VASTU VÕETUD Pajusi Vallavolikogu 27.novembri 2003.a. määrusega nr.16

MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 23.septembri 2004.a. määrusega nr.30

MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 6.oktoobri 2005.a. määrusega nr.44

MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 23.novembri 2006.a. määrusega nr.15

MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 25.oktoobri 2007.a. määrusega nr. 34

PAJUSI VALLA ARENGUKAVA

2004-2016

2007 Pajusi valla arengukava 2004-2016

SISUKORD

SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 VISIOON PAJUSI PIIRKOND 2010 3 SWOT-ANALÜÜS, ARENGU PRIORITEEDID 4 1. AJALOOLISED JA GEOGRAAFILISED TINGIMUSED 4 2. RAHVASTIK 5 3. LOODUS- JA ELUKESKKOND 8 4. HARIDUS 11 5. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID 13 6. KULTUUR 16 7. TEHNILISED INFRASTRUKETUURID 18 8. TURVALISUS 21 9. KOHALIKU OMAVALITSUSE TOIMIMINE 22 10. MAJANDUSKESKKOND 27 11. KOLMANDA SEKTORI TEGEVUS 29 12. TEGEVUSKAVA 31 KOKKUVÕTE 42

2 Pajusi valla arengukava 2004-2016 SISSEJUHATUS Vastavalt Pajusi valla põhimäärusele (§ 54 ) on Pajusi valla arengukava dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad ja prioriteedid, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastas pikaajalisemaid varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikatest, laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Pajusi valla arengukava 2004-2016 on ajaperioodi jaoks koostatud töödokument ning on aastateks 1999-2002 ja 2001-2005 koostatud arengukavade loogiline jätk, millesse areng on teinud oma korrektiivid. Pajusi valla arengukava 2004-2016 fikseerib ära hetkeolukorra vallas, toob välja peamised probleemid ja kitsaskohad igas valdkonnas ning pakub välja võimalikud lahendused olukorra muutmiseks. 1997.aastal alustati valla üldplaneeringu koostamist koostöös AS Entec-iga. Valla üldplaneering kehtestati 27.mail 1999.aastal. Ühe peatüki üldplaneeringust moodustab pikemaajaline arengukava aastateks 1998-2013, milles on kajastatud prognoose ja valla arenguperspektiive järgnevaks 10-15 aastaks. Nimetatud peatükk on aluseks käesolevale arengukavale. Arengukava eesmärgiks on Pajusi valla terviklik areng, valla elanike probleemide lahendamisele kaasaaitamine, investorite meelitamine valda, töökohtade arvu suurendamine, säästlik ja mõistlik majandamine. Valla eesmärgipärasel arendamisel on vaja arvestada ajaloolisi ja geopoliitilisi tingimusi, mis võimaldavad arengut, samas piirates arengustsenaariumide ja -eelistuste valikut.

VISIOON PAJUSI PIIRKOND 2016

PAJUSI VALLA HALDUSTERRITOORIUM ON AASTAKS 2016 TASAKAALUSTATUD MAJANDUSE JA KAASAEGSE INFRASTRUKTUURIGA TURVALINE, PUHAS, LOODUSKAUNIS JA MEELDIV ELAMISPAIK

3 Pajusi valla arengukava 2004-2016 SWOT – ANALÜÜS, ARENGU PRIORITEEDID Tugevad küljed Võimalused Soodne asukoht Koostöö Maavarad tulubaasina Looduskeskkond Tõmbekeskuste lähedus Töö noorte ja lastega Looduskeskkond Euroopa Liidu vahendite kasutamine Elukohalähine koolivõrk Kasutamata ressursid – pinnad, hooned, teed, Infrastruktuur liinid Arenenud ettevõtlus Väikeettevõtluse toetamine Hea põllumaa 3 sektori toetamine ja arenemine Inimressurss Õppimisvõimaluste laienemine Toimiv toetustesüsteem abivajajatele Toimiv elukeskkond Industriaalse saasta puudumine Nõrgad küljed Ohud Vähe raha Ettevõtlike inimeste vähesus Väike ajupotentsiaal Elanikkonna vananemine Kvalifitseeritud lojaalse tööjõu puudus “Ajude” äravool Elanikkonna passiivsus ja Riiklikud reformid minnalaskmismeeleolu Liigne politiseerumine Vähene oskus end müüa Puudub valmisolek suurfinantseeringute Elanikkonna vähesus vastuvõtmiseks Piirkonniti ebaühtlane arengutase Tööjõu äravool Elanikkonna vananemine Tööpuuduse kasv Hooajati tööpuudus Nitraaditundliku ala nõuete rakendumine Vastuvõtmatus muutuste suhtes, uue kartus Ühistranspordi ebaühtlus Asukoht tõmbekeskuste mõjusfääris Negatiivne iive

1. AJALOOLISED JA GEOGRAAFILISED TINGIMUSED. 1.1.Ajaloolis-administratiivne kujunemine Praegune Pajusi vald moodustab ühe osa Põltsamaa piirkonnast, millest ajaloo käigus kujunes Põltsamaa kihelkond. 13.sajandi algul kuulus Pajusi piirkond Mõhu maakonda. Mõhu keskne linnus asus Põltsamaa lossi kohal. Pajusi piirkonna keskus oli Kalana. Muistse vabadusvõitluse ajal sai kannatada kõnesolev piirkond ristisõdijate rüüsteretkest 1212.a. Ristimine toimus 1220.a. Vallutajate vahelisel maade jagamisel jäi Mõhu Liivi ordule. Rootsi võimu algul 1601.a. läänistati kolm küla: Kalalinna (Kalana) 11 adramaaga, Pajusi 9,5 ja Mõrtsi 1,5 adramaaga. Pärast Vene võimu alla minekut läksid Rootsi ajal riigile võetud mõisad uuesti erakätesse. Pajusi mõisa kinkis Peeter I Heinrich von Fickile. Aastast 1820 läks mõis von Wahlide perekonna kätte. 1824.a. läks von Wahlide kätte ka Tapiku mõis. Rutikvere mõisa omanikuks oli aastast 1662 Pistahlkorside perekond. 18.sajandi teisel poolel, kui Põltsamaal toimus hoogne manufaktuurtööstuse areng, jäi vaadeldav piirkond põhiliselt põllumajanduslikuks. Rutikveres töötas klaasivabrik. Pajusis ja Rutikveres olid veejõul töötavad sae- ja jahuveskid. Piimakarjamajanduse areng tingis hiljem meiereide ehitamise. Luiges oli juustuvabrik.

4 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Talude päriseksostmine 19.sajandil läks edukalt. 1914.a. oli talumaid välja ostetud Pajusis 5024 ha, Tapikul 1073 ha ja Rutikveres 1925 ha. Enam-vähem selline oli olukord ka 1919.a. kui Eesti Vabariigi Asutav Kogu otsustas võõrandada mõisamaad mõningase kompensatsiooni eest. Tekkis hulgaliselt asundustalusid. Pajusi vald oli Viljandimaa kõige põhjapoolsem haldusüksus, mis oli 1934.aastal pindalalt Viljandimaa 35 valla hulgas 147 km 2-ga 8.kohal, inimesi oli vallas 2047. 1939.aastal liitus Pajusi vallaga enamus senisest Rutikvere vallast. Valla territooriumil töötas veerandsada mitmesugust kultuuri ja majanduselu juhtivat organisatsiooni (Pajusi-Kalana Piimaühing, Nurmekunda Piimaühistu, Lahavere Haridusselts, Pajusi Kontrollühing, Loopre Masinatarvitajate Ühing, Lahavere Turbaühisus jt.). Kõigi seltside töö lõppes 1940.aasta sügisel. 1941.aasta 14.juunil küüditati Pajusi vallast Siberisse 16 inimest, 25.märtsil 1949.a. veel 201 inimest. 12.septembril 1945.a. moodustati Viljandi maakonnas Pajusi vallas Loopre külanõukogu ja Tapiku külanõukogu. 26. septembril 1950.a. likvideeriti maakonnad ja vallad, moodustati rajoonid ning Loopre ja Tapiku külanõukogud läksid Põltsamaa rajooni koosseisu. 21. detsembril 1962.a. likvideeriti Põltsamaa rajoon ja Pajusi külanõukogu läks Jõgeva rajooni alluvusse. Pajusi vald taasloodi 1991.aastal endise Pajusi külanõukogu piirides. 1996.aastal viidi valla administratiivkeskus üle Kalanasse. Vallavalitsus sai tööruumid endisaegse vallamaja ruumides. 1.2.Geograafiline asend Pajusi vald paikneb Jõgeva maakonna loodeosas, piirneb ida poolt Jõgeva valla, kagu poolt Puurmani valla, lõuna poolt Põltsamaa valla ning loode poolt Järvamaa Koigi ja põhjast Koeru vallaga. Valla keskus - Kalana - asub 10 km Põltsamaalt, 25 km Jõgevalt, 65 km Tartust ja 130 km Tallinnast. 1.3. Ühendusteed Valda ei läbi riikliku tähtsusega maanteid, kuid vald jääb Tallinn-Tartu maantee mõjutsooni, mis soosib siinsete elanike ja ettevõtjate püüdu arendada nii erinevaid ettevõtlusvorme kui ka puhke- majandust. Suurim valda läbiv tee on Jõgeva-Põltsamaa maantee. Lähim raudteejaam asub Jõgeval, rahvusvaheline lennuväli ja sadam Tallinnas. Ettevõtlust soodustavad tegurid on lisaks Tallinn-Tartu maanteele raudtee suhteline lähedus (lähim raudteejaam Jõgeval) ja valda läbiv Jõgeva-Põltsamaa mnt. Valla arengut mõjutab oluliselt paiknemine kahe suurema keskuse - Põltsamaa ja Jõgeva - vahel.

2. RAHVASTIK 2.1. Rahvaarv Pajusi valla rahvaarv on viimastel aastatel on märgatavalt vähenenud. Tabel 1 annab ülevaate valla elanike arvu muutustest aastete lõike Tabel 1 valla elanike arv (1.01. seisuga) Aasta Arv 1970 2057 1979 1847 1989 1773 2000 1763 2001 1737 2003 1622 2005 1571 2006 1542 2007 1514 5 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Rahvastiku tihedus Pajusi vallas on väikseim Jõgeva maakonnas, 2006.aastal 6,6 inimest ruutkilomeetril. Elanikke on tunduvalt rohkem valla lõuna-lääneosas. Põhjaosa on metsa all, seal puuduvad suuremad teed ning asustus on väga hõre. Välja ei ole kujunenud ühte suurt keskust, vald jaguneb kahe piirkonna, kahe endise majandikeskuse vahel - Pisisaare-Pajusi piirkond ca 800 elanikuga ja Aidu-Vägari piirkond ca 400 elanikuga. Väiksemad mõjupiirkonnad on Kalana, Arisvere ja Tapiku. Valla poolitab orienteeritus kahe linna suunas – Pisisaare-Pajusi piirkond orienteerub Põltsamaa suunas, Aidu-Vägari piirkond Jõgeva suunas. Tabel 2 annab ülevaate rahvastiku jagunemisest küladesse. Probleemiks on negatiivne iive (tabel 3) ja rahvastiku vananemine. Sündivuse languse tõttu väheneb laste ja noorte osakaal rahvastikus ning kasvab tööealiste ja tööeast vanemate oma. Trendiks rahvastiku liikumises on elanike, eriti selle mobiilsema ja aktiivsema osa lahkumine maapiirkondadest. Valla piirides jätkub tõenäoliselt rahvastiku kontsentreerumine asulatesse ja suuremate teede äärde. Kasvamas on pendelliikumine, st töötamine Põltsamaa või Jõgeva linnas ning mujal väljaspool valda. Vähendamaks kirjeldatud tendentside negatiivset mõju, tuleb igati soodustada noorte valdajäämist ning uute, ettevõtlike inimeste elamaasumist piirkonda. Tabel 2 Elanike arv Pajusi valla külades 01.01.2000 01.11.2001 10.10.2002 20.10.2003 01.01.2006 01.01.2007 Aidu 104 98 96 104 103 101 Arisvere 71 67 59 57 55 55 Kaave 41 42 40 42 32 29 Kalana 152 149 130 128 120 115 Kauru 21 21 21 21 19 19 Kose 55 54 52 52 52 50 Kõpu 44 45 42 43 41 40 Kõrkküla 23 30 29 25 26 24 Lahavere 115 122 125 122 111 107 Loopre 39 38 38 30 26 24 Luige 33 31 30 30 30 29 Mõisaküla 25 27 27 27 23 24 Mõrtsi 28 26 26 28 22 23 Nurga 41 37 37 32 25 26 Pajusi 118 124 118 118 108 109 Pisisaare 401 366 372 349 365 361 Sopimetsa 29 28 27 25 21 20 Tapiku 41 39 33 31 34 33 Tõivere 31 28 28 27 24 24 Uuevälja 51 45 47 46 43 36 Vorsti 25 22 25 29 25 21 Vägari 252 238 236 228 216 222 Väljataguse 23 21 21 22 22 21 KOKKU 1763 1698 1659 1616 1542 1514

6 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Tabel 3 Loomulik iive Pajusi vallas 1992 – 2006 Aasta Sünnid Surmad Loomulik iive 1992 43 36 7 1993 38 30 8 1994 26 34 -8 1995 16 19 -3 1996 21 26 -5 1997 13 18 -2 1998 18 19 -1 1999 19 21 -3 2000 24 22 2 2001 16 25 -9 2002 11 29 -18 2003 12 13 -1 2004 8 21 -13 2005 14 18 -4 2006 12 22 -10 2007 4 9 -5

7 Pajusi valla arengukava 2004-2016

8 91-…. 2 8 86-90 a. 3 20 81-85 a. 7 29 76-80 a. 18 37 71-75 a. 35 44 66-70 a. 27 44 61-65 a. 44 39 56-60 a. 34 49 51-55 a. 42 45 46-50 a. 60 48 41-45 a. 71 54 36-40 a. 62 39 31-35 a. 55 27 26 -30 a. 60 39 21-25 a. 57 65 16-20 a. 82 64 11-15 a. 74 32 6-10 a. 40 37 0-5 a. 41

0 20 40 60 80 100

Mehed Naised

Joonis 1 Pajusi valla elanike soolis ja vanuseline koosseis

3. LOODUS- JA ELUKESKKOND Pajusi valla peamiseks loodusrikkuseks on viljakas põllumajanduslik maa ja mets, maavaradest on olulisemad turba ja paekivi varud. Valla põhjapoolne osa on rikas metsa poolest, metsades esineb põtru, metskitsi, metssigu. Vaatamisväärsusteks on/peaks olema nii kultuurmaastik (põllud, hoolitsetud külad, pargid, linnamäed) kui ka puutumatu loodus. Keskkonnakaitsealase tegevuse eesmärk on vallas sellise looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine, mis kindlustaks inimestele soodsa elukeskkonna ja vajalikud loodusressursid majanduse arenguks, kahjustamata seejuures oluliselt looduskeskkonda ning säilitades loodusliku mitmekesisuse.

