JAANUARINUMBRIS: • Uuendused Rae valla koolidesse sisseastumisel • Ülevaade Rae spordikeskuse II poolaasta trennidest • Harjumaa teenetemärgi omaniku uusaastasooviks on rohkem kortermaju • Rae valla uus piirkonnakonstaabel on Marten Ingel • Iseteenindav jäätmepunkt on avatud

Rae valla ametlik väljaanne nr 1 • jaanuar 2016

Foto: Signe Heiberg

Aasta alguses jõustunud uuenenud lastekaitseseadus annab rohkem õigusi lapse huvide kaitsmiseks ja heaolu tagamiseks. Rae valla lastekaitsespetsialistide igapäevatööst loe lk 6–7. 2 vallavalitsus

Foto: Rae Sõnumid Tänavu ehitatakse uusi teid ja kahte kooli

Rae valla 2016. aasta 35,1 miljoni suurune Teedeehituses ootavad ELVESO AS-i survepumpla maja, mille eelarve näeb ette mahukaid investeeringuid teostust mitmed projektid juures asub Järveküla jäätmepunkt. haridusvaldkonda, et avada uus Järveküla Rae valla teedeehitusse ja maanteetrans- põhikool Peetri piirkonnas ning laiendada porti investeeritakse tänavu 1,6 miljonit Järvekülas töötab ja remontida põhikooli Vaida alevikus. eurot, millest pool kavandatakse katta „Uue aasta eelarve on Rae valla läbi abirahadega. Ettevalmistustööde faasi lä- iseteenindav aegade suurim eelarve,“ ütles volikogu binud teede projekte on ootel mitmeid, esimees Agu Laius pärast 14. detsembril nendest suurim on Peetrist Tallinnani jäätmepunkt vastuvõetud eelarve heakskiitmist. kulgev kergliiklustee, mille ehitamiseks on „Alanud aasta eelarve sarnaneb põ- planeeritud koos toetusrahadega abifon- Detsembri alguses alustas Järveküla ja As- hiinvesteeringute poolest paljuski viimas- dist 375 000 eurot. saku piirialal tööd esimene iseteenindav te aastate eelarvetega,“ kõneles vallavanem Samuti ootab elluviimist toetusfondi- videovalvega Järveküla jäätmepunkt. Mart Võrklaev. „Võrreldes eelnevatega dest abirahade saamisel teine suur ja olu- Jäätmepunkt võtab elanikelt tasuta vas- on vastuvõetud eelarve kõige ambitsioo- line teeprojekt, milleks on Rae küla – As- tu nii haljastus-, ohtlikke kui ka elektroo- nikam. Mahukaim osa investeeringutest saku aleviku kergliiklustee väljaehitamine. nikajäätmeid, samuti lehtklaasi, vanapabe- suunatakse jätkuvalt haridusvaldkonda, et Kahte asulat ühendava kergliiklustee pro- rit, plastijäätmeid ja pakendijäätmeid. tagada lasteaia- ja koolikohad, kuid suurt jekteerimiseks ja ehituseks on planeeritud Järveküla jäätmepunkt asub Turu tee 25 rõhku pööratakse valgustatud kergliik- 570 000 eurot. kinnistul aiaga piiratud alal ELVESO AS-i lusteede võrgustiku ehitamisele ning elu- Teetöödest kavandatakse tuleval aastal survepumpla kõrval ja on lahti igal näda- keskkonna arendamisele.“ samuti Järveküla Kooli ristmiku väljaehi- lapäeval kella 8.00 kuni 20.00-ni. tamist, lisaks Andrekse elamukvartali Territooriumile sisse saamiseks tuleb Investeeringud kahte teede kolmandat etappi koostöös elanike- värava taha jõudes helistada tavakõne ta- kooli ja lasteaeda ga. Ette on näha Jüri aleviku Rebase-Ka- riifiga telefoninumbril 5552 2527, mis Vallavanema sõnul moodustavad hari- semäe-Aruküla piirkonna teede 2. etapi hakkab olema nähtav värava peal asuval dusvaldkonna investeeringud 2016. aasta lõpetamist ja 3. etapi projekteerimist ning sildil. Jäätmepunkti väravad avanevad pä- eelarve koguinvesteeringutest 83%. Ujula- Aaviku-Vaida kergliiklustee ja Laste täna- rast helistamist automaatselt ja lahkudes ga Järveküla Kooli investeeritakse ligikaudu va projekteerimisi. Eelarvesse on kavan- sulguvad samuti automaatselt. 11 miljonit eurot, millest põhiosa kaetakse datud veel silla ehitamisega Erinevat liiki jäätmete jaoks on platsil laenuga. „Selle laenu järel on valla lubatav alustamise kulud (projekt). ning seitse sildiga varustatud konteinerit. Jäät- laenukoormus maksimumilähedane.“ rippsilla kapitaalremont, mis 2015 aastal mekonteinerite sihipärase kasutamise üle 1 miljoni euro suurune investeering pidi ära jääma maavaidluste tõttu. peavad valvet videokaamerad. tehakse tänavu Rae valla kõige lõunapool- Kuna sel aastal alustab maanteeamet Abivallavanem Priit Põldmäe sõnul ei semas alevikus asuvasse Vaida põhikooli, Jüri ja Lagedi aleviku vahele kergliiklustee ole selliseid ilma valvurita jäätmepunkte mis pärast esimese etapi rekonstrueeri- ehitamist, siis valla eelarve näeb ette ehi- veel avatud ning esimestel kuudel on vaja mist saab olema suurem ja moodsam. Li- tatava kergliiklustee valgustamist. Tööde katsetada töökindlust. saks plaanitakse remontida laste- plaanis seisab ka Vaida aleviku valgustus- RS aeda ning kindlasti alustada ka Pillerpalli projekti tegemine. lasteaia hoone remondiga. RS Kuidas iseteenindavas jäätmepunktis prügi Foto: SWECO Projekt AS tasuta ära anda?

• Sõida koos jäätmetega Turu tee 25 kin- nistule, mis asub Järvekülas Vana-Tar- tu maantee ääres ELVESO AS-i surve- pumpla juures. Võta kaasa telefon. • Helista värava peal oleval telefoni- numbril 5552 2527, et tellida värava automaatne avamine. • Värava avanedes leia jäätmepunktis õiged konteinerid ja vabane jäätme- test. • Jäätmepunkti territooriumilt lahku- Tänavu sügisel avatav ujulaga Järveküla Kool. des sulguvad väravad automaatselt.

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 vallavalitsus 3 Uuendused Rae valla koolidesse sisseastumisel

2016. aasta veebruarist on Rae valla koo- likohtade taotlemissüsteemis kaks uuen- Oluline info dust: koolikohtade taotlemine kolib Peetri piirkonna e-keskkonda Arno ja avaldus koolikoha lapsevanematele saamiseks tuleb teha otse vallavalitsusele. Abivallavanem Jens Vendeli sõnul on moodustatav komisjon, kes saab arvesta- 2016. aasta sügisest tegutseb Peetri piir- e-keskkonnal Arno otseside nii rahvastiku- da vanema sooviga, kui soovitud koolis on konnas 2 põhikooli – Peetri Kool ja Jär- registri kui ka Eesti Hariduse Infosüsteemiga olemas vaba koht. veküla Kool. Koolid asuvad üksteisest (EHIS), mis tagab kiire ja täpse andmete lii- Randlepa sõnul tagabki vallavalitsuse umbes 2 km kaugusel ja on ühendatud kumise. Kui e-keskkond Arno saab andmed juurde moodustav komisjon selle, et koo- nii sõidu- kui ka kergliiklusteega. lapse kohta, paigutab programm ise lapse likohtade jaotamisel käsitletakse lapseva- Järveküla Kool hakkab teeninda- elukohajärgsesse haridusasutusse vastavalt nemate erisoove või lahendatakse mis ta- ma nii Peetri alevikku kui ka Järvekü- elukoha aadressile ja varustab EHIS-ist in- hes probleeme seoses nende määramisega. la, samuti Assaku aleviku, ja foga kooli kohta. Lapse koolikoha kinnitab Rae külade lapsi. vallavalitsuse juurde moodustatav komisjon, Erisoovide käsitlemine Peetri Kool teenindab Peetri ale- kelle pädevuses on käsitleda ka erisusi. koolikohtade jagamisel viku lapsi ja kui jääb vabu kohti, siis „Lapsevanem saab e-keskkonnas ise Randlepp toob välja, et koolieelistuse rahul- ümberkaudsete asulate lapsi. teha avalduse lapsele koolikoha saami- damisel peab komisjon arvestama õpilase seks,“ tutvustas Vendel uuendust seoses elukoha lähedusega koolile, õdede-venda- Lapsevanemate e-keskkonna kasutusele võtmisega. de õppimisega samas koolis ja võimalusel koosolekud: Sooviavaldusi koolikoha ka pere soove. Randlepp ei salga, et kooli- • 26.01 kell 18.00 koosolek käesole- saamiseks oodatakse kohtade jaotamisel tuleb arvestada ka selle- va õppeaasta koolieelikute vane- alates 15.02 kuni 31.03 ga, et klassid oleksid optimaalselt täidetud, matele Aruheina Lasteaias; „Sooviavaldus koolikoha saamiseks mis tähendab, et mõnes koolis poleks tühje • 27.01 kell 18.00 koosolek käesole- 2016/2017. õppeaastal tuleb esitada 15. klasse ja teises jällegi kahte vahetust. va õppeaasta 2.–5. klasside laste veebruarist 31. märtsini,“ kõneles abival- vanematele Peetri Koolis; lavanem Vendel. Uus süsteem võimaldab ka • 28.01 kell 17.00 koosolek käesole- Hiljemalt 1. veebruariks tuleb aga üle paberkandjal avaldust esitada va õppeaasta 1. klasside laste vane- kontrollida lapse rahvastikuregistri aadress, „Kindlasti saab edaspidi jätkata koolikoh- matele Peetri Koolis. et koolikoha pakkumine tuleks lähimasse tade taotlemist ka paberavaldustega, mida kooli, kus on vabu kohti. Vendel rõhutas, et saab saata vallavalitsusele e-kirjaga või rahvastikuregistri järgset sissekirjutust ar- tuua ise vallamajja,“ kõneles Vendel. Kuid vestatakse nii kooli- kui ka lasteaiakohtade kellel on ID-kaart ja arvuti internetiühen- Jaanuari alguses taotlemisel 1. veebruari seisuga. „Kui laste dusega, neil soovitab Vendel sooviavaldu- sissekirjutus valda on hilisem kui 1. veeb- se teha e-keskkonnas, mis on mugavam. alustati ujulaga ruar, võidakse laps lähimas koolis kohtade otsa saamise korral suunata kooli, kus on Lapsevanema teavitamine Järveküla Kooli tol hetkel vabu kohti.“ koolikoha saamisest Hariduse peaspetsialist Marju Rand- Õigel ajal koolikoha taotluse sisse andnud ehitust lepp selgitas, et kui lapsevanem tunneb, et lapsevanematele antakse kooli määramise ta soovib lapse panna õppima mõnda teise kohta tagasisidet 30. aprilliks. Tagasisi- Järveküla Kool ehitatakse kolme omava- Rae valla kooli, kui on lähim kodukohale de saab taotluse tegija vastusena koolist, hel ühendatud koolihoonena, mille juures olev kool, saab vanem e-keskkonnas aval- kuhu laps on määratud. Juhul kui avaldus hakkab asuma ka avalik ujula. Samuti ra- dust tehes märkida ära oma lapse koo- tehakse muul ajal, st väljaspool 15.02– jatakse kooli juurde spordiväljak, mis saab lieelistuse. Avalduses kirjas oleva kooli 31.03, antakse tagasisidet pärast komisjoni olema kasutatav kõigile spordisõpradele. eelistuse vaatab hiljem läbi vallavalitsuse poolt taotluse läbivaatamist. Hoone kerkib Peetri aleviku Reti tee ja Vana-Tartu maantee nurgale ja selle sule- tud netopindala on 11 967 m2. Kooli ehita- RAE VALLAVALITSUS ja on hanke võitnud Nordecon AS. Aruküla tee 9, 75301 Jüri, Harjumaa Pikemalt saab lugeda Peetri piirkonda Telefonid: 605 6750, 605 6770 rajatavast Järveküla Koolist http://www. Kodanike vastuvõtuajad: rae.ee/uus-pohikool-peetri-piirkonnas. Esmaspäev 9–17 (lõuna 13–14), kolmapäev 14–18 RS

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 4 uudised Geomedia uuring näeb ette Jürisse riigigümnaasiumi

Analüüsi kohaselt on väljaspool Tallinna ette Jüris, tuleb Rae vallal langetada lähi- selle selgitamiseks kulub veel aega. Toe- potentsiaali riigigümnaasiumi rajamiseks ajal otsus, kas jätkata munitsipaalgümnaa- tudes Geomedia uuringu aruandele, on kõige enam Harjumaa kolmel keskusel: siumiga või mitte. nii Rae, Harku kui ka Saue linna ja valla Laagril Saue vallas, Tabasalul Harku val- kohapealne gümnaasiumiealiste noorte las ja Jüril Rae vallas. Valiku tegemisel on Riigigümnaasiumi vanusegrupp suhteliselt arvukas. arvestatud gümnaasiumiastme õpilaste tulemine toob kaasa küsimusi Ainult oma kohalikku omavalitsust arvu, õpirände ja koolide kättesaadavuse- „Kahe gümnaasiumi kõrvuti pidamine teenindava riigigümnaasiumina näeb ga ühistransporti kasutades. ei ole kindlasti mõistlik,“ kommenteeris Geomedia vajadust ca 400 õppekoha järe- „Mitmetel riigigümnaasiumi rajamist Mart Võrklaev, kes ei pea sellist tegevust le, aga seda juhul, kui puuduksid alterna- Jürisse puudutavatel küsimustel peatuti ei riigi ega kohaliku omavalitsuse jaoks tiivsed võimalused naaberomavalitsustes. juba 2014. aastal, mil valda külastas hari- ka majanduslikult mõistlikuks. „Kui valla Ka koolivõrgu korrastamise eesmärgil dus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu ehitatud gümnaasiumi maja võetakse tu- tehtud Geomedia uuringu järgi peaksid juht Kalle Küttis. Tol ajal olid ministeeriu- levikus riigi poolt üle, tuleb arvestada, et kõigi kolme valla riigigümnaasiumid hak- mi poolt Harjumaal riigigümnaasiumite hoone on 250 õpilase jaoks. Kui riik näeb kama kindlasti teenindama ümberkaud- asukohad lahtised ja seepärast tellitigi asu- riigigümnaasiumit ette 540-kohalisena, seid omavalitsusi, kui kohtade arv güm- kohtade leidmiseks Geomedialt uuring,“ tekivad paratamatult uued küsimused.“ naasiumis on 540. kõneles vallavanem Mart Võrklaev, kes „Näiteks uue maja rajamisel pole su- Riigigümnaasiume on haridus- ja tea- peab Jüri sattumist valikusse mõistlikuks. gugi vähetähtis see, et riigigümnaasiumi dusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Juba 2014. aasta kohtumisel tutvuti Jü- juures peab olema spordibaas,“ kõneles Küttise sõnul kindlasti vaja, sest eesmärk ris valla poolt ehitatava munitsipaalgüm- Võrklaev, kes on seda meelt, et tänaste koolivõrgu korrastamise kõrval on ajako- naasiumi uue majaosaga, mille avamis- noorte vähese liikumisharjumuse juures hase õpikeskkonna ja valikuterikka güm- pidu toimus ligikaudu pool aastat hiljem ei saa kool olla ilma sportimisvõimalus- naasiumihariduse tagamine igas maakon- sama aasta detsembris. Vallavanema sõnul teta. Riigi kontseptsioon gümnaasiumide nas. jõuti munitsipaalgümnaasiumi hoone ehi- asutamisel ei sisalda sportimisvõimaluste Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul tuleb tamise valguses toona põgusalt arutada ka rajamist, mis tähendab, et uus kool hak- aga alanud aasta alguses uuesti kohtuda seda, et juhul kui tuleks Jürisse riigigüm- kab paiknema seal, kus on sportimiseks ministeeriumi esindajatega, et mitmesu- naasium, siis millistes ruumides hakkaks vajalikud rajatised lähedal.“ Võrklaev li- guseid küsimusi koos võimalike lahendus- see kool tegutsema. sas, et uue gümnaasiumimaja ehitamise tega täpsemalt arutada. Riigigümnaasiumi „Kohtumise kokkuvõtteks lubati toona kasuks otsustamisel tuleb leida ka raken- Jürisse rajamise teemat arutatakse Võrk- kaardistada võimalikud gümnaasiumide dus olemasolevale hoonele, kui see ei jätka laeva sõnul kindlasti ka volikogus, sest asukohad Harjumaal ja vald pidi kaaluma munitsipaalgümnaasiumina. volikogu otsustab, kas tulevikus on Rae oma soove, vajadusi ja võimalusi,“ mee- vallas riigigümnaasium või jätkame mu- nutas Võrklaev ja lisas, et nüüd, kui riigi- Kui suur peab nitsipaalgümnaasiumiga. gümnaasiumite asukohad on välja paku- riigigümnaasium olema? RS tud ning nendest ühe paiknemist nähakse Kui suur võiks riigigümnaasium Jüris olla, Foto: Igor Sentšukov

Korraldatud jäätmeveo teenuseosutaja jätkab aasta lõpuni

Rae, Jõelähtme, Kiili ja Raasiku vald pi- kendasid korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingut ühe aasta võrra kuni 31.12.2016. Seega kehtivad jäätmevaldajate ja ASi-i Eesti Keskkonnateenused vaheli- sed jäätmeveo teenuse osutamise lepingud kuni 31.12.2016 ja pikendamiseks ei ole vaja jäätmevedaja poole pöörduda.

