Doktoritoo Evelin Jyrgenson UUS.Indd

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Doktoritoo Evelin Jyrgenson UUS.Indd EVELIN JÜRGENSON EVELIN VIIS VIIMAST KAITSMIST TIIA DRENKHAN INTERACTION BETWEEN LARGE PINE WEEVIL (HYLOBIUS ABIETIS L.) PATHOGENIC AND SAPROTROPHIC FUNGI AND VIRUSES HARILIKU MÄNNIKÄRSAKA (HYLOBIUS ABIETIS L.) SEOS PATOGEENSETE JA SAPROTROOFSETE SEENTE NING VIIRUSTEGA Dotsent Kaljo Voolma, dotsent Ivar Sibul, Risto Aarne Olavi Kasanen (Helsingi Ülikool, Soome) 19. juuni 2017 FRAGMENTATION AND LAND PLOT OF IMPLEMENTATION SPEED INSTITUTIONAL ARRANGEMENT, THE LAND REFORM IN ESTONIA: OF IMPLEMENTATION SEYED MAHYAR MIRMAJLESSI ASSESSMENT OF VERTICILLIUM DAHLIAE KLEB. AND SOIL FUNGAL COMMUNITIES ASSOCIATED WITH STRAWBERRY FIELDS MULLA PATOGEENI VERTICILLIUM DAHLIAE KLEB. JA MULLA SEENEKOOSLUSTE ISELOOMUSTAMINE MAASIKAPÕLDUDEL IMPLEMENTATION OF THE LAND REFORM IN ESTONIA: Vanemteadur Evelin Loit, professor Marika Mänd INSTITUTIONAL ARRANGEMENT, SPEED OF 20. juuni 2017 IMPLEMENTATION AND LAND PLOT FRAGMENTATION PILLE MEINSON HIGH-FREQUENCY MEASUREMENTS-A NEW APPROACH IN LIMNOLOGY PIDEVMÕÕTMISED-UUS LÄHENEMINE LIMNOLOOGIAS Juhtivteadur Peeter Nõges, teadur Alo Laas MAAREFORMI ELLUVIIMINE EESTIS: INSTITUTSIONAALNE 5. september 2017 KORRALDUS, ELLUVIIMISE KIIRUS JA MAADE TÜKELDATUS RAIVO KALLE CHANGE IN ESTONIAN NATURAL RESOURCE USE: THE CASE OF WILD FOOD PLANTS EESTI LOODUSLIKE RESSURSSIDE KASUTAMISE MUUTUS: LOODUSLIKE TOIDUTAIMEDE NÄITEL Professor Tiiu Kull, Dr Renata Sõukand, Dr Rajindra K Puri (Kenti Ülikool, Suurbritannia) EVELIN JÜRGENSON 5. september 2017 REIMO LUTTER GROWTH DEVELOPMENT AND ECOLOGY OF MIDTERM HYBRID ASPEN AND SILVER BIRCH PLANTATIONS ON FORMER AGRICULTURAL LANDS KESKEALISTE HÜBRIIDHAAVA- JA ARUKASEISTANDIKE KASVUKÄIK JA A Thesis ÖKOLOOGIA ENDISTEL PÕLLUMAJANDUSMAADEL for applying the degree of Doctor of Philosophy in Engineering Sciences Professor Hardi Tullus, vanemteadur Arvo Tullus (Tartu Ülikool) 15. september 2017 Väitekiri ISSN 2382-7076 filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateaduse erialal ISBN 978-9949-569-96-0 (trükis) ISBN 978-9949-569-97-7 (pdf) Trükitud taastoodetud paberile looduslike trükivärvidega © Kuma Print Tartu 2017 Eesti Maaülikooli doktoritööd Doctoral Thesis of the Estonian University of Life Sciences IMPLEMENTATION OF THE LAND REFORM IN ESTONIA: INSTITUTIONAL ARRANGEMENT, SPEED OF IMPLEMENTATION AND LAND PLOT GROWTH DEVELOPMENTFRAGMENTATION AND ECOLOGY OF MIDTERM HYBRID ASPEN AND SILVER BIRCH PLANTATIONS ON FORMER AGRICULTURAL LANDS MAAREFORMI ELLUVIIMI NE EESTIS: KESKEALISTEINSTITUTSIONAALNE HÜBRIIDHAAVA- JA KO ARUKASEISTANDIKERRALDUS, KASVUKÄIKELLUVIIMISE NING KIIRUSÖKOLOOGIA JA MAADE ENDISTEL PÕLLUMAJANDUSMAADELTÜKELDATUS EVELIN JÜRGENSON REIMO LUTTER A Thesis for applying thefor thedegree degree of Doctor of Doctor of Philosophy of Philosophy in Engineering in Forestry Sciences Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateaduse erialal Tartu 2017 Tartu 2017 Institute of Forestry and Rural Engineering Estonian University of Life Sciences According to verdict No 6-14/12-3 of June 22, 2017, the PhD Committee for Engineering Science of the Estonian University of Life Sciences has accepted this thesis for the defence of Degree of Doctoral of Philosophy in Engineering Sciences. Opponents: Juhana Hiironen, PhD Department of Built Environment Aalto University Prof. Velta Parsova, PhD Department of Land Management and Geodesy Latvia University of Agriculture Supervisor: Assoc. Prof. Siim Maasikamäe, PhD Department of Geomatics Estonian University of Life Sciences Defence of