8 Pajusi valla arengukava 2004-2016 3.1. Pindala ja maakasutus (ha) 2 Pajusi valla pindala on 232,4 km , maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 16 km ja läänest itta 23 km. Valla territooriumil paikneb 23 küla. Tabel 4 Pajusi valla pindala jaguneb kõlvikuliselt järgmiselt: pind ha % Haritav maa 7477,4 32 Looduslik rohumaa 772,5 3 Mets 11961,8 51 Muu maa 3035,7 14 KOKKU 23247,4 100 3.2. Kaitstavad loodusobjektid Tabel 5 Objekt Pind asukoht kirjeldus 3.2.1. Pajusi park 6,75 ha Pajusi küla X 612157,722; Y 6508920,034 3.2.2. Pisisaare park ja puiestee 2,13 ha Pisisaare küla X 613597,449; Y 6510940,017 3.2.3. Tapiku park 1,71 ha Tapiku küla X 622837,539 ; Y 6517886,739 3.2.4. Kalana linnamägi 0,5 ha Nurga küla kuppelmaastiku element X 617776,285147505; Y 6511305,64446647 3.2.5. Luige karstunud paeala 2,3 ha Luige Paeala; Kaitseala on loodud17.07.1968 a. X 616310 maastiku kaitseks. Kaitsealusel alal leidub Y 6516425 arvukalt 0,5m sügavusi ning 0,6 meetrise läbimõõduga lohukesi, samuti ligikaudu 3- meetrise vahemaaga ida-läänesuunalisi karstilõhesid Paealast loodepool asub I aastatuhande esimesest poolest pärinev kivikalme. 3.2.6. Taska-Sepasaare Taska kinnistu, Uuevälja rändrahn küla 3.2.7. Kivioja rändrahn Kaave küla 3.2.8. Padinasaare hoiuala 40,92 ha Sooääre kinnistu, Kose küla Padinasaare hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ X 627454,717 nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas Y 6515676,686 nimetatud elupaigatüüpide - puisniitude (6530*) ning soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080) kaitse. 3.2.9 Kebjamägi 10 ha Kalana küla Kaitseala on moodustatud 17.07.1968. a. X 619119,350080815 maastikuelemendi kaitseks. Kebjamägi on Y 6510305,66954785 umbes 10 m suhtelise kõrgusega ning pikliku kujuga osaliselt koosnev küngas. Kebjamägi omab pigem kultuuriloolist kui geoloogilist tähtsust. 3.3. Mets Iseloomulikud taimekooslused on salu-okasmetsad. Taimeliikide üldarv ei ole kuigi suur. Ei leidu ena- mikku neist taimeliikidest, mille levikuala idapiir läbib Eestit, ega ka nendest, mille levikuala läänepiir kulgeb läbi Eesti. 3.4. Veekogud Vald piirneb läänest ja põhjast Põltsamaa jõega, mille kogupikkus on 135 km, vesikonna pindala 1310 km 2. Jõgi voolab Pandivere kõrgustiku lõunanõlva mööda Võrtsjärve nõkku ning suubub Suur- Emajõkke. Jõge iseloomustab rohke põhjaveeline (karstiallikatest) toitumine. Põltsamaa jõe säng moodustab Pajusi küla kohal tiigisarnase veekogu, mille baasil on rajamisel ujumiskoht. Nimetatud ujumiskoha eeliseks jõe ees oleks soojem vesi ning kiire voolu puudumine. 9 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Idaküljest piirneb vald Kaave jõega, mille pikkus on 38 km, valgala 138 km 2.Vallast saavad alguse Pikknurme jõgi (pikkus 35 km, valgala 172 km 2) ja Umbusi jõgi (pikkus 34 km, valgala 159 km 2). Kõpu veehoidla (pindalaga on 3,76 ha) rajati Vägari suurfarmi karjamaade niisutamiseks. Välja- ehitatud süsteem on leidnud vähe kasutamist. Samal ajal on veekogu populaarne suplus- ja suvituskoht ning omab häid eeldusi puhketsooni väljaehitamiseks. Viia läbi veehoidla ümbruse puhkekoha rajamise ideekonkurss ning leida puhkekohale majandaja. Hävinud on Lahavere järv. Looduslik veekogu aluspinnas rikuti 1985.a. süvendamise ja puhastamise käigus. Selle tulemusena järv veega enam ei täitu ja praegu on see veekoguna kasutamiskõlbmatu. 3.5. Maavarad Peamised maavarad on lubjakivi, kruus ja turvas. Kaevandamine toimub Tapiku turbarabas (üldpindala 196,00 ha, kaevandab AS Tara-Torf), Otisaare paekarjääris (üldpindala 16,34 ha, kaevandab AS Kaltsiit, toodab killustikku) ja Sopimetsa karjääris (kaevandab OÜ Luige Kivi, paekivikillustik). 3.6. Heakord Vabariigi President autasustas 2001.a. kahte ja 2002.a. ühte Pajusi valla kaunimat kodu, 2004.a. Pajusi külas asuvat von Wahlide matmispaika ning Eesti Kodukaunistajate Ühenduse poolt läbi viidud kauni kodu konkursil on märkimist leidnud rida kauneid Pajusi valla kodusid ja üks tootmisettevõte. Tühjaks jäänud tootmishoonete ümbrused on risustatud. Hulk tagastatud või erastatud põllumaast on umbrohtunud ja kasutusse võtmata. Eesmärk: Firmade ja elanike mõjutamine oma hoonete, territooriumide ja neid ümbritsevate alade korrastamiseks. Heakorrakonkursi läbiviimine. 3.7. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala Vabariigi Valitsuse 21.jaanuari 2003.a. määrusega nr.17 (jõustunud 01.07.2003.a.) on kehtestatud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Määrusega on määratud nitraaditundlik ala, mis hõlmab muuhulgas peaaegu kogu Pajusi valla territooriumi. Määrusega on määratud nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kitsenduste (s.o. tegevuspiirangute) ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Joonisel 2 on Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundliku ala ülevaatekaart.

Joonis 2 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala ülevaatekaart.

10 Pajusi valla arengukava 2004-2016 4. HARIDUS 4.1. Pisisaare Algkool Pisisaare Kooli asutas 1853. aastal Pajusi mõisa omanik von Wahl mõisatööliste lastele. Pisisaare Algkool on munitsipaalkool, mis asub Pisisaare külas. Kool on 1991.aasta sügisest 6-klassiline algkool. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Nurga, Mõisaküla, Kalana, Mõrtsi, Loopre, Vorsti, Pajusi,Uuevälja, Luige, Sopimetsa, Arisvere, Väljataguse ja Kõrkküla küla. Kool töötab 1872.aastal ehitatud koolimajas. Koolihoones paikneb 7 klassiruumi, spordisaal, ruumid koolieelikute ettevalmistamisrühmale, 40-kohaline söökla, köök ning hulk abiruume. 2007/2008.õppeaastal õpib kooli 6 klassis 26 õpilast. Kooli juures töötab kooliks ettevalmistusrühm koolieelikutele. Rühmas on 19 last. Pärsat 6.klassi lõpetamist asuvad lapsed õppima üldjuhul Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. 2007.a. rekonstrueeritud ruumid lasteaia rühma tarbeks, õpetajate tuba ning rajatud aiaga piiratud mänguväljak 6 atraktsiooniga. Eesmärk: 4.1.1. Pisisaare Algkool kujundada ümber 6-klassiliseks lasteaed-algkooliks. 4.1.2. Jätkata hoone rekonstrueerimis-ja ehitustöid - poiste ja tüdrukute tööõpetuse klassid hoone II korrusel - I korruse vana osa - II korruse klasside osa - spordihoone

4.2. Aidu Lasteaed-Algkool Aidu Lasteaed-Algkool asub Vägari külas. Aidu Lasteaed-Algkooli hoone valmis 1973. a. Sama aasta 8. oktoobril avati selles Põdra sovhoosi Lastepäevakodu. 1988.a. avati lastepäevakodu ruumides Põdra Lasteaed-Algkool 1. klass, eesmärgiga hakata koheselt projekteerima ja ehitama koolihoonet (mis tegelikult jäigi ehitamata) 1989.aastal avati 2. kl., siis 3. kl. ja alates 1991/92. õ-a. töötab lasteaed- algkoolis 4 klassi. 1992.aaastast kannab kool kohanime järgi Aidu Lasteaed-Algkooli nime. Kuna majja ei mahtunud kõik lapsed ära, kohandati vastasmaja korteris üks korter klassiruumiks ja järgmisel aastal ka teine korter. Praegu on koolihoone vastas asuva korruselamu korteris vanem aiarühm. Koolihoones töötavad praegu kõik klassid ja noorem aiarühm. Liitklassideks on liidetud 1. ja 3.klass ning 2. ja 4.klass. 2007/2008.õppeaastal on kool 4-klassiline. Lasteaias käib 20 last ja koolis õpib 17 õpilas. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Pajusi valla Vägari, Aidu, Kose, Kõpu, Lahavere, Kaave, Kauru, Tõivere ja Tapiku küla. Pärast algkooli lõpetamist asuvad lapsed õppima Jõgeva linna koolidesse. Koolis valitseva ruumipuudus lahendada koolihoonele laienduse ehitamisega. Hoone laiendusse on projekteeritud söögisaal, muusikaklass ning saal. Ruumid eraldatakse lükandseintega ning neid on võimalik kasutada külakogukonnal huvialadega tegelemiseks ja ürituste korraldamiseks. 2007.a. koostatud hoone rekonstrueerimise ja selle laienduse projekti kohaselt renoveeriti ½ olemasolevast hoonest. Uuendatud on 2 lasteaiarühma ruumid, rajatud san. sõlmed lasteaialastele ja kooliõpilastele. Eesmärk: kogu kool ühte hoonesse, selleks - ehitada valmis hoone laiendus - renoveerida klasside osa olemasolevast hoonest - uuendada hoone küttesüsteem maakütte baasil - ehitada spordiruum. 11 Pajusi valla arengukava 2004-2016 4.3. Haridusvõrgu säilimise tagamine Sündivuse languse tõttu hakkab järjest vähenema laste ja noorte osakaal rahvastikus ning kasvama tööealiste ja tööeast vanemate oma. See mõjutab kõigepealt haridussfääri - toimub kooliminejate arvu vähenemine, mis seab ohtu koolide püsimajäämise tulevikus. Tabelis 6 on toodud 1.klassi astujate arv aastatel 2001-2006 ja prognoos aastateks 2007-2010.a. Tabelist nähtub, et kõik vallas elavad lapsed ei asu õppima elukohajärgsesse teeninduspiirkonnaga kooli. Kõige tuntavam on Pisisaare Algkooli teeninduspiirkonna õpilaste õppimaasumine Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Aidu Lasteaed-Algkooli teeninduspiirkonna õpilaste õppimaasumine Siimusti Lasteaed-algkooli või Jõgeva linna koolidesse. Tabel 6 1.klassi astujate arv aastatel 2001-2007 ja prognoos aastateks 2008-2010.a. Sünniaeg 1.klassi astumise Arv Õppima asumine/teeninduspiirkond aasta 01.10-30.09 Aidu Lasteaed- Pisisaare Algkool Algkool 1993/94 2001 15 8 6 1994/95 2002 20 8 10 1995/96 2003 12 7 2 1996/97 2004 13 7 6 1997/98 2005 14 3 8 1998/99 2006 11 4/6 4/5 1999/2000 2007 19 4 5 2000/01 2008 23 13 10 2001/02 2009 12 6 6 2002/03 2010 13 4 9 2003/04 2011 10 3 7 2004/05 2012 11 6 5 2005/06 2013 18 7 11 2006/07 2014 6 3 3 Eesmärk: Vaatamata jätkuvale sündivuse langusele säilitada olemasolev haridusvõrk. Lastele kohapealse koolitusvõimaluse tagamine on oluline tegur hoidmaks elanikke kohapeal. Ka tekib kohapeal koolis käivatel lastel reeglina tugevam kodukoha tunne, mis on hiljem määravaks teguriks elukoha valikul. Tekkivas koolidevahelises konkurentsis tuleb erilist täh elepanu pöörata kohapeal antava hariduse taseme säilitamisele ja parandamisele. Hariduse taseme parandamisele aitab kaasa Pisisaare Algkooli ja Aidu Lasteaed-Algkooli hoonete rekonstrueerimistööde jätkamine.

12 Pajusi valla arengukava 2004-2016 5. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded sotsiaalhoolekande korraldamisel on: 1) kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine valla või linna arengukava osana; 2) sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine; 3) kohaliku sotsiaalregistri moodustamine ja pidamine ning sotsiaalregistrist laekuva informatsiooni edastamine Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras; 4) eestkosteasutuse töö korraldamine.

