Mets vajab hooldamist. >> Loe lk 6–7.

Tiraaž 7190 nr 38 (267) 19. detsember 2008

Piparkoogi-maania Viimsi koolis. Loe lk 3.

Viimsi vald tähistab taasasutamise aastapäeva

Viimsi vallal, nagu enamikul Eesti omava- litsustel, on kaks sünnipäeva. Viimsi valla asutamise kuupäev on 11. mai 1919. See- ga järgmise aasta mais tähistab meie vald oma 90. juubeliaastat.

Pärast nõukogude aega algas Viimsi valla uus aeg 20.detsembril 1990, kui Eesti ülemnõuko- gu presiidiumi esimees Arnold Rüütel kirjutas alla vallaõiguste taastamise tunnistusele. Viim- si sai selle ühe esimesena Eestis ning esime- sena Harju maakonnas tänu praeguse valla au- kodaniku ja tollase vallavanema Ants-Hembo Lindemanni eestvedamisele. 21. detsembril 2008 tähistab Viimsi vald oma taasasutamise 18. aastapäeva. EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus leiab aset IV ad- vendi tänujumalateenistus. Kaastegevad on koguduse kammerkoor, dirigent Andrus Kalvet, Viimsi muusikakooli puhkpillimängijad ja külalisena Rolf Roosalu. Sel aastal on SA Viimsi Muuseumid koos- töös Viimsi valla kirikukogudustega advendiaja jumalateenistustel korraldanud advendi- ja jõu- lulaulude ühislaulmisi. Nõnda tehakse ka 21. detsembril ja kogu publikut kutsutakse julgelt kaasa laulma. Viimsi vallavolikogu aseesimees Mari-Ann Kelam ütles naljatamisi, et siis saa- vadki kõik soovijad advendi ajal harjutada ja jõuludeks laulud selgeks õppida. Ott Kask kultuuriameti juhataja

S. M. Kirovi kalurikolhoosi teemalise näituse ettevalmistamisega vajab 14. detsembril oli Viimsi huvikeskuses Lepatriinu teatri jõuluetendus. Selle järel tuli lastele külla jõuluvana. Foto Arvi Kriis Rannarahva muuseum endiste kolhoosnike abi. Oodatud on Kallid viimsilased! dokumendid, fotod, Kirovi kolhoosi moraalse premeerimise esemed, aumärgid, töövormid ja muu Jõulud on ukse ees. Mul on hea meel, et pühad saabuvad ka meie laps. Kõrge sündivus on Viimsi ilusa Eesti, mida nad hoidsid ras- äsja valminud Viimsi Püha Jaakobi kirikus. See hoone on viimsilaste omapära. See on ka eeskuju ter- kete aegade kiuste ja usaldavad ainult Kirovi kolhoosile omane ühine töö. vele kodumaale. Sellega oleme nüüd meile hoida. Eestist ees. Kas oleme osanud seda hin- atribuutika. Möödunud aastal pühitseti Eestis sesse kasvanud. Oleme praegu veel Tõsi, nüüd on aeg mõista, et se- nata? Kooskõla paberite vahel on vaid kolm luterlikku pühakoda. väiksemad kui Rakvere ja Viljandi, niste saavutuste pöördküljeks on vajalik, kuid määratult vajalikum Kutsume randlasi üles kirja panema Kaks neist asuvad Viimsis: Viimsi kes on Eesti linnade seas elanike- sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemi- on kooskõla inimeste vahel. See on ne. Selle kahandamise kõige mõ- kirik ja Rohuneeme kabel. Viimsi arvult 6.–7. kohal, kuid juba suure- õiglus sõna parimas tähenduses. mälestusi endistest aegadest. kirik on üldse esimene sõjajärgsel mad kui Valga ja Haapsalu. jusam viis on aga investeerimine Mitte õiglus paberil, vaid õiglus ajal püstitatud uus luteri kirik Ees- Viimsit on ikka peetud isepäi- haridusse. Viimsi ehitab koole ja inimestes. Meil on veel, mida õp- Eriti on oodatud mälestused tis. seks. Aga siin elavad ka paljud toetab lasteaedu. Lapsed on meie pida ja omandada. Meil, viimsilastel, on aga enne Eesti edukamad inimesed. Meil probleem ja nad on ka meie mure- Lubage mul nende mõtete val- elust piiritsoonis, samuti jõule vaja pidada veel üks sünni- on oma saadik Europarlamendis ja de lahendus tulevikus. Lapsed on guses soovida teile kõigile häid päev: taasloodud Viimsi vald saab oma Euroopa Komisjoni asepresi- ju need, kes meid ülal peavad, kui saabuvaid jõule! sundevakueerimised sõjaväe jalust 18aastaseks. Praegu oleme veel dent. oleme eakad. teismelised. Selles eas alles oma Kas oleme rikkad? Jah, sest Aga kuidas elab meie vanem Haldo Oravas nii saartelt kui ka randadelt. vigadest õpitakse. Oleme pikku- meil sünnib igal tööpäeval üks põlvkond? Neile võlgneme selle vallavanem  19. detsember 2008 Mis teeb jõuluõhtul aastale tagasi vaadates kõige rohkem südame soojaks?

Jan Trei, abivallavanem Kristo Kallas, vallasekretär

Kõige rohkem teeb jõuluõhtul aastale taga- Aasta 2008 on just nagu iga teinegi aasta, päevale järg- si vaadates südame soojaks 2008. aastal neb päev ning kuule kuu. Ometi aga tehakse aasta lõp- vallarahva jaoks tehtud investeeringud pedes tagasivaateid. Kes minevikku ei mäleta, elab tu- valla infrastruktuuri. levikuta!

Rõõm tõdeda, et oleme ehitanud 2008. aas- Väga kiirelt ja lühidalt öeldes annavad südamesoojust ümb- tal vallateid 25 miljoni krooni eest. Südame ritsevad head inimesed. Samas küsimus on oma vormilt liht- teeb veel soojaks see, et oleme hüvitanud valla ne, kuid sisult hõlmab kõike, millesse end igapäevastes tege- põliselanikele vee- ja kanalisatsioonitrassidega mistes sätime või millesse tahtmatult satume. liitumisi 8,5 miljoni krooni eest. See tähendab, et Töös hindan kõige rohkem toetavat kaadrit, kelleta jätkaksin oleme õnnelikuks teinud 45 leibkonda ning kinkinud ilmselt aastaid praktiseeritud õhtuseid ületunde. Tõsi, inimesi on neile tasuta moodsa tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. v ä g a erisuguseid ja päris muretuks ei saa siinset tööpõldu pidada, ent mitmesugu- EL Ühtekuuluvusfondi projekti raames oleme 2008. aasta jooksul sed olukorrad ja inimesed lisavadki vürtsi ning pakuvad üha uusi väljakutseid. Seni, kokku rajanud Euroopa raha eest üle 60 km uusi vee- ja kanalisatsiooni­ kuni inimene suudab tõmmata probleemi ja väljakutse vahele võrdusmärgi, on lootust torustikke. sisemiseks rahuloluks. Oleme olnud ka keskkonnahoidlikud ning rajanud kolm jäätme- Ümbritsev majanduskeskkond on paratamatult mõjutanud ka siinseid tegemisi. Töö- jaama: valla mandriosas Pringi külla Vanapere teele, Naissaarele ja koormus ei ole küll vähenenud, kuid tegevusvaldkonnad ilmutavad muutumise märke. Pranglile. Jäätmejaamade rajamise eesmärk oli jäätmete liigitikogumi- Rasked ajad kutsuvad esile uut mõtlemist ning võimaldavad luua uusi väärtusi. Kum- ne ja infrastruktuuri arendamine ning jäätmetest põhjustatud keskkon- maline, aga ka selle üle on põhjust rõõmustada. Julgen väita, et Eesti areng viimastel na saastamise vältimine ja vähendamine tänapäevaste jäätmekäitluspõ- aastatel on olnud kunstlik ning üllatav, et see niigi kaua kestis. Madalseis paneb aga himõtete rakendamise kaudu. rohkem pingutama ning just seda on vaja meile üksikult, valla tasandil ja ka kogu Ees- Oleme valgustanud 288 uue välisvalguspunktiga Viimsi valda, et tile tervikuna. vallas oleks enam valgust. Samuti oleme ostnud 11 uut bussiootepavil- Korrapäraselt ladestatud telliste hulk maanteeäärsel tühermaal on tugevalt kahane- joni, et vallaelanikel oleks mugavam bussi oodata. nud, „buum” asendub sõnaga „ruum” ning inimesed hakkavad üha enam väärtustama Väga hea meel on, et oleme saanud vallale juurde ühe suurürituse, oma elukeskkonda. Samas tuleb tõdeda, et nõukogude ikkest pääsenud inimeste asjade- mis aasta-aastalt kogub viimsilaste seas üha rohkem populaarsust – hullust murda ei ole sugugi kerge ning muutused sünnivad raskelt. Seda enam on hea- Viimsi turvalisuspäev. meel näha aastast aastasse järjekindlalt heategevusse ning eelkõige noorte arengusse Rõõmu teeb ka juba teist aastat kenasti juurdunud ja noorte viim- panustavate inimeste ja organisatsioonide särasilmset tegutsemist. sikate poolt vastuvõetud koolibussiprojekt koostöös Tallinna linnaga. Isiklikus plaanis teeb aga südame soojaks järjekordne juurdekasv õeperre. See oli Tõesti loodame, et see aitab natukenegi leevendada ummikuid hommi- vaieldamatult 2008. aasta tippsündmus. Lapsed on toredad ja teevad meele rõõmsaks kusel Pirita teel. isegi lastetul vallasekretäril.

Endel Lepik, abivallavanem Tähve Milt, vallavalitsuse liige, Mööduvale aastale tagasi vaadates rahandusameti pakub eelkõige rahulolu see, et juhataja suutsime käivitada uue lasteaia ja koolihoone ehitamise. Täna elame teadmises, et 2009. aasta Vaadates finantsaastat sügisel on meie lastel võimalus 2008, oleme tegelikult alustada kooliteed uues majas hakkama saanud. Aasta ning lasteaia järjekord väheneb 120 tuleb ülejäägiga ning hoo- lapse võrra. Head meelt teeb see, et limata viimaste kuude üldi- hästi on käivitunud lastehoid, pea 80 sest majanduslangusest laekus Toimetus ootab kaastöid ja reklaame lapsevanemat kasutab pakutavat teenust. meie põhituluallikas tulumaks igati e-posti aadressil [email protected]. hästi. Maamaks tuli ka täis. Laen 40 miljonit on sa- Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse Samas jätkub vaatamata majanduslangusele koostöö eralaste­ muti investeeringutesse paigutatud. aedadega, sügisel avas ukse Soosepa eralasteaed. või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, Viimsi vald avaneb merele. Valmis sai Leppneeme ja Kel- Erinevalt paljude arvamusest on Viimsi vald likviidne 74001 Viimsi, Harju maakond. nase sadama ehitus. Valminud sadamad võimaldavad korral- nii pankade kui ka rahandusministeeriumi jaoks. Ole- dada turvalist laevaliiklust saare ja mandri vahel. Samamoodi me selle aasta jooksul astunud samme strateegiliste Toimetusel on õigus kaastöid nende avardavad need meie inimeste aktiivse puhkuse võimalusi ning plaanide koostamiseks pika aja jooksul. selguse huvides toimetada ja lühendada. annavad tulevikus võimaluse korraldada purjetamise algõpetust Isiklikus elus on rõõm, et sain abihoone valmis. Lõ- valla lastele. petasin ühe tähtsa ehituse Türil. Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Kultuuriaastale tagasi vaadates on hea meel tõdeda, et tradit- Rahandusega olen nagunii vähemalt 20 aastat seo- Juulis lehte ei ilmu. siooniks on muutunud Nargen Opera festival Naissaarel ja tekki- tud, eks need kogemused kuluvad ka siin Viimsis ära. mas uus traditsioon, kontsert „Austusavaldus Arved Haugile”. Peatoimetaja: Annika Poldre tel 606 6864 [email protected] Toimetaja: Jüri Leesment, tel 606 6833 Seadusekuulekaid pühi kõigile! [email protected] Saabunud on pime aeg ning neist ei kandnud helkurit. Kuigi mad peaks võtma endale süda- ole mingil põhjusel veel talvereh- Toimetuse kolleegium: Urmas Arumäe, taas kord on jõulude algul maa jalakäija näeb tuledega autot juba measjaks, et nende pisipere ning ve alla saanud, tehke seda kindlasti Anne Velliste, Leelo Tiisvelt, Kristo Kallas must, ilm vihmane ja lörtsine. kaugelt, eristab juht ilma helkurita loomulikult nad ka ise kannaksid või kasutage ühissõidukit. jalakäijat lähitulede valgusvihus korrektselt helkurit. Ohtu ei ole mõtet seada ei en- Vaja on siiski poes käia, koeraga ja Jan Trei alles 30–40 m kauguselt, korralik Politsei vaatenurgast saab ka nast ega teisi liiklejaid. Soovime jalutada, lastel mängida ja koo- helkur on nähtav juba 130–150 m trahvida pimedal ajal valgustamata ju kõik, et jõulude ajaks oleks pere Trükki toimetanud: list koju minna. kauguselt. Autojuhile jääb seega teel helkurita jalakäijat, kuid see ei koos ning kõik õnnelikud ja ter- Eesti Ekspressi Kirjastuse AS piisavalt aega, et reageerida ja ohu- ole kindlasti meie eesmärk, vaid ved. Ilusaid ja seadusekuulekaid Sellega seoses panen kõigile süda- tult mööduda. üritame ära hoida inimeste hoole- pühi kõigile! Väljaandja: Viimsi vallavalitsus mele, et odavaim elukindlustus on Helkur tuleb riietele kinnitada tusest tulenevaid õnnetusi. Siinjuu- helkur ja palun seda kõigil kasuta- nii, et see oleks nähtav võimali- res märgin ära, et vahel ei aita ka Viimsi Teataja makett: OÜ Dreamers da. kult mitmest suunast. Maanteel helkur, kui sõidukil ei ole all nõue- Rainer Lausing Sellel aastal on hukkunud juba tuleb kõndida alati vasakpoolsel tekohased rehvid, millest tulene- vanemkonstaabel Ajalehe järgmine number pimedal ajal 15 jalakäijat ning teepeenral, st autode sõidusuunale valt pidurdusteekond märgatavalt Ida PO, Viimsi KJ ilmub 9. jaanuaril. kurvemaks teeb veel see, et keegi vastupidises suunas. Lapsevane- pikeneb. Seega autojuhid, kes ei tel 606 6855, 5302 9907 19. detsember 2008 

Jõulukontsert „Jõulud Kodus” Hanna-Liina Võsa & Keelpillikvartett Prezioso. Laupäeval, 20. detsembril kl 18 Piparkooke küpsetasid nii Viimsi põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilased. Viimsi Püha Jaakobi kirikus Viimsi kool on osaline suures „Piparkoogi-maanias” Juba nädalapäevad tunne- palju muid asju. Kogu nädala linna gümnaasium, Kohtla-Järve taieseid, innustab see ka lapsi vad kõik, kes Viimsi koolis huugasid kodundusklassi ahjud kesklinna gümnaasium, Tallinna loovamalt mõtlema. ringi liiguvad, väga head ning koolimaja nuusutas imelist Läänemere gümnaasium ja Vuo- Leidke kindlasti aega ja kü- saare Peruskoulu Soomes. piparkoogilõhna. Tegu piparkoogilõhna. lastage talvisel koolivaheajal Näituse korraldajate eesmärk Kullo lastegalerii piparkoogi- on eriprojektiga „Kooli- Projekti eesmärgiks on väärtustada sajandeid vana näitust – saate väga häid ideid, piparkoogi-maania”, millest arendada laste loovust piparkoogitegemise traditsiooni mida kõike on piparkoogitai- Viimsi kool koos 13 kooliga ja arendada laste loovust ning Piparkookide küpsetamise nast võimalik teha ning seda ise osa võtab. Suurepäraseid pi- käelist osavust. Tähtis on pipar- eesmärk pole mitte ainult oma kodus kohe järele proovida! parkookidest kunstiteoseid kooke valmistades side kuns- kooliperele silmailu pakkuda, ti- ja disainimaailmaga. Nähes Annika Remmel saab näha Kullo Lastegaleriis vaid parimad küpsetised lä- kunstnike ja disainerite loodud Viimsi kooli kommunikatsioonijuht 18. detsembrist 4. jaanuari- hevad edasi Kullo lastegalerii ni. suurele näitusele, kus on kõr- vuti kõikide projektist osa võt- Olete kunagi nud koolide meisterdused. näinud piparkoogist „Piparkoogi-maania” sai al- sarkofaagi? guse juba mõned aastad tagasi, kui professionaalsed kunstnikud Viimsi kooli õpetajad Kai Si- meisterdasid piparkoogitainast kemäe, Anne-Kai Toht ja Kairy imelisi kunstiteoseid. Sel aastal Nahkur olid eestvedajad suu- on 14 koolile antud samuti või- rejoonelises projektis, millest malus näitusest osa võtta. Peale Viimsi kool võtab osa esimest Viimsi kooli osaleb projektis korda. Nimelt küpsetasid Viimsi veel 13 kooli: Tallinna 21. kool, kooli põhikooli- ja gümnaasiu- Nõmme põhikool, Metsküla alg- miõpilased piparkoogitainast kool, Tallinna reaalkool, Hagudi kõikvõimalikke suuremaid ja põhikool, Vanalinna hariduskol- väikemaid kunstiteoseid: maju, leegium, Jacob Westholmi güm- raamatuid, jõuluküla, sarkofaagi, naasium, Tallinna inglise kol- Parimad piparkookidest kunstiteosed lähevad edasi maakera, loomi, linde, inimesi ja ledž, Kumu kunstikool, Pelgu- Kullo lastegalerii näitusele.

