Väljaandja: Tarvastu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 243, 2121
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine
Vastu võetud 16.09.2004 nr 20
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37,Tarvastu Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Tarvastu valla arengukava aastateks 2005–2010 koos muudatuste ja täiendustega. 2.Tarvastu valla arengukava 2005–2010 hakkab kehtima 1. jaanuaril2005. a. 3.Tarvastu valla arengukava 2001–2005 kaotab kehtivuse 31. detsembril2004. a.
4.Vallavalitsusel esitada prioriteetsete investeeringuvajaduste kalkulatsioon hiljemalt eelarve I lugemisel. 5.Määrus jõustub kolmandal päeval pärastavalikustamist.
Volikogu esimees LyKIRT
Kinnitatud Tarvastu Vallavolikogu 16. septembri 2004. amäärusega nr 20
TARVASTU VALLA ARENGUKAVA 2005–2010 Sissejuhatus
Tarvastu vald asub Viljandimaal Võrtsjärvest läänes. Valla pindala on409 km2(ei ole arvestatud Võrtsjärve) ning rahvaarv 4328 (2003. a). Nii pindalalt kui rahvaarvult on Tarvastu vald suurim Viljandi maakonnas ning pindalalt üks suurimaid omavalitsusi riigis. Valla administratiivkeskus ja ühtlasi ka suurim asula on Mustla alevik; teised suuremad asulad on Kärstna, Suislepa ja Väluste. Vallaõigused on Tarvastul a-st 1991. Tarvastu valla idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Valla piiridesse jääb ka Võrtsjärve tuntuim saar Tondisaar. Maismaapiir on Tarvastul Viiratsi, Paistu, Karksi ja Põdrala vallaga, neist viimane kuulub Valga maakonda. Tarvastu maastik on eripalgeline. Võrtsjärve-poolne osa on madal ning soine, maapinna kuivendamiseks on aastate eest rajatud poldreid (tammiga järvest eraldatud madal ala). Soise kalda ja rohkete veetaimede tõttu on ligipääs järvele raskendatud. Ujumiskohtadena on kasutusel Kivilõppe rand ning Tarvastu polder. Järvest eemal maapind kõrgeneb ning saavutab suurima kõrguse KärstnaKabelimäel (136 meetrit üle merepinna ning jalamilt 60 meetrit). Kabelimägi on Sakala kõrgustiku idaosa kõrgeim punkt. Maastikku lõhestavad mitmed orud, kus voolavad jõed ning ojad. Suurim jõgi on Õhne jõgi, mis saab alguse samuti valla territooriumil asuvast Veisjärvest (suurim maakonnasisene järv) ning suubub Võrtsjärve. Väga kaunid kohad on Veisjärv ning Mutimaastikukaitseala koos järvedega. Tarvastu vallal on olnud varem kaks arengukava. 1990. aastal väljatöötatud arengukava eesmärk oli omavalitsusliku staatuse saavutamine; Tarvastu vald sai valla õigused detsembris 1991. Teine arengukava koostati perioodiks 2001–2005 ning Tarvastu Vallavalitsus seadis eesmärgiks hakata süsteemselt planeerima valla arengut. Käesoleva arengukava roll on fikseerida sotsiaal-majanduslik hetkeseis ning leida võimalikke lahendusi olukorra parandamiseks. Käsitlemist leiavad olulisemad valdkonnad. Võrtsjärve ümbruse elu aitab korraldada lisaksomavalitsuste arengukavadele ka Võrtsjärve piirkonna arengukava 2000–2005. 1.Tarvastu valla arengusuundumused ja perspektiivid
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 1 / 23 1.1. Vallasisesed arengusuundumused aastatel 1991–2004 Juhtimine Valla esinduskoguks on vallavolikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud. Tarvastu Vallavolikogu on 17-liikmeline. Volikogu operatiivseks tööks on moodustatud kaheksa komisjoni: revisjonikomisjon, hariduskomisjon, kultuuri- ja spordikomisjon, arengukomisjon, noortekomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, maa- ja majanduskomisjon ning finants- ja eelarvekomisjon. 2004. aastal töötas Tarvastu vallamajas 18 ametnikku. Valla ametnike arv on püsinud stabiilsena juba kümmekond aastat. Tarvastu vallavalitsus on 6-liikmeline, sinna kuuluvad vallavanem, abivallavanem, finantsnõunik ja kolm liiget, kes ei tööta vallaametnikena. Ettevõtlus, majandus Tarvastu vald oli veel 90-ndate alguses kuulus oma jõukate suurtootjate (Vambola, Tarvastu, jt. kolhoosid) poolest. Eesti iseseisvumisega suurmajandid reformiti ning panustati väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengusse. Põllumajanduse ümberkorraldamisega vähenes töökohtade arvüleminekuperioodi alguses oluliselt ning see tendents näitab jätkuvat langustrendi. Tegevus on lõppenud paljudes hoonetes (laudad, tootmishooned jms), mis lagunevad üha rohkem ning rikuvad valla miljööd. Tänini lõpetamata maareformi käigus tagastati põllumaad ja metsadendistele omanikele ja nende järeltulijatele. Paraku tekkis olukordi, kus värsked maaomanikud ei olnud huvitatud ega võimelised põllumajandusega tegelema ning samas ei saanud maad need inimesed, kes olid reaalselt valmis põldu harima. Tabel 1. Tarvastu valla ettevõtjaid 2004. aastal Kärstna Perearstikeskus Farves Oü Aili Pärli Apteek OÜ Karpo AS Narma OÜ Karter AS Nurme Seafarm OÜ Kastan AS Roni REM OÜ Kivilõppe AS Samevari OÜ Meccer Pihlapuu All OÜ OÜ Mustla Soojus OÜ Tarvastu Leib OÜ Nukike AS Tarvest OÜ Silvenoinen FIE Aare Sild (Tünni baar) OÜ Vaigu Farm FIE Harri Künnapuu OÜ Vambola Tankla FIE Helve Kaasik (kauplus Rõivad) OÜ Väluste PL FIE Kaie Pukk (Kaie lilleäri) OÜ Õhne Gross FIE Kaja Riimak – Õmblus ateljee Perearst M.Lattik FIE FIE Merle Reimaa – Juuksur Suislepa Apteek FIE Reelika Pihl – Juuksur Suislepa postkontor Hansapank Mustla kontor Tarvastu apteek - Proviisor Airi Kõva Härma Lilleäri – Mati Härmas Tarvastu Erihooldekodu Mustla Soojus OÜ VTÜ Kärstna kauplus Kärstna postkontor VTÜ Mustla kauplus A ja O Malle Sulbi Kärstna Apteek VTÜ Pahuvere kauplus Mustla Perearstikeskus VTÜ Soe kauplus Mustla postkontor VTÜ Suislepa kauplus Olde Ühistalu Väluste postkontor OÜ Achtman Linnamäe talu OÜ Jermo Undi talu
Suurim tööandja vallas on vald ise, st valla eelarvest makstakse palka ca 220-le inimesele (valla ametnikud, lasteaedade ja koolide töötajad jt). Vallale kuulub OÜ Mustla Soojus, mis haldab Mustla aleviku soojusvõrku ning Mustla ja Kärstna joogi- ja reoveesüsteeme. Suuruselt teine tööandja on AS RONI REM, mis tegeleb puitmaterjalitöötlemisega. Haridus
Leht 2 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Vallas on Väluste Lasteaed-Algkool, Vambola Lasteaed-Algkool, KärstnaPõhikool, Suislepa Lasteaed-Algkool ja Tarvastu Gümnaasium. Lisaks on veel lasteaiad Mustlas ning Kärstnas (2004. aastal ühinevad Kärstna Põhikool ninglasteaed). Tarvastu Gümnaasiumi juures tegutseb Tarvastu Muusika- ja Kunstikool. Lisaks eespool nimetatud koolidele asub vallas riigile kuuluv Ämmuste Kool ning internaat. Järgnevad tabelid näitavad prognoositavat kooli astuvate ning koolis õppivate laste arvu. Tabel 2. Kooli astuvate õpilaste arv seisuga 01.01.2004 2004 2005 2006 2007 2008 Tarvastu Gümn. 31 28 32 24 29 Kärstna PK 9 7 11 10 7 Suislepa 7 3 8 5 1 Vambola LA Väluste LA 2 3 1 2 1 KOKKU 49 41 52 41 38
Tabel 3. Prognoositav õpilaste arv 2004 2005 2006 2007 2008 Tarvastu Gümn. 460 460 446 416 396 Kärstna PK 95 86 82 79 80 Suislepa 38 31 33 36 32 Vambola LA 13 ? ? ? ? Väluste LA 15 8 ? ? ? KOKKU 621 585 561 531 508
• Gümnaasiumisse vastuvõtu arvuks on arvestatud 30 õpilast • Alates aastast 2005 on lisatud Vambola piirkonna lapsed Tarvastu Gümnaasiumi õpilaste arvu juurde Tarvastu Gümnaasiumiga ühistes ruumides paikneb Tarvastu Muusika- ja Kunstikool, mis annab laialdased võimalused kogu valla lastele kvaliteetse ja suhteliselt odava huvihariduse saamiseks. Koolis on kaks osakonda: muusikaosakonnas õpitakse klaverit, akordionit, viiulit ja alates septembrist 2004 ka kitarri; kunstiosakonnas maali, skulptuuri, kompositsiooni jms. Rakendatakse palju individuaalseid arenguplaane. Õppetöö toimub riikliku õppekava alusel. Tabel 4. Õpilaste arv Tarvastu Muusika- ja Kunstikoolis seisuga 01.01.2004 klaver viiul akordion eelkool Muusika osakond 27 9 5 15 (56) Üldosakond eelkool Kunstiosakond (86) 53 24 KOKKU: 136
Alushariduse andmise võimalused Tarvastu vallas: Vallas on viis eri piirkonnas paiknevat lasteaeda: Mustlas ja Vambolas 2-rühmalised, Suislepas, Kärstnas ja Välustes 1-rühmalised. Välustelasteaed pakub ööpäevast lastehoiu teenust 10 mudilasele. Alushariduse arengukava esimene etapp on valmimisel. Järgnev tabel näitab, kui palju lapsi on piirkondades sündinud ehk kui palju on potentsiaalseid lasteaialapsi. Joonis 1. Sündimus seisuga 01.01.2004
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 3 / 23 Tervishoid Vallas töötas 2004. aastal kolm perearsti kolmes perearstikeskuses, millest Kärstna ja Suislepa vastavad perearsti praksiseruumidele kehtestatud nõuetele.
