TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 – 2014

TARTU 2007 Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

SISUKORD

SISSEJUHATUS...... 4

1 JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED ...... 6

1.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA ...... 6

1.2 ÜLERIIGILINE JÄÄTMEKAVA ...... 7

1.3 VILJANDIMAA JÄÄTMEKAVA...... 11

1.4 TARVASTU VALLA ARENGUKAVA (2005‐2010)...... 12

1.5 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING...... 13

2 TARVASTU VALLA ÜLDISELOOMUSTUS...... 14

2.1 ASUKOHT ...... 14

2.2 RAHVASTIK JA ELAMUMAJANDUS ...... 15

3 TARVASTU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS...... 17

3.1 JÄÄTMETE KOGUMINE ...... 18

3.2 JÄÄTMEHOOLDUSE PEAMISED PROBLEEMID...... 23

4 TARVASTU VALLAS HINNANGULISELT TEKKIVAD JÄÄTMED...... 23

4.1 TARVATUS VALLA JÄÄTMETE „TÖÖDELDUKS” LUGEMINE ...... 28

5 JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE EESMÄRGID JA KORRALDUS...... 31

5.1 JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDISED EESMÄRGID JA MEETEMED ...... 32 5.1.1 JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLE KONTROLLI SAAVUTAMINE ...... 32 Jäätmevaldajate register...... 33 Jäätmehoolduse aruandlus...... 34 Ettevõtete jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamine ...... 35 5.1.2 JÄÄTMETE TEKKE VÄLTIMINE JA KOGUSTE VÄHENDAMINE...... 36 Tagatispakendi kogumissüsteem...... 36 Elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine...... 37 5.1.3 KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU ...... 39 5.1.3.1 Korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliigid...... 39 5.1.3.2 Korraldatud jäätmeveo piirkond ...... 40 5.1.3.3 Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused ...... 41 5.1.3.4 Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustuslikkus ...... 42

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 2/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

5.1.3.5 Korraldatud jäätmeveost vabastamine ...... 43 5.1.3.6 Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas tekkivad jäätmekogused ...... 43 5.1.3.7 Korraldatud jäätmeveoettevõtte kohustused...... 45 5.1.3.8 Tarvastu valla jäätmevaldajate kohustused...... 45 5.1.3.9 Jäätmeveo tehnilised tingimused...... 46 5.1.3.10 Segaolmejäätmete kõrvaldamine...... 46 5.1.3.11 Korraldatud olmejäätmeveo konkurss...... 47 5.1.4 TAASKASUTAVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE...... 48 5.1.4.1 Jäätmete taaskasutamise suurendamine...... 49 5.1.4.2 Mustla aleviku jäätmejaam ...... 49 5.1.4.3 Jäätmete liigiti kogumispunktid ...... 50 5.1.4.4 Pakendite ja –jäätmete kogumine ja käitlemine...... 50 5.1.4.5 Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine...... 54 5.1.4.6 Probleemtoodete kogumine ja käitlemine...... 56 5.1.4.7 Orgaaniliste jäätmete kogumise ja käitlemine ...... 58 5.1.4.8 Ehitus‐ ja lammutusjäätmete kogumine ja käitlemine...... 59 5.1.4.9 Puidujäätmete kogumine ja käitlemine ...... 61

5.2 JÄÄTMEVEO OPTIMEERIMINE...... 61

5.3 JÄÄTMETE KESKKONNAOHUTU KÕRVALDAMINE ...... 63

5.4 TAVAJÄÄTMETE PÕLETAMINE...... 63

6 JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE ...... 63

7 JURIIDILISEST ISIKUST JÄÄTMEVALDAJATE ÜLESANDED...... 65

8 TARVASTU VALLA ÕIGUSAKTID JA JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE ...... 65

8.1 TARVASTU VALLA ÕIGUSAKTID...... 65

8.2 JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE...... 66

9 TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS...... 69

10 KASUTATUD MATERJALID ...... 70

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 3/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

SISSEJUHATUS

Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) §‐st 42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatud kohaliku omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa.

Tarvastu valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda, määratleda seadusandlusest tulenevad jäätmehoolduse nõuded ning välja töötada piirkonna jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava kuni aastani 2014. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud eelkõige Jäätmeseadus, Eesti Riiklik Jäätmekava ja Viljandimaa Jäätmekava.

Piirkonna jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja nende sorteerimine tekkekohal, sh pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi teavitus‐ ja koolitustöö.

Suurimaks muudatuseks Tarvastu valla jäätmehoolduse korraldamisel on Jäätmeseaduse § 66 mõistes korraldatud olmejäätmeveo korraldamine. Seni on olmejäätmeveoga, mis on korraldatud 1998.a Jäätmeseaduse regulatsiooni järgi, liidetud peamiselt piirkonna keskasulad, väljaspool keskasulaid on aga kogumissüsteemiga liitunud üksikud jäätmetekitajad. Uue korraldatud olmejäätmeveo piirkonna kehtestamisel, on eesmärgiks võetud kõikidele piirkonna elanikele ja teistele jäätmetekitajatele regulaarse jäätmekäitlusteenuse osutamine ning optimaalne teenuse piirhinna väljatöötamine.

Lisaks segaolmejäätmete käitlemisele arendatakse piirkonnas jäätmete liigitikogumist ja sorteerimist nende tekkekohal. Selleks paigaldatakse piirkonna pakendi müügipunktide ja suuremate elamugruppide juurde pakendikogumiskonteinerid. Samuti ehitatakse välja teise liigitikogutavate jäätmete kogumisvõimalused, sh ohtlikud jäätmed, probleemtooted, suuregabariidilised jäätmed jne.

Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud Jäätmeseaduse § 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale § 42. Käesolev jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: • Jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; • Jäätmekäitluseks vajaliku loodusvaru kasutamise mahu hinnangut; • Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; • Kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; • Eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse – ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus; • Kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; • Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetse jäätmeliigi kaupa; • Jäätmehoolduse rahastamist.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 4/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Jäätmekavas on käsitletud peamiselt kodumajapidamistes tekkivaid ja käideldavaid jäätmeid. Ettevõtete jäätmekäitluse arendamiseks on käesoleva jäätmekavaga pandud ettevõtetele täiendavad kohustused oma jäätmehoolduse planeerimiseks.

Käesolevas jäätmekavas ei ole käsitletud jäätmeliike, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 järgi jäätmeseaduse reguleerimisalasse: • välisõhku heidetavad saasteained ja heited ‐ välisõhu suhtes on põhiliseks reguleerivaks õigusaktiks välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298); • reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmeid ‐ veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) reguleerimisala. Jäätmekava käsitleb reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed, näiteks reoveesete; • radioaktiivsed jäätmeid (kiirgusseaduse (RT I 2004, 26, 173) reguleerimisala); • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed – lõhkematerjaliseaduse (RT I 2004, 25, 17) reguleerimisala; • loomseid jäätmed ja kõrvalsaadused, sealhulgas loomakorjuste käitlemine ‐ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad ja loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598) reguleerimisala; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ‐ veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) reguleerimisala ning muid mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu‐ või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmeid; • maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid ‐ maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) reguleerimisala.

NB! Jäätmekava üheks osaks on ka Pakendiseadusega (RT I 2004, 41, 278) reguleeritavad pakendid ja pakendijäätmed ning nende kogumine.

Käesoleva jäätmekava ajakohastamine peaks toimuma iga viie aasta järel, pärast Riiklikus Jäätmekavas ning jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides toimunud muudatusi. Jäätmekava pidev uuendamine peaks toimuma igal aastal ning samuti pärast suuremate muudatuste toimumist piirkonna jäätmehoolduses, hinnates läbiviidud tegevusi ja nende efektiivust ning täpsustades jäätmehoolduse arenguvisiooni ja planeeritavaid meetmeid.

Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Tarvastu Vallavolikogu poolt Jäätmeseaduse §‐des 55 – 59 sätestatud korras. Jäätmekava eelnõu avalikustamine ja kehtestamine toimub järgmise programmi alusel: 1. Jäätmekava eelnõu avalikustatakse ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks Tarvastu valla koduleheküljel www.tarvastu.ee, Tarvastu vallamajas ning valla raamatukogudes. Sellekohane kuulutus ilmub Tarvastu vallalehes Tarvastu Teataja vähemalt 14 päeva enne jäätmekava eelnõu avalikku väljapanekut. Jäätmekava eelnõu avalik väljapanek kestab 14 päeva. 2. Jäätmekava eelnõu avalik koosolek toimub vaid juhul kui eelnõu suhtes on esitatud eelmises punktis nimetatud perioodil esitatud kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid. Teade avaliku koosoleku toimumise või mittetoimumise kohta esitatakse 14 päeva enne selle toimumist Tarvastu valla ajalehes Tarvastu Teataja. 3. Enne jäätmekava vastuvõtmist (protsess toimub paralleelselt eelnõu avalikustamisega) esitatakse see arvamuse avaldamiseks Viljandimaa keskkonnateenistusele ning Viljandimaa maavanemale.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 5/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

1 JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED

Tarvastu valla jäätmehoolduse arendamise peamisteks õiguslikeks alusteks on jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid: jäätmeseadus, pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus jm keskkonnaalased seadus ning keskkonnalased Vabariigi Valitsuse ja Keskkonnaministri määrused. Lisaks eeltoodule moodustavad jäätmehoolduse arendamise õigusliku aluse riiklikud, maakondlikud ning kohaliku omavalitsuse strateegilise planeerimisdokumendid (arengukavad, planeeringud, strateegiad jne). Järgnevalt on antud ülevaade tähtsaimateks jäätmehooldust reguleerivatest strateegilistest planeerimisdokumentidest.

1.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA Tarvastu valla jäätmekava eesmärgiks on, lähtuvalt omavalitsuse jäätmehoolduse hetkeseisust, arenguvisioonidest ja võimaluste/vahendite olemasolust ning arvestades jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõudeid ning kohustusi, seada valla eesmärgid ja arengusuunad jäätmehoolduse arendamiseks. Konkreetsed jäätmekäitluse tingimused jäätmevaldajate1 jaoks Tarvastu haldusterritooriumil sätestatakse Tarvastu Vallavolikogu poolt kehtestava jäätmehoolduseeskirjaga.

Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib jäätmehooldust on Jäätmeseadus (RTI, 2004, 30, 208), mis jõustus 01. mail 2004. aastal. Vajaduse uue Jäätmeseaduse järele tingis Eesti jäätmehoolduses viimastel aastatel toimunud suhteliselt kiire areng ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses.

Peamiseks kohaliku omavalitsuse kohustuseks jäätmehoolduse korraldamisel on jäätmekava koostamine. Jäätmeseaduse § 42 kohaselt peab kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava sisaldama järgmist: • jäätmehoolduse olemasoleva olukorra kirjeldust; • jäätmekäitluseks vajaliku loodusvaru mahu hinnangut; • jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; • kavandatavaid eesmärke; • eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid ning tegevuskava.

Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamisel tuleb juhinduda riiklikust jäätmekavast ja selle maakondlikust osast 2 (riigi jäätmekava osa, mis käsitleb täpsustatult Viljandi maakonna jäätmehoolduse arendamist), täpsustades järgmised jäätmehooldusega seotud valdkonnad: • kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; • jäätmete liigiti kogumise ja sorteerimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; • jäätmehoolduse rahastamist.

1 Jäätmevaldajad – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. 2 2008.a. alates enam jäätmehoolduse planeerimises maakondlikku tasandit ei ole e. eraldiseisvaid maakondlikke jäätmekavasid ei koostata.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 6/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Kohalikul tasandil jäätmehoolduse planeerimisel on tähtis määratleda täpselt kohalikule omavalitsusele erinevate jäätmehooldusalaste õigusaktidega antud õigused ning pandud kohustused.

1.2 ÜLERIIGILINE JÄÄTMEKAVA Riiklikul tasandil reguleerib jäätmehooldust Eesti Üleriigiline jäätmekava, mis koostati aastatel 2001‐ 2002 ning kehtestati Riigikogu otsusega 2002.a. (avaldatud RT I, 23.12.2002, 104, 609). Kuid käesolevaks ajaks on valminud uus riikliku jäätmekava eelnõu ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine aastateks 2008 – 2013.

Arvestades, et uue jäätmekava eelnõu on juba oma menetluse lõppfaasis, võetakse käesoleva Tarvastu valla jäätmekava koostamisel aluseks juba uues riiklikuks jäätmekavas sätestatu.

Kehtiv riiklik jäätmekava Jäätmekava seab peamiselt jäätmehoolduse arendamise eesmärgid aastani 2005.a., mis ajaks planeeritakse saavutada: • Puidujäätmed – tekke vähendamine ja taaskasutamise suurendamine; • Ehitus‐ ja lammutuspraht (v.a metallijäätmed) – taaskasutamise suurendamine; • Olmejäätmed: 9 stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta aastaiks 2005–2006; 9 suurendada olmejäätmete taaskasutamist (korduskasutamist, materjaliringlust, kompostimist), eesmärk oli taaskasutada 30‐40% jäätmetest; 9 suunata jõulisemalt jäätmete sorteerimist tööstuses, teeninduses ja ettevõtluses, et vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust; 9 laiemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sortimist kodumajapidamistes; 9 korraldatud jäätmeveo sisseseadmine ning kindlustada olmejäätmete käitlemise teenusega kõik jäätmetekitajad, välja arvatud seal, kus vastava võrgustiku väljaarendamine ei ole majanduslikult otstarbekas; • Ohtlikud jäätmed: 9 vähendada olmejäätmete ohtlikkust ning lõpule kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku rajamine; ∙ 9 võtta kontrolli alla kõik põhilised ohtlike jäätmete vood ja kindlustada nende keskkonnaohutu ning majanduslikult põhjendatud käitlus; 9 moodustada 2004. aasta alguseks kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise võrgustik (nn maakonnakonteinerid, bensiinijaamades asuvad konteinerid jm). • Prügilad: 9 arendada välja jäätmekäitluskeskused ja tavajäätmeprügilate rajamine; 9 tavajäätmete prügilate sulgemine; 9 prügilate korrastamine. • Pakendid: 9 vältida ja vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustamist; 9 soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, mis tagaks pakendijäätmete taaskasutamise Pakendiseaduses ettenähtud mahus: • Vanarehvid – luua vanarehvide käitlemiseks majanduslikud ja tehnilised tingimused, kuna 2006. aasta juulist on Euroopa Liidu prügiladirektiivist 1999/31/EÜ ja meie nn prügilamäärusest lähtudes vanarehvide ladestamine prügilatesse keelatud.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 7/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

• Romusõidukid ‐ teha olemasoleva olukorra analüüs ja sellest lähtuvalt kavandada meetmed romusõidukite direktiivi rakendamiseks. • Elektroonikaromud – luua elektri‐ ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustik ning rakendada tootjavastutus põhimõtet käitlussüsteemi rahastamisel. • Tervishoiul tekkivad jäätmed – spetsiifiliste haiglajäätmete prügilatesse ladestamine lõpetamine, rajada selleks haiglajäätmete põletustehas või alternatiivse variandina paigaldada piirkonnahaiglate juurde autoklaavid ja käivitada kogumissüsteem. • Reoveesete ‐ võtta kasutusele põllumajanduses, rekultiveerimisel või haljastustöödel vähemalt 50% reoveesettest.

Hinnang eelmise perioodi eesmärkide täitmisele3: Puidujäätmed ‐ eesmärk osaliselt täidetud, seda puidujäätmete taaskasutamise osas – prügilasse ladestataks suhteliselt vähe puidujäätmeid. Samas on puidujäätmete kogus suurenenud, seda nii tööstuses (puidu töötlemine, mööblitööstus jm) tekkivate jäätmete kui ka ehitus‐lammutusprahis sisalduvate puidujäätmete arvel.

Olmejäätmed ƒ stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta aastaiks 2005–2006 – seoses majanduse kasvuga ei ole õnnestunud olmejäätmete teket stabiliseerida, seda eriti pakendijäätmete tekke suurenemise arvelt; ƒ suurendada olmejäätmete taaskasutamist (korduskasutamist, materjaliringlust, kompostimist); eesmärk on taaskasutada 30–40% jäätmetest ‐ 2005. a oli olmejäätmete taaskasutamise (koos ekspordiga) osatähtsus 29%, seega eemärk on peaaegu täidetud; tegelikult on taaskasutamine väiksem, sest on arvestatud ka vaheladustatud (sorditud) kogustega (taaskasutustoiming kood R13), need ei pruugi üldse tegelikku taaskasutamist leida; ƒ suunata jõulisemalt jäätmete sorteerimist tööstuses, teeninduses ja ettevõtluses, et vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust – on märgata tendentsi, et jäätmete ladestamine prügilasse on vähenenud; ƒ laiemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sortimist kodumajapidamistes ‐ edu on saavutatud joogipakendi eraldi kogumises, kuid biolagunevate jäätmete osas on propaganda tulemused tagasihoidlikud; ƒ korraldatud jäätmeveo sisseseadmine; – eesmärki pole täielikult saavutatud; 2007. a oli Eesti 29 jäätmejaama, peaks olema 80‐120; samuti jätkub korraldatud jäätmeveo sisseseadmine ‐ 2006. aastal oli 1/3 seda teinud omavalitsustest; ƒ vähendada olmejäätmete ohtlikkust; 2003. aastal viia lõpule kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku rajamine ‐ eesmärk osaliselt täidetud, kohati on ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik hästi välja arendatud; ƒ biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamine ‐ eesmärk on täitmata, tõenäoliselt on biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates olmejäätmetes tõusnud, kui eelnevalt on sorditud välja põhiliselt mitte‐biolagunevad jäätmed; ƒ arendada välja jäätmekäitluskeskused ja tavajäätmeprügilate rajamine – eesmärk on osaliselt täidetud, protsess jätkub; rajatud on Tallinna, Uikala, Väätsa, Torma ja Paikuse prügilad ning osaliselt toimub nende laiendamine (II järgud); prügilad ei ole pelgalt jäätmete ladestuskohad vaid ka jäätmete töötluskohad; Loode‐Eesti ja Kagu‐ Eesti keskused (koos prügilatega) jäid rajamata.

3 Hinnangu on andnud Riigi jäätmekava 2008-2013 eelnõu koostajana AS Maves.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 8/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

ƒ tavajäätmete prügilate sulgemine ‐ prügilate sulgemine ja korrastamine on toimunud suhteliselt hästi. Kui 2001. aastal oli kasutusel 125 tavajäätmete prügilat, siis 2006. aastal oli töötavaid tavajäätmete prügilaid 20; prügilate korrastamine (katmine jm) ei ole alati hästi õnnestunud, seejuures puudub ka piisav järelhooldus. Mitmed suletud prügilad on lahti kaevatud ja uuesti kasutusele võetud. Sageli unustatakse, et tegemist on jätkuvalt jäätmehoidla maaga. Tihtipeale pole neid planeeringutel eraldi välja toodud.

Ohtlike jäätmete käitlemise arendamise ja korrastamise eesmärgid on täidetud. On rajatud Vaivara, Tallinna ja Tartu ohtlike jäätmete kogumiskeskused. Pärnu keskus jäi ehitamata. Kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on kohati ebapiisav, kuid seoses jäätmejaamade rajamisega see võrgustik tiheneb.

Pakendi ja pakendijäätmed. Pakendi ja pakendijäätmete kogumine on olnud suhteliselt edukas. Töötab 3 pakendi kogumise organisatsiooni, need on Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pakendiringlus ning OÜ Eesti Pandipakend, kellele pakendiettevõtjad saavad üle anda oma turule lastud kauba pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustused. Samas on vajadus kogumissüsteemi täiustada, pakendijäätmete kogumispunkte on kohati vähe.

Probleemtoodete jäätmed ƒ Vanarehvid ‐ suuremahuline taaskasutamine olemasolevates ettevõtetes (Kunda Nordic Tsement, Eesti Elektrijaam) ei õnnestunud. Rehvidele rakendub taaskasutuskohustus ja tootjavastutuse põhimõtte rakendamine ‐ tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Olulise panuse vanarehvide kogumise ja taaskasutamise edendamisse on andnud MTÜ Eesti Rehviliit. 2007. aasta alguses võeti vanarehve vastu 40 punktis (jäätmejaamad, prügilad jm). Tootjavastutus rakendub ettevõtjatele, nii valmistajatele, importijatele, kui ka hulgi‐ ja jaemüüjatele, kes peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest alates toote valmistamisest kuni toote muutumiseni jäätmeteks. ƒ Romusõidukid ‐ vastav uuring ja olemasoleva olukorra analüüs on läbi viidud. On loodud MTÜ Eesti Lammutuskodade Liit (MTÜ ELV), moodustati 2002. a aprillis. Möödunud perioodil alustati romusõidukite käitluskohtade võrgustiku väljaarendamisega. 2007. aasta alguses oli 31 litsentseeritud ettevõtet, kes tegelevad romusõidukite käitlusega. Mitmel litsentseeritud ettevõttel on mitu käitluskohta. Lisaks tegeleb romusõidukitega veel hulgaliselt litsentseerimata ettevõtteid. ƒ Elektroonikaromud ‐ eesmärk on täidetud, sest on teostatud vastavad uuringud ja analüüs. Tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid nagu MTÜ Eesti Elektroonikaromu ja MTÜ EES‐ Ringlus.

Reoveesete ‐ hinnanguliselt on eesmärk täidetud, kuigi andmed reoveesette kasutamise kohta on vastukäivad. KKM Info‐ ja Tehnokeskuse ülevaaadete põhjal taaskasutati olmereovee puhastamisel tekkivast settest 79%, teistel andmetel taaskasutati 37%.

Järeldused Tarvastu valla seisukohast – kui riiklikul tasandil on enamus püstitatud eesmärke täidetud, siis eeltoodust tulenevalt on käesoleva jäätmekava eesmärgiks: saavutada riiklikul tasandil pakendi ja pakendijäätmete ning probleemtoodete kogumisvõrgustiku efektiivsus ka Tarvastu valla tasandil.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 9/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Riigi jäätmekava 2008‐2013 eelnõu Jäätmekava põhieesmärk on: ƒ jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. ƒ seose katkestamine keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel. Jäätmekava kontekstis väljendab see seose katkestamist ressursikasutuse, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel ‐ see põhimõte on EL kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (2002) ja ka Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030. ƒ põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket vältida, kui see on võimatu, siis tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduskasutada, ringlusse võtta, viia prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.

Kui eelmise jäätmekava märksõnadeks olid: keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate sulgemine; tootjavastuse rakendamine probleemtoodetele (elektroonika, vanarehvid jne) ning korraldatud jäätmeveo rakendamine, siis uue jäätmekava märksõnaks on JÄÄTMEKÄITLUSE HIERARHIA.

Jäätmekäitluse hierarhia on jäätmete käitlusvõimaluste pingerida, mille puhul tuleb valik teha järjekorranumbrite alusel, kasutades käitluseks esimese võimalikku meetodit: 1. Jäätmetekke vältimine 2. Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine 3. Jäätmete taaskasutamise laiendamine a. otseses ringluses (korduvkasutamine) b. materjaliringluses c. bioloogilistes protsessides (kompostimine) d. energeetiliseks otstarbeks (põletamine) 4. Keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus ja ohutustamine 5. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine (n. ladestamine)

Selle pingerea tõsine rakendamine peab aitama jäätmehoolduse taseme tõsta nii kõrgele, et täidetakse erinevate õigusaktidega sätestatud nõuded ning välditakse jäätmetest põhjustatud elukeskkonna halvenemist tulevikus. Tegemist on põhimõtteliselt keskkonnakahjude ja rahaliste kulutuste vähendamise ennetusprintsiibiga, vastupidiselt 90‐ndatakse aastate jäätmehooldusega, kus keskenduti peamiselt jäätmetekitajatelt jäätmete kogumise ning nõukogudeaegse kahju likvideerimisega.

Jäätmekava ajaline haaratus ‐ jäätmekava haarab ajavahemiku 2008‐2013. a. 1. kavandataval perioodil peab oluliselt kasvama probleemtoodete jäätmete ja pakendijäätmete kogumine ning taaskasutamine; 2. biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine prügilatesse ladestatavates olmejäätmetes ‐ alates 16. juulist 2010. a ei tohi see olla üle 45 massiprotsenti ja alates 16. juulist 2013. a üle 30 massiprotsenti; 3. alates 16.07.2009 ei tohi jäätmeid ladestada nõuetele mittevasta‐vatesse prügilatesse; 4. 16.07.2013. a peavad ladestamiseks suletud prügilad olema vastavalt nõuetele korrastatud.

