Tarvastu Valla Jäätmekava 2008

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tarvastu Valla Jäätmekava 2008 TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 – 2014 TARTU 2007 Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................... 4 1 JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED ................................................... 6 1.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA ..................................................................................6 1.2 ÜLERIIGILINE JÄÄTMEKAVA ...............................................................................................................7 1.3 VILJANDIMAA JÄÄTMEKAVA............................................................................................................11 1.4 TARVASTU VALLA ARENGUKAVA (2005‐2010)..............................................................................12 1.5 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING.............................................................................................13 2 TARVASTU VALLA ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................................14 2.1 ASUKOHT ...................................................................................................................................................14 2.2 RAHVASTIK JA ELAMUMAJANDUS .................................................................................................15 3 TARVASTU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS.....................................................17 3.1 JÄÄTMETE KOGUMINE .........................................................................................................................18 3.2 JÄÄTMEHOOLDUSE PEAMISED PROBLEEMID.............................................................................23 4 TARVASTU VALLAS HINNANGULISELT TEKKIVAD JÄÄTMED...........................................23 4.1 TARVATUS VALLA JÄÄTMETE „TÖÖDELDUKS” LUGEMINE .................................................28 5 JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE EESMÄRGID JA KORRALDUS......................................31 5.1 JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDISED EESMÄRGID JA MEETEMED ...................................................32 5.1.1 JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLE KONTROLLI SAAVUTAMINE .........................................................32 Jäätmevaldajate register..................................................................................................................33 Jäätmehoolduse aruandlus.............................................................................................................34 Ettevõtete jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamine ...................................................35 5.1.2 JÄÄTMETE TEKKE VÄLTIMINE JA KOGUSTE VÄHENDAMINE............................................36 Tagatispakendi kogumissüsteem..................................................................................................36 Elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine............................................................................37 5.1.3 KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU .........................................................................................39 5.1.3.1 Korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliigid.....................................................................39 5.1.3.2 Korraldatud jäätmeveo piirkond ........................................................................................................40 5.1.3.3 Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused ................................................41 5.1.3.4 Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustuslikkus ...............................................................42 OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 2/ 70 Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007 5.1.3.5 Korraldatud jäätmeveost vabastamine ..............................................................................................43 5.1.3.6 Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas tekkivad jäätmekogused ...............................................43 5.1.3.7 Korraldatud jäätmeveoettevõtte kohustused...................................................................................45 5.1.3.8 Tarvastu valla jäätmevaldajate kohustused. .....................................................................................45 5.1.3.9 Jäätmeveo tehnilised tingimused........................................................................................................46 5.1.3.10 Segaolmejäätmete kõrvaldamine........................................................................................................46 5.1.3.11 Korraldatud olmejäätmeveo konkurss...............................................................................................47 5.1.4 TAASKASUTAVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE...........................................................................48 5.1.4.1 Jäätmete taaskasutamise suurendamine............................................................................................49 5.1.4.2 Mustla aleviku jäätmejaam ..................................................................................................................49 5.1.4.3 Jäätmete liigiti kogumispunktid .........................................................................................................50 5.1.4.4 Pakendite ja –jäätmete kogumine ja käitlemine................................................................................50 5.1.4.5 Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine..........................................................................................54 5.1.4.6 Probleemtoodete kogumine ja käitlemine.........................................................................................56 5.1.4.7 Orgaaniliste jäätmete kogumise ja käitlemine ..................................................................................58 5.1.4.8 Ehitus‐ ja lammutusjäätmete kogumine ja käitlemine.....................................................................59 5.1.4.9 Puidujäätmete kogumine ja käitlemine .............................................................................................61 5.2 JÄÄTMEVEO OPTIMEERIMINE...........................................................................................................61 5.3 JÄÄTMETE KESKKONNAOHUTU KÕRVALDAMINE ..................................................................63 5.4 TAVAJÄÄTMETE PÕLETAMINE..........................................................................................................63 6 JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE ..........................................................63 7 JURIIDILISEST ISIKUST JÄÄTMEVALDAJATE ÜLESANDED..................................................65 8 TARVASTU VALLA ÕIGUSAKTID JA JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE .....................65 8.1 TARVASTU VALLA ÕIGUSAKTID......................................................................................................65 8.2 JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE...............................................................................................66 9 TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS.................................................................69 10 KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................................70 OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 3/ 70 Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007 SISSEJUHATUS Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) §‐st 42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatud kohaliku omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Tarvastu valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda, määratleda seadusandlusest tulenevad jäätmehoolduse nõuded ning välja töötada piirkonna jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava kuni aastani 2014. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud eelkõige Jäätmeseadus, Eesti Riiklik Jäätmekava ja Viljandimaa Jäätmekava. Piirkonna jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja nende sorteerimine tekkekohal, sh pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi teavitus‐ ja koolitustöö. Suurimaks muudatuseks Tarvastu valla jäätmehoolduse korraldamisel on Jäätmeseaduse § 66 mõistes korraldatud olmejäätmeveo korraldamine. Seni on olmejäätmeveoga, mis on korraldatud 1998.a Jäätmeseaduse regulatsiooni järgi, liidetud peamiselt piirkonna keskasulad, väljaspool keskasulaid on aga kogumissüsteemiga liitunud üksikud jäätmetekitajad. Uue korraldatud olmejäätmeveo piirkonna kehtestamisel, on eesmärgiks võetud kõikidele piirkonna elanikele ja teistele jäätmetekitajatele regulaarse jäätmekäitlusteenuse osutamine ning optimaalne teenuse piirhinna väljatöötamine. Lisaks segaolmejäätmete käitlemisele arendatakse piirkonnas jäätmete liigitikogumist ja sorteerimist nende tekkekohal. Selleks paigaldatakse piirkonna pakendi müügipunktide ja suuremate elamugruppide juurde pakendikogumiskonteinerid. Samuti ehitatakse välja teise liigitikogutavate jäätmete kogumisvõimalused, sh ohtlikud jäätmed, probleemtooted, suuregabariidilised jäätmed jne. Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud Jäätmeseaduse
Recommended publications
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • Lisa 1 Kasutusse Jäävad Ühissõidukipeatuste Kohanimed Ja
    Lisa 1 Viljandi Vallavalitsuse …….......
