DOCSLIB.ORG

Eestlased Ja Eesti Keel Välismaal

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eestlased Ja Eesti Keel Välismaal Eestlased ja eesti keel välismaal Koostanud ja toimetanud Kristiina Praakli ja Jüri Viikberg Tallinn 2010 Koostanud ja toimetanud Kristiina Praakli ja Jüri Viikberg Keeletoimetajad Ülle Niin (eesti keel) ja Dolores Anne Lindsay (inglise keel) Teostaja Eneken Moorlat Raamatu väljaandmist on toetanud Kordelini Rahastu, Rahvuskaaslaste Programm ja Kultuurkapital. Väljaandja Eesti Keele Sihtasutus Trükitud AS Pakett trükikojas © Autorid 2010 © Kaardid AS Regio 2010 ISBN 978-9985-79-323-7 2 SISUKORD Birute Klaas Saateks 7 oreword 9 Kristiina Praakli, Jüri Viikberg Väliseesti keele uurimisest 11 The Estonian Language Abroad: A study of the Estonian language in diaspora 24 Tiit Tammaru, Kaja Kumer-Haukanõmm, Kristi Anniste Eesti diasporaa kujunemise kolm lainet 35 Summary: The Origins and Development of the Estonian Diaspora 56 Martin Ehala Keel ja ühiskond. Väliseesti kogukondade jätkusuutlikkusest 59 Summary: Language and Society 89 Mart Rannut Keel, migratsioon ja poliitika 93 Summary: Language, Migration and Policy 110 Aune Valk Keel ja identiteet. Keele roll eestlaste identiteedis 113 Summary: Language and Identity: the role of language in Estonian identity 139 Anna Verschik Keelekontaktid ja kontaktidest johtuvad keelemuutused 143 Summary: Language Contacts and Contact-Induced Language Change 174 Tiiu Salasoo Pagulaspõlvkonna laste eesti keele omandamine 177 Summary: The Acquisition of Estonian by Children of Refugees 190 3 Piibi-Kai Kivik Eestlased ja eesti keel Ameerika Ühendriikides. Tähelepanekuid kolmest kogukonnast 195 Summary: Estonians and the Estonian Language in the United States 235 Aivar Jürgenson Eestlased ja eesti keel Argentinas 239 Summary: Estonians and the Estonian Language in Argentina 262 Mare Kõiva Eestlased ja eesti keel Austraalias 265 Summary: Estonians and the Estonian Language in Australia 282 Aivar Jürgenson, Sander Jürisson Brasiilia eestlastest ja nende keelest 285 Summary: Brazilian Estonians and their Language 303 Katrin Hiietam Eestlased ja eesti keel Põhja-Inglismaal 305 Summary: Estonians and the Estonian Language in Northern England 339 Harry William Mürk Eesti keel, ei! Ehk eesti keel ja meel Kanadas 341 Summary: The Language and Mind-set of Estonians in Canada 357 Lembit Vaba Eestlased ja eesti keel Lätis (Liepna ja Balvi eesti siirdlaskonna tekke-, arengu- ja hääbumislugu ühe suguvõsa perepärimuste põhjal) 361 Summary: Estonians and the Estonian Language in Latvia 381 Raimo Raag Eestlased ja eesti keel Rootsis 385 Summary: Estonians and the Estonian Language in Sweden 430 4 Tiina Kälissaar Eestlased ja eesti keel Saksamaal 433 Summary: Estonians and the Estonian Language in Germany 452 Kristiina Praakli Eestlased ja eesti keel Soomes 455 Summary: Estonians and the Estonian Language in inland 501 Maarika Teral, Mari Allik Eestlased ja eesti keel Taanis 503 Summary: Estonians and the Estonian Language in Denmark 515 Jüri Viikberg Eestlased ja eesti keel Venemaal 517 Summary: Estonians and the Estonian Language in Russia 548 Autorid 551 Kaardid. Väliseestlaste olulisemad asualad 555 5 6 SAATEKS Väliseestlaste ja väliseesti keelekujude uurimisega on tegeldud küll juba aastakümneid, kuid põhiliselt üksikuurijate tasemel. 