DOCSLIB.ORG

EESTLANE JA RISTIUSK KIRIKUTEGELASTE PILGU LÄBI 2 Veiko Vihuri

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
EESTLANE JA RISTIUSK KIRIKUTEGELASTE PILGU LÄBI 2 Veiko Vihuri EESTLANE JA RISTIUSK KIRIKUTEGELASTE PILGU LÄBI 2 Veiko Vihuri Eestis on sajandite jooksul tegutsenud ja tegutseb praegugi kristluse kolm peamist voolu – katoliiklus, õigeusk ja protestantism – oma erinevate harude ja liikumistega. Kõige kauem on eestlaste keskel tegutsenud reformatsiooni käigus katoliiklusest välja kasvanud luterlus, kuid talle on konkurentsi pakkunud nii idast lähtunud ortodoksi kirik kui 19.–20. sajandil ilmunud vabakogudused. Iga konfessioon on kaasa toonud oma rõhuasetused ja töömeetodid. Kui tänapäeval rõhutatakse eestlaste erakordset usuleigust või koguni religiooni- vaenulikkust, siis tekib paratamatult küsimus: miks ükski kristluse suund pole suutnud eesti rahvast ristirahvaks teha? Või siiski on? Küsimus eestlaste ja ristiusu vahekorrast on seotud küsimusega rahvusli- kust identiteedist. Vabakoguduste ajaloo uurija Toivo Pilli kirjutab: „Ajalugu ja 24 identiteet on tihedasti seotud – nii üksikinimese kui kogukonna elus. Inimese enesemõistmisel on minevikumõõde, kuigi inimest mõjutavad teisedki tegu- rid, mitte ainult möödaniku kogemused. [...] Ajaloo tundmine ei ole vajalik mitte lihtsalt selleks, et teada, millised sündmused on kunagi toimunud, vaid selleks, et mõista nüüdisaega ja tulevikusuundumusi mõtestatud mineviku valgel.”1 Tänapäeval kõneldakse rahvuslikest narratiividest ehk konstrueeritud lugudest, mis kasutavad selektiivselt ajaloolisi fakte ja põimivad need jutustu- seks, mille ülesandeks on kujundada ja põhjendada rahvuslikku identiteeti.2 Lea Altnurme on tõdenud, et eestlaste rahvuslik identiteet sündis sakslastele vastanduvana ning ajaloosündmuste tõlgendamisele põhinev „rahvuslik lugu” hakkas kujunema juba 19. sajandil, kinnistudes sidusa jutustusena eestlaste teadvusesse 1920.–1930. aastatel. Enne 19. sajandi keskpaika puudus maa- rahval oma ajalooteadvus, rahvapärimus ei kandnud vägivaldse ristiusustami- se mälestust. Kuid edaspidi omandas nn Suure Lahingu kontseptsioon – s.o võitlus sakslaste ja ristiusu vastu – järjest kindlama kuju. Eriti aitasid rahvusliku müüdi juurdumisele kaasa eesti kirjanikud.3 Jaan Lahe sedastab, et rahvuslik müüt tekkis olukorras, kus eestlased vajasid oma rahvuslikku ideoloogiat, kuid paljudele rahvusluse ideoloogidele ei sobinud selleks kristlus, mille kandjaks 1 Toivo Pilli, Usu värvid ja varjundid. Eesti vabakoguduste ajaloost ja identiteedist. Tallinn: Allika, 2007, 9. 2 Vt näiteks Kaja Karo, „Rahvuslikud narratiivid ja religioon”. – Lea Altnurme (toim), Mitut usku Eesti. Valik usundiloolisi uurimusi: kristluse eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, 13–46. 3 Lea Altnurme, Kristlusest oma usuni. Uurimus muutustest eestlaste religioossuses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, 58. Astu alla rahva hulka olid rahvuslusse negatiivselt suhtuvad baltisakslastest pastorid.4 Kaja Karo märgib, et 20. sajandil muutus ärkamisaegne religiooni ignoreerimine usu alavääristamiseks ning põlguseks. Kristlus hakkas paljudele sümboliseerima vaimupimedust, tagurlikkust, agressiivsust jne. Rõhutama hakati nüanssi, et vägivaldselt toodud ristiusk jäi eestlastele olemuslikult võõraks. Karo hinnangul on just religiooni marginaalseks kuulutamine lasknud rahvuslikul narratiivil eksisteerida rahulikult läbi 20. sajandi.5 Käesolevas artiklis püütakse anda ülevaade eestlaste ja ristiusu suhetest läbi sajandite, ja seda 20. sajandil tegutsenud eesti teoloogide ja vaimulike pilgu läbi. Vaatluse alla on võetud avalikud kirjutised, iseäranis artiklid, ettekanded ning kiriku- või kultuuriloolised käsitlused. Loodetavasti pakub see, kuidas kirikutegelased on läinud sajandi jooksul tõlgendanud usu ja kiriku rolli eesti rahva ajaloos, mõtlemisainet neile, kes jälgivad tänast debatti religiooni koha ja rolli üle ühiskonnaelus ning usukogukondade katseid oma identiteeti ja tegevust ajaloolises perspektiivis mõtestada ja põhjendada. 