Kodulooringi järgmine Esitleti fotoalbumit „Hetkeks peatatud aeg” kogunemine on 3. jaanuaril 2009 Viimsi pensionäride ühen- Fotoalbumi esitlusel tänati väärt on siin kõik. Albumis, mis algusega kell vastse raamatuga põhilisi toeta- välja antud tähistamaks vaba- duse välja antud fotoalbumi 11 Rannarahva „Hetkeks peatatud aeg” es- jaid ja tegijaid. „Kogu seenioride riigi 90. sünnipäeva ja Viimsi muuseumis maesitlus toimus kolmapäe- seltskond on ääretult aktiivne ja pensionäride ühenduse 15. te- val, 10. detsembril Viimsi teotahteline,” kiitis Viimsi abi- gevusaastat, esinevad veel Jüri Pringi külas päevakeskuse saalis ning oli vallavanem Endel Lepik. Tõe- Tõnts, Alar Mik, Helgi Lang, Nurme tee 3. Teemaks igati rahvarohke ja meele- poolest, seda oli näha rahvast Laidi Koppel, Aivi Raudver, on Viimsi mitmekesine täis saalist ning lustlike memme- Reet Kurg ja Rein Mutt. olukas. kultuurimaastik. Juttu de tantsukeerutusi vaadates. Raamatu väljaandmist toe- tuleb muinsuskaitse-, „Idee on kõige tähtsam,” rõ- Seenioridest fotohuvilised on tasid Viimsi valla sotsiaalamet, hutas Viimsi pensionäride koos käinud pea kümme aastat, Viimsi valla kultuuriamet, Es- pärandkultuuri- ja ühenduse esinaine ning ühtlasi ringi juhiks on Hanno Lepik, mar Ehitus, AS Grape, Harju loodusobjektidest fotoalbumi idee teokssaamise kes enda sõnul alustas fotograa- maavalitsuse kohaliku omaal- ning paljust muust fiaga pioneerieas ning on tegut- gatuse programm, Mati Hein- projektijuht Viiu Nurmela üri- huvitavast. Ettekande tust avades. Tema sõnul tuli senud ka dokumentalistika val- sar, Helgi-Ildegard Bergson ja see mõte siis, kui sõideti Taani las ja meedia teenistuses. Tema Rein Rebane. teeb Alar Mik. Kõik ning polnud kingituseks mida- pildid kuuluvad albumi kõige Fotoalbumi projektijuht ja toimetaja Viiu Nurmela huvilised on oodatud. gi olemuslikku kaasa võtta. kaunimate hulka, kuid esitlust VT (paremal) ja konsultant Lehte Jõemaa esitlusel.  19. detsember 2008 2008. aasta kommunaalmajanduse töövõite Aeg on lennanud kotkatiivul, Uues valminud Aiandi, kanalisatsioonitorustikku ning ELi Ühtekuuluvusfondi talt kogub üha enam viimsilas- 2008. aasta on lõppemas. Lubja ja Pärnamäe tee ristmiku paigaldati ühemeetrise läbi- rahadest rajatud vee- te seas populaarsust ja huvi. rekonstrueeritud lahendusva- mõõduga sademeveekollektor. Turvalisuspäeva ürituse ees- Võin julgelt öelda, et möö- ja kanalisatsioonisüs- duv aasta on olnud kommu- riandis on Pärnamäe-Lubja tee Teede ja kanalisatsioonisüs- märk on anda viimsilastele teavet, suunale rajatud lisaks ooterada teemid naalmajandusele edukas. teemi ümberehitustööde mak- kuidas igaüks saaks tagada enda vasakpöörde sooritajaile ning sumus oli 10,4 miljonit krooni 2008. aastal investeerisime ja oma pereliikmete turvalisuse. samuti kiirendusrada Aiandi ning ehitajaks AS Viimsi Kee- uutesse valla mandriosa vee- ja Viimsi valla turvalisuspäe- Töövõitudest olen regulaarselt teelt vasakpöörde sooritanute- vitus. kanalisatsioonisüsteemidesse val antakse vallaelanikele as- üritanud kirjutada igasse Viimsi le. Samuti on ehitatud vasak- Rekonstrueeritud Hundi tee 5,04 miljonit eurot (ca 79 mil- jalikke nõuandeid tuleohutuse, Teatajasse, et võimalikult põh- pöörde ooterada Aiandi teele. sõidutee on 6 m ja kergliiklus- jonit krooni). tervishoiu, liiklusturvalisuse, jalikult selgitada ja informeeri- Aiandi tee, Lubja tee ja Pär- tee 2,5 m laiune. Oleme rajanud 2008. aastal koduse vara kaitse, vältima- da oma haldusala tegemistest namäe tee ristmikule paigaldati Hundi tee sõidutee alla ra- tsentraalseid vee- ja kanalisat- tu abi ja muude turvalisusega ja toimetamistest. Artiklis võ- liiklusohutuse suurendamiseks jasime 1 m läbimõõduga sade- sioonitorustikke järgmistesse seotud probleemide kohta. Sa- taks lühidalt kokku tähtsamad viis välisvalgustusposti. Uuel ristmikul. 2008. aasta märksõnad. meveekollektori, mis suubub piirkondadesse: Randvere küla, muti tutvustatakse turvalisuse Lubja kergliiklustee Haabneeme randa. See on eel- Tammneeme küla, Metsakasti tum liigelda nii jalakäijatel kui tagamisega seotud riiklikke Teedeinvesteeringud ehitamine vooluks kogu Hundi tee äärse küla, Vesiroosi ja Kuuse tee ja ka sõidukijuhtidel. institutsioone ning sama alaga piirkonna sademetevee ärajuh- 2008. aastal oleme investeeri- Hundi tee piirkond. tegelevaid erastruktuure. 24. septembril avasime pi- timisel Tallinna lahte. 11 uut nud vallateede ehitusse 25 mil- dulikult Lubja tee kergliiklus- Kokku oleme rajanud Ühte- Hundi teele, lõigul Rohunee- bussiootepaviljoni Jätkuvalt populaarne jonit krooni. tee, mille ehitustööd kestsid kuuluvusfondi raames 22,8 km me tee kuni Käärti tee, paigal- ja edukas Selle raha eest oleme läbi kolm kuud. Rajatud kergliik- uusi veetorustikke ning 39,8 km Paigaldasime Viimsi valla ja rii- dati 18 uut välisvalgustusposti. teedeehituse riigihangete saanud lustee maksumus oli 7 miljonit reoveetorustikke. gi avalike sõiduteede äärde 11 koolibussiprojekt 2009. aastal plaanime Hundi rajada kaks täiesti uut teed ning krooni ning ehitajaks Skanska uut moodsat bussiootepaviljoni. tee täies ulatuses rekonstrueeri- Vee- ja kanalisatsioo- Rõõmu teeb ka juba teist aas- rekonstrueerida neli vallateed. EMV AS. Plaanime ka järgmisel aastal osta da ning rajada uue valgustatud niga liitumistasude tat kenasti juurdunud ja noorte Valminud Lubja kergliik- samas suurusjärgus uusi paviljo- viimsikate poolt vastuvõetud Äigrumäe asumi lustee on 1,4 km pikkune ja kergliiklustee ka lõigul Käärti hüvitamisest ne, et anda vallale värsket ilmet ühendustee rajamine teest Randvere teeni. koolibussiprojekt koostöös 3 m laiune. Kergliiklustee al- 2008. aastal oleme hüvitanud ning järk-järgult välja vahetada Tallinna linnaga. 2007. aastal amortiseerunud paviljonid. Uued Äigrumäe asumi ühendustee gab Aiandi, Lubja ja Pärna- Altmetsa valla põliselanikele vee- ja ka- käivitunud projekt osutus nii ootepaviljonid paigaldasime järg- algab Muuga-Altmetsa tee rist- mäe tee ristmikust ning ühineb piirkonna teede nalisatsioonitrassidega liitumi- edukaks, et Viimsi vallavalit- Randvere tee kergliiklusteega, mistesse valla bussipeatustesse: mikust. Äigrumäe asumi ühen- rekonstrueerimine si 8,5 miljoni krooni eest. See sus pikendas Tallinna linnaga dustee sai alguse Muuga teelt. mis paikneb Lubja ja Randvere tähendab, et oleme õnnelikuks • Nelgi tee 1 (Viimsi vallama- sõlmitud koolibussi rahastami- tee ristmikul. Randvere teele Rajatud Äigrumäe asumi ühen- 6. novembril avasime Viim- teinud 45 leibkonda ning kinki- ja peatus) se lepingut ka selleks aastaks, rajati jalakäijatele, ratturitele ja dustee on 520 m pikkune ning si Altmetsa elamupiirkonnas nud neile tasuta tsentraalse vee- • Randvere tee 6 (Staadioni et leevendada ummikuid hom- rulluisutajatele teeületamiseks 6 m laiune, mida mööda tekib 1,8 km uusi rekonstrueeritud ja kanalisatsioonisüsteemi. peatus, Viimsi kaubakesku- mikusel Pirita teel. turvaline ohutussaar. juurdepääsuvõimalus rajatavale teid (Altmetsa põik, Tagakäära, se Comarket ees, kus enne Koolibussiprojekti eesmärk Lubja kergliiklusteele paigal- Uued moodsad Äigrumäe elamukvartalile ning Käära põik, Käära tee ja Käära­ paviljon puudus on vähendada hommikusi liik- kogu piirkonnale avalikult ka- dati 44 välisvalgustusposti, mis otsa tee). Teed rekonstrueeris jäätmejaamad aitab tagada õhtusel ajal parema • Randvere tee 3 (Lubja pea- lusummikuid Pirita-Merivälja sutatavalt Muuga teelt. AS Talter, tööde maksumus oli Oleme olnud ka keskkonnahoid- tus), 50 m enne lasteaeda suunal. Viimsist käib Tallinnas liiklusohutuse nii kergliiklusteel 4,3 miljonit krooni. Esimest Äigrumäe asumi ligipääsu- likud ning 2008. aastal rajanud • Randvere tee (Lubja pea- koolis üle 700 lapse, ligikaudu kui ka Lubja sõiduteel. korda kasutas Viimsi vallava- tee ehitus läks vallale maksma valda kolm uut nüüdisaegset tus), Mereranna ja Ravi tee 200 peres sõidetakse just selle- 2 500 000 krooni ning tee-ehi- Lubja teele oodati kergliik- litsus teedeehituse rajamisel jä- lusteed juba kaua. Lubja külla jäätmejaama: valla mandriosas vahelisel alal linna suunal pärast hommikuti linna. tajaks oli OÜ Baltroad. relmaksu meetodit. Pikaajalise Pringi külla Vanapere teele, on tekkinud palju uusasumeid, • Ravi tee 5a (Viimsi haigla Koolibuss on mõeldud Tal- järelmaksu meetod teedeehi- Naissaarele ja Prangli saarele. linna kesklinna alg-, põhikooli- Aiandi, Lubja ja mille elanikud vajavad oma tuses võimaldab piiratud raha- peatus), neli uut paviljoni igapäevasteks toimetusteks Jäätmejaamade rajamise ees- ja gümnaasiumiõpilastele, kelle Pärnamäe tee ristmiku liste ressurssidega võimalikult • Rohuneeme tee (peatus ning tervisespordi harrastami- märk oli jäätmete liigitikogumi- koolitee saab alguse Viimsi, rekonstrueerimine palju valla teid rekonstrueerida Viimsi), linna suunal, enne seks korralikke ja nüüdisaeg- ne ja infrastruktuuri arendami- Merivälja ja Pirita piirkonnast. ja välja ehitada, hajutades sa- Viimsi Marketi ringteed 17. septembril avasime piduli- seid tingimusi. ne ning jäätmetest põhjustatud Koolibuss on õpilastele tasuta mas maksekohustusi. • Rohuneeme tee 32 (peatus kult Aiandi, Lubja ja Pärnamäe keskkonna saastamise vältimi- ja sõita saab õpilaspileti ettenäi- Hundi tee I etapi ehitus ne ja vähendamine tänapäevaste Haabneeme), Edu kaupluse tee rekonstrueeritud ristmiku, Valla teede pindami- tamisel. (lõigul Rohuneeme- jäätmekäitluspõhimõtete raken- juurde kaks uut paviljoni mille ehitustööd kestsid 2,5 sest ja hooldusest Endiselt jätkavad hommiku- kuud. Ristmiku rekonstrueeri- Käärti tee) damise kaudu. Viimsi turvalisuspäev, ti Viimsist Tallinnasse sõitmist mise maksumus oli 2,6 miljonit 4. novembril avasime re- 2008. aastal lappisime as- Enam valgust valla traditsiooniline kaks koolibussi (Viimsi haigla – krooni ning ehitajaks AS Talter. konstrueeritud Hundi tee sõi- faldiga vallateid kogumahus vallateedele suurüritus Balti jaam ning Randvere aed- Valminud on rekonstrueeritud du- ja valgustatud kergliiklustee ca 3000 m². Lisaks pindasime linn – Balti jaam). ristmik, mille liiklusohutust on lõigul Rohuneeme-Käärti tee. teid kahekordse pindamismee- Oleme rajanud 288 uut välis- Väga hea meel on tõdeda, et tunduvalt parandatud ning liik- Hundi tee alla rajati ehitus- todiga ca 24 000 m² ulatuses ja valguspunkti, et vallateedel oleme saanud vallale juurde Jan Trei luskorraldust sujuvamaks tehtud. tööde käigus 600 m uut vee- ja kogusummas 6 miljonit krooni. oleks enam valgust ning ohu- ühe suurürituse, mis aasta-aas- abivallavanem Uuest aastast kallineb Viimsi vallas jäätmeveoteenus AS Cleanaway on Viimsi val- esinevad vedajast sõltumatud Uued teenushinnad, mis kehtivad Viimsi vallas alates 1. jaanuarist 2009. la elamutele ja ettevõtetele asjaolud, mis oluliselt mõjuta- osutanud jäätmeveoteenust vad jäätmete veo- ja käitluse Kategooria jäätme­ Teenustasu hind jäätmete ühekordse Teenustasu hind jäätmete ühekordse kulu. Jäätmeliik alates 1. veebruarist 2007. mahuti suurus käitlemise eest ilma käibemaksuta käitlemise eest koos käibemaksuga 18% Eespool viidatud kulukom- Prangli saarel jäätmekott ponentide kallinemise tõttu Segaolmejäätmed 58,22 68,70 2006. aasta avaliku konkursil on vallavalitsuse otsusega ASi kuni 100 l esitatud pakkumiste hulgast oli Cleanaway taotlus teenushin- Konteiner kuni 0,14 m³ 52,03 61,40 soodsaima teenushinnaga pak- dade muutmiseks heaks kii- kujaks jällegi AS Cleanaway. detud ja uued teenushinnad Konteiner kuni 0,24 m³ 61,78 72,90 Konkursil pakutud hinnad on rakenduvad alates 1. jaanuarist Konteiner kuni 0,37 m³ 92,62 109,30 kehtinud muutumata kujul tä- 2009. naseni. Paraku on viimasel ka- Väikeelamule kallineb uuest Konteiner kuni 0,60 m³ 94,07 111,00 hel aastal aga tunduvalt kasva- aastast olmejäätmete konteine- Segaolmejäätmed Konteiner kuni 0,66 m³ 103,39 122,00 nud mitmed jäätmeveoteenuse ri ühe tühjenduse hind keskmi- Konteiner kuni 0,80 m³ 109,58 129,30 hindu mõjutavad kulukompo- selt viis krooni, sõltuvalt kon- nendid: tööjõukulu, kütusehind teineri suurusest. Konteiner kuni 1,10 m³ 150,68 177,80 ja kahel korral on ka kasvanud Sekundaarse toorme (paber Konteiner kuni 2,50 m³ 292,03 344,60 jäätmete ladestamisel nõutav ja papp) kogumis- ja veohin- saastetasu määr. nad, konteinerite üürihinnad Konteiner kuni 4,50 m³ 517,88 611,10 Vallavalitsuse ja vedaja va- ning lisateenuste hinnad alates hel sõlmitud korraldatud jäät- 1. jaanuarist 2009 ei muutu. elanikele ja ettevõtetele viimase rakendunud, on seljataga juba meveo rakendamisele oleme ja üle andma, ning seetõttu meveolepingu järgi on vedajal Vaatamata mõningasele hin- kahe aasta jooksul võimaldatud kolm hinnatõusu ja uue aasta suutnud liita jäätmeveoga saame loota puhtamale elu- õigus esitada vallavalitsusele namuutusele saame siiski väita jäätmeveo osas stabiilset hin- alguses tuleb ka neljas. suure hulga selliseid jäätme- keskkonnale. põhjendatud taotlus jäätmeveo seda, et tänu korraldatud jäät- nataset, sest piirkondades, kus Lisaks on positiivne ka valdajaid, kes seni polnud teenustasude muutmiseks, kui meveo rakendumisele on Viimsi korraldatud vedu seni veel pole see, et tänu korraldatud jäät- harjunud jäätmeid käitlema AS Cleanaway 19. detsember 2008 