this thesis: Estonian University of Life Sciences, room 1A5, Kreutzwaldi 5, Tartu on October 27, 2017 at 12.00. The English in the current thesis was revised by Marguerite Oetjen and the Estonian by Külli Kolde. Publication of the thesis is supported by Estonian University of Life Sciences. Evelin Jürgenson, 2017 ISSN 2382-7076 ISBN 978-9949-569-96-0 (trükis) ISBN 978-9949-569-97-7 (pdf) CONTENTS Institute of Forestry and Rural Engineering Estonian University of Life Sciences LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS .............................................. 7 INTRODUCTION .................................................................................... 8 According to verdict No 6-14/12-3 of June 22, 2017, the PhD 1. REVIEW OF THE LITERATURE ................................................. 11 Committee for Engineering Science of the Estonian University of Life Sciences has accepted this thesis for the defence of Degree of Doctoral 1.1. The concept of land reform ....................................................... 11 of Philosophy in Engineering Sciences. 1.2. Land reform implementation in Central and Eastern European countries ...................................................................... 14 1.3. Historical overview (pre-1990s) of land reforms in Estonia . 18 Opponents: Juhana Hiironen, PhD 1.4. Implementation of the land reform in Estonia post-1991 .... 22 Department of Built Environment 1.5. Land reform implementation and land fragmentation ........... 26 Aalto University 2. AIMS OF THE STUDY ..................................................................... 30 3. MATERIAL AND METHODS ........................................................ 32 Prof. Velta Parsova, PhD 3.1. Study areas ..................................................................................... 32 Department of Land Management and Geodesy 3.2. Methods used ................................................................................ 37 Latvia University of Agriculture 3.3. Data ................................................................................................. 44 4. RESULTS ............................................................................................... 48 Supervisor: Assoc. Prof. Siim Maasikamäe, PhD 4.1. Institutional arrangements for the implementation of the Department of Geomatics land reform in Estonia ................................................................ 48 Estonian University of Life Sciences 4.2. The outcome of the land reform implementation on state level ................................................................................................. 53 4.3. Speed of the implementation of land reform on the level Defence of this thesis: Estonian University of Life Sciences, room 1A5, of counties and municipalities ................................................... 62 Kreutzwaldi 5, Tartu on October 27, 2017 at 12.00. 4.4. Case study for municipalities in the county of Tartu according to the implementation of the land reform ............ 69 The English in the current thesis was revised by Marguerite Oetjen and 4.4.1. Land use and the results of the land reform in four the Estonian by Külli Kolde. quick and four slow municipalities in the county of Publication of the thesis is supported by Estonian University of Life Tartu ................................................................................. 70 Sciences. 4.4.2. The land reform implementation in three quick and three slow municipalities in the county of Tartu ...... 