Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 1 (2004)
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 1 (2004) Eesti Rakenduslingvistika Ühing Eesti Keele Instituut EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 1 (2004) ESTONIAN PAPERS IN APPLIED LINGUISTICS 1 (2004) Koostaja Margit Langemets Toimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2005 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 1 (2004) Aadress: Eesti Rakenduslingvistika Ühing Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn Postal address: Estonian Association for Applied Linguistics Institute of the Estonian Language Roosikrantsi 6 10119 Tallinn ESTONIA E-post / E-mail: [email protected] Koduleht / Web-page: http://www.rakenduslingvistika.ee Toimetuskolleegium / Advisory board: Martin Ehala, Auli Hakulinen, Birute Klaas, Eino Koponen, Irina Külmoja, Maisa Martin, Jaan Mikk, Hille Pajupuu, Janos Pusztay, Kari Sajavaara, Urmas Sutrop, Helena Sulkala, Eva Toulouze, Tiia Tulviste, Marilyn Vihman, Leo Võhandu, Haldur Õim Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1 (2004) väljaandmist on rahastanud Eesti Keele Instituut Autoriõigus: Autorid ja Eesti Rakenduslingvistika Ühing ISSN 1736-2563 4 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 1 (2004) SAATEKS Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1 (2004) ei ole sündinud tühjale kohale. Enne seda on juba olemas kaks vanemat ja kaks uuemat sarnast kogumikku: Kõrvutava ja rakenduslingvistika küsimusi (Tartu, 1982), Issues in applied linguistics I (Tartu, 1995), Toimiv keel I (Tallinn, 2003) ja Toimiv keel II (Tallinn, 2004). Neist esimene sisaldab põhiliselt venekeelseid üldkeeleteaduslikke ja statistikameetoditele toetu- vaid artikleid, teise täidavad ingliskeelsed artiklid, mis keskenduvad kee- leoskuse hindamisele ja teise keele omandamisele. Viimased kaks on eestikeelsed kogumikud, mis on kokku pandud 2002. ja 2003. a Tallinnas toimunud rakenduslingvistika konverentsi väga eriteemaliste ettekannete põhjal. Siinse pealkirjaga teos ei saanud ka sündida enne, kui polnud Eesti Rakenduslingvistika Ühingut. Oma ühingu loomise mõte küpses Eestis tasapisi vaat et paarkümmend-kolmkümmend aastat, kuni 2004. a aprillis tulid end rakenduslingvistikaga tegelejana määratlenud inimesed kokku ja asutasid oma ühingu, mille iga-aastase väljaande hakatuseks ongi siinne raamat mõeldud. Kui mõelda, mida võiks rakenduslingvistika nime kandev kogumik sisaldada, siis kõige üldisemalt öeldes: kõike, mis kirjeldab keele õppimi- se, hoidmise ja kasutamisega seotud tegevusi ning mida tüüparusaama järgi ei hõlma ei teoreetiline ega üldkeeleteadus. Samas on üldteada, et ka rakenduslingvistilisi töid ei tehta ilma teooria ja metoodikata ning vastu- pidi, teoreetilised huvid tõukuvad sageli rakenduslingvistilistest (nt keele- tehnoloogilistest) keelevaradest, vahenditest ja praktilistest uurimisees- märkidest. Järelikult mahuvad selle kogumiku kaante vahele nii teoreetili- semad kui ka praktilisemad keelekäsitlused, kusjuures neid tahke mõju- tab omakorda rakenduslingvistika konverentsi teemavalik. 2004. a konverents, mille ülevaade on ajakirja Keel ja Kirjandus loal siinses kogumikus uuesti avaldatud, kaldus vahest rohkem üldkeeleteadu- 5 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 1 (2004) se poole, keskendudes erisugustele liigitamistele, pikemalt kõneldi taas sõnaliikidest. Üldteoreetilisemat laadi on Pille Esloni kirjutis analoogia- printsiibi olemusest ja selle tähtsusest keelte, sh eesti ja vene keele kõrvutamisel. Kui rakendada analoogiapõhist meetodit, võib näha niisu- guseid keeltevahelisi korrelatsioone, milleks kirjeldav meetod ei ole suu- teline. Silvi Tenjes selgitab esseelaadses loos kategooria mõistet ja ole- must, teravdades pilku kognitiivteaduste suunas. Analoogiast (lisaks muule) on juttu ka siin, näiteks võib analoogiaprintsiip juhtida mõnede loodusob- jekte tähistavate nimisõnade sookategooria väljakujunemist. Ene Vainik ja Toomas Kirt demonstreerivad, mis juhtub, kui lasta keelel, täpsemalt selle ühe sõnavarakihi elementidel ise rühmadesse korrastuda. Autorid väidavad, et iseorganiseerumisprotsessidel on keeles märgatavalt suurem roll, kui seni on osatud mõelda. Mitu artiklit puutuvad muu hulgas kokku sõnaliigi määramise koha pealt. Uuritakse lapsekeele sõnaliigilist ambivalentsust (Reili Argus), seda, kuidas leksikaal-grammatilises andmebaasis kirjeldada sõnaliiki kui minimaalset süntaktilist infot (Merike Mägedi, Margit Langemets ja Ülle Viks), või kuidas ületada sõnaliigituse kitsaskohti arvutianalüüsis (Kadri Muischnek, Kadri Vider), või kas ja kuidas on saadud hakkama sõnaliigi määramisega Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus (Rudolf Karelson). Välja toodud seisukohad võivad sõltuvalt otstarbest olla lausa vasturääkivad. Kaks artiklit liigitavad keelekasutuse käigus paratamatult tekkivaid vigu: üks