Väljaandja: Tarvastu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 243, 2121 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Vastu võetud 16.09.2004 nr 20 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37,Tarvastu Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Tarvastu valla arengukava aastateks 2005–2010 koos muudatuste ja täiendustega. 2.Tarvastu valla arengukava 2005–2010 hakkab kehtima 1. jaanuaril2005. a. 3.Tarvastu valla arengukava 2001–2005 kaotab kehtivuse 31. detsembril2004. a. 4.Vallavalitsusel esitada prioriteetsete investeeringuvajaduste kalkulatsioon hiljemalt eelarve I lugemisel. 5.Määrus jõustub kolmandal päeval pärastavalikustamist. Volikogu esimees LyKIRT Kinnitatud Tarvastu Vallavolikogu 16. septembri 2004. amäärusega nr 20 TARVASTU VALLA ARENGUKAVA 2005–2010 Sissejuhatus Tarvastu vald asub Viljandimaal Võrtsjärvest läänes. Valla pindala on409 km2(ei ole arvestatud Võrtsjärve) ning rahvaarv 4328 (2003. a). Nii pindalalt kui rahvaarvult on Tarvastu vald suurim Viljandi maakonnas ning pindalalt üks suurimaid omavalitsusi riigis. Valla administratiivkeskus ja ühtlasi ka suurim asula on Mustla alevik; teised suuremad asulad on Kärstna, Suislepa ja Väluste. Vallaõigused on Tarvastul a-st 1991. Tarvastu valla idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Valla piiridesse jääb ka Võrtsjärve tuntuim saar Tondisaar. Maismaapiir on Tarvastul Viiratsi, Paistu, Karksi ja Põdrala vallaga, neist viimane kuulub Valga maakonda. Tarvastu maastik on eripalgeline. Võrtsjärve-poolne osa on madal ning soine, maapinna kuivendamiseks on aastate eest rajatud poldreid (tammiga järvest eraldatud madal ala). Soise kalda ja rohkete veetaimede tõttu on ligipääs järvele raskendatud. Ujumiskohtadena on kasutusel Kivilõppe rand ning Tarvastu polder. Järvest eemal maapind kõrgeneb ning saavutab suurima kõrguse KärstnaKabelimäel (136 meetrit üle merepinna ning jalamilt 60 meetrit). Kabelimägi on Sakala kõrgustiku idaosa kõrgeim punkt. Maastikku lõhestavad mitmed orud, kus voolavad jõed ning ojad. Suurim jõgi on Õhne jõgi, mis saab alguse samuti valla territooriumil asuvast Veisjärvest (suurim maakonnasisene järv) ning suubub Võrtsjärve. Väga kaunid kohad on Veisjärv ning Mutimaastikukaitseala koos järvedega. Tarvastu vallal on olnud varem kaks arengukava. 1990. aastal väljatöötatud arengukava eesmärk oli omavalitsusliku staatuse saavutamine; Tarvastu vald sai valla õigused detsembris 1991. Teine arengukava koostati perioodiks 2001–2005 ning Tarvastu Vallavalitsus seadis eesmärgiks hakata süsteemselt planeerima valla arengut. Käesoleva arengukava roll on fikseerida sotsiaal-majanduslik hetkeseis ning leida võimalikke lahendusi olukorra parandamiseks. Käsitlemist leiavad olulisemad valdkonnad. Võrtsjärve ümbruse elu aitab korraldada lisaksomavalitsuste arengukavadele ka Võrtsjärve piirkonna arengukava 2000–2005. 