75 4.4.3. Overview of the unreformed land plots in the Evelin Jürgenson, 2017 municipality of Puhja in 2009 ...................................... 80 ISSN 2382-7076 4.5. Model of the implementation of land reform ISBN 978-9949-569-96-0 (trükis) ISBN 978-9949-569-97-7 (pdf) in Estonia ........................................................................................ 81 4.6. Land fragmentation on the plot level as result of the implementation of the land reform .......................................... 88 5 5. DISCUSSION ....................................................................................... 93 5.1. Institutional arrangement for implementation of the land reform and outcome of land reform ........................................ 93 5.2. Speed and model of the implementation of land reform in Estonia ........................................................................................... 97 5.3. Land fragmentation on the plot level as result of the implementation of the land reform ........................................104 6. SUMMARY AND CONCLUSIONS .............................................110 REFERENCES .......................................................................................117 SUMMARY IN ESTONIAN ...............................................................126 ACKNOWLEDGEMENTS ................................................................133 ORIGINAL PUBLICATIONS............................................................135 CURRICULUM VITAE ........................................................................180 ELULOOKIRJELDUS .........................................................................184 LIST OF PUBLICATION ....................................................................188 6 LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS The present thesis is based on the following publications, which are referred to by Roman numerals. The papers are reproduced with the kind permissions of the publishers. I Jürgenson, E., Maasikamäe, S. 2009. Progress of Land Reform in Estonian Rural Municipalities – Results of Preliminary Study. In Rural Development 2009 (Vol. 4, pp. 121-127). Kaunas: Lithuanian University of Agriculture. II Jürgenson, E., Hass, H., Maasikamäe, S. 2010. The Impact of Land Fund Characteristics on the Land Reform Results in Estonian Rural Municipalities. VAGOS, 86, 65-70. III Jürgenson, E., Hass, H., Maasikamäe, S. 2011. Land Reform Implementation in Estonia: Comparison of Land Reform Activity and Land Stock Characteristics
Recommended publications
  • Kultuurimälestiseks Tunnistamine
    Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2003 Avaldamismärge: RTL 2003, 78, 1155 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 26.06.2003 nr 116 «Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) § 12 lõike 1 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» (RT I 2002, 77, 454) §-le 4 käsin: 1.Tunnistada ajaloomälestiseks (järjekorranumber, nimetus, omavalitsusüksus, asukoht): Harju maakonnas 1) Vabadussõja Priske lahingu Anija vald Raudoja küla mälestussammas 2) Vabadussõja Voose lahingu Anija vald Voose küla mälestussammas 3) Vabadussõja Jõelähtme vald Jõelähtme küla mälestussammas 4) Vabadussõja mälestusmärk Keila linn Pargi tn 2 – Keila algkooli hoone 5) Vabadussõja Kose vald Kose alevik, mälestussammas Kose kalmistu 6) Vabadussõja Valkla lahingu Kuusalu vald Valkla küla mälestusmärk 7) Vabadussõja Ardu lahingu Kõue vald Ardu küla mälestussammas 8) Vabadussõja Nissi vald Riisipere alevik, Nissi mälestussammas kirikuaed 9) Vabadussõja Raasiku vald Raasiku alevik, Harju-Jaani mälestussammas kirikuaed 10) Vabadussõja Rae vald Jüri alevik, mälestussammas Jüri kirikuaed 11) Vabadussõja juhtide Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 12) Vabadusristi kavaleride Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 13) Vabadussõjas võidelnud Tallinn Kohtu tn 6 Balti pataljoni (Balten Regiment) mälestussammas Ida-Viru maakonnas
