Müüt Ja Kirjandus Peeter Espak Loone Ots Müüt Ja Kirjandus

Müüt ja kirjandus Peeter Espak Loone Ots Müüt ja kirjandus

Maurus Tallinn 2015 Väljaandja kinnitab õpiku vastavust kehtivale gümnaasiumi riiklikule õppekavale ning haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele.

Peeter Espak, Loone Ots

Müüt ja kirjandus. Gümnaasiumiõpik

Retsenseerinud Tarmo Kulmar, Külli Saia, Heily Soosaar, Ergo-Hart Västrik Küsimused ja ülesanded koostanud Peeter Espak, Loone Ots, Maarja Valk Toimetanud Maarja Valk Keeletoimetaja Piret Põldver Kujundaja Peeter Laurits

Fotod ja illustratsioonid Alamy / Vida Press / Ivy Close Images (35); Alamy /Vida Press / Peter Horree (96), Eesti Kirjandusmuuseumi fotoarhiiv (129); Eesti Kunstimuuseumi kogu (21, 127, 155, 156); Eesti Filmi Andmebaas (169); Briti Muuseum (32); Korp! Sakala erakogu (19); Peeter Laurits (35, 44); Tõnno Jonuksi erakogu (125); SL Õhtuleht / Svetlana Aleksejeva (11); Viljandi muuseumi kunstikogu (36); U. S. National Archives and Recordings Administ- ration (162); Wikimedia Commons (12, 15, 18, 28, 30, 32, 34, 45, 46, 48, 51, 53, 62, 68, 76, 81, 82, 85, 91, 92, 93, 99, 100, 103, 106, 107, 125, 131, 134, 148, 149, 150, 151, 153, 154, 157, 174); Wikimedia Commons / BishkekRocks (80), Wikimedia Commons / Fæ (7), Wikimedia Commons / Ginolerhino (59), Wikimedia Commons /Jack 1956 (43), Wikime- dia Commons / Kevin Wailes (51); Wikimedia Commons / Lauri Kulpsoo (78), Wikimedia Commons / Marie-Lan Nguyen (32), Wikimedia Commons / Montrealais (78), Wikimedia Commons / Osama Shukir Muhammed Amin (26), Wikimedia Commons / Superchilum (171), Wikimedia Commons / Ziegler 175 (60), Wikimedia Commons / Quibik (17), Wiki- media Commons / Tjabji (60)

Kirjastus on püüdnud ühendust saada kõigi illustratsioonide autorite või nende volita- tud esindajatega. Palume neil, kellega me pole ühendust saanud, pöörduda kirjastuse Maurus poole.

ISBN: 978-9949-559-15-2

Autoriõigus: © Maurus Kirjastus OÜ, 2015 Tartu mnt 74, Tallinn 10144, üldnumber 697 1011, mobiil 5919 6117 www.kirjastusmaurus.ee [email protected]

Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse oma- niku kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehaaniliselt ega muul viisil. 6. Kreeka mütoloogia 91 Sisukord 6.1. Homerose eeposed 91 6.2. Kreeka müütide arhetüüpseid tegelasi 94 6.3. Hesiodose teogoonia 96 6.4. Antiikmütoloogia jumalaid 100 6.5. Prometheus 105 Sissejuhatus 9 Lugemiseks 108 1. Mis on müüt. Müüt pärimuses, kirjanduses ja loodusteadustes 10 Ülesandeid 118 1.1. Mis on müüt? 10 Lisamaterjale 119 1.2. Müüdi defineerimisest 11 7. Eesti mütoloogia 1 121 1.3. Müüt ja loodusteadused 15 7.1. Tharapita Läti Henriku kroonikas 121 1.4. Ulmekirjandus kui mütoloogia ja loodusteaduse sulam 18 7.2. Püha hiis 124 Lugemiseks 22 7.3. Taara ja püha hiis „Kalevipojas” 126 Ülesandeid 24 7.4. Tarapita kirjandusloos 128 Lisamaterjale 25 7.5. Mütoloogilised tegelased. Libahunt 130 2. Sumer ja Gilgameš 27 7.6. Mütoloogilised tegelased II. Vanapagan 133 2.1. Esimesed müüdid Lähis-Idas. Sumer ja Süüria 27 Lugemiseks 136 2.2. Sumeri loomismüüt 28 Ülesandeid 145 2.3. Jumal Utu tööd ja teod 29 Lisamaterjale 146 2.4. Enki müüdid 31 8. Eesti mütoloogia 2. Soome ja Eesti mütoloogia sünnilugu 147 2.5. Gilgameš – igavene elu ja surm, elu mõte 33 8.1. Kristfrid Ganander ja Kristian Jaak Peterson 147 Lugemiseks 38 8.2. Friedrich Robert Faehlmann 149 Ülesandeid 42 8.3. „Kalevala” ja Lönnrot 150 Lisamaterjale 43 8.4. „Kalevipoeg” ja Kreutzwald 154 3. Veeuputuse lugu. Sumerist Uue Testamendini 45 Lugemiseks 157 3.1. Atrahasise müüt 45 Ülesandeid 160 3.2. Veeuputuselugu Vanas Testamendis 47 Lisamaterjale 161 3.3. Uue Testamendi mütoloogiline pööre 51 9. 20. sajandi poliitilised mütoloogiasüsteemid 163 Lugemiseks 54 9.1. Karl Marxi ja Charles Darwini pärand 163 Ülesandeid 57 9.2. Marksistlik ja leninistlik mütoloogia Lisamaterjale 58 Venemaal ja Nõukogude Liidus 168 4. Zoroastrismi pärand. Zarathustrast üliinimeseni 59 9.3. Fašistlikud ja rahvussotsialistlikud mütoloogiad Euroopas 172 4.1. Zoroastrism muistses Iraanis 59 Lugemiseks 176 4.2. Nietzsche, Zarathustra ja mütoloogia 62 Ülesandeid 177 4.3. Üliinimene kui uue riigipoliitika sümbol 64 Lisamaterjale 177 4.4. Hea ja kurja võitluse motiiv nüüdispoliitikas 66 Lugemiseks 70 Kasutatud kirjandus 178 Ülesandeid 74 Lisamaterjale 75 5. Hea ja kurja vastasseis. Kangelase võitlus koletisega 77 5.1. Hetiidi pärimus 77 5.2. Kreeka printsess ja merekoletis 79 5.3. Püha Jüri ja lohemadu 81 5.4. Kristlike kangelaste arhetüüpe 83 5.5. Saatanliku või pahelise kangelase arhetüüpe 85 Lugemiseks 87 Ülesandeid 89 Lisamaterjale 90 Sissejuhatus

Päike kattub musta kettaga ja kustub korraks. Äkki sõi koletis selle ära? Miks päike tagasi tuli? Küllap leidus kangelane, kes sai jagu isegi päikeseõgijast. Valgus taastub, põld kannab jälle vilja ning inimkond säilib. Kuidas päike üldse taevasse sai? Kuidas tekkis maailm? Kes oli esimene inimene? Miks me sureme? Kes määras, mis on hea ja mis halb? Kes valvab õiglust ja karistab kurjust? Nii paljud küsimused nõuavad vastust. Ürgaegadest saati on inimesed neid otsinud – ja leidnud. Tulemused on folkloori vahendusel meieni jõudnud. Neid nimetatakse müütideks. Mõnede arvates on müüdid püha tõde ja eetikakoodeks. Teised naudivad müüte hea kirjandusena. Kolmandad otsivad viiteid ajaloolisele tõele. Igal juhul on müüt nii põnev ja nii ammendamatu, et seda võivad uurida paljude eri valdkondade teadlased. Maailma rahvastele on müüdid olnud nii inspiratsiooni kui ka identiteedi allikad. Kas mitu tuhat aastat vanad uskumused mõjutavad internetiajas- tu elu? Muidugi mõjutavad. Hea ja kurja võitlus, viimsepäevaohud ning maailmapäästjatest sangarid elavad oma folkloorset elu praegugi. Massimeedias kajastuvad rahva mütoloogilised uskumused. Nen- de abil võib teinekord manipuleerida avaliku arvamuse ja iga üksiku inimesega. Samas võivad need uskumused õpetada aga igikestvaid väärtusi, mida järgides suudame elu paremaks muuta. Tundes müüte, oskame paremini analüüsida tänapäeva elu ja meie endi osa selles.

Sulejoonised alkeemilistest diagrammidest. Lascaris, 1702.

8 Mis on müüt Mis on müüt 9 1.2. Müüdi defineerimisest

Kõigile maailma müütidele sobivat ühisdefinitsiooni on võimatu luua. 1. Mis on müüt? Igal teadlasel nagu ka igal kooliõpilasel võivad olla kujunenud iseen- Müüt pärimuses, kirjanduses da arusaamad nii müüdi kui ka looduse toimimise kohta. Mis ühele meenutab müüti, võib teisele tunduda muinasjutt või hoopis sulatõ- ja loodusteadustes de. Kuid ka kõige argisemas tarbetekstis või reklaamplakatil kohtab müüdile omaseid motiive. Reklaam, millelt võib leida mõne olümpia- 1.1. Mis on müüt? sangari näopildi ja tema tsitaadi, on olemuselt mütoloogia rakenda- mine tavaellu. Kuigi see reklaam ei ole ise müüt, kasutatakse selles spordikuulsust kui mütoloogilist kangelast. Sõjasangarist kangelase lugu Tavakeeles on sõna müüt jaoks olemas kaks omavahel lahknevat aru- on samuti üks oluline, juba ammu saama. tuntud mütoloogiline motiiv, mille ümber ehitatakse kangelas- Müüt on lugusid kuni praeguseni. Vahel a) kirjanduslik, mütoloogilisi kujundeid sisaldav lugu; kutsutakse kangelaslugusid ka b) väljamõeldud vale lugu või isegi „pettus”. eeposteks (kreeka epos, mis tä- hendab nagu müütki lugu), kuid Sõna pärineb kreeka keelest (mythos) ja tähendas algselt lihtsalt eeposeidki võib neis leiduvate kõnet, juttu või lugu. Väga tihti kasutatakse sõna müüt, et märkida algmotiivide ja ka nende olemu- midagi, mis pole tõde. Öeldes „see on müüt!” või „see on muinasjutt!”, se tõttu pidada üheks suureks tähistame midagi uskumatut. Müüt tähenduses vale on aga kõigest müüdiks või müütide kollektsioo- kõnekäänd, mis on levinud seetõttu, et müütides kirjeldatu ei pruugi niks. Nii põhineb ka akadlaste enam vastata meile teada olevatele loodusseaduste normidele. kirja pandud maailma esimene Öeldes müüt millegi kohta, millest usume, et see ei kehti või on suur eepos „Gilgameš” mitmel vale, eksime müüdi päriselt toimiva tähenduse vastu. Kuigi antiik- erineval sumeri mütoloogilisel kreeklaste loodud arusaamad jumalatest ja maailma tekkimisest ei kangelaslool, mis pandi kirja juba pruugi kehtida, tekib tänapäevalgi juurde üha uusi müüte ja müto- umbes 4000 aastat tagasi. Need loogilisi lugusid. Lisaks on müüt kunstiliselt nauditav ilukirjandus. Kir- väiksemad lood põhinevad kõik jandus ei saa aga kunagi olla vale. omakorda folkloorsetel lugudel. Teisalt teame valemüüte, mis ongi loodud inimestele teadlikult Seega on ka eepost nagu müütigi Olümpiavõitja ja riigikogu liige Erki valetamiseks, nagu näiteks müüdid kommunismist Nõukogude Lii- pea võimatu defineerida. Nool reklaamib pesupulbrit. Kan- dus või natsionaalsotsialismist Saksamaal. Ka meie oma eepos „Ka- Väga lihtsalt sõnastatuna võiks gelase suur võit seostatakse väi- levipoeg” on suures osas väljamõeldud faktivaba lugu. Kuid selline müüti seletada järgmiselt. kese võiduga argielus. Vabaõhu- mütoloogia ei kahjusta kedagi. „Kalevipoeg” on ilukirjandusteos ja reklaam tekitas poleemika, kas riigi rahvapärimuse interpretatsioon. Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, esindaja tohib osaleda üht brändi Väites, et mingi müüt on hea, halb, ilus, õige või vale, peab ana- elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutu- eelistavas kampaanias. lüüsima, milleks ja milliste vahendite abil see müüt on loodud. Nii sel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. suudame vältida valede uskumist ja meiega on märksa raskem ma-

Μύθος nipuleerida.

10 Mis on müüt Mis on müüt 11 Seega on mütoloogia tugevalt seotud religiooni ja usuliste arusaamadega. Ilma oma mütoloogiata ei ole olemas ühtegi eraldi religiooni või rahvausundit. Mütoloogilised tekstid on üks muinas- rahvaste usundite põhiallikaid. Õpetus mütoloogiast pole aga ei re- ligiooniõpetus, antropoloogia ega etnoloogia. Müüt ei kätke endas otseselt selliseid usunditele, religioonidele või rahvarühmadele omaseid nähtusi, nagu rituaalid, jumalapalvused või eetika ja hea käitumi- se õpetused. Loodusteadustest leiab niisamuti palju mütoloogiale ja müütide- le omast. Tänapäeval räägitakse kooli füüsikatundides sellest, kuidas universum sündis Suure Paugu tulemusena. Kas seda füüsikateooriat Valik müütilisi kangelasi ja jumalaid. Müüdis sisaldub midagi inimese jaoks olemuslikku, millele ta se- võiks pidada oma olemuselt samamoodi mütoloogiliseks tekstiks? Jaan Puhvel on eesti päritolu amee- Piltidel vasakult paremale lätlaste letust või tuge vajab. Lood kangelastest on inimestele vajalikud see- Seletab see ju parasjagu kasutusel oleva keele ja teadmiste seisu juu- rika keeleteadlane ja müüdiuurija. eepiline kangelane Karutapja sama- tõttu, et alateadlikult otsitakse turvalisust – kaitset väliste ründavate res meile maailma sündi. 1000 või isegi juba 100 aasta pärast on aga Puhvel emigreerus oma vanema- nimelisest eeposest, germaanlaste jõudude vastu. Nii oli see kiviajal, kui kardeti metsloomade rünnakuid, suure tõenäosusega nii meie kasutatav keel kui ka teadmised loodu- tega Eestist 1944. aastal. Puhvel on jumal Odin „Vanemast Eddast” ja ning nii on see praegugi, kus loodetakse leida ebakindlasse ellu mõni sest väga palju muutunud ja seetõttu ka kujunenud täiesti uued sele- lõpetanud Harvardi ülikooli võrdle- „Nooremast Eddast” ning Vana-Kree- pidepunkt, lootes kellegi võimsa ja kindlust sisendava kangelase pea- tusviisid. Suure Paugu teooria võib siis olla teemaks hoopiski mõnes va keeleteadusel alal; erialaselt on ka sõdalased Achilleus ja Patroklos le või soovides temaga samastuda. kirjanduse-, bioloogia- või teoloogiatunnis näitena sellest, kuidas 20. tähtsad uurimisvaldkonnad olnud eeposest „Ilias”. Inimene ja maailma nähtused on kogu maakeral üpris sarnaste või 21. sajandil inimesed oma primitiivsete teadmiste taustal maailma hetiidi keele sõnavara ja võrdlev Eeposele ühise definitsiooni andmi- füüsiliste piirjoontega. Nii võib maailma eri paikade müütides kohata mõtestada proovisid – samamoodi nagu mõni ammu elanud rahvas mütoloogia. ne teeb keeruliseks seegi, et eri rah- arhetüüpe1 või sarnaseid motiive. Maa ja taevas on olemas nii Sahara arvas maa ja taeva tekke põhjuseks selle, et need olid jumalate ehi- vaste eeposte kujunemislood on ol- kõrbes, Eestis, Siberis kui ka Islandil. Inimese füüsilises sünnis ja sur- tatud. Kunagised müütide loojad olidki oma aja teadlased, sh ka loonud väga erinevad. Saamisviisi järgi mas puuduvad erinevused, olenemata elukohast, rassist või kultuu- dusteadlased, sest nende eesmärk oli maailma seaduspärasuste kir- võime eeposi liigitada suulisteks (ee- rist. Maa ja taeva tekkimisest ning inimese loomisest, sünnist ja sur- japanek ja selgitamine. Nüüdseks on esimesed kirjapandud müüdid posed, mida kannavad ette rahva- mast räägib seetõttu ka enamik maailma rahvaste müüte. muutunud meie jaoks ilukirjanduseks, kuid kunagi olid need oma aja laulikud rituaalsetel tseremooniatel) Maailma tekkimist ja inimese loomist kirjeldavaid müüte nimeta- kõige arenenumad teaduslikud maailmaseletused. ja kirjalikeks. Kui tegemist on eepo- me loomismüütideks. Sünni ja surma temaatikast tulenevad oma- Kirjanduse eri vorme, religioone, aga ka täiesti tänapäevast loo- sega, mis on väga tugevalt n-ö ühe korda surmajärgset elu seletavad müüdid. Juba Gilgameši lugudest dusteadust võib paljudes aspektides lahti seletada kui mütoloogiat autori nägu, tema enda looming, peale on inimene üritanud leida igavese elu saladust ehk viisi, kuidas või müüti. See ei tähenda aga seda, et nii peab tegema. Kui vaadelda peetakse sellist eepost kunsteepo- surma vältida. Sellest lootusest on osalt tekkinud ka suured religioo- neid aga mütoloogia vaatenurgast, siis avardub kindlasti nii kirjandu- seks. Veel on kasutatud nimetusi nid: budism, kristlus ja islam. Nende sõnumid igavesest elust väljuvad se, religiooni kui ka teaduse mõistmine. rahvaeepos (eeposel on tähtis roll juba mütoloogia sfäärist. Pigem saab neid defineerida teoloogia või Müüte uurivad mitmed teadusharud, näiteks kirjanduslugu, fol- rahvusliku identiteedi kujunemis- filosoofiana, täpsemalt õpetusena (kr logos). Siiski peavad ka need kloristika, võrdlev usundilugu või ajalugu. Iseseisev teadusharu on  loos). Kõige traditsioonilisemalt on religioonid oma alusõpetuste seletamiseks kasutama mütoloogilisi rahvaste ja ajastute müüte analüüsiv teadus nimetusega võrdlev mü- Jaan Puhvel, eepost käsitletud kui värsivormilist kujutluspilte. Nii kristlik jumalariik, budismi nirvaana kui ka islami toloogia. Eestistki on pärit maailmakuulsaid müüdiuurijaid. Tuntuim „Võrdlev mütoloogia”, lugulaulu, mis kirjeldab muinaskan- paradiis on kõik ikkagi mütoloogilised kohad. Budistlik nirvaana pole neist on California ülikooli emeriitprofessor Jaan Puhvel (1932). Tema Ilmamaa, 1997. gelaste tegusid. isegi koht, vaid täieliku teadmise, vabanemise ja rahu meelteseisund, eriala on indoeuroopa vanade rahvaste müüdid. mille saavutanu vabaneb ümbersünniahelast. Müüditeooriad on kahtlemata kuulunud ka kirjandustead-  1 Sõna arhetüüp pärineb kreeka keelest, kus arche tähendab algust. Seega nimetame laste huviorbiiti. Eestis tõi kirjanik Mati Unt käibele mõis- Mati Unt, arhetüüpideks neid mütoloogilisi motiive, kujundeid või ka seaduspärasusi, mis näivad te argimütoloogia. Undi argimütoloogia lähtealuseks on „Argimütoloogia sõnastik”, olevat maailmas paljudes kohtades sarnaselt levinud või kuskil ühes kohas tekkinud ja prantsuse semiootiku ja kirjandusteadlase Roland Barthes’i sealt jõuliselt edasi levinud. Kupar, 1993.

12 Mis on müüt Mis on müüt 13 1957. aastal ilmunud raamat „Mütoloogiad”. Barthes analüü- sib selles raamatus lühikeste esseede kaudu ühiskondlikke 1.3. Müüt ja loodusteadused ja ajakirjanduslikke nähtusi, mida ta ise nimetab müütideks. Mati Unt defineerib omakorda argimütoloogiat kui päevaka- jalist vestet, milles autor mõtiskleb nähtuste olemuse üle ja seob pealtnäha lihtsaid ning harjumuspärasuse tõttu mär- kamatuid nähtusi mütoloogiliste arhetüüpidega. Niisugu- seid argimütoloogilisi vesteid avaldas Unt Eesti Päevalehe arvamusveerus ja hiljem on need avaldatud ka ühiste kaante vahel kogumikus „Argimütoloogia sõnastik”. „Argimütoloo- gia sõnastikus” vaatleb Unt lihtsaid asju, nagu näiteks part Kadrioru tiigi veeres, meenutades, et indiaani mütoloogias on part ilmapuu, aga Kristus olevat lapsena voolinud ja ellu äratanud saviparte. Omanäoliselt on müüditeooriatele lähenenud ameerika müüdiuurija Joseph Campbell, kes on võtnud kasutusele termini monomüüt. Campbell ühendab oma teoorias müüdiuuringud ja psühhoanalüüsi ning väidab, et kõikides maailma müütides avaldub üks ja sama valem ehk mono- müüt – see on kangelase seikluslik teekond, katsumus, mille ta peab läbima, ja naasmine tavaellu. Sama skeem tähistab ka inimese vaimset rännakut. Campbelli esseistlikule kirju- tamislaadile on Eestis lähedane Hasso Krulli looming, kelle kirjandusteoreetiline taust ning huvi rahvapärimuse vastu on vormunud mütoloogiat tõlgendavateks esseistlikeks teosteks, nagu „Loomise mõnu ja kiri”, „Jumalanna pesa” ja Teadusala, mis analüüsib universumi teket ja selle arengut, on täna- Kui praegu selgitame kosmoses kaheosaline kogumik „Pesamuna” (e „Pesa” ja „Muna”). päeval füüsikateaduse üks harusid – kosmoloogia. See uurib kos- toimuvat pigem teaduslikust maa- mose kui terviku ülesehitust ja arengulugu ning kõiki neid määravaid ilmapildist lähtuvalt, siis mütoloo- Just kirjanduses on mütoloogilisi motiive mitme tuhande aasta printsiipe ja füüsikaseadusi. Tänapäeva üldkehtivaks loomismüüdiks giast lähtuv kosmoloogia ühendas vältel laialt kasutatud. Müüdid on arhitekstid2 – tekstid, mille alu- võib ilma kahtluseta pidada Suure Paugu teooriat, mille kohaselt sai pärimuslikud lood taevas toimivate sel luuakse pidevalt uusi. Vana suuline pärimus järgib mütoloogilisi kosmos alguse u 13,8 miljardit aastat tagasi mingi seletamatu algus- seaduspärasustega. Nii olid Antiik- lugusid jutustades teatud kaanoneid. Näiteks kristlikus mütoloogias punkti „plahvatusest”. Kreekas tuntumad tähed ja tähtku- on ingel alati hea ja deemon halb. See suund hakkab teisenema alles Kosmoloogia nimetust kannab ka filosoofia üks harusid, mis uurib jud lahutamatult seotud müütiliste valgusajastul. inimese või tema mõttelise olemuse kohta universumis ehk inimese jumalate tegevusega. Ometi ei saa suhet teda ümbritseva aja, ruumi ja mateeriaga. Samuti nimetatakse väita, et tänapäevalgi lähtume kõiges kosmoloogiaks kõikvõimalike religioossete süsteemide arusaamu maa- teaduslikest seletustest. Veel praegu- ilma loomisest ja tekkest. Nii kristluses, hinduismis, budismis, šamanis- gi on populaarne jälgida horoskoope mis, Eesti muinasusundis kui ka peaaegu kõikides mütoloogiasüstee- ja siduda planeetide liikumisega näi- mides üleüldiselt on alati olemas oma kosmoloogia või kosmogoonia. teks selliseid elulisi otsuseid, millal on Tänapäevalgi on universumi uurimine ühelt poolt lihtsalt mõõtmisand- kõige parem raha investeerida. 2 Arhiteksti mõiste tõi kirjandusteadusse prantsuse kirjandusteadlane Gérard Gen- metel tuginev järelduste tegemine loodusseaduste kohta, teisalt jälle- Pildil Hollandi kartograafi Frederick ette (1930) teoses „Sissejuhatus arhiteksti” (1979). Gennete käsitleb arhiteksti kui struk- gi otsivad mitmed mõtteteaduslikud distsipliinid mõõdetava taga ka de Witi taevakaart 17. sajandist. Arhitekst tuuri, kontseptsiooni, mis on aluseks teistele tekstidele.

14 Mis on müüt Mis on müüt 15 mõõdetamatut mõtet. Muistsetes mütoloogiates – olgu Sumeris, Vana kooliõpilane tihti selle üle, miks on maailm üldse olemas või miks oli Testamendi Iisraelis või Antiik-Kreekas – olid need kaks poolt omava- vaja universumisse inimkonda. Vaevalt, et leidub inimest, kes poleks hel ühenduses. Toona elanud inimesed ei teinud üldiselt teravat vahet kunagi arutlenud selle üle, mis kogu maailmaruumist kunagi kauges mateeria mõõtmisel ja kirjeldamisel ning inimese (või jumalate) mõtte- tulevikus edasi saab. On ka ju Päikese kustumine paratamatus ning maailmal ehk ideedel. Tänapäeval toimub aga taolist eri lähenemisviisi- kogu universum ei ole samuti igavene. de üksteisest eemaldumist rohkem kui kunagi varem. Kuid ka siis, kui oleks võimalik leida nimetused kõikidele mõelda- Seletades Suure Paugu maailmaloomismudelit tänapäevasele vatele algosakestele ja seletada lahti nende tekkimis- ja liitumisprot- õpilasele või lihtsalt huvilisele, ei saa füüsikud hakkama ilma mõõte- sessid, jääks kirjeldus siiski pelgalt mütoloogiaks, mis on ainult pisut andmete kirjeldamiseta „mütoloogilises” keeles. Hoolimata sellest, et objektiivsem ja täpsematele vaatlusandmetele tuginev, kui seda olid paljud nähtused ja seaduspärad võivad loodusteadlasele olla iseene- teadaolevalt kõige varajasemad sumeri müüdid. Iga uus faas maailma sestmõistetavad ja lihtsasti arusaadavad, tekib ikkagi vajadus kogu tekkimise või olemise seletamiseks on ühtlasi ka uus faas mütoloogili- seda teavet loogiliselt, arusaadavalt ja süstematiseeritult avalikkusele se maailmapildi arengus. Kui Sumeris kirjatundjad mõistsid, et taevast kirjeldada ja seletada. Räägitakse, et Suure Paugu eelselt või ka „plah- alla sadanud vihm muudab maa rasedaks ehk viljakandvaks, ei eksi- vatuse” alguses ei eksisteerinud veel ruumi. See sündmus ei leidnud nud nad ju milleski olulises, sest üldises plaanis nii ongi. Samamoodi aset mingis kujuteldavas ja juba olemasolevas geograafilises punktis. peegeldab tänapäeva füüsika meile asjade nähtavat ja reaalset seisu. Praegu tajutavad kosmosenähtused, nagu aeg, ruum ja mateeria tek- Tegemist ei ole väljamõeldisega, vaid vaatlusandmete kogumisel ja kisid kõik koos mingist algsest ühtsusest. Osakeste liitumisest tekkis analüüsimisel saadud järeldustega. Teisalt on jällegi tegu mütoloo- tänapäevane mateeria, moodustades pikapeale tähti, galaktikaid ja giaga, sest ükskõik kui palju maailma nähtustele või protsessidele ka planeete. Plahvatuse jõul laieneb kosmos edasi kuni raugemiseni. Või- nimesid või seletusi anda, ei muuda need seletused mitte midagi ini- malik, et siis algab jällegi kõik uuesti. mese olukorras või tema saatuses selles universumis. Algus ja lõpp – Sellise kirjelduse juures tulevad mängu meile juba varasematest sünd ja surm, taevakehade ja kogu oleva tekkimine, liikumine ja areng müütidest teadaolevad kujutluspildid: algne ürgolek, kaos, planee- on endiselt teemad, mis inimesi köidavad. Needsamad küsimused vii- tide teke. Suure Paugu teooria on kõige tänapäevasema loodustea- vad aga automaatselt edasi ka filosofeerimiseni ja lihtsustatult öeldes CERNi osakestekiirendi ehk Suure dusliku kirjeldusena oma olemuselt ikkagi nüüdisaegne loomismüüt „elu mõtte otsimise” juurde, mis oli olemas juba Gilgameši eeposes. Hadronite Põrguti skeem kahe proo- – universumi seletus parasjagu olemasolevate teadmiste seisu juures Niikaua, kui üldkehtivat loodusteaduslikku „universumi valemit” või toni põrkumisest, mille tulemusena ning arusaadavas keeles. filosoofilist „elu mõtte” saladust pole lõpuni lahti harutatud, ei kao vabaneb kaks voogu hadroneid, kaks Universumi algushetkede, algosakeste ja nende tekkimise kohta maailmast ka mütoloogiline mõtlemine – olgu see siis ilukirjanduslik elektroni ning tekib Higgsi boson. saadakse pidevalt lisateavet Euroopa Tuumauuringute Organisatsioo- või loodusteaduslik. ni (CERNi) käivitatud osakestekiirendi mõõtetulemuste kaudu, kuid tegelikkuses pole ka nüüdisaegsed füüsikud saavutanud absoluut- set üksmeelt väga paljudes aspektides. Pidevalt käiakse välja uusi ja edasiarendatud teooriaid maailmaruumi tekkest. Vaieldakse sellegi üle, kas inimmõistus on tulevikus suuteline seletama kõiki meie kosmose seaduspärasusi. Osad arvavad, et mingi kõikehõlmava seletuse või teooria loomine võib tulevikus osutuda võimalikuks; paljud aga on selles osas üpriski skeptilised. Maailmaruumi seaduspärasused või ka „saladused” võivad osutuda liialt keerukaks, et neid mõõtmisand- metele tuginedes üldse oleks võimalik lahti seletada või isegi aimata. Seetõttu seisab füüsika tänapäeval alati teatava mõõdetamatuse ja salapära tondiga silmitsi – teadlane teab universumi tekkimisest, ehitusest ja ka tulevikust küll tohutult palju, aga ikkagi ei oska ta anda vastuseid paljudele küsimustele. Kindlasti mõtleb ka iga tänapäevane Suur Pauk

16 Mis on müüt Mis on müüt 17 tamendis samasuguste tunnetega kui praegused lugejad paljudesse 1.4. Ulmekirjandus kui tänapäeva ulmelugudesse. Vanas Testamendis loob Iisraeli jumal Jahve inimese maapinnast ja hingab tema sisse eluvaimu; naine aga mütoloogia ja loodusteaduse sulam luuakse esimese mehe küljeluust. Mitmetes praegustes ulmeteostes räägitakse aga sellest, kuidas inimkonna lõid mitusada tuhat aastat tagasi hoopis Maale saabunud tulnukad, kes kasutasid geneetilist Kõikvõimalikke utoopiaid ja ulmelisi maailmu kirjeldavaid mütoloo- modifitseerimist. gilisi või eepilisi lugusid leiame juba varajaste aegade kirjandusest. Esimeseks eesti tõeliselt originaalseks ulmelooks võib pidada Odysseuse rännakud kaugetele maadele ja tema sealsed seiklused germaani eeposte uurija ja tõlkija Rein Sepa (1921–1995) jutustust on oma olemuselt samasugused nagu USA kuulsa ulmetelesarja „Star „Viimne üksiklane”, mis ilmus Loomingu Raamatukogus 1960. aastal. Keskaja kirjanduse suurteos on Trek” erinevate tähelaevade reisid, mille moto oli „Vapralt minna sinna, Sepp ei keskendu oma loos mitte niivõrd otsestele seiklustele, Dante Alighieri kolmeosaline „Ju- kus ükski inimene pole varem käinud”. nagu seda võib täheldada mitmete ameerikalike ulmeseriaalide juu- malik komöödia”. Sellest kõige Ka Dante teose „Jumalik komöödia” reisid maailma eri jumalikesse res, vaid mõtiskleb eelkõige tulevikuinimese ja tema moraalsuse või hinnatum on esimene osa, „Põrgu” või saatanlikesse sfääridesse – põrgu, purgatoorium, paradiis – ning omaduste üle. Näiteks seob ta oma aruteludes inimkonna tehnoloo- (Inferno). Dante on meisterlikult ku- kõik kirjeldatu ja kogetu on omamoodi ulmekirjandus, mis üritab gilise arengu ühtlasi ka inimeste vaimse arenguga ning järeldab, et Kirjanik, luuletaja, Germaani ee- jutanud, milliseid piinu kannatavad maailmakõiksust või ka tema jumalikku olemust vaimses mõttes süs- halvad ja kuritahtlikud inimesed ei suudakski kunagi saavutada sellist poste uurija ja tõlkija Rein Sepp on Põrgus lõpetanud patused. tematiseerida ja seletada. Võimalik, et sel ajal suhtusid lugejad lugu- kõrget taset, mis võimaldaks neil jõuda kaugemale omaenese maail- eestlaste lugemislauale toonud sel- Põrgu, 18. laul. Sandro Boticelli, 1480. desse inimese loomisest nii Mesopotaamia müütides kui ka Vanas Tes- ma geograafilistest piiridest: lised suured eeposed, nagu „Vanem Edda”, „Nibelungide laul”, „Parzival” [---] Kui tahes palju võib olla kaugemate päikeste ümber ela- (osaliselt), „Beowulf” ja valiku tekste vaid maailmu ja tsivilisatsioone, kui tahes palju võib olla elu „Nooremast Eddast”. erinevaid vorme ja erinevaid inimliike, ühes aga allume ühisele seadusele universumis: ükskõik missugune inimene ükskõik missugusel planeedil ei suudaks murda oma maakera raskus- tungi ahelaid ja suunduda kosmilistesse avarustesse, kandes endas halbu kavatsusi ning taotledes kuritahtlikke eesmärke. Sest neid kardetavaid sihte jälgides oleks seesugune kujutletud maailm tehnika teatud taseme juures hävinenud hoopis või langenud madalamate eluvormide juurde tagasi ega oleks iialgi kaugemale jõudnud omaenese atmosfääri hingusest. [---]

Rein Sepaga mitmeski mõttes sarnane mõtleja oli ka suur inglise mütoloogiauurija ja fantaasiakirjanik, Oxfordi ülikooli professor John Ronald Reuel Tolkien (1892–1973), kes on praeguseni maailmakuu- lus tänu oma raamatutele, millest kahtlemata tuntuim on kolmeosaline „Sõrmuste isand”. Tolkieni teoste põhjal loodud ja Peter Jacksoni lavastatud filmiseeriast (2001–2003) sai aga üks läbi aegade suurimat huvi ja ka kasumit toonud kinoteos. Tolkieni mütoloogilistest teostest on nüüdseks saanud tänapäe- vase popkultuuri lahutamatu osa. Tolkien uskus siiralt, et muistsete rahvaste müütides peitub teatav jumalike ja tõeliste tõdede kogum. Seda väljendas ta eriti jõuliselt oma luuletuses „Mythopoeia”3 (1931).

3 Tõlkes müüdiloomine. 18 Mis on müüt Mis on müüt 19 Teos on kirjutatud pärast Tolkieni vaidlust Clive Staples Lewisega mõõtmisandmeid – olgu need siis teadmised universumi struktuurist (1898–1963, Narnia kroonikate autor), mille käigus Lewis väitis, et või geneetika valdkonnast. Tuleb järeldada, et praegune tippteadus müüdid on tegelikult lihtsalt ilusad valed. Tolkien kaitseb ka kunstmü- võib juba homme olla vananenud. Kuid kas saame sellepärast öelda, toloogiat ning adresseerib oma luuletuse Philomythoselt (müüdiar- et loodusteadustes sisaldavad varasemad teooriad valeinfot ja neid mastajalt) Misomythosele (müüdivihkajale) ehk temalt endalt Lewi- pole vaja, sest praeguseidki teadmisi saab tulevikus ümber lükata. sele. Tema meelest on müüdiloomine kõrge kunsti tegemine, mille Loomulikult oleks selline lähenemine absurdne, sest nii peatuks kogu tegelikkuses peituvad tõelised ja aluseks olevad „tõed”. Tolkien rün- areng ja uusi teadmisi enam ei saadakski. Samasuguse paralleeli aga dab otseselt eriti 20. sajandil hoogustunud arusaamu, et kõike saab võime tõmmata ka müütide puhul. Kui ütleme, et müüdid on valed, mõõta ning maailm on suunatud progressile. halvad ja mõttetud, sest neis peituv info ei vasta enam tõele, peatuks suures osas kogu inimkonna tung vaimselt edasi pürgida ja seeläbi ka You look at trees and label them just so, Sa vaatad puid ja just nii neid nimetad uusi müüte luua. (for trees are ‘trees’, and growing is ‘to grow’); (sest puud on „puud”, ja kasvab „kasvama”); On tõenäoline, et tuhande aasta pärast ei uuri meie kaasaja loo- you walk the earth and tread with solemn pace sa kõnnid maal ja pühalikult tallad dusteaduslikke saavutusi mitte enam niivõrd loodusteadlased ise, one of the many minor globes of Space: ühel paljudest väikseist maailmaist siin päikse all: vaid neid analüüsitakse kui kunagi kaugetel aegadel elanud inimeste a star’s a star, some matter in a ball täht on täht, vaid pisut ainet keras elutunnetuse ja filosoofia väljendust. Analüüsijateks võivad olla aga compelled to courses mathematical ja matemaatilisse kulgu surutuna tuleviku folkloristid, usundiloolased, kirjandusteadlased ja müüdi- amid the regimented, cold, inane, keset korrastatust, külma, tühja, uurijad. J. R. R. Tolkien oli inglise kirjanik ja fi- where destined atoms are each moment slain. ja aatomid, kus määratud on purunema. loloog. Tolkieni kirjanduslik looming [---] [---] on sündinud suuresti tema huvist I will not walk with your progressive apes, Ma ei kõnni koos teie progressiivsete ahvide, anglosaksi ja skandinaavia keelte erect and sapient. Before them gapes püstiste ja tarkadega. Nende ees kuristike ning kultuuride vastu. Tema loomin- the dark abyss to which their progress tends pimedus, kuhu kulgeb neil progress gus võib leida viiteid ka soome-ugri [---] [---] kultuurile. Arvatakse, et Tolkien võt- … there is no firmament, … seal taevalaotust pole tis haldjakeele loomisel aluseks ka only a void, unless a jewelled tent vaid tühjus jääks, kui puuduks kalliskividega telk, soome keele; Gandalfi kuju loomisel myth-woven and elf-patterned; and no earth, müüdikootud, haldjamustriga; ja poleks maad, on üks eeskujusid olnud ilmselt „Ka- unless the mother’s womb whence all have birth. kui poleks ema üsa, kust sündinud me kõik. levala“ eepose „Väinämöinen“. Uusi- (Tõlkinud Peeter Espak) ma seosena on Tolkieni loomingu uurijad oletanud, et sõrmuse idee Tolkien ei ürita oma seisukohtades olla vastu ei teaduse arengule võib pärineda Eestis tuntud rahvaju- ega inimkonna progressile. Tema eesmärk on näidata hoopis seda, et tust „Põhja konn“. kõikide asjade olemuse ja selgituse otsimine mõõdetavuse tagant ja numbrite kaudu ongi hoopis täiesti ebaratsionaalne ja rumal. Müü- did sisaldavad tema jaoks igavesi tõdesid, nagu ka uute müütide ja legendide loomine on oma olemuselt „jumalik kunstitegu”. Ka ulme- kirjandust oma mütoloogiliste motiividega saab tõlgendada katsena ühendada nüüdisaegset loodusteaduslikku mõõdetavat juba ammu tuntud ja alati toimivate mütoloogiliste motiividega, näiteks kaugete maade ja saladuste otsimise või võitlusega hea ja kurja vahel. Teadus areneb pidevalt ja nüüdseks on juba üpris tavapärane, et valdav osa teaduslikust infost võib olla juba veerand sajandi pärast vananenud. Pidevalt lisandub uusi teooriaid nagu ka palju paremaid Põhja konn. Eduard Järv, 1941.

20 Mis on müüt Mis on müüt 21 öelda, et siin pole kujutatud rohkemat ega vähemat kui universumi te- Lugemiseks ket ennast, teatava algse loomiseväe vallandamist, mis loob ruumilise ulatuvuse ja teeb võimalikuks ka aja: „orav” ja „pääsuke” sümboliseeri- vad siin lihtsalt kosmiliste ajalõikude perioodilist kordumist, kusjuures Loe katkendit Hasso Krulli teosest „Loomise mõnu ja kiri” kui näidet selle koh- esimene neist seotakse kuu ja teine päikese liikumisega. ta, kuidas mütoloogiliste tekstide analüüsis on ühendatud ilukirjandus, kir- Laul jätkub ohverduse tõotusega: jandusteadus, müüdiuurimine ja esseistika. Krull on sellega esseistlikus stiilis loonud kaasahaaravalt oma mütoloogiat. Ei ole meilla seda meesta, Siinna valla rahvaassa, Hasso Krull Kuue linna kuuluvissa Suure härja ohverdamine Kesse surmab suure ärja: Toodi meesi Iiumaalta. Vanarahva laulude seas oli üks iseäralik laulutüüp, mida mõnda aega Ei old totra siinna maalla, nimetati „soome härja” lauluks (Kaarle Krohni järgi on see laul pärit Siinna maalla, rahvaas[s]sa, Soomest), tänapäeval aga lihtsalt „suure härja” lauluks. Laulul on palju Kuue linna kuuluvissa: teisendeid, aga selle tuum on lihtne: kogukond peab ohverdama kos- Toodi kirves iiumaalta. miliste mõõtmetega veise, et teenida ära materiaalseid ja kultuurilisi Siis vast, siis vast, vennikene, hüvesid. Ühes Haljala versioonis aastast 1894 algab see laul nõnda: Siis mina surman suure ärja, Rusikal mina rutjun suoled, Mull oli mullu musta lehma, Kamarul mina katkun rasvad. Tunamullu tõmmu lehma: Ei old kuigi suurukene, Kuigi laulja kogukond on kosmilise algjõu valdaja, ei saa ta ilma va- Peigal sorme pikuline. hendamiseta kosmilist ohvrit tuua: seepärast nihkub lausuja posit- See tegi ärja rauda sarve: sioon laulu vältel mitu korda. Laulu alguses esineb ta pöidlapikkuse Tuhat sülda oli turja pikka, „musta lehma” omanikuna, kuid kui lehm on „teinud” tohutu suure Sada sülda sarved pikad; härja, on selle tapmine terve kogukonna asi. Kuna „siinna rahva val- Kuu kaua orava jooksi lassa, kuue linna kuuluvissa” tapjaks sobivat meest ei ole, minnakse Ärja selgaroogu mööda, seda otsima müütilisse paika, mida laulus on nimetatud Iiumaaks. Päiva lendas pääsukene Arusaadavalt pole see maa mitte geograafiline Hiiumaa (mille nimi 4 Ärja sarvede vahella. küll ilmselt hiidude pärimusele viitab), vaid pigem koht, kust on pärit kultuurikangelased ja triksterid; samast müütilisest paigast tuuakse Härja kirjeldus osutab, et tegemist ei ole tavalise veisega: kuigi ta sün- ka tõrs härja vere jaoks ja kirves tema tapmiseks. Lõpuks tuleb lausu- nib uskumatult pisikesest mustast lehmast, kes on kõigest pöidlapik- ja umbisikulisest tegumoest tagasi minavormi juurde ja esineb nüüd kune, on tema turi tuhandesüllane ja selgroogu ning sarvevahet mõõ- ootamatult ise ohvritoojana, projitseerides härja surmamise, tema detakse kuu- ja päevateekonnaga („Kuu aega orava jooksi … Päeva „soolte rutjumise” ja „rasvade katkumise” ebamäärasesse tulevikku. lendas pääsukene”). Härja ebatavaline paisumine näib viitavat mingile Ometi mõistame, et ohver on juba toimunud, sest kogu laulu sünd- ürgsele tsentrifugaalsele jõule, meenutades jällegi „suue paugu” teoo- mustik toimub nähtavasti ennemuistses ajas. riat tänapäeva astrofüüsikas5. Kui analoogiat edasi arendada, võiksime

4 Eesti rahvalaulud. Dr. Jakob Hurda ja teiste kogudest, I kd. Toimetanud Matthias Jo- detud tühjusest just selline primitiivne idee, mille sarnaseid leidub kõikides vanades hann Eisen, Kaarle Krohn, Vihtori Alava, Oskar Kallas,Walter Anderson ja Villem Grün- kosmoloogiates. Lahknevused seisnevad vaid selles, kas universumit tekitavaid jõude thal. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1926, lk 361. on isikustatud või mitte ja kas algolekut määratletakse positiivselt (Being-Itself) või 5 Ajaloolises mõttes sai Suure Paugu teooria muidugi võimalikuks alles pärast seda, negatiivselt (Not-Being-Itself) – vt Barbara C. Sproul, Primal Myths. San Fransisco, Harper- kui Edwin Hubble oli 1928. aastal avastanud universumi paisumise ning see avastus Collins, 1991, lk 9 jj. ühitati Einsteini üldise relatiivsusteooriaga. Ometi on universumi teke energiaga täi- 22 Mis on müüt Mis on müüt 23 15. Leia Tolkieni „Mythopoeia” katkendist (vt lk 20) müüdi ja nüüdis- Ülesandeid aja loodusteaduse kokkupuutepunkte. 16. Miks peab Tolkien inimesi „progressiivseteks ahvideks”? Põhjen- da. 17. Milliseid müüdimotiive on Hasso Krull leidnud „Suure härja” lau- 1. Selgita mõisteid: lust? arhetüüp arhitekst motiiv eepos Lisamaterjale kunsteepos 2. Arutlege klassis, miks on müüti raske defineerida. 3. Paaristöö: „Müüdi defineerimisest.” Moodustage 3-4liikmelised Anzori Barkalaja, „Müüdi iseloomust maailma rühmad. Iga rühm uurib internetiotsingu abiga, mida nad inter- kirjeldamise viisina: väike võsaraiumine handi netist müüdi kohta üldisemalt teada saavad ja millises kontekstis mütoloogia maastikel”, internetiajakiri Kirikiri, on sõna kasutatud. Oma tulemused esitab iga rühm paariminuti- 18.8.2004.  ses Powerpointi ettekandes. 4. Nimetage teadusi, mis uurivad ja seletavad müüte. Mis võiks olla Ülo Siimets, „Päike, kuu ja tähistaevas tšuktši mü- nende eesmärgid? toloogias ning taevakehade seostest ohverda- 5. Miks võib mõningaid ammu elanud teadlasi pidada müüdilooja- mistega”, internetiajakiri Folklore, nr 30. teks? Põhjenda oma arvamust. 6. Kirjuta argimütoloogiline veste mõnest oma köögis leiduvast esemest. Püüa siduda teema nii eesti kui ka teiste mütoloogiate- ga, sh nüüdisaegsetega. 7. Kas mütoloogilisest mõtlemisest on võimalik loobuda loodustea- dusliku mõtlemise kasuks? Põhjenda oma arvamust. 8. Vaata taevakaardi pilti lk 17. Mille poolest see erineb tänapäevas- test satelliidifotodest? 9. Kas puhtalt mõõtmisandmetel tuginev loodusteaduslik maailma- pilt vastab meie peamistele küsimustele maailma olemuse kohta? Põhjenda oma arvamust. 10. Joonistage või kirjutage ise või paaristööna oma nägemus Suu- rest Paugust. 11. Milliseid mütoloogilisi motiive sisaldavaid ulmefilme või ulmeraa- matuid oskad nimetada? 12. Iseseisev töö: vali välja üks ulmekirjanik ja tutvusta tema loomingut. Esita töö Powerpointi ettekandena. 13. Uuri eri teabeallikatest, milline seos on Tolkieni teostel eri rahvaste mütoloogiaga. 14. Kommenteeri seisukohta, et romaanisarja „Sõrmuste isand” teosed ja nende põhjal tehtud filmid on valed, sest seal kajastuv ei ole reaalselt/päriselt võimalik.

