DOCSLIB.ORG

Hiiumaa Põhjavee Kaitstus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Hiiumaa Põhjavee Kaitstus HIIUMAA 1:100 000 EES T I GEOLOOGILINE BAAS KAAR T . PÕHJ AVEE KAIT S T US GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GROUNDWATER VULNERABILITY LEG END 1. MAAPINNALT ES IMES E ALUS PÕHJ ALIS E VEEKOMPLEKS I PÕHJ AVEE 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 LOODUS LIKU KAIT S T US E (R EOS T US OHT LIKKUS E ) HINNANG 23 2°5' 22°3 10' 22°154 ' 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' THE ASSESSMENT OF NATURAL PROTECTION (VULNERABILITY TO CONTAMINATION OF GROUNDWATER) OF THE UPPERMOST AQUIFER SYSTEM IN BEDROCK Ka itsm a ta (väga kõrge re ostusohtlikkus) a lva r; m ore e ni <2 m 6555 6555 Unprotected (extremely high vulnerability) alvar; till <2 m Nõrga lt ka itstud (kõrge re ostusohtlikkus) m ore e ni, sa vika t a le uriiti 2-10 m ; sa vi, liivsa vi <2 m Weakly protected (high vulnerability) till, clayey silt 2-10 m; clay, clayey loam <2 m ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Tahkuna nina ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ tuletorn ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 59°5' ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Ke skm ise lt ka itstud (ke skm ine re ostusohtlikkus) Lõimandi nina ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Tahk³una patarei ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ m ore e ni, sa vika t a le uriiti 10-20 m ; sa vi, liivsa vi 2-5 m 5 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Tahkuna hiidr³ahn ³ ³ 1 ³ ³ ³ ³ ³ 6550 6550 Moderately protected (medium vulnerability) ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ T a h k u n³ a ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 59°5' L e h t m a 1 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Tahkun³a kordon ³ i ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ 5 ³ ³ ³ till, clayey silt 10-20 m; clay, clayey loam 2-5 m ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ (³ (³ (³ (³ ³ ³ ³ ³ ³ i( i( i( i(Kuusikjärv i( i( i( Lehtma j + ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ I³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ L³ehtma nina ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ R ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ S uhte lise lt ka itstud (m a d a l re ostusohtlikkus) ( ( ( ( ( ( ( Lehtma sadam Lehtma raba Tahkuna 2 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ E ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 0 ³ ³ ³ ³ i( poi(olsaari( i( i( i( m ore e ni 20-50 m ; sa vi 5-10 m S ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ M³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ u ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( i( i( i( u i( i( i( r M e e l s t e j ä r ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ E ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( v ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ Relatively well protected (low vulnerability) M e e l s t e l a h t Kandlemänd M ee ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ N ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ls ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ t i i i i i i i e ( ( ( ( ( ( ( j till 20-50 m; clay 5-10 m ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Ä ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i ³ i ³ i ³ i -O³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Ä K a u s t(e ( ( (S ( ( ( VORMSI Kärrslätti neem ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Ü ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ORMSÖ Kersli nina L i( i( L Ä Ä N E M E R I Ka itstud (väga m a d a l re ostusohtlikkus) ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i( ³ i( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ m ore e ni >50 m ; sa vi >10 m 6545 Kodeste soo Kjulsnäs 6545 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Holmimäk³k ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Koimaholm M i i i Suursäär a ( ( ( ng (Kootsaare nina) än u laht Very well protected (very low vulnerability) Liivakä M a n g u Kjursgrunne Kersleti jv ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Suurholm ³ ³ ³ ³ ³ ³ Tahkun³ a LKA ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Pommilaht Väheholm Läkud ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³Kubekräss ³ ³ ³ Lubjatsäär Lu³ bjademäkk Lam³ balaht ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ till >50 m; clay >10 m Valgesäär V a n a s a d a m VORMSI Saxby neem Kabelimägi T a r e s t e l a h t Kjursskon (Kapulbackan) K e r s l e t i Umbarahu ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Heinama³asäär ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ T³õrvanina ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ORMSÖ Kootsaare jv K o d e s t e Tareste MKA S i g tuletorn a l 5 Kootsaare a l a kivilabürint h t M u d a s t e T Saxby rand ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ are ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ s te Vormsi MKA Maimännik j Lambalaht ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ M ³ ³ ³ M a l v³ a s t e ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Pikksäär a i i Tareste sanglepad i l ( ( Kootsaare a e j Vormsi ülemine Mailahe h idast S a x b y t K tuletorn 0 Pinna ka tte p a ksus, m ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³poolsaar ³ ³ a³llikas ³ ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 2 Unetesäär Alli ( ( ( k a S i g a l a la Allikalahe silmaallikas h T a r e s t e ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Tiukama säär³ ³ ³ ³ ³ t ³ ³ ³ ³ 5 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ O g a n d i i( i( Tareste MKA Thickness of Quaternary deposits, m T Haavasoo jv Vissulaid iuka 2 Kidaste soo ma l Venelaht ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ah³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ ³ ³ ³ i ³ i ³ i ³ iLe ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ t ( ( ( ( ( ( (hm R i s t i ar 2 an Paargurand 59°0' Kaplisäär d Titekivi Kärdla sadam ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Kaplimägi³ ³ ³ Vä³ike Venelaht ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ R e i g i l a h t i( i( i( i( i( i( Eesrand ,5 1 Rannamets park 0 0 t ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ h ³ ³ ³ ³ ³ ³ i ³ i ³ iKidaste³ allikasoo ³ ³ ³ ³ ³ i ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Ninalaid a ( ( ( ( ( ( ( + l i R e i g i F ö r b y l park 2 kalmistu Hiiessaare neem Hiiessaare sadam p + ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ a ³ R o o t s i ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ K i i i i 5 tuletorn Ninarahu ( ( ( ( 1 Röösna mets Heilu nukk 0 Roograhu Vitberget Ninaots K i d a s t e + sadam ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i ³ i ³ i ³ i ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Selgrah³u ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Huitberg 2. MAAPINNALT ES IMES E ALUS PÕHJ ALIS E VEEKOMPLEKS I IS ELOOM Kõrgessaare sadam ( ( ( ( (Hoitberge) 0 + N Heilu rändrahn K a n a p e e k s i 59°0' u Reigi laid K Ä R D L A 1 u Põllumägi ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ K ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 0 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ t i i i i r a K ( ( ( ( i j Kura jv Hiiessaare +j u i d NATURE OF THE UPPERMOST AQUIFER SYSTEM IN BEDROCK m silmakivi a + Ninametsa e 2 r s H a u s m a 6540 i t Helmerseni Kärdla 6540 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ e ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i i i i kivikülv lennuväli poolsaar j ( ( ( ( +++ + K i H i i e s s a a r e r i k ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ u ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ U ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ l s ¯ ¯ ¯ ¯ a i i i i h ( ( ( ( s kalmistu Lii i Ungrukivi t vajõgi s N õ m m e L i n n u m ä e o Kukka rahu Umbrahu Külalaid Liivajõgi o Kukka kivi Haava tuulik Lodja mets 5 park p Lõhe liste ja ka rstunud kivim ite p õhja ve e kihid ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ park ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ k ³ ³ ³ Kukka ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Kadakalaid H Paope LKA i i i i i i i i i i i i i r Hüljesterahu 2 ¯ ¯ ¯ ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( põllukivi P i h l a 0 Pikkrahu , Kukka tuulik a Kö 5 Uuemererahu ( ön Peetri-Sauepõllu allikas r ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ +³ Kü ³ aa ³ ³ ³ ³ ³ ko³ole ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ P³i l p a k ü l ³a ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ + Sääre nina Elmrahu n u i i i i i i i i i i i i i i + aa k koole ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( Paluküla rändrahn Kukka laht Suurrahu ¯ ¯ ¯ ¯ + u KÕRGESSAARE k) Fissured aquifers including karst aquifers 2 A 5 la k k 5 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ 5 ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ r ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ u Kõrgessaare LKA i i i i i i i i i i i i i i L õ b e m b e Västurvike ( ( ( ( ( (K o i d m a( ( ( ( ( ( ( ( 2 Saksarahu Valgesäär Paluküla r (Västerviken) P a o p e r i i t P a o p e l a h t K M P rahnud Sadamalaid e i A Patsipaelaauk ur hl Suursadam k r i t a s s m u j ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ i ³ Pihl³a allikad ³ ³ ³ ³ ³ a ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Palade ³ ³ ³ ³ v ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ jõ T j j i ij i i i i i i i i i i i g K u k k a a i i m ( (õ ( ( ( ( ( ( ( Kaibaldi (liivik ( ( ( 2 rändrahn m g p e i o l H a ( ( ( ( ( ( 1 i H e i g i ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ s ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ Paope nina i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( P r ä h l a m ä e P a l u k ü l a i( i( i( Bussby neem Kaibaldi nõmm S u u r e s a d a m a Harilaid Bussby nina Poorse te kivim ite p õhja ve e kihid Paope 5 5 ( ( ( ( ( ( ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³.