Jüri Gümnaasiumi hoonete kompleksi vasakpoolseim osa avati 2014. aasta detsembris Kadri Raus uue gümnaasiumi majana ning see on ehitatud 250 õpilasele. keskkonnaspetsialist

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 uudised 5

Foto: RTG Projektbüroo Rae valla juubeliaasta kutsub kaasa lööma näitusepäeva ettevalmistamisel

Sel aastal möödub 150 aastat esimesest volikogu kokku- 2016. aastal rajatav Vaida põhikooli juurdeehitis. Uues osas hakkab tulemisest Raes ning kõik käesoleva aasta sündmused ja asuma moodne söökla koos seni puudu olnud köögiga, samuti muusi- üritused on vähem või rohkem kantud juubeliaasta ideest. ka-tööõpetuse- ja abiruumiga kunstiklass. Olulisel juubeliaastal plaanib vald pakkuda oma elanikele põnevaid lugusid valla ajaloost ning kaasata ürituste korraldamisse ka huvilisi, kel soov oma häid Kevadel alustatakse Vaida ideid jagada või kaasa lüüa. „Idee on korraldada 28. augustil ühepäevanäituseid kõikjal vallas. Erinevates kohtades on terveks päevaks põhikooli laiendamise pandud välja fotonäitused nii Rae valla autoritelt kui ka mujalt,“ rääkis kultuurispetsialist Kristi Aru ja lisas, I etapi ehitustöid et näituste kohad on lisaks tavapärastele ka tavapäratu- mad. „Plaanime näituse avada näiteks Kuldala maja- Pikki aastaid oodatud Vaida kooli sarnane auditooriumiga, kus klapi- degaleriis, Rae küla rooduvarjendis, Elveso ruumides, uuenduskuuriga tehakse algust sel tavate istmetega toolid on paigalda- Assaku veskis,“ loetles Aru, kes on avatud ka näituste kevadel. Juurdeehitise ja renovee- tud astmeti.“ korraldamise paiga uutele ettepanekutele. rimise projekt on valmis saamas Uue osa ehitamise järel remondi- Näituste kaudu saab rääkida inimeste lugusid vii- ning hiljemalt jaanuari keskel haka- takse põhjalikult ka kooli vana hoone mase 150 aasta jooksul ning näidata huvitavaid paiku takse otsima hanke korras ehitajat. osa. Klassid saavad värske väljanäge- koos paikade ajalooga. „Kõik, kellel on ideid või hu- Kahes etapis elluviidav projekt mise ning õpetajate tuba saab avara- vitavaid leide valla ajaloost, on oodatud endast märku näeb ette, et kool ehitatakse nii ma ruumi. Projekti järgi on ette näha andma,“ tegi Aru üleskutse. palju suuremaks, et sinna mahub ka kolimist, näiteks keemia ja loo- Rae valla juubeliaasta kannab enda sees veel teisigi õppima 216 õpilast, kellele võimal- dusõpetuse kabinet hakkab asuma olulisi tähtpäevasid, mida eesoleval aastal soovitakse tä- datakse kõikide teenuste kättesaa- endises söögisaalis, kust pääseb otse histada. „Kui Rae valla asutamisest möödub 150 aastat, mine kodukoolist. siseõue. Esimese etapi ehitustöödeks siis Rae valla taasasutamisest möödub 25 aastat. Mit- „I etapi ehitustöid hakatakse ellu on eelarvesse planeeritud 1 miljon metel valla küladel ja alevikel möödub 775 aastat esma- viima 2016. aasta kevadel,“ kõneles eurot. mainimisest ja Jüri raamatukogul saab asutamisest täis ehitustööde elluviimise eest vastutav Abivallavanem Madis Sarik on 110 aastat. Jüri Muusikaseltsi asutamisest möödub aga abivallavanem Madis Sarik. Oluli- kindel, et 2016/2017. õppeaasta samuti 150 aastat nagu vallalgi,“ kõneles Kristi Aru. sema tööna toob Sarik välja hoone- alguses tähistatakse 1. septembri Rae valla asustamise daatumiks loetakse 1866. aasta le tehtava juurdeehitise. „Uues osas aktust juba palju avaramas värske 23. novembrit, mil Aleksander II väljaantud Maakogu- hakkab asuma kaasaegne söökla ilmega koolis. Sarik lisas, et valla- konna seadus Eesti Kubermangule võimaldas kohalikel koos seni puudu olnud köögiga, valitsusel on hea meel selle üle, et kokku tulla ja hakata omal maal ise võimu teostama. samuti muusika-tööõpetuse- ja abi- sisend kooli uuendamiseks on tul- Kolm aastat hiljem liideti Baltimaades teostatud kohtu- ruumiga kunstiklass.“ nud nii kooli juhtkonna, personali reformiga omaaegsed väikevallad Rae, Lagedi, Aruküla, Uude hoone osasse rajatav söö- kui ka kogukonna poolt. Vaida, Arovalla, ühtseks Rae vallaks. Teistest gisaal saab olema sedavõrd multi- „Teise etapi elluviimisel tehakse väiksem Jüri kirikuvald oli liidetud juba aasta varem. funktsionaalne, et võimaldab kor- korda hoone osa, mis jääb vana maja Foto: Rae Sõnumid RS raldada erinevaid üritusi. Eriliseks ja spordikompleksi vahele,“ tutvustas teeb söögisaali aga see, et seda ta- Sarik põgusalt tulevikku planeeritud hetakse hea akustikaga. Söögisaali töid. „Sinna rajatakse olemasoleva suurus saab olema muudetav, sest kuue klassiruumi asemele kaasaegsed saali ühte külge on mõeldud ruumi ja tänastele normsuurustele vastavad liigendav ruloo, mis eraldab tüdru- klassiruumid, mille keskele tekib lii- kute integreeritud õppekööki. gendustega avaram osa, kus õpilased „Ootame põnevusega I etapi saavad lugeda või tundide vaheaega- ehitustööde algust,“ kõneles kooli- del mõnusalt aega veeta. Rajatavasse Aastal 2015 avasid Kurna elanikud uhiuues kahte rahva eest Vaida põhikooli direktor puhkekoridori tulevad vahetunnis küla osa ühendavas tunnelis Kurna küla ajalugu Piret Hallik. puhkamiseks mõnusad pesad.“ tutvustava püsinäituse. 2016. aastal kutsub vald Piret Hallik märgib, et lisaks Teises etapis ootab ka ees spor- üles kõiki aktiivseid elanikke kaasa lööma ühepäe- söögisaalile pole ka ehitatav muu- disaali laiendus ja garderoobi ase- vasel näitusepäeval, mis tutvustab valla ajalugu eri- sikaklass tavaline. „See eristub selle mele ehitatakse jõusaal. nevates paikkondades. poolest, et klassiruum saab olema RS

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 6 kogukonnaelu Uus lastekaitseseadus ei too suuri muudatusi lastekaitsespetsialistide töösse

1. jaanuarist hakkas lastekaitsespetsialis- vitsa andmisest. Peredes, kus alkohol on tide tööd reguleerima uus lastekaitsesea- probleemiks, leiab kahjuks ka vägivaldsu- dus. Lastekaitsespetsialist Maarja Kähr se probleeme.“ nendib, et tema põhiväärtustes lastekait- Mõlemad lastekaitsespetsialistid nendi- ses selle läbi midagi ei muutu, sest ikka vad, et lastekaitse üheks ülesandeks on ai- jäädakse abi pakkuma peredele, kus seda data kaasa vanema vägivaldsuse probleemi on vaja. Lastekaitsespetsialist Kai Sinisalu lahendamisele. Muidugi juhul, kui see on rõhutab sõna „peredele“, sest lastekaitse ei lahendatav. „Last me kaitseme vägivaldsu- ole kindlasti ellu kutsutud vastandumiseks sele kalduva vanema eest,“ kõneleb Kai Si- vanematega, vaid nende toetamiseks. nisalu, kes peab oluliseks asetada rõhk lap- „Lastekaitsespetsialistidel tuleb kõige se kaitsmisel sellele, et lapse eemaldamine rohkem tegeleda sellega, et aidata toime- perest jääb viimaseks meetmeks. tulekuraskustes lastega peredel lahendada erinevaid muresid,“ kõneleb Maarja Kähr. Ilusate kodude juhtumid Kolleeg Kai Sinisalu lisab, et neid peresid Lastekaitseseaduse keskmes on mõista- on Rae vallas üksjagu, kus abi või sekku- gi lapse heaolu, aga heaolu võivad mõista mine on vajalik, kuid paljudel juhtudel on täiskasvanud inimesed erinevalt. Maarja abi vajalik vaid ühekordselt. Kohtulood kipuvad Kähri töölaual seisab mitmeid toimikuid, venima pikkadeks kus sees pikaajalised ja psühholoogiliselt Igapäevatöö käib kurnavateks vaidlusteks, keerulised lood, kus vanemad tegutsevad toimetulekuraskustega kus mõlemad pooled oma parima äratundmise järgi laste hea- peredega on üliemotsionaalsed ja olu nimel, aga lapse heaolu on kokkuvõt- Kai Sinisalu ei tee saladust, et paljudel tes ikkagi ohus. Paljud lood on omavahel juhtudel tulenevad probleemid liigsest al- unustavad ära, mida laps nii sarnased, ainult peategelaste nimed on koholitarbimisest. „Ühe lapse peame väär- tahab ja ka vajab. teised. Peategelased ei ole psühholoogilistes kohtlemise pärast toimetulekuraskustega võitluslugudes mõistagi lapsed, nendeks on perest ära võtma. „Jälgisime esmalt pere heal elujärjel olevad lahkuminevad kõrgha- eluolu pikka aega ja nüüd kui arengud olu- ridusega täiskasvanud inimesed. korra paranemise suunal on lootusetud, Vanemate lahkuminek on alati laste taotleme lapse eestkostjaks inimest sugu- jaoks raske, aga kui lahku minnakse suure laste ringist,“ kõneleb Sinisalu lisades, et emotsionaalse tüliga, mis kestab kauem alati polegi võimalik taotleda eestkostet kui aasta, siis laste jaoks on see veelgi lapse sugulasele. „Kui pere laiemas ringis keerulisem. Lastekaitsespetsialisti poole lapse eest hoolitsejaid ei ole, aidatakse laps pöörduvad lahutavad vanemad sageli sel elama turvalisse asenduskodusse. põhjusel, et üritatakse paika saada õiglane lapsega suhtlemise kord. Lapse heaolu kõige olulisem „Mul on olnud peresid, kus saadakse „Vahel on nii, et peredes küll öeldakse, et kokkuleppele kas lastekaitsespetsialisti juu- küll nad saavad ise hakkama. Meid ei ta- resolekul või siis perenõustaja juures, kuhu heta sinna, aga kui ma näen, et vanem ise saan vanemaid omavalitsuse kulul saata, vajab oma eluga hakkamasaamiseks abi, ei aga osa vanemaid peab vajalikuks oma saa me pere omapäi ikkagi jätta,“ räägib õiguse saamiseks pöörduda kohtu poole,“ aastaid sotsiaalhoolekande süsteemis töö- kõneleb Maarja Kähr ja lisab, et kohtu- tanud Maarja Kähr. lood kipuvad venima pikkadeks kurnava- Must-valgematest juhtumistest toob Lastekaitse ei ole teks vaidlusteks, kus mõlemad pooled on pikaajalise lastekaitsespetsialisti koge- üliemotsionaalsed ja unustavad ära, mida musega Kai Sinisalu välja näitena selle, kindlasti ellu kutsutud laps tahab ja ka vajab. Temale on vaja nii et kuidas saab usaldada vanema lubadust vastandumiseks ema kui ka isa. hakkamasaamisel, kui vanem on juba mit- vanematega, vaid nende „Lastekaitsespetsialistina näen sageli, mel korral lapse kallal kasutanud vägival- toetamiseks. et mõlema vanema jaoks on lapsega suht- da. „Ja need tembud on olnud väga kaugel lemine võrdselt oluline, aga kumbki las-

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 kogukonnaelu 7

Fotokonkursi töö Lapsele valu tekitamine on teise astme kuritegu

1. jaanuaril jõustunud lastekaitseseadu- se peamine eesmärk on kaitsta kõigi las- te õigusi ja huvisid, lähtudes järgmistest põhiprintsiipidest: lapsel on õigus elule, arengule ja võrdsele kohtlemisele. Keh- tivad seadused (lastekaitseseadus ja pe- rekonnaseadus) keelavad kasutada kas- vatusviise ja meetodeid, mis alandavad last või tekitavad talle piina ja kehalisi vigastusi, kuid lapse kehaline karistami- ne ei ole seadustes otseselt keelustatud. Füüsiline väärkohtlemine ei ole lapse karistamiseks ja kasvatamiseks õige mee- tod. Sellega saavutatakse olukord, kui laps tulevikus elab välja kogetud alandamise kogemuse oma vanemate, koolikaaslaste tevanematest ei taha seda teisele poolele ja oma laste peal. Vanema kohustus on võimaldada, tuues välja mis tahes põhju- Kohaliku omavalitsuse last kaitsta ja armastada, mitte tekitada si. Kui vanemad otsustavad teist vanemat ülesanded lastekaitse talle valu ja piina. Uue lastekaitseseaduse hakata lapse elust välja lükkama, peaksid korraldamisel § 24 sätestab, et keelatud on lapse hoo- nad ikka enne mõtlema lapse seisuko- letusse jätmine, lapse vaimne, emotsio- hast. Laps vajab lähedussuhet mõlema • Lapse õiguste ja heaolu tagavate põ- naalne, kehaline ja seksuaalne väärkoht- vanemaga,“ nendib Kähr. himõtete järgimine kohaliku omava- lemine, sealhulgas lapse alavääristamine, litsuse arengukavas. hirmutamine ja kehaline karistamine, Psühhiaatrilised juhtumid • Lapse õigusi ja heaolu tagavate prog- samuti lapse karistamine mis tahes muul Veel keerulisemad on lastekaitsespetsialisti rammide ja projektide väljatööta- viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsio- töölaual need juhtumid, kus vanem armas- mine ning nende rakendamine oma naalset või füüsilist tervist, välja arvatud tab oma last väga, aga tal on psühhiaatri- haldusterritooriumil last ohustavate juhtumid, kui lapse käitumine kujutab line probleem, mida ta ise ei tunnista. On riskide ennetamiseks ja vähendami- otsest ja vahetut ohtu lapse enda või teiste juhtumeid, kus lastekaitsespetsialistideni seks. isikute elule või tervisele ning seda ohtu jõuavad lood alaealiste komisjoni kaudu, • Abivajavast lapsest teada saamisel ei ole võimalik vältida. Siit järeldub, et kuhu suunatakse noored probleemse käi- viivitamata lapse abivajaduse hinda- on keelustatud igasugune lapse füüsiline tumise ja õppeedukuse väga järsu lange- mine ja lapse abistamiseks meetmete karistamine (löömine, tutistamine, saku- mise pärast. Asja uurimisel selgub, et noort pakkumine. tamine, näpistamine), samuti vabaduse kasvatab üksikvanem, kes ei tule oma eluga • Perekonnast eraldatud lapsele ja piiramine (nurka, tuppa panemine jms). vaimses plaanis ka ise toime. tema perekonnale meetmete pakku- Eestis saab last füüsiliselt väärkohel- Kui vanema ja lapse vahel on hästi toimiv mine. nud vanemat jätkuvalt karistada kri- side, aga vanema haigus mõjutab suuresti • Sisehindamine, teabe kogumine, minaalkorras karistusseadustiku järgi. lapse hakkamasaamist ja eluks ettevalmis- riiklik järelevalve. Lapsele valu tekitamine ja rihmaga tumist, siis mida saab üldse teha vanema ja • Vastavalt oma pädevusele toetama löömine (karistusseadustiku § 121) on lapse elukvaliteedi parandamiseks. lapsevanemat või last kasvatavat teise astme kuritegu, mille eest on ka- Lastekaitsespetsialistid selgitavad, et isikut lapse õiguste ja heaolu taga- ristusena ette nähtud rahaline karistus sellistel puhkudel on lastekaitse kasuta- misel. või koguni viieaastane vangistus. da meetmed, mis aitavad samuti vanema • Tegema valdkondadeülest koostööd, probleemi lahendada. „Meil on hea koos- kaasama lapsi, vanemaid, huvirühmi. Irina Tsugart töö nõustamiskeskusega Papaver, kust pe- • Teavitamise kohustus. noorsoopolitseinik red saavad nii psühhiaatri, psühholoogi kui ka perenõustaja teenust. Aga vanem ise Foto: Rae Sõnumid peab olema valmis pakutavat vastu võtma. Kahjuks ei ole see alati nii ja pakkumisest keeldutakse,“ on mõlemad lastekaitsespet- sialistid ühel meelel ja nendivad, et sellisel juhul peame koostöös erinevate instantsi- dega leidma lahenduse, mis halvas olukor- ras on lapsele parim.

Signe Heiberg

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 8 kogukonnaelu Jüri kirik on 130 aastat tagasi selgelt liiga väikeseks ehitatud

Foto: Rasmus Pitkänen Jüri kirikuõpetaja Tanel Ots peab ikka lähenemist, inimest toetab tema viimastel Tanel Ots aeg-ajalt meelde tuletama, et armsatele päevadel lisaks lähedastele terve väljaõppi- inimestele tuleb rääkida oma helladest nud meeskond. Üks ühele suhe teise inime- tunnetest kohe, sest paremat aega ei ole sega on kõige olulisem ja see on seal haiglas ega pruugi tulla. 130. aastapäeva tähista- ilusaim tugi, mida minejaile pakkuda. va kiriku õpetaja ise ei hoia oma tundeid Üks suurimaid õppetunde sellest ajast tagasi, kuid vahel pole siiski väga arukas on: oma armsatele inimestele tuleb rää- oma seisukohti välja öelda. Seda tavaliselt kida oma helladest tunnetest kohe, sest siis, kui ta on ametis Saku vallavolikogu paremat aega pole. Elagem olevikus, mitte esimehena. tulevikus, mida ei pruugigi teie jaoks tulla.