24 Mis on müüt Mis on müüt 25 26 Mis on müüt Kiilkiri on Mesopotaamiast pärinev, arvatavasti maailma vanim kirjasüs- teem. Tegemist on silbi- ja mõiste- märkidega, mis vajutati pehmesse savisse. Nii ongi sumeri pärimus jõudnud meieni savitahvlitel. Pildil katkend Gilgameši V tahvlist, 2003–1595 a eKr.

2. Sumer ja Gilgamesˇ 2.1. Esimesed müüdid Lähis-Idas. Sumer ja Süüria

Maailma ajaloos pärinevad esimesed teadaolevad müüdid Mesopotaamia aladelt muistsest Sumerist, mis asus praeguse Lõuna- Iraagi territooriumil. Tekstid on savitahvlitel ja pärit u aastast 2500 eKr. Kasutatud on kiilkirja, mis on ühtlasi ka maailmas esimene teadaolev kirjasüsteem. Peaaegu sama vanad kiilkirjas müüditekstid on leitud nüüdse Süüria aladel asunud Ebla linnast. Sumeri keel oli sarnaselt soomeugri keeltega aglutineeriv keel1. Süüria aladel räägiti hoopis teistsuguseid, semiidi keelte hulka kuulunud keeli. Sumeri aladelt leitud müüdid on kirja pandud sumeri keeles. Eblas aga kasutati juba siis omaenda keelt, kuid lisati sumeri sõnu ja ka sealse mütoloogia tuntumaid motiive. Niisiis olid üksteisest sadade ja isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel asunud kultuurid juba 4500 aastat tagasi omavahel kontaktis ja kasutasid laenudena üksteise kirjandus- ja müüdimotiive. See näitab, et kultuurid ei ole maailma ajaloos kunagi arenenud isoleeritult. Nii Eesti, Kreeka, Sumeri, India kui ka ükskõik mis piirkonna kirjandus ja folkloori ainestik ei ole midagi, mis on iseomane ainult sellele piirkon- nale, vaid naabrid on üksteisele pidevalt materjali laenanud.

1 Aglutinatsioon on sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades.

Sumer ja Gilgamesˇ 27 ka algselt ühtse massina kujutletud taeva ja maa lahknemine. Niisiis põhjustas selle loo järgi esimene mütoloogiline rasedus tänapäevase maailma sünni. Tekstifragment kirjeldab suguühet järgmiselt:

An on isand, kui noor kangelane ta seisab An ja Ki ühtes, nad röögivad, sel päeval Enki ja Nunki ei ole veel elus, Enlil ei ole veel elus, Ninlil ei ole veel elus Kuigi iga rahvas võib põhjusega täna, eelmisel päeval uhke olla oma folkloori üle – see rõõm, enne on sageli väga oluline osa rahvusli- päev [ st päike] ei möödunud, kust identiteedist –, on folkloor alati kuukiired ei läinud välja. rahvusvahelise levikuga: sarnaseid lugusid leiab eri maailmajagudest. (Tõlkinud Peeter Espak) Näiteks on oletatud, et Eestis tuntud lüroeepiline rahvalaul suure tamme raiumisest on meieni jõudnud versioon rahvusvaheliselt levinud maa- 2.3 Jumal Utu tööd ja teod ilmapuu müüdist. Pildil Vanemast Eddast tuntud maa- Vanade rahvaste müütides on tähtsal kohal taevakehade liikumise ilmapuu ehk Yggdrasill. Oluf Olufsen ja maailma geograafia kirjeldused. Toona soovisid inimesed en- Bagge, 1847. dale selgitada maailma teket ja mõista seaduspärasusi, mille järgi maailm toimib. Ajaloos teadaolevalt on kõige varajasem maailma ja taevakehade liikumist kirjeldav müüt pärit Ebla savitahvlitelt. Loeme, kuidas päikesejumal Utu, kes ühtlasi oli kohtumõistmise

2.2 Sumeri loomismüüt

Esimene meile teadaolev maailma loomist kirjeldav müüt on muistse Sumeri Girsu linnast leitud savitahvlitükike, millest on täies mahus Maailma ülesehitus Sumeri mü- säilinud vaid kümmekond rida. Müüt algab kirjeldusega sellest, kui- toloogia kohaselt. Su’en – kuu, das meessoost taevajumal An teeb sugu naissoost maajumalanna Utu – päike, An – taevas, Ki – maa, Ki’ga. Tõenäoliselt kujutati protsessi ette kui tormitaevast alla sadavat Abzu – maa-alune tarkuse- ja vete- vihma, mis rasestab maa. Pärast suguühte toimumist jääbki maa rase- vald, mida valitses jumal Enki, Kur daks. Sündima hakkavad ürgjumalused (Enki ja Nunki), peajumalused – maa-alune surnuteriik või põrgu, (Enlil), taevakehad (Päike ja Kuu) ning lõpuks taimed, loomad ja inime- mida valitsesid jumal Nergal ja ju- sed. Nagu paljudest teistest müütidest teada, toimus protsessi käigus malanna Ereškigal.

28 Sumer ja Gilgamesˇ Sumer ja Gilgamesˇ 29 Phaetoni õnnetu saatus on inspi- jumal, tiirles päeva ajal maa ja taeva vahel ehk Ani ja Ki ning pea- ähvardas süttida. Looduskatastroofi ennetamiseks tappis jumal Zeus reerinud nii rahvapärimust kui ka jumal Enlili juures. Öösel jõudis ta aga maa alla tarkuse ja käsitöö- Phaetoni piksenoolega. Loo moraal on, et kosmilise korra hoidmiseks kõrgkultuuri. Prantsuse helilooja de jumala Enki kosmilisse regiooni nimega Abzu: „Siis suur mägede tuleb säilitada range hierarhia ka maa peal, sealhulgas jumalate endi Jean Baptiste Lully lõi samanimeli- heerold tiirleb ringiratast. Taeva (An) heerold, maa (Ki) heerold, Enlili juures. Vertikaalset hierarhiat jumalatest inimeste kaudu allmaailma- se ooperi (1683) kui allegooria õilsa heerold. Tugev valgus tiirleb ringi päeva ajal; öösel aga valvab korda ni sümboliseerib nähtaval kujul näiteks põhjarahvaste maailmapuu. valitseja, Päikesekuningas Louis’ XIV jumal Enki maal. Päikesejumal Utu ratsutas Enki lossi juurde, Abzu võidust liiga kõrgele kippunud mi- väravateni jõudis.” nistri Jean Fouquet’ üle. Kirjandusest Päikest on eluandjana mõistetud juba väga kauges minevi- on tuntuim rooma poeedi Publius kus. Päike on iidne elu sümbol, öö ja kuu seostuvad aga surma- Ovidius Naso käsitlus kogumikus ga. Ööpäeva ja aastaringi mõtestamisel on Päikesel samuti keskne 2.4. Enki müüdid „Metamorfoosid” (8. saj pKr). Eesti koht. Päikese kulgemist kujutati tihti kui teekonda ratsa või sõidu- kirjanduses on Phaetoni kui noorte- kis, näiteks paadis või kaarikus. Päikesevanker on tuntud paljudes Jumal Enki nime tähendus ei ole praeguseni teada, tema hilisema se- kultuuri esindajat vanadele vastan- kultuurides. Harilikult veavad seda hobused. Varasemad arheoloo- miidi rahvaste seas käibel olnud nime Ea aga saab tõlkida kui elav. danud Mati Unt näidendis „Phaeton, gilised leiud paigutavad sõidukisse lihtsalt päikeseketta, hiljem Enkit kujutatakse juba kõige varajasemates tekstides maa-aluse Päikese poeg” (1968). Tema näiden- sõidab seal juba isikustatud päikesejumal ise. Kreeka müüdis juhib mütoloogilise piirkonna Abzu valitsejana. Enkist kirjutatud sumeri disse on peidetud ka kriitika nõuko- päikesevankrit jumal Helios, kes hiljem sulab ühte teaduse ja kau- müüdid on kogu Lähis-Ida mütoloogia ühed kõige olulisemad teks- gude poliitilise režiimi kohta. nite kunstide jumala Apolloniga. Tuntud Antiik-Kreeka müüt räägib tid. Paljud neis kajastuvad mütoloogilised motiivid kanduvad hiljem „Phaetoni langemine”, Peter Paul Heliose pojast Phaetonist, kellel isa lubas korraks päikesevankrit edasi babüloonlaste ja ka Vana Testamendi Iisraeli müütidesse. Enkit Rubens, 1604/1605. juhtida. Kogenematu nooruk ei saanud hobustega hakkama. Maailm kujutatakse neis tekstides kui jumalat, kelle põhiliseks mütoloogili- seks omaduseks on geštu – sõna, mis otsetõlkes sumeri keelest tä- hendab kõrv, sümboliseerib aga tehnilist osavust ja tarkust. Niisiis tä- hendas muistsetele inimestele tarkust, osavust ja teadmisi eelkõige see info, mida kuuldi oma kõrvaga. See on ka igati arusaadav, sest valdav osa müüte ja rahvatarkusi levis enne kirja teket ja ka paralleelselt kirjalike tekstidega ikkagi just suulise rahvapärimusena. Tarkus jõudis aga inimesteni peamiselt kõrva kaudu, suuliselt vahendatuna, nagu ka müüdid.  Enki kui käsitööliste kaitsejumala tehnilised oskused väljendu- „Kuningas Gudea templihümn”, vad selgelt tekstides, kus teda kujutatakse templiehituse jaoks va- tlk Amar Annus, jalike ehitustööde planeerijana. Nõnda peeti just teda sobivaimaks Sven-Erik Roosaar. jumalaks, kelle ülesanne oli sõja- ja viljakusjumala Ningirsu templi Kirjastuskeskus, 2002. plaani tegemine kuulsas templihümnis Lagaši linna valitseja Gudea ajastust 22 sajandil eKr. Teine oluline iseloomujoon Enki (Ea) juures oli tema seotus viljakust toovate vete, kanalite ja jõgedega. Voolava vee motiiv seos- tatult Enki ja Eaga ilmub esmalt kuningas Sargoni ajastu vana-akadi (2340–2150 eKr) silinderpitsatitel kujutatuna. Enki oli üldises jumalate hierarhias esimeste jumalate loetelu- dest alates tähtsuselt neljas. Temast kõrgemal seisid taevajumalus An, panteoni tegelik ja aktiivne pea Enlil ning suur emajumalus, sage- dasema nimega Ninhursag. 2000. aasta paiku eKr see asetus muutus ja Enki haaras enda kätte kolmanda positsiooni, edestades naissoost

30 Sumer ja Gilgamesˇ Sumer ja Gilgamesˇ 31 viljakusjumalannat. Naissoost mütoloogiliste tegelaste ja jumalanna- de tähtsuse vähenemist oli Mesopotaamia mütoloogias alates sellest ajast kõikjal märgata. Võimalik, et sellised arengud mütoloogias pee- geldasid ka naiste positsiooni üleüldist langust kogu ühiskonnas.

2.5. Gilgamesˇ – igavene elu ja surm, elu mõte

Maailma ajaloo esimene oluline mütoloogiline sõjamees-kangelane oli legendaarne Sumeri kuningas Gilgameš, kes tõenäoliselt oli ka ajalooline isik ning võis elada ligikaudu 27. sajandil eKr muistses Sumeri Lagaši riigi kuningas Gudea, Sumeri Uruki linnriigis. Gilgameši enda eluajast ei ole säilinud mitte kes lasi koostada mütoloogilis- ühtegi originaalsavitahvlit, mis kinnitaks eepostes ja muudes tekstides ajaloolise Ningirsu templihümni. kirjeldatud sündmuste tõesust. Seega ei saa me ka rääkida Gilgameši Gudeat kujutav dioriitkuju asub müütidest ja eeposest kui ajaloost, vaid peame seda eelkõige definee- Prantsusmaal Louvre’is. rima eepilise mütoloogiana. Esimesed Gilgamešist kirjutatud eepilis-müütilised lood pandi kir- Adda silinderpitsat, kus Enkit (Ead) ja umbkaudu 21. sajandil eKr – siis kui kogu Sumeris valitses Uri linna on seostatud viljakust toovate vete, kolmas dünastia. Kuna eeposte kirjapanemisele eelnes pikk metsikute kanalite ja jõgedega. Pildil ongi Enki rändhõimude gutilaste valitsemisperiood Sumeris, siis on tõenäoline, (Ea) kujutis. Enki õlgadest pursku- et need lood pandigi spetsiaalselt kirja selleks, et rõhutada varem elavad voolavad veed ja kalad; keskel nud võimsate Sumeri kuningate tähtsust. Umbes samamoodi hakati on päikesejumal Šamaš (Utu), kelle rohkem kui 500 aastat pärast tegelikke sündmusi ka Eestis kirjutama õlgadest voogavad päikesekiired, romaane muistse vabadusvõitluse kangelastest ning otsima omaen- temast vasakul on tiibadega juma- da Eesti iidset ajalugu. lanna Ištar (Inanna). Esimestes sumerikeelsetes Gilgameši lühilugudes antakse üle- vaade nii Gilgameši olulisematest kangelastegudest kui ka tema sõprussuhetest ja muudest tähtsatest eluaspektidest. Näiteks Sumeri lühilugu „Gilgameši surm” kirjeldab Gilgameši elu viimaseid päevi ning tekst algab tema elusaavutuste kokkuvõttega. Teda kirjeldatakse kui haigevoodis lamavat suurt metspulli ja erakordset jõumeest, kes on käinud Liibanonist Sumerisse seedripuitu hankimas, on lisaks ka sportlasetüüpi (eelkõige maadleja ja mägironija), kurjuse vähen- daja ja tarkuse tooja. Tekst annab väga täpse ülevaate sellest, millisena inimesed nägid toona üht tõelist või isegi arhetüüpset müütilist kangelast: Gilgameš

32 Sumer ja Gilgamesˇ Sumer ja Gilgamesˇ 33 Suur metspull pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! Sumerikeelsed lood Gilgamešist pandi kirja siis, kui Mesopotaa- Isand Gilgameš pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! mias elasid veel sumerlased. Hilisem suur eepos Gilgamešist on aga Kes tõi seedripuu, pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! kokku pandud nende sumerikeelsete lugude ja teiste sumeri müü- Õlavööga kangelane pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! tide põhjal juba siis, kui sumerlased ise olid rahvana välja surnud ja Ainukordne jõumees pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! Mesopotaamia põhirahvaks olid saanud semiitidest akadlased. Suur Kurjuse vähendaja pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! akadikeelne eepos Gilgamešist, mille on eesti keelde tõlkinud Amar Tarkuse rääkija pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! Annus (1974), räägib samamoodi eelkõige Gilgameši tähtsatest Maade vallutaja pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! kangelastegudest ja tema sõprusest teise oma aja suure kangelase Mäkke ronimise oskaja pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! Enkiduga. Gilgameš on muutunud niivõrd võimsaks ja rahutuks kan- Kulaba isand pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! gelaseks, et tal ei ole kogu maailmas enam ühtegi võrdväärset sõpra Oma saatuse voodisse pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! ja ta hakkab oma mürgeldamisega lausa korda häirima. Seega saa- Kaebelauluohete voodisse pikali on heitnud, ei iial tõuse ta enam! davadki jumalad talle võitluspaariliseks Enkidu, kes on peaaegu sama Ei saa ta tõusta ega saa ta istuda; kaebelaulu jorutab. tugev ja kangelaslik ning kellest saab Gilgameši nn lahingupaariline. Ei saa ta süüa ega saa ta juua; kaebelaulu jorutab. Nüüd on Gilgamešil olemas sõber, kellega jõudu katsuda ja maadel- Amar Annus on eesti assürioloog ja da ning planeerida uusi kangelastegusid. Samasugune motiiv kahest tõlkija. Ta on tõlkinud eesti keelde (Tõlkinud Peeter Espak) kangelaslikust sõbrast, kes õigluse ja headuse nimel koos võitlevad, Mesopotaamia tekste ja Gilgameši on püsima jäänud praeguse ajani – seda näiteks ameerikalikes polit- eepose, koostanud muinasaja kir- Kuid esimene mütoloogiline kangelane on ühtlasi ka traagiline sei- ja sõjafilmides ning vesternides. Huvitaval kombel esineb endiselt janduse antoloogiad ja toimetanud kangelane. Jumalad küll kaaluvad, kas oleks võimalik ka Gilgamešile tihti ka selline motiiv, kus peakangelase sõber saab vaenulike jõudu- Haljand Udami koraani tõlget. kinkida igavest elu, et ta ei peaks inimese kombel haigustesse sure- de käe läbi surma, mis omakorda motiveerib peakangelast asuma kas Sumeri kuningas Gilgameš oli ilm- ma, kuid jõuavad otsusele, et mitte ühelegi inimesele ei tohi enam mingitele uutele tegudele või kättemaksule. selt ajalooline isik, kuid meieni on igavese elu kinki anda. Ainus, kellele seda kunagi oli võimaldatud, oli Ka eeposes saab Enkidu lõpuks õnnetult surma ning Gilgameš jõudnud pärimuslikud lood tema veeuputuseloo kangelane Ziusudra, Vana Testamendi Noa kauge kir- langeb masendusse elu mõttetuse pärast. Ainsaks lahenduseks on vägitegudest. Seega ei otsi me Gil- janduslik eelkäija. Jumalad annavad Gilgamešile oma otsusest teada otsida igavese elu saladust, millest ta teab, et see on veeuputuse- gameši eeposest ajaloolist tõepära, ning selgitavad, et surm kuulub inimeseks olemise juurde ja on kaasa kangelase Ziusudra, hilisema akadi Atrahasise käes, kes elab kaugel vaid käsitleme neid müütiliste jut- programmeeritud alates sellest hetkest peale, kui lõigatakse läbi lapse maailma ääres. Gilgameši eeposes on veeuputusekangelase nimeks tudena. nabanöör. Seega oli inimese elu muistses Sumeris mõneti defineeri- Utnapišti. Gilgameši lugudes jõuabki kangelane lõpuks pärast raskeid Gilgameši illustratsioon. George tud kui „sünniga algav ravimatu haigus”: Smith, 1876 Rahutu kangelane Gilgameš on hakanud korda häirima. Ištar palub isa, See on see, mis inimkonda kuulumise kurjus kaasa toob; kas ei et ta saadaks härja Gilgameši karis- öeldud seda siis sulle? tama. Gilgameš ja Enkidu tapavad See on see, mis sinu nabanööri läbilõikamine kaasa toob; kas ei härja. öeldud seda siis sulle? Ernest Wallcousinsi illustratsioon Päev, mis on tumedaim inimkonnale, on saabunud sulle! Donald Alexander Mackenzie teos- Koht, mis on kõige üksildasem inimkonnale, on saabunud sulle! ele „Assüüria ja Babüloonia müüdid” Veeuputus, millele ei ole vastusaamist, on saabunud sulle! (1915). Lahing, kust ei ole põgenemist, on saabunud sulle! Taplused, mis ei ole võrdsed, on saabunud sulle!  Võitlused, kust pole taganemist, on saabunud sulle! „Gilgameši eepos”, Aga siiski sa ei peaks minema allilma kurva südamega! tlk Amar Annus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2010. (Tõlkinud Peeter Espak)

34 Sumer ja Gilgamesˇ Sumer ja Gilgamesˇ 35 katsumusi kohale ning Utnapišti annab Gilgamešile taime, mis garan- abaluu, kuhu oli kleepunud pärnaleht. Sealtkaudu jõudiski kätte- teerib igavese elu ja nooruse. Selle aga varastab Gilgamešilt omakor- maksuks mõeldud oda kangelase südamesse. Sõnajalaõie otsimise kommet jaani- da kuri madu. Kreeka argonautide müüdis tahtis nõiatar Medeia kunin- laupäeva öösel teatakse praegugi. Seega pärineb nii „igavese elu otsimise” kui ka „traagilise eepose- gas Peliasele kätte maksta. Ta ässitas kuninga tütreid, et need Leid pidavat tegema otsija õnneli- kangelase” motiiv esimesena teadaolevalt just Gilgamši lugude tsük- isa tükkideks lõikaks ja keema paneks. Ta lubas nõiarohtude kuks ja rikkaks. Teekond pole pikk, list. Loomulikult on meiegi rahvuskangelasi – nii Kalevipoega eeposes ja loitsude abil kuninga taas nooreks muuta. Usaldavad tüd- kuid ruumilisele lähedusele vaata- kui ka muistseid vabadusvõitlejaid ilukirjandusromaanides – kujuta- rukud tegid nõia soovituse järgi. Kahjuks ei ärganud Pelias mata varitsevad otsijat jaaniöises tud just samamoodi „traagiliste kangelastena”. enam kunagi. Müüt tõendab, kui levinud oli usk inimese noo- metsas ohud. Vaese talupoja ku- rendamisse või elustamisse vee abil. jutluses on „rikkus” mõnikord vaid Igavese elu annab müütides sageli eriline eluvesi. Seda võib juua Mõnes muinasjutus on eluallika asemel õnneläte, millest ühe hõbetaalri suurune. Teada on (levinud muinasjutumotiiv) või selles supelda. Kümblus tavaliselt joonu saab lihtsalt õnnelikuks. Mõistagi asub vajalik veekogu ka muistendeid, kus leidja hõbera- lõputut igavikku ei paku, vaid muudab kangelase haavamatuks kaugel ja selle juurde kulgetakse mööda pikka ohtlikku teed. haks muutunud õie sängi alla pillab või noorendab rauka. Väljendid, nagu „lahtised allikad” ja „lahtiste allikate otsimi- ja sõnajalaõie kingitusest seetõttu Trooja sõja mütoloogias kastis Achilleuse ema merenümf ne”, tähistavad inimese lootust leida igavene õnn. Tähtis on, ilma jääb. Thetis poja imikuna allmaajõkke Styxi. Achilleus muutus haava- et eluallikas ei saa iial tühjaks – voolav vesi ei külmu, läte jääb Paul Kondas, „Sõnajalaõis”, 1980. matuks, välja arvatud kand, millest ema teda kinni hoidis. Sõja lõ- „lahtiseks”. Kunstnik läheneb teemale värskelt, pul suutis Trooja prints Paris sõbraliku jumalanna Aphrodite abiga Kirjanduses on tuntud motiiv, kus inimene ei märka „lah- kaasahaaravalt ja humoorikalt. Pildilt kanda noole lasta ja kreeka sangar leidis kurva lõpu. tisi allikaid” otsides õnne enda kõrval ja hülgab lähedased. leiame tuntud arhetüüpid – kulda- Achilleuse motiiv püsib rahvapärimuses, ulatudes nt germaa- Tuntuim sihitu rändur on olnud norra dramaturgi Ibseni tege- jastu, ürgnaiselikkuse ja -mehelikku- ni aladele. „Nibelungide laulu” kangelane Siegfried suples tape- laskuju Peer Gynt samanimelisest sümbolistlikust draamast. se, võitlus hea hea ja kurja vahel jpm. tud lohe veres ja saavutas haavamatuse. Tema nõrgaks kohaks jäi Tema reisid ulatusid Norra mäekoobastest Araabia kõrbeteni, kuid ennast analüüsima hakates pidi ta tõdema, et on nagu sibul: järjest koori eemaldades puudub tuum. Raugana koju jõudnud, kohtas ta surma sümbolit Nööbivalajat, kes leidis ta olevat kannata nööbi, mis tuleb ümber valada. Peeri päästis talle truuks jäänud noorusarmastus, kelle ees Nööbivalaja taandus. Eluvee müüdist on arenenud usk kaugesse õnnemaasse, kus inimesed elavad igavesti noorelt õnnes ja külluses. Graali rüütlite asupaik Montsalvat, tõlkes „Lunastuse mägi”, on keskajast tuntuim näide. 16. sajandi hispaania konkistadoorid uskusid, et Uue Maailma südames on müütiline kullamaa El Dorado. Osa legende paigutavad ideaalmaa tagasi minevik- ku, rakendades kadunud kuldajastu motiivi. Sellised paigad on kuningas Arthuri pealinn Camelot või Faehlmanni ning Kreutzwaldi teostest laiemalt tuntuks saanud Kungla. Usku õnnemaasse peegeldab ka täninigi tuntud sõnajalaõie otsimise komme: romantiline motiiv, mille järgi õie leidmine teeb leidja õnnelikuks ja annab talle kõik rikkused.

36 Sumer ja Gilgamesˇ Sumer ja Gilgamesˇ 37 Loe katkendeid „Gilgameši eeposest”. Eepose tõlge põhineb standard- Lugemiseks versioonil, mis oli jagatud ja reastatud kaheteistkümneks savitahvliks. Standardversiooni on taastatud viimased 150 aastat, praeguseks on tundmatu veel umbes kolmandik eepose tekstist. Loomismüüdi näitena tutvu polüneeslaste versiooniga. Müüdi visandas 19. sajandil Anaa hõimu sugukonnavanem Paiore. Selle pildi esimeseks detailiks oli väike ring, mis sisaldas kaht algainet: Te Tumu, ’alus’ (mehelik) ja Te Papa, Gilgameši eepos ’kaljukiht’ (naiselik). Esimeselt tahvlilt

[Paiore ütles:] Universum oli nagu muna, mille sees olid Te Tumu ja [---] Te Papa. Lõpuks see purunes ja tekkis kolm ülestikust kihti – üks kiht Gilgameš temale, kütile kõneles: toetamas kahte ülemist kihti. Te Tumu ja Te Papa, kes jäid alumisele „Mine, kütt, ja endaga hoor Šamhat vii kaasa, kihile, lõid inimese, taimed ja loomad. sellal kui kari läheneb joomisekohale, Esimene mees oli Matata, kes sündis ilma käteta, tema suri varsti naine oma riided rebigu seljast, oma võlusid näidaku, pärast loomist. Teine mees oli Aitu, temal oli üks käsi, aga ei olnud näeb teda mees, läheneb temale, jalgu, ja temagi suri nagu tema vanem vend. Lõpuks tuli kolmas mees võõrdub temast ta kari, kelle seas ta kasvas.” Hoatea (Taevaruum) ja tema oli täiusliku kujuga. Pärast seda tuli naine, kelle nimi oli Hoatu (Maa Viljakus). Temast sai Hoatea naine ning Läks kütt ja endaga hoor Šamhati viis kaasa, nendest sai alguse inimsugu. teed haarasid, sirgele rajale läksid, Kui maa alumine kiht oli looduga täidetud, tegid inimesed kihi kolmandal päeval määratud kohta saabusid, keskele augu, nii et nad said minna kõrgemale ja seadsid ennast seal kütt ja hoor oma varjupaika istusid. sisse, võttes altpoolt kaasa taimi ja loomi. Seejärel kergitasid nad kol- mandat kihti (et see oleks laeks teisele) ning asusid lõpuks ka sinna, ja Ühe päeva, kaks päeva joogikoha koolmel istusid, nii oli inimestel kolm eluaset. saabus kari joogikohale jooma, Maa kohal kõrgusid taevalaotused, samamoodi üksteise peal, ula- saabusid ulukid vetele kosutama südant, tudes servadest alla ja toetudes alumistele kihtidele, millest mõni kin- ja tema, Enkidu, kelle sünnipaik mägedes, nitus maa külge; inimesed jätkasid oma tööd, laiendades samamoodi koos gasellidega ta sõi rohtu, üht taevast teise järel, kuni kõik oli paigas. koos karjaga ta joomapaigal tungles, koos ulukitega vetest kosutas südant. (Tõlkinud Ülo Valk, Maarja Valk) Nägi siis Šamhat metsikut meest, tapjat noorukit rohtlate keskelt.

Kütt: „See on tema, Šamhat, oma rind päästa valla, oma üsk tee lahti, ja sinu veetlusi ta võtku! Ära pelga, võta vastu ta hingus, näeb ta sind ja läheneb sinule, oma rõivad löö avali ja sinu peal ta magagu! Tee siis metslasele naise tööd, kuni ta võlud lembivad sinu peal, võõrdub temast ta kari, kelle seas kasvas!”

38 Sumer ja Gilgamesˇ Sumer ja Gilgamesˇ 39 Päästis valla Šamhat oma alusrõivad, „Noormees Gilgamešiga kujult justnagu sarnane, oma üsa tegi lahti, ja mees tema veetlusi võttis. tema kuju on kõrge, müürisakmena hiilgav, Ta ei peljanud, võttis vastu ta hingust, võib-olla sündinud on ta mägedes, oma rõivad lõi laiali, ja mees tema peal magas, nagu Anu kaaslasel vägev on tema jõud!” tegi siis metslasele naise tööd, ta võlud lembisid naise peal, Leiva nad tema ette asetasid, kuus päeva ja seitse ööd Enkidu oli püsti ja Šamhatit koinis. õlle nad tema ette asetasid, leiba Enkidu ei söönud, põrnitses ja vaatas Kui ta sai küllalt tema toredustest, ei oska Enkidu süüa leiba, oma palge ta seadis rohtlasse karja poole. õlut jooma polnud ta õppinud. Enkidut nähes jooksid ära gasellid, rohtla kari hoidis kaugele tema kehast. Sellele järgnevad read on taas paremini säilinud vanababüloonia versioonis.2

Enkidu oli rikkunud oma puhast keha, Hoor oma suu avas ja Enkidule kõneles: tema põlved jäid paigale, kuigi ta kari liikus, „Söö leiba, Enkidu, see on elu tunnus, nõrgemaks jäänud oli Enkidu, ei olnud endine tema jooks, õlut joo, see on maa saatus!” aga tal oli nüüd aru ja avar taiplikkus. Ta naases ja istus maha hoora ette, Sõi leiba Enkidu, kuni sai küllalt, hoorale otsa ta vaatas õlut jõi seitse kannu, ja mida hoor ütles, kuulasid tema kõrvad. vabanes tema meel, lõbusalt laulis, rõõmustas ta süda ja ta pale säras. [Hoor] temale, Enkidule kõneles: „Ilus sa oled, Enkidu, nagu jumalaks loodud, Haris ta karvkatet habemeajaja, miks koos ulukitega rohtlas jooksed? õliga ta end võidis ja inimese taoliseks muutus, Tule, ma viin su Lambatara Uruki südamesse, rõivaga end riietas ja nagu sõdalaseks sai, puhtasse kotta, Anu ja Ištari elupaika, ta võttis oma relva, et lõvisid rünnata. kus on Gilgameš, jõu poolest täiuslik ja nagu tarvas võimutseb noorte meeste üle.” Kui magama heitsid karjused ööseks, Nõnda sõnas talle, ja mees tema jutuga nõustus, lõi ta maha hundid ja kätte sai lõvid, tema tark süda otsiski sõpra. lebada võisid suured karjahoidjad, [---] Enkidu oli nende valvur ärksa mehena.

Teiselt tahvlilt (Tõlkinud Amar Annus)

[---] Naine ühe oma rõiva rebis seljast, teda riietas, ja oma teise rõivaga end pani riidesse. Haaras ta käest ja teda kui jumalat juhtis karjuste hüti, koplite koha juurde.

Karjuskond tema juurde kogunes, oma vaimus, iseeneses [kõnelesid]: 2 Tõlkija märkus.

40 Sumer ja Gilgamesˇ Sumer ja Gilgamesˇ 41 Ülesandeid Lisamaterjale

1. Selgita mõisteid: Peeter Espak, „Inimeseloomise müüt Lähis-Idas”, loomismüüt Akadeemia nr 10, 2010 (leitav Digarist). kosmoloogia/kosmogoonia ilmapuu 2. Võrdle Polüneesia saare, sumeri (vt lk 28–29), eesti (vt lk 152–153) Mare Kõiva, „Müüdid ja müütiline ruum. Loomise ja piibli loomismüüti Esimesest Moosese raamatust (leitav veebi- ja hävingu müüdid”.  lehelt piibel.net). Milliseid sarnasusi, milliseid erinevusi võib välja tuua? 3. Tutvu eri rahvaste loomismüütidega Mare Kõiva koostatud ette- Kaarel Kressa intervjuu „Gilgameši” eepose tõlki- kande „Müüdid ja müütiline ruum. Loomise ja hävingu müüdid” ja Amar Annusega, „Gilgameši eepos ei sündinud põhjal (vt lisamaterjale). Koosta mõistekaart teemal „Eri rahvaste tühjast”, 27.8.2010.  loomismüüdid”. 4. Kas elu mõtte otsimine on ka tänapäeval inimestele oluline või on igapäevane argielu oma probleemidega hakanud muistseid Hasso Krull, „Gilgameš tuleb maailma otsast”, mütoloogilisi küsimuseasetusi eemale tõrjuma? Põhjenda oma Vikerkaar nr 3, 2011. arvamust. 5. Kes oleks nüüdisaegse maailma kangelastest kõige lähedasem Gilgamešile? Põhjenda oma arvamust ja too näiteid. Vladimir Sazonov, „Kes oli Gilgameš?”, Sirp, 6. Milliste kirjanduslike kangelastega võiks Gilgameši kõige rohkem 28.10.2011.  samastada? Leidke erinevusi/sarnasusi näiteks järgnevatega: Tammsaare Põrgupõhja Jürka, Don Quijote, Nipernaadi jne. 7. Valmistage paaristööna ette 1minuti-loeng kas Gilgamešist või Sumeri mütoloogiast. Loengut võib ka nutiseadme abil filmida ja selle ajutiselt mõnda keskkonda (nt Youtube) teistele vaatami- seks üles laadida. 8. Uuri ja otsi, mida leiad internetist müütiliste õnnemaade kohta. Kirjuta 100sõnaline arutlus, miks õnnemaad on peetud oluliseks. 9. Loe Gilgameši katkendit ning tutvu Hasso Krulli ja Vladimir Sazonovi retsensiooniga eepose tõlke kohta. Kirjuta nende tekstide põhjal u 50sõnaline kommentaar teemal „„Gilgameši eepose” tähendus Euroopa kultuuriloos”. 10. Analüüsi lugemisteksti põhjal, milline on Šamhati roll Gilgameši ja Enkidu loos. 11. Koosta katkendi põhjal Enkidu tegelaskuju lühiiseloomustus.

42 Sumer ja Gilgamesˇ Sumer ja Gilgamesˇ 43 44 Sumer ja Gilgamesˇ  Peeter Laurits, „Ükskõik kus !!” sarjast “Uputus” 2002.

3. Veeuputuse lugu. Sumerist Uue Testamendini 3.1. Atrahasise müüt

Lugu inimkonda hävitada proovivast veeuputusest on samuti üks vanimaid teadaolevaid müüte. Esmalt tuleb ta samuti esile sumeri lugudes, kuid esimene pikem uputust käsitlev müüt on säilinud eelkõige  akadikeelses Atrahasise müüdis, mis on loodud umbes 17. saj eKr „Muinasaja kirjanduse Babüloonias. Tegu on ühe keskse tekstiga sumeri-akadi ja hiljem kogu antoloogia”; Lähis-Ida piirkonna mütoloogias. Müüdi peategelaseks on Atrahasis, koostanud Amar Annus; kelle nimi tähendab tõlkes „eriti tark”. Atrahasise tegelaskuju proto- tlk Amar Annus, Michael tüübiks sumeri mütoloogias on Ziusudra, keda on Sumeri kuningate Heltzer, Kalle Kasemaa jt, nimistus kujutatud kui müütilist veeuputuse-eelset Šuruppaki linna Varrak, 2005. kuningat. Temaatiliselt on Atrahasise müüt ka seotud varasema sumeri müü- diga „Enki ja Ninmah”, kus pärast jumalate mässu loob jumal Enki inimese, et päästa jumalad füüsilisest tööst. Müüdi teises pooles aga loob Enki naise, kellega astub vahekorda, misjärel sünnib laps. On tõenäo- line, et selleks esimeseks lapseks võibki olla müütiline veeuputuskan- gelane Ziusudra. Sama motiivi võib teisenenuna oletatavasti kohata ka Vana Testamendi Moosese esimeses raamatus (4, 1), kus ka Eeva saab lapse „Jahve abiga”. Atrahasise müüt on savitahvlitel säilinud mitmes eri versioonis, ühe olulisemaid on kirja pannud savitahvlikirjutaja Ku-Aja, kes elas Babüloonia kuningas Ammi-Saduqa ajal (1646–1626 eKr). Müüdi koos- tamisel on aluseks võetud varasemat sumeri kirjalikku materjali ning Atrahasise lõppversioon ongi sisuliselt eelnevate Sumeri eri müütide ümbertöötlus üheks tervikuks, mis laenab materjali nii Gilgameši lugudest kui ka Atrahasise müüdist. Ühtlasi on leitud kaks Kesk-Babüloonia ajast pärinevat fragmenti Nippurist ja Ugaritist (2. at lõpp eKr). Lisaks on avastatud veel 2 tahvlit Assüüria kuningas Aššurbanipali raamatu- Atrahasise müüt on meieni jõudnud kogust (7. saj eKr). Seega on näha, kuivõrd laiaulatuslikult kirjalikud kiilkirjas savitahvitel. Pildil savitahvel, tekstid olid toona levinud ja kuivõrd palju neid on ümber kirjutatud. mis pärineb u 17. saj eKr.

Veeuputuse lugu 45 Atrahasise loo esimene tahvel algab ennemuistsete aegade enam mitte täiel määral hävitada, vaid muuta nad surelikeks kirjeldusest. Tähtsamate, Anunnaki jumaluste ülesanne oli või vähemalt vähendada nende eluiga, et nende arvukust maailma valitsemine, samas kui vähemtähtsad Igigi juma- kontrolli all hoida. lused pidid tegema kõiki raskeid füüsilisi töid. Lõpuks aga Igigi jumalused tõstsid mässu ja keeldusid edasi töötamast. Atrahasise eepos põhjendab seega esmalt ära, et inimene loodi Peajumal Enlil kutsus kokku jumalate nõukogu, kus taevaju- jumalate orjaks. Surm aga saabus inimkonna keskele ülerahvastatu- mal Anu (sumeri An) tuli välja ettepanekuga luua inimene, se tõttu. Jumalad ei suutnud enam taluda müra, mida kogu algselt kellest saaks jumalate ori, kes kõik vajalikud tööd ise ära teeks. surematu või siis väga pikaealine inimhulk maa peal tekitas. Samas Inimese või temasarnase olendi Ema- ja sünnijumalanna Nintu lõigi koos jumal Eaga (sumeri aga saab väita, et loo üks motiive on ka surma ületamise teema. loomine ja hingestamine on tun- Enki) inimese. Inimese loomiseks aga tapeti jumalus We’ila. Antakse mõista, et surma ületamine on võimalik, kuid ainult see- tud muinasjutu- ja muistendimotiiv. Inimene pandi kokku jumal We’ila kehast, tema verest ja sa- läbi, et inimesest endast saab pooljumalik kuju. Tavaline surelik on Juudi pärimuses valmistab Praha lin- vist – ühtekokku seitse meest ja seitse naist. Inimest nimetati aga määratud maa peale ainult lühikeseks eluajaks. Sarnased ideed na tark rabi Löw koos õpetatud sõp- akadi keeles awilu(m) ja etümoloogiliselt ongi see sõna seo- leiduvad ka eeposes „Gilgameš”. Niisugust mesopotaamlikku vaate- radega savimehe Golemi, kes teeks tud nimega We’ila. Möödus 1200 aastat ja inimeste arv suure- nurka inimese saatusest kohtab ka Vanas Testamendis ja võimalik, raskeid majapidamistöid ja ühtlasi nes selle ajaga niivõrd, et jumalused ei suutnud enam taluda et ka hilisemas Jeesuse õpetuse tõlgenduses, kuigi sõnastus ja kon- kaitseks juute kristlaste rünnakute inimeste tekitatud kära ja kisa. Enlil käskis saata inimkonna tekst on teine. eest. Et judaismis tohib ainult Jumal peale katku, et kõik sureksid haiguste kätte. Tänu heatahtliku luua elusolendeid, ei elusta rabi Löw jumala Ea kaasabile ja nõule suutis loo kangelane Atrahasis oma loomingut verega, vaid asetab siiski ellu jääda ja inimkonna päästa, seda hoolimata kur- loitsides nuku südamesse paberirulli ja jumalust kehastava Enlili soovidest. Teises tahvlis, mis on 3.2. Veeuputuselugu Jumala püha nimega. Golemi hä- säilinud üsna fragmentaarselt, on juttu sellest, et 12 sajandi vitades võtab Löw paberi loitsude pärast oli inimesi taas niivõrd palju, et nende tekitatud kära Vanas Testamendis saatel jälle välja ning olend vajub segas jumal Enlili. Jumalad saatsid jällegi inimeste hävita- savihunnikuks. miseks maa peale nälja ja põua. Atrahasis pääses taas tänu Vana Testamendi sumeri ja akadi mütoloogiast laenatud veeuputuse- Golemi teema on omakorda inspi- jumal Ea nõuannetele. Tahvli lõpus on aga otsustatud hävi- loo tegelaskuju nimeks on Noa, mis võib olla etümoloogiliselt seotud reerinud paljusid kirjanikke. Hea näi- tada inimkond suure veeuputuse läbi. Kolmandas ja viimases nimega Utnapišti. Lugu on küll paljus ümber töödeldud, kuid päri- de on austria kirjaniku Gustav Mey- tahvlis hoiatas jumal Ea vastupidiselt jumalate nõukogu kee- nemine sumeri-akadi mütoloogiast on täiesti kindel. Muistsed Iisraeli rinki romaan „Golem” (1912–1913). lule Atrahasist läheneva katastroofi eest ja käskis tal ehitada kirjatundjad olid tõenäoliselt tuttavad Babüloonia raamatukogudega Praha savimees Golem. enda juhiste kohaselt laeva, mille nimi on tõlkes „elusid pääs- nagu ka kogu muu mütoloogiaga ning omaenda pühakirja koosta- tev”. Ea ei andnud oma juhiseid mitte otse Atrahasisele, vaid miseks suutsid nad haritud inimestena kasutusele võtta Lähis-Ida va- hoopis tema maja pilliroost seinale, mille taga Atrahasis kogu rasema kultuuripärandi. Loomulikult ei võetud mütoloogilisi motiive nõuannet pealt kuulis. Seeläbi ei rikkunud Ea ühtegi jumalate üle täiesti otse, vaid töötati ka ümber. Kuna Iisraeli jumaluses Jahves nõukogule antud lubadust, mis keelas inimeste hoiatamise. nähti eelkõige ainujumalat, siis kõik varasemad polüteistlikud müü- Atrahasis ehitas laeva valmis ja võttis kaasa oma pere ning ka did, kus eri jumalused omavahel pidevalt suhtlesid või ka tülis olid, mitmeid loomi ja linde. Suur torm ja veeuputus kestsid seitse tuli töödelda sobivaks. Nii kohandati ka veeuputuselugu selliseks, kus päeva ja ööd ning Atrahasis oma kaaskonnaga jäi ellu. Kuna peale ühe monoteistliku jumaluse teisi olulisi jumalikke jõude väga Atrahasis oli hoolimata jumalate nõukogu otsusest veeupu- ei ole. tuse üle elanud, siis oletatavasti just selleks, et ei kannataks Vana Testamendi Esimeses Moosese raamatus on kõik varasemad jumalate nõukogu autoriteet, mis oli kõik inimesed surmale müüdid seega olemuslikult täiesti teistsugused. Sellegi loo alguses on määranud, anti Atrahasisele surematus. Surematuse oman- tõdemus, et inimesi hakkas maa peale liialt palju siginema. Kuid inim- danud inimene ei olnud Mesopotaamia mütoloogias aga konna hävitamise motiiviks on hoopiski inimeste moraalne allakäik enam inimene, vaid pooljumal. Edaspidi aga otsustati inimesi ehk „kurjus”, mis ei ole Jumalale meelepärane.

46 Veeuputuse lugu Veeuputuse lugu 47 Noa laev Jumal hakkas kahetsema, et ta sellised halvad inimesed üldse lõi Noale oli sündinud kolm poega: Seem, Haam ja Jaafet, kuid kõik ja tahtis oma „eksimuse” heaks teha, nurjunud loomingut ise hävita- muu „maailmas oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis des. Ainult üks õiglane inimene, Noa, leidis Jahve silmis armu: maad”. Seega pidi Jumal leidma võimaluse oma eksimust parandada. Jumal andis oma otsusest ka Noale teada – kuid erinevalt Esimene Moosese raamat 6, 5–8: Atrahasise eeposest, kus hoiatus tuli edasi anda salaja, sest jumalate nõukogu oli otsustanud kogu inimkonna ära hävitada ning keela- Kui Issand nägi, et inimese kurjus maa peal nud sellest inimestele teada anda, hoiatas Iisraeli Jahve Noad ise. Ta oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad, ütles, et on „otsustanud teha lõpu kõigele lihale, sest maa on täis siis Issand kahetses, et ta inimese oli teinud nende vägivalda, ja seepärast, vaata, ma hävitan nemad koos maa- maa peale, ja ta süda valutas. ga”. Ta käskis Noal ehitada omale laeva, seda väljast pigitada, andis Ja Issand ütles: „Ma tahan inimese, kelle ma ka täpsed laeva mõõdud ja muud tehnilised teadmised, mida Noal olen loonud, maa pealt kaotada, niihästi inimesed kui loomad oli vaja saabuva veeuputuse üleelamiseks. Noaga lubas ta sõlmida ja roomajad ja taeva linnud, sest ma kahetsen, et ma nad olen eraldi lepingu, mille kohaselt kõik teised elusolendid surevad, Noa teinud!” aga pidi võtma oma laeva kaasa pojad, naise, poegade naised, kõi- Aga Noa leidis armu Issanda silmis. kide elusolendite liikidest kaks esindajat – isase ja emase –, et kogu loodus saaks pärast veeuputuse puhastust taas arenema hakata. Jumal hoolitses oma loodu säilimise eest üpriski detailselt ja palus veeuputuse üleelamiseks kaasa võtta ka piisavalt toitu. Jumal tekitas veeuputuse, mis kestis mitu kuud. Kõik maapealsed olendid hävi- sid. Kui veeuputus lõpes ja Noa tänutäheks Jahvele altaril ohvriande tõi, jäi Jumal lõpuks rahule ja otsustas, et edaspidi ta inimkonda ei hävita. Ka umbes 1500 aastat varem kirja pandud loos Gilgameši surmast on inimeseks olemine juba ise kui paratamatu „kurjus” lapsepõlvest peale. Inimesel ei ole surmast pääsu ja ka seetõttu on tema olukord ääretult kehv. Kuid Esimeses Moosese raamatus seisneb see kurjus eelkõige mõtlemises või hoopis moraalses halbuses:

Esimene Moosese raamat 8, 21–22:

Ja Issand tundis meeldivat lõhna ja Issand mõtles oma südames: Veeuputuse lugu on peetud apoka- „Ma ei nea enam maad inimese pärast, sest inimese südame lüpsist ehk maailmalõppu kirjelda- mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale; ma ei hävita ka vate lugude eelkäijaks. Maailmalõpu enam kõike, mis elab, nõnda nagu ma olen teinud. kirjeldus on aga maailma loomise kõrval üks laiemalt tuntud motiive Niikaua kui püsib maa, paljude rahvaste mütoloogias ei lõpe külv ega lõikus, Gustave Doré illustratsioon (1866) külm ega kuum, veeuputuse müüdile. Inimesi ja tiig- suvi ega talv, reid ühendab sama tragöödia – mõ- päev ega öö.” lemad püüavad päästa uputusveest oma järeltulijaid.

