Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil: Leonid Treti mälestused A. H. Tammsaarest II

(Algus Tuna 1/2001) Siis on umbes 100% viga. Et T-le survet oleks avaldatud ta kirjutamislaadi suh- tes, kuulen esimest korda, sest isegi n 11. kiri Barbarust hinnati veel isegi üsna lõpu- aastail ja ta oli tunduvalt teravam5 . Eda- Armas kirjastus, si: auhindade väljajagamisele presiden- di juurde ei vuranud autosid ja gala- Saadan siin juures Tammsaare1 . uniformides mehi6 . See toimus üsna Asi istub kahel pinnal: esmalt Tret- suure lihtsusega. Jne. Ja kui neis asjus jakovi asjaajamised Tammsaare tööde näiteks (välistes) on nii ilmseid eksimu- tõlkimisega ja teiseks Tammsaare väljen- si, siis asetab see teatud kahtluse ka dused iseenda ja ilmaasjade kohta. kogu “äratoomisse”. Mina ei usalda seda Mis puutub tõlkeasjaajamistesse, siis küll sellisena toetada, ehkki teos ise on on siin fotokoopiad juures2 , kuid mis mitmeti huvitav. puutub Tammsaare juttudesse (need on ära toodud jutumärkides, otseste aval- Omas asjas: Uibopuu küsis, kuidas dustena) siis imestan ma, et Trett neid tööga on?7 Ei tea. Olen ühe paiga juu- nii hästi mäletab? Mina, näiteks, ei os- res kinni. Kui sellest üle saan, on kõik kaks kuidagi selliselt ära tuua, mis te lihtne. Tähendab: küsimus seisab oma meie viimasel kokkusaamise[l] ühe ehk ümbertöötamises. Muidu on käsikiri teise asja kohta ütlesite. Kuid võibolla valmis. Nüüd tahaksin teada: millal te tal on hea mälu? Igatahes ei saa nen- mult kindlalt teadet tahate? Mõtlen seks de täpsust kontrollida.3 Kus aga seda ajaks siis päälkirja jne. Muide, tahaksin kontrollida saab – nimelt küsimus- teda näha sarja alguses või siis jälle juba EESTI KULTUURILOOLINE tes, mis puudutavad väliseid olusid, suve – lõpus. Mitte suvel. Ta ei tule ka on asjad ekslikud. Näiteks: Tammsaa- nii päris väike – vist üle 300 lhk 8.

RHIIV re harutuse puhul 1939 aastal saime ta tulu vähemalt ministriabi palgata- Hääd uut aastat ja kõike semele. Ja see polnud julgelt võetud. kaunist ja head. Siis ei ole Tammsaare toetus kultuur- August Mälk kapitalist kunagi olnud 80 krooni.4

109 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II

suurim rahasaaja (kokku 23 455 kr 10 s, s.o kesk- 1 Mõeldud on Leonid Treti käsikirja “A. H. Tamm- miselt 130 kr kuus); temale järgnesid M. Under, saare, nagu teda tundsin” (1956), mille Eesti Kirja- E. Hubel ja F. Tuglas (O. Kruus, Kellele jagati kul- nike Kooperatiivi sekretär Valev Uibopuu oli saat- tuurkapitalist toetusi. – Keel ja Kirjandus 1991, nr nud seisukoha võtmiseks EKK kirjandusliku kol- 5, lk 296; H. Kään, Veel ääremärkmeid A. H. Tamm- leegiumi esimehele August Mälgule (vt ka Tuna saare biograafia juurde. – Sirp 9. X 1998). 2001, nr 1, lk 63). Nõuandva organina tegutsenud 5 Johannes Barbarus [J. Vares] (1890–1945), luule- kirjanduslikku kolleegiumisse olid EKK aasta pea- taja ja publitsist, kes praktiseeriva arstina oli ma- koosolekul (26.V 1956) valitud peale A. Mälgu veel janduslikult sõltumatu ning loobus perioodilistest kirjanikud B. Kangro, A. Gailit, V. Uibopuu, A. Mägi kultuurkapitali toetustest juba selle algusaastail. ja G. Helbemäe. (EKM EKLA f 341, m 373: 7, l 39). 1920. aastatel oli J. Barbarus huvitatud ennekõike 2 Mõeldud on fotokoopiaid A. H. Tammsaare nel- vormieksperimentidest, sotsiaalselt kõige terava- jast (1935–1936) postkaardist L. Tretjakewièile. maks peetakse luulekogu “E.V.-r” (1932). 1930. aas- Vt Tuna 2001, nr 1, lk 59 (viide 8). tate II poolel on J. Barbaruse bibliograafias järgmi- 3 A. H. Tammsaare uurija Elem Treier näeb L. Treti sed teosed: “Luuletusi” (“Ring Esimene”, 1936, lk mälestuste autentsuse küsimuse ees seistes reet- 3–7), “Memento. Kaks mälestuspoeemi” (Tallinn, likku detaili: L. Trett kirjeldab kirjaniku kabineti 1936), “Kalad kuival. Kümnes kogu värsse.” (Tar- asemel mingit muud ruumi korteris, imestades ise tu, 1937) ja “Üle läve. XI kogu värsse.” (Tartu, 1939). selle “ebakirjanduslikkuse” üle. E. Treier järeldab, Kultuurkapitali 1939/40. eelarveaastal määrati luu- et ilmselt soovis kirjanik L. Tretiga hoida teatavat letaja J. Barbarusele 50. sünnipäeva puhul, nagu distantsi ega kutsunudki teda oma töökabinetti. see tavaks oli, 250 kr toetust. Kuigi L. Trett ei olevat oma sõnutsi päevikut pida- 6 Mõeldud on peatükki “Tammsaare laureaadina” nud oma hea mälu tõttu, kaldub E. Treier arvama, (LR 1998, lk 122–125). et ta on “nii mõnigi kord vallandanud oma fantaa- 7 Mõeldud on A. Mälgu romaani “Päike küla üle”, sia. Oli ju see mälestusteraamat tundmatu pagu- mis laekus kirjastusele ilmselt lähiajal: EKK juha- lase Treti esimene kirjanduslik üritus ja pealegi tuse koosolekul 19/20. I 1957 otsustatakse romaan mälestused Tammsaarest suur šanss otsekohe en- kirjastada A-seerias (EKM EKLA f 341, m 373: 3, l dale tähelepanu tõmmata asüülis.” (E. Treier, 39). Raamat ilmub pealkirjaga “Päike küla kohal” Gailiti ja Treti mälestused Tammsaarest. Rmt: (1957). Vt ka Tuna 2001, nr 1, lk 63 (viide 18). Tammsaare ja tema “Tõde ja õigus”. Tallinn: Olion, 8 Raamatus oli 391 lk. 2000, lk 225). Selle versiooniga võib nõustuda, kui 9 Pedro Krusten (1897–1987), viljakas prosaist ja lisada, et L. Trett oli oma ilukirjanduslikke katse- ajakirjanik. Mõeldud on tema mälestusraamatut tusi (draama “Eesti sonaat”) EKK-le pakkunud juba “Kaugelviibija käekõrval. Mälestusi H. Visnapuust aastal 1955, s.o enne Tammsaare-mälestuste saat- paguluses” (Lund, 1957), mis jutustab elust mist. Vt Tuna 2001, nr 1, lk 57 /1.–3.kiri/. Geislingeni põgenikelaagris Saksamaal. Raamatu- 4 L. Treti ja teiste väliseestlaste mälu järgi kirjuta- le määrati H. Visnapuu fondi auhind, mis oli loo- tud andmeid on võimalik kontrollida kultuurkapi- dud 1951. aastal esimese EKK raamatu, H. Visna- tali arhiivis leiduvate andmetega. A. Hansen puu memuaaride “Päike ja jõgi” honoraridest. [Tammsaare] oli stabiilselt kultuurkapitalist kõige 10 Vt Tuna 2001, nr 1, lk 59 (viide 7); EKK polnud kõrgemate summade saajate hulgas, hoolimata mit- vastanud L. Treti 15. XII 1956 kirjutatud kirjale. mekordselt ümbertöötatud kultuurkapitali seadu- Vt Tuna 2001, nr 1, lk 63 /10. kiri/. sest ja kirjanduse sihtkapitali valitsuste isikkoos- 11 Kirjalike seisukohtadena tulevad arvesse Arvo seisust. Kirjanikele töötasude maksmist jälgiti ka Mägi ja August Mälgu kirjad V. Uibopuule, samuti kaasaegses ajakirjanduses, korduvalt toodi ära raha August Gailiti kiri 14. X 1956 (vt Tuna 2001, nr 1, saajad ja summad. Nt perioodil 1928–1931 oli A. lk 63 /9.kiri/ (viide 19), mis kuulub sisuliselt kol- H. Tammsaare 57-st eesti kirjanikust 9. kohal leegiumi kirjavahetuse juurde. (2169.–), nimekirja eesotsas oli E. Hubel (4390.–), 12 Mälestuste kirjutamise idee tekkis L. Tretil 1950. samas suurusjärgus olid veel M. Under ja H. Vis- aastal Sydneys, ilmselt Yri Naelapea innustusel. napuu (vt Kallis kirjandus. – Maaleht 9. VI 1931, Tegu on esimeste kirjalike sõjajärgsete mälestus- nr 65). tega A. H. Tammsaarest. Vt ka Tuna 2001, nr 1, A. H. Tammsaare sissetulekud hakkasid märgata- lk 59 /4. kiri/ (viide 8). valt suurenema 1930. aastatel, summa summarum oli A. H. Tammsaare eesti kirjanikest tõepoolest