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Veriora Vald Asub Kagu-Eestis Põlva Maakonnas – Maakonnakeskusest Põlvast 25 Km Kaugusel Ja Pealinnast 255 Km Kaugusel
    VERIORA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2015 - 2020 VERIORA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED………………………………………………………………………...4 VALLA RAHVASTIK………………………………………………………………...4 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED………………………….9 MAJANDUS……………………………………………………………………….…10 TOIMETULEK………………………………………………………………….……14 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE……………………………...……20 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG…………………22 HARIDUS……………………………………………………………………….……22 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS………………………………………….……25 LASTEAED…………………………………………………………………..………26 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND…………………………….………28 5. TERVISLIK ELUVIIS……………………………………………………….………30 6. TERVISETEENUSED……………………………………………………….………30 7. KOKKUVÕTE……………………………………………………………….………32 TERVISEPROFIILI TEGEVUSKAVA 2015 – 2020…………………………….….33 2 SISSEJUHATUS Igal omavalitsusel on tema halduspiirkonnas elavate inimeste tervise hoidmisel ja parandamisel oluline roll. Seda põhjusel, et kohalikul tasandil kavandatakse ja viiakse ellu just selle keskkonna prioriteetseid suundi. Samas on terve elanikkond omavalitsuse üheks suuremaks rikkuseks. Teades oma paikkonna olulisemaid terviseriske ja muid tervisega seonduvaid näitajaid, saab pöörata tähelepanu nendele teguritele, mis vajavad parandamist. Probleemide lahendamine saab alguse sellest kui teatakse rohkem probleemi olemasolust, seda nii inimese kui kohaliku omavalitsuse tasemel. Käesolev dokument on esimene Veriora valla terviseprofiil. Terviseprofiilis esitatakse ülevaade olulisematest inimeste tervist nii otseselt kui kaudselt mõjutavatest
    [Show full text]
  • Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel
    Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas lisatabel Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksustes 2016. aastal pakutud sotsiaalteenuste arv kogutud statistika loetelust (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, pakutav hooldus, perekonnas hooldamine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus)1 Maakond KOV nimi/ KOVid ja ühinenud KOVid Teenuste KOV nimi arv pärast ühinemist Anija vald Aegviidu vald ja Anija vald 6 Harku vald Harku vald 8 Jõelähtme Jõelähtme vald 8 vald Keila linn Keila linn 8 Kiili vald Kiili vald 6 Kose vald Kose vald 9 Kuusalu vald Kuusalu vald 7 Loksa linn Loksa linn 2 Harju Lääne-Harju Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise 8 vald vald Maardu linn Maardu linn 6 Raasiku vald Raasiku vald 6 Rae vald Rae vald 5 Saku vald Saku vald 6 Saue vald Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald (- Nissi 9 valla Rehemäe küla) Tallinn Tallinn 9 Viimsi vald Viimsi vald 7 Hiiu Hiiumaa vald Käina vald, Hiiu vald, Emmaste vald ja Pühalepa vald 6 1 Lisatud on teenuste pakkumine ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorus rahastatud projektide raames. 1 Alutaguse Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna 7 vald vald ja Illuka vald Jõhvi vald Jõhvi vald 8 Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) 6 linn