tõlkevigu ja nende tekkepõhjusi inglise-eesti tehnikatõlkes (Andres Valdre), teine eesti keele kui emakeele või kui teise keele kirjuta- misel tehtavaid vigu (Raili Pool ja Elle Vaimann). Tõlke hindamist eri tüüpi tellijast lähtudes vaeb Arvi Tavast, tutvustades uudset, performatiivset tõlkemudelit, mis vaatleb tõlkijat kui suhtlejat (mitte kui pelka, halvemal juhul lausa masinlikku vahendajat). Autor pakub omalt poolt välja kirjali- ku tõlke koolitööde hindamissüsteemi, mida on Tallinna Pedagoogikaüli- koolis juba aasta jagu praktiseeritud. MARGIT LANGEMETS 6 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 1 (2004) SISUKORD Rakenduslingvistika konverents 9 REILI ARGUS Imitatiivide kohast lastekeeles: reduplikatsioonist, morfoloogiast ja sõnaliigilisest ambivalentsusest 19 Imitatives in child language: reduplication, morphology and vague word class distinctions 33 ÏÈËËÅ ÝÑËÎÍ Çíà÷åíèå àíàëîãèè äëÿ ëèíãâèñòèêè 35 The significance of analogy in linguistics 50 RUDOLH KARELSON Taas probleemidest sõnaliigi määramisel 53 Once again about the problems in word class determination 70 MARGIT LANGEMETS, MERIKE MÄGEDI, ÜLLE VIKS Süntaktiline info sõnastikus: probleeme ja väljavaateid 71 Syntactic information in dictionaries: problems and solutions 98 KADRI MUISCHNEK, KADRI VIDER Sõnaliigituse kitsaskohad eesti keele arvutianalüüsis 99 The problems of word class disambiguation in the automatic analysis of Estonian 113 7 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 1 (2004) RAILI POOL, ELLE VAIMANN Vead kõrgtasemel eesti keele kõnelejate kirjalikus keelekasutuses 115 Errors in written Estonian by advanced level speakers 137 ARVI TAVAST Tellija kriteeriumid tõlke hindamisel ja nende sobivus koolitööde hindamissüsteemi alusena 139 Customer criteria of translation evaluation and their suitability in developing an evaluation system for student translations 152 SILVI T ENJES Kategooriad inimese kognitiivsel ja sotsiokultuurilisel maastikul 155 Categories in the human cognitive and sociocultural landscape 169 ENE VAINIK, TOOMAS KIRT Iseorganiseeruvad keeleelemendid eesti keele emotsioonisõnavara näitel 171 The self-organizing elements of language; the case study of the Estonian emotion terms 185 ANDRES VALDRE Inglise-eesti tehnikatõlke vigade liigid ja põhjused 187 Mistakes in English-Estonian technical translation 206 8 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 1 (2004), 917 RAKENDUSLINGVISTIKA KONVERENTS 25. ja 26. märtsil 2004 toimus Tallinnas kolmas rakenduslingvistika konverents, mille korraldasid Eesti Keele Instituut ja Tallinna Pedagoogika- ülikooli filoloogiateaduskond. Seekordse konverentsi põhiteemaks oli klassifitseerimine: tegevus, mis kogu oma vajalikkuses ja paraku ka riukalikkuses tuttav igale uurijale. Klassifitseerimise teoreetilised aspektid teadvustas eesti uuemas kee- leteaduses Mart Remmel, kes pidas 1970. aastal generatiivse grammatika grupi aastakoosolekul ettekande Klassifikatsioonidest.1 Ettekanne pani kuulajad mõtlema klassifikatsioonide paljususe, nende üldiste omaduste, optimeerimise ja võrdlemise üle. Rakenduslingvistika konverentsi teema väljapakkumisel lähtusime sellest, et rakenduslikus, nagu ka teoreetilises keeleteaduses ja mis tahes lähematel ja kaugematel teadusaladel on pidevalt vaja midagi liigitada. Kõige muu kõrval tegeleme ka klassifitseerimisega keeli ja murdeid määratledes, häälikuid, sõnu, lauseid, nimesid liigitades, muuttüübistikke määratledes, uusi sõnu moodustades, termineid luues, sõnastikke kavan- dades, arvutigrammatikat luues, keelt õpetades, keeleoskust kontrollides, keeli võrreldes, norminguid kujundades jne. Lisaks keeleinimestele oli kutsutud ka muude teadusalade esindajaid rääkima oma ala klassifitseeri- misproblemaatikast. Olid välja pakutud ka mõningad võimalikud prob- leemiringid, nagu rakendusliku ja teoreetilise suunitlusega liigitamise erinevused, eri klassifikatsioonitüüpide vaheline valik, liigituse otstarbe- kohasuse ja optimaalsuse kriteeriumid, liigituspõhimõtete arv ja omava- helised suhted, liigituskriteeriumid, liigituse astmelisus ja detailsus, liigi- tuse loogilisus ja ebaloogilisus, ebamäärasuste käsitlemine. Nagu eelmistelgi konverentsidel käsitleti lisaks kesksele teemale muidki rakenduslingvistika alasid: oli omaette mahukas keeletehnoloogia ja arvuti- 1 M. Remmel, On Classifications. Generatiivse grammatika grupi aastakoosolek 1970. Teesid. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 1970, lk 22. 9 EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 1 (2004) rakenduste sektsioon, töötas keelestrateegia sektsioon, toimus keelepolii- tika ja etnilisuse teemaline tööpaja. Konverentsi ajal tehti ka teoks mõte, mille inspireeris Jyväskylä Ülikooli rakenduslingvistika professor Kari Sajavaara oma avaettekandes esimesel rakenduslingvistika konverentsil Rakenduslingvistika Eestis (2002): asutati Eesti Rakenduslingvistika