DOCSLIB.ORG

Kallid Viimsilased! Dokumendid, Fotod, Kirovi Kolhoosi Moraalse Premeerimise Esemed, Aumärgid, Töövormid Ja Muu Jõulud on Ukse Ees

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kallid Viimsilased! Dokumendid, Fotod, Kirovi Kolhoosi Moraalse Premeerimise Esemed, Aumärgid, Töövormid Ja Muu Jõulud on Ukse Ees Mets vajab hooldamist. >> Loe lk 6–7. Tiraaž 7190 nr 38 (267) 19. detsember 2008 Piparkoogi-maania Viimsi koolis. Loe lk 3. Viimsi vald tähistab taasasutamise aastapäeva Viimsi vallal, nagu enamikul Eesti omava- litsustel, on kaks sünnipäeva. Viimsi valla asutamise kuupäev on 11. mai 1919. See- ga järgmise aasta mais tähistab meie vald oma 90. juubeliaastat. Pärast nõukogude aega algas Viimsi valla uus aeg 20.detsembril 1990, kui Eesti ülemnõuko- gu presiidiumi esimees Arnold Rüütel kirjutas alla vallaõiguste taastamise tunnistusele. Viim- si sai selle ühe esimesena Eestis ning esime- sena Harju maakonnas tänu praeguse valla au- kodaniku ja tollase vallavanema Ants-Hembo Lindemanni eestvedamisele. 21. detsembril 2008 tähistab Viimsi vald oma taasasutamise 18. aastapäeva. EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus leiab aset IV ad- vendi tänujumalateenistus. Kaastegevad on koguduse kammerkoor, dirigent Andrus Kalvet, Viimsi muusikakooli puhkpillimängijad ja külalisena Rolf Roosalu. Sel aastal on SA Viimsi Muuseumid koos- töös Viimsi valla kirikukogudustega advendiaja jumalateenistustel korraldanud advendi- ja jõu- lulaulude ühislaulmisi. Nõnda tehakse ka 21. detsembril ja kogu publikut kutsutakse julgelt kaasa laulma. Viimsi vallavolikogu aseesimees Mari-Ann Kelam ütles naljatamisi, et siis saa- vadki kõik soovijad advendi ajal harjutada ja jõuludeks laulud selgeks õppida. Ott Kask kultuuriameti juhataja S. M. Kirovi kalurikolhoosi teemalise näituse ettevalmistamisega vajab 14. detsembril oli Viimsi huvikeskuses Lepatriinu teatri jõuluetendus. Selle järel tuli lastele külla jõuluvana. Foto Arvi Kriis Rannarahva muuseum endiste kolhoosnike abi. Oodatud on Kallid viimsilased! dokumendid, fotod, Kirovi kolhoosi moraalse premeerimise esemed, aumärgid, töövormid ja muu Jõulud on ukse ees. Mul on hea meel, et pühad saabuvad ka meie laps. Kõrge sündivus on Viimsi ilusa Eesti, mida nad hoidsid ras- äsja valminud Viimsi Püha Jaakobi kirikus. See hoone on viimsilaste omapära. See on ka eeskuju ter- kete aegade kiuste ja usaldavad ainult Kirovi kolhoosile omane ühine töö. vele kodumaale. Sellega oleme nüüd meile hoida. Eestist ees. Kas oleme osanud seda hin- atribuutika. Möödunud aastal pühitseti Eestis sesse kasvanud. Oleme praegu veel Tõsi, nüüd on aeg mõista, et se- nata? Kooskõla paberite vahel on vaid kolm luterlikku pühakoda. väiksemad kui Rakvere ja Viljandi, niste saavutuste pöördküljeks on vajalik, kuid määratult vajalikum Kutsume randlasi üles kirja panema Kaks neist asuvad Viimsis: Viimsi kes on Eesti linnade seas elanike- sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemi- on kooskõla inimeste vahel. See on ne. Selle kahandamise kõige mõ- kirik ja Rohuneeme kabel. Viimsi arvult 6.