Kuidas nii sattus, et elate teises vallas ja Mis on Jüri koguduse elus viimase paari- töötate sealses omavalitsuses, aga juba kümne aastaga muutunud? kaheksateist aastat teenite Jüris kiriku- Kogudus kasvab ja nooreneb. Matame õpetajana? koguduseliikmeid tunduvalt vähem, kui Erinevad vallad küll, aga üks Jüri kihel- Ma ei ole märganud, et ristimise ja leeri kaudu lisandub. Rõõmu kond! Kirik peab kihelkonda tähtsaks. kirikusse oleks teeb, et igal aastal tuleb leerikooli hulk Jüris asub ka keskne kalmistu, mida igal vaeseid juurde tulnud. inimesi keskmise vanusega 25–45. Täna- vallal, näiteks Kiilis polegi. Lisandunud on ka vu osales leerikoolis ja sai koguduse liik- Isa poolt olen pärit Nabalast, suure rikkaid ja edukaid, meks täpselt 30 inimest. See, et kogudusse osa teadlikust elust olen elanud Viljandi ei tulda väga noorelt, tähendab, et tulijad maantee lähedal Raudalus. Kaunissepa kirikuliste hulk on üsna võtavad endaga kaasa tõsised küsimused tallu kolisime kümmekond aastat tagasi. adekvaatne läbilõige elu, armastuse, ja Jumala kohta. Meie kirik Jürisse teenima kutsus mind siinne ühiskonnast. on 130 aastat tagasi selgelt liiga väikeseks kogudus, kes pärast seda, kui õpetaja Jüri ehitatud. Aasta ringi on tavalisel pühapäe- Raudsepp ameti maha pani, oli ligi aasta val kirikusaal parasjagu täis, nii et mõne omapäi olnud. Igaks pühapäevaks otsiti eest. Vahendid on vaid erinevad. Omavalit- istekoha tulija ikka leiab. Suurtel pühadel teenistuse läbiviijat erinevatest kogudus- sus lahendab olukordi seadustele toetudes, nagu jõulud ei mahu kõik soovijad kiri- test. Olin tollal vaimulik Hageris Kohila vaatab, et kooliõpetajad saaks palga kätte, kusse ära, nii et oleme teinud teise teenis- vallas. Kutsuti, olid toredad inimesed ja oleks tagatud lasteaiakohad jne. Kirikuõpe- tuse lisaks ja sellestki jääb väheks. hea vastuvõtt, nii jäingi. taja märkab ehk rohkem üksikinimest. Mõ- Jüri Raudsepp sai hiljuti 85-aastaseks lemas ametis tuleb pidada palju kõnesid ja Kas jõulude tähendus on ühiskonnas ja käis ka meie 3. advendi jumalateenistu- mõlemal on esindusfunktsioon. Aga need muutunud? sel, mille üle on väga hea meel. Meid seob ametid viivad kokku erinevate inimestega, Inimesi on erinevaid ja ühtset suhtumist seegi, et kui tema on aastaid töötanud Põh- kes omavahel palju kokku ei puutu. pole. Kiriku jaoks on jõulud üks püha kiri- ja-Eesti regionaalhaiglas arstina-pastorina, Mis puutub diakooniahaiglasse, siis... kupühade reas, kus tähtsaim koht kuulub siis mina olin tosin aastat diakooniahaiglas kaksteist aastat on pikk aeg mis tahes ikkagi ülestõusmispühadele. Rahvas peab hingehoidja, alles läinud kevadel loobusin. ametis ja töökoormuse kasv mujal nõudis aga jõulusid olulisemaks ja siis tullakse valusat otsust. Õnneks oli väga kogenud teenistusele sageli kogu perega. Jõulu- Miks te diakooniahaigla tööst loobusite, mantlipärija ka olemas. Tunnistan ausalt, evangeeliumi sõnum seostub rahuga ja ka kuigi see on kirikuõpetaja ametiga kok- et sellest ametist oli kahju lahkuda, kipun rahvaste rändamisega. kusobiv? sinna vahel tagasi. Õnneks oodatakse sin- Inimesed ootavad jõulu ajal lapsepõl- Minul pole ka sisemist konflikti töötada na vabatahtlikke hingehoidja kõrvale. vekogemust ja traditsioonide hoidmist. vallavolikogus või ükskõik millises ilma- Kui muidu eeldatakse igas valdkonnas likus ametis, mille ma olen vastu võtnud. Mida jääte sellest ajast kõige enam mee- ajaga kaasa minekut, siis jõulujumalatee- Kõik on kulgenud sujuvalt. Inimest pole nutama? nistusel tahetakse kogeda samu asju mis võimalik hingeliselt lõhestada, kui ta tun- See oli rõõmus ja rikastav kogemus. Seal alati: et oleks harras muusika, kirikuõpe- neb end õnnelikuna mis tahes rollis. nägid elu ennast, intensiivset elu – need taja räägiks, tuled säraksid, inimesed on Arvatakse, et vaimulik on kuidagi teist- inimesed andsid endale aru, kui vähe aega lepliku meelega. Soov ajas tagasi minna, moodi inimene ja esitatakse müstilisi ootu- on neile jäänud. Mõni tahtis enne surma otsida lapsepõlves kogetust pidepunkte si. Ei, oleme tavalised inimesed. Pealegi on veel abielluda, teine lastega andeksandmist aitab praeguse ajaga hakkama saada. omavalitsuse tööl ja kirikutööl palju ühist: leida. Liigutavad hetked, mis ei unune. Paljud ütlevad, et püsiväärtused kipuvad mõlemal tuleb vastutada oma kogukonna Hospiitsfilosoofia tähendab terviklikku kaduma ja inimesed elavad sageli projekti-

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 kogukonnaelu 9 põhiselt, et kust raha antakse, sellega tegel- dakse. Et abielud sõlmitakse pangakonto- ris, kui võetakse siduv pikaajaline laen. Jüri kiriku ajalugu valitud faktides Aga mina ei taha kiruda. Mulle tundub, 1418 mainib 206. Rooma paavst Mar- Kirik on ehitatud neogooti stiilis. et noor põlvkond, kes on kodu rajanud ja tinus V pattude andeksandmise kirjas Kiriku arhitekt on Friedrich Axel von lapsed sünnitanud, on palju tublim, kui Georgi kirikut, mis asus Vaskjalas. Siit- Howen, altarimaali „Kristus ristil“ autor nende vanemad olid. Ka pehmeid väärtusi peale esineb nimi Püha Jüri, St. Georgi C. Greger. pole nad unustanud. Vaadake kasvõi seda, või St. Jürgensi kujul. 1970-ndatest alates on tehtud hulk kuidas isad hoolitsevad oma laste eest! 1. aprillil 1884, kui kirik oli saanud üle muudatusi: viidi läbi kiriku gasifitsee- 600 aasta vanaks, keelas kiriku eestseisja rimine, värviti katus roheliseks, toimus Mainisite piibli seda kohta, mis räägib Lagedi parun Ungern-Sternberg siin ju- kiriku sisemine remont ühiskondlikel rahvaste rändest. Mida räägitakse kiriku malateenistused. Neid peeti palvemajas. alustel. seinte vahel praegusaja pagulasrändest? Aprillis 1884 vaadati kirik üle. Kiriku lae Rõõmu ja värvi on lisandunud küm- Kirikus pole teistsuguseid jutte kui ko- pealt leiti mulla seest palju inimeste ja neaastase vahega sündinud vitraažaken- gukonnas tervikuna. Selgelt eristub mitu elajate luid. Kuidas need sinna sattusid, dega koguduse liikme Anna-Maria Vai- alateemat. Seda, et suur rahvaste ränne on ei teatud. Lammutamise käigus varises no tööga „Sinised silmad“ altariruumis suureks ohuks, ütlevad täna välja ka Euroo- kiriku pragunenud võlv, purustas põran- (2004) ja roosaknaga lääneportaali pea- pa liidrid. Teine teema on need vähesed, kes dale asetatud palgid ja rõhus sisse kogu ukse kohal (2014). meile jõuavad. Arvan, et meil tuleb kõigest keldrilae. Keldrisse maetud jäidki sinna 2009 sai kirik fasaadivalgustuse. 2010 seonduvast teadlikumaks saada, teadlikku- alla. Terveks jäänud tekstiga paeplaat on raiuti kirikaia lõunaküljel vanad puud, se tõstmine on parim relv hirmu vastu. paigutatud kiriku tornialuse eesruumi istutati uusi ja saavutati kiriku ehitamise- Praegu on ülim aeg teha kursusi maa- põrandasse. 28. aprillil 1885 pandi uue aegne vaade pühakoja arhitektuurile. ilma religioonidest inimestele, kes peavad kiriku nurgakivi. Uus kirik pühitseti 15. hakkama töötama võõrastest kultuuridest detsembril 1885 (3. advendil). Maksma Sirje Kuurberg pärit pagulastega. Ka ilma pagulasteta tu- läks see 30 000 rubla, millest 4000 tuli Jüri kiriku ajaloo tutvustuse põhjal leks lõpuks ometi viia koolidesse kohus- tasuda talupoegadel. kiriku 130. aastapäevaks tuslik usuõpetus, nagu Soomes ja Rootsis on. See on hariduse küsimus. „Aktuaalses Foto aastast 1893, Aivo Aia erakogust kaameras“ on iga kolmas uudis seotud erinevate religioonidega, nii nagu ka suur osa kunstist. Isegi Hollywoodi filme ei saa sageli mõista pühakirja tundmata.

Sisserändajate kõrval on ühiskonnas tuli- punktis ka väljarändajad, mujalt töö otsi- jad. Kuidas saab kirik vaesemaid aidata? Siin ei ole kirikul rohkem vastuseid kui teis- tel. Tõime pikki aastaid välismaalt humani- taarabi ja jagasime seda. Vajadus on olnud alati suurem kui meie võimalused. Elame koguduse liikmete annetustest ja sellest ei Pole teist hoonet maailmas, kus ühel ja samal ruutmeetril tähistatakse inimese elukaa- jätku niigi palju, et oma töötajaile palka re kõige tähtsamaid hetki. Pole harvad need hetked, kus matusel nendime, et armas maksta. Paljudes kogudustes on hooned inimene, keda saadame, on samal ruutmeetril altari ees saanud esimestel elunädala- remontimata ja elatakse ka ise peost suhu. tel ristimise kaudu nime, andnud paarkümmend aastat hiljem leeritõotuse ja kui aeg Inimeste probleemid pole nii lihtsad, küps, siis võtnud vastu abielu õnnistuse. et anna natuke raha, toitu, riideid ja ravi- meid ning ongi korras. Ajutine materiaal- Foto: Marko Leppik ne leevendus ei vii hingehädasid. Ma ei ole märganud, et kirikusse oleks vaeseid juurde tulnud. Lisandunud on ka rikkaid ja edukaid, kirikuliste hulk on üsna adekvaatne läbilõige ühiskonnast. Pigem märkame teisi tunnuseid kui varalisi, on teadlasi, muusikuid, kunstnikke, arste ja muidugi palju tublisid inimesi, kes tulevad sageli kogu perega. Tullakse sellepärast, et on põhjust rõõmustada ja tänu avaldada, jõudu küsida ja oma elu Kõigevägevama kätte usaldada.

Aita Nurga

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 10 kogukonnaelu

Rae valla elanikkond Peetri elaniku võidutöö kasvas kõige mikroeelarveliste enam tallinlaste arvel mängufilmide konkursil Rae vallavanema Mart Võrklaeva sõnul on 2015. aastal taaskord jõudis kinodesse Rae valda kolinud pool tuhat tallinlast ja kui arvestada lisaks Foto: Heikki Leis Aasta alguses on varasemast suurem põhjus 2015. aastale veel aastat 2014, siis sammud kinno seada Rae valla elanikel, sest on kahe aasta jooksul Rae vald 2016. aasta avafilmiks on tragikomöödia suge- kasvanud ligikaudu tuhande en- metega põnevik „Ema“, mille stsenaristiks Peet- dise tallinlase võrra. ri aleviku elanik Leana Jalukse. Suurim rahvastikuarvu muu- Tegemist on tänavu kevadel toimunud tus toimus Rae vallas mullu det- mikroeelarveliste mängufilmide konkursi sembris, mil elanikkond suure- võidutööga, mis kibekiiresti ja piiratud res- nes 153 inimese võrra. Kokku surssidega ka valmis tehti. Aegrida, kuidas kasvas elanike arv 2015. aastal mõttest teostuseni jõuti, nägi kokkuvõtlikult 828 inimese võrra ja uue aasta välja nii. Märtsi lõpus pöördus produtsent 1. jaanuari seisuga elab rahvas- Aet Laigu oma filmiideega Jalukse poole, mai tikuregistri järgi ametlikult Rae alguseks oli vaja filmilugu valmis kirjutada. vallas 15 966 elanikku. Leana Jalukse suvel Ida-Virumaal toimu- „Žanr tekkis töö käigus. Produtsent rääkis Rae valla elanike keskmine nud filmivõtetel vägesid juhatamas. mulle karakteritest ja situatsioonidest ning vanus on statistikaameti 2012. minu ülesanne oli need ära siduda. Krimilu- aasta rahvaloenduse põhjal 32,3 gu, kus ka vaataja saab detektiivi rolli sisse 120 000-eurose eelarvega filmis tegi kaasa aastat, mis on Harjumaa valdade elada, lihtsalt tuli meie juurde,“ meenutab 14 näitlejat, massistseenidesse kaasati üle 250 elanike keskmisest vanusest nel- Jalukse. „Meil oli üsna selge pilt, mida teha kohaliku elaniku. Kõrvalosas teeb kaasa Jürist ja aasta võrra väiksem. tahtsime. Me Aetiga töötamegi nii, et tema pärit Ott Lepland. Rahvastikuregistri statistika loovprodutsendina annab suuna ning mina „Stsenaarium on eelkõige joonis, mitte kir- järgi on tuldud Rae valda elama panen loo kirja. Kui üks etapp saab valmis, is- janduslik teos. Kirjutan minimalistlikult, sest kõikidest Eesti maakondadest. tume maha ja mõtleme, kuidas edasi läheme. tahan jätta teistele loomingulist vabadust. Küll Rae vallavanem Mart Võrklaev Üksinda oleks väga raske seda tööd teha.“ pidid minimaalse eelarvega filmi juures asjad tänab kõiki elanikke, kes on Konkursi võit tuli esimest korda stsenaristi suhteliselt konkreetselt paigas olema, sest leiu- end koduvalda sisse kirjutanud. rollis olnud Jaluksele, kes on filmitööstusega tamisruumi polnud. Ekraanile jõuab ikka see „Arendame elukeskkonda järjest seotud olnud 15 aastat, suure üllatusena. Pik- film, mis sai kirja pandud,“ kinnitab stsenaris- paremaks ja kuna meid on nüüd ka pidu polnud, sest võtetega taheti augustis tikas magistrikraadi omav 36-aastane Jalukse. rohkem, saame areneda veel kii- ühele poole saada. Kolm nädalat väldanud in- Samas ei piirdu Jalukse roll „Ema“ juures ainult remini.“ tensiivne võtteperiood toimus Ida-Virumaal. stsenaristitööga. Režissööri assistendina koostas RS „Ida-Virumaa valisime tegevuspaigaks eel- ta võttegraafikuid ja tegeles ka filmi levitamisega. kõige seetõttu, et seal on Viru Filmifondi ja Esilinastus toimus 7. jaanuaril ja 20. kuupäeval 11. jaanuarist Ida-Viru Ettevõtluskeskuse näol olemas nii fil- saab poolteist tundi vältavat filmi vaadata Peetri mitootmist toetav infrastruktuur kui ka regio- koolis, kuhu Jalukse ka ise kohale tuleb. alustas uus naalfond, mis kaasrahastab maakonnas toimu- „Kõik suuremad kinod on Eesti filmi näita- vaid filmivõtteid,“ selgitab Jalukse. misest huvitatud. Nii pikalt „Ema“ kinokavas Rae siseliin Suurem osa tegevusest toimub Kiviõlis. Erili- mõistagi olla ei saa kui James Bond. Meie käe- Peetri kool – seks tegi võtteperioodi asjaolu, et pensionäridest käik sõltub paljuski kahe esimese nädala tule- abielupaar elas kogu aeg sealsamas aiamaias ja mustest. Film jõuab ka väiksematesse kohta- Uuesalu – Rae tegeles igapäevatoimetustega. „Majaomanike desse ja rahvamajadesse,“ ütleb Jalukse. jaoks oli see esimene kokkupuude filmitegemi- Seitse aastat Kuldalas elanud Jalukse võtab Uuel liinil R8 on kaks väljumist sega ja ehkki neile oli öeldud, et meie tööpäevad piirkonna kiire arengu kokku nii: „Tulin ela- Peetri Kooli juurest aegadel kestavad vähemalt 12 tundi, ei usu ma, et nad ma vaiksesse kohta, kuid praegu kasvab linn 14.40 ja 16.20. Buss sõidab Järve- seda kõike päris nii intensiivselt ette kujutasid. ümber, mööda ja järele. Logistiliselt asun väga küla–Assaku kaudu Uuesallu ja Nende igapäevaelu oli tublisti häiritud. Näiteks heas kohas. Kuna töötan enamiku ajast kodus, sealt Rae külla. aiatöid tehes võis ühtäkki raadiosaatjaga inimene jõuan vajadusel kiiresti Tallinna kesklinna.“ Marsruudi ja sõidugraafiku juurde astuda ja paluda kõrvale minna, et mitte kohta saab infot www.peatus.ee. kaadrisse jääda,“ muheleb Jalukse. Andres Kalvik

