Eelmise Aasta Tulemused Avaldanud Börsifirmade Seas Üllatasid

USD SEK Euribor ÄP indeks -1,39% 11,51 EEK 1,61 EEK 0,958 1101,48 Selverite juht sai ametist lahti

Ehkki NG Investeeringute suuromanikul Jüri Käol polnud Selverite juhile Iivi Saa- rele nn professionaalseid etteheiteid, ei paku ta talle ka enam tööd. Kaubamaja jäi mullu kahjumisse eelkõige Lätis saadud kahju tõttu, Läti Selveritega tege- EDUKA ETTEVÕTJA AJALEHT lemine oli Saare ülesanne. 8

| Esmaspäev, 1. märts 2010 | nr 40 (3990) | 35 kr | ARVAMUS

Eelmise tõusutsük- li ajal jäid tagaplaanile teenuste kvaliteet ja asjatundlik nõuanne, sisuliselt toimus tehingute vormistamine.

Mart Saa, Arco Vara Kinnisvarabü- roo ja Eesti Kinnis- varaﬁrmade Liidu juhatuse liige 15 INVESTOR

Harju Elektri juhatuse esimees Norma juhatuse esimees Nordecon Internationali suuroma- Ekspress Grupi suuromanik Andres Allikmäe Peep Siimon nik Toomas Luman Hans H. Luik 22% Fotod: Maris Ojasuu, Raul Mee, Veiko Tõkman, Arno Mikkor kosus maailma suurima jaemüüja Wal-Marti puhaskasum neljandas kvartalis. Tulevi- ku suhtes on ette- võte ometi ebakindel. Vägevat kasvu näitasid ka teised USA jaemüüjad. 16–17 LISAKS KINNISVARA 12 Kindlustunne paneb statistika Tõehetk valetama Eelmise aasta tulemused avaldanud börsiﬁrmade TELLIJATELE seas üllatasid positiivselt Norma ja Harju Elekter, kahjumiga ehmatasid Nordecon ja Ekspress 4–5

Ekspressi juht loodab Nõukogu kärpis Baltika lõpetas Delﬁga raha teenida töötukassa juhi palka kvartali kahjumiga Spekulandid teevad Ekspress Grupi juhatuse esi- Kuivõrd KPMG Balticsi audit Baltika juhi Meelis Milderi sõ- mees Gunnar Kobin tunnistas, näitas, et töötukassa on kon- nul oleks põhjust uhke olla siis, et Delﬁ ostmiseks võetud laen toritarvete ja meenete han- kui oleks kasumisse jõutud. panuseid langusele rõhub neid veskikivina, kuid kel eksinud, otsustas nõukogu Neljas kvartal lõppes 34,2 mil- Euroopas kääriv võlakriis ah- kõigub 1,35 dollari piiril ning usub internetiportaali võimes- reedel töötukassa juhi Meelis joni kroonise kahjumiga. Posi- vatleb spekulante panusta- spekulatsioonides rehkenda- se edaspidi raha teenima ha- Paaveli palga kolmeks kuuks tiivset: suurim valdkond jae- Euro langusele tehtud panu- ma euro nõrkusele, andes selle takse juba sellega, et ta kukub kata. 2 poole peale kärpida. 10 kaubandus lõpetas plussis. 3 sed püstitavad rekordeid. langusele hoogu juurde. Euro dollariga samale tasemele. 6

aripaev.ee Kas ehitusturul toimus aasta lõpul muutusi? loe täna kell 9.30 Äripäev 1. märts 2010 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Jüri Käo mõõt sai täis Samal ajal, kui Tallinna Kauba- tis saadud kahjum, teine pal- maja teatas oma eelmise aas- gakulu kokkuhoid. Kas kolmas ta kahjumist, mille tõi peami- oli teravaks läinud sisekliima selt Selverite ebaõnnestunnud Selveris, seda Käo otseselt ei laienemine Lätti, vabastas kinnitanud. Uudise kommen- suuromanik Jüri Käo ame- taaridest võis siiski lugeda, et tist ka A-Selveri juhi Iivi Saare. Saarega kerge koos töötada 5MIN Käo märkis, et vabastamisel polnud. Ka terve õhkkond on oli kolm põhjust, üks neist Lä- alus kasumi teenimisele.

Kummikunstnikute OÜ ÜKS KÜSIMUS KUMM.EE Rästa 2A, Tallinn 13425 Rehvide müük, paigaldus, tel: 655 3556, 56 959 697 Audiitoritel on käsil mul- parandus. Rehvihotell e-post: [email protected] luste majandusaasta aru- annete auditeerimine. Võimalik, et PARIM HIND EESTIS! Kus peituvad probleemid? TULEMUS KOHTUASI Viisnurga neljas Tooli süüasja kohtunik kvartal on kasumis vahetati välja Viisnurk teenis neljandas kvar- Harju maakohus määras äri- talis 1,9 mln kroonise puhas- mees Toomas Tooli ja SEB Pan- Ivar Kiigemägi, Ernst & kasumi, võrreldes 2008. aasta ga endise maakleri Karoly Young Baltic AS partner Ekspress Grupi juhatuse esimees Gunnar Kobin ütles, et lähiajal pole neil plaanis rohkem ühtegi neljanda kvartali 3,9 mln kroo- Kirbery väärtpaberituru mõ- tütarettevõtet müüa. Foto: Andras Kralla nise kahjumiga. jutamise kriminaalasja aruta- siteks põhivara ja kin- Varud vähenesid 12 kuuga mise kohtunik Helve Särgava- Enisvarainvesteeringu- 26,2 mln krooni, olles eelmi- le, kirjutas rahvusringhäälingu te väärtuse küsimus, Finants Seni eduka trükikoja Printall käive languses se aasta lõpu seisuga 41,9 mln uudisteportaal. teiseks pole nõuded ostja- krooni. Seisuga aasta varem oli Algselt oli Tooli ja Kirbery kri- te vastu piisavalt alla hin- varude maht 68,1 mln krooni. minaalasja kohtunik Vale- natud ning kolmandaks et- Varude vähendamine oli üks ri Lõõnik, kel on praegu hõiva- tevõtte tegevuse jätkumine, Laenukoormus lasub peamisi kriisi ületamise ja lik- tud maadevahetuse süüasja- kui omakapital on negatiiv- viidsuse tagamise vahendeid, ga. Kohus määras üldmenetlu- ne või on suured tegevus- teatas ettevõte börsile. se kohtuasja Helve Särgavale. kahjumid. Ekspressil veskikivina Ekspress Grupi juhatuse da ja küsivad reklaamivõima- Soodsaim aeg esimees Gunnar Kobin tun- NUMBER luste järele,” rääkis Postime- fassaadide nistas, et Delfi ostmiseks he juht. Veiko Hintsov, Deloitte võetud laen rõhub neid ves- renoveerimiseks Eesti partner kikivina, kuid internetipor- Käive ja laen eri kaalus www.omafassaad.ee taali edaspidise rahateeni- 91,4 Äripäeva juhatuse liikme Igor arade hindamine on mise võime suhtes on nad miljoni krooni võrra hindas Rõtovi sõnul ei olnud Eksp- Vpõhiteema. Teiseks lootusrikkad. Ekspress Grupp eelmise aas- ress Grupi tulemused kuida- sellised varjatud ris- ta viimases kvartalis maha giviisi üllatavad, pigem muret- kid nagu lepingutest tule- Kobin ütles, et pärast Eksp- Delfi firmaväärtust, mille tu- tekitavad. Tulemused 2010. ootab kasvu nevad lisakohustused, näi- ress Hotline’i ja Rahva Raama- lemusena peaks interneti- “Firma, millel on nii suur teks käendused, tagati- tu müüki ei ole neil esialgu ka- portaali bilansiline väärtus laenukoormus – kokku üle Silvano käive sed või garantiid. Võrreldes vas ühtki teist grupi tütarette- olema 2009. aasta lõpu sei- miljardi, kuid aastakäive on 2008. aastaga on teadmatu- võtet müüa. suga 744 miljoni krooni. alla miljardi –, ei suuda too- se faktor vähenenud. On nä- “Ülejäänud ettevõtted on ta jooksvat kasumit. Ekspress kahanes viiendiku ha, kes on elus ja kes mitte. kas otseselt põhitegevusega TAUST Grupi jaoks peaks oluline ole- seotud või väga strateegilised, ma pideva, jooksva rahavoo Silvano FG neljanda kvartali väljendatuna eurodes, võr- mistõttu rohkem tõsisemaid Ekspress Grupp teenis nel- püsimine,” rääkis Rõtov. Teda käibe aastaseks kahanemi- reldes 2008. aasta vastava pe- firmamüüke vähemalt esial- jandas kvartalis 109 mln üllatas, et Printall on samuti seks jätkuvatest tegevus- rioodiga. Lauma Lingerie pe- gu plaanis ei ole. Ka rahalises kroonise puhaskahjumi. varasema edu asemel hakanud test tuli 22,6 protsenti, tea- su müük Balti riikides vähenes plaanis ei ole selleks vajadust,” 2008. aasta neljas kvartal käivet kaotama. tas ettevõte börsile. 50,5%, võrreldes 2008. aasta IV Ago Vilu, PriceWater- lisas meediajuht. lõppes ettevõttele 1,7 mln “Käive on langenud umbes kvartaliga. houseCoopersi partner kroonise puhaskasumiga. 15%, aga see langeb kasumi ar- Sellist käivet genereeriti Aruandeperioodi lõpu sei- Suur laen rõhub Käive kahanes 21,6 prot- vel. Pigem siiani suudeti käi- neljandas kvartalis 260 mln suga oli kontsernil ja selle õhiprobleemid on Kas küllatki edukas Printall senti, 266,9 mln kroonile. vet hoida või isegi seda kasva- krooni. frantsiisipartneritel üle 310 Psarnased 2008. aas- hoiab ka oluliselt kehvemal tada. Võib öelda, et umbes 80% SFG põhilistel turgudel võis Milavitsa ja muu pesukauplu- taga: varade testid ja järjel tütarfirmasid grupisise- “Delfi hind oli juba ostu- Ekspress Grupi kasumist tuleb näha stabiliseerumise märke, se. Sellest 64 kauplust haldab allahindlused ning ettevõ- selt vee peal? hetkel liiga kõrge. Pigem oli trükikojast ja teine osa Õhtule- kuid kasvu veel ei täheldatud. kontsern ja ülejäänuid frant- tete võime tegutsevana jät- “Võib küll öelda, et Printall see emotsiooniost, mitte ran- hest. Õhtuleht on küll pidevalt 2009. aasta IV kvartali müü- siisipartnerid. Kontserni jae- kata, kuna paljudel on tek- on üks grupi alustalasid. Sa- ge kalkulatsioon. See, et nad kahanenud, kuid püsib siiski gitaseme põhjal prognoosib müük on suunatud frantsiisi kinud likviidsusraskused. mas ma siiski teisi ettevõtteid nüüd Delfi 744 miljonile kroo- hea rahalehmana kasumis,” juhtkond 2010. aasta kasvuks edendamisele ja toetamisele Väike erinevus on selles, et ebaõnnestunuteks ei loeks, ku- nile hindasid... Ega seepärast selgitas Rõtov. 5–8%. koostöös olemasolevate ja po- ebakindlus on vähenenud. na EBITDA on pea kõigil posi- portaal veel Bonnierile või Mille pärast Hans H. Luik 2009. aasta IV kvartalis kas- tentsiaalsete partneritega. tiivne. Ainus, mis grupi majan- Murdockile atraktiivne ole,” ja Gunnar Kobin sel aastal mu- vas jaemüük Valgevenes 44,0% Konsolideeritud puhaska- dustulemusi on rõhunud, on arutles Roose. retsema peaksid? väljendatuna kohalikus valuu- sum jätkuvast äritegevusest, Delfi laen, kuid samas oleme Samas ei laida Roose Delfi “Nad peaksid kõige rohkem tas ja vähenes 0,6% väljenda- mida on võimalik jaotada akt- me väga positiivsed Delfi järg- firmaväärtuse väga konserva- muretsema sellepärast, et Pos- tuna eurodes, võrreldes 2008. sionäride vahel, oli 5,1 mln nevate aastate rahateenimise tiivset allahindlust ka väga. timees Delfist mööda ei läheks. .com aasta IV kvartaliga. Venemaal krooni, mis tähendas mär- võime osas,” rääkis Kobin. “Internetireklaami foon on Kui nii peaks juhtuma, siis lan- kasvas kontserni jaemüük võr- kimisväärset kasvu, võrrel- kaubaalused Postimehe peadirektor Erik selgelt positiivne. Isegi ette- geb järsult käive. Selleks, et nii reldavate kaubanduspindade des eelmise aasta 158 miljoni www. Roose ütles Ekspress Grupi võtted, kel endal õieti netiplat- ei juhtuks, peaksid nad ilmu- osas 5,8% väljendatuna kohali- kroonise kahjumiga. Telefon 51 05 565 majandustulemuste kohta, et vorme ei olegi, on kuulnud, et tama suurt leidlikkust,” lisas kus valuutas ja vähenes 12,4% aripaev.ee midagi üllatavat neis ei ole. veebis on vaja end reklaami- Äripäeva juht. Kadri Paas

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, begraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn faks: (372) 667 0265 Seminarid ja käsiraamatud: või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- faks: (372) 667 0300 sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, Korrespondent Tartus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Väinu Rozental, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: www.aripaev.ee/tellimine olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected] tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Äripäev veebis: www.aripaev.ee Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] 1. märts 2010 Äripäev 5 MINUTIT 3 NUMBER KOLLANE KAART LOE VEEBIST HOMME Meelis Paavel Lugejate lemmikud Milliseid Õigupoolest vormistas kol- Käo puhastas Selveri ridu lase kaardi töötukassa juhi- (11 624) ohte Eesti le ameti nõukogu, kes toe- Selverite juht Iivi Saar taan- tus KPMG Balticsi auditile. datakse juhatusest (10 507) majandusele Nõukogu tõdes, et Paavel Eesti majanduskasv maailma näeb Raivo 1997. on riigihankeid korralda- viie viimase seas (7148) aasta on tänavuse kiiresti kasvavate firmade ehk Äripäe- des teinud vigu, ja võttis tal Kolle võlakirjade tagatis sõi- Vare? va Gaselli TOPi viljakaim gasellfirmade sünniaasta. Enam kui kolmeks kuuks pool palka tis Mõisa juurde (4491) kümnendik firmadest alustas tegevust sel aastal. Loe Gaselli maha. Paavel lubas tehtud TOPi 29.01 Äripäevast ja kolmapäeviti rubriigist Gasell. vigadest õppust võtta. www.aripaev.ee loe Äripäevast

Kergetööstus Tarbijatel huvi disainerirõivaste vastu Baltika suutis neljandas kvartalis kahjumit vähendada Baltika juhataja Meelis Milder ütleb lühiusutlu- VÕRDLUS ses Äripäevale ettevõtte 4. kvartali majandustulemusi Baltika suutis kommenteerides, et rahul ta sellega ei ole, kuid teda kahjumit vähendada rõõmustas jaemüügi tule- tulemused, mln kroonides mus. 350 350 käive 220 Neljas kvartal tervikuna 280 280 lõppes kahjumiga 34,2 miljo- 210 210 nit krooni, sisaldades 15,5 miljoni krooni ulatuses planeeri- 140 140 tud ühekordseid kulusid. Kvar- tali puhaskahjum oli eelmise 70 70 aasta sama perioodiga võrrel- 0 0 des 17,4% väiksem. -34,2 Kas ettevõtte juhina oled kasum IV kv I kv II kv III kv IV kv Baltika neljanda kvartali tu- 2008 2009 lemuste üle uhke? Baltika juht Meelis Milder. Allikas: majandusaruanded Ettevõtte juhina oleksin 4. Foto: Julia-Maria Linna kvartali tulemuste üle uhke juhul, kui oleksime jõudnud ka- KOMMENTAAR sumisse. Seekord jõudsime po- teinud eeldusel, et aasta algu- sitiivse tulemuseni siiski üks- ses võrreldavate müükide lan- ardan, et kui tulevad nes oma suurimas ärisegmen- gus pidurdub ja müügid või- Kesimese kvartali tu- dis, jaekaubanduses. Kvarta- vad hakata kasvama teisest lemused, siis need lit tervikuna mõjutasid samu- kvartalist. on palju halvemad, kui siia- ti mitmed ühekordsed ja meist Loodan, et kui selle tal- maani olnud. Seda mõjutab mittesõltuvad kulud. ve suured soojaarved lõpuks lumine talv, misõttu inimes- Tervikuna jätkasime 4. makstud ja Eesti eurolootused tel oli raske poes käia. Peale- kvartalis terve aasta kestnud täitunud, siis leiavad ka tarbi- gi valitses jaanuaris suur al- kohanemise ja tulemuste pa- jad põhjust endale meie toode- lahindluste laine. randamise trendi, mille tule- tega meelehead teha. Nüüdses majandusolukor- musel oli neljas kvartal üle pi- ras pole ühelgi rõivatootjal ka aja esimene, mil võrreldav Ivo Nikkolo kaubamärgi kerge. Baltika suurim häda tulemus (aastatagusega) oli müük kasvab jätkuvalt. Mil- on selles, et tuleb teeninda- positiivne. lised on plaanid Nikkologa? da suurt laenukoormust: um- Oleme tõesti uhked, et Ivo bes pool miljardit krooni ehk Kas praegune olukord näi- Nikkolo jätkas 2009. aastal pool aasta käibest. Samal ajal tab, et pigem on ettevõte kasvamist majanduslangusest tuleb varuda järgmise hooaja tõusuteel või hoitakse kulu- hoolimata. Uute poodide kiire kaupa, mis tähendab, et ﬁ- sid ja tulusid tasakaalus? käivitumine ja jätkuv müügi nantsvahendid on kinni. Rõivaäri mõttes uus hooaeg kasv näitavad, et tarbijate hu- Minu arust tulenevad nen- alles algab, mistõttu on kee- vi unikaalsete ja kvaliteetsete de hädad liiga aktiivsest laie- Kuidas tulevik maitseb? Soome kogu ruline anda hinnangut tarbi- disainerrõivaste vastu on endi- nemisest ja headel aegadel toitlustusala tippsündmus Gastro pakub jate käitumisele alanud aas- selt olemas. vähesest kulude kontrollist. erialauudiseid ja näitab uusi trende. tal. Meie oleme oma plaanid K a t a r i i n a K r j u t š k o v a Indrek Stahl, Bastioni juht