–7. kohal, kuid juba suure- õiglus sõna parimas tähenduses. mälestusi endistest aegadest. kirik on üldse esimene sõjajärgsel mad kui Valga ja Haapsalu. jusam viis on aga investeerimine Mitte õiglus paberil, vaid õiglus ajal püstitatud uus luteri kirik Ees- Viimsit on ikka peetud isepäi- haridusse. Viimsi ehitab koole ja inimestes. Meil on veel, mida õp- Eriti on oodatud mälestused tis. seks. Aga siin elavad ka paljud toetab lasteaedu. Lapsed on meie pida ja omandada. Meil, viimsilastel, on aga enne Eesti edukamad inimesed. Meil probleem ja nad on ka meie mure- Lubage mul nende mõtete val- elust piiritsoonis, samuti jõule vaja pidada veel üks sünni- on oma saadik Europarlamendis ja de lahendus tulevikus. Lapsed on guses soovida teile kõigile häid päev: taasloodud Viimsi vald saab oma Euroopa Komisjoni asepresi- ju need, kes meid ülal peavad, kui saabuvaid jõule! sundevakueerimised sõjaväe jalust 18aastaseks. Praegu oleme veel dent. oleme eakad. teismelised. Selles eas alles oma Kas oleme rikkad? Jah, sest Aga kuidas elab meie vanem Haldo Oravas nii saartelt kui ka randadelt. vigadest õpitakse. Oleme pikku- meil sünnib igal tööpäeval üks põlvkond? Neile võlgneme selle vallavanem 2 19. detsember 2008 Mis teeb jõuluõhtul aastale tagasi vaadates kõige rohkem südame soojaks? Jan Trei, abivallavanem Kristo Kallas, vallasekretär Kõige rohkem teeb jõuluõhtul aastale taga- Aasta 2008 on just nagu iga teinegi aasta, päevale järg- si vaadates südame soojaks 2008. aastal neb päev ning kuule kuu. Ometi aga tehakse aasta lõp- vallarahva jaoks tehtud investeeringud pedes tagasivaateid. Kes minevikku ei mäleta, elab tu- valla infrastruktuuri. levikuta! Rõõm tõdeda, et oleme ehitanud 2008. aas- Väga kiirelt ja lühidalt öeldes annavad südamesoojust ümb- tal vallateid 25 miljoni krooni eest. Südame ritsevad head inimesed. Samas küsimus on oma vormilt liht- teeb veel soojaks see, et oleme hüvitanud valla ne, kuid sisult hõlmab kõike, millesse end igapäevastes tege- põliselanikele vee- ja kanalisatsioonitrassidega mistes sätime või millesse tahtmatult satume. liitumisi 8,5 miljoni krooni eest. See tähendab, et Töös hindan kõige rohkem toetavat kaadrit, kelleta jätkaksin oleme õnnelikuks teinud 45 leibkonda ning kinkinud ilmselt aastaid praktiseeritud õhtuseid ületunde. Tõsi, inimesi on neile tasuta moodsa tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. v ä g a erisuguseid ja päris muretuks ei saa siinset tööpõldu pidada, ent mitmesugu- EL Ühtekuuluvusfondi projekti raames oleme 2008. aasta jooksul sed olukorrad ja inimesed lisavadki vürtsi ning pakuvad üha uusi väljakutseid. Seni, kokku rajanud Euroopa raha eest üle 60 km uusi vee- ja kanalisatsiooni- kuni inimene suudab tõmmata probleemi ja väljakutse vahele võrdusmärgi, on lootust torustikke. sisemiseks rahuloluks. Oleme olnud ka keskkonnahoidlikud ning rajanud kolm jäätme- Ümbritsev majanduskeskkond on paratamatult mõjutanud ka siinseid tegemisi. Töö- jaama: valla mandriosas Pringi külla Vanapere teele, Naissaarele ja koormus ei ole küll vähenenud, kuid tegevusvaldkonnad ilmutavad muutumise märke. Pranglile. Jäätmejaamade rajamise eesmärk oli jäätmete liigitikogumi- Rasked ajad kutsuvad esile uut mõtlemist ning võimaldavad luua uusi väärtusi. Kum- ne ja infrastruktuuri arendamine ning jäätmetest põhjustatud keskkon- maline, aga ka selle üle on põhjust rõõmustada. Julgen väita, et Eesti areng viimastel na saastamise vältimine ja vähendamine tänapäevaste jäätmekäitluspõ- aastatel on olnud kunstlik ning üllatav, et see niigi kaua kestis. Madalseis paneb aga himõtete rakendamise kaudu. rohkem pingutama ning just seda on vaja meile üksikult, valla tasandil ja ka kogu Ees- Oleme valgustanud 288 uue välisvalguspunktiga