motiivid sonetis ja Masing .................... 174 12.4.6. Alveri kreedo sonettides ............................................. 176 12.5. Kolm sonetikogu .................................................................... 178 12.5.1. Kangro looduslüüriline „Sonetid“ .............................. 179 10 12.5.2. Sinimäe realistlik „Isamaa“ ......................................... 182 12.5.3. Karlsoni sünteetiline „Rännakuil“ ............................... 188 12.6. Järellugu: Sütiste baarilett-sonett ............................................. 192 12.7. Vahekokkuvõte ........................................................................ 192 13. Eksiilsonett 1946–1986 ..................................................................... 197 13.1. Laabani metapoeetiline sonett .................................................. 197 13.2. Kangro teekond sonettides ....................................................... 200 13.3. Grünthali dekadentlik ja autometapoeetiline sonett ................. 207 13.4. Underi vaikuse laulud .............................................................. 215 13.5. Teised modernistid: Asi, Ahven, Viirlaid jt ............................. 218 13.6. Sonettide varjukuningas Pihlak ................................................ 222 13.7. Vahekokkuvõte ........................................................................ 230 14. Nõukogude Eesti sonett 1944–1961 .................................................. 231 14.1. Poeem sonettides: Sütiste „Arm“ ............................................. 232 14.2. Sotsialistlik realism sonetis ...................................................... 236 14.3. Kirjeldav loodus- ja omaelulooline sonetiseeria ...................... 238 14.3.1. Kesamaa lihtsuse ja kogemuslikkuse poeetika ........... 238 14.3.2. Kanguri esimesed sonetid ........................................... 241 14.3.3.
Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
    [Show full text]
  • 55B Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    55B buss sõiduplaan & liini kaart 55B Viljandi - Tohvri - Kõpu - Seruküla - Iia Vaata Veebilehe Režiimis 55B buss liinil (Viljandi - Tohvri - Kõpu - Seruküla - Iia) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Iia: 17:10 (2) Viljandi Bussijaam: 18:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 55B buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 55B buss saabub. Suund: Iia 55B buss sõiduplaan 41 peatust Iia marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 17:10 teisipäev 17:10 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev Ei sõida Vabaduse Plats neljapäev 17:10 4 Vaksali, Viljandi reede 17:10 Kantreküla laupäev Ei sõida 2 Pärnu Maantee, Viljandi pühapäev Ei sõida Saeveski 35a Pärnu mnt, Viljandi Maiste 55B buss info Rebase Suund: Iia Tartu — Viljandi — Kilingi-Nõmme, Estonia Peatust: 41 Reisi kestus: 53 min Talli Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Vabaduse Plats, Kantreküla, Saeveski, Maiste, Rebase, Talli, Pinska, Pinska Päri, Lennuvälja, Raudna, Rihkama, Kuuse, Puiatu I, Puiatu Majad, Puiatu Tee, Tamme, Puiatu Erikool, Päri Süteoja, Nutru, Tehase Kontor, Tohvri, Tehase Kontor, Nutru, Süteoja, Puiatu Erikool, Tamme, Lohu, Sonni, Lennuvälja Kõssa, Surnuaia, Kõpu, Pargi, Metskond, Turva, Laanekuru, Kullese, Anni, Uia, Saareküla, Iia Raudna Rihkama Kuuse Puiatu I 5 Kooli Tee, Estonia Puiatu Majad 9 Puiatu Tee, Estonia Puiatu Tee Tamme Puiatu Erikool Süteoja Nutru Tehase Kontor 4 Tohvri Tee, Estonia Tohvri 17 Tohvri tee, Estonia Tehase Kontor Nutru Süteoja Puiatu Erikool Tamme Lohu Sonni Kõssa Surnuaia Viljandi mnt, Estonia Kõpu
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Valimisjaoskondade Moodustamine 20. Oktoobril 2013. a Toimuvateks Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimisteks
    Väljaandja: Viiratsi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.04.2014 Avaldamismärge: RT IV, 26.02.2013, 82 Valimisjaoskondade moodustamine 20. oktoobril 2013. a toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks Vastu võetud 29.01.2013 nr 5 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 ja § 11 lg 3 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 8 alusel § 1. Moodustada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Viljandi valla volikogu valimiste korraldamiseks 8 valimisjaoskonda järgmiselt: (1) Valimisjaoskond nr 1, asukohaga Paistu Rahvamaja, Paistu tee 14, Paistu küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Paistu küla, Aidu küla, Sultsi küla, Kassi küla, Loodi küla, Intsu küla, Hendrikumõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Paistu Rahvamaja (Paistu tee 14, Paistu küla) Valimisjaoskond nr 1 on valimisjaoskond: 1) kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda; 2) kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed vallas on rahvastikuregistrisse kantud Paistu valla täpsusega. (2) Valimisjaoskond nr 2, asukohaga Holstre Kool, Kooli tee 1, Holstre küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Holstre küla, Viisuküla küla, Pirmastu küla, Lolu küla, Luiga küla, Mustapali küla, Pulleritsu küla, Tömbi küla, Rebase küla. Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Holstre Kool (Kooli tee 1, Holstre küla) (3) Valimisjaoskond nr 3, asukohaga Pärsti vallamaja, Pärna tee 4, Jämejala küla, Pärsti vald Valimisjaoskonna piirid: Jämejala küla, Kookla küla, Mustivere küla, Pärsti küla, Savikoti küla, Vanamõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: 1. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 2. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 3. eelhääletamise päeval: Pärsti mõisa härrastemaja (Pärsti küla); Valimispäeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla).
    [Show full text]
  • Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu Ajakiri Ilmub 1957
    Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub 1957. aastast. LX aastakäik „Loomingu Raamatukogu” 60 aastat SA Kultuurileht Tallinn Toimetanud Britt Perens ja Anu Saluäär-Kall Korrektuuri lugenud Inna Lusti Aastakäigu kujundanud Asko Künnap Kolleegium Toomas Haug, Tiit Hennoste, Maarja Kangro, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Ilona Martson, Mati Sirkel, Marek Tamm, Udo Uibo, Vaapo Vaher © „Loomingu Raamatukogu”, 2016 Toimetus Harju 1, 10146 Tallinn Tel.: 6276 425 e-mail: [email protected] Trükikoda Pakett AS ISSN 1406–0515 ISBN 978–9949–563–55–5 (trükis) ISBN 978–9949–563–56–2 (epub) „Loomingu Raamatukogu” 1957–2016 (1) AAFRIKA JUTTE. Prantsuse keelest Hans Vanaveski. 1959 43 (2) Aapeli. MEIE ISSANDA SIPELGAD. Soome keelest Harald Lepik. 1960 33 (3) Aapeli. PISIKESE PEETRUSE HOOV. Soome keelest Endel Mallene. 1988 21/22 (4) Aavik, Johannes. KEELEUUENDUSE LÕPMATU KURV. Anu Lambi teatritekst. 2006 35 (5) Aavik, Johannes. RAHVUSTUNDE NÕRKUSEST EESTIS. Eri aastate kirjutisi. Koostanud Rein Kruus. 1988 50 (6) Abbott, Edwin A. LAPIKMAA. Mitmemõõt- meline lugu. Inglise keelest Märt Väljataga. 2006 9/10 (7) Abe, Kōbō. HÄRRA S. KARMA KURITÖÖ. Jaapani keelest Agu Sisask. 1984 9 (8) Abe, Kōbō. NELJAS JÄÄAEG. Jaapani keelest Agu Sisask. 1966 11–13 (9) Abramov, Fjodor. ILMA ISATA. Vene keelest Hans Luik. 1961 31 (10) Abramov, Fjodor. PELAGEJA. Vene keelest Paul Mõtsküla. 1971 44 (11) Adameșteanu, Gabriela. ANNA ENDALE ÜKS VABA PÄEV. Rumeenia keelest Riina Jesmin. 1988 20 (12) Adams, Valmar. OOMEGA. Esseid ja murd- memuaare. Koostanud Rein Veidemann. 1985 1/2 (13) Adams, Valmar. SINU SEKUNDID. 1971 28/29 (14) Agnon, Šmuel Josef. TEINE NÄGU. Jutte armastusest. Heebrea keelest Kalle Kasemaa.
