DOCSLIB.ORG

TUV Kevad 2001

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
TUV Kevad 2001 Tallinna kinnisvaraturu trendid Kevad 2001 2 SISUKORD Majandusindikaatorid 3 Kommertspindade turg v Büroopindade turg 6 v Kaubanduspindade turg 11 v Tootmis- ja laopindadepindade turg 18 v Hotelliturg 21 v Investeeringute turg 24 Elamispindade turg 27 v Korteriturg 30 v Eramuturg-elamumaa 36 Kontakt 40 Tallinna kinnisvaraturu trendid, KEVAD 2001 www.uusmaa.ee 3 MAJANDUSINDIKAATORID Kinnisvaraturg on otseses seoses majanduse üldise arenguga. Kiire majanduskasvu perioodil suureneb vajadus kinnisvara järele ning kinnisvarasoetajate ostujõud, tõustes vara likviidsust ja hinda ning vastupidi. Viimase poole aasta majanduse oodatust “Kiire tõus on aeglasema kasvutempo tõttu on mitmed analüütikud langetanud asendumas oma prognoose ka käesoleva aasta kohta. Lähiaastate mõõduka kasvuga” kinnisvaraturu üldist hinnatrendi võib seega prognoosida SKT tänasest ja prognoositavast kasvust. Sisemajanduse kogutoodangu kasv 12 10 10.6% 8 6.4% 6 4.7% 4 4.3% 3.9% 5.5%* 2 0 -1.1% -2 -2% -4 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 *prognoos Allikas: Statistikaamet Harjumaa leibkonna keskmine sissetuleku kasv (27%) ületas möödunud aastal Eesti keskmist näitajat (9%) kolm korda, olles “Harjumaal kasvab suurem isegi Tallinna elanike sissetulekute kasvust (5%). Seega sissetulek Eesti suureneb aasta-aastalt vahe Harjumaa ja ülejäänud Eesti elanike keskmisest kolm maksevõimes. Tendentsi süvenemist kinnitab ka ligi kolmekordne korda kiiremini” vahe Tallinna ja parima maakonna ostujõu indeksi vahel. Suur vahe Harjumaa ja Tallinna elanike sissetulekute kasvus on seletatav jõukama elanikkonna kolimisega linnaga piirnevatesse elamurajoonidesse. Keskmise palga areng 7,000 6,000 Harjumaa 5,000 Eesti 4,000 3,000 kr/kuu 2,000 1,000 0 II 95 II 96 II 97 II 98 II 99 II 00 IV 95 IV 96 IV 97 IV 98 IV 99 IV 00 Allikas: Statistikaamet Tallinna kinnisvaraturg püsib kasvufaasis paljuski tänu ostjate ja ehitajate headele võimalustele krediidiasutustelt raha laenata/liisida. Aastaga pole pankade poolt väljastatavate eluasemelaenude hulk siiski oluliselt kasvanud – keskmiselt ca 5%. Oma osa eluasemelaenude kasvu aeglustumisel on üha Tallinna kinnisvaraturu trendid, KEVAD 2001 www.uusmaa.ee 4 ca 5%. Oma osa eluasemelaenude kasvu aeglustumisel on üha hoogsamalt propageeritavatel tarbimislaenudel, mille väljastamise maht on aastaga suurenenud ligi 20% võrra. Tulevaste rahavoogude (tänaste laenude) suunamine elamistingimuste Tallinna osakaal parandamise asemel tarbimisse soosib kaubanduspindade laenuturul turusektorit. 2001 jaan. 64,1% Väljastatud eluasemelaenude kogumaht (milj. kr./kuus) 2000 juuni 62,5% 250 2000 jaan. 61,9% 200 150 mln. krooni 100 50 Jun-97 Jun-98 Jun-99 Jun-00 Mar-98 Mar-99 Mar-00 Mar-01 Sep-97 Dec-97 Sep-98 Dec-98 Sep-99 Dec-99 Sep-00 Dec-00 Allikas: Eesti Pank TRENDID Hetkel jääb ca 76% Eesti leibkondade sissetulek pereliikme kohta “Enamik alla 2800 krooni kuus, mis ei ole piisav elamistingimuste elanikkonnast ei märkimisväärseks parandamiseks. Kuigi keskmise palga tõus tunneta 2001 aastal (prognoos ca 10%) ületab tõenäoliselt majanduse majanduskasvu” üldist kasvu (prognoos ca 5,5%), tõuseb reaalpalk vaid kolmandikul elanikest, süvendades sotsiaalset kihistatust. Lähima kolme aasta jooksul pole ette näha ka töötuse määra olulist langust (ca 13-14% ). Tarbijahinnaindeksi stabiilse