7$//,11$h/,.22/ +80$1,7$$57($'867(',66(57$76,221,'  7$//,1181,9(56,7< ',66(57$7,21621+80$1,7,(6   

 

 

           0$577,.$/'$  9$1$,1',$h+,6.21'/,.32/,,7,/,67( 7(.67,'(.b6,7/869,,6(                           7DOOLQQ

 7$//,11$h/,.22/ +80$1,7$$57($'867(',66(57$76,221,' 7$//,1181,9(56,7< ',66(57$7,21621+80$1,7,(6  0DUWWL.DOGD  9$1$,1',$h+,6.21'/,.32/,,7,/,67(7(.67,'( .b6,7/869,,6(  +XPDQLWDDUWHDGXVWHLQVWLWXXW7DOOLQQDhOLNRRO7DOOLQQ(HVWL  'LVVHUWDWVLRRQRQOXEDWXGNDLWVPLVHOHILORVRRILDGRNWRUL NXOWXXULGHXXULQJXG NUDDGL WDRWOHPLVHNV7DOOLQQDhOLNRROLKXPDQLWDDUWHDGXVWHGRNWRULQ}XNRJXSRROWDSULOOLO DDVWDO  -XKHQGDMD -DDQ/DKHGUWKHRO7DOOLQQDhOLNRROLGRWVHQW(HVWL (YDQJHHOVH /XWHUOLNX.LULNX8VXWHDGXVH,QVWLWXXGLSURIHVVRU 2SRQHQGLG 0lUW/llQHPHWV3K'   hOR9DON3K'7DUWXhOLNRROLSURIHVVRU    .DLWVPLQHWRLPXEMXXQLODDVWDODOJXVHJDNHOO7DOOLQQDhOLNRROLUXXPLV 08XV6DGDPD7DOOLQQ            $XWRUL}LJXV0DUWWL.DOGD $XWRUL}LJXV7DOOLQQDhOLNRRO     ,661 SGI  ,6%1 SGI   7DOOLQQDhOLNRRO 1DUYDPQW 7DOOLQQ ZZZWOXHH

 6,68.25'

',66(57$1',7((0$.2+$6('38%/,.$76,221,' 7b186®1$' 6,66(-8+$786 3($7h..885,0,62%-(.7,0bb5$7/(0,1( 5XXP $HJ .HHO 7HNVWLG 3($7h..7($'86/22/,1(7$867 3($7h..0(72'2/22*,$/$+7,6(/(786 (SLVWHPRORRJLOLVHGVHLVXNRKDG 7||WHNVWLJD 7||NRQWHNVWLJD   $UWLNOLG 7||WHNVWLJDDUWLNOLG 7||NRQWHNVWLJDDUWLNOLG .2..89®7( 9,,7($//,.$' /,6$' /LVD /LVD 38%/,.$76,221,' ,.DX৬LO\D$UWKDĞƗVWUD ,,+DWKƯJXPSKDUDLGNLULWHNVWMDNRQWHNVW ,,,'HOKLVDPEDGPRQXPHQWLGHWHLVDOGDPLVHVW9DQD,QGLDPRRGL ,9ĝDWDSDWKDEUƗKPD৆D;,±3XUnjUDYDVMD8UYDĞƯ 90LWUDNXMX,QGLDVMD0LWKUDNXMXLUDDQLXVXQGLWHV±XXULPXVY}UGOHYDVW PWRORRJLDVW 9,-XQƗJDGKLUDLGNLULNRPPXQDDOSURSDJDQGD9DQD,QGLDPRRGL 6800$5< $%675$&76 (/8/22.,5-(/'86 &855,&8/809,7$( 



 ',66(57$1',7((0$.2+$6(' 38%/,.$76,221,'

'RNWRULW||NRRVQHE NXXHVW DUWLNOLVW PLOOHOHDQDOWLOLVHOHYDDWH WHNVWLV YLLWDPLVHO NDVXWDWDNVH5RRPDQXPEUHLG , .DOGD 0DUWWL   .DX৬LO\D $UWKDĞƗVWUD (HVWL $NDGHHPLOLVH 2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± ,, .DOGD0DUWWL  +DWKƯJXPSKDUDLGNLULWHNVWMDNRQWHNVW,GDNLUL(HVWL $NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± ,,, .DOGD 0DUWWL   'HOKL VDPEDG PRQXPHQWLGH WHLVDOGDPLVHVW 9DQD ,QGLDPRRGL,GDNLUL(HVWL$NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW ± ,9 .DOGD 0DUWWL   ĝDWDSDWKD EUƗKPD৆D ;,   ± 3XUnjUDYDV MD 8UYDĞƯ,GDNLUL(HVWL$NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW±  9 /DKH-DDQ .DOGD 0DUWWL   0LWUDNXMX,QGLDV MD0LWKUD NXMX LUDDQL XVXQGLWHV±XXULPXVY}UGOHYDVWPWRORRJLDVW0lHWDJXVHG± 9, .DOGD0DUWWL  -XQƗJDGKLUDLGNLULNRPPXQDDOSURSDJDQGD9DQD,QGLD PRRGL7XQD$MDORRNXOWXXULDMDNLUL±  $XWRULSDQXVDUWLNOLWHVVH , .RPPHQWHHULWXG W}OJH 9DOLVLQ YlOMD WHNVWLRVD W}ONLVLQ LQWHUSUHWHHULVLQ NRPPHQWHHULVLQMDNLUMXWDVLQVLVVHMXKDWXVH8XULVLQKWWHNVWLRVD ,, hKH UDLGNLUMD WHUYLNOLN DQDOV W||VW WHNVWLJD NXQL NRQWHNVWXDDOVH DQDOVLQL 9DOLVLQ YlOMD WHNVWLG W}ONLVLQ MD NRPPHQWHHULVLQ QHHG VVWHPDWLVHHULVLQ PDWHUMDOLNRQWHNWXDDOVHWHVVHJUXSSLGHVVHQLQJWHJLQHHOQHYDS}KMDOMlUHOGXVL ,,, .ROPH 'HOKLV DVXYD UDLGNLUMDGHJD VDPED NlVLWOXV PHGLRORRJLD YDDWHQXUJDVW OlKWXYDOW PDWHUMDOLVW MD REMHNWLVW PLOOHVVH WHNVW RQ VLVHVWDWXG /HLGVLQ NlVLWOXVYLLVL W||WDVLQ OlEL DVMDNRKDVHG PDWHUMDOLG W}ONLVLQ UDLGNLUMDG DQDOVLVLQVDDGXGLQIRWQLQJWHJLQVHOOHS}KMDOMlUHOGXVL ,9 .RPPHQWHHULWXG W}OJH 6LVVHYDDGH KLVNRQGOLNVRWVLDDOVHVVH PWL WXOHVW NXL WVLYLOLVDWVLRRQL MD UHOLJLRRQL OlKWHIHQRPHQLVW 9DOLVLQ YlOMD WHNVWLRVD W}ONLVLQ LQWHUSUHWHHULVLQNRPPHQWHHULVLQMDNLUMXWDVLQVLVVHMXKDWXVH8XULVLQKHPGL DUHQJXOXJXOlELNRJXVDQVNULWLNHHOVHNLUMDQGXVH 9 .LUMXWDVLQSRROHDUWLNOLVW$QDOVLVLQMXPDO0LWUDNXMXUHOHYDQWVHWHVYHGD¶GH NLUMDQGXVHWHNVWLGHVVVWHPDWLVHHULVLQPDWHUMDOLMDWHJLQMlUHOGXVL8XULVLQKH WHJHODVNXMXDUHQJXWKHVWHNVWLNLKLVWXVHV 9, hKH UDLGNLUMD DQDOV 9DOLVLQ YlOMD WHNVWL W}ONLVLQ MD NRPPHQWHHULVLQ $QDOVLVLQUDLGNLUMDSURSDJDQGDWHKQRORRJLDVHLVXNRKDVW 

 7b186®1$'

6RRYLQWlQDGDHVLPHVHVMlUMHNRUUDV/LQQDUW0lOOL ± NHOOHW}ONHGWHNLWDVLG HVPDVH KXYL ,GDPDDGH YDVWX MD W}LG PLQG LGDWHDGXVH QLQJ NLWVDPDOW LQGRORRJLD MXXUGH hOLNRROL}SLQJXWHDMDOROLGN}LJHKXYLWDYDPDG+DOMDQG8GDPL ± 6HUJHL 6WDGQLNRYL ± 5HLQ5DXDMD-UQDV.RNODORHQJXG7lQDQ0LQXHULOLQH WlQX NXXOXE $QGUHV +HUNHOLOH NHOOH ORHQJXG EXGLVPLVW MD VDQVNULWL NHHOH WXQQLG VWLWDVLGKXYLWHJHOHGDMXVW9DQD,QGLDLLGVHWHWHNVWLGHJD 7lQDQhOR9DONXMD-DDQ3XKYHOLWNHOOHODKNHGVRRYLWXVHGDLWDVLGSlUDVWPDJLVWULW|| YDOPLPLVWHGDVLPLQQDhKWODVLWlQDQRPDNROOHHJH0DUJXV2WWLMD$ODUL$OOLNXWNHOOH WDUJDGMDKHDGQ}XDQGHGMXKDWDVLGPLQGVDJHOLHNVLWXVWHUlJDVWLNXVWYlOMD 7lQDQ0LKKDLO/RWPDQLNHOOHORHQJXGMDQ}XDQGHGROLGPLQXGRNWRUL}SLQJXWHDMDO VLVXOLVHOWDLQVDGPLVGRNWRULW||DUHQJXOHNDDVDDLWDVLG7lQX0lUW/llQHPHWVDOHMD hOR 9DOJXOH NHOOH S}KMDOLNXG UHWVHQVLRRQLG HHONDLWVPLVHO MXKWLVLG WlKHOHSDQX SXXGXVWHOHPLVROHQQGVHNVN}UYDOGDQXG7lQDQRPDMXKHQGDMDW-DDQ/DKHWNHV RQNDKHGRNWRULW||DUWLNOLNDDVDXWRULNVW||VLVVHMXKDWXVHKRROLNDOlELOXJHPLVHQLQJ SDUDQGXVHWWHSDQHNXWHHHVW,OPDWHPDSLGHYDWDJDQWNLKXWDPLVHWDSROHNVNlHVROHYW|| YDOPLQXG 

 6,66(-8+$786

.lHVROHY GRNWRULW|| NRRVQHE DUWLNOLWHVW .}LJL NLUMXWLVWH KHQGDY MRRQ RQ VDPD NXOWXXULUXXP DMDVWX QLQJ WHPDDWLND 8XULPVREMHNWLNV RQ 9DQD,QGLD KLVNRQGOLN SROLLWLOLVHGWHNVWLGPLVORRGLHHSLOLVHODMDVWXO VDMDQGH.UNXQLVDMDQGS.U  .}LNWHNVWLGRQNLUMDSDQGXGVDQVNULWLNHHOHVY}LVHOOHUDKYDOLNHPDWHVYHUVLRRQLGHV SUDDNULWLWHV 9DQD,QGLD LLGVHWH WHNVWLGH W}ONLPLVH MD W}OJHQGDPLVHJD NRNNX SXXWXGHV WXOHE KXYLOLVHO W||WDGD OlEL VXXU KXON HULDODVW NLUMDQGXVW 6HOOH WHJHYXVH NlLJXV DYDVWDV DOODNLUMXWDQX HW PLWWH NVNL XXULPXV HJD DUWLNNHO HL NLUMHOGD HJD LVHJL QLPHWD WDUYLWDWXGPHWRGRORRJLDW9HHOJLHQDPNlVLWOXVHGRQVDJHOLYlKHLQQRYDWLLYVHGQLQJ VWLLOLOWHLHULQHQlLWHNVVDMDQGLO}SXNlVLWOXVHGNXLJLSDOMXVDMDQGLO}SXOWHKWXLVW YUGOQlLW(SLJUDSKLD,QGLFDDUWLNOHLG 6HHJDSROHGRNWRULW||HHVPlUNN}LNLHHSLOLVL KLVNRQGOLNSROLLWLOLVLWHNVWHK}OPDYXXULPXVNDWWHYMDDPPHQGDYDUWLNOLVDULYDLG SLJHP VRRY XXULGD Y}LPDOXVL MD PHHWRGHLG PLV VRELYDG 9DQD,QGLD KLVNRQGOLN SROLLWLOLVWHWHNVWLGHXXULPLVHNV$XWRULWKXYLWDYDGWHNVWLMDVHGDPEULWVHYDNRQWHNVWL YDDWOHPLVHNVVRELYDGYLLVLG 'RNWRULW|| HHVPlUN RQ VVWHPDWLVHHULGD MD P}WHVWDGD W|| NODVVLNDOLVWH VDQVNULWLNHHOVHWHWHNVWLGHJDQLQJYDVWDWDMlUJPLVWHOHNVLPXVWHOH0LOOLVHGRQWHNVWL W}ONLPLVH MD W}OJHQGDPLVH IDDVLG"   0LOOLQH RQ DXWRUL UROO MD LQWHQWVLRRQ"   6DPXWLKXYLWDEDOODNLUMXWDQXWPLOOLVHGRQYLLVLGPLOOHDELOWHNVWLORRMDGDXGLWRRULXPL P}MXWDYDG .XLGDV WHNVWLG ÄYDOHWDYDG³ MD NXLGDV ÄYDOHW³ HKN VXEMHNWLLYVHW W}GH GHNRQVWUXHHULGD"   7HLQH WHHPDGHULQJ RQ VHRWXG NRQWHNVWLJD .XLGDV VVWHPDWLVHHULGD MD UH NRQVWUXHHULGD NRQWHNVW" .XLGDV 9DQD,QGLD WHNVWLGHJD VHRWXG NRQWHNVWXDDOVHLG WHHPDVLG VVWHPDWLVHHULGD"   .XLGDV PXXWD MD ODLHQGDGD NRQWHNVWXDDOVHW YDDWHQXUND"   6DPXWL ROHNV KXYLWDY WHDGD NXLGDV VHRVWXYDG WHNVWLJD NRQWHNVWL HOHPHQGLG PLV SROH VHRWXG YDKHWXOW WHNVWL VLVXJD 1lLWHNV NXLGDV NLUMXWXVSLQQD NYDOLWHHWY}LPDWHUMDOP}MXWDYDGWHNVWL"0LOOLVWÄHOXRQHODQXG³REMHNWPLOOHOWHNVW DVXE"  

 3($7h..885,0,62%-(.7,0bb5$7/(0,1(

5880 0LV RQ ,QGLD" 2Q VHH JHRJUDDILOLQH Y}L NXOWXXULOLQH PllUDWOXV" .DV ,QGLD RQ +LQGXVWDQL SRROVDDU PLGD SLLUDYDG $UDDELD PHUL MD %HQJDDOLD ODKW QLQJ S}KMDV +LPDDODMD PlHG" .XL NDXJHOH LWWD MD OllQGH ,QGLD XODWXE" .DV WlQDQH 3DNLVWDQ %DQJODGHVKMD1HSDORQ,QGLD"$JD6UL/DQNDMD%KXWDQ".XLQHHGJHRJUDDILOLVHOW VHGDRQJLVLLVSROLLWLOLVHOWNLQGODVWLPLWWH$JDNXOWXXULOLVHOW".DVRQROHPDVKWQH ,QGLDNXOWXXULUXXP" hKHVDUWLNOLV 0DUWWL.DOGD,QGLDWHLROHROHPDV9LNHUNDDU±± ROHQ PD YlLWQXG HW ,QGLDW SROH ROHPDV 3}KMXV RQ VHOOHV HW HUL DMDVWXWHO RQ Ä,QGLD³ WlKHQGDQXGHULDVMX,QGLDNXOWXXULUXXPRQSDLVXQXGMDNRNNXW}PEXQXG9DQDMD NHVNDMDOXODWXV,QGLDNXOWXXULOLQHP}MX YDOGDYDOWEXGLVPLNDXGX QlLWHNV.HVNMD .DJX$DVLDVVH QLQJ +LPDDODMD UHJLRRQL 7LLEHWLVVH  ,VHJL NDXJHPDOH +LLQDVVH .RUHDVVH -DDSDQLVVH MD 0RQJRROLDVVH .DJX$DVLDV ROL MD RQ HQGLVHOW  NPQHLG ,QGLDWVLYLOLVDWVLRRQLVW P}MXWDWXG ULLNH.RORQLDDODMDVWXOWlKHQGDV ,QGLDHXURRSODVH MDRNVPLGDJLHQDPDWNXL,QGLDWlQDSlHYDO0HHQXWDJHPHW.ROXPEXVRWVLV,QGLDW VHLODWHV OllQGH MD 9DVFR GD *DPD PEHU $DIULND LWWD .DULLEL PHUHV SDLNQHYDG /llQH,QGLDVDDUHGQLQJVHDOWHJXWVHVLGQLL%ULWLNXL+ROODQGL/llQH,QGLDNRPSDQLLG ,QGRQHHVLDVWNXL,GD,QGLDVDDUHVWLNXVWY}L3UDQWVXVH.DJX$DVLDYDOGXVWHVWNXL,QGR +LLQDVWUllNLPDWD/LVDJHPVLLD3RUWXJDOLNRORQLDDOHWWHY}WWH&DVDGD,QGLDQLQJ%ULWL MD +ROODQGL ,GD,QGLD NRPSDQLLG 6DPXWL W}VWDWXE NVLPXV NDV ,QGLD NXOWXXU RQ +LQGXVWDQLSRROVDDUHOHWXQJLQXGDDULDODVWHSRROW.HVN$DVLDVWWRRGXGNXOWXXULMlWN 3}KMD,QGLDVY}L/}XQD,QGLDVVHPLJUHHUXQXGGUDYLLGLGHWVLYLOLVDWVLRRQLSlULMD"0LV RVDÄ,QGLDVW³NXXOXESRROVDDUHUDQQLNXDODGHOHODYDWHOH7RRPDNULVWODVWHOH"0LOOLQH RQLVODPLMDKLQGXNXOWXXULRVDNDDO"0LVRVDRQ,UDDQLVWS}JHQHQXG]RURDVWULVWLGHO NHGDQGSDUVLGHNVNXWVXWDNVH"-QH 6HOJXVHKXYLGHVMDVHJDGXVHYlKHQGDPLVHNVWlKHQGDE,QGLDNXOWXXULUXXPNlHVROHYD W||P}LVWHVX±H.UORRGHVW ,QGLDVVHUlQQDQXGDDULDODVWHK}LPXNXOWXXULO EDVHHUXYDWP}WWHPDDLOPDMDWVLYLOLVDWVLRRQLPLVNXMXQHVYlOMDHHSLOLVHODMDVWXO(QQH PXVOLPLWH VDDEXPLVW MD LVODPLY}LPX NHKWHVWDPLVW 3}KMD,QGLDV ± VDMDQGLO .HVN,QGLDV ± VDMDQGLO QLQJ /}XQD,QGLDV ± VDMDQGLO ROL QLPHWDWXG NXOWXXUKLQGXGHVHDVSHDDHJXDODWLGRPLQDQWVHONRKDO1LPHWDWXGPDDLOPDQlJHPXV OlKWXV 3}KMD,QGLDVW WlSVHPDOW *DQJHVH M}H RUXVW  QLQJ YlKHPDO Y}L VXXUHPDO PllUDOY}WVLGVHOOHRPDNVN}LN+LQGXVWDQLSRROVDDUHHODQLNXG6HOOHDOODPDKWXVLGND EXGLVWOLNMDGåDLQLVWOLNNXOWXXU MDKLOMHPYlKHPDOPllUDOVLNKLNXOWXXU HQW,QGLD NULVWODVHG PXVOLPLG MXXGLG MD SDUVLG MlLG VHOOHVW YlOMDSRROH NXLJL Y}WVLG RPDNV P}QLQJDLGGRPLQDQWVHNXOWXXULHOHPHQWH6HHRQ,QGLDNXOWXXURPDÄNODVVLNDOLVHO³ NXMXOQLQJÄLGHDDOVHV³YRUPLV 

 $(* ,QGRORRJLGQLPHWDYDGHHSLOLVHNVDMDVWXNVDMDYDKHPLNNXYHGD¶GHDMDVWX X± H.U  MD ,QGLD NHVNDMD DOJXVW WlKLVWDYD *XSWD GQDVWLD ULLJL X ±  WHNNLPLVHYDKHO6HHJDRQWHJXDMDOLVHOWHEDPllUDVHOWGDWHHULWXGDMDJDVDMDQGLVW H.UNXQLVDMDQGLQLS.U (HSLOLVHDMDVWXWLQJOLNXNVDOJXVHNVRQOKLDMDOLVH1DQGDGQDVWLD X± H.U VXXUULLJL HVLPHQH$UDDELDPHUHVW%HQJDOLODKHQLXODWXYULLN,QGLDV ROHPDVROX 3}KMD,QGLDV$OHNVDQGHU6XXUH ±H.UY}LPXO±H.U V}MDUHWN,QGXVH M}HllUGH ±H.U QLQJVHOOHOHMlUJQHQXG0DXU\DGQDVWLDLPSHHULXPL X± H.U WHNNLPLQH+LQGXVWDQLSRROVDDUHO .DKHOOHQLVWOLNXNXOWXXULM}XGPLVW,QGLD SLLULDODGHOH QLQJ 9DKHPHUH MD /lKLV,GD WVLYLOLVDWVLRRQL P}MXVLG 9DQD,QGLD ULLJLNRUUDOGXVHOH NLUMDNXQVWLOH UDKDQGXVHOH NXQVWLHVWHHWLNDOH MD DUKLWHNWXXULOH OlEL WlQDVHV$IJDQLVWDQLVHNVLVWHHULQXG.UHHND%DNWULDULLJL X±H.U RQUDVNHOH KLQQDWD (HSLOLVHDMDVWXO}SXNVORHWDNVHNHVNDHJVH,QGLD ±VDMDQG KLQGXULLNLGH MDRNV HHVNXMXNV MD PXGHOLNV ROHYD *XSWD ULLJL VQGL  VDMDQGL O}SXO   VDMDQGL DOJXVHV 6DPDVMllEHHSLOLVVHDMDVWXVVHND0DXU\DGQDVWLDLOPDULLJLODJXQHPLQHPLVSHDOH WHNNLVKXONSLLUNRQGOLNNHY}LPXNHVNXVL,GD,QGLDVWHNNLV&HGLGQDVWLDULLNPLGD YDOLWVHV Y}LPDV .KƗUDYHOD Y}LPXO X ± H.U  .HVN MD /}XQD,QGLDV 6ƗWDYƗKDQD GQDVWLD VXXUULLN  VDM H.U± VDM  0DJDGKDV YDOLWVHVLG MlUMHVWLNNX ĝXৄJD X±H.U MD.D৆YDGQDVWLD X±H.U NHVW}UMXVLG±VDMDQGLO H.UNUHHNODVWHMDVNWLGH VDMH.U VLVVHWXQJH.HVN$DVLDVW,QGRVNGLG VNU ĞDND YDOOXWDVLGDODVLG/llQH,QGLDVDVVLPLOHHULVLGNUHHNODVHGMDYDOLWVHVLGLQGLDODVL NXQL ± VDMDQGL YDKHWXVHQL PLO *XSWD GQDVWLD NXQLQJDV &DQGUDJXSWD ,, 9LNUDPƗGLW\D Y}LPXOX± QDGY}LWLVMDDOLVWDV 9HGD¶GHDMDVWXYDKHWXPLQHHHSLOLVHNVDMDVWXNVRQWlKHOGDWDYNDDMDORROLVHVSURWVHVVLV PLGDQLPHWDWDNVHÄWXKDQGHILORVRRILDMDVWXNV³ X±H.U QLQJPLVWlKLVWDE WXKDQGHWHDVNHHWOLNHMDILORVRRILOLVWHOLLNXPLVWHVQGLPLVSUJLVLGPXXWPDPDDLOPD HQGDPXXWPLVHWHHO7HNNLQXGOLLNXPLVWHVHDVROLGNXXOVDLPDGGåDLQLVPMDEXGLVP (VLPHVH WLQJOLN UDMDMD ROL 9ƗUGKDPƗQD 0DKƗYƯUD -LQD X ± H.U  WHLVHOHPDDLOPDYDDWHOHSDQLDOXVH6LGGKƗUWKD*DXWDPD%XGGKD X± H.U  6HHJD YDKHWXV DMDVWXWH YDKHWXPLVHJD ND PHQWDDOVXV HOOXVXKWXPLQH MD ILORVRRILD

.((/ 7HLVHNVHHSLOLVHDMDVWXPllUDWOHMDNVRQPXXWXVHGNHHOHV9HGD¶GHNLUMDQGXVHWHNVWLGH ORRPLVHNVWDUYLWDWLYHGDVDQVNULWLNHHOWQLQJNXLJLVHHJLYHGD¶GHNLUMDQGXVHDUHQHGHV DMDMRRNVXOPXXWXVRQYHGDVDQVNULWLOHRPDVHGWHQGHQWVLGPlUJDWDYDGWHNVWLGHVNXQL ± VDMDQGLQL H.U ± VDMDQGLO H.U OHLGLV DVHW NHHOHUHIRUP PLV KHOW SRROW ILNVHHULVMXEDWRLPXQXGPXXWXVHGWHLVDOWPXXWLVNHHOHNDVXWXVWUDGLNDDOVHOWSHOJDOW DDVWD MRRNVXO /LVDNV PXXWXVHOH VDQVNULWL NHHOH VHHV WRLPXV PXXWXV ND NHHOH NXL

 QLLVXJXVH NDVXWDPLVHV SKDNLUMDGH VDQVNULWL DVHPHO Y}WVLG SDOMXG ILORVRRILG MD NXQLQJDGRPDV}QXPLHGDVWDPLVHNVNDVXWXVHOHLQGRDDULDNHHOHGHKNSUDDNULWLG VNU SUDN܀WL±ÄDOJQH³ÄORRPXOLN³VNUSUƗN܀WƗ±ÄDOJNHHO³ÄORRPXOLN VWUDKYDOLN NHHO³  .HVN,QGLDNLUMDNHHOHGHKNSUDDNULWLGROLG3}KMD,QGLDVODLDOGDVHOWNDVXWXVHONXQL± VDMDQGLQLQLQJ/}XQD,QGLDVNXQL±VDMDQGLQL.XQL±VDMDQGLQLROLGSUDDNULWLG NlLEHONDN}QHNHHOWHQDVHHMlUHONDQRQLVHHULWLNHHOHGJUDPPDWLNXWHSRROWMDQHHGMlWNDVLG HNVLVWHQWVLNLUMDNHHOWHQD3UDDNULWLWHKXOJDVWXOHEHULVWDGDNROPHHULQHYDWIDDVL(VLPHVVH IDDVL NXXOXYDG $ĞRND UDLGNLUMDGH GLDOHNWLG  VDM H.U  QLQJ WKHUDYƗGD EXGLVWLGH NDQRRQLOLVWHWHNVWLGHSDDOLNHHO VNUSƗOƯ  VDMH.U 7HLVHIDDVLSDLJXWXYDGSUDDNULWLG NLWVDPDVWlKHQGXVHV,QGLDSLLUNRQGOLNXGNHHOHG PƗKƗUƗ܈ܒUƯĞDXUDVHQƯDUGKDPƗJDGKƯ PƗJDGKƯMDSDLĞDFƯ .ROPDQGDIDDVLPRRGXVWDYDGUDKYDOLNXGKLOLV.HVN,QGLDNHHOHG ±9WWlSVHPDOW%XUURZ HKNDSDEKUDۨĞD¶GPLVWHNNLVLG±VDMDQGLO :RROQHU>@±  9HGD¶GHDMDVWXOROLVDQVNULWLNHHOROQXGNVQHVSKDGHWHNVWLGHNHHO /LVDNVSDQGDJX WlKHOH HW WRKXWX KXON YHGD¶GH NLUMDQGXVW ORRGL MD WHNVWH VlLOLWDWL VXXOLVHOW SHDVWPlOHWDMDWH NRRONRQGDGH SRROW VHOOH DVHPHO HW QHHG NLUMD SDQQD 6DPXWL PlUJDWDJX HW VXXOLVHO WUDGLWVLRRQLO RQ ROQXG NLUMDSDQGXG WHNVWLGH N}UYDO VXXU UROO PLWWH DLQXOW ,QGLDV YDLG N}LJLV YDQDGHV WVLYLOLVDWVLRRQLGHV  hKHOW SRROW ROL YHGD VDQVNULWLQGRDDULDODVWHNXQDJLVHVWN}QHNHHOHVWWHNNLQXGNLUMDNHHOPLVNDQGLVNDDVDV HODYDOH NHHOHOH RPDVHLG WXQQXVHLG HULQHYDG GLDOHNWLG S||UGHOLVWH MD NllQGHOLVWH SDUDOOHHOYRUPLGH URKNXV 7HLVDOW OlKWXV YHGDVDQVNULW SKDNLUMDQGXVH YDMDGXVWHVW S||UGXGHVMXPDODWHSRROHOXXOHYRUPLVSHOHWDGHVORLWVXGHVNXUMHYDLPHQLQJDUXWOHGHV WHNVWLGHV PDDLOPD ROHPXVH OH 1lLWHNV ROLG YHGDVDQVNULWLV ROHPDV YLLVDNDG MXPDOXVWH SRROH S||UGXPLVHNV YDMDOLNXG N}QHYLLVLG LQMXNWLLY MD VXEMXQNWLLY  PLV KLOLVHPDV VDQVNULWL NHHOHV SXXGXYDG 6DPDV HL NDVXWDWXG SHDDHJXOGVHNlVNLYDW LPSHUDWLLY Y}LVRRYLWDYSDOXYDW RSWDWLLY N}QHYLLVL ± VDMDQGLOH.U WRLPXQXG NHHOHXXHQGXVH WDJDROL NVDLQXVPHHV3Ɨ৆LQL 7HPD S}KLWHRVHNVRQ$܈ܒƗGK\Ɨ\Ư VNUÄNDKHNVDSHDWNNL³ HKNĝDEGƗQXĞƗVDQD VNUÄ}SHWXV V}QDGHVW³  6HH RQ VDPDDHJVHOW NRNNXY}WH YDUDVHPDWH DXWRULWH W||GHVW PLV SROH WlQDVHQL VlLOLQXG  MD 9DQD,QGLD JUDPPDWLNDWHDGXVH HVLNWHRV 7HRVH NDKHNVDV SHDWNLV RQ XPEHV  VnjWUD ODXVXQJLW PLV Y}WDYDG NRNNXNRJX VDQVNULWL NHHOH XXHQGDWXG JUDPPDWLND 3Ɨ৆LQL VRRYLWDE KHLWD N}UYDOH YHGD¶GH NHHOH YRUPLURKNXV QLQJ PXXWD JUDPPDWLND VHOJHPDNV MD UHHJOLSlUDVHPDNV 7HRVH VWLLO RQ OLKWQH OKLGXVHOH MD ODNRRQLOLVXVHOH SUJLY WHNVWLV VLVDOGXYDG VnjWUD¶G NRRVQHYDG YDLG NDKHVWNROPHVWV}QDVW(HVPlUJLNVRQWHNVWLOKLGXVMDUXXPLOLQHNRNNXKRLGVHHDJD PXXGDE NLUMXWLVH UDVNHVWL P}LVWHWDYDNV VDQVNULWL NHHOH }SSLPLVHNV RQ3Ɨ৆LQL WHRV OLLJD NHHUXNDV 3Ɨ৆LQL ULWDE ROOD RPD UHHJOLWHV Y}LPDOLNXOW DEVWUDNWQH HVLWDWDNVH UHHJOHLG V}QDGH NRKWD MD RPDNRUGD OGUHHJOHLG UHHJOLWH NRKWD 7HNVW RQ ORRGXG SlKH}SSLPLVHNVMDPHHOGHMlHWXPHHQXWDPLVHDELONDVXWDPLVHNVQLQJVHHJDVXXQDWXG HHON}LJHQHLOHNHVMXEDRVNDVLGVDQVNULWLNHHOWHQWNHOROLSXXGXMllNHNRUUHNWVHWH JUDPPDWLOLVWHYRUPLGHPRRGXVWDPLVHV ,OPVHOWNVROXOLVHPDLGS}KLP}WWHLGPLOOHY}WWLVVDQVNULWLJUDPPDWLNDVNlLEHOHMXED 3Ɨ৆LQLHHOODQH<ƗVND ±VDMH.U RPDWHRVHV1LUXNWD VNUÄHWPRORRJLD³ QLQJ

 PLOOH3Ɨ৆LQLNLQQLVWDVROLVDQVNULWLNHHOHV}QDYDUDVLGXPLQHYHUELMXXUWHJD6HOOHJD VHRVHV SUJLVLG3Ɨ৆LQL MD WHPD MlUJLMDG HOLPLQHHULPD NDVXWXVHVWV}QX PLV SROQXG WXOHWDWXGKHVWNLYHUELMXXUHVWNDRWDGHVWHUYHKXOJDYDQXLQGRHXURRSDSlULWROXV}QX PLGDYHGD¶GHNHHOHVURKNHOW 9W.HLWK±0DFGRQHOO>@;,± ;,,,%XUURZ±:LQWHUQLW]>@±  3Ɨ৆LQLNHHOHUHIRUPSDQLDOXVHNODVVLNDOLVHOHVDQVNULWLNHHOHOHHQWVDPDVHLVDDWHGD SLGDGDVHOOHDLQXDXWRULNV3Ɨ৆LQLW||O}SHWDVLGJUDPPDWLNXG.ƗW\Ɨ\DQD VDMH.U  MD3DWDxMDOL VDMH.U (VLPHQHNULWLVHHULVMDWlLHQGDV3Ɨ৆LQLW||GWHRVHV9ƗUWWLND VNUÄUDNHQGXV³ WHLQHNRPPHQWHHULVSUREOHPDDWLOLVL3Ɨ৆LQLVnjWUD¶LGEKƗ܈\DVWLLOLV WUDNWDDGLV 0DKƗEKƗ܈\D VNUÄVXXUVHOHWXV³  9W .HLWK  ± 0DFGRQHOO >@;9%XUURZ:LQWHUQLW]>@± 

7(.67,' .lHVROHYD W|| DOOLNDWHNV MD XXULPLVREMHNWLGHNV RQ DOOMlUJQHYDOW NLUMHOGDWXG 9DQD ,QGLDHHSLOLVHDMDVWXKLVNRQGOLNSROLLWLOLVHGWHNVWLG (VLPHVHJUXSL XXULWDYDWHVW WHNVWLGHVW PRRGXVWDYDG YHGD¶GH NLUMDQGXVH ± H.U KLOLVHGWHNVWLG9HGD¶GHNLUMDQGXVHHULQHYDGNLKLVWXVHGMDåDQULGMDJDWDNVHQLQJ VNU VNU ÄYlUVLWDUNXV³  $WKDUYD Jۿ GDWHHULWDNVH HQDPDVWL QHOMD JUXSSL ÄORLWVXWDUNXV³  6ƗPD VNU ÄODXOXWDUNXV³  MD

 ,QGLD WHDGXVH MD WHDGXVNLUMDQGXVH VNU ĞƗVWUD±ÄWHDGXV³ÄWHDGXVOLNWUDNWDDW³ Ä}SLN³VNUYLG\Ɨ±ÄWHDGPLQH³ÄWDUNXV³ DOJXVSHLWXEYHGD¶GHNLUMDQGXVHVQLQJ VHHW}WWX RQ 9DQD,QGLD WHDGXVNLUMDQGXV WLKHGDOW XVXDVMDGHJD VHRWXG (VLPHVHG WHDGODVHGROLGEUDDKPDQLGNHVULWDVLGHULYLLVLGHOYHGD¶GHWHNVWHW}OJHQGDGD 0X৆ঌDNDXSDQLৢDG ,MD HVLWDEN}LJHYDUDVHPDORHQGLYHGD¶GHDELWHDGXVWHVW VNU YHGƗৄJD±ÄYHGD¶GH KDUXG³ VNU DৄJD ± ÄMlVH³ ÄLKXOLLJH³  IRQHHWLND VNU ĞLNৢƗ  WVHUHPRQLDDO VNU NDOSD  JUDPPDWLND VNU Y\ƗNDUD৆D  HWPRORRJLD VNU QLUXNWD PHHWULND VNUFKDQGDV MDDVWURORRJLD VNUM\RWLৢD .lHVROHYDVWRQVHOJHVWL QlKDHWN}LNQLPHWDWXGÄWHDGXVKDUXG³VDLGDOJXVHW||VWSKDNLUMDWHNVWLJD 3RHHVLD MD SRHHWLND VWLLOL MD NLUMDQGXVOLNX Y}WWHQD KDNNDV DXWRUHLG KXYLWDPDDOOHV KLOMHPSDQQHVDOXVHLOXNLUMDQGXVH VNUNƗY\D VQQLOH6DPXWLHLQLPHWDWDYHGD¶GH DELWHDGXVWH KXOJDV LVHVHLVYD GLVWVLSOLLQLQD ILORVRRILDW VNU GDUĞDQD WDUNDYLG\Ɨ DQYƯNৢLNƯ MDVHGDOLKWVDOWS}KMXVHOILORVRRILDROLWHRORRJLDQLQJWHRORRJLDK}OPDV N}LNH 3XXGXEWHLVLJLNODVVLNDOLVHV,QGLDWHDGXVNLUMDQGXVHVHULVWDWDYDLGåDQUH5LWXDOLVWLNDVW VXXUHVWL ORRPRKYULG  NDVYDV YlOMD PHGLWVLLQ PHGLWVLLQLVW RPDNRUGD HURRWLND VNU NƗPDĞƗVWUD  WVHUHPRQLDDOLVW MD PHHWULNDVW VQGLV PXXVLNDWHDGXV PHHWULNDVW MD DVWURORRJLDVW PDWHPDDWLND MQH 9HGD¶GH DMDVWXO SDQGL DOXV ND WDYD}LJXVOLNXOH MXULLGLNDOH VNUVP৚WLGKDUPDĞƗVWUD PLVOlKWXVXVXOLVHVWPRUDDOLVWVDPXWLVQGLV SROLLWLNDWHDGXV VNUQƯWLDUWKDĞƗVWUD +LOLVHP,QGLDWUDGLWVLRRQ QlLW9Ɨ\XSXUƗ৆D /;,   ORHWOHE MXED ± WHDGXVKDUX 9W WlSVHPDOW .HLWK  ± :LQWHUQLW]>@±  ,QGLD WHDGXVNLUMDQGXVH DOJHG OHLGXYDG MXED EUƗKPD৆D¶WHV MD ƗUD৆\DND¶WHV HQW KLOLVHPDLG YHGD¶GH DELWHDGXVWH NLUMXWLVL QLQJ VXXUW RVD WHDGXVNLUMDQGXVW  HULVWDE QHLVWXXVNLUMXWXVODDGQQVnjWUDVWLLO VNUVnjWUD±ÄO}QJ³ÄQ||U³ 6DPDVVWLLOLVRQ NLUMDSDQGXG ND

 ± 6DPXWLNlVLWOHEVDPDWHPDDWLNDWMDWHNVWLNLKLVWXVWPLQXNRPPHQWHHULWXGMD S}KMDOLNX VLVVHMXKDWXVHJD YDUXVWDWXG W}OJH

 3($7h..7($'86/22/,1(7$867

8XULWDYDWHPDDWLNDWHDGXVORROLVHWDXVWDWXQGPLQHRQHOHPHQWDDUQH6LLQNRKDORQMXWWX LQGRORRJLDDMDORRVWNHVNHQGXGHVXXULPLVREMHNWLNVROHYDWH9DQD,QGLDHHSLOLVHDMDVWX KLVNRQGOLNSROLLWLOLVWHWHNVWLGH YHGD¶GHNLUMDQGXVWHDGXVNLUMDQGXVMDHSLJUDDILOLVWH WHNVWLGHYDVWDYDGRVDG XXULPLVHDMDORROH 5DVNH RQ PllUDWOHGD PLOODO MD NHV LQGRORRJLDOH DOXVH SDQL ,QGLD XXULPLQH Y}L YlKHPDOW KXYL ,QGLDJD VHRWXG WHHPDGH VXKWHV  VDL (XURRSDV DOJXVH KHOOHQLVPL DMDMlUJXO ± VDMDQG H.U  (VLPHQH NLUMDPHHV NHV ,QGLDVW SLNHPDOW NLUMXWDVROL +HURGRWRV +DOLNDUQDVVRVHVW WlQD %RGUXP 7UJL  X ± H.U  7HPD WHRV Ä$MDOXJX³ NU +LVWRULD  N}QHOHE ,QGLDVW HHON}LJH .UHHND VXXUH QDDEUL MD YDHQODVH 3lUVLDNRQWHNVWLV 0DMXPGDU±0F&ULQGOH>@± 6XXUHW}XNH ,QGLDXXULPLVHNV9DKHPHUHNXOWXXULUXXPLVDQGLV$OHNVDQGHU6XXUH ±H.U  V}MDUHWNLWWD ±H.U  YWSLNHPDOW.DOGD±  $ĞRNDMD0DXU\DGQDVWLDJDVHRVHVRQLOPVHOWROXOLVLPDQWLLNDOOLNDWHJUXSSLNXXOXY NLUMXWLV 6HOHXNLLGLGH GQDVWLD ± VDM H.U  YDOLWVHMD 6HOHXNRV , 1LNDWRUL VDDGLN 0HJDVWKHQHVH WHRV Ä,QGLND³ 0HJDVWKHQHV YLLELV 0DXU\D GQDVWLD }XNRQQDV 3Ɨ৬DOLSXWUD OLQQDV *DQJHVH M}H RUXV  X ± H.U QLQJ WDO DYDQHV Y}LPDOXVROOD$ĞRNDYDQDLVD MDY}LEROODNDLVD YDOLWVXVDMDYDKHWXNVWXQQLVWDMDNV HKNNRJXQL$ĞRNDHQGDJDWROOHSRLVLNHVHS}OYHVNRKWXGD 0DKDMDQ>@ 6DVWUL>@ .DKMXNVSROHPHLOY}LPDOLN0HJDVWKHQHVHWHRVHJD YDKHWXOWWXWYXGD VHVWWRRRQ KlYLQXG ®QQHNVVLLVNL RQVlLOLQXG SLNNLO}LNH WHLVWH DQWLLNDXWRULWH 'LRGRURV6LFXOXV$UULDQRV6WUDERQ3OLQLXV$HOLDQRV3RO\DHQRV  VDM *DLXV-XOLXV6ROLQXV VDM 7LWXV)ODYLXV&OHPHQV ±VDM MW WHRVWHV YW WlSVHPDOW0F&ULQGOH>@±  ,QGLDVW NLUMXWDWL DQWLLNDOOLNDWHV ND ± VDMDQGLO PLO HNVLVWHHULVLG NDXEDQGXVOLNXG NRQWDNWLG9DKHPHUHPDDGHMD,QGLDYDKHOHQWVHHMlUHODOJDV5RRPDULLJLDOODNlLNQLQJ ,QGLDWHHPDNDGXVNUHHNDMDODGLQDDOOLNDWHVW/RRPXOLNXOWHLNDWNHQXGNDXEDQGXVOLNXG VLGHPHG VHVW HQGLVHOW ROL ROHPDV 6LLGLWHH +LLQDVW OlEL .HVN$DVLD 9DKHPHUH llUGH QLQJPHUHWHHGHY}UJXVWLN+LLQDVW.DJX$DVLDVVHVHDOW,QGLDVVHMD,QGLDVWHGDVL$UDDELD SRROVDDUHOH MD /lKLV,WWD QLQJ YDVWXVXXQDV QLQJ NDXED MD VHOOHJD NDDVQHY NXOWXXULYDKHWXV MlWNXV ± VDMDQGLO NODVWDVLG ,QGLDW PLWPHG +LLQD EXGLVWOLNXG SDOYHUlQGXULG NHOOH UHLVLNLUMDG RQ KXYLWDYDNV DOOLNDNV ,QGLD HSLJUDDILNDVW 6HHJD NLUMXWDWLHVLPHVHGÄXXULPXVHG³,QGLDUDLGNLUMDGHVWYHHOHQQHNXLN}LNUDLGNLUMDGROLG M}XWXGNLYLVVHUDLXGD$MDYDKHPLNXO±NODVWDV,QGLDW+LLQDEXGLVWOLNPXQNMD SDOYHUlQGXU)D;LDQ ± NHVPDLQLVPXXKXOJDVRPDUHLVLNLUMDV)R JXRML KLLQDÄ0lUNPHGEXGLVWOLNHVWNXQLQJULLNLGHVW³ ND$ĞRNDVDPEDLG YWWlSVHPDOW 0RRNHUML>@&KDNUDEDUWL/HJJH>@±  VDMDQGL+LLQDSDOYHUlQGXU;XDQ=DQJ ± NHVYLLELV.HVN$DVLDMD,QGLD UlQQXWHHGHO DMDYDKHPLNXO ± ODVL RPD UHLVLPlOHVWXVHG NRMX QDDVWHV NLUMD SDQQD QHHG NDQQDYDG SHDONLUMD 7D7DQJ ;L\X -L KLLQD Ä0lUNPHG /llQHULLNLGHVW³ 7HRVHVPDLQLE;XDQ=DQJODXVDNXXWWHLVWSDLNDNXV$ĞRNDVDPEDLG OHLGXV YWWlSVHPDOW%HDO>@,MD,,&K¶HQ>@± 

 $UDDELDPDDLOPDMD,QGLDNRQWDNWLGROLGURKNHGMDYLOMDNDGMXEDHQQHLVODPLVQGLQLQJ YHHOJL HQDP LVODPL HVLPHVWHO VDMDQGLWHO ± VDMDQG  0XVOLPLG ROLG NRQWDNWLV HHON}LJH,QGLDllUHMDUDQQLNXDODGHJDNLUMXWDGHVVHDOVHVWHOXROXVW,VODPLPDDLOPD WHDGODVHGKXYLWXVLGSHDPLVHOW,QGLDWHDGXVHVW DVWURORRJLDPDWHPDDWLNDPHGLWVLLQ  W}ONLGHVPLWPHLGVDQVNULWLNHHOVHLGWHNVWHDUDDELDNHHOGH YWWlSVHPDOW3HDUVRQ>@ ±1L]DPL± 3DOMXGSHDYDGLQGRORRJLDUDMDMDNVSlUVODVHVW PXVOLPLWHDGODVWDO%ƯUnjQƯG ± NHVHVLPHVHQDNlVLWOHVMDXXULV,QGLDDMDOXJX NXOWXXUL UHOLJLRRQH MD KLVNRQGD QLQJ QHQGH RPDYDKHOLVL VHRVHLG $Enj 5D\KƗQ 0RKDPPDGLEQ$KPDGDO%ƯUnjQƯROLSlULW.DWKLVW WlQD+LLYD8VEHNLVWDQ SlUDVW DDVWDW YlOGDQXG}SLQJXGSKHQGDVWDNRJXRPDHOXWHDGXVW||OH 7RHWXVWMDHODWLVW RWVLGHVUlQGDVWDP||GDRPDDHJVHW+RUDVDQL .HVN$DVLDO}XQDSRROVHGDODG ULQJL YLLELGHV OKHPDW MD SLNHPDW DHJD YDOLWVHMDWH }XNRQGDGHV  YLLELV DO%ƯUnjQƯ SDUDVMDJX 5D\ OLQQDV NXL VHOOH YDOOXWDV *KD]QDYLLGLGH GQDVWLD ± VDM NHVNXVHJD*KD]QLVWlQD/}XQD$IJDQLVWDQ VXXULPV}MDPHHV

 NLUMHOGDVLG1HQGHNDXGXM}XGLVLQIRNDWHDGODVWHQL1lLWHNV$XVWULDSlULWROXMHVXLLW VHLNOHMDMDJHRJUDDI-RVHSK7LHIHQWKDOHU ± NRSHHULV)LUR]6KƗK.RWOD NLQGOXVHV DVXYD VDPED UDLGNLUMD QLQJ OlNLWDV VHOOH SUDQWVXVH LQGRORRJ $EUDKDP +\DFLQWKH$QTXHWLO'XSHUURQ¶OH ±  $OOHQ±0RRNHUML>@ 9,,, 6DPXWLWHJLãYHLWVODVHVWLQVHQHUSDOJDV}GXUMDVHLNOHMD$QWRLQH3ROLHU ± $ĞRND'HOKLVDPPDVWHUDLGNLUMDGHVWMlOMHQGLQLQJOlNLWDV:LOOLDP-RQHVLOH ±  $OOHQ0RRNHUML>@9,,,  9WSLNHPDOW.DOGD ±  (VLPHVHG9DQD,QGLDUDLGNLUMDGDYDOGDVMDW}ONLV&KDUOHV:LONLQVDDVWDO+HQU\ 7KRPDV &ROHEURRNH ±  MD :LOOLDP -RQHV WHJLG ND HGXWX NDWVH $ĞRND UDLGNLUMX GHãLIUHHULGD PlUJDWHV VDPDV VDUQDVXVW HUL SDLJXVW OHLWXG $ĞRND WHNVWLGH YDKHO ± GHãLIUHHULV -DPHV 3ULQVHS ±  EUƗKPƯ NLUMD QLQJ W}ONLV $ĞRND HGLNWLG LQJOLVH NHHOGH  DVXWDWL $OH[DQGHU &XQQLQJKDPL ±  HHVWY}WWHO ,QGLD DUKHRORRJLDDPHW $UFKDHRORJLFDO 6XUYH\ RI ,QGLD  PLOOHVW VDL SHDPLQH,QGLDYDDWDPLVYllUVXVWHMDDUKHRORRJLOLVWHSDLNDGHVlLOLWDMDMDXXULPLVDVXWXV  LOPXV $OH[DQGHU &XQQLQJKDPL S}KMDSDQHY ,QVFULSWLRQV RI $ĞRND &RUSXV ,QVFULSWLRQXP ,QGLFDUXP 9RO , &DOFXWWD  PLV Y}WWLV NRNNX VDMDQGLMDJX $ĞRND UDLGNLUMDGHJDWHKWXGW||GDYDOGDV,QGLDDUKHRORRJLDDPHWLHQGLQHSHDHSLJUDDI DPHWLV± (XJHQ-XOLXV7KHRGRU+XOW]VFK ± $&XQQLQJKDPL $ĞRNDUDLGNLUMDGHSDUDQGDWXGMDWlLHQGDWXGRULJLQDDOLGMDW}ONHGWHRVHV,QVFULSWLRQV RI$ĞRND &RUSXV,QVFULSWLRQXP,QGLFDUXP9RO,1HZ'HOKL  9WWlSVHPDOW.DOGD ±  $MDYDKHPLNXO±DQGLV,QGLDDUKHRORRJLDDPHWYlOMDPRQXPHQWDDOVHW,QGLD UDLGNLUMDGHXXULPLVHOHSKHQGDWXGNRJXPLNNX N|LGHW (SLJUDSKLD,QGLFDPLOOHV LOPXVLG N}LJL ROXOLVHPDWH ,QGLD UDLGNLUMDGH WHNVWLG W}ONHG MD DQDOVLG 6DUMD WRLPHWDMDWHNV ROLG (XJHQ +XOW]VFK ± 6WHQ .RQRZ ± ,QGLD SHDHSLJUDDI± ±)UHGHULFN:LOOLDP7KRPDV ± ± +RVDNRWH .ULVKQD 6DVWUL ±  ± +LUDQDQG 6KDVWUL ±  ± 1LUDQMDQ3UDVDG &KDNUDYDUWL ± ,QGLD SHDHSLJUDDI ± MD DUKHRORRJLDDPHWLMXKDWDMD± ±QLQJ'LQHV&KDQGUD6LUFDU ±  ±'LQHV&KDQGUD6LUFDULPRQXPHQWDDOVHGWHRVHG ,QGLDQ(SLJUDSK\ 6HOHFW ,QVFULSWLRQV 9RO ,  9RO ,,   RQ LJD ,QGLD HSLJUDDILNDKXYLOLVH NRKXVWXVOLNXNV NLUMDQGXVHNV 0lUNLPDWD HL VDD MlWWD ND 9DVXGHY 9LVKQX 0LUDVKL ± SDQXVWDDVWDWHO}SXOMlLW||UDLGNLUMDGHJDVRLNXNXLJLDVXWDWL ,QGLDHSLJUDDILDVHOWV(SLJUDSKLD,QGLFDYlOMDDQGPLQHO}SHWDWLQLQJDOOHV LOPXVN|LWH,RVD /XEDWXG,,RVDRQWlQDVHQLLOPXPDWD 9LLPDQHROXOLQH,QGLD HSLJUDDILDVWN}QHOHYWHRVLOPXV 5LFKDUG6DORPRQ,QGLDQ(SLJUDSK\ 9LLPDQH ROXOLQH HSLJUDDILOLVWHOH DQGPHWHOH WRHWXY DMDORROLQH XXULPXV ROL 5RPLOD 7KDSDUL $ĞRNDDQGWKH'HFOLQHRIWKH0DXU\DV 2[IRUG8QLYHUVLW\3UHVV 0}QLQJDLG NlVLWOXVLDUWLNOLYRUPLVRQVLLVNLSXEOLWVHHULWXG6DPDVRQWlQDVHNV,QGLDNDOMXGHOW NLYLWDKYOLWHOWVDPPDVWHOWPHWDOOMDSXLWSODDWLGHOWOHLWXGXPENDXGXUDLGNLUMD QHLVWYLLPDVHGVDMDQGLO 9WWlSVHPDOW.DOGD± 

 +RROLPDWDSRUWXJDOODVWHP}QLQJDVHVWXXULPLVW||VW±VDMDQGLONlLYLWXVHVLPHQH W}VLVHP,QGLDXXULPLQH/llQHV±VDMDQGLO7ROODOWHJXWVHVLG6LU:LOOLDP-RQHV &KDUOHV:LONLQV ± +RUDFH+D\PDQ:LOVRQ ± +HQU\7KRPDV &ROHEURRNH &KULVWLDQ /DVVHQ ±  (XJqQH %XUQRXI ±  $XJXVW :LOKHOP 6FKOHJHO ±  MW $VXWDWL 7KH $VLDWLF 6RFLHW\   6RFLpWp $VLDWLTXH  5R\DO$VLDWLF6RFLHW\  $PHULFDQ2ULHQWDO6RFLHW\   'HXWVFKH 0RUJHQOlQGLVFKH *HVHOOVFKDIW   ,QGRORRJLD XXULPLVHJD WHJHOHWL HULQHYDLGGLVWVLSOLLQH NLUMDQGXVWHDGXVVRWVLRORRJLD DQWURSRORRJLD MQH  HULVWDPDWD /llQHVSXKNHVW}HOLQHLQGRPDDQLDPLOOHVWROLGP}MXWDWXG9ROWDLUH ± $ 6FKRSHQKDXHU ± -:*RHWKH ± )1LHW]VFKH ±  +'7KRUHDX ± 07ZDLQ ± :%@±  VDMDQGL,,SRROHOWHJXWVHVLGNDLQGLDODVWHVWXXULMDG9DPDQ6KLYUDP$SWH ±   WlQDVHQL WDUYLOLVH VDQVNULWLLQJOLVH V}QDVWLNX 7KH 3UDFWLFDO 6DQVNULW(QJOLVK 'LFWLRQDU\   DXWRU QLQJ UDGLNDDOQH LVHVHLVYXVY}LWOHMD HQW ND YHGD¶GH XSDQL܈DG¶LGHMD%KDJDYDGJƯWƗXXULMD%DO*DQJDGKDU7LODN ± VDMDQGL , SRROHO Y}WVLG QHQGH W|| OH VDQVNULWLNHHOVHWH WHNVWLGH XXULMDG .VKLWLPRKDQ 6HQ ±  9HQNDWDUDPDQ 5DJKDYDQ ±  MD 5DPFKDQGUD 1DUD\DQ

 'DQGHNDU ± QLQJ,QGLDKLVNRQQDDXWRQRRPVHOHXXULPLVHOHDOXVHSDQLMD $QDQW6DGDVKLY$OWHNDU ±  VDMDQGL,SRROROLVXXUHVWL,QGLDDMDORRXXULPLVHVDMDQGPLODUKHRORRJLOLVHGOHLXG DQGVLG9DQD,QGLDWHNVWLGHW}OJHQGDPLVHNVYDMDOLNXPDWHULDDOVHMDDMDOLVHNRQWHNVWL 0lUNLPLVYllUVHG RQ DUKHRORRJLG 9LQFHQW $UWKXU 6PLWK ±  6LU -RKQ +XEHUW 0DUVKDOO ± 6LU5REHUW (ULF0RUWLPHU :KHHOHU ±  MD $KPDG+DVVDQ'DQL ± /}XQD,QGLDDMDORRNlVLWOXVHVXXUNXMXGHNVWXOHE SLGDGD 6DNNRWWDL .ULVKQDVZDP\ $L\DQJDUL ±  .DOOLGDLNXULFKL $L\DK 1LODNDQWD6DVWULW ± MD9LVKQDPSHW5DPDFKDQGUD'LNVKLWDULW ±   VDMDQGL ,, SRROHO RQ XXULMDG HQDP NHVNHQGXQXG DMDORR VLVXOH 9DQD,QGLD KLVNRQQDMDPHQWDDOVXVHDUHQJXLOH,OPDWHJHYDGROLG MDRQ $ODLQ'DQLpORX ±  $UWKXU/OHZHOO\Q%DVKDP ± 5DP6KDUDQ6KDUPD ± 6LWD 5DP *RHO ±  ,UDYDWKDP 0DKDGHY ±  5RPLOD 7KDSDU VQG  +HUPDQQ .XONH VQG  :HQG\'RQLJHU VQG  MD7KRPDV 5 7UDXWPDQQ VQG  QW NRQNUHHWVHWH WHNVWLGH MXXUGH  VDMDQGL DOJXO WHJHOHV EUƗKPD۬D NLUMDQGXVH) XXULPLVHJD $UWKXU %HUULHGDOH .HLWK 6DNVODQH -XOLXV (JJHOLQJ ±  W}ONLV 6DFUHG%RRNVRI(DVWVDUMDV 9RO;,,9RO;;9,9RO;/, 9RO;/,9 LQJOLVHNHHOGHOLPDKXNDĝDWDSDWKDEUƗKPD۬D+ROODQGL9RO;/,,,  3DxFDYLۨĞD EUƗKPD۬D LQJOLVH   W}ONLV± LQGRORRJ :LOOHP &DODQG NHHOGH+HQGULN:LOOKHOP%RGHZLW] VQG VDLMDYDOPLV-DLPLQƯ\D EUƗKPD۬D W}ONHJD  VDMDQGL NHVNSDLNX LOPXQXG ,QGLD XXULMD $NKLO &KDQGUD  QLQJKROODQGODVH-DQ*RQGD  6WXGLHVLQWKH%UƗKPD۬DVVQG DQHUMHD% $ +LVWRU\ RI ,QGLDQ  6DۨKLWƗV DQG %UƗKPD۬DV9HGLF OLWHUDWXUH  ±  RQROXOLVHPDGEUƗKPD۬DNLUMDQGXVHXXULPXVHGLWHUDWXUHVDUMDN|LWHV/ 8SDQL܈DG¶LGHXXULPLQHMDW}ONLPLQHDOJDVMXEDVDMDQGLOPLO$NEDU6XXUH Y}LPXO ± SRMDSRHJ'DUDâXNRK ± NHLVHU6KDK-DKDQL Y}LPXO±  SRHJ ODVL KXYLVW KLQGX ILORVRRILD YDVWX XSDQL܈DG¶LG SlUVLD NHHOGH W}ONLGD 7}OJH YDOPLVDDVWDOYDKHWXOWHQQH'DUDMDWHPDYHQGDGHYDKHOLVWNRGXV}GDPLVVDL WHDGODVHVW NXQLQJDSRMDOH VDDWXVOLNXNV 'DUD YHQG MD WXOHYDQH NHLVHU $XUDQJ]HE Y}LPXO± ODVL'DUDXVNPDWXMDYllUMXPDODNXPPDUGDMDQDKXNDWD 3lUVLDNHHOQHW}OJHM}XGLVDJD/llQGHQLQJSUDQWVXVHLQGRORRJ$EUDKDP+\DFLQWKH $QTXHWLO'XSHUURQ ±  W}ONLV XSDQL܈DG¶LG SlUVLD NHHOHVW ± ODGLQD NHHOGH -lUJQHVLG +HQU\ 7KRPDV &ROHEURRNH¶L $LWDUH\D XSDQL܈DG¶L W}OJH  MD 5DPPRKXQ5R\.HQDXSDQL܈DG¶LW}OJH)00OOHULW}ONHGNDKHWHLVWNPQHVW XSDQL܈DG¶LVWLOPXVLG6DFUHG%RRNVRI(DVWVDUMDV 9RO, MD 9RO;9  -lUJQHVLG3DXO'HXVVHQL ±  W}ONHG XSDQL܈DG¶L  5REHUW (UQHVW +XPH¶L ± W}ONHG XSDQL܈DG¶L QLQJ6DUYHSDOOL5DGKDNULVKQDQL ±  W}ONHG XSDQL܈DG¶L  9LLPDVH DMDW}OJHWHVW ROXOLVLPDG MD ND DXKLQGX SlOYLQXG  RQ 3DWULFN 2OLYHOOH¶L VQG   7KH 6DPQ\DVD 8SDQLVKDGV  MD7KH(DUO\8SDQLVDGV  .lVLWOXVWHVWROXOLVLPDGRQ$UFKLEDOG(GZDUG *RXJK¶L ±  7KH 3KLORVRSK\ RI WKH 8SDQLVKDGV DQG $QFLHQW ,QGLDQ PHWDSK\VLFV   3DXO 'HXVVHQL 7KH 3KLORVRSK\ RI WKH 8SDQLVKDGV   MD

 $UWKXU%HUULHGDOH.HLWK¶L7KH5HOLJLRQDQG3KLORVRSK\RIWKH9HGDDQG8SDQLVKDGV  6DPXWLMXEDHHVSRROPDLQLWXG-DQ*RQGDNlVLWOXV   -XULLGLOLVHGWHNVWLGROLG,QGLDWNRORQLVHHULYDWHLQJODVWHMDRNVHVPDWlKWVDGVHVWWHJX ROLSUDNWLOLVWHWHNVWLGHJDPLOOHDOXVHONRKDOLNHOHNRKXWP}LVWD%HQJDDOLDHVLPHQH %ULWLNXEHUQHU DPHWLV±KLOMHPNLQGUDONXEHUQHU± :DUUHQ+DVWLQJV ±  DQGLV MXED  NlVX P}LVWD PXVOLPLWH OH NRKXW .RUDDQL DOXVHO KLQGXGH OH GKDUPDĞƗVWUD¶WH MlUJL 6HHW}WWX SROHJL LPHNVSDQGDY HW  DDVWDO &DOFXWWDVVHOHPNRKWXQLNXNVPllUDWXGILORORRJMDMXULVW6LU:LOOLDP-RQHVRPDQGDV NLLUHVWLVDQVNULWLNHHOHMDW}ONLVN}LJHSHDPLVHGKDUPDĞƗVWUD0DQXVP܀WL VNU Ä0DQXSlULPXV³ LQJOLVHNHHOGH 9W/LQJDW   VDMDQGL O}SXO LOPXVLG MlUMHSDQX $UWKXU &RNH %XUQHOOL ±  MD (GZDUG :DVKEXUQ +RSNLQVL ±  7KH2UGLQDQFHV RI0DQX /RQGRQ  QLQJ *HRUJ%KOHUL ± W}ONHGLQJOLVHNHHOGH 7KH/DZVRI0DQX2[IRUG  1HLVWYLLPDQHRQN}LJHOHYLQXPLQJOLVNHHOQHW}OJHNXQDLOPXVVDUMDV6DFUHG%RRNV RI(DVW 9RO;;9 6DPDVVDUMDVLOPXVLGNDGKDUPDVnjWUD¶WHW}ONHG 7KH6DFUHG/DZV RIWKH$U\DV7ON*%KOHU3DUW,±6%(9RO,,3DUW,,±6%(9RO;,9 7KH0LQRU/DZ%RRNV7ON-XOLXV-ROO\6%(9RO;;;  9WSLNHPDOW .DOGD±  VDMDQGLDOJXOWHJLKLLJODVOLNXW||GKDUPDWHNVWLGHDQDOVLPLVHOlUD3DQGXUDQJ 9DPDQ.DQH ± NHOOHVXOHVWLOPXV±VHLWVPHN|LWHOLQH+LVWRU\RI 'KDUPDĞƗVWUD$QFLHQWDQG0HGLHYDO5HOLJLRXVDQG&LYLO/DZ7HPDJDVDPDYllUQH ROL7DLNXQLQJULLJLVHODQXGSUDQWVODQH9DQD,QGLDMD6LLDPLMXULLGLOLVWHWHNVWLGHXXULMD 5REHUW/LQJDW ± VDMDQGLO}SXMDVDMDQGLDOJXVHROXOLVLPGKDUPD WHNVWLGHXXULMDRQ3DWULFN2OLYHOOHNHOOHVXOHVWRQLOPXQXGQLLXXHGGKDUPDVnjWUD¶WH W}ONHG   NXL 0DQXVP܀WL RULJLQDDOWHNVWL WRLPHWDWXG YHUVLRRQ MD W}OJH   1HLOH VHNXQGHHULE GHNDDG YDUHP LOPXQXG :HQG\ 'RQLJHUL MD %ULDQ . 6PLWKL 0DQXVP܀WLNRPPHQWHHULWXGW}OJH 9DQD,QGLD N}LJH ROXOLVHPD ULLJLWHDGXVOLNX WHRVH .DX৬LO\D $UWKDĞƗVWUD NlVLNLUMD DYDVWDVDDVWDOHVPDNRUGVHOW/}XQD,QGLDWHPSOLUDDPDWXNRJXVW5XGUDSDWQDP 6KDUPDVKDVWU\ ± 9DUHPROLNOOWHDWXGWHNVWLROHPDVROXVWQLQJWVLWDDWH OHLGXVNDWHLVWHVWHRVWHVHQWRULJLQDDONlVLNLULROLNDGXQXG56KDUPDVKDVWU\DYDOGDV RULJLQDDOLMlUJQHVLQJOLVNHHOQHW}OJH  0DVVLLYVHW||RULJLQDDONlVLNLUMD NDOODO Y}WWLV HWWH 5 3 .DQJOH ±  NHOOH VXOHVW LOPXV ± NROPHN|LWHOLQH$UWKDĞƗVWUDRULJLQDDOW}OJHMDNRPPHQWDDULG9LLPDVWHVWW}OJHWHVWRQ PlUNLPLVYllUQH/15DQJDUDMDQL 3HQJXLQ%RRNV W}OJHLQJOLVHNHHOGH DDVWDOLOPXV7KRPDV57UDXWPDQQLPDVVLLYQHXXULPXV.DXܒLO\DDQGWKH$UWKDĞƗVWUD $6WDWLVWLFDO,QYHVWLJDWLRQRIWKH$XWKRUVKLSDQG(YROXWLRQRIWKH7H[WDDVWDO MlUJQHVY}UGOXVPDDLOPDULLJLWHRUHHWLNXWHJD5RJHU%RHVFKH ± WHRVHV7KH )LUVW*UHDW3ROLWLFDO5HDOLVW.DXWLO\DDQGKLV$UWKDVKDVWUD9LLPDVHDMDXXULPXVWHVW RQ PlUNLPLVYllUVHG 3DWULFN 2OLYHOOH¶L W}OJH 2[IRUG 8QLYHUVLW\ 3UHVV   QLQJ 3UDGHHS.XPDU*DXWDPLNlVLWOXV ,QVWLWXWHIRU'HIHQFH6WXGLHVDQG$QDO\VHV  

 3($7h..0(72'2/22*,$/$+7,6(/(786

(3,67(02/22*,/,6('6(,68.2+$' .XQDOXJHMDMDXXULMD QLQJNlHVROHYDNLUMXWLVHP}LVWHVNDDXWRUL HHOWHDGPLVWHMD VRRGXPXVWH QLQJ KRLDNXWH WHDGYXVWDPLQH RQ MXED DDVWDNPQHLG ROQXG RVD WHNVWL OXJHPLVHMDWlKHQGXVHNRQVWUXHHULPLVHSURWVHVVLVWRQVLLQNRKDONRKDQHODKWLUllNLGD ND W|| DXWRUL VHLVXNRKDG +RROLPDWD VHOOHVW HW WHRUHHWLNXWH VHDV SXXGXE NVPHHO PHWRGRORRJLD RVDV HL NDKWOH NHHJL QHLVW OXJHMD MD W}OJHQGDMD HHOVRRGXPXVWH WHDGYXVWDPLVH YDMDGXVHV 6XXUHSlUDVH OHYDDWH YDVWDYD WHPDDWLND WHDGXVDMDORRVW OHLDE DVMDVW KXYLWDWX /RLV 7\VRQL WHRVHVW &ULWLFDO 7KHRU\ 7RGD\  3UDNWLOLQH WXJLUDDPLVWLN HHOKRLDNXWH WHDGYXVWDPLVHNV WHNVWL OXJHPLVHO SlULQHE SHGDJRRJLNDVSHWVLDOLVWL'RXJ%XHKO¶LWHRVHVW >@±  8VXQ HW PDDLOP RQ NDRRWLOLQH HQW VDPDV ORRPXOLN WHUYLNOLN QlKWXV .DRRWLOLQH NRPSOHNVVVWHHP PLOOH DQDOVLPLVW WDNLVWDE VXXWPDWXV N}LNL PXXWXMDLG HKN MXKXVHLGY}LHUDQGHLG DUYHVVHY}WWD6HOOHVWOlKWXYDOWSROHY}LPDOLNPDDLOPD MDPLWWH PLGDJLVHOOHVVLVDOGXYDW DPPHQGDYDOWVHOHWDGDNOODJDRQY}LPDOLNPDDLOPD MD VHOOHQlKWXVWH WRLPLPLVPHKKDQLVPHWDMXGDQLQJRVDOLVHOWNDVHOHWDGD(WNLUMHOGDMDNV RQLQLPHQHQLQJNXQDMXKXVHLGHUDQGHLGRQSDOMXRQLJDNLUMHOGXVHULQHYMXVWQDJX RQ HULQHY LJD YDDWHQXUN 8VXQ VXEMHNWLLYVXVHVVH DUYDPXVWH SDOMXVXVVH $UYDQ HW PDDLOPDNXOWXXULY}OXVHLVQHEDUYDPXVWHSDOMXVXVHVPLWWHKHW}HRWVLPLVHV 6HHJD HL SUHWHQGHHUL PD W}HOH NVQHV RPD DUYDPXVH YDDWHQXUJD  YHHQYDOH HVLWDPLVHOH $UYDQ HW W}GH SROH ROHPDV QLQJ VDPDDHJVHOW RQ W}HVHG HULQHYDG MD YDVWDQGOLNXG VHLVXNRKDG 6LLW OlKWXYDOW SHDQ HEDP}LVWOLNXNV NDWVHW N}QGLGD P}QH DXWRULWHHGLMlOJHGHVSHOJDOWWHPDDXWRULWHHWVXVHSlUDVW3LJHPOHLDQHWDXWRULWHHGLGRQ LGHHGHDOOLNDNVHWNXMXQGDGDYlOMDRPD P}WWHLOP7DUNRVNDEHVLWDGDRPDÄW}GH³ YHHQYDOWUXPDORQWRRNHVVHGDWHKDHLVXXGDHQWÄW}H³OHYDLHOGD Y}LVHOOHQLPHO WDSSD RQP}WWHWX 0DHLDUYDLQLPNRQQDVWKlVWL2OHQPLVDQWURRS2OHQLQLPNRQQDDMDORRVWQHJDWLLYVHO DUYDPXVHOQLQJVXKWXQWXOHYLNNXSHVVLPLVWOLNXOW8VXQHWLQLPHQHRQRPDORRPXVH SRROHVWSDKD7HGDMXKLYDGPDGDODGWXQJLGNLUJYLKDNDGHGXVUXPDOXVVDDPDKLPX MD Y}LPXLKD 6HHW}WWX SROH ND PLVWDKHV LQLPHVH ORRGXG DVMD WHNVWL Y}L SUDNWLNDW Y}LPDOLN Y}WWD SXKWD NXOODQD .}LNH ÄPllULE³ LQLPHVH NXUL ORRPXV 1LQJ NXQD NlVLWOHMDNVRQVDPXWLLQLPHQHVLLVORRPXOLNXOWRQNDLJDNlVLWOXVHUDSRROLN6HOOHVW NDQHJDWLLYQHHHOKRLDNY}LPXMDY}LPXNDQGMDWH QLQJQHQGHWHNVWLGH VXKWHV ,QGLD XXULMDQD WXQQXVWDQ PD NDUPDVHDGXVH WRLPLPLVW 7HJX RQ XQLYHUVDDOVH SULQWVLLELJD NDXVDDOVXVH VHDGXVHJD PLV VHOJLWDE VHRVW LJD ROHQGL WRLPLQJXWH VNU NDUPDQ±ÄWHJX³ÄWRLPLQJ³ÄULWXDDO³ÄNRPEHWDOLWXV³ MDQHQGHWXOHPLWH VNUSKDOD ±ÄYLOL³ÄWXOHP³ YDKHO 7}HV}QDVHHVLQDQH ƗWPDQPLVP}LVWXVHVW MD PHHOHVWHOXKLQJXVHVW QlJHPLVHVW MD NXXOPLVHVWPDDVWMDYHHVWWXXOHVWMD}KXUXXPLVWYDOJXVHVWMDSLPHGXVHVWNLUHVWMD

 NLUHWXVHVWUDHYXVWMDWQXVHVWVHDGPXVHVWMDVHDGPXVHWXVHVWPLVN}LJHVWNRRVQHE ±RQEUDKPDQ 6HHSlUDVW|HOGDNVHÄ6HHNRRVQHEVHOOHVWWRRNRRVQHEWROOHVW³ 1}QGDQDJXLQLPHQHRQQ}QGDQDJXWDWRLPLE±VllUDVHNVWDPXXWXE.HVYRRUXVOLN RQ VHH YRRUXVOLNXNV PXXWXE .HV SDWXQH RQ VHH SDWXVHNV PXXWXE .}OEHOLVHVW WRLPLPLVHVW NDUPDQ VQQLEN}OEHOLQHSDWXVHVWSDWXQH 7}HVWLVHHW}WWX|HOGDNVHÄ6HHVLQDQHLQLPHQHNRRVQHESHOJDOWNLUJHGHVW³ 6llUDQHNXLWHPDNLUJVllUDQHNDWHPDWDKH6llUDQHNXLWHPDWDKHVllUDQHND WHPD WRLPLPLQH NDUPDQ  6llUDQH NXL WHPD WRLPLPLQH NDUPDQ  VllUDQH ND PEHUVQG 6HOOHVWNDVHHVLQDQHYlUVV Ä6LQQDNXKXNODPPHUGXEWHPDPHHO KHVWRLPLQJXJDOlKHENHVNODPPHUGXE .XLWHPDWRLPLQJXGO}SSXM}XDYDG PLVLJDQHVVLLQLOPDVWDNDWHHE WROOHVWLOPDVWWDDVWDQDDVHE VHOOHLOPDWRLPLQJXLOH³ ±6llUDQHRQVHHNHVNLUJHGHNVLV (QWVHOOHNHVNLUJHGHNVLVSROHNHVNLUHWXNHVNLUJHGHVWYDEDNHVNLUHGK}OMDQXG NHOOHNLUHNVYDLGƗWPDQ±WHPDHOXKLQJXVHGHLODKNX%UDKPDQWDRQEUDKPDQ¶LWD VDDYXWDE %৚KDGƗUD৆\DNDXSDQLৢDG,9±  .DKWOHPDWD RQ NDUPDVHDGXVH SXKXO ROXOLQH WRLPLMD LQWHQWVLRRQ 6DUQDVHOW XSDQL܈DG¶LGH ILORVRRILDOH WHDGYXVWDE YDUDQH EXGLVP HW NDUPD WRRGDE YLOMX PLWWH NVQHVWHJXGHVYDLGNDV}QDGHMDP}WHWHSXKXO $XWRULLQWHQWVLRRQLWHDGYXVWDPLVH WlKWVXVHVW9DQD,QGLDKLVNRQGOLNSROLLWLOLVWHWHNVWLGHSXKXORQMXWWXDOOSRRO  7DKWOLNNXVPDWOHQVXORQNDUPD7DKWOLNNXVHOlELNDQQDENDUPDYLOMXLKXVN}QHV MDYDLPXV 1LEEHGKLNDVXWWD$ৄJXWWDUDQLNƗ\D9,6XWWDSLWDND  (HOSRRO |HOGX VDUQDVXV $PHHULND hKHQGULLNLGH PDWHPDDWLNX MD PHWHRURORRJL (GZDUG 1RUWRQ /RUHQ]L ±  NLUMHOGDWXG OLEOLNDHIHNWLJD RQ LOPQH ,OPDHQQXVWXVPXGHOLWHJD W||WDGHV PlUNDV WD HW ND N}LJH YlLNVHPDG N}LNXPLVHG DOJDQGPHWHVY}LWLQJLPXVWHVW}LGNDDVDVXXUHPXXWXVHWXOHPLWHV /RUHQ]±   +LOMHP $PHHULND 7HDGXVDUHQGXVH 6HOWVL $PHULFDQ $VVRFLDWLRQ IRU WKH $GYDQFHPHQW RI 6FLHQFH   NRRVYLLELPLVHO  SHHWXG N}QH 3UHGLFWDELOLW\'RHVWKH)ODSRID%XWWHUIO\¶V:LQJVLQ%UD]LO6HW2IID7RUQDGRLQ 7H[DV" NDXGXVDLNXXOVDNVWHPDQlLGHOLEOLNDVWNHOOHWLLYDYLLEXWXV%UDVLLOLDVY}LE WXXD NDDVD WRUQDDGR 7H[DVHV 7lQDSlHYDO NDVXWDWDNVH VHGD NDRVHWHRRULD RVDNV

 SHHWDYDW QlLGHW MD VHOOHJD NDDVQHYDLG PDWHPDDWLOLVL DUYXWXVL MD PXGHOHLG  QlLOLVH MXKXVOLNNXVH MDWHJHOLNXNRUUDSlUD NLUMHOGDPLVHNVNRPSOHNVVVWHHPLGHV 6HHJD Y}LPH QlKD PLVWDKHV NHHUXNDW VVWHHPL NXL ÄNDRVW³ Y}L NRJXQL RUJDQLVPL PLOOHVHHVWRLPLEPLQJLNRUUDSlUD1LQJVHOOHNVNRUUDSlUDNVRQVXXUKXONS}KMXVWHMD WDJDMlUJHGHVHRVHLG PLVWRLPLYDGNDUPDVHDGXVHNRKDVHOW QlLOLVHOWMXKXVOLNHQLLWLGH SXQGDUPLGDLVHORRPXVWDEÄOLEOLNDHIHNWL³WRLPLPLQH+XPDQLWDDUWHDGXVWHVRQKHNV VllUDVH ÄRUJDQLVPL³ GHILQLWVLRRQLNV MD ÄNDRVH³ NLUMHOGDPLVH YLLVLNV -XUL /RWPDQL ± P}LVWHVHPLRVIllU 2OJXJLHWPHLOHNHVPHROHPHVHPLRVIllULVWPEULWVHWXGY}LEWDSDLVWDNDRRWLOLVHMD NRUUDWX REMHNWLQD DXWRQRRPVHWH RVDNHVWH KXOJDQD WXOHE VLLVNL HHOGDGD HW WD RQ VHHVPLVHOW NRUUDVWDWXG HW WHPD RVDG RQ RPDYDKHO IXQNWVLRQDDOVHOW VHRWXG QLQJ QHQGHYDKHOLQHGQDDPLOLQHVXKHNXMXQGDEVHPLRVIllULNlLWXPLVH /RWPDQ  6HPLRVIllU RQ PlUJLSURWVHVVL DEVWUDNWQH WlKHQGXVUXXP VHPLRRWLOLQH XQLYHUVXP PLOOHVPlUJLGWRLPLYDG /RWPDQMD (ULOLVHOWKXYLWDYRQVHOOHQlLOLVHOW NDRRWLOLVH XQLYHUVXPL RVDNHVWH RPDYDKHOLQH VHRWXV QLQJ Y}LPDOXV QlKD MD LVHJL UHNRQVWUXHHULGDVVWHHPLLJDRVDDELOWHUYLN 7HLVDOWVlLOLYDGVHPLRRWLOLVHVWUXNWXXULPLVWDKHVNLOOXVY}LNVLNWHNVWLVWHUYHVVWHHPL UHNRQVWUXHHULPLVH PHKKDQLVPLG -XVW VHOOH WHUYLNOLNNXVH SXUXQHPLQH NXWVXE HVLOH NLLUHQGDWXGÄPHHQXWDPLVH³SURWVHVVL±VHPLRRWLOLVHWHUYLNXUHNRQVWUXHHULPLVHWHPD RVDS}KMDO /RWPDQ  1LLVDPDQDJXQlJXSHHJHOGXEKWYLLVLWHUYLNOLNXOWQLLSHHJOLVNXLNDVHOOHLJDVNLOOXV PLV VHO PRHO RVXWXE QLL WHUYLNSHHJOL RVDNV NXL ND VHOOH DQDORRJLNV QLL RQ ND VHPLRRWLOLVHV WHUYLNPHKKDQLVPLV NVLNWHNVW WHDWXG P}WWHV LVRPRUIQH NRJX WHNVWLPDDLOPDJD QLQJ NHKWLE VHOJH SDUDOOHHOVXV LQGLYLGXDDOVH WHDGYXVH WHNVWL MD NXOWXXULNXLWHUYLNXYDKHO /RWPDQ  9DQD,QGLDP}WWHLOPDVRQVllUDVHVHRWXVHPHWDIRRULNV$WKDUYDYHGD9,,,UDDPDWX KPQLVW YlUVLG± ODHQDWXGNXMXWHOP,QGUDY}UJXVW ®KXUXXPY}UNRQODLDGWDHYDQXUJDGDQNUXNLYLG ĝDNUDVHOOHJDPHWVODVWHYlJHVLGSLLUDEODLDOLSLOODE 7}HV}QDDYDURQYlJHYDĝDNUDY}UNNHODMHNDLGUDWVXVLGURKNHOW 6HOOHJDN}LNYDHQODVHGDOOXWDEQ}QGDHWSDNNXNHHJLHLSllVH 9lJHY,QGUD6GLDYDURQVXY}UNVLQDVDGXWXKDQGHLGYllUW 6HOOHJDYlHGPHWVODVLSLLUDYDG ĝDNUDVDGXWXKDQGHLGPXVWWXKDQGHLGPLOMRQHLGKXNNDE .RJXVHHVLQDQHLOPRQYlJHYDĝDNUDYlJHYY}UN 6HHVLQDVH,QGUDY}UJXJDPLQDQHLGN}LNLSLPHGXVHJDSLLUDQ

 Ä+LLJHOVXXU %XGGKD YDWDۨVDNDHKN0DKƗYDLSXO\D EXGGKƗYDWDۨVDND VnjWUD$ OLOOHNHHVXXWUD³ ;;;SHDWNLDOXOHVLQHEVXXUHSlUDVHOWSRHHWLOLQHNLUMHOGXVRPDYDKHO VHRWXGNDRRWLOLVHXQLYHUVXPLRVDNHVWHVW .XLORHQGDPDWXGEXGGKDLOPDGS}UPXNEHPHLNVNXKWXYDG RQKHVNEHPHVVLLVORHQGDPDWXGLOPDG QLQJQLLNXLVKHV QLLRQNDLJDKHV 2QDUYDPDWXOWNEHPHLG PLOOHNVVHHVLQDVHGEXGGKDLOPDGYDLGYLLYXJDNXKWXYDG MDVDPXWLUDDVXNHVLPLOOHNVQRRGNXKWXYDGYLLYYLLYXOW PLVDUYXWXLGDMDVWXLGNHVWDE 1HLVNEHPHLVLOPXRQDUYDPDWDSDOMX MDUDDVXNHVLQHLVLOPDGHVNLUMHOGDPDWXOWNOO (HOQHYDWHVWW}HNVSLGDPLVWHVWOlKWXYDOWHLSUHWHQGHHULPDDEVROXXWVHY}LNDWHJRRULOLVH W}HY}LYlLGHWHW}HVWXVHVXXQDV0DHLDUYDHWPLQXYlOMDSDNXWXGNlVLWOXVYLLVLGRQ DLQX}LJHGMDPXXWXPDWXGQLQJQHQGHKXONHLY}LNVNDVYDGDY}LNDKDQHGD6HHW}WWX RQNDW||SHDONLULHVLWDWXGDYDWXGWHHPDQD2OHQY}WQXGRPDHHVPlUJLNVDUWLNOLWHV NDVXWDWXG MD PLQX XXULWDYD WHHPD SXKXO QLQJ PLQX MDRNV W||WDYDWH  PHHWRGLWH MD NlVLWOXVYLLVLGHDNDGHHPLOLVHHVLWOHPLVH7lLHOLVHOHW}HOHHLSUHWHQGHHUL

7gg7(.67,*$ 6DJHOLRQILORORRJLDNDXJHWHOLQLPHVWHOUDVNHQlKDPLONRPEHORQRULJLQDDOWHNVWLGHJD WHJHOHPLQHWHDGXVOLNPHWDWHJHYXV(QWWHDGXVW||DOXVHNVROHYDWHWHNVWLGHRULJLQDDOLGH OXJHPLQHW}ONLPLQHMDDQDOVLPLQHRQWHJHOLNNXVHVSDULPYLLVQHQGHP}LVWPLVHNV ,OPDW||WDRULJLQDDOLGHNDOODOMllEWHNVWLGHWHJHOLNMDVJDYDPWlKHQGXVVDJHOLOXJHMDOH P}LVWPDWXNV .XL MXED RPDNHHOVHWH MD NDDVDHJVHWH WHNVWLGH P}LVWPLQH Y}LE NHHUXNDNV RVXWXGD VLLV NXL SDOMX UDVNHP RQ P}LVWD W}ONHV DMDV MD UXXPLV NHHOHVW UllNLPDWD NDXJHWWHNVWL"(ULWLNXLWHJXRQQ}QGDVLVXWLKHGDWHNLUMXWLVWHJDQDJX9DQD ,QGLDKLVNRQGOLNSROLLWLOLVHGWHNVWLG" $OXVWDJHPDOJXVHVW.XLGDVWHNVWLYDOLGD"0LONRPEHOHUDOGDGDWHUDGV}NDOGHVWQLQJ OHLGDWHNVWPLVRQYllUWW}ONLPLVWMDXXULPLVW"(VLPHVHNVWHNVWLYDOLNXNULWHHULXPLNV RQ NRQVHQVXVOLN DUYDPXV ,GHDDOLV RQ YDOLWXG WHNVW DMDSURRYL OlELQXG 7HJX RQ WHNVWLJD PLV RQ RPD SLND DMDORR YlOWHO QLL ,QGLDV NXL ND LQGRORRJLGH VHDV HVLOH NHUNLQXGKXYLRUELLWLW}XVQXGMDÄNODVVLNDNV³VDDQXG(QDPDVWLRQVllUDVHOVDDWXVHO NRQNUHHWVHG S}KMXVHG NXLJL P}QLNRUG Y}LE WHNVW ÄNODVVLNDNV³ PXXWXGD ND MXKXVOLNXOWQlLWHNVVHHW}WWXHWRQHULQHYDOWWHLVWHVWKlYLQXGWHNVWLGHVWPHLHQLVlLOLQXG 6DJHGDPLQLRQS}KMXVHNVDJDWHNVWLP}WWHWLKHGXVWlKHQGXVOLNNXVNDVRPDVDMDVMD

 UXXPLVY}LVLLVWDJDVLYDDWDYDOWVWWHNVWRQRVXWXQXGROXOLVHNVKLOMHPMDY}LP}QHV WHLVHVNXOWXXULUXXPLV7HLVHNVRQROXOLQHPLQXNXLOXJHMDMDW}ONLMD VWDXWRUL LVLNOLN SDQXV 7HNVW SHDE ROHPD ND PXOOH NXL LQWHUSUHWHHULMDOH WlKHQGXVOLN N}QHWDPD MD LQVSLUHHULPDW}ONLPDMDW}OJHQGDPD -lUJQHEW||WHNVWLRULJLQDDOLJD(QDPLNX9DQD,QGLDWHNVWLGHRULJLQDDOLGHSXKXORQ P||GXQXG NDKHVDMD YLLHNPQH DDVWDYlOWHOWHKWXG lUDWRKXWXW||2ULJLQDDOLGHHUL YHUVLRRQLG RQ OlEL W||WDWXG WRLPHWDWXG NRPPHQWHHULWXG MD RULJLQDDOWHNVWLYlOMDDQQHWHVVH NRRQGDWXG 9DOGDYD RVD WHNVWLGH SXKXO SROH YDMD RULJLQDDONlVLNLUMDGHJDHQDPWHJHOHGD9DLGUDLGNLUMDGHSXKXOVLVDOGDYDGYlOMDDQGHG HQGLVHOWIDNVLLPLOHQDNDPDKDQKNHLGVWUDLGNLUMDGHSLQQDOHDVHWDWXGSDEHULOHV|HJD WHKWXGMlOMHQGLWHYlKHQGDWXGNRRSLDLG1HLGXXULGHVRQHQGLVHOWY}LPDOLNWHKDXXVL ROHWXVLMDUHNRQVWUXNWVLRRQHVHVWNRKDWLRQWHNVWLSLQGNXVWXQXGY}LUDLGNLUMDWlKHG VHJDVHG1lLWHNV$ĞRND,YlLNHVHNDOMXHGLNWL5njSQƗWKLYHUVLRRQL±UHDVRQNLUMDV VDWDYLYƗVDWLPLOOHRWVHW}OJHROHNVÄ>NRUGD@VDGD>SlHYD@ULQJNlLJXO³ /LKWVDORRJLNDDELOP}LVWDPHHWPXLVWQHNXQLQJDVSROHNVNDSDULPDWDKWPLVHNRUUDO VDDQXGYLLELGDSlHYD VWXDDVWDW SDOYHUlQQDNXO6HHW}WWXWXOHEWHNVWL UHNRQVWUXHHULGDORRJLNDOHYDVWDYDNVQlLWHNVOƗWLYLYƗVDWLPLVWlKHQGDNV Ä||GULQJNlLJXOROGXG³ YWSLNHPDLGDUXWOXVL0RRNHUML>@± +XOW]VFK>@  /HLDQHWSDULPYLLVLJDDMDVMDUXXPLVNDXJHWHNVWLJDWHJHOHPLVHNVRQWHNVWLW}ONLPLQH ,JDW}OJHRQORRPXOLNXOWXXVORRPLQHVHHJDWXOHEWHNVWLW}ONLPLVHOMDW}OJHQGDPLVHO W}OJLWDYDVVH WHNVWL DMDVWXVVH MD NXOWXXULUXXPL VLVVH HODGD QLLSDOMX NXL VHH OGVH Y}LPDOLNRQ 8VXQHWVHOOHOHVDQGHVDDYXWDPLVHORQ(HVWLNVSDUHPDLGNRKWLVHVW PHLOSXXGXEDMDORROLQHVLGH,QGLDJDQLQJLVHJLVLGHPHGQHQGHJDNHV,QGLDW UHDDOVHOW Y}L YDLPVHOW  NRORQLVHHULVLG RQ VXKWHOLVHOW Q}UJDG 7HLVDOW Y}LYDG VLGHPHWH SXXGXPLQHQLQJOllQHOLNXGHHODUYDPXVHGWHNVWLVWDUXVDDPLVWUDVNHQGDGD

 +HDQlLGH MDNDKMXNVPLWWHDLQXV SDKDPHHOHVWMDUQQDNXWHVWPLGDNULLWLOLQHXXULPLQH,QGLDV WXQGOLNHOWHHPDGHOWHNLWDGDY}LERQ:HQG\'RQLJHULWHRVH7KH+LQGXV$Q$OWHUQDWLYH+LVWRU\ 9LNLQJDQG3HQJXLQ,QGLD LOPXPLVHJDVHRWXGNlUD8XVNlVLWOXV,QGLDKLVNRQQDMDNXOWXXUL DMDORRVWPXXWXVNLLUHVWLPHQXNLNVHQWROLNDNULLWLNXLG QlLW%DQHUMHH$GLWL2K%XW@  NHV YlLWVLG HW VHOOHV RQ YLJX MD QHRNRORQLDOLVWOLNX VXKWXPLVHLOPLQJXLG+LQGXQDWVLRQDOLVWLGSROQXGVLLVNLUDKXOQLQJDDVWDOHVLWDV5DVKWUL\D 6ZDWDPVHYDN6DQJK¶LNRROLY}UJXMXKW'LQD1DWK%DWUDDXWRULMDNLUMDVWXVHVXKWHVNRKWXOHNDHEXVH VGLVWDGHV WHRVW XVXNRJXNRQGDGH YDKHOLVH YDHQX }KXWDPLVHV VW YLKDN}QHV KWWSVZHEDUFKLYHRUJZHEKWWSZZZRXWORRNLQGLDFRPDUWLFOHDVS[" >@   DDVWDO VDDYXWDWL NRKWXYlOLQH ODKHQG PLOOHV3HQJXLQ ,QGLD Q}XVWXV NRUMDPD N}LNWHRVHNRRSLDGUDDDPDWXSRRGLGHOHWWLGHOWMDQHHGKlYLWDPD 9DKHMXKWXPLWNLUMHOGDYDGDUWLNOLG RQ OHLWDYDG VLLW KWWSVZZZWKHJXDUGLDQFRPZRUOGIHELQGLDQFRQVHUYDWLYHVSHQJXLQ KLQGXVERRN >@ KWWSVWLPHVRILQGLDLQGLDWLPHVFRPLQGLD3HQJXLQWRGHVWUR\FRSLHV RI:HQG\'RQLJHUVERRN7KH+LQGXVDUWLFOHVKRZFPV >@ KWWSVZZZILUVWSRVWFRPOLYLQJKRZGRQLJHUVQRZUHFDOOHGWKHKLQGXVUXIIOHGKLQGXWYD IHDWKHUVKWPO >@  3DOMXG UDDPDWXSRHG MlWNDVLG VLLVNL WHRVH PPLVW OHWL DOW 6DPXWLDQGLVWHLQHNLUMDVWXVVHOOHXXHVWLYlOMD

 0LNV PD DUYDQ VLLVNL HW ,QGLDVW NDXJHO RQ ,QGLDW K}OSVDP XXULGD"3}KMXVHNVRQ WlQDVHV ,QGLDV YDOLWVHY HQHVHWVHQVXXU P}WWHODDG PLV HL OXED WHDGXVHV ÄSKDGHNV OHKPDGHNV³ SHHWXG WHHPDVLG NULLWLOLVHOW ODKDWD .lHVROHYD W|| XXULPLVREMHNWLGHVW NXXOXYDG VHOOHVVH YDOGNRQGD YHGD¶GH WHNVWLG VHVW RQ MX KLQGXGH MDRNV WHJX SKDNLUMDJD 6DPXWL HL OXED ,QGLD WlQDQH P}WWHPDOO ROOD NULLWLOLQH $ĞRND MD WHPD UDLGNLUMDGH V}QXPL RVDV VHVW QLPHWDWXG YDOLWVHMD RQ NV QHLVW NHV RQ ,QGLD DMDORRNlVLWOXVHVRPDQGDQXGSHDDHJXSKDNXVWDDWXVH/LVDNVPHHQXWDJHPHW$ĞRND VDPEDNDSLWHHOLOLOXWVHYDGO}YLGRQ,QGLDYDEDULLJLYDSLOMD$ĞRND}SHWXVHUDWDV,QGLD OLSXO ,QGLDNLUMDQGXVHXXULMD7566KDUPDRQKHVRPDDUWLNOLV 7UDQVODWLQJ/LWHUDU\ 7H[WV7KURXJK,QGLDQ3RHWLFV$3KHQRPHQRORJLFDO6WXG\7UDQVODWLRQ7RGD\9RO, 1R 0DUFK ±  VXXUHSlUDVHOW NODVVLILWVHHULQXG QHHGYDULDQGLG WHNVWL W}ONLPLVHNV PLOOH MXED 9DQD,QGLD NLUMDPHKHG LVH YlOMD WRRYDG NRUGDPLQH VNU DQXYƗGD    V}QDV}QDOLQH W}OJH VNUEKƗ܈ƗQWDUD    UHSURGXWVHHULPLQH VNU WDUMnjQD   QLQJW}ONLPLQHPXXGHWXGYRUPL VNUUnjSƗQWDUD   /LVDNVWRREWDYlOMD YHHOQHOLWHNVWLRPDGXVWPLGDNOOUDVNHÄW}ONLGD³HQWPLVSHDNVLGVlLOLPDWHNVWLVW    VNUDODۨNƗUD  SRHHWLOLQHLOX  WL܀VNU  VWLLO  VNUUƗVD OlKWXYWXQGHSXKDQJ QLQJVPEROLVWOLNHVWHHWLND VNUGKYDQL   (VLPHVHJUXSLYDOLNXWHVWRQDOODNLUMXWDQX DODWL SHOQXG UHSURGXWVHHULPLVH YDULDQW   SRROH VHVW ROOHV W||WDQXG OlEL VXXUH KXOJD 9DQD,QGLD NLUMDQGXVW ND W}OJHWH NXMXO NXV WHKWXG YHDG VXXUH KXOJD Y}UGOXVPDWHUMDOL SXKXO VHOJHOW LOPVLNV WXOHYDG  RQ PXOOH DNWVHSWHHULPDWX V}QD V}QDOLQH W}OJH YDULDQW  PLV RQ OLLJD ÄOlKHGDO³ RULJLQDDOLOH  HQW ND W}ONLPLQH PXXGHWXG YRUPL YDULDQW  PLV RQ RULJLQDDOLVW OLLJD ÄNDXJHO³  7HNVWL RPDGXVWH WHLQHJUXSS VlLOLWDPLQHW}ONHVRQMXEDNHHUXNDPQLQJNDKWOHPDWDROXOLVHPOXXOH PLV 9DQD,QGLD NlVLWOXVH NRKDVHOW ROL NLUMDQGXV SDU H[FHOOHQFH  NXL SURRVDWHNVWL YDOGDYRVDKLVNRQGOLNSROLLWLOLVLWHNVWHRQSURRVDWHNVWLG SXKXO 7HNVWL NlVLWOHPLVHO ROHQ PD UDNHQGDQXG HNVHJHHVL MD OlKLOXJHPLVH PHHWRGHLG 7HNVWLNULLWLND HKNWHNVWLOXJHPLVYLLV   MDVHOOHS}KMDOWHKWDYNLUMDQGXVNULLWLND   RQ HNVHJHHVL N}LJH VLVXOLVHPDG MD ROXOLVHPDG RVDG -lUJQHYDG VYHQHPLQH YRUPLOXNNX WHNVWLYRUPLMDåDQULYlOMDVHOJLWDPLQHNXMXQHPLVORRNLUMHOGDPLQH    QLQJ UHGDNWVLRRQLNULLWLND   (NVHJHHVLVW YlOMD NDVYDQXG OlKLOXJHPLQH LQJO FORVH UHDGLQJSUDH[SOLFDWLRQGHWH[WH VRELEHULWLKlVWLYlLNVHPDWHWHNVWLO}LNXGHDQDOVLNV QLQJ Y}LPDOGDE S||UDWD WlKHOHSDQX GHWDLOLGHOH PLOOHVW PRRGXVWXE WHUYLN 6HOOHV P}WWHV PD ÄW}OJLQ³ LQWHUSUHWHHULQ VHOHWDQ ODKWL  WHNVWL VDPDDHJVHOW ÄOXJHPLVHJD³ ULWDQ P}LVWD VLVX  7HNVWL OlKLYDDWOXVH NlLJXV WHKWXG WlKHOHSDQHNXLVW PRRGXVWXE NRPPHQWDDUPLVRQ W}ONHODKXWDPDWX RVD6DPDVROHQSDUDWDPDWXOW P}MXWDWXG ND VHPLRRWLNDVWVHVWNlVLWDQWHNVWLPlUJLVVWHHPLQD (NVHJHHWLNDRQWHRORRJLDRVDWHDGXVPLVWHJHOHEUHOLJLRRVVHWHWHNVWLGHVHOJLWDPLVHMD LQWHUSUHWHHULPLVHJD(HVWLNHHOHVOHLDEPHHWRGLSDULPDNLUMHOGXVH8UPDV1}PPLNXMD 5DQGDU 7DVPXWKL WHRVHVW Ä6LVVHMXKDWXV HNVHJHHWLNDVVH³ ((/. 8VXWHDGXVH ,QVWLWXXGLWRLPHWLVHG;,97DOOLQQ .lHVROHYDVW||VRQHNVHJHHVHHON}LJHWHNVWL NULLWLOLVHLQWHUSUHWHHULPLVHYDKHQG

 (NVHJHHVLOHVDQQHRQWHNVWLGHW}OJHQGDPLQH 1}PPLN7DVPXWK W}GHGH OHLGPLVHNVMDDMDORRWXQGPD}SSLPLVHNV 1}PPLN7DVPXWK (NVHJHHVLNXL PHHWRGL RVLVWHNV RQ WHNVWLNULLWLND   NLUMDQGXVNULLWLND   YRUPLOXJX   MD UHGDNWVLRRQLNULLWLND   1}PPLN7DVPXWK 6LVXOLVHOWRQWHJHPLVWWHNVWL NlVLWOXVHJDVDUQDVWHWHNVWLGHNRQWHNVWLV(VPDOWWHJHOGDNVHWHNVWLVHOOHHULDOOLNDWHMD WHNVWLYHUVLRRQLGHJD 1}PPLN 7DVPXWK  ±  VHHMlUHO XXULWDNVH WHNVWL DMDOXJX 1}PPLN7DVPXWK HWOLLNXGDVHDOWWHNVWLNULLWLNDMXXUGH 1}PPLN 7DVPXWK± 7HNVWLNULLWLND HKNWHNVWLOXJHPLVYLLV MDVHOOHS}KMDOWHKWDY NLUMDQGXVNULLWLND 1}PPLN7DVPXWK± RQJLHNVHJHHVLN}LJHVLVXOLVHPDG MD ROXOLVHPDG RVDG -lUJQHE VYHQHPLQH YRUPLOXNNX WHNVWL YRUPL MD åDQUL YlOMDVHOJLWDPLQHNXMXQHPLVORRNLUMHOGDPLQH  1}PPLN7DVPXWK± QLQJ WHJHOGDNVHUHGDNWVLRRQLNULLWLNDJD 1}PPLN7DVPXWK±  .DKMXNV RQ VXXU RVD HNVHJHHWLNDVW GLVDLQLWXG SHDPLVHOW XVXWHNVWLGH QLL NULVWOLNH MXGDLVWOLNHNXLLVODPL NlVLWOHPLVHNV6HHW}WWXWXOHEDSSLY}WWDYHLGLPRRGVDPQLQJ Q}QGDUDQJHOWSLLULWOHPDWDPHHWRGOlKLOXJHPLQH/lKLOXJHPLQH LQJOFORVHUHDGLQJ SUDH[SOLFDWLRQGHWH[WH RQHNVHJHHVLVWYlOMDNDVYDQXGXXULPLVPHHWRGPLVVRELOLN YlLNVHPDWH WHNVWLO}LNXGH Y}L OKLWHNVWLGH DQDOVLNV 0HHWRGL HVPDV}QDVWDMDNV ROL ,YRU$UPVWURQJ5LFKDUGV ± KHVRPD}SLODVH:LOOLDP(PSVRQLJD ±   3UDQWVXVNHHOVHV NLUMDQGXVLOPDV WHJHOHV VDUQDVWH PHHWRGLWH MXXUXWDPLVHJD *XVWDYH/DQVRQ ±  /lKLOXJHPLQH PLV OHLDE DVHW RULJLQDDOLJD WHKWDYD W|| NlLJXV Y}LPDOGDE S||UDWD WlKHOHSDQX ND YlLNHVWHOH WHNVWLRVDGHOH GHWDLOLGHOH PLOOHVW PRRGXVWXE WHUYLN 6HO NRPEHOYlOGLWDNVHW}ONHNDXGXWHNNLQXGYllUDLVWY}LSHDOLVNDXGVHLVWDUXVDDPDGHVW WLQJLWXG SXXGXVL WHNVWLGH DQDOVLPLVHO 7HNVWL OlKLYDDWOXVH NlLJXV WHKWXG WlKHOHSDQHNXLVWPRRGXVWXENRPPHQWDDUPLVRQW}ONHODKXWDPDWXRVD7}OJHWVDDGDE VLVVHMXKDWXV Y}L MlUHOV}QD PLV DYDE WHNVWL WlKWVDLPDG DVSHNWLG OlKLOXJHPLVH PHWRGRORRJLDW MlUJLGHV /lKLOXJHPLVH PHWRGRORRJLDVW RQ NLUMXWDWXG WXKDQGHLG WHRVHLG NV SUDNWLOLVHPDLG RQ 5LFKDUG 3DXOL MD /LQGD (OGHUL +RZ WR UHDG D 3DUDJUDSK7KH$UWRI&ORVH5HDGLQJ 7KH)RXQGDWLRQRI&ULWLFDO7KLQNLQJ'LOORQ %HDFK  7HNVWL DQDOVLPLVHO RQ VLLQNRKDO NDVXOLN PHHQXWDGD WHRORRJLOLVH HNVHJHHVL QHOMD OlKHQHPLVYLLVL EXNYDDOQH HKN OLWHUDDOQH V}QDV}QDOLVH MD DMDORROLVH WlKHQGXVH YDDWOXV   DOOHJRRULOLQH SLOWOLNNXMXQGOLNXWlKHQGXVHRWVLQJXG   WURSRORRJLOLQH SVKKRORRJLOLVH PRUDDOHHWLOLVH WlKHQGXVH RWVLQJ    QLQJ DQDORRJLOLQH LOPXWXVOLNXY}LVDODMDVHWlKHQGXVHYDDWOXV   7SQlLWHNVRQ-RKDQQHV&DVVLDQXVH X ± QlLGH V}QDNXOG QHOMDVWWlKHQGXVYlOMDVW &RQODWLRQHV HKN&ROODWLRQHV SDWUXPLQVFHWLFDHUHPR;; YllULVPHWDOO  SXKWXVMDW}GH V}QDNXLSXKDVNXOG  YllUWXV QlLWNXOGVHGNlHG MDULNNXVQLQJMllYYllUWXV QlLWNXOGSXOP   DUPDVWXV NXOODNDOOLVNXOODVWNDOOLP   PDDSHDOQHSDUDGLLV NXOGQH ODSVHS}OY    9W ND /DKHNXVHNVHJHHVLDUHQJXOXJXOLPDVHOJXVHJDODKWLVHOHWDWXG  /lKLOXJHPLQHWlKHQGDEPLVWDKHVWHNVWLSXKXOYLLHIDDVLOlELPLVWSDUDIUDVHHULPLQH NHVNVHWH WHUPLQLWH MD LGHHGH XXV V}QDVWDPLQH    ODKWL VHOHWDPLQH VW WHNVWL NRPPHQWHHULPLQHQHLVWWHUPLQLWHVWMDLGHHGHVWOlKWXYDOW   VLVXDQDOV  WHNVWL

 KLQGDPLQH VLVXVWOlKWXYDOW   QLQJDXWRULLQWHQWVLRRQLYlOMDVHOJLWDPLQH   3DXO (OGHU  ±  .RNNXY}WWHV RQ SHDPLVHNV VLKLNV WHNVWL DXWRUL Y}L DXWRULWH HHVPlUNLGHMDP}WHWHWHDGDVDDPLQH LELG±  (VPDOW S||UDWDNVH OlKLOXJHPLVH SXKXO WlKHOHSDQX WHNVWLV OHLGXYDWHOH Y}WPH HKN PlUNV}QDGHOH S}KLWHUPLQLWHOH 7HDGPLVHG RULJLQDDONHHOH PRUIRORRJLDVW RQ VLLQNRKDOKLQGDPDWXG 1RRGPRRGXVWDYDGWHNVWLVHOJURRY}UJXPLOOHOHNRJXWHNVW NLQQLWXE 1HQGH NDXGX DYDWDNVH WHNVWL NDQGYDG LGHHG WlKWVDLPDG P}WWHG .RNNXY}WYDOWVDDPHVLLWOHYDDWHWHNVWLVLVXVW-lUJPLVHQDDYDOGXEWHNVWLVWUXNWXXU 2OXOLQH RQ S||UDWD WlKHOHSDQX V}QDGH YDOLNXOH MD VHOOHVW OlKWXYDOH WHNVWL WRRQLOH VWLLOLOH,JDVWHNVWLVSHLWXERPDUWPPLOOHDQDOVLPLVHORQOLROXOLQHWXQGDYDVWDYD NHHOH VDQVNULW Y}LSUDDNULW VQWDNVLW HKNODXVH}SHWXVW /XXOH SXKXO RQYDMDOLNXG WHDGPLVHG YlUVL}SHWXVHVW HHON}LJH PHHWULNDVW 2OXOLQH RQ NLUMDQGXVOLNH Y}WHWH PHWDIRRULGY}UGOXVHGN}QHNXMXQGLGDOOXVLRRQLGHSLWHHGLGVPEROLGPHWRQPLD MQH lUDWXQGPLQH.DVXNVRQWHDGPLVHGVHPLRRWLNDVW-lUJQHYDOWWXOHEWHJHOHGDWHNVWL OLLJLWDPLVHJD0LOOLVHVVHNLUMDQGXVOLNNXåDQULWRRNXXOXE"(KNRQQHLGY}LPDOLNNH WHNVWLWSH NRJXQL PLWX" 9}L RQ WHJX KRRSLV DLQXODDGVH åDQULGHVVH PDKXWDPDWX WHNVWLJD" .DKWOHPDWD RQ LJD WHNVWL SXKXO ROXOLQH ND NRQWHNVW 0LOODO DHJ  MD NXV UXXP WHNVWRQORRGXG"0LWPHY}LPDOXVHSXKXOWDVXEHULYDULDQWHWHNVWLVWOlKWXYDOW DQDOVLGD 0LOOLVHVW DMDVW MD UXXPLVW DQQDE WXQQLVWXVW WHNVWLNHHO MD V}QDNDVXWXV" $QDOVLJHPNDDXWRULY}LDXWRULWHLQWHQWVLRRQH.HVWHNVWLNLUMXWDV"-DPLNV"0LOOLQH RQ WHPD V}QXP" $JD WD WHJHOLNXG NDYDWVXVHG VRRYLG MD LKDG" 6DPXWL RQ ROXOLQH DXGLWRRULXP .HOOHOH RQ WHNVW NLUMXWDWXG" 0LV HHVPlUNH WHNVW WHHQLE" $QDOV DYDWDNVH NRPPHQWDDULGHV MDY}L VLVVHMXKDWXVHV Y}L ND MlUHOV}QDVPLVRQ OlKLOXJHPLVH OlELQXG WHNVWL ODKXWDPDWX RVD 9DLG QRRG NDNV NRRV RVXQGDYDG PHWDWHJHYXVHOH.RNNXY}WHVXPPHHULEOlKLOXJHPLVHWXOHPLG(ULQHYDWHOOXJHMDWHOMD DQDOVLMDWHO Y}LE ROOD HUL DUYDPXVL HQW QRRG SHDYDG ROHPD DODWL S}KMHQGDWXG 3}KMHQGXVHGSHDYDGEDVHHUXPDDODWLXXULWDYDOWHNVWLO 9WGHWDLOVHPDOW3DXO(OGHU ±QLQJQlLWHWHNVWLELG±  7HNVWLDQDOWLOLQHOlKHQHPLQHQ}XDEHWYDDWOXVHDOODY}HWDNVNROP DXWRUWHNVWMD DXGLWRRULXP 7}VWDWXEDXWRUVXVHWHPDDWLND5RODQG%DUWKHV¶L ± MD0LFKHO )RXFDXOW¶ ±  NlVLWOXVHG DXWRULVW RQ VLLQNRKDO VDPDY}UUD UHOHYDQWVHG NXL LUUHOHYDQWVHG 0LNV" 6HVW ÄOHJHQG³ DXWRUL LVLNXVW MD WHNVWL VLVX Y}LYDG HVLQGDGD HULQHYDLGWUDGLWVLRRQHHJDSUXXJLKDDNXGDVHHW}WWXRQQHLGNDNVWHLVHGHILQHHULPLVHO NDKHOGDYNDVXWDGD %DUWKHVYlLGDEÄ$XWRULVXUPDV³ /DPRUWGHO¶DXWHXUHHVWLNHHOHV HW DXWRU SROH ROXOLQH QLQJ NXXODPD SHDNV NVQHV WHNVWL NXQD LJD WHNVW RQ QLLNXLQLL NRJXP WVLWDDWH MD YDUDVHPDVW WUDGLWVLRRQLVW ODHQDWXG P}WWHLG 6DPDV NDRWDYDG UDLGNLUMDG VXXUH RVD RPD WlKHQGXVHVW NXL QHQGH DXWRULWHQD QLPHWDWXG YDOLWVHMDG N}UYDOHMlWWD7HNVWNVLN}QHOHEROXOLVHOWYlKHPNXLKHVNRRVÄDXWRULVW³NXQLQJDJD 6DPXWLSROHQ}QGDLLGVHWHWHNVWLGHSXKXOSlULVYHWWSLGDYYlLGHHWQHLVHLOHLGXNEHWNL QRYDDWRUOLNNXMDDXWRURQYDLGWHNVWLNRRVWDMD 9HLGLVRELYDPDGRQ)RXFDXOW¶NLUMXWLVHVÄ0LVRQDXWRU"³ 4X HVWFHTX XQDXWHXU"  HHVWL NHHOHV   HVLWDWXG P}WWHG )RXFDXOW DUYDWHV RQ DXWRUL IXQNWVLRRQ