110 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II n 12. kiri n 13. kiri

Lund, 26.1.1957 Lund, [9].1.1957

Armas Mälk! V.a. hr. L. T r e t t , Tretjakovitsi käsikiri tuli tagasi. Vaevalt, et On tõsiselt kahju, et vastus Teie käsikirja me seda oleksime kirjastama hakanud, kuid suhtes on ka seekord nii kaua viibinud10 . Kuid niisuguse pakkumise puhul on ju vajalik kuul- koosolek meie järgmise poolaasta kava kind- da võimalikult palju arvamusavaldusi. laks määramiseks toimus alles paar päeva ta- Kiri Sinu enda töö asjus on ju üsna rõõ- gasi ning enne seda ei olnud mul mingit amet- mustav. Meil on täpseid andmeid vaja hilje- likku alust Teile vastamiseks, kuigi seisuko- malt 19. jaanuariks s.a. Ja kui saaksime, võ- had kirjalikult olid siit ja sealt selgunud11 . taksime sinu romaani esimesena kavva. Sel Kuna tegemist on ju lõppude lõpuks väga olu- juhul oleks käsikirja, vähemalt selle algosa, lise ja ulatusliku tähendusega tööga, oli vaja vaja 1. veebruariks s.a. hiljemalt. Kui ümber- seisukohad ja nende motivatsioon põhjalikult tegemisprobleem puudutab romaani osa kus- läbi arutada ning selgitada. kilt keskelt või tagantpoolt, siis võib ju algust Igal ühel, kes Teie käsikirja on lugenud, on hakata laduma sellest hoolimata. Kui vähegi selge, millise ulatusega töö olete teinud ja võid, rihi asi nii, et saaksime romaani pool- missuguse vastutustundega sellele liginenud. sarja esimeseks, sest meie ei tahaks alata sar- Sel puhul võib Teile öelda vaid parima tänu, ja memuaarteosega, milleks on Krusteni käsi- et te pole kirjapanekuga viivitanud12. Ükski kiri9 , see tuleks siis kohe sinu järele. Ja lisaks tulevane Tammsaare eluloo kirjutaja ei saaks oleks tugeva teosega sarja algust kirjastuselt Teie materjalidest mööda ja oleks puudulikult igati tervislikum. Kuigi ka Krusten on tõesti varustatud, kui neid tal kasutada poleks. Kü- huvitav. simus teose avaldamisest on sellest hoolima- Tervitame Sind ja hoiame pöialt, et asi ta suur probleem, nagu isegi oma eessõnas soodsalt laheneks. Lase enesest siis peatselt õieti märgite. Tammsaare oli küllaltki komp- kuulda. litseeritud ilming ning tema esitamine vaid Parimate soovidega Sulle ühest vaatevinklist – nagu see paratamatult Tervitab üheainsa inimese kokkupuute alusel loodud teose puhul kujuneb – võib anda ikkagi pildi, [Valev Uibopuu] mille kallak võibolla ohtlikult ühesuunaline, ja just autori veendumuse läbi, et ta on asju näinud nii, nagu need tõesti olid. Mõnes osas, nagu näit. probleemi juures Tammsaare religiöössest (või anti religiöössest) olemusest, olete omaltpoolt hangitud ja loodud tasakaa- lustavate materjalide abil saanud suurepära- se ja väga usutava tulemuse13 . Teiselt poolt 13 Mõeldud on mälestuste 2. peatükki “Kas jääb aga palju nähteid täielikult kommentee- A. H. Tammsaare oli ateist?” (vt LR 1998, lk 69– rimata, või isegi autori poolt usutavaiks tun- 72), sama peatükk oli varem avaldatud “Olionis” nustatud, mille kohta teisalt on täielikud and- (1957). Vt Tuna 2001, nr 1, lk 63 /10. kiri/ med, et need paika ei pidanud. Käsikirja luge- (viide 23). 14 Seda põhimõtet on olnud võimalik järgida hili- des tekib, eriti aine kaasakiskuvust arvestades, sematel uurijatel Eestis. Vt nt E. Teder, Mälestusi karjuv vajadus teose järele, kus Tammsaare A. H. Tammsaarest. (1978); E. Treier, Tammsaare kohta leiduks kogutud materjal, mis heidaks ja tema “Tõde ja õigus” (2000). valgust rohkem kui ainult ühest suunast14 .