1. Võõras ja oma ristiusk Tõsiasi, et 13. sajandil toimunud ristiusustamise käigus kaotasid eestlased vabaduse, nõudis eesti teoloogidelt ja vaimulikelt selgitamist, kuidas hinnata 25 ristiusu rolli eesti rahva ajaloos. Seda tuli teha olukorras, kus poliitiline ja etnilis-rahvuslik identiteet oli muutunud olulisemaks usulisest identiteedist. Pealegi polnud eesti rahvas enam valdavalt monokonfessionaalne nagu vara- sematel sajanditel, kuna alates 1840. aastatest oli suur osa talurahvast astunud õigeusku ning 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses jõudsid Eestisse erinevad vabakogudused (priilased, baptistid, metodistid jt). 1924. aastal nentis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) piiskop Jakob Kukk (1870–1933) allajäämist vallutajate uputavale lainele ja vabaduse kaotust seitsmesajaks orja-aastaks, kuid pidas positiivseks, et see asjaolu avas „meie rahvale vähemalt ukse Õhtu-euroopasse”. Katoliikluse kohta polnud luterliku kiriku piiskopil siiski muud öelda, kui et „meie rahvas sai tast vähe osa” ja ta „rahva hingele armas ei saanud olla”.6 Kirikuloolane Olaf Sild (1880–1944) leidis, et võõra valitsuse alla surumine tekitas vastuseisu „mitte ainult selle ikke vastu, vaid ka selle usu ja Jumala vastu, kelle nimel ja kelle pärast see ike öeldi peale pandavat. Leiti, et ristiusu Jumal on võõras Jumal ja pealegi vaenlaste Jumal, et see Jumal siiski ei aita eestlasi, ka ristitud eestlasi, nende vägivalla vastu, kes ristiusu levitamisel omakasu ja võimu püüavad maarahva kulul.” Sild oletas, et see aitas kaasa paganluse püsimisele, kuna „võidi järeldada, 4 Jaan Lahe, „Eestlaste usuviha on alusetu müüt”. – Postimees 08.04.2005. 5 Karo 2007, 27. 6 Jakob Kukk, „Sissejuhatuseks”. – Usupuhastus eestlaste maal 1524–1924. Tartu, 1924, 2. Veiko Vihuri Veiko et on parem jääda oma vanade jumalate juurde, kui sissetunginud kristlaste omavoli ning iket oma turjale võtta või seda tunnustada. Vanad jumalad on ikkagi omad jumalad, nad on ligemalseisjad ja osavõtlikud.” Silla järgi hoidis suurem osa eestlasi kinni rahvusliku vabaduse aatest, pidades võimatuks lep- pida ristiusu või kirikuga. Ristiusu ja kiriku poole kaldujad suguvennad said nende vaenu tunda, mida nad avaldasid oma rahvusliku vabaduse aate nimel. Nii tekkis teatav lõhe rahva hinges vastuolu tõttu rahvusliku vabaduse ja ristiusu vagaduse ning kiriklikkuse vahel. [...] Ristiusk ei olnud südames õigel viisil võitu saanud paganluse üle.7 Luterliku pastori ja pärimuseuurija Matthias Johann Eiseni (1857–1934) arvates „Kristlus ilmus esivanematele uut maailma avama, aga ei suutnud vana eest tõrjuda, vaid sulas siin-seal paganusega ühte”.8 Muinasusundi elementide visast püsimisest kõnelevad teisedki autorid. Kuigi arheoloogilised andmed ja ajalooallikad kinnitavad kristlike ja paganlike uskumuste põimumist ja paralleel- set eksisteerimist, tuleb silmas pidada, et luterlaste konfessionaalses poleemikas on katoliku kirikule ikka ette heidetud segunemist paganlusega. Pastor Villem Reiman (1861–1917) nägi seitsmesaja-aastase pimeda orjaöö kontseptsiooni mõjul muistse vabaduse kaotust eriti süngetes värvides. Tema hinnangul eest- lane ei kaotanud mitte ainult oma vabadust, vaid mandus ka vaimult: … oma endisest usust oli ta vägivaldselt võõrutatud, uut aga 26 (mida pealegi kui pealesunnitut vihkas) ei tundnud ta sugugi; nii jäi siis ta osaks