DOCSLIB.ORG

Riigi Eelarvestrateegia 2022-2025 Ja Stabiilsusprogramm 2021

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Riigi Eelarvestrateegia 2022-2025 Ja Stabiilsusprogramm 2021 RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2022-2025 JA STABIILSUSPROGRAMM 2021 Tallinn 2021 Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja stabiilsusprogramm 2021 Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 1. VABARIIGI VALITSUSE PRIORITEEDID ................................................................................. 8 COVID-19 pandeemiast väljumine ......................................................................................................8 Terved ja hoitud inimesed ....................................................................................................................8 Tark majandus ....................................................................................................................................10 Roheline Eesti .....................................................................................................................................12 Haritud ja nutikad inimesed ................................................................................................................13 Aktiivne ja kaitstud Eesti ....................................................................................................................14 Tasakaalus Eesti .................................................................................................................................15 Avatud ja turvaline õigusriik ..............................................................................................................16 2. TULEMUSVALDKONNAD ........................................................................................................... 18 2.1 Heaolu ...........................................................................................................................................18 2.2 Tervis ............................................................................................................................................31 2.3 Tark ja tegus rahvas ......................................................................................................................36 2.4 Eesti keel ja eestlus .......................................................................................................................42 2.5 Keskkond ......................................................................................................................................45 2.6 Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus .......................................................................................49 2.7 Põllumajandus ja kalandus ...........................................................................................................58 2.8 Transport .......................................................................................................................................63 2.9 Energeetika ...................................................................................................................................68 2.10 Infoühiskond ...............................................................................................................................71 2.11 Tõhus riik ....................................................................................................................................75 2.12 Õigusriik .....................................................................................................................................83 2.13 Siseturvalisus ..............................................................................................................................86 2.14 Välispoliitika ..............................................................................................................................89 2.15 Julgeolek ja riigikaitse ................................................................................................................95 2.16 Kultuur ja sport .........................................................................................................................103 2.17 Sidus ühiskond ..........................................................................................................................110 3. FISKAALRAAMISTIK ................................................................................................................ 