Ole edukas muutuvatel turgudel uute lahenduste toel! TULEMUSED Gastrol näed Rocca al Mare omanik Põhja-Euroopa suurim • Uudiseid toidu ja jookide vallas kasvatas käivet 4,5% • Keskkonnasõbralikke, energiat säästvaid ehitussündmus seadmeid Citycon Oy tegevjuhi Petri • Tõhusaid kassasüsteeme Olkinuora sõnul tuli käibe kasv • Just sinu ettevõttesse sobivat sisustust kaubanduspindade arendami- Tule tutvu uusimate toodete ja • Tervise-, ökotooteid sest ning Eestis aitas Rocca al tulevikulahendustega ehituse, vee- ja Mare laiendus kohalikul turul küttesüsteemide ning ventilatsiooni valdkonnas. Üle 200 eksponendi! positsiooni tugevdada. Kohal on üle 850 ettevõtte 20 riigist. 2009. aastal kasvas Cityconi käive 4,5% protsendi võrra 186,3 mln euroni, selgus ette- 23.–26. märts 2010 võtte majandusaasta aruan- Stockholm, Rootsi dest. 2008. aastal ulatus käive 178,3 mln euroni. Lisainformatsiooni Ettevõtte sõnul tuli käibe kasv vaata aadressilt 17.–19. märtsini 2009 kaubanduspindade rendist ja Helsingi Messikeskuses nende arendamisest. Cityconi www.nordbygg.se maksueelne kahjum oli mullu Avatud 17.–18.03 kell 10–18, 19.03 kell 10–17. Sissepääs ainult erialaspetsialistidele: kutsega, kliendikaardiga (10 ¤), piletiga (20 ¤). 37,5 mln eurot. Tasuta pilet ootab sind aadressil www.nordbygg.se Cityconi investeering Rocca al Info, külastuspaketid: Profexpo OÜ, Soome Messide esindaja Eestis. Mare kaubanduskeskusesse Sisesta kood: 0540 Tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee/soomemessid oli 120 mln eurot. Äripäev 1. märts 2010 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0338, e-post [email protected] UUDIS4

+10 TALLINNA VESI Maailmas tõenäoliselt üks kasumlikumaid vee- firmasid. Kindla rahavooga ettevõte, hea divi- +9 dendide maksja. HARJU ELEKTER Börsifirmad Suutis vaatamata käibe langusele aasta viima- +8 ses kvartalis kasumit kasvatada üle-eelmise aastaga võrreldes. Tugev eksportöör, kes leidis endale eelmisel aastal juurde uusi turge. +7 NORMA Üllatas positiivselt neljandas kvartalis kasumi- numbritega. Väga hästi kapitaliseeritud ja sta- biilne dividendimaksja. Suutis kehvas sektoris hakkavad tegutsedes jääda aasta lõikes kasumlikuks. +6 TALLINNA KAUBAMAJA Neljanda kvartali kahjumi põhjused peituvad +5 Lätis. Seal aga tegevus lõpetati. Kuna püsib vaid sisemaise tarbimise peal, on Eesti head tulemused üllatavad. kasumisse +4 SILVANO JA VIISNURK Viisnurk suutis teenida viimases kvartalis kasumit. Ettevõtte põhilisteks eksportturgudeks on Soome ja Venemaa. +3 Silvano tegutseb samuti Venemaal ja Valgeve- nes. Mõlemal turul peaks tarbimine taastuma sel aastal kiiremini kui Baltimaades. Ettevõte on suutnud hoida kasumlikkust. +2 jõudma MERKO EHITUS Ehitus- ja kinnisvarasektor sai eelmisel aastal kõvasti räsida, kuid Merko Ehitus suutis näida- lubanud. “Samas lisab Tallin- ootasid madalaid hindu,” sõ- +1 ta olukorda arvestades üllatavalt häid tulemusi ja lõpetas aasta 111 miljoni krooniga plus- Tulemused ki tulemustesse positiivsust nas ta. BÖRSITERMOMEETER paranenud rahavoog,” nen- Norma lõi IV kvartalis LHV sis. Ettevõte on ka hästi kapitaliseeritud ja tu- tis Kert. prognoose kõige rohkem, tee- leviku suhtes õrnalt optimistlik. Eelmise aasta Positiivselt Kolmas ettevõte, mille näi- nides kasumina 32 miljonit 0 viimases kvartalis hakati osa külmutatud kor- tajad ootustele ei vastanud, oli krooni. “Tulemused peegel- terelamuprojekte edasi arendama. Ekspress Grupp. “Ettevõte te- davad eelkõige Euroopa riik- eristusid gutseb jätkuvalt kõrge võimen- like abipakettide mõju ning OLYMPIC dusega ja likviidsuspositsioon oodatust paremat kulude kär- -1 Tundub, et kehvemad kvartalid jäid kasiinofir- tööstused pole samuti hea,” kommentee- pimist,“ sõnas Kert. ma jaoks eelmisse aastasse ning kulude vä- ris Swedbank Marketsi ana- hendamise positiivseid tulemusi saame näha lüütik Risto Hunt. Tema sõ- Tööstus suutis üllatada sel aastal. nul jäid tulemused nende ar- Veerandi võrra suutis ärikulu- -2 Hannes Sarv vestatule alla. “Grupi müügi- sid kärpida ka aasta viimase TALLINK GRUPP [email protected] tulu vastas meie ootustele, ent kolme kuuga viis miljonit pu- Tallink Grupp oli küll oma majandusaasta esi- kasumlikkus oli oluliselt nõr- haskasumina aruandesse kir- meses kvartalis kahjumis, kuid võrreldes sama Reedeks eelmise aasta vii- gem, kui ootasime,” kirjutas jutanud Harju Elekter. perioodiga aasta varem oli kahjum väiksem. mase kvartali tulemused Hunt kommentaaris. Positiivse poole peale jäi -3 Ettevõte on suutnud edukalt kulusid kokku avaldama pidanud börsifir- ka Merko Ehitus. Swedbanki tõmmata. mad on kärpinud kulusid ja Küsimus varade väärtuses prognoositut ületas ehitus- hinnanud alla varasid. Hea- Praegu iseloomustavad börsi- kontsern nii müügikäibelt kui EKSPRESS JA NORDECON de tulemustega saavad kii- ettevõtete majandusnäitajad ka kasumirealt. -4 Nordecon valmistas neljapäeval eelmise aas- delda Norma, Harju Elekter suuresti vara väärtuse hinda- “Olime sisse arvestanud ka ta viimase kvartali tulemusi avaldades halva ja Merko Ehitus, ehmatasid mise tulemusi, sõnas investor varade mahakirjutamise, mis üllatuse. Paistab, et ettevõte ei ole suutnud Nordecon, Tallink Grupp ja Stefan Andersson. Kuna ma- pidanuks puhaskasumit kor- langustrendi murda ja eelmise aasta kolman- Ekspress Grupp. Selle aasta janduskasv oli 2007. aastani ralikult vähendama. Üllatu- -5 da kvartali suhteliselt head tulemused olid sil- soosikud on Olympic EG ja ülikiire ja on pärast seda veel seks aga nii suurt varade väär- mapete. Tallinna Kaubamaja. kiiremini langenud, teeb see tuse mahakirjutamist ei toi- Ekspress Grupp ehmatas omakorda reede õh- ettevõtete bilansilise väärtuse munud,” selgitas Hunt. tul suure kahjumiga. On jätkuvalt liiga opti- Halva üllatuse serveerisid hindamise keeruliseks. LHV analüütik Kristo -6 mistlik Delfi väärtuse osas. Vaevles likviidsus- Nordecon ja Tallink, kommen- “Sõltuvalt juhtkonna kon- Oidermaa tõi Merko puhul ne- probleemide käes, kuid Rahva Raamatu müük teeris reede õhtul kokkuvõtvalt servatiivsuses, on mõju kasu- gatiivsena välja tellimusteraa- ning Ekspress Hotline’i müügitehingu lõpeta- LHV Panga analüüsimeeskon- mile väga suur. Näiteks võib matu, mis kvartali lõpuks oli mine aitas vähemalt lühiajaliselt rahahäda lee- na juht Erki Kert. Nordeconi tuua Ekspress Grupi, kelle bi- 1,3 miljardit krooni ehk üle -7 vendada. Endiselt painab meediafirmat Del- 443 miljoni kroonine kvartali- lansis on 822 miljonit kroo- kahe korra väiksem 2008. aas- fi ostuks võetud laen ning reklaamituru külmu- käive oli LHV ootustest allpool ni immateriaalset vara, samal ta lõpu tasemest. mine. pea kolmandiku, 112 miljonit ajal kui terve omakapital moo- Merko juht Tiit Roben nägi kahjumit aga ületas ennustust dustab 449 miljonit krooni,” tulemustes parandamisruumi. -8 BALTIKA JA ARCO VARA koguni kolm korda. “Neljanda viitas ta Delfi väärtusele. “Eestis on meil läinud keskmi- Juba pikka aega tõsiste raskustega maadle- kvartali tulemused näitasid, et Positiivselt paistsid sil- sest paremini, Leedus seevastu vad ettevõtted, kelle äriseisu paranemise koh- ehituslepingud ei ole kasumli- ma Norma ja Harju Elekter. oleme keskmisest allpool,” üt- ta pole veel kindlaid märke. Arco Varal õnnes- kud,” ütles Kert. Anderssoni sõnul on põhjus les ta. Turuosa loodab Merko -9 tus küll eelmise aasta viimases kvartalis müü- Tallinki puhul, mis postitas selle, et tööstusettevõtted pi- võita teedeehituse vallas, kus ki kasvatada, kuid Äripäev ei julge firmat puna- oma kvartalitulemused börsile did hoolikalt efektiivsusele rõ- on lähiaastatel oodata suuri se laterna staatusest välja tõsta. juba jaanuaris, ootas LHV ka- huma ka kasvuaastatel. investeeringuid. sumit. Prognoositust ligi küm- “Tööjõukulud kasvasid kii- -10 Äripäeva toimetuse hinnang eelmise aasta majandustulemused nendiku väiksem käive seda ei resti, kliendid välismaal aga Autor omab Olympic EG aktsiaid avaldanud börsifirmadele toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0338, e-post [email protected] 1. märts 2010 Äripäev UUDIS 5 TSITAAT KASVUMOOTORID KUULA ÄRIPÄEVA

Väikeinvestor Stefan dustavad praegu arvestatava Ettevõtete bilanss Andersson nimetas kolm sisselaekuva summa ja lähe- Millega eelmise aasta mootorit, mis lükkavad Ees- vad otse Eesti majandusse. ti majanduse sel aastal kas- Tagasi on tulemas inves- viimase kvartali tulemused on nüüd korras ja vule. teerimiskapital, teiste seas Eesti jooksevkonto on ka pangad. avalikustanud börsiﬁrmad saadakse alustada puh- praegu plussis ja mida enam Nende kolme mootoriga on ” Euroopas majandust stimu- oodata tugevat majandus- suutsid Äripäeva üllatada? leeritakse, seda parem jook- tõusu ja varade kallinemist talt lehelt. sevkontole. 2010. aastal. Kuivõrd tugev, Erki Kert, Väljamaksed Euroopa Lii- sõltub juba sellest, mis juh- LHV Panga analüüsimeeskonna juht du struktuurifondidest moo- tub väljaspool Eestit. kuula Kuku raadiost homme pärast kl 13 uudiseid

TSITAAT TSITAAT Numbrili- Usun, et äri sed näitajad ajamiseks ehitusturul” 2010. ”ja arukaks majan- aastal kindlasti ei damiseks on alati parane, vastupidi, võimalusi rohkem, pingelisem periood kui me märkame. on veel ees. Kasvu Loodan, et suudame märke näeme vast neid ka leida. 2011. aastal.

Andres Allikmäe, Harju Elektri juhatuse esimees Tiit Roben, Merko juht

NUMBER LOE ÄRIPÄEVAST “Börsiettevõtete kirju aasta- lõpp” 2,2 lk 14 tänane juhtkiri miljoni krooni eest kaubel- di reedel Nordeconi aktsiaga. LOE VEEBIST Neljapäeva õhtul kehva tule- muse avaldanud ﬁrma aktsia www.aripaev.ee kukkus üle 8%. Kuidas liiguvad hinnad täna? Investor: Olympicust saab rahvaaktsia Investor Rene Ilves toob meid just varade allahindlu- oma soosikuna välja se tõttu. “Samas tuleb rõhuta- Olympicu. Majandusolu- da, et suuremat osa allahind- korra paranemise ja euro- lustest olid investorid ooda- ootuse kõrval hakkab tur- nud,” selgitas Kert. gu mõjutama piiri tagant LHV ootab selle aasta tei- tulev raha. ses pooles jõulist majanduse taastumist. “Lemmikaktsia on loomu- “Võib oodata ilusaid tule- likult Olympic – sellest saab musi ka Tallinna börsi ettevõ- veel tõeline rahvaaktsia, na- tetelt. Kulubaas on praeguses gu Soomes Nokia,” ütles Ilves. seisus madalaks viidud ning Tema sõnul on kasiinoette- majanduskasvu taastumine võttel tugev potentsiaal, mille toob uuesti käibe kasvu,” sõ- realiseerumist on oodata lä- nas Kert. hema 5–6 aasta jooksul. “Näiteks LHV ja Swedbank 2010. aasta tuleb prognoosivad, et Olympic börsiﬁrmadele parem jõuab juba sel aastal kasumis- “2010. aastal ootame ettevõ- se. Tavaliselt toimub aktsia- tetelt tulemuste paranemist hinnas just siis suurim tõus, ning usume, et hiigelkahju- kui raskelt kahjumlik ettevõ- mid jäävad minevikku. See- te suudab jõuda uuesti kasu- tõttu võib ka neljanda kvarta- misse,” selgitas Ilves. li varade allahindlusi vaadata positiivses valguses, kuna et- LHV peab selle aasta tevõtete bilanss on nüüd kor- soosikuks ka Kaubamaja ras ja saadakse alustada puh- Soosikuks peab Olympicut talt lehelt,” tõdes Kert kokku- ka LHV, ent selle kõrval toob võtvalt. Sarnasel seisukohal panga analüüsi osakonna oli Swedbank Marketsi ana- juht Erki Kert välja Tallinna lüütik Pavel Lupandin. Kaubamaja. “Ma ütleks, et enamik et- “Nii Olympic kui ka Kauba- tevõtteid näitab tulemustes maja on sulgenud kahjumli- varade allahindlust ja maha- kud üksused, vähendanud ku- kirjutamist, et alustada 2010. lusid, kirjutanud maha väär- aastat puhta bilansiga ja näi- tusetud varad, kuid samas säi- data häid tulemusi,” lausus litanud tugeva turupositsioo- Lupandin. ni,” ütles ta. “Turgu hakkab mõjuta- Kerti sõnul näitasid ette- ma, nagu ikka, välismaalt tu- võtted eelmise aasta tulemus- lev raha,” tõdes investor Ste- tes kohati hiigelsuuri kahju- fan Andersson. Äripäev 1. märts 2010 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] 6 UUDIS

