Renovatum Anno 2010
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
2010 Renovatum 2010 Head lugejad! Kolmeteistkümnes Renovatum ilmub Teie ette tavalisest palju mahukamana ja uuel kujul. Kogumiku võr- guväljaandena avaldamise otsus ei tulnud kergelt, sest traditsiooniliselt tegeleb konservaator ainelise pä- randiga ja näeks meelsasti ka kogumikku käega katsutaval kujul. Kultuuripärandi ja sellega seotud teabe laiema levitamise eesmärgil on kogumiku internetti „kolimine“ aga ilmselt protsessi loogiline jätk. Loodan, et lugejate hulga kasvades suureneb huvi kultuuripärandi ja selle hoidmise ning väärtustamise vastu veelgi. Kriste Sibul Ennistuskoda Kanut direktor ENNISTUSKODA KANUT Pikk 2 10123 Tallinn Tel 6446 915 Faks 6313 935 e-post [email protected] www.kanut.ee ISSN-L 1406-8060 ISSN 1736-9150 © Ennistuskoda Kanut, 2010 Toimetaja: Kriste Sibul Keeletoimetaja: Sirje Ratso Ingliskeelsed tõlked: Tiido & Partnerid Keeleagentuur, Raua 35, I korrus, 10124 Tallinn Kujundaja: Maite-M. Kotta Fotod: Ennistuskoda Kanut (kui ei ole märgitud teisti) 2 Renovatum 2010 SISUKORD 1 – SÄILITAMINE 88 / Sirje Kask, Seljametsa muuseumile kuuluva fotoalbumi konserveerimisest 5 / Marike Laht, Hallitusest ja puitu lagundavatest seentest ning nende tõrjeabinõudest Eesti 90 / Tulvi Turo, Köitemeister Karl Haupti luksuslik Vabaõhumuuseumis fotoalbum 1930. aastatest 93 / Enno Rennit, Küllike Pihkva, Ernst Jaaksonile kuulunud Eesti kaardi konserveerimine 2 – UURINGUD JA MATERJALID Ajalooarhiivi ja Eesti Rahva Muuseumi konservaatorite ühistööna 10 / Heige Peets, Tekstiilide konserveerimisest Eestis. Tekstiilide toestamine 98 / Timo Talvik, Buduaarimööbli restaureerimine 18 / Alar Nurkse, Infrapuna reflektograafiga teostatud 101 / Viljar Talimaa, Intarsialaud alusjoonistuste uuringutest Eesti Kunstimuuseumi valitud kunstiteostel 103 / Riin Rohtla, Ühe eestikeelse kooligloobuse restaureerimisest 108 / Jolana Laidma, Kassi sarkofaag ehk muumiahoidja 3 – KONSERVEERIMINE 111 / Markus Samma, Heige Peets, Ülevaade Eesti 28 / Urve Kolde, Ave Tarvas, Larissa Petina, Heige Ajaloomuuseumist Kanutisse konserveerimisele Peets, Raja vanausuliste koguduse raamatukogu toodud vabamüürlaste põlledest, kinnastest ja raamatute ja käsikirjade konserveerimine joonestuslauast 33 / Külli Valk, Ikooni eeskujujoonised – säravad 121 / Ruth Paas, Euroopa lehvik. Kadrioru kunstiteosed või kõnekas materjal tööprotsessist? kunstimuuseumi lehvikute kogu Gavriil Frolovi ikoonitöökoja materjalide põhjal 42 / Vilja Sillamaa, Ikoonide eeskujujooniste konserveerimine 4 – DIGITEERIMINE 49 / Andres Uueni, Martin Sermat, Ikoonide 129 / Kadri Merila, Mari Siiner, Kultuuripärandi eeskujujoonistest reprode valmistamine digitaalsest tagatiskopeerimisest 51 / Marika Mängel, Üüve Vahur, Mari-Liis Paaver, 132 / Rene Haljasmäe, Veebipõhine andmebaas Raja vanausuliste ikoon „Jaakobi unenägu“ „Hällitrükised Eesti mäluasutustes“ 54 / Maria Lillepruun, Signe Vahur, Pia Ehasalu, Ebbe 135 / Andres Uueni, Pilootprojekt: 2D-objektidest Ludwig von Tolli vapp-epitaaf Kaarma kirikust kõrgekvaliteedili ste digitaalsete kujutiste loomine 59 / Signe Vahur, Maria Lillepruun, Pia Ehasalu, Georg 138 / Andres Uueni, Digitaalse ainese pikaajaline Johann von Wrangelli vapp-epitaaf Lüganuse säilitamine kirikust 140 / Andres Uueni, Kultuuripärandi kaardistamiseks ja 64 / Pia Ehasalu, Tallinna Püha Vaimu kiriku juurdepääsu loomiseks algatatud europrojektid kappaltari tabernaakli uurimine ja konserveerimine: pilootprojekt altari seisundi ja konserveerimisvajaduse hindamiseks 5 – MIS TEOKSIL? 