1997. aastal korraldas Tartu ülikooli eesti keele õppetool väliseesti keele seminari ning andis välja artiklikogumiku. Kümme aastat hiljem olid väliseesti keele küsimused tähe- lepanu keskpunktis Tartu ülikoolis peetud konverentsil Emakeel ja teised keeled VI, seal sündis ka idee koostada ülevaateraamat eesti keele ja eest- laste kohta välismaal. Koguteosest Eestlased ja eesti keel välismaal on saanudki mahukas ja laiavaateline raamat, mis koondab oma kaante vahele ajaloolised ja statisti- lised ülevaated eri mandritel ja riikides elavatest eestlastest, pakkudes li- saks väliseestlaskonna kujunemisloole ka süvendatud käsitlusi nende kee- lekasutuse kohta. Väliseesti keel on üks eesti keele erikujusid, mis on saa- nud mõjutusi ümbritsevatest keeltest ning esitab seega mitmesugustest kee- lekeskkondadest tingituna huvitavat variatiivsust. Kogumik on autorite ühislooming, mis on sündinud PhD Kristiina Praakli (Tartu ülikool) ning prof Jüri Viikbergi (Tallinna ülikool) tarmukal eestve- damisel ja toimetamisel. Artiklite 21 autorit 8 riigist on oma ala asjatundjad, nad pakuvad nõudlikule lugejale vajalikku intellektuaalset pinget, aga ka põnevat materjali eestlastest laias maailmas. Konkreetsete riikide eestlas- konna kujunemist ja nende keelekasutuse analüüse on autorid esitanud Ameerika Ühendriikide, Argentina, Austraalia, Brasiilia, Inglismaa, Kanada, Läti, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa kohta, hõlmates seega nii suuri ja pika ajalooga eesti pagulaskondi (näiteks Rootsis) kui ka väik- seid kogukondi (näiteks Brasiilias). Riikide loend, kus eestlasi elab, sellega muidugi ei ammendu. Igal välismaale sattunud eestlasel on kindlasti rääkida oma lugu, põnev ja kordumatu, mõjutatud ajastu poliitilistest teguritest, isiklikest valikutest ja valimata jätmistest, surmast, sõjast ja armastusest, aga ka lihtsalt parema elu otsimisest. Tänapäeva Euroopas, kus riikidevahelised piirid on Eesti ja eestlaste jaoks paiguti vaid sümboolsed, on välismaale siirdumise põhju- sed sageli needsamad, mille pärast kolitakse peale ülikooli lõpetamist Tar- tust Tallinnasse tööd ja karjääri ei planeerita ainuüksi oma riigi piires. Tänapäeva eesti noor vaatab otsivalt ringi ning tööd ja elukaaslast ei leita ammu enam ainult kodukohast. Ja nii ongi viimase 1015 aasta jooksul 7 EESTLASED JA EESTI KEEL VÄLISMAAL välismaal elavate eestlaste arv suurenenud, välismaale tööle ja õppima on siirdunud rohkem inimesi, kui neid on Eestisse tagasi tulnud. Mis hetkest alates peaks (ajutiselt?) tööle ja elama siirdunud eestlast väliseestlaseks arvama, on muidugi keeruline küsimus. Minu isiklik kogemus neli aastat tööd Helsingi ülikoolis ja seega elamist Soomes ei muutnud mu kodu- eestlase identiteeti küll väliseestlase omaks. Eri riikide eestlaskonda ja nende keelt esitlevate peatükkide kõrval leia- me raamatust ka ülevaateartiklid väliseesti keele uurimisest, diasporaa ku- junemisest, väliseesti kogukonna jätkusuutlikkusest, keelepoliitika ja mig- ratsiooni seostest, keele ja identiteedi seostest, keelekontaktidest ja neist johtuvatest keelemuutustest, pagulaslaste eesti keele omandamisest. Need teemad on eri riikide eestlaskonna ja nende keele kirjelduse teoreetiliseks raamistikuks ning taustaks. Usutavasti leiavad käesolevast koguteosest lu- gemisväärset nii eestlased Eestis kui ka eestlased välismaal, nii keeleuurijad kui ka kõik huvilised. Birute Klaas Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor, Eesti keelenõukogu esimees Tartus 30. juunil 2010 8 VÄLISEESTI KEELE UURIMISEST EOREWORD The Estonian diaspora and the varieties of the Estonian language that are used outside Estonia have been studied for decades, but mostly by indi- vidual researchers. In 1997, the Estonian Department at the University of Tartu held a seminar on the Estonian language outside Estonia and subse- quently published a collection of articles. Ten years later, the issues asso- ciated with the topic were discussed at the conference Mother Tongue and Other Languages VI, which was held at the University of Tartu. It was proposed at this conference to compile a book about the Estonian language and Estonians abroad. The collection that resulted: Estonians and the Estonian language abroad, is undoubtedly the most comprehensive book to date; it includes historical and statistical surveys of Estonians across different continents and in diverse countries. In addition to the history