111 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II

Praegu on palju elusolevaid inimesi vabas et neid nii täpselt võidaks mäletada. Nende maailmas alles, kellel on Tammsaare kohta Noor–Eesti20 oli Tartu vaimu kantsiks ja sei- väärtuslikku ja täiendavat materjali, mis mõ- sis väljaspool ühtki kontrolli või survet. Ei ole negi seletamatuna tunduva[t] probleemi või- vähimatki tõendit kuskilt poolt, et väide oleks vad lahendada. Mis siis, kui hakkaksite kogu- pidanud paika. Kas ei pea tulema järeldusele, ma ka neid materjale ja sulataksite oma teo- et Tammsaarel oli martüüriumikompleks – sega ühte – võibolla kujuneks ka siis mõnigi mis ükskõik millise komplitseerituma hinge- hinnang või seisukohavõtt teissuguseks, kui eluga inimese juures ei pruugi olla mingi või- see praegusel kujul esineb? Ja kas siis poleks matu nähe – ning et ta ise püüdis seda asen- sellega päästetud suuri väärtusi, mis nüüd dit saavutada näit. “Kuningal on külm” näi- mõneti tunduvad ohustatud olevat? Isiklikult dendi21 läbi ja oli tegelikult pettunud, kui seda mõtlen siin väidet, millesse ütlete uskuvat kui siiski ei juhtunud. Olgu ka sellega kuidas on, tõsiasja, et Tammsaare seisis riigivõimu poolt kuid väide tollest survest, nii tõsisel kujul nagu ideoloogilise surve all, mis ei lasknud tal kir- see praegu esineb, jääb müstifikatsiooniks, jutada nii, nagu ta tahtis. Isegi Vares– millest kaasaegsed ei suuda aru saada. Esitan Barbarus15 , Kärner16 , Antson17 , Alle18 ja tei- lühidalt allpoolt kokkuvõtted A. Mälgu22 ja sed said kuni viimase ajani kirjutada nagu nad A.Gailiti23 seisukohtadest, milliseid tuleb väär- tahtsid ja said riikikke toetusi edasi19 . Meil ei tulikeks pidada, kuna need mõlemad tundsid olnud riiklikke kirjastusi, Tammsaare kirjas- ju meie olusid põhjalikult ja A. Gailit sugulus- taja ülestähendustel. Muidu ei oleks usutav, sidemete kaudu Eliaserite perekonnas24 oli

15 J. Vares-Barbarus. Vt viide 5. setulek töökohalt. Väljamakstavate summade suu- 16 Jaan Kärner (1891–1958), luuletaja, prosaist, tõl- rus sõltus kulka tulude laekumisest. Nt 1935/36. kija ja draamakirjanik, hinnatud eesti kirjanduses e/a-l jaotusid need järgmiselt: I – 500 kr, II – 400 eelkõige looduslüürikuna. Ühiskonnakriitiline kr, III – 300 kr. Lisaks anti välja ühekordseid toe- suund luules oli seotud luule varasema perioodi- tusi konkreetsete teenete või eriolukordade puhul. ga (nt kogu “Aja laulud”, 1921), novellides ja näi- Samal e/a-l arvati A. Alle ja J. Kärner 2/3 häältega dendites on see olnud kestvam. 1930. aastate lõ- perioodiliste toetuse saajate III kategooriasse (EKM pul ilmusid moraali- ja ühiskonnakriitilised romaa- EKLA f 258, m 1:1, l 6), A. Antson jäi hääletamisel nid “Tuuled pöörduvad läände” (1937) ja “Pidu vähemusse ka ühekordsete toetuste osas. Hiljem kestab” (1938). tõusid A. Alle ja J. Kärner II kategooriasse (vt ERA 17 Aleksander Antson (1899–1945), luuletaja, pro- f 1108, nim 5, s 883). A. Antson kirjanduse sihtka- saist ja näitekirjanik, eelkõige aga terava sulega pitalist perioodiliste toetuste saajate hulka 1930. aas- epigrammimeister, kuulus 1920. aastate noorte tate II poolel ei kuulunud, 1940/41. e/a-l määrati pahempoolsetete vaadetega kirjanike hulka (kogu- J. Kärnerile I kategooria (750 kr) ja A. Antsonile II teosed “Aktsioon” I ja II, 1926, 1927). 1930. aastate kategooria (400 kr) (EKM EKLA f 258, m 1:1, l 33). teisel poolel jäi kirjanduslik tegevus tagaplaanile. 20 Mõeldud on kirjastust “Noor-Eesti”, mis loodi 18 August Alle (1990–1952), luuletaja ja kriitik-pub- Tartus 20. sajandi algul tegutsenud samanimelise litsist, eesti kirjanduse säravamaid epigrammi- ja kirjandusliku rühmituse algatusel. Noor-Eesti lii- följetonimeistreid (nt “Lilla elevant”, 1923); pari- kumise ajal andis kirjastus välja rühmituse liikmete maks peetakse luulekogu “Karmid rütmid” (1934), ilukirjanduslikke teoseid, albumeid ja ajakirja milles ilmnes terav fašismivastasus. A. Alle jätkas “Noor-Eesti” (1904–1912). 1913 loodi osaühing teravate epigrammide kirjutamist ka 1930. aastate “Noor-Eesti Kirjastus”, mis tegutses edukalt kuni teisel poolel. 1940. aastani, kujunedes Eesti üheks suurimaks ja 19 1930. aastate teisel poolel määrati kirjanikele 2- edumeelsemaks kirjastuseks. A. H. Tammsaare tuli aastasi perioodilisi toetusi, kirjanikud olid jaota- kirjandusse Noor-Eesti liikumise tuules, sama- tud kolme kategooriasse. Hääletamisel võeti arves- nimelise kirjastusega jäi ta seotuks kuni lõpuni. se: 1) kirjaniku töökust ja tema töö väärtust kaas- Ta oli kirjastuse “Noor-Eesti” ajakirja “Tänapäev” ajal, 2) kogu tema “toodangu väärtust ja kestvust” järjepidev ja viljakas kaastööline. ning 3) ainelist seisukorda, s.t sageli jäeti kirjanik 21 “Kuningal on külm”. Vt Tuna 2001, nr 1, lk 61 perioodilisest toetusest ilma, kui tal oli kindel sis- /7. kiri/ (viide 12).

