Sürgavere Põllumajandusühistu Keskkonnakompleksloa Taotluse Keskkonnamõju Hindamine OÜ KB ENVIRON

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

TARTU

2012 Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

SISUKORD

SISUKORD 2 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 2 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus 5 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja piirkonna keskkonnaseisund 11 4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevad tagajärjed 16 4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele 16 4.2 Mõju inimeste heaolule ja tervisele 22 4.3 Mõju õhukvaliteedile (sh lõhna levik) 24 4.4 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale 32 4.5 Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele 34 4.6 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ja muud mõjud 35 5. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus 36 6. Tegevusega kaasneva keskkonnamõju analüüs ja vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks 38 7. Keskkonnamõju eeldatav toime ja sellega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus 43 8. Ülevaade kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahju reaalsetest hüvitusmeetmetest 44 9. Keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal tehtud põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks 45 10. Loodusvara kasutamise otstarbekus ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavus säästva arengu põhimõtetele 47 11. Kavandatava tegevuse erinevate reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlus 48 12. Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise konsultatsioonide tulemustest 51 13. Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ilmnenud raskused 53 14. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte 54 15. Ülevaade tegevusega seotud õigusaktidest ja kõrgematest arengudokumentidest jm allikatest 56 16. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nende esitajatele antud selgitused ettepanekute, vastuväidete arvestamise või arvestamata jätmise kohta 57 17. Aruande avalik arutelu ja selle protokoll 58 18. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart 59

LISAD Lisa 1. KMH programm Lisa 2. KMH programmi lisad (avaliku arutelu protokoll, osalejate nimekiri, avalikustamise teade ja menetlusosalised) Lisa 3. KMH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4. Välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamine Lisa 5. Saasteainete hajumisarvutused ja –kaardid Lisa 6. Sürgavere PÜ keskkonnakompleksloa taotluse täpsustused (esitatud digi-dokumendina) Lisa 7. KMH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine Lisatakse peale avaliku väljapaneku toimumist Lisa 8. KMH aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri Lisatakse peale avaliku väljapaneku toimumist

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmise keskkonnanõuetele vastavuse ja loomade heaolu parandamine, tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivistamine. Selleks soovitakse Lennuki suurfarm rekonstrueerida ja laiendada ning jätkata ümberehitatud farmis veiste intensiivkasvatust piima tootmiseks. Ümberehitustööde käigus on kavandatud rajada uus vabapidamisega lüpsilaut ja võtta kasutusele juba varem rajatud vedelsõnnikuhoidla ning jätkata olemasoleva lüpsilauda rekonstrueerimist erivajadustega veiselaudaks.

Kavandatava tegevuse maksimaalseks mahuks oli Sürgavere PÜ keskkonnakompleksloa taotluse koostamise ja keskkonnamõju hindamise algatamisel arvestatud kokku 1798 veisekohaga, neist 624 lehmakohta, 770 noorloomakohta ja 364 vasikakohta. Lennuki suurfarmi rekonstrueerimise ja tegevuse planeerimise käigus on kavandatava tegevuse mahtusid täpsustatud, arvestades seejuures ka keskkonnatingimustega.

Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on: • Lennuki suurfarmi rekonstrueerimine ja laiendamine; • Sürgavere PÜ veisefarmide käitamine; • veisefarmide sulgemine tegevuse lõpetamisel.

Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87), edaspidi KeHJS.

Keskkonnamõju hindamine on algatatud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 14.07.11 kirjaga nr PV 6-10/11/15939-4 vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 p 1 ja p 2, § 6 lg 1 p 27, § 6 lg 3, § 6 lg 4, § 7 lg 2 ja § 11 lg 3. § 6 lg 1 punkt 27 sätestab, et olulise keskkonnamõjuga tegevus on niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 450 lüpsilehma ning punkt 35 sätestab, et eeltoodu kehtib ka käitise muutmise või ehitise laiendamise või rekonstrueerimise puhul. Kavandatud tegevuse puhul on nimetatud künnisvõimsus ületatud.

Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on: • teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustamist ning edendada säästvat arengut; • anda keskkonnakompleksloa väljastajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Samuti võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. 3

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised on: Arendaja: Sürgavere Põllumajandusühistu Otsustaja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Järelevalvaja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon KMH ekspertrühm: Alar Noorvee, OÜ Alkranel litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr. KMH 0098), Kalev Liiv, OÜ KB Environ keskkonnaspetsialist. Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on: • naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangute kui täiendavate võimaluste) ja keskkonnatingimuste osas; • piirkonna elanikud keskkonnaseisundi osas; • Suure-Jaani valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas; • naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui täiendavate võimaluste osas; • Suure-Jaani Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise, arendaja tegevuse järelevalve korraldamise ja vallas arendustegevuse suunamise osas; • Viljandi Maavalitsus, vähemalt planeeringute suunamise osas; • Keskkonnainspektsioon, arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas; • Terviseamet, inimese heaolu ja tervisega seotud küsimuste osas; • keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamise ja lahenduste suunamise osas; • teised huvirühmad.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus

Sürgavere PÜ poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks ning sealjuures: • tootmise keskkonnanõuetele vastavuse parandamine; • parima võimaliku tehnika kasutuselevõtt; • ettevõtte tootmismahu suurendamine tulenevalt tootmise optimeerimisest; • loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine.

Lennuki suurfarmi rekonstrueerimisel ja laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning tootmise majanduslikust jätkusuutlikkusest. Selleks, et veisekasvatus ja piima tootmine oleks majanduslikult jätkusuutlik, on kavandatud Lennuki suurfarmi rajada uus lüpsikarjalaut (KMH progammi koostamise ajaks oli uue lüpsilauda ehitus lõpetatud) ja rekonstrueerida olemasolev lüpsilaut erivajadustega veiselaudaks. See võimaldab lõpetada lüpsilehmade pidamise Kabila veiselaudas.

Parandamaks loomade heaolu ning olemasoleva suurfarmi vastavust keskkonnanõuetele, kavandatakse ühtlasi vanade loomapidamishoonete ja abirajatiste kaasajastamist (sh lüpsikoja rajamist) ning olemasoleva vedelsõnnikuhoidla kasutusele võtmist. Rekonstrueerimis- ja laiendustööd võimaldavad suurfarmis kasutusele võtta kaasaegse tehnoloogia ning jätkata veiste pidamist suurendatud mahus. Ümberehituse vajadus on tingitud peaasjalikult kahest asjaolust: tänapäevase parima võimaliku tehnika kasutus loomapidamis- ja keskkonnanõuete täitmisel ning majanduslik tõhusus.

Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärgiks on Sürgavere PÜ ühe põhitegevuse, veisekasvatuse ja piimatootmise jätkamine. Selleks kavandab arendaja Sürgavere farmikompleksi territooriumil asuva Lennuki suurfarmi ümberehitamist ja laiendamist, mis KMH läbiviimise käigus on suures osas ka ellu viidud .

Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Kuna Sürgavere farmikompleksi kuuluva Lennuki farmi suurus ületab saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 7 lg 2 kohaselt seaduses kehtestatud künnisvõimsuse ja KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künnisvõimsuse (veiste arvu), siis keskkonnamõju eelhindamist eraldi protsessina ei rakendatud. Tinglikult viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Alternatiivide valik toimus arendaja ja eksperdi koostöös.

Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele: - olema vastavuses õigusaktidega; - ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju; - vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv); - olema majanduslikult teostatavad; - olema tehniliselt teostatavad; - vastama parimale võimalikule tehnikale; - arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.

Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on ekspertrühm koos arendajaga leidnud kolm reaalset tegevuse alternatiivi, mille tagajärgi ja võimalikke mõjusid aruande koostamisel hinnata. 5

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Võrreldes keskkonnakompleksloa (KKL) taotlusega ja algselt KMH programmis esitatud alternatiividega on keskkonnamõju hindamise käigus toimunud tegevuse mahtude täpsustamine ja mõningane veiste arvu vähendamine Lennuki suurfarmis. Loataotluse menetluse ja KMH protsessi käigus on oluliselt muutunud Alternatiiv 0. Keskkonnakompleksloa taotluse koostamisel ja enne Lennuki suurfarmi rekonstrueerimist oli Lennuki suurfarmis kokku kuni 466 veisekohta (kuni 300 lüpsilehma, 70 poegimis- ja 96 vasikakohta) ja lautades oli kasutusel tahesõnniku mehaaniline (traktori ja kraapidega) eemaldamine tahesõnnikuhoidlatesse.

Alternatiiv 0 KMH algatamisel oli reaalne olukord, kus Lennuki suurfarmi ei rekonstrueerita ja jätkatakse olemasolevate nõukogude ajal rajatud laudahoonete ja sõnnikuhoidlate kasutamist. Tegemist oli nn nullalternatiiviga.

KKL taotluse menetlemise käigus alustas arendaja Lennuki farmi rekonstrueerimist ning KMH programmi arutelu ajaks oli valminud uus lüpsilaut ja alustatud vana lüpsilauda rekonstrueerimist erivajadustega veiselaudaks. Lisaks täpsustati erivajadusega lauta kavandatud loomakohtade arv. KMH programmi avalikustamise käigus täpsustati nn nullalternatiivi eeldusel, et ka see alternatiiv peab olema reaalne, ehk eelduseks on, et sellise lahenduse tegevused peavad vastama asjakohaste õigusaktide nõuetele ja parimale võimalikule tehnikale.

KMH käigus hinnatakse olukorda, kus Sürgavere PÜ nii olemasolevates farmides kui ka Lennuki suurfarmis koos valminud uue lüpsilaudaga jätkab eeldatavalt olemasolevas mahus ja kasutusel oleval tehnoloogilisel baasil kuni 1470 veisekohaga (993,2 LÜ1).

Tegevus jätkuks järgnevates Sürgavere PÜ farmides: • kuni 624 lüpsilehma (sh kuni 364 lüpstavat uues lüpsilaudas ning ülejäänud 70 lehma on poegivad- ja kinnislehmad vanas poegimislaudas) Lennuki suurfarmis ja 190 lüpsilehma Kabila veiselaudas; • kuni 500 lehmmullikat (Epra ja Männiku veiselaudas); • kuni 346 vasikat (kuni 6 kuud) Sürgavere farmikompleksi Lennuki ja Altvälja laudas ning Kabila veiselaudas.

Alternatiiv I Teiseks alternatiiviks on olukord, kus Lennuki suurfarmis viiakse lõpuni rekonstrueerimis- ja laiendustööd. Suurfarm kaasajastatakse ning sealset tootmismahtu suurendatakse. Kavandatav tegevus on hindamisel kui Alternatiiv I.

Lennuki suurfarmis on kasutusel uus vabapidamisega lüpsilaut koos olemasoleva vedelsõnnikuhoidlaga ja olemasolev lüpsilaut rekonstrueeritakse erivajadustega veiselaudaks. Sürgavere PÜ piimakarja laiendatakse vastavalt täpsustatud rekonstrueerimiskavale kuni järgmise veisekohtade arvuni (1779 veist e 1160,6 LÜ), sh: • kuni 606 lüpsilehma (sh kuni 364 lüpstavat ja 242 erivajadustega lehma) Lennuki suurfarmis; • kuni 450 lehmmullikat (Lennuki vanas poegimislaudas, Epra ja Männiku laudas); • kuni 350 pullmullikat (Kabila ja Männiku laudas); • kuni 373 vasikat (kuni 6 kuud) Sürgavere farmikompleksi Lennuki farmis ja Altvälja laudas.

1 LÜ - loomühik, koefitsientide süsteemi põhjal leitud baasühik, millega iseloomustatakse ühiselt kõikide loomaliikide ja vanusegruppide poolt avalduvat koormust. Aruandes kasutatakse järgmisi väärtusi: piimalehm 1,0; noorloom 0,5 ja vasikas (kuni 6 kuu vanune) 0,2 LÜ 6

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Vastavalt keskkonnakompleksloa taotlusele oli Sürgavere PÜ piimakarja kavas laiendada kuni järgmise kohtade arvuni (1798 veist e 1198,8 LÜ), sh: • kuni 664 lüpsilehma (sh kuni 364 lüpstavat ning ülejäänud kuni 300 lehma on poegivad- ja kinnislehmad jt) Lennuki suurfarmis; • kuni 420 lehmmullikat (Lennuki, Epra ja Männiku laudas); • kuni 350 pullmullikat (Kabila ja Männiku laudas); • kuni 364 vasikat (kuni 6 kuud) Sürgavere farmikompleksi Lennuki farmis ja Altvälja laudas.

KMH käsitluses on Alternatiiv I kohaselt kavas peale uue vabapidamisega 364-kohalise Lennuki lüpsilauda rajamist rekonstrueerida ka lüpsikoda ja olemasolev lüpsilaut erivajadustega veiselaudaks ning olemasolev poegimislaut noorkarjalaudaks. Koos uue lüpsilaudaga võetakse kasutusele olemasolev vedelsõnnikulaguun mahtuvusega 12000 t. Lehmi peetakse uues lüpsilaudas aastaringselt puhkelatrites neljas loomagrupis. Uues lüpsilaudas kogutakse vedelsõnnik tiibskreeperite abil ristkanalisse, kust see suunatakse sõnniku pumbakaevu ja pumbatakse sealt vedelsõnnikulaguuni.

KMH aruande koostamise ning erivajadusega lauda projekteerimise käigus selgus, et kavandatud loomakohtade arvud olid ülehinnatud ning vajasid veterinaarnõuete tagamiseks loomakohtade vähendamist 302 lehmakohalt 242 lehmakohani. Rekonstrueeritavasse Lennuki erivajadustega veiselauta on seega kavandatud 205 lehmade puhkelatrikohta, 21 lõastuskohta tiinetele lehmadele ja 4 grupisulgu kokku 16 lehmakohaga ning 43 vasikakohta (sh 22 individuaalboksi). Lehmade puhkelatritest eemaldatakse vedelsõnnik skreeperite abil ristkanalisse ning suunatakse sealt edasi sõnnikupumplasse ja lägalaguuni. Lõaspidamise lehmakohtadest ja grupisulgudest ning vasikaboksidest eemaldatakse tekkiv tahesõnnik traktori abil lauda otsas asuvasse olemasolevasse tahesõnnikuhoidlasse.

Olemasolev Lennuki poegimislaut rekonstrueeritakse perspektiivselt noorkarjalaudaks kuni 100 noorlooma- ja 90 vasikakohaga, kust tekkiv tahesõnnik eemaldatakse traktori abil lauda otsas asuvasse olemasolevasse tahesõnnikuhoidlasse.

Sürgavere farmikompleksi Altvälja vasikalaudas on vabapidamisega grupisulgudes kuni 240 vasikakohta. Laudast eemaldatakse tahesõnnik traktori abil Lennuki poegimislaudaga ühisesse tahesõnnikuhoidlasse või viiakse põllule sõnnikuauna. Laudas on kasutusel loomade jooturid ja söötade jagamiseks kasutatakse käsikärusid.

Sürgavere farmikompleksi Männiku vabapidamisega noorkarjalaudas on grupisulgudes kuni 300 noorloomakohta. Laudast eemaldatakse tahesõnnik traktori abil lauda otsas asuvasse tahesõnnikuhoidlasse mahtuvusega ca 1500 t või viiakse põllule sõnnikuauna. Laudas on kasutusel loomade jooturid ja söötade jagamiseks kasutatakse söödajagajat.

Epra vabapidamisega noorkarjalaudas on kuni 200 noorloomakohta koos ca 2500 t mahutava katusealusega sõnnikuhoidlalaudaga ja puurkaev-pumbamajaga. Laudas on loomade nivoojootjad ja tahesõnnik eemaldatakse tahesõnnikuhoidlasse traktoriga. Laudas kasutatakse söötade jagamisel söödajagajat. Laudas kasutatakse allapanuna peenestatud põhku (võimalusel turvast).

KMH koostamise ajal on Kabila lõaspidamisega lüpsilaudas kuni 190 lehma- ja 10 vasikakohta koos ca 2000 t mahutava tahesõnnikuhoidla, reoveepuhasti ja puurkaevuga. Lüpsilaudas on kasutusel torusselüpsi seadmed, 5000 l mahutav piimajahutustank koos pesuseadmega, loomade automaatjootjad ning tahesõnniku tahesõnnikuhoidlasse eemaldamise kraap- ja kopptransportöör. Lüpsilaudas kasutatakse söötade jagamisel ja allapanu (peenestatud põhk või turvas) laotamiseks käsikärusid. Lüpsilaudas tekkiv reovesi juhitakse reovee puhastusseadmetesse (biotiik ca 550 m2). 7

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Perspektiivselt peale uue Lennuki suurfarmi rekonstrueerimist kasutatakse Kabila veiselauta vabapidamisel rühmasulgudega noorkarjalaudana, kus on kuni 200 noorloomakohta. Laudas lõpetatakse lüpsiseadmete kasutamine, mille tulemusena ei teki ka enam tehnoloogilist reovett ja jääb seni töötanud 10 töötaja asemel tööle 1 inimene. Selle tulemusena kuuluvad puhastusseadmed likvideerimisele ja lõpeb heitvee juhtimine veekogusse.

Sürgavere PÜ veisefarmides jätkuks nimetatud alternatiivi rakendumisel noorloomade pidamine täies mahus, st ettevõte tegeleb ka pullmullikate kasvatamisega. Tulenevalt ettevõtte veisekarja struktuurist ja loomade jaotumisest farmide vahel oleks kavandatava tegevuse puhul perspektiivne loomade arv farmides kokku 1779 veisekohta sh Lennuki suurfarmis 839 veisekohta. Selle alternatiivi rakendamisel olemasolevad laudahooned kaasajastakse ja minnakse üle veiste vabapidamisele.

Alternatiiv II Kavandatava tegevuse mahud ja iseloom on samad, mis Alternatiiv I puhul: peale uue vabapidamisega 364-kohalise Lennuki lüpsilauda rajamist rekonstrueeritakse ka lüpsikoda ja olemasolev lüpsilaut erivajadustega veiselaudaks ning olemasolev poegimislaut noorkarjalaudaks. Antud alternatiivi rakendumisel loobutakse pullmullikate kasvatamisest, mille tulemusena on võimalik täielikult loobuda Kabila veiselauda kasutamisest loomapidamishoonena ja vähendada poole võrra loomakohtade arvu Sürgavere farmikompleksi Männiku noorkarjalaudas.

Tulenevalt ettevõtte veisekarja struktuuri muutusest ja loomade jaotumisest farmide vahel, oleks kavandatava tegevuse puhul perspektiivne loomade arv farmides kokku 1429 veisekohta (950,6 LÜ) sh Lennuki suurfarmis 839 veisekohta. Seega oleks Sürgavere PÜ veiste arv Alternatiiv II puhul 350 veisekoha (mullikakoha) võrra Alternatiivist I väiksem.

Olemasolev olukord Sürgavere PÜ loomakasvatuse tootmishooned asuvad kolmel tootmisterritooriumil (kolmel kinnistul) Sürgavere, Kabila ja Epra külas.

Sürgavere farmikompleks, mis koosneb Lennuki suurfarmist (uus ja vana lüpsilaut, poegimislaut), Altvälja vasika- ja Männiku noorkarjalaudast, asub Sürgavere Suurfarmi maaüksusel (registriosa 2713339/27133, katastriüksus 75903:003:0022, 19,04 ha). Lisaks asuvad kinnistul vanad sealaudad ning muud hooned ja rajatised. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.

Sürgavere farmikompleks koos muude tootmishoonetega asub Sürgavere külakeskuse põhjaosas ja Sürgavere Suurfarmi kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Sürgavere farmikompleksi kuuluv Lennuki veisefarm koosnes keskkonnakompleksloa taotluse koostamisel viiest hoonest: -vana lüpsilaut (300 boksides lehmakohta) koos laudaga ühendatud lüpsikojaga (DeLavali lüpsiplats 2x10 kohta, piimajahutustank 6000 l koos pesuseadmetega, loomade jooturid ning piima jahutamise jääksoojust kasutavad veesoojendid); -poegimislaut (70 lõaspidamise lehma- ja 96 vasikakohta). Poegimislaudas on kasutusel kannulüps ja kogu väljalüpstud piim kasutatakse poegimislaudas vasikate söödana; -koresöödahoidla ja kaalumaja koos rajatiste (silohoidlad, tahesõnnikuhoidlad mahtuvusega kuni 2500 t, puurkaev-pumbamaja jm) ja seadmetega (veekatel võimsusega kuni 50 kW jm).

Lennuki vanast lüpsilaudast eemaldati tahesõnnik traktoriga ja poegimislaudast kraapidega tahesõnnikuhoidlatesse. Tahesõnnikuhoidlana on võimalik kasutada ka vanade sealautade juures 8

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON asuvat katusealusega sõnnikuhoidlat mahtuvusega ca 3500 t. Lennuki suurfarmis on kasutusel söödamikser, kuid poegimislaudas kasutatakse käsikärusid. Suurfarmis kasutatakse allapanuna peenestatud põhku (võimalusel turvast), mille laotamiseks kasutatakse söödajagajat ja käsikärusid.

Altvälja vasikalaut, kus on vabapidamisega grupisulgudes kuni 240 vasikakohta. Laudast eemaldatakse tahesõnnik traktori abil Lennuki poegimislaudaga ühisesse tahesõnnikuhoidlasse või viiakse põllule sõnnikuauna. Laudas on kasutusel loomade jooturid ja söötade jagamiseks kasutatakse käsikärusid.