of the Estonian diaspora, it provides in-depth information about their language use. The Estonian language outside Estonia is a variety of Estonian that has been influenced by the languages of the new countries of residence. Because of the differ- ent language environments, it therefore exhibits interesting variations. The collection of articles is a collaborative effort of many authors. It was inspired by the unflagging energy and editorial expertise of Kristiina Praakli, PhD (University of Tartu) and Prof. Jüri Viikberg (Tallinn Uni- versity). The twenty-one authors representing seven countries are ac- knowledged experts in their fields. They provide intellectual stimulation for the demanding reader and compelling information about Estonians worldwide. The articles present the histories and language analyses of Estonian communities in Argentina, Australia, Brazil, Canada, Denmark, Einland, Germany, Great Britain, Latvia, Russia, Sweden, and the United States. This is not, of course, an exhaustive list of countries where Esto- nians now reside. The book covers large Estonian communities with a long history such as those in Sweden and small communities in coun- tries such as Brazil. Each Estonian who left Estonia has his or her unique and remarkable story to tell, which is often coloured by the political events of the time. The stories describe the personal choices they made or which were made for them; they speak of death, war, love, or the quest for a better life. In 9 EESTLASED JA EESTI KEEL VÄLISMAAL contemporary Europe, where the borders between countries have become largely symbolic, the reasons Estonians migrate are often similar to those motivating a move from Tartu to Tallinn after graduation jobs and ca- reers are no longer limited to the domestic market. Young Estonians are eager to look around, and finding a job or partner at home is a thing of the past. The number of Estonians living abroad has increased over the past 1015 years, and more
Load more

Recommended publications
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Crols, Dirk (2006) from Tsarist Empire to League of Nations and from USSR to EU: Two Eras in the Construction of Baltic State Sovereignty
    Crols, Dirk (2006) From Tsarist empire to League of Nations and from USSR to EU: two eras in the construction of Baltic state sovereignty. PhD thesis. http://theses.gla.ac.uk/2453/ Copyright and moral rights for this thesis are retained by the author A copy can be downloaded for personal non-commercial research or study, without prior permission or charge This thesis cannot be reproduced or quoted extensively from without first obtaining permission in writing from the Author The content must not be changed in any way or sold commercially in any format or medium without the formal permission of the Author When referring to this work, full bibliographic details including the author, title, awarding institution and date of the thesis must be given Glasgow Theses Service http://theses.gla.ac.uk/ [email protected] FROM TSARIST EMPIRE TO LEAGUE OF NATIONS AND FROM USSR TO EU: TWO ERAS IN THE CONSTRUCTION OF BALTIC STATE SOVEREIGNTY Thesis submitted by Dirk Crols to obtain the degree of Doctor of Philosophy (PhD). Date of submission: 23 July 2006 Department of Central and East European Studies, University of Glasgow Supervisor: Dr. David Smith, Senior Lecturer, Department of Central and East European Studies, University of Glasgow. 1 ABSTRACT This thesis examines how the three Baltic countries constructed their internal and external sovereign statehood in the interwar period and the post Cold War era. Twice in one century, Estonia, Latvia and Lithuania were namely confronted with strongly divided multiethnic societies, requiring a bold and wide-ranging ethnic policy. In 1918 all three Baltic countries promised their minorities cultural autonomy.