Viimsi valda, et tile tervikuna. vallas oleks enam valgust. Samuti oleme ostnud 11 uut bussiootepavil- Korrapäraselt ladestatud telliste hulk maanteeäärsel tühermaal on tugevalt kahane- joni, et vallaelanikel oleks mugavam bussi oodata. nud, „buum” asendub sõnaga „ruum” ning inimesed hakkavad üha enam väärtustama Väga hea meel on, et oleme saanud vallale juurde ühe suurürituse, oma elukeskkonda. Samas tuleb tõdeda, et nõukogude ikkest pääsenud inimeste asjade- mis aasta-aastalt kogub viimsilaste seas üha rohkem populaarsust – hullust murda ei ole sugugi kerge ning muutused sünnivad raskelt. Seda enam on hea- Viimsi turvalisuspäev. meel näha aastast aastasse järjekindlalt heategevusse ning eelkõige noorte arengusse Rõõmu teeb ka juba teist aastat kenasti juurdunud ja noorte viim- panustavate inimeste ja organisatsioonide särasilmset tegutsemist. sikate poolt vastuvõetud koolibussiprojekt koostöös Tallinna linnaga. Isiklikus plaanis teeb aga südame soojaks järjekordne juurdekasv õeperre. See oli Tõesti loodame, et see aitab natukenegi leevendada ummikuid hommi- vaieldamatult 2008. aasta tippsündmus. Lapsed on toredad ja teevad meele rõõmsaks kusel Pirita teel. isegi lastetul vallasekretäril. Endel Lepik, abivallavanem Tähve Milt, vallavalitsuse liige, Mööduvale aastale tagasi vaadates rahandusameti pakub eelkõige rahulolu see, et juhataja suutsime käivitada uue lasteaia ja koolihoone ehitamise. Täna elame teadmises, et 2009. aasta Vaadates finantsaastat sügisel on meie lastel võimalus 2008, oleme tegelikult alustada kooliteed uues majas hakkama saanud. Aasta ning lasteaia järjekord väheneb 120 tuleb ülejäägiga ning hoo- lapse võrra. Head meelt teeb see, et limata viimaste kuude üldi- hästi on käivitunud lastehoid, pea 80 sest majanduslangusest laekus Toimetus ootab kaastöid ja reklaame lapsevanemat kasutab pakutavat teenust. meie põhituluallikas tulumaks igati e-posti aadressil [email protected]. hästi. Maamaks tuli ka täis. Laen 40 miljonit on sa- Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse Samas jätkub vaatamata majanduslangusele koostöö eralaste- muti investeeringutesse paigutatud. aedadega, sügisel avas ukse Soosepa eralasteaed. või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, Viimsi vald avaneb merele. Valmis sai Leppneeme ja Kel- Erinevalt paljude arvamusest on Viimsi vald likviidne 74001 Viimsi, Harju maakond. nase sadama ehitus. Valminud sadamad võimaldavad korral- nii pankade kui ka rahandusministeeriumi jaoks. Ole- dada turvalist laevaliiklust saare ja mandri vahel. Samamoodi me selle aasta jooksul astunud samme strateegiliste Toimetusel on õigus kaastöid nende avardavad need meie inimeste aktiivse puhkuse võimalusi ning plaanide koostamiseks pika aja jooksul. selguse huvides toimetada ja lühendada. annavad tulevikus võimaluse korraldada purjetamise algõpetust Isiklikus elus on rõõm, et sain abihoone valmis. Lõ- valla lastele. petasin ühe tähtsa ehituse Türil. Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Kultuuriaastale tagasi vaadates on hea meel tõdeda, et tradit- Rahandusega olen nagunii vähemalt 20 aastat seo- Juulis lehte ei ilmu. siooniks on muutunud Nargen Opera festival Naissaarel ja tekki- tud, eks need kogemused kuluvad ka siin Viimsis ära. mas
Load more

Recommended publications
  • Ober-Haus Real Estate Market Report 2019
    REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future.
