Sürgavere Põllumajandusühistu Keskkonnakompleksloa Taotluse Keskkonnamõju Hindamine OÜ KB ENVIRON

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Sürgavere Põllumajandusühistu Keskkonnakompleksloa Taotluse Keskkonnamõju Hindamine OÜ KB ENVIRON Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne TARTU 2012 Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON SISUKORD SISUKORD 2 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 2 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus 5 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja piirkonna keskkonnaseisund 11 4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevad tagajärjed 16 4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele 16 4.2 Mõju inimeste heaolule ja tervisele 22 4.3 Mõju õhukvaliteedile (sh lõhna levik) 24 4.4 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale 32 4.5 Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele 34 4.6 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ja muud mõjud 35 5. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus 36 6. Tegevusega kaasneva keskkonnamõju analüüs ja vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks 38 7. Keskkonnamõju eeldatav toime ja sellega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus 43 8. Ülevaade kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahju reaalsetest hüvitusmeetmetest 44 9. Keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal tehtud põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks 45 10. Loodusvara kasutamise otstarbekus ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavus säästva arengu põhimõtetele 47 11. Kavandatava tegevuse erinevate reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlus 48 12. Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise konsultatsioonide tulemustest 51 13. Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ilmnenud raskused 53 14. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte 54 15. Ülevaade tegevusega seotud õigusaktidest ja kõrgematest arengudokumentidest jm allikatest 56 16. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nende esitajatele antud selgitused ettepanekute, vastuväidete arvestamise või arvestamata jätmise kohta 57 17. Aruande avalik arutelu ja selle protokoll 58 18. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart 59 LISAD Lisa 1. KMH programm Lisa 2. KMH programmi lisad (avaliku arutelu protokoll, osalejate nimekiri, avalikustamise teade ja menetlusosalised) Lisa 3. KMH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4. Välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamine Lisa 5. Saasteainete hajumisarvutused ja –kaardid Lisa 6. Sürgavere PÜ keskkonnakompleksloa taotluse täpsustused (esitatud digi-dokumendina) Lisa 7. KMH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine Lisatakse peale avaliku väljapaneku toimumist Lisa 8. KMH aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri Lisatakse peale avaliku väljapaneku toimumist 2 Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Sürgavere Põllumajandusühistu (Sürgavere PÜ) keskkonnakompleksloa taotluses kirjeldatud tegevused. Põllumajandusühistu taotleb keskkonnakompleksluba veisekasvatuse käitamiseks. Ettevõte kavandab Suure-Jaani vallas Sürgavere külas Sürgavere farmikompleksi kinnistul (registriosa 2713339/27133, katastriüksus 75903:003:0022) Lennuki suurfarmi rekonstrueerimist ja laiendamist. Lennuki suurfarmis on käesolevaks ajaks rajatud uus vabapidamisega lüpsilaut ja kasutusele on võetud olemasolev vedelsõnnikuhoidla ning rekonstrueerimisel on olemasolev lüpsilaut erivajadustega veiselaudaks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmise keskkonnanõuetele vastavuse ja loomade heaolu parandamine, tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivistamine. Selleks soovitakse Lennuki suurfarm rekonstrueerida ja laiendada ning jätkata ümberehitatud farmis veiste intensiivkasvatust piima tootmiseks. Ümberehitustööde käigus on kavandatud rajada uus vabapidamisega lüpsilaut ja võtta kasutusele juba varem rajatud vedelsõnnikuhoidla ning jätkata olemasoleva lüpsilauda rekonstrueerimist erivajadustega veiselaudaks. Kavandatava tegevuse maksimaalseks mahuks oli Sürgavere PÜ keskkonnakompleksloa taotluse koostamise ja keskkonnamõju hindamise algatamisel arvestatud kokku 1798 veisekohaga, neist 624 lehmakohta, 770 noorloomakohta ja 364 vasikakohta. Lennuki suurfarmi rekonstrueerimise ja tegevuse planeerimise käigus on kavandatava tegevuse mahtusid täpsustatud, arvestades seejuures ka keskkonnatingimustega. Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on: • Lennuki suurfarmi rekonstrueerimine ja laiendamine; • Sürgavere PÜ veisefarmide käitamine; • veisefarmide sulgemine tegevuse lõpetamisel. Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87), edaspidi KeHJS. Keskkonnamõju hindamine on algatatud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 14.07.11 kirjaga nr PV 6-10/11/15939-4 vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 p 1 ja p 2, § 6 lg 1 p 27, § 6 lg 3, § 6 lg 4, § 7 lg 2 ja § 11 lg 3. § 6 lg 1 punkt 27 sätestab, et olulise keskkonnamõjuga tegevus on niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 450 lüpsilehma ning punkt 35 sätestab, et eeltoodu kehtib ka käitise muutmise või ehitise laiendamise või rekonstrueerimise puhul. Kavandatud tegevuse puhul on nimetatud künnisvõimsus ületatud. Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on: • teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustamist ning edendada säästvat arengut; • anda keskkonnakompleksloa väljastajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Samuti võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. 3 Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised on: Arendaja: Sürgavere Põllumajandusühistu Otsustaja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Järelevalvaja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon KMH ekspertrühm: Alar Noorvee, OÜ Alkranel litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr. KMH 0098), Kalev Liiv, OÜ KB Environ keskkonnaspetsialist. Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on: • naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangute kui täiendavate võimaluste) ja keskkonnatingimuste osas; • piirkonna elanikud keskkonnaseisundi osas; • Suure-Jaani valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas; • naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui täiendavate võimaluste osas; • Suure-Jaani Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise, arendaja tegevuse järelevalve korraldamise ja vallas arendustegevuse suunamise osas; • Viljandi Maavalitsus, vähemalt planeeringute suunamise osas; • Keskkonnainspektsioon, arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas; • Terviseamet, inimese heaolu ja tervisega seotud küsimuste osas; • keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamise ja lahenduste suunamise osas; • teised huvirühmad. 4 Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus Sürgavere PÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks ning sealjuures: • tootmise keskkonnanõuetele vastavuse parandamine; • parima võimaliku tehnika kasutuselevõtt; • ettevõtte tootmismahu suurendamine tulenevalt tootmise optimeerimisest; • loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine. Lennuki suurfarmi rekonstrueerimisel ja laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning tootmise majanduslikust jätkusuutlikkusest. Selleks, et veisekasvatus ja piima tootmine oleks majanduslikult jätkusuutlik, on kavandatud Lennuki suurfarmi rajada uus lüpsikarjalaut (KMH progammi koostamise ajaks oli uue lüpsilauda ehitus lõpetatud) ja rekonstrueerida olemasolev lüpsilaut erivajadustega veiselaudaks. See võimaldab lõpetada lüpsilehmade pidamise Kabila veiselaudas. Parandamaks loomade heaolu ning olemasoleva suurfarmi vastavust keskkonnanõuetele, kavandatakse ühtlasi vanade loomapidamishoonete ja abirajatiste kaasajastamist (sh lüpsikoja rajamist) ning olemasoleva vedelsõnnikuhoidla kasutusele võtmist. Rekonstrueerimis- ja laiendustööd võimaldavad suurfarmis kasutusele võtta kaasaegse tehnoloogia ning jätkata veiste pidamist suurendatud mahus. Ümberehituse vajadus on tingitud peaasjalikult kahest asjaolust: tänapäevase parima võimaliku tehnika kasutus loomapidamis- ja keskkonnanõuete täitmisel ning majanduslik tõhusus. Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid
Recommended publications
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvastik
    SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla
    [Show full text]
  • Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California