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 kogukonnaelu 11 Rae valla kaitseingel Foto: Rae Sõnumid Alates novembrist Rae valla piirkonnapo- litseinikuna töötav Marten Ingel kutsub inimesi olema ümbritseva suhtes tähele- panelik ja ise elukeskkonna turvalisemaks muutmisele kaasa aitama. „Sageli leitakse, et turvalisuse tagamine on eeskätt politsei ülesanne, kellelt ooda- takse kiiret ja professionaalset sekkumist. Ent tasub silmas pidada, et naaberaias võõraid märgates sellest teada andes või helkurit paremale poole jope külge riputa- des on igaüks panustanud turvalisusesse,“ rõhutab 26-aastane Ingel, kes teeb igapäe- vatööd vallamaja kõrval asuvas konstaab- lipunktis. „Kui igaüks näitab üles hoolivat suhtumist, oleme sammukese lähemal turvalisuse säilitamisele ja turvatunde suurendamisele. Turvalisus algab ju iga- ühest endast.“ Hea ülevaade liiklusest 2011. aastal Paikusel Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži lõpetanud Ingel asus tööle Põhja prefektuuri. Kaks esimest aastat tegutses ta avariipolitseini- kuna – peamiseks ülesandeks oli reageeri- da liiklusõnnetustega seotud väljakutsete- Piirkonnakonstaabel Marten Ingel. le – ja seejärel vahetuse vanemana. „Vaimselt olid kõige raskemad kindlasti kannatanutega ülirasked liiklusõnnetu- Peetri aleviku inimesed kurdavad, et sed,“ meenutab Ingel. pikematel sirgetel kiputakse kihutama. Pingeline tööperiood andis hea ülevaa- Varguste ja sissemurdmistega pole mina 2015.–2016. te Harjumaa liikluses toimuvast, õpetas veel pidanud tegelema, kuid kuuldavasti aasta lapsed pingelistes olukordades tegutsema ja andis käivad need Rae vallas lainetena.“ juhtimiskogemuse. Kuna liiklusturvalisus Terve elu Tallinnas elanud Ingel aval- saavad raamatu on politsei üks olulisemaid prioriteete, dab, et tal on koos naisega juba mõnda saab Ingel saadud praktikat rakendada aega küpsenud peas mõte kolida linna- „Pisike puu“ piirkonnatöös. kärast vaiksemasse kohta. „Praegu on „Avariipolitseiniku töö muutus ükslui- ehk hea võimalus piirkonda endale ja Kõik Rae vallas 2015. aastal sündinud ja seks – pidevalt ühed ja samad vaidlused järglastele sobivamaks teha,“ mõtiskleb 2016. aastal sündivad lapsed saavad kin- ning väljakutsed. Kui Rae valda tööd pa- Ingel. giks raamatu „Pisike puu“, mis ootab val- kuti, olin kohe nõus. Üheks suureks plus- Vabal ajal tervisespordiga tegelev In- la raamatukogudes. siks on see, et ei pea enam graafiku alusel gel on tõsisemalt harrastanud jõutõst- „Pisike puu“ on kultuuriministeeriumi öösiti tööl käima ja saan rohkem veeta mist. Ta täpsustab, et rekordid pärinevad tellimusel valminud lasteraamat, mis on aega koos perega,“ võrdleb Ingel. õpinguaegadest, kuid aukartust äratavad Eesti riigi kingitus kõigile Eestis 2015.– numbrid väärivad trükimusta. Lamades 2016. aastal sündinud ja sündivatele laste- Parkimisega palju probleeme surumises on Ingeli tippmark 135, jõu- le. Raamatus on 50 luuletust-juttu nii meie Eelmise aasta lõpp oli Eesti liikluses eri- tõmbes 230 ja kükkimises 175 kilo. klassikast kui ka uuemast lastekirjandu- ti traagiline. Novembris hukkus liikluses sest. Raamatu koostas ja andis välja Eesti üheksa inimest, kellest kaheksa olid jala- Andres Kalvik Lastekirjanduse Keskus. käijad. Just liikluskultuuri parandamine Kinkeraamatud on ootel Rae valla on Ingeli üks prioriteete Rae vallas. „Lü- Marten Ingeliga saab ühendust raamatukogudes Jüris, Lagedil, Peetris ja hikese aja jooksul on olnud palju problee- telefonil 612 4655 või e-kirja teel Vaidas. me parkimisega,“ märkis Ingel detsembri [email protected] Raamatukogude kontaktid ja lahtiole- alguses. „Jalakäijatel jätab pimedal ajal kuajad leiate: http://www.rae.ee/raamatu- Vastuvõtt toimub kolmapäeviti soovida helkuri kandmine ja sõidukijuhid kogud kell 16–18 Aaviku tee 1, Jüri. ei järgi piisava hoolega kiirusepiiranguid. RS

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 12 kogukonnaelu Bo Henriksson: Uuel aastal soovin vähemalt sama head ettevõtluskeskkonda ja uusi kortermaju

Foto: ABB AS Jüris tegutseva aktsiaseltsi ABB juht tustundlik ja rahvusvahelise haardega ette- Balti riikides Bo Henriksson alustab uut Harjumaa teenetemärgi pälvinud võtte juht on tootmise Jürisse rajanud. ABB aastat veidi murelikult vaatamata selle- Bo Henriksson tehases. on rahastanud näiteks 90 protsendi ulatu- le, et möödunud aasta eelviimasel päe- ses Ujula tee pindamist ja aidanud kaasa val võttis ta vastu järjekordse tunnustu- Jüri terviseradade ehitusele. se Eesti majanduse arendamisel ja uute Võrklaev iseloomustab tippjuhti Hen- töökohtade loomisel. rikssoni kui südamlikku inimest, kes os- kab väga täpselt sihte seada ja nende nimel „Harjumaa teenetemärgi saamine näitab, töötada. „Meie koostöö on olnud väga hea. et Harju maavalitsus on pannud tähele, Henrikssoniga suheldes saab kohe aru, et te- millega oleme aastate jooksul tegelenud. gemist on rahvusvahelise mehega, kes näeb Tegemist on tunnustusega tervele ABB alati ennekõike suurt pilti,“ rääkis Võrklaev. meeskonnale,“ kõneles 1300 inimesele 2013. aastal äri- ja tootmisüksused Jü- tööd andev Rae valla suurima tootmiset- risse toonud ABB juht tunnustab samuti tevõtte juht Bo Henriksson, kuid tulles Rae valla juhte asjaliku koostöö eest ja eduka juhi igapäevaelu tegemiste juurde soovib kõigile ettevõtlikele tuult tiibades- Jüris, muutub juht murelikuks ja seda en- se. „Kui te ettevõtluses proovite näiteks nekõike tööjõu nappuse pärast. kümme asja teha ja kaks nendest õnnes- Elektriinsenerid, elektritehnikud, meh- tub, on teil kindlasti hästi läinud,“ jul- hatroonikud on need ametid, mis Bo Hen- gustas tunnustatud ettevõtja kõiki noori rikssoni sõnul noorte hulgas populaarsed ei ettevõtlusega tegelema. Henriksson ise on ole. „Ikka minnakse juristiks õppima, aga selle mõtte omaks võtnud ABB kontserni meile on vaja insenere ja tehnilise taibuga Kui te ettevõtluses asutajalt ning on veendunud, et äris ei to- spetsialiste,“ resümeeris rohkete auhin- hiks ühegi hea idee realiseerimist tegema- dadega pärjatud Henriksson, kes koolitab proovite näiteks ta jätta pelgamise pärast. oma ettevõttega ka ise spetsialiste välja. kümme asja teha ja „2002. aastal, mil hakkasime generaatoreid kaks nendest õnnestub, Palju kõrgeid tunnustusi ehitama, ei osanud seda Eestis veel keegi. on teil kindlasti Henriksson on Eestis pälvinud mit- Koolitasime toona ise meie nõudmistele hästi läinud. meid kõrgeid tunnustusi. Ettevõtluse vastava inimese selleks tööks välja.“ edendamise eest omistas president talle 2010. aastal Valgetähe III klassi teene- Eesmärk kasvada ekspordile, Eesti turg on stabiilne. Püüa- temärgi. Kaubandus-tööstuskoda an- Eesti ettevõtluskeskkonda hindab 23 aastat me tootmist olemasolevates tingimustes dis Henrikssonile 2013. aastal II klassi Eestis ettevõtlusega tegelenud Henriksson efektiivsemaks muuta.“ Selja taha jäi aga aumärgi eriliste teenete eest Eesti ette- heaks ja soovib, et uuel aastal jääks see vä- tõusude ja mõõnadega aasta. Henriksson võtluse ja ekspordi edendamisel ning hemalt samale tasemele. Uusaasta sooviks tõstis esile kompaktalajaamade eksporti elektroonika ja masinatööstuse arengu- on aga Henrikssonil rohkem elamispindu ja elektroonikatehase panust. Oodatust le kaasaaitamisel. Rae valda. „Paar kortermaja on kindlasti tagasihoidlikumaks jäi aga generaatorite EBS-i Nõukoda valis Henrikssoni aas- puudu,“ nentis Henriksson, kes ei salga, et eksport. ta ärijuhiks 2014 ja mullu pälvis ta Eesti 24 bussi käib iga päev Jüri ja Tallinna vahet Elektritööde Ettevõtjate Liidu teenetemär- töötajaid toomas ja viimas, sest kohapealt Läbikukkumine gi tunnustusena olulise panuse eest Eesti tööjõudu nii palju võtta ei ole. pole asi, mida karta elektriala arengusse. „Järgmisel aastal on eesmärk kasvada ja Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on Rae rohkem raha teenida. Panustame eelkõige vald õnnega koos, et sotsiaalselt nii vastu- Andres Kalvik

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 tasub teada 13 Rae kultuurikeskuse sündmused

20. jaanuar kl 12.00 Rakvere Teatri lasteetendus „LUMEHELBEKE” Kaunis ja ehe muinasjutt Külmataadist ja tema tütrest Lumehelbekesest, kes otsib suuri tundeid. Pilet 8 € müügil Rae Kultuurikeskuses

20. jaanuar kl 19.00 Rakvere Teatri etendus „8 ARMASTAVAT NAIST” „8 armastavat naist” valiti publiku poolt 74. hooaja parimaks lavastuseks. Piletid: täispilet 13 €, sooduspilet 11 € (õpilased, pensionärid) müügil Piletimaail- mas ja Rae Kultuurikeskuses

29. jaanuar kl 19.00 JAAN SÖÖDI kontsert „ÕHTU LAULUD” Jaan esitab kontsertidel uut ja vana autoriloomingut ning teiste heliloojate armsaks saanud laule unikaalses temale omases helikeeles. Piletid 8 € ja 12 € Piletilevis ja tund enne algust kohapeal

11. veebruar kl 18.00 HIINA UUSAASTA TÄHISTAMINE Hiina kalendri järgi algab 8. veebruaril uutest energiatest tulvil YANG TULI AHVI aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Lektorid: Janno ja Siret Seeder Pilet 15 € Lisainfo tel 605 6759

Rae kultuurikeskuse uued ringid alates jaanuarist LASTE LAULURING Grupitundides laste vanus 4–8 6 aastat, individuaaltunnid kuni 10. / 2 0 1 2 0 1 5 eluaastani. Rohkem infot kodulehelt RAE SPORDIKOOLA ST A ÕP P EA www.kristilauluring.wordpress.com Osalemissoovist teata aadressil KUTSUME LAPSI TREENINGUTELE! [email protected] KERAAMIKA TÖÖTUBA Tule tee oma näpud saviseks ja avasta oma loovus ning isetegemise

rõõm. Täiendav info meiliaadressil 1.KL ÜKE KERGEJÕUSTIK VÕRKPALL KORVPALL LAUATENNIS MALE [email protected] või telefonil 5561 7068. Kohtume 2 korda kuus laupäeviti algusega kell 12.00 Rae Kultuurikesku- TULE TRENNI JA VÕTA SÕBER KA KAASA! se koosolekutesaalis. info ja registreerimine: huvikool.rae.ee/spordiosakond

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 14 hariduselu Väikse kooli tugevus on individuaalne lähenemine õppetöös

Foto: Andres Kalvik Neli kuud Vaida põhikooli direktori ame- tis olnud Piret Hallik peab edetabelitest olulisemaks õpilase elus hakkama saa- mist koos oma tugevuste ja nõrkustega. Õpetajate tööle annab kõige ausama hin- de elu ise. Vaida kooli paraja suurusega klassid, hubane koolimaja ja ühtehoidev kollektiiv annavad õpilastele hea stardi- positsiooni. Huviringe igale maitsele Hallikule teeb head meelt, et 110 õpilase ja 17 õpetajaga koolis on kõik ametiko- had asjatundlike pedagoogidega täidetud ning klassid on just sellise suurusega, mis teeb õpetamise nauditavaks tegevuseks. Õpetajad tunnevad iga lapse hingeelu ja see võimaldab individuaalset lähenemist. Õpetajate intensiivne töö ja õpilastele in- dividuaalne lähenemine toob ka häid tu- lemusi. 110 õpilasest 73 õpilast lõpetasid I õppeveerandi hinnetega „4“ ja „5“. „Üks pisikene tee ääres seisev patsidega tütarlaps, kes võiks selle asemel, et vih- ma käes Jüri kooli bussi oodata ja pärast samamoodi tagasi tulla, jalutada kesku- se juurest üle tee mõnusasse Vaida kooli. See on ju oluliselt turvalisem ja mugavam. Mina lapsevanemana tahaksin, et minu laps käiks just sellises koduses koolis,“ toob Hallik välja eelise. Koolimajas käib elu hiliste õhtutun- dideni. Tihedat koostööd tehakse Rae spordikeskusega, lisaks toimivad tantsu-, näite- ja solistidering ning saab õppida pillimängu. Kaasav haridus „Üheksanda klassi lõpus astub koolimajast välja üks haritud noor inimene, kes oskab hinnata elu, tervist ja on laia silmaringi- ga. Ta on empaatiline ja enesekindel ning teab, mis on tema tugevused ja nõrkused. Ja ta teab, mida ta võiks edasi õppida. Kõik ei pea minema gümnaasiumi. Ametit õp- pima minnes võib noorest inimesest tulla tubli ehitaja, juuksur või kokk.“ Hallik soosib tasakaalustatud ning mitmekesist haridust. Ta tõstab esile oma kooli tublisid Miksikese õppekeskkonnas Vaida põhikooli direktor Piret Hallik tunneb head meelt, et algselt väärika õunapuuaia pranglijaid, spordilapsi ja kunstihuvilisi, kohale tulema pidanud kooli juurdeehitis nihutati maja teisele küljele. kes vabariiklikul tasemel kõrgeid kohti on saavutanud.

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 hariduselu 15

Direktor, rõhutab Hallik, on temasu- pani avalduse teele. Jah-sõna tuli 24. au- teada, mis pisikeste põnnide peas toi- gusele inimesele vale sõna. „Tahaksin olla gusti õhtul ja paari päeva pärast oli Hallik mub. Läbi tekkinud küsimuste olen juh- nõustaja ja majakas, kes plingib mõtteid, juba Vaida põhikooli kabinetis tööd rüga- tinud ka enda haridusteed. Elukestev õpe mida inimesed teostama hakkavad. Soo- mas. Pikka sisseelamisaega polnud, sest on mind kogu aeg saatnud. Olen läbinud vin, et inimesed mõistaksid, mille pärast igapäevatoimetused pressisid halastamatu mitmeid täienduskoolitusi ja olnud ka ise me siin oleme, mida me siin teeme ja et jõuga peale. lektoriks.“ alati saab paremini. Eesmärk on tuua koo- li kaasavat haridust,“ selgitab ta. Õpetamine läbi südame Koolikiusamise ohver Endisest Sikupilli keskkoolist, kus Hallik Halliku elu on tugevalt mõjutanud esi- Vaida kooli uuenemist kahel korral õpilaste ja kolleegide poolt mesed kooliaastad Tallinna 2. keskkoo- ootab pikisilmi aasta õpetajaks oli valitud, lahkus koge- lis, praeguses reaalkoolis. „Olin kooli- „Kui ma mõtlen kõige selle ilusa peale, mis nud pedagoog raske südamega. „Sinna jäi kiusamise ohver. Klassis oli õpilaste arv on tulemas... See kõik on nii põnev, et me osake minu südamest. Diagnoosiga õpi- väga suur ja õpetaja ei jõudnud kõikidele ei jõua seda ära oodata. Tulge kohe, tulge lase puhul ei saa kunagi loota, et ta käi- piisavalt tähelepanu pöörata,“ avamee- hakake kohe ehitama!“ hüüatab direktor tuks samamoodi kui tavalaps. See andis litseb Hallik. „Miks ma seda räägin? See Piret Hallik, kui jutt veereb Vaida kooli re- midagi siia,“ paneb Hallik käe südamele. mõjutas minu edasist arengut õpetajana noveerimisele ja juurdeehitusele. „Õpetaja, kes on töötanud aktiivsus-, tä- ja ameti valikut ning edasisi õpinguid Pikki aastaid oodatud Vaida kooli helepanu- ja käitumishäiretega lastega, nõustajana.“ uuenduskuuriga tehakse sel kevadel al- on ise elukestva õppe teel. Tänu sellele on Koolirõõmu sai Hallik tunda Õismäe- gust. Projekt näeb ette, et seal oleks kõik nad pidanud omandama ja kasutama eri- le 55. keskkooli õppima siirdudes, kus tal tingimused 9-klassilise kooli jaoks ehk nevaid õpetamise meetodeid ja võtteid. avastati absoluutne kuulmine. Sealt tuli ruumid mahutaks kokku 216 õpilast. Näiteks aktiiv-, õues- ja draamaõpe tee- tema ellu muusika, mis on olnud elu la- vad tunnid huvitavamaks, põnevamaks hutamatuks osaks siiani. Hallik on teinud Kutsuv kool ning parandavad õpitulemusi. Kokku- koostööd helilooja Heini Vaikmaaga ja Kuidas aga kõik alguse sai ehk mismoodi võtlikult – et olla hea õpetaja, tuleb ka ise tema lugusid mängitakse aeg-ajalt ka El- Hallik direktorikabinetti maandus? Jaani- areneda. Ainekeskne õpetamine paraku mari Raadios. laupäeva õhtul külla Parmu tallu enam ei toimi, õpetajad vajavad aina roh- 1934. aastal ehitatud 200-ruutmeet- kolinud Hallikul polnud tol hetkel Vaida kem lisaks ainealastele teadmistele ka os- rises Parmu talus, mida ümbritseb 6000 põhikooliga mingeid plaane. Kõik muu- kust õpilastega psühholoogilisel tasandil ruutmeetri suurune aed, on Hallik aga tus, kui külla tulnud tuttav talle vabast di- kontakti leida. Mina nimetan seda õpeta- ise õppija rollis. Tasapisi saab Õismäe rektorikohast ja konkursist mainis. miseks läbi südame. kortermajast tulnule selgeks, mismoodi Infokild äratas ambitsioonikas Halli- Huvi laste psühholoogia ja eripedagoo- õunapuid lõigata, kuuskede latvu kärpida kus kohe huvi ja järgmisel päeval sõitis gika vastu tõi Hallikule elu ise. ja muru niita on ikka üks väga tüütu, ent ta koolimajast mööda. „See on usku- „Tahtsin lapsi aidata, kuid ei osanud. igati kasulik füüsiline tegevus! „Oleme matu,“ krutib Hallik ajaratast tagasi. Olin jõuetu,“ meenutab 19-aastaselt kaug- rahuliku loomuga perekond, kes vajab „Tundsin koheselt kutset, et see on see õppe kõrvalt Ruila põhikooli vene keele looduslähedast keskkonda. Meid Suur- koht, kus on mind vaja ja vastupidi. Uk- ja kirjanduse õpetajana end esmakordselt soo külas ümbritsevad inimesed on ka sest sisse astudes tundus kõik nii kum- koolipedagoogina proovile pannud Hal- hästi toredad. Täitsa üllatav kohe,“ ei sal- maliselt tuttav.“ lik. „Ma ei mõistnud, miks laps käitub ga Hallik. Koju minnes lõi Hallik arvuti lahti, nii, kust on tulnud selline käitumismudel hakkas guugeldades kooli kohta lugema ja ja mil moel see peegeldab kodu. Tahtsin Andres Kalvik

