DOCSLIB.ORG

Pajusi Valla Arengukava 2004-2016

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Pajusi Valla Arengukava 2004-2016 VASTU VÕETUD Pajusi Vallavolikogu 27.novembri 2003.a. määrusega nr.16 MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 23.septembri 2004.a. määrusega nr.30 MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 6.oktoobri 2005.a. määrusega nr.44 MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 23.novembri 2006.a. määrusega nr.15 MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 25.oktoobri 2007.a. määrusega nr. 34 PAJUSI VALLA ARENGUKAVA 2004-2016 2007 Pajusi valla arengukava 2004-2016 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 VISIOON PAJUSI PIIRKOND 2010 3 SWOT-ANALÜÜS, ARENGU PRIORITEEDID 4 1. AJALOOLISED JA GEOGRAAFILISED TINGIMUSED 4 2. RAHVASTIK 5 3. LOODUS- JA ELUKESKKOND 8 4. HARIDUS 11 5. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID 13 6. KULTUUR 16 7. TEHNILISED INFRASTRUKETUURID 18 8. TURVALISUS 21 9. KOHALIKU OMAVALITSUSE TOIMIMINE 22 10. MAJANDUSKESKKOND 27 11. KOLMANDA SEKTORI TEGEVUS 29 12. TEGEVUSKAVA 31 KOKKUVÕTE 42 2 Pajusi valla arengukava 2004-2016 SISSEJUHATUS Vastavalt Pajusi valla põhimäärusele (§ 54 ) on Pajusi valla arengukava dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad ja prioriteedid, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastas pikaajalisemaid varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikatest, laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Pajusi valla arengukava 2004-2016 on ajaperioodi jaoks koostatud töödokument ning on aastateks 1999-2002 ja 2001-2005 koostatud arengukavade loogiline jätk, millesse areng on teinud oma korrektiivid. Pajusi valla arengukava 2004-2016 fikseerib ära hetkeolukorra vallas, toob välja peamised probleemid ja kitsaskohad igas valdkonnas ning pakub välja võimalikud lahendused olukorra muutmiseks. 1997.aastal alustati valla üldplaneeringu koostamist koostöös AS Entec-iga. Valla üldplaneering kehtestati 27.mail 1999.aastal. Ühe peatüki üldplaneeringust moodustab pikemaajaline arengukava aastateks 1998-2013, milles on kajastatud prognoose ja valla arenguperspektiive järgnevaks 10-15 aastaks. Nimetatud peatükk on aluseks käesolevale arengukavale. Arengukava eesmärgiks on Pajusi valla terviklik areng, valla elanike probleemide lahendamisele kaasaaitamine, investorite meelitamine valda, töökohtade arvu suurendamine, säästlik ja mõistlik majandamine. Valla eesmärgipärasel arendamisel on vaja arvestada ajaloolisi ja geopoliitilisi tingimusi, mis võimaldavad arengut, samas piirates arengustsenaariumide ja -eelistuste valikut. VISIOON PAJUSI PIIRKOND 2016 PAJUSI VALLA HALDUSTERRITOORIUM ON AASTAKS 2016 TASAKAALUSTATUD MAJANDUSE JA KAASAEGSE INFRASTRUKTUURIGA TURVALINE, PUHAS, LOODUSKAUNIS JA MEELDIV ELAMISPAIK 3 Pajusi valla arengukava 2004-2016 SWOT – ANALÜÜS, ARENGU PRIORITEEDID Tugevad küljed Võimalused Soodne asukoht Koostöö Maavarad tulubaasina Looduskeskkond Tõmbekeskuste lähedus Töö noorte ja lastega Looduskeskkond Euroopa Liidu vahendite kasutamine Elukohalähine koolivõrk Kasutamata ressursid – pinnad, hooned, teed, Infrastruktuur liinid Arenenud ettevõtlus Väikeettevõtluse toetamine Hea põllumaa 3 sektori toetamine ja arenemine Inimressurss Õppimisvõimaluste laienemine Toimiv toetustesüsteem abivajajatele Toimiv elukeskkond Industriaalse saasta puudumine Nõrgad küljed Ohud Vähe raha Ettevõtlike inimeste vähesus Väike ajupotentsiaal Elanikkonna vananemine Kvalifitseeritud lojaalse tööjõu puudus “Ajude” äravool Elanikkonna passiivsus ja Riiklikud reformid minnalaskmismeeleolu Liigne politiseerumine Vähene oskus end müüa Puudub valmisolek suurfinantseeringute Elanikkonna vähesus vastuvõtmiseks Piirkonniti ebaühtlane arengutase Tööjõu äravool Elanikkonna vananemine Tööpuuduse kasv Hooajati tööpuudus Nitraaditundliku ala nõuete rakendumine Vastuvõtmatus muutuste suhtes, uue kartus Ühistranspordi ebaühtlus Asukoht tõmbekeskuste mõjusfääris Negatiivne iive 1. AJALOOLISED JA GEOGRAAFILISED TINGIMUSED. 