    [Show full text]
  • Kirjanduse Auhindamised Eestis 1918–1940*
    Kristi Raudmäe:Layout 1 01.06.09 17:16 Page 426 KIRJANDUSE AUHINDAMISED EESTIS 1918–194 0* KRISTI RAUDMÄE oos iseseisvusega tekkis võimalus ise oma kirjanduselu korraldada ning selle arengut suunata. Asuti aktiivselt välja töötama kultuuri- ja kir - K jandustegelaste toetussüsteemi (Eesti Kultuurkapital). Kirjanduselu üldine institutsionaliseeritus kasvas, samuti tegutses neil aastail mitmeid loomingulisi rühmitusi ja professionaalseid organisatsioone (Eesti Kirjanikku - de Liit, Eesti PEN-klubi). Kirjanduse auhindamiseks, kirjanikele loomingu - liste toetuste jagamiseks tehti mitmeid erinevaid algatusi. Toimus palju kir - jandusvõistlusi (Looduse romaanivõistlus, Haridusliidu näidendivõistlus, lastenäidendite võistlus, karskusnäidendite võistlus, spordinovelli võistlus jmt), mida käesolevas artiklis ei käsitleta. Päevalehest võis lugeda ka suure - joonelisest auhindamiskavatsusest – Eesti Nobeli auhinna asutamise mõttest (Eesti Nobel 1928), kuid teoks see ei saanud. Auhindamisi kajastati Eesti aja - kirjanduses rohkesti, meedia vahendusel jõudsid auhindamisprotsessi erine - vad etapid ja probleemid otse lugejani. Iseseisvusajal võisid kirjanikud osa saada Kultuurkapitali ja Riigivane - ma/Vabariigi Presidendi kirjandusauhindadest, raamatuaasta, Eesti Raama - tufondi, kohalike omavalitsuste, Tallinna Naisklubi jm auhindadest. Eesti Kultuurkapitali suur auhindamine 1925. aastal vastu võetud kultuurkapitali seaduse alusel hakati kirjanikke abistama toetuste ja auhindade kaudu. Kultuurkapitalist jaotatu ei olnud kogusummas väga suur, kuid
    [Show full text]
  • Ja „25 Kauneimat Raamatut“ 1956 – 2010“ Mille Juhendajad on Kurmo Konsa (Phd) Ja Tiit Hennoste (Phd)
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Infokorralduse õppekava Eesti raamatukonkursid „25 parimat raamatut“ ja „25 kauneimat raamatut“ 1956 – 2010 Magistritöö infokorralduse erialal Edith Hermann Juhendajad Tiit Hennoste, PhD Kurmo Konsa, PhD Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................4 Lühendid ...............................................................................................................................................6 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ..................................................................................................7 1.1. Raamat kui artefakt .......................................................................................................................7 1.2. Ilu ja kogemuse kontekst .............................................................................................................10 1.3. Eesmärk ja uurimisküsimused .....................................................................................................12 2. UURIMISTÖÖ EMPIIRILINE KÄSITLUS JA TEEMA VARASEMAD KÄSITLUSED. AJALOOLINE JA RAHVUSVAHELINE KONTEKST NING EESTI KONKURSSIDE EELLUGU13 2.1. Empiirilise uurimustöö käik ........................................................................................................13 2.2. Teema varasemad käsitlused .......................................................................................................17
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2004 3 Märts - March 2004märts.p65 1 03.05.06, 10:40 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2004märts.p65 2 03.05.06, 10:40 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis on ilmunud