5.1. Sotsiaalhoolekande hõlmatus ja probleemid Sotsiaalhoolekande süsteemi korraldamine vallas põhineb sotsiaalnõuniku, sotsiaaltöö spetsialisti, volikogu- ja vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni tööl. Pajusi valla eelarves makstakse rahvastikuregistri järgi Pajusi vallas elavatele inimestele järgmisi toetusi: toetus perele lapse sünni korral, matusetoetus, toetus kooli ja lasteaia toidu eest tasumiseks, koolitoetus õpilastele heade tulemuste eest õppetöös ja õppevahendi toetus, toetus lastele prillide maksumuse osaliseks katmiseks, toetus eakatele, lisatoetus (ravimid, abivahendid, koolitarbed jt), toetus ravikindlustuseta inimestele, abivahendite toetus puuetega inimestele, vältimatu sotsiaalabi. Sotsiaaltoetuste ja teenuste määramise otsustab vallavalitsus igal konkreetsel juhul eraldi sõltuvalt abivajadusest. Toetuste ja teenuste määramisel arvestatakse abivajaja sissetulekuid ning seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu. Sotsiaaltoetuste statistika Pajusi vallas näitab, et kõige enam vajavad toetust lastega pered ja teised erivajadustega inimesed. Töötute osakaal toetuste taotlemisel on minimaalne. Üha enam saab selgemaks, et sotsiaaltoetustelt tuleb üle minna sotsiaalteenuste pakkumisele ja nende arendamisele kogu piirkonnas. Pakutavad sotsiaalteenused on eelkõige sotsiaalnõustamine, koduteenused, hoolduse korraldamine (hooldusvajaduse hindamine), hooldekoduteenus, sotsiaalsete erivajadustega inimestele suunatud teenused ja muu abi andmine ( abivahendid, päevakeskused, transportteenus jm), lapsehoiuteenus, hooldamine perekonnas ning eestkoste vormistamine. Sotsiaalabi andmise aluseks vallas on sotsiaaltöö andmete register, mida pidevalt parandatakse ja täiendatakse. Oluline on probleemsete perede, üksielavate vanurite ja puuetega inimeste kodude külastamine, et saada adekvaatset informatsiooni abivajajate kohta. Rõhuasetus peaks olema ennetaval tööl riskirühmadesse kuuluvate inimestega. Kuna vald on suhteliselt väike, ei ole otstarbekas kõiki sotsiaalhoolekandeteenuseid oma territooriumil osutada, seetõttu tehakse sotsiaalhoolekande alast koostööd teiste omavalitsustega ( Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Jõgeva linn, Jõgeva vald jt). Maakonnas on viis hooldekodu ja üks hooldusosakond ning üks lastekodu sotsiaalhoolekannet (enesega mittetoimetulevate) vajavate inimeste tarbeks: sotsiaalkeskus Elukaar, Jõgeva Haigla Hooldusosakond, Lustivere hooldekodu- üldtüüpi hooldekodu, MTÜ Saare Hooldekeskus ja Võisiku Hooldekodu- erihooldekodu psüühiliste erivajadustega inimestele ning lastekodu "Metsatareke". Noorsootöö osas on viimasel ajal koostööd tehtud noorteühendus Juventus Põltsamaal asuva noortekeskusega ja Jõgeva noortekeskusega. Traditsiooniks on saamas noortele diskode korraldamine koolivaheaegadel. 2002.a. asutati Vägaris MTÜ Pajusi Valla Abikeskus. Abikeskuse asutajad on seadnud eesmärgi tagada 10-kohalise turvakorterite töö Pajusi valla ja teiste omavalitsuste abivajavatele inimestele

13 Pajusi valla arengukava 2004-2016 (kinnipidamisasutusest vabanenud, vanurid, jt), kindlustades nende toitlustamise, riideabi, tegevuse ja nõustamise. Abikeskusega koostöös on võimalik korraldada eluasemeteenuse pakkumist ja vältimatu sotsiaabi vajajatele ajutise peavarju, riiete ja toidu pakkumist. Abikeskus varustab puuetega inimesi tehniliste abivahenditega (ratastoolid, kepid, kargud, rulaatorid jne), mis jagatakse abivajajatele tasuta. Spetsiifilisemad- ja soodustingimustel tehnilised abivahendid saadakse vastavatest abivahenditega tegelevatest firmadest. Toimetulekutoetuse taotluste arv on aasta-aastalt vähenenud (tabel 7). Tabel 7 Aasta Taotlusi 1997 178 1998 140 1999 157 2000 168 2001 141 2002 72 2003 60 2004 43 2005 30 2006 23

Tabelist 8 nähtub, et viimastel aastatel on vähenenud toimetulekutoetuseks makstud summad. Tabel 8 Toimetulekutoetust on makstud: Aasta Summa krooni 1997 852000 1998 788000 1999 568313 2000 723259 2001 659342 2002 304057 2003 375396 2004 303410 2005 163136 2006 73697

Valla registreeritud töötute arv on samuti aasta- aastalt vähenenud. 2007. aasta alguseks oli töötuks registreeritud vaid 4 inimest. Samas ei väljenda see number reaalset olukorda, kuna paljud töötud ei ole ennast ametlikult töötuna või tööotsijana registreerinud. Töö produktiivsuse suurendamisest lähtuvalt on ettevõtjad huvitatud üha enam haritud, oskustega ja distsiplineeritud tööjõust. Madalama konkurentsivõimega vallaelanikele sobivaid uusi töökohti pole eriti lisandunud. Uue tehnika kasutuselevõtuga on lihttöötajate osatähtsus vähenenud. Suuresti on vähenenud niinimetatud mustalt töötamine. Peamised sotsiaalsete probleemide allikad on madalad palgad, alkoholism, noorte lahkumine linna- desse, pere vägivald, koolikohustuse mittetäitmine, elanikkonna vananemine, sündivuse langus. Sotsiaalsete probleemide teravus on piirkonniti erinev. Viimastel aastetel on kasvanud probleemid, mis seonduvad pereliikmete lahus elamisega ja teistesse riikidesse tööle asumisega. Tööotsingute ja töötamise tõttu vallast eemal on tekkinud kooselude

14 Pajusi valla arengukava 2004-2016 purunemisi, mille tulemusena kannatavad eelkõige lapsed. Parema materiaalse toimetuleku tagamiseks on vanemad pikalt tööl mistõttu jääb lastega tegelemiseks vähe aega. Koolikohustuse täitmine on suur probleem eriti keskastmes (7-9 klass). Pisisaare kool on praegu 6- klassiline. Kuuendast klassist üleminek 7. klassi põhjustab koolikohustuse mittetäitmist. Pisisaare kool võiks tulevikus olla 3- või 9 klassiline, siis jääks ära lapsel puberteedieas üleminek teise kooli. Lastega seotud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks on korraldatud lastevanematele, lastele ja pedagoogidele erinevaid koolitusi. Käib perede pidev nõustamine ja psühholoogilise abi organiseerimine. Tavaks on saanud igaaastane lastekaitsepäeva korraldamine.

Eesmärk: avahoolduse jätkamine ja vastavate sotsiaalteenuste arendamine, tugiisikute ja – perede leidmine, koolitamine; eestkoste- ja hooldusperede, lapsevanemate, laste ja pedagoogide nõustamise ja koolitamise korraldamine. Preventiivse töö toetamine (töö laste ja noortega- lastelaagrid, vabaaja sisustamine, noortekeskuste töös osalemine). Pidev koostöö erinevate võrgustike ja asutustega. Eelistada oma valla koolides ja lasteaedades käivaid lapsi, kaasaarvatud Pisisaare Algkooli koolieelikute rühmas olevaid lapsi. Viimastel aastatel on tunduvalt suurenenud lastevanemate huvi panna oma lapsed kaugematesse eelkooliasutustesse ja koolidesse. Seetõttu oleks põhjendatud oma valla lasteaedades ja koolides käivate laste suurem toetamine. Pajusi vald on investeerinud viimasel aastal oma valla lasteasutustesse suuri summasid, mistõttu oleks selline perede toetamine üks võimalus oma valla lasteasutuste järjepidevuse hoidmiseks. Valla eakate väärtustamine ja meelespidamine. Valla sotsiaalpoliitika peab soodustama täisväärtusliku perekonna arengut ja säilimist. Soodustama perede ja üksikisikute toimetulekut neile harjumuspärases keskkonnas. Jätkata sünnitoetuse maksmist ja imikupaki kinkimist, õpilastele koolilõuna tasumist, erivajadustega inimeste toetamist ja teenustele suunamist. Toetuste määramisel ja teenustele suunamisel pidada silmas pere tegelikku majanduslikku olukorda ja seadusjärgseid ülalpidajaid.

5.2. Tervishoid ja terviseedendamine Esimese astme arstiabi on kättesaadav Pisisaares ja Vägaris. Ametis on 1 perearst, kes võtab haigeid vastu neli korda nädalas Pisisaares ja üks kord nädalas Vägaris. Pisisaare perearsti praksis asub Pisisaare külas. Ambulatoorium teenindab suuremat osa Pajusi valla elanikkonnast. Sisustatud on laboratoorium, hambaravi- ja füsioteraapia kabinetid. Perearsti vastuvõturuum asub Vägari külas 2-toalises korteris, kus perearsti abistab med. töötaja, kes on vallaelanike paremaks teenindamiseks lisaks tööle võetud. Elanike huvides on väga vajalik Vägaris olev perearsti vastuvõturuum ja med.töötaja edasine eksisteerimine, setõttu on vajalik valla poolne edaspidine rahaline toetus. Probleemiks on ravikindlustusega hõlmamata isikute suur arv ja sotsiaalsetest pingetest (alkoholism, madalad sissetulekud, viletsad elamistingimused jm.) tulenev haigestumiste kasv. Sotsiaalsete pingetega on sõltuvuses alkoholismi levik. Valla elanikkonna vananemisega on tõusnud krooniliste haiguste osakaal. Probleemiks ka elanike hiline pöördumine arstiabi saamiseks. Eesmärk: Elanike tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Terviseedenduslike ettevõtmiste igakülgne toetamine (tervisepäevad, ujulate külastamine jne.). Suurenema peab iga inimese vastutus oma tervise eest ning paranema koostöö ja informatsioonivahetus meditsiinitöötajate, sotsiaaltöötajate ja pedagoogide jt. vahel. Terviseteabe sihipärane levitamine ja elanike harjumuste kujundamine tervise säilimiseks ja tugevdamiseks (koolidesse tervisekasvatus ja terviseõpetus).

15 Pajusi valla arengukava 2004-2016 6. KULTUUR Pajusi valla kultuuritegevuse eesmärk on piirkonna rahvakultuuri säilitamine ja arendamine, kultuuritraditsioonide järjepidevuse tagamine, uute traditsioonide loomine, läbi kultuurilise tegevuse piirkonna elanike aktiviseerimine ja motiveerimine ning erinevate tegevusvõimaluste pakkumine. 6.1. Pajusi Rahvamaja Asub endises Pajusi mõisa peahoones, hoone on paljulubav ja võimaldab kultuuriürituste korraldamist just tänu sellele, et hoone siseruumides on läbi viidud kapitaalremont. Mõne aasta tagusest madalseisust on välja tuldud ning käesoleval ajal töötab rahvamajas mitu huvialaringi ning tööle on rakendatud avaliku interneti punkt. 2001.aastal alustati Pajusi Rahvamaja hoone kapitaalremondiga. Remonditud on hoone baariruum ning sanitaarsõlmed, hoonesse on toodud veevärk ning rajatud kanalisatsioonisüsteem. Hoone kapitaalremondi II etappi käigus on vahetatud aknad, rekonstrueeritud elektrisüsteem ning läbi viidud saali ja fuajee remont. 2007.a. sai hoone käsitsivaltsitud plekist katuse, teostamisel on hoone fassaadi remonttööd- vahetati välja hoone uksed, uuendati trepid ja ehitati välja ajalooline sammasportikus hoone peasissekäigul. Eesmärk: Hoone kaasajastamise jätkamine eelolevatel aastatel vastavalt hoone rekonstrueerimisprojektile. Teostatavad tööd - uue küttesüsteemi väljaehitamine (kaalumisel maakütte baasil), katusekorruse väljaehitamine ja hoone siseviimistluse uuendamine. Rahvamaja hoone rekonstrueerimistöödele lisaks leida vahendid hoone hävinud tiiva taastamiseks. Ajalooliselt on hoone olnud 2-tiivaline. Taastatavas tiivas oleksid optimaalse lahenduse korral väiksemad saalid esimesel korrusel ning toad külaliste majutamiseks teisel korrusel. Nimetatud investeeringu abil on võimalik luua tingimused hoones erinevate huvialadega tegemiseks, viia läbi erinevaid üritusi, korraldada erinevaid näitusi ja väljapanekuid ning pakkuda võimalust turistidele ja külalistele veeta aega ajaloolises Pajusi mõisas. Pajusi Rahvamaja baasil koostöös kolmanda sektoriga asuda läbirääkimistesse teatud kogukonnateenuste üleandmiseks. 6.2. Kultuuritegevus Aidu-Vägari piirkonnas Aidu Rahvamaja suleti 1997.aastal rahaliste vahendite vähesuse ja hoone avariiohtliku olukorra tõttu. Aidu-Vägari piirkonna kultuuritegevus on koondunud Aidu Lasteaed-Algkooli ümber. Lisaks laste huvialaringidele tegutseb juba üle 45 aasta Aidu segaansambel. Eesmärk: Aidu-Vägari kandis elavdada kultuurilist tegevust. Edaspidi on Vägaris probleemi opti- maalseks lahenduseks koolimaja laiendus, mille saal võimaldaks külaelanikele huvialadega tegelemist. Toetada kolmanda sektori algatusi Vägari piirkonnas külaplatsi ja külamaja rajamiseks ning Aidu piirkonnas spordiväljakute rajamiseks. 6.3. Raamatukogud. Vallas on kolm raamatukogu - Aidu (~8000 sü), Pajusi (~10 200 sü) ja Tapiku (~6000 sü) raamatukogu , igas neist on 1 töötaja. 2000.aasta lõpul asusid uutesse ruumidesse nii Pajusi kui ka Aidu raamatukogud. Raamatukogude uutes ruumides on kohad fondidele ning lugemistoad. Kõikides raamatukogudes on avatud avaliku interneti punktid. Raamatukogudes korraldatakse erinevaid temaatilisi üritusi. Olukorras, kus inimesed sageli ise ei jõua ajalehti ja ajakirju tellida on kasvanud raamatukogude osa- tähtsus lugemisvara vahendajatena ja kohalike kultuurikeskustena. Raamatukogudes on elanikkonnale kättesaadavad ka vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite materjalid ning avalikustetud õigusaktid. Eesmärk: Tagada kõigi raamatukogude säilimine (Pisisaares, Vägaris ja Tapikul), kuna need on omalaadsete seltsielu keskustena külarahva jaoks väga olulised. Jätkata avaliku interneti punktide arendamist. 16 Pajusi valla arengukava 2004-2016 6.4. Sport Sporditegevuse raskuskese asub praegu koolides. 2003.a. valmis Eesti Olümpiakomitee kaasfinantseeringu abil Pisisaare Algkooli spordiväljak/staadion, mida kasutavad lisaks kooliõpilastele ka küla elanikud. Pisisaare korruselamute läheduses on pallimänguväljak. Aidu Lasteaed-Algkooli vahetus läheduses on spordiväljak. 2006.a. rajati valla territooriumile 3 võrkpalliväljakut. 2007.a. rajati võrkpalliväljak Kõpu veehoidla randa, tänavakorvpalli väljak Pisisaare Algkooli juurde Valla elanikud kasutavad Põltsamaa ja Jõgeva linna spordikomplekse. Eesmärk: Vahendite tagamine erinevate spordialadega tegelejate toetamiseks. Võimaluste loomine erinevate spordikomplekside kasutamiseks (transport Kuremaa ujulasse, Aidu Lasteaed-Algkooli õpilaste treenigtund Põltsama Felix hallis)