ainult endise usu ebemetest ja katoliku usu kommetest paksuks kangaks kokku kasvanud ebausk, millele sel ajal valitsev nõiausk veel koledust lisas. Seega sai rahva vaim ja meelsus koguni nüriks, ta ei märganud muud kui mis sunniti, pahad kombed, halvad omadused said ta juures mõjule, ta endine aus meel kippus kaduma; ta oli üsna ja täitsa ori!9 Luterlik teoloog ja hilisem kirikuõpetaja Elmar Salumaa (1908–1996) jagas seisukohta, et kristlus jäi rahvale võõraks seetõttu, et kirik oli läbi sajandite olnud isandate kirik, „kes siin misjonitööd tegid mitte vaeste paganate val- gustamiseks ja nende päästmiseks Jumalale, vaid kes olid tulnud Maarjamaale ristisõtta endale teeneid koguma ja oma kodumaist patuelu hüvitama”.10 Mõneti vastuoluliselt heitis ta katoliku kirikule ette ühelt poolt välispidist kombekristlust ja polüteismi ning teiselt poolt rahva järjepideva usulise arengu katkestamist: 7 Olaf Sild, Eesti kirikulugu vanimast ajast olevikuni. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus, 1938, 69–70. 8 Matthias Johann Eisen, Eesti mütoloogia. Tallinn: Olion, 1994, 161. Teose esimene trükk ilmus 1919. 9 „Vabastuse jubileumiks” (Linda 25.03.1894), osundatud väljaandest: Villem Reiman, Mis meist saab. Tartu: Ilmamaa, 2008, 214. 10 „Meie usu- ja kirikuelu välisorientatsioonist” (Akadeemia 5/1938), osundatud väljaandest: Elmar Salumaa, Evangeelium ja eetos. Tartu: Ilmamaa, 2008, 44. Astu alla rahva hulka Kirik oli usuline institutsioon, keda huvitas esmajoones välis- pidine kirikliku kombe täitmine. Ega katoliiklus ise oma polü- teistliku pühakute austamise ja maagilise sakramentalismiga nii väga järsk uudisvorm eestlaste usundile polnud. Tema peapahe seisis senise pideva usulise arengu purustamises. Talupoegkonna hingelisele tasakaalule oli antud uute kujutelmade sissetoomisega saatuslik hoop, ilma et neid oleks püütud tihedamalt seostada rahvausundi kõlbla ja hingelise taustaga. See oli põhjus, miks hil- jem protestantlik kirik alatasa pidi nentima kohutavat „ebausu” levikut talupoegkonnas.11 13. sajandi mõõgamisjonit ja võõrvallutust kritiseeris ägedalt luterlik teoloog ja pastor Arthur Võõbus (1909–1988), kes nimetas seda eestlaste jaoks rahvus- likuks katastroofiks ning märkis, et seesugune „misjon” tõi kahju ka ristikiriku üritusele. Ta vaidles vastu väitele, nagu võiks vallutuse puhul positiivseks pidada eestlaste liitmist lääne tsivilisatsiooniga. Võõbuse arvates eestlased
Load more

Recommended publications
  • Forschungsarbeit Von Katrin Lisa Laius
    Tallinna Saksa Gümnaasium FRIEDENSGEMEINDE NÕMME Forschungsarbeit Katrin-Lisa Laius 10.a Betreuerin: Küllike Kütt Tallinn 2018 INHALTSVERZEICHNIS EINLEITUNG .........................................................................................................................................3 1. FRIEDENSKIRCHE NÕMME .....................................................................................................5 1.1 . Zur Geschichte ......................................................................................................................5 2. FRIEDENSGEMEINDE NÕMME ...............................................................................................7 3. ERLÖSERKIRCHE NÕMME ......................................................................................................9 3.1. Zur Geschichte .......................................................................................................................... 10 3.2. Deutsche Gemeinde der Erlöser – eine deutsche Gemeinde.................................................. 11 4. NIKOLAI VON GLEHN ............................................................................................................. 12 4.1 Wer war er? ................................................................................................................................ 12 4.2. Nikolai von Glehn als Gründer von Nõmme .......................................................................... 12 5. ANALYSE VON DER GESCHICHTE.....................................................................................