TULEMUS Bigbank lõpetas aasta kasumis Mullu rahvusvahelise- le laienemisele panusta- Eurost on saanud nud Bigbank teenis eelmisel aastal kokku 117,1 miljonit krooni kasumit, selgus Bigbank 2009. aasta au- diteeritud konsolideeritud majandustulemustest. spekulantide sihtmärk Pank avas filiaali Soome turul ning pakub piiriülest hoiustamise teenust Saksa- maa ja Austria turul. Valuuta 2009. aasta lõpu seisuga ulatus Bigbank kontserni laenuportfell 2,053 miljar- Ühisraha di kroonini, vähenedes varasema aastaga võrreldes nõrgeneb 10,3%. TÖÖ USA dollari Läti ja Leedu tööjõud lahkub suhtes Lätist ja Leedust on vars- ti Suurbritanniasse tööle tu- Sirje Rank lijaid rohkem kui poolakaid, [email protected] kellest sündis Ida-Euroo- pa tööjõu võrdkuju läänes Euroopas kääriv võlakriis – Poola torumees, kirjutas ahvatleb spekulante panus- Financial Times. tama euro nõrkusele, andes Lätlastele väljastatud töö- ühisraha langusele hoogu lubade arv kasvas mullu juurde – samas riskib en- enam kui kaks korda, leedu- natlik säästukuur kraavi lastest sai tööloa 30% roh- ajada Euroopa majanduse kem inimesi kui 2008. aas- toibumise. tal. Kokku moodustavad lätlased ja leedulased prae- Veebruar oli eurole kolmas gu 35% Suurbritannias väl- kuu langust USA dollari suh- jastatud töölubadest, jõu- tes. Veel läinud aasta novembri des juba lähedale poolaka- lõpus kauples euro dollari suh- tele, kes moodustavad 45% tes 1,51 dollari tasemel. suuruse osa, kirjutas leht Nüüd kõigub ühisraha 1,35 viitega Suurbritannia sise- dollari piiril ning spekulat- ministeeriumi statistikale. sioonides rehkendatakse juba sellega, et euro kukub dollari- JAEMÜÜK ga samale tasemele. Viimati Rootslased juhtus see 2002. aastal. tarbivad julgelt Euroopa majandus ei saa Jaanuaris kasvas jaemüügi jalgu alla käive Rootsis läinud aasta Pessimismi euro suhtes süs- jaanuariga võrreldes 5,1%, tib seis, kus turg sunnib euro- näitab nii Rootsi statistika- ala riike võlakoormat kärpi- ameti kui ka Rootsi jaekau- ma ajal, mil majanduskasv po- banduse instituudi (HUI) le jalgu alla saanud. See oma- statistika. korda ei võimalda algaval nä- Möödunud nädalal Kreeka valitsuse säästukava vastu toimunud üldstreigi käigus müürisid protestijad kinni Eurobanki kontori sisse- Analüütikute ootused jäid dalal taas euroala intresse aru- käigu. Suletud liigkasu võtmise tõttu, kirjutab meeleavaldaja värskele müüritisele. Alanud nädalal plaanib Kreeka valitsus teada anda 3,7% kasvu tasemele, va- taval Euroopa Keskpangal nii- täiendavad eelarvekärped, et veenda turge valitsuse meelekindluses eelarvedefitsiit kontrolli alla saada. Foto: AFP PHOTO / Scanpix hendas uudisteagentuur TT. pea intressimäärasid tõsta – Detsembriga võrreldes kas- USA ja Euroopa rahapoliitika vas jaemüügi käive jaanua- riskib minna eri teed. TAUST ris 1,7%. Lisaks kasvatavad müügi- VÕRDLUS Euro järgmine Esmatarbekaupade müük survet eurole spekulatiivsed Euro on aasta algusest USA kasvas jaanuaris aasta- rünnakud – ajaleht Wall Street Euro veereb dollari suhtes ligi 6% nõrge- tagusega võrreldes 3,6% Journal kirjutas reedel, et mit- nenud. Reedel euro kosus võitlusliin on Hispaania ning kestvuskaupade müük med suured USA riskifondid – allamäge veidi, kui USA tööturustatis- Kui Kreeka päästis valla puudus ligi 20% ning ma- 6,3%. sealhulgas kurikuulus riski- euro kurss dollari suhtes tika majanduse kiire toibumi- praegu kogu euroala rapu- janduse ergutamise paketist se väljavaateid varjutas ning tava kriisi, siis Hispaaniast fondi Greenlight Capital Inc 1,5 11,7%-le paisunud eelarve de- KERGETÖÖSTUS juht David Einhorn, on panus- 1,39 Kreeka päästeplaanid hakka- võib sõltuda ühisraha pü- fitsiit ei jäta enam ruumi ei tamas euro langusele nii nagu 2.01.2009 sid ilmet võtma. simajäämine, kirjutas Wall maksukärbeteks ega kulutus- Aclima Baltic 1,4 2008. aasta sügisel panustati 19. veebruaril kukkus Street Journal. te suurendamiseks. laieneb Valgas investeerimispanga Lehman 1,35 euro dollari suhtes taseme- Samas on Hispaania ma- 1,3 Norra aluspesu tootja Brothers kollapsile, kiirenda- 26.02.2010 le 1,3444, mis on madalaim “Hispaaniast saab euroala jandus suurem kui Kreeka, Aclima laiendab oma toot- des panga krahhi. näit alates 2009. aasta mai- proovikivi,” ütles lehele Amee- Portugali ja Iirimaa majandus misüksust Valgas. 1,2 kuust. rika ettevõtlusinstituudi tea- kokku. Hispaania väljaaita- “Meil toimub märtsis juha- Langusele panustavad Bank of America Merrill dur Desmond Lachman. “Kui mine oleks oluliselt kulukam tehingud rekordtasemel tuse koosolek, kus tahame 1,1 Lynch prognoosib selle aasta Hispaania tõsistesse raskus- kui abi Kreekale. BNP Paribas heaks kiita investeeringu- Spekulatiivsed panused euro lõpuks euro odavnemist 1,28 tesse satub, on euroala ras- pank rehkendab, et kui Kree- te kava, mis näeb ette Val- langusele on rekordi löönud 1,0 dollari tasemele. Euroala int- ke koos hoida. Ja minu arva- ka abistamiseks oleks vaja ligi ga tootmise suurendamist. neli nädalat järjest. Läinud nä- 01.2009 01.2010 ressimäärade tõusu ei oota tes on Hispaania tõsistes ras- 68 miljardit dollarit, siis His- Sealhulgas tähendab see dalal ületasid langusele rihi- Allikas: Bloomberg pank enne selle aasta det- kustes.” paania jaoks juba 270 miljar- personali suurenemist ligi- tud panused vastupidised te- sembrit. Majandus on languses, töö- dit dollarit. kaudu 10 inimese võrra,“ hinguid juba ligi 72 000 tehin- selgitas Aclima tegevjuht gu võrra. Jan Johansen news2bizile. See ei ähvarda eurot küll kasvanud euroala ja selle suu- “See ennatlik defitsiidi kär- sesse läheb,” ütles agentuuri- arutada lisameetmeid Kreeka Aclima on pereettevõte. kollapsiga, nagu juhtus Bri- rima majandusruumi Saksa- pimine toob teise suure dep- le Bloomberg Barclay Capitali defitsiidi vähendamiseks. ti naelaga 1992. aastal – euro maa SKP peaaegu üldse. Järsk ressiooni – või vähemalt pika ökonomist Julian Callow. Ka on selgumas, kuidas eu- turg on oluliselt sügavam. Küll eelarve defitsiidi kärpimine majandusliku stagnatsiooni,” Sel nädalal on tähelepanu roala riigid Kreekat abistada aga lisab see müügisurvet ning euroala suure võlakoormaga hoiatab IMFi endine peaöko- keskmes taas Kreeka. Ilmselt plaanivad. Ilmselt kaasatakse sunnib Euroopa valitsusi võ- riikides Kreekas, Hispaanias, nomist Simon Johnson. üritab Kreeka korraldada võ- Kreeka võlakirju ostma Saksa- .com laprobleemi lahendusega kii- Portugalis ja Iirimaal süven- Euroopa majanduse toibu- lakirjaemissiooni, millest saab maa ja Prantsusmaa riiklikud kaubaalused rustama. dab majanduse vähikäiku, mine võib muu maailmaga lakmustest Kreeka kärpekava- pangad, mis saavad vastu riigi www. Ennatlikult, leiavad nii mit- vähendades ühtlasi nõudlust võrreldes eri teed minna. “Eu- le ja euroala solidaarusele. garantii. Paraku pole Kreeka Telefon 51 05 565 medki analüütikud – läinud ekspordist sõltuva Saksamaa roopas näeme suurimat ris- Täna saabub Ateenasse ELi ainus euroala riik, mis võlga- aasta viimases kvartalis ei kaupadele. ki, et majandus uuesti langu- rahandusvolinik Olli Rehn, et dega hädas on. toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] 1. märts 2010 Äripäev UUDIS 7 Kinnisvara Arco tegutseb likviidsuse parandamise nimel Arco Varal pääses müük paisu tagant Arco Vara juhi Lembit Tam- pere sõnul peegeldavad et- KOMMENTAAR tevõtte majandustulemused üldist olukorda kinnis- rco Vara mulluse nel- varaturul. Kiirenenud müük Ajanda kvartali tule- lubab Arcol tänavu olemas- mused on oodatust olevate arendustega jät- oluliselt nõrgemad. Ettevõt- kata. te kasumlikkus on jätkuvalt kesine, aga 2009 oli see pa- “Eelmise aasta lõpus aset rem kui 2008. Enim mõjuta- leidnud hinnatõusud ja müü- sid mulluseid tulemusi üm- kide kiirenemine veel majan- berhindlused õiglasele väär- dustulemusi mõjutada ei jõud- tusele. nud,” ütles Tampere. Parane- Arco on müünud ka osanud müügitempo juures on NUMBER lusi sidusettevõtetes ja pa- Arcol plaanis jätkata ka ole- randanud selle läbi oma ra- masolevate projektide arenda- halist seisu. Kuna ettevõtte mist. “Meil on laos vist 37 kor- 15,5 likviidsus on väga nõrk, töö- terit. Selle müügitempo juures, tab juhtkond selle paranda- mis meil praegu on, peame sel- protsenti kahanes Arco mise nimel. Arco Vara käive le laojäägiga mõne kuu vastu,” Vara neljanda kvartali käive oli eelmise aasta kokkuvõt- sõnas ta. aastaga, 128,5 mln kroonini. tes 541,6 miljonit krooni, mis “Arco teeb edusamme. Kor- Koondkahjumis kahanes aas- on viiendiku võrra vähem kui terite müük neljandas kvar- tataguselt 1,048 miljardilt aasta varem. talis oli väga edukas,” tõdes kroonilt 95 miljonile kroonile. Risto Hunt, Swedbanki analüütik ka ettevõtte aktsionär Rene Ilves. didel,” sõnas ta. Samas tunnis- korrigeeritud teenuste üksuse Tampere sõnul soovisid nad tas ta, et aasta eest 2008. aasta ja ehitusdivisjoni finantstule- kõikvõimalikud varade ümber- aruandes allahindlusi tehes ei mused kasumi piirimail. hindlused jätta varasemasse nähtud ette, et 2009 tuleb nii- Oidermaale valmistas pet- aastasse. “Kui me tegime eel- võrd dramaatiline. tumuse aga Arco Vara 23,2 mil- mise aasta (2008 – toim) aru- LHV Panga analüütik Kristo joni krooni suurune kahjum – annet, siis proovisime võtta Oidermaa märkis, et positiivse varade ümberhindlust ja osa- konservatiivsema lähenemise poole pealt võib välja tuua pa- luste võõrandamist arvesse ja see hakkab ennast ära tasu- ranenud korterite ja kruntide võtmata. “Seega on ettevõttel ma. Aasta lõpus me pidime al- müügi, mis neljandas kvarta- veel märkimisväärselt tööd la hindama oluliselt väiksemas lis suurenes tugevalt ning sa- ees, et jõuda kasumisse,” sõ- mahus kui varasematel perioo- muti oli ühekordsete kuludega nas Oidermaa. Hannes Sarv

Loome koos uue energia!

Ootame Sind meie ÄRI ARENDUSE ambitsioonikasse meeskonda

Meil on unikaalne põlevkivi töötlemise kogemus ja tehnoloogia. Meie visioon on olla globaalne liider põlevkivist vedelkütuste tootmise valdkonnas. Tule meie visiooni ellu viima!

Eesti Energia on integreeritud väärtusahelaga rahvusvaheline energiaettevõte. Loe lähemalt ja kandideeri www.energia.ee/personal Äripäev 1. märts 2010 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] 8 UUDIS

TULEMUSED Leedu majandus kasvul Leedu majandus kasvas läi- nud aasta viimases kvarta- Selverite kahjum lis teist kvartalit järjest, mis annab märku majanduse toibumisest. Pärast kolmanda kvartali 1% suurust kasvu kasvas SKP neljandas kvartalis täpsustatud andmetel maksis juhile töökoha 0,5%, teatas möödunud nä- dalal Leedu statistikaamet. Aasta baasil kahanes Lee- du SKP neljandas kvartalis Kaubandus Suuromanik ootab aasta lõpuks väikest kasumit 12,8%, vahendas agentuur Bloomberg. Aasta kokkuvõttes kahanes Kadri Paas Leedu SKP mullu 15%. [email protected] “Majanduskasvu ainus ve- dur on eksport, sest me ei Tallinna Kaubamaja kont- näe mingit paranemist ei serni Lätti laienemist koor- eratarbimises ega investee- dineerinud A-Selveri juht ringutes,“ kommenteeris Iivi Saar peab ameti ma- SEB panga Leedu haru öko- ha panema, Kaubamaja jäi nomist Vilija Tauraite. mullu kahjumisse eelkõige Lätis saadud kahju tõttu. BÖRS Läti suurendas NG Investeeringute suuromanik Jüri Käo ütles, et kui- Parexi aktsiakapitali gi neil ei ole A-Selveri juhatu- Läti valitsuse 23. veebruari se liikmele Iivi Saarele ühtki otsusega suurendati Parex “professionaalset” etteheidet, panga aktsiakapitali 31,5 otsustas nõukogu siiski ainult miljoni lati võrra, kirjutas ühe juhatuse liikmega jätkata. Läti Delfi. Jätkab Andres Heinver. Aktsiakapitali suurendami- Käo sõnul olid tema jaoks seks korraldati kinnine akt- Tallinna Kaubamaja majan- siamissioon, kus emiteeriti dustulemused ootuspärased, 31,5 miljonit aktsiat. Samas sest NG Investeeringute oma- ei suurenenud emissiooni- nikud hoiavad neile kuuluvatel ga Parexi kohustused Läti firmadel pidevalt silma peal. riigi ees. Samas tunnistas Käo, et nii Aktsiakapitali oli vaja ker- sügavat majanduslangust ei gitada Parexi omakapitali osanud ta Lätis küll ette nä- A-Selveri juht Iivi Saar võeti ametisse eelkõige Läti Selveritega tegelemiseks, nüüd on töö läbi. Foto: Andras Kralla suurendamiseks. ha. “Sellist kriisi ei osanud ette näha ükski analüütik, maa- EELARVE ilmapank ega IMF, rääkimata “Kui me ei oleks pidanud Läti kindlasti raha välja võtma ja Viljandi eelarve Tallinna Kaubamaja aktsio- projekti külmutama, siis oleks eks mingi osa tuleb sellest ka TULEMUS Lahkumisi näridest. Uuele turule minek kõik endine küll, jah,” andis kaubandusse,” lootis Käo. kahanes 50 mln nõuab palju aega. Seda prot- Käo samas mõista, et Saarele Kontserni kauplused müü- Kaubamaja kahjumi Viljandi linnavolikogu kiitis sessi sai pikalt ette valmista- ikkagi pandi süüks Läti pro- sid mullu sama palju kaupa põhiosa pärit Lätist rohkemgi heaks linna eelarve, mis on tud, aga kahjuks sattus selle jekti kokkukukkumist. kui aasta varem – seda olukor- tulemused, mln kroonides eelmise aasta omast ligi 50 projekti realiseerimine kõige Käo lisas, et 2008. aastal, ras, kus siinse jaeturu müü- A-Selveri juhatuse liige Iivi miljonit krooni väiksem. kehvemale ajale,” nentis Käo. mil Saarest sai A-Selveri ju- gimaht kahanes aastaga 16% käive 1633,1 Saar ei olnud ainus, kes Viljandi linna tänavune eel- hatuse liige, võeti ta eelkõi- võrra, kommenteeris Tallin- 2000 kaubandusketist peab nõu- arve on 292,5 miljonit kroo- Käo: Lätis polnud mõtet ge selleks ametisse, et Läti na Kaubamaja tulemusi Ees- kogu otsusega lahkuma, ära ni. Enim raha eraldatakse raha ahju kühveldada Selveritega tegeleda. ti turul kontserni juht Raul 1500 läheb ka müügi- ja turun- haridusele, vahendas ERR. Suurärimehe sõnul tegi nõu- Mis puudutab Eesti jaekau- Puusepp. dusdirektor Kadi Lainelo. Volikogus rõhutati, et kui- kogu kindlasti õige otsuse Lä- banduse tulevikku, siis esime- “Kaubamaja kontsern on 1000 gi linnaeelarvest palka saa- ti kuue Selveri projekt külmu- se kvartali suhtes Käo ülemää- tugev Eesti turul just valdkon- Kuigi Lainelo ja Saar ei soo- vad inimesed peavad leppi- tada. “Kui ajad paremaks lä- ra optimistlik ei ole. Samas dades, kus oleme tegutsenud 500 vinud Äripäevale enda olevi- ma väiksema sissetulekuga, hevad, siis vaatame edasi, mis usub ta, et alates maist võib pikki aastaid – seda kinnitas kust ja tulevikust rääkida, oli pole see-eest oodata koon- saab. Seni peame aga neid hoo- olukord märksa paremaks ka mullune suurest majandus- 0 NG Investeeringute üks suur- damisi ja rahalised kohustu- neid valvama, kütma ja tervena minna. Ta ennustab aasta tei- langusest räsitud aasta. Selveri IV kv I kv II kv III kv IV kv omanikest Jüri Käo jutukam. sed täidetakse. hoidma. See küll maksab, aga ses pooles isegi väikest kasvu. kett ja Kaubamajad teenisid 2008 2009 Käo sõnul on loomulik, et kui “Meil on täna Viljandis eelar- mitu korda vähem, kui oleksi- mullu koduturul tarbijanõud- 50 vahetub juht, siis vaatavad ve, mis lubab tagada jätku- me neis raha lihtsalt ahju küh- Osa raha võib luse languse ning tohutu hin- omanikud ka juhi lähikondse- suutliku arengu,” rääkis Vil- veldanud,” leidis Käo. deposiitidest poodi jõuda nasurve kiuste kokku ligi 140 0 te saatuse üle. jandi linnavolikogu esimees Ta eitas, justkui oleks Iivi Käo on kindel, et euro süstib miljonit krooni kasumit, mis “Iivi Saarele otsisime meie Tarmo Loodus. Saar saanud hundipassi see- tarbijatesse optimismi ja jul- annab kindlasti põhjust rahul- -50 kontsernis asendusametit, tõttu, et ei teinud A-Selveri ju- gust tulevikku vaadata. “Kui oluks,” ütles Puusepp. kuid ei leidnud seda. Kadi -100 hatuse liikmena õigeaegselt deposiitides seisvatest miljar- Puusepp tõdes, et 2009. aas- Lainelo on tubli tööinimene. nõukogule ettepanekut “Läti” ditest kas või pisut majandusse ta raskeim otsus oli Läti tege- -150 Temale oleme asenduspakku- külmutada. jõuaks, muutuks olukord oluli- vuse külmutamine. “Pean se- kasum -181,9 mise kontserni sees teinud,” Iivi Saare töökoht oleks selt päikeselisemaks. Arvesta- da pigem ebaõnneks ja nega- -200 lisas Käo. .com IV kv I kv II kv III kv IV kv kadunud ka juhul, kui olek- des seda, et kroonihoiuste int- tiivsete asjaolude kokkusat- 2008 2009 Ta kinnitas, et rohkem kesk- kaubaalused site Lätis näiteks 100 miljo- ressid on jõudsalt langenud, tumuseks kui ebaõnnestumi- Allikas: Äripäev astmejuhte koos Saarega koju www. nit krooni kasumit teeninud? siis inimesed hakkavad neist seks,” lisas ta. ei saadeta. Telefon 51 05 565 Statistika Mullu oli inflatsioon kiireim Ungari juhib 6,2%ga inflatsiooni edetabelit

Kui pikka aega juhtisid Eu- Euroopa Liidus aastataguse- roopa inﬂatsioonitabeleid ga võrreldes jaanuaris 1,7% LUME KORISTAMINE JA Balti riigid, siis praegu on ning euroalal 1%. Euroala inf- Euroopa Liidu kiireima inflatsioon oli kiireim 2009. aas- JÄÄPURIKATE EEMALDUS latsiooniga riigid Ungari ta veebruarist, teatas möödu- (6,2%), Rumeenia ja Poola. nud nädala reedel Euroopa sta- [email protected] • 53 329 176 tistikaamet Eurostat. Keskmiselt oli inﬂatsioon aripaev.ee reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 1. märts 2010 Äripäev REKLAAM 9

0LQGWHKWLQlJLMDNV

6LOPDODVHUL WDVXWDNOLHQGLSlHY PlUWVLONHOO 5HJLVWUHHULHQG ZZZVLOPHH

2KXWXGVLOPDRSHUDWVLRRQLGSDULPDOWDVHPHO¥ YDEDQHSULOOLGHVWODVHUO}LNXVHDELO

ZZZVLOPHHY}LKHOLVWDWHOHIRQLO Äripäev 1. märts 2010 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] 10 UUDIS