119 3.1 Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid ...........................................................................119 3.2 Tulu- ja kulumeetmed .................................................................................................................121 3.3 Valitsussektori eelarvepositsioon ...............................................................................................124 3.4 Maksupoliitika ............................................................................................................................139 3.5 Valitsussektori finantseerimine ..................................................................................................142 3.6. Pikaajaline jätkusuutlikkus ........................................................................................................146 3.7 Riigi rahanduse arengud .............................................................................................................149 3.8 Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes .........................................................................150 LISAD ................................................................................................................................................. 157 Lisa 1. Rahandusministeeriumi 2021. aasta kevadine majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs....157 Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 rahastamiskava (tuhat eurot) ..........................................166 Lisa 3. Ülevaade RES 2022-2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes (tuhat eurot) .....................................................................171 Lisa 4. Arvestuslikud ja edasiantavad kulud 2022 – 2025 (tuhat eurot) ...........................................175 Lisa 5. EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamisest ......................................................................................................................................195 Lisa 6. Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs ............................................................................203 Lisa 7. Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute, investeeringutoetuste ja Riigi Kinnisvara AS-i kaudu tehtavate kinnisvara investeeringute 4-aastane kava (tuhat eurot) ................................214 2 Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja stabiilsusprogramm 2021 SISSEJUHATUS Riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi olemus Riigi eelarvestrateegia (eelarvestrateegia) ja stabiilsusprogrammi eesmärk on väljendada valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu paktist (Stability and Growth Pact, SGP) tulenevate nõuete täitmisel. Stabiilsusprogrammi spetsiifilised osad on leitavad käesoleva dokumendi kolmandast peatükist ja lisast 1. Stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja hindamine on oluline osa Euroopa poolaasta (European Semester) majanduspoliitika koordinatsioonist ja järelevalvest. Euroopa poolaasta raames hindavad Komisjon ja Nõukogu stabiilsus- ja konvergentsiprogramme enne liikmesriikide järgmise aasta eelarvete koostamisel olulisemate otsuste tegemist, et anda vajadusel poliitikasoovitusi fiskaalpoliitika kavatsuste kohta. Dokumendis esitatud keskpika perioodi eelarveplaan vastab EL nõukogu ja parlamendi määruse 473/2013 artiklis 4 sätestatule. Käesolev eelarvestrateegia ja stabiilsusprogramm põhinevad rahandusministeeriumi 5. aprillil avaldatud 2021. aasta kevadisel majandusprognoosil. Kõrvuti eelarvepoliitika põhisuundade määramisega aitab eelarvestrateegia muuta valitsuse tegevust riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Eelarvestrateegia seostab riigi valdkonnapoliitilised vajadused ja majandus- ning rahandusprognoosidel põhinevad rahalised võimalused. Esimene eelarvestrateegia funktsiooni täitev dokument koostati 2000. aastal. Vastavalt riigieelarve seadusele kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul riigi eelarvestrateegia hiljemalt kaheksa kuud (Riigikogu korraliste valimiste aastal seitse kuud) enne järgmise eelarveaasta algust. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel – vajadusel täpsustatakse kolme eelseisva aasta kavasid ning täiendatakse vähemalt ühe aasta võrra. Nii kohandatakse pidevalt keskpika perioodi plaane muutustele majanduses, fiskaalkeskkonnas ja erinevates tegevusvaldkondades. Eelarvestrateegia 2022-2025 koostamisel on arvestatud Covid-19 kriisist tuleneva muutunud majanduskeskkonnaga. Eelarvestrateegia rakendamine ja uuendamine Eelarvestrateegia rakendatakse valdkondlike arengukavade programmide ja riigieelarve kaudu. Riigieelarve koostamiseks esitavad Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile selleks vajalikud andmed ja info, s.h. valitsemisalade vastutusvaldkondadesse jäävad programmi(d), tulemusaruannete projekti(d), juriidilise isiku finantsplaani(d) ning vajadusel taotluse(d) eelarvestrateegias ettenähtud maksimaalsete vahendite suurendamiseks (lisataotlused). Täpsustavad juhised ja ajakava eelarvestrateegia projekti ja aruannete koostamiseks esitas Rahandusministeerium valitsemisaladele 2020. aasta novembris. Põhiseaduslike institutsioonide eelarve projekt koostatakse üksnes majandusliku sisu järgi
Load more

Recommended publications
  • Ensv Teataja 13