1.1.Ajaloolis-administratiivne kujunemine Praegune Pajusi vald moodustab ühe osa Põltsamaa piirkonnast, millest ajaloo käigus kujunes Põltsamaa kihelkond. 13.sajandi algul kuulus Pajusi piirkond Mõhu maakonda. Mõhu keskne linnus asus Põltsamaa lossi kohal. Pajusi piirkonna keskus oli Kalana. Muistse vabadusvõitluse ajal sai kannatada kõnesolev piirkond ristisõdijate rüüsteretkest 1212.a. Ristimine toimus 1220.a. Vallutajate vahelisel maade jagamisel jäi Mõhu Liivi ordule. Rootsi võimu algul 1601.a. läänistati kolm küla: Kalalinna (Kalana) 11 adramaaga, Pajusi 9,5 ja Mõrtsi 1,5 adramaaga. Pärast Vene võimu alla minekut läksid Rootsi ajal riigile võetud mõisad uuesti erakätesse. Pajusi mõisa kinkis Peeter I Heinrich von Fickile. Aastast 1820 läks mõis von Wahlide perekonna kätte. 1824.a. läks von Wahlide kätte ka Tapiku mõis. Rutikvere mõisa omanikuks oli aastast 1662 Pistahlkorside perekond. 18.sajandi teisel poolel, kui Põltsamaal toimus hoogne manufaktuurtööstuse areng, jäi vaadeldav piirkond põhiliselt põllumajanduslikuks. Rutikveres töötas klaasivabrik. Pajusis ja Rutikveres olid veejõul töötavad sae- ja jahuveskid. Piimakarjamajanduse areng tingis hiljem meiereide ehitamise. Luiges oli juustuvabrik. 4 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Talude päriseksostmine 19.sajandil läks edukalt. 1914.a. oli talumaid välja ostetud Pajusis 5024 ha, Tapikul 1073 ha ja Rutikveres 1925 ha. Enam-vähem selline oli olukord ka 1919.a. kui Eesti Vabariigi Asutav Kogu otsustas võõrandada mõisamaad mõningase kompensatsiooni eest. Tekkis hulgaliselt asundustalusid. Pajusi vald oli Viljandimaa kõige põhjapoolsem haldusüksus, mis oli 1934.aastal pindalalt Viljandimaa 35 valla hulgas 147 km 2-ga 8.kohal, inimesi oli vallas 2047. 1939.aastal liitus Pajusi vallaga enamus senisest Rutikvere vallast. Valla territooriumil töötas veerandsada mitmesugust kultuuri ja majanduselu juhtivat organisatsiooni (Pajusi-Kalana Piimaühing, Nurmekunda Piimaühistu, Lahavere Haridusselts, Pajusi Kontrollühing, Loopre Masinatarvitajate Ühing, Lahavere Turbaühisus jt.). Kõigi seltside töö lõppes 1940.aasta sügisel. 1941.aasta 14.juunil küüditati Pajusi vallast Siberisse 16 inimest, 25.märtsil 1949.a. veel 201 inimest. 12.septembril 1945.a. moodustati Viljandi maakonnas Pajusi vallas Loopre külanõukogu ja Tapiku külanõukogu. 26. septembril 1950.a. likvideeriti maakonnad ja vallad, moodustati rajoonid ning Loopre ja Tapiku külanõukogud läksid Põltsamaa rajooni koosseisu. 21. detsembril 1962.a. likvideeriti Põltsamaa rajoon ja Pajusi külanõukogu läks Jõgeva rajooni alluvusse. Pajusi vald taasloodi 1991.aastal endise Pajusi külanõukogu piirides. 1996.aastal viidi valla administratiivkeskus üle Kalanasse. Vallavalitsus sai tööruumid endisaegse vallamaja ruumides. 1.2.Geograafiline asend Pajusi vald paikneb Jõgeva maakonna loodeosas, piirneb ida poolt Jõgeva valla, kagu poolt Puurmani valla, lõuna poolt Põltsamaa valla ning loode poolt Järvamaa Koigi ja põhjast Koeru vallaga. Valla keskus - Kalana - asub 10 km Põltsamaalt, 25 km Jõgevalt, 65 km Tartust ja 130 km Tallinnast. 1.3. Ühendusteed Valda ei läbi riikliku tähtsusega maanteid, kuid vald jääb Tallinn-Tartu maantee mõjutsooni, mis soosib siinsete elanike ja ettevõtjate püüdu arendada nii erinevaid ettevõtlusvorme kui ka puhke- majandust. Suurim valda läbiv tee on Jõgeva-Põltsamaa maantee. Lähim raudteejaam asub Jõgeval, rahvusvaheline lennuväli ja sadam Tallinnas. Ettevõtlust soodustavad tegurid on lisaks Tallinn-Tartu maanteele raudtee suhteline lähedus (lähim raudteejaam Jõgeval) ja valda läbiv Jõgeva-Põltsamaa mnt. Valla arengut mõjutab oluliselt paiknemine kahe suurema keskuse - Põltsamaa ja Jõgeva - vahel. 