KOOSTÖÖ Süüria ja Eesti põlevkivihuvi Välisminister Urmas Paet ütles Damaskuses kohtu- Töötukassa juhti misel oma Süüria kollee- gi Walid al Muallemiga, et Eesti soovib Süüriaga teha koostööd põlevkivitehno- loogia- ja IT-alal. “Süürias avastati hiljuti põ- levkivivarud ning Süüria on karistati palgakärpega juba huvi tundnud Eesti ja Eesti Energia kogemuse ka- sutamiseks põlevkivitoot- mises,“ märkis Paet. Koosolek Kahtlasi hankeid töötukassa tagasi ei pööra Täna jätkab Paet oma visiiti Lähis-Idas, külastades Egip- tust, kus kohtub Egiptuse Kadri Jakobson riigijuhtidega ning avab Kai- [email protected] ros Eesti esimese saatkon- na Araabiamaailmas. Kui Äripäev reede varahom- mikul enne kella 8 töötu- KAUBANDUS kassa kontorisse jõudis, is- Soomes pööras tus selle juht Meelis Paavel juba oma merevaatega ava- jaemüük langusesse ras kabinetis. Kaks ja pool Soomes kahanes jaemüügi tundi hiljem otsustas töötu- käive jaanuaris läinud aas- kassa nõukogu vigaste rii- ta sama perioodiga võrrel- gihangete eest tema palka des 1,5% pärast 1,3% suu- kolmeks kuuks poole võrra rust müügi kasvu mullu det- kärpida. sembris, teatas möödu- nud reedel Soome statisti- Lasnamäe veerel asuva kaamet. uue büroohoone kaheksanda Majapidamiste säästud kas- korruse kabineti maast laeni vasid detsembris aastata- akendest avaneb töötukassa gusega võrreldes 0,5%, näi- juhil võrratu merevaade. Töö- tab Soome keskpanga sta- tukassa oranži-halli logo vär- tistika. Töötus kasvas jaa- vigammas sisustatud kontoris nuaris detsembri 7,9 prot- on õhk pingest tummine. sendilt 9,5%-le, vahendas Kui ajakirjanikud pole nõus agentuur Bloomberg. nende sokutamisega akendeta ruumi kaugel kööginurga kõr- KOOSTÖÖ val, tekib sõnasõda, mis pää- TNK-BP tahab osa dib sellega, et leheneegrid äh- Töötukassa juht Meelis Paavel hoidis reedel tema asja arutanud töötukassa nõukogu koosoleku järel ajakirjanikest eemale. vardatakse ukse taha tõsta. Foto: Andres Haabu Mažeikiu Naftast Meelis Paaveli nõunik Gerli Briti-Vene naftafirma TNK- Aas toonitab, et ajakirjanikud BP alustas eelläbirääkimisi, on tulnud “külla” ning nõuab liigina kostab ta: “Te olete jär- kõrvalda, võetakse kasutusele kabineti juures Meelis Paavelit et osta osalus Leedu nafta- , et iga nõukogu liikme käest jekindel.” meetmed, et seda parandada,” ning tahtis talle töötukassa NUMBER töötlemistehases Mažeikiu küsitaks luba, kui teda pildi- Tarmo Kriis, Meelis Paavel selgitab Kriis. hangete kohta küsimusi esita- Nafta, kirjutas Läti Delfi. le võetakse või intervjuu te- ning töötukassa avalike suhe- Küsimusele, mida Kriis üt- da, põgenes Paavel koos ühe TNK-BP asepresident ja üks hakse. te juht Erko Vanatalu sukeldu- leb ettevõtjatele, kes on töötu- naistöötajaga kontoriuksest suuromanikke German Han vad koosoleku lõppedes mõ- kassa küsimusi tekitanud han- välja ning mööda treppe mi- 24 250 ütles Reutersile, et Leedu Üle kahe tunni arupidamist neks ajaks Paaveli merevaate- getel osalenud, kaotanud ning nema. krooni suuruse palgaga naftatöötlemistehase oma- Nõukogu istub suletud uste ga kabinetti, tõenäoliselt lihvi- kel on kadunud usk taoliste Töötukassast saadetud peab töötukassa juht kolm niku Poola suurfirma PNK taga kaks ja pool tundi, pärast takse avalikkusele saadetavat hangete aususesse, vastab ta: pressiteates ütles Paavel, et kuud läbi ajama, sest nõuko- Orleni hiljutine otsus kaa- seda lahkub esimesena sot- pressiteadet. “Neid tehinguid tagasi keera- nõustub nõukogu otsusega. gu vähendas tal eksimuste sata strateegiline partner siaalminister Hanno Pevkur. Töötukassa nõukogu esita pole peetud otstarbekaks. “Töötukassa juhina vastu- eest palka poole võrra. Mažeikiu Nafta omanike- “Kommentaare jagab nõuko- mees, tööandjate keskliidu Loodetavasti on tulevikus kõi- tan kõige siin toimuva eest. Võ- ringi langes omakorda kok- gu esimees Tarmo Kriis,” üt- juht Tarmo Kriis ütleb, et kide ettevõtjate huvid siin pa- tame audiitori tehtud ettepa- HANKED ku nende huviga omandada leb Pevkur mantlit selga tõm- KPMG Balticsi audit näitas, et remini esindatud.” nekuid täie tõsidusega, muu- osalus ettevõttes. mates. töötukassa on kontoritarvete dame hangete läbiviimise si- Mullu suvel võitis 140 000- Töötukassa juhi Meelis Paa- ja meenete hankel eksinud. Kriis: suunised jagatud semisi protseduure ja laseme kroonise vihikuhanke kallima veli pingetest annab tunnis- “Eksimused on seotud töö- Küsimusele, kuidas töötukas- analüüsida esindusõigust puu- pakkumise teinud metsafir- tust punetav nägu. Ta käib tukassa sisemiste protseduu- sa peaks kaotatud usaldust ta- dutavaid norme. Karmistame ma, mille omanik on ametni- ühest kabinetist teise, justkui ride ebapiisava kontrolliga,” gasi saama, vastab Kriis: “Töö- oluliselt ka lihtmenetlusega ku hea tuttav. .com midagi otsides. Ta ignoreerib ütles Kriis. “Hangete läbivii- tukassale on antud suunised läbiviidavate hangete protse- 440 000 krooni eest tellis kaubaalused ajakirjaniku küsimusi ning misel on tuvastatud puudu- vead parandada, ka lihtmenet- duure ning pakkujatele esita- töötukassa helkureid ja kon- www. marsib kaameramehest na- jääke ja nõukogu on seadnud lusega hangete puhul.” tavaid kvalifitseerimistingi- toritarbeid Meelis Paaveli Telefon 51 05 565 gu postist mööda. Ainsa rep- eesmärgiks need puudused Hiljem, kui Äripäev ootas musi,” ütles Paavel. naise venna firmalt. Statistika Jaanuariga võrreldes kasvas vaid elektriaktsiisi laekumine Aktsiiside laekumine kukkus veebruaris 80%

Aktsiise on 1.–21. veebruar Alkoholiaktsiisi on sel kuul dalal riigi kaukasse veel veidi laekunud riigieelarvesse makstud 68,9 miljonit krooni sotsisaalmaksu juurde ning NUMBER 485,2 miljonit krooni, mida (-86,6% võrreldes jaanuariga) 21. veebruariks oli koos 1,97 on 23 protsenti vähem kui ja kütuseaktsiisi 374,8 miljo- miljardit sotsiaalmaksukoo- eelmise aasta veebruaris ja nit krooni (-66%). ni ehk 14,9% vähem kui eelmi- koguni 80 protsenti vähem Ainsa aktsiisina on enam sel aastal. 2,7 mln kui selle aasta jaanuaris, eelarvesse laekunud elektri- Tulumaksu laekus 1.–21. krooni laekus riigieelarves- nähtub maksuameti statis- aktsiisi, mida maksti veeb- veebruarini riigieelarvesse se tubakaaktsiisi veebruaris tikast. ruaris 38,8 miljonit krooni 499,5 miljonit krooni, kuid ehk 99,7 protsenti vähem kui ehk 10% enam kui eelmisel siin on kuu lõpus ette näha jaanuaris. Suure aktsiisilaekumise kuul. Elektriaktsiisi laekumi- veel suuri muutusi, kuna 23. 38,8 miljonit krooni ehk 10 languse taga olid ettevõtjad, ne peaks paranema ka järgne- veebruaril alustas maksuamet protsenti enam kui jaanua- kes ostsid enne aktsiisimäära- vatel kuudel, kuna täna tõu- enammakstud tulumaksu ta- ris laekus veebruaris elektri- de tõusu (1. jaanuaril kerkis nii seb aktsiisimäär 40% (50 kroo- gastamist ja nüüdseks on ra- aktsiisi. tubaka, alkoholi kui ka kütu- nilt 70 kroonini megavatt-tun- ha tagasi kantud juba ligi 600 se aktsiismäär) laod odavama ni kohta). miljonit krooni. ehk maksuamet oli rohkem maksumääraga kaupa täis. Nii Ehkki sotsiaalmaksu laeku- 21. veebruariks oli käibe- käibemaksu ettevõtjatele ta- langes veebruaris pea nulli tu- mise tähtaeg oli juba 10. veeb- maksusaldo veebruari lõikes gastanud kui ise kogunud. bakaaktsiisi laekumine. ruaril liikus möödunud nä- 714 miljoni krooniga miinuses Raivo Sormunen toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0137, e-post [email protected] 1. märts 2010 Äripäev UUDIS 11

Logistika Klientideks on kavandatud suurkliendid Kaubavahetus Kahanes ka import TRANSPORT Läti raudteereisijate Mullu vähenes vedu vähenes Võrreldes 2008. aastaga vä- Miljardipargi arendaja eksport enim Soome henes möödunud aastal Läti Raudtee reisijate vedu Eesti kaupade eksport porditi, olid Soome (18% Eesti ligi veerandi, teatas Railway jooksevhindades vähenes koguekspordist), Rootsi (13%) Market. lubab avada aastaga 2009. aastal 24% ja im- ja Läti (10%). Eksport vähe- Kui 2008. aastal vedas Läti port 33% varasema aasta- nes kõikidesse peamistesse Raudtee 365 350 reisijat, Suuremõõtmelist gistikapargi eeliseid. Läbirää- ga võrreldes. sihtriikidesse, enim aga Soo- siis 2009. aastal oli see näi- Ameerikanurga logistika- kimised on käimas,” lisas ta. me ja Rootsi – mõlemasse ligi taja 275 474 ehk reisijate pargi projekti arendava Kust tuleb niivõrd suure et- Väärtuseliselt kõige enam 5,6 miljardi krooni võrra võr- arv kahanes aastaga 24,6%. Helios Süda Maja ASi juha- tevõtmise jaoks raha? “Finant- vähenes eksport Soome ja reldes 2008. aastaga. Nii Soo- Suurim reisijate arv regist- taja Veiko Murruste lubab, sideks on valdavalt laenukapi- Rootsi, teatas statistikaamet. me kui ka Rootsi vähenes eks- reeriti suvel, siis kasutas Läti et aasta pärast on esimene tal, ka juhtivad Eesti pangad Aasta lõpukuudel kaubavahe- port peamiselt elektrisead- Raudtee teenuseid kõigist etapp valmis. on huvitatud ﬁnantseerimi- tuse langus pidurdus. mete ning puidu ja puittoo- reisijatest 36%. sest,” kostis ta. 2009. aastal eksporditi dete ekspordi olulise vähene- Murruste tutvustas eelmi- Ettevõte arendab logistika- Eestist kaupu 101,3 miljardi mise tõttu. EHITUS sel nädalal ladustamise ja lao- parki etappide kaupa. “Olles krooni väärtuses ja imporditi Peamised riigid, kust kau- Skanska ehitab tehnoloogiakonverentsil Lao- realistid, kulub kümme aastat, Eestisse 114,1 miljardi krooni pu Eestisse imporditi, olid seis 2010 enam kui 4 miljar- kui see on täiesti valmis.” eest. Võrreldes 2008. aastaga Soome (14% Eesti koguimpor- Haapsalu spordihalli dit krooni maksvat suurinves- Sadamate ja tööstusparki- vähenes eksport 31,1 miljardi dist), Leedu (11%), Saksamaa Haapsalu Linnavalitsus ja teeringut. Tegemist on masu de seoseid uurinud HM Pui- krooni ja import 56 miljardi ja Läti (mõlemad 10%). 2009. Skanska EMV sõlmisid Haap- kiuste areneva projektiga, mis dukaubandus OÜ juhatuse krooni võrra. Kaubavahetu- aastal vähenes import kõiki- salu universaalse spordihalli hõlmab 85 hektarit. liige Oliver Kallas ütles, et se puudujääk oli 12,8 miljar- dest peamistest saatjariiki- I etapi ehitustööde lepingu. Murruste sõnul algavad ehi- Ameerikanurga äripargi käe- dit krooni, mis oli kolm korda dest, enim aga Saksamaalt Tööde valmimise tähtaeg on tustööd selle aasta esimeses käik sõltub väljaarendatava- väiksem kui aasta varem. (10,9 miljardit krooni võrra) selle aasta 15. oktoober ja kvartalis ning esimene etapp test lisaväärtustest. Peamised riigid, kuhu Ees- ning Soomest ja Rootsist. tööde maksumus 15,5 miljo- peaks valmima juba aastaga. “Ma ütleks, et see pole kind- tist 2009. aastal kaupu eks- aripaev.ee nit krooni. Logistikapargi huvilised Praegu veel ainult silt. lasti paha asukoht, sadam on on suurkliendid. “On ju nä- Foto: Julia-Maria Linna ka üsna lähedal. Raudteel vee- ha, et suurklientide nõudlus tavale kaubale see muidugi ei Kus Sina oma Mazdat hooldad? Uued varuosad on rahuldamata,” ei näinud sobiks,” analüüsis Kallas. Kasutatud varuosad Murruste hiidarenduse käima- TASUB TEADA Paldiski Tehnopargi OÜ ju- Hooldus, remont saamises küsimust. hatuse liige Tõnu Puidak ütles, Ameerikanurga Rehvitööd Tema sõnul pole Eestis et kõige vaiksem aeg on läbi Keretööd, värvimine suurkliente palju, kuid neil logistikapark ja tehnopargis käib juba uusi Sildade reguleerimine kõigil on laod üle linna killus- ettevõtteid maad kuulamas. Pidurite test tatud ja tihti on olemasolevad Rajatakse Jüri lähedale “Oleneb kapitali hinnast, kui Diagnoska laopinnad väikseks jäänud. kaubanduspinnaga üle 110 on vaba kapital, on mõistlik “Praegu, kus majandusolu- 000 m² ning logistikapinnaga praegu juba arendada,” kom- 14 aastat Mazdade remondi ja hoolduse kogemust. kord on, nagu ta on, tuleb uuri- 185 000 m². menteeris Puidak peatselt al- da kulude poolt: ladude konso- Park asub 12 km kaugusel gavate suuremate ehitustöö- Mustamäel Pirita-Kosel Akadeemia tee 15-2 / Vabaõhukooli tee 68/ KÕIK SINU MAZDALE lideerimine ja koondamine ai- Tallinna kesklinnast, sealt on de algust Ameerikanurga äri- Teaduspargi 3b Karukella tee 1 tab kulusid kokku hoida,” põh- 9 km lennujaama ja Tallinna pargis. 12618 Tallinn 12015 Tallinn Tel 680 0280, 56 800 280 Tel 623 7974, 50 27 524 jendas ta Ameerikanurga Lo- Vanasadamasse 15 km. Siim Sultson, Anne Oja [email protected] [email protected] WWW.MAZDAABI.COM Äripäev 1. märts 2010 toimetaja Tanel Raig, tel 667 0090, e-post [email protected] KINNISVARA12 | äri- ja elamispinnad | uued projektid | turuülevaade | Inimeste kindlustunne paneb Tehingud Ostetakse suuremaid ja kallimaid

Enn Tosso [email protected]

Tanel Raig [email protected] Statistika järgi viimastel kuudel tõusutrendi näida- nud kinnisvara ruutmeetrihind on petlik. Hinda on kergitanud inimeste kasvanud kindlustunne, mis on andnud julguse osta suuremat ja kallimat kinnisvara.

Võrreldes eelmise aasta juu- lisse jäänud kinnisvaraturu põhjaga on Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind kerkinud 11 400 kroonilt 13 800 kroonile, mis tähendab ligi 21protsendilist tõusu, kirjutas OÜ 1Partner Kinnisva- rabüroo tegevdirektor Mar- tin Vahter. Tema kolleeg, ASi Pin- di Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kummutab siiski Vahteri väite, kinnitades, et tegelikku varade kallinemist ei ole toimunud. Muutunud on vaid tehingute struktuur. “Ku- na viimastel kuudel on mõne- võrra optimism tuleviku suhtes kasvanud ning usutakse, et hinnapõhi on saavutatud, julgetakse soetada taas ka kallimaid varasid,” märkis ta. m². Seega saame jaanuari te- tunda ei ole. Tehinguid tehak- Marko Jets tabas eelmi- Kallima ostu mõju hingute keskmiseks hinnaks se lihtsalt natuke väärtusliku- sel aastal kinnisvaraturu STATISTIKA Kallimate objektide lisandu- 12 166 kr/m². “Võib mürki võt- mate ja seega kõrgema ruut- hinnapõhja ning ostis mine statistikasse tõstab aga ta, et järgmisel päeval ilmub meetrihinnaga objektidega. korteri ridaelamusse, Pindi indeks näitab hinnatõusu ja tehingute automaatselt keskmist tehin- ajakirjanduses teade: “Lasna- Nii Sooman kui Saa on aga kus naabrid olid varem arvu vähenemist gute hinnataset. Sooman selgi- mäel hinnatõus 10,6%!”,” üt- nõus, et enam madalamale ei korterit ostes masknud Pindi indeks on Eesti 17 suurema linna (15 maakonnakeskust, Narva ja Kohtla-Järve) tab statistika anomaaliat näi- les Sooman. ole hinnad kukkunud ja juba 3–4 korda rohkem. korteriomanditehingute kaalutud keskmine ruutmeetrihind, tega: detsembris müüdi Lasna- Tegelikult ei tõusnud aga sügisest on varade reaalväär- Foto: Erik Prozes kr/m², tehingute arv mäe linnaosas kolm korterit – 11 000kroonise ruutmeetri- tus püsinud paigal. Saa lisas, 15 000 1000 kõik kolm olid keskmises sei- hinnaga korteri väärtus senti- et hinnatõusu ei ole loota väga 10 706,6 sukorras paneelmajade korte- gi. “Reaalne hinnatõus tähen- halvas seisukorras elamutes. 01.2010 rid, esimese hind oli 10 500 kr/ dab ikka seda, et varem näi- Samuti ei ole “mägede” korte- 12 000 800 m², teisel 11 000 kr/m² ja kol- teks miljoni krooni eest oste- rite puhul veel märgata olulist mandal 11 500 kr/m². Seega tud korterit oleks võimalik kal- ruutmeetrihinna tõusu. “Ja ma oli detsembris Lasnamäe te- limalt maha müüa. Üksikuid arvan, et seda esimesel pool- 9000 600 hingute keskmine hind 11 000 erandeid arvesse võtmata aga aastal või isegi 2010. aastal ei 550 krooni ruutmeetri eest. praegu sellist võimalust pole,” ole ka tulemas,” lisas ta. Maja- 6000 01.2010 400 Jaanuaris müüdi Lasna- nentis Sooman. de ja maade puhul on olukord mäel jällegi kolm korterit. Esi- Saa sõnul veel stabiliseeruma- mesed kaks olid taas tavalised Hinnalangus sai pidama ta, kuna talvel on nende objek- 3000 200 korterid hinnaga 10 500 kr/ Soomaniga on nõus ka ASi tidega tehtud tehinguid vähe. m² ja 11 000 kr/m², kuid kol- Arco Vara teenindusdivisjoni Soomani ütlusel ei ole kinnis- 0 0 mas korter asus uues korter- juht Mart Saa, kes kinnitas, et varaturul hinnatõusu põhjust 01.2009 01.2010 Allikas: Pindi Kinnisvara majas ning maksis 15 000 kr/ märgatavat hinnatõusu turul oodata enne SKP tõusu. toimetaja Tanel Raig, tel 667 0090, e-post [email protected] 1. märts 2010 Äripäev KINNISVARA 13 TSITAAT NUMBER LEMMIKUD ehitusuudised.ee loetuimad uudised Liiga palju kiidetak- Talv andis tööriistalaenu- Eesti Betooniühingu aasta- tajale menutoote koosolekul tunnustas ühing Ehitusseadmete renditurul auliikmena Aadu Kana. se turul takka, et on hinnalangusele piir ette Ehituslube oluliselt vähem tulnud ning ühele seadmele kui kasutuslube kinnisvarahinnad on tõus- on juba viimased kaks näda- Eelmisel aastal on sarnaselt ” lat püsinud ka järjekord. 2008. aastaga kontoripinda- 4 mld Aadu Kana sai Eesti Betoo- krooni investeerib AS Helios Süda Maja Jüri lähedal asuvas- dele oluliselt enam väljasta- ma hakanud. No ei ole! se Ameerikanurga Logistikapargi rajamisse. Arendusse tuleb niühingu esimeseks auliik- tud kasutuslube kui ehitus- Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige kaubanduspinda 110 000 m² ja logistikapinda 185 000 m². meks lube.