48 Veeuputuse lugu Veeuputuse lugu 49 Edasi tegi Jumal aga Noaga lepingu ja andis reeglid, mille järgi ini- inimkonda päästvat kuju. Jeesust võib pidada maailma mesed peavad edaspidi elama. Inimene valitseb ja kasutab küll kogu Uue motiivina tuleb juurde moraali teema – hea ja kurja küsi- üheks enim mõjutanud prohve- elusloodust, kuid inimestevaheline verevalamine on rangelt keelatud: mus. Veeuputus ei pea lihtsalt hävitama inimkonda, vaid selle kurjust, tiks. Jeesuse õpetustel põhinevad „Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on teh- mis on aja jooksul tekkinud. Samas ei lahendata Vanas Testamendis suured kõrgreligioonid, nagu ka- tud Jumala näo järgi!” (1Ms 9, 6). juba Gilgameši lugudest alguse saanud igavese elu küsimust. Nii Noa toliku kirik, luterlus, õigeusk; aga Siin näeme ka Jumala saadetud veeuputuse tõelist põhjust. kui ka kõik tema järglased elavad edasi raskusi täis füüsilises maailmas ka arvukalt usuliikumisi. Jeesus Inimene oli astunud paradiisiaias Jumala keelust üle ja söönud tarku- ja peavad ikkagi surema. sündis tõenäoliselt umbes 6 kuni se puu vilja – seeläbi sai ta teadlikuks heast ja kurjast. Kaotades aga Veeuputuse müüdi lugu on piibli vahendusel jõudnud ka täna- 4 a eKr Petlemmas, Juudamaal; süütuse, ei omandanud ta ainult arusaamise heast, vaid paratamatult päeva: selle pinnalt on välja kasvanud apokalütilised ehk maailma- suri umbes aastal 30 (või 33) pKr ka võime teha kurja ja olla kuri. Kui inimene oli oma algses olekus lõppu kirjeldavad ilukirjanduslikud palad ja filmilood. Eetikanormide Jeruusalemmas. Ta oli juudi ju- olnud Jumalaga kooskõlas – selleks polnud tarvis olla eraldi hea –, rikkumine, heaolu järsk hukk, mõne õiglase inimese pääsemine ja daistlik rändjutlustaja, religioosne siis headuse ja kurjuse eristamise võimest sündis eelkõige kurja. Kui uus elu uues kontekstis pärast süü lepitamist inimeste ja materiaalse õpetaja ja ravitseja. Jumal nüüd aga mõistis, et inimest ei ole võimalik enam hoida sellise- keskkonna ohverdamist on aga jäänud käibele paljudes müütides üle na, nagu ta algselt oli loodud, otsustas ta teha lepingu kogu inimkon- Euroopa. na ja ka kõikide teiste elavate hingedega – lindude, kari- ja metsloo- madega –, „et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.” (1Mo 9, 11). Lepingu tunnustähena aga andis Jumal inimkonnale vikerkaare: 3.3. Uue Testamendi

Esimene Moosese raamat 9, 14–16: mütoloogiline pööre

„ [---] Kui ma kogun maa kohale pilvi Nii sumeri-akadi kui ka Vana Testamendi mütoloogiasse toob aga ja pilvedes nähakse vikerkaart, suure pöörde Uue Testamendi eri raamatutes ilmnev täiesti uudne siis ma mõtlen oma lepingule, vaade maailmale ja inimkonnale. Jeesuse tegevust ei saa kirjeldada mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel mütoloogiana, sest evangeeliumid loetlevad peamiselt Jeesuse õpe- kõiges lihas, ja vesi ei saa enam tussõnu ja arusaamu. Uues Testamendis leidub küll mütoloogiale kõike liha hävitavaks uputuseks. toetuvaid motiive, kuid sellegipoolest ei sarnane Jeesus toonaste mü- Kui pilvedes on vikerkaar, toloogiliste kangelastega. Kuna kõik Uue Testamendi tekstid kirjutati siis ma vaatan seda palju aastaid pärast sündmuste tegelikku toimumist – sündmuste ja ja mõtlen igavesele lepingule nende kirjapaneku vahel oli pool sajandit või isegi rohkem kui sada Jumala ja iga elava hinge vahel aastat – leiamegi Uue Testamendi tekstidest rohkem kui saja aasta maa peal olevas kõiges lihas.” jooksul loodud mütoloogilisi motiive ja õpetussõnade ümberjutustu- si. Kõige paremaks näiteks sellisest mütoloogilisest ja täiesti uuelaad- Seega elas kõige vanemas mütoloogias inimene paratamatus sest käsitlusest Jeesuse elule on Johannese evangeeliumi alguses lei- füüsilises maailmas, kus surma eest ei olnud pääsu. Inimeseks olemi- duv loomismüüti meenutav hümn: ne oligi üks õnnetu juhuste kokkulangemine ning oli võimatu saada omale igavene elu. Samas ei juhitud suuremat tähelepanu moraalse- Johannese 1, 1–5 tele küsimustele. Jumalad tahtsid inimkonda hävitada, kuna inimesi oli tekkinud liiga palju ja nad hakkasid oma tegevusega kõrgemaid Alguses oli Sõna jõude häirima. Jumal Enki aga, kes oli inimkonna loonud, selle ka pääs- ja Sõna oli Jumala juures tis – olles looja, ei soovinud ta oma loomingu hävimist. Iisraeli usundis ja Sõna oli Jumal. Jeesus kui Hea Karjane. Klaasvitraaž esindab aga ainujumalus Jahve nii jumaluste halba ja hävitavat kui ka Seesama oli alguses jumala juures. Lõuna-Walesist Püha Johannese ki- rikust.

50 Veeuputuse lugu Veeuputuse lugu 51 Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata tekkinud ei ole midagi. Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.

See algselt kreekakeelne mütoloogiline tekst esitab täiesti teist- suguse maailma olemuse mudeli. Kui kõik muistsed lood algasid sellega, et jumalad „ehitasid” taeva ja maa ning edasi inimese ja loomad, siis Uue Testamendi müüt annab algprintsiibina hoopis kreeka „sõna” – logos’e. Alguses oli sõna või õpetus, mis oli Jumala juures – Jumal aga ise ongi seesama õpetus ja sõna ise. Läbi selle sõna või õpetuse sündis kõik, mis maailmas olemas oli. Selles sõnas oli ka „elu saladus” – st Gilgameši otsitud igavese elu lahendus. Sedasama elu kirjeldatakse kui inimestele antud valgust, mis paistis pimedusse, kus inimesed tegelikult elasid. Kuid hoolimata sellest, et see valgus saadeti pimeduse juurde (st Jeesus saadeti inimeste juurde), ei ole pimedus seda valgust omaks võtnud. Maailma olemuse kirjeldamine geograafiliste pi- depunktide kasutamiseta – maa, taevas, kuu jne – on nii Lähis-Ida kui ka Euroopa kirjanduses ja mütoloogias peaaegu esmakordne. Tegu ei ole filosoofia ega ka mütoloogiaga – see on uuelaadse elunägemuse Ingel ilmutab end neitsi Maarjale ja peegeldus, mida aga saab kirjeldada mütoloogia keeles. teatab Jeesuse sünnist. Eustace Le Sueur, 17. sajand. Λόγος Uue testamendi alus on jumala poja, jumalaga ühevägeva Jeesuse eneseohverduse lugu, mis algab mitmetes mütoloo- giates tuntud jumalikku päritolu lapse sünniga neitsist. Kui Kristliku dogma järgi on Jeesus jumala maapealne kehastus, õpe- teised mütoloogiad omistavad jumala poja sünnitaja au print- tamaks inimestele isetut, ligimese heaolu edendavat armastust. sessile, s.o ühiskonna hierarhias kõrge positsiooniga naisele, Sarnane tegelane puudub kreeka ja rooma panteonis. Jeesuse õpe- sünnib jumala ja inimese poeg Uue Testamendi mütoloogia tuse kosmopoliitsus ja üldine avatus on võõrad ka judaismile, mis rõ- järgi täiesti tavalisele neiule, kes abiellub samuti tavalise hutab ühe rahva äravalitust. Kristluse järgi saab iga uskuja õndsaks ja mehe, puusepp Joosepiga. Uus mütoloogia lähendab jumala pärib igavese elu jumala riigis ehk paradiisis, mille maine vaste või taas inimesele, kuid mitte loodusjõudude kehastusena, vaid metafoor on üldise hävingu järel taas kerkiv uus Jeruusalemm. monoteistliku üliolendi ja tavainimese bioloogilise pojana. Nii sõna, valgus, pimedus kui ka elu muutusid edasise kristluse jaoks Nii on jumal inimese kujul inimeste seas elanud ja mõistab juba osalt mütoloogilisteks terminiteks. Umbes 3000 aastat kestnud seetõttu nende probleeme. Sumeri või kreeka mütoloogias mütoloogiline areng viis lõpuks suurele pöördele. See areng hõlmas oleks mõeldamatu, et mõni jumal lubaks surelikul end alan- Gilgameši eluotsinguid ja mütoloogilist veeuputust. Meie ajaarvami- dada, piinata või tappa. Veel vähem võiks jumal kaotada sot- se esimesel sajandil toimus muutus nii mütoloogilises mõtlemises siaalse positsiooni, olla põlatud kurjategija. Uue Testamendi kui ka üldises elutunnetuses. Selline abstraktsetes terminites arutlev Jeesuse võim ongi selles, et hoolimata kogu sotsiaalsest deg- „mütoloogia” lõi ka eeldused hilisemaks universumi kirjeldamiseks radatsioonist osutub ta ometi tõeliseks jumalaks. teaduse abil. Uue Testamendi mõttetarindite teket on mõjutanud ka

52 Veeuputuse lugu Veeuputuse lugu 53 vanakreeka müüdid ja nende alusel tekkkinud abstraktne mõtlemine, 49 Sõidul Hrymr tuleb idast, hoiab kilpi ees, millest omakorda arenesid filosoofilised voolud. Tähtsaim pööre toi- uljalt kui jöötun ajab sirgu end ülihunt, mus Platoni ajal Pythagorase koolkondade õpetustes. Nende ideed madu kägardab laineid ja kotkas kisendab, kandusid ka Uude Testamenti. Igal juhul oli nüüd võimalik seleta- sööb laipu kahvanokk; pääseb lahti Naglfar. da maailma sümbolite ja abstraktsete mõistete abil. Siit oli vaid üks samm edasi uuema mütoloogia – reaalteaduste sünnini. 50 Laev tuleb idast; kaudu lompe ja vesi. Saabub Muuspelli rahvas, Loki on roolis, koos hundiga teel on totrad ja narrid ja Büüleiptri venda veavad nad ühes.

51 Surtr tuleb lõunast surmava leegiga, Lugemiseks ta mõõga pealt paistab võidujumalate päike, hiidnaised kaovad, kaljumäed vaovad, Loe maailmalõppu kirjeldava tekstinäitena katkendit eeposest „Vanem Edda”. Hel ootab mehi, taevavõlv murdub. Vanem Edda koondab Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mis on säilinud Islandi käsikirjades. Edda laulud võib jagada kahte rühma: jumala- 52 Mis teevad aasid? Mis teevad alfid? ja kangelaslaulud. Jumalalauludest üks tuntumaid on Völuspaa (Nägijatari Jöötunid ohkavad, aasid on tingis, kuulutus). kiviseil väravail ägavad kääbused, süvade targad. Ons see teile selge?

Vanem Edda 53 Maa toele osaks saab jällegi õnnetus, Völuspaa kui Odin sammud seab kähmlusse soega ja Surtriga pimestav Belitapja: 45 Tõusevad vennad vendade vastu, ses heitluses Friggil hukkub ta armsam. hävitavad sõsarad omaenda sugu, paepõhjad kiunuvad hiidnaiste pagedes, 54 Siis tuleb vapper Sigfödri poeg ükski hing teist enam ei säästa. Vidarr, et hukata hukkude idu: hiiglase võsule vajutab tera ta 46 On hullusti kodus, hooratöö hirmus, suust südamesse – nii tasub ta isa eest. saabliaeg, kirveaeg, kilbid lõhkevad, tuuleaeg, hundiaeg, kuni maailm hukkub. 55 Siis tuleb hiilgav Hloodyni poeg: maadleb maoga Midgardri kaitsja, 47 Siis äkitselt mängivad Miimiripojad, kuid vaarub siis eemale Fjörgyni poeg vana Gjallarisarv ajab surmagi liikvele: sammu üheksa ussist, kes ei põlanud alatust. Heimdallr puhub seal heledat pasunat, Ja maakoha lapsed oma asulaist lahkuvad. Odin nõu peab Miimiri oimuga. 56 Päike on must, merre vaob maa, 48 Saar Yggdrasill seisab ja väriseb üleni, kaovad taevalaelt heledad tähed; Puuätt kohiseb, hiid vallub kütkeist. kägistab tuli elude toitjat, Gnuupa koopa ees haugub valjusti Garmr, kuumusetomu kerkib kõrgele taevasse. köidikud kukuvad, kriimsilm võib joosta.

54 Veeuputuse lugu Veeuputuse lugu 55 57 Ning tema näeb tõusvat uuena teist korda vete rüpest rohelist maad – Ülesandeid kukuvad joad, õhus kotkas piirab, kaljudelt sihib ja karjatab kalu.

58 Kohtuvad aasid Idavöllril 1. Selgita mõisteid: ja vestavad vägevast maailma vööst apokalüpsis ja mõtlevad muistsetest maailma sündmustest 2. Millised reaalsed põhjused võisid veeuputuse müüdil olla? ja õilsaima jumala iidsetest ruunidest. 3. Arutlege, miks hävitas Jahve nii inimesed kui ka loomad. 4. Koostage klassis väitlus teemal „Kas inimene on oma olemuselt 59 Tärkava rohu seest leiavad taas nad kuri?” Jagage klass kolmeks rühmaks: väitlejad, kes leiavad või- mängudeks kuldseid, imeväärt kive, malikult palju argumente vastusele jah; väitlejad, kes leiavad või- mis kuulusid ennegi, aegade koidul, malikult palju argumente vastusele ei, ning vaatlejad, kes teevad aaside valdjale ja Fjölniri soole. lõpuks kokkuvõtte ning toovad välja, kumma poole argumendid olid veenvamad. 60 Põldudel külvita kasvab siis vili, 5. Meie arusaama järgi ei suutnuks Noa laev mahutada kõiki maail- pahast saab parem; tuleb tagasi Baldr; mas tuntud loomaliike. Kirjuta u 15 lause pikkune lühiarutelu tee- siis Hödr ja Baldr Hrooptri taludes mal, kuidas Esimese Moosese raamatu vastavat lõiku tõlgendada. elavad sõpruses. Ons see teile selge? 6. Prantsuse kuninga Louis XV-le või tema armukesele markiis de Pompadourile omistatakse lause: „Pärast meid tulgu või veeupu- 61 Siis Hööniril selge on verepuu saladus tus!” Kild läks lendu ja on tuntud vist igas Euroopa keeles, mh ka ja kummagi venna järglaste koduks eesti fraseoloogias. Mõtle, mida see väljend tähendab. Kes võiks saab tuulte sünnipaik. Ons see teile selge? niimoodi öelda? Kas ütleja käitumine võib kauges tulevikus tingi- da katastroofi? 62 Ta näeb üht õue, mis ilusam päikesest, 7. Mõtle 20. ja 21. sajandi suurtele katastroofidele. Nimeta kolm olu- Gimli saludes, kullaga kaetud. lisemat inimeste endi põhjustatud ja kolm looduskatastroofi. Kas Seal peavad elama õiglaste salgad, neid oleks saanud vältida? astuma rahus aegadest aega. 8. Meenuta, mida tead Jeesusest. Kas ta vastab eelmistes peatükki- des kirjeldatud mütoloogilise kangelase määratlusele? Põhjenda. 63 Siis tuleb üks ülalt ilmade lõpust, 9. Milline on maailmalõpunägemus „Vanemas Eddas” (vt lugemis- teistest tugevam vaim, kes kõiki tunneb; teksti)? Milliseid paralleele võib tuua selle kirjelduse ja veeupu- ta segadust talitseb, tülisid tasandab, tusemüüdi vahel? Kas „Vanema Edda” maailmalõpu kirjelduse- pühapaiku teeb terveks, et tõesti nad püsiksid. le võib leida paralleele filmikunstist või maailmakirjandusest? Põhjenda oma arvamust. 64 Siis tuleb sõueldes sünge lohe, 10. Miks on Sinu arvates maailmalõpu teema jätkuvalt oluline? valendav madu Nidafiöllist; Kaardista pinginaabriga viimase aastasaja ennustused seoses oma tiibadel kannab Niidhöggr koolnuid, peatselt saabuva maailmalõpuga. Tooge välja, kes on olnud en- üle väljade lotendab. Völva nüüd põlvitab. nustaja ja millist lõppu on ennustatud. 11. Loe Mare Kõiva artiklit „Meie maakera viimased minutid” ja kirju- (Tõlkinud Rein Sepp) ta selle põhjal 150–200sõnaline kokkuvõte teemal „Maailmalõpp eesti rahvapärimuses”.

56 Veeuputuse lugu Veeuputuse lugu 57 12. Koosta referaat „Maailmalõpust ilukirjanduses” või „Maailmalõpust Lisamaterjalefilmikunstis”.

Mare Kõiva, „Meie maakera viimased minutid”,  www.folklore.ee/tagused.

Margus Haav, „Apokalüpsis koputab taas uksele”,  Postimees, 23.6.2010.

58 Veeuputuse lugu 4. Zoroastrismi pärand. Zarathustrast üliinimeseni 4.1. Zoroastrism muistses Iraanis

Iraani muistse usundi zoroastrismi pühasid kirjutisi kutsutakse aves- taks nagu ka keelt, milles nad kirja on pandud. Avesta keel on indoeuroopa keelkonna indoiraani iraani keelte ida haru hulka kuuluv keel. Vana-avesta keeles (u 1000 eKr) on kirja pandud kõige vanemad Avesta Jasna osad, Gathad. Väidetavalt kirjutas need pühad hümnid zoroastrismi rajaja, muistses Iraanis tegutsenud Zarathustra (Zoroaster) ise. Need on kogu zoroastrismi kesksed tekstid, millele tugineb kogu üle- jäänud mahukas avesta tekstikorpus. Kuna Zarathustra täpne eluaeg ei ole siiani teada (ajavahemik 1200–700 eKr), siis on raske oletada kõige vanemate avesta tekstide kirjapanekuaega. On tõenäoline, et paljud hümnid ja muud tekstid ringlesid esialgu suuliselt ning suurem Zoroastrism on tõenäoliselt maail- osa tekste pandi kirja sadu aastaid pärast nende loomist. Zoroastrism ma vanim monoteistlik usund, mis tekkis tuhandeid aastaid tagasi Iraa- ni aladel. Zoroastrism on avaldanud mõju muistse Kreeka ja Rooma filosoofia arengule, kuid selle mõju võib näha ka judaismis, kristluses, islamis ja India budismis. Zoroastrismi peajumal on Ahura Mazda, temale vastandub kurjust kehastav jõud Angra Manju. Pildil ulatab Ahura Mazda (krooniga, paremal) kuningas Ardashirile dia- deemi kui kuningavõimu sümboli. Reljeef Naqsh-i-Rustamis Iraanis, 3. sajand.

Zoroastrismi pärand 59 ei ole praegugi välja surnud, seda hoolimata islami pealetungist kogu druj-ga, on just inimeste ülesanne osaleda jumaliku korra võidulepää- Zarathustra Iraani aladele. Suurimad zoroastristlikud kogudused tänapäeval asu- semise kehtestamises. Aša ja druj printsiibid on paiguti võrreldavad hi- vad Indias, Iraanis ja väljarändajate hulgas Põhja-Ameerikas. Avestat lisema kreekaliku arusaamaga korrastatusest ja kaosest või ka igapäe- peab oma pühakirjaks tänapäeval 150 000–200 000 inimest. vaarusaamaga heast ja kurjast. Zoroastrismi peajumalus on Ahura Mazda, kes on ka jumalate Angra Manju, keskpärsia keeles ka Ahriman, on Ahura Mazda mü- (baga) ülemvalitseja. Ahura Mazda oli pärslaste peajumal, kuid juba va- toloogiline vastandprintsiip. Tema nimi tähendabki tõlkes „Kuri Vaim”. remgi kummardasid teda paljud rahvad. Ahura on indo-iraani jumaluse Angra Manjut peetakse zoroastrismis peamiseks negatiivseks kurjust või jumalategrupi nimeks, mazda võib aga tõlkida kui „tark” või „tead- kehastavaks jõuks. „Kuri Vaim” Angra Manju koos oma kuue peamise ja”. Oletatavasti lõi just Zarathustra arusaama Ahura Mazdast kui looja- ideega seisab vastu Ahura Mazdale. Just Angra Manju ja Ahura Mazda jumalusest, keda ennast ei ole mitte keegi kunagi loonud. Niisugune vahelise võitluse tulemusel tekkiski zoroastristlike ettekujutuste järgi Zoroastrism on püsima jäänud isla- igavesti oleva loojajumaluse kontseptsioon oli uudne nii Indo-Iraani kui meie maailm. Angra Manju ja tema loodud olendid – pahad vaimud ja mi jõulise pealetungi kiuste. ka Lähis-Ida kontekstis. Ilmselt on sellise loojajumaluse kontseptsioo- kurjuse kehastajad maailmas, daevad – üritavad hävitada Ahura Mazda Pildil Navjote initsiatsiooniriitus, nil ka suur mõju hilisemale monoteismile ja erinevatele usuliikumistele loodud asju. mille käigus pühitsetakse nooruk Iisraelis. Zarathustra on Angra Manju samastanud halbade jumalike olendi- zoroastristide kogukonna täieõigus- Zoroastrismis on Ahura Mazda tõeprintsiibi aša kehastus ja ga- te daevadega, kelle eesmärk on vastu seista Ahura Mazda kehastatud likuks liikmeks. ranteerija. Aša on jumalik reegel või jumalik asjade kulg, mis määrab jumalikule headusele ja korrale. Angra Manju on zoroastrismi kohaselt ära kogu universumi toimimise, kõikide loodusjõudude ja taevakeha- vale, pattude ja muude pahede algataja. Kui kõige vanemates avesta de liikumised ning ka kõik inimelus ettetulevad reeglid ja toimingud. tekstides on nii Angra Manju kui ka daevad pigem ebaisikulised kurjad Jumaliku maailmakorra vastu eksimist nimetati avesta keeles druj, mis printsiibid, siis hilisemal ajal kujuneb välja mütoloogia, mille kohaselt Ahura Mazdat on kujutatud kui ha- on ühtlasi ka aša vastandprintsiibiks. Inimeste ülesandeks on jumali- Angra Manju on Ahura Mazdale vastanduv kuri isikuline jumalus, kes bemega meest tiivulisel kettal. ku korra järgi käitumine, selle korra alalhoid ja seega ka Ahura Mazda omakorda on sünnitanud kurjad deemonid daevad võitluseks headuse Pildil Persepolises asuv Ahura Mazda kui korra kehastuse teenimine ja kummardamine. Kuigi jumalikku kor- vastu. reljeef. da nähakse tugevama ja domineerivamana võrreldes oma vastandi 2. saj pKr arenema hakanud zurvanistlikus zoroastrismis on jumal Zurvani (avesta keeles „aeg”) loonud kaksikvennad Ahura Mazda ja Angra Manju. Nii headust ja korda kehastav Ahura Mazda kui ka kurjust ja hävingut sümboliseeriv Angra Manju on võimsuse poolest võrdsed samaaegselt tegutsevad printsiibid. Angra Manju võimu aga peetakse ajutiseks ning pärast 9000 aastat kestvat sõda hea ja kurja vahel väl- jub võitjana jumalikku õiglust kehastav Ahura Mazda. Tõenäoliselt on taoline arusaam Ahura Mazdast ja Angra Manjust kui isikustatud vas- tandlikest jumalustepaaridest hilisem tuletis algsematest aša ja druj printsiipidest. Kuigi nii hea ja kuri kui ka õiglust ja korda ning halbu kavatsusi ja kaost kehastavad jumalused olid olemas pea kõikides teadaolevates varasemates mütoloogiasüsteemides, tundub just zoroastrism olevat esimene, mis arendab nendest printsiipidest välja konkreetselt paika pandud mütoloogiasüsteemi. Hea ja Kuri saavad lõpuks peaaegu võrdseteks jumalateks, kes on omavahel pidevas tülis. Iisraeli religioo- nis olid samamoodi olemas kurjuse jõud nagu ka kristluses, kuid kunagi ei kujutata neid isegi ligilähedaselt sama võimsatena kui Jumal ise. Piiblireligioonis on kurjus siiski mööduv nähtus, mille kütkesse inimesed võivad sattuda ja mis võib ka Jumalale meelehärmi teha. Kuid

60 Zoroastrismi pärand Zoroastrismi pärand 61 kurjuse kaotus on juba ette kindel. Ka keskaegsed kujutelmad põrgust, mõtestatud sisu ja eesmärk.  saatanast ja inimhinge hukatusest ei luba kuradit kujutada mingilgi Teoses „Nõnda kõneles Zarathustra“ jõuab Zarathustra pärast Friedrich Nietzsche, määral jumalike ja headuse jõududega võrdsetena. Zoroastrismis on oma rännakute algust ühte linna, kus parasjagu on algamas köietant- „Nõnda kõneles Zarathrustra”, kurjus aga päriselt olemas olev võimas jumalus. Mil moel on zoroast- sija etteaste. Ta asub kogunenud rahvale rääkima hoopiski oma uutest tlk Johannes Palla, rism mõjutanud teiste rahvaste mütoloogiaid ja religioone, on aga siia- arusaamadest maailma olemusest. Olion, 2008. ni ebaselge, sest kunagistest „algsetest” zoroastrismi printsiipidest nagu Nietzsche kasutab loodusteaduslikke kujutluspilte sellest, kuidas ka Zarathustra enda elust ei tea me midagi kindlat. inimkond on arenenud kõige madalamatest loomadest kuni inimeseni välja. Üliinimene on aga evolutsiooni kõrgem aste. Nagu ahv on

inimese jaoks madalam olend, kelle üle naerda, on ka üliinimese jaoks Nietzsche tavaline inimene kõigest naeruväärt rumal ahv. Kõik aga, kes räägivad 4.2. Nietzsche, Zarathustra ja ükskõik millistest üleilmsetest õpetustest või mütoloogiatest, on pe- tised, kes mürgitavad oma õpetustega kogu inimkonda. Jumala vas- mütoloogia tu patustamine ei ole enam patt, sest Jumal on surnud. Üliinimesel on isanda moraal – ta on iseenese peremees, tavaline eksiuskumuste Saksa klassikaline filoloog, antiikkirjanduse teadlane ja filosoof küüsis olev inimene on aga orjamoraali ohver. Hea on oma olemuselt Friedrich Nietzsche (1844–1900) võtab aga Zarathustra tegelasku- suursugune või üleolev – see vastandub halvale ja põlastusväärsele. ju appi filosoofilis-ilukirjandusliku teose „Nõnda kõneles Zarathustra” Viimane aga omakorda sisaldub alandlikkuses, omakasupüüdlikku- („Also sprach Zarathustra” 1883–1885) elu olemuse kontseptsiooni ses ja arguses. Vastaval isandamoraaliga inimesel ei ole otseselt vä- loomisel. Nietzsche arusaama Zarathustra elust ega ka hea ja kurja liseid väärtusi, vaid tema, üliinimene ise, ongi väärtuste kehastuseks. mõistete kasutust ei saa ühildada algse zoroastrismiga ega ka zoroast- Tema headus ei väljendu mitte kaastundes, vaid eelkõige enda isiku ja ristlike mütoloogiliste tekstide päris sisuga. Nietzsche loob eelkõige teiste, kes on temaga võrdsed, armastamises või oluliseks pidamises. enda isiklikku filosoofilist mütoloogiat, mis kasutab muistse usundi Madalamad inimtõu kategooriad ehk orjamoraali esindajad lähtuvad sümboleid, kujundeid ja mütoloogilisi motiive. aga eelkõige kasulikkusest – hea on see, mis on kasulik või ohutu, kuri Nietzsche leidis, et kõige elava olemus seisneb võimutahtes ja või halb aga miski, mis on suur, hirmuäratav ja ohtlik. Seega on mo- oma jõu avaldamise soovis. Üksikisikul ei ole Nietzsche arutelude ko- raalselt hea see, kes lihtsalt on allaheitlik ja kergeusklik. Just selliseid haselt tähtsust, loeb kogu inimkonna evolutsioon, mille eesmärk on arusaamu kristlikust headusest Nietzsche põlgab. Tema meelest pei- tekitada mõni üksik suurkuju, nõrgad ja vähemkohanevad aga pea- tub suurim väärtus eelkõige jõu väljendamises, mitte allaheitlikkuses. vadki välja surema. Kaastunne ja headus nõrkade vastu on vastuolus Kui kristluses peab ka oma vaenlast armastama, siis Nietzsche ülim Friedrich Nietzsche põhivaldkonnad nii kosmose olemuse kui ka seaduspäradega. Moraalil või ka igasugu- moraal eeldab kurjuse jõududele ka kurjaga jõulist vastamist. Kõik tu- olid peamiselt klassikalised keeled sel usulis-filosoofilisel süsteemil on mõte ainult indiviidi täiustumise leb ohverdada kunagi tulevikus saavutatava võidu nimel. ja antiikkirjandus. Ta arendas välja seisukohalt. Kahtlemata mõjutasid Nietzsche mõttemaailma tugevalt Nietzsche arusaamu Jumala ja tegelikult üldse kogu mütoloogia teooria apolloonilise ehk arukalt ka tolleaegsed darvinistlikud arusaamad. surmast ja mõttetusest iseloomustab kujukalt kirjeldus turuplatsil vaimse ja dionüüsilise ehk spon- Selliste seisukohtade tõttu võib Nietzschet pidada sügavalt krist- hukkuvast köietantsijast. Köietantsija on just etendust andes keset taanse, instinkte vallandava poole lusevastaseks mõtlejaks, mida kinnitab ka üks tema tuntumaid väiteid turuplatsi maha kukkunud ja suremas. Ta kardab, et tema hing läheb võitluse kohta inimhinges. „Jumal on surnud!”. Õigemini ütleb ta, et kõik jumalad on surnud, ja põrgu. Samal turuplatsil aga varem rahvaga kõnelenud Zarathustra Nietzsche filosoofia on mõjuta- kutsub üles sellele, et maailma asuks elama uus mütoloogiline olend selgitab köietantsijale, et mitte mingit põrgut ega ka kuradit pole ole- nud väga paljusid 20. sajandi mõt- – üliinimene1 (sks Übermensch). Keegi ei saa enam öelda inimkonnale, mas ning seega pole tarvidust surma karta. Köietantsija tõdeb, et kui lejaid ja kirjanikke, teiste hulgas mis on hea või mis on halb, ning kristlusest on tegelikkuses saanud Zarathustral on õigus, siis elu kaotamisega ei kaota ta ju õigupoolest Rudolf Steinerit, Martin Heideggeri, lihtsalt formaalne kommete läbiviimine, millel puudub igasugune midagi. Sest ta ei ole ju midagi rohkemat kui lihtsalt loom, keda on Jacques Derridad, Albert Camus’d, õpetatud rahvale lõbustust pakkuma. Zarathustra lohutabki köietant- Theodore Adornot, Eugene O´Neilli 1 Tõlketraditsioonis on juurdunud sõna üliinimene, kuid filosoofid soovitavad täpsuse sijat lähtuvalt oma inimeseideaalist, kuivõrd köietantsija on teinud nii- ja Thomas Manni. huvides teist varianti. võrd hädaohtlikust tegevusest omale elukutse ja on selle nimel olnud

62 Zoroastrismi pärand Zoroastrismi pärand 63 valmis oma eluga riskima. See nagu olekski juba osalt vana moraali ohvrite hulgaga; inimeste massiline ohverdamine ühe tugevama ini- ületamine; hirmust üle saamine ja seeläbi uueks inimeseks muutumi- meksemplari arengu nimel – see oleks tõesti progress.” Täpselt sellise ne. Ta lubab köietantsija selle eest lausa oma kätega matta: arusaama võtsid edasiarendustega kasutusele nii vene kommunistid kui ka saksa natsionalistid ning suurel või vähemal määral pea kõik Zarathustra aga jäi paigale, ja just tema kõrvale langeski keha, sarnased liikumised üle maailma. raskesti vigastatud ja luud-kondid katki, kuid veel elus. Vähe Nõukogude Venemaal tapeti väidetava kommunistliku prog- aja pärast tuli lömastatu meelemärkusele ja nägi Zarathustrat ressi tulevase saabumise kiirendamiseks ja tõhustamiseks miljoneid enda kõrval põlvitamas. „Mis sa siin teed?” küsis ta viimaks. süütuid inimesi; saksa rahvuslus võttis aga nietzschelikud suurushul- „Teadsin juba ammu, et kurat mulle jala taha paneb. Nüüd lustuse kujutluspildid üle juba enne esimest maailmasõda. Kui kom- veab ta mind põrgu: kas sina tahad teda keelata?” munistid seostasid üliinimese ja progressi kuvandit eelkõige internat- „Usu mu sõna, sõber,” kostis Zarathustra, „seda kõike, mil- sionalismi ning kogu maailma ja inimkonna arenguga, siis saksalik lest räägid, pole olemas: pole ühtki kuradit ega põrgut. Hing natsionalism võttis üheks aluseks rahvusromantilised kujutelmad ger- sureb sul juba enne kui keha: ära karda nüüd enam midagi!” maani rahva ja mütoloogia iidsest ülimuslikkusest ja pühadusest. Mees vaatas umbusklikult üles. „Kui sa õigust kõneled,” Kommunistlikud ideoloogiad pidasid sarnaselt Nietzschega krist- ütles ta viimaks, „siis ma ei kaota seega midagi, et oma elu lust, kuid ka kõiki teisi religioone oma suurimateks vaenlasteks ning kaotan. Ega ma olegi väärt palju rohkem kui loom, keda õpe- asusid aktiivselt nii preesterkonda kui ka kirikuid füüsiliselt likvidee- tatud tantsima löökide ja piskude paladega.” rima. Saksa natsionalism Hitleri ajastul oli sel teemal aga pigem jagu- „Mitte nii,” ütles Zarathustra; „sa oled hädaohust teinud nenud. Üks osa ladvikust eesotsas Heinrich Himmleriga soovis krist- endale kutse, seda ei tule põlata. Nüüd sa hukkud oma kut- luse täielikku hävitamist ja selle asendamist germaani algse ja puhta sest: selle eest tahan sind matta oma kätega”. mütoloogiaga. Teine ja pisut konservatiivsem osa juhtivaid natsiona- Kui Zarathustra seda oli öelnud, ei kostnud surija enam; liste (kuhu kuulus ka Hitler) pidas kristlikku moraali nagu kirikuidki aga ta liigutas kätt, nagu oleks ta otsinud Zarathustra kätt siiski oluliseks osaks ka uue Saksa riigi elu korraldamisel. Ühes oldi tänamiseks. aga üksmeelel kõikides leerides – saksa üliinimesest peab saama uus maailma valitseja ning tuhandeaastase uue ajastu riigi saavutamise Paljuski on Nietzsche mütoloogilised arutlused nagu ka tema fi- nimel tuleb loobuda hea ja halva tunnetamisest. Selleks, et saavutada losoofia kontseptsioonid raskesti jälgitavad. Enam kui kümme viimast tulevikus aset leidvat progressi, võis tappa ükskõik, kui palju, ja üks- eluaastat kannatas Nietzsche ka vaimuhaiguste käes ja kaotas alates kõik, keda. Siiski tunnistas ka kõrgem juhtkond, et tegelikkuses selline 1889. aastast töövõime. Seega suri see suur mõtleja haige ja kokku- käitumine küll ei ole „hea” ja „moraalne”, aga asjaolud ja tulevane uus varisenuna, kuid tema loominguline pärand on mõjutanud paljusid ajastu lihtsalt nõuavad seda. Üliinimese kuvand, kes oli vabanenud järgmiste põlvkondade filosoofe. vanast moraalist, andis õigustuse massimõrvadeks nii kommunistide- le kui ka natsionalistidele. Ühtede jaoks oli üliinimene lihtsalt blond müütiline musklis väärikas germaanlane; teistele tehases töötav lihtne proletariaadi esindaja, kelle ülesandeks oli alistada nii loodus kui 4.3.Üliinimene ka kogu maailm tulevase heaolu nimel. Nagu ka diktatuurirežiimide propagandaplakatitelt näha, oli kui uue riigipoliitika sümbol mõlema ideaal uuelaadne, vanast moraalist vabanenud inimene. Ka Nietzsche väljakäidud jutustus köietantsija elu mõttest saab kohati Kuigi Nietzsche oli üpriski otseselt vastu saksa natsionalismi esileker- totalitaarsete režiimide jaoks iseenesestmõistetavaks. Riigi eesotsas kimisele ja pidas esmatähtsaks just individuaalset, mitte kollektiivset, olevate moraaliköidikutest vabade või uue inimese moraali omanda- kõikide inimeste arengut, sai Nietzsche mütoloogilistest kontsept- nud üliinimeste jaoks ei ole nende teenistuses oleva sõduri või töölise sioonidest aga hoopiski saksa rahvusluse üks pidepunkte. Nagu ta elul muud ideed kui isanda ja tema ideaali teenimine. Selline lihtsu- ise on „Moraali genealoogias” öelnud: „Progressi suurust võib mõõta relik, veel mitte-üliinimene, aga saabki oma elule mingi mõtte vaid

64 Zoroastrismi pärand Zoroastrismi pärand 65 iseennast kõrgema klassi inimesele ohverdades. Vastane ehk kaose ja partei või poliitik kehastab korda, turvalisust, headust ja õiglust. Mingi Propagandas püütakse inimesi mõ- kurjuse sümbol – kommunismis kodanlasest kulak, natsismis juut – teine partei või poliitik, kes esindavat korratust, kurjust ja valelikkust, jutada vahendeid valimata, seetõttu tuleb demoniseerida ja hävitada. üritab aga „õiget” parteid võimult kukutada. Ainult ühine võitlus kaose on propagandaplakatitel tavapärane Nietzschel ei olnud tõenäoliselt kunagi ühtki kavatsust ega ka ja kurjusega aitavat päästa tulevikku. Sel moel mütoloogilist temaati- omade idealiseerimine ja vaenlaste aimu, et tema ideed võiks sellisel kujul poliitiliselt kunagi tulevikus kat kasutades loodetakse mobiliseerida oma toetajaid. Mis võiks olla demoniseerimine. Kõrvuti ideaalini- kasutust leida. Loomulikult ei saa filosoofi ja kirjanikku, kelle veel motiveerivam kui oma enda eksistentsi alalhoidmine? mesi kujutavad natside, nõukogude mõttemaailm esindas hoopis midagi muud, milleski süüdistada. Kuid Näeme sellist mütoloogilise võitluse esilekutsumist tihtipeale ja eesti propagandaplakatid. „üliinimene” ja „saabuv progressiajastu” näitavad ehk kõige paremini, ka Eestis, kus paremjõud üritavad jätta muljet, et väikenegi vasak- kuidas mütoloogilisi kujutluspilte saab inimeste mõjutamiseks kasu- jõudude võimulepääs hävitaks ühe hoobiga kogu Eesti majanduse, tada ning millised võivad olla tagajärjed. kaitsevõime ja välispoliitilise positsiooni. Järgnevat kogu riigi sisemine kokkuvarisemine ja lõpuks veel ka võimalik rünnak idanaabrilt. Vasakjõud aga kasutavad täpselt samasuguseid kujutluspilte parem- oponentide demoniseerimiseks. Paremjõud olevat viinud majanduse 4.4. Hea ja kurja võitluse motiiv kriisini, ei suuda tagada inimeste elementaarsetki ellujäämist, kogu maa on täis nälgivaid lapsi ja vanureid, kuid mitte keegi midagi ette ei nüüdispoliitikas võta. Puuduvat igasugune hoolivus ja tulevikuvisioon. Sellele saavat järgneda samuti ainult kogu riigi inimestest tühjaksvoolamine ja lõ- Oma vaenlase demoniseerimist ja samas iseenda õilistamist nii puks kultuuri kokkuvarisemine. sise- kui ka välispoliitikas on ajaloos ette tulnud ilmselt pea kõikjal. On üpriski tõenäoline, et mitte kummagi poliitilise vastaspoole Sisepoliitikas üritatakse tihti luua kujutluspilti selle kohta, kuidas üks hirmude täitumisel ei juhtuks tegelikkuses midagi hirmsat. Toimuks

66 Zoroastrismi pärand Zoroastrismi pärand 67 ehk pisike nihe mõnes ühiskonnasfääris, kuid kõik muu jääks pea en-  Kriemhild näitab vangistatud disel kujul püsima. Samas on aga teineteise demoniseerimine kasulik Hagenile Nibelungide sõrmust. mõlemale poolele – piisavalt inimeste ürgsete hirmudega mängides Hunnid tagaplaanil on lausa minia- säilitavad tegelikult mõlemad pooled teatava kaalu riiklikes institut- tuursed. Johann Heinrich Füssli joo- sioonides ja ka tõsiseltvõetavuse ühiskonnas. nistus, 1807. Samasugust demoniseerimist näeme ka USA poliitikas. Vabariiklaste partei häälekamad propagandistid räägivad pidevalt sellest, et demokraatide partei hävitab majanduse ja kogu riigi. Demokraadid jällegi ähvardavad täpselt samade hirmudega oma oponenti teda maha tehes. Nagu oleme aga ajaloos näinud, on USA püsinud vähemal või rohkemal määral kindlalt mõlema partei võimu all – ei ole saabunud ühtegi katastroofi ega ka lubatud õndsust. Võib- olla aitab ka erinevate mütoloogiliste kujundite tundmine pisut mõis- ta seda, milliste mütoloogiliste hirmude või meelitustega on tänapäe- val võimalik inimest eksitada. Sarnaselt sisepoliitikaga ähvardatakse kurjuse jõududega ka vä- lispoliitilises plaanis. Kõige kujukam näide sellisest käitumisest on tõenäoliselt USA presidendi G. W. Bushi 2002. aastal peetud kõne, kus ta määratles ära maailma riigid, mis on oma olemuselt „kurjad” ja ohustavad kogu tsiviliseeritud maailma. Neid riike nimetas ta „kurjuse teljeks”. Sinna kuulusid Iraak, Iraan ja Põhja-Korea; kurjuse telje piirimail olid aga Süüria, Liibüa ja Kuuba. Rahvast hirmutati massihä- vitusrelvadega, mis olevat ähvardamas iga ameeriklase isiklikku turvalisust. Sellest lähtuvalt kutsuti hiljem üles ka alustama sõda „kurjuse jõudude” vastu, et kehtestada kõikjal maailmas taas tsivilisatsioon ja õiglus. Selline lähenemine on üpriski sarnane zoroastristliku arusaamaga hea ja halva jumala võitlusest. Maailmakirjanduses on niisugune hea ja halva võitlus esitatud ehedalt keskaja eepostes. „Nibelungide laulus” võitlevad näiteks „head” burgundlased „pahade” hunnidega. Rüütlieepika normide kohaselt on siiski mõlemad vaenupooled vaprad, demoniseeritud on pigem hunnide juhi Etzeli abikaasa Kriemhild. Itaalia renessanssi suurkujud Ludovico Ariosto ja Torquato Tasso tõid hea ja kurja võitluse teema I ristisõja aegadesse, kus üllaid usu- kaitsjaid ja ristisõdijaid takistasid kangelastegudes mitmesugused deemonlikud jõud, kes lugeja teadvuses rõhutasid moslemite otse- seost saatanaga.

68 Zoroastrismi pärand Zoroastrismi pärand 69 kurja teha maa vastu ja pidada uurimatuma sisikonda ülemaks maa Lugemiseks mõttest. Kord vaatas hing põlgusega keha pääle: ja sellal see põlgus oli Loe katkendit Friedrich Nietzsche filosoofilisest romaanist „Nõnda kõneles kõrgem kõigest – ta tahtis, et keha oleks kõhn, inetu, nälginud. Nii ar- Zarathustra”. Autor ise on öelnud, et Zarathustra nime ei valinud ta selle- vas hing ära lipsata keha ja maa võimu alt. pärast, et tema õpetus langeb ühte Zoroasteri omaga, vaid sellepärast, et Oo, see hing ise oli alles kõhn, inetu ja nälginud: ja julmus oli selle ajalooline Zarathustra oli see, kes moraali esimesena metafüüsilistesse kõr- hinge naudinguks! gustesse tõstis, olgu siis tema ka see, kes esimesena seda tunnetab.2* Aga teiegi veel, mu vennad, öelge mulle: mis kuulutab teie keha teie hingest? Kas teie hing ei ole vaesus ja sopp ja vilets rahulolu? Tõesti, inimene on sopane jõgi. Vaja on juba olla meri, et võtta Friedrich Nietzsche endasse sopast jõge, nõnda et ise puhtaks jääd. Nõnda kõneles Zarathustra: raamat kõigile ja ei kellelegi Vaadake, ma õpetan teile üliinimest: tema on see meri, temasse Esimene osa võib uppuda teie suur põlgus. 3 Mis on suurim, mida võite elada läbi? Suure põlguse tund on see. Kui Zarathustra tuli ligemasse linna, mis asetub metsade ääres, leidis Tund, millal teie õnngi teile läilaks läheb ja niisama teie mõistus ja ta seal palju rahvast turule kogunud: sest oli lubatud näidata köietant- voorus. sijat. Ja Zarathustra kõneles nõnda rahva vastu: Tund, millal ütlete: „Mis tühja mu õnnest! Ta on vaesus ja sopp ja Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. vilets rahulolu. Aga mu õnn peaks õigustama olemasolu enese!” Mis olete teinud ta ületamiseks? Tund, millal ütlete: „Mis tühja mu mõistusest! Kas isub ta teadmust Kõik olendid seni on loonud midagi kõrgemat endast: ja teie taha- nagu lõvi oma toitu? Ta on vaesus ja sopp ja vilets rahulolu!” te siis olla mõõnaks sellele suurele tõusule ning pigemini tagasi min- Tund, millal ütlete: „Mis tühja mu voorusest! Ta pole veel pannud na looma juurde kui ületada inimest. mind märatsema. Kuis olen väsinud oma hääst ja kurjast! See kõik on Mis on ahv inimesele? Pilkenaer või piinlik häbi. Ja sedasama peab vaesus ja sopp ja vilets rahulolu!” olema inimene üliinimesele: pilkenaer või piinlik häbi. Tund, millal ütlete: „Mis tühja mu õiglusest! Ei ma näe, et oleksin Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel leek ja süsi. Ent õiglane on leek ja süsi!” ussikest. Kord olite ahvid, aga praegugi veel on inimene ahvim kui Tund, millal ütlete: „Mis tühja mu kaastundmusest! Kas kaastund- ükski ahv. mus ei ole rist, millele naelutatakse see, kes armastab inimesi? Kuid Kes aga teist on kõige targem, seegi on ainult vahepäälne värd- minu kaastundmus ei ole ristilöömine!” jas taimest ja tondist. Aga kas käsin ma teid saada tontideks või Kas kõnelesite juba nii? Kas kisendasite juba nii? Ah, kuis oleksin taimedeks? kuulnud teid nii juba kisendavat! Vaadake, ma õpetan teile üliinimest! Mitte teie patt – teie rahulolu piskuga kisendab taeva poole, teie Üliinimene on maa mõte. Teie tahe ütelgu: üliinimene olgu maa ihnus teie patuski veel kisendab taeva poole! mõte! Kus on ometi välk, mis nooliks teid oma keelega? Kus on hullus, Ma vannutan teid, mu vennad, jääge ustavaks maale ja ärge us- mida tuleks eostada teie verre? kuge neid, kes teile räägivad ülemaisist lootusist! Mürgitajad on need, Vaadake, ma õpetan teile üliinimest: tema on see välk, tema on olgu teades või teadmata. see hullus! – Elupõlgajad on need, surijad ja ise mürgitatud, kellest maa on vä- Kui Zarathustra seda oli öelnud, hüüdis keegi rahva hulgast: sinud: käigu nad oma teed! „Oleme juba küllalt kuulnud köietantsijast; nüüd tahame teda ka Kord oli suurimaks kuriteoks kuritegu jumala vastu; aga jumal näha!” Ja kõik rahvas naeris Zarathustrat. Köietantsija aga, kes arvas, suri, ja seega surid ka need kurjategijad. Nüüd on kõige hirmsam et tema kohta käis see sõna, asus kohe tööle.