Eeltoodud neli peamist muutust Eesti jäätmehoolduses on nn. alustaladeks ka Tarvastu valla jäätmehoolduse arendamisel.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 10/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Riikliku jäätmekavaga sätestatakse järgmised eesmärgid ja rakendusmeetmed nende saavutamiseks (toodud on ainult Tarvastu valda, kui kohaliku tasandi jäätmehoolduse korraldajat puudutavad osad): 1. JÄÄTMETE VÄLTIMINE JA VÄHENDAMINE NING TAASKASUTAMISE SUURENDAMINE 1.1. MEEDE – Ehitus‐ ja lammutusjäätmete taaskasutamise suurendamine 1.1.1. TEGEVUS – Ehitus‐ ja lammutusjäätmete taaskasutamise arengukava 1.2. MEEDE – Jäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine 1.2.1. TEGEVUS – Jäätmejaamade ehitamine 4 1.2.2. TEGEVUS – Üleriigilise pakendijäätmete kogumisvõrgustiku arendamine 5 1.2.3. TEGEVUS – Elektroonikaromude kogumisvõrgustiku täiendamine 6 1.2.4. TEGEVUS – Romusõidukite kogumisvõrgustiku täiendamine 7 1.2.5. TEGEVUS – Biolagunevate jäätmete vähendamine ladestatavates olmejäätmetes 1.2.6. TEGEVUS – Üleriigilise ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine 8 2. JÄÄTMETE LADESTAMISEST JA LADESTAMISTEHNOLOOGIAST TULENEVA KESKKONAMÕJU JA –RISKI VÄHENDAMIE 2.1. MEEDE – Tavajäätmete kõrvaldamisel kaasneva keskkonnamõju vähendamine ja optimaalse jäätmekeskuste (koos prügilaga) võrgustiku rajamine 2.1.1. TEGEVUS – Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine 2.1.2. TEGEVUS – Uute piirkondlike jäätmekäitluskeskuste rajamine 2.1.3. TEGEVUS – Rajada üle‐eestiline tervishoiul tekkivate jäätmete käitlusvõrgustik 2.2. MEEDE – Hüljatud jäätmete ja saastunud pinnase keskkonnaohutu käitlemine 2.2.1. TEGEVUS – Saastunud pinnase likvideerimine endistel sõjaväe‐ ja tööstusaladel 2.2.2. TEGEVUS – Vanades mahutites olevate ohtlike vedeljäätmete likvideerimine 3. KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTIMINE 3.1. MEEDE – Jäätmekäitlusalaste kampaaniate läbiviimine ja juhendmaterjalide koostamine 4. JÄÄTMEHOOLDUSE EDENDAMINE 4.1. MEEDE – Omavalitsuste jäätmekorraldusliku suutlikkuse tõstmine 4.1.1. TEGEVUS – Omavalitsuste haaramine jäätmealasesse koostöövõrgustikku 4.1.2. TEGEVUS – Korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate osatähtsuse suurendamine

NB! Eeltoodud eesmärke täitvad tegevused on riiklikud jäätmehoolduse rahastamise prioriteedid (n. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse jäätmekäitluse riiklik programm, RDF jne).

1.3 VILJANDIMAA JÄÄTMEKAVA Pärast uue Riikliku jäätmekava aastani 2013 kehtestamist Riigikogu poolt kaotavad senised maakondlikud jäätmekavad juriidilise jõu, kuid arvestades riikliku jäätmekava üldisust konkreetsete maakonna ja omavalitsuse tasandi juhiste osas on käesoleva jäätmekava autori hinnangul soovituslik

4 Üldiseks printsiibiks, et jäätmejaam paikneb jäätmetekitajast 10...20 km kaugusel. 5 Arendada välja ühtlane pakendijäätmete kogumise võrgustik. Linnades 1 punkt iga 1000 el kohta (500 m kaugusel), maapiirkondades 1 km kaugusel. 6 Kogumisvõrgustik baseerub põhiliselt olemasolevatel ja rajatavatel jäätmejaamadel. 7 Et kogumispunkt oleks ca 50 km kaugusel. 8 Maapiirkondades koos jäätmejaamade võrgustikuga.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 11/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

kasutada senist Viljandi maakonna jäätmekava juhisena piirkonna jäätmehoolduse arendamisel ka tulevikus.

Viljandi maakondlikud eesmärgid on määratletud KKM käskkirjaga nr 212 “Maakondlike jäätmekavade kinnitamine” lisa 14 kinnitatud Viljandimaa maakondlikus jäätmekavas. Tarvastu valda puudutavad järgmised maakondlikud jäätmehooldusalased prioriteedid ja suunad: • Haarata võimalikult suur arv jäätmetekitajaid korraldatud jäätmekäitlussüsteemi, korraldatud olmejäätmeveo piirkonnast välja jäänud jäätmetekitajad viivad ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta või tellivad teenuse KOJV võitnud ettevõtja käest. • Tiheasustusega piirkondadesse rajada jäätmejaamad ning väiksematesse tiheasustusega asulatesse jäätmete kogumispunktid eraldikogutud jäätmete kogumiseks ja taaskasutusse suunamiseks. • Tiheasustusega alade majagruppide juurde ja hajaasustusega piirkondade tõmbekeskuste juurde (pood, bussijaam jne) pakendi ja paber‐papi kogumiskonteinerid (konteinerpunktid). • Jäätmejaamades ja jäätmete liigitikogumise punktides saavad elaniku üle anda (võimalusel peaks vastu võtma ka väikeettevõtete liigitikogutud jäätmeid, tasuliselt ja kokkuleppel jaama või punkti haldava jäätmekäitlusettevõttega) oma liigitikogutud jäätmeid. • Jäätmejaamas ja kogumispunktis peaks olema võimalus koguda: • Liigitikogutud taaskasutavaid jäätmeid (pakendijäätmed, paber, papp, klaas, metall) • Suuregabariidilisi jäätmeid (mööbel, elektroonika) • Ohtlikke jäätmeid • Vähesel määral ehitus‐lammutusjäätmeid • Vanarehve • Ohtlike jäätmete kogumiseks viia läbi kogumisringe. • Olmes tekkinud ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendada edasi ka bensiinijaamade baasil. • Ohtlike jäätmete kogumiskonteinerid ettevõtetes. • Jääkreostuse likvideerimiseks likvideerida saastunud pinnas ja hüljatud jäätmed seal, kus on see (häda) vajalik, st. kus on reaalne oht pinnase‐ ja põhjavee reostuse risk ning sedakaudu ka oht inimese tervisele. • Maastike korrastamiseks tuleks kasutusele võtta või likvideerida varemed ja mahajäetud hooned. • Nõuetele mittevastavad prügilad tuleb korrastada hiljemalt 16.07.2013.a.

1.4 TARVASTU VALLA ARENGUKAVA (2005‐2010) Tarvastu valla arengukava on koostatud 2005‐2006.a. Arengukavaga on püstitatud valla arengueesmärgid ning toodud eesmärke täitvad tegevused kuni 2010. aastani.

Infrastruktuur ja keskkond Eesmärk: Valla elanikele on tagatud kaasaegne infrastruktuur ning puhas elukeskkond

Tegevused: • Mustla, Kärstna, Soe ja Suislepa asulate joogi‐ ja reoveesüsteemide rekonstrueerimisprojektide koostamine; • Ujumiskohtade puhastamine (Kivilõppe ranna puhastamine ja mudast puhastamine); • Poldri puhkeala korrastamine ja puhastamine; • Jäätmekava koostamine;

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 12/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

• Jäätmete veo korraldamine vallas; • Soojatrasside rekonstrueerimine.

1.5 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING Tarvastu valla üldplaneeringu koostamine algatati Tarvastu Vallavolikogu 18. mai 2006.a. otsusega nr 10. Üldplaneeringu koostamist koordineerib AS ENTEC, kes teostab üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist ning OÜ Pärnu Instituut. Jäätmekava seisukohalt on oluline märkida arendatavad objektid, millega tuleb arvestada jäätmehoolduse arendamisel. Tähtsamad neist on elamu‐ ja tootmismaade määramine korraldatud jäätmeveo seisukohalt ning turismiobjektid pakendi‐ ja biolagunevate jäätmete seisukohalt, seetõttu on käesolevas jäätmekavas välja toodud üldplaneeringuga määratletud nn. arenduspiirkonnad, milledele peab jäätmehoolduse arendamisel tähelepanu pöörama.

Turismiobjektid Sadamatena on kavas Tarvastu vallas välja arendada: • Kivilõppe jahisadam; • Poldri jahisadam; • Suislepa paadisadam Õhne jõel.

Paadisildadena arendatakse: • Tiiru ‐ Riuma külas; • Kalbuse ‐ Kalbuse külas; • Looduskaitseinspektori paadisild – Kivilõppe külas; • Sula ‐ Maltsa külas; • Arumetsa – Arumetsa külas; • Tondisaarel.

Supluskohad on reserveeritud: • Võrtsjärve rannal: 9 Riuma külas Tiiru lautrikoha juures (vee‐alaga 200 meetri pikkuse kaldalõigu ulatuses); 9 Kalbuse külas Kalbuse lautrikoha juures (vee‐alaga 200 meetri pikkuse kaldalõigu ulatuses); 9 Sooviku külas (vee‐alaga 200 meetri pikkuse kaldalõigu ulatuses); 9 Kivilõppe külas Poldri jahisadama juures (veealaga sadamale kuuluva kaldalõigu ulatuses); 9 Kivilõppe külas Kivilõppe puhkealal kahes kohas (veealaga puhkealaks P2 reserveeritud kaldalõigu ulatuses); 9 Maltsa külas Arumetsa puhkealal kahes kohas (veealadega 200 meetri pikkuse kaldalõigu ulatuses). • Jõgede ja väiksemate seisuveekogude kallastel: 9 Tarvastu jõe ääres, Mustla alevikust kagus Tinnikuru – Jakobimõisa külade piiril; 9 Pikru paisjärve ääres, Kuressaare – Pikru külade piiril; 9 Soe paisjärve ääres Soe küla keskuses; 9 Veisjärve ääres, Veisjärve puhkealal; 9 Muti umbjärve ääres Muksi külas; 9 Tiigi (Mõisa tiigid) ääres Kärstna küla keskuses;

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 13/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

9 Vooru umbjärve ääres Vooru külas; 9 Õhne jõe ääres Suislepa küla keskuses.

Perspektiivsed elamu‐ ja tootmismaad on reserveeritud: • Mustla alevikus • Soe külas keskuses • Kärstna küla keskuses • Suislepa küla keskuses

NB! Üldplaneeringuga ei ole määratletud konkreetsete jäätmekäitlusobjektide (jäätmejaam, kompostimisväljak) perspektiivseid asukohti, kuid on välja toodud piirkonnad kuhu on lubatud jäätmehoidla maad alade põhisihtotstarbe juurde: ƒ Mustla alevikus – tootmisala tüübi T4 juurde ƒ Soe, Suislepa ja Kärstna külades – tootmisala tüüpide T1 ja T2 juurde Eeltoodud piirkondasid tuleks käsitleda perspektiivse jäätmejaama ja kompostimisväljaku asukohaalternatiividena.

2 TARVASTU VALLA ÜLDISELOOMUSTUS

2.1 ASUKOHT Tarvastu vald asub Viljandimaal Võrtsjärvest läänes. Valla pindala on 409 km2 (ei ole arvestatud Võrtsjärve) ning rahvaarv 4272. Nii pindalalt kui rahvaarvult on Tarvastu vald Suure‐Jaani valla järel suuruselt teine omavalitsus Viljandi maakonnas ning pindalalt üks suurimaid omavalitsusi vabariigis. Valla administratiivkeskus ja ühtlasi ka suurim asula on Mustla alevik; teised suuremad asulad on Kärstna, Suislepa, Soe ja Väluste. Vallaõigused on Tarvastul a‐st 1991.

Joonis 2.1‐1. Tarvastu valla asukoht Eestis.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 14/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Tarvastu valla idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Valla piiridesse jääb ka Võrtsjärve tuntuim saar Tondisaar. Maismaapiir on Tarvastul Viiratsi, Paistu, Tarvastu ja Põdrala vallaga, neist viimane kuulub Valga maakonda.

2.2 RAHVASTIK JA ELAMUMAJANDUS Rahvastikuregistri andmetel elab vallas 02.08.2007.aasta seisuga 4272 elanikku. Valla keskuseks on Mustla alevik ning teised suuremad külad on Kärstna, Suislepa, Väluste ning Soe. Kokku on Tarvastu vallas üks alevik ja 36 küla.

Tabel 2.2‐1. Tarvastu valla asulad ja elamud asulate lõikes Asula / küla Korterelamud Ühepereelamud Elanikud Arv Elanikud Arv Elanikud kokku MUSTLA ALEVIK 17 307 350 700 1007 KOIDU KÜLA 22 87 87 METSLA KÜLA 12 46 46 PORSA KÜLA 21 85 85 RAASSILLA KÜLA 12 48 48 SOOVIKU KÜLA 17 67 67 VANAUSSE KÜLA 17 67 67 VILIMEESTE KÜLA 18 72 72 VILLA KÜLA 27 109 109 ÜLENSI KÜLA 31 125 125 SOE KÜLA 8 163 30 150 313 JAKOBIMÕISA KÜLA 24 96 96 KIVILÕPPE KÜLA 15 58 58 KURESSAARE KÜLA 18 73 73 PIKRU KÜLA 17 69 69 TARVASTU KÜLA 25 99 99 TINNIKURU KÜLA 36 145 145 UNAMETSA KÜLA 21 82 82 ÄMMUSTE KÜLA 5 18 18 KÄRSTNA KÜLA 7 90 19 212 302 ANIKATSI KÜLA 33 132 132 KANNUKÜLA KÜLA 14 55 55 MUKSI KÜLA 4 16 16 PAHUVERE KÜLA 33 133 133 PÕRGA KÜLA 15 60 60 TAGAMÕISA KÜLA 10 40 40 VEISJÄRVE KÜLA 17 69 69 SUISLEPA KÜLA 6 90 34 244 334 JÄRVEKÜLA KÜLA 19 75 75 MALTSA KÜLA 12 49 49 MARJAMÄE KÜLA 7 28 28

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 15/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

ROOSILLA KÜLA 10 39 39 VOORU KÜLA 20 81 81 VÄLUSTE KÜLA 27 108 108 KALBUSE KÜLA 12 47 47 MÕNNASTE KÜLA 32 127 127 RIUMA KÜLA 17 66 66 KOKKU: 38 650 1051 3777 4427

Märkus: väiksemate külade puhul on majapidamiste arv antud hinnangulisena leibkonna suuruse keskmise arvu järgi.

Joonis 2.2‐1. Tarvastu valla külad

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 16/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Tabel 2.2‐2. Tarvastu valla leibkondade iseloomustus 9. 1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 liikmega Keskmine

755 466 256 216 94 46 28 2,30

3 TARVASTU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS

Käesoleva jäätmekava koostamisel on piirkonnas kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise aluseks võetud jäätmekäitlusettevõtete, kes tegelevad Tarvastu vallas jäätmekäitlusega teenustööna, poolt Keskkonnaministeeriumi Info‐ ja Tehnokeskusele esitatud jäätmekäitluse aastaaruanded10, Viljandi maakonna ja Eesti riiklik jäätmekava, erinevad Eestis teostatud jäätmekäitlusalased uuringud ja Tarvastu Vallavalitsuse andmed.

Jäätmekoguste ümberarvutamiseks on jäätmealases statistikas võetud tavaliselt segaolmejäätmete tiheduseks 220 kg/1m3. Tegelikkuses on jäätmekonteineris olevate segaolmejäätmete tiheduseks analüütilisel teel saadud 110…150 kg/m3. Ümberarvutuse juures on kasutatud keskmise tihedusena 115 kg/m3.

Tabel 3‐1. Tarvastu vallas jäätmekäitlusõigust omavad ettevõtted 11 Põhi jäätmeliik Muud jäätmeliigid Käitleja ja jäätmeloa number

Ohtlikud • Ekoservis Teenudes OÜ (nr L.JÄ.VI‐46970) jäätmed • Nordcarrier Transport Eesti OÜ (nr L.JÄ.VI‐ 138306) • Ecometal AS (nr. L.JÄ.VI‐36362 Pakendid, elektroonika, • AS Epler & Lorenz (nr L.JÄ.VI‐20726) vanarehvid

Metallijäätmed • OÜ TranssFera DR (nr L.JÄ.VI‐145175) Ohtlikud jäätmed, • Kuusakoski AS (nr L.JÄ.VI – 45456) elektroonika, vanarehvid

Pakendid Ohtlikud ja elektroonika • AS Väätsa Prügila (nr L.JÄ.VI‐26331) jäätmed, vanarehvid

Olmejäätmed Pakendid, elektroonika, • Cleanaway AS (nr L.JÄ.VI – 46385) bio‐, ehitus‐ ja ohtlikud • AS Ragn‐Sells (nr 1‐1999) jäätme • AS ISS Eesti Lääneregioon (nr. L.JÄ.VI‐35365) • AS Teho (nr. L.JÄ.VI‐35364) • Jaakson ja Ko AS (nr. L.JÄ.VI‐34517) Allikas: http://klis.envir.ee

9 2000. aasta rahvastiku loenduse andmed. Statistikaamet. 10 KKMm nr 138, 23.12.2004.a. “Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord”. 11 Jäätmeliikide klassifitseerimise aluseks on jäätmekava koostaja hinnang käitleja põhitegevuse kohta.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 17/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

3.1 JÄÄTMETE KOGUMINE 2006.a koguti Tarvastu valla majapidamistest kokku 403,16 tonni olmejäätmeid, mis teeb ühe valla elaniku kohta ca 94 kg/a ning mis moodustab ca 31% uuringute järgi Eestis ühe elaniku kohta tekkivast olmejäätmete kogusest. Pikemajalise jäätmekäitlusettevõtete poolt kogutud jäätmeliikide ja –koguste analüüsiks on võetud ajaperiood alates 2002.a., kuna sellest ajast alates on fikseeritud jäätmete ladestamise kogust prügilas jäätmete kaalumise teel. Enne kasutati segaolmejäätmete mahu ja kaalu teisendamiseks jäätmete keskmist erikaalu 220 kg/m3, mis teostatud uuringute kohaselt ei vasta tegelikule olukorrale.

Järgnevad andmed sisaldavad ainult jäätmekäitlusettevõtete poolt kogutud jäätmekoguseid. Statistikast jäävad välja organiseeritud jäätmekogumisega mitteliitunud või kogumisvõimalusi mittekasutavate jäätmevaldajate poolt tekitatud jäätmeliigid ja –kogused ning jäätmevaldajate poolt “ise käideldud” jäätmekogused (põletamine, matmine jne) ja illegaalselt ladestatavad jäätmed ning samuti kodukompostimine.

Tabel 3.1‐1. Jäätmekäitlejate poolt kogutud jäätmekogused, t/a Aruande esitaja Jäätmenimetus Kogus Jäätmetekitaja 2006. aasta Ragn‐Sells AS Prügi (segaolmejäätmed) 1,63 Majapidamised Epler & Lorenz AS Nakkusohtlikud jäätmed 0,01 Perearst Maire Lattik Sortimata ravimikogumid 0,00 Perearst Maire Lattik Patareid ja akud 0,00 Perearst Maire Lattik Ekoservis Teenused OÜ Süstlad 0,00 Majapidamised Elektri‐ ja elektroonikaseadmed 1,35 Majapidamised Orgaanilised lahustid 0,02 Majapidamised Värvid, lakid, liimid 0,17 Majapidamised Mootori‐, käigukasti‐ ja määrdeõlid 0,07 Majapidamised Pliiakud 0,14 Majapidamised Kemikaalid 0,08 Majapidamised Luminestsentslambid ja elavhõbedajäätmed 0,07 Majapidamised Patareid ja akud 0,01 Majapidamised Sortimata ravimikogumid 0,03 Majapidamised Cleanaway AS Ehitus‐ ja lammutussegapraht 55,72 Karter OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 132,03 Majapidamised Prügi (segaolmejäätmed) 45,09 Mustla Soojus OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 11,33 Tarvastu Erihooldekodu OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 22,11 Tarvastu Gümnaasium Prügi (segaolmejäätmed) 53,54 Tarvastu Vallavalitsus, vedu Prügi (segaolmejäätmed) 29,60 Viiratsi Lihatööstus OÜ Kuusakoski AS Raud ja teras 49,91 Nukike OÜ Pliiakud 0,25 Loisu talu Lõpe Agro OÜ Loomsete kudede jäätmed 9,01

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 18/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Prügi (segaolmejäätmed) 0,66 Topster OÜ Loomsete kudede jäätmed 2,80 Prügi (segaolmejäätmed) 1,50 KOKKU: 417,13 2005. aasta Lõpe Agro OÜ Loomsete kudede jäätmed 9,62 Prügi (segaolmejäätmed) 1,60 Topster OÜ Loomsete kudede jäätmed 1,50 Prügi (segaolmejäätmed) 1,50 OJ‐Keskus OÜ Elektri‐ ja elektroonikaseadmed 0,82 Majapidamised Värvid, lakid, liimid 0,02 Tarvastu Vallavalitsus Mootori‐, käigukasti‐ ja määrdeõlid 0,04 Majapidamised Õlifiltrid 0,01 Majapidamised Pliiakud 1,93 Tarvastu Vallavalitsus Luminestsentslambid ja elavhõbedajäätmed 0,08 Majapidamised Patareid ja akud 0,03 Majapidamised Sortimata ravimikogumid 0,05 Majapidamised Ragn‐Sells AS Prügi (segaolmejäätmed) 1,66 Majapidamised Cleanaway AS Prügi (segaolmejäätmed) 10,42 Kastan OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 198,00 Majapidamised Prügi (segaolmejäätmed) 59,26 Mustla Soojus OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 11,63 Narma AS Prügi (segaolmejäätmed) 11,70 Roni REM AS Prügi (segaolmejäätmed) 34,85 Viiratsi Lihatööstus OÜ KOKKU: 344,71 2004. aasta Cleanaway AS Prügi (segaolmejäätmed) 16,60 Kastan OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 112,00 Majapidamised Prügi (segaolmejäätmed) 101,70 Mustla Soojus OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 17,20 Narma AS Prügi (segaolmejäätmed) 16,90 Roni REM AS Prügi (segaolmejäätmed) 12,30 Tarvastu Erihooldekodu OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 39,00 Tarvastu Gümnaasium Prügi (segaolmejäätmed) 12,40 Tarvastu Leib OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 75,40 Tarvastu Vallavalitsus Prügi (segaolmejäätmed) 67,90 Viiratsi Lihatööstus OÜ Epler & Lorenz AS Pliiakud 6,61 Majapidamised Pliiakud 0,82 Väluste PL OÜ Nakkusohtlikud jäätmed 0,00 Perearst Maire Lattik Sortimata ravimikogumid 0,00 Perearst Maire Lattik Lõpe Agro OÜ Loomsete kudede jäätmed 15,00 Prügi (segaolmejäätmed) 6,60

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 19/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Ragn‐Sells AS Prügi (segaolmejäätmed) 1,74 Majapidamised Masp AS Süstlad 0,00 Majapidamised Elektri‐ ja elektroonikaseadmed 0,91 Majapidamised Põllumajanduskemikaalijäätmed 0,02 Majapidamised Värvid, lakid, liimid 0,29 Majapidamised Muud mootori‐, käigukasti‐ ja määrdeõlid 0,01 Majapidamised Pliiakud 0,82 Majapidamised Kemikaalid 0,55 Majapidamised Luminestsentslambid ja elavhõbedajäätmed 0,18 Majapidamised Patareid ja akud 0,03 Majapidamised Sortimata ravimikogumid 0,12 Majapidamised KOKKU: 505,49 2003. aasta Cleanaway AS Prügi (segaolmejäätmed) 25,30 Kastan OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 336,50 Majapidamised Prügi (segaolmejäätmed) 77,60 Mustla Soojus OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 16,70 Narma AS Prügi (segaolmejäätmed) 23,40 Tarvastu Leib OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 53,80 Viiratsi Lihatööstus OÜ Masp AS Elektri‐ ja elektroonikaseadmed 0,12 Majapidamised Värvid, lakid, liimid 0,20 Majapidamised Pliiakud 1,85 Majapidamised Kemikaalid 0,05 Majapidamised Luminestsentslambid ja elavhõbedajäätmed 0,18 Majapidamised Patareid ja akud 0,01 Majapidamised Sortimata ravimikogumid 0,04 Majapidamised Ragn‐Sells AS Prügi (segaolmejäätmed) 1,84 Majapidamised KOKKU: 537,58 2002. aasta Masp AS Värvid, lakid, liimid 0,10 Majapidamised Pliiakud 2,70 Majapidamised Luminestsentslambid ja elavhõbedajäätmed 0,03 Majapidamised Sortimata ravimikogumid 0,00 Majapidamised Ragn‐Sells AS Prügi (segaolmejäätmed) 1,24 Majapidamised Tarvastu Vallavalitsus Elektri‐ ja elektroonikaseadmed 4,00 Majapidamised Prügi (segaolmejäätmed) 330,00 Majapidamised Pliiakud 3,00 Majapidamised Cleanaway AS Prügi (segaolmejäätmed) 37,10 Kastan OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 162,70 Majapidamised

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 20/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Prügi (segaolmejäätmed) 113,80 Mustla Soojus OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 24,50 Narma AS Prügi (segaolmejäätmed) 45,70 Tarvastu Gümnaasium Prügi (segaolmejäätmed) 34,30 Tarvastu Leib OÜ Prügi (segaolmejäätmed) 114,10 Viiratsi Lihatööstus OÜ KOKKU: 873,27

Graafik 3.1‐1. Kogutud jäätmetekoguste muutumine 2003 – 2005.a.

