DOCSLIB.ORG

Eesti Läbi Laste Silmade

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Läbi Laste Silmade tegija Palju õnne sünnipäevaks, Eesti Vabariik! Keila nädalaleht Reede, 23.02.2018 Jaanus Gross Vibujooksja. nr 8 (482) lk 2 Eesti läbi uudisedINTERVJUU laste silmade Kultuurikeskuses on avatud laste joonistuste näitus „MINU EESTI“. Kolm korda KEILA LEHT [email protected] küüditatud mees Nathan Kukk isast, elust ja Keilast. lk 3-4 HUVITAV ee on huvitav näitus, täis laste siirust, leid- Slikkust ja loomisrõõmu. Seoses Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga palus kultuu- President Pätsi rikeskuse kunsti- ja huvitöö kuraator Maija-Liisa Kruus roosist Keila lasteaedadel saata 10- Roosijuttu Inge Angerjaga. 12 A3 formaadis Eesti temaa- tilist joonistust. Kuna näi- tusepind oli limiteeritud, siis tutvustada kõiki vabariigi pre- hakka- lk 5 sai iga lasteaed esitada kindla sidente… Vähe sellest, rüh- ma – vaja arvu töid, pildid valiti välja mad käisid lisaks õppekäiku- oli valida MÄLUMÄNG lasteaedades. Näituse pealki- del Tallinnas Toompeal, Pika vaid jõu- ri „MINU EESTI“ andis pii- Hermanni torni uudistamas ja k o h a n e savalt vabadust fantaasiale ja Vabaduse väljakul. Kõik, kes tehnika.“ laia tõlgendamisruumi. Nii oli soovisid, kaasati projekti. Et Vikerkaare lasteaia Pääsu- aga rukkilille. Merlyn Mets- mitmes tehnikas valminud pil- ühe pildi tegemisel osales kor- pesa rühmast on näitusel söe- soon: „Meie lastele meeldis tidel kujutatud meie rahvus- raga mitu last, siis üks värvis joonistus Pikast Hermannist. see teema – rukkilille tegemi- sümboolikat, loodust, kodu, tausta, teine lõikas, kolmas Õpetaja Jana Vallsalu: „Meie ne kahvliga ja paberi katmine Eesti kaitseväge, pidu, meie joonistas erinevaid motiive ja rühma lapsed armastavad söe- švammiga pakkus neile suurt presidenti jne. Enne joonista- õpetaja aitas tekkinud süner- ga joonistada ja see aitas meil rõõmu.“ ma-värvina-kleepima asumist gial pildiks saada.“ eristuda teistest valmivatest räägiti lastega Eestist. „Et võimalikult palju lapsi töödest. Kuna see tehnika või- Näitusel „MINU EESTI“ on Rukkilille lasteaia õppe- saaks osa võtta, tegime meie- maldab välja tuua musta eri- väljas 37 pilti. Kokkuvõttes on juht Astrid Hallikas: „Lastele gi pilte ühistööna,“ ütles Miki nevaid kontraste ning valge ja väljapanek hästi värvideroh- meeldis nii teema kui see, et lasteaia õppealajuhataja Mar- halli varjundeid, siis oli vaid ke, meeleolukas ja pidutunnet Nuputamist nad said enne arutada, mida ja got Keermann. „Iga õpetaja küsimus, mida joonistada. loov. Kindlasti annab kultuu- kuidas nad teevad. Näituseks juhendas ühte tööd. Me kasu- Mõeldes Eesti Vabariigi süm- rikeskuse fuajees väljas olev pühadeks valmistumine oli hea võimalus tasime palju meisterdamist – bolitele, tundus intrigeeriv näitus ka eelhäälestuse reede Hillar Palamets tervitab rääkida lastele Eesti tähtsünd- lõikamist ja liimimist – kuna kujutada just Pikka Hermanni õhtul toimuvale Eesti Vabarii- päevakohase mälumänguga. musest, lipust, selle värvidest, see meeldib lastele väga. Kõige torni. gi 100. aastapäeva kontsertak- mida üks või teine tähendab, väiksemad sõimelapsedki said Vikerkaare Lotte rühm valis tusele. lk 5 2 Uudised Reede, 23.02.2018 • Nr 8 (482) Head kaaslinlased, õnnitlen teid Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul! aegadel oma tahet ellu Kuid see annab meile edasi- viia. se kindluse juhul, kui ise suu- tegija Vabadus ei kukku- dame riigina areneda ja sammu nud meile iseenesest pidada. Tahame või mitte, koos Jaanus Gross sülle ja selle hoidmine edulugudega jõuavad meie õue- pole olnud lihtne. le ka laia maailma mured ja