 HHON}LJHWHNVWLUHNODDPLPLQHMDDXWRULWHHWVXVHOLVDPLQHQLQJWHNVWLVLVXW}OJHQGDPLVHO SROHDXWRUNXLJLROXOLQH5DLGNLUMDGHSXKXOSHDEVHHYDLGRVDOLVHOWSDLND.DKWOHPDWD RQ UDLGNLUMDGH SXKXO ROXOLQH NXQLQJOLN DXWRULWHHWVXV (QW PLWWH SHOJDOW VHH 5DLGNLUMDGH V}QXP RQ VDJHOL SLLVDYDOW LQWLLPQH MD ODDG LVLNOLN HW SLGDGD DXWRULW ROXOLVHNVNDWHNVWLVLVXDQDOVLPLVHO 5DLGNLUMDGHDXWRUVXVHWHPDDWLNDMXXUHVRQSDOMXKXYLWDYDPNVLPXVNXLY}UGRQQHHG WHNVWLGW}HSRROHVWYDOLWVHMDHQHVHQLQJPLOPllUDOQ}XQLNHNRRVWDWXG.DVUDLGNLUMDGH ÄPLQD³ RQ KRROLNDOW NXOWLYHHULWXG NLUMDQGXVOLNSURSDJDQGLVWOLNUHWRRULOLQH Y}WH Y}L N}QHOHEYDOLWVHMDVWDXWRUPHLHJDNDKHWXKDQGHNDKHVDMDYLLHNPQHDDVWDWDJDQWVLLUDOW" .DKWOXVWDQSLJHPHVLPHVW-XVWQDJXPDDLOPDSUHVLGHQGLGQlLWDYDGRPDN}QHGHVOHV SXKWVGDPOLNNXVWMDKRROLPLVWRPDDODPDWHVXKWHVNXLJLN}QHWHNVWLRQNRRVWDQXG SURIHVVLRQDDOVHGN}QHNLUMXWDMDGRQNDWHNVWLGNVQHVHVLWDWXGYDOLWVHMDORRPLQJXQD 6HOOHVNLSDLVWDYDGWUDDJHOQLLGLGP}QLWHNVWUllJLEYDOLWVHMDVWNROPDQGDVLVLNXVQLQJ WLKWL MXKDWDWDNVH PRQRORRJ VLVVH NROPDQGDV LVLNXV 6HHJD Y}LE DXWRUL LVLNXVVH VYLPLQHNDWHNVWLP}LVWPLVWKRRSLVNLUDVNHQGDGDMDVHJDGD 6LLQNRKDOWXOHEORRPXOLNXOWPDLQLGDHW9DQD,QGLDDUXVDDPDXWRUVXVHVWROLP}QHWL WHLVHQHNXLOllQHPDDLOPDV6HDOVHVNXOWXXULUXXPLVODHQDVLGN}LNNLUMDPHKHGN}LJLOW HQDPDVWL YLLWDPDWD YD MXKXO NXL VRRYLWL NRQNUHHWVH DXWRULJD SROHPLVHHULGD  3ODJLHHULPLQH MD WHLVWH LGHHGH Y}L NLUMDW||GH PEHUW||WOHPLQH LOPD DOJDXWRULOH YLLWDPDWD SROQXG PLQJL SDWW Y}L HUDQG SLJHP WDYDOLQH QlKWXV 6HHJD RQ SHD N}LN WHRVHGNROOHNWLLYQHORRPLQJQLQJDXWRULQLPLWHRVHMXXUHVRQPWLOLQHDXWRULWHHWY}L YlOMDP}HOGLVPLOOHHHVPlUJLNVWHNVWLPHQXVXXUHQGDGD 7}ONLMDMDW}OJHQGDMDMDRNVRQHQWN}LJHROXOLVHPDXWRULY}LDXWRULWH NHVLJDQHVQDG VLLVSROQXG LQWHQWVLRRQWHNVWLWDXVWDOOXXUDYDWHNLUMXWDMDWHMDNRRVWDMDWHNDYDWVXVHG MDVLKLG6HVWNXLWlQDVHVPDDLOPDVNDKWOXVWDWDNVHSROLLWLNXLGMDULLJLWHJHODVLSLGHYDOW QLQJWLKWLSUHYHQWLLYVHOWMDHHODUYDPXVOLNXOW Y}LPXNXULWDUYLWDPLVHMDYDOHWDPLVHHUL YLLVLGHVVLLVPLNVSHDNVNRKWOHPDWHLVLWLDMDORROLVLLVLNXLG" 6LLWWXOHQHEMlUHOGXVHWNXQDY}LPXOROLMDS}KLKXYLPLVK}OPDEMDKDDUDEN}LNLWHPD WHJHYXVL MD YlOMDWOHPLVL RQ LVHNDV VRRY Y}LPXO ROOD VLLV RQ PLVWDKHV VHOOHVW HHOVRRGXPXVHVW YDOLWVHMD NDYDWVXVWHVW  OlKWXY WHJHYXV Y}L V}QXP ROJX QHQGH WXOHPLGQLLSRVLWLLYVHGNXLWDKHV DODWLYLOGDNDV(KNHWY}LPRQDODWLSDKDLVHJLVLLV NXLWDWHHEKHDGQLQJHWY}LPYDOHWDEDODWLLVHJLW}WWN}QHOGHV 0HWRGRORRJLOLVHOW ROL PXOOH WRHNV-DTXHV(OOXO¶L ±  WHRV3URSDJDQGD 7KH )RUPDWLRQRI0HQ¶V$WWLWXGHV >@DOJVHOWSUDQWVXVHNHHOHV3URSDJDQGHV  (OOXOU}KXWDEHWSURSDJDQGDRQYDOLWVHYDUHåLLPLUHOY >@;9,,,  PLVWXJLQHESRVLWLYLVWOLNHOHLGHHGHOHLGHDOLVPLOHMDNROOHNWLLYVHWHOHPWLGHOH LELG ± QLQJPLOOHHHVPlUJLNVRQPDVVHSVKLOLVHOWQLQJWHDGOLNXOWMDDODWHDGOLNXOW P}MXWDGD LELG± 3URSDJDQGDWHKQLNDWHDQDOVLPLVHOROLVXXUHNVDELNV +HQU\ 7 &RQVHUYD WHRV 3URSDJDQGD 7HFKQLTXHV   6HOOHV ORHWOHWDNVH MD NLUMHOGDWDNVH DUYXNDLG SURSDJDQGDWHKQLNDLG PLOOH VHDV ND PLWPHG Y}WWHG PLGD KLVNRQGOLNSROLLWLOLVWHVWHNVWLGHVRQNDVXWDWXG

 &RQVHUYDWHRVHVOHLGXENLUMHOGXVSURSDJDQGDY}WWHVWPLVRQOLLJLWDWXGVHLWVPHVVH WHPDDWLOLVVHJUXSSL1LPHWDWXGWHHPDGRQYLJDVHORRJLNDWDUYLWDPLQH   &RQVHUYD ± W}HVWN}UYDOHS}LNOHPLQH   LELG± U}KXPLQHWXQQHWHOH   LELG ± RWVHVHSHWWXVHMDYDOHWDUYLWDPLQH   LELG± LQLPHVHNlLWXPLVPXVWULWH lUDNDVXWDPLQH   LELG ±  UHWRRULNDY}WHWH NDVXWDPLQH   LELG ±  WDYDP}LVWXVHOHMDOLKWLQLPHVHYDDWHQXUJDOHDSHOOHHULPLQH   LELG± 6LLQNRKDO ROJXWRRGXGP}QHGQlLWHGSURSDJDQGDWHKQLNDWHNDVXWDPLVHVWNlVLWOHWXG9DQD,QGLD UDLGNLUMDGHV 9LJDVHORRJLNDYDOGNRQGDNXXOXEYlLGHHWNXLNVRVDWHUYLNXVWRQKHDRQKHDNRJX WHUYLN YW&RQVHUYD 1lLWHNVULWDWDNVH+ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLUMDVMlWWDPXOMH HWNXQDYDOLWVHMDRQWHRVWDQXGHKLWXVW|LGULLJLSHDOLQQDVWlKHQGDEVHH}QQHMDKHDROX NRJXULLJLOH 1LQJ HVLPHVHO >YDOLWVXV@DDVWDO ODVL >NXQLQJDNV@ SKLWVHWX SDUDQGDGD WRUPLWXXOWH SRROW O}KXWXG .DOL۪JDQDJDUƯ >OLQQD@ YlUDYDLG PUH >MD@ PDMX QLQJ NLQGOXVWDGD .KLEƯUDMDKHGD>YHHOLVH@YHHKRLGODNDOGDLGQLQJUDMDGDNROPNPPHQGYLLV>NRUGD@ VDMD WXKDQGH >PQGL@ HHVW N}LNMDOH DHGX HW DODPDLG U}}PXVWDGD .KƗUDYHOD +ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLULUHDG±  7HLQHDUPDVWDWXGY}WHVDPDVWYDOGNRQQDVWRQPXVWYDOJHNXMXQGLORRPLQHQlLGDWHV HGXNlLNX YDOLWVHMD LVLNOLNX VDDYXWXVHQD YW &RQVHUYD  ±  6HH RQ OHYLQXG Y}WWHNV$ĞRNDUDLGNLUMDGHVQlLWHNV 0||GXQXG DHJDGHO PLWPH DDVWDVDMD YlOWHO RQ NDVYDQXG HOXVKLQJHGHWDSPLQHMD YlJLYDOG ROHQGLWH VXKWHV VXJXODVWH VRELPDWX NRKWOHPLQH SUHHVWULWH >MD@ UlQGPXQNDGH VRELPDWX NRKWOHPLQH (QW WlQX MXPDODWH SRROW DUPDVWDWXG NXQLQJDV 3UL\DGDUĞLQ¶LVHDGPXVHMlUJLPLVHOHRQSDGDWUXPPLS}ULQPXXWXQXGQGVHDGPXVH KllOHNV QlLGDWHV UDKYDOH QLL >MXPDOLNNH@ YDQNUHLG NXL >WDHYDVHLG@ HOHYDQWH QLL WXOHNHUDVLGNXLPXLGWDHYDVHLGNXMXVLG 1}QGDQDJXPLWPHDDVWDVDMDYlOWHOYDUDVHPDWHODHJDGHOSROHROQXGQ}QGDRQWlQX MXPDODWH SRROW DUPDVWDWXG NXQLQJDV 3UL\DGDUĞLQ¶L VHDGPXVHNXXOXWXVHOH NDVYDQXG QG HOXVKLQJHGH WDSPLVHVW KRLGXPLQH YlJLYDOODWXV ROHQGLWH VXKWHV VXJXODVWH VRELOLN NRKWOHPLQH SUHHVWULWH >MD@ UlQGPXQNDGH VRELOLN NRKWOHPLQH HPD >MD@ LVD WHHQLPLQHHDNDWHWHHQLPLQH 6HHVLQDQH MD PLWXW PXXG VRUWL VHDGPXVH MlUJLPLQH RQ NDVYDQXG $ĞRND,9 NDOMXHGLNWUHDG±  7}HVW N}UYDOH S}LJHOGHV UllJLWDNVH VDJHOL LGHDDOLGHVW $ĞRND UDLGNLUMDG RQ WXQWXG VHJDVH YlOMHQGXVYLLVL SRROHVW PLVRQ OHYLQXGSURSDJDQGDY}WH YW&RQVHUYD    6HOOLVHO NRPEHO RQ DXGLWRRULXPLO Y}LPDOLN OXJHGD YDOLWVHMD V}QXPLVVH VLVVH WlSVHOWQHHGP}WWHGPLGDQHPDGVRRYLYDGQLQJY}LPXOROLMDOWHRNVVDDWDVHHPLGD WHPDKHDNVDUYDE .XQLQJDVWDKDEHWQHLOROHNVUDKXOLNPHHOQLQJHWQDGKLQJDNVLGNHUJHQGDWXOWMDHW QDGRRWDNVLGPLQXOWNVQHV}QQHPLWWHKlGDQLQJHWQDGP}LVWDNVLGHWNXQLQJDV DQGHVWDEQHLOHNXLDQGHVWDPLQHY}LPDOLNRQQLQJHWQDGMlUJLNVLGVHDGPXVWPLQX

 SlUDVW >QLQJ@ HW QDG VDDNVLG ROOD UDKXO QLL VLLQ NXL VHDOLOPDV $ĞRND .DOLৄJD NDOMXHGLNW,,UHDG±  -XPDOLNHOH M}XGXGHOH DSHOOHHULPLQH RQ 9DQD,QGLD WHNVWLGHV QLQJ UDLGNLUMDGHV WDYDOLQH OHHEHPDO SXKXO OLLJLWXE VHH W}HVWDPDWD YlLGHWH YDOGNRQGD YW &RQVHUYD  NDUPLPDNlVLWOXVHNRKDVHOWRQWHJXRWVHVHYDOHJD YW&RQVHUYD  1HHG>LQLPHVHG@NHVVHODMDOHLROQXG-DPEXGYƯSD¶VMXPDODWHJDOlELNlLQXGQHHG KDNNDVLGVHOVDPDOKHWNHO>MXPDODWHJD@OlELNlLPD6HVWVllUDQHRQ>PLQX@SLQJXWXVH YLOL$JDVHGDHLVDDYXWD>NVQHV@VXXUYDLPNDWlKWVXVHWX>LQLPHQH@RQVXXWHOLQH SLQJXWDGHVVXXUGHWDHYDVVHSllVHPD $ĞRND,YlLNHNDOMXHGLNWUHDG±  hKWODVLDSHOOHHULWLHHOQHQXGUDLGNLUMDO}LJXVOLKWVDOHLQLPHVHOHRVXWDGHVHWLVHJLWHPD RQ Y}LPHOLQH VDDYXWDPD VHGDVDPD PLV YDOLWVHMD 6HH RQ Q}UNXVH PXXWPLQH WXJHYXVHNV YW&RQVHUYD± YlKHPDOWV}QDGHV 7UDGLWVLRRQLOHU}KXPLQHRQUDLGNLUMDGHVMDND9DQD,QGLDWHNVWLGHVODLHPDOWSHDDHJX NRKXVWXVOLN Y}WH YW &RQVHUYD    NRKDWL RQ VHH VDPDQH RVXWDPLVHJD DXWRULWHHGLOH YW&RQVHUYD 1lLWHNV%KƗEUnjHGLNWLVY}WDENXQLQJDV$ĞRND YDHYDNVOXJHGDOHN}LNEXGLVWOLNXGWHNVWLGPLOOHVWWDRPDWHJHYXVHVLQQXVWXVWRQ VDDQXG $XOLVHG WH WHDWH MX NXL VJDY RQ PHLH DXVWXV MD XVN %XGGKDVVH6HDGPXVVH>MD@ .RJXGXVVH$XOLVHGN}LNVHHPLVDXYllUW%XGGKDRQ>|HOQXG@RQMXKlVWL|HOGXG (QWW}HSRROHVWDXOLVHGVHHPLVQlLEPHLOH>KHD@HWW}HOLQHVHDGPXVNHVWDNVNDXD VHGDROHQPLQDYllUWWOHPD D ƖU\DYDۨĞD܈XOLVHG VllUDVHG RQ VHDGPXVH NLUMDNRKDG ± 9LQD\DVDPXWNDU$ $QDJƗWDEKD\ƗQL0XQLJƗWKƗ0DXQH\DVnjWUD8SDWL܈\DSUDĞQDQLQJ5ƗKXODYƗGD PLVDOJDEMXWOXVHJDYDOHVW±PLOOHVW$XYllUW%XGGKDRQN}QHOQXG $ĞRND%KƗEUnj HGLNWUHDG±  .XQLQJDV5XGUDGƗPDQU}KXWDERPDUDLGNLUMDVDJDDMDORROLVWSUHWVHGHQWL &RQVHUYD    ,URRQLOLVHOW WDUYLWDEDDULDODVWH PXLVWVHWWDYD YDOLGD RPDOH LVH NXQLQJDV LGHRORRJLOLVHOWlUDVNGLYDOLWVHMDNHVRQVDDQXGY}LPXOHVQQLSlUDMDPLWWHWHHQHWH W}WWX .XQDMXEDHPDVDVWDODWHVLVHORRPXVWDVLGWHGDWDNLVWDPDWXWlLXVOLNNXQLQJOLN}QQ >MD@ PHHOHNLQGOXV VLLV S||UGXVLG N}LN VHLVXVHG WHPD SRROH QLQJ YDOLVLG WD NDLWVH HHVPlUJLORPDLVDQGDNV 5XGUDGƗPDQL-XQDJƗGKLUDLGNLULULGD 

  ,GHRORRJLD P}LVWHW NDVXWDGHV ROHQ WHDGOLN P}LVWH QLL SRVLWLLYVHVW YllUWXVWH VVWHHP  NXL QHJDWLLYVHVW VXUYHYDKHQG  NRQQRWDWVLRRQLVW .lHVROHYDV NLUMXWLVHV RQ VLLVNL HVLNRKDO WHUPLQL QHXWUDDOQH WlKHQGXV PDDLOPDYDDGH LGHHGH VVWHPDDWLOLQH NRJXP  +HD OHYDDWH LGHRORRJLD P}LVWHVWMDVHOOHHULQHYDWHVWW}OJHQGXVWHVWRQDQGQXG+ROODQGLWHDGODQH7HXQ$GULDQXVYDQ'LMN WHRVHVÄ,GHRORRJLDPXOWLGLVWOLSOLQDDUQHNlVLWOXV³ 

 1XPEULWH Y}L VXXUXVHJD PXOMH DYDOGDPLQH YW &RQVHUYD    SROH VDPXWL NXQLQJDWHNLUMXWLVWHOHY}}UDV1lLWHNV.KƗUDYHODUllJLENROPHONRUUDORPDUDLGNLUMDV WlSVHWHVWUDKDVXPPDGHVWPLGDWDULLJLKHDNVRQNDVXWDQXG >@ QLQJ UDMDGD NROPNPPHQG YLLV >NRUGD@ VDMD WXKDQGH >PQGL@ HHVW >@ .KƗUDYHOD+ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLULUHDG±  >@ODVLWDUDMDGD>SHDOLQQD@NROPHNPPHQGNDKHNVD>NRUGD@VDMDWXKDQGH>PQGL@ HHVW0DKƗYLMD\DNXQLQJDNRMD .KƗUDYHOD+ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLULULGD  >@WD ODVL NDNVNPPHQG >NRUGD@VDMD >PQGL@ HHVW UDMDGD WXJHYDLG>MD@ NDXQLWH @D NXQLQJDOW KREXVHLG HOHYDQWH YDQNUHLG >MD\ڲOLQQDYlUDYDWHJD WRUQH >@ 3D۬ UXELLQH>@ WD ODVLWXXD VLLDVDGX WXKDQGHLG U||YLWXGUDKDVLG >MD@ NDOOLVNLYH >@ .KƗUDYHOD+ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLULULGD  +lGDROXNRUUD NLUMHOGXVHJD OLLDOGDPLQH YW &RQVHUYD   MD   Y}LPDOGDE Y}LPXPHHVWHONXMXWDGDNDROXNRUUDODKHQGDPLVHVWHKWXWVXXUHPDQD1}QGDNLUMHOGDE 5XGUDGƗPDQ OLKWVDW }QQHWXVW YHHKRLGOD WDPPLSXUXQHPLQH WRUPLV  PDDLOPDO}SSX PHHQXWDYDVQGPXVHQD >@ SLOYHGHVW DOODYRRODQXG YLKPDYRRG PDDSLQQD KHNV DLQVDNV XOJXPHUHNV NjUMD\DW¶L PlHOW DOJXVH VDDQXG 6XYDU۬DVLNDWƗ >MD@ 3DOƗĞLQƯ M}JHGH OHP}}GXOLVHG SDLVXYDG UXWDNDG >YRRG SDLVNXVLG@ YDVWX WDPPL >@ KRROLPDWD VRELOLNHVW HWWHYDDWXVDELQ}XGHVW NXNNXVLG PlHWLSXG SXXG NDOGDG YDKLWRUQLG SXLWHKLWLVHG YlUDYDG N}UJHG YDUMXDOXVHG DMDVWX O}SX VDUQDVHV N}LJH NRKXWDYDPDV WXJHYDV WRUPLWXXOHVWNNLGHNVNLVWLYHWHYRRJXGHSRROWPDKDSDLVDWLODLDOLO}KXWLWNNLGHNV UHELWLNDWNL>@QLQJNLYLGSXXGS}}VDGURQLWDLPHGSLOOXWDWLP||GDM}HVlQJLODLDOL Q}QGD HW WHNNLV DYDXV QHOLVDGD NDNVNPPHQG NQDUW SLNN >MD@ QLLVDPD ODL VHLWVHNPPHQGYLLVNQDUWVJDY 5XGUDGƗPDQL-XQDJƗGKLUDLGNLULUHDG±  $ĞRNDSDEP}MXGDSHUVRQDDOVHS||UGXPLVHJDUDLGNLUMDY}LPDOLNHOXJHMDWHSRROH 1lLWHNV ;,,, NDOMXHGLNWLV UllJLWDNVH YDOLWVHMD NDKHWVXVHVW HW VHOOH DELO V}QXPLW Y}LPHQGDGDHQHVHNLLWXVHOHHHOQHEWXKDSlKHUDSXWDPLQH YW&RQVHUYDMD ND±  2OOHV.DOL۪JDYDOOXWDQXGWXQGLVMXPDODWHSRROWDUPDVWDWXG>NXQLQJDV@NDKHWVXVW 7}HSRROHVWMXPDODWHSRROWDUPDVWDWXG>NXQLQJDV@>SHDE@OLPDOWNDKHWVXVYllUVHNV MDNXUYDNVNXLDOOXWDPDWDDODGDOOXWDWDNVHQ}QGDHWVHDO>WRLPXE@WDSPLQHVXUHPLQH MDUDKYD>RUMXVVH@YHGDPLQH $ĞRND;,,,NDOMXHGLNWUHDG±  6HHY}LWPLVRQWROOH>VHDGPXVH@DELON}LNMDOVDDYXWDWXGVHHY}LWRQWDDVNRUGN}LNMDO U}}PXDOOLNDNV6HDGPXVHY}LGXJDVDDYXWDWDNVHU}}P $ĞRND;,,,NDOMXHGLNWUHDG ±  2PDHQHVH N}UJHWH PRUDDOVHWH SULQWVLLSLGH U}KXWDPLQH YW &RQVHUYD    NDVYDEUDLGNLUMDGHVOHYDOLWVHMDWHODXVNLLWXVHNVPLVP}QLNRUGRQODXVDHQHVHNRKDQH +HDWHJXRQUDVNH.HVHVLPHVHQDKHDGWHHEVHHOHWDEUDVNXVH6HHSlUDVWROHQPLQD SDOMXKHDGWHLQXG6HHSlUDVWMlUJLYDGPLQXSRMDGMDSRMDSRMDGMDPLQXMlUJODVHG

 SlUDVW QHLG NXQL DHJDGH O}SXQL >PLQX@ HHVNXMX WHKHV KHDWHJXVLG $ĞRND 9 NDOMXHGLNWUHDG±  7}HSRROHVWPLVWDKHVKYHVLGPDNDNRUGDSROHVDDWQXGPDDLOPRQQHLGMlUJLQXG QLQJQHQGHJDQ}XVWXQXG1LQJVHHJDRQNDVYDQXGMDNDVYDEYHHOJLHPDOH>MD@LVDOH NXXOHWXPLQH}SHWDMDWHOHNXXOHWXPLQHDXYllUWYDQXULWHWXQQXVWDPLQHSUHHVWULWH>MD@ UlQGPXQNDGHYDHVWH>MD@YLOHWVDWH>QLQJ@LVHJLRUMDGH>MD@WHHQULWH}LJHNRKWOHPLQH $ĞRND9,,VDPEDHGLNWUHDG±  7HPDRQUDKXNXQLQJDVWHPDRQ}LWVHQJXNXQLQJDVPXQNDGHNXQLQJDVVHDGPXVH NXQLQJDVNHVQlHENXXOHE>MD@P}LVWDE}QQLVWXVL>@HULQHYDWHYRRUXVWHNHKDVWXV N}LJL XVXVHNWLGH DXVWDMD N}LJL MXPDODNRGDGH NRUUDVWDMD Y}LWPDWXWH YDQNULWH >MD@ YlJHGH YDSSHU MXKW >VHDGPXVH@UDWWD KRLGMD >VHDGPXVH@UDWWD NDLWVMD NHOOH YDQNULUDWWDGYHHUHYDGWDNLVWDPDWXOWNXQLQJOLNWDUN9DVnjSHUHY}VXYlJHYYDOOXWDMD KLLOJDYNXQLQJDV.KƗUDYHOD .KƗUDYHOD+ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLULUHDG±  >@ WHHQLV NlHUDPPX }LJH NDVXWDPLVHJD lUD VHDGPXVH VRRVLQJX VDDYXWDV N}QHNXQVWLPXXVLNDP}WWHWDUNXVHMDPXXGHVXXUWHWHDGPLVWH}SSLPLVHVYHQHPLVH P}LVWPLVH>MD@WDUYLWDPLVHJDODLDOGDVHWXQWXVH>@KREXVWHHOHYDQWLGH>MD@YDQNULWH NDVXWDPLVHP}}JD>MD@NLOELNlVLWVHPLVHOlKLY}LWOXVHMDPXXJD>@DVWXVYDVWDVH YlJHGHOH YDVWX NLLUHO >MD@ W}KXVDO NRPEHO MDJDGHV LJD SlHY NLQNH >MD@ DXVWXVW KRLGXGHVS}OJDPDVWROOHVKHOGHNlHOLQH 7D YDUDDLWDGHV RQ OHYRRODYDWH NXKMDGHQD }LJODVHOW RPDQGDWXG PDNVXGHVW DQGDPLWHVW>MD@V}MDVDDJLVWVDDGXGNXOGDK}EHGDWWHHPDQWHYllULV>MD@NDOOLVNLYH >WDRQRVDYNLUMDQGXVH@SURRVDMDOXXOHYDOODVPLVRQVHOJHNHUJHPHHOGLYKHOJH >MD@DUPDVWXVYllUQHNXV}LJHGV}QDG>MD@OODGNDXQLVWXVHGRQNRRVN}ODV 0}}WXGHSLNNXVH>MD@ODLXVHKllOHN}QQDNXQDKDYlUYLLKXUDPPXHOXM}XMDPXX SDULPDWHPlUNLGH>MD@WXQQXVWH>QLQJ@OLVDNVVHOOHOHNDNHQDNHKDDELORQWDWHHQLQXG HQHVHOH PDKƗN܈DWUDSD DXQLPH VDDQXG YDOLWVHMDWH WWDUGHOW NLKOXVSLGXGHO NLQJLNV PLWPHLGOLOOHYDQLNXLG 5XGUDGƗPDQL-XQDJƗGKLUDLGNLULUHDG±  9}}UDV SROH ND SRSXOLVP YW &RQVHUYD    Q| ÄWVLUNXVW MD OHLED³ Y}WH HW ULWDGDUDKYDVWHQGDSRROHY}LWDY}LHQGKHDNXQLQJDQDQlLGDWD @ROPDQGDO>YDOLWVXV@DDVWDOMlOOHJLO}EXVWDVJDۨGKDYDWHDGXVHVYLOXQXG>.KƗUDYHOD. DOL۪JD@QDJDUƯ >OLQQD@ PlQJX WDQWVX ODXOX >MD@ SLOOLPlQJXHWHQGXVWH QLQJ.< SLGXVWXVWH>MD@UDKYDNRJXQHPLVWHJD .KƗUDYHOD+ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLULUHDG±  1LQJNXXHQGDO>YDOLWVXV@DDVWDODQGLV>NXQLQJDNV@SKLWVHWXOLQQD>MD@PDDUDKYDOH NXQLQJOLNX Y}LPX OHVQlLWDPLVHNV DQGHNV SDOMXG HULQHYDG PDNVXG >MD@ DQGDPLG VDGDGHWXKDQGHWH>PQWLGH@YllUWXVHV .KƗUDYHOD+ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLULUHDG±  7XOHYLNXQlJHPXVRQRSWLPLVWOLNLOXVWDWXGMDXWRRSLOLQH YW&RQVHUYD±  QLQJVHGDN}LNHWlQXNXMXWDWXGYDOLWVHMDWHJHYXVHOH 7HHU||YOLG PDGXXVVLGPHWVHODMDG UlQGWDXGLGHJDPXXVllUDQH HL NLPEXWD WHPD HVLYDQHPDWH OLQQX NDXEDMDDPX >MD@ YDOGXVL >HJD@ WHPD RPD YDSUXVHJD NlWWH Y}LGHWXGDODVLGNXVN}LNDODPDGWHGDDUPDVWDYDG>VDPXWLHLNLXVDKlGDG@NRJX,GD

 >MD@ /llQHƖNDUƗYDQWL $QnjSD PDD $QDUWD 6XUƗ܈ܒUD ĝYDEKUD 0DUX .DFFKD 6LQGKX6DXYƯUD.XNNXUD$SDUƗQWD1L܈ƗGDMDPXLGDODVLGNXVNHKWLEWHPDY}LP >QLQJNXV@WHPDY}LPXDOORQ>Y}LPDOLNM}XGDWlLXVHQLVHDGPXVHNDVX@NLUH>MD@ XVXDVMXV 5XGUDGƗPDQL-XQDJƗGKLUDLGNLULUHDG±  1LQJMXPDODWHSRROWDUPDVWDWXGNXQLQJDV3UL\DGDUĞLQNDVYDWDEVHHVLQDVWVHDGPXVH MlUJLPLVW YHHOJL 1LQJ MXPDODWH SRROW DUPDVWDWXG NXQLQJDV 3UL\DGDUĞLQ¶L SRMDG SRMDSRMDGMDSRMDSRMDSRMDGNDVYDWDYDGVHHVLQDVWVHDGPXVHMlUJLPLVWNXQLDHJDGH O}SXQL>1LQJ@NXXOXWDYDGVHDGPXVWSVLGHVVHDGPXVHV>MD@YRRUXVHV $ĞRND,9 NDOMXHGLNWUHDG±  /LKWLQLPHVHRRWXVWHOHYDOLWVHMDUROOLRVDVYDVWDEVXXUHSlUDVHOW$ĞRND QlLOLQH" VLLUXV YW&RQVHUYD±  .}LNLQLPHVHGRQPLQXODSVHG $ĞRND.DOLৄJDNDOMXHGLNW,UHDG±  .DKWOHPDWDSROHWHJXODXVYDOHGHJD YDHUDQGMXKXG LJDVSURSDJDQGLVWOLNXOWHVLWDWXG YlLWHV RQ NEHNH W}WW HQW VHHVLQDQH W}GH RQ VXEMHNWLLYQH Y}LPXOROLMDOH PXJDYMD KHNOJQH ,QWHQWVLRRQLOH ÄYDOHWDGD³ Y}L YlKHPDOW HVLWDGD W}GH RPDOH VRELYDV YDOJXVHV  YLLWDE SURSDJDQGLVWOLNH Y}WHWH NDVXWDPLQH 5DLGNLUMD NLYLVVH UDLXPLQH SROQXGOLKWQHW||VHHJDRQWHNVWLGKRROLNDOWOlELNDDOXWXGNRPSRQHHULWXG6llUDQH S}KMDOLNWRLPHWDMDW||YlOLVWDEY}LPDOXVHHWÄYDOHWDPLQH³ROLWDKWPDWXY}LMXKXVOLN /RRPXOLNXOWHLVDDYlOLVWDGDHWYDOLWVHMDLQWHQWVLRRQROLKHDHQWUDLGNLUMDNRRVWDMDWH SURSDJDQGLVWLGH NlHVYllQGXVLGNDN}LJHSDUHPDGNDYDWVXVHGY}LPXVDODNDYDODWHNV W||ULLVWDGHNV

7gg.217(.67,*$ .DKWOHPDWD RQ LJD WHNVWL SXKXO ROXOLQH ND NRQWHNVW 6LLQNRKDO WXOHE DSSL KHUPHQHXWLND PLV NlHVROHYDV P}LVWHV RQ }SHWXV WHNVWLGH W}OJHQGDPLVHVW NRQWHNVWXDDOVHOWDXVWDOWHNVWLMDNRQWHNVWLVXKWHDQDOV(VPDOWXXULQWHNVWLWHUYLNXQD WHNVW  VHHMlUHO YDDWOHQ WHNVWL VHOOH DMDORROLVNXOWXXULOLVHO WDXVWDO NRQWHNVW  QLQJ YLLPDNV DQDOVLQ WHNVWL DXWRUL MD DXGLWRRULXPL GLDORRJLQD DQDOV  6HOOHVW NXMXQHENL KHUPHQHXWLOLQH ULQJ PLV WHDGYXVWDE P}LVWPLVH SURWVHVVLV WHNNLYDLG MD LOPQHYDLGV}OWXYXVOLNNHVXKWHLG7HNVWLRVDGVDDYDGP}LVWHWDYDNVWHNVWLWHUYLNXVQLQJ WHNVWLWHUYLNVHOOHRVDGHV 3HOJDOWWHNVWLJDWHJHOHYDOlKLOXJHPLVHMDHNVHJHHVLMXXUHVWRQM}XWXGODLHPDNRQWHNVWL DQDOVLQL+HUPHQHXWLNDILORVRRILOLVWHVDVSHNWLGHVRQDOODNLUMXWDQXLQQXVWXVWVDDQXG NDKHVW VXXUHSlUDVHVW HHVWL NHHOHV YlOMD DQWXG WHRVHVW ) ' ( 6FKOHLHUPDFKHU :LOKHOP 'LOWKH\ 0DUWLQ +HLGGHJHU +DQJ*HRUJ *DGDPHU Ä)LORVRRILOLVH KHUPHQHXWLND NODVVLNDW³ ,OPDPDD 7DUWX   QLQJ +DQV*HRUJ *DGDPHU Ä+HUPHQHXWLNDXQLYHUVDDOVXV³ ,OPDPDD7DUWX 9LLPDVHVOHLGXENDVLLQNRKDO N}LJHSUDNWLOLVHPPHWRGRORRJLD YW7HNVWMDLQWHUSUHWDWVLRRQ±*DGDPHU±  

 +HUPHQHXWLOLVHV ULQJLV VYHQHE WHNVWL P}LVWPLQH WlQX WHUYLNX MD RVDGH SLGHYDOH PEHUP}WHVWDPLVHOH 6HOOHV SURWVHVVLV RQ Y}LPDOLN HULVWDGD NDKW VDPPX HHOP}LVWPLQHHKNROHWXV PLOOHVW WHNVW Y}LNV N}QHOGD WHNVWL LQWHUSUHWDWVLRRQL OlKWHNRKDNVRQXPENDXGQHHWWHNXMXWXVVHOOHWlKHQGXVHVW   WHNVWLMDVHOOHRVDGH W}OJHQGDPLQH HHOP}LVWPLVHNlLJXVWHNNLQXGROHWXVWHPEHUKLQGDPLQHPXXWPLQH DUHQGDPLQHMDWlLHQGDPLQHPLOOHVW}OJHQGDMDRQYDOPLVRPDHHODUYDPXVLPXXWPD    hKHNV N}LJH NHHUXNDPDNV NVLPXVHNV RQ RVXWXQXG DMD UXXPL MD NXOWXXUL HKN PHQWDDOVXVH  HULVXVH NVLPXV 0LQG NXL XXULMDW ODKXWDE 9DQD,QGLD WHNVWLGHVW MD QHQGHNRQWHNVWLVWUXXPLOLVHOWXPENDXGXNLORPHHWULWDMDOLVHOW±DDVWDW HULQHYDVW NXOWXXULVW UllNLPDWD 0LO PllUDO VXXGDPH PH DMDV MD UXXPLV QLL LLGVHLG WHNVWHDGHNYDDWVHOWXXULGDMDKLQQDWD".DVVHHOGVHRQJLY}LPDOLN"1LQJNXLRQJL NDVVLLVHLWDNLVWDREMHNWLLYVHKLQQDQJXDQGPLVWPHLHRPDDHJMDUXXPPHLHHQGL WlKHQGXVUXXP" $SSLWXOHEVHPLRRWLND7XJHSDNXE&KDUOHV6DQGHUV3HLUFH¶L ± VHLVXNRKW HWPlUNLGHW}OJHQGDPLQHRQSLGHYSURWVHVVHWLJDOPlUJLORQHULDMDVWXWHUXXPLGHMD WlKHQGXVUXXPLGHWDUYLVRPDV}QXPPLGDSLGHYDOWPEHUKLQGDPDSHDE(KNHWPlUN RQMXVWVHHPLGDPHLHPlUJLNVSHDPH &KDQGOHU>@ 6HHJDSROHROXOLQH PLWWHNVQHVPlUN W}OJHQGDWDY MDDOJQHWlKHQGXVUXXPYDLGNDPHLH W}OJHQGDMD  MDNlHVROHYWlKHQGXVUXXP 6HHW}WWXWXOHEPXONRQWHNVWSDUDWDPDWXOWNRQVWUXHHULGD VWSURRYLGDVHHUHNRQVWUXHHULGD .RQWHNVWNlHVROHYDXXULPXVHP}WWHVWlKHQGDEDJD QLL V}QD Y}L PXXG NHHOHOLVW NVXVW QlLWHNV WHNVWLO}LNX Y}L UDLGNLUMD  PEULWVHYDW UDDPLMDVHOOHUDDPLVHHVDVXYDWUXXPLPLOOHNLUMHOGDPLQHMDDQDOVLPLQHDLWDEVHGD V}QDY}LNHHOHOLVWNVXVWP}LVWD ,QLPHVHSLLUDWXGWDMXVWMDP}LVWPLVY}LPHVWOlKWXYDOWHQWNDPDWHUMDOLGHYlKHVXVHW}WWX RQPXOY}LPDOLNWHNVWLPEULWVHYDWNRQWHNVWL NHVNNRQGD NRQVWUXHHULGDROHPDVROHYD S}KMDO.RKDWLQlLEHWVHHRQWHJHYXVPLGD9DQD,QGLDVRQVHOHWDWXGNXLSLPHGDWH PHHVWH NDWVHWNLUMHOGDGD HOHYDQWL YW7LWWKDVXWWD8GƗQD9, .KXGGDNDQLNƗ\D 6XWWDSLWDND 7DDVNRUGRQUHOHYDQWQHYDDWOHMDWHPDHHOVRRGXPXVHGMDYDDWHQXUJDG .RQWHNVWL YDDGHOGHV ULWDQ DQDOVLGD DQGPHLG RWVH HQW WXWYXQ ND YDKHQGDMDWH DUYDPXVWHJD 6HHJD NDVXWDQ MXED ROHPDVROHYDLG XXULPXVL VXKWXGHV XXULMDWH NlVLWOXVWHVVHNULLWLOLVHOWHQWDQDOVLQNDLVHY}LPDOLNNHDQGPHLG$QDOVLGHVROHQ OHLGQXGHW9DQD,QGLDUDLGNLUMDGHORQYLLVNRQWHNVWXDDOVHWWlKHQGXVUXXPLUXXPLOLQH HKNJHRJUDDILOLQHNRQWHNVW UDLGNLUMDGHDVXSDLJDGVXKHPDDVWLNXMDDUKHRORRJLOLVWH OHLGXGHJD    DMDOLQH HKN DMDORROLQH NRQWHNVW UDLGNLUMD VLVX NXL DMDORRDOOLNDV Y}UGOXVHVWHLVWHDMDORRDOOLNDWHJD   PDWHULDDOQHHKNNXQVWLOLQHNRQWHNVW PDWHUMDO NXKX WHNVW RQ UDLXWXG Y}L PLOOHOH NLUMXWDWXG Y}L NXQVW PLV WHNVWLOH OLVDWXG    WHNVWLOLQH HKN NLUMDQGXVOLN NRQWHNVW VDPDDHJVHG MDY}L VLVXOLVHG WHNVWLG    QLQJ UHOLJLRRVQHHKNLGHRORRJLOLQHNRQWHNVW WHNVWLGHVLVXY}UGOXVHVUHDDOVXVHJD    5XXPLOLQHHKNJHRJUDDILOLQHNRQWHNVW-XKXONXLPlUJLGRQN}LNMDOQLQJPLVLJDQHV Y}LE ROOD PlUNROJXWDKWOLN Y}LWDKWPDWX VLLV PLQDQlHQPlUNHMD PlUJLVVWHHPL QlLWHNV9DQD,QGLDUDLGNLUMDGHSDLJXWDPLVHNVYDOLWXGNRKWDGHV6DPXWLPRRGXVWDYDG

 RPDPRRGLÄNDDUGL³VDJHOLRULJLQDDOWHNVWLGH Y}LWHNVWLO}LNXGH HULYHUVLRRQLGQlLWHNV NV,GDWHLQH/RRGH,QGLDVW6HHJLRQÄNHHO³PLVÄN}QHOHE³ /LLJVHOW JHRJUDDILOLVWHVVH GHWDLOLGHVVH VYHQHPDWD Y}LE |HOGD HW 9DQD,QGLD UDLGNLUMDGDVXYDGNDOMXGHO MDNDNLYLVDPPDVWHO   PXLVWVH MDWLKWLNDWlQDVH DVXOD  WHH  Y}LSKDPX Y}LSKDNVSHHWXGSDLJD   OlKLVWHO6HHJDNLQQLWDEUDLGNLUL NXL PlUN MD PlUJLVVWHHPL RVD  WHLVL MXED ROHPDVROHYDLG PlUNH Y}L PlUJLVVWHHPH  0HHQXWDPH HVLWHNV HW LGDPDLQH NXOWXXU RQ UHSHWLLYQH MD NROOHNWLLYLNHVNQH7HLVHNVYLLWDENRKDYDOLNWHNVWLGHPDQLIHVWDWLLYVHOHLVHORRPXOHVHH SROH VDODV}QXP YDLG DYDOLN NXXOXWXV 6HOOHJD WDJDWL ND YDOGDYDOW NLUMDRVNDPDWXV KLVNRQQDVROXNRUGPLOOHVV}QXPM}XGLVYlKHVWHNLUMDRVNDMDWHYDKHQGXVHON}LJLQL .ROPDQGDNVWHNVWROL QLLVLVXNXLYRUPLSRROHVW SKD,OPVHOWROLGWHHGQlLWDYDGMXVW $ĞRNDUDLGNLUMDG PLVPRRGXVWDYDGJHRJUDDILOLVHPDDVWLNX±YWNDDUWL.DOGD  NXLHVLPHVHGRPDVXJXVWHVHDV,QGLDV5DLGNLUMDGHIVLOLQHSDLNQHPLQHRVXWDE NXQLQJULLJLWHUULWRRULXPLXODWXVHOH ,QGLD3DNLVWDQ1HSDO$IJDQLVWDQ%DQJODGHVK  QlLWDElUDWDULVWX KHQGXVWHHGMDDVXODG SDLNQHPLVH YWND.DOGD± ±± +ƗWKƯJXPSKDUDLGNLUMDSXKXORQDVMDNRKDQHJHRJUDDILOLQHHKN UXXPLOLQH NRQWHNVW PLV ODQJHE VLLQNRKDO NRNNX NLUMDQGXVOLNX HKN WHNVWLOLVH NRQWHNVWLJD  UDLGNLUMD VLVDOGDYD NRRSD OlKHGXV $ĞRND .DOLৄJD UDLGNLUMDGH MD PXLVWVHWHDVXODSDLNDGHJD YW.DOGD± 5XGUDGƗPDQL-XQƗJDঌKLUDLGNLUL *XMDUƗWLRVDULLJLVDJDÄN}QHOHEWHLVWHUDLGNLUMDGHJDOHDMDVWX³*LUQƗULNDOMXVVHRQ UDLGNLUMXODVNQXGUDLXGDNROPYDOLWVHMDW±$ĞRND VDMH.U 5XGUDGƗPDQ VDM MD 6NDQGDJXSWD VDM  YW.DOGD± 6DUQDVHLGQlLWHLGVDPDGHNLYLSLQGDGH NDVXWDPLVHVWHULYDOLWVHMDWHSRROWHULDHJDGHORQ,QGLDHSLJUDDILNDVYHHOJL $MDOLVH HKN DMDORROLVH NRQWHNVWL WDDV ORRPLQH RQ WSLOLQH W|| DMDORRDOOLNDWHJD Y}UGOXV VDPDDHJVHWH DMDORRDOOLNDWH MD DMDORROLVWH VQGPXVWHJD N}UYXWDPLQH DUKHRORRJLOLVWH DQGPHWHJD 6LLQNRKDO RQ ROXOLQH UDLGNLUMDGH GDWHHULPLQH PLGD QlLWHNV$ĞRNDUDLGNLUMDGHSXKXORQY}LPDOLNWHKD$OHNVDQGHU6XXUHMlUJODVYDOLWVHMDWH GDWHHULQJXWHVW OlKWXYDOW YW .DOGD  ±  7HLVDOW Y}LPDOGDE DMDORROLVH NRQWHNVWLYDDWOXV MDN}UYXWDPLQHWHLVWHDOOLNDWHJD SDOMDVWDGDQlLWHNV+ƗWKƯJXPSKƗ UDLGNLUMDWHOOLQXGLGDUDQQLNXYlLNHYDOLWVHMD.KƗUDYHODW}HVWDPDWXGYlLWHGYDOOXWXVWHVW MDV}MDNlLNXGHVWQLL3}KMD/}XQDNXL/llQH,QGLDVVH YW.DOGD±  0DWHULDDOQH HKN NXQVWLOLQH NRQWHNVW 3ROH NDKWOXVWNL HW NXQVW RQ PlUJLVVWHHP 9DQD,QGLDUDLGNLUMDGH MXXUHV RQYlJD VDJHOL P}QL NXMXWDYD NXQVWL REMHNW6DPXWL Y}LE ROOD NXQVWLOLQH UDLGNLUMD DVXNRKW $ĞRND VDPEDG NRREDVWHPSOLG DVNHHWLGH HUDNODGSKDGPlHG .XQVWLSlUDQHRQNDVDQVNULWLNHHOQHWHNVWWlKHVWLNMDNLUMDYLLV PLOOH OHVWlKHQGDPLVHO HL NHKWL PLWWH NVQHV JUDPPDWLND MD HXIRRQLD KHD N}OD  UHHJOLG YDLG ND HVWHHWLOLVHG UHHJOLG 5llNLPDWD W}VLDVMDVW HW ,QGLD NDNV HVLPHVW Ư WlKHVWLN  ORRGL MXVW $ĞRND UDLGNLUMDGHۊܒ܈EUƗKPƯMDNKDUR PlUJLVVWHHPL NLUMDSDQHNXNVYDUHPDDULDODVWHONLUMDVVWHHPSXXGXV $ĞRNDO}LXXVLPlUNHYlKHPDOW,QGLDMDRNV6LLQNRKDOHLSHDPDVLOPDVUDLGNLUMDGH NLUMDSDQHNXNV ORRGXG NDKW NLUMDVVWHHPL PLV RQ ORRPXOLNXOW ND ROXOLVHG  8QLYHUVDDOVHNV MD DOXVWSDQHYDNV  PlUJLNV VDDE VDPPDV 6HGD W}HVWDE MlUJQHYDWH YDOLWVHMDWHVRRYSDLJXWDGDRPDUDLGNLUMDGVDPDGHOHVDPPDVWHOHOXXDXXVLVDPEDLG

 QLQJ DXVWXV $ĞRND VDPPDVWH YDVWX LVHJL VLLV NXL QHLO ROHYDLG WHNVWH HL P}LVWHWD 6DPPDVY}LVVPEROLVHHULGDLOPDSXXGHQWNDIDOORVW,JDWDKHVROLVHHXXHNRKDNHVH $ĞRND UDLGNLUMDGHJD VDPEDLG MD ND NDOMXNLUMXWLVL WlLHQGDYDG P}MXNDG VPEROLG *LUQƗUL.ƗOVƯ MD'KDXOƯNDOMXHGLNWLGH MXXUHV RQHOHYDQGLVPERROLND YW WlSVHPDOW .DOGD *LUQƗULVRQUDLGNLUMDGHDOODOLVDWXGWHNVWÄ7}HVWLYDOJH HOHYDQW WRRE }QQH NRJX LOPDOH³ 'KDXOƯV SDLNQHE UDLGNLUMDGH NRKDO NDOMXVW YlOMD UDLXWXGPN}UJXQHHOHYDQGLNXMX.ƗOVƯUDLGNLUMDGHMXXUHVRQXNRUGDFP HOHYDQGLNXMXWLV PLOOHDOOWHNVWJDMDWDPH SUNUÄSDULPHOHYDQW³ $ĞRNDHGLNWLGHJD VDPEDLG NDXQLVWDYDG ORRWRVOLOOHGH MD ORRPDGHJD NDSLWHHOLG 8XULMDWH DUYDWHV VPEROLVHHULVLG ORRPDG%XGGKDHOXIDDVH HOHYDQW± VQG Y}L YLOMDVWDPLQHKlUJ ± VQGY}LLOPLNXHOXKREXQH±ORREXPLQHMDDVNHWLVPO}YL±HOXEXGGKD¶QD  0RRNHUML >@±)DON $ĞRND6ƗUQƗWKLVDPEDO}YLNDSLWHHO SUDHJX 6ƗUQƗWKL PXXVHXPLV  RQ ,QGLD 9DEDULLJL YDSLO .DSLWHHOLO RQ QHOL HUL LOPDNDDUGH YDDWDYDWO}YLQHQGHDOOORRPDGHMDVHDGPXVHUDWWDJDNDXQLVWDWXGHKLVY||QGQLQJVHOOH DOORPDNRUGDORRWRVOLOOHNXMXWDYY||QG -XPDODWH SRROW DUPDVWDWXG NXQLQJD VDPEDNDSLWHHOLGHO RQ NXMXWDWXG  NRGDUDJD VHDGPXVHUDWDVW VNUGKDUPDFDNUDSOGKDPPDFDNND .XL$ĞRNDUDWDVWVHPLRRWLOLVHOW DQDOVLGD VLLV ORRPXOLNXOW PHHQXE HVLPHVHQD %XGGKD }SHWXVH VPERO NDKHNVD NRGDUDJD VHDGPXVHUDWDV (NV ONDQXG MX %XGGKD RPD HVLPHVH MXWOXVHJD QHOMDVW 'KDPPDFDNNDSSDYDWWDQD VXWWD 6Dۨ\XWWD LOVDVW W}HVW VHDGPXVHUDWWD OLLNYHOH{ 1LNƗ\D6XWWDSLܒDND ,OPVHOWVHGDVDPDVPEROLWWlLHQGDGHVORRGLND$ĞRND NRGDUDJD %XGGKD RPDVW NROP NRUGD WlLXVOLNXP"  VHDGPXVHUDWDV 9W WlSVHPDOW .DOGD± 7lQDRQVHHVDPDUDWDV,QGLD9DEDULLJLWULNRORRULO 6LLQNRKDO Y}LNV DUXWOHGD UDWWD VPERROLND OH ND )HUGLQDQG GH 6DXVVXUH¶L ±  MD5RODQG%DUWKHV¶L ± WHUPLQHLGNDVXWDGHV.DKWOHPDWDRQUDWWDONXL PlUJLO V}QDV}QDOLQH WlKHQGXV GHQRWDWLRQ  MD WHLVHQH WlKHQGXV FRQQRWDWLRQ  &KDQGOHU >@  ±  2OHQ ND Q}XV HW UDWWDJD VHRVWXE NROPDV ODLHQGDWXGPHWDIRRUPWWDXVWDOXJX &KDQGOHU>@± 5DWDVNXL UDWDV 5DWDV NXL EXGLVPL Y}L PLVWDKHV UHOLJLRRQL SlLNHVH OLLNXPLVH MQH  VPERO 1LQJUDWDVNXLYLLGHPGLOHPLVSDMDWDE%XGGKD}SHWXVHVWMD$ĞRNDKXPDQLVPLVW SURJUHVVLVWMDHYROXWVLRRQLVW7HLVDOWVDPPDVNXLSDLJDOSVLVWDELLOVXVMDNRUG1LQJ NDXGVHOWYLKMHLOPDVDPEDPGLOH YW$WKDUYDYHGD; KLQGXPDDLOPDNHVNPHV ,YW/L۪JDSXUƗ۬D XSXUƗ۬D,, Y}LĝLYDOL۪JD¶OH۬܈YW9L VHLVYDOH0HUXPlHOH ±  7HNVWLOLQHHKNNLUMDQGXVOLNNRQWHNVW3HDDHJXLJDWHNVWLPEULWVHERPDNLUMDQGXVOLN HKNWHNVWLOLQHUXXPLVHJLHVLPHVWWHNVWLP}WHVWDYDGXXHVWLMDPEHUMlUJQHYDGWHRVHG (HSLOLVHDMDVWX,QGLDSXKXOWXOHEORRPXOLNXOWHULVWDGDVHGDNLUMDQGXVOLNNXNRQWHNVWL PLVVlLOLQXGMDWHDGDRQVHOOHVWPLVNXQDJLHNVLVWHHULV VHVWKXONWHNVWHRQWlQDVHNV KlYLQXG 7HLVWHWHNVWLGHNDXGXRQY}LPDOLNYlOMDVHOJLWDGDWHNVWLP}MXNXV WVLWDDWLGH MD lUDPlUNLPLVWH KXON WHLVWHV WHNVWLGHV  HQW ND NXYDQG RPDV DMDV 3DOMXGH ,QGLD WHNVWLGHSXKXORQHODQXGMDHODERPDHOXW}OJHWHNLUMDQGXVOLNNRQWHNVW

 +HDNV QlLWHNVWHNVWLOLVHMDXVXOLVHNRQWHNVWL RVDOLVHVWNDWWXPLVHVWRQ NHLVHU$ĞRND YLLGHDMDORROLVHOHĝƗN\DPXQL%XGGKDOH ±H.U NXLDXWRULWHHGLOH YW %KƗEUnjHGLNW5XPPLQGHƯVDPEDNLUL,,YlLNHNDOMXHGLNW QLQJVDPDVNDEXGLVWOLNHOH WHNVWLGHOH DOOLNDWHOH PLOOHOH WHPD GKDUPD WXJLQHE1lLWHNV %KƗEUnj HGLNW QLPHWDE ODXVDVHLWVHWWHNVWLPLVVLVDOGXYDG3DDOL.DDQRQLV   9LQD\DVDPXWNDU܈D SUNU 9LQD\DVDPXND܈D ± ¶3DULP UHHJOLVWLN¶  HKN LOPVHOW %XGGKD DND 6Dۨ\XWWD QLNƗ\D 6DFFDܒ6XWWD SL HVLPHQH MXWOXV 'KDPPDFDNNDSDYDWWDQD VXWWD¶V  VDۨ\XWWDHKNVDۨ\XWWDQUVXWWDQU DNDܒ6XWWD SL SUNU $OL\DYDVƗ۬L ± ¶®LOLV HOXYLLV¶  HKN $UL\DYDۨVD VXWWD ƖU\DYDۨĞD    JXWWDUDQLNƗ\D&DWWXNDQLSƗWD۪$  $QDJƗWDEKD\ƗQL SUNU$QƗJDWDEKD\ƗQL±¶7XOHYDVHGKLUPXG¶ HKN$QƗJDWDEKD\ƗQLVXWWD  DND$۪JXWWDUDQLNƗ\D3DxFDNDQLSƗWDܒ6XWWDSL  0XQLJƗWKƗ SUNU0XQLJƗWKƗ±¶7DUNDGHYlUVLG¶ HKN0XQLVXWWD 6XWWDSLܒWDND.KXGGDND QLNƗ\D6XWWDQLSƗWD  0DXQH\DVnjWUD SUNU0DXQH\DVnjWH±¶9DLNXVHVXXWUD¶ HKN1ƗOD ND VXWWD 6XWWDSLܒDND .KXGGDNDQLNƗ\D6XWWDQLSƗWD  8SDWL܈\DSUDĞQD SUNU8SDWLVDSDVLQH±¶8SDWLৢ\DNVLPXVHG¶ HKN6ƗULSXWWDVXWWD 6XWWD SLܒDND.KXGGDNDQLNƗ\D6XWWDQLSƗWD   5ƗKXODYƗGD SUNU/ƗJKXORYƗGH ±¶5ƗKXODMXWOXV¶ HKN5ƗKXORYƗGD VXWWD ND &njOD 5ƗKXORYƗGDVXWWDY}L$PEDODܒKLND5ƗKXORYƗGDVXWWD6XWWDSLܒDND0DMMKLPDQLNƗ\DVXWWDQU   5HOLJLRRVQHHKNXVXOLQHNRQWHNVW$ĞRNDUDLGNLUMDGHVLVXLQVSLUHHULVEXGLVPL}SHWXV YW .DOGD  ± +ƗWKƯJXPSKDUDLGNLUMD ORRMD.KƗUDYHODROLDJDLOPVHOW GåDLQLVW YW .DOGD  ±  $ĞRND UDLGNLUMX SHHWDNVH OLVDNV XVXYDEDGXVH MD YlJLYDOODWXVH HVPDVWHNV SURSDJHHULMDWHNV 9DQD,QGLD KLVNRQGOLNX P}WWH YDOODV 5XGUDGƗPDQL -XQƗJDঌKL UDLGNLUL DJD GHPRQVWUHHULE OXJHMDLOH EUDKPDQLVWOLNH KLQGXLVWOLNH S}KLP}WHWH MlUJPLVW YW .DOGD  ±  6HHJD RQ N}LJL WHNVWLGH SXKXOROXOLQHLGHRORRJLDPLOOHVWWHNVWLQQXVWXVWDPPXWDEQLQJLGHRORRJLDPLGDWHNVW HGDVWDE (W9DQD,QGLDHSLJUDDILOLVHGPlOHVWLVHG UDLGNLUMDG RQHQDPDVWLUDLXWXGNDOMXGHY}L NLYLVWHKNPHWDOOLVWVDPPDVWHSLQGDNHUNLEORRJLOLVHOWWHNVWRORRJLOLVWHNVLPXVWHMD SUREOHHPLGHN}UYDOHNDNVLPXVNXOWXXULMDWVLYLOLVDWVLRRQLV}QXPLWHYDKHQGDPLVHVW 6HHRQNVLPXVWHKQLNDVWMDPDWHUMDOLVWPLVNDQQDYDGVLVX.XQDÄPLV"³ÄNDV"³MD ÄNXLGDV"³NVLPXVHGRQUDLGNLUMDGHSXKXOMXEDP||GXQXGDDVWDVDGDGHMRRNVXOlUD NVLWXGQLQJQHLOHRQMDVDMDQGYDVWXVHDQGQXGRQVDMDQGLOHVDQQHNVLGD ÄPLNV"³(WUDLGNLUMDGHSXKXOSROHROXOLVHGPLWWHNVQHVWHNVWLGYDLGNDUDLGNLUMDGH ORRPLVHWHKQRORRJLDVlLOLPLQHDMDVMDUXXPLVQLQJNXOWXXULYDKHQGLNVPXXWXPLQH XVXQHWSDULPDY}LPDOXVHDQDOVLNVSDNXEPHGLRORRJLD 0HGLRORRJLD SUDPpGLRORJLH HKNYDKHQGDPLVWHDGXVRQ5HJLV'pEUD\HVPDNRUGVHOW YlOMDNlLGXGPHWRGRORRJLDPLVXXULENXOWXXULYDKHQGDPLVWYDKHQGL MDYDKHQGL

 WHKQRORRJLOLVWHDVSHNWLGH MDWVLYLOLVDWVLRRQLVXKHVWXPLVHYDDWOXVHNDXGX7HUYLNOLNX PHHWRGLQDVHOHWDWLPHGLRORRJLDHVPDNRUGVHOWODKWL5'pEUD\SUDQWVXVNHHOVHVWHRVHV 7UDQVPHWWUH 3DULLV  .XQD PHGLRORRJLD SXKXO RQ WHJX VXKWHOLVHOW XXH PHHWRGLJD VLLV SHDWXJHP VHO VLLQNRKDO SLVXW SLNHPDOW HW OXJHMD VXXGDNV HHOQHQXG LQIR S}KMDO PHHWRGL ODKWLVHOHWXVHOH MlUJQHYDW DQDOVL SDUHPLQL P}LVWD 6LLQNRKDO RQ PHGLRORRJLD DYDPLVHNVWDUYLWDWXG5'pEUD\S}KLWHRVHLQJOLVNHHOVHWW}OJHW7UDQVPLWWLQJFXOWXUH 1HZ

 5'pEUD\HQGDV}QXO  SLLUQHEPHGLRORRJLDKHVWNOMHVWVRWVLRORRJLDMD WHLVHVW ELRORRJLDJD VHVW QHHG WHDGXVHG NlVLWOHYDG LQLPNlLWXPLVW N}LJH SDUHPLQL 6HHJDWHNNLVNXOWXXU5'HEUD\QlJHPXVHVVLLVNXLSULPLWLLYQHLQLPHQHDVXVWHGD PEULWVHYDWPDWHHULDWRPDQlJHPXVHMlUJLPEHUNXMXQGDPD 'pEUD\±  1}QGDDUHQHVLGLQLPHQHQLQJNXOWXXUMDWHKQRORRJLDNlVLNlHV /LVDNVHULWHDGXVKDUXGHPHHWRGLWHVHJXQHPLVHOHPHGLRORRJLDVN}QHOHE5'pEUD\ XXULPLVYDKHQGLWHQDNROPHVWYDDWHQXUJDPXXWPLVHVWYDDWOXVHPDWHULDOLVHHULPLVHVWMD XXULPLVH GQDDPLOLVHPDNV PXXWPLVHVW 'pEUD\  ±  /DKWLVHOHWDWXQD SDQHE WD HWWH DVHWDGD WDYDOLVHOW HEDROXOLVHNV SHHWX QlLWHNV NXOWXXULOLVH V}QXPL HGDVWDPLVHYDKHQG XXULPLVHNHVNPHVVH NXOWXXULHQHVHDVHPHO  'pEUD\  6DPXWLVRRYLWDE5'pEUD\XXULGDPDWHHULDWPLVY}LPDOGDYDGNXOWXXULYDKHQGDPLVW 'pEUD\± 6DPDVHLWRKLNVMllGDPHHGLXPLXXULPLVHMXXUHVSLGDPD VHVWROXOLQHRQYDKHQGDPLQHHGDVLDQGPLQHMDVHOOHWHJHYXVHOHYLNXUDDGLXV 'pEUD\ ± 

$57,./,' (HONLUMHOGDWXG PHHWRGHLG RQ WDUYLWDWXG N}LJL NlHVROHYD WHDGXVW|| MXXUGH NXXOXYD DUWLNOLWHNLUMXWDPLVHOHQWN}LJHVHOJHPLQLWXOHEW||WHNVWLJD YW YlOMDDUWLNOLWHVW ,,99MD9,7||NRQWHNVWLJD YW RQN}LJHSDUHPLQLYDDGHOGDYDUWLNOLWHV,,,,, MD9,

7||WHNVWLJDDUWLNOLG $UWLNOL , .DOGD 0DUWWL   .DX৬LO\D $UWKDĞƗVWUD (HVWL $NDGHHPLOLVH 2ULHQWDDOVHOWVL DDVWDUDDPDW  ±  NHVNPHV RQ $UWKDĞƗVWUD NV SHDPLVLHHSLOLVHDMDVWXKLVNRQGOLNSROLLWLOLVLWHNVWHNXQLQJDMDPLQLVWULNlVLUDDPDW PDKXNDV SROLLWLND}SLN $UWLNOL NHVNPHV RQ OXXUHDPHWL ORRPLVW NLUMHOGDY O}LN $UWKDĞƗVWUD , ±  MD VHOOH DQDOV $UWLNNHO GHPRQVWUHHULE RVNXVW W||WDGD NVLNXWH WHNVWLO}LNXGHJD SDOMDVWDGD WHNVWLVLVHVHLG VXKWHLG LOPD YlOLVW NRQWHNVWL NDDVDPDWDhKWODVLSDOMDVWXEDUWLNOLVW}VLDVLHWNXLJLLQLPHVHQHOLHOXHHVPlUNL PRN܈D HKN YDEDQHPLQH VW XVXOLVHG HHVPlUJLG GKDUPD HKN VHDGPXV VW PDDLOPDNRUUD VlLOLWDPLQHVHDGXVWHVWNLQQL SLGDGHVDUWKDHKNNDVXVWPDMDQGXVOLNMDSROLLWLOLQH HGXNXV NƗPD HKN NLUJ VW VXJXWXQJL UDKXOGDPLQH  SHDNVLG ROHPD RPDYDKHO KLHUDUKLOLVHVVHRVHVYDDGHOGDNVH$UWKDĞƗVWUDNRQWHNVWLVSROLLWLOLVWNDVX VNUDUWKD  N}LJHOHPDQDVWSROLLWLOLVWHHHVPlUNLGHVDDYXWDPLVHNVRQOXEDWXGN}LNYDKHQGLG LVHJLQHHGPLVPRN܈DMDGKDUPDHHVPlUNLGHJDYDVWXROXV  $UWLNNHO,9 .DOGD0DUWWL  ĝDWDSDWKDEUƗKPD৆D;,±3XUnjUDYDVMD 8UYDĞƯ ,GDNLUL (HVWL $NDGHHPLOLVH 2ULHQWDDOVHOWVL DDVWDUDDPDW  ±  Y}WDE YDDWOXVH DOOD ,QGLD NLUMDQGXVH MD PWRORRJLD KH N}LJH NXXOVDPD QDUUDWLLYL PDLVHPHKH3XUnjUDYDVHMDWDHYDVHQPIL8UYDĞƯDUPXOXJX DUHQJXOlELWHUYH,QGLD NLUMDQGXVORR6LLQNRKDOSROHNHVNPHVPLWWHNVQHVWHNVWYDLGWHNVWLVVLVDOGXYOXJX PLV HUL WHNVWLGHV YHGD¶GH NLUMDQGXVHVW NXQL  VDMDQGL WHRVWHQL NlVLWOHPLVW OHLDE 6LVVHMXKDWXV VHOJLWDE YHGD¶GH NLUMDQGXVH NRPPHQWDDUNLUMDQGXVHOH RPDVW ÄWHNVW

 WHNVWLV³ NRPSRVLWVLRRQL 3DOMDVWXE ,QGLD NXOWXXUL UHSHWLLYVXV QLQJVDPDVNDY}LPH UHSHWLLYVXVHVWKRROLPDWDXXHQGXVOLNROOD3XUnjUDYDVHMD8UYDĞƯOHJHQGLKLVNRQGOLN WlKWVXVDJDVHLVQHEORRPXOLNXOWVHOOHVHWWHJXRQ0DKƗEKƗUDWDHHSRVHSHDWHJHODVWH HVLYDQHPDWHJDNHVRQHHSLOLVWHKHHURVWHNDXGXNDXGVHOWN}LJLDDULDODVWHVWNXQLQJDWH QLQJ NRJX EKDUDWDWH K}LPX UJVLJLWDMDGVQQLWDMDG VW NDXGVHOW NRJX ,QGLD NXQDWHJXRQVXUHOLNXHVLYDQHPDG (QWĝDWDSDWKDEUƗKPD۬DPGLVRQNDVDODLQIRW LQLPHVH MD VXUHPDWX SRROMXPDODQQD KHQGXVHJD VLLV DYDOGXE VLLQ LQLPHVH VRRY VXUHPDWXNV VDDGD MD }SHWXV NXLGDV VHGD WHKD ± MXPDODG DQQDYDG 3XUnjUDYDVHOH ORKXWXVHNV QDLVH NDRWXVH HHVW RVNXVH WDHYDVW WXOG PDD SHDO WDDVOXXD QLQJ VHOOHJD RKYHUGDGHVNDLVHVXUHPDWXNVPXXWXGD $UWLNNHO9 /DKH-DDQ.DOGD0DUWWL  0LWUDNXMX,QGLDVMD0LWKUDNXMXLUDDQL XVXQGLWHV±XXULPXVY}UGOHYDVWPWRORRJLDVW0lHWDJXVHG± WHJHOHEKH WHJHODVNXMX MXPDO 0LWUD  DUHQJXORRJD OlEL YHGD¶GH NLUMDQGXVH QLQJ WHPD 3lUVLD SDUDOOHHOMXPDOXVH0LWKUDNXMXWDPLVHJD3lUVLDMD.HVN$DVLDWHNVWLGHV6HHJDRQWHJX WHLVHWELOLVH WHNVWLNlVLWOXVHJD PLVSDOMDVWDE NDKH SDUDOOHHOMXPDOXVH VDUQDVXVHG MD HULVXVHG MXPDOXVWH HULODDGVH DUHQJX ,QGLDV MD 3lUVLDV .lHVROHYD W|| WHPDDWLNDJD VHRVWXE 0LWUD HHON}LJH NXLPDDLOPDNRUGD NDLWVHY VRODDUQH MXPDOXV NHV KHVNRRV MXPDO 9DUX৆DJD WHRVWDE ND MlUHOHYDOYHW KLVNRQQD OHP}LVWHV KLQJHGH OH NRKXW HQQHWHLVSRROVXVHVVHVXXEXPLVW $UWLNNHO9, .DOGD0DUWWL  -XQƗJDঌKLUDLGNLULNRPPXQDDOSURSDJDQGD9DQD ,QGLDPRRGL7XQD$MDORRNXOWXXULDMDNLUL± WHJHOHEKHVDMDQGLVWSlULQHYD UDLGNLUMD 5XGUDGƗPDQ , UDLGNLUL -XQƗJDঌKLV  DQDOVLJD 7HNVWL DQDOVLPLVH PHHWRGLNV RQ SURSDJDQGDWHKQLNDG 3DOMDVWXE UDLGNLUMD SURSDJDQGLVWOLN LVHORRP WRLPXQXG VQGPXVWH YHHKRLGOD WDPPL SXUXQHPLQH  W}OJHQGDPLQH YDOLWVHMDOH VRRGVDV YDOJXVHV QLQJ NXQLQJD NXMXWDPLQH DODPDWH KHDROX QLPHO OLLQLPOLNNH SLQJXWXVL WHLQXG YHHKRLGOD WDPPL SDUDQGDPLQH  SRROMXPDOLNX ROHQGLQD hKWODVL SDOMDVWXEUDLGNLUMDVWWHLVWHKLVNRQGOLNSROLLWLOLVWHWHNVWLGH YHGD¶GHNLUMDQGXV$ĞRND UDLGNLUMDG 7LSLWDND 0DQX VP܀WL $UWKDĞƗVWUD  DXWRULWHHWVXV QLQJ 9DQD,QGLD WVLYLOLVDWVLRRQLOHRPDQHUHSHWLLYVXV8VXQHWDUWLNNHOSDOMDVWDEW}VLDVMDHWNULLWLNDWD LLGVHWHWHNVWLGHXVDOGDPLQHDMDORRDOOLNDWHQDRQNDKHOGDY

7||NRQWHNVWLJDDUWLNOLG $UWLNOLV,, .DOGD0DUWWL  +ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLULWHNVWMDNRQWHNVW,GDNLUL (HVWL$NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± RQKHUDLGNLUMD NRQWHNVW N}LJH ODLHPDOW MD S}KMDOLNXPDOW ODKWL NLUMXWDWXG -XWWX RQ UXXPLOLVHVW JHRJUDDILOLVHVW  DMDOLVHVW DMDORROLVHVW  WHNVWXDDOVHVW NLUMDQGXVOLNXVW  MD UHOLJLRRVVHVW LGHRORRJLOLVHVW  NRQWHNVWLVW $UWLNOL WHNVWLV VLVDOGXYDG QLL XXULWDYD UDLGNLUMDNRPPHQWHHULWXGW}OJHNXLNDYHHONDKHNVDDVMDVVHSXXWXYDUDLGNLUMDW}ONHG 6HHJDRQVLLQWHNVWMDNRQWHNVWNRRVDQDOVLJDKWVHNVWHUYLNOLNXNVKHUPHQHXWLOLVHNV ULQJLNV NXMXQGDWXG 6HPLRVIllU RQ YDOLWXG MD ORRGXG VllUDVHOW HW WlQDSlHYDVHG NRQWHNVWXDDOVHGYlOMDGDVMDVVHHLSXXWXNV $UWLNNHO9, .DOGD0DUWWL  -XQƗJDGKLUDLGNLULNRPPXQDDOSURSDJDQGD9DQD ,QGLDPRRGL7XQD$MDORRNXOWXXULDMDNLUL± UDNHQGDEVDPDNRQWHNVWXDDOVHW

 PHHWRGLW HQW S}KMDOLNX RPD DMD MD UXXPL VHPLRVIllUL DVHPHO RQ U}KN NRQWHNVWLO SURSDJDQGDWHKQLOLQH  PLOOHVVH UDLGNLUL WlQD Y}LNV DVHWXGD $UWLNOLV ,, RQ WHJX WDYDSlUDVH DMDORROLVH NRQWHNVWL XXULQJXJD DUWLNOLV 9, DJD SLJHP UHWURVSHNWLLYVH VHPLRVIllULORRPLVHJD $UWLNNHO,,, .DOGD0DUWWL  'HOKLVDPEDGPRQXPHQWLGHWHLVDOGDPLVHVW9DQD ,QGLDPRRGL,GDNLUL(HVWL$NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW±  UDNHQGDE PHHWRGLQD PHGLRORRJLDW MD YlKHPDO PllUDO ND VHPLRRWLNDW  -XWWX RQ NVQHV PDWHULDDOVHVW VHPLRVIllULVW WHNVWLGH VLVX MD PXX NRQWHNVW SROH VLLQNRKDO ROXOLVHG 6HOOH DUWLNOL NHVNPHV RQ NROP ,QGLD SHDOLQQDV 'HOKLV DVXYDW UDLGNLUMDJD VDPPDVW PLV N}LN WRRGXG OLQQD PXVOLPLYDOLWVHMDWH SRROW ± DDVWDW SlUDVW VDPPDVWH MD UDLGNLUMDGH  ORRPLVWQLQJ PLOOHUDLGNLUMDGHVW VXOWDQLGDUXHL VDDQXG 8XULWDNVHPLOOLQHWlKHQGXVDQWLVDPPDVWHOHUHWURVSHNWLLYLVMDPLOOLVHVP}WWHVHRVHV VDPEDLG QlKWL 7HJX RQ KXYLWDYDWH MXKWXPLWHJD PLOOH SXKXO LPSRQHHULY PDWHHULD VDPPDV DLWDVVlLOLWDGDWlQDVHQLVLVX VDPPDVWHOROHYDGUDLGNLUMDGRQEXGLVWOLNXMD KLQGXLVWOLNXLGHRORRJLDJDWHNVWLG PLVHLSUXXNLQXGWHLVDOGDPLVHDMDOMDNRQWHNVWLV LVODPLY}LP VXJXJLYDVWXY}HWDYROOD 

 .2..89®7(

'RNWRULW||RVDGHNVROHYDWHDUWLNOLWHNLUMXWDPLVHMDGRNWRULW||DQDOWLOLVHOHYDDWH NRRVWDPLVH HHOGXV ROL HGXNDV W|| RULJLQDDOWHNVWLGHJD PLV NLUMD SDQGXG VDQVNULWL NHHOHV MD SUDDNULWLWHV 6HHW}WWX ROL HVPDQH HHVPlUN NLUMHOGDGD W}ONLPLVH MD W}OJHQGDPLVHSURWVHVVLKHOWSRROWDNDGHHPLOLVHOWMDWHDGXVOLNXOWQLQJWHLVDOWVHOJHOW MDOLKWVDOW$UWLNOLWHNLUMXWDPLVHDMDOQLQJ9DQD,QGLDWHNVWLGHW}ONLPLVHOPXXWXVW|| WHNVWLJD VVWHHPVHNV NlHVROHY OHYDDGH NLUMHOGDE VHGD SURWVHVVL ND WHDGXVOLNXOW 6HOJHNVRQVDDQXGW}OJLWDYDMDXXULWDYDWHNVWLYDOLNXS}KLP}WWHGQLQJRSWLPDDOQHVWLLO WHNVWLW}ONLPLVHNV0HWRGRORRJLDDELORQSLLVDYDVHOJXVHJDNLUMHOGDWXGW}ONLPLVWNXL PHWDWHJHYXVW6HHJDOHLGXEYDVWXVVLVVHMXKDWXVHVSVWLWDWXGNVLPXVWHOHW}ONLPLVHMD W}OJHQGDPLVHIDDVLGHNRKWDW||SURWVHVVLV YW  7}ONLPLVHMDW}OJHQGDPLVHSURWVHVVLNlLJXVVDLDOODNLUMXWDQXMDRNVVHOJHNVHWHGXNDV WHNVWLDQDOVHHOGDE DXWRULUROOL MD LQWHQWVLRRQLS}KMDOLNNX WXQGPLVW.XQD HQDPLN 9DQD,QGLDWHNVWLGHVWRQDQRQPVHGY}LSROHDXWRULWHVWSHDDHJXPLWWHPLGDJLWHDGD WXOHE DXWRUL LQWHQWVLRRQL SXKXO NDDOXGD N}LNL Y}LPDOXVL 9DOLWVHMDWH UDLGNLUMDGH DXWRUVXVHDXWRULUROOLMDLQWHQWVLRRQLXXULQJXGRQYLLQXGPLQGW}GHPXVHOHHWLJDDXWRU ÄYDOHWDE³ VW RQ HUDSRROLN .XQD XXULPLVREMHNWLNV ROLG KLVNRQGOLNSROLLWLOLVHG WHNVWLGVLLVOHLDQHWY}LPXOROLMDÄYDOHWDE³DODWL0LNV",OPVHOWVHHW}WWXHWWDVRRYLE Y}LPXOROOD(QWSDOMXHQDPNXLNVLPXVÄPLNV"³KXYLWDEDOODNLUMXWDQXWVHHNXLGDV WHNVWLGÄYDOHWDYDG³VWVXEMHNWLLYVHWW}GHDEVROXXWVHW}HSlKHHVLWDYDG 7||NlLJXVVDLNDVHOJHNVHWQLLVDPDROXOLQHNXLWHNVWLDOJVHORRMDKRLDNRQNDWHNVWL OXJHMDW}ONLMDMDW}OJHQGDMD NlHVROHYDOMXKXODOODNLUMXWDQX HHOKRLDN6HHW}WWXRQJL W}OJLWXG WHNVWLGH SDULPDNV W}OJHQGDMDNV W}ONLMD LVH 6HOOLVHO SXKXO SROH VXEMHNWLLYVXVHVWSllVXQLQJSDUHPRQVHGDMXEDHWWHWHDGYXVWDGD YW  7lQDVWHSURSDJDQGDWHKQLNDWHUDNHQGDPLQHLLGVHWHOHWHNVWLGHOHWRLPLVVXXUHSlUDVHOW SURSDJDQGDWHKQLNDG SDNNXVLG KHD YLLVL ÄYDOH³ HKN VXEMHNWLLYVH W}H SDOMDVWDPLVHNV GHNRQVWUXHHULPLVHNV  9DQD,QGLD YDOLWVHMDWH UDLGNLUMDGHV 6LLQ ROL SUDNWLOLVHNV DELYDKHQGLNV UDKYXVYDKHOLVHOW WXQWXG +HQU\ 7 &RQVHUYD WHRV 3URSDJDQGD 7HFKQLTXHV PLOOHV NLUMHOGDWXG SURSDJDQGDWHKQLOLVWH YDKHQGLWH NLUMHOGXVHG DLWDV NXQLQJDWH NLUMXWLVHG ÄODKWL P}WHOGD³ -XKXO NXL WHJX ROHNV ROQXG ÄYDLGOHYDWH³ WHNVWLGHJD ROJXVDPDVDMDVY}LOHDMDVWXWH VRELNVÄODKLQJXVLWXDWVLRRQLV³WHNVWLGH ODKWLKDUXWDPLVHNVQLLVDPDKlVWLNDNRGXPDLQH/LQQDU3ULLPlHWHRVÄ3URSDJDQGDV}GD WHRRULDMDSUDNWLND³ hKWODVLRQWlQDVWHYDKHQGLWHNDVXWDPLQHQlLGHVHOOHVWPLOOLVHV VXXQDVW||LLGVHWHWHNVWLGHJDY}LNVHGDVLDUHQHGDQLQJNXLGDVOllQHOLNHPHHWRGLWHJD 9DQD,QGLD WHNVWH DQDOVLGD 1lLWHNV VRELNV 9DQD,QGLD MXULLGLOLVH GKDUPD NLUMDQGXVHDQDOVLPLVHNVVXXUHSlUDVHOW5DXO1DULWVDWHRVÄ®LJXVHHQWVNORSHHGLD³ YWHULOLVHOW>@± Y}LP}QLVHOOH/llQHDQDORRJ  7HNVWLGH KHUPHQHXWLOLVHO W}OJHQGDPLVHO NHUNLV KH ROXOLVLPD SUREOHHPLQD OHV DQDOVLNV YDMDOLNX NRQWHNVWL UH NRQVWUXHHULPLQH ,JD WHNVWL SXKXO ROL YDMDOLN NRQWHNVWKDXXHVWL WDDV OXXDMDVVWHPDWLVHHULGD6HOJXVHW9DQD,QGLDUDLGNLUMDGHO RQ YLLV NRQWHNVWXDDOVHW WlKHQGXVUXXPL UXXPLOLQH HKN JHRJUDDILOLQH NRQWHNVW

 UDLGNLUMDGHDVXSDLJDGVXKHPDDVWLNXMDDUKHRORRJLOLVWHOHLGXGHJD   DMDOLQHHKN DMDORROLQHNRQWHNVW UDLGNLUMDVLVXNXLDMDORRDOOLNDVY}UGOXVHVWHLVWHDMDORRDOOLNDWHJD   PDWHULDDOQHHKNNXQVWLOLQHNRQWHNVW PDWHUMDONXKXWHNVWRQUDLXWXGY}LPLOOHOH NLUMXWDWXG NXQVW PLV WHNVWLOH OLVDWXG    WHNVWLOLQH HKN NLUMDQGXVOLN NRQWHNVW VDPDDHJVHGMDY}LVLVXOLVHGWHNVWLG   QLQJUHOLJLRRVQHHKNLGHRORRJLOLQHNRQWHNVW WHNVWLGHVLVXY}UGOXVHVUHDDOVXVHJD    .RQWHNVWXDDOVHWH SUREOHHPLGHJD WHJHOHGHV NHUNLV HVLOH XXVL NVLPXVL HHON}LJH VHOOHVW NXKXPDDQL RQ Y}LPDOLN NRQWHNVWL ODLHQGDGD 6DPXWL VRRYLV DOODNLUMXWDQX PXXWDNRQWHNVWXDDOVHWYDDWHQXUND 1lLWHNVROHNVY}LQXG9DQD,QGLDWHNVWLGHSXKXO XXULGDRPDDHJVHNLUMDQGXVOLNXNRQWHNVWLDVHPHOWHNVWXDDOVHWNRQWHNVWLPLOOHVVHWHNVW W}OJLWL Y}L PLOOHV WHNVWL WlQD P}LVWHWDNVH  9DQD,QGLD UDLGNLUMDGH WHNVWH XXULGHV SXXWXE DQDOVLMD DJD SDUDWDPDWXOW NRNNX UDLGNLUMDGH IVLOLVH MD PDWHULDDOVH VlLOLPLVHNVLPXVWHJD6HOJXEHW,QGLDVRQPLWPHLGSLQGXPLGDHULQHYDGYDOLWVHMDG HUL DHJDGHO RQ ÄWDDVNDVXWDQXG³ PLWX UDLGNLUMD VDPDO NDOMXO Y}L VDPEDO  QLQJ UDLGNLUMDJDREMHNWHPLGDRQKHVWNRKDVWWHLVHSDLJXWDWXG 5pJLV'HEUD\WHRVHV7UDQVPLWWLQJ&XOWXUHHVLWDWXGPHGLRORRJLDSDNNXVPHHWRGLQD VXXUHSlUDVH YLLVL WHNVWLJD VHRWXG PDWHHULD WHNVWL NLUMXWXVSLQG REMHNW PLOOHO WHNVW DVXE  XXULPLVHNV hKWODVL DLWDV VHH YHQLWDGD PDWHULDDOVH NRQWHNVWL WlKHQGXVUXXPL VQDODLDNV6HOJXVHWPDWHHULDÄHGDVWDE³MDÄVlLOLWDE³WHNVWLVHOOHVLVXVWKRROLPDWD ÄHODGHV WlLHVWL RPD HOX³ 0DWHHULD VDDWXV HL SUXXJL NOO ROOD VHRWXG WHNVWL YDKHWX NRQWHNVWLJDHQWVHOOHJLSRROHVWRQWHJXWHNVWLODLHQGDWXGNRQWHNVWLJD 6llUDVHGRQNRNNXY}WOLNXOWWHNVWLGHJDWHKWXGW||NLUMXWDWXGDUWLNOLWHMDDQDOWLOLVH VLVVHMXKDWXVHSHDPLVHGMlUHOGXVHG6DPDVRQRPDPRRGLNRNNXY}WHNRJXDQDOWLOLQH VLVVHMXKDWXV 

 9,,7($//,.$'

$Enjގ8PDULପ8VPƗQ0DXOƗQƗ0LQKƗMXG'ƯQ$*HQHUDO+LVWRU\RIWKH 0XKDPPDGDQ'\QDVWLHVRI$VLDLQFOXGLQJ+LQGXVWDQIURP$+ $' WR$+ $' DQGWKH,UUXSWLRQRIWKH,QILGHO0XJKDOVLQWR,VODP7UDQV+*5DYHUW\9RO, /RQGRQ*LOEHUWDQG5LYLQJWRQ ପ$IƯIâDPVDG'ƯQ6LUƗM7DҴUƯNKL)ƯUnj]âƗKƯ&DOFXWWD± KWWSVDUFKLYHRUJGHWDLOV6KDPV6LUDM$ILIV7DULNKL)LUR]6KDKL>@ $JUDZDOD3. HG ,PSHULDO*XSWD(SLJUDSKV±$QFLHQW,QGLDQ(SLJUDSKLFDO 6RXUFHV9RO;3W9DUDQDVL%RRNV$VLD >6DPXGUDJXSWD$OOƗKƗEƗGLVDPEDNLUMDW}OJH@± KWWSZZZVGVWDWHHGXSURMHFWVRXWKDVLDXSORDG$OODKDEDG3RVWKXPRXVSGI>@ $OOHQ&KDUOHV$VKRND/RQGRQ/LWWOH%URZQ $OYDU-DLPH5RPDQLVLQJRULHQWDO*RGVP\WKVDOYDWLRQDQGHWKLFVLQWKHFXOWVRI &\EHOH,VLVDQG0LWKUDV/HLGHQ%RVWRQ%ULOO $QDQWKDUDPDQ7DQMRUH5DPDFKDQGUD7KH5XVWOHVV:RQGHU$6WXG\RIWKH,URQ3LOODU DW'HOKL1HZ'HOKL9LJ\DQ3UDVDU $QGHUVHQ3DXO.HQW6WXGLHVLQWKH0LQRUURFN(GLFWVRI$ĞRND9RO,&ULWLFDO(GLWLRQ )UHLEXUJ+HGZLJ)DON $SWH9DPDQ6KLYUDP>@7KH3UDFWLFDO6DQVNULW(QJOLVK'LFWLRQDU\1HZ'HOKL 0RWLODOD%DQDUVLGDVV >8GD\DJLULNRRSDG 2ULVVDRVDULLN $UFKDHORJLFDO6XUYH\RI,QGLDQLPLVWXV@± KWWSDVLQLFLQDVLBPRQXBWNWGBRULVVDBXGD\DJLULFDYHVDVS>@ >'HOKLPRQXPHQGLG$UFKHRORJLFDO6XUYH\RI,QGLDQLPLVWXV@± KWWSZZZDVLGHOKLFLUFOHLQPRQXPHQWVBOLVWKWPO>@ >*XMDUƗWLRVDULLJLPRQXPHQGLG$UFKHRORJLFDO6XUYH\RI,QGLDQLPLVWXV@± KWWSDVLQLFLQDVLBPRQXBDOSKDOLVWBJXMDUDWDVS>@ $URUD.LP3HQJXLQWRGHVWUR\FRSLHVRI:HQG\'RQLJHU¶VERRNÄWKH+LQGXV³± 7LPHVRI,QGLD±KWWSVWLPHVRILQGLDLQGLDWLPHVFRPLQGLD3HQJXLQWRGHVWUR\ FRSLHVRI:HQG\'RQLJHUVERRN7KH+LQGXVDUWLFOHVKRZFPV>@ >$VRND0LVVLRQ@±KWWSDVRNDPLVVLRQLQ>@ $XIIDUWK&KULVWRSK/LFKWYRP2VWHQµ'LHDQWLNHQ0\VWHULHQNXOWHDOV9RUOlXIHU *HJHQPRGHOORGHUNDWKROLVFKHV*LIW]XP&KULVWHQWXP±$UFKLYIU5HOLJLRQVJHVFKLFKWH  ± $XIIDUWK&KULVWRSKD=ZLVFKHQ$QSDVVXQJXQG([RWLN0\VWHULHQµXQG2ULHQWDOLVFKH .XOWHµLQGHU5HOLJLRQGHU$QWLNH±9HUNQGLJXQJXQG)RUVFKXQJ± GRL YI  $XIIDUWK&KULVWRSKE5HOLJLRPLJUDQV'LH2ULHQWDOLVFKHQ5HOLJLRQHQµLP.RQWH[W DQWLNHU5HOLJLRQ(LQWKHRUHWLVFKHV0RGHOO±0HGLWHUUDQHD±

 %DLOH\+DUROG:7KHVHFRQGVWUDWXPRIWKH,QGR,UDQLDQJRGV±0LWKUDLF6WXGLHV 3URFHHGLQJVRIWKH)LUVW,QWHUQDWLRQDO&RQJUHVVRI0LWKUDLF6WXGLHV(G-RKQ5+LQQHOOV 0DQFKHVWHU0DQFKHVWHU8QLYHUVLW\3UHVV %DODVXPEUDPDQLDP5DPDPXUWK\$1HZ6WXG\RIWKH'KDU,URQ3LOODU௅,QGLDQ -RXUQDORI+LVWRU\RI6FLHQFH  ௅ %DODVXEUDPDQLDP5DPDPXUWK\'DVV0HHUD,2QWKHDVWURQRPLFDOVLJQLILFDQFHRI WKH'HOKL,URQ3LOODU௅&XUUHQW6FLHQFH9ROQU  ௅ %DODVXEUDPDQLDP5DPDPXUWK\6WRU\RIWKH'HOKL,URQ3LOODU1HZ'HOKL)RXQGDWLRQ %RRNV %DODVXEUDPDQLDP5DPDPXUWK\3UDEKDNDU912QWHKQLFDODQDO\VLVRIFKDUDFWHUV RIWKHROGHVW'HOKL,URQ3LOODULQVFULSWLRQ௅&XUUHQW6FLHQFH9ROQU   ௅ 0RWLODO%DQDUVLGDVV6WXGLHVLQWKH%UƗKPD۬DV'HOKLDQHUMHD$NKLO&KDQGUD% %DQHUMHH$GLWL2K%XW@ %DQHUML5DNKDO'DV7KH3DODHRJUDSK\RIWKH+DWKLJXPSKDDQGWKH1DQDJKDW ,QVFULSWLRQV±0HPRLUVRIWKH$VLDWLF6RFLHW\RI%HQJDO9RO;,QU&DOFXWWD$VLDWLF 6RFLHW\RI%HQJDO %DUWKHV5RODQG$XWRULVXUP7ON0DUHN7DPP±$XWRULVXUPYDOLN NLUMDQGXVWHRUHHWLOLVLHVVHLG.RRVW0DUHN7DPP7DOOLQQ9DUUDN± %DUWKRORPDH&K$OWLUDQLVFKHV:|UWHUEXFK6WUDVVEXUJ7UEQHU %DUXD%HQL0DGKDE$VRNDDQG+LV,QVFULSWLRQV&DOFXWWD1HZ$JH3XEOLVKHUV %DWUD'LQD1DWK@ ,EQ%DWWXWD>@7UDYHOVLQ$VLDDQG$IULFD±7UDQV+DPLOWRQ$OH[DQGHU 5RVVNHHQ*LEE1HZ'HOKL/RZ3ULFH3XEOLFDWLRQV %HDO6DPXHO WUDQV >@6L\XNL%XGGKLVW5HFRUGVRIWKH:HVWHUQ:RUOGRI +LXHQ7VLDQJ $' 9RO,±,,'HOKL0RWLODO%DQDUVLGDVV3XEOLVKHUV %HOD\FKH1LFROH'HUÄ2ULHQW³LPU|PLVFKHQ6LFKW=ZLVFKHQ*HRJUDSKLHXQG NXOWXUHOOHU$OWHULWlW±,PSHULXPGHU*|WWHU,VLV0LWKUDV&KULVWXV.XOWHXQG5HOLJLRQLP U|PLVFKHQ5HLFK.DUOVUXKH%DGLVFKHV/DQGHVPXVHXP6WXWWJDUW.RQUDG7KHLVV9HUODJ ± %HUQDQG37KH*UHHN.LQJGRPVRI&HQWUDO$VLD±+LVWRU\RI&LYLOL]DWLRQVRI&HQWUDO $VLD9RO,,7KH'HYHORSPHQWRIVHGHQWDU\DQGQRPDGLFFLYLOL]DWLRQV%&WR$' (G-+DUPDWWD81(6&23XEOLVKLQJ4OpWLJQ\±

 >+HOLRGRUXVHVDDGLNX%HVQDJDUL 0DGK\D3UDGHVKLRVDULLN VDPEDNLUMDW}OJH@± KWWSZZZVGVWDWHHGXSURMHFWVRXWKDVLDXSORDG*DUXGDSGI>@ %LYDU$GULDQ'DYLG+XJK7KH+LVWRU\RI(DVWHUQ,UDQ±7KH&DPEULGJH+LVWRU\RI ,UDQ  7KH6HOHXFLG3DUWKLDQDQG6DVDQLDQ3HULRGV(G(KVDQ@ %R\FH0DU\2Q0LWKUD¶VSDUWLQ=RURDVWULDQLVP±%XOOHWLQRIWKH6FKRRORI2ULHQWDO DQG$IULFDQ6WXGLHV8QLYHUVLW\RI/RQGRQ  ± %R\FH0DU\D$+LVWRU\RI=RURDVWULDQLVP9RO7KH(DUO\3HULRG/HLGHQ%ULOO %R\FH0DU\E0LWKUD/RUGRI)LUH±0RQXPHQWXP+61\EHUJ,$FWD,UDQLFD /HLGHQ%ULOO± %R\FH0DU\=RURDVWULDQV7KHLU5HOLJLRXV%HOLHIVDQG3UDFWLFHV/RQGRQ%RVWRQDQG +HQO\5RXWOHGJH .HJDQ3DXO %R\FH0DU\=RURDVWULDQLVP,WV$QWLTXLW\DQG&RQVWDQW9LJRXU&RVWD0HVD &DOLIRUQLD JYHGLFƖGLW\DV$PHULFDQ2ULHQWDO6HULHV1HZ+DYHQۿ7KHUHUHWRQ-RHO3HWHU% $PHULFDQ2ULHQWDO6RFLHW\ %XHKO'RXJ>@&ODVVURRP6WUDWHJLHVIRU,QWHUDFWLYH/HDULQJ1HZDUN ,QWHUQDWLRQDO5HDGLQJ$VVRFLDWLRQ %KOHU*HRUJ WUDQV 7KH6DFUHG/DZVRIWKHƖU\DV3DUW,ƖSDVWDPEDDQG *DXWDPD6DFUHG%RRNVRIWKH(DVW9RO2[IRUG&ODUHQGRQ3UHVV±KWWSZZZVDFUHG WH[WVFRPKLQVEHLQGH[KWP>@

 %KOHU*HRUJ WUDQV 7KH6DFUHG/DZVRIWKHƖU\DV3DUW,,9ƗVLVKWKDDQG %DXGKƗ\DQD6DFUHG%RRNVRIWKH(DVW9RO2[IRUG&ODUHQGRQ3UHVV± KWWSZZZVDFUHGWH[WVFRPKLQVEHLQGH[KWP>@ %KOHU*HRUJ WUDQV 7KH/DZVRI0DQX6DFUHG%RRNVRIWKH(DVW9RO2[IRUG &ODUHQGRQ3UHVV±KWWSZZZVDFUHGWH[WVFRPKLQPDQXKWP>@ %XUJHVV- HG +XOW]VFK()KUHU$ FRHGV (SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH, &DOFXWWD2IILFHRI6XSHULQWHQGHQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ %XUJHVV- HG (SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH,,&DOFXWWD2IILFHRI6XSHULQWHQGHQWRI *RYHUQPHQW3ULQWLQJ %XUNHUW:DOWHU%DE\ORQ0HPSKLV3HUVHSROLV(DVWHUQ&RQWH[WVRI*UHHN&XOWXUH &DPEUGDQDG/RQGRQ+DUYDUG8QLYHUVLW\3UHVV %XUNHUW:DOWHU.UHHNODVHGMD,GDPDDG+RPHURVHVWPDDJLGHQL7ON-DDQ/DKH 7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRROL.LUMDVWXV %XUURZ7KRPDV7KH6DQVNULW/DQJXDJH/RQGRQ)DEHUDQG)DEHU 3DxFDYLۨĞD%UƗKPD۬D7KH%UDKPƗ۬DRIWZHQW\ILYH@WUDQV > DODQG:LOOHP& FKDSWHUV %LEOLRWKHFD,QGLFD 'HOKL6UL6DWJXUX3XEOLVKLQJ 7KHĝDWDSDWKD%UƗKPD۬DLQWKH.Ɨ۬YƯ\D5HFHQVLRQ'HOKL@DODQG:LOOHP>& 0RWLODO%DQDUVLGDVV3XEOLVKHUV &DOOLHUL32QWKH'LIIXVLRQRIWKH0LWKUD,PDJHVLQ6DVDQLDQ,UDQ1HZHYLGHQFH IURPD6HDOLQWKH%ULWLVK0XVHXP±(DVWDQG:HVW± &KKDEUD%&K HG (SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH;;9,,,  'HOKL0DQDJHURI 3XEOLFDWLRQV &KKDEUD%&K5DR1/DNVKPLQDUD\DQ HGV (SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH;;9,, ± 'HOKL0DQDJHURI3XEOLFDWLRQV &KKDEUD%&K5DR1/DNVPLQDUD\DQ6LUFDU'LQHV&KDQGUD HGV (SLJUDSKLD ,QGLFD9ROXPH;;,; ± 'HOKL0DQDJHURI3XEOLFDWLRQV &KDNUDEDUWL'LOLS.5R\DO0HVVDJHVE\WKH:D\VLGH+LVWRULFDO*HRJUDSK\RIWKH $VRNDQ(GLFWV1HZ'HOKL$U\DQ%RRNV,QWHUQDWLRQDO &KDNUDYDUWL13 HG (SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH;;,,, ± 'HOKL0DQDJHU RI3XEOLFDWLRQV &KDQDN\D.XQLQJDNlVLUDDPDW7ON0DUJXV/DWWLN7DOOLQQ7DUWX$OOLNDllUQH &KDQG'HYL HGWUDQV >@7KH$WKDUYDYHGD1HZ'HOKL0XQVKLUDP0DQRKDUODO 3XEOLVKHUV &KDQGOHU'DQLHO>@6HPLRWLFV7KH%DVLFV1HZ@

 &K¶HQ.HQQHWK.6>@%XGGKLVPLQ&KLQD$+LVWRULFDO6XUYH\3ULQFHWRQ 3ULQFHWRQ8QLYHUVLW\3UHVV &ODXVV0DQIUHG0LWKUDV.XOWXQG0\VWHULXP'DUPVWDGW:LVVHQVFKDIWOLFKH %XFKJHVHOOVFKDIW &OHDU\7KRPDV WUDQV >@7KH)ORZHU2UQDPHQW6FULSWXUH$7UDQVODWLRQRIWKH $YDWDPVDND6XWUD%RVWRQDQG/RQGRQ6KDPEKDOD &ROSH&DUVWHQ'HYHORSPHQWRIUHOLJLRXVWKRXJKW±7KH&DPEULGJH+LVWRU\RI,UDQ 9RO  7KH6HOHXFLG3DUWKLDQDQG6DVDQLDQ3HULRGV&DPEULGJH&DPEULGJH8QLYHUVLW\ 3UHVV± &RQVHUYD+HQU\73URSDJDQGD7HFKQLTXHV%ORRPLQJWRQ$XWKRUKRXVH &XQQLQJKDP$OH[DQGHU,QVFULSWLRQVRI$ĞRND±&RUSXV,QVFULSWLRQXP,QGLFDUXP9RO ,&DOFXWWD2IILFHRI6XSHULQWHQGDQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ 'DQL$+%HUQDUG3$OH[DQGHUDQGKLVVXFFHVVRUVLQ&HQWUDO$VLD±+LVWRU\RI &LYLOL]DWLRQVRI&HQWUDO$VLD9RO,,7KH'HYHORSPHQWRIVHGHQWDU\DQGQRPDGLF FLYLOL]DWLRQV%&WR$'(G-+DUPDWWD81(6&23XEOLVKLQJ4OpWLJQ\± 'DQLHORX$ODLQ,QGLDDMDOXJX7ON0DUWWL.DOGD7DOOLQQ9DOJXV 'DV3XUQD&DQGUD+LVWRU\RI2ULVVD 6LQFH.DOLQJD:DU 1HZ'HOKL.DO\DQL 3XEOLVKHUV 'HEUD\5pJLV7UDQVPLWWLQJ&XOWXUH1HZ@ 'LDNRQRII,JRU0LKKDORYLWã0HGLD±7KH&DPEULGJH+LVWRU\RI,UDQ9RO7KH 0HGLDQDQG$FKDHPHQLDQ3HULRGV(G,O\D*HUVKHYLWVFK&DPEULGJH&DPEULGJH8QLYHUVLW\ 3UHVV± 'LHKOH$OEUHFKW'LH*ULHFKHQXQGGLH)UHPGHQ0QFKHQ%HFN 'LMN7HXQ$GULDQXVYDQ,GHRORRJLDPXOWLGLVWVLSOLQDDUQHNlVLWOXV7ON0HULW.DULVH 7DUWX7DUWXhOLNRROL.LUMDVWXV 'LVNDONDU'%6HOHFWLRQVIURP6DQVNULWLQVFULSWLRQV QGFHQWWRFHQW$' 1HZ 'HOKL&ODVVLFDO3XEOLVKHUV 'RQLJHU:HQG\6PLWK%ULDQ. WUDQV 7KH/DZVRI0DQX/RQGRQ3HQJXLQ%RRNV 'RQLJHU:HQG\7KH+LQGXV$Q$OWHUQDWLYH+LVWRU\1HZ'HOKL9LNLQJDQG3HQJXLQ ,QGLD '|UQHU)ULHGULFK.DUO0LWKUDVLQ.RPPDJHQH±eWXGHV0LWKUDLTXHV$FWD,UDQLFD ±

 'UDSHU*HUDOG,$'7KH&RQWULEXWLRQRIWKH(PSHURU$VRND0DXU\DWRWKH GHYHORSPHQWRIWKHKXPDQLWDULDQLGHDOLQZDUIDUH±,QWHUQDWLRQDO5HYLHZRIWKH5HG&URVV 9RO±1R± 'XFKHVQH*XLOOHPLQ-/D5HOLJLRQGHO¶,UDQ$QFLHQ3DULV3UHVVHV8QLYHUVLWDLUHGH )UDQFH 'XPp]LO*HRUJHV1DLVVDQFHG¶DUFKDQJHV3DULV*DOOLPDUG 'XPp]LO*HRUJHV0LWUD9DUXQD$Q(VVD\RQ7ZR,QGR(XURSHDQ5HSUHVHQWDWLRQVRI 6RYHUHLJQW\1HZ@ (JJHOLQJ-XOLXV WUDQV 7KH6DWDSDWKD%UDKPDQD3DUW,,%RRNV,,,±,96DFUHG%RRNV RIWKH(DVW9RO2[IRUG&ODUHQGRQ3UHVV±KWWSZZZVDFUHG WH[WVFRPKLQVEUVEHLQGH[KWP>@ (JJHOLQJ-XOLXV WUDQV 7KH6DWDSDWKD%UDKPDQD3DUW,,,%RRNV99,DQG9,, 6DFUHG%RRNVRIWKH(DVW9RO2[IRUG&ODUHQGRQ3UHVV±KWWSZZZVDFUHG WH[WVFRPKLQVEUVEHLQGH[KWP>@ (JJHOLQJ-XOLXV WUDQV 7KH6DWDSDWKD%UDKPDQD3DUW,9%RRNV9,,,,;DQG; 6DFUHG%RRNVRIWKH(DVW9RO2[IRUG&ODUHQGRQ3UHVV±KWWSZZZVDFUHG WH[WVFRPKLQVEUVEHLQGH[KWP>@ (JJHOLQJ-XOLXV WUDQV 7KH6DWDSDWKD%UDKPDQD3DUW9%RRNV;,;,,;,,,DQG;,9 6DFUHG%RRNVRIWKH(DVW9RO2[IRUG&ODUHQGRQ3UHVV±KWWSZZZVDFUHG WH[WVFRPKLQVEUVEHLQGH[KWP>@ (OLDGH0LUFHD>@7KH6DFUHGDQG3URIDQH7KH1DWXUHRI5HOLJLRQ7UDQV:LOODUG 55DVN1HZ@3URSDJDQGD7KH)RUPDWLRQRI0HQ¶V$WWLWXGHV1HZ

 )ORRG)LQEDUU%3LOODUV3DOLPSVHVWVDQG3ULQFHO\3UDFWLFHV7UDQVODWLQJWKH3DVWLQ 6XOWDQDWH'HOKL1HZ@ )RXFDXOW0LFKHO0LVRQDXWRU"7ON.DWUH7DOYLVWH±7HDGPLQHY}LPVXEMHNWYDOLN UllJLWXVWMDNLUMXWDWXVW.RRVW0DUHN7DPP7DOOLQQ9DUUDN± )UH\H5LFKDUG0LWKUDLQ,UDQLDQ$UFKDRORJ\±eWXGHV0LWKUDLTXHV$FWD,UDQLFD 7HKUDQDQG/LqJH%LEOLRWKqTXH3DKODYL± )U\H5LFKDUG1HOVRQ0LWKUD,UDDQLDMDORRV7ON-DDQ/DKH±$NDGHHPLDQU ± *DGDPHU+DQV*HRUJ+HUPHQHXWLNDXQLYHUVDDOVXV9DOLNHVVHLGMDLQWHUYMXXVLG7ON $QGUXV7RRO7DUWX,OPDPDD *DLURODĝUƯ9ƗFKDVSDWL HG 7KH$UWKDĞƗVWUDRI.DXWLO\DDQG&ƗQDN\DVnjWUD 9DUDQDVL&KRZNKDPED9LG\D%KDZDQ *DXWDP3UDGHHS.XPDU.DXWLO\D¶V$UWKDVKDVWUD&RQWHPSRUDU\,VVXHVDQG &RPSDULVRQ ,'6$0RQRJUDSK6HULHV1R 1HZ'HOKL,QVWLWXWHIRU'HIHQFH6WXGLHV DQG$QDO\VHV *DZOLNRZVNL0LFKDO+DZDUWL3UHOLPLQDU\5HSRUW±3ROLVK$UFKHRORJ\LQWKH 0HGLWHUUDQHDQ± *HUVKHYLWVFK,O\D7KH$YHVWDQ+\PQWR0LWKUDZLWKDQLQWURGXFWLRQWUDQVODWLRQDQG FRPPHQWDU\E\,O\D*HUVKHYLWFK&DPEULGJH&DPELGJH8QLYHUVLW\3UHVV *HUVKHYLWVFK,O\D'LH6RQQHGDV%HVWH±0LWKUDLFVWXGLHV3URFHHGLQJVRIWKH)LUVW ,QWHUQDWLRQDO&RQJUHVVRI0LWKUDLF6WXGLHV(G-RKQ5+LQQHOOV9ROXPH,0DQFKHVWHU 0DQFKHVWHU8QLYHUVLW\3UHVV± *KDGDL%DODEKDGUD0DULWLPH+HULWDJHRI2ULVVD௅2ULVVD5HYLHZ-XO\௅ ±KWWSZZZRULVVDJRYLQHPDJD]LQH2ULVVDUHYLHZ-XO\HQJSGISGI >@ *KLUVKPDQ5RPDQ,UDQ)URPWKHHDUOLHVW7LPHVWRWKHLVODPLF&RQTXHVW +DUPRQGVZRUWK3HQTXLQ%RRNV *LEVRQ(GJDU&6>@7KH&RQIHUHQFHVRI-RKQ&DVVLDQ1HZ

 *RUGRQ5LFKDUG0LWKUDV 0LWKUDVNXOW ±5HDOOH[LFRQIU$QWLNHXQG&KULVWHQWXP ;;,96WXWWJDUW$QWRQ+LHUVHPDQQ± *R\DO653UREOHPRI,GHQWLILFDWLRQRI.LQJ&KDQGUD௅7KH'HOKL,URQ3LOODU,WV $UW0HWDOOXUJ\DQG,QVFULSWLRQV(GV0&-RVKL6DLEDO.XPDU*XSWD6KDQNDU*R\DO -RGKSXU.XVXPDQMDOL3UDNDVKDQ௅ *UD\/RLXV+7KH)RXQGDWLRQVRIWKH,UDQLDQ5HOLJLRQV௅.5&DPD2ULHQWDO ,QVWLWXWH3XEOLFDWLRQ%RPED\&DPD2ULHQWDO,QVWLWXWH *UHQHW)UDQW]0LWKUDLL,FRQRJUDSK\LQ,UDQDQG&HQWUDO$VLD௅(QF\FORSDHGLD,UDQLFD௅ KWWSZZZLUDQLFDRQOLQHRUJDUWLFOHVPLWKUDLFRQRJUDSK\LQLUDQDQGFHQWUDODVLD >@ *RXJK$UFKLEDOG(GZDUG7KH3KLORVRSK\RIWKH8SDQLVKDGVDQG$QFLHQW,QGLDQ PHWDSK\VLFV/RQGRQ7UEQHU +DELE,IUDQ(FRQRPLF+LVWRU\RI0HGLHYDO,QGLD±±+LVWRU\RI6FLHQFH 3KLORVRSK\DQG&XOWXUHLQ,QGLDQ&LYLOL]DWLRQ(G'3&KDWWRSDGK\D\D9RO9,,,3DUW 1HZ'HOKL&HQWUHIRU6WXGLHVLQ&LYLOL]DWLRQV +DQGLTXH.ULVKQDNDQWD$SVDUDVHVLQ,QGLDQ/LWHUDWXUHDQG/HJHQGRI8UYDĞƯDQG 3XUnjUDYDV1HZ'HOKL'HFHQW%RRNV PDKDEKDUDWD0DKƗEKƗUDWDOLVD+DULYDۨĞDSWNRULJLQDDO@±KWWS< UHVRXUFHVRUJKDULYDPVDKYBBKWPO>@ +DUPDWWD-DQRã HG D+LVWRU\RIFLYLOL]DWLRQVRI&HQWUDO$VLD9ROXPH,,7KH GHYHORSPHQWRIVHGHQWDU\DQGGRPDGLFYLYLOL]DWLRQV%&WR$'3DULV81(6&2 3XEOLVKLQJ +DUPDWWD-DQRãE/DQJXDJHVDQGOLWHUDWXUHRIWKH.XVKDQ(PSLUH௅+LVWRU\RI FLYLOL]DWLRQVRI&HQWUDO$VLD9ROXPH,,7KHGHYHORSPHQWRIVHGHQWDU\DQGGRPDGLF YLYLOL]DWLRQV%&WR$'(G-DQRã+DUPDWWD3DULV81(6&23XEOLVKLQJ >+ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLUMD 2ULVVDRVDULLN RULJLQDDOW}OJHMDDQDOV@± KWWSZZZMDWODQGFRPKRPH+DWKLJXPSKDBLQVFULSWLRQ>@ >+ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLUMD 2ULVVDRVDULLN W}OJH@± KWWSZZZVGVWDWHHGXSURMHFWVRXWKDVLDORDGHUFIP"FV0RGXOH VHFXULW\JHWILOH 3DJH,'  >@ +HQQLQJ:DOWHU%UXQR7KH%DNWULDLQVFULSWLRQ௅ KWWSVZZZD]DUJRVKQDVSQHWODQJXDJHV6RJK7KHEDFWULDQLQVFULSWLRQSGI>@ +HUNHO$QGUHV0WMDP}WOHPLQH7DUWX,OPDPDD +HUNHO$QGUHV WON $LWDUHMDXSDQLãDDG±$NDGHHPLDQU7DUWX(HVWL .LUMDQLNH/LLW± +HU]IHOG(=RURDVWHUDQGKLV:RUOG3ULQFHWRQ3ULQFHWRQ8QLYHUVLW\3UHVV +LOOHEUDQGW$OIUHG>@9HGLF0\WKRORJ\7UDQV6UHHUDPXOD5DMHVZDUD6DUPD 'HOKL0RWLODO%DUQDVLGDVV3XEOLVKHUV +XOW]VFK(XJHQ HG ±(SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH,,,&DOFXWWD2IILFHRIWKH 6XSHULQWHQGHQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ

 +XOW]VFK(XJHQ HG ±(SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH,9&DOFXWWD2IILFHRIWKH 6XSHULQWHQGHQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ +XOW]VFK(XJHQ HG ±(SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH9&DOFXWWD2IILFHRIWKH 6XSHULQWHQGHQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ +XOW]VFK(XJHQ HG ±(SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH9,&DOFXWWD2IILFHRIWKH 6XSHULQWHQGHQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ +XOW]VFK(XJHQ HG ±(SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH9,,&DOFXWWD2IILFHRIWKH 6XSHULQWHQGHQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ +XOW]VFK(XJHQ HG ±(SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH9,,,&DOFXWWD2IILFHRIWKH 6XSHULQWHQGHQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ +XOW]VFK(XJHQ.RQRZ6WHQ HGV ±(SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH,,,&DOFXWWD 2IILFHRIWKH6XSHULQWHQGHQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ +XOW]VFK(XJHQ HG ±(SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH;,&DOFXWWD2IILFHRIWKH 6XSHULQWHQGHQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ +XOW]VFK(XJHQ>@,QVFULSWLRQVRI$ĞRND±&RUSXV,QVFULSWLRQXP,QGLFDUXP9RO ,1HZ'HOKL'LUHFWRU*HQHUDO$UFKDHRORJLFDO6XUYH\RI,QGLD +XPH55 WUDQV 7KH7KLUWHHQ3ULQFLSDO8SDQLVKDGV2[IRUG2[IRUG8QLYHUVLW\ 3UHVV +XPEDFK+HOPXW0LWKUDLQWKH.XVDQDSHULRG±0LWKUDLFVWXGLHV3URFHHGLQJVRIWKH )LUVW,QWHUQDWLRQDO&RQJUHVVRI0LWKUDLF6WXGLHV9ROXPH,(G-RKQ5+LQQHOOV 0DQFKHVWHU0DQFKHVWHU8QLYHUVLW\3UHVV± >ƮGDOILܒU DUDEÄSDDVWXO}SXSLGX³ KLVSDOYXVHIRWRG)LUR]6KDK.RWODNLQGOXVHV@ ±KWWSZZZKLQGXVWDQWLPHVFRPSKRWRVQHZVSKRWRVLQGLDHLGSUD\HUV$UWLFOH DVS[>@ ± KWWSSKRWRJDOOHU\RXWORRNLQGLDFRPGHIDXOWDVS["SW  SWY  GDWH  SJLG  >@ >,QGLUD*DQGKL1DWLRQDO&HQWUHRI$UWVQLPHNLUL@± KWWSLJQFDQLFLQLPJBBDVBGHOKLKWP>@ -DIDUH\$$0LWKUD/RUGRI/DQGV±0LWKUDLF6WXGLHV3URFHHGLQJVRIWKH)LUVW ,QWHUQDWLRQDO&RQJUHVVRI0LWKUDLF6WXGLHV9ROXPH,(G-RKQ5+LQQHOOV0DQFKHVWHU 0DQFKHVWHU8QLYHUVLW\3UHVV± -DFREV%UXQR'DV+HLOLJWXPDXIGHP1HPUXG'DJL±=XU%DXSROLWLNGHV$QWLRFKRV ,YRQ.RPPDJHQHXQGVHLQHV6RKQHV0LWKULGDWHV,,±*RWWN|QLJHDP(XIUDW1HXH $XVJUDEXQJHQXQG)RUVFKXQJHQLQ.RPPDJHQH+J-|UJ:DJQHU'DUPVWDGW0DLQ]9HUODJ 3KLOLSSYRQ=DEHUQ± -DFNVRQ3HWHU7KH'HOKL6XOWDQDWH$3ROLWLFDODQG0LOLWDU\+LVWRU\&DPEULGJH &DPEULGJH8QLYHUVLW\3UHVV

 -D\DVZDO.DVKL3UDVDG%DQHUML5DNKDO'DV>±@7KH+DWKLJXPSKD,QVFULSWLRQ RI.KDUDYHOD±(SLJUDSKLD,QGLFD9RO;; ± 'HOKL'LUHFWRU*HQHUDO $FKDHRORJLFDO6XUYH\RI,QGLD± DO-DZ]MDQL$Enjގ2PDU0LQKƗMDO'ƯQގ2WKPƗQLEQ6LUƗMDO'ƯQ7KH7DEDTƗWL 1ƗVLUL(G:1DVVDX/HHV.KDGLQ+RVDLQގ$EGDO+DM&DOFXWWD&ROOHJH3UHVV௅ KWWSVDUFKLYHRUJGHWDLOV7DEDTDWL1DVLUL2I-X]MDQL>@ -HOL]DUHQNRYD7DWMDQD-DNRYOHYQD5LJYHGD,]EUDQQ}HJLPQ}0RVNYD$NDGHPLD 1DXN66651DXND -KD$5DMJRU'6WXGLHVLQWKH&RLQDJHRIWKH:HVWHUQ.VDWUDSDV1DVKLN,QGLDQ ,QVWLWXWHRI5HVHDUFKLQ1XPLVPDWLF6WXGLHV -ROO\-XOLXV WUDQV 7KH0LQRU/DZ%RRNV6DFUHG%RRNVRIWKH(DVW9RO2[IRUG &ODUHQGRQ3UHVV±KWWSZZZVDFUHGWH[WVFRPKLQVEHLQGH[KWP>@ XSXUƗ۬DP3DULPDO6DQVNULW6HULHV۬܈WUDQV 7KH9L HG :LOVRQ++ RVKL./- 1R'HOKL3DULPDO3XEOLFDWLRQV >5XGUDGƗPDQL-XQƗJDUKL *LUQƗU*XMDUƗWLRVDULLN UDLGNLUMDRULJLQDDOMDW}OJH@± KWWSLQGHSLJUQDURGUXHDUO\DMDQWDLQGH[KWP>@ .DOGD0DUWWL8SDQLãDDGLGHNRKWĞUXWLNLUMDQGXVHV௅$NDGHHPLD7DUWX ± .DOGD0DUWWL WON 9DOLNXSDQLãDGH௅Ä/RRPLQJX³5DDPDWXNRJX7DOOLQQ± .DOGD0DUWWLD,QGLDWHLROHROHPDV௅9LNHUNDDU±± .DOGD0DUWWLE.DX৬LO\D$UWKDĞƗVWUD௅(HVWL$NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW ± .DOGD0DUWWL+ƗWKƯJXPSKƗUDLGNLULWHNVWMDNRQWHNVW௅,GDNLUL(HVWL$NDGHHPLOLVH 2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± .DOGD0DUWWL-XPDODWHSRROWDUPDVWDWXGNXQLQJDV3UL\DGDUĞLQ$ĞRNDUDLGNLUMDG 7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRROL.LUMDVWXV .DOGD0DUWWLD'HOKLVDPEDGPRQXPHQWLGHWHLVDOGDPLVHVW9DQD,QGLDPRRGL௅ ,GDNLUL(HVWL$NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± .DOGD0DUWWLE$ĞRNDUDLGNLUMDGHSURSDJDQGD௅$NDGHHPLD± .DOGD0DUWWL WON 3}OGPD,QJD NRPP D3DWDxMDOL

 .DQH3DQGXUDQJ9DPDQD+LVWRU\RI'KDUPDĞƗVWUD$QFLHQWDQG0HGLHYDO5HOLJLRXV DQG&LYLO/DZ9RO,,3DUW3RRQD%KDQGDUNDU2ULHQWDO5HVHDUFK,QVWLWXWH .DQH3DQGXUDQJ9DPDQE+LVWRU\RI'KDUPDĞƗVWUD$QFLHQWDQG0HGLHYDO5HOLJLRXV DQG&LYLO/DZ9RO,,3DUW3RRQD%KDQGDUNDU2ULHQWDO5HVHDUFK,QVWLWXWH .DQH3DQGXUDQJ9DPDQ+LVWRU\RI'KDUPDĞƗVWUD$QFLHQWDQG0HGLHYDO5HOLJLRXV DQG&LYLO/DZ9RO,,,3RRQD%KDQGDUNDU2ULHQWDO5HVHDUFK,QVWLWXWH .DQH3DQGXUDQJ9DPDQ+LVWRU\RI'KDUPDĞƗVWUD$QFLHQWDQG0HGLHYDO5HOLJLRXV DQG&LYLO/DZ9RO,93RRQD%KDQGDUNDU2ULHQWDO5HVHDUFK,QVWLWXWH .DQH3DQGXUDQJ9DPDQD+LVWRU\RI'KDUPDĞƗVWUD$QFLHQWDQG0HGLHYDO5HOLJLRXV DQG&LYLO/DZ9RO93DUW3RRQD%KDQGDUNDU2ULHQWDO5HVHDUFK,QVWLWXWH .DQH3DQGXUDQJ9DPDQE+LVWRU\RI'KDUPDĞƗVWUD$QFLHQWDQG0HGLHYDO5HOLJLRXV DQG&LYLO/DZ9RO93DUW3RRQD%KDQGDUNDU2ULHQWDO5HVHDUFK,QVWLWXWH .DQJOH53 HG 7KH.DXܒLO\D$UWKDĞƗVWUD%RPED\8QLYHUVLW\RI%RPED\௅ KWWSJUHWLOVXEXQLJRHWWLQJHQGHJUHWLOBVDQVNUBVDVWUDBDUWKDNDXWLOBXKWP >@ .DQJOH53 WUDQV >@7KH.DXܒLO\D$UWKDĞƗVWUD9RO,±,,,'HOKL0RWLODO %DQDUVLGDVV .DQW6KDVKL>@7KH+ƗWKƯJXPSKƗ,QVFULSWLRQRI.KƗUDYHODDQGWKH%DEUX(GLFW RI$ĞRND$&ULWLFDO6WXG\1HZ'HOKL'.3ULQWZRUOG/WG .HLWK$UWKXU%HUULHGDOH$+LVWRU\RI6DQVNULW/LWHUDWXUH2[IRUG2[IRUG8QLYHUVLW\ 3UHVV .HLWK$UWKXU%HUULHGDOH>@7KH5HOLJLRQDQG3KLORVRSK\RIWKH9HGDDQG 8SDQLVKDGV +DUYDUG2ULHQWDO6HULHV 'HOKL0RWLODO%DQDUVLGDVV .HLWK$UWKXU%HUULHGDOH>@5LJYHGD%UDKPDQDVWKH$LWDUH\DDQG.DX܈ƯWDNL 0RWLODO%DQDUVLGDVV+DUYDUG2ULHQWDO6HULHV9RO 'HOKL UƗKPD۬DVRIWKH5LJYHGD% .HLWK$UWKXU%HUULHGDOH>@7KH5HOLJLRQDQG3KLORVRSK\RIWKH9HGDDQG 8SDQLVKDGV3DUW,'HOKL0RWLODO%DUQDVLGDVV3XEOLVKHUV .HLWK$UWKXU%HUULHGDOH>@7KH6DQVNULW'UDPDLQLWV2ULJLQ'HYHORSPHQW 7KHRU\DQG3UDFWLFH'HOKL0RWLODO%DQDUVLGDVV3XEOLVKHUV .HOOHQV-HDQ$YHVWDL6XUYH\RIWKHKLVWRU\DQGFRQWHQWVRIWKHERRN௅(QF\FORSHGLD ,UDQLFD±KWWSZZZLUDQLFDRQOLQHRUJDUWLFOHVDYHVWDKRO\ERRN>@ .HUVWHQEHUJ$PLJKL-DQHW=RURDVWULDQVRI,UDQ,9%HWZHHQWKH&RQVWLWXWLRQDODQG WKH,VODPLF5HYROXWLRQV௅(QF\FORSHGLD,UDQLFD௅ KWWSZZZLUDQLFDRQOLQHRUJ DUWLFOHV=RURDVWULDQVLQBLUDQ>@ .KLOQDQL6XQLO>@,QFDUQDWLRQV$+LVWRU\RI,QGLDLQ/LYHV/RQGRQ3HQJXLQ %RRNV .LHOKRUQ)>±@-XQDJDGK5RFN,QVFULSWLRQRI5XGUDGDPDQWKH

 .RQRZ6WHQ9HQND\\D5DL%DKDGXU9 HGV ±(SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH; &DOFXWWD2IILFHRIWKH6XSHULQWHQGHQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ .RQRZ6WHQ HG ±(SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH;,,&DOFXWWD6XSHULQWHQGHQWRI *RYHUQPHQW3ULQWLQJ .RQRZ6WHQ7KRPDV): HGV ±(SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH;,,,&DOFXWWD 6XSHULQWHQGHQWRI*RYHUQPHQW3ULQWLQJ .XONH+HUPDQQ5RWKHUPXQG'LHWPDU>@$+LVWRU\RI,QGLD/RQGRQ5RXWOHJH /DKH-DDQ9}LWOXV}LJHSLLEOLW}OJHQGXVHSlUDVW.ULVWOLNHSLLEOLW}OJHQGXVWHDMDOXJX YDUDQHNULVWOXV±.LULN 7HRORRJLDQU±KWWSVNMWHHYRLWOXVRLJH SLLEOLWROJHQGXVHSDUDVWNULVWOLNHSLLEOLWROJHQGXVWHDMDOXJXYDUDQHNULVWOXV>@ /DKH-DDQ+DWGHUU|PLVFKH0LWKUDV.XOWHWZDVPLWGHP,UDQ]XWXQ"hEHUOHJXQJHQ ]X%H]LHKXQJHQ]ZLVFKHQGHPU|PLVFKHQ0LWKUDV.XOWXQGGHULUDQLVFKHQUHOLJL|VHQ hEHUOLHIHUXQJ±8VXWHDGXVOLN$MDNLUL±±KWWSXVXWHDGXVHHZRUGSUHVVZS FRQWHQWXRORDGVB  8$/DKHBSGI>@ /DKH-DDQ0LWKUDLQ.OHLQDVLHQXQG0LWKUD V LP5|PHUUHLFK6LQGGLHU|PLVFKH 0LWKUDV0\VWHULHQLQ.OHLQDVLHQHQWVWDQGHQ"±6WXGLDLQ+RQRUHP7DUPR.XOPDU:KHQ *RGV6SRNH5HVHDUFKHVDQG5HIOHFWLRQVRQ5HOLJLRXV3KHQRPHQDDQG$UWHIDFWV(GV3HHWHU (VSDN0lUW/llQHPHWV9ODGLPLU6D]RQRY±6WXGLD2ULHQWDOLD7DUWXHQVLD6HULHV1RYD 9RO9,7DUWX8QLYHUVLW\RI7DUWX3UHVV± /DKH-DDQ0LWKUDNXOWXV.XãDDQLULLJLVMDLUDDQLXVXQGLV±(HVWL$NDGHHPLOLVH 2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW,GDNLUL7DUWX(HVWL$NDGHHPLOLQH2ULHQWDDOVHOWV± /DKH-DDQ.DOGD0DUWWL  0LWUDNXMX,QGLDVMD0LWKUDNXMXLUDDQLXVXQGLWHV± XXULPXVY}UGOHYDVWPWRORRJLDVW0lHWDJXVHG± /DO%UDM%DVL>@2QWKH0HWDOOXUJ\RIWKH0HKUDXOL,URQ3LOODU௅7KH'HOKL,URQ 3LOODU,WV$UW0HWDOOXUJ\DQG,QVFULSWLRQV(G0&-RVKL6DLEDO.XPDU*XSWD6KDQNDU *R\DO-RGKSXU.XVXPDQMDOL3UDNDVKDQ௅ /HJJH-DPHV WUDQV >@5HFRUGRI%XGGKLVW.LQJGRPVEHLQJDQDFFRXQWE\WKH &KLQHVH0RQN)D+VLHQRIKLVWUDYHOVLQ,QGLDDQG&H\ORQ $'± LQVHDUFKRIWKH %XGGKLVW%RRNVRI'LFLSOLQH1HZ@7KH&ODVVLFDO/DZRI,QGLD7UDQV-'XQFDQ0'HUUHWW1HZ'HOKL 2[IRUG8QLYHUVLW\3UHVV /LWYLQVN\%$7KH+HSKWKDOLWH(PSLUH±+LVWRU\RI&LYLOL]DWLRQVRI&HQWUDO$VLD 9RO,,,7KHFURVVURDGVRIFLYLOL]DWLRQV$'WR(G%$/LWYLQVN\81(6&2 3XEOLVKLQJ4OpWLJQ\± /RPPHO+HUPDQ'LH5HOLJLRQ=DUDWKXVWUDV1DFKGHP$ZHVWDGDUJHVWHOOW7ELQJHQ -&%0RKU 3DXO6LHFHFN 

 /RPPHO+HUPDQ±0LWKUDXQGGDV6WLHURSIHU±3DLGHXPD± /RPPHO+HUPDQ'LH6RQQHGDV6FKOHFKWHVWH"6WURSKHGHUIQIWHQJƗWKƗGHV =DUDWKXãWUD@ /RWPDQ-XUL6HPLRVIllULVW.RRVWMDWON.DMDU3UXXO7DOOLQQ9DJDEXQG 0DFGRQHOO$UWKXU$QWKRQ\9HGLF0\WKRORJ\±*UXQGULVVGHU,QGR$ULVFKHQ 3KLORORJLHXQG$OWHUWXPVNXQGH%DQG,,,6WUDVVEXUJ9HUODJYRQ.DU-7UEQHU 0DFGRQHOO$UWKXU$QWKRQ\>@$6DQVNULW*UDPPDUIRU6WXGHQWV2[IRUG2[IRUG 8QLYHUVLW\3UHVV 0DF'RZDOO'DYLG:7KHUROHRI0LWKUDDPRQJWKHGHLWLHVRIWKH.XVDQDFRLQDJH± 0LWKUDLFVWXGLHV3URFHHGLQJVRIWKH)LUVW,QWHUQDWLRQDO&RQJUHVVRI0LWKUDLF6WXGLHV 9ROXPH,(G-RKQ5+LQQHOOV0DQFKHVWHU0DQFKHVWHU8QLYHUVLW\3UHVV± 0DF'RZDOO'DYLG:0LWKUDCV3ODQHWDU\6HWWLQJLQWKH&RLQDJHRIWKH*UHDW .XVKDQV±eWXGHV0LWKUDLTXHV$FWD,UDQLFD± 0DFNHQ]LH'RQDOG$0\WKVDQG/HJHQGVRI,QGLD/RQGRQ0HUFKDQW%RRN &RPSDQ\/WG 0DKDMDQ9LG\D'KDU>@$QFLHQW,QGLD1HZ'HOKL6&KDQGDQG&R 0DKDMDQ9LG\D'KDU>@0RGHUQ,QGLDQ+LVWRU\)URPWRWKHSUHVHQWGD\ 1HZ'HOKL6&KDQGDQG&R/WG 0D\HUKRIHU0DQIUHG'LHELVKHUYRUJHVFKODJHQHQ(W\PRORJLHQXQGGLHlOWHVWHQ %H]HXJXQJHQGHV0LWKUD1DPHQV±eWXGHV0LWKUDLTXHV$FWD,UDQLFD± 0DMXPGDU5DPHVK&KDQGUD7KH&ODVVLFDO$FFRXQWVRI,QGLD&DOFXWWD./ 0XNKRSDGK\D\3XEOLVKHUV 0DVFDUy-XDQ7KH8SDQLVKDGV/RQGRQ3HQJXLQ%RRNV 0F&ULQGOH-RKQ:>@$QFLHQW,QGLDDVGHVFULEHGE\0HJDVWKHQHVDQG$UULDQ %HLQJDWUDQVODWLRQRIWKHIUDJPHQWVRIWKH,QGLNDRI0HJDVWKHQHVFROOHFWHGE\'U 6FKZDQEHFNDQGRIWKHILUVWSDUWRIWKH,QGLNDRI$UULDQ1HZ'HOKL0XQVKLUDP 0DQRKDUODO3XEOLVKHUV 0F&ULQGOH-RKQ:7KH&RPPHUFHDQG1DYLJDWLRQRIWKH(U\WKUDHDQ6HD%HLQJD WUDQVODWLRQRIWKH3HULSOXV0DULV(U\WKUDHLE\DQDQRQ\PRXVZULWHUDQGRI$UULDQ¶VDFFRXQW RIWKHYR\DJHRI1HDUNKRVIURPWKHPRXWKRIWKH,QGXVWRWKHKHDGRI3HUVLDQ*XOI&DOFXWWD 7KDFKHU6SLQNDQG&R

 0F&ULQGOH-RKQ:$QFLHQW,QGLDDVGHVFULEHGE\.WHVLDVWKH.QLGLDQ%HLQJD WUDQVODWLRQRIWKH$EULGJHPHQWRI+LVÄ,QGLND³E\3KRWLRVDQWWKH)UDJPHQWVRIWKDWZRUN SUHVHUYHGLQRWKHUVZULWHUV&DOFXWWD7KDFKHU6SLQNDQG&R 0F&ULQGOH-RKQ:$QFLHQW,QGLDDVGHVFULEHGE\3WROHP\&DOFXWWD7KDFKHU6SLQN DQG&R 0F&ULQGOH-RKQ:7KH,QYDVLRQRI,QGLDE\$OHNVDQGHUWKH*UHDWDVGHVFULEHGE\ $UULDQ4&XUWLXV'LRGRUXV3OXWDUFKDQG-XVWLQ:HVWPLQVWHU$UFKLEDOG&RQVWDEOHDQG &RPSDQ\ 0F&ULQGOH-RKQ:>@$QFLHQW,QGLDDV'HVFULEHGLQ&ODVVLFDO/LWHUDWXUH1HZ 'HOKL2ULHQWDO%RRNV5HSULQW&RUSRUDWLRQ 0HLOOHW3DXO-XOHV$QWRLQH/HGLHX,QGR,UDQLHQ0LWUD±-RXUQDODVDLDWLTXH±  0HUNHOEDFK5HLQKROG0LWKUDV(LQSHUVLFKU|PLVFKHU0\VWHULHQNXOW$XIODJH :HLQKHLP%HOW]$WKHQlXP 0LWUD'HEDOD8GD\DJLULDQG.KDQGDJLUL1HZ'HOKL$UFKDHRORJLFDO6XUYH\RI,QGLD 0LFKHOO*HRUJH'DYLHV3KLOLS7KH3HQJXLQ*XLGHWRWKH0RQXPHQWVRI,QGLD9RO, %XGGKLVW-DLQ+LQGX/RQGRQ3HQJXLQ%RRNV 0LUDVKL997KH+LVWRU\DQG,QVFULSWLRQVRIWKH6ƗWDYƗKDQDVDQGWKH:HVWHUQ .VKDWUDSDV%RPED\0DKDUDVKWUD6WDWH%RDUGIRU/LWHUDWXUHDQG&XOWXUH 0RRNHUML5DGKDNXPXG>@$VRND1HZ'HOKL0RWLODO%DQDUVLGDVV3XEOLVKHUV 0XLU- HG 2ULJLQDO6DQVNULW7H[WVRQWKH2ULJLQDQG3URJUHVVRIWKH5HOLJLRQDQG ,QVWLWXWLRQVRI,QGLD9RO9/RQGRQ 0OOHU)ULHGULFK0D[ WUDQV 7KH8SDQLVKDGV3DUW, 6DFUHG%RRNVRI(DVW9RO,  2[IRUG&ODUHQGRQ3UHVV 0OOHU)ULHGULFK0D[ WUDQV 7KH8SDQLVKDGV3DUW,, 6DFUHG%RRNVRI(DVW9RO ;9 2[IRUG&ODUHQGRQ3UHVV 0\OLXV.ODXV&KUHVWRPDWKLHGHU6DQVNULWOLWHUDWXU/HLS]LJ9(%9HUODJ (Q]\NORSlGLH 5DXO1DULWV5DXO>@®LJXVHHQWVNORSHHGLD7DOOLQQ-XXUD 1L]DPL.KDOLT$KPDG(DUO\$UDE&RQWDFWVZLWK6RXWK$VLD±-RXUQDORI,VODPLF 6WXGLHV  ± 1HKUX-DZDKDUODO,QGLDDYDVWDPLQH7ON0DUHW.DUN±/RRPLQJX5DDPDWXNRJX QU± 1\EHUJ+HQULN6DPXHO'LH5HOLJLRQHQGHV$OWHQ,UDQV2VQDEUFN2WWR=HOOHU 1}PPLN8UPDV7DVPXWK5DQGDU6LVVHMXKDWXVHNVHJHHWLNDVVH0HHWRGL}SLN WXGHQJLWHOHMDNLULNXW||WHJLMDWHOH±((/.8VXWHDGXVWH,QVWLWXXGLWRLPHWLVHG;,97DOOLQQ ((/.8VXWHDGXVWH,QVWLWXXW 2OLYHOOH3DWULFN7KH6DPQ\DVD8SDQLVDGV2[IRUG2[IRUG8QLYHUVLW\3UHVV

 2OLYHOOH3DWULFN WUDQVHG 7KH(DUO\8SDQLVDGV$QQRWDWHG7H[WDQG7UDQVODWLRQ 6RXWK$VLD5HVHDUFK(G5LFKDUG/DULYLHUH1HZ@0DQX¶V&RGHRI/DZ$&ULWLFDO(GLWLRQVDQG 7UDQVODWLRQRIWKH0ƗQDYDGKDUPDĞƗVWUD1HZ'HOKL2[IRUG8QLYHUVLW\3UHVV 2OLYHOOH3DWULFN WUDQV .LQJ*RYHUQDQFHDQG/DZLQ$QFLHQW,QGLD.DXܒLO\D¶V $UWKDĞƗVWUD1HZ@ >3DDOL.DDQRQ@௅KWWSZZZSDOLFDQRQRUJ>@ 3DJH-$$0HPRLURQ.RWOD)LUR]6KDK'HOKL:LWKDWUDQVODWLRQRI6LUDWL )LUR]VKDKLE\0RKDPPDG+DPLG.XUDLVKL௅0HPRLUVRIWKH$UFKDHORJLFDO6XUYH\RI,QGLD 1R'HOKL0DQDJHURI3XEOLFDWLRQV 3DO'HHSDQMDQD+RZ'RQLJHU¶VQRZUHFDOOHGÄWKH+LQGXV³UXIIOHG+LQGXWYD IHDWKHUV±)LUVWSRVW±KWWSVZZZILUVWSRVWFRPOLYLQJKRZGRQLJHUVQRZ UHFDOOHGWKHKLQGXVUXIIOHGKLQGXWYDIHDWKHUVKWPO>@ 3DWUD6XVKDQWD.3DWUD%HQXGKDU$UFKDHRORJ\DQGWKH0DULWLPH+LVWRU\RI$QFLHQW 2ULVVD௅2+5-9RO;/9,,QU±±KWWSRULVVDJRYLQH PDJD]LQH-RXUQDO-RXUQDOSGIRKUMSGI>@ 3DWUD%HQXGKDU-DXJDGD$Q(DUO\+LVWRULFDO)RUW7RZQRI2ULVVD௅2ULVVD5HYLHZ -DQXDU\±±KWWSZZZRULVVDJRYLQHPDJD]LQH2ULVVDUHYLHZMDQ HQJSGISGI>@ 3DWUD%HQXGKDU'KDXOL$Q(DUO\+LVWRULF8UEDQ&HQWUHRI2ULVVD௅2ULVVD5HYLHZ -XO\௅±KWWSZZZRULVVDJRYLQHPDJD]LQH2ULVVDUHYLHZMXO\HQJSGI SGI>@ 3DXO5LFKDUG(OGHU/LQGD+RZWRUHDGD3DUDJUDSK7KH$UWRI&ORVH5HDGLQJ 'LOORQ%HDFK7KH)RXQGDWLRQRI&ULWLFDO7KLQNLQJ 3HDUVRQ0LFKDHO>@7KH,QGLDQ2FHDQ6HDVLQ+LVWRU\(G*HRIIUH\6FDPPHOO /RQGRQDQG1HZ@7KH/DQJXDJHRIWKH*RGVLQWKH:RUOGRI0HQ6DQVNULW &XOWXUHDQG3RZHULQ3UHPRGHUQ,QGLD%HUNHOH\DQG/RV$QJHOHV8QLYHUVLW\RI&DOLIRUQLD 3UHVV 3ULLPlJL/LQQDU3URSDJDQGDV}GDWHRRULDMDSUDNWLND7DOOLQQ(HVWL.HHOH 6LKWDVXWXV 3XKYHO-DDQ9HGDOXXOHP}MXSRWHQVLDDO((QQRMXXUHV±7XOLPXOGQU/XQG 6YHQ6DQGVWU|P± 3XKYHO-DDQ0LWKUDDVDQ,QGR(XURSHDQ'LYLQLW\±eWXGHV0LWKUDLTXHV$FWD,UDQLFD ±

 3XKYHO-DDQ0LWUDDVDQ,QGR(XURSHDQ'LYLQLW\±$QDOHFWD,QGRHXURSDHD'HOHFWXV 2SHUXP0LQRUXP3OHUXPTXH$QJOLFH$OLTXDQGR)UDQFRJDOOLFH(GLWRUXP$QQRV± &RPSOHFWHQV,QQVEUXFNHU%HLWUlJH]XU6SUDFKZLVVHQVFKDIW%DQG;;;9,QQVEUXFN ± 3XKYHO-DDQ9}UGOHYPWRORRJLD(HVWLP}WWHOXJX7DUWX,OPDPDD 3XUL%17KH6DNDVDQG,QGR3DUWKLDQV±+LVWRU\RI&LYLOL]DWLRQVRI&HQWUDO$VLD 9RO,,7KH'HYHORSPHQWRIVHGHQWDU\DQGQRPDGLFFLYLOL]DWLRQV%&WR$'(G -+DUPDWWD4OpWLJQ\81(6&23XEOLVKLQJ± 5DGKDNULVKQDQ6DUYHSDOOL WUDQV >@7KH3ULQFLSDO8SDQLVKDGV1HZ'HOKL +DUSHU&ROOLQV3XEOLVKHUV,QGLD 5DGLWVD/HR,UDQLDQVLQDVLD0LQRU±7KH&DPEULGJH+LVWRU\RI,UDQ9RO  7KH 6HOHXFLG3DUWKLDQDQG6DVDQLDQ3HULRGV(G(KVDQ@.DXWLO\D7KH$UWKDVKDVWUD1HZ'HOKL3HQJXLQ %RRNV 5DR1/DNVPLQDUD\DQ6LUFDU'LQHV&KDQGUD HGV (SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH ;;; ± 'HOKL0DQDJHURI3XEOLFDWLRQV 5D\'HHWL5DQMLWD6LVXSDOJDUK)RUWLILHG8UEDQ&HQWHURI(DUO\+LVWRULF,QGLD± KWWSZZZVGVWDWHHGXSURMHFWVRXWKDVLD5HVRXUFHVORDGHUFIP"FV0RGXOH VHFXULW\JHWILOH S DJHLG >@ 5R\$VKLP.XPDU+LVWRU\RIWKH-DLQV1HZ'HOKL*LWDQMDOL3XEOLVKLQJ+RXVH 6DFKDX(GZDUG& HG $OEHUXQLV¶V,QGLD$Q$FFRXQWRIWKH5HOLJLRQ3KLORVRSK\ /LWHUDWXUH*HRJUDSK\&KURQRORJ\$VWURQRP\&XVWRPV/DZVDQG$VWURORJ\RI,QGLD9RO ,,,1HZ'HOKL,QGRORJ3XEOLFDWLRQV/WG >6DFUHG%RRNVRI(DVW@±KWWSVZZZVDFUHGWH[WVFRPVEHLQGH[KWP>@ 6DJDU.ULVKQD&KDQGUD)RUHLJQ,QIOXHQFHRQ$QFLHQW,QGLD1HZ'HOKL1RUWKHUQ %RRN&HQWUH 6DJDU.ULVKQD&KDQGUD.XãDDQLGHNXOWXXULOLQHSDQXV7ON-DDQ/DKH±$NDGHHPLD ±$NDGHHPLD± 6DKX1DELQ.XPDU3DOHRJUDSK\/DQJXDJHDQG$UWRI+DWKLJXPSKD,QVFULSWLRQ± 2ULVVD+LVWRULFDO5HVHDUFK-RXUQDO9RO;/9,,QU%KXEDQHVZDU2ULVVD6WDWH0XVHXP ±±KWWSRULVVDJRYLQHPDJD]LQH-RXUQDOMRXUQDOYROSGISGI>@ 6DORPRQ5LFKDUG,QGLDQ(SLJUDSK\1HZ

 6DVWUL.DOOLGDLNXULFKL$L\DK1LODNDQWD HG >@$JHRIWKH1DQGDVDQG0DXU\DV 'HOKL0RWLODO%DQDUVLGDVV3XEOLVKHUV 6DVWUL.DOOLGDLNXULFKL$L\DK1LODNDQWD>@$+LVWRU\RI6RXWK,QGLDIURP 3UHKLVWRULF7LPHVWRWKH)DOORI9LMD\DQDJDU'HOKL2[IRUG8QLYHUVLW\3UHVV 6DVWUL5DR%DKDGXU+.ULVKQD6DVWUL+LUDQDQGD HGV ±(SLJUDSKLD,QGLFD 9ROXPH;9,,,&DOFXWWD*RYHUQPHQWRI,QGLD&HQWUDO3XEOLFDWLRQV%UDQFK JUHWLOVXEXQLĝDWDSDWKDEUƗKPD۬DRULJLQDDO@±KWWS< JRHWWLQJHQGHJUHWLOBVDQVNUBYHGDBEUDVDWDSDWKVEBBFW[W>@ 6FKOHLHUPDFKHU)'('LOWKH\:LOKHOP+HLGHJJHU0DUWLQ*DGDPHU+DQV*HRUJ )LORVRRILOLVHKHUPHQHXWLNDNODVVLNDW7ON$QGUXV7RRO7DUWX,OPDPDD 6FKOHUDWK%HUKDUG0LWKUD±$OWLUDQLVFKHXQG]RURDVWULVFKH0\WKRORJLH:|UWHUEXFK GHU0\WKRORJLH$EWHLOXQJ'LHDOWHQ.XOWXUY|ONHU%G*|WWHUXQG0\WKHQGHU NDXNDVLVFKHQXQGLUDQLVFKHQ9|ONHU+J&DUVWHQ&ROSH6WXWWJDUW.OHWW&RWWD± 6FKPHMD+DQV,UDQLVFKHVXQG*ULHFKLVFKHVLQGHQ0LWKUDVP\VWHULHQ,QQVEUXFNHU %HLWUlJH]XU6SUDFKZLVVHQVFKDIW9RUWUlJH,QQVEUXFN+.RZDWVFK 6FKPLGW+DQV3HWHU,QGR,UDQLDQ0LWUD6WXGLHV7KH6WDWHRIWKH&HQWDO3UREOHP± eWXGHV0LWKUDLTXHV$FWD,UDQLFD± 6FKPLGW+DQV3HWHU0LWUDLQROG,QGLDQDQG0LWKUDLQROG,UDQLDQ±(QF\FORSDHGLD,UDQLFD ±KWWSZZZLUDQLFDRQOLQHRUJDUWLFOHVPLWKUDL>@ 6FKZHUWKHLP(OPDU.OHLQDVLDQLQGHU$QWLNH9RQGHQ+HWKLWKHUQELV.RQVWDQWLQ 0QFKHQ%HFN >6KƗKEƗ]JDUKƯNDOMXHGLNWLG 3DNLVWDQ 81(6&2QLPLVWXV@± KWWSZKFXQHVFRRUJHQWHQWDWLYHOLVWV>@ >6KƗKEƗ]JDUKƯNDOMXHGLNWLGH 3DNLVWDQ IRWRG@±KWWSZZZOLYLXVRUJVK VLVKDKED]JDUKLVKDKED]JDUKLKWPO>@ 6KDNHG6KDXO0LKUWKHMXGJH±-HUXVDOHP6WXGLHVLQ$UDELFDQG,VODP± 6KDUPD7567UDQVODWLQJ/LWHUDU\7H[WV7KURXJK,QGLDQ3RHWLFV$ 3KHQRPHQRORJLFDO6WXG\±7UDQVODWLRQ7RGD\9RO,1R0DUFK± 6KDUPD@7KH/LQJDSXUƗQD3DUW,±,,'HOKL0RWLODO%DQDUVLGDVV 3ULYDWH/WG 6LPV:LOOLDPV1LFKRODV%DFWULDQ+LVWRULFDO,QVFULSWLRQVRIWKH.XVKDQSHULRG±7KH 6LON5RDG±± KWWSZZZVLONURDGIRXQGDWLRQRUJQHZVOHWWHUYRO6LON5RDGBBBVLPVZLOOLDPVSGI >@

 >6ƯUDWL)ƯUnj]âƗKƯ  RULJLQDDOWHNVW@±KWWSZZZWRGD\SGIQHWVLUDWLILUX]VKDKLSGI LG>@ 6LUFDU'LQHV&KDQGUD HG (SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH;;;,,  'HOKL 0DQDJHURI3XEOLFDWLRQV 6LUFDU'LQHV&KDQGUD HG (SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH;;;, ± 'HOKL 0DQDJHURI3XEOLFDWLRQV 6LUFDU'LQHV&KDQGUD HG (SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH;;;,,, ± 'HOKL 0DQDJHURI3XEOLFDWLRQV 6LUFDU'LQHV&KDQGUD*DL*6 HGV (SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH;;;,9 ±  'HOKL0DQDJHURI3XEOLFDWLRQV 6LUFDU'LQHV&KDQGUD*DL*6 HGV (SLJUDSKLD,QGLFD9ROXPH;;;9 ±  'HOKL0DQDJHURI3XEOLFDWLRQV 6LUFDU'LQHV&KDQGUD1DUDVLPKDVZDPL+.*DL*6 HGV (SLJUDSKLD,QGLFD 9ROXPH;;;9, ± 'HOKL0DQDJHURI3XEOLFDWLRQV 6LUFDU'LQHV&KDQGUD>@,QGLDQ(SLJUDSK\'HOKL0RWLODO%DQDUVLGDVV 3XEOLVKHUV 6LUFDU'LQHV&KDQGUD HG 6HOHFW,QVFULSWLRQVEHDULQJRQ,QGLDQ+LVWRU\DQG &LYLOL]DWLRQ9RO,)URPWKH6L[WK&HQWXU\%&WRWKH6L[WK&HQWXU\$'&DOFXWWD 8QLYHUVLW\RI&DOFXWWD 6LUFDU'LQHV&KDQGUD HG 6HOHFW,QVULSWLRQVEHDULQJRQ,QGLDQ+LVWRU\DQG &LYLOL]DWLRQ9RO,,)URPWKH6L[WKWRWKH(LJKWHHQWK&HQWXU\$''HOKL0RWLODO%DQDUVLGDVV 3XEOLVKHUV 6RXGDYDU$ERODOD7KH$XUDRI.LQJV&RVWD0HVD &DOLIRUQLD 0D]GD 6PLWK9LQFHQW$>@2QWKH,URQ3LOODURI'HOKL௅7KH'HOKL,URQ3LOODU,WV$UW 0HWDOOXUJ\DQG,QVFULSWLRQV(G0&-RVKL6DLEDO.XPDU*XSWD6KDQNDU*R\DO-RGKSXU .XVXPDQMDOL3UDNDVKDQ± 6WDXVEHUJ0LFKDHO'LH5HOLJLRQ=DUDWKXVWUDV*HVFKLFKWH*HJHQZDUW5LWXDOH%G 6WXWWJDUW.RKOKDPPHU 6WDXVEHUJ0LFKDHO=DUDWKXVWUDXQGVHLQH5HOLJLRQ0QFKHQ%HFN 6WDXVEHUJ0LFKDHODQG6RKUDE'LQVKDZ9HYDLQDVLF@6RFLHW\௅ 6XQGHUPDQQ:HUQHU%DKPDQ@ 6}UNLQ$OHNVDQGU WUDQV 8SDQLVKDG},±,,,0RVNYD

 =DHKQHU5REHUW&KDUOHV7KH'DZQDQG7ZLOLJKWRI=RURDVWULDQLVP&DPEULGJH &DPEULGJH8QLYHUVLW\3UHVV =HLPDO(97KHSROLWLFDOKLVWRU\RI7UDQVR[LDQD±7KH&DPEULGJH+LVWRU\RI,UDQ 9RO 7KH6HOHXFLG3DUWKLDQDQG6DVDQLDQ3HULRGV(G(KVDQ@ 7ULSDWL6LOD(DUO\0DULWLPH$FWLYLWLHVRI2ULVVDRQWKH(DVW&RDVWRI,QGLD/LQNDJHV LQ7UDGHDQG&XOWXUDO'HYHORSPHQWV± KWWSGUVQLRRUJGUVELWVWUHDP0DQB(QYLURQBBSGI>@ 7XUQHUVLU5DOSK/LOOH7XUQHU'RURWK\5LYHUV*RXOW\>@$&RPSDUDWLYH 'LFWLRQDU\RIWKH,QGR$U\DQ/DQJXDJHV1HZ'HOKL0RWLODO%DQDUVLGDVV 7\VRQ/RLV&ULWLFDO7KHRU\7RGD\$8VHU)ULHQGO\*XLGH1HZ

 9DONhOR WON $WKDUYDYHHGD9DOLNORLWVH±$NDGHHPLDQU7DUWX(HVWL .LUMDQLNH/LLW± 9HUPDVHUHQ0DDUWHQ-0LWKUDVWKH6HFUHW*RG/RQGRQ%DUQHVDQG1REOH 9HUPDVHUHQ0DDUWHQ-0LWKUDV*HVFKLFKWHHLQHV.XOWHV6WXWWJDUW:.RKOKDPPHU :DJQHU-|UJ'LH.|QLJHYRQ.RPPDJHQHXQGLKU+HUUVFKHUNXOW±*RWWN|QLJHDP (XIUDW1HXH$XVJUDEXQJHQXQG)RUVFKXQJHQLQ.RPPDJHQH+J-|UJ:DJQHU'DUPVWDGW XQG0DLQ]3KLOLSSYRQ=DEHUQ± :LGHQJUHQ*HR'LH5HOLJLRQHQ,UDQV±'LH5HOLJLRQHQGHU0HQVFKKHLW6WXWWJDUW .RKOKDPPHU :LNDQGHU6WLJ'HUDULVFKH0lQQHUEXQG/XQG+DNDQ2KOVVRQ :LOOLDPV+RZDUG>@&K$VRND(PSHURURI,QGLD±7KH(WKLFVRI'LHW± KWWSZZZLYXRUJKLVWRU\ZLOOLDPVDVRNDKWPO>@ :LOOLV0LFKDHO,QFULSWLRQVIURP8GD\DJLULORFDWLQJGRPDLQVRIGHYRWLRQSDWURQDJH DQGSRZHULQWKHHOHYHQWKFHQWXU\௅6RXWK$VLDQ6WXGLHV  ௅ :RROQHU$OIUHG&>@,QWURGXFWLRQWR3UDNULW1HZ'HOKL0RWLODO%DQDUVLGDVV 3XEOLVKHUV :LQWHUQLW]0DXULFH>@$+LVWRU\RI,QGLDQ/LWHUDWXUH9RO,,QGURGXFWLRQ9HGD 0RWLODO%DQDUVLGDVVSLFV3XUƗ۬DVDQG7DQWUDV7UDQV96ULQLYDVD6DUPD'HOKL) 3XEOLVKHUV :LQWHUQLW]0DXULFH>@$+LVWRU\RI,QGLDQ/LWHUDWXUH9RO,,,3DUWRQH &ODVVLFDO6DQVNULW/LWHUDWXUH3DUW7ZR6FLHQWLILF/LWHUDWXUH7UDQV6XEKDGUD-KD'HOKL 0RWLODO%DQDUVLGDVV3XEOLVKHUV  

 LISAD. LISA 1

65 66 67 68 69 LISA 2 Martti Kalda

Laghm¯aniI ja II raidkiri • ˇ 255–254 eKr või 253–252 eKr või 249–247 eKr (16. valit- ASOKA RAIDKIRJADE susaasta) PROPAGANDA Kandah¯ariI, II ja III raidkiri (ja Taxil¯asambakiri ?) • 253–252 eKr või 251–250 eKr või 247–245 eKr (18. valit- susaasta) Martti Kalda kolmas Bar¯ab¯arikoopakiri • 252–251 eKr või 250–249 eKr või 246–244 eKr (19. valit- Vana-India kuningas Aˇsoka (võimul 274/268–234/232 eKr) ja susaasta) tema raidkirjad on köitnud uurijaid juba peaaegu kaks sajan- dit. Raske on hinnata, mis köidab enam: kas budistlik legend Lumbin¯ıja Nigliv¯asambakirjad • süvausklikust kuningast või kohmakat humanismi propageerivad 251–250 eKr või 249–248 eKr või 245–243 eKr (20. valit- raidkirjad. Siinne kirjutis räägib eelkõige jumalate poolt armas- susaasta) tatud kuninga raidkirjadest ning nende sisust, mida käsitatakse siinkohal poliitilise propagandana. suured sambaediktid (7 teksti 6 sambal) ja väikesed samba- • Praeguseks hetkeks on Aˇsokaraidkirju (umbkaudu 45 erinevat kirjad (4 teksti 3 sambal) (ja P¯ul-i-Dar¯untakiviplaat ?) teksti) leitud kaljudelt ja sammastelt nelja-viiekümnest eri paigast 245–243 eKr või 243–241 eKr või 239–236 eKr (26.–27. va- Indias, Nepalis, Pakistanis ja Afganistanis. Tekstid on hõlpsasti litsusaasta) dateeritavad (vt täpsemalt Sastri 1996 [1951]: 207; Hultzsch 2007 [1925]: XXXV–XXXVI;Thapar 2002 [1961]: 40–41; Barua 1946: Stiililt on peaaegu kõik Aˇsokaraidkirjad didaktilised monoloogid, 7–8; Mookerji 2007 [1928]: 16, 29, 32, 37): mis on ühtlasi kuninga korraldused või tungivad soovitused. Eri- nevalt ülejäänud (ja ajaliselt hilisemast) Vana-India epigraafiast väikesed kaljuediktid (2 tekstiversiooni 18 kohas) (ja Bh¯abr¯u kõneleb Aˇsokaminavormis, järgnevad kuningad eelistavad aga • 1 edikt ? ) lasta tekstil neist kolmandas isikus kõnelda. Kasvatuslik moment 261–259 eKr või 259–257 eKr või 255–252 eKr (10.–11. va- (moraliseeriv epistel) on eriti hästi jälgitav.2 litsusaasta) Aˇsokalekõige südamelähedasem võte on kontrast, peamiselt Bar¯ab¯arikoopakirjad (2 eri teksti 2 koopas) vastanduse loomine mineviku ja oleviku vahel. Minevikku ku- • jutatakse halvana, et näidata Aˇsoka-aegset olevikku positiivses 259–258 eKr või 257–256 eKr või 253–251 eKr (12. valit- valguses.3 Kontrasti tulevikuga ei teki, sest see on helge: Aˇsoka susaasta) pojad, pojapojad ja pojapojapojad jätkavad valitseja ettekujutuse suured kaljuediktid (14 eri teksti 9 paigas) ja Kali˙ngaediktid järgi tema rajatud kuldajastut, olukord saab minna ainult pare- • (2 eri teksti 3 paigas) 259–257 eKr või 257–255 eKr või 253–250 eKr (12.–13. va- 2Vt I ja II väike kaljuedikt; I ja II Kali˙nga edikt, III, IV ja XI kal- litsusaasta) juedikt, I–III ja VII sambaedikt; Taxil¯asambakiri, P¯ul-i-Dar¯untakivi- plaat, Kandah¯ariIII raidkiri. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 1See ja kaks järgmist küsimärki tekstide loetelus märgivad seda, et 3Vt I ja II väike kaljuedikt; I, IV, VI ja VIII kaljuedikt; VII sam- pole kindel, kas nimetatud tekst kuulub ajaliselt samasse rühma. baedikt; Kandah¯ariI raidkiri.

314 315

70 Martti Kalda

Laghm¯aniI ja II raidkiri • ˇ 255–254 eKr või 253–252 eKr või 249–247 eKr (16. valit- ASOKA RAIDKIRJADE susaasta) PROPAGANDA Kandah¯ariI, II ja III raidkiri (ja Taxil¯asambakiri ?) • 253–252 eKr või 251–250 eKr või 247–245 eKr (18. valit- susaasta) Martti Kalda kolmas Bar¯ab¯arikoopakiri • 252–251 eKr või 250–249 eKr või 246–244 eKr (19. valit- Vana-India kuningas Aˇsoka (võimul 274/268–234/232 eKr) ja susaasta) tema raidkirjad on köitnud uurijaid juba peaaegu kaks sajan- dit. Raske on hinnata, mis köidab enam: kas budistlik legend Lumbin¯ıja Nigliv¯asambakirjad • süvausklikust kuningast või kohmakat humanismi propageerivad 251–250 eKr või 249–248 eKr või 245–243 eKr (20. valit- raidkirjad. Siinne kirjutis räägib eelkõige jumalate poolt armas- susaasta) tatud kuninga raidkirjadest ning nende sisust, mida käsitatakse siinkohal poliitilise propagandana. suured sambaediktid (7 teksti 6 sambal) ja väikesed samba- • Praeguseks hetkeks on Aˇsokaraidkirju (umbkaudu 45 erinevat kirjad (4 teksti 3 sambal) (ja P¯ul-i-Dar¯untakiviplaat ?) teksti) leitud kaljudelt ja sammastelt nelja-viiekümnest eri paigast 245–243 eKr või 243–241 eKr või 239–236 eKr (26.–27. va- Indias, Nepalis, Pakistanis ja Afganistanis. Tekstid on hõlpsasti litsusaasta) dateeritavad (vt täpsemalt Sastri 1996 [1951]: 207; Hultzsch 2007 [1925]: XXXV–XXXVI;Thapar 2002 [1961]: 40–41; Barua 1946: Stiililt on peaaegu kõik Aˇsokaraidkirjad didaktilised monoloogid, 7–8; Mookerji 2007 [1928]: 16, 29, 32, 37): mis on ühtlasi kuninga korraldused või tungivad soovitused. Eri- nevalt ülejäänud (ja ajaliselt hilisemast) Vana-India epigraafiast väikesed kaljuediktid (2 tekstiversiooni 18 kohas) (ja Bh¯abr¯u kõneleb Aˇsokaminavormis, järgnevad kuningad eelistavad aga • 1 edikt ? ) lasta tekstil neist kolmandas isikus kõnelda. Kasvatuslik moment 261–259 eKr või 259–257 eKr või 255–252 eKr (10.–11. va- (moraliseeriv epistel) on eriti hästi jälgitav.2 litsusaasta) Aˇsokalekõige südamelähedasem võte on kontrast, peamiselt Bar¯ab¯arikoopakirjad (2 eri teksti 2 koopas) vastanduse loomine mineviku ja oleviku vahel. Minevikku ku- • jutatakse halvana, et näidata Aˇsoka-aegset olevikku positiivses 259–258 eKr või 257–256 eKr või 253–251 eKr (12. valit- valguses.3 Kontrasti tulevikuga ei teki, sest see on helge: Aˇsoka susaasta) pojad, pojapojad ja pojapojapojad jätkavad valitseja ettekujutuse suured kaljuediktid (14 eri teksti 9 paigas) ja Kali˙ngaediktid järgi tema rajatud kuldajastut, olukord saab minna ainult pare- • (2 eri teksti 3 paigas) 259–257 eKr või 257–255 eKr või 253–250 eKr (12.–13. va- 2Vt I ja II väike kaljuedikt; I ja II Kali˙nga edikt, III, IV ja XI kal- litsusaasta) juedikt, I–III ja VII sambaedikt; Taxil¯asambakiri, P¯ul-i-Dar¯untakivi- plaat, Kandah¯ariIII raidkiri. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 1See ja kaks järgmist küsimärki tekstide loetelus märgivad seda, et 3Vt I ja II väike kaljuedikt; I, IV, VI ja VIII kaljuedikt; VII sam- pole kindel, kas nimetatud tekst kuulub ajaliselt samasse rühma. baedikt; Kandah¯ariI raidkiri.

314 315

71 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

maks.4 Kontrastivõtet on kasutatud ka sisemise ja välise vastan- sioon eelkõige teksti reklaamimine ja sellele autoriteedi lisamine, damiseks.5 ning teksti sisu tõlgendamisel pole autor kuigi oluline. Aˇsoka Esineb mõningaid kujundlikke väljendeid. Näiteks “Kõik ini- puhul peab see vaid osalt paika. Kahtlemata on raidkirjade pu- mesed on minu lapsed”6 või “Tõesti, see mis paha, olgu jalge hul oluline kuninglik autoriteet, ent mitte pelgalt see. Raidkirjade alla trambitud”7. I ja II väike kaljuedikt kõnelevad (ilmselt sõnum on piisavalt intiimne (nt vihje Aˇsokakahetsusele XIII kal- sümboolselt) “jumalatega läbikäimisest”. Sagedasti esineb kor- juediktis) ja laad isiklik, et pidada autorit oluliseks ka teksti sisu dusi, sihilikku repetiivsust.8 XIII kaljuediktis ei tooda Kali˙nga analüüsimisel. sõja kirjeldust ära tõenäoliselt mitte üksnes kohutava näitena, vaid Enamikul puhkudel on raidkirjades valitseja tiitliks “jumalate ∗ ka allegooriana (sõda kui universaalne kannatus). poolt armastatud kuningas” (prakr devanam. pria(sa) l¯aj¯a; skr 9 Tekstianalüütiline lähenemine Aˇsokaraidkirjadele nõuab, et dev¯an¯am. priya r¯aj¯a). Üsna sagedasti esineb ka epiteetne nimi vaatluse alla võetaks kolm aspekti (autor, tekst ja auditoorium). Priyadar´sin(prakr Priadra´si; “leebelt vaatav”).10 Nimi Aˇsoka Esimesena kerkib Aˇsokaraidkirjade puhul autorsuse teema. Ro- (prakr Asok[a]) esineb üksnes väikese kaljuedikti Maski versioo- land Barthes’i ja Michel Foucault’ autorsusekäsitlused on siinko- nis. hal samavõrra tähtsad kui tähtusestud. Miks? Sest legend Aˇsoka Aˇsoka raidkirjade autorsuse temaatika juures on palju hu- isikust ja raidkirjade sisu esindavad eri traditsioone ega haaku, vitavam küsimus, kuivõrd on need tekstid tõepoolest valitseja seetõttu on neid ka üksteise defineerimisel kaheldav kasutada. Le- enese ning mil määral nõunike koostatud. Kas raidkirjade “mina” gendide Aˇsokaei määratle raidkirjade sõnumit, teksti sisu ei anna on hoolikalt kultiveeritud kirjanduslik-propagandistlik-retooriline teavet valitsejat ümbritsevast müüdist. võte või kõneleb Aˇsokameiega kahe tuhande kahesaja viiekümne Barthes väidab “Autori surmas” (vt Barthes 2002), et autor pole aasta tagant siiralt? Kahtlustan pigem esimest. Just nagu oluline ning kuulama peaks üksnes teksti, kuna iga tekst on niikui- tänapäeva maailma presidendid näitavad oma kõnedes üles puht- nii kogum tsitaate ja varasemast traditsioonist laenatud mõtteid. südamlikkust ja hoolimist oma alamate suhtes, kuigi kõne teksti Võibnõustuda, et Aˇsokaraidkirjad sisaldavad juba (hoolimata oma on koostanud professionaalsed kõnekirjutajad, on ka Aˇsokateks- suhtelisest vanusest) hulgana viiteid veelgi iidsemale maailma- tid üksnes esitatud valitseja loominguna. Ning selleski paistavad vaatele, ammutades inspiratsiooni eelkõige varabudistlikust kir- traagelniidid; mõni tekst räägib Aˇsokastkolmandas isikus ning jandusest, vähemal määral ehk ka teistest Vana-India pärimustest. tihti juhatatakse monoloog sisse kolmandas isikus. Seega võib Samas kaotavad raidkirjad suure osa oma tähendusest, kui Aˇsoka autori isikusse süüvimine ka teksti mõistmist hoopiski raskendada autorina kõrvale jätta. Tekst üksi kõneleb oluliselt vähem kui ja segada. üheskoos Aˇsokastautoriga. Samuti pole nõnda iidsete tekstide Tõlkijale ja tõlgendajale on ent kõige olulisem autori või auto- puhul päris vettpidav väide, et neis ei leidu kübetki novaatorlikku rite kavatsus, kes iganes nad siis ka olid, teksti taustal luuravate ja autor on vaid teksti koostaja. Veidi sobivamad on Foucault’ kirjutises “Mis on autor?” (vt ∗ Praakrit (skr pr¯akr. ta ‘loomulik’), keskindia kõne- ja kirjakeelte Foucault 2011) esitatud mõtted. Foucault’ arvates on autori funkt- üldnimetus, mida vastandati õpetlaste sanskritile. Toim. 9 4 I ja II väike kaljuedikt, I ja II Kali˙nga edikt, I–XIV kaljuedikt, I– IV, V, VI ja XIII kaljuedikt; Sa˜nc¯ısambakiri; Taxil¯asambakiri. VII sambaedikt, Kau´s¯amb¯ıja S¯arn¯athisambakirjad, Lumbin¯ıja Nigliv¯a 5 Vt IX ja XII kaljuedikt. sambakiri, Taxil¯asambakiri, P¯ul-i-Dar¯unta kiviplaat. 6 II Kali˙nga edikt. 10Bh¯abr¯uedikt, Bar¯ab¯ari koopakirjad, I–XIV kaljuedikt, I–VII sam- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 7V kaljuedikt. baedikt, Lumbin¯ıja Nigliv¯asambakiri, Taxil¯asambakiri, Laghm¯ani I ja 8Vt I ja II väike kaljuedikt; I ja II Kali˙nga edikt. II kaljukiri, Kandah¯ari I edikt.

316 317

72 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda maks.4 Kontrastivõtet on kasutatud ka sisemise ja välise vastan- sioon eelkõige teksti reklaamimine ja sellele autoriteedi lisamine, damiseks.5 ning teksti sisu tõlgendamisel pole autor kuigi oluline. Aˇsoka Esineb mõningaid kujundlikke väljendeid. Näiteks “Kõik ini- puhul peab see vaid osalt paika. Kahtlemata on raidkirjade pu- mesed on minu lapsed”6 või “Tõesti, see mis paha, olgu jalge hul oluline kuninglik autoriteet, ent mitte pelgalt see. Raidkirjade alla trambitud”7. I ja II väike kaljuedikt kõnelevad (ilmselt sõnum on piisavalt intiimne (nt vihje Aˇsokakahetsusele XIII kal- sümboolselt) “jumalatega läbikäimisest”. Sagedasti esineb kor- juediktis) ja laad isiklik, et pidada autorit oluliseks ka teksti sisu dusi, sihilikku repetiivsust.8 XIII kaljuediktis ei tooda Kali˙nga analüüsimisel. sõja kirjeldust ära tõenäoliselt mitte üksnes kohutava näitena, vaid Enamikul puhkudel on raidkirjades valitseja tiitliks “jumalate ∗ ka allegooriana (sõda kui universaalne kannatus). poolt armastatud kuningas” (prakr devanam. pria(sa) l¯aj¯a; skr 9 Tekstianalüütiline lähenemine Aˇsokaraidkirjadele nõuab, et dev¯an¯am. priya r¯aj¯a). Üsna sagedasti esineb ka epiteetne nimi vaatluse alla võetaks kolm aspekti (autor, tekst ja auditoorium). Priyadar´sin(prakr Priadra´si; “leebelt vaatav”).10 Nimi Aˇsoka Esimesena kerkib Aˇsokaraidkirjade puhul autorsuse teema. Ro- (prakr Asok[a]) esineb üksnes väikese kaljuedikti Maski versioo- land Barthes’i ja Michel Foucault’ autorsusekäsitlused on siinko- nis. hal samavõrra tähtsad kui tähtusestud. Miks? Sest legend Aˇsoka Aˇsoka raidkirjade autorsuse temaatika juures on palju hu- isikust ja raidkirjade sisu esindavad eri traditsioone ega haaku, vitavam küsimus, kuivõrd on need tekstid tõepoolest valitseja seetõttu on neid ka üksteise defineerimisel kaheldav kasutada. Le- enese ning mil määral nõunike koostatud. Kas raidkirjade “mina” gendide Aˇsokaei määratle raidkirjade sõnumit, teksti sisu ei anna on hoolikalt kultiveeritud kirjanduslik-propagandistlik-retooriline teavet valitsejat ümbritsevast müüdist. võte või kõneleb Aˇsokameiega kahe tuhande kahesaja viiekümne Barthes väidab “Autori surmas” (vt Barthes 2002), et autor pole aasta tagant siiralt? Kahtlustan pigem esimest. Just nagu oluline ning kuulama peaks üksnes teksti, kuna iga tekst on niikui- tänapäeva maailma presidendid näitavad oma kõnedes üles puht- nii kogum tsitaate ja varasemast traditsioonist laenatud mõtteid. südamlikkust ja hoolimist oma alamate suhtes, kuigi kõne teksti Võibnõustuda, et Aˇsokaraidkirjad sisaldavad juba (hoolimata oma on koostanud professionaalsed kõnekirjutajad, on ka Aˇsokateks- suhtelisest vanusest) hulgana viiteid veelgi iidsemale maailma- tid üksnes esitatud valitseja loominguna. Ning selleski paistavad vaatele, ammutades inspiratsiooni eelkõige varabudistlikust kir- traagelniidid; mõni tekst räägib Aˇsokastkolmandas isikus ning jandusest, vähemal määral ehk ka teistest Vana-India pärimustest. tihti juhatatakse monoloog sisse kolmandas isikus. Seega võib Samas kaotavad raidkirjad suure osa oma tähendusest, kui Aˇsoka autori isikusse süüvimine ka teksti mõistmist hoopiski raskendada autorina kõrvale jätta. Tekst üksi kõneleb oluliselt vähem kui ja segada. üheskoos Aˇsokastautoriga. Samuti pole nõnda iidsete tekstide Tõlkijale ja tõlgendajale on ent kõige olulisem autori või auto- puhul päris vettpidav väide, et neis ei leidu kübetki novaatorlikku rite kavatsus, kes iganes nad siis ka olid, teksti taustal luuravate ja autor on vaid teksti koostaja. Veidi sobivamad on Foucault’ kirjutises “Mis on autor?” (vt ∗ Praakrit (skr pr¯akr. ta ‘loomulik’), keskindia kõne- ja kirjakeelte Foucault 2011) esitatud mõtted. Foucault’ arvates on autori funkt- üldnimetus, mida vastandati õpetlaste sanskritile. Toim. 9 4 I ja II väike kaljuedikt, I ja II Kali˙nga edikt, I–XIV kaljuedikt, I– IV, V, VI ja XIII kaljuedikt; Sa˜nc¯ısambakiri; Taxil¯asambakiri. VII sambaedikt, Kau´s¯amb¯ıja S¯arn¯athisambakirjad, Lumbin¯ıja Nigliv¯a 5 Vt IX ja XII kaljuedikt. sambakiri, Taxil¯asambakiri, P¯ul-i-Dar¯unta kiviplaat. 6 II Kali˙nga edikt. 10Bh¯abr¯uedikt, Bar¯ab¯ari koopakirjad, I–XIV kaljuedikt, I–VII sam- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 7V kaljuedikt. baedikt, Lumbin¯ıja Nigliv¯asambakiri, Taxil¯asambakiri, Laghm¯ani I ja 8Vt I ja II väike kaljuedikt; I ja II Kali˙nga edikt. II kaljukiri, Kandah¯ari I edikt.

316 317

73 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

kirjutajate ja koostajate taotlused ja sihid. Sest kui praeguses maa- gutamine eri paikadesse (14 suurt kaljuedikti üheksas eri kohas ilmas kahtlustatakse poliitikuid ja riigitegelasi pidevalt (ning tihti ning kuus sambaedikti kuues paigas) osutab sõnumi maksimaalse juba ette ja eelarvamuslikult) igasugustes võimu kuritarvitamise ja võimendamise soovile. Ent ka raidkirjades tekstis on märgata re- valetamise viisides, siis miks peaks ajaloolisi isikuid teisiti koht- petiivset iseloomu. lema? Mitmes erinevas, ent sisuliselt sarnases variandis esinevad Siit tuleneb järeldus, et kuna võimulolija põhihuviks, mis raidkirjades alamaile suunatud hea käitumise juhised, hüved hõlmab ja haarab kogu ta tegevust ja kõiki väljaütlemisi, on isekas (prakr/skr s¯adhu), mille komplekssusele juhivad tähelepanu ka soov võimul olla, siis on mistahes sellisest eelsoodumusest lähtuv Radhakumud Mookerji (2007 [1928]: 69–71) ja Beni Madhab tegevus või sõnum — olgu nende tulemid kui positiivsed tahes — Barua (1946: 268–270): alati vildakas. S.t et võim on alati paha, isegi siis, kui ta teeb head. 1. kuuletumine (prakr susr¯us¯a; skr ´su´sr¯us¯a ): Ning et võim valetab alati, isegi tõtt kõneldes. . 1.1. emale ja isale;11 Seda tõdemust silmas pidades vaadelgem siinkohal, milli- 1.2. eakatele ja raukadele;12 sed on Aˇsoka propagandistlikud võtted. Ning kas Aˇsoka te- 13 gelik eesmärk on ühiskonna tsiviliseerimine (humanismi levita- 1.3. õpetajaile; mine) või kuulekus, paremini kontrollitav ühiskond. Propaganda 1.4. ülemaile;14 pole ent tingimata negatiivne märksõna, vaid pelgalt parim ja 2. õpetajate austamine (prakr/skr apaciti);15 täpseim määratlus kasutatud ideoloogia esitamise võtetele. Sisu- liselt kõneleme retoorikast, kuigi ilmselgelt kallutatud kõnekuns- 3. õige kohtlemine (prakr/skr sampratipatti): 16 tioskusest. 3.1. preestrite ja rändmunkade puhul; 17 Metodoloogiliselt on meile toeks Jacques Elluli teos Pro- 3.2. sugulaste puhul; paganda: Inimeste hoiakute kujundamine (1975 [1965]; algselt 3.3. orjade ja teenrite puhul;18 prantsuse keeles 1962). Ellul rõhutab, et propaganda on valit- 3.4. vaeste puhul;19 seva reˇziimirelv (1975 [1965]: XVIII), mis tugineb positivistlikele 3.5. sõprade, tuttavate ja kaaslaste puhul;20 ideedele, idealismile ja kollektiivsetele müütidele (samas: 39–40), ning mille eesmärgiks on masse psüühiliselt ning teadlikult ja ala- 4. annetamine (prakr/skr d¯ana): teadlikult mõjutada (samas: 11, 162–163). Propagandavõttestiku 11I väike kaljuedikt; III, IV, XI, XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; analüüsimisel on suureks abiks Henry T. Conserva teos Propa- Taxil¯asambakiri; Kandah¯ari I ja III raidkiri. gandatehnikad (2003). 12IV kaljuedikt; VII sambaedikt; Taxil¯asambakiri; Kandah¯ari I ja Huvitava katse analüüsida Aˇsokaedikte 20. sajandi propagan- III raidkiri. davõtete valguses teeb Dennis Cheatham (2013), ent kuna raid- 13XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; Kandah¯ariIII raidkiri. kirjade tundmises on tolle artikli autoril tuntavaid puudujääke, 14XIII kaljuedikt; Kandah¯ariI raidkiri. jääb analüüs pealiskaudseks. Püüame seda parandada, vaadel- 15II väike kaljuedikt; IX kaljuedikt; VII sambaedikt. des ilmseid propagandistlikke võtteid ja tarvitatud ideoloogilise 16IV kaljuedikt; VII sambaedikt; Taxil¯asambakiri; Kandah¯ari III mõjutamise vahendeid Aˇsokatekstides. raidkiri. 17II väike kaljuedikt; IV ja XIII kaljuedikt; Taxil¯asambakiri. Esimene ja kõige ilmsem propagandavõte, mida Aˇsokarakendab, 18IX, XI, XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; Kandah¯ariIII raidkiri. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR on ühe ja sama sõnumi pidev kordamine (nn ad nauseam-võte) 19VII sambaedikt; Kandah¯ari III raidkiri. (vt Conserva 2003: 45). Juba sama raidkirjade komplekti pai- 20XIII kaljuedikt.

318 319

74 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda kirjutajate ja koostajate taotlused ja sihid. Sest kui praeguses maa- gutamine eri paikadesse (14 suurt kaljuedikti üheksas eri kohas ilmas kahtlustatakse poliitikuid ja riigitegelasi pidevalt (ning tihti ning kuus sambaedikti kuues paigas) osutab sõnumi maksimaalse juba ette ja eelarvamuslikult) igasugustes võimu kuritarvitamise ja võimendamise soovile. Ent ka raidkirjades tekstis on märgata re- valetamise viisides, siis miks peaks ajaloolisi isikuid teisiti koht- petiivset iseloomu. lema? Mitmes erinevas, ent sisuliselt sarnases variandis esinevad Siit tuleneb järeldus, et kuna võimulolija põhihuviks, mis raidkirjades alamaile suunatud hea käitumise juhised, hüved hõlmab ja haarab kogu ta tegevust ja kõiki väljaütlemisi, on isekas (prakr/skr s¯adhu), mille komplekssusele juhivad tähelepanu ka soov võimul olla, siis on mistahes sellisest eelsoodumusest lähtuv Radhakumud Mookerji (2007 [1928]: 69–71) ja Beni Madhab tegevus või sõnum — olgu nende tulemid kui positiivsed tahes — Barua (1946: 268–270): alati vildakas. S.t et võim on alati paha, isegi siis, kui ta teeb head. 1. kuuletumine (prakr susr¯us¯a; skr ´su´sr¯us¯a ): Ning et võim valetab alati, isegi tõtt kõneldes. . 1.1. emale ja isale;11 Seda tõdemust silmas pidades vaadelgem siinkohal, milli- 1.2. eakatele ja raukadele;12 sed on Aˇsoka propagandistlikud võtted. Ning kas Aˇsoka te- 13 gelik eesmärk on ühiskonna tsiviliseerimine (humanismi levita- 1.3. õpetajaile; mine) või kuulekus, paremini kontrollitav ühiskond. Propaganda 1.4. ülemaile;14 pole ent tingimata negatiivne märksõna, vaid pelgalt parim ja 2. õpetajate austamine (prakr/skr apaciti);15 täpseim määratlus kasutatud ideoloogia esitamise võtetele. Sisu- liselt kõneleme retoorikast, kuigi ilmselgelt kallutatud kõnekuns- 3. õige kohtlemine (prakr/skr sampratipatti): 16 tioskusest. 3.1. preestrite ja rändmunkade puhul; 17 Metodoloogiliselt on meile toeks Jacques Elluli teos Pro- 3.2. sugulaste puhul; paganda: Inimeste hoiakute kujundamine (1975 [1965]; algselt 3.3. orjade ja teenrite puhul;18 prantsuse keeles 1962). Ellul rõhutab, et propaganda on valit- 3.4. vaeste puhul;19 seva reˇziimirelv (1975 [1965]: XVIII), mis tugineb positivistlikele 3.5. sõprade, tuttavate ja kaaslaste puhul;20 ideedele, idealismile ja kollektiivsetele müütidele (samas: 39–40), ning mille eesmärgiks on masse psüühiliselt ning teadlikult ja ala- 4. annetamine (prakr/skr d¯ana): teadlikult mõjutada (samas: 11, 162–163). Propagandavõttestiku 11I väike kaljuedikt; III, IV, XI, XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; analüüsimisel on suureks abiks Henry T. Conserva teos Propa- Taxil¯asambakiri; Kandah¯ari I ja III raidkiri. gandatehnikad (2003). 12IV kaljuedikt; VII sambaedikt; Taxil¯asambakiri; Kandah¯ariI ja Huvitava katse analüüsida Aˇsokaedikte 20. sajandi propagan- III raidkiri. davõtete valguses teeb Dennis Cheatham (2013), ent kuna raid- 13XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; Kandah¯ariIII raidkiri. kirjade tundmises on tolle artikli autoril tuntavaid puudujääke, 14XIII kaljuedikt; Kandah¯ariI raidkiri. jääb analüüs pealiskaudseks. Püüame seda parandada, vaadel- 15II väike kaljuedikt; IX kaljuedikt; VII sambaedikt. des ilmseid propagandistlikke võtteid ja tarvitatud ideoloogilise 16IV kaljuedikt; VII sambaedikt; Taxil¯asambakiri; Kandah¯ariIII mõjutamise vahendeid Aˇsokatekstides. raidkiri. 17II väike kaljuedikt; IV ja XIII kaljuedikt; Taxil¯asambakiri. Esimene ja kõige ilmsem propagandavõte, mida Aˇsokarakendab, 18IX, XI, XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; Kandah¯ariIII raidkiri. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR on ühe ja sama sõnumi pidev kordamine (nn ad nauseam-võte) 19VII sambaedikt; Kandah¯ari III raidkiri. (vt Conserva 2003: 45). Juba sama raidkirjade komplekti pai- 20XIII kaljuedikt.

318 319

75 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

4.1. preestritele ja rändmunkadele;21 Teiseks propagandavõtteks tuleks pidada Aˇsokaviiteid mõjukai- 4.2. sõpradele, tuttavatele ja sugulastele;22 le isikuile ja tekstidele (vt Conserva 2003: 45, 55, 73). Olu- 4.3. eakatele;23 lisim autoriteet, keda Aˇsoka nimepidi mainib, on ajalooline S¯akyamuni´ Buddha (568/563–488/483 eKr).27 Kord28 mainitakse 24 25 5. hoidumine elusolendite tapmisest ja vägivallast ; ka mütoloogilist Kanakamuni Buddhat. Loomulikult tuleb autori- 6. tõe kõnelemine.26 teediks pidada ka Aˇsokatennast, raidkirjade “autorit”. Vähetähtis pole ka raidkirjade katse viidata budistlikele allikatele, millele Kõige täiuslikumad loetelud esinevad XI ja XIII kalju- ning Aˇsokaseadmus (skr dharma) tugineb. Bh¯abr¯uedikt nimetab lausa VII sambaediktis; kaks viimast on kumbki oma tekstikomplekti seitset teksti: kokkuvõttev tekst, omamoodi summa summarum. 1. [---] Seepärast [olgu] nõnda: 1. Vinaya-samutkars.a (prakr Vinaya-samukas.a; “parim reeglis- tik”) ehk ilmselt Buddha esimene jutlus Dhammacakkapavat- orjade [ja] teenrite õige kohtlemine; tana sutta’s (Sutta pit.aka, Sam. yutta nik¯aya, Sacca sam. yutta emale [ja] isale kuuletumine; 29 ehk sam. yutta nr 56, sutta nr 11) ; sõpradele, tuttavatele [ja] sugulastele, 2. Arya-vam¯ ´s a (“üllas päritolu”; prakr Aliya-vas¯ani — “õilis elu- rändmunkadele [ja] preestritele annetamine . . viis”) ehk Ariyavam. sa sutta (Sutta pit.aka, A˙nguttara nik¯aya, 2. [ning] elushingede tapmisest hoidumine. Cattuka nip¯ata); [---] “See on hüve, nõnda toimigem!” [XI kaljuedikt.] 3. Anag¯ata-bhay¯ani (prakr An¯agata-bhay¯ani; “tulevased hir- 3. [---] Ent jumalate poolt armastatud [kuningas peab] veelgi kurve- mud”) ehk An¯agatabhay¯anisutta (Sutta pit.aka, A˙nguttara maks seda, kui seal nik¯aya, Pa˜ncakanip¯ata); 4. elavad preestrid [ja] rändmungad, teiste (usu)sektide liikmed või 4. Muni-g¯ath¯a (prakr Muni-g¯ath¯a; “tarkade värsid”) ehk Muni majaperemehed, kes kuuletuvad vankumatult ülemaile, kuuletuvad sutta (Sutta pit.aka, Khuddaka nik¯aya,Sutta nip¯ata); emale [ja] isale, kuuletuvad õpetajaile [ning] kohtlevad õigesti [ja] 5. Mauneya-s¯utra (prakr Mauneya-s¯ute; “vaikuse suutra”) ehk ustavalt sõpru, tuttavaid, kaaslasi [ja] N¯ala(ka) sutta (Sutta pit.aka, Khuddaka nik¯aya, Sutta nip¯ata); 5. sugulasi, orje [ja] teenreid, saavad seal viga või tapetakse või lahu- tatakse armsamatest. [XIII kaljuedikt.] 6. Upatis.ya-pra´sna (prakr Upatisa-pasine; “Upatis.ya küsimu- sed”) ehk S¯ariputtasutta (Sutta pit.aka, Khuddaka nik¯aya, Sutta 18. [---] Ning seega on kasvanud nip¯ata); 19. ja kasvab veelgi emale [ja] isale kuuletumine, õpetajatele kuuletu- 7. R¯ahula-v¯ada (prakr L¯aghulo-v¯ade; “R¯ahulajutlus”) ehk R ¯a - mine, auväärt vanurite tunnustamine, preestrite [ja] rändmunkade, hulov¯adasutta (ka C¯ulaR¯ahulov¯adasutta või Ambalat.hika vaeste [ja] viletsate, [ning] isegi orjade [ja] teenrite õige kohtlemine. R¯ahulov¯adasutta; Sutta pitaka, Majjhima nik¯aya, sutta nr 61). [VII sambaedikt.] . Kahtlemata on täpsete tekstide mainimise mõte (tavaliselt on 21III, VIII, IX ja XI kaljuedikt. Aˇsokaraidkirjad üsna ebamäärased ega hiilga detailirohkusega) 22III ja XI kaljuedikt. viidata populaarsetele budistlikele tekstidele, laiendada raidkir- 23VIII kaljuedikt. 24III, IV, XI kaljuedikt; VII sambaedikt; Taxil¯asambakiri. 27Vt Bh¯abr¯uedikt; Rumminde¯ısambakiri; II väike kaljuedikt. 25II väike kaljuedikt; IV, IX, XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; Taxil¯a 28Nig¯al¯ıs¯agari sambakirjas.

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 29 sambakiri. Sulgudes on toodud tekstide koht Tipit.akas, Paali kaanonis (korv, 26I väike kaljuedikt. tekstikorpus, kogumik). Vt www.accesstoinsight.org/tipitaka/.

320 9 321

76 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

4.1. preestritele ja rändmunkadele;21 Teiseks propagandavõtteks tuleks pidada Aˇsokaviiteid mõjukai- 4.2. sõpradele, tuttavatele ja sugulastele;22 le isikuile ja tekstidele (vt Conserva 2003: 45, 55, 73). Olu- 4.3. eakatele;23 lisim autoriteet, keda Aˇsoka nimepidi mainib, on ajalooline S¯akyamuni´ Buddha (568/563–488/483 eKr).27 Kord28 mainitakse 24 25 5. hoidumine elusolendite tapmisest ja vägivallast ; ka mütoloogilist Kanakamuni Buddhat. Loomulikult tuleb autori- 6. tõe kõnelemine.26 teediks pidada ka Aˇsokatennast, raidkirjade “autorit”. Vähetähtis pole ka raidkirjade katse viidata budistlikele allikatele, millele Kõige täiuslikumad loetelud esinevad XI ja XIII kalju- ning Aˇsokaseadmus (skr dharma) tugineb. Bh¯abr¯uedikt nimetab lausa VII sambaediktis; kaks viimast on kumbki oma tekstikomplekti seitset teksti: kokkuvõttev tekst, omamoodi summa summarum. 1. [---] Seepärast [olgu] nõnda: 1. Vinaya-samutkars.a (prakr Vinaya-samukas.a; “parim reeglis- tik”) ehk ilmselt Buddha esimene jutlus Dhammacakkapavat- orjade [ja] teenrite õige kohtlemine; tana sutta’s (Sutta pit.aka, Sam. yutta nik¯aya, Sacca sam. yutta emale [ja] isale kuuletumine; 29 ehk sam. yutta nr 56, sutta nr 11) ; sõpradele, tuttavatele [ja] sugulastele, 2. Arya-vam¯ ´s a (“üllas päritolu”; prakr Aliya-vas¯ani — “õilis elu- rändmunkadele [ja] preestritele annetamine . . viis”) ehk Ariyavam. sa sutta (Sutta pit.aka, A˙nguttara nik¯aya, 2. [ning] elushingede tapmisest hoidumine. Cattuka nip¯ata); [---] “See on hüve, nõnda toimigem!” [XI kaljuedikt.] 3. Anag¯ata-bhay¯ani (prakr An¯agata-bhay¯ani; “tulevased hir- 3. [---] Ent jumalate poolt armastatud [kuningas peab] veelgi kurve- mud”) ehk An¯agatabhay¯anisutta (Sutta pit.aka, A˙nguttara maks seda, kui seal nik¯aya, Pa˜ncakanip¯ata); 4. elavad preestrid [ja] rändmungad, teiste (usu)sektide liikmed või 4. Muni-g¯ath¯a (prakr Muni-g¯ath¯a; “tarkade värsid”) ehk Muni majaperemehed, kes kuuletuvad vankumatult ülemaile, kuuletuvad sutta (Sutta pit.aka, Khuddaka nik¯aya,Sutta nip¯ata); emale [ja] isale, kuuletuvad õpetajaile [ning] kohtlevad õigesti [ja] 5. Mauneya-s¯utra (prakr Mauneya-s¯ute; “vaikuse suutra”) ehk ustavalt sõpru, tuttavaid, kaaslasi [ja] N¯ala(ka) sutta (Sutta pit.aka, Khuddaka nik¯aya, Sutta nip¯ata); 5. sugulasi, orje [ja] teenreid, saavad seal viga või tapetakse või lahu- tatakse armsamatest. [XIII kaljuedikt.] 6. Upatis.ya-pra´sna (prakr Upatisa-pasine; “Upatis.ya küsimu- sed”) ehk S¯ariputtasutta (Sutta pit.aka, Khuddaka nik¯aya, Sutta 18. [---] Ning seega on kasvanud nip¯ata); 19. ja kasvab veelgi emale [ja] isale kuuletumine, õpetajatele kuuletu- 7. R¯ahula-v¯ada (prakr L¯aghulo-v¯ade; “R¯ahulajutlus”) ehk R ¯a - mine, auväärt vanurite tunnustamine, preestrite [ja] rändmunkade, hulov¯adasutta (ka C¯ulaR¯ahulov¯adasutta või Ambalat.hika vaeste [ja] viletsate, [ning] isegi orjade [ja] teenrite õige kohtlemine. R¯ahulov¯adasutta; Sutta pitaka, Majjhima nik¯aya, sutta nr 61). [VII sambaedikt.] . Kahtlemata on täpsete tekstide mainimise mõte (tavaliselt on 21III, VIII, IX ja XI kaljuedikt. Aˇsokaraidkirjad üsna ebamäärased ega hiilga detailirohkusega) 22III ja XI kaljuedikt. viidata populaarsetele budistlikele tekstidele, laiendada raidkir- 23VIII kaljuedikt. 24III, IV, XI kaljuedikt; VII sambaedikt; Taxil¯asambakiri. 27Vt Bh¯abr¯uedikt; Rumminde¯ısambakiri; II väike kaljuedikt. 25II väike kaljuedikt; IV, IX, XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; Taxil¯a 28Nig¯al¯ıs¯agari sambakirjas.

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 29 sambakiri. Sulgudes on toodud tekstide koht Tipit.akas, Paali kaanonis (korv, 26I väike kaljuedikt. tekstikorpus, kogumik). Vt www.accesstoinsight.org/tipitaka/.

320 9 321

77 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

jade ja seadmuse kandepinda ning seeläbi usaldusväärsust suu- seotud kommetega. Mineviku ja tänapäeva kontrastivõtet on ka- rendada. sutatud ka VII sambaediktis, kus võrreldakse kunagiste kuningate Kuna Buddha on Aˇsokaainus autoriteet ja budistlikud tekstid samme seadmuse edendamisel Aˇsokaomadega. ainsad nimetatud allikad, on üsna selge, millist religiooni suur Mõjukaim mineviku, oleviku (ja ka tuleviku) mustvalge kont- kuningas pooldas. Samuti deklareerib Aˇsokapäris avalikult oma rastne võrdlus leidub IV kaljuediktis: 30 kuulumist Buddha ilmikjärgijate (prakr/skr up¯asaka) hulka ning 1. Möödunud aegadel, mitme aastasaja vältel on kasvanud elushingede teavitab kõiki, et tema usub Buddhasse, seadmusse ja kogudusse tapmine ja vägivald olendite suhtes, sugulaste 31 (skr sa˙ngha) . 2. sobimatu kohtlemine, preestrite [ja] rändmunkade sobimatu kohtle- Rumminde¯ıja Nig¯al¯ıs¯agari sambakirjad on lisatunnistuseks mine. Aˇsokaaustusest budismiga seotud kohtade vastu, märgiks toimu- Ent tänu jumalate poolt armastatud kuninga Priyadar´sini nud palverännakutest. VIII kaljuedikt vastandab muistsete kunin- 3. seadmuse järgimisele, [---] gate lõbureisid (prakr vihara-yatra; skr vih¯ara-y¯atr¯a) ja jahiretked 5. on [---] kasvanud nüüd elushingede Aˇsokapalverännakutele ehk seadmusereisidele (prakr dhamma- 6. tapmisest hoidumine, vägivallatus olendite suhtes, sugulaste sobilik yatra; skr dharma-y¯atr¯a), osutades viimaste tähtsusele. Ilmselt kohtlemine, preestrite [ja] rändmunkade sobilik kohtlemine, emale on palverännakutest juttu ka I ja II väikeses kaljuediktis. Samuti [ja] isale 32 sekkub kuningas mungakoguduse töösse, lastes kogudusest välja 7. kuuletumine, eakatele kuuletumine. heita tülitekitajatest mungad ja nunnad, kes on ilmselt Aˇsokaleso- Seesinane ja mitut muud sorti seadmuse järgimine on kasvanud. bimatu budistliku mõtteviisi arendajad. Ning jumalate poolt armastatud Kolmanda ideoloogilise mõjutusvahendina rakendatakse raidkir- 8. kuningas Priyadar´sinkasvatab seesinast seadmuse järgimist veelgi. jades mustvalget, vastandustel põhinevat lähenemist (vt Conserva Ning jumalate poolt armastatud kuningas Priyadar´sini pojad, poja- 2003: 6) põhimõttel: minevik oli paha, olevik on hea, tulevik hel- pojad ja pojapojapojad gemgi veel. Loomulikult on olukorra paranemises “süüdi” Aˇsoka 9. kasvatavad seesinast seadmuse järgimist kuni aegade lõpuni. isiklikult. Sellega asub Aˇsokaobjektiivsusest hoolimata ajalugu Neljandaks tarvitab Aˇsokaoma ideede levitamiseks ja propageeri- ümber kirjutama, nagu on teinud mitmedki maailma valitsejad miseks oma isiklikku eeskuju (vt Conserva 2003: 29). Juba varem enne ja pärast teda. mainisime, et minavormi kasutamine India raidkirjades on harul- I ja II väikeses kaljuediktis kõneldakse pingutusest (prakr dane. Kuningatel polnud kombeks alamate poole otse pöörduda. pakama, pal¯akama, pakara; skr prakrama). Ilma pingutuseta Selles võib näha egoismi või kõrgenenud eneseteadvust. Ning ei saavutanud Aˇsokamidagi, ent kui ta (seadmuse nimel) pin- isegi seal, kus kuninga kõne pole minavormis, rõhutatakse seda, gutama hakkas, hakkasid inimesed “jumalatega läbi käima”. mida “jumalate poolt armastatud Priyadar´sin”soovib või tahab Ning veelgi enam: tulevane pingutuse suurenemine toob kõigile ning et just tema on lasknud käesoleva raidkirja raiuda. Aˇsoka kaasa pääsemise taevasse. VIII kaljuediktis on kontrasti aseta- isikut kasutatakse ilmselgelt ära tema sõnumi reklaamimiseks, tud muistsete kuningate lõbureisid ja Aˇsokapalverännakud. IX selle asemel et lubada sõnumi ratsionaalsetel argumentidel ala- kaljuedikt vastandab asjatud tavad ja kombetalitused seadmusega maile mõjuda. Kuningas haarab raidkirjatekstides omale bodhisattva ja ala- 30I ja II väike kaljuedikt. mate isa rolli. “Kõik inimesed on minu lapsed” on kirjas Kali˙nga I Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 31Bh¯abr¯uedikt. ja II ediktis. “Kuningas on meile nagu isa. Ta tunneb meile kaasa 32Vt Kau´s¯amb¯ı,S¯a˜nc¯ıja S¯arn¯athiedikt. just nagu iseendale, just nagu oma lastele”, väidab lisaks Kali˙nga

322 323

78 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda jade ja seadmuse kandepinda ning seeläbi usaldusväärsust suu- seotud kommetega. Mineviku ja tänapäeva kontrastivõtet on ka- rendada. sutatud ka VII sambaediktis, kus võrreldakse kunagiste kuningate Kuna Buddha on Aˇsokaainus autoriteet ja budistlikud tekstid samme seadmuse edendamisel Aˇsokaomadega. ainsad nimetatud allikad, on üsna selge, millist religiooni suur Mõjukaim mineviku, oleviku (ja ka tuleviku) mustvalge kont- kuningas pooldas. Samuti deklareerib Aˇsokapäris avalikult oma rastne võrdlus leidub IV kaljuediktis: 30 kuulumist Buddha ilmikjärgijate (prakr/skr up¯asaka) hulka ning 1. Möödunud aegadel, mitme aastasaja vältel on kasvanud elushingede teavitab kõiki, et tema usub Buddhasse, seadmusse ja kogudusse tapmine ja vägivald olendite suhtes, sugulaste 31 (skr sa˙ngha) . 2. sobimatu kohtlemine, preestrite [ja] rändmunkade sobimatu kohtle- Rumminde¯ıja Nig¯al¯ıs¯agari sambakirjad on lisatunnistuseks mine. Aˇsokaaustusest budismiga seotud kohtade vastu, märgiks toimu- Ent tänu jumalate poolt armastatud kuninga Priyadar´sini nud palverännakutest. VIII kaljuedikt vastandab muistsete kunin- 3. seadmuse järgimisele, [---] gate lõbureisid (prakr vihara-yatra; skr vih¯ara-y¯atr¯a) ja jahiretked 5. on [---] kasvanud nüüd elushingede Aˇsokapalverännakutele ehk seadmusereisidele (prakr dhamma- 6. tapmisest hoidumine, vägivallatus olendite suhtes, sugulaste sobilik yatra; skr dharma-y¯atr¯a), osutades viimaste tähtsusele. Ilmselt kohtlemine, preestrite [ja] rändmunkade sobilik kohtlemine, emale on palverännakutest juttu ka I ja II väikeses kaljuediktis. Samuti [ja] isale 32 sekkub kuningas mungakoguduse töösse, lastes kogudusest välja 7. kuuletumine, eakatele kuuletumine. heita tülitekitajatest mungad ja nunnad, kes on ilmselt Aˇsokaleso- Seesinane ja mitut muud sorti seadmuse järgimine on kasvanud. bimatu budistliku mõtteviisi arendajad. Ning jumalate poolt armastatud Kolmanda ideoloogilise mõjutusvahendina rakendatakse raidkir- 8. kuningas Priyadar´sinkasvatab seesinast seadmuse järgimist veelgi. jades mustvalget, vastandustel põhinevat lähenemist (vt Conserva Ning jumalate poolt armastatud kuningas Priyadar´sini pojad, poja- 2003: 6) põhimõttel: minevik oli paha, olevik on hea, tulevik hel- pojad ja pojapojapojad gemgi veel. Loomulikult on olukorra paranemises “süüdi” Aˇsoka 9. kasvatavad seesinast seadmuse järgimist kuni aegade lõpuni. isiklikult. Sellega asub Aˇsokaobjektiivsusest hoolimata ajalugu Neljandaks tarvitab Aˇsokaoma ideede levitamiseks ja propageeri- ümber kirjutama, nagu on teinud mitmedki maailma valitsejad miseks oma isiklikku eeskuju (vt Conserva 2003: 29). Juba varem enne ja pärast teda. mainisime, et minavormi kasutamine India raidkirjades on harul- I ja II väikeses kaljuediktis kõneldakse pingutusest (prakr dane. Kuningatel polnud kombeks alamate poole otse pöörduda. pakama, pal¯akama, pakara; skr prakrama). Ilma pingutuseta Selles võib näha egoismi või kõrgenenud eneseteadvust. Ning ei saavutanud Aˇsokamidagi, ent kui ta (seadmuse nimel) pin- isegi seal, kus kuninga kõne pole minavormis, rõhutatakse seda, gutama hakkas, hakkasid inimesed “jumalatega läbi käima”. mida “jumalate poolt armastatud Priyadar´sin”soovib või tahab Ning veelgi enam: tulevane pingutuse suurenemine toob kõigile ning et just tema on lasknud käesoleva raidkirja raiuda. Aˇsoka kaasa pääsemise taevasse. VIII kaljuediktis on kontrasti aseta- isikut kasutatakse ilmselgelt ära tema sõnumi reklaamimiseks, tud muistsete kuningate lõbureisid ja Aˇsokapalverännakud. IX selle asemel et lubada sõnumi ratsionaalsetel argumentidel ala- kaljuedikt vastandab asjatud tavad ja kombetalitused seadmusega maile mõjuda. Kuningas haarab raidkirjatekstides omale bodhisattva ja ala- 30I ja II väike kaljuedikt. mate isa rolli. “Kõik inimesed on minu lapsed” on kirjas Kali˙nga I Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 31Bh¯abr¯uedikt. ja II ediktis. “Kuningas on meile nagu isa. Ta tunneb meile kaasa 32Vt Kau´s¯amb¯ı,S¯a˜nc¯ıja S¯arn¯athiedikt. just nagu iseendale, just nagu oma lastele”, väidab lisaks Kali˙nga

322 323

79 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

II edikt. IV sambaedikt piltlikustab Aˇsokahaldurite tööd, sõnades, Mõned Aˇsokaraidkirjad34 lubavad seadmuse järgijaile pälvi- et “Tõepoolest, just nagu see, kes on andnud lapse osava amme musi (prakr pu˜na; skr pun. ya), s.t virgumist ja vabanemist soo- hoolde, on rahul, [uskudes, et] osav amm oskab tema last õnnega dustavat, heategude jm abil omandatud positiivse karma kogumit. ümbritseda, nõndasamuti määrasin [ma] oma väikekuningad maa- Teised raidkirjad lubavad läbikäimist jumalatega: I ja II väike kal- kondade [rahvale] kasu [ja] õnne tooma.” (Vrd Mah¯abh¯arata juedikt ning IV kaljuedikt. Siinkohal pole selge, kas jumalatega XII,28,51 ja XII,68,29; Artha´s¯astra II,1 ja IV,3.) läbikäimine tähendab harmooniat ja usklikkust või midagi muud. Lisavõttena kõlab raidkirjades sageli otsene käsk või korral- Selge on vaid üks: Aˇsokaväitel korrastas ta inimeste ja jumalate dus.33 Range keel rõhutab Aˇsokasoove, sest miks seda muidu suhted ning sellega kehastus kuningas ise pooljumalaks, maailma- tarvitada; on ju kõik raidkirjad sisuliselt kuninga seadused. Aˇsoka parandajast pühakuks ja bodhisattva’ks, kelle mõjusfääri kuulub ilmselt kõige rängemale võimu tarvitamisele osutavad Laghm¯ani kogu inimeste maailm (Jambudv¯ıpa).Ilmselt kõige fantastilisema I ja II kaljuedikt, milles avaldub Aˇsokatõeline pale — kuninga pildi sellest, mida Aˇsokategevus kaasa on toonud, joonistab aga seadmuse järgimine pole enam mitte soovitatav, vaid kohustuslik: IV kaljuedikt: 1. 16. aastal heitis kuningas Prydarˇsvälja [ja] ajas minema 2. [---] Ent tänu jumalate poolt armastatud kuninga Priyadar´sini 3a. [oma] õnnelike [alamate] hulgast need, kes armastavad 3. seadmuse järgimisele, on padatrummi põrin muutunud nüüd sead- muse hääleks, näidates rahvale nii [jumalikke] vankreid kui [taeva- 2. pidada elusolendeile jahti [ja püüda] kalu, seid] elevante, 3b. [ning] need, kes [armastavad] tegeleda tühiste asjadega. [Laghm¯ani 4. nii tulekerasid kui muid taevaseid kujusid. I kaljuedikt.] Sisuliselt väidetakse, et Aˇsokalon imevõimed. Sellele sekundee- Viienda propagandavõttena kasutavad Aˇsokaraidkirjad teadlikult rib II sambaedikt, milles Aˇsokaisiklikult väidab: “Mulle on antud lihtsat keelt ja sõnu, sõnum on selge ning püüdleb ideoloogia levi- ka mitut moodi läbinägelikkuse anne.” tamisele lihtinimese vaatenurgast (vt Conserva 2003: 1, 48). Juba Kolmandaks lubatakse seadmuse järgijaile tasuks pääsemist valitud keel, milleks on piirkondlikud praakritid, osutab, et Aˇsoka taevasse, heaolu teispoolsuses,35 viies nõnda lihtsa moraaliõpetuse kasutab teadlikult lihtsamat meediumi kui preestrite püha sanskrit. kosmilisele tasandile. Loomulikult võib selle põhjuseks olla ka lihtsalt soov erineda või hirm pühaduse rüvetamise ees — raidkirjad polnud küllalt pühad Kuuendana tasuks mainida raidkirja loojate oskust kasutada tekstid, et kasutada nende kirjapanekuks jumalate keelt. mõjuvalt positiivse tähendusega märksõnu, positiivseid mõisteid Arvatavasti kõige ilmsem sõnumi lihtsustamise näide on bu- (vt Conserva 2003: 25), mis süvendavad teksti usutavust tublisti: dismi tegeliku eesmärgi, nirvaana saavutamise asendamine kuu- 1. kaastunne (prakr/skr day¯a);36 lajate jaoks pälvimuste, jumalatega läbikäimise ja taevasse pääse- 2. annetamine ehk heldus (prakr/skr d¯ana);37 misega. Tõenäoliselt on õige väide, et Aˇsokanäol oli tegu esimese 38 budismi populariseerija ja budismile kui rahvalikule massiusun- 3. tõde ehk ausus (prakr sacha; skr satya); dile alusepanijaga. Siinkohal võiks ka väita, et Aˇsokapolegi budist 34 ning tema eesmärk on brahmanistlik vabanemine ja paradiis, ent IX ja XI kaljuedikt; Laghm¯ani II kaljuedikt. 35 see on budismist läbiimbunud tekstide puhul siiski väheusutav. Vt I ja II väike kaljuedikt; I ja II Kali˙nga edikt; VI, IX, X ja XI kaljuedikt; III sambaedikt. 36II ja VII sambaedikt. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 33I ja II Kali˙nga edikt; I, III, VI ja XII kaljuedikt; I, IV ja V sam- 37II ja VII sambaedikt, VII kaljuedikt. baedikt; “Kuninganna edikt”; Kau´s¯amb¯ıja S¯arn¯athi sambaedikt. 38II väike kaljuedikt, II ja VII sambaedikt.

324 325

80 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

II edikt. IV sambaedikt piltlikustab Aˇsokahaldurite tööd, sõnades, Mõned Aˇsokaraidkirjad34 lubavad seadmuse järgijaile pälvi- et “Tõepoolest, just nagu see, kes on andnud lapse osava amme musi (prakr pu˜na; skr pun. ya), s.t virgumist ja vabanemist soo- hoolde, on rahul, [uskudes, et] osav amm oskab tema last õnnega dustavat, heategude jm abil omandatud positiivse karma kogumit. ümbritseda, nõndasamuti määrasin [ma] oma väikekuningad maa- Teised raidkirjad lubavad läbikäimist jumalatega: I ja II väike kal- kondade [rahvale] kasu [ja] õnne tooma.” (Vrd Mah¯abh¯arata juedikt ning IV kaljuedikt. Siinkohal pole selge, kas jumalatega XII,28,51 ja XII,68,29; Artha´s¯astra II,1 ja IV,3.) läbikäimine tähendab harmooniat ja usklikkust või midagi muud. Lisavõttena kõlab raidkirjades sageli otsene käsk või korral- Selge on vaid üks: Aˇsokaväitel korrastas ta inimeste ja jumalate dus.33 Range keel rõhutab Aˇsokasoove, sest miks seda muidu suhted ning sellega kehastus kuningas ise pooljumalaks, maailma- tarvitada; on ju kõik raidkirjad sisuliselt kuninga seadused. Aˇsoka parandajast pühakuks ja bodhisattva’ks, kelle mõjusfääri kuulub ilmselt kõige rängemale võimu tarvitamisele osutavad Laghm¯ani kogu inimeste maailm (Jambudv¯ıpa).Ilmselt kõige fantastilisema I ja II kaljuedikt, milles avaldub Aˇsokatõeline pale — kuninga pildi sellest, mida Aˇsokategevus kaasa on toonud, joonistab aga seadmuse järgimine pole enam mitte soovitatav, vaid kohustuslik: IV kaljuedikt: 1. 16. aastal heitis kuningas Prydarˇsvälja [ja] ajas minema 2. [---] Ent tänu jumalate poolt armastatud kuninga Priyadar´sini 3a. [oma] õnnelike [alamate] hulgast need, kes armastavad 3. seadmuse järgimisele, on padatrummi põrin muutunud nüüd sead- muse hääleks, näidates rahvale nii [jumalikke] vankreid kui [taeva- 2. pidada elusolendeile jahti [ja püüda] kalu, seid] elevante, 3b. [ning] need, kes [armastavad] tegeleda tühiste asjadega. [Laghm¯ani 4. nii tulekerasid kui muid taevaseid kujusid. I kaljuedikt.] Sisuliselt väidetakse, et Aˇsokalon imevõimed. Sellele sekundee- Viienda propagandavõttena kasutavad Aˇsokaraidkirjad teadlikult rib II sambaedikt, milles Aˇsokaisiklikult väidab: “Mulle on antud lihtsat keelt ja sõnu, sõnum on selge ning püüdleb ideoloogia levi- ka mitut moodi läbinägelikkuse anne.” tamisele lihtinimese vaatenurgast (vt Conserva 2003: 1, 48). Juba Kolmandaks lubatakse seadmuse järgijaile tasuks pääsemist valitud keel, milleks on piirkondlikud praakritid, osutab, et Aˇsoka taevasse, heaolu teispoolsuses,35 viies nõnda lihtsa moraaliõpetuse kasutab teadlikult lihtsamat meediumi kui preestrite püha sanskrit. kosmilisele tasandile. Loomulikult võib selle põhjuseks olla ka lihtsalt soov erineda või hirm pühaduse rüvetamise ees — raidkirjad polnud küllalt pühad Kuuendana tasuks mainida raidkirja loojate oskust kasutada tekstid, et kasutada nende kirjapanekuks jumalate keelt. mõjuvalt positiivse tähendusega märksõnu, positiivseid mõisteid Arvatavasti kõige ilmsem sõnumi lihtsustamise näide on bu- (vt Conserva 2003: 25), mis süvendavad teksti usutavust tublisti: dismi tegeliku eesmärgi, nirvaana saavutamise asendamine kuu- 1. kaastunne (prakr/skr day¯a);36 lajate jaoks pälvimuste, jumalatega läbikäimise ja taevasse pääse- 2. annetamine ehk heldus (prakr/skr d¯ana);37 misega. Tõenäoliselt on õige väide, et Aˇsokanäol oli tegu esimese 38 budismi populariseerija ja budismile kui rahvalikule massiusun- 3. tõde ehk ausus (prakr sacha; skr satya); dile alusepanijaga. Siinkohal võiks ka väita, et Aˇsokapolegi budist 34 ning tema eesmärk on brahmanistlik vabanemine ja paradiis, ent IX ja XI kaljuedikt; Laghm¯ani II kaljuedikt. 35 see on budismist läbiimbunud tekstide puhul siiski väheusutav. Vt I ja II väike kaljuedikt; I ja II Kali˙nga edikt; VI, IX, X ja XI kaljuedikt; III sambaedikt. 36II ja VII sambaedikt. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 33I ja II Kali˙nga edikt; I, III, VI ja XII kaljuedikt; I, IV ja V sam- 37II ja VII sambaedikt, VII kaljuedikt. baedikt; “Kuninganna edikt”; Kau´s¯amb¯ıja S¯arn¯athi sambaedikt. 38II väike kaljuedikt, II ja VII sambaedikt.

324 325

81 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

4. puhtus (prakr sochava; skr ´sauca);39 [1928]: 69–76) usub (nagu ka Vincent Arthur Smith enne teda), et 5. leebus (prakr madava; skr m¯ardava);40 Aˇsokaseadmus on kõigi religioonide ühisosa, midagi universaalse 6. hüve ehk vooruslikkus (prakr s¯adhava; skr s¯adhut¯a);41 religiooni taolist. Ent kuidas määratlevad seadmust raidkirjad ise? Bh¯abr¯uediktis on seadmus üks budismi kolmest kalliski- 7. vaoshoitus ehk eneseohjeldamine (prakr sayama; skr sam. ya- ma);42 vist (skr triratna; paali tiratana), kolmest põhiväärtusest Buddha (virgunu) ja sa˙ngha (kogudus) kõrval. See on tõeline sead- 8. meelepuhtus (prakr bhava-´sudhi; skr bh¯ava-´suddhi);43 44 mus (prakr sa-dham. ma; skr sad-dharma), budistlikele tekstidele 9. tänulikkus (prakr kit.ra˜nata; skr kr. taj˜nat¯a); omane määratlus Buddha õpetuse kohta. 10. vankumatu pühendumine (prakr drid. ha-bhatita; skr dr. d. ha- 45 Raidkirjade lugeja märgaku, et seadmuse mõiste esineb pea- bhaktit¯a); aegu kõigis Aˇsokaraidkirjades,47 samas kui kogudust ja Buddhat 11. rõõm (prakr priti, rati; skr pr¯ıti, rati).46 nimetatakse palju vähemates.48 Kõige pikema loetelu esitavad II ja VII sambaedikt. XIII kal- I väikese kaljuedikti Brahmagiri versioon määratleb seadmust juediktis esineb hulk huvitavaid märksõnu, mida mujal pole. moraaliõpetusena, heade käitumistavade kogumina: VII kaljuedikti mõte näib olevat eelistada sisemisi voorusi välis- 9. [---] Ema [ja] isa kuulatagu, nõndasamuti õpetajaid, elushingede tele; pelgalt heategevusest ei piisa, kui meel pole puhas. [kaitsmine] olgu kindel, tõde Aˇsoka ediktide võtmesõna on kahtlemata seadmus (prakr 10. kõneldagu — neidsinaseid seadmuse voorusi kuulutatagu! Nõnda- dham. ma; skr dharma). Ent kuidas seda mõista? Ning seejuu- samuti austagu res mitte üldiselt Vana-India ja sanskriti keele, vaid üksnes Aˇsoka 11. õpilane õpetajat, ja [inimesed] kohelgu sugulasi sobilikul kombel. raidkirjade kontekstis. Mis on Aˇsokaseadmus? Kas Buddha 12. Säärane on iidne tava, mis pikka iga toob. Nõnda käitutagu. õpetus või universaalne humanism? Või maailmanägemine, mis Üpris sarnane on arusaam seadmusest ka III ja IV kaljuediktis. omane kõigile Vana-India usunditele ja filosoofiatele? III kaljuediktist saab selgeks, et seadmus on hüve, ning X kalju- Beni Madhab Barua arutleb neil teemadel oma teoses väga pi- ediktist, et seadmus on vabanemine kõigest pahast. I sambaedikt kalt (1946: 225–282), kaaludes, kas Aˇsokaõpetus on r¯ajadharma on ebamäärane ning II sambaedikt ülimalt lakooniline. (riigijuhtimise kunst), up¯asakadharma (Buddha ilmikjärgija sead- mus) või universaalne religioon. Samas jääb uurija enese lõplik 9. [---] Sest säärane on [minu] seesinane juhis: valvata seadmuse abil, arvamus sõnastamata. Eugen Hultzsch kaldub Aˇsokaraidkirjade juhtida seadmuse abil, originaalide ja tõlgete sissejuhatuses (1991 [1925]: XLVII–LIV) 10. teha õnnelikuks seadmuse abil, kaitsta seadmuse abil. [I sam- arvama, et Aˇsokaõpetus on tuletatud otse Buddha õpetusest, ning baedikt.] seega käsitletav vaid selle valguses. Radhakumud Mookerji (2007 2. [---] Seadmus on hüve. Ent mis on seadmus? 39II ja VII sambaedikt. Vähe pahesid [ja] palju head. 40XIII kaljuedikt, VII sambaedikt. 3. Kaastunne, annetamine, ausus [ja] puhtus. [II sambaedikt.] 41VII sambaedikt. 42 VII ja XIII kaljuedikt. 47V.aII ja VII kaljuedikt; III ja V sambaedikt; väikesed sambakirjad; 43 VII kaljuedikt. Laghm¯aniI ja II raidkiri. 44 VII kaljuedikt. 48Esimest Bh¯abr¯uraidkirjas, väikestes sambakirjades, I ja II väikeses Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 45VII ja XIII kaljuedikt. kaljuediktis, ja teist Bh¯abr¯uediktis, Lumbin¯ıja Nigliv¯asambakirjades, 46XIII kaljuedikt. II väikese kaljuedikti Maski versioonis.

326 327

82 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

4. puhtus (prakr sochava; skr ´sauca);39 [1928]: 69–76) usub (nagu ka Vincent Arthur Smith enne teda), et 5. leebus (prakr madava; skr m¯ardava);40 Aˇsokaseadmus on kõigi religioonide ühisosa, midagi universaalse 6. hüve ehk vooruslikkus (prakr s¯adhava; skr s¯adhut¯a);41 religiooni taolist. Ent kuidas määratlevad seadmust raidkirjad ise? Bh¯abr¯uediktis on seadmus üks budismi kolmest kalliski- 7. vaoshoitus ehk eneseohjeldamine (prakr sayama; skr sam. ya- ma);42 vist (skr triratna; paali tiratana), kolmest põhiväärtusest Buddha (virgunu) ja sa˙ngha (kogudus) kõrval. See on tõeline sead- 8. meelepuhtus (prakr bhava-´sudhi; skr bh¯ava-´suddhi);43 44 mus (prakr sa-dham. ma; skr sad-dharma), budistlikele tekstidele 9. tänulikkus (prakr kit.ra˜nata; skr kr. taj˜nat¯a); omane määratlus Buddha õpetuse kohta. 10. vankumatu pühendumine (prakr drid. ha-bhatita; skr dr. d. ha- 45 Raidkirjade lugeja märgaku, et seadmuse mõiste esineb pea- bhaktit¯a); aegu kõigis Aˇsokaraidkirjades,47 samas kui kogudust ja Buddhat 11. rõõm (prakr priti, rati; skr pr¯ıti, rati).46 nimetatakse palju vähemates.48 Kõige pikema loetelu esitavad II ja VII sambaedikt. XIII kal- I väikese kaljuedikti Brahmagiri versioon määratleb seadmust juediktis esineb hulk huvitavaid märksõnu, mida mujal pole. moraaliõpetusena, heade käitumistavade kogumina: VII kaljuedikti mõte näib olevat eelistada sisemisi voorusi välis- 9. [---] Ema [ja] isa kuulatagu, nõndasamuti õpetajaid, elushingede tele; pelgalt heategevusest ei piisa, kui meel pole puhas. [kaitsmine] olgu kindel, tõde Aˇsoka ediktide võtmesõna on kahtlemata seadmus (prakr 10. kõneldagu — neidsinaseid seadmuse voorusi kuulutatagu! Nõnda- dham. ma; skr dharma). Ent kuidas seda mõista? Ning seejuu- samuti austagu res mitte üldiselt Vana-India ja sanskriti keele, vaid üksnes Aˇsoka 11. õpilane õpetajat, ja [inimesed] kohelgu sugulasi sobilikul kombel. raidkirjade kontekstis. Mis on Aˇsokaseadmus? Kas Buddha 12. Säärane on iidne tava, mis pikka iga toob. Nõnda käitutagu. õpetus või universaalne humanism? Või maailmanägemine, mis Üpris sarnane on arusaam seadmusest ka III ja IV kaljuediktis. omane kõigile Vana-India usunditele ja filosoofiatele? III kaljuediktist saab selgeks, et seadmus on hüve, ning X kalju- Beni Madhab Barua arutleb neil teemadel oma teoses väga pi- ediktist, et seadmus on vabanemine kõigest pahast. I sambaedikt kalt (1946: 225–282), kaaludes, kas Aˇsokaõpetus on r¯ajadharma on ebamäärane ning II sambaedikt ülimalt lakooniline. (riigijuhtimise kunst), up¯asakadharma (Buddha ilmikjärgija sead- mus) või universaalne religioon. Samas jääb uurija enese lõplik 9. [---] Sest säärane on [minu] seesinane juhis: valvata seadmuse abil, arvamus sõnastamata. Eugen Hultzsch kaldub Aˇsokaraidkirjade juhtida seadmuse abil, originaalide ja tõlgete sissejuhatuses (1991 [1925]: XLVII–LIV) 10. teha õnnelikuks seadmuse abil, kaitsta seadmuse abil. [I sam- arvama, et Aˇsokaõpetus on tuletatud otse Buddha õpetusest, ning baedikt.] seega käsitletav vaid selle valguses. Radhakumud Mookerji (2007 2. [---] Seadmus on hüve. Ent mis on seadmus? 39II ja VII sambaedikt. Vähe pahesid [ja] palju head. 40XIII kaljuedikt, VII sambaedikt. 3. Kaastunne, annetamine, ausus [ja] puhtus. [II sambaedikt.] 41VII sambaedikt. 42 VII ja XIII kaljuedikt. 47V.aII ja VII kaljuedikt; III ja V sambaedikt; väikesed sambakirjad; 43 VII kaljuedikt. Laghm¯aniI ja II raidkiri. 44 VII kaljuedikt. 48Esimest Bh¯abr¯uraidkirjas, väikestes sambakirjades, I ja II väikeses Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 45VII ja XIII kaljuedikt. kaljuediktis, ja teist Bh¯abr¯uediktis, Lumbin¯ıja Nigliv¯asambakirjades, 46XIII kaljuedikt. II väikese kaljuedikti Maski versioonis.