Mustla Perearstikeskus asub korterelamus, kuid sealsed tingimused ei ole sobilikud patsientide vastuvõtuks (kuigi ruumid vastavad nõuetele). Väljaehitamist vajab Mustla Perearstikeskus, mis tuleneb nõudest vabastada elamud ühiskondlik- sotsiaalasutustest. Kui Mustla keskusesse ehitatakse kaubandus- ja teenindushoone, siis perearstid asuvad tööle nendes ruumides. Mustlas hakati 2002. aastal taas osutama hambaraviteenust ja alustati hambaproteeside valmistamist. Ravikindlustusega hõlmamata isikute teenindamise eest tasub perearstile vallavalitsus vastavalt eelarveaastaks sõlmitud lepingule. Ravikindlustusega hõlmamata isikute eriarsti vastuvõtu ja uuringute eest tasub vallavalitsus vastavalt perearsti tehtud ettepanekule. Perearstikeskused korraldavad laste ja koolitervishoidu vastavalt koolitervishoiuseadusele. Elanikkonna paremale meditsiinilisele teenindamisele ja tervishoiualasele tegevusele kaasaaitamiseks toetas vallavalitsus perearstikeskusi kommunaalkulude tasumisel vastavalt eelarveaastaks sõlmitud lepingule. Vallas töötab kolm apteeki ning üks müügipunkt. Üks apteekkuulub munitsipaalomandisse (Suislepa apteek). Kõik apteegid asuvad nõuetekohastes ruumides. Suislepa apteek vajab apteekrit ja omandivormi muutmist. Sotsiaalhoolekanne Tabel 5. Rahvastiku jagunemine vanuserühmade kaupa seisuga 1. jaanuar 2003 Vanuserühm 0–14 15–24 25–39 40–54 55–64 65+ Kokku Mehed ja 883 630 735 852 484 744 4328 naised Mehed 456 328 400 449 218 251 2102 Naised 427 302 335 403 266 493 2226
Allikas: www.stat.ee Statistikaameti ning valla registri rahvastiku andmetes on erinevus, nimelt on valla andmetel elanikke 4514 (01.08.2004). Valla andmetega ühtivad ka vabariigi registri andmed. Statistikaameti andmetel on aga vallas ca 200 inimest vähem. Käesolevas arengukavas on kasutatud Statistikaameti väljastatavaid andmeid. Joonis 2. Rahvastiku püramiid 1. jaanuar 2003. a
Leht 4 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Üks murettekitav tendents on eakate inimeste osakaalu suurenemine rahvastiku koguarvust ning seega ka ülalpeetavate arvu suurenemine ühe töötaja kohta. Kui üle 65-aastaste vanusegrupp moodustab 2000. a 1. jaanuari seisuga 15% kogu rahvastikust, siis 2003. aasta 1. jaanuari seisuga on see juba 17%. Vallas asub Kärstna Hooldekodu, mis pakub vanurite hooldusteenust. Hooldekodu teenuste ring on laienenud olude sunnil veelgi (nt laste toitlustamine ja majutus ning varjupaiga teenus). Hooldekodul on suur ruumiprobleem, mis tulevikus planeeritakse lahendada juurdeehitusega. Tarvastus on ka riigile kuuluv Tarvastu Erihooldekodu, milles on ca 80 hoolealust. Erihooldekodu pakub paljudele valla elanikele tööd. 2004. aastal töötavad Tarvastus • 1 sotsiaalnõunik – tegeleb kõikide riskirühmade nõustamisega(lapsed, töötud, vanurid, vangist vabanenud, alkohoolikud) • 1 toetusspetsialist – arvestab ja korraldab riiklike toetuste saamist ja väljamaksmist. • 1+3 koduhooldajat (üks täiskohaga, kolm osalise koormusega) ning ca 130 puuetega inimese hooldajat, kes saavad riigilt vastavat toetust. Kultuur ja sport Vallas on kolm rahvamaja ning neli raamatukogu. Rahvamajades tegutsevad eri harrastusringid, näiteks võimlemine, rahvatants ja näitlemine. Rahvamajades korraldatakse ka kontserte, tantsupidusid, diskosid jms. Spordirajatistest on kaks võimlat (Tarvastu Gümnaasiumi ning Kärstnavõimla, mis valmis 2001. aastal), kolm suuremat spordiväljakut. 2003. aastal viidi läbi küsitlus valla kultuuri- ja spordielu kohta. Valimi moodustas 85 eri vanuses inimest Mustlast, Kärstnast ja Suislepast. Tulemused on järgmised: Investeeringuid ja rahastamist vajavad 1. Ujula, gümnaasiumi võimla, staadionid 2. Rahvamajade remont/ehitus 3. Ujumiskohtade rajamine ja korrastamine 4. Treenerite palkamine 5. Kultuuritöötajate parem tasustamine Kultuuriüritustest soovitakse rohkem teatrietendusi (mis seni praktiliselt puuduvad), see tähendab, et oodatakse professionaalsete teatrite külalisetendusi (nt Ugala). Ka soovitakse, et kinofilme hakataks rahvamajades näitama. Rahvamajades toimuvate ringidega ollakse enam-vähem rahul, probleeme on rohkem Kärstnas. Rohkem võiks olla näite- ja sõnakunstiringe,peotantsukursusi ning naisteklubisid. Rahvamaja juht peaks inimeste arvates olema aktiivne, organiseerima rohkem üritusi.
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 5 / 23 Raamatukogudega ollakse üldiselt rahul, raamatute valik on piisav ning teenindus hea. Mitmel korral tõsteti esile Mustla Raamatukogu ruumipuudust ja nende seisukorda. Sportlike ürituste kohta esitatud arvamused erinesid piirkonniti märgatavalt. Kärstna elanikud on spordieluga väga rahul (uus võimla). Kõigerahulolematud olid Suislepa elanikud, sest neil ei ole võimlat ning üritusi toimub väga harva. Rekonstrueerimist vajavad Tarvastu Gümnaasiumi võimla ning staadionid. Puudusena toodi välja ka spordielu koordineerimatus (2004. aasta võeti valda tööle spordimetoodik – seega on nüüd koordinaator olemas). Valla spordiobjektidest on tähtsaim gümnaasiumi võimla, mida kasutab ca 500 kooliõpilast ning lisaks veel paljud valla elanikud. Paraku on võimla (eriti põrand) väga halvas seisus ning vajab rekonstrueerimist. Soe, Suislepa ja Väluste asulas puudub võimalus aastaringseks sportimiseks.
Tarvastu vallas puudub ujula, kasutatakse Viljandi ja Karksi-Nuia ujulate teenuseid. Infrastruktuur ja keskkond Valla keskasulate ühisveevärgid on ehitatud 30–40 aastat tagasi japõhiliselt amortiseerunud. Mustla Soojus OÜ on Mustlas ja Kärstnas tegelenud vee kvaliteedi parandamisega (Kärstnas hakkas tööle joogivee puhastusseade). Reoveepuhastusseadmetest töötab vaid Mustla aleviku puhasti. Vähenenud on reovee hulk, kuid valla eesmärk on keskkonnaseisundi jätkuv parandamine. Amortiseerunud on ka Mustla soojatrassid, mis kulgevad nii maa all kui ka maa peal. Märkimisväärsed soojakaod on Tarvastu Gümnaasiumi soojaga varustaval trassil. Mustla katlamaja ning trasse haldab Mustla Soojus OÜ, mis on vallale kuuluv ettevõte. Paljud korterelamud on otsustanud lokaalse katlamaja kasuks ning nii on tsentraalkatlamajale jäänud vähe tarbijaid. Vallas on probleem pinnasevee ärajuhtimisega, kuna ehitatud süsteem ei ole korralikult hooldatud. Eriti probleemne on Mustlat läbiv Viljandi–Rõngu riigimaantee (Posti tänav), mis on aastate jooksul kerkinud liiga kõrgeks. Kõrge tee tõttu satub sademevesi teeäärsete majade keldritesse ning isegi tubadesse. Endiselt on halb valla teede olukord, kuid see on paranema hakanud. Igal aastal remonditakse mõned teelõigud ning kõvakattega teede osa suureneb. Kogu valla teedevõrk vajab inventariseerimist, millega alustati 2004. aasta kevadel. Vananenud ja osaliselt amortiseerunud on keskasulate välisvalgustused. Prügilatest on suletud Mustla, Soe, Suislepa ja Kärstna väikeprügila. 1.2. Valla väliskeskkonna suundumused Siirdeperiood Viimase 15 aasta jooksul on Eestis toimunud väga suured muutused. Eestist on saanud iseseisev riik, milles toimivad demokraatlikud ja turumajanduslikud protsessid. Eriti raskelt on üleminekuperiood mõjunud maapiirkondadele, kus peamiseks tegevusalaks on põllumajandus. Iseseisvuse alguaastail idealiseeritud väiketalude poliitika ei ole ennast õigustanud ning põllumajandus onhääbumas. Taasiseseisvumise järel toimunud muudatused on töökohtade arvumaapiirkonnas oluliselt vähendanud. Põllumajanduse tööhõive vähenes2001. aastal võrreldes 1992. aastaga neli korda, moodustades vaid 5% kogu tööhõivest. Samas on kasvanud töökohtade arv teenindussektoris, moodustades 49,6 protsenti kogu tööhõivest maapiirkonnas (aastal 1992 oli vastav arvnäitaja 30,1), kuid nagu näha, ei korva see eespool mainitut. Maa- ja linnapiirkonna kontrasti iseloomustab ka leibkonna netosissetulek, mis on maal 19 protsenti väiksem kui linnas. Madalamad sissetulekud ja põllumajanduse ümberstruktureerimisest tulenevad laiemad ühiskondlikud mõjud on toonud kaasa ka pakutavate teenuste mitmekesisuse vähenemise, mistõttu paljud teenused, mis linnades on loomulikud, jäävad maaelanikele kättesaamatuks. Maaelanike elatustaseme langemise peatamise ja tulutaseme tõstmise põhiliseks abinõuks on mittepõllumajanduslike töökohtade loomine maapiirkonnas,sealhulgas põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamine. Põhitakistusmittepõllumajanduslike ettevõtete loomisel ja laiendamisel on kapitali nappus. Sellest tulenevalt toetatakse majandustegevuse mitmekesistamist, sh turismitegevuse ja taludega seotud käsitöö edendamist. Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATOga 1. mail 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga (EL), mis juba ettevalmistavas faasis on eestlastele kaasa toonud palju muutusi. Liikmestaatus toob kaasa ühtlustatud seadusandliku baasi ja majanduskeskkonna, tulevikus peaks tõusma elatustase ja turvalisus. Liitumisprotsessi kestel ja esimestel aastatel liikmena on Eestil palju tööd, et vastata nõuetele, mille EL seab. EL-i poolt sätestatud reeglid, nõuded, kavad jms on mõeldud küll kvaliteetsema