te otsuste tegemisel. Eesti Vabariigi sünnipäeva hommikul, päikesetõusu ajal vaatab Siia perioodi mahub probleemid. Kui vaatame kõrvalt, siis te- Jaanus lipu heiskamist Pika Hermanni kõrval. Ja siis hakkab jooks- keeruline sündmuste Eesti riik, see oleme meie ja hakse otsused meie eest, ka ma Haapsalu suunas, saatjaks perekond. „Olen selle 100-kilomeetri- jada: sõjaeelne rahuaeg, oma riiki arendame me ise. sellised, mis sunnivadki küsi- se teekonna jaganud mõttes aastateks. Keilat läbides oleks parasja- eestlaste võitlused Tei- Vaid siis, kui seda lõpuni mõis- ma: kas me sellist Eestit tahtsi- gu 1940-ndate teine pool, raske aeg,“ nendib Jaanus. Alates 2009. aastast Keilas elav Jaanus on pärit Tallinnast. „Kei- ses maailmasõjas eri tame, oleme suutelised riiki ka me? las leidsime parima kombinatsiooni enda vajaduste rahuldamiseks pooltel, okupatsioon ja ise paremaks muutma. Selleks Tsiteerides luuletaja Audre – lasteaed, töö, treeningtingimused,“ selgitab Jaanus. Pärast Las- küüditamised, taasär- on meil vabadus ja võimalus. Lordealt`i: „Sinu vaikimine ei namäel asuva 13. keskkooli lõpetamist õppis ta Tallinna Pedagoogi- kamisaeg. Tihti leviv mõtteviis, et kaitse Sind.“ lise Instituudis kehakultuuri ja lisaerialana infotehnoloogiat. Nüüd Ka täna, 100 aastat meist midagi ei sõltu, on de- Soovin meile kõigile kodani- õpetab ta teist õppeaastat mõlemat ainet Waldorfkoolis Läte. „Olin hiljem, vaadates sünd- mokraatlikule riigile ohtlik. Nii kujulgust ja otsustusvõimet. Et paar kuud olnud õpetaja, kui tundsin, et mu arvutitööst mandunud musi Euroopas ja idas, saab vaid petlikult distantsee- saaksime tunda: just sellist keha on saanud täieliku füüsilise ja mentaalse restardi,“ räägib Jaa- nus kui kirgastumisest. Üks asi, et loomingulises kollektiivis hakkas Eestlased, kes on üks vane- kogu maailmas, ei saa me luba- ruda. Iga inimene meie väikesel Eestit me tahtsime. ta Hiiu kannelt mängima, vaid ka seda, et taas tärkas nooremas eas maid rahvaid Euroopas, said da mõelda vabadusest ja oma maal on oluline, enam kui arva- kümmekond aastat harrastatud pikamaajooksu huvi. Mis huvi, ta oli oma riigi alles aastal 1918. riiklusest nagu iseenesest toi- me. Head vabariigi aastapäeva, ikka päris sportlane kohe – sajandivahetuse aastal tuli ta ju 10 000 Enamus aega võõrvõimu muvast. Soovin, et Eesti riigi kodani- õnne ja rahu teie kodudesse! meetris Toomas Tarmi järel Eesti meistrivõistlustel hõbedale. Lisaks all, oleks meie saatus võinud Jah, me oleme tugevamad kud oleksid ise osavõtlikud nii on ta kahekordne Eesti meistrivõistluste pronks poolmaratonis. Ja olla sarnane paljudele väikes- kui eales varem, võrdväärsed riigi kui oma kodupaiga, mis Enno Fels, meenus ka see, et 17-aastasena oli ta 1993. aasta suvel jooksnud tele rahvastele, kellest praegu- ning tunnustatud partnerid Eu- ongi tegelikult riigi alus, olulis- Keila linnapea Laagrist Haapsallu. Nüüd seab juubel distantsi pikkuse ette. 2005. aastal Ateenas viibides märkas Jaanus, kuidas keset seks midagi ei teata. Eestlaste roopas ja maailmas. Ühe väike- suurlinna melu, ühel väikesel staadionil elati hoopis teises tempos. tugev tahe, visadus ning vap- se riigi kohta imetlust väärt Seal lasti vibu. Koju jõudes soetas Jaanus ka endale vibuvarustuse. rus võimaldasid keerulistel saavutus. Nüüdseks on ta Eesti üks parimaid vibusportlasi. 