326 327

83 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

XI kaljuedikt määratleb seadmuse põhikomponentidena sead- Aˇsoka seadmuseteoorial on ka vähemalt kaks praktilist ra- muse annetamise (prakr dhamma-dana), seadmuse austamise kendust — seadmuse kuulutamine ehk misjon ning seadmuse (prakr dhamma-sam. stava), õige käitumise (prakr dhamma-sam. vi- ametnike tegevus. Loomulikult on osa misjonist ka raidkir- bhaga) ja osaluse seadmuses (prakr dhamma-sam. bam. dha; ilmselt jade raiumine kaljudele ja sammastele, mida Aˇsoka pidevalt peetakse siin silmas kogukonna ühtsust). XIII kaljuediktis kirjel- rõhutab.49 Eesmärgiks on seadmuse kasvatamine-rohkendamine dab Aˇsokaomaenda käitumist seadmuses kui seadmuse järgimist, ja kasvamine-rohkenemine (prakr dhamma-vadhi; skr dharma- 50 seadmuse armastamist ja seadmuse kuulutamist. vr. ddhi). II ja XIII kaljuedikt näitavad, et Aˇsokamisjonitege- VII sambaedikt toob seadmusega seoses sisse kaks uut mõistet: vus oli suunatud väljapoole tema riiki, ulatudes koguni Vahemere eneseohjeldamine seadmuse abil (prakr dhamma-niyama; skr äärde. dharma-niyama) ning mõtlus ehk mediteerimine (prakr ni-√jhai; Kõige huvitavam misjonist kõnelev lõik pärineb VII sam- skr ni-√dhyai). baediktist (kuigi seadmuse kuulutamisest on juttu ka III, IV, VIII 19. [---] Ent seesinane inimeste seadmuse kasvatamisele kaasaaitamine ja XIII kaljuediktis ning II Kali˙nga ediktis). Tuleb märgata, et toimub vaid kahel viisil: end seadmusega ohjeldades ja mõtluse seadmuse sõnum (prakr dham. ma-s¯avana; skr dharma-´sr¯avan. a) kaudu. ja seadmuse kuulutamine (prakr dham. ma anusathi; skr dharma 20. Ent seal, kus enese seadmusega ohjeldamisest on vähe kasu, [aitab] anu´sasti) (s.t info ja propaganda) on Aˇsokajaoks kaks ise asja. mõtlus palju enam [seadmuse kasvatamisele kaasa]. 10. [---] Seetõttu torkas mulle [pähe] lasta seadmuse sõnumit kuulutada Ent tõepoolest, enese seadmusega ohjeldamine tähendab seda, et ma [ja] seadmuse kuulutamine pole lubanud üht või teist olendit tappa. 11. kuuldavaks teha. Ning ma olen andnud käsu ka mitmel teisel viisil end seadmusega Seepeale hakkavad [seadmust] kuulnud inimesed [seadmust] järgima, ohjeldada. tõstavad [seadmuse] ausse Ent mõtlus on palju enam inimeste seadmuse kasvatamisele kaasa 12. ja aitavad seadmuse kasvatamisele kindlasti kaasa. aidanud, viies olenditele vigategemisest Seesinasel eesmärgil olen ma lasknud seadmuse sõnumit kuulutada 21. [ja] elushingede tapmisest loobumisele. [ja] andnud käsu seadmuse kuulutamine kuuldavaks teha, et just Huvitavaim Aˇsokaraidkirjade termin on seadmuse võit (prakr [minu] kodakondsed, kes valitsevad paljude inimeste üle, oleksid dhamma-vijaya; skr dharma-vijaya), mis esineb XIII kaljuedik- need, kes lasevad nii [seadmuse sõnumit] õpetada kui [seadmuse tis. Tõenäoliselt oli seesugune arusaam seadmuse abil maailma kuulutamist] laiendada. hõlmamisest käibel juba varemalt, sest Artha´s¯astra (XII,1) liigi- Just väikekuningad, kes valitsevad mitmeid sadu tuhandeid elus- tab vallutajad kolmeks: dharma-vijayin (vallutaja, kellele piisab hingi, just neile olen ma andnud käsu õpetada igati [seadmuse alistatavate alade alistumisest), lobha-vijayin (vallutaja, kes soo- sõnumit] vib alade alistumist ja sealt saadavat tulu) ja asura-vijayin (val- 13. seadmusele pühendunud inimestele. [VII sambaedikt.] lutaja, kes lisaks alade alistamisele ja kasule orjastab ka vallu- Seadmuse kõrgametnikud (prakr dhamma-mah¯amata; skr dhar- tatud rahva naised ja pojad ning tapab mehed). Analoogiline ma-mah¯am¯atra)51 on Aˇsokaseadmuse kõige olulisemad tööriistad. käsitlus leidub ka Mah¯abh¯arata’s (XII,59,38–39). Radhakumud Võimalik,et neile viidatakse ka lihtsalt mah¯am¯atra (“kõrgametnik”; Mookerji (2007 [1928]: 166) ja Beni Madhab Barua (1946: 234) juhivad tähelepanu sellele, et Aˇsokakäitus Kali˙ngat vallutades 49Vt nt I väike kaljuedikt; Bh¯abr¯uedikt; P¯ul-i-Dar¯unta kiviplaat; IV, asura-vijayin’i kombel, hiljem asus aga propageerima dharma- V, VI, XIV kaljuedikt; S¯arn¯athi sambakiri; II, VI ja VII sambaedikt. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR vijayin’i käitumist. Seega jätkas Aˇsokavallutamist, tehes seda 50IV ja V kaljuedikt; VII sambaedikt; P¯ul-i-Dar¯unta kiviplaat. lihtsalt teises valdkonnas ja registris. 51V ja XII kaljuedikt ning VII sambaedikt.

328 329

84 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

XI kaljuedikt määratleb seadmuse põhikomponentidena sead- Aˇsoka seadmuseteoorial on ka vähemalt kaks praktilist ra- muse annetamise (prakr dhamma-dana), seadmuse austamise kendust — seadmuse kuulutamine ehk misjon ning seadmuse (prakr dhamma-sam. stava), õige käitumise (prakr dhamma-sam. vi- ametnike tegevus. Loomulikult on osa misjonist ka raidkir- bhaga) ja osaluse seadmuses (prakr dhamma-sam. bam. dha; ilmselt jade raiumine kaljudele ja sammastele, mida Aˇsoka pidevalt peetakse siin silmas kogukonna ühtsust). XIII kaljuediktis kirjel- rõhutab.49 Eesmärgiks on seadmuse kasvatamine-rohkendamine dab Aˇsokaomaenda käitumist seadmuses kui seadmuse järgimist, ja kasvamine-rohkenemine (prakr dhamma-vadhi; skr dharma- 50 seadmuse armastamist ja seadmuse kuulutamist. vr. ddhi). II ja XIII kaljuedikt näitavad, et Aˇsokamisjonitege- VII sambaedikt toob seadmusega seoses sisse kaks uut mõistet: vus oli suunatud väljapoole tema riiki, ulatudes koguni Vahemere eneseohjeldamine seadmuse abil (prakr dhamma-niyama; skr äärde. dharma-niyama) ning mõtlus ehk mediteerimine (prakr ni-√jhai; Kõige huvitavam misjonist kõnelev lõik pärineb VII sam- skr ni-√dhyai). baediktist (kuigi seadmuse kuulutamisest on juttu ka III, IV, VIII 19. [---] Ent seesinane inimeste seadmuse kasvatamisele kaasaaitamine ja XIII kaljuediktis ning II Kali˙nga ediktis). Tuleb märgata, et toimub vaid kahel viisil: end seadmusega ohjeldades ja mõtluse seadmuse sõnum (prakr dham. ma-s¯avana; skr dharma-´sr¯avan. a) kaudu. ja seadmuse kuulutamine (prakr dham. ma anusathi; skr dharma 20. Ent seal, kus enese seadmusega ohjeldamisest on vähe kasu, [aitab] anu´sasti) (s.t info ja propaganda) on Aˇsokajaoks kaks ise asja. mõtlus palju enam [seadmuse kasvatamisele kaasa]. 10. [---] Seetõttu torkas mulle [pähe] lasta seadmuse sõnumit kuulutada Ent tõepoolest, enese seadmusega ohjeldamine tähendab seda, et ma [ja] seadmuse kuulutamine pole lubanud üht või teist olendit tappa. 11. kuuldavaks teha. Ning ma olen andnud käsu ka mitmel teisel viisil end seadmusega Seepeale hakkavad [seadmust] kuulnud inimesed [seadmust] järgima, ohjeldada. tõstavad [seadmuse] ausse Ent mõtlus on palju enam inimeste seadmuse kasvatamisele kaasa 12. ja aitavad seadmuse kasvatamisele kindlasti kaasa. aidanud, viies olenditele vigategemisest Seesinasel eesmärgil olen ma lasknud seadmuse sõnumit kuulutada 21. [ja] elushingede tapmisest loobumisele. [ja] andnud käsu seadmuse kuulutamine kuuldavaks teha, et just Huvitavaim Aˇsokaraidkirjade termin on seadmuse võit (prakr [minu] kodakondsed, kes valitsevad paljude inimeste üle, oleksid dhamma-vijaya; skr dharma-vijaya), mis esineb XIII kaljuedik- need, kes lasevad nii [seadmuse sõnumit] õpetada kui [seadmuse tis. Tõenäoliselt oli seesugune arusaam seadmuse abil maailma kuulutamist] laiendada. hõlmamisest käibel juba varemalt, sest Artha´s¯astra (XII,1) liigi- Just väikekuningad, kes valitsevad mitmeid sadu tuhandeid elus- tab vallutajad kolmeks: dharma-vijayin (vallutaja, kellele piisab hingi, just neile olen ma andnud käsu õpetada igati [seadmuse alistatavate alade alistumisest), lobha-vijayin (vallutaja, kes soo- sõnumit] vib alade alistumist ja sealt saadavat tulu) ja asura-vijayin (val- 13. seadmusele pühendunud inimestele. [VII sambaedikt.] lutaja, kes lisaks alade alistamisele ja kasule orjastab ka vallu- Seadmuse kõrgametnikud (prakr dhamma-mah¯amata; skr dhar- tatud rahva naised ja pojad ning tapab mehed). Analoogiline ma-mah¯am¯atra)51 on Aˇsokaseadmuse kõige olulisemad tööriistad. käsitlus leidub ka Mah¯abh¯arata’s (XII,59,38–39). Radhakumud Võimalik,et neile viidatakse ka lihtsalt mah¯am¯atra (“kõrgametnik”; Mookerji (2007 [1928]: 166) ja Beni Madhab Barua (1946: 234) juhivad tähelepanu sellele, et Aˇsokakäitus Kali˙ngat vallutades 49Vt nt I väike kaljuedikt; Bh¯abr¯uedikt; P¯ul-i-Dar¯unta kiviplaat; IV, asura-vijayin’i kombel, hiljem asus aga propageerima dharma- V, VI, XIV kaljuedikt; S¯arn¯athi sambakiri; II, VI ja VII sambaedikt. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR vijayin’i käitumist. Seega jätkas Aˇsokavallutamist, tehes seda 50IV ja V kaljuedikt; VII sambaedikt; P¯ul-i-Dar¯unta kiviplaat. lihtsalt teises valdkonnas ja registris. 51V ja XII kaljuedikt ning VII sambaedikt.

328 329

85 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

prakr mah¯am¯ata, mahamata) terminit kasutades.52 Samas pole faase (elevant = sünd või viljastamine, härg = sünd või ilmikuelu, seadmuse kõrgametnikud V kaljuedikti järgi otsustades mitte hobune = loobumine ja asketism, lõvi = elu buddha’na) (Mookerji niivõrd budismi propageerijad, vaid pigem sotsiaaltöötajad, kelle 2007 [1928]: 61–62; Falk 2006: 145). eesmärgiks on budismil põhinevate humanistlike põhimõtete toi- mimise tagamine riigisüsteemis: Seitsmenda ja viimase võttena, mille abil propagandistlikult ava- 3. [---] Kolmteist aastat pärast [kuningaks] pühitsemist seadsin ma likkust oma ideoloogia poole võita, esitab Aˇsokaraidkirjades po- ametisse seadmuse kõrgametnikud. sitiivse programmi, loetledes konkreetseid toiminguid, mida ta Nad on on teinud või mida tal on kavas teha lasta (vt Conserva 2003: 58). 4. seadmuse kindlustamiseks ja seadmuse kasvatamiseks, seadmusele Oma olemuselt meenutavad need tüüpilist valimisprogrammi ühes pühendunute heaolu ja õnne tagamiseks ametis kõigi (usu)sektide lubadustega valijaile. juures; kreeklaste, kambodˇzade [ja] gandhaarade juures; raastri- Esimene ja ilmselt olulisim humanistlik samm on keelustada kate [ja] pitnikate juures, ning ka teiste Apar¯anta [elanike] juures. asjatu vägivald elusolendite kallal. Raidkirjad keelavad loomohv- Alamate [ja] isandate juures, rid,53 jahi- ja kalapüügi,54 elusolendite tapmise55 ja söömise56. 5. preestrite [ja] rikkurite juures, kaitsetute [ja] eakate juures on nad Maailma taimetoitlasi ühendav katusorganisatsioon International ametis seadmusele pühendunute heaolu [ja] õnne tagamiseks. Vegetarian Union (IVU; asut 1908 Dresdenis) ülistab Aˇsokatlausa Nad on ametis ahelatesse aheldatute parema kohtlemise tagamiseks ühe taimetoitumise varase propageerijana (vt Williams 2013). ja vabastamiseks, XIII kaljuediktis keelab Aˇsokasisuliselt ka sõjategevuse, veen- 6. kuna nad on paljulapselised, või hättasattunud, või väga vanad. des oma järglasi, et edasisi vallutusi pole vaja ning maalides Siin [P¯at.aliputras] ja väljaspool, kõigis linnades, [minu] vendade Kali˙nga sõja näitel kohutava pildi sõjaga kaasnevatest kahjudest. ja õdede kuningakodades, Huvitaval kombel on Aˇsokahumanistlikku sõjapidamisideoloogiat 7. ning isegi teiste [minu] sugulaste juures on nad kõikjal ametis. arutatud lausa Rahvusvahelise Punase Risti ajakirjas (vt Draper Nii seadmuse toetamiseks, seadmuse kindlustamiseks, kui almuste 1995). Samuti kannab Aˇsokanime heategevusorganisatsioon (vt jagamisele pühendumiseks on kõikjal minu allutatud aladel sead- Asoka Mission 2013). musele pühendunute juures ametis Raidkirjade ideoloogia patsifismi tõttu on pidanud uurijad ko- 8. seadmuse kõrgametnikud. guni vajalikuks arutada, kas Maurja dünastia impeeriumi kiire Positiivseid märksõnu täiendavad mõjukad sümbolid. Girn¯ari, lagunemine (u 185 eKr) pärast Aˇsokasurma (u 234–232 eKr) K¯als¯ıja Dhaul¯ıkaljuedikte täiendab elevandisümboolika. Girn¯aris võis olla tema propageeritud seadmuse vahetu tulem. Harapra- on raidkirjade alla lisatud tekst “Tõesti, valge elevant toob õnne sad Sastri (1853–1931) oli seisukohal, et Aˇsokasüü on ilmselge, kogu ilmale” (Chakrabarti 2011: 55). Dhaul¯ıspaikneb raidkirjade Hem Chandra Raychaudhuri (1892–1957) vaidles sellele vastu kohal kaljust välja raiutud 120 cm kõrgune elevandikuju (Chakra- (vt täpsemalt Thapar 2002 [1961]: 198–199). Küsimus on õhus barti 2011: 66–67). K¯als¯ıraidkirjade juures on elevandi kujutis (u tänapäevani, Romila Thapar on sellele teemale pühendanud terve 30 50 cm), mille all tekst gajatame (‘parim elevant’) (Hultzsch monograafia Aˇsokaja Maurjate allakäik (Thapar 2002 [1961]). 1991× [1925]: 50; Falk 2006: 125). Samuti kaunistasid Aˇsoka ediktidega sambaid muiste lootoslillede ja loomadega kaunistatud kapiteelid. Uurijate arvates sümboliseerisid loomad Buddha elu- 53I kaljuedikt. 54Kandah¯ari I raidkiri, Laghm¯ani I ja II raidkiri; V sambaedikt. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 52VI kaljuedikt; I ja II Kali˙nga kaljuedikt; I väike kaljuedikt; “Ku- 55III, IV, XI kaljuedikt; V ja VII sambaedikt, Taxil¯asambakiri. ninganna edikt”; S¯arn¯athi sambakiri. 56V sambaedikt; I kaljuedikt.

330 331

86 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda prakr mah¯am¯ata, mahamata) terminit kasutades.52 Samas pole faase (elevant = sünd või viljastamine, härg = sünd või ilmikuelu, seadmuse kõrgametnikud V kaljuedikti järgi otsustades mitte hobune = loobumine ja asketism, lõvi = elu buddha’na) (Mookerji niivõrd budismi propageerijad, vaid pigem sotsiaaltöötajad, kelle 2007 [1928]: 61–62; Falk 2006: 145). eesmärgiks on budismil põhinevate humanistlike põhimõtete toi- mimise tagamine riigisüsteemis: Seitsmenda ja viimase võttena, mille abil propagandistlikult ava- 3. [---] Kolmteist aastat pärast [kuningaks] pühitsemist seadsin ma likkust oma ideoloogia poole võita, esitab Aˇsokaraidkirjades po- ametisse seadmuse kõrgametnikud. sitiivse programmi, loetledes konkreetseid toiminguid, mida ta Nad on on teinud või mida tal on kavas teha lasta (vt Conserva 2003: 58). 4. seadmuse kindlustamiseks ja seadmuse kasvatamiseks, seadmusele Oma olemuselt meenutavad need tüüpilist valimisprogrammi ühes pühendunute heaolu ja õnne tagamiseks ametis kõigi (usu)sektide lubadustega valijaile. juures; kreeklaste, kambodˇzade [ja] gandhaarade juures; raastri- Esimene ja ilmselt olulisim humanistlik samm on keelustada kate [ja] pitnikate juures, ning ka teiste Apar¯anta [elanike] juures. asjatu vägivald elusolendite kallal. Raidkirjad keelavad loomohv- Alamate [ja] isandate juures, rid,53 jahi- ja kalapüügi,54 elusolendite tapmise55 ja söömise56. 5. preestrite [ja] rikkurite juures, kaitsetute [ja] eakate juures on nad Maailma taimetoitlasi ühendav katusorganisatsioon International ametis seadmusele pühendunute heaolu [ja] õnne tagamiseks. Vegetarian Union (IVU; asut 1908 Dresdenis) ülistab Aˇsokatlausa Nad on ametis ahelatesse aheldatute parema kohtlemise tagamiseks ühe taimetoitumise varase propageerijana (vt Williams 2013). ja vabastamiseks, XIII kaljuediktis keelab Aˇsokasisuliselt ka sõjategevuse, veen- 6. kuna nad on paljulapselised, või hättasattunud, või väga vanad. des oma järglasi, et edasisi vallutusi pole vaja ning maalides Siin [P¯at.aliputras] ja väljaspool, kõigis linnades, [minu] vendade Kali˙nga sõja näitel kohutava pildi sõjaga kaasnevatest kahjudest. ja õdede kuningakodades, Huvitaval kombel on Aˇsokahumanistlikku sõjapidamisideoloogiat 7. ning isegi teiste [minu] sugulaste juures on nad kõikjal ametis. arutatud lausa Rahvusvahelise Punase Risti ajakirjas (vt Draper Nii seadmuse toetamiseks, seadmuse kindlustamiseks, kui almuste 1995). Samuti kannab Aˇsokanime heategevusorganisatsioon (vt jagamisele pühendumiseks on kõikjal minu allutatud aladel sead- Asoka Mission 2013). musele pühendunute juures ametis Raidkirjade ideoloogia patsifismi tõttu on pidanud uurijad ko- 8. seadmuse kõrgametnikud. guni vajalikuks arutada, kas Maurja dünastia impeeriumi kiire Positiivseid märksõnu täiendavad mõjukad sümbolid. Girn¯ari, lagunemine (u 185 eKr) pärast Aˇsokasurma (u 234–232 eKr) K¯als¯ıja Dhaul¯ıkaljuedikte täiendab elevandisümboolika. Girn¯aris võis olla tema propageeritud seadmuse vahetu tulem. Harapra- on raidkirjade alla lisatud tekst “Tõesti, valge elevant toob õnne sad Sastri (1853–1931) oli seisukohal, et Aˇsokasüü on ilmselge, kogu ilmale” (Chakrabarti 2011: 55). Dhaul¯ıspaikneb raidkirjade Hem Chandra Raychaudhuri (1892–1957) vaidles sellele vastu kohal kaljust välja raiutud 120 cm kõrgune elevandikuju (Chakra- (vt täpsemalt Thapar 2002 [1961]: 198–199). Küsimus on õhus barti 2011: 66–67). K¯als¯ıraidkirjade juures on elevandi kujutis (u tänapäevani, Romila Thapar on sellele teemale pühendanud terve 30 50 cm), mille all tekst gajatame (‘parim elevant’) (Hultzsch monograafia Aˇsokaja Maurjate allakäik (Thapar 2002 [1961]). 1991× [1925]: 50; Falk 2006: 125). Samuti kaunistasid Aˇsoka ediktidega sambaid muiste lootoslillede ja loomadega kaunistatud kapiteelid. Uurijate arvates sümboliseerisid loomad Buddha elu- 53I kaljuedikt. 54Kandah¯ari I raidkiri, Laghm¯ani I ja II raidkiri; V sambaedikt. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 52VI kaljuedikt; I ja II Kali˙nga kaljuedikt; I väike kaljuedikt; “Ku- 55III, IV, XI kaljuedikt; V ja VII sambaedikt, Taxil¯asambakiri. ninganna edikt”; S¯arn¯athi sambakiri. 56V sambaedikt; I kaljuedikt.

330 331

87 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

Ilmselt sõjategevuse lõpetamisega seoses püüab kuningas lepi- nõutakse pidevaid ringkäike maal, aktiivsust67 (vrd Artha´s¯astra tada ka piirialade elanikke, üritades neid rahumeelselt oma poole I,19; Mah¯abh¯arata XII,57,13). Parimad juhtnöörid leiduvad võita.57 Kõige selgemini väljendab valitseja tahet II Kali˙nga edikt: Kali˙nga I ediktis: 4. [---] Kui alistamata piirialade elanikel peaks tekkima soov teada 9. [---] Seepärast peaksite te soovima saada, 10. tegutseda erapooletult. “Mida kuningas meilt soovib?”, siis tahan ma, et piirialade elanikud 5. Ent [erapooletult] ei suuda tegutseda need, kes teevad vigu: on ka- mõistaksid: “Kuningas tahab, et neil oleks rahulik meel dedad, ärrituvad kergesti, 6. ning et nad hingaksid kergendatult ja et nad ootaksid minult üksnes 11. on karmid, kiirustavad, on tõrksad, laisad [ja] tüdinud. õnne, mitte häda, ning et nad mõistaksid, et kuningas andestab neile, Seepärast [peaksite te] soovima, 7. kui andestamine võimalik on, ning et nad järgiksid seadmust minu pärast [ning] et nad saaksid olla rahul nii siin- kui sealilmas.” 12. et teie ei teeks neid vigu. Sest kogu [erapooletu tegutsemise] juureks on kannatlikkus [ja] Aˇsokanõuab vangide õiglast ja head kohtlemist, andes amet- põhjalikkus. 58 nikele korralduse ühetaoliseks õigusemõistmiseks, keelusta- Sageli on nõnda, et see, kes on tüdinud, des piinamise,59 andes surmamõistetuile aega apellatsiooni esi- 13. sel pole edu, ent [teie peaksite] liikuma, toimima [ja] tegutsema. tamiseks60 ning vabastades võimaluse korral vange, näiteks oma sünnipäeval61. Seega ei keelusta Aˇsokasurmanuhtlust kui niisu- Aˇsokat on peetud ka maailma üheks esimeseks usuvaba- gust ega vabasta vanglast kõiki vange. Tegu on pelgalt olukorra duse propageerijaks. Ilmselt on see veidi liialdatud ning pi- leevendamisega. sut liiga jõuline määratlus, kuningas taotleb pelgalt usukogukon- Oluline on ka tasuta arstiabi inimestele ja loomadele ning ra- dade võrdset kohtlemist. Ta lubab kõigil sektidel kõikjal tegut- vimtaimede istutamine,62 kaevude rajamine ja puude istutamine seda,68 austab kõiki sekte võrdselt69 ning nõuab, et sektid üks- teede äärde63. Samuti paneb Aˇsokailmselt ühe esimese maa- teist vastastikku respekteeriksid70. Peale juba varem mainitud toe- ilma valitsejana paika looduskaitse reeglid, keelustades näiteks tuse budistlikule kogukonnale soosib kuningas ka brahmaniste,71 metsade ja põldude (ale)põletamise.64 dˇzainiste72 ja adˇziivika pooldajaid73. Kandah¯ariI raidkiri keelab Seadmusest lähtuvate tegevuste saavutamiseks on Aˇsokaame- kohtumõistmise vagameeste üle, kahjuks täpsustamata, millistest tisse määranud hulga ametnikke, kelle põhieesmärgiks on inimeste usumeestest on jutt. heaolu tagamine.65 Aˇsokasooviks on tõhus riik;66 ametnikelt Hoolimata “usuvabadusest” keelavad raidkirjad usukoosole- kud ja kahtlase väärtusega lõbustused74 ning soovitavad asjatutest 57I ja II väike kaljuedikt; II, V ja XIII kaljuedikt; I sambaedikt. 58IV sambaedikt. 59I Kali˙nga edikt. 67I ja II Kali˙nga edikt; III ja VI kaljuedikt. 60IV sambaedikt. 68VII kaljuedikt. 61V kaljuedikt; V sambaedikt. 69XII kaljuedikt, V ja VII sambaedikt. 62II kaljuedikt. 70XII kaljuedikt. 63II kaljuedikt; VII sambaedikt. 71IV kaljuedikt; VII sambaedikt; Taxil¯asambakiri; III Kandah¯ari 64V sambaedikt. raidkiri. 65II väike kaljuedikt, I ja II Kali˙nga edikt; V kaljuedikt; I, IV ja VII 72VII sambaedikt. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR sambaedikt. 73VII sambaedikt; Bar¯ab¯arikoopakirjad. 66VI kaljuedikt. 74I kaljuedikt.

332 333

88 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

Ilmselt sõjategevuse lõpetamisega seoses püüab kuningas lepi- nõutakse pidevaid ringkäike maal, aktiivsust67 (vrd Artha´s¯astra tada ka piirialade elanikke, üritades neid rahumeelselt oma poole I,19; Mah¯abh¯arata XII,57,13). Parimad juhtnöörid leiduvad võita.57 Kõige selgemini väljendab valitseja tahet II Kali˙nga edikt: Kali˙nga I ediktis: 4. [---] Kui alistamata piirialade elanikel peaks tekkima soov teada 9. [---] Seepärast peaksite te soovima saada, 10. tegutseda erapooletult. “Mida kuningas meilt soovib?”, siis tahan ma, et piirialade elanikud 5. Ent [erapooletult] ei suuda tegutseda need, kes teevad vigu: on ka- mõistaksid: “Kuningas tahab, et neil oleks rahulik meel dedad, ärrituvad kergesti, 6. ning et nad hingaksid kergendatult ja et nad ootaksid minult üksnes 11. on karmid, kiirustavad, on tõrksad, laisad [ja] tüdinud. õnne, mitte häda, ning et nad mõistaksid, et kuningas andestab neile, Seepärast [peaksite te] soovima, 7. kui andestamine võimalik on, ning et nad järgiksid seadmust minu pärast [ning] et nad saaksid olla rahul nii siin- kui sealilmas.” 12. et teie ei teeks neid vigu. Sest kogu [erapooletu tegutsemise] juureks on kannatlikkus [ja] Aˇsokanõuab vangide õiglast ja head kohtlemist, andes amet- põhjalikkus. 58 nikele korralduse ühetaoliseks õigusemõistmiseks, keelusta- Sageli on nõnda, et see, kes on tüdinud, des piinamise,59 andes surmamõistetuile aega apellatsiooni esi- 13. sel pole edu, ent [teie peaksite] liikuma, toimima [ja] tegutsema. tamiseks60 ning vabastades võimaluse korral vange, näiteks oma sünnipäeval61. Seega ei keelusta Aˇsokasurmanuhtlust kui niisu- Aˇsokat on peetud ka maailma üheks esimeseks usuvaba- gust ega vabasta vanglast kõiki vange. Tegu on pelgalt olukorra duse propageerijaks. Ilmselt on see veidi liialdatud ning pi- leevendamisega. sut liiga jõuline määratlus, kuningas taotleb pelgalt usukogukon- Oluline on ka tasuta arstiabi inimestele ja loomadele ning ra- dade võrdset kohtlemist. Ta lubab kõigil sektidel kõikjal tegut- vimtaimede istutamine,62 kaevude rajamine ja puude istutamine seda,68 austab kõiki sekte võrdselt69 ning nõuab, et sektid üks- teede äärde63. Samuti paneb Aˇsokailmselt ühe esimese maa- teist vastastikku respekteeriksid70. Peale juba varem mainitud toe- ilma valitsejana paika looduskaitse reeglid, keelustades näiteks tuse budistlikule kogukonnale soosib kuningas ka brahmaniste,71 metsade ja põldude (ale)põletamise.64 dˇzainiste72 ja adˇziivika pooldajaid73. Kandah¯ariI raidkiri keelab Seadmusest lähtuvate tegevuste saavutamiseks on Aˇsokaame- kohtumõistmise vagameeste üle, kahjuks täpsustamata, millistest tisse määranud hulga ametnikke, kelle põhieesmärgiks on inimeste usumeestest on jutt. heaolu tagamine.65 Aˇsokasooviks on tõhus riik;66 ametnikelt Hoolimata “usuvabadusest” keelavad raidkirjad usukoosole- kud ja kahtlase väärtusega lõbustused74 ning soovitavad asjatutest 57I ja II väike kaljuedikt; II, V ja XIII kaljuedikt; I sambaedikt. 58IV sambaedikt. 59I Kali˙nga edikt. 67I ja II Kali˙nga edikt; III ja VI kaljuedikt. 60IV sambaedikt. 68VII kaljuedikt. 61V kaljuedikt; V sambaedikt. 69XII kaljuedikt, V ja VII sambaedikt. 62II kaljuedikt. 70XII kaljuedikt. 63II kaljuedikt; VII sambaedikt. 71IV kaljuedikt; VII sambaedikt; Taxil¯asambakiri; III Kandah¯ari 64V sambaedikt. raidkiri. 65II väike kaljuedikt, I ja II Kali˙nga edikt; V kaljuedikt; I, IV ja VII 72VII sambaedikt. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR sambaedikt. 73VII sambaedikt; Bar¯ab¯arikoopakirjad. 66VI kaljuedikt. 74I kaljuedikt.

332 333

89 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

(loe: Aˇsokaseadmusega vastuolulistest) tavadest mitte kinni pi- avalikkusele.79 Seega olid raidkirjad konspektiks Aˇsokasõnumi dada75. levitajaile, humanismi misjonäridele. Ettelugejate ja seadmuse Samuti sekkub Aˇsokaaktiivselt budistliku munga- ja nunna- kõrgametnike auditooriumiks tuleb pidada (1) budistlikke munki- koguduse tegevusse, soovides hoida õpetust puhtana76 ning ajades nunni, (2) kõigi teiste ususektide liikmeid, (3) piirialade elanikke, pealiinist kõrvale kaldunud mungad ja nunnad kogudusest välja77. (4) ametnikke, (5) kõiki alamaid. 4. [---] See Kivisse raiumine säilitas sõnumi ka järeltulevatele põlvedele, 5. munk või nunn, kes kogudust lõhestab, see [saadetagu], sest ka neid, kes siinset teksti loevad, tuleb pidada Aˇsokalugejaiks- adressaatideks. Kindlasti oleks ta rõõmus, kui vaid teaks, kui kau- 6. olles lasknud tal valgesse riietuda, mujale gele ajas ja ruumis tema propaganda sõnum kandunud on. Ning 7. elama. kui muude Aˇsokapropagandistlike võtetega rakendatud ideoloo- Sest tõesti, ma tahan, et giate toimimist või mittetoimimist minevikus on hetkel raske hin- 8. kogudus oleks ühtne [ja] kestaks kaua. (S¯a˜nc¯ısambakiri.) nata, siis vähemalt kuninga soov, et tema sõnum säiliks ka tulevi- Klassikalisest usuvabadusest ei saa seega juttugi olla. “Vabadus” kus, on täide läinud. sõltus Aˇsokasuvast. Ning juba seegi osutab, et tegu polnud tõelise Aˇsokaoli humanist hoolimata propagandast. Hoolimata sel- humanismiga, vaid lihtsalt edusammudega võrreldes varasemate lest, et talle omistatud usuvabaduse ja vägivallatuse ning taime- aegadega, mil valitseja toetas näiteks vaid üht kogukonda ja vaenas toitluse ideaalide propageerimine on ülimalt kaheldavad. Mis aga teisi. oluline: Aˇsokaüritas ning tuli toime Buddha õpetuse muutmi- Kahtlemata oli Aˇsokajaoks oluline ka oma sõnumi säilitamine sega ühiskondlikuks ideoloogiaks, toimivaks moraaliõpetuseks, järeltulevate põlvede tarvis.78 mis sobib kõigile. Ta destilleeris filosoofiast eetika ning sundis alamaid seda järgima. Ning seda polegi kaootilises, röövellikus 21. [---] Sel eesmärgil on seesinane [raidkiri seadmusest] loodud, et see püsiks [seni, kui minu pojad ja] pojapojad [ja] pojapojapojad [valit- ja vägivaldses maailmas nii vähe. Aˇsokaei kõnelnud utoopili- sevad] [ning] kuu [ja] päike [paistavad], ning et [rahvas seadmust] sest taevariigist maa peal, ta rääkis moodsast heaoluühiskonnast, järgiks. [VII sambaedikt.] kus üksteisega arvestamine on norm, kus vaidlusi ei lahendata vägivallaga ning riigivõim kohtleb kõiki võrdselt — vähemalt Kõige keerulisem on Aˇsokaraidkirjade kontekstis kõnelda lu- ideaalis. Ning selles seisneb tema väärtus ka tänapäeva tarvis. gejast, adressaadist. Kahtlemata pürgivad teksti loojad (looja?) universaalsuse poole, soovides hõlmata kõiki. Mitte iga üksiku raidkirja, ent raidkirjade kui tekstoloogilise terviku eesmärgiks on kahtlemata kogu riigi (kogu maailma?) elanikkonna vaimne Kirjandus hõlmamine. Teisalt tagab valitud meedium tekstile vaid vähesed lugejad. Aˇsokaraidkirjad on esimesed Indias kirjapandud teks- Asoka Mission = http://asokamission.in/ [10.06.2013] tid ning kirjaoskus oli selgelt väheste privileeg. Samas vihja- B a r t h e s , Roland 2002 [1968]. Autori surm. — Autori surm: va- lik kirjandusteoreetilisi esseid. Koost. M. Tamm. Tallinn: Varrak, vad tekstid ise, et neid loeti regulaarselt ette ja kuulutati laiemale lk 117–125; tlk M. Tamm 75 B a r u a , Beni Madhab 1946. Asoka and His Inscriptions. Calcutta: IX kaljuedikt. New Age Publishers 76Bh¯abr¯uedikt. 77Kau´s¯amb¯ısambaedikt, S¯a˜nc¯ıja S¯arn¯athi sambakirjad. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 78Vt IV, V, VI, XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; S¯a˜nc¯ıja Taxil¯a 79Vt III, IV, VIII ja XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; I ja II Kali˙nga sambakirjad. edikt; II väike kaljuedikt, S¯arn¯athi sambakiri; Bh¯abr¯uraidkiri.

334 335

90 Asokaˇ raidkirjade propaganda Martti Kalda

(loe: Aˇsokaseadmusega vastuolulistest) tavadest mitte kinni pi- avalikkusele.79 Seega olid raidkirjad konspektiks Aˇsokasõnumi dada75. levitajaile, humanismi misjonäridele. Ettelugejate ja seadmuse Samuti sekkub Aˇsokaaktiivselt budistliku munga- ja nunna- kõrgametnike auditooriumiks tuleb pidada (1) budistlikke munki- koguduse tegevusse, soovides hoida õpetust puhtana76 ning ajades nunni, (2) kõigi teiste ususektide liikmeid, (3) piirialade elanikke, pealiinist kõrvale kaldunud mungad ja nunnad kogudusest välja77. (4) ametnikke, (5) kõiki alamaid. 4. [---] See Kivisse raiumine säilitas sõnumi ka järeltulevatele põlvedele, 5. munk või nunn, kes kogudust lõhestab, see [saadetagu], sest ka neid, kes siinset teksti loevad, tuleb pidada Aˇsokalugejaiks- adressaatideks. Kindlasti oleks ta rõõmus, kui vaid teaks, kui kau- 6. olles lasknud tal valgesse riietuda, mujale gele ajas ja ruumis tema propaganda sõnum kandunud on. Ning 7. elama. kui muude Aˇsokapropagandistlike võtetega rakendatud ideoloo- Sest tõesti, ma tahan, et giate toimimist või mittetoimimist minevikus on hetkel raske hin- 8. kogudus oleks ühtne [ja] kestaks kaua. (S¯a˜nc¯ısambakiri.) nata, siis vähemalt kuninga soov, et tema sõnum säiliks ka tulevi- Klassikalisest usuvabadusest ei saa seega juttugi olla. “Vabadus” kus, on täide läinud. sõltus Aˇsokasuvast. Ning juba seegi osutab, et tegu polnud tõelise Aˇsokaoli humanist hoolimata propagandast. Hoolimata sel- humanismiga, vaid lihtsalt edusammudega võrreldes varasemate lest, et talle omistatud usuvabaduse ja vägivallatuse ning taime- aegadega, mil valitseja toetas näiteks vaid üht kogukonda ja vaenas toitluse ideaalide propageerimine on ülimalt kaheldavad. Mis aga teisi. oluline: Aˇsokaüritas ning tuli toime Buddha õpetuse muutmi- Kahtlemata oli Aˇsokajaoks oluline ka oma sõnumi säilitamine sega ühiskondlikuks ideoloogiaks, toimivaks moraaliõpetuseks, järeltulevate põlvede tarvis.78 mis sobib kõigile. Ta destilleeris filosoofiast eetika ning sundis alamaid seda järgima. Ning seda polegi kaootilises, röövellikus 21. [---] Sel eesmärgil on seesinane [raidkiri seadmusest] loodud, et see püsiks [seni, kui minu pojad ja] pojapojad [ja] pojapojapojad [valit- ja vägivaldses maailmas nii vähe. Aˇsokaei kõnelnud utoopili- sevad] [ning] kuu [ja] päike [paistavad], ning et [rahvas seadmust] sest taevariigist maa peal, ta rääkis moodsast heaoluühiskonnast, järgiks. [VII sambaedikt.] kus üksteisega arvestamine on norm, kus vaidlusi ei lahendata vägivallaga ning riigivõim kohtleb kõiki võrdselt — vähemalt Kõige keerulisem on Aˇsokaraidkirjade kontekstis kõnelda lu- ideaalis. Ning selles seisneb tema väärtus ka tänapäeva tarvis. gejast, adressaadist. Kahtlemata pürgivad teksti loojad (looja?) universaalsuse poole, soovides hõlmata kõiki. Mitte iga üksiku raidkirja, ent raidkirjade kui tekstoloogilise terviku eesmärgiks on kahtlemata kogu riigi (kogu maailma?) elanikkonna vaimne Kirjandus hõlmamine. Teisalt tagab valitud meedium tekstile vaid vähesed lugejad. Aˇsokaraidkirjad on esimesed Indias kirjapandud teks- Asoka Mission = http://asokamission.in/ [10.06.2013] tid ning kirjaoskus oli selgelt väheste privileeg. Samas vihja- B a r t h e s , Roland 2002 [1968]. Autori surm. — Autori surm: va- lik kirjandusteoreetilisi esseid. Koost. M. Tamm. Tallinn: Varrak, vad tekstid ise, et neid loeti regulaarselt ette ja kuulutati laiemale lk 117–125; tlk M. Tamm 75 B a r u a , Beni Madhab 1946. Asoka and His Inscriptions. Calcutta: IX kaljuedikt. New Age Publishers 76Bh¯abr¯uedikt. 77Kau´s¯amb¯ısambaedikt, S¯a˜nc¯ıja S¯arn¯athi sambakirjad. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 78Vt IV, V, VI, XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; S¯a˜nc¯ıja Taxil¯a 79Vt III, IV, VIII ja XIII kaljuedikt; VII sambaedikt; I ja II Kali˙nga sambakirjad. edikt; II väike kaljuedikt, S¯arn¯athi sambakiri; Bh¯abr¯uraidkiri.

334 335

91 Asokaˇ raidkirjade propaganda

Chakrabarti,DilipK.2011. Royal Messages by the Wayside: His- torical Geography of the Asokan Edicts. New Delhi: Aryan Books International C h e a t h a m , Dennis 2012. Ashokan Edicts as Propaganda. — http://www.academia.edu/1906640/Ashokan Edicts as Propaganda [18.03.2013] C o n s e r v a , Henry T. 2003. Propaganda Techniques. Bloomington: Authorhouse D r a p e r , Gerald I. A. D. 1995. The Contribution of the Emperor Asoka Maurya to the development of the humanitarian ideal in warfare. — International Review of the Red Cross, vol. 3–4; no. 305, pp. 192–206 E l l u l , Jacques 1975 [1965]. Propaganda: The Formation of Men’s Attitudes. New York: Vintage Books F a l k , Harry 2006. A´sokan Sites and Artefacts: A Source-book with bibliography. (Monographien zur indischen Archäologie, Kunst und Philologie; Bd. 18.) Mainz am Rhein: Von Zabern F o u c a u l t , Michel 2011 [1969]. Mis on autor? — Teadmine, võim, subjekt: valik räägitust ja kirjutatust. Koost. M. Tamm. Tallinn: Varrak, lk 64–95; tlk K. Talviste H u l t z s c h , Eugen 1991 [1925]. Inscriptions of A´soka.(Corpus Inscriptionum Indicarum; Vol. I.) New Delhi: Director General of Archaeological Survey of India M o o k e r j i , Radhakumud 2007 [1928]. Asoka. New Delhi: Motilal Banarsidass Publishers S a s t r i , Kallidaikurichi Aiyah Nilakanta (ed.) 1996 [1951]. Age of the Nandas and Mauryas. Delhi: Motilal Banarsidass Publishers T h a p a r , Romila 2002 [1961]. A´soka and the Decline of the Mauryas. New Delhi: Oxford University Press W i l l i a m s , Howard 2013 [1878]. Ch. 6. Asoka, Emperor of India.— The Ethics of Diet. http://www.ivu.org/history/williams/asoka.html [01.06.2013]

MARTTI KALDA (sünd. 1973) on lõpetanud EHI orientalistina, magist- rikraad sealtsamast (1999). Aastast 2005 on ta TLÜ Eesti Humanitaar- instituudi Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetooli lektor, aastast 2007 ühtlasi Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo osakonna juhataja. Akadeemias varem avaldanud artikli “Upaniˇsaadide koht ´sruti kirjanduses” (1996,

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR nr 9, lk 1871–1875). ILMAR MALIN (1993)

336

92 PUBLIKATSIOONID

I Kalda, Martti (2010). Kauṭilya Arthaśāstra. Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat 2009/2010, 59–68. Õpetus eesmärgist (Arthas´astra¯ )

Kaut.ilya Tõlkinud Martti Kalda

Saateks

Veedade ajastu järgsel eepilisel ajajärgul (4./3. saj eKr – 3./4. saj) kujunes Vana-Indias välja mõtteviis, mille kohaselt oli inimese elus peale religioos- se eesmärgi, ühinemise absoluudiga (moks.a), olemas ka muid eesmärke: seadmus ehk tava (dharma), rikkus ja edu (artha) ning armastus (kama¯ ). Eesmärgi (artha) saavutamisega seotud teadus (artha´s astra¯ ) on india mõttelaadis eelkõige poliitika ja riigitarkus, teadmine riigiaparaadi üles- ehitusest ning majanduspoliitikast. India teaduskirjanduses on artha´s astra¯ terminiga sünonüümselt kasutusel mõisted n¯ıti´sastra¯ ‘poliitika, käitumis- õpetus’, raja¯ ´s astra¯ ‘kuninglik tarkus’ ehk rajan¯ ¯ıti ‘valitsuspoliitika’ ning 1 dan. d. an¯ıti ‘karistuspoliitika’. Vanimad poliitikateaduse tekstid pole säilinud, autoriteetidena nimeta- 2 vad tekstid Bahudant¯ ¯ıputra, Siva´ Vis´al¯ aks¯ .a, Usanase´ ja Br.haspati teoseid. Kuulsaim varane autoriteet oli ilmselt Br.haspati arthas´astra¯ , millele osu-

1Maurice Winternitz. History of Indian Literature III. Part Two: Scientific Literature. Tlk Subhadra Jha. New Delhi: Motilal Banarsidass, 1985 [1967], lk 608; Arthur Berriedale Keith. A History of Sanskrit Literature. Oxford: Oxford University Press, 1928, lk 450–451. 2A. B. Keith 1928, lk 451.

59

97 60 ÕPETUS EESMÄRGIST tab Mahabh¯ arata¯ (III, 32, 60–61) ja klassikaline kirjandus (Bhasa¯ draama 3 Pratiman¯ at¯.aka). Kahjuks pole kõnealune tekst säilinud. Varaseim säilinud sanskritikeelne poliitikateaduse tekst on Kaut.ilyale omistatud teos Arthas´astra¯ (Õpetus eesmärgist ehk Eesmärgi saavuta- 4 mise teadus). Arthas´astra¯ koosneb 15 osast (adhikaran. a), 180 jaost 5 (prakaran. a) ja 6000 värsist (sloka´ ). Lisaks eelmainitud jaotusele on tekst hiljem liigendatud veel ka peatükkideks (adhyaya¯ ).6 Jaod lõiguvad teks- ti loogiliselt teemade kaupa, peatükid jagavad teose juppideks, aga üs- na vägivaldselt. Kaua aega kaotsis olnud käsikirja leidis ja tõlkis esma- kordselt 1909. aastal Rudrapathnam Sharma Sastri.7 Teose keel mee- nutab brahman¯ . a’te (1000–800 eKr) ja upanišadide (800–500 eKr) ning Yaska¯ (5. saj eKr) ja Patañjali (2. saj eKr) keelekasutust, s.t viitab teks- 8 ti iidsusele. Proosatekst vaheldub üksikute ´sloka (16/16//) või tris.d. ubh’i (11/11//11/11//) värsimõõdus värssidega.9 Artha´sastra¯ on proosateos, mil- les eristamatult põimuvad india teaduskirjandusele omased sutra¯ - (lühi- 10 lause) ja bhas¯.ya-stiil (kommentaar). Niisiis on Artha´sastra¯ autoriks väidetavasti Maurya dünastia (4.–2. saj eKr) rajaja ja esimese valitseja Candragupta Maurya (320–299/293 eKr) minister Kaut.ilya ehk Can¯ .akya Vis.n.ugupta ning see on loodud 4. sajandil eKr.11 Seoses teose autorluse ja dateerimisega on esile kerkinud hulgaliselt probleeme: kaheldud on teose loojas, loomisajas ja isegi teksti enda autent- suses. Mõned uurijad (Kashi Prasad Jayaswal, Rudrapatnam Sharma Sast- ri, Ganapati Sastri, Hermann Jacobi, R. Meyer, Bernhard Breloer, Narenda Nath Law, Vincent Arthur Smith, J. F. Fleet) väidavad, et tekst loodi tõepoo- lest 4. sajandil eKr.12 Teised teadlased (Maurice Winternitz, A. B. Keith, Ju- lius Jolly, Alfred Hillebrandt, Shridhar Ramkrishna Bhandarkar, Hermann Kulke, Dietmar Rothermund) on seisukohal, et teos koostati paljude isikute

3M. Winternitz 1985 [1967], lk 611–612. 4A. B. Keith 1928, lk 452. 5Vidya Dhar Mahajan. Ancient India. New Delhi: S. Chand and Co, 1997 [1960], lk 270; M. Winternitz 1985 [1967], lk 614. 6M. Winternitz 1985 [1967], lk 614; A. B. Keith 1928, lk 452. 7V. D. Mahajan 1997 [1960], lk 270; M. Winternitz 1985 [1967], lk 612. 8M. Winternitz 1985 [1967], lk 613. 9M. Winternitz 1985 [1967], lk 614; A. B. Keith 1928, lk 456. 10M. Winternitz 1985 [1967], lk 613; A. B. Keith 1928, lk 456. 11M. Winternitz 1985 [1967], lk 612, 627. 12V. D. Mahajan 1997 [1960], lk 271; M. Winternitz 1985 [1967], lk 633.

98 KAUT. ILYA 61 ettevõtmisel 1.–2. või koguni 3.–4. sajandil.13 Kummalgi poolel on hulk veenvaid argumente — peamist kahtlust sünnitab asjaolu, et kuigi autor (või autorid) on detailselt kirjeldanud riigi ülesehitust, leidub teoses vähe viiteid konkreetsele Maurya dünastia ajastule. Samas räägivad Artha´s astra¯ iidsuse poolt teose ürgne keel ja Vana-India kuningavõimu ning riikluse detailne tundmine. Seega tuleb Artha´s astra¯ dateerida eepilisse ajastusse (4./3. saj eKr –3./4. saj) ning oletada, et kirjatükk valmis Kaut.ilya ja tema järgija- te koolkonna ühistööna sajandite vältel. Peale Artha´s astra¯ on Kaut.ilyale omistatud hulgaliselt aforismikogusid,14 neist üks on ka juba varem eesti keelde tõlgitud.15 Artha´s astra¯ ’s käsitletakse mitmeid teemasid: kuninga haridustee ja isikuomadused, ametkonna loomine (I osa), riigiaparaadi ülesehitus, eri- nevate ametnike õigused ja kohustused, linnade, külade, kanalite, teede ja kaevanduste rajamine, sotsiaalabi, maksusüsteem, rahandus, riigivaraga ümberkäimine, kaubandus ja tootmine, kaalud ja mõõdud, käsitöö ja põllu- majandus (II osa), seadusandlus, kohtusüsteem ja tsiviilõigus (III osa), võit- lus kuritegevusega (IV osa), sisepoliitika, riigireetmine, erivahendite kasu- tamine, ametnike palgad (V–VI osa), välispoliitika ja sõda (VII osa), ku- ninglike pahede analüüs, riiki ohustavad õnnetused (VIII osa), sõjategevus, sõjaväe ülesehitus, armeeliigid ja auastmed (IX–X osa), sõjakavalused ja diplomaatia, intriigid ja salamõrvad (XI–XIII osa), maagia ja nõiduse kasu- tamine, mürgisegamine ja ravimeetodid (XIV osa). XV osa on teose kokku- võte, ülevaade teose teemadest ja sisust.16 Artha´sastra¯ koondab kokku varasemate autorite ja teoste tarkuse Vana- India riigiteooriast. Kaut.ilya õpetuse (´s astra¯ ) keskmes on kuninga ja riigi 17 edu (artha). Moraalseid piiranguid Kaut.ilya ei sea. Kuninga ja ametnike eetika olgu pragmaatiline — et ära hoida rahva rahulolematust. Religiooni ja moraali suhtub Kaut.ilya skeptiliselt. Eesmärgile (artha) pühendumine

13Hermann Kulke, Dietmar Rothermund. A History of India. London: Routlege, 1990 [1986], lk 62–64; V. D. Mahajan 1997 [1960], lk 271; M. Winternitz 1985 [1967], lk 631, 633. 14M. Winternitz 1985 [1967], lk 630. 15Chanakya. Kuninga käsiraamat. Tlk Margus Lattik. Tallinn-Tartu: Allikaäärne, 2008. 16Vt H. Kulke, D. Rothermund 1990 [1986], lk 63–64; A. B. Keith 1928, lk 453–455; M. Winternitz 1985 [1967], lk 614–626; L. N. Rangarajan. Introduction. — Kautilya. The Arthashastra. Tlk L. N. Rangarajan. New Delhi: Penguin Books, 1992 [1987], lk 42–127. 17V. D. Mahajan 1997 [1960], lk 275–276; H. Kulke, D. Rothermund 1990 [1986], lk 63–64.

99 62 ÕPETUS EESMÄRGIST on peamine, selle nimel on lubatud peaaegu kõik. Artha´s astra¯ ei kõnele ideaalriigist, vaid pragmaatilise ja utilitaarse riigisüsteemi loomisest.18 Käesoleva Arthas´astra¯ lõigu (I,11–13) tõlkimiseks vajalik originaal lei- dub S.´ V. Gairola toimetatud originaalteksti publikatsioonis.19 Konsultee- ritud on ka K. Myliuse sanskritikeelsete originaaltekstide lugemiku20 ning L. N. Rangarajani inglisekeelse tõlkega.21 Luureameti loomisest pajatav lõik Arthas´astra¯ ’st (I,11–13) sisaldab kol- me peamist teemat: salateenistuse loomine ja nuhkide värbamine (VII prakaran. a = I,11,1–22 ja I,12,1–5), nuhkide tegevus (VIII prakaran. a = I,12,6–25) ning kodumaa kaitsmine sise- ja välisvaenlaste eest nuhkide abil (IX prakaran. a = I,13,1–25). Samuti on suuremate teemade all võimalik eristada väiksemaid, nendele tähelepanu juhtimiseks on tõlge liigendatud lõikudeks. Olulisemad osad on aksioomlausetena tekstis leiduvad põhi- mõtted (I,11,2 ja 21–22; I,12,12 ja 15–19; I,13,16–17 ja 24–25), mis on riigijuhtimises ajakohased tänapäevalgi. Kaut.ilya salateenistuse hierarhia on keerukas ja segane. Kõrgeimaks ju- hiks riigis on kuningas (rajan¯ ) (I,11,3 ja 21–22; I,13,3 ja 5, 7, 10, 12), ent luurajate tegevust koordineerib (pea)minister (mantrin) (I,11,3 ja 19–20; I,12,6). Luureametnik (kapat¯ .ika) (I,11,1–2) on riigiaparaadi juurde kuuluv salateenistuse liige. Nuhke on mitut sorti: salakuulajad (gud¯ . ha[-purus.a]) (I,11,1 ja 18; I,12,24), luurajad (sam. stha) (I,12,11–12 ja 22, 24), nuhid (apasarpa) (I,12,17; I,13,1) ning maakuulajad (cara¯ ) (I,12,11 ja 20–21 ja 23–24). Mõned neist on püsival ametikohal kodu- või välismaal, teised lii- guvad ringi (keeleliselt viitab sam. stha paigalpüsile, cara¯ liikumisele, gud¯ . ha osutab salatsemisele, apasarpa luuramisele). Hierarhias madalamal seisavad majaperemehed-nuhid (gr.hapatika) (I,11,1 ja 9), kaupmehed-nuhid (vaidehaka, van¯ . ijaka) (I,11,1 ja 11, 15), lihasuretajad-nuhid (tapasa-vyañjana¯ ) (I,11,1 ja 13), saadikud-maakuulajad (sattrin) (I,11,1 ja 18; I,12,1 ja 8; I,13,2), salamõrvarid (t¯ıks.n. a) (I,11,1; I,12,2 ja 7), mürgitajad (rasada) (I,11,1; I,12,3 ja 9), mungad- (udasthita¯ )

18V. D. Mahajan 1997 [1960], lk 277–278; A. B. Keith 1928, lk 455–456. 19 The Arthas´astra¯ of Kaut.ilya and Can¯ .akya-sutra.¯ Toim Sr´ ¯ıVachaspati¯ Gairola. Varanasi: Chowkhamba Vidya Bhawan, 1962, lk 35–47. 20Klaus Mylius. Chrestomathie der Sanskritliteratur. Leipzig: VEB Verlag Enzyklopädie, 1978, lk 246–247. 21Kautilya. The Arthashastra. Tlk L. N. Rangarajan. New Delhi: Penguin Books, 1992 [1987], lk 503–514, 158.

100 KAUT. ILYA 63

(I,11,1 ja 4; I,12,22) ning nunnad-spioonid (bhiks.uk¯ı, parivrajika,¯ pravra- jita¯) (I,11,1 ja 6, 8; I,12,4 ja 13). Mainitakse ka välisluurajaid (kan. .taka, parapasarpa¯ ) (I,12,17) ning topeltagente (ubhaya-vetana) (I,12,18 ja 19). Peale vahetu info luureteenistuse ülesehitusest pakub lõik infot arvu- katest Vana-India elualadest ja ametitest (I,11,1; I,12,6 ja 9, 13, 20–23; I,13,23). Teksti on peidetud ka kuningavõimu vajalikkust põhjendav kaitse- kõne (I,13,5–12). Mainitud Vivasvant ja Manu on inimkonna muistsed esi- isad, esimesed arhetüüpsed ohverdajad ning seadusandjad (I,13,5–6). Sur- nute kuningas Yama ja äikesetormi- ning sõjajumal Indra (I,13,10) sümboli- seerivad kuningavõimu eri funktsioone: sõjapealikut ja kohtunikku.

Tõlge

ARTHAS´ASTRA¯ I adhikaran. a, 11 adhyaya¯

VII prakaran. a: Salateenistuse loomine [ja] reeglid

1. Kui ustavad ametnikud on aususeproovidega [välja selgitatud], loo- gu [kuningas] luureametnikest, munkadest, majaperemeestest, kaupmees- test, lihasuretajatest, moondriietujatest, saadikutest, salamõrvaritest, mür- gitajatest ja nunnadest salateenistus.

2. Luureametnikuks [saagu] vapper [ja] saladusi hoidev õpilane.

3. Kui tema kaks soovi on täidetud, öelgu minister julgust kogudes: “Jää kuningale ja mulle truuks! Kui kuuled kuritegevusest, siis kanna ette!”

4. Munk[-spiooniks] [saagu] ühtviisi tark [ja] aus mungaordust lahkunud kloostrivend.

5. [Saanud] rohkelt kulda [ja] abi, pidagu ta määratud maakohas mõnd ametit.

6. Ning tuludest pakkugu ta kõigile rändmunkadele-nunnadele toitu, rõivaid [ja] ulualust.

7. Ning vargsi vaadaku ta tööotsijate seas ringi nende järele, kes oleksid valmis kuninga nimel moondriietuma ning kosti ja palga eest teenistusse astuma.

8. Ja rändmungad-nunnad värvaku üha uusi [nuhke], luues [salateenis- tuse].

101 64 ÕPETUS EESMÄRGIST

9. Majaperemeheks[-luurajaks] [saagu] ühtviisi tark [ja] aus vaene talu- poeg.

10. Määratud maakohas põldu harides, [talitagu] ta nagu eespool [kirjelda- tud].

11. Kaupmeheks[-nuhiks] [saagu] ühtviisi tark [ja] aus vaene poodnik.

12. Määratud maakohas kaubitsedes, [talitagu] ta nagu eespool [kirjelda- tud].

13. [Lihasuretajaks-luurajaks saagu] kiilaspäine [või] juuksekrunniga püha- mees, kes otsib tööd.

14. Ühes paljude teiste kiilaspäiste [või] juuksekrunniga pühameestega [elutsegu] ta linna lähistel. Avalikult söögu ta kuu või kahe vältel ainult taimi või peotäis otra, salaja aga niipalju toitu, kui tahab.

15. Ning ümberkaudsed kaupmehed[-nuhid] austagu teda ohvriandidega.

16. Ja tema õpilased levitagu teateid tema imevõimetest.

17. Ning ta ennustagu külastajaile, kes paluvad juhatust, peopesa, õpilaste salajaste vihjete abil ja muu säärase järgi vähest edu, haigust, varguseohtu, kurjategija hukkamist, tänukinki, tänaseid või homseid uudiseid välismaalt või mõnd kuninga korraldust.

18. Tema salakuulajad ja saadikud viigu [ennustused] täide.

19. Ta lubagu vapratele, tarkadele, põhimõttekindlatele [ja] võimekatele edu kuninga juures ja rääkigu kokkuleppest ministriga.

20. Ning minister määraku nad ametitesse ja [võtku] teenistusse.

21. Ning [kuningas täitku] õigustatult vihaste nuhkide mõlemad soovid. [Ent] asjatult vihased [nuhid] ning need, kes põlgavad [ja] tegutsevad ku- ninga vastu, hukatagu salaja.

22. Ning asjasse pühendatud teadku, et kuningas [täidab] oma alamate mõlemad soovid, sest nii on aus. Säärased on viis kuulsat käsku.

102 KAUT. ILYA 65

ARTHAS´ASTRA¯ I adhikaran. a, 12 adhyaya¯

1. Ning [nuhke värvatagu] just sugulasteta [orbude seast], kelle eest [riik] on hoolitsenud. Neile õpetatagu käejoonte järgi ennustamist, kurivaimude tundmist, mustkunsti, tavaõiguste tundmist, ennete tundmist [ja] ilmaennus- tamist. Või õppigu salakuulajad ühiskonnateadust.

2. Salamõrvareid [värvatagu] meeleheitel vaprate meeste seast, kes ele- vantide või tiigrite või raha eest võitlevad.

3. Mürgitajaid [värvatagu] sugulaste suhtes ükskõiksete, karmide ja laiska- de meeste seast.

4. Rändnunnast [nuhiks värvatagu] julge, preestriseisusest [ja] lesknaisest kerjusnaine, kes otsib tööd. Kuningakojas koheldagu neid austusega just nagu kõrgametnike pereliikmeid.

5. Samamoodi talitatagu kiilaspäiste või teenijaseisusest [kerjusnaistega]. Säärane on tava.

VIII prakaran. a: Nuhkide tegevus

6. Kuningas [määraku] kodumaal ministrite, ülempreestrite, sõjaväe juhti- de, asehaldurite, uksehoidjate, haaremivalvurite, abipreestrite, maksu- kogujate, tseremooniameistrite, ülemkohtunike, linnaülemate, nõunike, käsi- tööliste, õukondlaste, kubjaste, korravalvurite, piirivalvurite [ja] metsavahti- de seas [nuhkima] mehed, kes oskavad usutavalt piirkondade kohalikesse rõivastesse riietuda, erinevaid ameteid pidada ja lihtrahva kõneviisi järgi aimata. Nemad teenigu [kuningat] sihikindlalt kõikjal.

7. Õues [nuhkigu] nende [ametnike] järgi palgamõrvarid, kes [teenivad] päevavarju, veenõu, lehviku või kingade kandjaina [või] saatjaina ratsa- [ja] vankriretkel.

8. [Ametnike tegevusest] kandku [palgamõrvarid kuningale] ette saadikute vahendusel.

9. Siseruumides [nuhkigu] nende [ametnike] järgi mürgisegajad, kes [tee- nivad] koka, ettekandja, pesupesija, seljaküürija, kammerteenri, habeme- ajaja, riietaja või veekandjana [või] küürakaks, kääbuseks, tummaks, kur- diks, meelepoolikuks [või] pimedaks moondriietatuna [või] näitleja, tantsija, laulja, pillimehe, jutuvestja [või] heeroldi ametit pidades [või] naiseks [riie- tatuna].

103 66 ÕPETUS EESMÄRGIST

10. [Ametnike tegevusest] kandku [mürgisegajad kuningale] ette rändnun- nade vahendusel.

11. Luurajate teated antagu edasi salakirja abil maakuulajate tugipunkti- desse.

12. Ning ühed luurajad ärgu tundku teisi.

13. Kui rändnunnasid takistatakse, siis edastagu nad teateid nuhkidele kordamööda uksele ilmudes, ema või isa, naisoost käsitöölisi, lauljatare või orjatare kehastades või laulude, jutustuste või pillidesse peidetud sala- kirjade abil

14. või rasket haigust või hullust, tuleõnnetuse või mürgitamise eest põge- nemist [teeseldes] või salaja [majja] hiilides.

15. Kolme [salakuulaja] sama teade on tõene.

16. Salakuulaja, kes pidevalt eksib, tuleb salaja kõrvaldada.

17. Ning võõrluurajad tuleb kõrvaldada. Nuhid elagu nuhkimises vahele jäämata vaenlaste seas.

18. Topeltagendid saavad palka mõlemalt osapoolelt.

19. Ning [kuningas] võtku topeltagentide pojad [ja] naised pantvangi. Ja [kuningas] teadku, kes on vaenlase käsilane ja kes truu [alam]. Säärased on tegevusviisid.

20. Ning [kuningal] olgu maakuulajad nii vaenlase kui liitlase, nii keskmise kui erapooletu [kuninga] juures ning ka nende kuningate kahtteistkümmet klassi ametnike seas.

21. Majade sees kuulaku maad küürakad, kääbused, kohimehed, tantsi- jannad, tummad ja kõiksugused metslased,

22. kindlustes kaupmeestest luurajad, kindluste lähistel imetegijatest püha- mehed, kuningriigis talupojad [ja] mungad-maakuulajad, kuningriigi ääre- aladel karjased,

23. metsades metsaasukad alates ränderakutest [ja] metsnikest. Kaugelt teadete saamiseks [tegutsegu] maakuulajad kiiresti [ja] hoogsalt.

24. Ning välismaa luurajate tabamiseks [tarvitagu kuningas] samasugu- seid luurajaid, nii ringi liikuvaid kui ühes paigas elavaid maakuulajaid, kes liiguvad ringi nuhkide seas.

104 KAUT. ILYA 67

25. Välismaa luurajate kindlakstegemiseks paigutagu [kuningas] piirialade- le elama näiliselt kuritegelike kavatsustega pealikuid, kes tegelikult [talle] ustavad.

ARTHAS´ASTRA¯ I adhikaran. a, 13 adhyaya¯

IX prakaran. a: Kodumaa kaitsmine kuritegevuse eest

1. Kui kõrgametnike juures on nuhid ametis, asugu [kuningas] nuhkima linna- ja maaelanike järele.

2. Salakuulajad laskugu palverännupaikades, kogunemiskohtades, nõu- kodades [ja] rahvakogunemistel omavahel vaidlusse:

3. “Kuigi kõik teavad, et kuningas on kõigiti vooruslik, pole ta midagi väärt, sest ta kurnab linna- ja maaelanikke maksude [ja] karistustega!”

4. Teised salakuulajad vaielgu neile aga vastu ja ülistagu [kuningat]:

5. “Džungliseaduste aegu tegid inimesed kuningaks Vivasvanti poja Manu.

6. Nad määrasid kuuendiku viljasaagist ja kullast maksuks Manule.

7. Maksud aitavad kuningatel tagada alamate heaolu.

8. Alamatel, kes ei maksa makse [ja] ei allu karistustele, lasub patt, ning hoolimatul [valitsejal] lasuvad alamate [patud].

9. Just seetõttu jagavad metslased kuuendiku viljasaagist, kuninga maksu- osa isekeskis ära. [Kuningas] ju karjatab alamaid.

10. Tema [istub] Indra [ja] Yama troonil, seepärast on kuningad karistajad [ja] armuandjad.

11. Kes kuningaid põlgab, seda tabab taevane karistus.

12. Seepärast ei tohi kuningaid põlata.”

13. Sel moel selgitagu [kuningas] vaenlased välja.

14. Ning [salakuulajad] teadku ka kuulujutte.

15. Kiilaspäised [või] juuksekrunniga [pühamehed] selgitagu välja, kes [neist] on [kuningaga] rahul [ja] kes mitte: need, kes elatuvad [kuninga] viljast, kariloomadest [ja] kullast;

105 68 ÕPETUS EESMÄRGIST

need, kes aitavad [kuningat] nii hädas kui õnnes; need,

kes hoiavad tagasi mässumeelseid sugulasi või kuningriike;

need, kes takistavad vaenlasi või metslasi.

16. Rahulolevaid austagu [kuningas] suurte kinkide ja autasudega.

17. Rahulolematuid vaigistagu [kuningas] kingituste ja lepitustega.

18. Või hävitagu [kuningas] rahulolematud vastastikku väejuhtide, metslas- te ja rahulolematute perest väljatõugatute käe läbi.

19. Ning kuigi [rahulolematud] jäid rahule, õhutagu [kuningas] rahva viha [rahulolematute suhtes], kuna neile on antud voli koguda makse ja määrata karistusi.

20. [Kuningas] kõrvaldagu vihapidajad salajase karistuse või rahva raevu abil.

21. [Kuningas] sundigu [rahulolematud] tööle kaevandustes või tehastes, võttes nende pojad ja naised pantvangi, et ei peaks pelgama võõraid [ku- ningaid, kes võiksid neid ära kasutada].

22. Võõrastel [kuningatel] on hõlbus ära osta vihaseid, ahneid, kartlikke ja uhkeid.

23. Täheteadlasteks, ennustajateks [ja] kalendriloojateks moondunud sala- kuulajad teadku [äraostetavate] omavahelisi suhteid ning nende sidemeid vaenlaste [ja] metslastega.

24. Rahulolevaid austagu [kuningas] kinkide ja autasudega.

25. Rahulolematud võitku [kuningas] oma poolele lepituste [ja] kingituste, tülide [ja] karistustega.

26. Tark [kuningas] kaitsku vaenlase salasepitsuste eest kodumaal nii üle- maid kui alamaid, olgu nad äraostetavad või äraostmatud.

106 II Kalda, Martti (2012). Hathīgumpha raidkiri: tekst ja kontekst. Idakiri: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat 2011/2012, 45–87. i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 45 — #45 i i

Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri: tekst ja kontekst

Martti Kalda

Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri Udayagiri mäel India Orissa osariigis on üks oluli- simaid mälestisi, mis pärineb Maurja (4.–2. saj e.m.a) ja Gupta (4.–6. saj) dünastia vahelisest segasest ajast, eepiliseks ajastuks nimetatud perioodist (4./3. saj e.m.a – 3./4. saj) India ajaloos. Käesolev artikkel analüüsib raid- kirja teksti kui (ajaloo)allikat ning süveneb kirjutist ümbritsevasse ruumi- lisse (geograafilisse), ajalisse (ajaloolisse), tekstuaalsesse (kirjanduslikku) ning religioossesse (ideoloogilisse) konteksti.

Ruumiline (geograafiline) kontekst

Udayagiri ja Khan.d.agiri liivakivist kaljud paiknevad Orissa pealinnast Bhu- baneswarist 6–7 km läänes Khordha (Khurda) maakonnas. Khan.d.agiri (‘Murtud mägi’) on 37,5 meetrit kõrge, Udayagiri (‘Idamägi’) veidi ma- dalam, 33,5 meetrit.1 Tänapäeval on Khan.d.agiri mäel 15 koobast ja üks džainistlik tempel. Uurijate arvates on võimalik, et üksnes koopad 1, 2 ja 3 pärinevad 2. sa- jandist e.m.a, teised Khan.d.agiri koopad on ilmselt keskaegsed, rajatud 10.– 15. sajandil.2 Seda tõestavad 10.–11. sajandisse dateeritud raidkirjad koo-

1Debala Mitra. Udayagiri and Khandagiri. New Delhi: Archaeological Survey of India, 1992, lk 1; http://asi.nic.in/asi_monu_tktd_orissa_udayagiricaves.asp (15.12.2010). 2Ibid., lk 13; Shashi Kant. The Hath¯ ¯ıgumpha¯ Inscription of Kharavela¯ and the Babru Edict of Asoka:´ A Critical Study. New Delhi: D. K. Printworld Ltd., 2000, lk 7; George

45

109 i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 46 — #46 i i

46 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

3 baste seintel. R. s.abhanathale¯ pühendatud džainistlik pühamu Khan.d.agiri mäel on ilmselt rajatud küll varasema templi kohale, ent praegune ehitis pärineb 18. saj lõpust – 19. saj algusest.4 Udayagiri mäe külje sees on 18 koobast ning lamedal mäetipul iidse, apsiidiga pühamu varemed. Enamik koobastest on rajatud 2.–1. saj e.m.a.5 Udayagiri koobastest uhkeim on 1. koobas (Ran¯.¯ıgumpha¯ ehk ‘Kuninganna koobaserakla’), nelinurkse õue kolmel küljel paiknev ning kahekorruseline, rõdutaoliste eeskodadega erakukongide rida. Enamik Udayagiri koobastest on erakukongid. Ühtegi koobaspühamut pole leitud, v.a üks hiljem pühamuks ümber kohandatud kong Khan.d.agiri mäel. Ilmselt oli peamiseks pühakojaks apsiidiga tempel mäe tipus. Mõ- ned koobaskongid on rajatud grupina, teised on mõeldud vaid ühele-kahele vagamehele. 1., 9. ja 10. koopa esine maapind on inimkäte tasandatud, ilmselt askeetide kohtumispaikadeks või ajutiste, nüüdseks hävinud ehi- tiste aluspinnaks. Erinevalt India budistlikest koobastemplitest puuduvad Udayagiri ja Khan.d.agiri mägedel kaljusse raiutud ruumid munkade kogu- nemiseks, n-ö kloostriruumid. Udayagiri mäe kivist pinnasesse on raiu- tud kaks ning Khan.d.agiri mäe kivisse uuristatud neli vihmavee kogumiseks mõeldud tiiki, kuna ümbruskonnas ei leidu veekogusid. Kongid on askeetlikud, enamik kaljusse raiutud ruume on nõnda ma- dalad, et püsti seista on võimatu. Kongidesse mahub vaevu pikali heitma. Kongi tagumine osa on kõrgem kui esimene, nii et kivipinnast moodustub omalaadne tõstetud peaalusega ase. Enamikul kongidel on eeskoda, sage- li sammastega. Leidub ka eeskojata konge. Kongis puudub ruum eraku isiklike asjade ja käsikirjade jaoks, “riiulid” on kaljuseina raiutud eeskojas. Ukseavad on väiksed — kongi pääsemiseks tuleb avausest kummargil sisse pugeda. Muiste olid kongidel puidust uksed, kivist piitades on märgata puit- raami ja nende kinnituste märke. Eeskodasid kaunistavad liivakivist seina uuristatud reljeefsed skulptuurid. Kuningas Kharavela¯ raidkiri asetseb Udayagiri 14. koopa (Bad.aH¯ ath¯ ¯ı- gumpha¯ ehk ‘Suure Elevandikoopa’) kohal kaljuseinas. Elevandikoobas ise

Michell, Philip Davies. The Penguin Guide to the Monuments of India. Vol. I: Buddhist, Jain, Hindu. London: Penguin Books, 1990, lk 239. 3D. Mitra 1992, lk 6; Ashim Kumar Roy. History of the Jains. New Delhi: Gitanjali Publishing House, 1984, lk 50. 4D. Mitra 1992, lk 71–72. 5Ibid., lk 5; G. Michell, P. Davies 1990, lk 239–240.

110

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 47 — #47 i i

MARTTI KALDA 47

pole midagi enamat kui looduslik õõnsus liivakivist kalju seinas, mida on pisut laiendatud ja süvendatud. Tõenäoliselt ei tarvitatud seda struktuu- ri askeetide elupaigana nagu teisi koopaid, vaid pigem kogunemiskohana, sest koopa kohal eenduv kaljusein pakkus varju nii vihmasaju kui ereda ja lõõskava päikese eest.6 Kui Hath¯ ¯ıgumpha¯ koobas ise on arhitektuuri- liselt mittemidagiütlev, siis seda kõnekam on koopa kohal eendil paiknev tekst. Seitsmeteistkümnerealine Kharavela¯ raidkiri on mahutatud 4,6 x 1,7 meetri7 suurusele ebaühtlasele kaljuseinale. 2200 aasta vältel on raidkiri tublisti kahjustada saanud. Lisaks ajale on kaljuseina rikkunud needsamad raidkirjaski viidatud tormituuled (rida 3), mis olid võimelised purustama ka linnamüüre. Teksti dešifreerimist ja tõlgendamist on raskendanud nii kiviraidurite ekslikult tehtud täkked kui ka mesilaste ja herilaste tegevus.8 1902. aastal rajati raidkirja kaitseks õõnsuse ette ja kohale müüritis.9 Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja ruumilise konteksti puhul on aga olulisim kü- simus, miks raiuti kuninga tellimusel loodud tekst mäeküljele just koopa- erakute kloostri kogunemispaiga kohale. Üks võimalus on põhjendada koha valikut ajaloolise eeskujuga, sest lasi ju juba Maurja dünastia munkkeiser Ašoka (võimul aastail 274/268–236/232 e.m.a)10 mõned oma budistlikku maailmarahu jutlustavad sõnumid raiuda eraklate lähedusse. Mainitagu siinkohal kas või kolme Barabari¯ koopakirja aj¯ ¯ıvika askeetidele (257–250 e.m.a) ning budistlikule kogukonnale suunatud raidkirju Bhabr¯ as¯ (250. a e.m.a), Sañc¯ ¯ıs ja Sarn¯ athis¯ (235.–230. a e.m.a).11 Sellisel kombel mõjuta- ti avalikkust teatud piirkonnas autoriteetsele usukogukonnale mulje avalda- mise kaudu ning ideoloogiat levitati sealsamas, kus jutlustati usuasjust. Sar- naselt Ašokaga on ka Kharavela¯ põiminud oma kirjutisse religioosse maa- ilmavaate, esinedes usu kaitsjana ja toetajana. See kajastub nii mõlema va- litseja raidkirjade tekstis kui ka neid ümbritsevas ideoloogilises kontekstis. Teise ja samas ideoloogiliselt toimiva võimalusena tuleks näha ajaloolis- igavikulist põhjendust. Exegi monumentum, kirjutas Rooma poeet Quintus

6D. Mitra 1992, lk 46. 7S. Kant 2000, lk 7. 8Ibid., lk 7–8. 9D. Mitra 1992, lk 46. 10Vidya Dhar Mahajan. Ancient India. New Delhi: S. Chand and Co., 1997, lk 295; Kallidaikurichi Aiyah Nilakanta Sastri. Age of the Nandas and Mauryas. Delhi: Motilal Banarsidass 1996, lk 206–207. 11Ibid., lk 204–205.

111

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 48 — #48 i i

48 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Horatius Flaccus (65–8 e.m.a), pidades silmas oma luulet. Kahtlemata mõt- les ka Kalinga kuningas Kharavela¯ sadakond aastat varem, kuidas säilitada infot iseendast ja oma sõnumit tulevaste inimpõlvede jaoks. Hoolimata sel- lest et Indias rajati juba enne Kristust uhkeid kindlusi ja kuningakodasid, pole neist praeguseks peaaegu mitte midagi alles. Kliima ja keskkond hä- vitavad rajatu kiiresti ning sellest oli teadlik ka Kharavela.¯ Ainsana pida- sid ajahambale vastu needsamad Ašoka raidkirjad kivisammastel ja kalju- seintes. Ainsad rajatised, mille loomisel Indias 2. sajandil e.m.a mõeldi nende igavikulisele kestmisele, olid koobastemplid. Selle tõdemuse tõe- pärasusele viitab seegi, et esimesed meie ajani säilinud India arhitektuuri- mälestised peale koobaspühamute pärinevad alles 5.–7. sajandist. Nõnda oligi Kharavelast¯ üksnes loogiline valida oma sõnumi levitamiseks paik, mis tema arvates pidi püsima igavesti nii füüsiliselt kui vaimselt. Kolmandaks polnud ilmselt sugugi vähetähtis Si´ sup´ alagarhi¯ linna lähe- dus, sest ka Ašoka ediktid nii Kalingas (Jaugad.a ja Dhauli) kui ka mu- jal paiknesid kaubateede ääres või asulate lähistel, kus raidkirjal oli või- malikult palju lugejaid. Tänapäeval paiknevad Khan.d.agiri ja Udayagiri sisuliselt Bhubaneswari eeslinnas, lennujaamast vasakul, Chandaka suu- nas viiva tee ääres, üks kalju ühel ja teine teisel pool teed, ning on see- tõttu kõigile Orissa pealinna külastajaile hõlpsasti kättesaadavad. Ilmselt arvestati juba 2. saj e.m.a Udayagiri ja Khan.d.agiri kaljudesse koopaid raja- des Kalinga muistse pealinna Si´ sup´ alagarhi¯ lähedusega. Si´ sup´ alagarhi¯ lin- na iidsed kindlusemüürid (1200 x 1160 m), mille keskel kõrguvad muistse 12 kuningakoja (30 x 30 m) 16 lateriidist sammast, paiknevad Khan.d.agiri- Udayagirist 9 km kagus, Bhubaneswari linnast 5 km lõunas. Uurijate arva- tes oli Sisup´ alagarh¯ linnana kasutusel aastatel 300–350 e.m.a.13

Ajaline (ajalooline) kontekst

Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja mõttest arusaamiseks ajalises (ajaloolises) plaanis on vaja mõista nii Kharavela¯ valitsusajale eelnenud ajaloolist situatsiooni

12D. Mitra 1992, lk 2; S. Kant 2000, lk 59; http://archiv.ub.uni-heidelberg.de/savifadok/ volltexte/2008/146/pdf/illegal_bldg.pdf (15.12.2010); Deeti Ranjita Ray. Sisupalgarh: Fortified Urban Center of Early Historic India; http://www.sdstate.edu/projectsouthasia/ Resources/loader.cfm?csModule=security/getfile&pageid=896177 (15.12.2010); G. Mi- chell, P. Davies 1990, lk 257. 13S. Kant 2000, lk 60; G. Michell, P. Davies 1990, lk 257.

112

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 49 — #49 i i

MARTTI KALDA 49

Indias 4.–3. sajandil e.m.a kui ka ajaloolisi protsesse 2. sajandil e.m.a. Et Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri on ka ise ajalooallikas, siis eristagem siinkohal väli- mist ajalugu (ajaloolist konteksti) sisemisest (raidkirja info ajaloost). Veedadejärgsel perioodil enne Gupta dünastia (4.–6. saj) võimuletule- kut oli Indias ajastut defineeriv riik Maurja dünastia impeerium (4.–2. saj e.m.a). Pole ühtegi ajalooallikat ega tõendit, mille kohaselt kahe esimese Maurja dünastia monarhi, Chandragupta (võimul aastail 325/320–299/293 e.m.a) ja Bindusara¯ (võimul aastail 299/293–274/268 e.m.a)14 ajal oleks Kalinga kuulunud Maurja suurriigi koosseisu.15 Kesk-India idarannikul asuva Kalinga (praegu Orissa osariik) liitis im- peeriumiga 261./260. a e.m.a16 toimunud vallutussõja käigus alles Maurja dünastia kolmas kuningas Ašoka (võimul aastail 274/268–236/232 e.m.a). Uurijad on seisukohal, et tõenäoliselt oli sõja põhjuseks Kalinga laialdased merekaubanduslikud suhted Kagu-Aasiaga ning sellest tulenev rikkus.17 Kohalik folkloor viitab, et Kalinga sõja põhjustas Ašoka armumine koha- likku kalurineiusse, kelle kättesaamiseks sõda alustatigi.18 Peaaegu ainsaks vahetuks allikaks Kalinga sõja kohta on Ašoka XIII kaljuedikt. Ašoka poolt aastail 256–255 e.m.a19 või 252–250 e.m.a20 erine- vates paikades üle tollase India kaljudele raiutud suurtest ediktidest (I–XIV) on säilinud seitse versiooni, igaüks ise kohas: Girnaris¯ (Junagadhi¯ maa- kond Gujarati osariigis, Ahmedabadist 327 km edelas), Kals¯ ¯ı’s (Dehra Duni¯

14Hermann Kulke, Dietmar Rothermund. A History of India. London: Routlege, 1990, lk 61, 64; V. D. Mahajan 1997, lk 290; K. A. N. Sastri 1996, lk 137–138, 165–166. 15Purna Candra Das. History of Orissa (Since Kalinga War). New Delhi: Kalyani Pub- lishers, 2008, lk 1; K. A. N. Sastri 1996, lk 168. 16P. C. Das 2008, lk 2; H. Kulke, D. Rothermund 1990, lk 65; Romila Thapar. Asoka´ and the Decline of the Mauryas. New Delhi: Oxford University Press, 2002, lk 35. 17Vt Balaram Tripathy. Maritime Heritage of Orissa. — Orissa Review. November 2007, lk 27–41; http://www.orissa.gov.in/e-magazine/Orissareview/nov-2007/engpdf/Pages 27–41.pdf (31.12.2010); Balabhadra Ghadai. Maritime Heritage of Orissa. — Orissa Re- view. July 2009, lk 62–64; http://www.orissa.gov.in/e-magazine/Orissareview/2009/July/ engpdf/62–64.pdf (30.12.2010); Sila Tripati. Early Maritime Activities of Orissa on the East Coast of India: Linkages in Trade and Cultural Developments — http://drs.nio.org/ drs/bitstream/2264/127/3/Man_Environ_27_117.pdf (31.12.2010); Sushanta K. Patra, Be- nudhar Patra. Archaeology and the Maritime History of Ancient Orissa. Orissa Historical Research Journal, nr 2, vol. XLVII, lk 107–118; http://orissa.gov.in/e-magazine/Journal/ Journal2/pdf/ohrj-014.pdf (17.12.2010). 18P. C. Das 2008, lk 2. 19R. Thapar 2002, lk 41. 20K. A. N. Sastri 1996, lk 207.

113

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 50 — #50 i i

50 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

maakond Uttaranchali osariigis, Dehra Dunist¯ 40 km loodes), Mansehr¯ as¯ (Loodepiiriala, Pakistan; Abbottabadi linna külje all), Shahb¯ azgarh¯ ¯ı’s (Loodepiiriala, Pakistan; Mardani linnast 12 km loodes), Yerragud.is (Kur- nooli ja Anantpuri maakonna piiril, Andhra Pradeshi osariigis, Gooty lin- nast 13 km põhjas), Dhaulis (Khorda maakond Orissa osariigis, Bhuba- neswarist 7–8 km lõunas) ja Jaugad.as (Ganjami¯ maakond, Orissa osariigis, Purushottampurist 5 km eemal).21 Mansehr¯ a¯ ja Shahb¯ azgarh¯ ¯ı kaljuediktide kirjapanekuks on kasutatud kharošthi kirja, teiste raidkirjade puhul brahmi tähestikku.22 Ašoka kaljuediktidel oli selgelt propagandistlik eesmärk, sest kõik raidkirjad olid paigutatud suurte linnade, pühapaikade, kaubateede või kaevanduste lähedusse.23 XIII edikt, mis kirjeldab Kalinga sõja sündmusi ning sellest tulenevat Ašoka meelemuutust, on Kalingas (Dhaulis ja Jaugad.as) kaljusse raiutud ediktide hulgast teadlikult välja jäetud. Samuti puuduvad Dhauli ja Jaugad.a tekstide valikust XI ja XII edikt.24 Tõenäoliselt taipas Ašoka, et sõja mee- nutamine Kalinga elanikele oleks olnud soola raputamine nende haavadele.

Ašoka XIII kaljuedikt (Shahb¯ azgarh¯ ¯ı versioon)25

1. Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarsi´ vallutas kaheksa aastat pärast [valitsejaks] pühitsemist Kalinga. Sada tuhat [ja sellest] veel pool elushinge veeti seetõttu [orjusse], sada tuhat löödi sealsamas maha ning palju enam suri. 2. Nüüd, pärast seda kui Kalinga oli alistatud, [asus] jumalate poolt ar- mastatud [kuningas] rangelt seadmust järgima, seadmust armastama ja seadmust kuulutama. Olles Kalinga vallutanud, tundis jumalate poolt armastatud [kuningas] ka- hetsust.

21R. Thapar 2002, lk 230–233, 236, 238. 22Ibid., lk 233, 236. 23Ibid., lk 228. 24Radhakumud Mookerji. Asoka.´ New Delhi: Motilal Banarsidass Publishers, 2007, lk 120, 126, 162. 25Originaalid: R. Mookerji 2007, lk 233–235; A. D. Dines Chandra Sircar (toim.). Select Inscriptions Bearing on Indian History and Civilization. Vol. I: From Sixth Century B.C. to the Sixth Century. Calcutta: University of Calcutta, 1965, lk 34–38. Tõlked: R. Mookerji 2007, lk 162–170; R. Thapar 2002, lk 255–257. Samuti soovitan tutvuda Shravasti Dham- mika 1993. aastal avaldatud tõlgetega: http://www.cs.colostate.edu/∼malaiya/ashoka.html (26.06.2004).

114

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 51 — #51 i i

MARTTI KALDA 51

3. Tõepoolest, jumalate poolt armastatud [kuningas] [peab] ülimalt kahet- susväärseks ja kurvaks, kui vallutamata [maa] vallutatakse nõnda, et seal [toimub] tapmine, suremine ja rahva [orjusse] vedamine. Ent jumalate poolt armastatud [kuningas] [peab] veelgi kurvemaks seda, kui seal 4. elavad preestrid, rändmungad, teiste ususektide liikmed või majapere- mehed, kes austavad vankumatult ülemaid, ema-isa [ja] õpetajaid [ning] käituvad õiglaselt [ja] ustavalt sõprade, toetajate, kaaslaste, 5. sugulaste, orjade [ja] teenritega, saavad seal viga või tapetakse või la- hutatakse armsamatest. Isegi neil, kellel pole midagi viga, ei lähe hästi, sest nende sõbrad, toetajad, kaaslased [ja] sugulased kannatavad ebaõnne, 6. nõnda, et ka nemad saavad seal viga. [Ebaõnnest] saavad osa kõik inimesed, ent [eriti] kurvastab see jumalate poolt armastatud [kuningat]. Ning pole [maad], kus [rahvas] ei oleks ühe või teise ususekti liige. Seepärast teeb ka osake sellest rahvahulgast, kes Kalingas maha löödi ja surma sai ja [orjusse] veeti, 7. olgu [kannatanuid] või sajandik või tuhandik osa [rahvast], täna jumalate poolt armastatud [kuninga] kurvaks. Ning jumalate poolt armastatud [kuningas] [arvab], et isegi see, kes teeb kurja, on võimaluse korral andeksandi väärt. Ning isegi jumalate poolt armastatud [kuninga] vallutatud [aladel] elavaid metslasi üritab ta lähendada [ja] enda poole võita. Ning neile on öeldud, et [hoolimata] nukrusest on 8. jumalate poolt armastatud [kuningal] võimutäius, et nad kahetseksid ega saaks maha löödud. Tõepoolest, jumalate poolt armastatud [kuningas] ihkab, et kõik olendid oleksid terved, vaoshoitud [ja] rõõmsad. Ning seadmuse võit on jumalate poolt armastatud [kuninga] jaoks see pea- mine võit. ...26 11. ... Seesinane raidkiri seadmusest on lastud teha selleks, et minu pojad [ja] pojapojad ei arvaks, et on vaja teha uusi vallutusi.

26Read 9–10, mis loetlevad rahvaid ja valitsejaid, kelle juurde budistlikud misjonärid läkitati, on käesolevast tõlkest teadlikult välja jäetud, selle temaatika kohta vt R. Mookerji 2007, lk 166; K. A. N. Sastri 1996, lk 207; R. Thapar 2002, lk 40–42.

115

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 52 — #52 i i

52 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Ent kui neil on vallutusi, siis tuntagu [neid] kannatlikkuse ja kerge ikke poo- lest. Ning nad pidagu võiduks 12. seadmuse võitu. Nii siin- kui sealilmas. Ning olgu rõõm seadmusest [nende] kõige suurem rõõm. Nii siin- kui sealilmas.

Tõlgitud XIII kaljuedikti tekst on üheskoos teiste omasugustega raiu- tud Peshawari orus asuvas Shahb¯ azgarh¯ ¯ıs hiiglaslikele kaljukamakatele. 2004. aastal UNESCO maailmapärandi ootenimekirja27 kantud muistised trotsivad aega ja loodust tänapäeva Pakistanis, Mardani linnast 12 km kir- des. Läbi Shahb¯ azgarh¯ ¯ı kulgesid kaubateed Swati, Diri, Chitrali¯ orgudes- se põhjas ning siit sai kuulsasse Taks.asil´ a¯ (praegu Taxila Pakistanis) linna kagus ja veelgi kuulsamasse Bactra linna (praegune Balkh Afganistanis) läänes.28 Kui XIII kaljuedikt välja arvata, siis on Ašoka raidkirjad väheinforma- tiivsed. Kalinga sõda oli valitseja ja Maurja suurriigi jaoks ilmselt nõnda tähtis sündmus, et vääris nimetamist. Selle aja kohta (3. saj e.m.a) hukkus ja sai kannatada tohutu hulk inimesi: 150 000 veeti orjusse, 100 000 hukkus otsese lahingutegevuse tagajärjel ning palju enam (200 000–400 000?) sai surma sõjakäigu tõttu (rida 1). Ilmselt on väär oletada, et kõik hukkunud olid sõjaväelased, nagu mõned uurijad29 on üritanud väita. Loomulikult kirjeldatakse Kalinga sõda propagandistlikul eesmärgil. See on patsifismi ülistus ning Ašoka patukahetsus, sest kahetsusele on pü- hendatud kõige pikem osa tekstist (read 2–7). Budismi õpetusele omasel kombel viidatakse ka kaudsetele kannatustele (rida 5 ja 6). Raidkiri teavitab (rida 9 ja 10) meid sellestki, kuhu läkitati budistlikud misjonärid, hõlmates sel kombel suuremat geograafilist piirkonda, kui ükski India valitseja eales oma vallutustega suutis allutada. Siinkohal on kõige kõnekam see, millest ei kõnelda. Ašoka on Kalin- gas kaljudele raiutud ediktide seast välja jätnud just selle (XIII kaljuedikt),

27http://whc.unesco.org/en/tentativelists/1880/ (04.12.2010). 28http://www.livius.org/sh-si/shahbazgarhi/shahbazgarhi.html (05.12.2010). 29R. Mookerji 2007, lk 162.

116

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 53 — #53 i i

MARTTI KALDA 53

milles räägitakse Kalinga sõjast ning sellega seotud Maurja dünastia ku- ninga kahetsusest. Asemele pakutakse leebet kohtlemist (Jaugad.a ja Dhauli ediktid), ent Maurja ülemvõim Kalingas jääb püsima. Etteruttavalt olgu öel- dud, et ka Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri umbes sada aastat hilisemast ajast ei maini Kalinga sõda, kuigi mälestus niivõrd suurest konfliktist oli endiselt värske. Muus osas informatiivne Kharavela¯ raidkiri vaikib Kalinga sõjast, Ašokast ja Maurja dünastiast, justkui poleks neid olnudki. Pärast Kalinga sõda sai Ida-India rannikul asuv piirkond Ašoka suurriigi osaks. Näib, et pärast Kalinga sõda lõppesid ka Ašoka vallutused ning seda nii seetõttu, et peaaegu kogu aarjalastele tuttav maailm oli ühendatud, kui ka seepärast, et Ašokast sai veendunud budist, kes eelistas “hõivata” maailma pigem humanistliku ideoloogia kui vägivaldsete vallutuste abil. Kalinga kui Ašoka “pöördepunkt” sai tema erilise kohtlemise osaliseks. Kalinga sõjahaavad vajasid ravimist. Dhauli ja Jaugad.a kaljudele raiuti ediktid, ning kuigi XI, XII ja XIII jäeti valikust välja, asendati need spet- siaalsete Kalinga kaljuediktidega. Erikohtlemise olemusest annavad parima sissevaate just kaljuediktid I ja II. Jaugad.a asub tänapäeval Orissa osariigis Ganjami¯ maakonnas Pandya küla lähedal Rushikulya jõe põhjakaldal Purushottampurist 5 km ja Ber- hampurist (Baharampur) 30 km kaugusel.30 Orissa pealinn Bhubaneswar paikneb Jaugad.ast 160 km kirdes. Ašoka ediktid (v.a XI, XII ja XII) on Jaugad.as raiutud Khapingala graniitkaljusse. Tekstid on paigutatud kolme gruppi, esimeses I–VI, teises VII–X ja XIV ning kolmandas Kalinga kalju- ediktid II ja I.31 Jaugad.a graniitkaljud pole valitud ediktide jaoks juhuslikult. Ilmseks põhjuseks on kaljude paiknemine Jaugad.a kindluse varemetes. Linn oli olemas vähemalt 3. sajandist e.m.a kuni 4. sajandini m.a.j. Nüüdki muistset asulakohta ümbritsev muldvall kaitses omal ajal umbkaudu 800 x 800 meet- ri suurust linna. Vall on keskmiselt 7,6 meetrit kõrge ja 21,3 meetrit lai. Nelinurkse muldvalli igas küljes on kaks väravaavaust. Muistse asula pind- ala oli u 64–65 hektarit. Väljaspool müüri paiknesid kaks veehoidlat, ühe keskel oli templiga saar. Aastatel 1956–1957 Debala Mitra juhtimisel teos-

30Benudhar Patra. Jaugada: An Early Historical Fort Town of Orissa. — Orissa Review. January 2007, lk 44; http://www.orissa.gov.in/e-magazine/Orissareview/jan-2007/engpdf/ 44–47.pdf (17.12.2010). 31Ibid., lk 44–45; R. Mookerji 2007, lk 126.

117

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 54 — #54 i i

54 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

tatud arheoloogilistel kaevamistel leiti esemeid nii nooremast kiviajast kui ka 6.–8. sajandist.32 Jaugad.as raiutud Kalinga I ja II edikti pealdises on pöördutud Samap¯ a¯ linna kõrgametnike (maham¯ ata/mah¯ am¯ atra¯ ) poole, sama põhitekstiga raid- kirjas Dhaulis aga Tosal¯ı ametnike ja kuningapoja (kumala/kum¯ ara¯ ) poo- le.33 Purna Candra Das34 järeldab seetõttu, et Kalinga asevalitseja (Maurja dünastia printsi) residents asus Tosal¯ı’s (Dhauli) ning Samap¯ a¯ (Jaugad.a) oli administratiivkeskuseks Kalinga lõunapoolsetel aladel. Seega võime oleta- da, et Samap¯ a¯ oli kas Jaugad.a linna muistne nimi või asus Jaugad.as kindlus ning lähistel Samap¯ a¯ linn (näiteks lähedal asuva Samma küla kohal), mida linnus kaitses.35

36 Kalinga kaljuedikt II (Jaugad. a versioon) 1. Jumalate poolt armastatud [kuningas] lausus nõnda: “Kõrgametnikud Samap¯ a¯ [linnas] kuulaku kuninga käsku! Kui ma miskit õigeks pean, siis tahan ma, et see saavutataks 2. tegutsedes või tõhusal kombel. Ning säärane on minu [arvates] peamine viis eesmärgi [saavutamiseks] [ja] säärane on [minu] käsk teile: “Kõik inimesed 3. on minu lapsed. Nõnda nagu ma tahan, et [minu] lapsed oleksid igati rahul [ja] õnnelikud 4. nii siin- kui sealilmas, sedasama soovin ma kõigile inimestele. Kui alistamata piirialade elanikel peaks tekkima soov teada saada, 5. mida kuningas meilt soovib, siis tahan ma, et piirialade elanikud mõistaksid: Kuningas tahab, et neil oleks rahulik meel, 6. ning et nad hingaksid kergendatult,

32Ibid., lk 45–46. 33Vt R. Mookerji 2007, lk 120, 126, 218, 220. 34P. C. Das 2008, lk 3. 35B. Patra 2007, lk 45. 36Originaalid: D. C. Sircar 1965, lk 44–46; R. Mookerji 2007, lk 220–222. Tõlked: R. Mookerji 2007, lk 126–128; R. Thapar 2002, lk 258–259.

118

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 55 — #55 i i

MARTTI KALDA 55

ja et nad ootaksid minult üksnes õnne, mitte häda, ning et nad mõistaksid, et kuningas andestab neile, 7. kui andestamine võimalik on, ning et nad järgiksid seadmust minu pärast [ning], et nad saaksid olla rahul nii siin- kui sealilmas.” 8. Ning ma käsutan teid sel eesmärgil, et mina saaksin seeläbi võlast va- baks, olles teid käskinud ja oma soovid teatavaks teinud 9. — säärane on minu veendumus ja kaljukindel lubadus. Olles nõnda toiminud, jääb tehtu kestma, ja nemad võivad kergendatult hingata. Seeläbi mõistavad nad, et 10. “Kuningas on meile nagu isa. Ta tunneb meile kaasa just nagu iseendale, just nagu oma lastele.” 11. Mina olen teid käskinud ja oma soovid teatavaks teinud — säärane on minu veendumus ja kaljukindel lubadus. 12. Selle eesmärgi saavutamiseks on mul igas maanurgas ametimees. Tõesti, teie suudate pakkuda neile kergemat hingamist ja õnne 13. nii siin- kui sealilmas. Ning nõnda toimides saavutate rahu taevas ja aitate tasuda minu võlga. 14. Just sel eesmärgil on see raidkiri siia raiutud, et kõrgametnikud raken- daksid alati [seda] reeglit ning pakuksid piirialade elanikele 15. kergemat hingamist ja seadmuse järgimist. 37 Ning seda raidkirja kuulutatagu iga nelja kuu tagant Tis.ya [päeval] , ning [seda raidkirja] kuulutatagu ka vahepeal, 16. [ning seda raidkirja] kuulutatagu võimaluse avanedes kasvõi ühele [ini- mesele] ning nõnda toimides jõutaksegi täieliku käsutäitmiseni.”

Propagandistlikus mõttes on Kalinga kaljuedikt II (ehk Jaugad.a edikt) või- mas, olles mõeldud piirialade (sh eelkõige Kalinga) elanike lepitamiseks. Raidkirja tekstist ilmneb selgelt Ašoka pingutus, katse alistatud Kalinga elanikke enda poole võita. Valitseja on ülimalt isiklik, pöördudes adressaa-

37 Taevase vibumehe nime kandva tähtkuju järgi nime saanud Tis.ya ehk Pus.ya päev on Tais.a ehk Paus.a kuu (detsember-jaanuar) täiskuupäev.

119

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 56 — #56 i i

56 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

tide poole korduvalt minavormis. Samuti viitab Ašoka (rida 8 ja 13) oma “võlale” (r.n. a) (s.t süümepiinadele), millest vabanemist ta ihkab saavutada. Dhauli (Tosal¯ı?) paikneb Bhubaneswari keskusest 7–8 km lõuna pool, Daya jõe lõunakaldal. Oletuslikult on tegu Ašoka jaoks Kalinga sõja ot- sustava lahingu paigaga.38 Tõenäoliselt asus Dhaulis muiste Tosal¯ı linn, Maurja dünastia okupatsioonivõimu keskus, kuigi mõned uurijad39 on ar- vamusel, et Tosal¯ı tuleks samastada Si´ sup´ alagarhiga.¯ Raidkirjad on 4,6 x 3 meetri suurusele Surabha mäe kaljusele küljele raiutud kolmes tulbas, parempoolses VII–X ja XIV, keskel I–VI ning vasa- kul Kalinga kaljuedikt I ja II.40 Raidkirjade kohal on kaljust välja raiutud 1,2 meetri kõrgune elevandikuju, Orissa varaseim säilinud skulptuur.41

Kalinga kaljuedikt I (Dhauli versioon)42

6. “... ent [te] ei mõista, kui kaugele 7. see siht viib. Mõni mees [teie seast] ehk mõistab seda, ent isegi tema osaliselt, mitte täielikult. Tõesti, te kaaluge seda hoolega — 8. need, kes te olete headel kohtadel! Sageli on nõnda, et [mõni] mees on vangis või teda piinatakse, 9. ent saab siis ootamatult vangist vabaks, kuigi paljud teised [vangistatud] inimesed piinlevad väga kaua edasi. Seepärast peaksite te soovima 10. tegutseda erapooletult. Ent [erapooletult] ei suuda tegutseda need, kes teevad vigu: on kadedad, ärrituvad kergesti,

38G. Michell, P. Davies 1990, lk 234. 39Vt Benudhar Patra. Dhauli: An Early Historic Urban Centre of Orissa. — Orissa Review, July 2006, lk 49–50; http://www.orissa.gov.in/e-magazine/Orissareview/july2006/ engpdf/49–53.pdf (17.12.2010). 40R. Mookerji 2007, lk 120; B. Patra 2006, lk 50–52. 41B. Patra 2006, lk 50. 42Originaalid: D. C. Sircar 1965, lk 40–44; R. Mookerji 2007, lk 218–220. Tõlked: R. Mookerji 2007, lk 120–126; R. Thapar 2002, lk 257–258. Siinkohal on tõlkes ära toodud üksnes see osa raidkirjast (fragment), mis Jaugad.a tekstist erineb.

120

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 57 — #57 i i

MARTTI KALDA 57

11. on karmid, kiirustavad, on tõrksad, laisad [ja] tüdinud. Seepärast [peaksite te] soovima, 12. et teie ei teeks neid vigu. Sest kogu [erapooletu tegutsemise] juureks on kannatlikkus [ja] põhjalik- kus. Sageli on nõnda, et see kes on tüdinud, 13. sel pole edu, ent [teie peaksite] liikuma, toimima [ja] tegutsema ...”

236/232 e.m.a43 Ašoka suri ning impeerium jagati Ašoka poegade ja poja- 44 poegade vahel. 187/185 e.m.a tappis kindral Pus.yamitra Su´ nga˙ viimase Maurja kuninga Magadha riigi troonil. Vahepealsel ajal saavutasid paljud suurriigi piirkonnad autonoomia ning India eri paigus tekkisid iseseisvad riigid ja dünastiad: Satav¯ ahana¯ dünastia Kesk-India lääneosades, Su´ nga˙ dü- nastia Magadhas ja Avant¯ıs, Cedi dünastia Kalingas. Shashi Kanti arvates45 on võimalik, et Kalingas kasvas iseseisev Cedi dünastia välja Tosal¯ı kõrg- ametnikest (maham¯ atra¯ ).

Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri: tekst

Lääne uurijatest märkas Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja esimesena Andrew Stirling ja kirjeldas seda 1825. a teoses Asiatic Researches or, Transactions of the Society, Instituted in Bengal, for Enquiring into the History and Antiquities, the Arts, and Sciences, and Literature of Asia XV köites ilmunud artiklis An Account, Geographical, Statistical and Historical of Orissa Proper, or Cuttack.46 Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja teksti publitseeris esimesena James Prinsep (Jour- nal of the Asiatic Society of Bengal, Vol. VI, 1837), seejärel Alexander Cun- ningham (Corpus Inscriptionum Indicarum, Vol. I, 1877) ja Raja Rajendra Lala Mitra (Antiquities of Orissa, Vol. II, 1880). Esimesena tõlgendas ja tõl- kis teksti Bhagwan Lal Indraji (Actes du Sixième Congrès International des Orientalistes ettekandes 1885). Talle järgnesid Georg Bühler (1895–1898),

43V. D. Mahajan 1997, lk 308; K. A. N. Sastri 1996, lk 243–246; S. Kant 2000, lk 40. 44V. D. Mahajan 1997, lk 309; K. A. N. Sastri 1996, lk 246–247; S. Kant 2000, lk 44. 45S. Kant 2000, lk 59. 46Serampore: Asiatick [sic!] Society 1825, lk 163–338.

121

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 58 — #58 i i

58 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Kashi Prasad Jayaswal ja Rakhal Das Banerji (1927–1930) ning Beni Mad- hab Barua (1929 ja 1938).47 Ajastut, mil Ašoka ja Kharavela¯ tegutsesid, nimetatakse eepiliseks ajas- tuks (4./3. saj e.m.a – 3./4. saj). Sellele eelnenud veedade ajastul (16./13. – 7./6. saj e.m.a) loodi sanskriti keeles suur hulk Vana-India pühatekstidest, mida säilitati ainult suuliselt. Kirjakunst jõudis Indiasse alles eepilisel ajastul. Esimesed tõelised In- dias kirja pandud tekstid on needsamad Ašoka raidkirjad 3. sajandist e.m.a, milles kasutatakse kharošthi ja brahmi kirja. Kharošthi kiri loodi aramea kirja eeskujul. Seda kirjutatakse paremalt vasakule ning oli kasutusel val- davalt Loode-Indias ja Afghanistani aladel 3. sajandist e.m.a – 4./5. sajandi- ni. Brahmi kiri, mida kirjutati vasakult paremale, on kõigi teiste India (ja Lõuna-Aasia) kirjade esiisa. Oletuste kohaselt loodi ka brahmi kiri semiidi tähestike baasil, võeti Indias laialdaselt kasutusele 2.–1. sajandil e.m.a ning tarvitati kuni gupta kirja kasutuselevõtuni Gupta dünastia (4.–6. saj) ajal ja devanaagari tähestiku laialdasema levikuni 7.–8. sajandil.48 Nabin Kumar Sahu49 ja Vidya Dhar Mahajan50 osutavad Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja brahmi silptähestiku tähtede sarnasusele Satav¯ ahana¯ dünastia va- litseja Krišna raidkirjaga Nasiku¯ koobastes ning Nan¯ agh¯ ati¯ koobastest lei- tud sama kuningasuguvõsa kuningas S´atakarn¯ .i I kuninganna Nagan¯ .ika¯ raid- kirjaga. Dines Chandra Sircar’i51 ja Nabin Kumar Sahu52 arvates tuleb nii Kharavela¯ raidkiri kui Nan¯ agh¯ ati¯ koopakirjad ja kuningas Krišna Nasiku¯ koopakiri tähtede raiumise viisi järgi otsustades dateerida 1. sajandisse e.m.a.53

47S. Kant 2000, lk 4–6. Täpsemalt vaata uurimisajaloo kohta Kashi Prasad Jayaswal, Rakhal Das Banerji. The Hathigumpha Inscription of Kharavela. (Epigraphia Indica, Vol. XX 1929–1930.) Delhi: Director General Achaeological Survey of India, 1983, lk 71–72. 48Thomas Burrow. The Sanskrit Language. London: Faber and Faber 1955, lk 64–65. 49Nabin Kumar Sahu. Paleography, Language and Art of Hathigumpha Inscription. — Orissa Historical Research Journal, 2004, nr 3, vol. XLVII, lk 9; http://orissa.gov.in/e- magazine/Journal/journalvol3/pdf/9–10.pdf] (31.12.2010). 50V. D. Mahajan 1997, lk 369–370. 51D. C. Sircar 1965, lk 189, 190, 192, 213. 52N. K. Sahu 2004, lk 9. 53Raidkirja paleograafia kohta vt täpsemalt Rakhal Das Banerji. The Palaeography of the Hathigumpha and the Nanaghat Inscriptions. (Memoirs of the Asiatic Society of Bengal. Vol. XI, nr 3.) Calcutta: Asiatic Society of Bengal, 1930, lk 131–146; K. P. Jayaswal, R. D. Banerji 1983, lk 72–74.

122

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 59 — #59 i i

MARTTI KALDA 59

Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri54

1. Austus väärikaile! Austus kõigile täiuslikele! Õilis suurkuningas, Maha-¯ meghavahana¯ järglane, Ceti kuningliku perekonna [vägevuse] kasvataja, kiidetud heaendeliste tunnusmärkide kandja, nelja maanurgani ulatuva- te vooruste omanik, hiilgava tõmmu ihuga Kalinga ülemvalitseja, hiilgav Kharavela¯ 2. mängis viisteist aastat lapsemänge. Olles kirjutamise, rahanduse, arvutamise, seadusandluse [ja] riituste läbi- viimise kord selgeks saanud, vallates kõiki teadmisi, valitses ta üheksa aas- tat troonipärijana. Kahekümne nelja aastasena, mil poisist oli võrsunud täiskasvanud, Vena kombel võidukas mees, 3. pühitseti ta Kalinga kuningliku perekonna kolmanda inimpõlve suur- kuningaks. Ning esimesel [valitsus]aastal lasi [kuningaks] pühitsetu parandada tormi- tuultest lõhutud Kalinganagar¯ı [linna] väravaid, müüre [ja] maju ning kind- lustada Khib¯ıra jaheda[veelise] veehoidla kaldaid ning rajada 4. kolmkümmend viis [korda] saja tuhande [mündi] eest kõikjale aedu, et alamaid rõõmustada. Ning teisel [valitsus]aastal läkitas ta Satakam¯ . nist hoolimata läänekaarde arvukate hobuste, elevantide, meeste [ja] vankritega maleva ning hirmutas Kanhabem. na¯ [jõeni] jõudnud sõjaväega Asikanagara [linna]. Kolmandal [valitsus]aastal jällegi 5. lõbustas gam. dhava-teaduses vilunud [Kharavela]¯ [Kalinga]nagar¯ı [linna] mängu-, tantsu-, laulu- [ja] pillimänguetenduste ning pidustuste [ja] rahva- kogunemistega. Neljandal [valitsus]aastal [...] [lasi ta] varasemate Kalinga kuningate poolt rajatud varem lõhkumata Vijadhara¯ koja [...] [kuninga]kroonid kasutuks [...] ning [...] päevavarjud [ja] 6. [kuldsed] pühitsusvaasid maha visata, kalliskivid [ja] varanduse ära võtta [ning] sundis kõik rat.hika’d [ja] bhojaka’d maani kummardama.

54Originaalid: D. C. Sircar 1965, lk 213–221; S. Kant 2000, lk 8–22; http://www.jatland. com/home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010). Tõlked: S. Kant 2000, lk 23–33; K. P. Jayaswal, R. D. Banerji 1983, lk 79–80; http://www.sdstate.edu/projectsouthasia/loader. cfm?csModule=security/getfile&PageID=853749] (20.09.2010); http://www.jatland.com/ home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010).

123

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 60 — #60 i i

60 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Ja nüüd, viiendal [valitsus]aastal lasi ta Tanasuliya teega rööpselt linna ve- dada Nanda kuninga poolt kolmsada aastat tagasi alustatud kanali [...] Ning kuuendal [valitsus]aastal andis [kuningaks] pühitsetu linna- [ja] maa- rahvale kuningliku võimu ülesnäitamiseks andeks 7. paljud erinevad maksud [ja] andamid sadade tuhandete [müntide] väär- tuses. Ning seitsmendal [valitsus]aastal õnnistas ta Vajiradharat [...] tema emadus [...] kuningapoeg [...] Ning kaheksandal [valitsus]aastal, olles hävitanud suure sõjaväega Gorat- hagiri [kindluse], 8. tungis ta Rajagaha¯ [linna] kallale. Kuuldes nendest kangelastegudest [...] taandus kreeklaste kuningas Dimi- ta, [hirmu tõttu] sõjaväest [ja] vankritest targasti loobudes Madhura [linna]. [...] ta hoidis [...] oks [...] 9. soovide puu... [Kharavela]¯ läks üheskoos hobuste, elevantide [ja] vankritega teele, lasi ja- gada kogu sõjasaagi kõigi majade [ja] elamute vahel [ning] vabastas preest- rid võidu auks maksudest [...] [Ning üheksandal valitsemisaastal] [...] 10. lasi ta rajada [pealinna] kolmkümmend kaheksa [korda] saja tuhande [mündi] eest Mahavijaya¯ kuningakoja. Ning kümnendal [valitsus]aastal korraldas [Kharavela]¯ ähvarduste, liitude [ja] lepituste abil sõjaretke Bharatavasa [...] vastu. Ning üheteistkümnendal [valitsus]aastal [...] võttis ta omale [...] ja põgene- vate [vaenlaste] raha [ja] kalliskivid. 11. [...] ta kündis eesliadraga üles varasemate kuningate rajatud P¯ıthum. d. a [linna] ning lõhkus hõimude poolt sada kolmkümmend aastat tagasi rajatud tramira [hõimude] liidu. Ning kaheteistkümnendal [valitsus]aastal [...] pani ta tuhandete [meeste] abil hirmust värisema Utarapadha¯ kuningad [...] 12. Ning olles sünnitanud Magadha elanike seas suurt hirmu, lasi ta ele- vantidel [ja] hobustel juua Gangese [jõe vett] ning sundis Magadha kuninga Bahasatimita maani kummardama. Ning ta võttis tagasi Nanda kuninga poolt minema viidud Kalinga Jina [kuju] [...] ja viis minema Anga˙ [ja] Magadha rikkused.

