tegija Palju õnne sünnipäevaks, Eesti Vabariik! Keila nädalaleht Reede, 23.02.2018 Jaanus Gross Vibujooksja. nr 8 (482) lk 2 Eesti läbi uudisedINTERVJUU laste silmade Kultuurikeskuses on avatud laste joonistuste näitus „MINU EESTI“. Kolm korda KEILA LEHT [email protected] küüditatud mees Nathan Kukk isast, elust ja Keilast. lk 3-4 HUVITAV ee on huvitav näitus, täis laste siirust, leid- Slikkust ja loomisrõõmu. Seoses Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga palus kultuu- President Pätsi rikeskuse kunsti- ja huvitöö kuraator Maija-Liisa Kruus roosist Keila lasteaedadel saata 10- Roosijuttu Inge Angerjaga. 12 A3 formaadis Eesti temaa- tilist joonistust. Kuna näi- tusepind oli limiteeritud, siis tutvustada kõiki vabariigi pre- hakka- lk 5 sai iga lasteaed esitada kindla sidente… Vähe sellest, rüh- ma – vaja arvu töid, pildid valiti välja mad käisid lisaks õppekäiku- oli valida MÄLUMÄNG lasteaedades. Näituse pealki- del Tallinnas Toompeal, Pika vaid jõu- ri „MINU EESTI“ andis pii- Hermanni torni uudistamas ja k o h a n e savalt vabadust fantaasiale ja Vabaduse väljakul. Kõik, kes tehnika.“ laia tõlgendamisruumi. Nii oli soovisid, kaasati projekti. Et Vikerkaare lasteaia Pääsu- aga rukkilille. Merlyn Mets- mitmes tehnikas valminud pil- ühe pildi tegemisel osales kor- pesa rühmast on näitusel söe- soon: „Meie lastele meeldis tidel kujutatud meie rahvus- raga mitu last, siis üks värvis joonistus Pikast Hermannist. see teema – rukkilille tegemi- sümboolikat, loodust, kodu, tausta, teine lõikas, kolmas Õpetaja Jana Vallsalu: „Meie ne kahvliga ja paberi katmine Eesti kaitseväge, pidu, meie joonistas erinevaid motiive ja rühma lapsed armastavad söe- švammiga pakkus neile suurt presidenti jne. Enne joonista- õpetaja aitas tekkinud süner- ga joonistada ja see aitas meil rõõmu.“ ma-värvina-kleepima asumist gial pildiks saada.“ eristuda teistest valmivatest räägiti lastega Eestist. „Et võimalikult palju lapsi töödest. Kuna see tehnika või- Näitusel „MINU EESTI“ on Rukkilille lasteaia õppe- saaks osa võtta, tegime meie- maldab välja tuua musta eri- väljas 37 pilti. Kokkuvõttes on juht Astrid Hallikas: „Lastele gi pilte ühistööna,“ ütles Miki nevaid kontraste ning valge ja väljapanek hästi värvideroh- meeldis nii teema kui see, et lasteaia õppealajuhataja Mar- halli varjundeid, siis oli vaid ke, meeleolukas ja pidutunnet Nuputamist nad said enne arutada, mida ja got Keermann. „Iga õpetaja küsimus, mida joonistada. loov. Kindlasti annab kultuu- kuidas nad teevad. Näituseks juhendas ühte tööd. Me kasu- Mõeldes Eesti Vabariigi süm- rikeskuse fuajees väljas olev pühadeks valmistumine oli hea võimalus tasime palju meisterdamist – bolitele, tundus intrigeeriv näitus ka eelhäälestuse reede Hillar Palamets tervitab rääkida lastele Eesti tähtsünd- lõikamist ja liimimist – kuna kujutada just Pikka Hermanni õhtul toimuvale Eesti Vabarii- päevakohase mälumänguga. musest, lipust, selle värvidest, see meeldib lastele väga. Kõige torni. gi 100. aastapäeva kontsertak- mida üks või teine tähendab, väiksemad sõimelapsedki said Vikerkaare Lotte rühm valis tusele. lk 5 2 Uudised Reede, 23.02.2018 • Nr 8 (482) Head kaaslinlased, õnnitlen teid Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul! aegadel