    [Show full text]
  • Commemoration of Independence Day in the Republic of Estonia 1919–1940
    Ajalooline Ajakiri, 2015, 1/2 (151/152), 85–119 Commemoration of Independence Day in the Republic of Estonia 1919–1940 Peeter Tammisto Abstract World War I led to the collapse of the Austro-Hungarian and Russian empires, generating widespread political upheaval across Europe that provided numerous ethnic groups within those former empires the opportunity to break free and begin the process of independent nation-building. New nations need to create a history for themselves and their people to legitimate their existence. Estonia was one such nation. It was forced to fight a War of Independence at the very begin- ning of its existence as a separate entity to establish its right to statehood. This war served as Estonia’s founding myth and even while it was still being fought, the war was integrated into the narrative of the Estonian people’s great, cen- turies-long struggle for liberation from the yoke of Baltic German oppression. The achievement of independence was seen as the culmination of Estonian his- tory. This article explores the customs that evolved for commemorating Inde- pendence Day from the perspective of performative, collective memory. These customs form the basis for analysing the shifts that took place in the politics of memory and history when a coup d’état carried out in March of 1934 estab- lished an authoritarian regime in Estonia in place of parliamentary democra- cy. Thenceforth the narrative was adjusted so that the culmination of Estoni- an history was no longer merely the achievement of independence. Instead, the narrative claimed that independence was won when Estonians defeated their Baltic German historical enemy once and for all.
    [Show full text]
  • Introduction
    Notes Introduction 1This study uses ‘Estonian Veterans’ League’ as the most practical translation of the Eesti Vabadussõjalaste Liit (‘Veterans’ League of the Estonian War of Independence’). The popular term for a Veterans’ League member was vaps (plural: vapsid), or vabs, derived from vabadussõjalane (‘War of Independence veteran’). This often appears mistakenly capitalized as VAPS. A term for the Veterans frequently found in historical literature is ‘Freedom Fighters’, the direct translation of the German Freiheitskämpfer. Another unsatisfactory translation which appears in older literature is ‘Liberators’. It should be noted that until 11 August 1933 the organization was formally called Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (‘The Estonian War of Independence Veterans’ Central League’). 2 Ernst Nolte, The Three Faces of Fascism (London, 1965), p. 12. 3 Eduard Laaman, Vabadussõjalased diktatuuri teel (Tallinn, 1933); Erakonnad Eestis (Tartu, 1934), pp. 54–62; ‘Põhiseaduse kriisi arenemine 1928–1933’, in Põhiseadus ja Rahvuskogu (Tallinn, 1937), pp. 29–45; Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees (Stockholm, 1949). 4 Märt Raud, Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu (Toronto, 1953); Evald Uustalu, The History of Estonian People (London, 1952); Artur Mägi, Das Staatsleben Estlands während seiner Selbständigkeit. I. Das Regierungssystem (Stockholm, 1967). 5 William Tomingas, Vaikiv ajastu Eestis (New York, 1961). 6 Georg von Rauch, The Baltic States: The Years of Independence 1917–1940 (London, 1974); V. Stanley Vardys, ‘The Rise of Authoritarianism in the Baltic States’, in V. Stanley Vardys and Romuald J. Misiunas, eds., The Baltic States in War and Peace (University Park, Pennsylvania, 1978), pp. 65–80; Toivo U. Raun, Estonia and the Estonians (Stanford, 1991); John Hiden and Patrick Salmon, The Baltic Nations and Europe: Estonia, Latvia & Lithuania in the Twentieth Century (London, 1991).
