KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 75 SUVI 2021

Jaanilaupäeval pidi pärjad panema loomadele pähe. RKM II 308, 120/1 (3) < Karula khk – M. Hiiemäe (1973) Foto: L. Freiberg

Ilosat jaaniaigu!

Me alustime haina üt´s nätäl enne jaani. Üteldi, et sis ei ole viil suurt vett. Vana jaani ümbre tullive nuu suure’ vihma’. RKM II 225,  Looduse hüvede hindamine 327 (24) < Karula khk – E. Tampere (1967)  Miljööväärtuslikud alad Jaanipäeva öösi kisti umbrohtu viljapõllult, et siis pääle  Infot jahimeestelt ja 2020. a raietest jaanipäeva umbrohi põllult kaoks. E 77266 (4) < Karula khk – V. Kõiv  Kruusateede remondist (1931)  Karula regilaulud kogukonnaportaalis  Ratsarännak Karulas J[a]anipäiva ööse käüva nema oma põllo ümbre, tsuskava oma  Alakonnu talu taastamise lugu põllo sisse lehilisi puid ehk puuosse ning käüvä ratsal hobesega  Vanad talunimed Kaika kandis 2 ümbre oma maa piiri, niikavva kui päiv tõsep. ÕES, EK 137, 6 (7) <  Loeme üle Karula pääsukesed Karula khk – Frd. Meyer (1841)  Uus tulija Ähijärve ääres

Jaanipäiva peitakse õige suure au sees, enne jaanipäiva olevat lilled ja heinad kõik rohtu täis, mis pääle jaanipäiva ära kaduvat.

H III 30, 895 (9) < Karula khk – J. Sööt (1902)

Karula kandi looduse hüved Inimene sõltub loodusest ja meid ümbritsevatest (sest just nii palju maakera taimedest sõltub ökosüsteemidest – metsadest, niitudest, looduslikest tolmeldajatest) või tolmeldada 150 märgaladest, veekogudest. Meie sõltuvus loodusest Euroopas kasvatatavat putukatest sõltuvat on meile sageli nähtamatu ja me sellele ei mõtle, kui põllukultuuri. Ei suuda me ise laguprotsessidega tähtsad on meile toimivad aineringed, vesi, õhk, tegeleda ega maastike aineringeid juhtida – need on mullateke, kliimaregulatsioon, tolmeldamine, hästi protsessid, mis sõltuvad meid ümbritsevatest toimivad looduslikud interaktsioonid, mis hoiavad liikidest, elurikkusest ja ökosüsteemide seisundist. kontrolli all kahjuripuhanguid või haigustekitajate Reguleerivad hüved aga on just need, mille toimimist levikuid. Kui me viimase sajandi progressivaimus ka me viimasel viiel aastakümnel nii globaalsel tasandil püüame end veenda tehnoloogia ja inimmõistuse kui Euroopas oleme oluliselt kahandanud. Peamiselt ülemvõimus, siis sõltub siiski keskkonna elukõlblikkus intensiivse põllumajanduse, metsanduse (sh vaid loodusest. Hästi toimivad ökosüsteemid tagavad kuivendamise) tõttu on kahjustunud ökosüsteemide lisaks elurikkuse säilimisele ka inimesele eluks seisund ja langenud elurikkus üle Euroopa ning see on vajalikud hüved: puhta vee ja õhu, ehitus- ja kahandanud elupaikade säilitamise, tolmeldamise, küttematerjalid, viljaka mulla, toidu, kehalise tervise, magevee hulga ja kvaliteedi reguleerimise, vaimse rahulolu jpm. Selliseid looduse omadusi, mida mullatekke ja üleujutuste reguleerimisega seotud me inimestena hädasti vajame ja kasutame, hüvesid. Kuigi see on üsna keerukas, on ka nimetatakse looduse hüvedeks ehk tehnilisema reguleerivaid ja kultuurilisi hüvesid võimalik nimega ökosüsteemiteenusteks. Loomulikult vajame külmadesse rahanumbritesse tõlkida. Näiteks me loodust tervikuna – poleks ju meid ümbritsevat Euroopa ja Kesk-Aasia kohta on arvutatud, et loodus keskkonda olemaski, kui poleks loodust – ning pakub meile märkamatult taustaks kontinendi iga seetõttu tundub esmapilgul üsna väär hakata looduse hektari kohta aastas elupaikade säilimise hüve ca 765 omadusi lahterdama inimesele kasulikeks ja dollari väärtuses, kliima reguleerimist 464 dollari vähemkasulikeks. Rohkemgi veel, tundub väär pidada väärtuses, magevee kvaliteedi reguleerimist ca 1965 loodust "teenusepakkujaks". Siiski aga on dollari ning õhukvaliteedi reguleerimist ca 289 dollari ökosüsteemiteenuste defineerimine ja nende väärtuses. Juba sellise väikese valimi hüvede reaalne tuvastamine vajalik – seni, kuni meil sisemist mõju meie majandussüsteemile on massiivne. Kuigi vastutustunnet ja oskust looduse protsesse säilitada me neid numbreid täna majandusarvestuses ei ei ole, on tegu viisiga, mis võimaldab põimida kasuta, on looduse taastamine reaalne tulu ja majandussüsteemi ning looduse säilimise vajaduse. looduse hävimine reaalne kulu. See lähenemine aitab mõista, et loodusel ja tema on need, mida me oleme seni omadustel on reaalne väärtus ka siis, kui see turul Materiaalsed hüved ostmiseks-müümiseks ei ole või kui me seda arvesse päris hästi osanud arvesse võtta: metsast raiutav puit, võtta ei taha. Seni kuni me seda väärtust ei sõnasta, rohumaadel kasvav loomasööt, bioenergiaks kaardista ning hinda, me teda ka arvestada ja hoida ei kasutatav biomass, ka metsamarjad, kasemahl, oska. Seda on viimane sajand üsna selgelt näidanud. turvas, ulukiliha, põllul võrsuv toit, ehk kõik need Looduse hüvesid on arvukalt ning neid saab loodusest pärinevad ressursid, mida me ostame ja lahterdada reguleerivateks, materiaalseteks ja müüme. Ka materiaalsete hüvede hulgas on osad sellised, mida me oleme oskuslikult maksimeerinud – mittemateriaalseteks hüvedeks. Reguleerivad näiteks puit, biomass või toit – ning neid, mis puidu hüved on kõik need looduse omadused, tänu millele või biomassiga võrreldes löögile ei pääse, näiteks on meie keskkond selline nagu me vajame – metsamarjad. Just materiaalsed hüved on need, mille aineringed toimivad, teistele liikidele on olemas suurendamise arvelt me oleme kahandanud samuti elupaik, mullateke toimib, tolmeldamine eksisteerib, eluks hädavajalikke reguleerivaid hüvesid. Näiteks magevee hulk ja kvaliteet on tagatud ning veerežiim väetatud kultuurheinamaa pakub rohkelt on reguleeritud. Reguleerivad hüved on need, mida loomasööta, kuid võrreldes loodusliku liigilise me isegi parema tahtmise jooksul kuidagi asendada ei koosseisuga niiduga on oluliselt kahanenud võime saaks. Me ei suuda tolmeldajate kombel õielt õiele pakkuda toitu ja elupaika teistele liikidele, sh lennelda, et tolmeldada 80% kõigist taimeliikidest