    ENSV TEATAJA 13. detsembril Nf. 64 1940 I. Art. 839. ENSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kohtunike ja rahvakaasistujate ajutise valimise ja ärakutsumise korra kohta. II. 840. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsus ENSV kõrgemate õppeasutiste liiki­ desse arvamise kohta. 841. Lääne maakonnas natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestiku täiendus. 842. Kohtu Rahvakomissari juhend seadluse rakendamiseks rahvakohtunike ja rahva­ kohtute kaasistujate ajutise valimise ja ärakutsumise korra kohta. 843. Juhend riigiasutiste ja -ettevõtete, ametiühingute ja ühiskondlike organisatsioo­ nide vastutavatele töötajatele lisapinna andmise kohta. 844. Kommunaalmajanduse Rahvakomissari käskkiri nr. 75 Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linna ning kõigi maakondade kommunaalmajanduse osakon­ dade ja maakondadesse kuuluvate linnade kommunaalmajanduse tali­ tuste juhatajatele. 845. Kommunaalmajanduse Rahvakomissari käskkiri nr. 76 Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linna ning kõigi maakondade kommunaalmajanduse osakon­ dade ja maakondadesse kuuluvate linnade kommunaalmajanduse tali­ tuste juhatajatele. 846. Hariduse Rahvakomissari otsus Riiklikus Katsekojas tehtavate proovimiste, kat­ sude ja analüüside takside körgendamise kohta. 847. Tervishoiu Rahvakomissari käskkiri nr. 69. 848. Töö Rahvakomissari otsus Tööbüroode seadluse jõustumise kohta. 849. Väljavõte Eesti Riikliku Merelaevanduse' juhataja käskkirjast nr. 16. III. 850. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus A. Kress’i Kehakultuuri- ja Spordi­ komitee esimeheks kinnitamise kohta. 851. ENSV Rahvakomissaride
    [Show full text]
  • Mass-Tourism Caused by Cruise Ships in Tallinn: Reaching for a Sustainable Way of Cruise Ship Tourism in Tallinn on a Social and Economic Level
    Mass-tourism caused by cruise ships in Tallinn: Reaching for a sustainable way of cruise ship tourism in Tallinn on a social and economic level Tijn Verschuren S4382862 Master thesis Cultural Geography and Tourism Radboud University This page is intentionally left blank Mass-tourism caused by cruise ships in Tallinn: Reaching for a sustainable way of cruise ship tourism in Tallinn on a social and economic level Student: Tijn Verschuren Student number: s4382862 Course: Master thesis Cultural Geography and Tourism Faculty: School of Management University: Radboud University Supervisor: Prof. Dr. Huib Ernste Internship: Estonian Holidays Internship tutor: Maila Saar Place and date: 13-07-2020 Word count: 27,001 Preface In front of you lays my master thesis which was the final objective of my study of Cultural Geography and Tourism at the Radboud University. After years of studying, I can proudly say that I finished eve- rything and that I am graduated. My studying career was a quite a long one and not always that easy, but it has been a wonderful time where I have learned many things and developed myself. The pro- cess of the master thesis, from the beginning till the end, reflects these previous years perfectly. Alt- hough I am the one who will receive the degree, I could not have done this without the support and help of many during the years of studying in general and during the writing of this thesis in particular. Therefore I would like to thank the ones who helped and supported me. I want to start by thanking my colleagues at Estonian Holidays and especially Maila Saar, Lars Saar and Mari-Liis Makke.
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • Ääsmäe Põhikooli Arengukava 2016–2020
    Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2016 –2020 Detsember 2015 Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 2 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI LÜHITUTVUSTUS .............................................................. 3 3 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGU TAKISTUSED ....................................................5 3.1 Arengutakistuste kõrvaldamine ..............................................................................7 4 HINNANG KOOLI ARENGUKAVA 2012–2015 TÄITMISELE .............................. 8 5 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUSUUNAD 2016–2020 ........................................ 11 5.1 Kooli põhiväärtused, visioon ja missioon 2016–2020 ...................................... 11 5.1.1 Ääsmäe Põhikooli visioon ............................................................................ 11 5.1.2 Ääsmäe Põhikooli missioon .......................................................................... 11 5.1.3 Ääsmäe Põhikooli põhiväärtused .................................................................. 11 5.2 Ääsmäe Põhikooli üldeesmärk .......................................................................... 12 6 TEGEVUSVALDKOND EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE ................................. 13 6.1 Kokkuvõte eelmise arengukava perioodi eesmärkide täitmisest ................... 13 6.2 Arengusuunad ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Valla Arengukava Eelnõu on Avalikustamisel