Tartu Ülikooli eetikakeskus tunnustas Jüri Gümnaasiumi

Tunnustusel seisab kirjas: Jüri Güm- mini,“ kõneles gümnaasiumi arendusjuht õpilase individuaalse arengu toetamiseks. naasiumi tunnustame õppekavavälis- Nele Pilman lisades, et tänu tunnustusele Saadud tunnustus julgustab kandidee- te tegevuste tähtsustamise ja rohkete saadi kinnitust, et analüüsitud valdkondades rima tulevikus hea kooli edendaja tiitlile. ning mitmekülgsete huviringide eest. on sihid suunatud ja eesmärgid seatud just RS Eraldi tunnustus positiivse ja emot- selliselt, et õpilastele parimat pakkuda. sionaalse tunnuslause „Täna parem kui Pilman rääkis, et Jüri Gümnaasiumi eile“ eest. juhtkond on analüüsinud kooli tegevust „Tunnustus ja selleks tehtud analüüs aita- vastavalt hea kooli mudelile väga põhjali- vad igapäevatööd kõrvalt vaadata ja hinnata, kult ja selle kaudu on teinud olulisi kok- mida on tehtud ning mida saaks veel pare- kuvõtteid selle kohta, mis on oluline iga

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 16 hariduselu Ettevõtlikkust mõistetakse Euroopa koolides erinevalt

Neli Euroopa riiki on alustanud projekti, kust. Nende jaoks on oluline, et noor riskiks, töövälisel ajal, sest seda tegevust töötasuga ei et rahvusvahelise mõõtme kaudu arenda- teeks ise otsuseid ja tulevikus ei tahaks mitte kompenseerita. Samuti ei ole alati ettevõtjad da õpilastes eelkõige üldpädevusi ja ette- kellekski konkreetseks saada, vaid tahakski altid oma aega kulutama, et õpilasi juhen- võtlikkust. Kargema kliimaga Eestile on olla ettevõtlik. Koolis on nad selleks loonud dada. Üldiselt hinnatakse Bulgaarias aga sel korral partneriteks Sloveenia, Bulgaa- järgmised võimalused – oliivikorjandus, õpilaste sellist ettevalmistamist heaks, et nad ria ja Itaalia. Kõik oma erinäoliste kultuu- seebi ja palsami valmistamine, aroomisoo- tulevikus oma loomingut ja selle teostust riliste taustadega, kuid ühise eesmärgiga la pakendamine, puidu- ja keraamikatööd. naudiksid ja oleksid ettevõtluses edukad. – õppida, avastada ja areneda. Kõiki valmistatud tooteid ka müüakse eri- Sloveenias on nende enda sõnul ette- Esimene projektikohtumine toimus Jüri nevatel laatadel. Suurimaks probleemiks võtlikkus hariduses suhteliselt uus mõiste Gümnaasiumis 9.–14. novembril. Eestve- peetakse puudulikke eriruume ja logistikat, nagu ilmselt Eestiski. Ja sarnaselt meiega dajaks oli Jüri Gümnaasium, kes pani kok- et siis eri paigus neid tegevusi läbi viia ning keskendutakse põhimõtetele, et anda õpi- ku kõikide osalejate jaoks sündmusterohke suurima väljakutsena nähaksegi võimaluste lastele võimalus midagi otsast lõpuni ise ära nädala. Nädala jooksul korraldati mitmeid loomist enda kooli juurde, et õpilastel olek- teha – alates siis algusideest kuni realisee- koosolekuid ja ajurünnakuid ning külastati sid ettevõtlikuks arenemisel veelgi paremad rimise ja finantsplaneerimiseni. Õpilased huvitavaid paiku – Rae vallavalitsust, Võsu- võimalused. Ka Bulgaarias seostatakse et- õpivad planeerimist, erinevate võimaluste kese lasteaeda, Tartu Ülikooli, Ajakeskust tevõtlikkust suuresti just oma ettevõtluse kasutamist oma ideede elluviimiseks ja pa- Wittenstein Paides jne. ja millegi loomisega. Osaletakse aktiivselt nustavad ka ise finantsiliselt lõpptulemuse Jüri Gümnaasiumi õpilased korralda- Junior Achievementi programmides ning tarbeks. Õpilasteni jõuab ka arusaam, et sid külalistele nii kontserte, majatuure kui soositakse väga õpilasfirmade tegevust. nad ise vastutavad kapitali kasutuse ja sel- ka ettekandeid. lega kaasnevate riskide eest. Kuna üks läbivaid teemasid projektis Rahvusvahelises Ka käesolev Erasmus+ projekt kätkeb on ettevõtlikkus, siis tutvustas Rae valla projektis osalemine endas rahvusvahelist heategevusmüüki, Noorte Ettevõtlikkuse Arengukava mees- nõuab ettevõtlikkust mille tulu annetatakse Bulgaarias asuva- kond külalistele nimetatud arengukava Õpilased arendavad välja erinevaid tooteid le orbudekodule, pannes sellega kõikide ning ettevõtlikkuse olulisust ja toetamise ja teenuseid, mida pakutakse kogukonnale ettevõtlikkus proovile ja andes õpilastele võimalusi Rae vallas. Räägiti nii kohalikest – peamiselt küpsetatakse ja organiseeritakse võimaluse vastutada millegi nii olulise eest. kui ka rahvusvahelistest ettevõtetest, kes erinevaid laatasid, tehakse ka rahvusvahe- Kokkuvõtvalt võib öelda, et iga sellise oma partnerlusega noortele võimaluste list koostööd, nt koos Ghana õpilasfirma- rahvusvahelise projektiga töötamine eeldab- pakkumist igati toetavad. ga töötati ühise tootena välja T-särk, mida ki nii õpetajatelt kui ka õpilastelt suurt ette- Ettevõtlikkus ja ettevõtlus on siin kohati müüdi mõlemas koolis. Lisaks tootmisele võtlikkust ja planeerimis-, elluviimis- ning põimuvad, kohati lahknevad mõisted. Bul- keskendutakse ka sotsiaalsetele teenustele – analüüsioskust. Ja kindlasti on selle projekti gaarias ja Itaalias mõistetakse seda eelkõige külastatakse lastekodusid ning kaasatakse vältel võimalik kõikidel osalejatel ennast just just millegi konkreetse tootmise või tege- neid mitmesugustesse tegevustesse – söögi selles valdkonnas proovile panna. mise võtmes. Itaalia kooli jaoks on oluline, tegemine, meisterdamine jms. Raskusena et noori innustataks juba lasteaiast alates tuuakse Bulgaarias välja õpetajate vähest Nele Pilman kasutama oma loovust, initsiatiivi ja võime- motivatsiooni tegeleda õpilastega ka õppe- Jüri Gümnaasiumi arendusjuht

Keelekohvikute korraldamine aitas koguda raha lastehaiglale Foto: Kristen Paalandi Jüri Gümnaasiumi õpilased korraldasid multifilmist ja seda nii vene kui ka eesti heategevuslikke keelekohvikuid ja ko- keeles. gusid Tallinna Lastehaigla toetuseks 265 Pannkoogikohviku ja mänguasjade eurot. kogumise ideed said alguse just vene kee- 9. detsembril avasid oma kohviku le tundides, kui heategevus jututeemaks vene keelt õppivad noored. Õhkkond tõusis. Pakuti välja ka muid ideid, kuid just vahetundidel oli sel päeval hoopis teine pannkoogikohviku mõte sai kõige suure- kui tavapäraselt: kaubeldi, maitsti kooke mat toetust ja teostatigi ühiste jõududega. ja limpsiti samovarist teed. Võimalik oli Õpetaja Marge Gorbunovi abiga õnnes- mekkida ka vene traditsioonilist pee- tus gümnasistidel valmis panna ämbritäis disalatit – vinegretti. Kolmandal vahe- moosi ja mitme samovari jagu teed. 12. tunnil tuli tuju tõstma muusikaõpetaja klassi õpilased küpsetasid ühiselt kooli Hairi Laurand koos 12. klassi õpilastega, 11.a klass. õppeköögis suure hulga pannkooke, mida kes laulsid tuntud laule Gena ja Potsataja hiljem heategevuslikus kohvikus müüdi.

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 hariduselu 17

Soome, Hispaania Kõigi kohvikute tulu kokku oli 265 eu- kogunud päris kena hulga. Suur osa too- ja Saksa kohvikud rot ning see annetati Tallinna Lastehaigla dud mänguasjadest läks samuti Tallinna Vene keele õpetaja eestvedamisel alguse saa- Toetusfondile. Lastehaigla Toetusfondile ning veel mit- nud hea idee leidis peagi järgijaid. Juba 17. Lisaks kohvikutulule koguti ka erine- med kastid ootavad ära viimist lastele eri detsembril oli gümnaasiumi koridorides või- vaid lauamänge ja muid mänguasju. Kooli- paigus üle Eesti. malik taas tunda kohvikuhõngu: avatud olid majja olid paigutatud kastid, kuhu nii õpi- Loodame, et meie gümnaasiumis ele- uued heategevuslikud letid. Paremaid palasid lased kui ka õpetajad said tuua mänguasju, vust tekitanud jõuluhõnguline heategevus- pakkusid Soome, Hispaania ja Saksa kohvi- mida ise enam ei kasutata, kuid millest kampaania suudab pakkuda rõõmu ja tuge kud, millest igaüks oli rahvuslikult eripärane võiks rõõmu tunda mõni teine laps. Kastid ka neile, kel haigusega võidelda tuleb. – kaasõpilasi kostitati traditsiooniliste jõulu- ootasid panuseid terve nädala. Korjanduse söökidega. Lettidelt võis leida nii vorstikesi, lõpuks olid heasüdamlikud kooliõpilased, Tõnis Erbsen kringleid, muffineid kui ka pirukaid. koolitöötajad ja lastevanemad neid sinna Sõnakamad õpilased koolivormi ei poolda

Lagedi Koolis toimus möödunud aasta lõpus janduslikult vähem edukad pered ei saaks koolivormi suure osa nädalast, siis peaks kõnevõistlus, kus õpilaste lemmikteemaks koolivormi endale lubada. Nii võib juhtuda, see olema seljas mugav ja kena, sellega sai „Koolivormi poolt ja vastu“, sest koolis et nooremad lapsed peavad kandma vane- peaks pärast kooli sobima minna ka kont- käib parasjagu tuline arutelu, kas koolivestile mate õdede-vendade koolivorme, mis ei serdile või spordisaali. Igaüks meist tahab ja mütsile peaks tulema lisa. Lapsevanemad näe enam nii head välja ja kiusajad õpila- kanda mugavaid riideid, vahel erineda teis- ja õpetajad on pigem koolivormi poolt, aga sed saavad jällegi võimaluse kedagi norida. test, vahel tõmmata selga vanaema kootud mida arvavad õpilased? Peale selle, vabaajarõivad tuleb vanematel sooja kampsuni või ruudulised püksid. ikkagi osta, sest väljaspool kooli ju vormiga Koolivormi korrashoid tekitab emadele Hanna ja Lisette 8. klassist: ei käida. Seetõttu koolivormi omamine võib lisamuret ja nad peavad vaatama, et igaks Põhiliseks pooltargumendiks koolivormi- muutuda veel kulukamaks kui siis, kui koo- koolipäevaks oleks vormiriided puhtad ja le me tooksime ühtsusetunnet ja oma koo- livorm puudub. triigitud. Nad ei saa võtta kapist järgmist litunnet, mida koolivorm tekitab. Nähes Muidugi on rohkelt vanemaid, kes puhast polo või särki. kõiki õpilasi samamoodi riides, võib anda oleksid koolivormi poolt ja nõus seda soe- sulle tunde, et sa kuulud siia, et see ongi tama, kuid kas laste käest küsitakse, mida Christiine Eliis sinu õige ja ainuke koht. Muidugi see tun- nemad tahavad? Tihti jäetakse kõige täht- 7. klassist: ne peab tulema ka sinust endast. Ainult sam osapool otsustamisest kõrvale, sest Koolivormi tähtsus läbi aegade on alati ol- pelgalt koolivormist oma kooli tunnet ei kooliõpilased on ikkagi need, kes hakka- nud küsitav. Kui mõelda koolivormi mii- tule. Koolivorm peaks tagama ka distsipli- vad neid koolivorme kandma. nustele, siis meenub esimesena see, et koo- neeritust ja võrdsust, mis peaks vähenda- Me ei tohiks ka unustada, et riietus väl- livormi kandmine ei ole kõikidele õpilastele ma koolivägivalda. jendab inimese isiksust ja karakterit ning meelepärane. Eriti väljendubki see vanema- Enamasti kõikides koolides, kus kehtib sellist asja ei tohiks piirata. te klasside õpilaste seas. Paljudel noortel on koolivorm, peavad selle eest tasuma vane- välja kujunenud arvamus, millised riided on mad. Kujutage nüüd ette: ühel õpilasel on Kaur 6. klassist: nende jaoks sobivad ning millised sobima- vaja vähemalt kahte komplekti koolivormi, Olen selle poolt, et koolis peab olema viisa- tud. Küll väljendub see näiteks pluusi pildi, millega igapäevaselt koolis käia, ja lisaks veel kalt ja korrektselt riides, ei tohi kanda dresse värvi või siis isegi riide lõike valikul. pidulikku komplekti. Kas ei ole mõeldud ega paljastavaid riideid, kirevaid logosid või Koolivorm loob ühtse välimuse küll, selle peale, et mitmelapselistes peredes muu- pilte, rippuvaid ehteid ja end silmatorkavalt kuid ei pruugi siiski kõiki koolisiseseid tuvad selle tõttu hinnad üüratuks ning ma- meikida. Koolis peab olema tööõhkkond. pingeid kaotada. Ma ei poolda koolivormi kandmise Signe Heiberg kohustust, sest koolivorm ei pruugi kõigi- Artikkel põhineb kõnevõistlusel Fotol Lagedi le meeldida ja sobida. Kuna me kanname esinenud õpilaste mõtete valikul. põhikooli Foto: Rae Sõnumid õpilane Silver kooli 230. aastapäeva tähistamisel ning kand- mas koolivor- mi ainsaid elemente – koolivesti ja Lagedi Kooli kõnevõistlusel osalejad (vasakult) Kärolin Klemm, Hanna Kass, Rene Ka- -mütsi. rus, Gert Oolmann, Ursula Pajumäe, Christiine Eliis Veersalu, Rebeka Lisette Vender, Julija Ognivenko. Foto: Lagedi Kool

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 18 mitmesugust

Inimese elueal internetis ei ole piiranguid

Foto: Madis Sarik Rooma ajalooline imperaator ja filosoof kurjategijate eest. 2015. a märtsi seisuga rasedusest, kuna pood oli neiu teatavat os- Marcus Aurelius kirjutas kord sõnad: ärge oli Google’ile taotluse esitanud u 220 000 tukäitumist aluseks võttes asunud talle koju hoolige nii palju oma mainest ja teiste arva- inimest, kuid tõsise kuritegevusega oli juba varakult beebiriiete reklaame saatma. musest, tuhande aasta pärast ei mäleta teid siiski seotud vaid alla 2% taotlustest, seal- nagunii mitte keegi, nii nagu teie ei mäleta hulgas ohvrite eneste taotlused. Plats puhtaks kedagi, kes elas tuhat aastat enne teid. See Sama aasta suveks oli Google kõigist Facebook hoiatab, et ka pärast teie konto on väga igavikuline mõte, kuid väga palju küsimuse alla tulnud miljonist lingist kõr- kustutamist võib teie sõprade kontodel on vahepeal juhtunud. Võib olla nõus, et valdanud 41%, ning enim kõrvaldati linke, leiduda 90 päeva jooksul teie erinevaid väga ammuseid aegu on võimatu mäletada, mis viisid Facebooki leheküljele. Kuid sel postitusi. Miski ei taga ka, et mõni sõber paraku peab aga lisama, et tänu moodsale populaarsel leheküljel on kasutajaid siis- teie postitusi kuhugi ära ei salvesta. Goog- tehnikale on praegust aega hoopis võimatu ki tervelt 1,5 miljardit, kuivõrd Google’i le teatab, et pärast konto kustutamist võib unustada. Gmaili kasutab 900 miljonit inimest ja teil siiski „lühikese aja vältel“ olla võimalik Enamgi veel, ka väga vana, harulda- otsinguid teeb iga kuu 1,1 miljardit erine- see taastada. ne ja napp info saab täna miljonikordselt vat inimest, rääkimata, et infot internetist Kuid tulles tagasi algusesse – mis siis, kopeeritud ja otsingumootoriga leitavaks. võib leida ka nende kohta, kes ise kunagi kui möödunud on tuhat aastat? Filosoof „Meie missioon on korrastada kogu maa- endale ühtegi võrgukontot teinud ei ole. Marcus Aurelius kaugest minevikust jät- ilma info ja muuta see kõigile kättesaada- kab, et ei hooliks oma mälestusest ka siis, vaks ja kasutatavaks“ – niimoodi ütleb hü- Praktiline huvi kui tema mäletajad oleksid surematud. perkiiret kvantarvutit arendav Google, kes Arusaadavalt võib iga inimene ka kustutada Tänapäeva internetiinimesel on teine teenindab iga päev 3,5 miljardit otsingut ära enda poolt endale loodud internetikon- olukord. Mis saab meie infost pärast meie ja annab näiteks arheoloogile vastuse 0,2 tod. Kuid kas infonäljased netileheküljed surma? Google võimaldab määrata oma sekundiga. oma lubadust selles osas ka täidavad? Eri- andmetele pärija olukorra tarbeks, kui nevate inimeste tarbimisprofiilide tundmine inimene ei ole oma kontosse määratud Liigne info võib anda firmale suure eelise reklaami efek- aja jooksul enam kordagi sisse loginud. Muidugi, paljudele objektidele säärane tiivses suunamises. Kuid see huvi inimeste Kui usaldusisik on aga määramata, peab info kättesaadavus ei meeldi. „Õigus olla vastu võib tulla ka palju kõrgemalt. Juba lahkunu lähedane ise andmetele ligipää- unustatud“ on õigus, mille andis oma mai- aastal 2007 startis USA Rahvuslik Julgeole- su taotlema, mille andmise suhtes lubab ne pärast muretsevatele inimestele Euroo- kuagentuur (NSA) projektiga PRISM, mille Google olla maksimaalselt ettevaatlik. pa Liidu Kohus 2014. aasta kevadel, mille eesmärk oli jälgida Ameerikas asuvate võr- Facebook võimaldab kadunukese konto kohaselt on otsimootorid kohustatud taot- guserverite kaudu liikuvat infot. Eesmärk oli aga soovi korral muuta omalaadseks mäles- luse korral kõrvaldama oma andmebaasist väidetavalt võidelda terrorismi vastu, kuid tusleheküljeks, kuhu ligi pääsevad vaid lähe- lingid infole (mitte infot ennast), mis on ometi tekkis ligipääs ka terroriste mitte puu- dased, kes siis täna tehtud postitust kunagi nende inimeste suhtes kas vale, puudulik, dutavale infole. Muidugi ei soovi me, et ter- loevad ja vaatavad. Seega juba internetiinime- ebaoluline või liigne. Otsus tekitas laia roristid saaksid vabalt toimetada, kuid tekib se tänane päev on suure tõenäosusega kunagi arutelu, külvates kahtlusi Google’i muu- tunne, et ka me ise oleme võimetud tänapäe- kellegi jaoks kõnekas aines. tumise kohta võimetuks andma edaspidi va infotulva vastu. Nagu üks neiu, kelle va- objektiivset infot ja näiteks hoiatama meid nemad said supermarketi kaudu teada tema Veiko Heiberg

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 mitmesugust 19 Kas konflikt võib olla motiveeriv?