1.Tarvastu valla arengusuundumused ja perspektiivid Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 1 / 23 1.1. Vallasisesed arengusuundumused aastatel 1991–2004 Juhtimine Valla esinduskoguks on vallavolikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud. Tarvastu Vallavolikogu on 17-liikmeline. Volikogu operatiivseks tööks on moodustatud kaheksa komisjoni: revisjonikomisjon, hariduskomisjon, kultuuri- ja spordikomisjon, arengukomisjon, noortekomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, maa- ja majanduskomisjon ning finants- ja eelarvekomisjon. 2004. aastal töötas Tarvastu vallamajas 18 ametnikku. Valla ametnike arv on püsinud stabiilsena juba kümmekond aastat. Tarvastu vallavalitsus on 6-liikmeline, sinna kuuluvad vallavanem, abivallavanem, finantsnõunik ja kolm liiget, kes ei tööta vallaametnikena. Ettevõtlus, majandus Tarvastu vald oli veel 90-ndate alguses kuulus oma jõukate suurtootjate (Vambola, Tarvastu, jt. kolhoosid) poolest. Eesti iseseisvumisega suurmajandid reformiti ning panustati väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengusse. Põllumajanduse ümberkorraldamisega vähenes töökohtade arvüleminekuperioodi alguses oluliselt ning see tendents näitab jätkuvat langustrendi. Tegevus on lõppenud paljudes hoonetes (laudad, tootmishooned jms), mis lagunevad üha rohkem ning rikuvad valla miljööd. Tänini lõpetamata maareformi käigus tagastati põllumaad ja metsadendistele omanikele ja nende järeltulijatele. Paraku tekkis olukordi, kus värsked maaomanikud ei olnud huvitatud ega võimelised põllumajandusega tegelema ning samas ei saanud maad need inimesed, kes olid reaalselt valmis põldu harima. Tabel 1. Tarvastu valla ettevõtjaid 2004. aastal Kärstna Perearstikeskus Farves Oü Aili Pärli Apteek OÜ Karpo AS Narma OÜ Karter AS Nurme Seafarm OÜ Kastan AS Roni REM OÜ Kivilõppe AS Samevari OÜ Meccer Pihlapuu All OÜ OÜ Mustla Soojus OÜ Tarvastu Leib OÜ Nukike AS Tarvest OÜ Silvenoinen FIE Aare Sild (Tünni baar) OÜ Vaigu Farm FIE Harri Künnapuu OÜ Vambola Tankla FIE Helve Kaasik (kauplus Rõivad) OÜ Väluste PL FIE Kaie Pukk (Kaie lilleäri) OÜ Õhne Gross FIE Kaja Riimak – Õmblus ateljee Perearst M.Lattik FIE FIE Merle Reimaa – Juuksur Suislepa Apteek FIE Reelika Pihl – Juuksur Suislepa postkontor Hansapank Mustla kontor Tarvastu apteek - Proviisor Airi Kõva Härma Lilleäri – Mati Härmas Tarvastu Erihooldekodu Mustla Soojus OÜ VTÜ Kärstna kauplus Kärstna postkontor VTÜ Mustla kauplus A ja O Malle Sulbi Kärstna Apteek VTÜ Pahuvere kauplus Mustla Perearstikeskus VTÜ Soe kauplus Mustla postkontor VTÜ Suislepa kauplus Olde Ühistalu Väluste postkontor OÜ Achtman Linnamäe talu OÜ Jermo Undi talu Suurim tööandja vallas on vald ise, st valla eelarvest makstakse palka ca 220-le inimesele (valla ametnikud, lasteaedade ja koolide töötajad jt). Vallale kuulub OÜ Mustla Soojus, mis haldab Mustla aleviku soojusvõrku ning Mustla ja Kärstna joogi- ja reoveesüsteeme. Suuruselt teine tööandja on AS RONI REM, mis tegeleb puitmaterjalitöötlemisega. Haridus Leht 2 / 23 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Vallas on Väluste Lasteaed-Algkool, Vambola Lasteaed-Algkool, KärstnaPõhikool, Suislepa Lasteaed-Algkool ja Tarvastu Gümnaasium. Lisaks on veel lasteaiad Mustlas ning Kärstnas (2004. aastal ühinevad Kärstna Põhikool ninglasteaed). Tarvastu Gümnaasiumi juures tegutseb Tarvastu Muusika- ja Kunstikool. Lisaks eespool