1000

800

600

400

200

0 2002 2003 2004 2005 2006 Keskmine

Kuna käesoleva jäätmekava koostamisel ei olnud teada kui palju reaalselt inimesed on liitunud hetkel toimuva korraldatud jäätmeveoga (on sõlminud lepingu jäätmekäitlusettevõttega ning annavad regulaarselt oma jäätmeid kogumissüsteemile üle), on võetud liitunute hindamise aluseks Tarvastu vallast kogutud jäätmekogused (vt. Tabel 3.1‐1), valla ühe leibkonna keskmine suurus (2,3 elanikku), Eestis teostatud uuringute andmed ühe inimese kohta tekkivate jäätmete kohta ning Tarvastu valla naaberomavalitsuse Karksi valla andmed jäätmeveolepingu sõlminud kliendi kohta kogutud jäätmete kohta.

Tabel 3.1‐2. Ühe inimese kohta kogutud segaolmejäätmete kogused Jäätmeliik Jäätmekogus (Tabel Valla elaniku Karksi vallas ühe 3.1‐1) segaolmejäätmed kohta elaniku kohta

2002.a. Segaolmejäätmed 653,44 t/a 147,60 kg/a 40,40 kg/a 2003.a. Segaolmejäätmed 415,94 t/a 93,95 kg/a 69,36 kg/a 2004.a. Segaolmejäätmed 342,14 t/a 77,28 kg/a 75,60 kg/a 2005.a. Segaolmejäätmed 258,92 t/a 58,48 kg/a 140,77 kg/a 2006.a. Segaolmejäätmed 265,73 t/a 60,02 kg/a Teadmata Keskmine Segaolmejäätmed 387,234 t/a 87,47 kg/a 81,53 kg/a

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 21/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Graafik 2. Valla elaniku kohta kogutud segaolmejäätmete kogused (kg/a) 2002 – 2005.a.

160 140 Tarvastu vallas (elanike arv 4427) 120 100 Karksi vallas (elanike arv 4245) 80 60 40 20 0 2002 2004 Keskmine

Järeldused: Erinevate Eestis teostatud uuringute ja Viljandimaa jäätmekava koostamise käigus teostatud põhjalike analüüside järgi, koguti Viljandimaal 2003.a 256 kg ja ladestati 249 kg segaolmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Karksi valla andmetel andis iga korraldatud jäätmeveoga liitunud elanik 2002 – 2005.a. keskmisena kogumissüsteemile üle 157 kg segaolmejäätmeid aastas. Sellest tulenevalt võib hinnata, et Tarvastu vallas on kogumissüsteemiga liitunud ca 60% elanikkonnast, millest enamuse moodustab Mustla, Soe, Kärstna ning Suislepa kortermajade elanikud.

Pakendijäätmed Alates 2004.a. 1 maist peab Eestis toimima tootjavastusel põhinev pakendikogumissüsteem(‐id), millest on täpsemalt juttu käesoleva jäätmekava peatükis 5.1.4.4. Tootjavastuse rakendamiseks on Eestis loodud kolm pakendijäätmete kogumisega tegelevat pakendiorganisatsiooni: MTÜ Pakendiringlus ja MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon tegelevad segapakendi (metall, plast, klaas, paber‐papp jne) ning MTÜ Eesti Pandipakend tegeleb pandiga koormatud joogipakendi kogumise ning taaskasutamisega. Süsteemi toimimiseks on pakendeid tootvad ettevõtted (n. toiduainete tööstusettevõtted, hulgilaod) ja pakendeid importivad ettevõtted delegeerinud oma kohustused taaskasutusorganisatsioonidele, kes omakorda ostavad pakendijäätmete kogumisteenust kas kaubandusettevõtetelt (kes müüvad pandipakendit) või jäätmekäitlusettevõtetelt (kes koguvad ja taaskasutavad segapakendit).

Tootjavastusorganisatsioonide andmetel 12 asuvad Tarvastu vallas järgmised pakendikogumiskonteinerid:

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon • Segapakendi kogumiskonteiner Kärstna kauplus, Kärstna küla Suurus 0,66 m3 • Segapakendi kogumiskonteiner A ja O kauplus, Mustla alevik Suurus 0,66 m3 • Segapakendi kogumiskonteiner A ja O kauplus, Soe küla Suurus 0,66 m3 • Segapakendi kogumiskonteiner Suislepa kauplus, Suislepa küla Suurus 0,66 m3

MTÜ Pakendiringlus • Segapakendi kogumiskonteiner Pahuvere kauplus, Pahuvere kül Suurus 1,5 m3 • Segapakendi kogumiskonteiner Väluste kauplus, Väluste küla Suurus 1,5 m3

12 Allikas: www.eto.ee (MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon) ja www.pakendiringuls.ee (MTÜ Pakendiringlus)

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 22/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

• Segapakendi kogumiskonteiner Kärstna kauplus, Kärstna küla Suurus 1,5 m3, 2 tk • Segapakendi kogumiskonteiner Soe kauplus, Soe küla Suurus 1,5 m3, 2 tk • Segapakendi kogumiskonteiner Posti 27, Mustla alevik Suurus 3 m3 • Segapakendi kogumiskonteiner Tiigi 4, Mustla alevik Suurus 3 m3 • Segapakendi kogumiskonteiner Suislepa 4, Suislepa küla Suurus 3 m3 • Segapakendi kogumiskonteiner Suislepa kauplus, Suislepa küla Suurus 3 m3

Tarvatu vallas puuduvad paberi‐ ja papi ning samalaadse pakendi kogumiseks mõeldud kogumiskonteinerid.

Ohtlikud jäätmed Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid kogutakse Mustla alevikus asuvas spetsiaalses merekonteinertüüpi kogumispunktis, mille tühjendamist korraldas OÜ OJ‐Keskus. 19. oktoobri 2007 käskkirjaga nr 1172 tunnistats Keskkonnaminister aga OÜ OJ‐Keskus ohtlike jäätmete käitluslitsents nr 0092 kehtetuks ning seega peab Tarvastu vald leidma endale uue koostööpartneri, kellele kogumispunktis kogutud ohtlikud jäätmed üle anda.

3.2 JÄÄTMEHOOLDUSE PEAMISED PROBLEEMID − Puudub täpne ülevaade jäätmeveoga liitunud jäätmetekitajatest. Tõenäoliselt on suurem osa liitunutest Mustla alevikus ning Soe, Kärstna ning Suislepa külades. Liitnud on tõenäoliselt ca 60% valla elanikkonnast. − Puudub täpne ülevaade pakendikogumissüsteemiga kogutud pakendikogustest. − Puuduvad võimalused teiste taaskasutatavate jäätmete üleandmiseks, millest tulenevalt ei koguta elanike poolt jäätmeid liigiti ning ei suunata taaskasutusse. − Jäätmehooldusalane statistika ei anna selget ülevaadet tegelikult jäätmehooldusega haaratud jäätmetekitajatest ning piirkonnast kogutud jäätmeliikide ja –koguste kohta. − Elanikkonna ebapiisav teadlikkus jäätmekäitluse osas – inimesed ei mõista jäätmete liigiti kogumise ega säästliku tarbimise eelist. − Puuduvad suuremõõtmeliste jäätmete regulaarsed üleandmisvõimalused. Teenust saab tellida jäätmekäitlejatelt, kuid vastav üleandmiskoht vallas puudub. − Jäätmekäitluse teenus ei toimi kogu vallas optimeeritult. − Jäätmehooldusalane järelevalvesüsteem on ebapiisav. Vallas on puudu inimestest, kes tegeleks järelevalvega. − Jäätmehooldusega on liitunud väga vähesed Tarvastu valla ettevõtted. − Vallas ei ole rakendatud 2004.a. Jäätmeseadusega sätestatud korraldatud jäätmevedu ning kehtestatud uutele normidele vastavat kohaliku tasandi jäätmehoolduse õigusraamistikku: jäätmehoolduseeskiri, jäätmevaldajate register jne. − Vähene koostöö omavalitsuste vahel.

4 TARVASTU VALLAS HINNANGULISELT TEKKIVAD JÄÄTMED AS Maves poolt koostatud ning Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega heaks kiidetud Üleriigilise Jäätmekava kohaselt tekkis 2000.a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 378 kg olmejäätmeid aastas, mis teeb ca 1 kg segaolmejäätmeid inimese kohta päevas.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 23/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Viljandimaa jäätmekava kohaselt anti Viljandimaal ühe elaniku kohta jäätmete kogumissüsteemile üle keskmiselt 256 kg segaolmejäätmeid aastas. Tekkivate olmejäätmete kogus sõltub suuresti elanike tarbimisharjumistest ning kaubandus ja teiste teenindusettevõtete lähedusest või paremast ühendusest suuremate tõmbekeskustega.

Tekkivateks olmejäätmekogusteks on loetud jäätmekogused, mida on võimalik põhimõtteliselt korraldatud jäätmekogumissüsteemiga (korraldatud jäätmevedu, jäätmete liigitikogumise võimalused jne) võimalik kokku koguda ja nõuetekohasesse käitlusesse suunata. Tekkivateks olmejäätmekogusteks ei ole loetud jäätmeliike ja –koguseid, milliseid jäätmevaldajad ise käitlevad (põletus, kompostimine jne) ning ettevõtetes ja asutustes tekkinud samalaadseid olmejäätmeid.

Eeltoodust tulenevalt on arvestatud Tarvastu valla olmejäätmete tekkeks: • tiheasustusega piirkonna elanikud: kortermajades 225 kg/a elaniku kohta eramajades 200 kg/a elaniku kohta • hajaasustusega piirkonna elanikud: nii eramutes kui kortermajades 175 kg/a elaniku kohta

Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed ja nende koostis on muutuv. Jäätmete koostis muutub suuresti sõltuvalt inimeste tarbimisharjumistest, kaubandusettevõtete kaugusest, inimeste võimalusest jäätmeid ise käidelda. Isekäitlemise osakaal on oluliselt suurem maapiirkondades, kus orgaanilised toidujäätmed komposteeritakse või osaliselt kasutatakse loomatoiduks ning paberi ja papijäätmed põletatakse.

Tabel 4‐1. Tarvastu valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate olmejäätmete kogus, t/a. Asula / küla Korterelamud Ühepereelamud Jäätmekogus Elanikud Jäätmekogus Elanikud Jäätmekogus kokku, t/a kokku, kg/a kokku, kg/a MUSTLA ALEVIK 307 69075 700 140000 209,1 KOIDU KÜLA 87 15225 15,2 METSLA KÜLA 46 8050 8,1 PORSA KÜLA 85 14875 14,9 RAASSILLA KÜLA 48 8400 8,4 SOOVIKU KÜLA 67 11725 11,7 VANAUSSE KÜLA 67 11725 11,7 VILIMEESTE KÜLA 72 12600 12,6 VILLA KÜLA 109 19075 19,1 ÜLENSI KÜLA 125 21875 21,9 SOE KÜLA 163 36675 150 30000 66,7 JAKOBIMÕISA KÜLA 96 16800 16,8 KIVILÕPPE KÜLA 58 10150 10,2 KURESSAARE KÜLA 73 12775 12,8 PIKRU KÜLA 69 12075 12,1 TARVASTU KÜLA 99 17325 17,3 TINNIKURU KÜLA 145 25375 25,4 UNAMETSA KÜLA 82 14350 14,4 ÄMMUSTE KÜLA 18 3150 3,2

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 24/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

KÄRSTNA KÜLA 90 20250 212 42400 62,7 ANIKATSI KÜLA 132 23100 23,1 KANNUKÜLA KÜLA 55 9625 9,6 MUKSI KÜLA 16 2800 2,8 PAHUVERE KÜLA 133 23275 23,3 PÕRGA KÜLA 60 10500 10,5 TAGAMÕISA KÜLA 40 7000 7,0 VEISJÄRVE KÜLA 69 12075 12,1 SUISLEPA KÜLA 90 20250 244 48800 69,1 JÄRVEKÜLA KÜLA 75 13125 13,1 MALTSA KÜLA 49 8575 8,6 MARJAMÄE KÜLA 28 4900 4,9 ROOSILLA KÜLA 39 6825 6,8 VOORU KÜLA 81 14175 14,2 VÄLUSTE KÜLA 108 18900 18,9 KALBUSE KÜLA 47 8225 8,2 MÕNNASTE KÜLA 127 22225 22,2 RIUMA KÜLA 66 11550 11,6 KOKKU: 650 146250 3777 693625 839,9

Käesolevas jäätmekavas on olmejäätmete liigilise koostise aluseks võetud Riiklikus jäätmekavas toodud 2 erinevatel aegadel koostatud uuringute alusel esitatud protsentuaalset koostist.

2000. aastal Tallinnas, Pärnus, Raplas, Aravetel, Kuusalus ja Loo asulas läbiviidud uuringu kohaselt moodustasid olmejäätmetest: • orgaanilised jäätmed keskmiselt 42,1% • paber, papp, kartong 25,3% • klaas 2,7% • metall 3,8% • plast 11,6% • puit 3,3% • püsijäätmed 6,7% • komposiitmaterjalid (k.a kartongil põhinevad joogipakendid) 3,4% • tekstiil 0,9% • ohtlikud jäätmed 0,2%.

Tabel 4‐2. Tarvastu valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate jäätmete koostis, PROGNOOS 1 Jäätmeliik Massi % Kogus, t/a Orgaanilised 42,1 353,59 Paber, papp, kartong 25,3 212,49 Klaas 2,7 22,68 Metall 3,8 31,92 Plast 11,6 97,43 Puit 3,3 27,72

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 25/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Püsijäätmed 6,7 56,27 Komposiitmaterjal 3,4 28,56 Tekstiil 0,9 7,56 Ohtlikud jäätmed 0,2 1,68 KOKKU: 100% 840 t/a

2004. aastal Tallinna erinevates piirkondades läbiviidud uuringu kohaselt moodustasid olmejäätmetest erinevat liiki jäätmed Joonisel 4‐1 kujutatud protsentuaalse osa.

Joonis 4‐1. Jäätmete liigiline koostis

Allikas: Riigi jäätmekava aastani 2013 eelnõu (www.envir.ee).

Tabel 4‐2. Tarvastu valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate jäätmete koostis, PROGNOOS 2 Jäätmeliik Massi% Kogus, t/a Plast 9 75,59 Klaas 6 50,39 Metall 4 33,60 Paber ja papp 19 159,58 Biolagunevad ‐ sega 3 25,20 Köögijäätmed 28 235,17 Aiajäätmed 12 100,79 Puit 3 25,20 Ohtlikud 1 8,40 Elektroonika 2 16,80 Põlevad jäätmed ‐ sega 6 50,39 Inertsed (mittepõlevad) ‐ sega 7 58,79 KOKKU: 100 % 840 t/a

Olmejäätmete hulgas olevad pakendijäätmete liigid ja kogused

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 26/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Lähtudes asjaolust, et pakendite ja pakendijäätmete käitlemisele on seoses Eesti liitumisel EL‐liiduga senisest rohkem tähelepanu pööratud ning Pakendiseadusega on täpsemalt reguleeritud antud jäätmehoolduse valdkonda, on ka Tarvastu valla täpsemalt selgitatud pakendite klassifikatsioone ning analüüsitud tekkivaid pakendi ja pakendijäätmete liike ja koguseid. Pakendid on kõik tooted, sõltumata valmistamise materjalist või selle omadustest, mida kasutatakse kaupade hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, toormest kuni valmiskaubani, tootjast kuni kasutajani või tarbijani. Pakendiks loetakse ka sel eesmärgil kasutatavaid mittetagastatavaid esemeid 13. Pakendid muutuvad pakendijäätmeteks, kui nende valdaja on need ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema, ehk siis, kui tarbija on visanud pakendi prügikasti või kogumiskonteinerisse.

Pakendid liigitatakse lähtuvalt nende koostismaterjalidest järgmiselt: • Paber ja papppakend – moodustavad koos komposiitpakendiga (kihilisest kartongist või sellele lisaks kile, plast või foolium) ca 40% kasutatavast pakendimaterjalist 14. Komposiitpakend asendab toiduainetööstuses oluliselt plastpakendit joogipakendina. Peamiselt kasutatakse komposiitpakendeid mittegaasiliste karastusjookide, mahlade ja piimatoodete pakendamiseks. • Klaaspakend – kasutatakse peamiselt toiduainetööstuses (alkohoolsete‐ ja karastusjookide pakendamiseks), vähemal määral farmaatsia‐ , keemia‐ jt tööstusharude toodete pakendamisel. • Plastpakend – hinnanguliselt 70% plastpakendist on müügipakend. Kasutatakse peamiselt karastusjookide, lahjade ja kangete alkohoolsete jookide pakendamiseks. Osaliselt ka rühm‐ ja veopakendid (taara‐ ja muud kastid ning kanistrid, tünnid). Enamus kasutatavast plastpakendist on ühekorrapakendid, mis muutuvad jäätmeteks kodumajapidamises. Suurema osa kasutatavast plastpakendist moodustavad polüetüleen‐ (PE) ja polüetüleentereftaatpakend (PET). Hinnanguliselt moodustab ca 20% müügipakendist plastpakend. Lähiaastatel prognoositakse plastpakendi (sh. joogipakendi) kasutamise kümnekordset kasvu. • Metallpakend – peamiselt teras‐ ja alumiiniumpakendid. Kasutatakse peamiselt toiduainetööstuse toodangu pakendamiseks (karastus‐ ja vähealkohoolsed joogid ning pikema säilivusajaga erinevad konservid). Teiseks suuremaks kasutusvaldkonnaks on keemiatööstuse toodangu pakendamine (värvid, lakid, liimid jne). Keemiatööstuses kasutatavast pakendist moodustavad pärast nende kasutamisest kõrvaldamist suurema osa ohtlikud jäätmed, mis tuleks koguda ja käidelda väljaspool üldist pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi. • Puitpakend – on peamiselt seotud tootmises kasutatavate veopakenditega: EUR‐alused, puitkastid jne. Teeninduses (kauplused) kasutatavad veopakendid tagastatakse kaupa transportivale ettevõttele reeglina uue kauba toomisel. Samuti kasutatakse puitaluseid uuesti kaubanduses või tootmises.

Hindamaks piirkonnas tekkivate pakendite ja pakendijäätmete liike ja koguseid, on kasutatud SEI‐ Tallinn poolt teostatud uuringute ja Riikliku Jäätmekava ühe osana koostatud „Pakendi‐ ja pakendijäätmealane tegevuskava“ toodud tulemusi ning seda väljendatud kahest erinevast hindamismeetodist tulenevalt.

1 MEETOD: aluseks on kogu pakendijäätmete massis konkreetse pakendijäätmeliigi osa. Tekkinud olmejäätmete liigist moodustavad vastavad pakendid ja pakendijäätmed järgmise protsentuaalse osa:

13 „Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi rakendamine Eestis“. Säästva Eesti Instituut 2003. 14 Pakendikoguste ja -liikide uuring Statistikaameti andmete põhjal. SEI-Tallinn, 2002.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 27/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

• Paberist ja papist ca 50% paber ja papppakend • Klaasijäätmetest ca 100% klaaspakend • Metallijäätmetest ca 80% metallpakend • Plastijäätmetest ca 80% plastpakend • Komposiitmaterjal ca 100% pakendijäätmed

2 MEETOD: aluseks on segaolmejäätmete massis olevast jäätmeliigist vastava pakendijäätmeliigi osa. Uuringute kohaselt moodustavad pakendijäätmed kaaluliselt 25‐30%, mahuliselt ca 60% segaolmejäätmetest. Ühe inimese kohta tekib aastas ca 85 kg pakendijäätmeid, kogu sisetarbimises kasutatakse pakendeid ligi 190 kg ühe inimese kohta (sealhulgas veopakendid ning rühmpakendid, mis eemaldatakse enne tarbijat). Joogipakendid moodustavad kogu pakendimassist ca 15%.

Pakendijäätmete kogumassist moodustavad erinevast materjalist pakendid: • Puitpakend – 10% • Metallpakend – 8% • Plastpakend – 17% • Klaaspakend – 20% • Paber ja papppakend – 43% • Muu pakend– 2%

Tabel 4‐3. Tarvastu vallas tekkivad pakendite ja pakendijäätmete kogused, t/a. Pakendijäätme liik Massi %1 Kogus Massi %2 Kogus Paber ja papppakend 43 108 50 106 Metallpakend 8 20 80 26 Plastpakend 17 43 80 78 Klaaspakend 20 50 100 23 Komposiitpakend 12 30 100 29 KOKKU: 100 252 t/a 261 t/a

4.1 TARVATUS VALLA JÄÄTMETE „TÖÖDELDUKS” LUGEMINE Alates 01.01.2008.a. on vastavalt jäätmeseadusele töötlemata 15 olmejäätmete 16 ladestamine prügilatesse keelatud. Sellega seoses on käesoleva peatüki eesmärgiks analüüsida Tarvastu valla olemasolevaid jäätmekäitlusvõimalusi ning teha ettepanekud saavutamaks nõutavat taset.

15 Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.

16 Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 28/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Õiguslik regulatsioon Jäätmeseaduse § 35 lõige 1 sätestab üldise kohustuse töödelda jäätmeid enne nende prügilasse ladestamist. Olmejäätmete suhtes sätestab jäätmeseaduse § 36 täiendavalt, et segunenud olmejäätmed tuleb enne prügilasse ladestamist sortida võimaldamaks olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures koguses. Jäätmeseaduse § 36 lg 2 keelab segunenud ja sortimata olmejäätmete prügilasse ladestamise. Seega tuleneb jäätmeseaduse §‐st 36 kohustus sortida segunenud olmejäätmed enne nende kõrvaldamist (s.o prügilasse ladestamist).

Jäätmeseaduse § 36 lõike 3 teises lauses esitatakse sortimise mõiste. Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Jäätmevoost tasub (majanduslikult) välja sortida vaid neid jäätmeliike, millele on olemas vastuvõetava hinnaga taaskasutuse võimalused. Kui tekib uusi taaskasutusvõimalusi, tuleb ka varasemast enam jäätmeid jäätmevoost välja sorteerida

Töötlemise eesmärk ja nõuded 17 Töötlemise eesmärgiks on suurendada jäätmete taaskasutust ning vältida nende kõrvaldamist, ehk siis prügilasse ladestamist. Samas ei ole kehtestatud regulatsiooniga eeldatud, et kõik jäätmeliigid, millest olmejäätmed koosnevad, tuleb mingis ulatuses liigiti koguda. Mistahes materjali üldine väljanoppimise nõue ja selle vastav prügilasse ladestamise keeld ei täidaks üldist eesmärki eelistada ladestamisele taaskasutamist, kuivõrd materjali on võimalik küll välja sortida, kuid seda ei ole halva kvaliteedi pärast võimalik tegelikult taaskasutada (sest kui materjal on kahjustatud näiteks kokkupuutel teiste jäätmetega (sealhulgas biojäätmetega), siis ei ole seda enam võimalik taaskasutada).

NB! Nii liigiti kogutud kui ka jäätmekäitlusettevõttes sorditud taaskasutatavatel materjalidel peab olema taaskasutusvõimalus, materjalide liigiti kogumisel ja jäätmevoost välja noppimisel kaob mõte, kui nad pärast sellist tegevust jõuavad ikka ladestusalale.