Detsembrinumbri artiklis jagas Rae val- las töötav motivatsioonikoolitaja Madis Lokotar kõige lihtsamaid lahendusi al- luvate ja kaastöötajate motiveerimiseks, sel korral jagab koolitaja soovitusi konf- liktidega toimetulemiseks.

Nüüd tahan soovida lugejatele head uue aasta algust ning jagada soovitusi, kui- das äsja alanud aastal konflikte oskusli- kult lahendada. Kindel on see, et konflikt võib alguse saada väga vähesest. Tihti võib osapooltel olla erinev loogika, olu- selleks, et tema soove rahuldada. Tekib mise tulemusel jõutakse selleni, et oste- korra mõistmine, hoiak, vajadus, huvi, situatsioon, kus näiliselt on kõik just- takse murutrimmer. Mõlemad osapooled eesmärk. Lahkhelid ümbritsevad meid kui korras, kuid tegelikult võib allaandev teevad järeleandmisi, sest ühe sooviks oli kõikjal – nii töö- kui ka eraelus. Konflikt osapool tunda ennast alavääristatult. An- murutraktor ja teine polnud huvitatud ei pea kunagi kasvama inimestevaheli- tud käitumise ajendiks on tavaliselt hirm kulutuste tegemisest. Motiveeriv mõju seks tüliks. Parem on sellesse suhtuda kui vastaspoole ees ja kaotajaks jääb tavaliselt puudub, kui osapooled ei jää sisemiselt osapoolte mõttevahetusse. Iga konflikt see, kes ei suuda oma mõtteid ja tundeid kokkuleppe tulemustega rahule. Komp- vajab personaalset lähenemist, aga vaid väljendada. romiss võib olla ka väga motiveeriv, kui viimases näites lahendatakse konflikt mõlema jutus oli algselt väike vale. Näi- mõlemale poolele motiveerivalt, tagades Survestamine teks oli esimese osapoole eesmärgiks osapoolte heaolu. Üks osapooltest ei arvesta teiste tunnete saada uus vikat, kuid tema ootusi ületati, ja arvamusega. Üritatakse domineerida ning teine osapool oli tegelikult nõus ka Mittemotiveerivad ja oma tahtmist peale suruda. Teine pool muruniiduki ostma, kuid pääses väikse- konfliktilahendused tunneb end siis halvasti ega mõista, miks mate kulutustega. Antud juhul võidaksid Konflikti vältimine temaga käitutakse ebaõiglaselt. Olenevalt mõlemad osapooled kompromissi tege- Võime uskuda, et tekkinud lahkhelile konfliktis olevate isikute positsioonist misest. võib leiduda lahendus, kuid me ei tegutse võib ühe osapoole domineerimine viia erinevatel põhjustel. Me võime olla olu- teise pideva allaandmiseni, sest ei soovita Tagab alati kõrge korra lahendamiseks liiga tagasihoidli- tunda pidevat survestamist. Siin on võit- motivatsiooni kud, kartlikud või ükskõiksed. Selline jaks survestaja, aga kaotajale võib mõju Koostöö lahendus sobib vaid siis, kui tegemist olla väga laastav. Antud konfliktilahendamise viisi puhul on väikese murega. Ignoreerimine võib, suudetakse teineteist eelarvamustevabalt aga tihti viia konflikti eskaleerumiseni. Natuke motiveerivam kuulata ja mõista. Üheskoos töötatakse Kujutage ette, et auto kütusetuli hakkab konflikti lahendamine välja vastaspooli täielikult rahuldav tule- põlema. Fakti võib olenevalt autost kuni Kompromissi tegemine mus, mille aluseks on poolte omavaheline 100 kilomeetrit eirata, aga me kõik tea- Tööl ja eraelus soovitatakse teha pi- austus ja probleemi ideaalne mõistmine. me, et see lõppeb auto peatumisega. Nii gem kompromisse. Võrreldes eelnevate Ainsaks miinuseks on see, et omavaheli- on ka konflikti vältimisega. Kui üritame näidetega on positiivseks aspektiks see, ne arutelu ja lahenduste leidmine võib olla mingit probleemi teadlikult vältida, võib et poolte vahel toimub diskussioon. aeganõudev. Koostöö eeldus on, et kumb- see meid peagi tabada palju tõsisemalt. Kumbki osapool esitab oma soovid või ki osapooltest poleks dominantne ega al- Sellises olukorras on kaotajaks tavaliselt nõudmised. Konfliktis olijad annavad jä- laandlik ning keskendutakse sellele, kui- konflikti vältija ise. rele oma põhimõtetele ja soovidele ning das teineteist toetada. Eelmise näite põhjal leitakse nn kuldne kesktee. Kompromiss võiksid osapooled oma vajadusi selgitada Allaandmine on tegelikult olukord, kus mõlemad poo- ja ühiseid eesmärke kaardistada. Pooled Usun, et igapäevaelus on allaandmine led kaotavad. Kujutame ette, et niidate võiksid seada tähtaja uue murutraktori sama levinud kui konflikti vältimine. vikatiga muru. Te palute teiselt osapoo- hankimiseks, sest mõisteti, kui kasumlik Nagu eelmises näites, kasutavad ka seda lelt paremat tehnikat, olgu selleks muru- ja vajalik on uus töövahend. Eelmainitud pigem tavatöötajad. Kuulatakse vaid teist traktor. Teine osapool jääb oma arvamu- olukorras tõuseb motivatsioon ja võida- osapoolt ja üritatakse vaikides teha kõik se juurde, et vikat on piisav. Läbirääki- vad mõlemad osapooled.

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 20 mitmesugust Jooga pühib seljavalu

Jüris elaval Silva Laiusel õnnestus tänu video, vaid ikka õpetaja, sest kõik harju- netega koos arvestuste ja eksamitega. 500 joogale pääseda seljaoperatsioonist, tused ei sobi sugugi kõigile. Näiteks hin- ainetundi, teiste hulgas joogapraktikate nüüd on ta ise tunnustatud joogaõpeta- gamist tuleb alati õppida kogenud õpetaja individualiseerimine: harjutuskava koos- ja, kes juhendab ka seljaprobleemidega juhendamisel, muidu võib kasu asemel tamisel tuleb väga täpselt arvestada iga inimeste joogarühmi. palju kahju tekkida. inimese tervislikku seisundit ja võimeid.“ Silva lisas, et jooga sobib tegelikult kõi- „Jooga juurde jõudsin läbi suurte seljava- Rahvusvaheline gile, kuid on lausa ideaalne kompensat- lude palju aastaid tagasi, sest kartsin ope- joogaõpetajate kursus sioonisüsteem suurte koormustega tree- ratsiooni, mida arstid soovitasid kui ainu- Silva töötab juhtimiskonsultandi ja koo- nijatele. Aga ka neile, kes enam spordiga kest pääseteed,“ meenutas Laius. „See oli litajate koolitajana FranklinCovey Eesti ei saa või ei taha tegeleda, sest joogas on esialgu selline „joogavõimlemine“, millega meeskonnas. Ta on õppinud Tartu Ülikoo- palju neid tööriistu, mis ei nõua füüsilist ma tegelema hakkasin. Päris jooga, mille lis Jüri Lotmani käe all, täiendanud end jõudu. Näiteks kui Silva mõned aastad ta- aluseks on keskendumine teadvustatud mitmel pool maailmas juhtimise alal. Aga gasi oma jalaluu murdis, hakkas ta kohe hingamisele ja muud joogavahendid, tuli üha rohkem võlus teda joogamaailm, nii et pärast operatsiooni tegema hingamis- ja minu ellu hiljem.“ ta otsustas hakata joogaga süvitsi tegelema visualiseerimisharjutusi, mis on väga tõ- Ehkki seljaoperatsiooni õnnestus välti- ja asus õppima maailmas väga mainekas- husad paljude tervisehädade puhul. da, võib Silva tagantjärele nentida, et tegi se Krishnamacharaya Healing and Yoga paljusid harjutusi valesti. Nüüd ta teab, Foundationi traditsioonilise jooga õpetaja- Uued sihtrühmad et seljavalu ja liigeseprobleemide korral te kooli, mille lõpetas 2012. aastal. Jüri elanikuna on ta laiendamas joogaõpe- tuleb õppida õigesti selgeks mõned väga „Hullem kui ülikool!“ hindas Silva neli tust just kodukohas, tavarühmade kõrval lihtsad harjutused ja teha neid järjekind- aastat kestnud pingelisi õpinguid peami- tegutsevad ka erirühmad. Sügisel alustas lalt. Samuti on ta veendunud, et teejuhiks selt Indiast ja Rootsist pärit õppejõudude nn seljakool ehk selja- ja liigeseprobleemi- joogamaailma ei saa olla internet, õpik või käe all. „See oli tõsine õpe paljude õppeai- dega inimeste joogarühm, millele lisan- dub jaanuaris teinegi, kursuse pikkuseks Foto: Aita Nurga on kümme nädalat. „Selle ajaga jõuab luua vundamendi ja õppida selgeks n-ö esmaabivahendid: kui- das hoida oma selga ja liigeseid, ennetada valusid ja osata end aidata, kui valu käes on. Kursuse lõpus annan kaasa igale osalejale just talle sobiva harjutuste kava,“ selgitas ta kursuse olemust. „Füüsilise tervise üks pea- misi näitajaid on see, kui terve on su selg. Sirge selg on ka enesekindluse mõõdupuu.“ Kevadel tahab ta avada uue rühma ülekaalulistele, kellel on kõrgenenud vere- rõhk, veresuhkur ja kolesteroolitase – ehk teisisõnu metaboolse sündroomiga ini- mestele. Uuringud on tõestanud, et tradit- siooniline jooga saab neid aidata ja kind- lasti on abi sellestki, kui harjutada koos, üksteisele tuge pakkudes. Sihtrühmi, kellele suunatud jooga- tunde anda, on veel mitmeid. Näiteks depressiooni all kannatajad, keemia- või radioloogiaravi saajad jne. Silva nõustab abivajajaid ka individuaalselt. Joogagrupid on väikesed, 6–10 ini- mest. „Taaramäe lasteaia saal on jooga jaoks ideaalne, seal on puupõrand, jätkub õhku ja on vaikne,“ kiitis Silva. „Riietus on lihtne, mugav ja vaba, meil ei aeta taga fir- mariideid. Ka vanuse- ega kaalupiirangut pole. Kõik piirangud, mis on, asuvad ini- Silva Laius on käinud läbi pika tee abivajajast aitajaks ja ootab uusi harjutajaid, kes mestel kahe kõrva vahel ja neist katsume soovivad oma tervist joogaga karastada. koos üle saada.“ Aita Nurga

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 mitmesugust 21 Kohtumine lastekirjanik Jaanus Vaiksooga tekitas elevust Foto: Lagedi Noortekeskus Ühel detsembriõhtul, kui päike oli oma lü- hikese ringkäigu just lõpetanud, tuli Lage- di Noortekeskusesse külaline. See ei olnud aga mitte jõuluvana ega ka mõni päkapik- kudest, vaid hoopis lastekirjanik Jaanus Vaiksoo. Kirjanikuga oli kohtuma tulnud noori nii Lagedilt kui ka Jürist ja juba sät- tisidki nad end mõnusalt patjadele istuma. Jaanus Vaiksoo nimi oli noortele tuttav ning mõnigi neist oli tema jutte või luuletu- si varem lugenud või vaadanud lastesaadet „Saame kokku Tomi juures“, mille stsena- rist Vaiksoo on. Hoopis teine asi oli aga kirjanikuga isiklikult kohtuda ning kuulata tema enda poolt ette loetud jutukatkeid ja luuletusi. Eriti lõbus oli üks armastusluule- tus, kus juhtus nii, et hani saatis kana kuke- le. Kui kirjanik luges ette juttu Une-Matist, lasi mõni noor isegi silmal kinni vajuda ja mõttel uitama minna. Hiljem said kõik soovijad endale ka autogrammi küsida. Kirjaniku külaskäik oli osa Lagedi Noortekeskuse projektist „Raamaturetk“, mille raames avati noortekeskuses raama- tunurk laste- ja noortekirjandusega ning toimusid mitmed kirjandusüritused, nende seas väljasõidud Eesti Lastekirjanduse Kes- kusesse, koomiksi töötuba ja ettelugemis- õhtud. Kirjandusprojekti eesmärk oli tõsta esile lugemist kui üht vaba aja veetmise või- malust ja nüüdsest on Lagedi Noortekesku- ses muude tegevuste kõrval võimalik ka mitmesuguseid raamatuid lugeda. Projekt leidis rahastust Harju maakonna avatud noortekeskuste projektikonkursi raames. Eneli Siirman Kohtumine lastekirjanik Jaanus Vaiksooga. Lagedi Noortekeskus Politsei palub autojuhtidel sõita Raeküla teel vastutustundlikult Piirkonnakonstaabel Marten Ingel tõsta- Kohalike elanike sõnul hakkab liik- likuks muutub liiklemise olukord laste tas 21. detsembril koolilaste ohutust silmas luspiirangutest mitte kinnipidamine vii- jaoks talvisel perioodil, mil isegi libeda- pidades tõsise liiklusalase probleemi Rae masel ajal aina rohkem silma, sest liik- tõrjet saanud asfaltkate võib olla libe. küla piirkonnas. luskoormus tulenevalt Jüri jaotusringi Politsei palub käituda autojuhtidel Kõige probleemsemaks kohaks on Rae väljaehitamise töödest on Raeküla teel vastutustundlikult ning arvestada jala- küla piirkonnas Raeküla tee, kus asub peatus- oluliselt kasvanud. käijatega. Lähiajal plaanib politsei läbi koht koolibussi jaoks. Kuna Raeküla tee sirge Kuna tänasel päeval liiklevad veel val- viia ka kiirusemõõtmist Raeküla tee piir- teelõik on üle kahe kilomeetri pikk, siis osa gustamata Raeküla tee ääres ka kooliõpi- konnas. autojuhte kasutab seda kiirenduseks ja sõidab lased, ei ole mõistlik liiklusmärke eirata. oluliselt kiiremini kui lubatud 60 km/h. Piirkonnakonstaabel rõhutab, et eriti oht- RS

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 22 spordielu Rae valla spordikeskuses saab mitmel moel tervist kosutada Fotod: Anneli Kardin Rae valla spordikeskuse alla kuuluvad Jüri spordikompleks ning Lagedi, Peetri ja Vai- da pallimängusaalid ning sügisel valmiv Järveküla Kooli juurde ehitatav spordikes- kus koos saalide ja ujulaga. Kõikides nendes toimuvad suures ma- hus koolitunnid ja Rae Spordikooli treenin- gud, lisaks teevad trenne n-ö avatud (tree- nerite juhendatavad ja organiseeritavad) ja suletud grupid (asutused, sõpruskonnad, klubid), mistõttu tuleb rõõmsalt tõdeda, et vabu aegu on meie keskuse saalides üsna vähe, sest inimesed tahavad väga sportida! 2014. aastal juurdeehitise saanud Jüri spordihoones on võimalik väga erineval Fitness Fusioni emade ja beebide võimlemist juhendab Jaana Hansman koos pojaga. viisil tervist kosutada. Siin teevad ujula- radadel ja lastebasseinis ning 8 erinevas ehk ujula infoletis müüakse üksikpileteid, malust käia ujulas või jõusaalis või rendivad siseruumis ja väliväljakutel trenne üle 35 kuu- ja korrakaarte ujula ja jõusaali külas- saalipinda pallimängudeks. erineva avatud grupi, lisaks paarkümmend tajatele. Samuti saab infoletist osta keskuse Treeningute valik Jüri spordihoones on kinnist treeninggruppi, toimetavad jõusaali kinkekaarte ja mõningaid sporditarbeid. lai, pakkudes järgmiseid liikumisvõimalusi: eratreenerid, füsioterapeut ja massöör, töö- Paljud valla asutused on avanud arved oma beebidele – Tervisestuudio beebide ujuta- tab solaarium ning kohvik. Maja südames töötajatele, kes kasutavad heal meelel või- mine, Fitness Fusioni emade-laste trenn;

JJ Streeti väikestel tantsulastel on hoog sees koos treener Kadri Jüri lasketiirus saab air-soft-relvadega täpsust harjutada: seega pau- Salumaaga. ku ei pea pelgama!