124

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 61 — #61 i i

MARTTI KALDA 61

13. [...] ta lasi kakskümmend [korda] saja [mündi] eest rajada tugevaid [ja] kaunite linnaväravatega torne ning viis veoloomad imelisse ja hämmasta- vasse elevanditalli [...] Pan. d. ya kuningalt hobuseid, elevante, vankreid [ja] rubiine [...], ta lasi tuua siia sadu tuhandeid röövitud rahasid [ja] kalliskive 14. [...] [ning] muutis elanikud oma sõltlasteks. Ning kolmeteistkümnendal [valitsus]aastal [lasi] riituste armastaja, ilmikjär- gijast hiilgav Kharavela¯ Kumar¯ ¯ı mäele, kus võiduratas on hästi veerenud, [raiuda] keha puhkamise tarvis, elu [ja] keha varjupaigaks koopaid ilma- elust loobunud väärikaile, kes elatuvad almustest, peavad vandetõotustest kinni, järgivad vihmaperioode [ja] on kuningate ülalpidamisel. 15. [...] auväärt rändmunkadele ning kõigist ilmakaartest kokku tulnud teadjameestele, lihasuretajatele, vagameestele [ja] koguduse järgijaile [lasi Kharavela]¯ mäeseljandikule väärikate elupaiga lähedusse [ehitada] parima- test kaevandustest üles tõstetud [ja] mitmete yojana’te55 kauguselt toodud [...] kividest [...] 16. [...] ning ristteele lasi ta püstitada viis [korda] saja tuhande [mündi] eest vääriskividega ehitud [võidu]samba, millele ta lasi raiuda suurte väljalõiga- tud tähtedega kuuekümne nelja osalise üksmeele- [ja] rahu[sõnumi]. Tema on rahu kuningas, tema on õitsengu kuningas, munkade kuningas, seadmuse kuningas, kes näeb, kuuleb [ja] mõistab õnnistusi [...], 17. erinevate vooruste kehastus, kõigi ususektide austaja, kõigi jumala- kodade korrastaja, võitmatute vankrite [ja] vägede vapper juht, [seadmu- se]ratta hoidja, [seadmuse]ratta kaitsja, kelle vankrirattad veerevad takis- tamatult, kuninglik tark, Vasu¯ pere võsu, vägev vallutaja, hiilgav kuningas Kharavela.¯

Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri kui ajalooallikas

Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri on üks olulisemaid India ajaloo allikaid, Maurja dü- nastia järgsest ja Gupta dünastia eelsest ajastust. Mõistmaks paremini Kharavela¯ aegset olukorda, tuleb süüvida Kharavela¯ ja tema suguvõsa mi- nevikku, kaardistada tema vallutuste ulatus, identifitseerida raidkirja tekstis mainitud ajaloolised isikud, rahvad ja kohad, teha kindlaks Kharavela¯ re-

55Yojana on Vana-India pikkusmõõt, härjavankri päevateekond, mis kasutusel veedade ajastust alates. Erinevatel andmetel on üks yojana võrdne 6–16 kilomeetriga.

125

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 62 — #62 i i

62 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

ligioossed sümpaatiad ja ideoloogiline kallutatus ning dateerida raidkirjas kajastatud sündmused. Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri on peaaegu ainus allikas, mis jagab infot Kalinga kuninga Kharavela¯ ning tema dünastia kohta. Kharavela¯ nime tuvastas raid- kirja tekstist esmakordselt Bhagwan Lal Indraji 1885.56 Khara¯ tähendab konkreetset viljamõõtu, vakka (108–105 liitrit),57 vela aga ülisuurt hulka või aeda, puudesalu.58 Seega võiks Kharavela¯ tähendada valitsejat, kellel on palju vilja või suured viljapõllud. Shashi Kant arvab, et Kharavela¯ tuleks 59 sanskritiseerida kui Ks. aravella,¯ ‘terav [kui] tuul, [kõike]raputav torm’. Säilinud kujul mainib raidkiri Kharavela¯ nime kolmel korral (read 1, 14 ja 17). Raidkirjast on näha, et Kharavela¯ on aira (rida 1). Seda võib mõista mitmeti. Kas rõhutatakse siinkohal, et Kharavela¯ on aarjalane (arya¯ ) või 60 Il.a/Il.a¯ järglane (aila)? Kas esimesel juhul tähendab aarjalane rassikuu- luvust või lihtsalt õilsat ja üllast aadellikku isikut? Või viitab raidkiri tõe- poolest, et Kharavela¯ on samast soost kui veedade ja eeposte mütoloogia kangelane Pururavas¯ (vt Rigveeda X,95; Satapatha´ brahman¯ . a XI,1,5,1,1– 17; Mahabh¯ arata¯ I,75,3143 jj), kelle isaks ja emaks mõlemasooline Il.a/Il.a¯ oli? On see katse siduda või rõhutada Kharavela¯ kuulumist aarjalaste müü- tiliste esiisadega samasse suguvõssa? Samuti saame teada (rida 1), et Kharavela¯ oli Mahameghav¯ ahana¯ poeg või järglane. Tavaliselt on Mahameghav¯ ahana¯ (“Suur Pilveratsanik”? “Ele- vandiratsanik”?) jumal Indra epiteet.61 Siinkohal võib lisanimi osutada Kharavela¯ jumalikkusele (“nagu jumal Indra” või “just nagu Indra poeg”), elevantide rohkusele muistses Kalingas või siis on tegu pelgalt Kharavela¯ isa, vanaisa või muistse esivanema nimega. Veelgi lisab segadust viide, et Kharavela¯ oli “Ven.a kombel võidukas” (ven. a-abhivijaya, rida 2) ning Vasu¯ pere võsu (vasu-kula-vini¯ srita´ , rida 17).

56S. Kant 2000, lk 4. 57Sir Monier Monier-Williams. A Sanskrit-English Dictionary. Etymologically and phi- lologically arranged with special reference to cognate Indo-European languages. New York: Oxford University Press, 1992, lk 339. 58M. Monier-Williams 1992, lk 1018. 59S. Kant 2000, lk 48. 60Ibid., lk 47–48. 61Ibid., lk 48.

126

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 63 — #63 i i

MARTTI KALDA 63

Ven.a on veedakirjanduses ja eepilises mütoloogias suur ja vägev val- lutaja ning kuninglik tark, ent samas ka kuri kuningas, kes keelas ohvri- teenistuste pidamise, lubas seisustel seguneda ja kiusas preestreid taga ning kelle needsamad braahmanid viimaks tapsid (Mahabh¯ arata¯ XII,59,99– 103). Ven.a poeg oli aga Pr.thu, kelle preestrid lõid raputades Ven.a lai- bast sperma välja (Atharvaveda VIII,10,22–29; Mahabh¯ arata¯ XII,59,99– 62 103; Manusmr.ti VII,41–42; IX,66–67). Võrreldes Kharavelat¯ Ven.aga osutatakse ilmselt Ven.a vallutustele, mitte tema halvale iseloomule ja käitumisele. Teises sõnakombinatsioonis ei näe Beni Madhab Barua ja Shashi Kant üldse viidet puraanade kuningas Vasule, vaid dešifreerivad originaali rajasi-¯ 63 vam. sa-kula-vinisito´ kui ‘kuningakodade ja -perekondade kaitsja’. Vasu märkimist tunnistab Kashi Prasad Jayaswal.64 Probleem Vasu nimega ei seisne aga üksnes rikutud teksti tõlgendamises, vaid selles, et Vasu on ena- miku India jumaluste lisanimi (“Suurepärane“, “Hea”, “Rikas”), samuti ise- seisva jumaluste klassi ja mitmete isikute nimi.65 Seega võiks raidkirjas esinevat liitsõna tõlgendada ka kui “kuninglik tark, rikka perekonna võsu”. Raidkirjas toob ära Kharavela¯ arvukad tiitlid: suurkuningas (mahar¯ aja¯ , read 1 ja 3) ja kuningas (raja¯ , rida 17), Kalinga ülemvalitseja (adhipati, rida 1), rahu kuningas (khema-raja¯ ), õitsengu kuningas (vadha-raja¯ ), mun- kade kuningas (bhikhu-raja¯ ) ja seadmuse kuningas (dhama-raja¯ , rida 16), [seadmuse]ratta hoidja (caka-dhara) ja [seadmuse]ratta kaitsja (guta-caka, rida 17), kuninglik tark (rajasi¯ , rida 17) ning vägev vallutaja (mahavijaya¯ , rida 17). Raidkirja andmetel on Kharavela¯ Ceti (Cedi) kuningliku perekonna liige (rida 1). Mahabh¯ arata¯ eeposes kannab cedi nime rahvas ja kuningasugu- võsa, kes elas ja valitses Bundelkhandi aladel (piirkond Põhja-Indias Uttar Pradeshi lõunaosas ja Madhya Pradeshi põhjaosas) ning kelle esiisa kandis

62M. Monier-Williams 1992, lk 1018; S. Kant 2000, lk 49; The Law Code of Manu. Tlk Patrick Olivelle. New York: Oxford University Press, 2004, lk 263; The Laws of Manu. Tlk Wendy Doniger, Brian K. Smith. London: Penguin Books, 1991, lk 132–133. 63S. Kant 2000, lk 22, 33, 49. 64Ibid., lk 22, 33; K. P. Jayaswal, R. D. Banerji 1983, lk 81. 65Vt M. Monier-Williams 1992, lk 930–931.

127

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 64 — #64 i i

64 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

66 67 samuti Cedi nime. Romila Thapari arvates on huvitav, et Ram¯ ayan¯ . a džainistlikus versioonis Paumachariyam kuulub Cedi dünastiasse deemon- kuningas Ravan¯ .a, Rama¯ peamine vaenlane ja Lanka valitseja. Kas seos on juhuslik või viitab see Kharavela¯ perekonna kunagisele sisserändele Oris- sasse läänest? Kas seos deemon Ravan¯ .aga osutab mitteaarja päritolule? (Veedade ajastul kujutati pärismaalasi aarjalaste tekstides sageli kurivaimu- dena.) Kas seos Ravan¯ .a ja Lankaga osutab Sri Lanka asustamisele, mis lähtus Orissast? Millal Cedi dünastia Kalingas võimule sai ja millal nende võim lõp- pes, on raske kindlaks teha. Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja andmetel (rida 3) oli Kharavela¯ nimetatud suguvõsa kolmas suurkuningas (mahar¯ aja¯ ). Kharavela¯ isa ja vanaisa nimi pole meile teada, samuti on segased dünastia võimule- tuleku asjaolud Kalingas. Oletatavasti sai Kalinga oma autonoomia või ko- guni iseseisvuse tagasi Ašoka surres (236/232 e.m.a) või pärast Maurja dü- nastia viimase kuninga tapmist (187/185 e.m.a). Samuti on segane Cedi dünastia saatus pärast Kharavela¯ valitsusaega. Udayagiri mäelt Mañcapur¯ı koopast leitud kirjutiste baasil võime oletada, et pärast Kharavelat¯ valitses kuningana keegi Kudepa¯ (Kharavela¯ poeg?), ning et Kharavelal¯ oli järglane (poeg või pojapoeg?) Vad.ukha. Pärast Kharavela¯ valitsusaega ilmub Orissa taas India ajaloo areenile alles Gupta dünastia (4.–6. saj) alguses, mil kunin- gas Samudragupta (võimul 335/340–375/380) sõjaretk läbi Orissa lõunasse kulges.68 Raidkirja 2. rida jagab infot Kharavela¯ lapsepõlve ja nooruse kohta. Kuni viieteistkümnenda eluaastani tegeles tulevane valitseja lastemängu- dega (kumara-k¯ ¯ıd. ika¯) ning õppis samal ajal selgeks kirjutamise (lekha), rahanduse ja müntide vermimise (rupa¯ ), arvutamise ja raamatupidamise (gan. ana¯), (tsiviil)seadusandluse (vavahara¯ ) ning ususeadused ehk riituste läbiviimise korra (vidhi). Raidkirja 5. reast saame ka teada, et Kharavela¯ oli vilunud gandharva-teaduses (gam. dhava-veda), s.t muusikas. Seejärel omandas ta üheksa aasta vältel praktilisi kogemusi haldurina, pidades kuni kahekümne neljanda eluaastani troonipärija (yovaraja/yuvar¯ aja¯ ) ametit (ri- da 2). Kharavelast¯ sai Kalinga valitseja kahekümne nelja aastaselt — järg-

66S. Kant 2000, lk 48; M. Monier-Williams 1992, lk 401. 67Romila Thapar. The Penguin History of Early India: From the Origins to AD 1300. New Delhi: Penguin Books, 2003, lk 211. 68Vt P. C. Das 2008, lk 13–15; Ashvini Agrawal. Rise and Fall of the Imperial Guptas. Delhi: Motilal Banarsidass Publishers Ltd., 1989, lk 107–109.

128

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 65 — #65 i i

MARTTI KALDA 65

nevad raidkirja read (rida 3–16) kirjeldavad tema tegevust valitsejana kol- meteistkümne valitsusaasta vältel. Kharavela¯ eellase surma või võimult lah- kumise asjaolusid ei mainita. Pärast raidkirja teksti lõppu, mil Kharavela¯ oli saanud kolmekümne seitsme aastaseks, puuduvad meil andmed tema tege- vuse või elusaatuse kohta. Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja read 4–12 kirjeldavad viit kuni seitset Kharavela¯ sõjaretke, jagades hulgaliselt infot ajalooliste isikute, rahvaste ja geograa- filiste alade kohta. Raidkirjast ei selgu, kas Kharavela¯ juhtis ise väge või jälgis sündmuste kulgu kodumaalt. Raidkirja tekst kasutab enamasti kausa- tiivi vorme (“lasi saata”, “läkitas teele”, “lasi rajada” jne), mis on valitsejate puhul, kes jagasid käske ega teinud ise käsi mustaks, ka mõistetav. Kharavela¯ 2. valitsemisaastal toimus esimene sõjaretk lääne suunas, kus valitses keegi Satakam¯ . ni. Sõjavägi jõudis Kanha-bem. na’ni¯ (jõgi?) ning hirmutas oma kohalolekuga Asikanagarat (linn?) (rida 4). Nabin Kumar Sahu, Kashi Prasad Jayaswali ja Rakhal Das Banerji arva- 69 tes on Kanha-bem. na¯ sama mis Krišna ehk Kistna¯ jõgi, mis algab Lääne- Ghati mägedest Hindustani poolsaare läänerannikul ning voolab 1290 km läände läbi Karnataka¯ ja Andhra Pradeshi osariigi, suubudes Bengali lah- te. Shashi Kant ja teisedki uurijad (näit Sadananda Agrawal)70 on teisel arvamusel. Esmatähtis on mõista, et Krišna jõgi voolab Kalingast lõunas, 71 mitte läänes. Seega pakub Shashi Kant, et Kanha-bem. na¯ (Kr.s.n.a-vena)¯ on hoopis Wainganga¯ (või selle lisajõgi Kanha), Godavar¯ ¯ı jõe lisajõgi, mis saab alguse tänapäeva Madhya Pradeshi territooriumilt ning voolab 580 km lõunasse, et ühineda Mahar¯ astra¯ osariigis Godavar¯ ¯ı jõgikonnaga. Ilmselt asus Asikanagara (või Masikanagara või Musikanagara) linn Kanha-bem. na¯ jõe ääres või selle lähedal. Toetudes Nagp¯ uri¯ lähedal (Mahar¯ astra¯ osariigi idaosas) Adami piirkonnas toimunud väljakaevamis- te leidudele, on Ajay Mitra Shastri72 seisukohal, et Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirjas nimetatud Asikanagara linn asus ja asika hõim (asika-janapada¯ ) elas just nimelt Nagp¯ uri¯ piirkonnas. Võimalik, et asika hõim oli seotud või on ko-

69http://www.jatland.com/home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010); Sudhakar Chat- topadhyaya. Some Early Dynasties of South India. Delhi: Motilal Banarsidass, 1974, lk 19–20; K. P. Jayaswal, R. D. Banerji 1983, lk 83. 70S. Kant 2000, lk 52; http://www.jatland.com/home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010). 71Ibid., lk 52. 72http://www.jatland.com/home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010).

129

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 66 — #66 i i

66 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

guni samastatav asmaka´ või asvaka´ (assaka) hõimuga, kellel oli veedade ajastu (16./13.–7./6. saj e.m.a) lõpul Godavar¯ ¯ı ja Manj¯ıra jõe vahel (nüüd- se Andhra Pradeshi ja Mahar¯ astra¯ piirialal) oma riik, üks kuueteistküm- nest mahajanapada¯ ’st ehk suurest hõimuliidust. Asmaka´ ’te pealinn oli Ba- hudhanyapura¯ (Paudanyapura — ilmselt praeguses Bodhan Andhra Prades- hi Nizamab¯ adi¯ maakonnas).73 Kuigi Bodhan paikneb Nagp¯ urist¯ 300 km lõuna pool, on Orissa (Kalinga) suunalt vaadetes tegu endiselt läänekaarega. Viide Satakam¯ . ni-nimelisele isikule on Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja üks oluli- semaid kohti:

Ning teisel [valitsus]aastal läkitas ta (Kharavela)¯ Satakam¯ . nist hoolimata läänekaarde arvukate hobuste, elevantide, meeste [ja] vankritega maleva... (rida 4).

Enamik uurijaid74 on arvamusel, et selle nime taga peitub Satav¯ ahana¯ dü- nastia (3. saj e.m.a – 3. saj) valitseja S´atakarn¯ .i I (võimul aastail 189–171 75 76 e.m.a) või S´atakarn¯ .i II (võimul aastail 166–110 e.m.a). Pärast Ašoka surma 236./232. a e.m.a algas Maurja dünastia impeeriu- mi lagunemine, mis päädis viimase Maurja kuninga Br.haspati tapmisega 187./185. a e.m.a. Sarnaselt Cedi (Kalinga aladel) ja Su´ nga˙ dünastiatele (Magadha ja Avant¯ı aladel) kasvas Satav¯ ahana¯ dünastia võim välja Maurja impeeriumi varemetest. Puraanad seostavad Satav¯ ahana¯ perekonna (kula) Andhrabhr.tya (“andh- rate alamad” või “sõltlased andhrad”) nimetusega. Nimetusest hoolimata on ebaselge Satav¯ ahana¯ dünastia algne seos Andhra aladega (Andhrapatha¯ ehk Telingana — telugukeelsed alad Lõuna-India idaosas, tänapäeval Andhra Pradeshi osariik). Dünastia algne võimukeskus oli Pratis.t.hana¯ Godavar¯ ¯ı jõe

73K. A. N. Sastri 1996, lk 17–18; asmaka´ te kohta vt täpsemalt Bimala Churn. Ancient Indian Tribes. Lahore: Motilal Banarsidass 1926, lk 86–92. 74Dines Chandra Sircar. The Satav¯ ahanas¯ and the Chedis. — The History and Culture of the Indian People. Vol. II: The Age of Imperial Uninty. Toim. Ramesh Chandra Majumdar. Mumbai: Bharatiya Vidya Bhavan, 2001, lk 215; S. Kant 2000, lk 41–42; P. C. Das 2008, lk 8; Ran Nath Chopra, T. K. Ravindran, Nainar Subrahmanian. History of South India. Vol. I: Ancient Period. New Delhi: S. Chand and Company Ltd., 1979, lk 20–21. 75Kallidaikurichi Aiyah Nilakanta Sastri. A History of South India from Prehistoric Ti- mes to the Fall of Vijayanagar. Delhi: Oxford University Press 1998, lk 93; R. N. Chopra, T. K. Ravindran, N. Subrahmanian 1979, lk 20. 76K. A. N. Sastri 1998, lk 94; R. N. Chopra, T. K. Ravindran, N. Subrahmanian 1979, lk 21.

130

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 67 — #67 i i

MARTTI KALDA 67

ääres (praegu Paithan Aurangab¯ adi¯ lähedal Mahar¯ astra¯ osariigis). Satav¯ a-¯ hana valitsejasuguvõsa rajajaks oli Simuka (ka Sisuka, Sindhuka, Sipraka) nimeline isik, kes iseseisvus Maurja dünastia võimu alt 230./220. a e.m.a.77 S´atakarn¯ .i I (võimul 189–171 e.m.a) oli Satav¯ ahana¯ dünastia kolmas ku- ningas, Simuka poeg, kes tõusis võimule pärast oma onu Kanha ehk Kriš- na (võimul aastail 212/207–195/189 e.m.a) valitsusaega. Nan¯ agh¯ ati¯ raid- kirja andmetel korraldas ta rajas¯ uya¯ tseremoonia ning tõi kaks hobuseohvrit (asvamedha´ ), kinkis ohvriteenistuste puhul preestritele lehmi, elevante, ho- buseid, raha ja terveid külasid ning vallutas mitmeid alasid Lääne-Indias.78 Pärast S´atakarn¯ .i I poegade Vedisr´ ¯ı ja Satisr´ ¯ı valitsusaega (mõlema regen- 79 diks oli nende ema Nagan¯ .ika)¯ 171.–166. a e.m.a sai võimule Satav¯ ahana¯ dünastia kõige pikema valitsemisajaga kuningas S´atakarn¯ .i II (võimul 166– 110 e.m.a), kes oli troonil 56 aastat. Ta laiendas riigi valdusi põhja suunal veelgi, ent pärast tema võimuaega algas Satav¯ ahana¯ riigi languseajastu, mis vältas 2. sajandini.80 Juhul kui aktsepteerida hüpoteesi, et Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri nimetab üht kahest Satav¯ ahana¯ kuningast, võime dateerida Kharavela¯ turvaliselt aja- vahemikku 189–110 a e.m.a. Kuna mõlemad S´atakarn¯ .id olid võimekad sõjamehed, võib oletada, et Kharavela¯ kasutas sõjaretkeks ära Satav¯ ahana¯ dünastia nõrkushetki, näiteks S´atakarn¯ .i I noorust või S´atakarn¯ .i II vanadust. Neljandal valitsemisaastal hävitas Kharavela¯ Vijadhara¯ koja ning sundis rat.hika’d ja bhojaka’d endale alistuma (read 5 ja 6, II sõjakäik). Shashi Kanti arvates81 on Vijadhara¯ (Vidyadhara¯ ) Vindhya mäestiku poeetiline nimi ning seega jätkus teisel sõjakäigul edasitung lääne ja ede- la suunal. Õigluse huvides tuleb samas mainida, et mõiste vidyadhara¯ (‘tarkusekandja’, feminiin: vidyadhar¯ ¯ı)82 tähistab India maailmapildis ka müütilisi ja jumalikke olendeid, kes elutsevad Himaalaja mägedes ning tee- nivad jumal Šivat.

77D. C. Sircar 2001, lk 191–196; R. N. Chopra, T. K. Ravindran, N. Subrahmanian 1979, lk 18–20; V. D. Mahajan 1997, lk 391–393. 78D. C. Sircar 2001, lk 197–199; R. N. Chopra, T. K. Ravindran, N. Subrahmanian 1979, lk 20; V. D. Mahajan 1997, lk 393–394; K. A. N. Sastri 1998, lk 93–94. 79V. D. Mahajan 1997, lk 394; K. A. N. Sastri 1998, lk 99. 80D. C. Sircar 2001, lk 199–200; R. N. Chopra, T. K. Ravindran, N. Subrahmanian 1979, lk 21; V. D. Mahajan 1997, lk 394; K. A. N. Sastri 1998, lk 94. 81S. Kant 2000, lk 52–53. 82M. Monier-Williams 1992, lk 964.

131

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 68 — #68 i i

68 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Rat.hika (ras¯..trika) ja bhojaka hõimud leiavad mainimist juba Ašoka ediktides (nt kaljuedikt V ja XIII)83 ning Shashi Kant ja Kallidaikurichi Aiyah Nilakanta Sastri järeldavad XIII kaljuediktile toetudes, et nad tu- leb liigitada Lääne-India (Aparanta¯ , nüüd Mahar¯ astra¯ ja Gujarati osariik) 84 hõimude hulka. 1.–2. sajandil asustasid rat.ha ja bhoja hõimud Dekkani platoo lääneosi, kuulusid Satav¯ ahana¯ impeeriumi koosseisu ning nende hõi- 85 mupealikel (mahabhoja¯ , maharat¯ .hi) oli õigus isegi oma münte vermida. Juhul kui nimetatud hõimude asukoht oli Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja loomise hetkel sama mis Ašoka aegadel (3. saj e.m.a) ning 1.–2. saj, siis tuleb tõ- siselt kaaluda, kas mitte pidada Kharavela¯ väidet nende alistamise kohta suurustlemiseks. Pidades raidkirja andmeid tõeväärseks, tuleb selles väites näha vähemalt Satav¯ ahana¯ dünastia liitlaste (ja Satav¯ ahana¯ dünastia enda?) ajutist lüüasaamist Kalinga kuningalt. Kaheksandal valitsemisaastal hävitas Kharavela¯ sõjavägi Gorathagiri (kindluse?), tungis Rajagaha¯ (linna?) kallale ning kohutas oma kohalole- kuga kreeklaste kuningat Dimitat, kes taganes Madhura (linna?) (read 7 ja 8, III sõjakäik). Topograafia reedab, et kolmas sõjakäik liikus Kalingast põhja, sest Rajagaha¯ on ilmselgelt Magadha iidne keskus Rajagr¯ .ha (‘kuninglik koda’; tänapäeval Rajg¯ ¯ır Nalanda¯ maakonnas Bihari osariigis, Patnast 45 km ka- gus). Gorathagiri kindlus asus Rajagr¯ .hast 9–10 km läänes Vaibhari mäe- ahelikus, Barabari¯ koobaste läheduses.86 Milline dünastia või valitseja tol hetkel Magadha riiki valitses, see raidkirja 7. ja 8. reast ei selgu. Et selle- sama sõjakäiguga seoses nimetatakse kreeklaste kuningat Dimitat ning tema sõjaväge, siis aitab see vihje meil sündmusi paremini dateerida. Pärast Aleksander Suure sõjakäiku (4. saj e.m.a) praeguse Afganista- ni aladele jäänud kreeklaste rajatud Kreeka-Baktria riigi (246.–140./130.a e.m.a) hävitasid 2. saj keskel e.m.a Kesk-Aasiast Baktriasse tunginud sküü- did (saka´ ) ja tohaarid-kušaanid (kus. ana¯ ). Juba 2. sajandi alguses e.m.a tun- gisid Kreeka-Baktria vürstid India territooriumile. Sissetungid said algu- se kuningas Demetriose (võimul 190/189–167/165 e.m.a) (Dimita?) ajal. Väge juhtisid väejuhid Apollodotos ja Menandros ning nende juhtimisel

83R. Mookerji 2007, lk 21, 29, 140. 84K. A. N. Sastri 1996, lk 222–223; S. Kant 2000, lk 53; bhojade kohta vt täpsemalt B. Churn 1926, lk 176–191. 85K. A. N. Sastri 1998, lk 96. 86R. Mookerji 2007, lk 205–206; S. Kant 2000, lk 54.

132

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 69 — #69 i i

MARTTI KALDA 69

jõudsid kreeklaste väed Mathura¯ linna (Madhura?) ja Magadhani87. Tõe- näoliselt oli Demetrios isiklikult Indias kohal (nagu ka raidkiri osutab), sest ajaloost on teada, et tema äraolekul Baktriast haaras seal 171./170. a e.m.a võimu Eukratides ning kreeklaste vahel puhkes kodusõda, mis lõppes De- metriose mõrvamisega aastal 167/165 e.m.a.88 Neile andmetele toetudes võib oletada, et Kharavela¯ sõjaretk põhja toimus umbes aastatel 190–170 e.m.a. 10. valitsemisaastal ründas Kharavela¯ sõjavägi Põhja-India alasid (Bhara- tavasa/Bharatavars¯ .a, rida 10, IV sõjakäik). Katkendlik tekst jätab võima- luse arvata, et retk jätkus ka Kharavela¯ 11. valitsemisaastal. 11. valitsemisaastal kündis Kharavela¯ eesliadraga üles P¯ıthum. d.a (linna?) aseme ning purustas tramira (hõimude?) liidu (rida 11, V sõjakäik). 12. valitsemisaastal suundus Kharavela¯ vägi taas põhja (Utarapadha¯ /Utt- arapatha¯ ), vallutas Magadha, jõudis püha Gangese (Gang˙ a)¯ jõe juurde, sun- dis kuningas Bahasatimita oma alamaks hakkama ning vedas minema Ka- linga Jina kuju, Anga˙ ja Magadha rikkused (read 11 ja 12, VI sõjakäik). Selsamal aastal leidis aset ka sõjaretk Lõuna-Indiasse, mille käigus saadi Pan.d.ya kuningalt hobuseid, elevante, vankreid ja kalliskive (read 13 ja 14, VII sõjakäik). Nii raidkirja 10. real nimetatud toponüüm Bharatavasa ‘bharata’te maa’) kui 11. real mainitud Utarapadha¯ (‘Põhjapoolsed alad’) tähistavad Põhja-India alasid. Seevastu tramira (rida 11) hõimud on ilmselt tamilid 89 ning Pan.d.ya (rida 13) üks kuulsamaid tamili kuningadünastiaid. Seega lubab raidkiri oletada, et Kharavela¯ IV ja VI sõjakäik oli suunatud Põhja- ning V ja VII retk Lõuna-Indiasse. Võimatu pole ka kahe erineva sõjaväe väljasaatmine vastavalt 10. ja 11. valitsemisaastal ning kahe pikemaajalise põhja- ja lõunasuunalise retke toimumine. Niisuguse käsitluse korral lei- dis retk Põhja-Indiasse aset 10.–12. valitsemisaastal ning Lõuna-Indiasse 11.–12. valitsemisaastal.

87V. D. Mahajan 1997, lk 406–407; Paul Bernard. The Greek kingdoms of Central Asia. — History of civilizations of Central Asia. Vol. II: The Development of sedentary and nomadic civilizations: 700 B.C. to A.D. 250. Toim. Janos Harmatta. Qlétigny: UNESCO Publishing, 1994, lk 101. 88Ibid., lk 407; P. Bernard 1994, lk 101. 89S. Kant 2000, lk 56–57.

133

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 70 — #70 i i

70 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Shashi Kant90 ja Dines Chandra Sircar91 on seisukohal, et Magadha ku- ningas Bahasatimita (Br.haspatimitra) oli vahemikus 185–115 e.m.a valitse- nud väikevalitseja, kelle olemasolu tõestavad mündileid Kaus´amb¯ ¯ı-Mathura¯ piirkonnast ja Pabhosa¯ koopakirjad Allah¯ ab¯ adi¯ lähedalt ning kelle abikaa- saks oli Ahicchatra¯ kuningas Tevan.¯ıputra Bhagavata¯ tütar Gopal¯ı. Shashi Kanti arusaama kohaselt92 haarasid Mathura¯ ja Ahicchatra¯ vürstid aastail 210/206 e.m.a tegeliku võimu, jättes Maurja dünastia valitseja võimule üks- nes nimeliselt.

Pabhosa¯ koopakiri (koopa välisseinal)93

1. Gopal¯¯ı poja, kuningas 2. Bahasatimitra 3. emapoolne onu [ja] 4. Gopal¯¯ı Vaihidar¯ı poeg 5. As¯.ad¯. hasena lasi 6. [selle] koopa raiuda [kuningas] Udaka¯ kümnendal 7. aastal [Ahicchatra]¯ väärikate 8. [tarvis] ... Pabhosa¯ koopakiri (koopa sees)94

1. Ahicchatra¯ kuninga, Sonak´ ayanaputra¯ Vangap˙ ala¯ 2. poja, kuningas Tevan.¯ıputra Bhagavata¯ poeg [ja] 3. Vaihidar¯ı poeg As¯.ad¯. hasena lasi [selle] koopa raiuda. Kashi Prasad Jayaswal95 samastab Bahasatimita viimase Maurja dünastia kuninga Br.hadratha aastal 187/185 e.m.a tapnud Pus.yamitra Su´ ngaga˙ ning seda põhjendusega, et Pus.ya on üks täht Br.haspati-nimelises tähtkujus. Pus.yamitra (võimul aastail 185–149 e.m.a) loodud Su´ nga˙ dünastia püsis kuni 75./73. aastani e.m.a.96 Maurja dünastia endise väepealikuna sõdis

90Ibid., lk 42–44. 91D. C. Sircar 2001, lk 98 ja 213–214. 92S. Kant 2000, lk 44. 93Originaal: D. C. Sircar 1965, lk 95–97. 94Originaal: Ibid., lk 97. 95K. P. Jayaswal, R. D. Banerji 1983, lk 75–76; S. Kant 2000, lk 44–45. 96V. D. Mahajan 1997, lk 360–361.

134

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 71 — #71 i i

MARTTI KALDA 71

Pus.yamitra nii Gangese orgu tunginud kreeklaste kui Satav¯ ahana¯ dünastia 97 98 kuninga S´atakarn¯ .i vastu. Vincent Arthur Smith nõustub Pus.yamitra ja Bahasatimita samastamisega, dateerides Kharavela¯ esimese sõjakäigu Ma- gadhasse 165. a e.m.a ning teise 161. a e.m.a. Raidkirja andmetel tungisid Kharavela¯ väed sügavale Lõuna-Indiasse, purustasid tramira (tamili?) hõimude liidu ning alistasid ja röövisid Pan.d.ya (Pan¯.d.ya?) kuninga paljaks või sundisid ta andamit maksma. Tamilite dü- nastiaid (Coda/C¯ ola¯ ja Pan¯.d.ya) nimetatakse juba Ašoka ediktides (kalju- 99 ediktid II, V, XIII). Pan¯.d.ya dünastia olemasolu nimetavad oma teostes ka Seleukiidide dünastia (4.–1. saj e.m.a) saadik Megasthenes (4. saj e.m.a), India grammatik Katy¯ ayana¯ (4. saj e.m.a), Rooma kirjamees Gaius Plinius Secundus (23–79) ja teadlane Claudius Ptolemaeus (u 127–145).100 Raidkirja 11. rea väitel purustas Kharavela¯ 130 aastat enne tema sõjakäi- ku loodud tramira hõimude liidu. Kui tramirad on tõepoolest tamilid, siis oli tamili aladel (praeguses Tamil Nadu osariigis) esimene riiklik moodus- tis olemas juba vähemalt 3. sajandil e.m.a. Kuivõrd Pan¯.d.ya dünastia tradit- siooniliseks keskuseks Lõuna-Indias on alati olnud tänapäeva Madurai linna ümbrus Tamil Nadus, siis tungis Kharavela¯ sõjavägi Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja andmetel vähemalt 1300–1400 km kaugusele Kalingast. Ent kus asub tekstis (rida 11) nimetatud P¯ıthum. d.a? Shashi Kanti ar- 101 vates asus P¯ıthum. d.a Godavar¯ ¯ı ja Krišna jõe vahel ning tegu oli iid- se Andhrapatha¯ alaga, mille täpsed piirid pole teada. Tema hinnangu järgi on Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirjas nimetatud P¯ıthum. d.a seesama mis Ptole- maiosel Pityndra. Sila Tripati102 ning Balabhadra Ghadai103 juhivad meie tähelepanu Sylvain Lévi hüpoteesile, mille kohaselt P¯ıthum. d.a asus täna- päeva Andhra Pradeshi osariigis Ida-Godavar¯ ¯ı maakonnas, Pallurist lõunas, Chicacola ja Kalingapatnami lähedal.

97Ibid., lk 361, 363. 98Ibid., lk 362. 99Vt R. Mookerji 2007, lk 15, 21, 131, 166; K. A. N. Sastri 1996, lk 217, 238. 100V. D. Mahajan 1997, lk 748. 101S. Kant 2000, lk 55–56. 102Sila Tripati. Ancient Ports of Kalinga; http://drs.nio.org/drs/bitstream/2264/3289/2/ Recent_Adv_Mar_Archaeol_1991_192.pdf (30.12.2010). 103Balabhadra Ghadai. Maritime Heritage of Orissa. — Orissa Review. July 2009, lk 63; http://www.orissa.gov.in/e-magazine/Orissareview/2009/July/engpdf/62–64.pdf (30.12.2010).

135

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 72 — #72 i i

72 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Sheldon Pollock juhib oma sanskritikeelset kultuuriruumi analüüsivas monograafias tähelepanu, et Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirjas kirjeldatud Kharavela¯ vallutuste loetlemine täidab omamoodi kosmose hõlmamise ja kaardista- mise funktsiooni.104 Sellesarnast tendentsi on märgata peaaegu kõigi India raidkirjade puhul, omal moel tegeleb sellega isegi Ašoka, kui ta kirjeldab XIII kaljuediktis, milliste valitsejate ja rahvaste juurde läkitati budistlikud misjonärid (read 9–10). Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja järgi otsustades ulatusid Kharavela¯ vallutused Gangese jõeni (või koguni Mathura¯ linnani?) põhjas, Wainganga¯ jõe ja Vindhya mägedeni läänes ning Pan¯.d.ya dünastia valdusteni Hindustani pool- saare tipus. Shashi Kanti arvates105 oli Kalinga kuningriik Kharavela¯ või- mu all siiski tublisti väiksem, piirnedes Damodara jõega põhjas, Wainganga¯ jõega läänes ja Godavar¯ ¯ı või Krišna jõe suudmealaga lõunas. Peale sõjaliste ettevõtmiste kirjeldab raidkiri aga hulgaliselt muid Khara-¯ vela ettevõtmisi, mille õigsuses pole meil põhjust kahelda, sest kuigi enamik rajatistest on hävinud, on endiselt alles ridades 14–16 kirjeldatud koopad Udayagiri mäel, mis Kharavela¯ sinna raiuda lasi. Esimesel valitsemisaastal lasi Kharavela¯ parandada tormi lõhutud pea- linna Kalinga-nagar¯ı müüre ja maju, kindlustada Khib¯ıra veehoidla kaldaid ning rajada rahva jaoks kõikjale aedu (read 3 ja 4). Ettevõtmine läks maks- ma 35 korda 10 0000, s.t 3,5 miljonit (rida 4). Viiendal valitsemisaastal lasi Kharavela¯ lõpetada 103 või 300 aastat tagasi Nanda kuninga alustatud ja piki Tanasuliya teed kulgeva kanali ehituse (rida 6). Üheksandal valit- semisaastal lasi Kharavela¯ rajada Mahavijaya¯ kuningakoja, mis läks maks- ma 38 korda 100 000, s.t 3,8 miljonit (read 9 ja 10). Kaheteistkümnendal valitsemisaastal kindlustati Kharavela¯ käsul (pealinna?) linnamüüre ning rajati suur elevanditall. Ehitus läks maksma 20 korda 100 000, s.t 2 miljo- nit (rida 13). Kolmeteistkümnendal valitsemisaastal lasi Kharavela¯ raiuda askeetidele Kumar¯ ¯ı mäele koopaid (rida 14), ehitada (pühamu?) (rida 15) ning püstitada samba (rida 16). Pühapaiga rajamine läks maksma 5 korda 100 000, s.t 500 000 (rida 16), kuigi originaalis esinevat teksti panatar¯ ¯ıya- sata-sahasehi on interpreteeritud ka teisiti: Kashi Prasad Jayaswal ja Rak- hal Das Banerji tõlgivad “kakskümmend viis [korda] saja tuhande [mündi]

104Sheldon Pollock. The Language of the Gods in the World of Men: Sanskrit Culture, and Power in Premodern India. Los Angeles: University of California Press, 2009, lk 238. 105S. Kant 2000, lk 58.

136

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 73 — #73 i i

MARTTI KALDA 73

eest”106 ning Beni Madhab Barua “seitsekümmend viis [korda] saja tuhande [mündi] eest”.107 Kalinga-nagar¯ı, Khib¯ıra veehoidla, Tanasuliya kanali ning Mahavijaya¯ kuningakoja asukoht pole hoolimata arvukatest väljakaevamistest Orissas kindlaks tehtud. Kumar¯ ¯ı mägi on ilmselgelt Udayagiri. Dines Chanda Sircar108 arvab, et kõik rahanumbrid on esitatud mudra¯ ehk kars¯ .apan¯ . a vääringus. Mudra¯ (‘pitsat, märk’) viitab eelkõige münti ver- 109 mitud kujutisele või kujutistele. Kars¯ . apan¯ . a ehk pana nimetust kandis Maurja dünastia ajal (4.–2. saj e.m.a) standardne vasest või hõbedast münt, mis kaalus 3,24–3,5 grammi.110 Maurja suurriigi lagunedes jätkasid kohali- kud India päritolu valitsejad sama kaaluga (kuigi ainult vasest või pronksist) müntide vermimist kohati kuni 1. sajandini.111 Kahjuks pole leitud ühtegi Kharavela¯ münti ning seetõttu on keeruline tema ehitustegevuse maksumust välja arvutada.112 Ent pandagu tähele, et kõige vähem kulutas Kharavela¯ as- keetide elupaikade rajamiseks ning kõige enam omaenda kuningakoja ehi- tamiseks. Raidkirja järgi otsustades tundub, et Kharavelal¯ oli piisavalt raha ning vallutused ja/või majandustegevus tõi küllaldaselt sisse, et korraldada Ka- linga pealinnas oma kolmandal valitsemisaastal mängu-, laulu- ja tantsu- etendusi (rida 5), tühistada või vähendada kuuendal valitsemisaastal makse ja andameid (read 6 ja 7) ning jagada kaheksandal valitsemisaastal rahva- le sõjasaaki ja vabastada preestrid maksudest (rida 9). Loomulikult tuleb Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirjas esitatud andmetesse suhtuda kahtlevalt. Kashi Prasad Jayaswal ja Rakhal Das Banerji113 on raidkirja sisse lu- genud vähemalt kahe Kharavela¯ kuninganna nimed: Vajiradhara(vat¯ı) (ri- da 7) ning Sim. hapatha Sindhula¯ (rida 15). Beni Madhab Barua ei märka

106K. P. Jayaswal, R. D. Banerji 1983, lk 89; http://www.sdstate.edu/projectsouthasia/ loader.cfm?csModule=security/getfile&PageID=853749 (20.09.2010). 107S. Kant 2000, lk 32. 108D. C. Sircar 1965, lk 219–221. 109M. Monier-Williams 1992, lk 833. 110Parameshwari Lal Gupta. Coins. New Delhi: National Book Trust, 2006, lk 19. 111P. L. Gupta 2006, lk 21–22. 112Vt Ashok Nath Parida. Economic Life in Ancient Orissa. — Economic History of Orissa. Toim. Nihar Ranjak Patnaik. New Delhi: Indus Publishing Company, 1997, lk 28. 113K. P. Jayaswal, R. D. Banerji 1983, lk 79, 80, 87, 89; http://www.sdstate.edu/ projectsouthasia/loader.cfm?csModule=security/getfile&PageID=853749 (20.09.2010).

137

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 74 — #74 i i

74 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

kumbagi, Shashi Kant näeb neist vaid esimest.114 Raidkirja originaali sil- mitsedes115 nõustub siinkirjutaja pigem kahe viimasega. Seetõttu tuleb pi- dada võimalikuks, et Kharavela¯ sai oma seitsmendal valitsemisaastal isaks. Arusaama toetab Mañcapur¯ı koopakiri,116 mis nimetab Kharavela¯ “peamist kaasat” ning kahte järglast: Kudepat ja Vad.ukhat. Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja 6. (Tanasuliya kanali valmisehitamine) ja 12. rea (Kalinga Jina kuju tagasitoomine Magadhast) alusel (mõlemas viidatakse Nanda kuningale) on oletatud,117 et enne Maurja dünastia ülemvõimu Ka- lingas 3. saj e.m.a olid Orissa alad vähemalt ajutiselt ka Maurja dünastia eellase Nanda dünastia võimu all. Beni Madhab Barua118 kahtleb, kas vii- datakse ikka Nanda dünastiale. Keerukaks ei tee viidete mõistmist mitte üksnes segadused Nanda dü- nastia dateerimise ümber, vaid ka Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja 6. rea viide, et Ta- nasuliya kanali ehitamisega alustas Nanda kuningas ti-vasa-sata (tri-vars.a- sata´ — ‘kolm aastasada’ [tagasi]).119 Kas Nanda kuningas tegutses 103 või 300 aastat enne Kharavelat?¯ Enamik uurijaid on arvamusel, et Nanda dünastia valitses Põhja-India alasid 4. saj e.m.a, umbkaudu aastail 367/362–326/322 e.m.a.120 Samas vii- tavad puraanad, et Nanda dünastia oli võimul 100 aastat ning selle aja jook- sul valitses 9 erinevat kuningat.121 Shashi Kant122 on arvamusel, et tekstis nimetatud number (103 või 300) lähtub džainismi rajaja Mahav¯ ¯ıra nirvaa- nast, mis traditsioonilise käsitluse järgi toimus 15.10.527 e.m.a. Seega valit- ses Nanda dünastia Põhja-India (Magadha?) alasid aastatel 467–324 e.m.a ning Kalinga vallutati (ja Tanasuliya kanali rajamist alustati) dünastia raja- ja Mahapadma¯ Nanda poolt 424. a e.m.a (103 aastat pärast Mahav¯ ¯ıra’t).123 Niisugune käsitlus läheb küll vastuollu Nanda dünastia tavapäraste datee-

114S. Kant 2000, lk 26–27, 32. 115D. C. Sircar 1965, lk 216, 218. 116Originaal ja tõlge: http://www.jatland.com/home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010). 117S. Kant 2000, lk 36–37; P. C. Das 2008, lk 1. 118P. C. Das 2008, lk 1. 119D. C. Sircar 2001, lk 215; S. Kant 2000, lk 36. 120K. A. N. Sastri 1996, lk 23. 121V. D. Mahajan 1997, lk 251. 122S. Kant 2000, lk 35–36. 123Ibid., lk 36.

138

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 75 — #75 i i

MARTTI KALDA 75

ringutega, ent lahendab kahtlemata ühe keerukama Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja- ga seotud dateeringuprobleemi. Shashi Kant124 ning Purna Chandra Das125 on seisukohal, et Kharavela¯ valitsusaeg tuleks paigutada 2. sajandisse e.m.a. Kahe uurija pakutud da- teeringud on veidi erinevad, neid summeerides saaksime järgmise tabeli:

Cedi dünastia võimuletulek 236/210 e.m.a Kharavela¯ sünd 209/183 e.m.a Kharavela¯ võimuletulek 185/159 e.m.a Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja loomine 172/146 e.m.a126

2. sajandi e.m.a dateeringu kasuks kõneleb Satav¯ ahana¯ dünastia kunin- gas S´atakarn¯ .i I (võimul 189–171 e.m.a) või S´atakarn¯ .i II (võimul 166–110 e.m.a) samaaegsus Kharavelaga¯ (rida 4), mis paigutab Kharavela¯ 2. valitsus- aasta perioodi 189.–110. a e.m.a. Samuti räägib selle dateeringu ka- suks Pus.yamitra Su´ nga˙ (võimul aastail 185–149 e.m.a) või Br.haspatimitra- nimelise valitsejaga (võimul aastail 185–115 e.m.a) samastatud Bahasati- mita nimetamine raidkirjas (rida 12). Raidkirja 8. real mainitud kreeklaste kuningas Dimita saab ajaloolistele andmetele toetudes olla üksnes Kreeka- Baktria valitseja Demetrios (võimul aastail 190/189–167/165 e.m.a), kelle sõjaretked Põhja-India aladele toimusid 190.–170. a e.m.a. Segadust tekitab üksnes Nanda dünastia (367/362–326/322 e.m.a) pai- gutamine 300 või 130 aasta tagusesse aega (rida 6). Shashi Kanti hüpotees, et tegu on ajaga pärast Mahav¯ ¯ıra surma (527 e.m.a), seega 424. a e.m.a, pole veenev. Kui oletada, et Kharavela¯ tegutses 2. sajandil e.m.a, siis 300 aasta versioon paigutaks Nanda dünastia 5. sajandisse e.m.a (u 489. aastasse e.m.a), samas kui 103 aastat tähendaks Nanda võimu dateerimist 3. sajan- disse e.m.a (u 221 e.m.a), mil Kalinga oli juba Maurja dünastia võimust vabanemas. Ent äkki tähendab “kolm aastasada” lihtsalt väga pikka aega? Kas ja kui täpselt me mäletame seda, mis sündis 200–300 aastat tagasi? Välistada ei saa ka kiviraiduri eksitust, kes raius kivisse di-(dvi-, ‘kaks’) asemel ti-(tri-, ‘kolm’).

124Ibid., lk 41–42. 125P. C. Das 2008, lk 89. 126S. Kant 2000, lk 41–42; P. C. Das 2008, lk 8–9.

139

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 76 — #76 i i

76 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Lähtudes “välistest” näitajatest — Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja brahmi tähte- de sarnasus 1. saj e.m.a raidkirjade raiumisviisiga, raidkirja keele sarnasus paalikeelsete tekstidega 1. sajandist e.m.a ning Udayagiri koobaste sein- tele uuristatud reljeefide sarnasus Bharhuti¯ stuupa reljeefidega 1. sajandist e.m.a — järeldab Nabin Kumar Sahu,127 et Kharavela¯ tuleks dateerida 2. sa- jandi e.m.a asemel 1. sajandisse e.m.a. Sellega seoses pakub uurija välja järgmise ajatabeli: Cedi dünastia võimuletulek 73. a e.m.a Kharavela¯ sünd 64. a e.m.a Kharavela¯ võimuletulek 40. a e.m.a Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja loomine 27. a e.m.a128 Dines Chandra Sircar129 esindab sama arvamust, ta ignoreerib kõiki da- teeringud, mis paigutavad Kharavela¯ 2. sajandisse e.m.a, ning dateerib Kharavela¯ 1. sajandisse e.m.a. Dateerimisprobleemide valguses säilib võimalus, et õigus on mõle- ma dateeringu pooldajatel. Täiendavate leidude või allikate puududes peame rahulduma selguse puudumisega ning lootma ajalooteaduse meeto- dite täiustamisele tulevikus. Konteksti mõistmata ning teksti analüüsimata on Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja peaaegu võimatu mõista. Nii seda, millest raidkiri kõneleb, kui seda, millest seal mitte sõnakestki ei lausuta. Loodetavasti näitab käesolev artikkel sel- gelt, et kuigi Kharavela¯ elulugu ning Kalinga ajalugu tunduvad seisvat India üldisest ajaloost lahus, on säärane arvamus tõest üsna kaugel. Kharavela¯ saatus ja raidkiri pole üksnes väärtuslik kild India ja Lõuna-Aasia, vaid ko- gu maailma ajaloost ja kirjavarast.

Tekstuaalne (kirjanduslik) kontekst

Tekstuaalse konteksti analüüsimisel tuleb arvestada nii välimise (kontekst) kui sisemisega (tekst): ajastu ja kirjutamistavadega, võimalike eeskujude- ga, ent samuti ka teksti stiili, iseloomuliku keelekasutuse ja looja (kirjuti-

127N. K. Sahu 2004, lk 9–10. 128Ibid. 129D. C. Sircar 2001, lk 215–216.

140

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 77 — #77 i i

MARTTI KALDA 77

se tellija) intentsiooniga. Siinkohal olgu kohe ära öeldud, et kirjandusliku konteksti all peetakse käesolevas artiklis silmas epigraafilist konteksti ning autor ei arva, et kõik tekstid tuleks liigitada kirjanduse hulka. Eepilisel ajastul loobuti Indias sanskriti keele kasutamisest ning algas kesk indoaarja keelte ehk praakritite (prakr.ti, ‘algne’ — prakr¯ .ta,¯ ‘alg- keel’) võidukäik130. Praakritid võidutsesid Põhja-Indias 1.–2. sajandini ning Lõuna-Indias 4.–5. sajandini.131 1.–2. sajandini olid praakritid käibel ka kõnekeeltena, seejärel kanoniseeriti keeled grammatikute poolt ja need jätkasid eksistentsi kirjakeeltena.132 Kesk-India kirjakeelte ehk praakritite hulgas tuleb eristada kolme faasi. Esimesse kuuluvad, nii nagu Ašoka raidkirjadeski, brahmi kirjas üles tähen- datud dialektid (3. saj e.m.a) ning theravaada budistide kanooniliste teksti- de paali keel (pal¯ ¯ı; 1. saj e.m.a). Teise paigutuvad praakritid kitsamas tä- henduses — kohalikud keeled, nagu mah¯ ar¯ as¯..tr¯ı, saurasen´ ¯ı, ardhamagadh¯ ¯ı, magadh¯ ¯ı ja paisac´ ¯ı. Kolmanda faasi moodustavad rahvalikud hilis-Kesk- 133 India keeled ehk apabhram. sa´ ’d, mis tekkisid 8.–10. sajandil. Praakritite edukäigul on mitmeid põhjusi, neist peamised on budismi ja teiste 8.–5. sajandil e.m.a tekkinud usundite mõju, laiema auditooriumi püüdlemine elitaarse sanskriti asendamisele rahvakeelele lähema praakriti- ga ning kirjanduskeele (sanskrit) ja kirjakeele (praakrit) funktsionaalne eris- tumine. Veedade ajastu lõpul aarja ühiskonda tabanud ühiskondlikud sisepinged sünnitasid 8.–5. sajandil e.m.a Gangese jõe orus arvukalt uusi filosoofilisi ja askeetlike liikumisi, maailmavaateid ning religioone, millest kuulsaimad on budism, džainism ja adžiivaka. Paljud uued liikumised astusid teadlikult vastu varasemale veedade usundile, preestrite ülemvõimule ja loomade oh- verdamisele, kutsudes üles muutma maailma endamuutmise kaudu. Sellest vastuolust tingituna, ent üritades ka mõjutada laiemaid rahvahulki, jutlus- tasid uute usundite rajajad teadlikult rahvakeel(t)es, heites veedasanskriti kõrvale. Nii astusid nad ka preestrite monopoolse sanskriti keele valdamise

130T. Burrow 1955, lk 57. 131Ibid., lk 58. 132Ibid., lk 2. 133T. Burrow 1955, lk 2; S. Kant 2000, lk 96; Paul Ariste. Maailma Keeled I: Euroopa, Aasia ja Aafrika keeled. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, Soome-Ugri keelte kateeder, 1972, lk 29; Alfred C. Woolner. Introduction to Prakrit. New Delhi: Motilal Banarsidass Publishers, 2008, lk 1–3.

141

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 78 — #78 i i

78 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

vastu — hülgasid selle braahmanite “salakeele” ja kogu diskursuse terve- nisti.134 Sheldon Pollocki arvates135 pole praakritite edukäigu põhjuseks aga mit- te üksnes budismi ja džainismi mõju, vaid ka laiem kultuurilis-ideoloogiline poliitika hoida kirjanduse (kavya¯ ) keel (sanskrit) ja poliitiliste tekstide (raid- kirjad ja ediktid) keel (praakrit) lahus. Tõestuseks märgib ta, et sanskriti keelest välja kasvanud praakrit polnud mitte pelgalt rahvakeel, omamoodi koinee, millest sai kirjakeel, vaid samasugune žargoon oli olemas ka sans- kriti keeles. Seetõttu ei saa põhjendada praakritite valimist laiema avalikku- se mõjutamiseks üksnes nende rahvalikkusega.136 Sama autor137 arvab, et India kultuuriruumis valitses tabu kasutada sanskriti keelt “ilmalikes” teks- tides. Sanskriti keel oli India mõtteilmas “reserveeritud” pühakirjadele ja kirjandusele ega sobinud seega “ilmalike” tekstide kirjapanekuks. Praakritite kasutamine, mis sai alguse Ašoka raidkirjades 3. sajandil e.m.a, jätkus kuni 3.–5. sajandini. Sanskriti keele tõid Indias poliitilis- 138 te tekstide areenile tagasi sküüdid (saka´ ) ja tohaarid-kušaanid (kus.ana¯ ). Esimene oluline sanskritikeelne raidkiri raiuti Junagadhi¯ graniitkaljule Ašo- ka kaljuediktide kõrvale sküüdi vürsti Rudradamani¯ käsul aastal 150.139 Vahepealsest ajast (3. saj e.m.a – 2. saj) on teada üksnes kolm sanskriti- keelset raidkirja: Su´ nga˙ dünastia (2.–1. saj e.m.a) vürst Dhana raidkiri 140 Ayodhyast¯ ning Ghosun¯.d.¯ıjaHathib¯ ad¯.a¯ raidkirjad Jaipuri lähistelt. Sa- mas on neile kõrvale panna arvukad praakritites loodud raidkirjad Maurja (4.–2. saj e.m.a), Su´ nga˙ (2.–1. saj e.m.a), Satav¯ ahana¯ (3. saj e.m.a – 3. saj), ja Iks.vaku¯ (3.–4. saj) dünastiate ja indokreeklaste ning isegi kušaanide ja indosküütide võimualadelt ja -aegadest.141 Ašoka raidkirjade praakritis eristatakse nelja dialekti: Loode-India, Gangese jõe oru, Lääne- ja Lõuna-India oma.142 Kui Ašoka raidkirjades

134T. Burrow 1955, lk 57–58; S. Kant 2000, lk 96. 135S. Pollock 2009, lk 63–64. 136Ibid., lk 65–66. 137Ibid., lk 66–67. 138S. Pollock 2009, lk 67. 139S. Kant 2000, lk 98; S. Pollock 2009, lk 67–68. 140S. Kant 2000, lk 98–99; S. Pollock 2009, lk 60–61. Nimetatud tekstide originaalid leiduvad: D. C. Sircar 1965, lk 90–91 (Ghosun¯.d.¯ı raidkiri), lk 94–95 (Dhana raidkiri). 141Vt D. C. Sircar 1965, lk 15–162, 189–240. 142S. Kant 2000, lk 98.

142

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 79 — #79 i i

MARTTI KALDA 79

ja ka hilisemates Su´ nga˙ dünastia kirjutistes kasutatud praakritit nimetatak- se magadh¯ ¯ı-praakritiks, siis Kharavela¯ raidkirja keel meenutab pigem paali keelt.143 Kuulsaim tekst, mis kõneleb kuninglike raidkirjade koostamise põhi- mõtetest, on Maurja dünastia (4.–2. saj e.m.a) rajaja ja esimese valitse- ja Candragupta Maurja (võimul aastail 325/320–299/293 e.m.a) ministri- le Kaut.ilyale ehk Can¯.akya Vis.n.uguptale omistatud poliitikateaduslik teos Arthas´astra¯ , mis praeguseks dateeritud eepilisse ajastusse (4./3. saj e.m.a – 3./4. saj).144 Raidkirjade, õigemini kuninglike ediktide (s´asana¯ ) koostamist ja kirju- tamist õpetab Arthas´astra¯ II osa (adhikaran. a) 10. peatükk (adhyaya¯ ) ehk 145 26. jagu (prakaran. a) tervelt 63 värsi (sloka´ ) pikkuses tekstis. Ideaalis on teksti loojaks kuninglik kirjutaja (lekhaka), valitsejale lähe- dane kõrge riigiametnik (II,10,3–4). Iga dokumendi puhul soovitatakse ar- vesse võtta kohta ja aega, samuti kirjutise tellija (valitseja) staatust ning adressaatide kastikuuluvust, perekondlikku päritolu, vanust, haridustaset, ametit, varanduslikku olukorda, iseloomu ja veresugulust (II,10,5). Arthas´astra¯ annab selge pildi, milline on hea edikt (II,10,6–12). Kuning- likult kirjutiselt oodatakse eesmärgistatust ja vastuolude puudumist (artha- krama), relevantsust ja temaatilist ühtsust (sambandha), täiuslikkust ja täie- likkust (paripurn¯ . ata¯), meeldivust ja leebust (madhurya¯ ), auväärsust ja õil- sust (audarya¯ ) ning soravust ja selgust (spastatva). Peamiste defektidena nimetab Kaut.ilya ilutust ehk koledale materjalile kirjutatud koledat teksti (akanti¯ ), sisulist vastuolulisust (vyagh¯ ata¯ ), enese kordamist (punar-ukta), kehva keelt (apasabda´ ) ning segasust (samplava) (II,10,57–62).

143N. K. Sahu 2004, lk 9–10. 144 Vt Kaut.ilya. Õpetus eesmärgist (Arthas´astra¯ ). Tlk Martti Kalda. — Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi Aastaraamat 2009/2010. Tartu: Eesti Akadeemiline Orientaalselts, 2010, lk 59–68. 145 Teksti originaalid leiduvad: The Arthas´astra¯ of Kaut.ilya and Can¯. akya-sutra¯ . Toim. Sr´ ¯ıVachaspati¯ Gairola. Varanasi: Chowkhamba Vidya Bhawan, 1962, lk 143–150; http:// www.sub.uni-goettingen.de/ebene_1/fiindolo/gretil/1_sanskr/6_sastra/5_artha/kautil_r.txt (25.12.2010). Tõlked: Kautilya. The Arthashastra. Tlk L. N. Rangarajan. New Delhi, Penguin Books, 1992, lk 213–215; http://sdstate.edu/projectsouthasia/loader.cfm?csModule=security/getfile &PageID=860379 (Rudrapathnam Sharma Shastri tõlge, 1915) (25.12.2010).

143

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 80 — #80 i i

80 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Arthas´astra¯ II,10,38–46 loetleb ka võimalikke tekstitüüpe, ent siin kõ- neldakse igasugustest tekstidest, nii kuninglikust kirjavahetusest kui maksu- vabastustest. Igalt tekstilt oodatakse tervitust teksti algul (II,10,4), teema- arendust (II,10,23–37) ning kokkuvõtet, milles tuuakse ära kuninga nimi ja tiitlid (II,10,22). Karistuseks kuningliku läkituse või raidkirja sihiliku rikkumise või tahtliku võltsimise eest kirjutaja poolt näeb Arthas´astra¯ ette jalgade ja ühe käe maharaiumist või 900 vaskmündi (pan. a) suurust trahvi (IV,10,14). Kharavela¯ ja Ašoka raidkirjade võrdlus ning analüüs Arthas´astra¯ põhi- mõtete järgi on keeruline ülesanne. Eelkõige seetõttu, et need läkitused eri- nevad nii sisult, stiililt kui mahult. Kharavela¯ on jätnud meile hindamiseks ühe, Ašoka üle viiekümne teksti. Samas annavad tõlgitud Ašoka raidkirjad nende stiilist ja sisust üsna ilmeka pildi. Kindlasti on Ašoka tekstide eesmärk selgem ja temaatika ühtsem kui Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirjal. Osaliselt tulenevad erinevused asjaolust, et Khara-¯ vela lasi mahutada ühte teksti kogu info, mida ta edastada soovis, samas kui Ašokal oli võimalus arendada eri teemasid mitmes raidkirjas. Seetõttu on kahe valitseja mälestiste sisulist täiuslikkust keerukas hinnata. Kharavela¯ on maha jätnud rohkem teavet, samas puudub loogiline lõpp — valitseja surm või triumf. Ašokal niisugust probleemi ei tekkinud. Oma stiil ja võlu on mõlemal, samuti on originaalide keel üsna sorav ja selge. Loomulikult tuleb nii Ašoka kui ka Kharavela¯ tekstides ette rikutud koh- ti, ent see tuleneb ajast, keskkonnast ja kliimast, mitte otseselt valitsejate vajakajäämistest. Sisulisi vastuolusid pole, Ašokal lasub kordamise patt, ent seegi teenib mnemotehnilist eesmärki. Grammatika ja süntaksi osas võib etteheiteid teha mõlemale, ent raidkirjades tarvitatud praakritid olid 3.–2. saj e.m.a kirjakeeltena alles kujunemisjärgus. Samuti võib näha nii Ašoka kui ka Kharavela¯ tekstides teatud segasust, sageli on aga arusaamis- raskused tingitud rikutud tekstist. Mõlema valitseja raidkirjad arvestavad auditooriumi ning kohaga, kuhu kirjutis raiutud on. Kharavela¯ raidkirjal on selge algus ja lõpp – alguses ter- vitus pühameestele ning nii algus- kui ka lõpuvärsis valitseja tiitlite loetelu. Samas ei saa väita, et Ašoka tekstid poleks kompaktsed, alguse ja lõputa, Kaut.ilya Arthas´astra¯ nõuandeid on järgitud pelgalt väiksema rangusega. Mis laadi tekst on Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri? Tänapäevases mõistes meenu- tab Kharavela¯ kirjutis kõige enam elulookirjeldust, vabas vormis curricu-

144

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 81 — #81 i i

MARTTI KALDA 81

lum vitae’d, mis loetleb tiitleid, militaarseid saavutusi ja räägib haldussuut- likkusest. See oleks just nagu poliitiku enesereklaam, mis vaatab tagasi möödunud valimisperioodile. Ning just seesama võrdlus paljastab kõige selgema tõe: Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri on paratamatult ideoloogiliselt kalluta- tud tekst.

Religioosne (ideoloogiline) kontekst

Džainistide jaoks on Kharavela¯ toetus nende kogukonnale ning kuninga en- da kuulumine ilmikjärgijate hulka ümberlükkamatu fakt, mis leiab korda- mist džainistlikes ajalookäsitlustes.146 Näib, et Kharavela¯ tähendab džai- nistide jaoks sama, mida Ašoka budistide jaoks.147 Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri on peaaegu ainsaks allikaks Orissa religioosse olukorra ja Kharavela¯ perso- naalsete uskumuste kohta. Mitmed uurijad148 on osutanud Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja alguslausete sar- nasusele džainistliku palvetekstiga. Namo araham. tanam!¯ Namo sava- sidhanam!¯ (rida 1) on kivisse raiutud. Ashim Kumar Roy toob ära ka kõrvutatava palve: Namo arihantam,¯ namo sidhanam!¯ Namo ayariyanam,¯ namo uvajhayanam!¯ Namo lo-e savva sahunam!¯ 149 Samas võib edukalt väita, et sarnasus on juhuslik, sest terminid arihant/ara- hant (‘väärikas’) ja sidha/siddha (‘täiuslik’) on tekstides käibel ka budistli- ke pühameeste kohta.150 Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirjas on arvukalt termineid pühameeste kohta: ara- ham. t (read 1, 14 ja 15), sidha (rida 1), brahman¯ . a (rida 9), saman. a (rida 15), janin (rida 15), tapasin (rida 15), r.s. i (rida 15), sam. ghiya (rida 15) ning bhikhu (rida 16). Budistlike, džainistlike ja brahmanistlike terminite eristamine sellest loendist on peaaegu võimatu.

146Nathubhai Shah. Jainism: The World of Conquerors. Vol. I. (Lal Sundarlal Jain Re- search Series. Vol. XVIII. Toim. Satya Ranjan Banerjee.) New Delhi: Motilal Banarsidass 2004(a), lk 40; A. K. Roy 1984, lk 2, 49. 147S. Kant 2000, lk 65. 148S. Kant 2000, lk 65; A. K. Roy 1984, lk 49, 58; P. C. Das 2008, lk 10. 149A. K. Roy 1984, lk 58. 150S. Kant 2000, lk 65; A. K. Roy 1984, lk 58; M. Monier-Williams 1992, lk 93.

145

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 82 — #82 i i

82 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Pealegi pole teada, milline oli loetletud sõnade retseptsioon 3.–1. sajan- dil e.m.a ning millal on juttu konkreetse koguduse munkadest ja millal on tegu pelgalt austava tiitliga pühameeste kui niisuguste kohta. Üksnes termin brahman¯ . a (rida 9) viitab ilmselgelt brahmanistlikele preestritele ning nende maksudest vabastamine brahmanistliku kogukonna rahalisele toetamisele. Olukorra teeb veelgi keerukamaks asjaolu, et Kharavela¯ oli sunnitud järgima Ašoka deklareeritud usuvabaduse põhimõtteid ning rõhutama oma võrdset toetust kõigile usukogukondadele (rida 17). Samuti ei selgita va- litseja usulisi veendumusi raidkirja väide (rida 14), et Kharavela¯ oli ‘ilmik- järgija’ (uvasaga/up¯ asaka¯ ), sest ka see termin on hägune, tähistades nii bu- distliku kui ka džainistliku mungakoguduse ilmalikke toetajaid. Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri osutab Kharavela¯ konkreetsele tegevusele Udaya- giri-Khan.d.agiri džainistliku pühapaiga rajamisel. Kharavela¯ kolmeteist- kümnendal valitsemisaastal raiuti valitseja käsul Kumar¯ ¯ı mäele (Udayagi- ri) erakukoopaid (rida 14), ehitati kaugelt kaevandustest toodud kividest kokkutulnud askeetidele pühamu (rida 15) ning ta lasi püstitada ristteele samba, millesse raiuti kuuekümne nelja osaline sõnum (rida 16). Koobastest oli juttu juba eespool, mainitud sai ka apsiidiga pühamu vare- meid Udayagiri mäel. Tempel avastati 1958. a toimunud väljakaevamistel. Lateriidist pühakoda on 23,80 m pikk ning 14 m lai. Loode suunal asub ap- siidikujuline kaar. Templi sees on märgata ümara ehitise (stupa¯ ? altar? kuju alus?) alusmüüri.151 Kuigi pühamu olemasolu sobitub raidkirja tekstiga, ei saa kindel olla, et see rajati just nimelt Kharavela¯ poolt ja tema ajal. 16. rida, mis kirjeldab samba (thambha/stambha) püstitamist, on proble- maatilisem. Teksti katkendlikkuse tõttu on uurijad-tõlkijad pakkunud välja erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Kashi Prasad Jayaswali ning Beni Madhab Barua tõlgetes püstitab Kharavela¯ neli kalliskividega inkrusteeritud sam- mast, Shashi Kanti tõlkes ainult ühe.152 Ükski neist ei seosta sammast kuue- kümne nelja osalise tekstiga, Beni Madhab Barua arvab koguni, et number viitab rajatise ehisplaatide arvule. Lisaks sellele paljastasid Udayagiri mäel toimunud väljakaevamised muistse lateriidist kaldtee varemed. 3 m lai tee

151S. Kant 2000, lk 69; D. Mitra 1992, lk 43–44. 152Vt S. Kant 2000, lk 31–32; K. P. Jayaswal, R. D. Banerji 1983, lk 89; http://www. sdstate.edu/projectsouthasia/loader.cfm?csModule=security/getfile&PageID=853749 (20.09.2010)

146

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 83 — #83 i i

MARTTI KALDA 83

viis mäe jalamilt otse Hath¯ ¯ıgumpha¯ koopa ette. Shashi Kanti arvates153 on seesama kaldtee raidkirjas nimetatud sammas. Käesoleva artikli autor ei välista ühtegi võimalust, pakkudes siiski välja, et Kharavela¯ lasi Ašo- ka eeskujule toetudes püstitada (Khan.d.agiri ja Udayagiri?) tee ristile või mõnele nelinurksele väljakule samba, mis sarnaselt sada aastat varasema- te budistlike sõnumitega kuulutas džainistlikku õpetust. Sellise tõlgenduse järgi võiks kuuekümne nelja osaliseks (am. ga/anga˙ ) tekstiks olla džainistlik kaanon, sest just seda terminit tarvitavad džainistid oma kanooniliste teks- tide tähistamiseks.154 Niisuguse arusaama kohaselt oleks selge, et seadmus (dhama/dharma), millest raidkiri kõneleb (rida 16), on just džainistlik, mit- te budistlik ega brahmanistlik seadmus. Vähetähtis pole ka raidkirja 12. real avaldatu:

Ning ta võttis tagasi Nanda kuninga poolt minema viidud Kalinga Jina [kuju].

Epiteediga jina (‘võidukas’) on India budistlikel ja džainistlikel tekstidel kombeks tituleerida nii Buddhat kui Mahav¯ ¯ırat, ent ka teisi budistlikke ja džainistlikke pühamehi.155 Samuti olgu mainitud, et Kharavela¯ kirjutist illustreerivad neli sümbo- lit: mukut.a ehk kuningakroon 1. ja 2. rea tekstist vasakul, svastika¯ ehk haakrist 3.–5. reast vasakul, nandipada ehk nandyavarta¯ (tiivulist rõngast meenutav sümbol) 3. rea lõpus ning dhvaja ehk kuninglik standard (süm- bol ehk peremärk) 16. ja 17. rea lõpus.156 Teine ja kolmas märk (svastika¯ ja nandipada) kuuluvad kaheksa džainistliku heaendelise sümboli157 hulka. Esimene ja neljas sümbol on aga ilmselt seotud kuninglikkusega.

153S. Kant 2000, lk 69–70. 154Vt Nathubhai Shah. Jainism: The World of Conquerors. Vol. II. (Lal Sundarlal Jain Research Series. Vol. XIX. Toim. Satya Ranjan Banerjee.) New Delhi: Motilal Banarsidass 2004(b), lk 12; S. Kant 2000, lk 70. 155S. Kant 2000: 71; P. C. Das 2008: 10; A. K. Roy 1984, lk 49; M. Monier-Williams 1992, lk 421. 156S. Kant 2000, lk 72, 136. 157Svet´ ambara¯ koolkonna sümboliteks on svastika¯ (haakrist), nandyavarta¯ (diagramm), sr´ ¯ıvatsa (romb), vardhamanaka¯ (toiduvaagen), purn¯ . a-kalasa´ (täidetud anum), darpana (peegel), bhadrasana¯ (kuninglik troon), m¯ına-yugala (kalapaar); digambara koolkonnal aga bhr. nga˙ (anum), tala¯ (lehvik), purn¯ . a-kalasa´ (täidetud anum), dhvaja (lipp), supratis..tha (is- te), chattra (päevavari), darpana (peegel) ja camara (kärbsepiits).

147

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 84 — #84 i i

84 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Uurijate arvates158 viitab Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri (rida 15) kuninga pat- ronaaži toel Kumar¯ ¯ı mäel (Udayagiri) toimunud džainistlikule mungakogu- le, mis toimus 170. a e.m.a. Täpset infot on ülimalt katkendlikust tekstist raske välja lugeda, ent sava-disanam¯ osutab selgelt erinevatele ilmakaar- tele või maanurkadele, kust loetletud vagamehed kokku kogunevad, ning ülejäänud fragmentide põhjal saab selgeks, et Kharavela¯ lasi sündmuse tar- vis või puhuks mäele midagi ehitada. Oma aja kontekstis oleks džainist- liku mungakogu korraldamine Kharavela¯ poolt olnud suurepärane vahend patronaaži tõestamiseks ning ka loogiline vastukäik sadakond aastat varem (250. a e.m.a) Pat¯.aliputras III budistliku mungakogu kokku kutsunud Ašoka tegevusele. Shashi Kanti arvates159 peegeldub Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja tekstis aga sügavam džainistliku õpetuse tundmine. 14. rida, milles on juttu koobas- eraklate raiumisest Udayagiri mäele, mainib, et koopad loodi “elu [ja] ke- ha varjupaigaks” (j¯ıva-deha-[sayi]ka¯). Kuigi liitsõna viimase sõna suhtes pole uurijad üksmeelel,160 on kahe olulise džainistliku mõiste vahe selge. Džainistlik õpetus jagab maailma elutuks (a-j¯ıva) ja elavaks (j¯ıva). Elavaks (j¯ıva) peetakse nii inimesi, loomi, taimi, esemeid kui tuld. Elutud (a-j¯ıva) on ruum, liikumine, rahu, aeg ja mateeria (pudgala), viimaste hulka kuulu- vad ka olendite kehad (deha).161 Ashim Kumar Roy pakub oma teoses A History of the Jains162 (Džai- nistide ajalugu) välja, et hoopis Kharavela¯ kuninganna oli džainist ja ko- guduse toetaja ning kuningas läks kõigest abikaasa usuliste veendumistega kaasa. Väite heaks tõestuseks on Udayagiri mäel asuvast Mañcapur¯ı koo- past (9. koobas) leitud raidkirjad.163 Täpsuse huvides olgu märgitud, et Udayagiri koobastes leidub teisigi raidkirju, kuid kõik ülejäänud on paari- sõnalised ning osutavad koopaid raiuda lasknud isikutele.164

158N. Shah 2004a, lk 58–59; S. Kant 2000, lk 68. 159S. Kant 2000, lk 67. 160D. C. Sircar 1965, lk 218; S. Kant 2000, lk 19. 161S. Kant 2000: 67; H. W. Schumann. The Historical Buddha: The Times, Life and Teachings of the Founder of Buddhism. Tlk Maurice O’Connell Walshe. London: Arkana, 1989, lk 224–225. Vt täpsemalt N. Shah 2004b, lk 47–55. 162A. K. Roy 1984, lk 49–50. 163S. Kant 2000, lk 49; D. Mitra 1992, lk 3. 164Vt http://www.jatland.com/home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010).

148

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 85 — #85 i i

MARTTI KALDA 85

Mañcapur¯ı koobas on kahekorruseline kloostrihoone. Alumisel korrusel on kahes tiivas 4 kongi, ülemisel korrusel üks suur kolme uksega ruum ning üks väikene kong. Teise korruse suures koopas paikneb kaks kirjutist: pi- kem, kolmerealine 2. ja 3. ukse vahel, nende kohal; teine üherealine 3. ja 4. ukse vahel, nende kohal. Kolmas kirjutis asub 9. koopa alumisel korrusel, eeskoja paremal seinal. Lisaks kuninganna toetusele on esimeses raidkirjas ära nimetatud ka Kharavela¯ abikaasa esivanemaid, teine ja kolmas aga lu- bavad oletada, et tegu oli Kharavela¯ järglaste ja poegadega.

Mañcapur¯ı koopakiri165 1. Väärikate õnnistusel on rajatud koobas Kalinga rändmunkadele. Lalaka¯ järglase, kuningas 2. Hathisiha pojapojapoja tütar, Kalinga [seadmuse]ratta keerutaja, hiilgava Kharavela¯ 3. peamine kaasa on lasknud koopa rajada.

Mañcapur¯ı koopakiri A166 Õilsa suurkuninga, Kalinga ülemvalitseja, Mahameghav¯ ahana¯ järglase, hiil- gava Kudepa koobas.

Mañcapur¯ı koopakiri B167

Kuningapoeg Vad. ukha koobas.

Udayagiri koobaste seosele džainismiga osutab kaudselt seegi, et Hath¯ ¯ı- gumpha¯ raidkirja “esmaavastaja” Andrew Stirling168 märkis, et Cuttacki džainistidest kaupmeestel oli kombeks igal aastal koopaid külastada ning veeta siin paar päeva mõtiskledes ja paastu pidades.

165Originaal ja tõlge: http://www.jatland.com/home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010). 166Originaal ja tõlge: http://www.jatland.com/home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010). 167Originaal ja tõlge: http://www.jatland.com/home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010). 168D. Mitra 1992, lk 7; A. Stirling. An Account, Geographical, Statistical and Historical of Orissa Proper, or Cuttack; teoses Asiatic Researches on, Transactions of the Society, Instituted in Bengal, for Enquiring into the History and Antiquities, the Arts, and Sciences, and Literature of Asia, Vol. XV, Serampore: Asiatick Society, 1825, lk 312.

149

i i

i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 86 — #86 i i

86 HATH¯ IGUMPH¯ A¯ RAIDKIRI: TEKST JA KONTEKST

Kõige tõsisem küsimus peitub Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja raiuda lasknud va- litseja kavatsuses. Kas Kharavela¯ oli veendunud džainist, vägivallatu ja rahumeelse usundi kindlameelne järgija? Või toetas ta džainismi üksnes vastukaaluks Ašoka varasemale budistlikule ideoloogiale? Üldise usuvaba- duse edendamiseks? Või selleks, et toetada oma kuninganna religioosseid püüdlusi? Ehk oli džainismi toetamine pelgalt Kharavela¯ perekonna tava? Või on raidkirja vääriti tõlgendatud ning sinna sisse loetud enam, kui seal leidub? Esimese oletuse võib hõlpsasti kõrvale heita. Kindlasti polnud Kharavela¯ munk-kuningas (kuigi ta oli munkade kuningas), äärmuslikku vägivallast loobumist jutlustava usundi veendunud järgija. Raidkiri kujutab Kharavelat¯ suure vallutaja ja sõdalasena, kelle mainega džainism kuigi hästi ei sobi- tu. Seevastu džainismi esiletõstmine vastukäiguna Ašoka budistlikule maa- ilmarahule on ülimalt tõenäoline ning oma aja ja India maailmapildi või- malikke valikuid arvestades loogiline samm. Kindlasti järgis Kharavela¯ ka eepilisel ajastul Indias populaarseks saanud usulise tolerantsi põhimõtteid. Miks ei valinud Kharavela¯ aga toetamiseks brahmanismi? Kas see oli 2. sajandil e.m.a budismi ja džainismi kõrval niivõrd ebapopulaarne, et po- leks mõjutanud piisaval hulgal Kalinga elanikke? Või tundus brahmanist- lik õpetus iganenuna? Või on küsimus hoopis Kharavela¯ päritolus? Võib- olla polnud tegu puhastverd aarjalasega, mistõttu ehk põlgasid ortodokssed preestrikasti liikmed Kharavelat¯ ning see välistas koostöö nendega? Oletu- sed ei välista arvamust, et džainism oli juba Kharavela¯ isa ja vanaisa usund, sest võimalik, et juba nemad vajasid oma võimu toetuseks maailmavaadet, milles päritolu ja rassipuhtus polnud esmatähtsad.

Kokkuvõtteks

Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja ruumiline ja geograafiline kontekst lubab oletada, et Kharavela¯ taotles oma raidkirja paigutamisega Udayagiri koobaste va- hetusse lähedusse eelkõige igavikulisust — kuninga sõnumi ja usu sõnumi põimumist ning igavest säilimist. Artiklis esitatud raidkirjade puhul pole vähetähtis ka omaaegsete suurte asumite lähedus. Kharavela¯ raidkirja ajalist ja ajaloolist konteksti avamata on võimatu mõista olustikku ja aega, milles tekst loodi. Kalinga oli üle elanud Vana-

150

i i i i i i “vrmt11” — 2012/7/24 — 17:55 — page 87 — #87 i i

MARTTI KALDA 87

India ühe suurima sõjalise konflikti (Kalinga sõja) ning kannatanud vähe- malt sadakond aastat võõrvõimu okupatsiooni. Samas eelistab Kharavela¯ toimunud militaarset interventsiooni ja Maurja dünastia ülemvõimu mitte mainida. Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja loomise motiiv on selge: ajalugu algab puhtalt lehelt, käes on uus õitsenguaeg. Ajalooallikana on Kharavela¯ raidkiri teaberikas. Andmed ajaloo ja olus- tiku kohta on Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja üks suurimaid eeliseid. Ilma selle tekstita toetuksid teadmised Orissa piirkonna ajaloost alates 2.–1. sajandist e.m.a kuni 3.–4. sajandini pelgalt arheoloogilistele leidudele. Tänu tekstile võib Orissa uhkustada Kharavela¯ muistse hiilgeaja, suurte sõjaretkede ning Cedi dünastiaga. Tekstuaalses kontekstis on Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri esimene suurem epi- graafiline saavutus pärast Ašoka raidkirju. Kharavela¯ tekst järgib Artha- s´astra¯ põhimõtteid rangemalt kui Maurja dünastia aegsed kirjutised. See- tõttu võime oletada, et Arthas´astra¯ põhimõtted olid 2.–1. sajandil e.m.a ju- ba juurdunud. Ajastu tavasid järgides on Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkiri kirja pandud praakritis. Sarnaselt eelnevate ja järgnevate raidkirjadega on ka Kharavela¯ tekst ideoloogiliselt kallutatud, liialdav ja ilustatud, ülistades teksti tellijat jumaluse sarnasena. Religioosses ja ideoloogilises plaanis on Hath¯ ¯ıgumpha¯ raidkirja puhul piisavalt alust liigitada Kharavela¯ tekst džainistlikust maailmavaatest mõju- tatuks. Ilmselt polnud Kalinga kuningas siiski tõsiusklik, pigem tuleb oleta- da, et Kharavela¯ asetas Ašoka varasema budistliku humanismi ideoloogiale vastukaaluks sarnase, ent erineva usundi, džainismi põhitõed.

MARTTI KALDA (sünd. 1973), MA (Lähis-Ida ja Aasia kultuurilugu), Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo osakonna juha- taja (alates 2007), India ja Kesk-Aasia kultuuriloo lektor (alates 2005).

151

i i

i i 152 III Kalda, Martti (2014). Delhi sambad: monumentide teisaldamisest Vana-India moodi. Idakiri: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat 2014, 67–94. Delhi sambad: monumentide teisaldamisest Vana-India moodi

Martti Kalda Ajalugu teadusena pole pelgalt mälu, vaid ka mälu arvustamine.1 Régis Debray

India Vabariigi pealinna New Delhi territooriumil2 seisab täna kolm iidset raidkirjaga sammast.3 Neist kaks on kivist ning nende püstita- jaks oli Maurya dünastia (.–. saj eKr) paljukiidetud kuningas Ašoka (võimul /–/ eKr). Kolmas piilar on rauast ja valmistatud tõe näoliselt Gupta dünastia (.–. saj) kuulsa valitseja Candragupta II Vikramāditya (võimul /–/) auks. Ent märkimisväärne pole sammaste suurus ja materjal, vaid asjaolu, et need ei seisa oma algsel kohal. Raudsamba lasi Delhisse vedada ilm- selt Delhi sultanaadi (–) sultan Šams ad-Dīn Iltutmiš (võimul –), Ašoka kivisambad tõi kohale sultan Fīrūz Šāh Tuġlaq (võimul –). Esimene muslimikuningas paigutas hindukuninga metall-

¹ Régis Debray. Transmitting Culture. New York: Columbia University Press, , lk . ² Siinkohal on juttu India pealinna eripiirkonnast ehk Delhi liiduterritooriumist, mis on  ruutkilomeetrit suur ja kus elab umbkaudu  miljonit inimest (). ³ Vt http://www.asidelhicircle.in/monuments_list.html (..) (Archeological Survey of India nimistu); http://ignca.nic.in/img__as_delhi.htm (..) (Indi- ra Gandhi National Centre of Arts nimekiri).

155 68 D 

posti mošeesse, teine sultan asetas vaga budistist valitseja kirjutistega sambad oma paleekompleksi territooriumile ja jahimaadele. Käesolev artikkel üritab analüüsida tekkinud pentsiku ajaloolise, kultuurilise ja ruumilise koosluse tagamaid. Üritame välja selgitada, miks kõigist vastukäivustest hoolimata on nn Delhi sambad osutunud ajastu ülesteks fenomenideks, ning mis neis on niisugust, mis ei lase neil hoolimata ruumi, aja, religiooni ja poliitika pidevatest muutustest oma tähtsust kaotada. See on käsitlus Vana-India tsivilisatsiooni vahenditest ja kultuuri vahendamisest.

Ašoka kivisambad

Esimene (ja kuulsam) Ašoka Delhi sammastest (nn Delhi-Toprā sammas) paikneb Fīrūzābādi kindluses (tuntud kui Fīrūz Šāh Kūtlạ̄ ehk rahva- päraselt Firoz Shah Kotla) Vikram Nagar Colony nime kandvas Delhi linnaosas. Piilari täpsed geograafi lised koordinaadid on °’’’N ja °’’’E4 ning Achaelogical Survey of India Delhi ringkonna monu- mentide loendis kannab piilar märgistust N-DL-. Nüüd peamiselt samanimelise kriketistaadioni (ehitatud . a) järgi tuntud Firoz Shah Kotla ehk Fīrūzābādi kindluse ja paleekompleksi rajas sultan Fīrūz Šāh oma uue pealinnana Yamunā jõe kaldale u –.5 Kompleksi kaks peamist ehitist on mošee (Ğāmi͑ Masğid) ja sellest veidi põhjas asuv püramiidjas kolmekorruseline ehitis, millel kõrgub Ašoka sammas.6 Pabhosā liivakivist samba täispikkuseks on , meetrit; sellest , m kõrgub ehitisest väljaspool ning , m selle sees.7 Alexander

⁴ Harry Falk. Ašokan Sites and Artefacts: A Source-book with Bibliography. (Monog- raphien zur indichen Archäologie, Kunst und Philologie, Band .) Mainz am Rhine: Von Zabern, , lk . ⁵ Yajna Dutt Sharma. Delhi and Its Neighbourhood. New Delhi: Director General Archaelogical Survey of India, , lk –, –. ⁶ Y. D. Sharma , lk –; Dilip K. Chakrabarti. Royal Messages by the Way- side: Historical Geography of the Asokan Edicts. New Delhi: Aryan Books International, , lk . ⁷ H. Falk , lk , –.

156 M K 69

Cunninghami8 hinnangul kaalub kivisammas  tonni.9 Kuigi samba algse asukoha osas pole kõik teadlased ühel meelel,10 paiknes see kõige tõenäolisemalt tänase Haryānā osariigi aladel Toprā külas Khizrābādist  km edelas, Delhist u  km kaugusel põhjas.11 Tuginedes Šams ad- Dīn Sirāğ ͑Afīfi 12 ajalooteoses Fīrūz Šāhi ajalugu (Tarīkh-i Fīrūz Šāhī) esitatud andmetele, transporditi Ašoka sammas paleekompleksi terri- tooriumile millalgi pärast aastat .13 Delhi-Toprā samba kivipinnale on raiutud Ašoka sambaediktid (I–VII)14 ning mis kõige märkimisväärsem: sel kivipostil leidub ainsana Ašoka VII sambaedikt, mida pole ühelgi teisel Ašoka monumendil. Samale sambale on raiutud ka Cauhāni ehk Cāhamāna dünastia (.–. saj) kuninga Vigraharāja IV (võimul /–/) kangelastegu- dest pajatav raidkiri15 (u /)16. Aegade jooksul on Toprā sambale oma nime jäädvustanud teisedki isikud, viimasena Delhi sultanaadi vii- mane valitseja Ibrahīm Lodi (võimul –) .17 India epigraafi lisel maastikul on kivipindade korduvkasutus tavaline; näiteks Girnāri kaljule on raiutud Ašoka (. saj eKr) kaljuediktid,18 indo- sküüdi vürsti Rudradāmani (. saj)19 ja Gupta dünastia kuninga Skandagupta

⁸ Sir Alexander Cunningham (..-..) oli Briti sõjaväeinsener ja ar- heoloog, kes asutas . a India Arheoloogiameti (Archaeological Survey of India), olles aastatel - ja - ise ka selle direktor. ⁹ Ibid., lk . ¹⁰ Vt arutelu H. Falk , lk ; D. K. Chakrabarti , lk –. ¹¹ D. K. Chakrabarti , lk ; H. Falk , lk . ¹² Šams ad-Dīn Sirā ͑Afīfi isikust pole midagi suurt teada, tema enda kirjutises leidu- va info põhjal oli tema perekond seotud Fīrūz Šāhi emapoolse suguvõsaga. ¹³  e History of India, as Told by its own Historians:  e Muhammadan period. Toim. ja tlk. H. M. Elliot, John Dowson. Vol. III. London: Trübner and Co., , lk . ¹⁴ Delhi-Toprā sambaediktide originaalid ühes tõlgetega: Eugen Hultzsch. Inscrip- tions of Ašoka. (Corpus Inscriptionum Indicarum. Vol I.) New Delhi: Director General Archaeological Survey of India [] , lk –. ¹⁵ Vigraharāja IV raidkirja originaal: Select Insriptions bearing on Indian History and Civilization. Vol II. From the Sixth to the Eighteenth Century A.D. Toim. Dines Chandra Sircar. Delhi: Motilal Banarsidass Publishers , lk –. ¹⁶ E. Hultzsch [] , lk XVI; H. Falk , lk ; J. A. Page , lk . ¹⁷ J. A. Page , lk . ¹⁸ Girnāri raidkirjade originaalid koos tõlgetega: E. Hultzsch [] , lk -; Meena Talim. Edicts of King Ašoka: A New Vision. New Delhi: Aryan Books Interna- tional , lk -. ¹⁹ Select Inscriptions bearing on Indian History and Civilization. Vol I: From the Sixth Century B.C. to the Sixth Century A.D. Toim. Dines Chandra Sircar. Calcutta: Univer- sity of Calcutta , lk –.

157 70 D 

(. saj)20 raidkirjad;21 samuti leidub  teksti Ašoka Allāhābādi sambal: Ašoka sambaediktid I–VI, Ašoka „kuninganna edikt“ ja Ašoka Kaušāmbī edikt (. saj eKr)22, Gupta kuningas Samudragupta (võimul –) raidkiri23 ning moguli, padišahh Jahāngīri (võimul –) kirjutis (u ).24 Erinevalt paljudest teistest Delhi (ja India) ajaloolistest paikadest, leiab Firoz Shah Kotla kasutust tänapäevalgi. Muslimite paastukuu (araa- bia ) lõpul leiab kindluses aset īd al-fiṭr (‘paastulõpupidu’) ühispalvus, mis tähistab paastu lõppu, ning millega kaasnevad pidu- söömingud, vastastikused kingitused, heategevus ja koguduse liikmete omavahelised rahusoovid ja õnnistused. Samuti tähistatakse siin musli- mite palverännukuu (araabia k dụ al-hiğğa) ja sellega Meka palverännaku lõppemist neli päeva vältavate palvustega īd al-adḥ ạ̄ (‘ohvripüha’) käigus. Viimasega mälestatakse Piiblist ja Koraanist tuttavat lugu, kus Abraham (araabia k Ibrāhīm) oli valmis oma esmasündinud poja Jumalale ohver- dama, ning sellegi ürituse käigus leiab aset ühispalvus, ohverdatakse lam- baid ning tehakse sõpradele kinke ja jagatakse vaestele almuseid.25 Jätkuva kinnitusena India multikultuursusest ja -religioossusest toimuvad ühis- palvused Firoz Shah Kotla mošees ja kindluse varemeis hoolimata sellest, et kõige kohal troonib veendunud budisti, kuningas Ašoka sammas.

Teine Ašoka sammas (nr N-DL- Archaelogical Survey of India nime- kirjas) on tuntud kui Delhi-Meeruti (ehk Mīrathi) piilar. Nüüd seisab see monument Chauburjī Masjidi ja Bara Hindu Rao haigla vahelisel alal Delhi keskusest põhjas (Dr Karnwal Road, Malika Ganj linnaosa): °’’’N ja °’’’E.26 Sultan Fīrūz Šāhi ajal asus siin mets, kus õukondlased hirvejahil käi- sid ning seda tunti Kušk-i Šikār (Jahipalee) nime all.27 ͑ fīfi ajalooteose

²⁰ Ibid., lk –. ²¹ E. Hultzsch [] , lk IX. ²² Allāhābādi samba Ašoka ediktide originaalid: E. Hultzsch [] , lk -. ²³ Samudragupta Allāhābādi raidkiri: Agrawala : - (originaal); http://www. sdstate.edu/projectsouthasia/upload/Allahabad-Posthumous.pdf (..) (tõlge). ²⁴ Radhakumud Mookerji. Asoka. New Delhi: Motilal Banarsidass Publishers [] , lk ; D. K. Chakrabarti , lk . ²⁵ Vt http://www.hindustantimes.com/photos-news/photos-india/eidprayers/Arti- cle-.aspx(..; http://photogallery.outlookindia.com/default.aspx?pt= &ptv=&date=//&pgid= (..). ²⁶ H. Falk , lk . ²⁷ E. Hultzsch [] , lk XVII; H. Falk , lk .

158 M K 71 järgi otsustades lõi sultan samba püstitamisega piirkonda uue asunduse, sest õukondlased hakkasid siia kanti villasid ehitama. Enne teisaldamist, mis toimus Delhi-Toprā samba äraviimisega samal ajal, paiknes Delhi-Meeruti sammas tänase Uttar Pradeshi osariigi ter- ritooriumil Meeruti lähistel, Delhist u  km kaugusel kirdes.28 . sajandi algul (mogulist padišahhi Farrū Siyari valitsusajal – ) sai kivist sammas ja ilmselt ka seda ümbritsevad rajatised u . a püssirohulao plahvatuses viga ning purunes viieks tükiks, mida pikka aega hoiti Calcutta Muuseumis, ent . aastal toodi tagasi Delhisse ja aastal  aeti taas sambana püsti29. Raskeim purunenud samba tükki- dest kaalus , tonni, seega võib samba koguraskuseks olla hinnangu- liselt kuni  tonni.30 Pabhosā liivakivist hallika kivisamba pikkuseks on umbkaudu , meetrit ning sellele on sarnaselt Delhi-Toprā sambaga raiutud Ašoka sambaediktid,31 ainsaks erinevuseks on VII sambaedikti puudumine.32 Tükikene Meeruti sambast (koos VI sambaedikti lõiguga) on puudu, see asub Londonis Briti Muuseumis.33 Praegu Delhis paiknevad Ašoka sambad pole ainsad kuulsa valitseja raidkirjadega kivipostid. Käesolevaks ajaks on leitud kuus nn suurte sambaediktidega posti. Lisaks nendele on leitud ka nn väikeste raid- kirjadega sambaid. Kokku on leitud kümme raidkirjadega (I–VII sam- baedikt ja väikesed sambakirjad) Ašoka kiviposti.34 Kõige rohkem asub tänapäeval Ašoka sambaid ( tk) Bihāri osariigi loodenurgas Nepali piiri lähistel. Need on Lauriyā Arārāj’i (ehk Rādhiā) sammas (Purba (Ida) Champārān’i ala Motiharist  km edelas); Lauriyā Nandangarhi (ehk Mahiah) sammas (Pashchim (Lääne) Champārāni

²⁸ D. K. Chakrabarti , lk ; H. Falk , lk . ²⁹ Y. D. Sharma , lk ; H. Falk , lk –; D. K. Chakrabarti , lk . ³⁰ H. Falk , lk . ³¹ Delhi-Meeruti samba raidkirjade originaalid ja tõlked: E. Hultzsch [] , lk –. ³² Y. D. Sharma , lk ; H. Falk , lk , . ³³ H. Falk , lk . ³⁴ Täpsuse huvides mainitagu, et kahel Delhi sambal leiduvad raidkirjad pole ainsad Ašoka kirjutised Delhis. Umbkaudu aastatel – avastas ehitusinsener Shri Jang Bahadur Singh Delhi eeslinnast Kalkajist (padišahh Humāyū’i hauast  km lõunas, Laj- pat Nagari linnaosas) Bāhāpuri raidkirja. Vt Paul Kent Andersen. Studies in the Minor Rock Edicts of Ašoka. Vol I. Critical Edition. Freiburg: Hedwig Falk , lk ; H. Falk , lk ; D. K. Chakrabarti , lk –.

159 72 D  ala Bettiahst  km loodes) ja Rāmpūrvā sammas (Pashchim (Lääne) Champārāni ala Bettiah’st  km põhjas).35 Kaks sammast on Delhis, kaks Nepalis (Rummindeī ehk Lumbinī ja Nigālīsāgari sammas), kaks Uttar Pradeshi osariigis (Sārnāthi ja Allāhābād’i ehk Kauśāmbī sammas) ja üks Madhya Pradeshi territooriumil (Sāñcīs). Ašoka suurte sambaediktide dateerimine on suhteliselt hõlbus.36 Tõe- näoliselt olid sambaediktid viimased tekstid, mille Ašoka luua lasi. I, IV, V ja VI sambaediktis teavitab Ašoka, et tekst loodi tema . valitsus- aastal (– või – või – eKr). Veidi hilisem on üksnes Delhi-Toprā sambal leiduv VII sambaedikt, mille tekstis on viide juma- late poolt armastatud kuninga . valitsusaastale (u – eKr).37 Geograafi liselt on märkimisväärne, et kõik kuus suurte sambaedik- tidega piilarit asuvad Põhja-Indias, täpsemalt Gangese jõe tasandikul. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et kõik Ašoka sambad pärinevad kahest kivimurrust: Cunār (Mirzapuri ala, Uttar Pradesh; Vārāasīst  km lõunas) ja Pabhosā (Allāhābādi ala, Uttar Pradesh; Kauśāmbīst  km kaugusel)38. Kuna mõlemad paigad asusid Gangese jõe ääres, siis liigutati keskmiselt – tonni39 kaaluvaid sambaid muiste oma asukohtadesse tõenäoliselt just nimelt jõge mööda.40 Tähenduslikud on ka sammaste püstitamise paigad, millest mõned olid juba eksisteerivad pühakohad, teised aga alles loodi Ašoka poolt teadlikult: mitme samba lähistelt on leitud kaev (Arārāj, Nandangarh, Rāmpūrvā), mõne juures asus budist- lik klooster (Sāñcī, Sārnāth, Lumbinī) või Buddhaga seotud pühapaik (Lumbinī, Kauśāmbī, Sārnāth, Niglivā) ning peaaegu kõigi lähedusest möödus tee.41 Ilmselt oli oluline ka ilmasamba sümboolika, hiljem hakati arvama, et tegu on Šiva lingadega.42 Tähelepanu väärib veel asjaolu, et Ašoka sambad kerkisid ilma omamaiste eeskujudeta — kui eeskujuks polnud just puidust sambad —, ent olid ise eeskujuks tulevastele Śunga

³⁵ H. Falk , lk , , ; D. K. Chakrabarti , lk –. ³⁶ Pikem arutelu sel teemal leidub minu raamatus Jumalate poolt armastatud kunin- gas Priyadarśin Ašoka raidkirjad. Tallinn: TLÜ Kirjastus , lk –. ³⁷ Vt põhjalikumalt R. Mookerji [] , lk –. ³⁸ H. Falk , lk ; D. K. Chakrabarti , lk . ³⁹ Kergeim on Lumbinī sammas (, t) ja raskeim Vaiśālī sammas ( t). Vt H. Falk , lk . ⁴⁰ R. Mookerji [] , lk ; H. Falk , lk . ⁴¹ H. Falk , lk –. ⁴² Ibid.

160 M K 73 dünastia (.–. saj eKr), kušaanide ilmariigi (. saj eKr – . saj) ja Gupta dünastia (.-. saj) sammastele43. Muiste olid monoliitsete liivakivist lihvitud sammaste all platvormid (u ,-, m sambast asus maa all), piilari otsas aga lootoslillede ja loo- madega kaunistatud kapiteel, mille peal omakorda erinevate loomade (härg, elevant, lõvi) kujud.44 Samba ja kapiteeli suhe oli u :, keskmine kapiteel oli , m kõrge ja kaalus  tonni.45 Ehisrandiga kapiteel kinnitati samba otsa vasest poldiga (säilinud Rāmpūrvā vaskpolt kaalub  kg).46 Tõenäoliselt võeti Ašoka sammaste kujundamisel eeskuju Vana-Pärsia, täpsemalt Ahhemeniidide dünastia (.-. saj eKr) arhitektuurist — sar- nasus Susa ja Persepolise – meetriliste sammastega on hämmas- tav.47 Võimatud pole ka Vana-Kreeka eeskujud.48 Sammaste otsa seatud loomad sümboliseerisid eri uurijate arvates Buddha elufaase (elevant = sünd, härg = ilmikuelu, hobune = asketism, lõvi = elu buddha’na), ilma- kaari, inimtüüpe või viljakust.49 Oletada võib aga veelgi enamat. Raidkirjata sambaid või nende jää- nuseid on leitud umbkaudu  paigast.50 Suurem osa nimetatud sam- mastest asus Gangese jõe orus või selle vahetus läheduses (Bihār, Uttar Pradesh, Madhya Pradesh). Neile andmetele toetudes võib oletada, et Ašoka kavandas ja viis läbi laiaulatusliku sammaste püstitamise, ent kirju ei jõutud kõigile peale raiuda. Võimalik ka, et sambaid püstitati esteetilistel kaalutlustel ning kõigile polnud kavaski edikte sisse raiuda. Ning tõenäoliselt peidab Põhja-India maapõu ja džungel veel mitmete Ašoka sammaste jäänuseid.51

⁴³ H. Falk , lk . ⁴⁴ R. Mookerji [] , lk -; H. Falk , lk ; D. K. Chakrabarti , lk . ⁴⁵ H. Falk , lk , -. ⁴⁶ H. Falk , lk . ⁴⁷ R. Mookerji [] , lk ; H. Falk , lk . ⁴⁸ R. Mookerji [] , lk -; H. Falk , lk -. ⁴⁹ Vt H. Falk , lk . ⁵⁰ Täielik loetelu: D. K. Chakrabarti , lk -; mõningate põhjalikum analüüs: H. Falk , lk -, -, –, -, -. ⁵¹ Täpsuse huvides mainitagu, et ilmselt pole Delhisse veetud Ašoka sambad ainsad, mida Fīrūz Šāh teisaldas. Hisāri kindluse kiviplaatidega õue pinnases (Haryāna osariik, Delhist  km läänes) on näha jupike Ašoka Cunāri kivist sambast. Ülemine osa samast sambast, millel on selgelt nähtavad Ašoka brahmī tähed ja Gupta ajastu kirjatähed, paik- neb Fatehābādi mošees (Hisārist  km loodes). Mõlemad linnad asutas ja rajas Fīrūz Šāh aastatel -. (Vt D. K. Chakrabarti , lk -; H. Falk , lk -.)

161 74 D 

Kivisammaste teisaldamine

Pole kahtluski, et Delhis asuvad Ašoka sambad lasi linna vedada sultan Fīrūz Šāh. . sajandi lõpust ja . sajandi algusest on säilinud kaks aja- looallikat, mis kirjeldavad sammaste teisaldamist üksikasjalikult. Esi- mene neist on u . a valminud anonüümne Fīrūz Šāhi elu (Sīrat-i Fīrūz Šāhī),52 mille võimaliku autorina on nimetatud oma aja kuulsat luuletajat Aziz ͑ ad-Dīn Mūtahhaṛ Karā Dihlawīd (‒).53 Hoolimata ülimast detailsusest (tekste saadavad teisaldamist kujuta- vad pildid ja skeemid), on kirjeldus müstikast õhkuvate lõikudega läbi- segi põimitud.

. Seesinane sammas, mis taevani kõrgub, ainsast kivitükist on tehtud, ning ülalt kitseneb, alt lai on ja ülalt kitsas. . Tuhande farsangi54 kaugusele paistab, kui kuldne küngas näib, justnagu päike, mille kiired koidikul voogavad üle maa. . Ükski lind — ei kotkas, ei kurg — nii kõrgele lenda kui samba tipp; ning nooledki, olgu khadang55 või khatai,56 ei samba keskpaigani ulatu. . Kui äike peaks raevutsema samba tipul, ei keegi sest kuuleks, sest tipu ja maapinna vahel nõnda suur on kaugus. . Oh Jumal! Kuis kergitasid nad seda rasket mäge? Ning kuis kinnitasid ta nõnda kindlalt, et paigast too ei nihku? . Kuis tarisid nad samba ehitise otsa, mis peaaegu taevaid puutub? Ja seal sirgelt püsti ta seadsid? . Kuis suutsid nad katta samba kullaga nõnda, et kaunilt kuldse koidikuna too rahvale näib? . On see paradiisi lootosepuu, mille inglid istutanud siia ilma?

⁵² Sīrat-i Fīrūz Šāhī originaal () http://www.todaypdf.net/sirat-i-fi ruz-shahi.pdf- id (..). Teose osaline (fooliod b–b) tõlge: J. A. Page , lk ‒. ⁵³ Peter Jackson. e Delhi Sultanate: A Political and Military History. Cambridge: Cambridge University Press, , lk . ⁵⁴ Farsang ehk parasang on pikkusmõõt, millega mõõdeti inimese päevateekonna pik- kust Pärsias ja Indias; erinevatel andmetel oli see vahemaa – km. ⁵⁵ Mingist pajuliigist Himaalaja hõimurahvaste poolt valmistatud nooletüüp. ⁵⁶ Iraani lääneosas, aserite aladel asuva Khatai linna järgi nime saanud nooletüüp.

162 M K 75

Või taevane ploomipuu, mida inimesed peavad mäeks?57 . Ta alused täis on kivi ja rauda; ta tüvi ja oksad tehtud kullast ja korallist.

Ning tõepoolest, kuninga käsul kivist samba teisaldamine ja püstitamine mošee ette on imeline saavutus. Sellessinases raamatus on räägitud tei- saldamise ja püstitamise viisidest, et need oleksid kasulikud neile, kes üksikasjadest huvituvad. [- - -] Sambal on kirjutis, mille tähed on meie ajastu inimesele loetama- tud, ent kohalike ajaloolaste seas levib pärimus, et üle nelja tuhande aasta on möödunud sellest ajast, mil too sammas ja tempel siia paika58 püstitati. Teine kirjutis sambal on vaid  aastat vana ning räägitakse, et too mainib Bīsal Devat, Sambhali Chohani suguvõsa kuningat,59 kes tuli Sarasvati kallastele ebajumalaid kummardama ja leidis praegusest asukohast samba. [- - -] Tollased targad ja teadjamehed olid nähtust hämmingus ning kuigi nad sukeldusid sügavale mõtteookeani voogudesse, ei suutnud nad tuua pinnale saladuste pärli — teadmist, millal ja kuidas on seesinane raske ja kõrge kivist sammas sellesse paika toodud ning mismoodi täpselt ta siia püsti pandi. Tõepoolest, vaevalt et inimesed suutsid säärase saavu- tusega hakkama saada juba pelgalt seetõttu, et see käib inimesele üle jõu. Mõned õpetatud uskmatud väitsid oma hindu raamatuile toetudes, et sammas võrsus maa üsast ja võrsus taevani, samas kui teised ütlesid, et samba all on peidus talisman, ja et mitte keegi ei suuda seda paigalt nihutada, ning kui maa samba ümbert üles kaevata, siis tuleb sealt välja hulgi mürkmadusid, maduusse, skorpione ja vapsikuid ning tegu põh- justaks inimeste seas palju häda. [- - -] Samba mahavõtmine ja transportimine läks korda Jumala juhatusel kooskõlas inimliku mõistusega, mis avaldus valitseja tarkades plaani-

⁵⁷ Mõlemad puud — tūbā ehk lootosepuu (ladina k Ziziphus lotus või Diospyros lotus) ja sidra ehk ploomipuu (ladina k Ziziphus jujuba) — kasvavad islami pärimuse kohaselt seitsmendas taevas Jumala trooni kõrval (vt Koraan : ja ). ⁵⁸ Siinkohal on juttu Toprāst, samba algsest asukohast, mitte Firoz Shahi Kotla kind- lusest. ⁵⁹ Ilmselgelt viidatakse siinkohal Vigraharāja IV kirjutisele, mis loodi u /. Da- teering on pisut ebatäpne, nimetatud raidkirja loomisest oli . aastaks möödas vaid - aastat.

163 76 D 

60 des muharraṃ i kuul . hidžra aastal. Ning sellesinase ettevõtmise iga üksikasi, kaasa arvatud köite sidumine ja kivist müüritiste ladumine; köievedu igas suunas ja nende abil samba tasakaalustamine; elevan- tide kasutuselevõtt samba vedamiseks ja selle ebaõnnestumisel pike- mate köite kasutuselevõtt   mehe abiga ning nende edu samba vedamisel Jumna kaldale; seejärel samba tarvis tasakaalus paatide han- kimine, samba lossimine paatidele ja nendega seilamine; samba tee- kond Fīrūzābādi; taaskord samba liigutamiseks tehtud ettevalmistused ja tolle tarimine Ğami mošee ette, seal suure ehitise püstitamine ning samba ülestõstmine ja plokkide abiga paigale tõstmine, ning samba taas- püstitamine kogu tarkust, kõrge Jumala andi appi võttes — kõik see viidi läbi täpselt samal kombel, nagu oli käskinud Tema Kõrgeausus kunin- gas, kasvatagu Jumal tema valitsusaega ja võimutäiust. [- - -] Ning pärast seda, kui seesinane sammas oli nii mitme tuhande aasta vältel olnud mitmejumalakummardajate ja uskmatute kummarda- mise objektiks, sai sellest sultan Fīrūz Šāhi pingutuste läbi ja Jumala armust usklike palvekoja (mošee) minarett. Andku Jumal sellele väge- vale kuningriigile rikkalikult autasusid ja kindlustagu tema alusmüüre! Kogu au kuulub Jumalale! Teine allikas (u ) pärineb Šams ad-Dīn Sirāğ Afīf’i ͑ sulest ning kannab pealkirja Tarīkh-i Fīrūz Šāhī.61 Ašoka kivisammaste teisalda- mine Delhisse saab Fīrūz Šāhi elulookirjelduses põhjaliku tähelepanu osaliseks.

Pärast seda, kui sultan Fīrūz naasis sõjaretkelt Thatta62 vastu, korraldas ta sage- dasti väljasõite Delhi ümbruskonda. Selles maanurgas leidus kaks kivist sam- mast. Üks asus Tobra külas63 Sālaura ja Khizrābādi alal mägedes, teine Mīrati

⁶⁰ Septembris . ⁶¹ P. Jackson , lk -. Šams ad-Dīn Sirāğ Afīf’i ͑ teose originaal anti välja . a Calcuttas: https://archive.org/details/ShamsSirajAfi fsTarikh-iFirozShahi (... Osaline inglisekeelne tõlge: H. M. Elliot, J. Dowson , lk -; J. A. Page , lk -. ⁶² Piirkond Induse jõe suudmealal, täna Sindhi provints (Pakistan). Maakonna kes- kus  atta paikneb u  km Karachist idas. Pärast Muhammad Tuġlaqi (võimul – ) surma kuulutati Fīrūz Šāh  atta all .. sultaniks, ent siinkohal on juttu tema teisest sõjakäigust Sindhi, mis leidis aset –. ⁶³ Toprā küla paikneb Khizrābādist  km edelas Haryānā osariigi (India) aladel, Delhist u  km kaugusel põhjas.