Ka ei ole määrusega kehtestatud protsendilisi määrasid, mis tuleb olmejäätmetest minimaalselt välja koguda ning millistest alates loetakse jäätmed töödelduks. Erinevatele jäätmetele kehtestatud taaskasutusmäärad (peamiselt pakendi‐ ja elektroonikajäätmetele) on mõeldud tootjatele, kes peavad tagama teatud koguses jäätmete kokkukogumise. Jäätmetekitajatel (elanikel) on kohustus kogumissüsteemist osa võtta ehk seda aktiivselt kasutada.

Omavalitsuse kohustused Jäätmeseaduse § 31 sätestab kohaliku omavalitsuse organile kohustuse korraldada jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud korraldama jäätmete sortimist ja reguleerima jäätmekäitlust (jäätmeseadus § 71 lg 2 p 1 ja 2) ning seejuures kehtestama jäätmetest keskkonnale tuleneda võiva ohu vähendamise meetmeid.

17 Allikas: Keskkonnaministri määruse “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” eelnõu seletuskiri. http://www.envir.ee/1002.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 29/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda ning segunenud olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistule: 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) pakendid (15 01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga ‘*’ tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia‐ ja haljastujäätmed (20 02 01); 5) biolagunevad köögi‐ ja sööklajäätmed (20 01 08); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01) vanarehvid (16 01 03) kaasa arvatud, elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06); 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39); 8) suurjäätmed (20 03 07); 9) metallid (20 01 40).

Nii jäätmeseadus kui ka pakendiseadus teevad kohalikule omavalitsusele ülesandeks käsitleda kohaliku omavalitsuse jäätmekavas jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa ning muudest jäätmetest eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid.

Olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus koostöös «Pakendiseaduse» § 17 alusel akrediteeritud taaskasutusorganisatsiooniga ning teiste taaskasutusorganisatsioonide ja jäätmekäitlejatega, kes koguvad või taaskasutavad eelnimetatud jäätmeid.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus on koostöös eelnimetatud isikutega korraldanud oma haldusterritooriumil punktides 1–4 nimetatud olmejäätmete tekkekohas sortimise ja liigiti kogumise, mis on võimaldanud oluliselt vähendada nende jäätmete osakaalu ülejäänud segaolmejäätmete koostises ning suurendada taaskasutamisele suunatavate jäätmete koguseid, loetakse tekkekohas sortimisest ja liigiti kogumisest ülejäänud jäätmed «Jäätmeseaduse» § 16 mõistes töödelduks ning neile ei rakendu «Jäätmeseaduse» § 35 lõikes 1 ja § 36 lõikes 2 kehtestatud prügilasse ladestamise keeld.

Tarvastu valla olemasolev jäätmete liigiti kogumise võimalused on vastavalt „vajalikele” jäätmeliikidele järgmised: ƒ paber ja kartong (20 01 01) – hetkel spetsiaalsed kogumiskonteinerid puuduvad. Eramutes elavad jäätmetekitajad valdavalt põletavad tekkivad paberi‐ ja papijäätmed oma küttekoldes. ƒ pakendid (15 01) – vallas on käesolevaks ajaks paigaldatud 10 segapakendi kogumiskonteinerit; ƒ ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga ‘*’ tähistatud jäätmed) – kogutakse Mustla alevikus olevas ohtlike jäätmete kogumispunktis. ƒ biolagunevad aia‐ ja haljastujäätmed (20 02 01) – hetkel avalik haljastusjäätmete kogumiskoht puudub. Valla haljasalasid hooldaval ettevõttel on endal käitluskoht olemas. Eramutes tekkivad haljastusjäätmed käideldakse (kompostitakse) oma krundil.

Arvestades hetkel kehtiva määruse nõudeid võib lugeda tarvastu valla jäätmed töödelduks, kuid olukorra parandamiseks tuleks planeerida järgmiseid tegevusi:

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 30/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

1. Paigaldada koostöös pakendikogumisorganisatsioonidega valda paberi‐ ja pakendikogumiskonteinerid (täpsed kohad on toodud käesoleva jäätmekava peatükis 5.1.4.4) – 2008.a. 2. Välja ehitada Tarvastu valla jäätmejaam, kuhu oleks võimalik üle anda ka haljastusjäätmeid – 2008‐2009.a.

Lisaks eeltoodule on kehtestatud pikaajalisemad tingimused olmejäätmete hulgas olevatele biolagunevatele köögi‐ ja sööklajäätmete eraldikogumisele.

Vastavalt Jäätmeseadusele ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla: ƒ üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a; ƒ üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a; ƒ üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a.

Käesoleval hetkel on biolagunevate jäätmete osa üle 60% prügilasse ladestavates olmejäätmetes, mistõttu tuleb Tarvastu vallas leida võimalused ka biolagunevate jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks aastatel 2008‐2009.a.

5 JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE EESMÄRGID JA KORRALDUS

Jäätmehooldusalaste eesmärkide määratlemisel on aluseks võetud Tarvastu valla üldplaneeringus ja arengukavas toodud eesmärke ja tegevusi ning Jäätmeseaduses ja Pakendiseaduses ning nende alusel kehtestatud määrustega sätestatud jäätmehoolduse üldisi tingimusi.

Jäätmehoolduse korraldamisel on lähtutud üldistest keskkonnakaitselistest põhimõtetest:

• terviklikkuse põhimõte – jäätmete tekke vähendamine ja maksimaalse taaskasutust võimaldava tehnoloogia rakendamine tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis; • “saastaja maksab” põhimõte – jäätmetekitaja kohustub kandma kõik kulutused jäätmete käitlemisele ning nendest põhjustatud keskkonnakahjustuste likvideerimisele; • elutsükli põhimõte – kajastada toote omahinnas kõik keskkonnakaitselised kulutused kogu toote elutsükli jooksul (sealhulgas hilisemalt tootest tekkinud jäätmete käitlemise kulud); • “tootja vastutuse” põhimõte – kui tooted on muutunud jäätmeteks, peab tootja korraldama nende kogumise ja käitlemise ning taaskasutamise võimalikult suures ulatuses; • läheduse põhimõte – jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal keskkonnanõuetele vastavas ning parimat tehnoloogiat kasutavas jäätmekäitluskohas; • jagatud vastutuse põhimõte – jäätmehoolduses rakendatavad meetmed jagatakse osapoolte vahel selliselt, et need annavad parima tulemuse;

Lisaks eeltoodud põhimõtetele on eeldatud, et lähiaastatel piirkonna elanike arv oluliselt ei kasva. Samas aga suureneb kindlasti olmejäätmete kasv, seda tingituna elanike elatustaseme kasvust ja tarbimisharjumuste muutumisest. Jäätmete kogumissüsteemi planeerimisel on eeldatud, et elanike keskkonnateadlikkus suureneb ning korraldatud olmejäätmete kogumissüsteemiga liituvad kõik piirkonna jäätmetekitajad. Seetõttu suureneb vajadus taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsema korraldamise järele. Arvestades, et taaskasutatavate jäätmete

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 31/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

liigitikogumine, on peamine võimalus jäätmetekitajatel igapäevase jäätmehooldusega seotud kulutusi kokku hoida, peaks kõigil jäätmetekitajatel olema võimalikult võrdsed võimalused jäätmetest vabanemiseks. Seepärast on piirkonna jäätmehoolduse planeerimisel suuremat tähelepanu pööratud hajaasustusega piirkondade kaasamisele korraldatud jäätmekogumissüsteemiga.

Tarvastu vallas rakendatakse kolmetasandilist jäätmekäitlussüsteemi: Esimene tasand – jäätmete kohtsorteerimine ja orgaaniliste jäätmete kompostimine jäätmete tekkekohal. Teine tasand (kohaliku omavalitsuse tasand) – elanikkonnalt kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmejaamas ning väiksemates jäätmete, kust need suunatakse edasi, või viiakse kohtsorteerimise konteineritest otse teisese toorme kokkuostjale või tarbijale. Vastavalt vajadusele toimub jäätmejaamades jäätmete järelsorteerimine ja mõningane jäätmete eeltöötlus (elektroonika, mööbel). Samuti arendatakse koos reoveesette käitlusega teiste orgaaniliste jäätmete kompostimist (eelkõige haljastusjäätmed, hiljem ka teised biolagunevad olmejäätmed). Kolmas tasand – jäätmekäitluskoht, kus toimub jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine. Tarvastu valla mõistes peaks olema kolmanda tasandi jäätmekäitluskohaks segaolmejäätmete osas Viljandi prügila ja selle sulgemise järel Paikuse regionaalne jäätmekäitluskeskus või Karksi vallas asuv Anja prügila ning liigitikogutud taaskasutavate tavajäätmete osas tulevikus endisest Viljandi prügilast ehitatav jäätmete taaskasutuskeskus.

NB! Jäätmete reaalsed käitluskohad sõltuvad üldisest jäätmehoolduse arengust, kuna näiteks Viljandi prügila sulgemine ja Ainja prügila väljaehitus ei sõltu Tarvastu vallast. Täpsemad jäätmete käitluskohad reguleeritakse Tarvastu valla jäätmehoolduseeskirjaga.

Lähtudes maakondlikest juhistest ja arvestades Tarvastu valla senist jäätmehoolduse praktikat, toimub jäätmehoolduse korraldus kahes erinevas kogumissüsteemis: 1. KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU

2. TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE LIIGITIKOGUMISSÜSTEEM

5.1 JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDISED EESMÄRGID JA MEETEMED

5.1.1 JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLE KONTROLLI SAAVUTAMINE EESMÄRK • Jäätmevoogude kohta tõepärase informatsiooni kogumine. • Korraldatud jäätmeveoga liitnud jäätmevaldajate tõhus kontrollimine. • Saada järgmiseks korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamiseks TEGELIKUD andmed Tarvastu valla jäätmevaldajate ja jäätmevoogude kohta. • Kontrollida Tarvastu vallast kogutud segaolmejäätmete prügilasse ladestamisest valla eelarvesse laekuva saastetasu õigsust.

MEETMED: • Jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamine;

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 32/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

• Jäätmevaldajate poolt kohusetundlik jäätmearuannete esitamine 18; • Jäätmevaldajate jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade kohustusliku koostamise määratlemine; • Jäätmetekke uuringute läbiviimine – uuringute teostamiseks on võimalused järgmised: lasta jäätmetekitajatel kirja panna tekkinud jäätmekogused jäätmeliikide ja erinevate käitlusviiside kaupa või jäätmekonteinerite sisu sortides; • Küsitluste läbiviimine – küsimustikud eri sihtrühmadele, et välja selgitada valla majapidamiste/ettevõtete tarbimisharjumused, suhtumine jäätmekäitlusse, informeeritus, ka näiteks rahulolu erinevate teenustega, ettepanekud jne.

KORRALDUS: Jäätmevaldajate register. Jäätmeseaduse §69 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse organ asutama oma määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärgiks on tekitada omavalitsusel ülevaade kõikidest piirkonna jäätmevaldajatest, nende poolt jäätmeliikidest ja kogustest ning üles ehitada tõhus andmevahetus jäätmekäitlejatega.

Registrisse kantavad andmed peavad andma selge ülevaate valla jäätmevaldajatest (ka jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajatest, kes esitavad aruande oma jäätmekäitluse kohta), nende kasutatavatest jäätmemahutitest (mahutite arv, maht, tühjendamise sagedus), jäätmevedaja(te)st. Kindlasti peaks registrisse kandma ka tekkinud jäätmekogused, mis saadakse jäätmevedajatelt (korraldatud jäätmeveo aruannete põhjal või näit. täpsemate andmete saamiseks mahutite tühjendamise põhjal arvestatud jäätmekogused elamupiirkondade/elamutüüpide ja jäätmeliikide lõikes). Omavalitsus peaks kindlasti omama järgmisi andmeid: tekkivate jäätmete kogused jäätmeliikide lõikes (segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed, vanapaber ja papp, ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed jt), edasisele käitlusele suunatud jäätmekogused (taaskasutus, ladestus, jäätmekäitluskohad). Seega peab jäätmevaldajate register kajastama nii korraldatud jäätmeveo kui jäätmete taaskasutussüsteemi läbi kogutavaid jäätmeliike ja –koguseid.

Jäätmevaldajate registri koostamiseks on 2 võimalust: 1) Exceli baasil andmebaas 2) spetsiaalne tarkvaralahendus.

Exceli baasil andmebaas on odav, kuid selle automaatsed uuendamisvõimalused (elanike, maaüksuste ja majapidamiste andmete muudatused) on piiratud. Samuti tuleb piirkonnas jäätmeveo liitunud jäätmevaldajate andmed ning piirkonnast veetud jäätmekogused sisestada andmebaasi käsitsi. Ecxeli baasil jäätmevaldajate registri kasutamisel ei ole võimalik pidada tõhusat andmevahetust jäätmekäitlusettevõtetega, eelkõige korraldatud olmejäätmevedu teostava ettevõttega, mistõttu on raskendatud Tarvastu valla jäätmevoogudest tõepärase informatsiooni saamine.

Sellest tulenevalt võib järeldada, et Exceli baasil jäätmevaldajate register ei taga määratletud eesmärki – saada võimalikud tõepärased andmed Tarvastu valla jäätmehoolduse kohta ning tõhustada järelvalvet ja kontrolli Tarvastu valla jäätmehoolduse üle.

18 Jäätmearuande peaks esitama kõik aruande kohuslased vastavalt Jäätmeseaduse §116 ja §117.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 33/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Tarkvarapõhise jäätmevaldajate registri algandmeteks on maaüksuste andmed, mis omakorda jagunevad nende päritolu järgi kaheks:

1. Maa‐ameti digitaalne vektorkujul katastri indekskaart ESRI SHP formaadis L‐EST 97 koordinaatsüsteemis, mille andmevektor koosneb järgmistest andmetest: • aadressandmed; • sihtotstarbed; • põhiandmed; • kinnistamisandmed; • topokuju (topoloogiline ruumikuju)

Edasine päringute teostamise katastriüksuste andmete muudatussündmuste ning topokujude uuendamine toimub X‐tee MISP ehk mini‐infosüsteem‐portaali kaudu, mis on asutustele mõeldud portaal, kus ametnikud saavad sooritada neile nende töös vajalikke päringuid. Vastava rakenduse üldkirjeldus asub aadressil: https://misp.riik.ee/util/help.php ning X‐tee vahendusel päringute teostamiseks vajalik tehniline kirjeldus on toodud järgneval aadressil: http://www.maaamet.ee/docs/avalik/Xtee_paring.doc. Selleks peab Tarvastu vald sõlmima vastavasisulise lepingu Maa‐ametiga.

2. Kinnistuameti andmed kinnistute ja nende omanike kohta.

Jäätmevaldajate registris kasutatakse ainult sihtotstarbelt elamumaaks kvalifitseeruvate maaüksuste andmeid (metsa‐ ja põllumaade andmeid registrisse ei kanta). Registrile lõpliku formaadi andmiseks kasutatakse n. Maa‐ametist Eesti põhikaatri M 1 : 200 000, mille alusel on võimalik saada visuaalset ülevaadet piirkonna jäätmehooldusest (korraldatud jäätmeveoga liitunud maaüksused).

Registrisse peab olema võimalk kanda andmeid ka liigitikogutud jäätmete käitluskohtade kohta (asukoht, käitleja, kogutud jäätmeliigid ja ‐kogused).

Tarkvaralahenduse põhi jäätmevaldajate registri rakendamise eelduseks on, et register tulevikus ühilduks Eesti Jäätmekäitlejate Liidu poolt välja töötatud jäätmevedajate andmevahetusprotokolliga, mis võimaldab omavalitsusel ja jäätmevedajatel automaatselt andmeid vahetada.

Registris jäätmevaldajate andmete pideva liikumise tarvis peavad kõik piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlusettevõtted omavalitsusele kord kvartalis andma eeltoodud andmeid oma klientide kohta. Taaskasutatavate jäätmete käitlejad peavad esitama kogutud jäätmeliikide ja –koguste kohta kogumiskohtade järgi.

Jäätmehoolduse aruandlus Jäätmete tekke ja edasise käitlemise iseloomustamisel saab aluseks võtta keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määruse nr 138 „Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord“ (RTL, 06.01.2005, 3, 11) kohaselt keskkonnateenistusele kord aastas esitatavaid jäätmearuandeid.

Jäätmeseaduse järgi esitavad vähemalt üks kord aastas keskkonnateenistusele oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks järgmised isikud: ƒ jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omav isik;

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 34/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

ƒ jäätmeseaduse § 74 kohaselt tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses registreeritud isik (s.o. isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest; samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus‐ või kutsetegevuses vedav isik).

Keskkonnateenistusel on õigus nõuda peale nimetatud isikute jäätmearuannet ka jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba pole nõutav, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas.

Kõik Tarvastu valla jäätmearuande kohuslased peavad esitame vormikohase aastaaruande, mis käsitleb eelmise kalendriaasta jäätmekäitlustegevust, Viljandimaa keskkonnateenistusele hiljemalt 20. jaanuariks. Jäätmearuande vorm on toodud eelnimetatud keskkonnaministri määruse nr 138, lisas 1 ning Keskkonnaministeeriumi Info‐ ja Tehnokeskuse koduleheküljel www.keskkonnainfo.ee/jaatmed/.

Ettevõtete jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamine Jäätmeseaduse § 44, lg 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse organ nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt Jäätmeseaduse § 39 nõuetele vastava jäätmekava koostamist ja omavalitsusele esitamist, kui see on vajalik omavalitsuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

Ettevõtete jäätmekava koostamise eesmärgiks on korrastada ja juhtida Tarvastu valla haldusterritooriumil tegutsevate või tegevust alustavate ettevõtete ja asutuste tähelepanu ettevõttes tekkivate jäätmete käitlusele, leidma võimaluse jäätmetekke vähendamiseks ning kasutama tootmises keskkonnakaitseliselt parimat võimalikku tehnoloogiat.

Jäätmeseaduse § 116 kohaselt peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Sama seaduse kohaselt on jäätmeluba ja kompleksluba omav isik ning jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isik kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis‐ ja kõrvaldamistoimingute kohta.

Tarvastu valla tegutsevad ettevõtted peavad oma ettevõtte jäätmekava koostama ja Tarvastu Vallavalitsuse esitama hiljemalt 01.01.2013.a., mil alustatakse Tarvastu valla jäätmekava uuendamist 19.

19 Jäätmeseaduse §44 lg 4 – kohaliku omavalitsuse organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt Jäätmeseaduse §39 lg 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 35/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Kõik Tarvastu valla ettevõtted peavad vastu võtma oma ettevõtte jäätmehoolduseeskirja, kus on toodud ettevõttes tekkivate jäätmete liigid ja kogused, jäätmete käitlemistoimingute kirjeldus, sh. jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamise meetmed.

5.1.2 JÄÄTMETE TEKKE VÄLTIMINE JA KOGUSTE VÄHENDAMINE EESMÄRK • Stabiliseerida olmejäätmete ja teiste samalaadsete jäätmete teke inimese kohta aastaks 2014. aastaks. • Korduvkasutatavate materjalide kasutamise ja jäätmete korduskasutamise suurendamine. • Tagatisrahaga kaetud korduvkasutatava pakendikogumissüsteemi efektiivne rakendamine – tagada ringlussevõtt 90% ulatuses 5 aasta jooksul.

MEETMED: • Jäätmete kordus‐ ja taaskasutusse suunamine; • Korduvkasutatavate materjalide kasutamise suurendamine, millede kasutamine on võimalik selliselt, et need ei muutu vahepeal jäätmeteks: ƒ tagatisrahaga kaetud pakendikogumise rakendamine kõikides pakendimüügikohtades; ƒ ettevõtetes materjalide ja kõrvaltoodete (jääkide, praakmaterjalide) korduskasutamine/ümbertöötlemine; ƒ kasutatud materjalide korduskasutamine – kasutatud pakkematerjalide (n. puidukile, pakkelindid jne) ja ehitusmaterjalide korduskasutamine. • Elanike üldise keskkonnateadlikkuse tõstmine, sh jäätmekäitlusalane teavitustöö – elanike informeerimine: ƒ meedias ja avalikes kohtades – info levitamise võimalused: ajalehes, Internetis, kauplustes, valla avalikes teabepunktides, raamatukogudes, õppeasutustes, infovoldikute jagamine elanike postkastidesse jm; järgmiste jäätmemajanduse valdkondade kohta: korraldatud jäätmevedu, jäätmehoolduseeskirjad, jäätmete üleandmiskohad, jäätmekäitlus – kompostimine, pakendi ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete liigiti kogumine; eelkõige tuleb anda infot muudatuste kohta jäätmemajanduses ning ergutada elanikke jäätmeid liigiti koguma; ƒ teavitustöö infopäevade, jäätmekäitlus‐ ja heakorrakampaaniate toimumise ajal; ƒ selgitus‐ ja kasvatustöö korraldamine lasteaedades ja koolides – vastavasisulised õppetunnid, mängud, konkursid; ƒ säästvate tarbimisharjumuste propageerimine.

KORRALDUS: Tagatispakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON Kogumiskoht: MÜÜGIPUNKT

Tagatisrahaga kaetud joogipakendi kogumine toimub müügipunktides. Tagatisrahaga kaetud pakendite süsteem on kehtestatud õigusaktiga joogitaarale. Taaral on vastavasisuline märgistus.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 36/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Tarbijale tagastatakse raha pakendi üleandmisel müügipunkti, kui pakendil on säilinud tagatisraha märgistus. Tagatisraha süsteem töötab tootja‐vastustusel ning jäätmetekitajate jaoks majandusliku motiivi olemasolul on pakendite tagastusprotsent suurem ja kvaliteet kõrgem kui tasuta kogumissüsteemi korral. Tagatisraha kasutamine suurendab korduskasutuspakendi kasutust. Tagatisraha süsteemi rakendamine on kindlaks määratud Pakendiseadusega.

• Pakendiettevõte või taaskasutusorganisatsioon – korraldab pakendite vastuvõttu müügipunktides või kogumispunktides (taara kokkuostupunktid), korraldab tagatisraha liikumise ning katab kaubandusettevõtete tehtud kulutused pakendite vastuvõtule (vastavalt omavahelisele kokkuleppele); • Kaubandus e. müügipunktid – võtavad vastu tarbijalt tagastuspakendi, tagastavad tarbijale tagatisraha ning ladustavad ajutiselt tagastuspakendi. Seejärel annavad kogutud pakendikogused üle taaskasutusorganisatsioonile; • Tarbija – tagastab müügikohta sealt ostetud või samalaadse, tagatisrahaga kaetud, pakendi ning saab tagasi kauba soetamisel makstud tagatisraha. Pakend peab olema säilinud vormiliselt algsel kujul. Süsteemis osalemine on vabatahtlik; • KOV – määrab oma jäätmehoolduseeskirjaga kindlaks müügikohad, millistes võetakse vastu tagatisrahaga kaetud pakendit ning pakendiliigid, milliseid vastu võetakse. Kontrollib müügikohtade lepingute olemasolu taaskasutusorganisatsiooniga ning müügipunktide omavahelisel kohustuse jagamisel koostöölepingute olemasolu..

Elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine Käesolevas jäätmekavas püstitatud eesmärkide elluviimine sõltub lisaks Tarvastu valla kui kohaliku omavalitsuse organi pingutustest loomaks võimalusi jäätmeid keskkonnaohutult käidelda, elanike (jäätmetetekitajate – jäätmevaldajate) keskkonnaalasest teadlikkusest, hoolivusest oma elukeskkonna suhtes ning soovist seda parendada.

Suurimaks takistuseks jäätmehoolduse arendamisel on müüt, et jäätmekäitlus on elanike jaoks liiga kallis teenus. Arvestades Eesti keskmist palka ja käesolevas jäätmekavas toodud segaolmejäätmete konteinerite keskmist ühekordset tühjendushinda võib väita, et otsesed kulud jäätmehooldusele moodustavad max 1% elaniku sissetulekust. Probleemiks on hoopis tõsiasi, et kulusid tekkinud jäätmete käitlemisele on raske vältida – INIMENE TEKITAB ALATI JÄÄTMEID. Igapäevasest keskkonnanõuetele vastavast jäätmekäitlusest kallim on hoopis tagajärgede likvideerimine, millega on viimased 10 aastat, läbi SA Keskkonnainvesteeringute keskuse tegeletud. Seetõttu on vajalik ja odavam jäätmeid koheselt, pärast nende tekkimist õigesti käidelda.