tõusu tõttu (4-5% aastas) ei tunneta enamik inimesi majanduskasvu. “Laenuintressid Tihenev konkurents pangandusturul ja Euribori langemine on langevad aeglaselt, viimase poole aastaga langetanud laenuintresse. Skandinaavia kuid kindlalt” suurpankade aktiivne laenuturu jagamine alandab intresse tõenäoliselt veelgi, ahvatledes inimesi senisest enam laenama. Kohalikule turule aktiivselt sisenevad Sampo ja Nordea pangad Eluasemelaenude pakuvad oma turuosa suurendamiseks klientidele isiklikumat kesmised intressid lähenemist ja soodsamaid laenuintresse (alates 8%!!), mis veebruaris avaldab survet intresside languseks kogu turul. Suurimaks võitjaks 1999 2000 2001 on klient. EEK 12,3% 11,5% 11,6% DEM 12,6% 10,8% 11,6% Väljastatavate eluasemelaenude kasv käesoleval aastal EUR 11,0% 10,0% 9,8% eeldatavasti aeglustub, kuna suur hulk laenuvõimelisest elanikkonnast on oma võimalused juba realiseerinud. Samuti pidurdab kasvunumbreid möödunud aasta tugev võrdlusbaas. Üha enam hakkab kogu majandust s.h. kinnisvaraturgu mõjutama “Internet tõstab internet. Turuinfo laiaulatuslikum ning kiirem levik tõstab kinnisvara kinnisvara likviidsust ning vähendab spekulatsioonivõimalusi. Info likviidsust ja kerge (tasuta) kättesaadavus ning hea ülevaatlikkus vähendab (kinnisvaraportaalid, pildid, virtuaalsed tuurid jne.) aktiviseerib spekulatsioone” kinnisvaraturgu. Internetipanganduse populaarsuse kasv (2000 a. lõpus Eestis 260 000 klienti) ja üha uued teenused lihtsustavad kinnisvaraostu finantseerimist (e-hindamine, e-kindlustamine jne.). Tallinna kinnisvaraturu trendid, KEVAD 2001 www.uusmaa.ee 5 kinnisvaraostu finantseerimist (e-hindamine, e-kindlustamine jne.). Kinnisvaraturg muutub läbipaistvamaks. Majanduskeskkonna paranemise ja soodsate laenutingimuste tõttu saadi Eesti ehitusturul möödunud aastal lõplikult üle 1999. aasta langusest. 2000 aasta IV kvartalis oli ehitusmaht koguni “Ehitusturul 29% suurem kui aasta tagasi, aasta keskmist näitajat ületati siiski kasvab enim lao- ja vaid 14%-ga, ulatudes kokku 9,2 miljardi kroonini. Võrreldes seni tootmishoonete ehituse jaoks kõige edukama 1998. aastaga kasvas ehitustegevus ning infrastruktuuri kaks protsenti. Käesoleva aasta ehitusmahud olenevad paljuski rajamine” välisinvesteeringutest, kuid möödunud aasta tugeva võrdlusbaasi tõttu jääb kasv eeldatavasti 5-7% piiridesse. Kui 2000 aastal domineeris ehitusturul kaubanduskeskuste ning hotellide rajamine, siis käesoleval ajal suunab turg rõhu tõenäoliselt lao-ja tootmishoonetele ning infrastruktuuri rajamisele (teed, sillad, kommunikatsioonid jne.). Majanduse stabiilse kasvu korral on elamuehituse märkimuisväärset tõusu oodata paari aasta pärast, kui keskmine kuupalk hakkab lähenema elamuehituse ruutmeetri maksumusele (ca 9 – 10 000 kr). Tallinna kinnisvaraturu trendid, KEVAD 2001 www.uusmaa.ee 6 BÜROOPINDADE TURG Kvaliteet Rendi muutus Vakantsuse Rendihinna Vakantsuse poolaastaga muutus prognoos prognoos poolaastaga A ì î è è B è è è è C è è î ì A+ kvaliteediklassi kuuluvad uued büroohooned (ehitatud 1990-ndate teisel poolel või hiljem), kus on olemas kõik kaasaegsed tehnilised seadmed nagu kliimaseadmed, sidevahendid, valve jne. kvaliteediklassi kuuluvad enamasti renoveeritud büroohooned, mille A kvaliteeditase on mõnevõrra madalam, planeering ebaefektiivsem jne. B kvaliteediga on peamiselt nõukogudeaegsed administratiivpinnad, mis ei vasta kaasaja nõuetele. C kvaliteediga hooned on