    [Show full text]
  • 20180501 Northern Capitals the Baltics
    Northern Capitals: The Baltics Tuesday, May 01, 2018 The pilot was correct, we made up the lost time and entered Amsterdam airspace when he predicted we would be there. However, the winds were about 32 knots and only one runway was open and we were kept in a holding pattern for thirty minutes before being cleared to land. Immigration only had two desks open initially but they added three more windows and we processed through the serpentine in 45 minutes. Once we gathered our luggage we proceeded to a Royal Caribbean Welcome Desk where Fereshteh and Mo purchased transfers to the ship to join us on the thirty minute bus ride to the passenger terminal. The Brilliance of the Seas had changes made to the ship in the ten or so days before our cruise so the passengers were all logged into the terminal and given a group assignment. Some of the clerks had computer problems and people were invited (and tagged) requiring them to come back and get photos electronically tagged to their sea pass. We just asked one of the clerks whose computer was working to process our photo so we didn't have to come back. Then our groups were later called out in order to board the vessel. When our group was called we entered the ship at Deck Four and Liz and Fereshteh stopped at the Guest Services Desk to have their ship cards hole-punched to let them put their cards on a lanyard to carry about the ship. Next we went to the Windjammer Cafe on Deck 11 for lunch.
    [Show full text]
  • We Must Fly a Blue-Black-And-White Flag, Not a White Flag Tomorrow, 5 June, Will Mark the 10Oth Anniversary of the Ordination O
    We must fly a blue-black-and-white flag, not a white flag Tomorrow, 5 June, will mark the 10oth anniversary of the ordination of Jakob Kukk, the first Bishop of the Estonian Evangelical Lutheran Church, at the Charles XI Church in Tallinn. A crosier with decorated silver top was crafted for the first Bishop of the independent people’s church, and it has been preserved up to this day. The Bishop’s crosier is distinctively decorated with the Estonian national-style cross ornaments, and its crook bears an image of the blue-black-white flag on both sides Using national colours and flag symbols on a bishop’s crosier is very unique. This shows that, one hundred years ago, the ordination of the first Bishop of the free people’s church of the young Estonian Republic had a symbolic meaning to the whole country and nation. The flag colours on the crosier conveyed the message that the Estonian people had their own Estonian church in Estonia. The state and the church of Estonia are blood relatives. The shared history of the independent Estonian nation state and the independent Estonian people’s church began in St. Petersburg in 1917, when 40,000 Estonians marched in a peaceful demonstration under their national flags from St. John’s Church to Tauride Palace to demand autonomy for Estonia from the Provisional Government of Russia. The independence of Estonia was finally won at the price of the blood shed under that same flag in the battles of the War of Independence. Back in the days of the War of Independence, the Military Chaplain Service of the Estonian Defence Forces was established by a directive of Commander-in-Chief Johan Laidoner.