2. RAHVASTIK 2.1. Rahvaarv Pajusi valla rahvaarv on viimastel aastatel on märgatavalt vähenenud. Tabel 1 annab ülevaate valla elanike arvu muutustest aastete lõike Tabel 1 valla elanike arv (1.01. seisuga) Aasta Arv 1970 2057 1979 1847 1989 1773 2000 1763 2001 1737 2003 1622 2005 1571 2006 1542 2007 1514 5 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Rahvastiku tihedus Pajusi vallas on väikseim Jõgeva maakonnas, 2006.aastal 6,6 inimest ruutkilomeetril. Elanikke on tunduvalt rohkem valla lõuna-lääneosas. Põhjaosa on metsa all, seal puuduvad suuremad teed ning asustus on väga hõre. Välja ei ole kujunenud ühte suurt keskust, vald jaguneb kahe piirkonna, kahe endise majandikeskuse vahel - Pisisaare-Pajusi piirkond ca 800 elanikuga ja Aidu-Vägari piirkond ca 400 elanikuga. Väiksemad mõjupiirkonnad on Kalana, Arisvere ja Tapiku. Valla poolitab orienteeritus kahe linna suunas – Pisisaare-Pajusi piirkond orienteerub Põltsamaa suunas, Aidu-Vägari piirkond Jõgeva suunas. Tabel 2 annab ülevaate rahvastiku jagunemisest küladesse. Probleemiks on negatiivne iive (tabel 3) ja rahvastiku vananemine. Sündivuse languse tõttu väheneb laste ja noorte osakaal rahvastikus ning kasvab tööealiste ja tööeast vanemate oma. Trendiks rahvastiku liikumises on elanike, eriti selle mobiilsema ja aktiivsema osa lahkumine maapiirkondadest. Valla piirides jätkub tõenäoliselt rahvastiku kontsentreerumine asulatesse ja suuremate teede äärde. Kasvamas on pendelliikumine, st töötamine Põltsamaa või Jõgeva linnas ning mujal väljaspool valda. Vähendamaks kirjeldatud tendentside negatiivset mõju, tuleb igati soodustada noorte valdajäämist ning uute, ettevõtlike inimeste elamaasumist piirkonda. Tabel 2 Elanike arv Pajusi valla külades 01.01.2000 01.11.2001 10.10.2002 20.10.2003 01.01.2006
Load more

Recommended publications
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • 1919. Aasta Maareform Vana-Põltsamaa Vallas Magistritöö
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kadri Tael 1919. aasta maareform Vana-Põltsamaa vallas Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 4 1. Põltsamaa kihelkonna maasuhted enne maareformi 1.1. Lühiülevaade Viljandimaa Põltsamaa kihelkonnast …………………………....... 14 1.2. Maasuhete muutumine 19. sajandil ……………………………………………… 17 1.3. Maasuhted Vana-Põltsamaa vallas 19. sajandi II poolel ………………………… 21 1.4. Maasuhete muutumine 20. sajandi algul ………………………………………… 23 2. Maareform Eestis 2.1. Maasuhete radikaliseerumine 1917 - 1919 …………………………………….... 26 2.2. Maareformi eel …………………………………………………………………... 28 2.3. Maareformi seadusandlus ja üldiseloomustus ………………………………….... 32 3. Maareformi algaastad Viljandimaal 3.1. Maareformi algjärk maakonnas ………………………………………………….. 37 3.2. Maareformi algjärk Põltsamaa kihelkonnas ……………………………………... 40 4. Reformi korraldus Vana-Põltsamaa vallas 4.1. Maa ümberkorraldus ……………………………………………………………... 45 4.2. Maasoovijad ja -saajad …………………………………………………………... 50 4.3. Riigirenditalude korraldamine …………………………………………………… 53 5. Muudest reformitoimingutest Vana-Põltsamaa vallas 5.1. Vana-Põltsamaa peamõis ja Kuningamäe karjamõis hoolekande all ……………. 55 5.2. Hoonete ja inventari ümberjaotamine ……………………………………………. 57 5.3. Võõrandamise edasine käik ja hüvitised ………………………………………… 60 Kadri Tael. 1919. aasta maareform Vana-Põltsamaa vallas 2 Kokkuvõte ……………………………………………………………………………
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • LISA 2 Põltsamaa Vallavolikogu Põltsamaa Vallavalitsus
    Põltsamaa valla arengukava 2040 LISA 2 Põltsamaa Vallavolikogu Põltsamaa Vallavalitsus Hetkeolukorra kirjeldus ja analüüs Põltsamaa 2018 SISUKORD Sisukord ..................................................................................................................................................... 2 1. PÕLTSAMAA VALLA PAIKNEMINE JA RAHVASTIK ............................................................................ 3 2. AJALUGU .......................................................................................................................................... 8 3. ELUKESKKOND (KESKKOND JA TARISTU) ......................................................................................... 