täielikult amortiseerunud ehitised. Kesklinna üldisest tasemest on selgelt eritumas nn. uus city ehk “Tekkimas on nn. Tartu mnt. läbimurde ümbrus. Mitmete atraktiivsete uusehitiste uus city Rävala lisandumine ja vanade renoveerimine on märgatavalt tõstnud uue pst. alguses” äricity populaarsust rentnike silmis juba enne läbimurde valmimist. Seetõttu on mitmed Rävala pst. ja Tartu mnt. alguses paiknevad uued ja renoveeritud büroohooned täielikult suudetud välja rentida (näit. Ühispank ja Rävala pst. 6), vähese vakantsuse olemasolul küsitakse senisest kõrgemat hinda (endine Hoiupanga peahoone Rävala pst. 5) ning hiljuti valminud uutes hoonetes (VE-Maja ja SAS Radisson) küsitakse linna kõrgeimat rendimäära (kuni 300 kr/m² kuus). Uute büroohoonete ehitamise vähesuse tõttu on lõplikult üle saadud 1990-ndate esimesest poolest alates kestnud tipphindade järjepidevast langusest. Tõus on toimunud eelkõige hiljuti “Tippasukohaga valminud keskmisest kallimate hea asukohaga pindade ning uute büroopindade varem suure vakantsuse tõttu keskmise hinnatasemeni langenud eest küsitakse taas eksklusiivsete büroohoonete osas. 1998 aasta tipphindu, Bürooruumide tipprendid (kr/m²/kuu) reaalrendis on aga 400 langenud” 350 350 300 300 280 270 250 250 250 230 220 200 150 1994 1995 1996 1996 1997 1998 1999 2000 2001 © UUS MAA Kinnisvarakonsultandid Varem ülepakkumise tõttu kõrget vakantsust kogenud büroohoonete omanikud on jätkuvalt väga paindlikud rentnike kõigi soovide osas. Seetõttu on A kvaliteediklassi pindade puhul uueks standardiks kujunenud sundventilatsiooni olemasolu ning enamasti ka rentnikule sobiva planeeringu kujundamine omaniku kulul. Soodsate pakkumiste rohkuse tõttu on ühest kohast teise liikumas ka nn. ankurkliente, keda on hakanud piirama ruumipuudus või ühinemine senise konkurendiga. Tallinna kinnisvaraturu trendid, KEVAD 2001 www.uusmaa.ee 7 Suhteliselt konstantse arvu rentnike tõttu on aktiviseerunud rendileandjate võitlus rentnike pärast. Siiani avaldus see tipphindade stabiilse languse näol, alandades tootlust kriitilise “Aktiviseerunud on tasemeni. Selleks, et mitte langetada terve hoone rendihinda, varjatud võitlus pakutakse lahkuda soovivale rentnikule muid soodustusi rentnike pärast” e. varjatud rendihinna langetamist (näit. kondlitsioneerid, iga kümnes rendikuu tasuta jne.) Uute pindade ehitamise ja vanade renoveerimise tõttu on kesklinnas üha teravamalt esile kerkimas parkimise probleem. Üksikud olemasolevad parkimismajad on kõrge täituvusega ning “Parkimis- iga aastaga karmistuv kesklinna parkimise kord ei soosi nõudluse probleemid ei kasvu südalinna büroopindadele. Seega peab iga uue büroomaja soosi nõudluse ehitaja lahendama rentnike parkimisprobleemi ise, lootmata kasvu kesklinnas” üldistele ressurssidele (varjatud hinnatõus rentnikule). Vanalinnas paiknevad büroopinnad moodustavad üha kahaneva osa Tallinna büroopindade
Load more

Recommended publications
  • Tallinn: Collage City) Architecture