    [Show full text]
  • Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 14
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 14 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 14 ERAALGATUSLIKEST STIPENDIUMIDEST TARTU ÜLIKOOLIS 1802–1918 SIRJE TAMUL Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Tartu, Eesti Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu doktoritööde kaitsmise komisjoni otsusega 27. augustist 2007. Teaduslik juhendaja: dotsent PhD (ajalugu) Tõnu-Andrus Tannberg Oponent: PhD (geograafia) Erki Tammiksaar (Eesti Maaülikool) Kaitsmine toimub 27. septembril 2007 kell 16.15 Tartu Ülikooli Nõukogu saalis Ülikooli 18. Töö on valminud Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtfinant- seeringu DFLAJ 2220 ja SF 0182700s05 toetusel. ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–11–701–7 (trükis) ISBN 978–9949–11–702–4 (PDF) Autoriõigus Sirje Tamul, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 337 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................ 9 1. Uurimisülesanne ja põhimõisted .......................................................... 9 2. Metoodikast.......................................................................................... 14 3. Historiograafia...................................................................................... 15 4. Allikad.................................................................................................. 21 ESIMENE OSA.............................................................................................. 25 I. Peatükk. Ajalooline
    [Show full text]
  • Full Article in PDF Format
    Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 61–88 doi: 10.3176/hist.2013.1.03 KIRIKUD POLIITILISE SURVEGRUPINA: MAAILMALIIT RAHVUSVAHELISE SÕPRUSE EDENDAMISEKS KIRIKUTE KAUDU JA SELLE EESTI RAHVUSKOMISJON AASTATEL 1914–1940 Priit ROHTMETS Tartu Ülikooli usuteaduskond, Ülikooli 18, 50090 Tartu, Eesti; [email protected] Artiklis on vaadeldud aastatel 1914–1948 tegutsenud oikumeenilise maailmaorganisatsiooni Maailmaliit Rahvusvahelise Sõpruse Edendamiseks Kirikute Kaudu (Maailmaliit) tegevust. Erilist tähelepanu on pööratud liidu tegevusele Eestis. Maailmaliit toetas Rahvasteliidu eesmärke ja tege- vust, juhindudes tõsiasjast, et religioon võimaldab süvendada rahvustevahelist usaldust, eesmärgiga ära hoida pingeid ning sõjalisi konflikte ja seista vähemuste, sh usuvähemuste õiguste eest. Maailmaliidu aluseks olid eri riikides moodustatud rahvuskomisjonid. 1930. aastatel töötasid komisjonid 34 riigis, sh Eestis. Maailmaliidu tegevuse kõrgajaks olid 1920. aastad. Seoses teiste oikumeeniliste organisatsioonide koondumisega Kirikute Maailmanõukoguks, autoritaarsete ja tota- litaarsete režiimide esiletõusuga ning rahvusvahelise olukorra pingestumisega 1930. aastatel vähenes liidu tähtsus. Liidu languse tingis ka organisatsiooni enda suutmatus arendada ja kohandada liidu ideoloogiat vastavalt ühiskonnas toimuvatele muutustele. Seetõttu jäi liidu tegevuse peamiseks väl- jundiks poliitiliste arengute jälgimine, mitte aga nende suunamine. Rahvuskomisjonide töö edukus sõltus usuliste ühenduste positsioonist ühiskonnas. Eesti ühis- konnas olid eeldused
    [Show full text]
  • Statement of Intent of the Church of England Diocese of Rochester and the Estonian Evangelical Lutheran Church
    STATEMENT OF INTENT OF THE CHURCH OF ENGLAND DIOCESE OF ROCHESTER AND THE ESTONIAN EVANGELICAL LUTHERAN CHURCH The Church of England and the Estonian Evangelical Lutheran Church are churches that have emerged from within the Christian Reformation in Europe, and are the established or national Churches. The Diocese of Rochester maintains the partnership relationship with the Estonian Evangelical Lutheran Church on behalf of the Church of England. The Diocese of Rochester was founded in 604 as part of the missionary activity at that time. Justus, the first Bishop, was consecrated by Augustine, the first Archbishop of Canterbury. As such the Diocese has a long tradition of being part of the English, Holy, Catholic and Apostolic Church. The Cathedral was originally a Benedictine foundation, and that tradition is still valued. Much of the present building dates from the 11 th Century. The Estonian Evangelical Lutheran Church has its roots in the Western Catholic as well as in the German and Nordic Lutheran traditions. It is understood that in 1165 the consecration of Fulco as the first Estonian bishop took place. During the Christianization of Estonia in the 13 th Century missionary activity was carried out by the Brethren of the Sword and thereafter a German order with its local branch, the Livonian order. Under Danish rule, during the 13 th and 14 th Centuries, the Bishopric of Tallinn was within the Archbishopric of Lund, which though in Sweden, was part of the Danish Kingdom. During the 1520’s the Lutheran reformation from Germany reached Livonia and Estonia. During the 16 th and 17 th Centuries Estonian lands were under Swedish rule and after that, part of the Russian Empire.