(Tõlkinud Johannes Palla) 2 Johannes Semperi järelsõnast raamatule „Nõnda kõneles Zarathustra”.

70 Zoroastrismi pärand Zoroastrismi pärand 71 Loe, kuidas on Ahura Mazda olemust käsitletud Voltaire’i filosoofilises jutus- seda oma saatuste raamatust, on sul siis sellegipoolest õigus uputada tuses „Zadig”. Teos on mõeldud allegooriana, ilmestamaks filosoofi kaasaega last, kes pole sulle midagi halba teinud?” puudutavaid probleeme. Zadig on filosoof, kes rändab õnneotsinguil ringi Sellal kui babüloonlane rääkis, märkas ta, et raugal pole enam muistses Babüloonias. Voltaire’i sõnum on, et maailm on täis inimkurjust ja habet ja ta näojooned muutuvad nooruslikuks. Erakuhõlst kadus; neli väiklust ning täiuslik kord valitseb ehk kuskil kõrgemal. Inimene peab leppi- kaunist tiiba katsid üllast, valgusesäras hiilgavat kogu. ma oma saatusega ja temast endast sõltub siin maailmas vähe. „Oo taeva saadik! Jumalik ingel!” hüüdis Zadig põlvili langedes. „Sa oled alla laskunud pühakute taevast, et õpetada nõrka surelikku Voltaire alistuma igavestele seadustele!” Zadig „Inimesed otsustavad kõige üle, kuigi nad ise midagi ei tea,” ütles ingel Jesrad. „Sina väärid inimeste seas kõige rohkem valgustamist.” [---] Zadig palus luba rääkida. „Ma ei ole endas kindel,” ütles Zadig, Oma toas olles kiitsid eremiit ja Zadig pikalt oma võõrustajat. Ao- „sellepärast söandaksin sind paluda, et hajutaksid mu kahtluse: kas valges äratas rauk oma kaaslase. poleks parem olnud lapse meelt parandada ja muuta ta vooruslikuks, „Peame teele asuma,” ütles ta, „aga sel ajal kui kõik veel magavad, kui et teda ära uputada?” tahan ma sellele mehele näidata oma lugupidamist ja armastust.” Jesrad sõnas: Seda öeldes võttis ta tungla ja pani maja põlema. Kohkunud „Kui ta oleks olnud vooruslik ja elama jäänud, oleks ta saatuse Zadig hakkas karjuma ja tahtis teda takistada koletut tegu tegemast. tahtel tapetud koos naisega, kellega ta abielluma pidi, ja pojaga, kes Üksiklane tiris ta oma ülevõimuka jõuga kaasa; maja lõõmas. Erak, kes sellest abielust oleks sündinud.” oli oma kaaslasega juba küllalt kaugele jõudnud, vaatas maja põle- „Mida see tähendab?” hüüdis Zadig. „Kas peavad siis õnnetused mist rahuga pealt. ja kuriteod ilmtingimata olemas olema ja peavad nad tabama õigeid „Kiidetud olgu jumal!” ütles ta. „Nüüd on mu kalli võõrustaja maja inimesi?” maatasa tehtud. Õnnelik inimene!” „Halvad on alati õnnetud,” vastas Jesrad. „Nad on selleks, et proo- Neid sõnu kuuldes tundis Zadig kiusatust naerma pahvatada, vile panna väheseid õigeid, kes on ilma mööda laiali pillatud, ja pole sõimata auväärset isa, lüüa teda ja põgeneda; aga ta ei teinud mi- olemas halba, millest ei sünniks head.” dagi niisugust, vaid, alludes eraku mõjule, järgnes talle viimasesse „Aga kui oleks ainult hea ja halba ei olekski?” küsis Zadig. ööbimispaika. „Siis ei oleks maailm niisugune, nagu ta on. Sündmused reastuk- Nad jõudsid lahke ja voorusliku lesknaise juurde, kellel oli nelja- sid teise tarkuskorra järgi. Ja see teine, täiuslik kord on võimalik vaid teistkümneaastane õepoeg – väga meeldiv nooruk ja lesknaise ainuke Kõrgema Olendi igaveses elupaigas, kuhu halb ligi ei pääse. Tema on lootus. Naine võttis nad vastu nii väärikalt, kui suutis. Järgmisel päeval loonud miljoneid maailmu, millest ükski ei sarnane teisega. See to- käskis lesknaine õepojal saata reisimehed sillani, mis oli hiljaaegu kat- hutu mitmekesisus annab tunnistust tema otsatust vägevusest. Maa ki läinud ja kust oli ohtlik üle minna. Abivalmis nooruk sammus reisi- peal pole kahte puulehte, lõpmatutel taevalagendikel kahte taevake- meeste ees. Kui nad olid sillale jõudnud, ütles eremiit noorukile: ha, mis oleksid sarnased; kõik, mida sa näed sel väikesel aatomil, kus „Tulge siia, ma tahan teie tädile tänu avaldada.” sa oled sündinud, peab olema kindlas paigas, kindlal ajal, vastavalt Ta sasis noormehel juustest kinni ja viskas ta jõkke. Laps langes Kõikehõlmava kõigutamatutele käskudele. Inimesed arvavad, et laps, põhja, ilmus viivuks veepinnale ja seejärel neelas ta veevoog. kes hukkus, kukkus vette juhuse tõttu ja et juhuse tõttu põles maha „Koletis! Sa oled kõige nurjatum inimene!” hüüdis Zadig. ka maja, aga juhust ei ole olemas: on vaid katsumus või karistus või „Te lubasite mulle kannatlikum olla,” katkestas teda eremiit. tasu või ettenägelikkus. Tuleta meelde kalurit, kes arvas, et ta on kõi- „Teadke siis, et maja varemete alt, mille Jumalik Ettehooldus süütas, ge õnnetum inimene maailmas. Ahura Mazda saatis sinu tema saa- leidis peremees määratu varanduse; teadke siis, et nooruk, kelle kae- tust muutma. Nõrk surelik, lakka vastu vaidlemast sellele, keda tuleb la murdis Jumalik Ettehooldus, oleks tapnud oma tädi aasta pärast ja kummardada.” teid kahe pärast” „Aga,” ütles Zadig ... „Kes sulle seda ütles, metslane?” hüüdis Zadig. „Ja kui sa lugesidki Ent kui ta sai oma „aga” öeldud, lendas ingel juba kümnenda

72 Zoroastrismi pärand Zoroastrismi pärand 73 taeva poole. Zadig langes põlvili, kummardas Jumalikku Ettehooldust 12. Kas maailma jaotamine headeks ja pahadeks riikideks on tänases ja alistus. Ingel hüüdis talle kõrgelt: „Asu Babüloni poole teele.” maailmapoliitikas õigustatud? Põhjenda oma arvamust. 13. Loe katkendit teosest „Nõnda kõneles Zarathustra”. Mille poolest (Tõlkinud Tatjana Hallap) erineb katkendi Zarathustra zoroastrismi tõelisest rajajast? 14. Mida tähendab Sinu jaoks lause: „Kes aga teist on kõige targem, seegi on ainult vahepäälne värdjas taimest ja tondist”? Võrdle oma arvamust kolme kaaslase omaga. Kui palju teie mõtted eri- Ülesandeid nesid? Mida oli ühist? 15. Miks võrdleb Nietzsche inimest jõe, aga üliinimest merega? Leia 1. Kas oled ka ise ette kujutanud maailma hea ja kurja võitlusena? mitu argument lisaks tekstis esitatule. Too näiteid. 16. Milline Nietzsche fraas Sulle kõige rohkem meeldib? Püüa seda 2. Mis või kes sümboliseerib praeguses maailmas kõige rohkem mõtestada. (mütoloogilist) head/kurja? 17. Milliste kõnekujundite abil saavutab autor loodetud mõju? Too 3. Selgita mõisteid: näiteid. zoroastrism 18. Millisena on „Zadigis” kujutatud Ahura Mazdat? Kas ja mille poo- monoteism lest erineb ta zoroastrismi jumalast? 4. Kas Nietzsche teooria on eelkõige filosoofia, ilukirjandus või mü- 19. Paaristöö. Kehastuge Jesradiks ja Zadigiks. Zadigi esindaja toob toloogia? Põhjenda oma arvamust. välja võimalikult palju väiteid, miks Jesradil polnud õigust noo- 5. Millised kolm tuntud ajalootegelast vastaks Nietzsche üliinime- rukilt elu võtta, Jesradi ülesanne on talle vastu vaielda. Esitlege se kuvandile? Mis neil Nietzsche üliinimesest puudu jääb või kokkuvõtvalt teistele, millised olid vaidluse tulemused. jäi? Millised kolm ilukirjanduslikku tegelast sobiks kõige paremini üliinimesteks? Kuidas kulges ja millega lõppes nende elu kirjandusteoses? 6. Mõtesta lahti Nietzsche esitatud köietantsija kujund. Eestis on köietantsijaks nimetatud romaanikirjanikku Jaan Krossi. Mida on Lisamaterjale selle all mõeldud? 7. Kirjuta 5-minuti-kommentaar sellele, milline oleks maailm, kus Vladimir Sazonov, „Iraani ideoloogiast, aja- ja kul- elavad ainult üliinimesed. tuuriloost“, Diplomaatia nr 103, märts 2012.  8. Mil määral võtab autor teost luues vastutuse selle mõju eest? Jagage arvamusi ja põhjendage neid. 9. Nimeta kirjandusteoseid, mis on mõjutanud maailma. Meenuta, kas nende autorid lootsid kirjutades oma teostega ühiskonda mõjutada. Kas mõju erines oodatust? 10. Rühmatöö: valige üks viimasel ajal maailma esiuudiseks olnud sündmus. Koostage mõistekaart selle eeltingimustest ja järelmõ- judest. Kui palju leiate sündmuse toimumise objektiivseid, kui palju subjektiivseid põhjusi? 11. Nimetage poliitikuid, kellel on komme Eestis (või maailmas) oma vastaseid demoniseerida või neid väga tumedates toonides kirjeldada. Püüdke neile poliitikutele leida mütoloogilisi vasteid. Kirjuta 150–200sõnaline essee teemal „Hea ja kurja võitlus Eesti poliitikas”.

74 Zoroastrismi pärand Zoroastrismi pärand 75 76 Zoroastrismi pärand 5. Hea ja kurja vastasseis. Kangelase võitlus koletisega 5.1. Hetiidi pärimus

Zoroastrismis võitlesid omavahel jumalad. Mütoloogiliste kont- septsioonide arenedes kandus heitlus maa peale ja jõudis inimeste sekka. Head hakkas tavaliselt esindama inimene. Tekkis hea sangari mütoloogiline kuju. Kurja kehastasid varasemates müütides enamasti metsloomad, nagu lõvi „Gilgamešis” või mütoloogilised koletised. Lõvitapmine esineb paljudes müütides üle kogu Ees-Aasia ja Euroopa Vahemeremaade piirkonna ja ulatub kaugele põhja, kus näiteks Siegfried tapab lõvi „Nibelungide laulu” jahi kirjelduses. Lood kangelasliku noore jumaluse või mõne muu inimesest vägi- lase võitlusest koletisega on tuntud nii Lähis-Ida kui ka muistse Kreeka Heraklese vägitööde hulka kuulus mütoloogiast. Sellise mütoloogilise lohemao ja kangelase võitluse mitmesuguste mütoloogiliste kole- üks varasemaid versioone pärineb tänapäevase Türgi aladel elanud tiste surmamine. Ta tappis Nemea indoeuroopa rahvaste hetiitide kirjandusest. Selline võitlusmotiiv on lõvi ja Lerna veekoletise Hydra, ühtlasi ka hea-kurja omavaheline taplus. kes näib olevat Beowulfi lugude Hetiidi pärimuses võidab sügisel, maaharimisperioodi ja üht- soopeletise Grendeli mütoloogiline lasi kalendriaasta lõpus, kuri lohe või draakon, talve sümboliseeriv esivanem. Veel surmas ta metssea Illujanka, kevadised viljakusejõud, mida esindab suur tormijumalus ja kiskjalikud mutantlinnud ning Tešup. Kevadel jällegi sama võitlus kahe vastase vahel kordub, kuid päästis merekoletist tappes kaunitar nüüd väljub sellest võitjana hoopiski Tešup. Kevadised jõud võida- Hesione. vad talviseid, elu võidab surma ja headus saavutab võidu kurjuse üle.  Pildil Herakles tapmas Lerna vee- Selline koletise tapmise müüt esineb väga mitmete rahvaste juures koletist. Itaalia kunstniku Antonio ning selliseid müüte kanti hetiitidel tõenäoliselt purulli pidustuste1 ri- del Pollaiolo maal, 1475. tuaalide käigus näitemängudena ette.

1 Purulli pidustused olid hetiitide jaoks äärmiselt olulised religioossed pidustused, mis seostusid hetiidi kuningavõimu ja religiooniga. Arvatakse, et purulli festival oli Anatoolia päritolu uue aasta rituaal, mis leidis aset igal kevadel.

Hea ja kurja vastasseis 77 Lohetapja Mütoloogiline motiiv kangelasest, kes tapab lohe, ei ole aga tihti üldse seotud viljakusriituste ega ka looduse elutsükliga. Jumaluse võitlusi koletisega leiame väga mitmete rahvaste mütoloogiatest ja erinevatest kontekstidest. Näiteks võitleb Kreeka peajumalus Zeus kõige võimsama Kreeka koletise Typhoniga, kelle suudab lõpuks väl- gunooltega alistada. Vana Testamendi raamatutes leidub samuti motiive sellest, kuidas Jahve alistab kurjust ja kaost sümboliseeriva merekoletise Leviaatani, näiteks Jesaja raamatus (27, 1): „Sel päeval nuhtleb Issand oma terava, suure ja tugeva mõõgaga Leviaatanit, põgenevat Vladimir Sazonov on eesti assürio- madu, ja Leviaatanit, keerdunud madu, ja tapab meres oleva lohe.” loog ja tõlkija. Ta on tõlkinud eesti Leviaatani alistamisest räägib ka psalm 74: 13–14: keelde Vana-Lähis-Ida kultuuriteks- te, on avaldanud arvukalt artikleid Sina lõhestasid oma võimusega mere kaheks, Lähis-Ida ajaloo ja tänapäeva tee- sina lõid katki lohede pead vete peal. madel. Sina purustasid Leviaatani pead, Eesti hetiitide uurija assürioloog Vladimir Sazonov (1979) kirjutab sa andsid need söögiks meresõitjale rahvale. müüti kokkuvõtvalt: Iiobi raamatus (26, 12–13) jällegi kirjeldatakse Iisraeli jumala või- Pärast seda, kui Illujanka Tešupit võitis, pöördus tormijumal mekust merekoletis Rahabi tapmisel: abipalvega kõikide jumalate poole. Müüdi kohaselt oli lohe Illujanka nii võimas ja kole, et kõik jumalad kartsid teda. Oma rammuga liigutab ta merd Kiškilušša linnas toimus lahing Illujanka ja tormijumal Tešubi ja oma taibukuses peksab ta Rahabit. vahel, kuid Tešub kaotas lahingu. Seejärel palus Tešub juma- Tema hingusest selgib taevas, late abi. Abistama oli valmis vaid Inara, hetiidi kaitsejuma- tema käsi torkab läbi põgeneva mao. lanna. Inara kohtas Zigaratta linnas meest nimega Hupašija. Inara pöördus Hupašija poole abipalvega ning too oli valmis Inarat aitama, kuid tingimusel, et Inara veedab temaga ühe öö. Ja nii juhtuski – Inara ja Hupašija magasid koos. Kaval ja nutikas jumalanna Inara korraldas peo ja kutsus peole 5.2. Kreeka printsess Illujanka koos lastega. Inara kattis rikkaliku laua rohke veini ja merekoletis ja toiduga. Lõpuks Illujanka tuligi koos poegadega kohale ja nad sõid ennast nii täis, et ei suutnud enam oma koobas- tesse tagasi minna. Siis ilmus kohale Hupašija ja sidus lohe Kreeka mütoloogiast teame lugu Aethiopia kuninga Kepheose ja ku- nööriga kinni, nii et Tešub sai Illujankat ilma vaevata võita. ninganna Kassiopeia tütrest Andromedast, kelle päästab merekoletis Nii sai Tešub tänu Inara kavalusele ja Hupašija nutikusele Ketose käest tema hilisem abikaasa Perseus. lohe alistada. Tänuks selle eest viis Inara Hupašija kaljutipu- Kassiopeia väitis, et tema tütar Andromeda on ilusam kui le ja abiellus temaga. Kuid Inara keelas Hupašijal „Jumalate Poseidoni kaaskonda kuuluvad merenümfid Nereuse ja Dorise tüt- maja” aknast välja vaadata. Aga nagu muinasjuttudest ikka red nereiidid. Poseidon sai selle peale vihaseks ja saatis merekoletise tihti juhtub, astus uudishimulik inimene sellest keelust üle. Ketose kogu riiki terroriseerima. Kuningas sai oraaklilt teada, et ai- Hupašija vaatas aknast välja ja see tegu läks talle maksma nus viis koletise maharahustamiseks oli talle ohverdada Andromeda. elu. Kui ta vaatas aknast välja, märkas ta oma naist ja lapsi Alasti kuningatütar seoti koletise jaoks kalju külge. Mööda sattus maa peal, kes olid nähtavasti surnud. aga minema Perseus. Kuna ta kandis kreeka mütoloogiast tuntud

78 Hea ja kurja vastasseis Hea ja kurja vastasseis 79 nähtamatuks tegevat Hadese kübarat, koletis teda ei näinud. Perseus tappis Ketose ja abiellus Andromedaga. 5.3. Püha Jüri ja lohemadu Teine motiividelt väga sarnane müüt kirjeldab, kuidas Herakles päästis Trooja kuninga Laomedoni tütre Hesione. Jacobus de Voragine’i (1230–1298) keskaja üks populaarsemaid teo- seid, pühakute elulugude raamat „Kuldne legend” (ladina keeles Poseidon ja Apollo ei olnud saanud kuningalt lubatud tasu Legenda aurea) jutustab püha Jüri legendi või müüdi. Trooja linna müüride ehitamise eest ning otsustasid kätte See on sarnane eelpool kirjeldatud kreeka lugudega. Kangelase maksta. Apollo saatis karistuseks katku, merejumal Poseidon lohetapmise ja kaunitarist aheldatud printsessi lugu levis peaaegu aga merekoletise Troojat hävitama. Taaskord ennustasid kõikjal vanas maailmas ning lõpuks sai ka kristliku mütoloogia osaks. oraaklid kuningale, et ainus viis Trooja päästmiseks on ohverdada oma tütar merekoletisele. Alasti Hesione seotigi kaljude Püha Jüri noor ja sangarlik kuju on külge oma lõppu ootama. Herakles oli aga juhuslikult tagasi inspireerinud paljusid kunstnikke. saabumas oma retkelt amatsoonide vastu ja sattus nägema Harilikult puudub kujutisel printsess. aheldatud Hesionet. Herakles lubas Hesione päästa, kuid ai- Kristlikus sümboolikas on kurja alg- nult juhul, kui tema isa Laomedon annab talle tasuks kunagi sümbol madu, veidi detaile lisades Zeusilt saadud hobused. Saades kuningalt selleks nõusoleku, saame maost draakoni. Tuldpurskav tappiski Herakles koletise ja Hesione pääses surmast. Trooja lohe märgib põrgu avanemist ning kuningas aga keeldus lubatud tasu maksmast. Hilisema sõ- kurja püüdu surelikke oma leekides- jakäigu raames tappis Herakles kuningas Laomedoni ja võt- se kista. tis kinni ka Hesione, kelle kinkis hiljem hoopiski argonaut Püha Jüri legendis on lohetapmi- Telamonile. ne vaid üks seik kangelase elust – ta keeldus kristluse mahasalgamisest ja Rooma jumalatele ohverdamisest, mistõttu ta hukati. Kristlased kuulu- tasid märtrina surnu pühakuks. Usk taevasesse paradiisi ja ülestõusmi- sesse on varase kristluse üks aluspõ- himõtteid, mille järgijal ei ole raske surma minna. Kristlikust aspektist pole püha Jüri puhul tähtis kangelase jõud või osa- vus lohega võideldes. Kuivõrd lohe on Saatan, suudab teda tappa igaüks, kes on piisavalt tugev mitte kehaliselt jõult, vaid kristliku usu poolest. Sel põhjusel kujutatakse kunstis lohet sageli väikesena: kangelane on keisri kohtu ees ületanud surmahirmu, motiivi korratakse tagasiulatuvalt. Perseus päästab Andromeda Ketose Püha Jüri tapab lohe. Kreeka nunna küüsist. Korintose vaasimaal, 600– Agathe tikand, 1729. 575 eKr.

80 Hea ja kurja vastasseis Hea ja kurja vastasseis 81 Nagu lugu räägib, siis elas Liibüas Silene linnas järves elas kuri alus on kreeka sõna γεωργός, ladina kirjapildis geōrgía, mis tähendab draakon, kes ahistas kogu piirkonda oma julmustegudega. põlluharijat. Keskaja traditsioon uskus samuti riigi nime olevat tule- Draakoni kontrolli all hoidmiseks andsid elanikud talle söö- tatud püha Jüri nimest, sest just see pühak oli seal eriliselt austatud. giks igal päeval kaks lammast. Lammastest draakonile aga Ka uuel, 2004. aastal kasutusele võetud Gruusia lipul figureerib püha ei piisanud ja ta vajas ka inimliha. Nii pididki linna elanikud Jüri rist. draakonile söötma oma lapsi, kes valiti välja liisutõmbamise Praeguse Venemaa vapil, mis võeti pärast Nõukogude Liidu la- kaudu. Kuid ühel päeval langes liisk kuninga tütrele. Kuningas gunemist taas kasutusele, on niisamuti kujutatud püha Jüri võitlust lubas, et annab ära kogu oma kulla ja hõbeda ning pool ku- lohega. Erinevalt endisest kristlikust Vene tsaaririigist ei seostata prae- ningriiki, kui tema tütart säästetakse. Kuid elanikud ei olnud guses ilmalikus Vene riigis vapil kujutatud püha Jüri enam ametlikult sellega nõus. Printsess saadeti pruudiks riietunult lohele kristliku pühakuga, kuid ajaloolist sümbolit kasutatakse endiselt. ohverdamiseks. Püha Jüri oli aga juhuslikult mööda ratsuta- Nagu antiikkultuurides ja keskajalgi, on kuri lohemadu või draamas, nägi printsessi ja hakkas temaga rääkima. Lohe ründas, kon tänapäeva inimesegi jaoks üks peamine kurjust kehastav mü- kuid püha Jüri asus vapralt printsessi kaitsma. Ta lõi risti toloogiline koletis. Niisamuti saame väita, et jätkuvalt on inimestele ette ja ründas lohet oma piigiga. Püha Jüri sidus printsessi tähtis lugu noorest õilsast kangelasest, kes päästab kauni neiu. Nii vöö lohele kaela ümber ja talutas looma linna juurde. Linna seiklusromaane kui ka -filme, mis eri kujudel jutustavad sangari võit- elanikud olid lohet nähes hirmunud, kuid püha Jüri lubas lusest koletisega, on arvukalt tänapäevalgi. neile, et kui elanikud võtavad vastu ristiusu, on ta nõus lohe ära tapma. 15 000 meest ristiti ja püha Jüri tappis lohe. Lohe tapmise kohale ehitas kuningas kiriku. 5.4. Kristlike Püha Jüri motiiv ja tema lugu sai nii lääne kui ka ida kristlikus maailmas niivõrd tuntuks, et on tänaseni mitme riigi jaoks üks olulise- kangelaste arhetüüpe maid mütoloogilisi tegelasi poliitilises sümboolikas. Näiteks Winston Churchilli lennuk teise maailmasõja ajal kandis nime Ascalon – see on mõõk, millega Jüri tappis lohe. Püha Jüri on paljude eri kristlike tradit- Roland Piltidel vasakult paremale Inglismaa sioone järgivate riikide peamine kaitsepühak ja kajastub siiani ka nen- 11. ja 12. sajandi vahetusest pärinev „Rolandi laul” näitab Frangi ku-  de riikide ametlikus sümboolikas. Püha Jüri on Inglismaa kaitsepühak lipp (püha Jüri rist valgel taustal), ninga Karl Suure ja tema väepealike ehk paladiinide, teiste seas ni- Keskaja ja vararenessansi ja püha Jüri rist on ka Inglismaa lipp. Gruusia ja Venemaa vapp. mitegelase Rolandi võitlust mauridega. Eepose eesmärk on ülistada kirjanduse antoloogia, prantslaste isamaa-armastust ja kristlike rüütlite õiglast võitlust teise- Koost V. Alttoa, usuliste vastu. Eesti Raamat, 1962. Nii Roland kui ka tema võõrasisa Ganelon on truud kuningas Karlile, kuid nendevaheline tüli ajendab Ganeloni salasepitsustele. Kord alanud kurjus kasvab, kuni Ganelon reedab nii Rolandi, kuningale antud vasallivande kui ka kristluse ja teeb sobingu mauride kuninga Marsiliusega. Marsilius lubab Karlile, et võtab vastu ristiusu, kuid kui Karl taandub suurema sõjaväega Prantsusmaale, ründab Marsilius al- lesjäänud väikest järelväge. Rolandi sõber Olivier palub kolmel korral sõjasarve puhuda, kuid Roland oma liigses uhkuses keeldub. Lõpuks otsustab ta siiski surmavalt haavatuna sarve puhuda. Karl saabub appi Gruusia (Georgia) üks peamisi kaitsepühakuid ja sümboleid on liiga hilja, kui ebavõrdset võitlust pidanud frangi sangarid on juba sur- samuti püha Jüri, keda on kujutatud ka riigi vapil. Varauusaja autorid nud, kuid lööb kättemaksuks puruks suure sõjaväe. Ganeloni üle pee- on sõna Georgia etümoloogiat uurides viidanud võimalusele, et nime takse kohut ja ta hukatakse.

82 Hea ja kurja vastasseis Hea ja kurja vastasseis 83 tervendab Amfortase. Tänulik kuningas loobub troonist Parsivali ka- Cid suks. Parsivali süü ja patt on olnud ükskõiksus kannatava inimese Valencia isand Rodrigo Díaz de Vivar sai araabia keelest tuletatud vastu. Ta lunastab selle ohtudes, mida võinuks õige kristliku käitu- hüüdnime el Cid, „isand”. Langenud intriigide ohvriks, peab ta kunin- mise korral vältida. gas Alfonso käsul maapakku minema. Kastiiliakeelne kangelaseepos „Laul minu Cidist” pärineb 12. sajandi lõpust või 13. algusest. Eepos rõhutab küll Cidi vaprust ja sõdimisoskust, aga samas ka kristlikke voorusi, millest olulisim on kuulekus nii taevasele kui ka maisele isandale. Saanud teate pagenduse kohta, tänab ta jumalat ja alis- 5.5. Saatanliku või pahelise tub, tehes peatuse vaid selleks, et palvetada neitsi Maarja kirikus. Sõdalastega suheldes meenutab ta pidevalt Jumala tahet ja kinnitab kangelase arhetüüpe ustavust taevasele valitsejale. Võitnud hulgaliselt maure ja vabasta- nud märkimisvääse osa Kastiilia valdusi, palub ta kuningalt andestust ja saadab kinke, selle asemel, et end jõuga kehtestada. Vastumeelselt Dracula petab ta küll juute, laenates neilt kivide ja liivaga täidetud kirstude Transilvaania, praeguse Rumeenia mägiplatool elanud krahv Vlad vastu raha, kuid tema truudus kuninga vastu jääb muutumatuks. III Dracula ehk Vlad Teivastaja (1431–1476/77) oli Valahhia vojevood, Enese mahasalgamine asetab Cidi aga kõrgemale kõrgist ja ar- Rumeenia rahvuskangelane, kes lõi tagasi Mehmet II juhitud moslemi- mastuse käsku rikkuvast kuningast. Kuninglikud Carrióni pojad on te pealetungi. Hüüdnime teenis ta vaenlaste teibasse ajamise kombe erinevalt Cidist arad ja salakavalad. Nad alandavad ja piinavad Cidi tõttu. Pärimuse järgi armastas ta ka leiba tapetud vaenlaste verre kasta. tütreid, oma laulatatud naisi, kes on kolmekordselt nende kui rüütlite kaitse all: abikaasade, daamide ja nõrgematena. Eepose moraal on läbini kristlik. Jumal paneb Cidi proovile. Kui Don Juan rüütel katse auga läbib, järgneb tasu. Cid võidab tagasi kaotatud Itaalia Don Giovanni on hiliskeskajal tekkinud tegelaskuju, kelle ees- positsiooni ja kuninga heatahtlikkuse. Pahad saavad õiglase pal- märk on olla valimatult seksuaalvahekorras võimalikult paljude nais- Vlad III Dracula, kes sai nime oma ga: Carríoni pojad kaotavad jumalakohtu kahevõitlusel elu. Nende tega. Molière’i järgi oli tal 1003 partnerit kõigist ühiskonnakihtidest ja isa järgi: nimelt oli viimane Ungari süütult kannatanud lesed pälvivad suurepärase hüvitise, abielludes mis tahes välimusega. Tema tegelaskuju lõi hispaania barokk-kirjanik Draakoniordu liige ja seetõttu hakati Aragóni ja Navarra kuningatega. Tirso de Molina draamas „Sevilla pilkaja ning kivist külaline”. poega hüüdma Draculaks (draakoni Võrgutaja don Juan teeb õnnetuks mitu naist nii talupoegade kui pojaks). Draakon tähistab aga ungari ka hertsoginnade seast, keeldub meelt parandamast, tapab Sevilla keeles nii draakonit kui ka saatanat. komtuuri, kes kaitseb oma tütart vägistamise eest, ning pilkab tema Dracula nime kasutas iiri-inglise kir- Parsival hauasammast, lisades, et sooviks temaga einetada. Õhtul saabub kuju janik Bram Stoker õudusromaani Kuningapoeg Parsivali isa tapetakse võitluses. Säästmaks poega don Juani koju prassingule. Teenrid on kabuhirmul, kui nende pere- „Dracula” (1897) pealkirjana. Romaan samast saatusest, kasvatab Parsivali ema ta üles metsas inimestest mees võtab monumendi aadliviisakusega vastu ja saab kutse tulla räägib 19. sajandi Rumeenia krah- eemal. Kord näeb poiss läbi metsa ratsutavaid rüütleid ja tahab maa-  õhtusöögile komtuuri haual. Kohkumatu patukott lähebki. Komtuur vist-vampiirist, kes peab rändama Wolfram von Eschenbach, ilmaga tutvuda. Ta jõuab Graali rüütlite lossi. Püha karika valvuri- serveerib talle rästikuid ja skorpione, kuid vapper Juan sööb need ära. Inglismaale, kus tapab mitu inimest. „Parzival”, tlk Rein Sepp. te kuningas Amfortas on raskelt haige, sest iharuse tõttu on teda Eine lõpul haarab komtuuri vaim külalisel rinnust ja tapab ta. Hirmsal Draculaga astub võitlusse professor Eesti Raamat, 1989. tabanud nõid Klingsori saadetud paranematu haav. Parsivalile näi- kõuekõminal vajuvad nad koos põrgu. Don Juani hüljatud daamid ja Abraham van Helsing. Kuna vampiir datakse Graali austamise tseremooniat, mis sarnaneb armulauaga. talunaised leiavad õnnelikult uued, seekord moraalsed paarilised. ei kannata päevavalgust, võimaldab Sisse kantakse ka haige Amfortas. Oodatakse, et nooruk nähtu vastu Religioosses ja liha suretavas Hispaanias sai näidend kähku popu- see ta lõpuks hävitada. Romaan sai huvi tunneks. Kui ta kohtlaselt vaikib, saadavad rüütlid ta ära. Edasi laarseks, vahest just laval kuhjuva patuelu värvikuse tõttu. Prantsuse ülikuulsaks. Selle süžeed kasutati ja Parsival kasvab ja areneb, kogeb hulga seiklusi ja võidab Klingsori. klassitsist Molière laenas süžee oma komöödiale „Don Juan ehk Kivist arendati edasi nii kirjanduses kui ka Pärast aastaid kestnud rändamist jõuab ta tagasi Graali juurde ja külaline” (1660). teatri- ja filmikunstis.

84 Hea ja kurja vastasseis Hea ja kurja vastasseis 85 Casanova Lugemiseks Teine naistevõrgutaja stereotüüp Don Juani kõrval on Casanova. Itaalia seikleja kirjutas erakordselt huvitavad memuaarid, milles kirjeldab detailideni oma ajastu Euroopat, aga ka arvukaid armulugusid. Loe katkendit James Frazeri kirjeldusest, kuidas eri rahvad on tähistanud suve Casanova vallutuste hulk ei jäänud don Juani omale alla, kuid sek- võitu talve üle, võrdle seda kombestikku looga Illujanka ja Tešupi võitlusest. suaalseid vabadusi hindav 18. sajandi ülemkiht ei näinud selles prob- James Frazerit võib pidada moodsa antropoloogia rajajaks. Tema peateos leemi. Casanova oli võimeline tundma ehtsat armastust ega teinud on „Kuldne oks”, mille kaksteist köidet ilmusid aastatel 1890–1915, nende naisi meelega õnnetuks. Ka väitis ta end olevat veendunud katoliikla- põhjal tegi hiljem lühendatud variandi (tõlgitud ka eesti keelde), mis ilmus se, täitis usukombeid ja väärtustas palve jõudu. Niisiis olid tema patud 1922. aastal. „Kuldne oks” sisaldab rikkalikult etnograafilist ainest paljude andestatavad. rahvaste kombestikust. Teos on palju mõjutanud humanitaarteaduste arengut ja 20. sajandi kirjandust. Faust Saksa rahvajutu kangelane doktor Faustus oli kuulus teadlane, kes uu- James Frazer dishimust kutsus välja kuradi ja sõlmis temaga lepingu. Maa peal tuli Kuldne oks: uurimus maagiast ja religioonist saatanal Fausti teenida ja kõik ta soovid täita. Vastu pidi Faust andma oma hinge. Fausti legend esitab tuntud kristlikku stereotüüpi, mille Mõnikord avaldub talurahvakommetes kontrast talvel uinuvate ja ke- puhul maised hüved maksavad nende ihalejale igavese elu. vadel jõuliselt ärkavate taimekasvuvägede vahel näitlejate dramaatili- Varased tõlgendused, nagu Christopher Marlowe’ tragöödia se võitlusena, kes kannavad vastavalt Talve ja Suve nimetust. Nii moo- „Doktor Faustuse elu ja surma traagiline lugu” (1604), keskenduvad dustasid Rootsi linnade noormehed esimesel mail kaks ratsasalka, mis publikut köitvale saatana ilmumistele ja nõiatrikkidele, lõpetades näiliselt hävitavas lahingus kokku läksid. Ühte neist juhtis Talve esin- efektse põrgusõiduga, milles osaleb palju kuradeid. Faust teeb kulda, daja, kes oli mähitud karusnahkadesse ning pildus lumepalle ja jääd, reisib ajas ja ruumis ning võtab ette muudki tavainimesele võimatut. püüdes külma aastaaega pikendada. Teist salka juhtis aga üleni värs- Marlowe’ist kaks sajandit hilisem Johann Wolfgang von Goethe kete lehtede ja lilledega rüütatud Suve esindaja. Järgnenud mängu- tõlgendus (1805, II osa 1832) näitab valgustusajastusse sobivat lahingus jäi peale Suve sõjasalk ja tseremoonia lõppes pidusöögiga. üliandekat teadlast, kes esialgu tahab tagasi kadunud noorust, kuid Ka Reini keskjooksul peab luuderohtu rõivastatud Suvi maha lahingu kasvab inimeste heategijaks ja looduse alistajaks. Tähtis on aga samblasse või õlgedesse rüütatud Talvega ja saavutab viimase üle või- mitte Fausti, vaid Jumala ja saatana omavaheline leping. Inimkonna du. Alistatud vaenlane paisatakse maha ja kistakse tal õlerüü seljast, suhtes skeptiline saatan usub, et tema pakutavad hüved veenavad see rebitakse tükkideks ja puistatakse laiali, sellal kui sangarite noo- askeetlikku Fausti hõlpsalt ümber. Kõikvõimas ja kõikteadja Jumal rukesed kaaslased laulavad lugulaulu Talve alistamisest Suve poolt. usub, et inimene ei suuda saatana tormilise elustiiliga kohaneda, et ta Hiljem kantakse ringi suvepärga või -oksa ja kogutakse majast majja igal juhul aimab „õiget rada” ja et loovus, ilu ja armastus võidavad. Nii käies annetusi, milleks on munad ja sink. Mõnikord on Suve kehastav järgib autor algusest peale kristlikku printsiipi. Finaalis kingib Goethe sõdalane rüütatud ka lehtedesse ja lilledesse ning kannab peas lille- Faustile õnneliku surma. Haua juures saaki varitsev kurat alistub õitest krooni. Pfalzis etendatakse seda mängukonflikti suure paastu inglite kaunile laulule ja laseb hinge oma nina alt taevasse viia. neljandal pühapäeval. Ka Baieris mängiti samal päeval maha sama näitemäng; mõnel pool järgiti seda kommet koguni veel 19. sajandi keskpaigas või hiljemgi. Kui Suvi oli rõivastatud üleni rohelisse, ehitud lintidega ja kandis käes õitsvat oksa või väikest puukest, mille külge olid riputatud õunad ja pirnid, siis Talv oli tihedalt mähkunud karus- nahksesse mantlisse ja mütsi ning kandis käes lumelabidat või kooti. Asjakohaselt rõivastatud saatjaskonnaga kõndisid nad läbi kõigi

86 Hea ja kurja vastasseis Hea ja kurja vastasseis 87 tänavate, peatusid majade ees ja laulsid salme vanadest lauludest, mille eest neile anti leiba, mune ja puuvilju. Lõpuks, pärast lühikest Ülesandeid jagelust, andis Suvi Talvele kere peale ja viskas ta külakaevu või ajas ta hüüete ja naeru saatel külast välja metsa. Alam-Austrias Göpfritzis käisid Suve ja Talve kehastavad mehed 1. Milline tähendus oli hetiitide jaoks Illujanka ja Tešupi lool? majast majja vastlapäeval ja igal pool tervitasid lapsed neid suure vai- 2. Analüüsi püha Jüri tähtsust ja tähendust Euroopa kultuuriloos. mustusega. Suve kehastav mees oli riietatud valgesse ja kandis käes Lisaks õpikumaterjalile uuri püha Jüri kohta lisamaterjali ka sirpi; tema kaaslane, kes pidi kujutama Talve, kandis peas karvamütsi, internetist. tema käte ja jalgade ümber oli seotud õlgi ja käes kandis ta kooti. Igas 3. Milliseid kangelase võitluse lugusid koletisega oskad välja tuua majas laulsid nad vaheldumisi värsse. Suvistepühade ajal etendavad tänapäeva filmikunstist või ilukirjandusest? Drömlingis (Braunschweig) poiste- ja tüdrukutesalgad veel tänapäe- 4. Uuri ja otsi teabeallikatest, milliste olenditega peavad kangelased valgi võitlust Suve ja Talve vahel. Lauldes, hõisates ja kellukesi helis- võitlema tades tormavad poisid majast majja, et Talv minema peletada; nende eri rahvaste müütides, järel käivad Maipruudi juhtimisel tüdrukud mahedasti lauldes, kandes muinasjuttudes, erksavärvilisi kleite, lilleõisi ja -pärgi, et kujutada kevade kaunist tule- muistendites. kut. Varem etendas Talve rolli õlgnukk, mida poisid kaasas kandsid; 5. Mille poolest erineb folkloorne kangelane ilukirjanduslikust? nüüd etendab seda maskikostüümis mees. Millisesse positsiooni asetab see naise? Põhjenda oma arvamust. Võitlus suve ja talve esindajate vahel, mis Euroopas on ammu 6. Kas noort ilusat neidu kaitsev ja päästev kangelane on moes ka mandunud pelgalt teatraalseks lavastuseks, kujutab Põhja-Ameerika tänapäeva ühiskonnas? Põhjenda oma arvamust. eskimotel endast praegugi maagilist tseremooniat, mille väidetav 7. Rühmatöö: iga rühm valib ühe arhetüüpse kangelase (kas müto- eesmärk on mõjutada ilmastikku. Kui sügistormid kuulutavad sün- loogilise või ilukirjandusliku), otsib tema kohta infot teatmeteos- ge arktikatalve tulekut, siis jagunevad eskimod kahte rühma, mida test ja/või internetist ning koostab saadud andmete põhjal 5mi- kutsutakse vastavalt lumekanadeks ja partideks. Lumekanade hulka nutise Powerpointi ettekande. kuuluvad kõik talvel sündinud isikud, partide sekka aga kõik suvel 8. Võrdle James Frazeri „Kuldses oksas” esitatud Suve ja Talve võit- sündinud. Seejärel keritakse lahti pikk hülgenahkne köis ja rühmad lust hetiidi pärimusest tuntud Illujanka müüdiga. Mis on sarnast, haaravad teine teisest köieotsast, püüdes kõigest väest sikutades vas- mis erinevat? Põhjenda oma arvamust: kas ja/või kui lähedane taseid enda poole tirida. Kui lumekanad alla jäävad, siis on suvi män- on suve ja talve võitlus selles kontekstis hea ja kurja võitlusele. gu võitnud ja ilusat ilma võib loota kogu eeloleva talve vältel. Arutle, miks on peetud tähtsaks aastaaegade vaheldumist rituaa- lidega tähistada? Millised need tseremooniad praegu on ja miks (Tõlkinud Triinu Pakk) nad on nii palju muutunud?

88 Hea ja kurja vastasseis Hea ja kurja vastasseis 89 Lisamaterjale

 Vladimir Sazonov, „Lohe ja tormijumala vastan- damisest hetiidi mütoloogias”, Kirik ja Teoloogia, 14. august, 2015.

Merili Metsvahi, „„Ja seal oll’ suur madu ...”. Püha Jüri legend setu naise Ksenja Müürsepa vaimses universumis”, Akadeemia nr 9/2003, lk 1915– 1952, leitav Rahvusraamatukogu andmebaasist Digar.

 Risto Järv, „Vale-Jüri kiusatus. Valekangelasest „Lohetapja” (AT 300) põhjal”, Lohetapja. Pro folk- loristics, 6, lk 52–69.

90 Hea ja kurja vastasseis 6. Kreeka mütoloogia 6.1. Homerose eeposed

Antiik-Kreekas kirja pandud müüdid ja eeposed on saanud üheks kogu Euroopa tsivilisatsiooni olulisemaks kirjavaraks. Tihtilugu loe- takse Homerose eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” loomise ajastut kogu Euroopa kirjanduse sünniepohhiks. Osalt võib seda ka tõepäraseks lugeda, sest ka hilisem rooma kirjandus on siiski oma algse impulsi saanud just Antiik-Kreekast. Rooma ja Kreeka kultuurid ühiselt olid

Homerose eeposed on saanud nime oma oletatava autori, pimeda lauliku Homerose järgi. Arvatakse, et Ilias pärineb u 762 a eKr, Odüsseia u 650 a eKr. Homerose täpne eluaeg ei ole teada. Enamike praeguste uurijate arvates olevat ta elanud 7. ja 8. saj eKr. Arvatakse ka, et Homeros ei ol- nudki eeposte autor või olid eepos- tel erinevad autorid. Tuntuim Homerose kujutis hellenist- likust perioodist, 2. saj eKr.