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Uhkõ Vastavõtt Petserih Eesti Vabariik 100 Ja Seto Kuningriik 25
    Lillepuu Vasśo: Sarja Urmas: Kadiah (Polli Kadi): „25. kuupäiv. Kristusõga Mi olõ kõrraldanu’ talossit „Ma olõ kõgõ suurõp ütel üül sündünü. elokeskkunna parandamisõ joulufänn! Mu Eesti Laulu Mina sannah, jaost, pidänü’ kuuholõkit, muusigavideo om ka’ a Kristus sõimõh.“ õt löüdä’ vahtsit lahenduisi suurõh jaoh vannust joulu- külä arõndamisõs.“ videodõst kokko säet.“ lk 3 lk 9 lk 11 Hind 1 euro Detsember 2018, nr 12 (349) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Uhkõ vastavõtt Petserih Eesti Vabariik 100 ja Seto Kuningriik 25 Eesti Vabariigi Peterburi pääkonsulaadi Pihkva kontori ja Seto Kuningriigi Kroonikogo kõrraldamisõl toimu 5. detsembril Petserih Musta Kassi kohvikuh Kihnu Virve tekk´ vahtsõ laulu. Riitsaarõ Evari pilt pidolik vastavõtt, minga’ tähistedi Eesti Vabariigi 100. ja Seto Kuningriigi Ku sõbõr kuts 25. aastapäivä. Laaneotsa Annela: Ku sõbõr ga’, kablakõsõ’ omma’ sääd­ kuts, sis läätki’, ku täl olõ­õi nü’ setodõ ja esä Viktori käe’. KAUKSI ÜLLE korghuuaig, a detsembri, ku Kirä’ kirot ehtidõ pääle soots­ tormil ja tõõsõl olõ­õi vaiht, ja ka Evar, õgal pallil uma sõna sõidatki’ Kihnu Virve nimelitsõ kanda’. Palli’ tormih ja tuulõh Seto rahvast oll´ tulnu’ pitto praami salongih kinnitämäldä’ sääde üles Seto Miihi Summ. hulga. Nättü 80 aasta vannusi mööbliga’ ütest saali otsast Üts pall linnas kõrra taivahe, väärikit, oll´ perrit, juusk´ rin­ tõistõ. Ja otsitki’ üles, koh om tuudi tagasi, sis hüpäs kässist gi latsõkõisi. Alostusõs laulõti autol, minkõga’ olõt mitu aas­ vallalõ ja karas treppe piteh Eesti ja Seto hümni. Sis naati takka sõitnu’, käsipidur, õt üleväst alla. Sootska Evar köü­ ütlemä pidosõnno. tsõõkvat­kalduvat­hüplevät te sis puagi ussõ ette puu otsa.
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Violence and Activism in the Baltic Provinces During the Revolution of 1905
    Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, 48–59 VIOLENCE AND ACTIVISM IN THE BALTIC PROVINCES DURING THE REVOLUTION OF 1905 Toivo U. RAUN Indiana University, Department of Central Eurasian Studies, Goodbody Hall, Bloomington, IN 47401, USA; [email protected] This article focuses on the phenomena of violence and activism in the Baltic Provinces during 1905. The level of violence was substantially greater in the Latvian areas than in the Estonians ones for the following reasons: more advanced economic development, especially in the metropolis of Riga; a much stronger social democratic movement; and greater social and ethnic tensions in the relations between Latvians and Baltic Germans. On the other hand, various manifestations of activism in the form of political and social mobilization, e.g., petition campaigns, the holding of national congresses, and the strike and trade union movements, were essentially comparable in the two cases. The one major contrast in political mobilization was the much more sweeping reorganization of rural government in the Latvian areas. In assessing the experience of the Revolution of 1905 in the Baltic region, both contemporary and later observers have often noted a striking difference between the Latvian and Estonian halves of the Baltic Provinces: the level of violence, i.e., attacks on persons and the destruction of property, was much greater in Kurland and southern Livland than in Estland and northern Livland. The first major Baltic German treatment of this issue by Astaf von Transehe-Roseneck in 1906– 1907, pointedly entitled Die lettische Revolution, devoted only a few pages to events in the Estonian areas and dismissed them as merely “disturbances” (Unruhen).1 With the passing of the hundredth anniversary of the Revolution of 1905, it seems appropriate to take a fresh look at this issue and to offer a reassessment of how best to explain the more extensive violence and destruction in the Latvian case.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Rutt) and Elga Eliaser – Unique Documentation of a Typical Fate of an Educated Estonian Family Peeter Väljas Estonian National Archives