    KODUVALD NOVEMBER 2008 Saue valla sõnumileht Nr 10 (182) TASUTA Valla arengukava eelnõu on avalikustamisel Tänaseks on valla uue aren- ja tingimuste määratlemine ja aluste pruugi oluline vajadus küsitluse põhjal gukava eelnõu olnud juba kuu ettevalmistamine detailplaneeringute välja tulla, samuti arvestati arengukava aega kõikidele huvilistele kät- koostamiseks toimub Saue valla üld- ja koostamisel ka lähiaastate rahvastiku Registreeri teemaplaneeringute alusel. Planeerimi- ja majandusprognoosi. Majandussuru- tesaadav ja kõigepealt tahaks se ja ehitamise üldiste põhimõtete ja tis tähendab seda, et sotsiaalkulutused ennast südamest tänada kõiki aktiiv- reeglite seadmiseks on koostatud Saue võivad lähiaastatel oluliselt tõusta. seid vallaelanikke, kes aren- valla ehitusmäärus. Maakasutus- ja Kokkuvõte elanike arvamustest on vallaelanikuks gukava kohta on juba oma ehitustingimuste määramine toimub leitav http://www.sauevald.ee/juhtimi- detailplaneeringute alusel. ne/alusdokumendid/uuringud • Elukohateate võib sõna sekka öelnud. Piltlikult öeldes võib arengukavaga täita kohapeal Uus arengukava ei ole tehtud tüh- püstitada eesmärgi ehitada mingisugu- Majandusolukord mõjutab ka vallamajas jale kohale, aluseks oli valla kehtiv ne tee või tänav, kuid selle tee või tä- arengukava , arengukava aastani 2015 (2021), valla nava konkreetne asukohavalik, kaasne- Arengukava koostamise aegset (st • täidetud avalduse võib rahvastiku- ja majandusprognoos ning vad keskkonnamõjud, projektlahendus sügis 2008) kohaliku omavalitsuse saata postiga kevadine vallaelanike
    [Show full text]
  • Kiia Ja Valingu Veemajandusse Üle Miljoni Euro Viimise Lõpptähtaeg on 21.08.2017
    Uuele Kiia ja Lubage esitleda: lennukaarele Valingu vee- Leivategija saadeti majandusse Mati viimane üle miljoni vaimustus – 72 noort meditsiiniauto euro Kristi LK 3 LK 5 LK 8 NR 7 JUULI 2016 SAUE VALLALEHT Koduvald ? Otsime uuele vallale lippu ja vappi Sümboolikakonkurss käib suve lõpuni ning selle käigus saab igaüks, kellel on äge mõte ning natuke head silma ja kätt sinna juurde, oma kavanditega lagedale tulla. LK 2 Eriti oodatud on hullud ideed Eesti riigi loomisest möö- dub aastal 2018 sada aas- tat. Sünnipäeva puhul on tegemisel palju kingitusi, alates pillide soetamisest lastele kuni tammeparki- de ja kiiklate rajamiseni. Oma kingitusega on välja tulnud ka Ääsmäe küla, kes tahab Eestile sajan- daks juubeliks kinkida LK 6 kirisiaia. Kopenhaagenis on Väike merineitsi, Tartus "Suudlevad tudengid", Vanamõi- sas Kleiso Mart Linnades võib tihti kohata erinevaid lugusid või suur- mehi sümboliseerivaid skulptuure. Külatasandil piirdutakse reegilina ta- gasihoidlikemate kivaeda- dega, lilleklumpidega ja nimetähistega. Vanamõi- sa külal on kombeks asju gramm suuremalt ette võtta – seal markeerib kü- laolemust üle-elusuurune LK 9 dolomiidist Kleiso Mart. NR 7 2 JUULI 2016 SAUE VALLALEHT Koduvald Vallavolikogus 30. juunil • Saue valla 2015. konsolideeritud majandusaasta aruande kin- nitamine OTSIME ÜHENDVALLALE • Raamatupidamise seaduses sätestatud ülesannete delegee- rimine • Saue Vallavolikogu 30.09.2010. aasta määruse nr 18 „Saue LIPPU JA VAPPI! valla jäätmehoolduseeskiri” muutmine“, II lugemine • Saue Vallavolikogu 24. aprilli 2014. aasta
    [Show full text]
  • Tallinn City Centre Photo: Andrei Pustovalov Photo: Andrei the City Centre in a Nutshell
    estonia Tallinn City Centre Photo: Andrei Pustovalov Photo: Andrei The city centre in a nutshell If it is ever possible to attach signifi cance to a city district as being the most important in the country, the city centre of Tallinn is it due to its high concentration of government and cultural institutions. The city centre is home to both parliamentary and government buildings (on Toompea Hill), ministries, Tallinn City Council and Tallinn City Government, the Estonia National Opera, a variety of theatres and concert halls, the National Library, the National Stadium and numerous museums and churches. As such, the residents of the district are always at the heart of political and cultural life in Estonia. The City Centre district was formed on 4 March 1993 by a decision of Tallinn City Council that divided the capital into eight local government units with limited powers. Prior to this reform, what is now considered the city centre had been divided between four districts (Kalinin, Lenin, Meri and Oktoober), each of which bordered one side of Town Hall Square. Due to its location, the city centre can be considered a link between the other districts of Tallinn, as it borders Põhja-Tallinn, Kristiine, Nõmme, Lasnamäe and Pirita alike. Rae municipality and the Baltic Sea are also direct neighbours. The administrative area of the city centre also includes Lake Ülemiste and Aegna Island in the Gulf of Finland. As at 1 September 2020, the population of the City Centre district was 63,692. That makes it the third largest district in Tallinn after Lasnamäe and Mustamäe, but there is only one other town or city in Estonia with a larger population: Tartu.