2 tolmeldajatele, kahanenud on vastupidavus hakkama. Selleks on loodud programm, mille kahjuritele ning muutnud on aineringete dünaamika. esimeseks sammuks oli liikmesriikide looduse seisundi ning looduse poolt pakutavate hüvede Kõige keerukamad hinnata ja majandusarvestuses kaardistamine aastaks 2020. Eestis viis kaardistamist arvesse võtta on aga , mittemateriaalsed hüved läbi Keskkonnaagentuuri tellimusel Eesti Maaülikooli mille hulka kuulub meie suhe loodusega, ning Tartu Ülikooli teadlased. Kokku kaardistati ELME inspiratsioon ja kodukoha tunne, loodusest nimelise projekti raames Eesti ökosüsteemid, nende mõjutatud vaimne ja füüsiline tervis, esteetiline seisund ning kaardistati 27 looduse hüve nii nauding ja vaimne rahulolu, aga ka pärandkultuur ja reguleerivate, materiaalsete kui mittemateriaalsete teadmised traditsioonilisest looduskasutusest. Siia hüvede hulgast. Näiteks koostati kaardikihid hulka võib lugeda ka tulevikuväljavaadete säilimise – tolmeldamise seisundi, loodusliku kahjuritõrje kõik need tegurid, mille kohta meil täna pole aimugi, seisundi, puitse või rohtse biomassi kättesaadavuse, et meie või meie tulevased põlved neid vajavad, olgu üleujutuste reguleerimise või muldade nendeks siis loodusest saadavad ravimid, toit või süsinikuladestamise võime kohta. Karula rahvuspark looduses toimuvad protsessid, mis aitavad ka oli projekti käigus üheks pilootalaks, kus muuhulgas kliimamuutuste tingimustes hoida meie mängiti läbi ka erinevate looduse hüvede elukeskkonda. kättesaadavuse muutumine erinevate Kuidas puutub siia Karula? maakasutuslike otsuste puhul. Töö tulemused on Nii globaalsel kui lokaalsel tasandil, näiteks Eestis, kättesaadavad Keskkonnaagentuuri kodulehel ohustab looduse pakutavaid hüvesid inimeste jaoks (www.keskkonnaagentuur.ee/elme). elurikkuse vähenemine. Selleks et loodus saaks Mis siis leiti? Esiteks tuvastati, et Eesti ökosüsteemide jätkuvalt inimestele hüvesid pakkuda, peame tagama seisund pole sugugi nii hea, kui me armastame elurikkuse ja heas seisus ökosüsteemide säilimise. mõelda. Heas seisundis elupaigad on Eestis valdavalt Euroopa Liit on eesmärgiks võtnud, et looduse hüved koondunud kaitstavatele aladele ning üle-eestiliselt tuleb integreerida majandussüsteemi ning nendega on heas seisundis 11% Eesti peab edaspidi maakasutuslikes otsustes arvestama maismaaökosüsteemidest, keskmises 33% ning viletsas seisundis 47% (joonis 1).

Joonis 1. Eesti ökosüsteemide seisundi kaart. Rohelised toonid näitavad paremas seisus ökosüsteeme, punakad toonid kehvemaid. Välja joonistuvad Eesti kaitstavad alad, sealhulgas Karula rahvuspark.

3 Kaardistatud looduse hüvedest olid samuti paljud hüved paremini esindatud just kaitstavatel aladel. Näiteks võrdlesime Karula rahvuspargi tolmeldamishüve Tartu piirkonna tolmeldamisega ning analüüsile tuginedes on Karula piikonnas nii looduslike koosluste kui ka viljapuuaedade tolmeldamine oluliselt parem kui Tartumaal (joonis 2).

Joonis 2. Tolmeldamishüve pakkumine Karula ja Tartu pilootaladel. Mida tumedamad toonid, seda parem on seis tolmeldamisega. Punase piiriga on tähistatud 2019. aastal tolmeldamist vajavad põllukultuurid. Tartumaal on tolmeldamist vajavaid põllukultuure palju, kuid tolmeldamise hüve pakkumine on väiksem kui Karulas.

Mängiti läbi ka erinevad maakasutusstsenaariumid. Näiteks vaadati, mis juhtuks Karulas tolmeldamishüvega siis, kui kõik piirkonna pärandniidud peaks mingil põhjusel hävima. Pärandniidud on tolmeldajate oluliseks koduks ning kuigi Karula piirkonnas kasvatatatakse tolmeldamist vajavaid kultuure vaid ca 600 hektaril, kahaneks pärandniitude kadumisel põldude tolmeldamine ja seeläbi ka saagikus tänasega võrreldes 7% (joonis 3).

Joonis 3. Tolmeldamishüve muutumine Karulas niitude hävimisel. Siniste-kollaste toonidega on tähistatud elupaikade poolt pakutav tolmeldamine – mida kollasemad toonid, seda rohkem on alal tolmeldajaid. Vasakpoolsel kaardil on pärandniidud tänases seisus, parempoolsel kaardil on pärandniidud hävinud. Punaste toonidega on tähistatud 2019. aastal külvikorras olnud põllumaad – mida punasemad on toonid, seda paremini on vastaval põllul tagatud tolmeldamise hüve kättesaadavus.