Kreeka mütoloogia 91 aluseks juba keskaegsele Euroopa tsivilisatsioonile. Muistses Kreekas jõuavad lõpuks tagasi turvalisse koju, mille naised on nende jaoks loodud kirjandusteoseid aga õpitakse tänaseni paljudes koolides ja säilitanud. ülikoolides üle maailma, eeskätt muidugi Euroopas. Neid on ilmselt Viimastel aastakümnetel on aga mõistetud üha paremini, et kree- vähe, kes pole tuttavad Kreeka peajumaluse Zeusi nimega. Vaevalt lei- ka mütoloogia ei olnud mitte midagi uut ja enneolematut. Paljud kree- dub tänapäeval kedagi, kes ei tea midagi olümpiamängudest. Kreeka ka mütoloogia ja kirjanduse motiivid olid olemas juba muistse Lähis- mütoloogia on tänapäeval osa euroopalikust igapäevakultuurist – Ida kirjanduses, kust kreeka autorid neid laenudena kasutusele võtsid. täpselt niisamuti nagu piiblilood. Seega on ka Kreeka mütoloogia juba tuhandeid aastaid olemas olnud „Ilias” on sõjamüüt, mille põhiteemaks on võitlus võitluse pä- suulise jutupärimuse ja kirjalike mütoloogiliste tekstide edasiarendus. rast ka siis, kui proportsioon sõja põhjuse ning kulutatud ressursi Kreeka lugusid tunneme teistest paremini eelkõige seetõttu, et nende  vahel on ammu paigast ära. Teose üks osa on lugu ilusast Helenast teosed ei hävinud pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist 476. a „Vanakreeka kirjanduse anto- ja Trooja printsist Parisest, kes röövis naise tema seaduslikult abikaa- pKr, vaid on püsinud Euroopa kirjakultuuris ühtlaselt kuni tänapäeva- loogia”, koost Janika Päll, salt. Moraalne süü lasub ühiskonna norme rikkunud Trooja linnal. Vaid ni. Sumeri ja Babüloonia müüdid on aga valdavalt taasavastatud alles Varrak, 2006. jumalate subjektiivsus lubab sõjal kesta ja annab aeg-ajalt ka võite eelmisel sajandil, mistõttu teatakse neist ka pisut vähem. Troojale. „Ilias” ei tauni kreeklaste vägivalda hukkuva Trooja tsiviil- elanikkonna kallal ega näe armastuses vabandust abielurikkumisele. Helena enda käitumine abikaasaga ei ole Trooja sõja lugudes eriti oluline. Ilus naine on vaid objekt, mitte subjekt. Sõja lõpul tapab Helena esimene abikaasa, Sparta kuningas Menelaos, Helena uue abikaasa, Parise, ja Trooja kangelase Hektori venna Deiphobuse, võtab naise taas omaks, viib koju ja tagab talle endise staatuse. „Odüsseia” väljendab tolleaegse inimese huvi tundmatute maa- „Trooja sõja” peamiseks põhjuseks de vastu ja nendega seotud kujutlusi. Kauged paigad on täis ohte, võib pidada vale valikut, mille teeb aga ka sõbralikke inimesi, kelle jaoks on külalislahkuse seadus püha. „Ilias” ja „Odüsseia” on nii sisult kui Trooja valitseja poeg Paris. Tülijuma- Rännuteel on ühtlasi võõrastest huvitatud kaunid naised. Oluline ka stiililt väga erinevad eeposed. lanna Eris on jäetud jumalate pidu- on ränduri oskus end tarkuse ja kavaluse abil ohtudest (ja naistest) „Odüsseia” peakangelane on Troo- söögile kutsumata ja kättemaksuks päästa. Eepos kätkeb tähtsat vastandust: seilavad ja seiklevad mehed ja sõjast koju naasev Odysseus. viskab ta nende sekka õuna, millele Koduteel ootavad teda paljud kat- on kirjutatud „Kõige ilusamale”. Kolm sumused: meresõitjaid hukutavad kaunist jumalannat, Hera, Athena sireenid, inimsööjast kükloop ja ja Aphrodite, lähevad vaidlema, kes nõid Kirke, kelle võlude kütkesse neist on kõige ilusam. Otsuse peab Odysseus langeb. Kodus peab tema tegema Paris, kuid mitte nende ilu, naine aga tõrjuma pealetükkivaid vaid selle põhjal, mida jumalan- kosilasi. Lõpuks annab naine kosilas- nad talle lubavad. Aphrodite pakub tele võimatu ülesande, mille suudab Parisele maailma kõige kaunimat lahendada ainult koju naasnud ja naist ning Paris annabki õuna talle. end kerjuste rõivastes varjav Odys- Aphrodite pakutud naine on Sparta seus. Odysseuse lugu on hiljem kuninga Menelaose abikaasa Hele- edasi arenenud tuntud muinasjutu- na, kelle Paris röövib. See sündmus motiivina. vallandabki Trooja sõja, kus Menela- Pildil Henry Fuseli maal (1796) os oma liitlastega ründab troojalasi. „Odüsseus möödumas koletiste Peter Paul Rubens, „Parise otsus” Skylla ja Charybdise vahelt”. 1635.

92 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 93 6.2. Kreeka müütide arhetüüpseid Achilleus  Pooljumal Achilleuse, rooma Achillese ema, merenümf Thetis, muu- „Kreeka jumalad ja jumalan- tegelasi tis poja haavamatuks, kuid tema kand jäi haavatavaks. Achilleus oli nad. Teejuht algajale”, sõjakangelane, kelle jaoks olid tähtsad sõda ja kangelasmeel, mitte tlk Mirjam Lepikult. naised ega aarded. Trooja sõja suurim sangar oli küll vapper, kuid Varrak, 2006. põikpäine. Tema kemplemine Agamemnoniga orjatar Briseise pärast Herakles lõppes sellega, et ta taandus oma telki ja keeldus sõjas osalemast, Herakles oli Zeusi ja sureliku kuninganna Alkmene poeg, kes võitis mistõttu õnn kaldus troojalaste poole. Võitlusse naasnud, ei hooli- vaenlased vägeva füüsilise jõuga. Ta ei kandnud mõõka, vaid tappis nudki ta Agamemnoni loovutatud Briseisest, vaid tappis troojalaste koletisi paljaste käte, nuia või vibuga. Vajaduse korral näitas ta üles juhi Hektori. Lõpuks hukkus Achilleus veidi enne suurt võitu jumal ka praktilist nutikust: kuningas Augeiase tallide puhastamiseks juh- Apolloni juhitud ja Trooja printsi, sõja algpõhjustaja Parise käega tis ta kokku kahe jõe vood. Kui titaan Atlas tahtis ajutiselt Heraklese lastud noolest, mis tabas teda otse kanda. kanda võetud taevavõlvi igaveseks kangelast koormama jätta, palus Achilleuse suhe naistega oli sõdurlik. Laagrikaaslased ja sõbrad, too luba end korraks kohendada, tagastas taeva Atlasele ja põge- nagu Patroklos, olid naistest palju olulisemad. Tal oli konkubiine,1 teis- nes. Kahevõitluses Gaia ehk maaema poja Antaiosega tõstis ta vaste seas Chryseis ja juba mainitud Briseis, kuid armus ta pärimuse järgi tase õhku, kus see minetas emalt saadud jõu. Loomult heatahtlik vaid korra. Tapnud troojalaste poolel võidelnud amatsoonide kunin- Herakles oli kerge vihastama ja sama aldis kahetsema. Ägedushoos ganna Penthesileia, armus ta laiba kaunisse välimusse, itkes, et tappis tappis ta mitmeid süütuid, kaasa arvatud oma esimese perekonna. sellise naise ja lõi maha tema nuttu mõnitanud räuskava kreeklase Kangelane suri kiiva kentauri salakavaluse tõttu, kuid tõsteti lohutu- Thersitese. seks ja vägitegude tunnustuseks Olümposele. Heraklesega seotud Achilleuse kui mõõgakangelase kuvandist lähtub enamik hili- müütidest tuntuimad on kaheteistkümne vägitöö lood. sema Euroopa kangelaslegende. Näiteks germaani-muinaspõhja Friedrich Dürrenmatt on kirjutanud iroonilise ja ülivaimuka sot- Siegfried-Sigvördr sarnaneb Achilleusega nii võitlushimu, sõjaoskuste siaalse komöödia „Herakles ja Augeiase tall” (1954), milles naeru- kui ka mõttetu surma poolest. vääristab oma kodumaa stagnatsiooni ja bürokraatiat. Kangelane suudaks kogu Augeiase riiki Elist katva sõnnikukihi vaevata minema Travestia on vormi muutmise kau- uhta, takerdub aga nõudeisse hankida luba veeametilt, sõnniku- Odysseus du pilatud teos või müüt, mis on ametilt jne. Elislased eesotsas Augeiasega kinnitavad vankumatut Ithaka valitseja Odysseus, rooma Ulysses, võitis vaenlasi kavaluse- muudetud ülevast koomiliseks. Eesti toetust sõnnikust vabanemisele ja loovad küsimuse arutamiseks ga. Seikleja ja naiste lemmik Odysseus aitas lahendada Trooja sõja kirjanduses on travestia nt Enn Vete- mitmesuguseid komisjone ja ülemkomisjone. Lõpuks jääb sõnnik patiseisu, soovitades saata linna mehitatud puuhobuse. Odysseuse maa „Kalevipoja mälestused“ (1971). alles. Näidendit võiks vaadelda lihtsa travestiana, kuid autor pakub tagasitee koju osutus aga pikaks ja ohtlikuks seikluseks, mis kestis Muusikaloos on travestiana tuntud välja ka positiivse programmi: uus põlvkond võiks sõnnikust puhas- ühtekokku kümme aastat, samal ajal ootas teda koju truu Penelope, Jacques Offenbachi „Orpheus põr- tatud maale ehitada ilu hindava tsivilisatsiooni. See unistus aga ei kes pidi tõrjuma arvukaid kosilasi. gus“ (1858). teostu. Koju naasva kangelase lugu on hiljem arenenud edasi muinas- Briti kirjanik Jeanette Winterson käsitleb romaanis „Taak: jutusüžeena. Folklorist Madis Arukask on aga Odysseuse looga võrrel- Heraklese ja Atlase müüt” üheteistkümnendat vägitegu ehk kange- nud Eestis tuntud regilaulu „Venna sõjalugu”. Laulu esitajad on olnud lase külaskäiku hesperiidide aeda. Selles on Atlast kujutatud vastu- naised ja loo vaatepunkt on seetõttu naisekeskne, kuid süžee sarna- tustundliku ja õigeid väärtusi kehastavana, Herakles on aga tüüpili- neb Odysseuse looga: vend naaseb sõjast, kuid keegi pereliikmetest ne jõu- ja spordimees. Hesperiidide hooletusse jäetud territoorium ei tunne võõraks jäänud sõjameest ära. Venna tunneb ära ainult õde, näikse sümboliseerivat väärtuste kaduvust ajas. Atlas täidab kõik aitab ta hobuselt maha ja kutsub sisse, mõnes variandis palub ka tal oma lubadused: toob Heraklesele õunad ja upitab taeva taas oma sõjast rääkida. õlgadele. Lugeja sümpaatia peaks olema tema, mitte Heraklese poolel. 1 Konkubiin – vabaabielu elav naine.

94 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 95 20. sajandi kirjandustöötlustest on Odysseuse müüdi huvi- Järgmisena tekkis ürgolend Erebus, kes sümboliseeris maa ja tav tõlgendus iiri kirjaniku James Joyce´i romaan „Ulysses” (1922). allilma vahel olevat „pimedust” või „varjusolekut”. Tekkis ka ööjuma- Kolmeosaline 18st episoodist koosnev romaan jälgib Odysseuse/ lanna Nyx. Tema ja Erebuse ühtest sündis omakorda Aether (eeter), Ulyssese ehk Leopold Bloomi teekonda Dublinis 16. juunil 1904. kes sümboliseeris kõige kõrgemat atmosfääri või õhku, mida jumalad Iga episood vastab lõigule eeposest „Odüsseia”. „Ulyssest” peetakse hingasid. Nyxi ja Erebuse järglane oli ka päevajumalanna Hemera. üheks moodsa kirjanduse tippteoseks. Maajumalanna Gaiast sündisid omakorda taevas (Uranos) meri „Kalevala” eeposes sarnaneb Achilleusega Lemminkäinen. (Pontos) ja mäed (Ourei/Ourea). Gaia paaritus omaenda järglase „Vanemas Eddas” ja „Nooremas Eddas” on nii Loki kui ka Odin Uranosega ning sündis esimene põlvkond uusi jumalaid, keda kreeka Odysseuse moodi kavalpead. Achilleuse jooni leiame nii Sigvördris, mütoloogias kutsuti titaanideks. Nagu näeme, olid ka kreeka müto- Helgi Hjörvardipojas kui ka Helgi Hundingritapjas. loogias sarnaselt varajaste sumeri müütidega esimesed jumalad taevas ja maa, kelle ühtest hakkasid sündima uued olendid. Titaane oli kokku 12 ning pooled neist olid meessoost (Oceanos, 6.3. Hesiodose teogoonia Hyperion, Kronos, Koios, Krios ja Japetos), pooled naissoost (Phoebe, Rhea, Mnemosyne, Tethys, Theia ja Themis). Gaiast ja Uranosest sündi- sid kolm kükloopi – titaanide vendadest hiiglased, kellel arvati olevat Muistse Kreeka üheks tuntuimaks mütoloogiliseks tekstiks on kaht- otsmiku ees ainult üks silm. Nende nimed on Brontes (kõu), Steropes lemata algselt Hesiodose (8.–7. saj eKr) kirja pandud lugu jumalate (välk) ja Arges (välgunool). Sündisid ka kolm metsikuid loodusjõude sünnist ja sugupuudest pealkirjaga „Theogonia” (kr jumalate päritolu). sümboliseerivat hekatonheiri: Kottos, Gyes ja Briareos, kes olid saja „Theogonia” pole tervikuna säilinud – kaduma on läinud tema lõpu- käe ja viiekümne peaga jõulised hiiglased. osa. Hesiodos on ka esimene kreeka poeet, kelle elu kohta on olemas Uranos ei sallinud hekatonheire ja tema vastikustunne nende ko- kindlad andmed. Ta isa oli pärit Kymest, mis asub Väike-Aasias. Hiljem letiste vastu oli nii suur, et ta tõukas nad maajumalanna Gaia üsasse aga kolis ta elama Boiootiasse. tagasi. Gaia aga tundis sellest suurt valu ja viha ning ta kutsus oma Vana-Kreeka jumalate põlvnemise Hesiodose „Theogonia” jutustab kaosest, maailmaloomisest, ju- järeltulijaid nende isale Uranosele tehtu eest kätte maksma. Titaan lugu on verine ja kättemaksurohke. malate põlvnemisest, jumalate kolmest generatsioonist ja Zeusist, kes Kronos vastas oma ema abipalvetele ja lõikas Gaialt saadud sirbi või Niisamuti toimib jumalate panteon sai jumalate kuningaks ja korrastas maailma. Lugu püüab lahti mõtes- vikatiga oma isal Uranosel karistuseks suguelundid küljest ära. nagu inimühiskondki; jumalad on tada kogu universumi olemust ja tekkelugu ning see kattub suures- Selle kuritöö käigus maapinnale pritsinud verest sündisid kätte- üksteise peale armukadedad, sageli ti nii olemuslikult kui ka sisuliselt varasemate Sumeri ja Babüloonia maksujumalannad erinnüsed (rooma fuuriad) ja nümfid meliad. omavahel ka vaenujalal. müütidega. Tekst sai oma lõpliku kirjaliku kuju tõenäoliselt juba roh- Kronos viskas äralõigatud suguelundid merre (jumalanna Giorgio Vasari, „Uranose kastreeri- kem kui sada aastat pärast Hesiodose surma. On kindel, et selles sisal- Thalassa) ja nende ümber kogunevast merevahust sündis kreeka mine”, 16. sajand. duvad nii varasemad kui ka tolleaegsed arusaamad kosmosest ja selle tekkimisest. Hesiodose järgi oli kõikide asjade alguses Kaos, mis tähendab kreeka keeles „tühjust”, „avarust” või „vormitust”, millest saab alguse kogu edasine maailm. Esimesel sajandil eKr elanud Rooma poeedi Hesiodos on vanimaid teadaolevaid Ovidiuse teose „Metamorfoosid” kohaselt oli Kaos vormitu materiaalne vanakreeka poeete. Ta isa oli pärit mass, kus kõik elemendid olid segi paisatud. Sellest kerkis esile algne Väike-Aasiast, kuid Hesiodos kolis ürgjumalanna Gaia, kelle nimi tähendas kreeka keeles „maa”. Temast elama Kreekasse. Ta kirjutas heksa- sai kõikide teiste loodusnähtuste ja hilisemate jumalike olendite meetris nagu Homeroski. Tervikuna esiema. Edasi sündis Tartaros, maa all asuv sügavik. Järgmisena tek- on säilinud kolm talle omistatud kis aga ürgne armastuse, seksuaalse iha ja paljunemistungi jumalus tööd. Eros (Erost tõlgendavad mõned hilisemad müüdid hoopis jumalanna Hesiodose skulptuur, u 2 saj eKr. Aphrodite pojana).

96 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 97 üks tähtsamaid jumalaid, armastusejumalanna Aphrodite (rooma Veenus). Kuid ka ööjumalanna Nyx sai omale mitmeid järglasi, nagu jumalanna Eris (lahkhelid, tülid), Hypnos (uni), Oneiroi (unenäod), Moros (hu- katus), kolm saatusejumalannat Moirat, Thanatos (surm), kättemaksu- jumalanna Nemesis, Oizys (katsumus) ja mitmeid teisi. Erisest aga sündisid teiste seas Ponos (valu), Phonosed (mõrvad), Pseudologosed (valed), Limos (nälg), Androktasiad (mõrvad). Gaia ise heitis ühtesse Pontosega, millest sündis kõikvõimalikke segaolendeid, merenümfe ja -jumalusi. Üks nende lapsi oli merevana Nereus, kes võttis omale naiseks Dorise, titaanide Oceanose ja Thetyse tütre. Neile sündis 50 merenümfi nereiidi. Titaanid Oceanos ja Tethys abiellusid samuti ning neile sündis 3000 jõge ja 3000 nümfi, kellest tuntuimateks olid Electra, Calypso ja Styx. Theia ja Hyperioni abielust sündisid aga päike Helios, kuu Selene ja koit Eos. Tuntumatest abieludest peab veel mainima Japetose ja Klymene oma, millest sündisid Atlas, Menoetius, Prometheus ja Rhea annab Kronosele lapse ase- Epimetheus. mel mähkmetesse peidetud kivi, et Kuid Uranos ja Gaia olid võimule tõusnud Kronosele ette ennus- päästa oma poja elu. tanud, et ka tema tõukab troonilt üks järeltulijatest. Sellest ettekuulu- tusest ärahirmutatuna otsustas Kronos, et ta neelab alla kõik oma lap- pikka ja väsitavat sõda ei suutnud kumbki pool saavutada ülekaalu. sed, mis olid sündinud ühtest Rheaga, sellega aga kindlustada omale Zeus otsustas nüüd vabastada maapõues vangis olnud hekatonhei- igavene võim kosmose üle. Ta kugistas alla kõik oma lapsed: Hestia, rid: Kottose, Gyese ja Briareose. Viimased olid Zeusile vabastamise Demeteri, Hera, Hadese ja Poseidoni, kellest said hiljem Antiik-Kreeka eest tänulikud ja tõotasid Kronosele kätte maksta. Nad kasutasid ti- panteonis ühed peamised jumalad. taanide kindlusemüüri vallutamiseks kaljurahne. Titaanid võtsid rün- Rhea aga soovis päästa oma veel sündimata poega Zeusi ja pöör- naku vastu. Lahingusse sekkus Zeus oma metsikute hävingut toovate dus selleks abipalvega oma vanemate Gaia ja Uranose poole, et nad välgunooltega ning Zeusi ja hekatonheiride ühisrünnaku surve alla aitaks välja mõelda plaani, kuidas last hukust päästa. Rhea saadeti varises kokku ka titaanide kaitse. Kreeta saarele sünnitama ning tema poeg peideti seal mägikoopasse. Gaial ja Tartarosel aga sündis veel üks järeltulija – kogu Kreeka Kronosele anti aga allaneelamiseks hoopis suur mähkmetesse mässi- maailma kõige ohtlikum ja õudsem koletis Typhon. Gaia soovis, et tud kivirahn, lootuses, et ta kugistab selle alla ega saa arugi, et tege- Typhon alistaks Zeusi kättemaksuks selle eest, et ta oli titaanid lõpli- mist ei ole vastsündinud lapsega. Kronos võttiski kivi kätte ja lükkas kult vangistanud. Typhon üritaski saada ise uueks kõige võimsamaks selle makku, teadmata, et ta poeg jäi ellu ning peatselt suudab võimas valitsejaks kogu maailmas. Zeus aga suutis koletisest saja välgunoole Zeus teda ennast maailmavalitseja troonilt tõugata. abil lõpuks jagu saada ja vangistas ta Etna vulkaani alla. Typhon oli ka Kronos oli hiljem sunnitud Gaia tegutsemise tõttu viis allakugis- tormide ja marutuulte sigitaja ja seetõttu tähendasid tema saadetud tatud last välja oksendama, need ühinesid Zeusiga võitluses ülemvõi- tormid inimestele alati ohtu. mu pärast tulevases maailmas. Sõda, mis kestis kümme aastat, lõppes Olümpose jumalate võiduga titaanide üle, kes paisati lõpuks sügavik- ku Tartarosse vangistusse. Sõja käik oli aga järgmine. Kronose juhatusel olid titaanid omale Othryse mäele rajanud võimsa linnuse. Teisel pool Tessaalia tasandik- ku asus aga Olümpose mägi, kus oli Zeus oma kaaskonnaga. Pärast Θεογονία

98 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 99 6.4. Antiikmütoloogia jumalaid Hera, rooma Juno Hera oli Zeusi õde ja abikaasa, abielu, (abielu)naiste ja sünnituse peamine kaitsja. Arhailisel ajal ei kujutatud teda inimese, vaid näiteks samba või kivitahvlina. Hera sümbol oli granaatõun, mis tähistas üht- Zeus, rooma Jupiter aegu viljakust, verd ja surma – raseduse ja sünnituse loomulikke eel- Zeus oli peajumal, taeva valitseja, seaduse ja korra kaitsja. Talle al- dusi ja ohte. Kui Aleksander Suur tõi Kreekasse paabulinnu, sai ka see lus äike. Tema sümbolid olid piksenool, kotkas, härg ja tammepuu. Hera atribuudiks. Zeusi elupaigaks peeti Olümpose mäge Põhja-Kreekas. Selle järgi said nime Lääne-Kreekas toimuvad Zeusile pühendatud olümpiamängud Olümpia külas. Zeusil oli arvukalt armuvahekordi ja nendele vastav Demeter, rooma Ceres hulk lapsi. Kiiva abikaasa Hera eest varjas ta oma vahekordi, muutes Demeter oli saagikuse ja viljakuse jumalanna, põllusaagi ja maapinna end näiteks härjaks (vahekord Europega), luigeks (vahekord Ledaga) viljakuse kaitsja. Ta valvas aastaajatsükli – looduse surma ja elluärka- või kullavihmaks (vahekord Danaega). Jupiteri nime all on talle pü- mise – järele. Tema sümbol oli viljavihk, aga eriti kolm kokku köidetud hendatud Päikesesüsteemi viies planeet. viljapead. Sageli kujutatakse teda ka lillede või puuviljadega.

Hades, rooma Pluto Hades oli Kronose ja Rhea esimene meessoost järeltulija. Temast sai samuti Hadeseks kutsutud surnuteriigi halastamatu jumal. Hadesele kuulusid maapõuevarad. Seepärast sümboliseeris ta ka rikkust ja rahaõnne. Mõne müüdi järgi oli Hades pime. Pluto nime kandis kaua aega Päikesesüsteemi kaugeim planeet. 2006. aastal kanti see aga kääbusplaneetide kategooriasse.

Poseidon, rooma Neptun Poseidon oli merejumal, kellele allusid ka maavärinad. Tema süm- bol oli kolmhark. Odysseuse kojusõidul kiusas Poseidon teda ja tema meeskonda, sest nad olid sandistanud merejumala poja, ükssilmhiid Polyphemose. Neptun on Päikesesüsteemi kaheksas planeet.

Ares, rooma Mars Ares oli Zeusi ja Hera poeg, primitiivne sõjajumal, kelle kehalist jõu- du kreeklased küll imetlesid, kuid keda nad ka kartsid kui sõjaõuduse külvajat. Võib-olla hirmu vastukaaluks näitavad müüdid Arest saama- tu ja isegi naeruväärsena, nagu vahekorra puhul Aphroditega. Targale sõjajumalannale Athenale jäi Ares alati alla. Tema sümbolid olid oda, mõõk, hunt, kaaren ja üllatavalt ka rähn. Trooja sõjas kaitses Ares troo- Annibale Caracci, „Jupiter ja Juno”, jalasi – paraku tulemusteta. 16. saj. Roomlased liitsid kreeka Arese oma iidse jumalatekolmiku

100 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 101 liikme Marsiga, kes lisaks sõjaõnnele hoolitses ka põllutööde eest. Roomas peeti Marsi üheks esiisaks, kaksikute Romuluse ja Remuse sigitajaks, ja teda austati tunduvalt rohkem kui Arest Kreekas. Talle pühendati näiteks sõjamängud ja märts, antiikrooma kalendri esimene kuu. Astronoomias anti Marsi nimi Päikesesüsteemi neljanda- le planeedile.

Athena, rooma Minerva Athena oli tarkuse, julguse, seaduste, teaduste, strateegilise sõja, käsitöö, osavuse, kangelaste ja neitside jumalanna, Ateena linna neitsilik kaitsja. Ühe müüdi järgi oli ta Zeusi ja Metise tütar, teise järgi kargas täies sõjavarustuses välja Zeusi peast. Athena epiteet on „hall- silm”, aga ka „öökullisilm”. Tema tähtsamad sümbolid olid öökull, madu, oliivipuu, turvis, Apollon, rooma Apollo Vararenessanslikul temperamaalil kiiver, kilp ja piik. Sageli hoidis Athena käes tiivulise võidujumalan- Apollon oli ühtaegu uuema põlvkonna päikesejumal ning teaduse ja on Veenus taktitundeliselt kaetud. na Nike (rooma Victoria) väikest kuju. Ta kandis ka segase välimu- kaunite kunstide patroon. Tema põhitunnused olid lüüra ja loorber. Mars magab, hoolimata talle otse sega atribuuti Aegist ehk egiidi2. Athenal oli palju lemmikuid, teiste Apollon sõitis neljahobusekaarikus kvadriigas. Tihti kujutati Apollonit kõrva puhuvast saatüripõnnist. Tei- seas Ateena linna legendaarne valitseja Theseus, ent mitte armukesi. muusade,4 teaduste ja kunstide üheksa kaitsejumalanna seltskonnas. sed saatürikesed on jumala relvastu- Ateena linnas Akropolisel ehk ülalinnas on säilinud kaitsejumaluse Apolloniga seotud müütidest on tuntuim tema ja nümf Daphne se enda hoolde võtnud. pühamu Parthenon ehk neitside tempel. Trooja sõjas aitas Athena lugu. Jumala pealetükkivast tähelepanust pääsemiseks muutis Sandro Botticelli, „Mars ja Veenus”, ihust ja hingest kreeklasi, kuivõrd Trooja prints Paris oli ta kauneimale Daphne end loorberipuuks. u 1483. jumalannale mõeldud kuldõunast ilma jätnud. Artemis, rooma Diana Aphrodite, rooma Veenus Artemis oli jahi, metsade, mägede, metsloomade, kõrvemaade, Aphrodite oli ilu- ja armujumalanna. Tema tavatust päritolust oli kuu ja vibukunsti jumalanna. Ise neitsi nagu Athenagi, kaitseb ka juttu eespool. Aphrodite paljudest sümbolitest tuntuimad on roos, tema neitseid. Varasemast kihist pärineb Artemise kui viljakuse ja mirt, tuvi, varblane, vöö ja peegel. Sündi merevahust peegeldavad sünnitamise jumalanna kultus. Hiljem omistati talle ka nõiduse ju- jumalannale pühendatud merekarp ja delfiin. Talle on pühendatud malanna Hekate funktsioonid, muuhulgas hakkas ta kaitsma ristteid. Kythera, tänapäeva Küprose saar. Arvukatest armukestest on tun- Alguses peeti teda jumalanna Demeteri, hiljem jumalanna Leto tüt- tuim suhe Aresega, rooma Marsiga, millest sündis armujumal Amor, reks ja Apolloni kaksikõeks. Teda kujutatakse vibu ja nooletupega, rooma Cupido. Maistest armulugudest on kuulsamad Ovidiuse tema atribuudid olid ka hirv ja küpress. Kuivõrd Artemise kultus oli „Metamorfoosides” esitatud jutt tema vahekorrast imekauni nooruki eriti arenenud Väike-Aasias, toetas ta Trooja sõjas algul troojalasi, kuid Adonisega. Trooja sõjas kaitses Aphrodite troojalasi, eriti prints Parist,

kes oli talle omistanud kauneima jumalanna tiitli. Aphrodite aga põ- armujumalanna Friggi/Freya nimega. Siit on tuletatud saksa Freitag ja inglise Friday. genes lahingust kerge haava tõttu – valu oli jumalannale midagi uut. 4 Muusad olid Zeusi ja mälujumalanna Mnemosyne tütred. Kalliope kaitses eepilist Veenuse järgi on nime saanud Päikesesüsteemi teine planeet. Roomas luulet ja tema sümbol oli kirjatahvel. Kleio oli ajaloo muusa ning teda kujutati kirjarulli- pühendati talle reedene päev3. ga. Antiikne flööt aulos tähistas laulu ja eleegilise luule kaitsjat Euterpet. Lüürilise luule muusa Erato hoidis käes lüürasarnast keelpilli kitharat. Tragöödia muusa Melponene 2 Egiidi on kirjeldatud erinevalt. Kunstis on seda kujutatud kui loomanahka, sh Jasoni embleem on traagiline mask. Komöödia muusa Thalia või Thaleia sümbol on koomiline ja argonautide võidetud kuldvillakut, või kilpi. Nii üht kui ka teist kaunistab koletise, mask. Hümnide muusa Polyhymnia kannab loori. Tantsu muusa Terpsichore esineb lüü- gorgo Medusa pea, milllel on juuste asemel maod. Egiidi on müütides kandnud ka Zeus. raga. Astronoomia muusat Uraniat kujutatakse gloobuse või kompassiga. 3 Venuse päev reede kandus edasi põhjapoolsemasse Euroopasse, kus seoti viljakus- ja

102 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 103 muutis meelt, kui Mükeene kuningas Agamemnon ohverdas talle Amor. Täiskasvanud saatjad on argimuredest vabanenud ekstaatili- oma tütre Iphigeneia. sed naised menaadid ehk bakhandid ja saatürid. Dionysose pidustused ehk dionüüsiad olid eriti populaarsed Põhja-Kreeka piirkonnas Traakias. Roomas nimetati neid bakhanaalideks. Kultus sisaldas päri- Hermes, rooma Mercurius must jumala surmast ja ülestõusmisest, mida sümboliseerib viinapuu Hermes oli jumalate käskjalg, nende ja surelike vahendaja ning sur- kuivamine sügisel ning taastärkamine kevadel. nute allilma saatja. Hiljem sai temast kaubandusjumal, sealt edasi ka petiste ning kavaluse kaitsja. Teda kujutatakse tiivuliste sandaalide, tiivulise kübara, lühikese mantli ja erilise sauaga, mille ümber on keerdunud kaks madu. Oletatud on rooma Mercuriuse ühisjooni germaani jumal Wotani ja temast arenenud muinaspõhja jumala Odiniga. 6.5. Prometheus Hermese tuntumaid müüte on Apolloni päikesekarja vargus. Trooja Prometheus on Kreeka mütoloogias titaan, kes läks võitluses ülem- sõjas toetas Hermes kreeklasi, kelle hulka kuulus ka tema lapselap- võimu pärast maailmas Zeusi ja Olümpose jumalate poolele üle. Ta selaps Odysseus, ent turvas Trooja vana kuningat Priamost teekonnal oli titaan Japetose ja okeaniid Klymene (teise nimega ka Asia) poeg. kreeklaste laagrisse poeg Hektori laiba järele. Odysseuse koduteel ai- Prometheuses ühinevad nii kultuuriheerose kui ka triksteri5 iseloomu- tas Hermes oma järeltulijat mitu korda, päästes kangelase nii Kalüpso jooned. Ta oli ka inimkonna looja. Kreeka mütoloogias tehti inimene kui ka Kirke võrgutustest. Talle oli Vana-Roomas pühendatud kol- savist ja jumalanna Athena puhus inimesele sisse eluvaimu. Selline mapäev, Mercuriuse jägi on saanud nime Päikesesüsteemi esimene inimeseloomise lugu on väga sarnane nii muistsete sumeri, akadi kui planeet. ka iisraeli loomislugudega. Tõenäoliselt oli inimese savist vormimise ja talle hiljem eluhinguse sissepuhumise müüt tollal levinud peaaegu kõikjal tsiviliseeritud maailmas. Hephaistos, rooma Vulcanus Prometheus aitas inimesi, kel oli raske täita jumalate nõudmi- Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, jumalik sepp, seppade, käsitöö- si. Sellest jutustab kuulus lugu ohvriandide jaotamisest Mekones. liste, skulptorite, müürsepakunsti, metalli ja metallitöö ning vul- Jumalad nõudsid, et inimesed annaks neile ohvriandidena veiseid, kaanide jumal. Teda kujutatakse lombaka ja küürakana. Ühe müüdi kuid niivõrd palju, et see hakkas juba inimkonnale raskusi valmista- järgi olid moonutused sünniviga (ka Hephaistose üks poeg oli lonkur). ma. Prometheus soovitas Zeusile, et ta võiks igast loomast nõuda en- Teise järgi kukutas Hera oma poja Olümposelt alla, mistõttu viima- dale siiski vaid ühe osa. Zeus jäi ettepanekuga nõusse, kuid nõudis, ne invaliidistus. Teine versioon võib kajastada vana lapsehülgamise et talle antaks valida ja ta saaks endale parimad palad. Prometheus tava, mida vigaste või nõrkade vastsündinute puhul laialt kasutati. peitis tapetud looma kondid ja sisikonna loomarasva sisse ning tegi Hephaistose atribuut on sepavasar. Vaasimaalidel teeb ta tihti ka pee- sellest ühe osa, teise osa aga keeras koleda veisenaha sisse, seal aga nemat sepistööd. Hephaistose ja Aphrodite abielu võib vaadelda kui olid peidus parimad palad lihaga. Zeus läks selle triki õnge ning va- kaunitari ja koletise arhetüüpi. liski endale loomast väheväärtuslikuma osa, mis oli peidetud ilusasse kesta. Karistuseks otsustas Zeus inimesed ilma jätta tulest, mis andis nei- Dionysos, rooma Bacchus le sooja ja lõi turvatunde. Selgi korral aitas Prometheus oma loodut Dionysos oli viinamarjasaagi, veinikääritamise ja veini jumal. Tema – ta varastas jumalatelt tule ja viis selle maale inimestele. Karistuseks hoole all olid ka varane teater ja ekstaatiline tants. Veinist saadud sellise teo eest määras Zeus, et Prometheus aheldatakse kalju külge. impulsi ajel on üks ta lisanimesid Eleutherios, „vabastaja”. Enamikus Igal õhtul tuli kotkas sööma elusa ja kannatava Prometheuse maksa. müütides on ta Zeusi ja kuningatütar Semele poeg, kelle isa päästab surnud ema üsast ning kasvatas ta oma kaenla all üles, teda kiiva Hera 5 Mütoloogia- ja folklooriuuringutes kutsutakse triksteriks sellist jumalust, kangelast eest hoolikalt varjates. Dionysost kujutatakse viinamarjakobara ja pii- või mütoloogilist tegelast, kes suudab tänu oma suurele tarkusele ja vaimsetele võime- tele kõikvõimalikke trikke ja tarkusi abiks võttes tavapärast maailmakorda või seadusi niakäbidega kaunistatud kepi türsosega. Tihti on temaga koos poisike rikkudes eri kriisisituatsioonides lahendusi ja abi pakkuda.

104 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 105 inimkond kingiks ei saanud. Prometheuse tegelaskuju on köitnud mitmeid kirjanikke ja kunstnikke läbi ajastute. Kreeka tragöödiakirjanikule Aischylosele (525–456 eKr) omistatakse triloogia „Prometheia” („Vangistatud Prometheus”, „Vabastatud Prometheus” ja „Prometheus, tuletooja”), millest on tä- naseni säilinud ainult „Vangistatud Prometheus”. Inglise romantismi suurkuju Percy Bysshe Shelley (1792–1822) lõi aga lüürilise värssdraa- ma „Vabastatud Prometheus” (1820), mis oli inspireeritud Aischylose fragmentaarselt säilinud samanimelisest tragöödiast. Percy Bysshe Shelley teine abikaasa Mary Shelley (1797–1851) kirjutas aga Prometheuse inimeseloomise müüdi teemal romaani „Frankenstein ehk Moodne Prometheus” (1818). Mary Shelley kirjutas romaane, lü- Teose peategelaseks on teadlane Victor Frankenstein, kes, hijutte, näidendeid, esseistikat, elu- inspireerituna välgulöögist, otsustab hakata eksperimentee- lugusid ja reisikirju. Tuntuks sai ta rima elu loomisega. Ta soovib luua täiuslikku uut olendit, kuid gootiromaaniga „Frankenstein ehk Nicholas-Sébastien Adam, „Ahelda- seda ei võimalda tehnoloogilised probleemid ja teaduslikud Moodne Prometheus” (1818). tud Prometheus” (1762). Prantsuse võimalused. Ta teeb valmis hoopis koletisesarnase suurt kas- Mary Shelley portree. Richard klassitsistlik skulptor pakub dü- vu kollaste silmadega värdelaja, kelle liha ja sooni ei suuda Rothwell, 1840. naamilist vaadet, mida ilmestavad nahk isegi korralikult varjata. Frankenstein põgeneb enda kangelase tavatu poos, sirutiibne loodud monstrumi eest ja elab üle närvivapustuse. Vahepeal kotkas, lehviv kitoon ja vahustes õpib aga monstrum nii rääkima kui ka lugema ja saab teada, merelainetes tossates kustuv tõrvik. kuivõrd õudne ta välja näeb. Ta otsib üles Frankensteini ja Taiest peetakse üheks 18. sajandi nõuab, et talle loodaks naissoost kaaslane, kes oleks samasu- Mary Shelley romaanis „Frankenstein väljapaistvamaks skulptuuriks. gune nagu tema ise – nõnda ei peaks ta olema üksi. Teadlane ehk Moodne Prometheus” loob dok- Haav kasvas aga öö jooksul kinni ja järgmisel õhtul algas kõik otsast küll alustab naise loomisega, kuid kartes, et nii võib tekkida tor Frankenstein värdelaja, kelle eest peale. Tuhandeid aastaid hiljem tappis Herakles kotka ja vabastas uus koletiserass, otsustab oma loomingu tappa. Koletis tapab hiljem hirmunult põgeneb. Prometheuse vangistusest. seejärel nii teadlase naise kui ka teisigi inimesi ja põgeneb. Boris Karloff James Whale’i filmis Zeus aga palus sepast jumalal Hephaistosel teha inimestele nii- Frankenstein üritab end koletise eest peita, kuid lõpuks saab „Frankenstein”, 1931. sugune kingitus, millest kujuneks neile igavene kiusaja ja nuhtlus. viimane ta kätte ja hävitab oma looja. See ei too aga koletise- Hephaistos tegi uue olendi, kes tundus inimestele väga ahvatlev ja le loodetud rahu ja ta otsustab ka ise elust lahkuda. ilus. Tema tõelise palge avastas inimene aga alles siis, kui oli sellega lähemalt tutvunud – samamoodi nagu siis, kui Zeus sai veiseohvri pu- See lugu teadlasest Frankensteinist, kes mängib uut elu luues hul petta. Hephaistos tegi naise nimega Pandora, kes oli niivõrd ilus ja jumalat, on tekitanud põnevust ja õudu nii maailmakirjanduses kui veetlev, et ükski mees ei jäänud tema vastu külmaks, Pandora ise aga ka filmitööstuses. Seda aga, et lugu on inspireeritud kreeka mütoloo- põhjustas meestele vaid kannatusi. Kuid Pandora ei toonud kaasa ai- giast, suur osa tänapäevastest filmivaatajatest enam ei teagi. nult muresid meestele, vaid ka kõikvõimalikke hädasid ja kurjust. Talle anti kaasa anum, milles olid kingitused jumalatelt. Prometheus oli hoiatanud oma venda Epimetheust, et ta kunagi mitte mingil juhul ei võtaks Zeusi käest vastu ühtegi kinki, kuid tema nõu ei võetud kuulda. Anumast tulidki inimkonnale kingiks hädad, kurjused ja haigused, mis tõid kaasa ka surma. Ainsana jäi anuma põhja alles „lootus”, mida

106 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 107 Agaue: Lugemiseks Bakhandid Aasiast! Koor: Miks kutsud veel sa mind? Loe Antiik-Kreeka kirjanduse näitena katkendit Euripidese (485/4 või 480–406 Agaue: eKr) tragöödiast „Bakhandid”. Tragöödias on Dionysost kujutatud veinijuma- Me mägedest toome lana ja selles on käsitletud Dionysose kultuse toomist Kreekasse, vastuseisu maja juurde värskelt lõigatud eefeu, sellele ja karistust tõrkumise eest. Dionysos esindab müstilis-ekstaatilist kul- selle õilsa saagi. tust. Selle juurde kuulus tantsimine ja lärmakas muusika, milles oli tähtis koht Koor: naistel (menaadidel ehk bakhantidel). Vaata Dionysose kohta ka õpikust lk Ma näen, sa liitud ka mu võidulauluga. 104–105. Agaue: Kätte sain ma ta võrguta, Euripides lõvi noor, Bakhandid võid teda näha. Koor: Mis paigast metsikust? Teataja: Agaue: Nüüd siia saabub, käes tal saak on õnnetu, Kithaironilt. me juurde jõuab, Bakchost valjult hõigates, Koor: kes jahti ärgitas ja saadud saagiga Kithaironilt? tõi võika võidu, millel pisaraid saatjaks on. Agaue: Ma ruttan kaugele siit paigast õnnetust Ma tapsin ta. veel enne, kui Agaue jõuab lossini. Koor: Ma arvan, jumalat austada on mõistlikum Kes ta siis püüdis? ja targem, see on hea ja kõige õigem viis, Agaue: et surelik saaks siin maises ilmas hakkama. Mulle ju kuulub see au. Koor: Agauet uhket tiasos kiitma ju peab. Tantsime Bakchose austuseks, Koor: hõiskame, kiidame, õnnetus Kes veel? draakoni järglast Pentheúst tabanud on. Agaue: Naise kombel ta riietus, Kadmose – narteks oli käes ja Hades Koor: ta saigi endale, Kadmose? käes kaunis türsos, härg ta hätta jättiski. Agaue: Kadmeia bakhandid, Eks tütred teil saadud on võit hiilgav ju, mis kuulsust toob minuga, minuga seal ja halamist, pisaraid. nad looma püüdsid. On uhke võitlus see, verest nõrgumas käed, See on õnn, see on saak. mis poega embavad. Tule, saa osa ka. Kuid näen, et lossi poole tormab meeletult Koor: Agaue, kes Pentheúse ema on, pööritab Millest, sa vaene? ta silmi, vaatab neid, euios-jumala saadikuid.

108 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 109 Agaue: ta kinni püüdsid. Nüüd on tarvis hõisata! On noor see kutsikas Ja milleks meistrid-sepad? Nendelt hangitud ja pehme tal põsk, juuksedki lokkides on enne relvad asjatult. Me võtsime tihedais, kauneis. ju selle palja käega looma kinni ja Koor: ta tapsime ning kiskusime tükkideks. Kui loomal tal lakk ju metsikul on! Kus on mu raugast isa, ta tulgu kiiresti. Agaue: Kus on mu poeg Pentheús? Ta siia tassigu Eks Bakchos, jahiretkel ise tark ja üks redel ja seadku vastu lossi seina see targalt juhtis looma vastu ja naelutagu uksel pea, see lõvi, mu saak. siis menaade. Kadmos: Koor: Mu järgi tulge, raske koorem kanda meil, On ta ju kuulus kütt. mu teenrid, järgnege mulle lossini. Pentheúst Agaue: me otsinud ja vaeva näinud, Kithaironil Kiidad mind? ta keha siis lõpuks leidsimegi orgudes – Koor: kõik kistud lõhki, mitmes paigas laiali Kiidan küll. kesk metsa loobitud, kus raske otsida. Agaue: Ma kuulsin, tütred hulle asju teinud on, Varsti ka Teeba. kui kindlusmüüri alla linna jõudsime Koor: me bakhanaalilt Teireias-raugaga Ja poeg ka, Pentheús siis sinna mäele uuesti ma pöördusin Agaue: ja kannan nüüd ma poega, kelle tapsid seal Ema hakkab ju kiitma, menaadid, märkasin Autonoéd, kel poeg kes püüdis saagi, lõvikutsika siin. Akrainon, mees, kel on Aristaios, Inód Koor: ka metsas nägin ja kõigi hirmsat õnnetust. Nii uhke. Ja keegi ütles mulle, et on lahkunud Agaue: Agaue joovastuses, õige on see jutt, Nii uhkelt ma näen – ta ongi siin, kui sünge vaatepilt. Koor: Agaue: ja rõõmsalt Mu isa, sa rõõmusta ja kiida mind, sul on Agaue: ju vaprad tütred, teistest palju julgemad, ma hõiskan ma räägin kõigist, siiski endast kõigepealt, nii väga, nii väga, sest ma jätsin ketramise, kangasteljed ka ma saatsin korda siin ju hiilgava teo. ja läksin loomi palja käega küttima. Koor: Nüüd kätel kannan saaki, näed, see on Eks näita siis, sa õnnetu, ka teistele, trofee, mis välja teenitud, see ehtida mis uhke saagi küttisid ja kaasa tõid. võiks lossiseina sul. Nüüd võta kätte see Agaue: sa, isa, ja rõõmusta, et mul on nii uhke saak. Oo kaunis kindluslinnas Teebas viibijad, Ja kutsu sõbrad peole, õnne küllalt on kõik tulge siia, et saaks saaki vaadata, sul, õnne, saadetud on korda suured teod. mis looma kätte saidki tütred Kadmosel. Kadmos: Ei olnud meil Tessaalia relvi, piikegi, Oo piin, kui mõõtmatu, kui hirmus vaadata, ei võrke, ainult õrnad sõrmed, õrnad käed, mis tapatöö on teinud käed sul õnnetud.

110 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 111 Sa ohvri tõid ju daimonitel’ määratu, Kadmos: ja kutsud tervet Teebat peole ja ka mind? Kas mees sai lapsi sult ja kas teil sündis poeg? Oi, õnnetust nii sul kui mulgi, kohtleb meid Agaue: küll jumal vist õiglaselt, kui liiga karmisti, Pentheús ju sündis mul ja ka Echioníl. Bromios-käskija, kes meie endi soost. Kadmos: Agaue: Ja kelle pead sa näed ning kätel kannad siin? Kui kangekaelsed küll need raugad on ja pilk Agaue: neil ikka morn. Võiks olla poeg mul õnnelik See lõvi on, nii ju naised metsas ütlesid. ja emagi moodi kuulsat saaki jahtida, Kadmos: et Teeba noorte meeste seas ta küttida Sa vaata täpselt, ei see nõua pingutust. saaks loomi, mitte jumala vastu võidelda. Agaue: Me peame talle, isake, andma õppust ka. Aa, mis ma näen, mis asja kannan kätel ma? Kus on ta, kutsuge mu silme ette poeg, Kadmos: et saaks mu õnnetäiust siin ta vaadata. Sa vaata hästi veel ja uuri täpsemalt. Kadmos: Agaue: Oi, oi, kui mõistate, mis on siin juhtunud, Ma hirmsat piina näen, oh vaev, mis õnnetus. siis hirmsat piina tunnete. Kui jäädvalt Kadmos: te jääte sellisteks mis praegu, ei see too See sulle ju ei paista lõviga sarnane? küll õnne, siiski ei see tee ka õnnetuks. Agaue: Agaue: Ei, see on poeg, Pentheús, mu käes, ta vaene pea. Mis on siis lahti? Mis siin kurba juhtunud on? Kadmos: Kadmos: Me teadsime ja nutsime veel enne sind. Sa tõsta silmad õhku, vaata hoolega. Agaue: Agaue: Kes tappis ta ja kuidas sattus kätte mul? Enne, ja mis sa käskisid mul vaadata? Kadmos: Kadmos: On piinav kuulda tõtt, mis hilja öeldakse. Kas kõik on endine või miski muutunud? Agaue: Agaue: Sa ütle, hirmust vappun, mis ma teada saan. Kõik paistab valgem ja ka selgem kuidagi. Kadmos: Kadmos: Sa tapsid ta ja õed sul kaasa aitasid. Kas tunned hinges ikka mingit hullumust? Agaue: Agaue: Ja kus ta hukkus? Lossis? Kuskil kaugemal? Ma sind ei mõista hästi, siiski tunnetan, Kadmos: et hingeseisund muutub, mõtlen teisiti. Kus koerad lõhki kiskusid Aktaioni. Kadmos: Agaue: Kas suudad selgelt kuulda ja ka vastata? Kithaironil? Ja miks ta, vaene, sinna läks? Agaue: Kadmos: Mul siiski meelest läks, mis enne rääkisin. Et välja naerda Bakchost ja te orgiat. Kadmos: Agaue: Kas meeles sul, mis majja pulmalaul sind viis? Ja meie, kuidas sinna mäele jõudsime? Agaue: Kadmos: Echioníle andisid mind, kes sparta soost. Kõik linna naised joovastuses läksid koos.