Load more

Recommended publications
  • Currents and Waves in the Northern Gulf of Riga
    doi:10.5697/oc.54-3.421 Currents and waves OCEANOLOGIA, 54 (3), 2012. in the northern Gulf of pp. 421–447. C Copyright by Riga: measurement and Polish Academy of Sciences, * Institute of Oceanology, long-term hindcast 2012. KEYWORDS Hydrodynamic modelling Water exchange Wave hindcast Wind climate RDCP Baltic Sea Ulo¨ Suursaar⋆ Tiit Kullas Robert Aps Estonian Marine Institute, University of Tartu, M¨aealuse 14, EE–12618 Tallinn, Estonia; e-mail: [email protected] ⋆corresponding author Received 27 February 2012, revised 19 April 2012, accepted 30 April 2012. Abstract Based on measurements of waves and currents obtained for a period of 302 days with a bottom-mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) at two differently exposed locations, a model for significant wave height was calibrated separately for those locations; in addition, the Gulf of Riga-V¨ainameri 2D model was validated, and the hydrodynamic conditions were studied. Using wind forcing data from the Kihnu meteorological station, a set of current, water exchange and wave hindcasts were obtained for the period 1966–2011. Current patterns in the Gulf and in the straits were wind-dependent with characteristic wind switch directions. The Matsi coast was prone to upwelling in persistent northerly wind conditions. During the * The study was supported by the Estonian target financed project 0104s08, the Estonian Science Foundation grant No 8980 and by the EstKliima project of the European Regional Fund programme No 3.2.0802.11-0043. The complete text of the paper is available at http://www.iopan.gda.pl/oceanologia/ 422 U.¨ Suursaar, T. Kullas, R.
    [Show full text]
  • A Study of Hydrodynamic and Coastal Geomorphic Processes in Küdema Bay, the Baltic Sea
    Coastal Engineering 187 A study of hydrodynamic and coastal geomorphic processes in Küdema Bay, the Baltic Sea Ü. Suursaar1, H. Tõnisson2, T. Kullas1, K. Orviku3, A. Kont2, R. Rivis2 & M. Otsmann1 1Estonian Marine Institute, University of Tartu, Estonia 2Instititute of Ecology, Tallinn Pedagogical University, Estonia 3Merin Ltd., Estonia Abstract The aim of the paper is to analyze relationships between hydrodynamic and geomorphic processes in a small bay in the West-Estonian Archipelago. The area consists of a Silurian limestone cliff exposed to storm activity, and a dependent accumulative distal spit consisting of gravel and pebble. Changes in shoreline position have been investigated on the basis of large-scale maps, aerial photographs, topographic surveys and field measurements using GPS. Waves and currents were investigated using a Recording Doppler Current Profiler RDCP-600 deployed into Küdema Bay in June 2004 and the rough hydrodynamic situation was simulated using hydrodynamic and wave models. The main hydrodynamic patterns were revealed and their dependences on different meteorological scenarios were analyzed. It was found that due to exposure to prevailing winds (and waves induced by the longest possible fetch for the location), the spit elongates with an average rate of 14 m/year. Major changes take place during storms. Vitalization of shore processes is anticipated due to ongoing changes in the regional wind climate above the Baltic Sea. Keywords: shoreline changes, currents, waves, sea level, hydrodynamic models. 1 Introduction Estonia has a relatively long and strongly indented shoreline (3794 km; Fig. 1), therefore the knowledge of coastal processes is of large importance for WIT Transactions on The Built Environment, Vol 78, © 2005 WIT Press www.witpress.com, ISSN 1743-3509 (on-line) 188 Coastal Engineering sustainable development and management of the coastal zone.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41
    Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41 Contents lists available at ScienceDirect Estuarine, Coastal and Shelf Science journal homepage: www.elsevier.com/locate/ecss Field observations on hydrodynamic and coastal geomorphic processes off Harilaid Peninsula (Baltic Sea) in winter and spring 2006–2007 U¨ . Suursaar a,*, J. Jaagus b,A.Kontc, R. Rivis c,H.To˜nisson c a Estonian Marine Institute, University of Tartu, Ma¨ealuse 10a, Tallinn 12618, Estonia b Institute of Geography, University of Tartu, Vanemuise 46, Tartu 51014, Estonia c Institute of Ecology, Tallinn University, Narva 25, Tallinn 10120, Estonia article info abstract Article history: Investigations of multi-layer current regime, variations in sea level and wave parameters using a bottom- Received 30 April 2008 mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) during 20 December 2006–23 May 2007 were Accepted 5 July 2008 integrated with surveys on changes of shorelines and contours of beach ridges at nearby Harilaid Available online 18 July 2008 Peninsula (Saaremaa Island). A W-storm with a maximum average wind speed of 23 m sÀ1 occurred on 14–15 January with an accompanying sea level rise of at least 100 cm and a significant wave height of Keywords: 3.2 m at the 14 m deep RDCP mooring site. It appeared that in practically tideless Estonian coastal waters, sea level Doppler-based ‘‘vertical velocity’’ measurements reflect mainly site-dependent equilibrium between currents waves resuspension and sedimentation. The mooring site, 1.5 km off the Kelba Spit of Harilaid, was located in vertical fluxes the accumulation zone, where downward fluxes dominated and fine sand settled.
    [Show full text]
  • Tuled Harju Külas Uurimistöö
    Emmaste Põhikool Tuled Harju külas Uurimistöö Autor: Johannes Markus Altmäe Juhendaja: Merje Kikas Emmaste 2016 Sisukord Sissejuhatus 1. Harju küla lugu 1.1 Ettevõtted, asutused ja tööstused Harjul 1.2 Külaelu 1.3 Äratustuli Harjul 1.4 Sõjatuli, Teine Maailmasõda 1.5 Põgenemine 1.6 Nõukogude periood 1.7 Kahjutuli 2. Harju küla elanike mälestused 2.1 Talud ja nende elanikud 2.2 Mälestused Harju külast ja kogukonnast 2.3 Mälestused kodust ja perekonnast 2.4 Harju küla täna ja homme Kokkuvõte Kasutatud materjalid Lisad Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on „Tuled Harju külas”. Teema valisin sellepärast, et oma koduküla uurimine pakkus mulle huvi ja Harju küla ajalugu on vähe uuritud. Külas elab palju eakaid inimesi ja kui nende mälestusi üles ei kirjutata, siis kaovad need jäädavalt minevikku. Pealkirja valisin sellepärast, et töö käsitleb Harju küla ajalugu läbi kolme tule: äratustuli, sõjatuli ja kahjutuli. Töö eesmärk on saada teada ja talletada tänapäeva ja tulevaste sugupõlvede jaoks Harju küla inimeste vaimset ja kultuurilist pärimust ja ajalugu. Uurimistöö aluseks on kirjalikud allikad ja külainimeste suulised ning kirjalikud mälestused (ankeetküsitlused, vt Lisa 1), internetipõhised kirjalikud allikad, trükised - Hiiumaa koguteos Loodus Aeg Inimene, ajakirjad Hiiu, fotod internetist ja paberilt sisse skänneeritud fotod. Uurimistöös on kaks põhiosa: Harju küla ajalugu ja ankeetküsitluste põhjal kirjapandud mälestused. Uurimistöö alaosadeks jaotamine põhineb erinevatel ajastutel ja sündmustel. 1. Harju küla lugu Harju küla nime üleskirjutus pärineb 16. sajandi adramaade revisjonidest, täpsemalt 1564/1565. aastast Harieby nime all. Rootsi võimude aruanded aastaist 1576 – 1579 näitavad, et Harju küla põletati saare laastamise käigus teiste külade hulgas tatarlaste poolt maha. Kui De la Gardie'de järel suuruselt järgmisele maavaldajale Hiiumaal, Wachtmeistri suguvõsasast pärit, Hans Wachtmeistrile omistati 1578.