Väikesed ja suured esinejad juhatasid balli sisse. Hetk ballimelust keset tantsupõrandat. Foto: Tõnu Toomeoja Foto: Tõnu Toomeoja

Tantsud tähtedega staarid. Foto: Tõnu Toomeoja Kolm graatsiat elektriviiulitega uhiuuest Igihaljas Rock Hotel. Foto: Tõnu Toomeoja tüdrukutebändist Violina. Foto: Tõnu Toomeoja

Balli üks peakorraldaja, Viimsi invaühingu esinaine Ballil esinesid invaühingu liikmed Enn ja Rait. Foto: Viimsi muusikakooli džässbänd Ott Kase Jana Skripnikov ja liige Terje Tartes. Foto: Jaan Kolberg Jaan Kolberg dirigeerimisel. Foto: Jaan Kolberg Ball ja laat kogusid Viimsi invaühingule üle 160 000 krooni

6. detsembril Viimsi koolis si invaühingu laste ning Viimsi tüdrukud uhiuuest bändist lavale astusid päris laulutä- Suured tänud ka Viimsi Ita-Riina Pedanik ja tema toimunud suurejooneline ball kooli õpilastega. Ballil astusid Violina, kes tegid hingemat- hed Kadi Toom ja Toomas kooli algkoolile eesotsas õpe- laululapsed, Aapo Pukk, Altia läks täismajale – kõik piletid üles ka professionaalsed artistid va etteaste, musitseerides Tõniste. taja Vivika Kupperiga, kes Eesti, Viimsi noortevolikogu, olid välja müüdud ning küla- Eda-Ines Etti, Janika Sillamaa ja elektriviiulitel. Muusikat il- tulid ideele korraldada koolis Farwell, OÜ Redirect ja Siim Mihkel Ratt ning peaesinejaks le- mestasid tulekeerutajad ning Suured tänud heategevuslik jõululaat, mille Vaikna, Spratfil, VICI, MTÜ lisi majas üle viiesaja. Tiheda gendaarne ansambel Rock Hotel. kõiki külalisi rabas ilutu- kõikidele abilistele ja tulud läksid samuti Viimsi in- Viimsi Perekodu, Marika programmiga pidu kestis hi- Avavalsile kutsus ja peo muu- lestik, mida sai nautida otse sponsoritele vaühingule. Steinberg, Hanna Ennomäe, liste öötundideni ning kogus sikalise poole avas Viimsi muusi- Viimsi kooli aatriumist. Balli Balli toimumisele aitasid Alari Kivisaar, Mart Sander, Ball poleks teoks saanud, üle 160 000 krooni. Raha ka- kakooli džässbänd Ott Kase juhti- suurimaks üllatajaks olid aga kaasa: Viimsi vallavalitsus, Ly Bremraud, Krugeri Veini- sutab MTÜ Viimsi Invaühing misel, solistideks Margus Toomla Viimsi kooli õpetajad Kät- kui ei oleks olnud suurt hul- Viimsi Lions Club, Viimsi pood, Eda Ines Etti bändiga, erivajadustega lastele mit- ja Mirjam Pihlak. Balli avamisele lin Puhmaste, Maido Saar, ka vabatahtlikke, kes ürituse kool, Viimsi lihatööstus, Viim- Janika Sillamaa, Mihkel Ratt, mete tegevuste korraldami- andsid oma panuse solistidena Mari-Liis Rahumets, Eha korralduse ja ettevalmistuse si Market (Toom Kauplused), Tallinna balletikooli noored seks. Viimsi kooli abituriendid Heleen Rünne, Andrus Kalvet ja Kat­ enda õlule võtsid, ning samuti Pepe Kala, AS Paljassaare Ka- baleriinid, Kristina Tennoke- ja Liisa. Balli meeleoluka muusi- rin Markii Viimsi vallavalit- lahkeid firmasid, kes aitasid. latööstus, Paat ja Riinu Rät- se ja Lauri Pedaja, tüdruku- Balliprogramm oli kirju kalise lõpetamise eest hoolitses susest, kes kehastusid ümber Suured tänud kõigile esineja- sep, Pagaripoisid, Ruf Eesti tebänd Violina, perekond Eek, Andrus Kalvet. Õhtujuhtideks populaarse saate „Laulud tele, korraldajatele ja abiliste- AS, Aleksandr Skripnikov, Reet Polli, perekond Viik, Ball algas ülevaatega 2008. aas- Cathy Tullkvist ja Hannes Võrno, tähtedega” staarideks. Suur le, kunstnikele, kes oksjonile Nora Raba, Tallink ja kapten Mait Maarend, Illimar Toom tal toimunud Viimsi invaühingu programmijuht Külli Talmar. tänu ka õpetajate rahvatant- oma töid annetasid, ning küla- Roland Lemendik, AS Eesti ja Udo Viilukas. Kohtumiseni toimetustest ja üritustest ning sutrupi tantsijatele Reet ja listele, kes pidasid vajalikuks Eine, Saku Õlletehas, Taivo 2009. aasta jõulukuul! lühikese tagasivaatega eelmise Õhtu üllatused Meelis Lepale ning Hille ja kutse lunastada ning selle- Piller ja AS Shishi, Jaan Kol- aasta ballile. Esinesid Ita-Riina Veidi enne südaööd astu- Margus Eekile. Üllatuse kul- ga oma panus heategevusse berg, Uniprint AS, LTT, Han- Annika Remmel Pedaniku laululapsed koos Viim- sid rahva ette karismaatilised minatsiooniks oli hetk, mil anda. nes Võrno, Cathy Tullkvist, Viimsi kooli kommunikatsioonijuht  19. detsember 2008 Muuseum on ehe! Mets vajab hooldamist Ülevabariigilisel muuseumi- kalade näol”, nagu eelnevalt rumaalt leitud mõõk, milliseid Viimsi valla territooriumil säilitamine ja kõigi väärtuste de festivalil Narvas kuulutati tsiteeritud mees ütles. Muu- varem peeti importkaubaks, asuvatest metsadest on riigi­ kasutamine metsa tasakaalulist pidulikult välja muuseumi- seumis kajastatakse erinevate tunnistatakse nüüd kohalike metsa umbes 1200 hekta- ökoloogilist seisundit kahjus- aasta. Rannarahva muuseum näitustega eri aegade randlase seppade tööks. Rannarahva rit, millest 1000 hektarit on tamata. elu. muuseumi muinasajaeksposit- Kõik metsamajanduslikud alustab uut aastat uuenenud kaitsemets. Kõige rohkem siooniga püüame arheoloogide tööd kaitsemetsas kavandatakse nime ja sisuga. jt uurijatega sammu pidada. on Viimsi vallas kuusikuid ja tehakse nii, et tulemus sarna- (46%), männikuid (27%) ja neks võimalikult palju loodus- Hugo Lepnurmelt olla kord kaasikuid (21%). Metsade liku olukorraga. Eesmärk on küsitud, miks ta oma uudisloo- majandamine on riigimet- säilitada või kujundada bioloo- mingust nii vähe räägib. „Ei sa majandamise keskuse giliselt mitmekesine ja valda- taha olla nagu mõni kana, kes ülesanne. valt looduslikult uuenev mets, kohe kaagutab, nii kui muna Saaniteki näitus mis tagab kaitsefunktsioonide munetud,” vastanud vanameis- Jõuluootusele mõeldes on Kaitsemetsadel on palju funkt- parima säilimise. Elupaikade ter. sioone, nagu kaitstavate loo- esindatuse kindlustamiseks ei Mõnikord on kaagutamine muuseumi kahes näitusesaalis ülevaade Jõelähtme rahvavai- dusobjektide hoidmine, maas- tohi tekitada järske muutusi ehk siiski vajalik. „Kes koera tiku, mulla ja vee kaitsmine; metsade üldises liigilises ja va- saba kergitab...” – midagi sel- padest. Ajalooliselt kuulus ka Viimsi Jõelähtme kihelkonda. inimestele puhkamise, tervise nuselises struktuuris. list vanarahvas ju ütles. Kuidas Tänavu talvel on plaanitud Esimesed rannaasukad Külastaja ees avanevad eesti ja sportimise võimaluse loo- näiteks ilma kaagutamata ja mine ja palju muud. Tähtsaim riigile kuuluvas kaitsemetsas saba kergitamata teataks, kui rahvusliku tekstiilikunsti kolm Muinasaja Põhja-Eesti ranni- neist on bioloogiliselt terve raieid seitsmes kohas. Need palju põnevat on pakkuda Ees- Randlaste elu ja viimast vaatust: sõbakirjatrii- kuala kultuuriga saab tutvuda metsamaastiku säilimine. Kait- on kavandatud talvisele ajale, ti rannarahva esindusasutusel. buga vaibad, keskväljakuga näitusel „Muinasajas piki ran- tegevus semetsade majandamise üldine et võimalikult vähe kahjustaks Esialgu on külastajatele ava- vaibad ja tikitud rahvavaibad. najoont”. Viimsi ja naabruses eesmärk on metsa kui koosluse alustaimestikku, pinnast ja juu- tud küll vaid kolmest korrusest Järgmises saalis on püütud ta- Näitusel on välja pandud üle asuv Kallavere, 13. sajandi üks, kuid äärmiselt sisukas osa. bada kaht kärbest ühe hoobiga: 150 aasta vanused, imehästi Lallevere ehk Lalle küla, olid Viimsi vana koolimaja, milles tutvustada fotograafia ajalugu säilinud loodusvärvides kootud Viimsi valla riigimetsade pindala jagunemine puuliikide viisi (%) esimesed paigad praeguse muuseum tegutseb, on eesti- ja heita pilk enne 1940. aastat haruldused. Jõelähtme piirkon- Harjumaa idaosas, kuhu Taani Haab aegne ühiskondlik hoone Viim- mere ääres elanud inimeste ar- nale tüüpilised keskväljakuga 2% preestrid 1219. aastal ristima si uute majade keskel. gipäeva. Fotod räägivad rand- vaibad ilmusid 19. sajandi tei- tulid. Iidne rahvalaululõik, mil- sel poolel. Keskväljak, samuti Kask Mänd lase igapäevaelu töökatest ja 21% 27% le Kreutzwald kunagi „Kalevi- lõbusamatest hetkedest: kala- kasutatud rüijutehnika kõnele- poja” laevasõiduloos ära kasu- ja hülgepüügist, paadiehitu- vad kultuurikiirgusest ja otses- tas, võib pärineda veel sellest test laenudest. Seda sorti vaipu Sanglepp Kuusk sest, põllutööst, kooliskäimi- 4% ajast: „Laske laeva Lalli alla, sest, musitseerimisest. Nagu kooti ka teisel pool Soome lah- 46% Laagna kalju varju alla, Linda- vanadelt fotodelt välja astunud, te ja rannakalurid ei toonud üle nissa ligemalle, Lalli lage liiva seisavad kaitsva stendiklaasi mere mitte ainult kohvi, soola peälle!” Hoopis lihtsam oleks all esemed, mida kalurikülas ja aurumasinaid, vaid ka uusi „Lalli alla” maad mööda sõi- päevast päeva kasutati ja mille motiive ja ideid. Küllap nad ta, mõtleme praegu, kuid 800 nime paljud meist ehk kuul- viisid ka siitpoolt midagi Soo- aastat tagasi peeti paremaks nudki ei ole. me kaasa. meritsi Tallinnast Muuga sada- Vanemate, pindpõimevaipa- Rannarahva muuseumi Rannarahva jaoks oli üheks ma kanti jõuda. Küllap tundsid pidulikumaks sündmuseks ja de järel said möödunud sajandi- Randveres valiti külavanema kohusetäitja eesmärk taanlased end paadis ka hoopis aegavõtvaks ettevõtmiseks vahetusel populaarseks tikitud kodusemalt kui hobuse seljas. Uuenenud muuseum tutvustab fotograafi juures käimine. Va- vaibad ja ka nendest on näitusel Laupäeval, 13. novembril Muuseumi muinasaja väljapa- randlaste elu, mis on nõukogu- nadelt ateljeefotodelt vaatavad väljas imeilusaid eksemplare. peeti Randvere külaelanike nekul näitame Viimsist, Irust, de survepoliitika mõjul jäänud vastu väärikad, kaunilt riieta- Näitus on avatud veel 2. veeb- üldkoosolek, kus hääleta- rikkast Proosa keskusest, Kal- enamiku inimeste jaoks kau- tud inimesed, keda kaluriteks ruarini, siis lähevad praegused laverest ja mujalt pärinevaid mise tulemusena ei saanud geks, võõraks ja arusaamatuks. nimetada tundub vahel lausa eksponaadid taas seitsme luku leide. valida külavanemat, vaid Eesti on mereriik ja mida rutem kohatu. Pigem võib uskuda, et taha muuseumihoidlatesse ja Teadmised Eesti muinas- kohusetäitja. sellest aru saame, seda parem. tegu on mõne mõisapreili või ümbruskonna emandate riide- ajast on piiratud ja kasutatava Meres nähakse meil heal juhul studiosus’ega. materjali hulk lõplik. Aeg-ajalt supluskohta, mitte aga ühenda- Muuseumi fotostuudio sei- Koosoleku päevakorra järgi teevad uued leiud ja avastu- jat, toiduga varustajat ja võim- nal ripub vanaaegne fototaust, tuli kuulata külavanem Madis sed teadmistesse parandusi. sat tujukat sõpra. mida kasutati kunagi tsaari- Kaasiku tööaruannet, võtta vas- Viimaste kuudega on Tallin- „Reisija meremehe elu on aegses Peterburis. Nii et, kal- tu küla arengukava 2005–2015 na asustusaeg nihkunud hoo- tõesti suurepärane, otse uhkust lid külastajad, digikaamerad tegevuskava projekt ja valida pis kaugemale minevikku. äratav elukutse. Aga ta ei suu- tasku, pereliikmed kaasa ja külavanem. 2007/08. aasta väljakaevamiste da nii sügavale mere ellu sisse pildistama! Selleks et tulemus Kohe koosoleku algul tea- järel on Jägala, Eesti suurima tungida kui ihu ja hingega oma sarnaneks rohkem vanale fo- tas selle juhataja, et külavane- maalinna roll ümbruskonna tööle pühenduv „merepõllu- tole, on näitusesaalis infoleht ma statuudi kohaselt on prae- tähtsa asustuskeskusena osutu- mees”,” kirjutab 1920. aastal levinumate poosidega. Poliiti- guse külavanema volitused nud varemarvatust hoopis olu- oma päevikus Viimsi lähedalt kul näiteks soovitatakse seista kirstudesse. lõppenud esimesest märtsist lisemaks. Ka varasemat kujut- Aksi saarelt pärit kalur, foto- järgmiselt: parem käsi on pis- Saja aasta eest olid noored ja seega, kas on mõtet kuulata lust kohaliku rauatootmise osa- külatüdrukud juba varakult graaf ja muusik August Luus- tetud vesti või fraki vahele, pea 2008. aasta aruannet ja disku- tähtsusest on hakatud pidama osavad kangakudujad. Jõeläht- mann. Viimsi elanikud on sa- kuklas, näol tähtis poliitiline teerida tegevuskava üle. liiga tagasihoidlikuks. Lähiajal ilme. me vaibanäituse külastajatel jandeid „püüdnud merest leiba Vallaesindaja, abivallava- meedias kajastust leidnud Vi- on nüüd võimalus ka ise kan- gaspuude taha istuda ja kaltsu- nem Jan Trei kinnitas, et küla- vaiba kudumisel kätt proovida. vanema statuudi järgi on valla Konverentsisaalis on kudumi- käsundusleping Madis Kaasi- seks üles seatud 15 meetri jagu kuga õigustühine. Trei teatas Kingisoovitus vaipa, millest on seni valmis ka, et külavanemaks kandidee- kootud ainult 50 sentimeetrit. rija peab andma enne kandi- Harjumaa muuseumide jeldus. Lisaks sisaldab ka- Ootame eriti töö-, ostu- jm mu- deerimist vallavalitsusele selle