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Konrad Mägi 9
    SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“.
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • 43A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    43A buss sõiduplaan & liini kaart 43A Kärstna Vaata Veebilehe Režiimis 43A buss liinil (Kärstna) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kärstna: 7:25 - 13:50 (2) Pahuvere: 16:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 43A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 43A buss saabub. Suund: Kärstna 43A buss sõiduplaan 24 peatust Kärstna marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:25 - 13:50 teisipäev 7:25 - 13:50 Pahuvere kolmapäev 7:25 - 13:50 Tamme neljapäev 7:25 - 13:50 Kullessa reede 7:25 - 13:50 Kuivati laupäev Ei sõida Anikatsi pühapäev Ei sõida Jürimatsi Kabelimäe 43A buss info Kärstna Suund: Kärstna Peatust: 24 Reisi kestus: 22 min Raassilla Tee Liini kokkuvõte: Pahuvere, Tamme, Kullessa, Kuivati, Mustla — Kärstna, Estonia Anikatsi, Jürimatsi, Kabelimäe, Kärstna, Raassilla Tee, Vaga, Magatsi, Kiltsi Tee, Mäe Tänav, Tarvastu Vaga Gümnaasium, Mustla, Ämmuste Kool, Roti, Matu, Mõru, Mustlase, Miku-Peetri, Nahkle, Raassilla Tee, Magatsi Kärstna Kiltsi Tee Mäe Tänav Mäe, Estonia Tarvastu Gümnaasium 1 Kevade, Mustla Mustla 5 Turuplats, Mustla Ämmuste Kool Roti Matu Mõru Mustlase Miku-Peetri Nahkle Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia Kärstna Suund: Pahuvere 43A buss sõiduplaan 25 peatust Pahuvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:30 teisipäev 16:30 Kärstna kolmapäev 16:30 Raassilla Tee Mustla — Kärstna, Estonia neljapäev 16:30 Nahkle reede 16:30 laupäev Ei sõida Miku-Peetri pühapäev Ei sõida Mustlase Mõru Matu 43A buss info Suund: Pahuvere Roti Peatust: 25 Reisi kestus: 62 min Liini
    [Show full text]
  • Lüübnitsa Hoiuala Ja Lüütja Merikotka Püsielupaiga Kaitsekorralduskava 2014-2023
    Lüübnitsa hoiuala ja Lüütja merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 8 1.3. Huvigrupid ........................................................................................................................... 9 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 12 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 12 1.5.2. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................... 12 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................. 13 2.1. Elustik ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • MÄLESTUSI ÕPETAJATEST VILJANDI II KESKKOOLIS AASTAIL 1944–1950 Viljandi II Keskkooli 1950
    MÄLESTUSI ÕPETAJATEST VILJANDI II KESKKOOLIS AASTAIL 1944–1950 Viljandi II Keskkooli 1950. aastal lõpetanud Olav Renno, bioloog-zooloog Jüri Schvede, keemik Arno Seemen, matemaatika- ja füüsikaõpetaja Meist kaks esimest õppisid Viljandi II Keskkoolis 1944. aasta sügisest 1950. aasta kevadeni, kolmas aga tuli 8. klassi sügisel 1946 Suislepa Mittetäieliku Keskkooli lõpe- tamise järel. Jüri Schvede käis esimesed 5 klassi Viljandi Linna II Algkoolis (juhataja kuni 1940. aastani August Moks, sõjapäevil Vilhelm Sasi). Olav Renno oli Viljandi I Algkoolis (juhataja August Kiisla) läbi teinud 4. ja 5. klassi. „Moksi kooli“ maja Linnu tänaval raekoja kõrval läks vene kooli (Viljandi III Keskkooli) alla ja poisid suunati teistesse koolidesse. Küpsustunnistuse saime 11. klassi lõpetamise järel 1950. aasta jaanilaupäeval. Nõukogude Liidu haridussüsteemis peeti algkooliks 4-klassilist kooli. Eesti-aegset progümnaasiumi asendas mittetäielik keskkool, milleks varasemale 6-klassilisele algkoolile oli lisatud 7. klass. Keskkooliosa pikkus oli 4 aastat: 8.