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • FCE 39 Ebook
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 39: 1–2 (2002) Revisions of some lichens and lichenicolous fungi from Antarctica Vagn Alstrup Botanical Museum, University of Copenhagen, Gothersgade 130, DK-1123 Copenhagen K, Denmark. E-mail: [email protected] Abstract: Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge and Thelidium minutum Dodge were found to be based on discordant elements of lichenized and lichenicolous fungi and are lectotypified on the lichenicolous fungi. The new combination Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup is made. Thelidiola Dodge is a synonym of Muellerella Hepp ex Müll. Arg., Catillaria cremea, Thelidiola eklundii and Thelidium minutum becomes synonyms of Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea and Muellerella lichenicola respectively. Kokkuvõte: Parandusi mõnede Antarktika samblike ja lihhenikoolsete seente taksonoomias. Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge ja Thelidium minutum Dodge leiti baseeruvat lihheniseerunud ja lihhenikoolsete seente ühtesobimatutel elementidel ja on lektotüpiseeritud lihhenikoolsete seentena. Esitatakse uus kombinatsioon Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup. Thelidiola Dodge on Muellerella Hepp ex Müll. Arg. sünonüüm; Catillaria cremea, Thelidiola eklundii ja Thelidium minutum sobivad vastavalt Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea ja Muellerella lichenicola sünonüümideks. INTRODUCTION The Antarctic lichens and lichenicolous fungi antarctica Øvstedal should accordingly be used have mostly been treated
    [Show full text]
  • Komisjoni Koosseis Ja Töökord
    Hirundo 23: 3-20 (2010) LINNUHARULDUSED EESTIS 2009 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 8 Margus Ots & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, pk. 227, 50002 Tartu [email protected] Kokkuvõte. Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kaheksas kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 113 teatele, neist 102 pärinevad 2009. aastast. Teadetest kinnitati 103 (91%) ja lükati tagasi 10. Eesti lindude nimekirja lisandus 4 uut liiki. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2009 kokku 370 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki ning 5 teadmata päritoluga liiki. Alljärgnevaga jätkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvõtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Käesolev aruanne on järjekorras kaheksas ja käsitleb 2009. aastat. Täiendavalt on aruandes ära toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varem otsus puudus või millised alles nüüd hilinemisega HK‐le läbivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja töökord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete läbivaatamisel viis põhiliiget ja neli varuliiget, kes asendasid vajadusel põhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile sõltumatu hinnangu. Kui kogunes vähemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei olnud tagasilükkav, loeti teade vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilükatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti lõplik otsus hääletamise teel. Aruandes avaldatavate teadete käsitlemise ajal oli HK koosseis järgmine: Margus Ots (esimees ja sekretär), Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Uku Paal, Ranno Puumets, Margus Ellermaa (varuliige), Mati Kose (varuliige), Eerik Leibak (varuliige) ja Aivar Veide (varuliige). 4 Ots ja Paal: Linnuharuldused Eestis 2009 Vaatlusankeetide täitmisest HK‐s käsitlemisele kuuluva liigi või alamliigi isendi kohtamisel tuleb täita vaatlusankeet.
    [Show full text]