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Artiklid (CD-ROM) Ja Kokkuvõtted
    EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Artiklid (CD-ROM) ja Kokkuvõtted ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK Beiträge (CD-ROM) und Zusammenfassungen DISCUSSIONS ON ESTONIAN ECONOMIC POLICY Articles (CD-ROM) and Summaries XVII 2009 Eesti majanduspoliitilised väitlused – 17 / Estnische Gespräche über Wirtschaftspolitik – 17 / Discussions on Estonian Economic Policy – 17 Asutatud aastal 1984 / Gegründet im Jahre 1984 / Established in 1984 ASUTAJA, KOORDINAATOR JA PEATOIMETAJA / GRÜNDER, KOORDINATOR UND CHEFREDAKTEUR / FOUNDER, COORDINATOR AND CHIEF EDITOR: Matti Raudjärv (Tartu Ülikool – Pärnu Kolledž ja Mattimar OÜ) TOIMETAJAD / REDAKTEURE / EDITORS: Sulev Mäeltsemees (Tallinna Tehnikaülikool) Janno Reiljan (Tartu Ülikool) TOIMETUSKOLLEEGIUM / REDAKTIONSKOLLEGIUM / EDITORIAL BOARD Peter Friedrich (University of Federal Armed Forces Munich, University of Tartu) Manfred O. E. Hennies (Fachhochschule Kiel) Enno Langfeldt (Fachhochschule Kiel) Stefan Okruch (Andrassy Gyula Deutschsprachige Universität Budapest) Armin Rohde (Ernst-Moritz-Arndt Universität Greifswald) Mart Sõrg (Tartu Ülikool) Publikatsioon ilmub kuni kaks korda aastas / Die Publikation erscheint bis zu zwei Mal im Jahr / The publication is published once or twice a year Artiklid on avaldatud andmebaasides: / Die Beiträge sind in der Datenbanken: / Articles have been published in the databases: EBSCO (USA) and ECONIS (Germany) KONTAKT – CONTACT: Matti Raudjärv Tartu Ülikool (Pärnu Kolledž) University of Tartu (Pärnu College) or Mattimar OÜ Ringi 35 Kose tee 79 80012 Pärnu
    [Show full text]
  • Elva Valla Koorid Laulsid Muusikute Mälestuse Auks
    Elva päev Elvas Algatus puhtama toimub tehti koduvalla laululaval teatrit heaks LK 4 LK 6 LK 10 APRILL 2019, NR 49 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva valla koorid laulsid LÜHIDALT VOLIKOGU ALGATAS KUREKÜLA NIME muusikute mälestuse auks MUUTMISE Elva Vallavolikogu algatas Elva valla kooride 25. märtsi istungil Kure- küla küla (Ulila piirkond) kevadkontsert nime muutmise. Nime muutmise protsess on avalik toimus 30. märtsil ja kõik huvitatud isikud saa­ Elva Gümnaasiumi vad avaldada arvamust nime muutmise kohta. algkoolimaja aulas. 16. aprillil kell 17 toimub Kure küla elanikele Ulila Kes­ kuses (Pargi tn 1, Ulila) arut elu, KERLI METSALLIK mille eesmärk on külaelanike TOIMETAJA arvamuse välja selgitamine küla nime osas. Koha nime nõukogu on soo­ ontsert oli pühendatud vitanud Elva vallal algatada Elva muusikaellu märki­ küla nime muutmise, lisades misväärselt panustanud KONTSERDIL ESINENUD KOORIDE ÜHISPILT. Foto: Kayvo Kroon olemasolevale nimele harg­ Kalju Kenneri 90. sünni­ täiendi (näiteks Ulila­Kurekü­ Kaastapäevale ning Maimu Sireli ja dirigendid Ülle Kenner, Guido Ken­ 22 aastat Elva Muusikakooli direktori la või Väike­Kureküla). Võima­ Ants Söödi mälestusele. ner ja Kait Kenner. ja õpetajana, peale selle juhendas ta lik on ka uue nime määramine, Kontserdil esinesid Elva mees­ Esitamisele tulid teosed laulu­ Elva linna koore. Leelo Suidt rõhutas kui elanikud seda pooldavad. koor, Elva naiskoorid Kaja ja Ave, peo repertuaarist ning ka palad mälestustahvli avamisel, et inime­ Elva vallas on pärast oma­ Puhja naiskoor Läte, Konguta Kalju Kenneri heliloomingust. si, kes on panustanud kogukonna valitsuste ühinemist kaks sar­ sega­­koor, Elva Gümnaasiumi nei­ Kevad kontsert toimus Maimu Ken­ heaks tuleb mäletada, meenutada nase nimega asustusüksust: dudekoor ja õpetajate koor, Elva neri algatusel ja Leelo Suidti eest­ ja nende tööd jäädvustada.