    Tallinn is a very composite city. Throughout its history, it has been characterized by irregular development, a varied pace of building and the continuous cultural interruptions of the modernist era: liberation from the Russian tsarist regime in 1918, a brief, 22-year period of independence KAIDO HAAGEN KAIDO followed by 50 years of Soviet occupation, the structural creation of THE BLACK HOUSE (2010) KAIDO HAAGEN KAIDO 17 Architect: Martin Aunin the 1990s and vigorous integration with the European and global world ESTONIAN MARITIME MUSEUM Address: Valguse 17 1 SEAPLANE HARBOUR (2012) in the 21st century. The latter has seen a period of economic growth Architect: KOKO architects Address: Küti 17A TIIT VEERMÄE TIIT and construction boom accompanied by advantages and drawbacks. CITY PLAZA AND EUROPEAN UNION 7 BUILDING (2004, 2006) Architect: Alver Trummal Architects Address: Tartu mnt 2, Rävala pst 4 KAIDO HAAGEN KAIDO SYNAGOGUE (2007) 12 Architect: KOKO architects Address: Karu 16 REIO AVASTE REIO RESIDENTIAL BUILDING (2007) 2 Architect: Eek & Mutso Address: Noole street 8 FORMER CARPENTER’S WORKSHOP Tallinn: OFFICE BUILDING (2008) 8 HAAGEN KAIDO Architect: KOKO architects Address: Roseni 7 SIPLANEMARTIN LÕVI PARK APARTMENT BUILDINGS BALTIC FILM AND MEDIA SCHOOL (2013) (2012) 18 13 Architect: Alver Architects Architect: Salto architects Address: Hiiu-Suurtüki 4 Collage city RATNIEKS KARLIS Address: Narva Road 27 ESTONIA (EE) — TEXT: TRIIN OJARI, ILLUSTRATION: HARMEN VAN DER HORST Despite its architectural diversity, the main (tourist) of the 21st century there were almost 30,000 inhab- buildings (including buildings of architectural im- attraction of Tallinn is still the medieval old city centre, itants living in the new suburban residential estates portance) have been demolished or reconstructed, which has been upgraded recently through building at or around the borders of the city.
    [Show full text]
  • Työryhmän Esitelmät Ja Abstraktit (PDF)
    Kaupunkitutkimuksen päivät Turussa / Finnish Urban Studies Days in Turku 25.-26.4.2013 Work Group 5. Art and design as tools of urban transformation Thursday 25.4. 13.30-17.00 Teele Pehk: Neighbourhood associations in Tallinn becoming the experts of local living Jukka Vahlo: Turun kulttuuripääkaupunkiprosessi 2005–2012 ja Cultural Planning Suvi Aho, Pilvi Kallio ja Päivi Keränen: Muotoilu ja draama kaupunkikehittämisen välineinä Lieven Ameel: Urban Narratives as Building Blocks for Urban Development. Two Case Studies from the Helsinki Waterfront Eeva Berglund: Design as policy in Helsinki: the WDC experience Paulina Nordström: Evental landscapes of light: fleeing light and performativity of glass city Pekka Tuominen: Urban boundaries and negotiated spaces in contemporary Istanbul: Clash over regulatory policies, informal design practices and value creation ABSTRACTS Neighbourhood associations in Tallinn becoming the experts of local living Teele Pehk Linnalabor (Estonian Urban Lab) There are around 20 active neighbourhood associations in Tallinn. Contrary to big European cities, inhabitants in Tallinn are mostly active in neighbourhoods that are going through gentrification (Kalamaja, Pelgulinn, Uus Maailm, Kadriorg) or in residential suburbs (Nõmme, Pirita, Kakumäe). While protecting the values of living environment the associations have become more and more competent in issues of urban planning and urban governance. Despite that there is little will to cooperate with neighbourhood associations from the city government’s side. Neighbourhood associations do not have a legitimate role in urban development of Tallinn. In October 2013 new local government councils will be elected in Estonia. As an input for local elections the neighbourhood associations will put together a platform of local living and suggestions for improving the cooperation with the city government.