Leht 6 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine elukeskkonna loomiseks, kuid kohati mõjuvad need arengule pärssivalt. Selge on see, et iga väiketalu ei suuda muretseda tipptasemel piimakäitlemisseadmeid, kuid ilma nendeta ei ole võimalik piima turustada. Maailma põllumajandussaaduste turu olukorra, vähese tururegulatsiooni ja madalate riiklike toetuste tõttu on Eesti põllumajandussektoris enamus põhivarasid amortiseerunud. Samal ajal on põllumajandustootmist vaja tehnoloogiliselt kaasajastada ja viia see kooskõlla EL loomade heaolu, veterinaar-, hügieeni-, fütosanitaar- ja keskkonnakaitsenõuetega. Eelnevast tulenevalt on Eesti põllumajandussektori investeeringuvajadus väga suur. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) liikmelisus otsest mõju valla igapäevaelule ei avalda. Eestile tervikuna tähendab NATO liikmeks olemine suuremaid kulutusi riigikaitsele ning osalemist välismissioonidel, kuid samas ka suuremat turvalisust. Demograafilised protsessid Eestis
Alates 2000ndast aastast, mil rahvaloenduse käigus rahvaarv taas fikseeriti, on Eesti elanikkond igal aastal 5000–6000 inimese võrra vähenenud. 90ndate alguse ja keskpaiga ulatuslik rahvastiku vähenemine on tingitud eelkõige suurest lahkunute arvust (väljaränne Venemaale). Tabel 6. Rahvaarv Eestis ja selle muutus Aasta Rahva arv Muutus 1991 1 567 749 1992 1 554 878 –12 871 1993 1 511 303 –43 575 1994 1 476 952 –34 351 1995 1 448 075 –28 877 1996 1 425 192 –22 883 1997 1 405 996 –19 196 1998 1 393 074 –12 922 1999 1 379 237 –13 837 2000 1 372 071 –7166 2001 1 366 959 –5112 2002 1 361 242 –5717 2003 1 356 045 –5197 2004* 1 351 000 –5045
Allikas: Statistikaamet Eesti omariikluses ja majanduses pöördelise tähtsusega 1990-d onomanäoliseks etapiks ka tema asustussüsteemi ja rahvastikuprotsesside arengus. Selles väärivad esiletõstmist järgmised momendid: • pealinna tugev ülekaal; • suhteliselt kõrge linnastumise aste; • regionaalsete keskuste ebavõrdne areng; • arvukas väikelinnade rühm; • kaks taset, kus toimub valdav osa asustussüsteemi sisesest rahvastiku ümberpaiknemisest: üleriigiline tase (võtmepositsioon Tallinnal) ja maakondade sisene liikumine, kus peakeskuseks on vastav maakonnalinn. Rahvaarvu vähenemine on toimunud nii linnas kui ka maal. Erinevalt arvatust ei ole Tallinna ja tema linnastu positsioon rahvastiku koondamisel tugevnenud. Töökohad on koondunud linnadesse tugevamalt kui rahvastik, mis eeldabpendelrände (inimene elab ühes, tööl aga käib teises kohas) kasvu. /1/ 1.3.Valla SWOT-analüüs ja arengueelduste koondhinnang Tugevused Nõrkused • Asukoht: Võrtsjärv, Tartu ja Viljandi lähedus • Ettevõtteid on vähe, inimesed passiivsed, ka 3. sektor • Haridusasutuste võrgustik (võimlad, internaat lastele) • Töökohtade ja kvalifitseeritud tööjõu puudus • Rahvamajad kolmes suuremas asulas ja • Mustla kui keskuse nõrkus (infrastruktuur vananenud, raamatukogud räämas majad ja aiad) • Apteegid (Mustla, Suislepa, Kärstna) • Valla infrastruktuurid amortiseerunud • Kolm perearsti, teenus kvaliteetne ja odav, hambaravi • Kulukas haridusasutuste võrk (väikesed koolid Mustlas mõisamajades)
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 7 / 23 • Õpilastransport • Interneti kättesaadavus problemaatiline. Avalikud • Vähe mahajäetud ja harimata põllumaad internetipunktid Mustlas ja teistes asulates puuduvad • Valla teed • Supluskohad korrast ära • Puudub noortekeskus, rahvamajades vähene noorsootöö • Sotsiaalmaja, -korterid puuduvad • Omanikud ei hoolda kinnistuid/kinnisvara Võimalused Ohud • EL-i ja Eesti fondide, programmide raha taotlemine • Omavalitsuse töökoormuse suurenemine • Olemasolev looduskeskkond – turismi arendamine • Väike sündimus, elanikkonna vananemine • Hea geograafiline asukoht (Võrtsjärv, maantee) • Alkoholismi levik • Vaatamisväärsused (mõisad, Linnamägi) • Infrastruktuur vananeb ning ei suudeta korras hoida • Põllumajanduslikult viljakas maa (asulate veevärk ning kanalisatsioon, tänavavalgustus, • Endiste tootmishoonete olemasolu teed jms) • Turismitalude parem majandamine
1.3.1.Tugevad küljed Asukoht. Tarvastu valla asukohta võib pidada nii tugevuseks kui kanõrkuseks. Tugevuseks on asukoht eelkõige loodusliku asendi poolest, valla idapiiril on Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Võrtsjärve tuleksturismiettevõtluse poolt aktiivsemalt kasutada. Haridusasutuste võrgustik. Tarvastu vallas on üks gümnaasium Mustlaalevikus, põhikool Kärstnas, lasteaed- algkoolid Suislepas, Soel ja Välustes, muusika- ja kunstikool Mustlas, lasteaiad Mustlas ja Kärstnas. Ämmustes asub riigile kuuluv kool, kus õpivad erilist tähelepanu vajavad lapsed. Sel õppeaastal on seal õpilaste arv 82, neist 26 on Tarvastu valla lapsed. 2003. aastal avatud kaasaegne õpilaskodu ja varem valminud korralik kutseõppebaas motiveerivad lapsevanemaid oma lapsi sellesse kooli panema. Seega on Tarvastu vald kaetud koolide ja lasteaedade võrguga, mis tagab kõikidele valla elanikele soodsad tingimused laste kasvatamiseks ja õpetamiseks. Lisaks on veel Kärstnas uus võimlahoone, mida kasutatakse nii kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, treeninguteks kui ka võistluste korraldamiseks. Rahvamajad ja raamatukogud neljas suuremas asulas. Rahvamajad ja raamatukogud asuvad Mustlas, Suislepas, Välustes ja Kärstnas. Rahvamajad on piirkondade kultuurikeskusteks ning kooskäimise ja ürituste korraldamise kohtadeks. Rahvamajades töötavad lastele ja ka täiskasvanutele suunatud tegelusringid. Rahvamajade puhul on probleemiks nende hoonete olukord. Eriti halvas seisukorras on Kärstna ja Suislepa rahvamaja, mis vajavad suuri investeeringuid. Mustla Rahvamaja katus laseb vett läbi. Lähemate aastate jooksul on plaanitud Mustla raamatukogu kolimine senistest ruumidest endisesse vallamajja, kus tuleb kohandada vastavad ruumid. Vähe harimata ja mahajäetud põllumaad. Tarvastu vallas on viljakas pinnas, mis on soodus põllumajandusega tegelemiseks.
1.3.2.Nõrgad küljed Passiivsus. Inimesed saaksid ise teha palju oma elu-olu parandamiseks. Paraku valitseb ükskõiksus oma kodukandi ja inimeste käekäigupärast. Tänapäeval on mitmeid võimalusi külaliikumistel ja MTÜ-del eri tegevusteks raha taotleda (RAK meede 3.5, 3.6). Enamikul küladel on valimata külavanemad, koostamata on külade või piirkondade arengukavad. Eestvedaja ja arengukava on esimesed asjad, millest pihta peaks hakkama, sest kasvõi toetuste taotlemisel on vaja kahte komponenti: juhti ja arengukava. Positiivseks erandiks on siin Kärstna küla, kus on aktiivne külaliikumine. Nad on taotlenud raha mitmetest fondidest ning valla valitsus ja volikogu toetavad igati selliseid algatusi. Külaliikumist on toetatud omafinantseeringu katmisel. Koostatud on Kärstna piirkonna arengukava aastateks 2003–2008. Mustla kui keskuse nõrkus. Mustla alevik on Tarvastu valla keskus, kus elab ligikaudu 1000 inimest. Paraku ei jäta Mustla miljöö meeldivat muljet, sest majad ja aiad on suures osas hooldamata. Valla investeeringud on olnud suunatud teistesse asulatesse ning Mustla vajab selles osas suuremat tähelepanu (koolimajad, rahvamaja, raamatukogu). Väga suureks probleemiks on Mustla peatänav ehk asulat läbiv riigilekuuluvViljandi–Rõngu maantee. Aastate jooksul on teepind kerkinud võrreldes teeäärsete majadega kõrgeks. Tekkinud olukorras jookseb vihma- ja sulavesi tee pealt hoovidesse ning halvemal juhul majade keldritesse ning esimese korruse tubadesse. Probleemi lahendaks tee remont, millega tee kõrgus viiakse normaalsele tasemele. Tööpuudus ja tööjõu puudus.Vallastööhõive valdkonnas on mõneti vastuoluline seis: registreeritud töötute arv on väga suur (Viljandi maakonna suurim), kuid samas on täitmata töökohti, kuna ei ole kvaliteetsettööjõudu. Mitmed töötuks registreerunud siiski töötavad mitteametlikult. Paljud inimesed on loobunud töö otsimisest ning kui pakutaksegi tööd, siis eelistatakse töötamisele töötu abiraha ja sotsiaaltoetusi.
Leht 8 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Valla infrastruktuurid. Kõikides keskasulates on vee- ja kanalisatsioonitrassid ning puhastid amortiseerunud, biotiigid vajavad puhastamist. Uuendamist vajab tänavavalgustus. Kulukas haridusasutuste võrk. Tarvastu haridusasutuste paljusus on ühelt poolt tugevus, kuid samas ka nõrkuseks. Vald on pindalalt (ja ka rahvaarvult – ca 4500 elanikku) suur, seega ei saa piirduda ainult ühe kooliga valla keskuses. Väikestel lastel on eriti halb käia koolis kodust rohkem kui 10 kilomeetri kaugusel. Kuna vallas on peale Mustla veel kolm keskasulat, siis on nende juurde loodud vähemalt algkoolid. Suislepas on algkool mõisahoones, Kärstnas põhikool samuti mõisahoones. Mõlemas neis asulas on lasteaed, mis asub kortermajas. Suislepas on kool ja lasteaed ühtse juhtimise all ning sama teed tuleb efektiivsuse ja säästlikkuse huvides minna ka Kärstnas. Lähemas tulevikus tuleb koolid ja lasteaiad ka Kärstnas ning Suislepas viia ühe katuse alla. Ka Mustla, Soe ja Väluste lasteaedade juhtimise ühendamine on efektiivsuse saavutamiseks vajalik. Interneti levik problemaatiline. Tarvastu vallas on suur probleem interneti levikuga. Selle põhjuseks on Mustlas asuv telefonijaam, mis vajab kaasajastamist. Vananenud seadmed ei võimalda kvaliteetset digitaalsidet luua. Supluskohad korrast ära. Tarvastu valla suur puudus on see, etVõrtsjärve ääres puudub korralik suplusrand. Eravalduses olevale Kivilõppe rannale lisaks on potentsiaali Tarvastu poldri rannal, kus asub ka kanal paadisadama rajamiseks. Tarvastu poldri juurdepääsutee (Viljandi–Rõngu maanteelt6,6 km lõik) on paraku tugevalt lagunenud ning vajab remonti. 2004. aastal telliti AS-lt Sakala Teed hinnakalkulatsioon, mille järgi poldri tee remont maksab 3,5 miljonit krooni. Sellisel kujul tee rekonstrueerimine on võimalik ainult turismiinfrastruktuuri toetusskeemide abil. Vallas on veel mõningad väiksemad ujumiskohad, kuid needki vajavad korrastamist. Riietuskabiinide ja tualettide järele on kõikjal randades suur puudus.