Männiku noorkarjalaut, kus on vabapidamisega grupisulgudes kuni 300 noorloomakohta. Laudast eemaldatakse tahesõnnik traktori abil lauda otsas asuvasse tahesõnnikuhoidlasse mahtuvusega ca 1500 t või viiakse põllule sõnnikuauna. Laudas on kasutusel loomade jooturid ja söötade jagamiseks kasutatakse söödajagajat.

Sürgavere farmikompleksi olmeruumid asuvad Lennuki suurfarmis, kus töötab kokku kuni 26 inimest.

Vett kasutatakse farmikompleksis loomade jootmiseks, ruumide ja seadmete pesuks ning töötajate olmevajadusteks. Veevõtt toimub Sürgavere farmi puurkaevust (kaevu katastrinumber 6016) siluri veekompleksist. Lubatud veevõtt on vee erikasutusloa alusel 5200 m3 aastas, 1300 m3 kvartalis, 14 m3 ööpäevas. Lennuki suurfarmis tekkiv reovesi juhitakse Sürgavere küla reoveepuhastisse (puhasti haldaja Suure-Jaani Haldus).

Peamised loomakasvatuse käigus tekkivad jäätmed on loomsed jäätmed (lõpnud loomad), taimsed jäätmed (söödajäätmed jms), segaolmejäätmed, söödapakendid jt pakendijäätmed (plastik, paber, metall, puit jt) ning ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed). Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus ning antakse lepingu alusel üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle loomsete jäätmete käitlemiskeskusesse (AS Vireen).

Energiat vajatakse farmikompleksis eeskätt loomade söötmiseks, kompleksi valgustuseks ning sõnniku eemaldamiseks.

Enamus farmikompleksi teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute.

Kabila veiselaut koos rajatistega asub Kabila külas Kabila karjalauda maaüksusel (registriosa 1917839/19178, katastriüksus 75903:002:0710, 48,5 ha). Kabila lõaspidamisega lüpsilaudas on kuni 190 lehma- ja 10 vasikakohta ning veiselauda juurde kuulub ca 2000 t mahutavusega tahesõnnikuhoidla ja reoveepuhasti. Lauta veega varustav puurkaev asub Juhan Tääkerile kuuluval Paduri kinnistul ja kaevu kasutamise kohta on sõlmitud kirjalik rendileping. Lüpsilaudas on kasutusel torusselüpsi seadmed, 5000 l mahutav piimajahutustank koos pesuseadmega, loomade automaatjootjad ning tahesõnniku tahesõnnikuhoidlasse eemaldamise kraap- ja kopptransportöör. Lüpsilaudas kasutatakse söötade jagamisel käsikärusid. Lüpsilaudas kasutatakse allapanuna peenestatud põhku (võimalusel turvast), mille laotamiseks kasutatakse käsikärusid. Lüpsilauda reovesi juhitakse puhastusseadmetele (biotiik ca 550 m2). Lüpsilaudas töötab kuni 10 inimest. Veiselaudas tekkiv reovesi kuni 821 m3 aastas juhitakse lauda juures asuvasse reoveepuhastisse.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Epra noorkarjalaut koos rajatistega asub Epra külas Epra noorloomalauda maaüksusel (registriosa 2713439/27134, katastriüksus 75903:002:0002-0003, 14,8+5,6 ha).

Epra vabapidamisega noorkarjalaudas on kuni 200 noorloomakohta ning veiselauda juurde kuulub ca 2500 t mahutavusega katusealusega tahesõnnikuhoidlalauda ja puurkaev-pumbamaja. Laudas on loomade nivoojootjad ja tahesõnnik eemaldatakse tahesõnnikuhoidlasse traktoriga. Laudas kasutatakse söötade jagamisel söödajagajat. Laudas kasutatakse allapanuna peenestatud põhku (võimalusel turvast). Laudas töötab 1 inimene.

Sürgavere PÜ kasutuses on kokku kuni 1300 ha põllumajanduslikku maad, millest ca 635 ha on haritav põllumaa. Sürgavere PÜ kinnistute pindala on kokku 127,2549 ha, millest 81,2388 ha on haritavat ja 4,6461 ha looduslikku rohumaad. Põllumajanduslikku maad kasutatakse ka Suure-Jaani valla maaomanike/haldajatega sõlmitud maakasutuse lepingute alusel kokku 1099,81 ha ja lisaks on Sürgavere PÜ kasutusvalduses kokku ca 149,7 ha haritavat maad. Kogu haritavast põllumaast ei väetata vaid ca 5 ha looduslikku rohumaad, ülejäänud põllu pinnale antakse vajadusel ja võimalusel ka väetist.

Tänasega on Sürgavere PÜ tootmismaht ca 3500 tonni toorpiima ja ca 60 t veiseliha (tapakaalus) aastas.

Sürgavere PÜ-le kuulub 3 silohoidlat, mille kogumahutavus on ca 4700 tonni. Silo tehakse kokku ca 7000 tonni ja heina ca 3000 tonni. Osa jõusöödast ostetakse sisse ja osa valmistatakse ise.

Vedelsõnnikut tekib kuni 7600 tonni ja tahesõnnikut kuni 7800 t aastas.

Kavandatav tegevus 2012. algul valmis 364 lüpsilehmale vabapidamislaut olemasoleva rekonstrueeritud lüpsikoja läänepoolse laienduse külge ja kasutusele võeti varem ehitatud 12 000 m3 mahutavusega vedelsõnnikulaguun. Samuti alustati 2012. a algul vana lüpsilauda rekonstrueerimist erivajadustega veiselaudaks ja ehitustööde ajal laudas loomi ei hoita.

Peale erivajadustega veiselauda valmimist on võimalik lõpetada lüpsilehmade pidamine Kabila veiselaudas ja järgmises ehitusetapis rekonstrueerida olemasolev Lennuki poegimislaut ja Kabila lüpsilaut vabapidamisega noorkarjalautadeks.

Lennuki suurfarmi valmimisel koondatakse sellesse kõik lüpsilehmad ning Kabila ja Epra veiselauta jääksid vaid mullikad (noorloomad).

Seega taotletakse keskkonnakompleksluba täpsustunud tootmisvõimsusele kuni 606 lüpsilehma, 800 noorlooma ja 373 vasikat. Kokku 1779 veist e 1160,6 LÜ. Piima plaanitakse saada kuni 7000 tonni ja veiseliha realiseerida 150 tonni (eluskaalus) aastas.

KMH menetluse aluseks olevas loataotluses on kavandatud tootmisvõimsuseks kuni 664 lüpsilehma, 770 noorlooma ja 364 vasikat. Kokku 1798 veist e 1198,8 LÜ. Piima plaanitakse saada kuni 7000 tonni ja veiseliha realiseerida 150 tonni (eluskaalus) aastas. Seega on KMH käigus vähenenud maksimaalne tootmisvõimsus peale 2. etapi farmide rekonstrueerimist 19 veise ja 38,2 LÜ võrra. Samuti on vähenenud tekkiva sõnniku kogused 901,5 t võrra ja farmides kasutatava vee kogused enam kui 11 000 m3 võrra aastas ning lõpetatakse heitvee juhtimine Kabila biotiigist Kabila ojja. 10

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja piirkonna keskkonnaseisund

Sürgavere PÜ tegevus toimub mitmel territooriumil (kinnistul) Suure-Jaani vallas. Suure-Jaani vallas kuulub ettevõttele Sürgavere farmikompleks (Lennuki suurfarm, Altvälja vasikalaut ja Männiku noorkarjalaut), Kabila veiselaut, Epra noorkarjalaut, Kerita noorkarjalaut (pole kasutusel), töökojahooned, kuivatikompleks jm hooned ning rajatised.

Suure-Jaani vallas Sürgavere külas asuvad Sürgavere farmikompleks koos põllumajandushoonete ja rajatistega, kuivatikompleks (teraviljakuivatid, heinaseemnekuivati), töökojad (garaažid- kombainikuurid, laohooned, tankla jm), muud hooned ja rajatised (kaalumaja, kartulihoidla, laohooned, puurkaev jm) ning klubi koos kontoriga.

Kabila külas asuvad Kabila veiselaut koos sõnnikuhoidlaga ning muud hooned ja rajatised (Polli küün, kartulihoidla, Parduse laohoone, puurkaev jm).

Epra külas asub Epra noorkarjalaut koos rajatistega (sõnnikuhoidla, puurkaev jm).

Kerita külas asub amortiseerunud Kerita laut (pole kasutusel) koos puurkaevuga.

Sürgavere PÜ veisefarmid ja kasutatavad põllumaad asuvad Suure-Jaani valla kaguosas (Sürgavere, Kabila, Epra, Munsi, Kerita jt külas) pikaajalise põllumajandustootmise piirkonnas. Sürgavere farmikompleks koos muude tootmishoonetega asub Sürgavere küla keskuse põhjaosas.

Sürgavere farmikompleksi Lennuki suurfarm on lõuna suunas asuvast Viljandi linna piirist ca 12,8 km ja loode suunas asuvast Suure-Jaani linna piirist ca 4,5 km kaugusel. Farmikompleksi mõjupiirkond jääb Sürgavere küla keskosast põhja poole ning seal asuvad elamud (lähim Altvälja elamu ca 100 m kaugusel Lennuki suurfarmi silohoidlatest põhja suunas ja Aibeli elamu ca 100 m kaugusel Männiku laudast edela suunas) ja taluhooned.

Suure-Jaani valla üldplaneeringu2 alusel asuvad kavandatud laudad Sürgavere küla kompaktse hoonestusega alal, kus on lubatud põllumajanduslike tootmishoonete ja neid teenindavate taristute rajamine (tootmisala T5). Farmikompleksi ümbritsevad põhjast, idast ja läänest väärtuslik põllu- ja heinamaa, lõunast pargiala ja elamumaa. Sürgavere PÜ tootmishooned ja põllumaad (heinamaad) ei asu nitraaditundlikul alal. Sõnnikulaotuspõldude piirkond asub veisefarmide vahetus ümbruses ja kaugemal.

Soomaa rahvuspark (NATURA-hoiuala) asub ca 12,3 km ja Lehtsaare looduskaitseala ca 11,5 km kaugusel lääne suunas ning Parika looduskaitseala (NATURA-hoiuala) ca 13,3 km kaugusel Lennuki suurfarmist ida suunas. Sürgavere park asub ca 130 m kaugusel Lennuki suurfarmi Männiku laudast lõuna suunas.

Kabila veiselaut asub Kabila küla keskosas ca 5,5 km Sürgavere farmikompleksist edela suunas ja ca 5,6 km Suure-Jaani linnast lõuna suunas.

2 Suure-Jaani valla üldplaneering on kehtestatud Suure-Jaani Vallavolikogu 27.novembri 2008.a määrusega nr 136 11

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Epra noorkarjalaut asub Epra küla põhjaosas ca 5,8 km Sürgavere farmikompleksist loode suunas ja ca 0,8 km Suure-Jaani linnast lõuna suunas.

Suure-Jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla liitumisel. Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas ning hõlmab 746,61 km2, mis on 21% Viljandimaast. Maakonnakeskusesse Viljandisse on vallakeskusest Suure-Jaani linnast 25 km, valla piirist aga alla 7 kilomeetri. Vald ulatub rohkem kui 47 kilomeetrit idast läände ja 28,5 kilomeetrit põhjast lõunasse. Suure-Jaani vald on territooriumi suuruse poolest Eestis teisel kohal. Vallas paikneb osaliselt Soomaa Rahvuspark.

Tähtsamatest maanteedest läbivad valda Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia ja Mudiste - Suure-Jaani - Vändra tugimaanteed.

Vallas on üks vallasisene linn - Suure-Jaani (1238 elanikku), üks alevik - Olustvere (513) ja 46 küla, sh Epra (94), Kabila (71), Kerita (64), Sürgavere (440) jt.

Kõige rohkem inimesi elab Suure-Jaani linnas - umbes 1250, kõige vähem - alla kümne - aga Karjasoo külas. Territooriumilt on suurim Sandra küla - ~173 km2. Elanikke on külas aga vaid pisut üle kahe tosina - suure osa hõlmab Valgeraba. Suure-Jaani vallas elab 14.05.2007 seisuga 6129 elanikku ehk umbes 11% Viljandimaa elanikest. Valla keskmine asustustihedus on 8,45 inimest ruutkilomeetri kohta.

Äriregistri andmetel on seisuga 20. mai 2007 Suure-Jaani valla territooriumil registreeritud 145 ettevõtet ja 175 füüsilisest isikust ettevõtjat. Põllumajanduses on vallas peamisteks tegevusaladeks liha- ja piimakarjakasvatus, teraviljakasvatus ning aiandus. 2005. aasta andmete põhjal olid valla suuremateks ettevõteteks käibe alusel (käibega üle 1 miljoni krooni) Sürgavere Põllumajandusühistu ja Pilkes Põhjaka Põllumajandus OÜ.

Peamiseks kasutatavaks loodusressursiks on põhjavesi, mida kasutatakse majandus- ja joogiveena. Põhjavett võetakse eratarbijate puhul 10 kuni 20 m sügavustest puurkaevudest.

Sürgavere PÜ puurkaevud on 60 kuni 160 m sügavused ja tarbivad devoni ja siluri veehorisondi põhjavett.

Riikliku tähtsusega maavarade maardlaid Suure-Jaani valla territooriumil ei ole. Maavaradest asuvad valla territooriumil Murru, Tohvri ja Laninga liivamaardlad; Aimla, Tääksi Vesiveski ja Tääksi kruusamaardlad; Parika, Soosaare ja Välgita turbamaardlad ning Tohvri savimaardla. Maavarade kaevandamine lubade alusel toimub Laninga liivakarjääris ja Tääksi kruusamaardlas. Turvast on mitmetes valla rabades. Turba kaevandamine toimub Parika turbarabas.

Mullastik on põllumajandusmaadel aktiivselt kasutusel. Sakala kõrgustiku lavajas-lainjal moreentasandikul on muld kõrge viljakusega. Domineerivad kamarleetmullad. Mullastiku lähtekivimiks on moreen. Olustvere ja Sürgavere piirkonda jäävad head põllumaad, mis soodustavad põllumajandust.

Majanduslikult kasutatav mets on riigi- ja eraomanduses. Metsa kasutatakse metsamajanduskavade alusel. Suure-Jaani lähiümbruse mets on kasutusel eelkõige rohelise vööndi metsana, seda kasutatakse eelkõige puhkemajanduslikult ning lageraieid ei tehta. Suur osa metsast on looduskaitse nõuetest tulenevalt piiratud majandusliku kasutusega.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Suure-Jaani vald asub Sakala kõrgustiku põhjaosas ja Pärnu madalikul. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga – astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Navesti orundis asendub geoloogilises aluspõhjas Põhja-Eestile iseloomulik lubjakivi Sakala kõrgustikku iseloomustava devoni liivakiviga. Lavajas-lainjal moreentasandikul on muld kõrge viljakusega. Moreen on kõva ja kuiv, allosas kohati poolkuiv kuni plastne ja märg. Kohati lasuvad moreenil saviliivad ja tolmliivad paksusega vastavalt 0,4-1,0 m ja 1 m. Aluspõhjalised savid keskdevoni Pärnu ja Narva lademetest vahelduvad dolomiitidega. Ülemsiluri dolomiidid paiknevad ca 40m sügavusel. Geoloogilise aluspõhja paljand asub endise Tamme veski juures Navesti jõel Vanaõue ja Vihiküla vahel.

Suure-Jaani vald kuulub tervenisti Pärnu alamvesikonda. Suuremateks vooluveekogudeks on Navesti jõgi, Lõhavere (Lahmuse, Vihiküla) oja, Jälevere (Tipina) magistraalkraav, Arjadi (Ojaküla) oja, Liiduvere oja, Hüpassaare oja, Raudna jõgi ja Lemmjõgi. Navesti jõgi kuulub Eesti veerikkamate jõgede hulka, suubub oma 102 km pikkuse järel Pärnu jõkke 38 km kaugusel suudmest. Navesti jõel on 79 lisajõge, vesikond on 1990 km2. Kabila oja suubub Lemmjõkke, mis suubub Raudna jõkke ja mis omakorda suubub Halliste jõkke ning viimane suubub seejärel Navesti jõkke. Suuremateks looduslikeks järvedeks on Lahmuse, Utto, Lõhavere, Hommiku ja Võlli järv. Olustvere aleviku lähistel on pinnaseveest tekkinud paisjärv.

Põhjavee kaitstus Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust vett vähe läbilaskvate kivimikihtidega, mis takistab reoainete imbumist põhjavette. Reostuskaitstus sõltub eeskätt katva pinnasekihi paksusest, selle litoloogilisest koostisest, filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivööndi paksusest ning sorbtsioonivõimest. Olulised on ka reoaine omadused – migreerumisvõime, keemiline püsivus, sorbeerumus ja reaktsioon reoaine–kivim–põhjavesi. Loetletud tingimustest on olulisemateks pinnakatte paksus ja litoloogiline koostis ning nendest tulenevad filtratsiooniomadused, seda nii survelise kui ka surveta põhjavee puhul.

Põhjavee kaitstust hinnatakse 1992. aastal koostatud “Eesti põhjavee kaitstuse ja antropogeense koormuse kaardi tugilegendi” (Savitskaja, 1992) alusel. Tugilegendi alusel on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht: kaitsmata, kui reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete on ≤ 30 d; o moreen ≤ 2 m (k=0,01-0,5 m/d) o liiv, kruus ≤ 20 m (k=1-5 m/d) nõrgalt kaitstud, kui reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete on 30-180 d; o moreen 2 – 10 m (k=0,01-0,5 m/d) o savi, liivsavi ≤ 2 m (k=0,0001-0,005 m/d) o liiv, kruus 20 – 40 m (k=1-5 m/d) keskmiselt kaitstud, kui reoainete infiltratsiooniaeg on 180-360 d; o moreen 10 – 20 m (k=0,01-0,5 m/d) o savi, liivsavi 2 – 5 m (k=0,0001-0,005 m/d) kaitstud, kui reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete on >360 d; o moreen > 20 m (k=0,01-0,5 m/d) o savi, liivsavi > 5 m (k=0,0001-0,005 m/d)

Eesti Geoloogiakeskuse “Eesti põhjavee kaitstuse kaardi” (mõõtkava 1:400000) kohaselt (joonis 3- 1) on põhjavesi alal suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) ja kaitstud (väga madal reostusohtlikkus).

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Joonis 3-1. Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse “Eesti põhjavee kaitstuse kaardist”.

Vallas asub kümme kaitseala/parki: Lahmuse park, Lõhavere park, Olustvere park ja Sürgavere park ning Lehtsaare looduskaitseala, Navesti maastikukaitseala, Papioru maastikukaitseala, Parika looduskaitseala, Saarjõe maastikukaitseala ja Soomaa rahvuspark. Üksikobjektidest asuvad vallas Labidakivi, Lahmuse kivi, Lemmjõe tamm, Lepakose rändrahn, Linnamäe rändrahn, Murru pärnad, Paksu suurkivi, Rõngu kivi, Rõugu kivi ja Tammeveski kivi.

Suure-Jaani vald kuulub klimaatiliselt Lõuna-Eesti regiooni, mille kohta kehtivad järgmised karakteristikud: ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 0 oC 25.-28. märtsil, üle 5 oC 21.-23. aprillil, üle 10 oC 14.-16. juunil. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla 10 oC 21.-24. septembril, alla 5 oC 23.-24. oktoobril, alla 0 oC 26.-27.novembril. Valla kliima on suhteliselt ühtlane. Piirkonnale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Mikroklimaatilised erinevused põhinevad maastike mitmekesisusel (Sakala kõrgustiku põhjanõlv, avatud lavamaad, Soomaa rabad ja Navesti ürgorg võivad tekitada tõusvaid õhuvoole, äikest ja paduvihmu).

Üldine taimekasvu kestus, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 5 oC, vältab181-185 päeva ning sellel ajavahemikul on sademete summa 410-470 mm. Lumikatte kestuseks on100-105 päeva. Aasta keskmine sademete summa jääb selles regioonis 600-650 mm vahele. Keskmised temperatuurid on võrreldavad Eesti keskmiste näitajatega: aasta keskmine ca 5 oC, jaanuari keskmine pisut alla -6 oC ja juulikuu keskmine ca 17 oC.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on lähima meteoroloogiajaama (Viljandi) pikaajalised meteoroloogilised näitajad järgmised:

Sademed: keskmine aastane sademete hulk 710 mm kuu keskmine sademete hulk: minimaalne (veebruar) 34 mm maksimaalne (august) 90 mm

Õhutemperatuur: aastane keskmine õhutemperatuur 5,1 °C kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur 16,5 °C 14

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

kõige külmema kuu (jaanuar) keskmine temperatuur -6,5 °C Kõige soojema kuu keskmine temperatuur kella 13 ajal 21 °C Temperatuuri absoluutne maksimum 32,1 °C Temperatuuri absoluutne miinimum -34,7 °C

Tuulekiirus: aasta keskmine 2,7 m/s kõige vaiksem ühe kuu (juuli) keskmine 2,2 m/s kõige suurem ühe kuu (jaan, nov, dets) keskmine 3,0 m/s

Tabel 3-1. Tuule suuna ja tuulevaikuse jaotus, % (aastas):

Joonisel 3-2. on esitatud antud piirkonnale omane tuulteroos.

Joonis 3-2. Aastane tuuleroos Viljandi meteojaamas (1971-2000) (allikas: EMHI, 2010).