    [Show full text]
  • Vallavolikogu Esimehe Tervituskõnest: “Eesti Vabariiki Ehitame Me Kõik Koos Ja Iseendale!” Seoses Eesti Vabariigi 90
    KODUVALD MÄRTS 2008 Saue valla sõnumileht Nr 3 (175) TASUTA Vallavolikogu esimehe tervituskõnest: “Eesti Vabariiki ehitame me kõik koos ja iseendale!” Seoses Eesti vabariigi 90. aastapäevaga autasustati järgmisi Saue valla arengule kaasa aidanud isikuid Mitmekordsed Saue Vallavolikogu liikmed taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal Mati Kongo - valitud 5 volikogu koosseisu Tiiu Ingerainen – valitud 5 volikogu koosseisu Indrek Tiidemann– valitud 5 volikogu koosseisu Valeri Alba – valitud 4 volikogu koosseisu Lehte – Hilja Kullama – valitud 4 volikogu koosseisu Ülo Viljamaa – valitud 3 volikogu koosseisu Rein Suur – valitud 3 volikogu koosseisu Austatud vallarahvas, Siim Luks – valitud 3 volikogu koosseisu 24. veebruaril tähistasime oma kodumaa vabaduse 90.aastapäeva. Sel päeval vaatasid Eesti rahvas Lembit Libe – valitud 3 volikogu koosseisu ja riik käsikäes tulevikku, unustamata minevikku. Relva jõul tuli meie isadel end vabaks võidelda ikke alt. Paljud olid valmis langema, et kaitsta ülejäänute õigust rääkida eesti keelt ning valitseda Tiit Talvi – valitud 3 volikogu koosseisu end ise, ilma võõrvõimu painutuseta. Meenutagem tänutundega neid ligi 3600 hukkunut; see panus oli hindamatu. Jaanus Kallion – valitud 3 volikogu koosseisu Eesti kasvas jõudsalt, oli tubli, kuid maailmapoliitika surutisest, kahe koletise, haakristi ning viisnurga alasilt ei pääsenud me nagu kogu Ida-Euroopa. Paljud olid sunnitud jätma Eesti, kes Rein Riga – valitud 3 volikogu koosseisu pommirahe all lääne, kes tapiga ida suunas. Kuid vale vaob ja tõde jääb pinnale. Varises ka viimane suurmonstrum, milles meil kõigil oli kaalukas roll. Sinise taevakaare ja musta mullapinna vahel joonistas valge lootus ning mehine tegutsemistahe meie vabanemiskaare. Tiiu Tool – hariduselu edendamise eest Laagri lasteaia õpetajana. Tõsi, ärevad ajad polnud veel lõppenud, kuid nüüd, vaadates tagasi, on kõik läinud lausa usku- Tiiu töötab lasteaias maja avamisest alates, seega 39.a.