112 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 113 Agaue: Loe katkendit Maurice Druoni travestiast „Zeusi mälestused”, milles vanane- Dionysos meid hukka saatis, taipasin. nud Zeus vaatab tagasi oma elule ja pajatab oma elus toimunud sündmus- Kadmos: test. Druon parodeerib selles teoses antiikmütoloogiat, kuid samas ka oma Teid haaras ülbus, jumalat te ei uskunud. kaasaega. Eestis on sarnases stiilis teose, „Kalevipoja mälestused”, kirjutanud Enn Vetemaa. (Tõlkinud Anne Lill)

Maurice Druon Zeusi mälestused Loe, kuidas on antiikmütoloogiat tõlgendanud iiri luuletaja William Butler Yeats. Kui antiikmütoloogias on Zeus enamasti luige kuju võtnud võrguta- Themis seisis seal liikumata ja alasti kahe Phoidriase kalju, Ruuge ja ja, siis Yeatsi käsitluses on tegemist seksuaalse rünnakuga, mille tulemusena Tulipunase vahel, mille järsud seinad heitsid talle päikesehelki nagu Leda jääb rasedaks. Yeats vihjab, millised on rünnaku tagajärjed: Leda sünni- kaks suurt peeglit. Ta oli minu meelest hiiglasuur ja nagu üle kullatud. tab Helena, kelle tõttu vallandub hiljem Trooja sõda. Kriitikud on arvanud, et Keskelt lahku soetud ja sümmeetriliselt palmitsetud juuksed pii- Leda ja luige kujundi kaudu on ühiskondlikult aktiivne kirjanik ühtlasi viida- rasid ta nägu. Ta kulmud olid ühtlased, ta ninasõõrmed olid ühtlased, nud toonastele Inglismaa ja Iirimaa poliitilistele suhetele. tema rinnanibude vahele oleks võinud tõmmata laitmatu rõhtsirge. Peos oli tal kaks üheraskust kivi, mida ta püüdis täpselt samal kõrgusel hoida. Leda ja luik „Näed, mul ei ole muud midagi teha,” ütles ta nukralt. William Butler Yeats Nüüd tõusid kotkad lendu punase kalju astangult, kus on nende pesapaik, ja jäid minu kohale tiirutama, millest mu pea ümber sai nagu Järsk löök ja pekslev hiigeltiivapaar uhke liikuv kroon. on naise kohal, lestadega lind „Ka nemad tundsid su ära,” ütles Themis. „Sa oled mu vennapoeg ta reisi embab, nokas kuklakaar Zeus. Ma olen Seadus.” ja rinna vastas naise kohkund rind. Ja näidates käega ümberringi, lisas ta: „Siin andis mu ema Gaia ennustusi. Ja siin olen mina omakorda Kuis heita avanevailt reitelt maha määratud ennustusi andma. Aga kes neist tänapäeval enam hoolib või need kõhkvel sõrmed saaks kõikvõimsat sulist? neid kuulab?” Ja mis võib keha, tahab või ei taha, „Mina tahan sind kuulata ja ennast harida,” ütlesin talle. muud, kui vaid tunda peksmas südant tulist? Themiselt sain teada universumi üldised seadused, millest tulenevad kõik muud seadused. Sain teada, et õiglus, mille kaitsja ta on, Ta niudeis sigitab üks võõras tuige peab hoidma tasakaalu vastakate jõudude vahel, mis hingestavad kõiki maatasa tehtud müürid, tornirisud sündmusi ja kõike loodut. Sain teada, et valitsus on väär, kui see rajaneb ja huku Agamemnonile. sundusel. Kas ta „Valitseda valitsemise pärast ei ole eesmärk omaette,” ütles Themis. sai, olles jõhkra vere päralt, luige „Pane tähele oma isa vigu, olgu sul silma nende õnnetuste jaoks, mil- käest ühes väega kaasa tarkust pisut, lesse ta maailma on viinud. Sundida ennast peale, andmata valikuvaba- enne kui nokk ükskõikselt vabastas ta? dust, on hukatuslik upsakus. Isegi vabastamisest pole mingit kasu, kui sa järele ei mõtle õige mõõdu üle, millega vabadust korraldada. Olgu sul oskust ette valmistada seda, mida sa maailmale pakkuda kavatsed.” (Tõlkinud Märt Väljataga) Me valmistasime ette. Armastuses tahtis mu tädi Themis kangekaelselt püsti jääda. Veel

114 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 115 enam. Ta keeldus isegi käest panemast kaht ümmargust kivi, ja meie Nad on teie hulgas sünges kuulsuses viimatinimetatu pärast, kelle üles- kallistuste ajal hoidis ta neid hoolega tasakaalus. andeks on lõigata läbi teie elulõng, mille eest te teda neate. Kui ma peale käisin, et ta pikali heidaks, vastas ta, pannes oma kõ- Kuid kas teil pole kunagi mõttesse tulnud tänada Klothot selle eest, vade rindade ja ilusate siledate õlgadega mulle vastu: et ta igaviku määratust hallist villakust välja tõmbas teie saatuse esime- „Seadus võtab valitsuskepi vastu, aga ta ei lömita maha.” se kiu? Kas teil pole tahtmist ta kätt suudelda? Themis ei olnud tõrges, veel vähem kartlik. Ta pakkus ennast liht- Kas te ei pane imeks, et elu suurel võiduloosimisel tuli miljonite mil- salt, kuid liikumatult. Ta polnud hoopiski külm, üksnes tähelepanelik. jardite arvude seas välja teie oma? Sündida, mu lapsed, see tähendab Kaugel sellest, et ta vähe tundis, ma usun koguni, et ta tundis hoopis ka- kuuluda valitute hulka! hekordset naudingut, jälgides kõikumatu rahuga omaenese naudingu Ja Lachesis, kõige toimekam, kõige tegevam kõigist jumalatest, ar- puhkemist. Sellega tõendas ta mulle, et armastus on ka vaimne toiming mas ülekoormatud Lachesis, kes ei tunne puhkust ega und! Kas olete ja et mõtteselgus ei vaesesta ekstaasi. vahel ka tema peale mõelnud? Ta muudkui kerib lõnga oma värtnal. Mõni minust eakam jumal oleks ehk tüdinud sellest ainult püstloo- See näib nii lihtne! Te ei tea, et ta peab lakkamatult lõnga jälgima, seda dis pingutusest. Aga mina olin alles oma teise armuvallutuse juures, ja seadma, kui lõim hapraks jääb, keerutama heiet tugevamaks, samal ajal see suur sirge jumalanna, kes nii kindlalt püsis oma kuldsetel reitel, näi- kui teie teete, mis võite, et see katkeks. Kes siis suunab teie sõiduki saa- liselt passiivne, ent ainult selleks, et paremini valitseda ennast ja teist, tuslikust puutüvest kõrvale, toob ootamatult kohale päästja, kui te pa- nõus kõigega, tingimusel, et ta liikumatuks jäetaks, – see jumalanna rajasti uppumas olete, kallutab viskoda kõrvale teie kaelasoonest? Eks õhutas mu iha. Lachesis, ikka Lachesis. Kolm korda päevas – päikesetõusul, keskpäeval ja õhtuvidevikus – Ja kui te juhtumisi tema peale mõtletegi, siis oskate teda kujutle- ja kolm päeva järjest pärgasid kuninglikud kotkad, tiireldes meie nägu- da ainult üks lõng peos – teie enese oma. Tegelikult peab ta aga prae- de kõrgusel, neid hiigelühinemisi. gu, kus ma teiega räägin, silmas pidama rohkem kui kaht miljardit. Ja Siiski pidasin meeles Metise nõuannet: Klotho annab talle ühtelugu tööd juurde. „Tütreid, ainult tütreid, kuni sa kuningas ei ole.” Kaks miljardit lõnga, kaks miljardit värtnat! Kujutage ette, kui tohutu töö on Lachesisel teha. Nüüd te mõistate, miks ma soovitan mitte Nii me sigitasime Themisega esimesel päeval, kolmel valgusetunnil mõtlematult järeltulijaid soetada, miks ma teile nõu annan ettevaatli- kolm aastaaega. Nende nimed on Eunomia, Dike, Irene, see tähendab kud olla kõigis oma tegudes, söömises-joomises, igal sammul, miks ma Hea Tava, Õiglus ja Rahu. Ateenlased nimetavad neid ka omamoodi: kutsun teid üles üksteist vastastikku mitte relvaga ähvardama. Õitseng, Kasv ja Vili. Ega seegi ole vale. Võib-olla oleksin ma pidanud nii tohutu töö jaoks rohkem parkasid Seaduse ja Võimu esmasündinud lastena on aastaaegade ülesan- sigitama. Kuid minu valitsuse algul näis neid olevat piisaval määral, et deks ühest küljest juhtida taimekasvu korrapärast tsüklit ja teisest kül- tööga toime tulla. Ma ei teadnud, et teid, kes te kõik elada tahate, tuleb jest korraldada inimühiskondade käekäiku. Need kaks funktsiooni pole nii palju. Ei jõua kahjuks kõigele mõelda. Ja ka Themis ise, kes muretses omavahel vastuolus. ainult selle eest, et kohtuarv saaks täis, ei näinud niisugust asja ette. Loodus on inimtarkuse kool ja see, kes hoolitseb lõikuse eest, teab Mu surelikud lapsed, ärge süüdistage parkasid. Nemad pole mitte rahu hinda. Saatus. Nad on vaid Saatuse hoidjad. Väsimatute tollivalvuritena seisa- Mu tütred aastaajad käivad mööda välju ja tänavaid, lilleõis käes. vad nad piiril, kus lõpeb teie arusaamine ja minu tahe. Surelikud, matkige neid rohkem kui seni! Olgu lihtlabane või haruldane – lill on alati saladus, ilu ja juba ka (Tõlkinud Henno Rajandi) kahetsus. Ta äratab imetlust, järelikult ka tänutunnet; ta õhutab mõtle- ma, järelikult kutsub sallivusele. Üürike apogee, mööduv õnnehetk, mis manitseb mõõdukusele. Pahatihti näen teid, surelikud, uhkusega peos pigistamas sõjariista või kukrut; ent liiga harva näen teie käes lille. Järgmisel päeval sigitasime Themisega veel kolm tütart: Klotho, Lachesise ja Atropose. Tunnete neid hästi, te nimetate neid parkadeks.

116 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 117 Ülesandeid Lisamaterjale

1. Kuidas hindad „Trooja sõja” põhjuseid? Millised oleks võinud olla Raadiosaade „Kultuuri maja. Mida me teame teistsugused, vägivallatud viisid, kuidas olukorda lahendada? Trooja sõjast?”, ERRi arhiiv, 2005. 2. Koosta võimalikult põhjalik skeem, kuidas on „Trooja sõja” sünd- mustega seotud antiikmütoloogia kangelased ja jumalad. 3. Uuri järele, millised olid takistused Odysseuse koduteel. 4. Tee Homerose eeposeid tutvustav reklaamtekst (mõlema eepose kohta u 100 sõna). Võrdle reklaamteksti oma pinginaabri omaga. Kui sarnased need tulid? 5. Esita võimalikult palju fakte, mis toetavad väidet „Antiik-Kreeka on Euroopa kultuuri häll”. 6. Nimeta loetud või nähtud kirjandusteoseid või filme, kus räägi- takse kreeka kangelastest või jumalatest. 7. Vali õpikust üks antiikmütoloogia jumal ja uuri, mida tema kohta eri teabeallikatest teada saad lisaks õpiku materjalile. Tee saadud teabe põhjal 3minutine Powerpointi ettekanne. 8. Selgita mõisteid: bakhandid Trooja hobune panteon 9. Analüüsi ja võrdle lugemistekste, toetudes järgmistele küsimus- tele. Mis liiki tekstiga on tegemist? Millisel ajastul see on kirjutatud? Kes on autor? Millist antiikmütoloogiast tuntud lugu ta edasi annab? Milliste vahenditega ta seda teeb? 10. Nii William Butler Yeatsi luuletuse kui ka Maurice Druoni travestia üks peategelasi on Zeus. Too välja, milline on Zeus Yeatsi käsitlu- ses, milline Druoni käsitluses. Kas ja kui palju suhestuvad eri autori loodud tegelaskujud antiikmütoloogia Zeusiga? 11. Kuidas on Druon antiikmütoloogiat parodeerinud? Too näiteid. 12. Mõtesta lahti luuletuses „Leda ja luik” kirjeldatud luige rünnak. Mis on Sinu arvates Yeatsi sõnum?

118 Kreeka mütoloogia Kreeka mütoloogia 119 120 Kreeka mütoloogia 7. Eesti mütoloogia 1 7.1. Tharapita Läti Henriku kroonikas

On väga raske kindlaks teha, milline võis olla ristiusustamise-eelse Eesti oma mütoloogia. Erinevalt Sumerist või Vana-Kreekast ei kujunenud meie rahval välja kirjakeelt, mistõttu ei ole meil sellest perioodist tekste, mis kajastaks toonast mütoloogilist maailmapilti. Seetõttu ongi kõige varasemad andmed Eesti territooriumil elanud hõimude müütidest ja mütoloogilistest olenditest pärit teiste rahvaste kirja- varast. Valdav osa infost eesti muinasmütoloogia ja religiooni kohta pärineb aga 19. sajandil hoo sisse saanud rahvusromantilisest ja ka Henriku Liivimaa kroonika on kirju- teaduslikust huvist rahvaluule kogumise vastu – sealt loodeti leida tatud aastatel 1224–1227 ja käsitleb jälgi muinasajal elanud eestlaste mütoloogilise maailmapildi kohta. liivlaste, latgalite ja eestlaste risti- Kui aga mütoloogiale hakati esimest korda teaduslikult tähelepanu usustamist ja võõrvõimudele alis- pöörama, oli valdav osa kunagisest „algsest” pärimusest juba ammu- tamist umbes aastatel 1184–1227. gi käibelt kadunud. Kogutud muistendeid ja lugusid olid aga sajan- Kroonika tugineb peamiselt Henriku deid mõjutanud kristlik mütoloogia ja kõikvõimalikud muud tegurid. ja tema lähikondlaste isiklikele mä- Seega ei olegi võimalik saada ühtegi algset ja kindlat pilti, milline oli lestustele, püüdes õigustada Liivi- muinasaegne mütoloogiline maailmavaade. Võime teha ainult oletusi maa vallutamist ristiusustamisega. tekstilõikude põhjal, mis on tänapäevani säilinud. Iga teksti analüü- Kroonika on faktirohke ning hoo- sides tuleb aga meeles pidada, et kirjapandu peegeldab ennekõike limata tendentslikkusest valdavas kirjutaja enda vaatenurka. osas usaldusväärne. Kõige varajasemad pisut täpsemad kirjeldused eestlaste religioo-  Originaalkäsikiri ei ole säilinud, nist ja mütoloogiast pärinevad saksa vallutajate vaatenurka esinda- vanim ärakiri (nn Codex Zamoscia- vast Henriku Liivimaa kroonikast. Eesti mütoloogia kohta võib nus) pärineb 14. sajandist. sellest ajalookroonikast pidada kõige olulisemaks jumal Tharapita1

1 Kasutatud on veel nimekujusid Tharapita, Tarapitha, Tarapita, Taarapita ja Taara. Liivi-

Eesti mütoloogia 1 121 Tarapita

kohta käivat teavet. Aastal 1220 tegelesid kaks preestrit Virumaal ja Liivlased koos lätlastega, käies ümber linnuse ringi, ei Järvamaal rahva ristimisega ning Virumaal olevat olnud lase kedagi neist põgeneda. Vaenlaste üle võidu saavutanud, rõõmustavad võitjad, lauldes jumalale kiitust. Kes ikka kait- kolm küla, kus oli mägi ja väga ilus mets, kus kohalikud rää- ses Taavetit vilistide eest, see päästab ka omad, andes võidu kisid olevat sündinud saarlaste suur jumal, keda kutsutakse vaenlaste üle. Nad vallutavad linna, röövivad saaki, riisuvad Tharapita, ja sellelt kohalt lennanud Saaremaale. Ja teine vara, toredaid asju, ajavad hobused ja karja ära, mis üle jääb, preester läks, raiudes maha nende jumalate kujud ja näod, põletavad nad tules. Saarlaste linnust neelab tuli, aga kristla- mis olid seal tehtud, ja need panid imeks, et verd välja ei voo- sed riisuvad rõõmsasti saaki. lanud, ja uskusid rohkem preestrite jutlusi (XXIV: 5). Näeme, et Henrik kirjeldab toimuvat ka kui sõda kristlaste ja paga- Tharapitat kirjeldatakse kui saarlaste jumalat, kes lendas Virumaalt nate vahel. Kuigi kristlik õpetus räägib oma põhilistes alustes eelkõige Saaremaale. Ühtlasi aga saame teada, et kohalikel olid pühapaikades vaenlasele andestamisest ning isegi täiesti erinevate rahvaste sõpru- (pühades metsades või saludes) olemas oma jumalate kujud, mida sest (nagu näiteks hea samaarlase lugu), ei ole Henriku arusaamades peeti niivõrd elusateks, et usuti, et kujude soontes voolab ka veri. ja mõttemaailmas Uue Testamendi evangeeliumite rahumeelsusest Kahjuks täpsemaid kirjeldusi nende muistsete jumaluste olemuse ega jälgegi. Hoopis kristlased on need, kes riisuvad vaimustunult alistatu- ka nimede kohta kroonikas ei anta. te saaki ja mõrvavad vastaste sõjavange. 1227. aastal aset leidnud Muhu linnuse vallutamisel on Läti Henrik Ühtlasi loeme krooniku kirjeldustest välja, justkui oleks Eesti ala- kirjeldanud mõlema poole pöördumist oma jumala poole. Kristlased le saabunud sõdalaste tegutsemise peamine ja olulisim tulemus ol- kutsuvad omale sõjahüüetes appi Jumalat ja Jeesust; saarte elanikud nudki see, et muistsete saarlaste jumal Tharapita „visati välja” ja rahvas aga Tharapitat ja püha hiit: soovis lõpuks ise ristitud saada. Henriku jaoks on tähtis rõhutada, et rahvas sai ise aru ristimise vajalikkusest. Võit ei saabunud eelkõige Kristlaste vägi rõõmustab, nad karjuvad, paluvad jumalat. mitte sõja teel, vaid hoopis neitsi Maarja armust, kellele ju Maarjamaa Karjuvad ka need, rõõmustades oma Tarapitha üle. Need ka pühendati. Henrik üritabki näidata, et kohalik rahvas sai isegi lõ- hüüavad appi hiit, nood Jeesust, kelle nimel ja kiituseks nad puks aru, et nende mütoloogia ja religioon on eksiuskumus ning uued ronivad vapralt üles, jõuavad valli harjani, aga lüüakse ka nen- mütoloogilised olendid vanadest palju õiglasemad ja paremad. de poolt väga vapralt tagasi. Seda, kes esimesena üles ronib, surutakse paljude odalöökidega ja kivihoopidega, igatahes Antakse üle suursuguste pojad; kellest esimese, kui temale oli ainuüksi jumal hoidis teda vigastamata keset nii palju raevut- õpetatud usutõdesid, kastis auväärne Riia piiskop rõõmu ja sevaid vaenlasi. suure hardusega püha ristimise lättest; teised preestrid kast- sid teisi, ka viiakse nad rõõmuga linna, et nad Kristust kuulu- Lahing lõppeb saarlaste kaotusega ja võitjad sakslased laulavad taksid, et nad Tharaphita, kes oli saarlaste jumal, välja viskak- oma jumalale kiitust. Ühtlasi teeb Henrik veel ka viite Vana Testmendi sid, pühitsedes allika keset linnust ja täites vaadi, ristivad nad loole Iisraeli võitlusest oma naaberrahva vilistidega. Väidetakse, et esiteks ristiusus õpetust saanud vanemad ja paremad, seejä- nagu Jumal kaitses Taavetit võitluses vilistide võimsa ja suure sõjame- rel teisi mehi ja naisi ning lapsi. Ja tekib väga suur meeste, he Koljati vastu, kaitses ta nüüd samamoodi ka sakslaste väge saarlas- naiste ja laste tunglemine, kes karjuvad „Tõtta mind ristima”, te vastu: hommikust õhtuni, nii et ka preestrid ise, keda oli kord viis, kord kuus, ristimistööst väsivad. Nad tungivad linnusesse ja tapavad rahvast, [---] Saaremaa paganarahvale armu nad ei saa anda, Need jumala annid on meie rõõm. Jumala ja meie issanda sest maha löövad nad muist, vangideks võtavad muist. Jeesuse Kristuse ja õndsa neitsi Maarja au on nende Riia su- lastele annetanud Saaremaal sellise rõõmu: võita mässajad, ristida vabatahtlikult ja alandlikult tulijad, võtta pantvange maa kroonikas esineb neist kolm: Tharapita, Tarapitha ja Tharapitha.

122 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 123 ja maksu, tagasi anda kõik kristlase nimega vangid, tulla või- Eesti territooriumil elanud rahvakildude religioossete toimingute duga tagasi! Mida kuningad polnud senini suutnud, selle viis keskseks paigaks. õnnis neitsi kiirelt ning leebelt täide oma sulaste riialaste läbi Rohkem kui 300 aastat hiljem kurdab Tallinna Pühavaimu kiriku oma nime auks. See on täide saadetud, see on tehtud, nimelt eesti koguduse pastor ja kroonik Balthasar Russow (1536–1600) oma kogu rahvas ristitud, Tharaphita välja heidetud, vaarao uputa- ajalooteoses „Chronica der Provinz Lyfflandt” (1578), et eestlaste patud, vangid vabastatud, pöörduge rõõmuga tagasi, riialased! ganlikud ja ebausklikud kombed pole kuhugi kadunud. Ristiusueelse Kuulsuseküllane võidutriumf on teid alati saatmas, aja kohta annab ta järgneva iseloomustuse: Issandal’ kiitus ja au, jumalal’ tähtede peal. Ja enne ristiusu tulekut pidasid paganlikud liivimaalased iga- Milline oli sündmuste tegelik käik ja kas Tharapita oli ka tegelikult sugu koleduslikku väärjumalateenistust päikese, kuu ja tähte- niivõrd tähtis muistsete eestlaste jumal, nagu kroonik üritab väita, ei dega, samuti ka madude ja teiste loomadega. Ka pidasid nad ole teada. Siiani pole teada ei Tharapita nime tähendus ega ka selle ju- mõningaid salusid pühadeks, kust ühtki puud ei tohtinud mala päritolu. Paljud on arvanud, et tegu on laenuga muistsetelt skan- raiuda. Ning selles pettekujutluses uskusid nad, et see, kes dinaavlastelt ja Tharapita (Taara) on tegelikult hoopis piksejumal Thor, arvatud pühamikus ühe puu ehk põõsa maha raiub, jalamaid kelle toonased saarte elanikud omale importisid. Tõenäoliseks on ka sureb. peetud, et see jumal on seotud hoopis muistsete slaavi hõimude asus- tatud Rügeni saarel kummardatud jumal Turupidiga. Keeleteadlane Ajaloouurija, kirjamees ja Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel Urmas Sutrop on aga alles hiljuti oletanud, et tegelikult tähendab (1737–1819) kirjeldab omakorda umbes 200 aastat pärast Russowit, August Wilhelm Hupel oli ajaloo- nimi Tharapita „Taara on suur” (Taara kui jumaluse pärisnimi ja „pita” et talupoegade arusaamad maailmast ei ole endiselt oluliselt muutu- uurija ja Põltsamaa pastor. Hupel epiteet – uurali „suur”). nud. Pühad hiied, pühad puud ja allikad on ikka kesksel kohal: oli ühtlasi viljakas kirjamees, kes pä- Läti Henriku loodud dualistlik jagamine „headeks”, idealiseeritud randas oma teoste kaudu järeltule- ristisõdijateks, ja „mõistmatuteks” paganateks on pannud aluse Eesti Mõnes pühas kohas on üks, mõnes mitu puud – enamasti vatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi ajaloo dualistlikule käsitlusele. Rahvusromantilisel perioodil viljel- kuused; neid on küngastel, lagedal, allikate ääres ja mujal. Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, dud ajalooline kirjandus pööras hea ja kurja telje ringi ning kujutas Talupojad, keda asja väljatulemine ja ettemääratud karistus geograafilistest ja looduslikest olu- eestlasi liialdatult õilsatena. Ülla meele tunnusjooned järgisid aga 19. ei hirmuta, matavad surnud heameelega salaja niisuguses- dest. sajandi eestlase mõttemaailma kujundanud kristluse alusväärtusi. se paika. Sellistes pühadeks peetud hiites käimine ja nende Tegelaskujud, nagu peategelane Ülo Karl August Hermanni jutustu- austamine on kõvasti ära keelatud. Mõned mõisnikud on sest „Auulane ja Ülo” (1887) või Vambola Andres Saali samanimelisest jutustusest (1889) on ideaalinimesed. 20. sajandil muutusid kirjandus- likud karakterid mitmetahulisemaks. Mait Metsanurga ajaloolises ro- Pildil Lääne-Virumaal Samma külas maanis „Ümera jõel” (1934) maksab peategelane, kujuteldava väikeki- asuv Tammealuse hiis, rahvasuus ni- helkonna Mägiste vanem Vello, õe häbi ja õepoja eest kätte: ta tapab metatud ka Samma hiieks. õe hüljanud abikaasa ja rüüstab tema küla. Tammealuse hiit on viimastel aasta- kümnetel järjepidevalt taastatud. Selles hiies tähistatakse igal aastal 7.2. Püha hiis suvisteid. Nimelt on Tammealuse hiiest hoolivatel inimestel kombeks koguneda igal aastal suvistelaupäe- Jumal Tharapita on Henriku kirjelduste kohaselt olnud seotud eestlas- val hiide, et koos tähistada kevade te pühade hiitega. Hiit aga olevat krooniku kohaselt appi hüütud ka saabumist, kiikuda, keeta mune ja sõjas. Hiied ja pühad puud, mida maa- ja taarausulised peavad oma mängida munaveeretusmängu, aja- kultuslikeks pühapaikadeks tänapäevalgi, olid tõenäoliselt ka kunagi da juttu ja laulda regilaule.

124 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 125 nõudnud, et talupojad niisugused puud maha raiuksid, aga kõigi ähvarduste ja manitsustega ei võinud nad midagi korda saata; pidid viimaks ise kirve kätte võtma, et kartlikkudele julgust anda. Villa-, vaha-, lõnga-, leiva- ja muude asjade ohv- rid on veel tänapäev nende juures viisiks; nad panevad need annid pühasse paika ehk pistavad puude õõnsustesse. Ka allikad ja jõed saavad ohvriande.

Tõenäoliselt ei ohverdatud neis paigus küll jumal Tharapitale või Taarale, kuid on selge, et vallutajarahvast erinev mütoloogiline mõtte- maailm jätkus mingil määral paralleelselt kristlusega. Pühade hiite ja nende seostamine oletatavate eesti jumalustega on täheldatav praegugi, seda eeskätt viimastel aastakümnenditel esile tõusnud maausu- liste liikumises.

7.3. Taara ja püha hiis „Kalevipojas”

Taarast kui eestlaste muistsest jumalast saab üks keskseid mütoloogi- lisi figuure ka eesti rahvuseeposes „Kalevipoeg”. Samamoodi leiab ka- jastamist see, et eesti muistsete jumaluste elupaigaks ja ühtlasi kogu rahva vaimseks keskuseks oli hiis või püha tammik. Mütoloogilised tegelased ja täiesti väljamõeldud kunstmütoloogia seotakse eeposes ühtseks tervikuks. Eepose alguses kirjeldatakse, kuidas kaugel põhjas elas pere, kus kasvas kolm poega. Neist esimene läks Venemaale ja temast sai kaup- Taaralaiste taimekesi. Kujundid meie rahvausundist, mü- mees, teisest aga Turjamaal vapper sõdalane. Kolmas vend Kalev aga Üks neist veeres Venemaale, toloogiast ja hilisemast kunstmü- lendas kotka seljas Virumaale (kus oli sündinud Henriku kohaselt ka Teine tuiskas Turjamaale, toloogiast ei ole mõjutanud mitte jumal Tharapita) ja pani aluse tugevale muistsele Eesti riigile, kus te- Kolmas istus kotka selga, ainult eesti kirjandust või sõnalist mast sai suure voliga valitseja. Põhjakotka tiiva peale. mõtet, vaid ka eesti kunsti. See, kes veeres Venemaale, Oskar Kallis, „Kalev kotka seljas”, I 80–119: Kasvis kauniks kaubameheks, 1916–1917. Poe-poordide punujaks, Põhja piirel seisis pere, See, kes tuiskas Turjamaale, Tugev talu kaljudele Sirgus vapraks sõameheks, Taara tammemetsa ääres, Tõusis tapperi tautajaks. Pool veel seisis metsa peidus, See, kes sõitis kotka seljas, Teine pool lausa lagedal. Põhjakotka tiiva peale, Peres kasvis kolmi poega, Lendas palju, liuges palju,

126 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 127 Lendas tüki lõuna poole, Teise tüki tõusu poole, Sõitis üle Soome mere, Liuges üle Lääne mere, Veeres üle Viru mere, Kuni õnne kohendusel, Jumalikul juhatusel Kotkas kõrge kalju peale Viskas mehe Viru randa. Meie maale tulnud meesi Riiki kohe rajatanud, Laia valda asutanud, Kena koja ehitanud, Kust ta vägev-volil käsi Laia valda valitsemas. Muud ei meie murudele, Meie laia luhadele, Vanajutu jälgedessa Kalevi-taadist kuulutud, Tulemisest tähte antud. Aleksander Tassa – kirjandusrühmituse, mille peamiseks sihiks oli või- Kirjandusrühmituse Tarapita liikmed. On ebatõenäoline, et Eesti rahvustunne oleks saanud ilma eepo- delda ühiskonda haaranud mandumise, korruptsiooni ja tõusiklikku- Vasakult paremale ülemises reas: seta „Kalevipoeg” esile kerkida sellise jõulisusega, nagu see 19. sajandi se vastu. Rühmituse nimeks valiti Tarapita, mida tõlgendati kui muist- Johannes Vares-Barbarus, Fridebert teisel poolel toimus. Kindlasti oli just rahvuseeposes loodud kujutlus- set vabade eestlaste sõjahüüdu. Nagu Tuglas ise ütleb: „Meie mõtete Tuglas, August Alle; alumises reas: pilt kunagisest vabast ja võimsast oma enda jumalate ja müütidega koonduskohaks olgu sõjahüüdeline „Tarapita”!” Ühingu üldmanifesti Albert Kivikas, Johannes Semper, eesti rahvast see, mis hiljem, olgu teadlikult või alateadlikult, pani lõpp on sõnastatud järgnevalt: Marie Under, Artur Adson. meie poliitikuid reaalselt tegutsema eesti rahva autonoomia saavutamise nimel ning kannustas omariiklust välja kuulutama ja selle nimel Olgu naiivne loota Jeeriko müüride kokkuvarisemist ainult Vabadussõda ette võtma. Seetõttu võiks küsida, kas Eesti riik oleks trompetite häältest, olgu naiivne uue ja parema kultuuri üles- üldse tekkida saanud, kui 19. sajandi rahvuslased poleks rahvusmüto- ehitamine ajal, mil veel ära mädanend pole sõjas ja terrorites loogia loomisega tõstnud eestlase eneseteadvust. Kui aga 20. sajandi tapetute ja veelgi tapetavate laibad, ajal, mil ümberringi kuuleb alguses poleks Eesti iseseisvunud, ei oleks pruukinud säilida ka eesti vaid rahapaberite krõbinat! Aga kahekordne on meie sisemine keel ja kultuur. sund: paljastada ja piitsutada väikekodanlist rahulolu, anda ühtlasi kogu selle ühiskonna pahede juurte pihta – ning samal ajal kõige kiuste tuld kohendada oma loomingu paakides. Meid on ühte viinud opositsioon raba vastu, kuhu ole- 7.4. Tarapita kirjandusloos me määrat kõngema. Ei ole meie sihiks ühiselt uusi esteetilisi veendumusi kuulutada! Astugem igaüks ette omas vaimli- ses loomingus, kuid löögem üheskoos ühise vaenlase pihta! Pärast Vabadussõda lõid mitmed tuntud Eesti kultuuritegelased – Relvaga, mida igaüks paremini valitseb: kas sõnapiitsaga, sõ- Friedebert Tuglas, Artur Adson, Albert Kivikas, Johannes Semper, na-ahinguga või sõna-tapperiga! Tarapita! Marie Under, Johannes Vares-Barbarus, August Alle, Jaan Kärner,

128 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 129 Nagu Henrik oma kroonikas, teevad ka Tarapita manifesti autorid viiteid Vana Testamendi Iisraeli mütoloogiale. Täpsemalt loole sellest, kuidas pasunasignaaliga, millele järgnes rahva kisa, hävitati Jeeriko Muinaspõhja pärimus tunneb ber- linna müürid (Joosua 6, 20); serker’e ehk berserk’e – end lahingus karuks muutvaid tohutu jõu ja rae- Siis rahvas hakkas karjuma ja puhuti sarvi. Ja sündis, kui vuga sõdalasi, kes kandsid jahikoera, rahvas kuulis sarvehäält ja rahvas hakkas karjuma suure hundi- või karunahku, kiskjate nah- sõjakisaga, et müür varises oma jala pealt ja rahvas läks üles kadeks töödeldud soomusrüüsid linna, igaüks otse oma kohalt, ja nad vallutasid linna. ning loomapea-kujulisi kiivreid. Ber- serklus on tavaliselt seotud eriliste Piiblimütoloogia ei ole aga mandunud ühiskonna ja korruptsioo- sõjalauludega, milles võib aimata ni vastu enam piisav – ning kasutusele võetaksegi muistsete eestlaste loitse. Tänapäeval on ennastunusta- kunagine sõjahüüd omaenda jumalale Taarale – „Tarapita!” va raevuka laulu põhjuseks peetud Lennart Meri (1929–2006) on oma teostes „Hõbevalge” (1976) ka narkootiliste ainete tarbimist. Pil- ja „Hõbevalgem” (1984) loonud arusaama sellest, et Taara oli kunagi dil sõdur ja oletatav berserker. ammusel ajal Virumaal Ebavere mäe juures atmosfääri ilmunud Kaali Vendeli ajastu (u 550—790) pronks- meteoriit, mis lendas sealt edasi Saaremaale. Meteoriidiplahvatuse plaat Ölandi saarelt Rootsis. Repro. põhjustatud katastroofist sai müütiline lugu, mis kandus edasi, kuni sai osaks antiikmütoloogiast. Võib üpriski kindlalt väita, et tema teooriad ei vasta „ajaloolisele” sõdalased. Hiljem, pärast paganlike alade ristiusustamist seostati aga tõele või päriselt olemas olnud eesti mütoloogiale. Oma raamatu- säärane komme tumedate või saatanlike kristlusevastaste jõududega. tes lõi Meri tegelikkuses hoopis ise uut mütoloogiat. Kirjandusliku- Libahundid nagu ka nõiad olid ristiusu seisukohalt saatana käsilased mütoloogilise kujundina on tema versioon jäänud eesti rahva mällu ja nende hävitamine oli osalt ka kristlik võitlus kurjaga. Libahundiks praeguseni. muutus inimene kas kurja nõia loitsimise läbi või ise maagilisi riitusi sooritades. Eesti pärimuses võis libahunt aga taas inimeseks muutuda, kui talle anti söögiks leiba. Jakob Hurda algatatud rahvapärimuse kogumises osales aktiiv- 7.5. Mütoloogilised tegelased. selt ka noor August Kitzberg (1855–1927). Libahundipärimusest inspireerituna kirjutas ta esmalt teemakohase jutustuse ning 1911. aastal Libahunt valmis Kitzbergi tippteos, tragöödia „Libahunt”.

Uskumused libahundist – inimesest, kes muutub öösel hundiks ja Näidendi alguses ilmub Tammaru talukoha ukse ette noor käib murdmas kariloomi või teisi inimesi – on tuntud paljude rah- tütarlaps Tiina, kelle ema on just nõiaks olemises süüdista- vaste juures, kus hundid on levinud. Hiinas ja Indias on aga näiteks tuna tapetud. Pererahvas otsustab segaduses tüdruku enda hoopis libatiigrid, Aafrikas jällegi libahüäänid ja -krokodillid. Seega juurde jätta ning ta kasvab koos perepoja Marguse ja tema- on arusaam mütoloogilise tegelase olemusest ja toimimisest sarnane, ga sama vana kasutütre Mariga talus suureks. Juba varem on kuid sõltuvalt geograafilistest tingimustest võib libaloom olla vägagi peres otsustatud, et Margus peab abielluma vastavalt pere erinevast liigist. On peetud ka võimalikuks, et libahundijutud või soovidele oma kasuõe Mariga. Tiina on aga Marist märgata- -muistendid eesti pärimuses võivad olla hoopiski germaani või slaa- valt veetlevam, targem ja naiselikum. Margus armubki hoopis vi laenud. Võimalik, et kunagi kandsid hundinahka (tõenäoliselt Tiinasse. Marguse ja Tiina võimaliku abiellumise vastu on aga looma jõu ja meeleteravuse omandamiseks) erinevate kultuslike rii- nii kohalik külaüldsus kui ka pererahvas ise. Armukade Mari tuste või ka jahipidamise ja jahimaagia käigus kunagised germaani levitab omakorda jutte sellest, et Tiina on tegelikult libahunt,

130 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 131 kes käib külainimeste loomi murdmas. Masendunult põge- käed esimest korda adra taga mullaseks tegin, mina pidin neb Tiina kodust ära metsa. Ta käib veel korra kodus Margust nüüd mitu aastat tööta kükitama! Uhh, aga ma nüüd alles palumas, et viimane temaga kaasa tuleks. Kuid pereeluga ja hakkan tööle pihta andma! Hakatuseks raiun ma selle metsa kodutaluga kohanenud Margus ei lähe pakkumisega kaasa maha ja ehitan siia veski!” ja Tiina lahkub, seekord jäädavalt. Margus ja Mari abiellu- vad, kuid õnnelikuks nad abielupaarina ei saa, ilmselt pole Kivirähk on kasutanud kõikvõimalikke tõsises ja romantilises võt- Marguse armastus Tiina vastu kustunud. Mitme aasta pärast mes käsitletud mütoloogilisi või rahvapärimuslikke olendeid hoopis kuuleb Margus talu juures huntide ulgumist ja laseb nende teistsuguses kontekstis. Kui Kitzbergi „Libahunt” oli läbinisti tragöö- minemapeletamiseks püssist ulgumise suunas. Lasust saab dia, siis Kivirähki koomilistes jutustustes on libahunte ja teisi mütoloo- aga surmavalt haavata talu juures ringi luusinud Tiina. gilisi tegelasi kasutatud ugrilase juhmuse illustreerimiseks. Libahunt  ise aga osutub tüüpiliseks materiaalseid väärtusi hindavaks praktili- Andrus Kivirähk, Andrus Kivirähk on aga libahundi motiivi kasutanud oma naljajut- seks töödrügavaks ugrilaseks. Kunagi aktiivses jutupärimuses olnud „Õlle kõrvale”, tude kogumikus „Õlle kõrvale”, mis ilmus 1996. aastal. Loos pealkirjaga mütoloogilised motiivid elavad seega edasi ka praeguses kirjanduses, AS Vaho, 1996 „Ugrilane” parodeeritakse eestlase kommet mõõta kõike ainult mate- kuigi kirjeldamise viis ja kontekst on muutunud. riaalsete väärtuste järgi ja pidada vaba vaimu või ka kauneid kunste lihtsalt muidusöömiseks või rumaluseks. Vennapoeg tuleb maale oma onu talusse suveks külla, et seal puhata ja maalida. „See pole miski töö!” vastab onu vennapojale. Nagu selgub, tapab onu ka ülesseatud lõk- 7.6. Mütoloogilised tegelased II. sudega päkapikke, et need ta nisu ära ei sööks; hoiab laudas ohelikus kaelapidi kinni haldjaid, et need talle lüpsaksid; ja näkke, et need talle Vanapagan muneksid. Edasi näeb vennapoeg kuudist välja tulevat suurt koera. Vanapagan on eesti folklooris, sõltuvalt žanrist, kas rumalapoolne Suur hall koer tuli kuudist välja ja urises hoiatavalt, ent tund- hiid või ohtlik, halbust kehastav olend. Näiteks loomislugudes2 ei nud ära peremehe, laskis ta kõhuli ja pani pea käppadele. ole vanapagan enamasti tark ja salakaval kurjuse kehastus, vaid pi- „See on muuseas libahunt,” ütles ugrilane ja läks tuppa. gem juhm ja rumalapoolne suur mehemürakas. Müütilistes lugudes Vennapoeg istus õunapuu alla murule ja masseeris valu- seostatakse vanapaganat mitmete pinnavormide loomisega, see tavat laupa. Ta kaalus, kas mitte minna ja lõigata läbi haldjaid jutupärimus temast kuulub osalt ka hiidude lugude hulka sarnaselt ahistavad ahelikud, viia näkk tagasi vette ning korjata ära aita Kalevipoja ja Suure Tõlluga. Saartel on vanapagan Suure Tõllu vasta- peidetud päkapikulõksud. Ka plaanis ta anda libahundile noa ne ja Põhja-Eesti rannikul Kalevipoja vaenlane. Sõna „pagan” on pärit otsast tüki leiba, et vaene loom taas inimese kuju kätte võiks ladina keelest (pagus tähendas küla või maakohta, sellest tuletatud  saada. sõna paganus, ’külaelanik’, ’maamees’, hakkas keskajal tähistama tsivi- Ülo Valk, „Jah,” mõtles ta, „vähemalt seda pean ma tegema. Jumal lisatsioonivälise ala elanikku, seega mittekristlast). Eesti keeles oli see „Kurat Euroopa usundiloos”, teab, kaua too õnnetu hing juba hundinahas ringi on pida- niisiis „uudissõna”, mida hakati kasutama nii mittekristlaste kui nende Vikerkaar, 1994. nud kõndima!” hingeisanda kuradi kohta. Vanapagan on tuntud ka mitmete teiste Vennapoeg käis sahvris ja tõi noa otsas tüki leiba. Libahunt nimedega, nagu kurivaim, sarvik, vanajuudas, vanakurat, vanakuri, silmitses teda uurivalt. Kui vennapoeg juba õige lähedale oli saadan, vanatont, vanatühi jne. tulnud, hüppas ta ligi ja neelas leiva ühe lõnksatusega alla. Samas kostis vaikne sisin ja libahundi asemel seisis ven- 2 Eduard Laugaste nimetas jutte, kus Vanapagan või Kalevipoeg on seotud mingite napoja ees keegi mees. Tal oli paks punane nägu, vägevad geograafiliste paikade kujunemisega, tekke- ja seletusmuistenditeks. Praegu käsitle- kämblad ja viiskudesse kängitsetud jalad. Veel üks ugrilane! takse neid pigem müütiliste tekstidena. Muistendit vaadeldakse aga kui usundilist jut- „Aitüma, sõber!” ütles ta rõõmsalt. „Sa ei tea, kuidas see tu, mille keskmes on kohtumine mingi tundmatu ja ohtliku jõuga ja selle kohtumise tagajärjed. Siia kuuluvad näiteks libahundimuistendid, kummitusjutud, tänapäeval ka hundi elu mind piinas! Mina, kes ma juba kaheksa-aastaselt UFO-lood jt.