164 M K 77

linna64 lähistel. Nood sambad olid seisnud neis paigus Pāndavatẹ 65 päeva- dest alates, ent polnud kunagi köitnud ühegi Delhi aujärjel istuva kuninga tähelepanu, enne kui sultan Fīrūz neid märkas ja lasi suure pingutusega ära tuua. Üks püstitati Fīrūzābādi palesse Masğid-i Ğāmi͑ naabrusse ja seda kut- suti Mināra-i Zarīniks ehk Kuldseks Sambaks ning teine pandi suure pingu- tuse ja vilumusega püsti Kušk-i Šikār’i ehk Jahipaleesse. Seesinase kirjutise autor on lugenud heade ajaloolaste töödest, et nood kivist sambad olid neetud Bhīmi, vägeva ja suure mehemüraka jalutuskeppideks. Uskmatute ajalooraamatud märgivad, et too Bhīm sõi päevas tuhande mehe jagu, ning et mitte keegi ei suutnud temaga võistelda. [- - -] Tema päevil asus- tasid tervet seda Hindustani kanti uskmatud, kes pidevalt üksteisega taple- sid ja teineteist maha lõid. Bhīm oli üks viiest vennast, ent ta oli neist kõige vägevam. Tavaliselt oli ta ametis neile kurjadele vennastele kuuluvate looma- karjade karjatamisega ning tal oli kombeks tarvitada neid kahte kivisammast karjasekeppidena, et kariloomi kokku koguda. Kariloomad olid neil päevil sar- naselt teiste elajatega hiigelkasvu. Nood viis venda elasid Delhi lähistel, ning kui Bhīm suri, siis jäid nood kaks sammast tema mälestuseks sinna samasse püsti seisma. [- - -] Kui Fīrūz Šāh esmakordselt neid sambaid nägi, täitis teda imestus, ning ta otsustas nad suure hoolega sõjasaagina Delhisse viia. [- - -] Khizrābād on Delhist üheksakümne kosi66 kaugusel mägede lähistel. Kui sul- tan maakonda külastas ja Tobra külas sammast nägi, otsustas ta selle Delhisse viia ning seal tulevastele põlvedele mälestuseks püsti panna. Selgusele jõud- nuna, milline oleks parim viis samba mahavõtmiseks, anti välja korraldus, et kohale peavad saabuma kõik ümbruskonnas elavad inimesed, nii need, kes Dōābis67 elavad, kui ka nood, kes ei ela, samuti kõik sõdurid nii ratsa kui ka jala. Neil kästi kaasa võtta kõik selleks tööks sobivad vahendid ja materjalid.

⁶⁴ Mīrah ehk Meerut asub tänase Uttar Pradeshi osariigi (India) territooriumil, Delhist u  km kaugusel kirdes. ⁶⁵ India eepose Mahābhārata peategelased, viis Pāu poega: Yudihira, Bhīma, Arjuna, Nakula ja Sahadeva. ⁶⁶ Kos on India pikkusmõõt, erinevatel andmetel , või , või , kilomeetrit.  kosi on seega - km. Khizrābād asub Delhist linnulennult  km kaugusel. Seega on kos käesoleva teksti mõistes umbkaudu ,-, km. ⁶⁷ Dōāb (pärsia k ‘kaks jõge’) tähendab Indias kahe paralleelselt voolava ja lõpuks ühte sängi suubuva jõe vahelist ala. Kuigi niisuguseid piirkondi oli ka Induse jõgikonnas, on India kuulsaim dōāb Gangese ja Yamunā vaheline ala Delhist põhjas, lõunas ja idas. Tegu on Põhja-India kõige viljakama piirkonnaga.

165 78 D 

Jagati juhtnööre, et kaasa tuleb võtta kuhjade kaupa sembali (puuvillapuu)68 villa. Suur hulk sellest puuvillast paigutati samba ümber ning kui muld samba jalamilt eemaldati, kukkus too õrnalt puuvillast valmistatud asemele. See- järel eemaldati puuvill osade kaupa ning paari päeva pärast lebas sammas ohutult maapinnal. Samba alust uurides leiti sealt suur neljakandiline kivi, mis samuti välja võeti. Seejärel mässiti sammas otsast lõpuni pilliroo ja toornahkade sisse, et sellele miskit kahju ei sünniks. Valmistati neljakümne kahe rattaga vanker ning iga ratta külge seoti köis. Iga köie juures oli tuhandeid mehi ning pärast suurt tööd ja vaevanägemist tõsteti sammas vankrile. Iga ratta külge kinnitati tugev köis ning iga köie otsas oli kakssada meest. Mitme tuhande mehe ühise pin- gutuse tulemusena hakkas vanker veerema ning veeti Jumna jõe69 äärde. Siin tuli sultan neile vastu. Koguti kokku terve hulk suuri paate, millest mõned suutsid vedada  ja  man’i70 teravilja ning kõige vähemad neist  man’i. Sambad tariti väga leidikul kombel paatidele, mis seilasid Fīrūzābādi, kus nad maabusid ja kust [üks] sammas tohutu töö ja vaevaga Jahipaleesse veeti. Tollal oli sellesinase raamatu autor kaheteistkümneaastane ning auväärse Mīr Khani õpilane. Samal ajal kui sammas paleesse toodi, asuti selle püstitami- seks Ğāmi͑ Masğidi kõrvale hoonet rajama ning palgati selleks kõige osava- maid arhitekte ja töömehi. Hoone ehitati kividest ja lubjast ning sel oli mitu tasandit ehk astet. Kui üks tasand valmis sai, tõsteti sammas selle peale, seejä- rel rajati järgmine ja tõsteti sammast taas ning nõnda edasi seni, kuni hoone oli piisavalt kõrge.

⁶⁸ Malvaceae sugukonda kuuluv puu, mille sugulased kasvavad Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Sembal (ladina k Salmalia malabarica ehk Bombax ma- labaricum) kasvab peaaegu kõikjal Hindustani poolsaarel. Tema viljadest saadakse täite- materjali patjadele ja madratsitele ning koorest valmistatakse paberit. ⁶⁹ Gangese suurim lisajõgi Yamunā ehk Jumna ehk Džamna saab alguse Himaalaja mägedest  meetri kõrguselt, voolab Gangesest lääne pool  km temaga paral- leelselt, kuni mõlemad jõed lõpuks Allāhābādi juures ühinevad. ⁷⁰ Man (ka mun) on Lähis-Idas ja Indias juba antiikajast tarvitusel olnud kaaluühik, mis erineb piirkonniti tublisti. Üks man võrdub sõltuvalt piirkonnast minimaalselt  ja maksimaalselt , kilogrammiga. Inglaste võimu all fi kseeriti kaaluühiku raskuseks , kg. Ifran Habibi hinnangul suutsid nimetatud laevad vedada vastavalt  ( man’i),  ( man’i) ja , tonni ( man’i) vilja. Delhi-Toprā ja Delhi-Meeruti sammaste hinnanguliseks kaaluks on - tonni. Vt Ifran Habib. Economic History of Medieval India, -. (History of Science, Philosophy and Culture in Indian Civi- lization. Toim D. P. Chattopadhyaya. Vol VIII. Part .) New Delhi: Centre for Studies in Civilizations, , lk ‒.

166 M K 79

Kui oldi nii kaugele jõutud, siis tuli samba püsti ajamiseks midagi uut leiu- tada. Hangiti ülimalt jämedad köied ning hoone iga kuue astme peale pai- gutati vintsid. Iga köie üks ots seati samba tipu ning teine vintsi külge, mis paljude kinnititega tugevasti paigale kinnitati. Seejärel keerati vintsirattaid ning tõsteti sammast umbkaudu poole gaz’i71 võrra. Järgnevalt asetati samba alla puuhalge ja puuvillakotte, et ta taas pikali ei vajuks. Sel kombel tõsteti sammas mitme päeva vältel pisitasa püsti. Seejärel asetati selle ümber toestuseks suured talad, kuni samba ümber ker- kisid tellingud. Sel kombel seati post sirgelt püsti nagu nool, ilma väiksemagi kõrvalekaldeta. Nelinurkne kivi, millest ennist juttu, asetati samba alla. Pärast sammaste püstiajamist paigutati nende sammaste kahe kapiteeli ümber mus- tast ja valgest kivist ehisliistud ning nende peale tõsteti vasega kaetud kup- pel, mis hindi keeles on kalash.72 Samba kõrguseks on kolmkümmend kaks gaz’i; kaheksa gaz’i paikneb aluse sees ning kakskümmend neli gaz’i sambast on nähtaval.73 Samba alaosale on raiutud mitu rida hindi tähti. Palju braahmane ja hindu pühamehi kut- suti neid lugema, ent mitte keegi ei suutnud seda. Räägitakse, et mõned uskmatud hindud tõlgendasid teksti nõnda, et mitte keegi ei tohi sammast oma kohalt liigutada enne, kui hilisemal ajal tuleb võimule muhameedlaste kuningas nimega Fīrūz Šāh. Too sammas seisis Dōābis Mīrati linna lähistel ning oli mõnevõrra väiksem kui Mināra-i Zarīn. Seegi teisaldati sultan Fīrūzi poolt ja seati [suure peo ja pil- lerkaariga] taas püsti künkale Kušk-i Šikār’is. Pärast samba püstitamist kerkis sinna suur linn, ning õukonna khaanid ja malik’id ehitasid omale sinnakanti maju. [- - -]

⁷¹ Gaz (ka guj ja guz) on Araabiamaailmas, Pärsias ja Indias muslimite võimu all ka- sutusel olnud mõõtühik, mis vastas Indias sõltuvalt piirkonnast ,- sentimeetrile. Inglaste võimu all fi kseeriti gaz’i pikkuseks , meetrit. Pool gaz’i on seega umbkaudu , kuni  cm. ⁷² Kalash (hindi) ehk kalaśa (sanskriti) tähendab metallist anumat, mis sümboliseerib hinduismis surematuse nektarit. Tegu on õnne ja viljakuse sümboliga ka budismis ja džainismis. Kivist või metallist kalaśa’d ehivad hindutemplite altareid ning torne ja või- vad kaaluda kümneid tonne. ⁷³ Täna on Ašoka sambast (kogupikkus , m) ehitise sees , m ja väljas , m; algselt oli mõeldud maast välja jätta , m, sest vaid niipalju samba pinda on siledaks poleeritud (H. Falk , lk ). Seega on praegu üle  sambast nähtaval ja veidi alla  hoone sees. Nimetatud suhtarvud osutavad Afīfi ͑ antud mõõtude ja seega kogu kir- jelduse ebausaldusväärsusele, sest tema nimetatud mõõte hinnates oli sambast nähtaval  ja peidus . Pole ka teada, et sammast oleks vahepeal kõrgemale tõstetud.

167 80 D 

Iga vägev valitseja hoolitses selle eest, et tema valitsusajast jääks maha mõni kestev mälestusmärk. Nõnda püstitas sultan Šams ad-Dīn Iltutmiš Vanas Del- his mošeesse (Masğid-i Ğāmi͑) suure samba, mille ajalugu on kõigile liigagi hästi teada. [- - -] Neil päevil . hidžra74 aastal () marssis emiir Timur75 Horāsānist väge- dega Indiasse ning alistas saatuse tahtel Hindustani ilmariigi oma võimule. Tema mõnepäevase viibimise ajal Delhis käis ta vaatamas kõiki endisaegsete kuningate mälestusmärke, [- - -] ning nende hulgas ka neid kahte sammast, kuulutades, et pole näinud ühelgi maal, kus ta on käinud, nendega võrd- väärseid mälestusmärke. [- - -]

Mõlemad tsiteeritud allikad annavad hoolimata oma erinevast stiilist tunnistust, et Ašoka sambad olid . sajandi Delhi sultanaadi konteks- tis ülierilised, imetabased objektid. Luuleread esimese tsitaadi algul on reaalsusest nõnda kaugel, et neid on isegi keerukas kommenteerida. Samuti rõhutavad tekstid teisaldamise tehnilisi aspekte, pajatades neist pikalt. Oluline on märgata ka sammaste käsitamist omamoodi sõja- saagina, muslimite võidu tähisena. Seetõttu ei häiri kirjutajaid ega ilm- selt ka omaaegset auditooriumi asjaolu, et kivipostid kuulusid muiste uskmatutele või et tekste sambal ei suudeta lugeda. Kahtlemata on täh- tis ka sammaste käsitamine igavikulise võimu sümbolitena.

Candra raudsammas

Candra raudsammas (koodiga N-DL- Archaelogical Survey of India loetelus) seisab täna Quwwat al-Islām (araabia k ‘islami hiilgus’) mošee- kompleksi kõige sisemisel õuel Delhi Mehrauli linnaosas (°’’’N; °’’’E). Tõenäoliselt valmistati metallist piilar algselt Gupta dünastia kuninga Candragupta II Vikramāditya auks, ent selle lasi oma tänasele kohale vedada ilmselt Delhi sultanaadi sultan Šams ad-Dīn Iltutmiš.

⁷⁴ Viide islami lunaarsele ajaarvamisele, mille lähtepunktiks oli prohvet Muhammadi ja tema pooldajate lahkumine . aastal Mekast, et põgeneda tagakiusamise eest Me- dinasse. ⁷⁵ Timur Lenk ehk Tamerlan Suur (..-..) oli Türgi-Mongoli pärit- olu Kesk-Aasia vallutaja, kes tungis . a Indiasse ja rüüstas Delhi linna, tappes üle   inimese.

168 M K 81

Raudsamba kogupikkuseks on , meetrit, sellest , meetrit on näh- tavalt ja u  cm maa all.76 Hinnanguliselt kaalub metallist post u  ton- ni.77 Samba otsas on Vana-India traditsiooniline rauast kapiteel (sans- kriti k kalaśa), mis pole aga uurijate hinnangul algne.78 Oletuslikult oli muiste samba kapiteelil kujutatud jumal Višnu „sõiduriista“, inimlind Garudat, kuigi pole ka võimatu, et seal oli hoopis Višnu tüüpiline atri- buut ketas (sanskriti k nakṣatra-cakra;  või  tähtkuju sümbolisee- rivate kodaratega ratas).79 India uurijad Tanjore Ramachandra Anantharaman80 ja Ramamurthy Balasubramaniam81 arutlevad oma monograafi ates pikalt raudsamba val- mistusviisidest ja vastupidavusest ajahambale, jõudes sisuliselt samadele järeldustele — sammas on kokku sepistatud ümaratest pannikoogilaad- setest rauakamakatest (u – kg).82 T. R. Anantharamani hinnangul oli selleks vaja umbkaudu – raudketast, mis – nädala jook- sul ligi  inimese poolt järk-järgult kuumutades ja sepistades ühtseks sambaks vormiti.83 Seejärel osa samba pinnast (maapinnast väljapoole jääv osa) lihviti ning raidkirja tähed taoti samba metallpinda alles siis, kui too oli juba jahtunud.84 Uurijad on analüüsinud ka Delhi raudsamba koostist ning imesta- nud, et post on  aasta jooksul edukalt loodusjõududele vastu pan- nud ega roosteta olulisel määral.85 Erinevatel aegadel võetud proovide

⁷⁶ Tanjore Ramachandra Anantharaman.  e Rustless Wonder: A Study of the Iron Pillar at Delhi. New Delhi: Vigyan Prasar, , lk ‒; Y. D. Sharma , lk . ⁷⁷ Ramamurthy Balasubramaniam. Story of the Delhi Iron Pillar. New Delhi: Founda- tion Books, , lk ; Vincent A. Smith. On the Iron Pillar of Delhi () —  e Delhi Iron Pillar: Its Art, Metallurgy and Inscriptions. Toim M. C. Joshi, Saibal Kumar Gupta, Shankar Goyal. Jodhpur: Kusumanjali Prakashan, , lk . ⁷⁸ Ramamurthy Balasubramaniam, Meera I. Dass. On the Astronomical Signifi cance of the Delhi Iron Pillar. — Current Science, , nr , Vol. , lk –. ⁷⁹ Vt arutelu R. Balasubramaniam , lk –; R. Balasubramaniam, M. I. Dass , lk –. ⁸⁰ T. R. Anantharaman , lk -. ⁸¹ R. Balasubramaniam , lk –. ⁸² T. R. Anantharaman , lk –; R. Balasubramaniam , lk . ⁸³ T. R. Anantharaman , lk . ⁸⁴ R. Balasubramaniam , lk . Täpsemat analüüsi vt Ramamurthy Balasubra- maniam, V. N. Prabhakar. On Tehnikal Analysis of Characters of the Oldest Delhi Iron Pillar Inscription. — Current Science, , nr , Vol. , lk –. ⁸⁵ Vt T. R. Anantharaman , lk –; R. Balasubramaniam , lk ‒.

169 82 D  kinnitusel on samba põhimaterjaliks (,–,) raud (Fe).86 Analüü- side kohaselt on samba valmistamiseks kasutatud rauas väga palju fos- forit ( korda rohkem kui tänapäevases terases), ent samas leidub selles ülimalt vähe mangaani (u , praeguse terasega võrreldes) ja väävlit (u  praeguses terases leiduvast).87 Tõenäoliselt on nimetatud koos- tis ka põhjuseks, miks raudsammas on ilmastikule ja eelkõige roostele vastu pidanud.88 Samas peab õigluse huvides lisama, et . aastal kae- vati sammas välja ja toestati kividega ning . aastal kaevati taas välja, roostest kahjustatud maa-alune osa puhastati ja kaeti tinalehtedega.89 Delhi raudsambal on arvukalt raidkirju. Kõige peamine neist aval- dab kiitust kuningas Candrale, kes näib raidkirja järgi otsustades ole- vat teksti loomise hetkeks surnud. Viimane asjaolu võimaldab dateerida „Candra kiidulaulu“ umbkaudu aastatesse –.90 Seda loomulikult juhul, kui aktsepteerime enamiku tänapäevaste uurijate seisukohta, et tegu on Gupta dünastia kuulsa kuninga Candragupta II-ga.91 Lisaks Candra(gupta?) kirjutisele leidub raudsambal Tomara raadžputi pealik Anangapāla  (võimul u /–/) raidkiri (u –)92, mitmeid hindi- (vastavalt aastatest , , ,  ja )93 ja pärsiakeelseid lühikirjutisi (, , )94 95. Nagu ka Ašoka sammaste puhul, on siingi põhjust meenutada, et raidkirju luues taas- kasutasid Vana-India kuningad läbi sajandite ühtesid ja samasid kind- lakskujunenud kivipindu.

⁸⁶ T. R. Anantharaman , lk ; R. Balasubramaniam , lk ; põhjalikumat analüüsi vt Braj Basi Lal. On the Metallurgy of the Mehrauli Iron Pillar (). — M. C. Joshi, S. K. Gupta, S. Goyal , lk ‒. ⁸⁷ T. R. Anantharaman , lk ; R. Balasubramaniam , lk . ⁸⁸ T. R. Anantharaman , lk -. ⁸⁹ R. Balasubramaniam , lk , . ⁹⁰ B. B. Lal. On the Metallurgy of the Mehrauli Iron Pillar (). — M. C. Joshi, S. K. Gupta, S. Goyal , lk . ⁹¹ Vt S. R. Goyal. Problem of Identifi cation of King Chandra () ning järgnevat arut elu: Comments and observations on the lead paper of S. R. Goyal. — M. C. Joshi, S. K. Gupta, S. Goyal , lk ‒. ⁹² T. R. Anantharaman , lk  ja ; Vincent A. Smith. On the Iron Pillar of Delhi () — M. C. Joshi, S. K. Gupta, S. Goyal , lk –. ⁹³ . a ja . a raidkirjad on lasknud raiuda Bundella raadžputtide pealik Chan- derist (vt T. R. Anantharaman , lk ) ning . a raidkiri on Chohani vürst Chatra Sinha kirjutis (vt T. R. Anantharaman , lk ). ⁹⁴ Neist esimese autor on keegi Ali Ashgar Husain (vt T. R. Anantharaman , lk ). ⁹⁵ T. R. Anantharaman , lk , .

170 M K 83

Enamik uurijatest96 näib olevat nüüdseks aktsepteerinud, et Delhi raudsamba algne asukoht oli Udayagiri koobastemplite kompleksi (Mad- hya Pradeshi osariik, Bhopalist  km kirdes) juures, kuid selleks on pakutud ka Mathurā linna (Uttar Pradeshi osariik).97 R. Balasubramaniami98 arvates räägivad Udayagiri kasuks Višnu jala- jälgede kultus koobastes,99 muiste Mālwā alal tegutsenud rauasulatus- tehaste olemasolu ning samuti asjaolu, et Candragupta II kuninganna pitsatitel on erilise pühapaigana mainitud Udayagiri koopaid. Udaya- giri koobastest leitud raidkirjad100 kinnitavad, et koobastemplikomp- leksi rajas Candragupta II. Täpsuse huvides mainitagu, et samast piirkonnast on leitud teisigi sambaid. Heaks näiteks on indo-kreeka vürst Antialkidase (võimul /–/ eKr) saadiku Heliodoruse raidkirjaga sammas Vidiśās (nüüd Besnagar, Madhya Pradesh, Bhopalist  km kirdes).101 Tõenäo- liselt sai kreeklasest jumal Višnu kummardaja Śunga  dünastia (.–. saj eKr) vürsti Bhagabhadra (võimul u – eKr) juures saadikukohuseid täites. Mainimist väärib ka Dhari (täna Madhya Pradeshi osariik, Indo- rest  km edelas) raidkirjata raudsammas Paramāra kuninga Bhoja I (võimul /–/) valitsusajast, mis täna tükkidena Lā Masğid’i (‘sambamošee’) eesõues vedeleb.102 R. Balasubramaniam103 tõestab veenvalt, et raudsamba algne funkt- sioon oli seotud astroloogiaga — Gupta ajastul (.–. saj) langes suvisel pööripäeval samba vari (oma algses asukohas) mäe sees olevasse lõhesse,

⁹⁶ Vt R. Balasubramaniam , lk , , –, –. ⁹⁷ Ibid., lk ; T. R. Anantharaman , lk –. ⁹⁸ R. Balasubramaniam , lk –. ⁹⁹ Rraidkiri Candra piilaril nimetab posti algse asukohana Viupada (sanskriti k ‘ jala’) mäge (sanskriti k giri). ¹⁰⁰ Vt Michael Willis. Incriptions from Udayagiri: Locating Domains of Devotion, Patron- age and Power in the Eleventh Century. — South Asian Studies, , Vol. , lk ‒. ¹⁰¹ Vt R. Balasubramaniam , lk –; Richard Salomon. Indian Epigraphy. New York: Oxford University Press, , lk ; raidkirjade originaalid: R. Salomon , lk –; D. C. Sircar , lk –; raidkirjade tõlked: R. Salomon , lk –; http://www.sdstate.edu/projectsouthasia/upload/Garuda.pdf (..). ¹⁰² Vt T. R. Anantharaman , lk , samuti Ramamurthy Balasumbramaniam. A New Study of the Dhar Iron Pillar. — Indian Journal of History of Science, , Vol. , lk -. ¹⁰³ R. Balasubramaniam , lk –. Vt ka Ramamurthy Balasubramaniam, Meera I. Dass. On the Astronomical Signifi cance of the Delhi Iron Pillar. — Current Science, , nr , Vol. , lk –.

171 84 D  millest viib tee hinduistlike koobastemplite juurde. Seega oli raudsamba esialgseks kavandatud asupaigaks Udayagiri koopa nr  esine.104 Täna seisab raudsammas Quwwat al-Islām mošee siseõuel. Quwwat al-Islām mošee, mis on nüüd rohkem tuntud kui Qutbi kompleks, asub tänase Delhi keskusest  km edelas, muslimite ehitatud Delhi esimese linna alal. Algse asunduse rajasid tänasest Delhist edelasse Tomara raad- žputid pealik Anangapāla  juhtimisel . sajandi teisel poolel.105 Hiljem, . sajandi keskel, vallutasid ala ja laiendasid asundust Chauhāni dünas- tia raadžputid Vigraharāja IV juhtimisel.106 Esimese islami pühakoja rajas siia sultan Qutb ad-Dīn Aibaq (võimul –) u /– /107, kasutades selleks kahekümne seitsme lõhutud džainistliku ja hinduistliku pühamu kiviosi.108 Sultan Iltutmiš laiendas mošeed, lisa- des algsele palvealale kolm korda suurema õue ja isikliku mausoleumi ning ehitas valmis oma eelkäija poolt alustatud minareti (Qutb Minār).109 Sultan Alā ͑ ad-Dīn Khilğī (võimul –) ehitas palvela neli korda suuremaks, alustas omanimelise minareti ( Alā-i ͑ Minar) ehitust, lisas uue peavärava, medrese ja oma mausoleumi.110

Raudsamba teisaldamine

Delhi raudsamba teisaldamisest pole küll säilinud nõnda detailset kir- jeldust kui Ašoka kivist sammaste linna vedamisest, ent kõige tõe- näolisemalt lasi metallist posti Quwwat al-Islām’i mošeekompleksi paigaldada sultan Šams ad-Dīn Iltutmiš (võimul –). Samas lubab Anangapāla  raidkiri Delhi raudsambal näiteks Delhi ajaloo ja monumen- tide uurijal Y. D. Sharmal väita, et posti vedas Delhisse mitte Iltutmiš, vaid pigem too vähetuntud raadžputtide pealik.111 Teisalt kinnitab juba eelpool tsiteeritud Šams ad-Dīn Sirāğ Afīf’i ͑ Tarīkh-i Fīrūz Šāhī kindlalt:

¹⁰⁴ R. Balasubramaniam , lk . ¹⁰⁵ Y. D. Sharma , lk –, ; Vincent A. Smith. On the Iron Pillar of Delhi () — M. C. Joshi, S. K. Gupta, S. Goyal , lk . ¹⁰⁶ Y. D. Sharma , lk –, . ¹⁰⁷ Ibid., lk –, , . ¹⁰⁸ R. Balasubramaniam , lk . ¹⁰⁹ Y. D. Sharma , lk . ¹¹⁰ Ibid., lk , ‒; R. Balasubramaniam , lk –. ¹¹¹ Y. D. Sharma , lk , .

172 M K 85

Nõnda püstitas sultan Šams ad-Dīn Iltutmiš Vanas Delhis mošeesse (Masğid-i Ğāmi͑) suure samba, mille ajalugu on kõigile liigagi hästi teada.

Kõik taandub allikate usaldusväärsusele, mida on nii kauge aja tagant raske hinnata. Raudsamba teisaldamist ümbritsevatele asjaoludele võib viidata ka lõik kuulsa ajaloolase Minhāğ ad-Dīn Abū Umar͑ Ut͑ māṇ Ğūzğānī (u –) teoses Elulood (Tabaqāt-ị Nāsirị̄ , u ).112

Pärast seda, kui ta [sultan Iltutmiš] . hidžra aastal113 pealinna naasis, juhtis sultan islami väed Mālwa114 suunas ning võttis ära Bhīlsāni115 linnuse ja linna, ning hävitas ebajumala pühamu, mille ehitamisele oli kulunud kolmsada aas- tat ning mis oli umbkaudu ükssada küünart116 kõrge. Sealt edenes ta Ujjain-Na- garī117 suunas ning hävitas Mahā-kāl Dīw’i118 ebajumala pühamu. Ujjain-Nagarī valdja Bikramajīti kuju,119 kelle valitsusajast tänaseni oli mööda läinud üks tuhat kolmsada kuusteist aastat ning kelle valitsusajast alates arvestatakse Hindu ajaarvamist,120 veeti ühes teiste seal kõrval seisvate kujudega, mis olid sulata- tud messingist, ühes Mahā-kāli kiviga [kujuga] minema pealinna Dihlīsse.121

¹¹² Teose originaal:  e Tabaqāt-i Nāsiri of Aboo Omar Minhāj al-Dīn Othmān ibn Sirāj al-Dīn al-Jawzjani. Toim. W. Nassau Lees, Khadin Hosain, Abd al-Haj. Cal- cutta: College Press, . — https://archive.org/details/Tabaqat-iNasiriOfJuzjani (..). Tõlge: Maulānā Minhāj ud-Dīn Abū-Umar-i- Usmān.͑ A General History of the Muhammadan Dynasties of Asia including Hindustan from A.H.  ( A.D.) to A.H.  ( A.D.) and the Irruption of the Infi del Mughals into Islam. Tlk H. G. Raverty. Vol I. London: Gilbert and Rivington , lk –. ¹¹³ Hidžra aasta  langeb üldjoontes kokku kristliku ajaarvamise aastaga . ¹¹⁴ Mālwa on ajalooline piirkond Põhja-India keskosas, Vindhya mäestikus samanime- lisel vulkaanilisel platool (täna Madhya Pradeshi osariik). ¹¹⁵ Bhilsa (nüüd Vidisha, Madhya Pradesh), ajalooline linn (nüüd küla) Bhopali linnast - km kirdes. ¹¹⁶ Küünar on inimese käe keskmine pikkus sõrmeotstest kuni küünarnukini, ena- mikes vanaaja kultuurides u ,–, meetrit. Seega oli hävitatud tempel umbkaudu - meetrit kõrge. ¹¹⁷ Ujjain on hindude püha linn Madhya Pradeshi osariigis, Bhopalist umbes  km läänes. ¹¹⁸ Ilmselgelt on tegu sanskritikeelse epiteediga Mahākāla deva, mis võib olla peaagu iga hindu jumaluse lisanimi, ent kõige sagedamini kuulub jumal Šivale. ¹¹⁹ Candragupta II Vikramāditya, Gupta dünastia kuningas, võimul /–/. ¹²⁰ Autori märgitud aeg langeb umbkaudu aastasse  eKr, Vikrama ajaarvamine (san- skriti k vikrama samvat) saab siiski alguse alles  eKr. ¹²¹ Oletatavasti kuulus Mālwa sõjasaagi hulka ka Candra raudsammas, kuigi tekst sel- gesõnaliselt sambale ei viita.

173 86 D 

Huvitavat informatsiooni Delhi raudsamba kohta leidub ka kuulsa Maroko päritolu maailmaränduri Abū ͑ Abdallāh ͑ Muammad ibn Abdallāh ͑ ibn Batṭ ūṭ ạ (– /) reisikirja Reisid (ar-Rihlạ , u –) II raamatu kuuendast peatükis.122

Peamine mošee võtab enda alla suure ala; sellesinase ehitise müürid, katus ja põrandapind on kõik ehitatud valgetest kividest, imetlusväärselt ruudu- kujulised ja tinapoltidega kinnitatud. Seal pole kasutatud puitu. Mošeel on kolmteist kivist kuplit, ka kantsel on kivist ning pühamul on neli õue. Mošee keskel seisab aukartustäratav sammas ning mitte keegi ei tea, mis metal- list on see valmistatud. Üks nende õpetatud meestest pajatas mulle, et tolle samba nimi on Haft Juš, mis tähendab „seitse metalli“, ning et see on valmis- tatud neist seitsmest. Osa tollest sambast on sõrme laiuselt lihvitud ning läi- gib heledalt. Raud ei jäta sambale mitte mingit jälge. Seesinane sammas on kolmkümmend küünart kõrge, me keerasime selle ümber turbani, ning saime selle ümbermõõduks kaheksa küünart.123

Idaväravas lömitavad maapinnal kaks üüratult suurt messingist kuju,124 mida kivid kinni hoiavad, ning igaüks, kes mošeesse tuleb või sealt läheb, sõtkub nende peal. Endistel aegadel oli selles paigas väärjumalate pühamu, mis linna vallutamise järel mošeeks muudeti. Põhjapoolses õues asub minarett, mil pole islamimaailmas võrdväärset.125 Too torn on erinevalt ülejäänud hoo- nest ehitatud punasest kivist, kujudega kaunistatud ja väga kõrge. Torni tipus asuv helkiv kuppel on valgest marmorist ning selle „õunad“ [minaretti ümb- ritsevad väikesed pallid] on puhtast kullast. Minareti trepikäik on nõnda lai, et elevandid võiksid seda mööda üles minna. Üks isik, keda ma usaldan, paja- tas mulle, et kui seda ehitati, siis nägi ta elevanti ühes kividega seda mööda

¹²² Tõlge: Ibn Battuta. Travels in Asia and Africa -. Tlk Hamilton Alexander Rosskeen Gibb. New Delhi: Low Price Publications, [] , lk -. ¹²³ Siinkohal ibn Baūa liialdab. Tema mõõtude kohaselt oleks Delhi raudsammas ,–, meetrit kõrge, tegelikkuses on sambast maast väljas vaid , meetrit (Y. D. Sharma , lk ; Ibn Battuta [] , lk ). ¹²⁴ Võimalik, et tegu on Iltutmiši poolt Mālwast sõjasaagiks toodud kujudega või Qutb ad-Dīn Aibaqi poolt mošee ehitamiseks kasutatud hinduistlikest ja džainistlikest temp- litest saadud iidolitega. Ibn Baūa kirjeldus viitab ilmselgelt, et tegu oli võõrjumalate kujudega, mis trambiti jalge alla. Nimetatud kujud pole tänaseni säilinud. ¹²⁵ Aastatel - ehitatud Qutb Minār on , m kõrge ja sel on viis korrust (Y. D. Sharma , lk ).

174 M K 87

üles ronivat.126 Sultan Qutb ad-Dīn127 soovis ehitada lääneõuele veelgi suu- rema minareti, ent surm murdis ta maha siis, kui vaid üks kolmandik sellest oli valmis saanud. Too minarett on suuruse poolest üks maailmaime, ning tema trepikäik nõnda lai, et kolm elevanti võiksid kõrvu seda mööda üles minna. Kolmandik sellest on sama kõrge kui minarett põhjaõuel, millest me juba pajatasime, kuigi kui seda juppi alt vaadata, ei tundu ta oma paksuse tõttu nõnda kõrge.

Hoolimata sellest, et raudsamba teisaldamise kohta info peaaegu puu- dub, sisaldavad kirjeldused samu tähelepanuväärseid tõiku, mis Ašoka kivisammastegi puhul. Raudsamba teisaldamine on ilmselgelt seotud muslimite sõjakäiguga ning seda võib käsitada sõjasaagina. Ibn Batṭ ūṭ ạ kirjeldus sisaldab ka mõõtmetega liialdamist ning viidet materjali eri- lisusele. Samuti on teada fakt, et sammas kuulus muiste hindudele, olles seega seotud muslimite jaoks uskmatute ja väärjumalakummar- damisega. Sellest hoolimata leiti õige olevat paigutada sammas mošee õuele.

Uurimisküsimused ja -vastused

Mis-, kas- ja kuidas-küsimused on Delhi sammaste puhul juba möödu- nud aastasadade jooksul ära küsitud ning neile on . ja . sajand vas- tuse andnud, seega on . sajandi ülesanne küsida „miks“. Kuigi ilmselt pole meie võimuses anda küsimusele sajaprotsendiliselt kindlat vastust ja oletustele vettpidavat tõestust, võimaldab kahel läinud sajandil tehtud eeltöö siiski pakkuda välja kõige tõenäolisemad vastusevariandid. Kuna Delhi sammaste puhul on olulised mitte üksnes neil leiduvad raidkirjad, vaid ka nende valmistamise tehnoloogia, säilimine ajas ja

¹²⁶ Ibn Baūa viibis Indias –. Juhul, kui ta kuulis Qutb Mināri ehitust puudutavatest asjaoludest minareti ehituse pealtnägijalt, siis pidi too olema vähemalt –-aastane. Kuigi Qutb Mināri diameeter on ehitise jalamil , m, siis tipus kitseneb torn vaid , meetrini (Y. D. Sharma , lk ), mis muudab elevandi seljas kivide tippu vedamise võimatuks. ¹²⁷ Siinkohal ajab ibn Baūa Qutb ad-Dīn Aibaqi (võimul -) segi Alā ͑ ad- Dīn Khilğī’ga (võimul -). Plaanitud hiidminaretist on täna alles , meetrit. Kava kohaselt pidi uus minarett olema vanast kaks korda kõrgem (u - m). Vt Y. D. Sharma , lk –; Ibn Battuta [] , lk .

175 88 D  ruumis ning kultuurivahendiks muutumine, usun, et parima võimaluse analüüsiks pakub medioloogia. Medioloogia (prantsuse keeles médiologie) on Régis Debray poolt esmakordselt . aastal välja käidud teooria, mis uurib kultuuri edasi kandumise vahendeid, nende tehnoloogilisi aspekte ja suhestumist tsi- vilisatsiooni. Tervikliku meetodina seletas R. Debray medioloogia esma- kordselt lahti prantsuskeelses teoses Ülekanne (Transmettre).128 Siinkohal on medioloogia avamiseks tarvitatud R. Debray põhiteose ingliskeelset tõlget Kultuuri edasi kandumine (Transmitting culture). Medioloogia nägemuses antakse ideid tsivilisatsioonis edasi mitte pel- galt ideedena, vaid vahendite abil. Seega edastab mateeria (mistahes asjad ja esemed, ent ka näiteks arhitektuur) sõnumit sama hästi kui tekst.129 Samas tõdeb R. Debray, et vahendamine ei taandu meediaks,130 s.t idee pole seda vahendava meediumiga samane. Samuti ei saa vahendamist käsitada pelgalt bioloogilise või sotsioloogilise reproduktsioonina.131 Kuna vahendamine vajab institutsionaalset toetust, siis on inimkon- nale omane organisatsiooni materialiseerumine ja mateeria organiseeri- mine.132 Seega ei saa kultuuri vahendamine toimuda ilma tehnoloogiata, nagu pole olemas ka puhtalt tehnoloogilist vahendamist ilma kultuuri- ta.133 Seega seisab medioloogia organiseeritud mateeria ja materialisee- runud organisatsiooni kokkupuutepunktis,134 uurides nii tsivilisatsiooni poliitilisi kui tehnoloogilisi külgi.135 R. Debray jaoks on tehnoloogia ja kultuuri suhe ülioluline. Ta jõuab tõdemuseni, et tehnoloogia muudab kultuuri ja kultuur tehnoloogiat.136 Näiteks tuuakse trükitehnika areng, mis mõjutas protestantismi teket, viimane omakorda sünnitas kapitalismi põhimõtted ja kapitalism mone- taarse majanduse. Sel kombel mõjutab tehnoloogia kultuuri sisu, otseselt sisusse sekkumata.137 Tehnoloogia on monokultuurne, s.t kogu maa-

¹²⁸ Régis Debray. Transmettre. Paris: Odile Jacob, . ¹²⁹ R. Debray , lk . ¹³⁰ Ibid., lk . ¹³¹ Ibid. ¹³² Ibid., lk -. ¹³³ Ibid., lk . ¹³⁴ Ibid., lk . ¹³⁵ Ibid., lk -. ¹³⁶ Ibid., lk . ¹³⁷ Ibid., lk .

176 M K 89 ilmas ühetaoline, samas kui tsivilisatsioon on multikultuurne, s.t igas kultuuriruumis isenäoline.138 Medioloogia põhiküsimuseks kujuneb meetodi looja arvates see, mis tingimustel on kultuuri vahendamine (inimpärandi edasiandmine) võimalik.139 Teisal140 soovitab ta eristada kultuuri vahendamises nelja aspekti: semiootika (märgid, tekstid, pildid, helid), levikuviis (lineaarne, radiaalne, võrgutaoline), mateeria (kivi, puit, papüürus, paber, lained) ning transport (inimesed, sõnumid, teed, liikumisvahendid, infrastruk- tuur). Neist lähtutakse ka käesoleva artikli teema analüüsimisel. Samas mõistab R. Debray ka ise, et tema meetod pole mitte midagi uut, pigem ümbersõnastatud ja -mõtestatud vana.141 Ent mis kõige olu- lisem, meetodi looja ei väida, et tema vahend on lõplik ja täiuslik tõde, vaid pigem protsess, kombineeritud vahend ja ühendtööriist, mis võib ja vajab täiustamist.142 R. Debray enda sõnul143 piirneb medioloogia ühest küljest sotsioloo- gia ja teisest bioloogiaga, sest need teadused käsitlevad inimkäitumist kõige paremini. Seega tekkis kultuur R. Debray arvates siis, kui primi- tiivne inimene asus teda ümbritsevat mateeriat oma nägemuse järgi ümber kujundama144 ja niiviisi arenesid inimene ning kultuur ja tehno- loogia käsikäes. Lisaks erinevate teadusharude meetodite segunemisele medioloogias kõneleb R. Debray uurimisvahenditena kolmest: vaatenurga muutmi- sest, vaatluse materialiseerimisest ja uurimise dünaamilisemaks muut- misest.145 Lahtiseletatuna paneb ta ette asetada tavaliselt ebaoluliseks peetu, näiteks kultuurilise sõnumi edastamise vahend, kultuuri enese asemel uurimise keskmesse.146 Samuti soovitab R. Debray uurida kultuuri vahendamist võimaldavat mateeriat.147 Samas ei tohiks jääda meediumi

¹³⁸ Ibid., lk -. ¹³⁹ Ibid., lk . ¹⁴⁰ Ibid., lk . ¹⁴¹ Ibid., lk . ¹⁴² Ibid., lk , . ¹⁴³ Ibid., lk . ¹⁴⁴ Ibid., lk -. ¹⁴⁵ Ibid., lk -. ¹⁴⁶ Ibid., lk . ¹⁴⁷ Ibid, lk -.

177 90 D 

uurimise juures pidama, sest oluline on vahendamine, edasiandmine ja selle tegevuse levikuraadius.148 Siinkohal kerkib Delhi sammaste puhul hulk küsimusi, mis sisuliselt keerlevad kõik tähenduse ümber: milline tähendus oli sammastel; mis eesmärgil nad loodi; mis tähenduse omandasid need Delhi sultanaadi aegadel ja millises mõtteseoses (kontekstis) sambaid nähti? Kui suu- dame leida vastuse, siis saab ka selgeks, miks sambad teisaldati. Abiks on R. Debray nimetatud nelja aspekti analüüs. Mõningast vaimset tuge võib leida ka Finbarr Barry Floodi kirjutisest „Sambad, palimpsestid ja vürstlikud praktikad: tõlkides minevikku Delhi Sultanaadis“ („Pillars, Palimpsests, and Princely Practises: Translating the past in Sultanate Delhi“).149 Sammastega seotud semiootilised aspektid on siinkohal ehk koguni kõige tähtsamad. Mida Delhi sambad sümboliseerivad ja milline on see- läbi nende tähendus? Sambad on loodud Vana-India ajalises ja ruumilises kontekstis, mille puhul kehtivad traditsioonilise tsivilisatsiooni reeglid, seega kas me saame M. Eliade eeskujul150 kõnelda raidkirjaga postidest kui ilmasam- mastest ja nende püstitamisest kui sakraalse ruumi taasloomisest151 olgu siis Maurya või Gupta ajastul, ning miks mitte ka Delhi sultanaadi ajal? Debray näeb sündmusi avaramalt, väites,152 et kõik on inimtsivilisatsioo- nis organiseeritud keskmest lähtuvalt — niiviisi, et kultuur hõlmaks, piiritleks ja kiirgaks. Debray teooria on laiahaardelisem, sest arvestab lisaks vaimsele ka aja ja ruumi materiaalset dimensiooni. Või on nood sambad freudistlikud fallilised sümbolid, jumalkunin- gate meheau alateadvuslikud pikendused ning sellest lähtuvalt ka mas- kuliinse võimu sümbolid? Hoolimata sellest, et sammastel leiduvad põhitekstid — põhjus, miks sambad üldse loodi — polnud muslimitele . sajandil arusaadavad, oli sammastel ka nende jaoks jääv väärtus. Pole täpselt selge, millal India ajaloo vältel oskus tekste lugeda minetati, ent

¹⁴⁸ Ibid., lk -. ¹⁴⁹ http//www.columbia.edu/itc/mealac/pritchett/artlinks/txt_fl ood_pillars.html [..]. ¹⁵⁰ Vt Mircea Eliade.  e Sacred and Profane:  e Nature of Religion. Tlk Willard R. Rask. New York: Harvest Book [] , lk -. ¹⁵¹ Vrd. M. Eliade [] , lk - ja R. Debray , lk . ¹⁵² R. Debray , lk -.

178 M K 91 kindlasti puudus vastav võimekus nende Delhi sultanite ajal, kes pos- tid linna vedasid. Tsiteeritud tekstilõik Afi ͑ fi teosest on meile selles osas heaks kinnituseks. Ja siin tulebki mängu meie uuritava juhtumi olulisim medioloogiline aspekt. Kultuurilise sõnumi (raidkirja) edastamise vahend (sammas) oli muutunud olulisemaks kui sõnum ise. Vahendamine leidis aset, ent see polnud teadlik. Raidkirjade sõnum kandus edasi juhuse tõttu. Vahend samba näol oli muutunud seal leiduva teksti sisust olulisemaks. Võrreldavaid olukordi leidub mujaltki laiast ilmast. Egiptuse obe- liske veeti massiliselt Euroopa linnadesse ja paigutati linnaväljakuile — kõige enam katoliiklaste pühasse Rooma linna, kus elab monoteistliku kristluse üks olulisim usujuht, kelle ameti ajaloos ei puudu ka ilmaliku võimu taotlused. Kuid sõnumid neil sammastel ülistavad Vana-Egiptuse polüteistliku religiooni jumalusi ning muistseid vaaraosid, kes pidasid endid jumalateks. Loomulikult on võimalik, et sultanid suhtusid sammastesse just- nagu kollektsionäärid, kogusid vallutatud aladelt leitud imelised objektid kokku ja vedasid need oma võimukeskustele lähemale. Sel juhul olek- sid sambad pelgalt sõjasaak, uskmatute üle saavutatud võidu sümbo- lid, muslimivõimu tähised. See on ka üks tõdemus, milleni F. B. Flood oma artiklis jõuab. Sammaste käsitamine trofeedena poleks liiga eba- tavaline, sest muslimite poolt alistatud maades taaskasutati valluta- tud rahvaste kultuuriobjekte pidevalt. Olgu siis tegu Kreeka-Rooma templisammastega Põhja-Aafrikas, antiikkujudega Lähis-Idas või hin- dutempli osadega Indias. Terveid pühakodasid konverteeriti mošeedeks või muslimi valitsejate elupaikadeks. Samas oleks ilmselt liigne näha sammastes ajastuülest sidet Delhi muslimivalitsejate ning Vana-India budistidest ja hindudest kuningate vahel, nagu soovib F. B. Flood. Raske uskuda, et sammaste teisalda- misega „tõlkisid“ sultanid minevikku või võtsid koos monumentidega üle nendega seotud tegevused ja riitused. Pigem leidis aset sammaste ümbermõtestamine ning sidumine oma (uute) tavadega. Süstemaatili- selt mõtleva tänapäeva inimese soov näha kõiges mõtestatud skeemi ei tohiks välistada juhuse rolli ning loomuliku korra isetekkimist kaoses. Teine küsimustering põimub sammaste ja neis väljendatava sümboo- lika leviku ümber: millest lähtuvalt olid sambad orienteeritud, kui olu- line oli nende asukoht, kas nad sobitusid mingisse füüsilisse konteksti?

179 92 D 

Samasugused küsimused kerkivad esile nii algsete kui ka praeguste asu- paikade puhul. Ašoka sammaste puhul on enam-vähem kindlalt tuvastatud, et need olid asetatud kaubateede äärde ja/või pühapaikade lähedusse, seega järgisid need olemasolevat taristut. Pole ka võimatu, et Ašoka sam- bad toimisid omamoodi teetähistena, sest nende lähistel asusid hea- tegevusasutused ja öömajad teelistele. Samas oli Candra raudsammas astroloogiline orientiir, teatud tähtpäeva ja päikese asendi märgis ning ühtlasi pühapaiga tähis. Kohaloomeline moment on mõlema puhul ilmselge. Raudsammas kiirgas võimu kaitset ühes kindlas paigas, aga Ašoka sambad moodustasid kogu Maurya dünastia impeeriumit hõl- mava võrgustiku. Delhisse teisaldamisel sammaste füüsiline tähendus muutus. Tol- leks hetkeks oli ilmselgelt muutunud ka nende algse asupaiga tähen- dus, vähemalt Ašoka sammaste puhul kindlasti. Samas lõid Iltutmiš ja Fīrūz Šāh sambaid Delhisse tuues uued tähenduslikud paigad. Raud- sammas pandi seisma mošee siseõue, osutades muslimitele ehk koguni Meka suunda, kuhu poole palvetada. Ning justnagu iga mošee palve- nišš maailmas on islami tavade kohaselt otseses ühenduses Kaaba temp- liga ja kaudselt seeläbi Jumalaga, sai Mekasse kokku jooksvate sihtide üheks lähtepunktiks Candragupta sammas. Näib, et ka Fīrūz Šāh seos- tas vähemalt ühe samba pühamuga. Kuigi Delhi-Toprā sammas ei seisa otseselt palvela sees, oli ta palvetajaile selgesti nähtav. Tõsi, Meka suunda sammas ei tähista. Küll aga on see oluline kohaloomeliselt, asudes sul- tani uue paleekompleksi ühe kõige imposantsema ehitise ülemisel ast- mel. Kõige enam meenutab Firoz Shah Kotlas asuv sammas lipuvarrast. Seega polnud tegu mitte pelgalt nipsasjaga, vaid keskse sümboliga. Kee- rukam on analüüsida Delhi-Meeruti samba koha ja leviku tähendust, sest algne jahimaastik on tundmatuseni muutunud, linn on hõlmanud ümbruskonna enda alla. Pealegi lendasid sammast ümbritsevad ehitised . sajandil ühes kivipostiga püssirohulao plahvatuses õhku. Võimalik, et tegu oli jahimeeste kohtumispaiga või jahimetsa keskpunktiga. Ilm- selgelt tähistati sambaga ära sultanile kuulunud valdused. Kolmas teemadering koondub mateeria (sammaste materjali) ümber. Kas ja kuidas aitasid sõnumi edastamiseks kasutatud materjalid sõnumi säilimisele ja edasiandmisele kaasa?

180 M K 93

Afi͑ fi ja ibn Batṭ ūṭ ạ kirjeldused annavad tõestust, et sammaste mater- jal ja valmistamisviis tekitasid .–. sajandil Delhis suurt imestust, sest ega muidu poleks neid käsitatud hiiglaste (Panḍ avatẹ ja eriti Bhīma) karjasekeppidena või võrreldud paradiisipuudega. Imetlus tekkis tehno- loogilisest mahajäämusest: sammaste valmistamisviis oli väga eriline ja järeletegemine võimatu. Tehnoloogilises mõttes võib seega pidada Delhi sultanaadi aega Vana-India varasematest ajalooperioodidest (vastavalt Maurya ja Gupta ajastu) mahajäänumaks. Delhi sultanitele tundus . sajandil eKr elanud kiviraidurite ja . sajandil tegutsenud metallurgide tegevus tehnoloogiliselt nii käsitamatu, et sambaid peeti üleloomuli- kuks loominguks. Mõneti meenutab seesama suhtumine neid „teadlasi“, kes tõsimeeles arutavad võimaluse üle, et Egiptuse või Peruu püramii- did rajati tulnukate poolt. Selles aspektis annab Delhi sammaste juh- tum medioloogiale tagantkäehoobi: mitte üksnes tehnoloogiline areng (progress) ei mõjuta kultuuri, vaid seda võib teha ka tehnoloogiline mahajäämus. Minevikus raidkirjade edastamiseks valitud materjalid (kivi ja metall) viitavad selgelt, et need olid määratud püsima igavesti. Ilmselt imponee- ris see teisena (lisaks tehnoloogilisele enimale) ka muslimivalitsejaile. Kahtlemata oli määrav ka sammaste suurus. Tegu polnud nipsasjakes- tega, vaid imposantsete maamärkidega. R. Debray mõttelendu153 järgides tuleks veel küsida: kas ja kuidas mõjutas sammaste kasutuselevõtt ja nende materjal sõnumit, kuidas mõjutas India kultuuri ja tsivilisatsiooni? Vastus on ilmne: sammaste materjalivalik võimaldas raidkirjade (sõnumi) säilimise tänaseni. Samuti tagas see jõudmise kunagistest keskustest, nüüdsest perifeeriast, täna- päevastesse. Materjali ja vormi erilisuse tõttu teisaldatud sambad muu- tusid uurijaile paremini kättesaadavateks Delhis kui Haryāna või Madhya Pradeshi džunglites. Ühtlasi vältis niisugune toimimine olukordi, et neid oleks teadmatusest millekski muuks tarvitatud, nagu näiteks läks Ašoka Sāñcī sambaga, mis purustati, üritades sellest oliivipressi valmistada. Eelnenud arutelu valguses kujuneb neljandast ja viimasest medio- loogilisest aspektist (kultuurisõnumi transport ehk vahendamine) oluli- sim teemadering. Delhi sammaste puhul oleme juba piisavalt kirjeldanud, kuidas neid teisaldati. Sellega seoses tõuseb esile India tsivilisatsioonile

¹⁵³ Ibid., lk -.

181 94 D 

ja kultuurile olulise sõnumi edastamine. Raidkirju ja sambaid säilitasid tänaseni inimesed, nende universaalne usk mineviku mälestiste igavesse väärtusesse mistahes ajal ja mistahes paigas. Ning minevikupärandi säili- tamisel ei hoitud kokku ei vaimu- ega tööjõudu. Selle teenistusse raken- dati kõik oskused, kogu olemasolev taristu. Siinkohal tuleb tunnustada R. Debrayd, kes väitis ju selgelt, et medio- loogia seisukohast vaadatuna päästab objekt sõnumi.154 Selles seisnebki nõnda tihti unarusse jäetud tehnoloogia osatähtsus kultuuri suhtes – tehnoloogia ja mateeria on need, mis päästavad sõnumi ja kannavad seda edasi.155 Niisuguses seoses polegi oluline, et Delhi sammaste puhul on sõnumi säilimine olnud pigem juhuslik — just nagu mõni käsikiri, mis on säilinud läbi aegade vaid kaunite piltide tõttu, esteetilisest väli- musest tingituna. Seega teevad Delhi sammastest ajastuülese fenomeni sambad ise ja nende materjal, mitte kivisse ja rauda raiutud raidkirjad. Ning raidkirjad, mille tõttu neid kunagi sajandeid tagasi eurooplaste poolt uurima asuti, kõnetavad auditooriumi vähem ja harvem.

¹⁵⁴ Ibid., lk . ¹⁵⁵ Ibid., lk .

182 IV Kalda, Martti (2015). Śatapatha brāhmaṇa XI, 5, 1, 1–17: Purūravas ja Urvaśī. Idakiri: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat 2015, 109–121. Śatapatha brāhmana XI,,,–: Purūravas ja Urvaśī

Tõlkinud Martti Kalda

Saateks

Kuna veedade kirjandusest on eesti keeles ülevaatlikult juba mitmel korral kirjutatud, pole mõtet sel siinkohal pikemalt peatuda. Samuti on huvilisel võimalik nautida oma emakeeles mitmeid tõlkenäiteid. Ülo Valk, Jaan Puhvel ja Linnart Mäll on eestindanud Rigveedat ja Athar- vaveedat, Andres Herkel ja allakirjutanu upanišaade. Käesolev lühi- kene tõlkenäide üritab astuda esimese väikesammu suure lünga täitmise teel ning pakkuda eesti lugejaile omakeelse tekstinäite braahmanate tekstikihistusest.

¹ Martti Kalda. Upanišaadide koht śruti kirjanduses. — Akadeemia, , nr  (), lk –; Valik upanišade. Tlk Martti Kalda. — Loomingu Raamatukogu, , nr –, lk –. ² Ülo Valk. Rigveeda. — Vikerkaar, , nr , lk – (seitsme hümni tõlked); Jaan Puhvel. Veda-luule mõjupotensiaal E. Enno juures. — Tulimuld, , nr , lk –  (RV X, tõlge); Jaan Puhvel. Võrdlev mütoloogia. Eesti mõttelugu, . Tartu: Ilmamaa, , lk – (RV I,,– tõlge); Jawaharlal Nehru. India avastamine. Tlk Maret Kark. — Loomingu Raamatukogu, , nr –, lk – (Linnart Mälli tõlge RV X, hümnist). ³ Atharvaveeda. Valik loitse. Tlk Ülo Valk. — Akadeemia, , nr  (), lk –. ⁴ Aitareja upanišaad. Tlk Andres Herkel. — Akadeemia, , nr  (), lk –. Vt ka Andres Herkel. Müüt ja mõtlemine. Tartu: Ilmamaa, . ⁵ Valik upanišade. Tlk Martti Kalda. — Loomingu Raamatukogu, , nr – (Bhadārayaka ja Chāndogya upanišaadi osaline tõlge).

185 110 P  U

Veedade kirjanduse (u /–/ eKr) erinevad kihistused ja žanrid jagatakse ning dateeritakse enamasti nelja gruppi: Rig- (sanskriti R gveda — ‘värsitarkus’), Atharva- (skr Atharvaveda — ‘loitsutarkus’), Saama- (skr Sāmaveda — ‘laulutarkus’) ja Jadžurveeda (skr Yajurveda — ‘ohvritarkus’) (u /–/ eKr) (); braahmanad ja aranjakad (u – eKr) (); upanišaadid (u /–/ eKr) (); suut- rad (u /–/ eKr) (). Esimene kihistus sisaldab nelja baasteksti, teine ja kolmas kommentaar- kirjandust, kuigi upanišaadid astuvad veedade seletamisest sammu- kese kaugemale ja kujundavad välja uue fi losoofi lise maailmanägemuse. Neljas, suutra-žanr, liigub kommenteerimisest edasi piki natuurfi losoo- fi a ja algelise teaduse radu mööda. Kommenteerimise traditsioonid tekkisid veedade kirjanduses juba vahe- tult pärast Rigveeda teket. Traditsiooni järgi jaotatakse kommentaartekstid kolmeks, ning seda mitte niivõrd koostamisaja, kuivõrd sisuliste erinevuste järgi: braahmanad (skr brāhman a — ‘preestrite seletused’), aranjakad (skr āran yaka — ‘metsaraamat’) ja upanišaadid (skr upanis ad — ‘koosistumised [õpetaja] juures’). Iga kommenteeriv tekst lähtub nimeliselt mõnest veedast ja on baastekstiga tihedamas või lõdvemas seoses. On ka kommentaaride kommentaare. Tekstid paiknevad üksteise sees nagu munakollane muna- valges, -valge koores ja muna korvis. Kohati asetsevad tekstid üksteise sees (ühe teksti osa on ühtlasi teine, iseseisev tekst) või on läbi põimunud (kasu- tatakse ühisest muistsest allikast pärit ja paralleelseid tekstilõike erinevas järjekorras ja seoses). Tekstid pole ühtsed, erinevad lõigud pärinevad eri aegadest, autoreilt ning on loodud erinevas stiilis. Sõna braahmana (skr brāhman a; neutrum ehk kesksugu) võib mõista mitmeti. Keeleliselt on tegu tuletisega sõnast brahman (skr kesksugu ‘salatarkus’ või maskuliinum ‘preester’) ning tekstide hulka tähistav braah- mana (skr brāhman a; kesksugu) on tihedalt seotud privilegeeritud preest- rite klassi märkiva sõnaga braahman (skr brāhman a; maskuliinum ehk meessugu). Braahmanad moodustavad veedade kommentaarkirjanduse esimese ja varaseima tekstikihistuse. Braahmanad lähtuvad veedade ohv- rirituaalidest ning nende sisuks on peamiselt teoloogilised arutlused. Säilinud braahmanate hulk on üpris suur, kuigi muiste eksisteerinud teks- tide hulgast (tuntud tsitaatide kaudu) on see vaid väikene hulk. Kõik braahmanad on liigitatud erinevate veedade ja koolkondade kaupa, ent tihti on teksti seotus traditsiooniga, kuhu ta on paigutatud,

186 M K 111

üksnes sümboolne. Braahmanate hulgas leidub rohkelt tekste (peamiselt hilised tekstid), mis kannavad küll braahmana nime, ent sisu poolest kuuluvad pigem veedade abiteaduse (suutra-žanr) traktaatide hulka. Sisuline lahknevus erinevate veedade ja koolkondade traditsiooni kuu- luvate braahmanate vahel on väike, Rigveeda braahmanad rõhutavad ohvripreestri (skr hotr ) tegevust, Saamaveeda braahmanad laulu preestri (skr udgātr ) kohustusi, Jadžurveeda braahmanad tulepreestri (skr adhvaryu) talitusi rituaali käigus. Braahmanate autorlus on kollektiivne või legendaarne, õpetajate genealoogiates (skr vam śa) on nimetatud tihti kuni – õpetlast ja traditsioon on viidud tagasi mõne juma- lani (Brahma, Agni, Pradžāpati, Päike), kellelt õpetus on saadud. Lisaks vam śadele on ka tekstides enestes nimetatud arvukalt autoriteetseid õpetlasi minevikust. Braahmanate kirjandus toob veedade ideoloogiasse ja maailma- vaatesse kaasa muudatusi. Rigveeda peajumalate kõrval tugevnevad Višnu, Rudra, Šiva ja Pradžāpati. Mütoloogiasse tungib devade ja asurate konfl ikt, esimene jumalate klass omandab positiivse, teine negatiivse varjundi. Ohvririitus muutub peamiseks ning ainsaks jumalate ja ini- meste vahendajaks. Agni ja Soma kui rituaaliga seotud jumaluste täht- sus kasvab, suureneb ka tseremooniate rituaalide hulk. Braahmanates algas müstiliste seoste otsimine tähistaja (sõna), tähistatava (asi) ja sisulise tähenduse vahel, reaalse ja ebareaalse vahel. Preestrid juma- likustati, vormusid ettekujutused preestrite kohustustest ühiskonna ja ühiskonna kohustustest preestrite suhtes; preestriklass muutus privi- legeeritud seisuseks.

Śatapatha brāhman a (Saja tee braahmana) on üks kõige vanemaid ja mahukamaid braahmana tekste. Tekst koosneb sajast peatükist (siit ka nimi) ning on loodud u .–. sajandil eKr. Kommentaartekstina kuulub Śatapatha brāhman a (ŚB) Valge ehk Śukla Yajurveda juurde ja kuna sel-

⁶ Vt põhjalikumalt Jan Gonda. A History of Indian literature. Vol I: Vedic literature (Sahitās and Brāhmaas). Wiesbaden: Otto Harrassowitz, , lk –; Maurice Winternitz. A History of Indian Literature. Vol I: Indroduction, Veda, Epics, Purāas and Tantras. Translated by V. Srinivasa Sarma. Delhi: Motilal Banarsidass Publishers, [] , lk –; Arthur Berriedale Keith. e Religion and Philosophy of the Veda and Upanishads. Part I. Delhi: Motilal Barnasidass Publishers, [] , lk –.

187 112 P  U lest on säilinud kaks tekstiredaktsiooni, Kān va ja Mādhyam dina, on ka Śatapatha brāhman al kaks eri varianti: Kān va ja Mādhyam dina kool- konna versioon (vastavalt ŚBK ja ŚBM). Mādhyam dina tekstiversioon jagab teose  lõiguks (skr kān d ika),  peatükiks (skr adhyāya) ja neljateistkümneks osaks (skr kān d a), Kān va redaktsioon aga  lõi- guks,  peatükiks ja seitsmeteistkümneks osaks. Purūravase (‘kisendaja, piripill’) ja taevase nümfi Urvaśī (‘meelas, ihar’ või ka ‘kõikjaleulatuv’) armulugu on Vana-India kirjanduses leidnud kajastamist mitmel korral. See paar on mütoloogias ja kirjanduses kõrvu- tatav niisuguste armastajatega nagu Rāma ja Sītā, Nala ja Damayantī, Krišna ja Rādhā. Purūravase ja Urvaśī narratiivi pidev kasutamine ja ümbertöötlemine tekstides paljastab kõige ilmsemal kombel Vana-India kultuuri repetatiivsust. Kõigele lisaks leidub siin veel tubli annus skan- daalset religioossust ja müstikat — on ju tegu ikkagi jumaluse ja inimese armusuhte ning sugulise läbikäimisega. Esmakordselt kohtame lugu kaheksateistkümne värsi pikkuses Rig- veeda (RV) X, . hümnis, mis toob ära Purūravase ja Urvaśī dialoogi. Kontekst esialgu puudub, tekstis on vaid vihjed müüdile. Selge on vaid üks: värsstekst on tõeliselt kirglik, selles lahatakse iidset sugudevahelist konfl ikti, armukirg ja raevupursked paiskuvad õhku justnagu ehtsas peredraamas. Eesti keeles on võimalik Purūravase ja Urvaśī dialoogi nautida Ülo Valgu tõlkes. Tõlke kommentaaris on tekst ka eksegeeti- liselt seletatud. Käesolevas Śatapatha brāhman a lõigus (XI,,,,–) üritatakse mõistatuslikku kahekõnet veelgi laiendada ja seletada, anda dia loogile (algelisele värssdraamale või usumüsteeriumile) laiem kontekst. Rig- veeda hümni (RV X,,–; –) olulisimad värsid on sulandatud braahmana teksti. Antud tõlkes on need esitatud Ülo Valgu tõlgituna: RV X,, (ŚB X,,,), RV X,, (ŚB XI,,,), RV X,, (ŚB XI,,,), RV X,, (ŚB XI,,,) ja RV X,, (ŚB XI,,,).

⁷ Vt redaktsioonide ja dateerimise kohta lähemalt Willem Caland.  e Śatapatha Brāhmaa in the Kāvīya Recension. Delhi: Motilal Banarsidass Publishers, [] , lk –; J. Gonda , lk ; M. Winternitz [] , lk –. ⁸ Valk , lk –, –. ⁹ Tõlke originaal http://gretil.sub.uni-goettingen.de/gretil/_sanskr/_veda/_bra/ satapath/sb__c.txt (..).

188 M K 113

ŚB XI,,,. lõigu lõpus lõhub teksti toimetaja märkus. „Viieteistkümne- värsiline vestlus“ on loomulikult seesama Rigveeda X, hümn, kuigi tänasel kujul on hümnis  ja mitte  värssi. Võimalik, et Śatapatha brāhman a loojail oli kasutada mõni muu Rigveeda tekstiversioon, mis on tänaseks kadunud. Sealsamas nimetatud bahvr ca’d (‘rohkevärsiline’) olid värsitundjad preestrid, kes teadsid Rigveedat peast. Purūravas kuulub Vana-India käsitluse kohaselt inimsoo rajajate hulka, olles esimese inimese Manu hermafrodiidist poeg-tütre Id a/Id ā (‘ohvrijook, kahi, vägijook’) järeltulija (vt ka ŚB I,,,; XI,,,). Legen- divariante on arvukalt, ent nende üldine konsensus näib osutavat, et esmalt oli Id ā naissoost ning sünnitas Soma poeg Budhale Purūravase, seejärel muutus aga meheks ja sigitas veel kolm poega. Rigveedas on Id ā aga hoopis palve- ja ohvrijumalanna (vt RV I,,; I,,; VII,,; X,,). Apsaras Urvaśī seevastu näib olevat seotud koidujumalanna Usas iga, võimalik, et Urvaśī oli üks jumalanna nimedest (vt RV V,,; VII,,–). Apsarased (skr apsaras — ‘vesine’) ja gandharvad (skr gandharva — ‘lõhnav’) (ŚB XI,,,–) on omavahel seotud taevased olendid, pool- jumalannad ja -jumalad, kes tegelevad eelkõige jumalate lõbustamise, laulmise ja tantsimisega, ent ka pulmade ja sugueluga. Käesolevas legen- dis on gandharvad ja apsarased omas elemendis: lõbustatakse end ini- meste arvelt, ent samas ka aidatakse neid. Jumalikud gandharvad on aarjalaste mütoloogias olemas juba Rig- veeda hümnides, enamasti on tegu mõne jumala (ilmselt Soma — vt nt RV IX,,) lisanimega. Vaid kolmel korral (RV III,,; IX,,; X,,) esineb sõna mitmuses, tähistades gruppi. Atharvaveedas (AV) ja Jadžurveeda versioonides Taittirīya sam hitās (TS) ja Vājasaneyi sam hitās (VS) on tegu juba iseseisva pooljumalate klassiga. Gandharvad lendlevad tormivaimudena ringi (RV III,,), pressivad soomamahla (skr soma — ‘surutis’) (RV IX,,) ning tegutsevad koos apsarastega (RV X,,). Nad on pooleldi looma, pooleldi inimese kehaga taevased olendid (RV IX,,; X,,; AV IV,; VIII,), aga siiski kaunid (RV X,,; ŚB XIII,,, ja ). Nad teevad vahet tõel ja valel, tunnevad maailma saladusi (RV X,,; AV II,,; XX,,; VS XI,; XXXII,) ning teavad rohtusid haiguste vastu (AV VIII,,; VS XII,). Gandharvasid kutsutakse pulma abielu õnnistama ning usutakse, et nad aitavad lapsi saada (AV XIV,, ). Sagedasti on gandharvad tuntud jumal Soma

189 114 P  U kaitsjatena (ŚB III,,,; III,,,-; III,,,). Nad on seotud ka taeva- tähtedega (VS IX,), kelle kulgu nad korraldavad (AV XIII,,). Erinevalt gandharvadest esinevad apsarased Rigveedas harva (RV VII,, ja ; IX,,; X,,; X,,). Atharvaveeda andmetel ela- vad apsarased nyagrodha- või aśvattha-puude otsas (AV IV,,), Taittirīya sam hitā kohaselt viigipuudel (TS III,,,). Nümfid on gandharvade armukesed (ŚB XIII,,,) ning suplevad koos nendega (AV II,,; IV,,). Apsarased tantsivad taevas (ŚB XI,,), osalevad pulmarongkäikudes (AV XIV,,), kaitsevad vastabiellunuid (AV IV,,), hullutavad täringumängureid (AV II,,; XII,,) ning põhjus tavad armuhullust (AV II,,). Apsaraste võime moonduda lindudeks (skr āti — ‘veelind, luik?, part?’) (ŚB XI,,,) on tuntud motiiv nii India kui maailma mütoloogiates. ŚB XI,,,. lõik paneb paika ka legendi tegevuskoha, kuna nimetab Kurukšetra (skr ‘Kuru põld’) välja ning seal asuvat Anjatahplakša nime- list tiiki. Delhist põhjas laiuv Kurukšetra väli on Mahābhārata eepose keskse lahingu tanner ning seetõttu aarjalaste müütides olulisel kohal. Seos on ka ilmne: aarjalaste esiisa Purūravas elab ja tegutseb aarjalaste India „algkodus“. Braahmana . ja . lõigu originaalis esineb enigmaatiline tekstijupp puranraimītyet-, mida uurijad soovitavad tõlkida „Ma tulin tagasi!“. Mõlemal puhul väljendatakse lausungiga salapärast kadumist. ŚB XI,,,. lõigus õpetavad gandharvad Purūravasele, kuidas ohv- rikõlbuliku tulega (skr agner-yajniyā tanūr — ‘tule ohvrikõlbulik vorm’) ohverdades jumalaks saada. Siin võib peituda üks legendi moraal — õigel kombel ohverdades pääseb ohverdaja taevasse. Viimastes värssides (ŚB XI,,,-) tuleb müstikat veelgi juurde, ohv- rikõlbuliku (loe: püha) tule süütamiseks tuleb kasutada aśvattha-puu halge (XI,,,) ning aśvattha- ja śamī-puust süütepulki (XI,,,-). Aśvattha-puu on pehme puiduga viigipuu (lad Ficus Religiosa), śamī-puu aga kõva puiduga India kuradipuu (lad Prosopis Spicigera) või mimoos (lad Mimosa Suma). Tule hõõrumine on üks iidsemaid eelajaloolise ini-

¹⁰ Vt täpsemalt Krishnakanta Handique. Apsarases in Indian Literature and Legend of Urvaśī and Purūravas. New Delhi: Decent Books, , lk –. ¹¹ Vt täpsemalt Sir Ralph Lilley Turner, Dorothy Rivers Goulty Turner. A Comparative Dictionary of the Indo-Aryan Languages. New Delhi: Motilal Banarsidass, [] , lk , lk .

190 M K 115 mese tuletegemisviise ja kuigi tavamõistus peab loogilisemaks pehme ja kõva süütepulga hõõrumist (ŚB XI,,,), osutub legendis õigemaks kahe aśvattha-puust pulga hõõrumine (ŚB XI,,,-). Veelgi lisab sala- pärast maagiat nõue, et tuletegemisel tuleb kasutada sõnu „halg“ (skr samidh) ja „sulavõi“ (skr ghr ta) sisaldavaid värsse (ŚB XI,,,).

Śatapatha brāhman a pole aga ainus kommentaarkirjanduse teos, mis legendi avardab. Müüdi analüüs on jätkunud suutra-žanri, s.t veedade kirjandusest välja kasvanud teaduskirjanduse tekstides. Yāska teos Nirukta (etümoloogiline uurimus; loodi u .–. saj eKr) väidab (V,,), et Purūravas on pilve ja Urvaśī välgu kehastus. Samas suunas liigub Br haddevatā (Rigveeda jumalate loend; loodi u .–. saj) koostanud Śaunaka mõttelõng: Indra lahutab armastajad välgulöögiga, et tekitada vihmasadu (VII,,). Siinkohal on märgata üleminek kommenteeri- miselt eksegeesile ja hermeneutilisele arutlusele, tegu on katsega des- tilleerida müüdist „teaduslik“ tõde. Narratiivi töötlemine jätkub ka eepilises kirjanduses (./. saj eKr – ./. saj eKr). Mahābhārata (loodi u . saj eKr – . saj) kujutab Urvaśīd tantsijannast nümfi na, apsaraste liidrina (vt näiteks I,,; III,,; III,,; IV,,; V,,; VI,,; IX,,; X,,). Seevastu Purūravas esineb eeposes vaid paari korral (näit I,,,), loomulikult peamise eepilise loo peategelaste, Pān d u poegade (s.t esiaarjalaste) esi- vanemate loetelus. Kuulsaim on Mahābhārata II,,– lugu, mille kohaselt läkitab Indra nümf Urvaśī maa peale, et too võrgutaks ja maga- taks peategelast Ardžunat. Viimane jääb aga enesele kindlaks, keeldub seksist esiemaga ning neab Urvaśī ära. Seevastu Mahābhārata lisa (skr khila) Harivam śa (Hari (Višnu) suguvõsa; loodi u . saj eKr — . saj) kujutab (I,,–) Prayāga (täna Allahabad) kuningas Purūravast omamoodi India Prometheusena, kes toob jumaliku tule inimestele ohverdamise tarvis maa peale ning tõuseb ise lõpuks pooljumala staatusesse. Rāmāyana (vt VII,,–,) eeposes (loodi u ./. saj eKr – ./. saj) on taas aga esikohal Urvaśī. Nümf on jumalate Mitra ja Varuna armu-

¹² Teksti originaal ja tõlge on kättesaadavad: http://mahabharata-resources.org/ harivamsa/hv__.html (..).

191 116 P  U kire objekt. Et Urvaśī laseb Varunal anumasse onaneerida, keeldudes seksist, kuna ta oli tol päeval end Mitrale lubanud, neab Mitra apsarase ära: Urvaśī peab elama Kāśī (täna Varanasi) kuningas Purūravase naisena maa peal. Surelike juures toob nümf aga ilmale Mitra ja Varuna pojad, pooljumalikud targad Vasistha ja Agastya (vt ka RV VII,,–). Purūravase ja Urvaśi lugu tuuakse ära ka kõigis peamiste puraanade tekstides (skr purān a — ‘iidne (tekst), legendiraamat’; loodi enne . saj) (vt Vāyu ,; ,–; Vis n u IV,,–; Bhāgavata IX,,–; IX,,–; Brahma III,–). Loo variatsioonid on minimaalsed: Urvaśīst on saanud taevane tantsutüdruk-prostituut, kes mõne jumala needuse tõttu on sunnitud maa peal inimesena elama ning hea kuninga Purūravase seksuaalseid soove rahuldama. Loo tähtsus seisneb selles, et Purūravas kuulub aarjalaste esivanemate ja neist alguse saanud kuninga- suguvõsade liikmete (aadli) hulka, ainus vaidluskoht on, kas Päikese (skr sūrya-vam śa; arka-vam śa) või Kuu dünastiasse (skr candra-vam śa; soma-vam śa). Ilmselt kõige kuulsam müüditõlgendus pärineb Vana-India tuntui- malt kirjanikult Kālidāsalt (elas u .–. saj), kes lõi viiest pildist koos- neva värssdraama Vikramorvaśīyam (Vaprusega [kättevõidetud] Urvaśī või Urvaśī vaprus). Näidendis on põhirõhk Purūravase ja Urvaśī kõike- võitval armastusel, mis saab jagu needusest ning aitab mehel naise tagasi võita ja toob armastajapaarile appi ka jumalad. Müüt leiab kordamist kauni armastusloona ka Somadeva koostatud muinasjutukogumikus Kathāsaritsāgara (Jutujõgede meri; loodi u ). Purūravasest on saanud Višnu kummardaja ning mehe vagaduse tõttu aitab jumal kuningal Urvaśī armastust enesele võita (vt KSS III,). . sajandil on Purūravase ja Urvaśī loost innustust saanud mitmed India Vabariigi kirjanikud. Luuletaja Rāmdhārī Singh Dinakar (– ) on loonud viieosalise hindikeelse poeemi Urvaśī (). Dīpak Chandra kirjutas bengalikeelse romaani Urvaśī Jananī (Urvaśī ema;

¹³ Vt täpsemalt Maurice Winternitz. A History of Indian Literature. Vol III, Part : Classical Sanskrit Literature. Translated by Subhadra Jha. Delhi: Motilal Banarsidass Publishers, [] , lk –; Arthur Berriedale Keith.  e Sanskrit Drama in its Origin, Development:  eory and Practice. Delhi: Motilal Banarsidass Publishers [] , lk –; K. Handique , lk –. ¹⁴ Loe:  e Kathā Sarit Sāgara or Ocean of the Streams of Story. Vol I. Tlk C. H. Tawney. Calcutta:  e Asiatic Society , lk –.

192 M K 117

) ning Narayan Kataky assamikeelse näidendi Abhiśapta Urvaśī (Äraneetud Urvaśī). Kõike eelnevat meeles pidades võib tähelepanelik lugeja järgneva tekstilõigu kallale asudes ise otsustada, mida müüdist välja lugeda. Kas see on Vana-India lugu aarjalaste esiisast ja -emast; vihjab ehk läbikäi- mine jumalatega või Purūravase tõusmine jumalaks sellele, et indialased on jumalikku päritolu või on tegu pelgalt muistse lahutusejärgse peretüli kajastusega värssdraama vormis? On siin juttu litsakast naisest ja voo- ruslikust mehest või hoopis kiimas mehest, kelle pidevaid lähenemis- katseid „jumalik“ naine välja kannatada ei suutnud? Kas Purūravase ja Urvaśī lugu on igavese armastuse kajastus — ons tegu India Koidu ja Hämarikuga või kehastavad asjaosalised hoopis pilve ja välku? Ning mis osa on jumalikuks muutval ohvritulel, mille arhetüüpseks kasuta- jaks saab Purūravas?

¹⁵ K. Handique , lk –.

193 118 P  U

Tõlge

XI, ,, Apsaras Urvaśī armastas Purūravast, Iā poega. Purūravasega abielludes ütles ta: „Kolm korda päevas [võid] mind kürvaga nuhelda, ent ära maga minuga vastu [mu] tahtmist ega lase mul sind alasti näha, sest see pole naiste suhtes viisakas.“

XI, ,, Nõnda elas Urvaśī tema juures kaua aega. Urvaśī elas seal nõnda kaua aega, et jäi Purūravasest käima peale. Gandharvad arutasid aga isekeskis: „Seesinane Urvaśī on elanud inimeste keskel juba kaua aega, me peaksime leidma mingi viisi, kuidas ta jälle tagasi tuleks.“ Urvaśīl oli aseme külge seotud utt kahe tallega. Nüüd tarisid gandharvad ühe lambukese minema.

XI, ,, Urvaśī hüüdis: „Oh häda, nad röövivad [mult] tallekese, justnagu poleks mul kangelast, nagu polekski mul meest!“ [Seepeale] tarisid gandharvad teisegi lambukese minema. Urvaśī aga hüüdis sedasama.

XI, ,, Nüüd mõtles Purūravas: „Kuidas nõnda, et pole kangelast? Kuidas pole meest, kui siin olen mina?“ Alasti hüppas ta püsti, arvates, et riietumine võtab liiga kaua aega. Seepeale lõid gandharvad aga välku nõndaviisi, et Urvaśī nägi Purūravast alasti, justnagu päevavalges. Seepeale Urvaśī kadus. „Ma tulin tagasi!“ ja kadus. Nukralt eksles Purūravas Kurukšetra väljal, kuni jõudis Anjatahplakša [nime- lise] lootoslilledest tulvil tiigini. Kaldalt märkas ta luikedeks moondunud Apsarasi [tiigis] ringi ujumas.

XI, ,, Purūravast ära tundes ütles Urvaśī: „See on too mees, kellega ma elasin.“ Apsarased ütlesid: „Ilmutagem end talle!“ „Olgu nõnda!“ [vastas Urvaśī].

194 M K 119

[Seepeale] ilmutasid apsarased end Purūravasele.

XI,,, Tundnud Urvaśī ära, lausus Purūravas:

„Kuule naine, võta aru pähe! Peatu, sa kohutav, ajame ometi juttu! Kui need sõnad välja ütlemata jäävad, ei too see [meile] rõõmu ka kaugemail päevil.“ (RV X,,)

Nõnda ütles Purūravas Urvaśīle.

XI,,, Urvaśī vastas Purūravasele:

„Mis ma selle sinu jutuga peale hakkan? Mina möödusin, otsekui esimene koidukiir. Purūravas, mine koju tagasi! Ma olen kättesaamatu nagu tuul ...“ (RV X,,)

“Sa ei teinud nõnda, nagu ma ütlesin. Nüüd on sul raske mind kätte saada. Mine tagasi koju!”

Nõnda ütles Urvaśī Purūravasele.

XI,,, Siis ütles Purūravas nukralt:

„Su jumaldatu võib täna kaduda sinna, kust pole tagasiteed ja minna lõputusse kaugusesse, kui ta leiab rahu surma rüpes, kui teda õgivad kiskjad hundid.“ (RV X,,)

„Sinu sõber poob end täna üles või läheb minema või söövad hundid või koerad ta ära.“

Nõnda ütles Purūravas.

195 120 P  U

XI, ,, Urvaśī vastas Purūravasele:

„Purūravas, sa ei tohi surra ega kaduda, tigedad hundid ei tohi sind lõhki kiskuda. Naistega ei saa ju sõprust olla, neil on šaakali südamed.“ (RV X, , )

„Ära seepärast kurvasta! Naistega ei saa sõprust pidada. Mine koju!“

Nõnda ütles Urvaśī Purūravasele.

XI, ,, „Kui ma liikusin teisel kujul surelike seas, veetsin neli aastat [sinuga] öid, korra päevas maitsesin tilga ohvriõli, nii et olen sellest praegugi küllastunud.“ (RV X, ,)

Säärane oli viieteistkümnevärsiline vestlus, mille bahuvca’d edastasid.

Urvaśī süda aga värises [kahjutundest].

XI, ,, Urvaśī ütles: „Tule aasta pärast, öösel, samal ajal tagasi. Ma heidan ühel ööl [sinuga] ühte. Siis sünnib sulle poeg.“ Aasta pärast öösel tuli Purūravas kuldsesse kuningakotta. Siis ütlesid gandharvad talle: „Astu sisse!“ [ning] läkitasid Purūravase Urvaśī juurde.

XI,, , Urvaśī ütles: „Varahommikul lubavad gandharvad sul endale kingi valida. Sina vali aga mind! Sa ütle: „Ma tahan olla üks teie seast!“ “ Varahommikul lubasid gandharvad Purūravasel endale kingi [valida]. Purūravas ütles: „Ma tahan olla üks teie seast!“

196 M K 121

XI, ,,  Gandharvad ütlesid: „Inimestel pole ohvrikõlbulikku tuld, millega ohver- dades saaks üheks meie seast.“ Aga gandharvad andsid Purūravasele panniga tule, [öeldes]: „Sellega ohverdades saad sa üheks meie seast!“ Ning Purūravas võttis tule ja poja [ning] lahkus. Olles tule metsa peitnud, läks ta pojaga asulasse. [Ta ütles:] „Ma tulin tagasi!“ [ja] tuli kadus aśvattha-puusse, pann śamī-puusse. [Seepeale] läks Purūravas tagasi gandharvade juurde.

XI, ,,  Gandharvad ütlesid: „Keeda terve aasta vältel neljale piisavalt palju putru, [võttes] iga kord kolm halgu aśvattha-puust, võides neid sulavõiga, asetades tulle ühes värssidega, milles sõna „halg“, või milles sõna „sulavõi“. Tuli, mis seejärel süttib, ongi [ohvrikõlbulik] tuli.“

XI, ,,  Gandharvad ütlesid: „See on saladus. Hõõru aśvattha-puust ülemise süüte- pulgaga śamī-puust alumist süütepulka. Tuli, mis seejärel süttib, ongi [ohvri- kõlbulik] tuli.“

XI, ,,  Gandharvad ütlesid: „See on saladus. Hõõru aśvattha-puust ülemise süüte- pulgaga aśvattha-puust alumist süütepulka. Tuli, mis seejärel süttib, ongi [ohvrikõlbulik] tuli.“

XI, ,,  Purūravas hõõrus aśvattha-puust ülemise süütepulgaga aśvattha-puust alumist süütepulka. Tuli, mis seejärel süttis, oligi [ohvrikõlbulik] tuli. Olles sellega ohverdanud, saigi ta üheks gandharvade seast. Seetõttu hõõrugu [ohverdaja] aśvattha-puust ülemise süütepulgaga aśvattha-puust alumist süütepulka. Tuli, mis seejärel süttib, ongi [ohvrikõlbulik] tuli. Olles sellega ohverdanud, saabki ta üheks gandharvade seast.

197 198 V Lahe, Jaan; Kalda, Martti (2016). Mitra kuju Indias ja Mithra kuju iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast. Mäetagused, 65, 117–160. https://doi.org/10.7592/MT2016.65.lahe_kalda

Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

Jaan Lahe, Martti Kalda

Teesid: Ideaalset paralleeli (eelkõige esineb sarnasus nimedes, harvem karak- terites) veedade mütoloogiast tuntud tegelastele pakuvad Avesta müütilised persoonid, kelledest üks on jumal Mithra (= veedade Mitra). Mitra (esineb enamasti paaris Varunaga) on seotud kosmilise ja sotsiaalse korraga, samuti kaitseb ta aarialasi ning annetab neile erinevaid hüvesid (vil- jakus, tervis, rikkus). Ka tema Iraani paarik Mithra on seotud korraga, kuid rohkem sotsiaalse kui kosmilise korraga, olles spetsiifiliselt ustavuse, vannete ja lojaalsuse valvur. Erinevalt veedade Mitrast on ta tugevalt militaarsete joontega (mis veedades iseloomustab eeskätt Indrat), võideldes nii aarialaste inimvaenlaste kui ka deemonitega. Mithra on eriliselt seotud ka kuningavõimuga ning alates Partia ajajärgust samastatakse teda päikesega. Võrreldes India Mitrat ja Iraani Mithrat võib täheldada, et Mithra kuju on mänginud Iraani religiooniloos suuremat rolli kui Mitra Indias – talle on pühen- datud oluliselt rohkem tekste kui Mitrale, temast leidub visuaalseid kujutisi ning tema aktiivne roll ja kõrge positsioon panteonis säilib Iraani kultuuri piirkonnas (mis hõlmab ka Väike-Aasiat, Kurdistani, Armeeniat ja Osseetiat ning ulatuslikke alasid Kesk-Aasias) palju kauem kui Mitral hinduismis. Vaatamata paljudele erinevustele kahe jumaluse kujus on nende indoiraani ühisajast pärinev ühine algkuju väljaspool kahtlust. Märksõnad: Avesta, India, Iraan, Mithra, Mitra, mütoloogia, sanskrit, veedade kirjandus

Sissejuhatus

Alates sellest, kui Franz Bopp (1791–1867) avastas indoeuroopa rahvaste kee- lesuguluse, on muistse India ja muistse Iraani hõimude1 lähedane sugulus tõestatud. Lisaks veedade ja Avesta kui India ja Iraani indoeuroopa hõimude vanimate ürikute keelesugulusele kajastab seda hästi ka India ja Iraani hõi- mude mütoloogia. Paljud India ja Iraani muistsed jumalad kannavad sarnaselt kõlavaid ja ka etümoloogiliselt suguluses olevaid nimesid2 ning ka nende ise-

http://www.folklore.ee/tagused/nr65/lahe_kalda.pdf

201 Jaan Lahe, Martti Kalda

loomus võib leida sarnaseid jooni. Üks selline jumalatepaar on muinaspärsia jumal Mithra (avesta Miθra, keskpärsia Mihr) ja tema India vaste Mitra. Käesoleva artikli eesmärk on anda süstemaatiline käsitlus jumalusest, kes kannab Indias nime Mitra, Iraanis aga Mithra, ning vastata kolmele küsimu- sele: 1) Millised on India Mitra ja Iraani Mithra sarnasused peale jumala nime? 2) Millised on nende kahe jumaluse erinevused? 3) Milliseid muutusi on teinud läbi mõlema jumala kujutamine india ja iraani mütoloogias?

Eraldi uurimisküsimus võiks olla ka nende kahe jumaluse funktsioon muist- ses India ja Iraani ühiskonnas,3 kuid tingituna artikli mahust seda küsimust siin eraldi ei uurita. Et vastata kolmele eelpool nimetatud küsimusele, vaa- deldakse artiklis esmalt Mitrat Indias, seejärel Mithrat Iraanis ning viimaks vaadeldakse kahe jumaluse sarnasusi ja erinevusi. Jumalakujude sarnasuste ja erinevuste väljaselgitamiseks kasutavad artikli autorid müüdiuuringutes kuni tänaseni laialdaselt kasutusel olevat võrdlevat meetodit. Mõlema jumala puhul jagatakse tema kuju esmalt koostisosadeks, milleks on jumala nimi, tema erinevad epiteedid ning allikates leiduvad väited jumaluse olemuse ja tema üksikute funktsioonide või tegevuste kohta. Seejärel võrreldakse India ja Iraani jumaluse kuju koostisosi teineteisega ning selle võrdluse põhjal tehakse järeldused. Kumbki artikli pool algab ülevaatega allikatest, milles vastav juma- lus esineb ning ajaliste muutuste väljaselgitamiseks puudutatakse ka allikate dateerimist. India puhul on allikad vaid tekstuaalsed, Iraani kultuuriruumis lisanduvad ka visuaalsed allikad – müntidel ja pitsatitel leiduvad kujutised, reljeefi ja maalingu

I Mitra Indias

I.1. Veedade kirjandus

eeae kirjanuse u er erineva kihistuse ja anri jagatakse ning dateeritakse enamasti nelja gruppi: Ṛg- (skr ‘värsitarkus’), Athar- va- (skr ‘loitsutarkus’), Sāma- (skr ‘laulutarkus’) ja Yajurveda (skr ‘ohvritarkus’) (u 1500/1200–1000/800 eKr) (1); brāhmaṇad ja āraṇyakad (u 1000–800 eKr) (2); upaniṣadid (u 1000/800–600/500 eKr) (3); sūtrad (u 600/500–400/300 eKr) (4).

118 www.folklore.ee/tagused

202 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

I.1.1. Ṛgveda

Ṛgveda (skr ‘hümnitarkus’) tekst oma praegusel kujul sisaldab 1028 hümni (skr sūta ja vrssi ehk stroofi skr c gvea on jagatu kmneks raamatuks (skr maṇala – ‘ring’, ‘sfäär’), iga raamat aga sisaldab erineva arvu hümne: esimeses maṇalas on 191 sūtat, teises 43, kolmandas 62, neljandas 58, viiendas 87, kuuendas 75, seitsmendas 104, kaheksandas 103, üheksandas 114 ja kümnendas 191. Ṛgvedas (edaspidi RV) esineb Mitra peaaegu alati koos oma paarilise Varuṇaga (skr du mtrāarṇā), koos kiidetakse neid kahekümne viies ter- vikhümnis (RV I,136; I,137; I,151; I,152; I,153; V,62; V,63; V,64; V,65; V,66; V,67; V,68; V,69; V,70; V,71; V,72; VI,67; VII,60; VII,61; VII,62; VII,63; VII,64; VII,65; VII,66; VIII,25) ja osades teiste hümnide värssides (näiteks RV I,2,7- 9; I,15,6; I,23,4-6; I,41,7-9; I,43,3; I,122,6-15; I,139,2; II,41,4-6; III,62,16-18; VII,50,1; VIII,101,1-5; X,132,2-7). Mitra ja Varuṇa funktsioonid ja karakterid on teineteisest peaaegu lahutamatud, Mitra iseseisvus piirdub ühe hümniga (RV III,59), üksnes Varuṇale on Ṛgvedas pühendatud 8 tervikhümni (RV I,25; II,28; V,85; VII,86; VII,87; VII,88; VII,89; VIII,41).

I.1.2. Atharvaveda

Atharvavedas on 20 raamatut (skr kaṇa) ja 731 hümni (skr sūta) – kokku umes stroofi anima on raamat, teistes tharvavea raamatutes (peale I–XIII kaṇa) leidub laene Ṛgvedast. Atharvavedas (edaspidi AV) on Mitra ja Varuṇa roll mütoloogias Ṛgvedaga võrreldes tublisti vähenenud. Mitrale ja Varuṇale paaris on pühendatud vaid üks tervikhümn (IV,29) ning üksikuid värsse teistes hümnides (näit I,3; I,9; I,18; I,20; II,28; III,4; III,6; III,8; III,25; V,19; V,24; V,25; VI,32; VI,85; VI,89; VI,97; VI,103; VI,125; VI,132; VII,30; IX,3; IX,4; IX,9-10; X,4; XI,6; XI,9; XII,4; XIII,1-3; XIV,1; XVI,4; XVI,8; XVIII,1; XIX,9-10; XIX,44; XX,107; XX,123). Mitra tavapärane kaaslane Varuṇa seevastu leiab Atharvaveda loojatelt suuremat tähelepanu; teda on ülistatud I,10., IV,16. ja V,11. hümnis üksi, ning IV,29. koos Mitraga, V,1. koos Tritaga, VII,25 koos Viṣṇuga ja VII,58. hümnis koos Indraga.

I.1.3. Yajurveda

Yajurvedast esineb viis teadaolevat redaktsiooni; neist neli (āhaka, Kapiṣhala- kaha, atrāaṇi ja attrasahtā) moodustavad Musta (skr kṣṇa) Ya- jurveda, viiendat – āasasahtād nimetatakse Valgeks (skr a) Ya-

Mäetagused 65 119

203 Jaan Lahe, Martti Kalda

jurveaks rreles g- ja Atharvavedaga ei lisa Yajurveda tekstid Mitra karakteri kirjeldamisse midagi uut, üksikud tekstikohad toetavad väljakuju- nenud nägemust Mitrast.

I.1.4. Śatapatha brāhmaa

atapatha rhmaṇa (skr ‘saja tee braahmana’) on üks kõige vanemaid ja ma- hukamaid brāhmaṇa tekste. Tekst koosneb sajast peatükist (siit ka nimi) ning on loou umes sajanil er ommentaartekstina kuulu atapatha rhmaṇa easpii alge ehk uklaYajurveda juurde; kuna Valgest Ya- jurveast on silinu kaks tekstireaktsiooni ṇva ja hadina, on ka atapatha rhmaṇal kaks eri reaktsiooni ṇva ja hadina koolkonna versioon hadina tekstiversioon jagab teose 7624 lõiguks (skr āṇika), 100 peatükiks (skr adhāa) ja neljateistkümneks osaks (skr āṇa, ṇva redaktsioon aga 6806 lõiguks, 104 peatükiks ja seitsmeteistkümneks osaks.

I.2. Mitra kuju veedade kirjanduses

I.2.1. Nimi

Mitra tähendab sanskriti keeles sõpra ja kaaslast, poliitikas ja sõjanduses ka liitlast või äripartnerit. Sellest -tā ja -tva järelliite abil moodustatud abst- raktsed mõisted (mtra-tā; mtra-ta) aga sõbralikkust, sõprust, vendlust ja võrdõiguslikkust. Omadussõna saab sõnast mtra esiisilbi pikendamise teel: matra – ‘sõbralik’ (samatähenduslik on ka matra-tā). Seega on budismis tun- tu tulevase messiauha aitrea nimi kauselt mtra tuletis, tähendades kaastundlikku ja sõbralikku olendit. Mitra nime etümoloogia on ebaselge. Nimi pärineb ilmselt indo-euroopa verbijuurest mth = md – ‘ühitama’ s.t ‘liituma’, ‘paaris olema’ või ‘vastandu- ma’, ‘kokku põrkama’ (Macdonell 1897: 29–30).4 Proto-Mitra nimi nagu proto- Varuṇagi nimi esine hetiitie pealinna oghas lepingutekstis,5 s.t, et Mitrat tuleb pidada vähemalt sama vanaks kui tema Ṛgveda kaaslast Varuṇat (Mackenzie 1994: 28, 31–32; Jelizarenkova 1972: 309). Mitra nime puhul viidatakse etümoloogilisele ja tähenduslikule lähedusele indo-iraani sõnaga mhr pike, sprus, armastus, mis seo gvea itra ja Avesta Mithra (Macdonell 1897: 79; Jelizarenkova 1972: 310–311; Puhvel 1997: 323) ning alg-slaavi sõnaga mr (‘rahu’ aga ka ‘kosmos’, ‘maailm’) (Puhvel 1978: 342; Jelizarenkova 1972: 311).

120 www.folklore.ee/tagused

204 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

I.2.2. Mitra Ṛgvedas

Ṛgveda materjali hulgast on raske eristada Mitra ülesandeid mütoloogias. Ju- malad Mitra ja Varuṇa (skr du mtrāarṇā) moodustavad äärmiselt tugevalt seotud duaalse paari. Mitra on Varuṇa kõrval nii valdjas (skr rāa), ülemvalit- seja (skr samrā), kui ka vürst (skr kṣatriya) ning võluväe (skr māā) omanik. Mitra toetab Taevast ja Maad, seab Päikese taevasse liikuma, jagab vihma ja valitseb jõgesid, ta on korravalvur, ülevaataja, õigluse kaitsja, karistaja ja abimees hädas. Mitra funktsioonides pole aga isikupära. Enamiku uurijate (vt Mackenzie 1994: 28; Gonda 1974: 151–153; Macdonell 1897: 29–30) arvates kehastab Mitra päeva (või koidikut) ning Varuṇa ööd (või loojangut). Aluseks on võetud Ṛgveda I,115,5. värss, kus Mitra on hele ja Varuṇa tume, ning kommentaator aṇa oletus, mille ta esitab Ṛgveda I,89,3. ja VII,87,1. lõiku kommenteerides. Teooria autor on uurija R. von Roth (Muir 1870: 58, 69–70). Ṛgveda tekstist tema mõttekäigule toetust ei leidu, küll aga Atharvavedast (AV IX,3,18; XIII,3,13) ja attrasahtā tekstist (TS I,7,10,1; I,8,16,1; II,1,7,4; VI,4,8,3). Ṛgveda esitab pigem vastuväiteid (kuigi nime Varuṇa võiks mõista ‘[kõike] kattev (s.t. öine) [taevas]’?): Varuṇa on Mitra kõrval särav jumalus (RV VII,88,2), kellel käed ja jalad kui päikesekiired (RV VIII,41,8; VIII,101,2). Mitra ja Varuṇa rõivastust on kujutatud sädelevana (RV I,25,13; I,152,1; VII,64,1) ja nende võimsat vankrit päikesetaolisena (RV I,25,18; I,122,15; V,62,8; VIII,101,2). Toetudes eeltoodud materjalile on raske uskuda, et kõik päikesetaolisusele osutavad viited oleksid Varuṇa karakterisse sugenenud tema paariliselt või et särav Päike oleks ööjumala hoole all. On raske uskuda, et päikesejumal Mitra oleks nõrgem kui kuujumal Varuṇa. Selge on, et toetudes päeva ja öö vastandusele Mitra ja Varuṇa funktsioone eristada ei saa, ning Päike ei kuulu eksklusiivselt Mitra võimu alla. Edward Vernon Arnold väidab, et Mitral on solaarne iseloom vaid seoses tu- lejumal Agniga, ning et Agni esiletõus Ṛgvedas surus Mitra kõrvale (Mackenzie 1994: 28, 31). Mitra ja Agni seotusele viitab kahe jumala sagedane samastamine Ṛgvedas (RV II,1,4; III,5,4; V,3,1; VI,8,3; VI,13,2; VII,12,3): tulejumal on kirgas (RV II,2,3; V,10,2; V,16,1; VI,2,1; VI,3,6; VII,3,6; VII,5,6; VIII,19,25; VIII,60,7; VIII,74,2; X,110,1) ja tugev (RV VI,2,11) nagu Mitra, Agni ühendab rahvaid justkui Mitra (RV VIII,102,12) ning lahutab Taeva ja Maa, hävitab valgusega pimedust justnagu Mitra (RV VI,8,3). Ṛgveda X,8,4. lõigu kohaselt on Agni Mitra sigitaja. Tihti tegutseb Agni Mitra väge kasutades (RV II,1,5; VI,2,11; VI,5,4; VI,14,6). Koos Mitraga samastub Agni ka Varuṇaga (RV II,1,4; III,5,4; V,3,1; VII,12,3). Vaid Ṛgveda I,143,4. värss võrdleb tuld Varuṇaga ilma Mitrale viitamata. Ṛgveda IV,1,2. lõik nimetab Varuṇat Agni vennaks. Atharvaveda (AV XIII,3,13) väitel on Agni koidikul Mitra ja õhtul Varuṇa.

Mäetagused 65 121

205 Jaan Lahe, Martti Kalda

Jumal Mitra isik on õhutanud mitmeid Ṛgvea poeetiest filosooe lisaks sarnasusele Agniga nägema Mitrale omaseid jooni teisteski jumalais. Ṛgveda paraoksaalsete viete kohaselt kuuluva itra ja ramani sarnasele oma- le Varuṇa seadused (RV I,91,3; IX,88,8). Soma on justkui Mitra (RV IX,2,6), Varuṇa (RV IX,47,5; IX,95,4) või Mitra ja Varuṇa paaris (RV IX,100,5). Äikese- jumal Indra meenutab Mitrat (RV I,129,10; X,22,1 ja 2) nagu ka päikesejumalad ra ,,, iṣṇu (RV I,146,1) ja Savit (RV V,81,4). Mitra ja Varuṇa tanemiga samastuva kaks vinit ,, ja nra ,, urijate ohann ako eeri ja lre illeranti arvates on omaga samastuv ja sarnane Varuṇa (solaarsete iseloomujoontega jumalad, vee kont- rollija, tarkuse isana kuujumal illerant , Sören Sörensen, Karl Ferdinand Johansson ja Abel Bergaigne viitavad jumal Varuṇa ja Indra peavaenlase deemon Vtra sarnasusele (Varuṇa juhib vett, Vtra tõkestab vett, nimi samast verbijuurest) ning peavad mõlemat muist- seks kuujumalaks. Kahe tegelase erisusele osutab kuulumine erinevatesse mitsklitesse illerant Teine võimalik Mitra ja Varuṇa erisus lähtub Mitra nimest: tegu on sõpruse jumalaga (RV I,21,3), kes pigem aitab kui karistab inimesi, vabastab neid patust ning juhatab hädas. Ṛgveda III,59,5. värsis on Mitra epiteediks ātaaaa (skr ‘rahvaste kannustaja’, ‘inimeste õhutaja’, ‘rahva ühendaja’; Ṛgveda I,136,3. värsis on see Mitra, Varuṇa ja ramani lisanimi Ṛgveda V,72,2. lõigus Mitra ja Varuṇa ning VIII,102,12. värsis Agni epiteet). Mitra on vägivallatu jumal, ülevaataja, samas Varuṇa on karm kohtunik. Erinevust rahutu ja vihase Varuṇa ning rahumeelse Mitra karakteri vahel on märkinud juba Georges Dumézil (1988: 117). Tuleb aga mainida, et rahutegija rollis pole Mitra ja Varuṇa vahel erilist vahet. Mõningaid erinevusi võib loomulikult täheldada: näiteks Mitra on ‘sõber’ (skr mtra), ent Varuṇa vaid ‘kaaslane’ (skr sakhi) (RV VII,88,5 ja 6). Erinevused on siiski tühised. Varuṇa kaitseb inimesi, ent Mitra jagab inspiratsiooni (RV VII,66,3), Varuṇa on kohutav, Mitra leebe (RV VII,82,5), Varuṇa kaitseb, ent Mitra jälgib inimesi ,, gvea ,, vrss erista itra seausi aruṇa käskudest. Ilma Varuṇata on Mitra maailma järelevaataja (RV III,59,1; VI,13,2), kelle seaduste järgi kulgeb Viṣṇu (RV VIII,52,3) ning toimivad Taevas ja Maa (RV IV,56,7). Mitra ühendab inimesi (RV VIII,102,12) ja kannustab neid (RV III,59,5). gvea ,, vrsis kuulutava iti, avit ja Mitra inimesi Varuṇa ees süüst puhtaks. Lisaks sellele, et tegu on jumalate (skr deva) ja Aditi poegadega (skr ādta), on Mitra ja Varuṇa asurad (RV I,151,4; VII,36,2; VII,65,2; VIII,25,4) ning Dakṣa järglased (RV VII,66,2; VIII,25,5). Ṛgveda X,64,5. värsis viibivad Mitra ja Varuṇa Aditi kutsel Dakṣa sünni juures. Ṛgveda V,70,2. ja 3. nimetab Mitrat-Varuṇat

122 www.folklore.ee/tagused

206 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

Rudrate lisanimega, mis Ṛgvedas kuulub tavaliselt Marutitele, Rudra poegadele. Mitra ja Varuṇa on surematud jumalad (RV I,122,11; V,69,4; VII,63,5) ning neid võrreldakse kahe raisakotka (RV I,151,5) ja kahe hobusega (RV VI,67,4). Jumalate kodu asub taevas (RV I,136,2; V,62,7; V,67,2) ja on kuldne (RV V,62,7; V,67,2), Mitra ja Varuṇa kojal on tuhat (RV II,41,5; V,62,6) rauast sammast (RV V,62,7) ning nende troon (skr sadas – ‘iste’) on lai (RV V,68,5). Varuṇa majal on tuhat ust (RV VII,88,5). Jumalatepaaril on kullakarvaline kaarik (RV V,62,8; V,63,1) ja hobused kaariku ees (RV V,62,4). Ohvririitusel rüüpavad Mitra ja Varuṇa somajooki (RV I,23,4; I,136,4; I,137,1-3; II,41,4; III,62,18; V,64,7; V,71,3; V,72,1-3; VI,67,7; VII,64,5; VII,65,5; VII,66,17-19; IX,7,8; IX,61,9; IX,85,6; IX,90,5; IX,97,42 ja 49; IX,104,3; IX,108,16). Mitra ja Varuṇa on maailmavalvurite ja ülevaatajate duaalne paar (RV I,136,3; V,62,8 ja 9; V,66,6; VI,67,1, 5 ja 7; VIII,25,1,7 ja 9). Informaatorid (RV VI,67,5; VII,61,3) ja Päike jälgivad Mitra ja Varuṇa (RV VII,60,2 ja 3; VII,61,1; VII,63,1) kogu inimkonda. Seetõttu teavad Mitra ja Varuṇa kõike (RV I,151,9; VII,61,5). Päike on Mitra ja Varuṇa silm, saadik ja vaatleja – maailma nuhk taevas (RV I,50,6; I,115,1; VI,51,1; VII,60,1 ja 3; VII,61,1; VII,63,1; X,37,1). Jumalatepaar on tegev maailmakorra kaitsel: nad toetavad, kaitsevad ja edendavad seadusi (RV I,2,8; I,23,5; V,63,1 ja 7; V,65,2; V,67,4; V,68,4; V,69,1; VII,64,2; VII,66,10, 12, 13 ja 19) ning järgivad maailmakorda (RV VIII,25,4 ja 8). Mitra ja Varuṇa seadused on vankumatud (RV V,69,4; VIII,25,2, 8 ja 17) ja nad on tugevad just maailmakorra kaudu (RV I,2,8; V,68,4; VII,60,5). Juma- lad karistavad süüdlasi ja valetajaid (RV I,152,1; I,167,8; VII,60,5; VII,61,5; VII,66,13; VII,65,3), ent samas ka andestavad süüdlastele (RV II,27,2 ja 14; VII,60,10). Ṛgveda X,36,12. lõigus vabastab Agni inimesi süüst Mitra ja Varuṇa ees. Indra karistab Mitra ja Varuṇa (RV X,89,8) ning Mitra, Varuṇa ja ramani seaduste rikkujaid (RV X,89,9). Mitra ja Varuṇa on tõe ja õigluse kaitsjad, seda kinnitavad nende epitee- did tādhā (du. ‘tõekasvatajad’, ‘tõe idandajad’), tāāā (du. ‘korravardjad’), taātā (du. ‘tõest sündinud’, ‘tõelised’), taspā (du. ‘korrajärgijad’), tasa gopau (du. ‘korrakarjased’, ‘tõevalvurid’) ja tasatsaṣat (du. ‘tõe [ja] val- guse isandad’) (RV I,2,8; I,23,5; I,136,4; II,27,4; V,63,1; V,65,2; V,67,4; VII,64,2; VII,66,13; VIII,23,30; VIII,25,8). Mitra ja Varuṇa valitsevad kahekesi (RV V,63,2 ja 3; V,66,6; V,71,2; ,, vi koos ramaniga ,, maailma, tehes sea seauste abil (RV III,62,17; V,63,7). Mitra ja Varuṇa on üheskoos valdjad (skr rāa), ülemvalitsejad (skr samrā) ning vürstid (skr kṣatriya), kelle käes on valitsus- võim (skr kṣatra) (RV I,24,6; I,25,5; I,41,3; I,71,9; I,136,1 ja 4; I,137,1; II,41,5; V,62,3 ja 6; V,63,2, 3 ja 5; V,65,2; V,66,2; V,67,1; V,68,1 ja 2; VI,49,1; VI,51,10; VI,67,5 ja 6; VII,34,11; VII,64,2 ja 4; VII,66,6 ja 11; VIII,23,30; VIII,25,4, 7 ja

Mäetagused 65 123

207 Jaan Lahe, Martti Kalda

8; VIII,101,2 ja 5; X,65,5). Mitra ja Varuṇa kasutavad ühiselt ka võluväge (skr māā) (RV III,61,7; V,63,3, 4 ja 7). Ṛgveda X,36,13. lõigu kohaselt valitsevad Mitra ja Varuṇa koos Savit’ga jumalaid. Maailmakorra kaitsmisele, ülevaataja ja valitseja ametile sekundeerivad Mitra ja Varuṇa kosmogoonilised funktsioonid. Jumalad lahutasid Taeva ja Maa (RV V,67,1; VII,61,4) ning seadsid kaks ilma paika (RV V,62,3), nad toetavad Taevast (RV V,69,4; VI,67,6) ja Maad (RV V,69,4), hoolitsevad nende eest (RV VII,60,7) ning on täitnud Taeva ja Maa inimeste jaoks toiduga (RV VI,67,6) – on teinud maailma viljakaks (RV VII,65,2). Ṛgveda V,62,3. lõigu kohaselt panid Mitra ja Varuṇa lehmad piima andma ja taimed kasvama. Jumalad annavad ka üheskoos vihma (RV I,152,7; III,62,16; V,62,3; V,63,1-6; V,68,5; V,69,2; VI,67,7; VII,62,5; VII,64,2; VII,65,4; VIII,25,5 ja 6). Ṛgveda X,130. hümni loomisloos on Mitra ja Varuṇa paar seotud rā värsimõõduga. Koos tegid Mitra ja Varuṇa Päikesele taevasse tee (RV VII,60,4; VII,63,5) ja seadsid ta taevasse kulgema (RV IV,13,2; V,62,1; V,63,7; VI,67,6). Ilmselt seetõttu jagavad jumalad valgust (RV III,61,7; VII,66,9). Ṛgveda VII,66,10. värsis kuulub Mitrale, Varuṇale ja ramanile hine epiteet ikesesilmse (skr nom. pl. sūraaṣasah). Taevajumalad lõid ka aja ja ohvrikalendri: aasta, kuu, päeva ja öö ning ohverduse (RV VII,66,11). Kolmekesi avardavad Mitra, Varuṇa ja raman ilmamaa ,, ,, ,, gvea ,, lõigus hõlmavad Mitra ja Varuṇa kolme valgussfääri, kolme taevast ja kolme taevakaart s.t valitsevad taevast. Jumalad aitavad lahingus (RV I,152,7; V,62,9; VIII,25,24): nad tapavad vaen- lasi (RV V,64,1; V,66,1; V,67,2; V,71,1; VI,24,5; VI,67,4; X,132,2) ja surmavad dasyusid (RV V,70,3). Mitra ja Varuṇa kaitsevad igasuguste ohtude eest (RV I,23,6; I,41,1 ja 2; I,71,9; I,122,10; I,136,7; I,167,8; II,27,6 ja 7; IV,55,1; V,41,1; V,65,5; V,66,2 ja 6; V,67,3; V,69,3; V,70,3; VI,21,9; VI,67,2; VII,50,1; VII,52,2; VII,64,3; VII,66,5; VIII,25,11 ja 13; VIII,101,4), nende erilise hoole all on “kümne kuninga sja vitja us ,, ja umalate paar aita has I,41,3; II,27,5; VII,60,6 ja 12; VII,61,7; VII,66,5). Ṛgveda VII,65,3. värsi kohaselt viivad jumalad hädadest eemale justkui paat üle vee. Lisaks sellele päästavad Mitra ja Varuṇa ahistusest (RV I,41,3; I,106,1; I,136,5; V,67,4) ning hoiavad mürgiste putukate eest (RV VII,50,1). Ṛgveda I,152,2. värsis surmavad Mitra ja Varuṇa vaenlase välgunoolega justkui äikesejumalad. Mitra ja Varuṇa tandem jagab rikkusi (RV I,23,6; I,41,2; I,122,8; I,151,5; V,41,1; V,51,14; V,63,2; V,64,6; V,68,3 ja 5; V,69,3; VI,67,11; VII,60,11; VII,62,3; VII,66,8; IX,97,58; X,63,9; X,132,3), kingib jõudu (RV I,2,9; I,122,12; I,136,2; I,151,2; V,64,6; V,65,3; VII,60,11; VII,61,2), toitu (RV V,68,5; V,70,2; VII,66,9) ja järglasi (RV V,69,3; VII,60,8). Ohverdajad saavad veiseid (RV I,151,5; V,41,1;

124 www.folklore.ee/tagused

208 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

VI,67,11) (Ṛgveda I,122,7. värsis sada lehma) ning hobuseid (RV I,122,8; IV,39,2 ja 5; VI,67,11; VIII,25,23), lahingukaarikuid (RV I,122,8) ja -ratsusid (RV I,122,8; VI,67,11). Jumalad panevad niidud veiste tarvis lopsakat rohtu kasvatama (RV III,62,16; VII,62,5). Varuṇa ja Mitra juhivad inimesi (RV I,136,3; V,66,3; V,67,4; VII,64,3), juhata- vad neid mööda häid teid (RV VII,62,6; VII,63,6) ja aitavad üle jõe (RV VII,60,7). Ṛgveda VIII,25,9. värss nimetab jumalusi teerajajaiks. Kiidulauljale kingitakse kindel ja hea kodupaik (RV VI,67,2; VII,64,4; VII,66,3), heaolu (RV IV,39,4; VII,60,11), pikk iga (RV VII,62,5) või koguni surematus (RV V,63,2). Ṛgveda VII,60,6. lõigu järgi suudavad Mitra ja Varuṇa isegi rumala targaks teha. Ju- malad õhutavad inimesi tööle (RV VI,67,3). Ṛgveda VIII,15,9. värsis ülistab tandem Indrat. Sagedasti tegutsevad Mitra ja Varuṇa koos ramaniga olmik tapa vaenlasi (RV I,26,4) ja juhib neist eemale (RV I,41,3; X,126,1-7), järgib (RV II,38,9) ja edendab seadusi (RV VI,51,3; VIII,19,35; VIII,83,3), karistab patus- tajaid (RV I,167,8; VII,60,5; VII,66,13) ja vabastab süüst (RV II,27,2; VII,62,2). Elades taevas (RV I,40,5) valvavad Mitra, Varuṇa ja raman kogu ilma jre- le (RV VII,51,2; VIII,31,13), juhivad (RV I,90,1; I,136,3) ja kaitsevad inimesi (RV I,41,1 ja 2; I,136,5; V,46,5; V,67,3; VI,50,1; VII,40,2; VII,51,2; VII,59,1; VII,82,10; VII,83,10; VIII,18,3 ja 21; VIII,25,13; VIII,27,17; VIII,67,4; X,61,17; X,126,2, 4 ja 7). Jumalik kolmik vabastab ahistusest (RV VIII,67,2; X,126,2) ja hädast (RV I,41,3; V,67,4; VII,40,4; VII,59,1; VIII,67,2; VIII,83,3) ning jagab rikkusi (RV I,41,2 ja 6; IV,55,10; VI,50,1; VIII,27,17; VIII,28,2; VIII,83,2 ja 4), valgust (RV VIII,19,16; X,185,3), ruumi (RV VII,62,6; VII,63,6), lapsi (RV I,41,6) ja heaolu (RV I,186,2). Üheskoos joovad Mitra, Varuṇa ja raman somaret (RV I,79,3; VIII,94,5; IX,64,24; IX,108,14).