Puudub noortekeskus, rahvamajades vähene noorsootöö. Noortega(vanuses 7–26) tegeletakse vallas suhteliselt vähe. Vallas on küll muusika- ja kunstikool, treeningrühmad, näitering jms. Kuid kõik lapsed ei ole huvitatud näiteks muusikast või ei ole piisavalt andekad, aga neilegi on vaja tegevust. Noortekeskuse ülesanne on pakkuda noortele võimalust vaba aja sisustamiseks. Väga tähtis on aktiivse ja sõbraliku noorsootöötaja olemasolu. Kui noortekeskus luua Mustlasse, siis valla kaugemate piirkondade noortel on keeruline keskuse tegevusest osa saada. Kohalikes rahvamajades tuleb pakkuda aktiivsemalt noortele tegevust, kasvõi lauamängude mängimisevõimalust. Suureks kuluartikliks on valla õpilasliinid, busside ülalpidamine ning vedu läheb aastas ligi 500 tuhat krooni maksma. 1.3.3.Võimalused EL-i ja Eesti fondide, programmide toetuse taotlemine. Omavalitsustel on mitmeid võimalusi oma eelarvele lisaraha taotlemiseks. Toetuse taotlemine nõuab oskusi, infot ning aega. Tänapäeval ei planeerita ühtegi investeeringut ilma, et oleks kaalutud toetuse taotlemist väljastpoolt valda. Paraku on raha vähe ning soovijaid palju – seega konkurents on suur. Tarvastu vallal on teadmised ja oskused olemas, et olla edukas. Loodus. Tarvastu valla loodus ning maastik on mitmekesine. Valla idaosas asub Võrtsjärv, mis on suurim Eesti siseveekogu. Võrtsjärvel saaks tegeleda purjetamise, kalastamise ja sõudmisega, populaarsust koguvad igasugused ekstreemharrastused (veesuusatamine, tuulelohega sõit jms) ning vee mootorisport. Võrtsjärve suureks puuduseks on raske ligipääs, seda just Tarvastu valla piires. Häid võimalusi turismiga tegelemiseks pakub Õhne jõgi oma ilusa oruga. Jõgi on Suislepast kuni Võrtsjärveni laevatatav. Vallas asub veel Muti maastikukaitseala koos järvedega ning maaliline Veisjärv. Võrtsjärve ümbruse valdu ühendab Võrtsjärve Sihtasutus,mille eesmärk on just järveäärse elu aktiviseerimine ning turismi arendamine. Võrtsjärve Sihtasutuse tegevus. 90-ndate lõpul loodi sihtasutus, mistegeleb Võrtsjärve piirkonna arendamise küsimustega. Sihtasutuse peamine tegevus on projektide ja rahastamistaotluste koostamine. Läbi on viidud mitu projekti, koostatud Võrtsjärve piirkonna arengukava ja üldplaneering. Võrtsjärve Sihtasutuse nõukokku kuuluvad seitsme valla esindajad(vallavanemad). Seega on sihtasutusel veel üks oluline funktsioon: piirkonna juhtide kokkusaamise koht, kus arutatakse ka muid olulisi teemasid. Vaatamisväärsused. Tarvastu vallas on ilus ja mitmekülgne loodus,kuid turismi seisukohast on siin muudki huvitavat. Vallas on mitmed ajaloo- ja kultuurimälestised, mis peaks turiste ligi meelitama. Kärstnas ja
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 9 / 23 Suislepas on uhked mõisad koos parkidega, Mustla lähedal on Tarvastu linnamägilossivaremetega, Kärstnas on Kabelimägi ja lõvi skulptuur, Suislepa piirkonnas Voorulinnamägi. Viljakas maa ning tootmishoonete olemasolu. Tarvastu valla põllud on viljakad. Nõukogude ajal harisid siin põldu üle Eesti kuulsad võimsad kolhoosid. Põllumajandus on olnud põhiliseks majandusharuks, kus inimesed olid hõivatud. Tänapäevalgi on põllumajandus peamiseks tegevusalaks. Paraku seisavad mitmed laudad ja muud põllumajandushooned kasutuseta. 1.3.4.Ohud Kasvav omavalitsuse kohustuste hulk. Omavalitsuste töökoormus kasvab nii uute kui ka riigilt ülevõetavate ülesannete tõttu.
Selge pole haldusreformi(de) mõju Tarvastu vallale. Oma suuruse tõttu ilmselt valda ei liideta teiste valdadega. Eesti Vabariigis ei ole suurte reformide aeg kaugeltki möödas. Üks olulisemaid reforme just valla seisukohalt on planeeritud hariduses. Väike sündimus, rahvastiku vananemine ja muud negatiivsedrahvastikuprotsessid Rahvastikuprotsessid Eestis on kahjuks juba üle kümnendi negatiivse suunaga: negatiivne iive, lühike keskmine eluiga (eriti meestel), vanurite osakaalu tõus rahvastikus. Maapiirkondade probleemiks on just rahvastiku vananemine, mida toetab riigisisene migratsioon. Noored kolivad õpingute või töökoha tõttu linnadesse ning maapiirkonda jäävad järele vanemad inimesed ning üksikud noored.
Alkoholismi levik. Alkoholism on üha kasvavaks probleemiks Tarvastu vallas. Liigne alkoholi tarbimine mõjub raskelt nii tervisele kui ka majanduslikule olukorrale. Vananev infrastruktuur. Suurimaks probleemiks on Tarvastu keskasulate vee- ja kanalisatsioonitrassid, mis kohati on avariilises seisus. Valla teid küll hooldatakse pidevalt ning jõudu mööda ka remonditakse, kuidsuuremateks töödeks ei jätku raha. Ka valda läbivate riigiteedega on probleeme (Mustla peatänav liiga kõrgeks muutunud võrreldes ümbritsevate hoonetega). 1.3.5. Arengueelduste koondhinnang Tarvastu vald on pindalalt ja rahvaarvult suurim Viljandi maakonnas ja üks suurimaid Eestis. Siin on mitmekesine loodus, idapiiril asub Võrtsjärv ning on mitmed ajaloolis-kultuurilise väärtusega objektid. Valla keskusest on Viljandi 20 ja Tartu 50 minuti autosõidu kaugusel. See loob head eeldused turismiettevõtlusega tegelemiseks. Valla probleemiks on just töökohtade vähesus, mis on tingitud omakorda passiivsest ettevõtlusest. Suure pindala tõttu on vallal kulukas (kuid vajalik) haridusasutuste võrk. Lapsi jääb järjest vähemaks ning seetõttu on tarvis haridusasutusikohandada olukorraga. Vallavõimude seisukoht on, et lapsed saaksid lasteaias ja esimesed klassid koolis käia võimalikult kodu lähedal. Nii nagu haridusteenus on hea kättesaadavusega ka muud teenused. Suuremates asulates on apteegid, perearstid, raamatukogud ja rahvamajad. Valla viljakas põllumaa on suures osas talunike ning ettevõtjate poolt üles haritud. Paraku seisavad mitmed laudad ja tootmishooned kasutuseta ning nende olukord halveneb aasta-aastalt. Õnneks on vanade tootmishoonete vastu hakanud huvi tõusma ning näiteks Mustlas asuvas endisesjuustutööstuses plaanitakse alustada lihatööstusega. Tarvastu valla edasise arengu seisukohalt on kõige tähtsam uute töökohtade loomine. Kui on tööd, siis onka rohkem inimesi, rohkem lapsi ning ka omavalitsuse tulud kasvavad. 1.3.6. Piirkonna imago analüüs Käesoleva arengukava koostamise raames viidi valla ametnike, volikogu liikmete ning mõningate valla elanike hulgas läbi kirjalik küsitlus (kokku jaotati laiali ca 50 küsitluslehte) selgitamaks inimeste nägemust oma koduvallast. Tagasiside andmisel oldi suhteliselt passiivsed, kokku saadi vastuseid 16-lt isikult, neist 9 olid valla ametnikud ning 5 volikogu liikmed. Järgnev graafik näitab inimeste hinnangut eri valdkondadele.
Leht 10 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Punktiskaalas 0 kuni 5: «kasutuskõlbmatu» (0), «vägahalb» (1), «halb» (2), «hea» (4) ja «väga hea» (5). Graafikust joonistub selgelt välja, et rahul ei olda valla territooriumil toimuva majandustegevuse ning töökohtadega. Ettevõtete vähesus ning sellest tingitud tööpuudus ongi enamiku probleemide aluseks. Kui oleks vallastöökohti, siis oleks ka elanikke rohkem, koolides oleks rohkem lapsi, valla eelarvesse laekuks rohkem raha, et investeerida teedesse, koolidesse, kultuuri jne. Ka inimressursid on saanud hinnangu, mis on alla kolme. Siin tulebki esile üks vastuolu: nimelt on vallas täitmata töökohti, samas on aga suurtööpuudus. Probleem on selles, et töötutel ei ole vastavat haridust või töökogemust pakutavate kohtade jaoks. Siin on abiks koolitusprogrammid ning muud töötutele suunatud projektid. 2. Arengustsenaarium 2.1. Stsenaarium: Areneva ettevõtlusega piirkond Tarvastu vald saab loota sellele, et siinne ettevõtlus aktiviseerub ning üha rohkem inimesi rajab oma kodu siia. Turism Tarvastu on mitmekesise loodusega vald: siin on mäed ja orud, sood ja rabad, jõed ja järved. Kauneid kohti on küllaga. Idast piirneb vald Eesti suurima siseveekogu Võrtsjärvega. Paraku on järv suhteliselt ligipääsmatu,kaldad on soised ning kinni kasvanud, juurdepääse valla piires on 3–4. Ettevõtluse elavdamiseks on tarvis vähemalt üks järveäärne puhkeala korda teha,sest korralik avalik supelrand puudub. Inimesed eelistavad puhata ja reisida just veekogude ääres ning ranna lähedus on tugev argumentturismiettevõtjatele. Tarvastu poldri ala on liivane ning koos kanaliga on heade eeldustega puhkealaks muutmiseks. Vald peab rannaala korrastama ja puhastama võsast, roostikust ning rajama tualetid ja riietuskabiinid. Puhkeala edasine arendamine peaks jääma erasektorile. Vallas asuvad ka mitmed ajalooliselt ja kultuuriliselt väärtuslikud objektid: mõisad Kärstnas ja Suislepas, mälestusmärgid, kirik Mustlas, Kalevipoja ja Vanapagana kivid Kivilõppes, Tarvastu ordulinnuse varemed jne. Seega on turistidele hulgaliselt vaatamisväärsusi. Teenimatult on tahaplaanile jäänud Tarvastu linnamägi ordulinnuse varemetega. Tarvastu ordulinnuse varemed paiknevad maalilisel jõekaldaga piiratud mäenõlval. Ordulinnus on ehitatud tõenäoliselt 14. sajandil arvatavale eestlaste maalinna kohale. Ehitise põhjaküljel oli suurvesiveski, mis täitis ka strateegilist ülesannet, kaitstes ligipääsu kindlusse, sama osa etendas ka vesiveski kõrval olev torn. Ordulinnuse maa-alal paikneb XIX sajandi alguses ehitatud klassitsistlikus stiilis hauakabel. Hoone omapära rõhutavad kõrgepüramiidjas katus ja paarissammastega portikused kõigil neljal küljel. Linnamäe territoorium vajab korrastamist ning samuti ligipääsu parandamist.