P.K lender rohkesti rahvakalend- Tuul ja torm on mere püha, vaga ilm toob kalaliha ühistööna on järgnevale redest rõhutud kaaskodanikke, kohta kirjaliku nõusoleku. Ree- muuseumiaastale mõeldes ri tähtpäevi ning mõningate sest vaibakudumine pidi ole- dese seisuga oli vallavalitsuses valminud 2009. aasta ka- tähtsate laatade toimumisae- ma maailma tõhusaim teraapia selleks nõusoleku andnud vaid Rahvas ootab hääletamise tulemust. gu. A3-formaadis ajanäitaja stressi ja muretsemise vastu. üks kandidaat, Randvere küla lender kui aken minevikku. tegevuse ja randa pääsemise- on müügil Rannarahva muu- Rannarahva muuseum elanik Priit Robas. seumis 95 krooni eest. Tasub ga. Kalendrisse on valitud Viimsi vanas koolimajas on „Formaaljuriidiliselt saa-

26. juuni 1937. a. Randvere kalur Otto Tammer valmistub merele minema. Viimsi muuseumi fotokogu Viimsi Muuseumide, Root- teada, et kalendreid on teh- avatud kl 12–17 esmaspäe- Kui asuti uue külavanema Jaanikuu 2009 me hääletada ühe kandidaadi Juuni si-Kallavere küla muuseumi, tud piiratud kogus, seega kes kandidaati hääletama, selgus L P vast reedeni, lisaks laupäeval poolt, kelleks on Priit Robas,” E T K N R Harjumaa, Rebala ja Kolga ees, see mees – nagu vanasõ- 6 7 20. detsembril. Täpsemat infot tõsiasi, et poolthääli peab uus 23 Eesti lipu päev teatas Trei. Lastekaitsepäev1 2 3 4 5 Suvistepühad e. nelipühad muuseumi kogudest eri- nagi ütleb. Kalendrimüügist Juuniküüditamise14 13 leinapäev kandidaat saama 10 protsenti 24 8 9 10 11 12 näituste ja muuseumi tegevus- Kandidaat sai sõna enda 20 21 nevad paikkonnaga seotud saadav tulu läheb muuseumi 25 te kohta leiad meie kodulehelt 15Viidipäev 16 17 18 19 vallaelanike arvust. Randveres 28 tutvustamiseks ning vastas ka 25 26 Seitsmemagajapäev 27 vanad fotod, mis võivad nii toetuseks. Mis oleks toredam 26 Jaanipäev 22 23Võidupüha 24 www.viimsimuuseumid.ee. küsimustele. Küsimustest koo- on 1200 elanikku, koosolekule 27 29 30 mõnelegi pakkuda äratund- kink, kui kalender kodukoha Suvine peetripäev oli registreerunud 99. misrõõmu. Igat fotot saadab piltide ja esivanemate tarku- Külvi Kuusk rusid paljud muret tekitavad probleemid, mis seotud teede, Koosoleku juhataja pani asjakohane vanasõna ja kir- sega. Viimsi Muuseumid poe, tulevase koolimaja, noorte enne hääletamist rahvale süda- 19. detsember 2008 

Mets vajab hooldamist 3

Viimsi valla riigimetsade pindala jagunemine metsakategooriate viisi (%)

Tulundusmetsad 17%

Kaitsemetsad 83% 1 2

5 ri. Kui maapind korralikult ei taril ja kolm aegjärkset raiet külmu, siis võib osa raietest 11,8 hektaril. 4 ka ära jääda. Plaanitud on neli Aegjärksetel raietel raiutak- lageraielanki kokku 7 hek- se puudest 30% puistu tagava- 6 7 Nr Raie liik Kvartal Eraldis Pindala

1 Lageraie VI024 15 1,3 ha

2 Lageraie VI024 12 1,2 ha

3 Lageraie VI028 20 2,0 ha Kaardil on näidatud raielankide asukohad. 4 Lageraie VI050 9 2,5 ha rast. Aegjärksete raiete eesmärk ja mille tulemusena on tagatud se, sest on kahjustatud juure- (täius alla 0,3) ning seetõt- 5 Aegjärkne raie VI039 9 5,0 ha on säilitada või kujundada bio- järjepidev kuusikute olemasolu pessi, musta taeliku, külma- tu on otstarbekam kogu ala loogiliselt mitmekesine mets. Viimsi poolsaarel. seene ning teiste südame- ja uuesti metsastada. 6 Aegjärkne raie VI046 19 3,3 ha Lageraiete puhul on eesmärk Neljast plaanitud lage- juuremädanikku tekitavate raiuda küpsed või patoloogi- raiest on kolm lanki metsa- seenhaiguste poolt. Üksnes Roman Djomin 7 Aegjärkne raie VI041 15 3,5 ha liselt haiged kuusikud, mis patoloogi ekspertarvamuse kahjustatud puude väljaraiu- Viimsi vallavalitsus, tagab metsade erivanuselisuse kohaselt määratud lageraies- misel jääks mets liiga hõre keskkonnaspetsialist-inspektor

Randveres valiti külavanema kohusetäitja Tänuavaldus Head randverelased ja koostööpartnerid! Minu ametiaeg Randvere seenioridega. Loodan, et neil Tegutsevatele külavane- külavanemana on lõppe- jätkub indu ja energiat veel matele soovin jõudu ja mee- nud ja kuna küla üldkoos- paljudeks tegudeks ja aasta- lekindlust selles raskes ja olekul mulle sõna ei an- teks. vastuolulikus auametis, mil Minu lugupidamine ja tä- tud, kasutan selleks Viimsi ühtaegu tuleb täita diamet­ nud koostöö eest Randvere raalselt erinevaid külaelani- Teataja lehepinda. perearsti keskusele ja pere- ke suuniseid ja vallavalitsu- Pöördun täna tänusõnade- arst dr Kati Paalile, kes tuli se otsuseid ning alati leidub ga teie poole, kes minu kuus meie külla ning hoolitses mõni inimene, kes kunagi aastat kestnud külavanema elanike tervise eest ja nõus- ega millegagi rahule ei jää. ameti suutsid välja kannata- tas haigeid. Tänu ka Randve- Lõpetuseks soovin edu ka da, sest üheskoos oleme nii re lasteaiaperele, kelle eesot- minu tegevuse oponentidele, mõnegi plaani teoks teinud. sas juhataja Anneli Loddes, kel on nüüd võimalus jätkata Mõnikord on ka väikesed ning päevakeskuse filiaali tööd paremini ja edukamalt, teokesed alguseks hoopis entusiastlikule ja energilisele kui minul see õnnestus. suuremale ja paremale. Ma juhatajale Aime Salmistule, Lisan siin ühe kunagi ei hakka siinjuures üles lu- samuti noortekeskuse filiaa- meelde jäänud nupu, mis gema, mis tehtud sai ja mis lile, kus külanoored saavad ideaalselt sobib ka meie olu- tegemata jäi, sest seda näete õhtuti kasulikult aega viita. des. ja hindate isegi. Neid võimalusi veel kaks Külavanemale tuleb vastu Oma tänusõnad lähetan aastat tagasi ei olnud. härrasmees kinnisvaraaren- kolleegidele MÜ Kratt II, Oleks vale jätta tänusõna- daja ja küsib: „Hea inimene, Taru, Kraavihalli, Randvere, dega märkimata Viimsi val- palun öelge, kas siit pääseb Silva, Kvartsi, Koralli, Aia- lavalitsuse ametnikke, kes mereranda?” Külavanem otsa, Karikakra, Rannakivi- täitsid osa meie küla arengus vastab: „Härra, te eksisite de ühistute juhatustes ja ka ja kellega oli meeldiv konst- Rahvas ootab hääletamise tulemust. rängalt kaks korda. Esiteks teistele, kellega koos alus- ruktiivselt probleeme aruta- ei ole ma hea inimene, vaid tasime möödunud sajandi da ning nii mõnelgi korral mele, et kas soovitakse kaheks järgi Randvere külavanemat ei järelikult on see külakogukon- auametit kandev vihatud kü- seitsmekümnendatel aastatel neile lahendus leida. Tahan na enda otsustus,” sõnas Trei. lavanem, ja teiseks, siit teid järgmiseks aastaks külavane- saanud. Samas lisas ta, et kü- siin n-ö nullist: ehitasime su- tänada ka ajalehe Viimsi Lihthäälte enamusega sai randa küll läbi ei lasta”. maks Priit Robast või jääb küla lavanema valimise statuudis on vilaid ja aiamaju ning lahen- Teataja toimetust, kes ei ole Randvere külavanema kohuse- mõneks kuuks ilma vanemata. dasime ühiseid probleeme. minu kaastöid kunagi aval- Kõige austusega ja rõõmsaid 10protsendise pooltosalusega täitjaks Priit Robas. Uus küla- Hääletamise tulemusena sai Kõik see jätkub tänaseni. damata jätnud. jõulupühi! üle pingutatud ning tõenäoli- koosolek külavanema valimi- Robas 60 poolt- ja 22 vastu- Probleemideta ja üksteise- Minu austus ja toetus seks tuleb kokku veebruaris. selt teeb vallavalitsus voliko- mõistmise õhkkonnas kulges Randvere Peetri kiriku ko- Madis Kaasik häält. Erapooletuid oli 9, hää- Seniks võivad kandidaadid en- gule ettepaneku seda statuuti koostöö Viimsi pensionäride guduse liikmetele, kellega Aiaotsa aiandusühingu letamata jättis 6 osalejat. nast üles seada Enno Seliranna muuta. Trei soovitas valida kü- ühenduse esinaise Viiu Nur- saime ühiselt korraldada juhatuse esimees, Randvere Sõltumatu järelevalveisiku- meiliaadressil. na sõnas abivallavanem Trei, et lavanema kohusetäitja. „Kord melaga ja paljude nooruslike mitmeid huvitavaid üritusi. endine külavanem kehtiva külavanemate statuudi seda ei luba, kord seda ei keela, Annika Poldre DETSEMBER 2008