4 Antud lähenemine on üheks esimeseks sammuks hüvede säilimist tagavate praktikate rakendamisel. teekonnal, mis võimaldaks edaspidi looduse tähtsust Nüüd tuleb see teadmine viia ka looduskaitsealadest paremini arvesse võtta nii maakasutuse otsustes kui väljapoole - igasse maastikku, igasse linna, igale majandussüsteemis tervikuna. Ega praegu ei oska põllule, igasse ettevõttesse ja otsusesse ka neis ette nähagi, kuhu see kõik viib ja kas üleüldse on tegu piirkondades ja valdkondades, kus loodusele seni elujõulise lähenemisega. Üks on aga selge - miskit tähelepanu pole pööratud. Võtta looduskaitseline peab muutuma, sest pikaajaliselt oluliste hüvede mõtteviis ja tuua see otsustele lähemale ning teha negatiivsete trendidega ei toimeta. Mulle ka tundub, see igaühe südameasjaks nii nagu see on olnud Karula et täna on looduskaitsega üheskoos toimivatel rahvuspargis. piirkondadel uus ja tähtis roll. Rahvusparkide elanikel Aveliina Helm, Tartu Ülikool ökoloogia ja ja ettevõtetel on pikaajaline kogemus looduse ja selle maateaduste instituut, botaanika kaasprofessor

Miljööväärtuslikud alad valdade üldplaneeringutes ja Valga vald koostavad üldplaneeringuid Koostatud uuringu fookus suunati aladele, kus ning selle käigus käsitletakse ühe teemana tänaseni on hästi säilinud külade plaanistruktuur miljööväärtuslikke alasid. Küsisime, mida (talukohtade, krundipiiride, teede ja kõlvikute mõistetakse miljööväärtusliku alana ning mis paiknemine). Esmalt analüüsiti uuringu käigus sellega kaasneb? ajalooliseid kaardimaterjale ja kaardistati kogu valla talukohad, mis on tänaseni säilinud või tuvastati Lenna Hingla, Valga Vallavalitsuse planeeringute nende kadumine hilisematelt kaartidelt. Talukohtade juhtivspetsialist: Üldplaneeringu koostamise raames andmekogu baasil analüüsiti külade ajaloolist plaani- viidi läbi Valga valla hajaasustatud alade ja maastikustruktuuri kujunemist. Lõpptulemusena miljööväärtuste uuring. Miljööväärtuslikud alad on tõsteti esile 25 väärtuslikku piirkonda, nende hulgas tüüpilised või ka eriilmelised ehitatud keskkonnad, Rebasemõisa piirkond ja Suure-Apja külatuumik mis on paigale omaste väärtustega ja osake meie Karula rahvuspargi territooriumil. Uuringuga on kultuuripärandist. Nendel aladel on see miski, mis antud alade väärtuste kirjeldus ja tehtud ettepanek köidab sealseid elanikke ja paneb ka piirkonna tuvastatud väärtuslike alade kaitseks külalise keskkonda nautima – asustusstruktuur, üldplaneeringuga. Karula rahvuspargi territooriumi teedevõrk, maastiku mosaiiksus, avanevad vaated miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutustingimuste jms. See on väärtus, mida tuleb hoida ja edasi kanda sõnastamisel võeti arvesse ka rahvuspargi kaitse- ning eeldab kokkulepet, kuidas alasid tulevikus eeskirja ja kaitsekorralduskava tingimusi. Valga valla kasutada. Valga Vallavalitsusel on soov miljööväärtuslike alade uuringu koostas Tallinna üldplaneeringu raames valla elanikega kokku leppida Tehnikaülikooli Tartu Kolledži meeskond (Nele Nutt, selliste väärtuslike alade kasutus- ja Minea Kaplinski-Sauk, Rinaldo Rüütli). Valga valla kaitsetingimused, mis on põhjendatud, asjakohased miljööväärtuslike alade uuringuga on võimalik ning aitavad tuleviku ehitustegevuse ja maakasutuse tutvuda Valga valla veebilehel. Samuti on oodatud arengust hoolimata hoida väljakujunenud lugejate arvamused miljööväärtuslike alade elukeskkonda ega killusta seda. kajastamise kohta Valga valla üldplaneeringus.

5 Antsla Vallavalitsuse maa- ja planeeringute ehitatud vastavalt reljeefile ja vajadustele. Meil ei ole spetsialist Ester Hommik kommenteeris, et teema õuealal sellist ringhoonestust kui näiteks Setomaal. on väga kaasahaarav, kuid üldplaneeringu Või ridaküla nagu Peipsi ääres. Eraldi väärtusena võiks seisukohast on miljööväärtusliku ala mõiste välja tuua Vana-Antsla mõisa ümbruse, kuid praeguse praeguseks, võrreldes algupärasega, palju ehitusliku seisukorra juures võtab ta ära ka muutunud. Algselt oli planeerimisseaduses mõeldud miljööväärtuse kogu alevikult. Kogu ehitustegevus miljööväärtusliku alana hoonestusalasid tihedama kipub käima nii, et kõigepealt ehitatakse valmis ja siis hoonestusega aladel, ehk planeeringuga määratleti vaadatakse, kas saab seadustada (kuulen päris tihti, alad, kus kehtestati planeerimisele ja ehitamisele et mida te nõuate kogu aeg projekte). Nii on ka Karula piirangud, mis tulenevad piirkonna hoonete ajaloolis- rahvuspargis päris tihti, et ehitatakse ehitis (tee või kultuurilisest eripärast ja vajadusest seda säilitada. hoone) valmis ja siis vaatame, mis saab. Õnneks on Selleks olid siis põhiliselt omanäoliste hoonete talupoja tarkus hoidnud ära sellealased absurdsused. grupid. Hästi võtab mõiste arengu kokku juhend Kas Keskkonnaamet on valmis tegema ettekirjutusi "Miljööväärtused maapiirkonnas", millele on ka Valga kaitse-eesmärgile mittekohaste ehitiste vald oma uuringus viidanud. lammutamiseks Karula rahvuspargis? Karula rahvuspark koos Soome küla, Säre küla, Valga valla uuringus on välja toodud ka probleemid. Lümatu, Uhtjärve, Kirikuküla ja külaga on Uuringu käigus läbi viidud Valga plaanis uues ÜP-s piiritleda väärtusliku maastikuna. maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike ning Kuna Karula rahvuspargis on juba kaitse-eeskirjast üldplaneeringute miljööväärtuste osa analüüs näitab, tulenevad tingimused ja piirangud, siis ei tundu et miljööväärtuslikkuse määratlemine on seni olnud mõistlik neid dubleerida. Kui käsitleda väga ebaühtlane ning toimunud erinevatel alustel. miljööväärtusliku ala mõistet kui elamiseks väärtuslik Väärtuslike maastike kihistuste kõige suuremaks ala, siis kuuluks siia alla kogu Antsla vald. probleemiks on selle suur üldsõnalisus – kuna Olemasolevas ÜP-s on miljööväärtusliku alana väärtuslike maastike alad on reeglina käsitletud ridaküla ja Kobela alevikus suuremastaabilised ning käsitlevad ühekorraga väga Nurme ja Kalda tänavate hoonestust (ühesugused erinevat tüüpi väärtuslikkust, on fookus kerge endisaegsed majandi elamud, mis moodustavad kaduma. Miljööväärtuslike alade osas on probleem ühtse ansambli). ÜP töökomisjonis koos kohati jällegi vastupidine ehk määratud on planeerijatega sai selgeks, et selliselt neid alasid ei ole topeltkaitse juba olemasolevatele kultuurimälestistel enam mõistlik määratleda ning eraldi või siis loodud miljööväärtuslik ala konkreetse miljööväärtuslikke hoonestusalasid esile ei kerkinud. arhitektuurse üksikobjekti ümber. Külamaastikega Hajaasustuses on Antslas reeglina tegemist seotud väärtuste määratlemisel on olemasolevad hajakülaga, kus majapidamised moodustavad eraldi miljööväärtuslikud alad valdavalt napi-ja üldsõnalised üksused (igaüks omaette ja mida kaugemal naaber, ning ei paku selget ülevaadet põhjustest, mille alusel seda parem), kus abihooned on elamu ümber miljööväärtuslike alade valik on langetatud.