2015. aastal oli ta sisevibu maailmameister, 2012. aastal toimunud olümpiamängu- de katsevõistlustel tuli Jaanus viiendaks ja võitis neli Baltimaade uudis meistritiitlit. Jaanuse ja tema vibuklubi Sagittarius õpilaste käes on hulk Eesti vibulaskmise rekordeid. Ka poeg Mike on tegija, korra tuli ta sisetingimustes maailmameistriks. Suvel, juuli keskel korraldab Linna üritused Jaanus Keila terviseradadel vibulaske jooksu Euroopa karikavõist- luste etapi. Ei, ma pole mitte ühelgi alal andekas ja mitte miski ei tule liht- Eesti Vabariigi salt nipsust. Vastupidi, ma pean tulemuste saavutamiseks aastaid tublisti tööd tegema ja protsessi süvitsi minema,“ lükkab Jaanus 100. juubeliks ümber väite enda erilistest võimetest. Ka juubelijooksuks on Jaanus harjutanud üle aasta. Treeningkava tegi ta ise. Päris proovijooksu ei teinud, pikim treeningpäev oli -10 kraadiga läbitud 36 kilomeetrit. 23. veebruaril kell 17.00 toi- 24. veebruari päikesetõusul „Palju sõltub ilmast. Sel aastaajal on palju loodetuult – taeva pu- mub Keila Kultuurikeskuses kell 07.33 heisatakse Keila Kul- hub selgeks, kuid mulle on loodetuul vastutuul. Kõige optimistliku- Eesti Vabariigi 100. aastapäe- tuurikeskuse ees lipuväljakul ma prognoosi järgi peaks Toompealt Haapsallu jõudma 11 tunniga,“ vale pühendatud kontsert- Eesti Vabariigi 100. aastapäeva arutleb Jaanus, kes oma füüsilises suutlikkuses ei kahtle, peaasi, et aktus, mille käigus antakse tähistamiseks riigilipp. Sünd- FOTO: erakogu vaim alt ei veaks! Viimased 15 kilomeetrit jookseb koos Jaanusega Aire Tomsile ja Targo Kaldoja- must ilmestab segakooridest ka abikaasa Andra, et märkida ära koos elatud 15 aastat. le üle Keila linna 2018. aasta Keila ja la&Do koosnev ühend- 16. veebruaril heiskasid Eesti Vabariigi lipu Pika Hermanni torni kultuuripreemia. koor, dirigendid Ilona Laido ja Leila Meister ja Andreas Malinin, saatjateks olid Elisabeth Prints, Kristjan Rapp ja Hendrik Luik. Eesti Vabariigi ja Kaitseliidu loomi- Esinevad Keila Kooli õpila- Arvo Pihlamets. Võtke kaasa valdur vacht se 100. aastapäeva puhul heiskavad veebruarikuu hommikutel [email protected] sed ja Keila Linnaorkester. riigilipud ja tulge hümni laul- Pika Hermanni torni lipu noorkotkad ja kodutütred kõikidest Nädal piltides ma! Eesti maakondadest, eelmisel reedel oli Keila noorte kord. 19. veebruaril kinkis Keila tordimeister Mari Lepik heatege- FOTOD: HELEN MÄERAND JA VALDUR VACHT vusprojekti „Eesti 100 torti” raames valminud jõhvika-leiva Keila Koolis on 20. veebruar teistmoodi koolipäev - konverentsipäev. Tänuväärt üritus pakkus õpilastele erinevaid loenguid, katseid tordi kohalikule päästekomandole ja kiirabibrigaadile. „See töötubasid. Näitleja Loore Martma (pildil) juhtis loovuse töötuba, Mihkel Seeder õpetas juttu koostama, Ene Sepp
Load more

Recommended publications
  • Forschungsarbeit Von Katrin Lisa Laius
    Tallinna Saksa Gümnaasium FRIEDENSGEMEINDE NÕMME Forschungsarbeit Katrin-Lisa Laius 10.a Betreuerin: Küllike Kütt Tallinn 2018 INHALTSVERZEICHNIS EINLEITUNG .........................................................................................................................................3 1. FRIEDENSKIRCHE NÕMME .....................................................................................................5 1.1 . Zur Geschichte ......................................................................................................................5 2. FRIEDENSGEMEINDE NÕMME ...............................................................................................7 3. ERLÖSERKIRCHE NÕMME ......................................................................................................9 3.1. Zur Geschichte .......................................................................................................................... 10 3.2. Deutsche Gemeinde der Erlöser – eine deutsche Gemeinde.................................................. 11 4. NIKOLAI VON GLEHN ............................................................................................................. 12 4.1 Wer war er? ................................................................................................................................ 12 4.2. Nikolai von Glehn als Gründer von Nõmme .......................................................................... 12 5. ANALYSE VON DER GESCHICHTE.....................................................................................