nimetatud koolidele asub vallas riigile kuuluv Ämmuste Kool ning internaat. Järgnevad tabelid näitavad prognoositavat kooli astuvate ning koolis õppivate laste arvu. Tabel 2. Kooli astuvate õpilaste arv seisuga 01.01.2004 2004 2005 2006 2007 2008 Tarvastu Gümn. 31 28 32 24 29 Kärstna PK 9 7 11 10 7 Suislepa 7 3 8 5 1 Vambola LA Väluste LA 2 3 1 2 1 KOKKU 49 41 52 41 38 Tabel 3. Prognoositav õpilaste arv 2004 2005 2006 2007 2008 Tarvastu Gümn. 460 460 446 416 396 Kärstna PK 95 86 82 79 80 Suislepa 38 31 33 36 32 Vambola LA 13 ? ? ? ? Väluste LA 15 8 ? ? ? KOKKU 621 585 561 531 508 • Gümnaasiumisse vastuvõtu arvuks on arvestatud 30 õpilast • Alates aastast 2005 on lisatud Vambola piirkonna lapsed Tarvastu Gümnaasiumi õpilaste arvu juurde Tarvastu Gümnaasiumiga ühistes ruumides paikneb Tarvastu Muusika- ja Kunstikool, mis annab laialdased võimalused kogu valla lastele kvaliteetse ja suhteliselt odava huvihariduse saamiseks. Koolis on kaks osakonda: muusikaosakonnas õpitakse klaverit, akordionit, viiulit ja alates septembrist 2004 ka kitarri; kunstiosakonnas maali, skulptuuri, kompositsiooni jms. Rakendatakse palju individuaalseid arenguplaane. Õppetöö toimub riikliku õppekava alusel. Tabel 4. Õpilaste arv Tarvastu Muusika- ja Kunstikoolis seisuga 01.01.2004 klaver viiul akordion eelkool Muusika osakond 27 9 5 15 (56) Üldosakond eelkool Kunstiosakond (86) 53 24 KOKKU: 136 Alushariduse andmise võimalused Tarvastu vallas: Vallas on viis eri piirkonnas paiknevat lasteaeda: Mustlas ja Vambolas 2-rühmalised, Suislepas, Kärstnas ja Välustes 1-rühmalised. Välustelasteaed pakub ööpäevast lastehoiu teenust 10 mudilasele. Alushariduse arengukava esimene etapp on valmimisel. Järgnev tabel näitab, kui palju lapsi on piirkondades sündinud ehk kui palju on potentsiaalseid lasteaialapsi. Joonis 1. Sündimus seisuga 01.01.2004 Tarvastu valla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine Leht 3 / 23 Tervishoid Vallas töötas 2004. aastal kolm perearsti kolmes perearstikeskuses, millest Kärstna ja Suislepa vastavad perearsti praksiseruumidele kehtestatud nõuetele. Mustla Perearstikeskus asub korterelamus, kuid sealsed tingimused ei ole sobilikud patsientide vastuvõtuks (kuigi ruumid vastavad nõuetele). Väljaehitamist vajab Mustla Perearstikeskus, mis tuleneb nõudest vabastada elamud ühiskondlik- sotsiaalasutustest. Kui Mustla keskusesse ehitatakse kaubandus- ja teenindushoone, siis perearstid asuvad tööle nendes ruumides. Mustlas hakati 2002. aastal taas osutama hambaraviteenust ja alustati hambaproteeside valmistamist. Ravikindlustusega hõlmamata isikute teenindamise eest tasub perearstile vallavalitsus vastavalt eelarveaastaks sõlmitud lepingule. Ravikindlustusega hõlmamata isikute eriarsti vastuvõtu ja uuringute eest tasub vallavalitsus vastavalt perearsti tehtud ettepanekule. Perearstikeskused korraldavad laste ja koolitervishoidu vastavalt koolitervishoiuseadusele. Elanikkonna paremale meditsiinilisele teenindamisele ja tervishoiualasele tegevusele kaasaaitamiseks toetas vallavalitsus perearstikeskusi kommunaalkulude tasumisel vastavalt eelarveaastaks sõlmitud lepingule. Vallas töötab kolm