Aspektid, millele tuleb elanike tähelepanu juhtida: • Jäätmete kohene keskkonnaohutu käitlemine on odavam, kui tagajärgede likvideerimine; • Igapäevased kulud jäätmehooldusele on oluliselt odavamad kui mistahes teised olmekulud (elekter, küte, televisioon, telefon jne); • Igapäevaseid jäätmehoolduskulusid on võimalik vähendada, selleks tuleb: ƒ jäätmeid liigiti koguda ja kasutada jäätmete liigiti äraandmise võimalusi, mis on elanike jaoks tasuta; ƒ kasutada eelkõige võimalusi pakendijäätmete ja paberi‐papi eraldikogumiseks, sest need moodustavad mahuliselt suurema osa (ca 60%) tekkivatest olmejäätmetest; ƒ valida endale sobiva suurusega kogumiskonteiner, et mitte maksta pooliku aga suurema konteineri tühjendamise eest rohkem (hind on konteineri mahu järgi);

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 37/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

ƒ leida võimalused biolagunevate jäätmete kompostimiseks kodumajapidamistes (biolagunevad jäätmed moodustavad ca 20% olmejäätmete mahust ning ca 40% massist), kasutades näiteks kompostrit. Korrektse kompostimise lisatulemiks on veel kodumajapidamises kasutatav kompostmuld.

Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Praktika on näidanud, et pelgalt jäätmehoolduseeskirjade kehtestamine jäätmeseaduses ettenähtud tähtajaks ei reguleeri ega korralda jäätmehooldust iseenesest ilma teavitamise ja kontrollita.

Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • teadvustada inimesele enda rolli jäätmete tekkes; • jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; teatud kampaaniaid ja üritusi võib korraldada perioodiliselt (näiteks ohtlike jäätmete kogumisreidid, jäätmete sorteerimise propageerimise kampaaniad); • teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine – selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet, st kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; näiteks kui ohtlike jäätmete suhtes antakse teavet nende iseloomu ja kogumise kohta, siis peab ohtlike jäätmete kogumispunkt olema sisuliselt valmis; samas vajavad elanikud aega rakendatud abinõudega kohanemiseks; • teavitustöö raames on kasulik selgitada, millist kasu jäätmetega korrektsest ümberkäimisest elanikud ise saavad (liigiti kogumine majanduslikult kasulikum vmt); • info edastamine peaks toimuma mitmeid allikaid pidi – kohalik ajaleht, infobrošüürid avalikes kohtades, elanike postkastisesse, infopunktis, internet, televisioon, raadio jm.; samuti võib korraldada jäätmekäitlusalaseid infopäevi näiteks korteriühistutele, ettevõtetele ja asutustele; • elanike kaasamine teatud otsuste tegemisse aitab neil tunnetada oma osalust valla juhtimises ja tõstab nende huvitatust ning teadlikkust valla probleemidest. • Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada erinevate sihtgruppidega. Soovitav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, koolilapsed), asustust/elukohta (eramajad/korterelamud; hajaasustus/tiheasustus). Teabe edastamiseks on olemas erinevaid kanaleid, mis on samuti suunatud erinevatele sihtgruppidele.

Tarvastu vallas planeeritakse 3 erinevas vormis teavitustööd : 1. üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, sh kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse propaganda – jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja nõuded, jäätmetest tekkivad keskkonnakahjustused, jäätmed kui keskkonnaprobleem, eri jäätmeliikide iseloomustus, võimalik kasu jäätmete liigiti kogumisest ja jäätmetega korrektsest ümberkäimisest. Väljund – seminarid, koolitused, õppepäevad, viktoriinid koolides jne. 2. konkreetne jäätmekäitlusinfo – jäätmete sorteerimispõhimõtted, jäätmete üleandmisvõimalused, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohad, lahtioleku ajad, jäätmete kogumiskampaaniate toimumisajad, korraldatud jäätmeveo olemus ja vajalikkus, jäätmeveo maksumus jne. Väljund – seminarid, artiklid ajalehes‐koduleheküljel, voldikud jne. 3. jäätmekäitluse tehnoloogia – jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta – kompostimine, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada. Väljund – seminarid, artiklid, pilootprojektid jne.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 38/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

5.1.3 KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU EESMÄRGID • Korraldatud olmejäätmeveo konkursi välja kuulutamine hiljemalt 01.02.2008.a. • Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine hiljemalt 01.06.2008.a. • Liita korraldatud olmejäätmeveoga 90% jäätmetekitajatest 31.12.2008. aastaks.

KORRALDUS Jäätmeseaduse § 66, lg 1 järgi on korraldatud olmejäätmevedu kohaliku omavalitsusorgani korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta.

Korraldatud olmejäätmete kogumise ja veo all mõeldakse korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliikide laadimist jäätmetekitaja poolt kogutud jäätmemahutitest (‐konteineritest) jäätmete transpordiks mõeldud spetsiaalsele prügiautole ning jäätmete vedamist ja edasist suunamist taaskasutusse või kõrvaldamisele.

Korraldatud jäätmeveo korraldamise eesmärgiks on kõikide piirkonna jäätmevaldajate liitmine jäätmekogumissüsteemiga. Sellest tulenevalt on jäätmeveo planeerimisel tähelepanu pööratud kahele aspektile: 1. Kõigil jäätmetekitajatel peavad olema võimalused oma jäätmete üleandmiseks kogumissüsteemile; 2. Jäätmete kogumise maksumus peab olema kõigil jäätmetekitajatele võrdne ning sõltuma jäätmete tekkekogusest.

Vastavalt Jäätmeseaduse §67 lõikele 2 tuleb korraldatud jäätmeveo läbiviimiseks kindlaks määrata vähemalt järgmised tingimused: 1) veopiirkond; 2) veetavad jäätmeliigid; 3) eeldatavad jäätmekogused; 4) jäätmekäitluskohad; 5) eri‐ või ainuõiguse kestus; 6) veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; 7) jäätmeveo teenustasu piirmäär; 8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.

5.1.3.1 Korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliigid

Korraldatud olmejäätmeveoga korraldatakse kõikides Tarvastu valla kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkivate segaolmejäätmete kogumist ja vedu 20. Segaolmejäätmetena käsitletakse käesolevas jäätmekavas Vabariigi Valitsuse määruses nr 102, 6.04.2004 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ jäätmekoodiga 20 03 01 prügi segaolmejäätmeid.

20 Korraldatud jäätmeveoga liitumine ei ole kohustuslik ainult jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavatel ettevõtetele (Jäätmeseaduse §69 lg 41).

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 39/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Korraldatud olmejäätmeveoga ei korraldata olmejäätmete hulgast eraldi kogutud ohtlike jäätmete ja taaskasutatavate tavajäätmete ning pakendijäätmete kogumist ja vedu. Selle põhjuseks on järgmised asjaolud: 1. Paljude liigitikogutavate jäätmete käitlemist korraldavad tootjavastusorganisatsioonid (pakend, probleemtooted) ning nende jäätmete käitlemise korraldamisel Jäätmeseaduse § 66 tähenduses puuduvad omavalitsusel volitused ‐ piirhindade kindlaks määramine, käitluskohtade kindlaksmääramine (v.a. kogumiskohad), käitleja leidmiseks hangete korraldamine jne. 2. Liigitikogutud jäätmete üleandmine kogumissüsteemile on elanike jaoks tasuta, mistõttu puudub ka vajadus piirhindade kindlaks määramisel. 3. Liigitikogutud ohtlike jäätmete käitlemine nõuab käitlejalt erikäitlusvõimalusi ning nende nomenklatuur on väga lai, mistõttu on omavalitsusel raske ohtlike jäätmete käitlustingimusi kindlaks määrata (v.a. kogumiskohad).

5.1.3.2 Korraldatud jäätmeveo piirkond

Korraldatud jäätmeveo piirkond on jäätmekava ja kohaliku omavalitsusega kindlaks määratud omavalitsuse territooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks konkursi korras välja valitud, selleks ainuõigust omav jäätmekäitlusettevõte.

o Tarvastu vallas korraldatakse segaolmejäätmete vedu kogu omavalitsuse haldusterritooriumil. o Tarvastu vallas moodustatakse üks korraldatud jäätmeveopiirkond.

Korraldatud jäätmeveopiirkond moodustatakse kahetasandiline: I TASAND – KOMPAKTSE ASUSTUSEGA PIIRKONNAD II TASAND – HAJAASUSTUSEGA PIIRKONNAD

Tarvastu vallas moodustavad: ƒ I tasandi: Mustla alevik ja alevikuga piirnevad alad (Koidu, Porsa, Jakobimõisa ja Tinnukuru külades) ning Soe‐, Suislepa‐, ja Kärstna küla keskused üldplaneeringu kaardil näidatud piirides; ƒ II tasandi: Metsla, Raassilla, Sooviku, Vanausse, Vilimeeste, Villa, Ülensi, Kivilõppe, Kuressaare, Pikru, Tarvastu, Unametsa, Ämmuste, Anikatsi, Kannuküla, Muksi, Pahuvere, Põgra, Tagamõisa, Veisjärve, Järveküla, Maltsa, Marjamäe, Roosilla, Vooru, Väluste, Kalbuse, Mõnnaste ja Riuma külad ning Koidu, Porsa, Jakobimõisa ja Tinnukuru külades, Soe‐, Suislepa‐, ja Kärstna küla I tasandist välja jäävad osad.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 40/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Joonis 5.1.3.2‐1. Tarvastu valla korraldatud jäätmeveo I tasandi piirkonnad21

5.1.3.3 Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused

I tasandi kogumispiirkond – KOMPAKTSE ASUSTUSEGA PIIRKONNAD o Segaolmejäätmete kogumine toimub sarnaselt hetkel toimiva segaolmejäätmete kogumissüsteemiga piirkonna tiheasustusega aladel. o Kõigi kortermajade ja ühepereelamute juurde paigaldatakse jäätmekäitlusettevõtte poolt erineva suurusega konteinerid (vt. Lisa 2). o Kortermajade piirkonnas, kus ei ole võimalik paigutada iga maja juurde kogumiskonteinerit või ei soovi seda piirkonna elanikud, tuleks välja ehitada kogumisplatsid.

Jäätmete kogumisplats Kogumisplatsid rajatakse kortermajade piirkonda, kuhu paigutatakse mitme kortermaja segaolmejäätmete kogumiskonteinerid. Segaolmejäätmete kogumiskonteinerite suuruse ja arvu valikul lähtutakse kortermajades elavate elanike arvust ning jäätmekava Lisas 2 toodud tabelist. Lisaks segaolmejäätmete kogumiskonteineritele paigutatakse kogumisplatsile pakendi ja paber‐papi kogumiskonteinerid.

Näide: kogumisplatsi teeninduspiirkonnas on neli kortermaja, kus elab kokku ca 250 elanikku. Vastavalt jäätmekava Lisas 2 toodud tabelile on kaks võimalust: 1. Paigutatakse üks 2,5 m3, mida tühjendatakse 4 korda kuus; 2. Paigutatakse kaks 2,5 m3 konteinerit, tühjendus 2 korda kuus

21 Allikas: tarvastu valla üldplaneering (eelnõu). AS Entec. 2007.a.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 41/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Ühiskasutatavate konteinerite e. kogumisplatside asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada Tarvastu Vallavalitsusega. Kogumisplatside kasutamine, eeldab korraldatud jäätmeveoga liitumist läbi majavanema, korteriühistu või teisi kommunaalteenuseid osutava ettevõtte, kes jagavad jäätmekäitlusteenuse hinna elanike vahel ära.

Juriidilisest isikust jäätmetekitajad lepivad jäätmekäitlusettevõttega ise kokku optimaalse konteineri suuruse.

II tasandi kogumispiirkond – HAJAASUSTUSEGA PIIRKONNAD Lähtudes asjaolust, et Jäätmeseaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta jäätmeveo korraldatud olmejäätmeveo mõistes korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu, oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub oluline tervise‐ ja keskkonnakaitsevajadus, kehtestatakse tihe‐ ja hajaasustusega piirkondades erinevad korraldatud olmejäätmeveo tingimused.

Jäätmete kogumiseks hajaasustusega piirkonnas on kaks võimalust: 1. JÄÄTMEVALDAJA INDIVIDUAALNE KOGUMISKONTEINER. Individuaalset kogumiskonteinerit peaks kasutama jäätmevaldajad piirkondades kus teed võimaldavad pääseda prügiautol majapidamise juurde. Isikliku kogumiskonteineri kasutamine tagab jäätmevaldajale kontrolli oma jäätmekoguse, tühjendussageduse ja teenuse maksumuse üle. Konteineri valikul tuleks lähtuda jäätmekava Lisa 2. toodud tabelist.

2. RAJATAKSE ÜHISED JÄÄTMETE KOKKUKANDEPUNKTID Kokkukandepunktidesse on paigutatud metallist 0,6 ‐ 5 m3 suurused segaolmejäätmete kogumiskonteinerid. Kokkukandepunktid peaksid asuma kõikides piirkonna hajakülades, kus ei ole võimalik prügiautol pääseda iga majapidamise juurde. Kokkukandepunkti rajamiseks peavad jäätmevaldajad ise omavahel kokku leppima: konteineri suuruse, asukoha ja teenuse jagamise ning sõlmima jäätmekäitlusettevõttega vastavasisulise lepingu. Kokkukandepunktid peaks asuma maksimaalselt 3 km kaugusel majapidamistest, näiteks hajakülade keskustes, suuremate teede ristumiskohtades, kauplusauto peatumiskohtades või bussipeatuste juures. Ühes hajakülas võib olla ka rohkem kui üks jäätmete kokkukandepunkt, sõltuvalt majapidamiste paiknemisest hajapiirkonnas.

5.1.3.4 Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustuslikkus

Tarvastu valla kõikidel jäätmetevaldajatel, segaolmejäätmete tekitajad või muud füüsilised ja juriidilised isikud, kelle valduses on segaolmejäätmeid ja kes elavad või tegutsevad Tarvastu valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas, on kohustus liituda korraldatud olmejäätmeveoga.

Korraldatud jäätmeveoga liitumine ei ole kohustuslik ainult jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavatel ettevõtetele (Jäätmeseaduse §69 lg 41).

Kortermajade elanikel on mõistlik korraldatud olmejäätmeveoga liituda läbi majavanema, korteri‐ või mõnel muul elamuühistu või teisi kommunaalteenuseid osutava ettevõtte. Korteri‐ või elamuühistu või kommunaalteenuseid osutava ettevõtte liitumisel korraldatud olmejäätmeveoga, loetakse ühistu või ettevõtte teeninduspiirkonna elanikud süsteemiga automaatselt liitunuks.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 42/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Korraldatud olmejäätmeveoga esmaseks liitujaks on kinnisasja, millel asub elu‐ või äriruum või hoone, või vallasasja omanikul, kes kantakse loodavasse jäätmevaldajate registrisse ja kes vastutab jäätmeveoga liitumise ja jäätmete üleandmise eest. Kui jäätmevaldajaks ei ole eelnimetatud jäätmetekkekoha omanik, peab omanik sõlmima tegeliku jäätmetekitajaga korraldatud jäätmeveoga liitumise leppe ja teavitama sellest omavalitsust.

Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus algab alates korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks välja kuulutatud konkursi tulemuste välja kuulutamisest, jäätmekäitlusettevõtte ja omavalitsuste vahelise lepingu sõlmimisest. Konkursi tulemustest ja liitumise kohustuslikkusest antakse teada Tarvastu valla lehes „Tarvastu Teataja”. Korraldatud olmejäätmeveoga liitumiseks peavad eelnimetatud jäätmevaldajad sõlmima lepingu väljavalitud jäätmekäitlusettevõttega.

5.1.3.5 Korraldatud jäätmeveost vabastamine

Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas elavad segaolmejäätmete valdajad võivad taotleda tähtajalist ja erandkorras korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks lugemist, esitades selleks oma elukohajärgsele vallavalitsusele kirjaliku taotluse (vt. Lisa 3). Mitteliitunuks lugemise avalduse esitamise ja läbivaatamise korra kehtestavad omavalitsuste volikogud määrusega “Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord”.

5.1.3.6 Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas tekkivad jäätmekogused 22

Käesoleva jäätmekava peatükis 8. on toodud hinnanguliselt tekkivad segaolmejäätmete kogused ühe elaniku kohta, tiheasustusega aladel ca 225 kg/a ja hajaasustusega aladel 175 kg/a. Tegelikkuses segaolmejäätmete kogumissüsteemile üleantav jäätmetekogus sõltub jäätmetetekitajate võimalustest ise jäätmeid käidelda ning taaskasutatavate jäätmeliikide kogumissüsteemi korraldusest ja efektiivsusest. Hinnanguliselt üleantavate segaolmejäätmete koguste hindamisel on arvestatud tarvastu vallas korraldatava pakendite ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete jt liigitikogutavate jäätmete kogumissüsteemi eeldatavat kogumisefektiivsust järgmisel 3 aastal.

Kompaktse asustusega piirkonna kortermajades Käesoleva töö koostamisel arvestuslikuks segaolmejäätmete hinnanguliseks koguseks, mille üleandmine peaks võimalikku elatustaseme erinevust ja jäätmekäitluseks paremate võimaluste olemasolu silmas pidades olema 13,3 kg kuus, ehk 160 kg aastas ühe inimese kohta.

Kompaktse asustusega piirkonna eramutes Koos isikliku tagaõue, kinnistu olemasoluga, avarduvad ühepereelamutes elavatele inimestele oluliselt suuremad võimalused omaenda jäätmekäitluse efektiivsemaks korraldamiseks. Ca 40% olmejäätmetest on biolagunevad, mis on ka kodustes tingimustes edukalt komposteeritavad, võib eramutes elava elanikkonna üldisest jäätmekäitlejale antavast jäätmekogusest biolagunevate jäätmete (peamiselt aia‐ ja haljastusjäätmed ning osaliselt ka köögijäätmed) osa maha arvata.

22 Prognoositud on korraldatud jäätmeveosüsteemile üleantavaid jäätmekoguseid, millest on maha arvestatud jäätmete liigitikogumise süsteemiga eraldi kogutud ning taaskasutusse suunatud jäätmekogused. Samuti ei sisalda prognoos ettevõtetes ja asutustes tekkinud jäätmekoguseid.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 43/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Selline jäätmekoguse vähendamine on küll kohati ebaõige ning lausa väär, kuid kavandades jäätmekäitluseks vajalikke struktuure ning neile tehtavaid kulutusi, on õigem üledimensioneerimist pigem vältida. Lisaks biolagunevate jäätmete kompostimisvõimaluse kasutamisele, ei saa kõrvale jätta ka põlevjäätmete (eelkõige paberi) põletamist lokaalsetes küttekolletes. Jääb üle loota, et keskkonnateadlikkuse tõusuga lõpeb plasti ja sellega analoogsete jäätmete koduahjudes põletamine ning piiratakse ka selleks otstarbeks keskkonnaohtlike või majanduslikult mittesobivate paberite tuletoitena kasutamist. Täiendavalt tuleb arvestada pakendijäätmetega ning pakendiga, millele on kehtestatud kohustuslik pakendi tagatisraha. Seega, eeltoodut arvestades, tuleb jäätmekäitlejani jõudvast olmejäätmete kogusest lisaks maha arvata jäätmekogus suurusjärgus 15…20% kogu jäätmemassist 23.

Võttes kokku eeltoodut, on käesolevas töös arvestatud ühepereelamus elava inimese poolt jäätmekäitlejale potentsiaalselt üleantavaks jäätmekoguseks ca 10 kg kuus. Aastane jäätmekäitlejale üleantav jäätmekogus oleks seega 120 kg.

Hajaasustusega piirkondades Viljandimaa jäätmekavast, tinglikult ühe elaniku poolt hajaasustusega piirkondades jäätmekogumissüsteemile üleantavaks segaolmejäätmete koguseks ca 90 kg aastas.

Tabel 5.1.3.6‐1. Tarvastu valla korraldatud jäätmeveopiirkonnas hinnanguliselt tekkivateks segaolmejäätmete kogus. Asula / küla Korterelamud Ühepereelamud Jäätmek Arv Ühik‐ Elanikud Jäätme Arv Ühik‐ Elanikud Jäätme ogus kogus kogus kogus kogus kokku, kokku, kokku, t/a kg/a kg/a

MUSTLA ALEVIK 17 160 307 49120 350 120 700 84000 133,1 SOE KÜLA 8 160 163 26080 30 120 150 18000 44,1 KÄRSTNA KÜLA 7 160 90 14400 19 120 212 25440 39,8 SUISLEPA KÜLA 6 160 90 14400 34 120 244 29280 43,7

KOIDU KÜLA 22 90 87 7830 7,8

PORSA KÜLA 21 90 85 7650 7,7

JAKOBIMÕISA KÜLA 24 90 96 8640 8,6

TINNIKURU KÜLA 36 90 145 13050 13,1 METSLA KÜLA 12 90 46 4140 4,1 RAASSILLA KÜLA 12 90 48 4320 4,3 SOOVIKU KÜLA 17 90 67 6030 6,0 VANAUSSE KÜLA 17 90 67 6030 6,0 VILIMEESTE KÜLA 18 90 72 6480 6,5 VILLA KÜLA 27 90 109 9810 9,8 ÜLENSI KÜLA 31 90 125 11250 11,3 KIVILÕPPE KÜLA 15 90 58 5220 5,2

23 Lääne-Virumaa jäätmehoolduse arengusuunad. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus, Rakvere 2004

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 44/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

KURESSAARE KÜLA 18 90 73 6570 6,6 PIKRU KÜLA 17 90 69 6210 6,2 TARVASTU KÜLA 25 90 99 8910 8,9 UNAMETSA KÜLA 21 90 82 7380 7,4 ÄMMUSTE KÜLA 5 90 18 1620 1,6 ANIKATSI KÜLA 33 90 132 11880 11,9 KANNUKÜLA KÜLA 14 90 55 4950 5,0 MUKSI KÜLA 4 90 16 1440 1,4 PAHUVERE KÜLA 33 90 133 11970 12,0 PÕRGA KÜLA 15 90 60 5400 5,4 TAGAMÕISA KÜLA 10 90 40 3600 3,6 VEISJÄRVE KÜLA 17 90 69 6210 6,2 JÄRVEKÜLA KÜLA 19 90 75 6750 6,8 MALTSA KÜLA 12 90 49 4410 4,4 MARJAMÄE KÜLA 7 90 28 2520 2,5 ROOSILLA KÜLA 10 90 39 3510 3,5 VOORU KÜLA 20 90 81 7290 7,3 VÄLUSTE KÜLA 27 90 108 9720 9,7 KALBUSE KÜLA 12 90 47 4230 4,2 MÕNNASTE KÜLA 32 90 127 11430 11,4 RIUMA KÜLA 17 90 66 5940 5,9 KOKKU: 38 650 104000 1051 3777 379110 483,1

5.1.3.7 Korraldatud jäätmeveoettevõtte kohustused

Tarvastu valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas konkursi korras välja valitud jäätmete kogumiseks ja veoks ainuõigust omav ettevõte on kohustatud: ƒ varustama kõik piirkonna jäätmevaldajad (ka hajaasustuse jäätmevaldajad), kellel ei ole enda kogumiskonteinerit nõuetekohase jäätmetaaraga. ƒ sõlmima lepingud kõikide piirkonna jäätmevaldajatega; ƒ tühjendama segaolmejäätmete konteinereid vastavalt jäätmevaldajaga sõlmitavale lepingule, kuid tiheasustusega aladel mitte harvem kui 1 kord kuus ja hajaasustusega aladel mitte harvem kui üks kord kvartalis; ƒ annab oma tegevuskohajärgsele omavalitsusele kord kvartalis andmeid liitunud jäätmetekitajate ning kogutud jäätmeliikide kohta (täpne andmete sisu ja edastamise kord sätestatakse omavalitsusega sõlmitavas lepingus). ƒ teeb jäätmehooldusalast teavitustööd ja propagandat piirkonna jäätmetekitajatele.

5.1.3.8 Tarvastu valla jäätmevaldajate kohustused.

I tasandi olmejäätmeveo piirkonna jäätmetekitajad on kohustatud: ƒ liituma korraldatud olmejäätmeveoga ja sõlmima jäätmekäitlusettevõttega vastavasisulise lepingu; ƒ vastu võtma jäätmekäitlusettevõtte poolt pakutava jäätmekogumiskonteineri; ƒ andma jäätmekäitlusettevõttele üle segaolmejäätmeid vähemalt üks kord kuus;

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 45/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

II tasandi olmejäätmeveo piirkonna jäätmetekitajad on kohustatud: ƒ liituma korraldatud olmejäätmeveoga ja sõlmima jäätmekäitlusettevõttega vastavasisulise lepingu; ƒ soetama individuaalse kogumiskonteineri või rajama jäätmete kokkukandepunkti; ƒ andma jäätmekäitlusettevõttele üle segaolmejäätmeid, vastavalt tekkinud jäätmekogustele, kuid mitte vähem kui kord kvartalis;

Juriidilised isikud ja asutused, sõltumata tegevuskohast on kohustatud: ƒ liituma korraldatud olmejäätmeveoga ja sõlmima jäätmekäitlusettevõttega vastavasisulise lepingu; ƒ vastu võtma jäätmekäitlusettevõtte poolt pakutava jäätmekogumiskonteineri või soetama ise jäätmetekitaja poolt aktsepteeritud suuruse ja kujuga jäätmekogumiskonteineri; ƒ andma jäätmekäitlusettevõttele üle segaolmejäätmeid, vastavalt tekkinud jäätmekogustele;

Kuni korraldatud olmejäätmeveo konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõttele Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt jäätmeloa väljastamiseni, toimub segaolmejäätmete kogumine ja vedu selle hetkeni kehtivate lepingute ning samade tingimuste alusel.