112 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II teadlik väga paljust Tammsaare elus25 . Nen- ta kirjutamislaadi suhtes, kuulen esimest kor- de märkusi leidub ka käsikirja servadel, kust da. Isegi Barbarust hinnati veel üsna lõpuaas- nendega võiks ligemalt tutvuda. A. Mälk imes- tail ja ta oli meie riigivõimu vastu palju tera- tab, et niipalju Tammsaare ütelusi on ära too- vam. Ja edasi: auhindade väljajagamisele pre- dud jutumärkidesse, otseavaldustena ja tahab sidendi juurde ei vuranud autosid ja galauni- teada, kas need põhinevad päevikulistel üles- formides mehi. See kõik toimus üsna suure tähendustel. Muidu ei oleks usutav, et neid lihtsusega. Kui juba neis välistes asjades on nii täpselt võidaks mäletada. Nende täpsust nii ilmseid eksimusi, siis tekib paratamatult on võimatu kontrollida, jõuab ta tulemusele. kahtlus ka muu osa suhtes. Nõnda on kokku- Kust aga kontrollida saab, jätkab ta, nimelt võte A. Mälgu seisukohtadest. Ka Aug. Gailit välistes olude kirjeldustes, on need pahatihti juhib tähelepanu liialdustele Tammsaare ma- ekslikud. Näiteks: Tammsaare aineline kitsi- janduslikust kitsikusest. Tema hinnangu järe- kus. Mul on meeles, et juhuslikult üles tõus- le oli Tammsaare sissetulek vähemalt 500 kr nud harutluse puhul a. 1939 saime tulu vähe- kuus26 . Lisaks juba mainitud kultuurkapitali malt ministriabi palgatasemele. See polnud toetusele sai ta Noor–Eestilt omavahelise kok- sugugi julgelt võetud. Edasi ei ole Tammsaare kuleppe alusel27 honoraride arvel 250 kr. kuus, kuutoetus kultuurkapitalist kunagi olnud 80 mille kätte sai kella täpsusega igal 1. kuupäe- krooni. Siin on umbes 100% viga, Tammsaare val, Draamateatri ringreisidel käisid aastate sai algaastail 120 kr. kuus ja hilisemail 150 kr viisi ta “Tõe ja õiguse” 5 osa dramatiseerin- kuus. Et Tammsaarele survet oleks avaldatud gud, Kuningal on külm ning Põrgupõhja vana-

22 Kiri L. Tretile on kompilatsioon EKK kirjandus- märts 1998). L. Eliaser-Lindsaar seevastu kirjutab: liku kolleegiumi liikmete arvamustest. Edaspidi “Tammsaare ja Gailit olid suured sõbrad” (“Tõele esitatud seisukohad pärinevad A. Mälgu kirjast (11. ja õigusele” putru kõrvetamas” – Tulimuld 1963, kiri). EKK kirjandusliku kolleegiumi kirjalikud ar- nr 3, lk 192–197 ja LR 1998, lk 182–189) – vaielda- vamused saadeti tagasi ainult kaalukamate käsi- vat leidub veel rohkesti! kirjade autoritele, tavaliselt vastati äraütlemise 26 A. H. Tammsaare kuulus 1930. aastate II poolel I puhul lakoonilisemalt. Kiri L. Tretile paistab teis- kategooria kirjanike hulka ja sai perioodilise toe- te hulgast silma oma põhjalikkuse poolest. Vt ka tusena 500 krooni poolaastas, mis oli kultuurka- Tuna 2001, nr 1, lk 63 /9. kiri/ (viide 18). pitali eelarveliste arvestuste aluseks. 1939/1940 23 August Gailit (1890–1960), novelli- ja romaani- tõusis I kategooria kirjanike toetussumma 1800 kirjanik, kuulus EKK mõtte algatajate ja asutajate kroonile aastas (vt EKLA f 258, m 1:1, ERA f 1108, hulka (1951). Vt Tuna 2001, nr 1, lk 62 /7. kiri/ (vii- nim 5). Vt viide 19. de 16). 27 “Noor-Eesti”. Vt viide 20. 24 Mõeldud on advokaat Rein Eliaseri perekonda, 28 A. H. Tammsaare teoste dramatiseeringud ja kelle majas Koidula 12 üüris A.H. Tammsaare kor- näidendid olid 1930. aastatel eesti teatrite reper- terit. Rein Eliaseriga (1885–1941) sai kirjanik tut- tuaaris esikohal nii mängitavuselt kui ka publiku tavaks üliõpilasseltsis “Ühendus”, mille asutasid arvu poolest. Nt 1932 mängis Draamastuudio tea- Tartus 1906. aastal radikaalse maailmavaatega üli- ter (hilisem Eesti Draamateater) “Tõe ja õiguse” I õpilased. A. H. Tammsaare ja R. Eliaseri lähedane osa alusel A. Särevi instseneeringut “Vargamäe” sõprus kestis kuni kirjaniku surmani 1. III 1940. (üle 100 korra), hiljem etendusid II osa järgi teh- R. Eliaser oli abielus A. Gailiti õe Anniga (1912). tud “Härra Mauruse I järgu koolis” (A. Särev, 1935), 25 V. Uibopuu kasutab A. Gailiti kirja (14. X 1956), IV osa järgi “Abielu ja armastus” (A. Särev, 1934) ja mille avaldas J. Kronberg koos põhjalike kommen- V köite alusel “Vargamäe vanad ja noored” (A. taaridega, mida siinkohal ei korrata (vt Tuna 2001, Särev, 1935). Kaks teatrit korraga (Eesti Draama- nr 1, lk 63 /9. kiri/ (viide 19). teater, Kuressaare Teater) tõid lavale näidendi A. Gailiti kirja kommenteerib kriitiliselt ka Tamm- “Kõrboja peremees” (A. Särev, 1937), kolm teatrit saare-uurija L. Siimisker, kes toob välja mitmeid (“Estonia”, “Ugala”, Narva Teater) mängisid ühel faktivigu ning jääb seisukohale, et A. Gailitit ajen- ajal “Tõe ja õiguse” I ja V osa alusel valminud lava- das rivaalitsemine, sihilik pahatahtlikkus ja klatš tükki “Andres ja Pearu” (A. Särev, 1938). “Vanemui- (Kultuuri, enam tekstikriitilist kultuuri. – Sirp 13. ses” etendusid II osa alusel tehtud “Mauruse güm-