74 / Maria Lillepruun, Polükroomne figuur Coloche: ajalooline taust ja konserveerimine 143 / Ruth Tiidor, Konservaatorite kutseomistamine 2003–2010 78 / Signe Vahur, Hanila Pauluse kiriku altari restaureerimine ja selle paigaldamine kirikusse 146 / Kriste Sibul, Arengud konserveerimise terminoloogias 84 / Vilja Sillamaa, Ajaloolised fotoalbumid ja nende ülesehitus 149 / Henno Tigane, Kanuti raamatukogu URRAM-is 3 Renovatum 2010 6 – HARIDUS JA TÄIENDÕPE 152 / Kriste Sibul, Koidu Laur, Koolitused Kultuuriväärtuste Säilitamise ja Restaureerimise Rahvusvahelises Uurimiskeskuses 158 / Alar Nurkse, Sümpoosion paneelalustel maalikunsti konserveerimisest Getty Konserveerimiskeskuses 159 / Üüve Vahur, Kursus maalide struktuurist ja mehhaanilistest omadustest Kopenhaageni Konserveerimiskoolis 160 / Üüve Vahur, Dubleerimiskangaste töötuba Courtauld’ Kunstiinstituudis Londonis 161 / Ingrid Pihelgas, Keskaegsete polükroomsete skulptuuride maalitehnikate kursus Amsterdami- Maastrichti suveülikoolis 162 / Vilja Sillamaa, Kirde-Ameerika Dokumentide Konserveerimiskeskuse õppeprogramm Kesk- ja Ida-Euroopa fotokonservaatoritele 164 / Riin Rohtla, Koolitus paberi puhastamise uutest meetoditest 167 / Maie Valkmaa, Pabermaterjalide taustamiskoolitus 168 / Küllike Pihkva, Seminar kalkapaberi konserveerimisest 170 / Ruth Paas, Kostüümide kollokvium 172 / Heige Peets, Moodsad materjalid mäluasutustes 4 Renovatum 2010 HALLITUSEST JA PUITU LAGUNDAVATEST SEENTEST NING NENDE TÕRJEABINÕUDEST EESTI VABAÕHUMUUSEUMIS Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Vabaõhumuuseumi tee 12 13521 Tallinn [email protected] „Kõik on seotud kõigega“ ja elus loodus nõuab oma (suur-toonesepp Anobium pertinax, majasikk Hy- küsimata, kas meie seda tahame või mitte. Sellest lotrupes bajulus), hallitusseeni (Poria, Gloephullus tulenevalt on hallitusseened ja puitu lagundavad sepiaria), samblikke jm. Näiteks ilmnes laudvood- seened olnud läbi aegade Eesti Vabaõhumuuseumis riga koolimaja lahtivõtmisel pärast voodri eemal- tõsine probleem. On ju ületoodud vanade hoonete damist, et tagaseina palgid olid peaaegu hävinud, adapteerimine uude keskkonda niigi problemaa- kuigi välisvaatlusel oli olukord tundunud rahuldav. tiline, muuseumi geograafilisest asendist tingitud Seega tuli amortiseerunud puitmaterjal suures ula- tihti ebasoodsad kliimatingimused raskendavad tuses muuseumis asendada uuega. vabaõhuekspositsiooni säilitamist veelgi. Hoonete taaspüstitamiseks vajalik asendusmaterjal Eksponeeritavad Eesti maa-arhitektuuri mälestus- oli enamasti toores palk, sest majandustingimused märgid aga väärivad jõupingutusi nende hoidmi- ei võimaldanud varuda ehitusmaterjali tagavaraks seks, sest sisaldavad rikkalikult ajaloolist informat- (1). Sellele lisandusid hoonete asukoha muutusest siooni meie taluarhitektuuri arengu kohta. Eestile tingitud kahjustavad tegurid – põhjuseks erinev on iseloomulikud ainulaadsed