5.1.3.9 Jäätmeveo tehnilised tingimused

ƒ Jäätmeid võib vedada – kella 06.00‐st 22.00‐ni, v.a. riiklikel pühadel. ƒ Jäätmete tohib kasutada ainult spetsiaalset prügiautot, mille vanus ei ületa 10 aastat. ƒ Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada standardseid kogumiskonteinereid, vastavalt peatükis 5.2.7 toodud piirhindadele. ƒ Jäätmete kogumiskonteinereid ei ole vaja nende tühjendamisel kaaluda. ƒ Jäätmevedaja on kohustatud esitama digitaalselt (vastavalt Tarvastu Vallavalitsuse poolt nõutud formaadis) andmeid korraldatud jäätmeveo kohta, vähemalt järgmises mahus: jäätmevaldaja nimi, aadress, kogumiskonteineri suurus, tühjenduskordade arv, kogutud jäätmekogus.

Teised tehnilised tingimused täpsustatakse korraldatud jäätmeveo rakendamise korra ja tingimuste määruse, konkursi pakkumise kutsedokumentide ja jäätmehoolduseeskirjaga.

5.1.3.10 Segaolmejäätmete kõrvaldamine

Viljandimaa jäätmekava kohaselt on Tarvastu vald arvestanud võimalusega anda tulevikus oma ladestamisele minevad jäätmed üle planeeritavale keskkonnanõuetele vastavasse Kagu‐Eesti prügilasse. Arvestades, et Tarvastu valla arengukava ja Viljandimaa jäätmekava koostamise ajal oli päevakohane Kagu‐Eesti regionaalse prügila rajamine Tartumaale Nõo valda end. Laguja prügila territooriumile.

Lähtudes asjaolust, et hetkel ei ole Kagu‐Eesti prügila võimalik asukoht ja funktsioon teada. Võimalikud arengustsenaariumid võiks olla järgmised (käesoleva jäätmekava autori seisukohad): 1. FAKT ‐ käesolevajal toimuvad prügila asukohauuringud, kuid prügilat ei jõuta valmis ehitada enne 2009.aastat, mil suletakse nii Aardlapalu kui Viljandi prügilad: 1.1. VÕIMALUS ‐ jäätmeid ladestatakse ajutiselt Kagu‐Eesti omavalitsused Jõgevamaal asuvasse Torma ning Viljandimaa omavalitsused Pärnumaal asuvasse Paikuse prügilasse;

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 46/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

1.2. VÕIMALUS ‐ Kagu‐Eesti prügilat ei ehitatagi valmis prügilana vaid jäätmete taaskasutuskeskusena; 1.3. VÕIMALUS – Ajutisena jäätmete ladestamine Paikuse prügilasse muutub alaliseks tegevuseks Tarvastu valla jaoks; 1.4. VÕIMALUS ‐ Tartus ehitatakse välja olmejäätmete põletustehas ning põletuse jäägid ladestatakse olemasolevasse Torma prügilasse Jõgevamaal. Tarvastu vald teeb otsuse Paikuse prügila ja Tartu põletuse vahel majanduslike kalulatsioonide alusel; 1.5. VÕIMALUS – ehitatakse välja Karksi valda planeeritav Ainja prügila ning Tarvastu valla jäätmed käideldakse seal.

Joonis 5.1.3.11‐1. Võimalikud jäätmete kõrvaldamiskohad (prügilad)

Eeltoodust tulenevalt ladestatakse kuni Kagu‐Eesti jäätmekäitlusvõimaluste selgumiseni, Tarvastu valla segaolmejäätmed Viljandi prügilas ning pärast selle sulgemist Pärnumaal asuvas Paikuse prügilas. Kui ehitatakse välja Karksi valda planeeritav Ainja prügila, on tõenäoline, et Tarvastu valla jäätmeid tuleks hakata käitlema seal.

5.1.3.11 Korraldatud olmejäätmeveo konkurss

Korraldatud olmejäätmeveo eri‐ või ainuõiguse andmiseks oma haldusterritooriumil korraldab Tarvastu Vallavalitsus avaliku konkursi Konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras, aluseks võttes Jäätmeseaduse nõudeid ning järgmiseid õigusakte: o Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1 o Konkurentsiseaduse § 14 lõige 2 o Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrus nr 303 „Eri‐ või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 47/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Konkursi korraldamiseks peab Tarvastu Vallavolikogu kehtestama järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad õigusaktid ja läbi viima järgmised tegevused: 1. Tarvastu valla jäätmekava 2. Tarvastu valla jäätmehoolduseeskiri 3. Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord; 4. Jäätmevaldajate registri pidamise kord; 5. Koostama konkursi pakkumise kutsedokumendid.

Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt kolm kuud alates konkursi väljakuulutamisest.

5.1.4 TAASKASUTAVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE Taaskasutavate jäätmete käitlemise korraldamise eesmärgiks on vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid, suurendada erinevate materjalide kordus‐ ja taaskasutust. Jäätmeseaduse kohaselt on prügilatesse keelatud töötlemata24 jäätmete ladestamine, samuti segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine.

Arvestades, et käesoleval ajal puuduvad otsesed nõuded ja piirid, millest alates loetakse olmejäätmed sorteerituks, planeeritakse kogu jäätmete liigitikogumise ja taaskasutamise süsteem Tarvastu vallas selliselt, et piirkonnas oleks efektiivne jäätmete kohapeale liigitikogumine ning rakendatud kõik Jäätmeseaduses toodud sorteerimise ja taaskasutusse suunamise meetmed tagamaks Jäätmeseaduse § 35 tingimused ning liigiti koguda: 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) pakendid (15 01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga ‘*’ tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia‐ ja haljastujäätmed (20 02 01); 5) biolagunevad köögi‐ ja sööklajäätmed (20 01 08); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01) vanarehvid (16 01 03) kaasa arvatud, elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06); 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39); 8) suurjäätmed (20 03 07); 9) metallid (20 01 40).

Kuigi hetkel loetakse jäätmed töödelduks, kui on tagatud esimese nelja jäätmeliigi eraldikogumine, on pikemas perspektiivis oluline ka teiste jäätmeliikide taaskasutusse suunamine. Näiteks alates 2010. aastast muutub kohustuslikuks ka biolagunevate köögi‐ ja sööklajäätmete taaskasutamine.

Jäätmete efektiivse taaskasutamise eelduseks on: • jäätmete kohtsorteerimine nende tekkekohas (n. majapidamistes); • jäätmete liigitikogumine nende tekkekohas ning kogumispunktides ja –konteinerites;

24 Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 48/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

• liigitikogutud jäätmete materjalipõhine puhtus; • kogutud jäätmete kriitiline kogus, millest alates on nende taaskasutamisse suunamine otstarbekas; • inimeste jäätmehooldusalane teadlikkus ja hoolivus; • omavalitsuse tasandil jäätmete liigitikogumise võimaluste olemasolu; • liigitikogutud jäätmete reaalse taaskasutusvõimaluse, ‐tehnoloogia olemasolu.

5.1.4.1 Jäätmete taaskasutamise suurendamine

EESMÄRK • Suurendada kodumajapidamistes tekkinud jäätmete liigitikogumist ja sorteerimist tekkekohas. • Suurendada ettevõtetes tekkinud samalaadsete jäätmete taaskasutamist (sh. jäätmete liigitikogumise võimaluste integreerimine kodumajapidamiste kogumissüsteemiga) – võimaldatakse ettevõtetel liigitikogutud jäätmeid üle anda Tarvastu valla jäätmejaamas ning jäätmete liigitikogumise punktides. • Vältida jäätmete omavahelist segunemist nende tekke‐ ja kogumiskohas, mis võimaldab säilitada materjalide liigilist puhtust ning seega säilitada ka nende taaskasutusvõimalus.

MEETMED: • Rajada jäätmejaam Mustla alevikku. • Rajada Soe, Kärstna ja Suislepa küladesse väiksemad jäätmete liigitikogumise punktid. • Metallijäätmete kogumiseks elanikelt korraldada kogumiskampaaniaid. • Paigaldada koostöös pakendiorganisatsiooniga piirkonda paberi‐ ja papi kogumiskonteinerid. • Elanikkonna ja ettevõtjate seas ulatusliku teavitustöö läbiviimine jäätmete sorteerimise vajalikkusest/kasulikkusest ning jäätmete kogumismeetodite, ‐võimaluste ja taaskasutamise kohta; näiteks eramute elanikele/valdajatele tutvustada lähemalt kompostimise võimalusi, tehnoloogiaid; • Taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumine ja kogumissüsteemile peab olema oluliselt odavam kui segaolmejäätmete üleandmine, mis omakorda hoiab kokku igapäevaseid jäätmehoolduse kulusid ja motiveerib elanikke jäätmeid liigiti koguma. • Suuremad ettevõtted peavad oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks rakendama liigitikogumist ning paigaldama selleks kogumiskonteinerid (vastavalt ettevõtte tegevusvaldkonnale, vähemalt ohtlikud, paberi‐papi, puidu, metalli ning pakendijäätmete) – liigitikogumise korraldus tuleb määratleda ettevõtte jäätmekavas.

KORRALDUS 5.1.4.2 Mustla aleviku jäätmejaam

Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (kasutusele võetud detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid sh. ohtlike jäätmete kogumiskonteiner, toimub kasutuskõlblike ja suuregabariidiliste jäätmete (mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine. Konteinerite alune plats rajatakse asfaltkatendiga ja piiratakse piirdeaiaga. Üle 10 m3 mahuga konteinerite alla on soovitav rajada monoliitbetoonkatend, et vältida soojal ajal konteinerite asfaltbetooni vajumist. Monoliitbetooni asemel võib kasutada ka raudbetoon sõiduteeplaate või betoonist tänavakivisid. Jäätmejaamas peaks olema vähemalt kaks hoonet: olmehoone ja elektri‐ ja elektroonikaseadmete ning suuregabariidiliste jäätmete kogumis‐ ja hoiuruum. Konteinerid

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 49/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

vanapaberi ja papi, platsijäätmete ning segapakendite jaoks, ohtlike jäätmete kogumiskonteiner, suuremad konteinerid metalli, ehitus‐lammutus, vanarehvide kogumiseks. Samuti tuleb jäätmejaamas jäätmeid kaaluda.

Tarvastu valla jäätmejaama asukoht peaks olema võimalikult lähedal Mustla alevikule, kus tekib kõige rohkem jaamas kogutavaid taaskasutamisele suunatavaid jäätmeid (pakendit, plast, metall, tekstiil, ohtlikud jäätmeid jne).

Jäätmejaama rajamiseks: 1. Koostatakse maa‐ala detailplaneering, jäätmejaama eskiisprojekt ja viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine; 2. Koostatakse jäätmejaama ehitusprojekt; 3. Ehitatakse välja jäätmejaam, koos vajalike infrastruktuuridega (sh. kanalisatsioonitrass ühenduseks Mustla aleviku kanalisatsioonisüsteemiga).

5.1.4.3 Jäätmete liigiti kogumispunktid

Jäätmepunkt on ainult taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jms.), ohtlike jäätmete ning probleemtoodete esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid ja mis on ümbritsetud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Kogumispunkt võib olla rajatud osaliselt ka mõnda olemasolevasse hoonesse, kuhu paigutatakse liigitikogumise konteinerid. Kogumispunkt ei ole Jäätmeseaduse mõistes jäätmekäitluskoht ning ei vaja detailplaneeringut, keskkonnamõjude hindamist ning ehitusluba.

5.1.4.4 Pakendite ja –jäätmete kogumine ja käitlemine

Pakendiseadusest tulenevalt on omavalitsustel pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemis ainult koordineeriv roll. Kohalik omavalitsus peab kindlaks määrama oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete liigid ja kogumisviisid ning sätestama need oma jäätmehoolduseeskirjas.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumis‐ ja taaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud erinevate osapoolte kohustustega jäätmekäitluses ning üldpõhimõtetega: o Ennetamine – tõstes tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkust, suunata pakendite kasutamist selliselt, et pakendid ei muutuks jäätmeteks, vähendada pakendite kasutamist, vähendada ohtlikke aineid sisaldavate pakendite kasutamist. o Tootja‐vastutus – pakendite tootjad ja riiki importijad vastutavad enda poolt toodetud ja imporditud pakendite koostise ning kasutamise ja käitlemise eest kogu pakendi elutsükli jooksul. o Saastaja‐maksab – jäätmetekitaja katab hiljem kõik pakendijäätmete hooldusega seotud kulud (lisatud toote hinna sisse).

Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi osapooled: • PAKENDIETTEVÕTE – on isik, kes majandus‐ või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; • TAASKASUTUSORGANISATSIOON – Keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kes tegeleb teatud liiki pakendi või pakendijäätmete kogumise ja taaskasutusse suunamisega ning on kohustatud välja ehitama üle Eestilise kogumisvõrgustiku.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 50/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Käesoleval hetkel on akrediteeritud pakendikogumisettevõtted: MTÜ Pakendiringlus ning MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon. • MÜÜGIPUNKT v. MÜÜGIETTEVÕTTED – ettevõtja või ettevõtte tegevuskoht, kus müüakse pakendatud kaupa; • JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTE – ettevõtete, kes kogub ja suunab taaskasutusse taaskasutusorganisatsiooniga sõlmitud lepingu alusel piirkonnas erinevaid pakendijäätmeid. • TARBIJA – pakendeid tarbiv ning pakendijäätmeid tekitav isik; • KOV – kohalik omavalitsus.

Üldised kohustused Pakendiseadusest tulenevalt: 1) Pakendiettevõtted on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo‐ ja rühmpakendi. 2) Pakendivõtjad, välja arvatud isikud, kes müüvad pakendatud kaupa (müügiettevõtted e. kauplused jm teenindusasutused, kes tegelevad pakendatud kauba müümisega), peavad koguma ja taaskasutama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed. 3) Pakendiettevõtjad, välja arvatud isikud, kes müüvad pakendatud kaupa (müügiettevõtted e. kauplused jm teenindusasutused, kes tegelevad pakendatud kauba müümisega), võivad oma kohustused üle anda Keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. 4) Pakendiettevõtted, sh müügiettevõtted kes müüvad tagatisrahaga kaetud pakendisse pakendatud kaupa, peavad müüdud kauba pakendi vastu võtma müügikohas ning tasuma tarbijale pakendile kehtestatud tagatisraha. Kui tehniliselt ei ole võimalik müügipunktil korraldada pakendi vastuvõtmist, võib ta lepinguga oma kohustuse üle anda teisele vahetus läheduses (samas külas, asulas) olevale müügipunktile. Sellisel juhul peab müügipunkt välja panema vastavasisulise märgistuse. Tagatisrahaga kaetud pakendi vastuvõtukohustust müügikohas ei saa üle anda taaskasutusorganisatsioonile. 5) Pakendiettevõtted, millised ei ole liitunud taaskasutusorganisatsiooniga, peavad täitma Pakendiseaduse ja käesoleva Jäätmekava poolt pandud kohustused iseseisvalt. 6) Pakendiettevõtted sh. müügiettevõtted on kohustatud pidama arvestust piirkonnas kogutud pakendite ja pakendijäätmete üle ning selle kohta regulaarselt aru andma Tarvastu Vallavalitsusele. 7) Lisaks peavad pakendiettevõtted pakendite ja pakendijäätmete tootmisel, turustamisel, kogumisel ning taaskasutamisel järgima siinkohal täpsustamata Jäätmeseaduses ja Pakendiseaduses toodud nõudeid ja kohustusi.

Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumisel ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks ellu rakendada kogu piirkonda hõlmav pakendiettevõtetel ja taaskasutusorganisatsioonidel baseeruv pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik. Pakendi ja pakendijäätmete, v.a tagatisrahaga kaetud müügipakendi, kogumisvõrgustik peab toimima alates 01.05.2005. a. Tagatisrahaga kaetud müügipakendi kogumine algab vahetult pärast tagatisraha määrade ja korra kinnitamist Keskkonnaministri poolt. Pakendijäätmete kogumissüsteemis on omavalitsusel suunav ja koordineeriv roll.

Tarvastu vallas ehitada välja kolmetasandiline sorteerimissüsteem: 1) Sorteerimine tarbija juures ehk kodumajapidamistes; 2) Liigitikogumine elamupiirkondades, kogumispunktides ja müügipunktide vahetus läheduses; 3) Järelsorteerimine jäätmekäitleja poolt.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 51/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Pakendi taaskasutussüsteem moodustub kolmest erinevast kogumissüsteemist: 1. Segapakendi kogumissüsteem 2. Ohtlike ainetega saastunud pakendi kogumissüsteem 3. Tootmisettevõtete pakendi kogumissüsteem

ÜLDISED EESMÄRGID: Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi kavandatud üldised eesmärgid: • vähendada ja vältida kasutatud pakendist Jäätmeseaduse § 2 tähenduses jäätmete tekkimist; • suurendada pakendi, pakendimaterjali ja pakendijäätmete kordus‐ ja taaskasutust, vastavalt tehnilistele ja keskkonnakaitselistele võimalustele, saavutamaks Pakendiseaduses sätestatud taaskasutamise sihtarvud; • vähendada pakendi ja pakendijäätmete ebasoovitavat (kahjulikku) mõju inimeste tervisele ja keskkonnale;

Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvud (vastavalt Pakendiseaduse § 36): • Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutuse järgmises ulatuses: ƒ pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50% aastas; ƒ pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. • Alates 2010. aasta 31.detsembrist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: ƒ pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60% aastas; ƒ pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas.

TÄPSUSTATUD TARVASTU VALLA EESMÄRGID: • Rajada, koostöös pakendi taaskasutusorganisatsioonidega25 kogu Tarvastu valda kattev pakendijäätmete kogumisvõrgustik, mis vastaks järgmistele tingimustele: ƒ Segapakendi ja paber‐papppakendi kogumiskonteinerid kõikide müügipunktide juures. ƒ Segapakendi kogumissüsteemiga tuleb kokku koguda vähemalt 9 kg ühe Tarvastu valla elaniku kohta aastas. ƒ Segapakendi ja paber‐papppakendi kogumiskonteinerid kompaktse asustusega elamupiirkondades, arvestusega üks konteineripaar 200 elaniku kohta. ƒ Tagatisrahaga kaetud pakendi kõikides müügipunktides. ƒ Teiste pakendite vastuvõtmine jäätmejaamas või –kogumispunktis. • Tarvastu vald võtab omale eesmärgiks välja ehitada pakendijäätmete kogumiskohad tiheasustusega aladel: jäätmejaam Mustla alevikus ning jäätmete kogumispunktid Soe, Kärstna ning Suislepa külades. • Pakendi taaskasutusorganisatsioonid paigaldavad pärast kogumiskohtade valmimist oma kuludega sinna vajalikud kogumiskonteinerid, vähemalt segapakendi ning paberi‐papppakendi kogumiseks.

25 Seisuga 01.05.2006.a. on KKM poolt akrediteeritud MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja MTÜ Pakendiringlus.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 52/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Segapakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Kogumiskoht: KOGUMISKONTEINERID (müügikohas, elamugruppides, hajaasustuse kokkukandepunktides, kogumispunktides ja jäätmejaamades)

Konteinerite võrgustiku kaudu kogutakse elanikkonnalt peamiselt segapakendit (sh. metall, plast, klaas ning kompostiitpakend) ja paber‐papppakendit. Konteinerid peavad olema müügikohtade vahetus läheduses (ca 100 m)26. Lisaks müügipunktide juures olevatele kogumiskonteineritele, paigaldatakse rajatavasse Mustla jäätmejaama, jäätmete liigitikogumise punktidesse ning suuremate asulate elamugruppide vahetusse lähedusse segapakendi ja paber‐papppakendi kogumiskonteinerid

Kogumispunktide rajamisega tegeleb taaskasutusorganisatsioon.

Arvestades Tarvastu vallas hinnanguliselt tekkivaid pakendijäätmete koguseid, tuleks segapakendi kogumissüsteemi läbi taaskasutusorganisatsioonidel taaskasutusse suunata: • pakendijäätmete kogumassist vähemalt ca 32 tonni aastas (kohustus 50%) ; • sh. pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt ca 16 tonni aastas (kohutus 25%); • iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemal (kohutus 15%)t: - paber‐ ja papppakend ca 4 tonni aastas - metallpakend ca 1 tonni aastas - plastpakend ca 2 tonni aastas - klaaspakend ca 2 tonni aastas

Tabel 5.1.4.4‐1. Tarvastu valla pakendijäätmete kogumisüsteem, sh olemasolevad konteinerid. Piirkond Konteinerite arv, erinevate objektide juures Müügipunktid Elamugrupid Kogumispunkt, Jäätmejaam Segapakend Paber‐papp Segapakend Paber‐papp Segapakend Paber‐papp Mustla alevik 2 2 2 2 1 1 Villa küla 1 Ülensi küla 1 Soe küla 1 1 1 1 1 Tinnikuru küla 1 Kärstna küla 2 1 1 1 1 Anikatsi küla 1 Pahuvere küla 1 1 Suislepa küla 2 1 1 1 1 Väluste küla 1 1 Mõnnaste küla 1 KOKKU: 9 tk 2 tk 12 tk 5 tk 4 tk 4 tk

Alla 100 elanikuga külades paigaldatakse segapakendi kogumiskonteiner elanike soovil ja Tarvastu valla nõusolekul. Pakendiettevõtetel või pakendiorganisatsioonidel automaatset kohustust nendesse küladesse kogumiskonteinereid paigaldada ei ole. Samuti kaalutakse hajaasutusega piirkondadesse

26 Pakendiseadus § 20, lg 2.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 53/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

pakendikonteinerite paigaldamist juhul kui pakendikogumissüsteem ei taga Pakendiseadusega ja käesoleva jäätmekavaga seatud pakendijäätmete taaskasutuseesmärke.

5.1.4.5 Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine

Jäätmeseaduse §65, lg 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejatele. Kohalik omavalitsus ei pea korraldama oma haldusterritooriumil probleemtoodetest tekkinud ohtlike jäätmete kogumist. Jäätmete ohtlikkuse vähendamise parimaks võimaluseks ohtlike jäätmete eraldikogumine juba nende tekkekohal. Hilisem ohtlike jäätmete eraldamine on peaaegu võimatu ning suurendab jäätmete segunemise teel veelgi ohtlike jäätmete kogust ning võib põhjustada õnnetusjuhtumeid. Arvestades, et elanikel puuduvad nõuetele vastavad ohtlike jäätmete hoiustamise tingimused, et neid 1 – 2 korda aastas kogumisringi või ainult Mustla aleviku ohtlike jäätmete kogumiskonteineri läbi kogumissüsteemile üle anda, tuleb Tarvastu vallas välja ehitada jäätmevaldajatele mugav ja nende elukohale võimalikult lähedal asuv kogumissüsteem.

EESMÄRK • Jäätmete ohtlikkuse vähendamine, läbi olmes tekkivate ohtlike jäätmete eraldi kogumise. • Integreerida omavahel ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumisüsteemid. • Mugava ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku loomine kõikidele Tarvastu valla elanikele. • Koguda aastaks 2009 ühe Tarvastu valla elaniku kohta vähemalt 5 kg ohtlike jäätmeid aastas. • Tarvastu vallast kogutud ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb eelistada nende taaskasutamist kõrvaldamisele.