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 11 / 23 Tootmine Vallas on mitmed tootmispinnad kasutuseta (eraomanike valduses). Õnneks on hakatud mitmete hoonete vastu huvi tundma, et seal tegevust alustada. Näiteks on Mustla aleviku keskel asuva endise juustuvabriku hooned omandanud lihatööstus, mis plaanib tootmise sinna rajada. Valda tekiks nii juurde paarkümmend uut töökohta, mis on tööpuuduse vähendamiseltõhusaks abiks. Puudus on kvaliteetsest tööjõust, seega suure osa töökohtadesttäidavad väljastpoolt valda pärit töötajad. Omavalitsus saab siin toetada infrastruktuuride rajamisel ning täiendusõppe korraldamisel koostöös Viljandimaa Tööhõiveametiga. 3. Valla arenguvisioon 2010
Tarvastu on turvalise elukeskkonna, aktiivse ettevõtluse ning kaasaegse infrastruktuuriga Lõuna-Eesti vald. 4. Valla arengumudel Arengumudeli ülesanne on tuua välja valla perspektiivsed prioriteetsed arengusuunad ja nende piires püstitatud eesmärkide saavutamise lahendusteed (strateegiad), mille alusel sihipäraselt tegutsedes on võimalik jõuda püstitatud arenguvisioonini. Juhtimine Eesmärk: Valla administratiivaparaat töötab efektiivselt Tegevused: • Valla ametikohtade täitmine vastavalt vajadusele ning arvestades tuleviku perspektiive • Sotsiaalsfääris tuleb luua uued ametikohad (valla psühholoog, logopeed, sotsiaaltöötaja, noorsootöötaja, lastekaitsespetsialist) Eesmärk: Valla kulude kokkuhoid ning varade heaperemehelik haldamine Tegevused: • Valla ja allasutuste personali struktuurimuudatused efektiivsuse suurendamise eesmärgil • Halduskulude kärpimine • Hoone müük aadressil Tähe 1 • Suislepa laululava müük või rentimine. Laululava seisab kasutult ning laguneb • Posti 32 (Mustla) remont • Valla bussidest loobumine ning õpilaste veoteenuse sisseost Ümberkorraldusi on vaja teha eelkõige sotsiaalsfääris. 2004. aastaloli vallas tööl abivallavanem-sotsiaalnõunik, toetuste spetsialist ning koduhooldajad. Suur puudus on logopeedist, kes koolides lapsi abistaks. Paraku on nii, et ühiskonnas toimuvad protsessid nõuavad üha enam psühholoogi,nõustajate, logopeedide ja teiste sotsiaalvaldkondade spetsialistide abi. Tarvastu vald on suur, seega tööpõld ka lai ning praeguse (2004. aasta) ametnike arvu ning struktuuri juures ei suudeta piisavalt abi osutada. Abivallavanem-sotsiaalnõunik peab lisaks oma tööülesannetele haigeid ning teisi abivajajaid transportima näiteks Tartusse eriarsti vastuvõtule. Valla ülesannete ring laieneb järjest, näiteks sotsiaalkorterite majandamine ning seetõttu on vajalisatööjõudu. Vallal on mitmeid objekte, mille müük on vajalik: Suislepa laululava (kasutuseta), Tähe 1 (Mustlas). Posti 32 jääb valla omandisse vähemalt seni kaua,kui postkontorile ei ole pakkuda paremaid ruume. Hoone vajab remonti. Kuna riik annab omavalitsustele avalike bussiliinide toetust juhul, kui see teenus ostetakse sisse, siis on vallal kasulik loobuda oma bussidest. Hetkel on paraku nii, et vald ei saa riigilt õpilasliinidele toetust (70% maksumusest), kuna neid liine teenindab vald ise. Ettevõtlus, majandus Eesmärk: Uute töökohtade lisandumine Tegevused: • Vald toetab võimaluste piires uute ettevõtete loomist ning olemasolevate laienemist • Vald teeb koostööd ettevõtjate, ViljandimaaTööhõiveameti ning koolitusasutustega tööjõu koolitamisel • Mustla piiril (Viljandi pool) asuva ettevõtlusala infrastruktuuride arendamine omanike initsiatiivil • Mustla alevikus Posti tn 43 rajab eraettevõtja kaubandus- ja teenindushoone Eesmärk: Arenenud turismiettevõtlus Tegevused: • Mõisate haaramine turismimarsruutidesse • Tarvastu linnamäele juurdepääsu rajamine ning linnamäeheakorrastamine (treppide ja kõnniteede rajamine) • Turismi arendamine Võrtsjärve piirkonnas • Suislepa sadama ehitus • Turismiviitade ja infotahvlite paigaldus • Turismimarsruutide koostamine ning tähistamine, jalgrattateede tähistamine • Ujumiskohtade korrastamine, riietuskabiinide ja tualettide rajamine Valla territooriumil on mitmed hooned (laudad, töökojad jms) kasutuseta ning lagunevad üha enam. Neil hoonetel on omanikud olemas, kuid kas huvi või raha puudusel on need seisma jäetud. Samas aga ei olda nõus
Leht 12 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine neid loovutama, vaid kallist hinda küsides tõrjutakse eemale neist huvitatud isikud. Selline käitumine ei too kasu mitte kellelegi ning vald peab aitama võimaluste piires mahajäetud hoonete kasutuselevõtule kaasa. Vald aitab ettevõtlusele (eriti turismindusele) kaasa ka oma igapäevaste ülesannete kaudu, nt heakord ja teehooldus. Omavalitsus haldab üldkasutatavaid objekte nagu pargid, avalikud supluskohad jms. Valla viidamajanduse korrastamisega on algust tehtud ning see jätkub. Haridus Eesmärk: Kvaliteetne ja võimetekohane haridus turvalises keskkonnas Kvaliteetne haridus tähendab seda, et Tarvastu valla koolides on igal tasemel pakutav haridus konkurentsivõimeline, võrreldes teiste koolidega. Haridus ei ole mitte ainult koolipingis omandatavad teadmised, vaid sinna juurde kuulub ka sport, kultuur, praktilised oskused. Parima õpikeskkonna tagab haritud ja kogenud pedagoogiline kaader, tasemel materiaalne baas ning koostöö kodu ja kooli vahel. Tegevused: • Tarvastu Gümnaasiumi hooned tuleb rekonstrueerida, peahoonel on minimaalselt vaja vahetada avatäited ning rekonstrueerida katus ja ventilatsioon, gümnaasiumi spordisaal vajab rekonstrueerimist. Väikese maja katus vajab väljavahetamist, kuna vesi jookseb läbi, aknad ning uksed tuleb energia kokkuhoiu eesmärgil välja vahetada • Tarvastu Gümnaasiumi efektiivsem soojaga varustamine (trassi soojakaod suured): soojatrassi rekonstrueerimine või lokaalse katlamaja ehitus • Tarvastu Lasteaia hoone rekonstrueerimine või muu lahendus • Koolid vajadusel ümber kujundada (põhikool algkooliks,algkool-lasteaiaks) • Lastesõime rajamine Tarvastu või Vambola lasteaia juurde • Lasteaedade ja koolide juhtimise optimeerimine • Kärstna ja Suislepa lasteaed ning kool ühte hoonesse
2004. aastal on Tarvastu vallas viis lasteaeda, need asuvad Mustlas, Soel, Välustes, Suislepas ja Kärstnas. Lasteaedade täituvus on viimastel aastatel stabiilne ning Mustla lasteaias on isegi soovijaid olnud rohkem kui kohti. Lähemate aastate jooksul vajab aga lasteaedade võrk põhjalikkeümberkorraldusi, sest demograafiline situatsioon ja majanduslikud võimalused on võrreldes näiteks 80ndate aastatega muutunud. 2004. aastaks olid Väluste, Vambola (Soe) ning Suislepa lasteaed liidetud vastavate asulate algkoolidega. Kuna alushariduse asutused (lasteaiad) ning kõrgema astme haridusasutused (algkool, põhikool, gümnaasium) on tihedalt seotud, siis tuleb neid ka koos analüüsida. Järgnevalt on analüüsitudharidusasutusi asulate kaupa. Väluste Väluste Lasteaed-Algkoolil on korralikult remonditud hoone. Väluste kooli tegevuse jätkumine sõltub õpilaste arvust. Kui algkool lõpetab tegevuse, siis jääb lähimaks kooliks Tarvastu Gümnaasium, mis asub Mustlas (ca 8 km). Maakonna ja valla bussiliinid katavad transpordivajaduse. Kooliga samas majas paikneb lasteaed ja küla raamatukogu. Soe Soe (Vambola) külas on valla moodsaim lasteaiahoone. See mahutab ca 80 last, 2004. aastal oli lapsi lasteaias ca 40, seega varu on veel 40 lapse jaoks. Algkool lõpetab tegevuse ning alles jääb lasteaed. Tekkinud on vajadus lastesõime rajamiseks ning ruumi poolest sobib Soe lasteaed selleks hästi. Eelnevalt selgitada välja, kui suur on nõudlus väikelaste päevahoolduse järele, ning teha vastavad prognoosid. Lasteaia ruumid võimaldavad ülevallalise ööpäevase rühma asutamist. Suislepa Suislepas on lasteaed ja algkool ühendatud ning kannab nime Suislepa Lasteaed-Algkool (aastal 2004). Kool asub mõisa häärberis ning lasteaed paarisaja meetri kaugusel kahes korteris. Kui lasteaed ja kool on juhtimise poolest ühendatud, siis mõistlik on ka füüsiliselt ühendada, st lasteaed ja kool ühtehoonesse paigutada. Korterelamu ei ole lasteaiale sobiv koht. Kui algkool jääb edasi mõisasse, siis tuleks ka lasteaed sinna ümberkolida. Majanduslikult on kasulikum lasteaeda ja kooli ühes hoones pidada, sest vähenevad kulud. 2004. aastal oli Suislepas algkool (6-klassiline), kuid jätkuva laste vähenemise korral tuleb klasside arvu vähendada 4-ni. Kärstna Haridusasutuste olukord Kärstnas on üsna sarnane Suislepa omaga. Lasteaed asub samuti korterhoones, kool aga mõisa peahoones. Kärstna Lasteaed ja Kärstna Põhikool on eraldi valla asutused, kuid siin tuleb kaaluda