    [Show full text]
  • EESTLANE JA RISTIUSK KIRIKUTEGELASTE PILGU LÄBI 2 Veiko Vihuri
    EESTLANE JA RISTIUSK KIRIKUTEGELASTE PILGU LÄBI 2 Veiko Vihuri Eestis on sajandite jooksul tegutsenud ja tegutseb praegugi kristluse kolm peamist voolu – katoliiklus, õigeusk ja protestantism – oma erinevate harude ja liikumistega. Kõige kauem on eestlaste keskel tegutsenud reformatsiooni käigus katoliiklusest välja kasvanud luterlus, kuid talle on konkurentsi pakkunud nii idast lähtunud ortodoksi kirik kui 19.–20. sajandil ilmunud vabakogudused. Iga konfessioon on kaasa toonud oma rõhuasetused ja töömeetodid. Kui tänapäeval rõhutatakse eestlaste erakordset usuleigust või koguni religiooni- vaenulikkust, siis tekib paratamatult küsimus: miks ükski kristluse suund pole suutnud eesti rahvast ristirahvaks teha? Või siiski on? Küsimus eestlaste ja ristiusu vahekorrast on seotud küsimusega rahvusli- kust identiteedist. Vabakoguduste ajaloo uurija Toivo Pilli kirjutab: „Ajalugu ja 24 identiteet on tihedasti seotud – nii üksikinimese kui kogukonna elus. Inimese enesemõistmisel on minevikumõõde, kuigi inimest mõjutavad teisedki tegu- rid, mitte ainult möödaniku kogemused. [...] Ajaloo tundmine ei ole vajalik mitte lihtsalt selleks, et teada, millised sündmused on kunagi toimunud, vaid selleks, et mõista nüüdisaega ja tulevikusuundumusi mõtestatud mineviku valgel.”1 Tänapäeval kõneldakse rahvuslikest narratiividest ehk konstrueeritud lugudest, mis kasutavad selektiivselt ajaloolisi fakte ja põimivad need jutustu- seks, mille ülesandeks on kujundada ja põhjendada rahvuslikku identiteeti.2 Lea Altnurme on tõdenud, et eestlaste rahvuslik identiteet
    [Show full text]
  • 20180501 Northern Capitals the Baltics
    Northern Capitals: The Baltics Tuesday, May 01, 2018 The pilot was correct, we made up the lost time and entered Amsterdam airspace when he predicted we would be there. However, the winds were about 32 knots and only one runway was open and we were kept in a holding pattern for thirty minutes before being cleared to land. Immigration only had two desks open initially but they added three more windows and we processed through the serpentine in 45 minutes. Once we gathered our luggage we proceeded to a Royal Caribbean Welcome Desk where Fereshteh and Mo purchased transfers to the ship to join us on the thirty minute bus ride to the passenger terminal. The Brilliance of the Seas had changes made to the ship in the ten or so days before our cruise so the passengers were all logged into the terminal and given a group assignment. Some of the clerks had computer problems and people were invited (and tagged) requiring them to come back and get photos electronically tagged to their sea pass. We just asked one of the clerks whose computer was working to process our photo so we didn't have to come back. Then our groups were later called out in order to board the vessel. When our group was called we entered the ship at Deck Four and Liz and Fereshteh stopped at the Guest Services Desk to have their ship cards hole-punched to let them put their cards on a lanyard to carry about the ship. Next we went to the Windjammer Cafe on Deck 11 for lunch.