MEETMED • Rajatakse kodumajapidamistes ja väikeettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise võrgustik, mis baseerub tiheasutusega aladel ohtlike jäätmete kogumiskonteineritel ning bensiinijaamade ja autoremondi ettevõtete juures olevate kogumiskastidel. • Ohtlike jäätmete jätkuv kogumine Mustla aleviku ohtlike jäätmete kogumiskonteineris. • Soetakse spetsiaalsed ohtlike jäätmete kogumiskonteinerid Kärstna, Soe ja Suislepa küladesse. • Paigaldatakse akude ja õlijäätmete ning patareide kogumiskonteinerid kõikidesse Tarvastu valla bensiinijaamadesse ning autoremondi ettevõtetesse. • Perioodiliselt teostada nn. kogumisreide valla elanikelt ohtlike jäätmete (sh koostöös tootjatega koguda ka elektri‐ ja elektroonikaseadmeid – külmikud, telerid jne) kokkukorjamiseks, millele peab eelnema vastav teavitustöö; antud üritust võiks korraldada ka mõne suurema kampaania korras, näiteks kevadiste heakorratööde käigus ning kogumisring peaks haara kõiki Tarvastu valla asulaid. • Kogumiskonteinerites kogutakse nii ohtlike jäätmeid kui ka probleemtooteid. • Tootjavastusorganisatsioonide27 poolt rakendatakse probleemtoodete28 kogumissüsteem, mis vastab tootjavastust reguleerivate õigusaktide nõuetele ning ühtib osaliselt ohtlike jäätmete kogumissüsteemiga. • Kehtestatakse jäätmehoolduseeskirjaga nõue ehitusobjektidel ehitus‐ ja lammutusjäätmete

27 Probleemtoodete organisatsioonid, kelle on probleemtoodete tootjad delegeerinud oma kohustused – MTÜ Eesti Rehviliit, MTÜ EEES-Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu. 28 Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Nende hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 54/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

liigitikogumine, vältimaks ohtlike aineid sisaldavate või nende saastunud jäätmete segunemist tavajäätmetega. • Patareide ja väiksemate akude kogumiskastide paigutamine valla kauplustesse ja teistesse valla asutustesse; • Tõhustada järelevalvet ettevõtete üle ohtlike jäätmete käitluse osas; • Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil asuvatelt ettevõtetelt jäätmekäitlusalase ülevaate saamiseks ja planeerimiseks jäätmekava koostamist, millega on kavandatud jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine ettevõttes; • Loomsed jäätmed suunata loomsete jäätmete käitlemistehasesse; • Tervishoiuasutustes tuleb rakendada jäätmete liigiti kogumist – kõik tervishoiu‐, hooldus‐ ja veterinaarteenuste osutamisel tekkinud ohtlikud jäätmed (bioloogilised jäätmed – operatsioonide jäätmed, ühekordsed süstlad, vereülekandesüsteemid jne; teravad ja torkivad jäätmed; nakkusohtlikud jäätmed; ravimijäägid; kemikaalide jäätmed) tuleb nakkusohu vältimiseks koguda ja kõrvaldada nõuetekohaselt ning vältida nende sattumist prügilatesse; tervishoiu‐ ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra KOV üksuse territooriumil sätestatakse KOV üksuse jäätmehoolduseeskirjaga.

KORRALDUS Ohtlike jäätmete kogumine Tarvastu vallas toimub ohtlike jäätmete kogumine elanikelt 1 kord aastas toimuvate kogumisringide käigus. Pidevalt asub Mustla aleviku (hiljem Mustla aleviku jäätmejaamas) ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Elanikel on võimalik sinna üle anda erinevaid ohtlikke jäätmeid – värvi‐laki‐ lahustijäätmed, õlid, õlifiltrid, vanad akud, patareid, ravimid, elavhõbedalambid ja ‐kraadiklaasid jmt. Ohtlikke jäätmete kogumise praegused tingimused tuleb üle vaadata ja ajakohastada vastavalt ohtlike jäätmete vastuvõtu kohale püstitatud nõuetega, mis on seotud peamiselt reostuse vältimise ning ohutusega.

Tuleb järgida: 1. Kogumiskohad peavad olema keskkonnast isoleeritud – kogutavate jäätmete lekkimise korral peab olema võimalik lekkiv materjal koguda ning vältida selle sattumist keskkonda; 2. Kogumiskohad peavad olema ventileeritavad ning ventilaator peab olema sisse lülitatav enne kogumiskohta sisenemist; 3. Kogumiskoht peab olema varustatud sobiva taaraga ning muude ohtlike jäätmete kogumiseks vajalike kaitse‐ ja abivahenditega; vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. Kogumiskoht peab olema avatud kindlatel kellaaegadel ja lahtioleku aeg võimalikult sobiv jäätmevaldajale jäätmete üleandmiseks – nt. tööpäeva lõpus ja nädalavahetused. Kogumiskohta peab teenindama vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte

Ohtlike jäätmete kogumistingimused viiakse kõikidele nõuetele ja vajadustele vastavaks koos Mustla aleviku jäätmejaama ehitamisega. Spetsiaalsed ohtlike jäätmete kogumiskonteinerid soetatakse Soe, Kärstna ning Suislepa küladesse.

Ohtlike jäätmete põletamine Ohtlike jäätmete käitlemisel, ei nähta piirkonnas ette ohtlike jäätmete põletamist. Ohtlike jäätmete põletamist n. vanaõli reguleerivad KKMm nr 23, 21.04.2004 “Vanaõli käitlusnõuded”, Jäätmeseaduse

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 55/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

§ 37 ning jagu 5, mille kohaselt tuleb jäätmete põletamiseks taotleda keskkonnateenistuselt jäätmepõletusluba ning jäätmete põletamise , eriti ohtlike jäätmete põletamine on lubatud vaid jäätmepõletustehastes. Jäätmepõletustehases tuleb kasutada spetsiaalkatlaid (põlemistemperatuur 850 – 11000 C ning paigaldatud statsionaarsed seireseadmed), omama jäätmepõletusluba, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

Vanaõli käitlemise korra järgi kuulub vanaõli ohtlike jäätmete hulka ning seetõttu on kodukatlamajas vanaõli põletamine keelatud.

5.1.4.6 Probleemtoodete kogumine ja käitlemine

Probleemtooted on kõik tooted, mille jäätmed võivad põhjustada kõrgendatud riske inimese tervisele ja keskkonnale. Siiani on reguleeritud probleemtoodete käitlust koos teiste ohtlike jäätmetega, kuid nende kõrgendatud riskist tulenevalt, tuleb nende käitlemisele täiendavat tähelepanu pöörata. Probleemtoodete kogumine on üle ehitatud TOOTJAVASTUSE PÕHIMÕTTEL, mis tähendab, et tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Tootjavastutus rakendub ettevõtjatele, nii valmistajatele, maaletoojatele, kui ka hulgi‐ ja jaemüüjatele, kes peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest alates toote valmistamisest kuni toote muutumiseni jäätmeteks.

Probleemtooted on: • patareid ja akud • PCB‐sid sisaldavad seadmed • mootorsõidukid ja nende osad • elektri‐ ja elektroonikaseadmed ja nende osad

Jäätmeseadusest tulenevalt on probleemtoodete tootja kohustatud korraldama enda poolt toodetud ja edasimüüdud probleemtoodete ja nende jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise ning kandma nimetatud tegevusega seotud kulud. Selleks peavad tootjad (sh. ka müüjad) korraldama vastavate probleemtoodete kogumise. Probleemtoodete kogumiseks on Eestis loodud, vastavalt probleemtoodete liigile, erinevad tootjavastusorganisatsioonid: MTÜ Elektroonikaromu ja MTÜ EES‐Ringlus tegelevad elektri‐ ja elektroonikaseadmete kogumise ja taaskasutamisega ning MTÜ Eesti Rehviliit tootjavastuse alla minevate mootorsõidukite rehvide kogumise ja taaskasutamisega. Reaalse jäätmete kogumise korraldamiseks on tootjavastusorganisatsioonid sõlminud koostöölepingud erinevate jäätmekäitlusettevõtetega.

Patareid Patareide kogumiseks tuleks paigutada koolidesse, vallamajja, poodidesse jne spetsiaalsed patareide kogumiskastid (igas omavalitsuses 5‐10 kogumiskohta).

Mootorsõidukid ja nende osad sh akud Romusõidukite ja nende osade kogumist ja taaskasutamist reguleerib “Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad”.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 56/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja‐vastutuse põhimõttel ellu rakendama ja finantseerima tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Mootorsõidukite või nende oluliste osade loovutamiseks kokkuostjale on lubatud vaid Eesti Autoregistrikeskuse või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel, millega mootorsõiduk on arvelt kustutatud. Koos romusõidukiga on kohustatud romusõidukeid vastu võtvad ettevõtted (n. Kuusakoski AS) vastu võtma tasuta kuni 5 vanarehvi.

sh. akude kogumine ja käitlemine kogumine võiks toimuda happekindlates kogumiskonteinerites (bensiinijaamades, ohtlike jäätmete kogumiskonteinerites, akude müügikohtades, autoremondi ettevõtetes); sh. vanarehvide kogumine ja käitlemine Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatud rehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu ka tükeldatud kasutatud rehve. Rehvide ladestamise keel ei kehti jalgrattakummidele ning rehvidele mille välisdiameeter on üle 1400 mm.

Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib rehvide puhul tootjavastutuse põhimõte, mille järgselt peavad rehvide maaletoojad ja tootjad finantseerima kasutatud rehvide kogumise ja taaskasutamise süsteemi. Eestis kuuluvad probleemtoodete hulka 2005 aasta juulikuus tehtud romumääruse täiendamisega ka rehvid, millele rakendub tootjavastutusprintsiip. Reaalses elus näeb tootjavastutuse printsiibi rakendamine välja selliselt, kus Tootja või Maaletooja lisab uue rehvi hinnale taaskasutustasu, kogutud raha makstakse edasi tootjavastutusorganisatsioonile ning tootjavastutusorganisatsioon korraldab rehvide kogumise ja taaskasutamise ostes kogumise ja taaskasutamise sisse jäätmekäitlussektorilt. Rehvidele rakendus taaskasutuskohustus 01.01.2006.a.

Viljandimaa jäätmekava kohaselt on Viljandi maakonnas registreeritud iga tuhande elaniku kohta 323 sõidukit. Arvestades, et Tarvastu vallas elab ca 4427 elanikku ning ühe sõiduki tarvis on keskmiselt 8 rehvi (nii suve kui talverehvid), mis teeb kokku pidevas kasutuses ca 11439 rehvi. Arvestades, et ühe rehvi kasutuseaks on ca 4 aastat, tekib Tarvastu vallas ca 2860 vanarehvi aastas. Kindlasti tuleb arvestada, et elanikel ja ettevõtetel on kogunenud kogumisüsteemi puudumise tõttu vanast ajast nn. endiseaegseid vanarehve, mille kogused on teadmata, tuleb arvestada kogumissüsteemi käivitamisel suuremate rehvikogustega.

Vanarehvide kogumiseks tuleks leida võimalused koostöös MTÜ Eesti Rehviliiduga. Elanikkonnalt vanarehvide kogumist tuleks teostada Tarvastu valda rajatavatesse jäätmejaamades ja jäätmete liigiti kogumispunktides. Samuti tuleks korraldada koostöös erinevate tootjavastusorganisatsioonidega ühiseid kogumisreide teiste probleemtoodete (n. elektroonika jäätmed) ja ohtlike jäätmete kogumiseks.

Autoremondiettevõttes, kus vahetatakse autorehve, elanikult tasuta vastu võtta üks rehv iga uue rehvi vastu. Autoremondi ettevõtted võivad anda kogutud rehvid üle tootjavastusorganisatsioonile, n. MTÜ Eesti Rehviliidu kogumispunkti Viljandis AS Cleanaway.

Eelnimetatud kogumispunkti Viljandi linnas ja rajatavates Tarvastu valla jäätmejaamas ning jäätmete liigiti kogumispunktides võivad elanikud tasuta ära anda kuni 8 sõiduautorehvi tootmiskorra kohta. Omavalitsused võivad anda rehve otse MTÜ Eesti Rehviliidule üle piiramatus koguses.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 57/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Elektri‐ ja elektroonikaseadmed ning nende osad Elektri‐ ja elektroonikaseadmete jäätmeid kogutakse piirkonna jäätmejaamades ja jäätmete liigitikogumispunktides, sõlmides sellekohase lepingu MTÜ EES‐Ringlusega. Samuti tuleks korraldada vähemalt üks kord aasta jäätmete kogumisringe, koos teiste probleemtoodete ja ohtlike jäätmete kogumisega.

5.1.4.7 Orgaaniliste jäätmete kogumise ja käitlemine

Orgaanilised biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimeerimisel. Jäätmete orgaanika sisaldusest tulenevalt tekib prügilagaas ja kange nõrgvesi, jäätmelade stabiliseerub aeglaselt, prügila järelhooldus on keeruline. Jäätmehoolduse üks olulisemaid eesmärke on sellest tulenevalt: ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed ning reoveesete.

EESMÄRGID: • Kehtestada kodumajapidamistes tekkivate orgaaniliste jäätmete eraldikogumise nõue alates 01.01.2009. a. • Haljastusjäätmete kogumisvõimaluste rajamine piirkondlikes jäätmejaamades või kompostiplatsil. • Rajada piirkondlikud komposteerimisplatsid ning ühildada reoveesette, puidujäätmete (hakkepuit, puukoor) ja teiste orgaaniliste jäätmete kompostimisvõimalused. • Vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete kogust, läbi biolagunevate jäätmete taaskasutamise. • Prügilasse ladestavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: - üle 45 massiprotsendi alates 16.07.2010.a. - üle 30 massiprotsendi alates 16.07.2013.a. - üle 20 massiprotsendi alates 16.07.2020.a.

MEETMED: • Kõikide biolagunevate jäätmeliikide (aia‐ ja köögijäätmed) kompostimine eramute koduaias koos komposti kasutamisega kohapeal; • Aia‐ ja pargijäätmete kogumine nii valla avalikelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt kui ka elanikelt ja nende kompostimine Tarvastu vallas; • Reoveesette kompostimine koos aia‐ ja haljastusjäätmete ning puidujäätmetega (nt reoveepuhasti juures); komposti kasutamine prügilate katmiseks või pinnasetäiteks, milleks sobib ka madalama kvaliteediga kompost; • Biojäätmete (köögijäätmete) eraldikogumise juurutamine korterelamutest (kompostimine nt kompostimisväljakul); • Teabe levitamine: jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta – kompostimisseadmed, kompostimine, komposti kasutamine.

KORRALDUS: Orgaaniliste jäätmete käitlemine toimub piirkonna suuremate reoveepuhastite kompostmisplatsidel Komposteeritavateks jäätmeliikideks on eelkõige haljastusjäätmed ja reoveekäitlusel tekkivad setted. Orgaaniliste toidujäätmete eraldikogumine on vabatahtlik. Suuremaid investeeringuid orgaaniliste

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 58/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

toidujäätmete käitlussüsteemi ülesehitamiseks ei tehta. Kortermajade puhul on vabatahtlik paigutada lokaalsed komposterid, kus komposteeritakse kodumajapidamistes tekkivaid orgaanilisi jäätmeid ning tekkivat komposti saab kasutada haljastuses. Komposterite paigaldamisega seonduvad kulud katavad jäätmetekitajad ise, kuid seeläbi on võimalik oluliselt vähendada segaolmejäätmete teket ning igapäevaseid otsekulusid jäätmekäitlusele.

Paberi‐ ja papijäätmed (ka. pakend) on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Vanapaberi taaskasutamiseks on tarvis see eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Antud jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi‐ ja papijäätmete kogumisvõrgustiku rajamise abil. Paberi‐ ja papijäätmed suunatakse taaskasutusse läbi vanapaberi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi. Samuti põletatakse suurem osa paberijäätmetest kodumajapidamistes. Paberi‐ ja papijäätmete komposteerimist piirkonnas ette ei nähta.

Haljastusjäätmetest saab eristada koduaedades ja ühiskondlikel aladel (pargid, kalmistud) tekkivaid haljastusjäätmeid. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 80 % ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Vallas tekkivad avalike haljasalade ja kalmistute haljastusjäätmed tuleb suunata kompostimisele – kas vallas kohapeal, milleks tuleb rajada kompostimisväljak, kus komposteeritakse haljastusjäätmeid koos reoveesettega, või transportida Viljandi prügilasse vm jäätmekäitluskohta kompostimisele.

Reoveesette komposteerimise aluseks on reovee puhastussüsteemi ümberkujundamine, et sette käitlemine oleks kogu puhastusprotsessi lahutamatu osa. Reoveepuhastite ehitamise ja rakendamise senine praktika on näidanud, et tihti jääb reovee puhastamise tsükkel lõpetamata. Sette käitlus on juhuslik ning ei ole välja töötatud pidevalt toimivaid käitlusskeeme. Setet ladestatakse prügilatesse, uhutakse järelpuhastustiiki, jõelammile või otse veekogudesse. Aastate jooksul on biotiikidesse kogunenud märkimisväärsed jäätmekogused, mille koguse ja kvaliteedi kohta andmed puuduvad. Biotiikidesse kogunenud sete ja muda põhjustab sekundaarset reostust.

Biolagunevad olmejäätmed (n. köögijäätmed) eramajapidamistes, eriti hajaasustusega aladel on kõigil kohustus tekkivad biolagunevad jäätmed kompostida oma krundil.

Korterelamutest pärit köögijäätmete kompostimisvõimalusi ei ole otstarbekas esialgu rajada, kuna need nõuavad väga suuri investeeringuid. Võimalusel tuleks paigaldada hajaasustusega piirkondade kortermajade juurde spetsiaalseid kompostreid. Hiljemalt alates 2009.a peab hakkama nõudma korrusmajade elanikelt biolagunevate jäätmete eraldi kogumist.

Biolagunevate jäätmete käitlemisel planeeritakse Tarvastu vallas kompostida aia‐ ja pargijäätmeid ning biolagunevaid köögi‐ ja sööklajäätmeid Viljandi linna kompostimisväljakul.

5.1.4.8 Ehitus‐ ja lammutusjäätmete kogumine ja käitlemine

Ehitus‐ ja lammutusjäätmete (mineraalsed jäätmed, puit, pinnas) teke on otseses seoses majandusliku olukorraga, ettevõtluse arengu ja investeeringutega ning ehitustegevusega elamuehituses. Mida suurem on majanduslik kasv, seda enam toimub vanade majade lammutamine ja uute ehitamine ning uute teede rajamine. Eeldatavalt võib, et seoses ehitustegevuse kasvuga Tarvastu vallas ehitusjäätmete kogus lähiaastatel suureneb.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 59/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Ehitus‐ ja lammutusjäätmetes sisalduvat plasti, metalli, klaasi, paberit, puitu on võimalik taaskasutada nagu segaolmejäätmetes olevatki. Nende materjalide nii tekkekohas kui ladestuspaigas sortimine võimaldab saada täiendavaid koguseid taaskasutamiseks. Inertsed ehitus‐ ja lammutusjäätmed leiavad laialdast taaskasutamist põhiliselt täitena.

Hinnanguliselt tekib väikelinnades/valdades ehitus‐ ja lammutusjäätmeid 150kg/a elaniku kohta. Seega võib Tarvastu vallas olla nende jäätmete teke vahemikus 650 t/a. Võimalik, et osa tekkinud ehitusjäätmeid taaskasutatakse tekkekohas, samuti võib teatud jäätmeliike (kivid, pinnas, süvenduspinnas) ka tekkekohast väljaspool taaskasutada. Osa ehitusjäätmetest viiakse ka keskkonda – ebaseaduslikesse prügi mahapanekukohtadesse metsa, tühermaale jm. Ehitus‐ ja lammutusprahti kogutakse tihti ka segaolmejäätmete hulka ja seega ei kajastu aruandluses.

EESMÄRGID: ƒ Suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; ƒ Vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; ƒ Vähendada ohtlike ainete kasutamist; ƒ Eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; ƒ Lammutusjäätmete hulgast võimalusel eraldada turuväärtust omavad materjalid; ƒ Lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust;

MEETMED: ƒ Ehitusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmehoolduseeskirjas; ƒ Siduda ehitus‐ ja lammutusjäätmete käitlussüsteemi kirjeldus ehitusloa dokumentatsiooniga. ƒ Ehitusjäätmete tekke vähendamiseks suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist ning vähendada materjalide raiskamist ehitustöödel; ƒ Ehitus‐ ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehitusprojektide koosseisus; ƒ Ehitus‐ ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega, kui ehituse käigus tekib rohkem kui 5 tonni ehitusprahti; ƒ Ehitus‐ ja lammutusjäätmete suunamine püsijäätmete ladestuspaika.

KORRALDUS: Ehitusjäätmete kogumisel, tuleb eraldi koguda ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed: • Asbesti sisaldavad materjalid • Värvide, naftasaaduste jt ohtlike ainetega saastunud materjalid (kivid, pinnas, puit jms) • Puidukaitsevahenditega immutatud puitmaterjalid

Nimetatud jäätmeid peab kogu tegevusprotsessi kestel käsitlema ohtlike jäätmetena ning käitlema Jäätmeseadusega sätestatud korras. Ohtlike ehitus‐ ja lammutusjäätmete kogumine ehitusobjektil peab toimuma spetsiaalsetes kogumiskonteinerites ning tekkinud jäätmed tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale tuleb käidelda Keskkonnaministri määrusega nr 22, 21.04.2004 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded“ kehtestatud korras ning üle anda selleks jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 60/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Ohtlike ainetega mittesaastunud betooni, telliseid jne on mõistlik kasutada täitematerjalina oma krundi piires või teede‐ehitusel. Tavajäätmetest ehitus‐ ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajad ennast registreerima Viljandimaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 „Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi“ (RTL 49, 844, 2004).

Spetsiaalset kohta ehitusjäätmete kogumiseks ja käitlemiseks Tarvastu valda ei planeerita. Jäätmete kogumiseks tuleks tellida spetsiaalne kogumiskonteiner või jäätmed ise viia Viljandi jäätmekeskusesse.

5.1.4.9 Puidujäätmete kogumine ja käitlemine

Puidujäätmete suurimaks tekkevaldkonnaks on puidutöötlemisega tegelevad ettevõtted. Puidujäätmete käitlemisel tuleb suurt tähelepanu pöörata tekkivate jäätmete (saepuru, puukoor, pinnud jne.) taaskasutamisele.

Taaskasutuse võimalusteks nähakse piirkonnas ette: 1. Puidujäätmete taaskasutamine ettevõtte siseselt – teiste toodete tootmiseks (puidugraanuli või ‐briketi tootmine), soojusenergia tootmiseks; 2. Puidujäätmete kompostimine koos reoveesette, haljastusjäätmetega; 3. Puidujäätmete kasutamine soojusenergia tootmiseks väljaspool ettevõtte territooriumi (kaugkütte võrgustik ja eramajapidamised).

Puidujäätmete käitlemisel tuleks vältida puidujäätmete ladustamist ettevõtte tootmisterritooriumil, jäätmeid koheselt taaskasutamata. Samuti tuleb eraldi välja sorteerida kemikaalidega töödeldud või ohtlike ainetega pinnatud või muul viisil töödeldud (n. lakk, värvid, emulsioonid) puidujäätmete käitlemist koos teiste puidujäätmetega. Eelnimetatud puidujäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete hulka ning tuleb käidelda ohtlike jäätmete käitlussüsteemis. Nimetatud jäätmete põletamist tuleb käsitleda ohtlike jäätmete põletamisena, mistõttu peab põletamine vastama Jäätmeseaduses toodud jäätmepõletustehasele kehtestatud tingimustele.

5.2 JÄÄTMEVEO OPTIMEERIMINE EESMÄRGID: ƒ Vähendada jäätmete veokulusid ning seega ka teenuse hinda; ƒ Vähendada jäätmete transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid; ƒ Pakkuda jäätmevaldajatele mugavat jäätmekäitlusteenust – võimalus korraga ära anda erinevat liiki jäätmeid;

MEETMED: ƒ Rajatakse tsentraalsed taaskasutatavate jäätmete kogumisvõimalused (jäätmejaam, liigitikogumispunkt); ƒ Kortermajade juurde rajatakse jäätmete kogumisplatsid, kuhu on grupeeritud erinevad jäätmekogumiskonteinerid (segaolmejäätmed, pakendijäätmed); ƒ Eramute ja hajaasustusega piirkondades võtavad jäätmevaldajad endale ühiskonteinerid;

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 61/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

ƒ Vähendatakse läbi jäätmete liigitikogumise ja kohapealse taaskasutamise jäätmete kogust, mille käitlemine toimub väljaspool Tarvastu valda, n. segaolmejäätmed. ƒ Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmed (sh. ohtlike jäätmete ja probleemtoodete) vaheladustamisele väljaspool Tarvastu valda olevates kogumiskohtades, nende suunamist otse taaskasutus või kõrvaldamiskohta.