    [Show full text]
  • YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration
    YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration Dear yearbook readers, The mission of the Road Administration is to develop a safe, functioning and economic traffic environment. The 101st year in the history of the Road Administration passed in an instant and was very busy for all employees and officials. There is reason to be proud of our achievements, but we are also apprehensive ADMINISTRATION ROAD about the future. Many thanks to every colleague and partner as well as every client for their commitment! It has been a year of stable work. 2019 was antee the people of Saaremaa a bigger and In addition to structural changes, the cooper- historically the best year in terms of the mon- more comfortable aircraft for connection ation between divisions and departments still etary volume of the preservation and repair with the continent. requires some practice and the review and of public roads. In total, we used 149 million specification of some processes. Fortunately, euros for the preservation and 83.4 million 2019 can be considered a breakthrough year customer-focused thinking, describing ser- euros for the development of the road net- in the development of the organisation. As vices on the basis of process management work. The yearbook also gives information we are preparing the next step on the road principles and constant improvement are on the number of kilometres covered by the to becoming the Mobility Administration or coded into the DNA of the Road Administra- works and the most exciting objects. the Transport Administration, we carried tion. Service owners have mostly understood out a significant structural reform as of 1 their roles and we’re improving and optimising The satisfaction of the customers of our May 2019.
    [Show full text]
  • Puhja Valla Üldplaneeringu Kaart
    187 165 107 183 133 S Metsanurga 183 165 133 o o d 143 89 ik u aaurd r vai rsik e õ sha 142 k Kmara kla P hvJi 108 r e 199 Jõ 158 d 87 Hiire j Kangro a I ada 88 j 169 gde õ lgae L g la a iak e i iPk v P a 215 jõ 109 g 166 144 134 i 216 193 173 Sillaotsa 90 188 184 Toriotsa Selli 64 hja 13 põ alu 91 92 - P 200 a 163 jõgi 14 N v a ae 109 Laev 9 L L 02 Ristsaare aeva jõg 30 135 i 8 145 Kardla kla 184 < 3 jõgi 167 Laeva 204 111 194 Kahu 151 170 110 Krevere kla 189 217 136 174 K 159 a 113 151 r 112 i s 115 A KuluKulu soo soo t o 116 160 117 o j 118 LAEVA VALD a 201 164 i g 117 29 68 168 õ j 28 a 195 146 190 171 114 m E 178 175 152 68 205 A 119 152 147 137 242 202 172 153 D 120 196 Kulu 121 121 122 176 179 124 J 153 206 238 148 i 125 g õ j I Jaago 243 a lm m a E ts 180 243 150 a L 203 lu Vike-Taraski 47 j 154 õ 197 Nigaku g 48 Peebu Ehamaa i - 177 242 71 Karisto soo 154 207 Palupıhja kla 155 K a Emajõgi r is t o A o 180 ja 149 A 240 61 Em 239 ajõgi Vainu 237 244 244 70 V G õgi Emaj Melgi E Ilm m a a 241 i t jõ majõg sa gi E lu jõ gi L Ilmatsalu kla Emajõgi r k e g O u Emajõe luhaalade a L vrtuslik maastik D LaugesooLaugesoo r k p i v e 5 r i e g V õ 139 j a m K 114 E 116 ma E jõgi K L 115 138 a v E Laugesoo ma Laugesoo i jõ l g d i a S j õ a 137 g n i g l a p i k õg r 140 aj 4 119 Alam-PedjaEm looduskaitseala 5 122 140 T 121 A 120 141 e 118 137 141 i 1 117 l i m jõg va a El p k r 3 140 141 1 140 121 1 120 122 140 140 119 2 137 118 1 117 2 137 144 V 143 144 S a 143 n Rekusaare 142 g l a 128 144 142 i p 126 127 g 5 k r õ 4 123 124 125 143 j