    [Show full text]
  • We Must Fly a Blue-Black-And-White Flag, Not a White Flag Tomorrow, 5 June, Will Mark the 10Oth Anniversary of the Ordination O
    We must fly a blue-black-and-white flag, not a white flag Tomorrow, 5 June, will mark the 10oth anniversary of the ordination of Jakob Kukk, the first Bishop of the Estonian Evangelical Lutheran Church, at the Charles XI Church in Tallinn. A crosier with decorated silver top was crafted for the first Bishop of the independent people’s church, and it has been preserved up to this day. The Bishop’s crosier is distinctively decorated with the Estonian national-style cross ornaments, and its crook bears an image of the blue-black-white flag on both sides Using national colours and flag symbols on a bishop’s crosier is very unique. This shows that, one hundred years ago, the ordination of the first Bishop of the free people’s church of the young Estonian Republic had a symbolic meaning to the whole country and nation. The flag colours on the crosier conveyed the message that the Estonian people had their own Estonian church in Estonia. The state and the church of Estonia are blood relatives. The shared history of the independent Estonian nation state and the independent Estonian people’s church began in St. Petersburg in 1917, when 40,000 Estonians marched in a peaceful demonstration under their national flags from St. John’s Church to Tauride Palace to demand autonomy for Estonia from the Provisional Government of Russia. The independence of Estonia was finally won at the price of the blood shed under that same flag in the battles of the War of Independence. Back in the days of the War of Independence, the Military Chaplain Service of the Estonian Defence Forces was established by a directive of Commander-in-Chief Johan Laidoner.
    [Show full text]
  • Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 14
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 14 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 14 ERAALGATUSLIKEST STIPENDIUMIDEST TARTU ÜLIKOOLIS 1802–1918 SIRJE TAMUL Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Tartu, Eesti Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu doktoritööde kaitsmise komisjoni otsusega 27. augustist 2007. Teaduslik juhendaja: dotsent PhD (ajalugu) Tõnu-Andrus Tannberg Oponent: PhD (geograafia) Erki Tammiksaar (Eesti Maaülikool) Kaitsmine toimub 27. septembril 2007 kell 16.15 Tartu Ülikooli Nõukogu saalis Ülikooli 18. Töö on valminud Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtfinant- seeringu DFLAJ 2220 ja SF 0182700s05 toetusel. ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–11–701–7 (trükis) ISBN 978–9949–11–702–4 (PDF) Autoriõigus Sirje Tamul, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 337 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................ 9 1. Uurimisülesanne ja põhimõisted .......................................................... 9 2. Metoodikast.......................................................................................... 14 3. Historiograafia...................................................................................... 15 4. Allikad.................................................................................................. 21 ESIMENE OSA.............................................................................................. 25 I. Peatükk. Ajalooline
    [Show full text]