METS Põhieelistus on siiski An- Metsaomanikud said nelinna ja teiste piirkonda- de tüüpkorterid, vahendas üle 27 miljoni krooni Domus Kinnisvara. Sealjuu- Sihtasutus Erametsakes- res on üürihuvilised eri taus- statistika valetama kus määras metsaomanike- taga – näiteks nii tudengid le 27,4 miljonit krooni met- kui ka töötavad, kindla ja sta- sa majandusliku väärtuse pa- biilse sissetulekuga inime- randamise investeeringutoe- sed. Enim nõutud on tradit- tust. siooniliselt 1- ja 2toalised Investeeringutoetuse mää- korterid, kuigi nende üüri ramisel eelistas Erametsa- hinnatase on suhteliselt sar- keskus metsamajanduslik- nane (olulisem erinevus tu- ke töid, mille toetussumma leb sisse kuludel koos kom- küündis 17,8 miljoni kroonini, munaalkuludega). teatas sihtasutus. Metsatehnika soetamiseks HOOLDUS taotleti toetust 31,4 miljonit Ministeerium hoiatab krooni. Vastavalt eelarvema- hule koostas Erametsakes- lume eest kus määruse hindamiskritee- Rekordilise lume ning saabu- riumite alusel paremusjärjes- va sula tõttu hoiatab majan- tuse, mille järgi määras toe- dus- ja kommunikatsioonimi- tust veidi üle üheksa miljo- nisteerium katuste ülekoor- ni krooni. matuse eest. Kokku määrati toetust 365 Katused projekteeritakse ta- taotlusele summas 26,8 mil- valiselt vastavalt tavapärase- jonit krooni. Veel ootab jaga- le lumekoormusele, mis ei ar- mist 639 901 krooni, kui pa- vesta ekstreemseid lumeolu- remusjärjestuses järgmine sid, räästas rippuvaid hiidpu- taotleja nõustub väiksema rikaid ning kaugele üle katu- toetussummaga. se serva ulatutavaid lume- Kokku tunnistas sihtasutus karniise. Lisaks suurendab nõuetele vastavaks või osali- katustele mõjuvat lumekoor- selt vastavaks 501 taotlust, must sulailm. millest 218 esitati üksnes Suure lumekoormuse tõttu metsamajanduslike tööde võib avariiohtlikuks pidada tegemiseks, 140 ainult sead- eelkõige nn kergeid teras- või mete soetamiseks ja 143 nii puitkandjatel lame- või väi- metsamajanduslikeks töö- kese kaldega katuseid (töös- deks kui ka seadmete os- tus- ja laohoonete, bensiini- tuks. Seadmete ostu toetas jaamade, spordihallide, esta- Erametsakeskus 21 taotlu- kaadide katused), kuhu lumi se puhul, väikseim hindepun- täies ulatuses peale jääb. Sa- kide arv paremusjärjestusse muti on ohtlikud katused, mahtumiseks oli 51. mis külgnevad kõrgema ehi- tisega ja mille katusele kõr- ÜÜRITURG gema hoone seina äärde tuul Tartus hinnatakse suured lumehanged kuhjab. Viilkatuste puhu võib katusel Annelinna paiknev lumi sulailmade saa- Korterite üüriturul on hinna- bumisel mööda katusepin- tud nii Annelinna tüüpkorte- da alla libiseda ning allolijaid rid kui ka kallimad korterid ohustada. uutes elamutes ja eksklusiiv- Katusekonstruktsioonide- semad korterid renoveeritud le ohtlikuks tuleb pidada üle majades. poole meetri paksust lund.

ÜKS KÜSIMUS TAUST

Miks leidsite, et just 2009. aasta oli parim aeg ridamaja Tavapäraselt passiivsema tuur – üha enam julgetakse HINDAMINE korteri soetamiseks? jaanuarikuu tehingute arvu soetada luksuslikumat ja kalli- MAAKLERTEENUS mõjutas tugevalt ka erakord- mat vara. stsin ridamaja korte- hinnast alla küsida. Ridama- ne külmalaine, mistõttu lükati Müügipakkumiste arv on INVESTEERINGUD ri, sest see tundus vä- ja boksi soetamisväärtus jäi paljud toimingud edasi. languses enamikus linnades. O ga soodne tehing. Ku- koos ehitustöödega alla mil- Keskmist palka teeniv tal- Varem otsustati müügist loo- na kinnisvarahinnad olid joni krooni. Ehkki ülemisel linlane saab olemasolevatel ﬁ- buda, sest vara väärtus ei vas- nii palju langenud, siis tun- korrusel on veel paar tuba väl- nantseerimistingimustel soetanud omaniku ootustele või dus üsna jabur sama hinna- ja ehitamata, ei tee see kin- tada endale Tallinna keskmist oli vara müük väga kõrge lae- ga soetada paaritoaline kor- nisvara hinda oluliselt kõrge- elamispinda maksimaalselt 79 nujäägi tõttu raskendatud. ter. Kaalusin ka mõne suuremaks. Ka ehitus-viimistlus- ruutmeetrit, tartlaste ja pärna- Uue trendina on lisandunud ma korteri ostu, kuid privaat- tööde hinnad on mõistlikud kate ostuvõimekus on vasta- müügist loobumise põhjusena sus, hind ja ruutmeetrite arv ja soodsad. Samasse majja valt 78 ja 70 ruutmeetrit. Buu- usk kinnisvarahindade tõusu olid ridamaja kasuks. Korra olid naabrid boksi soetanud mi tipul, 2007. aasta alguses, – kui müügisumma eest ei ka- uitasid mõtted ka maja ehita- 3–4 korda kallimalt. piirdus ostuvõimekus suure- vatseta soetada kohe uut vara, mise suunas, kuid jäin realis- Kui töökoht säilib ja sisse- mates linnades ca 30 ruut- jäädakse ooterežiimile, kuna tiks ega võtnud nii suure hoo- tulekud enam oluliselt ei vä- meetriga. hinnalangusesse enam ei usu- ga ette. hene, siis on tegemist suure- Kuigi ruutmeetri keskmine ta. Pakkumiste arv näiteks Tal- RENDI KOOSOLEKURUUM MEILT! Korteri hinnas õnnestus pärase kinnisvaratehinguga. müügihind näitab tõusutrendi, linnas on langenud juba buumi ÜLEMISTE CITY • TORNIMÄE ka tingida. Kuna müüjal oli Marko Jets, siis siuline hinnatõus puudub. tipu aegsele tasemele. müügiga kiire, siis saime 20% Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Muutunud on tehingu struk- Allikas: Pindi Kinnisvara Tel 616 4555 • [email protected] • www.petrasol.ee Äripäev 1. märts 2010 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 14 ÄRILAUSE Neljas kvartal oli tervikuna ”turul suhteliselt ARVAMUS raske, ehk tulud vähenesid rohkem kui kulud. Tarmo Noop, A. Le Coqi tegev- | toimetuse seisukoht | kommentaarid | juht majandustulemustest Äripäev, 26.02.2010

LUGEJAKIRI Müüjat vahetada soovijal on aega vaid paar päeva attusin lugema ar- korpuste või ehitusetap- Stikleid “Väikeﬁrma- pide varustamiseks. See- sid ähvardab järsk ga on osaliselt õige ka ASi elektri kallinemine” (Äri- Common omaniku Mar- päev, 23.02.2010) ja “Äri- gus Guitari väide, et kõigi mees peab elektri hinna suurobjektide allüürnike tõusust rääkimist paani- jaoks hind ei tõusegi. Võib ka külvamiseks” (www. eeldada, et ettevõtted, kel- aripaev.ee, 24.02.2010) lele hinnatõus osaks saab ning sooviks juhtida tähe- (ennekõike ostukeskused), lepanu paarile asjaolule. peavad läbirääkimisi ka oma allüürnikega enne, Elektrienergia vabaturu- kui lõpplepingu sõlmivad. le suunatakse ettevõt- Eesti Energia ja Ees- ted, kes tarbisid eelmisel ti Energia Jaotusvõrk on aastal ühes liitumispunk- väljastanud kõigile turu- tis rohkem kui 2GWh le suunatavatele lepingu- elektrit või tehti seda partneritele nii teated kui ühes tarbimiskohas mit- ka uued lepingupakku- me liitumispunkti kau- mised. 1. aprillist müü- du sedasi, et tarbija enda jat vahetada sooviv juriidi- poolt olid liitumispunktid line isik omab võimalust ühendatud. selleks veel vaid sisuliselt Suured ostukeskused paar päeva. omavad tihti erinevaid lii- Rain Dorbek, Baltic Power tumispunkte erinevate Partnersi juhatuse liige

EESTI ÄRI LUGU 1. märts 1992 2002 Börsiettevõtete Riigiettevõtete ja riiklike Kultuuriministeerium müüs aktsiaseltside direktorid ei TOPI 210,1 miljoni krooniga. tohi saada 8 miinimumpal- gast suuremat palka. 2004 Sündis raadio Kuku. Harrastuskalameestel kee- lati kala müümine. 1993 kirju aastalõpp AS Tallegg erastas 15 mil- 2005 joni krooni eest RE Tallinna Elektrienergia hind tõusis elmise nädala reedeks pidid meie see ongi nende hea käekäigu saladus. Linnukasvatus. keskmiselt kümme protsenti. börsiettevõtted avalikustama nel- JUHTKIRI Nt Harju Elekter suutis hoolimata väik- E Tallinna kesklinnas muutus janda kvartali ja kogu eelmise aas- semast käibest teenida suuremat kasu- parkimine tasuliseks. 2006 ta majandustulemused. Neid tuli igat mit kui 2008. aasta IV kvartalis. Ettevõt- Notari juures ei saa enam masti – halbu, näiteks Nordecon Inter- Kui ainult te aruandes seisabki, et kontsern tegel- 1994 müüa ega pantida kinnista- national ning Ekspress Grupp, ja usku- nud kõigi kulude kokkuhoiu ja optimee- Sündis Keskhaigekassa. mata korterit või elamut. matult häid – Tallinna Vesi. Positiivselt rimisega – kontserni ärikulud vähenesid üllatasid ka Harju Elekter ja Norma. Va- majan- müügituludega samas tempos. 1995 2008 hepeale jäi hulk ettevõtteid, mille tule- Eestis müüdavad tubaka- Ralliäss Markko Märtini AS mustega omanikud enam-vähem võivad dustulemuste Olympic viis mullu ellu restrukturee- tooted said maksumärgi. Autospirit sai õiguse hakata rahule jääda või õigem oleks öelda, pea- ” rimis- ja optimeerimisprogrammi. Sule- müüma Subarusid. vad leppima, nagu näiteks Merko Ehitus. ti 44 kasiinot, koondati 872 töötajat, vä- 1996 ASis Hansapank vahetus põhjal otsusta- hendati palku. Tulemus – ettevõtte kvar- Eesti Investeerimisfond lõ- peadirektor: Priit Põldoja Neljas kvartal annab meile realistliku talikahjum vähenes seitse korda, võrrel- petas aktsiatega kauplemise. asemele tuli Priit Perens. pildi ettevõtete tegelikust seisust. Hal- da, siis paistab da 2008. aasta IV kvartaliga. ASis G4S Eesti vahetus vemad näitajad on ilmselt neil ettevõte- Nordecongi vähendas halduskulusid 1999 juht: Peeter Tohveri asemele tel, mis varem püüdsid oma seisu ilusta- kolmandiku võrra ning võttis samuti vä- Hansapangast lahkus üks tuli Andrus Ossip. da ning lükkasid varade õiglasema hin- vaid kolm divi- listurgudel hoo maha, ent aasta lõpp jäi selle loojaid, Rain Lõhmus. ASi Rimi Eesti Food juhti- damise aasta viimasesse kvartalisse ehk nõrgaks ning börs andis sellele kohe ka nud Ruth Laatre asemele tuli aega, kui tuli tõele näkku vaadata. dendimaksjat: reedel hinnangu – aktsia hinna kukku- 2000 ICA AB ostuosakonna vanem Head ajad pole praegugi tagasi. Tu- misega. Esimest korda sai esitada asedirektor Edgar Sesemann. rud taastuvad teosammul, kui sedagi, tuludeklaratsiooni internetis, või on need veelgi ära kukkunud. Näi- Tallinna Vesi, Börsiettevõtete kirju aastalõpp rõõ- seda tegi u 12 000 isikut. Väinu Rozental teks Kaubamajal tuli külmutada tegevus mustab väheseid investoreid – omani- Lätis, Olympic EG oli sunnitud sulgema Harju Elekter ja kutulu sel aastal jagavaid ﬁrmasid on Ukraina haru. Käibe maht langeb, vara- vähevõitu. Ent tihtipeale on dividendi TÄPSUSTUS de väärtus sulab kokku, surve hindade- maksmine sõltunud suuromanike tah- le püsib, pole vahet, kas tegu on jaekau- Norma. test, mitte niivõrd ettevõtete majandus- 23. veebruari ehituse rub- tingimuseks kongressipake- banduse või ehitussektoriga. tulemustest. Viimaste põhjal otsustades riigis ilmus ekslikult teade, et tid” lk 6 on kommentaari au- tisi – sealt ka suur kahjum. Omanikud on omanikutulu maksjaid vaid kolm: KredEx hakkab 1. juunil väl- toriks ekslikult märgitud ra- Lõputult pole hädasid võimalik varja- reageerisid kontserni kehvadele tule- Tallinna Vesi, Harju Elekter ja Norma. jastama soodusintressiga re- handusminister Jürgen Ligi. ta, need üksnes suurendavad problee- mustele kiiresti – reedel pidi ametist lah- noveerimislaenu korterela- Tema sõnad on vaid kom- me. Parem seega neile reageerida võima- kuma A-Selverit ja selle Läti sõsarat juh- LOE ÄRIPÄEVAST mutele. Tegelikult väljasta- mentaari kaks viimast lõiku, likult kiiresti. tinud Iivi Saar ning tööjõukulusid tõm- takse laenu juba eelmisest kahe esimese lõigu autor on Tallinna Kaubamaja hindas neljan- matakse veelgi kokku. “Börsiﬁrmad hakkavad kasumisse jõud- aastast. maksukonsultant Ardo Oja- das kvartalis alla Lätis asuvaid maid ja Osa ettevõtteid on esilekerkinud prob- ma” 25. veebruaril loos “Hanke salu. Palume vabandust. ehitisi ning ka Eestis pooleliolevaid ehi- leemidega pidevalt tegelenud. Ehk just lk 4–5 tänane kaanelugu toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 1. märts 2010 Äripäev ARVAMUS 15 NUMBER EESKUJU Saab ka teisiti!

Ukrainas neljapäeval ametisse vannutatud president Viktor Janukovitš vähendas esimese asjana nii iseenda (ca 50%) kui ka oma töötajate palku, lisaks 1,15 kavatseb ta vähendada oma kilogrammi kohviube tööpäevas kulub riigikantseleis oma Ukraina värske president administratsiooni ametnikkon- töötajatele ja külalistele kohvi valmistamiseks, vastas riigi- Viktor Janukovitš näitab na suurust. Ukraina eelmine kantselei Eesti Ekspressi selgitustaotlusele. Kindlasti on ka eeskuju – et rahval lihtsam president sai palka ca 715 000 huvitav teada, et riigikantseleis on 14 kohvimasinat. oleks, hoiab ise kokku. krooni aastas. Tehkem järele! Tulemas mõõdukas tõus

rvan, et kui teade eu- lifitseeritud tööjõu kaasami- dud just Bulgaaria turul, se- ÜÜRILE ANDA Aro tulekust 2011. aas- VAHENDAB ne. Olen veendunud, et eel- da põhiliselt nii arendus- kui tal saab reaalse kinni- mise tõusutsükli ajal jäid ta- ka vahendustegevuses. Lõu- tuse, hakkab kinnisvaratu- gaplaanile teenuste kvaliteet nanaabrite keerulisi majan- lao- ja tootmisruumid ru elavnemine ja stabilisee- ja asjatundlik nõuanne, sisu- dusolusid arvestades sai Lä- rumine vaikselt tänavu suvel liselt toimus tehingute vor- tis asuvad kinnisvaraaren- suurusega 940-5000 m² pihta. Lisaks julgen öelda, et mistamine, mitte nõuandlik dused valitud põhimõttel, et aadressilLaki5aadressil Laki 5 vähemalt elukondlikus kin- Mart Saa, Arco Vara ost-müük. need suudaksid ka mõõduka nisvaras oli põhi käes 2009 Kinnisvarabüroo ja Eesti müügitempoga rasked ajad IV kvartali paiku. Põhjus on Kinnisvarafirmade Liidu Kriisiga toimetulekuks on üle elada. Seetõttu Läti ma- Infotel53090645;www.mave.eeInfo tel 53 090 645; www.mave.ee lihtne – usaldus Eesti ma- juhatuse liige kinnisvarasektoris oluli- janduses valitsevad kataklüs- jandusruumi suhtes kasvab. selt kärbitud kulusid ning mid meie tegevust eriti otse- Eluruumide suhteliselt ma- Eelmise tõu- rohkem hakatud mõtlema selt ei mõjuta. dalate hinnatasemete juu- sutsükli ajal alternatiivsele turunduse- res on kindlasti oodata ka vä- le. Alati ei peagi objekte pak- Riigijuhtidele tahaks öel- lisinvestorite spekulatiivseid ”jäid tagaplaanile kuma ajalehes ja internetis, da, et riik peaks igati uue www.puittrepp.ee tehinguid. teenuste kvali- on hulgaliselt teisi võimalu- hingamise algust soodusta- Telefon 56 685 317 RAAMATUPIDAMIS- Mõõdukas tõus algab, kui si. Oluliselt on tõusnud nen- ma, looma parema majan- TEENUSED pankade eluasemelaenude teet ja asjatundlik de kinnisvarasektoris tööta- duskeskkonna, et investee- tingimused muutuvad laie- nõuanne, sisuliselt vate inimeste maine, kes vaa- ringud tuleksid ja ka jääk- • jooksev raamatupidamine male üldsusele kättesaada- tamata raskele ajale ei loo- sid Eestisse. See looks töö- • majandusaasta aruande vaks, kui tööpuudus hakkab toimus tehingute bunud oma tööst. Nendele kohti ja tooks ostuvõimelisi Valmisfirmade müük, äri- ja koostamine ja elektrooniline mittetulundusühingute esitamine e-äriregistri vähenema ja majandus laie- julgeks ennustada isegi tu- kliente. Samuti võiks kaalu- asutamine vormistamine. ettevõtjaportaalis mas mõistes kasvutrendi rueelist – saadud teadmis- da eraisikutele eluaseme ehi- Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik näitama. te ja kogemuste põhjal oska- tusteks soodustuste tegemi- www.wasp.ee Narva mnt 1-327 Tallinnas käes aeg, kus tuleb hoolikalt vad nad klientuuri tunduvalt se võimalusi erinevate mak- [email protected] Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 (Postimaja III korrus) Arvatavasti saab natuke- mõelda iga sammu. Kind- professionaalsemal tasemel sude tagastamise näol. Mitte wasp project Mob. 51 12 061 tel 646 2636 • info@esbfinances.ee ne raskem olema äripinda- lasti peab olema julgust võt- nõustada, kui need maakle- mingil juhul ei tohiks ei era- de sektoris, mis üldjuhul ak- ta riske, kuna hindade tõu- rid, kes pole keerulisi aegu isikute ega ettevõtjate mak- tiviseerub hiljem kui eluruu- su eeldused ja kinnisvara- omal nahal tunda saanud. sukoormust enam tõsta. Pi- AUTENTE mide sektor. Äripindade tu- teenuste kasvu vajadus on Kindlasti on selgemaks saa- gem vastupidi, seda tuleks VALMIS OSAÜHINGUD ru aktiviseerumine sõltub sel aastal ilmselt saabumas. nud nn kvaliteetkinnisvara koguni langetada. RAAMATUPIDAMISTEENUSED suuresti uute ettevõtete tu- Kuid rõhutaksin, et tem- mõiste, mis eelkõige basee- Majanduskeskkonna elav- MUUDATUSED ÄRIREGISTRIS rule tulekust ning majandus- po on oluliselt aeglasem kui rub asukohale ning üldise- damisele aitaks kindlasti Tallinnas Jõe 2, II korrus • Tel 660 1760 keskkonna üldisest parane- möödunud tõusu ajal. Prae- le arenduse kontseptsioonile kaasa lisasoodustuste and- Tartus Ülikooli 4-9 • Tel 734 9966 www.autente.ee [email protected] misest, mis looks nõudluse gu on kinnisvaraettevõtete vaadeldavas piirkonnas. mine neile ettevõtetele, kes uute ja suuremate äripinda- üheks olulisemaks märksõ- Meie tegutseme prae- reaalselt jätaksid oma inves- de järele. naks teenuse kvaliteedi jõu- gu aktiivselt Lätis ja Bulgaa- teeringud Eestisse, ning nei- Kinnisvarasektoris on line parandamine ning kva- rias. Eelkõige on edukad ol- le, kes säilitavad töökohti. Praktiline CD-kogu soodsa Aktsiaturud Kriisijärgne aktsiaturg sobib pikaajaliseks investeeringuks paketihinnaga! Tulevik: aktsiaturg tõusuteel