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevad tagajärjed

Kavandatava tegevusega võivad kaasneda olulised keskkonnamõjud järgmistes valdkondades: • välisõhu kvaliteet ning inimeste heaolu ja tervis – farmikompleks paikneb elamute läheduses. • pinna- ja põhjavee kvaliteet – sõnniku lekkimine farmi territooriumil võib kahjustada nii pinna- kui põhjavee kvaliteeti.

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei ole ette näha mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega piiriülest (riigipiiriülest) keskkonnamõju.

Kavandatava tegevusega kaasneda võivate tagajärgedena on vaadelda järgmisi riske ja võimalikke mõjusid: mõju pinna- ja põhjaveele; mõju inimeste heaolule ja tervisele; mõju õhukvaliteedile (sh lõhna levik); mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale; mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele.

Mõju veekeskkonnale oleneb suurel määral sellest, kuidas on arvestatud ja arvestatakse farmide käitamisel keskkonnakaitseliste nõuetega.

4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele Põhja- ja pinnavee kaitseks on kehtestatud piirangud. Nende piirangute eesmärk on piirata sõnnikus sisalduvate toite- ja reoainete põhja- ning pinnavette sattumist. Sõnnikuga kokkupuutuvad ehitised (laut, sõnnikuhoidla jne) peavad olema lekkekindlad ning sõnnikut ei tohi toimeainena laotada (väetada) rohkem, kui põllukultuurid seda omastada suudavad. Indikaatorina kasutatakse lämmastikku kui pinnases kõige liikuvamat ja seega ka kõige kergemini ja kiiremini vette sattuvat toitainet. Pinnaveekogusid ohustab eelkõige fosfor. See võib sattuda veekogusse sõnniku või pinnaseosakestega.

Lähimasse pinnaveekogusse, Ängi ojja suubub ka Lennuki suurfarmi territooriumi piirilt algav maaparanduskraav.

Farmikompleksi rekonstrueerimisel ja edasisel kasutamisel peab arvestama järgmiste kohustuslike tingimuste ja piirangutega: nõutava sõnnikuhoidlate maht peab tagama vähemalt 8 kuu tekkiva sõnniku ja virtsa koguse mahutavuse3, sõnnikuhoidlad ja virtsakaevud peavad olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning pinnasevesi ei valguks sõnnikuhoidlasse. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse kogu ekspluatatsiooniaja vältel.4

Pinnaveekogudesse Sürgavere farmikompleksi käitamisel peale rekonstrueerimise lõpetamist saasteaineid ei juhita, samuti ei rikuta veekogude veerežiimi veevõtu või heitvee veekogusse

3 Veeseadus. (RT I, 10.03.2011, 10) 4 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Vabariigi Valitsuse 28.08.2001 määrus nr 288 (RT I 2001, 72, 443) 16

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON juhtimise kaudu, seega on pinnaveele avalduv risk minimaalsel tasemel. Farmikompleksi rajatised ei asu maaüksuse piirist põhjapool voolava Ängi oja piiranguvööndis (50 m).

Farmikompleksi tegevus võib pinnavett, sealhulgas põldudelähedasi ojasid ja kraave, mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud riskid on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku hoiustamisel, transportimisel ja laotamisel ning avariiolukorrad.

Kõigi nõuete täitmisel (laotamise teostamine vastavalt kinnitatud laotusplaanile, lumega kaetud ja külmunud pinnasele laotamise keelust kinni pidamine jne) on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Olemasolev laotustehnika vastab parimale võimalikule tehnikale.

Erinevate alternatiivide (0, I või II) rakendumisel on farmikompleksi võimalik mõju pinnavee kvaliteedile sarnane ja on eeldatavalt nõrgalt negatiivne. Erandiks on Alternatiiv I ja II, kus väheneb otsene mõju Kabila ojale seoses heitvee juhtimise lõpetamisega Kabila ojja.

Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on loomakasvatuses tekkivas sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Leke on võimalik juhul, kui rajatised pole lekkekindlad või rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid või avariiolukorras. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel on taoline olukord välditud ning loomakasvatusfarmi tegevus ei põhjusta negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile.

Sürgavere PÜ veisefarmide nõutav sõnnikuhoidlate maht on piisav vähemalt 8 kuu tekkiva sõnniku ja virtsa mahutamiseks erinevate alternatiivide (0, 1 või 2) rakendumisel:5

Tabel 4-1. Sõnnikukogused ja sõnnikuhoidlate maht Alternatiiv 0 korral: Farm\nimetus Loomade Sõnniku kogus Sõnniku kogus Sõnnikuhoidla* arv aastas, t 8 kuud, t mahtuvus, t Lennuki lüpsifarm (uus) 364 **7644 **5096 **12000 Lennuki lüpsilaut (vana) 0 Lennuki erivajadustega laut 0 1500 Lennuki poegimislaut 70+96 1290 860 Lennuki rekonstr. poegimislaut 0 1000 Altvälja vasikalaut 240 600 400 Männiku noorkarjalaut 300 1800 1200 1500 Kabila veiselaut, lüpsilaut 190+10 2875 1917 2000 Kabila veiselaut, pullid 0 Epra noorkarjalaut 200 1200 800 2500 Kokku 1470 15409 10273 20500 *Lennuki poegimislaudal ja Altvälja vasikalauda juures on ühine tahesõnnikuhoidla **Vedelsõnnik ja vedelsõnnikuhoidla

5 orienteeruv aastane sõnnikukogus: üks lüpsilehm 21 t vedelsõnnikut või 15 (12+3) t tahesõnnikut; üks noorveis (6-24 kuud); 7,5 t vedelsõnnikut või 6 (4,8+1,2) t tahesõnnikut; üks noorveis (0-6 kuud); 3,6 t vedelsõnnikut või 2,5 (2+0,5) t tahesõnnikut 17

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Tabel 4-2. Sõnnikukogused ja sõnnikuhoidlate maht Alternatiivi I korral: Farm\nimetus Loomade Sõnniku kogus Sõnniku kogus Sõnnikuhoidla* arv aastas, t 8 kuud, t mahtuvus, t Lennuki lüpsifarm (uus) 364 **7644 **5096 **12000 Lennuki erivajadustega laut 205 **4305 **2870 Lennuki erivajadustega laut 37+43 662,5 441,7 1500 Lennuki poegimislaut 0 Lennuki rekonstr. poegimislaut 100+90 825 550 1000 Altvälja vasikalaut 240 600 400 Männiku noorkarjalaut 300 1800 1200 1500 Kabila veiselaut, lüpsilaut 0 Kabila veiselaut, pullid 200 1200 800 2000 Epra noorkarjalaut 200 1200 800 2500 Kokku 1779 18237 1218 20500 *Lennuki poegimislaudal ja Altvälja vasikalauda juures on ühine tahesõnnikuhoidla **Vedelsõnnik ja vedelsõnnikuhoidla

Tabel 4-3. Sõnnikukogused ja sõnnikuhoidlate maht Alternatiivi II korral: Farm\nimetus Loomade Sõnniku kogus Sõnniku kogus Sõnnikuhoidla* arv aastas, t 8 kuud, t mahtuvus, t Lennuki lüpsifarm (uus) 364 **7644 **5096 **12000 Lennuki erivajadustega laut 205 **4305 **2870 Lennuki erivajadustega laut 37+43 662,5 441,7 1500 Lennuki poegimislaut 0 Lennuki rekonstr. poegimislaut 100+90 825 550 1000 Altvälja vasikalaut 240 600 400 Männiku noorkarjalaut 150 900 600 1500 Kabila veiselaut, lüpsilaut 0 Kabila veiselaut, pullid 0 2000 Epra noorkarjalaut 200 1200 800 2500 Kokku 1429 16137 10758 20500 *Lennuki poegimislaudal ja Altvälja vasikalauda juures on ühine tahesõnnikuhoidla **Vedelsõnnik ja vedelsõnnikuhoidla

Lennuki vedelsõnnikulaguuni juhitakse ka farmis tekkiv reovesi, kuni 2792 m3 ehk t aastas ja 8 kuu vajalik mahtuvus on 2792 / 12 * 8 = 1861 t. Seega on vajalik 8 kuu vedelsõnnikuhoidla mahtuvus: 5096 + 2870 + 1862 = 9828 t.

12000 t mahtuvusega vedelsõnnikulaguun võimaldab lisaks suurfarmi vedelsõnnikule ja reoveele sinna juhtida veel silohoidlates tekkida võiva silomahla ja virtsa tahesõnnikuhoidlate virtsakaevudest.

Sürgavere PÜ sõnnikuhoidlad, silohoidlad ja loomapidamishooned on ehitatud vettpidava põhjaga, mis takistab reostuse tungimist põhjavette. Farmikompleksi korrektsel käitamisel ei ole põhjust eeldada farmikompleksi enda puurkaevu ja sellest kaugemal asuvate madalamate kaevude reostumist.

Mõju põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao tõttusõnniku laotamisel ja mulda viimisel. Taolist mõju on võimalik kontrollida keskkonnanõuete järgimisega sõnniku laotamisel ning laotuspindade valikuga.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Vähesel määral kasvab transporditehnika avariide ja sellest lähtuvalt põhjavee reostumise risk. Risk kasvab sõnniku laotamise perioodidel ja muul ajal võib risk isegi väheneda, kuna kaob vajadus sõnniku laialiveoks kaugemal asuvatele põldudele.

Kuna sõnniku laotamise võimalik mõju põhja- ja pinnaveele erinevate alternatiivide osas oluliselt ei erine, saab neid koos käsitleda.

Sürgavere PÜ veisekasvatuse loomkoormus on erinevate alternatiivide puhul 951 (1429 veist) kuni 1161 (1779 veist) LÜ. Kavandatava tegevuse täielikul elluviimisel (Alternatiiv I) kuni 1161 LÜ, millest on ka lähtutud vastavate arvutuste tegemisel.

Põllumajandusmaa ühe hektari kohta tohib pidada aasta keskmisena kuni kahele loomühikule vastaval hulgal loomi. Rohkem kui kahele loomühikule vastaval hulgal loomi ühe hektari kohta tohib pidada nõuetekohase mahutavusega sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla ning sõnniku laotamislepingu või ostu-müügilepingu olemasolu korral. Orgaanilise (sõnnik) ja mineraalväetisega kokku on lubatud anda haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas.6

Sürgavere PÜ-l on sõnniku laotamiseks kasutada kuni 1300 ha haritavat maad. Sellest osale maale laotatakse sõnnikut vastavalt maaomanikega sõlmitud lepingutele. Ettevõtte loomkoormuseks haritava maa ühele hektarile on: 1161 LÜ / 1300 ha = 0,9 LÜ/ha, mis on üle kahe korra vähem kui seatud ülempiir.

Vedelsõnnikut tekib aastas kuni 7966 tonni, millele tuleb juurde arvestada Lennuki suurfarmis tekkiv reovesi kuni 2792 tonni. Kokku 10758 tonni. Üks tonn veise vedelsõnnikut sisaldab ca 3,3 kg lämmastikku ja 0,5 kg fosforit.7

Vedelsõnniku aastane lämmastiku ja fosfori kogus kokku on seega: 10758 3,3 = 35501 kgN/a 10758 0,5 = 5379 kgP/a

Ühe hektari kasutatava maa kohta tuleb aastas vedelsõnnikut lämmastiku ja fosfori toimeaines vastavalt: 35501 / 1300 = 27,3 kgN/ha 5379 / 1300 = 4,14 kgP/ha

Sarnaselt vedelsõnniku arvutustega on leitud ka tahesõnniku ja virtsa lämmastiku ning fosfori toimeaine kogused. Tahesõnnikut ja virtsa tekib aastas vastavalt kuni 5030 ja 1257,5 tonni, mis sõltub eelkõige kasutava allapanu kogusest ja liigist. Üks tonn veise tahesõnnikut sisaldab kuni 4,6 kg lämmastikku ja 1,3 kg fosforit ning üks tonn virtsa sisaldab kuni 2,6 kg lämmastikku ja 0,5 kg fosforit.

Tahesõnniku aastane lämmastiku ja fosfori kogus on seega: 5030 4,6 = 23138 kgN/a 5030 1,3 = 6539 kgP/a

6 Veeseadus. (RT I, 10.03.2011, 10) 7 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves. Tallinn. 2005 19

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON ja virtsa aastane lämmastiku ja fosfori kogus on seega: 1257,5 2,6 = 3269,5 kgN/a 1257,5 0,5 = 628,75 kgP/a ning tahesõnniku ja virtsa aastane lämmastiku ja fosfori kogus on seega: 23138 + 3269,5 = 26407,5 kgN/a 6539 + 628,75 = 7167,75 kgP/a

Ühe hektari kasutatava maa kohta tuleb aastas tahesõnnikut lämmastiku ja fosfori toimeaines vastavalt: 26407,5 / 1300 = 20,3 kgN/ha 7167,75 / 1300 = 5,51 kgP/ha ning ühe hektari kasutatava maa kohta tuleb aastas sõnnikut lämmastiku ja fosfori toimeaines kokku vastavalt: 27,3 + 20,3 = 47,6 kgN/ha 4,14 + 5,51 = 9,65 kgP/ha

Seega on ettevõttel lämmastiku ja fosfori koormust arvestades sõnniku laotamiseks vajalik pind olemas.

Väetistega mulda viidavate toitainete kogus peab olema võimalikult lähedane saagiga eemaldatavatele, et ülejääk ei reostaks keskkonda üle põhja- ja pinnaveel lubatavate normide. Üleväetamine tähendab rahalist lisakulu, aga ka keskkonnaseisundi halvenemist. Arvesse tuleb võtta ka ilmastikutingimustest sõltuvaid kadusid. Laotamisel on oluline jälgida, et lubatud sõnnikukogus laotatakse hektarile ühtlaselt. Vastasel juhul on endiselt põhjavee reostumise oht.

Veeseadus nõuab põlluraamatu pidamist, kuhu põllumajandustootja kannab andmed haritava maa pindala, mulla omaduste, saagi, põllule antava väetise liigi ja koguse ning väetamise aja kohta. Põlluraamatu pidamine aitab hinnata väetiste kasutamise tõhusust ja keskkonda jäävat lämmastiku kogust põllul. Enne väetiste kasutamist tuleb välja selgitada põllumaad, kuhu seadusega on keelatud väetiste laotamine. Need on: 10 meetri ulatuses allikatest ja karstilehtri servast; 10 meetri ulatuses järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga üle 10 km2; 1 meetri ulatuses maaparandusobjektide eesvoolust valgalaga alla 10 km2; perioodiliselt üleujutataval maal; veehaarde sanitaarkaitsealal (üldiselt 50 m raadiuses puurkaevust); nitraaditundlikul alal asuvatest põhjavee taastumiseks olulisemate allikate ja karstialade ümbruses 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast; haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini.

Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal külmunud või lumega maale. Sõnnikut tohib laotada ainult töökorras ja sõnnikutüübil jaoks sobiva laoturiga. Sõnnik tuleb peale laotamist võimalikult kiiresti mulda viia (hiljemalt 48 tunni jooksul).

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Peale selle on põllumajandustootjal soovitatav järgida head põllumajandustava. Selle kohaselt tuleks laotada taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks kevadel enne kevadkündi.

Üle 300 loomühiku loomi pidav isik (edaspidi loomapidaja), kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või isik, kes lepingu alusel laotab 300-le loomühikule vastava koguse loomade vedelsõnnikut, koostab enne vedelsõnniku laotamist vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded. Vedelsõnniku laotamisplaani kinnitab enne vedelsõnniku laotamist Keskkonnaamet. Vedelsõnniku laotamisplaan kinnitatakse kolme aasta kohta. Vedelsõnniku koguse suurenemise puhul taotleb loomapidaja laotamisplaani muudatuse tegemist või esitab kinnitamiseks uue plaani. Loomapidaja peab laotamisplaani säilitama üks aasta pärast vedelsõnniku laotamisaega. Sõnniku võimalikult keskkonnasäästlikuks majandamiseks on võimalik kasutada juhist, mis on kätte saadav Keskkonnaameti kodulehelt.

Eelnevast lähtudes ning asjaolust, et piirkonnas on geoloogiliselt tagatud hea põhjaveekaitstus, saab väita, et tegevuse korrektsel elluviimisel on põhjavee (sh salvkaevud) reostumise oht minimaalne ja kaevude veekvaliteet ei ole ohus.

Seega võib väita, et nii kavandatav tegevus (Alternatiiv I ja II) kui ka olemasolev olukord (Alternatiiv 0) ei põhjusta sõnniku käitlemisel olulist negatiivset mõju. Kuigi loomade arvu kasv suurendab koormust keskkonnale, jäävad koormusväärtused nõutud piiridesse.

Kütuse hoiustamisest põhjustatud risk märkimisväärselt ei muutu, kuna ei ole ette nähtud täiendavaid tegevusi võrreldes olemasoleva olukorraga.

Kavandatud veevõtt on Sürgavere PÜ neljast puurkaevust on kuni 166 m3 ööpäevas (ca 60 000 m3/a) Siluri ja Devoni veekihist Alternatiiv I puhul, mida kasutavad ka teised ümberkaudsed tarbijad. Alternatiivide II ja 0 veetarbimine on vastavalt kuni 155 ja 151 m3 ööpäevas (ca 56 000 ja 55 000 m3/a). Erinevused veetarbimises erinevate alternatiivide vahel on väiksemad kui 10 %, mis tuleneb sellest, et erinevate alternatiivide loomade arvude (LÜ) erinevus pole samuti väga suur. Eelnevat arvesse võttes võib väita, et kavandatav veetarbe mõningane kasv ei avalda mõõdetavat mõju ka kõige lähemal olevatele sama veekihi kaevudele ega põhjusta olulist negatiivset mõju põhjaveevarule.

Sürgavere farmikompleksi ja Kerita puurkaevule on tagatud 50 meetri ulatusega nõuetele vastav sanitaarkaitsetsoon. Kabila ja Epra sanitaarkaitsetsoon on projekteeritud ja rajatud 30 meetri ulatuses, samas ei asu neis sõnniku-, kütuse- või kemikaalihoidlaid ega muid reostusohtlikke objekte. Sellises olukorras pole negatiivse mõju tekkimine puurkaevu veekvaliteedile tõenäoline.

Põhjavee kvaliteedile ja kvantiteedile on mõju eeldatavasti nõrgalt negatiivne. Põhja- ja pinnaveele avalduva mõju seisukohast on eelistatud siiski Alternatiiv II, kuna siis loobutaks üldse Kabila veiselauda aastaringsest kasutamisest ja lauta võidakse vajadusel kasutada vaid mullikate suvelaudana. Männiku mullikalauda väiksemas mahus kasutamine ei oma eeliseid põhja- ja pinnaveele avalduva mõju seisukohast.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4.2 Mõju inimeste heaolule ja tervisele Inimese tervist mõjutavad eeskätt välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Samuti võib inimeste tervist mõjutada põhjavee saastumine. Kuivõrd põhjavee saastumise risk on viidud minimumini, siis käsitletakse järgnevalt välisõhusaaste ja müra küsimusi.

Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Käesolevas aruandes ei käsitleta eraldi mõju inimeste tervisele. See võib toimuda välisõhu ja veekeskkonna kaudu.

Ei suurfarmi ehitusperioodil ega veisefarmide käitamisel ei ole ette näha farmide tegevusest tulenevat kehtestatud piirväärtuste ületamist lähimatel elumaadel või ühiskondlikult kasutatavatel aladel. Inimese tervist kavandatud tegevus seega eeldatavalt ei kahjusta.

KMH käigus selgus, et vee ja välisõhu reostumist korrektselt läbiviidav kavandatav tegevus kaasa ei too.

Elanike heaolu võib farmi ümberehituse perioodil mõjutada eelkõige ehitustööde käigus tekkiv müra ja tolm. Ehitusplatsil toimuvate tegevuste mõju on lokaalne ega ulatu eeldatavalt olulisel määral elamuteni. Läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekib tavapärasest intensiivsem transpordikoormus suurfarmi juurdepääsuteedel, mis mõjutab läbi müra ja tolmu tõttu teeäärseid elanikke. Mõju täiendavate sõidukite liikumisest on ajutise iseloomuga.

Veisefarmide käitamisel on kohalikele elanikele häirijaks loomakasvatusele iseloomuliku lõhna tekkimine ja levimine. Kavandatavaks tegevuseks on piimakarja kasvatamine, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest - sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Loomade arvu mõningase suurenemisega (530 veiselt 649 veiseni ja 453,2 LÜ-lt 614,6 LÜ-ni) Lennuki suurfarmis tõuseb välisõhu saasteainete tase võrreldes olemasolevaga (Alternatiiv 0). Samas ei muutu suurfarmi mõjupiirkond, kuna kasutusse kavandatakse peale rekonstrueerimise lõpetamist võtta juba olemasolevad laudahooned.

Hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses8 välja toodud piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad saasteallikate mõjupiirkonnas olevate elumajade ja ühiskondlike alade (k.a teed) juures erinevate alternatiivide puhul, halvimate hajumistingimuste korral ebasoodsatel ilmastikutingimustel, oluliselt alla lubatud ühe tunni keskmiste piirväärtuste. Välisõhku eralduvad saasteained põhjustavad ebameeldiva lõhna teket ja levikut eelkõige perioodil, mil toimub sõnniku segamine, väljavedu ja laotamine.