    [Show full text]
  • Eesti Kristlik Üliõpilasühing 1921 – 1940
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond Grete Jaksi EESTI KRISTLIK ÜLIÕPILASÜHING 1921 – 1940 Magistritöö Juhendaja: PhD Anu Raudsepp Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. EESTI KRISTLIKU ÜLIÕPILASÜHINGU ASUTAMINE JA STRUKTUUR .................. 7 1.1 Asutamine ......................................................................................................................... 7 1.2 Asukoht ja majanduslik seisukord .................................................................................. 11 1.3 Liikmeskond ................................................................................................................... 13 2. EESTI KRISTLIKU ÜLIÕPILASÜHINGU TEGEVUSALAD ........................................ 19 2.1 Piibli - ja meditatsiooniringid ......................................................................................... 19 2.2 Usulise maailmavaate levitamine ................................................................................... 20 2.3 Konverentsid ................................................................................................................... 22 2.4 Jumalateenistused ja ülemaailmsed üliõpilaste palvepäevad ......................................... 26 2.5 Publikatsioonid ............................................................................................................... 29 2.6 Ühingu aastapäevad ja
    [Show full text]
  • The Baltic Churches and the Challenges of the Post-Communist World
    International Journal for the Study of the Christian Church ISSN: 1474-225X (Print) 1747-0234 (Online) Journal homepage: https://www.tandfonline.com/loi/rjsc20 The Baltic Churches and the Challenges of the Post-Communist World Mikko Ketola To cite this article: Mikko Ketola (2009) The Baltic Churches and the Challenges of the Post- Communist World, International Journal for the Study of the Christian Church, 9:3, 225-239, DOI: 10.1080/14742250903161888 To link to this article: https://doi.org/10.1080/14742250903161888 Published online: 09 Sep 2009. Submit your article to this journal Article views: 197 View related articles Full Terms & Conditions of access and use can be found at https://www.tandfonline.com/action/journalInformation?journalCode=rjsc20 International Journal for the Study of the Christian Church Vol. 9, No. 3, August 2009, 225–239 The Baltic Churches and the Challenges of the Post-Communist World Mikko Ketola This article analyses and describes the recent history of the Baltic churches, their theological reorientation and the challenges they have encountered in the post- Communist Baltic society. The focus is on the Estonian, Latvian and Lithuanian Lutheran churches whereas the Catholic and Orthodox churches receive less attention. It is first demonstrated that much has changed since the Second World War regarding the churches’ membership numbers and their societal position. The article then pays attention to two phenomena that have caused much discussion not only within the churches but also among foreign observers: the fear that the Lutheran Church will surrender to the Catholic Church, and the quite opposite anxiety that the Lutheran Church–Missouri Synod will grow too influential within Baltic Lutheranism.