6.6. Kultuurimälestised Tabel 9 nimetus dateering asukoht kirjeldus Liigitus ja mälestise registri nr. Vabadussõja 1929 ja Aidu Aidu lahingu mälestussamba kavandi joonistas kunstnik Eduard Järv. Ajaloomälestis Aidu lahingu 1989 Ehitustöö tegid Jaan Ermann ja Aleksander Teras. Monument avati nr.27108 mälestusmärk 23.juunil 1929. 1940.a. sügisel õhiti samba ülaosa ja võidutule altarid. Lõplikult purustati monument 1965.a. Mälestussamba taasavamine toimus 23.juunil 1989. Sammas on taastatud algsel kujul. Monument kujutab endast 3 m kõrgust astmelist betoonpüramiidi, mille esiküljel on tekst: „AIDU LAHING / 1919”. Sambast eraldi asetsevad altarid võidutule jaoks kahel pool sambast. Linnus II aasta- Kalana Kalana linnamägi asub Pajusi-Kalana maantee ääres, kuni 4 m kõrgusel Arheoloogiamälestis tuhande II ja 30-40 m laiusel vallseljakul. Linnamäe säilinud otsavallide vaheline nr.9251 pool kaugus on 50m. Linnamägi on kaetud umbes 50- aastase metsaga, kuid kirjelduse andmeil on mägi veel 1940-ndatel lage olnud. Sega on siinne mets suhteliselt noor. Linnamäe maanteepoolne nõlv on lage, hiljuti võsast puhastatud ja niidetud. Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastkuliselt eristatav. Mälestis tähistatud, paigaldatud infostend. Linnamäel asub kogu vabariigi linnamägede plaan.

Kalmistu Kalana Arheoloogiamälestis nr.9252 Kivikalme Laha- Arheoloogiamälestis vere nr.9249 Asulakoht Laha- Arheoloogiamälestis vere nr.9250 Asulakoht Pajusi Arheoloogiamälestis nr.9248 Pajusi mõisa 19.saj I Pajusi Pajusi Rahvamaja Arhitektuurimälestis peahoone pool nr.23973 Pajusi mõisa park 1857 Pajusi Park on istutatud põhiliselt 1857. aastal endisele põllumaale. Arhitektuurimälestis Keskmise suurusega (6,0ha) vabakujuline park. Ümbritsevast nr.23938 maastikust eraldas parki kivimüür, mis on osaliselt säilinud algsel kujul, osaliselt on müüri taastatud eelmise sajandi lõpul. Säilinud on kivist väravapostid parki läbiva peaallee lääne otsas. Paralleelselt lõuna küljel asuva müüriga on kahepoolne allee, mille vahel kulgev jalgtee viis pargi serval asuvate tootmishooneteni. Pargis olev peaallee on kaheharuline: lõunapoolne osa suundub endiste mõisa tootmishoonete juurde, põhjapoolne Põltsamaa jõe äärde. Eesväljaku poolitab Põltsamaa–Rutikvere tee, mis oluliselt kahjustab pargi kompositsioonilist väärtust. Mõisa peahoone koos tagaväljakuga jääb ida poole, suurem osa eesväljakust ja pargipuistu jäävad lääne poole teed. Häärberiesine haljastus on nõukogude aastatel ümber kujundatud. Sin- na istutatud elupuid ja õitsvaid põõsaid. Pargi tagaväljakut piiras pae- ja graniitkividest müür. Pargi lõpus on 2 põhjaveetoitelist tiiki. Park on liigivaene. 1992 inventeerimise järgi kasvas pargis 28 puu- ja 17 Pajusi valla arengukava 2004-2016 põõsaliiki.

Pajusi mõisa 19.saj. Pajusi Arhitektuurimälestis pargi nr.23939 piirdemüürid ja väravapostid Pajusi mõisa ait 19.saj. I Pajusi Arhitektuurimälestis pool nr.23940 Pajusi mõisa 19.saj. Pajusi Arhitektuurimälestis valitsejamaja nr.23941 Pajusi mõisa 19.saj. Pajusi Arhitektuurimälestis teenijatemaja nr.23942 Pajusi mõisa tall- 19.saj. Pajusi Arhitektuurimälestis tõllakuur nr.23943 Pajusi mõisa 19.saj. Pajusi Arhitektuurimälestis küün nr.23944 Pajusi mõisa 19.saj. Pajusi Arhitektuurimälestis meierei nr.23945 Pajusi mõisa 19.saj. Pajusi Arhitektuurimälestis kuivati nr.23946 Pajusi mõisa 19.saj. Pajusi Pajusi-Pisisaare teeääres, ümbritsetud lausikust pinnareljeefist ajaloomälestis kalmistu ja silmatorkavalt esiletõusval künkal paiknev kalmistu on rajatud arhitektuurimälestis Wahlide kabel arvatavasti 19.sajandil perekonnakalmistuna. Kõrghaljastusega kaetud, nr.5837 ebakorrapärase plaaniga kalmistut piirab looduskivist sideainete müüritis, mis väljast on 0,5-1,2 m kõrge. Sissepääsuks on graniitpostidel kahepoolne sepistatud varbvärav. Künkal paikneb kivist, krohvitud ja värvitud seintega kabel, millel savikivikattega kelpkatus. Matuste täpset arvu on välisel vaatlusel võimatu kindlaks teha, sest peale kabelist loodes paikneva suurema matuste rühma, on üksikuid matuseid ka mujal. Hauatähiste ja nende fragmentide järgi otsustades on kalmistul vähemalt 18 matust, milledest värskem on 1966.aastal siia Tallinna Siselinna kalmistult ümber maetud Edgar v. Wahli oma. Kalmistu Tapiku Arheoloogiamälestis “Katkumägi” nr.9246 Asulakoht Tapiku Arheoloogiamälestis nr.9247 Tapiku mõisa 19.saj. Tapiku Peahoone klassitsistlikus stiilis, ühekordne kivist hoone, pealeehitusega Arhitektuurimälestis peahoone hoone keskosas. 1898.a. kuulus mõis Axel von Wahlile. Hoonel nr.23948 peasissekäik ja veranda puidust, võlvkaartega akendega. Katus kaetud eterniitkattega, tugevasti sammaldunud. Tapiku mõisa Tapiku Arhitektuurimälestis park nr.23949 Muinsuskaitseseaduse alusel tagab mälestise säilimise mälestise omanik, kes on kohustatud mälestist hooldama kaitsekohustuse teatises määratud korras.

7.TEHNILISED INFRASTRUKTUURID 7.1. Elamumajandus Vallas on ca 1500 hoonet, neist 500 elamut. Kortermaju on Pisisaares 10, Kalanas 5, Vägaris 10 (s.h. 2 MTÜ Pajusi valla Abikeskus). Probleemiks on kortermajade halb seisukord ja tühjade korterite suur hulk ning nendele uue kasutaja leidmine. Uute korterelamute ehitamine lähiajal pole vajalik. Eesmärk: 1.Kõik eluruumid sihipärasesse kasutusse ning lõpule viia korteriomandi seadmine. 2. Soodustada korterelamute koreriühistute moodustamist – abi põhikirja koostamisel ja registritoimingute tegemisel

18 Pajusi valla arengukava 2004-2016 7.2.Veevarustus Põhiliseks hajaasustuses ja asulates individuaalelamute poolt kasutatavaks veekihiks on alamsiluri veelade, mis jääb maapinnast enamasti 2-5 meetri sügavusele. Puurkaevudega vee võtmisel kasutatakse peamiselt raikküla veeladet. Ühisveevärgi süsteemid on Pisisaare,Vägari, Kalana, Arisvere ja Pajusi külades. Süsteemid on 25-50 aastat vanad. Pisisaare asula veemajandust haldab OÜ Eltor. Veevarustuses on peamisteks probleemideks külades on: 1) Elanikkonna varustamine kvaliteetse joogiveega. Olemasolevad veevarustussüsteemid on amortiseerunud. 2) Kõik tuletõrje veevõtukohad ei ole tähistatud ja korras. 3) Joogivee nõuetelevastavuse tagamiseks on vajalik uuendatavates puurkaev-pumplates teostada veetöötlust. 4) Puudub võimalus vee mõõtmiseks. Kõikide ühisveevärgiteenuse tarbijate veesisendid peavad olema varustatud veemõõtjatega. Pisisaare asulas on aastatel 2004-2005 rekonstrueeritud puurkaev-pumpla, osaliselt uuendatud joogiveetrassid ning ehitatud välja majade veesisendsõlmed. Pisisaare Algkool on ühendatud asula puurkaev-pumplaga. Vägari külla puuriti 2007.a. uus puurkaev ning ehitati uus puurkaev-pumpla ning paigaldati veetöötlusseadmed. 2007.a. alustatakse Pajusi, Loopre ja Arisvere külade puurkae-pumplate rekonstrueerimisega. Koostöös 18 omavalitsusega osaletakse Põltsamaa ja Pedja jõe valgalade veemajandusprojektis, mille eesmärgiks on tagada kvaliteetne veevarustus ja ühiskanalisatsioon. Projekti raames on esimeses etapis teostatud uuringud ning selgitatud investeerimisvajadused, teise etapi käigus teostatakse geoloogilised uuringud ja tasuvusanalüüs ning koostatakse taotlus projekti edasiseks rahastamiseks EU fondidest, kolmandas etapis teostatakse projekteerimine ning trasside, kaevude ja biopuhastite välja ehitamine. Eesmärk: Elanikkonna kvaliteetse joogiveega varustamise tagamine. Selleks: 1. Jätkuvalt osaleda Põltsamaa ja Pedja jõe valgalade veemajandusprojektis, mille raames rekontrueerida veevarustussüsteemid Pisisaare ja Vägari külades. Veemajandusprojekti elluviimiseks osaleda Põltsamaa piirkondliku vee-ettevõtja tegevuses. 2. Jätkata veevarustusüsteemide rekonstrueerimist Pajusi, Arisvere, Loopre ja Kalana külades – puurkaev-pumplate rekonstrueerimine ja veetrasside uuendamine. 3. Jätkata projektiga „Reostunud kaevude asendamine Põltsamaa-Adavere nitraaditundlikul alal”. 4. Tähistada nõuetekohaselt kõik vallale kuuluvad tuletõrje veevõtukohad. 5. Korraldada veemõõduseadmete paigaldamine kõikide tarbijate veesisenditele.

7.3. Kanalisatsioon ja puhastusseadmed. Vägari tsentraalne kanalisatsioonisüsteem on rajatud 1976, puhastusseadmed Oxyd 45, biotiikide 2 3 pindala 2200 m , projekteeritud võimsus 105 m /d ja reostuskoormus 25 kgBHT 5/d. Heitvesi juhitakse Pikknurme jõkke. Käesolevaks ajaks on puhastusseadmed amortiseerunud, biotiikidest imbub vesi pinnasesse. Vägari asula kanalisatsioonisüsteemide tehniline seisukord on kohati halb, esineb lekkimisi ja torustike ummistusi, mistõttu piirkonnas on halvenenud põhjavee kvaliteet. Pisisaare reoveepuhasti koosneb 1972.aastal rajatud neljast biotiigist pindaladega 1200, 1870, 1680 ja 2000 m 2 ning 1992.aastal rajatud kestvusõhutusega aktiivmudapuhastist OXYD 180. Reoveepuhasti OXYD 180 on algselt tehnoloogiliselt valesti projekteeritud (pneumaatiline aeratsioon on asendatud mehhaanilise aeratsiooniga) ja ehitatud ning selle efektiivsus on olnud madal. Praktiliselt kogu 19 Pajusi valla arengukava 2004-2016 koormuse on vastu võtnud biotiigid, mis on suurest ülekoormusest tingituna mudastunud ja osaliselt kinni kasvanud. heitvesi juhitakse biotiikidest maaparanduskraavi, mis suubub Põltsamaa jõkke. Pisisaare asula kanalisatsioonisüsteemide tehniline seisukord on kohati halb, esineb lekkimisi ja torustike ummistusi. Põuaperioodidel imbub reovesi pinnasesse ja ohustab põhjavee kvaliteeti, sajuperioodide ja lumesulamise ajal tungib sademe- ja pinnavesi kanalisatsioonitorustikesse. Osa kanalisatsiooni kontrollkaeve on lagunenud ja vajavad remonti. Asulas on kogumiskaevud kolmel elamul. Kogumiskaevud on osaliselt lagunenud, need tuleb likvideerida ning reovesi juhtida asulakanalisatsiooni. Kalanas suunatakse reovesi 3 biotiiki. Aastatel 2003-2004 on rekonstrueeritud Pisisaare asulas 2 reoveepumplat ja ehitatud välja Pisisaare Algkooli kanalisatsioonitrass. Eesmärk: reoveesüsteemide vastavusse viimine kehtivatele nõuetele , se lleks: 1. Jätkuvalt osaleda Põltsamaa ja Pedja jõe valgalade veemajandusprojektis, mille raames rekontrueerida kanalisatsioonisüsteemid ja puhastusseadmed Pisisaare ja Vägari. Veemajandusprojekti elluviimiseks osaleda Põltsamaa piirkondliku vee-ettevõtja tegevuses. 2. Alustada kanalisatsioonisüsteemide ning puhastussüsteemide rekonstrueerimist ja rajamist Kalana, Pajusi, Arisvere ja Loopre külades.