    The Archives of Sisters Agnia (Rutt) and Elga Eliaser – Unique Documentation of a Typical Fate of an Educated Estonian Family Peeter Väljas Estonian National Archives About the Eliasers Agnia and Elga Eliaser’s father Rein (Roman) Eliaser was born in Sangaste in Valgamaa County in 1885. He studied at the Theological Seminary in Riga and then went on to study law at the universities of Kazan and Tartu (1906-1910). In 1908 (?) he married Anna Gailit (born 1885), sister of author August Gailit. From 1910, Rein Eliaser worked as a barrister. Anna and Rein Eliaser’s first child Roman Rein Eliaser junior was born in 1913, their daughter Agnia Eliaser in 1914, and Elga Eliaser in 1920. During the revolutionary times that saw the birth of the Estonian Republic, Rein Eliaser senior ended up in the centre of events: in 1917, he briefly worked as editor in chief at the newspaper “Tallinna Teataja”, in 1918 as specialist at the Ministry of Justice, in 1919 as the secretary to the Estonian delegation and in 1920 as the secretary of the Tartu peace delegation. When more peaceful times arrived, Rein Eliaser senior focused on his work as a barrister, at times also involving himself in politics. He was a Member of Parliament, (substitute member 1931-1932, member 1932-1934 [1937]) representing the Estonian People’s Party, later the National Centre Party. He was a member of the Civil Collegium of the Estonian Supreme Court from April 1939 to December 1940. In 1939, Rein Eliaser was awarded the Order of the White Star of the Third Class.
    [Show full text]
  • Misso Valla Põhimäärus
    Väljaandja: Misso Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.03.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 20.10.2017 Avaldamismärge: RT IV, 02.03.2014, 5 Misso valla põhimäärus Vastu võetud 16.06.2011 nr 11 RT IV, 16.04.2013, 56 jõustumine 01.07.2011 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.03.2013 RT IV, 16.04.2013, 1 19.04.2013 20.02.2014 RT IV, 02.03.2014, 2 05.03.2014 Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse reguleerimisala Valla põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus; 3) valla ametiasutuse moodustamise kord; 4) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 5) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 6) valla sümbolid ja nende kasutamise kord. § 2. Omavalitsusorganid (1) Misso valla omavalitsuse esinduskoguks on Misso Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Misso valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Misso valla omavalitsuse täitevorganiks on Misso Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt. § 3. Valla elanik Misso valla elanik on isik, kellel Eesti rahvastikuregistri järgi on elukohaks Misso vald. § 4. Valla piir ja haldusjaotus (1) Valla piir määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (3) Valla halduskeskus asub Misso alevikus. Valla haldusekeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu, kusjuures otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
    [Show full text]
  • Aruanne Seto-Ape Koond
    Eesti-Läti koostööprojekti „BUY LOCAL” raames läbi viidud uuringu aruanne Setomaa ja Ape regiooni loodus- ja inimressursside kohta Eesti Maaülikool Läti Põllumajandusülikool TARTU-JELGAVA 2010 Sisukord 1. Uuringu koostamise metoodika ja teemavaldkonnad ..................................................... 3 2. Setomaa loodusressursid................................................................................................. 5 2.1. Maaressurss.............................................................................................................. 5 2.2. Metsaressurss ......................................................................................................... 35 2.3. Kliima .................................................................................................................... 50 2.4. Veekogud ............................................................................................................... 65 2.5. Maavarad................................................................................................................ 81 2.6. Inimressursi analüüs............................................................................................. 103 3. Ape regiooni loodusressursid...................................................................................... 120 3.1. Maaressurss.......................................................................................................... 120 3.2. Metsaressurss ......................................................................................................
    [Show full text]