    [Show full text]
  • Kalamaja’S Bohemian, Weathered, Trend Setting Kalamaja Is One Romantic and Bluesy Ambience
    It is hard to resist Kalamaja’s bohemian, weathered, Trend setting Kalamaja is one romantic and bluesy ambience. Trend setting Kalamaja is actually one of the oldest of the oldest urban areas of urban areas of Tallinn. During the middle ages, Tallinn. During the middle ages, mainly fishermen and pilots lived here and they gave the area its name. (Kalamaja means fish Kalamaja mainly fishermen and pilots lived house in Estonian). Between the 17th and the 19th centuries Kalamaja with its defensive buildings here and they gave the area its was a strategically important area. The end of the name. (Kalamaja means fish house 19th century and the 20th century brought fast industrial development. Up until the beginning of in Estonian). World War II, Estonia’s most important fishing port was located here. The area came into its prime in the 1920s and 1930s. Many new houses were built which gave Kalamaja its charm today; the two and three storey dwellings, or so called “Tallinn houses”. Back in SEAPLANE HARBOUR the 30s, Kalamaja was idyllic. Inner courtyards behind high fences were full of children’s laughter. There were Tallinn Areas: Vanalinn Pirita large patches greenery for gardens and orchards. Kadriorg Kalamaja But from the 1940s the area started to slide into Kadriorg Nõmme Old Kalamaja Town decline. The first decade of 21st century saw the Rocca Kesklinn al Mare Pirita gentrification of Kalamaja. The new arty inhabitants Nõmme Rocca al Mare have brought in local businesses and have created a strong local community. www.tourism.tallinn.ee VisitTallinn ARCHITECTURE has its very own shop street with TALLINN HOUSES FISH design, interior and eco shops.
    [Show full text]
  • Keila Paldiski
    1 A B C (! Viimsi Randvere ! Miiduranna Pärnamäe ! ( ! TALLINN (Altküla)! VIIMSI " Aiaotsa ! Saha 1 0 1 2 3 4 MERIVÄLJA ! Metsakasti km (Kasti) Muuga Y Äigrumäe ! Kaasiku Mähe ! 1 : 125 000 Y aedlinn Maardu ! ! Kaasiku Muuga aedlinn MÄHE LEPIKU Y Y Väo LAIAKÜLA ! PIRITA ! ! ! KLOOSTRIMETSA 1 Laiaküla Tarasoo 1 Y Neeme PALJASSAARE IRU (Käära) Y ! Lükati ! Y ! Vene-BaltiY KOSE ! Y Iru Telliskopli Hundipea MAARJAMÄE (VANA-KOSE) Y Y ! Y Kose-Kallaste ! KOPLI! Y KARJAMAA Varsaallika Nehatu KAKUMÄE Bekkeri ! ! LOOPEALSE ! ! !PRIISLE ! PELGURANNA SITSI PAEVÄLJA ! KATLERI KURISTIKU Y Köismäe ! ! KALAMAJA ! Lasnamägi SELI Nehatu Härjapea jõgi ! ! ! MUSTAKIVI ! ! SADAMA LAAGNA PELGULINN ! KADRIORG ! ! TISKRE ! ! TONDIRABA ! Jõeküla TOOMPEA Vanalinn ! KUREPÕLLU Proosa Y VISMEISTRI ! ! RAUA Y Saha-Loo ! ROCCA AL MARE ! Y KOMPASSI ! ! LASNAMÄE VÄO ! ! KELMIKÜLA Y UUSLINN (! MERIMETSA KESKLINN ! Südalinn PAE " ! ! ! TORUPILLI Tiskre SIBULAKÜLA ! MAAKRI ! KoplimetsaLOO ! ! ÕISMÄE KASSISABA ! ! ! (! Y TÕNISMÄE TATARI KELDRIMÄE SIKUPILLI Kallaste (LIIVAMÄE) ! HAABERSTI ! MUSTJÕE KRISTIINE! ! ! ! Tallinn ! ! ! ! LILLEKÜLA UUS MAAILM JUHKENTALI ! PIKALIIVA VESKIMETSA VEERENNI ! ÜLEMISTE Veneküla Harku-Nõmme ! (Vanapere) Y Haabersti SÕJAMÄE ! Linnuküla ! LUITE Harkujärve ! Y ! ! ! " VÄIKE-ÕISMÄE SÄÄSE KITSEKÜLA Soodevahe ! TONDI Ülejõe Harku (k) KADAKA SIILI ! ! ! MÕIGU (HAABERSTI-KADAKA) ! LAGEDI Harku-Paemurru Lagedi (! Naissaare ! Y ASTANGU ! Laabi Y MUSTAMÄE Kotermaa Y ! JÄRVE Y (Vana-Laabi) ! Mõigu Uue-Laabi Harku- Y ! Kadaka Ülemiste järv PEETRI MÄEKÜLA
    [Show full text]
  • Saue Valla ÜVK Arengukava