7.4. Telefoni- ja andmeside Valla abonente teenindab AS Elion Ettevõtted Jõgevamaa esindus. Vald on mobiilsidega kaetud, võimalik on teenuseid valida erinevate operaatorite vahel. “KülaTee” programmi raames ehitati 2000.a. lõpus välja raadiolahendusel baseeruvad andmesidesüsteemid, mille tulemusena said Interneti püsiühenduse vallamaja Kalanas ning Pisisaare raamatukogu. 2003.aastal ehitati traadita püsiühendus Aidu raamatukogule ja Pajusi Rahvamajale. Raamatukogudes on avatud avalikud interneti punktid. 2005. aastal käivitunud programmi „KülaTee3“ raames on tagatud kõigile soovijatele ligipääs kvaliteetsele interneti ühendusele.

7.5. Teed Väljakujunenud teedevõrk on valla jaoks optimaalne. Valla teedevõrgu kogupikkus on 160,18 km, mille moodustavad kohalikud maanteed kogupikkusega 23,95 km, riigiteed 97,98 km ja metskonnateed 19,76km. Riigi teedest vajavad lähiaastatel mustkatte alla saamist 5 km Kalana-Lahavere, 2 km Arisvere- Rutikvere. Säilitada talvise lumetõrje garanteerimine valla teedel. Mõeldav on garanteerida valla eelarvest ca 5-8 korral talveperioodi jooksul nendel riigiteedel libedusetõrje läbiviimine, millele ei ole ette nähtud riigipoolset libedusetõrjet. Koostamisel on piirkondliku koostööprojektina kergliiklusteede vajaduse uuring. Vala territooriumil on kergliiklusteede vajadus kõige suurem (Põltsamaa)-Pajusi-Pisisaare ja Aidu-Kõpu veehoidla- (Jõgeva) riigimaanteedele. Eesmärk: Jätkata vallale kuuluvate teede hooldust ja rekonstrueerimist Bussiootekodade ehitamine.

20 Pajusi valla arengukava 2004-2016 7.6. Elektrivõrk Valda läbib 330 kV õhuliin (Eesti SEJ - Paide). 110 kV õhuliin möödub Aidust ja Vägarist. Pisisaarde tuleb Põltsamaalt 35 kV õhuliin. Toitealajaamad paiknevad Vägaris (110/35/10 kV) ja Pisisaares (35/10 kV). Probleemiks on kõikuv pinge ja voolukatkestused.

7.8. Jäätmemajandus Jõgevamaa jäätmekava näeb ette Jõgevamaa jäätmehoolduse üldiste eesmärkidena jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamise, omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmise nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelvalve suhtes, jäätmetekke vähendamise ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamise, optimaalse jäätmekogumisjaamade võrgu rajamise. Jõgevamaa jäätmehoolduse ühe üldise eesmärgina vanade prügilate keskkonnaohutu sulgemise. Pajusi valla territooriumil paiknev endine Pisisaare prügila on alates 30.augustist 2001.a. jäätmete ladustamiseks suletud. (Alus: Pajusi Vallavolikogu 29.augusti 2001.a. otsus nr.75). Jäätmetekitajatel puuduvad vahendid ja võimalused enda poolt tekitatud jäätmete transportimiseks tegutsevatesse Torma või Väätsa prügilasse ning seetõttu kasutatakse võimalust tekkinud jäätmete ladustamiseks kuhu juhtub (võssa, kraavidesse, tühjade tootmishoonete lähedusse jm.). Endiste ühismajandite territooriumidel paiknes rida prügi ladustamiseks kasutatavaid kohti. Majandite likvideerimise järel nimetatud prügi ladustamise kohad jäid peremeheta ning hooleta. Mahajäetud prügilad on tihti jäätmetekitajatele peibutiseks, et sinna majapidamistes tekkivaid jäätmeid toimetada. Nimetatud prügilaid kasutati aastaid oma prügi ladustamiseks. Jäätmetekitajate harjumusi on raske muuta ning samas on üheks põhjuseks jäätmetekitajate ükskõiksus ümbritseva keskkonna säästva kasutamise suhtes ja tegutsevate prügilate asukoha kaugus. Mahajäetud prügilatesse ladestatud jäätmed ning jäätmete jätkuv ladestamine on oluline oht ümbritsevale keskkonnale. Valla territooriumile on paigaldatud jäätmete liigitisorteerimise konteinerid 4 asulasse. Elanikele on tagatud liigiti sorteeritud jäätmete vastuvõtt Põltsamaa piirkondlikus jäätmejaamas.

Eesmärk: 1.Jäätmekogumisjaamade rajamisega Pisisaarde ja Vägarisse väheneb taaskasutatavate jäätmete sattumine prügilatesse, väheneksid nimetatud jäätmete veokulud ning otse keskkonda sattuvate jäätmete hulk muutuks väiksemaks. 2.Jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine. Elanikkonna harimine, et saavutataks olmejäätmete sorteerimine. Laiendada valla koolides keskkonnaõpetuse andmist - säästva arengu, eriti säästva tarbimise õpetus peab sisalduma iga tasandi koolituses. 3. Osalemisega MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus töös on võimalik lahendada jäätmemajanduse korrastamisega seotud probleemid. Jäätmehoolduskeskuse eestvedamisel on koostatud Põltsamaa piirkonna jäätmekava ning koostamisel on valla jäätmehoolduseeskiri. 4. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi läbiviimine – delegeeritud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele. 5. Osalemine Põltsamaa piirkondliku jäätmejaama haldamise korraldamises.

21 Pajusi valla arengukava 2004-2016

8. TURVALISUS 8.1. Politsei Korrakaitsega Pajusi vallas tegeleb Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna Põltsamaa jaoskond (lisaks haldab Põltsamaa linna ja valda ning Puurmani valda), valda teenindab valla konstaabel. Pajusi vallas sooritatud registreeritud kuritegudest ja nende avastamisest annab ülevaate tabel 10.

Tabel 10 Aastatel 1996-2007 Pajusi vallas sooritatud registreeritud kuriteod Aasta Registreeritud kuritegude Neist Avastamise % arv avastatud 1996 32 14 44% 1997 46 24 52% 1998 32 21 66% 1999 26 9 35% 2000 43 19 44% 2001 30 14 47% 2002 25 16 74,1% 2003 16 14 87,5% 2004 20 10 50% 2005 30 19 63,3% 2006 39 28 71,8 % 2007 (7 kuud) 13 6 46,5 % Kuritegude levinumaks liigiks on salajased vargused. Tendents on kuritegevuse muutumisele jõhkramaks. Kasvanud on alaealiste kuritegevus peamiselt salajaste varguste osas. Politseireformiga kaotati Põltsamaal ööpäevane korrapidamisteenistus.

8.2. Päästeteenistus Lahendatud Jõgevamaa Päästeteenistuse baasil. Tulekahjude tekkepõhjused on lahtise tule kasutamine, suitsetamine, kütteseadmete ebaõige kasutamine, laste vallatlemine tulega, kulu põletamine, rikked tehnilistes seadmetes ja elektrijuhtmestikes. 2006. ja 2007.a. jaotati väikeste lastega ja vanurite majapidamistele suitsuandureid. Päästeteenistuse spetsialisti poolt anti nõu küttekollete hooldamise ja seisukorra osas.

9. KOHALIKU OMAVALITSUSE TOIMIMINE “Kohaliku omavalitsuse põhimõteteks on: 1)kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2)inimeste seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3)seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse toimimisel; 5)vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6)tegevuse avalikkus; 7)avaliku teenuse osutamine soodsaimatel tingimustel” (Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, § 3). Pajusi vald on juriidiline isik, kes täies mahus kasutab esmatasandi kohaliku omavalitsuse õigusi ja täidab kohustusi, mis on seotud kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisega, omades iseseisvat eelarvet, väikese riigivapi kujutisega nimega pitsatit, oma vappi ja lippu (joonis 3). 22 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Joonis 3 Pajusi valla vapp ja lipp

Pajusi valla omavalitsusorganiteks on 13-liikmeline vallavolikogu kui esinduskogu ja 6-liikmeline vallavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Vallavalitsus viib praktilise tegevusega ellu seadusega vallale pandud ning vallavolikogu poolt seatud ülesandeid. Pajusi Vallavolikogu juures töötab 4 alalist komisjoni: majanduskomisjon, sotsiaalkomisjon, revisjonikomisjon ja haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon. Pajusi valla juhtimisstruktuur on toodud joonisel 4.

9.1. Pajusi valla eelarve Omavalitsuse eelarvepoliitika aluseks on raha otstarbekas ja säästlik kasutamine. Eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis viiakse tasakaalu. Pajusi valla arengukavas ettenähtud eesmärkide saavutamise tagamiseks planeeritakse rahalised vahendid valla eelarvest ning muudest programmidest. Eelarve maht sõltub valla ette seatud ülesannetest ja selleks eraldatud vahenditest. Põhilised tuluallikad on maamaks, füüsilise isiku tulumaks, riigieelarve toetusfond, sihtfinantseeringud ja kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamise tasu. Eelarvest kulub kõige enam haridusele, sotsiaalhoolekandele ja üldvalitsemisele. 9.2. Laenupoliitika Omavalitsuste laenude võtmine on reguleeritud valla- ja linnaeelarve seaduse paragrahvis 8. Pajusi valla võetud finantskohustuste ja väljastatud finantsgarantiide loetelu 2004-2016

Tabel 11 Pajusi valla olemasolevad kohustused seisuga 30.09.2007

Võlausaldaja kohustuse liik summa jääk lõpptähtaeg

SEB EÜP laenuleping 1152227,28 19.10.2013 AS Sampo Pank laenuleping 2039066,41 29.09.2016 AS Sampo Pank laenuleping 581340,33 31.08.2010 Hansapank laenuleping 17.05.2012 AS Hansaliising liisinguleping 14551,18 15.04.2008 SEB Ühisliising rendileping kuutasu 6220 10.06.2011 AS Sampo Liising rendileping kuutasu 3710 15.12.2009

23 Pajusi valla arengukava 2004-2016

VALLAVOLIKOGU 4 alalist komisjoni

VALLAVANEM VALLAVALITSUS

vallasekretär abivallavanem

pearaamatu- sotsiaal- ehitus- majandus- pidaja nõunik nõunik spetsialist

vanem- sotsiaaltöö maa- spetsialist spetsialist korraldaja

autojuht koristaja kalmistu- 2 hooldus- vaht õde Joonis 4 Pajusi valla juhtimisstruktuur

9.3. Munitsipaalomandis olevad kinnistud Tabel 12

kinnistu Jaoskond Kinnistu liik Kinnistu nimi Katastritunnus Aadress Korteri nr nr. Jõgevamaa, Pajusi vald, 1417235 Jõgeva Kinnisasi KÕPU VEEHOIDLA 57302:002:2000 Kõpu küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 158035 Jõgeva Kinnisasi ARU 57302:001:0261 Tapiku küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1633035 Jõgeva Kinnisasi VALLAMAJA 57301:003:0009 Kalana küla VÄGARI KESKUSE Jõgevamaa, Pajusi vald, 1815635 Jõgeva Kinnisasi 57302:002:0067 KATLAMAJA Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1834135 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0014 3 Pisisaare küla, elamu nr. 7 Jõgevamaa, Pajusi vald, 1834335 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0014 5 Pisisaare küla, elamu nr. 7 Jõgevamaa, Pajusi vald, 1835635 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0014 18 Pisisaare küla, elamu nr. 7 AIDU LASTEAED- Jõgevamaa, Pajusi vald, 1848235 Jõgeva Kinnisasi 57302:002:0066 ALGKOOL Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1913335 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 1 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1913435 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 2 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1913535 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 3 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1913635 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 4 Vägari küla 1913735 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 Jõgevamaa, Pajusi vald, 5 24 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1913835 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 6 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1913935 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 7 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1914035 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 8 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1914135 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 9 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1914235 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 10 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1914335 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 11 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1914435 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 12 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1914535 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 13 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1914635 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 14 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1914735 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 15 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1914835 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 16 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1914935 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 17 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1915035 Jõgeva Korteriomand 57302:002:0009 18 Vägari küla VÄGARI Jõgevamaa, Pajusi vald, 1952535 Jõgeva Kinnisasi 57302:002:0124 PUMBAJAAMA Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 1959235 Jõgeva Kinnisasi VÄGARI BIOTIIGID 57302:002:0128 Vägari küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 2036135 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0059 1 Pisisaare küla, elamu nr.5 Jõgevamaa, Pajusi vald, 2036735 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0059 7 Pisisaare küla, elamu nr.5 Jõgevamaa, Pajusi vald, 2036935 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0059 9 Pisisaare küla, elamu nr.5 Jõgevamaa, Pajusi vald, 2054735 Jõgeva Kinnisasi KOOLI 57301:002:0136 Pisisaare küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 2135735 Jõgeva Kinnisasi PAJUSI PARGI 57301:002:0166 Pajusi küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 2135835 Jõgeva Kinnisasi RAHVAMAJA 57301:002:0158 Pajusi küla Jõgevamaa, Pajusi vald, 2191035 Jõgeva Kinnisasi AIDU SPORDIVÄLJAK 57302:002:0177 Vägari küla, Aidu spordiväljak Jõgevamaa, Pajusi vald, 2371935 Jõgeva Kinnisasi BIOPUHASTI 57301:002:0036 Pisisaare küla, Biopuhasti Jõgevamaa, Pajusi vald, 2473935 Jõgeva Kinnisasi KÜTIMÄE KALMISTU 57301:001:0157 Arisvere küla, Kütimäe kalmistu Jõgevamaa, Pajusi vald, 2477235 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0134 4 krt Pisisaare küla, Elamu nr 4 Jõgevamaa, Pajusi vald, 2477435 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0134 6 krt Pisisaare küla, Elamu nr 4 Jõgevamaa, Pajusi vald, 2478135 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0134 13 krt Pisisaare küla, Elamu nr 4 Jõgevamaa, Pajusi vald, 14 2478235 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0134 Pisisaare küla, Elamu nr 4 raamatukogu Jõgevamaa, Pajusi vald, 2478335 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0134 15 krt Pisisaare küla, Elamu nr 4 Jõgevamaa, Pajusi vald, 2478635 Jõgeva Korteriomand 57301:002:0134 18 krt Pisisaare küla, Elamu nr 4 Jõgevamaa, Pajusi vald, 2496935 Jõgeva Kinnisasi KÜTIMÄE 57301:001:0156 Arisvere küla, Kütimäe Jõgevamaa, Pajusi vald, 2518535 Jõgeva Kinnisasi VÄLJAKU 57302:002:0226 Vägari küla, Väljaku Jõgevamaa, Pajusi vald, 2522635 Jõgeva Kinnisasi BIOTIIKIDE 57301:003:0093 Kalana küla, Biotiikide

25 Pajusi valla arengukava 2004-2016

9.4. Koostöö 9.4.1. 4 P koostööleping Pikad koostöötraditsioonid on nelja omavalitsusüksuse – Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Puurmani valla ja Pajusi valla vahel, mis on kinnitatud koostöölepinguga – 4P koostööleping. Ühistööd tehakse hariduse, kultuuri, tervishoiu, päästeteenistuse, turvalisuse, keskkonnakaitse osas ja sotsiaalsfääris. Ühisprojektid: Põltsamaa piirkondliku jäätmejaama rajamine, Põltsamaa-Pedja jõe veemajandusprojekt, 4 P turismivaldkonna arengukava ja turundusstrateegia 2007-2013, kergliiklusteede vajaduse uuring.