6

Ülevaade 2020. a kavandatud raietest Karula rahvuspargis kavandati 2020 aastal raieid kokku Jahimeestelt 102,6 ha, hinnangulise raiemahuga 3127 tm. Tarupettäi lugejad tundsid huvi, kuidas läheb Ülevaade Keskkonnaametilt raieliikide kaupa: selle kandi huntidel ja metssigadel ning keda Eramets Riigimets põnevat on jahimehed kohanud. Raiutav Raiutav Pindala maht Pindala maht Hooajal kütiti Antsla jahipiirkonnas 1 hunt ja 1 Raieliik (ha) (tm) (ha) (tm) karu. Hunt on meie piirkonnas täiesti tavaline turberaie 6,1 365 0 0 külaline juba 7-8 aastat ja nüüd ka karu 3-4 harvendusraie 11,9 593 6,8 537 aastat. Karu lõhkus juuni algul meie kandis ühe sanitaarraie 58,2 891 5,6 68 mesitaru. valikraie 13,9 658 0 0 Ilvese arvukus on tõusuteel ning ka metssiga kosub jõudsalt peale katku taandumist. trassiraie 0,1 15 0 0 Risto Tõniste Antsla Jahimeeste Seltsist Kokku 90,2 2522 12,4 605

Kruusateede remondiplaanidest Küsisime Transpordiametilt: liiklussagedust. 2021 aastal tehakse samuti 1) -Saru tee on stabiilselt halvas seisus ja liiklussageduse mõõtmisi. Töid teostab AS Teede tegelik liiklustihedus rahvuspargi keskuseni oluliselt Tehnokeskus Transpordiameti tellimisel. Millal suurem kui ametlikud numbrid näitavad. Kas lähiajal mõõtmised toimuvad, seda ei oska öelda. on plaanis mõõta liiklussagedust Haabsaare poolt Teatan, et lähiaastatel on plaanis teostada teele tulles ka enne rahvuspargi külastuskeskust? 25245 Haabsaare-Saru km 0,0-4,6 kruusatee remont. 2) Milliseid töid on planeeritud sellele teele, et nii Täpsema vastuse püsikatte ehituse kohta kohalikud elaniku kui rahvuspargi külalised saaksid kruusateedele 25245 Haabsaare-Saru (lõik liigelda ilma autosid lõhkumata? Haabsaare-Ähijärve) ja 23201 Puurina-Lüllemäe- 3) Kas Puurina-Lüllemäe- tee Kaika küla Litsmetsa (lõik Haabsaare-Kaika) saate pöördumisel vahelisele lõigule on plaanis kõvakate ehitada? järgmisele aadressile [email protected] Riigiteede 25245 ja 23201 kruuskatete seisukorrast Vastab Uno Püvi Transpordiametist: palun teatada riigiinfo tasuta lühinumbril 1247. Sealt Hetkel koostatakse kruusateedele katte ehituse tuleb teade koheselt hooldajale ja mulle. NB! Eelpool plaanid üle-vabariigilise pingerea alusel (koostaja nimetatud lõikudele on tehtud tolmutõrje kloriidiga. Tallinn), kus kindlasti arvestatakse kohalikku

Karula regilaulud KIVIKE-se kogukonnaportaalis Mis on KIVIKE? KIVIKE on lühend Eesti video- ja helikogu. Kuid pildi- ja helifailide Kirjandusmuuseumi virtuaalsest keldrist ehk lisandumise kiire tempo juures ei jõua järele failirepositooriumist (kivike.kirmus.ee). Lihtsamalt andmesisestus – seni arhiivis paberile kirjutatud öeldes koondatakse sinna kirjandusmuuseumi registrid ja kartoteegid vajavad kõik käsitsi arhiivides – Arhiivraamatukogus, Eesti Kultuuriloolise sisestamist. Siiani ei ole leitud seda rahalaeva ega Arhiivis ning Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitavate nobedate näppude armeed, kes selle hiiglasliku töö erilaadiliste materjalide digitaalsed koopiad ning kui nõiaväel ära teeks. Ilma andmeteta on aga tänapäevased originaalid. See tähendab, et KIVIKEsse arhiivist eemal raske KIVIKEsest huvitavat hõlpsasti on kogutud tohutul hulgal raamatuid, käsikirju, heli- leida – käsikirjad tuleks kõik läbi lehitseda ning ning videosalvestisi. helisalvestused läbi kuulata. Seepärast on andmeid Nii on näiteks ERA käsikirjakogude keskmele, Hurda, sisestatud väiksemate teemade kaupa ning Eiseni ja Eesti Üliõpilaste Seltsi käsikirjadele lisaks mitmesuguste projektide toel. digiteeritud ka väiksemaid käsikirjakogusid ning foto,