9 3.1. Looduskeskkond ...................................................................................................................... 9 3.2. Haljastus ja heakord .............................................................................................................. 11 3.3. Jäätmemajandus.................................................................................................................... 11 3.4. Teed ja tänavad ..................................................................................................................... 11 3.5. Jalg- ja jalgrattateed .............................................................................................................. 12 3.6. Tänavavalgustus .................................................................................................................... 12 3.7.
    [Show full text]
  • Valla Üldplaneering
    PAJUSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. PLANEERITAVA ALA KIRJELDUS ............................................................................................. 5 1.1 Asend, haldus ................................................................................................................... 5 1.1.1 Pindala ja rahvaarv ............................................................................................................. 5 1.1.2 Valla juhtimisstruktuur ja eelarve ........................................................................................ 5 1.2 Territooriumi jaotus .......................................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja külad .................................................................................................................. 6 1.2.2 Keskused ............................................................................................................................ 7 1.2.3 Puhkealad ............................................................................................................................ 7 1.3 Looduskeskkond .............................................................................................................
    [Show full text]
  • Arendustegevustest Põltsamaa Vallas Uudis
    Nr 2 Jaanuar Põltsamaa valla leht 2018 Arendustegevustest Põltsamaa vallas Uudis 2018. aasta algusest on Sotsiaalosakonnas nelja valla ühinemise tule- musel moodustunud uus jätkub töö väikeste omavalitsus – Põltsamaa vald. Loodud ametiasutuse muudatustega üheks tugevuseks on aren- dustegevuste koondumine Sotsiaalosakond teenindab ühtse juhtimise alla. Selle endise Puurmani, Pajusi ja tulemusena on võimalus Põltsamaa valla ning Põltsa- arendada piirkonda tervikli- maa linna inimesi Põltsamaa kumalt. endise linnavalitsuse hoone (Lossi 9) esimesel korrusel. Uueks väljakutseks on Samuti jätkab sotsiaaltöö olemasolevate võimaluste ja spetsialist vastuvõttu Puurma- eesmärkide ühildamine. Kui varasemad omavalitsused nis. Endises Pajusi vallamajas lähtusid sageli oma arendus- Kalanas vastuvõttu ei toimu. tegevuses pigem “oma mätta Puurmanis ja Põltsamaal otsast vaadates”, siis praegu toimub sotsiaalosakonna vas- saame oma tegevusi planee- tuvõtt teisipäeviti kell 9-12 ja rida piirkonnaüleselt. Looda- 13-16, kolmapäeviti kell 9-12 me, et nii tegutsedes muutub ning neljapäeviti kell 9-12. uus omavalitsus Eesti mõistes Vastuvõtud on korraldatud nähtavamaks ja atraktiivse- maks uute arendustegevuste arvestades ühistranspordikor- ning investeeringute jaoks. raldust ja inimeste loomulikku Selleks, et neid kõiki Vasakult Ain Valu, Kersti Viggor, Kristi Klaos, Maimu Kelder ja Loreida Küppas. liikumist. ootuseid ja eesmärke edu- Praeguse seisuga on Põltsa- kalt täita, on alates 2018. aas- külastuskeskkonnana elavda- toetus on 152 676 eurot ning gümnaasiumi
    [Show full text]
  • Pisisaare Algkooli Sisehindamise Aruanne