I.2.3. Mitra Atharvavedas

Mitra funktsioonid Atharvavedas on hõlpsasti summeeritavad, ent võrreldes Ṛgvedaga pole neis erilisi üllatusi või suurt kõrvalekallet varasemast mütoloo- giast. Täheldatav on teatud kalle maa ja ilma valitsemise funktsioonide juurest inimeste abistamise poole.

1. Valitsusvõim: 1.1. Mitra ja Varuṇa õnnistavad kuningat võimletuleku puhul (AV III,4,4; III,22,2; VI,97,2; XIII,1,20); 1.2. Mitra ja Varuṇa kaitsevad seadusi ja mõistavad kohut (AV IV,29,1-2; XVIII,1,7; 33; 36);

Mäetagused 65 125

209 Jaan Lahe, Martti Kalda

2. Kulgemise korraldamine: 2.1. Mitra seadis Maa paika (AV XIX,19,1); 2.2. Mitra ja Varuṇa lasevad vihma taevast alla sadada (AV V,19,15; V,24,5; VI,132,5); 2.3. Mitra avab hommikul (Päikesele) ukse, Varuṇa sulgeb selle õhtul (AV IX,3,18);

3. Korravalve: 3.1. Päike on Mitra ja Varuṇa silm, nuhk taevas (AV XIII,2,35; XIII,3,13; XX,107,14; XX,123,2);

4. Kaitse ja abi: 4.1. Mitra ja Varuṇa kaitsevad vaenlaste eest ja aitavad neid tappa (AV I,20,2; II,28,2; III,6,2; IV,29,1-2; VI,103,1; VI,125,3; XI,6,2; XI,9,25; XIII,1,31); 4.2. Mitra ja Varuṇa päästavad hädast (AV XIX,44,10); 4.3. Mitra kaitseb inimesi tülide eest (AV II,28,1; III,8,1); 4.4. Mitra ja Varuṇa annavad rikkusi (AV I,9,1); 4.5. Mitra ja Varuṇa tõrjuvad kurje vaime (AV I,18,2; VI,32,3); 4.6. Mitra aitab kõhukinnisuse ja kusepeetuse puhul (AV I,3,2); 4.7. Mitra ja Varuṇa aitavad kopsuhaiguste puhul (AV VI,85,2); 4.8. Mitra ja Varuṇa parandavad silmanägemist (AV VII,30,1); 4.9. Mitra ja Varuṇa aitavad mürkmadude vastu (AV X,4,16); 4.10. Mitra ja Varuṇa aitavad poisil täismeheks saada (AV II,28,5); 4.11. Mitra ja Varuṇa aitavad mehel võita naise armastust (AV III,25,6; VI,89,3); 4.12. Mitra ja Varuṇa annavad naisele järglasi (AV XIV,1,54); 4.13. Mitra ja Varuṇa seavad seemne emaüsasse (AV V,25,4).

I.2.4. Mitra Yajurvedas

Yajurveda eri redaktsioonides kirjeldatakse Mitrat kui korra ja harmoonia jumalat, kes liidab inimesi ja edendab sõprust (vt attrasahtā I,8,16,2). Mitra on tõe jumal (attrasahtā I,8,10,2-5; atrāaṇsahtā II,6,6) ja seadmuse (skr dharma) kaitsja (atrāaṇsahtā I,2,11; 20,18; āhaa sahtā II,12; XVII,16; XXV,10; CXVIII,10). Endiselt on Mitra päeva ja Varuṇa öö jumal (attrasahtā VI,4,8,3). Mitra, Varuṇa ja raman tegutseva (samuti nagu varasemates tekstides) inimeste kaitsjate ja abimeestena (attrasahtā II,4,8; āhaasahtā XI,9; CLV,17; atrāaṇsahtā II,4,7; II,44,10; 12).

126 www.folklore.ee/tagused

210 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

I.2.. itra Śatapatha brāhmaas

Kui Atharvaveda kaldub tekstide iseloomust (igapäevaelu loitsukogu) lähtu- valt tegema Mitrast (ja Varuṇast) inimeste päästjaid, ravijaid ja kaitsjaid, siis peamine brāhmaṇa, atapatha, kujuta itrat ja aruṇat pigem taevase kuninglikkuse kandjatena. Lisaks tavapärastele üleskutsetele, et Mitra ja Varuṇa ohvrist osa võtak- si ,,, ,,, ,,, ,,, ,,, IV,2,5,22; IV,6,6,8; V,3,4,3; V,5,1,1; 6; 11; V,5,2,7; VI,2,2,39; VII,2,2,12; IX,5,1,54- 56; XI,4,3,5-7; XII,1,3,16; XIII,5,4,25; 28; XIII,6,2,16), on jumalad suurimas brāhmaṇas seotu sisse ja vljahingusega ,,, ,,, ,,, V,3,5,34; VIII,4,2,6; XII,4,1,9; XII,9,2,12). ige pikem iseseisev lik ,, kirjela itrat tarkuse, te vt ka ,,, ja ja preestriameti vt ka ,, kehastusena, seevastu Varuṇa on tahte, eluju ja aalivimu kehastus eisal ,,, ja on Mitra aga sõdalasväe (skr kṣatra) kehastus, samas Varuṇa kehastab kuninga- võimu (skr rāatā; rāata). Loomulikult on Päike endiselt Mitra ja Varuṇa silm taevas ,,, IV,3,4,10; V,2,4,5-6; VII,5,2,27) ning kaks jumalat kaitsevad mehi nii lahingus kui ka tavaelus ,,, ,,, ,,, ,,, ,,,

I.2.6. Mitra veedade järgses kirjanduses

Täpsuse huvides lisatagu, et Mitra ei kao India jumalate panteonist pärast veedade kirjandust mitte kuhugi, tema nimi esineb nii eepilise (4./3. saj eKr – 3./4. saj pKr) kui ka klassikalise sanskritikeelse kirjanduse (5.–15. saj) teks- tides, enamasti siiski pelgalt jumalate loeteludes (nt ahābhārata II,7,19; IX,44,5; XIII,1,48; 86,16; XIV,21,4). On pentsik, et nii ahābhāratas kui ka rāṇa tekstides (loodi 3.–10. saj) on Mitra sageli seotud väljaheidete ja anu- sega (vt ahābhārata XII,301,2; XIV,42,34; Viṣṇrāṇa II,12,33; III,11,8). inus itraga seotu lugu on osa kuulsast urravase ja rva legenist6: taevane nm rva, jumalate prostituut, on luanu en heks ks itrale Samas ihaldab teda selsamal päeval ka Varuṇa. Et lubatud ööl Mitrale “truuks ja lase rva aruṇal oma vlusi nauties anumasse onaneeria iljem kohale saabunud Mitra on säärasest lahendusest šokeeritud ning rahuldab end samuti anumasse, keelues rva kehast mfi saatmine maa peale, ur- ravase naiseks on Mitra needuse tulem. Anumasse lastud seemnest sünnivad aga kaks Vana-India kuulsaimat tarka – Vasiṣha ja gasta ugu esine nii maṇa” eeposes (loodi 2./1. saj eKr – 1./2. saj pKr; vt VII,56,9-57,5) kui

Mäetagused 65 127

211 Jaan Lahe, Martti Kalda

ka rāṇa kogumikes (atsarāṇa CCI,23; Viṣṇrāṇa I,118; hāaata rāṇa VI,18,5; IX,13,6).

I.2.7. Kokkuvõte

Mitra ja Varuṇa kohta tuleb tõdeda, et kuigi nad täiendavad teineteist, lisades teineteisele värvi, ei erine nende funktsioonid kuigi palju. Varuṇa on tähtsam, võimukam ja jõulisem kui Mitra. Varuṇa on üksigi see, mis koos Mitraga. Mitra on Varuṇata kõigest solaarse iseloomuga jumal, kes tegutseb inimeste ülevaataja ning kannustajana. Tema vaste Avestas – Mithra – on võimsam, ilmselt omandanud proto-Ahuralt enam funktsioone kui Mitra proto-Varuṇalt. Funktsioonid on lahutamatud ka seetõttu, et need jumalad on ilmselt koos tegutsenud juba indo-aaria ühise religiooni aegadel, kui mitte varasemalgi ajal. Varuṇa (ja tema kõrval Mitra) on eelkõige maailmakorra kaitsjad, kulge- mise valvurid, ülevaatajad. Sellega sarnanevad nad oma Avesta kolleegidega. Varuṇa on tõenäoliselt taevajumal, muistne peajumal. Kuigi uuemad aktiivsed jumalad (eriti Indra) on Varuṇa loomistegevusest eemale tõrjunud, korraldab ta Päikese kulgu, hoiab Taevast ja Maad lahus ning omab vähemaid kosmilisi funktsioone. Mitra ja Varuṇa teavad ja näevad kõike, jälgivad ja valvavad, et säilitada korda, tõde ja õiglust. Kirjelduste poolest meenutab Varuṇa semiitide monoteistlikke jumalaid, eriti israeliitide Jahvet (Mackenzie 1994: 26). Mitra on justkui tema peaingel, kuller või saadik – vastavalt oma nimele vahendaja Taeva ja Maa vahel, lepitaja – sõpruse jumal (Mackenzie 1994: 30; Puhvel 1981: 330). Ühiselt on Mitra ja Varuṇa vannete ja lepingute hoidjad. Mitra ja Varuṇa duaalset ühtsust kinnitab veelgi nende ühine poeg Vasiṣha (RV VII,33,10 ja 11) (Vasiṣha emaks on nm rva ning nene mlema kuulumine itate hulka.

II Mithra Iraanis

II.1. Iraani allikad

Sissejuhatava märkusena olgu öeldud, et Iraani all ei mõisteta järgnevalt mitte ainult Iraani kiltmaad, vaid kõiki alasid, mida on asustanud iraani keeli kõ- nelevad hõimud, st iraani keelte- ja kultuuriruumi, mis ulatus Väike-Aasiast Kesk-Aasia ja Indiani. Erinevalt eelpool käsitletud india allikatest Mitra kohta on iraani allikaid Mithra kohta oluliselt rohkem ja need on mitmekesisemad. Lisaks tekstidele, mis pärinevad 5./4. sajandist eKr kuni 8./9. sajandini pKr,

128 www.folklore.ee/tagused

212 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

kuuluvad Iraani allikate hulka ka Ahhemeniidide ajastu (6.–4. saj eKr) raid- kirja, varasest assaniiie ajajrgust saj pr prineva reljeefi, mündid ja pitsatitel leiduvad graveeringud, Kušaani riigist pärinevad mündid (valdavalt 1. ja 2. sajandist pKr), raidkirjad ja esemetel leiduvad kujutised ning üks tänapäeva Afganistani alalt pärinev maaling. Mithra kuju iraani usundis on käsitlenud ka mitmed kreeka ja rooma autorid.

II.1.2. Iraani religioossed tekstid

II.1.2.1. Avesta

Avesta (sõna tähendus ja etümoloogia ei ole selge7) on prohvet Zarathustra poolt reformitud muinaspärsia usundi ehk zoroastrismi kanooniliste tekstide korpus. Avesta kolm peaosa on Yasna (‘kultus, liturgia’; 72 peatükki, sh āthās (=hümnid Yasna 28-34, 41-51, 53)), 21-st hümnist koosnev kogumik Yašt (hümnid on pühendatud erinevatele jumalustele; sõna tähendab ‘ohvrit’) ja ddād (‘Seadus deemonite vastu’). Avesta on kirjutatud muinaspärsia ehk avesta keeles. Et see keel polnud juba Zarathustra-järgsel ajal enam iraanlaste kõnekeel, tekkis vajadus tõlkida “Avesta” ja seletada seda rahvale arusaadavas keeles. Seetõttu kirjutati Sassaniidide dünastia valitsemisajal (224–651 pKr), kui zoroastrism ehk masdaism muutus taas riigiusundiks, keskpärsia ehk pahlavi keeles muistsete pühade tekstide seletusi, mida nimetatiadiks. Sel põhjusel on nende tekstide kogumikke nimetatud ka Zand-Avestaks (Udam 2001: 67–68). Avesta üksikud osad on raskesti dateeritavad ja pärinevad ilmselt Iraani erinevatest piirkondadest. Praeguse kuju sai Avesta Sassaniidide ajajärgul, kuid tänaseni on säilinud vaid osa8 algsest tekstist, samuti on tekstid teinud läbi suuri muutusi (Udam 2001: 68). Avesta tekstid jagatakse ajaliselt kahte gruppi – vanemateks ja nooremateks tekstideks. Esimesse rühma kuuluvad āthāhüm- nid, asaataŋhāt(asa35-41) ja neli suurt palvet Yasnast (27) (Kellens: httpiraniaonlineorgartilesavestaholook tauserg teise rühma suurem osa Yasnast, Visprad, ddād, rdasta, Sra ning 24 hümni kogumikust Yašt (Stausberg 2002: 107–115). Avesta vanimaks osaks on āthā hümnid, mille autorsuse omistab pärimus Zarathustrale. Viimased dateeritakse umbes aastasse 1000 eKr (Kellens: http://www.iranicaonline.org/ artilesavestaholook). Ka vanimad noorematest tekstidest on dateeritud Ahhemeniidide-eelsesse aega, ajavahemikku u 9./8. (?) – 6. saj eKr (Staus- berg 2002: 107). Tekstide paigutamine ja redigeerimine ei olnud ilmselt lõpule jõudnud veel ka hilisel Ahhemeniidide perioodil (4. saj eKr) (Stausberg 2002:

Mäetagused 65 129

213 Jaan Lahe, Martti Kalda

107). Tekstide kirjapanekule eelnes kindlasti nende suulise tradeerimise faas httpiraniaonlineorgartilesavestaholook; Stausberg 2002: 72).

II.1.2.2. Pahlavikeelne kirjandus

Lisaks Avestale on oluliseks allikaks Mithra kohta pahlavikeelne (keskpärsiakeelne) religioosne kirjandus, mis pärineb araablaste vallutustele järgnenud sajanditest (valdavalt 9. ja 10. sajandist pKr) (Stausberg 2002: jj ithrat ihr ksitleva pahlavikeelsetest teostest iseranis estn ngeligioosse kohtuotsuse ja an ahman asn tuntu ka nime all ahmaat). Esimene neist, mille autoriks on zoroastristlik õpetlane ja lempreester anihr, on kogumik vastustest ksimusele, millega zoroastristid olid pöördunud oma kõrgete vaimulike poole.9 Teine teos kuulub apokalüptilise kirjanduse hulka ja käsitledeb viimseid sündmusi. Teos on dateeritud 7. sajandi lõppu pKr (Sundermann: http://www.iranicaonline.org/ artilesahmanastmilepersianapoalptialtet).

II.1.. hhmiii raiira

Ahhemeniidide (6.–4. saj eKr) raidkirjad, mis on koostatud kiilkirjalises mui- naspärsia keeles, mainivad erinevaid iraani jumalaid. Alates Dareios I valit- susajast er mainitakse neis kige sageamini uramat vesta hura a vaste, kes kanna tiitlit baga araa (suur jumal) ning keda kirjelatakse kui loojat ja kuningavimule alusepanijat lates rtaeres valitsusajast (404–458 eKr) ilmuvad raidkirjadesse ka teised jumalad, nende hulgas ka Miθra. Kuigi raidkirjad ei anna tema kohta palju informatsiooni, kinnitavad need antiikautorite teateid, mille järgi Mithra oli Ahhemeniidide aegses Pärsias populaarne jumal. Raidkirjadest on mitmeid erinevaid välja- andeid. Nest kõige olulisemad on Lecoq`i (Lecoq 1997) ja Schmidti (Schmidt 2009) väljaanded, millele tuginetakse ka käesolevas artiklis.

II.1.4. ra a rma atri

Alates Kreeka-Pärsia sõdadest (6.–5. saj eKr), mil kreeklased astusid tiheda- tesse kontaktidesse Pärsiaga,10 on mitmed kreeka ja hiljem ka rooma autorid toonud ära teateid iraani usundi kohta, mainides neis ka Mithrat. Sellisteks autoriteks on erootos u er, enophon u er, amose Duris (u 340–270 eKr), Ailianos (sünd u 200 eKr), Strabon (u 64/63 eKr – 20 pKr), Plutarchos (46–119 pKr), Curtius Rufus (1. või 2. saj pKr), Cassius

130 www.folklore.ee/tagused

214 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

Dio (u 150–235 pKr) ja Pseudo-Kallisthenes (3. saj. pKr). Nende teated on eriti väärtuslikud seetõttu, et need annavad infot ajajärkude kohta, mille kohta lei- u vhe iraani allikai uigi mnel juhul nt erootose teate puhul ithra kohta) võib oletada iraani usundi vääritimõistmist, on antiikautorite pilt iraani usundist üldiselt kooskõlas sellega, mille annavad iraani allikad.

II.1.. aai riii mi a raiira i ia aia reliikvialaeka kaas

Kušaani riik asus praeguse Afganistani, Pakistani ja India territooriumil, hlmates ka piirkoni tnapeva aikistani, sekistani, rkmenistani, Kõrgõstani ja Kasahstani aladel.11 Kuigi riigis elas palju erineva etnilise pärit- oluga rahvaid ja hõime (sh kreeklasi), oli valitsev etnos, kušaanid, indoeuroopa päritoluga. Kušaani riigis elas erinevaid iraani keeli kõnelenud rahvaid ning seetõttu oli seal paljude erinevate usundite ja kultuste hulgas levinud ka iraani usund.12 Seega kuulub ka muistse Kušaani riigi ala iraani kultuuriruumi, mis ulatus pikka aega Väike-Aasiast13 ja Kaukaasiast kuni Indiani. 1. ja 2. sajandist pärinevad Kušaani riigi mündid kujutavad erinevaid ju- malusi,14 kelle hulgas on ka Mithra (müntidel esineb tema nimi mitmel kujul: θ, , , ).15 Müntidel leiduvad jumala kujutised on vanimad visuaalsed Mithra kujutised iraani kultuuriruumist. Mithrat on kujutatud ka kuningas Kaniška I16 reliikvialaekal, mis kujutab kuninglikku investituuri. elle viiva li kaks jumalat, kuujumal ao ja ithra iengren Mithrat mainitakse ka ühes Kušaani riigist pärit baktriakeelses raidkirjas, mis on tuntu ataki raikirja nime all ee aastal atakist praegune ganistan, aghlni provints leitu ja raskesti ateeritav iholas imsilliamsi arvates prit anika ajastu aastast, mis on tema arvestuse kohaselt a pr imsilliams httpsilkroaounation org/newsletter/vol10/SilkRoad_10_2012_simswilliams.pdf)) tekst (read 7–19) nimetab erinevaid jumalusi, keda kuningas Kaniška austas. Nende hulgas on lisaks Nanale, Ummale, Aurmuzdile, Sroshardile ja Narasale nimetatud ka jumal Mihir (st Mithra) (vt bd.: 78). Carsten Colpe väidab, et Mithrat mainitakse ka Nokonzoko raidkirjas (SK4), mis avastati 1957. aastal Surkh (Sor) Kotalist (Põhja-Afganistan) väljakaevatud kuningas Kaniška I templist olpe ellest anika jrglase uvika valitsusaja algusesse dateeritud raidkirjast on olemas kolm koopiat – M, A ja B. Koopia A publitseeris esmakordselt André Maricq, koopiad A ja B avalikustas Émile Benveniste. Raidkirjad mainivad pühamu rajamist Kaniška poolt ja räägivad selle taastamisest uvika valitsusajal astavalt raikirjale kanis tempel nimetust

Mäetagused 65 131

215 Jaan Lahe, Martti Kalda

aadbaa, mille oletatavaks tõlkeks on pakutud ‘Kaniška võidu tempel’ (Bivar: http://www.iranicaonline.org/articles/baglan-district- and-town-of-afghanistan). Tempel oli pühendatud samaaegselt nii astraalsele võidujumalusele Oanindole, keda on tiivulise olendina kujutatud ka Kušaani riigi kuldmüntidel, kui ka jumalikustatud kuningale (resp. kuningadünastiale) (ibid elmut umah vitis, et raikirja nol on tegemist ithrale phenatu hmniga umah aikiri on raskesti tlgitav ja tõlgendatav. Toomata siin ära ülevaadet diskussioonist selle tõlgendamise erinevate vimaluste le vt selle kohta enning httpsaargoshnasp net/languages/Sogh/Thebactrianinscription.pdf) olgu öeldud, et käesoleva artikli autori toetava iholas imsilliamsi ja nos armatta interpretatsiooni, mille järgi jumaluse nimena Mithrat tekstis ei esine – seal leidub vaid kaks teofoorset nime, mille üks komponent on Mihr (Mithra) – Burzmihr ja Mihraman. Viimast nime kandis raidkirja kirjapanija, esimest aga tema isa imsilliams httpsilkroaounationorgnesletter volilkoasimsilliamsp armatta eega nimetatud raidkiri käesoleva artikli autorite meelest allikana Mithra kultuse kohta Kušaani riigis arvesse ei tule.

II.1.. aaiaaiii mi

3. sajandil pKr algas Kušaani riigi langus, mille käigus ühtne impeerium lagu- nes erinevateks riikideks. Sellele aitas kaasa ka Aasia uue suurvõimu, Pärsia Sassaniidide esilekerkimine. Sassaniidid vallutasid Kušaani riigi tuumikala Baktria, muutes selle oma impeeriumi osaks. Samal ajal lagunesid ka kušaanide valdused Indias (Danielou 2011: 176; Sagar 1992: 176). Neist osa läks kohaliku kuninganastia gaae ktte, osa liieti assaniiie riigiga ibid.). Sas- saniidide poolt rajatud Kušaani-Sassaniidi dünastia müntidel, mis pärinevad 3. sajandi lõpust ja 4. sajandi algusest, leidub Mithra kujutisi, mis erinevad varasematel kušaani müntidel leiduvatest kujutistest.

II.1.. rmi I mi

ithrat on kujutatu ka assaniiie valitseja ormi valitses pr müntidel. Teadaolevalt on need ainsad Sassaniidide Iraani mündid, millel lei- dub selle jumala kujutis.

132 www.folklore.ee/tagused

216 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

II.1.. ā tāi ar

e ostni kaljureljeefil, mis asu praeguse irmanahi lheal raanis ja on ateeritu sajanisse pr, leiu ithra kujutis eljeefi keskel on kujutatu assaniiist kuningat, kea on ientifitseeritu erinevalt ihar ree ja ihael tauserg peava tea rair ks valitses pr ree , ran renet seevastu pr ks valitses 388 pKr). Valitseja jalge all olev kuju on igal juhul Rooma keiser Julianus Apostata (Stausberg 2002: 214; Grenet: http://www.iranicaonline.org/articles/ mithraionographinirananentralasia renet arva, et reljee meenuta pr vitu ulianus postata le aastal ibid.). Kummalgi pool valitsejat on kujutatu jumalat, kellest ks on ientifitseeritav ithrana

II.1.. aaiii aat pitat riti mi

Ühel Sassaniidide pitsatil, mis asub Briti Muuseumis ja on pärit 4. sajandi lõpust või 5. sajandist, on säilinud Mithra kujutis. Pitsat on dateeritud 4. sa- jandi lõppu või 5. sajandisse pKr (Grenet: http://www.iranicaonline.org/articles/ mithraionographinirananentralasia).

II.1.1. āmai iat hat taa ptri ii amaai

ks tuntumai ithra visuaalsei kujutisi prine manist tnapeva Afganistan) ja on dateeritud 6. sajandi I poolde pKr. See on osa maalitud kompositsioonist, mis kaunistas kord 38 meetri kõrguse Buddha niši lage manis ompositsiooni hvitas alian aastal, ennem kui ta hvitas Buddha kujud, kuid tänu fotodele on pilt sellest säilinud (Grenet: http://www. iraniaonlineorgartilesmithraionographinirananentralasia).

II.2. Mithra iraani allikates

II.2.1. Nimi

Avestas esineb sõna mra niihästi mitmuses kui ainsuses, niihästi meessoost neutraalse nimisõnana kui ka jumala nimena. Viimasel juhul kirjutatakse see tõlgetes suure algustähega. Kuigi sõna etümoloogia ei ole selge (vt I.2.1), on alates Christian Bartholomaest ja Antoine Meillet’st löönud läbi nimisõna tõlkimine ‘lepingu, kokkuleppena’. Bartholomae väitel, kes tõlgib mrat Vert-

Mäetagused 65 133

217 Jaan Lahe, Martti Kalda

rag, bmah, esineb sõnal Avestas vaid üks kord sellest põhitähendusest erinev tähendusvarjund ‘religioosne side, kohustus’ (sks rs d, rht) (Bartholomae 1904: 1183). Bartholomae jättis aga selgitama- ta, millises suhtes on nimisõna mra jumala nimega. Meillet samastas need kaks ja selgitas, et jumal Miras tule nha lepingu personifikatsiooni eillet 1907: 143–159). Meillet’ tõlgendust on toetanud ja kaitsnud Paul Thieme (Thie- me hieme , la ershevitsh ershevitsh ja aan uhvel uhvel a erman ommel peamra tõlki- mist lepinguks (sks Vertrag) igati põhjendatuks, kuid pakub selle kõrval välja veel teisegi tõlkevaste – truudus (sks Treue), selgitades, etmra tähendab lepingutruudust (sks Vertragstreue) (Lommel 1927: 61). Paul Thieme oletab, et arvestades sõnade mtra, mra ja mhr erinevaid tähendusi, kuid nende etümoloogilist ja tähenduslikku sugulust, on tõenäoline, et sõna tähendus on teinud läbi teatud arengu, tähendades algselt ‘lepingut’ (sks Vertrag), seejärel ‘lepingusidet’ (sks Vertragsbindung) ning viimaks ‘sõprust’ (sks Freundschaft) (Thieme 1975: 21–33). 10. Yašt 116 puhul eeldab Thieme, et siin on vendade vahel sõlmitud ikkagi reaalne leping ja ta seletab, et selle kirjakoha mõte on, et “juhul, kui kahe venna vahel on sõlmitud sõprusleping, on see üheksakümmend korda püham (st siduvam) kui leping, mis oleks sõlmitud võõraga” (ibid.: 25). Mira tlkmist lepinguna on kritiseerinu rierih olgang en, oel eter rereton, rnst erel ja anseter hmit en paku sna phi- tähenduseks ‘respekt, vagadus’ (sks Respekt, rmmt) (tähenduses ‘toimi- mine kooskõlas religiooniga’), st seda, mis Bartholomae arvates oli vaid sõna üks kord esinev kõrvaltähendus. Lenz põhjendab seda asjaoludega, et uuspärsia keeles tähendab sõna mhr‘armastust, sõprust’ (sks Liebe, Freundschaft), et klassikalises sanskriti keeles tähendab mtra ‘sõpra’ ning et 10. Yašt 116 öel- dakse, et mra“kahe venna vahel on üheksakümnekordselt siduv ning isa ja poja vahel sajakordselt siduv”, millest Lenz järeldab, et kuna nimetatud kohas kasutatakse sõnamra ka sugulussuhete kohta, on tõlkevaste ‘leping’ ebasobiv (Lenz 1970: 245–255). Viimane argument on kõige veenvam vastuväide mra tõlkimisele ‘lepinguks’ ka J. P. Breretoni arvates, kes pakub alternatiivseks tõlkevasteks ‘liitu’ (ingl alliance), väites, et see mõiste on sobivam kui ‘leping’, kuna ‘liit’ võib hõlmata ka suhteid, mis ei ole vabatahtlikud, kuid on ometi siuva rereton erel on veenunu, et vesta sna mra tähendus kattub sisuliselt mtratähendusega klassikalises sanskriti keeles ning mhri tähendusega uuspärsia keeles. Ta möönab, et kuigi sõnalvõib olla mnes kontekstis thenus leping, totus, efineeri tam rat kui “moraalset kohustust, millele on rajatud ühiskond“ ning viitab selle kinnituseks eelpool osundatud kirjakohale 10. Yašt, erel hmit peab mra tõlkevastet ‘leping’ liiga kitsaks ning pakub selle asemel tõlkevastet ‘liit’ (ingl alliance):

134 www.folklore.ee/tagused

218 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

stmraastamaassshthta[---]hdasts- ssstsaasraarasaradassssahtm rshtamtraahadad-rsaaraaarsras- ststatamdasmtsahthdsS [areng – J. L.]ssstatathdshatttsarss aatsttdastabmtraamasttdahhmah srahmstshtdamssmrsdatartatas hstaastastthdsttsdadahttst dabastaststtrdstartrtaasstasthds- ardsamitrama(Schmidt 1978: 385).

Sel kombel saab Schmidti meelest mõistetmra kasutada kõigi lojaalsust ja truudust eeldavate suhete, ka lähedaste sugulussuhete kohta, mis ideaalis eeldavad samuti lojaalsust, ilma et peaks Thieme kombel oletama, et sugula- sed (nt isa ja poeg) on sõlminud erilise juriidilise lepingu. Tähendus ‘leping’ on Schmidti arvates sekundaarne ja tuletatud ‘liidust’ (ibid.: 386). Käesolevate ridade autorid on seisukohal, et vaatamata eelpool nimetatud kriitikale on Avesta sõna mra kõige kohasem tõlkida ‘kokkuleppeks’ või ‘lepin- guks’. Vaid üksikutel juhtudel (nagu näit 10. Yašt 116) võiks sõna tõlkida teisiti, näiteks ‘truuduseks’ või ‘ustavuseks’. Enamasti on miθra siiski truudus või ustavus sõlmitud lepingule või antud vandele ningMiθra(suure algustähega) on muinaspärsia jumal, kellest usuti, et ta valvab lepingutest/kokkulepetest/ tõotustest kinnipidamise järele.

II.2.2. Mithra Avestas

Avestas on Mithrat (Miθra) mainitud kokku 170 korral, neist 120 korda spetsiaalselt talle pühendatud hümnis, 10. Yaštis aare iθra, nhit jpt populaarse iraani jumala puuuva vanemates,17 ent ilmuvad nähtavale nooremates Avesta tekstides (Stausberg 2002: 115). Viimastes ei ole arathustra vestluspartneriks mitte ksnes hura a, vai ka teise jumalad – Vrθrana, nhit jt ibid.: 35). Miθra puudumist Avesta vanemates kihistustes, eriti arahustrale enesele omistatu th hmnies ja asna aptahiti nime all tuntu tekstikorpuses, mille autorsus on omistatu samuti arathustrale ellens httpiraniaonlineorgartilesavestahol book), on seletatud Zarathustra religioonireformiga – prohvet olevat loobunud varasematest jumalatest hura a kasuks riti kaugele lhe selle suunas Lommel, kes väidab, et Zarathustral olevat olnud eriline vastumeelsus Miθra suhtes, kuna too olevat tapnud härja, ent Zarathustra olevat olnud igasuguste vereohvrite vastu (Lommel 1944–1949: 207–218; Lommel 1962: 360–373;

Mäetagused 65 135

219 Jaan Lahe, Martti Kalda

Lommel 1964:161 jj). Siiski ei kõnele Miθra härjatapmisest ükski iraani tekst – härjatapjaks saab alles Mithras Rooma keisririigi aegsetes müsteeriumites, mille olemasolu ei ole tõestatav enne 1. sajandit pKr (Clauss 2012: 27–28). Varasel islami perioodil kirja pandud pahlavikeelses eshatoloogilises tekstis “Bundahišn” on jumal Ohrmazdi loodud ürghärja (ādād) tapja kuri vaim Ahriman (ptk 4). “Bundahišnis” jutustatakse veel teisestki härjaohvrist. Viimsel päeval saabub lunastaja (saošyant), kes äratab üles surnud. Lunastaja too koos oma ailistega ohvri a ohvera hrg aaani, kelle ist ja valgest haoma taimest tehtud jooki antakse juua ülesäratatud surnutele. Kui nad seda joovad, muutuvad nad surematuteks. Seega pole härja tapjaks siingi Miθra. Lommel üritas tõestada Miθra härjaohvri pärinemist indoiraani ajastust, viiates hes rhmaṇas leiduvale pärimusele, mille järgi mingi jumal tapab oma vesta aoma hrja kujul amas ei viita aga miski sellele, et see jumal oli Miθra. Kuigi mitmed Rooma riigis levinud Mithrase kultuse uurijad võtsid Lommeli hüpoteesi omaks (Vermaseren 1963: 17; Merkelbach 1994: 13 jj), nitas iranist la ershevith veenvalt selle paikapiamatust ershevitsh 1967: 64; Gershevitsch 1975: 68–89). Isegi teaduses laialt levinud seisukoht, et arathustra keelustas loomohvri ommel erg , iengren erkelah , ei ole leinu paljue uurijate toetust. Nii arvavad näiteks Robert Zaehner (Zaehner 1961: 84 jj), Jacques Duchesne-Guillemin (Duchesne-Guillemin jj ja ar oe oe 1975a: 217), et Zarathustra ei mõistnud hukka vereohvrit kui sellist, vaid üksnes loomadele liigsete kannatuste põhjustamist ohverdamisel. Nõustuda ei saa ka laialt levinud seisukohaga, nagu oleks Miθra Zarathustra reformiga iraani usundist pikemaks ajaks täielikult kadunud (vt ka Thieme 2015: 2006–2007). arathustra petuse jrgi li hura a kuus jumalust teise ahura, kes on hura a emanatsiooni oroastrismis tuntakse nei aatade (“kummardamisväärsed”) nime all. Nende hulka kuulub ka Miθra. Nende ju- malike olendite kohta kasutatakse zoroastrismis ka nimetust Amša Spntas pha surematu oe umil pea kiki jumalikke enti- teete, keda hiljem hakati tähistama nimetusega Amša Spntas, “paganlike”, st oroastrismieelsete jumalate asenajateks ohu anah ea mtlemine Miθra; Aša (Tõde) = Varuna; Xšaθra alitsus nra rmaiti henumi- ne arasvat auruuatt ja mrtatt ervis ja urematus vini sata umil 1945). Tema seisukoha on omaks võtnud Jacques Duches- neuillemin uhesneuillemin ja eo iengren iengren eisiti seleta hura a ja iθra ning teiste jumalate suhet arathustra religioonis ar oe, kes via, et inoiraani traitsioonis vis preester pühendada hümni üksikule jumalusele, mainides selles ainult selliseid jumalusi, kes on tolle üksiku jumalusega lähedalt seotud, mis ei tähenda teiste

136 www.folklore.ee/tagused

220 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

jumalate hülgamist. Samuti olevat Zarathustra pühendanud oma hümnid suu- rele jumalale hura ale, mainies tema krval entiteete, kes on temaga lähedaselt seotud. Tegelikult olid need entiteedid aga teised iraani jumalad oe iljem tlgenas oe oe āthādesesinevat väljendit madsāahrŋh a ja teise ahura t , viitena hura ale, iθrale ja pm aptile oe liselt tlgena- takse vljenit hura a ja mša Spntadena. Sellist tõlgendust toetab ka anseter himt, kes juhi thelepanu seigale, et mša Spntasid pole kunagi nimetatu ahuraeks ja juhul kui oeil oleks igus, oleks eelatav duaali, mitte mitmuse vormi kasutamine (Schmidt: http://www.iranicaonline. org/articles/mithra-i.).

II.2.2.1. Miθra 10. Yaštis

10. Yašt ehk Mihr-Yašt, mis on täielikult pühendatud jumal Miθrale, on pärit Ahhemeniidide ajajärgust, kuid selle täpsema dateeringu suhtes on erinevad seisukohad: Jaime Alvar dateerib teksti 5. sajandisse eKr (Alvar 2008: 80–81), la ershevitsh tpsemalt sajani poole ershevitsh , he- rardo Gnoli aga 5. või 4. sajandisse eKr (Gnoli 1979: 725–740). Richard Gordoni hinnangul pärineb 5. või 4. sajandist eKr hümni praegune kuju, kuid ta on veendunud, et hümn sisaldab ka varasemast ajast pärit ainest (Gordon 2012: 967). Raskesti dateeritavad on aga kõik Avesta tekstid (Burkert 2004: 111–113). Avesta hümn Miθrale alga hura a avalusega, et ta li iθra ja tegi ta kummardamise ning palvete vääriliseks, nagu ta on ise (Yt 10.1). Mihr-Yašti järgi on Miθra suur ja võimas jumal – aata(‘kummardamisväärne’, 10.5)18 ning teda austatakse kummardustega (nmah, agu hura a, nii kannab temagi tiitlit ahra(‘isand’; 10.25; 69) ning paljudel juhtudel käsi- tatakse neid võrdsetena (Thieme 2015: 2000). Lähtudes oma nime tähendu- sest (vt 2.1.), on Miθra seotu lepinguliste suhetega vi nagu tle oe, kehasta ta ustavust lepingule oe aiemalt on ta seotu aga ka selliste sotsiaalsete sidemetega, nagu sõprus, abielu, veresugulus (10.116), mistttu ernrik amuel erg iseloomusta iθrat kui “eeskätt sotsiaalset jumalat erg vrl ka lvar ige laiemalt vttes on Miθra aga maailmakorra jumal. Avestas väljendab viimast mõiste aša (vastab muinaspärsia mõistelearta ja veedade mõisteleta). See on kosmiline kord, mis hõlmab nii loodust kui ka sotsiaalset ja religioosset elu.19 Mithra on jumal, kes juhib inimesi “korra (aša) teerajal” (10.86). Juba üsna hümni alguses esitatakse üleskutse mitte rikkuda lepingut, üks- kõik, kas see on sõlmitud petliku inimese või “hea religiooni” ausa järgijaga – leping on mlemale kehtiv mnis omineeri leping maae vahel Miθra valvab lepingutest kinni pidamise järele ning karistab lepingurikkujaid ja

Mäetagused 65 137

221 Jaan Lahe, Martti Kalda

petiseid (10.1-2.18). Ta teeb teoks suuri ja kohutavaid õnnetusi: kisub tükkideks maju, külasid ja hõime; purustab kolpasid, segab maa peal konte, juukseid, ajusid ja verd, hävitab terveid maid (18; 26, 72). Ta röövib jõu kätest, tugevuse jalgadest, valguse silmist ja kuulmise kõrvust neil, kes teda petavad (10.23; eriti 49). Nende nooled, odad, lingukivid, noad ja sõjanuiad, kes vihastavad Miθrat, muutuvad võimetuks (10.39-40). Aga ta jagab ka suuri ja imelisi õnnistusi ning temast näivad sõltuvat kõik fundamentaalsed elu ja heaolu tingimused. Tema läbi langevad (mägedest ja taevast) alla veed; tema läbi kasvavad taimed; ta annab järeltulijaid kariloomadele ja järglasi (poegi ja/või teenreid) inimestele; ta annab kiireid hobuseid ja “laiu loomade karjamaid” (Thieme 2015: 2000). Miθra õnnistused ja hädad on välja jagatud range põhimõtte järgi. Yašt ei väsi kordamast (seda punkti rõhutatakse tõepoolest peaaegu igas salmis): Mith- ra õnnistused on neile, kes ei murra oma lepingus antud sõna, tema karistused aga neile, kes seda teevad (mradruj-), kes võitlevad oma lepingupartnerite (amri-) vastu ega tunnusta piduliku tõotuse (auruaaθa-) pühadust. Miθra saadab õnnistused tasuna, õnnetused aga karistusena praktilise, ühiskondliku või poliitilise käitumise eest. Isegi kui ta karistused tunduvad liialdatuna, on nad ranges vastavuses toimepandud kuriteoga: ta karistab “viiekümne tapmist sadade tapmistega, saja tapmist tuhandete tapmistega, tuhande tapmist kümne tuhande tapmisega, kümne tuhande tapmist loendamatute tapmistega” (43) (Thieme 2015: 2000–2001). Et täide viia oma funktsiooni kaitsta lepingute pühadust, peavad lepingu jumalal olema teatud omadused ja jõud. Ta peab olema ärgas ja koguni kõike- teadev, et avastada kohe iga lepingurikkumist. Tal peab olema väge õnnistada neid, kes peavad oma lepinguid, ja jõudu karistada neid, kes ei pea neist kinni. Poeetiline kujutlusvõime muudab need abstraktsed postulaadid konkreetseteks, sageli maalilisteks väideteks. Miθra on ärgas (jagauruuah-) või täpsemalt ‘ilma uneta’ (axvafna-). Miθra on “kogu loodu, kogu maa” (54, 103) vaatleja (54) ja valvur (54). Konkreetsemalt: “ta valvab kogu aarialaste maad [---] kõike, mis on taeva ja maa vahel” (13, 95). Piltlikumalt: “tal on avar silmapiir” (7 jm), ta vaata alla krgelt ar melt isegi veel enne, kui pike tuse, tema eluase on ara mel, kust ta vaatle kogu kehalist elu jj iθra on kõigeteadja (vispo-viduuah-). Konkreetsemalt ja piltlikumalt: “tal on kümme tuhat silma”, “tuhat kõrva”; “tal on kümme tuhat salakuulajat”. Ta on kõikjal: “tema asukoht on selle maa hingus”, ta on ise “see hingus” (44; 95). Miθral on väge lüüa ja karistada seda, kes “oma lepinguid esimesena reedab” (45), see tähendab neid, kes esimesena murravad lepingut, sundides seeläbi partnerit murdma oma lepingutõotust; nad on need, kes “reedavad oma lepingu/lepingus antud sõna” (mradruj-), kes “võitlevad oma lepingupartneriga” (amri-, amranya- 20 jj; 101), kes on “ilma tõotuseta” (auruuaa: 11), see tähen-

138 www.folklore.ee/tagused

222 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

dab, “kes ei tunnusta piduliku lubaduse pühadust”. Ta osaleb lahinguväljal kui kaarikuvõitleja (raaešta), hoides käes muinasjutuliste omadustega sõjanuia (ara-): “Ta lõikab kõik tükkideks, lepingumurdja sureliku kondid ja juuksed ja ajud ja veri segunevad maapinnal” (12); “Seejärel viskab ta nad alla, tema, Miθra (“Leping”), kellel on avarad veiste karjamaad – tappes sadasid viiekümne tapmise pärast, tuhandeid saja tapmise pärast [---], kui ta on raevunud, vihale aetud” (41). Kuivõrd püha leping (mra) või pigem “lepingu jumal” kehtestab piirid (ar-raah-, 61), annab Miθra rahuliku elu, mis on “hea elu” (4), annab karja ja inimesi (65; 28) ning sellega kaasnevaid rikkusi (78). Ta on “veiste karjamaade avarus/laius” (vouru-gaoyaoti-), see tähendab, ta annab laiad kar- jamaad, kus karjal on vabalt ruumi isegi kaugel kaitsvast asustusest, ilma et peaks kartma reetlikke kallaletunge või röövimisi (Thieme 2015: 2002–2005). Miθra võitleb ka deemonitega – ta purustab tema ees hirmu tundvate (10.97, 99) deemonite (daa, 10.26) pead ja ta on üleloomulike nõidade (arā, 10.26) vaenlane. Miθra on seotud tule ja päikesega. Kuna Pärsias oli tavaks pitseerida le- pinguid tule juures, seostub Mithra tulega (10.127). Pole ilmselt juhus seegi, et tema kaaslaste hulka kuulu ka tulejumal tar iθra seost tulega võib järeldada ka hilisemate iraani ja kreeka-rooma allikate, eriti neis mainitud tuleoraali phjal, mia kasutati vane puhul te kinlakstegemiseks oe oe a ar oe oleta, et iθra seosest tulega tulenes ka tema seos pikese kui taevase tulega oe a Kuigi juba Ch. Bartholomae väitis, et Miθra oli aarialaste päikesejumal artholomae ning ka ra ra jj20 ja ommel (Lommel 1962: 360–373) olid veendunud, et Avesta Miθra on päikesega ident- ne, loobus sellest ideest juba A. Meillet (Meillet 1907: 143–159) ning I. Gersc- hevitsch näitas veenvalt selle paikapidamatust (Gerschevitsch 1975: 68–89). Miθrale pühendatud 10. Yaštis räägitakse küll sellest, et Miθra on jumal, kelle üherattalist kuldse rattaga kaarikut21 veavad valged hobused, mis on vaiel- damatult päikesevankrit kujutav pilt ning annab tunnistust Miθra ja päikese tihedast seosest, kuid mitte nende samasusest. Miθra seos päikesega on hümnis selgesti määratletud (10.13): ta on esimene vaimsetest jumalatest, kes tõuseb ar meaheliku kohale ennem kui kiire housega surematu pike hmit http://www.iranicaonline.org/articles/mithra-i) ii oe oe kui ka M. Stausberg (Stausberg 2002: 111) juhivad tähelepanu tõigale, et Aves- tas eksisteerib eraldi päikesejumal, kes ei ole Miθra, vai var muinaspr- sia k ‘päike’). Viimane esineb paaris kuujumal āhiga. Nii nimetab Avestas leiduv jumalate kataloog Sra erali kuu h ja pikesejumalat var ning Miθrat (16. kohal). Ka Yasna 2.11 nimetatakse Miθra selgesti päikesest eristatuna. Nimetatud allikate andmeid toetavad antiikautorite teated Ahhe-

Mäetagused 65 139

223 Jaan Lahe, Martti Kalda

meniidide ajastu kohta, mis näitavad, et päikest ja Mithrat käsitleti erinevate suurustena (vt 2.5). Viimaks olgu nimetatud veel kaks olulist aspekti, mida 10. Yašt Mithra puhul esile tõstab – Miθra on maade valitseja ja sõjajumal. Yašt 10.78, 99 öeldakse selgelt, et ta on maaisand ja 10.145, et ta on kõikide maade maaisand.22 Aga ta on ka sõdalane, kes sõidab sõjavankris. Tema peamine relv on sõjanui (10.96, 132), kuid ta kasutab ka nooli, odasid, kirveid ja nuge (10.102, 129-30). Avesta Miθrat saadab Verθrana, võidujumal, kes tapab vaenlasi (10.70-72; vrdl 127). Ta teeb seda oma metsseakujulises ilmumisvormis, lüües oma vastase pikali ning purustades ta selgroolülid. Ta lõikab kõik tükkideks ning segab kondid, juukse ja vere vrl iengren oleta, et ithra oli seotu muistsete iraani himue sjaliste meesteliituega iengren ua varem oli sama hpoteesi esinanu ikaner ikaner a aul Thieme arvates on Miθra ainult meeste jumal – lepingud, mille üle valvab Miθra, näivad Avestas olevat eranditult lepingud meeste (116) või meesterüh- made vahel (Thieme 2015: 2001–2002). On tähelepanuväärne paralleel, et ka Rooma keisririigis levinud Mithrase kultus oli reserveeritud üksnes meestele. Ka Rooma Mithrase kultuses on täheldatud jooni, mis meenutavad arhailisi meesteliite iengren Viimaks olgu nimetatud, et 10. Yaštis kohtab ka vormelit Miθra-Ahura (10. 113. 145), mida on üldiselt mõistetud kui viidet Miθrale ja hura ale (Schmidt: http://www.iranicaonline.org/articles/mithra-i.). See on paralleel vee- dades leiduvale vormelile Mitra-Varuṇa iengren umil ning pärineb kindlasti zoroastrismile eelnenud ajast.

II.2.2.2. Mithra teistes Avesta tekstides

Ka teistes Avesta tekstides leidub väiteid Miθra kohta, mis täiendavad ja kin- nitavad 10. Yaštis visanatu pilti eose ensissejuhatuses, kus mai- nitakse erinevaid jumalikke olendeid, esineb ka Miθra, kelle kohta öeldakse, et tal on avarad rohumaad (Yasna en , jj kir- jeldatakse surmajärgset kohtumõistmist hinge üle. Kohtumõistjateks on siin Miθra, Zurvan ja Vohu Manah. Yasna 2.11; 4.16; 6.10; 17.10; 22.13 järgi on Miθra “kõigi maade maaisand”. Yasna 2.11; 4.16; 7.13; 17.10; 22.13 esineb juba eespool nimetatud vormel “Ahura (ja) Miθra”. Yasna 17.2 öeldakse, et Miθra on “tuhande kõrvaga” ja “kümne tuhande silmaga” aata. Teoses “Visprad” kasutatakse Miθra kohta taas tiitlit “see, kellel on avarad rohumaad” (7.2). Sama tiitel kordub ka teoses varet ain , kus iθrat nimetakse taas “kõigi maade maaisandaks” (7); tema kohta öeldakse veel, et ta on kõi- ge säravam vaimsetest aataest, kelle hura a on teinu ibid.). Ka

140 www.folklore.ee/tagused

224 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

siin kohtab vormelit “Miθra (ja) Ahura” (ibid.). Kordub ka väide, et Miθra on “tuhande kõrvaga” ja “kümne tuhande silmaga” (15) ning tiitel “see, kellel on avarad rohumaad” (ibid.). Miθrale pühendatud 2. Nyayaišn (hra) kordab samuti paljusid eelnevaid väiteid ja tiitleid, kuid lisab neile mõned, mida eelnevates tekstides ei leidunud. Teoses öeldakse, et Miθra on see, kellel on avarad rohumaad (10; 13; 14; 17); ta on tuhande kõrvaga ja kümne tuhan- de silmaga (10); “kõikide maade maaisand” (12); “võimas aata, kes on kõige võimsam loodud olenditest” (15). 1.ahis (aaah) on taas mainitud Miθrat kui seda, “kellel on avarad rohumaad” (7). Seda tiitlit kannab ta ka 2. Yaštis ehk mahrasadats (4; 9) ja 8. Yaštis ehk trats (7), kus esineb ka väide, et Miθra on mer itra rajanu teeraja ibid.), st ilmselt siis teeraja, mida mööda see jumalikustatud taevakeha saab liikuda. Samas tekstis väide- takse teises kohas (38), et selle teeraja rajas Miθra koos hura aga ja et mlema liiguva itra jrel, tea saates Yaštis esineb Miθra taas kui “kõikide maade maaisand” ja see, “kellel on avaraid rohumaid” (35). Ka siin nimetatakse teda selleks, kellel on “terav kuulmine” (ibid.).

II.2.3. Mithra pahlavikeelses kirjanduses

Miθra kuju esineb ka Avestale järgnevast ajast pärinevas pahlavikeelses kirjanduses. Siin esineb tema nimi vormis Mihr. Pahlavikeelses kirjanduses arendatakse edasi Miθrale juba Avestas omistatud rolle ja funktsioone. Nii esine ta niteks teoses estn ngkohtumõistjana surnu hinge üle (30, 10).23 rinevalt teosest en on siin lisaks ihrile kohtumistjateks veel hma hura a, ahman ohu anah, rs raoa ja aan anu ilistes apokalptilistes teksties, mille kirjapanek lange juba islami ajajärku, võib esineda Mihr ka võitlejana kurjuse jõudude vastu apokalptilises sjas ii astu ta les niteks teostes ahman at , ja msp mag amaspi lugu rinevalt varasematest tekstiest on neis teostes asetatud Mihri võitlus deemonitega (mida oli mainitud juba eelpool käsitletud hrats) maailma ajalugu perioodideks jagava apokalüptilise maailmapildi raamesse. Varasemates tekstides veel sellist maailma- ja aja- lookäsitlust ei esine.

II.2.4. ithra hhmiii raiira

Vanimates Ahhemeniidide raidkirjades Mithrat ei mainita – neis esineb üksnes urama kui looja ja nnetooja tea peetakse ka kuningavimu rajajaks24 Esmakordselt ilmub Mithra alles rtaeres er raikirjaes

Mäetagused 65 141

225 Jaan Lahe, Martti Kalda

usast ja katanast, kus tea mainitakse krvuti urama ja nhit- ga kuninga kaitsjatega.25 oe tle, et kui varasema hhemeniiie kuninga oli austanu vai uramat, muris rtaeres traitsiooni, hakates lisaks uramale appi hma nhitt ja ithrat oe iengreni arvates saa sea seletaa varem austatu, kui urama poolt krvale trjutu jumaluste tagasiprumisena oroastrismi iengren urama, nhit ja ithra esineva koos ka rtaeres jreltulija, rtaeres er raikirjaes umala viva esinea erinevates kominatsioonies hes rtaeres raikirjas 2 esine ithra üksinda, hes rtaeres raikirjas 3a esineva aga krvuti urama ja Mithra. Mithral on neis raidkirjades eeskätt kaitsejumala funktsioon – raid- kirjas A2 palu kuningas temalt kaitset enale ithra, kaitse mind!”), raidkirjas A3Pa 24-26 aga endale, oma rajatistele ja maale (rahvale).

II.2.. ithra rarma atrit irtit

Kreeka-rooma autorite teostes esineb jumala nimi vormis Mithras või Mithres. simese kreeka autorina maini tea erootos, kes kirjela oma teose is- toria” I raamatus pärslaste uskumusi. Ta väidab, et pärslased ei valmistanud jumalakujusid (mida Ahhemeniidide ajastust ei ole tõepoolest leitud), ent teeb sellest julge järelduse, et pärslased ei uskunud, et jumalad on inimesekujulised, nagu uskusi kreeklase ist 26 Zeusi27 olevat pärslased samastanud kogu taevalaotusega (ibid eiste prslaste jumalatena nimeta erootos päikest, kuud, maad, tuld, vett ja tuuli (ibid.). Lisaks sellele teatab ta, et pärs- lased on õppinud assüürlastelt ja araablastelt Urania austamist. Tegemist on jumalannaga, kea assrlase nimetavat litta, araalase lilat, prlase aga Mithra (ibid.). On üpris kindel, et taevaga samastatud Zeusi puhul on tegemist zoroastrist- liku peajumala hura aga ikese ja kuu ksitlemine omaette jumalatena on koosklas vesta traitsiooniga vr var ja h vestas aa, tul ja vett vi samastaa hura a kaaskona kuuluvate jumaluste rmaiti, a aista ja aurvatatiga, kes on kolm mea penta pha surematu liiget.28 Mithra ja päikese eristamine on samuti kooskõlas Avesta traditsiooniga, mida kinnitavad ka järgneva aja kreeka autorid, ent ebatavaline on Mithra ksitamine naisjumalana ige lihtsam oleks sea seletaa lihtsalt eroo- tose-poolse vääritimõistmisena, ent Richard Gordon oletab, et Mithra on siin äravahetatud päikese eel ilmuva Koidutähega, st planeet Veenusega (Gordon 2000: 287). Paljud kreeka autorid kõnelevad vandeandmisest Mithra nimel. Nii teatab enophon teoses roupaieia, et prsia lik rtaaos vanus ithra nimel

142 www.folklore.ee/tagused

226 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

roupai , ama autori teoses ikonomikos vannu ka kuningas ros ithra nimel eonom , lutarhose aralleelsete elulugue hulka kuuluva Aleksander Suure eluloo järgi vannutas viimane Ahhemeniidide kuningas Dareios III oma kammerteenrit mõtlema Mithrale ja rääkima tõtt leaner30). Ka Aelianus29 ja Pseudo-Kallisthenes30 teatavad, et pärslased andsid vandeid Mithra nimel. Rooma ajaloolane Curtius Rufus seostab Mith- rat seevastu sõjalise julguse ja jõuga. Ta teatab, et Dareios III pöördus enne Gaugamela lahingut päikese, Mithra ja (igavese) tule poole, et need annaksid ta sjavele julgust istoria le , , luline on see teae veel sellegi poolest, et Mithra ja päike on selle järgi erinevad jumalused. Kuigi paljud antiikautorid teatavad, et pärslased austasid päikest,31 pärineb esimene teade päikese ja Mithra identsusest geograaf Strabonilt, kes ütleb, et prslase nimetava pikest eliost ithreseks Geographica, XV, 3, 13 p. 732 C). Ajaliselt järgnevad andmed, mis kinnitavad Mithra ja päikese ident- sust, on pärit hilisest hellenismiajastu allikatest ning nendeks on Kommagene kuningas Antiochos I (valitses u 70–35 eKr) valitsusajast pärinevad kiirte- pärjaga Mithra kujutised Väike-Aasiast32 ning Kušaani riigi mündid (vt 2.6). Allikate põhjal jääb mulje, et Mithrat hakati päikesega samastama ajajärgul, mis kattub Iraani ajaloos Aršakiidide valitsusajaga (250 eKr – 224 pKr). See on kooskõlas ka keeleajaloo andmetega – sõna mhrtuleb ‘päikese’ tähenduses kasutusele artia periooil re Viimaks olgu mainitud, et antiikautorid on pärandanud meile ka teateid Mithra kohta, mis ei anna meile Mithra mõistmiseks iraani religioonis mingit olulist informatsiooni, ent iseloomustavad Mithra retseptsiooni antiikkultuu- ris. Nii teatab näiteks satiirik Samosata Lukianos, et Mithra on jumalate seas uustulnuk Meediast, kes ei mõista kreeka keelt (r. 9). See satiiri kon- tekstis esitatud teade ei kajasta aga midagi muud, kui teadmist, et Mithra, keda austasid 2. sajandil ka kreeklased ja roomlased, on võõras Iraani algupäraga jumalus. Samas ei tõesta see teade Rooma keisririigi-aegse Mithra kultuse Iraani päritolu.33 ama kehti ka uusplatoonik orphriose teate kohta, et esimene, kes püstitas pühamu maailma loojale (sic!) Mithrale, oli Zoroaster. Ta olevat kujundanud ühe loodusliku koopa Iraani mägismaal Mithra pühamuks, mis olevat kosmose võrdpilt (atrmharm 6). Iraani religioonis ei ol- nud Mithra maailma looja (kuigi tal olid teatud kosmilised funktsioonid), küll oli ta seda aga partia- ja sogdikeelses maniluses ning Rooma keisririigi aegses Mithra kultuses. Viimases püstitati talle ka koobast imiteerivaid kultusruume. orphriose teae on mistetav antiikmaailmas levinu traitsiooni taustal, mille järgi erinevad “salaõpetused” ja “salakultused” pärinesid idamaadest. Müütilisel targal Zoroastril ja iraani religiooni preestritel ehk “maagidel” oli selles traditsioonis oluline koht (De Jong 1997; Lahe 2014: 108).34

Mäetagused 65 143

227 Jaan Lahe, Martti Kalda

II.2.. ithra aai riii mti a raiira

Mithrat on kujutatud paljudel Kušaani riigi müntidel. Varaseimad kujutised pärinevad Soter Megase (u 80–100 pKr) müntidelt. Müntide esiküljel on kuju- tatud kuninga pead diadeemiga, mida ümbritsevad kiired. Kuningat on seega kujutatud Mithrana. Grenet’ arvates on kuninga kujutis kopeeritud ilmselt helt hellenistlikult noolt hoiva pollo raikujult rast varju jmist iva kultust edendanud Vima Kadphisese valitsemise ajal ilmub Mithra uuesti näh- tavale Kaniška I valitsusajast pärinevatel müntidel. Neil tähistatakse teda kreeka keeles esmakorselt eliosena, aktria keeles aga ihrina arnasel kujul esine ta ka uvika mntiel u ema pea mritse alati kiirtega nimbus. Ta kannab iraanipäraseid rõivaid (tuunika, keep, saapad) ja sõdalase atribuute (mõõk, sageli ka oda). Kõige sagedamini vehib Mithra kõvera mõõgaga või mõõgaga, mida kaunistavad paelad. Grenet’ arvates võib mlemai smolei tlgenaa kuningliku investituuri ehk veelgi spetsiifili- semalt, kuningliku khvarnahi sümbolitena (Grenet: http://www.iranicaonline. orgartilesmithraionographinirananentralasia Mithra rolli ja funktsioonide üle Kušaani impeeriumi usundis on palju dis- kuteeritud. Ühest küljest on ta tänaseni leitud müntidel kõige sagedamini kujutatud meesjumalus, mis viitab tema populaarsusele Kušaani riigis, mille kuuluvus iraani kultuuriruumi on väljaspool kahtlust. Teiselt poolt on aga tema populaarsus olnud regionaalselt piiratud. Nimelt on leitud Mithra kujutistega münte kõige enam Baktria alalt ja sellega vahetult piirinevatelt territooriu- midelt Kesk-Aasias, ent Kušaani riiki kuulunud aladelt Indias on leitud tema kujutisi väga vähe. Viimast seika saab seletada tõsiasjaga, et see ala jäi iraani kultuurituumist väljaspoole. Kõige silmatorkavam joon Kušaani Mithra juures näib olevat tema solaarne iseloom. See kajastab ilmselt Partia ajajärgul iraani usundis toimunud muutust Mithra kujutamisel (vt 2.5). Kušaani müntidel kujutatud kiirtepärjaga Mithra kuulu olulise llina iraani ikonograafilisse traitsiooni, mis saa alguse artia ajajärgul ja ulatub sealt Sassaniidide ajastusse (vt 2.7; 2.8; 2.9). Kuna Mithra pea mritsev kiirteprg ilmu ikonograafilise smolina esmakorselt nh- tavale hellenistlikus Väike-Aasias, võib oletada selle motiivi laenamist iraani traitsiooni kreeka kunstist, kus see oli pikesejumal eliose ikonograafiline tunnus juba hellenismiajastul. umah on seisukohal, et kuigi kuaani mntiel leiuva nimi on etümoloogiliselt identne Avesta Mithraga, on nende kahe funktsioonid mõ- lemas religioosses süsteemis väga erinevad. Kušaani panteonis on olemas selge korrelatsioon iiro ikese ja hi uu vahel ee ei ole koosklas oroast- ristlike arusaamadega, nagu neid esitatakse Avestas, kus valitseb korrelatsioon

144 www.folklore.ee/tagused

228 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

vari vi uuareaeta, ikese ja hi uu vahel uaani panteonis mngi pikesejumal aeio iseseisvat rolli, sellal kui vestas mngi ise- seisvat rolli ithra umah ee vi kinnitaa hpoteesi, mille kohaselt müntidel kajastuv iraani usund ei olnud zoroastrism (ibid.). rinevalt hellenistliku ikeasia ja raani assaniiie reljeefiest ei leidu Kušaani müntidel ka midagi, mis vihjaks Mithrale kui lepingujumalale. ellenistlikust ikeasiast prinevatel ja assaniiie reljeefiel on seevastu seda aspekti selgelt rõhutatud: kuningat ja Mithrat on kujutatud kätlemas (nagu seda võib näha Väike-Aasias) või on Mithrat kujutatud viibivana ku- ningliku investituuri juures (nagu on ühel 4. sajandist pärineval Sassaniidide kaljureljeefil ui ithra roll kuninglikus investituuris ei olnu tunmatu ka Kušaani riigis. Nii on juba mainitud keiser Kaniška reliikvialaekal kujuta- tud kuninga ametisseseadmist. Ametisseseadjateks on siin kuujumal Mao ja ithra iengren Mõnedel kušaani müntidel on seevastu kuninga ametisseseajaks troonil istuv jumalus, kea ei ole suuetu ientifitseeria ne uurija on pianu tea hura aks ibid.), ent siiski puudub sel- liseks samastamiseks alus. Oluline on aga asjaolu, et Mithra seos investituuri ja seega õiguslike suhetega oli tuntud ka Kušaani riigis. Lisaks solaarsele iseloomule ja seosele õiguslike suhetega on Kušaani Mithra puhul oluline veel tema militaarne aspekt, millele vihjab jumala vööl rippuv mõõk. Tõsi – viimast kannab Kušaani müntidel vööl ka kuujumal Mao ning lisaks sellele on Kušaani panteonis veel mitu teistki sõjajumalat, ent see on mõistetav, kui mõtleme sellele, et Kušaani impeerium tekkis ja kasvas sõjaliste vallutuste tulemusena. Nagu eespool öeldud, oli Mithra puhul iraani usundis tema militaarne aspekt oluline juba Avestas ning sellele järgnenud pahlavikeel- ses kirjanuses tugevnes see veelgi agu nitava aartest ria leitu vangistatud deemoneid kujutavad maalingud, ei puudunud see aspekt Mithral ka Rooma keisririigis levinud Mithrase kultuses (Gawlikowski 1999: 197–204).

II.2.. ithra aaiaaiii mti

Pärast pikemat varjusolekut ilmneb Kušaani-Sassaniidi dünastia poolt välja- lastud müntidel uus Mithra kujutamise viis – habemega Zeusi/Jupiteri tüüpi Mithra. Ühel Ardaširi kuldmündil, mis on selle seeria esimene, on kujutatud troonil istuvat kreeka tüüpi jumalat, kes kannab lintidega pärga. Jumal on tuvastatav tänu baktriakeelsele legendile ar ilisemal vljalaskel on kujutatud sama jumalat, mõnikord istumas troonil ja hoidmas käes oda, ilmumas tulealtarist. Müntidel on legend braadaad (‘jumal, kes valdab kõrgusi’ keskpärsia või bakrtia transkriptsioonis). Seda võib tõlgendada taht- liku katsena ületada lõhet indoiraani jumalaga, kes esineb 3. sajandi Kušaani

Mäetagused 65 145

229 Jaan Lahe, Martti Kalda

mntiel jumal iga o, kelle nimi ja kontseptsioon prineva vestast (a[araro- au, kes toimi krgustes, kui kea tema vlimuse ja atriuutie phjal on kuni tnaseni samastatu ivaga elle asemel on uus sünkretistlik jumal säilitanud mõningaid muistseid Mithra iseloomujooni, nagu kiired või leegid ümber pea või isegi tiaara, mille kohal on poolkuu (de- tail, mis on palju silmapaistvamalt äratunutav eksemplaridel, mida kasutati arvis eratis amal ajal reeava paljas rin, tema jalgae asen ja trooni kuju kreeka raidkujude mõju, mis olid Baktria templites tol ajal ajal ikka veel nhtava renet httpiraniaonlineorgartilesmithraionograph in-iran-and-central-asia).

II.2.. ithra ti hrmi I mti

Kuigi Mithra tähtsuses Sassaniidide ajajärgu Iraanis ei ole põhjust kahelda, leidub tema kujutis vaid ühe valitseja, Ohrmizd I müntidel. Jumalat kuju- tatakse neil ümbritsetuna kiirtepärjast, ulatamas kuningas Ohrmizdile üle tulealtari srmust i ole kahtlust, et siin on nagu anika relikviaari ja e ostni kaljureljeefi puhulgi tegemist investituuristseeniga renet http iraniaonlineorgartilesmithraionographinirananentralasia).

II.2.. ithra ā tāi ar

e ostni kaljureljeefil on kujutatu assaniiist valitsejat, kea on ien- tifitseeritu erinevalt rair vi pr koos kahe jumalaga emast paremal seisab Ahura Mazda, kes ulatab kuningale paeltega kaunistatud dia- deemi. Kuningast vasakul seisab Mithra, kes hoiab käes pikki barsomivarsi ja seisab lootoslillel. Mithra pead ümbritseb kiirtepärg. Nii jumala pead ümbritse- va kiire kui ka lootoslill vihjava ithrale kui pikesejumalale ree 205–211). Abolala Soudavar on tõlgendanud lootoslille xvarah sümbolina (Souvadar 2003: 53–54).arah(vanapärsia farnah, uuspärs farr) tähendu- ses ‘ausära, aupaiste, oreool’ oli pühitsetud õigeusulise Iraani valitseja tunnus, mille kaotus oli võrdne langusega (Puhvel 1997: 112; vt ka Stausberg 2002: 211 ja Yarshater 1983: 345–346). Kuid ka khvarnahilon seos päikesega – mõiste on nimelt tuletatud sõnast ‘päike’ (hvar-, vedasar-, ladinas) (Puhvel 1997: n thelepanuvrne, et urama ja ithra esineva siin koos, nagu na esinesi rtaeres raikirjas 3Pa 24-26. Märkimisväärne on seegi, et nii nagu Kaniška reliikvialaekal, osaleb Mithra siingi kuninglikus inves- tituuris. M. Stausberg oletab, et Mithra kui vandetõotuste jumal esineb siin

146 www.folklore.ee/tagused

230 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

vihjena vanele, mille rair olevat annu prast sea, kui ta pr jrglasena troonile astus a olevat totanu, et anna oma vimu le pr pojale35 pärast tolle täisealiseks saamist, mida ta ka tegi (Stausberg 2002: 214).

II.2.1. ithra ti riti mi aa aaiii ajastu pitsatil

Nimetatud pitsati publitseeris esmakordselt Pierfrancesco Callieri 1990. aastal (Callieri 1990: 79–98). Pitsatil on kujutatud Mithrat, keda ümbritseb nimbus ning kes kasva vlja otse ar metipust, mia on kujutatu kerajate kaljue kolmnurgana. See kujutis meenutab väga mõningaid thra trse kujutisi Rooma keisririigi-aegsest Mithrase kultusest (Grenet: http://www. iraniaonlineorgartilesmithraionographinirananentralasia).36

II.2.11. ithra āmai iat hat taa ptri ii amaai

Kuigi nimetatud maaling paiknes ühe seisvat Buddhat kujutava skulptuuri niši laes, ei sisalda see äratuntavaid budistlikke elemente, kuid tervikuna näib see illustreerivat Mithra igapäevast epifaaniat nii, nagu seda on kirjeldatud hratis. Kompositstiooni raami moodustavad punakates toonides maalitud ar mestiku tipu ooruke jumal on seismas kaarikus, mia veava neli valget hrga ja juhi tiivuline figuur, kes on kige tenolisemalt i lemal vankri kljel seisava kaks tiivulist figuuri vasakpoolne figuur on selgelt inspireeritud Athenast, kes hoiab gorgoneionit (Medusa pead), parempoolne figuur kujuta hte viuktti ei vi tlgenaa pikese ja kuuvalgusena kuigi thena on samuti tuntu ithra kaaslasena tat, uult, kea mainitakse samuti hratis, smoliseeri kaks figuuri maalingu lemises osas. Kahte Mithraga samal kõrgusel lendavat preesterlike atribuutidega (adām, st kate nina ja suu jaoks, tõrvik, jookohvri jaoks mõeldud lusikas vl poollinnu, poolinimese figuuri on palju raskem tlgenaa nene kuuluvust sogi oroastristlikku ikonograafiasse on tenatu hiljutiste avastustega (ossuaariumid Samarkandist, väljaspool kodumaad elanud sogie hauamonumeni hjaiinast ja nei on tlgenatu jumal rsi kukekujuliste avaldumisvormidena (Grenet: http://www.iranicaonline.org/ artilesmithraionographinirananentralasia

Mäetagused 65 147

231 Jaan Lahe, Martti Kalda

II.2.12. Kokkuvõte

Mithra kohta iraani hõimude mütoloogias ja usundis tuleb tõdeda, et juba Avestas, mis on Ahhemeniidide raidkirjade kõrval vanim seda jumalust ka- jastav allikas, on tal olemas põhifunktsioonid, mida me kohtame hilisemates allikates: ta on (iraani hõimude) kaitsejumal, lepingutest kinnipidamise valvur ja lepingurikkujate karistaja, kurja vastu võitleja ning (kõige laiemas mõttes) viljakuse anja imue kaitsejumalana on tal ka selgelt ratuntava sjaju- mala jooned – ta annab iraani hõimudele võidu nende vaenlaste üle. Ta on ka seotu pikesega, kui ei ole viimasega ientne iljem hakatakse tea pike- sega samastama ning kujutama solaarsete atriuutiega ilisemates allikates maalitakse Avestas leiduvad ideed üksikasjalikumalt välja (näiteks kirjeldatak- se detailselt tema võitlust deemonitega) ning uue funktsioonina lisandub talle kohtumõistja funktsioon surnutekohtus. Kuigi tekstides mainitakse Mithrat koos paljue teiste jumalatega hura a, ohu anah, raoa, anu, on ta suhteliselt iseseisev jumalus, kellel puudub kindel paariline. Mithra näol on olnud vaieldamatult tegemist ühe iraani usundi populaarseima jumalusega ja seda on ta olnud suurema osa iraani usundi ajaloost.

II.3. India Mitra ja iraani Mithra sarnasused ja erinevused

Nagu juba sissejuhatuses nimetatud, pakub Avesta Ṛgveda jumalustele huvita- vai paralleele hura a ja sura aruṇa kaaslane on Avestas ja Ṛgvedas sama – Avestas Miθra, Ṛgvedas Mitra (Puhvel 1997: 107; Macdonell 1897: 7). On üsna suur hulk täpseid kokkulangevusi sõnavaras, mis näitavad Avesta Miθra ja veeae itra seost iimastest nimeta anseter hmit jrgmisi Miθra/Mitra on kummardamist vääriv (yesnya, Yt 10.5; aRV9.77.5); Miθrat/Mitrat austatakse kummardustega (nmah, Yt 10.6; amas, RV 3.59.4); Mithra on maa laius (mra, Yt 10.95) ja ta kõnnib ümber maa äärte ning valvab kõigi asjade üle taeva ja maa vahel (Yt 10.36; 10.76; 10.107). Mitral on avarus (sapráthas, RV 3.59.7) ning ta ulatub ümber taeva ja maa. Ta on ärgas (jagauruuah, Yt 10.7; āvás, RV 1.136.3), ilma uneta (axvafna, Yt 10.7, nagu sea on ka ita ásvapnaj, RV 2.27.9). Ta hävitab (rat, 10.38) lepingurikkujate elamud, sellal kui see, kes pingutab ennast oma tänu- kohustustes Mitra vastu, ei hävi (at, RV3.59.2, vrdl 10.152.1). Miθrat kutsutakse üles halastama (Yt mardā, 10.5) ja tema kohta öeldakse, et ta on väga halastav (hāmarda, Yt 10.140); Mitrat ja Varuṇat kutsutakse an- destavateks (máyant, RV 1.136.1), kuid palju sagedamini palutakse halastust üksnes Varuṇalt. Miθra võib olla vihane (arma, Yt 10.47) ja seda võib olla

148 www.folklore.ee/tagused

232 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

ka Mitra (rāṇá, RV 10.12.5). Miθra on liidu lõhkujate karistaja (aatar) (Yt 10.26), Mitra, Varuṇa ja raman on vale karistaja cetár) (RV 7.60.5). Miθra kaitseb maad, mis hoolitseb kindlalt (enda ja lepingu) hea seisukor- ra eest (ātat, Yt 10.78); Mitra innustab rahvast pidama kinni lepingust (RV 3.59.1). Mithra kohta öeldakse, et ta ei saa petta (aaoyma, Yt 10.24); ka itasi kutsutakse sageli nii ádabdha, RV 1.24.13, 2.27.3 ja 9, 7.60.5). Miθral on nuhid ja ta on ise nuhk (spas, Yt 10.45, 46); Varuṇal on nuhid (sa, RV 7.87.3; 9.73.4) (Schmidt: http://www.iranicaonline.org/articles/mithra-i). Ent kokkulangevusi ja sarnaseid jooni võib välja tuua veelgi. Kui Ṛgveda Varuṇal on tuhat silma, on Avesta Miθral neid kümme tuhat (võrdle Yt 10.7; 10.41; 10.82; 10,91 – RV VII,34,10). Miθra/Mitra kaitseb kõiki olendeid, on eluandja ning abistaja ahistuses, kitsikuses (võrdle Yt 10.4; 10.5; 10.16; 10.30; 10.54; 10.65; 10.75 – RV III,59,2 ja 8; IV,55,1; V,65,5; VII,82,5). Sarnaselt Ṛgveda Mitrale ja Varuṇale on Avesta Miθra taeva ja maa toetaja (Yt 10.95), võlujõu valdaja (Yt 10.25), raevukas jumal ning jumal, kes laseb vihmal sadada (Yt 10.61). Nagu Mitral, nii on ka Miθral side päikese (Yt 10.7; 10.12; 10.44; 10.103; 10.142; 10.143; ddād 19.28) ja tulega (Yt 10.3). Silmatorkavaks erinevuseks veedade Mitra ja Avesta Miθra vahel on see, et esimesel puuduvad militaarsed jooned peaaegu täielikult. Veedades on need üle võtnud jumal-sõdalane Indra. Indra on see, kellel on võim liitude üle (1.170.5). Ta maksab kätte neile, kes purustavad liite, kes petavad Mitra ja Varuṇa institutsioone, liitlasi; kes on teritanud oma relva liitlase vastu amtra (‘ilma lepinguta’; 10.89.8-9). Indra on jumal, kes võtab väga sageli ette aktsioone nende vastu, kes on amtra, st, kes on keeldunud tegemast rahu või ei ole tunnusta- nud jumal Mitrat. Indra puhastab tõega (tá) kahte maailma, põletades petjad (drúh), kes ei tunnusta Indrat (adra); ta püüab kinni, tapab ja purustab amtra (1.133.1). On palju juhtumeid, kui Mitra ja Varuṇa kasutavad relvi. Nad kasutavad püüniseid (7.63.3) ja nooli (nt 8.100.3, 5), mis on maagilised vahendid oletatavasti tõe ja lepingu rikkujate karistamiseks. Sõjakaid jooni võib näha aga tema ronimises (sõja)vankrisse (5.63.1) ja selles, et tema (sõja) vanker teeb kahju inimestele, kes toimivad valesti (AV 4.29.7) (Schmidt: http:// www.iranicaonline.org/articles/mithra-i). Miθra/Mitra olulisusele viitab asjaolu, et ta esineb paaris peamise jumalu- sega: Avestas leidub Miθra ja Ahura ning Ṛgvedas Mitra ja Varuṇa paar. Ain- saks probleemiks on seejuures vaid asjaolu, et Avestas on küll viiteid Miθra ja Ahura ühistegevusele (Yt 10.113; X,145; Yasna I,11; II,11; III,13), ent samas on see jumalik paar hura ast eristatu vt ona i, et arathustra reormi kigus, mil hura a tsteti peajumalaks, lahutati ta oma vanast paarilisest Miθrast. Tekstides, mis on reformeeritud põhimõtetega ühtlustamata, säilis vana Miθra ja Ahura paar.

Mäetagused 65 149

233 Jaan Lahe, Martti Kalda

Mitra/Miθra sarnased jooned viitavad jumala pärinemisele indo-aaria ühis- ajastust. Ometi kulges areng Indias ja Iraanis erinevalt. Kui Indias lõppes Mitra areng jumalusena ataathabrāhmaṇaga, mille kirjutamisaeg paigutatakse 8.–6. sajandisse eKr (vt 1.3), hakkas Mithra Iraanis uuesti esile tõusma alles Ahhemeniidide ajajärgul (6.–4. saj eKr). Kuigi ta säilitas eelpool kirjeldatud ühisjooned India Mitraga, ilmuvad talle juba Avestas jooned, mida Mitral In- dias ei kohta. Nii astub Mithra Iraani tekstides üles kui kohtumõistja surnute üle ning võitleja deemonite vastu. Indias ei ole ta kumbki ja ka deemonitega võitlemine on eeskätt Indra ülesanne. Kuigi seos Päikesega on mõlemal juma- lal juba nii veedades kui ka Avestas, toimub iraani kultuuriruumis veidi enne meie ajaarvamist Mithra ja Päikese täielik samastamine ning alates sellest hakkab Mithra solaarne aspekt domineerima paljude tema teiste aspektide üle. Suurimaks erinevuseks India Mitra ja Iraani Miθra/Mithra vahel on aga ilmselt see, et kui Indias esineb Mitra peaaegu alati paaris Varuṇaga, saab temast Iraanis iseseisev jumalus, kelle kultusest võib leida jälgi peaaegu ter- vest iraani kultuuriruumist Väike-Aasiast ja Armeeniast kuni Kesk-Aasiani. Kuigi Rooma keisririigis levinud jumal Mithrase kultust ei saa käsitleda Iraani Mithra kultuse jätkuna ega tuletada viimasest, on ometi fakt, et ka Rooma riigis säilitab Mithra kuju mitmeid jooni, mis iseloomustasid teda muistses Indias ja Iraanis ning võib-olla isegi juba indoiraani ühisperioodil (vt Merkelbach 1994: 3–39; Lahe 2014: 78–110). Seepärast kuulub Rooma Mithrase kultus vähemalt indoiraani Mitra/Mithra retseptsioonilukku.

Kommentaarid

1 Indoeuroopa hõimud asusid hõivama uusi territooriume Aasias ja Euroopas 2. aastatuhandel eKr (vt Puhvel 1996: 42–50; Ghirshman 1978: 73–74; Diakonoff 2007: 41–57). Ajavahemikus u 1750–1200 eKr tungisid Indiasse aarialaste (skr āra) nime all tuntud hõimud, kes alistasid siinsed põlisasukad ning panid aluse indoeuroopa tsivilisatsioonile (selle perioodi kohta India ajaloos vt Danielou 2011: 40–63), mida on nimetatud ka “hindu tsivilisatsiooniks” ja mis on järjepidevalt säilinud kuni tänaseni. 2. aastuhande esimesel poolel või 1. alguses eKr jõudis teine suurem indoeurooplaste sisserännulaine Iraani kiltmaale. Ka Iraani territooriumile asunud hõimud tähistasid ennast aarialastena, millest on tuletatud maa nimi Iraan (muinaspärsia ūm- arāam – aarialaste maa). Mõlemat hõimuharu nimetatakse indoiraani hõimudeks ning nende kõneldud keeli vaadeldakse proto-indoeuroopa keelte ühe haru erinevate murretena (Diakonoff 1985: 41). Erinevalt Indiast on araablaste vallutuste tõttu suurem osa muistsest iraani tsivilisatsioonist tänaseks aga hääbunud, olles säilinud vaid reliktidena mägipiirkondades (näit kurdidega asustatud aladel, samuti Osseetias) ning muutunud kujul ka valdavalt väljaspool Iraani (kõige arvukamalt Indias, kuid ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Suurbritannias jm) asuvate parside hulgas, kes on muistse iraani usundi zoroastrismi järgijate otsesed järeltulijad (zoroastrismi kohta kõige varasemast ajast kuni tänapäevani vt Stausberg ta. 2015).

150 www.folklore.ee/tagused

234 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

Vähesel määral leidub islamieelse iraani usundi järgijaid ka Iraanis, zoroastrismi kohta tänapäeva Iraanis vt Stausberg 2011: 9–11. Islami revolutsioonile eelnenud aja kohta vt ka Kestenberg Amighi 2016: http://www.iranicaonline.org/articles/ Zoroastrians-in-Iran-04. 2 Tähtsamate muinasiraani jumalate ja nende india vastetena olgu nimetatud järgmi- sed: deemonlik Nahaita skr sata, vinite uaalne lisanimi, tuulejumala au skr u ja ta skr ta, jumalik jook haoma skr soma, peajumala saaik pam apt skr p apt, haomasuruja vahvat skr ivasvat, vahvati poeg ja kulse ajastu mtiline valitseja ima skr ama, eemon anara skr anharva, sjajumal rthragna skr trahan, Indra lisanimi), tule kehastus tar skr gni ning haomasuruja hrita ja tha skr rita pta 3 ea ksimust on ksitlenu nt tig ikaner , rierih alter en ja Georges Dumézil (vt Dumézil 1988 ja ka Dumézil 2001). 4 tmoloogia kohta vt veel aile hieme hmit uhvel onante aerhoer 5 ee on etiii kuninga uppiluliuma ja itanni vrsti attiaaattiaa Kurtiwaza vahel sõlmitud leping, mis on dateeritud u aastasse 1380 eKr. Lepingus mainitakse Mitrat (m-t-ra-a--) teadaolevalt esmakordselt. Vt Thieme 1960: aile hmeja 6 Vt täpsemalt Kalda 2015: 109–121. 7 Sõna avesta tähenduse ja etümoloogia kohta vt Kellens: http://www.iranicaonline.org/ artilesavestaholook tauserg 8 Ühe hüpoteesi järgi on säilinud vaid veerand Sassaniidide aja Avesta tekstist (Udam 2001: 68). 9 Teose kohta lähemalt vt Stausberg 2002: 295 jj. 10 Nende kontaktide kohta vt Burkert 2009: 107–133. 11 Kušaani riigi kohta vt Bivar 1983: 198–209; Zeimal 1983: 231–262; Sagar 2016: 1644– , armatta a itvinsk 12 sunite kohta uaani riigis vt olpe armatta ta. 1994: 313–329; Lahe 2016: 96–105. 13 Väike-Aasia langes Pärsia valitsuse alla juba Ahhemeniidide perioodil (selle kohta vt Schwertheim 2005: 43–54; Marek 2010: 204–227. Iraani kultuurimõjusid Väike-Aasias on ülevaatlikult käsitlenud Leo Raditsa (Raditsa 1983: 100–114), põhjalikumalt aga alter urkert vt urkert 14 Olgu siinkohal mainitud, et ka Rooma raidkirjades esineb jumala nimest Mithras erinevaid vorme (vt Lahe 2014: 78–110). Müntide kui Kušaani riigi usundiloo allika- te kohta vt umah aoall aoall 305–316. 15 Kaniška valitsusaega on dateeritud erinevalt (selle kohta vt Sagar 2016: 1659–1664), kuid tõenäoliselt tuleb see paigutada umbes ajavahemikku u 130–170 pKr. Kõigi Ku- šaani kuningate valitsusaegade dateeringud on äärmiselt kõikuvad (vt selle kohta: ibid.). 16 Kujutiste kohta vt Lahe 2016: 105–108; Grenet: http://www.iranicaonline.org/articles/ mithraionographinirananentralasia ootost on tlgenatu ka xvarnah sümbolina (vt Soudavar 2003: 53–54).

Mäetagused 65 151

235 Jaan Lahe, Martti Kalda

17 iteks kohta th hmnies kll sna mitmusevormi, ent seal thista see lihtsalt ‘liite’ (sks Bündnisse), kusjuures ei ole selge, kas tegemist on meessoost või kesksoost sõnaga (Lommel 1927: 62). 18 Algselt tähendas aata muinaspärsia usundis lihtsalt jumalat, olles mõnikord sõna bhaga sünonüümiks (viimane on suguluses veedades esineva Bhagaga (üks jumalatest, kelle nime algne tähendus on ‘jagu’) ning vanaslaavi sõnaga bogu jumal iljem hakkab aata (eriti mitmuses: aatas) tähistama zoroastrismis jumalikke olendeid, kes kaitsevad inimesi ja võitlevad kurjade vaimude vastu. Neid on võrreldud inglitega juudi-kristlikus ja islami traditsioonis. 19 Aša kontseptsiooni kohta vt erg tauserg 20 ra via, et ithra nimi on tuletatu tvest m (mõõtma), eeldades, et Mitra oli pikese kui peva mtja nimetus ra jj 21 at10.136 kutsutakse päikestthra aaaaara (‘Mithra üherattaline kaa- rik ee on vljen, millel on inoiraani pritolu, nagu me neme nias gvea , kus ka pikesejumala ra kaarikut nimetatakse rathaaara (‘üherat- taline kaarik umah 22 ea aspekti on phjalikult ksitlenu aare 23 Mithra kui hingede kohtumõistja kohta vt ka Shaked 1980: 1–30. 24 Nii juba Dareios I raidkirjades. Vt Stausberg 2002: 166–167. 25 A2Sd; A2a 2 vt hmit , 26 Aga ta lisab juurde: “Mulle näib nii.” 27 Siin on tegemist nn trrtaraaga, mis kirjeldab iraani usundit kreeka juma- lanimee ail ama tee erootos mujal oma teoses ka egiptuse jt religiooniega 28 Vt nende kohta Puhvel 1996: 105. 29 Ailianos (sünd u 200 eKr), kreeka keeles kirjutanud Rooma kirjanik, kuulus nn kire- vate kirjanike hulka, kes kirjutasid õpetlikke ja moraliseerivaid lugusid loodusest ja ajaloost. 30 Pseudo-Kallisthenes, 3. saj pKr elanud autor, kes koostas Aleksander Suure elu käsitle- va teose, mis tugineb Aleksandri kaasaegse Makedoonia ajalookirjutaja Kallisthenese (u 370 – u 327 eKr) teosele “Aleksandri teod”. 31 erootos ja traon ,, teatava, et prslase austasi kultuslikult pikest rali mainitakse sea kuningate puhul eres palvetas loojuva pikese poole (VI,54) ja Dareios III telgis oli Curtius Rufuse teatel päikese kujutis (III,3,8). Tule kõrval pöördus Dareios vägede ülevaatuse ajal ka päikese poole (IV,13,2). Xenophon teatab (Anabasis ,,, et ros laskis pikesele ohveraa house a hilostratos jutusta ana polloniuse elus ,, kuias artia kuningas ohveras pikesele valge hobuse. Juba Ahhemeniidide ajajärgul peeti Mithra auks mthraaa-püha. Straboni andmetel ohverdati Armeenias partia ajajärgul sel pühal 20 000 hobust (Geographica, XI, 14, 9). Justinus Märter teatab, et pärslased uskusid, et päike on jumal ja et ta hobused on pühad (Apol I,10,3-5). 32 ene kohta vt rner agner aos ahe 2015: 186–196. 33 Selle kohta vt Lahe 2014: 107–108. 34 Probleemi kohta vt ka Dihle 1994: 105–121; Burkert 2004: 107–133; De Jong 1997. Kreeklaste ja roomlaste oriendi-kontseptsiooni ja oriendi-lummuse kohta laiemalt

152 www.folklore.ee/tagused

236 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

vt ahe elahe onnet uarth uarth 2007a; Auffarth 2007b. 35 alitses pr nime all 36 Rooma Mithrase kaljust sündimise kohta vt näit Vermaseren 1965: 59–63; Clauss 2012: 65–72.

Allikad

India allikad

Jelizarenkova, Tatjana (tlk) 1972.dabram Moskva: Akademia Nauk SSSR; Nauka. ala, artti tlk atapatha rhmaṇa ,,, urravas ja rva ulmar, Tarmo (peatoim). Idakiri. Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat. Tartu: Eesti Akadeemiline Orientaalselts, lk 109–121. Muir, John (kogunud ja tlk) 1870. raSasrttsthradrrss thadstttsdaVol V. London: Trübner & Co.

Iraani usundit kajastavad allikad

Curtius Rufus. strarmadra httpthelatinliraromurtius html –15. november 2016). ershevitsh, la tlk hstamtthrathatrdttras- atad mmtar amrige amrige niversit ress umah, elmut asha-shrt Srh ta s ds rthrasmsasra iesaen arrassoit erlag

umah, elmut tlk hathasarathshtraadththrdstats arttrdttadrasat eielerg inter Justinus. a (http://www.newadvent.org/fathers/0126.htm – 15. november 2016). Kyroupaideia = radahdatrs ranslate enr raham akns onon amillan Lecoq, Pierre (kogunud ja tlk)1997.ssrtsdars ahmd. Paris: Gallimard. ommel, erman tlk tsdssta. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht. aaula, tlk he istor o erootus aralleel nglish reek http saretetsomlahhinehtm novemer ms httpseooksaelaieeuauenophonoe novemer Philostratos. astaa = s (http://www.livius.org/ sources/content/philostratus-life-of-apollonius/? – 15. november 2016).

Mäetagused 65 153

237 Jaan Lahe, Martti Kalda

orphrios atrmhrrm httptertullianorgathersporphrave onmphstranslationhtm novemer Schmidt, Rüdiger (kogunud ja tlk)2009. trsshshrtdrham- diden iesaen r uig eihert erlag Strabon. raha httppenelopeuhiagoeuhaeromanetstrao home.html – 15. november 2016). Tehmuras, Behramgore Anklesaria (tlk) 1956. trasatthraarratr Bundahišn. oma httpavestaorgmpgrhtm novemer ol, rit tlk stahhrdrars. Strassburg: K. J. Tübner. Xenophon. abasshttpsooksgoogleeeooksighletsour ce=gbs_similarbooks – 15. november 2016).

Kirjandus

Alvar, Jaime 2008. masrtadsmthsaatadthsthts bssadthras. Leiden & Boston: Brill. uarth, hristoph iht vom sten ie antiken sterienkulte als orluer, Gegenmodell oder katholisches Gift zum Christentum. rhrsshht 8 (1), lk 206–226. uarth, hristoph a ishen npassung un otik sterien un rien- talische Kulte’ in der Religion der Antike. rddrsh 2, lk 19–30 (doi: 10.14315/vf-2007-0204). uarth, hristoph eligio migrans ie rientalishen eligionen im ontet antiker Religion. Ein theoretisches Modell. Mediterranea 4, lk 333–363. aile, arol he seon stratum o the noranian gos innells, ohn R. (toim). thraStdsProceedings of the First International Congress of Mithraic tuies, anhester anhester niversit ress, lk Bartholomae, Friedrich Christian Leonhard 1904. trashsrtrbh, Strassburg: Trübner. elahe, iole er rient im rmishen iht ishen eographie un kultureller lteritt attler, laus toim mrmdrttrssthrashrsts tdmrmshhKarlsruhe: Badisches Landesmuseum. Stuttgart: Konrad Theiss Verlag, lk 74–75. ivar, rian avi ugh he istor o astern ran arshater, hsan toim hambrdstrrahSdarthaadSasaards amrige amrige niversit ress, lk Bonfante, Giulio 1978. The Name of Mithra. tds thras. ta raa 17, lk 47–57.

154 www.folklore.ee/tagused

238 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

onnet, orinne ie rientalishen eligionen im aoratorium es ellenis- mus: Franz Cumont. rmra-amaddsshmastsas tsh-rasshtshrtrsts-dSassshat (https://trivium. revues.org/3452 – 9. november 2016). oe, ar n ithras part in oroastrianism tthShrta adraStdsrstd 32 (1), lk 10–34. oe, ar a strrastrasmol he arl erio eien rill oe, ar ithra, or o ire mtmSbrIActa Iranica 4. Leiden: Brill, lk 69–76. oe, ar rastras hr s s ad rats. London & oston enl outlege egan aul oe, ar rastrasm ts tt ad stat r. Costa Mesa (California): Mazda. Brereton, Joel Peter 1981. h Ṛd dtas American Oriental Series 63. New aven merian riental oiet urkert, alter abmhsrssastrttsrtr. amrige onon arvar niversit ress urkert, alter rasdadamaadmrsstmaadSaksa keelest tõlkinud Jaan Lahe. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. Callieri, Pierfrancesco 1990. On the Diffusion of the Mithra Images in Sasanian Iran. New evidence from a Seal in the British Museum. astadst 40, lk 79–98. Clauss, Manfred 2012. thrastdstrm armstat issenshatlihe Buchgesellschaft. Colpe, Carsten 1983. Development of religious thought. Yarshater, Ehsan (toim). h ambrdstrrahSdarthaadSasaards amrige amrige niversit ress, lk Danielou, Alain 2011.daaa. Inglise keelest tõlkinud ja kommenteerinud Martti Kalda. Tallinn: Valgus. De Jong,Albert1997. radtstharastrasmrattratr eligions in the raeooman orl eien rill iakono, gor ihhalovit eia ershevitsh, la toim h ambrd strrahdaadhamardsCambridge: Cambridge niversit ress, lk Dihle, Albrecht 1994. rhddrmd. München: Beck. Dörner, Friedrich Karl 1978. Mithras in Kommagene. tdsthras. taraa 17. Teheran & Liège: Bibliothèque Pahlavi, lk 123–133. Duchesne-Guillemin, Jacques 1962. adra. Paris: Presses Uni- versitaire de France.

Mäetagused 65 155

239 Jaan Lahe, Martti Kalda

Dumézil, Georges 1945. assadarhas. Paris: Gallimard. Dumézil, Georges 1988.tra-arassad-rarstats SrtNew York: Zone. Dumézil, Georges 2001. drastmddamaad Tlk Marri Amon, Lembe Lokk. Tallinn: Varrak. ree, ihar ithra in ranian rhaolog tdsthras. taraa 17. Teheran & Liège: Bibliothèque Pahlavi, lk 205–211. re, ihar elson ithra raani ajaloos lk aan ahe adma 11, lk 2010–2022. alikoski, iha aarti reliminar eport sh rh th Mediterranean 10, lk 197–204. ershevitsh, la ie onne as este innells, ohn toim thra stdsrdsthrsttratarssthraStds Volume I. anhester anhester niversit ress, lk Ghirshman, Roman 1978. ra rm th arst ms t th sam st armonsorth enuin ooks Gnoli, Gherardo 1979. Sol persice Mitra. Bianchi, Ugo (toim). strathra. Etudes prliminaires au religions orientales ans lempire romain Leiden: Brill, lk 725–740. Gonda, Jan 1974. hatsththda. Amsterdam: Verhande- lingen er oninklijke eerlanse kaemie van etenshappen, etterkune, ieue eeks, eel , orthollan ulishing o Gordon, Richard 2000. Mithras. raddrt 8. Stuttgart: Metzler, lk 287–291. Gordon, Richard 2012. Mithras (Mithraskult). artdhrsttm tuttgart nton iersemann, lk ra, ouis hdatsthraas K. R. Cama Oriental nstitute uliation oma ama riental nstitute renet, rant ithra ii onograph in ran an entral sia adaraa httpiraniaonlineorgartilesmithraionographinirananentralasia 10. november 2016). armatta, nos (toim) 1994a. stratstrasamh dmtsdtaradmadatst. Paris: UNESCO Publishing (http://unesdoc.unesco.org/images/0010/001057/105703eo.pdf – 10. november 2016). armatta, nos anguages an literature o the ushan mpire armatta, nos toim stratstrasam, hdmt sdtaradmadatst. Paris: UNESCO Publishing, lk 427–432 (http://unesdoc.unesco.org/images/0010/001057/105703eo.pdf – 10. november 2016).

156 www.folklore.ee/tagused

240 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

armatta, nos uri, temai, toim str a- tstrasamhdmtsdtaradmada- ts t Paris: Unesco Publishing (http://unesdoc.unesco.org/ images/0010/001057/105703eo.pdf – 10. november 2016). enning, alter runo he aktrian insription httpsaargoshnaspnet languages/Sogh/Thebactrianinscription.pdf – 10. november). [Esmatrükk: 1960. The Baktrian inscription. t th Sh rta ad ra Stds 23 (1), lk 47–55 (doi: 10.1017/S0041977X00148980).] erel, rnst rastradhsrd rineton rineton niversit ress illerant, lre dth. Delhi: Motilal Barnasidass Publishers. umah, elmut ithra in the usana perioo innells, ohn toim thra stdsrdsthrsttratarssthraStds Volume I. anhester anhester niversit ress, lk aare, li ithra, or o ans thra Stds rds th rsttratarssthraStdsolume innells, ohn toim anhester anhester niversit ress, lk Jacobs, Bruno 2012. as eiligtum au em emru agi ur aupolitik es n- tiohos von ommagene un seines ohnes ithraates agner, rg koost ttamrat. Neue Ausgrabungen und Forschungen in Kommagene. Darmstadt & Mainz: Verlag Philipp von Zabern, lk 77–87. ellens, ean vesta i urve o the histor an ontents o the ook ada Iranica httpiraniaonlineorgartilesavestaholook novemer Kerstenberg Amighi, Janet 2016. Zoroastrians of Iran IV: Between the Constitutional and the Islamic Revolutions. adaraa (http://www.iranicaonline.org/articles/ Zoroastrians-in-Iran-04 – 10. november 2016). ahe, aan at er rmishe ithrasult etas mit em ran u tun erlegungen zu Beziehungen zwischen dem römischen Mithras-Kult und der iranischen religiösen Überlieferung. stadsar2, lk 78–110 (http://usuteadus.ee/wordpress/wp- content/uploads/2014_2%20(67)/UA-2014-2-7.Lahe_.pdf – 10. november 2016). Lahe, Jaan 2015. Mithra in Kleinasien und Mithra(s) im Römerreich: Sind die römische ithrassterien in leinasien entstanen spak, eeter nemets, rt ao- nov, Vladimir (toim).SdarmarmmarhdsSsarhs adtsshmaadrtats Studia Orientalia Tartuensia. eries ova artu niversit o artu ress, lk Lahe, Jaan 2016. Mithra kultus Kušaani riigis ja iraani usundis. Kulmar, Tarmo (pea- toim). darEesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat 2015. Tartu: Eesti Aka- deemiline Orientaalselts, lk 96–105. en, ierih alter he oial untions o the l ranian ithra oe, ar ershevith, lamram sia major irar onon un umphries ulishers t, lk

Mäetagused 65 157

241 Jaan Lahe, Martti Kalda

itvinsk, toim stratstrasamh rssradsatst Paris: UNESCO Publishing (http://unesdoc. unesco.org/images/0010/001046/104612e.pdf – 10. november 2016). ommel, erman arathstras ah dm sta darstt. Tübingen: J. C. B. Mohr (Paul Siececk). ommel, erman ithra un as tieroper adma 3, lk 207–218. ommel, erman ie onne as hlehteste trophe er nten th es Zarathuštra, Yasna 32.rs15, lk 360–373 (doi: 10.2307/1579862). ommel, erman opmonen im alten nien SmbahrbhrSm- brsh4. Basel & Stuttgart: Benno Schwabe. aonell, rthur nthon dth Grundriss der Indo-Arischen Philo- logie und Altertumskunde, Band III. Strassburg: Verlag von Karl J. Trübner. aoall, avi he role o ithra among the eities o the usana oinage innells, ohn toim thrastdsrdsthrsttratarss thraStds olume anhester anhester niversit ress, lk aoall, avi ithras lanetar etting in the oinage o the reat Kushans. tdsthras. taraa 17, lk 305–316. Mackenzie, Donald A. 1994. thsdsda onon erhant ook ompan Limited. Marek, Christian 2010. shhtassdrtMünchen: Beck. aerhoer, anre ie isher vorgeshlagenen tmologien un ie ltesten Bezeugungen des Mithra-Namens. tdsthras. taraa 17, lk 317–325. Meillet, Paul Jules Antoine 1907. Le dieu Indo-Iranien Mitra. rasat 10, lk 143–159. Merkelbach,Reinhold 1994. thrasrssh-rmshrstrt uage einheim elt thenum erg, enrik amuel dstraOsnabrück: Otto Zeller. uhvel, aan ithra as an nouropean ivinit tdsthrasta Iranica 17, lk 335–355. uhvel, aan ithra as an nouropean ivinit ata draa ts rm rm rm ad raa dtrm smts. Innsbrucker Beiträge zur Sprachwissenschaft, Band XXXV. Innsbruck, lk 322–330. Puhvel, Jaan 1997. rdmta Eesti mõttelugu 12. Tartu: Ilmamaa. Raditsa, Leo 1983. Iranians in Asia Minor. Yarshater, Ehsan (toim). hambrd strrahSdarthaadSasaards Cambridge: amrige niversit ress, lk Sagar, Krishna Chandra 2016. Kušaanide kultuuriline panus. Tlk Jaan Lahe. adma 9/10, lk 1644–1683; lk 1841–1853.

158 www.folklore.ee/tagused

242 Mitra kuju Indias ja Mithra kuju Iraani usundites – uurimus võrdlevast mütoloogiast

Schlerath, Berhard 1986. Mithra. Colpe, Carsten (toim). rtrbhdrth ttrdthdraasshdrashr Stuttgart: Klett-Cotta, lk 393–398. hmeja, ans rashsdrhshsdthrasmstr Innsbrucker eitrge ur prahissenshat ortrge nnsruk oatsh hmit, anseter noranian itra tuies he tate o the entral rolem tdsthras. taraa 17, lk 345–394. hmit, anseter itra in ol nian an ithra in ol ranian ada Iranica (http://www.iranicaonline.org/articles/mithra-i – 10. november 2016). Schwertheim, Elmar 2005. asdrtdththrbsstat München: Beck. Shaked, Shaul 1980. Mihr the judge. rsamStdsrabadsam2, lk 1–32. imsilliams, iholas atrian istorial nsriptions o the ushan period. hSad 10, 76-80 (http://www.silkroadfoundation.org/newsletter/vol10/ SilkRoad_10_2012_simswilliams.pdf – 10. november 2016). Soudavar, Abolala 2003. hras. Costa Mesa (California): Mazda. Stausberg, Michael2002. arathstrasshhtartta Bd. 1Stuttgart: Kohlhammer. Stausberg, Michael 2011. arathstrads. München: Beck. Stausberg, Michael & Sohrab-Dinshaw Vevaina, Yuhan & Tessmann, Anna (toim) 2015. hamatrastrasm ile nline irar ile Blackwell. unermann, erner ahman at adaraa (http://www.iranicaonline. orgartilesahmanastmilepersianapoalptialtet novemer Zaehner, Robert Charles 1961. haadhtrastrasm. Cambridge: amrige niversit ress eimal, he politial histor o ransoiana arshater, hsan toim h ambrdstrrahSdarthaadSasaards amrige amrige niversit ress, lk Thieme, Paul 1957. traadrama e aven, ale niversit ress hieme, aul he ran gos o the itanni treaties ra mra rtaSt 80, lk 301–317 (doi: 10.2307/595878). hieme, aul he onept o itra in ran elie innells, ohn toim thraStdsrdsthrsttratarssthraStds olume anhester anhester niversit ress, oman an ittlefiel, lk Thieme, Paul 2015. Mithra Avestas. Tlk Jaan Lahe. adma 11, lk 1998–2009. am, aljan raani kirjanus am, aljan Orienditeekond. Eesti mõttelugu 37. Tartu: Ilmamaa, lk 66–84. Vermaseren, Maarten J. 1963. thrasthSrtd. London: Barnes & Noble.

Mäetagused 65 159

243 Jaan Lahe, Martti Kalda

Vermaseren, Maarten J. 1965. thrasshhtsts tuttgart ohlhammer agner, rg ie nige von ommagene un ihr errsherkult agner, rg (toim). ttamrat. srabdrshmma Darmstad & Mainz: Philipp von Zabern, lk 43–60. iengren, eo ras Die Religionen der Menschheit 14. Stuttgart: Kohlhammer. ikaner, tig rarshrbd un akan hlsson Yarshater, Ehsan 1983. Iranian common beliefs and world-view. Yarshater, Ehsan (toim). hambrdstrrahSdarthaadSasaa rds amrige amrige niversit ress, lk

mmar Mitra in India and Mithra in Iranian religions: A study on comparative mythology

Jaan Lahe, Martti Kalda

Keywords: vesta, nia, ran, ithra, itra, mtholog, anskrit, ei literature

his artile is a sstemati approah to the harater o eit, ho ears the name itra in nia, ut in ran is alle ithra later ihr he stu aims to give ansers to three uestions hat are the similarities eteen the nian itra an the ranian ithra, i e leave asie the name o the eit hat are the ierenes eteen these to eities hat are the hanges that the epition o itraithra has gone through in nian an ranian mthologies o anser these uestions, the artile first gives an overvie o itra in nia, then o ithra in ran, an finall ompares the to Both approaches start with a comprehensive overview of sources. In India the main soure or the stu o itra is ei literature a , namel the Rigveda, Atharvaveda, Yajurveda, and ataatharāhmaṇa. These sources are onsistent, esriing itra as a eit onnete ith the un, the inarnation o ivine orer, harmon, an rienship among mankin ome light is thron also on itra in postei literature, mainl in epi literature a n ran, the soures are even more varie he start ith ranian sripture Avesta a an epigraphi soures rom haemenian nast thth entur , an ontinue ith ritten soures rom reek an oman riters th entur to r entur , epigraphi material, an ata rom oins rom ushan st r centuries AD) and Sassanid periods (3rd–7th centuries AD), not to forget Pahlavi writings from medieval Persia (7th–10th centuries AD). According to the sources, Iranian Mithra is a divine warrior, ruler of the worlds, judge of the dead, and protector against demons. e is still onnete ith the un, an helps the mankin, ut more aggressivel than Indian Mitra, who has ceded all his warlike attributes to his dual companion Varuṇa. he artile onlues that the ult o ithra that as so inuential in the eiter- ranean region has proal orroe more rom ran than nia

www.folklore.ee/tagused

244 VI Kalda, Martti (2016). Junāgadhi raidkiri: kommunaalpropaganda Vana-India moodi. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 15–29. KÄSITLUSED Junagadhi raidkiri: kommunaalpropaganda Vana-India moodi

Martti Kalda

Juhatuseks gara) mäemassiiv.1 Erinevates religioonides (džainism, hinduism, budism) juba iidsetest India Vabariigi Gujarāti osariigis Kāṭhiāwāḍi aegadest pühaks peetud mäe jalami lähistel, poolsaarel, osariigi keskusest Ahmedābādist 3,7 meetri kõrgusel koonusekujulisel gra- 327 km edelas, tuhandeid aastaid asustatud niitkaljul2 leidub raidkirju kolmelt kuulsalt Junāgaḍhi (ka Junāgarhi) linnast kaks kilo- Vana-India valitsejalt. Siin on Maurya dünas- meetrit idas paikneb Girnāri (skr. Girina- tia (4.–2. saj. e. Kr.) kuulsa kuninga Aśoka (3.

Girnāri mägede kaart. Gujarāti osariik, India Vabariik. Repro

1 Girnāri mägede kõrgeim tipp Gorakhnāth (1116 meetrit üle merepinna) on Gujarāti osariigi kõrgeim. 2 Geograafilised koordinaadid: 210°31’ põhjalaiust, 700°28’ idapikkust; Archaelogical Survey of India Vadodarā ringkonna nimistu objekt nr. 134. – vt. http://asi.nic.in/asi_monu_alphalist_gujarat.asp (20.11.2015).

Tuna 3/2016 15

247 KÄSITLUSED

Joonistus raidkirjadega kaljust Girnāri mäel, 1872. Repro

saj. e. Kr.) kaljuediktid,3 indo-sküüdi vürsti mul u. 335/340–375/380) raidkiri7 ning moguli Rudradāmani (2. saj.)4 raidkiri ja Gupta padišahh Jahāngri (võimul 1605–1627) kir- dünastia (4.–6. saj.) kuningas Skandagupta jutis (u. 1605).8 Samuti on korduvat kasu- (5. saj.)5 kirjutis. tamist leidnud teine Aśoka sammas Delhis, India epigraafilisel maastikul on kivi- Delhi-Toprā piilar, mille kivipinnale on raiu- pindade korduvkasutus tavaline. Näiteks tud Aśoka sambaediktid (I–VII),9 Cauhāni Allāhābādi sambal leidub 10 teksti: Aśoka ehk Cāhamāna dünastia (9.–14. saj.) kunin- sambaediktid I–VI, Aśoka „kuninganna gas Vigraharāja IV (võimul u. 1152/53– edikt“ ja Aśoka Kauśāmb edikt (3. saj. e. 1163/64) kangelastegudest pajatav raidkiri10 Kr.)6, Gupta kuningas Samudragupta (või- (u. 1163/64)11, ning Delhi sultanaadi viimase

3 Aśoka Girnāi aidijade iinaaid hes tetea utsh Inscriptions of Aśoka. – Corpus Inscriptio- num Indicarum. Vol. I. Director General Archaeological Survey of India [1925], New Delhi, 1991, lk. 1–27; M. Talim. Edicts of King Aśoka. A New Vision. Aryan Books International, New Delhi, 2010, lk. 3–68. 4 Rudradāmani aidija iinaaid ja ted eet nsitins beain n ndian ist and iiiatin Vol. I. From the Sixth Century B.C. to the Sixth Century A.D. Toim. D. C. Sircar. University of Calcutta, Cal- cutta, 1965, lk. 175–180; F. Kielhorn. Junagadh Rock Inscription of Rudradaman; the Year 72. – Epigraphia ndia im utsh he iet enea the haeia ue ndia , New Delhi, 1981, lk. 36–49;http://indepigr.narod.ru/early/ajanta/index.htm (26.08.2011). 5 Skandagupta raidkirja originaalid ja tõlked: D. C. Sircar. Select Inscriptions bearing on Indian History and iiiatin, meia uta iahs nient ndian iahia ues t im P. K. Agrawala. Books Asia, Varanasi, 1983, lk. 56–62; J. F. Fleet. Inscriptions of the Early Gupta Kings and their Successors. – Corpus Inscriptionum Indicarum. Vol. III. The Superintendent of Government of India, Calcutta, 1888, lk. 56–65. 6 Allāhābādi samba Aśa editide iinaaid utsh nsitins śoka, lk. 155–160. 7 Samudragupta Allāhābādi raidkiri: J. F. Fleet. Inscriptions of the Early Gupta Kings and their Successors, 1888, lk. 1–17 (originaal ja tõlge); P. K. Agrawala. Imperial Gupta Epigraphs, 1983, lk. 4–7 (originaal);http://www. sdstate.edu/projectsouthasia/upload/Allahabad-Posthumous.pdf [01.09.2012] (tõlge). 8 R. Mookerji. Asoka. Motilal Banarsidass Publishers [1928], New Delhi, 2007, lk. 199; D. K. Chakrabarti. Royal Messages by the Wayside. Historical Geography of the Asokan Edicts. Aryan Books International, New Delhi, 2011, lk. 137. 9 Delhi-Toprā sambaeditide iinaaid hes tetea utsh nsitins śoka, lk. 119– 137. 10 Vigraharāja aidija iinaa eet nsitins beain n ndian ist and iiiatin From the Sixth to the Eighteenth Century A. D. Toim. D. C. Sircar. Motilal Banarsidass Publishers, Delhi, 1983, lk. 409–411. 11 utsh nsitins śa, a śokan Sites and Artefacts: A Source-book with Bibli- ah nahien u indihen hie, unst und hiie and n aben ain am Rhin, 2006, lk. 217.