Avalikkuse kaasamise (KMH programmi avaliku arutelu) käigus pöörati tähelepanu asjaolule, et kohalike elanike jaoks on oluline häiring ebameeldiva lõhna teke sõnniku laotamisel ja silohoidlate kasutamisel. Põllumajandusloomade pidamisega kaasneb pea alati ebameeldiv lõhn ning seetõttu on tegemist paratamatu olukorraga. Oluline on siin vastavate meetmete õigeaegne rakendamine (territooriumi regulaarne puhastamine, sõnniku ja silo nõuetekohane hoiustamine, vajadusel territooriumi täiendava haljastamine jne).

8 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad1 (RT I, 12.07.2011, 3) 22

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Positiivne mõju inimeste heaolule tuleneb läbi tööhõivest ja omavalitsuse tulubaasist, mis panustab omakorda kohaliku elu püsimajäämisele. Inimeste elukohtadele lähedal asuvad töökohad vähendavad igapäevaseid rändeid hoides kokku aega, raha ning loodusressursse.

Vanade farmikomplekside korrastamisega paraneb visuaalne vaade maaüksustele ning parandatakse keskkonnakaitsega arvestamist farmis.

Kuigi Alternatiiv I rakendamisel tekib võimalus lõpetada lehmade pidamine Kabila farmis ja asendada need noorloomadega (pullmullikatega) ning väheneksid ka laudast ja sõnnikuhoidlast välisõhku eralduvad saasteainete kogused, suureneksid siiski tulenevalt lauda ventilatsiooni süsteemi eripärast eralduvate saasteainete kontsentratsioonid välisõhus halbadel hajumistingimustel (nt NH3 kontsentratsioon 16,5 mikrogrammilt 21,32 mikrogrammini kuupmeetris). Samas väheneb siiski saasteainet mõjuala kaugus saastellikast.

Sürgavere farmikompleksi lautades loomade arvu suurendamisega Alternatiiv I puhul suureneb välisõhus saasteainete maksimaalse kontsentratsiooni suurus võrreldes olemasoleva Alternatiiviga 0 ning suureneb ka saasteainete mõjupiirkond. Tulenevalt Männiku veiselauda asukohast Lennuki suurfarmi ja Altvälja vasikalauda suhtes, ei muuda loomade arvu vähendamine Männiku laudas Alternatiiv II puhul saasteainete maksimaalse kontsentratsiooni ja saasteainete mõjupiirkonna suurust võrreldes Alternatiiviga I. Kõigi alternatiivide puhul jäävad saasteainete maksimaalsed kontsentratsioonid välisõhus siiski tootmisterritooriumi piiresse ja eeldatavalt ei ületa piirkontsentratsioone ka koosmõjus sõnnikuhoidlatest eralduvate saasteainetega.

Kokkuvõtteks võib väita, et kuigi Alternatiiv I põhjustab enim saasteainete kontsentratsioonide suurenemist välisõhus, ei välju see siiski lubatud normide piirest. Väikseimad on saasteainete kontsentratsioonid Alternatiiv 0 puhul.

Üldisemalt on mõju inimese tervisele (suurim on mõju farmide vahetus naabruses asuvate eramute elanikele) kõigi alternatiivide puhul nõrgalt negatiivne ja heaolule eeldatavalt mõõdukalt negatiivne. Samas on erandiks Alternatiiv II, mille puhul lõpetatakse kas täielikult või talveperioodil Kabila veisefarmi kasutamine loomapidamishoonena, mille tulemusena väheneb Kabila külas negatiivne mõju inimese tervisele ja heaolule.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4.3 Mõju õhukvaliteedile (sh lõhna levik) Sürgavere PÜ põletusseadmete paikseteks saasteallikateks on Lennuki suurfarmi, heinaseemnekuivati, aitkuivati ja teraviljakuivati: 1) Lennuki suurfarmi (Sürgavere suurfarm kinnistul) territooriumil on paikseks saasteallikaks biokütust (puit jm kuni 15 kg/h, 54 t/a) kasutav kavandatav veekatel (kuni 50 kW) koos torukorstnaga (kõrgus 7 m ja 0,25 m); 2) Sürgavere heinaseemnekuivati (Kuivati kompleksi kinnistul) territooriumil on paikseks saasteallikaks kütteõli (kerge kütteõli jm kuni 21 kg/h, 18 t/a) kasutav kuivatiahi TG (kuni 250 kW) koos torukorstnaga (kõrgus 7 m ja 0,18 m); 3) Sürgavere aitkuivati (Kuivati kompleksi kinnistul) territooriumil on paikseks saasteallikaks kütteõli (kerge kütteõli jm kuni 50 kg/h, 36 t/a) kasutav kuivatiahi VPT-600 (kuni 600 kW) koos torukorstnaga (kõrgus 15 m ja 0,30 m); 4) Sürgavere teraviljakuivati (Kuivati kompleksi kinnistul) territooriumil on paikseks saasteallikaks kütteõli (kerge kütteõli jm kuni 80 kg/h, 72 t/a) kasutav kuivatiahi SZŠ 16,0 (kuni 950 kW) koos torukorstnaga (kõrgus 6 m ja 0,25 m). Biokütuseid (puit jm) kulub põletusseadmes kokku kuni 54 t/a ja kütteõli (kerge kütteõli jm) kuni 126 t/a.

Kabila veiselaudas ja noorkarjalautade (Altvälja, Männiku, Epra) olmeruumides jm on kasutusel elektriküte. Töökoja ja kontoriruumide kütmiseks kasutatakse Sürgavere küla keskkütte soojust. Lennuki suurfarmis kasutatakse ruumide ja vee soojendamiseks lisaks veel piimajahutuse jääksoojust.

Vastavalt Keskkonnaministri 5. detsembri 2008.a määrusele nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” on sätestatud looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduva ammoniaagi (NH3), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heitkoguste määramiseks kasutatavad meetodid. Määruses nimetatud arvutuslikud metoodikad võimaldavad leida loomakasvatushoonetest ja sõnnikuhoidlatest saasteainete aastaseid heitkoguseid, kuid puudub metoodika hetkkoguste (g/s) leidmiseks.

Ülalnimetatud metoodika ei võimalda hinnata saasteainete hetkkoguseid (g/s) ja pole võimalik teha ka saasteainete nn hajumisarvutusi jm. Sürgavere PÜ veisekasvatuse hajumisarvutused on hinnangulised, kuna puudub metoodika hajumisarvutusel kasutatavate lähteandmete leidmiseks (saasteainete maksimaalsed hetkelised heitkogused, sõnnikuhoidlatest väljuvate gaaside mahtkulu jm).

Saasteainete hetkkoguste (g/s) leidmisel on lähtutud keskkonnaministri 5. detsembri 2008.a määruse nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” alusel arvutatud aasta jooksul välisõhku eralduva ammoniaagi (NH3) ja metaani (CH4) heitkogustest, mis on jagatud 365 päeva, 24 tunni ja 3600 sekundiga ning kilogrammid teisendatud grammideks.

Sürgavere PÜ veisefarmides (välja arvatud olmeruumid ja lüpsiplats) nagu enamuses Eestimaa veisefarmide, on kasutusel loomulik ventilatsioon, mis on müravaba, odav ja kergesti ehitatav ning vajab vähe hooldamist. Õhu liikumine loomapidamishoones ehk loomulik ventilatsioon tekib tuule või erikaalude erinevuse tõttu. Tuulise ilma korral siseneb värske õhk ruumi seintes olevate avauste (uste, akende) kaudu ning väljub enamasti läbi vastasküljel (või katuses) oleva seina avade (uste, akende). Tuulevaikse ilma korral siseneb värske õhk ruumi seintes olevate avade kaudu ja loomade kohal soojenenud õhk 24

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON tõuseb lae alla ning väljub seal asuva ava/avade (ventilatsioonikorstnate) kaudu (soojem õhk on kergem, kui külm õhk). Mida pikem on väljatõmbekorsten, seda paremini loomulik ventilatsioon toimib. Praktikas toimib loomulik ventilatsioon siiski tuule ja loomuliku tõmbe omavahelise koostööna.9

Loomapidamishoonetest loomuliku ventilatsiooni kasutamisel väljuvate gaaside mahtkulude leidmisel on lähtutud V. Lutsu veiselautade käsiraamatus esitatud keskmisest ventilatsioonivajadusest ühe looma kohta lautades loomapidamiseks vajalike tingimuste tagamiseks: lehmad (400-600 kg): 50…320 m3/h keskmiselt 185 m3/h noorloomad (<500 kg): 50…240 m3/h keskmiselt 145 m3/h noorloomad (<400 kg): 40…200 m3/h keskmiselt 120 m3/h vasikad (<300 kg): 30…150 m3/h keskmiselt 90 m3/h vasikad (<150 kg): 20…100 m3/h keskmiselt 60 m3/h vasikad (<75 kg): 10… 55 m3/h keskmiselt 32 m3/h

Saasteainete hajumisarvutuste tegemiseks on kasutatud arvutiprogrammi, mille koostamisel on lähtutud keskkonnaministri poolt kehtestatud välisõhu saastatuse taseme määramise korra lisas 3 esitatud arvutusmetoodikast ja Gaussi difusioonivõrrandi mudelist.10

Saasteallikast (punktsaasteallikas) tekkiva välisõhu saastatuse taseme arvutusmetoodika võimaldab arvutada ebasoodsatel ilmastikutingimustel maapinnalähedases õhukihis tekkiva saasteainete maksimaalsed kontsentratsioonid. Maapinnalähedases (kuni 2 m) õhukihis saasteainete hajumisel tekkiv välisõhu saastetase on määratud arvutustega. Arvutuste koostamisel on arvestatud kõigist tootmisterritooriumil asuvatest punktsaasteallikatest eralduvate saasteainete maksimaalseid hetkelisi heitkoguseid summaarselt. Saasteainete hajumise hindamise tulemusena on võimalik prognoosida saastatuse taset ehk välisõhu seisundit saasteallikate ümbruses ebasoodsatel ilmastikutingimustel.

Väikese kõrguse tõttu jääb sõnnikuhoidlatest (pindsaasteallikad) eralduvate saasteainete mõju vahetult hoidlate ümbrusesse ja tootmisterritooriumi piiridesse ning selle võib hajumisarvutustes lisada hajusallikatena saasteainete foonina saastatusetasemele, kui oleks vastav metoodika arvsuuruste leidmiseks.

Käesoleva aruande koostamisel ei peetud õigeks ebasoodsatel ilmastikutingimustel välisõhus tekkivate saasteainete kontsentratsioonide arvutamisel kasutada hinnangulisi arvväärtusi sõnnikuhoidlatest eralduvate gaaside koguste kohta, nagu on seda püüdnud teha mõned teised eksperdid (nt ELLE OÜ Estonia lüpsifarmi KMH aruanne 2012.a): Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine eraldumine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m2-lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s). Kiirus oleneb temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne. Siinkohal on eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt on 0,1 m/s. Saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga.11

Lisaks sõnnikuhoidlatele on pindsaasteallikateks ka silohoidlad. Silohoidlatest välisõhku lenduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleva ajal puudub. Seetõttu ei ole

9 Veisekasvatushoonete käsiraamat. EV Põllumajandusministeerium. Koostanud Vello Luts. 10 keskkonnaministri 22. septembri 2004.a määrusest nr 120 “Välisõhu saastatuse taseme määramise kord1” (RTL 2004, 128, 1984), 11 OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. Eelnõu 25

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON silohoidlaid kaasatud välisõhu saastetaseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Silohoidlad on rajatud vastavalt kaasaegsetele tehnoloogiatele ja eeldatult toimub silo hoiustamine keskkonnanõudeid arvestades.

Sürgavere PÜ veisefarmide puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned: Lennuki uuest lüpsifarmist eralduvad saasteained välisõhku ca 80 m pikkuse ventilatsiooniharja kaudu ca 10 m kõrgusel maapinnast. Ventilatsiooniharja ventilatsiooniklapi kõrgus on 0,8 (2x0,4) m ja tulenevalt modelleerimisprogrammist on ventilatsioonihari jagatud tinglikult 5 meetristeks lõikudeks ehk 16 punktallikaks ava ristlõikega 0,8 x 5 m (efektiivse diameetriga 1,379 m); Lennuki erivajadustega veisefarmist eralduvad saasteained välisõhku kolme ventilatsioonikorstna kaudu ca 9 m kõrgusel maapinnast. Ühe ventilatsioonikorstna ava on ristlõikega 1,5 x 4,5 m (efektiivse diameetriga 2,25 m); Lennuki vanast poegimislaudast (peale rekonstrueerimist mullikalaut) eralduvad saasteained välisõhku ventilatsioonikorstna kaudu ca 9 m kõrgusel maapinnast, mille ava on ristlõikega 2 x 2,5 m (efektiivse diameetriga 2,222 m); Altvälja vasikalaudast eralduvad saasteained välisõhku ventilatsioonikorstna kaudu ca 9 m kõrgusel maapinnast, mille ava on ristlõikega 1,5 x 2,5 m (efektiivse diameetriga 1,875 m); Männiku noorloomalaudast eralduvad saasteained välisõhku kahe ventilatsioonikorstna kaudu ca 11,5 m kõrgusel maapinnast. Ühe ventilatsioonikorstna ava on ristlõikega 1 x 4 m (efektiivse diameetriga 1,60 m); Kabila veisefarmist eralduvad saasteained välisõhku ventilatsioonikorstna kaudu ca 9 m kõrgusel maapinnast, mille ava on ristlõikega 2 x 3 m (efektiivse diameetriga 2,40 m); Epra veisefarmist eralduvad saasteained välisõhku ventilatsioonikorstna kaudu ca 11,5 m kõrgusel maapinnast, mille ava on ristlõikega 1 x 2 m (efektiivse diameetriga 1,333 m).

Saasteainete hajumise hindamise tulemused ja prognoositavad saastatuse tasemete arvutused saasteallikate ümbruses ebasoodsatel ilmastikutingimustel välisõhus on lisatud KMH aruandele.

Alternatiiv 0 Kasutusel on Sürgavere farmikompleksi Lennuki uus lüpsilaut 364 lehmakohaga, vana lüpsilaut on tühi (toimub rekonstrueerimine), Lennuki poegimislaudas on 70 lehma- ja 96 vasikakohta, Altvälja vasikalaudas 240 vasikakohta, Männiku noorkarjalaudas 300 noorloomakohta (150 pull- ja 150 lehmmullikat), Kabila veisefarmis 190 lehma- ja 10 vasikakohta ning Epra noorkarjalaudas 200 lehmmullikakohta:

Tabel 4-4. Sürgavere PÜ laudahoonete andmed välisõhu saastetaseme hindamiseks Saasteallika Allika Loomade Vanus/ Pidamisviis, Allika Allika dia- Mahtkii- °C nimi nr arv toodang sõnnikukäitlus kõrgus meeter, m rus, m3/s Uue lüpsilauda 1 - 16 364 >10 000 vabapidamine, 10 16 x 0,8 x 5; 16 x 20 katusehari lehma kg/a piima skreeperseadmed 16 x 1,379 1,16910 Vana lüpsilauda 17-19 0 9 3 x 1,5 x 4,5; 20 3 ava 3 x 2,250 Lennuki 20 70 >10 000 lõaspidamine, 9 2 x 2,5; 5,19722 20 poegimislaut lehma kg/a piima skreeperseadmed, 2,222 >3 x päevas 96 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, vähene allapanu Altvälja 21 240 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, 9 1,5 x 2,5; 4,00000 20 vasikalaut vähene allapanu 1,875 Männiku mullika- 22-23 150 7 – 24 kuud vabapidamine, 11,5 2 x 1 x 4; 2 x 20 lauda 2 ava lehmmullikat mobiilne vahend 2 x 1,600 5,52083 150 7 – 24 kuud vabapidamine, pullmullikat mobiilne vahend 26

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Kabila veiselaut 24 190 >10 000 lõaspidamine, 9 2 x 3; 9,93056 20 lehma kg/a piima skreeperseadmed, 2,400 >3 x päevas 10 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, vähene allapanu Epra mullikalaut 25 200 7 – 24 kuud vabapidamine, 11,5 1 x 2; 7,36111 20 lehmmullikat mobiilne vahend 1,333

Järgnevalt esitatud NH3, CH4 ja N2O aastased emissioonid hajusallikatest on kalkuleeritud eelpool nimetatud määruses esitatud arvutusskeemi alusel:

Tabel 4-5. Alternatiiv 0 saasteainete heitkogused Emissioon lautadest Sürgavere Kabila veisefarmi Epra noorkarjalauda KOKKU ja sõnnikuhoidlatest farmikompleksi veised veised kg/ aastas veised Kategooria NH3 N2O CH4 NH3 N2O CH4 NH3 N2O CH4 NH3 N2O CH4 Laudahoonetest kokku 6219,80 - 80966,0 1109,00 - 21060,0 440,0 - 14600,0 7768,80 - 116626,0

Sõnnikuhoidlatest 21935,52 620,288 8553,6 6070,20 629,200 581,0 1032,0 112,0 220,0 29037,72 1361,488 9354,6 Heitmed kokku 28155,32 620,288 89519,6 7179,20 629,200 21641,0 1472,0 112,0 14820,0 36806,52 1361,488 125980,6

Tabel 4-6. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupa nr Allikas Ava Kõr Maht- T, Saaste Hetkeline Te- Piir- Maksim Maksim Suhe plaa- D, m - kiirus °C -aine heitkogus gur väärtus arvutuslik kaugus Cm 3 nil gus, m /s, , g/s F SPV1, saastatuse saaste- SPV1 m m/s µg/m3 tase Cm, allikast µg/m3 Xm, m 1-16 lüpsilaut 1,379 10 1,169 20 NH3 0,008945 1 200 5,979 57 0,0299 A 0, I, II 0,782 CH4 0,078632 1 5000 52,557 57 0,0105 17-19 erivajad.l 2,250 9 20 NH3 1 200 A 0 CH4 1 5000 20 Poegimis 2,222 9 5,197 20 NH3 0,015005 1 200 12,824 51,3 0,0641 A 0 1,340 CH4 0,348491 1 5000 297,844 51,3 0,0596 21 Altvälja 1,875 9 4,000 20 NH3 0,005327 1 200 4,553 51,3 0,0228 A 0, I, II 1,449 CH4 0,266362 1 5000 227,651 51,3 0,0455 22,23 Männiku 1,600 11,5 5,521 20 NH3 0,016885 1 200 8,145 65,6 0,0407 A 0, I 2,746 CH4 0,347222 1 5000 167,497 65,6 0,0335 24 Kabila 2,400 9 9,931 20 NH3 0,035166 1 200 16,499 78,1 0,0825 laut, A 0 2,195 CH4 0,667808 1 5000 313,326 78,1 0,0627 25 Epra laut 1,333 11,5 7,361 20 NH3 0,013952 1 200 3,453 104,2 0,0173 A 0, I, II 5,272 CH4 0,462963 1 5000 114,580 104,2 0,0229

Tabel 4-7. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju (Sürgavere küla territooriumil) Saaste- Piir- Saaste- Maksim Maksi- Suhe Saastatuse Suhe Fooni suhe nr Osa- aine väärtus allikate arvutuslik maalne Cm tase piiril C tase C+C plaa kaal, 3 SPV1, arv saastatuse kaugus SPV1 C, µg/m SPV1 piiril, SPV1 -nil % µg/m3 tase Cm, piirist C, µg/m3 Xm, m µg/m3 Alternatiiv 0 NH3 200 23 (1- 23) 87,183 43 0,436 87,183 0,436 50* 0,686 4 6,81 CH4 5000 23 (1- 23) 797,206 43 0,159 797,206 0,159 1000* 0,359 4 6,53 Põletusseadmetest Alternatiivide 0, I, II puhul TO 500 4 (31-34) 106,547 0 0,213 106,547 0,213 0,213 34 62,3

SO2 350 4 (31-34) 98,438 0 0,281 98,438 0,281 0,281 34 62,4 NOx 200 4 (31-34) 106,543 0 0,533 106,543 0,533 0,533 34 62,3 CO 10000 8h 4 (31-34) 106,547 0 0,011 106,547 0,011 0,011 34 62,3 LOÜ 5000 4 (31-34) 1,621 0 0,0003 1,621 0,0003 0,0003 34 59,9 * hinnanguline 27

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Alternatiiv I Kasutusel on Sürgavere farmikompleksi Lennuki uus lüpsilaut 364 lehmakohaga, erivajadustega lehmalaut 242 lehma- ja 43 vasikakohaga, Lennuki mullikalaudas on 100 lehmmullika- ja 90 vasikakohta, Altvälja vasikalaudas 240 vasikakohta, Männiku noorkarjalaudas 300 noorloomakohta (150 pull- ja 150 lehmmullikat), Kabila veisefarmis 200 pullmullikakohta ning Epra noorkarjalaudas 200 lehmmullikakohta:

Tabel 4-8. Sürgavere PÜ laudahoonete andmed välisõhu saastetaseme hindamiseks Saasteallika Allika Loomade Vanus/ Pidamisviis, Allika Allika dia- Mahtkii- °C nimi nr arv toodang sõnnikukäitlus kõrgus meeter, m rus, m3/s Uue lüpsilauda 1 - 16 364 >10 000 vabapidamine, 10 16 x 0,8 x 5; 16 x 20 katusehari lehma kg/a piima skreeperseadmed 16 x 1,379 1,16910 Erivajadustega 17-19 205 >10 000 vabapidamine, 9 3 x 1,5 x 4,5 3 x 20 lauda 3 ava lehma kg/a piima skreeperseadmed 3 x 2,250 4,38426 16 >10 000 vabapidamine, lehma kg/a piima mobiilne vahend 21 >10 000 lõaspidamine, lehma kg/a piima mobiilne vahend 43 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, vähene allapanu Lennuki mullika- 20 100 7 – 24 kuud vabapidamine, 9 2 x 2,5; 5,18056 20 laut (endine lehmmullikat skreeperseadmed 2,222 poegimislaut) 90 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, vähene allapanu Altvälja 21 240 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, 9 1,5 x 2,5; 4,00000 20 vasikalaut vähene allapanu 1,875 Männiku mullika- 22-23 150 7 – 24 kuud vabapidamine, 11,5 2 x 1 x 4; 2 x 20 lauda 2 ava lehmmullikat mobiilne vahend 2 x 1,600 5,52083 150 7 – 24 kuud vabapidamine, pullmullikat mobiilne vahend Kabila veiselaut 24 200 7 – 24 kuud vabapidamine, 9 2 x 3; 7,36111 20 lehmmullikat skreeperseadmed 2,400 Epra mullikalaut 25 200 7 – 24 kuud vabapidamine, 11,5 1 x 2; 7,36111 20 lehmmullikat mobiilne vahend 1,333

Järgnevalt esitatud NH3, CH4 ja N2O aastased emissioonid hajusallikatest on kalkuleeritud eelpool nimetatud määruses esitatud arvutusskeemi alusel:

Tabel 4-9. Alternatii I saasteainete heitkogused Emissioon lautadest Sürgavere Kabila veisefarmi Epra noorkarjalauda KOKKU ja sõnnikuhoidlatest farmikompleksi veised veised kg/ aastas veised Kategooria NH3 N2O CH4 NH3 N2O CH4 NH3 N2O CH4 NH3 N2O CH4 Laudahoonetest kokku 8975,10 - 108309,0 920,00 - 14600,0 440,0 - 14600,0 10335,10 - 137509,0 Sõnnikuhoidlatest 30821,59 607,902 12910,3 2268,00 245,200 220,0 1032,0 112,0 220,0 34121,59 965,102 13350,3 Heitmed kokku 39796,69 607,902 121219,3 3188,00 245,200 14820,0 1472,0 112,0 14820,0 44456,69 965,102 150859,3

Tabel 4-10. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupa nr Allikas Ava Kõr Maht- T, Saaste Hetkeline Te- Piir- Maksim. Maksim Suhe plaa- D, m - kiirus °C -aine heitkogus gur väärtus saastatuse kaugus Cm 3 nil gus, m /s, , g/s F SPV1, tase Cm, allikast SPV1 m m/s µg/m3 µg/m3 Xm, m 1-16 lüpsilaut 1,379 10 1,169 20 NH3 0,008945 1 200 5,979 57 0,0299 A 0, I, II 0,782 CH4 0,078632 1 5000 52,557 57 0,0105 17-19 erivajad.l 2,250 9 4,384 20 NH3 0,031239 1 200 26,699 51,3 0,1335 A I, II 1,103 CH4 0,294721 1 5000 251,888 51,3 0,0504 20 mullikal. 2,222 9 5,181 20 NH3 0,008657 1 200 7,399 51,3 0,0370 A I, II 1,336 CH4 0,331367 1 5000 283,208 51,3 0,0566 21 Altvälja 1,875 9 4,000 20 NH3 0,005327 1 200 4,553 51,3 0,0228 A 0, I, II 1,449 CH4 0,266362 1 5000 227,651 51,3 0,0455 28

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

22,23 Männiku 1,600 11,5 5,521 20 NH3 0,016885 1 200 8,145 65,6 0,0407 A 0, I 2,746 CH4 0,347222 1 5000 167,497 65,6 0,0335 24 Kabila 2,400 9 7,361 20 NH3 0,029173 1 200 21,317 57,9 0,1066 laut, A I 1,627 CH4 0,462963 1 5000 338,284 57,9 0,0677 25 Epra laut 1,333 11,5 7,361 20 NH3 0,013952 1 200 3,453 104,2 0,0173 A 0, I, II 5,272 CH4 0,462963 1 5000 114,580 104,2 0,0229

Tabel 4-11. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju (Sürgavere küla territooriumil) Saaste- Piir- Saaste- Maksim Maksi- Suhe Saastatuse Suhe Fooni suhe nr Osa- aine väärtus allikate arvutuslik maalne Cm tase piiril C tase C+C plaa kaal, 3 SPV1, arv saastatuse kaugus SPV1 C, µg/m SPV1 piiril, SPV1 -nil % µg/m3 tase Cm, piirist C, µg/m3 Xm, m µg/m3 Alternatiiv I NH3 200 23 (1- 23) 100,144 78 0,501 100,144 0,501 50* 0,751 18 13,7 CH4 5000 23 (1- 23) 1107,605 92 0,222 1107,605 0,222 1000* 0,422 20 25,2 Põletusseadmetest Alternatiivide 0, I, II puhul TO 500 4 (31-34) 106,547 0 0,213 106,547 0,213 0,213 34 62,3

Alternatiiv II Kasutusel on Sürgavere farmikompleksi Lennuki uus lüpsilaut 364 lehmakohaga, erivajadustega lehmalaut 242 lehma- ja 43 vasikakohaga, Lennuki mullikalaudas on 100 lehmmullika- ja 90 vasikakohta, Altvälja vasikalaudas 240 vasikakohta, Männiku noorkarjalaudas 150 noorloomakohta (150 lehmmullikat), Kabila veisefarm on kasutusel mullikate suvelaudana ning Epra noorkarjalaudas 200 lehmmullikakohta:

Tabel 4-12. Sürgavere PÜ laudahoonete andmed välisõhu saastetaseme hindamiseks Saasteallika Allika Loomade Vanus/ Pidamisviis, Allika Allika dia- Mahtkii- °C nimi nr arv toodang sõnnikukäitlus kõrgus meeter, m rus, m3/s Uue lüpsilauda 1 - 16 364 >10 000 vabapidamine, 10 16 x 0,8 x 5; 16 x 20 katusehari lehma kg/a piima skreeperseadmed 16 x 1,379 1,16910 Erivajadustega 17-19 205 >10 000 vabapidamine, 9 3 x 1,5 x 4,5 3 x 20 lauda 3 ava lehma kg/a piima skreeperseadmed 3 x 2,250 4,38426 16 >10 000 vabapidamine, lehma kg/a piima mobiilne vahend 21 >10 000 lõaspidamine, lehma kg/a piima mobiilne vahend 43 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, vähene allapanu Lennuki mullika- 20 100 7 – 24 kuud vabapidamine, 9 2 x 2,5; 5,18056 20 laut (endine lehmmullikat skreeperseadmed 2,222 poegimislaut) 90 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, vähene allapanu Altvälja 21 240 vasikat 1 – 6 kuud vabapidamine, 9 1,5 x 2,5; 4,00000 20 vasikalaut vähene allapanu 1,875 Männiku mullika- 22-23 150 7 – 24 kuud vabapidamine, 11,5 2 x 1 x 4; 2 x 20 lauda 2 ava lehmmullikat mobiilne vahend 2 x 1,600 2,76042 Kabila veiselaut 24 0 7 – 24 kuud 9 2 x 3; 20 2,400 Epra mullikalaut 25 200 7 – 24 kuud vabapidamine, 11,5 1 x 2; 7,36111 20 lehmmullikat mobiilne vahend 1,333

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Järgnevalt esitatud NH3, CH4 ja N2O aastased emissioonid hajusallikatest on kalkuleeritud eelpool nimetatud määruses esitatud arvutusskeemi alusel:

Tabel 4-13. Alternatiiv II saasteainete heitkogused Emissioon lautadest Sürgavere Kabila veisefarmi Epra noorkarjalauda KOKKU ja sõnnikuhoidlatest farmikompleksi veised veised kg/ aastas veised Kategooria NH3 N2O CH4 NH3 N2O CH4 NH3 N2O CH4 NH3 N2O CH4 Laudahoonetest kokku 8240,10 - 97359,0 0,00 - 0,0 440,0 - 14600,0 8680,10 - 111959,0 Sõnnikuhoidlatest 29129,59 424,0019 12745,3 0,00 0,000 0,0 1032,0 112,0 220,0 30161,59 536,002 12965,3 kokku Heitmed kokku 37369,69 424,002 110104,3 0,00 0,000 0,0 1472,0 112,0 14820,0 38841,69 536,002 124924,3

Tabel 4-14. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupa nr Allikas Ava Kõr Maht- T, Saaste Hetkeline Te- Piir- Maksim Maksim Suhe plaa- D, m - kiirus °C -aine heitkogus gur väärtus arvutuslik kaugus Cm 3 nil gus, m /s, , g/s F SPV1, saastatuse saaste- SPV1 m m/s µg/m3 tase Cm, allikast µg/m3 Xm, m 1-16 lüpsilaut 1,379 10 1,169 20 NH3 0,008945 1 200 5,979 57 0,0299 A 0, I, II 0,782 CH4 0,078632 1 5000 52,557 57 0,0105 17-19 erivajad.l 2,250 9 4,384 20 NH3 0,031239 1 200 26,699 51,3 0,1335 A I, II 1,103 CH4 0,294721 1 5000 251,888 51,3 0,0504 20 mullikal. 2,222 9 5,181 20 NH3 0,008657 1 200 7,399 51,3 0,0370 A I, II 1,336 CH4 0,331367 1 5000 283,208 51,3 0,0566 21 Altvälja 1,875 9 4,000 20 NH3 0,005327 1 200 4,553 51,3 0,0228 A 0, I, II 1,449 CH4 0,266362 1 5000 227,651 51,3 0,0455 22,23 Männiku 1,600 11,5 2,760 20 NH3 0,005232 1 200 2,524 65,6 0,0126 A II 1,373 CH4 0,173611 1 5000 83,749 65,6 0,0167 24 Kabila 2,400 9 20 NH3 1 200 laut, A II CH4 1 5000 25 Epra laut 1,333 11,5 7,361 20 NH3 0,013952 1 200 3,453 104,2 0,0173 A 0, I, II 5,272 CH4 0,462963 1 5000 114,580 104,2 0,0229

Tabel 4-15. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju (Sürgavere küla territooriumil) Saaste- Piir- Saaste- Maksim Maksi- Suhe Saastatuse Suhe Fooni suhe nr Osa- aine väärtus allikate arvutuslik maalne Cm tase piiril C tase C+C plaa kaal, 3 SPV1, arv saastatuse kaugus SPV1 C, µg/m SPV1 piiril, SPV1 -nil % µg/m3 tase Cm, piirist C, µg/m3 Xm, m µg/m3 Alternatiiv II NH3 200 23 (1- 23) 100,144 78 0,501 100,144 0,501 50* 0,751 18 13,7 CH4 5000 23 (1- 23) 1107,605 92 0,222 1107,605 0,222 1000* 0,422 20 25,2 Põletusseadmetest Alternatiivide 0, I, II puhul TO 500 4 (31-34) 106,547 0 0,213 106,547 0,213 0,213 34 62,3

Järgnevalt on esitatud erinevate alternatiivide võrdlus saasteainete aastaste heitkoguste kohta:

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Tabel 4-16. Saasteainete heitkoguste võrdlus Saasteaine Sürgavere farmikompleks Kabila veisefarm Epra noorkarjalaut kg/a Alt 0 Alt I Alt II Alt 0 Alt I Alt II Alt 0 Alt I Alt II Ammoniaak 28155,32 39796,69 37369,69 7179,20 3188,00 0,00 1472,0 1472,0 1472,0 Metaan 89519,60 121219,30 110104,30 21641,00 14820,00 0,00 14820,0 14820,0 14820,0 Dilämmastikoksiid 620,288 607,902 424,002 629,200 245,200 0,00 112,0 112,0 112,0

Olemasolevate farmide ja planeeritava tegevuse mõju hindamiseks välisõhus ning samuti alternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks teostati saasteainete hajumisarvutused iga alternatiivi puhul eraldi. Hajumisarvutustes võeti arvesse kõigist farmihoonetest eralduvate saasteainete heitkogused. Sõnniku hoiustamisel eralduvate saasteainete hinnangulised heitkogused võeti arvesse tootmisterritooriumi piiril saastetaseme foonina.

Hajumisarvutuste käigus selgitati välja ebasoodsate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri määruses inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmiste piirväärtustega.12

Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset.

Metaani hajumisarvutustes võrreldi arvutustulemusi alifaatsete süsivesinike piirväärtusega. Dilämmastikoksiidi hajumisarvutusi ei teostatud, kuna neid eraldub vastavalt metoodikale vaid sõnnikuhoidlatest, lisaks pole tekkivad saastekogused ja kontsentratsioonid märkimisväärsed.

Välisõhu saasteainete hajumisarvutuste teostamisel selgus, et ka maksimaalse tootmisvõimsuse saavutamisel ei ületa ükski saasteaine välisõhus lubatud piirväärtusi saasteallikate kaupa eraldi ega ka koosmõjus (Sürgavere farmikompleks).

Hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel saasteainet kehtivate piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad alla lubatud ühe tunni keskmiste piirväärtuste, seda nii tootmisterritooriumi piiril kui ka saasteallikate mõjupiirkonnas olevate elumajade juures.

Ebameeldiv lõhnahäiring farmidest võib suureneda nt sõnniku segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Lõhnahäiringu levikul on eeldatud, et lõhna põhjustavad saasteained levivad sarnaselt ja samas ulatuses teiste määratud saasteainetega (NH3, CH4, N2O)

Samuti ilmneb farmide mõju sõnniku aunastamisest tulenevalt suuresti väljapool farmide territooriumit – aunade asukohtades. Sõnnikuaunade paiknemine on aastate lõikes erinev, mistõttu vastavaid välisõhu saasteainete hajumisarvutusi pole võimalik läbi viia. Negatiivselt mõjutab ka farmi teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmi juurdepääsuteedelt.

Alternatiivide I ja II rakendumisel ei ole saasteainete mõjupiirkonnad oluliselt suuremad kui Alternatiivi 0 puhul. Mõju välisõhu seisundile on erinevate alternatiivide puhul pigem mõõdukalt negatiivne.

12 keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43.Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. RT I, 12.07.2011, 3. 31

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4.4 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale Suure-Jaani valla üldplaneeringu13 alusel asuvad kavandatud Lennuki suurfarmi laudad Sürgavere küla kompaktse hoonestusega alal, kus on lubatud põllumajanduslike tootmishoonete ja neid teenindavate taristute rajamine (tootmisala T5).

Valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030 (koostatud 2007.a), mis seab eesmärkideks tervist säästva ja toetava elukeskkonna. Üldplaneeringu kohaselt tuleks tootmise arendamisel kõigepealt kasutusele võtta juba olemasolevad tootmishooned, alles seejärel ehitada üldplaneeringuga reserveeritud tootmisaladele. Tootmisaladele uute ehitiste ehitamisel tuleb arvesse võtta üldplaneeringus toodud piiranguid. Tootmishoonete laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et laiendatav/rajatav ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos temaga kaasneva mõjuvööndiga.

Tootmisaladel on kohustus vähemalt 25 % planeeritud tootmisala territooriumist haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks (T1, T3, T5) ala piirile). Tähtis on, et tootmise kontsentreeritus ei põhjustaks olulist keskkonnasaastet.

Sürgavere farmikompleksi mõjupiirkond jääb Sürgavere küla keskosast põhja poole ning seal asuvad 11 elamut (lähim Altvälja elamu ca 100 m kaugusel Lennuki suurfarmi silohoidlatest põhja suunas ja Aibeli elamu ca 100 m kaugusel Männiku laudast edela suunas). Farmikompleksi ümbritsevad põhjast, idast ja läänest väärtuslik põllu- ja heinamaa, lõunast pargiala ja elamumaa.

Olulisemateks kriteeriumiteks on mõju tervisele ja mõju kinnisvarahindadele. Mõlemat mõjutavad keskkonnaseisundi muutused. KMH käigus on selgunud, et vee ja välisõhu reostumist nõuetekohaselt läbiviidav tegevus kaasa ei too. Õhukvaliteeti puudutavad näitajad jäävad erinevate alternatiivide puhul õigusaktides ettenähtud normide piiresse. Seega ei saa eeldada inimeste tervise olulist halvenemist.

Ebameeldiva lõhna osas on tervise halvenemist (tekitab negatiivset stressi) raske selgelt prognoosida. Selge on see, et lisanduvad lõhnatunnid, kuigi need jäävad eeldatavalt normi piiresse, põhjustavad lähielanike seas negatiivset vastukaja. Puhke- ja sporditingimuste muutumisele avalduvat mõju peale lõhnatundide suurenemise teada ei ole. Kavandatava tegevuse elluviimisel peab kindlasti pöörama olulist tähelepanu farmikompleksis lõhna leviku vähendamisele (korrektne söötmine, lautade tihe pesu, sõnnikuhoidla katmine jm).

Mõju hindamiseks piirkonna kinnisvara väärtusele objektiivne ja asjakohane metoodika puudub. Üldiselt on teada, et tegemist on ajalooliselt loomakasvatuskompleksiga (kunagi kuulus kompleksi ka sigala), mistõttu peaks loomapidamisest tulenev, linnalistest piirkondadest märksa valdavam ebameeldiv lõhn olema oodatav.

Mõju hindamise teeb keeruliseks asjaolu, et maa väärtus mingis piirkonnas sõltub lisaks tootmisettevõtete mõjule, töökohtade pakkumisest, piirkonna üldisest heakorrast, elanikkonna tugiteenuste (teenindus- ja haridusasutused jms) olemasolust ning veelgi enam – kogu kinnisvaraturu seisust lisaks kohalikule ka riiklikul tasemel. Kui põllumajandustegevusest tulenev lõhnafoon võib mõjuda pigem negatiivse faktorina, siis töökohtade ja maksutulu pakkumine pigem positiivse faktorina.

13 Suure-Jaani valla üldplaneering on kehtestatud Suure-Jaani Vallavolikogu 27.novembri 2008.a määrusega nr 136 32

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Sürgavere PÜ tegevus teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise piimaga ja võimalusel ka teraviljaga. Tootmistegevuse ümberkorraldamine ja kaasajastamine, millega kaasneb ka mõningane laiendamine, parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab seeläbi ettevõtte kogu tootmise jätkusuutlikkuse. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Kuna Sürgavere PÜ erinevad loomafarmid ja nende tugiteenused on osaks ühtsest tootmistsüklist, on kavandatav tegevus vajalik ettevõtte kui terviku püsimisele ja edasisele arendamisele. Uue laudahoone rajamine ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimine võimaldab optimeerida Sürgavere PÜ veisekasvatust ja viia see vastavusse kehtivate keskkonnanõuetega ning edaspidi jätkata ülejäänud laudahoonete rekonstrueerimist ja parendamist. Võttes arvesse, et Sürgavere PÜ näol on tegu piirkonna ühe suurima tööandjaga, tuleb nimetatud mõju lugeda arvestatavaks. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii farmis kui ka veisekasvatust toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Ehitusperiood annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitusmaterjalide tootjatele. Üheks negatiivseks mõjuks majanduskeskkonnale võib lugeda panustamist välisõhu saastetaseme fooni. Täiendavate (suur)farmide või muude sarnaseid saasteaineid välisõhku suunavate suurtööstuste rajamine lähipiirkonda ei oleks eeldatava koosmõju tõttu võimalik.

Erinevate alternatiivide võrdlemisel on Alternatiiv I mõju majandusele positiivsem kui Alternatiiv II puhul ja enamgi veel Alternatiiv 0 puhul. Kuigi sotsiaalne mõju võib eeldatavalt olla Alternatiiv I põhjustatud lõhnatundide tõusust suurem, on selge, et Alternatiivid 0 ja II põhjustavad keskkonnale väiksemat koormust, kuid lähtudes piirnormide mitteületamisest ei saa siiski Alternatiivi 0 eelistada kavandatava tegevuse ees.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4.5 Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele Põllumajandus toimib loodusliku aineringe osana. Taimetoitained on pidevas ringluses – mullast taimedele, loomasöödaga loomadele ja sõnnikuga tagasi põllule. Osa toitainetest väljub paratamatult tootmisest.

Põllumajandustootmise arendamine ja laiendamine panustab läbi põllumaade vajaduse (söödabaas loomadele) põllumaade kasutuses hoidmist ning seega väljendub positiivne kaudne mõju väljakujunenud põllumajandusmaastiku säilitamisele piirkonnas.

Farmide käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Eeldusel, et farmide käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad veisefarmide tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju maastikule ja pinnasele.

Mõju pinnasele avaldub ka läbi sõnniku laotamise. Vedelsõnnikus sisalduvad peamised toitained on lämmastik, fosfor ja kaalium. Lisaks sisaldab sõnnik veel teisi aineid nagu hormoonid, antibiootikumid ja toidust pärinevad raskmetallid. Pinnasesse sattumisel võivad mõju avaldada ka sõnnikus sisalduvad bakterid ja patogeenid. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusi arvestades laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis. Kui sõnniku laotamisel lähtutakse parimast võimalikust tehnikast ja heast põllumajandustavast, ei oma sõnniku laotamine ohtu pinnasele, vaid tõstab mullaviljakust. Sõnnikulaotuspinnad on erinevate alternatiivide puhul samad. Erinevus tuleneb erinevast loomade arvust tekkivas sõnniku kogusest, mida väetisena saab kasutada.