taluelamud – rehe- kliima ja suhteline õhuniiskus. majad. Monumentaalsed rehielamud hakkasid ku- Kakumäe poolsaarel asuvas muuseumis valitseb junema ligi 1000 aastat tagasi ja muutusid valitse- väga niiske mereline kliima. Õhku kuivatavate vaks elamutüübiks 17. sajandil. Teatud arengu läbi lõuna- ja idatuulte osakaal on väike. Ka pinnas on teinud rehemaju ehitati veel 20. sajandi alguseski. paiguti väga niiske, sest muuseum asub liivakivist Eesti Vabaõhumuuseumi kaheteistkümnest talu- „kausis“, mille mereäärne kõrge serv takistab vee õuest üheksal seisavadki rehemajad sinna juurde äravoolu. Kuumadel suvepäevadel tõuseb pinnasest kuuluvate aitade, lautade, saunade, sepikodade, veeaur, mille hajumist tuulevaikuse korral takistab heinaküünide, kaevude ja muuga. Ühtekokku on hooneid ümbritsevate puistute liigiline koosseis, Vabaõhumuuseumi 79 hektari suurusel maa-alal kasvukõrgus ja tihedus (palju suuri lehtpuid). Kõik praeguseks 72 rahvaarhitektuuri kogusse kuulu- see halvendas/halvendab puithoonete säilimist, vat hoonet. Neist paljusid on aja jooksul erinevatel kahjustades eelkõige eksponaathoonete alumisi viisidel ohustanud nii hallitus- ja puitukahjustavad konstruktsioone. Nii hakkasidki kooruma problee- seened, vetikad kui ka kahjurputukad. mid, mis on aktuaalsed olnud kogu Vabaõhumuu- seum eksisteerimise aja. Kui esimesed kümmekond aastat tegeldi peamiselt Eelloost algsest asukohast kaasa toodud puidukahjurite tõr- Esimesed kaks eksponaathoonet – püstkoda ja tuu- jega, siis alates 1969. aastast on tulnud tegeleda ka lik – toodi muuseumisse 1958. aastal. Järgnevatel hoonete töötlusega hallitus- ja puitulagundavate aastatel lisandus ridamisi taluhooneid. Neist osa seente vastu. 1969., 1970. ja 1972. aastal töödeldi olid oma algses asupaigas juba mõnda aega kasu- igal aastal küll vaid 3 hoonet, 1973. aastal vajas tamata seisnud ning nende olukord oli üsna halb. aga tõsist antiseptimist hallitusseente vastu juba Sageli olid väga halvas seisukorras ületoodavad lau- 16, 1978. aastal 34, 1979. aastal 26, 1980. aastal 15 dad, mida oli määndanud sõnnik, kuid teistegi ehi- hoonet. 1983. aastal vajas taas abi 21 arhitektuurset tiste alumistel ja kehva katuse korral ka ülemistel eksponaati. Järgmistel aastatel (kuivemad aastad + palgikordadel esines kõdunemist, puidukahjureid antiseptimise mõju) vähenes hallitusseente levik 1 – Säilitamine 5 Renovatum 2010 nii, et 1984. aastal vajas töötlust 4, 1985. aastal 6 ja 1988. aastal 2 hoonet. 1989. aastal tõusis hallitavate hoonete arv jälle 10-ni. 1990. aastal vajas töötlust 22 hoonet, 1991. aastal aga 15 hoonet. Seejärel toimus taas hallitusnähtude vähenemine, nii et järgnevail aastail vajasid töötlust vaid 1–2 hoonet. Seega võib tõdeda, et alates 1973. aastast on muuseumis pea- miseks probleemiks muutunud hallitusseente ak- tiivne paljunemine, mis on tingitud niiskuse kont- sentratsioonist eksponaathoonetes ja nende ümber. Ill 2. Majavamm Serpula lacrymans Liberty hoone Vabaõhuekspositsiooni säilimise huvides on viima- seinal 2005. aasta augustis se paarikümne aasta jooksul oluliselt suurendatud põõsarinde raiet, samuti piiratakse suurte puude kasvamist hoonete vahetus läheduses, sest rahvus- vaheliselt soovitatakse hoida eksponaathoonete