aailmamajandus on savalt kasutamata ressursse guses. Samas ei ole hinnata- Mtugeva languse järel VAHENDAB ning tugevat inﬂatsioonisur- semed veel liiga kõrged ning jõudnud taastumis- vet lähiajal oodata ei ole. See- praeguses madalate hoiu- faasi, Aasia riikide majandu- ga pole keskpankadel otsest seintresside keskkonnas on sed tähistavad aasta möödu- vajadust intressitasemeid oodata rahavoo jätkuvat lii- mist majanduslangusest. tõsta. Lisaks on intressitase- kumist riskantsematesse va- Kasvule suundumisel on med nii madalal, et isegi kui raklassidesse. olulist rolli mänginud valit- Paul Lukka, Sampo Life’i intressid tõusevad Euroopas Tugevate fundamentaal- A suste sisenõudlust ja ette- investeeringute juht ja USAs 2 protsendi tasemele, näitajatega Brasiilia ja Hii- võtlust stimuleerivad toetus- on need siiski veel majandus- na aktsiaturgudel on endi- “Tööõigusdokumendid 2009“, programmid. Näiteks Hiina Maailma- kasvu toetavad. selt head väljavaated. Hiina “Võladokumendid 2010“ ja stimuleeris pankade laenu- Stabiliseerunud majan- majanduselt oodatakse selle “Müügilepingud 2010“ – andmist ning suunas suuri majandus dus- ja ﬁnantskeskkond koos kümnendi jooksul 8–9prot- paketihind 700 krooni (eraldi 900 krooni). investeeringuid infrastruk- on tugeva langu- madala intressitasemega sendilist aastast majandus- tuuri. Läänemaailmas on ” soodustavad riskide lisamist kasvu. B majanduse taastumine alles se järel jõudnud ja investorid otsivad kõrge- tippu jõudmas. taastumisfaasi. mat tootlust pakkuvaid inst- Kokkuvõtvalt võib öelda, “Müügilepingud 2010“ ja” rumente. et tugevas taastumisfaa- Võladokumendid 2010“ – Viimased uudised USAst Ees on oodata tugevaid sis olev majanduskasv soo- paketihind 500 krooniga (eraldi 620 krooni). kinnitavad, et sealne neljan- bimine on kasvanud kolm laskumisi ning tõuse. Aasta sib aktsiaturge ka lähitulevi- da kvartali majanduskasv oli kuud järjest. Tõenäoliselt jät- ei tõota küll nii järske muu- kus ning tõenäoliselt on akt- C esialgsetel hinnangutel 5,7 kuvad USAs mõnda aega riigi tusi kui möödunud, kuid te- siaturud kuue kuu perspek- “Tööõigusdokumendid 2009“, protsenti. See on tavapära- toetused ja keskpankade ma- gu saab siiski olema kasvu- tiivis kõrgematel tasemetel lisaks “Võladokumendid 2010“ sest majanduskasvust oluli- dalad intressid. Stiimulprog- aastaga. Aktsiaturud on oma kui praegu. Jaanuari lõpus ja selt suurem ning on võima- rammide eemaldamisega ol- madalatest tasemetest väga veebruari alguses aset leid- või “Müügilepingud 2010“ – lik pärast suurt langust, kus lakse pigem ettevaatlikud ja tugevalt tõusnud (näiteks in- nud aktsiaturgude hinna- paketihind 450 krooni (eraldi 590 krooni). tootmine ja laovarud taastu- seda ei tehta enne, kui ma- deks S&P 500 on tõusnud üle korrektsioon annab võima- Tellimine [email protected], telefonil 667 0108 vad väga madalalt tasemelt. jandus ja tööjõuturg on tuge- 50 protsendi) ja aktsiate hin- luse kiirematele tegutsejate- Kindlust taastumise suhtes val järjel. natasemed ei ole enam nii le oma positsioonide suuren- www.raamatuklubi.aripaev.ee suurendav fakt, et USA tar- Majanduses on veel pii- soodsad kui 2009. aasta al- damiseks. Äripäev 1. märts 2010 toimetaja Tarvo Vaarmets, tel 667 0420, e-post [email protected] 16 PÄEVA TEGIJA Bayer -2,4% 60 INVESTOR 54 48

36 | börsid | aktsiad | fondid | 30 04 06 08 10 12 02 Jaemüüjate tagasitulek. Aga edasi? Elu Head kasumid, ebakindel tulevik SA jaemüüjate kvarta- alanenud kulud aitasid ka Ulitulemused on üldiselt Lowe’si kvartalikasumi 27% olnud suurepärased. mullusest suuremaks – esi- Eelmise aasta sama perioodi- mene kasv alates 2007. aas- ga võrreldes näitasid puhas- Tarvo Vaarmets tast. Ettevõtte juht Larry kasumid tugevat kasvu. See Stone märkis, et kontserni tu- peaks olema justkui rõõmus teenis eelmise aastaga võr- lemused peegeldavad tarbi- signaal, ent ometi on investo- reldes 28% enam – 431 mil- jate valmisolekut taas suu- rid põhjendatult endiselt et- jonit dollarit ehk 1,4 dolla- remaid remondiprojekte kä- tevaatlikud. Jaemüüjate äri rit aktsia kohta. Analüütikud sile võtta. USA suuruselt tei- õitseng sõltub otseselt suure- ootasid veidi vähem. “Tarbi- ne kodusisustuskett prognoo- mast ostlejate kulutamistah- jatel lasub endiselt ﬁnantsi- sib selleks aastaks suuremat test, aga viimast pole paraku line pinge ja nad otsivad oma käivet kui mullu. “Langeva- näha. Ostjad hoiavad ennast raha eest rohkem väärtust,” te kinnisvarahindade ja suure tagasi, kuna tulevik on jätku- märkis kontserni juht Kevin tööpuuduse psühholoogiline valt hall. USA tarbijakindlus Mansell. Kohl’s ootab alanud mõju tarbijatele on alles, kuid kukkus veebruaris inimeste aastaks aga veidi paremat üldiselt on majanduse välja- töömurede tõttu kolinal vii- müüki ja pisut tugevamat pu- vaated oluliselt paremad kui mase kümne kuu madalai- haskasumit. aasta tagasi,” rääkis Stone. VÕRDLUS Kasumid kasvasid analüütikute prognoositust enam male tasemele. Madalate hindade poo- Lowe’si kolme kuu puhaska- lest tuntud Target Corp tee- sum ulatus 205 miljoni dolla- Sisustuskaupu müüva Ho- nis eelmises kvartalis 936 rini ehk 14 USA sendini akt- aktsia tähis EPS (USD) analüütikute EPS aasta tagasi käibe kasv (%) me Depot juht Frank Blake miljonit dollarit puhaskasu- sia kohta (ka ühekordsete kir- EPSi prognoos (USD) sõnas ettevõtte tulemusi mit ehk 1,24 dollarit aktsia jeteta). Analüütikud ootasid Home Depot HD 0,24 0,17 0,19 -0,30 kommenteerides, et majan- kohta, ettevõtte headele tu- aktsia kohta 2 USA sendi võr- Sears Holdings SHLD 3,69 3,54 2,94 -0,20 dus ei ole veel august välja lemustele aitasid kaasa ma- ra väiksemat kasumit. Macy’s M 1,40 1,32 1,06 -1,10 suutnud ronida. Sellele vaa- dalamad hinnad ja toidukau- Kohl’s KSS 1,40 1,37 1,10 8,50 tamata vahetas Home Depot pade laiendatud valik. Target Maailma suurima jaemüü- Target TGT 1,24 1,16 0,81 3,70 mulluse neljanda kvartali hakkab alates aprillist klien- ja Wal-Marti juht Mike Duke Lowe’s LOW 0,14 0,12 0,11 1,70 kahjumi aga 342 miljoni dol- te poodi meelitama uue for- teatas, et majandus on jät- Wal-Mart Stores WMT 1,17 1,12 1,03 4,50 lari suuruse puhaskasumi maadiga, mis tõstab senisest kuvalt pingeline ning kont- vastu, ühekordsete kulude ja enam esile kodusisustuskau- serni esimese kvartali käive EPS – eelmise kvartali kasum ühekordsete kirjeteta aktsia kohta. tuludeta kasvas kasum aga pu ja tähendab suuremat pin- USAs kujuneb “keeruliseks”. Käibe kasv võrreldes eelmise aastaga üle neljandiku. “Me ei prog- da toidukaupadele. Targeti Detsembriga lõppenud kvar- Allikas: Brieﬁng.com, Bloomberg noosi suurt kasvu, 2010. aasta juht Gregg Steinhafel usub, et talis suutis Wal-Mart teeni- kujuneb üleminekuaastaks,” uudne lähenemine aitab tule- da aga sellegipoolest 4,63 mil- rääkis Blake. vikus turuosa võita. jardi dollari suuruse ehk 22% Laiahaardelise jaemüüja võimsama puhaskasumi kui ÜLEVAADE USA jaemüüjate aktsiad on kriisist toibunud Sears Holdingsi puhaskasum Searsi ja Kmarti poeketti- aasta tagasi. Wal-Mart ootab lendas neljandas kvartalis de omanik Sears Holdings ilusamaid arenguid majan- S&P 500 Retailing index, punktides enam kui kaks korda kõrge- suutis hoolimata veidi väikse- dusaasta teises pooles. 500 male. Samuti erinevaid kau- mast käibest eelmises kvar- Seega on pilt üsna ühene – pu müüv odavkett Target pai- talis näidata viimase kolme USA jaemüüjad on tänu edu- 421,35 26.02.2010 sutas kasumit 53% ja kauba- aasta parimat puhaskasumit kale kohanemisele taas kind- majade kett Macy’s trügis eel- – kontsern teenis 430 miljonit lalt rajal, ent vinduva majan- 400 mise aasta kahjumist taas po- dollarit ehk 3,74 dollarit akt- dustaastumise ja suure töö- sitiivsele territooriumile. Nii sia kohta. Eelmisel nädalal puuduse tõttu ei ole tarbijad nagu teistes sektorites kergi- teatas Sears Holdings, et hak- neid valmis toetama. 300 tas ka jaemüüjate kasumeid kab osa oma kuulsatest brän- Ostjaid on jaemüüjad ha- edukas kulude kokkuhoid. didest ka teiste jaemüüjate kanud püüdma ka uute inves- Kaubamajadekett Kohl’s kaudu pakkuma, lisaks katse- teeringute ja innovaatilise lä- suutis eelmises kvartalis oma tab ettevõte müügikanalina henemisega. Jaemüüjad on 200 puhaskasumit samuti näh- jõulisemalt ka internetti. ennast aidanud, ülejäänu on 01.01.2008 26.02.2010 Allikas: Bloomberg tavalt paisutada – kontsern Natuke parem käive ja nõrgukese tarbija tööta kätes. toimetaja Tarvo Vaarmets, tel 667 0420, e-post [email protected] 1. märts 2010 Äripäev INVESTOR 17

KUUPÄEV INTRESS MAKROMAJANDUS Euribor (6 kuud) 0,958 Ühendkuningriigi majanduskasv veidi parem 2,0 26. veebruar Ühendkuningriigi eelmise aas- ges Suurbritannia majandus ta viimase kvartali majandus- eelmisel aastal siiski rekordi- 1,5 kasv oli eelmise kvartaliga võr- lised 5%. Euroopa Komisjon reldes tegelikult suurem kui alandas hiljuti Ühendkuningrii- esialgne hinnang. Suurriigi sta- gi selle aasta majandusprog- 1,0 tistikaamet teatas reedel, et noosi – kui enne oodati 0,8%- neljanda kvartali majandus- list suurenemist, siis nüüd täna 0,5 kasvuks kujunes 0,3%. Esialg- prognoositakse kasvuks 0,6%. avaldavad eelmise kvartali majandustulemused teiste ne hinnang oli 0,1%. Suurbritannia valitsus ootab seas HSBC Holdings, Dress Barn, MBIA, NutriSystem, ABM 0,0 Kuigi eelneva kvartaliga võrrel- selle aasta majanduskasvuks Industries ja CVR Energy 04 06 08 10 12 02 des on pilt justkui lubav, lan- aga kuni 1,5%.

RAHA Reklaam Kommertspankade intressitooted

jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt (10) püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Sampo Pank 0,25 0,25** 0,80 0,90 1,00 1,20 1,30 1,45 1,70 2,10 1000/5000(4) Swedbank*** 0,20 - - - 0,85 1,05 1,15 1,25 2,00 2,15 3000 Swedbank 0,70 0,75 0,90 1,10 1,20 1,30 - - 30000 Tallinna Äripank 0,10 1,30 1,40 1,55 1,80 2,05 2,30 2,20 - 1000 Tallinna Äripank (3) 0,10 1,70 1,75 1,80 2,05 2,40 2,65 2,55 - 1000 Nordea Pank 0,1-0,25 0,80 0,85 1,00 1,20 1,25 1,25 - - 5000 Parex Pank kokkuleppel 5,50 - 6,00 6,50 7,00 8,00 6,50 5,50 1500 Marﬁn Pank Eesti 0,25 0,30 1,90 2,00 2,10 2,50 2,65 2,80 3,00 - 5000 BIGBANK - - 2,20 2,30 2,40 3,40 3,40 4,50 4,80 5,10 5000 BIGBANK - - - - - 3,60 3,60 4,70 5,00 5,30 150 000 DnB NORD Pank 0,25 (7) - 1,50 1,50 1,75 2,00 2,25 2,50 2,50 - 5000 UniCredit Bank 0,25 (9) - 0,25 0,30 0,35 0,50 0,65 1,00 - - 5000/50000 (9) SEB 0,20 0,25 0,70 0,75 0,85 1,05 1,20 1,35 1,45 1,65 2000* LHV Pank 0,20 (10) 1,70 1,80 2,00 2,40 2,50 2,70 3,00 - 10000

tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank 0,20 0,20 0,20 0,35 0,55 0,80 0,35 0,45 0,60 0,90 1,05 1,20 Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250 USD - - 0,53 0,85 1,00 1,18 190 EUR Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400 USD 0,35 0,45 0,60 0,90 1,05 1,20 6400 EUR Tallinna Äripank 0,30 0,30 0,45 0,90 1,05 1,45 200 USD 0,50 0,65 0,75 1,05 1,20 1,45 200 EUR Nordea Pank 0,10 0,10 0,10 0,30 0,55 0,80 300 USD 0,30 0,40 0,55 0,85 0,95 1,10 320 EUR Parex Pank 2,00 - 3,00 3,50 3,70 4,00 100 USD 4,20 - 4,30 4,40 4,50 4,60 100 EUR Marﬁn Pank Eesti 0,70 1,00 1,25 1,50 1,75 2,10 500 USD 1,00 1,30 1,50 2,30 2,60 2,80 350 EUR DnB NORD Pank 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,25 300 USD 0,65 - 1,00 1,25 1,35 1,60 300 EUR BIGBANK ------2,90 2,90 3,50 kuni 30 000 EUR BIGBANK ------3,10 3,10 3,70 üle 30 000 EUR UniCredit Bank 0,22 0,25 0,27 0,35 0,45 0,60 300/3000 USD(9) 0,30 0,35 0,40 0,55 0,70 1,00 300/3000 EUR (9) SEB 0,05 0,05 0,10 0,20 0,40 0,80 200 (USD) 0,20 0,30 0,45 0,75 0,90 1,25 200 EUR LHV Pank 0,50 0,50 0,60 0,70 0,80 1,00 1000 USD 0,90 1,10 1,40 2,20 2,50 2,70 700 EUR

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik ***avades hoiuse internetipangas, on intressimäär kuni 0,20% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt

Arvelduskonto, reservhoiuse ja kasutushoiuse intressid Pankade kontaktandmed

% päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient Nordea Pank SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 faks 770 0001, e-post: [email protected] arvelduskonto, eraisikud Swedbank Liivalaia 8, Tallinn, tel (24h) 631 0310, BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 kuni 50 000 EEK 0,10 0,15 0,25 e-post: [email protected] 7582, e-post: [email protected], 50 000–250 000 EEK 0,10 0,15 0,25 Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, www.bigbank.ee üle 250 000 EEK 0,10 0,15 0,25 tel 668 8088, faks 668 8089 DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 reservhoius, eraisikud Nordea Pank Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 628 3300, 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected], EEK 1,00 1,20 1,40 faks 628 3201 e-post: [email protected] www.dnbnord.ee EUR 0,20 0,25 0,35 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, AS UniCredit Bank Eesti ﬁliaal Liivalaia 13/15, Tal- tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], linn, tel 668 8357, e-post: klien Raha väljamaksmine erakliendile 1päevase ja Marﬁn Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, [email protected], www.unicreditbank.ee tel 680 2500, faks 680 2501 Tartu mnt.2, tel. 680 0400, fax 680 ärikliendile 14päevase etteteatamisega. LHV Pank Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, 0402, e-post: [email protected], www.lhv.ee

