Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil: Leonid Treti mälestused A. H. Tammsaarest II (Algus Tuna 1/2001) Siis on umbes 100% viga. Et T-le survet oleks avaldatud ta kirjutamislaadi suh- tes, kuulen esimest korda, sest isegi n 11. kiri Barbarust hinnati veel isegi üsna lõpu- aastail ja ta oli tunduvalt teravam5 . Eda- Armas kirjastus, si: auhindade väljajagamisele presiden- di juurde ei vuranud autosid ja gala- Saadan siin juures Tammsaare1 . uniformides mehi6 . See toimus üsna Asi istub kahel pinnal: esmalt Tret- suure lihtsusega. Jne. Ja kui neis asjus jakovi asjaajamised Tammsaare tööde näiteks (välistes) on nii ilmseid eksimu- tõlkimisega ja teiseks Tammsaare väljen- si, siis asetab see teatud kahtluse ka dused iseenda ja ilmaasjade kohta. kogu äratoomisse. Mina ei usalda seda Mis puutub tõlkeasjaajamistesse, siis küll sellisena toetada, ehkki teos ise on on siin fotokoopiad juures2 , kuid mis mitmeti huvitav. puutub Tammsaare juttudesse (need on ära toodud jutumärkides, otseste aval- Omas asjas: Uibopuu küsis, kuidas dustena) siis imestan ma, et Trett neid tööga on?7 Ei tea. Olen ühe paiga juu- nii hästi mäletab? Mina, näiteks, ei os- res kinni. Kui sellest üle saan, on kõik kaks kuidagi selliselt ära tuua, mis te lihtne. Tähendab: küsimus seisab oma meie viimasel kokkusaamise[l] ühe ehk ümbertöötamises. Muidu on käsikiri teise asja kohta ütlesite. Kuid võibolla valmis. Nüüd tahaksin teada: millal te tal on hea mälu? Igatahes ei saa nen- mult kindlalt teadet tahate? Mõtlen seks de täpsust kontrollida.3 Kus aga seda ajaks siis päälkirja jne. Muide, tahaksin kontrollida saab nimelt küsimus- teda näha sarja alguses või siis jälle juba EESTI KULTUURILOOLINE tes, mis puudutavad väliseid olusid, suve lõpus. Mitte suvel. Ta ei tule ka on asjad ekslikud. Näiteks: Tammsaa- nii päris väike vist üle 300 lhk 8. RHIIV re harutuse puhul 1939 aastal saime ta tulu vähemalt ministriabi palgata- Hääd uut aastat ja kõike semele. Ja see polnud julgelt võetud. kaunist ja head. Siis ei ole Tammsaare toetus kultuur- August Mälk kapitalist kunagi olnud 80 krooni.4 109 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II suurim rahasaaja (kokku 23 455 kr 10 s, s.o kesk- 1 Mõeldud on Leonid Treti käsikirja A. H. Tamm- miselt 130 kr kuus); temale järgnesid M. Under, saare, nagu teda tundsin (1956), mille Eesti Kirja- E. Hubel ja F. Tuglas (O. Kruus, Kellele jagati kul- nike Kooperatiivi sekretär Valev Uibopuu oli saat- tuurkapitalist toetusi. Keel ja Kirjandus 1991, nr nud seisukoha võtmiseks EKK kirjandusliku kol- 5, lk 296; H. Kään, Veel ääremärkmeid A. H. Tamm- leegiumi esimehele August Mälgule (vt ka Tuna saare biograafia juurde. Sirp 9. X 1998). 2001, nr 1, lk 63). Nõuandva organina tegutsenud 5 Johannes Barbarus [J. Vares] (18901945), luule- kirjanduslikku kolleegiumisse olid EKK aasta pea- taja ja publitsist, kes praktiseeriva arstina oli ma- koosolekul (26.V 1956) valitud peale A. Mälgu veel janduslikult sõltumatu ning loobus perioodilistest kirjanikud B. Kangro, A. Gailit, V. Uibopuu, A. Mägi kultuurkapitali toetustest juba selle algusaastail. ja G. Helbemäe. (EKM EKLA f 341, m 373: 7, l 39). 