    [Show full text]
  • Gentrification in a Post-Socialist Town: the Case of the Supilinn District, Tartu, Estonia
    GENTRIFICATION IN A POST-SOCIALIST TOWN: THE CASE OF THE SUPILINN DISTRICT, TARTU, ESTONIA Nele NUTT Mart HIOB Sulev NURME Sirle SALMISTU Abstract This article deals with the changes that Nele NUTT (corresponding author) have taken place in the Supilinn district in Tartu, Estonia due to the gentrification process. The Lecturer, Department of Landscape Architecture, Tallinn gentrification process affects the cultural, social, University of Technology, Tartu College, Estonia economic, and physical environment of the area. Tel.: 0037-2-501.4767 People have been interested in this topic since E-mail: [email protected] the 1960s. Nowadays, there is also reason to discuss this issue in the context of Estonia and Mart HIOB of the Supilinn district. Studying and understand- Lecturer, Department of Landscape Architecture, Tallinn ing the processes that take place in the living University of Technology, Tartu College, Estonia environment, provides an opportunity to be more aware about them and to influence the develop- Sulev NURME ment of these processes. This article provides Lecturer, Department of Landscape Architecture, Tallinn an analysis of the conditions necessary for gen- trification in the Supilinn district, describes the University of Technology, Tartu College, Estonia process of gentrification, and tries to assess the current developmental stage of the gentrification Sirle SALMISTU process. Lecturer, Department of Landscape Architecture, Tallinn Cities are shaped by their people. Every area University of Technology, Tartu College, Estonia has a unique look that is shaped not only by the physical environment, but also by the principles, values, and wishes of its residents. Local resi- dents influence the image of the mental and the physical space of the area.
    [Show full text]
  • P\365Hja Prefektuur.Xlsx
    Prefektuur Politseijaoskond Konstaablijaoskond Teeninduspiirkond Ametnik Juht kontakt telefon Vastuvõtu koht (aadress) Vastuvõtu aeg Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Ivo Roosimägi piirkonnavanem 6124637, 5229016 Karjääri 11, Maardu Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Maardu linn Kersti Kald 6124640, 53339076 Karjääri 11, Maardu vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Jõelähtme vald Ivo Roosimägi 6 124 659, 5229016 Saha tee 11a, Loo/Karjääri 11, Maardu vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Maardu linn Roland Meritee 6 124 639, 53451167 Karjääri 11, Maardu vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Kose vald Rain Puks 6 124 658, 53093904 Hariduse 2,Kose vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Aegviidu vald Kristo Tamsalu 6124670, 53026105 Kase 10, Aegviidu,74501 vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Raasiku vald Kristo Tamsalu 6124670, 53026105 Tallinna mnt 24, Aruküla vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Anija vald Kristo Tamsalu 6124670, 53026105 Kooli 16, Kehra vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Loksa linn Kalev Kuuspalu 6 124 656, 5123615 Tallinn 45, Loksa vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Kuusalu vald Kalev Kuuspalu 6 124 656, 5123615 Kuusalu tee 33, Kuusalu vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Viimsi vald Maria Bulak 6 028 855, 57808682 Nelgi tee 1, Viimsi vastuvõtt kokkuleppel Põhja P Ida-Harju PJ Ida-Harju KJ Rae vald Rainer Väli 6124669, 59192869 Aruküla tee 9, Jüri vastuvõtt
    [Show full text]
  • Tallinn Environment Department Yearbook 2018
    Tallinn Environment Department Yearbook 2018 1 Tallinn Environment Department 2018 Sisukord The Website of the Tallinn Environment Department 5 1. Environmental protection 7 1.1 Nature conservation 8 1.2 Water protection 9 1.3 Ambient air quality and noise 10 2. Green areas 13 2.1 Communal urban gardening 14 2.2 Parklands and green areas in Tallinn 15 3. Maintenance 19 3.1 Pets in the city 20 3.2 Public playgrounds in Tallinn 21 3.3 Cemeteries in Tallinn 22 4. Waste 25 4.1 Waste management 26 4.2 Tallinn Waste Centre 27 5. Environmental awareness 29 5.1 Campaign of the Maintenance Month 30 5.2 Environmentally Friendly Mobility Month 30 5.3 Raising environmental awareness 31 5.4 Environmental projects of the European Union 36 6. Tallinn Botanic Garden 39 7. Tallinn Energy Agency 43 2 3 Tallinn Environment Department 2018 The Website of the Tallinn Environment Department In 2018, the Tallinn Environment Department completed its new website devoted to environmental issues of the City of Tallinn tallinn.ee/keskkond The launching of the new website arose from the need to make environmental information easier to find and to compile environmental topics in one place based on uniform principles. In addition to reorganising data, a clear visual identity for the city of Tallinn was adopted, helping inhabitants, stakeholders and cooperation partners perceive the city’s activities as a whole. Updates to the website make the information concerning topical environmental issues in Tallinn, incl. nature conservation, landscaping, waste and environmental campaigns, easier to find and more current.