PumpFiti treener Ele Metsalu paneb kõik naeratades proovile! Vibutrenn on eriti populaarne. Treener Anu Uusmaa 2016. aastast lisandub ka kõhu- ja selja- ning süvalihaste trenn GetFit, et kõik saaks inimeses ilusaks.

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 spordielu 23

Rõõmus ja roosa, kuid kindlasti mitte kerge hommiku-shape Siserattatrennid on tõhusad vastupidavuse arendajad. Treener Kristel Vahti juhendamisel äratab sind korralikult! Raimo Rotberg

Eesti taekwondo koondise liikme Deniss Presnetsovi käe all õpi- Treener Ave Oras paneb Aqua Zumba rütmidega seltskonna ela- takse kultuurselt võitlema. ma. väikelastele – SK Fortuna ujumistreening, kutel tegutsevad kooliealistele lastele ja Fatburn ja Easy-Step ning avatud võrk- ja VK Pirueti võimlemine, Mikata judo, noortele mõeldud pallimängugrupid Loo korvpallitreeningud. JJ Streeti tantsutreeningud; JK ja Harju JK ning HC Tallinna Käsipall, Vaida saalis treenib lapsi Rae Spordikool kooliealistele lastele ja noortele – bassei- samuti Rae Spordikooli ÜKE, kergejõusti- korvpallis ja SK Raesport kergejõustikus. nis SK Fortuna, Keila Swimclubi, Vesi ku-, võrkpalli- ja korvpallitrennid, lisaks Uuenenud kodulehelt www.raespordi- ja Tervise ujumistreeningud; lasketiirus hulgaliselt täiskasvanute suletud treening- keskus.ee on võimalik infot leida kõikide Vibuklubi Saggittariuse vibu- ja õhkrel- seltskondi. avatud treeningute kohta: ehk siis need on vatreeningud; saalides Dance Act Tant- Lagedi pallimängu- ja aeroobikasaa- treeningud, millega oodatakse teid liituma. sustuudio, Royali ja JJ Streeti tantsutree- lis toimetavad lastele mõeldud Õhina bee- Ja mitte uuel aastal uue hooga, vaid alatiseks! ningud; VK Pirueti võimlemine, Mikata bi- ja laste tantsuring, taekwondo, Mikata Aidake endal ja oma perel terveks jääda! judo, Heitai karate, OS Masteri Tai poks, judo ja Loo JK ning Rae Spordikooli korv- Nele Marrandi Taekwondo kooli taekwondo; saalides pall; täiskasvanutele pilates, ringtreening, Rae valla spordikeskuse müügijuht ning väliväljakutel Harju JK ning Tallinna Kalevi JK jalgpallitreeningud, Rae Spordi- kooli ja SK Raesport kergejõustiku-, võrk- palli- ja korvpallitreeningud; täiskasvanutele – basseinis SK Fortuna ujumistreeningud ja vesiaeroobika Aqua Zumba; saalides hommiku-shape, pila- tes ja Vinyasa Flow’ jooga, kangitree- ning PumpFit, süvalihaste treeningud ABS-ekspress ja GetFit, Body-Inter- vall, ringtreening ja step-pink, naiste võrkpall, Dance Act Tantsustuudio ja Zumba/Zumba Step ning kõhutantsu- treeningud; siserattatreeningud Cycle60, Easy Spinn, Intervall Spinn, Spinn60 ja Spinn120. Foto: Annika Pajumäe Peetri pallimängusaalis ja välivälja- Hakkajad Rae Spordikooli võrkpallilapsed Peetris, treeneriks Ellen Liik.

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 24 spordielu HEA SPORDISÕBER, ootame sind 2015.-2016. hooajal Rae valla Spordikeskuse ruumides toimuvatesse treeningutesse Jürisse, Peetrisse, Lagedile ja Vaidasse!

Mis? Kellele? Kes? Kus? Millal? Info ja registreerimine TANTSUTRENN Bailatino, lastele ja naistele DanceAct Jüri aeroobika- ja K, R, P 55679333, www.danceact.ee Tantsustuudio kardiosaal Kõhutants Merike Siem Jüri kardiosaal N 20.00-21.00 [email protected] Zumba, täiskasvanutele Ave Oras Jüri aeroobikasaal T 18.30-19.30 5171216, [email protected] Urban Style JJ-Street, Kadri Salumaa Jüri aeroobikasaal E, K R [email protected] lastele ja noortele Dance Team Royal MTÜ, Eve Aunver Jüri pallimängusaal R 18.30-20.30 55666038, [email protected] lastele KEHA JA VAIM Pilates, täiskasvanutele Kadi Truuleht Lagedi K 18.30-19.30 [email protected] pallimängusaal Pilates, täiskasvanutele Kristi Pedaru Jüri aeroobikasaal E, N 18.30-19.30 [email protected] Vinyasa Flow jooga, Kristi Pedaru Jüri aeroobikasaal E, N 19.30-20.30 [email protected] täiskasvanutele VESIAEROOBIKA Aqua-Zumba, täiskasvanutele Ave Oras Jüri bassein K 19.30-20.30 5171216, [email protected] UJUMISTRENN Laste tervisestuudio, beebide Margit Juudas Jüri lastebassein E 16.00-17.00 5079260 ujutamine SK Fortuna, (väike)lastele, Vladimir Kunitson Jüri bassein, E-L 55692569, [email protected] noortele, täiskasvanutele lastebassein Keila Swimclub, lastele Britta Westholm Jüri bassein E-R 55596663, [email protected] MTÜ Vesi ja Tervis, lastele Maiu Herzmann Jüri bassein E-N 56461462, [email protected] RÜHMATRENN Fitness Fusion, emadele ja Jana Hansman Jüri aeroobikasaal R 10.00-11.00 [email protected] lastele Piruett, lastele Larissa Jüri kergejõustiku K,R 16.30-19.30 [email protected], 58507424 Gontšarenko maneeź, budosaal Hommiku Shape, Kristel Vaht Jüri kardiosaal E, K 10.00-11.00 53008931, [email protected] täiskasvanutele Kerelihaste treening GetFit Ele Metsalu Jüri kardiosaal E, K 20.30-21.00 58230064, [email protected] Kangitreening PumpFit, Ele Metsalu Jüri kardiosaal E,K,P 19.30-20.30 58230064, [email protected] meestele ja naistele Ringtreening/Easy-step/ Kadi Truuleht Lagedi E 19.00-20.00 [email protected] Fatburn pallimängusaal Ringtreening E 20.30-21.30 Step-pink Marleen Hiiekivi Aeroobikasaal T 19.30-20.30 ja 55909644, [email protected] 20.30-21.30 Body-Intervall N 20.30-21.30 ABSekspress (kõht-selg-tuhar) Kristi Pedaru Jüri kardiosaal P 17.00-17.30 [email protected] Rae Huvialakooli Spordikool, korvpall, võrkpall, Jüri, Lagedi, Vaida ja E-R huvikool.rae.ee/spordiosakond lastele kergejõustik, ÜKE, Peetri lauatennis, male Spordiklubi Raesport, lastele Pallimängud, Jüri, Vaida E ja K 16.00-20.30 [email protected] kergejõustik Võrkpall, naistele Kaili Nurmsalu Jüri pallimängusaal P 19.00-20.30 [email protected] SPINNING Cycle60 Kristi Pedaru Jüri kardiosaal P 16.00-17.00 [email protected] EasySpinn, IntervallSpinn Raimo Rotberg Jüri kardiosaal E 17.45-18.45 K 53751700, [email protected] 17.45-18.45

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 spordielu 25

Spinn60, Spinn120 Rae Spinn Jüri kardiosaal T 19.15-20.15 vt infot raespinn.postkontor.ee R 18.15-19.15 P 10.00-12.00 VÕITLUSKUNSTID Judoklubi MIKATA, laste ja Krister Parbo Jüri budosaal ja www.mikata.ee 56484950, [email protected] noorte trennid Lagedi lasteaed- põhikooli pallimängusaal Karate Harri Nõulik Jüri kergejõustikusaal N 18.30-20.00 [email protected] Taipoks, noortele ja Leonardo Jüri budosaal T, N 20.00-21.30 ja [email protected] täiskasvanutele Pihlakas P 18.00 Taekwon-do, lastele Filipp Leinberg Lagedi aeroobikasaal E ja N 17.30-19.00 55643948, [email protected] Taekwondo, noortele Deniss Presnetsov Jüri budosaal E,R 19.00-20.30 [email protected] K 19.30-21.00 PALLIMÄNGUD Käsipalliklubi HC Tallinn Peetri pallimängusaal www.hctallinn.ee [email protected] Harju Jalgpallikool Jüri ja Peetri www.harjujk.ee [email protected] Tallinna Kalevi Jalgpallikool Jüris www.jkkalev.ee 55583923, [email protected] Loo Jalgpalliklubi Peetri ja Lagedi www.fctiigrid.ee [email protected] VIBU- ja ÕHKRELVA-TREENING Õhkrelvatrenn lastele ja Marco Saar Jüri lasketiir E, K 18.00-20.00 5077218, [email protected] noortele Vibutrenn lastele ja noortele, Anu Uusmaa Jüri lasketiir T, N 16.30-19.30 5077218, [email protected] Vibuklubi Sagittarius

Rae Spordikool võtab vastu uusi lapsi

Alates sellest õppeaastast oleme avanud ka lustest jpm. 2015/2016. õppeaasta esimesel turniirid ja GP-d, kust meie õpilased osa treeninggrupid Lagedil ja Vaidas, mis tä- poolel on meie lapsed võistlustel edukalt võtavad. Samuti on osalenud male õpila- hendab, et aastast 2016 on Rae Spordikool esindanud nii Rae Spordikooli kui ka üldha- sed nii Harju MV-l kui ka Tallinna male- tegutsemas igas Rae valla koolis ja erialade riduskoole, kus õpitakse. Võrkpallilapsed on maja turniiridel. valik on lai. osalenud võrkpalliliidu püüdmisvõrkpalli- 1. jaanuari seisuga on Rae Spordikoo- Viimati laiendasime trennide valikut võistlustel, kergejõustikus oleme võistelnud lis 26 treeninggruppi koos 323 õpilasega. veel 1. klasside lastele mõeldud ÜKE ja Harjumaa meistrivõistlustel ja olnud tublid Ootame lapsi meie treeningutega liituma. pallimängude treeningute avamisega, kus erinevatel krossijooksudel. 12. detsembril Info meie kodulehelt, huvikool.rae.ee/ õpetatakse lastele erinevaid spordialasid toimus ka Rae Spordikooli jõuluvõistlus. spordiosakond ja mänge ning tegeletakse koordinatsiooni Korvpallis treenitakse viies vanu- arendamisega. seklassis ning osaletakse samuti Eesti Mikk Sarik Spordikooli õppetegevus koosneb tree- meistrivõistlustel ja mitmesugustel tur- Rae Huvialakool ningutest, ühistegevustest, laagritest, võist- niiridel. Lauatennises toimuvad erinevad Spordikooli õppejuht

Spordikooli jõuluvõistlus.

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 26 vallavalitsuse teated

RAE VALLAVALITSUS teatab:

Järgmiste detailplaneeringute koosta- • Detailplaneeringu koostamise eesmärk neeritav ala asub Järvekülas Männimetsa mise algatamisest: on Rae Vallavalitsuse 22.03.2005 kor- tee ääres. Juurdepääs alale on planeeritud raldusega nr 351 kehtestatud Peetri Männimetsa teelt. Planeeringuala suurus Jüri aleviku Tiigi tn 15 kinnistu ja lähi- küla Allika kinnistu detailplaneeringuga kokku on ligikaudu 0,22 ha. ala detailplaneering moodustatud kruntide pos 19 ja pos 45 • Detailplaneeringu koostamise eesmärk • Detailplaneering on algatatud Rae Val- omavahelise piiri muutmine ning pos on muuta 10.03.2009 Rae Vallavolikogu lavalitsuse 08.12.2015 korraldusega nr 45 määratud sihtotstarbe muutmine otsusega nr 503 kehtestatud Järveküla 1807. Planeeritav ala asub Jüri aleviku ärimaaks ja ehitusõiguse suurendamine, küla LM Lao kinnistu ja lähiala detail- läänepoolses Aaviku tee ja Tiigi tänava uute hoonestustingimuste määramine, planeeringut pos 29 ehitusõiguse osas. vahelisel alal. Juurdepääs alale toimub juurdepääsude lahendamine, liikluskor- Detailplaneeringuga ei muudeta kinnis- Tiigi tänavalt. Planeeringuala suurus raldus ja tehnovõrkudega varustamine tu kehtivat elamumaa sihtotstarvet. on ligikaudu 0,4 ha. ning haljastus. Detailplaneeringuga te- • Detailplaneeringu lahendus on koos- • Detailplaneeringu koostamise eesmärk hakse ettepanek Vana-Tartu maantee kõlas Rae valla üldplaneeringuga, kus on määrata olemasolevale elamumaa teekaitsevööndi vähendamiseks. planeeritavale alale on ette nähtud ela- sihtotstarbelisele krundile ehitusõigus ja • Detailplaneeringu koostamise eesmärk mumaa juhtotstarve. hoonestustingimused, lahendada juur- on kooskõlas Rae valla üldplaneerin- • Vastuväited ja ettepanekud detail- depääsud, liikluskorraldus ja tehnovõr- guga, kus planeeringuala maakasutu- planeeringule esitada hiljemalt kudega varustamine ning haljastus. se juhtotstarbeks on määratud ärimaa 31.01.2016. • Detailplaneeringu koostamise eesmärk ning äri- ja tootmismaa. on kooskõlas Rae valla Jüri aleviku ja Järveküla Vana-Laasi kinnistu ja lähiala sellega piirnevate Aaviku, ja Rae küla Kõrgevälja kinnistu ja lähiala detailplaneering Karla külaosade üldplaneeringuga, kus detailplaneering • Detailplaneering on algatatud 18.08.2015 planeeringuala maakasutuse juhtotstar- • Detailplaneering on algatatud Rae Val- Rae Vallavalitsuse korraldusega nr beks on kavandatud väikeelamute maa. lavalitsuse 08.12.2015 korraldusega nr 1154 ja vastu võetud Rae Vallavalitsuse • Vaskjala küla Veskimäe tee 6 ja 8a kin- 1810. Planeeritav ala asub Rae külas. 08.12.2015 korraldusega nr 1808. Pla- nistute detailplaneering Juurdepääs alale toimub Raeküla teelt neeritav ala asub Järveküla vanas asumis • Detailplaneering on algatatud Rae Val- läbi Tammeraja tee ja Suur-Tammeraja Vana-Järveküla ja Liiva tee vahetus lähe- lavalitsuse 01.12.2015 korraldusega nr kinnistute. Planeeringuala suurus on duses. Juurdepääs alale on planeeritud 1772. Planeeritav ala asub Vaskjala kü- ligikaudu 2,5 ha. avalikult kasutatavalt Vana-Järveküla las Pirita-Ülemiste kanali ja Pirita jõe • Detailplaneeringu koostamise ees- teelt ning eravalduses olevalt Tohve-Paju vahelisel alal. Juurdepääs alale toimub märk on muuta maatulundusmaa kinnistult. Planeeringuala suurus kokku Veskimäe teelt. Planeeringuala suurus sihtotstarbega Kõrgevälja kinnistu on ligikaudu 0,31 ha. on ligikaudu 0,5 ha. (registriosa 3240350; katastritunnus • Detailplaneeringu koostamise eesmärk • Detailplaneeringu koostamise eesmärk 65301:001:3792) senine maakasutuse on jagada maatulundusmaa sihtotstar- on Rae Vallavolikogu 15.08.2006 otsu- sihtotstarve üldkasutatava maa sihtots- bega kinnistu kaheks elamumaa ning sega nr 137 kehtestatud Vaskjala küla tarbeks, määrata ehitusõigus, lahenda- üheks transpordimaa krundiks, määra- Veskimäe tee 8a kinnistu ja lähiala de- da juurdepääs, vajadusel tehnovõrku- ta ehitusõigus ja hoonestustingimused, tailplaneeringuga määratud ehitusõi- dega varustamine ning haljastus. lahendada juurdepääsud ja tehnovõr- guse suurendamine, uute hoonestus- • Detailplaneeringu koostamise eesmärk kudega varustamine ning haljastus. tingimuste määramine, juurdepääsude on kooskõlas Rae valla üldplaneerin- • Detailplaneeringu lahendus on koos- lahendamine, liikluskorraldus ja tehno- guga, kus planeeritava ala maakasutuse kõlas Rae valla üldplaneeringuga, kus võrkudega varustamine ning haljastus. perspektiivseks juhtotstarbeks on mää- planeeritavale alale on ette nähtud ela- • Detailplaneeringu koostamise eesmärk ratud üldkasutatava maa juhtotstarve. mumaa juhtotstarve. on kooskõlas Rae valla üldplaneerin- • Vastuväited ja ettepanekud detailpla- guga, kus planeeringuala maakasutuse Järgmiste detailplaneeringute vastu- neeringule esitada hiljemalt 31.01.2016. juhtotstarbeks on määratud elamumaa. võtmisest ja avalikust väljapanekust • Peetri aleviku Vana-Tartu mnt 71 ja 73 18.01.2016–31.01.2016 Rae Vallavalitsu- Veneküla Veldisauna kinnistu ja lähiala kinnistute detailplaneering ses Aruküla tee 9: detailplaneering • Detailplaneering on algatatud Rae Val- • Detailplaneering on algatatud 14.04.2009 lavalitsuse 22.12.2015 korraldusega nr Järveküla Männimetsa tee 18 kinnistu Rae Vallavolikogu otsusega nr 518 ja vas- 1899. Planeeritav ala asub Peetri ale- detailplaneering tu võetud Rae Vallavalitsuse 22.12.2015 vikus Vana-Tartu maantee ja Reti tee • Detailplaneering on algatatud 16.06.2015 korraldusega nr 1901. Planeeritav ala nurgal. Juurdepääs alale toimub Reti Rae Vallavalitsuse korraldusega nr asub Venekülas Tallinna ringtee ääres. teelt. Planeeringuala suurus on ligikau- 556 ja vastu võetud Rae Vallavalitsuse Juurdepääs planeeritavale tootmis- ja äri- du 0,85 ha. 01.12.2015 korraldusega nr 1773. Pla- maa kinnistule on kavandatud Varivere