    [Show full text]
  • Viimsi Use Case
    VIIMSI (EST) A SMART PEDESTRIAN CROSSWALK (SPC) USE CASE STUDY Location: Estonia, Harju County, Viimsi Parish, Lubja-Pärtlepõllu intersection Contact person (client): Imre Saar, senior transport specialist of Viimsi Parish Government Road conditions: 1 + 1 public tarmac road without a safety island, mixed traffic Number of SPC installed: 1 Time from idea to implementation: 26.08.2020 - 29.10.2020 - 8 weeks (now half less) Customer wishes: improvement of pedestrian safety, differentiation of trucks, traffic statistics INTRODUCTION The Lubja - Pärtlepõllu intersection underwent reconstruction in the autumn in connection with the construction of a nursing home and a new road. At the end of October, the domestic company Bercman's Smart Crosswalk (SPC) was installed at the intersection, and now the road crossing between the kindergarten and the new nursing home is much safer.1 The new technological solution is not only a means of alerting road users by means of flashing lights and speakers, but also an intelligent traffic management system that measures and transmits traffic data. The Smart Pedestrian Crosswalk (SPC) installed at Viimsi. LOCATION The SPC is located in a place with an increased traffic risk - between the elderly retirement home and the kindergarten. According to the General Statistics of the Estonian Road Administration, 26% of pedestrian accidents involving minors and 24% of people over the age of 65 occurred in 2019.2 These statistics confirm that this pedestrian crossing and its location are of great importance and need to be made safer by modern intelligent transport systems. Viimsi pedestrian crossing map with strategically important objects and identification areas.3 WORKING PRINCIPLE SPC uses high-definition cameras aimed across the Lubja Road to detect pedestrians and vehicles on the pedestrian crossings.
    [Show full text]
  • Pankroti Põhjused Ja Äri Ümberkorraldamine Ida-Virumaa Pankrotistunud Ettevõtete Näitel Aastal 2013
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool Olga Horn PANKROTI PÕHJUSED JA ÄRI ÜMBERKORRALDAMINE IDA-VIRUMAA PANKROTISTUNUD ETTEVÕTETE NÄITEL AASTAL 2013 Magistritöö Juhendaja: dotsent Aleksandr Miina Tallinn 2015 SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 5 1. MAGISTRITÖÖ METODOLOOGIA ..................................................................................... 7 1.1 Magistritöö uurimis meetodid ........................................................................................... 7 1.2 Uurimise metodoloogia ..................................................................................................... 8 1.3 Teoreetilised alused .......................................................................................................... 9 1.4 Ettevõtete kindlaks määramine ....................................................................................... 10 1.5 Informatsiooni hankimine ............................................................................................... 11 1.6 Järelduste tegemine ja soovituste välja töötamine .......................................................... 11 2. ÄRI LANGUSE JA PANKROTI MÕISTE ..........................................................................