132 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 133 Kuradiga seonduvaid uskumusi on Eestis kujundanud ristiusu tutvub naabruses elava taluperemehe Antsuga, kes nõustubki talle erinevad suundumused: esmalt katoliiklus, õigeusk ja hiljem luterlik laenuks andma esimesed loomad ja muud vajalikud asjad. Jürka esi- religioon. Ühtlasi mõjutas edasisi rahvajutte juba ka nii „Kalevipoja” mene naine sureb ja ta abiellub uuesti. Sünnib palju lapsi, kes kõik (esimene versioon Kreutzwaldilt 1853) kui ka „Suure Tõllu” (Peeter satuvad samamoodi erinevatesse kurbadesse sündmustesse, paljud Vanapagan tegutseb rumala ja tu- Südda, „Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees”, 1883) neist surevad traagiliselt. Aastate jooksul suudab Ants lihtsameel- geva loodushiiuna müütlistes lu- trükist ilmumine ja sealsete motiivide jõudmine hoopiski kirjasõna set Jürkat mässida kõikvõimalikesse afääridesse ja teenida rumala gudes, mida on varem defineeritud kaudu rahva mõttemaailma. Vanapagana pealt suurt isiklikku kasu. Jürka võtab Antsu jaoks isegi ka kui tekke- ja seletusmuistendeid. Muistendite kurat erineb müütiliste tekstide vanapaganast soo- pangast laenu, kuid jääb lõpuks ilma üldse kõigest, mis ta raske tööga Usundiliste muistendite kurat on tuks. Ta ei ole rumal loodushiid, vaid ohtlik ja kardetud deemon, kelle saavutanud oli – kõik selle nimel, et maa peal õndsaks saada. Kui Ants seevastu ohtlik ja hukutav olend, eest on end vaja kaitsta. Kuradiga kohtumisel on aga abi kristlikest lõpuks Jürka tema enda kodust välja laseb visata, saab ta aru, et Ants kes peidab end salakavalalt mõne tõrjevahenditest (nt meieisapalve, ristimärgi löömine, pihlakaokste ei ole mitte tema sõber, vaid vaenlane. Ta põletab maha kõik majad looma või pooltuttava kehasse. Tek- suitsetamine jne). Kuradile on iseloomulik veel hirm pikse ja huntide ja lööb Antsu oimetuks. Ise põleb Jürka aga Antsu majas märatsedes ke- ja seletusmuistenditeks liigitatud ees. surnuks. lood on oma olemuselt pigem müü- Lisaks müütidele ja muistenditele esineb vanapagana tege- Milline on lõpuks Jumala otsus, seda romaanist täpselt ei selgugi. did; nendes tegutsev Vanapagan on laskuju veel ka muinasjuttudes – nimelt lugudes Kaval-Antsust ja Vanapagan leiab, et on asjata maa peal elanud. Kuid Peetrus lohutab sageli rumal loodushiid. Rahvajut- Vanapaganast. Nendes lugudes saab rumal vanapagan osava Kaval- teda, et äkki Vanapaganal on siiski lootust veel õndsaks saada, nii et ta tude vanapagan erineb seega üsna Antsu käest haledalt petta. võiks põrgut edasi pidada. palju kristliku mütoloogia saatanast, A. H. Tammsaare (1878–1940) viimaseks jäänud romaan Tammsaare romaan on nii mütoloogiline teos kui ka filosoofi- kes vastukaaluks Jumalale on kõige „Põrgupõhja uus vanapagan” (1939) kasutabki rahvajuttudest tun- lis-teoloogiline arutelu inimese vaba tahte, õigluse ja elu üle. Isegi kurja kehastus. tud Vanapagana ja Kaval-Antsu tegelaskujusid ning seob kogu tege- kui lugejale ei meeldi Tammsaare filosoofiline või teoloogiline mõtte- Pildil keskaegne saatan 13. saj algu- vuse omakorda kristlike kujutluspiltide ja mütoloogiaga paradiisist süsteem, peitub romaanis „Põrgupõhja uus vanapagan” kirjanduslik sest. Saatana pilt keskaegsest raa- Jumalaga ja põrgust Saatanaga. väärtus. Seda võib pidada üheks eesti kirjanduse meeldejäävamaks ja matust „Codex Gigas”, mida rahva- Nimelt oli Vanapagan maa peale tulnud paradiisi valvuri Peetruse olulisemaks teoseks. Võimalik, et niivõrd tähtsa koha eesti mõtteloos suus tuntakse saatana piiblina. ja taevas elava Jumala käsul: „Kui elad maa peal inimesena nõnda, ja kirjanduses ongi teos saavutanud tänu sellele, et peategelasteks on et saad õndsaks, siis on sul õigus hingede saamiseks igavesest ajast üldinimlikult mõistetavad mütoloogilised tegelased. Taevas, Põrgu, igavesti. Aga kui sa inimesena surres lähed põrgu, siis kaotad hinge- Kurat, Jumal, ausad ja valelikud inimesed oma eri kujul on olemas ja de saamise õiguse igaveseks ajaks.” Peetrus selgitab ka seda, et tae- lihtsasti mõistetavad motiivid kõikjal maailmas. vas on hakatud „kahtlema, kas inimene üldse on nõnda loodud, et ta võiks õndsaks saada. Ja kui ta ei ole, mis õigusega saadetakse ta siis pärast surma põrgu?” Kui selgub, et inimene on nii loodud, et ta ei võigi õndsaks saada ehk kui inimese loomine ongi Jumala poolt äpardunud ettevõtmine, siis peaks Jumal selle loomise tagasi võt- ma. Parimaks olendiks, kes saaks minna sellist asja järgi uurima, ongi Vanapagan ise, kes peaks inimesena tõestama, „et mitte jumal oma loomisega pole äpardunud, vaid inimesed äparduvad oma eluga ja et nõnda on õigus ja kohus, kui nende hinged lähevad põrgu.” Piibli motiividelt minnakse aga maa peal üle rohkem eesti oma mütoloogiale ja argielule. Kui Vanapagan – Põrgupõhja tallu sureliku inimesena elama asunud Jürka – maa peal õndsaks ei saa, siis Peetrus talle põrgusse enam hingi ei anna. Jürkal, kes saabub maa peale õnd- saks saamise võimalikkust katsetama, ei ole veel ühtegi looma, mingisugust isiklikku vara, identiteeti ega isegi õiget isikutunnistust. Ta

134 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 135 Järgnes katastroof. Lugemiseks Selle üksikasjad hajutavad lõplikult kahtluse, nagu võiks siin tegemist olla piiblimüütide kauge kajastusega. Kalastaja-küti silmade läbi nähtud sündmused on oma piltlikkuselt tähendusrikkad: Maa peale Loe katkendit Lennart Mere teosest „Hõbevalge”, milles ta arutleb populaar- langes tulekera. teaduslikult eestlaste ja läänemeresoomlaste mineviku üle. Üks suuri teema- Taevas lapati lõhenes, sid, mida ta fantaasiaküllaselt ja paeluvalt käsitleb, on Kaali meteoriidiplah- ilma kõigi auklikuksi; […] vatuse mõjul tekkinud mütoloogia. Võrdle L. Mere tekstikatkendit H. Krulli läbi tuiskas taeva’asta, katkendiga (vt eespool lk 22–23). piki pilvesid pirahtas, läbi taeva’a üheksa, Lennart Meri kaudu kuue kirjukaane. Hõbevalge Tulekera tappis ja vigastas inimesi, 16. „Kalevalast” roomlaste juurde poja kätkissa põletas – – – Seitse korda mõõda, siis lõika otse. rikkus rinnad tüttareilta, Eks kehti see matkatarkus ka reisikirja suhtes, reisikirja suhtes neidudelta nännid näppis […] eriti? – – – Milleks tuhnida antiikkirjanduses, kui meil on oma „Kalevala”, lää- veel põletas palju maida, nemerelaste ühiseepos, mille vanimate laulude mälu küünib aastatu- palju maida, palju soida, handete taha. viimaks veerahtas vedeje, Öö oli pime. laineisse Aluje järve: Ülijumal Ukko, „ise ilma suuri looja” võttis nõuks ilma elule valgust see oli sättimas tuleje heita. sädemeina särtsatamas. Selleks Kolme korda ööl suvisel, Tulda raius ilma Ukko üheksasti sügiseöölla välgutuli valge’eda kuuse kõrguni kohahtas, mõõgalla tuliteralla, kargas vastu kaldaida sädemeida särtsuvalla; tule kurjessa käsissa, lõi ta tulda küünta vastu, väessa valge’e vihase. särtsatas sõrmesta omasta, Pildus kuivale kaladki, ülevalla taeva’assa, üle äärte ahvenadki. tähtiaedade tagana. Ta usaldas tule äiutamise Imbi kätte, et tüdruk seda vormiks Kahe viimase rea tõttu kaldun seda katkendit „Kalevala” 47. runost uue kuu kujuseksi, eriti usaldama. Meteoriidikatastroofiga kaasnev maavärin kutsus esile uue päeva alguseksi. hiidlaine, ainsa Läänemere rannikuid rassinud tsunaamilaadilise loo- Kuid – oh häda – dusnähtuse, enneolematu ja võõra meie laiuskraadide all, koos kõigi Imbi tulda see tudutas, sellele iseloomulike tunnustega. Kalad kuival maal!? Mõistkem, kui valgekesta kiiguteli, sügava armi see loomuvastane kogemus pidi jätma muistse kalasta- Hoidis kätella tulukest, ja-küti tasakaalukasse psüühikasse ja mäluaparaati. Seadis sõrmilla sädeta: […] Tuli töntsilta pudenes […] Folkloor tunneb rändteemasid, mille levikuala on globaalne. Antud Seadja sõrme vahelta. juhul on meil aga tegemist reaalselt toimunud loodusnähtusega.

136 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 137 Selle ümber tekkisid loodusmüüdid, kristalliseerusid folkloorsed ja kultuseks. Kaali katastroof on Põhjala folkloori epitsenter, mille mürin kosmogoonilised süsteemid, mille ringlainetus riivas lõpuks ka antiik- on ulatunud kirjalikesse allikatesse ja vaikne kaja nüüd siis ka meie kirjanduse kaugeid randu. kõrvu, alateadvusest teadvusesse, sest katastroofi sügavat armi ole- Eespool osutasime Lucanuse ja „Kalevala” võimalikule sarnasusele me eneselegi märkamatult läbi sajandite nii keeles kui ka meeles hiidlaine kirjeldamisel. See, mööngem, ei olnud eriti veenev. Lisagem kandnud. nüüd argumente tõenäolisuse kasuks. Selleks peame ajas veelgi kau- Ja nii omandavad ammu tuntud ning kümmet kanti kommentee- gemale haarama. ritud Läti Henriku vaenukroonika lõpusõnad uue, sügava ja sootuks Rhodose Appollonise (295–215 a eKr) sündi lahutab kõigest kolm reaalse sisu. Pikas ja verises võitluses oli keisri ja kiriku ühendatud sõ- aastakümmet Pythease teose valmimisest. Aleksandria raamatukogu, jajõudude ees langenud Põhjala viimne paganausuline kants, milleks mille juhatajana Apollonios mõnda aega tegutses, oli oma aja kuulsa- on Saaremaa. maid kultuurikeskusi. Seal valmis tema eepos „Argonautika”. Tuginedes „Nõndap keset merd nüüd lastab ta [=ristib] Saaremaad,” hõiskab küll Homerose „Odüsseia” vormilisele eeskujule, laseb Apollonios oma preester, kes Soontaganast jälgis orduvägede naasmist, ja lisab: meresõitjail seilata sootuks teisale, nimelt Kaug-Põhjas asuva „Püha „Nüüd, kus see on lõpule viidud, kui see on sündinud, nimelt kogu merevaigusaare” poole: rahvas ristitud, Taarapita välja heidetud, Vaarao meres ära uputa- Sõitnud sealt välja, nad siis eks jõudnud Rhodanus-jõele, tud ning vangid vabastatud, pöörge, riiglased, rõõmuga koju tagasi!” mis oma võimukad veed, kui suubub Eridanos-jõkke, Algupärandis: „Tharapitha eiecto, Pharaone submerso, captivis libera- kõrgele tõstab, et vood ses kitsuses mäuravad. Lätted tis …” (XXX: 6) Taarapita on selles lauses ülendatud kogu „paganluse” jõel sel on, seal, kus ööl on uksed ja hoone. esindajaks. Sellele juhtis omal ajal tähelepanu juba U. Masing (1939), Üks haru voolab ta sealt Okeanose poole ja teine ometi küsimata, miks just Saaremaa kujunes müütilise maailmavaate Joonia merre ja kolmas Sardoonia otsata lahte Olümposeks. seitsmest suust valab vee …3* (IV, 629–635) Püüdkem määrata selle paiga tunnuseid. Proosatõlkes kõlavad värsiread 504–506 järgmiselt: „kiiresti asuvad nad laevale; nad aeruta- Loe ajakirjas Eesti Loodus ilmunud laiale lugejaskonnale mõeldud artiklit, sid väsimatult, kuni jõudsid „pühale merevaigusaarele”” [Elektrida], mis milles on analüüsitud Kaali meteoriidiplahvatuse võimalikke tagajärgi, võr- asub Eridanosest kaugemal kui ükski teie saar. Seal leidsid nad eest reldes Lennart Meri väiteid teaduslikult tõestatavate faktidega. väikese sühava järve, Päikese haua, kust „tänase päevani tõuseb otsekui hõõguvast haavast raske suits” (värsid 599–600). Meenutagem „Kalevalast” tuuri rahva elupaika: Olematu looduskatastroof Saaremaal mereselja saare pääle, 800–400 aastat enne Kristust kõrvale kose tulise, Anto Raukas, Kustav Laigna, Tanel Moora püha virra pööriselle. (XV, 446–448) Kahtlemata on Kaali meteoriidikraatrid Eesti suurim loodusharuldus […] ning seetõttu on ka huvi nende tekkeaja ja võimaliku mõju kohta Seisame taas Kaali päikesehaua serval, ja nüüd on ring täis. ümbruskonnale täiesti arusaadav. Kas on võimalik, et meteoriit langes Hiidmeteoriidi killud, nii palju, kui labidas neid maapõuest välja Saaremaale vaid paar tuhat aastat tagasi, nagu seda mitu teadlast on on kaevanud, leidsid endale uue koha ülikooli Geoloogia Muuseumi viimasel ajal arvanud? vitriinides, iga kild nummerdatud, inventariseeritud, analüüsitud ja […] apteegikaaludel kaalutud. Lennart Meri raamatute „Hõbevalge” ja „Hõbevalgem” mõjul on Reaalne loodusnähtus sigitas müüdi, müüt vääristus ja väändus viimastel aastatel üha sagedamini hakatud kõnelema meteoriidi lan- gemisest ligikaudu paar tuhat aastat tagasi [1, 10, 11]. Ebareaalne on ka tillukese umbes kolme-neljameetrise läbimõõduga Kaali meteoriidi 3 J. Krossi tõlge.

138 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 139 kogu Saaremaa loodust laastanud mõju. Analüüsime vaidlusaluseid teadlane Grigori Pokrovski, kuid selgi juhul oleks maasse tormanud probleeme küsimuste ja vastuste vormis. meteoriidi läbimõõt vaid 4,8 meetrit [5]. Kaali meteoriidi kõige hin- Kas Kaali on püha järv? Millest tuleneb arvamus, et muistsed natumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri klassikaline Saaremaal üsna hajusalt paiknenud asukad pidasid Kaali järve „pü- kuju ja paiknemine hästi ligipääsetavas kohas. Kraatriväli on oluline haks” järveks ja tulid siia ohverdama? ka ajaloolisest seisukohast, sest Kaali kraatrid olid enne Teist maail- Oma raamatutes on Lennart Meri pidanud Kaali „katastroofi” sil- masõda ainsad kildudega tõestatud kraatrid Euroopas ja üldse teine mapaistvaks ajalooliseks sündmuseks kogu Põhja-Euroopas. Samal meteoriidikildudega tõestatud kraatrirühm maailmas. ajal on professor Herbert Ligi näidanud, et see sündmus ei ole jätnud Kas meteoriidiplahvatus võis mõjutada Saaremaa eluolu? Rühm jälgi isegi ümberkaudsete külade toponüümikasse [3]. Müüdi Kaalist Eesti uurijaid on sellise vähe põhjendatud väitega tõepoolest välja tul- kui pühast järvest püstitas ülemöödunud sajandil ilma ühegi arvesta- nud [10, 11]. Lihtsad arvutused näitavad, et Kaali meteoriidi langemine tava faktita Tartu ülikooli üldajaloo professor Friedrich Kruse [2], kel- võis teatud mõju avaldada kõige rohkem mõne kilomeetri raadiuses. lel tekkis mõte, nagu võiks Kaali puhul olla tegu samasuguse ohver- Sageli võrreldakse Kaali meteoriidiplahvatust väikese aatomipom- damiskohaga, nagu oli Tacituse kirjeldatud germaanlaste ohvripaik mi plahvatusega. Näiteks on eelnimetatud eestikeelses artiklis [11] Hertha järv. Ühtegi tõsiselt võetavat fakti Kaali järvest kui muistsete Kaali meteoriidi langemist (vabanenud energia 5–25 kilotonni TNTs eestlaste ohvripaigast pole kindlaks tehtud tänini. Järvest on seni lei- ehk trotüülekvivalentides) võrreldud täiesti võrreldamatu Hiroshima tud vaid üksikuid koduloomade, peamiselt hobuse ja sea luid. Müüti tuumapommi plahvatusega (15–20 kilotonni TNT). Kõigepealt tuleb Kaalist süvendas veelgi Vello Lõugase väide, et meteoriidiplahvatu- rõhutada, et meteoriidi plahvatus on aine gaasistumine, tuumapom- sest võisid süttida Kaali lähikonnas paiknevad Asva ja Ridala pronksi- mi plahvatusel muutub aine plasmaks ja juba seetõttu on nende aja asulad [4]. Eitamata Kaali kui „püha järve” esinemise võimalikkust protsesside võrdlemine teaduslikult lubamatu. Pealegi pandi otse meie esiajaloos, tuleb praegu tõdeda, et mingisugust teaduslikku alla suunatud Hiroshima pomm lõhkema õhus täpselt välja arvutatud tõestusmaterjali selle kohta ei ole. (kolme miili) kõrgusel, et plahvatusenergia tooks kaasa maksimaalse Kas Kaalis langes hiidmeteoriit või väikemeteoriit? On võimalik, et hulga ohvreid ja võimalikult suuri purustusi. Ja kuigi kõrgusega pisut möödanikus on Maale tõepoolest langenud meteoriite läbimõõduga eksiti, hävis peaaegu kõik 1,5 kilomeetri raadiuses, kuni kolme kilo- 20–50 km. Permi ja Triiase ajastute piiril umbes 251 miljonit aastat ta- meetri kaugusel tekkisid põlengud ning hooned ja rajatised purune- gasi langenud hiidmeteoriidi mõjul võis hävida valdav osa mereorga- sid kaheksa kilomeetri raadiuses. Hiroshimas likvideeriti purustused nismidest ja ligikaudu 70 protsenti selgroogsetest. Ka umbes 65 mil- kohe ja Saaremaalgi oleks normaalne elu pärast „katastroofi” kiiresti jonit aastat tagasi Mehhiko lahte langenud hiidmeteoriit võis muuta taastunud. oluliselt Maa kliimat ja põhjustada ligikaudu kolmveerandi seni eksis- Erinevalt Hiroshima hävingust langes Kaali meteoriit ligikaudu teerinud liikide, sealhulgas sauruste väljasuremise. Kuid tuleb lisada, 35kraadise nurga all, tungis kümmekonna meetri sügavusele maa- et teadlastel pole sellise tõlgenduse suhtes üksmeelt. pinda ja selle plahvatusenergia oli suunatud eeskätt üles. Seetõttu Kahtlemata olid suured meteoriidid ka Vara-Kambriumis um- ei saanudki kaasneda arvestatavaid purustusi. Asva ja Ridala asula- bes 535 miljonit aastat tagasi Eestisse langenud Neugrundi (kraatri te samaaegne süttimine on ka arheoloogia andmeil ebatõenäoline. läbimõõt umbes 8 km) ja umbes 455 miljonit aastat tagasi Hilis- Pealegi pole peale vilka fantaasialennu mitte ühtegi tõendavat fakti. Ordoviitsiumis langenud Kärdla meteoriit (kraatri läbimõõt umbes 4 Kaali „katastroofi” toetajad orienteeruvad halvasti arvudes. km). Neid kraatreid tekitanud meteoriitkehade läbimõõduks on Kalle Näiteks kilomeetrise läbimõõduga Arizona kraatri puhul kirjutavad Suuroja hinnanud vastavalt 400 ja 200 meetrit. Kaali meteoriit oli nen- nad õigesti [11], et tegu oli 20–40 megatonni TNTga, jättes seejuures de kõrval päris tilluke ja peakraatri kujundanud taevakeha mass um- endale teadvustamata kilo- ja megatonni vahelise erinevuse bes 20–80 tonni. Ivan Reinwaldi arvates oli peakraatri moodustanud […] meteoriidi läbimõõt alla kolme meetri [8]. Seega on Kaali meteoriidi mass võrreldav Namiibias rahulikult maapinnal lebava Hoba meteo- 1. Heinsalu, A. et al. 2002. Saarenmaalla sijaitsevan Kaalin meteoriittikraatterin ikä riidiga (pikkus 2,7 m, kõrgus maapinnalt 0,9 m ja mass ligikaudu 70 sekä törmäyksen vaikutukset ympäristöön ja asutukseen. Geologi 8: 127–133. tonni). Kõige suuremaks (umbes 450 tonni) hindas meteoriiti vene 2. Kruse, Friedrich 1842. Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Ehst- und Curlands.

140 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 141 Beilage Dorpat. pikali. Teine tüdruk jäänud kohe rahule, kuna esimine aga põesa taha 3. Ligi, Herbert 1988. Pythease avastusretk 2. – Eesti Loodus 38 (12): 804–810. läinud. Teine vaadanud järele, kuhu ta läheb. Põõsa taga muutnud 4. Lõugas, Vello 1996. Kaali kraatriväljal Phaethonit otsimas. Eesti tüdruk ennast hundiks ja länud kohe varsa kallale, murdnud varsa ära, Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. võtnud hea tüki liha kaasa ja tulnud põesa taha, kus ta ennast kohe 5. Pokrovski, Grigori 1963. Meteoriidi parameetrite arvestamine tema poolt moodus- jälle inimeseks muutnud. Pealtnägija pole sellest väljagi teinud. Teise tatud lehtri järgi. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi uurimused 11. juurde põesa alla tulles heitnud ka esimine maas olija kõrvale pikali ja Tallinn (vene keeles eesti- ja ingliskeelse resümeega): 61–71. puhatud veel natuke aega. 6. Raukas, Anto 1995. Kaali meteoriidikraatrid on palju vanemad kui arvati. – Eesti Viimaks mindi edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Mõisa jõudes Loodus 46 (11–12): 351–353. pannud igaüks oma lihajao ahjukerisele praadima. Sööma ajal imes- 7. Raukas, Anto et al. 1995. On the age of meteorite craters at Kaali (Saaremaa tanud kõik, et sel vaimul nii palju liha kaasa pandud. Tüdruk andnud Island, Estonia). – Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology 44 (3): ka teistele oma jäust. Kõik kiitnud, et hästi maitsev liha. Pärast ütelnud 177–183. pealtnägija-tüdruk teistele, et see varsa liha olnud, mis lõuna ajal söö- 8. Reinvaldt, Ivan A. 1933 Kaali järv – The Meteorite Craters on the Island of Ösel dud. Oma seltsilisele aga ütelnud: „Ei ma sind oma seltsiliseks taha, (Estonia). – Loodusuurijate Seltsi Aruanded 39: 183–202. sest sa oled hunt.” Sellest ajast nägi teine ära, et tema tegu oli pealt 9. Tiirmaa, Reet 1994. Kaali meteoriit. Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut, nähtud. Sest ajast peale hakkas tema jälle, nagu ennegi, teistega koos Tallinn. tööl käima. 10. Veski, Siim et al. 2001. Ecological catastrophe in connection with the impact of the Kaali meteorite about 800–400 BC on the island of Saaremaa, Estonia. – Meteoritics & Planetary Science 36: 1367–1376. 11. Veski, Siim jt. 2002. Kaali meteoriidi vanus ja mõju looduskeskkonnale Saaremaa Loe August Kitzbergi tragöödiat „Libahunt”, milles ta on käsitlenud erandliku Piila raba turbaläbilõike uuringu põhjal. – Eesti Arheoloogia Ajakiri 6 (2): 3–20. inimese probleemi. Tragöödia peakangelannat Tiinat süüdistatakse libahundiks käimises, sest oma julgusega erineb ta teistest, orjameelsetest külaini- mesest, see viib omakorda traagilise lõpplahenduseni. „Libahunt” esietendus Endla teatris 1911. aastal.

Loe libahundimuistendit, mis on ilmunud kogumikus „Virumaa vanad vaimujutud”. Libahundimuistend annab lühidalt edasi inimese kokkupuuteid August Kitzberg üleloomuliku olendiga. Inimene võis muutuda libahundiks kas omal soovil, Libahunt loitsimise läbi, või vastu tahtmist, nõiduse tõttu. MARI (külmade silmadega): Kuhu sa lähed? TIINA (erutatult): Sa oled siin? Sa ei ole koju läinud? Sa kuulatasid? Tüdruk hundiks MARI: Jah! Ükskord ometi pidi ilmsiks saama, mis sa õige päris tahad! (Ärritatult:) Orjapõlve ajal käidud öösetel ja varahommikutel mõisas rehtesid Ära võrguta Margust! Mina ei lase Margust sinuga õnnetuse sisse peksmas. Üks vaim (orjatüdruk) pole tahtnud millalgi teiste seltsis joosta, mina ei taha mitte! Kuuled! käia, kord aga juhtunud endale ometigi teise tüdruku seltsiliseks TIINA (haavatult): Õnnetuse sisse joosta? Mis õnnetus mina siis saama. olen? Mindud mõisa poole, olnud varane hommik. Tee ääres köies söö- MARI: Või küsib veel! Oi, kui ilmsüüta! Salalik ja kaval, seda sa nud varsaga hobune. Üksi käija tüdruk ütelnud teisele: „Vaata, mis ilus oskad! Seda sa oskasid esimesest päevast peale, kui majasse said. varss”. Teine kiitnud kah. Esimine ütelnud jälle: „Meil on aega minna, Kõige otsas, mis minu oma, olid sa kahe käega kinni. Igal pool olid heidame õige põesa alla natuke puhkama.” sa jaomees, minule ei pidanud enam midagi jääma, (kibedusega) ise- Teine olnud nõus ja heidetud ligidal oleva kadakapõõsa alla gi oma särgikesi pidin ma sinu selga andma! (Kaeblikult:) Isa ja ema

142 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 143 petsid sa ära, ja nüüd. ometi teisiti, mina nägin seda! TIINA (nagu enne, õrnalt): Oh Jumal, Mari! Mina ei saa ju parata, TIINA (ägades): ... Lase mind surra siiasamasse, enne kui nad nüüd kui ka tahaksin! Mis siis mina selle vastu võin, kui Marguse süda minu ka minu kallale tulevad nagu nad sinu kallale tulivad – hukka mõiste- poole hoiab ja mitte sinu poole! Kui sina ka vaikiksid, – see peab ju tud juba ette – ema, emakene! Miks jätsid mind ilma elama, tõugata ja ikka isale ja emale teada saama, varem või hiljem! tallata, ennem viinud mu vesile, kannud kalajärile, pistnud tükk mürgi MARI: Ära sega! Mõtle Pähni-palu pääle ja mis sääl sündis! juurt mu suhu, sina kes sa tark olid ja teadsid, et õigust ega halastust TIINA: Pähni-palu pääle? ilmas ei ole, ema, ema! (Tuulehoog läheb kohisedes läbi metsa.) MARI: Aasta tagasi, kui sääl nõndasama marjul olime nagu täna siin! Enam mina oma hinge ei vaeva ja seda enese teada ei pea, olgu sa ka kümme korda ilma ees minu – kasuõde! TIINA: Mis jutt see on? Ülesandeid MARI: Ära püüa salata, mina nägin! TIINA (ärevil): Mis see tähendab? Mis sa nägid? MARI: Hunt viis Kivesti-Kaarli varsa ära. 1. Moodustage rühmad. Iga rühm arutleb, mil määral on muistne TIINA: Noh, mis siis? Kas seda küll ei juhtu? saarlaste jumal Taara/Tarapita nüüdisajal Eesti identiteedi süm- MARI: Hunt olid sina! bol. Sõnastage tulemused posteritena. Võrrelge ja kommentee- TIINA: (nagu ussist nõelatud). rige neid. MARI: Ära salga midagi, mina nägin! Sa arvad, et ma magasin? Ma 2. Koostage üksikult või mitmekesi Faehlmanni müütiliste muisten- olin ju küll põõsa alla maha heitnud, tuli ju küll korra nagu rammestus dite tegelaste nimistu. Püüdke neid rühmitada. pääle, aga ma ei maganud, minu silmad olivad lahti, ma olin valvel. 3. Kas teie jaoks on muistne saarlaste jumal Taara (või Tarapita) olu- TIINA (kähiseva häälega): Mari! Sa oled hull! liseks Eesti identiteedi sümboliks? MARI: Mina olen hull, kui ma nägin? Mina nägin, kuidas su silmad 4. Kas olete käinud mõnes pühas hiies ning milliseid tundeid on see varssa vahtisivad ... teis tekitanud? Kas püha hiis on oma olemuselt võrreldav näiteks TIINA: Sellepärast, et ilus väikene varss oli! kristlike pühakodade kirikutega? MARI: ... ja siis – korraga ei olnud sind enam kusagil. Ainult mära 5. Kas eepos „Kalevipoeg” kehastab siiani Eesti mõttemaailma iden- lõhkus köie otsas, kui hunt varsaga metsa jooksis! Mina nägin! Hunt titeedi tuuma? Põhjenda oma arvamust. olid sina! Ja – kolm päeva selle järele ei söönud sa, näkitsesid ainult 6. Nimetage filme või raamatuid, kus tegelaseks on libahunt või toidu kallal. mõni sarnane ohtlik olend. TIINA: (äkisti ühe sammu Mari poole astudes, metsikult): Mari! 7. Kas Tammsaare romaanil Põrgupõhja Jürkast on ka konkreetne ja MARI (hoolimatult): Jaa, Mari! (Pureledes:) Ära vahi mulle niisu- kindlaksmääratud sõnum inimkonnale? guste silmadega otsa, nagu tahaksid ka mind ära murda. Ma tean su 8. Arutlege, mis põhjustel võidi rääkida libahundimuistendeid. silmi küll, ma nägin, kuidas sa Pähni-palus varssa vahtisid, enne kui ta Lähtu eeldusest, et muistend kui žanr on tugevalt seotud sotsiaal- viisid! Mina sind ei karda, mind kaitseb Jumala ristike. Mis ma näinud, se keskkonnaga. olen ma näinud ja kinnitan seda kas või kirikus altari ees! 9. Iseloomusta teisigi eesti rahvausundist tuntud mütoloogilisi TIINA (ülespoole tõstetud kätega): Issand halastaja päästa! Ema, olendeid (nt näkk, kratt, tuulispask, kodukäija, painaja, katk jne). nüüd on ka minu käes kord, nüüd sirutab needmine käe ka su lapse Tee allikmaterjalide põhjal ühe mütoloogilise olendi tutvustus järele välja! Igavene Jumal! Kes sa elu annad ja võtad! Ära anna mind Powerpointi ettekandena. Kui võimalik, siis too näiteid, kuidas timuka käe alla häbistada, siin mina ägan sinu poole, sa tead, puhas need tegelaskujujud on jõudnud ilukirjandusse. Hea allikma- sellest süüst ... (Vaarub ja langeb südantlõhestavalt nuttes puu alla terjal on nt Kivirähki raamatud „Rehepapp” ja „Mees, kes teadis kummuli.) ussisõnu”. MARI (kohkunud, nõuta, vaigistades, ruttu): Tiina! Oh Jumal! Et see 10. Loe katkendit A. Kitzbergi näidendist „Libahunt” ja võrdle seda ka üle minu huulte tuli! ... Mina ei ütle seda ju kellelegi, mina ei saa ju usundilise muistendiga. Analüüsi, kuidas Kitzberg on libahundi

144 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 145 muistendit kasutanud nii armastuskolmnurga (Tiina-Margus- Mari) kui ka oma ja võõra teema käsitlemisel. Loe tervet näidendit nt raamatust või veebilehelt „Kreutzwaldi sajand” ja arutle, miks jääb Tiina Tammarude peres võõraks. 11. Analüüsi peatüki lõpus olevate lugemistekstide ja raadiosaate „Kaali lugu” (vt lisamaterjale) põhjal, kuidas võivad omavahel põi- muda mütoloogia, ilukirjandus ja teaduslikud seletused. Miks on võimatu selgitada mõne ajaloolise sündmuse tausta ainult müto- loogia vahendusel?

Lisamaterjale

Tarapita, 1–7, 1921–1922, leitav Rahvusraama- tukogu andmebaasist Digar.

Tõnno Jonuks, „Hiied Eesti pühapaikade uurimis- loos”, www.folklore.ee, nr 42.

 Tõnno Jonuks, „Rahvus ja muinasusund: religioon eestluse loojana”, Ajalooline Ajakiri, 3-4/2012.

 Merili Metsvahi, „Muundumised libahundi- muistendeis”, Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu, lk 5–19, www.folklore.ee.

 Urmas Sutrop, „Taarapita – saarlaste suur jumal“, www.folklore.ee, nr 16.

 Ants Viires, „Kui vana on vanapagan?”, Keel ja Kirjandus nr 9/1989, lk 542–551, leitav Rahvusraamatukogu andmebaasist Digar.

 Raadiosaade „Eesti lugu”, VII, Kaali lugu.

146 Eesti mütoloogia 1 8. Eesti mütoloogia 2 Soome ja Eesti mütoloogia sünnilugu 8.1. Kristfrid Ganander ja Kristian Jaak Peterson

Soome mütoloogia ja usundiuurimise alusepanijaks võib pidada rahvaluulekogujat, keelemeest ja kirikuõpetajat Kristfrid Gananderi (1742–1790). Oma rootsikeelse teatmeteosega „Mythologia Fennica” (1789) pani ta aluse muistse soome usundi ja mütoloogia süsteemse- le uurimisele. Samas analüüsis Ganander ka soomlaste mütoloogiat, seades selle ühele tasandile antiikrahvaste roomlaste ja kreeklaste mütoloogiaga. Ta soovis näidata, et ka kohalikul mütoloogial on oma süsteem ja seda mõistetakse samamoodi nagu muistsete kultuurrahvaste oma, ning tõmbas mitmeid paralleele kreeka ja rooma sarnaste jumalakujude vahel. Soomlaste ja vanade antiikrahvaste suguluse otsimisel olid aga Kristfrid (ka Chrisfried) Ganander oli juba olemas palju pikemad traditsioonid. Näiteks soome keeleuurija soome literaat, vaimulik ja folklorist. ja teoloog Nils Idman noorem (1716–1790) kirjutas 1774. aastal raa- Gananderi suur töö peale „Mytho- matu oletatavast soomlaste ja kreeklaste iidsest sugulusest. Ta leidis, logia Fennica” oli veel soome keele et soome-ugri rahvaste esiisad olid sküüdid, kes omakorda olid lähe- sõnaraamat, mis ilmus alles aastatel dastes kontaktides kreeklastega. Nendest kontaktidest olevat pärit ka 1937–1940.

Eesti mütoloogia 1 147 ilmselged paralleelid nii keeles kui ka mütoloogias. Ganander sellist sugulust enam otse ei toetanud ja analüüsis omamaist mütoloogiat 8.2. Friedrich Robert Faehlmann kui iseseisvat ja Antiik-Kreeka mütoloogiaga võrdväärset nähtust, mis oma olemuselt sarnaneb muistsete kultuurrahvaste mütoloogiatega. Näiteks arvas ta, et ka soome jumalad moodustavad hierarhilise pan- Pärast Petersoni oli olulisemaks eesti oma mütoloogia arendajaks teoni nagu muistsete kreeklaste või roomlaste jumalad. Kõrgeimad Friedrich Robert Faehlmann (1798–1850), kes töötas Tartus arstina ja ülijumalad elavad kõige ülemistes taevastes sfäärides, järgmised neist 1842. aastast kuni surmani ülikoolis eesti keele lektorina. Faehlmann allpool taevas, siis mõned maa peal ja lõpuks leidub ka maa-aluseid oli omaenda algatusel asutatud (1838) Õpetatud Seltsi esimees (1843– jumalusi. Näiteks regilauludest tuntud sepa-kangelase või jumaluse 1850). Ta järgis juba mujal Euroopas levinud rahvusromantilist mõtte- Ilmarise liigitab Ganander samasse kategooriasse kreeka või rooma ja teadussuunda, mis pidas rahvaste kauget ajalugu, mütoloogiat ja tule ja sepakunsti jumala Vulcanusega ja tuultejumaluse Aeolusega. Sellised paralleelid ei ole tänapäeval enam teaduslikult tõsiseltvõeta- vad, sest näivatest sarnasustest hoolimata pole võrreldud traditsioonid olemuslikult seotud. Samas oli see toonaste teaduslike arusaamade kohaselt igati aktsepteeritav. Gananderi alustatud tööst said innustust nii Soome rahvuseepose „Kalevala” autor Elias Lönnrot kui ka eesti esimene professio- naalne literaat Kristian Jaak Peterson (1801–1822). Peterson tõlkis Friedrich Robert Faehlmann oli Tartu Gananderi mütoloogiaraamatu rootsi keelest saksa keelde („Finnische arst, literaat, rahvavalgustaja, Õpe- Mythologie”, 1822). Tõlkele lisas ta ka andmeid eesti mütoloogia koh- tatud Eesti Seltsi mõtte algatajaid ja ta, mistõttu ei saa seda pidada lihtsalt tõlkeks, vaid ka eesti mütoloo- Tartu ülikooli eesti keele lektor. gia teadusliku või kultuuriloolise uurimise alguspunktiks. Ühtlasi toe- Fr. R. Faehlmann. August Georg Wil- tub Petersoni arusaam mütoloogiast juba märksa rohkem oma rahva helm Pezold, 19. saj I pool, detail. iseolemisele ja väärtuslikkusele ning on vähem mõjutatud soovist leida eesti maarahvale muistseid hiilgavaid esivanemaid. Tsitaat „Finnische Mythologiest” kõlab järgmiselt:

Ärgu oodatagu siit ilusaid Kreekamaa fantaasiapilte, ärgu otsitagu soome runodest seesuguseid hümne, mida kreeka Kristian Jaak Peterson on kirjandus- laulikud enda jumalatele laulsid, ja enda maal, enda taevasina loos tuntud kui üks esimesi kirjanik- all laulda võisid. Kõrgel põhjas elavad soomlased, jää ja lumi Rahvusromantism leidis oma väljen- ke, kes avaldas oma loomingut eesti katab nende mägesid, suvi on siin otsekui ilmutus ... Aga siiski duse nii kirjanduses kui ka kunstis. keeles. Loominguliselt andekal Pe- võib siin mõningaid lilli (kuigi ka ainult põllulilli) leida, mis lu- Üks tuntumaid Eesti muinasaega ja tersonil oli suur keelehuvi; ta valdas gejatele tõesti meeldivad. mütoloogiat romantiliselt kujuta- vähemalt 16 keelt ja avaldas ajakirjas vaid kunstnikke oli Friedrich Ludwig „Beiträge ...” paar keeleteaduslikku Eesti mütoloogiat käsitledes leiab Peterson, et eesti rahvausun- von Maydell (1795–1846). artiklit. Oma päevaraamatus kirjutab dis võis olemas olla omaenda lauludejumal. Eestis tal küll nime Freidrich Ludwig von Maydell, „Va- Peterson, kuidas ta õppis iseseisvalt polnud, kuid lähimaks vasteks sellisele jumalusele võis olla soome nemuise laul”. Illustratsioon 1840. rootsi keelt soome keele vahendu- Väinämöinen. aastal ilmunud Faehlmanni teosele sel. Gananderist ja tema tõlgendajatest kaudselt mõjutatuna asusid „Wannemunne’s Sang. – Verhand- Kristian Iaak Peterson, Franz Bur- ka Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald loo- lungen der Gelehrten Estnischen hardt Dörbecki akvatinta, 19. sajand. ma mütoloogiat, millele saadi ainest Eesti rahvaluulest. Gesellschaft zu Dorpat”.

148 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 149 rahvaluulet oluliseks ja uurimisväärseks. Ühtlasi oli ta Eesti rahvuseepose idee algataja. Õpetatud Eesti Seltsis peetud saksakeelses ettekandes „Die Sage vom Kallewi poeg” (1839, „Muistend Kalevipojast”) käis Faehlmann välja tulevase eepose kondikava, millele toetus hiljem eepose kirjutamisel Friedrich Reinhold Kreutzwald. Õpetatud Eesti Seltsi trükistes avaldas Faehlmann saksa keeles kaheksa eesti muistendit, mille kirjutamisel oli eeskujuks võtnud Petersoni tõlgitud Gananderi soome mütoloo- gia, Lönnroti „Kalevala” ideestiku ja motiive eesti rahvapärimusest. Muistendite pealkirjad olid „Loomine”, „Emajõe sünd”, „Vanemuise kosjaskäik”, „Koit ja Hämarik”, „Endla järv ja Juta”, „Vanemuise laul” ja „Vanemuise lahkumine”. Oma muistenditega arendas ta välja eesti jumalatepanteoni, millist eesti rahvapärimuses tegelikult ei olnud. Näiteks võttis Faehlmann, oletatavasti Petersonist mõjutatult, eesti mütoloogias kasutusele Väinämöise vastena nime Vanemuine – see on kunstmütoloogiline tegelane, keda eesti rahvapärimuses ei tunta. „Vanemuise laulus” kirjutab Faelmann:

„Nüüd kutsuti kõik loomad üldisele koosolekule, kus nad pidid ära õppima pidukeele, nimelt laulu, et rõõmutseda ja jumalaid kiita. Siis tulid kõik kokku, kel elu ja hing sees, meie Elias Lönnrot on andnud suure pa- Toomemäele, kus püha hiis kasvas. Seal tõusis õhus südant- nuse soome kultuurilukku eelkõige haarav kohin ja laulujumal Vanemuine laskus maa peale alla. rahvuseepose „Kalevala” koostami- Ta seadis oma käharad juuksed korda, kohendas riideid, silus sega. Nagu Kretzwaldki, töötas ka habet, köhatas hääle puhtaks ja puudutas kandlekeeli. Siis tema maal arstina. mängis ta eesmängu ja laulis lõppeks kiidulaulu, mis haaras kõiki kuulajaid, teda ennast aga kõige rohkem.” 8.3. „Kalevala” ja Lönnrot

soome eepos rahvalaulikutelt kogutud runomaterjalil, kuid loo sidu- Eepose üks kandvaid motiive on samaks muutmiseks on autor eepost täiendanud. „Kalevala” ühendab võitlus müütilise ja eriskummalise Elias Lönnrot kogus rahvaluulet ja kirjutas saadud ainese põhjal soo- oskuslikult autoriloomingut ja rahvapärimust. Sampo pärast. Sampo varastatakse me eepose „Kalevala”. Lönnrot oli arst (arstiteaduste doktor 1832), „Kalevala” algab sellega, kuidas ürgjumalanna Ilmatar (või Ilmariselt ja ta läheb seda tagasi saa- keeleuurija ja taimeteadlane, selle kõrvalt kogus ta ka palju rahvapä- Luonnotar) jääb merest ja tuultest rasedaks ning sünnitab Väinamöise ma. Võitluse käigus Sampo puruneb rimust. Enne arstiks õppima asumist kaitses ta 1827. aastal oma kan- – mütoloogilise lauliku ja rahvatarga. Kalevala „panteoni” tähtsaim ja kaob jäädavalt merre. didaaditöö, samuti soome mütoloogia ainetel: „Väinämöinen, mui- kuju ja jumalate peamees on aga taeva ja pikse ülijumal Ukko. Sepp Akseli Gallen-Kallela, „Sampo kaits- nassoome jumalus” („De Väinämöine, priscorum Fennorum numine”). ja kultuuriheerose kuju Ilmarinen (Eestis ülevõetult Ilmarine) on maa- mine”, 1896. Väinämöinen oma kaas- Esimese oma paljudest rahvaluule kogumisrännakutest võttis ta ette ilmasamba, taeva ja küllust andva mütoloogilise soola, jahu ja raha kondlastega kaitseb Sampot Põhjala 1828. aastal. Algne versioon rahvaeeposest „Kalevala” ilmus juba 1835. jahvatava veski Sampo sepitsejaks. Võitlus Sampo pärast ongi eepose emanda Louhi eest. aastal ja selle täiendatud versioon 1849. aastal. Suuresti põhineb üks keskseid motiive. Kalevala esimene lugu kirjeldab maailma teket

150 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 151 pardimunast järgmiselt: soome-ugri versioon. Näiteks kirjeldab üks eesti rahvalaul, kuidas maailma luuakse sinikirju linnukese munadest. Kulus aegada väheke, veeres mööda veidikene. Tuli parti, pisku lindu, lendelekse, lookelekse, Mõistke, mõistke, teadke, teadke, otsides pesa aseta, asupaika haudumise. mis see seal mäella kasvab? Lendas lõunad, lendas lääned, lendas looded ja edelad. Õunapuu mäella kasvab. Ei leia aseta hääda, paika ei pahemadagi, Mitu oksa õunapuussa? kuhu panna võiks pesada, asutada haudumista. Sada oksa õunapuussa. Liikelekse, lookelekse, arus enda arvelekse: Mitu õile oksassagi? „Kas teen toa tuule pääle, pesa laine ladva pääle? Üks on õile oksassagi. Tuul see mu toa purustab, pesa lained need lõhuvad.” Mitu õuna õilessagi? Säälap siis see vee emake, vee emake ilma imbi Üks on õuna õilessagi. tõstis põlveda meresta, labaluuda laine’esta See õuna on mõnesugune: pardile pesakohaksi, asemeski arma’aksi. kodu poolt on krooniline, See oli parti, pisku lindu, liikelekse, lookelekse, soo poolt on sooniline, nägi põlve vee emakse seljalla sinetavalla; päeva poolt on punasikene. arvas heinamätta’aksi, kamaraksi kerkivaksi. Tuli tuuli loodesta, Lendelekse, lookelekse, põlve otsaje asukse. läkiteles länneesta, Põlvele pesa ehitas, munad kuldased munesi: viis see õuna mereje. kuusi kuldasta munada, raudamuna seitsmendama Lähme homme vaatamaie, hakkas hauduma munada, raudamuna seitsmendama. tunahomme ootamaie, Haudus päeva, haudus kaksi, haudus kokku kolmandagi, mis sealt merest tõuseneksi? jo siis sellest vee-emake, vee emake ilma imbi Sinikirju linnukene. tundis end tulinevada, ihu kõike kõrbevada Lenna, lenna, linnukene, mõtles põlve ta põlevat, kõik need soonedki sulavat. lenna meie kopelaie. Põlve ta pisut väristas, liigateli liikmeida: Meie koplis kolmi põesast: veeresid munad vedeje, langesid jo laineisse, üks on sinine põesas, sääl nad prõksatid puruksi, katki läksid kildudeks. teine on punane põesas, Ei munad mudasse jäänud ega killud kooletesse. kolmas on kullakarvaline. Muutusid kenaksi killud, tükid kõik need kauni’iksi taeva’alle Põlgas ta sinise põesa, alumine pool munasta alamaksi maaemaksi, põlgas ta punase põesa, ülemine pool munasta ülemaksi taeva’aksi; hakas kulda armastama. ülapool punarebusta päikeseksi paistemaie, Hakas siis pesa tegemaie ülapooli valge’esta kuukeseks kumendamaie, riigudesta, raagudesta. mis munassa kirjavada, need tähiksi taeva’alle, Tegi kuu, tegi kaks, mis munassa mustavada, need said ilma pilvedeksi. tegi kortli kolmat kuuda, A. W. Linseni illustratsioon Lönnrotist nädala ju neljat kuuda, rahvaluulet kogumas. Eepose „Kaleva- (Tõlkinud August Annist) viirukese viiet kuuda. la” jaoks materjali kogumisel tegi Lön- Hakas siis mune munema. nrot 15 aasta jooksul 11 jalgsirännakut Müüt maailma nähtuste ja taevakehade linnumunast sündimisest Munes kuu, munes kaksi, Soomes ja Ingerimaal. on muuhulgas levinud nii eesti, isuri, vadja kui ka karjala rahvalaulu- munes kortli kolmat kuuda, des. See võib olla mõne kunagise ühise või ka algse loomismüüdi nädala ju neljat kuuda,