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 vallavalitsuse teated 27

teelt ning elamu- ja maatulundusmaale lavalitsuse 22.12.2015 korraldusega nr • Detailplaneering on kehtestatud Rae avalikult kasutatavalt Tallinna ringteelt 1900. Planeeritav ala asub Jüri aleviku Vallavalitsuse 22.12.2015 korralduse- ning eravalduses olevalt Puukooli kin- keskuses Aruküla tee ääres. Juurde- ga nr 1898. Planeeritav ala asub La- nistult. Planeeringuala suurus kokku on pääs krundile on planeeritud Aruküla gedi alevikus Pirita jõe, Jaama täna- ligikaudu 1,8 ha. teelt, tootmishoonete piirkonna vahe- va ja Tallinna-Tapa raudtee vahelisel • Detailplaneeringu koostamise eesmärk lise sisetänava kaudu. Planeeringuala maa-alal. Planeeringuala suurus on on muuta olemasolevat maakasutuse suurus kokku on ligikaudu 2,7 ha. 5,06 ha. sihtotstarvet, moodustada üks maatu- • Detailplaneeringu koostamise eesmärk • Detailplaneeringu koostamise ees- lundusmaa, üks elamumaa, üks toot- on moodustada kahest tootmismaa märk on Nurme kinnistu jagamine sihtotstarbelisest kinnistust üks toot- mis- ja ärimaa ning üks transpordimaa üheksateistkümneks elamumaa siht- mismaa sihtotstarbeline krunt, määra- sihtotstarbega kinnistu, määrata ehitu- otstarbelisteks kinnistuks, üheks trans- ta ehitusõigus ja hoonestustingimused, pordimaa kinnistuks ja üheks üldmaa sõigus ja hoonestustingimused, lahen- lahendada juurdepääsud ja tehnovõr- kinnistuks. Määrata hoonestustingi- dada juurdepääsud ja tehnovõrkudega kudega varustamine ning haljastus. mused, ehitusõigus, lahendada juurde- varustamine ning haljastus. • Detailplaneeringu koostamise eesmärk pääsud ja tehnovõrkudega varustamine • Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Jüri aleviku ja sellega piir- ning haljastus. on kooskõlas Rae valla üldplaneerin- nevate Aaviku, Vaskjala ja Karla küla- • Detailplaneeringu lahendus on koos- guga, kus alale on ette nähtud perspek- osade üldplaneeringuga, kus alale on kõlas kehtiva Rae valla üldplaneerin- tiivne tootmis- ja ärimaa juhtotstarve. ette nähtud restruktureeritava tootmise guga, kus planeeritavale alale on ette • Vastuväited ja ettepanekud detailpla- ja ladude arenguala juhtotstarve. nähtud perspektiivne elamumaa juht- neeringule esitada hiljemalt 31.01.2016. • Vastuväited ja ettepanekud detailpla- otstarve. neeringule esitada hiljemalt 31.01.2016. Jüri aleviku Aruküla tee 57 ja 69 kinnis- Täiendavalt on üld- ja detailplaneeringu- tute ja lähiala detailplaneering Järgmise detailplaneeringu kehtestami- tega seotud materjalidega võimalik tutvu- • Detailplaneering on algatatud sest: da http://gis.rae.ee/. 25.09.2012 Rae Vallavalitsuse korral- • Lagedi aleviku Nurme kinnistu ja lähi- dusega nr 556 ja vastu võetud Rae Val- ala detailplaneering

Foto: Rene Jakobso

Rae vallavalitsus tänab jõulukingituste eest vähekindlustatud Rae valla peredele: Küllike Lukkonen, Jüri Gümnaasiumi 4.c klassi õpilased koos vanematega ja Heidy Siirak Põhja-Harju naised ja Relika Vodja Karin TrusTek OÜ, Tomson OÜ ja Jaak Roosaar Maarja Kurs, Veronika Saar ja Kirkeval OÜ, Colorett OÜ DPD Eesti AS, ABB AS, Konekesko Eesti AS ja Volvo

Tänu nendele inimestele ja ettevõtetele jagus rohkem jõulurõõmu enam kui viiekümnesse peresse. Jõulukingid vallamaja kuuse all.

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 28 reklaam

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 reklaam 29

Õppereisid SOODUS- Eestis ja Euroopas. PAKKUMISED Kõik algavad Jüri 11.01- 30.01.2016 alevikust.

JUUSTE JUUREVÄRV+LÕIKUS -50ml. 35 Uus reisikava www.alustamealgusest.ee PAYOT TUNDLIK NÄOHOOLDUS 35 või küsi lisainfot SOLAARIUMI SOODUSKAART 40 min. 35 telefonil 502 9006

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 30 reklaam

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 reklaam 31

VEIKOPP OÜ Avatud uus Lastekirbukas www.veikopp.ee Liiv, killustik, kruus, muld, frees- KIDDO kohale ja kui vaja, paneme paika. Pärnu mnt 142 asuvas Tondi Ärikeskuses. Pakume kaeve-, planeerimis- ja laadimisteenust Soodsad ja põnevad leiud (ratasekskavaator, roomikekskavaator 17 t või 3 t) ja tõsteteenust (teleskooplaadur 17 m). vanemalt vanemale!

külje peale kallutamise võimalusega). Olemas ka roxon, postiaugu puur, Tule ostma või too asjad müüki. minilaadur Bobcat, pinnasetihendaja 250 kg, murutraktor, mururull, www.kiddo.ee minikallur. Tl: 566 9477 Helista 5342 5009 – aitame jõu ja nõuga!

Aruküla tee 55, Jüris Avatud E-R 7.30-18.00, nädalavahetustel tellimisel Iga päev hommiku- ja lõunapakkumised (praed alates 3.50, supid alates 1.60) Värsked pagaritooted juba kell 7.30, pärastlõunal soe leib! Tähtpäevadeks kringlid ja tordid! Peo- ja peielauad! Lapsed on teretulnud: väikelastele on söögitoolid ja suurematele mänguasjad! Lisainfo tel 516 3968 või email [email protected]

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 32 reklaam

匀攀氀瘀攀爀 䄀一一䔀䰀䤀 䴀䄀匀匀䄀䄀紁䤀吀唀䈀䄀

䄀爀甀栀攀椀渀愀 氀愀猀琀攀愀攀搀 䄀渀渀攀氀椀 䴀愀猀猀愀愀縁椀琀甀戀愀 漀渀 愀瘀愀渀甀搀 漀洀愀 甀欀猀攀搀 倀攀攀琀爀椀猀Ⰰ 刀愀攀 䬀攀攀最氀椀猀⸀

䬀漀漀氀 䄀瘀愀洀椀猀攀 瀀甀栀甀氀 漀渀 欀椀欀 洀愀猀猀愀愀縁椀搀 樀愀愀渀甀愀爀椀猀 ㈀ ─ 猀漀漀搀猀愀洀愀搀⸀ ⴀ㈀ ─

⬀㌀㜀㈀ 㔀㘀 㤀㔀㄀ ㌀㠀㔀 愀渀渀攀氀椀洀愀猀猀愀愀稀䀀最洀愀椀氀⸀挀漀洀 眀眀眀⸀愀渀渀攀氀椀洀愀猀猀愀愀稀⸀攀攀 䄀爀甀栀攀椀渀愀 琀攀攀 㠀Ⰰ 倀攀攀琀爀椀Ⰰ 刀愀攀 嘀愀氀搀

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 reklaam 33

SAHTLID

TÕRGUVAD?MAI LATTE VIIMISTLUSE VÄRSKENDUS SahtliteMÖÖBLI reguleerimine,PARANDAMINE sahtlipõhjadeMÖÖBLI RESTAUREERIMINE puhastamine, sahtlipõhjadeMÖÖBLI REMONT vahetamine TOOLI REMONT LAHTISTE TAPPIDE LIIMIMINE VANA MÖÖBLI PARANDUS KATKISE MÖÖBLI REMONTIMINE RIIDEVAHETUS KANGA VAHETAMINE POLSTRITÖÖD POLSTERDAMINE LAUAPLAADI LIHVIMINE VIIMISTLEMINE VÄRVIMINE LAKKIMINE POROLOONIMÖÖBLI VAHETUS PARANDUS VIIMISTLUSTÖÖD RESTAUREERIMINE

+372 5551 9412 Küti tee, Peetri [email protected] www.mailatte.ee

Maitsvad, tervislikud ja auhinnatud oliiviõlid endale ja kingituseks! Kodupood UUESALUS Kitse tee 6-1. E-pood

JOOGA SELJALE 2-kuuline erikursus alustab 19. jaanuaril Taaramäe lasteaias. KORSTNAPÜHKIJA Info [email protected] või tel 5661 4214 5877 1665 [email protected] Sobib ka algajatele.

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid 34 kuulutused

KUULUTUSED AS ELVESO otsib Pottsepatööd ja korstnapühkimisteenus. Müüa kuivi kütte- ja kaminapuid, lahtiselt Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. keskkonnatehnika ja 40 l/60 l võrgus, kütteklotse 5–30 cm 40 9-aastane töökogemus ja kutsetunnistus. lukkseppa l võrgus 1,79 €, tulehakatust 40 l võrgus ja Tel: 5690 3327 saepuru kotis, tel 501 8594, kaminapuu.ee Keskkonnatehnika lukksepa töö- Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või ülesanneteks on AS-i ELVESO vee- ja Kuivad küttepuud tootjalt, kaminapuud garderoobi projekteerimisel. Parimad kanalisatsioonitorustike, seadmete võrkkottides, 2 m3 konteinerid ja lahti- hinnad. Tel: 522 1151. Info www.na- ning rajatiste hooldus- ja remondi- selt. Rae vallas tarne tasuta. Kindel kva- gusul.ee tööd. Avariide ja vajalike ümberlüli- liteet. Vaata hinnakirja www.tulepuu.ee tuste teostamiseks tuleb olla valmis Tel: 501 9454 Säästa kuni 60% küttekuludelt! Mitsu- tööks väljaspool kehtestatud tööaega bishi Heavy õhksoojuspumbad koos pai- puhkepäevadel ning riiklikel pühadel. Garanteeritud kaalukaotus koduse tervis- galdusega alates 999 eurot. Tel: 666 1355. Kandideerima ootame inimesi, liku toitumise abil. Arstide heakskiit! Ala- www.kodukliima.ee kes omavad vastavas valdkonnas tes vaid 6.90 kuu. Liitu: www.erikorgu.ee Soovin osta endale sōidukorras sōiduau- töökogemust, on täpsed ja kohu- setundlikud. Telli Eesti lipud, mastivimplid ja lipumas- tot. Vōib olla ka ilma ülevaatuseta. Tulen tid e-poest: www.lipuvabrik.ee kohale, maksan ja vormistan kohapeal Omalt poolt pakume stabiilset ja vōi soovi korral ARK-is. Ostuga on kiire. huvitavat tööd, täienduskoolitusi Ostan vanu postkaarte ja fotosid, rinna- Tel: 5819 0200 vastavalt vajadusele, konkurentsi- märke, vanaraha, trükiseid ja dokumente võimelist töötasu ja muid ettevõt- ning muid Eesti ajalooga seotud kollekt- Soovin üürida garaaži Jüris. Kõik pakku- tes olevaid soodustusi. sioneerimise esemeid. Tel: 602 0906 ja mised oodatud. Tel: 5684 7437 501 1628, Tim CV saata hiljemalt pühapäevaks, Pere ostab nõukogudeaegseid, samuti va- 31. jaanuariks 2016 e-posti Korstnapühkija teenused, lõõriuuringud, nemaid lauanõusid ja lillevaase, pitse, aadressile [email protected] kausse, klaase, serviise, kanne, liudasid, küttesüsteemide eksperthinnangud. OÜ Täiendavat infot saab Andres taldrikuid jm. Tel: 5859 9737 Potipoiss, 5807 2581; [email protected] Aruväli käest telefonil 603 1480.

POLITSEI ÜLEVAADE REGISTREERITUD OLULISEMATEST SÜNDMUSTEST DETSEMBRIS

• 02.12 teavitati politseid peretülist Jüri alevikus. • 03.12 teavitati politseid kehalisest väärkohtlemisest Vaida alevikus. • 09.12 Patika külas varastati elumajast sissetungimise teel võsalõikur. • 07.12 Vaida alevikus peretüli. • 10.12 Lagedi alevikus leidis aset tööõnnetus. • 10.12 Järvekülas torgati läbi ühe sõiduauto rehvid. • 11.12 Lagedi alevikus ründas koer meesterahvast. • 16.12 ähvardas Jüri alevikus üks naaber teist. • 18.12 tungisid Jüri Alexela juures kliendid kallale taksojuhile. • Peetri alevikus Vägeva teel asuva maja korteri aknasse on kahel ööl visatud kiviga. Esimest korda lõhuti aken 9. det- sembri öösel, teist korda ööl vastu 23. detsembrit. • 22.12 öösel on Peetri alevikus Raudkivi teel varastatud trepi- kojast kolm jalgratast. • 24.12 leidis Karla külas aset peretüli, mille käigus sai kanna- tada väikelaps. • 29.12.2015 leidis Jüri alevikus aset peretüli. • 29.12.2015 teatati politseile, et Järveküla külas liigub era- maja hoovis tundmatu isik. Politsei poolt on isik toimeta- tud jaoskonda. • 30.12.2015 lõhuti Assaku alevikus elektrikapp.

Info edastas Ida-Harju konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik

Rae Sõnumid • jaanuar 2016 kuulutused 35

Detsembris registreeritud JAANUARIKUU SÜNNIPÄEVAD sünnid ALFRED OJAMÄE 93 HELJU PIIRIMETS 81 SILVA KUUS 92 LINDA RÄNNE 81 KRISTO KLEIN LIIDIA BAUMAN 91 KLAVDIYA DANILOVA 80 SALME MOOR 91 VALENTINA PETRAŠOVA 80 ARMIN SING ESTER RUVEN 90 EHA RANNIK 80 SÖÖREN HAAB MIHHAIL RODNIKOV 90 ASTA PROMANN 80 HUGO KARL PUURAND ANNA RÄTTEL 88 ELVIRA REINSON 80 KLAVDIA PUHK 87 LONNI JUHKAM 80 ROBIN KOCH SILVI JÜRGENS 87 JADVIGA STROMILENKO 75 CHRISTIAN ALEXANDER SALUMETS EVI VALK 86 NIINA HARAKKA 75 TATIANA KOVALEVA 86 ERON HÄRSING REIN METSIS 75 HELJE KALLAS 86 MILVI LÕBU 75 KERON UTAR KATRI VENDONEN 86 MONIKA KÄRNER 70 ERNA TÕLK 86 MARIUS OJAMAA KLAVDIA RÕŽKO 70 SENTA SIKK 86 TÕNU KUSTMANN 70 KRISTOFER OJOKAS ERLANDA VELEMZON 86 MAIE SUVI 70 RAFAEL KAIS ERIKA-RENATE JEA 85 TOIVO VIHUL 70 LEELO VILLANDBERG 84 PAULIINE LIIN TATJANA MARTIN 70 ELVI KIVI 84 JOHANNES HIIEVÄLI 70 DELISA TEEÄÄRE HANS UNT 84 MARJU BIRKAN 70 DELIISE TÕNN MARTA KOSMATŠOVA 84 VALDEKO LIIVA 84 EERI RAAM 70 HELERI LEHTLA RAJA PIHL 84 ANGELINA KASPER 65 ELIISE TALVISTE ANTS SUUREKIVI 83 ANNE SAARMA 65 UNO KÖSTER 83 JEKATERINA KOMAROVA 65 KIRSI KURGPÕLD ARNOLD VIIGIMÄE 82 VIKTOR ŠTŠURAKOV 65 PILVI-RENATE TAHK 82 ENDLA LAURI 65 HILDA TAMM 82 MAIT AMOS 65 ALEKSANDRA SAVOLAINEN 82 TALIS BACHMANN 65 EEVA LOOG 81 MIHHAIL RÜNT 65 SAIMA ROOTS 81 MARE ROOMA 65 Detsembris lahkunud

AINO PÄÄSUKE PÄÄSTETEENISTUSE TEATED Avaldame sügavat kaastunnet Linda Pihule kalli DETSEMBRIKUU 6. detsember Puu teel Uuesalus, viltune elektripost Südamlik kaastunne ISA Rae külas Linda Pihule surma puhul. 10. detsember Ringteel põles veoauto, Tartu mnt-lt Vaidast koristati teele kukkunud palk isa Rae Kultuurikeskuse 15. detsember Põleng Vaidas Hoidla tee 11 kaotuse puhul. 24. detsember Põleng Jüris, Võsa 3 töötajad, Sukad & Tagi, 25 detsember Liiklusõnnetus kooperatiiv Patika 1 Jüri Gümnaasiumi Jüri Marid, Lustilised 28. detsember Põleng Peetris, Kungla 29 7a.klass ja Jüri Perekoor. 30. detsember Liiklusõnnetus Ringteel, Jüris

Rae Sõnumid Rae valla ajaleht Ajaleht ilmub üks kord kuus. Tiraaž 7050 eksemplari ja Väljaandja: Rae Vallavalitsus, Aruküla tee 9 see jagatakse postkastidesse tasuta. Toimetus: [email protected], tel 5303 7646 Kaastööd ja kuulutused palume saata iga kuu Teostus: Ekspress Meedia AS 20. kuupäevaks koos vajalike kontaktandmetega.

jaanuar 2016 • Rae Sõnumid Rae valla lõunapoolseim kool Vaida põhikool alustab 2016/2017. õppeaastat avarama ja võimalusterohkemana. Rae Sõnumite jaanuari- number annab teada, milline saab olema tänavu sügisel peale I etappi Vaida põhikool. Eskiisi autor AS RTG Projektbüroo