    [Show full text]
  • Urmas REINSALU Välisminister Islandi Väljak 1 15049 Tallinn Estonia
    EUROPEAN COMMISSION Brussels, 17.2.2021 C(2021) 1188 final PUBLIC VERSION This document is made available for information purposes only. Subject: State Aid SA.61615 (2021/N) – Estonia Subsidy schemes to undertakings in Ida-Viru and Harju Counties affected by the COVID-19 Excellency, 1. PROCEDURE (1) By electronic notification of 29 January 2021, Estonia notified aid in the form of direct grants ‘Subsidy schemes to undertakings in Ida-Viru and Harju Counties affected by the COVID-19’ (“the measure”), under the Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak, as amended (“the Temporary Framework”).1 Estonia also provided additional information on 13, 15 and 17 February 2021. (2) The Estonian authorities exceptionally agree to waive their rights deriving from Article 342 of the Treaty on the Functioning of the European Union (“TFEU”), in conjunction with Article 3 of Regulation 1/19582 and to have this Decision adopted and notified in English. 1 Communication from the Commission - Temporary framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak, OJ C 91I, 20.3.2020, p. 1, as amended by Commis s ion Communications C(2020) 2215 (OJ C 112I, 4.4.2020, p. 1), C(2020) 3156 (OJ C 164, 13.5.2020, p. 3), C(2020) 4509 (OJ C 218, 2.7.2020, p. 3), C(2020) 7127 (OJ C 340I, 13.10.2020, p. 1) and C(2021) 564 (OJ C 34, 1.2.2021, p. 6). 2 Regulation No 1 determining the languages to be used by the European Economic Community, OJ 17, 6.10.1958, p.
    [Show full text]
  • Lisa 6. Elukeskkond
    Lisa 6. Elukeskkond Looduskeskkond Elva vallas on puhas ja rikkalik looduskeskkond, mis kätkeb endas erinevaid arenguvõimalusi. Vald piirneb läänest Võrtsjärvega, suurepärase loodusliku ressursiga, mis pakub häid võimalusi nii sise- kui välisturismi ja ettevõtluse arendamiseks ning vaba aja veetmiseks. Valda iseloomustavad kaunid loodusmaastikud – jõed, järved, sood, rabad ja metsad. Valla territooriumile jääb kaitsealasid, väärtuslikke maastikke, Natura 2000 alasid ning mitmeid miljööväärtuslikke alasid ja objekte. Vald on rikas kaitsealuste üksikobjektide, mälestiste ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide poolest. Joonis 1. Elva valla maad kõlvikute järgi Maa-ameti topograafilise kõlvikute kaardi põhjal katab 47,2% valla pindalast lage ala ehk valdavalt põllumajanduslikus kasutuses olev ala. Osakaalult järgneb mets ja põõsastik, mis katab 41,1% vallast, 8,7% vallast katavad erinevad märgalad, 2,3% maa-alast on kaetud asustusega ning 0,8% hõlmavad veekogud (vaata joonis 1). 1 Keskkonnaregistri andmetel jääb 2018. aasta seisuga Elva valla territooriumile 4 maastikukaitseala: Elva maastikukaitseala Elva valla ning Nõo Valla piiril, Erumäe maastikukaitseala, Kanahaua maastikukaitseala ning väike osa Otepää looduspargist Astuvere külas; 11 hoiuala: Andresjärve, Kurematsi, Mustjärve, Otepää, Purtsi, Põhtjärve, Sauniku, Viisijaagu, Elva jõe, Väikese Emajõe ning Võrtsjärve hoiuala; 4 looduskaitseala: Alam-Pedja, Keeri-Karijärve, Konguta ning Soontaga looduskaitseala. Kaitsealuste parkidena on arvel mõisapargid Hellenurme, Palupera, Puhja,
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]