    [Show full text]
  • The History of the Estonian Saint John's Church in Saint Petersburg
    The History of the Estonian Saint John’s Church in Saint Petersburg: Yesterday, Today and Tomorrow Veronika Mahtina Estonian Cultural Society of Saint Petersburg The Estonian St. John’s church in St. Petersburg became a religious, cultural and social centre not only for the Estonians in St. Petersburg but in the whole north-west of Russia. It is clear that the impulses radiating from here also reached Estonia, directly influencing the course of history. The Estonian Lutheran parish has been of great importance to many generations of Estonians since its establishment on the banks of the Neva in the second half of the 18th century, especially after the erection of the church. The early history of the Estonian Lutheran parish is connected with Vasilievsky Island, where a German-Latvian-Estonian Lutheran parish formed at the First Cadet Corps in the 18th century. Engraving, “View of the Neva and the Cadet Corps” (J. Vassilyev, M. Machayev). 1753. From the 1840s, the further development of the Estonian community after the separation from the German parish is closely connected to a rather peculiar part of Saint Petersburg – 449 Kolomna. It was here, in rented premises in Drovyanoy Lane, that the consecration of Saint John’s church took place on the 16th of May 1843. The Estonian Lutheran parish church. 1855. (Drovyanoy Lane) Apparently the same building (5 Drovyanoy Lane). 2007. Photo by the author. Saint John’s church and parish buildings are today located on the corner of Kolomna- Decembrist and Masterskaya (the previous address of the church was 54 Ofitserskaya St., today 54A Decembrist St.
    [Show full text]
  • Viewed the Estonian-Swedish Leaders As Political
    ISLAND PEOPLE: TRANSNATIONAL IDENTIFICATION, MINORITY POLITICS, AND ESTONIA‟S SWEDISH POPULATION DISSERTATION Presented in Partial Fulfillment of the Requirements for the Degree Doctor of Philosophy in the Graduate School of The Ohio State University By Glenn Eric Kranking, M.A. * * * * * Dissertation Committee: Nicholas Breyfogle, Adviser Approved By: David Hoffmann Robin Judd ________________________________ Adviser, Birgitte Søland History Graduate Program Copyright by Glenn Eric Kranking 2009 ABSTRACT Changes in borders and political jurisdictions in the Baltic region over the centuries have transformed the national and communal identities of the many different communities who call the region home. Nowhere was national identity more influenced by these geopolitical shifts than in the case of a small group of Swedes who lived in relative isolation for roughly 700 years along the eastern coast of the Baltic Sea in what is now Estonia. They were on the periphery of society in almost every aspect – geographically, economically, politically, linguistically, and culturally. Through tsarist Russian, independent Estonian, Soviet, and Nazi German rule, the Estonian-Swedes sought to define their community identification amidst each successive government‟s minority policies. The arrival of missionaries from Sweden in the 1870s reconnected these scattered Swedish-speaking communities with their ancient homeland and established new links between the various towns and islands. While religion provided a foundation for the communities, the missionaries also brought the promise of education and further contacts with Sweden. In the following 60 years, the Estonian-Swedes developed increased connections with Sweden, established cultural and political organizations, founded schools, and regularly published newspapers and calendars until the arrival of the Second ii World War and the occupations by the Soviet Union and Nazi Germany.