113 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II pagan Töölisteatris28 pluss vähemaid summi hakati ette võtma. Ka allakirjutanud on ülal- tõlgete arvel välismaadelt, kaastööst ajakirjan- toodud arvamisavaldustele lisaks märkida dusest ja üsna silmapaistvaid summi Riigiva- mõningaid fakte. Nimelt on minu abikaasa isa nema auhindadena mitmel korral (1500 ja kadunud Soome saadik Reijonen31 Tammsaa- 1000 kr.), raamatuaasta auhind29 jne. Hono- re “Tõe ja õiguse” tõlkija soome keelde32 . raride ülejäägid tasuti talle restidena igakord Mõned aastad tagasi oli mul juhus Soomes aasta lõpul. Gailit juhib tähelepanu sellele, et viibides vaadata läbi ca 15 aastat kestnud Tammsaare jutte ja tähendusi tuli mõistu võt- Tammsaare ja Reijoneni kirjavahetus, mis oli ta ja on suur naiivsus neid puhta kullana us- määratud hoiule Soome Riigiarhiivi33 . Sealt kuda. Selleks oli ta liiga komplitseeritud ini- selgub, et Tammsaare püüdis erakordse ener- mene ja liiga erineva fantaasia käiguga. Tihti- giaga Soome kaudu ja Reijoneni suhete abil peale oli ta juttudel ka eriline tagamõte. Kõiki korraldada ka “Tõe ja õiguse” levitamist Root- lugejaid Rootsis, kes kohapealseid kirjandus- si, kuid tulemused olid nigelad. Majandusli- likke olusid tunnevad, ajab naerma väide, et kes küsimustes oli Reijonenil, kes Tammsaaret siit oleks mingi Nobeli komitee saadetud üsna hästi arvas tundvat, täiesti veendunud Tammsaarega läbirääkimistele, nagu ta ise tea- seisukoht, et ta elab majanduslikult palju jõu- det levitas. Tammsaare “Tõde ja õigus” on kõik kamalt ja paremini kindlustatud elu kui soo- Rootsi kirjastused läbi rännanud ilma vähima- me kirjanikud tol ajal.34 Tammsaare alalisi gi tagajärjeta, Nobeli komitees ei teata temast hädaldamisi majanduslikes asjus pidas ta tak- midagi. Veel nüüd, paguluses, püüdis kadu- tika küsimuseks, mis Tammsaarele oli lihtsalt nud professor Suits30 tema käsikirja heaks isik- elustiilina omane. Teie käsikirja üle mõtteid likkude käikude kaudu teha kõik, mis võima- vahetades jutustas mu abikaasa muide sellest, lik. Üht sellist käiku kirjeldas Suits kord ka kuidas ta iseseisvuse lõpuaastai[l] külastas allakirjutanule kurbhumoristlikus varjundis. Tallinnas oma isa ülesandel Tammsaaret. Vii- Tolles suures kirjastuses küpses järgmine re- mase esimeseks jutuks oli seletus, et ta on sultaat: osaliselt võiks nagu olla ajaviite kir- parajasti võtnud arveid kokku ja et eluga ei jandusena, kuid tervikuna on teos psühholoo- tule kuidagi välja – puudujääk olevat suur. Kui giliselt võlts Tammsaare traagika oli selles, minu abikaasa seda oma isale oli Soomes rää- et tema laad oli Euroopale juba hilinenud, kui kinud, oli viimane sellele magusalt naernud. kolmekümnendate aastate lõpul sondeerimsi Tekib muidugi küsimus: kui see oli taktika, naasium” (V. Mettus, 1933) ja III osa järgi näidend matu–aasta (1935) kirjandusliku auhinna romaa- “1905” (K. Aluoja, 1936). Töölisteater tõi kiiresti ni ja novelli alal (1000 kr) ning 1936. aastal Eesti pärast romaani ilmumist lavale näidendi “Põrgu- Panga auhinna (1000 kr). Vt ka viide 39. põhja uus vanapagan” (A. Särev, 1940). 30 Gustav Suits (1883–1956), luuletaja ja kirjandus- 29 A. H. Tammsaare oli riigivanema I kirjandusliku teadlane. auhinna (1500 kr) pälvinud 1932. ja 1933. aasta 31 V. Uibopuu oli esimeses abielus (1944–1964) E. loomingu, romaani “Tõde ja õigus” IV ja V osa eest. Reijoneni tütre, kirjanik ja tõlkija Tuuli Reijoneniga Tegu oli K. Einbundi 1932. aastal väljakuulutatud (1907–1997). esimese kõrge riikliku autasuga (hiljem Vabariigi Erkki Reijonen (1869–1940), diplomaat ja tõlkija, Presidendi auhind), mida statuudi järgi anti välja oli esimene Soome saadik Eesti Vabariigis (1919– rahvuslikult positiivse kirjanduse eest. Riigivane- 1923), hoidis kontakte Eestiga ka pärast saadiku ma auhinna on saanud veel Mait Metsanurk kohalt lahkumist (vt ka E. Treier, “Tõe ja õiguse” (“Ümera jõel”, 1935), Marie Under (“Kivi süda- esimene tõlge soome keelde”. Rmt: Tammsaare ja melt”, 1936), A. Kivikas (“Nimed marmortahvlil”, tema “Tõde ja õigus”. Tallinn: Olion, 2000, lk 182– 1937), M. Metsanurk (“Kutsutud ja seatud”, 1938), [193]). H. Raudsepp (“Lipud tormis”, “Mees, kelle käes 32 Sõnum antakse teada ka Eesti päevalehtedes: on trumbid”, 1939) ja A. H. Tammsaare (“Põrgu- “”Helsingin Sanomate” teatel” on nüüd ka A. H. põhja uus vanapagan”, 1940). Tammsaare “Tõe ja õiguse” viienda jao soomekeel- Lisaks pälvis A. H. Tammsaare 1930. aastatel Raa- ne tõlge käsikirjas valminud. Selle teose esimene