    Pisisaare Algkooli sisehindamise aruanne 1. Üldandmed Õppeasutuse nimetus Pisisaare Algkool Juht Siiri Uusküla Õppeasutuse aadress Pisisaare, Pajusi vald, 48216 Jõgevamaa Õppeasutuse telefon +372 7750 218 Õppeasutuse e- post [email protected] Õppeasutuse kodulehekülg www.pajusi.ee Õppeasutuse pidaja Pajusi Vallavalitsus Pidaja aadress Kalana, 48205 Jõgevama Laste/õpilaste arv 19 lasteaialast/29 õpilast Personali arv 16 Pedagoogilise personali arv 8 Sisehindamise periood 2007/2008-2009/2010 2. Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära Pisisaare Algkool on munitsipaalkool, mis asub Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Pisisaare külas. Kool on 1991 aasta sügisest kuueklassiline algkool. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Nurga, Mõisaküla, Kalana, Mõrtsi, Loopre, Vorsti, Pajusi, Uuevälja, Luige, Sopimetsa, Arisvere, Kõrkküla ja Väljataguse küla. Peale Pisisaare Algkooli lõpetamist asuvad õpilased edasi õppima Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. Pisisaare Algkooli asutas 1853 aastal Pajusi mõisa omanik von Wahl mõisatööliste lastele. Seda esimest kooli nimetati Mõisamäe kooliks. Esimene koolimaja oli õlgkatusega palkehitis ja koosnes klassiruumist, sahvrist, õpetajate toast ja laudast. Esimeseks õpetajaks olnud Epro nimeline mees. Koolis õpetatud lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja usuõpetust. Aasta – aastalt koolielu arenas ja laste arv suurenes. Tekkis vajadus suuremate ja moodsamate ruumide järele. Koolis on klasside arv pidevalt muutunud. 1970 ndatel aastatel, väiksemate koolide kaotamise ajal, oli Pisisaare koolil õnn jääda töötama. Algkool asub
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Põltsamaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2028
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 056/2015 Tellija: Põltsamaa Vallavalitsus Viljandi mnt 3, Põltsamaa, 48103, Jõgevamaa Töö koostaja: Keskkond & Partnerid OÜ PÕLTSAMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2028 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Marek Joost TARTU 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 4 2 PÕLTSAMAA VALLA ÜLDINFO ............................................................................................................... 5 2.1 ASEND JA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS ................................................................................................................. 5 2.2 ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ............................................................................................................... 6 2.3 VALLA ARENGUKAVA ...................................................................................................................................... 6 2.4 PLANEERINGUD ............................................................................................................................................. 7 2.5 KLIIMA ......................................................................................................................................................... 8 2.6 LOODUS ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ühistranspordi Olukorra Ja Kasutamise Hindamine Jõgevamaa Omavalitsustes
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö regionaalplaneerimises (maht 12 EAP) Ühistranspordi olukorra ja kasutamise hindamine Jõgevamaa omavalitsustes Oliver Mettis Juhendaja: Ph. D Garri Raagmaa Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2017 Ühistranspordi olukorra ja kasutamise hindamine Jõgevamaa omavalitsustes Abstrakt Käesolev bakalaureusetöö uurib ühistranspordi kasutamist valitud Jõgevamaa omavalitsustes ning selgitab välja ühistranspordi kasutamise sageduse, peamised ühistransporti puudutavad probleemid ning elanike arvamuse tasuta ühistranspordist. Töö raames on läbi viidud andmeanalüüs, mille alusel tehakse kokkuvõte olukorra hindamiseks. Märksõnad: ühistransport, kohalik omavalitsus, tasuta ühistransport, maapiirkond, mobiilsus, nõudebuss CERCS kood: T280 - Maanteetransporditehnoloogia S184 - Majanduslik planeerimine Evaluation of the situation and usage of public transport in Jõgevamaa municipalities Abstract This bachelor’s thesis analyses the usage of public transport in select local governments in Jõgevamaa county, ascertains the frequency of usage, the main problems in regard to public transport and residents’ viewpoints on the topic of free public transport. Within the thesis a data analysis was conducted which will be the basis for a summarised evaluation of the situation. Key words: public transport, local government, free public transport, rural area, mobility, on-demand bus CERCS code: T280 - Road transport technology S184 -