    Vance D. Wolverton Chair Emeritus, Department of Music California State University, Fullerton [email protected] MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET Consolidating the Past, Initiating the Future Vance D. Wolverton art Saar (1882-1963) was one of the most important Estonian Mcomposers of art music, espe- cially choral music, of the late nineteenth to mid-twentieth century. He lived and composed through a period of exponential political changes in Estonia—not altogether unlike the upheaval accompanying the collapse of the Soviet Union in 1990/91—including the fi rst period of independence (1918-1939), the fi rst period of Soviet occupation (1939-1941), the Nazi occupation (1941-1944), and nearly half of the second period of Soviet occupation (1944- 1991). It is common knowledge that the Soviets strongly discouraged participation in religious observations and activities, including the com- position of sacred music. It is also clear that such signifi cant disruptions to the political fabric of the nation were bound to infl uence all aspects of society, including music. Mart Saar lived and composed through these momentous times, and his compositions are refl ective of them. CHORAL JOURNAL Volume 57 Number 5 41 MART SAAR ESTONIAN COMPOSER & POET The Musical and Poetic Voice organist. He also edited the music journal “Muusikaleht.” of a Generation From 1943 to 1956, Saar was a professor of composition Along with his contemporary, Cyrillus Kreek (1889- at the Tallinn Conservatory. 1962), Mart Saar is considered one of the founders of Estonian professional music and its national style, espe- cially in the fi eld of choral music.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-007 Asukoht (L-Est’97) X 6489881 Y 585667 Põhja-Sakala valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Objekti aadress: VILJANDIMAA, PÕHJA-SAKALA VALD Tellija: PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf-planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA Mai 2020 TARTU Põhja-Sakala valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Põhja-Sakala valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Viljandimaa, Põhja-Sakala vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Viljandimaa Põhja-Sakala vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Põhja-Sakala Vallavalitsus Lembitu pst 42, Suure-Jaani 71502 Põhja-Sakala vald Viljandi maakond Kontaktisik: Kaja Notta Planeeringuspetsialist Tel 435 5431 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-007
    [Show full text]
  • AS Suure-Jaani Haldus
    AS Suure-Jaani Haldus Põhja-Sakala Vallavalitsus 22.12.2020 Lembitu pst.42 71502 Suure-Jaani AS Suure-Jaani Haldus tegevuspiirkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kooskõlastamine Palume kooskõlastada vee- ja kanalisatsiooniteenuse (joogiveega varustamine ning kanalisatsiooni ära juhtimine) hind AS Suure-Jaani Haldus tegevuspiirkonnas järgnevalt: Piirkond Hind € (sisaldab käibemaksu) VEETEENUS Olustvere alevik Vastemõisa küla Sürgavere küla Reegoldi küla 1,72 Kõidama küla Ülde küla Munsi küla Lõhavere küla Navesti küla Kõpu alevik 1,64 Suure-Jaani linn 1,73 KANALISATSIOONITEENUS Olustvere alevik Vastemõisa küla Sürgavere küla Reegoldi küla 2,25 Kõidama küla Ülde küla Munsi küla Navesti küla Kõpu alevik 1,80 Suure-Jaani linn 2,27 Lai tn 18, Suure-Jaani linn Telefon 437 2054 Registrikood 11351613 Põhja-Sakala vald Mobiil 507 2056 A/a EE312200221035788613 Viljandimaa 71502 e-post: [email protected] AS Suure-Jaani Haldus Põhjendus: Põhja-Sakala vallavalitsus on vastu võtnud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032 (edaspidi ÜVK). ÜVK-s on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise piirkondade vajalikud investeeringud kehtestatud nõuete täitmiseks ning joogi- ja heitvee kvaliteedi tagamiseks. Hinna kujundamisel oleme arvestanud vee- ja kanalisatsiooniteenuse turuhinda ning ÜVK osaliseks elluviimiseks vajalikku hinnatõusu ulatust. Alus: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus §142 (2); Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 Lisad: 1. ÜVK investeeringute maht 2. AS Suure-Jaani Haldus koostatud tabelid vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindadest Eestis ja Viljandimaal (11.12.2020 seisuga) Lugupidamisega, Allkirjastatud digitaalselt Lembit Kruuse juhatuse liige Koostas Jane Lohu [email protected] 5620 0120 Lai tn 18, Suure-Jaani linn Telefon 437 2054 Registrikood 11351613 Põhja-Sakala vald Mobiil 507 2056 A/a EE312200221035788613 Viljandimaa 71502 e-post: [email protected] LISA 1 ÜVK investeeringute maht Tabel 1.