KORRALDUS: Esmatasandiks jäätmete käitlemisel on jäätmete liigitikogumine ja taaskasutamine jäätmete tekkekohal. Elanikud koguvad kodus liigiti: pakendijäätmeid, biolagunevaid jäätmeid (kortermajades alates 2009.a.), ohtlike jäätmeid (sh. probleemtooted), suuregabariidilisi jäätmeid ning segaolmejäätmeid.

Teises tasandis kogutakse elanike poolt kogutud jäätmed rajatavates Mustla aleviku jäätmejaamas ning Soe, Kärstna ning Suislepa külade jäätmete liigitikogumise punktides. Biolagunevaid aia‐ ja haljastusjäätmeid taaskasutatakse rajatavas Mustla aleviku kompostimisplatsil ning biolagunevaid köögijäätmed (toidujäätmed) viiakse Viljandisse.

Kolmandas tasandis (väljaspool Tarvastu valda) ladestatakse segaolmejäätmed piirkondlikus prügilas, sorteeritakse erinevad pakendijäätmed, elektroonikajäätmed jne ning suunatakse taaskasutatusse. Taaskasutatakse või kõrvaldatakse ohtlikud jäätmed.

Jäätmevaldajate jäätmekogumissüsteem, sõltuvalt nende elamiskohast või tegevusvaldkonnast on järgmine: ƒ Elamistalus (põllumajandusliku tootmistegevuseta) – kus elab 3…5 inimest, toimub aias biolagunevate jäätmete (aia‐ ja köögijäätmed) komposteerimine ja jäätmekütuse (puidujäätmed, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid ning kiletamata paber ja papp) põletamine. On koht erijäätmetele (taaskasutatavad jm erikäideldavad liigiti kogutavad jäätmed) ja teistele bioloogiliselt mittelagundatavatele jäätmetele. ƒ Tootmistalus, kus elab 4…8 inimest, on komposteerimisplats ning toimub jäätmekütuse põletamine. On koht erijäätmetele ja bioloogiliselt mittelagundatavatele jäätmetele. ƒ Alevikuelamu, kus elab 2…4 inimest, omab minikompostrit või ühist komposteerimisplatsi. Majade grupil on ühine, eraldikogumisvõimalustega jäätmepunkt (jäätmemaja). ƒ Korterelamute juures on konteinerite grupp (jäätmepunkt/jäätmemaja) jäätmete eraldikogumise võimalustega, soovitavalt mitme korterelamu peale ühine. Lisaks segaolmejäätmete konteineritele paigaldatakse konteinerid taaskasutavatele jäätmetele, sh paberi‐papi ning 2009.a. biolagunevate jäätmete eraldi kogumiseks ƒ Kaupluste ja teenindusasutuste juures on jäätmekogumispunktid, mis osaliselt on suundumusega erijäätmetele (kauplus – pakendid, pakendijäätmed; arstipunkt, apteek – aegunud ravimid; kauplus, remonditöökoda – elektri‐ ja elektroonikaseadmete jäätmed, bensiinijaam – autodega seonduv jm ohtlikud jäätmed). ƒ Ettevõtted korraldavad ise oma tegevusega kaasnevate jäätmete liigiti kogumise (paigaldavad vastavad konteinerid) ja edasisse käitlusesse suunamise – korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete, sh ohtlike jäätmete üleandmine vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. ƒ Kompaktse sustusega aladel ehitatakse välja tsentraalsemad jäätmete liigitikogumise kohad: Mustla aleviku jäätmejaam ja kompostimisplats ning Soe, Kärstna ja Suislepa külade jäätmete liigitikogumise punktid, kus on ka ohtlike jäätmete kogumiskonteinerid.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 62/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

5.3 JÄÄTMETE KESKKONNAOHUTU KÕRVALDAMINE • Kuni 2009.a. ladestatakse piirkonna jäätmed Viljandi prügilasse. • Pärast Viljandi prügila sulgemist on tõenäoline, et Tarvastu vallast kogutud jäätmeid tuleks hakata ladestama kas Pärnumaal Paikuse või Viljandimaal Ainja prügilas.

Täpsemalt reguleeritakse jäätmekäitluskohad Tarvastu valla jäätmehoolduseeskirjaga, mida uuendatakse vastavalt arengutele jäätmehoolduses.

5.4 TAVAJÄÄTMETE PÕLETAMINE Vastavalt Jäätmeseaduse § 73, lg 5 on Keskkonnaministril õigus määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik. KKMm nr 21, 21.04.2006 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” § 2 järgi on lubatud ilma jäätmeloata taaskasutada kuni 5 tonni ning kõrvaldada kuni 1 tonn tavajäätmeid aastas.

Sama määruse lisas tabeli kohaselt kuuluvad põletatavate (v.a. avapõletamine väljaspool küttekoldeid) tavajäätmete hulka: puukoor, saepuru, puidujäätmed.

6 JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE Jäätmehoolduse keskkonnamõju avaldub iga jäätmetega seotud käitlustoimingut läbi viies. Mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, ning võib olla nii otsene kui kaudne. ƒ OTSENE KESKKONNAMÕJU ‐ loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine, jäätmekäitluskohtade rajamine; ƒ KAUDNE KESKKONNAMÕJU ‐ prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu

Suurima otsese keskkonnamõju ja –kasutusega tegevuseks Tarvastu valla jäätmehoolduses on spetsiaalsete jäätmekäitluskohtade rajamine reoveesette ja biolagunevate ning taaskasutavate liigitikogutud jäätmete käitlemiseks. Selleks planeeritakse rajada komposteerimisväljak ning jäätmejaam.

Jäätmekäitluskohtade rajamine Käesoleva jäätmekava kohaselt planeeritakse Tarvastu valda Mustla alevikku jäätmejaama ja biolagunevate jäätmete kompostimisplats. Mõlema jäätmekäitluskoha rajamiseks koostatakse detailplaneering ning viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline keskkonnamõjude hindamine, mille käigus selguvad täpsemad tingimused ning vastavaus erinevatele keskkonnatingimustele.

Jäätmete kogumine Jäätmekäitluse üldise negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks, on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Samuti on vajalik kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine, mis on võimalik läbi jäätmete sorteerimise nende tekkekohal. See tagab kogutud jäätmete parema liigilise puhtuse, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid paremini kordus‐ ja taaskasutusse. Jäätmete kogumisel avaldab negatiivset keskkonnamõju eelkõige toidujäätmete ning muude orgaaniliste

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 63/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket.

Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel negatiivne mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete ajutine ladustamine kodumajapidamistes suurendab oluliselt ohtu keskkonnale ja inimese tervisele. Selleks tuleb luua kohapealsed võimalused, kus elanikel on võimalik järjepidevalt oma jäätmeid üle anda. Ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada ainult selleks ette nähtud spetsiaalset kogumistaarat.

Omaette tingimused tuleb seada plahvatusohtlikele, süttivatele ja kergestisüttivatele jäätmetele, samuti nakkusttekitavatele ja muudele tervist ohustavate omadustega jäätmeliikidele.

Jäätmete vedu Jäätmete veo keskkonnamõju on seotud jäätmete või neis sisalduva materjali võimaliku levikuga keskkonda veo ajal ja transpordivahendi keskkonnamõjuga. Transpordi korraldamisel tuleb silmas pidada, et veovahendid kulutavad fossiilseid kütuseid ja paiskavad õhku heitgaase, sh kasvuhoonegaase, mistõttu majanduslikust otstarbekusest ja ka keskkonnakaitselisest seisukohast tuleb olmejäätmete vedu korraldada kõige optimaalsemalt.

Üheks oluliseks jäätmete veoga seotud keskkonnamõjude vähendajaks on korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine, kus jäätmeveo marsruudid on paika pandud ka logistiliselt läbimõeldult. Sel moel vähenevad jäätmeveo masinate poolt läbitavad vahemaad ning väheneb transpordist tingitud keskkonnamõju jäätmekäitluses.

Jäätmete kogumine ja vedu tuleb korraldada kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, ning jälgida kogumismahutite ja veokite tehnilist seisukorda, et vältida jäätmete mahavalgumist ja laialikandumist.

Samuti tuleb jäätmete veo keskkonnamõju vähendamiseks oluliselt vähendada Tarvastu vallast välja veetavate jäätmete kogust. Selleks rakendatakse võimalikult kiiresti, hiljemalt 2009.a. biolagunevate jäätmete (aia‐ ja haljastusjäätmed) eraldikogumine ning kompostimine koos reoveesettega Mustla alevikus. Selleläbi vähendatakse segaolmejäätmetena prügilasse veetavate massi ca 45%.

Jäätmete kõrvaldamine Ladestamise korral on esmaseks keskkonnamõjuks prügilate mõju pinnasele, pinna‐ ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Tavajäätmete prügilatesse ladestatakse tegelikult segajäätmeid, kus on nii olme‐, tööstus‐ ja põllumajandusjäätmeid. Keskkonnamõju ilmneb ka sotsiaalsele keskkonnale, väljendudes lisaks mainitule veel mitmes häiringus (hais, lenduv prügi). Jäätmekavaga kavandatud jäätmetekke vähendamine, tekkekohas sortimine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurendamine aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele (väheneb prügilasse ladestatavate jäätmete hulk, saasteainete sisaldus nõrgvees ja mõju välisõhu kvaliteedile), samuti väheneb omakorda taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud.

Tarvastu vallas esineb ka jäätmete ebaseadusliku ladestamise probleem. Ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtades tuleb tugevdada järelevalvet. Üheks eeltingimuseks, mis vähendaks negatiivset keskkonnamõju, on jäätmetekitajate maksimaalne haaramine korraldatud

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 64/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle, mis on ka jäätmeseadusega kehtestatud korra üks peamisi eesmärke.

Jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara mahu hinnang Kuna Tarvastu vallas ei ole tegutsevat prügilat, mis vajaks sulgemist, ei nõua prügilate sulgemine ega katmine rohkem loodusvara kasutamist. Väiksemamõõtmelisema jäätmekäitlusrajatise (jäätmejaam/kogumispunkt, kompostimisväljak) rajamine ei nõua olulises mahus loodusvara kasutamist.

7 JURIIDILISEST ISIKUST JÄÄTMEVALDAJATE ÜLESANDED

Lisaks Jäätmeseaduses ja selle alamõigusaktides toodud üldistele jäätmehooldusalastele nõuetele peavad Tarvastu vallas tegutsevad ettevõtted ja asutused järgima järgmiseid täiendavaid jäätmekäitlusega seotud kohustusi: • Põllumajandustootja peab pidama arvestust kasutatud taimekaitsevahendite üle. • Puidutööstusettevõtted peavad kasutama oma tootmises tehnoloogiat, mis võimaldab maksimaalselt taaskasutada tekkivaid puidujäätmeid. • Jäätmetekitajad, millised tekivad aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlikke jäätmeid, esitama oma tegevuskohajärgsele kohalikule omavalitsusele, aasta lõpus, aruande, kus on näidatud jäätmete liikumine möödunud aasta jooksul. • Juriidilistelt isikutelt ei nõuta jäätmeloa olemasolu, vastavalt Keskkonnaministri määrusega nr 21, 21.04.2004.a „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamine või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. • Eeltoodud punktis käsitletud jäätmetekitajad on kohustatud ennast registreerima Viljandimaa keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 „Jäätmeloa omamise kohutusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi“ (RTL 49, 844, 2004). • Ettevõtted, mis tegutsevad Tarvastu vallas, sõltumata nende tegevusvaldkonnast, on kohustatud käesoleva jäätmekava uuendamisel, eeldatavalt 2012.a. esitama Tarvastu Vallavalitsusele ettevõtte jäätmekava, kus on toodud põhjalik ülevaade kavatsetavast jäätmehooldusest ettevõttes.

8 TARVASTU VALLA ÕIGUSAKTID JA JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE

8.1 TARVASTU VALLA ÕIGUSAKTID Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisem jäätmehoolduseeskiri. Tarvastu valla jäätmehoolduseeskiri uuendatakse pärast korraldatud olmejäätmeveo konkursi tulemuste selgumist. Muudetud jäätmehoolduseeskirjad võetakse vallavolikogude poolt vastu enne konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõttele Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt jäätmeloa väljastamist ja selle jõustumist.

Kuni jäätmekäitlusettevõttele jäätmeloa väljastamiseni toimub korraldatud olmejäätmevedu samadel tingimustel nagu 2007. aastal ning seniste jäätmekäitluslepingute alusel.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 65/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

Uuendatud jäätmehoolduseeskirjades tuleb lisaks Jäätmeseaduse § 71 toodule, täpsustada: 1. Segaolmejäätmete üleandmisel jäätmekäitlusteenuse hind; 2. Jäätmekäitlusettevõttega lepingu sõlmimise kohustuslikkus; 3. Taaskasutatavate jäätmete kogumiskohad; 4. Pakendijäätmete kogumiskonteinerite täpsed asukohad ja pakendijäätmete liigid, milliseid sinna kogutakse; 5. Pakendi müügikohtade kohustused tagatisrahaga seotud pakendi vastuvõtul; 6. Ettevõtete jäätmehooldusega seotud kohustused.

Jäätmeveo konkursi korraldamiseks peavad Tarvastu Vallavolikogu kehtestama järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad õigusaktid ja otsused: 1. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimise tingimused ja kord (arvesse tuleks võtta lisaks Jäätmeseaduse nõuetele, järgmiseid õigusakte: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1, Konkurentsiseaduse § 14 lõige 2 ning Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrus nr 303 „Eri‐ või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“). 2. Jäätmevaldajate registri pidamise kord.

8.2 JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE Üks olulisemaid teemasid jäätmemajanduse valdkonnas on nn “saastaja maksab” printsiip, mis jäätmeseaduse kohaselt tähendab, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja. Ehk teisisõnu kõik isikud peavad enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise eest ka maksma.

Tihti ei kata jäätmekäitluse kulutusi otseselt jäätmetekitaja, vaid need katab vald oma eelarvest. Seetõttu on tekkinud olmejäätmevaldajal illusioon, et see ongi valla kohustus ning ise ei pea sentigi jäätmete käitlemise eest maksma. Taoline suhtumine ning valla nõusolek finantseerida nimetatud kulutusi on mõjunud pärssivalt jäätmeseaduse põhieesmärgi – jäätmetekke vähendamisele ja taaskasutamise suurendamisele.

Jäätmekäitluse süsteemi ümberkorraldamine tõstab jäätmekäitluse hinda. Lähimal perioodil põhjustavad hinnatõusu järgmised faktorid: ƒ uute jäätmekäitluskohtade rajamine (investeeringud) ja nende jooksvad kulud, sh prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde kulud ƒ suurenevad jäätmete transpordikulud; ƒ jäätmete taaskasutamisega seotud kulud; ƒ ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamisega seotud kulud; ƒ vanade prügilate sulgemise ja jääkreostuse likvideerimisega seotud kulud; ƒ jäätmehoolduse üldised kulud nagu planeerimine, uuringud, selgitustöö.

Hinnatõusu vähendamise võimalused on järgmised: ƒ tekkivate jäätmete vähendamine ja jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine tekkekohas – sellel abinõul on omad piirid nii taaskasutamise võimaluste kui ka jäätmekäitlejate poolt vaadatuna – käitluse hind sõltub käideldavate jäätmete kogusest, mille alusel moodustub käitluse ühikkulu; ƒ hinna kujundamine teeninduspiirkonnas, kus kehtestatakse keskmine hind sõltumata transpordikulutustest;

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 66/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

ƒ jäätmete kõrvaldamise maksumus (segaolmejäätmete kogumine ja prügilasse ladestamise teenuse hind peab olema tunduvalt kallim, kui taaskasutamisteenuse hind).

Jäätmekäitluse rahastamise osas võib kohaliku omavalitsuse jaoks olulised aspektid tinglikult jagada Jäätmeseadusest tulenevalt alljärgnevalt: ƒ jäätmehoolduse korraldamine – korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine, sh korraldatud jäätmeveost jäätmevaldajate vabastamine. Samuti kindlustada jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtud transpordivahendite ligipääsu kõikidele jäätmevaldajatele ja kokkukandepunktidele. See puudutab eelkõige talvetingimustes korrapärast lumetõrjet, ajutisi läbisõidupiiranguid märgadel perioodidel ning üldist teedevõrgu seisukorda. ƒ jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; ƒ jäätmete sortimise korraldamine ‐ jäätmejaamade, sorteerimis‐ ja ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamine ja haldamise korraldamine; ƒ jäätmekäitluskohtade rajamine ‐ kodumajapidamistes tekkivate taaskasutavate jäätmete kogumiseks rajatavad jäätmejaamad ning jäätmete liigitikogumise punktid ja nende jooksvate kulude katmine; ƒ ohtlike jäätmete kogumise korraldamine ‐ kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine (v.a tootja vastutusega jäätmed); ƒ keskkonnajärelevalve teostamine

Jäätmehoolduse rahastamine on, võttes aluseks otsese kulu kandjat, jagatud kaheks: 1. Jäätmevaldajad 2. Tarvastu Vallavalitsus

Jäätmevaldajate kulud Jäätmevaldajate kulude allikaks on keskkonnakaitse ja jäätmehoolduse üldpõhimõte – saastaja maksab. Saastaja maksab printsiibist lähtuvalt peab jäätmete tekitaja rahastama enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise.

Jäätmevaldajate otsesed kulud jäätmehooldusele on seotud nende poolt tekitatud segaolmejäätmete üleandmisega korraldatud jäätmeveo kogumissüsteemile. Korraldatud jäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis‐, kasutamis‐, sulgemis‐ ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud.

Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad on toodud tabelis 5.1.3.7‐1. Lisaks korraldatud jäätmeveo raames üleantavate segaolmejäätmete kuludele, tuleb jäätmevaldajatel kanda tekkivate ehitus‐ ja lammutusjäätmete käitlemisega seotud kulud ning alates 2009.a. ka biolagunevate köögijäätmete käitlemisega seotud kulud (võimalikud biolagunevate jäätmete käitlemise piirmäärad on toodud käesoleva jäätmekava lisas 3).

Jäätmevaldaja ei pea tasuma järgmiste jäätmete üleandmise eest: o Pakendijäätmed; o Paberi‐ ja papijäätmed; o Ohtlikud jäätmed; o Probleemtoodete jäätmed, sh. elektroonika ja vanarehvid;

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 67/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

o Suurjäätmed.

Tarvastu Vallavalitsuse kulud o Ohtlike jäätmete kogumine; o Paberi‐ ja papijäätmete kogumise osaline finantseerimine. o Jäätmetekogumise kohtade väljaehitamine (omafinantseering KIK‐i projektis): jäätmejaam, kompostimisplats ning jäätmete liigitikogumise punktid; o Eelnimetatud jäätmekogumiskohtade haldamine.

Vastavalt Keskkonnatasude seadusele 07.12.2005, jõustunud 01.01.2006.a (RT I 2005, 67, 512) on keskkonnatasu maksmise eesmärk erinevate saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimaliku kahju. Vastavalt seadusele jagunevad keskkonnatasud kaheks: 1) loodusvarade kasutusõiguse tasuks, 2) saastetasuks. Saastetasu ei maksta jäätmete viimisel keskkonda kui viidav kogus on väiksem kui Jäätmeseadusega kehtestatud jäätmeloa kohustuslikkuse alampiir ning jäätmete keskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil Jäätmeseaduse tähenduses.

Eelnimetatud seaduse § 21 kohaselt on saastetasumäärad olmejäätmete kõrvaldamisel (n. prügilasse ladestamisel) alates 01.01.2008.a. 133 kr, alates 01.01.2009.a. 156,5 kr. Sama paragrahvi lõike 3 järgi suurendatakse jäätmete ladestamisel keskkonnanõuetele mittevastavasse prügilasse kaks korda ning alates 01.01.2009.a. kolme korda. Keskkonnatasude seaduse § 15 kohaselt makstakse saastetasu olmejäätmete keskkonda viimisel 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. Teiste jäätmeliikide keskkonda viimisel laekub 100% saastetasust riigieelarvesse. Kohaliku omavalitsuse eelarvesse ei kanta keskkonnanõuetele mittevastavasse prügilasse ladestamisel suurendatud saastetasu osa, mis läheb kõik riigieelarvesse.

Tarvastu valla eelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse Tarvastu valla jäätmehoolduse arendamiseks ning käesolevajäätmekava tegevuskava täitmiseks.

Tabel 8.2‐1. Hinnanguliselt omavalitsustele laekuv saastetasu, kr/a Jäätmetekitaja Prognoos

29 Kogus Saastetasu

Kodumajapidamiste segaolmejäätmete ladestamisest 483 t/a 48 179 kr/a

Ettevõtete poolt tekitatud segaolmejäätmete ladestamisest 150 t/a 30 14 963 kr/a

KOKKU: 63 142 kr/a

Lisaks kasutatakse Tarvastu valla jäätmehoolduse arendamisel välisabi, koostades projektitaotlusi RIP‐i (riiklike investeeringute programm), Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) ning EL struktuurifondidesse, Ühtekuuluvusfondi.

29 Arvestatud ainult prügi (segaolmejäätmeid), jäätmekood 20 03 01. 30 2002 – 2006.a. keskmine ettevõtetelt kogutud segaolmejäätmete kogus.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 68/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

9 TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS

Nr. Tegevuse / projekti nimi Teostamise Teostaja , rahastaja Maksumus aeg

1. KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU

Segaolmejäätmete kogumiseks ja veoks 1.1 korraldatud olmejäätmete konkursi välja 01.02.2008 Tarvastu vald ‐ kuulutamine

Segaolmejäätmete kogumiseks Hiljemalt 1.2 Jäätmekäitlusettevõte ‐ konteinerivõrgustiku rajamine 01.07.2008

Hiljemalt 1.3 Kõikide jäätmetekitajatega lepingute sõlmimine Jäätmekäitlusettevõte ‐ 01.10.2008

Koostatakse ja rakendatakse jäätmevaldajate Hiljemalt 1.4 Tarvastu vald 10 000.00 register 01.05.2008

2. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE

Kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete 100 000.00 2.1 kogumiskonteineri soetamine Soe, Kärstna, 2008 – 2009 Tarvastu vald, KIK Suislepa küladesse OF 10 000.00

Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete Jäätmekäitlusettevõte, 2.2 Iga aasta 10 000.00 kogumisaktsioonide korraldamine Tarvastu vald, KIK

Jäätmekäitlusettevõte, 2.3 Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine Iga aasta 20 000.00 Tarvastu vald, KIK

3. MUUDE TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE KOGUMINE

Mustla aleviku jäätmejaama ja kompostimisplatsi detailplaneeringu 100 000.00 3.1 2008 – 2009 Tarvastu vald, KIK koostamine ja keskkonnamõju strateegilise OF 10 000.00 hindamise läbiviimine ning projekteerimine

Mustla jäätmejaama ja kompostimisplatsi 6 000 000.00 3.2 2009 – 2012 Tarvastu vald, KIK ehitamine OF 600 000.00

Soe, Kärstna, Suislepa küla 120 000.00 3.3 2008 – 2009 Tarvastu vald, KIK jäätmekogumispunktide rajamine OF 12 000.00

Biolagunevate jäätmete kogumiskonteinerite 3.4 2009 – 2010 Jäätmekäitlusettevõte ‐ võrgustiku paigaldamine kortermajade juurde

Suuregabariidiliste jäätmete kogumisringide 3.5 Iga aasta KOV‐d, KIK 10 000.00 korraldamine

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 69/ 70

Töö nimetus: TARVASTU VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2008 ‐ 2014 Töö nr: 14‐2007

10 KASUTATUD MATERJALID

1. 2000. aasta rahvaloenduse andmed. Tallinn: Statistikaamet 2. Tarvastu valla üldplaneeringu eelnõu. AS Entec, 2007 3. Jäätmekava koostamise juhend. Tallinn: SA REC Estonia, 2003 4. Lääne‐Virumaa jäätmehoolduse arengusuunad. Rakvere: Lääne‐Virumaa Keskkonnateenistus, 2004 5. Viljandimaa jäätmekava. Kobras AS, 2006 6. Pakendi ja pakendijäätmete kogumis‐ ja taaskasutussüsteemi rakendamine Eestis. Tallinn: SEI‐Tallinn, 2003 7. Pakendikoguste ja ‐liikide uuring Statistikaameti andmete põhjal. Tallinn: SEI‐Tallinn, 2003 8. Üleriigiline jäätmekava. Tallinn: AS Maves, 2002 9. Eesti Riigi Jäätmekava. AS Maves, 2007.

OÜ RealEnviron www.realenviron.ee; e-mail: [email protected]; tel: 52 14 263 70/ 70