7 sisestatud teksti. Samuti saab näha laulude käsikirjalisi noodistusi ja kuulata helisalvestusi. Eraldi lehtedel on toodud ka ülevaade Karula regilaulude varasemast kogumisloost ning kogujate loend. Esitatakse ka regilaulude kogujate kirju ning reisikirju, mis avavad tähtsa osa omaaegsete rahvaluulekogujate maailmast – ning kindlasti toovad avastamisrõõmu praegustele Karula elanikele. Vanade kirjade ning reisikirjade lugemisel peab meeles pidama, et need peegeldavad toonaste inimeste mõtteilma ning ideaale, samas kui kirjaviis ning õigekiri on rahvaluulekogumise algusest saati palju muutunud. Praegu on koostamisel ülevaade regilaulude esitajatest – nendest naistest ja meestest, kes vanavarakogujaile laule meenutasid ning ettegi Karula kogukonnaportaalis on lisaks pärimusele ja laulsid. Nende panus on seda tähtsam, et kogumise lauludele ka vanu pilte. Fotol jutustajad Meta ja Leonhard ajaks – 19. sajandi lõpuks ning 20. sajandi esimeseks Ilsjan Mägiste külast Pikanurme talust. Foto pärineb pooleks – olid regilaulud rahva laulurepertuaarist Kirjandusmuuseumi Valga piirkonna ekspeditsioonilt 1973. enamjaolt taandunud ja asendunud uuemate, aastast. ERA, Foto 10606 < Karula, Mägiste k., Pihanurme lõppriimiliste lauludega. Laulikute nimekiri täieneb t. - Mall Hiiemäe (1973) pidevalt, samuti lisanduvad elulooline teave. Oleme Mis on Kogukonnaportaal? KIVIKEse tänulikud kõigile Karula inimestele, kes oma Kogukonnaportaal ongi loodud sääraste väiksemate esivanemaid Karula laulikute seas ära tunnevad ning temaatiliste ainekogude korrastamiseks ja nende kohta meile teavet saadavad. esitamiseks. Praegu on loodud 28 kogukonda – nii Igaüks saab end ID-kaardi abil KIVIKEse kasutajaks teemapõhiseid (näiteks Kuradipärimus, registreerida ning seejärel lisada end ka Karula Kolhoosifolkloor, Perekonnanimelood) kui regilaulude kogukonna liikmete hulka. Kõik huvilised paikkonnapõhiseid (näiteks Kodavere veebivärav, on oodatud tutvuma nii Karula regilaulude Laiuse pärimus, Virumaa veebivärav). kogukonna materjalide kui ka kogu KIVIKEses leiduva Kogukond Vana Kannel. Karula regilaulud on loodud rahvaluulevaramuga. Karula regilauluväljaande koostamise käigus Kogukonnaportaalis avatud materjalide kasutamine korrastatud materjali esitamiseks. „Vana kannel“ on õppe- ja teaduslikel eesmärgil on kõigile vaba. See Jakob Hurda algatatud regilauluseeria, mille igas osas tähendab, et igaüks võib siit Karula laule kuulata ja esitatakse ühe kihelkonna kõik regilaulud. Seni on neid õppida. Kui on tahtmine laule mingil moel trükist ilmunud 14 osa. Karula „Vana kandle“ avaldada, siis peab ühendust võtma Eesti Rahvaluule koostamist veab Liina Saarlo, kasutades Kristi Salve, Arhiiviga. Laulude kasutamisel on vajalik viitamine Janika Orase ning Kanni Labi tuge ning Veera Pino Kirjandusmuuseumile ning arvestamine autori- ning esitajaõigustega. Samuti ei peaks unustama märkida eeltööd. Karula regilaulude kogukonnalehel esitatakse kõik neid inimesi – rahvalaulude esitajaid ning kogujaid, Karulast üles kirjutatud ja helisalvestatud regilaulud. tänu kellele meil nii suurepärased laulukogud Laulud on liikide ja tüüpide järgi sorteeritud, kasutada on. tähtsamad liigid (pulmalaulud, karjaselaulud, Karula Vana Kandle lehekülge on toetanud Eesti vaeslapselaulud jm) on esitatud eraldi alamlehtedel. Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse Vana- Laulude loendist saab minna iga üksiku laulu juurde, Võromaa pärimuskultuuri toetusprogramm. avada laulu digiteeritud käsikirjalehe ning arvutisse Liina Saarlo, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur

8 Ratsarännak Karulas 29. mail sai Karula maastikul näha võistlemas üle 100 „Abivalmid ja lahedad kohalikud“ – Anne Rohtla hobuse. Erinevalt eelmisest aastast oli selle aasta „ Karula National Park is a perfect place for endurance võistlus rahvusvaheline ning toimusid ka Eesti riding. Ground, terrain, landscape, crivers culture“ – Meistrivõistlused kestvusratsutamises. Kestvus- Ugne Zalieckiene (Leedu) ratsutamine ehk ratsarännak on hobuse kiirus- ja „Absolutely amazing place for endurance riding“ – vastupidavusvõistlus, mis paneb proovile ratsaniku Saana Nieminen (Soome) maastikul ratsutamise oskused. Võistlused toimusid „Miks vaid 1 võistlus aastas? Sellises kohas võiks olla erinevatel distantsidel vastavalt raskusastmele 30- mitu võistlust aastas!“ 160 km. Nii eelmise kui selle aasta korraldatud „So quiet and peaceful place, I have problems with võistlus, rajad ning külastuskeskus said palju sleeping. Over a long time I was able to get good rest, kiidusõnu osalejatelt. Kestvusratsutajad oskavad and in a place where I havent been before“ – võistluse hinnata mõnusaid metsateid ning maalilist loodust. peakohtunik Maria Eriksson. „Lemmik võistluskohtade top 3 kuulub Ähijärve Mõned kommentaarid võistlusel osalejatelt: kindlasti“ – Eesti Meister Kairit Järv. „Kust sa küll nii imelise koha leidsid?“ olid eelmisel Kaia Raidma aastal võistlusel osalenud perekond Rohtlate esimesed emotsioonid võistlusrajalt finišisse naastes.

9 Alakonnu talu taastamise lugu omalooming. Tubade paigutus on ka kindlasti teine. Projektijärgne väljanägemine on muus osas sama, mis vanal majal. Maja pole veel valmis, puudu on voodrilaudis ja vundamendi tellistest äär, eeskoda ja veranda. Kahtlustan, et projektijärgseid aknaluuke (mis olid ka vanal majal olemas ja millest paari oli kasutatud vana, osaliselt põlenud suitsusauna eesruumi vooderdamiseks) ei tule meie majale mitte kunagi, aga eks aeg näitab. Vanal majal oli laastukatus, nüüd on kivikatus.