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 13 / 23 nende ühendamist nii juhtimise poole pealt kui ka ruumiliselt. Ka Kärstna piirkonnas väheneb laste arv ning tõenäoliselt muutub põhikool algkooliks ning sellega liidetakse lasteaed. Mustla Mustlas asuvad Tarvastu Gümnaasium, Tarvastu Muusika- ja Kunstikool ning Tarvastu Lasteaed. Lasteaed asub hoones, mis on üle 100 aasta vana ning väga halvas seisukorras. Hoone rekonstrueerimiseks on koostatud projekt ning selle eeldatav maksumus on 2,5 miljonit krooni. Lasteaia köögiplokk ei vasta nõuetele ningTervisekaitseinspektsioon on andnud köögi kordategemiseks aega 2004. aasta detsembrini. Seega tuleb rekonstrueerida köök ja sealt loogilise jätkuna kogu hoone. Vambola ja Tarvastu lasteaia puhul on otstarbekas viia need ühtse juhtimise alla (nagu on seda tehtud Suislepas). Samuti tasub kaaluda Väluste Lasteaed-Algkooli liitmist kahe eespool nimetatud lasteaiaga. Sel juhul oleks ühtse juhtimise all kolm lasteaeda, mis aitab kokku hoida kulusid ning paremini planeerida ruumide ja vahendite jaotust. Tarvastu Gümnaasium on põhimõtteliselt tunnistatud jätkusuutlikuksgümnaasiumiks. Gümnaasiumi eesmärk on nüüd ja edaspidi anda lastele kvaliteetset javõimetekohast haridust. 2004. aastal alustati gümnaasiumi kahe hoone rekonstrueerimisprojektide koostamist. Gümnaasiumi peahoone on rahuldavas olukorras, kuid lähiaastatel vajab rekonstrueerimist (eelkõige vajavad vahetamist aknad ja katus, rekonstrueerimist vajab võimla ning ventilatsioonisüsteem). Gümnaasiumi väike maja on kriitilisemas seisus kui peahoone. Lisaksgümnaasiumile asub väikeses majas ka Tarvastu Muusika- ja Kunstikool. 2004. aastal esitati kooli väike maja Viljandi maakonna Kohaliku Omavalitsuse Investeeringutoetuste kavva (KOIT kava) kui Tarvastu valla prioriteetseim investeeringuobjekt. Riiklik Investeeringute Programm aastateks 2004–2007 (RIP) näeb ette 6,2 miljoni krooni eraldamist Tarvastu Gümnaasiumi hoonete remondiks. 6,2 miljonist annab riik 4,7 ja vald 1,5 miljonit krooni.
Lähtudes sellest et gümnaasium on lülitatud RIP-i, siis on gümnaasium ka prioriteetne investeeringuobjekt vallale. Ka KOIT kava koostamisel on oluliseks argumendiks RIP-s esindatus. Õpilaskodu rajamine gümnaasiumi juurde ei ole ilmselt otstarbekas. Sotsiaalhoolekanne ja tervis Eesmärk: Elanikele on tagatud kvaliteetne tervishoiuteenus, heaolu, kindlustunne ja toimetulek Tegevused: • Perearstid jätkavad Mustlas, Suislepas ning Kärstnas • Mustla perearsti ruumiprobleem vajab lahendamist • Sotsiaalkorterite väljaehitamine • Kärstna Hooldekodu remont, juurdeehitus ning hooldusravi kohtade loomine • Abivajajate transporditeenuse jätkumine ja invabussi soetamine transporditeenuse osutamiseks • Noorsootöö tõhustamine (noorsootöötaja koha loomine) • Lastele mänguväljakute rajamine • Pinkide ja istekohtade rajamine koolide ümbrusesse, parkidesse jm • Sotsiaalteenuste ringi laiendamine (tuleneb nii seadusandlusest kui ka vajadusest) Sotsiaalhoolekande eesmärk on paindlikult toetada vallas elavate inimeste iseseisvat toimetulekut. Selleks on järgmised teenused: 1. Sotsiaalnõustamine(kuidas toime tulla, töötute nõustamine) 2. Proteeside ning ortopeediliste ja muude abivahendite andminesoodustingimustel Viljandi Abivahendite keskusest ja Inkotoast. 3. Koduteenused. Vallas töötavad avahooldustöötajad, kesabistavad vanureid ning puuetega inimesi. 4. Hooldamine perekonnas. Vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud lapsed on hoolduslepingu alusel võõras perekonnas hooldamisel, ülalpidamisel jakasvatamisel. 5. Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutustes. Toimetulematuid vanureid ja puudega inimesi on võimalik hooldada Kärstna Hooldekodus. Tarvastu Erihooldekodu pakub teenust erihooldust vajavatele inimestele. Kärstna Hooldekodu juurde on pikemas perspektiivis kavas rajada juurdeehitus (40-le inimesele), milles leiaks koha ka hooldusravivoodid. Hooldekodu tegeleb ka praegu hooldusraviga, sest enamik hooldekodu elanikke vajab pidevat ravi. Hooldekodul on vaja renoveerida keskküttesüsteem, välja ehitada kanalisatsioon ja puhastusseade. Juurdeehituse ja olemasolevate ruumide rekonstrueerimise tulemusena muuta hooldekodu hoolekandeteenuste keskuseks, kus pakutakse järgmisi teenuseid: 1. ööpäevaringne hoolekanne; 2. avahooldus- ja päevakeskuse teenused; 3. rehabilitatsiooni teenused; 4. varjupaiga ja turvakodu teenused.
Leht 14 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine 6. Eluasemeteenus. Eluasemeteenuse pakkumiseks puuduvad ruumid, kuid seoses alushariduse ümberkorraldustega võivad mõned korterid vabaneda ning neid on lihtne ümber kohandada sotsiaalkorteriteks. Mustla perearstid vajavad uusi ruume ning vabanevad ruumid korterelamus sobivad samuti sotsiaalkorteriks. 7. Koostöö sotsiaalvaldkonnas. Tarvastu vald hoiab ja loob uusi kontakte nii Eesti kui ka välismaiste organisatsioonide ja eraisikutega. Koostööd tõhustatakse ka kolmanda sektori organisatsioonidega (näiteks teenuste sisseost). 8. Sotsiaaltoetused. Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine toimubVabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele on vallas rakendatud ka valla eelarvest määratavate ja makstavate sotsiaaltoetuste kord. 9. Perearstidjätkavad Mustlas, Kärstnas ja Suislepas. Mustla perearstide ruumiprobleem vajab lahendamist (2004. aastal veel korterelamus). Kui Mustlasse kerkib Posti tn 43/45 kaubandus-teenindushoone, siis perearstid saavad uued ruumid sinna. Vald jätkab perearsti praksiste toetamist. 10.Transporditeenus abivajajatelejätkub. Vallal on haigete, vanurite ja invaliidide transpordiks Peugeot Partner. Järjest suurem on vajadus invabussi järele, seega tuleb otsida võimalusi ka sellise teenuse pakkumiseks. 11. Noorsootöö. Tarvastu vallas on vaja aktiivsemalt tegelema hakatanoortega (vanus 7–27). Selleks on vajalik tööle võtta aktiivnenoorsootöötaja, kes oskab ja tahab noortega tegeleda. Noorte jaoks on Mustla Rahvamajas olemas ruumid, mis vajavad vaid remonti ning sisustamist. Noorsootöötaja ülesanne on korraldada tegevust noortetoas ning ka teistes rahvamajades. Noorsootöötaja jagab ka informatsiooni, mis võiks noori huvitada (koolid, üritused jms).
12. Turvalisuse suurendaminenaabrivalve põhimõtete rakendamise ningkodanikuvastutuse teadvustamise kaudu (politseiga koostöös). Laste ja noorte kaasamineheakorrapäevadele ning talgutele – enda kätega tehtut hoitakse paremini. Oluline on politsei töö tõhustumine, siin peab vald leidma mooduseid koostöökspolitseiga. Vallas on vajadus järgmiste ametikohtade järele: • Valla psühholoog-nõustaja – nõustab valla lapsi (koolis omapsühholoog) ja täiskasvanuid. • Lastekaitsespetsialist – tegeleb preventiivse tööga, hoiab pidevalt sidet kõikide koolide ja lasteaedadega omavalitsuse piires, teab ja jälgib kõiki probleemsete perede lapsi, tegeleb noore kriminogeense kontingendiümberkasvatustööga ning teeb koostööd valla alaealiste komisjoniga. Vabariigi lastekaitse kontseptsioon näeb tuhande lapse kohta ette ühe lastekaitsespetsialisti. • Sotsiaaltöötaja – sotsiaalkorterite haldamine, abivajajate transport jm. • Logopeed – kõnelemispuuete korrigeerimine, erivajadustega laste ning nende perede nõustamine. • Noorsootöötaja Kultuur ja sport Eesmärk: Tarvastu vallas on kõigil võimalik tegeleda taidlusega, arendada silmaringi ning osa saada kultuurilisest meelelahutusest. Tegevused: • Projektipõhise kultuuriettevõtluse toetamine • Mustla Rahvamaja katuse ja ruumide remont • Mustla Raamatukogu kolimine uutesse ruumidesse • Raamatukogude teenusteringi laiendamine • Kihelkonna muuseumi loomine • Rahvamajade juhtimise optimeerimine ning hoonete remont • Internetipunkti Mustla raamatukogu juurde • Tarvastu kiriku ja pastoraadihoone jätkuv korrashoid Eesmärk: Tarvastu vallas on kõigil soovijatel võimalik tegeledaspordiga Tegevused: • Tarvastu Gümnaasiumi võimla rekonstrueerimine • Mustla staadioni rekonstrueerimine • Spordiplatside korrashoid asulates • Soe staadioni abiruumide ehitus • Tarvastu poldri kanali süvendus ning paadisildade ehitus • Jalgrattamatka marsruudi tähistamine ümber Võrtsjärve • Endise Vambola kolhoosi kontori hoone kohandamine spordi ja vaba aja keskuseks (eraomanike initsiatiivil)
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 15 / 23 Rahvamajad Kultuur on väga lai mõiste ning seda võib mitut moodi liigitada.Käesolevas arengukavas lähtutakse jaotusest kõrgkultuur-rahvakultuur-massikultuur. Tarvastu valla kui omavalitsuse seisukohalt on prioriteetne rahva- ehk harrastuskultuur. Rahvakultuuri kandepind Tarvastu vallas on lai, suure panuse selleks annab rahvamajade olemasolu suuremates asulates. Rahvamajad on Mustlas, Suislepas ja Kärstnas. Kärstna ja Suislepa rahvamaja haldamine peaks tulevikus jäämakülaliikumistele, Mustla Rahvamaja aga vallale. Rahvamajade füüsiline seisukord on halb. Mustla rahvamaja suurimaks probleemiks on katus, mis laseb vett läbi. Vesi rikub hoone viimistluse, põrandad ning tekitab ohtlikke lühiseid elektripaigaldises.