VALUUTA USD SEK GBP RUB 11,51 kr 1,61 kr 17,56 kr 0,38 kr Eesti Panga kursid 26.02

valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK Araabia ÜE dirham AED 3,13331000 India ruupia INR 0,24938900 Mehhiko peeso MXN 0,89827200 Tuneesia dinaar TND 8,26951000 Argentina peeso ARS 2,98461000 Indoneesia ruupia IDR 0,00123286 Moldova leu MDL 0,89493300 Ukraina grivna UAH 1,44228000 Rohkem jalg- Austraalia dollar AUD 10,25250000 Islandi kroon ISK 0,08948920 Norra kroon NOK 1,94236000 Ungari forint HUF 0,05788780 rattaid! Rohkem Brasiilia reaal BRL 6,30784000 Jaapani jeen JPY 0,12894900 Poola zlott PLN 3,93519000 USA dollar USD 11,50870000 asju, jalgrataste Bulgaaria leev BGN 8,00046000 Kanada dollar CAD 10,87470000 Rootsi kroon SEK 1,60867000 Usbekistani somm UZS 0,00748604 Egiptuse nael EGP 2,09630000 Kasahstani tenge KZT 0,07811750 Serbia dinaar RSD 0,15698700 Aserbaidžaani manat AZN 14,29610000 all on korv ju tühi! Euro EUR 15,64660000 Korea won KRW 0,00992169 Singapuri dollar SGD 8,17899000 Rumeenia leu RON 3,81423000 Küll siis näitavad Gruusia lari GEL 6,65005000 Kuld (EEK/oz) XAU 12804,00000000 Suurbritannia nael GBP 17,55590000 Türgi liir TRY 7,45138000 Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,68581000 Leedu litt LTL 4,53157000 Šveitsi frank CHF 10,68880000 Uus-Meremaa dollar NZD 7,98989000 jaemüüjad ka häid Hongkongi dollar HKD 1,48254000 LAVi rand ZAR 1,48772000 Taani kroon DKK 2,10235000 Valgevene uus rubla BYR 0,00392653 kasumeid. Horvaatia kuna HRK 2,15357000 Läti latt LVL 22,05360000 Tai baat THB 0,34806200 Venemaa rubla RUB 0,38386500 Foto: Bloomberg Iisraeli uus seekel ILS 3,03379000 Malaisia ringgit MYR 3,38217000 Taiwani dollar TWD 0,35874900 Venezuela boliivar VEF 2,67975000 IMF arveldusühik SDR 17,64730000 Maroko dirhem MAD 1,39558000 Tšehhi kroon CZK 0,60220100

TSITAAT NUMBER BÖRSIKAUBAD Kütused 26.02 Värvilised metallid 25.02 Langevate Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t ost müük kinnisvara- Nafta* 77,66 Alumiinium 2062,0 2062,5 Kerge kütteõli 645,25-649,25 Nikkel 20270,0 20275,0 hindade ja suure Masuut 424,0-426,0** Plii 2148,0 2150,0 ” 4,63 Mootoribensiin 707,5-709,5** Tina 16825,0 16830,0 tööpuuduse psüh- Diislikütus 617,0-619,0** Tsink 2148,0 2148,5 miljardit dollarit teenis * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil Vask 7045,5 7046,0 holoogiline mõju Wal-Mart eelmise aasta vii- USD/barrel, ** Seisuga 2402.10 on alles, kuid ma- mases kvartalis puhaskasu- Kohv 25.02 Väärismetallid 26.02 mit. USA poodides aga käi- Arabica (USc)/lb 130,90 USD tr.oz janduse väljavaa- ve kahanes – konkurendid 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg Kuld 1108,25 meelitavad odavketi klien- Hõbe 16,12 ted on paremad. Suhkur 25.02 Plaatina 1533,00 te madalamate hindadega. Pallaadium 430,00 Larry Stone, Lowe’si juht valge suhkur (USD/t) 662,10 Tarbija hoiab oma raha. 1 tr.oz = 31,105 g, Londoni ﬁksingud, allikas Bloomberg allikas Bloomberg Äripäev 1. märts 2010 toimetaja Tarvo Vaarmets, tel 667 0420, e-post [email protected], reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 18 INVESTOR INVESTEERIMISFONDID

MAKROMAJANDUS INDEKSID Jaapani majandus hakkab jalgu alla võtma RTSI Moskva WIG20 Poola BUX Ungari BET Rumeenia Jaapani majandustervise põ- pani majandusministeerium 2198,52 hiindikaator tööstustoodang teates. Samal ajal kerkis jaa- 1367,87 -2,40% -1,55% 20 474,04 -0,73% 5317,24 -0,53% kosus jaanuaris detsembriga nuaris ka riigi jaemüük – eel- 2000 3000 25000 6000 võrreldes 2,5%, ületades sel- mise aastaga võrreldes 2,6%, 20000 4800 lega ka prognoose. Ökono- tähistades sellega viimase 17 1500 2250 mistid ootasid 1,1%-list kas- kuu esimest tõusu. 15000 3600 1000 1500 vu. Kasvu vedas peamiselt Endiselt on murettekitavad 10000 2400 Hiinast ja mujalt Aasiast tule- aga Jaapani langevad hin- 500 750 nenud nõudlus. nad. Tarbijahinnaindeks kuk- 5000 1200 “Üldjoontes on tööstussek- kus jaanuaris eelmise aasta- 0 0 0 0 04 06 08 10 12 02 04 06 08 10 12 02 04 06 08 10 12 02 04 06 08 10 12 02 tor taastumas,” märkis Jaa- ga võrreldes 1,3%.

FONDID Reklaam Avaron Asset Management 25.02 ERGO Funds 26.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 45,55 47,17 46,25 - 4,78 57,12 - - 224 238 216 Balkani Fond A, EEK 53,15 55,04 53,96 - 1,10 50,73 - - 167 540 745 ERGO Pensionifond 2P1, EEK 13,01 13,14 13,14 0,81 1,55 9,71 4,54 3,32 100544449,46 Avaroni Privaatportfell B, EEK 175,85 175,85 175,85 - 3,70 11,77 - - 40 829 020 ERGO Pensionifond 2P2, EEK 15,47 15,63 15,63 4,13 2,82 32,67 -1,02 3,42 411263180,87 ERGO Pensionifond 3P1, EEK 12,03 12,27 12,15 0,00 4,53 17,86 0,00 0,00 6345726,29 ERGO Pensionifond 3P2, EEK 12,41 12,66 12,54 0,00 3,85 21,75 0,00 0,00 6434318,24 Compensa Life 23.02 ERGO Pensionifond 3P3, EEK 12,96 13,23 13,10 0,00 4,21 27,28 0,00 0,00 7117278,88 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht* aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Evli Funds 24.02

Kasvuportfell, EEK - - 16,70 - 11,60 54,90 -4,90 1,80 55 382 848 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht* Võlakirjaportfell, EUR - - 10,46 - 2,60 - - - 264 929 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat * Fondide mahu info on seisuga 31. jaanuar 2010 Evli Global B, EUR 8,04 8,04 8,04 - 0,20 28,30 -12,50 -1,35 9 104 313,78 Evli European High Yield B, EUR 162,37 162,37 162,37 - 2,95 55,77 3,55 4,72 244 856 950,41 Danske Capital AS, Danske Invest, Sampo Rahastoyhtiö Oy 25.02 Evli European Investment Grade B, EUR 148,35 148,35 148,35 - 2,40 20,86 3,66 2,81 200 897 704,80 Evli Greater Russia B, EUR 178,23 178,23 178,23 - 12,03 171,93 -13,77 - 153 347 313,47 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht * Fondide mahu info on antud seisuga 31.12.2009 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Sampo Pension 25, EEK 13,54 13,67 13,67 1,22 1,45 9,30 1,20 3,27 136 095 028 Sampo Pension 50, EEK 15,58 15,74 15,74 1,50 1,79 14,14 0,66 4,46 1 793 767 313 Finter Fund 25.02 Sampo Pension Intress, EEK 12,37 12,50 12,50 0,87 0,92 5,46 3,50 2,98 36 224 070 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht

aste algusest Danske Invest Global Growth Fund, USD - - 13.4152 0,00 -4,12 41,67 -4,47 0,00 1 969 305.24 12 kuud 3 aastat 5 aastat

* Info Danske fondide kohta on avaldatud veebilehtedel www.sampopank.ee, www.rahastot.fi ja www.danskeinvest.com Emerging Markets, USD 119.99 125.44 121.20 5.38 1.41 9.60 1.37 0.70 - CHF Bonds, CHF 111.48 116.55 112.61 14.30 -1.48 23.00 -7.88 1.06 - Fondivalitsejad tel 680 0401, faks 680 0403, Swedbank Investeerimisfondid AS USD Bonds, USD 355.95 372.13 359.55 7.95 -0.86 3.96 -0.53 0.34 - [email protected], Liivalaia 8, Tallinn 15 040, Avaron Asset Management EUR Bonds, EUR 195.43 204.31 197.40 35.15 -3.85 72.85 -12.60 2.53 - www.gildbankers.com tel 631 0310, faks 6 310 410, European Equities, EUR 349.72 365.61 353.25 7.71 -0.56 12.32 -4.14 0.49 - Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 [email protected] Dynamic Portfolio EUR 88.03 92.03 88.92 26.68 -8.02 40.84 -20.46 -1.60 - tel 664 4205, faks 664 4201, AS GILD Property Asset Management www.swedbank.ee/fondid [email protected], www.avaron.ee Rävala pst 6, Tallinn 10143, Conservative Portfolio, CHF 69.99 73.17 70.70 - 4.50 25.26 - - - tel 680 0401, faks 680 0403, US Equities, USD 151.53 158.42 153.06 11.99 4.93 -4.78 -1.43 0.81 - Danske Capital AS Maaklerifirmad Narva mnt 11, Tallinn 15015, [email protected], www.gildrealestate.com Compensa Life Vienna Insurance tel 675 2295, faks 675 2895, LHV Varahaldus 26.02 [email protected], LHV Varahaldus AS Group SE www.sampopank.ee Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000, faks 610 3010 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ERGO Funds AS tel 680 0400, faks 680 0402, aste algusest Lauteri 5, Tallinn, tel 610 6500, [email protected], www.lhv.ee [email protected], 12 kuud 3 aastat 5 aastat faks 610 6501, [email protected], www.compensalife.ee Nordea Pensions Estonia AS Pensionifond L, EEK 17,86 18,04 18,04 3,38 2,12 32,06 1,46 7,58 658 288 705 www.ergo.ee Tartu mnt 2, Tallinn, Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 LHV Pensionifond M, EEK 14,67 14,82 14,82 2,49 2,58 30,04 5,48 6,78 68 750 836 tel 680 0400, faks 680 0402 Evli Securities, Varahaldus tel 710 1250, faks 710 1251 Pensionifond S, EEK 16,13 16,29 16,29 1,61 3,40 25,11 8,85 7,08 47 595 774 (Evli Fund Managment) [email protected], Marfin Pank Eesti AS Pärnu mnt 12, Pensionifond XL, EEK 15,28 15,44 15,44 3,76 1,68 34,40 3,13 7,52 172 327 985 Tartu mnt 2, Tallinn 10145, www.nordea.ee Tallinn, Pensionifond XS, EEK 14,80 14,95 14,95 1,61 3,48 23,74 7,90 6,39 24 740 717 tel 640 5720, faks 640 5701, tel 680 2500, faks 680 2501 Täiendav Pensionifond, EEK 16,79 17,13 16,96 16,75 2,33 39,03 -1,55 7,22 37 619 617 [email protected], www.evli.ee Nordea Rahastoyhtiö Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, Finter Fund Management tel 628 3300 tel 630 2104 Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 3,89 3,97 3,89 - 2,34 88,41 - - 0

Company S.A. Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EEK 38,91 39,69 38,91 - 2,34 88,41 - - 6 988 919 33, avenue J.F. Kennedy, SEB Enskilda Equities Trigon Funds Tornimäe 2, Tallinn, LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 6,21 6,40 6,27 - 0,69 38,44 - - 0 P.O. Box 91, L-2010 Luxembourg, Viru väljak 2, Metro Plaza 5. korrus, tel 665 6622, faks 665 6802 LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 62,10 63,99 62,73 - 0,69 38,44 - - 58 758 667 tel +352 44 10 1065 67 Tallinn 10 111, tel 667 9200, LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,71 7,87 7,79 - -0,53 37,55 - - 0 faks +352 44 10 1060 02, faks 667 9201, SE Sampo Life Insurance Baltic Viru LHV Maailma Aktsiad Fond B, EEK 77,14 78,70 77,92 - -0,53 37,55 - - 14 666 662 funds@ﬁnter.ch, [email protected], www.trn.ee Väljak 2, 10111 Tallinn, tel 681 2300, www.ﬁnter.ch, esindaja Eestis AS Eesti [email protected], www.sampolife.ee AS SEB Varahaldus Krediidipank, www.krediidipank.ee Tornimäe 2, Tallinn 15 010, Swedbank AS AS GILD Fund Management tel 665 6565, faks 665 7122, Liivalaia 8, Tallinn, Nordea Pensions Estonia 26.02 tel 631 0310, faks 631 0410 Tartu mnt 2, Tallinn 10145, [email protected], www.seb.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Nordea Pensionifond A, EEK 12,25 12,38 12,38 0 -0,37 24,33 0 0 191515163,19 Nordea Pensionifond A Pluss, EEK 9,87 9,97 9,97 0 -1,02 0 0 0 20162202,39 raamatupidaja.ee koolitusedu edd Nordea Pensionifond B, EEK 11,91 12,03 12,03 0 0,04 18,67 0 0 53631568,27 Nordea Pensionifond C, EEK 11,44 11,55 11,55 0 0,45 12,66 0 0 12161968,91 Nordea Pensionifond Aktsiad 100 13,92 14,20 14,06 0 0,06 41,79 0 0 12606259,53

Finantsanalüüsi kasutamine Nordea Investment Funds 25.02 ost müükmüük NAV% aasta tootlus (p.a) %* fondi maht fondi maht ettevõtte majandustegevuse algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Stable Return Fund EUR 11,20 11,20 11,20 -2,00 18,00 2,00 0,00 26 597 865 Biotech Fund USD 9,64 9,64 9,64 -2,00 7,00 -13,00 16,00 12 737 977 hindamises Central & Eastern European Equity Fund EUR 9,89 9,89 9,89 1,00 122,00 -25,00 0,00 13 199 438 Danish Bond Fund DKK 314,81 314,81 314,81 1,00 6,00 16,00 20,00 92 512 229 Toimub: 16. märtsil Tallinnas Danish Equity Fund DKK 185,04 185,04 185,04 6,00 69,00 -22,00 25,00 79 183 347 Danish Kroner Reserve DKK 163,37 163,37 163,37 1,00 3,00 10,00 15,00 243 734 798 Lektor: Maire Otsus, Finantsinspektsiooni regulatsioonide ja Danish Long Bond Fund DKK 209,56 209,56 209,56 3,00 8,00 16,00 19,00 64 810 536 Danish Mortgage Bond Fund DKK 184,59 184,59 184,59 2,00 8,00 16,00 20,00 460 428 562 aruandluse divisjoni järelevalvepoliitika spetsialist Euro Bond Fund EUR 8,96 8,96 8,96 3,00 16,00 16,00 19,00 15 425 115 Euro Reserve EUR 13,87 13,87 13,87 2,00 10,00 -4,00 0,00 12 704 624 European Alpha Fund EUR 6,68 6,68 6,68 -2,00 41,00 0,00 0,00 31 722 790 European Corporate Bond Fund EUR 34,71 34,71 34,71 3,00 16,00 10,00 8,00 18 337 117 KOOLITUSE SOODUSHIND European Equity Fund EUR 12,98 12,98 12,98 -3,00 39,00 -25,00 7,00 19 200 759 European Value Fund EUR 30,58 30,58 30,58 3,00 51,00 -30,00 5,00 717 863 367 1599 Far Eastern Equity Fund USD 16,61 16,61 16,61 -5,00 74,00 -8,00 18,00 118 980 231 kr Global Bond Fund (EUR) EUR 12,82 12,82 12,82 6,00 3,00 22,00 19,00 26 458 360 Global Equity Fund EUR 4,00 4,00 4,00 0,00 33,00 -31,00 -10,00 5 113 517 + km kehtib Global Stable Equity Fund EUR 8,42 8,42 8,42 -3,00 29,00 0,00 0,00 59 605 734 Global Stable Equity Fund Unhedged EUR 8,84 8,84 8,84 2,00 35,00 -28,00 0,00 66 752 Global Value Fund EUR 10,01 10,01 10,01 0,00 44,00 -29,00 -9,00 20 329 311 5. märtsini Japanese Value JPY 698,00 698,00 698,00 0,00 23,00 -51,00 -36,00 1 034 697 530 Nordic Equity Fund EUR 43,94 43,94 43,94 1,00 65,00 -29,00 26,00 325 804 992 Hiljem 1799 krooni (+km) Nordic Equity Small Cap Fund EUR 9,01 9,01 9,01 6,00 71,00 -11,00 0,00 9 311 534 North American Growth Fund USD 8,15 8,15 8,15 -7,00 53,00 -18,00 -5,00 101 424 611 North American Value Fund USD 26,23 26,23 26,23 -4,00 72,00 -42,00 -32,00 311 683 206 Info ja registreerimine: tel 667 0237, Norwegian Bond Fund NOK 165,84 165,84 165,84 2,00 4,00 17,00 18,00 533 868 415 Norwegian Equity Fund NOK 115,57 115,57 115,57 -4,00 73,00 -31,00 17,00 202 041 224 [email protected], www.raamatupidaja.ee Norwegian Kroner Reserve NOK 170,10 170,10 170,10 0,00 5,00 14,00 19,00 320 959 957 Swedish Bond Fund SEK 233,46 233,46 233,46 2,00 1,00 13,00 17,00 429 690 955 Swedish Equity Fund SEK 165,46 165,46 165,46 -4,00 55,00 -21,00 19,00 159 963 331 www.raamatupidaja.ee Swedish Kroner Reserve SEK 175,74 175,74 175,74 0,00 2,00 9,00 13,00 896 807 824 US-Dollar Reserve USD 14,94 14,94 14,94 2,00 14,00 1,00 9,00 16 629 972 toimetaja Tarvo Vaarmets, tel 667 0420, e-post [email protected], reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 1. märts 2010 Äripäev INVESTEERIMISFONDID INVESTOR 19

NUMBER TERVISHOID Ravimiettevõte Bayer kasvatas kasumit Z Saksamaa ravimikontsern Bayer suutis oma neljanda kvartali puhaskasumit tänu edukale kokkuhoiule ja mõne ärisegmendi nõudluse kasvu- 2,44 le suurendada. Bayeri neljan- miljardit eurot teenis Hispaania telekommunikatsioonikont- da kvartali kasum kerkis 44% sern Telefonica neljandas kvartalis puhaskasumit. Seda on ehk 153 miljoni euroni, käive 22% enam kui mullu. Osaliselt tänu Ladina-Ameerikas lisan- jäi mullusega võrreldes samale dunud klientidele kasvas käive 1,2% ehk 15 miljardi euroni. ehk 7,9 miljardi euro tasemele. . Sampo Life 25.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Mandatum Life Konservatiivne, EUR 100,58 102,60 100,58 - 0,55 17,33 - - - Mandatum Life Tasakaalustatud, EUR 107,89 110,05 107,89 - -0,18 28,45 - - - Mandatum Life Agressiivne, EUR 120,25 122,66 120,25 - -0,13 47,13 - - - Mandatum Life Fixed Income, EUR 120,49 121,10 120,49 - 2,14 16,83 - - - Mandatum Life Global Food, EUR 115,98 118,30 115,98 - 3,79 19,16 - - -