1920. aastatel oli J. Barbarus huvitatud ennekõike 2 Mõeldud on fotokoopiaid A. H. Tammsaare nel- vormieksperimentidest, sotsiaalselt kõige terava- jast (19351936) postkaardist L. Tretjakewièile. maks peetakse luulekogu E.V.-r (1932). 1930. aas- Vt Tuna 2001, nr 1, lk 59 (viide 8). tate II poolel on J. Barbaruse bibliograafias järgmi- 3 A. H. Tammsaare uurija Elem Treier näeb L. Treti sed teosed: Luuletusi (Ring Esimene, 1936, lk mälestuste autentsuse küsimuse ees seistes reet- 37), Memento. Kaks mälestuspoeemi (Tallinn, likku detaili: L. Trett kirjeldab kirjaniku kabineti 1936), Kalad kuival. Kümnes kogu värsse. (Tar- asemel mingit muud ruumi korteris, imestades ise tu, 1937) ja Üle läve. XI kogu värsse. (Tartu, 1939). selle ebakirjanduslikkuse üle. E. Treier järeldab, Kultuurkapitali 1939/40. eelarveaastal määrati luu- et ilmselt soovis kirjanik L. Tretiga hoida teatavat letaja J. Barbarusele 50. sünnipäeva puhul, nagu distantsi ega kutsunudki teda oma töökabinetti. see tavaks oli, 250 kr toetust. Kuigi L. Trett ei olevat oma sõnutsi päevikut pida- 6 Mõeldud on peatükki Tammsaare laureaadina nud oma hea mälu tõttu, kaldub E. Treier arvama, (LR 1998, lk 122125). et ta on nii mõnigi kord vallandanud oma fantaa- 7 Mõeldud on A. Mälgu romaani Päike küla üle, sia. Oli ju see mälestusteraamat tundmatu pagu- mis laekus kirjastusele ilmselt lähiajal: EKK juha- lase Treti esimene kirjanduslik üritus ja pealegi tuse koosolekul 19/20. I 1957 otsustatakse romaan mälestused Tammsaarest suur anss otsekohe en- kirjastada A-seerias (EKM EKLA f 341, m 373: 3, l dale tähelepanu tõmmata asüülis. (E. Treier, 39). Raamat ilmub pealkirjaga Päike küla kohal Gailiti ja Treti mälestused Tammsaarest. Rmt: (1957). Vt ka Tuna 2001, nr 1, lk 63 (viide 18). Tammsaare ja tema Tõde ja õigus. Tallinn: Olion, 8 Raamatus oli 391 lk. 2000, lk 225). Selle versiooniga võib nõustuda, kui 9 Pedro Krusten (18971987), viljakas prosaist ja lisada, et L. Trett oli oma ilukirjanduslikke katse- ajakirjanik. Mõeldud on tema mälestusraamatut tusi (draama Eesti sonaat) EKK-le pakkunud juba Kaugelviibija käekõrval. Mälestusi H. Visnapuust aastal 1955, s.o enne Tammsaare-mälestuste saat- paguluses (Lund, 1957), mis jutustab elust mist. Vt Tuna 2001, nr 1, lk 57 /1.3.kiri/. Geislingeni põgenikelaagris Saksamaal. Raamatu- 4 L. Treti ja teiste väliseestlaste mälu järgi kirjuta- le määrati H. Visnapuu fondi auhind, mis oli loo- tud andmeid on võimalik kontrollida kultuurkapi- dud 1951. aastal esimese EKK raamatu, H. Visna- tali arhiivis leiduvate andmetega. A. Hansen puu memuaaride Päike ja jõgi honoraridest. [Tammsaare] oli stabiilselt kultuurkapitalist kõige 10 Vt Tuna 2001, nr 1, lk 59 (viide 7); EKK polnud kõrgemate summade saajate hulgas, hoolimata mit- vastanud L. Treti 15. XII 1956 kirjutatud kirjale. mekordselt ümbertöötatud kultuurkapitali seadu- Vt Tuna 2001, nr 1, lk 63 /10. kiri/. sest ja kirjanduse sihtkapitali valitsuste isikkoos- 11 Kirjalike seisukohtadena tulevad arvesse Arvo seisust. Kirjanikele töötasude maksmist jälgiti ka Mägi ja August Mälgu kirjad V. Uibopuule, samuti kaasaegses ajakirjanduses, korduvalt toodi ära raha August Gailiti kiri 14. X 1956 (vt Tuna 2001, nr 1, saajad ja summad. Nt perioodil 19281931 oli A. lk 63 /9.kiri/ (viide 19), mis kuulub sisuliselt kol- H. Tammsaare 57-st eesti kirjanikust 9. kohal leegiumi kirjavahetuse juurde. (2169.), nimekirja eesotsas oli E. Hubel (4390.), 12 Mälestuste kirjutamise idee tekkis L. Tretil 1950. samas suurusjärgus olid veel M. Under ja H. Vis- aastal Sydneys, ilmselt Yri Naelapea innustusel. napuu (vt Kallis kirjandus. Maaleht 9. VI 1931, Tegu on esimeste kirjalike sõjajärgsete mälestus- nr 65). tega A. H. Tammsaarest. Vt ka Tuna 2001, nr 1, A. H. Tammsaare sissetulekud hakkasid märgata- lk 59 /4. kiri/ (viide 8). valt suurenema 1930. aastatel, summa summarum oli A. H. Tammsaare eesti kirjanikest tõepoolest 110 Marin Laak Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjandusliku kolleegiumi vaekausil II n 12. kiri n 13. kiri Lund, 26.1.1957 Lund, [9].1.1957 Armas Mälk! V.a. hr. L. T r e t t , Tretjakovitsi käsikiri tuli tagasi. Vaevalt, et On tõsiselt kahju, et vastus Teie käsikirja me seda oleksime kirjastama hakanud, kuid suhtes on ka seekord nii kaua viibinud10 . Kuid niisuguse pakkumise puhul on ju vajalik kuul- koosolek meie järgmise poolaasta kava kind- da võimalikult palju arvamusavaldusi. laks määramiseks toimus alles paar päeva ta- Kiri Sinu enda töö asjus on ju üsna rõõ- gasi ning enne seda ei olnud mul mingit amet- mustav. Meil on täpseid andmeid vaja hilje- likku alust Teile vastamiseks, kuigi seisuko- malt 19. jaanuariks s.a. Ja kui saaksime, võ- had kirjalikult olid siit ja sealt selgunud11 . taksime sinu romaani esimesena kavva. Sel Kuna tegemist on ju lõppude lõpuks väga olu- juhul oleks käsikirja, vähemalt selle algosa, lise ja ulatusliku tähendusega tööga, oli vaja vaja 1. veebruariks s.a. hiljemalt. Kui ümber- seisukohad ja nende motivatsioon põhjalikult tegemisprobleem puudutab romaani osa kus- läbi arutada ning selgitada. kilt keskelt või tagantpoolt, siis võib ju algust Igal ühel, kes Teie käsikirja on lugenud, on hakata laduma sellest hoolimata. Kui vähegi selge, millise ulatusega töö olete teinud ja võid, rihi asi nii, et saaksime romaani pool- missuguse vastutustundega sellele liginenud. sarja esimeseks, sest meie ei tahaks alata sar- Sel puhul võib Teile öelda vaid parima tänu, ja memuaarteosega, milleks on Krusteni käsi- et te pole kirjapanekuga viivitanud12. Ükski kiri9 , see tuleks siis kohe sinu järele. Ja lisaks tulevane Tammsaare eluloo kirjutaja ei saaks oleks tugeva teosega sarja algust kirjastuselt Teie materjalidest mööda ja oleks puudulikult igati tervislikum. Kuigi ka Krusten on tõesti varustatud, kui neid tal kasutada poleks. Kü- huvitav. simus teose avaldamisest on sellest hoolima- Tervitame Sind ja hoiame pöialt, et asi ta suur probleem, nagu isegi oma eessõnas soodsalt laheneks. Lase enesest siis peatselt õieti märgite. Tammsaare oli küllaltki komp- kuulda. litseeritud ilming ning tema esitamine vaid Parimate soovidega Sulle ühest vaatevinklist nagu see paratamatult Tervitab üheainsa inimese kokkupuute alusel loodud teose puhul kujuneb võib anda ikkagi pildi, [Valev Uibopuu] mille kallak võibolla ohtlikult ühesuunaline, ja just autori veendumuse läbi, et ta on