Suuremaid investeeringuid vajavad ka Suislepa ning Kärstna rahvamaja. Nende hoonete puhul on edaspidise kasutamise huvides vajalik põhjalik rekonstrueerimine. Rekonstrueerimise korraldamisel on vallal mitu võimalust: teostada rekonstrueerimist osade kaupa ning kulud katta valla eelarvest või otsida toetust väljastpoolt, näiteks EL-i fondidest. Rahvamajades tegutsevad mitmed harrastusringid (tantsimine, võimlemine, lauamängud jms), mille tegevus peab jätkuma ning võimalusel tuleb mitmekesistada ringide tegevusalasid ja võimaldada harrastustegevust eri huvi- ja vanusegruppide inimestele. Rahvamajad täidavad ka küla keskuse funktsioone: seal toimuvad erinevad üritused ja koosolekud. Rahvamajade avatus peaks olema suurem, noorsootöö ja avatud noortetoad (keskused) peaksid koha leidma rahvamajade juures. Mustla rahvamajas on kasutamata ruume, kuhu saab paigutada konverentsi saali, baari või muud sobivat.
Kihelkonna muuseum Suure osa Tarvastu vallast moodustab ajalooline Tarvastu kihelkond. Loodav muuseum koondab hulga juba kogutud ning tulevikus lisanduvaid esemeid ja materjale kihelkonna ajaloost. Muuseumi jaoks on ruumid planeeritud endisesse vallamajja (2004. aastal asus seal konstaablipunkt) koos politsei ning raamatukoguga. Raamatukogud Raamatukogusid on Tarvastu vallas neli: Mustlas, Suislepas, Välustes ning Kärstnas. Neist kolm viimast on saanud viimastel aastatel korraliku remondi. Mustla raamatukogu on vanim rahvaraamatukogu Eestis. 2004. aastal asus raamatukogu eraomaniku majas, kus on vilets küte ja valgustus, allpool arvestust sanitaarne olukord, ruumikitsikus. Raamatukogu jaoks on olemas avaramad ruumid endises vallamajas, kuid enne kolimist on vaja teha remont ning täiendada sisustust. Raamatukogu juurde tuleb luua internetipunkt, sest vajadus selle järele on suur. Sport Tarvastu valla spordiobjektid: • Tarvastu Gümnaasiumi staadion, spordiväljakud ja võimla Kooli võimla on halvas seisukorras ning vajab remonti. Kriitilises seisus on võimla põrand ning aknad. • Soe staadion Staadioni kasutavad peamiselt jalgpallurid ning seal peetakse ka liigamänge. Staadionile on vaja hoonet, kus on riietusruumid, pesemisvõimalus ning abiruumid. • Suislepa spordiväljak • Kärstna Põhikooli spordiväljakud Spordiväljakud vajavad korrastamist ning spordivahendid (korvpallirõngad, võrkpallivõrgud ja postid jms) väljavahetamist. • Kärstna võimla • Tarvastu polder (purjetamine) Tarvastu poldri rannas on kanal paatide ja purjekate maabumiseks. Kanal vajab süvendamist ning paadisildade ehitamist. Suuremas plaanis on poldri rand potentsiaaliga puhkeala, mida tasub arendada. Suurimaks probleemiks on ranna juurdepääsutee, mis Viljandi–Rõngu maantee poolses otsas onraskesti läbitav. • Korrastada suusaradu koostöös mõne spordiklubiga. Tarvastu vallas on tööl spordimetoodik, kes tegeleb ürituste korraldamise, võistkondade organiseerimise ja muu sporditegevusega. 2004. aastal saavutati vabariigi valdade mängudel 2. koht, mis näitab head organiseeritust ning spordi populaarsust. • Kärstna suusaraja valgustuse taastamine. Infrastruktuur ja keskkond Eesmärk: Valla elanikele on tagatud kaasaegne infrastruktuur ning puhas elukeskkond Tegevused • Mustla, Kärstna, Soe ja Suislepa asula joogi- ja reoveesüsteemiderekonstrueerimisprojektide koostamine • Teedevõrku hooldatakse pidevalt ning tolmuvaba kattega teede osakaal suurendada võrreldes 2004. aastaga • Mustlat läbiva riigimaantee remondi kaasrahastamine (ei võeta remondikavva enne 2007. aastat) • Keskasulate joogi- ja reoveesüsteemide rekonstrueerimine • Telefoni- ning internetiühenduse kvaliteedi parandamine (koostöösElioniga)
Leht 16 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine • Kõnniteede remont ning uute ehitus asulates • Ujumiskohtade puhastamine • Poldri puhkeala korrastamine ja puhastamine • Jäätmekava koostamine • Jäätmete veo korraldamine vallas • Asulate välisvalgustuse rekonstrueerimine • Linnaveski tammi remont • Soojatrasside rekonstrueerimine Tarvastu valla füüsilise infrastruktuuri moodustavad teed-tänavad, elektriliinid, soojatrassid, tänavavalgustus, väikesadamad. Prioriteet number üks infrastruktuuride osas on valla veevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Kõige halvem on reovee käitlemise olukord Soe asulas, kus ülepumpamine biopuhastisse ei toimi ning puhasti ise samuti ei tööta. Tõenäoliselt ei õnnestu kõigi asulate trasse korraga teha, seega tuleb teha ükshaaval. Alustama peab projektide tellimisega, seejärel on võimalik taotleda Keskkonna Investeeringute Keskusest toetust. Uus jäätmeseadus kohustab valda koostama jäätmekava ningorganiseerima jäätmete kogumist ning vedu valla territooriumil. Mustla Posti tänava rekonstrueerimine toimub Maanteeameti eestvedamisel. Valla ülesanne on vähemalt tänavavalgustuse, elektrimajanduse projektide tellimine ning kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse ümberehitamine. 5. Tegevused ning rahastamisallikad 2005–2010 Juhtimine Jrk nr Tegevus Aeg Maksumus Teostaja Rahastamise Kommentaar allikas Eesmärk Valla administratiivaparaat töötab efektiivselt 1 Valla vara 2005 – Vv Vv Mitmed vallale inventariseerimine kuuluvad objektid inventariseerimata 2 Uute 2005–2007 350 000 Vv Vv Maksumuseks ametikohtade arvestatud täitmine 5 töötaja sotsiaalsfääris aastapalk (valla psühholoog, logopeed, sotsiaaltöötaja, noorsootöötaja, lastekaitsespetsialist) Valla kulude kokkuhoid ning varade heaperemehelik haldamine 3 Valla ja 2005 – Vv Vv allasutuste personali struktuurimuudatused efektiivsuse ning kokkuhoiu suurendamise eesmärgil 4 Tähe 1 hoone 2005–2006 – Vv – müük Mustlas 5 Posti 32 2005–2006 50 000 Vv Vv Trepi ja hoone remont fassaadi (Mustla) parandustööd 6 Suislepa 2004–2005 – Vv – laululava müük või väljarentimine Ettevõtlus ja majandus Eesmärk Uute töökohtade lisandumine
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 17 / 23 7 Vald teeb 2005–2010 – Vv, Tööhõive- Vv, fondid, koostööd amet, koolitus- riik ettevõtjate, asutused Viljandimaa Tööhõiveametiga ning koolitusasutustega tööjõu koolitamisel 8 Mustla 2004–2008 20 000 000 Era- Eraettevõtja, alevikus Posti ettevõtja laen tn 43 rajab eraettevõtja kaubandus- ja teenindushoone Eesmärk Arenenud turismiettevõtlus 9 Ujumiskohtade 2005–2007 50 000 Vv Vv Summa korrastamine, jaguneb riietuskabiinide perioodi peale ja tualettide rajamine 10 Mõisate 2004–2005 – Vv, turismi- Vv, fondid haaramine organisat- turismimarsruutidesse sioonid 11 Tarvastu 2005 50 000 Vv Vv, fondid linnamäele (turismiinfra- juurdepääsu struktuur), rajamine ning erasektor heakorrastamine 12 Vähemalt ühe 2005–2007 100 000– Vv Vv, KIK, Juurdepääsutee Võrtsjärve- 3 000 000 erasektor remont ja äärse suuremad supluskoha ehitused korrastamine tõstavad ning vajaliku maksumuse infrastruktuuriga mitme varustamine miljonini (tee, elekter, tualetid jms). Tarvastu polder on kõige perspektiivikam koht puhkeala rajamiseks 13 Turismiviitade 2005 50 000 Vv Vv Jätkata ja infotahvlite objektide paigaldus tähistamist 14 Suislepa 2005–2008 – Vv Vv, fondid Sõltub sadama ehitus laevaliikluse käivitumisest (Võrtsjärve piirkonna arengukava järgi) 15 Turismimarsruutide2005–2006 50 000 Vv, Võrtsjärve Vv, fondid koostamine Sihtasutus ning tähistamine, jalgrattateede tähistamine Haridus Eesmärk Kvaliteetne ja võimetekohane haridus turvalises keskkonnas 16 Tarvastu 2006–2010 23 000 000 Vv Vv, RIP, fond Esmajärjekorras Gümnaasiumi (RAK meede väike maja hoonete 4.6) ning võimla. rekonstrueerimine Rekonstrueerimine toimub