Kas oskaksite midagi soovitada neile, kes Miks tegite sellise valiku, et vana maja fotode plaanivad uue maja ehitust? järgi otsustasite teha sarnase uue maja? Soovitan lugeda kaitsekorralduskava soovituslikke Vana elumaja põles maha 1989. a (kui ma ei eksi). ehituspõhimõtteid, seal on igasugu väärt Selleks ajaks kui ma selle koha 2007. a ostsin oli nõuandeid. Mulle tunduvad hoone puhul kõige suurem osa õuest metsa kasvanud ja oli väga raske olulisemad välisproportsioonid – kui kõrgus, laius, aru saada, kus kohas see maja vundament pikkus ja katusekaldenurk on paigas ja materjalid täpsemalt on. Kui tükk aega võsas ragistada, siis oli mõistlikud, siis väga valesti ei saa minna. Ja minu võimalik üles leida vundament, kus kasvasid peal meelest võiks ka rahvuspargi spetsialistidega nõu suured kased (20 cm läbimõõduga). Meil oli pidada, sest ise ei pruugi kõigi asjade peale tulla ja eriarvamusi teemal kui suure peaks uue maja kurb ju ka, kui pärast kallilt ehitatud hoone ehitama ja kas see maja peaks olema ikka nii suur, talukompleksi väga hästi ei sobi. Ilmselt keegi oma kui vana maja vundament oli. Mina arvasin, et pole kodu müüma ei hakka, aga kompleksi terviklikkus mõtet nii suurt maja ehitada, aga kaasa leidis, et annab kinnisvara hinnale kindlasti pikas siia suurte hoonete ja avara õuga talukompleksi ei perspektiivis palju juurde. Selles mõttes on isegi sobi väiksem maja. Kui sai selgeks, et maja tuleb olulisem anda endast parim, et olemasolevad sama suur kui vana maja vundament, siis see oli vanad hooned ära ei laguneks, sest sellist vana täiesti iseenesest mõistetav, et tuleb samasse tagasi ei saa ükspuha kui palju peale maksad. Kui kohta ja samasugune (nii palju kui teada oli, milline kompleksi mõni uus ja ebaõnnestunud hoone on see maja varem välja nägi). Meile ei tulnud isegi ehitatud, siis saavad selle tulevased põlved ju pähe, et oleks veel teisi võimalusi. Arhitektid, kes vajadusel alati maha lammutada (nagu praegusel meie projekti üle vaatasid, küll pakkusid välja, et ajal tihti peale nõukaaegsete hoonetega tehakse), nad võiksid projekteerida midagi normaalset meie aga kui vana on läinud, siis on läinud. Eriti nutune poolt planeeritu asemele, aga kahjuks ei teagi, on vanade kõrvalhoonetega, millel täna enam milline see nende variant oleks olnud. Võib-olla kasulikku rakendust ei ole. Selles osas tundub veel parem. mulle igal juhul parem mõte see, kui vanale

hoonele kasvõi kõige odavam plekk kauseks lüüa. Mis on sarnast ja erinevat võrreldes varasemalt Küll siis kunagi hiljem jõuab mõelda, kes (järgmine seal asunud majaga? Millistest allikatest saite või ülejärgmine põlv) ja mida selle hoonega veel infot vana maja kohta? tahab teha. See on palju parem lahendus, kui see, Fotod saime Tarmo Murumetsa käest. Nendelt oli et vana hoone maha laguneb, sest korraliku katuse näha vundament, voodrilaudis, korstnad, aknad tegemiseks ei jagunud hetkel raha. jmt. Uuel majal on küll täpselt sama ruudujaotuse ja proportsiooniga aknad, aga suuremad kui vanal Kaili Preismann Alakonnu talust majal. Verandast pole meil ühtegi pilti, see on

10 Vanad küla- ja talunimed Kaika kandis – kujunemisloost ja kirjapanekustest 2

Sibula rehi. Foto: Karula rahvuspargi arhiiv

Jätkame talunimede tutvustusega Kaika kandis. Kaika-Kaarli, teine selle talu kuulsa peremehe, kunagise vallavanema Peeter Koemetsa nime Sibula Kaika-Peetri. 1685. a kaardil on talukoht olemas. Sibula nimi Kaika nime on kirjutajad segi ajanud sama mõisa ilmub veel varem, aga mitte praeguses asukohas, Kauksi lisanimega, nt 1782. a hingeloendis Kaugsa vaid Jõeperä külas: 1627 Sippola Juergens, 1638 Peter. Kaika nimi pole tegelikult palju muutunud, Zipul Tydt. 1688 oli Jõeperä külas jätkuvalt kaks ka 1688. a nimekujus võib gi-d lugeda kui ji-d sama lisanimega talu, aga Mändiku külas elas [*kajike]. Nimi on küllalt vana ja kõige parem võiks samuti Sippolle Hans. 1744 oli Hansu maa peal olla võrdlus soome perekonnanimega Kaikkonen, Sibbola Jaan, 1758 Sibbola Hinrich. 1805 oli selle mida on seostatud muinasgermaani isikunimega nimega talusid kolm: Sibbola Hindrich, Sibbola Kaike, Gaiko. Mert ja Sibbola Jaan. Mõisakaart talunimedega esitab nimesid Murseppa (Müürsepä) ja Sibbola, Püssä kruntide nimed on Nr. 77 Sibbola Rein ja Nr. 78 1685. a kaardil on talukoht olemas, aga nimi Sibbola Ferdi. Tänapäeval on nende talude nimed Jõeperä külas on vanem: 1627 Pysi Rein, 1638 maakatastris Mäe-Sibula ja Ala-Sibula, mis läheb Pusze Rein. 1688 on selles kohas arvatavasti elanud rahvalikult tuntud nimekasutusega hästi kokku. hoopis Tammast Hans (vrd Tammistmägi, mis siiski jääb Püssält ca 1 km ida poole). 1744 on Kaika vakuraamatus: Auf Tammaste Hans Land itzt Püssa 1685. a kaardil on talukoht olemas. 1688 on Hinrich. 1758 kirjutati Puissa Lorent. 1805 on kolm revisjonis Jõeperä küla all kirjas Kagike Andres talu: Püssa Johann, Püssa Margus ja Püssa Rein. Thomas, vakuraamatus Kacke And. Tohm. 1744 on Kruntimisjärgselt Nr. 67 Püssa Ernitz ja Nr. 68 Püssa revisjonis Koicka Andres Märt, 1758 Kaicka Hinrich, Peter. Rahvalikult tunti neid 20. sajandil kui Püssä- vakuraamatus: Auf Kagicke Andres Thomas Land Laasi ja Püssä-Kohki talu. Tänapäeval on Kaicka Hinrich. 1805 on vakuraamatus talud Kaika maakatastris nimed Püssitalu ja Püssa. Rein ja Kaika Jahn. Kruntimisjärgsed nimed olid Nr. 69 Kaika-Johan ja Nr. 70 Kaika Karli [kaarli]. 20. saj Küüdre traditsioonis tehti vahet perekonnanime abil: 1685. a kaardil on talukoht olemas. Millise Kaika-Kaska ja Kaika-Koemõtsa. Praegu on Kaika- revisjonis leiduva talupoja järgi seda talu Rootsi ajal Kaska maakatastri nimeks Kaika ja Kaika-Koemõtsa kutsuti, jääb selgusetuks. Alles hingerevisjonide hoonetealusel tükil Kaika-Uku. Üks hooneteta tükk algusest 1782 on kirjas Wannacko Koldre Mert, selle talu maast kannab katastris mõisaaegset nime 1895 Wannago oder Ködre ja uus peremees Jukk.