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • 37 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    37 buss sõiduplaan & liini kaart 37 Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi Vaata Veebilehe Režiimis 37 buss liinil (Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põltsamaa: 6:15 - 16:35 (2) Suure-Jaani: 18:55 (3) Viljandi Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 37 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 37 buss saabub. Suund: Põltsamaa 37 buss sõiduplaan 53 peatust Põltsamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 - 16:35 teisipäev 6:15 - 16:35 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:15 - 16:35 Tallinna neljapäev 6:15 - 16:35 72 Tallinna Tänav, Viljandi reede 6:15 - 16:35 Laboratooriumi laupäev Ei sõida Aindu pühapäev Ei sõida Klaassepa Marjasalu 37 buss info Tedre Suund: Põltsamaa Peatust: 53 Kavaku Reisi kestus: 55 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Tallinna, Pärsti Laboratooriumi, Aindu, Klaassepa, Marjasalu, Tedre, Kavaku, Pärsti, Karuse, Hussari, Suure-Kapsta, Vana-Jaama, Leederti, Sürgavere, Munsi, Raguni, Karuse Sürgavere Tee, Epra, Oja, Suure-Jaani, Männiku, Kõidama, Putku, Olustvere Raudteejaam, Olustvere, Hussari Papiorg, Paala Kool, Navesti, Lepiku, Jälevere Tee, Võhmassaare, Võhma, Võhma Jaam, Võhma Rist, Suure-Kapsta Soomevere, Koksvere, Uduallika, Arussaare, Kirivere Kool, Kõo, Kõo Tee, Pilistvere Hooldekodu, Pilistvere, Vana-Jaama Kalmistu, Silla, Vitsjärve, Kaigu, Esku, Sillaotsa, Kuningamäe, Lossi, Põltsamaa Leederti Sürgavere Sürgavere tee, Estonia Munsi 2 Munsi Tee, Estonia Raguni Sürgavere Tee Epra Oja 30 Johann Köleri,
    [Show full text]
  • Sürgavere Arengukava 2007- 2017
    Suure- Jaani valla Sürgavere piirkonna külade arengukava aastateks 2007-2017 Sürgavere piirkonna külade arengukava 2007-2017 SISUKORD Sissejuhatav kokkuvõte 3 Oleme Eestimaa kaardil! 5 Sürgavere visioon 6 Asend 7 Ajalugu 9 Piirkonna elanikud 10 Loodus ja keskkond 12 Infrastruktuur 14 Tööstuse struktuur ja äriettevõtted 15 Avaliku sektori asutused 15 Mittetulundusühingud 16 Arengukava seire ja rakendamine 18 Tegevuskava perioodiks 2007 – 2017 19 Lisad: Lisa 1 Arengukava koostamise aruteludest osa võtnud isikud Lisa 2 MTÜ Sürgavere Küla Selts üldkoosoleku protokoll nr 1; 25.01.2007. a; arengukava heakskiitmine 2 Sürgavere piirkonna külade arengukava 2007-2017 SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE Sürgavere piirkonna arengukava on koostatud mittetulundusühingu Sürgavere Küla Selts eestvedamisel. Arengudokument koondab Viljandimaa Suure-Jaani valla Epra, Kabila, Kerita, Munsi ja Sürgavere külade arengueesmärke ja tegevuskava, mille elluviimine võimaldab seatud sihtideni jõuda. Piirkondlikku printsiipi on rakendatud, kuna mittetulundusühingu Sürgavere Küla Selts (lühendnimetusena SKS) tegutsemispiirkond hõlmab koostööalas loetletud külasid. Samuti kuulusid need külad kunagise kolhoosi „Kindel Tee” koosseisu. Ollakse harjunud koos tegutsema . Samaaegselt käesoleva dokumendi koostamisega on käesoleval aastal alustatud neljast omavalitsusest üheks suurvallaks koondunud Suure-Jaani valla arengukava koostamisega aastateks 2007-2015. Küla arengukava koostamise idee tekkis vajadusest määratleda strateegilised arenguperspektiivid ja -eesmärgid, siduda külaelanike
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-007 Asukoht (L-Est’97) X 6489881 Y 585667 Põhja-Sakala valla üldplaneering lisad Objekti aadress: VILJANDIMAA, PÕHJA-SAKALA VALD Tellija: PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA Mai 2020 TARTU Põhja-Sakala valla üldplaneering Lisad Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Põhja-Sakala valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Viljandimaa, Põhja-Sakala vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Viljandimaa Põhja-Sakala vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Põhja-Sakala Vallavalitsus Lembitu pst 42, Suure-Jaani 71502 Põhja-Sakala vald Viljandi maakond Kontaktisik: Kaja Notta Planeeringuspetsialist Tel 435 5431 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-007 Objekti aadress: Viljandimaa, Põhja-Sakala vald 2 / 41 Põhja-Sakala valla üldplaneering Lisad Kobras AS litsentsid / tegevusload:
    [Show full text]