oma tahet ellu Kuid see annab meile edasi- viia. se kindluse juhul, kui ise suu- tegija Vabadus ei kukku- dame riigina areneda ja sammu nud meile iseenesest pidada. Tahame või mitte, koos Jaanus Gross sülle ja selle hoidmine edulugudega jõuavad meie õue- pole olnud lihtne. le ka laia maailma mured ja te otsuste tegemisel. Eesti Vabariigi sünnipäeva hommikul, päikesetõusu ajal vaatab Siia perioodi mahub probleemid. Kui vaatame kõrvalt, siis te- Jaanus lipu heiskamist Pika Hermanni kõrval. Ja siis hakkab jooks- keeruline sündmuste Eesti riik, see oleme meie ja hakse otsused meie eest, ka ma Haapsalu suunas, saatjaks perekond. „Olen selle 100-kilomeetri- jada: sõjaeelne rahuaeg, oma riiki arendame me ise. sellised, mis sunnivadki küsi- se teekonna jaganud mõttes aastateks. Keilat läbides oleks parasja- eestlaste võitlused Tei- Vaid siis, kui seda lõpuni mõis- ma: kas me sellist Eestit tahtsi- gu 1940-ndate teine pool, raske aeg,“ nendib Jaanus. Alates 2009. aastast Keilas elav Jaanus on pärit Tallinnast. „Kei- ses maailmasõjas eri tame, oleme suutelised riiki ka me? las leidsime parima kombinatsiooni enda vajaduste rahuldamiseks pooltel, okupatsioon ja ise paremaks muutma. Selleks Tsiteerides luuletaja Audre – lasteaed, töö, treeningtingimused,“ selgitab Jaanus. Pärast Las- küüditamised, taasär- on meil vabadus ja võimalus. Lordealt`i: „Sinu vaikimine ei namäel asuva 13. keskkooli lõpetamist õppis ta Tallinna Pedagoogi- kamisaeg. Tihti leviv mõtteviis, et kaitse Sind.“ lise Instituudis kehakultuuri ja lisaerialana infotehnoloogiat. Nüüd Ka täna, 100 aastat meist midagi ei sõltu, on de- Soovin meile kõigile kodani- õpetab ta teist õppeaastat mõlemat ainet Waldorfkoolis Läte. „Olin hiljem, vaadates sünd- mokraatlikule riigile ohtlik. Nii kujulgust ja otsustusvõimet. Et paar kuud olnud õpetaja, kui tundsin, et mu arvutitööst mandunud musi Euroopas ja idas, saab vaid petlikult distantsee- saaksime tunda: just sellist keha on saanud täieliku füüsilise ja mentaalse restardi,“ räägib Jaa- nus kui kirgastumisest. Üks asi, et loomingulises kollektiivis hakkas Eestlased, kes on üks vane- kogu maailmas, ei saa me luba- ruda. Iga inimene meie väikesel Eestit me tahtsime. ta Hiiu kannelt mängima, vaid ka seda, et taas tärkas nooremas eas maid rahvaid Euroopas, said da mõelda vabadusest ja oma maal on oluline, enam kui arva- kümmekond aastat harrastatud pikamaajooksu huvi. Mis huvi, ta oli oma riigi alles aastal 1918. riiklusest nagu iseenesest toi- me. Head vabariigi aastapäeva, ikka päris sportlane kohe – sajandivahetuse aastal tuli ta ju 10 000 Enamus aega võõrvõimu muvast. Soovin, et Eesti riigi kodani- õnne ja rahu teie kodudesse! meetris Toomas Tarmi järel Eesti meistrivõistlustel hõbedale. Lisaks all, oleks meie saatus võinud Jah, me oleme tugevamad kud oleksid ise osavõtlikud nii on ta kahekordne Eesti meistrivõistluste pronks poolmaratonis. Ja olla sarnane paljudele väikes- kui eales varem, võrdväärsed riigi kui oma kodupaiga, mis Enno Fels, meenus ka see, et 17-aastasena oli ta 1993. aasta suvel jooksnud tele rahvastele, kellest praegu- ning tunnustatud partnerid Eu- ongi tegelikult riigi alus, olulis- Keila linnapea Laagrist Haapsallu. Nüüd seab juubel distantsi pikkuse ette. 2005. aastal Ateenas viibides märkas Jaanus, kuidas keset seks midagi ei teata. Eestlaste roopas ja maailmas. Ühe väike- suurlinna melu, ühel väikesel staadionil elati hoopis teises tempos. tugev tahe, visadus ning vap- se riigi kohta imetlust väärt Seal lasti vibu. Koju jõudes soetas Jaanus ka endale vibuvarustuse. rus võimaldasid keerulistel saavutus. Nüüdseks on ta Eesti üks parimaid vibusportlasi. 