11 Vakuraamatus 1805 on kaks talu, Ködre Mick ja talukoht, tänapäeval hooneteta, mida suuliselt Ködre Juck. Mõisa talunimedega kaart esitab eristati perkonnanime abil – Härmä-Hermlini – talurühma Kodre, krundikaart nimesid Nr. 60 Köder kannab katastris mõisaaegset nimekuju Herma- Juhan ja Nr. 61 Köder Jacob. 20. sajandi suulise Peebu. traditsiooni nimed on Mäe-Küüdre (pn Pill) ja Ala- Küüdre (pn Valdek). Maakatastris on tänapäeval Suuresõõru Mäeveeru ja Köödre-Jakobi. Ka siin on 1685. a kaardil talukoht olemas, Tähenduselt ei ole Küüdre nimi läbipaistev. Suuresõõru-Kaska talu kohal. 19. sajandil valminud Häälduse -üü on tekkinud võru keeles, kus mõisakaardile pole Suuresõõrule asustust kolmandas vältes muutub pikk -ö pikaks ü-ks. Saksa märgitud, kuid Tiganiku talu kohal on karjamõis keele sõna Köder [kööder] tähendab sööta, nimega Hini. Dokumentidest võib taastada peibutist, nt jahis või kalapüügis. Keskalamsaksa järgmise nimeahela: 1688 Sippolla Henno, 1744 koder (käändes võis häälduda ka [kööder]) Sibbola Hinno Mick, 1758 Sibbola Hinni Jaan, tähendas hoopis lõualotti. See seletus haakub vakuraamatus Auf Sibbola Henno Land Sibbola kirjapildiga Koldre Mert, sest ülemsaksa keele Hinni Jaan. 1805. a vakuraamatus on kolm talu: Koller on ajalooliselt tähendanud ka kraed, Hinni Jacob, Hinni Michel ja Hinni Mert. sarnaselt nagu inglise keele collar ’krae, kaelus’. Kruntimisaegsel kaardil on reeglipärase Näib, et Küüdre nimi ei põhinegi eesnimel, nagu numeratsiooniga Nr. 112 Hinni oder Tiganiko ja enamik vanu talunimesid, pigem on lisanimeks suuremate numbritega Nr. 265 Sureserre noor Karli saanud 18. sajandil kohalikus saksa keeles tekkinud ja Nr. 266 Sureserre wanna Karli. Siit nähtub, et 17. hüüdnimi. sajandi asustus vahetas asukohta, 19. sajandi alguseks oli kogu Hinni nime kandev asustus Härmä praeguse Tiganiku talu kandis ja alles kruntimise 1685. a kaardil on talukoht olemas. Kaks ajal mõõdeti taludeks ka vahepeal tühi olnud maa peremeest (poolemeest) on siis kandnud Sibula – suur sõõrd –, mis tähendab eesti kirjakeeles suurt lisanime. 1744. a revisjonis on rootsiaegse ja uue alemaad, kohta, kus põlispõldu pole. peremehe nimi Sibbola Jaan itzt Herma Thomas. Karula koguduse personaalraamat 1837–1895 1758. a revisjonis on kirjas Sibbola Herma Thomas. aitab seda teooriat kontrollida: talurühm Hinni Härmä lisanimi 18. sajandil on tavaliselt saadud oder Sure-Sare oder Tiganigo. Perekonnanime eesnimest Hermann (Häärmann). Kui Rootsi ajal oli Pantalon kandjad on Suuresõõru-Hinni talus peremehi kaks, siis 1805. a oli juba viis talu, kõigil elanud vähemalt talude kruntimisest alates. lisanimi Herma. Üks nendest kohtadest sai hiljem Tänapäeval on ühel kahest Suuresõõru talust talunime Tiidu. rahvalikule kasutusele vastav nimi – Suuresõõru- Härmä külla jäi pärast kruntimist kolm talu: Nr. 64 Kaska. Teisel, Pantaloni kohal, on nimi, mis viitab Herma noor Davit, Nr. 63 Herma wanna Davit ja Nr. ajaloolisele pärinemisele Hinni talurühmast, kuid 62 Herma Peep. Esimest neist kutsuti 20. sajandil kahjuks on sõna -sõõru kirjutatud vanas kirjaviisis: Mäe-Härmä, teist Ala-Härmä. Mõlema talusüdame Suuresere-Hinni. uued katastrinimed on kirjutatud võrupäraselt Evar Saar, Võru Instituudi teadur vokaalharmoonias: Härmä ja Härmätalo. Kolmas

Loeme üle Karula pääsukesed! Keskkonnaamet ja Eesti Ornitoloogiaühing kutsuvad juuli esimesel nädalal või terve suve jooksul üle lugema oma talu pääsukesi. Eestis pesitseb kolme liiki pääsukesi: suitsu-, räästa ja kaldapääsukesed. Ootame infot kõikide kohta. Mitu pesa on teie talus, millal kooruvad pojad ja millal pojad pesast välja lendavad. Ka teave, kui pääsukesi teie õuel ei pesitse, on oluline kirja panna. Pääsukeste toimetamist on tore jälgida, aga lisaks annab vaatluse kirjapanek väärtuslikku teavet pääsukeste käekäigust. Lehe vahel on ankeet, mille saate tuua Karula rahvuspargi külastuskeksusesse või sisestada andmed Leguluse loodusvaatluste andmebaasi. Suitsupääsukesed. Foto: Mati Kose.

12 Ähijärve kui unistus Ma olin üks nendest õnnelikest ja privileegiritud korjamine. Meil olid vanaisaga alati võistlused, et linnalastest, kes käis küll koolis Tallinnas, kuid kellel kumb meist rohkem kukeseeni korjab. Vanaisa oli oli võimalus veeta kõik oma koolivaheajad maal, alguses edukam, eelkõige seetõttu, et tal oli täpsemalt, oma vanavanemate juures Ähijärve aastaid kogemusi ja ta teadis täpselt, kus parimad ääres Karula rahvuspargi südames. Ehkki Ähijärve kukeseenekohad asuvad. Mina hiilisin vanaisal ääres olin ma ainus laps, ei tundnud ma kordagi salaja järel ning õppisin kõiki neid metsatukkasid igavust, vastupidi, lõputud metsad ja Ähijärv ise peensusteni tundma ja õige pea korjasin juba nii pakkusid palju avastamisrõõmu, meie majahoovist palju seeni, et sain kokkuostust piisavalt raha, et sai minu kujutluses olümpiastaadion, kus ma endale ise kompvekke, limonaadi, jäätist ja muid pihlakaoksaga oda viskasin, mulla sisse kaugust maiustusi lubada. hüppasin ning üle värskelt niidetud heinakuhjade Üks nädala tähtsündmustest oli autopoe tulek. tõkkeid jooksin. Kohalikud kogunesid suure Pärna alla Maseri talu

teeotsal juba tunnike enne lavka saabumist, kus arutati viimaseid sündmusi, jagati erinevatel teemadel näpunäiteid ja aeti lihtsalt lõbusalt juttu. Kahjuks olen ma unustanud poemüüja nime, aga ma mäletan, et tegu oli fenomenaalse müügiinimesega. Kui ema saatis mind leiba ja juustu ostma, tulin mina tagasi ka rosinasaiade, suitsusinkide ja jumal teab millega veel. Isegi asjad, mis teoreetiliselt tunduvad ebameeldivad, suutsin ma enda jaoks talutavaks teha. Minu üks töödest oli kartulimardikate