VIIMSI VALLAVOLIKOGU 09.12.2008 neering (K-Projekt AS; Töö nr 07247) üldplanee- 1) Paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse VIIMSI VALLAVALITSUSE MÄÄRUSED ISTUNGI ÕIGUSAKTID ringu kohase maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks kehtetuks ning punkti 2 muudetakse ja sõnasta- äri- ja elamumaaks ning ehitusõiguse määramiseks takse järgmiselt: 11. november 2008 nr 54 09.12.2008 ISTUNGI OTSUSED ärihoonete ja korterelamute ehitamiseks. „1) kui laps, kelle jaoks toetust taotletakse, ja 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja tema mõlema vanema rahvastikuregistri järg- Viimsi Vallavalitsuse 18.03.2008 määruse nr nr 94 Koostöölepingu sõlmimine AS-iga Viimsi valla veebilehel. ne elukoht on Viimsi vallas ning vähemalt ühe 15 „Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste Milstrand 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (1) vanema rahvastikuregistri järgne elukoht suuruste määramine“ muutmine on Viimsi vallas olnud vähemalt kolm (3) kuud 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Hal- nr 95 Lubja külas asuvate kinnistute oman- enne taotluse esitamist.“ damine duskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esi- Määrus kehtestatakse Viimsi Vallavolikogu 25. tada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jook- 2) Paragrahvi 3 lõiget 2 muudetakse ja sõnasta- aprilli 2007. a määruse nr 16 (09. mai 2006. a nr 96 Detailplaneeringu vastuvõtmine ja ava- sul arvates korralduse teatavakstegemisest. takse järgmiselt: määruse nr 16 redaktsioonis) „Viimsi valla eel- likule väljapanekule suunamine: Laiaküla Mari-Ann Kelam „(2) Õigus toetust taotleda tekib vanemahüvi- arveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmi- tise seaduse alusel saadava hüvitise maksmise se kord“ alusel ning arvestades Viimsi Vallavo- küla, kinnistud Käspre VI ja Käspre XVI volikogu aseesimees lõppemise kalendrikuule järgnevast kuust ning likogu sotsiaalkomisjoni 16. oktoobri 2008. a nr 97 Detailplaneeringu vastuvõtmine ja ava- lõpeb lapse minekul koolieelsesse lasteasutusse protokolli nr 9 punktis 3 tehtud ettepanekut: 09.12.2008 ISTUNGI MÄÄRUSED likule väljapanekule suunamine: Miiduranna või õppimaasumisel üldhariduskoolis.“ § 1. Viimsi Vallavalitsuse 18. märtsi 2008. a küla, Miiduranna sadama maa-ala ja lähikin- 9. detsember 2008 nr 25 3) Paragrahvi 4 olemasoleva lõike ette märgitak- määruses nr 15 „Viimsi valla eelarveliste sot- nistud se „(1)“ ning täiendatakse lõikega 2 järgmiselt: siaaltoetuste suuruste määramine“ tehakse järg- Viimsi valla arengukava vastuvõtmine „(2) Toetuse suurus arvestatakse järgmiselt: mised muudatused: 9. detsember 2008 nr 96 Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse 1) kui lapsehoiuteenuse eest tasutud summa on 1) Paragrahvi 1 punkti 3 muudetakse ja sõnasta- takse järgmiselt: Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku- korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 7 ja § enam kui pool toetuse määrast ja ei ületa kahe- 37 ning “Viimsi valla põhimääruse” § 114 lõi- le väljapanekule suunamine: Laiaküla küla, kordset toetuse määra - toetus 50% tehtud kulu- „Lasteaias ja koolis toidu eest tasumise toetus ke 6 alusel, arvestades Viimsi Vallavolikogu kuni 1000 .- kuus.“ kinnistud Käspre VI ja Käspre XVI tustest; 09.09.2008. a otsuse nr 72 „Viimsi valla aren- 2) kui lapsehoiuteenuse eest on tasutud enam § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teata- „Planeerimisseaduse“ § 18 lõike 1 ja „Viimsi valla gukava, strateegia aastani 2030, investeeringute kui kahekordne toetuse määr – toetus ühekordne ja. ehitusmääruse“ § 2 punkti 5 alusel ning arvesta- kava 2007-2013 täitmine ja arengukava muut- toetuse määr. § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- des, et planeering on koostatud ja kooskõlastatud mine“ punkti 2 ning informatsiooni Viimsi valla mist Viimsi Vallavolikogu Kantseleis. vastavalt lähteülesandele ning detailplaneeringus arengukava ja tegevuskava täitmise ja muutmise 3) kui lapsehoiuteenuse eest on tasutud vähem on arvestatud Harju Maavanema 04. septembri kohta. kui pool toetuse määrast – toetust ei maksta.“ 2008. a kirjas nr 2.1-13/4663 esitatud märkus- 4) Paragrahvi 8 lõiget 4 muudetakse ja sõnasta- Haldo Oravas, vallavanem tega, samuti arvestades Vallavolikogu maa- ja takse järgmiselt: Kristo Kallas, vallasekretär planeerimiskomisjoni ning keskkonnakomisjoni § 1. Võtta vastu “Viimsi valla arengukava; stra- „(4) Toetuse taotlejal on õigus esitada taotlus seisukohti, Viimsi Vallavolikogu otsustab: teegia aastani 2038; investeeringute kava 2008- 2013”. kahe (2) kuu jooksul pärast tegelike kulutuste 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapane- tegemist, kuid mitte hiljem kui teenuse osutami- 11. november 2008 nr 55 § 2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu kule Viimsi Vallavolikogu 12.06.2007.a otsuse- sest möödunud kahe (2) kalendrikuu jooksul.“ ga nr 53 algatatud Viimsi vallas Laiaküla külas 09.10.2007. a määrus nr 31 “Viimsi valla aren- Piirhindade kehtestamine toimetulekutoetus- § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Käspre VI ja Käspre XVI kinnistute detailpla- gukava vastuvõtmine” ja Viimsi Vallavolikogu te määramiseks Teataja, Viimsi valla veebilehel ja elektroonili- neering (Arhitektuuribüroo Orub OÜ; Töö nr 12.02.2008. a määrus nr 3 “Viimsi Valla aren- ses Riigi Teataja andmebaasis. 317) üldplaneeringu kohase maakasutuse siht- gukava peatüki 6 “Investeeringute kava 2007- Määrus kehtestatakse ”Sotsiaalhoolekande sea- otstarbe muutmiseks metsamajandusmaast osa- 2013” muutmine”. § 3. Määrus jõustub 1. jaanuarist 2009.a. duse” § 5 lõike 4 ja § 22 lõike 3 ning Viimsi liselt ärimaaks ja krundi ehitusõiguse määrami- § 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja Mari-Ann Kelam Vallavolikogu 12.02.2002. a määruse nr 5 seks automaattankla, abihoone ning ärihoone ja Viimsi valla veebilehel. volikogu aseesimees (08.10.2002. a määruse nr 31 redaktsioonis) ehitamiseks. § 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast ”Toimetulekutoetuste taotlemise, määramise ja 2. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja avalikustamist Viimsi Vallavolikogu kantseleis. maksmise kord ning alalise eluaseme alaliste Viimsi valla veebilehel. Aarne Jõgimaa 9. detsember 2008 nr 27 kulude piirmäärade kehtestamine” alusel: 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. volikogu esimees Viimsi Vallavolikogu 13. mai 2008. a määruse § 1. Kehtestada toimetulekutoetuse määramise aluseks Viimsi vallas järgmised piirhinnad: 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Hal- nr 10 „Munitsipaallasteasutuse Viimsi Laste- duskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) või esi- NB! Määruses nimetatud lisaga (Viimsi val- aiad ja 1) Tahkekütuse (turbabrikett) hinnaks 2680 kr/ tada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jook- la arengukava terviktekstiga) on võimalik tonn koos kojuveoga. sul arvates korralduse teatavakstegemisest. Püünsi Kooli lasteaia lapsevanema poolt tasuta- tutvuda Viimsi valla veebilehel (www.viimsi- va lasteaiatasu määrad ja tasumise kord“ muut- 2) Vedelgaasi hinnaks 450 kr/21 kg balloon koos Mari-Ann Kelam vald.ee) või Viimsi Vallavolikogu kantseleis, mine käibemaksuga. volikogu aseesimees Nelgi tee 1. § 2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 08.01.2002. a määrus nr 1. Määrus kehtestatakse “Koolieelse lasteasutuse seaduse” § 27 lõike 3 alusel. § 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja 9. detsember 2008 nr 97 9. detsember 2008 nr 26 ning valla veebilehel. Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule Viimsi Vallavolikogu 13.02.2007. a määruse § 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- § 1. Muuta Viimsi Vallavolikogu 13. mai mist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. väljapanekule suunamine: Miiduranna küla, nr 11 2008. a määruse nr 10 „Munitsipaallasteasutuse Miiduranna sadama maa-ala ja lähikinnistud Viimsi Lasteaiad ja Püünsi Kooli lasteaia lap- „Lapsehoiutoetuse määramise ja maksmise „Planeerimisseaduse“ § 18 lõike 1 ja „Viimsi valla sevanema poolt tasutava lasteaiatasu määrad ja Haldo Oravas, vallavanem kord“ muutmine ehitusmääruse“ § 2 punkti 5 alusel ning arvesta- tasumise kord“ § 2 lõiget 1 ning sõnastada see Kristo Kallas, vallasekretär des, et planeering on koostatud ja kooskõlastatud Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse alljärgnevalt: korralduse seaduse” § 6 lõike 3 punkt 2 ja § 22 vastavalt lähteülesandele ning detailplaneeringus „(1) Lasteaiatasu suurus ühe lapse kohta on lõike 1 punkt 5 ning “Sotsiaalhoolekande seadu- on arvestatud Harju Maavanema 20.11.2008. a 20% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga 21. november 2008 nr 56 se” § 121 lõike 2, § 123, § 127 ja § 128 alusel ja kirjas nr 2.1-13/6894 esitatud märkustega, samuti alammäärast, ümardatuna täiskroonideks.“ arvestades Vallavolikogu maa- ja planeerimis- arvestades Viimsi Vallavolikogu sotsiaalkomis- Püünsi Kooli õpilaste vastuvõtmise kord § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi komisjoni ning keskkonnakomisjoni seisukohti, joni 16.10.2008. a ettepanekut. Teataja ja Viimsi valla veebilehel. Viimsi Vallavolikogu otsustab: Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsu- § 3. Määrus jõustub alates 1. jaanuarist 1. Võtta vastu ja suunata avalikule väljapanekule § 1. Viimsi Vallavolikogu 13.02.2007. a se korralduse seaduse“ § 6 lõike 2, Haridus- ja 2009. a. Viimsi Vallavolikogu 13.11.2007.a otsusega nr 105 määruse nr 11 „Lapsehoiu toetuse määramise teadusministri 06.12.2005. a määruse nr 52 algatatud Viimsi vallas Miiduranna külas, Miidu- ja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatu- Mari-Ann Kelam „Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõt- ranna sadama maa-ala ja lähikinnistute detailpla- sed: volikogu aseesimees mise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lah- DETSEMBER 2008