Loodusressurssidena võetakse Sürgavere PÜ neljast puurkaevust on kuni 166 m3 ööpäevas (ca 60 000 m3/a) põhjavett Siluri ja Devoni veekihist Alternatiiv I puhul. Sürgavere PÜ puurkaevudest saadavat põhjavett kasutavad ka teised ümbruskaudsed veetarbijad. Alternatiivide II ja 0 veetarbimine on vastavalt kuni 155 ja 151 m3 ööpäevas (ca 56 000 ja 55 000 m3/a). Erinevused veetarbimises erinevate alternatiivide vahel on väiksemad kui 10 %.

Olulist maastiku muutust ei toimu, sest Lennuki uus lüpsilaut rajati olemasolevale tootmisterritooriumile teiste tootmishoonete ja rajatiste vahele. Ajutised pinnasetööd olid vajalikud ehitusetapis ning nende mõju polnud oluline.

Erinevate alternatiivide puhul toimuks tänaseks valminud ja olemasolevate loomapidamishoonete erineva võimsusega kasutamine. Säästliku arengu seisukoht eeldab rajatiste sihipärast ja optimaalset kasutamist tagamaks kasutatud ressursside (materjalide, energia-, töökulu jm) efektiivseima kasutamise. Sellest seisukohast lähtudes on parim lahendus Alternatiiv I, mis võimaldab kasutusele võtta kõigi loomapidamishoonete kõik veisekohad.

Alternatiiv 0 (üks laudahoone jääb kasutuseta) ja Alternatiiv II (kõiki loomakohti ei võeta kasutusele) on eelhinnangul valitud juhuks, kui Alternatiiv I rakendumisega kaasneks kehtestatud piirväärtuste ületamine, mis tooks eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

4.6 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ja muud mõjud Kuna kumulatiivsuse seisukohast on alternatiivsete lahenduste mõju valdavalt sarnane, käsitletakse neid koos.

Antud juhul on kumulatiivsuse seisukohas olulisteks teguriteks sõnniku laotamise piirväärtused ja lõhnatunde põhjustavad põllumajandusettevõtted. Samuti tuleb teiste tegevustega koosmõju arvestada põhjaveele (põhjaveevaru mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas).

Kuna kavandatav tegevus toimub pikaajalistel tootmisterritooriumitel ja tegemist on peamiselt loomakasvatuse ümberkorralduse ja mõningase laiendamisega, pole ette näha liiklustiheduse olulist suurenemist Sürgavere külas. Sõnniku laotamise aegne liiklustiheduse kasv ei ole niivõrd suur, et arvestades ka muud liiklust, omaks see olulist mõju farmilähedase tee seisundile. Siinjuures on arvestavaks asjaoluks tee kõva kate, mis peab tihedamale ja raskemale liiklusele paremini vastu.

Teistes piirkondades ei saa kavandatava tegevuse või ka olemasoleva olukorra kumulatiivset liikluse mõju otseselt hinnata. Sõltumata farmi olemasolust või asukohast veetaks sõnnikut piirkonna põldudele ikka. Põldudele on lubatud laotada kindel kogus sõnnikut sõltumata farmi asukohast või sõnniku tüübist.

Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes sademetega maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning pinnase kaudu teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas. Samuti põhjustab farmide segaolmejäätmete prügilasse ladustamine kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine vastavas käitlustehases. Elektrienergia allikaks Eestis on valdavalt põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid.

Farmikomplekside paiksete välisõhu saasteallikate (loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad) koosmõju arvutused ja vastavad kaardid on lisatud aruandele. Sürgavere farmikompleksil Kabila ja Epra veisefarmiga otsest koosmõju ei teki, kuna viimased asuvad farmikompleksist piisavalt kaugel. Välisõhu saasteainete hajumisarvutuste teostamisel selgus, et ka maksimaalse tootmisvõimsuse saavutamisel ei ületa ükski saasteaine välisõhus lubatud piirväärtusi saasteallikate kaupa eraldi ega ka koosmõjus (Sürgavere farmikompleks).

Lisaks võib teatud määral koosmõjuks pidada eelkõige järgmiste saasteallikate koosmõju: • teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile; • välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil; • põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega.

Alternatiiv I puhul on kumulatiivse mõju ühe aspektina käsitletav veevõtt Sürgavere külas. Samas ei põhjusta veevõtu koosmõju põhjavee liigvähendamist Sürgavere ega ka Kabila ja Epra külas.

Mõju hindamise käigus ei tuvastatud olulist negatiivset mõju müra, vibratsiooni, valguse, soojuse ega kiirguse, kliima, kaitstavate loodusobjektide ja kultuuripärandi osas. Kavandatava tegevusega (nii ehitusega kui ümberehitatud farmi käitamisega) ei toimu muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi olulisi mõjusid taimestikule või loomastikule.

Alternatiivide 0 ja II puhul on koosmõju teiste tegevustega nõrgalt negatiivne ja Alternatiiv I puhul mõõdukalt negatiivne.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

5. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide rakendumisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse järgnevas tabelis toodud intervallskaala alusel.

Töö koostamisel juhindutakse erinevatest ja asjakohastest juhendmaterjalidest, sh.: • „Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat" (Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, 2002); • „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil" (K. Peterson, 2007);

Tabel 5-1. Mõjude olulisuse hindamise skaala. 0 mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 väheoluline negatiivne mõju 1 väheoluline positiivne mõju -2 nõrgalt oluline negatiivne mõju 2 nõrgalt oluline positiivne mõju -3 mõõdukalt oluline negatiivne mõju 3 mõõdukalt oluline positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju 4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju 5 väga oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestati ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hindepallide saamiseks korrutati teatava kriteeriumi alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadi kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes.

Muude allikatena kasutati KMH aruande koostamisel Lennuki suurfarmi rekonstrueerimise täpsustatud projekti andmeid, Maa-ameti kaardirakendusi, OÜ Eesti Geoloogiakeskuse kaarte, Keskkonnaregistrit: Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi andmeid, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olevat asjakohast informatsiooni.

KMH aruande koostamisel kasutati lisaks kogutud ja kasutatud uuringuandmetele analoogiaid, ekspertide kogemusele tuginevaid erinevaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldasid teha KMH aruandes põhjendatud järeldusi (sh mõju ja mõju olulisuse määratlemine). KMH raames antud hinnangud oli üldjuhul pikaajalised ehk ekspluatatsiooniaegsed, sest ehitustegevus oli KMH alguseks sisuliselt juba toimunud ja olulist keskkonnamõju sellega ei kaasnenud.

KMH käigus teostatakse farmist lähtuva välisõhu saastetasemete modelleerimine Gaussi saastelehviku kontseptsioonil baseeruva mudeliga. Saasteainete heitkoguste hindamisel lähtutakse seejuures Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrusega nr 48 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“ (RTL, 19.12.2008, 99, 1390) kehtestatud metoodikast.

Keskkonnamõju hindamisel lähtuti põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse või selle alternatiivide elluviimisel. Selleks oli oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). 36

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Nii olemasoleva tegevuse (Alternatiiv 0) jätkumise kui planeeritavate tegevuste (Alternatiivid I ja II) juures anti käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevustega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest mõjudest. Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel on kasutatud sisend-väljund analüüsi. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele.

Tagajärgedest tulenevaid mõjusid on hinnatud keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Seejärel käsitleti keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on: - sotsiaalne keskkond, sh inimese tervis (mõju inimese tervisele ja heaolule, ning kultuuripärandile); - elusloodus (mõju taimedele, loomadele, kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele ning looduskaitsealadele); - majanduskeskkond (mõju kohalikule, regionaalsele ja riiklikule majandusele ning tööhõivele) .

Keskkonnamõju hindamise alternatiivide võrdlemise läbiviimiseks valiti tegevuse olulisuse ja ja mõju suuruse määramiseks mõju määratlemise kriteeriumid erinevatest mõju valdkondadest: elusloodus (EL), sotsiaal(SK)- ja majanduskeskkond(MK).

Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele, sh inimese tervisele ja heaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Neid valdkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju välisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud, lähtudes kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste suhtelist olulisust.

Alternatiivide võrdlusesse pole eksperdid pidanud oluliseks hõlmata nt mõju kliima muutusest jne. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neid elemente, millel tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust arvestades, võib olla mõju eelpool nimetatud kolmele mõjuvaldkonnale.

Mõjuvaldkondade olulisus ehk mõju kaal on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et skaala väärtuseks on antud 1 pall (100 %), mis on seejärel jaotatud ära kolme valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest nii, et nende summa oleks võrdne ühega. Seejärel on antud mõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnale antuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusest mõjuvaldkonnale ehk mida suurem kaal, seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda:

Nr Hinnatav kriteerium Mõju Mõju inimese Mõju majandus- Kaal keskkonnale, tervisele ja heaolule keskkonnale kokku elusloodusele 1 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,04 0,04 0,01 0,09 2 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,03 0,02 0,01 0,06 3 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,01 0,09 0,04 0,14 4 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,01 0,08 0,04 0,13 5 Mõju maastiku muutusest 0,03 0,01 0,01 0,05 6 Mõju pinnase muutusest 0,03 0,02 0,01 0,06 7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,02 0,11 0,04 0,17 8 Mõju mürataseme muutusest 0,02 0,04 0,01 0,07 9 Mõju hädaolukordadest 0,04 0,05 0,03 0,12 10 Kaudsed mõjud (piirkonna areng, 0,02 0,04 0,05 0,11 tööhõive jms) Kokku 0,25 0,5 0,25 1

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

6. Tegevusega kaasneva keskkonnamõju analüüs ja vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks

Peamised kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on: • ehitustegevusega kaasnev ajutine häiring farmi laiendamise ja rekonstrueerimise ajal; • heitmed välisõhku (lõhnahäiring) veisefarmidest; • heitmed välisõhku ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku veol ja laotamisel; • mõju põhjaveele läbi veetarbimise.

Järgnevalt on antud ülevaade meetmetest, mille rakendamine farmis võimaldab leevendada eeldatavat negatiivset keskkonnamõju. Leevendavad meetmed on esitatud, pidades silmas seda, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad.

Ehitustegevus Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid, on heitmed välisõhku (sh tolm), müra ja vibratsiooni teke, jäätmeteke ning avarii ja õnnetuste oht.

KMH läbiviimise ajaks on uue Lennuki lüpsilauda ehitus lõppenud ja olemasolevate lautade rekonstrueerimise jätkamine on võrreldav remonttöödega. Ehitustegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ja ehitusel esineda võivaid avariiolukordi ei täheldatud. Samuti pole ehitustegevuse kohta kaebusi laekunud ja farmi territooriumile pole kogutud ehituse erinevatel etappidel tekkinud ehitusjäätmeid.

Heitmed välisõhku Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks farmikompleksist on parima võimaliku tehnika (PVT) ja hea loomapidamistava rakendamine. Loomaväljaheidetega eralduvate saasteainete (NH3, CH4, N2O jt) ja lõhnaainete kogust on võimalik mõjutada järgnevate valdkondade kaudu – söötmine, lauda sisekliima, pidamistehnoloogia ja nn toruotsa tehnoloogiad. - söötmisel söödaratsiooni toitefaktorite sisalduse (söödaproteiini kasutamise optimeerimine) muutmise kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lämmastiku ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam. - lauda sisekliima parandamine sisetemperatuuri ja õhu liikumise kiiruse optimeerimisega. Ühe või mõlema nimetatud parameetri alandamine vähendab ammoniaagi lendumist. - sobivate pidamistehnoloogiate (lauda konstruktsioon, laudaseadmed, sõnniku käitlemine) rakendamisel on ammoniaagi emissiooni alandavateks teguriteks väljaheidetega saastuva ala vähendamine; optimaalse koguse allapanu kasutamine; optimaalne sagedus sõnniku eemaldamisel laudast hoidlasse; sõnniku füüsikaliste või keemiliste omaduste muutmine, näiteks pH alandamine; materjalide kasutamine, mida on lihtne puhastada jne.

Kaebuste esinemisel on võimalikuks lisameetmeks õhu liikumist suunava barjääri (hekk vms.) rajamine. Piirväärtuste ületamisel tuleks paigaldada vastavad puhastusseadmed (filtrid) saasteainete püüdmiseks (toruotsa tehnoloogia) ja heitmete vähendamiseks välisõhku. Sellised seadmed sobivad kontrollitava õhuvahetusega (sundventilatsiooniga) peamiselt soojustatud loomapidamishoonetesse. KMH käigus ei täheldatud erinevate alternatiivide rakendamisel piirnormide ületamist välisõhus ei tootmisterritoorimi piiril ega väljaspool seda. 38

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Sõnniku vedu ja laotamine Vedel- ja tahesõnniku laotamisel tuleb järgida kõiki sõnniku laotamist reguleerivaid õigusakte ning head põllumajandustava. Taimede poolt toitainete (toiteelementide) kasutamise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks tuleks sõnnikut laotada kevadel enne kevadkündi või kasvavale taimikule. Laotamistehnoloogia, mille kasutamisel saasteainete emissioon väheneb, langetab tavaliselt ka lõhnaainete lendumist.

Vedelsõnniku laotusplaanide koostamisel põllule laotatava sõnniku koguse arvestamisel tuleb põllu omanikul/rentnikul arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega. Õigel ajal ning õigetes kogustes sõnniku laotamine vähendab mineraalväetiste kasutamise vajadust.

Sõnnikuvedu tuleb teostada võimalikult lühikese ajavahemiku vältel ning võimalusel tööpäevadel. Sõnnikuvedu peab toimuma kinnistes ning töökorras masinatega, vältides sõnniku kandumist teele veoki rataste küljest.Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks vältida ebasoodsaid tuulesuundi elanike suhtes. Vedelsõnniku laotamiseks sobivad kõige paremini jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad.

Veekasutus Farmi veetarve tuleneb peamiselt loomade jootmisest. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava.

Hädaolukorrad Hädaolukordade ennetamiseks tuleb rakendada lekete varajase avastamise süsteemi ravimite ja kemikaalide hoiukohtades, kus on võimalik oht pinnase, pinna- ja põhjavee reostumisele. Äkkheidete ja õnnetusjuhtumite tekke puhuks tuleb välja töötada hädaolukorra plaan.

Seire Lisaks õigusaktides kehtestatud nõuetele on farmi käitajal vaja pidada regulaarset arvestust tekkiva sõnniku koguse ja käitlemise kohta ning saadud andmed kajastada põlluraamatutes ja statistilistes aruannetes. Jäätmete (sealhulgas loomsete jäätmete) koguste, üleandmise ja veo kohta peetakse arvestust õigusaktides ettenähtud korras.

Parim võimalik tehnika Sürgavere PÜ veisekasvatus kuulub keskkonnakompleksloa kohusluse alla, mis tähendab, et tegevus peab toimuma vastavuses parimale võimalikule tehnikale (PVT). Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.

PVT kirjeldus põhineb Eesti Maaülikooli poolt koostatud juhendmaterjalile „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses”14.

Tehnilisi lahendusi ja tehnoloogiaid hinnatakse keskkonnareostuse vähenemise, sobivuse (paigaldamine, jms), rakendatavuse (käitamine, jms), ökonoomsuse, loomade heaolu ja maksumuse aspektist. Nimetatud aspekte hinnatakse lähtuvalt iga konkreetse ettevõtte (lauda) geograafilisest paiknemisest, klimaatilistest tingimustest, pinnase (mullastiku) tüübist ja struktuurist jms. antud ettevõttele olulistest kriteeriumidest.

14 http://www.ippc.envir.ee/docs/PVT/PVT_Veised-t2iendatud111007.pdf 39

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Intensiivses veisekasvatuses on valdkondadeks (kasutatav/rakendatav tehnika ja/või tehnoloogia), mis otseselt mõjutavad saasteainete eritumist ja potentsiaalset keskkonna reostumist pidamisviis (loomapidamishoone), söötmine, sõnniku eemaldamine laudast, sõnniku käitlemine ja ladustamine ning sõnniku laotamine. Keskkonna reostumise riski vähendab samuti otstarbekas jäätmekäitlus. Teatavatel juhtudel (ettevõte paikneb elurajoonide vahetus läheduses) tuleb tähelepanu pöörata tootmisprotsessi mõnedes etappides tekkivale mürasaastele. Tulevikus on perspektiivne ka sõnnikutöötlemistehnoloogiate laialdasem rakendamine. Lõastatud pidamisviisi osatähtsus väheneb. PVT aspektist ei ole võimalik ühte pidamisviisi otseselt teisele eelistada. Lõastatud pidamisviisi korral on saasteainete eritumine loomapidamishoonest väiksem. Vabapidamine tagab loomadele paremad heaolutingimused. Soovitav on uued laudad projekteerida ja ehitada siiski vabapidamissüsteemist lähtuvalt. Veiste söötmine toimub söödaratsioonide alusel, mis koostatakse erinevatele produktiivlooma gruppidele eraldi. Looma tervist ja looduskeskkonda silmas pidades on oluline, et ratsioonid kajastaksid kõikide oluliste toitefaktorite tarvet, et need oleksid hästi tasakaalustatud. Sõltumata söötmisviisist (tehnoloogiast) on PVT, kui ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid ning ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Vabapidamistehnoloogia laialdane levik suurendab sõnnikumajanduses poolvedel- ja vedelsõnniku osatähtsust. Kui tahesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel- ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladustamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnniku keskkonnasäästliku laotamise eelduseks on suhteliselt kalli eritehnika olemasolu, eriti poolvedel- ja vedelsõnniku korral. Saasteainete emissioon ning leostumine sõltub sõnniku laotamise täpsest ajastamisest, mullastiku tüübist jm faktoritest. Alljärgnevalt on kirjeldatud veisekasvatuse PVT-d ning seejärel on hinnatud Sürgavere PÜ poolt alternatiivide vastavust PVT-le:

Tabel 6-1. Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Parim võimalik tehnika (PVT) Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv II Hea põllumajandustava Üldise keskkonnaalase tulemuslikkuse tagamiseks on Sürgavere PÜ veisefarmides järgitakse head PVT teha alljärgnevat: põllumajandustava ning rakendatakse kirjeldatud meetmeid. Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele -põllumajandusettevõtte töötajate täiendõppe- ja koolitusvajaduse määratlemine. Regulaarse täiendõppe korraldamine -energia, vee, loomasöötade, tootmisjääkide ja mineraalväetiste ning sõnniku täpne arvestus -tegevuskavade väljatöötamine hädaolukordadeks (soovimatu saaste teke) -rajatiste remondi- ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine, tagamaks nende pideva töökorras oleku -tegevuste süsteemne planeerimine, näit. sisendite hankimine, toodangu ja jäätmete äravedu jne -väetiste, sh. sõnniku laotamisplaanide koostamine ja järgimine Veiste söötmine ja jootmine Sõltumata söötmisviisist on PVT: Farmides kasutatakse loomade grupeerimist ning söödarat- sioon koostatakse vastavalt loomarühma söötmisnormidele -ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid -ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) Täisratsioonilise segasööda söötmisel on PVT: Kavandatav söötmistehnoloogia vastab PVT nõuetele -loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel -söötade segamise ühtlikkus 40