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Kuulsad Mulgid
    Kuulsad mulgid Koostanud Mati Laane Karksi khk. Christjan Arro (25,01.1885 Polli v. Arukse t. – 21 04.1942 küüditatuna 1941.a. Sverdlovski obl.) õppis Königsbergi Ü-s, praktiseeris Taanis, pidas 1913-st Abja v. Palu t.. 20 aastat Halliste Põllumeeste Seltsi esimees, eesti Maarahva Liidu asutajaid, Pärnu Maakonna saadik Eesti Maanõukogus ja I ja II Riigikogus, 1923 a. III Üleriigilise Põllumeeste Kongressi juhte. 18/19 saj vahetusel oli Pöögle ja Taagepera mõisad mõlemad Friedrich Joachim von Oettingeni omanduses ja rahvast vahetati nende mõisate vahel palju. 1799 suri Taagepera Sõnni t. peremees ja uueks peremeheks viidi Pööglest Erdo Matsi poeg Mert (1766-1820), OO Tiiu. Merdi poeg Mats (24.04.1792 Pöögle Erdol – 02.12.1847 Taagepera Sõnni t.) sai Sõnnil 1826 perekonnanime Erdel (Erdell) sünnitalu järgi. 1830. aasta paiku, olles Taagepera mõisa kubjas, rentis (või ostis pandi) Mats Erdell Helme khk. Patküla mõisa. Mõnede uurijate järgi on Mats sündinud Pöögle mõisniku v. Oettingeni toatüdruku Tiio pojana, tegelikuks isaks olnud mõisniku sõber Karl v. Staden Riiast). 1833. aastal sai ta Tihemetsa von Stryki abil Roobe pantmõisnikuks. Mats elas oma perega Taagepera Sõnni talus, kus ka suri ja maeti Ala kirikumäe kalmistule ning tema mälestuseks on püstitatud hauale omapärane kabel. Mats OO Abja Atika k. Rahandi Hennu ja Mai (Polli Märdi tr.) tütre Kert Möns´iga (1783-1858), neil oli 4 poega ja 3 tütart. 1867a. ostis Matsi poeg Hans Erdell (1819) Roope mõisa päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisa omanik. Ta OO baltisakslase Emilie Juliane Franken´iga Taageperalt, neil oli 7 poega ja 2 tütart. 2.poeg Ernst Victor (1857-1929) õ.
    [Show full text]
  • Nooruse Valuuta. Noorkirjanik Ja Rühmitus Nullindatel Priit Kruus
    Methis. Studia humaniora Estonica 2013, nr 11 doi:10.7592/methis.v8i11.1001 Nooruse valuuta. Noorkirjanik ja rühmitus nullindatel Priit Kruus Nii me oleme noored, ja noorus on turundusest tugevam (Kaevats 2012: 15) Rühmitusel on nooruse ja uudsuse nägu. Olemuslikult tajutakse rühmitust noorkirjanike kollektiivse lähtekohana, millel on jõuline funktsioon – murda taraanina sisse kujunenud establishment’i. Rühmitus on justkui oponent, kriitilise pilguga kõrvalkäija, perifeeriast tsent- risse liikuv Teine, kellesse alguses suhtutakse umbusuga, kuni ta on kättevõidetud positsioo- nis muutunud ise keskseks normiks ja saab nõnda kanoniseerituks. Seni on kirjandusloolasi peamiselt huvitanud eelmise sajandi esimese kolmandiku eesti kirjandusrühmitused ja võib öelda, et ka uue sajandi uurijate tähelepanu on jätkuvalt sellel kireval perioodil. Näiteks loodi 2005. aastal kirjandusajalooline veebileht „Noor Eesti 100“, 1 kus saab tutvuda Noor-Eesti rariteetsete väljaannetega, 2005 ja 2007 toimusid Noor-Eestit käsitlevad konverentsid. 2006. aastal ilmus kogumik „Noor-Eesti 100“ (Lindsalu 2006) ja 2008. aastal Noor-Eestile pühendatud ajakirja Methis erinumber (vt Laak, Olesk 2008). Nii kultuurimeediat kui ka kooliõpikuid 2 uurides paistab, et just Noor-Eesti on jäänud esindama seda, mida me rühmituslikkuse all tänaseni tajume: uuenduslikud, moodsa mõtlemisega noored, kes vastanduvad vanadele, ajast maha jäänutele. 3 Nõukogude aja saabudes surutakse rühmitused oma senises tähenduses väga tugevasti alla. Seda perioodi iseloomustab institutsioonide vaigistav
    [Show full text]