kumise ja väljaheitmise kord“ (13.09.2006. a (4) Määrus jõustub 3. päeval pärast avali- reg. nr 7-1/3750) alusel, arvestades Jüri Tõnts’i 3. Otsus jõustub allakirjutamisega. määruse nr 30 redaktsioonis) § 3, „Viimsi valla kustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. nõusolekut (08.12.2008 reg. nr 7-1/3751) 4. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse volikogu põhimääruse“ § 5 lõike 2, Viimsi Vallavolikogu 1. Seoses TEET MARGNA vallavolikogu liik- valimise seaduse” §-le 64 võib huvitatud isik 11.11.2008. a määruse nr 24 „Viimsi valla koo- Haldo Oravas, vallavanem me volituste lõppemisega tema tagasiastumis- esitada otsuse peale kaebuse Harju Maakonna lide õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise avalduse alusel, määrata asendusliikmena Viim- Valimiskomisjonile. ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise Kristo Kallas, vallasekretär si Vallavolikogu koosseisu JÜRI TÕNTS. korra kinnitamise ja muutmise delegeerimine 2. Teha otsus teatavaks Teet Margna’le, Jüri vallavalitsusele“ § 1 alusel: VIIMSI VALLAVALITSUSE KORRALDUS Tõnts’ile ja Viimsi Vallavolikogu esimehele Kristo Kallas, Viimsi Valla Valimiskomisjoni § 1. Üldosa ning avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi esimees (1) Käesoleva määrusega sätestatakse õpi- valla veebilehel. 21. november 2008 nr 729 laste Püünsi Kooli (edaspidi kool) vastuvõtmise kord 1.-3. kooliastmele. Õigusvastaselt võõrandatud maade tagasta- (2) Isiku kooli vastuvõtmise otsustab kooli mise toimingute lõpuleviimise tähtaja piken- Viimsi vallavalitsus teatab Miiduranna sadama maa-ala ja kinnistute Lai- direktor vastavalt käesolevale korrale. damine neoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning osaliselt Miidu ühismaa detail- (3) Kool kohustub tagama vastavalt kooli planeeringu avalikust väljapanekust ja keskkonnamõju strateegilise hinda- õpilaskohtade arvule õppimisvõimalused igale mise (KSH) aruande avalikustamisest ja avalikust arutelust. Võttes aluseks “Kohaliku omavalitsuse korral- koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht Rah- duse seaduse” § 6 lõike 3, § 22 lõike 2, Vabariigi Miiduranna sadama maa-ala ja kinnistute Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning vastikuregistri andmetel asub kooli teenindus- Valitsuse 05. veebruari 1993. a määruse nr 36 osaliselt Miidu ühismaa detailplaneeringu algatas Viimsi vallavolikogu 13.11.2007 otsusega piirkonnas, vabade kohtade olemasolul ka väl- “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastami- nr 105. Detailplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Viimsi vallavolikogu jaspool kooli teeninduspiirkonda. se kord” punkti 56, Viimsi Vallavolikogu 10. 09.12.2008 otsusega nr 97. (4) Kooli vastuvõtu kord avalikustatakse detsembri 2002. a määruse nr 37 “Maareformi kooli veebilehel. Planeeringuala suurus on 16 ha ja asub Muuli tee ääres ning piirneb Tallinna lahega, Varju käigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagas- tee 2, 4, 8, 10, Miiduranna tee 37, Laineoru tee 1 ning Miidu ühismaaga. Detailplanee- § 2. Vastuvõtt 1.-3. kooliastmele tamisel kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ringuga muudetakse üldplaneeringut ning planeeringu eesmärk on maa-ala kasutamise (1) Soovi lapse õppima asumiseks kooli 1.- küsimuste otsustamise delegeerimine Viimsi juhtfunktsiooni muutmine tootmismaast polüfunktsionaalseks äri-, teenindus-, büroo-, 3. kooliastmele avaldab lapsevanem (eestkostja, Vallavalitsusele” ning tulenevalt sellest, et kor- sotsiaal- ja elamumaaks, sadamarajatiste renoveerimine reisi- ja jahisadamaks, ehitusõigu- hooldaja) (edaspidi lapsevanem). ralduses loetletud endiste maaüksuste osas ei ole se määramine kuni 8korruseliste elu- ja ärihoonete ning ühe kuni 60korruselise elu- ja äri- (2) Õpilasi võetakse kooli vastu aastaring- olnud võimalik õigustatud subjektideks tunnis- hoone ehitamiseks. 8korruseliste elu- ja ärihoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on tatud isikutel maa tagastamise toiminguid täht- selt. 28 m, 60korruselise elu- ja ärihoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on 220 m, suurim aegselt lõpule viia: (3) Õpilase 1. klassi vastuvõtmiseks esitab lubatud ehitusalune pindala elu- ja ärihoonetel on 16270 m² , moodustatavate kruntide lapsevanem oma isikut tõendava dokumendi või 1. Pikendada maa tagastamise toimingute me- suurused on 1277–31 134 m². selle ametlikult kinnitatud ärakirja ja kirjaliku netlemise tähtaega kuni 01. detsember 2009. a alljärgnevate endiste maaüksuste osas: Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Viimsi vallavolikogu ning detailpla- avalduse, millele lisab: neeringu koostamise korraldaja on Viimsi vallavalitsus (mõlemad aadressiga Nelgi tee 1, Ajaotsa 93a, Allika 83, Andrese 11, Bertelson A- 1) lapse sünnitunnistuse või selle ametlikult kin- Viimsi alevik), detailplaneeringu koostaja on K-Projekt OÜ (aadressil Ahtri 6a, Tallinn). nitatud ärakirja; 40, Heldri A-77, Hiire 142, Jaani 146 (A, B, C, D), Katkuniidu A-117, Kiini A-6, Lepiku 117, Detailplaneeringuga saab tutvuda ning kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitada 2) lapse tervisekaardi; Leppiku A-33, Liiva 28, Loosaare 163, Lubja 29.12.2008–09.01.2009 kell 8.30-17.00 (esmaspäeviti kella 18ni ja reedeti kella 16ni, välja 3) lapse ühe foto suurusega 3 x 4 cm õpilaspileti A-136, Maakoht A-15, Niinepuu A-109, Otti 24, arvatud 31.12.2008, siis on vallamaja avatud kella 13ni) Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1). jaoks. Pärnamäe 61/30, Roseni 33a, Sahasoo A-140, KSH aruande avalikustamine toimub ning sellega saab tutvuda 29.12.2008–19.01.2009 kell (4) Õpilase 2.-9. klassi vastuvõtmiseks esi- Sepa A-81, Silla A-140, Tõnni-Vanaoja 81a Va- 8.30–17.00 (esmaspäeviti kella 18ni ja reedeti kella 16ni välja arvatud 31.12.2008, siis on tab lapsevanem oma isikut tõendava dokumendi napere 29 ja Viinuniidi A-300. vallamaja avatud kella 13ni) Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1, Viimsi alevik) ning digitaalselt ja kirjaliku avalduse, millele lisab: 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest õigus- OÜ Hendrikson & Ko veebilehel (www.hendrikson.ee) ja Viimsi vallavalitsuse veebilehel 1) lapse tervisekaardi; tatud subjektidele või nende esindajatele. (www.viimsivald.ee). KSH aruande kohta saab kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsi- 2) väljavõtte õpilasraamatust ja lapse käsilole- 3. Käesoleva korralduse peale võib esitada musi esitada kuni 19.01.2009 OÜ Hendrikson & Ko (KSH koostaja) aadressile Raekoja plats va õppeaasta klassitunnistuse või hinnetelehe Viimsi Vallavalitsusele vaide haldusmenetlu- 8, 51004 Tartu ja e-posti aadressile [email protected]. ametlikult kinnitatud ärakirja; se seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul Lisainformatsiooni KSH aruande kohta saab kontaktisikult Jaak Järvekülg telefonil 5567 3) lapse ühe foto suurusega 3 x 4 cm õpilaspileti arvates korraldusest teadasaamise päevast või 4693. jaoks. päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada (5) Avalduse vormi leiab lapsevanem koo- saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu- KSH aruande avalik arutelu toimub 19.01.2009 kell 15 Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1, li kodulehelt või saab kooli kantseleist. le (Pärnu mnt 7, Tallinn) kahe kuu jooksul kor- Viimsi alevik). ralduse teatavakstegemisest. (6) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise käigus ei näe KSH töörühm puhul tuleb avaldusele lisada välisriigi õppeasu- piiriülese mõju esinemist. tuse vastavat haridustaset tõendav dokument või Haldo Oravas, vallavanem selle ametlikult kinnitatud ärakiri. Kristo Kallas, vallasekretär (7) Erandjuhul otsustab õpilase vastuvõt- 29.12.2008–09.01.2009 kell 8.30–17.00 (esmaspäeviti kella 18ni ja reedeti mise kooli juhtkond. VIIMSI VALLA VALIMISKOMISJONI kella 16ni välja arvatud 31.12.2008, siis on vallamaja avatud kella 13ni) on Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul Laiaküla küla, Käspre VI § 3. Kooli vastuvõtutingimuste muutmine OTSUS ja XVI maaüksuste detailplaneering. Planeeritava ala suurus on ca 3,42 ha ja (1) Kooli vastuvõtutingimuste muutmise asub Vana-Narva mnt ääres ning piirneb Käspre tee, Käspre tee 9, 10, Lilleo- ettepanekuid on võimalik teha õppeaasta jook- 08. detsember 2008 nr 35 ru põik, Lilleoru põik 10, 13, 15, Käspre III, Kaarle V kinnistutega. Planeerin- sul. gu eesmärk on kinnistute jagamine kolmeks ärimaa sihtotstarbega krundiks, (2) Vastavad ettepanekud tuleb esitada hil- Viimsi Vallavolikogu liikme volituste lõppe- kolmeks transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseks ja kaheks maatulundus- jemalt 15. jaanuariks kooli direktorile. mine ja asendusliikme määramine maa sihtotstarbega maaüksuseks, ehitusõiguse määramine automaattankla § 4. Rakendussätted ja ärihoone ehitamiseks. Automaattankla suurim lubatud kõrgus maapinnast (1) Kooli vastuvõtutingimused kinnitab, on 5 m, suurim lubatud ehitusalune pindala on 170 m², ärihoone suurim Otsus võetakse vastu “Kohaliku omavalitsuse muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks valla- lubatud kõrgus maapinnast on 10 m, suurim lubatud ehitusalune pindala on volikogu valimise seaduse” § 20 lõike 2, “Koha- valitsus. 384 m², moodustatavate ärimaa sihtotstarbega kruntide suurused on 2075, liku omavalitsuse korralduse seaduse” § 18 lõike 2987 ja 3000 m², transpordimaa sihtotstarbega maaüksuste suurused on (2) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallava- 1 punkti 2, § 20 lõigete 1 ja 2, Viimsi Valla Va- litsuse 04.03.2008. a määrus nr 13. 960, 1202 ja 2345 m², maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste suuru- limiskomisjoni 14.11.2005 otsuse nr 13 “Viimsi sed on 3820 ja 17852 m². (3) Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Vallavolikogu asendusliikmete registreerimine”, Teataja ning valla veebilehel. Teet Margna tagasiastumisavalduse (08.12.2008 10 19. detsember 2008 Noortekeskused on avatud kõikidele noortele Viimsis on kaks noortekes- on jäänud püsima. Keskusesse sed iseseisvalt hakkama saada. kust, mis seitsme tegutse- on alati oodatud kõik noored Parim kiitus meie pikaajalisele misaasta jooksul on tege- oma vaba aega sisustama ja tööle on aga noor, kes alustas vust pakkunud sadadele, kui midagi toredat tegema. Kas siis keskuse külastamist selle al- koos sõpradega või noortetöö- gusaastatel, kui ise oli 14aas- mitte tuhandetele noortele. taja kaasabil. tane, ning kellest tänaseks on Tõsi, vaid üks neist kahest Peamine on aga noorte saanud üks tublim noortetööta- on tegutsenud seitse aastat. areng ja õppimine tegevuse ja ja meie kollektiivis. Teine, Randvere noortekes- kogemuse kaudu. Alati on väga Aktiivseid ja algatusvõime- kus on avatud olnud aasta ja teretulnud noorte enda ideed ja lisi noori on tore kohata ning mõni kuu, kuid sellegipoo- ettepanekud keskuse tegevuse nendega koos töötada, kuid lest ei jää aktiivsuselt Viim- korraldamisel ja mitmekesista- kõik ei saa olla sellised ja ala- sile alla. misel. Noortetöötajad on alati ti ei pea noored keskuses alati valmis aitama ja toetama idee- midagi tegema. Võib ka niisa- Kõigi nende aastate jooksul de rakendamisel ja ka murede ma istuda, sõpradega koos olla olen näinud ja kogenud kõike, lahendamisel. või muusikat kuulata. Mitte mis nende kahe noortele mõel- Siinkohal tahaks rääkida kellelgi ei saa alusetult keelata dud kohaga toimunud on. Eriti paljudest tegevustest ja ette- noortekeskusesse tulla. Kõiki- just Viimsi noortekeskusega, võtmistest, mis on alguse saa- dele kehtivad võrdselt reeglid sest 7 aastat on pikk aeg, mil- nud noorte ideedest, kuid see ning nende järgimata jätmi- le sisse jääb ka mitu muutuste läheks ilmselt paljuks. Võib sel võivad tekkida ka teatud aega. Muutuste all pean silmas öelda vaid seda ,et selliseid keelud. Pealegi ei või kunagi nii noortekeskuste kui ka noor- tegevusi on olnud palju ja eri- teada, millal niisama istumine te erinevaid arenguetappe. nevad mahus. Alustades väi- igavaks muutub ning vahvad Nii imelik kui see ka ei tun- kestest üritustest kuni suurte ideed tekivad. du, siis selle aja jooksul oleks rahvusvaheliste projektideni Palju küsitakse meie käest, elanud nagu mitu põlvkonda, välja. miks pole noortekeskus ava- sest ühiskonna areng on olnud Kõige toredam kõikide toi- tud nädalavahetustel. Seda Eestis eriti kiire. Ja noored sel- munud ettevõtmiste kõrval on küsivad nii lapsed kui ka va- Keskusesse on oodatud kõik noored vaba aega sisustama. aga näha noori, kes oma teis- nemad. Tahan siinkohal sellele lest juba maha ei jää. Oleme praktiline. Majanduslikud või- selle aja jooksul endast palju Nüüd on nad piisavalt suured, olnud sunnitud nendega kaasa meliseeas palju noortekeskust küsimusele vastata kõikidele, malused ei luba töötajaid pi- andnud, kuid tähtsam on see, et kellegi teise hoolde anda ja minema ja ka ise pidevalt uue külastanud ja mitme ettevõtmi- kellel vastus veel saamata või devalt nädalavahetustel tööle kui palju ma ise saanud olen. ise muule keskenduda. keskkonnaga kohanduma. Sest se alguse juures olnud. Nendest kes pole seda siiani esitanud. Kõike head Viimsi noortele noortetöö on ju eelkõige noor- kunagistest teismelistest on Sellel on kaks põhjust. Esime- rakendada. On aeg minul sellest kõigest ja noortega tegelejatele! Ärge te soovide ja vajaduste järgi tänaseks saanud tublid ja ise- ne ja peamine on pereväärtuste Noortega töötamine on tore, kõrvale astuda ning teha tee unustage, et see on väga tänu- tegutsemine. seisvad töö- ja pereinimesed, toetamine. Perekond on lapse innustav ja väga loov, sest lap- vabaks uutele inimestele ja väärne töö. Sellel keerulisel ja kiirel mida on väga suur rõõm näha, arengus kõige tähtsam ning pe- sed ise on tegutsemisindu täis ideedele. Jään kõike toimuvat muutuste ajal on noortekesku- sest sealjuures võib ka natu- rega koosveedetud aeg kõige ja tahaksid teha asju, kui on kindlasti jälgima ja sellele kaa- Soojade tervitustega se sisu ja eesmärk aga jäänud ke egoistlikult mõelda, et just väärtuslikum. Seega soodusta- keegi, kes neid toetab. Minule sa elama. Sest kaudses mõttes peamiselt samaks. Muutuseid noortekeskuse tegevused ja ko- me sellega perede ühist aega. on see töö palju õpetanud ja on ju tegu minu lastega, kelle Annika Orgus loomulikult on, kuid põhiidee gemused on andnud talle osku- Teine põhjus on aga puhtalt andnud. Tunnen, et olen ka ise olen loonud ja üles kasvatanud. Viimsi noortekeskus Targem kui 3.e Viimsi koolis

Viimsi kooli 3.e klassil oli tuli etendatavat kava läbi proo- Saal täitus peagi pidulistega vahva pidu toreda klassiju- vida palju kordi, kuid asi oli laudade taga, kes põnevusega hataja Kati Kurigi eestveda- seda väärt. Klassijuhataja Kati ürituse algust ootasid. Leitud misel. Tahan teile kirjutada pani kokku peo stsenaariumi, olid isegi õhtujuhid vanemate mille järgi iga laps sai näidata õdede-vendade hulgast. kõigi Viimsi kooli 3.e klassi teistele, mida ta oskab. Kõigepealt said kõik lapse- lastevanemate nimel sellest Koos oli mõeldud ka kergema vanemad proovida kätt ja mõis- toredast õhtust, mis sai algu- kehakinnituse peale, mispeale tust viktoriinimängus „Targem se õpetaja Kati Kurigi algatu- valmisid laste kätetööna isuära- kui 3.e”. Mäng käis erinevalt sel ja laste agaral toetusel. tavad tikuvõileivad ja koogid. telesaatest kommide peale ja Oligi käes kaua oodatud keegi ei pidanud ütlema: „Olen Juba oktoobris algasid etteval- õhtu, 28. november ja kella- lollim kui 3.e”. Osalejad said mistused suureks klassipeoks, seier näitas kuuendat tundi. auhinnaks kommi ja kõik olid kuhu oli plaanis kutsuda laste Kooli aulas olid pruukostiks õnnelikud – nii vanemad kui ka Kavas oli ka ehtsaid tsirkusetrikke. vanemad, õed-vennad ja va- suupisted ja magus amps, küün- lapsed. navanemad. Mõni koolipäev laleek võbelemas igal laual ja Sellele järgnes täiesti mul- venis küll pikemaks, sest lastel kõrvu paitamas mahe muusika. jet avaldav kava: 24 etteastet, millest vanematel polnud enne pidu aimugi (meie teadsime ainult seda, et „kõik on sala- dus”). Etteasted olid tõesti vahvad ja hästi ette valmista- tud. Sai nautida klaverimuusi- kat, tšellomängu, nii soolo kui ka ansamblina esitatud laule, uhkeid tantsukavu, ehtsaid tsirkusetrikke, moeetendust ja lühinäidendeid (näiteks üks Õpetaja Kati Kurig jälgib aktuaalse teemaga etendus laste esinemist. Malematši pidasid Alex ja üks loosiga valitud isa. „Majanduslangus” oli väga ehedalt esitatud). Toimus ka Kontserdi kolm tundi täis näha, kui aktiivselt ja sära- ette ei võta. Meie, laste emad- väike malematš Alexi ja ühe tihedat eeskava möödus lin- silmselt lapsed kaasa löövad isad, igatahes ootame põnevu- loosiga välja valitud isa vahel nulennul, millest siianigi palju ja ladusalt õpetajaga koostööd sega juba järgmisi ettevõtmi- ning tulemuseks jäi viik. Kõik lõbusat piltidelt meenutada. teevad. Õpetaja Kati Kurigile si! see meeleolukas pidu lõppes Sellised ettevõtmised soojen- suur-suur aitäh. Selline töö ära Muljetavaldavas kavas oli kokku 24 etteastet. ühe toreda popurriiga. davad südant. Lausa lust on teha, seda juba naljalt igaüks Anne-Ly Ridal 19. detsember 2008 11

Viimsi vallas registreeritud sünnid seisuga 12. detsember 2008 ­Viimsi valla kultuurikalender 19. detsember – 11. jaanuar