Vanaema ja vanaisaga Ähijärve ääres. korjamine. Selle jaoks anti mulle pooleliitrine purk. Foto: Kaspar Kurve erakogu Mina võtsin omakorda vihiku, kus hakkasin arvet pidama, kui kiiresti ma purgi mardikaid täis saan. Igal hommikul jooksin ma suure elevusega põllu Seega kaasnes iga põllul käiguga paras ports hasarti peale, kus naabrinaine Virve oma lehmi lüpsma ja adrenaliini, lisaks sai töö alati kiiresti ja üsna hakkas. Olin alati kohal koos suure kulbiga ja sõin korralikult tehtud. Mina ülesanne oli ka meie sooja piimavahtu vaat et nõrkemiseni. Pea igal perele ning naabritele ajalehtede toomine õhtul käisin vanaisale peale nagu uni ja palusin tal postkastist, mis asus poole km kaugusel. Selle aja rääkida oma nooruspõlvest Ähijärve ääres. Tänu jooksul lugesin ma alati naabrite Postimehe ruttu vanaisale õppisin armastama seda imelist loodust, läbi ja vuristasin vanaemale-vanaisale sealsed mis meid ümbritseb, õppisin tundma parimaid tähtsamad uudised kodus ette. seene- ja kalastuskohti, lugusid ammu kadunud Vanust on aastatega paratamatult juurde tulnud, taluperemeestest- ja naistest ning nende eludest ja aga armastus Ähijärve ja siinse kandi vastu on palju muud – see kõik pakkus mulle sama palju ainult kasvanud. Pärast keskkooli lõpetamist põnevust, kui mu tolleaegse lemmikkirjaniku J. veetsin 12 aastat välismaal – õppisin Inglismaal ja Verne'i seiklusromaanid. Prantsusmaal, töötasin ja elasin lisaks neile kahele Ma mäletan, kuidas ma kadestasin seda, et vanaisa riigile veel Itaalias, Belgias ja Hollandis. sai juba 5-aastaselt karjas käia ja palusin pisarsilmi Mõned aastad tagasi tabasin end mõtlemast, et vanaemalt-vanaisalt, et meie ka loomad kõige kallimad inimesed ning kõige kallimad kohad võtaksime. Isetehtud kaardile olin ma märkinud asuvad Eestis ning kolisin siia tagasi. Esimesed kaks potentsiaalsed heinamaad, kus ma vaimusilmas aastat töötasin Tallinnas, kuid sättisin oma elu nii, juba pikki päevi murul lesides ning võileibu nosides et sisuliselt kõik vabad hetked sain veeta Ähijärve veetsin. Igapäevane teekond kooli 1903ndatel, mis ääres. Soov maale kolida aina suurenes ning umbes asus 5km kaugusel ning mida käidi alati jala, ikka aasta tagasi tegingi selle teoks ja pole seda Saarjärvest ja Sibula järvest mööda Kaika poole, sekundikski kahetsenud. Siin on niivõrd ilus, et tundus samuti oluliselt põnevam ja inimlikum kui seda sõnadesse panna on võimatu. Milline õnn on kahe bussiga Prantsuse Lütseumisse sõit Tallinnas. elada enda jaoks maailma parimas kohas. Milline Umbes 6-aastaselt avastasin ma endas kire, mis ei õnn on elada Ähijärvel! ole siiani kuhugi kadunud – see on kukeseente Kaspar Kurve Männituka talust

13

10.-13. augustil toimub KARULA NOORTE LOODUSKAITSJATE LAAGER. Kirjapanek kuni 26. juunini registreerimisvormil: https://forms.gle/NMwhfGsyvYyXw5cL9 Laagrit korraldab Keskkonnaamet, lisainfo: Helen Kivisild, tel 5251552. Laager on tasuta.

8.augustil algusega kell 11 toimub Karula rahvuspargi külastuskeskuse ümbruses peredele ja sõpruskondadele mõeldud MAASTIKUMÄNG. Osalema pääseb 10 võistkonda, igas 3-4 liiget, neist vähemalt 1 täiskasvanu. Distantsi pikkus u 6 km. Lisainfo ja registreerimine tel. 53978117 (Eleri Dräbtsinski). Korraldajad: Naiskodukaitse Antsla jaoskond ja RMK.

3.-5. septembril toimuvad SEENEPÄEVAD. Saab käia seeneretkedel Veiko Kastanje ja Tõnu Ploompuu juhendamisel, uudistada seenenäitust ja lasta määrata enda toodud seeni. Üritus on tasuta, lisainfo [email protected] või telefonil 5110658 (Merike). Korraldaja: RMK

KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT

Täname kõiki autoreid ja kaasamõtlejaid! Keskkonnaamet: Infoleht ootab avaldamiseks artikleid, Maahoolduse spetsialist Kadri Kuusksalu tel. 5340 8012 arvamusi, meenutusi kohalikelt elanikelt. Looduskasutuse vanemspetsialist Pille Saarnits tel. 523 3848 Kirjatükid palume saata e-kirjaga Keskkonnateabe spetsialist Helen Kivisild tel 525 1552 [email protected] või tuua Kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg tel. 517 2646 paberil Ähijärve külastuskeskusesse. Metsanduse juhtivspetsialist Tiina Jüris tel.510 9316 Jahinduse peaspetsialist Margo Tannik tel. 516 0148 Tarupettäi koostajad: Lilian Freiberg, Helen Looduskaitse juhtivspetsialist Märt Holtsmann tel. 513 8171 Kivisild, Merike Tsimmer Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK): RMK Karula teabepunkt on avatud RMK külastuskeskuse teabejuht Merike Tsimmer tel. 5110658 1. mai kuni 1. september E-P 10-18. RMK loodusvaht Mati Urbanik tel. 529 0388

Aadress: Ähijärve küla, Antsla vald, 66420 Tarupettäi on trükitud keskkonnasõbralikule paberile. Võrumaa Lehte annab välja Keskkonnaamet 14 Telefon: 782 8350