    [Show full text]
  • Tallinn Arvudes 2016 Sisu Veebi.Indd
    TALLINNA LINNAVALITSUS TALLINN CITY GOVERNMENT TALLINN ARVUDES 2016 STATISTICAL YEARBOOK OF TALLINN 2016 TALLINNA LINNAVALITSUS TALLINN CITY GOVERNMENT TALLINN ARVUDES 2016 STATISTICAL YEARBOOK OF TALLINN 2016 Tallinn 2016 Statistika aastaraamat Tallinn arvudes 2016 Statistical Yearbook of Tallinn 2016 Kirjastanud Tallinna Linnakantselei, Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Linna avalike suhete teenistus Published by Tallinn City Offi ce, Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn City Public Relations Service Koostanud, toimetanud ja kujundanud: Peeter Kuulpak Kaardid: Marge Rom Compiled, edited and designed by Peeter Kuulpak Maps by Marge Rom Trükkinud TEA Kirjastus AS, Liivalaia 28, 10118 Tallinn August 2016 Printed by TEA Kirjastus, Liivalaia 28, 10118 Tallinn August 2016 ISBN 978-9949-17-350-1 © Tallinna Linnakantselei, 2016 Statistika aastaraamat Tallinn arvudes EESTI VABARIIK ilmub 2016. aastal 24. korda. Rahvaarv 1,32 miljonit REPUBLIC OF ESTONIA Teemad on samad, mis eelmistel aas- Population 1.32 million tatel. Ajalis-ruumilise põhimõtte järgi- Pealinn TALLINN Rahvaarv 0,44 miljonit miseks ning nii vertikaal- kui horison- Capital City TALLINN taalanalüüsiks on andmete esitamine Population 0.44 million iga teema osas sarnane 2007.–2015. Tallinn aastaraamatutega: Tallinna viimaste aastate näitajad, Eesti analoogilised näitajad ning lisaks seoses valglinnas- tumisega mõne teema osas Harjumaa võrdlusandmed. Statistikakogumiku teemade ja tabelite valikul on lähtutud järgmistest põhimõt- test ja vajadusest: • Tallinna, Tallinna linnaosade ja linna
    [Show full text]
  • 2013 2012 2011 2010 1908 1930 1932-1992 1992 1999 2009 2007
    NÕMME HEAKORRA KOPLI MERIVÄLJA PELGULINNA NÕMME TEE PIRITA Protecting the identity of Pirita, limiting new real estate developments, preserving IMPULSE FOR FOUNDING Protecting the originality Offering social assistance, Appreciating garden-city Improving the neighbourhood Protecting Nõmme forest the seaside as a recreational area THE ASSOCIATION and cultural heritage of contributing to human- and nature-friendly lifestyle and the availability of public from road construction Conferences, seminars, excursions, friendly living environment, services landscape orienteering, court case Nõmme district improving safety in the against the seaside real estate develop- PRESENT ACTIVITIES Classes on milieu values, Neighbourhood Surveys, seminars, working ment of the Olympic Centre, collaboration charity events, helping Cultural events for the elderly, of Pirita associations information exchange families in need discussions, Pelgulinna Days with protecting Harku forest UUS MAAILM Protecting the milieu of the neighbour- hood, enlivening public space THE CHRONOLOGY OF NEIGHBOURHOOD 1908 1930 1932-1992 1992 1999 ASSOCIATIONS IN TALLINN Community library, New World Radio, a t i e New World Street Festival e r n n i n m m in P li ll al m m a Põhja-T õ õ T N MÄHE N ja - Põh Saving Pirita forest from planned real estate development 5 0 0 2 Family events, handicraft workshops, Pirita discussions, surveys among residents 6 0 0 KAKUMÄE 2 Court case against the planned yacht esklinn K harbour development in Kakumäe 7 area 0 0 Information exchange between 2