Swedbank Investeerimisfondid AS 25.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond K1, EEK 11,34 11,45 11,45 6,50 0,95 5,66 -0,14 0,32 389 056 028,45 Z Pensionifond K2, EEK 12,07 12,19 12,19 8,66 0,91 10,33 -3,63 0,25 2 064 523 283,60 Pensionifond K3, EEK 13,53 13,67 13,67 12,23 1,16 18,95 -5,95 0,88 4 689 897 353,48 Pensionifond K4, EEK 9,86 9,96 9,96 0,00 -0,68 36 344 318,52 Pensionifond V1, EEK 15,88 16,20 16,04 12,48 0,87 13,45 -5,88 -0,47 129 225 907,65 Pensionifond V2, EEK 11,88 12,12 12,00 16,56 0,91 24,13 -9,79 -0,36 214 102 294,13 Pensionifond V3, EEK 13,67 13,94 13,80 21,69 0,83 38,09 -14,51 0,14 399 498 628,34

Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,75 4,87 4,80 2,72 121,91 -24,45 14135997,34 Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 70,81 72,60 71,53 30,18 -4,63 73,80 -34,75 -14,45 443 719 193,85 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 3,63 3,72 3,67 -4,84 77,12 -35,89 12966153,22 Fondifond 100, EEK 81,70 83,76 82,52 1,93 64,92 -13,67 806452971,58 Fondifond 30, EEK 96,75 99,19 97,73 1,67 27,31 -3,92 204325564,99 Fondifond 60, EEK 89,23 91,49 90,14 1,64 44,21 -8,71 744794920,88 Venemaa Aktsiafond, EEK 1155,33 1184,50 1167,00 3,35 151,54 -20,52 6,07 816 074 170,65 Private Debt Fond - - 657,93 1,68 -36,49 27099231,78

AS SEB Varahaldus 26.02

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

SEB Energiline Pf, EEK 10,44 10,55 10,55 0,00 -0,10 0,00 0,00 0,00 31 322 977 SEB Konservatiivne Pf, EEK 12,81 12,93 12,93 1,22 2,15 11,97 4,70 2,81 576 284 722 SEB Optimaalne Pf, EEK 11,87 11,99 11,99 0,00 1,27 24,81 0,00 0,00 73 060 847 SEB Progressiivne Pf, EEK 13,60 13,74 13,74 4,74 2,29 27,53 -5,67 1,46 3 460 531 175 Uus SEB Aktiivne Pf, EEK 12,39 12,64 12,52 28,24 2,79 61,40 -10,62 3,38 175 464 128 SEB Tasakaalukas Pf, EEK 16,10 16,42 16,26 11,99 2,24 19,76 -3,26 2,10 130 195 063 raamat

SEB Aktiivne Fondifond, EEK 5,86 5,98 5,92 29,28 0,61 52,31 -16,23 0,00 56 266 795 Konkurentsiõigus sarjas SEB Tasakaalukas Fondifond, EEK 9,16 9,35 9,26 15,11 0,85 26,30 -2,54 0,00 18 783 726 SEB Dünaamiline Fondifond EEK 9,35 9,54 9,44 22,07 0,55 36,96 -12,00 0,00 95 984 256 SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 13,81 13,81 13,81 15,09 5,57 24,63 1,83 1,88 747 069 761 “J u h t SEB Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 11,66 11,89 11,78 23,38 3,50 65,46 -3,72 0,00 59 660 903 SEBKasvufond, EEK 5,98 6,10 6,04 41,82 -1,61 111,61 -12,32 4,88 359 555 899 ja praktika ja SEB High Yield Bond Fund, EUR 668,82 668,82 668,82 N/A 12,71 -22,75 0,00 0,00 2 639 148 Vahendatavad Fondid * SEB Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 5,10 29,09 -1,49 60,79 -3,83 7,66 - seadus” SEB Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 1,81 49,22 -3,02 65,83 -0,43 10,5 - SEB Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,41 20,62 4,92 29,64 -14,32 -3,68 - SEB Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 2,81 26,97 2,26 36,93 -9,74 -2,52 - Konkurentsiõiguse SEB Asset Selection Fund, EUR - - 13,44 9,81 -3,05 -4,85 8,19 0 - SEB Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 3,19 38,14 1,87 104,36 -3,29 8,53 - piirangud vabale SEB Corporate Bond Fund, EUR - - 1,29 8,38 2,01 21,83 2,85 1,84 - SEB deluxe Balanced Fund - - 57,11 N/A -0,33 15,98 0 0 - ettevõtlusele, millega SEB deluxe Classic Plus - - 56,78 N/A 0,66 7,48 0 0 - SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 2,54 39,63 2,47 101,35 -11,6 5,74 - SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 2,93 46,08 14,48 185,78 -11,45 6,71 - peavad arvestama kõik SEB Ethical Europe Fund, EUR - - 1,88 28,09 -4,07 43,27 -16,06 -1,01 - SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1005,82 29,75 -2,97 46,8 -17,24 -1,06 - füüsilisest isikust SEB Europe Fund - - 2,73 28,79 -3,5 45,59 -15,73 -0,36 - SEB Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,60 22,34 -0,18 32,54 -11,62 0,51 - ettevõtjad, äriühingute SEB Medical Fund, EUR - - 2,39 17,45 2,77 14,84 -5,14 0,62 - SEB Nordic Fund, EUR - - 5,75 30,58 2,78 65,17 -8,37 4,97 - SEB Russia Fund, EUR - - 9,22 52,21 4,31 180,33 -6,68 0 - või ettevõtjaid ühendavate SEB Short Bond Fund EUR - - 1,27 0,90 -0,02 -0,27 1,3 1,59 - SEB Strategy Aggressive Fund - - 36,42 N/A -1,99 0 0 0 - kutseorganisatsioonide SEB Technology Fund, EUR - - 1,75 28,37 -1,02 51,77 -2,43 1,11 - SEB Guarantee Fund 80, EUR 106,89 6,14 -1,93 3,88 0 0 - juhtorganite liikmed ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht

1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud või töötajad. SEB Likviidsusfond**, EEK 94,10 94,10 94,10 0,00 0,12 2,11 5,28 - 320 452 007

* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid

Trigon Funds 25.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EEK 141,95 146,30 144,85 N/A 12,43 135,83 0,00 0,00 95 340 382 Autorid Balkani Fond, EEK 111,58 115,55 113,28 39,18 0,35 53,75 -21,16 -5,77 184 257 875 Mariana Hagström Arenevate Turgude Finantssektori Fond 157,25 162,06 160,45 40,75 3,80 160,05 0,00 0,00 265 455 029 Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 73,38 75,99 74,50 35,09 5,02 88,56 -19,80 0,00 155 723 777 ja Risto Rüütel Uus Euroopa Väärtusfond, EEK 143,13 148,22 145,31 34,96 4,43 82,00 -19,09 -5,83 125 625 007 Top 10 Fond, EEK 95,26 98,64 96,71 41,11 16,37 129,74 -7,37 0,00 37 678 920 ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve; “Konkurentsiõigus ja praktika“ hind Äripäeva Raamatuklubi liikmetele ja liitumisel klubiga 370 kr. Tavahind 450 kr. Trigon Alternative Funds 25.02 Tellimine [email protected], telefonil 667 0108. ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat www.raamatuklubi.aripaev.ee Aktiivne Alfa Fond, EEK 140,56 144,87 143,43 - 9,71 141,59 -2,94 - 244 625 975 OMX Tallinn OMX Helsinki OMX Stockholm Dow Jones Nasdaq 521,03 -1,48% 6671,66 0,99% 947,65 0,76% 10 337,43 0,16% 2236,15 0,09%

ÄP indeks 1101,48 B30 indeks 125,56 SEL NÄDALAL 52 nädalat 26. veebruar 52 nädalat 26. veebruar E 1500 -1,39% 150 -0,92% Kinnisvara perioodi perioodi T Logistika 1200 kõrgeim 120 kõrgeim K Ehitus 1239,06 136,46 Gasell 900 madalaim 90 madalaim N Kuidas? 600 547,42 60 73,21 Tööstus Äripäeva indeks Balti 30 on arvutatud indeksisse R Puhkepäev 300 10 Tallinna börsil 30 kuulub 30 Eesti, enamkaubeldud Läti ja Leedu 01.03.2010 aktsia sulgemis- enimkaubeldud 0 0 Nr 40 (3990) 03 05 07 09 11 01 hinna põhjal 03 05 07 09 11 01 aktsiat

BÖRSID Tallinn 26.02 Helsingi 26.02 aktsia sulgemis- muutus käive, aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % kr P/E hind % min max Arco Vara 57,42 -7,09 371 128 - Comptel 0,78 -1,27 0,57 0,96 - Peidetud Baltika 12,05 1,32 50 930 - Elisa Comm. 15,23 0,13 9,43 16,71 - Ekspress Grupp 19,09 0,00 57 110 - Elcoteq SE 1,25 3,31 0,80 1,64 - Harju Elekter 39,90 0,39 442 289 32,8 Finnair 3,90 0,00 3,52 4,85 - Järvevana 5,32 -2,86 56 359 - Fortum 18,71 0,05 12,60 19,78 12,7 Merko Ehitus 105,77 -1,74 1 183 649 8,2 F-Secure 2,37 -0,84 1,97 3,14 19,8 Nordecon 27,38 -8,38 2 232 798 - Kemira 12,22 0,41 3,87 12,78 - Norma 71,97 5,26 188 983 45,5 Metso 22,70 1,79 7,22 27,47 21,4 Olympic EG 17,05 0,00 2 085 847 - Neste Oil 10,41 -0,86 8,74 13,49 - Silvano FG 17,05 0,00 8 527 - Nokia 9,84 1,81 6,67 11,88 40,9 tulemused Tallink 8,29 0,00 2 007 758 - Outokumpu 12,93 1,81 7,76 15,67 - Tln Kaubamaja 71,97 -2,13 968 403 - PKC Group 9,27 2,43 2,70 9,48 - Tallinna Vesi 178,37 -4,20 3 258 170 10,5 Sampo 17,73 1,37 8,63 18,15 - Trigon PD 8,29 6,00 415 - Stockmann 22,60 0,00 9,63 23,88 27,5 Küsimus Kas tulemuste avaldamine Viisnurk 15,80 1,00 1 596 - Stonesoft 0,82 0,00 0,32 1,10 - Stora Enso 4,65 1,51 2,53 5,65 - Tieto 16,39 0,31 7,31 17,03 21,4 P/E suhe – arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud UPM Kymmene 7,84 0,58 4,33 9,18 - viimasel minutil teeb nad paremaks? puhaskasumi põhjal YIT 15,75 0,32 4,60 17,80 29,7 allikas Bloomberg te taustal müüdi aktsia kohe PÄEVA AKTSIA üle kümnendiku odavamaks, Riia 26.02 USA börsid 26.02 Tarvo Vaarmets [email protected] päeva lõpuks miinus küll vei- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Nordecon -8,38% hind % min max hind % min max di kahanes. LASCO 0,35 -12,50 0,35 0,69 - Alcoa 13,28 -0,23 4,97 17,60 - Eelmise nädala viimasel ka- Siinjuures on huvitav, Latvijas Gaze 5,09 0,00 3,32 6,00 - Altria Group 20,28 -0,64 14,50 20,64 11,5 hel päeval läks Tallinna bör- 40 et 9. veebruaril avaldatud SAF Tehnika 0,53 0,00 0,30 0,95 - Amazon.com 118,08 -0,10 59,82 145,91 58,1 sil erakordseks tulemuste Nordeconi tulemuste edasi- Valmieras Fiberglass 0,51 0,00 0,27 0,64 - American Express 37,87 -0,45 9,71 43,25 23,5 Ventspils Nafta 0,98 1,03 0,62 1,50 - Apple 204,26 1,12 82,33 215,59 20,0 sajuks – börsiettevõtete ju- 32 lükkamise teade siis investo- sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg AT&T 24,79 0,08 21,44 28,73 11,2 hid juba teavad, kuidas tu- rites kahtlusi ei tekitanud ja Bank of America 16,58 0,18 3,00 19,10 - ruosaliste elu ühtaegu põ- Vilnius 26.02 Boeing 63,54 1,07 29,05 64,47 34,3 24 müügipress pandi peale alles Carnival Corporation 35,70 0,11 16,80 35,91 15,8 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e nevaks ja pingeliseks muu- pärast tulemusi. On ju teada, Caterpillar 56,66 -0,23 21,71 64,42 28,9 hind % min max ta. Nad teavad ka, kuidas et tulemuste edasilükkamine Chevron Corporation 72,54 0,60 56,12 81,09 14,2 16 City Service 8,10 2,14 2,15 9,83 - Cisco Systems 24,34 0,04 13,61 25,10 21,5 oma tulemusi teiste vahele on üldjuhul halb märk, sageli Grigiškes 1,24 0,81 0,29 1,31 - Citigroup 3,41 0,61 0,97 5,43 - näiliselt ära peita. püüe tulemusi ilustada. Invalda 2,95 -4,84 1,10 3,71 - Coca-Cola 52,78 -0,64 37,44 59,45 17,3 8 Lithuanian Energy 2,21 -0,45 1,29 3,39 - Colgate-Palmolive 83,05 -0,07 54,51 87,39 19,3 Olusid arvestades üsna kor- Snaige 0,86 8,86 0,17 1,17 - Dell 13,25 -0,30 8,00 17,26 14,1 Neljapäev kulges Äripäeva ralikud numbrid avaldanud Rokiškio Suris 3,30 2,80 1,65 3,75 - eBay 22,88 -0,54 9,91 25,80 15,4 börsinurgas rutiinselt – turgu- 0 Olympicu aktsia hind jäeti pai- TEO LT (Telekomas) 2,24 0,00 1,07 2,47 - Exxon Mobil 65,22 0,12 61,86 76,54 16,3 04 06 08 10 12 02 del hoiti tähelepanelikult sil- gale, head puhaskasumit näi- sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg FedEx 83,74 0,67 34,02 92,59 49,5 Ford Motor 11,74 -0,34 1,65 12,14 - ma peal, suunati tähtsamad danud Harju Elekteri aktsia General Electric 16,04 0,75 5,73 17,52 13,8 Stockholm 26.02 Google 528,43 0,38 289,45 629,51 25,9 teated internetti ja valmista- osteti napilt kallimaks. Hewlett-Packard 50,90 -0,04 25,39 52,95 13,0 ti ka järgmise päeva lehte et- 27,38 Turg pandi jälle kinni ja al- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e IBM 127,62 0,43 83,02 134,25 12,8 hind % min max te, et investoritel ja huvilistel krooni, aktsia hind gas taas ﬁnantssaavutuste väl- Intel 20,52 -0,53 12,07 21,55 17,0 ABB 143,00 -0,07 97,72 153,50 - JP Morgan Chase 41,65 2,49 14,96 47,47 15,4 oleks ikka midagi head lugeda. japritsimine – oma näitajad Autoliv 316,50 0,00 113,25 348,50 - Johnson & Johnson 63,40 0,19 46,25 65,95 13,7 Kell tiksus õhtu poole, Tallin- avaldasid kummalised börsi- Assa Abloy 133,70 -0,07 69,50 143,70 18,8 Kraft Foods 28,58 -0,80 20,81 30,10 14,2 na börsil tehti viimaseid tehin- ettevõtted Järvevana ja Trigon AstraZeneca 312,10 0,65 261,00 366,30 - McDonalds 64,53 0,23 50,44 65,75 16,2 Electrolux 150,90 1,34 56,50 185,00 16,5 Merck 36,81 0,66 20,05 41,56 11,3 guid, Äripäevast lahkuv hea 116 PD, aga ka kasumi teeninud Ericsson 71,30 0,99 64,00 79,60 61,9 Microsoft 28,68 0,28 14,87 31,50 15,1 kolleeg Tõnis Oja lihvis veel %, aastane muutus Viisnurk ning endiselt kiratse- Hennes & Mauritz 432,10 0,14 298,00 454,90 21,8 3M 79,58 -0,20 40,87 85,17 17,0 Holmen 176,50 -0,84 131,25 217,00 14,8 Nike 67,45 1,95 38,24 67,47 17,8 oma viimast investorilugu. vad Arco Vara ja Baltika. Investor 125,60 0,96 91,25 137,75 - Oracle 24,64 -0,92 13,80 25,64 17,8 Ja kus siis läks äkki andmi- Huvitav, kas tulemuste aval- Nordea 69,20 0,51 31,38 79,10 11,9 PepsiCo 62,35 0,08 45,39 64,48 16,9 seks – neli minutit pärast turu da – kiirelt pilk peale, tähtsa- damine viimasel minutil või Skanska 117,60 0,09 62,00 125,50 13,5 Pﬁzer 17,72 0,17 11,62 20,36 8,7 SKF 112,10 -0,27 67,50 128,40 - Procter & Gamble 63,43 -0,42 43,93 63,96 16,8 sulgumist tulid oma tulemus- mad numbrid teksti ja järgmi- nende üldisesse massi ärakao- SEB 43,09 1,01 15,48 53,00 40,3 Starbucks 22,78 -0,52 8,12 24,45 23,3 tega Olympic EG, kümmekond se kallale. tamine teeb nad kuidagi pare- Securitas 76,60 1,73 58,25 77,35 13,2 UPS 58,48 0,10 37,99 63,38 25,3 Svenska Handelsb. 194,20 0,57 88,25 212,70 11,9 Wal-Mart Stores 53,81 -0,63 47,00 55,20 14,7 minutit hiljem Nordecon Inter- Läks öö mööda ja tants jät- maks? Ei usu. Seega – kas po- Swedbank 68,00 4,13 14,72 77,10 - Walt Disney 31,04 -1,02 15,14 32,75 16,5 national ja Harju Elekter, see- kus. Börsihommiku avapau- leks see üks hea koht, kus näi- Tele2 105,60 -0,19 61,32 113,80 10,1 Wells Fargo 26,94 -1,82 7,80 31,53 10,2 järel ka Merko Ehitus. Need gu andis Tallinna Kaubama- data austust turuosaliste vastu TeliaSonera 49,43 -0,74 34,40 53,35 11,8 Yahoo! 15,32 0,53 12,31 18,02 37,8 oli vaja ju kiiresti ka Äripäe- ja. Seejärel algas kauplemine ja tulemused ausalt tähtajast SEK, allikas Bloomberg USD, allikas Bloomberg va internetilehele üles riputa- – Nordeconi kehvade tulemus- juba varem avaldada? hinnad ja indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg

3. märtsil Meriton Conference & Spa hotellis ÄRIPÄEVA SEMINAR

Seminari soodushind kuni 01.03.2010 registreerudes 1900 krooni KARTELLID, (km-ga 2280 kr). Hiljem registreerujatele 3715 krooni (km-ga 4458 kr). Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi EDASIMÜÜGI- t päev ja lõunat. s a EDASIMÜÜGI- KARTELLID JA LEEBUS- a s

m o

LEPINGUTES MONOPOLID PROGRAMMI o

LEPINGUD, i d

Advokaadibüroo Täpsem info ja V

ESINEVAD EESMÄRGID 1900 u

kroonis

Lepik & Luhaäär registreerimine h i d KONKURENTSI- JA VAHENDID n MONOPOLID LAWIN vande- telefonil 667 0099 või Konkurentsiameti PIIRANGUD advokaat ELO TAMM www.seminar.aripaev.ee ning Konkurentsiameti konkurentsi- LEEBUS- konkurentsiteenistuse teenistuse järelevalve järelevalve osakonna osakonna juhataja PROGRAMM nõunik KATRIN TASA JUHAN PÕLDROOS