dets 2008 – dets 2009 24. detsember kell 14.30 29. detsemberini Prangli Kindral Johan Laidoner, Vaba- 20. detsember kell 10 Püha jõuluõhtu jumalatee- kaupluses või telefoni- dussõja võitja Viimsi V heategevuslik kahe- nistus del 5563 9193 (Maret) ja Eesti Vabadussõda 1918– reketiturniir EELK Randvere Peetri kirikus 508 7909 (Merilin). 1920 Eelregistreerimine: Prangli rahvamajas 24. detsember kell 17 Eesti ja külm sõda [email protected]; Jõuluõhtu liturgiline jumala- Eesti Piirivalve fotonäitus [email protected]; 1. jaanuar kell 17 teenistus Tänujumalateenistus leiva- „Riik algab piirist” [email protected] EELK Viimsi Püha Jaakobi murdmisega „Solidaarsuse” näitus. Gd- Korraldajad: Viimsi vallavalit- ansk 1845–2005 kirikus Jutlus Raido Oras. Tunnistu- sus, Viimsi spordihall Avatud: K–L 11–17, giid tel sed möödunud aastast koos Viimsi spordihallis 24. detsember kell 17 621 7410 Jumalaga. Jõulujumalateenistus Kindral Laidoneri muuseumis Viimsi vabakoguduse kirikus 20. detsember kell 11–15 Jutlus Raido Oras Kribu-krabu jõuluturg. Laste Viimsi vabakoguduse kirikus kuni 29. detsember 3. jaanuar kell 11 eri! Raamatunäitus. Kingimõtteid Viimsi kultuuriloo seltsi 25. detsember kell 10 Kasutatud lasteriided, -jalat- koduloo ringi seminar ja raamatuid jõuludeks Esimese jõulupüha jumala- sid ja mänguasjad Teema: Viimsi mitmekesine Viimsi raamatukogus teenistus Tule ostma-müüma-vaheta- kultuurimaastik Jutlus Raido Oras Tere tulemast! kuni 31. detsember ma! Ettekandja: Alar Mik Info ja registreerimine: Rannarahva muuseumis Raamatunäitus „Jõulutoidud” 25. detsember kell 13  Maris ja Marek Laane-  Kaija ja Mareck Kirchil Prangli raamatukogus 606 6838, 510 3458; I jõulupüha jumalateenistus 4. jaanuar kell 11 lal sündis 18. no- sündis 25. novembril [email protected] armulauaga vembril poeg Marten Jumalateenistus leivamurd- tütar Katarina. kuni 6. jaanuar Viimsi huvikeskuses EELK Viimsi Püha Jaakobi Laur. misega  Gerda ja Jüri Kasel sün- Näitus Viive Noor „Talvemui- kirikus Jutlus Raido Oras. Töötab  Kadi Välistel ja Mikk dis 27. novembril tütar nasjutt”, killuke jõulutunnet 20. detsember kell 18 lastehoid. Sillamaal sündis 19. Nora. ja talvemeeleolu Kirikukontsert: Hanna-Liina 25. detsember kell 14.30 Viimsi vabakoguduse kirikus novembril poeg Oliver. Viimsi kooli raamatukogus I Jõulupüha jumalateenistus  Katrin Ametmaal ja Võsa ja keelpillikvartett  EELK Randvere Peetri kirikus Alice Sündemal ja Vei- Indrek Katušinil sündis Pilet 100 krooni ko Vahimetsal sündis 4. jaanuaril kell 13 1. detsembril tütar kuni 2.veebruar EELK Viimsi Püha Jaakobi 27. detsember kell 16 Jumalateenistus armulauaga 24. novembril tütar Jõelähtme rahvavaipade näi- kirikus Hannaliisa. Koguduse õpetaja Mikk Mette Maria. tus „Lendav vaip ja kaheksa- Kontsert: ansambel Rondel- Leedjärv  Inge Merilal ja Marek  Kirlin ja Silver Meejärvel kand” lus 21. detsember kell 11 EELK Viimsi Püha Jaakobi Viiklaidil sündis 24. sündis 6. detsembril Näitus avatud E–R kl 12–17, L EELK Viimsi Püha Jaakobi IV advendi jumalateenistus kirikus kirikus novembril poeg Mat- poeg Uku. 20.12 kl 12–17 Jutlus Matthew Edminster, hias.  Kristel Jakobsonil ja Rannarahva muuseumis tasuta lastehoid teenistuse 28. detsember kell 11 4. jaanuar kell 14.30  Heiki Kuusmal sündis 6. Gea Piirmal ja Hannes külastajatele Jumalateenistus Jumalateenistus Sepal sündis 25. no- detsembril tütar Laura Fotonäitus „Rannarahva Viimsi vabakoguduse kirikus Jutlus Raido Oras ja Indrek EELK Randvere Peetri kirikus vembril tütar Liisbet. Jessica. pildialbum enne 1940” Luide. Tasuta lastehoid. Näitus avatud E–R kell 12–17 21. detsember kell 13 Viimsi vabakoguduse kirikus 7. jaanuar kell 18 Rannarahva muuseumis Viimsi valla taasasutamise Leivaküpsetamise õpituba 28. detsember kell 13 Harmoonikumi teetoas, Pargi Püsiekspositsioon „Muinas- 18. aastapäeva tänujumala- Jumalateenistus armulauaga tee 8 Jõuluõhtu liturgiline jumalateenis- ajas piki rannajoont” teenistus Koguduse õpetaja Mikk Leed- Terviseklubi Harmoonikum IV advent. Jumalateenistust tus Randvere kirikus 24. detsembril Näitus avatud E–R kell 12–17 järv. Laulab Türnpuu nimeli- Rannarahva muuseumis juhib koguduse õpetaja Mikk kl 14.30 ne meeskoor. 10. jaanuar kell 15 Leedjärv. EELK Viimsi Püha Jaakobi Viimsi karikavõistlused ergo- Tallinna Kanutiaia noortema- Jõululaulude ühislaulmine Laulab Viimsi Püha Jaakobi kogu- kirikus meetrisõudmises koos koguduse kammerkoo- duse kammerkoor Andrus Kalveti ja kunstiõpilaste Prangli saa- Korraldab spordiselts re maalilaagri tööde näitus riga Andrus Kalveti juhata- 28. detsember kell 14.30 juhatusel. Marathon Viimsi huvikeskuses misel. Esinevad Rolf Roosalu Jumalateenistus Viimsi spordihallis Solist Hanna-Liina Võsa. Teenib (solist), Taavet Hõbesalu EELK Randvere Peetri kirikus Marja Matiiseni lapitööde (kitarr), Martin-Patrick Kre- 11. jaanuar kell 11 29. detsember – 15. jaanuar ­vaimulik Erkki Juhandi. näitus menetski (klaver). Jõulujook Jumalateenistus Raamatunäitus. Lugejate Päevakeskuse saalis, Kesk ja piparkook. Jutlus Raido Oras, tasuta Olete südamest oodatud! lemmikud 2008 tee 1 EELK Viimsi Püha Jaako- lastehoid. Viimsi raamatukogus bi kirikus ja vallavanema Laste pühapäevakool 19. detsember pidulik vastuvõtt Rannarahva Viimsi vabakoguduse kirikus Jõuluhommikud Viimsi kooli 31. detsember kell 14.30 muuseumis Vana-aastaõhtu jumalatee- õpilastele 11. jaanuaril kell 13 Aastavahetuse ilutulestiku teeme ise! nistus armulauaga Osaleb kirikuõpetaja Mikk Jumalateenistus armulauaga 21. detsember kell 14.30 EELK Randvere Peetri kirikus Leedjärv IV advendi jumalateenistus Koguduse õpetaja Mikk Vana-aasta ärasaatmine Viimsi keskkoolis Leedjärv armulauaga 31. detsembril kell 17 31. detsembril. EELK Viimsi Püha Jaakobi EELK Randvere Peetri kirikus Vana-aasta õhtu jumalatee- 19. detsember nistus kirikus Kogunemine kl 23.30–00.00 Jõuluhommik koos jõuluva- 21. detsember kell 16 Koguduse õpetaja Mikk naga Leedjärv 11. jaanuar kell 14.30 ajaloolisel sadama-alal. Randvere eakate jõulupidu Püünsi koolis EELK Viimsi Püha Jaakobi Jumalateenistus koos lauluklubiga Süütame lõkke. kirikus EELK Randvere Peetri kirikus 19. detsembril kell 19 Randvere päevakeskuses Kaasa võtta hea tuju, soojad riided ja Kontsert: Teaduste akadee- 31. detsember kell 21 Info: Marje Plaan, Viimsi val- mia meeskoor ja Harjumaa 22. detsember Vana aasta ärasaatmine ja la kultuuritöö koordinaator lisaks, mida vajalikuks pead. poistekoor Fotonäituse „Noorte Viimsi” uue aasta vastuvõtmine tel 606 6866 EELK Viimsi Püha Jaakobi avamine Prangli saarel e-post [email protected] MTÜ Tammneeme külaseltsi juhatus kirikus Viimsi noortekeskuses Eelregistreerimisega kuni www.viimsivald.ee 12 19. detsember 2008 Täiendavast ravimihüvitisest Eesti haigekassa ravimite võeta arvesse käsimüügiravi- hüvitise suurus. 10 000 krooni loetellu kantud ravimite pu- mitele ja soodustust mitteoma- puhul on seega selleks sum- hul maksab kindlustatud isik vatele retseptiravimitele tehtud maks 2000 krooni. apteegis enamikul juhtudel rahalisi kulutusi. 2. Patsiendi tasutud summa ula- Täiendava ravimihüvitise ainult osa ravimihinnast. tub 10 000–20 000 kroonini. arvutamise aluseks on summad Ülejäänu hüvitab apteegile Siin tagastatakse patsiendile vahemikus 6000–20 000 kroo- 10 000 krooni ületatavast sum- haigekassa. ni. Sellesse summasse ei ar- mast 75%. Näide: patsiendi vestata patsiendi tasutud oma- osa kalendriaasta jooksul on Siiski peavad osa patsiente, osaluse määra, mis on 100%, 18 000 krooni, seega 18 000– kelle raviskeemides on kallid 90% ja 75% soodustuse puhul 10 000 = 8000 krooni ning ravimid või kes põevad kroo- 20 krooni ning 50% soodustuse sellest 75% on 6000 krooni. nilisi haigusi ning tarvitavad puhul 50 krooni. Samuti ei lähe Sellele lisandub eelnevalt seetõttu ravimeid pika aja väl- arvesse summad, mis ületavad 10 000 krooni eest arvestatud tel või kasutavad mitmeid ravi- piirhinda või hinnakokkulep- 2000 krooni. Seega on juhul, meid kombinatsioonis, tasuma pes märgitud hinda. kui patsient on kalendriaasta nende eest märkimisväärselt Hüvitise saamise eelduseks jooksul ise tasunud 18 000 suuri summasid. Seetõttu ot- on, et inimene on ise kalendri- krooni, ravimihüvitise suuru- Ravimihüvitise arvestamisel ei võeta arvesse käsimüügiravimitele ja soodustust sustati vastavalt ravikindlustu- aasta jooksul tasunud soodus- seks 8000 krooni. mitteomavatele retseptiravimitele tehtud rahalisi kulutusi. se seadusele alates 1. jaanuarist retseptidega ostetud ravimite • tuua avaldus haigekassa vestamisel lähtutakse alati Kogu info apteegist ostetud 2003 hakata maksma patsienti- Kuna täiendavat ravimihüvitist eest üle 6000 krooni (arvesta- klienditeenindusbüroosse, soodusravimite kohta sisaldub dele täiendavat ravimihüvitist. makstakse kuni 20 000 kroo- kindlustatud inimese kogu des eelloetletud tingimusi). haigekassa elektroonilises and- Täiendava ravimihüvitise ni ületavate summade eest, on • saata avaldus digitaalselt kalendriaastal tehtud kulu- mebaasis ja selle alusel toimub summad on kasvanud aasta-aas- Kuidas toimub patsiendil võimalik kalend- allkirjastatuna haigekassa tustest. praktilisel riaastas saada ravimihüvitist klienditeenindusbüroosse Esitatud avalduse alusel ka täiendava ravimihüvitise ar- talt, nii on haigekassa 2008. aas- vutamine, seega ei pea patsient ta üheksa kuu jooksul täiendavat ravimihüvitise maksimaalselt 9500 krooni. e-posti teel. kontrollib haigekassa igal aas- Selleks, et saada ravimihü- muretsema apteegitšekkide ravimihüvitist välja maksnud Täiendava ravimihüvitise taot- tal kord kvartalis kindlustatud arvutamine? vitist, tuleb haigekassale esitada esitamise pärast. 1335 isikule summas 5,14 mil- lemise avalduse blankett on isiku ravimitele tehtud kulutusi vastav taotlus. Ravimihüvitise Kindlustatud isiku ja ka jonit krooni (keskmine hüvitatav Arvestus toimub kahes etapis: saadaval haigekassa kliendi- ning õiguse tekkimisel hüvitab taotlemiseks piisab, kui kindlus- haigekassa ravimikulu ülevaa- summa inimese kohta on olnud 1. Patsiendi tasutud summa ulatub teenindusbüroodes, Eesti Posti need täiendavalt, kandes hüvi- tatud isik või tema seaduslik esin- det saab haigekassa anda alles 3850 krooni), mis 28% suurem 6000–10 000 kroonini. Siin on postkontorites ning haigekassa tise: daja on ühe korra vastavasisulise peale täiendava ravimihüvitise kui möödunud aastal samal ajal. arvestuse aluseks 6000 krooni kodulehel. avalduse haigekassale esitanud. • kindlustatud isiku panga- taotluse esitamist. Küsimusele, Täiendava ravimihüvitisega ületatav summa, millest isiku- Kui avalduse esitab kindlus- Avalduse esitamiseks on kontole või, kas on mõtet taotlust esitada, hüvitab haigekassa kindlustatud le tagastatakse 50%. Näide: tatud isiku seaduslik esindaja, järgmised võimalused: • haigekassas vormistatud soovitame alati seda teha, sest isikule täiendavalt teatud osa patsiendi osa kalendriaasta peab ta sellele lisama koopia kirjaliku avalduse alusel ainult nii on võimalik soovitud kalendriaasta jooksul apteegist jooksul on 8000 krooni, see- • Kodanikuportaali (https://por- esindusõigust tõendavast do- infot saada. haigekassa ravimite loetelusse ga 8000–6000 = 2000 kroo- taal.riik.ee/x/kodanik) kaudu, kumendist. kolmanda isiku pangakon- kantud ravimite (soodusravimi- ni ning sellest 50% on 1000 • saata avaldus posti teel hai- Avaldust võib esitada tole või, Malle Vahtra te) ostmiseks kulunud summast. krooni. See 1000 krooni ongi gekassa klienditeenindusbü- kogu kalendriaasta vältel ja • kindlustatud isiku seadusli- Eesti haigekassa Harju osakonna Ravimihüvitise arvestamisel ei antud juhul täiendava ravimi- roosse, täiendava ravimihüvitise ar- ku esindaja pangakontole. usaldusarst Lugupeetud Viimsi elanikud!

Detsembris on Viimsi Market lahti kõikidel tavapäevadel 10–22.

Pühade ajal on kauplus avatud järgnevalt: 24.–26. ja 31. detsembril 10–20 1. jaanuaril 12–22

Ootame teie kondiitri- ja kulinaariatoodete ning peolaudade tellimusi. Nädalalõppudel ootavad hinnaüllatused! Pakume ka uusi kulinaariatooteid!

Kaunist ja rahulikku jõuluaega kõigile! Teie OÜ Toom Kauplused Viimsi Market 19. detsember 2008 13 Sport 4. detsembril Viimsi huvikes- Austraalias peetud veteranide kuses toimunud valla pari- maailmameistrivõistlustel se- mate sportlaste ja treenerite liliujumises 100 m hõbe- ning autasustamine langes kenas- 200 m pronksmedali. Viimsi parimaks naissport- ti kokku uuendatud kultuuri- laseks tunnistati Ave Karp, keskuse avamisega. Just siit kes karates saavutas Euroopa sai alguse ka taasloodud üks meistrivõistlustel naiste kata’s Viimsi valla traditsioon, mis hõbemedali. Parima võistkonna kestab tänaseni. auhinna sai spordiklubi Viimsi HC B-vanuseklassi poiste käsi- Aastast 1994 on säilinud pilt, pallivõistkond, kes Eesti meist- kus peal 30 tublit sportlast ning rivõistlustel tuli kolmandale vallaametnikku, pildi keskel kohale. Juba aastaid on esile Ants-Hembo Lindemann. Mõ- toodud ka tublim spordipere, nedki neist on jäädavalt läinud, tänavu osutus selleks perekond kuid on ka kolm n-ö pikaealist Bachmann. Selles peres on kõik sportlast – Andre Aduson, Val- lapsed veega sina peal. Suure- dur Kahro ja Kai Mererand–, mad vend ja õde on purjetajad kes pildil ka tänavu. ning väiksemad püüavad sa- Sel aastal ei tulnud tublimatel muti vee peal püsida, seda küll kätt suruda mitte kolmkümmend, ujumist õppides. Ilma tublide vaid sadakolmkümmend korda ja vanemate tugeva toeta pole ka selle töö tegi ära abivallavanem tublit spordiperet. Endel Lepik. Mererikkale valla- Esimest korda sai tunnustatud le kohaselt on meil palju tublisid ka neid inimesi, kelleta poleks purjetajaid, nagu International Püünsi tenniseväljakud nii head MOTH-klassis juunioride maa- kui nad suvel meil on. Peaaegu ilmameistriks tulnud Sten Mark kümme aastat on Heino ja Helju Bachmann, kes sai ka selle aasta Holm ennastsalgavalt hoolda- parima meessportlase tunnustu- nud meie valla esimesi ja vast se, purjelaua vabastiilis juunio- ka ainsaid liivasavi-väljakuid. ride maailmameistriks tulnud Jätkugu teil jõudu ka edaspidi! Christofer Kalk, maailmameistri- Tunnustati ka treenereid, kõige Spordiüritustest tulemas võistlustel Melges24-klassis jaht marulisema aplausi teenis välja Lenny meeskonnas amatööridest purjetamistreener Rein Ottoson. 20. detsember 10.00 10. jaanuar 10. jaanuar 15.00 neljanda koha saavutanud Maiki Rikkaliku ja maitsva suupiste- Viimsi 5. heategevuslik Harjuma meistrivõistlused Viimsi karikavõistlused Saaring ning veel terve hulk noo- laua eest hoolitses AS Tampe. kahereketiturniir ning noorte A-kl (s.1992– ergomeetrisõudmises ri tublisid purjede all seilajaid. Viimsi spordihall 1993) ja B-kl (s.1994– Viimsi spordihall Kõikidele sportlastele, tree- Registreerimine 1995) meistrivõistlused Korraldaja: spordiselts Aasta tegija sümboolse tiitli neritele ja teistele toetajatele spordihallis või e-postil sai aga Viimsi kooli ujumisõpe- kaunist jõuluaega ja tulemusri- [email protected], sisekergejõustikus Marathon taja ja Viimsi Veeklubi treener kast uut aastat! [email protected] Tallinn Bruno Nopponen, kes sel su- Korraldaja: Viimsi Korraldaja: Harjumaa vel ujus esimesena üle Soome Tiia Tamm vallavalitsus, Viimsi spordihall spordiliit lahe, eelnevalt saavutas ka Viimsi valla spordikoordinaator Harjumaa 2008. a koolidevahelised meistrivõistlused