114 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II miks Tammsaare tarvitas sellist? Mulle ei ole kultuurne suhtumine juba Tammsaare tõlke- selles midagi erilist võõrast – see on eesti ta- küsimuse puhul laseb aga loota, et võite ka lupoeglik elukavalus, mida peeti vajalikuks, et meie seisukohast õiglaselt aru saada. Mater- paremini läbi tulla ja endast mitte kerget mul- jal, mis Teie käes, on erakordse väärtusega. Kui jet jätta. Minu kodukohas kõik jõukamate ta- võiksite endale võtta selle tohutu vaeva, et lude peremehed tarvitasid sellist taktikat. hangite andmeid ka kõikjalt mujalt, kust neid Mida jõukam oli talu, seda tagasihoidlikumalt saada, ja sulatate need kokku, tohiksime loo- käis peremees riides ja seda suuremad olid ta teost, mille ilmumine oleks suureks rõõ- kaebused viljasaagi väiksuse ja madala talu muks kogu meie kirjandusele.36 Võibolla või- heakorra üle. Ainult et seal ei võtnud neid jutte te selle üle järele mõtelda? keegi tõsiselt. See tundub üks tõenäolisemaid Mul ei jää midagi muud üle, kui käsikiri seletusi. Sellele lisaks on Gailit kuulnud ühel ajal selle kirjaga Teile teele saata. Teen Eilaserite kaudu, et Tammsaare kogus panka seda tähitult. Nagu juba öeldud, leidub selle laste arvele sääste erilise kirglikkusega ja et serval märkusi, peamiselt küsi- ka hüüumär- neid sääste ei saanud ühelgi juhul puutuda, kide näol. Võibolla saate nende kaudu veelgi olgu või surm varaks. Meie kirjandusajaloos paremini selgusele kerkinud vastuväiteist, kui on küllalt kujusid, kelle puhul õigustatult võib minu kirja kaudu, mida püüdsin kokku suru- vaesusest kõnelda. Tammsaare puhul on see da õhuposti paberile. ilmne eksitus. Isiklikult on mul au olnud varemgi Teiega Meie kirjanduslik kolleegium ja juhatus kirjateel vestelda: See on mulle alati jätnud jõudis üksmeelsele tulemusele, et nii suurete meeldiva ja sõbraliku mulje. On arusaadav, et teenetega kui Teie käsikiri ka tõepoolest on, oma read saadan Teile seekord teele raskema üldkokkuvõttena selle avaldamine ei oleks südamega kui kunagi enne, seda just peamiselt positiivne tegur35 , kuna see siiski asetab as- vaeva pärast, mida mõistan, et olete näinud ja jad ühekülgsesse valgusse, pealegi väärtuste mille pärast oleksite pidanud ära teenima pa- puhul, mis meie avalikkusele eriti praegu väga remat tasu kui see, mis praegu osaks saab. kallid. Teie pieteet ja kiindumus on sellest hoolimata jätnud kõigile väga tugeva mulje ja Paremate soovidega Teie tulevikuks meil on tõsiselt kahju, et peaksime Teid nen- EESTI KIRJANIKE KOOPERATIIVI NIMEL de ridadega kurvastama või pahandama. Teie V. U.[ibopuu] köide ilmus soome keeles juba 1932. aastal V. te järgi leidis ta Kadriorus eest ilmselt lahedates Söderströmi kirjastusel. Esimese ja teise jao tõlkis tingimustes elava vaimuinimese kodu” (Tulimuld soome keelde mag. Erki Reijonen.” (“Tõe ja õigu- 1969, nr 4, lk 204). se” viis köidet soome keeles. – Päevaleht 1. VI 1935, 35 L. Treti käsikiri otsustati autorile tagastada EKK nr 150; sama teade Vaba Maa 1. VI 1935, nr 129). juhatuse otsusega 19/20. I 1957 (EKM EKLA f 341, 33 V. Uibopuu käis Soomes 1947. aastal. Tihe tõlke- m 373:7, l 78). alane kirjavahetus E. Reijoneni ja A. H. Tammsaare 36 Selle mõtte juurde tuleb V. Uibopuu tagasi, te- vahel algas pärast romaani “Tõde ja õigus” I osa hes kokkuvõtteid senistest Tammsaare-käsitlustest ilmumist (1926). Nendest 53 kirja (15. XI 1926 – nii kodu- kui välis-Eestis. Ta tunnustab kodumais- 30. VII 1939) koos E. Tedre kommentaaridega on te uurijate suurt tööd (oli ilmunud L. Siimiskeri ilmunud A. H. Tammsaare “Kogutud teoste” 18. lühimonograafia “A. H. Tammsaare”, 1962), kuid köites (Tallinn, 1993, lk [237]–318). juhib tähelepanu ka sellele, ei Tammsaare päran- 34 A. H. Tammsaare ja Erkki Reijoneni kirjavahe- di hindamisel ei saa ideoloogilise surve tingimus- tust kommenteerib V. Uibopuu mõned aastad hil- tes asjad päris korras olla. Ka väliseesti perioodi- jem artiklis “Tammsaare üle piiri”, peatudes lõpuks kas on ilmunud selleks ajaks juba üle 20 nimetuse mõne sõnaga ka kirjas L. Tretile avaldatud Reijoste Tammsaarega seonduvat. “Kas poleks aeg mõelda perekonna mälestustel. “Veebruaris 1938 külastas selle koondamisele ühiste kaante vahele, et täien- Tammsaaret oma lühikesel läbisõidul Tallinna kau- dada kodumaal antavat pilti?” Vt viide 34, lk 199. du Varssavisse Erkki Reijonen. Tookordsete mulje-

115 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II n 14. kiri da, siis väide, et ta teenis 500 krooni, ei am- muta siiski küsimust ega võta ära päevakor- rast minu väiteid. Et ta teenis 500 krooni, see Adelaide, 14.4. 1957 on ikkagi oletus, mitte fakt37 . Teiselt poolt, minu poolest ta võis teenida ka 500 krooni, Lugupeetud härra Uibopuu! seda siiski ei usu, kuna see ei ole kooskõlas sellega, et ta elas näilises rahahädas ja järjest Tänan Teid Teie huvitava kirja eest seoses laenas raha R. Eliaserilt38 . Ent oma mälestus- mu käsikirjaga. Samuti tänan korralikult taga- tes ma ei too ju mingit summat ja lausa rõhu- si saabunud käsikirja eest. Ühtlasi palun va- tan, et ta teenis meie olude kohta küll palju, bandada viivituse eest vastuse osas. Ent taht- kuid ta sissetulekud ei olnud kooskõlas ta väl- sin ära oodata käsikirja kätte jõudmist, et vaa- jaminekutega. Ja et väikerahva kirjanikuna ta data sellele tehtud märkusi. teenistus oli väike Euroopa mõistete kohaselt. EKK seisukohast saan täiel määral aru, mil Teine suur küsimus, nimelt surve osas ta puhul siin ei ole juttugi pahandamisest või loomingule, ei lahene ka lihtsa eitamisega, kurvastusest. kelle poolt see eitamine ka ei tuleks. See on Samal ajal aga paneb see asi mind kõvasti ju üldtuntud asi, et positiivne joon oli meil mõtlema. tol ajal kultuurpoliitilise suuna aluseks ja et Mul on nimelt raske nõustuda selle kritee- demokraatlikud vabadused olid, teiselt poolt, riumiga, millega läheneti mu tööle. Seda on nii mõneski suhtes piiratud. A. Tammsaare mõõdetud mõõdupuuga, millega mõõdetakse käitus ja tundis end nii, nagu see surve oleks vaid objektiivseid uurimusi, otsides temas talle reaalsuseks39 . Kui seda survet tegelikult objektiivsust ja mitmekülgsust. Mälestused ei olnud (mil puhul küsimuseks, mis nõuab juba oma põhiolemuselt, on ikka subjektiiv- selgitamist, on see, miks muutus meie kirjan- sed ja otsida neist asjade objektiivset käsita- duse suund äkki positiivseks), siis A.T.-l küll mist tundub olevat ekslik, isegi ülekohtune. pidi olema märtrikompleks, pealegi nii tugev, Mälestused on alati olnud ja alati jäävad sub- et kujuteldav surve omas ta suhtes koguni jektiivseteks ja ühekülgseteks, kandes neid reaalse tõsiasja effekti. [jo]oni, mille pärast mu mälestused on tagasi Ent jällegi ma olen kaugel käsikirjas sel- lükatud. Nende väärtus seisab selles, et nad lest, et kinnitada surve olemasolu. Ma annan aitavad tõde esile tuua, mitte selles, et nad edasi A. Tammsaare seisukohti ja kinnitusi, tõde fikseerivad. kas tegemist siin oli tõsiasja või kompleksiga, Minu mälestuste väärtus seisab selles, et seda ma lahendada ei saa ega püüagi. Ütlen ju neis tuuakse esile (mis puutub nimelt lahkar- ka küllalt selgelt, et vihjates alatasa survele ta vamusi tekitatud peatükkides) A. Tammsaare pole kunagi konkreetselt rääkinud, milles see seisukohad. Siin näidatakse asju, nagu tema surve seisis, ja et mulle jäi selgusetuks – ja on neid nägi ja võttis, ja laskis paista. nüüdki ebaselgi – kuidas oli tal võimalik selle Mis puutub nüüd sellesse, kas need seisu- surve juures avaldada teose, nagu seda on kohad on õiged või mitte, selle kohta võib oma “Kuningal on külm.”40 sõna ütelda vaid objektiivne uurija tulevikus. Konkreetse jõuga on juba see vastuväide, Vastuväited, mille tõite EKK poolt oma kir- mis on esitatud kultuurkapitali toetuse asjus. jas, on kindlasti tõsised ja kaaluvad, kuid need- Tammsaare on mulle küll korduvalt kinnita- ki on ühekülgsed ja subjektiivsed, kuna need- nud, et saab kultuurkapitali toetusena 80 kroo- ki põhjenevad üksikute inimeste arvamistele ni, kuid meelde tuleb, et seda tegi ta vaid meie ning muljetele. tutvuse algaegadel. Hiljem sellest juttu ei ol- Neid vastuväiteid on toodud vaid kahes nud. Hiljem sai ta, võib olla, rohkem. Ent kin- osas – ühed on H.T[ammsaare] majandusliku nituse kõrval selle kohta, et A.T[ammsaare] olukorra ja teised surve alal ta loomingule. Mis pole kunagi 80 krooni saanud, mul on ta kor- puutub H.T[ammsaare] majanduslikku olukor- duvad kinnitused, et ta toetuseks oli see sum-