  • Full Article in PDF Format
    Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 61–88 doi: 10.3176/hist.2013.1.03 KIRIKUD POLIITILISE SURVEGRUPINA: MAAILMALIIT RAHVUSVAHELISE SÕPRUSE EDENDAMISEKS KIRIKUTE KAUDU JA SELLE EESTI RAHVUSKOMISJON AASTATEL 1914–1940 Priit ROHTMETS Tartu Ülikooli usuteaduskond, Ülikooli 18, 50090 Tartu, Eesti; [email protected] Artiklis on vaadeldud aastatel 1914–1948 tegutsenud oikumeenilise maailmaorganisatsiooni Maailmaliit Rahvusvahelise Sõpruse Edendamiseks Kirikute Kaudu (Maailmaliit) tegevust. Erilist tähelepanu on pööratud liidu tegevusele Eestis. Maailmaliit toetas Rahvasteliidu eesmärke ja tege- vust, juhindudes tõsiasjast, et religioon võimaldab süvendada rahvustevahelist usaldust, eesmärgiga ära hoida pingeid ning sõjalisi konflikte ja seista vähemuste, sh usuvähemuste õiguste eest. Maailmaliidu aluseks olid eri riikides moodustatud rahvuskomisjonid. 1930. aastatel töötasid komisjonid 34 riigis, sh Eestis. Maailmaliidu tegevuse kõrgajaks olid 1920. aastad. Seoses teiste oikumeeniliste organisatsioonide koondumisega Kirikute Maailmanõukoguks, autoritaarsete ja tota- litaarsete režiimide esiletõusuga ning rahvusvahelise olukorra pingestumisega 1930. aastatel vähenes liidu tähtsus. Liidu languse tingis ka organisatsiooni enda suutmatus arendada ja kohandada liidu ideoloogiat vastavalt ühiskonnas toimuvatele muutustele. Seetõttu jäi liidu tegevuse peamiseks väl- jundiks poliitiliste arengute jälgimine, mitte aga nende suunamine. Rahvuskomisjonide töö edukus sõltus usuliste ühenduste positsioonist ühiskonnas. Eesti ühis- konnas olid eeldused
    [Show full text]
  • Statement of Intent of the Church of England Diocese of Rochester and the Estonian Evangelical Lutheran Church
    STATEMENT OF INTENT OF THE CHURCH OF ENGLAND DIOCESE OF ROCHESTER AND THE ESTONIAN EVANGELICAL LUTHERAN CHURCH The Church of England and the Estonian Evangelical Lutheran Church are churches that have emerged from within the Christian Reformation in Europe, and are the established or national Churches. The Diocese of Rochester maintains the partnership relationship with the Estonian Evangelical Lutheran Church on behalf of the Church of England. The Diocese of Rochester was founded in 604 as part of the missionary activity at that time. Justus, the first Bishop, was consecrated by Augustine, the first Archbishop of Canterbury. As such the Diocese has a long tradition of being part of the English, Holy, Catholic and Apostolic Church. The Cathedral was originally a Benedictine foundation, and that tradition is still valued. Much of the present building dates from the 11 th Century. The Estonian Evangelical Lutheran Church has its roots in the Western Catholic as well as in the German and Nordic Lutheran traditions. It is understood that in 1165 the consecration of Fulco as the first Estonian bishop took place. During the Christianization of Estonia in the 13 th Century missionary activity was carried out by the Brethren of the Sword and thereafter a German order with its local branch, the Livonian order. Under Danish rule, during the 13 th and 14 th Centuries, the Bishopric of Tallinn was within the Archbishopric of Lund, which though in Sweden, was part of the Danish Kingdom. During the 1520’s the Lutheran reformation from Germany reached Livonia and Estonia. During the 16 th and 17 th Centuries Estonian lands were under Swedish rule and after that, part of the Russian Empire.