    [Show full text]
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Viimsi Poolsaare Loodusrajad
    VIIMSI POOLSAARE LOODUSRAJAD 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS I Loodusradade kavandamine 2 1.1.Rohuneeme matkarada 3 1.2.Krillimäe matkarada 6 1.3.Leppneeme rada 11 1.4.Mäealuse põhjarada 13 1.5.Tädu nurga matkarada 16 1.6.Tädu väike matkarada 17 1.7.Randvere matkarada 18 II Üldised juhised matkaradade teostamisel 21 III Matkaradade sobivus riiklikule õppekavale vastava loodusõppe läbiviimiseks 25 LISAD 1 Sissejuhatus Käesolev töö on teostatud Viimsi Valla tellimusel lepingu nr 2-10.1/25 alusel. Vastavalat lepingule oli Töö eesmärgiks: olemasoleva situatsiooni ja looduskasutajate selgitamine ning seire (I etapp); projektsioon tegelike infrastruktuursete ja looduslike võimaluste kaardile (II etapp); olemasoleva situatsiooni ja tulevikusoovide ning tegelike võimaluste sünteesi tulemusena esialgse puhkemajanduse teemaplaneeringu koostamine (III etapp); esialgse puhkemajanduse teemaplaneeringu täpsustamine, avalik arutelu (IV etapp); puhkemajanduse teemaplaneeringu lõppversiooni koostamine ja esitamine (V etapp). Loodusradade kava (edaspidi LRK) koostamise eeltööna teostati küsitlus olemasolevate radade külastatavuse kohta (vt. lisa 1). RLK koostamisel viidi läbi 3 suuremat kaasamiskoosolekut: 1) Viimsi külavanemate ümarlaud 12.04.12 - olemasolevate radade ning probleemsete kohtade kaardistamine; 2) Arutelukoosolek Viimsi piirkonna haridusasutuste esindajatega 19.04.12. - kasutatavate radade kaardistamine ning laste õpperadade vajaduste väljaselgitamine, vt lisa 4;(osalejate nimekiri lisa 5); 3) Arutelukoosolek Viimsiga seotud spetsialistidega
    [Show full text]
  • Viimsi Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019-2030
    VIIMSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019-2030 Tellija: AS Viimsi Vesi Töö nr: 213-18 (VII20) Projektijuht: H. Metspalu Koostajad: K. Erimäe, R. Hansen, K. Kärmas Tallinn, 2019 Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 7 2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ....................... 9 2.1 ÕIGUSLIK BAAS .................................................................................................................................. 9 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ....................................................................................................... 9 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid .................................................................................................. 10 2.1.3 Omavalitsuse olulisemad õigusaktid ............................................................................ 10 2.2 LÄÄNE-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA1 .............................................................................. 11 2.3 VIIMSI VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA 2018-2022 ................................................ 14 2.4 PRANGLI SAARE ARENGUKAVA ......................................................................................................... 14 2.5 TAMMNEEME KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013-2023 ............................................................ 14 2.6 PÜÜNSI KÜLA
    [Show full text]
  • Viimsi Vee- Ja Kanalisatsioonirajatiste Ehitus“ Keskkonnamõju Hindamine
    Äriregistri kood 10225846 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel.664 6730, faks 664 6767 E - post: [email protected] Töö nr. E1141 Tellija: AS Viimsi Vesi Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ keskkonnamõju hindamine Aruanne Juhatuse esimees Lembit Linnupõld Tallinn 2008 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 SISUKORD Aruande sisu lühikokkuvõte....................................................................................................... 4 Summary .................................................................................................................................... 6 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 8 1.1. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk ........................................................ 8 1.2. Menetlusosalised ............................................................................................................. 8 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus........................................................................... 10 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus...................... 13 3.1. Kavandatav tegevus....................................................................................................... 13 3.1.1. Veehaare................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lubja Küla Arengukava 2012-2016