    [Show full text]
  • Faltplan Tallinn 2014
    Tö ös tu se a i j a iid n a m r a G l K a S a 2014_ct-tallinn_5000_for pois_Fp.pdf 1 18.03.2014 15:11:54 o la K o S ra u V n K u n a - r õ a le -P rg vi a a u Reisisadam n ta a 1 cm = 50 m re a V i m Tallinn, Innenstadt 0 100 m © REISE KNOW-HOW 2014 a Rumbi d Liste der Karteneinträge Tö h155 a öst s L u a o se l A-Terminaal a Tallinna g K Die Zahlen hinter dem Eintrag verweisen auf die Seite mit der Beschreibung im Buch. K i a l e P Linnahall ev s õhj É i a a [D3] Viru-Platz (Viru väljak) S. 51 v e Ê [D4] Viru-Straße (Viru tänav) S. 51 lg N h165 a iin Ë [D4] Viru-Tor (Viru värav) S.B-Terminaal 52 V KALAMAJA 35R e pu Ì [D3] Müürivahe-Straße (Müürivahe tänav) S. 52 a I iest a d ee dam Í n t Sa [D3] Katharinengang (Katariina käik) S. 52 i v N L s Î p Rannavärava a [D3] Vene-Straße (Vene tänav) S. 53 Lastemuuseum r r ä Ï ja u C-Terminaal [D3] Stadtmuseum (Tallinna linnamuuseum) S. 54 v h u Ð a [D3] Dominikanerkloster (Dominiiklaste klooster) S. 55 õ S S D-Terminaal mägi n LA P 31 Ñ [C3] Alter Markt (Vana turg) S. 56 V n e a a K e Ò [C4] Olde Hansa S.
    [Show full text]
  • Tallinn City Centre Photo: Andrei Pustovalov Photo: Andrei the City Centre in a Nutshell
    estonia Tallinn City Centre Photo: Andrei Pustovalov Photo: Andrei The city centre in a nutshell If it is ever possible to attach signifi cance to a city district as being the most important in the country, the city centre of Tallinn is it due to its high concentration of government and cultural institutions. The city centre is home to both parliamentary and government buildings (on Toompea Hill), ministries, Tallinn City Council and Tallinn City Government, the Estonia National Opera, a variety of theatres and concert halls, the National Library, the National Stadium and numerous museums and churches. As such, the residents of the district are always at the heart of political and cultural life in Estonia. The City Centre district was formed on 4 March 1993 by a decision of Tallinn City Council that divided the capital into eight local government units with limited powers. Prior to this reform, what is now considered the city centre had been divided between four districts (Kalinin, Lenin, Meri and Oktoober), each of which bordered one side of Town Hall Square. Due to its location, the city centre can be considered a link between the other districts of Tallinn, as it borders Põhja-Tallinn, Kristiine, Nõmme, Lasnamäe and Pirita alike. Rae municipality and the Baltic Sea are also direct neighbours. The administrative area of the city centre also includes Lake Ülemiste and Aegna Island in the Gulf of Finland. As at 1 September 2020, the population of the City Centre district was 63,692. That makes it the third largest district in Tallinn after Lasnamäe and Mustamäe, but there is only one other town or city in Estonia with a larger population: Tartu.