2015. aastal oli ta sisevibu maailmameister, 2012. aastal toimunud olümpiamängu- de katsevõistlustel tuli Jaanus viiendaks ja võitis neli Baltimaade uudis meistritiitlit. Jaanuse ja tema vibuklubi Sagittarius õpilaste käes on hulk Eesti vibulaskmise rekordeid. Ka poeg Mike on tegija, korra tuli ta sisetingimustes maailmameistriks. Suvel, juuli keskel korraldab Linna üritused Jaanus Keila terviseradadel vibulaske jooksu Euroopa karikavõist- luste etapi. Ei, ma pole mitte ühelgi alal andekas ja mitte miski ei tule liht- Eesti Vabariigi salt nipsust. Vastupidi, ma pean tulemuste saavutamiseks aastaid tublisti tööd tegema ja protsessi süvitsi minema,“ lükkab Jaanus 100. juubeliks ümber väite enda erilistest võimetest. Ka juubelijooksuks on Jaanus harjutanud üle aasta. Treeningkava tegi ta ise. Päris proovijooksu ei teinud, pikim treeningpäev oli -10 kraadiga läbitud 36 kilomeetrit. 23. veebruaril kell 17.00 toi- 24. veebruari päikesetõusul „Palju sõltub ilmast. Sel aastaajal on palju loodetuult – taeva pu- mub Keila Kultuurikeskuses kell 07.33 heisatakse Keila Kul- hub selgeks, kuid mulle on loodetuul vastutuul. Kõige optimistliku- Eesti Vabariigi 100. aastapäe- tuurikeskuse ees lipuväljakul ma prognoosi järgi peaks Toompealt Haapsallu jõudma 11 tunniga,“ vale pühendatud kontsert- Eesti Vabariigi 100. aastapäeva arutleb Jaanus, kes oma füüsilises suutlikkuses ei kahtle, peaasi, et aktus, mille käigus antakse tähistamiseks riigilipp. Sünd- FOTO: erakogu vaim alt ei veaks! Viimased 15 kilomeetrit jookseb koos Jaanusega Aire Tomsile ja Targo Kaldoja- must ilmestab segakooridest ka abikaasa Andra, et märkida ära koos elatud 15 aastat. le üle Keila linna 2018. aasta Keila ja la&Do koosnev ühend- 16. veebruaril heiskasid Eesti Vabariigi lipu Pika Hermanni torni kultuuripreemia. koor, dirigendid Ilona Laido ja Leila Meister ja Andreas Malinin, saatjateks olid Elisabeth Prints, Kristjan Rapp ja Hendrik Luik. Eesti Vabariigi ja Kaitseliidu loomi- Esinevad Keila Kooli õpila- Arvo Pihlamets. Võtke kaasa valdur vacht se 100. aastapäeva puhul heiskavad veebruarikuu hommikutel [email protected] sed ja Keila Linnaorkester. riigilipud ja tulge hümni laul- Pika Hermanni torni lipu noorkotkad ja kodutütred kõikidest Nädal piltides ma! Eesti maakondadest, eelmisel reedel oli Keila noorte kord. 19. veebruaril kinkis Keila tordimeister Mari Lepik heatege- FOTOD: HELEN MÄERAND JA VALDUR VACHT vusprojekti „Eesti 100 torti” raames valminud jõhvika-leiva Keila Koolis on 20. veebruar teistmoodi koolipäev - konverentsipäev. Tänuväärt üritus pakkus õpilastele erinevaid loenguid, katseid tordi kohalikule päästekomandole ja kiirabibrigaadile. „See töötubasid. Näitleja Loore Martma (pildil) juhtis loovuse töötuba, Mihkel Seeder õpetas juttu koostama, Ene Sepp