9.4.2. Rahvusvaheline koostöö Sõlmitud on koostöö-kavatsusleping Soome Vabariigi Kihniö vallaga. 9.5. Pajusi valla osalemine mittetulundusühingutes, sihtasutustes ja liitudes 9.5.1.Jõgevamaa Omavalitsuste Liit Jõgevamaa Omavalitsuste Liit on Jõgeva maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlik ühendus. Liidu eesmärgiks on maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu 1) Jõgeva maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine; 2) Jõgeva maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine; 3) Jõgeva maakonna esindamine, oma Liikmete esindamine ja Liikmete ühiste huvide kaitsmine; 4) Jõgeva maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö edendamine; 5) Liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks paremate võimaluste loomine. 9.5.2. Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit on kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlik üleriigiline liit, mille eesmärk on ühistegevuse kaudu kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine, oma liikmete esindamine ja nende ühiste huvide kaitsmine, samuti liikmete koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Pajusi vald osaleb 2003.aastast. 9.5.3. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus Pajusi vald osaleb asutajaliikmena 24 Kesk-Eestis asuva omavalitsuse jäätmehoolduse ühiseks arendamiseks ja korraldamiseks 2003.a. moodustatud mittetulundusühingu Kesk-Eesti Jäätmehooldekeskus. Keskuse peamised funktsioonid tulenevad riigi jäätmekavast ja jäätmeseadusest. Need on piirkonnas jäätmekäitluse korraldamine, jäätmete vähendamise ning taaskasutamise programmide arendamine ja teostamine, optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine, arendustöö ja propaganda, konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel, kui ka jäätmete taaskasutamise alal ja andmebaaside pidamine. Ühiselt on hõlpsam lahendada, seni üht kriitilisemat valdkonda jäätmehoolduse korraldamisel - järelevalvet jäätmekäitluse ja illegaalse ladestamise üle. 9.5.4. MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus Pajusi vald osaleb asutajaliikmena MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuses. Keskuse tegevuse eesmärgiks on 1) maakonna ühistranspordi, sealhulgas õpilaste veo korraldamine Jõgeva maakonnas; 2) piirkonna elanikele soodsamate ja majanduslikult tõhusamate ühistransporditeenuste tagamine, mille aluseks on ühtne liinivõrk, ühtne piletisüsteem ning ühtne tellimiskeskus.

26 Pajusi valla arengukava 2004-2016

10. MAJANDUSKESKKOND Valla majanduse elujõulisus sõltub siin paiknevate ettevõtete konkurentsivõimest ja majanduse mitmekesisusest. Ettevõtete rohkus ja hästitasuvate töökohtade olemasolu vallas tagab inimeste sissetulekud ja seeläbi ka suurema valla eelarve. Ettevõtluse madala taseme üheks põhjuseks on sissetulekute ja seega ka vaba kapitali vähesus. Madalate sissetulekute üheks põhjuseks on jälle uusettevõtluse vähene tulemuslikkus. Ettevõtlus, tööstus, põllumajandus ja metsandus peavad juhinduma turul olevast nõudlusest. Vallapoolne vahelesegamine on oluline juhul, kui need valdkonnad muutuvad oma loomuliku arengu läbi ohustavaks valla loodusele ja/või elukeskkonnale. Eelistatud arengusuundadeks peab vald põllumajandust, põllumajandus- ja metsasaaduste ümbertöötlemist, loodusvarade kasutust. Potentsiaali omab turismiga seonduv ettevõtlus. Mitmes omavalitsuse tegevusvaldkonnas edendatakse kaudselt ka ettevõtlust : 1) kasvatus, haridus ja kultuuritöö valmistavad inimese ette iseseisvaks eluks ning kindlustavad valla kvaliteetse töötajaskonnaga ja ettevõtjatega ; 2) tervishoid ja sport (tervise tugevdamine) vähendavad ettenägematuid kulutusi tööjõule ; 3) sotsiaalabi ja turvalisuse tagamine vähendab töömoraali madaldavaid sotsiaalseid ja psühholoogilisi pingeid. Kahjuks pole omavalitsuse võimalused ja tema käsutuses olevad regulatiivsed hoovad ettevõtluse arendamiseks või selle arengu kaudseks toetamiseks piisavad.Probleemideks on madalad palgad, töötus, kvaliteetse tööjõu vähesus, töökohtade vähesus Vägari osas, ettevõtlike inimeste äravool, investeeringute vähesus.Vald saab ettevõtluse, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse arengule kaasa aidata täienduskoolituse võimaluste vahendamisega. Tegeleda ettevõtluse, tööstuse jmt valdkondi puudutava info levitamisega nii valla siseselt, kui ka väljapoole valda. Korraldada erinevate koostööprogrammide jõudmine valla ettevõtjateni. Tabel 13 Pajusi vallas registreeritud ettevõtted Aidu Külalistemaja OÜ 11077201 Kodumajutus Ehitusmaterjalide ja -tarvete hulgimüük. Lubjakivikillustiku tootmine. Kaltsiit AS 10034187 Kivi, kruusa ja liiva lõhkumine ja purustamine, killustiku tootmine Nurga AS 10034170 Marja- ja puuviljaveinide tootmine. Tärklise ja tärklisetoodete tootmine Pajusi ABF AS 10171984 Ühendatud taime- ja loomakasvatus Põllutöömasinate ja nende varuosade jaemüük. Merix Kinnisvara AS 10585639 Piimakarjakasvatus, toorpiima tootmine Avalia OÜ 10914056 Põllutöömasinate ja nende varuosade jaemüük Bellis Invest OÜ 11105340 Metsa töötlemine Continental Industries OÜ 11287691 Ehitusmaterjalide ja elementmajade valmistamine, müük jaeksport Kaffel OÜ 10946043 Tööstuskaupade jae-hulgimüük, metsamaterjali töötlemine Metal Industries OÜ 11316232 Metallitööd ja teenused, metalltoodete valmistamine ja müük Jõgeva Kinnisvara OÜ 11288984 Kinnisvara ost, müük, vahendamine, ehitus- ja remonditööd Lucisi OÜ 11020649 Toiduainete tootmine Crestol OÜ 10191828 Puidu esmatöötlustoodete hulgimüük. Auto-kaubavedu Eltor OÜ 10034951 Riigisisene auto-kaubavedu. Sõitjatevedu bussiga Kütimäe PT OÜ 10210891 Veise- ja piimakarjakasvatus. Ühendatud taime- ja loomakasvatus Laud OÜ 10171240 Saematerjali tootmine Maitsev OÜ 10943843 Toiduainete tootmine Pajusi Kilp OÜ 10663026 Mitmekihiliste puitplaatide ja -tahvlite tootmine, vineeritootmine Perearst Külli Paal OÜ 10737664 Peremeditsiin Rukit OÜ 11042415 Autopesula, tööriistade ja seadmete rent, ehitus- ja remonditööd, puittoodete valmistamine Telmetor OÜ 10552568 Presspuittoodete valmistamine Vikerkala OÜ 10241532 Kalahaudejaamade tegevus ja kalakasvatus. Kala, vähiliste ja molluskite jaemüük 27 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Luige Kivi OÜ 11045230 Lubjakivikillustiku tootmine Luut Trading OÜ 11111145 Koolitus, meelelahutusüritused Puuraidur OÜ 11286382 Kaubandus, toitlustus, ehitus-ja remonditööd Stoioil OÜ 11038017 Naftasaaduste ja mootorikütuse müük Uuevälja Köögivili OÜ 11173815 Köögiviljakasvatus Paalakalda OÜ 10945919 Metsamajandus ja metsavarumine Ratsasport Dietz OÜ 11105558 Ratsaspordikaupade valmistamine ja müük Vallas tegutseb 4 aktsiaseltsi, 25 osaühingut, 1 täisühing, 1 usaldusühing, 11 erinevat seltsi ja mittetulundusühingut ning 101 füüsilisest isikust ettevõtjat. 10.1. Põllumajandus Kuna vald asub põllumajanduspiirkonnas, on põllumajandusettevõtted vallas peamised tööandjad. Põllumajandusreformi käigus moodustus 4 põllumajandusliku tootmisega tegelevat suuremat ettevõtet. Neist tegutsevad käesoleval ajal 2 – AS Pajusi ABF ja OÜ Kütimäe PT. Uue põllumajandusettevõttena alustas Lahavere külas 2001.a. tegutsemist AS Merix Kinnisvara. Tootmistaludeks võib nimetada ca 10 talu, mis tegelevad talutoodangu turustamisega suuremas ulatuses. Enamus neist tegeleb teravilja kasvatamise ning piima ja liha tootmisega, 3 tootmistalu tegelevad köögi- ja puuviljakasvatusega Ülejäänud põllumajandustootmine tuleks klassifitseerida kui elanike abimajapidamised.

10.2. Metsamajandus Vallas olevaid riigimetsi haldab Riigimetsa Majandamise Keskuse Kagu-Regiooni Põltsamaa metskond, mis moodustati 1997.a Adavere, Aidu ja Pajusi metskondade ühinemise tulemusena. Probleemiks on metsa heaperemehelik kasutus - kui riigimetsas asendatakse raiutud mets samas mahus, siis erametsades tavaliselt raielankidele uusi metsakultuure ei istutata, selle tulemusena endine metsamaa võsastub.

10.3. Tööstus Tööstuse areng kulgeb suuresti kohaliku tooraine (põllumajandusliku, metsamajandusliku ja maavarade) baasil. Suuremad tegutsevad ettevõtted on Eltor OÜ, tegevusalaks masina- ja metallitööstus, Kaltsiit AS ja OÜ Luige Kivi, mis toodavad paekivikillustiku. Toiduainetetööstuses on tegevad Lucisi OÜ, Nurga AS ja Maitsev OÜ.

10.4. Teenindus Teeninduse ja kaubanduse kättesaadavust lihtsustab Põltsamaa ja Jõgeva lähedus. Kaupluste ja sidejaoskondade olemasolu aitaks säilitada külaelu, olles oluliseks kokkusaamise ja infovahetuskohaks. Neid ei tohiks sulgeda. Sideteenused. Pajusi postipunkt teenindab Pisisaare piirkonda, Jõgeva sjk Vägari, Kose, Kõpu küla ja Kaave küla. Põltsamaa sjk. jagab posti ülejäänud küladesse. Aidu, Arisvere, Kalana jaTapiku sidejaoskonnad on käesolevaks ajaks suletud. Kauplused. Valla territooriumil asuvad AS Kaltsiit kauplused Kalanas ja Pisisaares, FIE Vaido Põder´i kauplus Vägaris. Pangad vallas puuduvad, kasutatakse Jõgeva ja Põltsamaa pankade teenuseid.