–11. klassini. Vene keskkoolid olid 10-klassilised – Eesti koolid olevat sellisest lühendamisest pääsenud ettekäändel, et õpilased saaksid vene keelt täielikumalt omandada. Sõda ja hirm nõukogude võimu ees olid sundinud oma kodust ja kodumaaltki lahkuma paljusid elanikke, ka kooliõpetajaid. Veel 1944. aasta kevadel Viljandi II Gümnaasiumis õpetanutest olid sügiseks kodumaalt lahkunud saksa keele õpetaja Else Vilms, ühiskonnaõpetuse ja võimlemise õpetaja Karl Reiman-Reimo ja sõjalise kasvatuse õpetaja Eduard Kublin-Külvet, kes kõik olid VMG-s töötanud 15 aastat või enamgi. Vanu õpetajaid oli kooli jäänud seitse, teistest koolidest või muudelt elualadelt tulnuid asus alul tööle kolmteist. Õpetajate nappuse tõttu tuli tööle võtta ka selliseid, kel polnud vastavat diplomit ja seega keskkooliõpetaja kutset. Sellest hoolimata olid meie kooli õpetajad enamiku õpilaste silmis tublid ja tulid oma üles- annetega hästi toime.
    [Show full text]
  • MAITSVAD LÕUNAD MÕÕDUKAD HINNAD PEOLAUDADE ETTETELLIMINE Tallinna 3B (Kaubamaja Hoovil) Tööpäevadel 11-16 Laupäeval 9-14 Tel
    MAITSVAD LÕUNAD MÕÕDUKAD HINNAD PEOLAUDADE ETTETELLIMINE Tallinna 3B (kaubamaja hoovil) Tööpäevadel 11-16 Laupäeval 9-14 Tel. 34 370 Suurim valik toiduaineid. Grillkana õtse ahjust. Majapidamis- ja kodutarbed. Rohud meie apteegist. Kosmeetika ja pudukaubad. Lilled. Lilled. Lilled... Avatud E - L 9-21, P 9-17PAALA Aktsiaselts "Ariteatmik" väljaanne Viljandi busside ja rongide sõiduplaan seisuga 01. 07. 1997 INFOTELEFONID Bussijaama info.................... 33 680 Cargobuss................................ 33 411 Raudteejaama piletikassa... 49 425 Taksode tellimine.................... 34 441 Viljandi linnaliinide autobusside väljumisajad Liin nr. 1 Männimäe - Viiratsi Väljub tööpäeviti KEK-i peatusest 6.40; 7.35 (Paala tee kaudu); 9.40; 10.40; 11.40 (Side peatuseni); 13.40; 14.40; 16.40; 17.40 6.10 (Paala tee kaudu); 7.10 (Paala tee kaudu); 7.55; 10.00; 11.00; 14.00; 15.00; 17.10; 18.00 (Pargi peatuseni) Liin nr. 2 Peetrimõisa - Männimäe Kosti aiandi peatusest Väljub tööpäeviti 5.30; 6.20 Väljub töö- ja laupäeviti 7.15; 8.10; 9.15; 10.15; 11.15; 12.15; 13.15; 14.15; 15.15; 16.15; 17.15; 18.15; 19.15; 20.15; 21.15; 22.15 Väljub pühapäeviti 9.15; 10.15; 11.15; 12.15; 13.15; 14.15; 15.15 (bussijaamani); 17.15; 18.15; 19.15; 20.15; 21.15; 22.15 (bussijaamani) KEK-i peatusest Väljub tööpäeviti 5.55; 6.45 Väljub töö- ja laupäeviti 7.40; 8.50; 9.50; 10.50; 11.50; 12.50; 13.50; 14.50; 15.50; 16.50; 17.50; 18.50; 19.50; 20.50; 21.50; 22.40 (Side peatuseni) Väljub pühapäeviti 9.50; 10.50; 11.50; 12.50; 13.50; 14.50; 17.50; 18.50; 19.50; 20.50; 21.50 Liin nr.
    [Show full text]
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
    [Show full text]
  • HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    HELME KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihel- konnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2006). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Helme kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Eesti valitsus Vabadussõjas osutatud sõja- liste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. det- sembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks loeti neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervi- kuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]