    [Show full text]
  • City Break KAL E AR L an O NA O N
    City Break KAL E AR L AN O NA O N A KÜ L T G ME I N KÖ U S Kalasadam SAL U T KU U IE Ö U Cruise Ö S-KAL R S -L T A SU Tallinna Harbour U A S AMAJA G U E R VÄI Linnasadam R I A -P T KE-P L A T VO A AR TAR EI E I A am L I G R l AMAJA u N G u A A T KU A m L L e .- n V ä VO A-KAL JAH ana-Kalasad ä U V L JU AN V KAL K LE T AL IG Ö A E Ö R Reisisadam R AN I ST N truck I VÕ A ID U R I G Passenger Port N SE U A S MA V R O A RUMBI A-Terminaal ABR KAL O L G O EVI STADTKARTECITY MAP G T ME IKU Õ I L ASAD L U SAL 2,1 KAL 2 B-Terminaal ,1 PÕHJ City Centre A PST bus MA ADA 0 50 100 200 300 400m NII S NE 1 , 2,1 A 2 D-Terminaal ASE V D A C-Terminaal IN EV - R Ä L R G V U A U T N AL S I S V N KA A P R KU Rannavärava U bus E N AR I KOTZEBU mägi R D E I I V E I A N S N U A U M A U BEN R 14 - U L K S-SAD G K P E O V A SK R O ABR L -K T T R O E A A S SI L P Ü R Admiraliteedi A O IKU M A A D M I T I A A K EBU AMA N I A N AEV J Z J I L S I M A J T 19 bassein I L A N H I M A KO A K M Õ TOLLI U O 2,1 M PL P E I MKD Ä L CHN E O O 4 T E R OJA 2,1 T IVA Tornide E LI OL E EV P F väljak S IS U TE I U L R S MI WC E T I Ü U E K PA N U AF T I GA TA ATE RI A SIJ E H AAD REI Ä I TR OOL I P M K 11 I Balti Jaam A ÄG N IM T I EV N N A A OL M 3,1 Central Railway A I L K K I D I AN UT A R A K A V I G R V H VI Station V P Ä T A A M E R N UKR I I M I M I N 4 U V I E SKI , M I A N E E 5 U I E L , L TU H I E 7 S U O A K A R 25 A R SKA S I EL A L N T O E M R T Ü Kanuti PO N G WC U P WC U UR-KLOOSTRI CZE J.
    [Show full text]
  • About the Initiative Urban Idea
    www.linnaidee.ee About the initiative Urban Idea Teele Pehk leader of the Urban Idea initiative member of Telliskivi neighbourhood association Active neighbourhoods in Tallinn (420 000 residents) 20 non-profit associations aiming to improve their neighbourhoods; active since 20s, 90s, 2000s; mainly in milieu districts and garden-city suburbs Opening of the new pedestrian and bike friendly Soo street in Kalamaja. LEFT: around 500 residents opening the new pedestrian lane on Sept 4th, 2013 RIGHT: the mayor of Tallinn opening the car lane few days later Baby pram ride in Kalamaja to mark the dreamed pedestrian street between the Old Town and the seaside - May 2012 Celebrating Ao street’s 80th birthday in Kassisaba - February 2013 Green gates’ street festival in Nõmme - May 2013 Fun day of the Professors’ Village neighbourhood in Kopli - August 2013 Open-air cinema in Juhkentali - August 2013 Self-initiatied library and community space as well as the monthly radio day of Uus Maailm neighbourhood Kalarand beach party on a private contested development area - June 2011 Sauna party in Kalarand to mark the perfect spot for a public sauna – August 2013 Bike tour on neighbourhood history in Kalamaja - 2011 Cleaning action in Juhkentali as part of the national „hysteria“ - May 2013 Collaboration of active neighbourhoods Urban Idea is the initiative of Tallinn’s neighbourhood associations in which the foundations for future collaboration between residents’ associations and the Tallinn city government will be framed. Expected results of the initiative: - defining neighbourhood associations as local experts - more trust between the associations and the city government, new foundation for collaboration - better knowledge and information exchange between different neighbourhoods www.linnaidee.ee/en/content/news With one year we have: 1.
    [Show full text]
  • Collaborative Planning Practice in Tallinn, Estonia: the Role and Viewpoint of Neighbourhood Associations
    University of Tartu Faculty of Science and Technology Institute of Ecology and Earth Sciences Department of Geography Master‟s Thesis in Regional Planning Collaborative Planning Practice in Tallinn, Estonia: the Role and Viewpoint of Neighbourhood Associations Johanna Holvandus Supervisor: Kadri Leetmaa, PhD Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2014 Table of Contents 1. INTRODUCTION ............................................................................................................................................. 3 2. LITERATURE OVERVIEW ........................................................................................................................... 4 2.1. THE PHILOSOPHICAL ROOTS OF COLLABORATIVE PLANNING ........................................................................ 4 2.2. NEW URBANISM, JUST CITY AND COLLABORATIVE PLANNING....................................................................... 7 2.3. COLLABORATIVE POLICYMAKING ............................................................................................................... 10 2.4. CIVIL SOCIETY – FRIEND OR FOE? ............................................................................................................... 13 3. CONTEXT OF THE STUDY ......................................................................................................................... 15 3.1. ESTONIAN URBAN PLANNING SYSTEM DEVELOPMENT IN EUROPEAN CONTEXT .......................................... 15 3.2. ESTONIAN PLANNING SYSTEM ....................................................................................................................
    [Show full text]