    [Show full text]
  • Kirikud Poliitilise Survegrupina: Maailmaliit Rahvusvahelise Sõpruse Edendamiseks Kirikute Kaudu Ja Selle Eesti Rahvuskomisjon Aastatel 1914–1940
    Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 61–88 doi: 10.3176/hist.2013.1.03 KIRIKUD POLIITILISE SURVEGRUPINA: MAAILMALIIT RAHVUSVAHELISE SÕPRUSE EDENDAMISEKS KIRIKUTE KAUDU JA SELLE EESTI RAHVUSKOMISJON AASTATEL 1914–1940 Priit ROHTMETS Tartu Ülikooli usuteaduskond, Ülikooli 18, 50090 Tartu, Eesti; [email protected] Artiklis on vaadeldud aastatel 1914–1948 tegutsenud oikumeenilise maailmaorganisatsiooni Maailmaliit Rahvusvahelise Sõpruse Edendamiseks Kirikute Kaudu (Maailmaliit) tegevust. Erilist tähelepanu on pööratud liidu tegevusele Eestis. Maailmaliit toetas Rahvasteliidu eesmärke ja tege- vust, juhindudes tõsiasjast, et religioon võimaldab süvendada rahvustevahelist usaldust, eesmärgiga ära hoida pingeid ning sõjalisi konflikte ja seista vähemuste, sh usuvähemuste õiguste eest. Maailmaliidu aluseks olid eri riikides moodustatud rahvuskomisjonid. 1930. aastatel töötasid komisjonid 34 riigis, sh Eestis. Maailmaliidu tegevuse kõrgajaks olid 1920. aastad. Seoses teiste oikumeeniliste organisatsioonide koondumisega Kirikute Maailmanõukoguks, autoritaarsete ja tota- litaarsete režiimide esiletõusuga ning rahvusvahelise olukorra pingestumisega 1930. aastatel vähenes liidu tähtsus. Liidu languse tingis ka organisatsiooni enda suutmatus arendada ja kohandada liidu ideoloogiat vastavalt ühiskonnas toimuvatele muutustele. Seetõttu jäi liidu tegevuse peamiseks väl- jundiks poliitiliste arengute jälgimine, mitte aga nende suunamine. Rahvuskomisjonide töö edukus sõltus usuliste ühenduste positsioonist ühiskonnas. Eesti ühis- konnas olid eeldused
    [Show full text]
  • Eesti Läbi Laste Silmade
    tegija Palju õnne sünnipäevaks, Eesti Vabariik! Keila nädalaleht Reede, 23.02.2018 Jaanus Gross Vibujooksja. nr 8 (482) lk 2 Eesti läbi uudisedINTERVJUU laste silmade Kultuurikeskuses on avatud laste joonistuste näitus „MINU EESTI“. Kolm korda KEILA LEHT [email protected] küüditatud mees Nathan Kukk isast, elust ja Keilast. lk 3-4 HUVITAV ee on huvitav näitus, täis laste siirust, leid- Slikkust ja loomisrõõmu. Seoses Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga palus kultuu- President Pätsi rikeskuse kunsti- ja huvitöö kuraator Maija-Liisa Kruus roosist Keila lasteaedadel saata 10- Roosijuttu Inge Angerjaga. 12 A3 formaadis Eesti temaa- tilist joonistust. Kuna näi- tusepind oli limiteeritud, siis tutvustada kõiki vabariigi pre- hakka- lk 5 sai iga lasteaed esitada kindla sidente… Vähe sellest, rüh- ma – vaja arvu töid, pildid valiti välja mad käisid lisaks õppekäiku- oli valida MÄLUMÄNG lasteaedades. Näituse pealki- del Tallinnas Toompeal, Pika vaid jõu- ri „MINU EESTI“ andis pii- Hermanni torni uudistamas ja k o h a n e savalt vabadust fantaasiale ja Vabaduse väljakul. Kõik, kes tehnika.“ laia tõlgendamisruumi. Nii oli soovisid, kaasati projekti. Et Vikerkaare lasteaia Pääsu- aga rukkilille. Merlyn Mets- mitmes tehnikas valminud pil- ühe pildi tegemisel osales kor- pesa rühmast on näitusel söe- soon: „Meie lastele meeldis tidel kujutatud meie rahvus- raga mitu last, siis üks värvis joonistus Pikast Hermannist. see teema – rukkilille tegemi- sümboolikat, loodust, kodu, tausta, teine lõikas, kolmas Õpetaja Jana Vallsalu: „Meie ne kahvliga ja paberi katmine Eesti kaitseväge, pidu, meie joonistas erinevaid motiive ja rühma lapsed armastavad söe- švammiga pakkus neile suurt presidenti jne. Enne joonista- õpetaja aitas tekkinud süner- ga joonistada ja see aitas meil rõõmu.“ ma-värvina-kleepima asumist gial pildiks saada.“ eristuda teistest valmivatest räägiti lastega Eestist.
    [Show full text]