Meistrivõistluste kompleks­ murdmaateatejooksus, jalg- si keskkool võistles viiel alal. Keskkoolidest parim oli kokkuvõttes 13. koha, siis sel seevastu loovutas eelmise aas- arvestuse koondtabel sai pallis, korvpallis, rahvaste- Jalgpallis saavutatud 6. koht, tänavu Saue gümnaasium. aastal ilmselt tänu tublidele taga võrreldes kolm kohta. aasta lõpuks punktid pea- pallis, kergejõustikus ja vii- korvpallis 9. koht, rahvastepal- Põhikoolide arvestuses osa- ujujatele tõusti pärast viimast Tiia Tamm aegu täis, suur tühi rida jäi mase alana teateujumises. lis ning kergejõustikus 5. koht les Püünsi kool vaid võrk- ala kolm kohta, Püünsi kool ning tubli lõpuspurdina võit pallis (5. koht) ning jalgpal- vaid teatesuusatamise koha teateujumises andsid punkti- lis (7. koht), kokku koguti Keskkoolide/gümnaasiumide peale. Kokku said koolid sel summaks 129 ning 10. koha, 50 punkti ning saavutati 17. rühmas oli osalejaid 20 koolist, aastal omavahel mõõtu võt- Loksa I keskkooli ja Kallavere koht. Kui eelmisel aastal saa- põhikoolide rühmas 24. Viim- Heategevuslik ta seitsmel alal: võrkpallis, keskkooli vahele. vutas Viimsi keskkool üld- kahereketiturniir 20. detsembril algusega kl 10 Viimsi spordihallis (Sõpruse tee 5) Viimsi valla Üritus toetab kodutute loomade varjupaika. Mängitakse üksikmänge kahel alal: meistrivõistlused korvpallis sulgpall ja lauatennis Registreerida saab meili teel [email protected] Viimsi valla meistrivõistlu- si I, Viimsi Veteranid ja BC Mardid, koosseisus Mart Kan- Indrek Koort, Ants Susi, Ivar (Tiia Tamm), [email protected] (Toomas seid korvpallis juba kajas- Tammekännu, teises alagrupis gur, Kaupo Roos, Dan Nurmik, Siimar ja Sulo Schipai. Hõbe- Hansar), [email protected]; telefoni teel tati eelmises lehes võitja- mängisid omavahel kahel vii- Alo Kudeviita, Are Kudeviita, medalid pandi kaela BC Haab­ 520 6406 (Lennard Tuulmets), Viimsi spordihallis masel aastal võitjakarika väl- Ago Võsu, Urho Juhansoo ja meeskonnast tehtud pildiga. neemele koosseisus Kristjan ja kohapeal enne ürituse algust. ja teeninud BC Haabneeme, Mihkel Kaasi punktiarvega Urm, Sven Freiberg, Andrus Lisaks veidi ka statistilist korvpalliklubi Viimsi II ja BC 57 : 43. poolt. Väljaots, Andri Väljaots, Kai- Mängimine toimub mitmes vanuserühmas: Mart. Kahjuks kujunes BC Finaalmängus olid vasta- do Groos, Raldi Vellau, Mar- Tammekännu korvpallipäev misi vanad rivaalid – korvpal- neiud kuni 17 a gus Herman, Martin Ervin ja Registreerus kuus meeskon- poolikuks. Pärast väljakule liklubi Viimsi Veteranid ning naised kuni 34 a Raivo Lindsaar. da ja meister selgus ühe pika jooksmist ei jäänud varumees- BC Haabneeme. Mäng oli nii seeniorid üle 35 a päevaga. Korraldaja, korvpal- te pingile ühtki hinge ning pi- tasavägine, et nõudis lisaaega. Korvpalliklubi Viimsi sai liklubi Viimsi, kasutas sama kapeale jäi elavjõudu napiks. Lõpptulemusega 56 : 51 jäid ühtviisi hästi hakkama nii kor- noormehed kuni 17 a süsteemi mis eelmiselgi aastal: Nii jäigi nende osaks viimase sel aastal peale Viimsi Vetera- raldamise kui ka osalemisega, mehed kuni 39 a ennelõunal mängud alagrup- mängimine, viiendaks jäi korv- nid koosseisus Anti Kalle, Ta- palju tänu eelkõige Tanelile ja seeniorid üle 40 a pides ning pärastlõunasel ajal palliklubi Viimsi II. 3.–4. koha nel Einaste, Teet Tiisvelt, Gui- Teedule. kohamängud ja finaal. mängus kohtusid korvpalli- do Kundla, Jaak Laanemets, Osavõtutasu on 100 krooni, mis kogu ulatuses Esimesse alagruppi sattusid klubi Viimsi I noormehed ja Sulev Luiga, Mihkel Saarend, Tiia Tamm läheb kodutute loomade abistamiseks. mängima korvpalliklubi Viim- võistkond Mart. Medalid said Taivo Liigend, Kristian Kalle, Viimsi valla spordikoordinaator 14 19. detsember 2008

KUULUTUSED

 Liuguksed ja garderoobid.  Müüa soodsalt jõulukuus- [email protected] või Hinnad soodsad. Garantii. ki ja -oksi. Tel 5345 9351, Kooli tee 33, 74013 Püünsi Tel 502 9075. 512 1421. küla, Harjumaa. Info telefo-  Ehitus- ja remonditööd. Sise­  Müüa laias valikus ilutules- nil 606 6919. viimistlus. Terrassid, sauna tikke (ka profitehnikat!) ko-  Ahjude, kaminate, sooja- puitosad jms. Tel 5664 6709. jutoomisega. Tutvu toodete- müüride ja pliitide valmista- ga: www.hansatuled.ee (üle-  Teostame elektritöid. Töö mine. Tel 5615 7241. val ka videod). Sulle veel kiire ja kvaliteetne. Helista-  Plaatimistööd. Kvaliteet ja ga- soodsamad hinnad! Kontakt: rantii. Tel 5661 5154, Kaidar. ge julgesti tel 5396 1468. Eero, tel 5554 7564.   Metalli koristamine, prügi ko-  Scotland Yard Viimsis otsib Teostame muruniitmist, he- ristamine ja äravedu. Koorm­ nõudepesijaid ja koristajaid. kilõikust, puude raiet ja hal- vedu väikekaubikuga. Tel Helista telefonil 653 5180 jastusega seotud töid. Tel Kaluri tee 3 5695 7713. Aleksander. (E-R 9–17). 5563 7666. VIIMSI INGELLIK JÕULUILU  Liuguksed ja riidekapid teie  Püünsi kool vajab logo-  Professionaalne iluteenuste kooli- UUEST ILUSALONGIST UUS kampaania! mõõtude ja soovide järgi. Tel peedi ja muusikaõpetajat taja pakub oma teenuseid Viimsi 522 1151; www.nagusul.ee. (kooli lasteaiaosasse). Aval- keskuses sulle sobival ajal. Kvali- 8-s pizza tasuta! INGLIROOS  Müüa kuiva küttepuud (30– dus, CV ja kvalifikatsiooni teetsete geelküünte pealepanek ja RANDVERE TEE 17 (FORTUMI MAJA) 50 cm) konteineris, 690.–/rm tõendavate dokumentide hooldus ning augustamine. Info koopiad saata aadressile tel 509 1852, Katrin. AVAME DETSEMBRIS koos kohaletoomisega. Tar- neaeg lühike. Tellimine tel VALI LEMMIKHOOLITSUSED 5340 8290. WWW.INGLIROOS.EE  Müüa korralikku küttepuud Tee ise oma kallitele kingitusi! Viljandist: jalakas, kastan, Viimsis Kaluri tee 3 on avatud pappel, haab, lepp jt leht- käsitöövahendite kauplus puud, mis lõigatud/lõhutud 40 ja 50 cm halgudeks. Hind TASUTA lastehoid 550–650 kr/rm. Kohalevedu Põnnipesa Lastekeskuses! 4–5 tuumi korraga ja hinnali- sata. Tel: õhtul 603 2107, päe- PISTE Lisainfo: www.pesa.ee val 5646 5974, 5656 1001. Kõik vajalik kudumiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks, viltimiseks, ehete valmistamiseks ja rõivaste kaunistamiseks (litrid, pärlid LASTEAED-PEREKLUBI ja swarovski kristallid). Töötoad. Teostame kere ja värvitöid Vajadusel teeme käsitöö sinu eest. ALATES JAANUARIST sõidu ja pakiautodele. Kauplus avatud: TeemeTeostame koostööd kere kindlustusseltsidega. ja värvitöid Põnnipesa Lastekeskuse pidudel uued hinnad: Väikese Päikese PEREKLUBIS E ja K 18.30–21.30 950.– E-R 10.00-19.00 sõidu ja pakiautodele. T ja N 18.00–21.00 1000.– JOOGAKLUBI teisipäeviti 2-7 aastastele ja täiskasvanutele Teeme koostööd kindlustusseltsidega. AKROBAATIKA neljapäeviti 4-7 aastastele L 11.00-17.00 R 18.00–21.00 1300.– L ja P 10.00–13.00 1000.– Telefon: 608 4113 Asume Viimsi haigla vastas. 14.00–17.00 1300 .– Ootame Teid! 18.00–21.00 1300.– www.lasteklubi.ee Põnnipesa pidu saab broneerida: www.pesa.ee

Aastalõppu sobilik Monu aromaatne näohoolitsus (495 kr) puhastab, koorib, silub

ja masseerib. Lisaks tehakse samal ajal kätemassaaži ja kingitusena korrigeeritakse w

kulmujoont ning lisatakse kulmudele ja ripsmetele värvi. w w

Selleks et mahtuda tõeliselt väikesesse musta kleiti, soovitame garanteeritud . i

tulemustega Monu salendavat kehamähist (749 kr). Kaotatud sentimeetreid n

g l

mõõdad juba pärast esimest hoolitsust! Kasuta aastalõpu kiiret aega hästi ja i r

võta mähise mõjumise ajal juurde silmade erihoolitsus, kus seerum, massaaž ja o o

sügavniisutav mask kaotavad kortsukesed ja väsimuse (tavahind 45 min 399 kr, s .

kehamähise nautijale ainult 199 kr). e e Sussi sisse sobib soetada väga hea hinnaga pinguldav näokreem Firming Moisturiser (335 kr) või ingellikult roosa meigikott, milles peitub tervelt 7 toodet täiuslikuks nahahoolitsuseks (915 kr).

Sinu juuksevärv jääb täpselt sellises toonis, mis kaunid silmad esile toob. Meie kogenud juuksurid lisavad õigele värvile särtsaka lõikuse ja oledki ingellikult kaunis. Vali lemmikhoolitsused: www.ingliroos.ee 10. jaanuaril200 9 .a. kell 1 5 .00 Broneeri: tel 655 0799 Tule meie juurde Fortumi majja Randvere tee 17. X Viimsi lahtised karikavõistlused E–R 10–20 ja L–P 11–18 sõudeergomeetril Viimsi Spordihallis ÄRGE TOOGE ISE OMA AUTOT MEILE, VÕISTLUSKLASSID DISTANTS POISID (sündinud 1993 või hiljem) 500 m MEIE TEEME SEDA TEIE EEST * POISID (sündinud 1991 -19 92 ) 1000 m NOORMEHED (sündinud 1989 -19 90 ) 1000 m • AUTOREMONT • MOOTORI JA KÄIGUKAS­ MEHED kuni 75 kg 1000 m TIDE TESTIMINE üle 75 kg 1000 m • MOOTORIREMONT • ABS-i TESTIMINE VETERANID (sündinud 1969 ja varem) 1000 m • dIAGNOSTIKA NAISED 500 m • HOOLDUSVÄLTE • reHVIVAHETUS NEIUD (sündinud 1991 ja hiljem) 500 m ­NULLIMINE • stardimaks õpilastele 25 kr. 14 .00-1 4 .45 registreerimine JA ­RMONT täiskasvanutele 50 kr. 15 .00-1 6 .00 eelsõidud alates1 6 .15 finaalsõidud POOLSAARE AUTO OÜ TOETAJA: INFO: Poolsaare Auto Korraldaja Miiduranna tee 46, Spordiselts Marathon Viimsi tel 605 4400, 5198 0833 * Pakkumine kehtib Viimsi valla piirides ja Tel. 609 6310 www.poolsaare.ee mõistlikul kokkuleppel kliendiga. Vallavalitsus GSM 5646 1195 19. detsember 2008 15

Säästa kuni 70% kütte­ kuludelt! Õhksoojus­ pumpade müük ja paigaldus. Hinnad al 11 750.- Tel 666 1355. www.kodukliima.ee

Jõulukingiks raamat küllusest Hiljuti ilmus kirjastuselt Mekaks uus raamat pealkirjaga „Minu külluse raamat”, mille autor on Viimsis elav Kreet Rosin. Külluslik elu on kättesaadav igaühele, kui vaid osata end sellele lainele häälestada ja seal püsida. Tihtipeale tõmbavad inimesed võrdusmärgi külluse ja raha vahele, kuid tegelikult on küllus palju laiem mõiste, mis sisaldab endas ka raha ehk materiaalset jõukust. „Minu külluse raamat” on praktiline abivahend teel külluslikuma eluni. Selle abil on võimalik harjutada küllusliku elu jaoks üht väga vajalikku oskust – tänulikkust. Autor selgitab ka praeguses hetkes elamise vajalikkust ning andestamise põhimõtteid. Tegu on kauni kinkeraamatuga, mille abil saab oma elu senisest külluslikumaks muuta. See on igati sobilik jõulukingitus nii endale kui ka lähedastele, kellele külluslikumat elu soovite. Kaunist jõuluaega ja head lugemist!

VIIMSI PILJARD

Sõpruse tee 9, Viimsi, Hotell Athena 0 korrus www.viimsipiljard.ee Kontakt/Contact:6090264 [email protected] 16 19. detsember 2008

Liuguksed Liugustega kapid Garderoobid Projektist paigalduseni

Rohuneeme tee 1, Haabneeme. Tel 504 9719, faks 623 2656, e-post [email protected], www.liuguksed.ee

Suur valik Husqvarna

kettsaage Autovaruosade müük Autoremont, õlivahetus Rehvide müük ja paigaldus Murutraktorid Aia- ja metsatehnika müük ja remont + lumesahad Muruniidukite hooldus ja remont Robotniidukite müük Lumepuhurid Rohuneeme tee 2 Haabneeme, Viimsi vald tel 6 090 351 E-R 8.30 - 18.00 L 10.00 - 15.00 Husqvarna - paljude meelest parim! e-post [email protected] www.haaber.ee

KAUBANDUSKESKUS