Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 61–88 doi: 10.3176/hist.2013.1.03 KIRIKUD POLIITILISE SURVEGRUPINA: MAAILMALIIT RAHVUSVAHELISE SÕPRUSE EDENDAMISEKS KIRIKUTE KAUDU JA SELLE EESTI RAHVUSKOMISJON AASTATEL 1914–1940 Priit ROHTMETS Tartu Ülikooli usuteaduskond, Ülikooli 18, 50090 Tartu, Eesti;
[email protected] Artiklis on vaadeldud aastatel 1914–1948 tegutsenud oikumeenilise maailmaorganisatsiooni Maailmaliit Rahvusvahelise Sõpruse Edendamiseks Kirikute Kaudu (Maailmaliit) tegevust. Erilist tähelepanu on pööratud liidu tegevusele Eestis. Maailmaliit toetas Rahvasteliidu eesmärke ja tege- vust, juhindudes tõsiasjast, et religioon võimaldab süvendada rahvustevahelist usaldust, eesmärgiga ära hoida pingeid ning sõjalisi konflikte ja seista vähemuste, sh usuvähemuste õiguste eest. Maailmaliidu aluseks olid eri riikides moodustatud rahvuskomisjonid. 1930. aastatel töötasid komisjonid 34 riigis, sh Eestis. Maailmaliidu tegevuse kõrgajaks olid 1920. aastad. Seoses teiste oikumeeniliste organisatsioonide koondumisega Kirikute Maailmanõukoguks, autoritaarsete ja tota- litaarsete režiimide esiletõusuga ning rahvusvahelise olukorra pingestumisega 1930. aastatel vähenes liidu tähtsus. Liidu languse tingis ka organisatsiooni enda suutmatus arendada ja kohandada liidu ideoloogiat vastavalt ühiskonnas toimuvatele muutustele. Seetõttu jäi liidu tegevuse peamiseks väl- jundiks poliitiliste arengute jälgimine, mitte aga nende suunamine. Rahvuskomisjonide töö edukus sõltus usuliste ühenduste positsioonist ühiskonnas. Eesti ühis- konnas olid eeldused