28 Pajusi valla arengukava 2004-2016

10.5. Turism Turismialane tegevus ei ole märkimisväärne. Puhkealadena omavad paremaid eeldusi jõeäärsed alad ning Kõpu veehoidla ümbrus. Kõpu veehoidlat kasutavad supluskohana juba praegu lisaks Pajusi valla elanikele ka Jõgeva linna ja valla inimesed. Põltsamaa jõgi meelitab ligi süstamatka harrastajaid. Selliste matkade läbiviimise eelduseks on kohapealsed tingimused. Nendeks oleksid kindlad peatuspaigad koos toitlustamise ja majutamise võimalustega, samuti tähistatud lõkke- ja telkimiskohad. Üks võimalus oleks rajada sellised peatuskohad üks Jõeküla silla lähedale ja teine Kõrkkülla. Tähistatud lõkke- ja telkimiskohti võiks olla Jõeküla ja Kõrkküla vahel jõe kaldal mitmeid (5-6), need peavad olema jõelt hästi nähtavad ning nõuetekohaselt teelt tähistatud. Lisaks lõkkeasemele oleks seal lauad-pingid ja tualett. Enam tähelepanu vääriksid mõisapargid ning linnamägi. Oluliseks rekreatsiooniressursiks on suured asustamata metsaalad. Eesmärk: 1. Aidata kaasa läbimõeldud lahenduse leidmisele Pajusi mõisakompleksi ja mõisapargi arendamiseks külastajale atraktiivseks keskuseks. 2. Tähistatud lõkke- ja telkimiskohtade rajamine Põltsamaa jõe kaldale, infotahvlite paigaldamine tähtsamatele teedele. Matkaradade väljatöötamine, ehitamine ja reklaamimine. 3. Kõpu veehoidla puhkeala väljaarendamine on üheks piirkonna atraktiivsuse tõstmise eelduseks. Puhkeala planeerimiseks on koostatud detailplaneering. Perspektiivis on alale rajada puhkekompleks, kuhu kuuluksid kämpingumaja, korrastatud ujumiseks sobiv rannajoon, sportmängude- ja laste mänguväljak, paadisild, lõkke- ja telkimiskohad ning tolmuvaba juurdepääsutee ja parklad. 4. Tähistada ajaloolise, kultuurilise vms. taustaga objektid nende tähtsust selgitava infotahvliga. 5. Ujumiskoha väljaehitamine Põltsamaa jõele Pajusi küla kohal. Koostada objekti detailplaneering

11. KOLMANDA SEKTORI TEGEVUS 11.1. Pajusi Küla Selts 2000.a. kevad-suvel Pajusi küla elanike poolt moodustatud vabatahtlik ühendus, mis seadis endale põhieesmärgiks Pajusi mõisakompleksi kui terviku taaselustamise. Külaselts loodi eesmärgiga taaselustada kohalik kultuurielu, säilitada loodust ja kohalikku kultuuripärandit ning nõustada omavalitsuse territooriumil elavaid inimesi ja ettevõtjaid antud küsimuses. Pajusi Küla Seltsi poolt on korrastatud Pajusi mõisa pargi korrastamise hoogtööpäevi, rajatud parki pallimänguväljak ja tantsuplats. 2002.a. võttis selts kätte külale infotoa rajamise. Käesolevaks ajaks on remonditud Pajusi Rahvamaja hoones infotoa ruum, see möbleeritud, ostetud 2 arvutit ning avatud avalik internetipunkt. Pajusi Rahvamaja ruumid on seltsi poolt sisustatud uue mööbliga. Ühiste ettevõtmistena võib nimetada eakate külaelanikele meelespidamist ümmarguste sünnipäevade puhul, samuti leidis jõuluvana üles eakad külaelanikud ning rõõmustas neid. Kõik küla ühisüritused on jäädvustatud videosse, koostatakse küla kroonikat ning koostatud on suur küla kaart, kuhu on kantud fotod kõigist küla majapidamistest. 2002.a. talvel algatas seltsi tuumik Pajusi küla arengukava koostamise. Seltsi tuumikule sai selgeks, et küla on organiseerunud end teatud tasemeni, millest edasi on võimalik liikuda ainult korraliku arengukava alusel. Seltsi tuumikusse on kuulunud kümmekond külaelanikku, kelle ühise mõttetöö ja juhtimise alusel on ellu viidud mitmeid projekte ning esitatud rahataotlusi erinevatesse fondidesse. Küla tuumiku poolt korraldatud ühisüritustest on alati võtnud osa suur hulk külaelanikke alates koolilastest ja lõpetades 29 Pajusi valla arengukava 2004-2016 vanemaealistega. Küla arengukava koostamise külakoosolekust 2003.a. jaanuaris võttis osa 74 külaelanikku 119-st. Ühise mõttetalgu tulemusena valmis küla hetkeolukorda analüüsiv SWOT analüüs ning reastati arenguprioriteedid lähiaastateks. Ühiselt veedetud arengupäev pani paljud külaelanikud mõtlema oma koha üle külas ning ka vallas. Koos leiti, et sellise tegutsemisviisiga on võimalik paljudele probleemidele ühiselt õlg alla panna ning midagi konkreetset teoks teha. Pajusi küla pälvis 2006.a. tiitli Jõgevamaa Aasta Küla ning osales vabariiklikul Aasta küla 2007 konkursil.

11.2. MTÜ Pajusi valla abikeskus 2002.a. asutati Vägaris MTÜ Pajusi Valla Abikeskus. Abikeskuse asutajad on seadnud eesmärgi tagada turvakorterite töö Pajusi valla probleemsetele inimestele, kindlustades nende toitlustamise, riideabi, tegevuse ja nõustamise.

11.3. MTÜ Vägari 2007.a. asutati MTÜ Vägari.

11.3. Kolmanda sektori tegevuse tugevdamine Kolmanda sektori tegevus on puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Koostöö vajalikkus kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori vahel seisneb võimaluse andmises inimestele, kes tahavad midagi teha, muuta või parandada. Omavalitsuse roll kolmanda sektori tugevnemisel on teatud funktsioonide üleandmisel neile koos selleks vajalike ressursside leidmisega, samuti ressursside suunamisel kolmanda sektori algatuste realiseerimisele. Registrisse on kantud 7 mittetulundusühingut. Valla eelarvest toetatakse mittetulundusühingute ja seltsingute tegevuskulusid ning rahastuse saanud projektide omaosalusi. Eesmärk: soodustada kolmanda sektori (mittetulundusühingud, seltsingud) laienemist ja arengut pakkudes algatustele toetust kaasfinantseeringute näol projektides või abi näol rahastamistaotluste kirjutamisel.

30 12. TEGEVUSKAVA 2006-2016 Tegevused on jagatud järgmistesse valdkondade vahel: 1) sotsiaalsfäär ja terviseedendamine 2) haridus, kultuur ja sport 3) majandus 4) infrastruktuur ja elukeskkond 5) omavalitsus, koostöö ja kolmas sektor Igas valdkonnas on toodud eelnevalt välja eesmärgid, milleni tuleb jõuda toodud tegevuste kaudu. Iga tegevuse kohta on tabelis teostamise aastaks märgitud kas tegevuse maksumus tuhandetes kroonides või tehtud ristike, kui hinnangulist maksumust ei ole võimalik välja tuua.

12.1. Sotsiaalsfäär ja terviseedendamine Eesmärk: 1. On loodud efektiivne sotsiaalhoolekande süsteem, mis tagab enamiku probleemide lahendamise kohapeal kaasates kolmandat sektorit. 2. Vallaelanike sotsiaalne turvalisus – inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine ning hariduse omandamise väärtustamine läbi toetuste süsteemi 3. Tervist väärtustav poliitika ja eluhoiak, tervislik keskkond ning terviseedenduse süsteem.

Jrk.nr. Ülesanne ja tegevus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikas 1. Preventiivne töö koolituste läbiviimine erinevates 1.1. riskigruppides olijatele X + X X X X X X X X X valla eelarve projekttaotlus tõeliselt abi vajajate 1.2. väljaselgitamine X + X X X X X X X X X valla eelarve inimese väärtustamine, 1.3. kõrvalejäänute tagasitoomine X + X X X X X X X X X valla eelarve 1.4. laste ja noorte vabaaja sisustamine X + X X X X X X X X X valla eelarve, projekttaotlus suitsuandurite kinkimine vanuritele ja väikeste lastega peredele ning paigaldamine, tuleohutusalane +, 30 1.5. selgitustöö X peret X X X X X X X X X valla eelarve Eakate ja puuetega inimeste 2. hoolekanne 2.1. koduhoolduse võimaldamine X + X X X X valla eelarve abistajate võrgustiku loomine ja 2.2. koolitamine X 0 X X X X valla eelarve projekttaotlus Pajusi valla arengukava 2004-2016

eestkoste- ja hooldusperede toetamine, koolitamine ja 2.3. nõustamine X 0 X X X X X X X X X valla eelarve projekttaotlus Elanike tehniliste abivahenditega 2.4. varustamine X + X X X X X X X X X Valla eelarve Hoolekandevajaduse väljaselgitamiseks küsitluse 2.5. korraldamine X + valla eelarve 3. Lastekaitse 3.1. võrgustikutöö X + X X X X X X X X X valla eelarve Laste, õpilaste, õpetajate ja +/Gordoni perekool, lastevanemate nõustamine ning õpetajate 3.2. koolitamine X koolitus X X X X X X X X X valla eelarve projekttaotlus eestkoste- ja hooldusperede +/Pride toetamine, koolitamine ja kasuperede 3.3. nõustamine X koolitus X X X X X X X X X valla eelarve projekttaotlus Laste hoolekande komisjoni 3.4. moodustamine Pajusi vallas X 0 valla eelarve

3.5. Lastekaitsepäeva tähistamine X + X X X X X X X X X valla eelarve, projekttaotlus Maakonna alaealiste komisjonis arvel olevate laste üle järelvalve ja 3.6. nende sotsialiseerimine X + X X X X X X X X X valla eelarve, projekttaotlus Kasvatusraskustega õpilastele kohaldatavate koolikorralduslike 3.7. mõjutusvahendite toetamine X + X X X X X X X X X valla eelarve Vanemlike hoolitsusteta lastele ja orbudele sobiva kasvukeskkonna 3.8. võimaldamine X + X X X X X X X X X valla eelarve 4. Terviseedendamine ja tervishoid Perearstipunkti majanduskuludes 4.1. osalemine X 30 X X X X X X X X X valla eelarve Ravikindlustuseta isikute 4.2. ravikulude kompenseerimine X + X X X X X X X X X valla eelarve Koostöö äriühingute, kolmanda 5. sektori ja teiste OV-ga 5.1. Hoolekandeteenuse ostmine X 8 isikut X X X X X X X X X valla eelarve 5.2. Turvakoduteenuse ostmine X + X X X X X X X X X valla eelarve 32 Pajusi valla arengukava 2004-2016

5.3 Varjupaigateenuse ostmine X + X X X X X X X X X valla eelarve Toetuste süsteemi täiustamine osatähtsuse viimisega toimetulemiselt hariduse omandamisele lisada toetuste 6. tabel seletuskirja valla eelarve

7. Sotsiaalhoolekande arengukava valla eelarve 7.1. Arengukava väljatöötamine 0

12.2. Haridus, kultuur ja sport Eesmärk : 1. Valla lastele on kindlustatud konkurentsivõimeline haridus. 2. Valla territooriumil tegutseb 2 lasteaed-algkooli. 3. On loodud võimalused vaba aja igakülgseks veetmiseks kõikidele huvi- ja vanusegruppidele – kultuuriline meelelahutus, huviringid, sportimisvõimalused. Jrk.nr. Ülesanne ja tegevus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikas 1. Pisisaare Algkool valla eelarve 1.1. Remont, soetused 100 X X X X X X X X X X riigieelarve lasteaia rühmale sobivate ruumide 1.1.1. kohandamine. Ehitusprojekt 1650 Valla eelarve 1.1.2. renoveerimisprojekt kogu hoonele X Valla eelarve 1.1.3. tööõpetuse klassid II korrusel X valla eelarve, projekttaotlus 1.1.4. I korruse vana osa X X valla eelarve, projekttaotlus 1.1.5. II korruse klasside osa X valla eelarve, projekttaotlus Mänguväljaku projekteerimine ja 1.2. rajamine 487 valla eelarve, projekttaotlus kooli kujundamine lasteaed- 1.3. algkooliks - X Valla eelarve Spordihoone planeerimine ja 1.4. ehitamine X X Valla eelarve, projekttaotlus +, suhtlemine käitumis- Koolituste korraldamine häiretega 1.5. õpetajatele ja lastevanematele lastega X X X Valla eelarve, projekttaotlus 33 Pajusi valla arengukava 2004-2016

2. Aidu Lasteaed-Algkool 2.1. Remont, soetused 100 X X X X X X X X X X valla eelarve riigieelarve Keskküttekatla väljavahetamine, 2.1.1. üleminek maaküttele 450 valla eelarve, KIK 2.1.2. klasside osa renoveerimine X valla eelarve, projekttaotlus 2.1.3. hoone laiendus X (X) valla eelarve, projekttaotlus 2.2 Mänguväljaku rajamine 107 valla eelarve, koostööpartner +, suhtle- mine käitumis- Koolituste korraldamine häiretega 2.3. õpetajatele ja lastevanematele lastega X X X Valla eelarve, projekttaotlus Kergliiklusteede planeerimine ja 2.4. rajamine Põltsamaa piirkonna kergliiklusteede uuringus 2.4.1. osalemine + X 2.4.2. Pisisaare-Pajusi X X 2.4.3. Aidu-Kõpu veehoidla X X 3. Kultuur valla kultuuritegevuse arengukava 3.1. koostamine X 0 valla eelarve Pajusi Rahvamaja 3.2. rekonstrueerimine 3.2.1. Ehitusprojekti koostamine 130 valla eelarve 3.2.2. katus 1250 + valla eelarve , riigieelarve 3.2.3. fassaad 1700 X valla eelarve 3.2.4. küttesüsteem - X X valla eelarve Saali san remont ja lava 3.2.5 uuendamine X valla eelarve 3.2.6. II korruse väljaehitamine X X valla eelarve , riigieelarve valla eelarve EL struktuurfondid koostööpartnerid, 3.2.7. hoone hävinud tiiva taastamine X X X hoonestusõigus 3.3. Raamatukogud raamatukogude tegutsemine 3.3.1 kohaliku kultuurielu keskustena X + X X X X X X X X X valla eelarve projekttaotlus 3.3.2 raamatukogude infotehnoloogia ja X 50 X X X valla eelarve, projekttaotlus 34 Pajusi valla arengukava 2004-2016

inventari soetused X X X avaliku interneti punktide 3.4. rahastamine ja arendamine (4) X + X X X X X X X X X valla eelarve Erinevate kultuuriürituste 3.5. korraldamine X X X X X X X X X X X valla eelarve, projekt-taotlused X X X X X X X valla eelarve 3.5.1. Pajusi pargi suvepidu X + mõisapäev X X 3.5.2. Pajusi valla laulu- ja tantsupidu X + X, Kalanas X X X X X X X X valla eelarve 3.5.3. Külapäevad erinevates külades X X X X X X X X X X X valla eelarve 3.5.4. Lastekaitsepäev X X X X X X X X X X X valla eelarve, projekttaotlus 3.5.5 Jaanipäev erinevates külades + X X X X X X X X X valla eelarve 3.5.6. Täiskasvanud õppija nädal + + X valla eelarve, projekttaotlus Kooliõpilastele laupäevaste valla eelarve, projekttaotlus pärastlõunate korraldamine Pajusi 3.5.7. Rahvamajas X X Kooliõpilastele pühapäevaste valla eelarve, projekttaotlus pärastlõuna te korraldamine Tapiku 3.5.8. Raamatukogus X X 4. Sport 4.1. välisspordirajatiste korrastamine X X X X X X X X X X X valla eelarve Pajusi küla ujumiskoha 4.2 detailplaneering ja väljaehitamine X - X X Valla eelarve, projekttaotlus Koostöö kolmanda sektori ja teiste valla eelarve 4.3. OV-ga X X X Rahva- ja koolispordi piirkondliku valla eelarve haldamismudeli väljatöötamises 4.4. osalemine X Piirkonna spordirajatiste valla eelarve 4.5. kasutamine 4.5.1. Transport Kuremaa ujulasse 20 X X X X X X X X X valla eelarve Aidu LAK treeningtund Felix X X X X X X 4.5.2. hallis X X X X valla eelarve 5. Noorsootöö Noortekeskuse jaoks ruumide valla eelarve 5.1. leidmine ning töö käivitamine 0 projekttaotlus töö noortega, neile eakohase 5.2. tegevuse leidmine X + X X X X valla eelarve projekttaotlus

5.3. lastelaagrite korraldamine X + X X X X valla eelarve projekttaotlus 35 Pajusi valla arengukava 2004-2016

5.4. valla õpilasmaleva käivitamine X valla eelarve, projekttaotlus 5.4. Koostöö piirkonna ANK-ga X X X X X X X X X X X valla eelarve

12.3. Majandus Eesmärk : 1. Arenenud tasakaalustatud keskkonnasõbralik ettevõtlus. 2. Omavalitsuse ja ettevõtjate koostöö valla atraktiivsuse tõstmiseks.