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Parim võimalik tehnika (PVT) Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv II Loomade jootmisel on sõltumata jootmisviisist PVT: Farmides kavandatav jootmistehnoloogia vastab toodud kirjeldusele ning PVT nõuetele -joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav -jootmisseadmed on tehniliselt korras (ei leki) -jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda ja allapanujääkidega on minimaalne Lüpsmine ja lüpsiseadmed Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade Lennuki uues Lennuki uues Lennuki uues lüpsmisel PVT: lüpsilaudas lüpsilaudas lüpsilaudas -optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis kasutatakse kasutatakse kasutatakse (loomade heaolu, piima kvaliteet) lüpsiplatsi ja lüpsiplatsi ja lüpsiplatsi ja -piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga poegimislaudas erivajadustega erivajadustega kokkupuuteta (piima kvaliteet) on kannulüps. laudas kannu- laudas kannu- -lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, Kabila lüpsilaudas lüpsiseadmeid. lüpsiseadmeid. ökonoomne vee kasutamine) torusselüpsi- Poegimislaudas ja Poegimislaudas ja seadmed Kabila laudas on Kabila laudas on noorloomad noorloomad Sõnniku eemaldamine laudast Vabapidamisega lautadest sõnniku eemaldamisel on Lennuki uues Lennuki uues Lennuki uues PVT optimaalse pikkusega puhkelatrid; vabapidamisega vabapidamisega vabapidamisega skreeperseadmed söötmis-puhkealal, restpõrand lüpsilaudast lüpsilaudast ja lüpsilaudast ja liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem või toimub sõnniku erivajadustega erivajadustega osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja eemaldamine lauda puhkelatrite lauda puhkelatrite liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem. skreeper- osast toimub osast toimub Sügavallapanul pidamisviisi puhul on PVT piisavas seadmetega. sõnniku sõnniku koguses allapanu, skreeper- või mobiilsed seadmed. Erivajadustega eemaldamine eemaldamine Olemasolevates vabapidamisega lautades on PVT ka laut pole skreeper- skreeper- osaline restpõrand söötmispuhkealal ja liikumiskäikudes kasutusel. seadmetega. seadmetega. ning paiskanalite süsteem. Olemasolevates Noorkarjalautades Erivajadustega Erivajadustega vabapidamisega lautades on tingimisi PVT osaline sügavallapanu ja laudast laudast restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning sõnniku tahesõnniku ja tahesõnniku ja põranda alla rajatud sõnnikkelder (hoidla) ning sõnniku eemaldamine noorkarja- noorkarja- eemaldamine söötmis-puhkealalt mobiilsete seadmetega mobiilsete lautadest lautadest (v.a. sügavallapanul pidamine). Uutele vabapidamisega seadmetega. sügavallapanuga sügavallapanuga lautadele ei ole sõnnikukelder lauda all ning sõnniku Sõnniku sõnniku sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega (v.a. eemaldamise eemaldamine eemaldamine sügavallapanul pidamine) PVT tehnika vastab mobiilsete mobiilsete PVT nõuetele seadmetega, mis seadmetega, mis vastab PVT vastab PVT nõuetele nõuetele PVT sõnniku eemaldamisel lõaspidamisega laudast on Lõaspidamisega Vabapidamisega Vabapidamisega lattkraapkonveier koos sõnnikupressuriga või poegimislaudas ja endises poegimis- endises poegimis- skreeperseade koos sõnnikupressuriga. Olemasolevates Kabila lüpsilaudas laudas ja Kabila laudas on lõaspidamisega lautades on tingimisi PVT eemaldatakse veiselaudas on noorloomad ja kettkraapkonveier koos kaldkonveieriga ja sõnniku sõnniku kettkraap- noorloomad ja sügavallapanu eemaldamine mobiilsete seadmetega. Uutele konveieri ja sügavallapanu ning sõnnik (projekteeritavatele) ja/või renoveeritavatele kaldkonveieriga. ning sõnnik eemaldatakse lõaspidamisega lautadele ei ole sõnniku eemaldamine Sõnniku eemaldatakse mobiilsete kettkraap- ja kaldkonveiersusteemiga või mobiilsete eemaldamise mobiilsete seadmetega, mis seadmetega PVT tehnika vastab seadmetega, mis vastab PVT PVT nõuetele vastab PVT nõuetele nõuetele Heitkogused õhku Vabapidamisega lautades vähendab saasteainete heidet Uues lüpsilaudas Uues ja rekonstru- Uues ja rekonstru- atmosfääri: on rakendatud eeritavates eeritavates -optimaalse suurusega puhkelatrid välisõhku farmides on farmides on -optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja suunatavate rakendatud rakendatud liikumiskäigud heitkoguste heitkoguste heitkoguste -regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) vähendamise vähendamise vähendamise hoidlasse meetmed meetmed meetmed -väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt vastavalt PVT vastavalt PVT vastavalt PVT puhastatavate materjalide kasutamine nõuetele nõuetele nõuetele -piisavas koguses allapanu sügavallapanul pidamisviisil Vabapidamisega ja sügavallapanuga mullikalautades on rakendatud välisõhku suunatavate heitkoguste vähendamise meetmed vastavalt PVT nõuetele

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Parim võimalik tehnika (PVT) Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv II Lõaspidamisega lautades vähendab saasteainete heidet Olemasolevates lõaspidamisega lautades rakendatakse atmosfääri: välisõhku suunatavate heitkoguste vähendamise meetmeid vastavalt PVT nõuetele -optimaalse suurusega asemed -optimaalse laiusega sõnnikukäik -regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse -piisavas koguses allapanu Energia PVT energiatarbimisel veisekasvatuses on: Sürgavere PÜ Sürgavere PÜ Sürgavere PÜ -loomuliku ventilatsiooni süsteem. Soojustatud lautades farmides farmides farmides sundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne kasutatakse kasutatakse kasutatakse ventilatsioonirežiim) loomulikku loomulikku loomulikku -valgustuses kasutatakse luminofoorlampe ventilatsiooni ja ventilatsiooni ja ventilatsiooni ja -loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. kombineeritakse kombineeritakse kombineeritakse Loomuliku valgustuse kombineerimine luminofoor-lampe luminofoor-lampe luminofoor-lampe luminofoorlampidel põhineva valgustusega loomuliku loomuliku loomuliku -lüpsiplatsi kasutamine valgustusega. valgustusega. valgustusega. -vaakumpumpadele paigaldatud sagedusmuundurid Loomade Loomade Loomade lüpsmine toimub lüpsmine toimub lüpsmine toimub lüpsiplatsil ja lüpsiplatsil. lüpsiplatsil. torusselüpsi- seadmetega Sõnniku ladustamine (sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku) Vedelsõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT: Lennuki suurfarmi laguunitüüpi vedelsõnnikuhoidla on -põhja ja seinte lekkekindlus vastavuses PVT nõuetele nii mahu kui ka konstruktsiooni -konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste poolest. Vedelsõnniku hoiustamine farmis vastab PVT ja keemiliste mõjurite suhtes nõuetele -süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ja hooldustööd, soovitatavalt kord aastas -vedelsõnnikuhoidla katmine plastikkatte või ujuvkattega, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus vms. saasteainete emissiooni vähendav materjal Tahesõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT: Sürgavere PÜ farmide tahesõnnikuhoidlad on vastavuses -betoneeritud alusega (vajadusel seintega) lekkekindel PVT nõuetele nii mahu kui ka konstruktsiooni poolest. hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva Tahesõnniku hoiustamine farmides vastab PVT nõuetele uriini, virtsa ja sademetevee mahutiga -hoidla paikneb asustatud punktide (elurajoonide) suhtes optimaalselt (kaugus, valitsevate tuulte suund) -täiendavaks positiivseks faktoriks on Epra noorkarjalauda tahesõnnikuhoidlale on rajatud varikatus tahesõnnikuhoidlale rajatud varikatus Sõnniku laotamine Sõnniku laotamise üldnõuded tulenevad hea Sürgavere PÜ kasutab võimalusel vedelsõnniku injektor- või põllumajandustava põhimõtetest ja õigusaktide nõuetest. lohisvooliklaoturit. Tahesõnniku laotamiseks kasutatakse Sõnniku laotamisel on PVT: paisklaotureid. -põllumaadel injekteerimine, lohisvoolik- ja vooliklaotus Ettevõtte sõnnikulaotuse tehnika ja korraldus vastab PVT ning paisklaotus kui muldaviimine toimub 4–6 tunni nõuetele jooksul -rohu- ja karjamaadel on injekteerimine, lohisvoolik- ja vooliklaotus -võimalikult kiire tahesõnniku muldaviimine (vähemalt 12 h jooksul) põllumaal

Ülal on esitatud võrdlus Sürgavere PÜ-le kuuluvate loomapidamishoonete osas. Arvestades, et Alternatiiv 0 korral kasutatakse ka veel rekonstrueerimata lüpsilautasid, mis ei vasta osaliselt parimale võimalikule tehnikale (sõnnikukäitlus), saab väita, et Alternatiiv 0 vastab PVT-le osaliselt. Alternatiiv II vastavad PVT-le täielikult ja Alternatiiv I pärast Kabila veiselauda rekonstrueerimist noorkarjalaudaks.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

7. Keskkonnamõju eeldatav toime ja sellega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus

Vastavalt KMH juhistele (K. Peterson, 2007)15 peavad leevendavad meetmed olema vastavuses olulise negatiivse mõjuga. Ehk KMH aruandes kirjeldatud oluliste negatiivsete keskkonnamõjude ärahoidmiseks või leevendamiseks tuleks siin peatükis välja pakkuda meetmekava. Kava peaks sisaldama nii meetmete kirjeldust, rakendamise optimaalset tähtaega, vastutajat kui ka hinnangut eeldatavale tõhususele.

OÜ Sürgavere PÜ on alustanud veisekasvatusrajatiste rekonstrueerimist, mille käigus minimeeritakse ka loomakasvatusega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju. Vastavalt majanduslikele võimalustele on loomapidamishoonete ja –rajatiste rekonstrueerimine kavandatud etapiviisiliselt. Valminud või rekonstrueeritud lautadesse paigutatakse veised järgmisena rekonstrueerimisele kuuluvatest hoonetest.

Nii paigutati uude valminud Lennuki lüpsilauta lüpsilehmad vanast lüpsilaudast ja alustati vabanenud Lennuki vana lüpsilauda rekonstrueerimist erivajadustega veiselaudaks. Erivajadustega lauda käikuandmisel saab vabastada lehmadest olemasoleva poegimislauda ja Kabila lüpsifarmi ning alustada nende rekonstrueerimist noorkarjalautadeks. Olenevalt turutingimustest (pullmullikate realiseerimisvõimalustest veiselihana) on võimalik rekonstrueeritud noorkarjalautade täiendavad veisekohad võtta kasutusele pullmullikate üleskasvatamiseks. Tänase seisuga müüakse kuni kuu vanuseid pullvasikad.

Praktikas käsitletakse mõnel puhul leevendava meetmena ka emissioonide seiret. Ent kavandatava tegevuse lubamise üle otsustamisel saab arvestada seiret kui negatiivset mõju ennetavat meedet piiratud ulatuses, sest kui seireandmed näitavad ülenormatiivset emissiooni või pöördumatuid muutusi ökosüsteemis, pole paljudel juhtudel võimalik keskkonna kahjustamist enam heastada. Olulist negatiivset keskkonnamõju saab kõige tõhusamalt ära hoida alternatiivide valikuga.

Kavandatava tegevuse hindamisel on lähtuda sellest, et tegevusega ei kaasneks olulist negatiivset keskkonnamõju ja siis on seirel kontrolliv, mitte negatiivset keskkonnamõju ärahoidev funktsioon. Sürgavere PÜ veisekasvatuse keskkonnamõju hindamise käigus on eelnevalt prognoositud ja analüüsitud ning pakutud välja sellised reaalsed tehnoloogia- või asukohaalternatiivid, millega hoitakse ära oluline negatiivne keskkonnamõju.

Kompleksloa väljaandmise järel toimuva seire tulemuste põhjal teeb arendajal oma tegevuses vajalikke korrektiive.

15 Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil, Keskkonnaministeerium, Kaja Peterson. Tallinn. 2007

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

8. Ülevaate kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahju reaalsetest hüvitusmeetmetest

Leevendusvõtted võib jagada nelja gruppi:16 mõju vähendamine; asendamine; päästmine; kompenseerimine.

Mõju saab vähendada nii tehniliste vahenditega kui ka tegevusaega valides. Asendamine (kompenseerimine kitsas tähenduses) tähendab negatiivse keskkonnamõju korvamist millegi samaväärse, aga positiivsega. Päästmine tähendab ohustatud objekti toimetamist ohutusse kohta. Kompenseerimine laiemas tähenduses tähendab tekitatud kahju korvamist millegi samaväärsega. Seda on teatud juhtudel võimalik teha, makstes hävitatud või kahjustatud vara ning saamata jäänud tulu eest rahaga.

Keskkonnamõju prognoos kirjeldab mõjusid suuruse, ulatuse ja kestuse kaudu (vt eelhindamine), kirjeldus ise on neutraalne. Mõju hindamine tähendab prognoositud mõjude interpreteerimist telgedel “väike – suur”, “ebaoluline – väga oluline”. Olulisust hinnatakse samade kriteeriumide järgi, mida kasutati taustkeskkonna kirjeldamisel. Kõige lihtsamal juhul iseloomustab mõju olulisust veealase õigusaktiga kehtestatud kvaliteediklassi muutumine või vastamine või mittevastamine mingile piirnormile.

Käesoleva KMH käigus ei täheldatud ülalnimetatud asjaolusid arvesse võttes olulist negatiivset mõju ja sellega kaasneda võivat kahju, mille puhul saaks rakendada vastavaid hüvitusmeetmeid.

16 Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tõnis Põder. Tallinn. 2005 44

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

9. Keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal tehtud põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks

Soovitused seireks ja kompleksloasse tingimuste kandmiseks kannab endas võimaliku mõju leevendamise ja ennetamise eesmärke. Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest.

Keskkonnaeksperdi soovitused regulaarse kontrolli teostamiseks farmides läbi viidavate protsesside üle: - seadmete (s.h jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll; - sõnnikumahutite kontroll lekete avastamiseks; - pisteline jäätmekäitlejate nõuetekohasuse kontrollimine; - optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise kontroll; - hea majapidamistava rakendamise kontroll.

Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest. Kavandatava tegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on seotud: - heitmetega valisõhku ja ebameeldiva lõhna levikuga; - veetarbimise ja reovee käitlemisega; - sõnniku- ja jäätmetekäitlusega; - energiakuluga.

Vastavalt välisõhu kaitse seadusele (§ 89 lg 5) tuleb korraldada saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste inventuuri vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Inventuur tootmisterritooriumil seisneb eralduvate saasteainete heitkoguste ja saasteallikate parameetrite täpsustamises otseste mõõtmiste ja kontrollarvutuste abil. Sellest tulenevalt tuleb korraldada ettevõtte saasteallikatest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuur vähemalt üks kord viie aasta jooksul.

Lõhna mõju vähendamiseks tuleks kaaluda muu hulgas sõnnikuhoidla katmise, lüpsiplatside ja puhkelatrite tihedama pesu, kõrghaljastuse rajamise, ventilatsioonisüsteemi muutmise (sundventilatsiooniks), väljutatava õhu filtreerimise, söödaratsioonis lämmastiku (ja muude ebameeldivat lõhna põhjustavate ainete) sisalduse vähendamise efektiivsust ning võimalusi. Enne sõnniku vedu tuleks sellest vähemalt viis päeva ette teavitada kohalikku omavalitsust. Teates peab olema toodud sõnnikuveo perioodi pikkus. Täpsema tegevuskava peaks koostama lõhnatundide lubatud koguse ületamisel. Eksperdil puuduvad andmed olemasoleva Sürgavere farmikompleksi jt Sürgavere PÜ veisefarmide poolt lõhnatundide ületamise kohta.

Vastavalt veeseadusele (§ 21 jt) on veekasutaja kohustatud kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid. Samuti pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle ning järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist. Veekasutuse üle saab pidada arvestust veearvesti näidu alusel, mis registreeritakse kord kuus. Vee kvaliteeti tuleb määrata normdokumentides kehtestatud sagedusele ja määratavatele parameetritele.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Kord viie aasta jooksul tuleks läbi viia reostusohtlike objektide (laudad, sõnnikuhoidlad, silohoidlad, väetisehoidla jm) ja saasteallikate põhjalik inventuur, mis annab vastuse nende seisukorra kohta (sh lekkekindlus) ja tekkivate saastetasemete vastavusele kehtivatele nõuetele.

Suurfarmi juurde rajatud vedelsõnnikuhoidla on varustatud drenaaži ja kontrollkaevuga, mis võimaldavad korraldada pinnavee seiret ja tuvastada kiiresti võimalikke lekkeid. Regulaarselt tuleb kontrollida vaatluskaevu veetaset ja seisukorda ning see kord kuus registreerida, et võimalikke lekkeid kiirelt tuvastada. Kui kaevus olev vesi viitab reostuse olemasolule (haiseb, on värvi muutnud vm) tuleb teostada vaatluskaevu vee analüüs ja viivitamatult sellest teavitada vastavaid järelevalveameteid ning otsida probleemi põhjus ja see koheselt likvideerida. Määratavaks parameetriks, mis annab indikatsiooni võimalikku lekke esinemisest, võib olla kas lahustunud orgaanilise aine sisaldus või BHT7 ja NH4.

Vajalik on pidada arvestust sõnniku tekke ja laotamise üle. Sõnniku kogused registreeritakse laotusseadmetesse pumbatud ja välja veetud sõnniku koguste põhjal. Samuti on vajalik sõnniku laotamiseks kasutatavate põllumaade pindala arvestuse pidamine ning 1 ha kohta laotatud sõnniku koguste üle arvestuse pidamine.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

10. Loodusvara kasutamise otstarbekus ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele

Kõnealune peatükk on asjakohane siis, kui kavandatava tegevuse puhul kasutatakse loodusvarasid – maavara, metsa, pinna- ja põhjavett. Selles peatükis antakse hinnang loodusvarade kasutamise mahtudele ja võrreldakse seniste mahtudega selles asukohas. Loodusressurssidena kasutatakse Sürgavere PÜ veisefarmides Siluri ja Devoni põhjaveekihi vett kokku kuni 249 (keskmiselt 166) m3 ööpäevas ning 60 308 m3 aastas: -Alternatiiv 0 puhul kuni 227 (keskmiselt 151) m3 ööpäevas ning 54 827 m3 aastas; -Alternatiiv I puhul kuni 249 (keskmiselt 166) m3 ööpäevas ning 60 308 m3 aastas; -Alternatiiv II puhul kuni 233 (keskmiselt 155) m3 ööpäevas ning 56 293 m3 aastas.

Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on seega: • maa – nii käitise asukoht kui haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena; • põhjavesi – peamiselt loomade joogiveena; • pinnavesi – käesoleval ajal (Alternatiiv 0) peamiselt reoveepuhastist väljuva heitvee eesvooluna; • sööt – teravili, silo jm; • kütuse ja energiatootmise toore.

Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele, et toetada säästvat arengut. Kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel: • edendatakse taastuva ressursi kasutamist (söödad, söödalisandid); • edendatakse kohalikku tööhõivet; • suurendatakse kodumaise toidutoorme baasi.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

11. Kavandatava tegevuse erinevate reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlus

Alternatiivsete võimaluste väljapakkumisel ja võrdlemisel on kaalukeeleks võimalus saavutada kavandatava tegevuse eesmärgid nii, et ei tekiks olulist negatiivset keskkonnamõju. Parim alternatiivne võimalus (variant) on see, mis saavutab eesmärgi olulist negatiivset keskkonnamõju tekitamata. Alternatiivsete võimalustena käsitletakse tavaliselt asukoha alternatiive ja tehnoloogilisi alternatiive. Sürgavere PÜ kompleksloa KMH alternatiivsete võimalustena on sisuliselt käsitletatud tehnoloogilisi alternative. Farmide asukohtade muutmine ei ole päevakohane, kuna need asuvad valla üldplaneeringu kohaselt ettenähtud tootmisaladel, kus on lubatud põllumajanduslike tootmishoonete ja neid teenindavate taristute rajamine. Et alternatiivid oleksid reaalsed, peaksid need vastama õigusaktidele, olema tehniliselt teostatavad ning võimaldama kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega. Samuti on alternatiivide püstitamise eelduseks see, et arendaja on põhimõtteliselt valmis kõiki pakutud alternatiive rakendama. Seega on alternatiivi “reaalsus” seotud ka kavandatava tegevuse ning sellega seotud olulise negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks vajalike vahendite maksumuse ja nende hankimiseks kuluva ajaga.

Arendaja seisukohast ebareaalsest alternatiivist ei saa kohe loobuda, vaid alternatiivide kaalumise tulemusena selgubki erinevate alternatiivide reaalsus. Maksumus võib olla üks hindamiskriteeriumidest, kuid mitte ainuke. Alternatiivi reaalsuse puhul arvestatakse nii keskkonna-, sotsiaalseid kui majanduslikke aspekte:

Nr Hinnatav kriteerium Kaal Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv II kokku Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju suurus hin- suurus hin- suurus hinnang nang nang Mõju keskkonnale, elusloodusele 1 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 2 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,03 0 0 0 0 0 0 3 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,01 -1 -0,01 -1 -0,01 -1 -0,01 4 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,01 0 0 0 0 0 0 5 Mõju maastiku muutusest 0,03 0 0 0 0 0 0 6 Mõju pinnase muutusest 0,03 0 0 0 0 0 0 7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,02 0 0 -1 -0,02 0 0 8 Mõju mürataseme muutusest 0,02 -1 -0,02 -1 -0,02 0 0 9 Mõju hädaolukordadest 0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 10 Kaudsed mõjud (piirkonna areng, 0,02 0 0 -1 -0,02 0 0 tööhõive jms) Kokku 0,25 -0,11 -0,15 -0,09 Mõju inimese tervisele ja heaolule 1 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,04 0 0 0 0 0 0 2 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,02 0 0 0 0 0 0 3 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,09 0 0 0 0 0 0 4 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,08 -1 -0,08 -2 -0,16 0 0 5 Mõju maastiku muutusest 0,01 -1 -0,01 0 0 0 0 6 Mõju pinnase muutusest 0,02 0 0 0 0 0 0 7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,11 -1 -0,11 -2 -0,22 0 0 8 Mõju mürataseme muutusest 0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 9 Mõju hädaolukordadest 0,05 -1 -0,05 -1 -0,05 -1 -0,05 10 Kaudsed mõjud (piirkonna areng, 0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 0 0 tööhõive jms) Kokku 0,5 -0,33 -0,51 -0,09

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Mõju majanduskeskkonnale 1 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,01 0 0 0 0 1 0,01 2 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,01 0 0 0 0 0 0 3 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,04 0 0 0 0 0 0 4 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 0 0 5 Mõju maastiku muutusest 0,01 0 0 0 0 0 0 6 Mõju pinnase muutusest 0,01 0 0 0 0 0 0 7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,04 -1 -0,04 -1 -0,04 0 0 8 Mõju mürataseme muutusest 0,01 -1 -0,01 -1 -0,01 0 0 9 Mõju hädaolukordadest 0,03 -1 -0,03 -1 -0,03 -1 -0,03 10 Kaudsed mõjud (piirkonna areng, 0,05 -1 -0,05 2 0,1 -1 -0,05 tööhõive jms) Kokku 0,25 -0,17 -0,02 -0,07 Kõik kokku 1 -0,61 -0,68 -0,25

Mõjuvaldkonnad kokkuvõtlikult: Nr Hinnatav kriteerium Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv II Kokku 1 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest -0,04 -0,04 -0,03 -0,11 2 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0 0 0 0 3 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest -0,01 -0,01 -0,01 -0,03 4 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest -0,12 -0,2 0 -0,32 5 Mõju maastiku muutusest -0,01 0 0 -0,01 6 Mõju pinnase muutusest 0 0 0 0 7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest -0,15 -0,28 0 -0,43 8 Mõju mürataseme muutusest -0,07 -0,07 -0,04 -0,18 9 Mõju hädaolukordadest -0,12 -0,12 -0,12 -0,36 10 Kaudsed mõjud (piirkonna areng, -0,09 0,04 -0,05 -0,1 tööhõive jms) Kokku -0,61 -0,68 -0,25 -1,54

Alternatiivide võrdlusest ja paremusjärjestusest selgub, et väikseima mõjuga on Alternatiiv II. Selline tulemus on ka ootuspärane, sest tegevuse jätkamisel piiratud tingimustel (on loobutud pullmullikate kasvatamisest) on kõige väiksemad veiste ja LÜ arvud.