116 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II ma.41 Ma ei või ette kujutada, et ta rääkis eba- 37 Kultuurkapital. – Vt viide 19. tõde. Mis puutub nüüd Kadrioru lossis aset 38 R. Eliaser. – Vt viide 24. leidnud sündmustesse, siis nende kirjeldami- 39 Rahvuslikult positiivset elukujutist ehk A. H. ne on esitatud jutustuse stiilis, mitte proto- Tammsaare järgi “ideaalsete, eeskujulike ini- kollina.; olin sellest asjast niivõrd haaratud, meste galeriid” hakati eesti kirjanduselt riikli- et ei võinud hoiduda nende esitamisest stili- kul tasemel nõudma seoses riigivanema kirjan- dusliku auhinna väljakuulutamisega 1932, eri- seeritult. Ent mis juhtus A. T ja adjutandi va- ti aga Eesti Raamatuaastaga 1935. A. H. Tamm- hel A. T. korteris, põhjeneb viimase [sõna]del. saare võttis sedalaadi loominguvabaduse piira- Arusaamatuste vältimiseks mul tuleb varus- mise vastu 1930. aastate II poolel korduvalt tada vastav peatükk sellekohase märkusega. sõna. “Venes maksab kirjanduses kindel posi- Paraku ei saa ma midagi käsikirjas muuta, tiivsus juba paarkümmend aastat. Selle positiiv- kuna mälestused on ausad ja tõepärased. Ka suse peatunnuseks on üldjoon – generalnaja väljusin nende kirjutamisel üksnes ausatest liinja. Kõik, mis kipub sellest kõrvale kalduma, motiividest. Siiski pean ausa inimesena tege- kuulub negatiivsuse kilda. On generalnaja liinja ma Teie poolt toodud vastuväidete valgusel selge ja kindel, siis ei ole loominguandest kuigi järelduse ja kirjutama järelsõna käsikirjale, suurt lugu,” andis kirjanik hinnangu kirjandu- tuues selles vastupidiseid seisukohti ning and- se tasalülitamise ehk “teibaga teenäitamise” meid, et tulevasel lugejal oleks need silmis katsetele ametlike kanalite poolt (Positiivsus ja negatiivsus ilukirjanduses. – Eesti Kirjandus vastukaaluna. Võtta aga endale ülesande, mil- 1935, nr 6, lk 270). Positiivsus kui kirjanduse lest Teie räägite, ma ei saa, kuna see pole, li- hindamise kriteerium tekitas kirjanduselus saks ajapuudusele, antud ajal ja olukorras ka palju poleemikat ja protesti. Surve avaldamine faktiliselt võimalik arhiiviallikate ja faktiliste kirjanikele oli pigem ideoloogiline, see toimis materjalide kättesaamatuse tõttu. Surudes auhindamissüsteemi kaudu. Nt sai auhinna M. nüüd Teie kätt ja nii Teile isiklikult kui ka EKK- Sillaotsa (1887–1969) romaan “Viiskümmend” le südamest kõike head soovides (1937), mis jäi kirjanduslikult nõrgaks, kuid vastas üleskutsele kujutada kaasaegset intelli- Teie L. Trett gentset naist, kes oleks samal ajal ideaalne ema ka kodus. – Vt ka viide 29. Ümbrik: Mr. V. Uibopuu 1937. aastal viis ajakiri Looming läbi laiemat kir- Eesti Kirjanike Kooperat. janikkonda haaranud ankeedi “Positiivsusest ja negatiivsusest kirjanduses” (vt Looming 1937, Fack 1 nr 6, lk 702–710; nr 7, lk 829–[836] ja nr 8, lk LUND 3 937–[948]). Olukord muutus eriti drastiliseks SWEDEN sõja eelõhtul, mil ühiskondlikud ja poliitilised EUROPE vastuolud muutusid üha teravamaks. “Kirjanik, kui tundlikum element ühiskonna koosseisus From: L. Trett, 75 Overland Poad, Croydon ei saa ometi midagi muud kirjutada, kui ainult Park, (Adelaide), S.A., Australia seda, mis liigutab ja häirib kogu ühiskonda. Tema peab paratamatult olema ühiskonna mee- leolu termomeeter.” (A. H. Tammsaare, Positiiv- ne. – Vaba Maa 6. VI 1937, nr 229). Samal pe- rioodil kirjutas A. H. Tammsaare oma kõige ühiskonnakriitilisemad teosed. Demokraatli- kult meelestatud kirjanike juhitud kultuurka- pitali kirjanduse sihtkapitalis jäi A. H. Tamm- saare hääletustulemuste järgi aga stabiilselt I kategooria kirjanikuks. – Vt ka viide 19. 40 Kuningal on külm. Näidend 3 vaatuses ja 4 pildis. “Noor-Eesti”, 1936, 108 lk. 41 L. Trett tutvus A. H. Tammsaarega 1935. aas- ta alguses.