16 Tuna 3/2016

248 Martti Kalda / Junāgahi raidkiri: kommunaalpropaganda Vana-India moodi valitseja Ibrahm Lodi (võimul 1517–1526) kes tähistatud [– – –] märgistusega). Hinnan- kirjutis aastast 1524.12 guliselt on ajahamba tõttu kadunud u. 1/7 Käeolevas artiklis on vaatluse all Girnāri kunagisest tekstist. Raidkiri on kaljupinda kaljul asuv Rudradāmani Junāgaḍhi raidkiri. lõigatud nn. lõuna tähestikus, s. t. Gupta Sissejuhatavalt tuleb juttu raidkirja tekstuaal- tähestiku varase variandi tähtedega. Tekstis sest (epigraafilisest) ja ajaloolisest konteks- on 1330 silpi (144 sõna ja 88 liitsõna). Säili- tist, seejärel analüüsitakse teksti propaganda- nud tekstis on ainult kaks finiitset verbivormi: tehnikaid abiks võttes. Artikli tekstis sisaldub vartate (rida 3) ja āsīt (rida 7). Ilmselt olid raidkirja terviktõlge. pöördelised verbivormid ka ridades 8 ja 9, ent need pole meieni säilinud.13 Epigraafilis-tekstuaalne kontekst Girnāri raidkirjad avastas kolonelleitnant James Tod (1782–1835) ajavahemikus 1822– Rudradāmani raidkirja lõikepind on 3,38 1823, ent enam kui kümneks aastaks jäi tema meetrit lai ja 1,65 meetrit kõrge. Nimetatud vastavasisuline kiri Asiatic Society juhtide pinnal on 20 tekstirida, neist read 1–16 on tähelepanuta.14 James Prinsep (1799–1840) osaliselt kahjustatud ning tekst rikutud (tõl- dešifreeris brāhmī kirja 1837. aastal, samal

Raidkirjadega kalju Girnāri mäel, 2015.

12 ae emi n ta i hah, ehi ith a tansatin iatiishahi b uaishi – Memoirs of the Archaelogical Survey of India. No. 52. Manager of Publications, Delhi, 1937, lk. 29. 13 F. Kielhorn. Junagadh Rock Inscription of Rudradaman, lk. 37–40. 14 H. Falk. Aśokan Sites and Artefacts, lk. 118; C. Allen. Ashoka. Little, Brown, London, 2012, lk. 111–112.

Tuna 3/2016 17

249 KÄSITLUSED

aastal ilmusid ka tema Aśoka Girnāri raid- taaselustamist poliitilise eliidi keelena. Õigluse kirjade esmatõlked.15 Vahetult pärast seda huvides mainitagu, et tekst pole sugugi mitte (imset ) iuti sa ja editist esimene sanskritikeelne raidkiri; Ayodhyā20 hooletu tee-ehituse käigus tehtud lõhkamis- ning Ghosḍ-Hāthbāḍā väikekirjutised21 tel.16 Täna kaitseb raidkirju nende ümber on vanemad.22 Junāgaḍhi raidkirja keel pole ehitatud hoone. küll veatu,23 ent siiski on see esimene sanskri- Budistist munkkeiser Aśoka (võimul u. tikeelses proosas ja poeetilises stiilis raidkiri 274/268–234/232 e. Kr.) pani oma arvukate India epigraafika pikas reas. Uue suundumuse raidkirjadega17 aluse tendentsile kõnelda juurdumine võttis siiski mõnda aega, järgmi- alamatega praakritites (skr. prakti „algne”, sed sanskritikeelsed raidkirjad pandi kirja „loomulik“ – skr. prāktā„algkeel” või „loo- 2. sajandi lõpul ning 3. sajandil.24 Märkimis- mulik (s. t. rahvalik) keel“). Ilmselt oli tema väärne on, et säärane oluline keeleline muutus keelevaliku peamiseks mõjutajaks ja eeskujuks pärines Indiasse rännanud ja sinna elama asu- budism, sest varabudistlikud mungad kasuta- nud sküütidelt (skr. aka), ning mitte aarialas- sid oma tekstide loomiseks ja jutlustamiseks telt (skr. ārya) endilt. Kindlasti oli see märk nõndasamuti praakriteid, valides teravāda sküütide assimileerumisest, aaria kultuuri ja kanooniliste tekstide keeleks paali (skr. pālī) keele omaksvõtust. Rudradāmani raidkiri ei (1. saj. e. Kr.). Sellega algas Indias eepilisel jäta kahtlustki, et lisaks sanskriti keelele võeti ajastul (4/3. saj. e. Kr. – 3/4. saj.) kesk indo-aa- omaks ka India tsivilisatsiooni alustõed (vt. ria keelte ehk praakritite võidukäik, mille käi- nt. ridu 11, 13 ja 19, kus juttu seadmuse (skr. gus loobuti suuresti sanskriti keele kasutami- dharma)25 rakendamisest). Teisalt osundab sest. Praakritid võidutsesid Põhja-Indias kuni sanskriti keele kasutamine, et indo-sküüdid 1.–2. sajandini ning Lõuna-Indias kuni 4.–5. Rudradāmanist alates üritasid olla hinges puh- sajandini. Kuni 1.–2. sajandini olid praakritid tamad aarialased kui aarialased ise. käibel ka kõnekeeltena, seejärel kanoniseeriti Kirjandusliku stiili poolest pendeldab keeled grammatikute poolt ja need jätkasid Junāgaḍhi raidkiri kuningliku panegüürika eksistentsi kirjakeeltena.18 (valitsejate (enese)kiidukõned) ja kingiteks- Valitsevast tavast erinevalt on Rudradā- tide (ülikute annetusega kaasnevad kirjuti- mani raidkiri kirja pandud sanskriti keeles. sed) piirimail. India kirjandusilm määratleb Uurijad19 tõstavad Rudradāmani kirjutist sääraseid tekste praasti (skr. „kiitus“, „ülis- esile just seetõttu, et tegu on esimese suu- tus“, „pühitsus“) terminiga.26 Teine võimalik rema raidkirjaga, mis alustas sanskriti keele stiilimääratlus on ayaāvya (skr. „luuleline

15 utsh nsitins śa, en sha, 16 H. Falk. Aśokan Sites and Artefact, lk. 118; D. K. Chakrabarti. Royal Messages by the Wayside, lk. 55. 17 Vt. täpsemalt: M. Kalda. Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn, 2013. 18 Vt. täpsemalt: T. Burrow. The Sanskrit Language. Faber and Faber, London, 1955, lk. 57–58. 19 S. Pollock. The Language of the Gods in the World of Men. Sanskrit, Culture and Power in Premodern India. University of California Press, Berkeley and Los Angeles, [2006] 2009, lk. 69; R. Salomon. Indian Epigraphy. Oxford University Press, New York, 1998, lk. 86. 20 Ayodhyā originaal: D. C. Sircar. Indian Epigraphy, lk. 94–95. 21 Ghosḍ originaal (Hāthbāḍā tekst on sama raidkirja eriversioon): D. C. Sircar. Select Insriptions bearing n ndian ist and iiiatin, 22 R. Salomon. Indian Epigraphy, lk. 86–87; D. C. Sircar. Indian Epigraphy. Motilal Banarsidass Publishers, Delhi, [1965] 1996, lk. 42. 23 Vt. täpsemalt F. Kielhorn. Junagadh Rock Inscription of Rudradam, lk. 39; R. Salomon. Indian Epigraphy, lk. 89. 24 R. Salomon. Indian Epigraphy, lk. 90; S. Pollock. The Language of the Gods in the World of Men, lk. 69. 25 Dharma on skanskriti keeles ülimalt mitmetähenduslik termin. Linnart Mälli eeskuju järgides olen ühiskond- lik-poliitilistes tekstides tõlkinud dharma „seadmuseks“ (maailmakord, seaduslikkus, õiglus). Teisal võib dharma tähendada aga ka voorust või isegi taju osakesi. 26 R. Salomon. Indian Epigraphy, lk. 89, 111.

18 Tuna 3/2016

250 Martti Kalda / Junāgahi raidkiri: kommunaalpropaganda Vana-India moodi proosa“ või „kirjanduslik proosa“), mis osun- kat kohtlemist, vaestele ja viletsatele anne- dab rütmistatud proosatekstidele.27 Kiidukõ- tamist, tapmisest ja vägivallast hoidumist nesid on Vana-India epigraafikas küllaldaselt, nin ausust ( ja ajuedit) sjatu alustades juba nimetatud Aśoka raidkirja- vägivald on keelatud (I kaljuedikt), samuti dega, ning jätkates Khāravela ehk Kāravella sjaidamine ( ajuedit), ane tueb (võimul u. 190–110 e. Kr.) Hāthgumpha kohelda inimlikult (V kaljuedikt), ning kõiki koopakirjutise,28 Samudragupta Allāhābādi ususete dsetena ( ja ajuedit) sambakirja ja Yaśodharmani ehk Viuvard- Girnāris on Aśoka raidkirjade alla on lisatud hana (võimul u. 532–533 paiku) Mandasauri tekst: „Tõesti, valge elevant toob õnne kogu raidkirjadega.29 Pühitsustekstide seas on Rud- ilmale.“ radāmani raidkiri esireas, olles ilmselt esimene Rudradāmani raidkiri kõneleb erinevalt selletaoline tekst. Hilisemast epigraafikast on Aśoka kõikehõlmavast universaalsest huma- annetustega seotud tekste säilinud tuhandete nismist sootuks maisematel teemadel. Raid- kaupa; enamasti on need annetajate kirjutised, kiri on raiutud Girnāri piirkonnas muiste mis paigutatud kingitud summa eest ehitatud asunud Sudarśana veehoidla parandamise (või taastatud) pühamute (või muude rajatis- ja renoveerimise auks (read 1–3). Caṭana te-ehitiste) juurde. pojapoja (ja Jayadāmani poja) mahākatrapa Epigraafilise konteksti juurde kuulub ka Rudradāmani valitsusajal, (aka ajaarvamise) Rudradāmani raidkirja asukoht. Arusaadavalt 72. aastal (u. 150) (rida 4) lõhkus vihmaveest on Girnāri mägi valitud raidkirja raiumise alguse saanud üleujutus veehoidla kaitseval- kohaks, kuna tegu oli rohkelt külastatava lid ja tammid (read 4–8). Raidkirja andmetel pühapaigaga: ilmselt kulges graniitkaljunukist rajati veehoidla Maurya dünastia kuninga mööda Junāgaḍhi ja mäel asuvate pühamute Candragupta (võimul u. 325/320–299/293 e. vaheline tee. Kaljust mööda viis tee ranni- Kr.) ajal, mil seda haldas kaupmeheseisusest kule.30 Vähetähtsad pole ka teised raidkirjad (skr. vaiya) Puyagupta (rida 8). Niisutus- samal kaljul. süsteemi lasi rajada aga kuningas Aśoka, Aśoka tekstidest olen ma juba mitmel kelle halduriks aladel oli kreeklane (skr. korral kirjutanud,31 ent korrakem tähtsaim yavaa) Tuāspa (read 8–9). Järgnevalt kii- üle. Aśa ajueditid jutustaad detakse Rudradāmanit humanistina (read budismil baseeruvat humanistlikku seadmust 9–10), kindlakäelise valitsejana (read 10–11), (skr. dharma), mida on tarvis maailmas levi- võimsa vallutajana, kes alistas yaeyad ja tada (, , , ajuedit) nin mie võitis Sātavāhana dünastia (3. saj. e. Kr. – 3. edendamiseks on Aśoka ametisse määranud saj.) kuningas (Vāśiṭhputra) ātakar (või- auad ametniud ( ja aju edit) mul u. 130–160) (rida 12), ning on igati vää- Dharma tähendab Aśoka jaoks kuuletumist rikas ja seadmust (skr. dharma) järgiv tark vanematele, õpetajatele, ülematele ja askee- ja helde kuningas (read 12–15), kes maksis tidele, nende austamist, kõigi inimeste vääri- veehoidla taastamise ise kinni (read 15–17).

27 S. Pollock. The Language of the Gods in the World of Men, lk. 68. 28 Vt. põhjalikumalt: M. Kalda. Hāthgumpha raidkiri: tekst ja kontekst. – Idakiri. Eesti Akadeemilise Orienta- alseltsi aastaraamat,Tartu, 2012, lk. 45–87. Raidkirja originaalid: D. C. Sircar. Indian Epigraphy, lk. 213–221; S. Kant. The Hāthgumphā Inscription of Khāravela and the Babru Edict of Aśoka. A Critical Study. D. K. Printworld Ltd., New Delhi, 2000, lk. 8–22; http://www.jatland.com/home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010). Tõlked: S. Kant 2000, lk. 23–33; K. P. Jayaswal, R. D. Banerji. The Hathigumpha Inscription of haaea iahia ndia iet enea haeia ue ndia, ehi, 1983, lk. 79–80; http://www.jatland.com/home/Hathigumpha_inscription (11.01.2010). 29 Originaal: D. C. Sircar. Indian Epigraphy, lk. 411–420. 30 Vt. täpsemalt: D. K. Chakrabarti. Royal Messages by the Wayside, 2011, lk. 53–57. 31 Vt.: M. Kalda. Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad, lk. 149–213 (kaljuediktide täielik tõlge); M. Kalda. Aśoka raidkirjade propaganda. – Akadeemia 2014, nr. 2 (299), Tartu, lk. 314–336 (analüüs).

Tuna 3/2016 19

251 KÄSITLUSED

Alade paremaks haldamiseks määras ta Gir- eelkõige loodesuunalt tabanud arvukalt sisse- nāri ümbruses ametisse halduri: pärslase (skr. tunge, millel ajalugu ja tsivilisatsiooni muutev aava) Kulaipa poja, minister Suviśākha iseloom. (read 18–20). Vaevu olid indo-aarialased (skr. ārya) end Gupta dünastia kuninga Skandagupta Põhja-Indias sisse seadnud ja pärismaalased (võimul u. 455–467) ülipikk (28 rida) kirjutis (skr. dāsa; asy) alistanud, rajanud Gangese Girnāri kaljul jätkab 300 aastat hiljem selgelt jõe orus rea kuningriike, kui Indiasse tungisid samast kohast, kus Rudradāman pooleli jäi, uued võõrad (skr. mleccha). Pärslased (skr. järgides stiililt ja ülesehituselt indo-sküüdi aava) haarasid 7.-6. sajandil e. Kr. tänase vürsti kirjutise eeskuju. Skandagupta raid- Afganistani ja Pakistani, ent osaliselt ka Lää- kiri algab kiitusega Viule ja tema kaasale ne-India alad oma impeeriumi koosseisu, mis Lakmle kui valguse jumalustele ja deemo- valitses neil aladel kuni 4. sajandini e. Kr.32 nite hävitajaile, kelle kehastuseks valitseja Pärslaste Ahhemeniidide dünastia (6.–4. saj. end ilmselt pidas (rida 1). Seejärel kiidab e. Kr.) hävitas Aleksander Suure sõjakäik itta kirjutis kuningas Skandaguptat (read 2–8) 4. sajandi lõpul e. Kr.33 Teadliku helleniseeri- kui barbarirahvaste (skr. mleccha) võitjat, misprotsessi osana paigutas Aleksander val- kogu maa vallutajat, head ja õilsat valitsejat. lutatud aladele elama kreeklasi (skr. yavaa), Saurāṭra poolsaare alasid määratakse valit- kes rajasid keskusega tänases Afganistanis sema haldur Paradatta ja tema poeg Cakra- Kreeka-Baktria riigi (3.–2. saj. e. Kr.).34 palita (read 8–14), kelle kiitmisega tekst Kreeklaste põhjustatud kaos Põhja-Indias samuti kitsi pole. Sudarśana veehoidla puru- võimaldas tekkida esimesel India impeeriu- nes Gupta dünastia valitsusajal taas (read mil, Maurya dünastia riigil (4.–2. saj. e. Kr.). 15–17), ent ehitati üles (read 18–23). Järg- Kreeka-Baktria riigi hävitasid Kesk- nev tekst on katkendlik, kuigi mõistetav on, Aasiast Pärsiasse ja Indiasse tunginud sküü- et selles ülistatakse kuningas Skandaguptat did (skr. aka) ja kušaanid (hn. yei; skr. ja haldur Paradattat (rida 24) ning viimase kuāa), vastavalt 2. ja 1. sajandil e. Kr.35 poega Cakrapalitat (read 25–26). Rändrahvad sundisid kreeklasi Indiasse tun- gima. Indo-kreeklased valitsesid Lääne-India Ajalooline kontekst aladel kuni 1. sajandini, kušaanid 3. sajan- dini, indo-sküüdi vürstid (ehk läänesatraa- Nii Rudradāmani kui Skandagupta raidkirja- bid, nende seas ka Rudradāman) kuni 4.–5. dest kumab vastu Vana-India ajaloo hektiline sajandini. Kohati allusid nad India vürstidele, kulg; impeeriumide vaheldumine kaootilise- kohati Pärsia Sassaniidide dünastiale (3.–8. mate ajajärkudega, rahvasteränded ja suur- saj.).36 Enamik Põhja-India barbarirahvas- riigid. Ent isegi eelajaloo rahvasterändeid test alistas Gupta dünastia (4.–6. saj.), ent kõrvale jättes on ajaloolisel perioodil Indiat vaid selleks, et ka ise hiljem võitluses loodest

32 Vt. täpsemalt: K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India. Northern Book Centre, New Delhi, 1992, lk. 17–50. 33 t ani, enad eande and his suesss in enta sia ist iiiatins enta sia he eement sedenta and nmadi iiiatins t im amatta UNESCO Publishing, Qlétigny, 1994, lk. 67–97; K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 55–80. 34 Vt. K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 81–104; P. Bernand. The Greek Kingdoms of Central sia ist iiiatins enta sia he eement sedenta and nmadi iiia- tions: 700 B.C. to A.D. 250. Toim. J. Harmatta. UNESCO Publishing, Qlétigny, 1994, lk. 99–129. 35 Vt. K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 118–160 ja 161–191; K. Enoki, G. A. Koshelenko, aida he ehhih and thei miatins ist iiiatins enta sia he eement sedenta and nmadi iiiatins t im amatta ubishin, tin, , ui he aas and ndathians ist iiiatins enta sia he eement sedenta and nmadi iiiatins t im J. Harmatta. UNESCO Publishing, Qlétigny, 1994, lk. 191–207. 36 Vt. K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 192–205.

20 Tuna 3/2016

252 Martti Kalda / Junāgahi raidkiri: kommunaalpropaganda Vana-India moodi

Indiasse tungivate valgete hunnide (skr. veta (skr. „kaksikvõim“).42Ajaloolased eristavad ha) ehk heftaliitide sissetungide (5.–6. saj.) indo-sküüdi vürstide seas põhjaalade (Gand- tõttu laguneda.37 hāra ja Mathurā, s. t. Afganistani, Kashmiri ja Esimesed India kultuuriruumi tunginud andžabi) ja neaade (ujaāt, Mahārāṭra, aka nomaadid asustasid osi tänasest Afga- Rājasthān, Mālwā) satraap’e43. nistanist, Pakistanist ja Indiast umbkaudu aka´de võimule Lääne-Indias pani aluse 1. sajandil e. Kr.: traditsiooniline aka´de Kaharāta dünastia, millest pole eriti palju Induse jõele jõudmise daatum on 88 e. Kr.38 teada. Leitud on Bhmaka (isa) ja Nahapāna Umbkaudu 75 e. Kr. vallutasid nad Induse (poeg) münte, viimane valitses ilmselt umb- delta, mille alasid hakati sellest ajast alates kaudu aastail 119–124.44 Sküüdi vürstide esi- sanskritikeelsetes allikates nimetama ākad- letõus langeb kokku ajutise nõrkuseajaga, vīpa’ks (skr. „sküütide maa“; tuntud ka kui mida Kesk-Indias valitsenud Sātavāhana akastān).39 Kashmirist mereni ulatuvat või- dünastia 1.–2. sajandil koges.45 Rivaalide muala valitsesid ajaarvamise vahetusel sada- arvelt vallutasid aka katrapa’d alasid tänas- kond aastat aka uninad aues, es , tes Gujarāti ja Mahārāṭra osariikides.46 iises ja es , ee dateeimises uuijad aka vürstide tõeline hiilgus saavutati üksmeelel pole.40 Esimese sajandi keskpaiku Kārdamaka dünastia ajal (2.–4. saj.). Sugu- alistas aka´de alad oma võimule indo-par- võsa võimule pani aluse Yasamatika poeg tialane Gondophares ehk Gondophernes.41 Caṭana (võimul u. 120.–130. a.), kes valitses aka´d ei kadunud siiski veel ajaloo aree- koos oma pojapoja, Jayadāmani poeg Rud- nilt, nomaadse rahva kuningad valitsesid radāmaniga (võimul u. 130.–160. a.).47 Rud- Lääne-India aladel 1.–2. sajandist kuni 4.–5. radāmani järglased valitsesid aladel kuni 4. sajandi vahetuseni. Sääraseid indo-sküüdi sajandi alguseni, viimane tema otsene pärija vürste nimetavad ajaloolased akasatraapi- oli Viśvasena (võimul u. 293.–304. a.).48 Kār- deks (skr. katrapa; pärsia xšathra-pāva – „rii- damaka dünastiale järgnes iseseisev valitseja- gikaitsja“), sest aka´d võtsid üle Vana-Pärsia suguvõsa, mille viimase vürsti Rudrasiha III valitsemisstiili, mille kohaselt kuningas-isa (võimul 388.–395. a.) alistas Gupta dünastia (tavaliselt tiitliga mahākatrapa) kõrval valit- kuningas Candragupta II Vikramāditya (või- ses tema poeg (tiitliga katrapa). Sellist valit- mul u. 375/380–413/415), kes vallutatud alad sussüsteemi nimetati Vana-Indias vairāya oma impeeriumiga liitis.49

37 Vt. K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 206–229; B. A. Litvinsky. The Hephthalite Empire. ist iiiatins enta sia he ssads iiiatins t im B. A. Litvinsky. UNESCO Publishing, Qlétigny, 1996, lk. 135–162. 38 B. N. The Sakas and Indo-Parthians Puri 1994, lk. 191–193; dateerimise kohta vt. lähemalt K. C. Sagar. For- eign Influence on Ancient India, lk. 123–124. 39 V. D. Mahajan. Ancient India. S. Chand and Co. New Delhi, [1960] 1997, lk. 416–417. 40 Vt. täpsemalt K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 123–125; B. N. Puri. The Sakas and Indo-Parthians, lk. 192–194; V. D. Mahajan. Ancient India, lk. 418. 41 V. D. Mahajan. Ancient India, lk. 418–420; B. N. Puri. The Sakas and Indo-Parthians, lk. 196–199. 42 K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 127, 142–143; B. N. Puri. The Sakas and Indo-Parthians, lk. 200–201. 43 K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 127. 44 K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 130–131; V. D. Mahajan. Ancient India, lk. 421–423. 45 K. A. N. Sastri. A History of South India from Prehistoric Times to the Fall of Vijayanagar. Oxford University Press, Delhi, [1955] 1998, lk. 94. 46 K. A. N. Sastri, o cit, lk. 94–95; V. D. Mahajan. Ancient India, lk. 421–422. 47 V. D. Mahajan. Ancient India, lk. 422; K. A. N. Sastri. A History of South India from Prehistoric Times to the Fall of Vijayanagar, lk. 95. 48 K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 139; A. Jha, D. Rajgor. Studies in the Coinage of the Western Ksatrapas. Indian Institute of Research in Numismatic Studies, Nashik, 1994, lk. 13. 49 V. D. Mahajan. Ancient India, lk. 424, 496; K. A. N. Sastri. A History of South India from Prehistoric Times to the Fall of Vijayanagar, lk. 94–95.

Tuna 3/2016 21

253 KÄSITLUSED

Propagandistlik sisu aa tieat oosi ta- ia varstat aaitea va sti ii- Tekstuaalne (epigraafiline) ja ajalooline kon- eat a etste s tekst põimuvad Junāgaḍhi raidkirja puhul sujuvalt üheks. Ent sellest põhiküsimus: kui iat aitst a oeosaise o usaldusväärne on raidkirja info? Kas raidkirja iisoosi a s- võib käsitada usaldusväärse ajalooallikana? rase ttt srerases seiss Eriti oluline on see põhjusel, et kui mündi- leiud kõrvale jätta, siis on Junāgaḍhi raidkiri KOMMENTAAR (read 1–3) ainus info aka vürsti Rudradāmani elust ja tegevusest. Ning laiemalt: kui usaldusväärsed Raidkirja avasõnana (rida 1) epigraafikas on raidkirjad ajalooallikatena? sagedasti kasutatud siddha võib tõlkida mit- Rudradāmani puhul on saanud tõeks meti: näiteks „valmis!“, kuigi sama hea oleks ilmselt paljude valitsejate salaunistus: neist ka afirmatiivne „küll!“ või „tõesti!“ Sisuliselt endist on saanud nende endi ajalookirjutajad. on tegu heebreakeelse sõna „Aamen!“ sar- Ning nõnda nagu kombeks kõigil inimestel, nase ütlusega. pürgivad ka valitsejad oma elulugu ilustama, Sissejuhatav lõik (read 1–3) teavitab, mil- oma saavutusi väärtustama. Seega tuleb Junā- lest juttu tuleb: Sudarśana (skr. „meeldiv vaa- gaḍhi raidkirjas esitatud infosse suhtuda juba data“) veehoidlast (skr. taāka; kunagise vee- a riori ettevaatusega. Et tegu on ainsa säili- hoidla täpne asukoht pole teada) Girinagara nud infomaterjaliga Rudradāmani kohta, võib (skr. „mägilinn“; ilmselt Girnāri mäel asunud raidkirja võrrelda valimisplakatiga, mis kogu asula või tänane Junāgaḍh50) piirkonnas. Sel- kampaaniast ja ajaperioodist on ainsana tule- lega on paika pandud asukoht, ent ka tõsiasi, viku jaoks säilinud. et käesolevaks hetkeks (raidkirja valmimise Seetõttu pole ka Rudradāmani puhul aeg – vt. read 4–5) on veehoidlaga kõik kor- küsimuseks, miks valitseja seda teeb. Või kas ras. Positiivsete sõnade eesmärgiks on kinni- ta valetab? Sest vastus on jaatav. Pigem tuleb tada lugejate usku helgesse tulevikku.51 pärida – kuidas ta seda teeb? Kuidas lugeda kallutatud teksti? Kuidas lugejat mõjuta- Seessaas veeoias tsi ia takse? Siinkohal on meile suureks abiks mahākatraa avrt Henry T. Conserva teos „Propagandateh- nikad“ (Propaganda Techniques, 1st Books iea isa aaa oaoa i Library, 2003), mis aitab Junāgaḍhi raidkirja ia atraa avrt iea isa lugeda propagandatehnilisest vaatevinklist ayaāai oa ia aākatraa lähtuvalt. etaste oot iiet iea raā- ai seitsee teise aasta Rudradāmani raidkiri Junāgahis ārggaīra aaeise esiese et Seesiae Saraa veeoia eva iveest aavooa viavoo oi iriaarast ae ie aaia es aisas eres rayati serva o savi a iviea o aises et ase saa Svarasikatā a ises a rses iiteotaeta tev- at ias i ae aāinī ee eise aisva

50 Uurijad usuvad, et täna Girnāri nime kandev mägi kandis muiste rjayati nime (rida 5) ning seega on Girina- gara (rida 1) asula tänane Junāgaḍh (vt. F. Kielhorn. Junagadh Rock Inscription of Rudradam, lk. 42; D. B. Diskalkar. Selections from Sanskrit inscriptions (2nd cent. to 8. cent. A.D.). Classical Publishers, New Delhi, 1977, lk. 9). 51 Vt. H. T. Conserva. Propaganda Techniques, 1st Books Library, 2003, lk. 10.

22 Tuna 3/2016

254 Martti Kalda / Junāgahi raidkiri: kommunaalpropaganda Vana-India moodi

rtaa voo aissi vast tai mine ja aukraadide mainimine on muu hulgas ooiata soiiest ettevaatsai- propagandistlik võte.53 Tõestusena vanaisa ja est si eti aa pojapoja ühisest valitsemisest on säilinud ka vaitori iteitise vrava re var- teisi raidkirju54 peale Junāgaḍhi kirjutise (vt. ase aast sarases rida 4). Nende sõnastuse eeskujule toetudes on rekonstrueeritud ka raidkirja rikutud osa. ie otavaas tevas torites t- Ajaloolased55 on välja arvutanud, et raid- ies isti vetevooe oot aa aisati kirjas (read 4–5) nimetatud kuupäev („... aiai ti ties reiti ati seitsee teise aasta ārggaīra i ivi sa roitaie i- aaeise esiese eva“) langeb tati a esi aiai a et teis tänapäevase ajaarvamise kohaselt 18. oktoob- avas eisaa ase art i rile või 16. novembrile 150. aastal (lunaarse a iisaa ai kalendri mārgaīra kuu paigutub solaarses kalendris novembrisse-detsembrisse). Raidkiri seitsee viis art sav raiuti kaljuseina millalgi pärast sedasama kuu- päeva (aastatel 152–153?). Raidkirja aasta 72 o vesi vooas e a iea vee- on antud nn. aka ajaarvamise järgi, mis algas oia ts iivases teraas a sea kristliku kalendri järgi 22.03. (või 21.04.) 78. oi va oe vaaata aastal, mil Caṭana võimule tuli.56 (aka ajaar- vamine on rituaalsetel eesmärkidel kasutusel KOMMENTAAR (read 3–8) tänaseni Jaava ja Bali saartel Indoneesias.) rjayati mägi (rida 5) on ilmselt tänane Tiitlid katrapa ja mahākatrapa (read 3–4, Girnār. Suvarasikatā jõgi (rida 5) kannab täna ent ka 15 ja 17) seletasime lahti juba varase- ilmselt Sonarekhā nime, samas kui Palāśin jõe mat, need n edaad hijem aadžut- tänane asukoht ja nimi on teadmata.57 tide keskel levinud aunimetustega rāa (skr. Raidkiri toob ära veeuputuse tõttu vee- „kuningas“) ja mahārāa(skr. „suurkunin- hoidla tammi tekkinud murdekoha täpsed gas“). Tiitlite järgi on selgelt aru saada, et ise- mõõdud (read 7–8). Ent see pole niisama, seisvateks valitsejateks olid Caṭana ja Rud- täpsete numbrite (ja täpse kuupäeva) tar- radāman, viimase isa Jayadāman iseseisvana vitamine on propagandistlik võte, mille võimule ei pääsenud.52 Tiitlite pidev rõhuta- eesmärgiks usaldusväärsuse saavutamine.58

52 Vt. A. Jha, D. Rajgor. Studies in the Coinage of the Western Ksatrapas, lk. 31: Jayadāmani üliharuldastel hõbe- ja vaskmüntidel esineb ainult tiitel rāa atrapa (skr. „kuningas asevalitseja“), mitte kunagi mahākatrapa. 53 Vt. H. T. Conserva. Propaganda Techniques, lk. 55. 54 Andhau ja Khāvḍā yai (ohvri- või mälestuskivi) kirjutised – vt. täpsemalt V. V. Mirashi. The History and Inscriptions of the Sātavāhanas and the Western Kshatrapas. Maharashtra State Board for Literature and Culture, Bombay, 1981, lk. 115–121; K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 135-136. Andhra raidkirjade originaalid ka teoses D. C. Sircar. Indian Epigraphy, lk. 173–175. 55 V. V. Mirashi. The History and Inscriptions of the Sātavāhanas and the Western Kshatrapas, lk. 123–124; D. B. Diskalkar. Selections from Sanskrit Inscriptions (2nd cent. to 8. cent. A.D.), lk. 10. 56 Vt. täpsemalt L. C. Lian. Indian Calendars. National University of Singapore, Singapore, 2000–2001, lk. 27; K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 136. Amiteshar Jha ja Dilip Rajgor selgitavad oma teo- ses (1994, lk. 7–8), et ilmselt tõusis Caṭana võimule 78. aastal, millest loetakse aka ajaarvamist, ent oli mitu aastakümmet mõne teise (ilmselt Nahapāna) vasall, tõustes mahākatrapa staatusesse alles u. 120. a. Muutus on täheldatav ka Caṭana müntidel; varasematel kannab ta tiitlit rāa atrapa (skr. „kuningas asevalitseja“), hilisematel rāa aākatrapa (skr. „kuningas, suur asevalitseja“) (vt. A. Jha, D. Rajgor. Studies in the Coin- age of the Western Ksatrapas, lk. 29). 57 F. Kielhorn. Junagadh Rock Inscription of Rudradam, lk. 42; D. B. Diskalkar. Selections from Sanskrit inscrip- tions (2nd cent. to 8. cent. A.D.), lk 10; V. V. Mirashi. The History and Inscriptions of the Sātavāhanas and the Western Kshatrapas 1981, lk. 124. 58 H. T. Conserva. Propaganda Techniques, lk. 30.

Tuna 3/2016 23

255 KÄSITLUSED

Murdekoht oli kirjutise kohaselt 420 korda maavalitseja, rāa (skr. „kuningas“) tiitliga 420 küünart suur ning 75 küünart sügav. kreeklane Tuāspa osundavad aka valitsejale „Küünar“ (käevarre pikkus küünarnukist olulistele punktidele valitsemispõhimõtetes. kuni sõrmeotsteni; Euroopas u. 0,53 m) pole aiyade kaasamine riigiasjadesse oli eepi- tõlkevasteks valitud juhuslikult, raidkirja ori- lise ajastu Indias muutunud põlastusväärseks ginaalis esineb sõna hasta (skr. „käsi“), mis praktikaks (vt. „Manusmti , , , oli Vana-Indias samuti mõõtühikuks (u. 0,46 78–79), samas polnud ka akad puhast ārya m). Kui teksti uskuda, siis oli üleujutuse tõttu päritolu (kuigi olid valitsejad, s. t. anasta- tekkinud avaus umbkaudu 193 korda 193 nud katriyatele sobiliku positsiooni). Selle meetrit suur ning 34,5 meetrit sügav. viitega soovib Rudradāman sisuliselt öelda, Raidkiri (read 5–8) kirjeldab veehoidla et tema jaoks on tähtsad inimese oskused ja lõhkunud üleujutust maailmalõpu sarnase anne, mitte tema staatus, koht kastisüsteemis. sündmusena,59 pühendades sellele pea 1/5 Teise halduri nime ära tuues rõhutab Rud- kirjutisest. Miks? Propagandatehniliselt toi- radāman aga multikultuursust, kõigi rahvaste mub siinkohal liialdamine60 ning hirmuta- kaasamise vajadust India valitsemisse, nende mine,61 appi võetakse metafoorid.62 Kõik see rahvusest ja päritolust sõltumata. Seega, kui loomulikult selleks, et probleemi (ja seeläbi kreeklaste kuningale kõlbas töötada Maurya ka selle edukat lahendamist) suuremana näi- dünastia alluvuses, siis sobib ārya kuningaile data. Veehoidla tammi parandamisega tõuseb seista ka aka vürsti teenistuses. valitseja Rudradāman maailma päästjaks. i seesiases es o a aait is o eeoia asi arya ia arata raat ia vriiset a or a os tate tea ar vaiya yata sre tai

Kreeklaste kuninga Tuāspa halduse all sai a a easast aates iseoostasi tea veeoia arya ias Aoa tate taistaat tisi ii a eee- is siis rsi i seisse tea ooe aaitea varstat i vaisi ta aitse eesri oa isaas

KOMMENTAAR (read 8–9) KOMMENTAAR (rida 9)

Maurya dünastia kuningaid Candraguptat ja Käesolevast raidkirjareast alates kujutatakse Aśokat (rida 8) ei nimetata raidkirjas mitte Rudradāmanit Vana-India standardite koha- pelgalt informatiivsel eesmärgil. Esmalt osutab selt ideaalse valitsejana. Ta on õnnelik ja Rudradāman selgelt, et ta teab, kelle raidkirjad meelekindel (rida 9), ta valiti ametisse (rida on Girnāri kaljul, olles tõenäoliselt tuttav ka 9), tema võimu ei häiri õnnetused (rida 10), Aśoka raidkirjade sisuga. Teiseks toob ta mine- ta suudab täide saata kõik neli elueesmärki viku autoriteedid mängu propagandistlikul ees- (rida 11), ta on tark (rida 13), oskab võidelda märgil, asetades iseenda nendega ühte ritta.63 (rida 14), on helde (rida 14), rikas (rida 14) Lisainfona toodud Candragupta haldur ja kirjanduslikult võimekas (rida 14), tal on (skr. rāriya; ka „õukondlane“ või koguni kena keha (rida 15), ta annetab preestritele „kuningapoeg“64) vaiya Puyagupta ja Aśoka (rida 15) ega võta alamatelt liigselt makse

59 D. B. Diskalkari (Selections from Sanskrit inscriptions (2nd cent. to 8. cent. A.D.), lk. 10) arvates võib tegu olla kirjandusliku allusiooniga „Rāmāyaa“ eeposele (vt. V, 49, 20). 60 H. T. Conserva. Propaganda Techniques, lk. 33. 61 Samas, lk. 61. 62 Samas, lk. 71–72. 63 Nende võtete kohta vt. H. T. Conserva. Propaganda Techniques, lk. 45 ja 73. 64 Vt. D. B. Diskalkar. Selections from Sanskrit inscriptions (2nd cent. to 8. cent. A.D.), lk. 11.

24 Tuna 3/2016

256 Martti Kalda / Junāgahi raidkiri: kommunaalpropaganda Vana-India moodi

(rida 16). Ideaali mõõdupuuks on poliiti- Küsigem siinkohal ka, millist religiooni, kaõpiku „Arthaśāstra“ (I, 5–7; I, 19–21) ja filosoofiat ja maailmavaadet aka vürstid (ja tavaõiguse kogumiku „Manusmti“ (ptk. VII) Rudradāman) pooldasid. Krishna Chandra kirjeldused ideaalvalitsejast.65 Sagar67 osutab selgelt, et aka võimukand- Propagandistlikult on ülioluline lausejupp jad toetasid kõiki kolme tol ajal levinud „pöördusid kõik seisused tema poole ning vali- religiooni (ning sellega seoses pooldasid ka sid ta kaitse eesmärgil oma isandaks“. Vana-In- usuabadust) bahmanismi, džainismi ja dia ideaaliks oli aarialaste rändeaegsest hõimu- budismi. Rudradāmani raidkiri kõneleb sead- demokraatiast lähtuvalt (ajutiselt, eluks ajaks musest (skr. dharma) kolmel korral (read 11, või kuni aegade lõpuni) võimule valitud kunin- 13 ja 19), usundit täpsustamata. Samas väidab gas (vt. nt. „Manusmti“ VII, 3). Seega väidab tekst, et valitseja austas veiseid ja preestreid raidkiri, et Rudradāmani võim oli demokraat- (rida 15) ning tema võimu all on võimalik likult omandatud, kuigi osutas eelnevalt tema saavutada kõik neli elueesmärki (skr. purua- pärilusele. Seega on tekstis endaski vastuolu, artha) (rida 11). Mõlemad osundavad brah- kui et mitte ilmne vale. Vähem tähtis pole, et manistlike (hindu) põhimõtete järgimisele. valimise taga olid „kõik seisused“, s. t. kuningat toetasid kõik kastisüsteemi kihid ning et valit- eervi assi etseaa rtai seja on ametisse seatud „kaitse eesmärgil“ (vt. ea srae ei ita tea esivaeate „Manusmti“ VII, 2–35). i aaaa a

a totas ooa i oa viiase iet- vasi ea tea oa varsea tte vi- beni inimeste tapmisest et aasi s i aaa tea arasta- va sati ei isa a o a a aa i ais stes vastata ekarāvati Aa aa artta vaeastee es tea vast astva saa- Surāra vara ar acca Si vrsete ooiea aastea Savīra ra Aarāta iāa a i sstes ee iieste e es tae vaa- aasi s eti tea vi i s tatit astst avaava tea vi a o viai a tisei sease as ire a s ass KOMMENTAAR (read 9–10) KOMMENTAAR (read 10–11) Käesolevas propageerib Rudradāman vägival- last loobumist, kui vähegi võimalik. Kahtle- Raidkirja 11. rida rakendab epigraafias tuntud mata on moraali rõhutamine ja moraalsetele võtet valitseja võimu ulatuse demonstreerimi- seisukohtadele asumine väga propagandistlik sel: geograafilise ruumi verbaalset hõlmamist. samm.66 Ühtlasi võib siin näha tagasiviidet Esitatakse võimualuste maade loetelu, mida Aśoka ideoloogiale, mis nõudis hoidumist elus- pole võimalik mitte mingil moel kinnitada ega endite tamisest (t , , ajuedit ümber lükata. Uurijad68 on tuvastanud, et Ida- VII sambaedikt; Taxilā sambakiri) ja loobumist [ja] Lääne-karāvanti alad (Mālwā69), Anpa iaast (t ie ajuedit , , maa (Narmadā jõe70 ülemjooks), nartta kaljuedikt; VII sambaedikt; Taxilā sambakiri). (Gujarāti osariigi põhjaosa) ja Surāṭra (täna

65 Mõlemad koostati u. 2. saj. e. Kr. – 4. saj. 66 Vt. H. T. Conserva. Propaganda Techniques, lk. 39. 67 K. C. Sagar. Foreign Influence on Ancient India, lk. 150–154. 68 Vt. D. B. Diskalkar. Selections from Sanskrit inscriptions (2nd cent. to 8. cent. A.D.), lk. 12; V. V. Mirashi. The History and Inscriptions of the Sātavāhanas and the Western Kshatrapas, lk. 124. 69 Mālwā (ka Avant) on mägine ala tänase Madhya Pradeshi osariigi idaosas ja Rājastāni osariigi kaguosas, mille keskuseks ajalooline Ujjayi (täna Ujjain) linn. 70 Narmadā jõgi algab Madhya Pradeshi osariigi Maikala mäeahelikust, voolab Vindhya ja Sātpurā mäeahelike vahe- lises orus 1300 km ning suubub Araabia mere Cambay lahte. Sümboolselt on tegu Põhja- ja Lõuna-India piirijõega.

Tuna 3/2016 25

257 KÄSITLUSED

Kāṭhiāwāḍi poolsaar Gujarāti osariigi lõu- teeis era ie astaisea ra naosas) alasid71, vabhra (vabhramat ehk sease soosi saavtas esti Sābarmat jõe72 org), Maru (Mārwāḍ ehk sia ttetarse a e srte Mewar73), Kaccha (Kutch74), Sindhu ja Sau- teaiste iise sveeise ist- vra (Induse jõe alamjooksu ida- ja läänekallas ise a tarvitaisea aiaase ttse tänases Pakistanis), Kukkura (Thari kõrb75 või oste eevatie a varite mõni Induse oru osa?), Aparānta (Mahārāṭra astaise a a ii sitseise osariigi rannikuala Mumbaist põhjas) ja ivitse a a asts vastase Niāda (pärismaalastega asustatud Vindhya veee vast iire a tsa oe mäestiku76 alad) ulatuvad täna Lõuna-Pakis- aaes ia ev ie a astst tanist kuni Mumbai linnani Kesk-Indias. Viimasena tõdetakse (rida 11), et Rud- oies aast oes eeeie radāman on täiuslik valitseja seoses sellega, et tema valitsusalas on võimalik saavutada kõik KOMMENTAAR (read 12–14) neli inimese elueesmärki (skr. purua-artha; catrvara). Osutatakse eepilisel ajastul Raidkirjas (rida 12) nimetatud yaeya Indias välja kujunenud ideele neljast valdkon- hõim elutses eepilisel ajastul ja pärast seda nast, millega tegelemine oli ühiskondlikult Induse ja Gangese jõe vahelisel alal (täna aktsepteeritav: oa (skr. „vabanemine“; Haryāā, Punjāb, Rājasthān, Uttar Pradesh). s. t. kõik religiooni ja askeetlusega seotud Kirjanduses leiduvate vihjete järgi otsusta- sihid), dharma (skr. „seadmus“; s. t. kõik des (kuigi on ka mündileide), oli hõim ole- seaduste ja loomuliku maailmakorra järgi- mas 5.–4. sajandist e. Kr. kuni kõrgkeskajani mise ja säilitamisega seotud sihid), artha (skr. (11.–12. saj.): yaeyasid nimetavad nii „eesmärk“, ent ka „kasu“; s. t. kõik majan- grammatik ja keeleuuendaja Pāini (4.–3. dusliku kasu ja poliitilise karjääriga seotud saj. e. Kr.) (vt. „Aṭādhyāy“ IV, 1, 178; V, 3, sihid) ning kāma (skr. „armukirg“, „iha“; s. t. 116–117) kui ka suur astroloog ja matemaa- kõik seksuaalse rahuldusega seotud sihid) (vt. tik Varāhamihira (elas u. 505.–587. a.) (vt. „Manusmti“ VII,100; „Kāmastra“ I, 2, 1–4). „Bhatsahitā , , ) isas Tegu on järjekordse tõendiga, mille eesmär- Rudradāmani kirjutisele esineb yaeya giks kujutada Rudradāmanit India maailma- hõim ka Allāhābādi sambal Samudragupta pildi kohaselt täiusliku valitsejana. raidkirjas toodud alistatud rahvaste nimistus (vt. rida 22). a vitas yaeya es trsi ais- Junāgaḍhi raidkirja olulisim ajalooline tast a iasi ei ie veva- lausejupp sedastab: „aistas tieit ae ates aeastes saaste seas i orra asa oe aiāpahapati Sāta- saavtas sre sse a aistas tiei- kari ttes ta ease sse ttt e“ t ae orra asa oe aiāpa- (rida 12). Võidetud valitseja oli ilmselgelt hapati Sātakari ttes ta ease sse (skr. dakiāpahapati – „lõunaalade isand“) ttt e saavtas vi e seais mõni Kesk- ja Lõuna-Indias valitsenud tat ia taas vie Sātavāhana dünastia (valitses u. 230 e. Kr. –

71 Mõlemat ala nimetab ka sama raidkirja rida 18. 72 Sābarmat jõgi algab Rājasthāni osariigist ja voolab Gujarāti osariigi kaudu merre. Org on 22 000 km² suur, siin asub Gujarāti keskus Ahmedābād. 73 Mewar on Rājasthāni osariigi lääneosa, idaosas laiub Thari kõrb. 74 Kutchi ehk Kacchi mudane soolasoo (18 000 km²) asub India ja Pakistani vahel. Muiste oli siin merelaht ja soolajärv, täna on tegu peaaegu asustamata piirkonnaga. 75 hai b ( m) uuub tna uatuses ndiae, uatudes andžabist uni ujaāti osariigini. 76 Metsaga kaetud Vindhya mäed on traditsiooniliselt olnud Põhja- ja Lõuna-India piiriks. Laavakivimitest koosnev mäeahelik ulatub Gangese tasandikult Narmadā jõe suudmealani India läänerannikul ning jääb India Madhya Pradeshi osariiki.

26 Tuna 3/2016

258 Martti Kalda / Junāgahi raidkiri: kommunaalpropaganda Vana-India moodi

230) kuningas.77 Kahjuks on tolle suguvõsa kõrgeimal võimalikul teaduslikul tasemel. valitsejate dateerimine keerukas.78 Ilmselt Heldekäelisus (read 13–14), s. t. anneta- pole nimetatud vürst siiski kuulus Gautam- mine (skr. dāna; bhika) on Indias ülioluline putra Sātakari (võimul u. 78/99–123/132), voorus, mida rõhutavad kõik religioonid (vt. kes usutavasti võitis Nāsiku lähistel aka valit- „eda , hadārayaka upaniad“ seja Nahapāna (u. 117 või 125).79 Palju tõe- V, 2, 3; „Chāndogya upaniad“ III, 17, 4; näolisemalt on tegu kuningas Vāśiṭhputra „Bhagavadgtā , ttiuttaa Pulumāv ehk Pulumāyi (võimul u. 123/132– IV, 7–8, „Khuddaka Nikāya“, „Sutta pitaka“; 147/159)80 venna ja järglasega, kes kandis „Anguttara Nikāya“ II, 31–32, „Sutta pitaka“) nime Vāśiṭhputra Sātakar (võimul u. 130– ning mis kuulub ka kuninglike vooruste hulka 160).81 Viimast näib kinnitavat ka Vāiṭh- (vt. „Manusmti“ VII, 211). putra Sātakar aegne raidkiri Kānher koo- past,82 mis sedastab, et tema kuninganna oli a varaaitaes o evooavate aea i- aka Kārdamaka vürstisuguvõsa liige ning aset oaat asest aaitest a mahākatrapa Rudra[– – –] tütar. sasaaist saa a eat teeate vris a aisive ta o osav irase Krishna Chandra Sagar83 teeb raidkirja roosa a e vaas is o see ere ee- (rida 13) sõnadest „kõnekunsti, muusika, iv ee a arastsve s ie sa mõttetarkuse ja muude suurte teadmiste a a aistse o oosas õppimise, süvenemise, mõistmise [ja] tar- vitamisega“ (skr. abdārttha-gāarv- KOMMENTAAR (rida 14) vayāyāyānā viyānā mahatīnā pāraa-dhāraaviāarayoāvāpta) laial- Kuigi mõningast kirjanduse ja filosoofia tund- dasi järeldusi aka haridussüsteemi kohta. mist peeti kuningale vajalikuks, asetatakse Uurija arvates viidatakse siin teadusliku prot- siin (rida 14) sellele eriline rõhk,85 Rudradā- sessi astmetele: õppimine (skr. pāraa), meel- manit kujutatakse nii proosa kui luule tund- dejätmine ehk süvenemine (skr. dhāraa), jana. Miks? Defineerib see ehk valitsejat eel- mõistmine (skr. viāna) ja tarvitamine või kõige kui humanisti ja haritlast, omamoodi proovilepanek (skr. rayoa). Konkreetsetest kui kuninglikku tarka (skr. rāāri), kes oli õppeainetest nimetatakse raidkirjas kolme: „Arthaśāstra“ (vt. I, 7, 1–8) ideaaliks? kõnekunst ehk retoorika (skr. ābda-artha), te ise a aise e a muusika (skr. gāarva) ning loogika ehk aavrvi ira e a vaidluskunst (skr. yāya).84 Kokkuvõtvalt ütleb lausejupp, et Rudradāman oli kõike- ariate rie a tste i teadja, valdas kõiki teadmisi võrdselt hästi isas seee a ea ea ai o ta teei-

77 Samasuguse lisanimega kutsuvad Sātavāhana valitsejaid nende endi raidkirjad (vt. kuninganna Nāganikā Nāeghāti koopakiri rida 2). 78 Vt. täpsemalt V. V. Mirashi. The History and Inscriptions of the Sātavāhanas and the Western Kshatrapas, lk. 2–9; S. Chattopadhyaya. Some Early Dynasties of South India. Motilal Banarsidass, Delhi, 1974, lk. 52–99. 79 Vt. V. V. Mirashi. The History and Inscriptions of the Sātavāhanas and the Western Kshatrapas, lk. 31; S. Chattopadhyaya. Some Early Dynasties of South India, lk. 77. 80 Pulumāv Nāsiku koopakiri 19. valitsusaastast (u. 142/149) (vt. V. V. Mirashi. The History and Inscriptions of the Sātavāhanas and the Western Kshatrapas, lk. 41–49; D. C. Sircar. Indian Epigraphy, lk. 203–207) väidab et ta oli Surāṭra, Kukura, Aparānta, Anpa, Vidarbha ja Akarāvanti alade (vrd. Junāgaḍhi raidkirja 11. rida) valitseja (rida 2), kes võitis aka, yavaa ja aava vürste (rida 5), ning hävitas aka Kaharāta perekonna võimu (read 5–6). 81 Vt. S. Chattopadhyaya. Some Early Dynasties of South India, lk. 94–98. 82 Vt. V. V. Mirashi. The History and Inscriptions of the Sātavāhanas and the Western Kshatrapas, lk. 68–69. 83 Vt. Foreign Influence on Ancient India, lk. 145–156. 84 Ideaalkuninga õpingute kohta vt. ka: „Manusmti“ VII,31; „Arthaśāstra“ I,5,7-17. 85 Vt. H. T. Conserva. Propaganda Techniques, lk. 36.

Tuna 3/2016 27

259 KÄSITLUSED

nud enesele mahākatraa aie saa „Rāmāyaa“ II, 118; „Mahābhārata“ I, 186– vaitseate ttaret isie iis 194). Sisuliselt vihjab raidkiri, et Rudradāman itei ievaii oli mehena naiste lemmik ja ihaldusobjekt. Sellega rõhutakse propagandistlikul kombel KOMMENTAAR (read 14–15) lugejate tunnetele.88

Käesolevas (read 14-15) avaldub Vana-Indias aākatraa raāa taes peaaegu paranoiline idee kuninga kehalisest aastas veiste a reestrite aos oa voo- täiuslikkusest, sest usutakse, et kuninga füü- rste a sse sreaises iaeai- silises kehas peegeldub ka kuningriigi heaolu. et a aaravat ase toorisi Seega eeldatakse, et valitseja on ihu poolest täiuslik; näiteks „Mahābhārata“ eepose86 vi astsavasi va ressiata põhikonflikti põhjuseks on kahe venna füüsi- oaea varaaiast sre a raa line sobimatus troonile; Dhtarāṭra on pime, i asi itte va ia aa vte eitaa Paḍu aga näost kaame (vt. „Mahābhārata“ o ora tevaa iea a aiea I, 44, 6; I, 94, 49). Vooruslik kuningas tähen- tai ia o iat aat veei dab riigi heaolu, patune allakäiku (vt. „Art- ai vaaata haśāstra“ I, 5, 1–6; I, 6, 1–12; „Manusmti“ VII, 26–34; VII, 44–53). Sees asas Rudradāmani kõigil müntidel (v. a. üks hõberaha) kannab ta mahākatrapa tiitlit, seisi aākatraa aatest a ti- pea alati on tema täielik aunimi „kunin- eviiatest oase es oi iistritee gas asevalitseja Jayadāmani poeg, kuningas vaaie voorstea varstat ettevtise suur asevalitseja Rudradāman“ (originaalis: vast a see is e sre srse rāo atraasa ayaāmasa putrasa rāo ttt asat mahākatraasa raāmasa).87 Tekstis (rida 15) nimetatud kihluspidude KOMMENTAAR (read 15–17) (skr. svayavara) tava tekkis Vana-Indias eepilisel ajastul; peo ja sellega kaasnevate Preestrite ja tarkade austamine ning nende võistluste-spordimängude käigus oli kunin- ülalpidamine on Vana-India nägemuses gatütardel õigus omale (võitjate seast) kõige ideaalkuninga ülesanded (vt. „Arthaśāstra“ meeldivam kosilane välja valida. Tava kirjel- I, 5, 11–17; „Manusmti“ VII, 37–43; VII, 82). davad uhkelt mõlemad India eeposed (vt. Veistele osutamine viitab tõenäoliselt Rud-

Rudradāman I (võimul u 130– 150) hõbemünt (2,1 g). Aversil: kuningas Rudradāman I portree, reversil: (stūpa), jõgi, päike ja kuu. Mündi tekst (brahmī) kirjas: rajño ksatrapasa jayadamasaputrasa rajño mahaksatrapasa rudradamasa (kuninga, katrapa Jayadāmani poja, kuninga, mahākatrapa, Rudradāmani [münt]).

86 Loodi 4.-3. saj. e. Kr. – 3.-4. saj. 87 Vt. pikemalt: A. Jha, D. Rajgor. Studies in the Coinage of the Western Ksatrapas, lk. 31–32. 88 Vt. H. T. Conserva. Propaganda Techniques, lk. 20–24.

28 Tuna 3/2016

260 Martti Kalda / Junāgahi raidkiri: kommunaalpropaganda Vana-India moodi radāmani brahmanistlikele sümpaatiatele. Kokkuvõtteks Kuningas tohib võtta alamate ja riigi kaits- mise eest maksu („Manusmti“ VIII, 304), Selge, et Rudradāmani raidkiri liialdab, kiites ent mitte liigselt („Manusmti“ VII, 139). kuninga isikuomadusi ja loetledes saavutusi, Tekst kasutab mitut propagandistlikku kasutades selleks kõiki tollasesse maailmapilti võtet. Rudradāmanit kujutatakse altruist- kuuluvaid märksõnu ja viise, propagandist- liku isikuna (rida 16),89 kes tegutseb ideaalse likke võtteid, mis kasutusel tänaseni. Tekstis valitsejana alamate heaolu eesmärgil, elab on teadlikku valet, eriti demokraatiataotluste alamate abistamise ja kaitsmise nimel (vt. ja rahakasutuse kohta, tõenäoliselt on vääriti „Manusmti“ VII, 80; „Mahābhāata , või liialdatuna kujutatud ka veeuputuse taga- , , , ) ta ahastab eehida järjel tekkinud purustuste ulatust. Tekstis lei- taastamist omaenda raha eest. Sellega vas- duvaid ajaloofakte pole võimalik kinnitada (v. tandub (rida 17)90 ta omaenda õukondlastele, a. sugulus Sātavāhana valitsejaga) ega ümber kes olid ettevõtmise vastu. Läbinägelik lugeja lükata. Raidkiri teenis kommunaalpropagan- kahtlemata mõistab, et valitseja isiklik varan- distlikke eesmärke, üritades võita Girinagara dus pärines samuti maksudest ja sõjasaagist ümbruse elanike poolehoidu, hõlmata alasid nagu riigikassagi, ning õukondlaste vastuseis positiivse sõnumi abil. tema tahtele sai olla vaid soovituslik. Kaugemaleulatuv järeldus on, et raidkirju ei saa ilma kriitikata usaldada, nende esitatud ai eseitaise ttt eeeeite aa- fakte peab kinnitama ka mõni teine allikas. ate aa ttt ras aaisa ia- Seda eelkõige seetõttu, et erinevalt tavakir- eaie a aarava aistaises i jandusest on raidkiri tiheda seotuse tõttu o artta a Srāra kaitseks siinil- võimu ja võimukandjatega tunduvalt sageda- as vaitsses aetisse mini aldis olema propagandast, liialdustest ja valest küllastunud tekst. aava aia oa viea aat- Kahjuks on ka küsimusi, millele vastust i eeeia a raostat ei e pole. Kas Junaāgaḍhi raidkiri oli Rudradā- ea saa iister Sviāa es toiis mani ainus kirjutis? Kui ei, siis millest paja- iesti i tis raast a sea- tasid teised? Muudest kommunaalprojekti- st es asvatas aaate arastst dest? Ilmselt küll. Sest suuremat eesmärki ei paista käesoleva raidkirja baasil valitsejal sreaes oa teevsea isaa vi- olevat. Seega liigitagem Junagāḍhi raidkiri si sst a a kommunaalehitisi tutvustavate mälestus- tahvlite hulka, mille kunagine võim on püs- KOMMENTAAR (read 18–20) titanud ning millele on väärtuse andnud vaid aeg, tõsiasi, et tekst on pea kaks tuhat aastat Raidkiri lõpeb lootusrikkalt tulevikku vaa- ajahambale vastu pidanud. dates.91 Taas kord (vt. rida 19) rõhutatakse aka vürsti alamatena mitut eri päritolu alamaid, siin on selleks Pärsia päritolu (skr. aava) Kulaipa poeg, minister (skr. āmātya) Suviśākha. Rahanduse, nagu ka kunstide ja Martti Kalda filosoofia tundmine on kuninglikud omadu- (1973), MA, doktorant, Tallinna Ülikool, sed (vt. „Manusmti“ VII, 43; „Arthaśāstra“ Narva mnt.25, 10120 Tallinn, I, 5, 7–10). [email protected]

89 Vt. H. T. Conserva Propaganda Techniques, lk. 29. 90 Vt. H. T. Conserva Propaganda Techniques, lk. 6. 91 Vt. H. T. Conserva Propaganda Techniques, lk. 28.

Tuna 3/2016 29

261  

 6800$5<

7KLV3K'WKHVLVLVEDVHGRQDFROOHFWLRQRIDUWLFOHV$OODUWLFOHVDUHFRQQHFWHGZLWK WKHVDPHFXOWXUDOVSDFHKLVWRULFDOSHULRGDQGVXEMHFW8QGHUWKHVFXWLQ\DUH$QFLHQW ,QGLDQ6RFLRSROLWLFDOWH[WVIURP(SLF$JH LHEHWZHHQWK±UGFHQWXU\%&DQGUG± WKFHQWXU\$' $OOWH[WVDUHZULWWHQRULQVFULEHGLQHLWKHU6DQVNULWRU3UDNULW 7KHPDLQUHVHDUFKTXHVWLRQVDUH+RZWRGHDOZLWKFODVVLFDOWH[WVLQ6DQVNULW":KDW DUHSKDVHVRIWUDQVODWLQJDQGLQWHUSUHWLQJRIDWH[W"  :KDWLVWKHUROHDQGWKH LQWHQWLRQVRIDXWKRU"  +RZWKHFRPSRVHUVRIWKHWH[WVLQIOXHQFHWKHDXGLHQFH" +RZWH[W³OLH´DQGKRZWRGHFRQVWUXFWWKH³OLH´RUVXEMHFWLYHWUXWK"  +RZWR V\VWHPDWLVHDQG UH FRQVWUXFWWKHFRQWH[WLQFDVHRI$QFLHQW,QGLDQWH[WV"  +RZ WRFKDQJHDQGEURDGHQWKHFRQWH[WXDOSRLQWRIYLHZ"  +RZKDVWKHPDWHULDOWKH WH[WVDUHZULWWHQRQLQIOXHQFHGWKHFRQWHQWVDQGRUVXUYLYDORIDWH[W"   7KHDQDO\WLFDOLQWURGXFWLRQWRP\DUWLFOHVFRQVLVWVRIWKUHHFKDSWHUVUHVHDUFKVXEMHFW  KLVWRU\RIWKHVWXG\RI$QFLHQW,QGLDQ6RFLRSROLWLFDOWH[WV  PHWKRGRORJ\ XVHGLQDUWLFOHV  7KHPRVWLPSRUWDQWRIWKHLQWURGXFWLRQVLVLQFKDSWHUWKDWOD\V GRZQWKHHSLVWHPRORJLFDOYLHZSRLQWV  H[SODLQVWKHZRUNZLWKWKHWH[W   DQGFRQWH[W  DQGWKHXVHRIPHWKRGVLQWKHDUWLFOHV   7KH PHWKRGV XVHG DUH H[HJHVLV D  FORVH UHDGLQJ H[SOLFDWLRQ GH WH[WH  E  SURSDJDQGDWHFKQLTXHV F KHUPHQHXWLFV G DQGPHGLRORJ\ PpGLRORJLH  H   7KHDUWLFOHVDUH , .DOGD0DUWWL  .DX৬LO\D$UWKDĞƗVWUD .DX৬LO\D¶V$UWKDĞƗVWUD (HVWL $NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± ,, .DOGD0DUWWL  +DWKƯJXPSKDUDLGNLULWHNVWMDNRQWHNVW +ƗWKƯJXPSKƗ ,QVFULSWLRQ RI .KƗUDYHOD  WH[W DQG FRQWH[W  ,GDNLUL (HVWL $NDGHHPLOLVH 2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± ,,, .DOGD 0DUWWL   'HOKL VDPEDG PRQXPHQWLGH WHLVDOGDPLVHVW 9DQD ,QGLD PRRGL 3LOODUV RI 'HOKL 5HORFDWLQJ 0RQXPHQWV LQ DQFLHQW ,QGLD  ,GDNLUL(HVWL$NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± ,9.DOGD0DUWWL  ĝDWDSDWKDEUƗKPD৆D;,±3XUnjUDYDVMD8UYDĞƯ ĝDWDSDWKD EUƗKPD৆D ;,± 3XUnjUDYDV DQG 8UYDĞƯ  ,GDNLUL (HVWL $NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± 9 /DKH-DDQ .DOGD 0DUWWL  0LWUDNXMX,QGLDV MD0LWKUDNXMXLUDDQL XVXQGLWHV±XXULPXVY}UGOHYDVWPWRORRJLDVW 0LWUDLQ,QGLDDQG0LWKUDLQ ,UDQLDQUHOLJLRQV$VWXG\RQFRPSDUDWLYHP\WKRORJ\ 0lHWDJXVHG±  9,.DOGD0DUWWL  -XQƗJDGKLUDLGNLULNRPPXQDDOSURSDJDQGD9DQD,QGLD PRRGL -XQƗJDGK,QVFULSWLRQ&RPPXQDO3URSDJDQGD$QFLHQW,QGLDQ6W\OH  7XQD$MDORRNXOWXXULDMDNLUL± ,QFRQFOXVLRQWKHWKHVLVILQGVDQRSWLPDOZD\WRWUDQVODWHDQGLQWHUSUHWWKHWH[WZLWK WKHKHOSRIH[HJHVLVDQGFORVHUHDGLQJ,WILQGVWKDWHYHU\DXWKRU³OLHV´DQGWKHEHVW

 ZD\WRGHFRQVWUXFW³WKHOLH´DUHSURSDJDQGDWHFKQLTXHV7KHWKHVLVV\VWHPDWLVHVDQG FRQVWUXFWVWKHFRQWH[WLQFDVHRI$QFLHQW,QGLDQWH[WVLQWRILYHFDWHJRULHVFRQWH[WRI WKHVSDFHRUJHRJUDSKLFDOFRQWH[W  FRQWH[WRIWKHWLPHRUKLVWRULFDOFRQWH[W   FRQWH[WRIWKHPDWHULDORUFXOWXUDOFRQWH[W  FRQWH[WRIWKHWH[WRUOLWHUDU\FRQWH[W  FRQWH[WRIWKHUHOLJLRQRULGHRORJLFDOFRQWH[W  7KHPHGLRORJ\SURYLGHVWKH LGHDOZD\WRH[SDQGWKHPDWHULDOFRQWH[W 

 $%675$&76

.DOGD 0DUWWL   .DX৬LO\D $UWKDĞƗVWUD .DX৬LO\D¶V $UWKDĞƗVWUD  (HVWL $NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± 7KH$UWKDĞƗVWUDLVWKHROGHVWH[WDQWWH[WRQRQHRIWKHSULPDU\OLIHDLPVLQDQFLHQW ,QGLDQVRFLHW\WKDWLVDUWKDZKLFKOLWHUDOO\PHDQV³DLP´EXWFDQGHQRWH³ZHDOWK´ DQG ³VXFFHVV´ $UWKDĞDVWUD LV D WH[W DERXW VWDWH SROLWLFV D PDQXDO IRU WKH UXOHU $UWKDĞƗVWUDFRQVLVWVRIERRNVSDUWVDQGYHUVHV,WLVPRVWO\ZULWWHQLQ SURVHLQWHUWZLQHGE\RFFDVLRQDOYHUVH'DWHVDVVLJQHGWRWKHWH[WVYDU\LPPHQVHO\ $OOHJHGO\LWZDVZULWWHQE\.DX৬LO\DRU&Ɨ৆DN\D9Lৢ৆XJXSWDDSULPHPLQLVWHURIWKH ILUVW HPSHURU RI WKH 0DXU\D '\QDVW\ &DQGUDJXSWD 0DXU\D ± %&  +RZHYHUDVWKHWH[WPDNHVQRPHQWLRQRIDVSHFLILFG\QDVW\LWLVQRZJHQHUDOO\ FRQFOXGHG WKDW WKH WH[W ZDV FRPSLOHG GXULQJ WKH (SLF $JH LH EHWZHHQ WK±UG FHQWXU\%&DQGUG±WKFHQWXU\$' DQGWKHDXWKRUVKLSVKRXOGQRWEHDWWULEXWHGWR RQHSHUVRQ 7KHVHOHFWLRQWUDQVODWHGKHUHJLYHVDQRYHUYLHZRIWKHDQFLHQWVHFUHWVHUYLFHGLIIHUHQW W\SHV RI VSLHV DQG WKHLU GXWLHV (PSKDVLV SODFHG RQ WKLV WRSLF WHVWLILHV WR LWV LPSRUWDQFHLQWKHVWDWHFUDIWRI$QFLHQW,QGLD$SURSHUNLQJVKRXOGKLUHVSLHVIURP HYHU\OD\HURIVRFLHW\±IURPFRXUWPXVLFLDQVWRIDUPHUVDQGWUDYHOOLQJPRQNV7KH KLHUDUFK\RIWKHVHFUHWVHUYLFHLVYHU\FRPSOLFDWHGDQGDFFRUGLQJWRWKHWH[WVSLHV ZHUH RIWHQGLVJXLVHG )DLWKIXOVSLHV ZHUH DZDUGHG JHQHURXVO\ WKHOHVV VXFFHVVIXO RQHV DQG WUDLWRUV FDXJKW E\ WKH VSLHV ZHUH H[HFXWHG 7KH VS\ V\VWHP SOD\HG D VLJQLILFDQW UROH LQ HVWDEOLVKLQJ DQG PDLQWDLQLQJ WKH GHIHQFH RI WKH VWDWH DQG WKH DXWKRULW\RIWKHNLQJ  .DOGD0DUWWL  +DWKƯJXPSKDUDLGNLULWHNVWMDNRQWHNVW +ƗWKƯJXPSKƗ ,QVFULSWLRQ RI .KƗUDYHOD  WH[W DQG FRQWH[W  ,GDNLUL (HVWL $NDGHHPLOLVH 2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± 7KHDUWLFOHFRQFHQWUDWHVRQOLWWOHUHVHDUFKHGHSLJUDSKLFPDWHULDOVIURPWKH(DVW,QGLDQ VWDWH RI 2ULVVD IURP WKH UG±VW FHQWXULHV %& DQG WKHLU FRQWH[WXDO DQDO\VLV ,W HQFRPSDVVHVQHZO\PDGHWUDQVODWLRQVRIWKUHH$ĞRNDQUR\DOHGLFWV ;,,,5RFN(GLFW .DOLৄJD 5RFN (GLFWV , DQG ,,  DQG .KƗUDYHOD¶V +ƗWKƯJXPSKƗ ,QVFULSWLRQ LQWR (VWRQLDQ7KHDUWLFOHDQDO\VHVLQGHWDLOWKHJHRJUDSKLFDO VSDWLDO KLVWRULFDO WLPH  WH[WXDO OLWHUDU\ DQGUHOLJLRXV LGHRORJLFDO FRQWH[WRIWKH+ƗWKƯJXPSKƗ,QVFULSWLRQ 7KH DQDO\VLV H[SODLQV WKH FKRLFH RI WKH KLVWRULFDO ORFDWLRQV RI WKH LQVFULSWLRQV LQ .DOLৄJD 2ULVVD  WKHLU WH[WXDO VWDQGLQJ LQ ,QGLDQ HSLJUDSK\ DQG WKHLU LGHRORJLFDO OHDQLQJVLQWKHPXOWLUHOLJLRXVVSDFHRI,QGLD7KHDUWLFOHGLVFORVHVWKHKLVWRULFDOYDOXH RI WKH WH[WV DQG WKH KLVWRULFDO FRQWH[W WKDW VXUURXQGV WKHP UHYLYLQJ RQH RI WKH IRUJRWWHQFKDSWHUVLQ$QFLHQW,QGLDQ DQG$QFLHQW(DVW,QGLDQ KLVWRU\7KHDUWLFOH VKRZVWKDWLQDGGLWLRQWRGHILQLQJWKHLQVFULSWLRQVDVKLVWRULFDOVRXUFHVLWLVLPSRUWDQW WRDQDO\VHWKHFRQWH[WVXUURXQGLQJWKHWH[WVLQRUGHUWRIRUPXODWHDFRPSOHWHSLFWXUH

 .DOGD0DUWWL  'HOKLVDPEDGPRQXPHQWLGHWHLVDOGDPLVHVW9DQD,QGLD PRRGL 3LOODUVRI'HOKL5HORFDWLQJ0RQXPHQWVLQDQFLHQW,QGLD ,GDNLUL(HVWL $NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± 7KUHHSLOODUVZLWKDQFLHQWHSLJUDSK\DUHVWDQGLQJLQWKHWHUULWRU\RI1HZ'HOKLWKH FDSLWDOFLW\RIWKH5HSXEOLFRI,QGLD7ZRRIWKHPDUHPDGHRIVWRQHDQGZHUHHUHFWHG E\WKHSUDLVHGNLQJ'HYƗQƗূSUL\D3UL\DGDUĞLQ$ĞRND UXOHGIURP± %& RIWKH0DXU\D'\QDVW\ WK±QGFHQWXU\%& 7KHWKLUGWKHLURQSLOODURI'HOKL ZDV PRVW OLNHO\ PDGH WR FHOHEUDWH WKH PRVW IDPRXV UXOHU &DQGUDJXSWD ,, 9LNUDPƗGLW\D UHLJQHG IURP ±  RI WKH *XSWD '\QDVW\ WK±WK FHQWXU\  7KHLURQSLOODUZDVFDUULHGWRWKHFLW\E\6XOWDQ6KDPVDG'ƯQ,OWXWPLVK LQSRZHU ± WKHUXOHURIWKHVXOWDQDWHRI'HOKL ± $ĞRND¶VVWRQHSLOODUV ZHUHEURXJKWWKHUHE\6XOWDQ)ƯUnj]6KƗK7XJKODT LQSRZHU 7KHILUVWRI WKH WZR 0XVOLP VXOWDQV SODFHG WKH PHWDO SROH FHOHEUDWLQJ WKH +LQGX NLQJ &DQGUDJXSWD LQWRKLVPRVTXHWKHVHFRQGVXOWDQKDGWKHVWRQHSLOODUV ZLWKWKHWH[WV E\WKHSLRXV%XGGKLVWHPSHURU$ĞRND UDLVHGRQWKHSUHPLVHVRIKLVSDODFHFRPSOH[ DQGKXQWLQJJURXQGV 7KHDUWLFOHH[DPLQHVWKHEDFNJURXQGRIWKLVTXLUN\KLVWRULFDOFXOWXUDODQGVSDWLDO VLWXDWLRQ7KHDUWLFOHH[DPLQHVWKHEDFNJURXQGRIWKLVTXLUN\KLVWRULFDOFXOWXUDODQG VSDWLDO VLWXDWLRQ WU\LQJ WR ILQG RXW ZK\ WKH FROXPQV RI 'HOKL KDYH GHVSLWH FRQWUDGLFWRU\HQGRUVHPHQWVSURYHGWREHVXFKLQWULJXLQJSKHQRPHQDWKURXJKRXWWKH DJHV:KLFKPRQXPHQWVDUHQRWORVLQJWKHLUUHOHYDQFHGHVSLWHFRQWLQXRXVFKDQJHVLQ VSDFHWLPHUHOLJLRQDQGKLVWRULFDOVLWXDWLRQ"7KHUHVHDUFKWRROVKDYHEHHQSURYLGHG E\5pJLV'HEUD\LQKLV7UDQVPLWWLQJ&XOWXUHE\WKHPHWKRGRORJ\FDOOHG0HGLRORJ\ 7KHDUWLFOHDQDO\VHVWKHFRPPXQLFDWLRQWRROVRIWKH,QGLDQFLYLOL]DWLRQDQGPHGLDWLRQ RIFXOWXUHLQ$QFLHQW,QGLD  .DOGD 0DUWWL  ĝDWDSDWKDEUƗKPD৆D;,± 3XUnjUDYDVMD8UYDĞƯ ĝDWDSDWKD EUƗKPD৆D ;,± 3XUnjUDYDV DQG 8UYDĞƯ  ,GDNLUL (HVWL $NDGHHPLOLVH2ULHQWDDOVHOWVLDDVWDUDDPDW± ĝDWDSDWKDEUƗKPD۬D;,± LVRQHRIWKH 7KHVWRU\RI3XUnjUDYDVDQG8UYDĞƯ PRVW IDPRXV QDUUDWLYHV LQ DQFLHQW ,QGLDQ P\WKRORJ\ DQG OLWHUDWXUH :KLOH LQ WKH RULJLQDO৙JYHGLFK\PQ ; RQHFDQRQO\VHHDVHWRIHPRWLRQDORXWEXUVWVEHWZHHQ WKH GLYRUFHG KXVEDQG DQG ZLIH VHWWOLQJ WKHLU DFFRXQWV WKH WUDQVODWHG SDVVDJH RI ĝDWDSDWKD EUƗKPD۬D JLYHV WKH OHJHQG D FRPSOHWHO\ GLIIHUHQW PHDQLQJ ,Q WKH LGHRORJ\RI%UƗKPD৆DWH[WVZKLFKEHORQJWRWKHJURXSRIFRPPHQWDULHVLQ9HGLF OLWHUDWXUHWKHP\WKEHFRPHVDORYHVWRU\EHWZHHQWKHHDUWKO\PDQ3XUnjUDYDVDQGWKH KHDYHQO\Q\PSK 6DQVNULW$SVDUDV 8UYDĞƯLQWHUUXSWHGE\VHPLGLYLQH*DQGKDUYDV 7KHPDQ¶VDWWHPSWWRJHWEDFNWRJHWKHUZLWKWKHZRPDQH[SUHVVHVKXPDQDVSLUDWLRQV WRZDUGLPPRUWDOLW\DQGGLYLQLW\7KHUHIRUHWKHVWRU\WHDFKHVKRZWRVDFULILFHLQWKH SURSHUPDQQHUDQGKRZWRDVFHQGWRKHDYHQWKURXJKNLQGOLQJRIILUHVDFULILFH0DUWWL .DOGD¶VWUDQVODWLRQLVHTXLSSHGZLWKDFRPSUHKHQVLYHLQWURGXFWLRQDQGFRPPHQWDULHV

 WKDWVKRZQRWRQO\WKHSODFHRIWKH3XUnjUDYDVDQG8UYDĞƯVWRU\LQ9HGLFOLWHUDWXUHEXW DOVRLWVIXUWKHUGHYHORSPHQWVLQ,QGLDQOLWHUDWXUHDQGFXOWXUHXQWLOWKHVWFHQWXU\  /DKH -DDQ .DOGD 0DUWWL   0LWUD NXMX ,QGLDV MD 0LWKUD NXMX LUDDQL XVXQGLWHV ± XXULPXV Y}UGOHYDVW PWRORRJLDVW 0LWUD LQ ,QGLD DQG 0LWKUD LQ ,UDQLDQUHOLJLRQV$VWXG\RQFRPSDUDWLYHP\WKRORJ\ 0lHWDJXVHG± 7KLVDUWLFOHLVDV\VWHPDWLFDSSURDFKWRWKHFKDUDFWHURIWKHGHLW\ZKREHDUVWKHQDPH 0LWUD LQ ,QGLD EXW LQ ,UDQ LV FDOOHG 0LWKUD ODWHU 0LKU  7KH VWXG\DLPVWRJLYH DQVZHUVWRWKUHHTXHVWLRQV :KDWDUHWKHVLPLODULWLHVEHWZHHQWKH,QGLDQ0LWUDDQG WKH,UDQLDQ0LWKUDLIZHOHDYHDVLGHWKHQDPHRIWKHGHLW\" :KDWDUHWKHGLIIHUHQFHV EHWZHHQWKHVHWZRGHLWLHV" :KDWDUHWKHFKDQJHVWKDWWKHGHSLFWLRQRI0LWUD0LWKUD KDVJRQHWKURXJKLQ,QGLDQDQG,UDQLDQP\WKRORJLHV"7RDQVZHUWKHVHTXHVWLRQVWKH DUWLFOH ILUVW JLYHV DQ RYHUYLHZ RI 0LWUD LQ ,QGLD WKHQ 0LWKUD LQ ,UDQ DQG ILQDOO\ FRPSDUHVWKHWZR %RWKDSSURDFKHVVWDUWZLWKDFRPSUHKHQVLYHRYHUYLHZRIVRXUFHV,Q,QGLDWKHPDLQ VRXUFHIRUWKHVWXG\RI0LWUDLV9HGLFOLWHUDWXUH FD±%& QDPHO\ JYHGD $WKUYDYHGD

 KRO\VLWH1HDUWKHEDVHRIWKHPRXQWDLQVWDQGVDFRQLFDOSLHFHRIURFNDQGRQWKDW URFNWKHUHDUHLQVFULSWLRQVIURPWKUHHIDPRXVDQFLHQW,QGLDQUXOHUV+HUHZHILQGWKH 5RFN (GLFWV RI WKH .LQJ 'HYƗQƗূSUL\D 3UL\DGDUĞLQ $ĞRND UXOHG FD ± %& RIWKH0DXU\D'\QDVW\ WK±QGFHQWXU\%& WKHLQVFULSWLRQRIWKH ,QGR 6F\WKLDQ 3ULQFH 5XGUDGƗPDQ UXOHG FD ± $'  DQG WH[WV IURP 6NDQGDJXSWD UXOHG±$' RIWKH*XSWD'\QDVW\ WK±WKFHQWXU\$'  7KHDUWLFOHIRFXVHVRQWKH-XQƗJDGKLQVFULSWLRQRI5XGUDGƗPDQ,DQDO\VHWKHWH[WXDO HSLJUDSKLFDO DQGWKHKLVWRULFDOFRQWH[WDQGUHDGWKHWH[WDVDQFLHQWSURSDJDQGD DVVLVWHGE\PRGHUQSURSDJDQGDWHFKQLTXHV7KHDUWLFOHLQFOXGHVWKHIXOOWH[WRIWKH LQVFULSWLRQWUDQVODWHGIURPWKHRULJLQDOLQWR(VWRQLDQ7KHPDLQTXHVWLRQRIWKHDUWLFOH LV KRZ UHOLDEOH LV WKH LQIRUPDWLRQ LQ WKH LQVFULSWLRQ" $QG PRUH EURDGO\ FDQ LQVFULSWLRQVDVVXFKEHUHJDUGHGDVUHOLDEOHKLVWRULFDOVRXUFHV"7KXVWKHTXHVWLRQLV QRWZK\EXWKRZWKHLQVFULSWLRQRI5XGUDGƗPDQZDVDQGVWLOOLVO\LQJWRXV 

 (/8/22.,5-(/'86

1LPL   0DUWWL.DOGD 6QQLDHJMDNRKW 7DOOLQQ(HVWL .RGDNRQGVXV  (HVWL  +DULGXVNlLN DODWHV 7DOOLQQDhOLNRROGRNWRUL}SLQJXGNXOWXXULGHXXULQJXWHHULDODO   (HVWL+XPDQLWDDULQVWLWXXWPDJLVWULNUDDGDDVLDNXOWXXULORRV ± +HOVLQJLhOLNRROYDEDNXXODMD ± (HVWL+XPDQLWDDULQVWLWXXWEDNDODXUHXVHNUDDGDDVLDNXOWXXULORRV ± 7DOOLQQD.HVNNRRO  7HHQLVWXVNlLN   7DOOLQQD.XOWXXULNDWHODUHQGXVNHVNXVHMXKDWDMD ± 7DOOLQQDhOLNRROL6HQDWLPDMDQGXVNRPLVMRQLOLLJH ± 7DOOLQQDhOLNRRODDVLDNXOWXXULORR}SSHNDYDMXKW ± 7DOOLQQDhOLNRROOHNWRU ± (HVWL'LSORPDDWLGH.RROOHNWRU ± 7DOOLQQD3HGDJRRJLNDOLNRROOHNWRU ± (HVWL+XPDQLWDDULQVWLWXXWOHNWRU  8XULPLVYDOGNRQQDG 6DQVNULWL NHHO VDQVNULWLNHHOQH NLUMDQGXV ,QGLD UHOLJLRRQLG ,QGLD KLVNRQG ,QGLD DMDOXJX,QGLDNXOWXXULOLVHGP}MXG$DVLDV$DVLDSROLLWLND  (ULDODQHWHJHYXV ± 9LNHUUDDGLRVDDWHVDULÄ+RPPLNXPDDYlJHYDG³DXWRU   9LNHUUDDGLRVDDWHVDULÄ9DOJXVWXOHELGDVW³DXWRU   (ULFFVRQ(HVWL$6,QGLDVXKWOHPLVNRROLWXV   9LNHUUDDGLRVDDWHVDULÄ3DOYHUlQGXULSlHYDUDDPDW³DXWRU   5LLJLNRJX.DQWVHOHL,QGLDVXKWOHPLVNRROLWXV   6$$UFKLPHGHV,QGLDVXKWOHPLVNRROLWXV ± 9LNHUUDDGLRVDDWHVDULÄ9HHONVPDDLOP³   UDDGLRORHQJXG$DVLDIHQRPHQLGHVW ± 7DOOLQQD5DKYDOLNRROORHQJXG,QGLDNXOWXXULORRVW   0HULNH9DUGMDNRROLWXVORHQJXG,QGLDEXGLVPLVW   ,20NRROLWXV   .HVN$DVLDSROLLWLNDMDNXOWXXULRPDSlUDGHVW   6ROD,QWHJUD2hNRROLWXV   ,VODPLPDDGHWXOHYLNLVODPMDLQWHUQHW   9$55(NRROLWXV,QGLDMD+LLQDVXKWOHPLVNRROLWXV   ((/.7DOOLQQD.DDUOL.RJXGXV   ORHQJXG,QGLDUHOLJLRRVHVWNXQVWLVW

   8VXWHDGXVWH,QVWLWXXW   ORHQJXG,QGLDKLQGXKLVNRQQDVWMDNXOWXXULVW ± (79VDULÄ$MDOLNMDDMDWX³   ORHQJXGKLQGXLVPLVWEXGLVPLVWGåDLQLVPLVW   +LLQDQGLVNXQVWLQlLWXVÄ/LQQDLOPHG³   ORHQJVDMDQGL+LLQDVW   ((/.7DOOLQQD.DDUOL.RJXGXVORHQJXGKLQGXLVPLVW   9LNHUUDDGLRORHQJXG,QGLDNXOWXXULORRVW   9LOQLXVHhOLNRRO,GDMD.HVN(XURRSDLQGRORRJLGH   ,,DDVWDNRQYHUHQWVHWWHNDQQHLQGRORRJLDROXNRUUDVW(HVWLV   (HVWL9lOLVNDXEDQGXVH/LLW   HWWHNDQQH,QGLDKLVNRQQDVWVDMDQGLO   9LNHUUDDGLRORHQJXG,QGLDNXOWXXULVW   9LNHUUDDGLRORHQJXG.DJX$DVLDSROLLWLNDVW   7DYHFR'LVDLQORHQJQDLVHROXNRUUDVW   9DQD,QGLDKLVNRQQDV   0DKDMDDQD,QVWLWXXWORHQJXG7LLEHWLNXQVWLVPERROLNDVW   5DDGLRUDDGLRORHQJXG,QGLDMD1HSDOLNXOWXXULVW   9LNHUUDDGLRVDDWHVDULÄ0HWDPRUIRRV³   ORHQJXG7LLEHWLDMDORRVWMDNXOWXXULVW   (HVWL.XQVWLDNDGHHPLDORHQJXG7LLEHWLNXOWXXULORRVW   0DKDULVKL9HGD/LLNXPLQHORHJXGVDQVNULWLNHHOHVW   (HVWL.XQVWLDNDGHHPLDORHQJXG,GDPDDGHNXOWXXULDMDORRVW   ®LJXVLQVWLWXXWORHQJXG,GDPDDGHNXOWXXULORRVW ± 6WXXGLR(PSLLULDGRNXPHQWDDOILOPLNDDVDXWRUMDVWVHQDULVW  (ULDODKHQGXVHG (HVWL$NDGHHPLOLQH2ULHQWDDOVHOWVOLLJH   

 &855,&8/809,7$(

1DPH   0DUWWL.DOGD 'DWHDQGSODFHRIELUWK 7DOOLQQ(VWRQLD &LWL]HQVKLS  (VWRQLDQ  (GXFDWLRQ 6LQFH 7DOOLQQ8QLYHUVLW\3K'VWXGHQWLQ6WXGLHVRI&XOWXUHV   (VWRQLDQ,QVWLWXWHRI+XPDQLWLHV0$LQ$VLDQ&XOWXUDO6WXGLHV ± +HOVLQNL8QLYHUVLW\&RPSDUDWLYH5HOLJLRQ'HSW ± (VWRQLDQ,QVWLWXWHRI+XPDQLWLHV%$LQ$VLDQ&XOWXUDO6WXGLHV ± 7DOOLQQWK6HFRQGDU\6FKRRO  3URIHVVLRQDOH[SHULHQFH   7DOOLQQ&UHDWLYH+XE+HDGRI'HYHORSPHQW'HSW ± 7DOOLQQ8QLYHUVLW\6HQDWH   0HPEHURI(FRQRPLF$IIDLUV&RPPLWWHH ± 7DOOLQQ8QLYHUVLW\+HDGRI$VLDQ6WXGLHV ± 7DOOLQQ8QLYHUVLW\/HFWXUHURI,QGLDQ6WXGLHV ± (VWRQLDQ6FKRRORI'LSORPDF\/HFWXUHURI$VLDQ3ROLWLFV ± 7DOOLQQ3HGDJRJLFDO8QLYHUVLW\/HFWXUHURI+LVWRU\ ± (VWRQLDQ,QVWLWXWHRI+XPDQLWLHV/HFWXUHURI$VLDQ6WXGLHV  6FLHQWLILFLQWHUHVWV 6DQVNULWODQJXDJH/LWHUDWXUHLQ6DQVNULW,QGLDQ5HOLJLRQV6RFLHW\RI,QGLD,QGLDQ +LVWRU\,QGLDQFXOWXUDOLQIOXHQFHVLQ$VLD$VLDQ3ROLWLFV 

 7$//,11$h/,.22/ +80$1,7$$57($'867(',66(57$76,221,'

7$//,1181,9(56,7< ',66(57$7,21621+80$1,7,(6

 ɋȿɊȽȿɃ ȾɈɐȿɇɄɈ ɉɪɨɛɥɟɦɵ ɩɨɷɬɢɤɢ Ⱥ Ɇ Ɋɟɦɢɡɨɜɚ Ⱥɜɬɨɛɢɨɝɪɚɮɢɡɦ ɤɚɤ ɤɨɧɫɬɪɭɤɬɢɜɧɵɣ ɩɪɢɧɰɢɩ ɬɜɨɪɱɟɫɬɜɚ Ɍɚɥɥɢɧɧ ɂɡɞɜɨ Ɍɉɍ   ɫɬɪ ɌɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬȾɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢɩɨɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦɧɚɭɤɚɦ ,661,6%1  0$57.,9,0b($MDORRP}WOHPLVHNROPVWUDWHHJLDWMDQHQGHGLDORRJLVXKWHGPLQHYLNXJD OLVDGHV W}OJLWXG 5 .RVHOOHFN - 5VHQ ( 1ROWH  +LVWRULVPL PXXWXPLVH DUHQGDPLVH OHWDPLVHSUREOHHPLG7DOOLQQ73hNLUMDVWXVON7DOOLQQD3HGDJRRJLNDOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661±,6%1  ɇȺɌȺɅɖə ɇȿɑɍɇȺȿȼȺ Ɇɢɧɟɹ ɤɚɤ ɬɢɩ ɫɥɚɜɹɧɨ±ɝɪɟɱɟɫɤɨɝɨ ɫɪɟɞɧɟɜɟɤɨɜɨɝɨ ɬɟɤɫɬɚ Ɍɚɥɥɢɧɧ ɂɡɞɜɨ Ɍɉɍ   ɫɬɪ Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ  ,661  ,6%1   ɈɅȿȽ ɄɈɋɌȺɇȾɂ Ɋɚɧɧɟɟ ɬɜɨɪɱɟɫɬɜɨ ȼ Ʉɚɜɟɪɢɧɚ ɤɚɤ ɥɢɬɟɪɚɬɭɪɧɵɣ ɢ ɤɭɥɶɬɭɪɧɵɣ ɮɟɧɨɦɟɧ Ɍɚɥɥɢɧ ɂɡɞɜɨ Ɍɉɍ   ɫɬɪ Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬȾɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢɩɨɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦɧɚɭɤɚɦ,661± ,6%1  /$85,/,1'675g0$OEXP$FDGHPLFXP8QLYHUVLWDWLV7DUWXHQVLV±5DKYXV VXJX VQQLNRKW MD NHVNKDULGXVH RPDQGDPLVH NRKW OL}SLODVNRQQD NXMXQHPLVW MD N}UJKDULGXVH RPDQGDPLVW P}MXWDYDWH WHJXULWHQD 7DOOLQQ 73h NLUMDVWXV   ON 7DOOLQQD 3HGDJRRJLNDOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG  ,661  ,6%1  $ɍɊɂɄ$0(Ƀ03(ɊɭFFɤɢHɥɢɬɟɪɚɬRɪɵɷɦɢɝɪDɧPɵɜɗFPRɧɢɢ±ɇD ɦɚɬHSɢDɥH ɩɟSɢRɞɢɱɟɫɤRɣ ɩɟɱDɬɢ Ɍɚɥɥɢɧ ɂɡɞɜɨ Ɍɉɍ   ɫɬɪ ɌɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬȾɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢɩɨɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦɧɚɭɤɚɦ ,661,6%1  $,9$5 -h5*(1621 6LEHUL HHVWODVWH WHUULWRULDDOVXV MD LGHQWLWHHW 7DOOLQQ 73h NLUMDVWXV   ON 7DOOLQQD 3HGDJRRJLNDOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1;  '$9,' 96(9,29 .LUGH(HVWL XUEDDQVH DQRPDDOLD NXMXQHPLQH QLQJ VWUXNWXXU SlUDVW 7HLVW PDDLOPDV}GD 7DOOLQQ 73h NLUMDVWXV   ON 7DOOLQQD 3HGDJRRJLNDOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661,6%1 ;  520$1.$//$6(HVWLNLUMDQGXVH}SHWDPLVHWUDGLWVLRRQ;;VDMDQGLYHQH}SSHNHHOHJD NRROLV 7DOOLQQ 73h NLUMDVWXV   ON 7DOOLQQD 3HGDJRRJLNDOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661±,6%1;  .5,67$ .(5*( .HHOH YDULDWLLYVXV MD PLQHWXOHWXV DOONHHOWH VQWDNWLOLVH NHHUXNXVH WHJXULQD 7DOOLQQ 73h NLUMDVWXV   ON 7DOOLQQD 3HGDJRRJLNDOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1

  ȺɇɇȺȽɍȻȿɊȽɊɂɐɊɭɫɫɤɚɹɞɪɚɦɚɬɭɪɝɢɹɞɥɹɞɟɬɟɣɤɚɤɷɥɟɦɟɧɬɫɭɛɤɭɥɶɬɭɪɵ ±ɟ ɝɨɞɵ Ɍɚɥɥɢɧɧ ɂɡɞɜɨ Ɍɉɍ   ɫɬɪ Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬȾɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢɩɨɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦɧɚɭɤɚɦ,661± ,6%1  9$+850b*,,QVHQHULKHQGXVHG(HVWLULLJLOHVHKLWXVHVMDNXOWXXULSURWVHVVLV ±   7DOOLQQ 73h NLUMDVWXV   ON 7DOOLQQD 3HGDJRRJLNDOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1 +(,.., 2/$9, .$//,2 6XRPHQ MD 9LURQ WLHGHVXKWHHW HULW\LVHVWL 9LURQ PLHKLW\VDLNDQD YXRVLQD ± 7DOOLQQ 7DOOLQQDQ 3HGDJRJLVHQ

  7®1,6/,,%(.)RWRJUDDILDNXOWXXU(HVWLV7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRRO ON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1   +((7( 6$+.$, 7HLQH JUDPPDWLND (HVWL NHHOH WHRQLPHGH VQWDNV NRQVWUXNWVLRRQLS}KLVHVSHUVSHNWLLYLV7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG  ,661  ,6%1    0$$5-$ 9$,12 ,UUDWVLRQDDOVXVH SRHHWLND $ + 7DPPVDDUH ORRPLQJXV 7DOOLQQ 7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG ,661,6%1  $11,.$ .,/*, 7}ONHNHHOH GQDDPLND SLLEOL HVPDHHVWLQGXVH NlLJXV YHUEL PRUIRVQWDNVLDUHQJMDO}SOLNWRLPHWDPLVIDDV7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRROON 7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1   (/9,5$.hh1'LVVHUWDWVLRRQHVLWDWXGNDLWVPLVHOH  3((7(5 .$$6,. 1}XNRJXGH /LLGX V}MDYDQJLSROLLWLND 7HLVH PDDLOPDV}MD DMDO MD V}MDMlUJVHWHO DDVWDWHO V}MDYDQJLGH NLQQSLGDPLVVVWHHP (HVWL QlLWHO MD KLQQDQJ V}MDYDQJLGHNRKWOHPLVHOHUDKYXVYDKHOLVH}LJXVHMlUJL7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRRO  ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG  ,661  ,6%1  .$'5,6(000LOLHXVLQ1HLJKERXUKRRG3ODFH0DNLQJ7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRRO  ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG,661 ,6%1  $9( 0$77+(86 (HVWL ODVWH MD QRRUWHNLUMDQGXVH JHQHHV NVLPXVHSVWLWXVL MD XXULPLVSHUVSHNWLLYH 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  -(/(1$ .$//$6 (HVWL NHHOH VLVXV}QDGH VQWDJPDDWLOLVHG VXKWHG NRUSXV MD }SSHOHNVLNRJUDDILDV 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  ./Ɩ966('/(1,(.6³$QG%XUQ7RGD\:KRP

  0$5,.(1'/$(HVWLNDODQLPHWXVHGNXMXQHPLQHOHYLNMDQLPHWDPLVHDOXVHG7DOOLQQ 7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG ,661,6%1  -$1,.$.b5.6DNVDMDHHVWLNHHOHVDJHGDPDWHYlUYLQJXSDUWLNOLWHY}UGOHYDQDOV 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  1$7$/,$ (50$.29 ɗɪɡɹɧɫɤɢɟ ɩɪɢɱɢɬɚɧɢɹ ɬɪɚɞɢɰɢɢ ɛɵɬɨɜɚɧɢɹ ɢ ɫɨɜɪɟɦɟɧɧɨɟ ɫɨɫɬɨɹɧɢɟ Ɍɚɥɥɢɧɧ Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ   ɫɬɪ ɌɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬȾɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢɩɨɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦɧɚɭɤɚɦ,661 ,6%1 

,/0818'9((%,9b/-$$1'(1$ KWWSHDLWWOXOLEHH  ɂɇɇȺ ȺȾȺɆɋɈɇ Ɇɨɞɚɥɶɧɵɣ ɫɦɵɫɥ ɞɟɡɢɞɟɪɚɬɢɜɧɨɫɬɢ ɨɬ ɫɟɦɚɧɬɢɱɟɫɤɨɣ ɡɨɧɵɤɫɟɦɚɧɬɢɱɟɫɤɨɣɬɢɩɨɥɨɝɢɢɜɵɫɤɚɡɵɜɚɧɢɣ ɧɚɦɚɬɟɪɢɚɥɟɪɭɫɫɤɨɝɨɹɡɵɤɚ  Ɍɚɥɥɢɧɧ ɂɡɞɜɨ ɌɅɍ   ɫɬɪ Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢɩɨɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦɧɚɭɤɚɦ,661,6%1  0$5,66$$*3$..'HXWVFKEDOWLVFKH$XWRELRJUDSKLHQDOV'RNXPHQWHGHV]HLWXQG VHOEVWHPSILQGHQVYRPHQGHGHV-K%LV]XUXPVLHGOXQJ7DOOLQQ9HUODJGHU 8QLYHUVLWlW 7DOOLQQ   6 8QLYHUVLWlW 7DOOLQQ 'LVVHUWDWLRQHQ LQ GHQ *HLVWHVZLVVHQVFKDIWHQ,661,6%1  -$1,6 (â2760XOOƗ 6DGUƗ¶V 7HDFKLQJ RQ :XMnjG $ 6\QWKHVLV RI 0\VWLFLVP DQG 3KLORVRSK\ 7DOOLQQ 7DOOLQQ 8QLYHUVLW\ 3UHVV   S 7DOOLQQ 8QLYHUVLW\ 'LVVHUWDWLRQVRQ+XPDQLWLHV,661,6%1  ȽɊɂȽɈɊɂɃɍɌȽɈɎɉɪɨɛɥɟɦɚɫɢɧɬɚɤɬɢɱɟɫɤɨɝɨɬɟɦɩɚɌɚɥɥɢɧɧɂɡɞɜɨɌɅɍ   ɫɬɪ Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦɧɚɭɤɚɦ,661,6%1  ȾɂɆɂɌɊɂɃ ɆɂɊɈɇɈȼ Ƚɥɚɝɨɥɶɧɨɫɬɶ ɜ ɫɮɟɪɟ ɢɦɟɧ ɤ ɩɪɨɛɥɟɦɟ ɫɟɦɚɧɬɢɱɟɫɤɨɝɨ ɨɩɢɫɚɧɢɹ ɞɟɜɟɪɛɚɬɢɜɨɜ ɧɚ ɦɚɬɟɪɢɚɥɟ ɪɭɫɫɤɨɝɨ ɹɡɵɤɚ  ɂɡɞɜɨ ɌɅɍ   ɫɬɪ Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦɧɚɭɤɚɦ,661,6%1  ,11$3®/76$0-h5-2/LLYLPDDYlLNHOLQQYDUDVHXXVDMDOlYHO8XULPXV8XV3lUQX DMDORRVWVDMDQGLHVLPHVHOSRROHO7DOOLQQ7/hNLUMDVWXVON7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661  ,6%1    7,,7/$8.'ålVV(HVWLV±7DOOLQQ7/hNLUMDVWXVON7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661  ,6%1    $1'5(6$'$0621+HUWVRJ0DJQXVMDWHPD³/LLYLPDDNXQLQJULLN´7DOOLQQ7/h NLUMDVWXVON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661 ,6%1

  ɈɅȿɋə ɅȺȽȺɒɂɇȺ Ɇɚɪɤ Ⱥɥɞɚɧɨɜ ɢ Ʌɟɜ Ɍɨɥɫɬɨɣ ɤ ɩɪɨɛɥɟɦɟ ɪɟɰɟɩɰɢɢ Ɍɚɥɥɢɧɧ ɂɡɞɜɨ ɌɅɍ ɫɬɪ Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢɩɨɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦɧɚɭɤɚɦ,661,6%1  0$5*,7 /$1*(0(76 1LPLV}QD VVWHPDDWLOLQH SROVHHPLD HHVWL NHHOHV MD VHOOH HVLWXV HHVWL NHHOHYDUDV 7DOOLQQ 7/h NLUMDVWXV   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  /(2/8.6(LNRJHPLQHQLKLOLVPLP}WOHPLVHVILORVRRILDMDNLUMDQGXVHKWHVXODPLVHO 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  -(/(1$58'1(9$Äɋɤɚɡɚɧɢɟɨɱɟɪɧɨɪɢɡɫɤɨɦɱɢɧɟ³ɄɢɪɢɥɥɚɌɭɪɨɜɫɤɨɝɨɨɩɵɬ ɥɢɧɝɜɨɬɟɤɫɬɨɥɨɝɢɱɟɫɤɨɝɨ ɢɫɫɥɟɞɨɜɚɧɢɹ 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661  ,6%1    (/2 /,1'6$/8 1DLVHNXMX PRGHOOHHULPLQH ;; VDMDQGL DOJXVNPQHQGLWH HHVWL NLUMDQGXVHV 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  $1721.hh1$/ɋɩɟɰɢɮɢɤɚɨɩɟɪɧɨɝɨɥɢɛɪɟɬɬɨɤɚɤɬɟɤɫɬɚɧɚɩɪɢɦɟɪɟɨɩɟɪ ɧɚɛɢɛɥɟɣɫɤɢɟɫɸɠɟɬɵ Ɋɨɫɫɢɹɜɬɨɪɚɹɩɨɥɨɜɢɧɚ;,;E 7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRRO ON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661 ,6%1  (,1$59b5b.DXEDQGXVVLGHPHG6RRPHVXXUYUVWLULLJLMD(HVWLDODGHYDKHODDVWDLO ± 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  ,1'5(. -(76 /DKLQJX PDRG 6NDQGLQDDYLD  VDMDQGL NXQVWLVWLLOLG (HVWL DUKHRORRJLOLVWHO OHLGXGHO 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  0$5*86 277 9lJL ,QGLYLGXDWVLRRQ NHHUXVWXPLQH MD SUDNWLND 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661 ,6%1  0$5(.7$00,QYHQWLQJ/LYRQLD5HOLJLRXVDQG*HRJUDSKLFDO5HSUHVHQWDWLRQVRI WKH(DVWHUQ%DOWLF5HJLRQLQ(DUO\7KLUWHHQWK&HQWXU\7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRRO ON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1   0(/( 3(67, )URP DQ ,QWXLWLYH 0HWDSKRU 7RZDUGV D :RUNLQJ &XOWXUDO 0RGHO $QWKURSRSKDJ\ LQ 2VZDOG GH $QGUDGH V ³$QWKURSRSKDJLF 0DQLIHVWR´DQGLWV 'HYHORSPHQWLQWK&HQWXU\%UD]LO7DOOLQQ7DOOLQQ8QLYHUVLW\S7DOOLQQ 8QLYHUVLW\'LVVHUWDWLRQVRQ+XPDQLWLHV,661,6%1  $/$5,$//,.0XOWLSOH6HOYHVRI&KǀPHL5HQ¶LQ7DOOLQQ7DOOLQQ8QLYHUVLW\ S7DOOLQQ8QLYHUVLW\'LVVHUWDWLRQVRQ+XPDQLWLHV,661,6%1   /,*,7$-8',&.$,7Ơ3$â9(16.,(1Ơ&DUWRRQ6XEWLWOLQJDVD0RGHRI7UDQVODWLRQ IRU&KLOGUHQ7DOOLQQ7DOOLQQ8QLYHUVLW\S7DOOLQQ8QLYHUVLW\'LVVHUWDWLRQV RQ+XPDQLWLHV,661

  75,,1 9$1 '2256/$(5 &RQFHSWXDOLVLQJ 7UDQVODWLRQ DV DQ $ZDUHQHVV5DLVLQJ 0HWKRG LQ 7UDQVODWRU (GXFDWLRQ 7DOOLQQ 7DOOLQQ 8QLYHUVLW\   S 7DOOLQQ 8QLYHUVLW\'LVVHUWDWLRQVRQ+XPDQLWLHV,661,6%1  0$5,$0$*'$/(1$ -h59(7621 6XRPHQ NLHOHQ QDXUDPLVYHUELW NRORUDWLLYLNRQVWUXNWLRVVD PXRWR PHUNLW\V MD WHKWlYlW 7DOOLQQ 7DOOLQQDQ

  (//(0$5,7$/,9((.XLGDVNLUMXWDGDOLQQD(HVWLSURRVDOLQQDPDDVWLNDDVWDLO±  7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  -(.$7(5,1$ .2257 0DDVWLN VKDQVKXL ᒣỈ +LLQD Y}LPX MD YDLPX GLVNXUVXVHV YDDGHOlEL6RQJ¶LGQDVWLDNXOJHPLV}SHWXVH7DOOLQQ7DOOLQQD hOLNRROON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661  ,6%1    5$,/,$//0b(,URQ$JH&UHPDWLRQ%XULDOVLQ6RXWK(DVWHUQDQG:HVW(VWRQLD$Q 2VWHRORJLFDO $SSURDFK 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1 5â0$1)URP7HUURULVW/HDGHUWR9RLFHRIۛLKƗG$5KHWRULFDO$QDO\VLV)*1)/)+  RI 8VƗPD LEQ /ƗGLQ V 0HVVDJHV 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661  ,6%1    2/*$ 5$=89$-(9$ 7KH 2WWRPDQ 5HIRUPV EHWZHHQ  DQG  DQG 7KHLU ,PSDFW RQ WKH 2WWRPDQ &KULVWLDQV 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661  ,6%1    (5*21$$%hOHQGDPLVPRWLLYMDHKVDWRORRJLDSUHVHQWQHDVSHNW&RUSXV3DXOLQXP LV UHOLJLRRQLORROLQHMDNXOWXXULWHRUHHWLOLQHNlVLWOXV7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRROON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661  ,6%1    -$$.0b//7KH7HFKQRORJ\RI/DWH0HGLHYDO(XURSHDQ+DQG+HOG)LUHDUPV7KH µ2WHSll+DQGJRQQH¶$6WXG\,Q([SHULPHQWDO$UFKDHRORJ\7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRRO ON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661 ,6%1  $5722//(HVWLPHUHYlJL9DEDGXVV}MDV±7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRRO ON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1   0$5( .,761,. ,JD DVL RPDO DMDO % MD %WDVHPH YHUELNRQVWUXNWVLRRQLG NHHOHRVNXVHDUHQJXQlLWDMDQD7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQDhOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  35,,7.58869DLNQHDYDQJDUG(HVWLQRRUNLUMDQLNHUKPLWXVWHODLQHMDXXHPHHGLD NRRVOXVHG(UDNNRQQDVW=$80LQL7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661  ,6%1    .5,67,,1$ 5(%$1( 1DUUDUH FRQ L SHUVRQDJJL ± LO GLVFRUVR LQGLUHWWR OLEHUR QHOOH QRYHOOHGL/XLJL3LUDQGHOOR7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQDhOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  ,*25 .23®7,1 5DKYXVOXV MD ORMDDOVXV (HVWL V}MDYlHV DDVWDWHO ± YlKHPXVUDKYXVWH QlLWHO 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  0$$5-$0(5,9223$5523XUVXLQJ(VWRQLDQQHVVLQ&ROG:DU86$(GXFDWLRQ 5HFUHDWLRQ+XPRUDQG2YHUODSSLQJ'LDVSRULF&RQGLWLRQV7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRRO

 ON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661 ,6%1  +$//,., 3®/'$ $QGHNXVIHQRPHQL NRQVWUXHHULPLQH DYDOLNXV NRPPXQLNDWVLRRQLV 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  0(5,.( .85,622 9DKHSHDOVHG DVMDG MD YDKHSHDOVHG DMDG .LULNXUXXPL MD SLOGLNXOWXXULPXXWXPLVHVWNDWROLLNOLNXVWOXWHUOLNXNVYDUDXXVDHJVH(HVWLDODGHO7DOOLQQ 7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG ,661,6%1  5,+2 3$5$02129 (HVWL KLVNRQQD PRGHUQLVHHUXPLQH DYDOLNX SULYDDWWUDQVSRUGL YRRULPHHVMDWDNVR QlLWHO±7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661  ,6%1    2/*$ *$,7â(1-$ 9HQHNHHOVHWH HHVWL NHHOH }SSLMDWH NLUMXWDPLVSURWVHVV 7DOOLQQ 7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG ,661,6%1  6=,/È5' 7,%25 7Ï7+ 7DUWX NLUMDNHHOH UDDPLG -RKDQQHV *XWVODIIL JUDPPDWLNDVW  Ä.RGRODVWHUDDPDWXQL´  7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG ,661  ,6%1    '$5-$ '259,1* ɒȺɏɆȺɌɕ ȼ ɊɍɋɋɄɈɃ ɅɂɌȿɊȺɌɍɊȿ ±ɏ ȽɈȾɈȼ7DOOLQQ7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWH GLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  3,//($51(.(HVWLNHHOVHGWHNVWLG±VDMDQGL3}KMD(HVWLKDXDWlKLVWHO7DOOLQQ 7DOOLQQDhOLNRROON7DOOLQQDhOLNRRO+XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG ,661,6%1  9/$',0,56$=2129$VSHFWVRI5R\DO,GHRORJ\DQG5HOLJLRQLQ6XPHUDQG$NNDG LQ ,,, 0LOOHQQLXP %&( 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1  0$5-8 7$8.$5 $OJXSlUDVWH MD W}OJLWXG HHVWLNHHOVHWH WHNVWLGH VDUQDVXVHG MD HULQHYXVHG 7DOOLQQ 7DOOLQQD hOLNRRO   ON 7DOOLQQD hOLNRRO +XPDQLWDDUWHDGXVWHGLVVHUWDWVLRRQLG,661,6%1 

',66(57$76,221,1$.$,7678'0212*5$$),$' LOPXQXGLVHVHLVYDYlOMDDQGHQD   $11(9$/0$6(HVWODVWHNLUMDVWXVWHJHYXVYlOLVPDDO±,,,7DOOLQQ7DOOLQQD 3HGDJRRJLNDOLNRROLNLUMDVWXVON7DOOLQQD3HGDJRRJLNDOLNRRO,6%1 ,6%1  $11(/$1*($QWV2UDV0RQRJUDDILD7DUWX,OPDPDDON,6%1 ;  .$75, $$6/$97(3$1', (HVWL QlLWOHMDQQD (UQD 9LOOPHU 0RQRJUDDILD 7DOOLQQ (HVWL7HDWULOLLWON,6%1

  .5,67$ $58 hNV NLUJ NROP P}}GHW 3HDWNNH HHVWL WRLPHWDMDNHVNVHVW DMDNLUMDQGXVHVW . $ +HUPDQQ - 7}QLVVRQ . 7RRP 0RQRJUDDILD 7DUWX (HVWL .LUMDQGXVPXXVHXPL7HDGXVNLUMDVWXVON,6%1