    [Show full text]
  • Eesti Kristlik Üliõpilasühing 1921 – 1940
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond Grete Jaksi EESTI KRISTLIK ÜLIÕPILASÜHING 1921 – 1940 Magistritöö Juhendaja: PhD Anu Raudsepp Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. EESTI KRISTLIKU ÜLIÕPILASÜHINGU ASUTAMINE JA STRUKTUUR .................. 7 1.1 Asutamine ......................................................................................................................... 7 1.2 Asukoht ja majanduslik seisukord .................................................................................. 11 1.3 Liikmeskond ................................................................................................................... 13 2. EESTI KRISTLIKU ÜLIÕPILASÜHINGU TEGEVUSALAD ........................................ 19 2.1 Piibli - ja meditatsiooniringid ......................................................................................... 19 2.2 Usulise maailmavaate levitamine ................................................................................... 20 2.3 Konverentsid ................................................................................................................... 22 2.4 Jumalateenistused ja ülemaailmsed üliõpilaste palvepäevad ......................................... 26 2.5 Publikatsioonid ............................................................................................................... 29 2.6 Ühingu aastapäevad ja
    [Show full text]
  • The Baltic Churches and the Challenges of the Post-Communist World
    International Journal for the Study of the Christian Church ISSN: 1474-225X (Print) 1747-0234 (Online) Journal homepage: https://www.tandfonline.com/loi/rjsc20 The Baltic Churches and the Challenges of the Post-Communist World Mikko Ketola To cite this article: Mikko Ketola (2009) The Baltic Churches and the Challenges of the Post- Communist World, International Journal for the Study of the Christian Church, 9:3, 225-239, DOI: 10.1080/14742250903161888 To link to this article: https://doi.org/10.1080/14742250903161888 Published online: 09 Sep 2009. Submit your article to this journal Article views: 197 View related articles Full Terms & Conditions of access and use can be found at https://www.tandfonline.com/action/journalInformation?journalCode=rjsc20 International Journal for the Study of the Christian Church Vol. 9, No. 3, August 2009, 225–239 The Baltic Churches and the Challenges of the Post-Communist World Mikko Ketola This article analyses and describes the recent history of the Baltic churches, their theological reorientation and the challenges they have encountered in the post- Communist Baltic society. The focus is on the Estonian, Latvian and Lithuanian Lutheran churches whereas the Catholic and Orthodox churches receive less attention. It is first demonstrated that much has changed since the Second World War regarding the churches’ membership numbers and their societal position. The article then pays attention to two phenomena that have caused much discussion not only within the churches but also among foreign observers: the fear that the Lutheran Church will surrender to the Catholic Church, and the quite opposite anxiety that the Lutheran Church–Missouri Synod will grow too influential within Baltic Lutheranism.
    [Show full text]
  • The History of the Estonian Saint John's Church in Saint Petersburg
    The History of the Estonian Saint John’s Church in Saint Petersburg: Yesterday, Today and Tomorrow Veronika Mahtina Estonian Cultural Society of Saint Petersburg The Estonian St. John’s church in St. Petersburg became a religious, cultural and social centre not only for the Estonians in St. Petersburg but in the whole north-west of Russia. It is clear that the impulses radiating from here also reached Estonia, directly influencing the course of history. The Estonian Lutheran parish has been of great importance to many generations of Estonians since its establishment on the banks of the Neva in the second half of the 18th century, especially after the erection of the church. The early history of the Estonian Lutheran parish is connected with Vasilievsky Island, where a German-Latvian-Estonian Lutheran parish formed at the First Cadet Corps in the 18th century. Engraving, “View of the Neva and the Cadet Corps” (J. Vassilyev, M. Machayev). 1753. From the 1840s, the further development of the Estonian community after the separation from the German parish is closely connected to a rather peculiar part of Saint Petersburg – 449 Kolomna. It was here, in rented premises in Drovyanoy Lane, that the consecration of Saint John’s church took place on the 16th of May 1843. The Estonian Lutheran parish church. 1855. (Drovyanoy Lane) Apparently the same building (5 Drovyanoy Lane). 2007. Photo by the author. Saint John’s church and parish buildings are today located on the corner of Kolomna- Decembrist and Masterskaya (the previous address of the church was 54 Ofitserskaya St., today 54A Decembrist St.