    Lisa Saue Vallavolikogu 28.03.2016 määrusele nr 20 Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 Tellija: Saue Vallavalitsus Koostaja: Europolis OÜ Laagri 2016 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 SISUKORD 1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD .................................................. 4 1.1. Üldandmed ................................................................................................................................... 4 1.2. Keskkonnaseisund ....................................................................................................................... 5 1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade ................................................................................................. 11 1.4. Vee-ettevõtted Saue vallas ......................................................................................................... 12 1.5. Saue valla rahanduslik jätkusuutlikkus .................................................................................. 16 2. SEADUSANDLIK TAUST .............................................................................................................. 18 2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal ........................................................................ 18 2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid ......................................................................................... 19 2.3. Harju alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid ...........................................
    [Show full text]
  • Suvel Avanevad Taas Külades Väravad Ja Kohvikud, Üritustesarja Avamise
    SAUE VALD Endise Harku Ühinenud omvalitsuse Priileib hooldekodu keskuse rajamise SAUE LINN hakkab ruumides ja sümboolika- pakkuma alustab augustist konkursi nüansid tervislikke Triibu & Liine selguvad juba KERNU VALD lõunasuppe suveks päevahoid NISSI VALD LK 2 LK 3 LK 12 NR 5 MAI 2016 SAUE VALLALEHT Koduvald SUVEÜRITUS Suvel avanevad taas külades väravad ja kohvikud, üritustesarja avamise 20 aastat beebi- au on Valingul ja Ailal teadust Saue vallas Üheksakümnendate kes- kel imporditi vastsesse Möödunud aastal suve läbi väldanud üritustesarja „Saue valla avatud külavära- Eesti vabariiki muude se- vad“ nautisid nii tegijaid ise kui külalised. Omad said tuttavamaks ja võõrad oma- nitundmatute asjade kõr- val ka arusaam, et beebid maks, värvate taga sai kohvi ja kooki ning aimu kogukonna karakterist. ja emad vajavad midagi enamat, kui vaid toonase kultusliku maiguga Benja- KODUVALD AVATUD KÜLAVÄRAVAD min Spocki raamatu „Teie LK 5 annely.sumre@ JA KOHVIKUTEPÄEVAD laps“ tarkused. KV sauevald.ee KODUVALD 14. mai Valingu ja Aila külad 18. juuni Jõgisoo küla el aastal on üritusest osa võt- 22. juuni Vanamõisa küla mas kaksteist küla, avalöögi 2. juuli Laagri (+ Alliku + Toot- Svõtavad enda peale Valingu ja si + Veskimöldre elurajoon) Aila külad 14. mail ja „väravad sul- 23. juuli Ääsmäe küla geb“ lõpuüritus Koppelmaal, mis 13. august Tuula Ja Pällu külad jääb juba otsapidi oktoobrikuusse. 27. august Maidla küla Koduvald kuulas kuu jagu päevi 10. september Hüüru küla varem üle Valingu ja Aila avatud 23. oktoober Koppelmaa küla Kui ema elab kõige külaväravate peakorraldaja Ma- ilusama pilve peal ris Zernandi, et milline kogemus Maikuu teisel pühapäeval möödunud aastast kaasa võeti ja tähistatakse emadepäe- mis sel korral plaanis on.
    [Show full text]