Leht 18 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine vastavalt rahalistele võimalustele 17 Tarvastu 2004–2006 2 500 000 Vv Vv Rekonstrueerimata Lasteaia hoone hoones lasteaia rekonstrueerimine tegevus või muu jätkuda ei lahendus saa. Köök esmatähtis! 18 Koolide 2004–2007 – Vv, koolid ja Vv Vajadusel ümberkujundamine lasteaiad (põhikool algkooliks, algkool- lasteaiaks) 19 Lastesõime 2005 – Vv, lasteaed Vv loomine Tarvastu või Vambola lasteaia juurde 20 Lasteaedade 2004–2005 – Vv, koolid ja Vv ja koolide lasteaiad juhtimise optimeerimine 21 Kärstna ja 2005–2007 – Vv, lasteaiad ja Vv Suislepa koolid lasteaed ja kool ühte hoonesse 22 Täiskasvanute 2005 – Vv, Tarvastu Vv õppe Güm- alustamine naasium Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Eesmärk Elanikele on tagatud kvaliteetne tervishoiuteenus, heaolu, kindlustunne ja toimetulek 23 Suislepa 2005 – Vv, erasektor – Suislepa apteegi apteek valla omandivormi asutus, kuid muutus (valla vaja leida omandist eraomanik eraomandisse) 24 Kärstna 2006–2007 400 000 Vv Vv, fondid Hooldekodu (hasart- remont (katus mängumaksu +küte ja nõukogu) kanalisatsioon) 25 Sotsiaalkorterite2005–2007 100000 Vv Vv Hea võimalus väljaehitus kasutada Suislepa ja Kärstna lasteaiast ja Mustla perearsti praksisest vabanevaid ruume 26 Kärstna 2007–2010 4 000 000 Vv Vv, fondid Hooldekodu juurdeehitus – hooldusravi kohad 27 Sotsiaalteemadega2005–2007 – Vv Vv Uued tegeleva valla ametikohad: ametkonna psühholoog- ümberstruktureerimine nõustaja,
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 19 / 23 sotsiaaltöötaja, lastekaitsespetsialist, logopeed, noorsootöötaja Kultuur ja sport Eesmärk Tarvastu vallas on kõigil võimalik tegeleda taidlusega, arendada silmaringi ning osa saada kultuurilisest meelelahutusest 28 Mustla 2004–2005 300 000 Vv Vv, struktuuri- rahvamaja +300 000 fond, muud remont (katus fondid +jalutussaal ja väiksemad ruumid) 29 Rahvamajade 2005 – Vv, rahva- – personali majad optimeerimine 30 Kihelkonna 2005– 2008 100 000 Vv Vv, struktuuri muuseumi fond, muud rajamine fondid 31 Mustla 2005 300 000 Vv Vv, RIP, VOL-i jagatav raamatukogu fondid toetus kolimine endisesse vallamajja 32 Internetipunkti 2005 20 000 Vv Vv, fondid loomine raamatukogude juurde 33 Rahvamajade 2005 – Vv Vv Ühtse juhtimise juhtimise alla optimeerimine 34 Endise 2005–2007 – Era- Era- Hoone Vambola omanikud, omanikud, eraomanike kolhoosi mitte- fondid, Vv käes ning kontori tulundus- hoone edasine kohandamine sektor, küla- saatus sõltub spordi- ja vaba liikumine, Vv neist aja veetmise keskuseks 35 Tarvastu 2005–2010 – Kogudus, vald Annetused, kiriku hoonete Vv, sponsorid korrashoid 36 Kärstna ja 2006–2009 5 000 000 Vv Vv, fondid Suislepa rahvamaja remont Eesmärk Tarvastu vallas on kõigil soovijatel võimalik tegeleda spordiga 37 Tarvastu 2005–2006 500 000 Vv Vv, fondid Gümnaasiumi (hasart- võimla mängumaksu rekonstrueerimine nõukogu) 38 Soe staadioni 2008–2010 - Vv, spordi- Vv, fondid Ei ole abihoone klubid prioriteetne ehitus tegevus, kuid lisatoetuse olemasolu korral teostatav 39 Tarvastu poldri 2005–2007 150 000 Vv Vv, fondid detailplaneering, kanali süvendamine ning paadisilla ehitus, ranna puhastamine
Leht 20 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine 40 Tervise- ja 2005–2010 50 000 Vv, spordi- Vv, Vald partneriks suusaradade klubid spordiklubid, spordiklubile väljaehitamise fondid toetamine 41 Mustla 2008–2010 – Vv, güm- Vv staadioni naasium renoveerimine 42 Tenniseväljaku 2006–2008 – Vv, spordi- Vv rajamine klubid Mustlasse Infrastruktuur ja keskkond Eesmärk Valla elanikele on tagatud kaasaegne infrastruktuur ning puhas elukeskkond 43 Mustla, 2005–2006 300 000 Vv Vv; fondid Suislepa, (KIK) Soe, Kärstna joogivee ja reoveesüsteemide rekonstrueerimisprojektide koostamine 44 Mustla 2006 2 000 000 Vv Vv; KIK, kanalisatsiooni fondid ja reoveepuhasti rekonstrueerimine 45 Soe 2005 1 500 000 Vv, Võrtsjärve Vv; KIK, kanalisatsiooni Sihtasutus fondid ja reoveepuhasti rekonstrueerimine 46 Suislepa 2007 1 500 000 Vv Vv; KIK, kanalisatsiooni fondid ja reoveepuhasti rekonstrueerimine 47 Kärstna 2008 1 500 000 Vv Vv; KIK, kanalisatsiooni fondid ja reoveepuhasti rekonstrueerimine 48 Soe asula 2005–2007 – Vv, Mustla Vv, Mustla joogi- ja Soojus OÜ Soojus OÜ reovee haldamise üleandmine OÜ-le Mustla Soojus 49 Suislepa 2005–2007 – Vv, Mustla Vv, Mustla asula joogi- Soojus OÜ Soojus OÜ ja reovee haldamise üleandmine OÜ-le Mustla Soojus 50 Soojatrasside 2005–2007 Vv, Mustla Vv, Mustla rekonstrueerimine Soojus OÜ Soojus OÜ, fondid 50 Jäätmekava 2004–2005 25 000 Vv, teenuse Vv Vajadus koostamine pakkuja tuleneb jäätmeseadusest 51 Tarvastu 2007–2010 – Vv Vv, turismi Juhul kui linnamäele toetavad tammi kaudu juurdepääsu fondid enam üle ei rajamine (sild) pääse
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 21 / 23 52 Jäätmete veo 2004–2005 – Vv Vv Vajadus korraldamine tuleneb vallas jäätmeseadusest 53 Linnaveski 2005–2007 500 000 Era- Eraoma- paisjärve omanikud, Vv nikud, fondid taastamise toetamine 53 Välisvalgustusvõrgu2005–2007 – Vv Vv renoveerimine ja laiendamine asulates 54 Mustla 2006–2008 – Vv Vv Posti tänava pinnasevee rekonstrueerimine ärajuhtimise Maanteeameti süsteemi ehitus rida, vald saab toetada 55 Interneti leviku 2005–2007 – Vv, ettevõtted, Vv, Elion toetamine Elion 56 Mustla 2007–2010 14 000 000 Vv, Maantee- Vv, Maantee- Riigimaantee Posti tänava amet amet remont toimub (riigimaantee) Maanteeameti remondi eestvedamisel kaasfinantseerimine 57 Poldri tee 2005 3 500 000 Vv Vv Kriitiline remont esimene pool kilomeetrit lagunenud asfaltkattega teed. Teostub olulise välistoetuse korral
6. Valla prioriteetsed investeeringuvajadused Jrk nr Tegevus Hinnanguline maksumus Haridus 1 Tarvastu Gümnaasiumi hoonete 23 000 000 rekonstrueerimine (võimla ja väike maja esmajärjekorras) 2 Mustla Lasteaia rekonstrueerimine 2 500 000 3 Suislepa Lasteaed-Algkooli 8 700 000 remonttööd 4 Kärstna Põhikooli remonttööd 8 000 000 5 Kärstna Lasteaia remonttööd 100 000 6 Väluste Lasteaed-Algkooli 50 000 mänguväljak Kultuur 1 Mustla Rahvamaja katuse ja 1 000 000 jalutussaali remont 2 Mustla Raamatukogu kolimine 400 000 ja uute ruumide remont ning sisustamine 3 Kärstna Rahvamaja remont 1 500 000 4 Suislepa Rahvamaja remont 1 500 000 Sotsiaalobjektid 1 Kärstna Hooldekodu katuse vahetus 185 000 2 Sotsiaalkorterite ehitus 200 000 3 Lastele mänguväljakud ja istekohad 50 000 Keskkond ja infrastruktuurid 1 Soe, Mustla, Kärstna ja ca 2 000 000 Suislepa asula vee- ja asula kohta kanalisatsioonisüsteemide ning reoveepuhastite rekonstrueerimine 2 Jäätmekava koostamine 25 000
Leht 22 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine 3 Interneti kättesaadavuse Ca 60 000 parandamine (Suislepa, Kärstna, asula kohta Väluste, Mustla) 4 Asulate tänavavalgustuse 100 000 parandamine 5 Poldri ranna puhastamine 50 000 6 Teede remont ning kõvakattega – katmine Sport 1 Tarvastu Gümnaasiumi võimla 500 000 remont 2 Tervisespordi- ja suusaraja 100 000 ehitus Mustla lähedal ja Kärstnas (valgustus) 3 Mustla staadioni uuendamine 100 000 Turism 1 Tarvastu linnamäe heakorrastamine 25 000 (trepid, kõnniteed, juurdepääsu remont jm) 2 Poldri kanali puhastamine ning 60 000+3 000 000 paadisildade ehitus + juurdepääsutee remont
7. Arengukava elluviimise hindamine Arengukava täitmisel kogutakse andmeid ning analüüsitakse neidpüstitatud eesmärkide täitmise seisukohast. Arengukava hindaja peab olema sõltumatu. Mõõdetavad näitajad on järgmised: • elanike arvu muutus vallas (% valla elanikkonnast); • tööealiste elanike arv (% vallaelanikest); • töötuse määra muutus; • kulude kokkuhoid investeeringuobjektidel; • ühisveevärgiga hõlmatud elanike arv (% elanike üldarvust); • ühiskanalisatsiooniga hõlmatud elanike arv (% elanike üldarvust); • ettevõtete arv vallas; • huvihariduses osalevate laste arv (% lastest); • projektide kaudu lisandunud raha osakaal suhestatuna vallaeelarvesse (% vallaeelarvest). Kasutatud materjalid 1. Eesti linnad ja ränne 20. sajandi viimasel kümnendil, A. Marksoo /WWW/ http://www.ut.ee/teaduskond/ Sotsiaal/Politoloogia/esa/teesid/marksoo.htm 2. Kärstna piirkonna arengukava aastateks 2003–2008 3. Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused, Noorkõiv, Riivo, Tallinn-Tartu 2002 4. Küsitlus Tarvastu valla kultuuri- ja spordielu kohta 5. RAHVASTIK, 1. JAANUAR —- Aasta, Haldusüksus või asustusüksuseliik /WWW/ http://pub.stat.ee/px- web.2001/temp/RV0241200484502259.xls 6. Tarvastu Gümnaasiumi arengukava aastateks 2001–2004 7. Tarvastu valla arengukava aastateks 2001–2005 8. Võrtsjärve piirkonna üldplaneering, Tallinn 2001
Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 23 / 23