    [Show full text]
  • Viewed the Estonian-Swedish Leaders As Political
    ISLAND PEOPLE: TRANSNATIONAL IDENTIFICATION, MINORITY POLITICS, AND ESTONIA‟S SWEDISH POPULATION DISSERTATION Presented in Partial Fulfillment of the Requirements for the Degree Doctor of Philosophy in the Graduate School of The Ohio State University By Glenn Eric Kranking, M.A. * * * * * Dissertation Committee: Nicholas Breyfogle, Adviser Approved By: David Hoffmann Robin Judd ________________________________ Adviser, Birgitte Søland History Graduate Program Copyright by Glenn Eric Kranking 2009 ABSTRACT Changes in borders and political jurisdictions in the Baltic region over the centuries have transformed the national and communal identities of the many different communities who call the region home. Nowhere was national identity more influenced by these geopolitical shifts than in the case of a small group of Swedes who lived in relative isolation for roughly 700 years along the eastern coast of the Baltic Sea in what is now Estonia. They were on the periphery of society in almost every aspect – geographically, economically, politically, linguistically, and culturally. Through tsarist Russian, independent Estonian, Soviet, and Nazi German rule, the Estonian-Swedes sought to define their community identification amidst each successive government‟s minority policies. The arrival of missionaries from Sweden in the 1870s reconnected these scattered Swedish-speaking communities with their ancient homeland and established new links between the various towns and islands. While religion provided a foundation for the communities, the missionaries also brought the promise of education and further contacts with Sweden. In the following 60 years, the Estonian-Swedes developed increased connections with Sweden, established cultural and political organizations, founded schools, and regularly published newspapers and calendars until the arrival of the Second ii World War and the occupations by the Soviet Union and Nazi Germany.
    [Show full text]
  • Kirikud Poliitilise Survegrupina: Maailmaliit Rahvusvahelise Sõpruse Edendamiseks Kirikute Kaudu Ja Selle Eesti Rahvuskomisjon Aastatel 1914–1940
    Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 61–88 doi: 10.3176/hist.2013.1.03 KIRIKUD POLIITILISE SURVEGRUPINA: MAAILMALIIT RAHVUSVAHELISE SÕPRUSE EDENDAMISEKS KIRIKUTE KAUDU JA SELLE EESTI RAHVUSKOMISJON AASTATEL 1914–1940 Priit ROHTMETS Tartu Ülikooli usuteaduskond, Ülikooli 18, 50090 Tartu, Eesti; [email protected] Artiklis on vaadeldud aastatel 1914–1948 tegutsenud oikumeenilise maailmaorganisatsiooni Maailmaliit Rahvusvahelise Sõpruse Edendamiseks Kirikute Kaudu (Maailmaliit) tegevust. Erilist tähelepanu on pööratud liidu tegevusele Eestis. Maailmaliit toetas Rahvasteliidu eesmärke ja tege- vust, juhindudes tõsiasjast, et religioon võimaldab süvendada rahvustevahelist usaldust, eesmärgiga ära hoida pingeid ning sõjalisi konflikte ja seista vähemuste, sh usuvähemuste õiguste eest. Maailmaliidu aluseks olid eri riikides moodustatud rahvuskomisjonid. 1930. aastatel töötasid komisjonid 34 riigis, sh Eestis. Maailmaliidu tegevuse kõrgajaks olid 1920. aastad. Seoses teiste oikumeeniliste organisatsioonide koondumisega Kirikute Maailmanõukoguks, autoritaarsete ja tota- litaarsete režiimide esiletõusuga ning rahvusvahelise olukorra pingestumisega 1930. aastatel vähenes liidu tähtsus. Liidu languse tingis ka organisatsiooni enda suutmatus arendada ja kohandada liidu ideoloogiat vastavalt ühiskonnas toimuvatele muutustele. Seetõttu jäi liidu tegevuse peamiseks väl- jundiks poliitiliste arengute jälgimine, mitte aga nende suunamine. Rahvuskomisjonide töö edukus sõltus usuliste ühenduste positsioonist ühiskonnas. Eesti ühis- konnas olid eeldused
    [Show full text]