Suurima mõjuga on Alternatiiv I, sest siis tarbitakse kavandatava tegevuse puhul loodusvarasid ning väliskeskkonda heidetakse saasteaineid suuremas koguses, kui teiste alternatiivide puhul. Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ning on hinnatud hädaolukordadest tuleneva mõju suurust.

Kavandatava tegevuse peamised mõjuvaldkonnad tavatingimustel on suurem heide välisõhku (sh ebameeldiv lõhn) ja põhjavee tarbimine. Samas eeldab keskkonnamõju hindamise ekspert, et põhjavett ei võeta koguses, mis võiks omada olulist negatiivset mõju elusloodusele, inimese tervisele või sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale.

Välisõhu saaste osas modelleerimistulemuste alusel Eesti Vabariigis kehtestatud piirväärtusi tootmisterritooriumi piiril ei ületata ühegi alternatiivi puhul. Seetõttu tegevust välistavat mõju inimese tervisele ja sotsiaalsele keskkonnale eeldatavasti ei avaldu, kuna piirväärtused on kehtestatud inimeste tervise kaitseks.

Enim mõjutab alternatiivide võrdlust välisõhu kvaliteedi seisundist tulenev mõju inimeste heaolule. Lõhna taju on individuaalne ning inimesed tunnetavad häiringut erinevalt. Põllumajandusega kaasneb paratamatult lõhna eraldumine. Seda võib pidada ka sotsiaalseks mõjuks.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Mõju hindamise käigus on tuvastatud, et kavandatav tegevus ei toimu piirkonnas, kus keskkonnataluvus (normatiivide mõistes) oleks ületatud. Selle tõttu ei ole põhjust võrrelda erinevaid alternatiive omavahel lähtudes looduslikest aspektidest.

Samas on mõju inimese tervisele ja heaolule Alternatiivi I ja 0 puhul suhteliselt võrreldav. Loomkoormuse suurenemise korvab taristu parem vastavus keskkonnanõuetele. Majanduskeskkonnale mõjuksid eeldatavalt negatiivseimalt Alternatiiv II ja 0.

Kavandatava tegevuse puhul ei eeldata ühegi alternatiivi puhul tegevust välistavat negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Planeeritava arendustegevuse asukohaalternatiividest on erinevate keskkonnaaspektide kokkuvõttes eelistatuim Alternatiiv II.

Seetõttu saab alternatiive üksteisest eraldada vaid arendaja soovist. Arendaja eelistab olemasoleva olukorra säilitamise asemel tootmise rekonstrueerimist ja lüpsikarja koondamist ühte laudakompleksi ning võimalust tegeleda pullmullikate üleskasvatamisega. Sellest lähtuvalt on eelistatuks Alternatiiv I ehk kavandatud tegevuse täies mahus elluviimine.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

12. Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise konsultatsioonide tulemustest

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on ette nähtud kaks avalikku arutelu: esimene programmi avalikustamiseks ja teine aruande avalikustamiseks. KMH programmi eelnõu oli avalikul väljapanekul 21.02-07.03.2012. Nimetatud perioodil oli programmiga võimalik tutvuda nii Keskkonnaameti Viljandi ja Pärnu kontorites kui ka Keskkonnaameti veebilehel. Kirjalikke ettepanekuid programmi eelnõu kohta ei saabunud.

Programmi avalik arutelu toimus 07.03.2012 Sürgavere kultuurimajas Suure-Jaani vallas. Arutelul osales registreerimislehe alusel 7 inimest. Koosolekul tõstatatud küsimused ja ettepanekud ning nende vastused protokolliti. Arutelul esitatud suuliste ettepanekutega arvestati käesoleva aruande koostamisel. Ülevaade keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust lisatakse peale avaliku väljapaneku toimumist.

KMH prorammi avalikku arutelu ja menetlusosaliste informeerimist korraldasid Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi töötajad ning järgnevalt on esitatud vastav nimekiri:

Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuva Sürgavere keskkonnakompleksloa taotluse menetlusosalised (päring Rahvastikuregistist)

KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE

75903:003:0401 – Lubjaka Aavo Soopa (isikukood 35001036010)

75903:003:0004 – Lennuki (tulemused puuduvad)

75903:003:0980 – Aibeli Ermo Kasela (isikukood 35405046027)

75903:003:0131 – Rehe Andreas Reinberg (isikukood 36707020215)

75903:003:0077 - ??? Omanik Suure-Jaani vald

75903:003:1201 – Nõgese Helju Kõpp (isikukood 44106056018)

75903:003:1000 – Tiigi Kalev Raba (isikukood 37002036022)

75903:003:0900 – Turbalõikaja Tarmo Jaasma (isikukood 35207136019)

75903:003:0910 – Altvälja Andrus Koovit (isikukood 36706056017)

75903:003:0450 – Kõrtsi Raul Espenberg (isikukood 37108170300)

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Teised olulised menetlusosalised

Viljandi Maavalitsus - [email protected] Suure-Jaani Vallavalitsus - [email protected] Sürgavere PÜ – [email protected] Keskkonnainspektsiooni Lõuna regioon - [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda – [email protected] Terviseameti Lõuna talitus Viljandimaa esindus - [email protected]

OÜ Alkranel [email protected] Kalev Liiv – [email protected]

KMH programmi avalikustamine:

Avalik väljapanek: 22. veebruar kuni 7. märts 2012. Avalik arutelu: 7. märtsil 2012 kell 11.00 Sürgavere kultuurimajas.

21.02.2012 – Ametlikud Teadaanded 25.02.2012 - Sakala

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

13. Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ilmnenud raskused

Olulisi raskusi, mis oleks takistanud keskkonnamõju hindamist, keskkonnamõju hindamisel ja aruandekoostamisel ei ilmnenud.

Antud peatükis väärib märkimist, et kuna tegemist on Sürgavere PÜ keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamisega, on taotluse menetlemise käigus täpsustunud Lennuki suurfarmi rekonstrueerimisega kavandatud loomakohtade arvud ja tehnilised lahendused. KMH läbiviimisel arvestati suurfarmi tegelike loomakohtade arvuga ja ventilatsioonisüsteemi tehniliste lahendustega, mis erinevad mõningal määral taotluses esitatutest.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

14. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte

Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Sürgavere Põllumajandusühistu (Sürgavere PÜ) keskkonnakompleksloa taotluses kirjeldatud tegevused. Põllumajandusühistu taotleb keskkonnakompleksluba veisekasvatuse käitamiseks. Ettevõte kavandab Suure-Jaani vallas Sürgavere külas Sürgavere farmikompleksi kinnistul (registriosa 2713339/27133, katastriüksus 75903:003:0022) Lennuki suurfarmi rekonstrueerimist ja laiendamist. Lennuki suurfarmis on käesolevaks ajaks rajatud uus vabapidamisega lüpsilaut ja kasutusele on võetud olemasolev vedelsõnnikuhoidla ning rekonstrueerimisel on olemasolev lüpsilaut erivajadustega veiselaudaks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmise keskkonnanõuetele vastavuse ja loomade heaolu parandamine, tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivistamine. Selleks soovitakse Lennuki suurfarm rekonstrueerida ja laiendada ning jätkata ümberehitatud farmis veiste intensiivkasvatust piima tootmiseks. 2012. algul valmis 364 lüpsilehmale vabapidamislaut olemasoleva rekonstrueeritud lüpsikoja läänepoolse laienduse külge ja kasutusele võeti varem ehitatud 12 000 m3 mahutavusega vedelsõnnikulaguun. Samuti alustati 2012. a algul vana lüpsilauda rekonstrueerimist erivajadustega veiselaudaks ja ehitustööde ajal laudas loomi ei hoita. Peale erivajadustega veiselauda valmimist on võimalik lõpetada lüpsilehmade pidamine Kabila veiselaudas ja järgmises ehitusetapis rekonstrueerida olemasolev Lennuki poegimislaut ja Kabila lüpsilaut vabapidamisega noorkarjalautadeks. KMH käigus täpsustunud keskkonnakompleksluba taotletakse tootmisvõimsusele kuni 606 lüpsilehma, 800 noorlooma ja 373 vasikat. Kokku 1779 veist ehk 1160,6 LÜ. Piima plaanitakse saada kuni 7000 tonni ja veiseliha realiseerida 150 tonni (eluskaalus) aastas.

Keskkonnamõju hinnati kolmele arengualternatiivile. Võrreldes kompleksloa taotluses esitatud andmetega on KMH ja tegevuse planeerimise käigus toimunud tegevuse täpsustamine ja mahtude vähendamine.

Alternatiiv I on KMH käsitluses arendaja soov rekonstrueerida Lennuki suurfarm. Selleks on ehitatud uus vabapidamisel lüpsilaut 364 lehmakohaga ning vana lüpsilaut on rekonstrueeritud 242 lehma- ja 43 vasikakohaga erivajadustega veiselaudaks ja rekonstrueeritud on ka lüpsikoda. Kasutusele on võetud 2005.a ehitatud vedelsõnnikulaguun mahutavusega 12 000 m3. Samuti on Alternatiiv I puhul lõpetatud poegimislauda rekonstrueerimine vabapidamisel 100 mullika- ja 90 vasikakohaga noorkarjalaudaks ning Kabila lüpsifarm rekonstrueeritud vabapidamisel 200 pullmullikakohaga veiselaudaks. Lisaks peetakse Altvälja laudas 240 vasikat ning Männiku ja Epra laudas vastavalt 300 ja 200 noorlooma. Sürgavere PÜ piimakarja laiendatakse kuni 1779 veisekohani (1160,6 LÜ).

Alternatiivina II ehk võimaliku tootmisvõimsuse alternatiivina käsitletakse planeeritud tegevuse piiramist teatud loomapidamishoonetes. Kavandatava tegevuse mahud ja iseloom on sarnased, mis Alternatiiv I puhul, kuid antud alternatiivi rakendumisel loobutakse pullmullikate kasvatamisest, mille tulemusena on võimalik täielikult loobuda Kabila veiselauda kasutamisest loomapidamishoonena ja vähendada poole võrra loomakohtade arvu Sürgavere farmikompleksi Männiku noorkarjalaudas 150 lehmmullikani. Seega oleks Sürgavere PÜ veiselautades kuni 1429 veisekohta (960,6 LÜ), mis on Alternatiiv II puhul 350 veisekoha (mullikakoha) võrra Alternatiivist I väiksem.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Alternatiiviks 0 on olukord, kus Sürgavere PÜ loomasvatushoonete rekonstrueerimine peatatakse ja jätkatakse olemasolevate nõukogude ajal rajatud laudahoonete ja sõnnikuhoidlate kasutamist. Sellisel juhul jätkub loomakasvatus Sürgavere PÜ nii olemasolevates farmides kui ka Lennuki suurfarmis koos valminud uue lüpsilaudaga olemasolevas mahus (kohtade arvuga) kuni 1470 veisekohaga (993,2 LÜ).

Veisekasvatusega kaasnevad olulisemad tagajärjed on heide välisõhku (sh lõhn), sõnnikuteke, veekasutus, reoveeteke, jäätmeteke, mürateke jm häiringud. Eeltoodust tulenevalt on peamised kavandatava tegevusega kaasnevad negatiivse keskkonnamõju valdkonnad: • heitmed välisõhku (lõhnahäiring) veisefarmidest, samuti heitmed välisõhku ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku veol ja laotamisel; • mõju põhjaveele läbi veetarbimise.

Enim mõjutab alternatiivide võrdlust mõju inimeste heaolule tulenevalt välisõhu kvaliteedi seisundist. Välisõhu saaste osas modelleerimistulemuste alusel Eesti Vabariigis kehtestatud piirväärtusi tootmisterritooriumil ja piiril ei ületata ühegi alternatiivse lahenduse puhul. Seetõttu tegevust välistavat mõju inimese tervisele ja sotsiaalsele keskkonnale ei avaldu, kuna piirväärtused on kehtestatud inimeste tervise kaitseks. Seejuures tuleb siiski märkida, et lõhnataju on individuaalne ning inimesed tunnetavad häiringut erinevalt.

Kuigi keskkonnaelementide kokkuvõttes on kavandatava tegevuse alternatiividest eelistatuim Alternatiiv II, on siiski tegemist ettevõtja kavandatud tegevusele ja loomakasvatuse hoonete optimaalsele kasutusele piirangute seadmisega. Alternatiiv I puhul on tugevam keskkonnamõju, mis tõstab teatud määral välisõhu saastetaseme kontsentratsioone ja suurendab planeeritava farmikompleksi eeldatavat mõjuala. Samas on mõju inimese tervisele ja heaolule Alternatiivi I ja 0 puhul suhteliselt võrreldav. Loomkoormuse suurenemise korvab taristu parem vastavus keskkonnanõuetele. Majanduskeskkonnale mõjuks eeldatavalt negatiivseimalt Alternatiiv II ja 0. Seetõttu saab alternatiive üksteisest eraldada vaid arendaja soovist. Arendaja eelistab olemasoleva olukorra säilitamise asemel tootmise rekonstrueerimist ja lüpsikarja koondamist ühte laudakompleksi ning võimalus tegeleda pullmullikate üleskasvatamisega. Sellest lähtuvalt on eelistatuks Alternatiiv I ehk kavandatud tegevuse täies mahus elluviimine.

Saasteainete eraldumine ja loodusressursside kasutamine Sürgavere PÜ loomakasvatusest ei ületa kehtivaid nõudeid erinevate alternatiivide rakendamisel (kaasaarvatud Alternatiiv 0). Seega pole tegemist olulise negatiivse mõjuga, mille ärahoidmiseks või leevendamiseks tuleks koostada meetmekava. OÜ Sürgavere PÜ on alustanud veisekasvatusrajatiste rekonstrueerimist, mille käigus minimeeritakse ka loomakasvatusega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju. Vastavalt majanduslikele võimalustele on loomapidamishoonete ja –rajatiste rekonstrueerimine kavandatud etapiviisiliselt. Valminud või rekonstrueeritud lautadesse paigutatakse veised järgmisena rekonstrueerimisele kuuluvatest hoonetest.

Sürgavere PÜ keskkonnakompleksloa taotluse KMH on algatatud Keskkonnaameti 14.07.11 otsusega PV 6-10/11/15939-4 tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 p 1 ja p 2, § 6 lg 1 p 27, § 6 lg 3, § 6 lg 4, §7 lg 2 § 11 lg 3. Kavandatava tegevuse otsustajaks (loa andja) ning järelevalve teostajaks on Keskkonnaameti Pärnu- Viljandi regioon (esindajad Kairi Dräbtsinskaja ja Toomas Kalda); arendajaks Sürgavere Põllumajandusühistu (esindaja Edvin Luum); KMH läbiviijaks OÜ Alkranel (ekspert Alar Noorvee) ja OÜ KB Environ (ekspert Kalev Liiv). 55

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

15. Ülevaade tegevusega seotud õigusaktidest ja kõrgematest arengudokumentidest jm allikatest

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus jt. Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid. Eesti Looduse Infosüsteem, http://eelis.ic.envir.ee/w4/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/ Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis.envir.ee/klis Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee Maanteeamet, http://www.mnt.ee/atp/ Suure-Jaani valla koduleht, www.suure-jaani.ee Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a korraldusega nr 118. Suure-Jaani valla üldplaneering. Kehtestatud Suure-Jaani Vallavolikogu 27. novembri 2008.a määrusega nr 136. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Tartu 2007. Juhend on koostatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Sõnnikuhoidlate ehitamine. Eesti Maaülikool. Tallinn. 2007. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. Veisekasvatushoonete käsiraamat. Koost. Vello Luts, Põllumajandusministeerium, 2001. Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik. 1986. AS Teede Tehnokeskus, 2009. Liiklusloenduse tulemused 2008. aastal. Töö nr 2007/517 „Sürgavere Põllumajandusühistu Lennuki veisefarmi põhiprojekt“, Agorek OÜ, 2007. Täpsustatud 2011. Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotlus. Sürgavere. 2011

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

16. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nende esitajatele antud selgitused ettepanekute, vastuväidete arvestamise või arvestamata jätmise kohta

KMH aruande eelnõu avaliku väljapaneku 18.06-02.06.2012 jooksul aruande kohta kirjalike ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ei saabunud.

Aruande arutelul esitatud suuliste ettepanekutega arvestati käesoleva aruande täiendamisel ja arutelul tõstatatud küsimused ning nende vastused protokolliti. Ülevaade keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust on esitatud aruande 17. peatükis.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

17. Aruande avalik arutelu ja selle protokoll

KMH aruande eelnõu oli avalikul väljapanekul 18.06-02.07.2012. Nimetatud perioodil oli aruande eelnõuga võimalik tutvuda nii Keskkonnaameti Viljandi ja Pärnu kontorites kui ka Keskkonnaameti veebilehel. Kirjalikke ettepanekuid aruande eelnõu kohta ei saabunud. KMH aruande eelnõu avalikku arutelu ja menetlusosaliste informeerimist korraldasid Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi töötajad.

KMH aruande avalik arutelu toimus 02.07.2012 Sürgavere kultuurimajas Suure-Jaani vallas. Arutelul osales registreerimislehe alusel 9 inimest. Koosolekul tõstatatud küsimused ja ettepanekud ning nende vastused protokolliti. Arutelul esitatud suuliste ettepanekutega arvestati käesoleva aruande täiendamisel. Ülevaade keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust on lisatud aruandele (lisad 7 ja 8).

Arutelul osalesid: Kalev Liiv, Alar Noorvee, Aarne Ots, Toomas Kalda, Kairi Dräbtsinskaja, Mati Kass, Edvin Luum, Mari-Liis Paara, Anni Teetsmann

Järgnevalt on esitatud lühiülevaade arutelul esitatud küsimuste ja vastuste kohta: Edvin Luum juhatas koosoleku sisse, tutvustades koosoleku sisu ja vormi ning osalejaid. Kalev Liiv andis lühiülevaate alternatiividest ning põhjendas, miks ning milline neist sai valituks. Eelistatud on alternatiiv I, kus rekonstrueerimine viiakse lõpuni ja loomade arv viiakse kõikides lautades maksimumini. Tekkis ka küsimus, kas seoses KMH täiendamisega on vaja loas parandusi teha? Kairi Dräbtsinskaja: tuleb esitada uus taotlusvorm. Toomas Kalda: Kuidas fikseerida ja kui tõsiselt võtta haisuprobleemi? Kes on see ütleja, et haiseb? Kalev Liiv: Komisjon ütleb. Eelnevalt on vaja muidugi teha vajalikud mõõtmised. Toomas Kalda: Kas sõnnikut peaks katma? Kalev Liiv: Vedelsõnniku katmine võib keerukam olla, aga kui haisuga tekib probleeme, siis peab katma. Kairi Dräbtsinskaja: Mida on välisõhuarvutuste juures arvestatud? Kuidas neid läbi viidi? Kalev Liiv: Sõnnikuhoidlaid ei ole otseselt arvutustes arvesse võetud, kuid neid on arvestatud nn foonina. Mati Kass: Kuidas ettevõtja peaks arvutusi tegema? Kas arvestama kaetud või katmata sõnnikuhoidlat? Kalev Liiv: Kaetud, nii kuidas seadus sätestab. Aarne Ots: Mida me tahame katmisega saavutada? Kalev Liiv: Takistada saasteainete levikut. Mati Kass: Kuidas tehnikaga lood on? Kas vajalikud masinad (laotamistehnika) on endal olemas? Aarne Ots: Ostame teenuse sisse, kuna tehnika ise on väga kallis. Kalev Liiv: Kui nüüd sõnnikuhoidla katmise juurde tagasi tulla, siis aruandes lk 40 on informatsioon olemas. Üldiselt inimestega probleeme ei ole. Farm asub põllumajandustootmisalal ning inimesed teavad, millega on tegu. Probleemne on lambakasvataja, kuid tema probleemiks pole lõhn vaid silo mahl. Toomas Kalda: Ptk 12 tuleb eemaldada inimeste aadressid ja telefoni numbrid. Kalev Liiv: eemaldan aadressid ja telefonid, jäävad nimi ja isikukood. Edvin Luum võtab arutelu kokku ja lõpetab koosoleku.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

18. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart

Joonis 18-1. Sürgavere PÜ veisekasvatuse farmide paiknemine. Allikas Maa-ameti kaardiserver.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Joonis 18-2. Lennuki suurfarmi paiknemine Sürgavere farmikompleksi territooriumil. Allikas Maa-ameti kaardiserver.

Sürgavere Põllumajandusühistu keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine OÜ KB ENVIRON

Joonis 18-3. Sürgavere kompaktse asustusega külakeskus