    MTÜ Lubja Külaselts Lubja küla arengukava 2012-2016 Viimsi 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE ……………………………………………………………………3 2. KÜLA KIRJELDUS ……………………………………………………………………………………..4 2.1 KÜLA AJALOOLINE TAUST ………………………………………………………………………………………………………..4 2.2 KÜLA PAIKNEMINE …………………………………………………………………………………………………………………..6 2.3 KÜLA LOODUSLIKUD OLUD JA OLULISEMAD LOODUSOBJEKTID ……………………………………………..6 2.4 KÜLA MAJANDUSLIKUD OLUD………………………………………………………………………………………………….7 2.5 KÜLAELANIKKOND JAS INIMKAPITAL……………………………………………………………………………………….7 2.6 KÜLA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR………………………………………………………………………………………8 2.6.1 Suhtlus omavahel ja ümberkaudsete aladega…………………………………………………………………8 2.6.2 Külavanema institutsioon………………………………………………………………………………………………..8 2.7 KÜLA TEHNILINE INFRASTRUKTUUR………………………………………………………………………………………….9 3. KÜLA MUUTUMINE JA ARENGUTENDENTSID…………………………………………….9 4. KÜLA ARENGULISED VAJADUSED…………………………………………………………….10 1. Sissejuhatav kokkuvõte Kohanimi Lubja (Kalckoffen, Kalkugen) tuleneb ilmselt lubjapõletamisest, mida külas tehti veel 19.sajandil. Käesolev Lubja küla arengukava on koostatud MTÜ Lubja Külaseltsi poolt, et märkida ära kiirete muutuste tõttu tekkinud peamised probleemid ja leida neile lahendused. Arengukava koostasid MTÜ Lubja Külaseltsi juhatuse liige ja külavanem Raimo Tann ning külaseltsi liige Merle Tann. Arengukava on avaldatud internetis ja heaks kiidetud külakoosolekul 25.oktoobril 2012.a. Arengukava tegevuste tulemusel on eesmärgiks Lubja küla väljaarendamisel kujundada elukeskkond, mis on turvaline, kus on kaasaegne
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 4. osa Soome laht 4.2 Suurupi poolsaarest Kaberneeme poolsaareni Uuendatud 01.10.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Teine väljaanne juuli 2017 (esmaväljaanne märts 2017) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Eesti lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://transpordiamet.ee/liikuvus-ja-transpordikorraldus/navigatsiooniteave/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
    [Show full text]
  • Viimsi Kohvikutepäev 29
    Viimsi kohvikutepäev 29. juuli, kell 12.00-22.00 Detailne kaart: goo.gl/DL89Uy 1 Äigrumäe kodu-küla kohvik 24 Krügeri kalamaja & Triinu 46 Väikeste Kokkade guljašširestoran Äigrumäe tee ja Liivamäe tee ristis Gurmeesahver Hallikivi tee 23 2 Pihlaka talu kohvik Rohuneeme tee 51 10.00-14.00 Idaotsa küla, Pihlaka talu, Prangli saar 11.00-20.00 47 Storyteller kohvik 3 Jaakobi vahvlikohvik 25 LAHE kohvik Aasa tee 1-1 Nurme tee 2 Vardi tee 13 10.00-00.00 11.00-16.00 26 Kikerpuu Gurmee Staap 48 Siiri terassikohvik 4 Admiral Nelson Kikerpuu tee ringil Tammneeme tee 21A Põldheina tee 5-2 12.00 kuni pakutavat jätkub 12.00-19.00 11.00-16.00 27 Praaga Talu Sinine Maja 49 Aksi kohvituba 5 Toome Šokolaadikohvik Uus Praaga talu, Lääneotsa küla, Prangli Aksi saar Toome tee 13 10.00 kuni viimase külalise lahkumiseni 10.00 kuni päikseloojanguni 11.00-17.00 28 Kodukohvik SUP 50 Nugiste köök ja Kai kodused 6 Pringid Pirukad Tammiku tee 3 küpsetised Tuulepesa tee 6 kell 12:00 kuni külalisi ja pakutavat jätkub Lumemarja tee 14 12.00-18.00 29 Kivineeme kohvik 10.00-22.00 7 Regatt Suur-Ringtee 19 51 Pööningukohvik Koidu tee 12 12.00-19.00 Rohuneeme mnt 40 12.00-19.00 või kuni pakutavat jätkub 30 Laaneserva Lounge 12.00-16.00 8 Heki 6 kohvik Laaneserva 9 52 KKKK Heki tee 6 12.00-21.00 Kelvingi laba-kiigeplats 10.00 - 18.00 31 Roosa Käpp 19.00 kuni kaupa jätkub 9 Luule Jüri Kohvik Metsavahe tee 2 53 Põnnipesa kohvik Teekalda tee 1 12.00-18.00 Marjamaa tee 2 10 Püünsi Piratas 32 Roosa Kvarts 11.00 - 15.00 Rohuneeme tee (Karikakra tee otsa Metsavahe tee 2 54 Nõiaköök
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]