    [Show full text]
  • Põltsamaa Linna, Põltsamaa Valla, Pajusi Valla Ja Puurmani Valla Ühinemise
    PÕLTSAMAA LINNA, PÕLTSAMAA VALLA, PAJUSI VALLA JA PUURMANI VALLA ÜHINEMISE TÖÖRÜHMADE ÜHISKOOSOLEKU PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskus 10. aprill 2017 Algus kell 13.00, lõpp kell 14.40 Juhatas Reet Maks (ühinemise koordinaator) Protokollis Reet Maks (ühinemise koordinaator) Koosolekust osavõtjad osavõtulehel registreeritud (lisatud protokollile). Päevakord 1. Töörühmade juhtide ettekanded 2. Juhtrühma ettekanne .Ülesanded töörühmadele 3. Info suurematest käimasolevatest projektidest 1. Töörühmade juhtide ettekanded Maimu Kelder – eelarave töörühm ja majanduse töörühm Eelarve töörühm ei ole aktiivselt tegevust alustanud. Saame kokku järgmisel nädalal, 18.aprillil. Majanduse töörühm on käinud koos neli korda. Oleme arutanud teemasid valdkondade kaupa – prügi, vesi ja kanalisatsioon jne. Teehoolduslepingutest on olemas ülevaade, ettepanekud hangeteks. Oleme kaardistanud kinnisvara, vaadanud üle maamaksu, vaja tegeleda ühtlustamisega. Oleme arutanud nelja valla üldplaneeringu algatamist, vajalik volitada ühte valda ühist hanget läbiviima. Õigusaktidest oleme tegelenud hankekorraga, vallavara korraga ja reservfondi kasutamise korraga. Katti Lainoja – sotsiaalhoolekande töörühm Sotsiaalhoolekande töörühm on koos käinud neli korda. Käisime ka tutvumas Viljandi valla eelmise ja nüüd tuleva uue ühinemiskogemusega sotsiaaltöö vallas. Oleme jõudnud oma töörühmaga niikaugele, et meil on olemas juhtrühmale esitamiseks kokkuvõtlikud punktid struktuuri, ruumide ja transpordi osas. Oleme seisukohal, et kõiki praeguseid sotsiaaltöötajaid on vaja ka uues
    [Show full text]
  • LISA 1 Seletuskiri Põltsamaa Linna, Põltsamaa Valla, Pajusi Valla Ja
    LISA 1 Seletuskiri Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla ühinemislepingule Ühinemislepingu alused 1. Haldusreformi seadus 2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 10 3. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 1 4. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus 5. Põltsamaa Linnavolikogu 17. juuni 2014 otsus nr 41 ettepanekuga Põltsamaa Vallavolikogule haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja ühinemisläbirääkimiste algatamiseks 6. Põltsamaa Vallavolikogu 14. augusti 2014 otsus nr 78 ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta 7. Põltsamaa Linnavolikogu 15. detsembri 2015 otsus nr 1-3/120 ja Põltsamaa Vallavolikogu 17. detsembri 2015 otsus nr 182 ettepanekuga Pajusi Vallavolikogule ja Puurmani Vallavolikogule haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja ühinemisläbirääkimiste algatamiseks 8. Pajusi Vallavolikogu 18. veebruari 2016 otsus nr 87 ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta 9. Puurmani Vallavolikogu 20. jaanuari 2016 otsus nr 1 ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta 10. Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla ühinemisläbirääkimiste tulemused Ühinevate omavalitsuste üldiseloomustus Põltsamaa linn Põltsamaa linn on Jõgeva maakonna läänepoolseim keskus, mõjutades oluliselt nii Põltsamaa valla kui ka teiste ümbritsevate valdade (Pajusi, Puurmani, vähemal määral Kolga-Jaani, Imavere ja Kõo valla) arengut. Põltsamaa linn asub riiklikult tähtsaima Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja regionaalse tähtsusega Jõgeva-Põltsamaa ja Põltsamaa-Võhma maantee
    [Show full text]