117 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II

A. H. Tammsaare ja M. Under Raamatufondi kirjandusauhindade kätteandmisel 1936. aastal. Taga Jaan Ainelo. EFA O-48149, O-48142 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II n 15. kiri Kõigepealt veelkord taotlus Tammsaarest vaesuse märtrit teha. Mis siis peaks saama küll Lund, 10. 6. 1957. meie teistest kirjanikest? Metoodiliselt ei ole õige siin leppida ainult selle küljega, mida Lugupeetud hr. L. Trett! Tammsaare ise esitas, vaid otsida sellele ka seletus. Kas on põhjust rutata ühe mulje jät- Tänan Teid kirja eest 15. aprillist s. a. Taht- misega laiale avalikkusele, kus asjaolud tõe sin juba kirja saabudes Teile vastata, kuid tun- esile saamiseks on veel kontrollitavad. On al- givamate toimingute tõttu on see lükkunud, les veel inimesed (kuigi Eestis), kes kirjastu- mida lahkesti palun vabandada. ses teostasid rahade väljamaksmist Tammsaa- Kõigepealt on mul heameel, et Teie olete rele ja teavad selle ulatust, ja kus võibolla ise- heatahtlikult meie seisukohtadest püüdnud gi kviteeritud dokumendid on säilinud. aru saada ja et Teie meie otsuse üle ei ole Eliaserite perekonnaliikmeid, kelle informat- pahandunud. Mõningad põhimõttelised seisu- sioonile viitate, elab praegu Rootsis42 . Härra kohad Teie kirjas kutsuvad mind siiski väikse- Gailit on sugulussidemete tõttu nendega lä- le vastuvaidlusele, mis ehk aitab ka minu eel- hedases läbikäimises, kuid ta ei ole võinud mises kirjas esitatud seisukohti täpsustada. neid väiteid kinnitada, mida Teie esitate just Muidugi on iga mälestusteos (ka uurimus) Tammsaare majandusliku olukorra osas. Kui subjektiivne, juba paratamatult. Kuid need keegi elas kitsalt oma majanduslikult kokku- peavad olema kirjutatud objektiivsusele pür- hoidliku iseloomu tõttu (näiteks kogudes las- gides, sest mis siis küll muidu välja tuleb? te jaoks panka raha, mis ka Tammsaare puhul Väidate, et olete just subjektiivse nägemuse ei ole sugugi mõeldamatu), siis ei anna see eesmärgiks pannud. Niisugune asi on võima- mingeid põhjusi laiemaid järeldusi teha. Et lik küll puhta ilukirjanduse juures, kuid on Tammsaare oleks elanud kehvemini kui näi- ettekujutamatu mälestuste ja ajaloolise mater- teks Soome või Rootsi tolleaegsed sama kuul- jali juures. Tsiteerin Teile, mis ütleb selles suskraadiga kirjanikud, ei ole mingil moel küsimuses rootslasest filosoofia ja ajaloopro- tõendatav. Soomes ja Rootsis neil puudus riik- fessor John Landquist: “Iga seisukoht, mis lik kultuurkapitali toetus, mis Tammsaarel apelleerib avalikkusele, pretendeerib selle puudus. Alles sellised asjaolud seavad Tamm- sammu kaudu üldkehtivusele. Iga subjekti- saare asendi õigesse valgusse. vism, mis sealjuures tungib objekti, on seal Veelgi suurema eksiseletusega lähenete võõras element, on võltsing.” surve probleemile Tammsaare loomingus rii- Selline subjektiivsus võib luua avalikkuses givõimu poolt. Ütlete, et lihtsa eitamisega see müüte, mille vastu ükski “objektiivne uuri- küsimus ei lahene, kuna kuidas muidu oleks mus” hiljem on võimetu võitlema. Ja seda just seletatav, miks meie kirjanduse suund muu- tsitaadis mainitud omaduse tõttu, mis kuulub tus äkki positiivseks. Näite siin võtvat suun- automaatselt igale seisukohale, mis apellee- da kogumahus. Kas Jakobson, Semper, Jürna, rib avalikkuse poole. Milleks avaldab keegi oma mõtteid üldsusele, kui ta nendega ei pre- 42 Rootsis elas Eliaserite noorem tütar Elga (1920). tendeeri üldkehtivusele? Kui ta seda teeb ja Vanem tütar Rutt (Agnia) Eliaser (1914–1996) emig- ise väidab, et ta ei taotle üldkehtivust, siis on reerus Rootsi pärast kahekordset Siberisse küüdi- selles sisuline vastuolu. Peale jääb sellejuures tamist (1941–1945, 1949–1956), avaldas EKK kir- muidugi tegu kui tugevam element. Lugejas- jastuses hiljem Siberi elu käsitlevad memuaar- kond kaldub trükitud mõtteid võtma kui tõde, teosed “Passita ja pajata” (1985) ja “Üheksa ame- tit...” (1996). E. Treieri andmetel oli aga L. Tretil seletagu autor ise kuipalju tahes, et need on võimalus juba mälestuste kirjutamise ajal läbi käia subjektiivsed, kui on tegemist mälestuste või R. Eliaseri onutütre Leonida Eliaser-Lindsaarega, ajalooliste tõsiasjadega. Nõnda sünnivad müü- kes pärast sõda oli siirdunud Austraaliasse (Klassi- did, mis võivad vahel ka ohtlikud olla. ku teenimise kibe leib. Rmt: Tammsaare ja tema “Tõde ja õigus”, lk 219). – Vt ka viide 25.

119 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II

A. H. Tammsaare Raamatufondi kirjandusauhindade kätteandmisel 1936. aastal. EFA O-48150, O-48145

Sütiste, Suits + Arbujate rühm (Talvik, Alver, Nimelt see suhtumisviis, kus näilikkuse ja te- Viiding, Kangro, Sang, Merilaas) ja rohkesti gelikkuse vahel ei ole suudetud või tahetud teisi muutusid äkki positiivseks? Ja kuna nen- vahet teha. Sellises nägemisviisis ei ole vette- de looming ei muutunud positiivseks, kas siis pistetud kepp tegelikult sirge, vaid murtud. nendele avaldati survet, s. t. võeti ära nende Kordame veel, et mälestused sellises vaatlus- kultuurkapitali toetused ja auhinnad? Vares- viisis ei aita tõde esile tuua, nagu seda just ise Barbarus, Semper, Jakobson ja kõik teised said ütlete taotlevat. Teie ääretult huvitav ja väär- neid edasi, Vares ainult ise keeldus neid vii- tuslik inimlik materjal kannatab siin puuduse maks vastu võtmast. Jääb järele ainult, et te- all, mis sõltub vääriti tõlgendatud printsiibist. gemist oli meelitusega riigivõimu poolt. Kuid Loodetavasti on vahepeal jõudnud Teieni kas meelitus on identne mõistega surve? Ja Pedro Krusteni Visnapuust kirjutatud raa- kas Tammsaare võis seda sellena tunda? Need mat43 . Usun, et see võiks Teid metoodiliselt probleemid peavad leidma valgustuse, muidu palju aidata, sest see on sellise materjali kasu- ei ole teos küps trükivõimalusele pürgima. tamiseks õnnestunud tee valinud. Muidu on ta ainult materjal, mille avaldami- Loodame, et Teie ei pahanda ka nende ri- seks ei ole õigustust. dade pärast, sest nendegi taga seisab hea tahe Märgite, et oleme ainult kahes punktis ja mitte mingi vaenulik soov, vaid parim lugu- vastuvaidlusi esitanud. Kuid need on peami- pidamine Teie vastu. sed punktid, olulisim osa teoses. Kui lugeja on raamatu lõpetanud ja detailide unustamis- Heade soovidega protsess algab oma tööd, mis jääb talle siis raa- Teie matust mällu järele? Peamiselt kaks muljet: V. U.[ibopuu] Tammsaare elas oma elu majanduslikus vilet- suses ja ta loomingule avaldati survet. Märgite, et Teil ei ole midagi võimalik kä- sikirjas muuta, kuna mälestused on ausad ja tõepärased. Filosoofias on tegelikkuse ja tõe- pärasuse eri astete mõõtmiseks oma termino- loogia. Üks nendest on n.n. naiiv realism.

43 “Kaugelviibija käekõrval.” – Vt viide 9. Kirjad valinud ja kommenteerinud MARIN LAAK

120