152 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 153 viirukese viiet kuuda. jäi lõpetamata õpetlase surma tõttu 1850. aastal. Kreutzwaldile, kes Hakkas poegi arvamaie. pärast Faehlmanni surma kutsuti eepose koostamist jätkama, aval- Arvas kuu, arvas kaksi, das suurt mõju Soomes ilmunud „Kalevala”, mis oli juba tõlgitud ka arvas kortli kolmat kuuda, võõrkeeltesse. „Kalevala” runovärsi mõjutusel otsustas ka Kreutzwald nädala ju neljat kuuda, kombineerida kõikvõimalikud eesti rahvapärimused, -laulud ja enda viirukese viiet kuuda. ümbertöötlused regivärsiliseks tervikteoseks. Soome eeskujuteose Ühe panen kuuks Kuuramaale, mõjusid on eeposes selgelt näha, seda kasvõi tegelaskujude laenami- teise päevaks Pärnumaale, se läbi. Nii on üle võetud näiteks Ilmarinen. Kalevipoeg läheb Soome kolmas täheks taevaaie. sepa juurde mõõka ostma ning pärast tehingu toimumist tähistatak- se sündmust suure joominguga. Purjus peaga tekib aga kaklus ning Kalevala lõpus (50. runo) on kirjeldatud, kuidas muinasaja mü- Kalevipoeg tapab löömingu käigus Ilmarise poja. Ilmarinen paneb toloogia on Soomes ristiusu ees taandunud. Noor neitsist tütarlaps Kalevipoja uuele mõõgale needuse peale, mille läbi Kalevipoeg lõ- Marjatta on lambaid karjatamas ja jääb pohlamarja süües rasedaks. puks ka oma surma leiab. Ta aetakse oma pere juurest minema ja ta läheb otsima kohta, kus Esimene versioon „Kalevipojast” valmis juba 1853. aastaks ning Friedrich Reinhold Kreutzwald oli sünnitada. Marjatta aetakse kõikjalt minema, kuid lõpuks leiab omale anti välja Õpetatud Eesti Seltsi trükistes koos saksakeelse tõlkega. Rahvuseepos „Kalevipoeg“ on ees- Võru arst, literaat, kirjanik ja rahva- siiski paiga, kus tuleb ilmale poisslaps. Kuna poeg on sündinud väl- 1862. aastal ilmus Soomes Kuopios ka esimene laiemale publikule ti kirjandusloos tähelepanuväärne valgustaja. Rahvusliku ärkamisaja jaspool abielu, otsustab Väinamöinen lapse surmale määrata. Poiss mõeldud tervikväljaanne, mille populaarsus suurenes paralleelselt teos; eepose sisu on inspireerinud juhtfiguuri panus eesti kultuurihakkab aga vastu ja tuletab Väinamõisele meelde tema enda patte. rahvusliku ärkamisaja ideestikuga. paljusid kunstnikke ja kirjanikke sel- edendamiseks on äärmiselt suur, Ta kuulutab, et temast saab hiljem Karjala kuningas ja vana ajastu lõp- lele tegelaskujule oma tõlgendust rahvuseepose autor andis välja mui- peb. Selle peale Väinamöinen vihastab ja otsustab oma kodumaalt Aga ükskord algab aega, andma. Eepose idee algataja oli nasjutukogumiku „Eesti rahva enne- Karjalast lahkuda. Pärandina oma endisele rahvale jätab ta aga oma kus kõik piirud kahel otsal Faehlmann, kuid pärast tema surma muistseid jutte“, toimetas „Maarahva kandle ja laulud. lausa lähvad lõkendama; jätkas ettevõtmist Fr. R. Kreutzwald. kasulist kalendrit ja mugandas eesti Neitsina rasedaks jäänud Marjatta lugu on „Kalevala” versioon lausa tuleleeki lõikab „Kalevipoega“ on tõlgitud 12 keelde, keelde saksa kultuuriruumis tuntud Jeesuse sünnist. Ristiusu tulekut kujutatakse siin kui loomulikku aren- käe kaljukammitsasta – lisaks veel lühendatud tõlked viide rahvajutte. gut. Vanade asemele tulevad uued, ehk isegi võimsamad mütoloogili- küll siis Kalev jõuab koju keelde. Neist eksootilisemad keeled Fr. R. Kreutzwald. J. Köler, 1864. sed kangelased, ja ühes nende saabumisega algab uus ajastu. See aga oma lastel’ õnne tooma, on olnud hindi, juudi ja esperanto ei vähenda kuidagi vanade laulikute ja rahvatraditsioonide väärtust. Eesti põlve uueks looma. keel. „Kalevipoja“ illustreeritud väljaanne, „Kalevipoja” motiive, nagu sõitu maailma otsa või tema 1935. 8.4. „Kalevipoeg” ja Kreutzwald tööd kuningana, on eesti kirjanduses järjepidevalt kasutatud. Näiteks Friedebert Tuglase novell „Maailma otsas” (1915) kesken- dub Kreutzwaldi eeposes vaid lühidalt käsitletud Hiiglaneitsile. Tuglas teeb Hiiglaneitsist emajumalanna-sarnase ühtaegu süütu Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882) ei asunud „Kalevipoega” ja ihara tüübi. Henrik Visnapuu seob maailmalõpureisi oma bal- looma sugugi tühjalt kohalt: ta sai selles töös toetuda oma eelkäi- laadi „Meretuli”. Kangelase Kulleti juhtimisel müütilist maad otsi- jatele, kahtlemata innustas ka rahvusromantiline õhkkond. Soome ma sõitnud meremehed avastavad lõpuks, et nende tegelik õnn rahvalaule koguti ja tõlgendati sel ajal juba vägagi aktiivselt, tänu on kodurand. Enn Vetemaa on kirjutanud Maurice Druoni „Zeusi Kristian Jaak Petersoni vahendatud „Mythologia Fennicale” levis mälestustest” inspireeritud lustaka travestia „Kalevipoja mälestu- estofiilide ja eestlastest haritlaskonna seas Gananderi mütoloogia- sed”. Kunstnik Juss Piho on Ene Kenkmaa muganduse järgi loonud käsitlus. Faehlamann oli aluse pannud kohalikule ja osalt rahvapä- „Kalevipojast” ka koomiksi „Kalevi kange poeg” (1995), mis läheneb rimusele tuginenud kunstmütoloogiale. Faehlmanni idee koostada eeposele samuti huumoriga. Ootamatu ja puändikas on Mati Undi eesti oma eepos rahvapärimusest leitavate hiiumuistendite põhjal miniatuur „Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost”. Kalevipoeg murrab sisse

154 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 155 Kreutzwaldi ja teda Võrus väisava Koidula kohvilauda ning üritab „Mees, kes teadis ussisõnu” (2007). Leemeti isa kuju ning suhe emaga, kirjaneitsit vägistada. Lauluisal ei jää üle muud, kui oma looming re- sõit maailma otsa, julm vaenlane ning armastatu kaotus sobituvad volvrist maha lasta. Koidula põgeneb, Kreutzwaldite perekond tas- eepose „Kalevipoeg” faabulasse. Mõlemad teosed lõpevad kange- sib laiba Tamula järve äärde ja viskab vette, kus see praegugi veel lase tardumisega müütilise allilma valvurina. Erinevalt Kalevipojast, mõnikord näha on. Andrus Kivirähki loomingus esineb Kalevipoeg kelle naasmist ja sellega algavat uut kuldajastut Kreutzwald loodab, korduvalt. Näidend „Kalevipoeg” näitab rahvuskangelast kui nõdra jääb „Ussisõnade” Leemet eeldamisi igaveseks Põhja Konna koopas- jõuga meest, kes ainsana nõustub võtma kuningaks olemise vastu- se, muistse õnneaja teadmus ehk ussisõnad on aga jäävalt kadunud. tuse, kuid ei suuda panna tööle ega kodumaad kaitsma kilplaste-sar- Erinevalt Kreutzwaldist ei lõpe Kivirähki romaanis kirjeldatud kulda- naseid alamaid. Tema vastand on alati rõõmus minnalaskja joodik jastu järsu katastroofi ehk kaotatud vabadusvõitlusega. Allakäik on Tuuslar. Nukra huumoriga kirjutatud novell „Põrgu väravas” tutvustab pikaldane ja uued väärtused võetakse omaks vabatahtlikult. Kalevipoeg põrgu väravas. Kalevipoega kui ratastoolis rauka, keda mõneti käbedam Sarvik hool- Kristjan Raud, 1935. dab ja toidab. Selgelt on „Kalevipoja” jooni Kivirähki menuromaanis Lugemiseks

Loe, milline on Kalevipoja tegelaskuju müütilises loomisloos „Kalevipoja säng”. Varem määratleti folkloristikas sellist jututüüpi kui tekke- ja seletus- muistendit või kui Kalevipoja-muistendit.

Kalevipoja säng

Kassinurme küla õhtu-põhjapoolses otsas on maa väga mägiline ja orgline, nii et rahvas seda kohta Kassinurme mägestik nimetab. Kesk orgude ja mägede seas seisab Kalevipoja säng. Kalevipoja sängi tege- misest räägib vanarahvas järgmisel viisil: Kalevipoeg käinud ilma puh- kamata mitu päeva ümber, viimaks kippunud tal väsimus peale ning ta tahtnud magama heita. Aga maa olnud mägiline ning Kalevipoeg pole aset leidnud. Seal tulnud tal mõte ühte sängi teha. Kohe raiu- nud ta suure kuuse maha, teinud sellest kühvli, mis külimitu mulda korraga visanud, ning hakanud tööle. Aga töö pole tahtnud edeneda, sellepärast teinud uue kühvli, mis pool vakka korraga visanud, aga siiski pole töö edenenud ning Kalevipoeg teinud kolmandama kühvli, mis vaka mulda korraga visanud. Aga päike kippunud enne sängi val- missaamist looja minema. Seal vaatanud Kalevipoeg paha meelega ümber ning näinud põhjatus orus ühe elaja, mis mäda sisse jäänud. Kalevipoeg tõmmanud elaja välja, nülginud ära ning ajanud naha kolme nuatäiega puhtaks. Nüüd teinud ta enesele nahkpõlle, hakanud sellega mulda kandma ning säng saanud enne päeva loojaminekut valmis. Säng on 34 sülda pikk, umbes 10 sülda lai (laius ei ole ühesugu- ne), 6–7 sülda kõrgem kui ümberseisav maa. Sängi pääl ja sängi ümber kasvavad pähklipuud ja mõned kased. Selge ilmaga paistavad sängi

156 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 157 peale Palamuse, Kursi, Laiuse, linnast [s.o Tartust] Maarja ja Jaani kiri- Suikus unesidemesse kute tornid. Tallinnamaalt paistab Emumägi ning Simuna kiriku torn. Päevapaistel puhkamaie. Künka küürul seisis kaela, Parem käsi toetas peada Loe katkendit eepose „Kalevipoeg” 8. laulust. Kalevipoeg on visanud oma Padja kombel põse alta; kivi vendade omast kaugemale, mispeale on ta kroonitud uueks kuningaks. Mäe kõrvas mehe keha, Kuna ta soovib muuta maa viljakandvaks, hakkab ta kündma. Raskest tööst Jalad laiali lagedal. väsinuna heidab ta lõpuks maha puhkama. Paraku murravad metsloomad Nõnda magas mehepoega, ta hobuse, kelle ta on kammitsasse pannud. Kangemeeste kasvandikku, Magas kaua murusängis, Kalevipoeg Kuni päike õhtu keerul Friedrich Reinhold Kreutzwald Vajus juba veeru poole. Äge põuapalav piinas Kalevite kallim poega Unerüpes uinujada, Kündis päeva, kündis kaksi, Rahusängil suikujada, Kündis kolmandama päeva, Ajas naha auramaie, Kündis peale mõne päeva; Ihu üldsalt higistama, Kündis vara udu jälil, Silmnäo vetta veeretama. Kündis hilja kaste piirdel, Palgeilt tõusis pisaraida, Kündis lausa lõuna ajal. Hiukseist välja joosnud higi Päikese äge palav Imes mägi mahla kombel Kurnas kallist ruunakesta, Salapõue sügavusse; Vaevas adravedajada, Sealtap sigis soonekesi, Piinas künnimehe pihta. Allikaida mulla alla, Hobu pidi parmupiina, Kust sai keelekustutusta, Kihulaste kutistusta, Kurnand keha karastusta Pidi kiini kihutusta Pärastpõlve poegadelle, Töö kallal kannatama. Tulevpäevi tüttereile, Mehel kuivas keelekene Rammumärga raukadelle; Suhu suure janu pärast. Kes sest maitseb, leiab kosu, Ühel lõunal paistis päike Võtab võimu vägevamat: Ägedama hiilgusega. Kidur lapsi leiab kasvu, Palav hakkas pakitama, Põdur kohe parandusta, Kippus lojust lõpetama. Tume silma teravusta, Kalevipoeg päästis hobu, Sõge silm ehk seletusta, Rooma kütkest ruunakese, Vigaselta lõpeb vaeva, Köitis jalad kammitsasse, Valukandijalta valud, Et ei hobu kaugel jookseks. Pikalised piinutused. Heitis ise külje peale Lätteveel on võimas vägi, Väsind keha karastama, Salavägi sigimisest, Vintsund liikmeid venitama, Kosuv rammu Kalevista. Seljasooni sirutama, Kes sealt korra märga maitsend

158 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 159 Põuapäeva palavusel, Tunneb kohe tugevuse Lisamaterjale Liikmetesse liikumaie, Tunneb kohe rõõmurammu Südamesse siginema. Risto Järv, „Kristfrid Ganander ja Kristjan Jaak Piiga palgel paisub puna, Peterson – teemeistrid või sillategijad”, Vaga va- Kestevam kui Maarja puna; res. Pro Folkloristica, 4/1996, lk 26–38.  Maarja puna paisub palgeil Harukorral aasta-a’ani.

Aivar Põldvee, „Lisandusi eesti pseudomütoloo- gia ajaloole”, Tuna 1/2013, lk 10–31.  Ülesandeid 1. Selgita mõisteid: rahvusromantism Kreutzwaldi sajand. Eesti Kultuurilooline veeb.  pseudomütoloogia 2. Meenuta üldajaloo kursusel õpitut. Mis võis mõjutada Gananderi, Petersoni ja Lönnroti huvi soomlaste pärimuse vastu? 3. Pane kirja viis väidet, miks Sinu arvates Petersoni, Faehlmanni ja Kreutzwaldi tegevus on olnud oluline. Võrdle neid pinginaabri omadega. 4. Uuri ja selgita, kui palju on a) „Kalevala” mõjutanud maailmakirjandust; b) „Kalevipoeg” mõjutanud eesti kirjandust. 5. Arutlege klassis teemal „Rahvuseepos: kas rahvusliku identiteedi üks tugisambaid?” Pärast ühisarutelu kirjuta sel teemal lühiessee, milles esitad oma seisukoha. 6. Arutlege paarides, mis võis olla Petersoni kaugem eesmärk eesti mütoloogia tutvustamisel. 7. Uuri Faehlmanni müütilisi muistendeid. Millised teemad on esiplaanil? 8. Iseseisev töö. Koosta lühiuurimus „Kalevipoja” eepose sünniloost või Kreutzwaldi tähendusest eesti kultuuriloos. Vormista uurimus korrektselt, lähtudes akadeemilise töö vormistusjuhendist (viitami- ne allikmaterjalidele, pealkirjastamine, korrektne kirjasuurus jne). 9. Võrdle müütilist lugu Kalevipoja kündmisest ja üht episoodi eeposest. Mille poolest neis kündmise motiiv erineb? Põhjenda oma arvamust. 10. Loe Mati Undi teksti „Lehekülg eesti kultuuriloost” veebilehelt „Kreutzwaldi sajand”. Millise Kalevipoja-kuvandi loob autor selle  katkendiga?

160 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 161 162 Eesti mütoloogia 1 9. 20. sajandi poliitilised mütoloogiasüsteemid 9.1. Karl Marxi ja Charles Darwini pärand

Rahvusromantilised arusaamad Euroopa rahvaste ajaloost, mui- nasmütoloogia ja kangelaseeposte ülistamine, mis tõusid esile nii kirjanduses kui ka kunstis valdavalt 19. sajandil, tekkisid eelkõige huvist oma mineviku vastu. Nii eepos Kalevipojast kui ka Richard Wagneri ooperid olid mõlemad loodud vaimses keskkonnas, mis üritas teadlikult muinaspärandit taaselustada ja rahvani vahen- dada. Osalt tingis soovi tutvustada varasemat kultuuripärandit ka asjaolu, et kogu senine Euroopa mütoloogia põhines valdavalt kristlikul pühakirjal. Kirik aga ei suutnud oma maailmapilti kaas- ajastada – avastused nii ajaloo- kui ka reaalteaduste valdkonnas ei mahtunud religioossesse maailmapilti. Alates Prantsuse revolutsioonist said rahvusromantiliste voo-  Nagasaki tuumaseen 9. augustil lude kõrval hoo sisse mitmesugused ühiskondlike utoopiate teoo- 1945 15 km kõrgusel endise linna riad. Neist kõige kuulsamaks kujunes kindlasti Karl Marxi arusaam kohal.

Eesti mütoloogia 1 163 Darwin uuest kapitalismivabast ühiskonnast tema teoses „Kapital” (1867). varastamine kui ka valetamine on vale, tähtsaimaks vooruseks on Marxi kirjutistest kujunes peatselt kõikvõimalike revolutsiooniliste heategevus, kaasinimese aitamine ja armastamine. Sellele vaata- liikumiste pühakiri ning autorit ennast hakati aja jooksul kujutama mata oli tegelik olukord Euroopas teine: kõikjal levis varanduslik nagu muistset prohvetit või usundiloojat. ebavõrdsus, suurem osa inimestest oli poliitilistest otsustusmeh- Hiljem kommunismiks nimetatud ideoloogia, mis lähtus Karl hanismidest eemal ning väga paljud neist, kes olid maalt linna lii- Marxist (1818–1883) ja teistest sarnaseid vaateid esindavatest au- kunud, elasid täielikus vaesuses ja õigusetuses. Samal ajal esindas toritest, oli mõjutatud 18.–19. sajandi teadusest. Oli tekkinud aru- kristlikku maailmavaadet kujutluspilt õiglasest riigist, mille elani- saam, et teaduse abil leiab inimkond kogu tõe ja samuti vahendid, ke rahvuslik uhkus põhineb kohalike rahvaste ajalookogemusel. mis aitavad maailma paremaks muuta. Probleemiks oli aga see, et Prantsuse revolutsiooni ideaal kõikide inimeste võrdsusest, vaba- loodusteadused ei suutnud mingilgi moel pakkuda lahendust kü- dusest ja vendlusest oli küll lõppenud kohutava veresauna ja mõr- simusele, mis õigupoolest ikkagi on „õige” ja „hea”. Loodusteaduse vadega, kuid elas edasi nii vaesema rahva kui ka intelligentsi seas. seisukohalt on õigeks ja heaks looduse toimimise seaduspärasu- Selle kõige taustal muutus üha tähtsamaks mütoloogiasüsteem, sed, ning sellest lähtuvalt hakati seletama ka inimkonna toimi- mis nägi kogu maailma alusena katseliselt tõestatavat positivist- mist. Niisugune arusaam teadusest, positivism, üritas tänapävaste likku-teaduslikku maailmapilti. mõõtmisvahendite ja teaduse võimaluste abil luua mütoloogilist Suurem osa Euroopa riike olid aga kas siis enamal või vähemal kujutluspilti, mille järgi universumis kehtivad igavesed tõed. Selle määral säilitanud keskajast pärineva feodaalsüsteemi. Enamikule kohaselt peaks kohendama või muutma ka inimkonda. olid küll juba garanteeritud teatavad võimalused valida oma esin- Inglise loodusteadlase Charles Darwini (1809–1882) evolut- dajaid parlamentidesse ja teha hea õnne korral karjääri ka tipp-po- siooniteooriaid hakati tõlgendama eelkõige kui liikide arenemist liitikas või äris. Kuid valdavat osa sotsiaalsetest probleemidest, võitluse kaudu, milles jäävad ellu ainult parimad ja tugevamad. mis olid esile kerkinud juba enne revolutsiooni Prantsusmaal, ei Samasugune evolutsiooniline võitlus käis ka liigi sees, mille tule- suudetud likvideerida. Uued ideoloogiad leidsid seetõttu omale musena jäid ellu tugevamad ja osavamad, kes aitasid omakorda kandepinda kõikjal ja ainult ootasid hetke, et jõuliselt esile kerki- oma liigil sel moel kohaneda ja edasi areneda. Kaasaja inimene oli da. Lisaks konkureerisid Euroopa suurvõimud pidevalt omavahel selle teooria kohaselt looduse kroon, loom, kes asub toiduahela maailma loodusvarade pärast ning üritasid sisepoliitilise stabiil- tipus. Toonase eurooplase meelest oli aga inimestest kõige edu- suse garanteerimiseks leida üha uusi ressursse ja laienemisvõi- kam valge mees, kes oli suutnud endale allutada kõik teised – nii malusi. Ei läinud kaua aega, kuni teaduses, kirjanduses ja kunstis hiinlased, indialased, indiaanlased kui ka aafriklased – ja loodus- levivaid arusaamu ja mõttevoolusid hakkasid enda huvides ära varud. Darwini järeldused, et evolutsioon on pikk protsess, mille kasutama ka poliitilised liikumised ja nende ideoloogid. Sellises kaudu on tekkinud ja arenenud kõik teadaolevad taime- ja loo- vaimses kliimas puhkenud esimene maailmasõda mõjutas vähe- maliigid, peab kahtlemata tänapäevani paika. 19. sajandil tõlgen- malt kaudselt peaaegu kogu tollast tsiviliseeritud maailma. Sõda dati aga evolutsiooniteooriat eelkõige just tolleaegse ühiskonna lõppes katastroofiga kõikidele pooltele, kuid mõjutas eriti rängalt valupunkte ja moraalinorme silmas pidades. Teadus, mis esialgu siiski just kaotajariike. Saksa keisririik langes aastateks kaosesse, oli tähendanud uue info hankimist ja „tõe leidmist”, muutus po- Venemaal aga kadus seni riiki 300 aastat valitsenud Romanovite Marx liitiliseks õigustusvahendiks, propageerides üht kitsast elunäge- dünastia võim täielikult. Kuigi kõik 20. sajandil uute riigikordade- must, „arengut evolutsioonilise võitluse ja väljasuremise kaudu”. na esile kerkinud mütoloogilis-poliitilised süsteemid olid mingil Teaduslikust ja mõõdetavast loomade ja inimeste arenguloost ku- määral olemas olnud vähemalt mõttevooludena juba rohkem kui junes mütoloogiline seletus. 100 aastat enne maailmasõda, tekkis just nüüd soodne pinnas 19. sajandi lõpuks oli läänemaailmas kujunenud justkui oma- nende vägivaldseks kehtestamiseks ebastabiilsetes riikides. vahelises võitluses mitu üpriski erinevat maailmanägemust. Traditsiooniline ja kristlik maailma- ja ühiskonnapilt ei olnud enam ainukehtiv ning see ei suutnud sulandada endasse uusi mütoloo- giaid. Kristlik mütoloogia ja moraal lähtus sellest, et nii tapmine,

164 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 165 Saksa filosoofi, majandustead- last ja revolutsionääri Karl Marxi Charles Darwin oli inglise loo- võib pidada üheks tänapäevast dusteadlane, kes pani aluse evo- maailma enim mõjutanud me- lutsiooniteooriale ja tõi kasutu- heks, kelle peateosest „Kapital” sele loodusliku valiku mõiste. on saanud hiljem paljude re- Võib väita, et Darwini evolutsioo- volutsionääride piibel; Marxi niteooria muutis väga palju too- teooriaid võtsid üle ja arendasid nast maailmakäsitlust ning sellel endale sobival viisil edasi kom- põhineb suuresti tänapäevane munistid. Eesti kooliõpikuteski, bioloogia ja arusaamine liikide mis on välja antud nõukogude mitmekesisusest. perioodil, leidus kohustuslikus Charles Darwini portree. John korras tsitaate tema teostest. Collier, 1881.

166 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 167 rõhumise ajalugu kapitalistlike ja imperialistlike kurjusejõudude 9.2. Marksistlik ja leninistlik poolt. Kuigi kunagi kaugel ajal olevat olnud kõik inimesed võrdsed mütoloogia Venemaal ja Nõukogude ning võib-olla kehtinud ka hõimukommunism, suutsid jõukamaks Liidus muutunud indiviidid enda tahtele allutada valdava osa inimkonna töökätest ja panna nad enda heaks kasu teenima. Ka kõikide usundite preestreid ja eriti just kristlikku kirikut kujutati sellise rõhumisühiskonna käsilaste ja peamiste initsiaatoritena. Kuna Venemaal võimu haaranud grupeering oli mitmerahvuseline ja nende ideede põhirõhk oli sellel, et vabastada kogu inimkond rõhujatest, ei saanud otseselt romantilis-rahvuslikku ideoloogiat bolševike sihtidega ühildada. Küll aga kasutati oma sõnumi levi- tamises edukalt ära kõikvõimalikke mütoloogilisi rahvuskangelasi kaugest minevikust. Esimesi kommunistlikke revolutsioone leiti juba muistsest Sumerist ja Rooma gladiaatorite ülestõusu juhist Spartacusestki tehti omamoodi Nõukogude Liidu mütoloogiline kangelane. Au sees olid aga ka erinevad maailma rahvaste eeposed ja müüdid – neist aga üritati eelkõige leida kommunistliku mõttemaailma esindajaid ja rõhujate vastu võitlemise jälgi. Nii Kalevipoeg, Vene vägilased kui ka kõikvõimalikud muud eri rahvaste tegelased muudeti hoopis uue leninismi-marksismi müto- Vladimir Lenin (1870–1924) oli re- loogia tegelasteks, kelle kunagise rõhumisevastase võitluse kau- volutsionäär, NSV Liidu riigitegelane, du sai omakorda õigustada bolševike partei võimu. kommunistliku partei asutaja ja juht. Bolševistlik mütoloogia toetus suuresti ka väidetavatele tea- Ta lõi marksismist lähtudes partei dustulemustele – olgu siis positivistlikul sotsiaalteadusel-filosoo- diktatuuril põhineva ühiskonnakorra fial või loodusteadustel. Inimkond jaotati kaheks eraldi üksteisele Kommunistliku ideeali teenistusse teooria leninismi. vastanduvaks klassiks – rõhutud ja rõhujad (ehk head ja halvad). rakendati igasugune looming: ku- Nii nagu on omane teistelegi to- jutav kunst, kirjandus ja filmikunst. talitaarsete riikide juhtidele, kujutati Kommunistliku ideaalmaailma üles- ka Leninit ideaalinimesena, kellel ehitust kajastab Eestis Hans Lebe- olid erakordsed vaimuanded ning rechti romaan „Valgus Koordis”, mida kes oli oma tegudes ülimalt tark ja põlistati ilukirjandusliku tippteosena õiglane. ja mille põhjal valmis ka film. Kom- Lenin Smolnõi instituudi ees. Isaac munistlike ideaalide kohaselt vas- Brodsky, u 1925. tanduvad seal pahelistele kulakute- le ausad ja õiglased talupojad, kes Esimeseks taoliseks mütoloogiasüsteemiks, mis suutis vägivaldselt veenduvad üha enam kolhooside enda alla haarata terve endise impeeriumi, oli kahtlemata riigi- vajalikkuses. pööre Venemaal, mille korraldasid bolševikud ja Lenini ringkond. Lõpustseen filmist „Valgus Koordis”. Lenini ja tema kaaskonna ideoloogia põhines eelkõige marksismi Pildil uue nõukogude elu eest võit- ja teadusliku maailmapildi ühildamisest sündinud mütoloogial. leja Paul Runge (Georg Ots) ja teda Selle kohaselt oli kogu maailma ajalugu olnud töötavate inimeste toetav mõrsja Aino (Valentine Tern).

168 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 169 Kogu teadaolevas maailma ajaloos oli juba nähtav rõhutute vaba- tippu jõudnud looduse kroon oli pidevas võitluses loodusega, et nemissoov rõhujate võimu alt. Kurjust kehastav eliit – aadlikud, saada karmis konkurentsis loodusjõududelt kätte endale vajalik kodanlased, preestrid – olid aga oma alatute kavaluste ja sõjali- toit ja tooraine. Mütoloogiliste kangelastena kujutatud haamriga se jõuga suutnud töötava ja produktiivse enamiku alla suruda. terast taguv tahmane tööline või sirbiga vilja niitev taluneiu ei või- Maailma kujutati pidevas võitluse seisundis – rõhutute klass ai- delnud ellujäämise nimel mitte ainult kulakute ja kapitalistidega, nult ootas hetke, et oma orjaahelatest vabaneda ja kehtestada vaid ka loodusjõududega. Nii terasetootmine kui ka põllumajan- tõeliselt aus, võrdne ja hea ühiskonnakorraldus. Esimeseks tõe- dus oli sõda looduse vastu ressursside saamise eesmärgil. Selle liseks vabanemiseks ja õiglust reaalselt kehtestada suutnud aja- sõja edukaimaks sõduriks oli loomulikult darvinistlik-marksistlik loosündmuseks loeti Prantsuse revolutsiooni. Selle revolutsiooni „looduse kroon” – võitlev ja töötav nõukogude inimene. käigus läbi viidud mõrvakampaaniaid esitati aga kui vältimatuid Uue mütoloogia efektiivseks ellurakendamiseks kasutasid kõrvalnähtusi õiglase ühiskonna poole pürgimisel. Vastaste klass bolševikud aga kõiki võtteid, võttes õppust ka muistsetest re- tuli hävitada selleks, et järgmised inimpõlved saaks õitsengus ligioonidest. Parim näide sellest, kuidas varasemaid rituaale ja ja harmoonias edasi kesta. Uue korra kehtestamisega kaasnevat mütoloogiat appi võttes bolševistlikku religiooni propageeriti, ebaõiglust ja veretööd sai aga mõista sarnaselt hambaarsti külas- on kahtlemata Lenini surnukeha mumifitseerimine muistsete tusega – selleks et ühiskond saaks terveneda, on väike verekaotus egiptlaste eeskujul. Nii nagu Egiptuse vaaraod elasid pärast keha ja valu vältimatu. Kurjuse jõud tuli hävitada ohvrite hinnaga ning mumifitseerimist edasi jumalustena kuskil üllastes ja taevastes ülima tõe kehtestamiseks ei olnud ükski ohver liialt suur. sfäärides, pidi nõukogude rahva mälus edasi elama ka bolševist- Sellelt ideoloogiliselt baasilt asuti pärast bolševike võimu- liku mütoloogia looja ja kehtestaja Lenin. Tema muumiat käsitle- lepääsemist kohe ka rajama koonduslaagreid ebasoovitava ja ti kui püha reliikviat, mille nägemine pidi kinnitama rahva usku Sissepääs Lenini mausoleumi. destruktiivse ühiskondliku elemendi isoleerimiseks ja likvideeri- miseks. Loodi arusaam õiglastest ja töökatest töölistest-talupoe- gadest, kes asuvad kulakute1 käest tagasivõetud varade abil uut ja head ilma looma. Ka Vene arreteeritud tsaari Nikolai II perekond mõrvati koos kõigi oma lastega selleks, et rõhujate klass ei saaks enam kunagi taas oma võsusid ajama hakata. Kuigi marksistlik-le- nininstlik mütoloogia üldiselt väitis, et iga laps sünnib puhtalt lehelt ja tema „geenid” tegelikkuses ei mõjuta eluhoiakuid või edasisi arusaamu, tuli kodanlike kulakute klass hävitada või küü- ditada ikkagi koos lastega, sest nemadki olid juba mõjutatud oma kuritegelike vanemate poolt emapiimaga sissesüstitud kurjusest. Kuigi pärast Stalini surma Nõukogude Liidus ja mujalgi idabloki maades enam ulatuslikke massimõrvu toime ei pandud, jäi sää- rane arusaam mütoloogilise loona püsima kuni Nõukogude Liidu viimaste aastateni 1980ndate lõpus. Nende ideoloogia kohaselt tuli heal ja ausal tööinimesel pidevalt võidelda kurjuse esindajate ehk kulakute ja kapitalistidega. Samasugune võitlus aga käis mü- toloogia loojate meelest samaaegselt terves looduses. Ka Charles Darwin oli marksismi-leninismi üks mütoloogilisi kangelasi või prohveteid. Inimene kui evolutsioonilise võitluse tulemusena looduse kroon

1 Nõukogude Liidus nimetati kulakuteks inimesi, kes olid kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised. Algselt nimetati nii jõukaid taluperemehi, kes kasutasid palgatööjõudu.

170 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 171 kommunistliku ideoloogia võitu. Muumia paigutati riigi pealinna kõikidele kristlikele arusaamade esindajatele, sest religioon kui keskmes asuvasse mausoleumi. Kirjanikelt telliti aga Leninile pü- rõhumise üks peamisi vahendeid oli ju kuulutatud üheks põhili- hendatud ülistusluulet. seks bolševistliku mütoloogia vaenlaseks. Üheks peamiseks mark- Selle kõige taustal tuleb meeles pidada, et tegelikkuses juh- sismi-leninismi vastaseks jõuks kogu maailmas kujunes katoliku tis kogu bolševistlikku impeeriumi väike hulk nomenklatuuri kirik, kes alates esimestest bolševistlikest hirmutegudest asus eliiti kuuluvaid parteitegelasi ja repressiivorganite juhtivkujusid. omakorda vaimsesse võitlusse senist maailmakorda ohustavate Nemad olid ka uue mütoloogiasüsteemi loomise ja säilitamise kaose ja kurjuse jõududega. Hirmus marksismi-leninismi leviku taga. Üle kogu Nõukogude Liidu elasid aga töölised ja talupojad ees suhtuti alguses positiivselt või vähemalt ei mõistetud otseselt endiselt suures vaesuses ning jäid tihti kõikvõimalike elustan- hukka Euroopas levivaid rahvuslikke ideid. dardite näitajate poolest alla isegi kolmanda maailma riikidele. Esimesene Euroopas võimule pääsenud jõud, mis rahvuslikule Hoolimata sellest suutis oskuslik propagandasüsteem valdava osa uhkusele tuginevat mütoloogiat edukalt ära kasutas, olid Benito inimestest bolševistliku eliidi loodud võltsmütoloogiat uskuma Mussolini juhitud fašistid Itaalias. Nimetus fašism tuleb tegelikult panna. Kuigi riiki valitses pisike ringkond kurjategijaid, rahvas- vana Rooma magistraatide võimutunnusest – üksteisega kokku te sõpruse sildi all viidi läbi imperialistlikku venestuspoliitikat ja seotud keppidest või vitstest (ladina fasces, mitm fasci), mis süm- igasugune võrdõiguslikkus ühiskonnas puudus, suudeti mütoloo- boliseeris võimu toetumist ühisele jõule – kui üks kepike võib giaga manipuleerides rahva valdav enamik ligi 70 aastat totaalse kergesti murduda, siis kokkuseotuna moodustub tugev ja mur- kontrolli all hoida. dumatu instrument. Hiljem hakati aga meelevaldselt fašistideks kutsuma kõiki Euroopa rahvuslikult meelestatud diktatuure.

9.3. Fasˇistlikud ja rahvussotsialistlikud mütoloogiad Euroopas Benito Mussolini oli Itaalia peaminis- ter ja diktaator aastatel 1922–1943 Lenini ringkond suutis Euroopas esimese põrandaaluse kurite- ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 geliku grupeeringuna riigipöörde tulemusena võimule saada. Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Juba esimese maailmasõja ajal, nagu ka 1920ndatel aastatel, levis Sotsiaalset Vabariiki. marksistlik-leninistlik mütoloogia kõikjal maailmas väga kiiresti, Pildil Mussolini Palazzo di Venezia iseäranis just Euroopas. Saksamaa oli sõja käigus peaaegu kokku rõdult kõnet pidamas. varisenud ning juba enne sõja lõppu levisid kõikjal nii sõdurite kui ka tavaelanike seas revolutsioonilised meeleolud, mis olid suuresti mõjutatud ka Lenini edust Venemaal. Mütoloogiline kujutluspilt Itaalia fašismi peamiseks sihiks oli riigi ühtsuse ja jõukuse ennast vaesusest väljavõitlevast rahvast, kes rõhujate kukutami- taastamine 1500 aastat tagasi kokku varisenud Rooma impeeriu- sega suudab taas rikkaks ja tugevaks saada, oli vaesunud ja kaotu- mi ideaalidest lähtuvalt. Impeeriumi taasloomisel võeti üle kunagi sealandust tundvas riigis ilma kahtlusteta mõjukas. Bolševistliku Rooma riigis käibel olnud arusaamu ja mütoloogilisi sümboleid. revolutsiooni oht aga sundis ennast mobiliseerima väga paljusid Mussolinist endast loodi aga kuvand kui läbi raskuste ja sõjaliste teisi jõude. Kõikide inimeste ja rahvaste võrdsust propageeriv mü- võitude võimule saanud muistsest Rooma keisrist, kes oma rahva- toloogia ei sobinud mingil moel kokku samuti kõikjal Euroopas le üha uute vallutuste ja impeeriumi laiendamise kaudu suuremat levivate rahvuslikku omapära ja uhkust esiletõstvate mütoloogia- jõukust tõi. süsteemidega. Samamoodi oli bolševism täiesti vastuvõetamatu Mussolini eeskujul asuti sarnast oma mütoloogilist algmaailma

172 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 173 võitma oma kaotatud eluruumi, orjastama või likvideerima kõik „ebapuhtad” mitteaarjalikud rahvad – seda kõike eesmärgiga, et saaks alata uus tuhandeaastane Saksa riigi mütoloogiline õitsen- guajastu. Hitler ja teised saksa ideoloogid nägid oma juhitava riigi ajalugu kui muistset eepost või müüti, kus jumalikud kangelased võidavad kaose ja kurja ning suudavad seeläbi kehtestada uue maailmaajastu. Nagu ajaloost oleme õppinud, ei jäänud ükski inimkonnaga manipuleerimiseks loodud valemütoloogiatest püsima, tsiviliseeritud maailmas peetakse neid tänapäeval kõige vägivaldsemateks ja eba- inimlikumateks riigikordadeks üldse. Kuid valemütoloogiate ajastu ei ole kadunud tänapäevalgi. Venemaal on hakatud aktiivselt taastama kommunistlikust ajastust pärinevaid mütoloogilisi sümboleid ning vägivallaretoorikat. Tänapäeval on aga leninistliku-stalinistliku müto- loogia kujundid oskuslikult kokku sulandatud ka revolutsioonieelse kristluse sümbolitega, mille abil loodetakse oma mütoloogiale saada veelgi suuremat õigustust ja legitiimsust. Praeguses Põhja-Koreas keh- tib stalinistiku jumaliku valitseja Kim Jong Un’i juhitud terrorirežiim. Lähis-Idas tegutseb aga laastav vägivallaorganisatsioon Islamiriik, mille peamine siht on kogu Lähis-Ida ja maailma viimine uude Allahi ajastusse, kus mitte ühelgi teistsugusel mütoloogial ega arvamusel ei tohiks enam kohta olla. Varssavi geto ülestõusu mahasuru- ja -kodu otsima pärast kaotust esimeses maailmasõjas ka hitler- Mütoloogiad ja mütoloogiline mõtlemine on täies elujõus Adolf Hitler (1889–1945) oli Natsio- mine saksa sõdurite poolt 1943. likul Saksamaal. Oma pühaks sümboliks valiti juba kiviajast tun- kõikjal maailmas. Kui see mütoloogia on osa teaduslikust aren- naalsotsialistliku Saksa Töölispartei tud, kuid eriti hinduismis ja budismis püha sümbolina kasutusel gust, ilukirjanduslikust loomingust, rahva või rahvaste turvatun- (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel olev svastika ehk haakrist. Oletati, et saksa soost rahvad kuuluvad dest ja ühtsuse loomisest, võime väita, et tegu on maailma ja 1934–1945 oli ta Saksamaa dik- muistsesse aarjalaste ülimrassi, kes olid teiste rahvaste, kuid eriti mütoloogia loomuliku progressi ja muutumisega. Kui näeme aga, taator, kes kuulutas end piiramatu juutide kahjuliku tegevuse mõjul oma algse mõjuvõimu kaota- kuidas mütoloogilisi motiive ja uusi mütoloogiaid kasutatakse ini- võimuga juhiks (Führer), kehtestas nud ning lausa hävimisohtu sattunud. Appi võttes kõikvõimalikke meste või tervete rahvastega manipuleerimiseks, aitab niisuguse karmi politseirežiimi ja viis Saksamaa kujundeid, mis leiti vanade germaanlaste mütoloogiast ja kaas- manipuleerimise vastu ainult mütoloogia mehhanismide tund- teise maailmasõtta, mille lõpul võttis aegsetest loodusteaduslikest uuringutest, kehtestati kogu riigis mine. See tähendab, et kui teame, kuidas toimib müüt, oleme ka endalt Berliini punkris elu. uuelaadne mütoloogiasüsteem, mille järgimine oli kohustuslik psühholoogiliselt paremini kaitstud nende jõudude suhtes, kes Svastika ehk haakrist on väga vana kõikidele riigi kodanikele. Selle kohaselt pidid aarjalased tagasi meid ära kasutada proovivad. kujund, mis oli kasutusel õnnemär- gina. See võib olla nii päripäeva kui ka vastupäeva pööratud harudega. Svastika muutus läänemaailmas negatiivseks sümboliks pärast teist maailmasõda, kuna Hitler oli selle võtnud natsismi sümboliks. Piltidel India haakrist ja natsismi sümbol.

174 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 175 Lugemiseks Ülesandeid

Loe 19. sajandi lõpus alguse saanud vasakpoolse töölisliikumise ideo- 1. Arutlege klassis, kuidas hea ja kurja võitlus toimib poliitilises loogiat esindava tekstinäitena rahvusvahelist töölisliikumise hümni ideoloogias ja propagandas. Tooge näiteid poliitikast. „Internatsionaal”. Algselt prantsusekeelsed sõnad kirjutas 1871. aastal 2. Kus on praegu totalitaarsed režiimid? Uuri järele, keda või Eugène Pottier, 1888. aastal viisistas sõnad Pierre Degeyter. mida neis režiimides demoniseeritakse? 3. Kirjuta 150sõnaline arutlus teemal „Müütiline vaenlane täna- Internatsionaal päeva ühiskonnas”. Eugène Pottier 4. Selgita mõisteid: kurjuse telg Nüüd üles, needus keda rõhub, darvinism nälg, orjus ikkes hoiavad. leninism Keeb mässul rind ja võitlus lõhub stalinism me orjakütked, ahelad! propaganda Me vägivalla hävitame, 5. Tutvu rahvusvahelise töölisliikumise hümni „Internatsio-naaliga”. uus, parem ilm on meie püüd, Võrdle seda teksti loomis- ja maailmalõpumüütidega lk 38 ja maailm, kus võidul ülendame 54–56. Milliseid sarnasusi leiad? Põhjenda oma arvamust. neid, keda orjus rõhub nüüd. 6. Vaata filmi „Valgus Koordis” katkendit (viide lisamaterjalides). Analüüsi nähtu põhjal, milliste vahenditega on selles loodud Ref: Viimse võitluse maale lahing otsustav toob, nõukogulikku mütoloogiat. Mis on selle filmi ideoloogiline sõ- võim Internatsionale num? Fantaseeri, milline võiks olla nt 2013. aastal tehtud film, meil ilma uueks loob. mis kirjeldaks sama ajalooperioodi. 7. Kas sinu arvates tänapäevases Eestis leidub neid, kes mani- Ei vabadust saa taevaväega, puleerivad inimeste arvamusega? Kuidas? Mis võib olla ma- ei anna tsaar, ei hiiglane, nipulatsiooni eesmärk? Leia üks konkreetne näide ja too välja vaid oma kindla, julge käega kolm demagoogiavõtet, mida sellise ideoloogia juurutami- me vägivalla võidame. seks on kasutatud. Et ülekohut heita hauda ja võita õiglust endile, seks tõmba lõõtsa, tao rauda, nii kaua, kui raud tuline.

Ei õigust ilma valitseda või olla kurnajate sool, vaid meil, töörahval, sest et teda peab üleval me töö ja hool. Ja kui lõhub tasumise äike kõik ahned koerad laiali, ei sellepärast kustu päike, vaid paistab nii kui ennegi.

(Tõlkinud Hans Pöögelmann)

176 Eesti mütoloogia 1 Eesti mütoloogia 1 177 Lisamaterjale

Loe Jaak Valge artiklit „Kommunism kui poliiti- line religioon”, Õpetajate leht, 28.11.2014. 

Vaata Youtube’ist filmi „Valgus Koordis“ (1951) katkendit. 

Tutvu Eesti Mälu Sihtasutuse ja Eesti Ajalooõpetajate Seltsi koostöös ilmunud õppematerjaliga „Kommunistlike režiimide kuritegudest“.  Kasutatud kirjandus

Druon, Maurice 2002. Zeusi mälestused. Tlk Henno Rajandi. Tallinn: Kirjastuskeskus.

Euripides 2006. Bakhandid. – Kreeka kirjanduse antoloogia. Tlk Anne Lill. Tallinn: Varrak.

Faehlmann, Friedrich Robert 1986. Müütilised muistendid. Tallinn: Eesti Raamat.

Gilgameši eepos 2010. Tlk Amar Annus. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Frazer, James 2001. Kuldne oks: uurimus maagiast ja religioonist. Tlk Triinu Pakk-Allmann. Tallinn: Varrak.

Hiiemäe, Mall 2015. Tüdruk hundiks. – Virumaa vanad vaimujutud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.

Hupel, August Wilhelm 1774. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland I. Gesammelt und herausgegeben durch August Sazonov, Vladimir 2011. Müüt „Illujanka ja Tešub” ja Ezen Purulliyaš Wilhelm Hupel. Riia: Johann Friedrich. pidustused hetiidi reiligioosse ideoloogia ja kuningavõimu kontekstis. Mesopotaamia ja Hatti mõjutused. – Usuteaduslik ajakiri nr 1. Kalevipoja säng. Weske 3, 65/6 < Palamuse – M. Ernits. Kättesaadav http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/up- loads/2011%20(62)/Sazonov.pdf. Kitzberg, August 1912. Libahunt. Tartu: Noor-Eesti wäljaanne. Sepp, Rein 1960. Viimne yksiklane. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kivirähk, Andrus 1996. Ugrilane. – Õlle kõrvale. Tallinn: Eesti Keele kirjastus. Sihtasutus. Tarapita. Kirjanduse ja kultuuri ajakiri 1921–22, nr 1. Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1961. Kalevipoeg. 1 kd. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. Tallinn: Eesti Tolkien, John Ronald Reuen 2001. Tree and Leaf: Mythopoeia. Tlk Raamat. Peeter Espak. London: Harper.

Liivimaa Henrik 1982. Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn: Eesti Raamat. Vanem Edda 1970. Tlk Rein Sepp. Tallinn: Eesti Raamat. Tlk Richard Kleis. Voltaire 1979. Zadig. – Filosoofilised jutustused. Tlk Tatjana Hallap. Loomislaul. Eesti Rahvaluule Arhiiv, H II 38, 378 (46) < Kadrina – Tallinn: Eesti Raamat. Gustav Mühlbach (1892). Yeats, William Butler 1990. Leda ja luik. – Luulet. Tlk Märt Väljataga. Lönnrot Elias 1985. Kalevala. Tlk August Annist. Tallinn: Eesti Raamat. Tallinn: Eesti Raamat.

Meri, Lennart 1976. Hõbevalge: reisikiri tuulest ja muinasluulest. Piibli tsitaadid on võetud võrguväljaandest piibel.net (1997. a Tallinn: Eesti Raamat. piiblitõlge).

Nietzsche, Friedrich 2006. Nõnda kõneles Zarathustra: raamat kõigile ja ei kellelegi. Tlk. Johannes Palla. Tallinn: Rebellis.

Peterson, Kristjan Jaak 1821. Christfrid Ganander Thomasson’s Philos. Mag. Finnische Mythologie. Aus dem Schwedischen übersetzt, völlig um- gearbeitet und mit Anmerkungen versehen von Christian Jaak Peterson, Literat in Riga. Reval: Carl Dullo.

Pottier, Eugène. Internatsionale. Tlk Hans Pöögelmann. Kättesaadav https://et.wikisource.org/wiki/Internatsionaal.

Raukas, Anto; Laigna, Kustav, Moora, Tanel 2003. Olematu looduskatastroof Saaremaal 800–400 aastat enne Kristust. Eesti Loodus nr 1.

Russow, Balthasar 1993. Liivimaa kroonika. Tlk Dagmar Stock, Hermann Stock. Tallinn: Hotger.