Jrk.nr. Ülesanne ja tegevus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikas 1. Investeeringute soodustamine investeerimisvõimaluste väljapakkumine ja vahendamine – 1.1. pinnad, ressursid X + X X X X X X X X X valla eelarve Vägari katlamaja, kinnistu jagamine, enampakkumise 1.1.1. läbiviimine hoone võõrandamiseks X X valla eelarve 2. Ettevõtluse soodustamine 2.1. ettevõtlusalase info edastamine X X X X X X X X X X X valla eelarve 2.2. koolitusvõimaluste vahendamine X X X X X X X X X X X valla eelarve Euroopa Liidu ja riiklike toetuste 2.3. info edastamine X X X X X X X X X X X valla eelarve EAS 2.4. ettevõtjate ümarlaua toimimine X X X valla eelarve Põltsamaa ettevõtluspäeval 2.5. osalemine X X X valla eelarve 3. Turism valla vaatamisväärsuste valla eelarve 3.1. eksponeerimine X X X X X X X X X X X projekttaotlus Kõpu veehoidla puhkeala 3.2. väljaarendamine X 30 X X valla eelarve projekttaotlus Turismialaste infovoldikute 3.3. väljaandmine ja levitamine 10 valla eelarve

36 Pajusi valla arengukava 2004-2016 12.4. Infrastruktuur ja elukeskkond Eesmärk : 1. Tagatud turvaline ja puhas elu- ja looduskeskkond. 2. Korrastatud ja välja kujunenud optimaalne kaasaegne infrastruktuur. 3.Valla territoorium on heakorrastatud, kultuurmaastikud hooldatud.

Jrk.nr. Ülesanne ja tegevus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikas Veevarustus- ja 1. kanalisatsioonisüsteem Pisisaare asula veevarustussüsteemi 1.1. rekonstrueerimine X X X X valla eelarve, ühtekuuluvusfond Pisisaare asula kanalisatsioonisüsteemi valla eelarve 1.2. rekonstrueerimine X X X X ühtekuuluvusfond Pisisaare puhastusseadmete valla eelarve 1.3. rekonstrueerimine X X X X ühtekuuluvusfond Vägari küla puurkaev-pumpla rajamine ja veetöötluse valla eelarve 1.4. paigaldamine 261 339 KIK Vägari asula veevarustussüsteemi valla eelarve 1.5. rekonstrueerimine 22 X X X X ühtekuuluvusfond Vägari asula kanalisatsioonisüsteemi valla eelarve 1.6. rekonstrueerimine X X X X ühtekuuluvufond Vägari puhastusseadmete valla eelarve 1.7. rekonstrueerimine X X X X ühtekuuluvusfond Kalana puurkaev-pumpla valla eelarve 1.8. rekonstrueerimine X KIK Kalana veevarustussüsteemi valla eelarve 1.9 rekonstrueerimine 45 X X X KIK Kalana kanalisatsioonisüsteemi ja puhastusseadmete valla eelarve 1.10 rekonstrueerimine X X X X ühtekuuluvusfond Pajusi veevarustussüsteemi valla eelarve 1.11 rekonstrueerimine - X X KIK Pajusi kanalisatsioonisüsteemi valla eelarve 1.12. rekonstrueerimine X KIK Arisvere (Kütimäe) valla eelarve 1.13. veevarustussüsteemi - X X KIK 37 Pajusi valla arengukava 2004-2016

rekonstrueerimine Arisvere kanalisatsioonisüsteemi valla eelarve 1.14. rekonstrueerimine X KIK Loopre veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi 1.15 rekonstrueerimine - X X valla eelarve, KIK Põltsamaa jõe valgala veekaitse valla eelarve 1.16 projektis osalemine. X X X X X X Kaevude uuendamine 1.17. majapidamistes 297 500 500 X X valla eelarve, KIK 1.18. Kaevude uuringu läbiviimine 80 95 valla eelarve, KIK

Vee- ja kanalisatsioonitrasside 1.19. toimimise tagamine + X X X X X 2. Teed Teehoiukava koostamine valla 2.1. teede osas X valla eelarve Valla teede hooldamine ja rekonstrueerimine (lisa teede 2.2 nimekiri) 2.3. Bussiootekodade ehitus Pajusi bussiootekoda ja platvorm X valla eelarve Pisisaare bussiootekojad (2) - 1 tk X valla eelarve Loopre bussiootekoda - X valla eelarve Lahavere bussiootekoda + valla eelarve Tapiku bussiootekoda X valla eelarve Kauru bussiootekoda X valla eelarve Metskonna (Aidu) X valla eelarve Vägari kooliõpilaste peatus X valla eelarve 3. Tänavavalgustus Pisisaare, Pajusi, Kalana, Aidu ja Vägari külade tänavavalgustussüsteemide 3.1. rekonstrueerimine 150 valla eelarve, EL struktuurfondid Pisisaare tänavavalgustussüsteemide 3.2. rekonstrueerimine 300 Valla eelarve, riigieelarve 3.3. Arisvere tänavavalgustussüsteemide - X Valla eelarve 38 Pajusi valla arengukava 2004-2016

rekonstrueerimine Loopre, Lahavere, Luige, Tapiku tänavavalgustussüsteemide 3.4. rajamine X X Valla eelarve Andmeside võrgustiku 4. koordineerimine X X X X X X valla eelarve 5. Jäätmemajandus olmejäätmeveo korraldamine valla 5.1. territooriumil X X X X X X X X X X X valla eelarve jäätmekogumispunkti rajamine 5.2. Pisisaares + X valla eelarve KIK jäätmekogumispunkti rajamine valla eelarve 5.3. Vägaris + X KIK osalemine MTÜ-s Kesk-Eesti 5.4. Jäätmehoolduskeskus X X X X X X X X X X X valla eelarve korraldatud olmejäätmeveo 5.5. konkursi läbiviimine - X valla eelarve

5.6 keskkonnateadlikkuse tõstmine X X X X X X X X X X X valla eelarve projekttaotlus Osalemine Põltsamaa piirkondliku 5.7 jäätmejaama ra jamisel X + valla eelarve KIK Põltsamaa piirkondliku 5.8. jäätmejaama haldamises osalemine + X X X X X valla eelarve 6. Haljastus Vallale kuuluvate objektide 6.1. korrastamine + + X X X X X X X X X Valla eelarve Vallamaja ümbruse projekt ja 6.1.1 planeerimine X Valla eelarve Pajusi Rahvamaja ümbruse projekt 6.1.2. ja planeerimine X Valla eelarve Aidu võidualtari haljastuse 6.1.3. täiendamine 10 Valla eelarve Pajusi pargi hoolduskava 6.1.4. koostamine X Valla eelarve, KIK 6.2. Heakorrakonkursi läbiviimine - - 20 X X X X X X X X Valla eelarve Peremeheta ja kasutusotstarbeta 7. hoonete lammutamine 7.1. Vägari veetorn X 8. Elamumajanduse korrastamine 39 Pajusi valla arengukava 2004-2016

Korterelamute liivakastide ja 8.2. kiikede paigaldamine - X Valla eelarve, projekttaotlus + Pisisaare 4-13, Vägari 11- 2; 8-4; 11- 8.3. Vallale kuuluvate korterite remont 18 X X X Valla eelarve Korteriühistute rajamise 8.4 soodustamine + X X 9. Küttesüsteemide kaasajastamine Korterelamute küttesüsteemide 9.1. rajamise soodustamine - - X X X X Valla eelarve 9.2 Vallale kuuluvad objektid 9.2.1. Aidu LAK – maasoojuspump X Valla eelarve, KIK 9.2.2. Pisisaare Algkool X 9.2.3. Pajusi rahvamaja X X

12.5. Omavalitsus, koostöö ja kolmas sektor Eesmärk: 1. On tugev kohalik identiteet, vallaelanikud osalevad aktiivselt vallaelus

Jrk.nr. Ülesanne ja tegevus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikas 1. Kolmanda sektori areng teatud valdkondade üleandmine 1.1. kolmandale sektorile X X X X X X X X X X X valla eelarve kolmanda sektori arengu toetamine ja 1.2. nõustamine X X X X X X X X X X X valla eelarve 1.3. Osalemine kolmanda sektori algatustes X X X X X X X X X X X valla eelarve 1.4. osalemine kolmanda sektori töös X X X X X X X X X X X valla eelarve 1.5. Külade sädeinimeste ümarlaud X 2. Valla kodulehekülje arendamine X X X X X X valla eelarve 3. Koostöö X X X X X X X X X X X valla eelarve erinevate koostöövormide 3.1. väljatöötamine X X X X X X X X X X X valla eelarve 3.2. 4 P koostöö X X X X X X X X X X X valla eelarve 3.3. Väliskoostöö X X X X X X X X X X X valla eelarve

40 Pajusi valla arengukava 2004-2016

4. Mainekujundus X X X X X X valla eelarve 4.1. Trükiste väljaandmine X X Meenete tellimine, piirkonnale 4.2. iseloomuliku meene väljatöötamine X X Valla teenetemärgi ja aukodaniku tiitli 4.3. väljatöötamine X X

41

KOKKUVÕTE Arengukava on dokument, mis sisaldab fikseeritud kokkulepet sellest, mis on oluline ja kuidas seda saavutada. Lepitakse kokku, milline peab olema kodukant tulevikus, milliseid võimalusi saab kasutada eesmärkide saavutamiseks ning kuidas kõige paremini kulutada piiratud ressursse. Pajusi valla arengukavas 2004-2016 on määratletud Pajusi valla arengusuunad. Välja on toodud erinevate valdkondade peamised probleemid ja kitsaskohad ning pakutud on välja võimalikud põhilahendused olukorra muutmiseks. Arengukava eesmärgiks on Pajusi valla terviklik areng, valla elanike probleemide lahendamisele kaasaaitamine, investorite meelitamine valda, töökohtade arvu suurendamine, säästlik ja mõistlik majandamine. Arengutempode kasvu arvestades ei ole võimalik prognoosida muutuste ajalist toimumist. Siiski on alust optimismiks. Võib arvata, et valla arengus on lähiajal võimalikud rõhuasetuste ümberasetused, millede mittemärkamine võib olla suur viga. Tegemist on territoriaalselt põhiliselt põllumajandusliku tootmisega tegeleva piirkonnaga, kus ei puudu ka mitmed muud majandusharud. Arengustrateegia eesmärgid võivad olla suunatud põllumajanduse edasiarendamisele, spetsialiseerumisele sellele, suurtootmise arendamisele, mis toob kaasa praegusaja kaasaegse tehnoloogia kasutamisel edasise töökohtade arvu languse, majapidamiste arvu languse ja sellest tulenevalt omavalitsuse olemise küsimuse. Samas tööstuse prioriteediks seadmine võib tekitada probleeme tööjõuga, kvalifitseeritud tööjõu sissevedamise, põllumajandusliku sektori vähenemise, sealt tööjõu järsu äravoolamise. Suurenevad kulutused mitmes eluvaldkonnas, näiteks korrakaitseks, keskkonnakaitseks, kuid võib arvata et ka laekumine omavalitsuse eelarvesse paraneb tunduvalt. Samas on taolisi muudatusi esile kutsuda tunduvalt raskem. Seetõttu on praegusel ajal ilmselt otstarbekas seada eesmärgiks võrdlemisi tasakaalukad ja võimalikult kõikehõlmavad ülesanded, et anda võimalus praegu olevatele majandusharudele soodsaim arenguvõimalus. Ka antud eesmärgi saavutamine on küllalt keerukas arvestades praeguseid olusid ja probleeme, küll aga mitte võimatu silmas pidades kindlalt antud arengustrateegiast kinnipidamist. See hõlmab ülesandeid nagu infrastruktuuride arengut, ettevõtluse ja uute töökohtade loomise soosimist, edasist haridusalast ja täienduskoolituse korraldamist, ka teadvustatud “omakanditunde” tugevdamist. Lähiaja lahendusteedeks oleks teiste omavalitsustega erinevate koostöövõimaluste väljatöötamine, mitmesuguste ühisprojektide tegemine, liitudesse koondumine pikemaajaliste eesmärkide teostamiseks, sõpruspiirkondade leidmine ühiste huvide lahendamiseks. Samuti tuleb leida sisemisi reserve. Olenemata valla suurusest on minnalaskmismeeleolu ja apaatia üks peamisi lõhkuvaid tegureid. Pajusi vald on leidmas vastutuse ja kohustuse osa omavalitsuse arengus. “Omakanditunne” on väga siduv valla arengule. Mitte ainult saamine vaid ka kohustus anda osa arengu heaks on just praegu aktuaalne. Omavalitsuse administratiivse osa ülesanne oleks sellise tunde süvendamine, teenuse ja funktsiooni parem täitmine. Seega võiks arengu eesmärgiks lähiaastatel Pajusi vallas sõnastada nii: Pajusi valla territooriumi kestmine normaalse elu- ja töökeskkonnana.